Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Molekul 0 801 6178891 6134440 2022-08-16T15:23:01Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Molekul''' on [[keemiline aine|keemilise aine]] vähim osake, millel on selle aine [[keemilised omadused]]. [[Keemia]]s kasutatava ametliku definitsiooni järgi on molekul elektriliselt neutraalne osake, mis koosneb kahest või enamast ühe või mitme keemilise elemendi [[aatom]]ist, mis on omavahel ühendunud [[keemiline side|keemiliste sidemetega]]. Rangelt võttes ei hõlma molekuli definitsioon ioonsete ainete (nt NaCl) struktuuriühikuid, kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihti ka nendest rääkides molekuli mõistet. Mitteranges mõttes nimetatakse molekulideks sageli ka vabasid aatomeid või mitmest aatomist koosnevaid ioone. Molekul on kahest või enamast [[aatom]]ist koosnev elektriliselt neutraalne [[ühend]], milles aatomeid hoiavad koos [[Keemiline side|keemilised sidemed]].<ref>{{Raamatuviide|autor=IUPAC|pealkiri=Compendium of Chemical Terminology, 2nd ed. (the "Gold Book")|aasta=1997|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Ebbin, Darrell D.|pealkiri=General Chemistry (3rd ed.)|aasta=1990|koht=Boston|kirjastus=General Chemistry (3rd ed.)|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Brown, T.L.; Kenneth C. Kemp; Theodore L. Brown; Harold Eugene LeMay; Bruce Edward Bursten|pealkiri=Chemistry – the Central Science (9th ed.).|aasta=2003|koht=New Jersey|kirjastus=Prentice Hall|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Chang, Raymond|pealkiri=Chemistry (6th ed.)|aasta=1998|koht=New York|kirjastus=McGraw Hill|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Zumdahl, Steven S.|pealkiri=Chemistry (4th ed.)|aasta=1998|koht=Boston|kirjastus=Houghton Mifflin|lehekülg=}}</ref> Molekulid erinevad [[ioon]]idest selle poolest, et neil pole [[laeng]]ut. Samuti ei koosne [[mineraal]]id ja [[metalliline võre|metallilist võret]] moodustavad [[metall]]id molekulidest. [[Füüsika]]s, [[gaas]]ide kineetilises teoorias kasutatakse [[termin]]it "molekul" iga gaasifaasis oleva osakese kohta, olenemata selle koostisest. Selle [[definitsioon]]i järgi on [[väärisgaasid]]e aatomid molekulid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Chandra, Sulekh|pealkiri=Comprehensive Inorganic Chemistry.|aasta=2005|koht=|kirjastus=New Age Publishers.|lehekülg=}}</ref> ==Ajalugu== ===17. sajand=== Kõige varasemad [[teooria]]d molekulide kohta pärinevad 17. sajandist. Vanakreeka filosoofid [[Leukippos]], [[Demokritos]] ja [[Epikuros]] arvasid, et [[materjal]]i [[kõvadus]] oleneb sellest, missuguse kujuga aatomeid ta sisaldab. Seetõttu olid nende arvates näiteks [[Raud|raua]] aatomid kõvad ja tugevad, [[Vesi|vee]] aatomid libedad ja siledad, soola aatomid teravad ja nurksed.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pfeffer, Jeremy, I.; Nir, Shlomo|pealkiri=Modern Physics: An Introduction Text|aasta=2001|koht=|kirjastus=World Scientific Publishing Company|lehekülg=}}</ref> 17. sajandil tuli aga [[Isaac Newton]] välja teooriaga, milles ta väitis, et osakesi hoiab koos mingisugune jõud, mis on vahetul kokkupuutel väga tugev.<ref>Isaac Newton (1704). ''Opticks: or, A Treatise of the Reflexions, Refractions, Inflexions and Colours of Light''</ref> ===18. sajand=== Prantsuse keemik [[Étienne François Geoffroy]] töötas 18. sajandil välja keemilise afiinsuse teooriad, et selgitada osakeste teket. Aastal 1738 avaldas [[Šveits]]i [[füüsik]] ja [[matemaatik]] [[Daniel Bernoulli]] raamatu, mis rajas aluse gaaside kineetilisele teooriale. Ta väitis, et gaasid koosnevad paljudest molekulidest, mis liiguvad igas [[Suund|suunas]], et nende mõju pinnale põhjustab [[Rõhk|rõhu]], mida me tunneme, ja et [[soojus]] on põhjustatud gaasiosakeste liikumisest. ===19. sajand=== 19. sajandil, 1811. aastal avaldas [[Amedeo Avogadro]] artikli, kus väitis, et väiksed gaasiosakesed ei ole lihtsalt aatomid, vaid on tekkinud mitmetest aatomitest ning moodustavad molekuli.<ref>{{Raamatuviide|autor=Avogadro, Amedeo|pealkiri="Masses of the Elementary Molecules of Bodies"|aasta=1811|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Archibald Scott Couper leidis aga, et aatomid on omavahel ühendatud ja moodustavad kolmemõõtmelisi struktuure.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.okstate.edu/jgelder/bondpage37.html|Pealkiri=Chemical Bonding Concepts|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Bowden, Mary Ellen|pealkiri=Chemical achievers : the human face of the chemical sciences|aasta=1997|koht=Philadelphia, PA|kirjastus=Chemical Heritage Foundation|lehekülg=}}</ref> ===20. sajand=== 20. sajandil arenes molekulide teooria väga palju. [[Saksamaa|Saksa]] keemik Richard Abegg avastas, et aatomid, mille [[Elektronkiht|elektronkihil]] on juba 8 [[elektron]]i, alustavad uue kihi täitmist ja et mõned aatomid, millel on elektronkihil 8 elektroni, on stabiilsemad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Cobb, Cathy|pealkiri=Creations of Fire - Chemistry's Lively History From Alchemy to the Atomic Age|aasta=1995|koht=|kirjastus=Perseus Publishing|lehekülg=}}</ref> Peaaegu kümme aastat hiljem avaldas [[Alfred Lauck Parson]] artikli, kus väidab, et elektronid ei ole lihtsalt elektrilised laengud, vaid on lisaks sellele ka väiksed [[magnet]]id ja seetõttu toimub keemilises sidemes elektronide jagamine kahe aatomi vahel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Parson, A.L.|pealkiri=A Magneton Theory of the Structure of the Atom|aasta=1915|koht=Washington|kirjastus=Smithsonian Publication|lehekülg=}}</ref> Lewis väitis, et kaks aatomit alluvad oktetireeglile mitte ainult ühe aatomi pealt teisele elektrone kandes, vaid ka ühe või rohkemate elektronpaaride jagamisega.<ref>{{Raamatuviide|autor=G. N. Lewis|pealkiri=Valence and The Structure of Atoms and Molecules|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> [[Linus Pauling]] avaldas artikli, milles ta kasutas [[kvantmehaanika]]t, et välja arvutada molekulide omadusi ja struktuuri. Nendele ideedele toetudes lõi Pauling hübridisatsiooniteooria ja sai tänu sellele ka [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]]. ===21. sajand=== Aastal 2009 tehti esimene pilt päris molekulist. Selleks kasutati [[Aatomijõumikroskoopia|aatomijõumikroskoopi]], mille abil oli näha iga [[pentatseen]]i aatom ja keemiline side.<ref>Jason Palmer: [http://news.bbc.co.uk/2/hi/8225491.stm Single molecule's stunning image] BBC News, 28. august 2009</ref> ==Omadused== ===Liikuvus=== Molekulid on alati liikuvuses. Tahketes ainetes [[Võnkumine|võnguvad]] molekulid oma [[tasakaaluolek]]u ümber, [[vedelik]]es toimub molekulide korrapärane liikumine ning gaasides korrapäratu liikumine. Temperatuuri tõustes molekuli liikuvus kasvab. ===Homo- ja heteronukleaarsus=== Molekulid saavad olla kas homonukleaarsed või heteronukleaarsed. Homonukleaarne molekul koosneb kahest või enamast ühe elemendi aatomist, näiteks N<sub>2</sub> või O<sub>2</sub>. Heteronuklearne molekul koosneb kahest või enamast erinevate elementide aatomitest, näiteks C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>OH ja H<sub>2</sub>O. Aatomeid ja komplekse, mis on ühendatud [[Mittekovalentne side|mittekovalentse]] sideme, näiteks [[vesinikside]]me, ei nimetata tavaliselt molekulideks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://global.britannica.com/science/molecule|Pealkiri="Molecule"|Väljaanne=Encyclopædia Britannica.|Aeg=22 January 2016|Kasutatud=23 February 2016.|arhiivimisaeg=2016-04-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160415032015/http://global.britannica.com/science/molecule|url-olek=ei tööta}}</ref> ===Molekulmass=== [[Molekulmass]] on kõigi molekulis olevate aatomite [[aatommass]]ide [[Liitmine|summa]]. Molekulmassi arvutamisel tuleb arvestada alaindeksitega molekulivalemis. ===Mool=== Molekulide puhul on [[mool]] ainehulk, milles on 6,02×10<sup>23</sup> ehk [[Avogadro arv]] molekule. ===Suurus=== Enamasti on molekulid nii väikesed, et palja silmaga neid ei näe, aga on ka erandeid. [[DNA]] ja paljud [[polümeerid]]e molekulid võivad saavutada makroskoopilisi suurusi ja olla silmaga nägemiseks piisavalt suured. Tavalise molekuli suurus jääb mõne kuni mitme tosina [[Ongström|Å]] vahele. Kõige väiksem molekul on diaatomilisel vesinikul (H<sub>2</sub>), kus sideme pikkuseks on 0,74 Å.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roger L. DeKock; Harry B. Gray; Harry B. Gray|pealkiri=Chemical structure and bonding|aasta=1989|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ==Keemilised sidemed== Molekule hoiavad koos keemilised sidemed. Molekulidevahelised sidemed jagunevad [[Kovalentne side|kovalentseteks]] ja [[Iooniline side|ioonilisteks sidemeteks]]. ===Kovalentne side=== Kovalentne side on kahe aatomi vahel siis, kui nad jagavad [[elektronpaar]]i. Kovalentne side saab olla polaarne või mittepolaarne. Polaarse kovalentse sideme korral on side tekkinud kahe erineva [[elektronegatiivsus]]ega aatomi vahel. Suurema elektronegatiivsusega aatom mõjutab [[elektronpaar]]i tugevamini ning elektronid on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Mittepolaarse kovalentse sideme puhul on mõlema aatomi elektronegatiivsused võrdsed ning elektrontihedus on jaotatud mõlema [[aatomituum]]a suhtes [[Sümmeetria|sümmeetriliselt]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Campbell, Neil A.; Brad Williamson; Robin J. Heyden|pealkiri=Biology: Exploring Life|aasta=2006|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ===Iooniline side=== Iooniline side tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel. Ioonid on aatomid, mis on kaotanud ühe või rohkem elektrone ([[katioon]]id) või aatomid, mis on juurde võtnud ühe või enam elektrone ([[anioon]]id). Tavaliselt on katiooniks metalliaatom ja aniooniks mittemetalli aatom. ==Molekulaarteadus== Molekulide teadust kutsutakse molekulaarkeemiaks või molekulaarfüüsikaks, olenevalt sellest, kas fookus on keemial või füüsikal. Molekulaarkeemia tegeleb molekulidevaheliste seadustega, mille tulemusel tekivad või katkevad keemilised sidemed. Molekulaarfüüsika tegeleb molekulide struktuuri ja omadustega. ==Molekulide kujutamine== ===Molekulivalem=== Molekulivalem ehk molekulaarvalem on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist. Molekulivalem näitab, mis aatomeid ja kui palju on mingi konkreetse aime molekulis. Näiteks [[benseen]]i molekulis C<sub>6</sub>H<sub>6</sub> on 6 [[süsinik|süsiniku-]] ja 6 [[vesinik]]u<nowiki/>aatomit. ===Empiiriline valem=== Empiiriline valem on lihtsustatud, see iseloomustab molekulis esinevate aatomite suhet. Näiteks [[benseen]]i korral on see CH ehk iga süsiniku aatomi kohta on üks vesiniku aatom.<ref>{{Raamatuviide|autor=Wink, Donald J.; Fetzer-Gislason, Sharon; McNicholas, Sheila|pealkiri=The Practice of Chemistry|aasta=2003|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ===Struktuurivalem=== [[Pilt:Atisane3.png|pisi|Sama molekuli kujutamine ruumilistel struktuurivalemitel (vasakul ja keskel) ning tasapinnalisel graafilisel struktuurivalemil (paremal)]] Struktuurivalem näitab piltlikult ja lihtsustatult molekulis esinevate aatomite asetust, sidemeid ja osalaenguid. Struktuurivalemid jagunevad järgmiselt: *lihtsustatud struktuurivalemid, kus kasutatakse tähti ja numbreid. Lihtsustatud struktuurivalemites on [[Kõrvalahel|külgahelad]] sulgudes; *graafilised struktuurivalemid, kus aatomitevahelist sidet tähistavad kriipsud. Graafilistes struktuurivalemites süsinikke ja vesinikke eraldi välja ei kirjutata; *tasapinnalised struktuurivalemid, kus aatomitevahelist sidet tähistavad kriipsud. Tasapinnalistes struktuurivalemites on välja toodud kõik molekulis sisalduvad aatomid; *ruumilised struktuurivalemid, mis püüavad edasi anda molekuli kolmemõõtmelist ehitust. Ruumilises struktuurivalemis tähistavad pidevad jooned sidemeid, mis asuvad paberi tasapinnal. Mustad, ettepoole laienevad sidemed asuvad tasapinnast eespool ning katkendlikud jooned tasapinnast taga pool. == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} *[[Molekuli polaarsus]] *[[Biomolekul]] *[[Kõrgmolekulaarne ühend]] *[[Madalmolekulaarne ühend]] ==Viited== {{viited|2}} [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Füüsika]] 3t15tweq0inljvzyzndrzuertqotm82 Itaalia 0 2828 6179027 6168388 2022-08-16T20:23:06Z 90.190.166.84 /* Relvajõud */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on praegusest riigist; varasema riigi kohta vaata [[Itaalia vabariik (Napoleoni)]]}} {{Riik | riiginimi = Itaalia Vabariik | omastav = Itaalia | nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Repubblica Italiana | vapi_laius = 100px | mis_vapp = embleem | vapp = Emblem of Italy.svg | asendikaart = Italy in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[itaalia keel|itaalia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Rooma]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Sergio Mattarella]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mario Draghi]] | pindala = 301340 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 17. märts 1861 | valuuta = [[Euro]] (EUR)<br />[[Šveitsi frank]] (CHF, [[Campione d'Italia]]s) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Fratelli d'Italia]] | usund = | üladomeen = [[.it]] | telefonikood = 39 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = 1,663 [[triljon]]it [[euro]]t {{väiksem|(2015)}}<ref name="SKT1" /> | SKT_elaniku_kohta = 27 152 eurot {{väiksem|(2015)}}<ref name="SKT2" /> | rok-i kood = ITA | märkused = }} '''Itaalia''' (ametlik nimi '''Itaalia Vabariik''', [[itaalia keel]]es ''Repubblica Italiana'') on riik [[Euroopa]]s. Itaalia asub 800&nbsp;km [[Vahemeri|Vahemerre]] ulatuval saapakujulisel [[Apenniini poolsaar]]el. Põhjas moodustavad loodusliku piiri [[Alpid]]. Itaaliale kuuluvad [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]] ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir [[Austria]] (430&nbsp;km), [[Prantsusmaa]] (488&nbsp;km), [[Sloveenia]] (232&nbsp;km) ja [[Šveits]]iga (740&nbsp;km). [[Rannajoon]]e pikkus on 7600&nbsp;km. [[Enklaav]]ina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad [[San Marino]] ja [[Vatikan]]i riik. Itaalia pealinn [[Rooma]] oli [[Vana-Rooma]] tähtsaima linnana sajandeid [[läänemaailm]]a poliitiline ja kultuuriline keskus. [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] kokkuvarisemise järel tungisid Itaaliasse [[germaanlased]], [[idagoodid]], [[langobardid]] ja [[normannid]]. [[Hiliskeskaeg]]ses Itaalias sai alguse [[renessanss]] – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ühiskonnaelus, kunstis ja kirjanduses, aidates samal ajal kaasa varakapitalistlike suhete tekkimisele linnades. Renessansiajastu silmapaistvaimaks keskuseks kujunes [[Firenze Vabariik|Firenze]]. 16. sajandil toimunud sõdade järel langes Itaalia oma naabrite [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]] ja [[Austria]] [[hegemoonia]] alla. [[Itaalia ühinemine]] 19. sajandil liitis sealsed arvukad väikeriigid [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigiks]]. Aastal 1922 alguse saanud [[fašism]] sai lõpu riigi lüüasaamisega [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]]. Aastast 1946 on Itaalia [[vabariik]]. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia [[inimarengu indeks]] on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga)<ref name="undp" />. Itaalia on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[OECD]] asutajaliige; samuti [[G7]], [[ÜRO]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige. Itaalias asub riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte<ref name="unesco" /> ning riik on turistide külastatavuselt maailmas viiendal kohal<ref name="UNWTO" />. ==Riik== [[Pilt:It-map-et.png|pisi|Itaalia kaart]] ===Riigikord=== Itaalia on [[parlamentaarne vabariik]]. II maailmasõja järel 1946. aastal riigikorra küsimuses korraldatud referendumil pooldas 54% osavõtnutest vabariiki (ülejäänud [[monarhia]]t).<ref name="elezionistorico" /><ref name="destinorepublicano" /> Itaalia Põhiseaduslik Assamblee võttis 1947. aasta 27. detsembril vastu uue [[põhiseadus]]e, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1948.<ref name="canestrinilex" /> [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] valib seitsmeks aastaks parlamendiliikmetest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu.<ref name="canestrinilex" /> Presidendiamet on Itaalias pigem tseremoniaalne,<ref name="reuters-Mattarella" /> ta võib parlamendi ennetähtaegselt laiali saata, nimetada ametisse Ministrite Nõukogu esimehe (peaministri), kinnitada peaministri soovitusel ametisse valitsuskabineti liikmed.<ref name="cia" /> Riigi president on Kõrgema Kaitsenõukogu eesistuja ja armee ülemjuhataja.<ref name="President" /> Riigi kõrgeim [[seadusandlik võim|seadusandlik]] organ on kahekojaline [[Itaalia parlament|parlament]], mille mõlemal kojal on võrdsed õigused ja kohustused. Alamkoda ehk saadikutekoda koosneb 630 valitud liikmest, ülemkoda ehk senat 315 valitud ja mõnest eluaegsest (määratud) liikmest. Mõlemad kojad valitakse üldistel valimistel ametisse viieks aastaks.<ref name="government" /> [[Täidesaatev võim]] kuulub Ministrite Nõukogule (lihtsustatult valitsusele), mille [[Itaalia peaminister|esimehe]] nimetab ametisse riigi president.<ref name="government" /> ===Haldusjaotus=== {{vaata|Itaalia maakonnad}} Itaalias on 20 maakonda,<ref name="Regioni" /> mis omakorda jagunesid 2017. aasta lõpu seisuga 93 [[Itaalia provintsid|provintsiks]], 14 [[Suurlinnapiirkond (Itaalia)|suurlinnapiirkonnaks]]<ref name="città_metropolitane" /> ja 7954<ref name=Istat180630/> vallaks (''comune'').<ref name=Istat180630/><ref name="xnB0Q" /><ref name=tuttitalia/> Provintsid koosnevad mitmest vallast ning tavaliselt moodustavad mitu provintsi omakorda maakonna. Ainsaks erandiks on autonoomne piirkond [[Valle d'Aosta]], mille provintsid kaotati 1945. aastal.<ref name="Aosta" /> Provintside põhifunktsioonid on 2014. aasta reformi järel:<ref name="gazzettaufficiale" /> *kohalik planeerimine ja keskkonnakaitse; *ühistranspordi korraldamine provintsi piirides, teedeehitus ja -hooldus; *kohaliku koolivõrgu haldamine ja uute koolide ehitamine; *kohalike omavalitsuste administratiivne juhendamine, andmete kogumine ja töötlemine; *töötajate õiguste eest seismine ja võrdõiguslikkuse propageerimine. Iga provintsi eesotsas on president, seadusandlikuks organiks on provintsi nõukogu ja täitevorganiks provintsi valitsus. President ja nõukogu liikmed valitakse korraga, provintsis alaliselt elavate kodanike poolt. Valitud presidendi (vajab esimeses või teises hääletusvoorus absoluutset häälteenamust) koalitsioon omab nõukogus kolm viiendikku kohtadest. Valitsuse istungit juhatab president, kes määrab ametisse nõukogu teised liikmed (itaalia keeles: ''assessori'').<ref name="gazzettaufficiale" /> [[Trentino-Alto Adige|Lõuna-Tirool]] ja [[Trento provints|Trentino]] on autonoomsed provintsid ning erinevalt kõigist teistest provintsidest on neil maakonnaga (itaalia keeles ''regione'') samasugune seadusandlik võim – need provintsid ei ole allutatud maakonnale, mille koosseisu nad kuuluvad.<ref name="gazzettaufficiale" /> {| |- style="vertical-align:top;" | {| class="sortable wikitable" style="text-align:left; <!--width:45%; -->float:right;" |+Maakonnad<ref name="Regioni" /> |- ! Nr !! Maakond<ref name="3UML1" /> !! Keskus !! Pindala (km²) !! Rahvaarv |- | style="text-align:center;width:20px;" | 1. | {{PisiLipp|Abruzzo}} || [[L'Aquila]] | style="text-align:right;width:50px;" | 10 832 | style="text-align:right;width:80px;" | 1 326 513 |- | style="text-align:center;" | 2. | {{PisiLipp|Apuulia}} (''Puglia'')|| [[Bari]] | style="text-align:right" | 19 541 | style="text-align:right" | 4 077 166 |- | style="text-align:center;" | 3. | {{PisiLipp|Basilicata}} || [[Potenza]] | style="text-align:right" | 10 073 | style="text-align:right" | 573 694 |- | style="text-align:center;" | 4. | {{PisiLipp|Calabria}} || [[Catanzaro]] | style="text-align:right" | 15 222 | style="text-align:right" | 1 970 521 |- | style="text-align:center;" | 5. | {{PisiLipp|Campania}} || [[Napoli]] | style="text-align:right" | 13 671 | style="text-align:right" | 5 850 850 |- | style="text-align:center;" | 6. | {{PisiLipp|Emilia Romagna}} || [[Bologna]] | style="text-align:right" | 22 453 | style="text-align:right" | 4 448 146 |- | style="text-align:center;" | 7. | ''{{Pisilipp|Friuli-Venezia Giulia}}'' || [[Trieste]] | style="text-align:right" | 7 862 | style="text-align:right"|1 221 218 |- | style="text-align:center;" | 8. | {{PisiLipp|Lazio}} || [[Rooma]] | style="text-align:right" | 17 232 | style="text-align:right" | 5 888 472 |- | style="text-align:center;" | 9. | {{PisiLipp|Liguuria}} || [[Genova]] | style="text-align:right" | 5 416 | style="text-align:right" | 1 571 053 |- | style="text-align:center;" | 10. | {{PisiLipp|Lombardia}} || [[Milano]] | style="text-align:right" | 23 864 | style="text-align:right" | 10 008 349 |- | style="text-align:center;" | 11. | {{PisiLipp|Marche}} || [[Ancona]] | style="text-align:right" | 9 401 | style="text-align:right" | 1 543 752 |- | style="text-align:center;" | 12. | {{PisiLipp|Molise}} || [[Campobasso]] | style="text-align:right" | 4 460 | style="text-align:right" | 312 027 |- | style="text-align:center;" | 13. | {{PisiLipp|Piemonte}} || [[Torino]] | style="text-align:right" | 25 387 | style="text-align:right" | 4 404 24 |- | style="text-align:center;" | 14. | ''{{PisiLipp|Sardiinia maakond}}'' (''Sardegna'') || [[Cagliari]] | style="text-align:right" | 24 100 | style="text-align:right" | 1 658 138 |- | style="text-align:center;" | 15. | ''{{PisiLipp|Sitsiilia maakond}}'' (''Sicilia'') || [[Palermo]] | style="text-align:right" | 25 832 | style="text-align:right" | 5 074 261 |- | style="text-align:center;" | 16. | {{PisiLipp|Toscana}} || [[Firenze]] | style="text-align:right" | 22 987 | style="text-align:right" | 3 744 398 |- | style="text-align:center;" | 17. | ''{{PisiLipp|Trentino-Alto Adige}}'' || [[Trento]] | style="text-align:right" | 13 605 | style="text-align:right" | 1 059 114 |- | style="text-align:center;" | 18. | {{PisiLipp|Umbria}} || [[Perugia]] | style="text-align:right" | 8 464 | style="text-align:right" | 891 181 |- | style="text-align:center;" | 19. | ''{{PisiLipp|Valle d'Aosta}}'' || [[Aosta]] | style="text-align:right" | 3 261 | style="text-align:right" | 127 329 |- | style="text-align:center;" | 20. | [[pilt:Flag of Veneto.svg|25px]] [[Veneto]] || [[Veneetsia]] | style="text-align:right" | 18 407 | style="text-align:right" | 4 915 123 |} | style="padding-left:20px;padding-top:150px;" | [[Pilt:Itaalia_maakonnad.png|300px|Itaalia maakonnad]] |} ==Loodus== [[Pilt:The Langkofel group in spring.JPG|pisi|vasakul|Alpid]] Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad [[Alpid]]. Kõrgeimad mäed asuvad Alpide lääne- ja keskosas, kus mitmed mäetipud ületavad 4000&nbsp;m kõrguse, sh [[Mont Blanc]] (4807&nbsp;m), [[Monte Rosa]] (4634&nbsp;m) ja [[Matterhorn]] (4478&nbsp;m). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on [[Dolomiidid]], mille kõrgeim tipp on 3343 meetriga [[Marmolada]]. Piki kogu [[Apenniini poolsaar]]t peaaegu 2000&nbsp;km [[Liguuria]]st kuni [[Sitsiilia]]ni kulgevad [[Apenniinid]], mille kõrgeim tipp 2912&nbsp;m asub [[Gran Sasso]] mäeahelikus. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.<ref name="geography" /> Umbes veerand riigi territooriumist moodustavad [[tasandik]]ud. Suurim neist on [[Po madalik]] (pindalaga üle 44 000&nbsp;km<sup>2</sup>), mis moodustus [[Po]] (pikkus 652&nbsp;km) ja selle lisajõgede [[sete]]te [[alluviaaltasandik|kogunemisega]].<ref name="geography" /> Järvede arv on Itaalias umbes 1500. Suurema osa neist moodustavad väikesed mäestikujärved. Itaalia tuntuimad ja tähtsaimad järved asuvad maa põhjaosas [[Milano]] ümbruses. Nende hulka kuuluvad [[Garda järv]], [[Lago Maggiore]], [[Como järv]], [[Iseo järv]] ja [[Lugano järv]].<ref name="geography" /> [[Pilt:Mt Etna and Catania1.jpg|pisi|Talvine [[Etna]] vulkaan]] Itaalia ja ühtlasi Vahemere suurimad saared on [[Sitsiilia]] ja [[Sardiinia]].<ref name="geography" /> Itaalia asub keeruka geoloogilise ehitusega piirkonnas. Maa lõunaosa asub väga lähedal [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Aafrika laam]]a kokkupuutepiirile. Vahemeres Euraasia laama alla tungiv Aafrika laam põhjustab seismilist ja vulkaanilist aktiivsust (tuntumad vulkaanid on [[Etna]] ja [[Vesuuv]]). Aastas registreeritakse riigis ligi kaks tuhat väiksemat maavärinat. Maavärinaohtlikuks piirkonnaks loetakse peaaegu poolt kogu riigi territooriumist. Suurimad katastroofid on seni esinenud laamade piirialal asuvas Lõuna-Itaalias, kuid harva võib maavärinaid esineda ka Itaalia põhjaosas.<ref name="novaator" /> Viimase 2000 aasta jooksul on Itaalias dokumenteeritud üle 400 purustava maavärina. Alates aastast 1905 on esinenud 15 suuremat maavärinat, neist kõige ohvriterohkeim toimus 1908. aastal Sitsiilias, võttes ligi 70 000 inimese elu.<ref name="time-earthquakes" /> ===Kliima=== {{Vaata|Itaalia kliima}} [[Pilt:Sirocco from Libya.jpg|pisi|vasakul|[[Siroko]] kannab [[Sahara]]st kaasa liivatolmu]] Mitmekesise maastiku ja territooriumi pikisuunalise väljavenitatuse tõttu on Itaalia kliima suuresti varieeruv. Maa põhja- ja lõunaosa [[õhutemperatuur]]ide vahe võib olla märkimisväärne ja seda eriti talvel.<ref name="climate" /> Rannikupiirkonnas, kus asuvad suuremad linnad, on tüüpiline [[vahemereline kliima]], mida iseloomustavad pehmed talved ning kuumad ja tavaliselt kuivad suved. Kuiva suveperioodi intensiivsus ja kestus pikeneb riigi lõunasuunas. Läänerannikul esineb idarannikuga võrreldes rohkem sademeid. Idarannik on samal ajal tuulisem. Apenniinide piirkonnas on ilm sageli külmem ja sademeterohkem kui rannikul. Mäetipud on talvel sageli lumised.<ref name="climate" /> Lõuna-Itaalia (eriti Sitsiilia ja Sardiinia) suved on väga kuumad. Päikesepaistelist ilusat ilma esineb pikkade perioodide kaupa. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on vahemikus 430–850&nbsp;mm.<ref name="climate" /> Juuli keskmine õhutemperatuur on vahemikus 19...33&nbsp;°C ([[Catania]]s),<ref name="temperature-july" /> jaanuaris 9...15&nbsp;°C ([[Messina]]s)<ref name="temperature-january" />. Po madalikul esineb sellele piirkonnale iseloomulik kliima. Sademeid võib esineda aastaajast sõltumata. Kuigi talvekuud võivad olla küllalt külmad, lumised ja udused, on suvekuud seal peaaegu sama kuumad ja päikesepaistelised kui Lõuna-Itaalias. Äikesetormid on sagedased suviti ja sügiseti, kuid sademeid esineb sel perioodil ebaühtlaselt.<ref name="climate" /> Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpidele iseloomulikud talved ja sajused suved. Äikesetorme võib esineda kevadest sügiseni. Madalamatel kõrgustel Lombardia järvede piirkonnas on pehmemad talved ja soojemad suved. Päikesepaistet esineb seal keskmiselt 3–4 tundi talvel ja umbes 9 tundi suvel.<ref name="climate" /> Alpide eelmäestikes puhub sügisel ja talve lõpus sageli kuiv ja soe [[föön]].<ref name="Mountain_ranges" /> [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul võib samal perioodil esineda külm [[boora]],<ref name="Bora" /> mille tugevad iilid (kohati üle 100&nbsp;km/h) mõjutavad merehoovusi ja põhjustavad mõnikord [[Veneetsia]]s üleujutusi<ref name="Veneetsia-kliima" />. Lõuna-Itaalias võib aastaringselt puhuda lämbe, väga niiske ja kuum [[siroko]]<ref name="Mountain_ranges" /> (tugevad sirokod esinevad siiski tavaliselt kevadel<ref name="Sirocco" />). [[Sahara kõrb]]est sirokoga üle Vahemere kandunud liivatolm annab vihmale omapärase värvuse.<ref name="Guerzoni" /> === Taimestik, loomastik ja looduskaitse === [[Pilt:Abies nebrodensis.jpg|pisi|püsti|Äärmiselt ohustatud kaitsestaatusega [[sitsiilia nulg]]]] Euroopa maade hulgas on Itaalia [[elustiku mitmekesisus]] üks suuremaid, mis on tingitud eelkõige maa geograafilisest asukohast ja kliimatingimustest. Riigi [[loomastik]]us on esindatud üle 57 000 [[liik (bioloogia)|liigi]], kellest umbes 55 000 on [[selgrootud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] hulgas on märkimisväärne hulk [[endeem]]seid liike, nende hulgas [[kahepaiksed]] (31,8%) ja [[mageveekalad]] (18,3%). Selgroogsetest on 672 liiki [[IUCNi punane nimistu]] alusel ohustatud ning 6 liiki on lähiminevikus Itaalia loodusest kadunud. Taimestiku hulgas on samuti endeemide hulk tähelepanuväärne, ulatudes 15%-ni.<ref name="isprambiente" /> Umbes 30% Itaalia territooriumist hõlmavad metsad,<ref name="climatechangepost" /> mille pindala on põllumaade vähenemise tõttu kasvanud viimase 30 aasta jooksul 26,7%, ulatudes 2013. aastal umbes 11 miljoni [[hektar]]ini.<ref name="isprambiente" /> Kriitiliselt ohustatud [[sitsiilia nulg]] kuulub kõige haruldasemate puuliikide hulka kogu Euroopas.<ref name="Farjon" /> Itaalias asub 22 rahvusparki, mille pindala on ligi 1 miljon hektarit, moodustades 5% riigi territooriumist. Ligi 20% riigi pindalast on kuulub [[Natura 2000]] kaitstavate alade võrgustikku. Ümber Apenniini poolsaare asub 23 merekaitseala ja kaks mereparki, mille kogupindala on umbes 200 000 ha.<ref name="climatechangepost" /> ==Rahvastik== {{Vaata|Itaalia rahvastik}} Itaalia elanike arv on 60,66 miljonit,<ref name="pop2016" /> millega riik asub maailmas 24.<ref name="cia" /> kohal ja Euroopa Liidus 3. kohal (Saksamaa ja Prantsusmaa järel). Asustustihedus on 201,3 inimest ühe ruutkilomeetri kohta, mis on suurem kui Euroopa keskmine<ref name="per capire" />. Itaalia elanikkonda, mis on koondunud põhiliselt rannikupiirkonda ja tasandikele,<ref name="Ortolani" /> iseloomustab pensioniealiste inimeste suur osakaal (20% elanikkonnast) ja väike [[sündimus]] (9,2 sündi 1000 elaniku kohta). Meeste oodatav keskmine eluiga on 79,1 ja naistel 84,3 aastat.<ref name="demografici2010" /> [[19. sajand]]i teises pooles hakkas Itaaliast inimesi massiliselt [[Ameerika]]sse [[emigratsioon|emigreeruma]]. Vahemikus 1860–1914 rändas riigist välja ligi 9 miljonit inimest.<ref name="Hatton" /> Teine väljarände laine sai alguse II maailmasõja järel ja kestis 1970. aastateni. Kokku rändas Itaaliast 100 aasta jooksul välja ligi 13 miljonit inimest.<ref name="Ben-Ghiat" /> [[Immigratsioon]] Itaaliasse on märkimisväärselt kasvanud alates 1990. aastatest. Itaalia statistikaameti andmetel elas riigis 2016. aasta alguse seisuga veidi üle 5 miljoni sisserändaja,<ref name="strasa2016" /> mis moodustas 8,3% kogu elanikkonnast. Suurimad võõramaalaste kogukonnad on [[rumeenlased]] (üle ühe miljoni), [[albaanlased]] ja [[Maroko]] päritolu sisserändajad (mõlemaid ligi pool miljonit). Neile saab lisada ka riigis illegaalselt viibivad migrandid, keda on sadu tuhandeid.<ref name="Immigrati" /> ===Religioon=== [[Pilt:Dlieja da Sacun cun Saslonch-edit.jpg|pisi|Kirik Alpides]] [[Katoliiklus]] on Itaalias levinuim [[religioon]], kuigi see pole enam alates 1985. aastast [[riigiusk]].<ref name="riigiusk" /> 2019. aastal pidas end rooma-katoliiklasteks 74,4% itaallastest.<ref name="religioni" /> Väiksemad kristlikud religioonirühmad moodustavad [[õigeusk]]likud (1,5 miljonit),<ref name="Leustean" /> [[Protestantism|protestandid]] (0,66 miljonit<ref name="CESNUR" />), [[Jehoova tunnistajad]] (0,44 miljonit<ref name="CESNUR" /> ) jm. Viimaste aastakümnete immigratsioonisurve tõttu on Itaalia elanikkonna hulgas kasvanud [[moslem]]ite osakaal (1,9 miljonit ehk 3,1%).<ref name="CESNUR" /> Veel on sisserändajate hulgas levinud [[budism]] (0,26 miljonit), [[hinduism]] (0,17) ja [[sikhism]] (0,15).<ref name="CESNUR" /> === Suuremad linnad === {{vaata ka|Itaalia linnade loend}} [[Pilt:20110720 Verona 3078.jpg|pisi|Vaade [[Verona]]le]] {|class="wikitable" |+ Suuremad linnad (2016)<ref name="bilmens2015gen" /> !Jrk !Linn !Maakond !Elanike arv |- |1 |[[Rooma]] |[[Lazio]] |<center>2 865 945</center> |- |2 |[[Milano]] |[[Lombardia]] |<center>1 347 707</center> |- |3 |[[Napoli]] |[[Campania]] |<center>972 420</center> |- |4 |[[Torino]] |[[Piemonte]] |<center>889 669</center> |- |5 |[[Palermo]] |[[Sitsiilia]] |<center>672 144</center> |- |6 |[[Genova]] |[[Liguuria]] |<center>585 664</center> |- |7 |[[Bologna]] |[[Emilia Romagna]] |<center>387 466</center> |- |8 |[[Firenze]] |[[Toscana]] |<center>382 789</center> |- |9 |[[Bari]] |[[Apuulia]] |<center>325 609</center> |- |10 |[[Catania]] |[[Sitsiilia]] |<center>314 556</center> |} ==Majandus== {{Vaata|Itaalia majandus}} Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia on [[WTO]], [[G7]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[OECD]] liige. Alates 2002. aastast kuulub Itaalia [[eurotsoon]]i.<ref name="vm" /> Arvestuslik sisemajanduse kogutoodang (2015) jaotub sektorite kaupa järgmiselt: [[teenindus]]sektor – 74%, [[tööstus]] – 23,7% ja [[põllumajandus]] – 2,3%.<ref name="cia" /> Itaalia majandussektori omapäraks on keskmiste, väikeste ja väga väikeste ettevõtete domineerimine (eelkõige töötleva tööstuse sektoris).<ref name="vm" /> Üle 70% ettevõtetest on perefirmad.<ref name="enterprises" /> Selliste ettevõtete osakaal, kus töötab vähem kui 259 inimest, on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine on 55%).<ref name="vm" /> Riigi majandusele on iseloomulik erinev majanduslik areng Põhja- ja Lõuna-Itaalias. Maa põhjaosa on majanduslikult paremal järjel, seda on taganud edukas tööstussektor ja suurem eraettevõtete osakaal. Lõuna-Itaalia majandus on aeglasemalt kasvanud erinevatel põhjustel (nt väljaränne Lõuna-Itaaliast peamiselt Ameerikasse ja sisemigratsioon lõunast põhja) ja seda iseloomustab põllumajanduse suurem osakaal ning riiklikud suurettevõtted. Lõhe maa põhja- ja lõunaosa majandusarengus kujunes välja 20. sajandil. Tänapäeval on Põhja-Itaalias edukad tööstuspiirkonnad viinud sealsed maakonnad Euroopa rikkaimate hulka.<ref name="vm" /> Itaalia majandus arenes kiirelt eelkõige 20. sajandi teises pooles ning sellele aitasid kaasa aitasid edukad [[reform]]id ja [[Erastamine|erastamisprotsess]].<ref name="vm" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal (2015) !! Tööjõu osakaal (2011) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,3% || 3,9% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 23,7% || 28,3% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 74% || 67,8% |} === Probleemid majanduses === 2008. aastal maailma tabanud [[Suur majandussurutis|majanduskriisi]] järel on Itaalia majandus olnud aastaid järjest languses. Riigi konkurentsivõimet ja majandusarengut pärsivad mitmed struktuursed probleemid nagu suur [[maksukoormus]] (2015. aastal 47,9%) ning sellega seonduv suur [[varimajandus]]e osakaal, komplitseeritud ja aeglaselt töötav kohtusüsteem, ebaefektiivne tööturg, [[korruptsioon]] ja [[organiseeritud kuritegevus]]e levik.<ref name="vm" /> Küllalt kõrge on riigis [[töötus]]e tase – 2015. aastal arvestuslikult 11,9%.<ref name="cia" /> [[Riigieelarve]] puudujääk oli aastatel 1995–2015 keskmiselt 3,5%. Defitsiidi katmiseks võetud laenud suurendavad riigi võlakoormust, mis moodustas 2015. aasta lõpus sisemajanduse koguproduktist 132,6%.<ref name="tradingeconomics" /> Selle näitajaga oli Itaalia [[riigivõlg]] maailma maade hulgas neljandal kohal ([[Jaapan]]i, [[Kreeka]] ja [[Liibanon]]i järel).<ref name="tradingeconomics-gdp" /> === Turism === [[Pilt:Milano Duomo 2392.jpg|pisi|[[Milano toomkirik]] on üks kuulsamaid gooti stiilis ehitisi Euroopas]] 2015. aastal külastas Itaaliat 50,7 miljonit turisti, kes kulutasid riigis 39,4 miljardit [[USA dollar|dollarit]]. Riik platseerus turistide arvu poolest maailma maade hulgas viiendale kohale (eespool on Prantsusmaa, USA, Hispaania ja Hiina).<ref name="UNWTO" /> Välisriikidest saabus külastajaid 2015. aastal enim Saksamaalt (10,9 miljonit), USA-st (4,5 miljonit), Prantsusmaalt (4,3 miljonit), Hiinast (3,3 miljonit), Suurbritanniast (3,3 miljonit), Šveitsist (2,7 miljonit) ja Austriast (2,3 miljonit).<ref name="turismo_straniero" /> Turismisektorit toetab asjaolu, et Itaalias asub maailma riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte.<ref name="unesco" /> Kõige enam külastatavad Itaalia maakonnad olid 2015. aastal: [[Veneto]] (10,6 miljonit), [[Lombardia]] (7,3 miljonit), [[Toscana]] (6,8 miljonit), [[Lazio]] (6,8 miljonit) ja [[Trentino-Alto Adige]] (5,5 miljonit).<ref name="turismo_straniero" /> === Väliskaubandus === Itaalia majandus on tugevalt väliskaubandusele orienteeritud.<ref name="vm" /> Itaalia eksportis 2015. aastal kaupu 459 miljardi dollari väärtuses, mis oli 13,3% vähem kui eelneval aastal. Ekspordi osakaal sisemajanduse kogutoodangust moodustas 21,1%. Lõviosa ekspordist saadeti Euroopasse (62,9%), järgnes Aasia (17,3%), Põhja-Ameerika (10,4%) ja Aafrika (4,5%).<ref name="worldstopexports1" /> Riik importis 2015. aastal kaupu 409 miljardi dollari väärtuses, mis oli 13,7% vähem kui eelneval aastal. Suurem osa kaupadest imporditi Euroopa maadest (67,0%), järgnes Aasia (20,3%), Aafrika (5,2%) ja Põhja-Ameerika (4,6%).<ref name="worldstopexports2" /> {{veerud|50%}} {| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |+ '''Itaalia suurimad ekspordiartiklid''' (2016)<ref name="worldstopexports1" /> |- bgcolor=#E8E8E8 !Ekspordiartiklid !Maht [[mld]] [[USA dollar|$]] |- |align="center" bgcolor="#b4f800" | Inseneritooted (masinad, <br>mootorid, pumbad, varuosad) |<center>92,4 (20,0%)</center> |- |align="center" bgcolor="#bcf919" | [[Sõiduk]]id |<center>39,4 (8,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#c3f835" | [[Elektrimasin]]ad ja -seadmed |<center>27,7 (6,0%)</center> |- |align="center" bgcolor="#caf752" | [[Ravim|Farmaatsiatooted]] |<center>21,2 (4,6%)</center> |- |align="center" bgcolor="#d4f876" | Plasttooted |<center>19,0 (4,1%)</center> |- |align="center" bgcolor="#ddf994" | Metallitooted |<center>16,2 (3,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#e6fab2" | Mööbel, valgustid,<br> valmisdetailidest hooned |<center>13,0 (2,8%)</center> |- |align="center" bgcolor="#ecf8cd" | Naftasaadused |<center>12,6 (2,7%)</center> |- |align="center" bgcolor="#f4fae4" | [[Jalats]]id, [[riietus|riided]] |<center>12,1 (2,6%)</center> |- |align="center" bgcolor="#f6f7f4" | [[Vääriskivid]] ja [[väärismetallid|-metallid]] |<center>11,8 (2,6%)</center> |- |} {{veerud-piir}} {| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |+ '''Itaalia suurimad impordiartiklid''' (2016)<ref name="worldstopexports2" /> |- bgcolor=#E8E8E8 !Impordiartiklid !Maht [[mld]] [[USA dollar|$]] |- |align="center" bgcolor="#fcd900" | [[Sõiduk]]id |<center>43,5 (10,7%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fbdb10" | [[Fossiilkütus]]ed, sh [[toornafta]] |<center>41,5 (10,3%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fbdf2c" | Inseneritooted (masinad, <br>mootorid, pumbad, varuosad) |<center>40,9 (10,1%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fce44f" | Elektrimasinad ja -seadmed |<center>31,3 (7,7%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fce768" | [[Ravim|Farmaatsiatooted]] |<center>21,3 (5,3%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fded8e" | [[Plastid]] |<center>18,4 (4,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fcf1ae" | [[Teras]] ja [[raud]] |<center>14,4 (3,6%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fff8ca" | [[Kemikaal]]id |<center>14,2 (3,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fffbe3" | Meditsiini- ja tehnikaseadmed |<center>11,3 (2,8%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fffef8" | [[Vääriskivid]] ja [[väärismetallid|-metallid]] |<center>9,6 (2,4%)</center> |- |} {{veerud-lõpp}} === Transport === [[Pilt:ETR 400 Roma Tiburtina train station 24 20181231.jpg|pisi|Itaalia kiirrongid arendavad kiirust kuni 400 km/h]] Itaalias ehitati 1920. aastatel maailma esimesed [[kiirtee]]d – [[autostrada]]d.<ref name="autostrada" /> [[Maantee]]de kogupikkus on 487 700&nbsp;km, neist 6700&nbsp;km on kiirteed.<ref name="cia" /> Maanteedel liigub rohkelt transpordivahendeid. 1000 elaniku kohta on Itaalias 679 (2014) [[mootorsõiduk]]it.<ref name="vehicles" /> Kiirteedel on kiiruspiirang 130&nbsp;km/h, tavalistel maanteedel 90&nbsp;km/h ja asulates üldjuhul 50&nbsp;km/h.<ref name="drive" /> [[Pilt:Roma Cinecitta 2.jpg|pisi|vasakul|Tramm Roomas 1979. aastal]] [[Raudtee]]võrgu kogupikkus on Itaalias üle 20 000&nbsp;km, sellest on [[elektriraudtee|elektrifitseeritud]] peaaegu 13 000&nbsp;km. Standardne [[rööpmelaius]] on 1435&nbsp;mm, kuid esineb ka kitsarööpmelisi 1000&nbsp;mm (122&nbsp;km) ja 950&nbsp;mm (151&nbsp;km) rööbasteid.<ref name="cia" /> Erinevalt väljakujunenud maanteevõrgust areneb raudteevõrk endiselt edasi. Uute raudteelõikude ehituse eesmärgiks on ühendada olulisemad Itaalia linnad kiirraudteega, samas soovitakse arendada kiirraudteeühendust Euroopa suurlinnadeni.<ref name="vm" /> Itaalia kiirraudteedel liiguvad rongid maksimaalse kiirusega 300–360&nbsp;km/h.<ref name="italiarail" /> [[Raudteetransport|Reisivedude]] maht oli Itaalia raudteedel 2014. aastal ligi 40 miljardit reisijakilomeetrit ja kaubavedude maht 10 miljardit tonnkilomeetrit.<ref name="knoema" /> Itaalias on suuremaid sadamaid üle 40 (rohkus on tingitud eelkõige geograafilise asendi tõttu).<ref name="vm" /> Läbi sadamate liikus 2014. aastal kaupa 443 miljonit tonni, millega riik on Euroopas kolmandal kohal (Hollandi ja Suurbritannia järel).<ref name="kogulaevakaup" /> Suurimad Itaalia kaubasadamad on [[Genova]]s, [[Trieste]]s ja [[Taranto]]s. Kõigis nendes sadamates käideldi 2011. aastal kaupu üle 40 miljoni tonni.<ref name="laevandus2011" /> Itaalia sadamad teenindasid 2014. aastal 72,2 miljonit reisijat, olles selle näitajaga Euroopas esikohal.<ref name="laevareisijad" /> Suurimad reisisadamad on [[Messina]]s, [[Napoli]]s, [[Reggio Calabria]]s ja [[Capri]]l.<ref name="laevandus2011" /> Lennuväljade arv oli 2013. aastal 129 (neist 98-l on [[rada (lennundus)|maandumisrajad]] sillutatud).<ref name="cia" /> 2014. aastal teenindasid lennuväljad veidi üle 150 miljoni reisija. Suurimad lennuväljad on [[Rooma Fiumicino]] (2014. aastal 38 miljonit reisijat), [[Milano Malpensa]] (19 miljonit), [[Milano Linate]] (9 miljonit), [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]] (8,8 miljonit) ja [[Venezia Tessera lennujaam|Veneetsia]] (8,4 miljonit).<ref name="Trasporto-aereo" /> === Energiamajandus === Loodusvarade poolest vaese Itaalia energiamajandus sõltub suuresti impordist.<ref name="vm" /> Kodumaisest energiavajadusest kattis riik impordiga 2014. aastal ligi 75%.<ref name="MPankEnergia" /> [[Tšornobõli katastroof]]i järel toimunud referendumiga (1987) loobus itaalia täielikult oma [[tuumaenergia]] programmist ning olemasolevad [[tuumareaktor]]id (4 töötavat ja 2 valmimisjärgus reaktorit) suleti.<ref name="euronuclear" /> Itaalia energia omatoodang moodustas 2014. aastal 37,6 Mtoe (megatonni nafta ekvivalenti). Lisaks imporditi 115 Mtoe väärtuses energiat. Põhilised imporditavad energiakandjad olid [[toornafta]] (2014. a 59 Mt) ja [[maagaas]] (2015. a 61 [[mld]] m<sup>3</sup>).<ref name="iea" /> Maagaasi imporditakse riiki peamiselt [[torutransport|torutranspordi]] abil ning suuremad varustajad on [[Venemaa]] (51%), [[Alžeeria]] (13%) ja [[Liibüa]] (13%).<ref name="eniscuola" /> Riigisisene elektritarbimine moodustas 2014. aastal 304 [[TWh]], sellest imporditi 44 TWh ehk 14,5%.<ref name="iea" /> Elektri tootmisel oli 2013. aastal [[taastuvad energiaallikad|taastuvate energiaallikate]] osakaal 34% (peamiselt [[hüdroenergia]], [[päikeseenergia]], [[bioenergia]] ja [[tuuleenergia]]).<ref name="terna" /> === Suuremad ettevõtted === Ajakirja [[Forbes]] koostatav edetabel [[Forbes Global 2000]] järjestab maailma suurimaid [[avalik ettevõte|avalikke ettevõtteid]] võttes aluseks müügikäivet, kasumit, varasid ja ettevõtte turuväärtust. 2018. aasta majandustulemuste põhjal on 20 Itaalia suurimat ettevõtet järgnevad:<ref>[https://www.forbes.com/global2000/list/#country:Italy The World’s Largest Public Companies] Forbes [2019 ranking] (vaadatud 14. veebruar 2020)</ref> {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;" ! align="center" |Nr ! align="center" |Forbes<br />2000<br />paigutus ! align="center" |Ettevõte ! align="center" |Peakontor ! align="center" |Käive<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Kasum<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Vara<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Väärtus<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Tööstusharu |- |1 |77 | align="left" |[[Enel]] | align="left" |Rooma |86,3 |5,7 |189,1 |63,1 | align="left" | energeetika |- |2 |91 | align="left" |[[Eni]] | align="left" |Rooma |89,4 |5,0 |139,5 |62,5 | align="left" | nafta ja maagaas |- |3 |130 | align="left" |[[Intesa Sanpaolo]] | align="left" |[[Torino]] |28,1 |4,8 |900,5 |45,9 | align="left" | pangandus |- |4 |144 | align="left" |[[Assicurazioni Generali]] | align="left" |[[Trieste]] |92,1 |2,7 |588,5 |30,1 | align="left" | kindlustus |- |5 |156 | align="left" |[[UniCredit]] | align="left" |Milano |31,1 |4,5 |950,5 |32,0 | align="left" | pangandus |- |6 |331 | align="left" |[[Poste italiane]] | align="left" |Rooma |35,1 |1,7 |238,8 |14,0 | align="left" | logistika |- |7 |610 | align="left" |[[Atlantia]] | align="left" |Rooma |6,9 |1,0 |91,2 |21,1 | align="left" | transport |- |8 |750 | align="left" |[[Unipol]] | align="left" |[[Bologna]] |16,4 |0,8 |87,6 |3,7 | align="left" | kindlustus |- |9 |759 | align="left" |[[Telecom Italia]] | align="left" | Rooma ja Milano |22,4 | -1,6 |75,5 |12,2 | align="left" | telekom |- |10 |912 | align="left" |[[Mediobanca]] | align="left" |Milano |3,5 |1,0 |84,4 |9,4 | align="left" | pangandus |- |11 |931 | align="left" |[[Snam]] | align="left" |[[San Donato Milanese]] |2,9 |1,1 |25,9 |16,5 | align="left" | nafta ja maagaas |- |12 |980 | align="left" |[[Leonardo S.p.A.]] | align="left" |Rooma |14,4 |0,6 |29,2 |6,9 | align="left" |kosmose- ja kaitsetööstus |- |13 |1167 | align="left" |[[Terna Group]] | align="left" |Rooma |2,6 |0,8 |19,6 |12,1 | align="left" | elektrivarustus |- |14 |1181 | align="left" |[[UBI Banca]] | align="left" |[[Bergamo]] |5,6 |0,5 |143,2 |3,6 | align="left" | pangandus |- |15 |1190 | align="left" |[[Ferrari]] | align="left" |[[Amsterdam]] ja [[Maranello]] |4,0 |0,9 |5,5 |25,2 | align="left" | autotööstus |- |16 |1332 | align="left" |[[Banco BPM]] | align="left" | Milano |6,1 | -0,1 |183,4 |3,6 | align="left" | pangandus |- |17 |1384 | align="left" |[[BPER Banca]] | align="left" |Milano ja [[Verona]] |2,9 |0,5 |80,7 |2,3 | align="left" | pangandus |- |18 |1499 | align="left" |[[Cattolica Assicurazioni]] | align="left" |Verona |7,1 |0,1 |39,1 |1,6 | align="left" | kindlustus |- |19 |1528 | align="left" |[[Banca Monte dei Paschi di Siena]] | align="left" |[[Siena]] |4,0 |0,3 |149,2 |1,7 | align="left" | pangandus |- |20 |1609 | align="left" |[[Pirelli]] | align="left" |Milano |6,1 |0,5 |14,9 |7,2 | align="left" | autoosad |} == Relvajõud == [[Pilt:Ejercicio Dissimilar Air Combat Training - DACT 2017 - Base Aérea de Gando (32765109225).jpg|pisi|Itaalia õhuväe käsutuses on [[Eurofighter Typhoon]]id]] Itaalia relvajõudude hulka kuuluvad maa-, mere- ja õhuväed ning [[sandarmeeria|karabinjeerid]]. Armee allub Kõrgemale Kaitsenõukogule, mille eesistuja on riigi president. Viimane täidab ka armee ülemjuhataja kohuseid.<ref name="President" /> Teised kõrgemad juhtimisorganid on kaitseministeerium, kindralstaap ja relvajõuliikide peastaabid. Alates 2005. aastast on sõjaväeteenistus vabatahtlik.<ref name="sõjaväeteenistus" /> Itaalia armee aktiivses teenistuses on kokku ligi 285 000 inimest, kellest 107 000 kuuluvad karabinjeeride ridadesse.<ref name="armedforces" /> Riigi kaitse-eelarve moodustas 2014. aastal SKT-st 1,1%.<ref name="cia" /> [[NATO]] tuumarelvade paigutusstrateegia alusel hoitakse Itaalias 90 USA-le kuuluvat [[tuumarelv]]a.<ref name="nrdc" /> Itaalia maavägede isikkoosseisu suurus on umbes 104 000. Lahingutehnika hulka kuuluvad nt [[tank]]id [[Ariete]] (200 tk) ja [[Leopard 1]] (120 tk reservis), [[jalaväe lahingumasin]]ad [[Dardo]] (200 tk), [[tankihävitaja]]d [[Centauro]] (300 tk), [[ründekopter]]id [[Agusta A129 Mangusta|Mangusta]] (60 tk) ja [[soomustransportöör]]id [[M113]] (250 tk).<ref name="armedforces" /> Itaalia mereväe tegevteenistuse isikkoosseisu kuulub ligikaudu 34 000 inimest, kelle käsutuses on 38 tähtsamat sõjalaeva ja 123 õhusõidukit. Laevastikku kuuluvad kaks [[lennukikandja]]t, [[hävitaja]]d (4 tk), [[allveelaev]]ad (6 tk) ja mitmekülgsed [[fregatt|fregatid]].<ref name="armedforces" /> Itaalia laevastik on lähiminevikus osalenud üle maailma mitmel rahutagamisoperatsioonil.<ref name="rocznikbezpieczenstwa" /> Itaalia õhuvägedesse kuulub ligikaudu 44 000 tegevteenistujat, kelle käsutuses on üle 500 lennumasina, sh [[hävituslennuk]]id (67 tk), [[ründelennuk]]id (136 tk) ja [[helikopter]]id. Vananenud hävitajaid on asendamas [[Eurofighter Typhoon]]id. Vägede transportimisel on abiks sõjaväe [[transpordilennuk]]id (CH-47F, TTH NH-90).<ref name="armedforces" /> Armeejõudude autonoomse korpuse moodustavad karabinjeerid – sandarmeeria ja sõjaväepolitsei, kes tegelevad korra tagamisega nii sõjaväelaste ja tsiviilisikute hulgas. Kuigi karabinjeeride erinevad harud annavad aru erinevatele ministeeriumidele (sõltuvalt üksuse funktsioonist), allub korpus avaliku korra ja turvalisuse tagamisel siseministeeriumile.<ref name="carabinieri" />, Itaalias on ka ligi 13 000 tegevteenistuses USA sõjaväelast - 31. märtsi 2022 seisuga 4 248 maaväelast, 4 762 õhuvâelast, 3 327 mereväelast ja 322 merejalaväelast. USA vägede mereväebaasid on [[Napoli|Napolis]], [[Gaeta|Gaetas]] ja [[Sigonella lennuväebaas|Sigonellas]], maaväebaasid [[Vicenza|Vicenzas]] ja [[Livorno|Livornos]] ning õhuväebaas [[Aviano lennuväebaas|Avianos]]. == Tervishoid == Kuigi Itaalia tervishoiu eest vastutab tervishoiuministeerium, on suur osa korraldusest antud üle regioonidele ja kohalikele omavalitsustele (''Azienda di Sanità Locale''). Nüüdisaegne riiklik tervishoiu süsteem kehtestati 1978. aastal (eelnev süsteem kehtis II maailmasõja lõpust alates). Tervishoiusüsteemi on riigis alates 1990. aastatest mitu korda reformitud. Konkurentsi edendava meetodina on inimestel lubatud tervishoiuteenuse osutajat valida.<ref name="understandingitaly-health" /> [[Pilt:HSR Basilica e Centro Servizi.jpg|pisi|vasakul|San Raffaele haigla Milanos]] Riiklik tervishoiusüsteem osutab tasuta või soodsa hinnaga arstiabi kõikidele riigi residentidele ja nende pereliikmetele, tudengitele ja pensionäridele (kaasa arvatud kõik Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodanikud). Erakorralist meditsiiniabi saavad kõik inimesed, nende hulgas riiki külastavad isikud (elukohast ja rahvusest sõltumata).<ref name="justlanded" /> Riik rahastab peaaegu kõiki osutatavaid arstiabiteenuseid, mille hulka kuuluvad visiidid [[perearst|pere]]- ja [[arst|erialaarstide]] juurde, haiglaravi (testid, ravi, [[kirurgia]] jms), operatsioonijärgne [[taastusravi]] ja [[ambulatoorne ravi]]. Samuti tasub riik kas 100% või osaliselt [[ravim]]ite eest.<ref name="eahm" /> 2016. aastal Bloombergi avaldatud uuringu põhjal kuulub Itaalia tervishoiusüsteem maailma parimate hulka (olles kokkuvõttes teisel kohal [[Singapur]]i järel). Suurem osa Itaalia elanikkonnast on tervishoiu korraldusega väga rahul. Süsteemi nõrkuseks peavad elanikud eelkõige pikki ootejärjekordi.<ref name="italiantribune-health" /> [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i aruande järgi oli 2015. aastal inimeste oodatav eluiga Itaalias 82,7 aastat (meestel 80,5 ja naistel 84,8 aastat). Selle näitajaga oli Itaalia Euroopas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal.<ref name="who" /> 2012. aastal kulutas riik 9,2% sisemajanduse kogutoodangust tervishoiule. Nendest kulutustest jäi 77% [[Avalik sektor|avaliku sektori]] kanda. Sarnaselt teiste Euroopa maadega on kulutused riigi tervishoiusektorile viimastel aastatel vähenenud. Selle on osaliselt tinginud valitsuse soov vähendada [[riigieelarve]] defitsiiti.<ref name="oecd-health" /> Riiklikud haiglad annavad heal tasemel arstiravi, kuid on sageli ülekoormatud. Selle põhjuseks on viimasel ajal alarahastus. Igas Itaalia linnas on olemas vähemalt üks [[kliinik]] või [[haigla]]. Riiklikud ja erahaiglad pakuvad mõlemad sarnast kõrgetasemelist ravi, kuid ravitingimused võivad suuresti erineda. Erahaiglad saavad luua patsientidele oluliselt paremad palatitingimused, kuid nende raviteenused on üsna kulukad. Põhja- ja Kesk-Itaalia haiglad on üldjuhul Lõuna-Itaalia omadest paremini varustatud. [[Hambaravi]] on üldjuhul kallis ja on koondunud peamiselt erakliinikutesse.<ref name="europe-cities" /> [[2020]]. aasta alguses tabas Itaaliat [[2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia|koroonapandeemia]]. Haigestunute seas on suremus 3,4%, suurem kui teistes maades<ref name=Terviseamet>[https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV)]</ref>. Terviseamet soovitas Põhja-Itaaliasse mitte reisida.<ref name=Terviseamet/> 9. märtsi 2020 seisuga on sellesse haigusesse nakatunud 9172, neist surnud 463 inimest.<ref>[http://www.salute.gov.it/portale/nuovocoronavirus/dettaglioContenutiNuovoCoronavirus.jsp?lingua=italiano&id=5351&area=nuovoCoronavirus&menu=vuoto Covid-19 - Situazione in Italia] Vaadatud 8. märtsil 2020.</ref> Põhiliselt surevad vanemad inimesed, kellel on muidki haigusi.<ref name=Terviseamet/> 2020. aasta 12. märtsi pärastlõunase seisuga oli 12&#160;839 nakatunud inimesest surnud 1016;<ref name="ITA_III_12" /> 24 tundi hiljem oli 17&#160;660 nakatunud inimesest surnud 1439.<ref name="elanikkonnakaitse_14_03" /> == Haridus == [[Pilt:Archiginnasio ora blu Bologna.jpg|pisi|1088. aastal asutatud Bologna Ülikool on Itaalia ja Euroopa vanim riiklik ülikool<ref name="topuniversities" />]] Riiklikult finantseeritud 8 aastat kestva haridustee peavad 6–16-aastased lapsed läbima [[koolikohustus|kohustuslikus korras]].<ref name="hariduseadus" /> Riiklik haridussüsteem on viieastmeline:<ref name="eures" /> *[[lasteaed|eelkool]] (''scuola dell'infanzia'') – kestus 3 aastat, lastele vanuses 3–6 aastat; *[[algkool]] (''scuola primaria'') – kestus 5 aastat; *alamastme keskkool (''scuola secondaria di primo grado'') – kestus 3 aastat; *[[gümnaasium]] (''scuola secondaria di secondo grado'') – kestus 5 aastat; *[[kõrgkool]] (''università''). 8 aastat kestva kohustusliku koolihariduse läbimisel on võimalik haridusteed jätkata [[kutsekool]]is või gümnaasiumis, kus tuleb läbida kaks kaheaastast süvaõppega kursust. Viimane õppeaasta on ette nähtud oma teadmiste süvendamiseks ja kõrgkooli astumise ettevalmistamiseks. Kutsekoolides kestab hariduse omandamine 3–4 aastat sõltuvalt sellest, kas õpilane soovib oma õpinguid ülikoolis jätkata.<ref name="eures" /> Kõrgharidust saab omandada ülikooli- ja mitteülikoolisektorisse kuuluvates kõrgkoolides. Ülikoolisektorisse kuuluvad riiklikud, era- ja välisülikoolid, magistri- ja doktoriõppe kõrgkoolid (''Scuola Superiore Universitaria'') ning IT-kolledžid. Mitteülikoolisektorisse kuuluvad polütehnikumid, kunstiakadeemiad, konservatooriumid ning muud erialaspetsiifilised institutsioonid.<ref name="kõrgharidus" /> Itaalia suurimad ja tähtsaimad raamatukogud on [[Firenze Keskrahvusraamatukogu]] (rajatud 1714)<ref name="florenceinferno" /> ja [[Rooma Keskrahvusraamatukogu]] (1876)<ref name="bncrm" />. == Teadus == [[Pilt:Collage scienziati italiani.jpg|pisi|Itaalia teadlased [[Alessandro Volta]], [[Galileo Galilei]], [[Guglielmo Marconi]] ja [[Enrico Fermi]]]] Läbi sajandite on Itaalia teadlased andnud maailmale mitmeid tähtsaid avastusi. [[Leonardo Fibonacci]] tutvustas 13. sajandi alguses läänemaailmale arvutamist [[araabia numbrid|araabia numbritega]].<ref name="Fibonacci" /> Sama sajandi viimasel veerandil leiutati Itaalias [[prillid]], kuigi leiutaja nime pole teada.<ref name="optometrists" /> [[Renessanss|Renessansi]]aja Itaalia mitmekülgsed teadlased nagu [[Leonardo da Vinci]] (1452–1519) ja [[Leon Battista Alberti]] (1404–1472) andsid suure panuse erinevatele teadusharudele, sh [[bioloogia]], [[arhitektuur]] ja [[inseneriteadused]]. [[Gerolamo Cardano]] (1501–1576) avaldas [[algebra]] reeglid, kolmanda ja neljanda astme [[võrrand]]ite lahendamise valemid; leiutas [[universaalliigend]]i ehk kardaani.<ref name="Cardan" /> Füüsik, matemaatik ja astronoom [[Galileo Galilei]] (1564–1642) oli [[teadusrevolutsioon]]i tuntuim esindaja.<ref name="teadusrevolutsioon" /> Galilei rajas tänapäevase [[mehaanika]] alused ja allutas [[eksperiment|eksperimendi]] matemaatilisele kontrollile. Galilei ehitas [[teleskoop|teleskoobi]], mille abil tõestas [[Kopernik]]u [[maailmasüsteem]]i ja tegi astronoomilisi avastusi.<ref name="abyss" /> Tema õpilane [[Evangelista Torricelli]] avastas [[Vincenzo Viviani]] abil [[atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhu]] ja ehitas [[baromeeter|elavhõbedabaromeetri]].<ref name="Torricelli" /> Endine [[jesuiit]] [[Francesco Grimaldi]] (1618–1663) avastas [[valgus]]e [[difraktsioon]]i.<ref name="italianlegacy" /> [[Luigi Galvani]] (1737–1798) uuris elusorganismide [[närvisüsteem]]i [[elektrofüsioloogia]]t.<ref name="italianlegacy" /> Tema katsetest lähtuvalt ehitas esimese [[galvaanielement|galvaanielemendi]] [[Alessandro Volta]] (1745–1827) ning ühendas need [[volta sammas|patareiks]]. Volta avastas ja isoleeris esimesena [[metaan]]i; leiutas [[elektrofoor]]i, tundliku [[elektroskoop|elektroskoobi]], [[elektromeeter|elektromeetri]].<ref name="Volta" /> [[Amedeo Avogadro]] (1776–1856) avastas [[ideaalne gaas|ideaalsete gaaside]] [[Avogadro seadus|seaduse]], mida sai rakendada [[aatommass|aatom-]] ja [[molekulmass]]ide määramiseks.<ref name="Avogadro" /> [[Ascanio Sobrero]] (1812–1888) sünteesis [[nitroglütseriin]]i, mille abil lõi [[Alfred Nobel]] [[dünamiit|dünamiidi]].<ref name="italianlegacy" /> [[Stanislao Cannizzaro]] avastas [[aldehüüdid]]e [[oksüdatsioon|oksüdeerumise]] ja [[reduktsioon (keemia)|redutseerumise]] vastavaks [[hape|happeks]] ja [[alkohol]]iks ([[Cannizzaro reaktsioon]]); määras [[keemiline element|elementide]] aatommasse ning pani aluse [[aatom]]ite ja [[molekul]]ide rangele eristamisele.<ref name="Cannizzaro" /> [[Camillo Golgi]] (1843–1926) kasutas [[närvisüsteem]]i ja [[aju]] [[kude]]de töötlemisel [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi-]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]] lahust, mille abil avastas [[Golgi kompleks]]i; pälvis oma saavutuste eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]].<ref name="Golgi" /> [[Guglielmo Marconi]] (1874–1937) leiutas ja [[patent]]eeris [[raadiotelegraaf]]i; arendas raadiot kui sidevahendit ja avas raadioside üle Atlandi ookeani (1901); pälvis [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] (1909).<ref name="Marconi" /> [[Enrico Fermi]] (1901–1954) uuris [[neutronkiirgus]]e mõju [[aatomituum]]adele, mille abil avastas uusi [[radioaktiivsus|radioaktiivseid]] [[isotoop|tehisisotoope]] (pälvis 1938 selle eest Nobeli füüsikaauhinna); juhtis [[tuumareaktor]]i ehitamist [[Chicago]]s, kus toimus esimene kontrollitud [[ahelreaktsioon]] (1942); osales teadlaste grupis, kes töötasid välja esimese [[tuumapomm]]i.<ref name="Fermi" /> Teadus- ja tehnikauuringuid juhib tänapäeval Itaalia Rahvuslik Teadusuuringute Nõukogu (asutatud 1923).<ref name="cnr" /> Teaduste akadeemia rolli täidab 1603. aastal asutatud [[Accademia Nazionale dei Lincei]].<ref name="lincei" /> Palju uurimisasutusi allub nii erafirmadele kui ka ministeeriumidele. Aastal 2014 kulutati Itaalias teadusuuringutele 22 miljardit eurot, mis moodustas 1,4% SKT-st.<ref name="Research" /> == Ajalugu == [[Pilt:Il Nuraghe Su Nuraxi incantato " Tra Fiaba e Realtà " 01.JPG|pisi|[[Nuraag]] – [[pronksiaeg|pronksi]]- ja varasel [[rauaaeg|rauaajal]] Sardiinias levinud tornehitis]] {{vaata|Itaalia ajalugu|Itaalia kronoloogia}} Vanimad teadaolevad [[hominini]]de asustusjäljed Itaalias [[Forlì]] linna lähedal pärinevad ligi 850 000 aasta tagusest [[pleistotseen]]i [[ajastik]]ust.<ref name="homininid" /> [[Neandertallane|Neandertallased]] saabusid Itaalia aladele umbes 250 000 aastat tagasi.<ref name="Neandertaallased" /> Itaalia lõunaosast leitud [[Nüüdisinimene|nüüdisinimese]] fragmendid dateeruvad ajas 42 000 kuni 45 000 aastat tagasi.<ref name="nüüdisinimene" /> [[Keraamika|Savinõude põletamise oskus]] jõudis Itaaliasse VII aastatuhandel eKr.<ref name="Keraamika" /> [[Neoliitikum]]is levis Lõuna-Itaalias Stentinello kultuur,<ref name="Stentinello" /> Põhja-Itaalias aga Lagozza kultuur.<ref name="Lagozza" /> [[Eneoliitikum|Vase-kiviajal]] jõudis maa põhjaossa Remedello kultuur (u 3300–2500 eKr), samast ajajärgust pärineb [[Ötzi|Ötzi jäämehe]] [[muumia]].<ref name="Remedello" /> [[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaajal]] levisid Itaalias mitmeid kultuurid, nt terramaarekultuur, Villanova kultuur, nuraagi kultuur jt. Terramaare inimesed olid veel kütid, kuid nad omasid samas koduloomi, oskasid valmistada pronksist esemeid ning kasvatasid põldudel [[nisu]], [[viinapuu|viinapuid]], [[Oalaadsed|ube]] ja [[lina]]. Nuraagi kultuur levis [[Sardiinia]]s ja [[Korsika]]l alates 18. sajandist eKr kuni teise sajandini [[pKr]]. Nuraagi kultuuripärandiks on tänaseni Sardiinia saarel säilinud Euroopa suurimad [[megaliit|megaliidist]] tornehitised ehk [[nuraag]]id. Tolle aja sardiinlased tegelesid edukalt merekaubandusega – nuraagidest on leitud [[Läänemeri|Läänemerest]] pärinevat [[merevaik]]u, Aafrika loomi kujutavaid pronksesemeid, Vahemere idaosa maade [[vaskmünt]]e ja -relvi, [[Mükeene kultuur|Mükeene keraamikat]] jm.<ref name="LTkuni1500" /> [[Pilt:Temple of Concordia, Agrigento.jpg|pisi|vasakul|Kreeka Concordia tempel [[Agrigento]]s]] 17.–11. sajandi vahel eKr tihenesid Itaalia rahvaste kontaktid [[Mükeene]] kreeklastega.<ref name="Wijngaarden" /> 8. sajandil eKr hakkasid [[kreeklased]] ja [[foiniiklased]] Lõuna-Itaaliasse [[koloonia]]d rajama.<ref name="initaly" /><ref name="phoenicia" /> Samal sajandil arenesid Itaalia põhja- ja keskosas jõudsalt [[etruskid]]e kindlustatud linnad, kelle rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskide tsivilisatsioon ei kestnud kuigi kaua ning selle alad läksid [[Rooma riik|Rooma]] võimu alla aastaks 500 eKr III sajandi lõpuks eKr oli Rooma alistanud peaaegu kogu Itaalia.<ref name="LTkuni1500" /> Rooma riik saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse keiser [[Traianus]]e valitsemise ajal (98–117).<ref name="Traianus" /> [[Theodosius I]] (valitses 379–395) surma järel jagunes Rooma riik [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma]] ja [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigiks]]. Itaalia jäi Lääne-Rooma keisririigi koosseisu, mis lõpetas oma eksisteerimise aastal 476, mil [[germaanlased|germaanlasest]] Rooma väejuht [[Odoaker]] kukutas troonilt [[Romulus Augustulus]]e.<ref name="theancientworld" /> Aastaks 562 suutis [[Narses]] terve Itaalia uuesti Ida-Rooma keisririigiga ühendada.<ref name="Heather" /> Aastatel 568–569 tungisid Põhja-Itaaliasse [[germaanlased|germaani]] hõimu kuuluvad [[langobardid]], millele järgnes ligi 1300 aasta pikkune Itaalia killustatuse periood. Järjest kahanev Bütsantsi võim püsis Põhja-Itaalias aastani 752, mil langobardid hõivasid [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadi]].<ref name="historyfiles" /> [[Frangid|Frankide]] ja langobardide vahel peetud sõdade käigus vallutasid frangid [[Pippin Lühike]]se juhtimisel Rooma (754) ja hiljem [[Karl Suur]]e eestvedamisel (773–774) kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia. Vallutatud aladel moodustati [[Kirikuriik]] ja pandi alus [[paavst]]i ilmalikule võimule. Aastal 800 krooniti Karl Suur [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] riigi keisriks. Alates 10. sajandi lõpust kuulus Itaalia suures osas Saksa-Rooma riigi koosseisu.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 9. sajandil vallutasid [[araablased]] [[Sitsiilia]], kus moodustati [[Sitsiilia emiraat|emiraat]].<ref name="lostislamichistory" /> 11. sajandil [[normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|hõivasid]] [[normannid]] Lõuna-Itaalia koos Sitsiiliaga.<ref name="normannid" /> Järgmistel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa [[Anjou dünastia]] käes olevale [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigile]] ning [[Aragóni kuningriik|Aragóni]] valduses olevale [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigile]].<ref name="historyworld-lk2" /> Keskaegses Itaalias oli võrreldes muu Euroopaga linnade arv küllalt suur. Mitmed Põhja-Itaalia linnad moodustasid Saksa-Rooma riigi vastase [[Lombardia Liiga]], kes lõi 1176. aastal [[Legnano lahing]]us Saksa-Rooma keisri [[Friedrich I Barbarossa]] vägesid. Selle võiduga said Lombardia Liiga linnad endale õiguse juhte valida, kindlusi ehitada ja linnalähedasi maid hallata. Esimesed käsitööliste vennaskonnad ehk [[tsunft]]id tekkisid linnades 11.–12. sajandil. Linnriikide arengut soodustasid 11.–13. sajandil peetud ristisõjad, mille tulemusena koondus Idamaade ja Lääne-Euroopa vaheline kaubavahetus Itaalia kaupmeeste kätte.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia [[linnriik]]ide õitseaeg. Pikka aega valitses väikeriikides omamoodi aristokraatlik demokraatia. 13. sajandil olid [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]] ja [[Pisa]] sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu [[Lääne-Euroopa]] kõige jõukam piirkond, muu hulgas tekkisid seal [[pank|pangad]] ja [[kindlustus]]seltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka [[renessanss]]kultuuri häll.<ref name="historyworld-lk2" /> [[Pilt:Italy 1843-et.svg|pisi|Killustunud Itaalia 1843. aastal]] 15. sajandil domineerisid Itaalia mandriosas [[Milano hertsogiriik]], [[Veneetsia vabariik]], [[Firenze vabariik]], [[Kirikuriik]] ja [[Napoli kuningriik]]. Jõudude tasakaalu aitas säilitada [[Lodi rahu]] (1454), millega Milano ja Veneetsia lõpetasid omavahelise pikalt kestnud vastasseisu. Lodi rahu jätkuna moodustati [[Itaalia Liiga]]. Võrdlemisi püsiv rahu kestis aastani 1494, mil [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] kuningas [[Charles VIII]] vallandas sissetungiga Itaaliasse ja Napoli hõivamisega [[Itaalia sõda (1494–1498)|esimese Itaalia sõja]]. Põhja-Itaalia sai järgneva poole sajandi jooksul pidevaks lahingtegevuse tallermaaks. [[Itaalia sõjad]] (1494–1559) lõppesid Prantsusmaa lüüasaamise ja [[Habsburgid]]e Hispaania triumfiga – suurem osa Itaalia riikidest langesid Habsburgide ülemvõimu alla.<ref name="historyworld-lk3" /> Järgneva paarisaja aasta jooksul jäi jõudude vahekord Itaalias suures osas muutumatuks. [[Hispaania pärilussõda|Hispaania]] (1701–1714) ja [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõja]] (1733–1738) tulemusena läksid Hispaania valdused Põhja-Itaalias [[Austria]]le, Hispaaniale jäid aga [[Napoli kuningriik|Napoli]] koos [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiiliaga]]. Nendele territoriaalsetele muutustele vaatamata oli Itaalia 18. sajandil võrdlemisi rahulik maa kuni [[Napoleon I]] sõjakäikudeni sama sajandi lõpus.<ref name="historyworld-lk3" /> Aastaks 1809 suutsid prantslased kogu Itaalia mandriosa oma kontrolli alla saada. Napoleoni lüüsaamise järel jäi Itaalia [[Viini kongress]]i otsuste järgi killustatuks ning suuresti [[Austria keisririik|Austria keisririigist]] sõltuvaks.<ref name="historyworld-lk4" /> 1848–1849 toimus Itaalias revolutsioon Austria ülemvõimu ja kohalike valitsejate vastu. [[Sissisõda]] juhtis [[Giuseppe Garibaldi]]. Austria väed surusid ülestõusud 1849. aasta sügiseks maha. Itaalia rahvuslased eesotsas Sardiinia kuningriigiga sõlmisid seejärel liidu [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Napoleon III|Louis-Napoléoniga]], kes soovis Austria võimu vähendada. Itaalia ühendajate liidriks sai Sardiinia peaminister ja hea diplomaat [[Camillo Benso di Cavour]]. 1859–1860 vallutasid sardiinlased koos prantslastega Lombardia ja Kesk-Itaalia hertsogiriigid. Giuseppe Garibaldi hõivas 1860. aastal vabatahtlikega [[Bourbonid]]elt [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]]. Kõik vallutatud väikeriigid liideti Sardiinia kuningriigiga. Ühendatud riigi parlament kuulutas 1861. aastal [[Torino]]s välja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]], mille kuningaks sai [[Vittorio Emanuele II]].<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> Vastutasuks sõjalise abi eest loovutas Itaalia 1860. aastal Prantsusmaale [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] ja [[Nice|Nice krahvkonna]]<ref name="historyworld-lk5" />. [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] (1866) tulemusena liideti Itaaliaga Veneetsia. [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühendamine]] lõppes 1870. aastal Rooma hõivamisega.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 19. sajandi lõpus püüdis [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] oma majanduslikku ja poliitilist olukorda parandada [[koloonia|asumaade]] hõivamisega. 1889–1890 vallutas Itaalia [[Somaalia]] ida- ja lõunaosa ning 1890. aastal [[Eritrea]]. 1895–1896 peetud sõdades sai Itaalia Etioopas kaotuse osaliseks. Kuni [[esimene maailmasõda|I maailmasõja]] alguseni oli Itaalia valdavalt põllumajandusele orienteeritud maa, kus oli suur [[tööpuudus]]. Ebaõnnestunud koloniaalpoliitika tõttu halvenes riigi majandus, põhjustades [[mäss]]ude puhkemist. Aastal 1900 tapsid kuningas [[Umberto I]] [[anarhistid]]. 1911–1912 vallutasid itaallased [[Osmanite riik|Osmanite riigilt]] tänapäevase Liibüa alad. Esimese maailmasõja alguses veel [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliitu]] kuulunud Itaalia astus 1915. aastal sõtta hoopis [[Antant|Antandi]] poolel. Maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud Itaalia sai pärast sõja lõppu endale [[Lõuna-Tirool]]i, [[Gorizia]], [[Istria]] ja [[Trieste]]. Riigi halb majanduslik olukord aitas 1922. aastal [[Benito Mussolini]] juhitavatel [[fašism|fašistid]]el võimule tulla. 1935–1936 anastasid itaallased Etioopia, aitasid 1936–1939 [[Francisco Franco|Franco]]l võita [[Hispaania kodusõda]] ja okupeerisid 1939 [[Albaania]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] osales Itaalia kuni 1943. aastani [[teljeriigid|teljeriikide]] poolel. Itaalia armee võttis osa lahingutegevusest nii [[Balkan]]il, [[Põhja-Aafrika]]s kui ka [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]]. 1943 sõlmis Itaalia Sitsiiliasse tunginud liitlasvägedega [[vaherahu]] (Mussolini kõrvaldati võimult) ja kuulutas Saksamaale sõja. Sakslased okupeerisid sama aasta lõpus Põhja- ja Kesk-Itaalia. Sakslased tõrjuti Itaaliast lõplikult välja 1945. aasta aprillis.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> Teise maailmasõja järel 1946. aastal riigikorra küsimuses korraldatud referendumil pooldas 54% osavõtnutest vabariiki (ülejäänud [[monarhia]]t).<ref name="elezionistorico" /><ref name="destinorepublicano" /> Itaalia Põhiseaduslik Assamblee võttis 1947. aasta 27. detsembril vastu uue [[põhiseadus]]e, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1948.<ref name="canestrinilex" /> [[Pariisi konverents]]il vastu võetud lepingute järgi pidi Itaalia loovutama Kreekale [[Dodekaneesid]], [[Jugoslaavia]]le [[Dalmaatsia]] rannikualad ja Prantsusmaale mõne väiksema piiriala. Riik kaotas Aafrikas olevad Liibüa ja Eritrea kolooniad, Somaalia jäi 1960. aastani Itaalia hooldusaluseks territooriumiks.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 1970. aastatel oli Itaalia üks [[eurokommunism]]i liikumise arengu keskpunkte.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/luhiulevaade-itaalia-kommunismi-ajaloost|pealkiri=Lühiülevaade Itaalia kommunismi ajaloost|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=23.11.2020}}</ref> == Kultuur == {{Vaata|Itaalia kultuur}} === Arhitektuur === [[Pilt:Colosseo 2020.jpg|pisi|[[Colosseum]] (Vana-Rooma)]] Itaaliat iseloomustab sajandite jooksul väljakujunenud rikkalik arhitektuuripärand. [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[koloonia|kolonistide]] arhitektuuri paremini säilinud näidiasuvad [[Sürakuusa]]s ja on ehitatud aastatel 1200–400 eKr. Vaatamisväärsed kreeka templite varemed asuvad veel [[Agrigento]]s ja [[Paestum]]is. [[Etruskid]]e riigi eksisteerimise ajast pärinevad mitmed varemed, mille hulgas paistavad silma [[nekropol]]id [[Cerveteri]]s ja [[Tarquinia]]s.<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Duomo di Siena-9635.jpg|pisi|vasakul|[[Siena toomkirik]] (gooti)]] [[Rooma riik|Rooma riigi]] aegadest pärinevat arhitektuuri esineb peaaegu üle kogu Itaalia. Tervikliku linnana on sellest ajast säilinud [[Pompei]] linn, mis mattus [[Vesuuv]]ist väljapaiskunud [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] alla aastal [[79]]. Vana-Rooma arhitektuuri esinduslikud näited on siiani küllaltki heas korras olevad [[Rooma Panteon]], [[Colosseum]] ja [[Rooma katakombid]]. Üksikobjektide kõrval võib vaadelda ka terveid arheoloogilisi komplekse, nagu [[Hadrianuse villa]] (rajatud [[2. sajand]]il) ja varemed [[Ravenna]]s (aastatest 400–800 [[m.a.j|pKr]]). Peale roomlaste andsid Itaalia varaarhitektuurile oma pärandi veneetslased ([[Veneetsia]] – saartele ehitatud unikaalse arhitektuuriga linn) ja [[langobardid]] (parimad näited asuvad [[Pavia]]s, [[Monza]]s, [[Monte Gargano]]s ja [[Benevento]]s.<ref name="arhitektuur" /> [[Romaani stiil]] hakkas levima [[Lombardia]]s ([[Modena toomkirik]], Milano ''Sant'Ambrogio'' kirik) ja [[Toscana]]s ([[Pisa toomkirik]], Lucca ''San Micheke in Foro'' kirik). Nüüdisajal on peaaegu igas vanemas Itaalia linnas vähemalt üks romaani stiilis ehitis (nt mitmed hooned [[Parma]] ja [[Cremona]] vanalinnas). Omapärane romaani stiilis kindlus on Castel del Monte [[Apuulia]]s. [[Gooti stiil]] jõudis Itaaliasse 13. sajandil. Hilise saabumise ja kauge vahemaa tõttu (gooti stiili väljakujunemise keskus asus Põhja-Prantsusmaal) on Itaalias gooti stiilis hooneid säilinud võrdlemisi vähe. Mõned hooned [[Verona]]s, [[Siena toomkirik]] ja [[Milano toomkirik]] on selle stiili headeks näideteks. Paljud gooti stiilis hooned Itaalias on tegelikult romaani stiilis ehitatud hooned, millele on lisatud gooti stiilis [[fassaad]]. [[Doodžide palee]] Veneetsias on samuti gooti stiilis ehitis, kuid erineb suuresti muudest Itaalia gooti hoonetest ja on pigem omane Veneetsia arhitektuurile. [[Veneetsia Püha Markuse kirik]] on püstitatud samal ajajärgul ning iseloomustab [[Bütsants]]i arhitektuuristiili.<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Villa "La Rotonda" di Andrea Palladio.JPG|pisi|[[Andrea Palladio]] projekteeritud villa "[[La Rotonda]]" [[Vicenza]] lähedal]] [[Renessanssarhitektuur]] sündis 15. sajandi alguses [[Medici]] perekonna eestvõtmisel [[Firenze]]s. Üleminek uuele arhitektuuristiilile toimus [[Firenze toomkirik]]u ehitamisel (valmis 1436). Seejärel ehitati peaaegu kogu Firenze uued hooned renessanss-stiilis (esinduslikumad on nt ''Ospedale degli Innocenti'', ''Palazzo Medici Riccardi'' ja Pazzi kabel), misjärel levis renessanssarhitektuur üle Euroopa. Väljaspool Firenzet võeti 15. sajandil uut ehituskunsti üle aeglaselt, olulisemate hoonete hulka kuuluvad ''Sant'Andrea'' kirik [[Mantova]]s, ''Ospedale Maggiore'' ja [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kirik]] Milanos ning ''Santa Maria dei Miracoli'' Veneetsias. [[Lorenzo de' Medici]] surma järel suundusid mitmed arhitektid tööle Roomasse. Kõrgrenessansi võrdlemisi lühikese perioodi jooksul ehitatud hooned paiknevad peamiselt Roomas (nt ''Villa Farnesina'' ja ''Palazzo Farnese''). [[Manerism]] ehk hilisrenessanss sai alguse 1520. aastatel. Erinevalt kõrgrenessansist kestis manerism pikemat aega (16. sajandi viimase veerandini) ja laienes üle kogu Itaalia. Näiteid võib leida Firenzes (Laurentsiuse raamatukogu), Mantovas (''Palazzo del Te''), Roomas (''Villa Giulia''), Veneetsias (''Loggetta'' ja Püha Markuse raamatukogu) ja [[Torino]]s ([[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] residentsid).<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Basilica Sancti Petri blue hour.jpg|pisi|vasakul|[[Rooma Peetri kirik]] (hilisrenessanss)]] [[Barokk]]arhitektuur sündis 16. sajandi teisel poolel ''Il Gesù'' kiriku rajamisega Roomas. Hilisrenessansi ja varabaroki näited võib tänapäeval hulgaliselt näha [[Genova]]s. Barokkarhitektuuri võib nüüdisajal kohata üle kogu Itaalia peaaegu igas linnas, silmapaistvate hulka kuuluvad ''Sant'Andrea al Quirinale'' ja ''San Carlo alle Quattro Fontane'' kirikud Roomas, Caserta palee ja terve [[Val di Noto]] regioon Sitsiilias, mis ehitati terviklikuna üles pärast purustavat maavärinat 1693. aastal. 17. sajandi lõpus domineeris Itaalia arhitektuuris [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]], mis paistis välja eelkõige väravate ja sammastena hoonete fassaadil. [[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] järel avanes võimalus kasutada uusi ehitusmaterjale ja -tehnikaid ning seeläbi võttis 18. sajandi lõpus arhitektuuris võimu [[modernism]]. [[Crespi d'Adda]] linn on selle stiili heaks näiteks.<ref name="arhitektuur" /> === Maalikunst === [[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|püsti|Leonardo da Vinci maal "[[Mona Lisa]]"]] 11.–13. sajandil Itaalias levinud [[Romaani stiil]]is [[maalikunst]]i mõjutas kõige rohkem bütsantsi [[mosaiik|mosaiigikunst]]. Seda kunstistiili iseloomustavad [[fresko]]d on tänapäeval säilinud Galliano San Vincenzo kirikus ja Rooma San Clemente allkirikus.<ref name="Romaani maalikunst" /> Gooti stiil jõudis Itaaliasse 12. sajandi viimases veerandis.<ref name="scholastic" /> 13. sajandi lõpp tõi suured muutused maalikunsti, suurenes suundumus reaalsusest lähtumiseks. Itaalia maalikunstnikud hakkasid kasutama valgusega modelleerimist ja lineaarse [[perspektiiv]]i manipuleerimist ruumikujutuse saavutamiseks.<ref name="Gooti maalikunst" /> Tolle aja tuntumate Itaalia maalikunstnike hulka kuulus [[Giotto di Bondone]], kes maalis freskod Assisi San Francesco ülemise kiriku, Padova Cappella dell’Arena ja Firenze Santa Croce kiriku seintele.<ref name="Giotto" /> Giotto maalitud tegelaskujud väljendasid oma emotsioone pooside ja näoilmega tugevamini kui kunagi varem maalikunsti ajaloos.<ref name="scholastic" /> Vararenessansi saabumine Itaaliasse 15. sajandil tähistas suurte muudatuste algust maalikunstis. Kunstnikud püüdlesid looduslähedase loomingu poole, võtsid kasutusele tsentraalperspektiivist lähtuva ruumikujunduse ja modelleerisid valguse-varjuga.<ref name="Vararenessanss" /> Teedrajavaks said [[Masaccio]] freskod, mis mõjutasid hiljem terve [[renessanss|renessansi]] maaliloomingut Itaalias.<ref name="Masaccio" /> Siiski jäi vararenessanss pigem maalikunstnike eksperimenteerimise ja õppimise perioodiks, mitte kindlaks kunstisuunaks (nagu hiljem renessansi ja [[manerism]]i perioodil).<ref name="Vararenessanss" /> Kõrgrenessanss (u 1490–1530) tähistas Itaalia kunsti õitseaega ja vararenessansi avastamise-õppimise kulminatsiooni. Kunstikeskuseks sai Firenze asemel Rooma. Kõrgrenessansi loomingut iseloomustab eelkõige harmoonia ja tasakaalu kvaliteet. Kuigi liikumine oli vajalik ja tähtis, toimus see väärikalt ja rahulikult. Vaataja silmale pakuti alati keskendumispunkti. Kõrgrenessansi maalikunsti silmapaistvamad meistrid olid [[Leonardo da Vinci]], [[Michelangelo]], [[Raffael]] ja [[Tizian]].<ref name="Kõrgrenessanss" /> [[Pilt:Umberto Boccioni Forme uniche nella continuità dello spazio 1913.jpg|pisi|püsti|vasakul|Itaalia [[futurism|futuristi]] [[Umberto Boccioni]] skulptuur, mida on kujutatud ka Itaalia [[20-sendine euromünt|20-sendisel euromündil]]]] [[Manerism]]i saabumine pärast 1520. aastat peegeldas ebastabiilse perioodi saabumist, mil Itaalia muutus sõjategevuse tallermaaks. Rooma vallutamise ja rüüstamise järel (1527) kaotas linn juhtpositsiooni kunstikeskusena. Manerismi viljelejad kasutasid tegelaskujude maalimisel ebatavalisi värve ja väljavenitatud poose. Maneristide hulka kuulusid näiteks [[Giulio Romano]], [[Parmigianino]], [[Pontormo]] ja [[Rosso Fiorentino]].<ref name="scholastic" /> Järgneva kunstistiili – [[barokk|baroki]] (u 1600–1750) – sünnimaaks sai samuti Itaalia. Otsustavat pööret maalikunstis tähistas Carraci perekonna (Annibale, Agostino ja Lodovico) looming, kes avasid Bolognas kunstikooli. Manerismi iseloomustav ebaselgus asendus lihtsuse, selguse ja realismiga.<ref name="scholastic" /> Barokk arenes itaalia kunstis kahes suunas: ühelt poolt võttis maad idealiseerimine ([[klassitsism]]), mida viljelesid Bologna koolkonna kunstnikud (Caraccid, Guido Reni, Domenichino, Lanfranco ja Giovanni Guercino). Teiselt poolt rõhutati loomutruudust ja [[naturalism]]i, mille parimaks näiteks on [[Caravaggio]] looming.<ref name="Barokk" /> 20. sajandi rahvusvaheliselt tuntuimaks Itaalias tekkinud kunstivooluks on [[futurism]], mis kerkis esile 1909. aastal. Perioodi tuntumate Itaalia maalikunstnike seas võib kohata nimesid nagu [[Umberto Boccioni]], [[Carlo Carrà]], [[Giacomo Balla]], [[Luigi Russolo]] ja [[Gino Severini]]. Mitmed maalikunstnikud olid ühtlasi tegevad ka skulptoritena.<ref name="futurism" /> === Kirjandus === {{Vaata|Itaalia kirjandus}} Rooma (või ladina) kirjandusele andsid suure panuse arvukad kirjanikud, luuletajad, filosoofid ja ajaloolased nagu [[Plinius Vanem]], [[Plinius Noorem]], [[Vergilius]], [[Horatius]], [[Propertius]], [[Ovidius]] ja [[Titus Livius]]. Roomlased olid kuulsad ka oma [[kõnekunst]]i traditsioonide, [[luule]], [[draama]] ja [[epigramm]]ide poolest.<ref name="Rosen" /> 13.–14. sajandil viljelesid Itaalia (peamiselt Firenze) poeedid "uut mahedat stiili" (''Dolce stil nuovo''). Selle stiili [[sonett|sonetid]], [[kantsoon]]id ja [[ballaad]]id kirjeldasid idealiseeritud ja spirituaalset vaadet armastusele ja naiselikkusele. Stiili tuntumad viljelejad olid [[Guido Guinizelli]], [[Guido Cavalcanti]] ja [[Dante Alighieri]] (maailmakuulus teos "[[Jumalik komöödia]]").<ref name="britannica" /> 14. sajandi silmapaistvate Itaalia kirjanike hulka kuuluvad veel [[Francesco Petrarca]] (luulekogu "[[Il Canzoniere]]") ja [[Giovanni Boccaccio]] (novellikogu "[[Dekameron]]" kuulub maailma kõige populaarsemate novellikogude hulka<ref name="Britannica-Shakespeare" />). Kaasaegsetest Itaalia kirjanikest on [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] võitnud luuletaja [[Giosuè Carducci]] (1906), [[Realism (kirjandus)|realismi]] viljelenud [[Grazia Deledda]] (1926), näite- ja proosakirjanik [[Luigi Pirandello]] (1934), novellikirjanik [[Italo Calvino]] (1960), luuletaja [[Salvatore Quasimodo]] (1959), luuletaja [[Eugenio Montale]] (1975) ja satiirik [[Dario Fo]] (1997).<ref name="Nobel-kirjandus" /> === Muusika === {{Vaata|Itaalia muusika}} [[Pilt:Bernardo Strozzi - Claudio Monteverdi (c.1630).jpg|pisi|püsti|Ooperihelilooja [[Claudio Monteverdi]]]] Itaalia [[muusika]]traditsioonid ulatuvad tagasi [[esiaeg]]a, sisaldades laia variatsiooni [[muusikavorm]]idest – [[rahvamuusika|rahva-]] ja [[klassikaline muusika|klassikalisest muusikast]] kuni [[ooper]]i ja [[rokkmuusika]]ni.<ref name="italianlegacy-muusika" /> Kuulsamate Itaalia [[helilooja]]te hulka kuuluvad [[Giovanni Pierluigi da Palestrina|Palestrina]] ja [[Claudio Monteverdi|Monteverdi]] ([[renessanssmuusika|renessansiheliloojad]]); [[Alessandro Scarlatti]], [[Arcangelo Corelli|Corelli]] ja [[Vivaldi]] ([[barokkmuusika|barokiheliloojad]]); [[Paganini]] ja [[Rossini]] ([[klassikaline muusika|klassikalise muusika]] heliloojad); [[Verdi]] ja [[Puccini]] ([[Romantism (muusika)|romantismi]] heliloojad). Modernistliku itaalia muusika silmapaistvad heliloojad olid [[Luciano Berio]] ja [[Luigi Nono]], kes andsid suure panuse [[Avangardism (muusika)|eksperimentaalse]] ja [[Elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] arengusse.<ref name="yourguidetoitaly" /> Itaalia käsitöömeistrid leiutasid mitmeid muusikariistu nagu [[klavessiin]] ja [[fagott]] ning täiustasid muid, näiteks [[klaver]]it ja [[viiul]]it.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Rahvamuusika ==== Igal Itaalia regioonil on välja arenenud omad unikaalsed muusikastiilid, instrumendid ja tantsud. [[Ballaad]]id (''canti epico lirici'') esinevad rohkem põhjaregioonides, lüürilised laulud (''canti lirico monostrofici'') on aga populaarsed Lõuna-Itaalias. Traditsioonilises Itaalia rahvamuusikas kasutatakse [[klahvakordion]]i, [[flööt]]i, [[torupill]]i ja mitmesuguseid puhkpille (''ciaramella'' ja ''piffero''). Regionaalse muusika tuntumate näidete hulka kuuluvad Napoli laulud ja Sitsiilia rahvamuusika, kuna nendest regioonidest on inimesed emigreerunud üle maailma laiali.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Ooper ==== Erinevalt rahvamuusikast assotsieerub ooper rohkem Itaalia identiteediga, kuigi pärineb riigi põhjaosast – [[Firenze]]st. Euroopa muusika arengus toimusid [[17. sajand]]il suured muudatused, [[trubaduur]]ide levitatav keskaegne muusika asendus harmooniliste [[madrigal]]idega ja lõpuks [[ooper]]iga. Järgnevate sajandite jooksul kujunesid Itaalias välja ooperitraditsioonid, mille esindajateks olid sellised silmapaistvamad heliloojad nagu Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, [[Gioacchino Rossini]], [[Vincenzo Bellini]], [[Gaetano Donizetti]] ja [[Giuseppe Verdi]]. Itaalia ooper domineeris rahvusvahelist ooperit pikka aega, kuniks 19. sajandil hakati aktsepteerima kohalikus keeles oopereid.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Klassikaline muusika ==== 16. sajandi alguses sündinud itaalia [[klassikaline muusika|klassikalist muusikat]] on ooperist raske eristada, sest paljud klassikalised heliloojad kirjutasid mõlemat. Kuulsamate näidete hulka kuuluvad [[Tomaso Albinoni]], [[Francesco Cavalli]], [[Antonio Cesti]] ja [[Gaetano Donizetti]]. Teise gruppi võib tinglikult arvata heliloojad, kes on kuulsad oma [[sümfoonia]]tega, [[instrumentaalkontsert]]idega ja [[sonaat]]idega. Nende hulka kuuluvad [[Alessandro Marcello]], [[Niccolò Paganini]], [[Giuseppe Domenico Scarlatti]] ja [[Antonio Vivaldi]].<ref name="italianlegacy-muusika" /> 20. sajandi alguses sündinud hilisem itaalia klassikaline muusika (tuntud kui [[instrumentaalmuusika]]) eemaldus ooperitraditsioonidest (Giuseppe Martucci teine sümfoonia). Modernsete ja innovatiivsete heliloojate hulka võib arvata [[Luciano Berio]], [[Sylvano Bussotti]], [[Franco Donatoni]] ja [[Luigi Nono]].<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Tänapäeva popmuusika ==== Viimaste aastakümnete tuntumate Itaalia muusikute hulka kuuluvad [[Domenico Modugno]], [[Mina (laulja)|Mina]], [[Claudio Villa]], [[Adriano Celentano]], [[Lucio Battisti]], [[Fabrizio De André]], [[Francesco Guccini]], [[Zucchero]], [[Lucio Dalla]], [[Vasco Rossi]], [[Gianna Nannini]], [[Laura Pausini]], [[Eros Ramazzotti]] ja [[Andrea Bocelli]]. Mitmed neist on seejuures lauljad ja laulukirjutajad, kelle loomingu osaks on sageli sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse sisuga protestilaulud või sentimentaalsed ballaadid.<ref name="yourguidetoitaly" /> Rahvusvahelist tunnustust on saavutanud filmimuusika looja [[Ennio Morricone]], kelle tuntumate teoste hulka kuuluvad kaastööd filmidele "Hea, paha ja inetu" (1966) ja "Ükskord Metsikus Läänes" (1968).<ref name="italianlegacy-muusika" /> Samuti on rahvusvaheliselt tuntud muusik [[Giorgio Moroder]], keda peetakse Itaalia disko ja [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] pioneeriks.<ref name="Moroder" /> === Sport === {{Vaata|Itaalia sport}} [[Pilt:Italy national football team Euro 2012 final.jpg|pisi|vasakul|Itaalia jalgpallikoondis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaali eel]] Populaarseim [[sport|spordiala]] Itaalias on [[jalgpall]].<ref name="Hamil" /> [[Itaalia jalgpallikoondis]] kuulub maailma parimate meeskondade hulka ja on tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] neljal korral (1934, 1938, 1982 ja 2006).<ref name="fifa" /> Jalgpallile järgnevad populaarsuselt [[korvpall]], [[võrkpall]], [[jalgrattasport]] ja [[veepall]].<ref name="top10sports" /> Riigi korvpallikoondis on tulnud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistriks]] kahel korral (1983 ja 1999) ja kahel korral [[olümpiamängud]]e hõbemedali (1980 ja 2004). Kohalikku võrkpalliliigat peetakse üheks tugevamaks maailmas.<ref name="jmu" /> Itaalia jalgratturid on MM-tiitlite poolest belglaste järel teisel kohal. Igal aastal korraldatav [[Giro d'Italia]] kuulub aasta kolme tähtsama jalgrattatuuri hulka.<ref name="jmu" /> === Itaalia köök === [[Pilt:Italian food.JPG|pisi|Itaalia köök: [[pitsa]], [[pasta]], [[espresso]] ja ''[[gelato]]'']] {{Vaata|Itaalia köök}} Itaalia köök on väga mitmekesine ja regiooniti üsna erinev. Seetõttu erineb näiteks Toscanas pakutav toit oluliselt Napolis või Sitsiilias pakutavast. Itaalia kööki iseloomustab lihtne põhimõte: toit peab olema valmistatud värskest toorainest. Vähe toiduaineid imporditakse ja suurem osa kasvatatakse kohapeal. Mitmekesise maastiku ja erinevate kliimatingimuste tõttu erineb kohapeal kasvatatav regiooniti märkimisväärselt. Põhja-Itaalia suured tasandikud on ideaalsed [[Loomakasvatus|karjakasvatuseks]]. Seetõttu esineb sealsel tüüpilisel toidulaual rikkalikult [[piima koor]]t, [[või]]d, [[juust]]u ja palju [[loomaliha]]. Lõuna-Itaalias aga peetakse veiste asemel pigem lambaid, kitsi ja kanu ning see kajastub ka toiduvalmistamisel.<ref name="indigoguide" /> Kuulsaimad Itaalia toidud on levinud üle maailma. Nende hulgas on populaarseimad [[pasta]] ja [[pitsa]]. Keskmiselt sööb üks itaallane aastas 28&nbsp;kg pastatooteid. Samuti pärinevad Itaaliast [[risoto]], [[parmesan]] ja [[salaami]]. Riigi põhjaosas asuv [[Liguuria]] on [[pesto]] sünnimaa ning seal tarbitakse ohtralt värskeid [[Mereannid|mereande]]. Samas ei valmista liguurlased [[tomat]]il põhinevaid kastmeid. Tomat on ohtralt levinud Sitsiilia köögis, mida on läbi aegade tugevalt mõjutanud [[Kreeka kultuur|Kreeka]], [[Araabia kultuur|Araabia]] ja [[Aafrika kultuur]]. [[Milano]]s ja seda ümbritsevas [[Lombardia]]s süüakse [[riis]]i rohkem kui pastat. Sealtkandist pärinevad risoto, ''[[Gorgonzola juust|gorgonzola]]'' ja ''[[mascarpone]]'' juust. Põhitoidu hulka kuulub seal ka [[polenta]]. [[Torino]] on kuulus oma [[šokolaad]]i poolest, [[Piemonte]]t tunnustatakse valgete [[trühvel|trühvlite]] kasvatusmaana ja kvaliteetse [[Itaalia veinid|veini]] tootjana. Toscana on kuulus oma valgete ja mustade trühvlite ning sealihatoodete poolest. [[Emilia Romagna]] regioonist pärinevad valge salaami, Parma sink ja Parma juust (parmesan).<ref name="indigoguide" /> Jookidest on Itaalias populaarseimad vein ja [[kohv]]. Tuntumate [[alkohoolne jook|alkohoolsete jookide]] hulka kuuluvad veel ''[[grappa]]'', ''[[amaretto]]'', ''[[limoncello]]'' jt.<ref name="indigoguide" /> ==Vaata ka== *[[Barletta väljakutse]] *[[Islam Itaalias]] *[[Itaalia 2013. aasta meeleavaldused]] *[[Itaalia ajalooliste riikide loend]] *[[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Itaalia jalgpallistaadionite loend]] *[[Itaalia jõed]] *[[Itaalia lahtede loend]] *[[Itaalia meedia]] *[[Itaalia riigipeade loend]] *[[Itaalia veinid]] *[[Lõuna-Itaalia]] *[[Opera Nazionale Balilla]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="elanikkonnakaitse_14_03">{{cite web|url=http://opendatadpc.maps.arcgis.com/apps/opsdashboard/index.html#/b0c68bce2cce478eaac82fe38d4138b1 |title=COVID-19 Italia - Monitoraggio della situazione |trans-title= |publisher=Dipartimento della Protezione Civile |date=14.3.2020 |access-date=14.3.2020 |language=it}}</ref> <ref name="ITA_III_12">{{cite web|url=https://pbs.twimg.com/media/ES7HcmTXgAIGyHM?format=jpg&name=medium |title=WHO declares the coronavirus outbreak a pandemic |trans-title= |publisher= |date= |access-date=12.3.2020 |website=pbs.twimg.com/ |language=it}}</ref> <ref name="SKT1">[http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/National_accounts_and_GDP Eurostat – National accounts and GDP] ec.europa.eu</ref> <ref name="SKT2">[https://www.focus-economics.com/country-indicator/italy/gdp-per-capita-EUR GDP per capita in Italy (euros)] www.focus-economics.com</ref> <ref name="cia-gdp">[https://web.archive.org/web/20110604195034/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#it COUNTRY COMPARISON :: GDP (PURCHASING POWER PARITY)] www.cia.gov</ref> <ref name="undp">[http://hdr.undp.org/sites/default/files/hdr14-report-en-1.pdf Human development report 2014] hdr.undp.org</ref> <ref name="unesco">[http://whc.unesco.org/en/statesparties/it Italy – Properties inscribed on the World Heritage List (51)] whc.unesco.org</ref> <ref name="UNWTO">[http://www.e-unwto.org/doi/pdf/10.18111/9789284418145 UNWTO Tourism Highlights, 2016 Edition] www.e-unwto.org</ref> <ref name="elezionistorico">[http://elezionistorico.interno.it/index.php?tpel=F&dtel=02/06/1946&tpa=I&tpe=A&lev0=0&levsut0=0&es0=S&ms=S Archivio Storico delle Elezioni – Referendum del 2 Giugno 1946] elezionistorico.interno.it</ref> <ref name="destinorepublicano">[https://destinorepublicano.wordpress.com/2012/12/15/referendum-of-the-monarchy-in-italy-1946/ Referendum on monarchy in Italy, 1946] destinorepublicano.wordpress.com</ref> <ref name="canestrinilex">[http://www.canestrinilex.com/resources/constitution/ The Constitution of Italian Republic] www.canestrinilex.com</ref> <ref name="reuters-Mattarella">[http://www.reuters.com/article/us-italy-president-vote-idUSKBN0L40DA20150131 Italy elects senior judge Sergio Mattarella as president.] www.reuters.com</ref> <ref name="government">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/government.html Italian Politics – Government] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="Regioni">[http://www.tuttitalia.it/regioni/ Regioni italiane] www.tuttitalia.it</ref> <ref name="città_metropolitane">[http://www.comuniverso.it/index.cfm?menu=560 Comuniverso: le 14 città metropolitane] www.comuniverso.it</ref> <ref name="Aosta">[http://www.tuttitalia.it/valle-d-aosta/ Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste] www.tuttitalia.it</ref> <ref name="gazzettaufficiale">[http://www.gazzettaufficiale.it/eli/id/2014/04/07/14G00069/sg Gazzetta Ufficiale: Disposizioni sulle citta' metropolitane, sulle province, sulle unioni e fusioni di comuni. (14G00069) (GU Serie Generale n.81 del 7-4-2014)] www.gazzettaufficiale.it</ref> <ref name="geography">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/geography.html The Geography of Italy] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="novaator">[http://www.novaator.ee/ET/loodus/kas_itaalias_on_oodata_veel_laastavaid_maavarinaid/ Kas Itaalias on oodata veel laastavaid maavärinaid] www.novaator.ee</ref> <ref name="time-earthquakes">[http://time.com/4464118/italy-earthquake-seismologist-explains-why-common/ Why Italy Is So Prone to Earthquakes] time.com</ref> <ref name="climate">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/climate.html The Climate of Italy] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="temperature-july">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-july.php Average Temperatures for Italy in July] www.currentresults.com</ref> <ref name="temperature-january">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-january.php Average Temperatures for Italy in January] www.currentresults.com</ref> <ref name="Mountain_ranges">[https://www.britannica.com/place/Italy/Mountain-ranges Italy – Mountain ranges] www.britannica.com</ref> <ref name="Bora">[https://www.britannica.com/science/bora Bora – Wind] www.britannica.com</ref> <ref name="Veneetsia-kliima">[http://www.climatestotravel.com/climate/italy/venice Climate – Venice] www.climatestotravel.com</ref> <ref name="Sirocco">[http://www.weatheronline.co.uk/reports/wind/The-Sirocco.htm Sirocco (Scirocco)] www.weatheronline.co.uk</ref> <ref name="Guerzoni">Stefano Guerzoni, R. Chester. "The Impact of Desert Dust Across the Mediterranean". Springer 1996, lk 93. ISBN 978-9048147649</ref> <ref name="isprambiente">[http://www.isprambiente.gov.it/en/archive/news-and-other-events/ispra-news/year-2015/may/biodiversity-in-italy Biodiversity in Italy] www.isprambiente.gov.it</ref> <ref name="climatechangepost">[http://www.climatechangepost.com/italy/biodiversity/ Biodiversity Italy] www.climatechangepost.com</ref> <ref name="Farjon">Aljos Farjon, Denis Filer. "An Atlas of the World's Conifers: An Analysis of Their Distribution, Biogeography, Diversity and Conservation Status". Brill Academic Pub (2013), lk 155. ISBN 978-9004211803.</ref> <ref name="pop2016">[http://www.demo.istat.it www.demo.istat.it/pop2016/index.html]</ref> <ref name="per capire">AA. VV., Noi Italia: 100 statistiche per capire il paese in cui viviamo, Roma, ISTAT, 2010, ISBN 88-458-1643-5.</ref> <ref name="Ortolani">Mario Ortolani. "Geografia della popolazione", Milano, Piccin-Nuova Libraria, 1992, ISBN 88-299-0907-6.</ref> <ref name="demografici2010">[https://web.archive.org/web/20120112062814/http://www.governo.it/backoffice/allegati/61996-6512.pdf Indicatori demografici Anno 2010 (pdf)] web.archive.org</ref> <ref name="Hatton">Hatton, Timothy J. and Jeffrey G. Williamson; Williamson, Jeffrey G (September 1994). "What Drove the Mass Migrations from Europe in the Late Nineteenth Century?". Population and Development Review. Population Council. 20 (3): 533–559. doi:10.2307/2137600. ISSN 0098-7921. JSTOR 2137600</ref> <ref name="Ben-Ghiat">Ben-Ghiat and Hom, "Introduction" to Italian Mobilities (Routledge, 2016)</ref> <ref name="strasa2016">[http://demo.istat.it/strasa2016/index.html http://demo.istat.it/strasa2016/index.html] demo.istat.it</ref> <ref name="Immigrati">[http://www.repubblica.it/solidarieta/immigrazione/2015/12/02/news/rapporto_ismu-128656311/ Immigrati, c'è un popolo di invisibili in Italia e sono più di 400 mila] www.repubblica.it</ref> <ref name="riigiusk">[http://articles.sun-sentinel.com/1985-06-04/news/8501220260_1_italian-state-new-agreement-church Catholicism No Longer Italy`s State Religion] {{Väiksem|88%|June 4, 1985. United Press International}} articles.sun-sentinel.com</ref> <ref name="religioni">[http://riforma.it/it/articolo/2016/02/01/litalia-e-le-religioni-nel-2016 L’Italia e le religioni nel 2016] {{Väiksem|88%|01 febbraio 2016}} riforma.it</ref> <ref name="Leustean">Leustean, Lucian N. (2014). Eastern Christianity and Politics in the Twenty-First Century. Routledge. p. 723. ISBN 978-0-415-68490-3.</ref> <ref name="CESNUR">Massimo Introvigne, Pierluigi Zoccatelli. "Il pluralismo religioso italiano nel contesto postmoderno". CESNUR's 2016 demographic report of minority religions in Italy</ref> <ref name="bilmens2015gen">[http://www.demo.istat.it/bilmens2015gen/ www.demo.istat.it/bilmens2015gen/]</ref> <ref name="vm">[http://www.vm.ee/et/majandus-7 Välisministeerium → Itaalia majandus] www.vm.ee</ref> <ref name="enterprises">[http://www.istat.it/en/files/2013/07/Chapter-2.pdf The system of Italian enterprises: competitiveness and growth potential] (07/2013), www.istat.it</ref> <ref name="tradingeconomics">[http://www.tradingeconomics.com/italy/government-budget Italy Government Budget] www.tradingeconomics.com</ref> <ref name="tradingeconomics-gdp">[http://www.tradingeconomics.com/country-list/government-debt-to-gdp Country List Government Debt to GDP] www.tradingeconomics.com</ref> <ref name="turismo_straniero">[http://www.enit.it/it/studi.html Il turismo straniero in Italia.] www.enit.it</ref> <ref name="worldstopexports1">[http://www.worldstopexports.com/italys-top-10-exports/2420/ Italy’s Top 10 Exports] www.worldstopexports.com</ref> <ref name="worldstopexports2">[http://www.worldstopexports.com/italys-top-10-imports-2/4113/ Italy’s Top 10 Imports] www.worldstopexports.com</ref> <ref name="autostrada">[http://www.nytimes.com/1987/04/26/travel/taking-to-the-highway-in-italy.html?pagewanted=all Taking to the highway in Italy] www.nytimes.com</ref> <ref name="hariduseadus">[http://www.camera.it/parlam/leggi/06296l.htm "Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriennale dello Stato (legge finanziaria 2007)"] www.camera.it</ref> <ref name="eures">[http://www.eures.ee/public/ELAMINE_JA_TOOTAMINE_ITAALIAS_2012.pdf Itaalia – Abiks uuel algusel (Eesti Töötukassa, 2012).] www.study-in-italy.it</ref> <ref name="kõrgharidus">[http://www.study-in-italy.it/php5/study-italy.php?idorizz=2 Higher Education Institutions in Italy:Typologies and Lists]</ref> <ref name="florenceinferno">[http://www.florenceinferno.com/national-central-library/ The Central National Library of Florence] www.florenceinferno.com</ref> <ref name="bncrm">[http://www.bncrm.librari.beniculturali.it/index.php?it/262/presentazione Biblioteca Nazionale Centrale di Roma → Presentazione] www.bncrm.librari.beniculturali.it</ref> <ref name="vehicles">[http://www.nationmaster.com/country-info/stats/Transport/Road/Motor-vehicles-per-1000-people Transport > Road > Motor vehicles per 1000 people: Countries Compared] www.nationmaster.com</ref> <ref name="drive">[https://www.drive-alive.co.uk/driving/driving-in-italy.htm Self-Drive Motoring holidays in Italy.] www.drive-alive.co.uk</ref> <ref name="italiarail">[https://www.italiarail.com/italian-high-speed-trains Italian High-Speed Trains] www.italiarail.com</ref> <ref name="knoema">[https://knoema.com/atlas/Italy/topics/Transportation/Rail-transport/Railways-passengers-carried Italy – Rail transport – Railways, passengers carried] knoema.com</ref> <ref name="kogulaevakaup">[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=mar_mg_aa_cwhd&lang=en Eurostat → Country level – Gross weight of goods handled in all ports, by direction] appsso.eurostat.ec.europa.eu</ref> <ref name="laevandus2011">[http://noi-italia2014.istat.it/fileadmin/user_upload/allegati/82.pdf Graduatoria dei principali porti italiani] (pdf) noi-italia2014.istat.it</ref> <ref name="laevareisijad">[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do Eurostat → Country level – Country level – Passengers embarked and disembarked in all ports, by direction] appsso.eurostat.ec.europa.eu</ref> <ref name="MPankEnergia">[http://data.worldbank.org/indicator/EG.IMP.CONS.ZS?locations=IT Energy imports, net (% of energy use)] data.worldbank.org</ref> <ref name="euronuclear">[https://www.euronuclear.org/e-news/e-news-24/italy.htm Past and present nuclear industrial situation in Italy] www.euronuclear.org</ref> <ref name="iea">[http://www.iea.org/publications/freepublications/publication/KeyWorld2016.pdf Key world energy statistics 2016] www.iea.org</ref> <ref name="eniscuola">[http://www.eniscuola.net/en/argomento/natural-gas1/extraction-and-distribution1/natural-gas-in-italy/ Natural gas in Italy] www.eniscuola.net</ref> <ref name="terna">[http://download.terna.it/terna/0000/0525/78.pdf TERNA Group → General data → Population, income and energy consumption in Italy] download.terna.it</ref> <ref name="Fibonacci">[https://www.britannica.com/biography/Leonardo-Pisano Leonardo Pisano – Italian mathematician] www.britannica.com</ref> <ref name="optometrists">[http://www.college-optometrists.org/en/college/museyeum/online_exhibitions/spectacles/invention.cfm The invention of spectacles] www.college-optometrists.org</ref> <ref name="teadusrevolutsioon">[http://www.sparknotes.com/history/european/scientificrevolution/section7.rhtml The Scientific Revolution (1550–1700)] www.sparknotes.com</ref> <ref name="abyss">[http://abyss.uoregon.edu/~js/glossary/galileo.html Galileo Galilei] abyss.uoregon.edu</ref> <ref name="Torricelli">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3768090/ Torricelli and the Ocean of Air: The First Measurement of Barometric Pressure] www.ncbi.nlm.nih.gov</ref> <ref name="Cardan">[http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Cardan.html Girolamo Cardano] /www-history.mcs.st-andrews.ac.uk</ref> <ref name="italianlegacy">[http://www.italianlegacy.com/famous-italian-scientists.html Famous Italian Scientists] www.italianlegacy.com</ref> <ref name="Volta">"Alessandro Volta." Famous Scientists. famousscientists.org. 28 Jul. 2014. Web. 1/10/2017 <www.famousscientists.org/alessandro-volta/></ref> <ref name="Avogadro">[http://mrcauseysworld.com/chemistry/atomic_mass.html Relative Atomic Mass] mrcauseysworld.com</ref> <ref name="Cannizzaro">[https://www.chemheritage.org/historical-profile/stanislao-cannizzaro "Stanislao Cannizzaro"] Chemical Heritage Foundation, www.chemheritage.org</ref> <ref name="Golgi">"Life and Discoveries of Camillo Golgi". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1906/golgi-article.html></ref> <ref name="Marconi">"Guglielmo Marconi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 10 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1909/marconi-bio.html></ref> <ref name="Fermi">"Enrico Fermi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1938/fermi-bio.html></ref> <ref name="cia">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/it.html |pealkiri=CIA factbook |vaadatud=2011-01-21 |arhiivimisaeg=2017-07-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170709111211/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/it.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="President">[http://www.difesa.it/EN/President_of_the_Italian_Republic/Pagine/Biografia.aspx President of the Italian Republic] www.difesa.it</ref> <ref name="3UML1">Märkus: kaldkirjas esitatud maakonnad (itaalia keeles ''regione'') on eristaatuses.</ref> <ref name="Trasporto-aereo">[https://www.istat.it/it/files/2015/12/Trasporto-aereo.pdf?title=Trasporto+aereo+-+04%2Fdic%2F2015+-+Testo+integrale+e+nota+metodologica.pdf Il Trasporto Aereo in Italia, anno 2014] www.istat.it</ref> <ref name="sõjaväeteenistus">{{cite web|url=http://www.camera.it/parlam/leggi/04226l.htm |title=Law n°226 of&nbsp;August 23, 2004 |publisher=Camera.it |accessdate=13.07.2012}}</ref> <ref name="armedforces">[http://www.armedforces.co.uk/Europeandefence/edcountries/countryitaly.htm Italy Armed Forces] www.armedforces.co.uk</ref> <ref name="nrdc">{{cite web|url=http://www.nrdc.org/nuclear/euro/euro_pt1.pdf|title=NRDC: U.S. Nuclear Weapons in Europe – part 1|format=PDF|year=2005|accessdate=30.05.2011|author=Hans M. Kristensen / Natural Resources Defense Council|archive-date=1.01.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110101060355/http://www.nrdc.org/nuclear/euro/euro_pt1.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="rocznikbezpieczenstwa">[http://www.rocznikbezpieczenstwa.dsw.edu.pl/fileadmin/user_upload/wydawnictwo/RBM/RBM_artykuly/2006_6.pdf Italian Navy in Somalia, a Peacekeeping Operation and an Operational Test: January 1991–March 1995 (pdf)] www.rocznikbezpieczenstwa.dsw.edu.pl</ref> <ref name="carabinieri">{{cite web|url=http://www.carabinieri.it/Internet/Multilingua/EN/GoverningBodies/|title=The Carabinieri Force is linked to the Ministry of Defence|publisher=Carabinieri|accessdate=14.05.2010}}</ref> <ref name="understandingitaly-health">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/health.html Italian National Health Service] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="xnB0Q">{{cite web|url=http://www.istat.it/it/archivio/6789|title=Codici statistici delle unità amministrative territoriali: comuni, città metropolitane, province e regioni {{!}}Aggiornamento al 1° gennaio 2018|language=it|accessdate=13. jaanuaril 2018|publisher=ISTAT}}</ref> <ref name="justlanded">[https://www.justlanded.com/english/Italy/Italy-Guide/Health/The-National-Health-Service The National Health Service → The public health system in Italy] www.justlanded.com</ref> <ref name=Istat180630>{{cite web|url=https://www.istat.it/it/archivio/6789 |title= Classificazione {{!}} Codici statistici delle unità amministrative territoriali: comuni, città metropolitane, province e regioni |trans-title= |date=30. juuni 2018 |accessdate=22.08.2018 |publisher=[[Itaalia Riiklik Statistikaamet|Istat]] |language=it}}</ref> <ref name="eahm">[http://www.eahm.eu.org/page/show/slug/the-italian-healthcare-system/category/italy The Italian Healthcare System] www.eahm.eu.org</ref> <ref name=tuttitalia>{{cite web|url=https://www.tuttitalia.it/variazioni-amministrative/ |title=Variazioni amministrative di Comuni e Province|trans-title= |date= |accessdate=22.08.2018 |publisher= |website=www.tuttitalia.it|language=it}}</ref> <ref name="italiantribune-health">[http://www.italiantribune.com/italy-second-healthiest-country-in-the-world/ Italy – Second Healthiest Country in the World] www.italiantribune.com</ref> <ref name="who">[http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics/2016/en/ World Health Statistics 2016: Monitoring health for the SDGs] www.who.int</ref> <ref name="oecd-health">[http://www.oecd.org/els/health-systems/Briefing-Note-ITALY-2014.pdf OECD Health Statistics 2014. How does Italy compare?] www.oecd.org</ref> <ref name="europe-cities">[http://www.europe-cities.com/destinations/italy/health/ Healthcare in Italy] www.europe-cities.com</ref> <ref name="topuniversities">[https://www.topuniversities.com/blog/10-oldest-universities-world 10 of the Oldest Universities in the World] www.topuniversities.com</ref> <ref name="cnr">[https://www.cnr.it/en/about-us Consiglio Nazionale delle Ricerche → About us] www.cnr.it</ref> <ref name="lincei">[http://www.lincei.it/ Accademia Nazionale dei Lincei] www.lincei.it</ref> <ref name="Research">[http://www.istat.it/en/archive/192836 Research and development in Italy] www.istat.it</ref> <ref name="homininid">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0012821X11003086 First dated human occupation of Italy at ~ 0.85 Ma during the late Early Pleistocene climate transition] www.sciencedirect.com</ref> <ref name="Neandertaallased">[http://www.thelocal.it/20151104/italy-dates-its-first-neanderthal-to-250k-years-ago Italy's first Neanderthal dates back 250,000 years] www.thelocal.it</ref> <ref name="nüüdisinimene">[http://www.nytimes.com/2011/11/03/science/fossil-teeth-put-humans-in-europe-earlier-than-thought.html?scp=1&sq=kents%20cavern&st=cse Fossil Teeth Put Humans in Europe Earlier Than Thought] www.nytimes.com</ref> <ref name="Keraamika">Liviu Giosan, Dorian Q. Fuller, Kathleen Nicoll, Rowan K. Flad, Peter D. Clift (2013). "Climates, Landscapes, and Civilizations", ISBN 9780875904887.</ref> <ref name="Stentinello">[https://www.um.edu.mt/library/oar/handle/123456789/14898 The Neolithic: the Stentinello culture – University of Malta] www.um.edu.mt</ref> <ref name="Lagozza">[http://oxfordindex.oup.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100047881 Lagozza Culture] oxfordindex.oup.com</ref> <ref name="Remedello">J. P. Mallory, Douglas Q. Adams (1997). "Encyclopedia of Indo-European Culture". Fitzroy Dearborn Publishers, lk 482. ISBN 978-1-884964-98-5</ref> <ref name="LTkuni1500">CTI Reviews (2016). "Western Civilization, to 1500: Civilizations, Western culture".</ref> <ref name="Wijngaarden">Gert Jan van Wijngaarden, ''Use and Appreciation of Mycenaean Pottery in the Levant, Cyprus and Italy (1600–1200 B.C.): The Significance of Context'', Amsterdam Archaeological Studies, Amsterdam University Press, 2001</ref> <ref name="initaly">[http://www.initaly.com/regions/classic/greek.htm Greek Italy: A Roadmap] www.initaly.com</ref> <ref name="phoenicia">[http://phoenicia.org/colonies.html Phoenician Colonies] phoenicia.org</ref> <ref name="Traianus">[http://www.crystalinks.com/trajan.html Trajan] www.crystalinks.com</ref> <ref name="theancientworld">[http://theancientworld.net/civ/roman_empire.html The World of the Ancient Romans] theancientworld.net</ref> <ref name="Heather">Peter J. Heather (2014) "The Restoration of Rome: Barbarian Popes and Imperial Pretenders". Oxford University Press, lk 166. ISBN 978-0199368518.</ref> <ref name="historyfiles">[http://www.historyfiles.co.uk/KingListsEurope/ItalyKingdom.htm European Kingdoms → Italian Peninsula] www.historyfiles.co.uk</ref> <ref name="entsyklopeedia-ajalugu">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/itaalia_ajalugu1 Eesti Entsüklopeedia → Itaalia ajalugu] entsyklopeedia.ee</ref> <ref name="lostislamichistory">[http://lostislamichistory.com/muslim-sicily-part-1/ Muslim Sicily Part 1: The Rise and Fall of Islam in Italy] lostislamichistory.com</ref> <ref name="normannid">[https://mediaevalmusings.wordpress.com/2013/01/08/under-the-heel-of-the-boot-the-normans-in-southern-italy/ Under the Heel of the Boot: The Normans in Southern Italy] mediaevalmusings.wordpress.com</ref> <ref name="historyworld-lk2">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?ParagraphID=glq History of Italy → Page 2] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk3">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2698&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 3] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk4">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2699&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 4] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk5">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2701&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 5] www.historyworld.net</ref> <ref name="arhitektuur">[http://www.safaritheglobe.com/italy/culture/architecture/ Architecture of Italy] www.safaritheglobe.com</ref> <ref name="Romaani maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/romanesque-painting-italy.htm Romanesque Painting: Italy] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="scholastic">[http://www.scholastic.com/browse/article.jsp?id=3753882 Italian Art and Architecture] www.scholastic.com</ref> <ref name="Gooti maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/gothic.htm Gothic Art] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Giotto">[http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/giotto.htm Giotto] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Vararenessanss">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/early-renaissance-painting.htm Early Renaissance Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Hamil">{{cite book|last=Hamil|first=Sean|title=Managing football : an international perspective|year=2010|publisher=Elsevier/Butterworth-Heinemann|location=Amsterdam|isbn=1-85617-544-8|page=285|edition=1st ed., dodr.|last2=Chadwick|first2=Simon}}</ref> <ref name="Masaccio">[http://www.initaly.com/regions/tuscany/masaccioalbm.htm Masaccio, Florence's "Sloppy" Genius] www.initaly.com</ref> <ref name="fifa">[https://web.archive.org/web/20190323204325/https://www.fifa.com/fifa-tournaments/archive/worldcup/index.html FIFA World Cup™ Archive] www.fifa.com</ref> <ref name="Kõrgrenessanss">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/high-renaissance-painting.htm High Renaissance Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="indigoguide">[http://www.indigoguide.com/italy/food.htm Italy's Food & Drink – the History of Italian Cooking] www.indigoguide.com</ref> <ref name="Barokk">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/baroque-painting.htm Baroque Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="top10sports">[http://www.top10-italy.com/2012/01/03/top-10-sports-in-italy/ Top 10 Sports in Italy] www.top10-italy.com</ref> <ref name="futurism">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/futurism.htm Futurism in Italy 1909–1914] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="jmu">[http://www.jmu.edu/italiano/sports.shtml Italian sports] www.jmu.edu</ref> <ref name="Rosen">{{cite web|title=''Poetry and Drama: Literary Terms and Concepts.''|publisher=The Rosen Publishing Group|date=2011|url=https://books.google.com/books?id=LHA_SydyKOYC&pg=PA39&dq|accessdate=18.10.2011}}</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/dolce-stil-nuovo ''Dolce stil nuovo''] www.britannica.com</ref> <ref name="Britannica-Shakespeare">{{cite web| title = Giovanni Boccaccio: The Decameron.| encyclopedia = [[Encyclopædia Britannica]]| location = | date = | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/70836/Giovanni-Boccaccio/755/The-Decameron | accessdate = 18.12.2013}}</ref> <ref name="Nobel-kirjandus">{{cite web|url=http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/|title=All Nobel Prizes in Literature |publisher=Nobelprize.org |accessdate=30.05.2011}}</ref> <ref name="italianlegacy-muusika">[http://www.italianlegacy.com/italian-music-1.html Italian Music] www.italianlegacy.com</ref> <ref name="yourguidetoitaly">[http://www.yourguidetoitaly.com/italian-music.html Italian music] www.yourguidetoitaly.com</ref> <ref name="Moroder">[https://www.theguardian.com/music/australia-culture-blog/2014/may/29/giorgio-moroder-10-groundbreaking-tunes Giorgio Moroder: 10 groundbreaking tunes] www.theguardian.com</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{Commonskat|Italy}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.fotogian.com/ FotoGian] Itaalia piltide galerii (itaalia ja inglise keeles) * [http://kes-kus.ee/mottetute-riikide-aabits-geograafiakandidaat-hardo-aasmae-sari-meie-planeedi-mottetutest-riikidest-itaallasi-iseloomustab-tanamatus-ja-oskamatus-oma-riiki-pidada/ Itaalia, milleks?] {{ELriigid}} {{Euroopariigid}} {{NATOriigid}} {{koord|type=country |region=IT}} {{Head artiklid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Itaalia| ]] hnm7vwpocb7fydrxwrvga2u992wjop9 6179029 6179027 2022-08-16T20:25:07Z 90.190.166.84 /* Relvajõud */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on praegusest riigist; varasema riigi kohta vaata [[Itaalia vabariik (Napoleoni)]]}} {{Riik | riiginimi = Itaalia Vabariik | omastav = Itaalia | nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Repubblica Italiana | vapi_laius = 100px | mis_vapp = embleem | vapp = Emblem of Italy.svg | asendikaart = Italy in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[itaalia keel|itaalia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Rooma]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Sergio Mattarella]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mario Draghi]] | pindala = 301340 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 17. märts 1861 | valuuta = [[Euro]] (EUR)<br />[[Šveitsi frank]] (CHF, [[Campione d'Italia]]s) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Fratelli d'Italia]] | usund = | üladomeen = [[.it]] | telefonikood = 39 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = 1,663 [[triljon]]it [[euro]]t {{väiksem|(2015)}}<ref name="SKT1" /> | SKT_elaniku_kohta = 27 152 eurot {{väiksem|(2015)}}<ref name="SKT2" /> | rok-i kood = ITA | märkused = }} '''Itaalia''' (ametlik nimi '''Itaalia Vabariik''', [[itaalia keel]]es ''Repubblica Italiana'') on riik [[Euroopa]]s. Itaalia asub 800&nbsp;km [[Vahemeri|Vahemerre]] ulatuval saapakujulisel [[Apenniini poolsaar]]el. Põhjas moodustavad loodusliku piiri [[Alpid]]. Itaaliale kuuluvad [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]] ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir [[Austria]] (430&nbsp;km), [[Prantsusmaa]] (488&nbsp;km), [[Sloveenia]] (232&nbsp;km) ja [[Šveits]]iga (740&nbsp;km). [[Rannajoon]]e pikkus on 7600&nbsp;km. [[Enklaav]]ina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad [[San Marino]] ja [[Vatikan]]i riik. Itaalia pealinn [[Rooma]] oli [[Vana-Rooma]] tähtsaima linnana sajandeid [[läänemaailm]]a poliitiline ja kultuuriline keskus. [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] kokkuvarisemise järel tungisid Itaaliasse [[germaanlased]], [[idagoodid]], [[langobardid]] ja [[normannid]]. [[Hiliskeskaeg]]ses Itaalias sai alguse [[renessanss]] – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ühiskonnaelus, kunstis ja kirjanduses, aidates samal ajal kaasa varakapitalistlike suhete tekkimisele linnades. Renessansiajastu silmapaistvaimaks keskuseks kujunes [[Firenze Vabariik|Firenze]]. 16. sajandil toimunud sõdade järel langes Itaalia oma naabrite [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]] ja [[Austria]] [[hegemoonia]] alla. [[Itaalia ühinemine]] 19. sajandil liitis sealsed arvukad väikeriigid [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigiks]]. Aastal 1922 alguse saanud [[fašism]] sai lõpu riigi lüüasaamisega [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]]. Aastast 1946 on Itaalia [[vabariik]]. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia [[inimarengu indeks]] on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga)<ref name="undp" />. Itaalia on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[OECD]] asutajaliige; samuti [[G7]], [[ÜRO]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige. Itaalias asub riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte<ref name="unesco" /> ning riik on turistide külastatavuselt maailmas viiendal kohal<ref name="UNWTO" />. ==Riik== [[Pilt:It-map-et.png|pisi|Itaalia kaart]] ===Riigikord=== Itaalia on [[parlamentaarne vabariik]]. II maailmasõja järel 1946. aastal riigikorra küsimuses korraldatud referendumil pooldas 54% osavõtnutest vabariiki (ülejäänud [[monarhia]]t).<ref name="elezionistorico" /><ref name="destinorepublicano" /> Itaalia Põhiseaduslik Assamblee võttis 1947. aasta 27. detsembril vastu uue [[põhiseadus]]e, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1948.<ref name="canestrinilex" /> [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] valib seitsmeks aastaks parlamendiliikmetest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu.<ref name="canestrinilex" /> Presidendiamet on Itaalias pigem tseremoniaalne,<ref name="reuters-Mattarella" /> ta võib parlamendi ennetähtaegselt laiali saata, nimetada ametisse Ministrite Nõukogu esimehe (peaministri), kinnitada peaministri soovitusel ametisse valitsuskabineti liikmed.<ref name="cia" /> Riigi president on Kõrgema Kaitsenõukogu eesistuja ja armee ülemjuhataja.<ref name="President" /> Riigi kõrgeim [[seadusandlik võim|seadusandlik]] organ on kahekojaline [[Itaalia parlament|parlament]], mille mõlemal kojal on võrdsed õigused ja kohustused. Alamkoda ehk saadikutekoda koosneb 630 valitud liikmest, ülemkoda ehk senat 315 valitud ja mõnest eluaegsest (määratud) liikmest. Mõlemad kojad valitakse üldistel valimistel ametisse viieks aastaks.<ref name="government" /> [[Täidesaatev võim]] kuulub Ministrite Nõukogule (lihtsustatult valitsusele), mille [[Itaalia peaminister|esimehe]] nimetab ametisse riigi president.<ref name="government" /> ===Haldusjaotus=== {{vaata|Itaalia maakonnad}} Itaalias on 20 maakonda,<ref name="Regioni" /> mis omakorda jagunesid 2017. aasta lõpu seisuga 93 [[Itaalia provintsid|provintsiks]], 14 [[Suurlinnapiirkond (Itaalia)|suurlinnapiirkonnaks]]<ref name="città_metropolitane" /> ja 7954<ref name=Istat180630/> vallaks (''comune'').<ref name=Istat180630/><ref name="xnB0Q" /><ref name=tuttitalia/> Provintsid koosnevad mitmest vallast ning tavaliselt moodustavad mitu provintsi omakorda maakonna. Ainsaks erandiks on autonoomne piirkond [[Valle d'Aosta]], mille provintsid kaotati 1945. aastal.<ref name="Aosta" /> Provintside põhifunktsioonid on 2014. aasta reformi järel:<ref name="gazzettaufficiale" /> *kohalik planeerimine ja keskkonnakaitse; *ühistranspordi korraldamine provintsi piirides, teedeehitus ja -hooldus; *kohaliku koolivõrgu haldamine ja uute koolide ehitamine; *kohalike omavalitsuste administratiivne juhendamine, andmete kogumine ja töötlemine; *töötajate õiguste eest seismine ja võrdõiguslikkuse propageerimine. Iga provintsi eesotsas on president, seadusandlikuks organiks on provintsi nõukogu ja täitevorganiks provintsi valitsus. President ja nõukogu liikmed valitakse korraga, provintsis alaliselt elavate kodanike poolt. Valitud presidendi (vajab esimeses või teises hääletusvoorus absoluutset häälteenamust) koalitsioon omab nõukogus kolm viiendikku kohtadest. Valitsuse istungit juhatab president, kes määrab ametisse nõukogu teised liikmed (itaalia keeles: ''assessori'').<ref name="gazzettaufficiale" /> [[Trentino-Alto Adige|Lõuna-Tirool]] ja [[Trento provints|Trentino]] on autonoomsed provintsid ning erinevalt kõigist teistest provintsidest on neil maakonnaga (itaalia keeles ''regione'') samasugune seadusandlik võim – need provintsid ei ole allutatud maakonnale, mille koosseisu nad kuuluvad.<ref name="gazzettaufficiale" /> {| |- style="vertical-align:top;" | {| class="sortable wikitable" style="text-align:left; <!--width:45%; -->float:right;" |+Maakonnad<ref name="Regioni" /> |- ! Nr !! Maakond<ref name="3UML1" /> !! Keskus !! Pindala (km²) !! Rahvaarv |- | style="text-align:center;width:20px;" | 1. | {{PisiLipp|Abruzzo}} || [[L'Aquila]] | style="text-align:right;width:50px;" | 10 832 | style="text-align:right;width:80px;" | 1 326 513 |- | style="text-align:center;" | 2. | {{PisiLipp|Apuulia}} (''Puglia'')|| [[Bari]] | style="text-align:right" | 19 541 | style="text-align:right" | 4 077 166 |- | style="text-align:center;" | 3. | {{PisiLipp|Basilicata}} || [[Potenza]] | style="text-align:right" | 10 073 | style="text-align:right" | 573 694 |- | style="text-align:center;" | 4. | {{PisiLipp|Calabria}} || [[Catanzaro]] | style="text-align:right" | 15 222 | style="text-align:right" | 1 970 521 |- | style="text-align:center;" | 5. | {{PisiLipp|Campania}} || [[Napoli]] | style="text-align:right" | 13 671 | style="text-align:right" | 5 850 850 |- | style="text-align:center;" | 6. | {{PisiLipp|Emilia Romagna}} || [[Bologna]] | style="text-align:right" | 22 453 | style="text-align:right" | 4 448 146 |- | style="text-align:center;" | 7. | ''{{Pisilipp|Friuli-Venezia Giulia}}'' || [[Trieste]] | style="text-align:right" | 7 862 | style="text-align:right"|1 221 218 |- | style="text-align:center;" | 8. | {{PisiLipp|Lazio}} || [[Rooma]] | style="text-align:right" | 17 232 | style="text-align:right" | 5 888 472 |- | style="text-align:center;" | 9. | {{PisiLipp|Liguuria}} || [[Genova]] | style="text-align:right" | 5 416 | style="text-align:right" | 1 571 053 |- | style="text-align:center;" | 10. | {{PisiLipp|Lombardia}} || [[Milano]] | style="text-align:right" | 23 864 | style="text-align:right" | 10 008 349 |- | style="text-align:center;" | 11. | {{PisiLipp|Marche}} || [[Ancona]] | style="text-align:right" | 9 401 | style="text-align:right" | 1 543 752 |- | style="text-align:center;" | 12. | {{PisiLipp|Molise}} || [[Campobasso]] | style="text-align:right" | 4 460 | style="text-align:right" | 312 027 |- | style="text-align:center;" | 13. | {{PisiLipp|Piemonte}} || [[Torino]] | style="text-align:right" | 25 387 | style="text-align:right" | 4 404 24 |- | style="text-align:center;" | 14. | ''{{PisiLipp|Sardiinia maakond}}'' (''Sardegna'') || [[Cagliari]] | style="text-align:right" | 24 100 | style="text-align:right" | 1 658 138 |- | style="text-align:center;" | 15. | ''{{PisiLipp|Sitsiilia maakond}}'' (''Sicilia'') || [[Palermo]] | style="text-align:right" | 25 832 | style="text-align:right" | 5 074 261 |- | style="text-align:center;" | 16. | {{PisiLipp|Toscana}} || [[Firenze]] | style="text-align:right" | 22 987 | style="text-align:right" | 3 744 398 |- | style="text-align:center;" | 17. | ''{{PisiLipp|Trentino-Alto Adige}}'' || [[Trento]] | style="text-align:right" | 13 605 | style="text-align:right" | 1 059 114 |- | style="text-align:center;" | 18. | {{PisiLipp|Umbria}} || [[Perugia]] | style="text-align:right" | 8 464 | style="text-align:right" | 891 181 |- | style="text-align:center;" | 19. | ''{{PisiLipp|Valle d'Aosta}}'' || [[Aosta]] | style="text-align:right" | 3 261 | style="text-align:right" | 127 329 |- | style="text-align:center;" | 20. | [[pilt:Flag of Veneto.svg|25px]] [[Veneto]] || [[Veneetsia]] | style="text-align:right" | 18 407 | style="text-align:right" | 4 915 123 |} | style="padding-left:20px;padding-top:150px;" | [[Pilt:Itaalia_maakonnad.png|300px|Itaalia maakonnad]] |} ==Loodus== [[Pilt:The Langkofel group in spring.JPG|pisi|vasakul|Alpid]] Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad [[Alpid]]. Kõrgeimad mäed asuvad Alpide lääne- ja keskosas, kus mitmed mäetipud ületavad 4000&nbsp;m kõrguse, sh [[Mont Blanc]] (4807&nbsp;m), [[Monte Rosa]] (4634&nbsp;m) ja [[Matterhorn]] (4478&nbsp;m). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on [[Dolomiidid]], mille kõrgeim tipp on 3343 meetriga [[Marmolada]]. Piki kogu [[Apenniini poolsaar]]t peaaegu 2000&nbsp;km [[Liguuria]]st kuni [[Sitsiilia]]ni kulgevad [[Apenniinid]], mille kõrgeim tipp 2912&nbsp;m asub [[Gran Sasso]] mäeahelikus. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.<ref name="geography" /> Umbes veerand riigi territooriumist moodustavad [[tasandik]]ud. Suurim neist on [[Po madalik]] (pindalaga üle 44 000&nbsp;km<sup>2</sup>), mis moodustus [[Po]] (pikkus 652&nbsp;km) ja selle lisajõgede [[sete]]te [[alluviaaltasandik|kogunemisega]].<ref name="geography" /> Järvede arv on Itaalias umbes 1500. Suurema osa neist moodustavad väikesed mäestikujärved. Itaalia tuntuimad ja tähtsaimad järved asuvad maa põhjaosas [[Milano]] ümbruses. Nende hulka kuuluvad [[Garda järv]], [[Lago Maggiore]], [[Como järv]], [[Iseo järv]] ja [[Lugano järv]].<ref name="geography" /> [[Pilt:Mt Etna and Catania1.jpg|pisi|Talvine [[Etna]] vulkaan]] Itaalia ja ühtlasi Vahemere suurimad saared on [[Sitsiilia]] ja [[Sardiinia]].<ref name="geography" /> Itaalia asub keeruka geoloogilise ehitusega piirkonnas. Maa lõunaosa asub väga lähedal [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Aafrika laam]]a kokkupuutepiirile. Vahemeres Euraasia laama alla tungiv Aafrika laam põhjustab seismilist ja vulkaanilist aktiivsust (tuntumad vulkaanid on [[Etna]] ja [[Vesuuv]]). Aastas registreeritakse riigis ligi kaks tuhat väiksemat maavärinat. Maavärinaohtlikuks piirkonnaks loetakse peaaegu poolt kogu riigi territooriumist. Suurimad katastroofid on seni esinenud laamade piirialal asuvas Lõuna-Itaalias, kuid harva võib maavärinaid esineda ka Itaalia põhjaosas.<ref name="novaator" /> Viimase 2000 aasta jooksul on Itaalias dokumenteeritud üle 400 purustava maavärina. Alates aastast 1905 on esinenud 15 suuremat maavärinat, neist kõige ohvriterohkeim toimus 1908. aastal Sitsiilias, võttes ligi 70 000 inimese elu.<ref name="time-earthquakes" /> ===Kliima=== {{Vaata|Itaalia kliima}} [[Pilt:Sirocco from Libya.jpg|pisi|vasakul|[[Siroko]] kannab [[Sahara]]st kaasa liivatolmu]] Mitmekesise maastiku ja territooriumi pikisuunalise väljavenitatuse tõttu on Itaalia kliima suuresti varieeruv. Maa põhja- ja lõunaosa [[õhutemperatuur]]ide vahe võib olla märkimisväärne ja seda eriti talvel.<ref name="climate" /> Rannikupiirkonnas, kus asuvad suuremad linnad, on tüüpiline [[vahemereline kliima]], mida iseloomustavad pehmed talved ning kuumad ja tavaliselt kuivad suved. Kuiva suveperioodi intensiivsus ja kestus pikeneb riigi lõunasuunas. Läänerannikul esineb idarannikuga võrreldes rohkem sademeid. Idarannik on samal ajal tuulisem. Apenniinide piirkonnas on ilm sageli külmem ja sademeterohkem kui rannikul. Mäetipud on talvel sageli lumised.<ref name="climate" /> Lõuna-Itaalia (eriti Sitsiilia ja Sardiinia) suved on väga kuumad. Päikesepaistelist ilusat ilma esineb pikkade perioodide kaupa. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on vahemikus 430–850&nbsp;mm.<ref name="climate" /> Juuli keskmine õhutemperatuur on vahemikus 19...33&nbsp;°C ([[Catania]]s),<ref name="temperature-july" /> jaanuaris 9...15&nbsp;°C ([[Messina]]s)<ref name="temperature-january" />. Po madalikul esineb sellele piirkonnale iseloomulik kliima. Sademeid võib esineda aastaajast sõltumata. Kuigi talvekuud võivad olla küllalt külmad, lumised ja udused, on suvekuud seal peaaegu sama kuumad ja päikesepaistelised kui Lõuna-Itaalias. Äikesetormid on sagedased suviti ja sügiseti, kuid sademeid esineb sel perioodil ebaühtlaselt.<ref name="climate" /> Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpidele iseloomulikud talved ja sajused suved. Äikesetorme võib esineda kevadest sügiseni. Madalamatel kõrgustel Lombardia järvede piirkonnas on pehmemad talved ja soojemad suved. Päikesepaistet esineb seal keskmiselt 3–4 tundi talvel ja umbes 9 tundi suvel.<ref name="climate" /> Alpide eelmäestikes puhub sügisel ja talve lõpus sageli kuiv ja soe [[föön]].<ref name="Mountain_ranges" /> [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul võib samal perioodil esineda külm [[boora]],<ref name="Bora" /> mille tugevad iilid (kohati üle 100&nbsp;km/h) mõjutavad merehoovusi ja põhjustavad mõnikord [[Veneetsia]]s üleujutusi<ref name="Veneetsia-kliima" />. Lõuna-Itaalias võib aastaringselt puhuda lämbe, väga niiske ja kuum [[siroko]]<ref name="Mountain_ranges" /> (tugevad sirokod esinevad siiski tavaliselt kevadel<ref name="Sirocco" />). [[Sahara kõrb]]est sirokoga üle Vahemere kandunud liivatolm annab vihmale omapärase värvuse.<ref name="Guerzoni" /> === Taimestik, loomastik ja looduskaitse === [[Pilt:Abies nebrodensis.jpg|pisi|püsti|Äärmiselt ohustatud kaitsestaatusega [[sitsiilia nulg]]]] Euroopa maade hulgas on Itaalia [[elustiku mitmekesisus]] üks suuremaid, mis on tingitud eelkõige maa geograafilisest asukohast ja kliimatingimustest. Riigi [[loomastik]]us on esindatud üle 57 000 [[liik (bioloogia)|liigi]], kellest umbes 55 000 on [[selgrootud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] hulgas on märkimisväärne hulk [[endeem]]seid liike, nende hulgas [[kahepaiksed]] (31,8%) ja [[mageveekalad]] (18,3%). Selgroogsetest on 672 liiki [[IUCNi punane nimistu]] alusel ohustatud ning 6 liiki on lähiminevikus Itaalia loodusest kadunud. Taimestiku hulgas on samuti endeemide hulk tähelepanuväärne, ulatudes 15%-ni.<ref name="isprambiente" /> Umbes 30% Itaalia territooriumist hõlmavad metsad,<ref name="climatechangepost" /> mille pindala on põllumaade vähenemise tõttu kasvanud viimase 30 aasta jooksul 26,7%, ulatudes 2013. aastal umbes 11 miljoni [[hektar]]ini.<ref name="isprambiente" /> Kriitiliselt ohustatud [[sitsiilia nulg]] kuulub kõige haruldasemate puuliikide hulka kogu Euroopas.<ref name="Farjon" /> Itaalias asub 22 rahvusparki, mille pindala on ligi 1 miljon hektarit, moodustades 5% riigi territooriumist. Ligi 20% riigi pindalast on kuulub [[Natura 2000]] kaitstavate alade võrgustikku. Ümber Apenniini poolsaare asub 23 merekaitseala ja kaks mereparki, mille kogupindala on umbes 200 000 ha.<ref name="climatechangepost" /> ==Rahvastik== {{Vaata|Itaalia rahvastik}} Itaalia elanike arv on 60,66 miljonit,<ref name="pop2016" /> millega riik asub maailmas 24.<ref name="cia" /> kohal ja Euroopa Liidus 3. kohal (Saksamaa ja Prantsusmaa järel). Asustustihedus on 201,3 inimest ühe ruutkilomeetri kohta, mis on suurem kui Euroopa keskmine<ref name="per capire" />. Itaalia elanikkonda, mis on koondunud põhiliselt rannikupiirkonda ja tasandikele,<ref name="Ortolani" /> iseloomustab pensioniealiste inimeste suur osakaal (20% elanikkonnast) ja väike [[sündimus]] (9,2 sündi 1000 elaniku kohta). Meeste oodatav keskmine eluiga on 79,1 ja naistel 84,3 aastat.<ref name="demografici2010" /> [[19. sajand]]i teises pooles hakkas Itaaliast inimesi massiliselt [[Ameerika]]sse [[emigratsioon|emigreeruma]]. Vahemikus 1860–1914 rändas riigist välja ligi 9 miljonit inimest.<ref name="Hatton" /> Teine väljarände laine sai alguse II maailmasõja järel ja kestis 1970. aastateni. Kokku rändas Itaaliast 100 aasta jooksul välja ligi 13 miljonit inimest.<ref name="Ben-Ghiat" /> [[Immigratsioon]] Itaaliasse on märkimisväärselt kasvanud alates 1990. aastatest. Itaalia statistikaameti andmetel elas riigis 2016. aasta alguse seisuga veidi üle 5 miljoni sisserändaja,<ref name="strasa2016" /> mis moodustas 8,3% kogu elanikkonnast. Suurimad võõramaalaste kogukonnad on [[rumeenlased]] (üle ühe miljoni), [[albaanlased]] ja [[Maroko]] päritolu sisserändajad (mõlemaid ligi pool miljonit). Neile saab lisada ka riigis illegaalselt viibivad migrandid, keda on sadu tuhandeid.<ref name="Immigrati" /> ===Religioon=== [[Pilt:Dlieja da Sacun cun Saslonch-edit.jpg|pisi|Kirik Alpides]] [[Katoliiklus]] on Itaalias levinuim [[religioon]], kuigi see pole enam alates 1985. aastast [[riigiusk]].<ref name="riigiusk" /> 2019. aastal pidas end rooma-katoliiklasteks 74,4% itaallastest.<ref name="religioni" /> Väiksemad kristlikud religioonirühmad moodustavad [[õigeusk]]likud (1,5 miljonit),<ref name="Leustean" /> [[Protestantism|protestandid]] (0,66 miljonit<ref name="CESNUR" />), [[Jehoova tunnistajad]] (0,44 miljonit<ref name="CESNUR" /> ) jm. Viimaste aastakümnete immigratsioonisurve tõttu on Itaalia elanikkonna hulgas kasvanud [[moslem]]ite osakaal (1,9 miljonit ehk 3,1%).<ref name="CESNUR" /> Veel on sisserändajate hulgas levinud [[budism]] (0,26 miljonit), [[hinduism]] (0,17) ja [[sikhism]] (0,15).<ref name="CESNUR" /> === Suuremad linnad === {{vaata ka|Itaalia linnade loend}} [[Pilt:20110720 Verona 3078.jpg|pisi|Vaade [[Verona]]le]] {|class="wikitable" |+ Suuremad linnad (2016)<ref name="bilmens2015gen" /> !Jrk !Linn !Maakond !Elanike arv |- |1 |[[Rooma]] |[[Lazio]] |<center>2 865 945</center> |- |2 |[[Milano]] |[[Lombardia]] |<center>1 347 707</center> |- |3 |[[Napoli]] |[[Campania]] |<center>972 420</center> |- |4 |[[Torino]] |[[Piemonte]] |<center>889 669</center> |- |5 |[[Palermo]] |[[Sitsiilia]] |<center>672 144</center> |- |6 |[[Genova]] |[[Liguuria]] |<center>585 664</center> |- |7 |[[Bologna]] |[[Emilia Romagna]] |<center>387 466</center> |- |8 |[[Firenze]] |[[Toscana]] |<center>382 789</center> |- |9 |[[Bari]] |[[Apuulia]] |<center>325 609</center> |- |10 |[[Catania]] |[[Sitsiilia]] |<center>314 556</center> |} ==Majandus== {{Vaata|Itaalia majandus}} Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia on [[WTO]], [[G7]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[OECD]] liige. Alates 2002. aastast kuulub Itaalia [[eurotsoon]]i.<ref name="vm" /> Arvestuslik sisemajanduse kogutoodang (2015) jaotub sektorite kaupa järgmiselt: [[teenindus]]sektor – 74%, [[tööstus]] – 23,7% ja [[põllumajandus]] – 2,3%.<ref name="cia" /> Itaalia majandussektori omapäraks on keskmiste, väikeste ja väga väikeste ettevõtete domineerimine (eelkõige töötleva tööstuse sektoris).<ref name="vm" /> Üle 70% ettevõtetest on perefirmad.<ref name="enterprises" /> Selliste ettevõtete osakaal, kus töötab vähem kui 259 inimest, on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine on 55%).<ref name="vm" /> Riigi majandusele on iseloomulik erinev majanduslik areng Põhja- ja Lõuna-Itaalias. Maa põhjaosa on majanduslikult paremal järjel, seda on taganud edukas tööstussektor ja suurem eraettevõtete osakaal. Lõuna-Itaalia majandus on aeglasemalt kasvanud erinevatel põhjustel (nt väljaränne Lõuna-Itaaliast peamiselt Ameerikasse ja sisemigratsioon lõunast põhja) ja seda iseloomustab põllumajanduse suurem osakaal ning riiklikud suurettevõtted. Lõhe maa põhja- ja lõunaosa majandusarengus kujunes välja 20. sajandil. Tänapäeval on Põhja-Itaalias edukad tööstuspiirkonnad viinud sealsed maakonnad Euroopa rikkaimate hulka.<ref name="vm" /> Itaalia majandus arenes kiirelt eelkõige 20. sajandi teises pooles ning sellele aitasid kaasa aitasid edukad [[reform]]id ja [[Erastamine|erastamisprotsess]].<ref name="vm" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal (2015) !! Tööjõu osakaal (2011) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,3% || 3,9% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 23,7% || 28,3% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 74% || 67,8% |} === Probleemid majanduses === 2008. aastal maailma tabanud [[Suur majandussurutis|majanduskriisi]] järel on Itaalia majandus olnud aastaid järjest languses. Riigi konkurentsivõimet ja majandusarengut pärsivad mitmed struktuursed probleemid nagu suur [[maksukoormus]] (2015. aastal 47,9%) ning sellega seonduv suur [[varimajandus]]e osakaal, komplitseeritud ja aeglaselt töötav kohtusüsteem, ebaefektiivne tööturg, [[korruptsioon]] ja [[organiseeritud kuritegevus]]e levik.<ref name="vm" /> Küllalt kõrge on riigis [[töötus]]e tase – 2015. aastal arvestuslikult 11,9%.<ref name="cia" /> [[Riigieelarve]] puudujääk oli aastatel 1995–2015 keskmiselt 3,5%. Defitsiidi katmiseks võetud laenud suurendavad riigi võlakoormust, mis moodustas 2015. aasta lõpus sisemajanduse koguproduktist 132,6%.<ref name="tradingeconomics" /> Selle näitajaga oli Itaalia [[riigivõlg]] maailma maade hulgas neljandal kohal ([[Jaapan]]i, [[Kreeka]] ja [[Liibanon]]i järel).<ref name="tradingeconomics-gdp" /> === Turism === [[Pilt:Milano Duomo 2392.jpg|pisi|[[Milano toomkirik]] on üks kuulsamaid gooti stiilis ehitisi Euroopas]] 2015. aastal külastas Itaaliat 50,7 miljonit turisti, kes kulutasid riigis 39,4 miljardit [[USA dollar|dollarit]]. Riik platseerus turistide arvu poolest maailma maade hulgas viiendale kohale (eespool on Prantsusmaa, USA, Hispaania ja Hiina).<ref name="UNWTO" /> Välisriikidest saabus külastajaid 2015. aastal enim Saksamaalt (10,9 miljonit), USA-st (4,5 miljonit), Prantsusmaalt (4,3 miljonit), Hiinast (3,3 miljonit), Suurbritanniast (3,3 miljonit), Šveitsist (2,7 miljonit) ja Austriast (2,3 miljonit).<ref name="turismo_straniero" /> Turismisektorit toetab asjaolu, et Itaalias asub maailma riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte.<ref name="unesco" /> Kõige enam külastatavad Itaalia maakonnad olid 2015. aastal: [[Veneto]] (10,6 miljonit), [[Lombardia]] (7,3 miljonit), [[Toscana]] (6,8 miljonit), [[Lazio]] (6,8 miljonit) ja [[Trentino-Alto Adige]] (5,5 miljonit).<ref name="turismo_straniero" /> === Väliskaubandus === Itaalia majandus on tugevalt väliskaubandusele orienteeritud.<ref name="vm" /> Itaalia eksportis 2015. aastal kaupu 459 miljardi dollari väärtuses, mis oli 13,3% vähem kui eelneval aastal. Ekspordi osakaal sisemajanduse kogutoodangust moodustas 21,1%. Lõviosa ekspordist saadeti Euroopasse (62,9%), järgnes Aasia (17,3%), Põhja-Ameerika (10,4%) ja Aafrika (4,5%).<ref name="worldstopexports1" /> Riik importis 2015. aastal kaupu 409 miljardi dollari väärtuses, mis oli 13,7% vähem kui eelneval aastal. Suurem osa kaupadest imporditi Euroopa maadest (67,0%), järgnes Aasia (20,3%), Aafrika (5,2%) ja Põhja-Ameerika (4,6%).<ref name="worldstopexports2" /> {{veerud|50%}} {| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |+ '''Itaalia suurimad ekspordiartiklid''' (2016)<ref name="worldstopexports1" /> |- bgcolor=#E8E8E8 !Ekspordiartiklid !Maht [[mld]] [[USA dollar|$]] |- |align="center" bgcolor="#b4f800" | Inseneritooted (masinad, <br>mootorid, pumbad, varuosad) |<center>92,4 (20,0%)</center> |- |align="center" bgcolor="#bcf919" | [[Sõiduk]]id |<center>39,4 (8,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#c3f835" | [[Elektrimasin]]ad ja -seadmed |<center>27,7 (6,0%)</center> |- |align="center" bgcolor="#caf752" | [[Ravim|Farmaatsiatooted]] |<center>21,2 (4,6%)</center> |- |align="center" bgcolor="#d4f876" | Plasttooted |<center>19,0 (4,1%)</center> |- |align="center" bgcolor="#ddf994" | Metallitooted |<center>16,2 (3,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#e6fab2" | Mööbel, valgustid,<br> valmisdetailidest hooned |<center>13,0 (2,8%)</center> |- |align="center" bgcolor="#ecf8cd" | Naftasaadused |<center>12,6 (2,7%)</center> |- |align="center" bgcolor="#f4fae4" | [[Jalats]]id, [[riietus|riided]] |<center>12,1 (2,6%)</center> |- |align="center" bgcolor="#f6f7f4" | [[Vääriskivid]] ja [[väärismetallid|-metallid]] |<center>11,8 (2,6%)</center> |- |} {{veerud-piir}} {| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |+ '''Itaalia suurimad impordiartiklid''' (2016)<ref name="worldstopexports2" /> |- bgcolor=#E8E8E8 !Impordiartiklid !Maht [[mld]] [[USA dollar|$]] |- |align="center" bgcolor="#fcd900" | [[Sõiduk]]id |<center>43,5 (10,7%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fbdb10" | [[Fossiilkütus]]ed, sh [[toornafta]] |<center>41,5 (10,3%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fbdf2c" | Inseneritooted (masinad, <br>mootorid, pumbad, varuosad) |<center>40,9 (10,1%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fce44f" | Elektrimasinad ja -seadmed |<center>31,3 (7,7%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fce768" | [[Ravim|Farmaatsiatooted]] |<center>21,3 (5,3%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fded8e" | [[Plastid]] |<center>18,4 (4,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fcf1ae" | [[Teras]] ja [[raud]] |<center>14,4 (3,6%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fff8ca" | [[Kemikaal]]id |<center>14,2 (3,5%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fffbe3" | Meditsiini- ja tehnikaseadmed |<center>11,3 (2,8%)</center> |- |align="center" bgcolor="#fffef8" | [[Vääriskivid]] ja [[väärismetallid|-metallid]] |<center>9,6 (2,4%)</center> |- |} {{veerud-lõpp}} === Transport === [[Pilt:ETR 400 Roma Tiburtina train station 24 20181231.jpg|pisi|Itaalia kiirrongid arendavad kiirust kuni 400 km/h]] Itaalias ehitati 1920. aastatel maailma esimesed [[kiirtee]]d – [[autostrada]]d.<ref name="autostrada" /> [[Maantee]]de kogupikkus on 487 700&nbsp;km, neist 6700&nbsp;km on kiirteed.<ref name="cia" /> Maanteedel liigub rohkelt transpordivahendeid. 1000 elaniku kohta on Itaalias 679 (2014) [[mootorsõiduk]]it.<ref name="vehicles" /> Kiirteedel on kiiruspiirang 130&nbsp;km/h, tavalistel maanteedel 90&nbsp;km/h ja asulates üldjuhul 50&nbsp;km/h.<ref name="drive" /> [[Pilt:Roma Cinecitta 2.jpg|pisi|vasakul|Tramm Roomas 1979. aastal]] [[Raudtee]]võrgu kogupikkus on Itaalias üle 20 000&nbsp;km, sellest on [[elektriraudtee|elektrifitseeritud]] peaaegu 13 000&nbsp;km. Standardne [[rööpmelaius]] on 1435&nbsp;mm, kuid esineb ka kitsarööpmelisi 1000&nbsp;mm (122&nbsp;km) ja 950&nbsp;mm (151&nbsp;km) rööbasteid.<ref name="cia" /> Erinevalt väljakujunenud maanteevõrgust areneb raudteevõrk endiselt edasi. Uute raudteelõikude ehituse eesmärgiks on ühendada olulisemad Itaalia linnad kiirraudteega, samas soovitakse arendada kiirraudteeühendust Euroopa suurlinnadeni.<ref name="vm" /> Itaalia kiirraudteedel liiguvad rongid maksimaalse kiirusega 300–360&nbsp;km/h.<ref name="italiarail" /> [[Raudteetransport|Reisivedude]] maht oli Itaalia raudteedel 2014. aastal ligi 40 miljardit reisijakilomeetrit ja kaubavedude maht 10 miljardit tonnkilomeetrit.<ref name="knoema" /> Itaalias on suuremaid sadamaid üle 40 (rohkus on tingitud eelkõige geograafilise asendi tõttu).<ref name="vm" /> Läbi sadamate liikus 2014. aastal kaupa 443 miljonit tonni, millega riik on Euroopas kolmandal kohal (Hollandi ja Suurbritannia järel).<ref name="kogulaevakaup" /> Suurimad Itaalia kaubasadamad on [[Genova]]s, [[Trieste]]s ja [[Taranto]]s. Kõigis nendes sadamates käideldi 2011. aastal kaupu üle 40 miljoni tonni.<ref name="laevandus2011" /> Itaalia sadamad teenindasid 2014. aastal 72,2 miljonit reisijat, olles selle näitajaga Euroopas esikohal.<ref name="laevareisijad" /> Suurimad reisisadamad on [[Messina]]s, [[Napoli]]s, [[Reggio Calabria]]s ja [[Capri]]l.<ref name="laevandus2011" /> Lennuväljade arv oli 2013. aastal 129 (neist 98-l on [[rada (lennundus)|maandumisrajad]] sillutatud).<ref name="cia" /> 2014. aastal teenindasid lennuväljad veidi üle 150 miljoni reisija. Suurimad lennuväljad on [[Rooma Fiumicino]] (2014. aastal 38 miljonit reisijat), [[Milano Malpensa]] (19 miljonit), [[Milano Linate]] (9 miljonit), [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]] (8,8 miljonit) ja [[Venezia Tessera lennujaam|Veneetsia]] (8,4 miljonit).<ref name="Trasporto-aereo" /> === Energiamajandus === Loodusvarade poolest vaese Itaalia energiamajandus sõltub suuresti impordist.<ref name="vm" /> Kodumaisest energiavajadusest kattis riik impordiga 2014. aastal ligi 75%.<ref name="MPankEnergia" /> [[Tšornobõli katastroof]]i järel toimunud referendumiga (1987) loobus itaalia täielikult oma [[tuumaenergia]] programmist ning olemasolevad [[tuumareaktor]]id (4 töötavat ja 2 valmimisjärgus reaktorit) suleti.<ref name="euronuclear" /> Itaalia energia omatoodang moodustas 2014. aastal 37,6 Mtoe (megatonni nafta ekvivalenti). Lisaks imporditi 115 Mtoe väärtuses energiat. Põhilised imporditavad energiakandjad olid [[toornafta]] (2014. a 59 Mt) ja [[maagaas]] (2015. a 61 [[mld]] m<sup>3</sup>).<ref name="iea" /> Maagaasi imporditakse riiki peamiselt [[torutransport|torutranspordi]] abil ning suuremad varustajad on [[Venemaa]] (51%), [[Alžeeria]] (13%) ja [[Liibüa]] (13%).<ref name="eniscuola" /> Riigisisene elektritarbimine moodustas 2014. aastal 304 [[TWh]], sellest imporditi 44 TWh ehk 14,5%.<ref name="iea" /> Elektri tootmisel oli 2013. aastal [[taastuvad energiaallikad|taastuvate energiaallikate]] osakaal 34% (peamiselt [[hüdroenergia]], [[päikeseenergia]], [[bioenergia]] ja [[tuuleenergia]]).<ref name="terna" /> === Suuremad ettevõtted === Ajakirja [[Forbes]] koostatav edetabel [[Forbes Global 2000]] järjestab maailma suurimaid [[avalik ettevõte|avalikke ettevõtteid]] võttes aluseks müügikäivet, kasumit, varasid ja ettevõtte turuväärtust. 2018. aasta majandustulemuste põhjal on 20 Itaalia suurimat ettevõtet järgnevad:<ref>[https://www.forbes.com/global2000/list/#country:Italy The World’s Largest Public Companies] Forbes [2019 ranking] (vaadatud 14. veebruar 2020)</ref> {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;" ! align="center" |Nr ! align="center" |Forbes<br />2000<br />paigutus ! align="center" |Ettevõte ! align="center" |Peakontor ! align="center" |Käive<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Kasum<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Vara<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Väärtus<br />(miljardit <br />USD) ! align="center" |Tööstusharu |- |1 |77 | align="left" |[[Enel]] | align="left" |Rooma |86,3 |5,7 |189,1 |63,1 | align="left" | energeetika |- |2 |91 | align="left" |[[Eni]] | align="left" |Rooma |89,4 |5,0 |139,5 |62,5 | align="left" | nafta ja maagaas |- |3 |130 | align="left" |[[Intesa Sanpaolo]] | align="left" |[[Torino]] |28,1 |4,8 |900,5 |45,9 | align="left" | pangandus |- |4 |144 | align="left" |[[Assicurazioni Generali]] | align="left" |[[Trieste]] |92,1 |2,7 |588,5 |30,1 | align="left" | kindlustus |- |5 |156 | align="left" |[[UniCredit]] | align="left" |Milano |31,1 |4,5 |950,5 |32,0 | align="left" | pangandus |- |6 |331 | align="left" |[[Poste italiane]] | align="left" |Rooma |35,1 |1,7 |238,8 |14,0 | align="left" | logistika |- |7 |610 | align="left" |[[Atlantia]] | align="left" |Rooma |6,9 |1,0 |91,2 |21,1 | align="left" | transport |- |8 |750 | align="left" |[[Unipol]] | align="left" |[[Bologna]] |16,4 |0,8 |87,6 |3,7 | align="left" | kindlustus |- |9 |759 | align="left" |[[Telecom Italia]] | align="left" | Rooma ja Milano |22,4 | -1,6 |75,5 |12,2 | align="left" | telekom |- |10 |912 | align="left" |[[Mediobanca]] | align="left" |Milano |3,5 |1,0 |84,4 |9,4 | align="left" | pangandus |- |11 |931 | align="left" |[[Snam]] | align="left" |[[San Donato Milanese]] |2,9 |1,1 |25,9 |16,5 | align="left" | nafta ja maagaas |- |12 |980 | align="left" |[[Leonardo S.p.A.]] | align="left" |Rooma |14,4 |0,6 |29,2 |6,9 | align="left" |kosmose- ja kaitsetööstus |- |13 |1167 | align="left" |[[Terna Group]] | align="left" |Rooma |2,6 |0,8 |19,6 |12,1 | align="left" | elektrivarustus |- |14 |1181 | align="left" |[[UBI Banca]] | align="left" |[[Bergamo]] |5,6 |0,5 |143,2 |3,6 | align="left" | pangandus |- |15 |1190 | align="left" |[[Ferrari]] | align="left" |[[Amsterdam]] ja [[Maranello]] |4,0 |0,9 |5,5 |25,2 | align="left" | autotööstus |- |16 |1332 | align="left" |[[Banco BPM]] | align="left" | Milano |6,1 | -0,1 |183,4 |3,6 | align="left" | pangandus |- |17 |1384 | align="left" |[[BPER Banca]] | align="left" |Milano ja [[Verona]] |2,9 |0,5 |80,7 |2,3 | align="left" | pangandus |- |18 |1499 | align="left" |[[Cattolica Assicurazioni]] | align="left" |Verona |7,1 |0,1 |39,1 |1,6 | align="left" | kindlustus |- |19 |1528 | align="left" |[[Banca Monte dei Paschi di Siena]] | align="left" |[[Siena]] |4,0 |0,3 |149,2 |1,7 | align="left" | pangandus |- |20 |1609 | align="left" |[[Pirelli]] | align="left" |Milano |6,1 |0,5 |14,9 |7,2 | align="left" | autoosad |} == Relvajõud == [[Pilt:Ejercicio Dissimilar Air Combat Training - DACT 2017 - Base Aérea de Gando (32765109225).jpg|pisi|Itaalia õhuväe käsutuses on [[Eurofighter Typhoon]]id]] Itaalia relvajõudude hulka kuuluvad maa-, mere- ja õhuväed ning [[sandarmeeria|karabinjeerid]]. Armee allub Kõrgemale Kaitsenõukogule, mille eesistuja on riigi president. Viimane täidab ka armee ülemjuhataja kohuseid.<ref name="President" /> Teised kõrgemad juhtimisorganid on kaitseministeerium, kindralstaap ja relvajõuliikide peastaabid. Alates 2005. aastast on sõjaväeteenistus vabatahtlik.<ref name="sõjaväeteenistus" /> Itaalia armee aktiivses teenistuses on kokku ligi 285 000 inimest, kellest 107 000 kuuluvad karabinjeeride ridadesse.<ref name="armedforces" /> Riigi kaitse-eelarve moodustas 2014. aastal SKT-st 1,1%.<ref name="cia" /> [[NATO]] tuumarelvade paigutusstrateegia alusel hoitakse Itaalias 90 USA-le kuuluvat [[tuumarelv]]a.<ref name="nrdc" /> Itaalia maavägede isikkoosseisu suurus on umbes 104 000. Lahingutehnika hulka kuuluvad nt [[tank]]id [[Ariete]] (200 tk) ja [[Leopard 1]] (120 tk reservis), [[jalaväe lahingumasin]]ad [[Dardo]] (200 tk), [[tankihävitaja]]d [[Centauro]] (300 tk), [[ründekopter]]id [[Agusta A129 Mangusta|Mangusta]] (60 tk) ja [[soomustransportöör]]id [[M113]] (250 tk).<ref name="armedforces" /> Itaalia mereväe tegevteenistuse isikkoosseisu kuulub ligikaudu 34 000 inimest, kelle käsutuses on 38 tähtsamat sõjalaeva ja 123 õhusõidukit. Laevastikku kuuluvad kaks [[lennukikandja]]t, [[hävitaja]]d (4 tk), [[allveelaev]]ad (6 tk) ja mitmekülgsed [[fregatt|fregatid]].<ref name="armedforces" /> Itaalia laevastik on lähiminevikus osalenud üle maailma mitmel rahutagamisoperatsioonil.<ref name="rocznikbezpieczenstwa" /> Itaalia õhuvägedesse kuulub ligikaudu 44 000 tegevteenistujat, kelle käsutuses on üle 500 lennumasina, sh [[hävituslennuk]]id (67 tk), [[ründelennuk]]id (136 tk) ja [[helikopter]]id. Vananenud hävitajaid on asendamas [[Eurofighter Typhoon]]id. Vägede transportimisel on abiks sõjaväe [[transpordilennuk]]id (CH-47F, TTH NH-90).<ref name="armedforces" /> Armeejõudude autonoomse korpuse moodustavad karabinjeerid – sandarmeeria ja sõjaväepolitsei, kes tegelevad korra tagamisega nii sõjaväelaste ja tsiviilisikute hulgas. Kuigi karabinjeeride erinevad harud annavad aru erinevatele ministeeriumidele (sõltuvalt üksuse funktsioonist), allub korpus avaliku korra ja turvalisuse tagamisel siseministeeriumile.<ref name="carabinieri" />, Itaalias on ka ligi 13 000 tegevteenistuses USA sõjaväelast - 31. märtsi 2022 seisuga 4 248 maaväelast, 4 762 õhuvâelast, 3 327 mereväelast ja 322 merejalaväelast.<ref>{{Netiviide|url=https://dwp.dmdc.osd.mil/dwp/app/dod-data-reports/workforce-reports|pealkiri=DoD Personnel, Workforce Reports & Publications}}</ref> USA vägede mereväebaasid on [[Napoli|Napolis]], [[Gaeta|Gaetas]] ja [[Sigonella lennuväebaas|Sigonellas]], maaväebaasid [[Vicenza|Vicenzas]] ja [[Livorno|Livornos]] ning õhuväebaas [[Aviano lennuväebaas|Avianos]]. == Tervishoid == Kuigi Itaalia tervishoiu eest vastutab tervishoiuministeerium, on suur osa korraldusest antud üle regioonidele ja kohalikele omavalitsustele (''Azienda di Sanità Locale''). Nüüdisaegne riiklik tervishoiu süsteem kehtestati 1978. aastal (eelnev süsteem kehtis II maailmasõja lõpust alates). Tervishoiusüsteemi on riigis alates 1990. aastatest mitu korda reformitud. Konkurentsi edendava meetodina on inimestel lubatud tervishoiuteenuse osutajat valida.<ref name="understandingitaly-health" /> [[Pilt:HSR Basilica e Centro Servizi.jpg|pisi|vasakul|San Raffaele haigla Milanos]] Riiklik tervishoiusüsteem osutab tasuta või soodsa hinnaga arstiabi kõikidele riigi residentidele ja nende pereliikmetele, tudengitele ja pensionäridele (kaasa arvatud kõik Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodanikud). Erakorralist meditsiiniabi saavad kõik inimesed, nende hulgas riiki külastavad isikud (elukohast ja rahvusest sõltumata).<ref name="justlanded" /> Riik rahastab peaaegu kõiki osutatavaid arstiabiteenuseid, mille hulka kuuluvad visiidid [[perearst|pere]]- ja [[arst|erialaarstide]] juurde, haiglaravi (testid, ravi, [[kirurgia]] jms), operatsioonijärgne [[taastusravi]] ja [[ambulatoorne ravi]]. Samuti tasub riik kas 100% või osaliselt [[ravim]]ite eest.<ref name="eahm" /> 2016. aastal Bloombergi avaldatud uuringu põhjal kuulub Itaalia tervishoiusüsteem maailma parimate hulka (olles kokkuvõttes teisel kohal [[Singapur]]i järel). Suurem osa Itaalia elanikkonnast on tervishoiu korraldusega väga rahul. Süsteemi nõrkuseks peavad elanikud eelkõige pikki ootejärjekordi.<ref name="italiantribune-health" /> [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i aruande järgi oli 2015. aastal inimeste oodatav eluiga Itaalias 82,7 aastat (meestel 80,5 ja naistel 84,8 aastat). Selle näitajaga oli Itaalia Euroopas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal.<ref name="who" /> 2012. aastal kulutas riik 9,2% sisemajanduse kogutoodangust tervishoiule. Nendest kulutustest jäi 77% [[Avalik sektor|avaliku sektori]] kanda. Sarnaselt teiste Euroopa maadega on kulutused riigi tervishoiusektorile viimastel aastatel vähenenud. Selle on osaliselt tinginud valitsuse soov vähendada [[riigieelarve]] defitsiiti.<ref name="oecd-health" /> Riiklikud haiglad annavad heal tasemel arstiravi, kuid on sageli ülekoormatud. Selle põhjuseks on viimasel ajal alarahastus. Igas Itaalia linnas on olemas vähemalt üks [[kliinik]] või [[haigla]]. Riiklikud ja erahaiglad pakuvad mõlemad sarnast kõrgetasemelist ravi, kuid ravitingimused võivad suuresti erineda. Erahaiglad saavad luua patsientidele oluliselt paremad palatitingimused, kuid nende raviteenused on üsna kulukad. Põhja- ja Kesk-Itaalia haiglad on üldjuhul Lõuna-Itaalia omadest paremini varustatud. [[Hambaravi]] on üldjuhul kallis ja on koondunud peamiselt erakliinikutesse.<ref name="europe-cities" /> [[2020]]. aasta alguses tabas Itaaliat [[2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia|koroonapandeemia]]. Haigestunute seas on suremus 3,4%, suurem kui teistes maades<ref name=Terviseamet>[https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV)]</ref>. Terviseamet soovitas Põhja-Itaaliasse mitte reisida.<ref name=Terviseamet/> 9. märtsi 2020 seisuga on sellesse haigusesse nakatunud 9172, neist surnud 463 inimest.<ref>[http://www.salute.gov.it/portale/nuovocoronavirus/dettaglioContenutiNuovoCoronavirus.jsp?lingua=italiano&id=5351&area=nuovoCoronavirus&menu=vuoto Covid-19 - Situazione in Italia] Vaadatud 8. märtsil 2020.</ref> Põhiliselt surevad vanemad inimesed, kellel on muidki haigusi.<ref name=Terviseamet/> 2020. aasta 12. märtsi pärastlõunase seisuga oli 12&#160;839 nakatunud inimesest surnud 1016;<ref name="ITA_III_12" /> 24 tundi hiljem oli 17&#160;660 nakatunud inimesest surnud 1439.<ref name="elanikkonnakaitse_14_03" /> == Haridus == [[Pilt:Archiginnasio ora blu Bologna.jpg|pisi|1088. aastal asutatud Bologna Ülikool on Itaalia ja Euroopa vanim riiklik ülikool<ref name="topuniversities" />]] Riiklikult finantseeritud 8 aastat kestva haridustee peavad 6–16-aastased lapsed läbima [[koolikohustus|kohustuslikus korras]].<ref name="hariduseadus" /> Riiklik haridussüsteem on viieastmeline:<ref name="eures" /> *[[lasteaed|eelkool]] (''scuola dell'infanzia'') – kestus 3 aastat, lastele vanuses 3–6 aastat; *[[algkool]] (''scuola primaria'') – kestus 5 aastat; *alamastme keskkool (''scuola secondaria di primo grado'') – kestus 3 aastat; *[[gümnaasium]] (''scuola secondaria di secondo grado'') – kestus 5 aastat; *[[kõrgkool]] (''università''). 8 aastat kestva kohustusliku koolihariduse läbimisel on võimalik haridusteed jätkata [[kutsekool]]is või gümnaasiumis, kus tuleb läbida kaks kaheaastast süvaõppega kursust. Viimane õppeaasta on ette nähtud oma teadmiste süvendamiseks ja kõrgkooli astumise ettevalmistamiseks. Kutsekoolides kestab hariduse omandamine 3–4 aastat sõltuvalt sellest, kas õpilane soovib oma õpinguid ülikoolis jätkata.<ref name="eures" /> Kõrgharidust saab omandada ülikooli- ja mitteülikoolisektorisse kuuluvates kõrgkoolides. Ülikoolisektorisse kuuluvad riiklikud, era- ja välisülikoolid, magistri- ja doktoriõppe kõrgkoolid (''Scuola Superiore Universitaria'') ning IT-kolledžid. Mitteülikoolisektorisse kuuluvad polütehnikumid, kunstiakadeemiad, konservatooriumid ning muud erialaspetsiifilised institutsioonid.<ref name="kõrgharidus" /> Itaalia suurimad ja tähtsaimad raamatukogud on [[Firenze Keskrahvusraamatukogu]] (rajatud 1714)<ref name="florenceinferno" /> ja [[Rooma Keskrahvusraamatukogu]] (1876)<ref name="bncrm" />. == Teadus == [[Pilt:Collage scienziati italiani.jpg|pisi|Itaalia teadlased [[Alessandro Volta]], [[Galileo Galilei]], [[Guglielmo Marconi]] ja [[Enrico Fermi]]]] Läbi sajandite on Itaalia teadlased andnud maailmale mitmeid tähtsaid avastusi. [[Leonardo Fibonacci]] tutvustas 13. sajandi alguses läänemaailmale arvutamist [[araabia numbrid|araabia numbritega]].<ref name="Fibonacci" /> Sama sajandi viimasel veerandil leiutati Itaalias [[prillid]], kuigi leiutaja nime pole teada.<ref name="optometrists" /> [[Renessanss|Renessansi]]aja Itaalia mitmekülgsed teadlased nagu [[Leonardo da Vinci]] (1452–1519) ja [[Leon Battista Alberti]] (1404–1472) andsid suure panuse erinevatele teadusharudele, sh [[bioloogia]], [[arhitektuur]] ja [[inseneriteadused]]. [[Gerolamo Cardano]] (1501–1576) avaldas [[algebra]] reeglid, kolmanda ja neljanda astme [[võrrand]]ite lahendamise valemid; leiutas [[universaalliigend]]i ehk kardaani.<ref name="Cardan" /> Füüsik, matemaatik ja astronoom [[Galileo Galilei]] (1564–1642) oli [[teadusrevolutsioon]]i tuntuim esindaja.<ref name="teadusrevolutsioon" /> Galilei rajas tänapäevase [[mehaanika]] alused ja allutas [[eksperiment|eksperimendi]] matemaatilisele kontrollile. Galilei ehitas [[teleskoop|teleskoobi]], mille abil tõestas [[Kopernik]]u [[maailmasüsteem]]i ja tegi astronoomilisi avastusi.<ref name="abyss" /> Tema õpilane [[Evangelista Torricelli]] avastas [[Vincenzo Viviani]] abil [[atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhu]] ja ehitas [[baromeeter|elavhõbedabaromeetri]].<ref name="Torricelli" /> Endine [[jesuiit]] [[Francesco Grimaldi]] (1618–1663) avastas [[valgus]]e [[difraktsioon]]i.<ref name="italianlegacy" /> [[Luigi Galvani]] (1737–1798) uuris elusorganismide [[närvisüsteem]]i [[elektrofüsioloogia]]t.<ref name="italianlegacy" /> Tema katsetest lähtuvalt ehitas esimese [[galvaanielement|galvaanielemendi]] [[Alessandro Volta]] (1745–1827) ning ühendas need [[volta sammas|patareiks]]. Volta avastas ja isoleeris esimesena [[metaan]]i; leiutas [[elektrofoor]]i, tundliku [[elektroskoop|elektroskoobi]], [[elektromeeter|elektromeetri]].<ref name="Volta" /> [[Amedeo Avogadro]] (1776–1856) avastas [[ideaalne gaas|ideaalsete gaaside]] [[Avogadro seadus|seaduse]], mida sai rakendada [[aatommass|aatom-]] ja [[molekulmass]]ide määramiseks.<ref name="Avogadro" /> [[Ascanio Sobrero]] (1812–1888) sünteesis [[nitroglütseriin]]i, mille abil lõi [[Alfred Nobel]] [[dünamiit|dünamiidi]].<ref name="italianlegacy" /> [[Stanislao Cannizzaro]] avastas [[aldehüüdid]]e [[oksüdatsioon|oksüdeerumise]] ja [[reduktsioon (keemia)|redutseerumise]] vastavaks [[hape|happeks]] ja [[alkohol]]iks ([[Cannizzaro reaktsioon]]); määras [[keemiline element|elementide]] aatommasse ning pani aluse [[aatom]]ite ja [[molekul]]ide rangele eristamisele.<ref name="Cannizzaro" /> [[Camillo Golgi]] (1843–1926) kasutas [[närvisüsteem]]i ja [[aju]] [[kude]]de töötlemisel [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi-]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]] lahust, mille abil avastas [[Golgi kompleks]]i; pälvis oma saavutuste eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]].<ref name="Golgi" /> [[Guglielmo Marconi]] (1874–1937) leiutas ja [[patent]]eeris [[raadiotelegraaf]]i; arendas raadiot kui sidevahendit ja avas raadioside üle Atlandi ookeani (1901); pälvis [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] (1909).<ref name="Marconi" /> [[Enrico Fermi]] (1901–1954) uuris [[neutronkiirgus]]e mõju [[aatomituum]]adele, mille abil avastas uusi [[radioaktiivsus|radioaktiivseid]] [[isotoop|tehisisotoope]] (pälvis 1938 selle eest Nobeli füüsikaauhinna); juhtis [[tuumareaktor]]i ehitamist [[Chicago]]s, kus toimus esimene kontrollitud [[ahelreaktsioon]] (1942); osales teadlaste grupis, kes töötasid välja esimese [[tuumapomm]]i.<ref name="Fermi" /> Teadus- ja tehnikauuringuid juhib tänapäeval Itaalia Rahvuslik Teadusuuringute Nõukogu (asutatud 1923).<ref name="cnr" /> Teaduste akadeemia rolli täidab 1603. aastal asutatud [[Accademia Nazionale dei Lincei]].<ref name="lincei" /> Palju uurimisasutusi allub nii erafirmadele kui ka ministeeriumidele. Aastal 2014 kulutati Itaalias teadusuuringutele 22 miljardit eurot, mis moodustas 1,4% SKT-st.<ref name="Research" /> == Ajalugu == [[Pilt:Il Nuraghe Su Nuraxi incantato " Tra Fiaba e Realtà " 01.JPG|pisi|[[Nuraag]] – [[pronksiaeg|pronksi]]- ja varasel [[rauaaeg|rauaajal]] Sardiinias levinud tornehitis]] {{vaata|Itaalia ajalugu|Itaalia kronoloogia}} Vanimad teadaolevad [[hominini]]de asustusjäljed Itaalias [[Forlì]] linna lähedal pärinevad ligi 850 000 aasta tagusest [[pleistotseen]]i [[ajastik]]ust.<ref name="homininid" /> [[Neandertallane|Neandertallased]] saabusid Itaalia aladele umbes 250 000 aastat tagasi.<ref name="Neandertaallased" /> Itaalia lõunaosast leitud [[Nüüdisinimene|nüüdisinimese]] fragmendid dateeruvad ajas 42 000 kuni 45 000 aastat tagasi.<ref name="nüüdisinimene" /> [[Keraamika|Savinõude põletamise oskus]] jõudis Itaaliasse VII aastatuhandel eKr.<ref name="Keraamika" /> [[Neoliitikum]]is levis Lõuna-Itaalias Stentinello kultuur,<ref name="Stentinello" /> Põhja-Itaalias aga Lagozza kultuur.<ref name="Lagozza" /> [[Eneoliitikum|Vase-kiviajal]] jõudis maa põhjaossa Remedello kultuur (u 3300–2500 eKr), samast ajajärgust pärineb [[Ötzi|Ötzi jäämehe]] [[muumia]].<ref name="Remedello" /> [[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaajal]] levisid Itaalias mitmeid kultuurid, nt terramaarekultuur, Villanova kultuur, nuraagi kultuur jt. Terramaare inimesed olid veel kütid, kuid nad omasid samas koduloomi, oskasid valmistada pronksist esemeid ning kasvatasid põldudel [[nisu]], [[viinapuu|viinapuid]], [[Oalaadsed|ube]] ja [[lina]]. Nuraagi kultuur levis [[Sardiinia]]s ja [[Korsika]]l alates 18. sajandist eKr kuni teise sajandini [[pKr]]. Nuraagi kultuuripärandiks on tänaseni Sardiinia saarel säilinud Euroopa suurimad [[megaliit|megaliidist]] tornehitised ehk [[nuraag]]id. Tolle aja sardiinlased tegelesid edukalt merekaubandusega – nuraagidest on leitud [[Läänemeri|Läänemerest]] pärinevat [[merevaik]]u, Aafrika loomi kujutavaid pronksesemeid, Vahemere idaosa maade [[vaskmünt]]e ja -relvi, [[Mükeene kultuur|Mükeene keraamikat]] jm.<ref name="LTkuni1500" /> [[Pilt:Temple of Concordia, Agrigento.jpg|pisi|vasakul|Kreeka Concordia tempel [[Agrigento]]s]] 17.–11. sajandi vahel eKr tihenesid Itaalia rahvaste kontaktid [[Mükeene]] kreeklastega.<ref name="Wijngaarden" /> 8. sajandil eKr hakkasid [[kreeklased]] ja [[foiniiklased]] Lõuna-Itaaliasse [[koloonia]]d rajama.<ref name="initaly" /><ref name="phoenicia" /> Samal sajandil arenesid Itaalia põhja- ja keskosas jõudsalt [[etruskid]]e kindlustatud linnad, kelle rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskide tsivilisatsioon ei kestnud kuigi kaua ning selle alad läksid [[Rooma riik|Rooma]] võimu alla aastaks 500 eKr III sajandi lõpuks eKr oli Rooma alistanud peaaegu kogu Itaalia.<ref name="LTkuni1500" /> Rooma riik saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse keiser [[Traianus]]e valitsemise ajal (98–117).<ref name="Traianus" /> [[Theodosius I]] (valitses 379–395) surma järel jagunes Rooma riik [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma]] ja [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigiks]]. Itaalia jäi Lääne-Rooma keisririigi koosseisu, mis lõpetas oma eksisteerimise aastal 476, mil [[germaanlased|germaanlasest]] Rooma väejuht [[Odoaker]] kukutas troonilt [[Romulus Augustulus]]e.<ref name="theancientworld" /> Aastaks 562 suutis [[Narses]] terve Itaalia uuesti Ida-Rooma keisririigiga ühendada.<ref name="Heather" /> Aastatel 568–569 tungisid Põhja-Itaaliasse [[germaanlased|germaani]] hõimu kuuluvad [[langobardid]], millele järgnes ligi 1300 aasta pikkune Itaalia killustatuse periood. Järjest kahanev Bütsantsi võim püsis Põhja-Itaalias aastani 752, mil langobardid hõivasid [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadi]].<ref name="historyfiles" /> [[Frangid|Frankide]] ja langobardide vahel peetud sõdade käigus vallutasid frangid [[Pippin Lühike]]se juhtimisel Rooma (754) ja hiljem [[Karl Suur]]e eestvedamisel (773–774) kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia. Vallutatud aladel moodustati [[Kirikuriik]] ja pandi alus [[paavst]]i ilmalikule võimule. Aastal 800 krooniti Karl Suur [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] riigi keisriks. Alates 10. sajandi lõpust kuulus Itaalia suures osas Saksa-Rooma riigi koosseisu.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 9. sajandil vallutasid [[araablased]] [[Sitsiilia]], kus moodustati [[Sitsiilia emiraat|emiraat]].<ref name="lostislamichistory" /> 11. sajandil [[normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|hõivasid]] [[normannid]] Lõuna-Itaalia koos Sitsiiliaga.<ref name="normannid" /> Järgmistel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa [[Anjou dünastia]] käes olevale [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigile]] ning [[Aragóni kuningriik|Aragóni]] valduses olevale [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigile]].<ref name="historyworld-lk2" /> Keskaegses Itaalias oli võrreldes muu Euroopaga linnade arv küllalt suur. Mitmed Põhja-Itaalia linnad moodustasid Saksa-Rooma riigi vastase [[Lombardia Liiga]], kes lõi 1176. aastal [[Legnano lahing]]us Saksa-Rooma keisri [[Friedrich I Barbarossa]] vägesid. Selle võiduga said Lombardia Liiga linnad endale õiguse juhte valida, kindlusi ehitada ja linnalähedasi maid hallata. Esimesed käsitööliste vennaskonnad ehk [[tsunft]]id tekkisid linnades 11.–12. sajandil. Linnriikide arengut soodustasid 11.–13. sajandil peetud ristisõjad, mille tulemusena koondus Idamaade ja Lääne-Euroopa vaheline kaubavahetus Itaalia kaupmeeste kätte.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia [[linnriik]]ide õitseaeg. Pikka aega valitses väikeriikides omamoodi aristokraatlik demokraatia. 13. sajandil olid [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]] ja [[Pisa]] sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu [[Lääne-Euroopa]] kõige jõukam piirkond, muu hulgas tekkisid seal [[pank|pangad]] ja [[kindlustus]]seltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka [[renessanss]]kultuuri häll.<ref name="historyworld-lk2" /> [[Pilt:Italy 1843-et.svg|pisi|Killustunud Itaalia 1843. aastal]] 15. sajandil domineerisid Itaalia mandriosas [[Milano hertsogiriik]], [[Veneetsia vabariik]], [[Firenze vabariik]], [[Kirikuriik]] ja [[Napoli kuningriik]]. Jõudude tasakaalu aitas säilitada [[Lodi rahu]] (1454), millega Milano ja Veneetsia lõpetasid omavahelise pikalt kestnud vastasseisu. Lodi rahu jätkuna moodustati [[Itaalia Liiga]]. Võrdlemisi püsiv rahu kestis aastani 1494, mil [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] kuningas [[Charles VIII]] vallandas sissetungiga Itaaliasse ja Napoli hõivamisega [[Itaalia sõda (1494–1498)|esimese Itaalia sõja]]. Põhja-Itaalia sai järgneva poole sajandi jooksul pidevaks lahingtegevuse tallermaaks. [[Itaalia sõjad]] (1494–1559) lõppesid Prantsusmaa lüüasaamise ja [[Habsburgid]]e Hispaania triumfiga – suurem osa Itaalia riikidest langesid Habsburgide ülemvõimu alla.<ref name="historyworld-lk3" /> Järgneva paarisaja aasta jooksul jäi jõudude vahekord Itaalias suures osas muutumatuks. [[Hispaania pärilussõda|Hispaania]] (1701–1714) ja [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõja]] (1733–1738) tulemusena läksid Hispaania valdused Põhja-Itaalias [[Austria]]le, Hispaaniale jäid aga [[Napoli kuningriik|Napoli]] koos [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiiliaga]]. Nendele territoriaalsetele muutustele vaatamata oli Itaalia 18. sajandil võrdlemisi rahulik maa kuni [[Napoleon I]] sõjakäikudeni sama sajandi lõpus.<ref name="historyworld-lk3" /> Aastaks 1809 suutsid prantslased kogu Itaalia mandriosa oma kontrolli alla saada. Napoleoni lüüsaamise järel jäi Itaalia [[Viini kongress]]i otsuste järgi killustatuks ning suuresti [[Austria keisririik|Austria keisririigist]] sõltuvaks.<ref name="historyworld-lk4" /> 1848–1849 toimus Itaalias revolutsioon Austria ülemvõimu ja kohalike valitsejate vastu. [[Sissisõda]] juhtis [[Giuseppe Garibaldi]]. Austria väed surusid ülestõusud 1849. aasta sügiseks maha. Itaalia rahvuslased eesotsas Sardiinia kuningriigiga sõlmisid seejärel liidu [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Napoleon III|Louis-Napoléoniga]], kes soovis Austria võimu vähendada. Itaalia ühendajate liidriks sai Sardiinia peaminister ja hea diplomaat [[Camillo Benso di Cavour]]. 1859–1860 vallutasid sardiinlased koos prantslastega Lombardia ja Kesk-Itaalia hertsogiriigid. Giuseppe Garibaldi hõivas 1860. aastal vabatahtlikega [[Bourbonid]]elt [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]]. Kõik vallutatud väikeriigid liideti Sardiinia kuningriigiga. Ühendatud riigi parlament kuulutas 1861. aastal [[Torino]]s välja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]], mille kuningaks sai [[Vittorio Emanuele II]].<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> Vastutasuks sõjalise abi eest loovutas Itaalia 1860. aastal Prantsusmaale [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] ja [[Nice|Nice krahvkonna]]<ref name="historyworld-lk5" />. [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] (1866) tulemusena liideti Itaaliaga Veneetsia. [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühendamine]] lõppes 1870. aastal Rooma hõivamisega.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 19. sajandi lõpus püüdis [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] oma majanduslikku ja poliitilist olukorda parandada [[koloonia|asumaade]] hõivamisega. 1889–1890 vallutas Itaalia [[Somaalia]] ida- ja lõunaosa ning 1890. aastal [[Eritrea]]. 1895–1896 peetud sõdades sai Itaalia Etioopas kaotuse osaliseks. Kuni [[esimene maailmasõda|I maailmasõja]] alguseni oli Itaalia valdavalt põllumajandusele orienteeritud maa, kus oli suur [[tööpuudus]]. Ebaõnnestunud koloniaalpoliitika tõttu halvenes riigi majandus, põhjustades [[mäss]]ude puhkemist. Aastal 1900 tapsid kuningas [[Umberto I]] [[anarhistid]]. 1911–1912 vallutasid itaallased [[Osmanite riik|Osmanite riigilt]] tänapäevase Liibüa alad. Esimese maailmasõja alguses veel [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliitu]] kuulunud Itaalia astus 1915. aastal sõtta hoopis [[Antant|Antandi]] poolel. Maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud Itaalia sai pärast sõja lõppu endale [[Lõuna-Tirool]]i, [[Gorizia]], [[Istria]] ja [[Trieste]]. Riigi halb majanduslik olukord aitas 1922. aastal [[Benito Mussolini]] juhitavatel [[fašism|fašistid]]el võimule tulla. 1935–1936 anastasid itaallased Etioopia, aitasid 1936–1939 [[Francisco Franco|Franco]]l võita [[Hispaania kodusõda]] ja okupeerisid 1939 [[Albaania]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] osales Itaalia kuni 1943. aastani [[teljeriigid|teljeriikide]] poolel. Itaalia armee võttis osa lahingutegevusest nii [[Balkan]]il, [[Põhja-Aafrika]]s kui ka [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]]. 1943 sõlmis Itaalia Sitsiiliasse tunginud liitlasvägedega [[vaherahu]] (Mussolini kõrvaldati võimult) ja kuulutas Saksamaale sõja. Sakslased okupeerisid sama aasta lõpus Põhja- ja Kesk-Itaalia. Sakslased tõrjuti Itaaliast lõplikult välja 1945. aasta aprillis.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> Teise maailmasõja järel 1946. aastal riigikorra küsimuses korraldatud referendumil pooldas 54% osavõtnutest vabariiki (ülejäänud [[monarhia]]t).<ref name="elezionistorico" /><ref name="destinorepublicano" /> Itaalia Põhiseaduslik Assamblee võttis 1947. aasta 27. detsembril vastu uue [[põhiseadus]]e, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1948.<ref name="canestrinilex" /> [[Pariisi konverents]]il vastu võetud lepingute järgi pidi Itaalia loovutama Kreekale [[Dodekaneesid]], [[Jugoslaavia]]le [[Dalmaatsia]] rannikualad ja Prantsusmaale mõne väiksema piiriala. Riik kaotas Aafrikas olevad Liibüa ja Eritrea kolooniad, Somaalia jäi 1960. aastani Itaalia hooldusaluseks territooriumiks.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 1970. aastatel oli Itaalia üks [[eurokommunism]]i liikumise arengu keskpunkte.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/luhiulevaade-itaalia-kommunismi-ajaloost|pealkiri=Lühiülevaade Itaalia kommunismi ajaloost|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=23.11.2020}}</ref> == Kultuur == {{Vaata|Itaalia kultuur}} === Arhitektuur === [[Pilt:Colosseo 2020.jpg|pisi|[[Colosseum]] (Vana-Rooma)]] Itaaliat iseloomustab sajandite jooksul väljakujunenud rikkalik arhitektuuripärand. [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[koloonia|kolonistide]] arhitektuuri paremini säilinud näidiasuvad [[Sürakuusa]]s ja on ehitatud aastatel 1200–400 eKr. Vaatamisväärsed kreeka templite varemed asuvad veel [[Agrigento]]s ja [[Paestum]]is. [[Etruskid]]e riigi eksisteerimise ajast pärinevad mitmed varemed, mille hulgas paistavad silma [[nekropol]]id [[Cerveteri]]s ja [[Tarquinia]]s.<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Duomo di Siena-9635.jpg|pisi|vasakul|[[Siena toomkirik]] (gooti)]] [[Rooma riik|Rooma riigi]] aegadest pärinevat arhitektuuri esineb peaaegu üle kogu Itaalia. Tervikliku linnana on sellest ajast säilinud [[Pompei]] linn, mis mattus [[Vesuuv]]ist väljapaiskunud [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] alla aastal [[79]]. Vana-Rooma arhitektuuri esinduslikud näited on siiani küllaltki heas korras olevad [[Rooma Panteon]], [[Colosseum]] ja [[Rooma katakombid]]. Üksikobjektide kõrval võib vaadelda ka terveid arheoloogilisi komplekse, nagu [[Hadrianuse villa]] (rajatud [[2. sajand]]il) ja varemed [[Ravenna]]s (aastatest 400–800 [[m.a.j|pKr]]). Peale roomlaste andsid Itaalia varaarhitektuurile oma pärandi veneetslased ([[Veneetsia]] – saartele ehitatud unikaalse arhitektuuriga linn) ja [[langobardid]] (parimad näited asuvad [[Pavia]]s, [[Monza]]s, [[Monte Gargano]]s ja [[Benevento]]s.<ref name="arhitektuur" /> [[Romaani stiil]] hakkas levima [[Lombardia]]s ([[Modena toomkirik]], Milano ''Sant'Ambrogio'' kirik) ja [[Toscana]]s ([[Pisa toomkirik]], Lucca ''San Micheke in Foro'' kirik). Nüüdisajal on peaaegu igas vanemas Itaalia linnas vähemalt üks romaani stiilis ehitis (nt mitmed hooned [[Parma]] ja [[Cremona]] vanalinnas). Omapärane romaani stiilis kindlus on Castel del Monte [[Apuulia]]s. [[Gooti stiil]] jõudis Itaaliasse 13. sajandil. Hilise saabumise ja kauge vahemaa tõttu (gooti stiili väljakujunemise keskus asus Põhja-Prantsusmaal) on Itaalias gooti stiilis hooneid säilinud võrdlemisi vähe. Mõned hooned [[Verona]]s, [[Siena toomkirik]] ja [[Milano toomkirik]] on selle stiili headeks näideteks. Paljud gooti stiilis hooned Itaalias on tegelikult romaani stiilis ehitatud hooned, millele on lisatud gooti stiilis [[fassaad]]. [[Doodžide palee]] Veneetsias on samuti gooti stiilis ehitis, kuid erineb suuresti muudest Itaalia gooti hoonetest ja on pigem omane Veneetsia arhitektuurile. [[Veneetsia Püha Markuse kirik]] on püstitatud samal ajajärgul ning iseloomustab [[Bütsants]]i arhitektuuristiili.<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Villa "La Rotonda" di Andrea Palladio.JPG|pisi|[[Andrea Palladio]] projekteeritud villa "[[La Rotonda]]" [[Vicenza]] lähedal]] [[Renessanssarhitektuur]] sündis 15. sajandi alguses [[Medici]] perekonna eestvõtmisel [[Firenze]]s. Üleminek uuele arhitektuuristiilile toimus [[Firenze toomkirik]]u ehitamisel (valmis 1436). Seejärel ehitati peaaegu kogu Firenze uued hooned renessanss-stiilis (esinduslikumad on nt ''Ospedale degli Innocenti'', ''Palazzo Medici Riccardi'' ja Pazzi kabel), misjärel levis renessanssarhitektuur üle Euroopa. Väljaspool Firenzet võeti 15. sajandil uut ehituskunsti üle aeglaselt, olulisemate hoonete hulka kuuluvad ''Sant'Andrea'' kirik [[Mantova]]s, ''Ospedale Maggiore'' ja [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kirik]] Milanos ning ''Santa Maria dei Miracoli'' Veneetsias. [[Lorenzo de' Medici]] surma järel suundusid mitmed arhitektid tööle Roomasse. Kõrgrenessansi võrdlemisi lühikese perioodi jooksul ehitatud hooned paiknevad peamiselt Roomas (nt ''Villa Farnesina'' ja ''Palazzo Farnese''). [[Manerism]] ehk hilisrenessanss sai alguse 1520. aastatel. Erinevalt kõrgrenessansist kestis manerism pikemat aega (16. sajandi viimase veerandini) ja laienes üle kogu Itaalia. Näiteid võib leida Firenzes (Laurentsiuse raamatukogu), Mantovas (''Palazzo del Te''), Roomas (''Villa Giulia''), Veneetsias (''Loggetta'' ja Püha Markuse raamatukogu) ja [[Torino]]s ([[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] residentsid).<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Basilica Sancti Petri blue hour.jpg|pisi|vasakul|[[Rooma Peetri kirik]] (hilisrenessanss)]] [[Barokk]]arhitektuur sündis 16. sajandi teisel poolel ''Il Gesù'' kiriku rajamisega Roomas. Hilisrenessansi ja varabaroki näited võib tänapäeval hulgaliselt näha [[Genova]]s. Barokkarhitektuuri võib nüüdisajal kohata üle kogu Itaalia peaaegu igas linnas, silmapaistvate hulka kuuluvad ''Sant'Andrea al Quirinale'' ja ''San Carlo alle Quattro Fontane'' kirikud Roomas, Caserta palee ja terve [[Val di Noto]] regioon Sitsiilias, mis ehitati terviklikuna üles pärast purustavat maavärinat 1693. aastal. 17. sajandi lõpus domineeris Itaalia arhitektuuris [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]], mis paistis välja eelkõige väravate ja sammastena hoonete fassaadil. [[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] järel avanes võimalus kasutada uusi ehitusmaterjale ja -tehnikaid ning seeläbi võttis 18. sajandi lõpus arhitektuuris võimu [[modernism]]. [[Crespi d'Adda]] linn on selle stiili heaks näiteks.<ref name="arhitektuur" /> === Maalikunst === [[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|püsti|Leonardo da Vinci maal "[[Mona Lisa]]"]] 11.–13. sajandil Itaalias levinud [[Romaani stiil]]is [[maalikunst]]i mõjutas kõige rohkem bütsantsi [[mosaiik|mosaiigikunst]]. Seda kunstistiili iseloomustavad [[fresko]]d on tänapäeval säilinud Galliano San Vincenzo kirikus ja Rooma San Clemente allkirikus.<ref name="Romaani maalikunst" /> Gooti stiil jõudis Itaaliasse 12. sajandi viimases veerandis.<ref name="scholastic" /> 13. sajandi lõpp tõi suured muutused maalikunsti, suurenes suundumus reaalsusest lähtumiseks. Itaalia maalikunstnikud hakkasid kasutama valgusega modelleerimist ja lineaarse [[perspektiiv]]i manipuleerimist ruumikujutuse saavutamiseks.<ref name="Gooti maalikunst" /> Tolle aja tuntumate Itaalia maalikunstnike hulka kuulus [[Giotto di Bondone]], kes maalis freskod Assisi San Francesco ülemise kiriku, Padova Cappella dell’Arena ja Firenze Santa Croce kiriku seintele.<ref name="Giotto" /> Giotto maalitud tegelaskujud väljendasid oma emotsioone pooside ja näoilmega tugevamini kui kunagi varem maalikunsti ajaloos.<ref name="scholastic" /> Vararenessansi saabumine Itaaliasse 15. sajandil tähistas suurte muudatuste algust maalikunstis. Kunstnikud püüdlesid looduslähedase loomingu poole, võtsid kasutusele tsentraalperspektiivist lähtuva ruumikujunduse ja modelleerisid valguse-varjuga.<ref name="Vararenessanss" /> Teedrajavaks said [[Masaccio]] freskod, mis mõjutasid hiljem terve [[renessanss|renessansi]] maaliloomingut Itaalias.<ref name="Masaccio" /> Siiski jäi vararenessanss pigem maalikunstnike eksperimenteerimise ja õppimise perioodiks, mitte kindlaks kunstisuunaks (nagu hiljem renessansi ja [[manerism]]i perioodil).<ref name="Vararenessanss" /> Kõrgrenessanss (u 1490–1530) tähistas Itaalia kunsti õitseaega ja vararenessansi avastamise-õppimise kulminatsiooni. Kunstikeskuseks sai Firenze asemel Rooma. Kõrgrenessansi loomingut iseloomustab eelkõige harmoonia ja tasakaalu kvaliteet. Kuigi liikumine oli vajalik ja tähtis, toimus see väärikalt ja rahulikult. Vaataja silmale pakuti alati keskendumispunkti. Kõrgrenessansi maalikunsti silmapaistvamad meistrid olid [[Leonardo da Vinci]], [[Michelangelo]], [[Raffael]] ja [[Tizian]].<ref name="Kõrgrenessanss" /> [[Pilt:Umberto Boccioni Forme uniche nella continuità dello spazio 1913.jpg|pisi|püsti|vasakul|Itaalia [[futurism|futuristi]] [[Umberto Boccioni]] skulptuur, mida on kujutatud ka Itaalia [[20-sendine euromünt|20-sendisel euromündil]]]] [[Manerism]]i saabumine pärast 1520. aastat peegeldas ebastabiilse perioodi saabumist, mil Itaalia muutus sõjategevuse tallermaaks. Rooma vallutamise ja rüüstamise järel (1527) kaotas linn juhtpositsiooni kunstikeskusena. Manerismi viljelejad kasutasid tegelaskujude maalimisel ebatavalisi värve ja väljavenitatud poose. Maneristide hulka kuulusid näiteks [[Giulio Romano]], [[Parmigianino]], [[Pontormo]] ja [[Rosso Fiorentino]].<ref name="scholastic" /> Järgneva kunstistiili – [[barokk|baroki]] (u 1600–1750) – sünnimaaks sai samuti Itaalia. Otsustavat pööret maalikunstis tähistas Carraci perekonna (Annibale, Agostino ja Lodovico) looming, kes avasid Bolognas kunstikooli. Manerismi iseloomustav ebaselgus asendus lihtsuse, selguse ja realismiga.<ref name="scholastic" /> Barokk arenes itaalia kunstis kahes suunas: ühelt poolt võttis maad idealiseerimine ([[klassitsism]]), mida viljelesid Bologna koolkonna kunstnikud (Caraccid, Guido Reni, Domenichino, Lanfranco ja Giovanni Guercino). Teiselt poolt rõhutati loomutruudust ja [[naturalism]]i, mille parimaks näiteks on [[Caravaggio]] looming.<ref name="Barokk" /> 20. sajandi rahvusvaheliselt tuntuimaks Itaalias tekkinud kunstivooluks on [[futurism]], mis kerkis esile 1909. aastal. Perioodi tuntumate Itaalia maalikunstnike seas võib kohata nimesid nagu [[Umberto Boccioni]], [[Carlo Carrà]], [[Giacomo Balla]], [[Luigi Russolo]] ja [[Gino Severini]]. Mitmed maalikunstnikud olid ühtlasi tegevad ka skulptoritena.<ref name="futurism" /> === Kirjandus === {{Vaata|Itaalia kirjandus}} Rooma (või ladina) kirjandusele andsid suure panuse arvukad kirjanikud, luuletajad, filosoofid ja ajaloolased nagu [[Plinius Vanem]], [[Plinius Noorem]], [[Vergilius]], [[Horatius]], [[Propertius]], [[Ovidius]] ja [[Titus Livius]]. Roomlased olid kuulsad ka oma [[kõnekunst]]i traditsioonide, [[luule]], [[draama]] ja [[epigramm]]ide poolest.<ref name="Rosen" /> 13.–14. sajandil viljelesid Itaalia (peamiselt Firenze) poeedid "uut mahedat stiili" (''Dolce stil nuovo''). Selle stiili [[sonett|sonetid]], [[kantsoon]]id ja [[ballaad]]id kirjeldasid idealiseeritud ja spirituaalset vaadet armastusele ja naiselikkusele. Stiili tuntumad viljelejad olid [[Guido Guinizelli]], [[Guido Cavalcanti]] ja [[Dante Alighieri]] (maailmakuulus teos "[[Jumalik komöödia]]").<ref name="britannica" /> 14. sajandi silmapaistvate Itaalia kirjanike hulka kuuluvad veel [[Francesco Petrarca]] (luulekogu "[[Il Canzoniere]]") ja [[Giovanni Boccaccio]] (novellikogu "[[Dekameron]]" kuulub maailma kõige populaarsemate novellikogude hulka<ref name="Britannica-Shakespeare" />). Kaasaegsetest Itaalia kirjanikest on [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] võitnud luuletaja [[Giosuè Carducci]] (1906), [[Realism (kirjandus)|realismi]] viljelenud [[Grazia Deledda]] (1926), näite- ja proosakirjanik [[Luigi Pirandello]] (1934), novellikirjanik [[Italo Calvino]] (1960), luuletaja [[Salvatore Quasimodo]] (1959), luuletaja [[Eugenio Montale]] (1975) ja satiirik [[Dario Fo]] (1997).<ref name="Nobel-kirjandus" /> === Muusika === {{Vaata|Itaalia muusika}} [[Pilt:Bernardo Strozzi - Claudio Monteverdi (c.1630).jpg|pisi|püsti|Ooperihelilooja [[Claudio Monteverdi]]]] Itaalia [[muusika]]traditsioonid ulatuvad tagasi [[esiaeg]]a, sisaldades laia variatsiooni [[muusikavorm]]idest – [[rahvamuusika|rahva-]] ja [[klassikaline muusika|klassikalisest muusikast]] kuni [[ooper]]i ja [[rokkmuusika]]ni.<ref name="italianlegacy-muusika" /> Kuulsamate Itaalia [[helilooja]]te hulka kuuluvad [[Giovanni Pierluigi da Palestrina|Palestrina]] ja [[Claudio Monteverdi|Monteverdi]] ([[renessanssmuusika|renessansiheliloojad]]); [[Alessandro Scarlatti]], [[Arcangelo Corelli|Corelli]] ja [[Vivaldi]] ([[barokkmuusika|barokiheliloojad]]); [[Paganini]] ja [[Rossini]] ([[klassikaline muusika|klassikalise muusika]] heliloojad); [[Verdi]] ja [[Puccini]] ([[Romantism (muusika)|romantismi]] heliloojad). Modernistliku itaalia muusika silmapaistvad heliloojad olid [[Luciano Berio]] ja [[Luigi Nono]], kes andsid suure panuse [[Avangardism (muusika)|eksperimentaalse]] ja [[Elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] arengusse.<ref name="yourguidetoitaly" /> Itaalia käsitöömeistrid leiutasid mitmeid muusikariistu nagu [[klavessiin]] ja [[fagott]] ning täiustasid muid, näiteks [[klaver]]it ja [[viiul]]it.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Rahvamuusika ==== Igal Itaalia regioonil on välja arenenud omad unikaalsed muusikastiilid, instrumendid ja tantsud. [[Ballaad]]id (''canti epico lirici'') esinevad rohkem põhjaregioonides, lüürilised laulud (''canti lirico monostrofici'') on aga populaarsed Lõuna-Itaalias. Traditsioonilises Itaalia rahvamuusikas kasutatakse [[klahvakordion]]i, [[flööt]]i, [[torupill]]i ja mitmesuguseid puhkpille (''ciaramella'' ja ''piffero''). Regionaalse muusika tuntumate näidete hulka kuuluvad Napoli laulud ja Sitsiilia rahvamuusika, kuna nendest regioonidest on inimesed emigreerunud üle maailma laiali.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Ooper ==== Erinevalt rahvamuusikast assotsieerub ooper rohkem Itaalia identiteediga, kuigi pärineb riigi põhjaosast – [[Firenze]]st. Euroopa muusika arengus toimusid [[17. sajand]]il suured muudatused, [[trubaduur]]ide levitatav keskaegne muusika asendus harmooniliste [[madrigal]]idega ja lõpuks [[ooper]]iga. Järgnevate sajandite jooksul kujunesid Itaalias välja ooperitraditsioonid, mille esindajateks olid sellised silmapaistvamad heliloojad nagu Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, [[Gioacchino Rossini]], [[Vincenzo Bellini]], [[Gaetano Donizetti]] ja [[Giuseppe Verdi]]. Itaalia ooper domineeris rahvusvahelist ooperit pikka aega, kuniks 19. sajandil hakati aktsepteerima kohalikus keeles oopereid.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Klassikaline muusika ==== 16. sajandi alguses sündinud itaalia [[klassikaline muusika|klassikalist muusikat]] on ooperist raske eristada, sest paljud klassikalised heliloojad kirjutasid mõlemat. Kuulsamate näidete hulka kuuluvad [[Tomaso Albinoni]], [[Francesco Cavalli]], [[Antonio Cesti]] ja [[Gaetano Donizetti]]. Teise gruppi võib tinglikult arvata heliloojad, kes on kuulsad oma [[sümfoonia]]tega, [[instrumentaalkontsert]]idega ja [[sonaat]]idega. Nende hulka kuuluvad [[Alessandro Marcello]], [[Niccolò Paganini]], [[Giuseppe Domenico Scarlatti]] ja [[Antonio Vivaldi]].<ref name="italianlegacy-muusika" /> 20. sajandi alguses sündinud hilisem itaalia klassikaline muusika (tuntud kui [[instrumentaalmuusika]]) eemaldus ooperitraditsioonidest (Giuseppe Martucci teine sümfoonia). Modernsete ja innovatiivsete heliloojate hulka võib arvata [[Luciano Berio]], [[Sylvano Bussotti]], [[Franco Donatoni]] ja [[Luigi Nono]].<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Tänapäeva popmuusika ==== Viimaste aastakümnete tuntumate Itaalia muusikute hulka kuuluvad [[Domenico Modugno]], [[Mina (laulja)|Mina]], [[Claudio Villa]], [[Adriano Celentano]], [[Lucio Battisti]], [[Fabrizio De André]], [[Francesco Guccini]], [[Zucchero]], [[Lucio Dalla]], [[Vasco Rossi]], [[Gianna Nannini]], [[Laura Pausini]], [[Eros Ramazzotti]] ja [[Andrea Bocelli]]. Mitmed neist on seejuures lauljad ja laulukirjutajad, kelle loomingu osaks on sageli sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse sisuga protestilaulud või sentimentaalsed ballaadid.<ref name="yourguidetoitaly" /> Rahvusvahelist tunnustust on saavutanud filmimuusika looja [[Ennio Morricone]], kelle tuntumate teoste hulka kuuluvad kaastööd filmidele "Hea, paha ja inetu" (1966) ja "Ükskord Metsikus Läänes" (1968).<ref name="italianlegacy-muusika" /> Samuti on rahvusvaheliselt tuntud muusik [[Giorgio Moroder]], keda peetakse Itaalia disko ja [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] pioneeriks.<ref name="Moroder" /> === Sport === {{Vaata|Itaalia sport}} [[Pilt:Italy national football team Euro 2012 final.jpg|pisi|vasakul|Itaalia jalgpallikoondis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaali eel]] Populaarseim [[sport|spordiala]] Itaalias on [[jalgpall]].<ref name="Hamil" /> [[Itaalia jalgpallikoondis]] kuulub maailma parimate meeskondade hulka ja on tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] neljal korral (1934, 1938, 1982 ja 2006).<ref name="fifa" /> Jalgpallile järgnevad populaarsuselt [[korvpall]], [[võrkpall]], [[jalgrattasport]] ja [[veepall]].<ref name="top10sports" /> Riigi korvpallikoondis on tulnud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistriks]] kahel korral (1983 ja 1999) ja kahel korral [[olümpiamängud]]e hõbemedali (1980 ja 2004). Kohalikku võrkpalliliigat peetakse üheks tugevamaks maailmas.<ref name="jmu" /> Itaalia jalgratturid on MM-tiitlite poolest belglaste järel teisel kohal. Igal aastal korraldatav [[Giro d'Italia]] kuulub aasta kolme tähtsama jalgrattatuuri hulka.<ref name="jmu" /> === Itaalia köök === [[Pilt:Italian food.JPG|pisi|Itaalia köök: [[pitsa]], [[pasta]], [[espresso]] ja ''[[gelato]]'']] {{Vaata|Itaalia köök}} Itaalia köök on väga mitmekesine ja regiooniti üsna erinev. Seetõttu erineb näiteks Toscanas pakutav toit oluliselt Napolis või Sitsiilias pakutavast. Itaalia kööki iseloomustab lihtne põhimõte: toit peab olema valmistatud värskest toorainest. Vähe toiduaineid imporditakse ja suurem osa kasvatatakse kohapeal. Mitmekesise maastiku ja erinevate kliimatingimuste tõttu erineb kohapeal kasvatatav regiooniti märkimisväärselt. Põhja-Itaalia suured tasandikud on ideaalsed [[Loomakasvatus|karjakasvatuseks]]. Seetõttu esineb sealsel tüüpilisel toidulaual rikkalikult [[piima koor]]t, [[või]]d, [[juust]]u ja palju [[loomaliha]]. Lõuna-Itaalias aga peetakse veiste asemel pigem lambaid, kitsi ja kanu ning see kajastub ka toiduvalmistamisel.<ref name="indigoguide" /> Kuulsaimad Itaalia toidud on levinud üle maailma. Nende hulgas on populaarseimad [[pasta]] ja [[pitsa]]. Keskmiselt sööb üks itaallane aastas 28&nbsp;kg pastatooteid. Samuti pärinevad Itaaliast [[risoto]], [[parmesan]] ja [[salaami]]. Riigi põhjaosas asuv [[Liguuria]] on [[pesto]] sünnimaa ning seal tarbitakse ohtralt värskeid [[Mereannid|mereande]]. Samas ei valmista liguurlased [[tomat]]il põhinevaid kastmeid. Tomat on ohtralt levinud Sitsiilia köögis, mida on läbi aegade tugevalt mõjutanud [[Kreeka kultuur|Kreeka]], [[Araabia kultuur|Araabia]] ja [[Aafrika kultuur]]. [[Milano]]s ja seda ümbritsevas [[Lombardia]]s süüakse [[riis]]i rohkem kui pastat. Sealtkandist pärinevad risoto, ''[[Gorgonzola juust|gorgonzola]]'' ja ''[[mascarpone]]'' juust. Põhitoidu hulka kuulub seal ka [[polenta]]. [[Torino]] on kuulus oma [[šokolaad]]i poolest, [[Piemonte]]t tunnustatakse valgete [[trühvel|trühvlite]] kasvatusmaana ja kvaliteetse [[Itaalia veinid|veini]] tootjana. Toscana on kuulus oma valgete ja mustade trühvlite ning sealihatoodete poolest. [[Emilia Romagna]] regioonist pärinevad valge salaami, Parma sink ja Parma juust (parmesan).<ref name="indigoguide" /> Jookidest on Itaalias populaarseimad vein ja [[kohv]]. Tuntumate [[alkohoolne jook|alkohoolsete jookide]] hulka kuuluvad veel ''[[grappa]]'', ''[[amaretto]]'', ''[[limoncello]]'' jt.<ref name="indigoguide" /> ==Vaata ka== *[[Barletta väljakutse]] *[[Islam Itaalias]] *[[Itaalia 2013. aasta meeleavaldused]] *[[Itaalia ajalooliste riikide loend]] *[[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Itaalia jalgpallistaadionite loend]] *[[Itaalia jõed]] *[[Itaalia lahtede loend]] *[[Itaalia meedia]] *[[Itaalia riigipeade loend]] *[[Itaalia veinid]] *[[Lõuna-Itaalia]] *[[Opera Nazionale Balilla]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="elanikkonnakaitse_14_03">{{cite web|url=http://opendatadpc.maps.arcgis.com/apps/opsdashboard/index.html#/b0c68bce2cce478eaac82fe38d4138b1 |title=COVID-19 Italia - Monitoraggio della situazione |trans-title= |publisher=Dipartimento della Protezione Civile |date=14.3.2020 |access-date=14.3.2020 |language=it}}</ref> <ref name="ITA_III_12">{{cite web|url=https://pbs.twimg.com/media/ES7HcmTXgAIGyHM?format=jpg&name=medium |title=WHO declares the coronavirus outbreak a pandemic |trans-title= |publisher= |date= |access-date=12.3.2020 |website=pbs.twimg.com/ |language=it}}</ref> <ref name="SKT1">[http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/National_accounts_and_GDP Eurostat – National accounts and GDP] ec.europa.eu</ref> <ref name="SKT2">[https://www.focus-economics.com/country-indicator/italy/gdp-per-capita-EUR GDP per capita in Italy (euros)] www.focus-economics.com</ref> <ref name="cia-gdp">[https://web.archive.org/web/20110604195034/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#it COUNTRY COMPARISON :: GDP (PURCHASING POWER PARITY)] www.cia.gov</ref> <ref name="undp">[http://hdr.undp.org/sites/default/files/hdr14-report-en-1.pdf Human development report 2014] hdr.undp.org</ref> <ref name="unesco">[http://whc.unesco.org/en/statesparties/it Italy – Properties inscribed on the World Heritage List (51)] whc.unesco.org</ref> <ref name="UNWTO">[http://www.e-unwto.org/doi/pdf/10.18111/9789284418145 UNWTO Tourism Highlights, 2016 Edition] www.e-unwto.org</ref> <ref name="elezionistorico">[http://elezionistorico.interno.it/index.php?tpel=F&dtel=02/06/1946&tpa=I&tpe=A&lev0=0&levsut0=0&es0=S&ms=S Archivio Storico delle Elezioni – Referendum del 2 Giugno 1946] elezionistorico.interno.it</ref> <ref name="destinorepublicano">[https://destinorepublicano.wordpress.com/2012/12/15/referendum-of-the-monarchy-in-italy-1946/ Referendum on monarchy in Italy, 1946] destinorepublicano.wordpress.com</ref> <ref name="canestrinilex">[http://www.canestrinilex.com/resources/constitution/ The Constitution of Italian Republic] www.canestrinilex.com</ref> <ref name="reuters-Mattarella">[http://www.reuters.com/article/us-italy-president-vote-idUSKBN0L40DA20150131 Italy elects senior judge Sergio Mattarella as president.] www.reuters.com</ref> <ref name="government">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/government.html Italian Politics – Government] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="Regioni">[http://www.tuttitalia.it/regioni/ Regioni italiane] www.tuttitalia.it</ref> <ref name="città_metropolitane">[http://www.comuniverso.it/index.cfm?menu=560 Comuniverso: le 14 città metropolitane] www.comuniverso.it</ref> <ref name="Aosta">[http://www.tuttitalia.it/valle-d-aosta/ Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste] www.tuttitalia.it</ref> <ref name="gazzettaufficiale">[http://www.gazzettaufficiale.it/eli/id/2014/04/07/14G00069/sg Gazzetta Ufficiale: Disposizioni sulle citta' metropolitane, sulle province, sulle unioni e fusioni di comuni. (14G00069) (GU Serie Generale n.81 del 7-4-2014)] www.gazzettaufficiale.it</ref> <ref name="geography">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/geography.html The Geography of Italy] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="novaator">[http://www.novaator.ee/ET/loodus/kas_itaalias_on_oodata_veel_laastavaid_maavarinaid/ Kas Itaalias on oodata veel laastavaid maavärinaid] www.novaator.ee</ref> <ref name="time-earthquakes">[http://time.com/4464118/italy-earthquake-seismologist-explains-why-common/ Why Italy Is So Prone to Earthquakes] time.com</ref> <ref name="climate">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/climate.html The Climate of Italy] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="temperature-july">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-july.php Average Temperatures for Italy in July] www.currentresults.com</ref> <ref name="temperature-january">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-january.php Average Temperatures for Italy in January] www.currentresults.com</ref> <ref name="Mountain_ranges">[https://www.britannica.com/place/Italy/Mountain-ranges Italy – Mountain ranges] www.britannica.com</ref> <ref name="Bora">[https://www.britannica.com/science/bora Bora – Wind] www.britannica.com</ref> <ref name="Veneetsia-kliima">[http://www.climatestotravel.com/climate/italy/venice Climate – Venice] www.climatestotravel.com</ref> <ref name="Sirocco">[http://www.weatheronline.co.uk/reports/wind/The-Sirocco.htm Sirocco (Scirocco)] www.weatheronline.co.uk</ref> <ref name="Guerzoni">Stefano Guerzoni, R. Chester. "The Impact of Desert Dust Across the Mediterranean". Springer 1996, lk 93. ISBN 978-9048147649</ref> <ref name="isprambiente">[http://www.isprambiente.gov.it/en/archive/news-and-other-events/ispra-news/year-2015/may/biodiversity-in-italy Biodiversity in Italy] www.isprambiente.gov.it</ref> <ref name="climatechangepost">[http://www.climatechangepost.com/italy/biodiversity/ Biodiversity Italy] www.climatechangepost.com</ref> <ref name="Farjon">Aljos Farjon, Denis Filer. "An Atlas of the World's Conifers: An Analysis of Their Distribution, Biogeography, Diversity and Conservation Status". Brill Academic Pub (2013), lk 155. ISBN 978-9004211803.</ref> <ref name="pop2016">[http://www.demo.istat.it www.demo.istat.it/pop2016/index.html]</ref> <ref name="per capire">AA. VV., Noi Italia: 100 statistiche per capire il paese in cui viviamo, Roma, ISTAT, 2010, ISBN 88-458-1643-5.</ref> <ref name="Ortolani">Mario Ortolani. "Geografia della popolazione", Milano, Piccin-Nuova Libraria, 1992, ISBN 88-299-0907-6.</ref> <ref name="demografici2010">[https://web.archive.org/web/20120112062814/http://www.governo.it/backoffice/allegati/61996-6512.pdf Indicatori demografici Anno 2010 (pdf)] web.archive.org</ref> <ref name="Hatton">Hatton, Timothy J. and Jeffrey G. Williamson; Williamson, Jeffrey G (September 1994). "What Drove the Mass Migrations from Europe in the Late Nineteenth Century?". Population and Development Review. Population Council. 20 (3): 533–559. doi:10.2307/2137600. ISSN 0098-7921. JSTOR 2137600</ref> <ref name="Ben-Ghiat">Ben-Ghiat and Hom, "Introduction" to Italian Mobilities (Routledge, 2016)</ref> <ref name="strasa2016">[http://demo.istat.it/strasa2016/index.html http://demo.istat.it/strasa2016/index.html] demo.istat.it</ref> <ref name="Immigrati">[http://www.repubblica.it/solidarieta/immigrazione/2015/12/02/news/rapporto_ismu-128656311/ Immigrati, c'è un popolo di invisibili in Italia e sono più di 400 mila] www.repubblica.it</ref> <ref name="riigiusk">[http://articles.sun-sentinel.com/1985-06-04/news/8501220260_1_italian-state-new-agreement-church Catholicism No Longer Italy`s State Religion] {{Väiksem|88%|June 4, 1985. United Press International}} articles.sun-sentinel.com</ref> <ref name="religioni">[http://riforma.it/it/articolo/2016/02/01/litalia-e-le-religioni-nel-2016 L’Italia e le religioni nel 2016] {{Väiksem|88%|01 febbraio 2016}} riforma.it</ref> <ref name="Leustean">Leustean, Lucian N. (2014). Eastern Christianity and Politics in the Twenty-First Century. Routledge. p. 723. ISBN 978-0-415-68490-3.</ref> <ref name="CESNUR">Massimo Introvigne, Pierluigi Zoccatelli. "Il pluralismo religioso italiano nel contesto postmoderno". CESNUR's 2016 demographic report of minority religions in Italy</ref> <ref name="bilmens2015gen">[http://www.demo.istat.it/bilmens2015gen/ www.demo.istat.it/bilmens2015gen/]</ref> <ref name="vm">[http://www.vm.ee/et/majandus-7 Välisministeerium → Itaalia majandus] www.vm.ee</ref> <ref name="enterprises">[http://www.istat.it/en/files/2013/07/Chapter-2.pdf The system of Italian enterprises: competitiveness and growth potential] (07/2013), www.istat.it</ref> <ref name="tradingeconomics">[http://www.tradingeconomics.com/italy/government-budget Italy Government Budget] www.tradingeconomics.com</ref> <ref name="tradingeconomics-gdp">[http://www.tradingeconomics.com/country-list/government-debt-to-gdp Country List Government Debt to GDP] www.tradingeconomics.com</ref> <ref name="turismo_straniero">[http://www.enit.it/it/studi.html Il turismo straniero in Italia.] www.enit.it</ref> <ref name="worldstopexports1">[http://www.worldstopexports.com/italys-top-10-exports/2420/ Italy’s Top 10 Exports] www.worldstopexports.com</ref> <ref name="worldstopexports2">[http://www.worldstopexports.com/italys-top-10-imports-2/4113/ Italy’s Top 10 Imports] www.worldstopexports.com</ref> <ref name="autostrada">[http://www.nytimes.com/1987/04/26/travel/taking-to-the-highway-in-italy.html?pagewanted=all Taking to the highway in Italy] www.nytimes.com</ref> <ref name="hariduseadus">[http://www.camera.it/parlam/leggi/06296l.htm "Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriennale dello Stato (legge finanziaria 2007)"] www.camera.it</ref> <ref name="eures">[http://www.eures.ee/public/ELAMINE_JA_TOOTAMINE_ITAALIAS_2012.pdf Itaalia – Abiks uuel algusel (Eesti Töötukassa, 2012).] www.study-in-italy.it</ref> <ref name="kõrgharidus">[http://www.study-in-italy.it/php5/study-italy.php?idorizz=2 Higher Education Institutions in Italy:Typologies and Lists]</ref> <ref name="florenceinferno">[http://www.florenceinferno.com/national-central-library/ The Central National Library of Florence] www.florenceinferno.com</ref> <ref name="bncrm">[http://www.bncrm.librari.beniculturali.it/index.php?it/262/presentazione Biblioteca Nazionale Centrale di Roma → Presentazione] www.bncrm.librari.beniculturali.it</ref> <ref name="vehicles">[http://www.nationmaster.com/country-info/stats/Transport/Road/Motor-vehicles-per-1000-people Transport > Road > Motor vehicles per 1000 people: Countries Compared] www.nationmaster.com</ref> <ref name="drive">[https://www.drive-alive.co.uk/driving/driving-in-italy.htm Self-Drive Motoring holidays in Italy.] www.drive-alive.co.uk</ref> <ref name="italiarail">[https://www.italiarail.com/italian-high-speed-trains Italian High-Speed Trains] www.italiarail.com</ref> <ref name="knoema">[https://knoema.com/atlas/Italy/topics/Transportation/Rail-transport/Railways-passengers-carried Italy – Rail transport – Railways, passengers carried] knoema.com</ref> <ref name="kogulaevakaup">[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=mar_mg_aa_cwhd&lang=en Eurostat → Country level – Gross weight of goods handled in all ports, by direction] appsso.eurostat.ec.europa.eu</ref> <ref name="laevandus2011">[http://noi-italia2014.istat.it/fileadmin/user_upload/allegati/82.pdf Graduatoria dei principali porti italiani] (pdf) noi-italia2014.istat.it</ref> <ref name="laevareisijad">[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do Eurostat → Country level – Country level – Passengers embarked and disembarked in all ports, by direction] appsso.eurostat.ec.europa.eu</ref> <ref name="MPankEnergia">[http://data.worldbank.org/indicator/EG.IMP.CONS.ZS?locations=IT Energy imports, net (% of energy use)] data.worldbank.org</ref> <ref name="euronuclear">[https://www.euronuclear.org/e-news/e-news-24/italy.htm Past and present nuclear industrial situation in Italy] www.euronuclear.org</ref> <ref name="iea">[http://www.iea.org/publications/freepublications/publication/KeyWorld2016.pdf Key world energy statistics 2016] www.iea.org</ref> <ref name="eniscuola">[http://www.eniscuola.net/en/argomento/natural-gas1/extraction-and-distribution1/natural-gas-in-italy/ Natural gas in Italy] www.eniscuola.net</ref> <ref name="terna">[http://download.terna.it/terna/0000/0525/78.pdf TERNA Group → General data → Population, income and energy consumption in Italy] download.terna.it</ref> <ref name="Fibonacci">[https://www.britannica.com/biography/Leonardo-Pisano Leonardo Pisano – Italian mathematician] www.britannica.com</ref> <ref name="optometrists">[http://www.college-optometrists.org/en/college/museyeum/online_exhibitions/spectacles/invention.cfm The invention of spectacles] www.college-optometrists.org</ref> <ref name="teadusrevolutsioon">[http://www.sparknotes.com/history/european/scientificrevolution/section7.rhtml The Scientific Revolution (1550–1700)] www.sparknotes.com</ref> <ref name="abyss">[http://abyss.uoregon.edu/~js/glossary/galileo.html Galileo Galilei] abyss.uoregon.edu</ref> <ref name="Torricelli">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3768090/ Torricelli and the Ocean of Air: The First Measurement of Barometric Pressure] www.ncbi.nlm.nih.gov</ref> <ref name="Cardan">[http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Cardan.html Girolamo Cardano] /www-history.mcs.st-andrews.ac.uk</ref> <ref name="italianlegacy">[http://www.italianlegacy.com/famous-italian-scientists.html Famous Italian Scientists] www.italianlegacy.com</ref> <ref name="Volta">"Alessandro Volta." Famous Scientists. famousscientists.org. 28 Jul. 2014. Web. 1/10/2017 <www.famousscientists.org/alessandro-volta/></ref> <ref name="Avogadro">[http://mrcauseysworld.com/chemistry/atomic_mass.html Relative Atomic Mass] mrcauseysworld.com</ref> <ref name="Cannizzaro">[https://www.chemheritage.org/historical-profile/stanislao-cannizzaro "Stanislao Cannizzaro"] Chemical Heritage Foundation, www.chemheritage.org</ref> <ref name="Golgi">"Life and Discoveries of Camillo Golgi". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1906/golgi-article.html></ref> <ref name="Marconi">"Guglielmo Marconi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 10 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1909/marconi-bio.html></ref> <ref name="Fermi">"Enrico Fermi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1938/fermi-bio.html></ref> <ref name="cia">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/it.html |pealkiri=CIA factbook |vaadatud=2011-01-21 |arhiivimisaeg=2017-07-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170709111211/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/it.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="President">[http://www.difesa.it/EN/President_of_the_Italian_Republic/Pagine/Biografia.aspx President of the Italian Republic] www.difesa.it</ref> <ref name="3UML1">Märkus: kaldkirjas esitatud maakonnad (itaalia keeles ''regione'') on eristaatuses.</ref> <ref name="Trasporto-aereo">[https://www.istat.it/it/files/2015/12/Trasporto-aereo.pdf?title=Trasporto+aereo+-+04%2Fdic%2F2015+-+Testo+integrale+e+nota+metodologica.pdf Il Trasporto Aereo in Italia, anno 2014] www.istat.it</ref> <ref name="sõjaväeteenistus">{{cite web|url=http://www.camera.it/parlam/leggi/04226l.htm |title=Law n°226 of&nbsp;August 23, 2004 |publisher=Camera.it |accessdate=13.07.2012}}</ref> <ref name="armedforces">[http://www.armedforces.co.uk/Europeandefence/edcountries/countryitaly.htm Italy Armed Forces] www.armedforces.co.uk</ref> <ref name="nrdc">{{cite web|url=http://www.nrdc.org/nuclear/euro/euro_pt1.pdf|title=NRDC: U.S. Nuclear Weapons in Europe – part 1|format=PDF|year=2005|accessdate=30.05.2011|author=Hans M. Kristensen / Natural Resources Defense Council|archive-date=1.01.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110101060355/http://www.nrdc.org/nuclear/euro/euro_pt1.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="rocznikbezpieczenstwa">[http://www.rocznikbezpieczenstwa.dsw.edu.pl/fileadmin/user_upload/wydawnictwo/RBM/RBM_artykuly/2006_6.pdf Italian Navy in Somalia, a Peacekeeping Operation and an Operational Test: January 1991–March 1995 (pdf)] www.rocznikbezpieczenstwa.dsw.edu.pl</ref> <ref name="carabinieri">{{cite web|url=http://www.carabinieri.it/Internet/Multilingua/EN/GoverningBodies/|title=The Carabinieri Force is linked to the Ministry of Defence|publisher=Carabinieri|accessdate=14.05.2010}}</ref> <ref name="understandingitaly-health">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/health.html Italian National Health Service] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="xnB0Q">{{cite web|url=http://www.istat.it/it/archivio/6789|title=Codici statistici delle unità amministrative territoriali: comuni, città metropolitane, province e regioni {{!}}Aggiornamento al 1° gennaio 2018|language=it|accessdate=13. jaanuaril 2018|publisher=ISTAT}}</ref> <ref name="justlanded">[https://www.justlanded.com/english/Italy/Italy-Guide/Health/The-National-Health-Service The National Health Service → The public health system in Italy] www.justlanded.com</ref> <ref name=Istat180630>{{cite web|url=https://www.istat.it/it/archivio/6789 |title= Classificazione {{!}} Codici statistici delle unità amministrative territoriali: comuni, città metropolitane, province e regioni |trans-title= |date=30. juuni 2018 |accessdate=22.08.2018 |publisher=[[Itaalia Riiklik Statistikaamet|Istat]] |language=it}}</ref> <ref name="eahm">[http://www.eahm.eu.org/page/show/slug/the-italian-healthcare-system/category/italy The Italian Healthcare System] www.eahm.eu.org</ref> <ref name=tuttitalia>{{cite web|url=https://www.tuttitalia.it/variazioni-amministrative/ |title=Variazioni amministrative di Comuni e Province|trans-title= |date= |accessdate=22.08.2018 |publisher= |website=www.tuttitalia.it|language=it}}</ref> <ref name="italiantribune-health">[http://www.italiantribune.com/italy-second-healthiest-country-in-the-world/ Italy – Second Healthiest Country in the World] www.italiantribune.com</ref> <ref name="who">[http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics/2016/en/ World Health Statistics 2016: Monitoring health for the SDGs] www.who.int</ref> <ref name="oecd-health">[http://www.oecd.org/els/health-systems/Briefing-Note-ITALY-2014.pdf OECD Health Statistics 2014. How does Italy compare?] www.oecd.org</ref> <ref name="europe-cities">[http://www.europe-cities.com/destinations/italy/health/ Healthcare in Italy] www.europe-cities.com</ref> <ref name="topuniversities">[https://www.topuniversities.com/blog/10-oldest-universities-world 10 of the Oldest Universities in the World] www.topuniversities.com</ref> <ref name="cnr">[https://www.cnr.it/en/about-us Consiglio Nazionale delle Ricerche → About us] www.cnr.it</ref> <ref name="lincei">[http://www.lincei.it/ Accademia Nazionale dei Lincei] www.lincei.it</ref> <ref name="Research">[http://www.istat.it/en/archive/192836 Research and development in Italy] www.istat.it</ref> <ref name="homininid">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0012821X11003086 First dated human occupation of Italy at ~ 0.85 Ma during the late Early Pleistocene climate transition] www.sciencedirect.com</ref> <ref name="Neandertaallased">[http://www.thelocal.it/20151104/italy-dates-its-first-neanderthal-to-250k-years-ago Italy's first Neanderthal dates back 250,000 years] www.thelocal.it</ref> <ref name="nüüdisinimene">[http://www.nytimes.com/2011/11/03/science/fossil-teeth-put-humans-in-europe-earlier-than-thought.html?scp=1&sq=kents%20cavern&st=cse Fossil Teeth Put Humans in Europe Earlier Than Thought] www.nytimes.com</ref> <ref name="Keraamika">Liviu Giosan, Dorian Q. Fuller, Kathleen Nicoll, Rowan K. Flad, Peter D. Clift (2013). "Climates, Landscapes, and Civilizations", ISBN 9780875904887.</ref> <ref name="Stentinello">[https://www.um.edu.mt/library/oar/handle/123456789/14898 The Neolithic: the Stentinello culture – University of Malta] www.um.edu.mt</ref> <ref name="Lagozza">[http://oxfordindex.oup.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100047881 Lagozza Culture] oxfordindex.oup.com</ref> <ref name="Remedello">J. P. Mallory, Douglas Q. Adams (1997). "Encyclopedia of Indo-European Culture". Fitzroy Dearborn Publishers, lk 482. ISBN 978-1-884964-98-5</ref> <ref name="LTkuni1500">CTI Reviews (2016). "Western Civilization, to 1500: Civilizations, Western culture".</ref> <ref name="Wijngaarden">Gert Jan van Wijngaarden, ''Use and Appreciation of Mycenaean Pottery in the Levant, Cyprus and Italy (1600–1200 B.C.): The Significance of Context'', Amsterdam Archaeological Studies, Amsterdam University Press, 2001</ref> <ref name="initaly">[http://www.initaly.com/regions/classic/greek.htm Greek Italy: A Roadmap] www.initaly.com</ref> <ref name="phoenicia">[http://phoenicia.org/colonies.html Phoenician Colonies] phoenicia.org</ref> <ref name="Traianus">[http://www.crystalinks.com/trajan.html Trajan] www.crystalinks.com</ref> <ref name="theancientworld">[http://theancientworld.net/civ/roman_empire.html The World of the Ancient Romans] theancientworld.net</ref> <ref name="Heather">Peter J. Heather (2014) "The Restoration of Rome: Barbarian Popes and Imperial Pretenders". Oxford University Press, lk 166. ISBN 978-0199368518.</ref> <ref name="historyfiles">[http://www.historyfiles.co.uk/KingListsEurope/ItalyKingdom.htm European Kingdoms → Italian Peninsula] www.historyfiles.co.uk</ref> <ref name="entsyklopeedia-ajalugu">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/itaalia_ajalugu1 Eesti Entsüklopeedia → Itaalia ajalugu] entsyklopeedia.ee</ref> <ref name="lostislamichistory">[http://lostislamichistory.com/muslim-sicily-part-1/ Muslim Sicily Part 1: The Rise and Fall of Islam in Italy] lostislamichistory.com</ref> <ref name="normannid">[https://mediaevalmusings.wordpress.com/2013/01/08/under-the-heel-of-the-boot-the-normans-in-southern-italy/ Under the Heel of the Boot: The Normans in Southern Italy] mediaevalmusings.wordpress.com</ref> <ref name="historyworld-lk2">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?ParagraphID=glq History of Italy → Page 2] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk3">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2698&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 3] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk4">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2699&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 4] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk5">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2701&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 5] www.historyworld.net</ref> <ref name="arhitektuur">[http://www.safaritheglobe.com/italy/culture/architecture/ Architecture of Italy] www.safaritheglobe.com</ref> <ref name="Romaani maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/romanesque-painting-italy.htm Romanesque Painting: Italy] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="scholastic">[http://www.scholastic.com/browse/article.jsp?id=3753882 Italian Art and Architecture] www.scholastic.com</ref> <ref name="Gooti maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/gothic.htm Gothic Art] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Giotto">[http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/giotto.htm Giotto] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Vararenessanss">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/early-renaissance-painting.htm Early Renaissance Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Hamil">{{cite book|last=Hamil|first=Sean|title=Managing football : an international perspective|year=2010|publisher=Elsevier/Butterworth-Heinemann|location=Amsterdam|isbn=1-85617-544-8|page=285|edition=1st ed., dodr.|last2=Chadwick|first2=Simon}}</ref> <ref name="Masaccio">[http://www.initaly.com/regions/tuscany/masaccioalbm.htm Masaccio, Florence's "Sloppy" Genius] www.initaly.com</ref> <ref name="fifa">[https://web.archive.org/web/20190323204325/https://www.fifa.com/fifa-tournaments/archive/worldcup/index.html FIFA World Cup™ Archive] www.fifa.com</ref> <ref name="Kõrgrenessanss">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/high-renaissance-painting.htm High Renaissance Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="indigoguide">[http://www.indigoguide.com/italy/food.htm Italy's Food & Drink – the History of Italian Cooking] www.indigoguide.com</ref> <ref name="Barokk">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/baroque-painting.htm Baroque Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="top10sports">[http://www.top10-italy.com/2012/01/03/top-10-sports-in-italy/ Top 10 Sports in Italy] www.top10-italy.com</ref> <ref name="futurism">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/futurism.htm Futurism in Italy 1909–1914] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="jmu">[http://www.jmu.edu/italiano/sports.shtml Italian sports] www.jmu.edu</ref> <ref name="Rosen">{{cite web|title=''Poetry and Drama: Literary Terms and Concepts.''|publisher=The Rosen Publishing Group|date=2011|url=https://books.google.com/books?id=LHA_SydyKOYC&pg=PA39&dq|accessdate=18.10.2011}}</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/dolce-stil-nuovo ''Dolce stil nuovo''] www.britannica.com</ref> <ref name="Britannica-Shakespeare">{{cite web| title = Giovanni Boccaccio: The Decameron.| encyclopedia = [[Encyclopædia Britannica]]| location = | date = | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/70836/Giovanni-Boccaccio/755/The-Decameron | accessdate = 18.12.2013}}</ref> <ref name="Nobel-kirjandus">{{cite web|url=http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/|title=All Nobel Prizes in Literature |publisher=Nobelprize.org |accessdate=30.05.2011}}</ref> <ref name="italianlegacy-muusika">[http://www.italianlegacy.com/italian-music-1.html Italian Music] www.italianlegacy.com</ref> <ref name="yourguidetoitaly">[http://www.yourguidetoitaly.com/italian-music.html Italian music] www.yourguidetoitaly.com</ref> <ref name="Moroder">[https://www.theguardian.com/music/australia-culture-blog/2014/may/29/giorgio-moroder-10-groundbreaking-tunes Giorgio Moroder: 10 groundbreaking tunes] www.theguardian.com</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{Commonskat|Italy}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.fotogian.com/ FotoGian] Itaalia piltide galerii (itaalia ja inglise keeles) * [http://kes-kus.ee/mottetute-riikide-aabits-geograafiakandidaat-hardo-aasmae-sari-meie-planeedi-mottetutest-riikidest-itaallasi-iseloomustab-tanamatus-ja-oskamatus-oma-riiki-pidada/ Itaalia, milleks?] {{ELriigid}} {{Euroopariigid}} {{NATOriigid}} {{koord|type=country |region=IT}} {{Head artiklid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Itaalia| ]] 033urlrp0ods9i6n4xwinzfxd2lyin1 Panasonic Corporation 0 5740 6178853 5791699 2022-08-16T13:54:49Z 213.194.156.220 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Panasonic Corporation | logo = Panasonic logo.svg | peakorter = Osaka, Jaapan | asutaja = Konosuke Matsushita | asutamisaeg = 1918 | valdkonnad = elektroonikatööstus <br>kodutehnika }} [[Image:National-Panasonic.jpg|right|300px|thumb]] '''Panasonic Corporation''' on suurettevõte, mille peakorter asub [[Jaapan]]is [[Ōsaka]]s. Peamisteks toodeteks on elektroonikaseadmed ja kodumasinad, lisaks on tegu olulise akutootjaga ning valmistatakse ka seadmeid lennundusvaldkonna ja autotööstuse jaoks. Kuni 1. oktoobrini 2008 kandis ettevõte nime '''Matsushita Electric Industrial Co., Ltd.''' ning enne seda, aastatel 1918–1935, '''Matsushita Electric Manufacturing Works'''. Kaubamärgid on teiste seas Panasonic, National, Nais, Quasar ja Technics. Samas on ettevõte suure hulga Victor Company of Japan ([[JVC]]) aktsiate omanik. Ettevõtte asutas [[Konosuke Matsushita]] [[1918]]. aastal, esimeseks tooteks oli jalgrattalatern. Praeguseks on Matsushitast saanud [[Jaapan]]i suurim elektroonikatootja, kes konkureerib peamiselt [[Sony]], [[Toshiba]] ja [[Philips]]iga. Lisaks pakub ettevõte mõnel pool maailmas ka mitteelektroonikateenuseid, näiteks majade remonti ja renoveerimist. [[Kategooria:Jaapani ettevõtted]] [[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]] 1wvxfr3ds7enrl5nwdjq4uh181v0tgx Colombia riigipeade loend 0 5780 6179047 5165329 2022-08-16T22:47:08Z 79.114.225.121 wikitext text/x-wiki '''[[Colombia]] riigipeade loend''' loetleb Colombia [[riigipea]]d alates [[Hispaania]]st iseseisvumisest. Loetelu on toodud kahe tabeliga, millest esimene loetleb iseseisvate riikide riigipead. Teises tabelis on toodud Uus-Granada Ühendprovintside presidendid ja algul Uus-Granada ja Suur-Colombia riigipead, hilisemad Colombia presidendid. Peale selle oli Colombia aastatel [[1816]]–[[1819]] taas Hispaania [[koloonia]]. {|class=wikitable !Alates !Kuni !Nimi !Eluaastad |- |'''Cundinamarca'''|||||| |- |''Cundinamarquesese kuningas''|||||| |- |[[1811]], [[4. aprill]]||[[1813]], [[19. juuli]]||[[Fernando VII (Hispaania)|Fernando VII]]||([[1784]]–[[1833]]) |- |'''Ajutised presidendid kuninga eest'''|||||| |- |[[1811]], [[4. august]]||1811, 21. september||[[José Tadeo Lozano]]||([[1771]]–[[1816]]) |- |[[1811]], [[21. september]]||1812, 19. august||[[Antonio Nariño]] (1)||([[1765]]–[[1823]]) |- |[[1812]], [[19. august]]||1812, 12. september||[[Manuel Benito de Castro]] ''ajutine''||([[1751]]–[[1826]]) |- |[[1812]], [[12. september]]||1814, 14. mai||[[Antonio Nariño]] (2)||([[1765]]–[[1823]]) |- |[[1814]], [[14. mai]]||[[1814]], [[12. detsember]]||[[Manuel de Bernardo]]||([[1750]]–[[1816]]) |- |'''Cartagena'''|||||| |- |''Presidendid''|||||| |- |[[1811]], [[11. november]]||1812, 20. jaanuar||[[Ignacio Cavero]]||([[1757]]–[[1834]]) |- |[[1812]], [[21. jaanuar]]||1812, 1. aprill||[[José María del Real]]||(17...–[[1835]]) |- |[[1812]], [[1. aprill]]||[[1812]], [[4. oktoober]]||[[Manuel Rodríguez Torices]]||([[1788]]–[[1816]]) |- |'''Antioquia'''|||||| |- |[[1811]], [[29. detsember]]||1812, 10. oktoober||[[José Antonio Gómez Londoño]]||([[1754]]–[[1812]]) |- |[[1812]], [[10. oktoober]]||[[1813]], [[7. veebruar]]||[[José Miguel de Restrepo]]|| |- |'''Tunja'''|||||| |- |''President-kuberner''|||||| |- |1812||[[1812]], [[4. oktoober]]||[[Juan Nepomuceno Niño]]||([[1769]]–[[1816]]) |} {|class=wikitable !Alates !Kuni !Nimi !Eluaastad |- |'''Uus-Granada Ühendprovintside presidendid'''|||||| |- |[[1812]], [[4. oktoober]]||1814, 5. oktoober||[[Camilo Torres Tenorio]]||([[1766]]–[[1816]]) |- |[[1814]], [[5. oktoober]]||1814, 28. november||[[José María del Castillo y Rada]]||([[1776]]–[[1835]]) |- |[[1814]], [[28. november]]||1815, 28. märts||[[Custodio García Rovira]] (1)||([[1786]]–[[1816]]) |- |[[1815]], [[28. märts]]||1815, 28. juuli||[[José Miguel Pey]]||([[1775]]–[[1838]]) |- |[[1815]], [[28. juuli]]||1815, 15. november||[[Manuel Rodríguez Torices]]||([[1788]]–[[1816]]) |- |[[1815]], [[15. november]]||1816, 14. märts||[[Camilo Torres Tenorio]]||([[1766]]–[[1816]]) |- |[[1816]], [[14. märts]]||1816, 22. juuni||[[José Fernández Madrid]]||([[1789]]–[[1830]]) |- |[[1816]], [[22. juuni]]||1816, 30. juuni||[[Liborio Mejía]] ''ajutine''||([[1792]]–[[1816]]) |- |[[1816]], [[30. juuni]]||[[1816]], [[10. juuli]]||[[Custodio García Rovira]] (2)|| |- |[[1816]], [[16. juuli]]||1816||[[Manuel Fernando Serrano]]|| |- |'''Colombia presidendid'''|||||| |- |[[1819]], [[17. detsember]]||[[1830]], [[4. mai]]||[[Simón Bolívar]]||([[1783]]–[[1830]]) |- |[[1831]], [[21. november]]||1831, 23. november||[[Domingo Caycedo]] (1) ''ajutine''||([[1783]]–[[1843]]) |- |[[1831]], [[23. november]]||1832, 10. märts||[[José María Obando]] (1) ''ajutine''||([[1797]]–[[1861]]) |- |[[1832]], [[10. märts]]||1832, 7. oktoober||[[José Ignacio de Márquez]] (1) ''ajutine''||([[1793]]–[[1880]]) |- |[[1832]], [[7. oktoober]]||1837, 1. aprill||[[Francisco de Paula Santander]]||([[1792]]–[[1840]]) |- |[[1837]], [[1. aprill]]||1841, 1. aprill||[[José Ignacio de Márquez]] (2)||([[1793]]–[[1880]]) |- |[[1841]], [[1. aprill]]||1841, 2. mai||[[Domingo Caycedo]] (2) ''ajutine''||([[1783]]–[[1843]]) |- |[[1841]], [[2. mai]]||1845, 1. aprill||[[Pedro Alcántara Herrán Zaldúa]]||([[1800]]–[[1872]]) |- |[[1845]], [[1. aprill]]||1849, 1. aprill||[[Tomás Cipriano de Mosquera]] (1)||([[1798]]–[[1878]]) |- |[[1849]], [[1. aprill]]||1853, 1. aprill||[[José Hilario López]]||([[1798]]–[[1869]]) |- |[[1853]], [[1. aprill]]||1854, 17. aprill||[[José María Obando]] (2)||([[1797]]–[[1861]]) |- |[[1854]], [[17. aprill]]||1854, 4. detsember||[[José María Melo]]||([[1800]]–[[1860]]) |- |[[1854]], [[21. aprill]]||1854, 5. august||[[Tomás de Herrera]] ''ajutine''||([[1804]]–[[1854]]) |- |[[1854]], [[4. detsember]]||1855, 1. aprill||[[José de Obaldía]]||([[1806]]–[[1889]]) |- |[[1855]], [[1. aprill]]||1857, 1. aprill||[[Manuel María Mallarino]] ''ajutine''||([[1808]]–[[1872]]) |- |[[1857]], [[1. aprill]]||1861, 1. aprill||[[Mariano Ospina Rodríguez]]||([[1805]]–[[1885]]) |- |[[1861]], [[1. aprill]]||1861, 18. juuli||[[Bartolomé Calvo]] ''ajutine''||([[1815]]–[[1889]]) |- |[[1861]], [[18. juuli]]||1863, 4. veebruar||[[Tomás Cipriano de Mosquera]] (2) ''ajutine''||([[1798]]–[[1878]]) |- |[[1863]], [[4. veebruar]]||1863, 9. veebruar||[[Francisco Javier Zaldúa]]||([[1811]]–[[1882]]) |- |[[1863]], [[9. veebruar]]||1863, 14. mai||[[Eustorgio Salgar]] (1)||([[1831]]–[[1885]]) |- |[[1863]], [[14. mai]]||1864, 8. aprill||[[Tomás Cipriano de Mosquera]] (3)||([[1798]]–[[1878]]) |- |[[1864]], [[8. aprill]]||1866, 1. aprill||[[Manuel Murillo Toro]] (1)||([[1816]]–[[1880]]) |- |[[1866]], [[1. aprill]]||1866, 22. mai||[[José María Rojas Garrido]] ''ajutine''||([[1824]]–[[1883]]) |- |[[1866]], [[22. mai]]||1867, 1. november||[[Tomás Cipriano de Mosquera]] (4)||([[1798]]–[[1878]]) |- |[[1867]], [[12. mai]]||[[1867]], [[28. juuni]]||[[Joaquín Riascos]]||([[1833]]–[[1875]]) |- |[[1867]], [[23. mai]]||1868, 1. aprill||[[Santos Acosta]]||([[1828]]–[[1901]]) |- |[[1868]], [[1. aprill]]||1870, 1. aprill||[[Santos Gutiérrez]]||([[1820]]–[[1872]]) |- |[[1870]], [[1. aprill]]||1872, 1. aprill||[[Eustorgio Salgar]] (2)||([[1831]]–[[1885]]) |- |[[1872]], [[1. aprill]]||1874, 1. aprill||[[Manuel Murillo Toro]] (2)||([[1816]]–[[1880]]) |- |[[1874]], [[1. aprill]]||1876, 1. aprill||[[Santiago Pérez]]||([[1830]]–[[1900]]) |- |[[1876]], [[1. aprill]]||1878, 1. aprill||[[Aquileo Parra]]||([[1825]]–[[1900]]) |- |[[1878]], [[1. aprill]]||1880, 8. aprill||[[Julián Trujillo Largacha]]||([[1828]]–[[1883]]) |- |[[1880]], [[8. aprill]]||1882, 1. aprill||[[Rafael Núñez]] (1)||([[1825]]–[[1894]]) |- |[[1882]], [[1. aprill]]||1882, 21. detsember||[[Francisco Javier Zaldúa]]||([[1811]]–[[1882]]) |- |[[1882]], [[21. detsember]]||1882, 22. detsember||[[Clímaco Calderón]] ''ajutine''||([[1852]]–[[1913]]) |- |[[1882]], [[22. detsember]]||1884, 1. aprill||[[José Eusebio Otálora]]||([[1828]]–[[1884]]) |- |[[1884]], [[1. aprill]]||1884, 11. august||[[Ezequiel Hurtado]] ''ajutine''||([[1825]]–[[1890]]) |- |[[1884]], [[11. august]]||1886, 1. aprill||[[Rafael Núñez]] (2)||([[1825]]–[[1894]]) |- |[[1886]], [[1. aprill]]||1886, 7. august||[[José María Campo Serrano]] ''ajutine''||([[1832]]–[[1915]]) |- |[[1886]], [[7. august]]||1887, 4. juuni||[[Eliseo Payán]] ''ajutine''||([[1825]]–[[1895]]) |- |[[1887]], [[4. juuni]]||1892, 7. august||[[Rafael Núñez]] (3)||([[1825]]–[[1894]]) |- |[[1892]], [[7. august]]||1892, 29. september||[[Miguel Antonio Caro]] (1) ''ajutine''||([[1843]]–[[1909]]) |- |[[1892]], [[29. september]]||1894, 18. september||[[Rafael Núñez]] (4)||([[1825]]–[[1894]]) |- |[[1894]], [[18. september]]||1898, 7. august||[[Miguel Antonio Caro]] (2) ''ajutine''||([[1843]]–[[1909]]) |- |[[1898]], [[7. august]]||1902, 19. märts||[[Manuel Antonio Sanclemente]]||([[1814]]–[[1902]]) |- |[[1900]], [[31. juuli]]||1904, 7. august||[[José Manuel Marroquín]]||([[1827]]–[[1908]]) |- |[[1904]], [[7. august]]||1909, 27. juuli||[[Rafael Reyes]]||([[1850]]–[[1921]]) |- |[[1909]], [[27. juuli]]||1909, 4. august||[[Jorge Holguín]] (1) ''ajutine''||([[1848]]–[[1928]]) |- |[[1909]], [[4. august]]||1910, 7. august||[[Ramón González Valencia]] ''ajutine''||([[1854]]–[[1928]]) |- |[[1910]], [[7. august]]||1914, 7. august||[[Carlos E. Restrepo]]||([[1867]]–[[1937]]) |- |[[1914]], [[7. august]]||1918, 7. august||[[José Vicente Concha]]||([[1867]]–[[1929]]) |- |[[1918]], [[7. august]]||1922, 7. august||[[Marco Fidel Suárez]]||([[1855]]–[[1927]]) |- |[[1921]], [[11. november]]||1922, 7. august||[[Jorge Holguín]] (2)||([[1848]]–[[1928]]) |- |[[1922]], [[7. august]]||1926, 7. august||[[Pedro Nel Ospina]]||([[1858]]–[[1927]]) |- |[[1926]], [[7. august]]||1930, 7. august||[[Miguel Abadía Méndez]]||([[1867]]–[[1947]]) |- |[[1930]], [[7. august]]||1934, 7. august||[[Enrique Olaya Herrera]]||([[1881]]–[[1937]]) |- |[[1934]], [[7. august]]||1938, 7. august||[[Alfonso López Pumarejo]] (1)||([[1886]]–[[1959]]) |- |[[1938]], [[7. august]]||1942, 7. august||[[Eduardo Santos Montejo]]||([[1888]]–[[1974]]) |- |[[1942]], [[7. august]]||1945, 7. august||[[Alfonso López Pumarejo]] (2)||([[1886]]–[[1959]]) |- |[[1945]], [[7. august]]||1946, 7. august||[[Alberto Lleras Camargo]] (1) ''ajutine''||([[1906]]–[[1990]]) |- |[[1946]], [[7. august]]||1950, 7. august||[[Mariano Ospina Pérez]]||([[1891]]–[[1976]]) |- |[[1950]], [[7. august]]||1953, 13. juuni||[[Laureano Gómez Castro]]||([[1889]]–[[1965]]) |- |[[1951]], [[5. november]]||1953, 13. juuni||[[Roberto Urdaneta Arbeláez]] ''ajutine''||([[1890]]–[[1972]]) |- |[[1953]], [[13. juuni]]||1957, 10. mai||[[Gustavo Rojas Pinilla]]||([[1900]]–[[1975]]) |- |[[1957]], [[10. mai]]||1958, 7. august||[[Gabriel París Gordillo]]||([[1910]]–[[2008]]) |- |[[1958]], [[7. august]]||1962, 7. august||[[Alberto Lleras Camargo]] (2)||([[1906]]–[[1990]]) |- |[[1962]], [[7. august]]||1966, 7. august||[[Guillermo León Valencia]]||([[1909]]–[[1971]]) |- |[[1966]], [[7. august]]||1970, 7. august||[[Carlos Lleras Restrepo]]||([[1908]]–[[1994]]) |- |[[1970]], [[7. august]]||1974, 7. august||[[Misael Pastrana Borrero]]||([[1923]]–[[1997]]) |- |[[1974]], [[7. august]]||1978, 7. august||[[Alfonso López Michelsen]]||([[1913]]–[[2007]]) |- |[[1978]], [[7. august]]||1982, 7. august||[[Julio César Turbay Ayala]]||([[1916]]–[[2005]]) |- |[[1982]], [[7. august]]||1986, 7. august||[[Belisario Betancur Cuartas]]||([[1923]]–[[2018]]) |- |[[1986]], [[7. august]]||1990, 7. august||[[Virgilio Barco Vargas]]||([[1921]]–[[1997]]) |- |[[1990]], [[7. august]]||1994, 7. august||[[César Gaviria Trujillo]]||([[1947]]–) |- |[[1994]], [[7. august]]||1998, 7. august||[[Ernesto Samper Pizano]]||([[1950]]–) |- |[[1998]], [[7. august]]||2002, 7. august||[[Andrés Pastrana Arango]]||([[1954]]–) |- |[[2002]], [[7. august]]||2010, 7. august||[[Álvaro Uribe Vélez]]||([[1952]]–) |- |[[2010]], [[7. august]]||2018, 7. august||[[Juan Manuel Santos]]||([[1951]]–) |- | [[2018]], [[7. august]] || [[2022]], [[7. august]] || [[Iván Duque Márquez]] || ([[1976]]–) |- | [[2022]], [[7. august]] || || [[Gustavo Petro]] || ([[1960]]–) |} [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Colombia loendid|Riigipead]] ky2doen3s6ampxk2ev4tbqwk6gwhwjk Esimene maailmasõda 0 7280 6178858 6055051 2022-08-16T13:59:19Z Melilac 58734 /* Kaukaasia rinne */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}}{{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2018}}{{Keeletoimeta|lisaja=Neptuunium|aasta=2018|kuu=veebruar}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = WWImontage.jpg |pildisuurus=325px | pildiallkiri = '''Ülevalt päripäeva:''' Suurtükitule tagajärjed [[Somme'i lahing]]uväljal, Briti [[Mark V]] tankid ületamas [[Hindenburgi liin]]i, [[Dardanellid]]el meremiinile sõitnud Briti sõjalaev [[HMS Irresistible (1898)|HMS Irresistible]] uppumas, Briti [[Vickersi kuulipilduja]]meeskond Somme'i lahingus, [[Luftstreitkräfte|Saksa õhuväe]] eskadroni [[Jagdstaffel 11]] [[Albatros D.III]] hävituslennukid. | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918<br>(4 aastat, 3 kuud ja 2 nädalat) | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]], [[India ookean]], [[Atlandi ookean]]i põhja- ja lõunaosa. | koordinaadid = | tulemus = Liitlaste võit * [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]], [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Austria-Ungari|Austria-Ungari keisririigi]] kokkuvarisemine * [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] moodustamine * ''[[Esimene maailmasõda#Tulemused|...muu]]'' | ala = <br> * Uute riikide moodustamine Euroopas ja Lähis-Idas * Endiste [[Endised Saksamaa kolooniad|Saksamaa kolooniate]] ja [[Türgi jagamine|Osmanite riigi alade]] jagamine teiste riikide vahel | osaline1 = {{Lihtloend| * '''[[Antant]] ja [[Esimese Maailmasõja liitlasväed|liitlased]]''' * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kolmas Prantsuse Vabariik|Prantsusmaa]] * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Briti impeerium]] * {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(–1917)</small> * {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} * {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small> * {{PisiLipp|Belgia}} * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani keisririik|Jaapan]] * {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> * [[File:Flag of Portugal.svg|23px]] [[Esimene Portugali Vabariik|Portugal]] <small>(1916–1918)</small> * {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small> * [[File:Flag of Hejaz 1920.svg|23px]] [[Hidžazi kuningriik]] <small>(1916-1918)</small> * {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} <small>(1917–1918)</small> * {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small> * {{Pisilipp|Tai}} <small>(1917-1918)</small> * ''[[Esimese Maailmasõja liitlased|...ja teised]]'' }} | osaline2 = {{Lihtloend| * '''[[Keskriigid]]''' * {{PisiLipp|Saksa keisririik}} * {{PisiLipp|Austria-Ungari}} * {{PisiLipp|Osmanite riik}} * {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> * ''[[Keskriigid|...ja teised]]'' }} | väejuht1 = {{Lihtloend| * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Georges Clemenceau]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Raymond Poincaré]] * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[George V]] * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[H. H. Asquith]] * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[David Lloyd George]] * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikolai II]] * [[File:State Flag of Serbia (1882-1918).svg|23px]] [[Petar I]] * [[File:Flag of the Kingdom of Montenegro.svg|23px]] [[Nikola I Petrović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Albert I (Belgia)|Albert I]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Yoshihito]] * {{Riigi ikoon|Itaalia kuningriik (1861–1946)}} [[Vittorio Emanuele Orlando|Vittorio Orlando]] * {{Riigi ikoon|Itaalia kuningriik (1861–1946)}} [[Vittorio Emanuele III]] * {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Ferdinand (Rumeenia)|Ferdinand I]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Woodrow Wilson]] * [[File:State Flag of Greece (1863-1924 and 1935-1970).svg|23px]] [[Konstantínos I]] * [[File:State Flag of Greece (1863-1924 and 1935-1970).svg|23px]] [[Elefthérios Venizélos]] * {{Riigi ikoon|Tai}} [[Duan Qirui]] * ''[[Esimese Maailmasõja liitlased#Liidrid|...ja teised]]'' }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * {{Riigi ikoon|Saksa Keisririik}} [[Wilhelm II]] * {{Riigi ikoon|Austria-Ungari}} [[Franz Joseph I]] † * {{Riigi ikoon|Austria-Ungari}} [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]] * {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Mehmed V]] † * {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Kolm pašat]] * {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Ferdinand I (Bulgaaria)|Ferdinand I]] * ''[[Keskriigid#Liidrid|...ja teised]]'' }} | jõud1 = {{Lihtloend| * '''Kokku: 42 959 850<ref name="Trucker" />''' * {{Riigi ikoon|Venemaa}} 12 000 000 * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 8 841 541<ref>{{cite web|url=http://www.1914-1918.net/faq.htm|title=British Army statistics of the Great War|publisher=1914-1918.net|accessdate=13. detsember 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 8 660 000<ref name="Trucker">Tucker & Roberts 2005, lk 273.</ref> * [[File:Flag of Italy (1861-1946).svg|23px]] 5 093 140 * {{Riigi ikoon|USA}} 4 743 826 * {{Riigi ikoon|Rumeenia kuningriik}} 1 234 000 * {{Riigi ikoon|Jaapan}} 800 000 * {{Riigi ikoon|Serbia kuningriik}} 707 343 * {{Riigi ikoon|Belgia}} 380 000 * {{Riigi ikoon|Kreeka kuningriik}} 250 000 * {{Riigi ikoon|Portugal}} 200 000 * {{Riigi ikoon|Montenegro kuningriik}} 50 000 }} | jõud2 = {{Lihtloend| * '''Kokku: 25 248 321<ref name="Trucker" />''' * {{Riigi ikoon|Saksa keisririik}} 13 250 000 * {{Riigi ikoon|Austria-Ungari}} 7 800 000 * {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} 2 998 321 * {{Riigi ikoon|Bulgaaria kuningriik}} 1 200 000 }} |kaotused1 = {{Lihtloend| * '''Sõjaväelised kaotused:''' * 5 525 000 langenut * 12 831 500 haavatut * '''Tsiviilkaotused:''' * 4 000 000 hukkunut * ''[[Esimese maailmasõja inimkaotused|...täpsemalt]]'' }} |kaotused2 = {{Lihtloend| * '''Sõjaväelised kaotused:''' * 4 386 000 langenut * 8 388 000 haavatut * '''Tsiviilkaotused:''' * 3 700 000 hukkunut * ''[[Esimese maailmasõja inimkaotused|...täpsemalt]]'' }} }} '''Esimene maailmasõda''' ('''I maailmasõda'''; tuntud ka kui ''Suur ilmasõda'', ''[[Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks]]'' ja ''I saksa sõda'') oli [[Euroopa]]s puhkenud [[maailmasõda]], mis kestis [[1914]]. aasta [[28. juuli]]st kuni [[11. november|11. novembrini]] [[1918]]. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja.<ref>Keegan 1998, lk 8.</ref><ref>Bade & Brown 2003, lk 167–168.</ref> See oli ka [[Sõdade loend hukkunute arvu järgi|ajaloo üks ohvriterohkemaid konflikte]]:<ref name="Will307" /> [[Esimese maailmasõja inimohvrid|sõjategevuse tagajärjel]] hukkus üle 9 miljoni sõduri ja 7 miljoni tsiviilisiku, kuid lisaks suri sõja käigus toime pandud [[genotsiid]]ide ja 1918. aasta puhkenud [[Hispaania gripp|Hispaania gripi pandeemia]] tõttu veel umbes 50–100 miljonit inimest. Sõjas osalesid kõik maailma [[suurvõim]]ud,<ref>Willmott 2003, lk 10–11.</ref> kes jagunesid vastavalt [[Kolmas Prantsuse Vabariik|Prantsusmaast]], [[Venemaa Keisririik|Venemaast]] ja [[Briti impeerium|Suurbritanniast]] koosnevaks [[Antant|Antandiks]] (hiljem laiemalt [[Esimese Maailmasõja liitlasväed|liitlasvägedeks]]) ning [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ja [[Austria-Ungari]] juhitud [[Keskriigid|Keskriikideks]]. Kuigi Itaalia oli 1882. aastast olnud Saksamaa ja Austria-Ungariga sõlmitud [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] liige, ei ühinenud ta maailmasõja puhkedes keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt.<ref>Willmott 2003, lk 15</ref> Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid: liitlastega ühinesid näiteks [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]], [[Jaapani keisririik|Jaapan]] ja [[Ameerika Ühendriigid]], ning Keskriikidega [[Osmanite riik]] ja [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria]]. Sõja päästis valla 28. juunil 1914 [[Sarajevo]]s toimunud [[Franz Ferdinand|Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi]] [[Austria ertshertsog Franz Ferdinadi atentaat|atentaat]], mille pani toime [[Jugoslavism|Jugoslaavia natsionalist]] [[Gavrilo Princip]]. Atentaadi tagajärjel esitas Austria-Ungari Serbiale [[ultimaatum]]i, mis tekitas ka Euroopas [[Juuli kriis|diplomaatilise kriisi]].<ref>Taylor 1998, lk 80–93</ref><ref>Djokić 2003, lk 24</ref> Serbia ei nõustunud ultimaatumi tingimusi täitma, mistõttu kuulutas 28. juulil Austria-Ungari Serbiale sõja. Järgnevate nädalate jooksul kisti keerulise sõjaliste liitude võrgustiku tõttu sõtta kõik Euroopa suurriigid, hiljem levis konflikt edasi üle maailma. 29. juulil kuulutas Venemaa Serbia toetuseks välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsiooni väljakuulutamine 30. juulil. 31. juulil alustasid üldmobilisatsiooni Saksamaa ja Austria-Ungari. Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. Olles [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa]] oli nelikümmend aastat tagasi toimunud [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud [[Elsass-Lotring]]i Saksamaale loovutama. Tingituna sellest kaotusest ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa toetuseks 2. augustil välja üldmobilisatsiooni, misjärel kuulutas Saksamaa Prantsusmaale 3. augustil sõja. Saksa-Prantsuse piir oli varasemate omavaheliste konfliktide tõttu mõlemalt poolt kõvasti kindlustatud, mistõttu tungis Saksamaa [[Schlieffeni plaan]]i järgides peale põhja suunalt, rünnates Prantsusmaad läbi neutraalsust deklareerinud [[Belgia]] ja [[Luksemburg]]i. Suurbritannia oli [[Londoni lepe (1839)|1839. aasta Londoni lepinguga]] andnud Belgia neutraliteedile sõjalise garantii ning kuulutas seetõttu 4. augustil Saksamaale sõja.<ref>Evans 2004, lk 12</ref><ref>Martel 2003, lk xii ff</ref> Pärast Saksa esmase pealetungi nurjumist septembri algul toimunud [[Marne'i lahing]]u tagajärjel muutus sõjategevus [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]] [[kurnamissõda|kurnamis-]] ja [[kaevikusõda|kaevikusõjaks]], milles rindejooned kuni 1917. aastani ainult vähesel määral liikusid. [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] tungis Venemaa Austria-Ungari vastu küll edukalt peale, kuid samas [[Venemaa sissetung Ida-Preisimaale (1914)|sissetungi Ida-Preisimaale]] peatasid sakslased edukalt [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi]] ja [[Esimene Masuuria järvede lahing|esimese Masuuria järvede]] lahingute tagajärjel, põhjustades lisaks Vene vägedele suuri kaotuseid. 1914. aasta novembris ühines keskriikidega [[Osmanite riik]], avades Antandi riikide vastu uued rinded [[Kaukaasia rinne|Kaukaasias]], [[Mesopotaamia rinne|Mesopotaamias]] ja [[Palestiina rinne|Palestiinas]]. 1915. aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria, samuti ühinesid liitlastega 1916. aastal Rumeenia ja 1917. aastal Ameerika Ühendriigid. 1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus [[veebruarirevolutsioon|revolutsiooni tagajärjel]] kokku, [[Oktoobrirevolutsioon|teine revolutsioon sama aasta novembris]] ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama [[Brest-Litovski rahuleping]]u, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit, sest võimaldas idarindel olevad väeüksused suunata läände. Pärast 1918. aasta kevadel [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]] edukalt alanud [[Kevadpealetung|Saksa pealetungi]], koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes [[Sajapäevane pealetung|paljude järjestikuste pealetungidega]] sakslased lõplikult tagasi. [[Villa Giusti vaherahu|4. novembril 1918]] nõustus Austria-Ungari vaherahuga ja [[Compiègne'i vaherahu|11. novembril]] nõustus vaherahu sõlmima ka [[Novembrirevolutsioon|siseriiklikus kriisis]] olev Saksamaa, mille tulemusel lõppes sõda liitlasvägede võiduga. Esimene maailmasõda oli märkimisväärne murdepunkt nii poliitilises, majanduslikus, kultuurilises kui ka sotsiaalses mõttes. Sõja lõpuks või vahetult pärast lõppu lakkasid eksisteerimast [[Saksa keisririik]], [[Vene Keisririik]], [[Austria-Ungari]] ja [[Osmanite riik]]. Samuti jaotati võitjate vahel ära endised [[Saksamaa kolooniad]]. Sõja lõppu peetakse ka 19. sajandil alanud [[teise tööstusrevolutsiooni|Teine tööstusrevolutsioon]] ja ''[[Pax Britannica]]'' perioodide lõpuks. [[1919. aasta Pariisi rahukonverents]]il surus [[Suur Nelik]] (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) kaotajatele peale oma rahutingimused, millest tuntuim on Saksamaaga sõlmitud [[Versailles' rahuleping]].<ref>Gerwath 2006, lk 3323–3342.</ref> Diplomaatiliste lepingute ja puhkenud revolutsioonide/vabadussõdade tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Analoogsete konfliktide ärahoidmiseks tulevikus moodustati [[Rahvasteliit]]. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine pikemas perspektiivis, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] põhjusteks.<ref name="Will307">Willmott 2003, lk 307.</ref> [[Pilt:Europe 1914.jpg|pisi|[[Euroopa]] poliitiline kaart aastal 1914. Kaardil eristatud neutraalsed riigid, [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] riigid ja [[Antant|Antandi]] riigid]] == Sõja põhjused == {{vaata|Esimese maailmasõja põhjused}} [[Pilt:Gavrilo_Princip_captured_in_Sarajevo_1914.jpg|pisi|left|[[Gavrilo Princip]]i kinnipidamine pärast atentaati [[Franz Ferdinand]]ile]] Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km<sup>2</sup>) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus [[turg]]ude, [[tooraine]]allikate, [[kapital]]i [[eksport|ekspordi]] võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol ajal oli maailm jaotatud [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli [[1879]]. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. [[1882]]. aastal ühines [[Itaalia]] sellega ja nii tekkis [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliit]]. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa [[1891]]–[[1893]] sõlminud liidu [[Venemaa Keisririik|Venemaa]]ga, [[1904]]. aastal Suurbritannia ning [[1900]]. ja [[1902]]. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu [[Jaapan]]iga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid [[koloonia]]te pärast [[Aasia]]s reguleeriva lepingu Venemaaga ([[1907]]). Need lepingud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku [[Antant|Antandi]]. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine [[Maroko]] pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane [[annekteerimine|annekteeris]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] ([[1908]]), ja põhjuseks olid ka [[Balkani sõjad]]. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, [[Belgia]] ja [[Holland]]i asumaad ning vallutada [[Baltimaad]], [[Poola]] ja [[Ukraina]]. [[Austria-Ungari]] tahtis endale [[Serbia]]t ja [[Tšernogooria]]t. Türgi tahtis endale [[Taga-Kaukaasia]]t. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada [[Türgi]]lt [[Mesopotaamia]]. Prantsusmaa tahtis tagasi saada [[Alsace]]-[[Lorraine]]'i ja vallutada [[Saarimaa]]. Venemaa tahtis omada [[Galiitsia]]t ja kontrollida [[Must meri|Musta mere]] [[väin]]asid ning suurendada oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa [[Hiina]] alasid. == 1914 == [[Fail:Tanks of WWI.ogv|pisi|Film Esimese maailmasõja tankidest]] [[28. juuni]]l [[1914]] tappis [[Serbia]] salaorganisatsiooni liige [[Gavrilo Princip]] [[Sarajevo]]s Austria troonipärija [[Franz Ferdinand]]i. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Ka sel perioodil (16.–23. juulil) [[Peterburi]]s visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjast [[Euroopa]]s kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. [[23. juuli]]l, 25 ööpäeva pärast atentaati, esitas Austria-Ungari Serbiale 48-tunnilise tähtajaga [[Noot (diplomaatia)|noodi]], mille punktides nõuti muuhulgas Austria-Ungari vastase propaganda ja õõnestustegevuse lõpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. Inglismaa ja Prantsusmaa [[diplomaat|diplomaadid]] soovitasid noodi tingimustega nõustuda, kuid Venemaa oli kategooriliselt selle vastu, lubades Serbiat sõjalise konflikti korral aidata. Nii järsk seisukoht suutis muuta serblaste seisukohti ning [[25. juuli]]l noodile saadetud vastuses esitas Serbia mitmetele punktidele omapoolseid tingimusi ja lükkas neist kõige tähtsama (ametisikute lubamine Serbia territooriumile) tagasi. Järgneval kahel päeval mobiliseeris Serbia oma 16 mitte eriti tugevat, kuid kõrge moraaliga diviisi ning Venemaa mobiliseeris riigi läänepoolsetes [[sõjaväeringkond]]ades nooremad [[reservväelane|reservväelased]].<ref name="keegan"/> [[28. juuli]]l kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ning sellel päeval algas ametlikult I maailmasõda. 30. juulil kuulutas Venemaa välja [[üldmobilisatsioon]]i, sama tegi 31. juulil Austria-Ungari. 31. juulil saatis Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale 18-tunnilise tähtajaga [[ultimaatum]]i, milles teavitati Venemaad Saksamaa mobiliseerumisest, kui too ei lõpeta Saksamaa ja Austria-Ungari vastast sõjategevuse ettevalmistamist. Prantsusmaad aga hoiatati sõjaga, kui too ei jää Saksa-Vene konfliktis neutraalseks. 1. augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Saksamaa tunniajalise vahega välja üldmobilisatsiooni ning Saksamaa andis Venemaale üle noodi sõjakuulutusega.<ref name="keegan"/> Saksamaal ettevalmistatud sõjaplaani alusel pidi peamine löök Prantsusmaale antama läbi Belgia, mistõttu esitati [[2. august]]i õhtul erapooletule Belgiale 12-tunnilise tähtajaga ultimaatum, milles süüdistati Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning nõuti endale luba Belgiasse väed sisse viia.<ref name="keegan">[[John Keegan]]. "Esimene maailmasõda", Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2002. ISBN 9985-3-0498-5</ref> 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Pärast ultimaatumile keelduva vastuse saamist ületasid Saksa väed [[4. august]]il Belgia piiri. Kuna 1839. aasta lepingu järgi pidi Suurbritannia sekkuma, kui rikutakse Belgia neutraliteeti, siis esitasid nad samal päeval Saksamaale ultimaatumi vägede väljaviimiseks Belgia territooriumilt. Kuna Saksamaa ei kavatsenudki sellele vastata, siis olid riigid alates 5. augusti keskööst ametlikult sõjas. Samal päeval kuulutas Austria-Ungari Venemaale sõja ning 12. augustil kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Austria-Ungarile sõja. Kuigi mitme riigi juhid polnud asjaolude sellise käiguga rahul, võeti need sõjakuulutused inimeste poolt Euroopa pealinnades vastu juubeldustega.<ref name="keegan"/> Itaalia kuulutas ennast sõjategevuses erapooletuks. ===Sõjategevus läänerindel=== {{Vaata|Läänerinne (Esimene maailmasõda)}} Saksamaa saatis [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindele]] 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja [[Joseph Joffre]]), Briti [[ekspeditsiooniväed]] (87 000 meest, ülemjuhataja [[John French]]) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas [[Albert I (Belgia)|Albert I]]). Kuigi [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] peaeesmärgiks oli Pariis, siis takistasid vägede edasiliikumist Belgia kindlused, tol ajal Euroopa moodsaimad [[Liège]] ja [[Namur]], mis takistasid [[Maas]]i jõe ületamist. Väike, kuid tänu [[Kongo Vaba Riik|kolooniatele rikas]] [[Belgia Kuningriik]] investeeris märkimisväärsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. Mõlemad kindlused koosnesid 40&nbsp;km ümbermõõduga kaitserajatistest ja sõltumatutest [[fort]]idest, mis pidid vastu panema 210&nbsp;mm suurtükkide mürskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning ümbritsetud ligi 10 meetri sügavuste kraavidega. Kindluste [[garnison]]ide suurus oli ligi 40 000 meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mõne päevaga vallutada tänu 420&nbsp;mm [[Friedrich Krupp AG|Krupp]]i ja 305&nbsp;mm [[Škoda Holding|Škoda]] hiid[[haubits]]atele, mis pommitasid [[raudbetoon]]ist forte kuni 900&nbsp;kg [[mürsk]]udega. Liège langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.<ref name="keegan"/> [[File:Stabilization of Western Front WWI.PNG|thumb|Läänerinne 1914. aastaks]] 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi [[Lotring]]is. Nelja päevaga liiguti edasi kuni 40&nbsp;km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme päevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rünnakut olid alustanud. Põhja pool asuvad prantslaste 3. ja 4. armee üritasid anda sakslastele lööki läbi [[Ardennid]]e metsade, kuid löödi rohkete kaotustega tagasi.<ref name="keegan"/> Septembriks oli Saksa sõjavägi saavutanud suurt edu ja lähenes [[Pariis]]ile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. [[Marne'i lahing]] ([[5. september|5.]]–[[6. september|6. septembril]] 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid [[Joseph Joffre]] juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel [[positsioonisõda]], mille rinde pikkus oli 720&nbsp;km. ===Sõjategevus idarindel=== {{Vaata|Idarinne (Esimene maailmasõda)}}, ''[[Galiitsia rinne]]'' [[Pilt:Russian prisoners tannenberg.jpg|pisi|Tannenbergi lahingus vangivõetud Vene sõdurid]] Venemaa sõjaplaan [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada [[Budapest]] ja [[Viin]]. Selleks koondati umbes 67% olemasolevast väest [[Galiitsia]] piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi [[Ida-Preisimaa]]l, mida jäeti kaitsma vaid [[Saksa keisririik|Saksa]] keiserliku armee üks armee kaheksast. [[8. armee (Saksamaa keisririik)|8. armee]] koosnes neljast [[Korpus (sõjandus)|korpus]]est ja ühest [[ratsaväediviis]]ist ning seda juhatas [[Max von Prittwitz und Gaffron]], kes vahetati pärast esimesi kokkupõrkeid välja [[Paul von Hindenburg]]i vastu. 8. armeel tuli vastu seista ülekaalukamale Vene 1. ja 2. armeele, mis koosnesid kokku üheksast korpusest ja seitsmest [[ratsaväediviis]]ist. 1. armeed juhatas kindral [[Aleksandr Samsonov]] ja 2. armeed kindral [[Paul Georg von Rennenkampff]]. [[File:EasternFront1914a.jpg|pisi|Sõjategevus idarindel 1914. aastal, kuni 26. septembrini]] [[15. august]]il ületasid Venemaa [[1. armee (Venemaa)|1. armee]] ja [[20. august]]il 2. armee [[Ida-Preisimaa]] piiri. Peale Saksa vägedele edutuid 17. augusti [[Stallupöneni lahing]]ut ja 20. augusti [[Gumbinneni lahing]]ut eraldas Vene armeesid 80&nbsp;km laiune [[Masuuria järvistu]], mis võimaldas sakslastel anda löök mõlemale Vene armeele eraldi. Järgnenud [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi lahingus]] ([[23. august|23.]]–[[30. august]]il) piirasid Saksa väed ümber Vene 2. armee ja purustasid selle. Selliseid "katlaid" või "kotte", mis moodustusid sageli Teise maailmasõja ajal, esines Esimese maailmasõja ajal üsna harva. Lahingu käigus kaotasid venelased ligikaudu 92 000 meest vangilangenuna ja ligikaudu 50 000 tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti [[Ida-Preisimaa]] ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung [[Sileesia]] tööstuspiirkonna ja [[Berliin]]i suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti [[Esimene Masuuria järvede lahing|Masuuria järvede lahing]]ute käigus Ida-Preisimaalt lahkuma.<ref name="keegan"/> [[File:Battle for Galicia.jpg|pisi|left|Lahinguskeemid [[Galiitsia rinne|Galiitsia rindel]]]] [[1. september|1. septembril]] nimetati [[Peterburi]] ümber [[Petrograd]]iks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari väe (u&nbsp;0,85 miljonit meest) [[Galiitsia]]s, [[Galiitsia rinne|Galiitsia rindel]] taanduma. Samad armeed vallutasid [[3. september|3. septembril]] [[Lvov]]i ja piirasid ümber [[Przemysl]]i kindluse. Pärast lahinguid [[Visla]] keskjooksul tekkis ka idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. [[Pilt:Vojska Ada Ciganlija.jpg|pisi|Serbia sõdurid]] Austria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi [[Serbia Kuningriik|Serbia]]s 12. augustil, kuid Serbia diviisid (247 000 meest) lõid vaenlased 24. augustiks oma piiridest välja ja vallutasid seejärel omakorda Ida-[[Bosnia]]. 6. novembril alustasid Austria-Ungari väed vastupealetungi, surudes serblased rasketes lahingutes omakorda taganema ja vallutasid 2. detsembril [[Serbia Kuningriik|Serbia kuningriigi]] pealinna [[Belgrad]]i. 3. detsembril alguse saanud vastupealetungis ajasid serblased Austria-Ungari väed kaheteistkümne päevaga oma riigi territooriumilt välja. Serbia vastu sooritatud karistusaktsioon ei toonud 1914. aastal Austria-Ungarile mingit edu ning nende väed kaotasid surnutena üle 40 000 mehe.<ref name="keegan"/> Kui [[Osmanite riik]] astus sõtta [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel tekitas see [[Kaukaasia]], [[Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] rinde. [[23. august]]il kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. [[7. november|7. novembril]] vallutas Jaapan Hiinas [[Qingdao]] kindluse, mis kuulus Saksamaale. == 1915 == [[File:Western front 1915-16.jpg|thumb|left|Läänerinne, 1915–1916]] ===Positsioonisõda läänerindel=== [[1915]]. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel peamiselt kaitsega. [[22. aprill]]il kasutasid sakslased [[Teine Ypres'i lahing|Teises Ypres'i lahing]]us [[kloor]]i sisaldavat [[mürkgaas]]i, mis põhjustab lämbumissurma [[kops]]udesse koguneva vedeliku tõttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jäeti selle tõttu maha üle 7&nbsp;km pikkune rindelõik. Gaasimürgistuse sai 15 000 sõdurit, nendest 5000 suri. Siiski suutsid liitlased end kiiresti koguda ja sakslased ei olnud valmis olukorda ära kasutama. Sõja ajal kasutati ka hiljem gaasirünnakutes [[fosgeen]]i ja [[sinepigaas]]i, kuid tuulesuunast sõltumise ning tõhusate [[gaasimask]]ide kasutamise tõttu ei andnud kunagi need rünnakud otsustavat tulemust. ===Saksa vägede edu idarindel=== [[File:EasternFront1915b.jpg|pisi|Saksamaa-Venemaa [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarinne]] 1915. aastal, pärast Gorlice-Tarnówi pealetungioperatsiooni]] Saksa (kindralstaabi ülem [[Erich von Falkenhayn]]) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi [[Augustowi mets]]ades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas [[Karpaadid|Karpaatides]] [[22. märts]]il [[Przemys]]li. [[2. mai]]l alanud läbimurdega [[Gorlice lahingus]] (Vene rinne murti 35&nbsp;km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid pärast [[Gorlice'i operatsioon]]i kogu Poola, [[Leedu]] ja [[Kuramaa]] alad. Oktoobris tasakaalustus idarinne [[Riia]]-[[Daugavpils]]i-[[Baranovitši]]-[[Dubno]]-[[Ternopol]]i joonel. ===Sõjategevus Osmanite riigiga=== [[File:Ctesiphon1915.jpg|pisi|left|Briti vägede pealetung Lähis-Ida sõjatandril Mesopotaamias]] Vene sõjaväge ei suudetud purustada, Kaukaasia rindel oli see koguni edukas: [[Osmanite riik|Osmanite rii]]gi sõjavägi tõrjuti [[Kaukaasia rinne|Kaukaasia rindel]] [[Kaukaasia]]st välja. Liitlaste alustatud [[Dardanellide operatsioon]] [[Gallipoli poolsaar]]el (veebruar 1915 – jaanuar 1916) Osmanite vastu lõppes edutult. Sõjalises mõttes lõppes see operatsioon läbikukkumisega, liitlased kaotasid lahingutes umbes 265 000 ja Osmanite sõjavägi umbes 300 000 sõdurit. Samas olid Osmanite sõjavägi sunnitud Dardanellide piirkonda koondama 36 diviisi, mida muidu oleks kasutatud [[Mesopotaamia]]s, Egiptuses või [[Kaukaasia rinne|Kaukaasia]]s.<ref name="keegan"/> Mesopotaamia piirkonnas tungis Briti ekspeditsioonivägi [[Bagdad]]i juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Osmanite sõjaväel ei õnnestunud hõivata [[Suessi kanal]]it. [[Pilt:Austro-Hungarian mountain corps.jpg|pisi|Austria-Ungari mägikütid]] ===Balkani rinne=== [[Pilt:Bulgaria during World War I.png|pisi|left|[[Serbia Kuningriik|Serbia kuningriigi]] vallutamine [[Keskriigid|Keskriikide]] poolt]] Kui [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] (1 miljon meest, kindralstaabi ülem [[Luigi Cadorna]]) kuulutas Austria-Ungarile [[23. mai]]l 1915 sõja, tekkis rinne [[Alpid]]es ja [[Isonzo jõgi|Isonzo jõel]]. [[14. oktoober|14. oktoobril]] astus sõtta [[Bulgaaria]], ta oli [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel. Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria koondasid [[Serbia]] vastu rindele 650 000 meest ning vallutasid sügisel kogu Serbia. Serbia taanduvad väed (ligi 140 000) ületasid [[Albaania]] ja [[Montenegro]] piiri ning transporditi itaallaste abil [[Kerkyra saar]]ele. Püüdes Serbiat aidata, moodustasid Antandi riigid [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[Saloniki]]s suure liitlasvägede baasi ja ületasid oktoobris Serbia lõunapiiri. Nende tee tõkestasid aga Bulgaaria väed ja liitlaste kaks diviisi pöördusid tagasi Salonikisse. Kuigi liitlased tõid Salonikisse vägesid juurde (kokku oli 512&nbsp;km<sup>2</sup> suurusel alal inglastel 5 ja prantslastel 3 diviisi) ei andnud see neile mingeid strateegilisi eeliseid. See ei aidanud vägesid lääne- ega ka idarindel, sest bulgaarlased ja sakslased hoidsid piiril väga väikseid jõudusid. Lahingutegevusest oluliselt suuremat kahju tekitas selles piirkonnas tavaline [[malaaria]], mille tõttu kaotasid liitlased üheksa korda rohkem sõdureid.<ref name="keegan"/> ===Sõjategevus Aafrikas=== Aafrikas ründasid Antandi väed Saksamaa asumaid (vallutati Saksa võimu all olev [[Edela-Aafrika]]). Merel põrkusid Saksa ja Briti laevastikuüksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat [[allveelaev]]adega (Saksa allveelaevad uputasid kõik laevad, keda nägid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda). Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei õnnestunud Saksamaal muuta sõja kulgu endale soodsaks. Prantsusmaa ja Suurbritannia said läänerindel puhkeaega, mida nad kasutasid varude loomiseks ja jõudude koondamiseks. Briti ekspeditsiooniarmee suurenes 1915. aasta jooksul 1,3 miljoni meheni (ülemjuhataja [[Douglas Haig]]). == 1916 == ===Sõjategevus läänerindel=== [[1916]]. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]], kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksamaa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli [[Verduni kindlus]]. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. [[21. veebruar]]il alustasid 270 000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa [[Verduni lahing|Verduni rindelõigul]] kaitseväe 100 000 mehest 430 000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. ===Idarinne, Brussilovi läbimurre=== [[File:Brusilov offensive.jpg|pisi|left|[[Brussilovi läbimurre]] [[Galiitsia]]s ]] [[File:EasternFront1916a.jpg|pisi|Sõjategevus 1916. aasta kevadel [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]]]] Maikuus alustas Vene väejuhatus [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Saksamaa-Venemaa rindel]] pealetungi, mille käigus pealetungi alustasid Venemaa [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]de väed nn [[Brussilovi läbimurre]]t [[Galiitsia]]s. 22. mail alanud pealetungi käigus vallutasid [[Aleksei Brussilovi]] juhitud väed Ida-[[Galiitsia]] ja [[Bukoviina]] ning rindejoon liikus 550&nbsp;km lääne suunas. Pealetungi tõrjumiseks pidi Austria-Ungari tooma 6 diviisi ja Saksamaa 11 diviisi Vene rindele ning nõrgendama oma kaitset läänerindel. Pealetungi tulemusel asus Antandi poolel sõtta [[Rumeenia]]. [[Pilt:Royal Irish Rifles ration party Somme July 1916.jpg|pisi|Briti sõdurid [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerinde]] [[Somme'i lahing]]us]] [[1. juuli]]l alustasid Prantsuse ja Briti väed [[Somme'i jõgi|Somme'i jõe]] ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel [[tank]]id). Novembri lõpuni kestnud [[Somme'i lahing]]us vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1,3 miljonit meest) ainult 180&nbsp;km<sup>2</sup> suurusel alal. ===Itaalia rinne=== [[15. mai]]l alustas Austria-Ungari pealetungi [[Tirool]]is ja murdis läbi Itaalia rinde. See sundis Venemaad alustama Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi enne tähtaega, see toimus [[4. juuni]]l. Kui Venemaa oli murdnud läbi [[Lutski laht|Lutski lahe]], vallutas ta suurema osa Galiitsiat kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari kaotas ligi miljon meest (lisaks 400 000 vangidena). Austria-Ungari säilitas oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Tänu sellele peatas Saksa pealetungi Verdunis ja sõda hakkas intensiivsemalt käima idas. ===Rumeenia rinne=== [[File:Romanian front.jpg|pisi|left|Sõjategevus [[Rumeenia rinne|Rumeenia rindel]] 1916–1917]] Nähes, et Venemaal läheb hästi liitus sõtta (Austria-Ungari vastu) [[27. august]]il [[Rumeenia]], (umbes 250 000 meest) kes pretendeeris [[Transilvaania]]le ja [[Banaat|Banaadile]]. Rumeenia sõjavägi purustati Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri lõpus ja Rumeenia sõjaväe riismed suruti vastu Vene vägede vasakut tiiba. [[6. detsember|6. detsembril]] hõivasid Keskriigid [[Bukarest]]i. ===Kaukaasia rinne=== [[File:Zayonchkovsky map55 (part A).png|pisi|[[Kaukaasia rinne|Kaukaasia rin]]dejoon 1917. aastal]] [[Pilt:HMS Queen Mary Jutland.jpg|pisi|left|[[HMS Queen Mary]] saab tabamuse [[Jüüti merelahing]]us]] [[File:Западная Армения, 1917 г.png|pisi|1917. aasta septembriks Vene vägede poolt hõivatud Osmanite alad]] Vene väe jaanuaris alanud pealetung [[Kaukaasia rinne|Kaukaasia rin]]del, [[Osmanite riik|Osmanite vägede]] vastu oli edukas: vallutati [[Erzurum]] ja [[Trapezund]] [[Must meri|Musta mere]] lõunarannikul. Mesopotaamias [[Kut al-Amara]] juures ümberpiiratud Briti vägi pidi [[28. aprill]]il Türgile alla andma. Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast [[Jüüti merelahing]]ut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks), mille [[31. mai]]l ja 1. juunil pidasid Briti (admiral [[John Rushworth Jellicoe|J. Jellicoe]]) ja Saksa sõjalaevastiku (admiral [[Reinhard Scheer|R. Scheer]]) peajõud. 1916. aasta hirmsates heitlustes ei saanud kumbki pool ülekaalu, kuid aasta lõpuks oli sõjaline initsiatiiv Antandi käes. Kuigi Keskriigid olid purustanud Rumeenia, ei kompenseerinud see Verduni lahingu kaotamist. Mereblokaadi tõttu kannatasid Keskriigid suuremat toidu-, tooraine- ja küttepuudust kui Antandi riigid. Austria-Ungari oli kurnatud, [[slaavlased|slaavi rahvaste]] vastupanu nende riigis kasvas. Rahva sõjaväsimuse tõttu tegi Saksa valitsus [[12. detsember|12. detsembril]] kõigi Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Antandi riigid lükkasid selle tagasi. 1916. aastaks oli Saksamaa kaotanud kõik oma [[Koloniaalimpeeriumid|kolooniad]]. == 1917 == [[1917]]. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks (Antandil 21 miljonit meest, Keskriikidel 10 miljonit meest). Seepärast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi [[1. veebruar]]il 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). Saksa välisministeeriumi saadetud kiri Mehhikole pani Ameerika Ühendriike keskriikidele sõda kuulutama ([[6. aprill]]il), sest seal kirjas pakuti Mehhikole 19. sajandil USA-le kaotatud territooriume, kui nad astuvad sõtta nende vastu. Seoses sellega, kuulutasid Saksamaale sõja 11 [[Ladina-Ameerika]] riiki. ===Positsioonisõda läänerindel=== Aprillis ja mais korraldasid liitlased pealetungi [[Arras]]i ümbruses ja [[Aisne'i]] ääres, aga need nurjusid täiesti. Prantsuse vägede ülemjuhatajaks määrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja [[Cambrai lahing|esmakordsest tankisuurrünnakust]] ([[Cambrai]] linna juures 20. novembril) hoolimata ei suutnud Briti väe rünnakud [[Flandria]]s (juulist novembrini) sakslaste kaitsest läbi murda. [[File:Eastern Front As of 1917.jpg|pisi|Rindejoon 1917. aastal idarindel]] ===Revolutsioon Venemaal ja juunipealetung=== [[File:Kerensky offensive.jpg|pisi|left|Juunipealetung Galiitsias]] [[Venemaa Ajutine Valitsus]] tahtis ka pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i sõda jätkata. [[Aleksandr Kerenski]] algatatud juunipealetung [[Galiitsia]]s lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130&nbsp;km tagasi. 3. septembril ([[ukj]]) vallutasid sakslased Riia. Venemaal [[Oktoobrirevolutsioon]]i järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Pärast seda sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril [[Bresti vaherahu]]. 9. detsembril sõlmis [[Focșani vaherahu]]lepingu Rumeenia. ===Itaalia rinne=== Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas [[Caporetto lahing]]us ([[24. oktoober]]) suure võidu. Itaalia vägi paisati [[Piave]] jõeni, vangi langes üle 250 000 itaallase. Prantsuse vägi, kes ruttas Itaaliale appi päästis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Türgit ja Bulgaariat tabas aga ebaedu. Kreeka astus [[30. juuni]]l sõtta 20 000-mehelise armeega Antandi poolel ja viis oma väed [[Saloniki]] rindele. ===Lähis-Ida rinne=== [[File:Palestine-WW1-2.jpg|pisi|Briti vägede pealetung [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]]]] Märtsis vallutas Briti vägi Türgilt Bagdadi ja detsembris [[Jeruusalemm]]a. Saksa väed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine. == 1918 ja sõja lõpp == [[Pilt:General gouraud french army world war i machinegun marne 1918.JPEG|pisi|Prantsusmaa sõdurid [[Teine Marne'i lahing|Teises Marne'i lahingus]]]] [[Pilt:Armisticetrain (slight crop).jpg|pisi|Vaherahu lepingu sõlmimine [[Compiègne]]'i metsas]] [[1918]]. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, [[Pihkva]] ja osa Valgevenest. [[3. märts]]il allakirjutatud [[Brest-Litovski rahuleping|rahu]] kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. [[7. mai]]l sõlmis Rumeenia Keskriikidega [[Bukaresti rahu (1918)|Bukaresti rahu]]. Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otsustas Saksa väejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. Jätnud itta 40 teisejärgulist diviisi, koondas Saksa väejuhatus läänerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu. Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavjõu reservi ning inglaste ja prantslaste olukord oli samaväärne. Vaid ameeriklased võisid koondada läänerindele veel sadu tuhandeid sõdureid. Seega üritas Saksa väejuhatus võita sõda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased.<ref name="keegan"/> [[21. märts]]ist [[17. juuli]]ni tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes [[gripp|gripi]] tõttu rivist välja ligi pool miljonit kurnatud ja nälgivat meest. Ameeriklased tõid aga suveperioodil Prantsusmaale 250 000 meest kuus ning neil oli juulis lahingupiirkonnas või tagalas 25 täiskomplekteeritud diviisi. Veel 55 diviisi olid formeerimisel kodumaal.<ref name="keegan"/> 15. juulil alanud [[II Marne'i lahing]]us läks algatus lõplikult Antandile (liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Alustanud [[8. august]]il Montdidieri-Amiens'i lõigus vastupealetungi, purustas Briti vägi juba esimese päevaga 16 Saksa jalaväediviisi ([[Amiens'i operatsioon]] 1918). Augusti lõpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood märtsipealetungi alustasid. 15. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria väele tugeva löögi ja 29. septembril Bulgaaria kapituleerus. Türklased said lüüa Süürias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober sõlmis Türgi [[Mudrose vaherahu]]. [[24. oktoober|24. oktoobrist]] [[29. oktoober|29. oktoobrini]] sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari väe taanduma. 24. oktoobril lõi Ungari ja 28. oktoobril [[Tšehhoslovakkia]] Austria-Ungari keisririigist lahku. 3. novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks ([[Novembrirevolutsioon]]). 9. novembril loobus keiser [[Wilhelm II]] troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla [[Compiegne'i vaherahu]]le, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima [[Reini jõgi|Reini]] vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Pariisi rahukonverentsil (1919–1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919 Saksamaale peale [[Versailles' rahu]], mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. == Tulemused == Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased [[Saint-Germain]]is Austriaga rahu, 27. septembril 1919 [[Neuilly rahu]] Bulgaariaga, [[4. juuni]]l 1920 [[Trianoni rahu]] Ungariga, 10. augustil 1920 [[Sevresi rahu]] Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel [[Austria-Ungari]] lagunes, tema alal tekkisid [[Austria]], [[Ungari]] ja [[Tšehhoslovakkia]]. [[Serbia]], senised [[Austria]]-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid [[Poola]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Eesti]] ja [[Soome]]. [[Saksamaa]] kaotas osa territooriumi ([[Alsace-Lorraine]]'i, Poola alasid jm, kokku 73 485&nbsp;km<sup>2</sup>, kus elas 7,3 miljonit inimest)¹, asumaad ja suurriigiseisundi. [[Briti impeerium]] saavutas oma suurima ulatuse. [[Itaalia]]st sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit [[USA]]: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma. 1921. aastal oli nende võlg USA-le 21 miljardit dollarit. Venemaa väljalangemisega [[imperalism|imperialistlike]] riikide seast [[Oktoobrirevolutsioon]]i tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas [[kapitalismi üldkriis]]. Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja [[Argentina]]s tekkis sõja lõpus ning mitmel pool mujal varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, [[Türgi]]s ja [[Bulgaaria]]s. [[Versailles-Washingtoni lepingute süsteem]]iga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 miljonit, Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel ligikaudu 10 miljonit – need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid inimeste immuunsüsteemi nõrgendanud. Ligikaudu 20 miljonist haavatust jäi ligikaudu 3,5 miljonit vigaseks. == Eesti Esimeses maailmasõjas == {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}} Eestlasi osales sõjas ligi sada tuhat. Kuna maailmasõjale järgnenud [[Eesti Vabadussõda]] on olnud kohalikus ajalookäsitluses oluliselt enam tähtsustatud, siis pole Venemaa Keisririigi eest sõdinud eestlaste tegevust väga uuritud.<ref>[http://novaator.err.ee/v/yhiskond/dc57215b-3ae7-4c3e-a526-61da06fc96ea/doktoritoo-avab-uue-vaatenurga-eesti-meeste-kogemusele-esimeses-ilmasojas "Doktoritöö avab uue vaatenurga eesti meeste kogemusele esimeses ilmasõjas"] ERR Novaator, 6. september 2016</ref> Samas lõi just maailmasõja tõttu toimunud Vene impeeriumi lagunemine Eestile võimaluse iseseisvuda. == Vaata ka == *[[Esimese maailmasõja väejuhid]] *[[Ober-Ost]] *[[Pariisi rahukonverents]] *[[Plaan 17]] *[[Eesti Esimeses maailmasõjas]] *[[Ungari Esimeses maailmasõjas]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bade, Klaus J; Brown, Allison (2003). ''Migration in European History''. The making of Europe. Oxford: Blackwell. ISBN 0-631-18939-4. OCLC 52695573. * Djokić, Dejan (2003). ''Yugoslavism : histories of a failed idea, 1918–1992''. London: Hurst. OCLC 51093251. * Evans, David (2004). ''The First World War''. Teach yourself. London: Hodder Arnold. ISBN 0-340-88489-4. OCLC 224332259. * Gerwath, Robert (2016). ''The Vanquished: Why the First World War Failed to End, 1917–1923'' (Kindle ed.). Penguin. ISBN 978-0141976372. * Keegan, John (2002) ''Esimene maailmasõda''. Varrak. ISBN 9985304985. * Keegan, John (1998). ''The First World War''. Hutchinson. ISBN 0-09-180178-8. * Martel, Gordon (2003). ''The Origins of the First World War''. Pearson Longman, Harlow. ISBN 9780582438040. * Must, Aadu (2016). ''Muutugu ja kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõda''. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. ISBN 9789949770694. * Ojalo, Hanno; Õun, Mati (2011). ''Võitlused Läänemerel 1914-1918. Esimene maailmasõda koduvetes''. [[Olion]]. ISBN 9789985666616. * Tannberg, Tõnu (2014). ''Esimene maailmasõda ja Eesti''. 22. raamat sarjast "Eesti Ajalooarhiivi toimetised". Rahvusarhiiv. ISBN 978-9985-858-90-5. * Takkin, Arnold (1961). ''Eesti Esimese maailmasõja aastail''. [[Eesti Riiklik Kirjastus]] * Taylor, Alan John Percivale (1998). ''The First World War and its aftermath, 1914–1919''. Century of Conflict, 1848–1948. London: Folio Society. OCLC 49988231. * Tucker, Spencer C; Roberts, Priscilla Mary (2005). ''Encyclopedia of World War I''. Santa Barbara: ABC-Clio. ISBN 1-85109-420-2. * Willmott, H.P. (2003). ''World War I''. New York: Dorling Kindersley. ISBN 0-7894-9627-5. OCLC 52541937. == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.britannica.com/event/World-War-I Esimene maailmasõda]. [[Encyclopædia Britannica]] (inglise keeles) * [http://www.1914-1918-online.net/ International Encyclopedia of the First World War] (inglise keeles) * [http://www.britishpathe.com/workspaces/page/ww1-the-definitive-collection Suurbritannia British Pathé filmiarhiivi kaadrid I maailmasõjast] (inglise keeles) * [https://blog.ra.ee/tag/esimene-maailmasoda/ Esimene maailmasõda] kajastatuna [[Rahvusarhiivi]] ajaveebis * [https://www.youtube.com/user/TheGreatWar Esimese maailmasõja kronoloogia] YouTube kanalil [[TheGreatWar]] (inglise keeles) * [[Peeter Helme]] (august 2014; nr 132). "[https://www.diplomaatia.ee/artikkel/esimene-maailmasoda-kuidas-euroopa-end-teostas/ Esimene maailmasõda – kuidas Euroopa end teostas]". [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] * [[Liisi Esse]] (20. jaanuar 2017). "[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/esimese-maailmasoja-mitmetahuline-moju-eesti-kultuurile/ Esimese maailmasõja mitmetahuline mõju eesti kultuurile]". [[Sirp]] [[Kategooria:Esimene maailmasõda| ]] mwtyavai5fv3to84pvfwkvhgoxuk848 Metallid 0 7983 6179152 6178268 2022-08-17T10:56:09Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}{{keeletoimeta}} '''Metallid''' on [[keemiline element|keemilised elemendid]], millel on vabu [[Elektron|elektrone]] ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud [[metalliline võre|metallivõre]], mis annab neile omase [[metalliline läige|metalse läike]] ning hea [[elektrijuhtivus|elektri-]] ja [[soojusjuhtivus]]e. Metallid on enamasti ka hästi [[sepistamine|sepistatavad]]. Metallid on nt [[kuld]], [[raud]], [[alumiinium]] jne. [[Poolmetallid]]e ja [[mittemetallid]]e kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad [[ionisatsioon]]i ja [[keemiline side|keemilise sidemega]] seotud omaduste poolest. Metallide rühm on keemiliste elementide suurim rühm. [[Perioodilisussüsteem]]is eristab metalle ja mittemetallide [[diagonaal]], mis kulgeb [[boor]]ist (B) [[poloonium]]ini (Po). Diagonaali peale jäävad elemendid on [[poolmetallid]] ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Üsna vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Kasutuses olevaist metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid [[hõbe]] ja [[vask]], küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. Suurema [[Elektritakistus|elektritakistusega]] metallid soojenevad [[Elektrivool|elektrivoolu]] toimel. Üks tuntumaid kõrge elektritakistusega [[Sulam|sulameid]] on [[nikroom]] ([[Nikkel|nikli]] ja [[Kroom|kroomi]] sulam). == Metalliline side == {{vaata|Metalliline side}} Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. == Metallide pingerida == Metallide pingerida on metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides. == Metallilised omadused == Keemilise elemendi võime loovutada oma väliskihi elektrone, st käituda [[redutseerija]]na. == Tüüpiline ehitus == Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvõres ehk [[metallivõre]]s paiknevad [[aatom]]id üksteisele võimalikult lähedal, nii et nende väliskihi [[Elektronorbitaal|elektronorbitaalid]] osaliselt kattuvad. Metalli aatomites on väliskihi elektronid suhteliselt nõrgalt seotud. Seetõttu saavad elektronid kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teise aatomi orbitaalile (st ühe aatomi juurest teise aatomi juurde) ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid muutuvad seega kõigile aatomitele ühiseks, sidudes omavahel kõiki aatomeid metallikristallis. Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliseks sidemeks. == Füüsikalised omadused == Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui [[lihtaine]]tel on teatud iseloomulikud [[füüsikalised omadused]]: nad on tavaliselt läikivad, suure [[tihedus]]ega, [[venitatavus|venitatavad]] ja [[sepistatavus|sepistatavad]], tavaliselt kõrge [[sulamistemperatuur]]iga, tavaliselt [[kõvadus|kõvad]], juhivad hästi [[elektrijuhtivus|elektrit]] ja [[soojusjuhtivus|soojust]]. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalli[[aatom]]i [[väliskiht|väliskihi]] [[elektron]]id ([[valentselektron]]id) ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. == Keemilised omadused == Enamik metalle on [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivsed]]. Eriti [[leelismetallid]] ja [[leelismuldmetallid]], mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma. Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi [[erand]]iks [[väärismetallid]]. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjub lahjendatud hapetest [[vesinik]]ku välja. == Metallid looduses == Väheseid metalle (eelkõige väärismetalle) leidub looduses ehedana, st lihtainena. Enamik esineb looduses ühenditena (mineraalidena) mitmesugustes maakides. Maagid koosnevad enamasti mitmest ainest, sisaldades peale vajaliku metalliühendi ka teisi kõrvalaineid. Metallilise elemendi esinemine looduses sõltub tema omadustest. Pikaajalistes looduslikes protsessides on elemendid moodustanud väga püsivaid ühendeid. Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses peamiselt mitmesuguste [[soolad]]ena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena, leelismuldmetallid ja magneesium aga karbonaatide või sulfaatidena, sest need on vähem lahustuvad kui kloriidid. Vähem aktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Looduses kõige levinumad metallilised elemendid, alumiinium ja raud, moodustavad oksiidseid mineraale. Rauda leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud(II)oksiidi- ja raud(III)-segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiididena, näiteks PbS (pliiläik) ja ZnS (tsinkläik) ===Metallide tähtsamaid mineraale=== *[[Oksiidid]]: Al₂O₃ ([[korund]]), Fe₂O₃ ([[hematiit]]), MnO₂ (pürolusiit), SnO₂ ([[kassiteriit]]) *[[Sulfiidid]]: PbS ([[galeniit]]), ZnS, ‎Cu₂S (kalkosiin), HgS ([[kinaver]]) *[[Kloriidid]]: NaCl ([[haliit]]), KCl ([[sülviin]]) *[[Karbonaadid]], [[sulfaadid]]: MgCO₃ (magnesiit), CaCO₃ ([[kaltsiit]]), CaSO₄ ([[anhüdriit]]), BaSO₄ ([[barüüt]]) {{Vikitsitaadid|Metall}} {{Vikiõpikutes}} {{keemElemMetallid}} [[Kategooria:Metallid| ]] o2bkl2pg4i83580sc8l1m2h5uyuzzw3 6179158 6179152 2022-08-17T11:01:27Z Heakeel 122460 /* Füüsikalised omadused */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}{{keeletoimeta}} '''Metallid''' on [[keemiline element|keemilised elemendid]], millel on vabu [[Elektron|elektrone]] ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud [[metalliline võre|metallivõre]], mis annab neile omase [[metalliline läige|metalse läike]] ning hea [[elektrijuhtivus|elektri-]] ja [[soojusjuhtivus]]e. Metallid on enamasti ka hästi [[sepistamine|sepistatavad]]. Metallid on nt [[kuld]], [[raud]], [[alumiinium]] jne. [[Poolmetallid]]e ja [[mittemetallid]]e kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad [[ionisatsioon]]i ja [[keemiline side|keemilise sidemega]] seotud omaduste poolest. Metallide rühm on keemiliste elementide suurim rühm. [[Perioodilisussüsteem]]is eristab metalle ja mittemetallide [[diagonaal]], mis kulgeb [[boor]]ist (B) [[poloonium]]ini (Po). Diagonaali peale jäävad elemendid on [[poolmetallid]] ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Üsna vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Kasutuses olevaist metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid [[hõbe]] ja [[vask]], küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. Suurema [[Elektritakistus|elektritakistusega]] metallid soojenevad [[Elektrivool|elektrivoolu]] toimel. Üks tuntumaid kõrge elektritakistusega [[Sulam|sulameid]] on [[nikroom]] ([[Nikkel|nikli]] ja [[Kroom|kroomi]] sulam). == Metalliline side == {{vaata|Metalliline side}} Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. == Metallide pingerida == Metallide pingerida on metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides. == Metallilised omadused == Keemilise elemendi võime loovutada oma väliskihi elektrone, st käituda [[redutseerija]]na. == Tüüpiline ehitus == Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvõres ehk [[metallivõre]]s paiknevad [[aatom]]id üksteisele võimalikult lähedal, nii et nende väliskihi [[Elektronorbitaal|elektronorbitaalid]] osaliselt kattuvad. Metalli aatomites on väliskihi elektronid suhteliselt nõrgalt seotud. Seetõttu saavad elektronid kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teise aatomi orbitaalile (st ühe aatomi juurest teise aatomi juurde) ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid muutuvad seega kõigile aatomitele ühiseks, sidudes omavahel kõiki aatomeid metallikristallis. Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliseks sidemeks. == Füüsikalised omadused == Enamik metallide füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui [[lihtaine]]tel on teatud [[füüsikalised omadused]]. Nad on tavaliselt läikivad, suure [[tihedus]]ega, [[venitatavus|venitatavad]], [[sepistatavus|sepistatavad]], kõrge [[sulamistemperatuur]]iga ja [[kõvadus|kõvad]] ning juhivad hästi [[elektrijuhtivus|elektrit]] ja [[soojusjuhtivus|soojust]]. Need omadused tulenevad eelkõige sellest, et metalli[[aatom]]i [[väliskiht|väliskihi]] [[elektron]]id ([[valentselektron]]id) ei ole aatomiga tugevalt seotud. See on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. == Keemilised omadused == Enamik metalle on [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivsed]]. Eriti [[leelismetallid]] ja [[leelismuldmetallid]], mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma. Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi [[erand]]iks [[väärismetallid]]. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjub lahjendatud hapetest [[vesinik]]ku välja. == Metallid looduses == Väheseid metalle (eelkõige väärismetalle) leidub looduses ehedana, st lihtainena. Enamik esineb looduses ühenditena (mineraalidena) mitmesugustes maakides. Maagid koosnevad enamasti mitmest ainest, sisaldades peale vajaliku metalliühendi ka teisi kõrvalaineid. Metallilise elemendi esinemine looduses sõltub tema omadustest. Pikaajalistes looduslikes protsessides on elemendid moodustanud väga püsivaid ühendeid. Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses peamiselt mitmesuguste [[soolad]]ena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena, leelismuldmetallid ja magneesium aga karbonaatide või sulfaatidena, sest need on vähem lahustuvad kui kloriidid. Vähem aktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Looduses kõige levinumad metallilised elemendid, alumiinium ja raud, moodustavad oksiidseid mineraale. Rauda leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud(II)oksiidi- ja raud(III)-segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiididena, näiteks PbS (pliiläik) ja ZnS (tsinkläik) ===Metallide tähtsamaid mineraale=== *[[Oksiidid]]: Al₂O₃ ([[korund]]), Fe₂O₃ ([[hematiit]]), MnO₂ (pürolusiit), SnO₂ ([[kassiteriit]]) *[[Sulfiidid]]: PbS ([[galeniit]]), ZnS, ‎Cu₂S (kalkosiin), HgS ([[kinaver]]) *[[Kloriidid]]: NaCl ([[haliit]]), KCl ([[sülviin]]) *[[Karbonaadid]], [[sulfaadid]]: MgCO₃ (magnesiit), CaCO₃ ([[kaltsiit]]), CaSO₄ ([[anhüdriit]]), BaSO₄ ([[barüüt]]) {{Vikitsitaadid|Metall}} {{Vikiõpikutes}} {{keemElemMetallid}} [[Kategooria:Metallid| ]] hiol2in8rna3sesuqov7mpcicm9qw2b 6179159 6179158 2022-08-17T11:03:54Z Heakeel 122460 /* Keemilised omadused */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}{{keeletoimeta}} '''Metallid''' on [[keemiline element|keemilised elemendid]], millel on vabu [[Elektron|elektrone]] ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud [[metalliline võre|metallivõre]], mis annab neile omase [[metalliline läige|metalse läike]] ning hea [[elektrijuhtivus|elektri-]] ja [[soojusjuhtivus]]e. Metallid on enamasti ka hästi [[sepistamine|sepistatavad]]. Metallid on nt [[kuld]], [[raud]], [[alumiinium]] jne. [[Poolmetallid]]e ja [[mittemetallid]]e kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad [[ionisatsioon]]i ja [[keemiline side|keemilise sidemega]] seotud omaduste poolest. Metallide rühm on keemiliste elementide suurim rühm. [[Perioodilisussüsteem]]is eristab metalle ja mittemetallide [[diagonaal]], mis kulgeb [[boor]]ist (B) [[poloonium]]ini (Po). Diagonaali peale jäävad elemendid on [[poolmetallid]] ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Üsna vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Kasutuses olevaist metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid [[hõbe]] ja [[vask]], küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. Suurema [[Elektritakistus|elektritakistusega]] metallid soojenevad [[Elektrivool|elektrivoolu]] toimel. Üks tuntumaid kõrge elektritakistusega [[Sulam|sulameid]] on [[nikroom]] ([[Nikkel|nikli]] ja [[Kroom|kroomi]] sulam). == Metalliline side == {{vaata|Metalliline side}} Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. == Metallide pingerida == Metallide pingerida on metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides. == Metallilised omadused == Keemilise elemendi võime loovutada oma väliskihi elektrone, st käituda [[redutseerija]]na. == Tüüpiline ehitus == Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvõres ehk [[metallivõre]]s paiknevad [[aatom]]id üksteisele võimalikult lähedal, nii et nende väliskihi [[Elektronorbitaal|elektronorbitaalid]] osaliselt kattuvad. Metalli aatomites on väliskihi elektronid suhteliselt nõrgalt seotud. Seetõttu saavad elektronid kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teise aatomi orbitaalile (st ühe aatomi juurest teise aatomi juurde) ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid muutuvad seega kõigile aatomitele ühiseks, sidudes omavahel kõiki aatomeid metallikristallis. Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliseks sidemeks. == Füüsikalised omadused == Enamik metallide füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui [[lihtaine]]tel on teatud [[füüsikalised omadused]]. Nad on tavaliselt läikivad, suure [[tihedus]]ega, [[venitatavus|venitatavad]], [[sepistatavus|sepistatavad]], kõrge [[sulamistemperatuur]]iga ja [[kõvadus|kõvad]] ning juhivad hästi [[elektrijuhtivus|elektrit]] ja [[soojusjuhtivus|soojust]]. Need omadused tulenevad eelkõige sellest, et metalli[[aatom]]i [[väliskiht|väliskihi]] [[elektron]]id ([[valentselektron]]id) ei ole aatomiga tugevalt seotud. See on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. == Keemilised omadused == Enamik metalle on [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivsed]]. Eriti atiivsed on [[leelismetallid]] ja [[leelismuldmetallid]], mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma. Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi [[erand]] [[väärismetallid]]. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida. Enamik metalle tõrjub lahjendatud hapetest [[vesinik]]ku välja. == Metallid looduses == Väheseid metalle (eelkõige väärismetalle) leidub looduses ehedana, st lihtainena. Enamik esineb looduses ühenditena (mineraalidena) mitmesugustes maakides. Maagid koosnevad enamasti mitmest ainest, sisaldades peale vajaliku metalliühendi ka teisi kõrvalaineid. Metallilise elemendi esinemine looduses sõltub tema omadustest. Pikaajalistes looduslikes protsessides on elemendid moodustanud väga püsivaid ühendeid. Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses peamiselt mitmesuguste [[soolad]]ena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena, leelismuldmetallid ja magneesium aga karbonaatide või sulfaatidena, sest need on vähem lahustuvad kui kloriidid. Vähem aktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Looduses kõige levinumad metallilised elemendid, alumiinium ja raud, moodustavad oksiidseid mineraale. Rauda leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud(II)oksiidi- ja raud(III)-segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiididena, näiteks PbS (pliiläik) ja ZnS (tsinkläik) ===Metallide tähtsamaid mineraale=== *[[Oksiidid]]: Al₂O₃ ([[korund]]), Fe₂O₃ ([[hematiit]]), MnO₂ (pürolusiit), SnO₂ ([[kassiteriit]]) *[[Sulfiidid]]: PbS ([[galeniit]]), ZnS, ‎Cu₂S (kalkosiin), HgS ([[kinaver]]) *[[Kloriidid]]: NaCl ([[haliit]]), KCl ([[sülviin]]) *[[Karbonaadid]], [[sulfaadid]]: MgCO₃ (magnesiit), CaCO₃ ([[kaltsiit]]), CaSO₄ ([[anhüdriit]]), BaSO₄ ([[barüüt]]) {{Vikitsitaadid|Metall}} {{Vikiõpikutes}} {{keemElemMetallid}} [[Kategooria:Metallid| ]] kygzzbjjin6gxr1ma3u2mnj44qnulz0 6179164 6179159 2022-08-17T11:06:35Z Heakeel 122460 /* Keemilised omadused */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}{{keeletoimeta}} '''Metallid''' on [[keemiline element|keemilised elemendid]], millel on vabu [[Elektron|elektrone]] ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud [[metalliline võre|metallivõre]], mis annab neile omase [[metalliline läige|metalse läike]] ning hea [[elektrijuhtivus|elektri-]] ja [[soojusjuhtivus]]e. Metallid on enamasti ka hästi [[sepistamine|sepistatavad]]. Metallid on nt [[kuld]], [[raud]], [[alumiinium]] jne. [[Poolmetallid]]e ja [[mittemetallid]]e kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad [[ionisatsioon]]i ja [[keemiline side|keemilise sidemega]] seotud omaduste poolest. Metallide rühm on keemiliste elementide suurim rühm. [[Perioodilisussüsteem]]is eristab metalle ja mittemetallide [[diagonaal]], mis kulgeb [[boor]]ist (B) [[poloonium]]ini (Po). Diagonaali peale jäävad elemendid on [[poolmetallid]] ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Üsna vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Kasutuses olevaist metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid [[hõbe]] ja [[vask]], küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. Suurema [[Elektritakistus|elektritakistusega]] metallid soojenevad [[Elektrivool|elektrivoolu]] toimel. Üks tuntumaid kõrge elektritakistusega [[Sulam|sulameid]] on [[nikroom]] ([[Nikkel|nikli]] ja [[Kroom|kroomi]] sulam). == Metalliline side == {{vaata|Metalliline side}} Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. == Metallide pingerida == Metallide pingerida on metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides. == Metallilised omadused == Keemilise elemendi võime loovutada oma väliskihi elektrone, st käituda [[redutseerija]]na. == Tüüpiline ehitus == Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvõres ehk [[metallivõre]]s paiknevad [[aatom]]id üksteisele võimalikult lähedal, nii et nende väliskihi [[Elektronorbitaal|elektronorbitaalid]] osaliselt kattuvad. Metalli aatomites on väliskihi elektronid suhteliselt nõrgalt seotud. Seetõttu saavad elektronid kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teise aatomi orbitaalile (st ühe aatomi juurest teise aatomi juurde) ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid muutuvad seega kõigile aatomitele ühiseks, sidudes omavahel kõiki aatomeid metallikristallis. Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliseks sidemeks. == Füüsikalised omadused == Enamik metallide füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui [[lihtaine]]tel on teatud [[füüsikalised omadused]]. Nad on tavaliselt läikivad, suure [[tihedus]]ega, [[venitatavus|venitatavad]], [[sepistatavus|sepistatavad]], kõrge [[sulamistemperatuur]]iga ja [[kõvadus|kõvad]] ning juhivad hästi [[elektrijuhtivus|elektrit]] ja [[soojusjuhtivus|soojust]]. Need omadused tulenevad eelkõige sellest, et metalli[[aatom]]i [[väliskiht|väliskihi]] [[elektron]]id ([[valentselektron]]id) ei ole aatomiga tugevalt seotud. See on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. == Keemilised omadused == Enamik metalle on [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivsed]]. Eriti aktiivsed on [[leelismetallid]] ja [[leelismuldmetallid]], mis kuuluvad [[Keemiliste elementide perioodilisussüsteem|perioodilisussüsteemi]] kahte vasakpoolsesse rühma. Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi [[erand]] [[väärismetallid]]. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida. Enamik metalle tõrjub lahjendatud hapetest [[vesinik]]ku välja. == Metallid looduses == Väheseid metalle (eelkõige väärismetalle) leidub looduses ehedana, st lihtainena. Enamik esineb looduses ühenditena (mineraalidena) mitmesugustes maakides. Maagid koosnevad enamasti mitmest ainest, sisaldades peale vajaliku metalliühendi ka teisi kõrvalaineid. Metallilise elemendi esinemine looduses sõltub tema omadustest. Pikaajalistes looduslikes protsessides on elemendid moodustanud väga püsivaid ühendeid. Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses peamiselt mitmesuguste [[soolad]]ena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena, leelismuldmetallid ja magneesium aga karbonaatide või sulfaatidena, sest need on vähem lahustuvad kui kloriidid. Vähem aktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Looduses kõige levinumad metallilised elemendid, alumiinium ja raud, moodustavad oksiidseid mineraale. Rauda leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud(II)oksiidi- ja raud(III)-segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiididena, näiteks PbS (pliiläik) ja ZnS (tsinkläik) ===Metallide tähtsamaid mineraale=== *[[Oksiidid]]: Al₂O₃ ([[korund]]), Fe₂O₃ ([[hematiit]]), MnO₂ (pürolusiit), SnO₂ ([[kassiteriit]]) *[[Sulfiidid]]: PbS ([[galeniit]]), ZnS, ‎Cu₂S (kalkosiin), HgS ([[kinaver]]) *[[Kloriidid]]: NaCl ([[haliit]]), KCl ([[sülviin]]) *[[Karbonaadid]], [[sulfaadid]]: MgCO₃ (magnesiit), CaCO₃ ([[kaltsiit]]), CaSO₄ ([[anhüdriit]]), BaSO₄ ([[barüüt]]) {{Vikitsitaadid|Metall}} {{Vikiõpikutes}} {{keemElemMetallid}} [[Kategooria:Metallid| ]] nk5z6v85zp3yoydcf7q4wzyqpl2su9y Jalgpallurite loend 0 9804 6179160 6177989 2022-08-17T11:04:18Z Velirand 67997 /* G */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. {{tähed}} ==A== [[Hans Aabech]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Kim Aabech]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Carlos Aalbers]] - [[Mika Aaltonen]] - [[Gert Aandewiel]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Kees Aarts]] - [[Ignazio Abate]] - [[Besart Abdurahimi]] - [[Éric Abidal]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Luis Abram]] - [[Aleksandrs Abramenko]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Alberto Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Ché Adams]] - [[Tyler Adams]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Dominic Adiyiah]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Kassim Aidara]] - [[Ola Aina]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[David Alaba]] - [[Richard Aland]] - [[Oswaldo Alanís]] - [[Jordi Alba]] - [[Flórián Albert]] - [[Raúl Albiol]] - [[Omar Alderete]] – [[Toby Alderweireld]] - [[Uota Ale]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]] - [[Pavel Aleksejev]] - [[Rejal Alijev]] - [[Rene Aljas]] - [[Teet Allas]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Martin Allik]] - [[Rauno Alliku]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] - [[Manuel Almunia]] - [[Viktor Alonen]] - [[Marcos Alonso]] - [[Xabier Alonso]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Sammy Ameobi]] - [[Shola Ameobi]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Carlo Ancelotti]] - [[Joachim Andersen]] - [[Chris Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[Kirill Andrejev]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Tambet Anso]] - [[Ilja Antonov]] - [[Houssem Aouar]] - [[Alberto Aquilani]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Eduardo Aranda]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Néstor Araujo]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Anton Aristov]] - [[Franco Armani]] - [[Ionel Armean]] - [[Pablo Armero]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Alan Arruda]] - [[Axel Rodrigues de Arruda]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Artjom Artjunin]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Taavi Azarov]] - [[Márcio Azevedo]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Christian Atsu]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Charlie Austin]] - [[Alen Avdić]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[André Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Luke Ayling]] ==B== [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Ryan Babel]] - [[Boban Babunski]] - [[Irfan Bachdim]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Daniel Bachmann]] - [[Hans Backe]] - [[Pavel Badea]] - [[Holger Badstuber]] - [[Roberto Baggio]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Michael Ballack]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Abudramae Bamba]] - [[Sol Bamba]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nikita Baranov]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Keidi Bare]] - [[Franco Baresi]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Bismarck Barreto Faria]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Gareth Barry]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Kyle Bartley]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Marco van Basten]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Gabriel Batistuta]] – [[Michy Batshuayi]] - [[Frank Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Zakaria Beglarišvili]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Younès Belhanda]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jude Bellingham]] - [[Andrea Belotti]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Hatem Ben Arfa]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Medhi Benatia]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[Darío Benedetto]] - [[László Bénes]] - [[Rafael Benítez]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Christian Benteke]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Giuseppe Bergomi]] - [[Besart Berisha]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Ryan Bertrand]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Claudio Biaggio]] - [[Marco Bianchi]] - [[Giulian Biancone]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Lucas Biglia]] - [[Slaven Bilić]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[David Bisconti]] – [[Birkir Bjarnason]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Miha Blažič]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Daley Blind]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Eduard Blossfeldt]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Bobô]] - [[Frank de Boer]] - [[Niels Bohr]] - [[Dmitri Boiko]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Dante Bonfim Costa Santos]] - [[Zbigniew Boniek]] - [[Giampiero Boniperti]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Humberlito Borges]] - [[Dmitrijs Borisovs]] - [[Andrei Borissov]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Marco Borriello]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Jay Bothroyd]] - [[Alberto Botía]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Lucas Boyé]] - [[Michael Bradley]] – [[Robbie Brady]] - [[Sergei Bragin]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Julian Brandt]] - [[Elton Brauer]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Paul Breitner]] - [[Filipp Breitveit]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Algimantas Briaunis]] - [[Miguel Britos]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Carl Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Karlo Bručić]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Guido Buchwald]] - [[Ante Budimir]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Nino Bule]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Dan Burn]] - [[Igor Burzanović]] - [[Sergio Busquets]] - [[Hans-Jörg Butt]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Daniel Van Buyten]] - [[‎Alo Bärengrub]] ==C== [[Roberto Cabañas]] - [[Willy Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Rafael Cabral]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[José María Callejón]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Mauro Camoranesi]] - [[Sol Campbell]] - [[Emre Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Éric Cantona]] - [[Todd Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[Joan Capdevila]] - [[Fabio Capello]] - [[John Carew]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Jamie Carragher]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Santi Cazorla]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Alvin Ceccoli]] - [[Yankuba Ceesay]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Nacer Chadli]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Yimmi Chará]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Bobby Charlton]] - [[Edvaldo Oliveira Chaves]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Ben Chilwell]] - [[Aliou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Steve Clarke]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Conor Coady]] - [[Phillip Cocu]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Fabricio Coloccini]] – [[Kingsley Coman]] – [[Sérgio Conceição]] - [[Kévin Constant]] - [[Antonio Conte]] - [[Diego Contento]] - [[Jonathan Copete]] - [[Ante Ćorić]] - [[Jack Cork]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Jesús Manuel Corona]] - [[Joaquín Correa]] - [[Christian Corrêa Dionisio]] - [[Bruno Cortez]] - [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] - [[Manuel Rui Costa]] – [[Benoît Costil]] - [[Rodolfo Cota]] – [[Vladimír Coufal]] – [[Lassana Coulibaly]] - [[Thibaut Courtois]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Alessio Cragno]] - [[Hernán Crespo]] - [[Peter Crouch]] - [[Johan Cruijff]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Eray Cömert]] ==D== [[Lauri Dalla Valle]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Patson Daka]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Diogo Dalot]] - [[Leandro Damião]] - [[Claude Dambury]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Sergi Darder]] - [[David Luiz]] - [[Edgar Davids]] - [[Curtis Davies]] - [[Steven Davis]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Michael Dawson]] - [[Kevin De Bruyne]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Ciprian Deac]] - [[Deco]] (Anderson Luis De Souza) - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Thomas Delaney]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Andy Delort]] - [[Casiano Delvalle]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Merih Demiral]] - [[Volkan Demirel]] - [[Jason Denayer]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Marcel Desailly]] - [[Didier Deschamps]] - [[Ranko Despotović]] - [[Sergiño Dest]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Ángel Di María]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Paulo Díaz]] - [[Dida]] – [[Lucas Digne]] - [[Kevin Diks]] – [[Stole Dimitrievski]] – [[Arley Dinas]] - [[Mame Biram Diouf]] - [[Mix Diskerud]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Johan Djourou]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Landon Donovan]] - [[Allan Dorbek]] - [[Graham Dorrans]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Julian Draxler]] - [[Royston Drenthe]] - [[Anto Drobnjak]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Edin Džeko]] - [[Georgi Džikija]] - [[Du Wei]] - [[Léo Dubois]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Marvin Ducksch]] – [[Ondrej Duda]] - [[Igor Dudarev]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Mitchell Duke]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Richard Dunne]] - [[‎Alo Dupikov]] - [[Paulo Dybala]] ==E== [[Emmanuel Eboué]] - [[Richard Eckersley]] - [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Eugen Einman]] - [[Albin Ekdal]] - [[Emmanuel Mbia Ekobena]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Trevor Elhi|Trevor Elhi]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Lauri Ellram]] - [[Marko Elsner]] - [[Nico Elvedi]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Irié Bi Séhi Elysée]] - [[Breel Embolo]] - [[Mahir Emreli]] - [[Orlando Engelaar]] - [[Stanislav Engovatov]] - [[Robert Enke]] - [[Tomislav Erceg]] - [[Christian Eriksen]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Fabian Ernst]] - [[Sergio Escudero]] - [[Triinu Esken]] - [[Michael Essien]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Tengiz Eteria]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Eusébio]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Jonny Evans]] - [[Patrice Évra]] ==F== [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Giacinto Facchetti]] - [[Collins Fai]] - [[Radamel Falcao]] - [[Jefferson Farfán]] - [[Ansu Fati]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Miklós Fehér]] - [[Nabil Fekir]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Luís Figo]] - [[Roberto Firmino]] - [[Junior Firpo]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Vladislav Fjodorov]] - [[Mathieu Flamini]] - [[Darren Fletcher]] - [[Edison Flores]] - [[Wesley Fofana]] - [[Daniil Fomin]] - [[Francisco Fonseca]] - [[Just Fontaine]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Emil Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Ben Foster]] - [[Robbie Fowler]] - [[França]] - [[Enzo Francescoli]] - [[Ryan Fraser]] - [[Fred]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Remo Freuler]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Andre Frolov]] - [[Ray Fränkel]] - [[Christian Fuchs]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Darnell Furlong]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Takis Fyssas]] ==G== [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Fernando Gago]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Jesús Gallardo]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Raúl García]] - [[Garrincha]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Mario Gavranović]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Dwight Gayle]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Vladimir Gerassimov]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Gervinho]] - [[Rudy Gestede]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Ben Gibson]] - [[Ryan Giggs]] – [[André-Pierre Gignac]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Hans Gillhaus]] - [[Matthias Ginter]] – [[Olivier Giroud]] - [[Shay Given]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Stanislav Goldberg]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Heurelho Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Mario Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Robin Gosens]] - [[Dan Gosling]] - [[Lewis Grabban]] - [[Jevgeni Grafski]] - [[Esteban Granero]] - [[Jack Grealish]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Clément Grenier]] – [[Antoine Griezmann]] - [[Joel Griffiths]] - [[Erik Grigorjev]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Pascal Groß]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Josep Guardiola]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Pape Gueye]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Mihkel Gull]] - [[Ruud Gullit]] - [[Aleksandr Gultjajev]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Vitali Gussev]] - [[Nahuel Guzmán]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] ==H== [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Gheorghe Hagi]] - [[Ianis Hagi]] - [[Amadou Haidara]] - [[Juha Hakola]] - [[Ben Halloran]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Mia Hamm]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Samir Handanović]] - [[Henri Hang]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Martin Harnik]] - [[Joe Hart]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Jimmy Floyd Hasselbaink]] - [[Eden Hazard]] - [[Thorgan Hazard]] - [[Hans Hateboer]] - [[Ando Hausenberg]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Marek Heinz]] - [[Gabriel Heinze]] - [[John Heitinga]] - [[Filip Helander]] - [[Tomer Hemed]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jürgen Henn]] - [[Rico Henry]] - [[Thierry Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Héctor Herrera]] - [[Emile Heskey]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Guus Hiddink]] - [[Josef Rudolf Hiden]] - [[Fernando Hierro]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Marwin Hitz]] - [[Aliaksandr Hleb]] - [[Adam Hložek]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Rob Holding]] - [[José Holebas]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Markus Holst]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Ricardo Horta]] - [[Gérard Houllier]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Mats Hummels]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] ==I== [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Borja Iglesias]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Baže Ilijoski]] - [[Andre Ilves]] - [[Indrek Ilves]] - [[Ciro Immobile]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Jackson Irvine]] - [[Alexander Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Juan Iturbe]] - [[Georgi Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Odd Iversen]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Alex Iwobi]] ==J== [[Aleksei Jablotškin]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Christophe Jallet]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Jakub Jankto]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Lev Jašin]] - [[Mile Jedinak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Aleksandr Jelisejenok]] - [[Mathias Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] - [[Ignat Jepifanov]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jorge Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Ott Joala]] - [[Adam Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Sam Johnstone]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Phil Jones]] - [[Luuk de Jong]] – [[Nigel de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Joan Jordán]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Diogo Jota]] - [[Luka Jović]] - [[Jakub Jugas]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Erkki Junolainen]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]] - [[Deniss Jõgiste]] - [[Endrik Jäger]] - [[Stefan Järv]] - [[Andre Järva]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Oliver Jürgens]] - [[Markus Jürgenson]] ==K== [[Martin Kaalma]] - [[Kaarel Kaarlimäe]] - [[Harald Kaarman]] - [[Rene Kaas]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Elbasan Kabashi]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tino Kadewere]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Oliver Kahn]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Kaká]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Rauno Kald]] - [[Janek Kalda]] - [[Kaspar Kaldoja]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Julius Kaljo]] - [[Elmar Kaljot]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Michael Kaltenhauser]] - [[Salomon Kalou]] - [[François Kamano]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Harry Kane]] – [[N'Golo Kanté]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Amir Karić]] - [[Ramiz Karitšev]] - [[Artur Karjagin]] - [[Friedrich Karm]] - [[Valeri Karpin]] - [[Aleksandr Karpõtšev]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Martin Kase]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Sergei Kazakov]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Tõnis Kaukvere]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Kevin Keegan]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Naby Keïta]] - [[Seydou Keita]] - [[Jaan Kekišev]] - [[Mario Kempes]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Andy Keogh]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Vladimir Kessarev]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Kaarel Kiidron]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Volodõmõr Kilikevitš]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Tarmo Kink]] - [[Helmuth Kippar]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Urmas Kirs]] - [[Robert Kirss]] - [[Filip Kiss]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Sami-Sander Kivi]] - [[Davy Klaassen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[László Kleinheisler]] - [[Bert Klemmer]] - [[Mateusz Klich]] - [[Jan Kliment]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Miroslav Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Vladimir Klotškov]] - [[Märt Kluge]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Sergei Kobjakov]] - [[Robin Koch]] - [[Ronald Koeman]] - [[Nikita Koger]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Aleksandar Kolarov]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Jan Koller]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Vincent Kompany]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Terence Kongolo]] - [[Otto Konrad]] - [[Emmelie Konradsson]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Andres Koogas]] - [[Raymond Kopa]] - [[Kaido Koppel]] - [[Sergei Korsunov]] - [[Igor Koroljov]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Tristan Koskor]] - [[Kopel Koslovski]] - [[Filip Kostić]] - [[Artur Kotenko]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[Emil Krafth]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Tristan Krass]] - [[Dario Krešić]] - [[Rene Krhin]] - [[Eron Krillo]] - [[Roy Krishna]] - [[Marko Kristal]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Bojan Krkić]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[‎Dmitri Kruglov]] - [[Tim Krul]] - [[Robbie Kruse]] - [[Toomas Krõm]] - [[Maksim Krõtšanov]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Juraj Kucka]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Andre Kukk]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Aleksandr Kulikov]] - [[Aleksandr Kulinitš]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Ats Kutter]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Timo Kuus]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Ervin Kõll]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Risto Kägo]] - [[Kristen Kähr]] - [[Mattias Käit]] - [[Kim Källström]] - [[Siim Kärson]] - [[Greger Könninge]] - [[Karel Kübar]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Karli Kütt]] ==L== [[Reio Laabus]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Mikk Laas]] - [[Arnold Laasner]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Stefan Lainer]] - [[Tauno Laja]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Adam Lallana]] - [[Rickie Lambert]] - [[Daniela Mona Lambin]] - [[Érik Lamela]] - [[Frank Lampard]] - [[Ádám Lang]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Andrei Lapuškin]] - [[Cyle Larin]] - [[Henrik Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Jamaal Lascelles]] - [[August Lass]] - [[Darko Lazović]] - [[Brian Laudrup]] - [[Michael Laudrup]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]] - [[Miguel Layún]] - [[Rafael Leão]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Liivo Leetma]] - [[Jens Lehmann]] - [[Richard Leht]] - [[Jaan Leimann]] - [[Vitali Leitan]] - [[Lucas Leiva]] - [[Marko Lelov]] - [[Mati Lember]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Sergei Leontovitš]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Artem Levizi]] - [[Joleon Lescott]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Frank Liivak]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Nikolai Linberg]] - [[Andreas Linde]] - [[Anders Lindegaard]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Åke Lindman]] - [[Joel Lindpere]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gary Lineker]] - [[Karol Linetty]] - [[Jesse Lingard]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Dominik Livaković]] - [[Adem Ljajić]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Hugo Lloris]] - [[Ivan Lobai]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Timo Lomp]] - [[Pavel Londak]] - [[Katrin Loo]] - [[Ademola Lookman]] - [[Alexandre Lopes]] - [[Diego López]] - [[Pau López]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Imran Louza]] - [[Vágner Love]] - [[Dejan Lovren]] - [[Matthew Lowton]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Lúcio]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Ľubomír Luhový]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Andrus Lukjanov]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Massimo Luongo]] - [[Siim Luts]] - [[Amor Luup]] - [[Silver Lätt]] - [[Joachim Löw]] ==M== [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[James Maddison]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Darius Magdišauskas]] - [[Josh Magennis]] - [[Christian Maggio]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Sepp Maier]] - [[Josh Maja]] - [[Róbert Mak]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Paolo Maldini]] - [[Aljona Malets]] - [[Vladimir Malinin]] - [[Vladimir Malkov]] - [[Hugo Mallo]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Rameš Mamedov]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] – [[Steve Mandanda]] – [[Aïssa Mandi]] - [[Mario Mandžukić]] – [[Eliaquim Mangala]] - [[Orel Mangala]] - [[Maniche]] - [[Vito Mannone]] - [[İlhan Mansız]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Carlos Marchena]] - [[Fernando Marçal]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Moussa Marega]] - [[Pablo Marí]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Tomislav Marić]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Eero Markkanen]] - [[Andri Markovitš]] - [[Kristian Marmor]] - [[Rafael Márquez]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Roger Martí]] – [[Anthony Martial]] - [[Henry Martín]] - [[Gabriel Martinelli]] – [[Emiliano Martínez]] – [[Iñigo Martínez]] – [[Pity Martínez]] – [[Roberto Martínez]] – [[Saul Martínez]] - [[Gerardo Martino]] - [[André Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Josef Masopust]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Nikolai Mašitšev]] - [[Walter Mazzarri‎]] - [[Andrei Mazurkevitš]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Joël Matip]] - [[Léo Matos]] - [[Alessandro Matri]] - [[Aleksei Matrossov]] - [[Juho Matsalu]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Borja Mayoral]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Alex McCarthy]] - [[Josh McEachran]] - [[Aiden McGeady]] - [[John McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Callum McGregor]] - [[Weston McKennie]] - [[Dwight McNeil]] - [[Scott McTominay]] - [[Dmitrijs Medeckis]] - [[Ben Mee]] - [[Marko Meerits]] - [[Janek Meet]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Meelis Meisalu]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Olof Mellberg]] - [[Felipe Melo]] - [[Tanel Melts]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dries Mertens]] - [[Per Mertesacker]] - [[Illan Meslier]] - [[Lionel Messi]] - [[Karol Mets]] - [[Mikk Metsa]] - [[Christoph Metzelder]] - [[Thomas Meunier]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Simon Mignolet]] - [[Evald Mikson]] - [[Nikola Milenković]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Željko Milinovič]] - [[Diego Milito]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Hiroyuki Mitsuyama]] - [[Andrus Mitt]] - [[Atsuhiro Miura]] - [[Johan Mjällby]] - [[Luka Modrić]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Nacho Monreal]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Martín Montoya]] - [[Bobby Moore]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Baltazar Maria de Morais Júnior]] - [[Álvaro Morata]] - [[Jonathan Moreira]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Fernando Morientes]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Sam Morsy]] - [[Victor Moses]] - [[Steve Mounié]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Deniss Muhametdinov]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Iker Muniain]] - [[Rasmus Munskind]] - [[Luis Muriel]] - [[Muriqui]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Juan Musso]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Raiko Mutle]] - [[Adrian Mutu]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Roman Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]] - [[Andre Mägi]] - [[Valter Mäng]] - [[Karl Mööl]] - [[Mert Müldür]] - [[Gerd Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Thomas Müller]] - [[Marten Mütt]] ==N== [[Andrew Nabbout]] - [[Antônio Naelson]] - [[Akihiro Nagashima]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] – [[Radja Nainggolan]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Nani]] - [[Akira Narahashi]] - [[Armand Naris]] - [[Gilberto Carlos Nascimento]] - [[Samir Nasri]] - [[Atsushi Natori]] - [[Aleksei Naumov]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Tarmo Neemelo]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Lucas Neill]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[David Neres]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Igor Netto]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Oliver Neuville]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Mart-Mattis Niinepuu]] - [[Henry Niinlaub]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Antonis Nikopolidis]] - [[Alexander Nimo]] - [[Daigo Nishi]] - [[Akihiro Nishimura]] - [[Akira Nishino]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Daiki Niwa]] - [[Christian Noboa]] - [[Craig Noone]] - [[Martin Normann]] - [[Jade North]] - [[Oliver Norwood]] - [[Akira Nozawa]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Olivier Ntcham]] - [[Felipe Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Mait Nõmme]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Allan Nyom]] ==O== [[Gabriel Obertan]] - [[John Mikel Obi]] - [[Jan Oblak]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Massimo Oddo]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Timur Odinajev]] - [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Noah Okafor]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Daisuke Oku]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Donizete Oliveira]] - [[John Sidney Oliver]] - [[Robin Olsen]] - [[Indro Olumets]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Andres Oper]] - [[Willi Orbán]] - [[Frank Ordenewitz]] - [[‎Aiko Orgla]] - [[Andrei Ornat]] - [[Lale Orta]] - [[Mislav Oršić]] - [[José Ortigoza]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[Victor Osimhen]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Ott Ottis]] - [[Marc Overmars]] - [[Igor Ovsjannikov]] - [[Michael Owen]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Ander Paabut]] - [[Heinrich Paal]] - [[Erik Paartalu]] - [[Marians Pahars]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Maido Pakk]] - [[Ever Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Karl Palatu]] - [[Siim-Sten Palm]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[José Luis Palomino]] - [[Andrej Panadić]] - [[Goran Pandev]] - [[Antonín Panenka]] – [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Avraám Papadópoulos]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Jean-Pierre Papin]] - [[Maksim Paponov]] - [[Egon Parbo]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Scott Parker]] - [[Petri Pasanen]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Maksim Paskotši]] - [[Gérald Passi]] - [[Javier Pastore]] - [[Mario Pašalić]] - [[Alexandre Pato]] - [[Hannu Patronen]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Roman Pavljutšenko]] – [[Dimitri Payet]] - [[Andero Pebre]] - [[Poul Pedersen]] - [[Tore Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Albin Pelak]] - [[Pelé]] – [[Graziano Pellè]] – [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Oribe Peralta]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Andrejs Perepļotkins]] - [[Enzo Pérez]] - [[Ivan Perišić]] - [[Simone Perrotta]] - [[Robin van Persie]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Nils Petersen]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Martin Petrov]] - [[Vladimir Pettai]] - [[Matt Phillips]] - [[Fernando Picún]] - [[Erik Pieters]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Kristofer Piht]] - [[Uno Piir]] - [[Raio Piiroja]] - [[Artur Pikk]] - [[Priit Pikker]] - [[Václav Pilař]] - [[Javier Pinola]] - [[Gerard Piqué]] - [[Robert Pirès]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Michel Platini]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Gintas Podelis]] - [[Maksim Podholjuzin]] - [[Lukas Podolski]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Pelle Pohlak]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Alexandra Popp]] - [[Francisco Portillo]] - [[Stefan Posch]] - [[‎Sander Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Danijel Pranjić]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Quincy Promes]] - [[Albert Prosa]] - [[Dado Pršo]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Rene Puhke]] - [[Martti Pukk]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Carles Puyol]] ==Q== [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Damiano Quintieri]] ==R== [[Adrien Rabiot]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Lukas Raeder]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Rafinha]] - [[Rafinha (sündinud 1993)]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Jukka Raitala]] - [[Lembit Rajala]] - [[Margus Rajaver]] - [[Predrag Rajković]] - [[Ivan Rakitić]] – [[Adil Rami]] - [[Ramires]] - [[Sergio Ramos]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Krister-Kaspar Rannamaa]] - [[Raúl]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[David Raya]] - [[Ante Rebić]] - [[Harry Redknapp]] - [[Nathan Redmond]] - [[Darius Regelskis]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Martin Reim]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Raido Reinsalu]] - [[Eerik Reinsoo]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Michael Reiziger]] - [[Karim Rekik]] - [[Loïc Rémy]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Micah Richards]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[John Arne Riise]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Arjen Robben]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Joel Robles]] - [[Bobby Robson]] - [[Hal Robson-Kanu]] - [[Marcos Rocha]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Sebastian Rode]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Marco Rojas]] - [[Esteban Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Romário]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Wayne Rooney]] - [[Roberto Rosales]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Alessandro Rottoli]] - [[Mark Rudan]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Karl-Heinz Rummenigge]] - [[Sander Rõivassepp]] - [[Artur Rättel]] - [[Kevin Rääbis]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Mathew Ryan]] - [[Ingvar Rydell]] ==S== [[Kaimar Saag]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Youssouf Sabaly]] – [[Simão Sabrosa]] – [[Armando Sadiku]] – [[Michal Sadílek]] – [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Romain Saïss]] - [[Daisuke Sakata]] - [[Janno Saks]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Giórgos Samarás]] - [[César Sampaio]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Alex Sandro]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Aljona Sasova]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Aleksei Savitski]] - [[Daniil Savitski]] - [[Louis Schaub]] - [[Patrik Schick]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]] - [[Morgan Schneiderlin]] - [[Paul Scholes]] - [[Nico Schulz]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Luiz Felipe Scolari]] - [[Goce Sedloski]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Sander Seeman]] - [[Haris Seferović]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senna]] - [[Stefano Sensi]] - [[Thulani Serero]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Salva Sevilla]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Luke Shaw]] - [[Alan Shearer]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Donald-Olivier Sié]] - [[Kolbeinn Sigþórsson]] - [[Georg Siimenson]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Kaspar Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Bernardo Fernandes da Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Gilberto Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Mohamed Simakan]] - [[René Simões]] - [[Moses Simon]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Dmitri Skiperski]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Naïm Sliti]] - [[Chris Smalling]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Roman Smiško]] - [[Evald Smitt]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Cédric Soares]] - [[Everton Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Sócrates]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Yann Sommer]] - [[Alex Song]] - [[Erik Sorga]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Vadim Sorokin]] - [[José Sosa]] - [[Tomáš Souček]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Tim Sparv]] - [[Gary Speed]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Ron Springett]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Darijo Srna]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Jaap Stam]] - [[Nicolae Stanciu]] – [[Bogdan Stancu]] - [[Dejan Stanković]] - [[Carl Starfelt]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Alen Stepanjan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Enda Stevens]] - [[Lars Stindl]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Ilian Stoyanov]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Sander van de Streek]] - [[Marco Streller]] - [[Ivan Strinić]] - [[Kevin Strootman]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Edwin Stüf]] - [[Ervin Stüf]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Igor Subbotin]] - [[Marek Suchý]] - [[Kristjan Suurjärv]] - [[Maarek Suursaar]] - [[Daisuke Suzuki]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Karol Świderski]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] ==Š== [[Bojan Šaranov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Ilja Šesterkov]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Roman Širokov]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[German Šlein]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Michael Špaček]] - [[Andraž Šporar]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Davor Šuker]] - [[Anton Šunin]] - [[Mark Švets]] ==Z== [[Pablo Zabaleta]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Antônio Carlos Zago]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Miha Zajc]] [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Iván Zamorano]] - [[Javier Zanetti]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Gustavo Zapata]] - [[Matías Zaracho]] - [[Mauro Zárate]] - [[Zé Roberto]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Roman Zobnin]] - [[Dino Zoff]] - [[Marcin Zomerski]] - [[Steven Zuber]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Konstantin Zõrjanov]] ==Ž== [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Aleksandar Živković]] - [[Boris Živković]] ==T== [[Albert Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Taie Taiwo]] - [[Daiki Takamatsu]] - [[Hideaki Takeda]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Heiko Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Annika Tammela]] - [[Lisette Tammik]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Martin Taska]] - [[Júlio Tavares]] - [[Ryan Taylor]] - [[‎Ingemar Teever]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Armando Teixeira]] - [[Vitali Teleš]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Siim Tenno]] - [[Simo Tenno]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Simon Terodde]] - [[John Terry]] - [[Kenny Tete]] - [[Carlos Tévez]] - [[Lilian Thuram]] - [[Kieran Tierney]] - [[Tiit Tikenberg]] - [[Annika Tikk]] - [[Guus Til]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Evald Tipner]] - [[Harry Toffolo]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Ola Toivonen]] - [[Stanislav Tokarev]] - [[Rafael Tolói]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Rasmus Tomson]] - [[Ivan Toney]] - [[Luca Toni]] - [[Mait Toom]] - [[Janar Toomet]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Kaarel Torop]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Roberto Torres]] - [[Cenk Tosun]] - [[Francesco Totti]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Taavi Trasberg]] - [[Gernot Trauner]] - [[Marius Trésor]] - [[David Trézéguet]] - [[Francisco Trincão]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Martin Tšegodajev]] - [[Igor Tšeminava]] - [[Marek Tšernjavski]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Anton Tšuikov]] - [[Georgi Tšutšelov]] - [[Carl Tubarik]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Sven Tumba]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Evald Tupits]] - [[Arda Turan]] - [[Almir Turković]] - [[Ross Turnbull]] - [[Rauno Tutk]] - [[Anatoli Tõmoštšuk]] - [[Raiko Tähhe]] - [[Rain Tölpus]] - [[Janar Tükk]] - [[Przemysław Tytoń]] ==U== [[Atsuto Uchida]] - [[Masao Uchino]] - [[Atsushi Uchiyama]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Roberts Uldriķis]] – [[Samuel Umtiti]] – [[Dayot Upamecano]] – [[Jere Uronen]] - [[Martin Ustaal]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Anatoli Ušanov]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Rauno Uusküla]] ==V== [[Rafael van der Vaart]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Reelika Vaher]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Eugeni Valderrama]] - [[Victor Valdes]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Elari Valmas]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Hans Vanaken]] - [[Andris Vaņins]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Jan Važinski]] - [[Jürgen Veber]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Raphael Veiga]] - [[Andrei Veis]] - [[Carlos Vela]] - [[Miloš Veljković]] - [[Stylianós Venetídis]] - [[Alan Ventsel]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Gabriel Veron]] - [[Juan Sebastián Verón]] - [[Māris Verpakovskis]] - [[Marco Verratti]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Aurelio Vidmar]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Christian Vieri]] - [[Luciano Vietto]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Taavi Viikna]] - [[Sander Viira]] - [[Tito Vilanova]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Anett Vilipuu]] - [[David Villa]] - [[Kayne Vincent]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Karel Voolaid]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Michel Vorm]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Denis Vnukov]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Martin Vunk]] - [[Tanel Võtti]] - [[Leo Väisänen]] - [[Rudi Völler]] ==W== [[Hidetoshi Wakui]] - [[Theo Walcott]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Kyle Walker]] - [[Jonathan Walters]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[Amr Warda]] - [[Ronald Waterreus]] - [[George Weah]] - [[Wout Weghorst]] - [[Julian Weigl]] - [[Patrick Weihrauch]] - [[Mitchell Weiser]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]] - [[Danny Welbeck]] - [[Wendell]] - [[Sander Westerveld]] - [[Sean Tremaine Whalen]] - [[Connor Wickham]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jack Wilshere]] - [[Willian Borges da Silva]] – [[Axel Witsel]] - [[Joe Worrall]] – [[Bailey Wright]] - [[Christian Wörns]] ==Õ== [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] ==Ä== [[Mika Ääritalo]] ==Ö== [[Alpay Özalan]] - [[Mesut Özil]] ==Ü== [[Enes Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Oskar Üpraus]] ==X== [[Granit Xhaka]] ==Y== [[Steeve Yago]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]] == Vaata ka == *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] [[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] [[Kategooria:Jalgpalli loendid]] eif5gos18qi9af0y2ni8q7dfu68ntz7 Eha Rünne 0 12045 6179174 5802994 2022-08-17T11:11:54Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Athletics pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Kergejõustik]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Estonia.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Eesti]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 25. koht || [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] || [[Kettaheide]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 37. koht || [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] || Kettaheide |- align=center |colspan=4 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 29. koht || [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] || Kettaheide |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 16. koht || [[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]] || Kuulitõuge |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 15. koht || [[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]] || Kettaheide |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 19. koht || [[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]] || Kettaheide |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 17. koht || [[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]] || Kettaheide |- align=center |} '''Eha Rünne''' (sündinud [[25. mai]] [[1963]] [[Viljandi]]) on [[Eesti]] [[kergejõustik]]lane ([[kettaheide|kettaheitja]], [[kuulitõuge|kuulitõukaja]]). ==Hariduskäik== Õppis [[Tallinna 16. Keskkool]]is, lõpetas 1982. aastal [[Tallinna Spordiinternaatkool]]i ja 1989. aastal [[TPedI|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehakultuuriteaduskonna. ==Isiklikud rekordid== Välistingimustes: *Kuulitõuge 17.01 (23/05/1986) *Kettaheide 63.18 (Pärnu 13/07/1988) Sisetingimustes: *Kuulitõuge 17.61 (Tartu 06/02/1988) ==Tulemused suurvõistlustelt== *1994 – [[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|16. Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[Helsingi]]s naiste kettaheites 15. koht *1994 – 16. Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus Helsingis naiste kuulitõukes 16. koht *1996 – [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|26. suveolümpiamängude kergejõustikuvõistlustel]] [[Atlanta]]s naiste kettaheites 25. koht (58.24) *1998 – [[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|17. Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[Budapest]]is naiste kettaheites 19. koht *1999 – [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|7. maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]] [[Sevilla]]s naiste kettaheites 29. koht *2002 – [[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|18. Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[München]]is naiste kettaheites 17. koht *2004 – [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|28. suveolümpiamängude kergejõustikuvõistlustel]] [[Ateena]]s naiste kettaheites 37. koht (54.82) ==Tulemused Eesti meistrivõistlustelt== ===Kettaheide=== [[1988]] – Eesti NSV meister 55.44<br> [[1989]] – Eesti NSV meister 57.08<br> [[1992]] – Eesti meister 56.60<br> [[1993]] – Eesti meister 52.10<br> [[1994]] – Eesti meister 54.44<br> [[1995]] – Eesti meister 56.58<br> [[1996]] – Eesti meister 55.72<br> [[1997]] – Eesti meister 54.28<br> [[1998]] – Eesti meister 58.56<br> [[1999]] – Eesti meister 56.70<br> [[2000]] – Eesti meister 56.17<br> [[2001]] – Eesti meister 52.00<br> [[2002]] – Eesti meister 49.77<br> [[2003]] – Eesti meister 51.11<br> [[2004]] – Eesti meister 55.38<br> [[2005]] – Eesti meister 51.26<br> [[2006]] – Eesti meister 53.25<br> [[2007]] – Eesti meister 52.83<br> [[2008]] – Eesti meister 46.14<br> [[2009]] – Eesti meister 52.59<br> [[2010]] – Eesti meister 51.53<br> [[2011]] – Eesti meister 50.78 ===Kuulitõuge=== [[1985]] – Eesti NSV meister 16.11<br> [[1986]] – Eesti NSV meister 15.32<br> [[1987]] – Eesti NSV meister 15.73<br> [[1988]] – Eesti NSV meister 16.60<br> [[1989]] – Eesti NSV meister 16.68<br> [[1991]] – Eesti NSV meister 16.08<br> [[1992]] – Eesti meister 16.01<br> [[1993]] – Eesti meister 16.05<br> [[1994]] – Eesti meister 16.15<br> [[1995]] – Eesti meister 16.18<br> [[1996]] – Eesti meister 16.35<br> [[1997]] – Eesti meister 16.43<br> [[1998]] – Eesti meister 16.40<br> [[1999]] – Eesti meister 16.04<br> [[2000]] – Eesti meister 15.03<br> [[2001]] – Eesti meister 14.50<br> [[2002]] – Eesti meister 15.47<br> [[2003]] – Eesti meister 14.99<br> [[2004]] – Eesti meister 15.15<br> [[2005]] – Eesti meister 14.85<br> [[2006]] – Eesti meister 14.50<br> [[2008]] – Eesti meister 13.83<br> [[2010]] – Eesti meister 13.60 ==Isiklikku== Eha Rünne oli sportlasena 183 cm pikk ja kaalus 88 kg. Ta elab Meriväljal{{lisa viide}}. Hobid on reisimine, teater ja filmid. Tema treener on tema abikaasa [[Vello Palm]]. ==Välislingid== *{{ESBL|Eha_Rünne}} *[https://esbl.ee/biograafia/Eha_R%c3%bcnne/?tul=1&#tulemusedlist Eha Rünne sporditulemused] * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Rünne, Eha}} [[Kategooria:Eesti kettaheitjad]] [[Kategooria:Eesti kuulitõukajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] asqnqtlvyiur7dz3p6gapn9262yvi8f Jane Salumäe 0 12046 6179202 5710585 2022-08-17T11:29:22Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Duatlon '88 (11) Jane Salumäe, maratonijooksja.jpg|pisi|Jane Salumäe võistlusel Duatlon '88]] '''Jane Salumäe''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on endine [[Eesti]] [[kergejõustik]]lane ([[maraton]]ijooksja). Tema treenerid on olnud [[Uno Källe]] ja [[Antonio Postigo]]. Kuulub klubisse Valencia Terra i Mar. Tema nimel on [[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekordid]] maratonis ja poolmaratonis. ==Tulemused== *4. koht 2002. aasta [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ==Tunnustus== * 1998 – [[Eesti aasta sportlane|Aasta naissportlane]] * 1997, 2000, 2002 – [[Aasta kergejõustiklane|Aasta naiskergejõustiklane]] ==Isiklikku== Jane Salumäe on 169 cm pikk ja kaalub 53 kg. Ta elab [[Madrid]]is ([[Hispaania]]) ja oli 2012. aastani abielus [[Hispaania jalgpallikoondis]]e juures töötava füsioterapeudi Raúl Martínezega. Tema hobid on [[keel]]ed, [[sport]], kokandus ja lugemine. ==Välislingid== {{commons|Category:Jane Salumäe}} *{{ESBL|Jane_Salumäe}} {{JÄRJESTA:Salumäe, Jane}} [[Kategooria:Eesti pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti maratonijooksjad]] [[Kategooria:Eestlased Hispaanias]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 4djkxvxwqi3j2jslbarv6nf1bvwntjb Marko Albert 0 12073 6179161 6133427 2022-08-17T11:05:43Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki [[Fail:Marko Albert at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Marko Albert 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Marko Albert at the 2012 Melbourne Ironman (crop).jpg|thumb|125px|Marko Albert 2012. aasta Melbourne'i Ironmanil]] '''Marko Albert''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1979]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[triatlon|triatleet]]. == Saavutused == ===2004=== [[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateena]] olümpiatriatlonis sai Marko Albert 21. koha, kaotades võitjale [[Uus-Meremaa]] sportlasele, 33-aastasele [[Hamish Carter]]ile 4.19. 25-aastane eestlane alustas tublilt, tulles 1,5 km ujumise järel veest neljandana ja kuuludes pärast 40 km rattasõitu teise gruppi, kusjuures kaotust liidrile oli vaid 47 sekundit. 49 startija hulgas oli maailma edetabelis 84. kohal olevast Albertist tagapool vaid viis triatleeti. Eestlase paremust pidid tunnistama ka kolm eksmaailmameistrit. Albert alustas särtsakalt, vedades ujujate rivi esimesel kolmandikul ja sai kuivale maale neljandana, kaotust aja 18.01 saanud [[USA|ameeriklasele]] [[Andy Potts]]ile 12 sekundit. Eestlasest olid ees ka [[Paulo Myuashiro]] [[Brasiilia]]st ja [[Venemaa|venelane]] [[Igor Sõsojev]]. Vahetusalas tegutses aga Albert kiiresti ja pääses rattasõidule kolmandana, olles möödunud Sõsojevist. Rattadistantsi teiseks 8 km ringiks oli formeerunud 15-liikmeline juhtgrupp, kuhu kuulus ka Marko. Kolmanda ringi tõusu järel pääsesid eest kuus meest, kes distantsi teise poolega suurendasid vahe enne jooksu jälitajatega enam kui 40 sekundile. Albert pedaalis vapralt teises 9-liikmelises grupis ja sai rattasõidu järel 15. vaheaja. Albert, kes oli enne olümpiat hädas jalavigastusega, saabus esimeselt jooksuringilt 18. kohaga, kaotust juhtijatele 2.02. Järgmisel ringil oli eestlane langenud kahe koha võrra ja vahe juhtijatega suurenenud veel minuti võrra. "Esimene ring polnud hea, kuid teisel ja kolmandal hakkasin juba liikuma," rääkis Albert. ===2008=== [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängudel]] sai Marko Albert 41. koha. Ta kaotas võitjale 5.20,30. Pärast ujumist oli ta 10. ning pärast rattasõitu 43. kohal. ===2011=== 2011. aasta [[Hawaii Ironman]]il sai Marko Albert ajaga 8:35:18 võistluse 13. koha. See oli eestlaste seni parim aeg antud võistlusel ja parima koha kordamine.<ref>[http://www.jooksja.ee/2011/10/marko-albert-tuli-hawaii-ironmanil-13-kohale/ Marko Albert tuli Hawaii Ironmanil 13. kohale]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} jooksja.ee, 9. oktoober 2011</ref> ===2012=== 2012. aasta [[Melbourne'i Ironman]]il sai Marko Albert võistluse 9. koha koguajaga 8:18.04 (3,8 km ujumist 47:13 (3.), 180 km rattasõit 4:29.55 ja maratonijooks 2:57.35).<ref>{{netiviide |Autor=Mariel Gregor |Pealkiri=Marko Albert sai Austraalias üheksanda koha |Väljaandja=Postimees |Aeg=2012-03-25 |URL=http://sport.postimees.ee/786518/marko-albert-sai-austraalias-uheksanda-koha |online=2014-10-07}}</ref> 2012. aasta Ironman 70.3 Racine'il sai Marko Albert 1. koha ajaga 3:59:23. === 2013 === 2013. aasta Uus-Meremaa Ironmanil sai Marko Albert 2. koha koguajaga 8:25.30. === 2014 === 2014. aastal võitis Marko Albert Ironman New Zealandi Cameron Browni ja Terenzo Bozzone'i eest koguajaga 8:17.33: 3,8 km ujumist 46:10 (kiireim aeg), 180 km rattasõit 4:36.42 (kiireim aeg) ja maratonijooks 2:50.05 (teine jooksuaeg). ==Märkimisväärsemad tulemused== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Võistlus ! Koht |- |2018 |Ironman Tallinn |3 |- |2018 |ITU Long Course World Championships Odense |3 |- |2017 |Ironman European Championships Frankfurt |7 |- |2017 |Ironman 70.3 Victoria |1 |- |2017 |Ironman New Zealand |4 |- |2016 |Ironman World Championships |14 |- |2016 |Ironman European Championship Frankfurt |4 |- |2016 |Ironman African Championship South Africa |3 |- |2014 ||Ironman New Zealand ||1 |- |2014 ||Ironman Austria ||5 |- |2014 ||Ironman 70.3 South Africa ||10 |- |2014 ||Ironman 70.3 Italy ||7 |- |2013 ||Ironman New Zealand ||2 |- |2013 ||Ironman 70.3 Geelong ||7 |- |2013 ||Ironman 70.3 South Africa ||4 |- |2012 ||Ironman 70.3 Racine ||1 |- |2012 ||Ironman New Zealand ||6 |- |2012 ||Ironman Melbourne ||9 |- |2011 ||Ironman World Championships ||13 |- |2011 ||Ironman Austria ||3 |- |2011 ||Ironman 70.3 US Open Championships, Galveston ||6 |- |2010 ||Ironman 70.3 Austin ||2 |- |2009 ||Ironman 70.3 St Pölten ||4 |} == Tunnustus == * 2019 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (triatlonist, pronksmedali eest triatloni pika distantsi maailmameistrivõistlustel) == Isiklikku == Marko Albert on 189 cm pikk ja kaalub 79 kg. Ta elab Tallinnas ja kuulub klubisse Triatloniklubi 21CC. Tema treener on [[Jüri Käen]]. Albert lõpetas [[1997]]. aastal [[Eesti Spordigümnaasium]]i ujumise erialal ja [[2001]]. aastal [[Sisekaitseakadeemia]]. Ujumisega tegeles üksteist aastat,<!--mis ajavahemikust mis ajavahemikuni?--> triatloniga tegeleb 1997. aastast. Tema eeskuju triatleetidest on [[Kirill Litovtšenko]]. Eesmärk spordis on saada paremaks. Hobideks on filmid, lugemine ja hispaania keel. Tema isa [[Mati Albert]] on endine suusataja ning õde [[Maria Albert]] on endine ujuja. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.marko.ee/ Marko Alberti koduleht] *[http://www.marko.ee/index.php?leht=tulemused.html Tulemused] *[[Kristi Vahemaa]], [http://www.epl.ee/artikkel/471203 "Marko Albert: mingit porgandit on vaja, mis sunniks enam tööle"], Eesti Päevaleht, 13. juuni 2009 * {{ESBL|Marko_Albert}} {{JÄRJESTA:Albert, Marko}} [[Kategooria:Eesti triatleedid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] c35mrzrfp7cbmeane4siy72tpqkd7ym Andrus Värnik 0 12399 6179156 6053303 2022-08-17T10:58:54Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Andrus Värnik | Pilt = Andrus Varnik.jpg | Pildisuurus = 150px | Pildinimi = Andrus Värnik autogramme andmas | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1977|9|27}} | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = }} '''Andrus Värnik''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1977]] [[Antsla]]s) on endine [[Eesti]] kergejõustiklane ([[odavise|odaviskaja]]), kes 2005. aastal tuli odaviskes maailmameistriks. Isiklik rekord: '''87.83''' ([[19. august]] [[2003]] [[Valga]], kuni 2018. aastani [[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]) == Saavutused == === [[Olümpiamängud]]el === [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] [[Sydney]]s: * 15. koht '''81.34''' ([[22. august]]) [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] [[Ateena]]s: * 6. koht '''83.25''' ([[28. august]]) === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[Pariis]]is [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]es: * 2. koht '''85.17''' ([[31. august]]) [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] [[Helsingi]]s: * 1. koht '''87.17''' ([[10. august]]) == Isikliku rekordi areng == *[[2000]] '''82.16''' ([[29. juuli]] [[Haapsalu]]) *[[2002]] '''83.75''' ([[6. juuni]] Haapsalu) *2002 '''85.10''' (6. juuni Haapsalu) *2002 '''85.47''' ([[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]; [[12. juuni]] [[Ostrava]]) *[[2003]] '''87.83''' (Eesti rekord; [[19. august]] [[Valga]]) == Isiklikku == Andrus Värnik on 182 cm pikk ja kaalub 110 kg. Ta elab [[Antsla]]s. Värnik kuulus klubisse Võru KJK Lõunalõvi ja treenis [[Heino Puuste]] juhendamisel. Alates [[2009]]. aasta kevadest treenis Värnikut [[Sulev Lepik]]. Värniku hobid on [[golf]] ja [[tennis]]. Värnik valdab [[võru keel]]t. [[2007]]. aasta sügisel osales Värnik saates "[[Tantsud tähtedega]]", kus tema partner oli [[Kaisa Oja]] <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 430</ref>. Ta ei jõudnud paremate hulka. === Liikluseeskirja rikkumine === [[1. august]]il [[2006]] sõitis Värnik 163 km/h kohas, kus suurim lubatud kiirus oli 90 km/h. <ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 201</ref> 2007. aasta aprillis jäi Värnik Tallinnas [[Ehitajate tee]]l oma autot [[Audi A6]] juhtides vahele [[juhiluba|juhiloata]] sõiduga. Värnikult oli sõidukijuhtimisõigus kiiruse ületamise tõttu ära võetud. Politsei vormistas talle [[väärtegu|väärteo]]protokolli ja määras karistuseks [[rahatrahv]]i, mille suurust ei avalikustatud. <ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 202-203</ref> [[16. jaanuar]]il [[2010]] tabas politsei Värniku Tallinnas [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänaval]] alkoholijoobes autoroolist. Politsei karistas teda 12 000 krooni suuruse rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. <ref>http://www.elu24.ee/?id=261224</ref><ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/loe-milline-kirev-kamp-kuulsusi-on-roolijoodikute-nimekirjas.d?id=48240613 "Loe, milline kirev kamp kuulsusi on roolijoodikute nimekirjas"] Delfi, 22. juuni 2011 (vaadatud 20. detsembril 2012)</ref> ==Tunnustus== * 2003 – [[Eesti aasta sportlane|Eesti aasta meessportlane]] * 2003 – [[Aasta kergejõustiklane|Eesti aasta meeskergejõustiklane]] * 2004 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (hõbemedali võitmise eest odaviskes 2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel) * 2005 – [[Eesti aasta sportlane|Eesti aasta meessportlane]] * 2005 – [[Aasta kergejõustiklane|Eesti aasta meeskergejõustiklane]] * 2006 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4873}}</ref> * 2006 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (kuldmedali võitmise eest odaviskes kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Helsingis 2005. aastal) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Andrus_Värnik}} * {{IAAF}} *[http://www.ohtuleht.ee/177978 Andrus Värnik – haiglavoodist Eesti meistriks] [[Õhtuleht]], 25. juuli 2005 *[http://www.epl.ee/artikkel_298341.html Intervjuu värske maailmameistriga] EPL, 12. august 2005 *[[Märt Roosna]]: [http://www.epl.ee/artikkel/435775 Treener Puuste: Värniku odakaare pikkus sõltub mehe tervisest], Eesti Päevaleht, 18. juuli 2008 *[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/sport/andrus-varniku-eduka-karjaari-kurb-lopp.d?id=65265194 Andrus Värniku eduka karjääri kurb lõpp] Eesti Ekspress, 14. november 2012 {{Maailmameistrid meeste odaviskes}} {{JÄRJESTA:Värnik, Andrus}} [[Kategooria:Eesti odaviskajad]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 1eva6dusdxye3q3ga303xjnrp95fmed Aleksander Tammert 0 12830 6178867 6122380 2022-08-16T14:24:27Z 85.253.189.36 /* Tunnustus */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Aleksander Tammert juuniorist; tema isa kohta vaata artiklit [[Aleksander Tammert seenior]].}} {{Olümpiavõitja | Nimi = Aleksander Tammert | Pilt = Aleksander Tammert.JPG | Pildisuurus =250px | Pildinimi =Aleksander Tammert [[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateenas]] | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{süv|1973|2|2}} | Sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | Medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006 Göteborg]]|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{Olümpia2|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2001. aasta suveuniversiaad|2001 Peking]]|Kettaheide}} }} '''Aleksander Tammert''' (sündinud [[2. veebruar]]il [[1973]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[kettaheide|kettaheitja]], [[treener]] ja sporditegelane. 2010. aastal sai ta [[Spordiselts Kalev|spordiseltsi Kalev]] tegevjuhiks ja oli ka Egiptuse kettaheitja [[Omar El Ghazaly]] treener.<ref name="ONeR1" /> Aleksander Tammert kandis [[London]]is [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremoonial [[Eesti lipp]]u. Tulemusega 60,20 m sai ta kettaheites 27. koha<ref name="BqpM8" /> ja finaali ei pääsenud. == Sportlaskarjäär == === Varasem sportlaskarjäär === Tammert tuli 1994. aastal Eesti meistriks [[jõutõstmine|jõutõstmises]] ja [[tõstmine|tõstmises]]. Jõutõstmises tuli ta Eesti meistriks veel ka 1996. ja 1997. aastal. [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el [[Atlanta]]s sai ta tulemusega 59,04 m 25. koha. [[1995. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|1995. aasta maailmameistrivõistlustel]] oli ta 23. (tulemus 58,64 m), [[1997. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|1997. aastal]] 12. (59,44 m), [[1999. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|1999. aastal]] 10. (62,29 m), [[2001. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2001. aastal]] 16. (61,04 m) ja [[2003. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2003. aastal]] 11. (64,50 m). Aastatel 1997, 1999 ja 2003 jõudis ta maailmameistrivõistlustel ka lõppvõistlusele.<ref name="iaaf" /> [[2001. aasta suveuniversiaad]]il [[Peking]]is võitis ta kettaheites kuldmedali tulemusega 65,19 m.<ref name="34Jqv" /> Tammert tuli aastatel 1993–1999 aastatel kettaheites ja kuulitõukes kuuel korral Eesti meistriks. Tammertile kuulus Eesti rekord kettaheites aastatel 1998–2006. 1998. aastal lõpetas ta USA-s [[Dallas]]e metodistliku ülikooli majanduse erialal. Tammert on töötanud nii spordimetoodiku kui ka treenerina.<ref name=":0" /> === Esinemine 2004. aasta olümpiamängudel === Tammert läks [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aastal]] oma kolmandale olümpiale vastu ühe medalisoosikuna. Kevadel [[Arlington]]is heidetud 68.48 oli [[Gerd Kanter]]i järel hooaja neljas tulemus. Kui [[Virgilijus Alekna]] ja [[Róbert Fazekas]] tundusid tol hetkel küündimatus kauguses, siis pronksmedali nõudlejate ring oli lai. Algselt kettaheite olümpiavõitjaks tulnud Fazekas jäi võistlusjärgsel dopinguproovi andmisel vahele uriiniproovide vahetamisega, teatasid uudisteagentuurid [[Agence France-Presse]] ja [[Reuters]]. See tähendas seda, et 29-aastane Fazekas pidi jääma ilma kullast ja loovutama selle Aleknale ning Tammert tõusis sellega pronksikohale. [[Pilt:Aleksander Tammert juunior 20130112 by Ahsoous.jpg|pisi|Aleksander Tammert maleturniiri "[[Meenutades Paul Kerest]]" avamisel (2013).]] Tammerti kolmas olümpiavõistlus lõppes mehe kõrgeima kohaga tiitlivõistlustel, kuid medalist jäi enne ungarlase vahejuhtumit siiski 38 sentimeetrit puudu. Tammerti parimaks jäi avakatsel heidetud 66.66 ja see andis algselt neljanda koha. Neljandas voorus sai valikvõistluselt viimasena tosina parema hulka jõudnud ungarlane [[Zoltán Kővágó]] tulemuseks 67.04 ning see andis talle sel momendil pronksi. Tammerti seeria finaalis oli 66.66, x, 64.28, 63.95, 64.04, x. === Hilisem sportlaskarjäär === {{pooleli|Peatüki}} == Isiklikud rekordid == Kuulitõuge '''18.41''' ([[28. juuni]] [[2001]]) <br>Kettaheide '''70.82''' ([[15. aprill]] [[2006]] [[Denton (Texas)|Denton]]) == Saavutused == === [[Olümpiamängud]] === *[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] [[Atlanta|Atlantas]] * 25. koht '''59.04''' ([[31. juuli]]) *[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] [[Sydney|Sydneys]] ** 9. koht '''63.25''' ([[25. september]]) *[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] [[Ateena|Ateenas]] **{{Pronks}} pronksmedal '''66.66''' ([[23. august]]) *[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] [[Peking|Pekingis]] ** 12. koht '''61.32''' ([[19. august]]) *[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] [[London|Londonis]] ** 27. koht '''60.20''' ([[6. august]]) === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] === *[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] [[ Göteborg]] **23. koht '''58.64''' ([[9. august]]) *[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] [[Ateena]] **12. koht '''59.44''' ([[10. august]]) *[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] [[Sevilla]] **10. koht '''62.29''' ([[24. august]]) *[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[Edmonton]] **16. koht '''61.04''' ([[6. august]]) *[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[Pariis]] **7. koht '''64.50''' ([[26. august]]) *[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] [[Helsingi]] *4. koht '''64.84''' ([[7. august]]) *[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] [[Osaka]] **8. koht '''64.33''' ([[28. august]]) === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]] === *[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]] [[Budapest]] **20. koht '''57.62''' ([[22. august]]) *[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]] [[München]] **5. koht '''64.55''' ([[11. august]]) *[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] [[Göteborg]] ** {{Pronks}} pronksmedal '''66.14''' ([[12. august]]) === [[Universiaad]]il === * [[2001]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]]is **{{Kuld}} '''kuldmedal''' '''65.19''' == Muud võistlused == *2001 1. koht '''65.19''' 21. Suveuniversiaad ([[29. august]] [[Peking]], [[Hiina]]) *2001 2. koht '''63.87''' IAAF Grand Prix finaal ([[9. september]] [[Melbourne]], [[Austraalia]]) *2003 6. koht '''64.02''' 1. IAAF World Athletics Final ([[13. september]] [[Monte Carlo]], [[Monaco]]) *2004 3. koht '''63.69''' 2. IAAF World Athletics Final ([[18. september]] [[Monte Carlo]]) *2005 4. koht '''65.22''' 3. IAAF World Athletics Final ([[9. september]] [[Monte Carlo]]) *2006 3. koht '''64.94''' 4. IAAF World Athletics Final ([[9. september]] [[Stuttgart]], [[Saksamaa]]) == Eesti rekordid == *[[1998]] '''65.35''' [[7. mai]] ([[Abilene]], [[Texas]], [[USA]]) *[[1999]] '''65.36''' [[8. mai]] ([[Denton (Texas)|Denton]], [[Texas]], [[USA]]) *[[1999]] '''66.95''' [[8. mai]] ([[Denton (Texas)|Denton]]) *[[2000]] '''67.02''' [[6. mai]] ([[Austin]], [[Texas]], [[USA]]) *[[2000]] '''67.41''' [[6. mai]] ([[Austin]]) *[[2002]] '''67.68''' [[23. mai]] ([[Tartu]]) *[[2002]] '''67.75''' [[23. mai]] ([[Tartu]]) *[[2004]] '''68.48''' [[27. märts]] ([[Arlington]], [[Texas]], [[USA]]) *[[2006]] '''70.82''' [[15. aprill]] ([[Denton (Texas)|Denton]]) ==Tunnustus== *2004 – [[Aasta kergejõustiklane|aasta meeskergejõustiklane]] *2005 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (pronksmedali võitmise eest kettaheites 2004. aasta Ateena olümpiamängudel) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1763}}</ref> *2021 – Kalevi auliige == Isiklikku == Aleksander Tammert on 195 cm pikk ja kaalub 120 kg (2006). Tema käte siruulatus on 210 cm. Tammert kuulus Audentese klubisse ning treenis Dave Wollmani juhendamisel. Varem oli juhendajaks ka tema isa [[Aleksander Tammert seenior]].<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="iaaf">[http://www.iaaf.org/athletes/estonia/aleksander-tammert-20280#honours Aleksander Tammert IAAF-i andmebaasis]. Vaadatud 05.07.2015</ref> <ref name=":0">Eesti Entsüklopeedia, 2000. Kd. 14 ''Eesti Elulood. ''Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn.</ref> <ref name="ONeR1">http://www.ohtuleht.ee/402058</ref> <ref name="BqpM8">{{Netiviide |url=http://www.london2012.com/athletics/event/men-discus-throw/phase=atm052900/doc=standing.html |pealkiri=Kettaheide eelvõistluste ametlikud tulemused |vaadatud=2013-05-26 |arhiivimisaeg=2013-05-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130526195413/http://www.london2012.com/athletics/event/men-discus-throw/phase=atm052900/doc=standing.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="34Jqv">[http://www.postimees.ee/1887343/aleksander-tammert-sai-pekingis-kuldmedali "Aleksander Tammert sai Pekingis kuldmedali"] (29. august 2001). [[Postimees]]. Vaadatud 05.07.2015</ref> }} == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} * {{ESBL|id=Aleksander_Tammert}} * [[Deivil Tserp]]. [http://www.ohtuleht.ee/306194 Jaht paneb sporditeel lõpusirgele jõudnud Tammerti vere keema], Õhtuleht, 28. november 2008 {{JÄRJESTA:Tammert, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti kettaheitjad]] [[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] jc4q64y06kf9vk2l3qgwhw4rawjy3ih Exodus 0 13720 6178868 4720720 2022-08-16T14:24:43Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} *'''"Exodus"''' on [[Teine Moosese raamat|Teise Moosese raamat]]u [[ladina keel|ladinakeelne]] pealkiri; see tähendab ka iisraellaste põgenemist Egiptusest, mis toimus tõenäoliselt [[Ramses II]] valitsemisajal. *'''[[Exodus (ansambel)|Exodus]]''' on ka ''[[thrash metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ansambel USA-st [[California]]st. *"[[Exodus (Tüür)|Exodus]]" on Erkki-Sven Tüüri muusikateos. dnll9wp1t96hmabgehgko3a3mh3zki2 Akantoodid 0 17042 6178905 5853273 2022-08-16T15:37:47Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = loomad | nimi = Akantoodid | fossiilide_leiud = | pilt = Acanthodes BW.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | alamhõimkond = [[Selgroogsed]] ''Vertebrata'' | infrahõimkond = [[Lõugsuused]] ''Gnathostomata'' | klass = '''Akantoodid''' ''Acanthodii'' | klassi_autor = [[Richard Owen|Owen]], 1846 }} '''Akantoodid''' (''Acanthodii'') on rühm väljasurnud [[Kalad|kalu]], enamasti paigutatakse nad [[kõhrkalad]]e [[Klass (bioloogia)|klassi]], kuid omavad ka ühisjooni [[luukalad]]ega ning käsitletakse sageli omaette klassina. ==Süstemaatika ja evolutsioon== Akantoodid jagunevad kolmeks [[Selts (bioloogia)|seltsiks]]: <br> *''[[Climatiiformes]]'' *''[[Ischnacanthiformes]]'' *''[[Acanthodiformes]]'' Ilmselt kuulusid ka [[luukalad]]e eellased akantoodide hulka, või olid nendega lähedalt suguluses. Esimesed leiud on teada [[silur]]i algusest (mageveevormid), hiljem levisid ka meredesse. Suurima mitmekesisuse saavutasid [[karbon]]is, [[Perm (geoloogia)|permis]] surid välja. ==Anatoomia== Suhteliselt väikesed või keskmise suurusega [[kalad]]. Olid esimesed [[selgroogsed|selgroogsete]] seas, kellel arenesid välja [[lõuad]]. Soomused meenutavad veidi [[luukalad]]e [[ganoidsoomus]]eid. Mitmetel liikidel [[kõhuuim]]ede ja [[rinnauim]]ede vahel nn [[lisauimed]], mis on jäänus paariliste uimede tekkele [[evolutsioon]]iliselt eelnenud nahakurrust. Kere uimede eesmises osas esines jäme oga. Vabasid ogasid esines ka mujal kehal, ilmselt oli neil muuhulgas kaitsefunktsioon. Silmad olid suured. Sabauimed [[Erihõlmne sabauim|erihõlmsed]]. ==Paleontoloogiast== Kõige rohkem akantoode on leitud [[Šotimaa]]lt [[devon]]i punase [[liivakivi]] lademetest, samuti on leide [[Põhja-Ameerika]]st ja [[Victoria osariik|Victoria]] osariigist [[Austraalia]]st. [[Kategooria:Kõhrkalad]] [[Kategooria:Väljasurnud loomad]] 4rj8g17lh1p7yt0mpl38j8631mywkui Johann Köler 0 19389 6179200 6017153 2022-08-17T11:26:43Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on maalikunstnikust; Eesti trükkali kohta vaata artiklit [[Jacob Johann Köler]].}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = Johann Köler.jpg | Nimi = Johann Köler | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1826|03|8}} | Sünnikoht = [[Vastemõisa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1899|04|22|1826|03|8}} | Surmakoht = [[Peterburi]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = [[Truu valvur]], Ema portree }} '''Johann Köler''' ([[8. märts]] [[1826]] [[Vastemõisa]] ([[Ivaski]]) [[Viljandi kreis]] [[Liivimaa kubermang]] – [[22. aprill]] [[1899]] [[Peterburi]]) oli esimene [[eestlased|eesti]] soost akadeemilise kunstiharidusega [[maalikunst]]nik. Ta pani aluse Eesti [[portreemaal|portree]]- ja [[maastikumaal]]ile, osalt ka eestiainelisele [[olustikumaal]]ile. ==Elukäik== [[Pilt:Johann_Köler_1859.jpg|pisi|left|Johann Köler – autoportree (1859)]] Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal [[Vastemõisa vald|Vastemõisa vallas]] Kööbra Tõnise talu saunikute Kai ja Peet Köhleri seitsmenda lapsena. Johann elas Kööbral aastatel 1826 – 1838. Lubjasaare talu rentnikuks sai Jüri Köler 1843, Johanni isa Peet Köler sai Lubjasaare peremeheks 1847. st Johann Köler pole kunagi Lubjasaarel elanud. Johann külastas Lubjasaare talu kui peremeheks oli tema noorem vend Andres Köler aastatel 1863 ja 1864. Üheksa-aastaselt saadeti Köler [[Viljandi]]s [[tisler]]i[[sell]]ina töötava vanema venna Tõnise juurde ja pandi seal kooli. Vanematel puudus raha, et poiss pärast [[Viljandi Kreiskool]]i lõpetamist [[gümnaasium]]i saata ning tulevane kunstnik asus Vastemõisa valitseja Faberi teenistusse, et abistada teda kirjavahetuses ja arvepidamises. Poisi joonistusoskust märganud Faber saatis ta oma Võnnus elava maalermeistrist venna juurde õpipoisiks. Sellel kohal töötas noormees järgmised seitse aastat. 1846. aasta oktoobris sõitis tulevane kunstnik [[Riia]]st [[Peterburi]], kus elas esialgu juba kümmekond aastat Peterburis töötanud Tõnise juures ning teenis elatist Gölitzi sildimaalimistöökojas. Kahe aasta pärast astus Köler [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] õhtukursustele. Esialgu õppis ta õhtuklassis joonistamist. 1851. aastal täieõiguslikuks õpilaseks saades loobus ta tööst, üüris koos kaasõpilastega [[Vassili saar]]el korteri ning pühendus täielikult õpingutele. Köler õppis [[Markov]]i juhendamisel maalikunsti ning lõpetas akadeemia ajaloomaali alal [[mütoloogia]]ainelise teosega "Herakles toob Kerberose põrguväravast" ([[1855]], [[õlimaal]]). Teos on [[Eesti Kunstimuuseum]]is ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali. Pärast ülikooli reisis Köler mitmel pool Euroopas. [[1857]]. aastal läks ta [[Berliin]]i kaudu [[Pariis]]i ning käis [[Saksamaa]]l, [[Holland]]is ja [[Belgia]]s. Järgmisel aastal reisis üle [[Alpid]]e ning läks [[Milano]], [[Genova]] ja [[Firenze]] kaudu [[Rooma]], kus töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandades seal täiuslikult [[akvarell]]tehnika. [[1857]]–[[1859]] esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, [[Eesti Kunstimuuseum]]), mis [[1859]]. aastal sattus Rooma kunstinäitusele. Johann Köler valiti Rooma Saksa kunstiühingu liikmeks ning [[1861]] [[Peterburi Kunstiakadeemia]] [[akadeemik]]uks. 1862. aastal pöördus ta tagasi Peterburi, kus sai õpetajakoha [[Kunstide Edendamise Selts]]i koolis ning oli kuni 1874. aastani [[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] tütre, suurvürstinna [[Maria Aleksandrovna (suurvürstinna)|Maria Aleksandrovna]] kunstiõpetaja. Peterburis veetis ta suurema osa oma ülejäänud elust. Köleril olid tihedad sidemed Venemaa keisri õukonnas, ta suhtles mitmete kõrg[[Intelligents|intelligents]]i hulka kuulunud perekondadega ning oli aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. [[1867]]. aastal sai ta riigikantsler [[Aleksandr Gortšakov]]i portree eest ([[1867]], õli, [[Moskva Ajaloomuuseum]]) [[professor]]i tiitli. [[1869]]–[[1870]] töötas ta Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi [[akvarell]]iõpetajana. [[1874]]. aastast oli Köler [[Belgia]] Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige ja [[1877]]. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Köler suri 22. aprillil 1899. aastal oma ateljees Peterburis [[Vassili saar]]el [[südamerabandus]]se.<ref name="EKM, 2001" /> Kunstniku soovil maeti ta kodukoha lähedale [[Suure-Jaani kalmistu]]le. 1911. aasta püstitati Suure-Jaani kalmistule skulptor [[Amandus Adamson]]i loodud pronksist Köleri büst, millel on kiri: ''Professor Johann Kölerile austuse ja tänu täheks sugurahwalt ja sõpradelt''.<ref name="EKM, 2001" /> ==Tegevus Eestimaa hüvanguks== [[Pilt:Johann Köleri haud.JPG|pisi|Johann Köleri haud [[Suure-Jaani kalmistu]]l.]] [[Fail:Johann Köler monument from Commons.JPG|pisi|[[Johann Köleri monument]] Viljandis]] Johann Köler oli koos Eesti lihtrahvast pärit nn [[Peterburi patrioodid|Peterburi patriootide]] [[Philipp Karell]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Johann Rudolph Berendhoff]]iga esimesed, kes hakkasid tõstatama küsimust vajadusest [[Eesti ajalugu|Eestimaa ajaloo]] eestlastepoolse tõlgendamise kohta, mis oleks erinenud 19. sajandi teise pooleni kehtinud baltisaksa ajaloolaste tõlgendusest Eesti- ja Liivimaa vallutamisel 13. sajandil. Köleri poolt [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]]le saadetud kirjas tõstatatud teema oli aluseks [[Carl Robert Jakobson]]i “[[Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne|esimeses isamaakõnes]]” 1868. aasta oktoobris Tartus toodud teesidele, mis tegid Eesti ajaloo hindamises põhimõttelise muudatuse, muutes senise baltisaksa ajalookajastuse: kui varasemas käsitluses valitses Eestis enne sakslaste tulekut [[13. sajand Eestis|13. sajandi]] alguses metsik ja barbaarne aeg, siis Jakobsoni järgi oli Eestis kuni sakslasteni “valguseaeg”, millele pärast vallutust järgnes mitme sajandi pikkune “pimeduseaeg”, mis alles [[ärkamisaeg|ärkamisajal]] on muutumas “koiduajaks” – uue vabaduse perioodiks<ref name="g6GNT" />. Köler võttis osa eestlaste [[Ärkamisaeg|rahvusliku liikumise]] algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja [[Venemaa keisririik|Venemaa]] võimuorganite vahel. Pooldas [[Eesti Aleksandrikool]]i asutamist ning oli alates [[1870]]. aastast [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige. Kuulus [[Eesti Kirjameeste Selts]]i.<ref name="EKM, 2001" /> Kunstnik andis kodukandis hoogu vanavara kogumisele. [[1873]]. aastal koguti Köleri õhutusel [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]]i juurde loodud muuseumile [[Viljandimaa]] rahvariideid ja etnograafilisi esemeid.<ref name="EKM, 2001" /> == Looming == Tulise rahvuslasena ei esinenud Köler põhimõtteliselt näitustel koos baltisakslastega ning seega oli tema looming kodumaal esialgu üsna tundmatu. 1870. aastal oli Tartus eksponeeritud tema Fr. R. Kreutzwaldi portree<ref name="WDwaZ" />. 1879. maalis Köler [[Tallinna Kaarli kirik]]u eesti kogudusele kingituseks fresko "Tulge minu juurde". 1888. aastal oli Tallinna erakogude kunstinäitusel [[Tallinna Börsiselts|Tallinna Börsisaal]]is Köleri akvarell "Nach dem Abschied" . 1892. aastal annetas Köler [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]ile oma "Dr Karelli portree". Oma loomingu tutvustamiseks sünnimaal laiematele hulkadele kasutas Köler fotode ja [[reproduktsioon]]ide vahendust. 1886. aastal tulid müügile fotod kaheksast maalist ja akvarellist nende hulgas ka "Eesti legend", "Ketraja" ja "Kunstniku sünnikoht"<ref name="CYdyJ" />. == Teoseid == [[Pilt:Cesis_Jaani_kirik_altar.jpg|thumb|Cēsise Jaani kiriku altarimaal – Johann Köler (1858)]] * Autoportree. Õli. 1859 * "[[Tütarlaps allikal]]" * "Eeva granaatõunaga" * "Ketraja" ("Katkenud lõng") * "[[Truu valvur]]". Õli. 1878 * "Ärkamine nõidusunest" * "[[Hiiu naised kaevul]]" * [[Tallinna Kaarli kirik]]u [[apsiid]]imaal „[[Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata]]." al fresco. 1879 * [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i portree * Ema portree. Õli. 1857–61 * Isa portree. Õli. 1826–1899 * Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid * Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. * Roomlanna * Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree * "[[Herakles toob Kerberose põrguväravast]]" * "[[Lorelei needmine munkade poolt]]". Õli. 1887 * Kunstniku sünnikoht <gallery> JOHANN KÖLER 1859-1862 Itaalia maastik.jpg|Itaalia maastik (1859–1862) Johann Köler Itaallanna lastega ojal.jpg|[[Itaallanna lastega ojal]] (1862) Ketraja, 1724 Johann Köler Ketraja 1863 akvarell 38.6x28.8 EKM M1787 ilma hallskaalata.jpg|Ketraja (1863) Ema_portree,_EKM00457_M01783_K8ler_Ema_portree.jpg|Ema portree (1863) Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Köler, AM 13364 G 4499.tif| Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree (1864) JOHANN KÖLER 1876 Daami portree.jpg|Daami portree (1876) Truu_valvur,_EKM00534_M01744_K8ler_Truu_valvur_ACE6563.jpg|[[Truu valvur]] (1878) Eeva granaatõunaga, 1485 J. K6ler Eva granaat6unaga 1879-1880 EKM M2897.jpg|Eeva granaatõunaga (1879–1880) Philipp Karell 1886.jpg| Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree (1886) Köler-Lorelei needmine munkade poolt.jpg|[[Lorelei needmine munkade poolt]] (1887) </gallery> ==Mälestuse jäädvustamine== Viljandis on [[Johann Köleri park]], kus on ka [[Johann Köleri monument]] (1976, skulptor [[Edgar Viies]])<ref name="KRR" />. Johann Köleri maale "Tütarlaps allikal" ja "Eeva granaatõunaga" on kujutatud Eesti 2001. aasta margiplokil ning maali "[[Truu valvur]]" on kujutatud Eesti 2018. aasta postmargil, mis ilmus sarjas "Eesti maalikunsti klassikud".<ref>https://pood.omniva.ee/et/margid-uele-maailma/2327-eesti-maalikunsti-klassikud.html</ref><ref>http://www.filateelia.ee/foorum/viewtopic.php?f=11&t=4036</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EKM, 2001">Anu Allas, Tiina Abel, Väike Köleri sõnastik, Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2001</ref> <ref name="KRR">{{kultuurimälestis|20070}} (vaadatud 09.05.2015)</ref> <ref name="g6GNT">[[Marek Tamm]], [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10463 Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus], Riigikogu Toimetised, 22, 2010</ref> <ref name="WDwaZ">[[Voldemar Erm]], Eesti muuseumi mõtte kasvumailt, [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]], 27.09.1968</ref> <ref name="CYdyJ">Valve Hinnov, Esimesed eeseti kunstinäitused, Tartu Kunstimuuseumi almanahh, Tartu 1972</ref> }} ==Kirjandus== * Ljubov Kisseljova. Köler. Kunstnik J.Köleri autobiograafiline jutustus. Härra professor Köleri biograafia, I osa. [[Tuna]] 1/2014, lk 74–91 * Ljubov Kisseljova. Härra professor Köleri biograafia, II osa. [[Tuna]] 2/2014, lk 74–92 ==Välislingid== {{Commons|Johann Köler}} *[[Erik Rand]]. [https://epl.delfi.ee/eesti/koleri-maal-laks-muugiks-2-7-miljoni-krooniga?id=51153013 Köleri maal läks müügiks 2,7 miljoni krooniga]., EPL, 18. detsember 2008 *[[Ilmar Palli]]. [http://www.maaleht.ee/2009/04/02/elu/5985-johann-koleri-lapsepolvemail-askeldavad-kohlerid Johann Köleri lapsepõlvemail askeldavad Köhlerid]. Maaleht.ee, 2. aprill 2009 {{JÄRJESTA:Köler, Johann}} [[Kategooria:Johann Köler| ]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi presidendid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Suure-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1826]] [[Kategooria:Surnud 1899]] miaef22yy8tlodd86w2os431e4fuktq Elektronegatiivsus 0 20458 6178900 5396194 2022-08-16T15:33:16Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elementide elektronegatiivsused.png|pisi|400px]] '''Elektronegatiivsus''' on [[dimensioonita suurus]], mis iseloomustab [[aatom]]i suhtelist võimet siduda endaga [[molekul]]is või keemilises ühendis [[elektron]]e. Suure elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks [[liitium]]i aatomi elektronegatiivsus X<sub>Li</sub> = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. Tabelis on esitatud mõne elemendi elektronegatiivsus. <table border="1" cellpadding="4" cellspacing="2"> <tr style="background-color:#E6E6FA;"> <td>0,7</td> <td>0,8</td> <td>0,9</td> <td>1,0</td> <td>1,2</td> <td>1,5</td> <td>1,6</td> <td>1,7</td> <td>1,8</td> <td>2,0</td> <td>2,1</td> <td>2,4</td> <td>2,5</td> <td>2,8</td> <td>3,0</td> <td>3,5</td> <td>4,0</td> </tr> <tr> <td valign="top">[[Tseesium|Cs]]</td> <td valign="top">[[Kaalium|K]]<br>[[Rubiidium|Rb]]</td> <td valign="top">[[Naatrium|Na]]</td> <td valign="top">[[Liitium|Li]]<br>[[Kaltsium|Ca]]<br>[[Strontsium|Sr]]<br>[[Baarium|Ba]]</td> <td valign="top">[[Magneesium|Mg]]</td> <td valign="top">[[Berüllium|Be]]<br>[[Alumiinium|Al]]</td> <td valign="top">[[Plii|Pb]]</td> <td valign="top">[[Germaanium|Ge]]<br>[[Tina|Sn]]</td> <td valign="top">[[Räni|Si]]<br>[[Antimon|Sb]]</td> <td valign="top">[[Boor|B]]<br>[[Arseen|As]]</td> <td valign="top">[[Vesinik|H]]<br>[[Fosfor|P]]<br>[[Telluur|Te]]</td> <td valign="top">[[Seleen|Se]]<br>[[Jood|I]]</td> <td valign="top">[[Süsinik|C]]<br>[[Väävel|S]]</td> <td valign="top">[[Broom|Br]]</td> <td valign="top">[[Lämmastik|N]]<br>[[Kloor|Cl]]</td> <td valign="top">[[Hapnik|O]]</td> <td valign="top">[[Fluor|F]]</td> </tr> </table> Tinglikult saab elektronegatiivsuse põhjal eristada [[metall]]e ja [[mittemetall]]e. Elemendid elektronegatiivsusega alla 1,7 on metallilised, elektronegatiivsusega üle 1,7 mittemetallilised. Elektronegatiivsuste vahe alusel saab ka kindlaks teha valdava sideme liitaine molekulides ning ühendeis. Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad [[kovalentne side|kovalentse sideme]], teised [[iooniline side|ioonilise sideme]]. Ühendites täiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma välist elektronkihti kuni oktetini (8 elektronini) nende [[valentselektronid]]e arvel, mida loovutavad väiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid. Erandiks on [[vesinik]], mis täiendab elektronide arvu kuni kaheni. ==Vaata ka== *[[Keemiline side]] [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Keemiline side]] qazp8dv8ip7m1vve5uj0qjyz3m8r98f Leopold Tõnson 0 24119 6179209 5933762 2022-08-17T11:35:49Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Leopold Tõnson | Hüüdnimi = | Pilt = Leopold Tõnson.jpg | Pildisuurus = | Sünniaeg = [[14. jaanuar]] [[1874]] | Sünnikoht = [[Haapsalu]] | Surmaaeg = [[5. jaanuar]] [[1935]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = [[1914]]–[[1917]] [[Venemaa keiserlik sõjavägi]]<br/>[[1918]]–[[1919]] [[Eesti Rahvavägi]] | Auaste = [[kapten]] | Juhitud üksused= [[Kalevlaste Maleva]] pealik [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br/>[[Eesti Vabadussõda]] | Autasud = }} '''Leopold Tõnson''' [[VR I/2]] ([[14. jaanuar]] [[1874]] [[Haapsalu]] – [[5. jaanuar]] [[1935]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[kapten]]), [[kergejõustik]]lane, [[aerutamine|aerutaja]] ja [[sport|sporditegelane]]. [[Kalevlaste Maleva]] pealik [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26022 Ohvitseride andmekogu] *{{ESBL|id=Leopold_Tõnson}} ==Audiovisuaalsed allikad== ===Videod=== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kalev-100-iv-osa/same-series Kalev 100: IV osa] (ERR 2001) {{JÄRJESTA:Tõnson, Leopold}} [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni ülemad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti aerutajad]] [[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]] [[Kategooria:Eesti skaudiliikumine]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1935]] 8oqtz750b9kopn6ywig1w25wkwr9zhm Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) 0 26692 6178958 6138602 2022-08-16T18:23:40Z WikedKentaur 464 /* Tagalajulgestus */ wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2017}}{{Toimeta|lisaja=82.131.111.56|aasta=2017|kuu=mai}} {{Sõjaline konflikt |konflikt = [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] okupatsioon Eestis teise maailmasõja ajal |osa = [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa vägede okupatsioonist Euroopas ja NSV Liidu territooriumil]] [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal |pilt = |pildiallkiri = |aeg = [[7. juuli]] [[1941]] – [[19. detsember]] [[1944]] |koht = [[Eesti]] |tulemus = Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) |osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Saksa Riik|Saksa Riigi]]<br />[[Eesti kindralkomissariaat]] <br />[[Väegrupp Nord]] |osaline2 = [[Eesti Omavalitsus]] |väejuht1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] Eesti kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]]<br /> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] ''Generalfeldmarschall'' [[Georg von Küchler]] |väejuht2 = [[Hjalmar Mäe]] }} '''Saksa okupatsioon Eestis''' oli [[Eesti]] ala [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]] vägede poolt [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis [[1941]]. aasta septembrist [[1944]]. aasta oktoobrini. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri [[5. juuli]]l [[1941]] ning viimasena lahkusid Saksa väed [[Ruhnu]] saarelt [[15. detsember|15. detsembril]] [[1944]]. Välja arvatud [[Viru Ingeri]], mis jäi [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] sõjalisse haldusse, liideti Eesti alad [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] nime all [[Ostland|Ida-alade Riigikomissariaadi]] koosseisu. ==Suvesõda== {{vaata|Suvesõda}} [[8. juuli]]l 1941 jõudsid Saksa üksused Pärnusse. Kõrgeim Eesti sõjaväelane kolonel [[Viktor Koern]] moodustas ajutise maavalitsuse ja määras ametisse politseiülema. Viimase korraldusega määrati kohale linnapead ja vallavanemad. Korrakaitseks loodi Pärnumaa Omakaitse. [[16. juuli]]l [[1941]] organiseeris [[Hjalmar Mäe]] [[Riia]]s tulevast Eesti omavalitsust. [[6. detsember]] [[1941]] hõivati Osmussaar. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja Saksa vägede poolt okupeeritud. ==Okupatsiooniaegne elukorraldus<ref name="Q1Yiz" />== [[Pilt:Generalplan Ost map.tiff|pisi|Generalplan Ost]] === Eesti kindralkomissariaat === {{vaata|Eesti kindralkomissariaat}} ===Saksa sisejulgeolekuasutused=== 1941. aasta suvel-sügisel SS-Sturmbannführer [[Martin Sandberger]]i juhtimisel tegutsenud erikomando [[Sonderkommando 1a]] osakomandod (''Teilkommando'') asutati kõigis Eesti piirkondades: [[12. juuli]]l [[1941]] [[Pärnu]]s, [[15. juuli]]l [[Tartu]]s, [[17. august]]il [[Narva]], [[28. august]] [[Tallinn]]as ja [[21. september|21. septembril]] Kuressaares. Seoses Eesti alade üleminekuga sõjaväevõimudele alluvast rindepiirkonnast tsiviilvõimu alluvusse 5. detsembril 1941 reorganiseeriti ka territooriumi sisejulgeolekuasutused. Ümberkorralduste aluseks kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadis Ostlandis]] oli Saksa politsei juhi [[Heinrich Himmler]]i ja Ida-alade riigikomissari [[Alfred Rosenberg]]i ühine korraldus 19. novembrist 1941: "Zuständigkeit der Polizeidienststellen in den neu besetzten Ostgebieten". Saksa politsei allus SS-Reichsführer Heinrich Himmlerile. Riigikomissariaatides juhtisid politseivaldkonda kõrgemad SS-i ja politseijuhid (''Höherer SS- und Polizeiführer''), kellele kindralkomissariaatides allusid SS-i ja politseijuhid. Nii riigi- kui ka kindralkomissariaatides olid oma ülemad ka julgeolekupolitsei ja SD valdkonna ning korrapolitsei jaoks. Eesti korrapolitsei ülem (''Kommandeur der Ordnungspolizei beim SS- und Polizeiführer Estland'') allus paralleelselt SS-i ja politseijuhile Eestis ja Ostlandi korrapolitsei ülemale. ''Ordnungspolitzei Estland'' staap asus Tallinnas [[Toompea]]l [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6. 1941. aasta lõpust tegutsesid tsiviilvalitsuse ([[Eesti kindralkomissariaat]]) kõrval Eestis [[Saksa Riigi Siseministeerium]]i SS-i Korrapolitsei Peaameti [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ostlandi riigikomissariaadi]] korrapolitsei ülema (''Befehlshaber der Ordnungspolizei für das Ostland'') politseiasutused, mis allusid [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] aladel kõrgemale SS-i ja politseijuhile Eestis: ''[[SS]]-[[Brigadeführer]]'' [[Hinrich Möller]]ile (1941–1943) ja hiljem (aastal 1944) ''SS-[[Brigadeführer]]'' [[Walther Schröder]]ile (26. november 1902 – [[1973]] [[Lübeck]]),<ref name="XWBJ7" />. Kõrgemale SS-i ja politseijuhile Eestis allusid mõlemad Saksa politseiteenistusharud: * [[Saksa Korrapolitsei]], mille ülemad olid [[Hermann Schallert]] (1941–1942) ja [[Wilhelm von Thaden]] (1943–1944) ja ka *[[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] Eestis, mille ülemad olid [[Martin Sandberger]] (1941–1943) ja [[Bernhard Baatz]] (1943–1944). Formaalselt allus 1941/42. aastal Eesti Omavalitsusele EO Sisedirektooriumi [[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD]] ja Sisedir. [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] – [[omakaitse]]malevate ja [[Piiriomakaitse|piiriomakaitse]]üksustega, mis aga faktiliselt täitsid Saksa Julgeolekupolitsei ja SD, Saksa Korrapolitsei ja tagalajulgestusdiviiside juhtide korraldusi. {{Vaata|Politsei ja Omakaitse Valitsus}}, ''[[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD]]'', ''[[Politseipataljonid]]'', ''[[Eesti kaitsepataljonid]]'', ''[[Omakaitse#Omakaitse 1941–1944|Omakaitse]]'' 1942/43 läbi viidud reorganiseerimise tulemusel allutati Eesti Julgeolekupolitsei ja SD täielikult Saksa [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]ile, läbi [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadi]] riigikomissari aparaadi. ===Saksa okupatsiooniväed=== ====Tagalajulgestus==== Eestis paiknes Saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagalapiirkonna]] staap, mis asus 1941. aasta juuli lõpust 1944. aasta märtsi lõpuni [[Võru]]s. {{Vaata|Väegrupi Nord tagalapiirkond}} Tagalaülem teostas talle alluva territooriumi üle kontrolli läbi armeegrupile Põhi ja armeegruppi kuuluvate [[16. armee (Wehrmacht)|16.]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]]de tagalateenistuste (''Korück (Kommandeur rückwärtiges Armeegebiet)'' ''[[Korück 584]]'' ja ''[[Korück 586]]'' ning neile alluvate julgestusväeosadega (julgestusdiviiside - ''Sicherungs-Division'' ja julgestusrügementidega ''Sicherungs-Regiment''). [[File:Välikomandantuur Tartu Ülikoolis 1941,.tif|thumb|Välikomandantuur Tartu ülikooli peahoones (1941)]] [[Väegrupp Nord|Väegrupp Põhi]] tagalastaabile allusid [[Tartu]]s asunud [[207. julgestusdiviis]], [[Põltsamaa]]l asunud [[281. julgestusdiviis]] ja [[Viljandi]]s asunud [[285. julgestusdiviis]] ning piirkondlikud [[välikomandantuur]]id. ====Rannakaitse==== Eesti rannakaitse juhataja oli [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi Nord tagalapiirkonna]] [[207. julgestusdiviis]]i ülem, 1942. aastast oli Eesti rannakaitse jaotatud 4 rannakaitselõiguks (''Abschnitt''), mis omakorda jagunesid alalõikudeks (''Unterabschnitt''): :1. Rakvere välikomandantuuri (nr. 238) lõik: * [[Vainupea|Vainupää]] alalõik allus [[Eesti Omakaitse#Omakaitse aastail 1942–1943|Eesti Omakaitse]]le, käsutuses 2 Omakaitse kompaniid ja 3 rannavalvepunkti (''Küstenaufsichtsstelle''); * [[Kunda]] alalõik, saksa üksused ja poolteist kompaniid Omakaitse mehi ning 2 rannavalvepunkti; * [[Aseri]] alalõik, saksa üksused ja Omakaitse kompanii ja 1 rannavalvepunkt; * [[Toila]] alalõik, saksa üksused ja 3 Omakaitse kompaniid ja 3 rannavalvepunkti. :2. Pärnu asulakomandantuuri (nr. 858) lõik. Pärnu asulakomandantuur allus Viljandi välikomandantuurile (nr. 182), asulakomandandile allus rannakaitses Pärnu piirkonna tollikomissar ja 7 rannavalvepunkti, mis olid tugevdatud Eesti Omakaitse meestega. Pärnu asulakomandantuuri rannakaitselõigu reserviks oli 1 Eesti Omakaitse kompanii. :3. Haapsalu välikomandantuuri (nr. 819) lõik, * Mandril oli rannakaitse ülem Haapsalu piirkonna tollikomissar, kellele allusid 10 rannavalvepunkti Põõsaspeast Varblani; * Saaremaal oli rannakaitse ülem Kuressaare asulakomandant (nr. 859). Talle allusid Orissaare, Kihelkonna ja Kuressaare ringkonna tollikomissarid vastavalt 8, 6 ja 7 rannavalvepunktiga. * Hiiumaa rannakaitse ülemale allus Kärdla ringkonna tollikomissar ja 8 rannavalvepunkti. Rannavalvepunktid olid tugevdatud Omakaitse üksustega. :4. Tallinna linnakomandantuuri (nr. 192) piirkond: * Rannakaitse alalõigud olid jaotatud [[Tallinna-Nõmme omakaitse]] pataljonide nr. 2, 1, Tallinna linna pataljoni, 5, 6, ja 10 vahel. Alalõikude ülemad olid pataljoniülemad, keda juhtis omakorda linnakomandandile alluv Tallinna-Nõmme omakaitse ülem. 2. pataljoni alalõik ulatus Harju maakonna läänepiirist [[Lohusalu]]ni, 1. pataljoni alalõik [[Vasalemma]]st [[Naissaare]]ni (mandril [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]]), Tallinna Omakaitse alalõik Naissaarest [[Aegna]]ni (mandril Kakumäest [[Pirita]]ni), 5. pataljoni alalõik Aegnast [[Keri]]ni (mandril Piritalt [[Kroodi]]ni), 6. pataljoni alalõik Kerist [[Malusi]]ni (mandril Kroodist [[Kuusalu]]ni) ja 10. pataljoni alalõik Malusist [[Mohni|Mohn]]ni (mandril Kuusalust Harju maakonna idapiirini). :Rannakaitses allus linnakomandantuurile [[Tallinna Tolliamet]] (''Zollbefehlstelle''), mille alluvuses olid Tallinna ja Paldiski ringkonna tollikomissarid kumbki 8 rannavalvepunktiga. :1942. aastal oli [[Juminda neem]]el: kolm 150 mm ja neli 105 mm, [[Aegna]]l kolm 130 mm, [[Naissaar]]el kaks 105 mm, [[Paldiski]]s kaks 100 mm, [[Osmussaar]]el kolm 100 mm, [[Tahkuna]]s kolm 130 mm ja [[Sõrve]]s kolm 130 mm rannakaitsepatareid. Rannakaitsepatareid viidi hiljem [[Läänerinne (Teine maailmasõda)|Läänerindele]] ja asendati 1944. aasta alguseks [[Haljala]]s asunud ''Seekommandant Estland''ile<ref>[https://www.axishistory.com/books/361-germany-kriegsmarine/kriegsmarine-kommandobehoerden/6209-seekommandant-reval Seekommandant Reval/Seekommandant Estland], www.axishistory.com (vaadatud 29. juuni 2020)</ref>,<ref>[http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Gliederungen/Marinekommandanten/KommandantEstland-R.htm Kommandant der Seeverteidigung Estland], www.lexikon-der-wehrmacht.de (vaadatud 29. juuni 2020)</ref> allunud [[Kriegsmarine|Saksa mereväe]] rannakaitse suurtükipataljonide divisjonidega (''Marine-Artillerie-Abteilung'') 530, 531<ref>[https://www.axishistory.com/books/370-germany-kriegsmarine/kriegsmarine-kuestenartillerieeinheiten/7192-marineartillerieabteilung-531 Marineartillerieabteilung 531], www.axishistory.com (vaadatud 29. juuni 2020)</ref>, 532<ref>[https://www.axishistory.com/books/370-germany-kriegsmarine/kriegsmarine-kuestenartillerieeinheiten/7193-marineartillerieabteilung-532 Marineartillerieabteilung 532], www.axishistory.com (vaadatud 29. juuni 2020)</ref> ([[Aseri]] piirkonnas)<ref>Bernd Bölscher, [https://books.google.ee/books?id=-4PGCgAAQBAJ&pg=PA63&lpg=PA63&dq=Marine-Artillerie-Abteilung+estland&source=bl&ots=A1bT4pm4oV&sig=ACfU3U3Gkk35oupyWNYYP20kye_rMJFQAw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiUrrzW26fqAhXMy6YKHcxDBCQQ6AEwAHoECAkQAQ#v=onepage&q=Marine-Artillerie-Abteilung%20estland&f=false Hitlers Marine im Landkriegseinsatz: Eine Dokumentation, seite 63]</ref>, mereväe õhutõrjepataljoni 239<ref>[https://www.axishistory.com/books/371-germany-kriegsmarine/kriegsmarine-flakeinheiten/7320-marineflakabteilung-239 Marineflakabteilung 239], www.axishistory.com, (vaadatud 8. juuli 2020)</ref> patareidega, 711 ja armeesuurtükiväega<ref>[[Toomas Hiio]], EESTI KUI WEHRMACHT’I OPERATSIOONIPIIRKOND 1941–1944. VÄEGRUPI „NORD” TAGALAPIIRKOND JA 207. JULGESTUSDIVIIS. lk 141-143 LAIDONERI MUUSEUMI AASTARAAMAT, 2005, 5. ISSN 1406-7625</ref>. 1944. aasta suveks rajati Eesti põhjarannikule rannikukaitse süsteem, mille keskseks osaks olid statsionaarsed rannapatareid. Rannapatareide suurtükid paiknesid avatult raudbetoonalustel, kaitseks pinnasevallid, meeskondi ja laskemoona kaitsesid kaevikud ja puit-muldpunkrid, võimaliku rünnaku vastu maismaalt okastraattõkked ja miiniväljad. [[Sõjategevus Eestis (1944)|1944. aasta mai alguseks]] oli [[Narva-Jõesuu]]st [[Pärispea poolsaar]]eni kokku 13 suurtükipatareid. [[Suurtükipatarei]]de relvastuses kasutati nii Saksa kui ka Nõukogude päritolu [[trofee]]suurtükke. [[Meriküla|Merekülas]] mereväe 532. suurtükipataljoni 2. suurtükipatarei (''2./532'') (130 mm suurtükid), Mereküla [[Mereküla Jumalaema Kaasani ikooni kirik|kiriku]] juures 921. maaväe rannikusuurtükiväepatarei (''H.K.B.921'') IV-105 mm suurtükipatarei, [[Mummassaare]]s 509. maaväe rannikusuurtükiväepatarei (''H.K.B.509'') suurtükipatarei, [[Sillamäe]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 5. suurtükipatarei (''5./532'') suurtükid, [[Künnapõhja|Künnapuu]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 11. suurtükipatarei (''11./532'') (150 mm suurtükid), [[Valaste]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 3. [[Valaste patarei|suurtükipatarei]]<ref>[https://register.muinas.ee/file/militaryheritage/168.pdf Valaste 10,5 cm patarei], „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“, Koostajad: [[Ain Tähiste]], [[Mart Mõniste]]. November 2017 </ref>, ({{Koord dms|59|26|37|N|27|19|37|E}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=168 Valaste 10,5 cm patarei], Kultuurimälestiste register</ref>) (''3./532'') (III-105 mm suurtükipatarei ja Würzburg-Riese radar), [[Moldova (Lüganuse)|Moldova]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 12. suurtükipatarei (''12./532'') (105 mm K18 suurtükipatarei), [[Aseri]]s I mereväe 532. suurtükipataljoni 6. suurtükipatarei (''6./532'') (105 mm UT suurtükipatarei) ja II mereväe 239. õhutõrjepataljoni (''Marine-Flak-Abteilung 239'') 4. õhutõrjepatarei (''4./239'') (105 mm õhutõrjepatarei), [[Kunda]]s mereväe 532. suurtükipataljoni 7. suurtükipatarei (''7./532'') (152mm suurtükipatarei), [[Natturi]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 10. suurtükipatarei (''10./532'') (88 mm suurtükipatarei), [[Pärispea]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 8. suurtükipatarei (''8./532'') (7,62 mm suurtükipatarei), [[Loksa]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 8. suurtükipatarei (''8./532'') poolpatarei. ====Merevägi==== Tallinnas asus [[Kriegsmarine]] Ostlandi mereväe juhataja viitseadmiral [[Theodor Burchard]]i peakorter, kellele allusid mereväe kaldaüksused, aga ka 9. mereväe julgestusdiviis, mille väikesed laevad julgestasid Läänemere idaosa. ===Saksa tsiviilhaldusasutused=== Algselt teostas kõrgeimat sõjaväelist ja tsiviilvõimu Eestis [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] tagalaülem [[kindral]] [[Franz von Roques]]. 5. detsembril 1941 loeti Eesti alad rindetsoonist väljas olevaiks ning võim läks armeelt üle [[Eesti kindralkomissariaat|tsiviilvõimule]]. Tsiviilvõimu teostas kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]]i juhitud [[Eesti kindralkomissariaat]], mis tegutses [[6. detsember|6. detsembrist]] 1941 [[17. september|17. septembrini]] 1944. ===Eesti Omavalitsus=== {{Vaata|Eesti Omavalitsus}} 15. septembrist 1941 asutas tegevust kindralkomissariaadi loal tööle hakanud [[Eesti Omavalitsus]], mille juhiks sai 1941. aastal ''Nach[[umsiedlung]]i'' käigus Saksamaale ümber asunud ja Saksa okupatsioonivägedega Eestisse naasnud [[Hjalmar Mäe]]. 18. septembril määras Eesti Omavalitsuse sisedirektor [[Oskar Angelus]] politsei- ja omakaitse ülemaks [[Johannes Soodla]]. Politsei ja omakaitse loomisel püüti võimalikult palju aluseks võtta enne Nõukogude anneksiooni Eestis kehtinud riiklike struktuure. [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] sai kindla organisatsioonilise struktuuri 28. oktoobriks 1941, misjärel kuulusid sellesse Poliitilise politsei inspektuur, Kriminaalpolitsei inspektuur, Eesti Omakaitse, Eesti Välipolitsei, Tuletõrje ja Piiriomakaitse. ===Riigikaitseasutused=== Eesti tsiviilvõimudele allus formaalselt 1944. aastal moodustatud [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur]], mille juhiks määrati kõrgeima sõjaväelise auastmega eestlane [[Johannes Soodla]]. Kuna aga kogu sõjaline võim Eestis asuvate [[Relva SS]] üksuste üle oli Saksa vägede ülemjuhatusel, siis oli Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri pädevuses vaid tugiteenused: kutsealuste üle arvepidamine ja nende registreerimine, värbamine-mobiliseerimine, kutsealuste tervisekontrolli teostamine, igasuguste vabastuste ja ajapikenduste andmine ning [[propaganda]]aktsioonide läbiviimine. Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur, mis asus [[Toompea]]l Riigikogu hoones [[Toompea loss]]is<ref name="vjFTv" />. Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri ülemaks – kindralinspektoriks määrati [[Johannes Soodla]]. ===Punaarmeesse mobiliseeritud=== 1941. aastal Punaarmee koosseisus NSV Liitu taganenud [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Territoriaalse Laskurkorpuse]], [[Eesti kaitsevägi|endised Eesti kaitseväelased]] kasutasid 1941. aasta sügisel võimalust Punaarmee kaitselahingute ajal [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus#Korpus sõjategevuses|Porhovi, Hilovo ja Dno]] ja 1942. aasta lahingutes [[Velikije Luki]] [[Velikije Luki operatsioon|piirkonnas]] põgeneda Punaarmeest ning üle minna Saksa vägede poole. Ületulnud eesti sõjaväelased viidi esmaselt sõjavangilaagritesse [[Ida-Preisimaa]]l [[Stalag I-A]] harulaagrisse [[Ebenrode]]s ning 1941. aasta novembris vabastati vangistusest 2400 meest, kes olid andnud nõusoleku [[Idapataljonid|vabatahtlikult]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindele]] bolševike vastu sõdima minekuks ja suunati tagasi Eestisse. Ülejäänud 500 eestlast viidi Ebenrodest üle [[Königsberg]]ist 40 kilomeetrit lõuna pool asuvasse [[Stablack (1941–1944)|Stablack]]i Stalag I-A sõjavangilaagrisse, kus nad viibisid kuni 1942. aasta veebruarini, mil nad ({{kas|600–672}} meest) [[ZEV]]i kaasabil toodi tagasi Eestisse ja vabastati. ===Nõukogude okupatsioonieelse elukorralduse taastamine === Saksa okupatsioonivõimude loal taastati Eestis tsiviil- ja omandisuhteid, mis olid [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]]iga segi paisatud, võttes aluseks enne Eesti Vabariigis kehtinud struktuure ja korraldust. 14. oktoobril 1941. aastal kehtestas Sisedirektor [[Oskar Angelus]], [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Põhja Tagala Sõjavägede]] Juhataja nimel ja nõusolekul, et Eestis kehtivad seadused ja määrused, mis olid kehtivusel kuni 21. juunini 1940, kuivõrd nad ei ole vastuolus kehtiva korraga või kuivõrd neid ei muudeta erimäärustega. Kõik enamlaste võimu ajal rajatud õigussuhted ja omandatud õigused jäävad püsima, kuivõrd neid sõnaselgelt ei kaotata või ei piirata määruste või korraldustega<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383025/329639/page/2 Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1941], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil; 2 1941-10-18, Art. 8—9 14 Nr. 2.</ref> ===Nõukogude okupatsiooni kahjude tuvastamine=== 4. septembril 1941 loodi Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus, saksakeelse lühendi järgi tuntud ka kui ''[[ZEV]]'', mis kogus ja korrastas andmeid [[juuniküüditamine|küüditatute]] kohta; anti välja kaheköiteline koguteos "[[Eesti rahva kannatuste aasta]]", kus dokumentaalselt kirjeldati Nõukogude okupatsiooni kuritegusid Eesti rahva vastu ning moodustati linnade, maakondade ja valdade [[Sõjakahjude Hindamise Amet]]id. ===Saksa sõjaväeteenistus=== Saksa okupatsiooni ajal Eestis moodustatud väeosad komplekteeriti erinevatel alusel: *'''vabatahtlikkuse alusel moodustatud''' **[[julgestusgrupp|julgestusgrupid]] (1941), [[Wehrmacht]]i [[16. armee (Wehrmacht)|16.]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] tagalavahiteenistus ning võitluseks partisanidega Ukrainas ja Venemaal; **[[658. Eesti Pataljon|658.]], [[659. Eesti Pataljon|659.]] ja [[660. Eesti Pataljon|660.]] [[idapataljonid]] (1942), kes osalesid lahingutegevuses [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] ([[Leningrad]]i – [[Novgorod]]i – [[Staraja Russa]] – Neveli rinde liinil) – [[Leningradi rinne|Leningradi]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] vägede vastu; **[[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"|Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon Narva]], võitles [[Izjumi lahing]]us ja hiljem [[Tšerkassõ kott|Tšerkassõ kotis]]; **[[Eesti SS-leegion]], kes osalesid lahingutegevuses Idarindel – [[Ukraina]]s, [[Neveli rinne|Neveli rindel]] ja võitluses partisanidega Valgevenes; *'''kohalikest korrakaitselistest [[omakaitse]]malevatest moodustatud palgalised''' **Eesti [[politseipataljonid]] (1941) (pataljonid Dorpat (Tartu), Fellin (Viljandi), Põltsamaa ja Pleskau (Pihkva)); **[[Kaitse Vahipataljonid]] (1942) ja **[[Politseipataljonid]] (1943) [[sisejulgeolek]]u tagamiseks Eestis; :1944. aastal läbi viidud mobilisatsiooni käigus oli 14. veebruariks Saksa sõjaväkke kutsutud 28 000 meest, kellest 2000 on saadeti [[III Germaani Soomuskorpus|III Germaani soomuskorpus]]ele, 7500 kindral [[Kuno-Hans von Both]]ile kolme esimese piirikaitserügemendi formeerimiseks, 9000 anti [[20. Eesti SS-diviis]]ile ja ülejäänud kavatseti formeerida 2500-mehelisteks SS-[[Piirikaitserügemendid|piirikaitserügementideks]]. [[Saksa Riik|Saksa Kolmanda Riigi]] juhtkonna poolt [[20. eesti diviis|20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti)]] lisaks vastavalt [[Heinrich Himmler]]i poolt [[14. mai]]l 1944 välja antud käskkirja<ref>[http://veart.tlulib.ee/index2.php?kid=174714 Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12]</ref> alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta maikuus piirikaitserügemendid SS-piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviisi formeerimine jäi aga teostamata. *'''1944. aasta mobiliseeritutest moodustatud [[Piirikaitserügemendid]]''' (1.-[[6. Eesti Piirikaitserügement]]); *'''1944. aasta sund[[mobilisatsioon]]iga moodustatud [[Relva-SS]]i koosseisu kuulunud [[20. eesti diviis]]'''; *'''1944. aasta [[Saksa tööteenistus]]se võetud noored, kes said hea õnne korral valida teenistuse sõjaväes ja [[lennuväe abiteenistus]]es<ref name="Pjdzr" />.''' *'''aastatel 1942–1944 Saksa mobilisatsiooni eest Soome põgenenud''' ja seal Soome sõjaväkke [[JR200]] koosseisu asunud umbes 1700 meest, kes pärast Nõukogude vägede pealetungi algust Eestisse naasid ning liideti [[20. eesti diviis]]i [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] ja väljaõpperügemendi koosseisu [[Klooga]]l. {{vaata|Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎}} ===Majanduspoliitika=== Majanduslikult ajas Saksa okupatsioonivõim Eestis kurnamise poliitikat, nagu ka Nõukogude Liidu okupatsioonivõim<ref>[[Olaf Mertelsmann]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/enne-naelg-siis-viletsus-70-aastat/ "Enne nälg – siis viletsus" – 70 aastat], [[Sirp]], 14.10.2010</ref>. Eesti territooriumi majandusettevõtete ülevõtmiseks ja valitsemiseks loodi juba augusti algul 1941 Berliinis asunud Ida Majandusstaabi (''Wirtschaftsstab Ost'') alluvuses [[Tallinna Majanduskomando]] (saksa keeles ''Wirtschaftskommando Reval''). Esialgu asus see Viljandis, komando ülesanne oli Saksamaa majanduslike huvide esindamine Eestis. 1941. aasta septembrist töötas see Tallinnas, majanduskomandot juhtis [[Fregatikapten|fregatikapten]] ja komandör, dr, Alfred Kunath.<ref>[https://dea.digar.ee/page/linnateataja/1941/09/20/1 Tallinna Majanduskomando KORRALDUS], Linna Teataja, 20 september 1941</ref> Tegeles varustusküsimustega, jälgis [[maareform]]i tühistamist ja tööstuse re[[Privatiseerimine|privatiseerimist]], kooskõlastas sellealaseid teiste ametkondade otsuseid. Kindralkomissari ametissenimetamise järel kooskõlastas oma tegevust selle ametkonnaga. Tallinna Majanduskomando lõpetas tegevuse 1944. aastal. === Ühiskondlikud organisatsioonid === {{Vaata|Eesti Noored}}, ''[[Eesti Rahva Ühisabi]]'', ''[[Eesti Kutsekogude Keskliit]]'', ''[[Põllumajanduslike Ühistute Keskliit]]'', ==Nürnbergi kohtu hinnang koostööle Saksa armeega== [[1946]]. aastal tunnistas [[Nürnbergi sõjakuritegude protsess]] [[SS]]-i kuritegelikuks organisatsiooniks, kuid ühe olulise erandiga: kohtu otsuse kohaselt ei saa selle kuritegeliku organisatsiooni liikmeks pidada isikuid, keda riigiorganid kutsusid [[Relva-SS]] teenistusse ilma kutsutuile valikuõigust andmata. Kõik [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. SS-diviisis]] teeninud sõdurid ja ohvitserid vabanesid lääneriikides sõjavangistusest 1946. aastal, pärast seda kui Nürnbergi Tribunal vabastas vastutusest relva-SS-i koosseisus võidelnud, kes sinna olid määratud riigi poolt ega ei olnud toime pannud [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]]. Neil põhjustel vabastati pärast Teise maailmasõja lõppu kümned tuhanded läände jäänud eesti sõjamehed fašismisüüdistustest{{lisa viide}}. ==Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944== {{vaata|Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944}} {{vaata|Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis}} ==Okupatsioonivõimu kuriteod== {{vaata|Holokaust Eestis}} [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal hukati paljud nõukogude võimu kehtestamisele, repressioonidele ja küüditamistele kaasa aidanud ilma kohtuta.{{lisa viide}} See toimus ka pärast okupatsiooni algust Saksa okupatsioonivõimude vaikival nõusolekul, kuna võimaldas vabaneda ka Saksa võimu potentsiaalsetest vastastest kohalike elanike käe läbi. Okupatsioonivõimude korraldusel mõrvati Eestis tuhandeid eraisikuid, sealhulgas palju mujalt tooduid ja [[sõjavang]]e.{{lisa viide}} Eesti alal paiknesid mitmed [[koonduslaager|koonduslaagrid]].Holokaustis mõrvati 960 Eesti juuti.https://museum.jewish.ee/history/Holocaust/Holo.pdf 1941. aasta sügisel ja talvel hukati [[Sonderkommando 1a]] / [[Einsatzgruppe A]] korraldusel väidetavalt veerand Eesti juudi kogukonnast. On võimalik, et ligi pooled neist hukati väljaspool Eestit: pärast sõda Saksamaal tunnistas julgeolekupolitsei ja SD ülem Eestis Martin Sandberger, et umbes 400 Eestist pärit juudi naist ja last viidi Pihkvasse ja lasti seal maha 1941. ja 1942. aasta talvel.{{lisa viide}} Teadaolevalt hukati 207 juudi meest Tallinna keskvanglas, 53 juuti Tartus, 137 Pärnus. Esimesed Pärnu juudid hukati 13. juulil, neli päeva pärast saksa vägede tulekut.{{lisa viide}} 11. septembril 1941 andis [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD|Saksa Julgeolekupolitsei]] korralduse, millega keelati juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis". [[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni]] ehk nn [[Max Jakobson]]i komisjoni esindajad märgivad, et andmed ešelonide koosseisu kohta on jälgitavad Saksamaa arhiivimaterjalides. "Kokku saabus 2100–2200 vangi, kellest 1600–1700 hukati Kalevi-Liiva polügoonil juba saabumise päeval. Ülejäänud rakendati tööle. Haigeid või laagri juhtkonnaga konflikti sattunuid hukati [[Kalevi-Liiva]]l ka järgnevate kuude jooksul. Kokku hukati Kalevi-Liival umbes 2000 inimest, mis on enamik Eestisse toodutest. Lisaks hukati sealsamas ka umbes 100 mustlast. Laager suleti 1943. aasta septembris, allesjäänud vangid viidi Tallinna keskvanglasse." 1943. aasta sügisel toodi Eestisse umbes 10 000 juuti [[Kaunase geto|Kaunase]] ja [[Vilniuse geto]]dest, mõnedel andmetel ka [[Riia geto|Riia]]st<ref name="qpnxb" /> ja [[Bystritza]]st [[Transilvaania]]st, neid rakendati peaasjalikult põlevkivitööstuses, kuid ka teistel töödel. Kõik juudi vangid koondati [[Vaivara koonduslaager|Vaivara koonduslaagrisse]] (tegevusaeg sügis 1942 kuni kevad 1944)<ref name="JGhEh" />, mille komandantuurile alluvaid töölaagreid avati ja suleti Kloogalt Petseri ja Narvani ja Kiviõlist Põhja-Lätini vastavalt tööjõuvajadusele ja rinde liikumisele kokku vähemalt 20 kohas. 1944. aasta suvel alustati Vaivara laagri evakueerimist Saksamaale, evakueerimise ajal osa vange hukati, kuid komisjon tunnistas, et täpsed arvud puuduvad<ref name="XeTA9" />. Ajaloouurija [[Riho Västrik]]u hinnangul hukati või suri ligikaudu pool 10 000-st 1943. aastal Eestisse toodud vangist, nende hulgas 1800–2000 Kloogal 19. septembril maha lastud vangi. Ülejäänud evakueeriti komisjoni andmetel Saksamaale, enamasti [[Stutthofi koonduslaager|Stutthofi koonduslaag]]risse. Komisjoni uurimisrühma käsutuses on materjalid 1944. aasta 6. augustist kuni novembri lõpuni Eesti ja Läti sadamatest välja sõitnud laevadele pandud isikute arvu kohta. Vangide puhul ei ole alati eristatud juudi vange teistest vangidest. Erandina on 14. augusti kohta märgitud, et siis oli Tallinna sadamas laevadele laadimiseks valmis 5000 juudi vangi. 1944. aastal toodi Tallinna [[keskvangla]]sse umbes pooled 878 juudi mehest, kes 1944. aasta mais [[Prantsusmaa]]lt küüditati ja lõpuks Ida-Euroopasse jõudsid.{{lisa viide}} Osa nendest lasti maha Leedus.{{lisa viide}} [[Keskvangla]]sse paigutatud prantsuse juudid lasti maha Tallinna lähedal.{{lisa viide}} ===Hukkunute arv=== 1944. aastal lasti Eesti uuesti vallutanud nõukogude võimuorganite poolt käibele versioon Eestis 125 000 (61 000 tsiviilisikut ja 64 000 sõjavangi) Saksa okupatsioonivõimude tapetust, et varjata selle arvu sisse ka enda toime pandud kuriteod.<ref name="zkAAJ" /> Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti komisjoni (nn [[Max Jakobson]]i komisjoni) andmeil tapeti okupatsioonivõimude poolt või suri vangistuses ligi 20 000 eraisikut (sh Eesti kodanikke 8000–9000) ja ligi 15 000 sõjavangi. ==Kaitserajatised== [[Pilt:Narva July 44.gif|pisi|[[Tannenbergi liin]] (vasakul) ja rinne 1944. aasta juulis Narva all]] 12. augustil 1943 alustati [[Panther-liin]]i (''Pantherstellung'') ehitust, mida juhtis [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] kõrgem pioneeriüksuste ülem [[kindralmajor]] [[Erich Abberger]]. Panther-liin oli Saksa riikliku organisatsiooni [[Organisation Todt]] ja [[Wehrmacht]]i pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune [[Soome laht|Soome lahest]] [[Must meri|Musta mereni]] ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist. Liin algas Mustalt merelt [[Krimmi poolsaar]]elt [[Kertš]]ist. Väegrupi Nord põhjaosas jätkus liin Velikaja jõe vasakul (lääne-) kaldal kuni [[Pihkva järv]]eni, sealt Pihkva, [[Lämmijärv|Lämmi-]] ja [[Peipsi järv]]e läänekallast pidi kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]] ja selle vasakut (lääne-) kallast pidi kuni [[Soome laht|Soome laheni]]. 1944. aasta jaanuaris alanud Punaarmee suurpealetungiks kaitseliin valmis ei saanud. Saksa sõjaväe ehitusorganisatsioon [[Organisation Todt]] ehitas aastatel [[1943]]–[[1944]] [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliini]]. Liini võti olid soode ja lagendike üle valitsevad [[Sinimäed]]. [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Peipsi järv]]eni olid täisprofiilis [[kaevik]]ud, mis vooderdati palkide ja lattidega. Madalamates kohtades, kus täisprofiilis kaevikuid ei olnud võimalikud, püstitati muldvallid ja palkidest tarad ehk [[palissaad]]id. Tannenbergi liinil olid ka relsside ja 4–8 palgikihiga kaetud [[punker|punkrid]], lahtised, poolkinnised ja kinnised terasesest [[tulepunkt]]id ("krabid"), kaevikute taga omakorda meeskonna[[varjend]]id. Liini ette paigutati miini-, tanki- ja traattõkked. Kaitseliinil ja eriti Sinimägedes oli ehitatud üles sügavuti. Esimene kaitseliin asus ida pool Sinimägede ees ja [[Lastekodumägi|Lastekodumäel]], teine kaevikuteliin asus Lastekodumäe ja [[Grenaderimägi|Grenaderimäe]] vahel ja Grenaderimäel ning kolmas kaitseliin [[Tornimägi|Tornimäe]] ees. {{Vaata|Panther-liin|Narva-2|Tannenbergi liin}} Kagu-Eesti kaitseliini ehitamist alustati 1944. aasta juuni algul, selles rakendati vene sõjavange, vene naistest sundrakendatud tsiviilelanikkonda ja poola naisi, kes olid palgatöölised. [[Väike Emajõgi|Väike Emajõe]] – [[Koiva]] jõe joonele rajatud kaitseliin Walki põhjapoolne osa toetus [[Võrtsjärv]]ele ja kulges [[Pikasilla (Võru)|Pikasilla]]lt kuni peaaegu [[Iigaste mõis]]ani Väike Emajõe vasakkaldal. Kaitseliin Walk koosnes kahest kaitsevööndist kohati sügavusega 10–12 kilomeetrit, peakaitseliin koosnes kahest kaevikute liinist, tähtsamates kaitsesuundades aga kolmest kuni neljast liinist. Sillad Väikesel Emajõel ja Koiva jõel olid purustatud ([[Pikasilla sild]] ja [[Jõgeveste sild]] õhiti aga alles 26. augusti keskpäeval), sillad kaitse sügavuses olid ette valmistatud õhkimiseks. Kaitseliini teine liin kulges piki [[Õhne jõgi|Õhne jõge]] ja [[Pedeli jõgi|Pedeli jõge]] ning hõlmas vastupanupunktideks muudetud [[Tõrva]] ja [[Valga]] linna. {{Vaata|Valga liin}} ==Okupatsiooni lõpp== {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}} 1944. aasta jaanuaris tungisid Punaarmee üksused uuesti Eesti piiridele. 2. veebruaril ületasid punased mitmes kohas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja moodustasid sinna sillapead. [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti SS-Diviis]] hävitas mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal. 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. [[III Germaani Soomuskorpus]] jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. [[Sinimägede lahing]]us, mis kujunes eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. 22. septembril vallutasid nõukogude väed Tallinna. Viimased Saksa väeosad evakueeriti Saaremaalt 25. novembril. 19. detsembril vallutas Punaarmee [[Ruhnu]] saare. == Okupatsioonivõimude vahetus == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]|nimi=Saksa okupatsioon Eestis|aeg=1941–1944|järgnev=[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941|Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis]]|nimi=[[Inimsusevastased kuriteod ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Inimsusevastased kuriteod ja Saksa okupatsioon Eestis]]|aeg= |järgnev=[[Vastupanutegevus Eesti NSVs]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == *[[Saksa okupatsioon Eestis (1918)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Q1Yiz">Tiit Noormets, [https://web.archive.org/web/20160311015449/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Tiit_Noormets_lk59-66.pdf Eesti elust-olust Saksa okupatsiooni all Teises maailmasõjas], Tuna 2002 nr 4, lk 59–66</ref> <ref name="XWBJ7">[http://territorial.de/person/persons.htm Territoriale Veränderungen in Deutschland und deutsch verwalteten Gebieten 1874–1945]</ref> <ref name="vjFTv">[http://kultuur.elu.ee/ke477_eesti_lipp.htm Kes oli Eesti lipu viimane heiskaja?] Kultuur ja Elu</ref> <ref name="Pjdzr">{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/lvppaint/lennu-1x.html |pealkiri=EESTI "LENNUVÄEPOISID" – KES NAD OLID? |vaadatud=2009-08-30 |arhiivimisaeg=2007-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070607022128/http://www.hot.ee/lvppaint/lennu-1x.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="qpnxb">[http://www.buero-schwimmer.de/kuldiga/introduction.html Symposium Kuldiga introduction]</ref> <ref name="JGhEh">[http://www.netinfo.ee/smi/show/?rid=32081&dd=2007-06-06&query= Камень скорби]</ref> <ref name="XeTA9">{{Netiviide |url=http://www.volksbund.de/schon_gelesen/spektrum/riga/deportation.asp |pealkiri=Zur Geschichte der Deportation jüdischer Bürger nach Riga 1941/1942 |vaadatud=2009-01-30 |arhiivimisaeg=2009-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090624135653/http://www.volksbund.de/schon_gelesen/spektrum/riga/deportation.asp |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zkAAJ">[https://web.archive.org/web/20110718204332/http://www.buero-schwimmer.de/kuldiga/Hoffmann_lecture_english Operation 1005< in Riga] by Jens Hoffmann</ref> }} == Kirjandus == * KISTLER–RITSO EESTI SIHTASUTUS, ÜLEVAATEID OKUPATSIOONIAJAST. TALLINN 2004. Koostanud Heiki Ahonen. Tänu EV Kaitseministeeriumile. © Kistler–Ritso Eesti Sihtasutus, 2004 ISBN 9949-10-697-4 * [[Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991]]. Koostaja [[Vello Salo]] * Saksa fašistlik okupatsioon Eestis aastail 1941–1944. Tallinn 1947 * Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. Koguteos. I–X osa. Toimetanud [[Richard Maasing]].Kirjastus EMP, Stockholm 1954–1962 * [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]], Koguteos. XI–XV osa. Ajalehe [[Kodumaa (ajaleht)]] Väljaanne (KGB), Tallinn 1964–1972 * [[Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945]]. [[EKP Keskkomitee]] [[Partei Ajaloo Instituut]], Tallinn, osa I: 1971, osa II: 1977, Osa Dokumente ja materjale: 1975 * [[Ants Oras]]. Viron kohtalonvuodet.. Viron kansan vaiheet vv. 1939–1944. Jyväskylä 1958 (Baltic Eclipse London 1948; * [[Johannes Klesment]]. The Estonian Soldiers in the Second World War. The Estonian National Council, Stockholm 1948; * [[Oskar Angelus]]. [[Tuhande valitseja maa]]. Stockholm 1956; * SS tegutseb. Dokumentide kogumik SS-kuritegude kohta. Eesti Riiklik Kirjastus 1963; * 12 000. Tartus 16.-20. jaanuaril 1962 massimõrvarite Juhan Jüriste, Karl Linnase ja Ervin Viksi üle peetud kohtuprotsessi materjale. Koostanud [[Karl Lemmik]] ja [[Ervin Martinson]]. Eesti Riiklik Kirjastus 1962; * [[Ervin Martinson]]. Elukutse – reetmine. Eesti Raamat 1970; * [[Ervin Martinson]]. Haakristi teenrid. Eesti Riiklik Kirjastus 1962; * Pruun katk. Dokumentide kogumik fašistide kuritegude kohta okupeeritud Eesti NSV territooriumil. Koostanud [[Ervin Martinson]] ja A. Matsulevitš. Eesti Raamat 1969; * [[Ants Saar]], Vaikne suvi vaikses linnas. Kirjastus Eesti Raamat. 1971; * Inimesed olge valvsad. Koostanud Vladimir Raudsepp. Eesti Riiklik Kirjastus 1961; *[[Meelis Maripuu]], Eesti juutide holokaust ja eestlased. Eesti [https://muuseum.jewish.ee/history/Holocaust/Maripuu.pdf] *Komisjon: 20 000 juudi hukkamine Eestis pole tõendatud, [http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=1055] * [http://muse.jhu.edu/journals/holocaust_and_genocide_studies/v017/17.1weiss-wendt.html#FOOT3, Extermination of the Gypsies in Estonia during World War II]; * Eesti vaimuhaigete saatus Saksa okupatsiooni aastail (1941–1944), [[Eesti Arst]], nr 3, märts 2007 *"Eesti vabastamise käik 1941". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 1, 3. jaanuar 1942, lk 4. *Dr. Friedrich Klau, "Ein Führer für deutsche Soldaten durch Reval mit Stadtplan, Strassenverzeichnis, 10 Bildern und kleinem deutsch-estnischen Wörterbuch", 1942 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * Madis Järvekülg. [http://uudised.err.ee/v/eesti/e8f943d2-d800-4190-98fd-700c340c848c "Ajaloodoktor: Saksa okupatsiooni hukkamiste läbiviijad Eestis olid enamikus eestlased"] ERR, 25. aprill 2015 * [http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/03577d0b-bd27-423a-a0da-69a291d3e4c1 "Meelis Maripuu. Repressioonidest Saksa okupatsiooni aegses Eestis"] ETV saatesari "Uudis+", 23. aprill 2015 {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)| ]] [[Kategooria:Holokaust Eestis]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] jhvg5alfeppne9r0if8t1htky3tc3gr Justiitsministeerium 0 33866 6178982 6178759 2022-08-16T19:06:47Z 46.131.42.200 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti ministeeriumist; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit [[Justiitsministeerium (üldmõiste)]].}} {{ajakohasta}} {{infokast organisatsioon | nimi = Justiitsministeerium | embleem = Justiitsministeeriumi logo.png | embleemisuurus = 275px|embleemiallkiri | pilt = Ühisministeeriumi hoone.jpg | pildisuurus = 200px | lühend = JUM | asukoht = [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika]] 1, Tallinn | alluv_asutus = | eelarve = 192 miljonit [[€]] (2022) | juht_nimi = [[Lea Danilson-Järg]] | juht_nimetus = [[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | juht2_nimetus = Kantsler | juht2_nimi = Tõnis Saar | veebileht = [http://www.just.ee/ Koduleht] }} '''Justiitsministeerium''' ('''JUM''')<ref name="LZnOo" /> on Eesti [[valitsusasutus]], mille valitsemisalas on riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ning elluviimine. Ministeerium tegeleb õigusloome koordineerimise, [[õigusakt]]ide terviktekstide koostamise, Eesti õigusaktide [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õigusega ühtlustamise tagamise, rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemise, [[Esimese astme kohus|esimese]] ja [[Teise astme kohus|teise astme kohtute]], [[prokuratuur]]i, [[Eesti vanglad|vangla]]te, kohtulike registrite ning kohtuekspertiisi tegevuse, [[notariaat|notariaadi]] ametitegevuse, kohtutäituri- ja vandetõlgiteenistuse, õigusteenuse ja pankrotihaldurite töö korraldamise, [[Kriminaalpreventsioon|kuriteoennetuse]] koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamisega ministeeriumi pädevuse kohaselt. Ministeeriumis töötab umbes 160 inimest aga ministeeriumi haldusalas tööd leidvate inimeste arv on suurem kui 3000.<ref name="tE4Nh" /> Ministeeriumi eelarve [[2021]]. aastal on ligikaudu 174 miljonit eurot.<ref name="cGRI4" /> ==Organisatsioon== Ministeeriumi tööd juhib minister, kelle alluvuses on kantsler ja 4 asekantslerit, kes juhivad ministeeriumi osakondade tööd. Alates 18. juulist 2022 on Eesti Vabariigi justiitsminister [[Lea Danilson-Järg]]<ref name="Dpw6N" />. *Üldosakond, *Kriminaalpoliitika osakond, **[[Prokuratuur]]i teenistuslik järelevalve **[[Eesti Kohtuekspertiisi Instituut|Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi]] teenistuslik järelevalve *Õiguspoliitika osakond, **[[Andmekaitse Inspektsioon]] *Justiitshalduspoliitika osakond, **[[Esimese astme kohus|Esimese]] ja [[Teise astme kohus|teise astme koh]]tute tegevuse korraldamine ja järelevalve ([[Harju Maakohus]], [[Viru Maakohus]], [[Tartu Maakohus]] ja [[Pärnu Maakohus]] ning [[Tallinna Ringkonnakohus]] ja [[Tartu Ringkonnakohus]]) *Vanglate osakond, vanglate tegevuse korraldamine ja koordineerimine ning teenistuslik järelevalve ([[Tallinna vangla]], [[Tartu vangla]], [[Viru vangla]]) == Ajalugu == [[Pilt:Vene tn 5 fassaadid 18.-19.saj..JPG|pisi|[[Kohtuministeerium]] tegutses 1918. aastast [[Vene tänav]] 5 ja hiljem, tänaseks hävinud [[Väike-Pärnu maantee]] 3 hoonetes]] Iseseisva Eesti Vabariigi õigusmõistmise süsteemi algust saab lugeda 1918. aasta sügisest, kui [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] 1918. aasta lõpus hakkas kokku varisema, asus [[Eesti Ajutine Valitsus]] peale muu korraldama ka kohtuala. [[Kohtuminister]] andis 2. detsembril [[1918]] korralduse enne 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i Eestis asunud kohtuasutuste tegevusse astumiseks. [[Kohtuministeerium]] alustas tegevust 1918. aasta novembris-detsembris. Oma püsimajäämise ja iseseisvuse eest sõdiv Eesti Vabariik vajas [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] erakorralist repressiiv- ja õigusmõistmisaparaati, et luua korda niihästi [[tagala (sõjandus)|tagala]]s kui ka esialgu üsnagi tõrksates väeosades. Õigusmõistmisasutustena loodi eriõigustega sõjaväe [[välikohus|välikohtud]], mis asutati jalaväe[[polk]]ude juurde. Välikohtute kõrghetk saabus pärast Eesti vägede edukat vastupealetungi 1919. aasta jaanuaris ning vaenlase maalt välja ajamist. [[1919]]. aasta kevadel korraldatigi välikohtute töö ümber: välikohtute tegevuse üle hakkas nüüd järelevalvet pidama [[sõjaväeprokurör]], otsused kinnitas rindejuhataja või [[sõjaminister]] ning kohtupidamine viidi üle [[polk]]udest Tallinnas asuvasse [[sõjaväeringkonnakohus|sõjaväeringkonnakohtusse]]. [[Pilt:Saksa suursaadiku residents.JPG|pisi|1934. aastast tegutses Kohtuministeerium hoones [[Lossi plats]] 7]] [[1. märts]]il 1919 andis [[Eesti Ajutine Valitsus]] välja seaduse "Kõrgema Riigikohtu kohta", millega asutati kohtuministeeriumi ametkonnas Eesti Vabariigi Kõrgem [[Riigikohus]]. Riiklikku süüdistust esindava [[Prokuratuur]]i tegevust reguleeris seaduse §4, milles sätestati, et Kõrgema Riigikohtu prokuröri kohuseid täidavad Eesti Ajutise Valitsuse prokurör ja tema abid, sõjakohtute asjus täidab neid kohuseid sõjaprokurör või tema abid. Korraldus kehtis kuni 21. oktoobrini 1919, millal võeti vastu uus [[Riigikohtu seadus]]. Prokuratuuri roll jäi aga selle seaduse põhjal samaks. [[10. aprill]]il 1920 võeti vastu seadus "Vabariigi prokuratuuri ajutise korralduse kohta", millega loodi Eesti Vabariigis oma prokuratuurisüsteem. Seadusega kaotati vabariigi prokuröri amet ning loodi Riigikohtu ja [[Kohtupalat]]i juurde iseseisvad prokuratuurid, mis allusid kohtuministrile. [[15. juuni]]l [[1920]] võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|põhiseadus]]e, milles kohtupidamist käsitles põhiseaduse VI peatükk "Kohtust", kuid selles ei olnud aga sõnagi prokuratuurist Eesti kohtusüsteemis, samas kui sel ajal tegutsesid riikliku süüdistajana peale prokuratuuri veel kriminaalpolitsei, mitmesugused kohtuvõimud ([[rahukohtunik]]ud, [[kohtu-uurija]]d, süüdistuskojad [[kohtukoda]]de juures), administratiivasutused ja ametnikud (metsa-, [[aktsiis]]i-, [[toll (asutus)|tolliametnikud]] oma alal). Kohtuministeeriumi tõlgiti saksa keelde "Ministerium für Justiz", vene keelde "Министерство юстиции" ja inglise keelde "Ministry of Justice".<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/53</ref> [[1940]]. aastal, pärast [[juunipööre]]t [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] poolt vastu võetud otsuse alusel "Eesti NSV Prokuratuuri moodustamise kohta", likvideeriti Riigikohtu, Kohtukoja ja ringkonnakohtute juures olevad prokuratuurid ning tehti [[Kohtu Rahvakomissar]]ile ülesandeks üle anda nende prokuratuuride varad ja krediidid [[Eesti NSV prokurör]]ile. Samal aastal viidi kohtu-uurijad ning [[Kohtuliku Ekspertiisi Instituut]] [[Eesti NSV Prokuratuur]]i korraldusse ning maakondades moodustati [[Eesti NSV]] maa- ja linnaprokuratuurid. 20. juuni 1990. aasta Eesti [[Vabariigi Valitsus]]e määrusega nr. 125 tunnistati kehtetuks [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] 16. oktoobri 1972.a. määrus nr. 455 ""[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]i põhimääruse" kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1972, nr. 45, art. 498) punkt 1 ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. märtsi 1985.a. määruse nr. 169 ""Eesti NSV Justiitsministeeriumi põhimääruses" muudatuste ja täienduste tegemise kohta" (ENSV Teataja 1985, nr. 20, art. 349) punkt 1 ning kinnitati Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi põhimäärus<ref name="fXjns" /> Justiitsministeeriumi põhiülesandeks oli Eesti omariikluse taastamise eesmärgil väljatöötatavate normatiivaktide ettevalmistamise suunamine ja koordineerimine, õigusemõistmiseks vajalike tingimuste tagamine, notariaadi ja teiste tema halduses olevate justiitsasutuste tegevuse korraldamine. == Kohtuministrid == Kohtuministrid (1918–1929): *[[1918]] [[Jüri Vilms]] *[[1918]] [[Jaan Poska]] *[[1918]]–[[1919]] [[Jüri Jaakson]] *[[1919]] [[Lui Olesk]] *[[1919]]–[[1920]] Jüri Jaakson *[[1920]]–[[1921]] [[Otto Strandman]] *[[1921]]–[[1923]] [[Jaak Reichmann]] *[[1923]]–[[1925]] [[Rudolf Gabrel]] ([[1871]]–[[1940]]) *[[1925]]–[[1926]] [[Tõnis Kalbus]] *[[1926]]–[[1927]] [[Johan Sepp]] ([[1885]]–[[1932]]) *[[1927]] [[Otto Tief]] ([[1889]]–[[1976]]) *[[1927]]–[[1929]] [[Tõnis Kalbus]] (2x) [[1. juuli]]l [[1929]] Siseministri ja Kohtuministri ametikohad ühendati Kohtu- ja siseministrid (1929–1934): *[[1929]]–[[1930]] [[Tõnis Kalbus]] *[[1930]]–[[1931]] [[Ado Anderkopp]] *[[1931]] [[Jaan Hünerson]] *[[1931]]–[[1932]] [[Johan Raid]] *[[1932]]–[[1933]] [[Ado Anderkopp]] (2x) *[[1933]] [[Vladimir Roopere]] *[[1933]] [[Ernst Ein]] ([[1892]]–[[1956]]) *[[1933]]–[[1934]] [[Johan Müller]] [[1. aprill]]il [[1934]] siseministri ja kohtuministri ametikohad lahutati Kohtuministrid (1938–1940): *[[1934]]–[[1938]] [[Johan Müller]] *[[1938]]–[[1940]] [[Albert Assor]] (suri 1943) Kohtuministrid Vabariigi Valitsuses eksiilis: *[[1945]]–[[1953]] [[Johannes Klesment]] *[[1953]]–[[1962]] [[Aleksander Warma]] (kohusetäitja) *[[1964]]–[[1970]] [[Peeter Panksep]] *[[1971]]–[[1987]] [[August Kärsna]] *[[1990]]–[[1992]] [[Aino Lepik von Wirén]] == Vaata ka == *[[Eesti kohtusüsteem]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="LZnOo">{{Netiviide |URL=https://www.siseministeerium.ee/en/media/748/download |Pealkiri=Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (PDF; lk 47) |Väljaandja=[[Siseministeerium]] |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="tE4Nh">{{Netiviide|autor=|url=https://www.just.ee/et/ministeerium-kontaktid/ministeeriumi-tutvustus-ja-struktuur|pealkiri=Ministeeriumi tutvustus ja struktuur|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="cGRI4">{{Netiviide|autor=|url=https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja-majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated|pealkiri=Riigieelarve|väljaanne=Rahandusministeerium|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Dpw6N">https://www.delfi.ee/artikkel/120037208/uus-valitsus-astub-ametisse-tana-kell-14-president-kohtus-koigi-ministritega-ka-ukshaaval</ref> <ref name="fXjns">[https://www.riigiteataja.ee/akt/29340 "Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta], RT 1990, 1, 16</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.just.ee/ Justiitsministeeriumi koduleht] {{Eesti Vabariigi ministeeriumid}} [[Kategooria:Eesti ministeeriumid]] [[Kategooria:Justiitsministeerium| ]] 7p7izb6l5i7l2fvr81y9g5m8ai0wz35 Carl Gustaf Emil Mannerheim 0 34096 6179136 6126124 2022-08-17T10:18:35Z CommonsDelinker 1930 Fail Mannerheim-grave-1834.JPG on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Wdwd|Wdwd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Mannerheim-grave-1834.JPG|]]. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Soome marssalist ja presidendist, tema vanaisa kohta vaata artiklit [[Carl Gustaf Mannerheim]]}} {{keeletoimeta}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = Carl Gustaf Emil Mannerheim.png | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Carl Gustaf Emil Mannerheim | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[4. juuni]] [[1867]] | Sünnikoht = [[Askaineni vald|Askainen]] | Surmaaeg = [[27. jaanuar]] [[1951]] | Surmakoht = [[Lausanne]] [[Šveits]] | Teenistused = | Auaste =Marssal | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = [[Vene-Jaapani sõda]]<br>[[Teine maailmasõda]]<br> [[Talvesõda]] <br>[[Jätkusõda]] | Autasud = }} '''{{Audio|Gustaf Mannerheim.ogg|Carl ''Gustaf'' Emil Mannerheim}}''' ([[4. juuni]] [[1867]] [[Askaineni vald|Askainen]] – [[27. jaanuar]] [[1951]] [[Lausanne]] [[Šveits]]) oli [[Soome]] sõjaväelane, riigihoidja ja [[president]], [[vabahärra]]. Mannerheim teenis [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] ajal [[Valgekaartlased|Valgekaartlaste]] sõjaväejuhina (1918), [[:en:Chief_of_Defence_(Finland)|Soome Kaitseväe juhina]] (1939-1945) ning Soome kuuenda [[Soome president|presidendina]] (1944-1946). == Venemaa Keisririigi sõjaväes == C. G. E Mannerheim õppis [[Peterburi]]s [[Nikolai ratsaväekool]]is. [[1889]]. aastal lõpetas ta kooli ning sai [[kornet (auaste)|kornet]]i auastme. Seejärel saadeti Mannerheim teenima [[Poola]]. [[1891]]. aasta jaanuaris saadeti ta teenima Peterburi keisrinna ratsakaardiväkke. Peterburis abiellus ta Anastasia Nikolajevna Arapovaga. 26. mail 1896 oli ta Nikolai II kroonimispidustustel Moskvas üheks tsaari ihukaitsjaks. [[Image:Frh Mannerheim Wappen.PNG|thumb| Mannerheimi suguvõsa vapp]] [[1900]]. aastal viibis Mannerheim kuus nädalat [[Kuressaare sanatoorium]]is [[mudaravi]]l, kus ta ravis oma põlve, mida oli hobuse seljast kukkudes vigastanud.<ref>Veijo Meri «Soome marssal C. G. Mannerheim» 1997.</ref> [[1904]]. aastal viidi ta üle 52. Nežini ratsaväerügementi ja ta sai [[alampolkovnik]]uks. 1904–[[1905]] osales ta [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]], kus [[Mukdeni lahing]]us osutatud vapruse eest sai [[polkovnik]]uks. === Uurimisretk Kesk-Aasiasse ja Hiinasse === {{Vaata| Mannerheimi Aasia ekspeditsioon}} ([[:ru:Азиатская экспедиция Маннергейма 1906-1908|:ru]]) [[1906]]. aasta kevadel suundus Mannerheim mööda [[Siiditee]]d [[Paul Pelliot]]i juhitud prantsuse teadusliku ekspeditsiooni koosseisus, varjates oma kuuluvust [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke luureretkel [[Kesk-Aasia]]s ja hiljem [[Hiina]]s. [[Rekognostseerimine|Rekognostseerimisretke]] eesmärk oli koostada teadusliku uurimisretke koosseisus läbitud Venemaa ja Hiina vaheliste alade teede kaardistik, koguda läbitud piirkondade kohta strateegilist sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet (rahvastiku tiheduse, loodusvarade ja majanduse; piirkonna elanikkonna erinevate väikerahvuste suhtumise kohta Hiina keskvalitsuse suhtes jne). Ekspeditsiooni käigus esines Mannerheim Rootsi alamana, mitte Vene sõjaväelasena. Ekspeditsiooni käigus kogutud andmed edastas ta erakirjade näol oma isale, kes need edastas [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap|Venemaa Keisririigi kindralstaabi]] ülemale [[Fjodor Palitsõn]]ile. [[1910]]. aastal ülendati Mannerheim [[kindralmajor]]iks. [[1917]]. aastal saadeti ta reservi ja [[1. jaanuar]]il [[1918]] palus ta luba lahkuda Venemaa armeest. == Soome iseseisvumine == [[file:Talvisoda marski.jpg|thumb|Mannerheim 1940]] [[Image:Mannerheim Leaving Presidents Residence.png|thumb|Soome president Mannerheim]] Kui Mannerheim oli naasnud 1917. aastal Soome kindralkubermangu, nimetati ta Soome Vabariigi sõjaväe ülemjuhatajaks. Ta juhtis [[Soome kodusõda|Soome kodusõ]]jas Soome "valgete armeed" "soome punaste" ja neid toetanud bolševike vastu. Ta oli vastu valitsuse saksameelsele poliitikale ja otsusele valida sakslasest kuningas. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppu, kui kuningas oli loobunud ametist, tegutses Mannerheim riigihoidjana. Ta kaotas presidendivalimistel [[Kaarlo Juho Ståhlberg]]ile [[25. juuli]]l [[1919]]. Mõnda aega oli ta ilma ametita, kuni asus Kaitsenõukogu juhataja ametikohale. [[1927]]–[[1939]] juhtis ta [[Mannerheimi liin]]i ehitamist Soome idapiirile. [[1933]]. aastal sai ta sõjamarssali (''sotamarsalkka'') auastme. == Teine maailmasõda == [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja ja sai [[1942]] Soome marssaliks. Kui [[Risto Ryti]] tagasi astus, sai Mannerheimist eriseadusega [[Soome president]] [[1944]]–[[1946]]. Teise maailmasõja lõppedes oli oht, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist "sõjakurjategijana". Seda suudeti siiski vältida. [[1945]]. aasta novembris läks ta puhkusele [[Portugal]]i ja lahkus ametist 1946. aasta märtsis. Viimased eluaastad veetis ta [[Šveits]]is. Mannerheim on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le. Mannerheimi järgi on nimetatud [[Helsingi]] peatänav [[Mannerheimintie]]. [[2004]]. aasta lõpus valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks. Eesti keeles on ilmunud tema "Mälestused" (soome keelest tõlkinud [[Valev Uibopuu]], Stockholm 1952) ning [[Veijo Meri]] "Soome marssal C. G. Mannerheim" (soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]], Tallinn 1997 ISBN 9985-70-004-X ). == Teenetemärgid == *Eesti [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi]] I klass mõõkadega – [[6. juuni]] [[1930]] *[[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti teenetemärgi]] I klass – [[23. november]] [[1932]] ==Vaata ka== *[[Mannerheimi suguvõsa]] *[[Mannerheimi muuseum]] *[[Marssal Mannerheimi ratsamonument]] *[[Paažikorpus]] *[[Hamina kadetikool]] (1882–1886) == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Jonathan Clements "Mannerheim. President, sõdur, spioon" 2013 * Kai Donner, Järn Donner "Kaks vaadet marssal Mannerheimile" 2013 * Carl Gustaf Mannerheim "Soome marssali mälestused" 2007 * Henrik Meinander "Gustaf Mannerheim. Aristokraat maavillases" 2018 == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.mannerheim.fi/ Internetiprojekt Mannerheim] * [http://runeberg.org/adelskal/1923/0764.html C. G. E. Mannerheim Rootsi Aadlikalendris 1923] * [http://uudised.err.ee/index.php?0570569 Kuressaare tahab jäädvustada Mannerheimi mälestuse] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Risto Ryti]] | nimi=[[Soome president]] | aeg=[[1944]]–[[1946]] | järgnev=[[Juho Kusti Paasikivi]]}} {{lõpp}} {{Soome presidendid}} {{JÄRJESTA:Mannerheim, Carl Gustaf Emil}} [[Kategooria:Soome presidendid]] [[Kategooria:Soomerootsi poliitikud]] [[Kategooria:Soomerootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Talvesõja veteranid]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi kindralid]] [[Kategooria:Luurajad]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1951]] d7d4t35c43b0zckurq8mutff2awik6c Jaak Uudmäe 0 34107 6179178 6117631 2022-08-17T11:13:51Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Jaak Uudmäe | Pilt = Jaak UudmäeVM.jpg | Pildisuurus = 250px | Pildinimi = Jaak Uudmäe (2018) | Riik = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1954|09|03}} | Sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]]|kolmikhüpe}} }} '''Jaak Uudmäe''' (sündinud [[3. september|3. septembril]] [[1954]] [[Tallinn]]as) on eesti [[kergejõustiklane]] ([[Kolmikhüpe|kolmikhüppaja]] ja [[Kaugushüpe|kaugushüppaja]]). [[Olümpiavõitja]] ([[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]]) tulemusega 17.35. Ta lõpetas aastal [[1972]] [[Tartu 8. Keskkool]]i ja aastal [[1979]] [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] majandusteaduskonna. Aastatel [[1979]] ja [[1980]] tunnistati Jaak Uudmäe [[Eesti aasta sportlane|Eesti aasta sportlaseks]]. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile [[Jaan Jürgenstein]]ile [[NSV Liidu teeneline treener|NSV Liidu teenelise treeneri]] ja Jaagule [[NSV Liidu teeneline meistersportlane|NSV Liidu teenelise meistersportlase]] aunimetus. Aastal 2001 sai Jaak Uudmäe Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. [[1981]]. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on kolmikhüppe [[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]] 17.35 ja siserekord 17.10. ==Saavutused== ===[[Olümpiamängud]]el=== *[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] olümpiavõitja '''17.35''' ===[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]]=== *[[1977. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1977]] sisemeistrivõistlustel hõbemedal '''16.46''' *[[1979. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1979]] sisemeistrivõistlustel pronksmedal '''16.91''' *[[1980. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1980]] sisemeistrivõistlustel hõbemedal '''16.51''' ===[[Nõukogude Liidu meistrivõistlused kergejõustikus|Nõukogude Liidu meistrivõistlustel]]=== *[[1978. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlused kergejõustikus|1978]] meistrivõistlustel pronksmedal '''16.86''' *[[1979. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlused kergejõustikus|1979]] meistrivõistlustel hõbemedal '''16.84''' *[[1980. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlused kergejõustikus|1980]] meistrivõistlustel pronksmedal '''16.82''' ===[[Nõukogude Liidu sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Nõukogude Liidu sisemeistrivõistlustel]]=== *[[1977. aasta Nõukogude Liidu sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1977]] sisemeistrivõistlustel kuldmedal '''16.72''' *[[1980. aasta Nõukogude Liidu sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1980]] sisemeistrivõistlustel kuldmedal '''16.59''' *[[1983. aasta Nõukogude Liidu sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1983]] sisemeistrivõistlustel kuldmedal '''17.10''' ===[[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti meistrivõistlustel]]=== *[[1976. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|1976]] Eesti meister '''16.08''' *[[1978. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|1978]] Eesti meister '''15.90''' *[[1983. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|1983]] Eesti meister '''16.08''' *[[1986. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|1986]] Eesti meister '''16.03''' *[[1988. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|1988]] Eesti meister '''15.36''' ===[[Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Eesti sisemeistrivõistlustel]]=== *[[1975. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1975]] Eesti sisemeister '''15.72''' *[[1977. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1977]] Eesti sisemeister '''15.98''' *[[1978. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1978]] Eesti sisemeister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.29''' ja [[kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''15.44''' *[[1983. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1983]] Eesti sisemeister '''16.60''' *[[1985. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1985]] Eesti sisemeister '''15.75''' ==Hilisem karjäär== Jaak Uudmäe töötas [[Tallinn]]as [[Rocca al Mare Kool]]is kehalise kasvatuse õpetajana. === Poliitiline tegevus === Aastail 1990–1998 oli ta Otepää abilinnapea ja linnavolikogu esimees.<ref name="ESBL">https://www.esbl.ee/biograafia/Jaak_Uudmäe</ref><ref>Maaleht, nr. 35, 28. august 2014 </ref> 1996. aastal valiti ta valimisliidu Eluterve Otepää nimekirjas 42 häälega [[Otepää]] linnavolikogu liikmeks.<ref name="VVK">http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=uudmäe</ref> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas Tallinna linnavolikokku ja sai 483 häält, kuid valituks ei osutunud.<ref name="VVK" /> Ta pääses asendusliikmena volikokku ja oli 2013–2015 Tallinna linnavolikogu liige.<ref name="ESBL" /> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta IRLi nimekirjas [[Valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ja sai 187 häält ning valituks ei osutunud.<ref name="VVK" /> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta IRLi nimekirjas Tallinnas.<ref>https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=784&district=6&candidate=215</ref> == Tunnustus == * 2006 [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] * 2015 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (elutööpreemia) * 2001 Punase Risti teenetemärk ==Isiklikku== Abikaasa [[Maie Uudmäe]]ga on ta üles kasvatanud 5 last<ref>[[Deivil Tserp]], [http://www.ohtuleht.ee/593508/juubilar-jaak-uudmae-mida-paremini-mu-lastel-laheb-seda-kalleimaid-veine-saan-juua Juubilar Jaak Uudmäe: "Mida paremini mu lastel läheb, seda kalleimaid veine saan juua!"], SLÕhtuleht, 3. september 2014</ref>. Pojad [[Jaanus Uudmäe|Jaanus]], Jaak Joonas, Meelis ja tütar Merilyn on kolmik- ja kaugushüppajad. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{IAAF}} * {{ESBL|id=Jaak_Uudmäe}} {{Olümpiavõitjad meeste kolmikhüppes}} {{JÄRJESTA:Uudmäe, Jaak}} [[Kategooria:Eesti kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Eesti kaugushüppajad]] [[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] bihnxye8rnscmdse89j38dfwxi899qc Samizdat 0 36503 6179023 5955884 2022-08-16T20:05:55Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} [[Fail:Eesti samizdat 05.jpg|pisi|Eesti ''samizdat''. Maksimaalse arvu koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. [[Jaan Roos]]. "Tuled tuules". Märkmeid ja mälestusi aastaist 1939-41. Katkendid]] '''''Samizdat''''' ([[vene keel]]es ''самиздат'', otsetõlkes 'omakirjastus') oli põrandaalune sõltumatu [[kirjastamine|kirjastustegevus]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja teistes [[sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]]. Sõna ''samizdat'' tuli kasutusele [[1960. aastad|1960. aastatel]] ning oli tuletatud [[analoogia|analoogiliselt]] Nõukogude Liidu riiklike kirjastuste tavapäraste nimetustega ([[Detizdat]], [[Vojenizdat]], [[Politizdat]] jne). Omakirjastuslikus tegevuses osalesid eraisikud või põrandaalused organisatsioonid eesmärgiga avardada sõnavabaduse piire ning avaldada ja levitada trükiste abil vaateid, mõtteid ja teoseid, mis olid poliitilistel põhjustel keelustatud. Omakirjastusliku tegevuse kõrgaeg oli [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja NSV Liidu poolt hõivatud aladel, kaasa arvatud Eestis, 1960.–1970. aastatel. Omakirjastuslike väljaannete paljundamiseks kasutati tehniliste vahenditena eeskätt [[kirjutusmasin]]at ([[kopeerpaber]] võimaldas kirjutusmasinal trükkida mitu eksemplari korraga), samuti [[fotograafia]]t. Olukorras, kus trükisõna oli allutatud [[tsensuur]]ile ning kirjanduse väljaandmine oli lubatud ainult riiklikel, [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] kontrolli all olevatel [[kirjastus]]tel, sai sõltumatu kirjandus levida vaid käsitsi paljundatuna, käest kätte. [[Glasnost]]i poliitikaga kadus omakirjastuslikuks tegevuseks tasapisi vajadus, sest ametlik ajakirjandus muutus avatumaks varem keelustatud teemadele ja autoritele. {{tsitaat2|''Samizdat'': ise kirjutan, ise toimetan, ise tsenseerin, ise annan välja, ise levitan, ise lähen istuma.|[[Vladimir Bukovski]]}} ==Paljundamisviisid== Tehniliselt kõige enam levinud meetodiks oli kirjanduse paljundamine läbi [[kopeerpaber]]i [[kirjutusmasin]]al või käsitsi ümber kirjutades. Maksimaalse arvu koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Kasutati ka teksti pildistamist ja [[fotograafia|fotograafilist]] paljundamist. Keerulisemad ja poliitiliselt ohtlikumad olid [[tüpograafia|tüpograafilised]] meetodid. [[Paljundusmasin|Paljundusmasinaid]] oli NSV Liidus vähe ja need olid [[KGB]] range kontrolli all. Ka asutuste kirjutusmasinad olid kontrolli all. Teiseks levinud meetodiks oli käsikirjade salajane väljatoimetamine riigist ja nende publitseerimine välismaal. [[Tiraaž]]id toimetati salaja tagasi riigis levitamiseks. Sellist meetodit nimetati ''[[tamizdat]]''<nowiki/>'iks ('sealkirjastus'). Ehkki tiraažid olid väikesed ja neid läbiotsimiste käigus pidevalt konfiskeeriti, levisid sellisel viisil paljundatud kirjutised laialdaselt käest kätte ja neid paljundati pidevalt edasi, mistõttu aja jooksul võis mõne kirjutise lugejaskond ulatuda mitmetesse tuhandetesse. ==''Samizdat''<nowiki/>'i väljaanded== Üks esimesi vene ''samizdat''<nowiki/>'i perioodilisi väljaandeid oli [[Aleksandr Ginzburg]]i toimetatud kirjandusajakiri Синтаксис (''[[Sintaksis]]''). Ginzburg arreteeriti [[1960]]. aastal. [[1963]]. aastal vahistati [[Jossif Brodski]], samuti omakirjastuslikult ilmunud teoste pärast. [[1960. aastad|1960. aastate]] keskel ilmus põrandaaluse kirjandusliku rühmituse omakirjastuslik almanahh Сфинксы ([[Sfinksõ]] – 'sfinksid'). [[1962]]. aastal avaldati ajakirjas [[Novõi Mir]] [[Aleksandr Solženitsõn]]i jutustus "[[Üks päev Ivan Denissovitši elus]]". Varsti pärast seda korjati ajakirja numbrid kõigist raamatukogudest kokku ja hävitati. Jutustus hakkas levima ''samizdat''<nowiki/>'i kaudu. Edaspidi ilmusid ''samizdat''<nowiki/>'is paljud Solženitsõni teosed: "[[Esimeses ringis]]", "[[Vähktõvekorpus]]", "[[Gulagi arhipelaag]]" jt. Aastal [[1965]] toimus kõmuline kohtuprotsess [[Juri Daniel]]i ja [[Andrei Sinjavski]] üle nende välismaal ilmunud teoste pärast. ''Samizdat''<nowiki/>'is levisid nende teosed hiljem, kuid sellest alates hakkas ''samizdat'' üha rohkem politiseeruma. Kujunes välja [[dissident]]ide liikumine, mida iseloomustas esinemine ''samizdat''<nowiki/>'i väljaannetes ja välismaa ajakirjanduses. Üks kõige pikemaajalisemaid ''samizdat''<nowiki/>'i perioodilisi väljaandeid oli 15 aastat regulaarselt ilmunud infobülletään [[Хроника текущих событий]] ('jooksvate sündmuste kroonika'). Aastatel [[1968]]–[[1983]] ilmus seda 63 väljaannet. [[Ukraina keel|Ukrainakeelne]] ja [[Ukraina]] jaoks vähemalt sama oluline omakirjastuslik väljaanne oli seal poolteist aastat hiljem bülletääni Хроника текущих событий eeskujul ilmuma hakanud Український Вісник (Ukrainskõi Visnõk); 8 numbrit, [[1970]]–[[1974]]), mis sisaldas lisaks inimõiguste rikkumistest teavitamistele ka esseistikat ja ilukirjandust. [[Leedu]]s sai oluliseks sealse katoliku kiriku suhtes toimepandud sündmuste kroonika. Eestis oli omakirjastuslik tegevus tehnilises mõttes üsna sarnane vene ja teiste liiduvabariikide ''samizdat''<nowiki/>'iga. Sisulisi erinevusi oli aga märgatavalt. == Vaata ka == * [[Omakirjastuslik tegevus Eestis]] == Kirjandus == * [[Astrid Reinla]], "Katse portreteerida vene ''samizdat''<nowiki/>'i" – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1990]], nr 10, lk 93–96 * Самиздат : (по материалам конференций "30 лет независимой печати. 1950-80 годы" : Санкт-Петербург, 25-27 апреля 1992 г.) / [редактор-составитель: В. Долинин, Б. Иванов], Санкт-Петербург : Мемориал, [[1993]], 142 lk. * Самиздат Ленинграда, 1950-е-1980-е : литературная энциклопедия / В. Э. Долинин, Ю. И. Иванов, Б. В. Останин, Д. Я. Северюхин ; под общей редакцией Д. Я. Северюхина, Москва : Новое литературное обозрение, [[2003]], 622 lk. == Välislingid == *[http://antology.igrunov.ru/ ''Samizdat''<nowiki/>'i antoloogia vene keeles] [[Kategooria:Nõukogude Liit]] [[Kategooria:Kirjastamine]] dj9h1d8otbh3rcl6fvu2ygg4rt3kvyl Mihhail Lotman 0 43336 6179190 6100120 2022-08-17T11:18:58Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mihhail Lotman | pildi nimi = Lotman, Mihhail.IMG_3151.JPG | pildi seletus = Mihhail Lotman (2012) | amet = [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 2004 | ametiajalõpp = 2007; 3. aprill 2019 – | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1952|9|2}} | sünnikoht = [[Peterburi]], [[Vene NFSV|Venemaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] (2003–) | abikaasa = [[Piret Lotman]] | vanemad = [[Juri Lotman]] ja [[Zara Mints]] | lapsed = 5 last, mh [[Rebekka Lotman]] ja [[Maria-Kristiina Lotman]] | sugulased = [[Aleksei Lotman]] (vend) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu ülikool]] (vene filoloogia, slaavi filoloogia ja semiootika) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Fail:Mihhail Lotman at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Mihhail Lotman 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Mihhail Lotman 2009.jpg|pisi|Mihhail Lotman (2009)]] '''Mihhail Lotman''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1952]] [[Leningrad]]is) on Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik, [[X Riigikogu|X]] ja [[XIV Riigikogu]] liige [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] fraktsioonis. Mihhail Lotman on [[Tallinna Ülikool]]i professor ja [[Tartu Ülikool]]i [[vanemteadur]]. [[2003]]. aastal astus ta [[Erakond Res Publica|Res Publica]] erakonda. [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 559 häält ja ei osutunud valituks. Ta kandideeris ka [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] Tartu linnas ning sai 760 häält, kuid valituks ei osutunud. 22. jaanuaril seoses [[Tõnis Lukas|Tõnis Lukase]] lahkumisega Riigikogust sai Lotman asendusliikme mandaadi, kuid loobus sellest. [[30. juuni]]l [[2011]] valis [[Tartu linnavolikogu]] Mihhail Lotmani volikogu esimeheks.<ref>[http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/BF1C4D284A39B18EC22578BF0045D3AE?OpenDocument Tartu Linnavolikogu esimeheks sai Mihhail Lotman]. Tartu linnavolikogu pressiteade, 30.06.2011.</ref> Ta kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]]. Pärast Tõnis Lukase otsust mandaadist loobuda sai Lotmanist 4. märtsil 2019 [[XIV Riigikogu]] asendusliige.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.err.ee/926444/valimiskomisjon-maaras-riigikogu-asendusliikmed|Pealkiri=Valimiskomisjon määras riigikogu asendusliikmed|Väljaanne=|Aeg=03.04.2019|Kasutatud=}}</ref> ==Tunnustus== *2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3828}}</ref> *2011 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2015 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19218}}</ref> *2018 – [[Postimehe aasta arvamusliider]] *2019 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] ==Pere== Venemaalt pärit juudi haritlaste [[Juri Lotman]]i ja [[Zara Mints]]i poeg ning [[Aleksei Lotman]]i ja [[Grigori Lotman]]i vend. Ta on abielus [[Piret Lotman]]iga, neil on viis last, sealhulgas [[Rebekka Lotman]] ja [[Maria-Kristiina Lotman]]. ==Teoseid== *Лотман М. Ю., [[Sergei Šahverdov|Шахвердов С. А.]] Некоторые аспекты теории стиха // Сборник статей по вторичным моделирующим системам. Тарту: ТГУ, 1973. С. 168-175. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.lotman.ee/ Mihhail Lotmani koduleht] * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/4dfb53e7-f9fc-4360-a52c-cef9e009bd61/Mihhail-Lotman Mihhail Lotman Riigikogu lehel] * {{ETIS}} * Mihhail Lotman saates "[[Kukul külas]]", 31. august 2008, [http://podcast.kuku.ee/2008/08/31/kukul-kulas-2008-08-31/] * [http://www.postimees.ee/?id=51936 Mihhail Lotman: päästeametile tänu ja kurbusega], Postimees, 26. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=248638 Mihhail Lotman: saatuslik Katõn], Postimees, 12. aprill 2010 * [[Mikk Salu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/576737 Mihhail Lotman: oleks minu teha, ütleksin – elage nii, nagu ise tahate], EPL, 15. mai 2010 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11749:kristlus-ja-taenapaeev&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13 Mihhail Lotman: Kristlus ja tänapäev.] Sirp, 17. detsember 2010 * [http://arvamus.postimees.ee/1212928/mihhail-lotman-anonuumseid-netikommentaare-ei-tohi-keelata Mihhail Lotman: anonüümseid netikommentaare ei tohi keelata], Postimees, 24. aprill 2013 * Ave Tampere, [http://www.epl.ee/news/eesti/mihhail-lotman-taisvaartuslikku-elu-elav-inimene-ei-vaja-meelemurke.d?id=66535368 Mihhail Lotman: täisväärtuslikku elu elav inimene ei vaja meelemürke], Eesti Päevaleht, 2. august 2013 * 12. veebruar 2015, [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=70778929 Mihhail Lotman: Meie väike holokaustiskandaal], delfi.ee * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/mihhail-lotman-pariisi-sundmustes-ei-ole-me-kuidagi-suudi-radikaalsed-islamistid-klaarivad-alles-ristisodade-arveid?id=72953745 Mihhail Lotman: Pariisi sündmustes ei ole me kuidagi süüdi. Radikaalsed islamistid klaarivad alles ristisõdade arveid], 14. november 2015, [[Delfi (portaal)|Delfi]] * Mihhail Lotman, [http://www.ohtuleht.ee/712899/mihhail-lotman-pikkade-kate-oo-kolnis-ja-teistes-saksa-linnades-juhtunu-on-tohutult-opetlik Pikkade käte öö: Kölnis ja teistes Saksa linnades juhtunu on tohutult õpetlik], lotman.ee/blogi, 14. jaanuar 2016, Õhtuleht * [[Teet Korsten]], [https://leht.postimees.ee/7034628/mihhail-lotman-maine-seisukohalt-on-just-parempoolse-erakonnaga-liitumine-patt?_ga=2.145209908.1878180270.1596606687-794142079.1596606686&fbclid=IwAR11TXojFlk07e-qNhhfboO6n_jwQBnPDD4bjQjdRO9orJmZOJXTDNcLJ-I Mihhail Lotman: Maine seisukohalt on just parempoolse erakonnaga liitumine patt], Postimees, 8. august 2020 {{DEFAULTSORT:Lotman, Mihhail}} [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti kultuuriteoreetikud]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti katoliiklased]] [[Kategooria:Eesti juudid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 62aobsf6vvbj27g7ivsfyxt4oeqe9zz Eesti raadiojaamade loend 0 44646 6179016 6178380 2022-08-16T19:55:56Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Narva Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 94,2 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega Tallinnas [[Euro FM]] ja Narvas [[You FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[Star FM Eesti]] || || || [[eesti]] || FM || Lääne-Virumaa 88,5<br>Võrumaa 94,8<br>Jõgevamaa 95,8<br>Läänemaa 103,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | [[Rahvaraadio]] || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | [[Hitmix Estonia]] || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | [[Tagatuba FM]] ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | [[Hits Radio Online]] || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | [[MeieFm]] || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Narva Raadio]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] b5rgoy6jglz10eectwluahgbfwhk176 6179018 6179016 2022-08-16T19:58:14Z 145.14.28.118 /* Tegevuse lõpetanud raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Narva Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 94,2 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega Tallinnas [[Euro FM]] ja Narvas [[You FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[Star FM Eesti]] || || || [[eesti]] || FM || Lääne-Virumaa 88,5<br>Võrumaa 94,8<br>Jõgevamaa 95,8<br>Läänemaa 103,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | [[Rahvaraadio]] || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | [[Hitmix Estonia]] || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | [[Tagatuba FM]] ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | [[Hits Radio Online]] || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | [[MeieFm]] || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | [[T-raadio]] || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Narva Raadio]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] th5dg9a2ilos0yk1ptngqi7ljt1xevs 6179019 6179018 2022-08-16T20:00:56Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Narva Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 94,2 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega Tallinnas [[Euro FM]] ja Narvas [[You FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[Star FM Eesti]] || || || [[eesti]] || FM || Lääne-Virumaa 88,5<br>Võrumaa 94,8<br>Jõgevamaa 95,8<br>Läänemaa 103,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | [[Rahvaraadio]] || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | [[Hitmix Estonia]] || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | [[Tagatuba FM]] ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | [[Hits Radio Online]] || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | [[MeieFm]] || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | [[T-raadio]] || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Narva Raadio]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || inglise || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] klkrsa8lovag29uuw70mptgd518bnkk Sven Senka 0 45132 6179143 6175720 2022-08-17T10:38:06Z 2001:7D0:88DC:3980:34C3:F394:1CC3:3E5F wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Sven Senka | Pilt = Sven_Senka_6-1985-2.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Autoportree, 1985 | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1965|09|17}} | Sünnikoht = [[Kärdla]], [[Hiiumaa]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[eestlased|eestlane]] | Tegevusala = maal, skulptuur, graafika | Kunsti õppinud = [[Tartu Kunstikool]] (1983 - 1989) | Kunstivool = [[Ekspressiivne abstraktsionism]], [[Geomeetriline abstraktsionism]] | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Sven Senka''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1965]] [[Kärdla]]s) on eesti kunstnik. Sven Senka sündis [[Hiiumaa]]l kooliõpetaja ja mehaaniku kolmelapselise pere vanima pojana. Ta õppis [[Tartu Kunstikool]]is aastatel 1983–1989 ja [[Eesti Goethe Gümnaasium]]is 1989–1991. Ta elab ja töötab [[Tartu]]s. == Näitused == *Eesti Noortefoto 89, avamine 08.09.1989 Tartu Linnamuuseum, Oru 1 *1990., 1991., 1992., 1993., 1999. aasta Tartu sügis- ja aastalõpunäitused [[Tartu Kunstnike Maja]]s. *1991 grupinäitus Tartu galeriis "Illegaard", "[[Abstraktsioon]]id", maalid. *6.–24. mai 1992 isikunäitus Tartu galeriis [[Sinimandria (kultuurikeskus)|Sinimandria]] "Mobiilne maastik", graafika ja skulptuur, kuraator [[Enriko Talvistu]].<ref>Kommentaar: [[Liivimaa Kroonika]], 7. mai 1992</ref> *September 1992 - august 1993 isikunäitus [[Sangaste loss]]is "Mobiilne maastik", graafika ja skulptuur *1991 grupinäitus Tartu Kunstimajas, "Tartu noorte kunstnike näitus "Vaba tahe", kuraator Ilmar Kruusamägi *Juuni - august 1993 isikunäitus [[Sakala Kultuurikeskus]], [[Tallinn]], "[[Abstraktsioon]]id", maalid *September 1993 isikunäitus Tartu galeriis "Sebra" "Nukker koduteater", maalid. *30. november 1993 – 19. detsember 1993 [http://www.ekabl.ee/exhibition/exa8ovnpvqu4nj Aine - aineta]. [https://cca.ee/ Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse] 1. aastanäitus. [[Tallinna Kunstihoone galerii]]. Kuraator Ando Kesküla *1995 grupinäitus, Kuznetski mostil Moskvas, Eesti kunstnike näitus "Autoportree" ("Self-Portrait"), kuraator Johannes Saar *1995 grupinäitus, Tallinna Kunstihoones, Kineetilise kunsti näitus "Mobil I", kuraator Kaarel Kurismaa *Mai - august 1995 isikunäitus Võru Ilusalongis, "[[Abstraktsioon]]id", maalid *Mai - august 1995 isikunäitus Tartu galeriis "Illegaard", "Hulkuri portree", maalid *14. november 1996 – 8. detsember 1996 [http://www.ekabl.ee/exhibition/exvobn4v01buzz Tartu kunstnike aastalõpunäitus 1996]. Tartu Kunstimaja. *Sügis 1997 isikunäitus Tallinna kõrtsis "Kloostri ait", "Struktuurid", maalid. *21. detsember 2018 – 13. jaanuar 2019 [http://www.ekabl.ee/exhibition/exn03qp5uqnpsz Teistmoodi]. Tartu kunsti aastanäitus 2018. Tartu Kunstimaja. *18. detsember 2020 – 17. jaanuar 2021 [http://www.ekabl.ee/exhibition/ex461t3luweomf Köielkõndija]. Tartu kunsti aastanäitus 2020. Tartu Kunstimaja. == Kreedo == Mere taga sündinud, kuid hingelt põline tartlane Sven Senka on juba üle 35 aasta mõtestanud ja lõuendile kandnud elu filosoofilisi, ajaloolisi ja jumalikke teemasid, liikudes nii figuratiivse, abstraktse kui ka geomeetrilise eneseväljenduse radadel. Lisaks maalidele on ta loonud nii skulptuure, tekstiile kui ka maastikke, otsinud tõe ilu, ilu tõde silmapiiri tagant ja enese seest. See teekond ei lõpe. Tema tunded on elavas dialoogis tema teadmistega, kus teadmised otsivad sõnastusi ümbritsevast kultuurist ja ajaloost, mineviku lugudest. Tema looming on soov öelda sõna sekka oleviku ja tuleviku mõtestamisele, temale omastes vormides ja kujundites. ==Galerii== ===Maalid=== '''Ekspressiivne abstraktsionism'''<gallery> Sven Senka "Kollane diagonaal hüübinud verel" 1996.jpg|alt=Sven Senka "Kollane diagonaal hüübinud verel" 1996|"Kollane diagonaal hüübinud verel" 1996 Fail:Sven Senka "Kevade jäljed, päikese jäljed, vere jäljed, elu jäljed" 1997.jpg|alt=Sven Senka "Kevade jäljed, päikese jäljed, vere jäljed, elu jäljed" 1997|"Kevade jäljed, päikese jäljed, vere jäljed, elu jäljed" 1997 Fail:Sven Senka "Vana kuld" 1998.jpg|alt=Sven Senka "Vana kuld" 1998|"Vana kuld" 1998 Fail:"Härja jälgi mööda" Sven Senka 2020.jpg|alt="Härja jälgi mööda" 2020 akrüül, lõuend|"Härja jälgi mööda" 2020 Fail:Sven Senka "Isa mälestuseks. Kui aeg lõhub" 2021.jpg|alt=Sven Senka "Isa mälestuseks. Kui aeg lõhub" 2021, akrüül, lõuend, 800x1200|"Isa mälestuseks. Kui aeg lõhub" 2021 </gallery> '''Geomeetriline abstraktsionism'''<gallery> Fail:Sven Senka "Nr 105" 1999.jpg|alt=Sven Senka "Nr 105" 1999, õli, vineer, 882x720|"Nr 105" 1999 </gallery> '''Portree'''<gallery> Fail:Sven Senka 6-1985-2.jpg|"[[Autoportree]]" 1985 Fail:Sven Senka "Allan Hmelnitski" 1985.jpg|alt=Sven Senka "Allan Hmelnitski" 1985|"Allan Hmelnitski" 1985 Fail:Sven Senka "Vend Olar" 1989.jpg|alt=Sven Senka "Vend Olar" 1989, tušš, paber|"Vend Olar" 1989 Fail:Sven Senka "Tarmo" 1997.jpg|alt=Sven Senka "Tarmo" 1997, õli lõuend|"Tarmo" 1997 Fail:Sven Senka "Autoportree" 2015.jpg|alt=Sven Senka "Autoportree" 2015, tint, paber|"[[Autoportree]]" 2015 </gallery> ===Skulptuurid=== <gallery> Fail:Sven Senka "Portree" 1984.jpg|alt=Sven Senka "Kalev" 1984, kips|"Kalev" 1984 Fail:Sven Senka "Pea" 1988.jpg|alt=Sven Senka "Pea" 1988, dolomiit|"Pea" 1988 Fail:Sven Senka "Poeg. Portree" 1989.jpg|alt=Sven Senka "Poeg. Portree" 1989, graniit|"Poeg. Portree" 1989 Fail:Sven Senka "Vihmapilv" 1991.jpg|alt=Sven Senka "Vihmapilv" 1991, raud|"Vihmapilv" 1991 Fail:Sven Senka "Hommik päikese ja maaga" 1992.jpg|alt=Sven Senka "Hommik päikese ja maaga" 1992, keraamika|"Hommik päikese ja maaga" 1992 Fail:Sven Senka "Objekt" 1998, õli, raud.jpg|alt=Sven Senka "Objekt" 1998, õli, raud|"Objekt" 1998 Fail:"Objekt nr 2" 1998.jpg|alt=Sven Senka Objekt nr 2" 1998, õli, paber, raud|Objekt nr 2" 1998 Fail:Sven Senka "Mobiil" 1998, õli, raud.jpg|alt=Sven Senka "Mobiil" 1998, õli, raud|"Mobiil" 1998 </gallery> ===Arvutigraafika=== <gallery> Fail:Sven Senka "Strukturaalne" 2003.jpg|alt=Sven Senka "Strukturaalne" 2003, print, paber|"Strukturaalne" 2003 Fail:Sven Senka "Rahvaste monument. Tartu" 2012.jpg|alt=Sven Senka "Rahvaste monument. Tartu" 2012|"Rahvaste monument. Tartu" 2012 Fail:Sven Senka "Ihaste tee" 2019.jpg|alt=Sven Senka "Ihaste tee" 2019|"Ihaste tee" 2019 </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ekabl.ee/id/senkasven Sven Senka] [[EKABL]]-is *[https://www.facebook.com/groups/198287217941478 SenkART]i [[Facebook]]i grupp *[https://www.e-varamu.ee/binary/S447YPBAKQZKT52UJJHGCIVQF6DNNOUZ/full/1.jpg]i Isikunäitus Tartu galeriis Sinimandria "Mobiilne maastik" avamine {{DEFAULTSORT:Senka, Sven}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 3300u0h79fz7cqww9fqqzw63mz7a9k5 Heiko Leesment 0 48229 6179203 6157874 2022-08-17T11:31:16Z 2001:7D0:848D:7D00:DC5:4B42:C4F4:94F5 Info korrigeeritud wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=jaanuar|aasta=2022}} [[Pilt:Heiko Leesment 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Heiko Leesment 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]] '''Heiko Leesment''' (ka '''Herbert Roogmaa''', '''Albert Marginal''', '''Albmerty Marginal''', sündinud 2. novembril [[1985]] [[Pärnu]]s) on eesti muusik ja luuletaja. Ta on ansambli [[Sibyl Vane]] asutajaliige, bassist ja mänedžer. Tema akadeemilise uurimishuvi fookuses on [[libertaarne paternalism]] ja [[nügimise teooria]], mille kohta on avaldanud artikleid ja kaitsnud lõputööd [[Tartu ülikool]]is 2019 [[filosoofia]] erialal (BA) ja [[Tallinna Ülikool]]is 2021 [[politoloogia]] erialal (MA). Lõputööde teemad: "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia" ([[Tallinna ülikool]] 2021) - https://www.researchgate.net/project/Nuegimine-kui-voimu-ja-valitsemise-tehnoloogia ja "Kas libertaarne paternalism on rakendatav Robert Nozicki kontseptsioonina minimaalsest riigist? ([[Tartu Ülikool]] 2019) == Elukäik == Sündinud 2. novembril 1985 Pärnus, kus lõpetas 2005. aastal [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i sotsiaal kallaku. 1999. aastast tegelenud muusikaga ja 2001. aastast osalenud erinevate bändide koosseisusudes. Esimesed luulekatsetused pärinevad aastast 1999 ja 2001. aastast on ta Eesti Luuleliidu liige. Alates 2005 kasutab luuletajana pseudonüümi Herbert Roogmaa ja muusikuna Albert Marginal (või Albmerty Marginal). Samal aastal alustas bakalaureuseõpinguid [[Tartu ülikool]]is filosoofia erialal. Alates 2007. aastast Eesti Autorite Ühingu liige. Aastatel 2010–2017 töötas [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kommunikatsioonibüroos. Aastatel 2010–2014 juhtis Pärnu [[Päikeseraadio]]s iganädalast kohalikku muusikaelu kajastavat saadet "Äikeseraadio". Aastatel 2018-2022 töötas [[Häirekeskus]]es meediasuhete juhi ja 112 teenuse juhina. == Haridus == *1993–1998 [[Pärnu Kuninga tänava Põhikool|Pärnu Kuninga tänava põhikool]] *1998–2005 [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium|Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium]] *1999–2001 Pärnu kunstikool *2005–2019 Tartu Ülikool, BA filosoofia<ref>{{Netiviide|url=https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|pealkiri=Kaitstud 3+2 bakalaureusetööd|vaadatud=2021-07-30|arhiivimisaeg=2019-08-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190827105544/https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|url-olek=ei tööta}}</ref> *2019–2021 Tallinna Ülikool, MA politoloogia<ref>{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Heiko_Leesment/est|pealkiri=CV: Heiko Leesment|väljaanne=ETIS}}</ref> *Alates 2022 Tallinna Ülikool, PhD riigiteadused == Ansamblid == *God Fucked The Churchill (vokaal, detsember 2000 – juuni 2001) *KGB (vokaal, juuni – september 2001) *Defekt (vokaal ja kitarr, oktoober 2001 – aprill 2003) *Loominguline Ühendus 6. klassi nali (trummid, mai 2002), (bass ja vokaal, aprill 2005) *Defect (vokaal, mai 2003 – aprill 2004) *[[John Stuart Mill]] (trummid, jaanuar – juuni 2005), (kitarr, alates juuni 2005) *[[Deltähead]] (kitarrist, detsember 2006 – juuli 2007) *[[Chasper Kazparovich and The Deltahead]] (vokaal ja kitarr, juuli 2007 – veebruar 2008) *[[Sibyl Vane]] (bassist ja mänedžer, alates märts 2010) *3 põrsakest ja Metssiga (kitarrist, 2010-2017) *The Sims (kitarrist 2011-2012) == Avaldatud == === Trükised === *Kogumikus "Pärnu romanss" – luuletused (2001) *Kogumikus "Sõnaga näkku" – luuletused (2012) === Artiklid === *2021 "Ekspert eetris: Heiko Leesment "Nügimine – millal seda kasutama peaks?"" Postimees - https://haridus.postimees.ee/7377897/heiko-leesment-nugimine-millal-seda-kasutama-peaks *2021 "Heiko Leesment: nügimine teeb inimesest objekti" Postimees - https://arvamus.postimees.ee/7379144/heiko-leesment-nugimine-teeb-inimesest-objekti *2021 "Kõike ei saa nügida ja kõik ei ole nügimine" Sirp - https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/koike-ei-saa-nugida-ja-koik-ei-ole-nugimine/ *2021 „Kes ja millal vajab nügimist?“ Pärnu Postimees - https://parnu.postimees.ee/7282943/heiko-leesment-kes-ja-millal-vajab-nugimist *2020 „Templi kadumisega astub Pärnu mitu sammu tagasi“ Pärnu Postimees - https://parnu.postimees.ee/6888377/heiko-leesment-templi-kadumisega-astub-parnu-mitu-sammu-tagasi *2019 „The Belka 25 ehk veerand sajandit Pärnu muusikalist tüviteksti.“ Pärnu Postimees - https://parnu.postimees.ee/6858312/the-belka-25-ehk-veerand-sajandit-parnu-muusikalist-tuviteksti *2019 „Kiire ja tark abi algab kliendi tundmisest“ PPA ajakiri Radar nr 30 - https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_2019_02_issuu_150__1_ *2019 „Abistamine peab astuma ühte jalga“ PPA ajakiri Radar nr 29 - https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_2019_01_issuu *2018 „Postuumselt rehabiliteeritud“ Pärnu Postimees - https://parnu.postimees.ee/6400102/postuumselt-rehabiliteeritud *2016 „Kellega me räägime ja kellele mõju avaldame“ Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika esseekonkursi I koht - https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kellest-me-raagime-ja-kellele-moju-avaldame *2016 „Tasuta mõtted, millega ületada madalseise.“ Pärnu Postimees - https://parnu.postimees.ee/3660355/heiko-leesment-tasuta-motted-millega-uletada-madalseise *2015 „Laiema pildi ahenemine ametkonnas“. Pärnu Postimees - https://parnu.postimees.ee/3166929/heiko-leesment-laiema-pildi-ahenemine-ametkonnas *2015 „Muusikatööstusele lüüakse hingekella… nagu alati“ Rada7 - https://www.rada7.ee/muusikatoostusele-luuakse-hingekella-nagu-alati/ *2014 „Metro Luminali lugu ehk kartke kiitust nagu laitust“ Pärnu Postimees - https://parnu.postimees.ee/3028137/metro-luminali-lugu-ehk-kartke-kiitust-kui-laitust *2013 „Audru kaksikmõrv, külaveidriku tumedam pool“ PPA ajakiri Radar nr 17 - https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_17 *2013 „Kui valjult mõtleb linnaametnik?“ Pärnu Postimees https://parnu.postimees.ee/1277884/heiko-leesment-kui-valjult-motleb-linnaametnik *2012 „Inimestele lähemale“ PPA ajakiri Radar nr 11 - https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_11 *2011 „Eifeli torni valvurid“ PPA ajakiri Radar nr 9 - https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_9 === Taskuhäälingusaated === *2020 „Nietzsche“ - podcast [[Jaanus Sooväli]]ga Tartu ülikoolist - https://filotsoon.wordpress.com/tag/heiko-leesment/ === Helisalvestised === *[[God Fucked the Churchill]] (2001, CDR) *[[Defekt (album)|Defekt]] (nimetud demolindistused) (2001, MC) *[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Milli]] lugu "[[Moskva Neegrid]]" (muusika Albert Marginal, sõnad [[Boris Slutsky]] (kogumikul "Keep off there is nothing to listen...") (2005, CD, Unabomber Records) *[[John Stuart Mill]]i singel "Elutarbed" (muusika Albert Marginal, sõnad [[Manivald Kesamaa]]) *[[Chasper Kazparovich and the Deltahead]] singel "Rivo Kingi hoiab Teie nibud pringid" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2007) *[[John Stuart Mill]]i EP "[[Steriilne särk, revolverkülmad prillid]]" (2007, CD, Shitsounds Co) *[[Chasper Kazparovich and the Deltahead]]i singel "Avely, Vändra hästi hoitud saladus" (muusika Albert Marginal, sõnad Hebert Roogmaa) (2008) *[[John Stuart Mill]]i singel "Meie aja kangelased" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2008) *[[John Stuart Mill]]i album "Live in Tartu" (2009) *[[John Stuart Mill]]i singel "Maestro" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2010) *[[John Stuart Mill]]i singel "Tavalised inimesed" (muusika Albert Marginal, sõnad Marie Arouet) (2010) *[[John Stuart Mill]]i singel "Vabanduseks 2" (muusika Albert Marginal, sõnad Jaan Paavle) (2010) *[[John Stuart Mill]]i album "Panoptikon" (2010) *[[Sibyl Vane]]'i singel "Diamond Dust" (muusika ja sõnad Helena Randlaht) (2010) *[[Sibyl Vane]]'i singel "What's my name" (muusika ja sõnad Helena Randlaht) (2011) *[[John Stuart Mill]]i EP "Mao tee kalju peal" (2011) *[[Sibyl Vane]]'i singel "Get Out of Town" (2012) *[[John Stuart Mill]]i singel "Mao tee kalju peal" (2012) *[[Sibyl Vane]]'i singel "Supersonic" (2012) *[[John Stuart Mill]]i kogumik "Klaasmaja keldri lapsed (2012) *[[Sibyl Vane]]'i singel "Honey Tree" (2012) *[[Sibyl Vane]]'i album "Love, Holy Water & TV" (2012) *[[Sibyl Vane]]'i singel "On 'til Dawn" (2014) *[[Sibyl Vane]]'i singel "Slowdance" (2015) *[[Sibyl Vane]]'i singel "Never Let Me Down" ([[Depeche Mode]]'i cover) (2017) *[[Sibyl Vane]]'i singel "Bomber" (2017) *[[Sibyl Vane]]'i singel "No. 44" (2017) *[[Sibyl Vane]]'i album "Sibyl Vane" (2017) *[[Sibyl Vane]]'i singel "Thousand Words" (2017) *[[Sibyl Vane]]'i singel "I Don't Drive" (2018) *[[Sibyl Vane]]'i singel "I Want You" (2020) *[[Sibyl Vane]]'i album "Duchess" (2020) *[[Sibyl Vane]]'i singel "Go Baby Go" (2020) *[[Sibyl Vane]]'i singel "Love Department" (2020) *[[Sibyl Vane]]'i album "Live" (2022) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *http://www.imdb.com/name/nm2825580/ – Heiko Leesment Internet Movie Database'is {{JÄRJESTA:Leesment, Heiko}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Eesti basskitarristid]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] kr55c8fphaegwnns7sa17bfb1ezsa4y Lõhavere linnamägi 0 49023 6178862 5873883 2022-08-16T14:12:18Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} [[Pilt:Lõhavere linnamägi 1.jpg|pisi|Lõhavere linnamäe nõlv]] [[Pilt:Lõhavere linnamägi 2.jpg|pisi|[[1969]]. aasta septembris avatud Lõhavere mälestusmärk "[[Sakalamaa]] kaitsjatele 1217–1223"]] [[Pilt:Lõhavere linnamägi 3.jpg|pisi|Vaade linnamäelt]] [[Pilt:Lõhavere linnamägi.JPG|pisi|]] '''Lõhavere linnamägi''' on muinaseesti [[linnamägi]] [[Viljandimaa]]l [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] [[Lõhavere]] külas. Linnamägi on registreeritud riikliku [[arheoloogiamälestis]]ena<ref name="kultuurimälestis"/>. Eesti muinasvanema [[Lembitu]] linnuseks peetud Lõhavere on üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. [[Läti Henrik]]u kroonikas mainitakse [[Sakala]] vanema [[Lembitu]] linnust ''[[castrum Leole]]'' nime all. ==Kirjeldus== [[Linnamägi]] kujutab endast kunstlikult kõrgendatud neemikut. Selle harjal asus nii seest kui väljast rõhtpalkidega toestatud liivavall, mis oli pealt silutud palkteega ja kus kõrgus mitu [[vahitorn]]i. Valli väljast toestav palksein oli kõrgem ning moodustas ühtlasi kaitserinnatise. Linnuse eri aegadel kasutusel olnud väravakohad asuvad kirdes ja kagus. Väravakäikude küljed olid toestatud paekivist kivimüüriga. Oletatavasti kõrgus linnuse väravate kohal ka palkidest kaitsetorn. [[Linnus]]e õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massiivne [[tsitadell]]iks peetav ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues. ==Uurimislugu== Lõhavere linnuse avastajaks oli kohalik mõisnik Helmsersen, kelle kutsel [[Jaan Jung]] [[14. juuni]]l [[1880]] teostas seal esimesed kaevamised. Jaan Jung oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid.{{lisa viide}} [[Carl Robert Jakobson]]is tekitas pahameelt Jungi väide, nagu oleks Lõhaveres asunud eestlaste kuulsa vanema Lembitu linnus. Polnud võimalik, et Lembitu elas tahumata palkidest seintega onnis. Jung polevat mitte Eesti vana-aja uurija, vaid paljalt Eesti vana auunime maha küürija<ref name="laar"/><ref name="sakala"/>. Jakobsoni pahameelt võib mõista: tema enda esimese [[Kolm isamaa kõnet|isamaakõne]] järgi olid eestlaste templid kulla ja kalli kividega ehitud<ref name="jakobson"/>. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud [[Harri Moora]] juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et [[Lõhavere]] oli linnusena kasutusel 12.-13. sajandil ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on [[naaskel]], [[nuga]], [[tuleraud]], hõbe- ja pronksehted, aga samuti [[nool]]e- ja [[oda]]otsi, mõõgatükke ja isegi üks terve [[mõõk]]. ==Vaata ka == *[[Eesti linnuste loend]] *[[Linnamäe rändrahn]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kultuurimälestis">{{kultuurimälestis|13326|Linnus "Lõhavere linnamägi"}}</ref> <ref name="laar">Mart Laar, Rahvuse sünd, Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2016, lk.. 298.</ref> <ref name="jakobson">Carl Robert Jakobson. Kolm isamaa kõnet. Tallinn, Eesti Raamat, 1991, lk.. 23.</ref> <ref name="sakala">{{netiviide | url = https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=sakalalile18801213&type=staticpdf| pealkiri = Nalja Mart ja Kalja Pärt| autor = | failitüüp = [[PDF]]| täpsustus = III lõik| väljaanne = Sakala Lisaleht| aeg = 13.12.1880| koht = Viljandi| väljaandja = | vaadatud = 19.08.2019| keel =| arhiivimisurl= | arhiivimisaeg= | tsitaat=}}</ref> }} == Kirjandus == *Sitzungberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1880. Dorpat 1881. S. 36–42. *""Sõda" Lembitu kantsi pärast lõppes." ''[[Rahvaleht]]'', 30. märts 1939, nr. 76, lk. 5. ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|13326|Linnus "Lõhavere linnamägi"}} *[[Ülo Stöör]]. [http://kultuur.elu.ee/ke471_sakalamaa_kaitsjatele.htm Eesti vaim on kätketud kristalli (Lõhavere mälestusmärgist)], [[Kultuur ja Elu]] {{koord}} [[Kategooria:Eesti linnused]] [[Kategooria:Põhja-Sakala vald]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kultuurimälestised]] 11hennp8ou4bls2u3sus8ajr5xbgc3m Keemiline valem 0 50236 6178895 5344584 2022-08-16T15:27:25Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="float:right; margin: 0 0 0 2em;" !Al<sub>2</sub>(SO<sub>4</sub>)<sub>3</sub> |- |<center>[[Alumiiniumsulfaadi]]<br />keemiline valem<br/> </center> |} '''Keemiline valem''' on [[keemiline element|keemiliste elementide]] sümbolitest koosnev avaldis [[keemiline aine|keemilise aine]] [[kvalitatiivne koostis|kvalitatiivse]] ja [[kvantitatiivne koostis|kvantitatiivse koostise]] märkimiseks. Keemilisi valemeid kasutatakse ainete tähistamiseks ja keemiliste reaktsioonide kirjeldamiseks [[reaktsioonivõrrand]]ite abil. [[Molekul]]i [[atomaarne koostis|atomaarse koostise]], see tähendab [[aatom]]ite liigi ja arvu näitamiseks kasutatakse [[empiiriline valem|empiirilist valemit]] ja [[molekulivalem]]it (molekulivalemit, molekulaarvalemit). Näiteks [[metaan]]i, mille molekul koosneb ühest [[süsinik]]u- ja neljast [[vesinik]]u<nowiki/>aatomist, valem on CH<sub>4</sub>. [[Kaltsiumkloriid]]i valem on CaCl<sub>2</sub>. Nende ainete empiirilised ja molekulivalemid on kokkulangevad. Empiiriline valem saadakse aine [[elementanalüüs]]i andmete põhjal ja see näitab eri liiki aatomite suhtelist sisaldust molekulis, see tähendab elementide suhet aines. Seevastu molekulivalem annab juba igale elemendile vastavate aatomite tegeliku arvu ühes molekulis. Nagu näha alljärgnevast tabelist, on empiirilised ja molekulivalemid erinevad näiteks [[benseen]]i ja [[glükoos]]i korral. Kuid molekulivalemid [[isomeerid]]e korral on kokkulangevad, näiteks [[1-buteen|1-]] ja [[2-buteen]]il C<sub>4</sub>H<sub>8</sub> ning [[etanool]]il ja [[dimetüüleeter|dimetüüleetril]] C<sub>2</sub>H<sub>6</sub>O. [[Pilt:Isobutane-numbered-2D.png|pisi|100px|[[Isobutaan]]i struktuurivalem]] Tabel. Ainete molekuli- ja empiirilised valemid {| class="wikitable" |- ! Aine ! [[Molekulivalem]] ! [[Empiiriline valem]] |- | [[Vesi]] | H<sub>2</sub>O | H<sub>2</sub>O |- | [[Metaan]] | CH<sub>4</sub> | CH<sub>4</sub> |- | [[Benseen]] | C<sub>6</sub>H<sub>6</sub> | CH |- | [[Väävel]] | S<sub>8</sub> | S |- | [[Glükoos]] | C<sub>6</sub>H<sub>12</sub>O<sub>6</sub> | CH<sub>2</sub>O |} [[Ioon]]ide valemites tähistatakse [[elektrilaeng]] [[ülaindeks]]iga, näiteks Na<sup>+</sup> või Cu<sup>2+</sup> või sulfaatioon SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>. Mõne ühendi puhul on tavakasutuses valem, mis ei kajasta ühendi struktuuri. Näiteks [[väävelhape|väävelhappe]] valem on H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>, kuigi selle molekulis ei esine H–S sidemeid. Et aine molekul on ruumiline dünaamiline süsteem, on peale aatomite liigi ja arvu molekuli omadusi määravateks faktoriteks veel aatomite omavaheline seostatus ([[keemiline side|sidemed]]) ja aatomite paigutus üksteise suhtes. Nende aspektide näitamiseks kasutatakse [[struktuurivalem]]eid, kus aatomitevahelisi keemilisi sidemeid tähistavad kriipsud. Struktuurivalem näitab [[molekul]]i moodustavate [[aatom]]ite vastastikust asetust, aatomitevaheliste [[keemiline side|keemiliste sidemete]] iseloomu ja ka aatomite [[osalaeng]]uid. [[Orgaanilised ühendid|Orgaaniliste ühendite]] struktuurivalemeid kirjutatakse enamasti ratsionaalsel kujul: lihtsustatud struktuurivalemiga ehk kondenseeritud struktuuriga (näiteks [[etanool]] CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH või [[dimetüüleeter]] CH<sub>3</sub>OCH<sub>3</sub> või ''n''-[[pentaan]] CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>3</sub>CH<sub>3</sub> või [[isopentaan]] (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>CHCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub> või [[neopentaan]] (CH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>C) või [[skelettstruktuur]]iga ehk joonstruktuuriga (nagu näidatud järgneval joonisel). Skelettstruktuuride korral näidatakse [[süsinik]]u aatomite vahelised [[kovalentne side|kovalentsed sidemed]], mille lõikumispunktides olevad süsinikuaatomid ja nende süsinikuaatomitega seotud [[vesinik]]u<nowiki/>aatomid on juurdemõeldavad arvestades, et süsinik on nelja[[valents|valentne]]. Näiteks [[pentaan]]i isomeeride skelettstruktuurid: {| align="center" class="wikitable" |- |[[Pilt:Pentane-2D-Skeletal.svg|100px]] |[[Pilt:2-methylbutane-2D-skeletal.svg|100px]] |[[Pilt:Neopentane-2D-skeletal.png|80px]] |- | ''n''-[[pentaan]] | [[Isopentaan]] | [[Neopentaan]] |} [[Orgaaniline keemia|Orgaanilises keemias]] kasutatakse mitmesuguseid modifitseeritud struktuurivalemeid, näitamaks [[keemiline ühend|ühend]]i spetsiifikat teatud kontekstis. Ainete [[homoloogiline rida|homoloogiliste ridade]] ja [[polümeerid]]e valemites näidatakse sulgudes korduva lüli koostis ja lülide arv [[alaindeks]]ina. Näiteks CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>CH<sub>3</sub> tähistab normaalsete [[alkaanid]]e homoloogilist rida (kus n = 1,2,3, …) või [[polüetüleen]]i (kus n>1000). [[Pilt:Milchsäure Enantiomerenpaar.svg|pisi|[[piimhape|S-piimhappe]] (vasakul) ja R-piimhappe (paremal) molekulid ei ole ühitatavad, need on üksteise suhtes [[peegelisomeerid]]]] Ruumiliste isomeeride ([[enantiomeerid]]e ehk peegelisomeeride) struktuurivalemites näidatakse tasapinna suhtes ette (kolmnurgaga tähistatud side) ja taha (katkestustega märgitud side) paigutuvad aatomid (vt kõrvalolevat joonist). Kokkuleppeliselt on orgaanilises keemias kasutusel kindlad sümbolid enamesinevate aatomirühmade ([[asendusrühm]]ade) tähistamiseks. Mõned näited: [[metüülrühm|Me]] = CH<sub>3</sub>– ; [[etüülrühm|Et]] = CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>– ; [[bensüülrühm|Bn]] = C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>CH<sub>2</sub>– ; X = [[halogeenid|halogeeni]] aatom ; R = [[alküülrühm]], ka igasugune [[asendusrühm]]. Nii saab kirjutada järgmisi valemeid: MeOH = [[metanool]]; Et<sub>2</sub>O = [[dietüüleeter]]; BnX = [[bensüülhalogeniidid]]; RCOOH = [[karboksüülhapped]]. Kokkuleppeliste sümbolite kasutamine on kõige enam kasutusel koos [[skelettstruktuur]]idega. ==Vaata ka== *[[Empiiriline valem]] *[[Keemiline side]] *[[Keemiline võrrand]] *[[Isomeerid]] *[[Molekuli ruumiline mudel]] *[[Molekuli kuul-varrasmudel]] *[[Keemiline struktuur]] *[[Keemianomenklatuur]] [[Kategooria:Keemianomenklatuur]] [[Kategooria:Keemilised ained]] 0wry68eyruynr63d6bs3kvpdww2xag8 Eesti ministeeriumide loend (1938) 0 51695 6178977 5287958 2022-08-16T18:57:59Z 46.131.42.200 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} [[21. aprill]]il [[1938]] jõustunud Valitsemise korraldamise seaduse (SK I 1938 4, 1) alusel töötasid Eesti Vabariigis järgmised ministeeriumid: * [[Haridusministeerium]] ** [[Kooliosakond]] ** [[Kutseoskuse Osakond]] ** [[Noorsoo ja Vabahariduse Osakond]] ** [[Teaduse ja Kunsti Osakond]] ** Üldosakond * [[Kohtuministeerium]] ** [[Kodifikatsiooni-osakond]] ** [[Vangimajade Talitus]] ** Üldosakond * [[Majandusministeerium]] ** [[Kaubandusosakond]] ** [[Maksude Talitus]] ** [[Rahandusosakond]] ** [[Tööstusosakond]] ** Üldosakond Majandusministeeriumi juures asusid [[Krediidi- ja Kindlustusasutiste Inspektuur]], [[Maksupeakomitee]], [[Tollipeakomitee]], [[Jõukomitee]], [[Loodusvarade Instituut]], [[Geoloogiline Komitee ja Patendi Peakomitee]]. * [[Põllutööministeerium]] ** [[Katastri ja Maakorralduse Osakond]] ** [[Põllumajandusosakond]] ** [[Riigimetsade Talitus]] ** [[Varade ja Arveosakond]] ** [[Veterinaartalitus]] ** Üldosakond * [[Siseministeerium]] ** [[Omavalitsuste Talitus]] ** [[Politseitalitus]] ** Üldosakond Siseministeeriumi juures oli [[Piirivalve]]. * [[Sotsiaalministeerium]] ** [[Farmaatsiaosakond]] ** [[Tervishoiu ja Hoolekande Talitus]] ** [[Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Osakond]] ** Üldosakond Sotsiaalministeeriumi juures asus [[Loodushoiu- ja Turismi-instituut]]. * [[Sõjaministeerium]]<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/03/24/3</ref> **[[Sõjavägede Varustusvalitsus]] **[[Sõjavägede Tervishoiuvalitsus]] **[[Sõjaringkonnakohus]] **[[Sõjaprokuratuur]] * [[Teedeministeerium]] ** [[Ehitusosakond]] ** [[Maanteede Talitus]] ** [[Posti-, Telegraafi- ja Telefonitalitus]] ** [[Raudteede Talitus]] ** [[Veeteede Talitus]] ** [[Õhusõiduosakond]] ** Üldosakond Teedeministeeriumi juures asusid [[Tariifinõukogu]], [[Liikluskomitee]] ja [[Liiklusnõukogu]]. * [[Välisministeerium]] ** [[Administratiiv-juriidiline Osakond]] ** [[Poliitiline Osakond]] ** [[Protokolliosakond]] ** [[Väliskaubanduse Osakond]] Peale selle kuulusid Välisministeeriumi koosseisu veel välisesindused, mis jagunesid [[saatkond]]adeks, [[alaline esindus|alalisteks esindusteks]], [[peakonsulaat]]ideks, [[konsulaat]]ideks, [[asekonsulaat]]ideks ja [[konsulaaragentuur]]ideks. [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Ministeeriumid]] [[Kategooria:Eesti ministeeriumid| ]] [[Kategooria:1938. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] l23678k7nqy9g814vpn1igasmbkpf9q 6178979 6178977 2022-08-16T18:58:33Z 46.131.42.200 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} [[21. aprill]]il [[1938]] jõustunud Valitsemise korraldamise seaduse (SK I 1938 4, 1) alusel töötasid Eesti Vabariigis järgmised ministeeriumid ja nende allüksused: * [[Haridusministeerium]] ** [[Kooliosakond]] ** [[Kutseoskuse Osakond]] ** [[Noorsoo ja Vabahariduse Osakond]] ** [[Teaduse ja Kunsti Osakond]] ** Üldosakond * [[Kohtuministeerium]] ** [[Kodifikatsiooni-osakond]] ** [[Vangimajade Talitus]] ** Üldosakond * [[Majandusministeerium]] ** [[Kaubandusosakond]] ** [[Maksude Talitus]] ** [[Rahandusosakond]] ** [[Tööstusosakond]] ** Üldosakond Majandusministeeriumi juures asusid [[Krediidi- ja Kindlustusasutiste Inspektuur]], [[Maksupeakomitee]], [[Tollipeakomitee]], [[Jõukomitee]], [[Loodusvarade Instituut]], [[Geoloogiline Komitee ja Patendi Peakomitee]]. * [[Põllutööministeerium]] ** [[Katastri ja Maakorralduse Osakond]] ** [[Põllumajandusosakond]] ** [[Riigimetsade Talitus]] ** [[Varade ja Arveosakond]] ** [[Veterinaartalitus]] ** Üldosakond * [[Siseministeerium]] ** [[Omavalitsuste Talitus]] ** [[Politseitalitus]] ** Üldosakond Siseministeeriumi juures oli [[Piirivalve]]. * [[Sotsiaalministeerium]] ** [[Farmaatsiaosakond]] ** [[Tervishoiu ja Hoolekande Talitus]] ** [[Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Osakond]] ** Üldosakond Sotsiaalministeeriumi juures asus [[Loodushoiu- ja Turismi-instituut]]. * [[Sõjaministeerium]]<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/03/24/3</ref> **[[Sõjavägede Varustusvalitsus]] **[[Sõjavägede Tervishoiuvalitsus]] **[[Sõjaringkonnakohus]] **[[Sõjaprokuratuur]] * [[Teedeministeerium]] ** [[Ehitusosakond]] ** [[Maanteede Talitus]] ** [[Posti-, Telegraafi- ja Telefonitalitus]] ** [[Raudteede Talitus]] ** [[Veeteede Talitus]] ** [[Õhusõiduosakond]] ** Üldosakond Teedeministeeriumi juures asusid [[Tariifinõukogu]], [[Liikluskomitee]] ja [[Liiklusnõukogu]]. * [[Välisministeerium]] ** [[Administratiiv-juriidiline Osakond]] ** [[Poliitiline Osakond]] ** [[Protokolliosakond]] ** [[Väliskaubanduse Osakond]] Peale selle kuulusid Välisministeeriumi koosseisu veel välisesindused, mis jagunesid [[saatkond]]adeks, [[alaline esindus|alalisteks esindusteks]], [[peakonsulaat]]ideks, [[konsulaat]]ideks, [[asekonsulaat]]ideks ja [[konsulaaragentuur]]ideks. [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Ministeeriumid]] [[Kategooria:Eesti ministeeriumid| ]] [[Kategooria:1938. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] olviun386qdul3lds93ncvouffcj168 6178996 6178979 2022-08-16T19:26:14Z 46.131.42.200 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} [[21. aprill]]il [[1938]] jõustunud Valitsemise korraldamise seaduse (SK I 1938 4, 1) alusel töötasid Eesti Vabariigis järgmised ministeeriumid ja nende allüksused: * [[Haridusministeerium]] ** [[Kooliosakond]] ** [[Kutseoskuse Osakond]] ** [[Noorsoo ja Vabahariduse Osakond]] ** [[Teaduse ja Kunsti Osakond]] ** Üldosakond * [[Kohtuministeerium]] ** [[Kodifikatsiooni-osakond]] ** [[Vangimajade Talitus]] ** Üldosakond * [[Majandusministeerium]] ** [[Kaubandusosakond]] ** [[Maksude Talitus]] ** [[Rahandusosakond]] ** [[Tööstusosakond]] ** Üldosakond ***Majandusministeeriumi juures asusid [[Krediidi- ja Kindlustusasutiste Inspektuur]], [[Maksupeakomitee]], [[Tollipeakomitee]], [[Jõukomitee]], [[Loodusvarade Instituut]], [[Geoloogiline Komitee ja Patendi Peakomitee]]. * [[Põllutööministeerium]] ** [[Katastri ja Maakorralduse Osakond]] ** [[Põllumajandusosakond]] ** [[Riigimetsade Talitus]] ** [[Varade ja Arveosakond]] ** [[Veterinaartalitus]] ** Üldosakond * [[Siseministeerium]] ** [[Omavalitsuste Talitus]] ** [[Politseitalitus]] ** Üldosakond ***Siseministeeriumi juures oli [[Piirivalve]]. * [[Sotsiaalministeerium]] ** [[Farmaatsiaosakond]] ** [[Tervishoiu ja Hoolekande Talitus]] ** [[Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Osakond]] ** Üldosakond ***Sotsiaalministeeriumi juures asus [[Loodushoiu- ja Turismi-instituut]]. * [[Sõjaministeerium]]<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/03/24/3</ref> **[[Sõjavägede Varustusvalitsus]] **[[Sõjavägede Tervishoiuvalitsus]] **[[Sõjaringkonnakohus]] **[[Sõjaprokuratuur]] * [[Teedeministeerium]] ** [[Ehitusosakond]] ** [[Maanteede Talitus]] ** [[Posti-, Telegraafi- ja Telefonitalitus]] ** [[Raudteede Talitus]] ** [[Veeteede Talitus]] ** [[Õhusõiduosakond]] ** Üldosakond ***Teedeministeeriumi juures asusid [[Tariifinõukogu]], [[Liikluskomitee]] ja [[Liiklusnõukogu]]. * [[Välisministeerium]] ** [[Administratiiv-juriidiline Osakond]] ** [[Poliitiline Osakond]] ** [[Protokolliosakond]] ** [[Väliskaubanduse Osakond]] ***Peale keskasutise kuulusid Välisministeeriumi koosseisu veel välisesindused, mis jagunesid [[saatkond]]adeks, [[alaline esindus|alalisteks esindusteks]], [[peakonsulaat]]ideks, [[konsulaat]]ideks, [[asekonsulaat]]ideks ja [[konsulaaragentuur]]ideks. [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Ministeeriumid]] [[Kategooria:Eesti ministeeriumid| ]] [[Kategooria:1938. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] r58kccnhl1i9wtalq3mt9clz1xhu96x Mustla 0 53555 6179126 6071811 2022-08-17T09:35:21Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib alevikust Viljandi maakonnas; teiste samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge [[Mustla (täpsustus)]].}} {{EestiAsula | nimi = Mustla | pindala = | elanikke = | maakond = Viljandi | osm = pind }} [[Pilt:Mustla.JPG|pisi|Mustla]] '''Mustla''' on [[alevik]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]. Aastatel 1938–1979 olid Mustlal linnaõigused. Aastatel 1991–2017 (kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini) asus Mustla alevikus [[Tarvastu vald|Tarvastu valla]] [[halduskeskus]]. Mustlas on tehtud komöödiafilmi "[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" filmivõtted. [[Pilt:Vihmane Mustla keskväljak.jpg|pisi|[[Vihm]]ase Mustla [[alevik]]u [[keskväljak]]]] ==Ajalugu== Mustla tekkis [[19. sajand]]i lõpul, kui [[Tarvastu mõis]] ja kirikumõis hakkasid Mustla kõrtsi juurde krunte müüma. 19. ja [[20. sajand]]i vahetusel sai Mustlast [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu kihelkonna]] keskus. 1899. aastal asutati [[Mustla Põllumeeste Selts]], 1914. aastal valmis (1962. aastal tulekahjus hävinenud) seltsimaja. Mustlas tegutses [[Tarvastu kihelkonnakool]]i õpetaja ja köster [[Hans Wühner]] == Mustla alev == [[Alev]]iõigused sai Mustla [[18. juuni]]l [[1926]], seoses asula eraldamisega [[Tarvastu vald|Tarvastu vallast]]; kehtima hakkasid need [[1. jaanuar]]ist [[1927]]. == Mustla linn == Mustla sai [[kolmanda astme linn]]a staatuse [[1. mai]]l [[1938]] jõustunud [[linnaseadus]]ega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 Linnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref>, [[Mustla linnavanem]] oli Johan Rekand<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1940/07/31/10 Suuri muudatusi omavalitsuse ametikohtadel], Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 31 juuli 1940</ref>. Mustla kaotas [[linn]]a staatuse [[1979]]. aastal, kui Mustla liideti tollase [[Tarvastu külanõukogu]]ga. ==Kultuur== Mustlas asub [[Tarvastu muuseum]], [[Tarvastu kalmistu]] ja [[Viljandimaa päästeteenistuse Mustla komando muuseum]]. ==Rahvastik== {| class="wikitable" |+ |- ! Aasta !! 1959<ref>[http://demoscope.ru/weekly/ssp/ussr59_reg2.php 1959 a rahvaloendusandmed]</ref> !! 1970<ref>[http://demoscope.ru/weekly/ssp/ussr70_reg2.php 1970 a rahvaloendusandmed]</ref> !! 1979<ref>[http://demoscope.ru/weekly/ssp/ussr79_reg2.php 1979 a rahvaloendusandmed]</ref> !! 2000 !! 2011 |- | Rahvaarv || 1011 || 1101 || 955 || 1004 || 818 |} ==Mustlas on sündinud== *[[graafik (kunstnik)|graafik]] [[Lembit Lõhmus]] *koomik ja näitleja [[Madis Milling]] *nukufilmilavastaja [[Heino Pars]] *džäss-saksofonist [[Raivo Tafenau]] ==Vaatamisväärsused== [[Pilt:Tarvastu vabadussõja mälestussammas septembris 2012.JPG|pisi|[[Tarvastu Vabadussõja mälestussammas]] ]] [[Pilt:Mustla Vabadussõja mälestussammas (detail 1).JPG|pisi|Vabadussõja mälestussammas]] *[[Tarvastu Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja monument]] ==Vaata ka== * *[[Tarvastu Gümnaasium]] *[[Tarvastu Raamatukogu]] *[[Mustla rahvamaja]] *[[Mustla alevivolinike loend 1934]] *[[Mustla linnavolinike loend 1939]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110100444251&img=era0040_001_0006518_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=dca93b99877c1994ffe449b11cef36cc Mustla linna vapi ja lipu kavandid] {{Viljandi vald}} [[Kategooria:Mustla| ]] [[Kategooria:Tarvastu kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi vald]] [[Kategooria:Eesti endised linnad]] [[Kategooria:Eesti alevikud]] n2sn6g8acqf80tq6qhxveiqivbcn3hu Louis III (Lääne-Frangi kuningas) 0 57280 6178863 4253903 2022-08-16T14:13:56Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Charles Auguste Guillaume Henri François Louis de Steuben - Louis III (vers 863-882) et Carloman (vers 866-884).jpg|thumb|right|Louis III (Lääne-Frangi kuningas)]] '''Louis III''' (germaani- ja [[saksa keel|saksapäraselt]] '''Ludwig III'''; u 865 – [[5. august]] [[882]]) oli koos oma venna [[Karlmann (Lääne-Frangi kuningas)|Karlmanniga]] [[Lääne-Frangi kuningas]]. Louis ja Karlmann said kuningateks [[879]], kui nende isa [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II]] suri. Louis sai riigi põhjaosa ehk [[Neustria]] valitsejaks, Karlmannile jäi lõunaosa. Ent hertsog [[Boso (Provence)|Boso]], kes valiti [[Provence]]'i kuningaks, keeldus vendade võimu tunnustamast ning nii puhkes kodusõda. Louis'l ja Karlmannil ei läinud ka nende onu [[Karl Paks]]u abiga korda Bosot alistada, tema keskust Vienne'i piirati ebaõnnestunult [[880]]. aasta sügisel. Louis'l läks aga korda saavutada võit [[viikingid|viikingite]] üle, mis leidis ka kajastamist tema auks komponeeritud ülemsaksakeelses poeemis "[[Ludwigslied]]". Augustis [[882]] suri Louis ootamatult ning Karlmann sai riigi ainuvalitsejaks. [[Kategooria:Prantsusmaa monarhid]] [[Kategooria:Karolingid]] [[Kategooria:Surnud 882]] [[Kategooria:Lääne-Frangi kuningad]] assp1mo9wa2qzbqhx4jw9dl9whmfbe6 Hubert Pärnakivi 0 58610 6179207 6170530 2022-08-17T11:34:37Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Hubert Pärnakivi''' ([[16. oktoober]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[28. oktoober]] [[1993]] [[Tartu]]) oli eesti loomaarst ja kergejõustiklane. Ta võitis 11 korda järjest [[Viljandi järve jooks]]u. Ta töötas a-st 1963 [[Tartu Loomakliinik]]us loomaarstina, 1977–91 oli kliiniku juhataja. [[1982]]. aastal pani ta [[Viljandi 2. Keskkool]]i vilistlasena aluse kooli iga-aastastele jooksuvõistlustele, mille korraldamist on jätkatud Pärnakivi auks ka pärast tema surma. [[Viljandi]]sse Ranna puiesteele on püstitatud tema ausammas, mis kannab nime "Jooksja" ja mille autoriteks on skulptor [[Riho Kuld]] ja arhitekt [[Ülo Stöör]]. ==Isiklikku== Ta oli abielus [[Aime Pärnakivi]]ga. ==Kirjandus== *[[Erland Teemägi]], "Spordimehe sünd: [[Heino Lipp]], Hubert Pärnakivi, [[Peeter Varrak]], [[Mart Paama]], [[Kaupo Metsur]]". [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1963]], 168 lk *"Legendaarne Hubert Pärnakivi". Koostaja Aime Pärnakivi. [[Eesti Spordimuuseum]], [[Eesti Spordiajaloo Selts]]; tõlked: vene keelest [[Ville Sonn]], soome keelest [[Kulle Raig]] ja [[Tarmo Hellat]]; toimetajad Aime Pärnakivi, [[Rait Männik]] (fotod) ja [[Kaie Voolaid]] (fotod), [[Ilmar Kask]] (kirjad); eessõna: [[Mart Siimann]]. Kirjastus [[Kuma (kirjastus)|Kuma]], [[Tartu]] [[2007]], 336 lk; ISBN 9789985983225 ==Välislingid== *[[Priit Pullerits]], [http://tartu.postimees.ee/191007/tartu_postimees/sport/290278.php "Eesti tipud jäävad jooksuveteranidele alla"] – Tartu Postimees 19. 10. 2007 * {{ESBL|Hubert_Pärnakivi}} {{JÄRJESTA:Pärnakivi, Hubert}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 1993]] ahfr6uzcen2y3f94sequrzem8dbaivg Eevald Äärma 0 60271 6179155 5389629 2022-08-17T10:57:32Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} '''Eevald Äärma''' (aastani [[1936]]''' Eevald Ärmann'''; [[28. detsember]] [[1911]] [[Tartu]] – [[13. oktoober]] [[2005]] [[Maryland]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli eesti loomaarst ja sportlane, osales [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el [[Berliin]]is. == Elulugu == Ta oli [[Avinurme]], hiljem [[Viru-Nigula]] jaoskonna loomaarst. Ta on neljakordne Eesti meister teivashüppes (1934–1937). Aastal [[1944]] põgenes ta [[Rootsi]], [[1952]]. aastal USA-sse, kus töötas loomaarstina. Ta on võitnud kuldmedaleid USA ''Senior Olympics'' mängudelt nii [[odavise|odaviskes]] ja [[kuulitõuge|kuulitõukes]]. == Hariduskäik == Keskhariduse omandas ta [[Tartu Reaalgümnaasium]]is, mille lõpetas aastal {{kas|1930}}. Aastatel [[1931]]–[[1939]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is loomaarstiteaduskonnas [[veterinaaria]]t ning aastatel 1937–1939 kehakultuuri. Aastast [[1935]] tudeeris ka [[Helsingi Ülikool]]is. == Isiklikku == Ta oli abielus Nelly Kirrega (1918–2002). == Välislingid == * {{ESBL|Evald_Äärma}} {{JÄRJESTA:Äärma, Eevald}} [[Kategooria:Eesti teivashüppajad]] [[Kategooria:Eesti loomaarstid]] [[Kategooria:Eesti 1936. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 040ucrf5kieuc56jgl3m8e22bjzl4kd Taola 0 63699 6179048 5953771 2022-08-16T22:59:24Z 37.197.2.133 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|aasta=2006|kuu=oktoober}} {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2019}} '''Taola''' ehk '''Eestimaa Budistlik Vennaskond''' oli Eestis aastatel [[1982]]–[[1988]] tegutsenud [[budism|budistlik]] ühendus. Taola rajas Vello Väärtnöu === Taola eesmärk === Taola tegevuse eesmärgiks oli budistliku mõttelaadi ja [[idee]]de propageerimine [[Eesti]]s. Budistlik Vennaskond tegeles budismi alase kirjanduse tõlkimisega (inglise, vene, saksa, soome keelest), paljundas ja levitas budismi<nowiki/>teemaliste teoste tõlkeid Eestis. Taola tõlkis budistlikku kirjandust ning tegeles budistliku kunstiga. Taola rajas 4 stuupat Eestisse .Esimene stuupa Pangarehele Jüri Arraku suvekodusse. Liaks 3 stuupat Ridalasse Siim Jõesaare maja lähedusse. Pent Nurmekund õpetas Taolastele vana- Mongoli keelt === Liikmeid === Tuntuimate liikmete hulka kuulusid [[Vello Väärtnõu]], [[Arno Arrak]], Jüri Saard, Tõnis Promet ning Ants Luik. ==Välislingid== *[http://www.estonica.org/en/Culture/Buddhism_in_Estonia/The_Beginning_of_Buddhism_in_Estonia:_Friedrich_Lustig/ Buddhism in Estonia] ''(inglise keeles) [[Kategooria:Ningma koolkond]] [[Kategooria:Budism Eestis]] [[Kategooria:Usulised ühendused]] 7ccie4y3k04t28j58dtfvw93e2jd6dp 6179049 6179048 2022-08-16T23:00:03Z 37.197.2.133 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|aasta=2006|kuu=oktoober}} {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2019}} '''Taola''' ehk '''Eestimaa Budistlik Vennaskond''' oli Eestis aastatel [[1982]]–[[1988]] tegutsenud [[budism|budistlik]] ühendus. Taola rajas Vello Väärtnöu === Taola eesmärk === Taola tegevuse eesmärgiks oli budistliku mõttelaadi ja [[idee]]de propageerimine [[Eesti]]s. Budistlik Vennaskond tegeles budismi alase kirjanduse tõlkimisega (inglise, vene, saksa, soome keelest), paljundas ja levitas budismi<nowiki/>teemaliste teoste tõlkeid Eestis. Taola tõlkis budistlikku kirjandust ning tegeles budistliku kunstiga. Taola rajas 4 stuupat Eestisse .Esimene stuupa Pangarehele Jüri Arraku suvekodusse. Lisaks ehitati 3 stuupat Ridalasse Siim Jõesaare maja lähedusse. Pent Nurmekund õpetas Taolastele vana- Mongoli keelt === Liikmeid === Tuntuimate liikmete hulka kuulusid [[Vello Väärtnõu]], [[Arno Arrak]], Jüri Saard, Tõnis Promet ning Ants Luik. ==Välislingid== *[http://www.estonica.org/en/Culture/Buddhism_in_Estonia/The_Beginning_of_Buddhism_in_Estonia:_Friedrich_Lustig/ Buddhism in Estonia] ''(inglise keeles) [[Kategooria:Ningma koolkond]] [[Kategooria:Budism Eestis]] [[Kategooria:Usulised ühendused]] docqtvh9wv7t7nw3joay34w4nliqkea Vello Väärtnõu 0 64124 6179050 6171759 2022-08-16T23:02:13Z 37.197.2.133 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vaishravana.jpg|thumb|[[Vaišravana]]. Vello Väärtnõu tehtud [[thanka]]]] '''Vello Väärtnõu''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1951]] [[Kuressaare]]s) on eesti [[budist]] ja [[kunstnik]]. 1970. aastatel astus ta [[Eesti NSV Kunstnike Liit|Eesti NSV Kunstnike Liidu]] noortekoondisse. Samal ajal hakkas ta Eestis [[budism]]i propageerima.{{lisa viide}} [[Karjala ANSV|Karjalas]] piiriületamise katse eest pandi Väärtnõu koos [[Tarmo Urb]]iga vangi, kust vabanes 1982. aastal.<ref name=Veltsa>[https://parnu.postimees.ee/138077/veltsa-kulla-kerkib-tukike-tiibetit Veltsa külla kerkib tükike Tiibetit]. [[Pärnu Postimees]], 03.07.2009</ref> 1982. aastal asutas ta Eestimaa Budistliku Vennaskonna, mille liikmes- ja lähiringkond sai tuntuks [[Taola]] nime all.<ref>[https://tartu.postimees.ee/89226/tu-raamatukogus-tutvustatakse-eesti-budismitraditsiooni TÜ raamatukogus tutvustatakse eesti budismitraditsiooni]. [[Tartu Postimees]], 03.03.2009</ref> 1986. aastal ostis Väärtnõu [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Veltsa]]s talukoha eesmärgiga rajada sinna Njingma budistlik [[klooster]].<ref name=Veltsa /> Vello Väärtnõu on [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) loomise idee autor. Ta oli üks 14 inimesest, kes allkirjastas 21. jaanuaril 1988 "[[Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks|Ettepaneku Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks]]" ja partei programmi. 30. jaanuaril 1980 avalikustati need tema ettevõtmisel korraldatud pressikonverentsil välisajakirjanikele [[Moskva]]s.<ref name="Pärnaste">[https://www.vooremaa.ee/eve-parnaste-ersp-ei-teinud-kompromisse/ Eve Pärnaste: ERSP ei teinud kompromisse]. [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]], 28.08.2008</ref> Sama aasta veebruaris saadeti ta [[dissident]]luse eest [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] välja ja asus elama [[Rootsi]],<ref>[https://tarbija24.postimees.ee/1639653/koongas-elab-elektrita-uheksa-talu Koongas elab elektrita üheksa talu]. [[Postimees]], 13.03.2017</ref><ref name="2018_01_REL">[https://sverigeesterna.se/wp-content/uploads/2018/01/Struggling-for-Freedom-in-Exile_final.pdf LK 51, Dissident Vello Väärtnõu from Estonia giving a speech in Stockholm (Feb 24, 1988), Photo: Trummer]</ref><ref name="1988_02_13_FOTIS_STOKK">FOTIS: 13.02.1988, NSV Liidust väljasaadetud Eke-Pärt Nõmme ja Vello Väärtnõu vastuvõtmine [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=384366& ERA.4996.1.74.'''39'''], [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=384367& ERA.4996.1.74.'''40'''], [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=384368& ERA.4996.1.74.'''41''']</ref> kus töötas [[arvutigraafika|arvutigraafikuna]] ja tegi [[kunstinäitus]]i. [[Eksiil]]is veedetud ajast viibis ta mitu aastat ka [[Himaalaja]]s, kus töötas kaameramehena, külastas koos Lääne teadlastega kloostreid ja õpetlasi ning rajas [[stuupa]]sid. Alates 2006. aastast on ta koostanud tasuta kasutamiseks mõeldud Tiibeti Budismi veebientsüklopeediat.<ref name=Veltsa /><ref>[http://www.tibetanbuddhistencyclopedia.com Tibetan Buddhist Encyclopedia]</ref> [[2007]]. aastal naasis Rootsi kodakondsusega Väärtnõu Eestisse ja hakkas Veltsa talukohta korrastama.<ref name=Veltsa /> Ühtlasi asus ta organiseerima Tallinna Ülikoolis toimuvat konverentsi "Budism ja Põhjala".<ref name=Veltsa /><ref name="oXkhu" /> 20. augustil 2007 korraldas politsei Väärtnõule kuuluvas talus haarangu, kus tabati kuu algul [[Pärnu]]s toimunud julmas peksmises kahtlustatavad isikud ning leiti 70 grammi [[kanep]]it. Kõik kaheksa talus viibinud isikut, nende hulgas Väärtnõu, vahistati ja neile esitati kahtlus seoses grupiviisilise narkootikumide käitlemisega suures koguses.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/kuum/politsei-paljastas-budistliku-narkotalu?id=69129501 Politsei paljastas budistliku narkotalu]. [[Eesti Ekspress]], 22.08.2019</ref> Hiljem teatas politsei, et avastatud kanep leiti ühe isiku juurest. Kuus isikut, sealhulgas Väärtnõu vabastati vahi alt 48 tundi hiljem.<ref>[https://www.postimees.ee/1694601/politsei-nimetab-juttu-narkotalust-mulliks Politsei nimetab juttu narkotalust mulliks]. [[Postimees]], 23.08.2007</ref> Väljaande [[Perth Now]] andmeil elab Väärtnõu alates 2010. aastast [[Austraalia]] väikelinna Yorki lähedal talumajas. 2012. aastal korraldas ta konverentsi "Budism ja Austraalia", mille tervituskõnes tänas ta ürituse organiseerimisele kaasa aitamise eest Henri Lebedevi ja kaht teist Pärnust pärit eestlast. Need kolm isikut vahistati Austraalias sama aasta 6. septembril ja neile esitati süüdistus Eestist Austraaliasse tööle vahendatud kahelt mehelt passide äravõtmises, ähvardustega tööle sundimises ja palga maksmata jätmises. Ajalehe The Weekend Westi ajakirjaniku teatel peatus Väärtnõu konverentsiga seoses majas, kuhu oli registreeritud Lebedevi vahendusfirma,<ref name="DVyFR" /><ref>[https://parnu.postimees.ee/989672/kurikuulsa-poksiklubi-liikmeid-suudistatakse-austraalias-valjapressimises Kurikuulsa poksiklubi liikmeid süüdistatakse Austraalias väljapressimises]. [[Pärnu Postimees]], 29.09.2012</ref> mille üks direktoritest oli politsei andmetel ka Väärtnõu.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/498748/austraalias-peeti-kinni-valjapressimisega-seotud-jarjekordne-eestlane Austraalias peeti kinni väljapressimisega seotud järjekordne eestlane]. [[Õhtuleht]], 07.11.2012</ref> [[Murdochi ülikool]]i kodulehel avaldatud kuulutusel konverentsi "Budism ja Austraalia" kohta oli kontaktisikuks märgitud Henri Lebedev koos telefoninumbriga, mis Lääne-Austraalia budistide nõukogu veebilehel on aga esitatud Väärtnõule kuuluvana. Budismiteemaline portaal, mille taga oli Vello Väärtnõu, eemaldas hiljem tema tervituskõne tekstist süüdistatavate nimed ja nende konverentsiga seotud fotod ning tegi avalduse, milles väideti, et Henri Lebedevil pole konverentsiga mingit seost.<ref name="DVyFR" /> Hiljem samal aastal leidis politsei Väärtnõu maja läbi otsides end voodi alla peitnud isiku, keda ei suudetud aga kohe tuvastada ja peagi vabastati. Hiljem selgus, et tegu oli rahvusvaheliselt tagaotsitava kurjategija Ivar Närepiga, kes oli Eestis 2007. aasta Pärnus peksmise eest süüdi mõistetud. Väärtnõu ise olevat sel ajal [[Hiina]]s viibinud.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/498487/rusikakangelane-ivar-narep-jai-korraks-austraalias-vahele Rusikakangelane Ivar Närep jäi korraks Austraalias vahele]. [[Õhtuleht]], 05.11.2012</ref> 2010. aastal alustas ta Tiibeti Budistliku Entsüklopeedia{{lisa viide}} projektiga. Sellest on saanud üks suuremaid budistlikke veebientsüklopeediaid{{lisa viide}}. See sisaldab terminoloogilisi sönastikke [[sanskriti keel|sanskriti]], [[paali keel|paali]], [[tiibeti keel|tiibeti]] ja [[hiina keel]]es. Kokku sisaldab see entsüklopeedia rohkem kui 81 700 artiklit ja raamatut budismi alal{{lisa viide}}. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="DVyFR">[http://www.ohtuleht.ee/496173 Kaldmaa, Urmas. Eesti budistlikud löömamehed Austraalias. Õhtuleht 17.10.2012. ''online'' 17.10.2012]</ref> <ref name="oXkhu">[http://www.epl.ee/news/kultuur/pohjala-budistid-kogunevad-konverentsile.d?id=57468024 Viiendat korda Eesti Njingma rahvusvaheline konverents "Budism ja Põhjala"]</ref> }} https://www.taiwannews.com.tw/en/news/1960674 https://apnews.com/article/c507dcca5592e195581dec1acf054206 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20090704.1.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- https://estonianworld.com/life/buddhism-in-estonia-a-brief-history/ https://www.academia.edu/38484295/Vello_Vaartnou_Nyingmapa_from_Estonia https://ekspress.delfi.ee/artikkel/63822040/vello-vaartnou-korraldab-austraalias-rahvusvahelise-budismiurituse https://www.eesti.ca/vello-vaartnou/article32925 https://books.google.ee/books?id=3FCrCwAAQBAJ&pg=PA151&lpg=PA151&dq=Vello+V%C3%A4%C3%A4rtn%C3%B5u&source=bl&ots=_t-6N7D0LJ&sig=ACfU3U3kY1SxKwNpJ-rOjPmRB7Nd4gIDrQ&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwih_t70jaP4AhVr-ioKHeGrAQU4KBDoAXoECBMQAw#v=onepage&q=Vello%20V%C3%A4%C3%A4rtn%C3%B5u&f=false https://www2.buddhistdoor.net/features/the-chinese-buddhist-encyclopedia https://eestielu.com/en/life/18-people-inimesed/10311-buddhist-against-empire https://teahouse.buddhistdoor.net/the-tibetan-buddhist-encyclopedia-a-cause-worth-supporting/ http://vana.kesknadal.ee/g2/uudised?id=13921 https://artsandculture.google.com/entity/estonian-national-independence-party/m02vyn4p?hl=en https://call-for-papers.sas.upenn.edu/node/45831 https://archive.ph/DGHRR https://www.buddhistdoor.net/features/buddhism-and-buddhist-studies-in-sweden-untapped-potential/ http://www.estonica.org/en/%E2%80%8BVello_V%C3%A4%C3%A4rtn%C3%B5u_opening_the_%E2%80%9CBuddhism_and_Nordland%E2%80%9D_Conference/ https://annaabi.ee/vello%20v%C3%A4%C3%A4rtn%C3%B5u@ https://www.eesti.ca/vello-vaartnou-and-his-new-project-chinese-buddhist-encyclopedia/article38563 https://www.buddhistdoor.net/news/when-the-buddha-came-to-ultima-thule-call-for-papers-for-the-sixth-international-conference-buddhism-and-nordland/ https://maaleht.delfi.ee/artikkel/24581025/eesti-prohveti-maile-tuleb-budistlik-park https://teahouse.buddhistdoor.net/vello-vaartnou-a-life-devoted-to-dharma/ https://www.buddhistdoor.net/features/buddhism-and-buddhist-studies-in-sweden-untapped-potential/ https://www.swedishbuddhiststudies.org/support-letters-articles/ http://www.buddhismandaustralia.com/ba/index.php/Media_Articles https://www.academia.edu/38487840/Vello_Vaartnou_-Nyingmapa_from_Estonia http://tibetanbuddhistencyclopedia.com/en/index.php/Chinese_Buddhist_Encyclopedia:Media_Articles/other https://www.youtube.com/watch?v=edPk1--hPeM https://www.eesti.ca/buddhist-against-empire-estonian-life/print55256 https://images.indiegogo.com/medias/824275/files/20130522013606-BUDDHIST_TRADITION.pdf?1369211781 https://www.eventfinda.com.au/2016/5th-international-conference-buddhism-australia/perth http://estoniannyingmaencyclopedia.com/est/index.php/History_of_Estonian_Nyingma_1982_%E2%80%93_2007 https://www.telegram.ee/vaimsus/hiina-budismi-entsuklopeedia-koostaja-vello-vaartnou-budism-on-mu-ainus-kirg http://docplayer.net/40957828-Also-known-as-brother-vahindra-the-baltic-mahatma-dharmaduta-karlis-tennison-vagindra-mantramitra-estonia-1962-myanmar.html https://dharmacircle.com/posts/623 http://www.estonica.org/en/%E2%80%8BVello_V%C3%A4%C3%A4rtn%C3%B5u_opening_the_%E2%80%9CBuddhism_and_Nordland%E2%80%9D_Conference/ https://www.bbncommunity.com/whats-perth-western-australia/ http://savetibet.ru/2020/04/28/vello-vaartnou.html https://www.newpages.com/itemlist/filter?limit=50&start=10050 https://www.wikiwand.com/et/Kasutaja_arutelu:Morel https://www.boeddhaforum.nl/index.php?topic=2008.0 https://epl.delfi.ee/artikkel/57468024/pohjala-budistid-kogunevad-konverentsile https://stringfixer.com/nl/Buddhism_in_Europe https://jyx.jyu.fi/bitstream/handle/123456789/78499/Perendi_Dominoes%20Rising.pdf?sequence=-1 https://est.worldtourismgroup.com/history-perth-town-hall-1-minute-97553 https://www.findglocal.com/SG/Singapore/131914590196607/Singapore-Buddhist-Mission https://issuu.com/estonianlife/docs/eestieluno1jan10/s/10134311 https://www.yumpu.com/xx/document/view/44049269/do-chaa-linh-ma-hai-ngoai-stone-mountain-ga-bao-chanh-phap {{JÄRJESTA:Väärtnõu, Vello}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti budistid]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] i1rqwjtgu8na30i7a6t74ld09yrcrud 6179124 6179050 2022-08-17T09:31:31Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vaishravana.jpg|thumb|[[Vaišravana]]. Vello Väärtnõu tehtud [[thanka]]]] '''Vello Väärtnõu''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1951]] [[Kuressaare]]s) on eesti [[budist]] ja [[kunstnik]]. 1970. aastatel astus ta [[Eesti NSV Kunstnike Liit|Eesti NSV Kunstnike Liidu]] noortekoondisse. Samal ajal hakkas ta Eestis [[budism]]i propageerima.{{lisa viide}} [[Karjala ANSV|Karjalas]] piiriületamise katse eest pandi Väärtnõu koos [[Tarmo Urb]]iga vangi, kust vabanes 1982. aastal.<ref name=Veltsa>[https://parnu.postimees.ee/138077/veltsa-kulla-kerkib-tukike-tiibetit Veltsa külla kerkib tükike Tiibetit]. [[Pärnu Postimees]], 03.07.2009</ref> 1982. aastal asutas ta Eestimaa Budistliku Vennaskonna, mille liikmes- ja lähiringkond sai tuntuks [[Taola]] nime all.<ref>[https://tartu.postimees.ee/89226/tu-raamatukogus-tutvustatakse-eesti-budismitraditsiooni TÜ raamatukogus tutvustatakse eesti budismitraditsiooni]. [[Tartu Postimees]], 03.03.2009</ref> 1986. aastal ostis Väärtnõu [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Veltsa]]s talukoha eesmärgiga rajada sinna Njingma budistlik [[klooster]].<ref name=Veltsa /> Vello Väärtnõu on [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) loomise idee autor. Ta oli üks 14 inimesest, kes allkirjastas 21. jaanuaril 1988 "[[Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks|Ettepaneku Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks]]" ja partei programmi. 30. jaanuaril 1988 avalikustati need tema ettevõtmisel korraldatud pressikonverentsil välisajakirjanikele [[Moskva]]s.<ref name="Pärnaste">[https://www.vooremaa.ee/eve-parnaste-ersp-ei-teinud-kompromisse/ Eve Pärnaste: ERSP ei teinud kompromisse]. [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]], 28.08.2008</ref> Sama aasta veebruaris saadeti ta [[dissident]]luse eest [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] välja ja asus elama [[Rootsi]],<ref>[https://tarbija24.postimees.ee/1639653/koongas-elab-elektrita-uheksa-talu Koongas elab elektrita üheksa talu]. [[Postimees]], 13.03.2017</ref><ref name="2018_01_REL">[https://sverigeesterna.se/wp-content/uploads/2018/01/Struggling-for-Freedom-in-Exile_final.pdf LK 51, Dissident Vello Väärtnõu from Estonia giving a speech in Stockholm (Feb 24, 1988), Photo: Trummer]</ref><ref name="1988_02_13_FOTIS_STOKK">FOTIS: 13.02.1988, NSV Liidust väljasaadetud Eke-Pärt Nõmme ja Vello Väärtnõu vastuvõtmine [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=384366& ERA.4996.1.74.'''39'''], [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=384367& ERA.4996.1.74.'''40'''], [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=384368& ERA.4996.1.74.'''41''']</ref> kus töötas [[arvutigraafika|arvutigraafikuna]] ja tegi [[kunstinäitus]]i. [[Eksiil]]is veedetud ajast viibis ta mitu aastat ka [[Himaalaja]]s, kus töötas kaameramehena, külastas koos Lääne teadlastega kloostreid ja õpetlasi ning rajas [[stuupa]]sid. Alates 2006. aastast on ta koostanud tasuta kasutamiseks mõeldud Tiibeti budismi veebientsüklopeediat.<ref name=Veltsa /><ref>[http://www.tibetanbuddhistencyclopedia.com Tibetan Buddhist Encyclopedia]</ref> [[2007]]. aastal naasis Rootsi kodakondsusega Väärtnõu Eestisse ja hakkas Veltsa talukohta korrastama.<ref name=Veltsa /> Ühtlasi asus ta organiseerima Tallinna Ülikoolis toimuvat konverentsi "Budism ja Põhjala".<ref name=Veltsa /><ref name="oXkhu" /> 20. augustil 2007 korraldas politsei Väärtnõule kuuluvas talus haarangu, kus tabati kuu algul [[Pärnu]]s toimunud julmas peksmises kahtlustatavad isikud ning leiti 70 grammi [[kanep]]it. Kõik kaheksa talus viibinud isikut, nende hulgas Väärtnõu, vahistati ja neile esitati kahtlus seoses grupiviisilise narkootikumide käitlemisega suures koguses.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/kuum/politsei-paljastas-budistliku-narkotalu?id=69129501 Politsei paljastas budistliku narkotalu]. [[Eesti Ekspress]], 22.08.2019</ref> Hiljem teatas politsei, et avastatud kanep leiti ühe isiku juurest. Kuus isikut, sealhulgas Väärtnõu vabastati vahi alt 48 tundi hiljem.<ref>[https://www.postimees.ee/1694601/politsei-nimetab-juttu-narkotalust-mulliks Politsei nimetab juttu narkotalust mulliks]. [[Postimees]], 23.08.2007</ref> Väljaande [[Perth Now]] andmeil elab Väärtnõu alates 2010. aastast [[Austraalia]] väikelinna Yorki lähedal talumajas. 2012. aastal korraldas ta konverentsi "Budism ja Austraalia", mille tervituskõnes tänas ta ürituse organiseerimisele kaasa aitamise eest Henri Lebedevi ja kaht teist Pärnust pärit eestlast. Need kolm isikut vahistati Austraalias sama aasta 6. septembril ja neile esitati süüdistus Eestist Austraaliasse tööle vahendatud kahelt mehelt passide äravõtmises, ähvardustega tööle sundimises ja palga maksmata jätmises. Ajalehe The Weekend Westi ajakirjaniku teatel peatus Väärtnõu konverentsiga seoses majas, kuhu oli registreeritud Lebedevi vahendusfirma,<ref name="DVyFR" /><ref>[https://parnu.postimees.ee/989672/kurikuulsa-poksiklubi-liikmeid-suudistatakse-austraalias-valjapressimises Kurikuulsa poksiklubi liikmeid süüdistatakse Austraalias väljapressimises]. [[Pärnu Postimees]], 29.09.2012</ref> mille üks direktoritest oli politsei andmetel ka Väärtnõu.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/498748/austraalias-peeti-kinni-valjapressimisega-seotud-jarjekordne-eestlane Austraalias peeti kinni väljapressimisega seotud järjekordne eestlane]. [[Õhtuleht]], 07.11.2012</ref> [[Murdochi ülikool]]i kodulehel avaldatud kuulutusel konverentsi "Budism ja Austraalia" kohta oli kontaktisikuks märgitud Henri Lebedev koos telefoninumbriga, mis Lääne-Austraalia budistide nõukogu veebilehel on aga esitatud Väärtnõule kuuluvana. Budismiteemaline portaal, mille taga oli Vello Väärtnõu, eemaldas hiljem tema tervituskõne tekstist süüdistatavate nimed ja nende konverentsiga seotud fotod ning tegi avalduse, milles väideti, et Henri Lebedevil pole konverentsiga mingit seost.<ref name="DVyFR" /> Hiljem samal aastal leidis politsei Väärtnõu maja läbi otsides end voodi alla peitnud isiku, keda ei suudetud aga kohe tuvastada ja peagi vabastati. Hiljem selgus, et tegu oli rahvusvaheliselt tagaotsitava kurjategija Ivar Närepiga, kes oli Eestis 2007. aasta Pärnus peksmise eest süüdi mõistetud. Väärtnõu ise olevat sel ajal [[Hiina]]s viibinud.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/498487/rusikakangelane-ivar-narep-jai-korraks-austraalias-vahele Rusikakangelane Ivar Närep jäi korraks Austraalias vahele]. [[Õhtuleht]], 05.11.2012</ref> 2010. aastal alustas ta Tiibeti Budistliku Entsüklopeedia{{lisa viide}} projektiga. Sellest on saanud üks suuremaid budistlikke veebientsüklopeediaid{{lisa viide}}. See sisaldab terminoloogilisi sönastikke [[sanskriti keel|sanskriti]], [[paali keel|paali]], [[tiibeti keel|tiibeti]] ja [[hiina keel]]es. Kokku sisaldab see entsüklopeedia rohkem kui 81 700 artiklit ja raamatut budismi alal{{lisa viide}}. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="DVyFR">[http://www.ohtuleht.ee/496173 Kaldmaa, Urmas. Eesti budistlikud löömamehed Austraalias. Õhtuleht 17.10.2012. ''online'' 17.10.2012]</ref> <ref name="oXkhu">[http://www.epl.ee/news/kultuur/pohjala-budistid-kogunevad-konverentsile.d?id=57468024 Viiendat korda Eesti Njingma rahvusvaheline konverents "Budism ja Põhjala"]</ref> }} https://www.taiwannews.com.tw/en/news/1960674 https://apnews.com/article/c507dcca5592e195581dec1acf054206 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20090704.1.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- https://estonianworld.com/life/buddhism-in-estonia-a-brief-history/ https://www.academia.edu/38484295/Vello_Vaartnou_Nyingmapa_from_Estonia https://ekspress.delfi.ee/artikkel/63822040/vello-vaartnou-korraldab-austraalias-rahvusvahelise-budismiurituse https://www.eesti.ca/vello-vaartnou/article32925 https://books.google.ee/books?id=3FCrCwAAQBAJ&pg=PA151&lpg=PA151&dq=Vello+V%C3%A4%C3%A4rtn%C3%B5u&source=bl&ots=_t-6N7D0LJ&sig=ACfU3U3kY1SxKwNpJ-rOjPmRB7Nd4gIDrQ&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwih_t70jaP4AhVr-ioKHeGrAQU4KBDoAXoECBMQAw#v=onepage&q=Vello%20V%C3%A4%C3%A4rtn%C3%B5u&f=false https://www2.buddhistdoor.net/features/the-chinese-buddhist-encyclopedia https://eestielu.com/en/life/18-people-inimesed/10311-buddhist-against-empire https://teahouse.buddhistdoor.net/the-tibetan-buddhist-encyclopedia-a-cause-worth-supporting/ http://vana.kesknadal.ee/g2/uudised?id=13921 https://artsandculture.google.com/entity/estonian-national-independence-party/m02vyn4p?hl=en https://call-for-papers.sas.upenn.edu/node/45831 https://archive.ph/DGHRR https://www.buddhistdoor.net/features/buddhism-and-buddhist-studies-in-sweden-untapped-potential/ http://www.estonica.org/en/%E2%80%8BVello_V%C3%A4%C3%A4rtn%C3%B5u_opening_the_%E2%80%9CBuddhism_and_Nordland%E2%80%9D_Conference/ https://annaabi.ee/vello%20v%C3%A4%C3%A4rtn%C3%B5u@ https://www.eesti.ca/vello-vaartnou-and-his-new-project-chinese-buddhist-encyclopedia/article38563 https://www.buddhistdoor.net/news/when-the-buddha-came-to-ultima-thule-call-for-papers-for-the-sixth-international-conference-buddhism-and-nordland/ https://maaleht.delfi.ee/artikkel/24581025/eesti-prohveti-maile-tuleb-budistlik-park https://teahouse.buddhistdoor.net/vello-vaartnou-a-life-devoted-to-dharma/ https://www.buddhistdoor.net/features/buddhism-and-buddhist-studies-in-sweden-untapped-potential/ https://www.swedishbuddhiststudies.org/support-letters-articles/ http://www.buddhismandaustralia.com/ba/index.php/Media_Articles https://www.academia.edu/38487840/Vello_Vaartnou_-Nyingmapa_from_Estonia http://tibetanbuddhistencyclopedia.com/en/index.php/Chinese_Buddhist_Encyclopedia:Media_Articles/other https://www.youtube.com/watch?v=edPk1--hPeM https://www.eesti.ca/buddhist-against-empire-estonian-life/print55256 https://images.indiegogo.com/medias/824275/files/20130522013606-BUDDHIST_TRADITION.pdf?1369211781 https://www.eventfinda.com.au/2016/5th-international-conference-buddhism-australia/perth http://estoniannyingmaencyclopedia.com/est/index.php/History_of_Estonian_Nyingma_1982_%E2%80%93_2007 https://www.telegram.ee/vaimsus/hiina-budismi-entsuklopeedia-koostaja-vello-vaartnou-budism-on-mu-ainus-kirg http://docplayer.net/40957828-Also-known-as-brother-vahindra-the-baltic-mahatma-dharmaduta-karlis-tennison-vagindra-mantramitra-estonia-1962-myanmar.html https://dharmacircle.com/posts/623 http://www.estonica.org/en/%E2%80%8BVello_V%C3%A4%C3%A4rtn%C3%B5u_opening_the_%E2%80%9CBuddhism_and_Nordland%E2%80%9D_Conference/ https://www.bbncommunity.com/whats-perth-western-australia/ http://savetibet.ru/2020/04/28/vello-vaartnou.html https://www.newpages.com/itemlist/filter?limit=50&start=10050 https://www.wikiwand.com/et/Kasutaja_arutelu:Morel https://www.boeddhaforum.nl/index.php?topic=2008.0 https://epl.delfi.ee/artikkel/57468024/pohjala-budistid-kogunevad-konverentsile https://stringfixer.com/nl/Buddhism_in_Europe https://jyx.jyu.fi/bitstream/handle/123456789/78499/Perendi_Dominoes%20Rising.pdf?sequence=-1 https://est.worldtourismgroup.com/history-perth-town-hall-1-minute-97553 https://www.findglocal.com/SG/Singapore/131914590196607/Singapore-Buddhist-Mission https://issuu.com/estonianlife/docs/eestieluno1jan10/s/10134311 https://www.yumpu.com/xx/document/view/44049269/do-chaa-linh-ma-hai-ngoai-stone-mountain-ga-bao-chanh-phap {{JÄRJESTA:Väärtnõu, Vello}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti budistid]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] rgzbuoulw6bvlnnzntbcirfzbu0m2a4 Moldaavia ANSV 0 65309 6179007 6177021 2022-08-16T19:33:01Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Endine riik | nimi = Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | omakeelne-nimi = <div style="font-size:90%;">{{font color|gray|rumeenia (moldova)}} '''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească''' <div style="font-size:90%;"> ('''Република Аутономэ Сочиалистэ Советикэ Молдовеняскэ''') <br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|ukraina}} '''Молдавська Автономна Радянська Соціалістична Республіка''' <div style="font-size:90%;"> (''Moldavska Avtonomna Radjanska Sotsialistõtšna Respublika'') <br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|vene}} '''Молдавская Автономная Советская Социалистическая Республика''' <br><div style="font-size:90%;"> (''Moldavskaja Avtonomnaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'') | algusaasta = 12. oktoober 1924 | lõppaasta = 2. august 1940 | lipp = Flag of the Moldavian ASSR.svg | vapp = Coat of Arms of Moldavian ASSR (1938-1940).png | asendikaart = Soviet Union - Moldavian ASSR (1930, zoom).svg | asendikaart-tekst = Moldaavia ANSV ja tema piirinõuded (1930) | pindala = 8429 | pealinn = 1924–1929 [[Balta (linn)|Balta]]</br>1929–1940 [[Tiraspol]]</br>(ametlik pealinn [[Chișinău]]) | rahvaarv = 599156 | rahvaarv-aasta = 1939<ref name=":0" /> | lipp-tekst = [[Moldaavia ANSV lipp]] | vapp-tekst = [[Moldaavia NSV vapp#Moldaavia ANSV vapp|Moldaavia ANSV vapp]] | valitsusvorm = | osa = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]], <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union (1924–1955).svg|25px]] [[Nõukogude Liit]] | ajalugu1 = 12.10.1924 | sündmus1 = Moldaavia ANSV asutamine | ajalugu2 =02.08.1940 | sündmus2 = Moldaavia ANSV likvideerimine ja [[Moldaavia NSV]] asutamine | rahaühik = [[Nõukogude rubla]] | deviis = Proletari din toate țările, uniți-vă!<br><div style="font-size:90%;">(''Kõigi maade proletaarlased, ühinege!'') | järgnes = [[Pilt:Flag of the Moldavian Soviet Socialist Republic (1941-1952).svg|25px]] [[Moldaavia NSV]],<br>[[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]] | eelnes = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Poltava kubermang]], <br> [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Odessa kubermang]] | riigikeel = [[Moldaavia keel]], <br>[[ukraina keel]], <br>[[vene keel]] | rahvastikutihedus = 68 | pindala-aasta = 1926<ref name=":0" /> }} '''Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' (lühendatult Moldaavia ANSV, [[Rumeenia keel|rumeenia keeles]] ''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomne liiduvabariik]] [[Ukraina NSV]] koosseisus. Moldaavia ANSV piirnes läänes [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniaga]] ning idas Ukraina NSV koosseisu kuuluvate [[Vinnõtsja oblast|Vinnõtsja]] ja [[Odessa oblast|Odessa oblastiga]]. Tegemist oli [[Moldovlased|moldovlaste]] jaoks loodud haldusalaga, mille üheks sihiks oli Moldaavia rahvuse ja kultuuri välja arendamine [[Dnestr|Dnestri]] vasakkaldal ja teine siht survestada Rumeeniat Nõukogude Liidule loovutama [[Bessaraabia]]. Moldaavia ANSV moodustati [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] otsusega 12. oktoobril 1924 [[Odessa kubermang]]u ja [[Podoolia kubermang]]u aladest ning MANSV eksisteeris kuni [[1940]]. aasta augustini, mil Nõukogude Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] loovutada ja moodustas äsja okupeeritud aladel [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]]. == Ajalugu == === Eellugu === Esmased kirjalikud allikad, mis mainivad [[Dnestr|Dnestri]] jõe vasakkaldal (väljaspool [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] ajalooliseid piire ja tulevase Moldaavia ANSV) elavaid [[Moldovlased|moldovlasi]], on pärit 14. sajandist. Dnestri vasakkalda moldovlaste ajalugu kulges kuni 18. sajandi lõpuni [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ülemvõimu all. Järk-järgult sattusid 18. sajandi lõpus tulevase MANSV alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu alla. 1783. okupeeris Venemaa Krimmi, 1792. aastal vallutas Vene keisririik [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] Osmanitelt Dnestri ja [[Dnepr|Dnepri]] vahelise ala ja 1812. aastal vallutas Venemaa Osmanitest sõltuvuses olevalt Moldova vürstiriigile [[Prut|Pruti]] ja Dnestri vahel oleva piirkonna, mida hakati keisririigis kutsuma [[Bessaraabia|Bessaraabiaks]]. Vallutatud aladele kutsusid Vene võimud sisserändajaid, lubades neile vabastust [[Pärisorjus|pärisorjusest]] ja [[Maksud|maksudest]], mistõttu muutus Dnestri vasakkalda etniline koosseis ja 19. sajandi alguseks olid seal enamuses [[venelased]] ja [[ukrainlased]]. Samuti kolisid keisrivõimu kutse peale Dnestri vasakkaldale mitmed moldovlaste pered. Ka [[Bessaraabia kubermang|Bessaraabia kubermangu]] kolisid mitmed Venemaalt pärit olevad kolonistid ja moldovlaste osatähtsus kubermangus järk-järgult vähenes, kuigi säilis siiski napp enamus.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Nancy Shields Collmann|pealkiri=The Russian Empire 1450–1801|aasta=2017|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=105-342}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Oleg GALUSCENCO|pealkiri=THE DYNAMICS OF THE ETHNIC COMPOSITION OF THE MASSR POPULATION IN 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=THE JOURNAL OF ETHNOLOGY AND CULTUROLOGY|lehekülg=111-116}}</ref> Bessaraabia jäi Vene keisririigi koosseisu kuni [[Oktoobrirevolutsioon|oktoobrirevolutsioonini]]. 1917. aasta detsembris kuulutas Moldova võimuorgan [[Sfatul Țării]] välja Moldova autonoomia. Järgmise aasta jaanuaris sisenesid Bessaraabiasse [[enamlased]] ja kukutasid Sfatul Țării, mille peale otsustasid [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] väed piirkonda siseneda ja enamlased välja ajada. Võimule tagasi taastatud Sfatul Țării otsustas 13. jaanuaril välja kuulutada iseseisvuse ning juba sama aasta märtsis Rumeeniaga liituda.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Rebecca Haynes|pealkiri=Moldova: A History|aasta=19.03.2020|kirjastus=Bloomsbury Publishing|lehekülg=Chapter 7}}</ref> Dnestri vasakkalda moldovlased kogesid mitut võimuvahetust kaootilises [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] – kokku vahetus võim piirkonnas 12 korda. Kuigi ka vasakkaldal oli Rumeeniaga liituda soovinuid, kes pagesid kodusõja ajal Rumeeniasse ja tegid lobitööd Dnestri vasakkaldale tungimiseks, ei näidanud Rumeenia huvi regiooni vastu üles ja lõpuks jäid vasakkalda moldovlased [[Ukraina NSV]] koosseisu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vladimir Solonari|pealkiri=A Satellite Empire: Romanian Rule in Southwestern Ukraine, 1941–1944|aasta=2019|kirjastus=Cornell University Press|lehekülg=13}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Charles King|pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture|aasta=1999|koht=Stanford|kirjastus=Hoover Institution Press}}</ref> [[Nõukogude Venemaa]] ei tunnustanud Bessaraabia liitumist Rumeeniaga, väites, et isehakanud Sfatul Țării ei olnud valitud esindama piirkonna elanikke. Seetõttu valmistus Punaarmee 1919. aasta aprillis, kohe pärast Dnestrini jõudmist, vabastama Bessaraabiat. 28. aprillil võeti vastu otsus kuulutada välja Bessaraabias Nõukogude riik paremkaldal pärast esimese asula vallutamist. 1919. aasta mai alguses kuulutati ametlikult välja [[Bessaraabia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], Nõukogude Venemaa koosseisus. Bessaraabia valitsus rajati aga [[Odessa|Odessas]] ja tegutses peamiselt [[Tiraspol|Tiraspolis]] [[Soomusrong|soomusrongis]], et sissetungi korral saaks valitsus kiiresti taganeda. Tegelikkuses ei olnud Bessaraabia võimudel kontrolli kummalgi pool Dnestri jõge, kui välja arvata lühiajaline [[Bender|Benderi]] okupatsiooni 1919. aasta 27. mail. 1919. aasta pealetungil Bessaraabia NSV taganes Tiraspolist ning Bessaraabia valitsus saadeti laiali. Hoolimata Bessaraabia NSV piiratud tegevusest mängisid hilisema Moldaavia ANSV jaoks suurt rolli liiduvabariigis rajatud [[VK(b)P]] Bessaraabia [[obkom|oblasti komitee]], mis korraldas vastupanuliikumist Rumeenia võimude vastu Bessaraabias ning kust tulid mitmed Moldaavia ANSV juhtkonna tulevased liikmed.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=The Moldovan ASSR between the Bolshevik "Empire" and Greater Romania: Nation- and State- Building in the Soviet Borderland (1917-1940)|aasta=2010|koht=Budapest|kirjastus=Central European University}}</ref> === Moldaavia ANSV rajamine === 1921. aastaks oli [[Punaarmee]] kindlustanud Dnestri vasakkalda ning hoolimata kohatistest bandiidirünnakutest alustas armee katseid Bessaraabiat tagasi võtta. Rumeenia andmetel toimus 1921–1925 kokku 118 erinevat enamlaste rünnakut üle Dnestri ning kokku registreeriti üle 3000 terrorismirünnaku. Pärast [[Tatarbunari ülestõus|Tatarbunari ülestõusu]] ebaõnnestumist 1924. aastal keskendus [[Nõukogude Liit]] Moldaavia loomisele hoopis oma riigi piires.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Moldaavia ANSV rajamise eest võitlesid Nõukogude Liidus kaks gruppi: Bessaraabia enamlased ja Rumeenia enamlased. Esimesed soovisid liita Nõukogude Liiduga vaid Bessaraabia, teine grupp soovis liita tulevase Moldaaviaga lõpuks kogu Rumeenia. 1921. aasta ülevenemaalisel Rumeenia ja Bessaraabia kommunistide konverentsil suutsid rumeenlased eesotsas [[Ion Dicescu-Dik|Ion Dicescu-Dikiga]] moldaavlased välja tõrjuda ning [[Moskva|Moskvas]] hakkasid domineerima rumeenia kommunistid, mistõttu Bessaraabia enamlased loobusid Moskvas poliitikast osalemast ja suundusid Dnestri vasakkaldale, et seal tööd teha kohalike moldovlastega.<ref name=":1" /> Rumeenia kommunistide juhtimisel koostati 4. veebruaril 1924 memorandum, milles taotleti Moldaavia NSV rajamist sihiga eksportida revolutsioon Bessaraabiasse ja sealt edasi Rumeeniasse. Dik uskus, et Moldaavia saab platvormiks kogu Rumeenia ühendamisele, aga (Voronovici hinnangul) taotles ta Moldaavia nime Rumeenia NSV asemel, sest vasakkalda moldovlased [[Identiteet|identiteeditunne]] oli vaevu [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] seotud, rääkimata Rumeeniast. Kuna memorandum taotles Ukraina NSV koosseisus olevaid alasid ning oli avaldatud samal aastal, mil Ukraina oli loovutanud [[Vene NFSV]]-le alasid idas, ei olnud UNSV juhtkond vaimustuses veel ühest Ukraina territooriumit nõudvast liikumisest. Dnestri vasakkaldal elasid nii moldovlased kui ka [[ukrainlased]] ja UNSV juhtkond muretses Moldaavia kaotamise pärast. Moskva ei soovinud Ukraina vastupanu tõusu, mistõttu jõuti kompromissile, et luuakse Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.<ref name=":1" /> [[Fail:Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kujundamine.png|vasakul|pisi|"''Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamine''" [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] 03.10.1924]] Pärast Harkivi-Moskva läbirääkimisi asuti Moldaavia ANSV loomiseks valmistuma. 6. märtsil 1924 rajati [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistliku Partei]] Moldaavia osakond, sama aasta 1. maist hakati välja andma Moldaavia osakonna partei ajalehte [[Plugarul Roşu]]. 18. aprillil lükati Moldaavia ANSV rajamine edasi, et kõigepealt korraldada regioonis rahvaloendus, et piirkonna piire määratleda. Ukraina rahvaloendus leidis 170&nbsp;451 moldovlast, samas kui moldovlase [[Grigori Kotovski]] samal ajal läbi viidud rahvaloendus avastas 283&nbsp;398 moldovlast. Selle peale leidsid Ukraina võimud, et moldovlasi on liiga vähe autonoomse vabariigi loomiseks ja otsustati vabariigi loomine tühistada. Seepeale sekkus otsustavalt Moskva, esitades 29. juulil Ukraina võimudele nõude luua Moldaavia haldusüksus.<ref name=":1" /> 12. oktoobril 1924 kuulutati ametlikult välja Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] esimees [[Vlas Tšubar]] kuulutas päev varem, et rajatavas Moldaavias hakkavad moldovlased moodustama 58% rahvastikust. 1926. aasta rahvaloendusel selgus aga, et tegelikkuses moodustasid moldovlased vaid 30,1% rahvastikust, samuti oli 85 000 moldovlast jäänud väljapoole Moldaavia piire. Moldaavia ANSV moodustati [[Odessa kubermang|Odessa kubermangu]] Balta ja Odessa ringkonna ning [[Podoolia kubermang|Podoolia kubermangu]] Tultšini ringkonna aladest, kuid ANSV piiriks läänes ja edelas deklareeriti [[Prut]]i ja [[Doonau]] jõgi. Nii loeti tollal Rumeeniale kuulunud Bessaraabia formaalselt Moldaavia ANSV koosseisu. [[Dnestr]]i vasakkalda, st NSV Liidu koosseisu kuulunud ala moodustas 7516 km&sup2;.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":1" /> === Moldoviseerimine === Uues autonoomses liiduvabariigis hakati rakendama Nõukogude Liidu piires levinud ''[[korenizatsija]]'' ehk põlismaistamise poliitikat, rakendades Moldaaviat samal ajal rindealana Rumeenia vastu. Tavaliselt loetakse moldoviseerimise perioodiks aastaid 1924–1932. Põlismaistamisele eelnenud esimeseks küsimuseks sai, kuidas kohalikke moldovlaste kultuuri arendada – kas neist kujundada rumeenlased (nagu soovisid seda Rumeenia enamlased) või unikaalne moldovlaste rahvus (nagu soovisid seda Bessaraabia enamlased). Otsustavaks sai selle otsuse tegemisel Ukraina juhtkond, kes eelistas Bessaraabia moldoviseerijad, sest nemad olid juba kohapeal ning Ukraina võimule tuttav, neil puudus otsekontakt Moskvaga, mis Ukraina võimu kohapeal nõrgestaks, ning moldoviseerijad ei planeerinud rahvusvähemusi [[Assimileerimine|assimileerima]] hakata.<ref name=":1" /> Seetõttu andsid Ukraina võimud kõnedes enne ANSV rajamist selge toe moldoviseerijatele. Moldaavia ANSV etteotsa said Bessaraabia enamlased, kellest olulisemad olid [[Grigori Borissov]], [[Abram Grinştein]] ja [[Iosif Badejev]]. Nad väitsid moldovlased olevat rumeenlastest eraldi rahvas ning sihtisid Nõukogude Liiduga ühendada peamiselt Bessaraabiat. Moldaavia keele mõttes puudus aga täielik üksmeel ka Moldaavia juhtkonnal. Borissov väitis, et ressursside säästmise jaoks võiks moldaavia keel üle võtta rumeenia keeleuuendused, samas kui Badejev ja Grinstein rõhutasid moldaavia keele erilisust ja omapära. Ukrainlased otsustasid toetada Badejevi ning Grinsteini argumente. Olles juba kõrvale lükanud rumeenia enamlased, eelistas Ukraina juhtkond jätkuvalt moldoviseerijaid ning 1926. aastaks tõrjuti Nõukogude keskvalitsusele toetunud rumeenia enamlased Moldaavias täielikult võimult. Olles niimoodi valinud välja juhtkonna, mida toetada suutis Ukraina 20. aastatel säilitada väga suure sõnaõiguse Moldaavia ANSV otsustusprotsessides.<ref name=":1" /> Kui Moldaavia ANSV esimesel aastal läks suur osa fookusest välispoliitikasse ja Bessaraabiale, siis 1925. aasta novembris tunnistas Badejev selle veaks olema ning sellest ajast keskendus MANSV juhtkond liiduvabariigi sisemistele probleemidele. Keskenduti põlismaistamise rakendamisele, mis tähendas [[Moldaavia keel|moldaavia keele]] ja grammatika väljaarendamist, moldaavia keele õpetamist koolides, moldovlaste integreerimist kommunistlikusse parteisse, [[Marksism|marksistliku]] tõe levitamist ning moldovlaste riigiasutustesse toomist. Eriti palju pani Moldaavia juhtkonna fookuse [[Moldova keel|moldova keele]] rajamisele ja standardiseerimisele 1920. aastate teises pooles. Kuigi Nõukogude võimud olid ametlikult juba 1920. aastast üritanud rajada (esimesed kaks aastat) moldaavia keeles õpetavaid koole, ei suutnud koolid üksi moldaavia keelt välja arendada, sest puudusid kohalikku keelt oskavad õpetajad. Moldovlastest õpetajaid oli vähe ning enamik neist oli madala haridusega, samuti oli motivatsioon moldova keeles õppida väike. Kuna Moldaavia oli ametlikult Ukraina NSV osa, pidid uued võimud lisaks [[Moldoviseerimine|moldoviseerimisele]] regioonis täide viima ka [[Ukrainastamine|ukrainastamist]].<ref name=":2" /><ref name=":1" /> [[Fail:51-102-0020 Гімназія, 2.jpg|pisi|Ülemoldaavialise Kesktäitevkomitee hoone, [[Balta (linn)|Balta]]]] 26. novembril, vähem kui kaks kuud pärast ANSV rajamist laiendati haldusala piire. Balta piirkond koos [[Balta (linn)|Balta]] linnaga lisati Moldaavia ANSV külge ning peamiselt [[Vene keel|vene-]] ja [[Ukraina keel|ukrainakeelsest]] Balta linnast tehti piirkonna ametlik [[pealinn]]. Baltas ei elanud sisuliselt üldse moldovlasi ning Nõukogude ametlik põhjendus regiooni liitmisel oli majanduslik, väites et Moldaavia majandus vajab tuge. Baltas oli sedavõrd vähe moldovlasi (369 moldovlast, 1.6% elanikkonnast)<ref name=":0" />, et kohalikud võimud plaanisid regioonis 1927. aastal täide viia vaid ukrainastamist. Seetõttu väljendasid 1920. aastate teisel poolel mitmed juhtivad moldovlased Moldaavia Nõukogude kongressidel pahameelt, et Baltast tehti pealinn, ning Baltat pakuti Ukrainale edutult tagasi. Samuti ei olnud kohalikud väga entusiastlikud uue Moldaavia ANSV rajamisest ja laienemisest ning rahvusvähemused olid kohati lausa muutustele vaenulikud. Moldaavia juhtkonna pingutustel otsustati lõpuks siiski viia 1929. aastal pealinn [[Tiraspol]]i.<ref name=":1" /> Põlismaistamise sihiks sai veel moldovlaste juhtkonda toomine ja moldaavia keele õpetamine. 1926. aastal otsustas MANSV Sovarkom, et 1. jaanuarist 1927 peavad kõik riigiasutuste töötajad (aladel, kus enamuskeeleks polnud ukraina keel) töötama vaid moldaavia keeles. Samuti korraldati sisuliselt kõigides olulisemates asutustes keelekursusi ning loodi moldoviseerimisbrigaadid, kes pidid abistama kohalikke asutusi moldaavia keele ülevõtmisel. Hoolimata pingutustest ei võtnud moldoviseerimine vedu – töötajad ei ilmunud tihti keelekursustele kohale ning ülemused eelistasid tihti tööle võtta paremini haritud venelasi ja ukrainlasi piiratud haridusega moldovlastele. Tegelikkuses aja jooksul moldovlaste arv riigiinstitutsioonides isegi langes. Moldoviseerimine oli edukam haridus- ja kultuuriasutustes, ajalehtedes ning kommunistlikus parteis. Moldovlaste arv MANSV parteis kasvas 6% (1925. aastal) 25% (1930. aastal). Kuid 30. aastatel moldoviseerimise edu katkes: irooniliselt süüditati just haridusasutusi ning [[Moldaavia Teaduskomitee|Moldaavia Teaduskomiteed]] ebaedus riigiasutuste keele-eelistuse muutmisel ning kohalikust juhtkonnast tagandati moldoviseerimine eestvedajad. Samuti vähendas [[Suur terror]] moldovlaste osakaalu parteis.<ref name=":2" />[[Pilt:MoldaaviaANSVkaart.png|thumb|Moldaavia ANSV aastal 1930|vasakul]] === Latiniseerimine === 1932–1933 muudeti [[Jossif Stalin|Stalini]] juhtimisel ''korenizatsija'' poliitikat ning kuigi ametlikult poliitika jätkus, loetakse seda ajalookirjanduses sisulise põlismaistamise lõpuks. Moldaavia jaoks tähendas see poliitilise juhtkonna vahetumist ja kultuuri ümbersuunamist moldoviseerimiselt niinimetatud [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|latiniseerimisele]], mil moldaavia keel viidi üle [[Ladina tähestik|ladina tähestikule]], loobuti äsjaloodud moldaavia keele grammatika kasutamisest ja keeleloomies eelistati rumeenia keelele sarnaseid konstrukte ja teoseid. Vana juhtkond ei olnud otseselt olnud latiniseerimise vastu, samuti oli juba 1929. aastal loodud komisjon, mis uuris moldaavia keele üleviimist ladina baasile, kuid lisaks keelele muutus ka poliitika Moldovas. Uuel poliitika põhjustena on esitatud mitmeid põhjuseid, aga mitmed ajaloolased on pidanud reaalseks Moskva soovi hoida Moldaavia ANSV arengud sarnased Bessaraabia omadega (kus Rumeenia tutvustas oma traditsioone), et regiooni ühendamisel saaks rääkida samast rahvast. Latiniseerimine kestis Moldaavias perioodil 1932–1938.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Kriitika MTK vastu muutus intensiivsemaks 1930. aasta veebruaris, mil Ukraina NSV Kesktäitevkomitee märkis rahvusluse tõusu Moldaavias ning parempoolsete kliki tõusu kohalikul võimutasandil. Esimene avalik MTK hukkamõist tuli juba sama aasta septembris, mil väideti moldaavia keeleloome olevat rahvakauge ja poolik. 1931. aastal lahkus Chior MTK eesotsast [[Moskva|Moskvasse]] ning MTK eesotsa sattus tema asemel [[Ivan Ocinschi]], kes asus oma eelkäija tööd avalikult kritiseerima. Osad MTK osakonnad suleti, teised pidid oma tegevust piirama.<ref name=":2" /> 2. veebruaril 1932 lubas kohalik partei aasta lõpuks moldaavia keele ladina baasile üle viia, Ocinschi hilisemal väitel Stalini isiklikul nõudmisel. Loodi latiniseerimiskomitee, mis saatis "kultuurisõdurid" ja "latiniseerijad" külast külla uut tähestikku õpetama. Sarnaselt moldoviseerimise algusele oli uuel juhtkonnal probleeme järsu muutuse sisseviimisega. Ladina tähestikus kirjutusmasinaid oli kättesaadavalt vähe, rahast oli puudu nende tellimiseks ning muutuste sisseviimiseks ning latiniseerijaid saatis külades piiratud edu, sest kohalike huvi oli kesine ning osalejate arv väike.<ref name=":2" /> Uue tähestiku äraõppimise asemel hakkasid paljud kohalikud aina rohekm ajama ametlikku paberimajandust vene või ukraina keeles.<ref name=":1" /> Lisaks keelemuutustele läks kolmekümnendatel keerulisemaks ka kohalike elanike elu. [[Golodomor]] põhjustas suure näljahäda ka Moldaavias, eriti maal, mistõttu 1931. aasta sügisest põgenesid paljud moldovlased üle Dnestri Rumeeniasse. Kokku põgenes Rumeeniasse kohalike ajalehtede väites üle 20&nbsp;000 elaniku ning Rumeenia ajalehed nimetasid toimunut "Nõukogude [[Genotsiid|genotsiidiks]]." Samuti põhjustas inimohvreid 30. aastate esimeses poole [[sundkollektiviseerimine]], mistõttu jäid paljud moldaavlased vaesemaks.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Moldaavia etteotsa tõusid latiniseerimise perioodil niinimetatud rumeeniseerijad. sealhulgas sai Moldaavia juhtkonda taaskord [[Grigori Borissov|Grigori "Starõi" Borissov]], kes 1928. aastal oli Badejeviga konflikti sattumise tõttu eemale tõrjutud. Hoolimata sellest ei tõusnud sel perioodil kordagi küsimus, kas Moldaavia peaks loobuma moldaavia keelest ning kultuuri arendamisest. Moldovlasi peeti edaspidigi omaette rahvaks. Samuti ei muudetud sisuliselt Moldaavias kehtestatud sihte partei moldoviseerida ning kultuuri arendada. Kuigi rumeenia kultuurist võis laenata autoreid, tegid seda väga vähesed kultuuritegelased ning kohalikud poliitikud.<ref name=":1" /> === Kirillitsa teine tulek === 1936–1937 alanud [[suur terror]] puudutas eriti karmilt ääremaid, sealhulgas ka Moldaavia juhtkonda. Suurpuhastused hakkasid Moldaavias kohalike võimude initsiatiivil juba enne käsu saabumist Moskvast 1937. aasta augustis. Ohvriks langesid nii rumeenia kui ka bessaraabia poliitiline juhtkond kogu Nõukogude Liidus ning suurem osa Moldaavia ANSV poliitilisest ja kultuursest juhtkonnast. Kohtu alla läksid nii kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased kui ka poliitikud, keda süüdistati kodanlikus natsionalismis ning Rumeenia jaoks spioneerimises. 1937. aasta sügise lõpuks oli üheksast Ukraina Kommunistliku Partei Moldaavia osakonna etteotsa valitud liikmest vaid üks veel positsioonil alles.<ref name=":1" /> Moldaavia ANSV terroriohvrite arv on teadmata, aga stalinistlike repressioonide tõttu hukkus vähemalt 5500 inimest, kuid üleüldiste repressioonide ohvrite arvu hinnataks 30. ja 40. aastate jooksul ulatuma vähemalt 75&nbsp;000 elanikuni.<ref name=":0" /> 1938. aasta veebruaris otsustati taas minna üle kirillitsale ning lõplik otsus tähestiku vahetamisel tehti 19. mail 1938. Latiniseerimine kuulutati Rumeenia [[Kodanlus|kodanlaste]] tööks, mis tegi moldaavia keele kohalikele moldovlastele täiesti arusaamatuks, ning asuti "puhastama" moldaavia keelt rumeenia mõjudest. Kirillitsale ülemineku puhul on tegemist tõenäoliselt Nõukogude Liidu keelepoliitika uue suunaga, mille jooksul viidi 30. aastatel mitmed keeled kirillitsasse, kuigi Moldaavias olid kirillitsa tähestikul kahtlemata olemas ka toetajad, kes muutust tervitasid.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Puhastusejärgse Moldaavia ANSV viimase kahe aasta arengud võttis uus juhtkond ette väga ettevaatlikult. Laias plaanis jätkas Moldaavia juhtkond kohaliku moldaavia kultuuri väljaarendamist, laveerides uue moldaavia kultuuri väljaarendamise ja rumeenia mõjude aktsepteerimise vahel, vältides samas mõlemat äärmust.<ref name=":1" /> Laias plaanis ei muutunud ka Moldaavia ANSV piirid, kuigi 1939. aasta detsembris liideti MANSV külge veel [[Holma (Ukraina)|Holma]] küla, mis suurendas MANSV pindala 47,3 ruutkilomeetri võrra.<ref name=":0" /> Pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] sõlmimist algas Moldaavia ANSV-s varjatud ettevalmistamine Bessaraabia ühendamiseks ning juba 1940. aasta veebruarist on säilinud dokumente kavatsusest eraldada Moldaavia Ukraina NSV küljest.<ref name=":2" /> === Moldaavia NSV loomine === [[Pilt:Romania MASSR 1920.png|thumb|Moldaavia ANSV ja [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] 1924–1940]]26. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Rumeeniale [[Ultimaatum|ultimaatumi]], nõudes Rumeenialt [[Bessaraabia|Bessaraabiat]] ning [[Põhja-Bukoviina|Põhja-Bukoviinat]] 24 tunni jooksul. Bessaraabia liidendamist nõuti alusel, et piirkonnas moodustavad enamuse ukrainlased, samas kui Bukoviinat nõuti "kompensatsiooniks Bessaraabia illegaalse okupeerimise eest." Seega moldaavia rahvuse ühendamisest ultimaatumis juttu ei olnud. 28. juunil nõustus [[Rumeenia kuningas]] [[Carol II]] Nõukogude Liidu tingimustega. Lisaks nõutud aladele okupeeris Nõukogude Liit veel [[Hertsa]], kuna piiride märkimisel kasutatud paks pastakas jättis piiril mitu kilomeetrit vaidlusaluseks, Nõukogude väed kasutasid segadust ära võimalikult laia ala okupeerimiseks.<ref name=":3" /><ref name=":2" /> [[Rumeenia relvajõud|Rumeenia vägede]] lahkumine Bessaraabiast meenutas pigem taandumist rindel kui süsteemset lahkumist. Lahkuvad Rumeenia sõjaväelased tegid enne taandumist elu võimalikult keeruliseks kohalikele Nõukogude võimu toetajatele ning etnilistele [[Juudid|juutidele]]. Pärast [[Punaarmee]] saabumist algasid Bessaraabas Nõukogude repressioonid. Kohapeale jäänud Rumeenia sõjaväelased, endised [[Sfatul Țării]] liikmed aga ka tavalised moldovlased langesid repressioonide ohvriks. Erinevatel hinnangutel võib rääkida kuni 90&nbsp;000 represseeritust.<ref name=":2" /> Okupeeritud Bukoviina jäi Ukraina NSV koosseisu, samas kui Bessaraabia jagati Ukraina ja Moldaavia alade vahel ära. Bessaraabia põhja- ja lõunapoolsed osad liideti Ukrainaga, samas kui Bessaraabia keskosa palus 10. juuli [[Moldaavia ANSV Rahvakomissaride Nõukogu]] liita endaga ning moodustada ühendatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] kiitis palve heaks ning 2. augustil 1940 likvideeriti Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja selle alad jagati kaheks: idaosa ning suurem osa autonoomsest vabariigist liideti taaskord Ukraina NSV koosseisu [[Odessa oblast|Odessa oblasti]] külge, samas kui läänepoolne Dnestri jõega piirnev osa liideti samal päeval Nõukogude liiduvabariigiks kuulutatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisu.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/maahaal/1940/07/10/14|pealkiri=Luuakse liidetud Moldaavia nõukogude sotsialistlik vabariik|väljaanne=Maa Hääl: maarahva ajaleht|aeg=10.07.1940}}</ref> == Kultuur == Kuna Moldaavia ANSV-s tulid võimule moldovistid, kes eelistasid rõhutada unikaalse moldaavia kultuuri omapärasid, tekkis Nõukogude Moldaavia võimudel võimalus selle kultuuri põhitõed rajada. [[Moldovlased|Moldovlastele]] viidati kui omaette rahvale, kes olid maailma ajaloos väga vähe tähelepanu saanud, kelle [[kultuur]] oli siiani välja arendamata, [[keel]] talupoeglik (puudusid näiteks poliitilised väljendid), [[grammatika]] ühildamata ning Moldova ajalooline kultuur läbi tema ajaloo alla surutud rumeenlaste ning Vene tsaarivõimu poolt. Moldovlasi tutvustati kui ühte rahvast, kes elab mõlemal pool [[Dnestr|Dnestri]] kaldaid. Kui vasakkalda moldovlastel tekkis Nõukogude võimu all võimalus oma kultuuri üles ehitada, siis paremkalda moldovlased väideti jätkuvalt olevat [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] rõhumise all, kus nende kultuuri alla surutakse ning [[Rumeenistamine|rumeenistada]] proovitakse. Kohe algusest peale kuulutati Moldaavia ANSV sihiks taastada Nõukogude võim [[Bessaraabia|Bessaraabias]]. Siiski ei eitanud Moldaavia eliit moldova rahva lähedust Rumeeniaga. [[Vladimir Dembo]] kirjeldas näiteks moldovlaste vahe olevat [[Sotsiaalne klass|klassis]]: moldovlased on peamiselt [[talupojad]], samas kui [[rumeenlased]] on suures osas domineeriv [[Aadel|aadlikiht]].<ref name=":2" /><ref name=":1" /> [[Fail:Stamp of Moldova md037st.jpg|pisi|Postmark mäletamaks [[Plugarul Roşu]] 80. aastapäeva]] 1926. aasta detsembris rajati [[Moldaavia Teaduskomitee]] (MTK), mille sihiks määrati uurida Moldaavia rahva ja piirkonna kultuuri ning avastuste jagamine maailmaga. Teaduskomitee sai eelkäijaks [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemia|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemiale]] ja mängis esialgu suurt rolli moldaavia keele ja kultuuri väljaarendamisel. 1928. aastal rajati Moldaavia kirjanike liit ''Octombrie ('oktoober')'', mis pidi "tootma" hakkama moldaaviakeelseid kirjandusteoseid. Samuti oli Plugarul Roşu (1930. aastast uue nimega [[Moldova Socialistă]] ('sotsialistlik Moldova')) [[tiraaž]] 8000 eksemplari. Asutati eraldi moldovlaste jaoks raamatukogusid ning toimusid massilised poliitkirjanduse kooslugemised.<ref name=":2" /> 1933. aastal avati Moldaavia Rahvuslik Teater.<ref name=":1" /> Moldaavia ANSV põlismaistamise üks fookusi oli ka naiste harimine ning avalikku ellu toomine. 1926. aasta rahvaloenduse järgi oli 61% naistest kirjaoskamatud, eriti hull oli olukord etniliselt moldova naiste seas, kus lugeda oskas vaid 10%. See tegi võimudele keeruliseks marksismi võidukäiku kohalikele selgitada, mis andis tunda, kui just naised [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] vastu võitlesid. Ka oli väike naiste osakaal parteis – 1925. aastal oli neid MANSV parteis 8%, esimese viisaastaku lõpuks 1931. aastal 13%, aga 1937. aastaks pärast puhastusi oli naiste protsent langenud alla 1925. aasta oma. Enamik silmapaistvaid naisi MANSV-s saavutas oma edu juhtkonnas olevate abikaasade toel.<ref name=":2" /> === Moldaavia keele loomine === Esmane moldova keele grammatika rajas esimene Moldaavia ANSV hariduskomissar [[Gabriel Buciușcanu]] 1925. aastal, kuid tegemist oli sisuliselt sama grammatikaga, mis oli kasutusel Rumeenia keeles, välja arvatud fakt, et moldova keel kasutas edasi ajaloolist [[kirillitsa]] tähestikku. Seetõttu korjati Buciușcanu variant kiiresti käibelt.<ref name=":2" /> Vene keeleteadlane [[Maksim Sergijevski]] tegi Moldaavia ANSV erinevatesse piirkondadesse kokku neli retke ja märkis ülesse kaks erinevat murret. Vasakkaldal räägiti nii Moldovale omast bessaraabia dialekti kui ka ainult vasakkaldale omast Transnistria dialekti. Järgmine hariduskomissar [[Pavel Chior]] leidis moldaavia keele arendamisel asjalikum olevat eelistada bessaraabia murret, sest sellega oleks suurem ühisosa mõlema kalda moldovlastel.<ref name=":2" /> [[Leonid Madan]] hakkas koostama moldaavia keele grammatikat 1920. aastate alguses moldovlastele juba enne Nõukogude otsust, et moldovlasi käsitletakse rumeenlastest erineva rahvana. 1924. aastal valmis Madani moldaavia keele mustand. 1926. aasta juulis ja augustis kutsuti moldaavia keele õpetajad Baltasse suvekursustele, kus neid hariti moldaavia ja rumeenia keelte erinevuses. Sama aasta novembris korraldas [[Moldaavia ANSV Hariduse Rahvakomissariaat]] avaliku arutelu Plugarul Roşu lehekülgedel, kuidas veel moldaavia grammatikat parandada. Debati ning MTK täienduste baasil rajati uus versioon grammatikast, mis sai 1927. aastal Baltal järjekordsel suvekursusel palju tähelepanu. Kursuse lõpuks otsustas Moldaavia Teaduskomitee avaldada ametlikud juhised, milline peaks moldaavia keele grammatika olema. Madani täielik "Moldaavia grammatika" ilmus 1929. aastal [[Tiraspol|Tiraspolis]]. Tegemist on kogu Moldova ajaloo kõige radikaalsema katsega luua oma keelt. Peamiselt baseerus grammatika Bessaraabia ning vasakkalda kohaliku murretel. Madan väitis moldaavia keele olevat tekkinud [[Ladina keel|ladina]] ja [[Daakia keel|daakia keele]] segunemisel, kuid oma mõju on keelele jätnud mitmed rahvad, sealhulgas [[Avaarid (Euraasia)|avaarid]], [[tatarlased]], [[poolakad]] ning [[venelased]]. Madan vähendas võimalikult palju nii [[Rumeenia keel|rumeenia]] kui ka [[Vene keel|vene keele]] mõju moldaavia keeles ja kuulutas välja uue moldaavia keele vabaks võõrkeelte rõhumise alt.<ref name=":2" /> Lisaks grammatikale toimus 20. aastatel keele kategoriseerimine ja laiendamine. Madan andis välja vanasõnade ja rahvalaulude kogumiku. 1929–1930 rajas MTK lingustika osakond üle 7500 uudissõna ajaloo, bioloogia, keemia, poliitika ja geograafia kirjeldamiseks. Kuigi palju oli [[Laensõna|laensõnu]] vene keelest, olid need kohalikele talupoegadele üldjuhul tuntud sõnad ja tihtipeale tuttavamad, kui olid rumeenia laenud [[Prantsuse keel|prantsuse keelest]].<ref name=":2" /> [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|Latiniseerimise]] ajajärgul tõmmati tagasi 20. aastate saavutused. Madani grammatika korjati käibelt ning tema nimi sai regioonis ''madanismina'' tuntuks tehiskultuuri rajamise all. Samuti süüdistati Madani moldaavia keelele kasulike vene-ukraina mõjude piiramisel. Siiani rumanofiiliaga seotud olnud ladina tähestik sai 1932. aastal ametlikuks tähestikus, samuti laenati rumeenia keelest uudissõnu. Moldaavia keele põhi liikus Bessaraabia kohalikult murdelt ära kogu [[Moldova (piirkond)|Moldova piirkonna]] murdele. 30. aastate moldaavia keelt eristas rumeenia keelest väga vähe peale erineva ametliku nime. 1932. aasta Madani "Moldaavia keele grammatika" on sisuliselt rumeenia keel, kust olid eemaldatud kõik 20. aastate keeleuuendused. Lisaks Leninile ja Stalinile võis raamatust leida ka rumeenia kirjanike teoseid, mis tol perioodil muutus tavaliseks.<ref name=":2" /> 1938. aastal uuesti kirillitsasse viidud moldaavia keeles puudusid 1920. aastate omalooming ja keelearendus. Kuid sarnaselt eelmistele suunamuutustele tegi uus juhtkond moldaavia keeles uuele tähestikule üleviimisel järjekordse suurpuhastuse: otsiti välja moldaavia keelt "solkinud" sõnad ja asuti neid riigistruktuuridest välja juurima. 1938. aasta moldaavia keele peamiseks väljaarendajaks kujunes [[I. D. Cioban]], kes mõistis hukka "kohaliku talupojakeele" moldaavia keele standardiks tegemisel ning juhtis uue moldaavia grammatika väljaarendamist, mis oli sisuliselt lihtsalt kirillitsas kirjutatud rumeenia keel. 1938. aastal kasutusele võetud moldaavia keelt nähakse enamasti kompromissina moldoviseerijate ning latiniseerijate vahel ning see standard sai aluseks moldaavia keelele ka [[Moldaavia NSV|Moldaavia NSV-s]].<ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Majandus == [[Fail:Economic map of the Moldavian ASSR.png|pisi|Moldaavia ANSV majandus]] Erinevalt tavalisest Nõukogude poliitikast ei keskendunud MANSV juhtkond mitte vabariigi [[Industrialiseerimine|industrialiseerimisele]], vaid pigem [[Põllumajandus|põllumajandusele]]. 20. aastate partei kohtumistel otsustati haridusasutuste loomisel keskenduda põllumajanduskoolidele, sest enamik etnilistest moldovlastest elas maal.<ref name=":1" /> Samuti toetas põllumajanduse edendamist Moldaavia geograafia – 88% Moldaaviast oli haritav. Moldaavia põldudel olid kõige levinumad kultuurid [[mais]] (31,4%), [[nisu]] (31,3%), [[rukis]] (21,6%) ja [[Päevalill|päevalilled]] (6,4%). Võrreldes ülejäänud Ukrainaga oli Moldaavia põllud tasakaalustatumad: puudusid nii väga väiksed kui ka väga suured põllumaad. Sellele lisaks oli Moldaavias levinud [[taimekasvatus]] ja [[viinamarjakasvatus]]. 1926. aastal oli 13&nbsp;700 hektarit viinamarjakasvatuses rakendatud ning kultuurtaimedel oli 9300 hektarit.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://istmat.org/node/40020|pealkiri=Автономная Молдавская Социалистическая Советская Республика|väljaanne=Исторические материалы|vaadatud=05.07.2022}}</ref> Sellegipoolest arendati ANSV piires teatud määral ka siiski tööstust. Arendati [[Kergetööstus|kergetööstust]] ja ehitati [[Elektrijaam|elektrijaamu]]. Siiski oli 83% Moldaavia tööstusest seotud põllumajandusega: 63,1% tööstusest oli pühendatud [[nisujahu]] valmistamisele, 16,6% [[toiduõli]] tootmisele ning 3,3% [[Veini valmistamine|veinitootmisele]], [[Tubakas (aine)|tubaka]] valmistamisele ning [[Puuviljad|puuviljade]] kuivatamisele. Metalli- ja nahatööstusele oli pühendatud Moldaavias 4,6%. Paljud Moldaavia elanikud töötasid ka [[Käsitööline|käsitöölistena]], eriti [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] ajastul. Töökohad jagunesid enamuses rahvuse baasil: [[moldovlased]] ja kohalikud [[ukrainlased]] elasid ja töötasid maal, samas kui linnas ja tööstuses töötasid peamiselt [[venelased]], uusasunikest ukrainlased, [[juudid]] ja [[sakslased]].<ref name=":1" /><ref name=":4" /> Üleüldiselt olid Moldaavia elanikud ülejäänud Ukrainaga võrreldes vaesemad, keskmiselt oli Moldaavias üks [[kariloom]] perekonnal vähem kui Ukrainas. Ka tootlus oli madal ning ei mänginud Ukraina NSV jaoks olulist rolli. Moldaavia [[eelarve]] oli üks Ukraina väiksemaid ning jäi suure osa ajast defitsiiti, mistõttu pidi Ukraina toetama Moldaaviat oma eelarvest. 1925–1926 oli Moldaavia eelarve 2,5 miljonit [[Nõukogude rubla|rubla]].<ref name=":4" /> == Rahvastik == [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja seega ka Moldaavias viidi läbi kolm [[Rahvaloendus|rahvaloendust]], neist esimene 1926., teine 1937. ja kolmas 1939. aastal. 1926–1936 avaldati Moldaavia kohta ka hinnangulist statistikat, kuid sealsed arvutused ei suutnud jälgida tegelikke rahvaarvu muutusi ning hindasid rahvakasvu oluliselt kõrgemaks, kui see tegelikult oli. Hinnangutes öeldi juba 1930. aastal Moldaavia rahvaarv olevat üle 600&nbsp;000 elaniku. Kuigi ametlikult hinnati 1935. aasta elanike arvuks 615&nbsp;500 inimest, hindas sellega kaasnenud salajane hinnang kohalike arvu olevat 547&nbsp;900 elanikku. Suur erinevus tulenes tõenäoliselt kollektiviseerimise mõjust ja näljahädast.<ref name=":0" /> 1926. aasta rahvaloendusel registreeriti 17. detsembril Moldaavia ANSV-s 572&nbsp;339 elanikku. [[Moldovlased|Moldovlasi]] oli 172&nbsp;419 (30,1%), [[ukrainlased|ukrainlasi]] 277&nbsp;515 (48,5%), [[venelased]] 48&nbsp;868 (8,5%), [[juudid]] 48&nbsp;564 (8,5%), [[sakslased]] 10&nbsp;739 (1,9%) ja ülejäänud rahvusvähemused ([[poolakad]], [[bulgaarlased]] jt) 2,5% ANSV elanikest. Rahvaloendusel määrati identiteet inimese enese hinnangu järgi: kui moldovlaseks pidas rahvaloendusel end 172 419 inimest, siis moldaavia keelt emakeelena kõnelejaid oli 170&nbsp;263 ning mõlemad kriteeriumid täitsid 168&nbsp;432 elanikku.<ref name=":0" /> Piirkonna asustustihedus oli 68 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid piirkonniti oli rahvastikutihedus väga erinev. Üle 95% moldovlastest, sakslastest, bulgaarlastest ja romadest elas maal, ukrainlastest elas maal 89,4% ukrainlastest. Linnaelanikke oli Moldaavias 13%, 39,3% kõikidest kohalikest venelastest ja 51,7% juutidest elas linnas.<ref name=":0" /> Oodatust viletsamate tulemuste tõttu vigaseks kuulutatud rahvaloenduse – 1937. aasta 6. jaanuaril korraldatud Nõukogude rahvaloenduse – infole pääsesid teadlased ligi alles 1980. aastatel. Selle järgi elas Moldaavias 565&nbsp;994 elanikku, kellest 470&nbsp;828 elas maal. Sellele lisaks teenis Moldaavia aladel [[Punaarmee|Punaarmees]] 1785 sõdurit ja karistusasutustes 1616 isikut. Vabariigi etniline koosseis pole teada, aga kogu Nõukogude Liidus oli moldovlaste arv 223&nbsp;850, millest [[Ukraina NSV|Ukrainas]] elas 221&nbsp;831. Eeldades, et moldovlaste osakaal Ukraina-Moldaavia vahel püsis enam-vähem paigal, siis elas 1937. aasta tulemusel Moldaavias umbes 148&nbsp;000 moldovlast.<ref name=":0" /> 17. jaanuaril 1939 toimus Moldaavias viimane ANSV rahvaloendus. Loenduse tulemustel elas Moldaavias 599&nbsp;156 elanikku, kellest 475&nbsp;144 maal ja 124&nbsp;012 linnas. Moldovlasi oli 170&nbsp;982 ning nad moodustasid rahvaloenduse järgi 28,5% elanikkonnast, samas kui ukrainlaseid oli 303&nbsp;825 ja nad moodustasid territooriumil 50,7% rahvusenamuse. Venelasi oli 61&nbsp;278 (10,2%), juute 37&nbsp;037 (6,2%), sakslasi 11&nbsp;947 (2%), bulgaarlasid 7355 (1,2%) ja muud rahvusvähemused veel 1,2%. Emakeeleks pidasid moldaavia keelt 164&nbsp;081 elanikku, st moldaavia keel ei olnud kõigi moldovlaste emakeel. Samas olid vene keel ja [[jidiši keel]] oma rahvaarvust suurema kõnelejaskonnaga – vene keelt rääkis emakeelena 88&nbsp;725 elanikku (14,8%), jidiši keelt 23&nbsp;788 elanikku (4%). On raske seletada rahvastiku märgatavat kasvu võrreldes 1937. aasta rahvaloendusega, sest seda ei kata tollane sündimus ning rahvaloendused ei märgi ära ka represseeritud inimeste arvu, mida arvatakse olevat kuni 75&nbsp;000 elanikku.<ref name=":0" /> [[Fail:Harta etnica rassm.jpg|pisi|Moldaavia ANSV rahvuste kaart]] {| class="wikitable" |+Moldaavia NSV rahvastikuloenduste tulemused ! rowspan="3" |Rahvus ! colspan="4" |Rahvaloendused<ref name=":0" /> ! rowspan="3" | ! colspan="2" |Hinnang<ref name=":2" /> |- ! colspan="2" |1926 ! colspan="2" |1939 ! colspan="2" |1936 |- !Rahvaarv !Osakaal, % !Rahvaarv !Osakaal, % !Rahvaarv !Osakaal, % |- |[[Moldovlased]] |172 419 |30,13 |170 982 |28,54 | rowspan="10" | |184 046 |31,6 |- |[[Ukrainlased]] |277 515 |48,49 |303 825 |50,71 |265 193 |45,5 |- |[[Venelased]] |48 868 |8,54 |61 278 |10,23 |56 592 |9,7 |- |[[Juudid]] |48 564 |8,48 |37 035 |6,18 |45 620 |7,8 |- |[[Sakslased]] |10 739 |1,88 |11 947 |1,99 |12 711 |2,2 |- |[[Bulgaarlased]] |6026 |1,05 |7355 |1,23 |–––––––– |––––––– |- |[[Poolakad]] |4853 |0,85 |3390 |0,57 |4450 |0,8 |- |[[Romad]] |918 |0,16 |–––––––– |––––––– |–––––––– |––––––– |- |[[Rumeenlased]] |137 |0,02 |–––––––– |––––––– |–––––––– |––––––– |- |Muu |2055 |0,4 |1455 |0,24 |13 526 |2,4 |- !KOKKU !572 114 !100% !599 156 !100% ! !582 138 !100% |} === Etniline koosseis === Hoolimata [[Vlas Tšubar|Tšubari]] lubadusest, et [[moldovlased]] moodustavad autonoomses piirkonnas napi enamuse (58%), moodustas väidetav enamusrahvus Moldaavia Autonoomses Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis vaid kolmandiku rahvast. Tõenäoliselt Tšubar ei valetanud siiski teadlikult, vaid kasutas 1924. aastal kogutud piiratud teavet oma kõnes – regioonis puudusid usaldusväärsed rahvaloenduse tulemused. Olukorra tegi hullemaks veel kaks kuud hiljem ette võetud MANSV laiendamine, kus vabariigile lisatud uued alad olid enamuses [[Ukraina keel|ukrainakeelsed]]. Moldaavia ANSV pindala tõusis 23,7% ning rahvaarv tõusis umbes 153&nbsp;000 elaniku võrra, kuid moldovlaste osakaal vabariigis langes 30% peale.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Moldovlased moodustasid enamuse [[Dubăsari rajoon|Dubăsari]] (67%) ja [[Slobozia rajoon|Slobozia rajoonides]] (64,7%). [[Grigoriopoli rajoon|Grigoriopoli rajoonis]] moodustasid moldovlased suurima rahvuse (45,7%). Venelased moodustasid suurima rahvuse [[Tiraspol|Tiraspolis]] (32,7%). Ülejäänud rajoonides moodustasid rahvusenamuse ukrainlased. Ukrainlased moodustasid enamuse nii linnades kui ka maal. Moldaavia esimeses pealinnas [[Balta (linn)|Baltas]] moodustasid enamuse juudid. Mõlemas pealinnas oli moldovlasi tühine arv: Baltas 369 moldovlast (1,6%) ja Tiraspolis 301 moldovlast (1,4%).<ref name=":0" /> === Migratsioon === Moldaavia haldusüksuse rajamisest peale toimus piirkonnas püsiv väljaränne. 1925–1927 kolisid Moldaaviast välja 18&nbsp;000 elanikku, 1927–1929 lahkus piirkonnast üle 10&nbsp;000 elaniku. Suurem osa lahkujatest kolis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] ning kõige sagedasemad lahkujad olid juudid ja sakslased. Samas toimus väikesearvuline aga pidev legaalne migratsioon ka välismaale. Näiteks 1927. aastal asus välismaale elama 65 kohalikku. Lisaks legaalsele migratsioonile toimus suuremamahuliselt üle [[Dnestr|Dnestri]] jõe ka illegaalne migratsioon. Peamiselt pageti Nõukogude Liidust [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]], aga liikumine toimus mõlemat pidi. Eriti massiliselt muutus Rumeeniasse pagemine 1932–1933 [[Näljahäda Ukrainas 1932–1933|näljahäda]] ja [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ajal, mil Rumeeniasse ajakirjanduse hinnangul pages kokku umbes 20&nbsp;000 isikut.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}}{{ANSV}} [[Kategooria:Moldova]] [[Kategooria:Moldova ajalugu]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu autonoomsed vabariigid]] 49wu6ymon5vw8bnd3nfyl9iz7cyiktr Tutermaa 0 73700 6178799 5748262 2022-08-16T12:14:25Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tutermaa | pilt = Valingu tammik november 2020.jpg | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Tutermaa''' on [[küla]] [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. Küla asub [[Tallinna–Paldiski maantee]] ääres ning külast läheb läbi [[Tallinna ringtee]]. Esimest korda on teateid aastast [[1509]] (Tuttermecky). Külas asub [[Korvi kalmistu]]. Tutermaa külas asub Eesti kõige suurema majanumbriga maja, Paldiski maantee 22283.<ref>[https://leht.postimees.ee/597570/aadressiandmete-raamat-suurim-majanumber-on-viiekohaline "Aadressiandmete raamat: suurim majanumber on viiekohaline"] Postimees, 14. oktoober 2011</ref> ==Vaata ka== *[[Tutermaa ohvrikivi]] *[[Valingu–Jõgisoo tee]] *[[Tutermaa–Vanamõisa tee]] *[[Kumna tee]] == Viited == {{viited}} {{Harku vald}} [[Kategooria:Harku vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] 4cbs8wxmsx4wa0lvcs0u2mcpej9o9jc Kopli (Rae) 0 74651 6179191 6130816 2022-08-17T11:20:27Z Velirand 67997 /* Elanike arvRae vallavalitsuse koduleht */ wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kopli | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} [[Fail:Kopli küla silt.jpg|pisi]] '''Kopli''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]]. Kopli küla asub [[Kesklinna linnaosa|Tallinna kesklinnast]] umbes 17 km kaugusel.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.google.com/maps|pealkiri=Google maps|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05/26/2020}}</ref> Küla ümbritsevad [[Lagedi]], [[Ülejõe (Rae)|Ülejõe]], [[Loo]], [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] ja [[Saha]] külad. Külast umbes 200 m läänes voolab [[Pirita jõgi|Pirita jõgi.]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.google.com/earth/|pealkiri=Google earth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05/26/2020}}</ref> Koplis elab 01.01.19 andmete järgi 429 inimest. Allpool on toodud välja ka tabel, mis näitab elanikkonna arvu muutust viimase 61 aasta jooksul.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.stat.ee/statistikaametist|pealkiri=Statistikaamet|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020|arhiivimisaeg=5.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605045558/https://www.stat.ee/statistikaametist|url-olek=ei tööta}}</ref> Küla pindala on 315 hektarit. Rahvastiku tihedus on Kopli külas 136.1 inimest/km2,  mis on kõrgem kui [[Rae vald|Rae valla]] keskmine ( 95.2 in/km2).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Rae_vald|pealkiri=Rae valla wiki|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020}}</ref> Koplis asub Eesti Vabariigi kaitse all olev [[geodeetiline punkt]]. Küla posti sihtnumber on 75321. == Ajalugu == Kopli küla asub Lagedi läheduses. Tänapäeva Lagedi (ja ilmselt ka Kopli) piirkond oli  tihedasti asustatud juba muinasajal.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://lagedi.wordpress.com/ajalugu/|pealkiri=Wordpress|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020}}</ref> Muud infot kuni 20. sajandini välja Kopli külast eraldi pole. Kuna küla asukoht on Lagedi lähedus, siis jäid kõik olulisemad asjad (nagu [[Lagedi Põhikool|Lagedi kool]] raudtee) Koplist kõrvale.<ref name=":1" /> 1945. aastal moodustati valdade (sh Rae) territooriumile väiksemad haldusüksused ehk külanõukogud, Lagedi külanõukogu asus Kopli külas.<ref name=":1" /> 2005. aastal valmis Kopli külas uus sügavvee pumbajaam.<ref name=":1" /> 2010. aasta aprillis toimus Koplis üleujutus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.postimees.ee/245191/rae-vallas-tabas-uleujutus-veel-uht-kula|pealkiri=Postimees|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020}}</ref> [[Fail:Geoodeetiline punkt.jpg|pisi|Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt.]] Kopli lähedal Loo külas asub [[Lagedi mõis]].<ref name=":0" /> == Asutused ja ettevõtted<ref name=":0" /> == Koplis asuvad ettevõtted Harteron OÜ, Plusmerk OÜ ja Nuhja tall. Ülejäänud hooneid kasutatakse elumajadena. Kopli sisse jääb ka Lagedi lasteaed. == Loodus == Kopli küla mitterahvastatud osa iseloomustavad põllud ja tühermaad. Põldudel on palju suuri kive ja kohalike sõnul elavad seal ka jänesed. Puudest kasvavad seal kuused ja tammepuud. == Kopli küla tänavad<ref name=":0" /> == Kopli külas asuvad osaliselt või täielilkult [[Ilumetsa ling]], [[Ilumetsa tee]], Kaare tänav, Kasemäe tee, Kivikalme põik, [[Kivikalme tee]], Kooli tänav, [[Meelespea tee]], [[Mäeotsa tee]], Piiri tänav, Päikese tänav, Rootsi tee, Vahtramäe tee, Ülase tee. ==Elanike arv== {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Kopli küla elanike arv'''<ref>[http://www.rae.ee/rahvastik Rae vallavalitsuse koduleht]</ref> ! Aasta ! 1959 ! 1970 ! 1979 ! 1989 ! 1996 ! 2003 ! 2008 ! 2009 ! 2015 |- ! Elanike arv | 122 | 93 | 61 | 56 | 62 | 77 | 161 | 202 | 354 |} [[Fail:Kopli küla põld.jpg|pisi]] ==Viited== {{viited}} {{Rae vald}} [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] 3utw38f5xi49g9rxmgxdbwzbyuflxvp 6179193 6179191 2022-08-17T11:21:03Z Velirand 67997 /* Asutused ja ettevõtted */ wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kopli | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} [[Fail:Kopli küla silt.jpg|pisi]] '''Kopli''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]]. Kopli küla asub [[Kesklinna linnaosa|Tallinna kesklinnast]] umbes 17 km kaugusel.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.google.com/maps|pealkiri=Google maps|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05/26/2020}}</ref> Küla ümbritsevad [[Lagedi]], [[Ülejõe (Rae)|Ülejõe]], [[Loo]], [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] ja [[Saha]] külad. Külast umbes 200 m läänes voolab [[Pirita jõgi|Pirita jõgi.]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.google.com/earth/|pealkiri=Google earth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05/26/2020}}</ref> Koplis elab 01.01.19 andmete järgi 429 inimest. Allpool on toodud välja ka tabel, mis näitab elanikkonna arvu muutust viimase 61 aasta jooksul.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.stat.ee/statistikaametist|pealkiri=Statistikaamet|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020|arhiivimisaeg=5.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605045558/https://www.stat.ee/statistikaametist|url-olek=ei tööta}}</ref> Küla pindala on 315 hektarit. Rahvastiku tihedus on Kopli külas 136.1 inimest/km2,  mis on kõrgem kui [[Rae vald|Rae valla]] keskmine ( 95.2 in/km2).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Rae_vald|pealkiri=Rae valla wiki|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020}}</ref> Koplis asub Eesti Vabariigi kaitse all olev [[geodeetiline punkt]]. Küla posti sihtnumber on 75321. == Ajalugu == Kopli küla asub Lagedi läheduses. Tänapäeva Lagedi (ja ilmselt ka Kopli) piirkond oli  tihedasti asustatud juba muinasajal.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://lagedi.wordpress.com/ajalugu/|pealkiri=Wordpress|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020}}</ref> Muud infot kuni 20. sajandini välja Kopli külast eraldi pole. Kuna küla asukoht on Lagedi lähedus, siis jäid kõik olulisemad asjad (nagu [[Lagedi Põhikool|Lagedi kool]] raudtee) Koplist kõrvale.<ref name=":1" /> 1945. aastal moodustati valdade (sh Rae) territooriumile väiksemad haldusüksused ehk külanõukogud, Lagedi külanõukogu asus Kopli külas.<ref name=":1" /> 2005. aastal valmis Kopli külas uus sügavvee pumbajaam.<ref name=":1" /> 2010. aasta aprillis toimus Koplis üleujutus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.postimees.ee/245191/rae-vallas-tabas-uleujutus-veel-uht-kula|pealkiri=Postimees|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020}}</ref> [[Fail:Geoodeetiline punkt.jpg|pisi|Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt.]] Kopli lähedal Loo külas asub [[Lagedi mõis]].<ref name=":0" /> == Asutused ja ettevõtted == Koplis asuvad ettevõtted Harteron OÜ, Plusmerk OÜ ja Nuhja tall.<ref name=":0" /> Ülejäänud hooneid kasutatakse elumajadena. Kopli sisse jääb ka Lagedi lasteaed. == Loodus == Kopli küla mitterahvastatud osa iseloomustavad põllud ja tühermaad. Põldudel on palju suuri kive ja kohalike sõnul elavad seal ka jänesed. Puudest kasvavad seal kuused ja tammepuud. == Kopli küla tänavad<ref name=":0" /> == Kopli külas asuvad osaliselt või täielilkult [[Ilumetsa ling]], [[Ilumetsa tee]], Kaare tänav, Kasemäe tee, Kivikalme põik, [[Kivikalme tee]], Kooli tänav, [[Meelespea tee]], [[Mäeotsa tee]], Piiri tänav, Päikese tänav, Rootsi tee, Vahtramäe tee, Ülase tee. ==Elanike arv== {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Kopli küla elanike arv'''<ref>[http://www.rae.ee/rahvastik Rae vallavalitsuse koduleht]</ref> ! Aasta ! 1959 ! 1970 ! 1979 ! 1989 ! 1996 ! 2003 ! 2008 ! 2009 ! 2015 |- ! Elanike arv | 122 | 93 | 61 | 56 | 62 | 77 | 161 | 202 | 354 |} [[Fail:Kopli küla põld.jpg|pisi]] ==Viited== {{viited}} {{Rae vald}} [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] lo5fb3dntbsz61lrfo5cjh28zi0umet 6179194 6179193 2022-08-17T11:21:21Z Velirand 67997 /* Kopli küla tänavad */ wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kopli | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} [[Fail:Kopli küla silt.jpg|pisi]] '''Kopli''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]]. Kopli küla asub [[Kesklinna linnaosa|Tallinna kesklinnast]] umbes 17 km kaugusel.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.google.com/maps|pealkiri=Google maps|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05/26/2020}}</ref> Küla ümbritsevad [[Lagedi]], [[Ülejõe (Rae)|Ülejõe]], [[Loo]], [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] ja [[Saha]] külad. Külast umbes 200 m läänes voolab [[Pirita jõgi|Pirita jõgi.]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.google.com/earth/|pealkiri=Google earth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05/26/2020}}</ref> Koplis elab 01.01.19 andmete järgi 429 inimest. Allpool on toodud välja ka tabel, mis näitab elanikkonna arvu muutust viimase 61 aasta jooksul.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.stat.ee/statistikaametist|pealkiri=Statistikaamet|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020|arhiivimisaeg=5.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605045558/https://www.stat.ee/statistikaametist|url-olek=ei tööta}}</ref> Küla pindala on 315 hektarit. Rahvastiku tihedus on Kopli külas 136.1 inimest/km2,  mis on kõrgem kui [[Rae vald|Rae valla]] keskmine ( 95.2 in/km2).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Rae_vald|pealkiri=Rae valla wiki|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020}}</ref> Koplis asub Eesti Vabariigi kaitse all olev [[geodeetiline punkt]]. Küla posti sihtnumber on 75321. == Ajalugu == Kopli küla asub Lagedi läheduses. Tänapäeva Lagedi (ja ilmselt ka Kopli) piirkond oli  tihedasti asustatud juba muinasajal.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://lagedi.wordpress.com/ajalugu/|pealkiri=Wordpress|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020}}</ref> Muud infot kuni 20. sajandini välja Kopli külast eraldi pole. Kuna küla asukoht on Lagedi lähedus, siis jäid kõik olulisemad asjad (nagu [[Lagedi Põhikool|Lagedi kool]] raudtee) Koplist kõrvale.<ref name=":1" /> 1945. aastal moodustati valdade (sh Rae) territooriumile väiksemad haldusüksused ehk külanõukogud, Lagedi külanõukogu asus Kopli külas.<ref name=":1" /> 2005. aastal valmis Kopli külas uus sügavvee pumbajaam.<ref name=":1" /> 2010. aasta aprillis toimus Koplis üleujutus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.postimees.ee/245191/rae-vallas-tabas-uleujutus-veel-uht-kula|pealkiri=Postimees|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.05.2020}}</ref> [[Fail:Geoodeetiline punkt.jpg|pisi|Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt.]] Kopli lähedal Loo külas asub [[Lagedi mõis]].<ref name=":0" /> == Asutused ja ettevõtted == Koplis asuvad ettevõtted Harteron OÜ, Plusmerk OÜ ja Nuhja tall.<ref name=":0" /> Ülejäänud hooneid kasutatakse elumajadena. Kopli sisse jääb ka Lagedi lasteaed. == Loodus == Kopli küla mitterahvastatud osa iseloomustavad põllud ja tühermaad. Põldudel on palju suuri kive ja kohalike sõnul elavad seal ka jänesed. Puudest kasvavad seal kuused ja tammepuud. == Kopli küla tänavad == Kopli külas asuvad osaliselt või täielilkult [[Ilumetsa ling]], [[Ilumetsa tee]], Kaare tänav, Kasemäe tee, Kivikalme põik, [[Kivikalme tee]], Kooli tänav, [[Meelespea tee]], [[Mäeotsa tee]], Piiri tänav, Päikese tänav, Rootsi tee, Vahtramäe tee, Ülase tee.<ref name=":0" /> ==Elanike arv== {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Kopli küla elanike arv'''<ref>[http://www.rae.ee/rahvastik Rae vallavalitsuse koduleht]</ref> ! Aasta ! 1959 ! 1970 ! 1979 ! 1989 ! 1996 ! 2003 ! 2008 ! 2009 ! 2015 |- ! Elanike arv | 122 | 93 | 61 | 56 | 62 | 77 | 161 | 202 | 354 |} [[Fail:Kopli küla põld.jpg|pisi]] ==Viited== {{viited}} {{Rae vald}} [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] epx696yryq5hzdkjbc0uars8dpt07yo Patika (Rae) 0 74659 6179196 5596870 2022-08-17T11:22:11Z Velirand 67997 /* Elanike arvRae valla koduleht */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on külast Rae vallas; Tapa valla küla kohta vaata artiklit [[Patika (Tapa)]]}} {{EestiAsula | nimi = Patika | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Patika''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]]. ==Ajalugu== Esmakordselt on mainitud Patika (Patricae) küla kui üht vanimat Tallinna [[Jaani seek|Jaani seegile]] kuulunud maavaldust [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat]]us. Patikal oli kuni [[1549]]. aastani kaks [[Üksjalg|üksjalakohta]], siis tekkis juurde kolmas. Patika küla on kuulunud [[Rae mõis]]ale. Pärast [[Kautjala mõis]]a maade eraldamist Rae mõisast aastatel 1694–1698 on Kautjala olnud Tallinna linna mõis. Valdade tekkimisel mõisate aladele kuulus Patika küla kuulunud Kautjala valla haldusalasse. Valdade liitmisega [[1890]]. aastal sai [[Rae vald (1939)|Rae valla]] osaks. [[1887]]. aastaks oli Kautjala mõisa 16 talust päriseks ostetud 4 (Uustalu, Rätsepa, Suitsu ja Hiio), rendil oli 33 saunakohta. [[1888]]. aastal ehitati Kautjalas uus talumaja Välja. Rentnik ise vedas materjali ja maksis ka osa ehituskuludest. 1918. aastal asutati Patikal Vaida Kautjal selts Ilmarine. Seltsil oli oma ligi 300 raamatust koosnev raamatukogu, mis asus Evarti talus ja mida pidas selle talu peremees Gustav Vihul. Nõukogude ajal liideti seltsi raamatukogu [[Jüri raamatukogu]]ga.<ref>Jüri raamatukogu kodulehekülg http://www.jyri.lib.ee/raamatukogust/ajalugu/article_id-106</ref> 1. aprillil [[1949]] moodustati Patika külas kolhoos Töösangar. 1960. aastatel toimunud kolhooside ühendamise käigus läks Patika küla [[Vaida sovhoos]]i haldusalasse. 1990. aastate alguses sovhoos ja sellega ka põllumajanduslik suurtootmine lagunes. 1950. aastatel alustati Patika küla keskasula planeerimist. Planeering nägi ette elamukvartali rajamist. Suurem osa toona planeeritud elamukvartalist on tänaseni välja ehitamata, sh ka näiteks kavandatud staadion. Küll aga ehitati kultuurimaja, mis mõnda aega tegutses ka koolina. 1970.–1980. aastatel tegutsesid Patika kultuurimaja juures mitmed huviringid ja korraldati rahvapidusid. 1996. aastal müüdi kultuurimaja enampakkumisel ning hoone vahetas mitu korda omanikku. 1980. aastate keskel hakati rajama Patikale suvilakooperatiive. Praegu on Patikal kokku kuus suvilakooperatiivi ligi 200 krundiga. Üha enam endisi suvilaomanikke on oma majapidamisi ümber ehitanud ja kolinud päriselt Patikale elama. 21. aprillil 2009 registreeriti [[Kautjala-Patika Külaselts]], mille eesmärgiks on külaelu aktiveerimine, kultuuriürituste korraldamine ja muud külaelanikele suunatud tegevused.<ref>http://www.kautjalapatika.ee/</ref> ==Elanike arv== {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Patika küla elanike arv'''<ref>[http://www.rae.ee/rahvastik Rae valla koduleht]</ref> ! Aasta ! 1959 ! 1970 ! 1979 ! 1989 ! 1996 ! 2003 ! 2008 ! 2009 |- ! Elanike arv | 263 | 269 | 193 | 170 | 182 | 164 | 230 | 272 |} <timeline> ImageSize = width:500 height:220 PlotArea = left:70 right:40 top:20 bottom:20 TimeAxis = orientation:vertical AlignBars = justify Colors = id:gray1 value:gray(0.8) DateFormat = yyyy Period = from:100 till:300 ScaleMajor = unit:year increment:50 start:100 gridcolor:gray1 PlotData = bar:1959 color:gray1 width:1 from:100 till:263 width:15 text:263 textcolor:red fontsize:8px bar:1970 color:gray1 width:1 from:100 till:269 width:15 text:269 textcolor:red fontsize:8px bar:1979 color:gray1 width:1 from:100 till:193 width:15 text:193 textcolor:red fontsize:8px bar:1989 color:gray1 width:1 from:100 till:170 width:15 text:170 textcolor:red fontsize:8px bar:1996 color:gray1 width:1 from:100 till:182 width:15 text:182 textcolor:red fontsize:8px bar:2003 color:gray1 width:1 from:100 till:164 width:15 text:164 textcolor:red fontsize:8px bar:2008 color:gray1 width:1 from:100 till:230 width:15 text:230 textcolor:red fontsize:8px bar:2009 color:gray1 width:1 from:100 till:272 width:15 text:272 textcolor:red fontsize:8px </timeline> ==Vaata ka== * [[Lehmja asulakoht]] ==Viited== <references />{{Rae vald}} [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] kgiu211y9ncpl6d5uq51whp8u7w9r15 Jüri Luik 0 80359 6178794 6119033 2022-08-16T12:00:37Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jüri Luik | pildi nimi = Jüri Luik 2017-06-09.jpg | amet = [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] | ametiajaalgus = 12. juuni 2017 | ametiajalõpp = 26. jaanuar 2021 | eelmine = [[Margus Tsahkna]] | järgmine = [[Kalle Laanet]] | amet2 = [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = 1999 | ametiajalõpp2 = 2002 | eelmine2 = [[Andrus Öövel]] | järgmine2 = [[Sven Mikser]] | amet3 = [[Eesti]] [[Eesti välisminister|välisminister]] | ametiajaalgus3 = 1994 | ametiajalõpp3 = 1995 | eelmine3 = [[Trivimi Velliste]] | järgmine3 = [[Riivo Sinijärv]] | amet4 = [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] | ametiajaalgus4 = 1993 | ametiajalõpp4 = 1994 | eelmine4 = [[Hain Rebas]] | järgmine4 = [[Indrek Kannik]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünnikuupäev = 17. august 1966 | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] | abikaasa = | vanemad = [[Aleksander Gavrilov]] <small>(isa)</small><br/>[[Lilian Luik]] <small>(ema)</small> | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] <small>(2004)</small> | allkiri = }} [[Fail:Jüri Luik at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jüri Luik 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Jüri Luik, Dennis Kucinich, 2005.jpg|pisi|Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik annab USA Kongressi liikmele [[Dennis Kucinich]]ile üle [[Maarjamaa Rist]]i II klassi teenetemärgi]] '''Jüri Luik''' (sündinud [[17. august]]il [[1966]]) on [[Eesti]] [[ajakirjanik]] <ref name="GmJT9" /><ref name="k13Fx" />, [[diplomaat]] ja [[poliitik]], aastast [[2021]] Eesti alaline esindaja [[NATO]]s, 2017–2021 kaitseminister [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsus]]es ja seejärel [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsus]]es. Jüri Luik lõpetas [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse erialal. <ref name="coWyA" /> Ta kuulub [[Isamaa Erakond|Isamaa erakonda]]. <ref name="3HaCZ" /> Ta oli [[ühendus Res Publica|ühenduse Res Publica]] asutajaliige ning kuulus [[Vabariiklaste Koonderakond]]a. ==Töökäik== Luik asus [[1991]]. aastal tööle toona [[Lennart Meri]] juhitud Eesti välisministeeriumi, tõustes juba järgmiseks aastaks selle poliitikaosakonna peadirektoriks. Enne seda jõudis ta lühikest aega olla ka [[Eesti suursaadik Suurbritannias|Eesti saadik Suurbritannia]]s. Sügisel [[1992]] valiti ta [[Riigikogu|Riigikokku]] ning peagi sai temast [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsuse]] portfellita minister, hiljem kaitseminister. [[Andres Tarandi valitsus]]es ([[1994]]–[[1995]]) oli ta välisminister. Aastatel [[1996]]–[[1999]] oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik [[Benelux]]i maade ja [[NATO]] juures, saades 1999. aastal taas kaitseministriks (kuni [[2002]]). Aastal [[2003]] sai temast [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]. Septembris [[2007]] asus ta tööle [[Eesti esindajana NATO juures]]. [[11. juuni]]l [[2012]] kutsus president [[Toomas Hendrik Ilves]] ta sellelt ametikohalt tagasi ja nimetas [[Eesti suursaadik Venemaal|Eesti suursaadikuks Venemaal]]. [[24. jaanuar]]il [[2013]] andis ta [[Venemaa president|Venemaa presidendile]] [[Vladimir Putin]]ile üle oma volikirja. Alates 1. augustist [[2015]] juhtis Luik [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust]]. [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimiste]] käigus kaaluti [[Riigikogu]]s pärast [[valimiskogu]]s presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i ja [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon, kuid [[EKRE]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] <ref name="DAVo6" /> fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha. <ref name="xfOdA" /> 17. mail 2017 asus ta tööle välisministeeriumi asekantslerina. [[2017]]. aasta juunis nimetati ta [[Eesti kaitseminister|EV kaitseministri]] kandidaadiks <ref name="miM66" /> ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017. [[2021]]. aasta 26. jaanuaril lahkus ta seoses peaminister [[Jüri Ratas]]e tagasiastumisega valitsusest ja temast sai Riigikogu liige, hiljem ka riigikogu väliskomisjoni aseesimees. 11. mail 2021 teatas [[ERR]], et juuni algul asub Luik tööle välisministeeriumi juhtkonna nõunikuna, kelle teemavaldkonnaks on NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisega seonduv, ja lahkub seetõttu Riigikogust. 25. augustil 2021 andis Luik üle oma volikirja NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile. Suursaadik Luik on Eesti alaline esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus, alliansi Brüsseli peakorteris (vt [https://vm.ee/et/uudised/eesti-alaline-esindaja-pohja-atlandi-noukogus-juri-luik-andis-ule-volikirja välisministeeriumi koduleht]). ==Isiklikku== Tema isa oli onkoloog [[Aleksander Gavrilov]] <ref name=":0" /><ref name="y4xcG" />. Tema ema on röntgenoloog [[Lilian Luik]] <ref name=":0" />, emapoolne vanaisa [[Karl Luik (sõjaväelane)|Karl Luik]] (1891–1942) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]). ==Tunnustus== *[[2004]] – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] ==Artikleid== * [http://www.postimees.ee/?id=87042 Jüri Luik: NATO piiril ja piiri taga – Eesti viis aastat NATOs] Postimees.ee, 26. veebruar 2009 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Anneli Ammas|URL=http://epl.delfi.ee/news/melu/kelle-mantli-parib-juri-luik?id=50940713|Pealkiri=Kelle mantli pärib Jüri Luik?|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=30.11.2002|Kasutatud=}}</ref> <ref name="GmJT9">[https://diplomaatia.ee/autor/juri-luik/ | Autor Jüri Luik], Diplomaatia, 5. november 2008</ref> <ref name="k13Fx">[https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister | Jüri Luik on Eesti Vabariigi kaitseminister alates 12. juunist 2017], Kaitseministeerium, 5. november 2020</ref> <ref name="coWyA">http://kodu.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM</ref> <ref name="3HaCZ">[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=J%C3%BCri+Luik Äriregistri otsing], 28.09.2016.</ref> <ref name="DAVo6">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/reformierakond-astub-sammu-tagasi-ja-presidendikandidaadiks-saab-kersti-kaljulaid?id=75743727 Reformierakond astub sammu tagasi ja presidendikandidaadiks saab Kersti Kaljulaid], epl.ee, 28. september 2016.</ref> <ref name="xfOdA">[http://uudised.err.ee/v/eesti/74b28d51-f507-4462-8d4e-aa8991658483/fraktsioonid-kinnitavad-toetust-kaljulaiule-reformierakond-otsustab-homme Fraktsioonid kinnitavad toetust Kaljulaiule, Reformierakond otsustab homme], ERR, 27. september 2016.</ref> <ref name="miM66">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-kaitseministriks-saav-juri-luik-tulin-poliitikasse-tagasi-kohusetundest?id=78483061 DELFI VIDEO | Kaitseministriks saav Jüri Luik: tulin poliitikasse tagasi kohusetundest], Delfi, 7. juuni 2017</ref> <ref name="y4xcG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ohtuleht.ee/63841/vhitohter-suri|Pealkiri=Vähitohter suri|Väljaanne=Õhtuleht|Aeg=6.10.1999|Kasutatud=}}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.estemb.org/static/files/096/jyri_luik.pdf Jüri Luige CV] (PDF) {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Hain Rebas]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg=[[1993]]–[[1994]]|järgnev=[[Indrek Kannik]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Trivimi Velliste]]|nimi=[[Eesti välisminister]]|aeg=[[1994]]–[[1995]]|järgnev=[[Riivo Sinijärv]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Andrus Öövel]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg=[[1999]]–[[2002]]|järgnev=[[Sven Mikser]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Margus Tsahkna]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg=[[2017]]–2021|järgnev=[[Kalle Laanet]]}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Luik, Jüri}} [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 9guj0vm4l609o0jzpbdqpaxl3ghgqn3 6178835 6178794 2022-08-16T13:00:18Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jüri Luik | pildi nimi = Jüri Luik 2017-06-09.jpg | amet = [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] | ametiajaalgus = 12. juuni 2017 | ametiajalõpp = 26. jaanuar 2021 | eelmine = [[Margus Tsahkna]] | järgmine = [[Kalle Laanet]] | amet2 = [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = 1999 | ametiajalõpp2 = 2002 | eelmine2 = [[Andrus Öövel]] | järgmine2 = [[Sven Mikser]] | amet3 = [[Eesti]] [[Eesti välisminister|välisminister]] | ametiajaalgus3 = 1994 | ametiajalõpp3 = 1995 | eelmine3 = [[Trivimi Velliste]] | järgmine3 = [[Riivo Sinijärv]] | amet4 = [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] | ametiajaalgus4 = 1993 | ametiajalõpp4 = 1994 | eelmine4 = [[Hain Rebas]] | järgmine4 = [[Indrek Kannik]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünnikuupäev = 17. august 1966 | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] | abikaasa = | vanemad = [[Aleksander Gavrilov]] <small>(isa)</small><br/>[[Lilian Luik]] <small>(ema)</small> | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] <small>(2004)</small> | allkiri = }} [[Fail:Jüri Luik at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jüri Luik 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Jüri Luik, Dennis Kucinich, 2005.jpg|pisi|Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik annab USA Kongressi liikmele [[Dennis Kucinich]]ile üle [[Maarjamaa Rist]]i II klassi teenetemärgi]] '''Jüri Luik''' (sündinud [[17. august]]il [[1966]]) on [[Eesti]] [[ajakirjanik]] <ref name="GmJT9" /><ref name="k13Fx" />, [[diplomaat]] ja [[poliitik]], aastast [[2021]] Eesti alaline esindaja [[NATO]]s, 2017–2021 kaitseminister [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsus]]es ja seejärel [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsus]]es. Jüri Luik lõpetas [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse erialal. <ref name="coWyA" /> Ta kuulub [[Isamaa Erakond|Isamaa erakonda]]. <ref name="3HaCZ" /> Ta oli [[ühendus Res Publica|ühenduse Res Publica]] asutajaliige ning kuulus [[Vabariiklaste Koonderakond]]a. ==Töökäik== Luik asus [[1991]]. aastal tööle toona [[Lennart Meri]] juhitud Eesti välisministeeriumi, tõustes juba järgmiseks aastaks selle poliitikaosakonna peadirektoriks. Enne seda jõudis ta lühikest aega olla ka [[Eesti suursaadik Suurbritannias|Eesti saadik Suurbritannia]]s. Sügisel [[1992]] valiti ta [[Riigikogu|Riigikokku]] ning peagi sai temast [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsuse]] portfellita minister, hiljem kaitseminister. [[Andres Tarandi valitsus]]es ([[1994]]–[[1995]]) oli ta välisminister. Aastatel [[1996]]–[[1999]] oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik [[Benelux]]i maade ja [[NATO]] juures, saades 1999. aastal taas kaitseministriks (kuni [[2002]]). Aastal [[2003]] sai temast [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]. Septembris [[2007]] asus ta tööle [[Eesti esindajana NATO juures]]. [[11. juuni]]l [[2012]] kutsus president [[Toomas Hendrik Ilves]] ta sellelt ametikohalt tagasi ja nimetas [[Eesti suursaadik Venemaal|Eesti suursaadikuks Venemaal]]. [[24. jaanuar]]il [[2013]] andis ta [[Venemaa president|Venemaa presidendile]] [[Vladimir Putin]]ile üle oma volikirja. Alates 1. augustist [[2015]] juhtis Luik [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust]]. 2015. aastal oli Luik üheks kandidaadiks [[Teabeamet]]i peadirektori ametikohale, kuid tema asemel osutus valituks [[Mikk Marran]].<ref name="Tv6V8" /> [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimiste]] käigus kaaluti [[Riigikogu]]s pärast [[valimiskogu]]s presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i ja [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon, kuid [[EKRE]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] <ref name="DAVo6" /> fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha. <ref name="xfOdA" /> 17. mail 2017 asus ta tööle välisministeeriumi asekantslerina. [[2017]]. aasta juunis nimetati ta [[Eesti kaitseminister|EV kaitseministri]] kandidaadiks <ref name="miM66" /> ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017. [[2021]]. aasta 26. jaanuaril lahkus ta seoses peaminister [[Jüri Ratas]]e tagasiastumisega valitsusest ja temast sai Riigikogu liige, hiljem ka riigikogu väliskomisjoni aseesimees. 11. mail 2021 teatas [[ERR]], et juuni algul asub Luik tööle välisministeeriumi juhtkonna nõunikuna, kelle teemavaldkonnaks on NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisega seonduv, ja lahkub seetõttu Riigikogust. 25. augustil 2021 andis Luik üle oma volikirja NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile. Suursaadik Luik on Eesti alaline esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus, alliansi Brüsseli peakorteris (vt [https://vm.ee/et/uudised/eesti-alaline-esindaja-pohja-atlandi-noukogus-juri-luik-andis-ule-volikirja välisministeeriumi koduleht]). ==Isiklikku== Tema isa oli onkoloog [[Aleksander Gavrilov]] <ref name=":0" /><ref name="y4xcG" />. Tema ema on röntgenoloog [[Lilian Luik]] <ref name=":0" />, emapoolne vanaisa [[Karl Luik (sõjaväelane)|Karl Luik]] (1891–1942) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]). ==Tunnustus== *[[2004]] – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] ==Artikleid== * [http://www.postimees.ee/?id=87042 Jüri Luik: NATO piiril ja piiri taga – Eesti viis aastat NATOs] Postimees.ee, 26. veebruar 2009 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Anneli Ammas|URL=http://epl.delfi.ee/news/melu/kelle-mantli-parib-juri-luik?id=50940713|Pealkiri=Kelle mantli pärib Jüri Luik?|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=30.11.2002|Kasutatud=}}</ref> <ref name="GmJT9">[https://diplomaatia.ee/autor/juri-luik/ | Autor Jüri Luik], Diplomaatia, 5. november 2008</ref> <ref name="k13Fx">[https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister | Jüri Luik on Eesti Vabariigi kaitseminister alates 12. juunist 2017], Kaitseministeerium, 5. november 2020</ref> <ref name="coWyA">http://kodu.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM</ref> <ref name="3HaCZ">[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=J%C3%BCri+Luik Äriregistri otsing], 28.09.2016.</ref> <ref name="DAVo6">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/reformierakond-astub-sammu-tagasi-ja-presidendikandidaadiks-saab-kersti-kaljulaid?id=75743727 Reformierakond astub sammu tagasi ja presidendikandidaadiks saab Kersti Kaljulaid], epl.ee, 28. september 2016.</ref> <ref name="xfOdA">[http://uudised.err.ee/v/eesti/74b28d51-f507-4462-8d4e-aa8991658483/fraktsioonid-kinnitavad-toetust-kaljulaiule-reformierakond-otsustab-homme Fraktsioonid kinnitavad toetust Kaljulaiule, Reformierakond otsustab homme], ERR, 27. september 2016.</ref> <ref name="miM66">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-kaitseministriks-saav-juri-luik-tulin-poliitikasse-tagasi-kohusetundest?id=78483061 DELFI VIDEO | Kaitseministriks saav Jüri Luik: tulin poliitikasse tagasi kohusetundest], Delfi, 7. juuni 2017</ref> <ref name="y4xcG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ohtuleht.ee/63841/vhitohter-suri|Pealkiri=Vähitohter suri|Väljaanne=Õhtuleht|Aeg=6.10.1999|Kasutatud=}}</ref> <ref name="Tv6V8">{{Netiviide |autor=[[Ülle Harju]] |url=https://www.postimees.ee/7585059/mikk-marran-kindlasti-pole-rmk-seadusest-korgemal |pealkiri=Mikk Marran: kindlasti pole RMK seadusest kõrgemal |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=15. august 2022 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.estemb.org/static/files/096/jyri_luik.pdf Jüri Luige CV] (PDF) {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Hain Rebas]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg=[[1993]]–[[1994]]|järgnev=[[Indrek Kannik]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Trivimi Velliste]]|nimi=[[Eesti välisminister]]|aeg=[[1994]]–[[1995]]|järgnev=[[Riivo Sinijärv]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Andrus Öövel]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg=[[1999]]–[[2002]]|järgnev=[[Sven Mikser]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Margus Tsahkna]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg=[[2017]]–2021|järgnev=[[Kalle Laanet]]}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Luik, Jüri}} [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] dfbgo9xccp2hlvwa6qizpga3jtv3o4q Erütropoees 0 80410 6178859 5857125 2022-08-16T13:59:36Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} [[Pilt:Redbloodcells.jpg|pisi|Inimese punased verelibled [[Skaneeriv elektronmikroskoop|skaneeriva elektronmikroskoobiga]] vaadatuna]] '''Erütropoees''' ehk '''erütrotsütopoees''' ehk '''punalibleloome''' ([[ladina keel|ladina]] ''erytrocytopoiesis'') on [[erütrotsüüt|punaste vereliblede]] teke [[hemopoeetiline kude|hemopoeetilises koes]] asuvatest [[pluripotentne rakk|pluripotentsetest]] [[tüvirakud|tüvirakkudest]] ja järkjärguline diferentseerumine [[rakutuum|tuumata]] punasteks verelibledeks. '''Erütropoeesis''' osalevad [[mikroelemendid]] [[raud]], [[koobalt]], [[tsink]] ja [[mangaan]]. Erütropoeesis omavad suurt tähtsust [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>]]- ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]. Erütropoees allub regulatsioonile üle hemopoeetilise kasvu[[hormoon]]i – [[erütropoetiin]]i, mida toodetakse peamiselt [[neer]]udes. == Terminoloogia == Erütrotsütopoees on kantud rahvusvahelisse inimese [[rakubioloogia|tsütoloogia]] ja [[histoloogia]] standardsõnavarasse [[Terminologia Histologica]]. ===Inimestel=== Erütrotsütopoees inimestel toimub diferentseerumata [[tüvirakk]]udest luuüdis, nimetatakse ka [[erütroplast]]ideks, [[luuüdi]] [[vereliistak]]ud omakorda komplekteeritakse arvatavasti [[megakarüotsüüt]]idest, kuid selle täpne mehhanism pole seni teada.<ref>Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 .peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref><ref name="Ledingham et al, 2000">Ledingham ''et al'', 2000</ref><ref>Weatherall ''et al'', 19.8:1983</ref>[[Proerütroblastid]]el (e noortel erütrotsüütidel) on veel alles [[hemoglobiin]]i tootmiseks vajalikku [[ribonukleiinhape]]t, mis värvumisel on nähtav võrgustikuna. Noored erütrotsüüdid ehk eel-punalibled läbivad [[retikulotsüüdid|retikulotsüütideks]] arenemisel mitu [[rakugeneratsioon|rakugeneratsiooni]], enne kui nad liiguvad luudest vereringesse.<ref>John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 177, lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref> Punaverelibledeks muutuvad [[punane luuüdi|punase luuüdi]]rakud (normaalne sisaldus on 20% punasest luuüdist) hakkavad tasapisi (norm täiskasvanul 2 mln/s<ref>[http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html]</ref>) täituma [[hemoglobiin|hemoglobiiniga]]. Erütrotsüütide teket (nii stimulatsioon kui ka inhibeerimine) reguleerib põhiliselt [[neerud]]es komplekteeritava [[glükovalk|glükovalgu]] hormooni [[erütropoetiin]]i ringlus.<ref>Dudek, 2011</ref><ref>John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 177, lk 215-219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> Selle kogus veres suureneb, kui hapniku kogus neerukoes väheneb. Lisaks mõjutavad punase luuüdi normaalseid funktsioone oluliselt veel ka mitmed mikrotoitained, nagu [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[foolhape]] ja suure tõenäosusega ka [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]], [[C-vitamiin]], [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[E-vitamiin]].<ref name="Ledingham et al, 2000"/> ==Vaata ka== *[[Hematopoees]] *[[Leukopoees]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Hematoloogia]] [[Kategooria:Rakubioloogia]] [[Kategooria:Vereringeelundkond]] [[ru:Эритроциты#Формирование эритроцитов]] qzzzx004h0ht47sw70etbkeqn5x6z61 Metaan 0 81225 6178894 6055282 2022-08-16T15:25:32Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2010}} {| class="toccolours" border="1" style="float: right; border-collapse: collapse;" | align="center" colspan="2" | [[Pilt:Methane.Structural_formula.V1.svg|100px|Metaan]] [[Pilt:Methane-3D-balls.png|100px|Metaan]] [[Pilt:Methane-3D-space-filling.svg|100px|Metaan]] [[Pilt:Ch4-structure.png|100px|Metaan]] |- ! | Üldandmed |- | [[Molekulivalem]] || CH<sub>4</sub> |- | [[Molaarmass]] || 16,0425 g/mol |- | [[Agregaatolek]] || [[gaas]] |- ! | Omadused |- | [[Tihedus]] || 0,716 g/L [[Normaaltingimused|normaaltingimustel]]{{lisa viide}} <br>või 0,656 g/L 25&nbsp;°C, 1 [[Atmosfäär (ühik)|atm]]{{lisa viide}} |- | [[Lahustuvus vees]] || 35 g/l (17&nbsp;°C) |- | [[Sulamistemperatuur]] || −182,5&nbsp;°C<ref name="karik1" /> |- | [[Keemistemperatuur]] || −161,6&nbsp;°C<ref name="karik1" /> |- | [[Kolmikpunkt]] || 90,7 K, 0,117 [[bar]] |- | [[Kriitiline punkt]] || −82,6&nbsp;°C rõhul 4,6 [[MPa]] |- ! | Struktuur |- | [[Molekuli kuju]] || [[tetraeeder|Tetraeedriline]] |- | [[Leekpunkt]] || −188&nbsp;°C |- | [[Süttimistemperatuur]] || 537&nbsp;°C |- | [[Maksimaalne põlemistemperatuur]]: || 2148&nbsp;°C |- | colspan=2 | <small>Kui pole märgitud teisiti, on andmed antud [[normaaltingimused|normaaltingimustel]] ([[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit|IUPAC]]) (0&nbsp;°C, 1 atm).</small> |} '''Metaan''' ehk '''metüülhüdriid''' ([[molekulivalem]] '''CH<sub>4</sub>''') on lihtsaim [[alkaan]] ja [[süsivesinik]], [[Küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastunud süsivesinike]] [[Homoloogiline rida|homoloogilise rea]] esimene liige.<ref name="karik1" /> ==Füüsikalised omadused== Metaan on [[värvitus|värvitu]] ja lõhnatu ning maitsetu [[gaas]].<ref name="omadused" /> Metaani [[tihedus]] on 0,717&nbsp;kg/m³ [[Normaaltingimused|normaaltingimustel]] ([[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit|IUPAC]]){{lisa viide}} ning 0,656&nbsp;kg/m³ [[toatemperatuur]]il ja rõhul 1 [[Atmosfäär (ühik)|atm]]{{lisa viide}}. Metaani [[molaarmass]] on 16,0425 g/mol. Metaani [[sulamistemperatuur]] −182,5&nbsp;°C<ref name="karik1" />, [[keemistemperatuur]] −161,6&nbsp;°C<ref name="karik1" />, [[kolmikpunkt]] −182,5&nbsp;°C [[rõhk|rõhul]] 0,117 [[bar]] ja [[kriitiline punkt]] 82,6&nbsp;°C rõhul 46 bar. Metaani molekul on [[korrapärane tetraeeder|tetraeedrilise]] kujuga. [[Sidemenurk|Sidemenurgad]] on ümardatult 109,5 kraadi (cos<sup>−1</sup>(−⅓) = 109,4712206...° ≈ 109,5°). [[Süsinik]]u ja [[vesinik]]u [[aatom]]i vaheline kaugus on 108,70 [[pikomeeter|pikomeetrit]]. Metaan on hüdrofoobne. ==Keemilised omadused== ===Põlemine=== [[Fail:Teadlasteöö 2012.JPG|pisi|Metaaniplahvatus Teadlaste ööl AHHAA keskuses 2012. aastal]] Ühe metaani [[molekul]]i [[põlemine|põlemisel]] eraldub üks [[süsinikdioksiid]]i molekul ja kaks molekuli [[vesi|vett]]: :CH<sub>4</sub> + 2O<sub>2</sub> -> CO<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O + 891 kJ/mol [[energia]]t. 1&nbsp;kg metaani [[põlemissoojus]] on 55 600 [[kJ]]. Metaan põleb sinise leegiga.<ref name="värv" /> Tema [[leektemperatuur|leekpunkt]] on −188&nbsp;°C, [[süttimistemperatuur]] +537&nbsp;°C ja [[maksimaalne põlemistemperatuur]] 2148&nbsp;°C. ===Teised reaktsioonid=== [[Süsinik]]u ja [[vesinik]]u aatomi vahel olev [[kovalentne side]] on üks kõige tugevamaid, mida [[süsivesinikud|süsivesinikes]] leida võib, ja sellepärast on metaani kasutamine keemiliste protsesside [[lähteaine]]na raskendatud. [[Mittetäielik põlemine|Mittetäielikul põlemisel]] ja [[Katalüüs|katalüütilisel]] [[oksüdeerumine|oksüdeerumisel]] muundub metaan [[metanool]]iks ja [[metanaal]]iks. [[Elektrikaar]]es muundub metaan [[etüün]]iks. ==Lahustumine== Metaan lahustub [[etanool]]is ja [[atsetoon]]is. Tema [[lahustuvus vees]] on 35 g/l. ==Esinemine looduses== [[Pilt:Prangli gaasiläte.jpg|pisi|[[Aksi]], [[Keri]] ja [[Prangli]] saare juures esineb jäävaheaja setete vahel metaangaasi. Gaasipuurauk Prangli saarel]] Metaan tekib looduses [[anaerobioos|anaeroobsetes tingimustes]] [[mikroorganismid]]e ([[bakterid|bakterite]]) elutegevuse käigus [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]], eriti [[tselluloos]]i lagunemisel ([[anaeroobne lagunemine]]). Seda esineb näiteks [[soo]]des ja [[muda]]stel aladel. Palju metaani on [[imetajad|imetajate]] [[soolegaasid]]es ning seda eraldub ka mäletsejate [[sõnnik]]ust. [[Mäletseja]]te [[loomakasvatus|kasvatamine]] on suurendanud metaani sisaldust atmosfääris. Arvatakse, et Maal elavad 1,3 miljardit veist paiskavad igal aastal õhku 70 miljonit tonni metaani, mis moodustab veerandi atmosfääri lisanduvast metaanist. Palju metaani tuleb ka [[riisipõld]]udelt. Suurem osa atmosfääri metaanist pärinebki tänapäeval karjakasvatusest ja riisikasvatusest. Alates 19. sajandi algusest on metaani sisaldus atmosfääris karjakasvatuse, riisikasvatuse ja muu inimtegevuse tõttu kasvanud umbes 1,7 mahuprotsendi võrra. Inimese tervisele ja loodusele sellel otsest mõju ei ole, kuid metaan osaleb atmosfääris [[keemiline reaktsioon|keemilistes reaktsioonides]] ning on üks olulistest [[kasvuhoonegaasid]]est. 1980ndatel oli metaani osatähtsus [[kasvuhooneefekt]]i kasvus umbes 15%. Võrreldes [[süsinikdioksiid]]iga on tal kõrge [[globaalse soojenemise potentsiaal]]: 72 (20 aasta lõikes) või 25 (100 aasta lõikes). Metaani kontsentratsioon atmosfääris on kasvanud ligikaudu 150% aastast 1750<ref name="Technical summary2">{{cite web|url=http://www.grida.no/climate/ipcc_tar/wg1/017.htm|title=Technical summary|website=Climate Change 2001|publisher=United Nations Environment Programme|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110604120130/http://www.grida.no/climate/ipcc_tar/wg1/017.htm|archivedate=4.06.2011|url-status=dead|df=mdy-all}}</ref>. 2000. aastatel on metaani kontsentratsioon atmosfääris on 600 000 aasta kõrgeim. Metaani eluiga atmosfääris on umbes 10 aastat. Teda kõrvaldab peamiselt [[keemiline reaktsioon|reageerimine]] [[hüdroksüülradikaal]]idega (moodustuvad [[süsinkdioksiid]] ja [[vesi]]). Metaan on [[maagaas]]i (60–90%) ja [[soogaas]]i peamine komponent. Teda sisaldub ka [[kaevandusgaas]]is, [[naftagaas]]is ja [[tahkekütus]]te [[uttegaas]]ides. Metaani leidub maapõues söekihtide vahelistes tühimikes, kust ta söe kaevandamisel vabaneb. Ta on [[orgaanilised jäätmed|orgaaniliste jäätmete]] ladustamiskohtadest eralduva [[biogaas]]i üks põhikomponente. ===Väljaspool Maad=== Metaan on [[Jupiter]]i, [[Saturn]]i, [[Uraan (planeet)|Uraan]]i ja [[Neptuun]]i atmosfääri põhikomponent. ==Derivaadid== Metaani [[derivaat]]idest on olulisemad [[klorometaan]], [[kloroform]], [[tetraklorometaan]] ja [[nitrometaan]]. ==Saamine== Laboris saadakse metaani kõige sagedamini [[naatriumhüdroksiid]]i ja [[naatriumetanaat|naatriumetanaadi]] segu kuumutamisel; tekib ka [[naatriumkarbonaat]]: : NaOH + CH<sub>3</sub>COONa → CH<sub>4</sub> + Na<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> ==Ohutus== Metaan on vähemürgine{{lisa viide}} või vähemürgine{{viide}}. Tal on kerge [[narkootikum|narkootiline]] toime{{lisa viide}}. Metaan on väga kergesti süttiv ja võib koos [[õhk|õhuga]] moodustada [[plahvatusohtlikkus|plahvatusohtliku]] segu. Metaan reageerib plahvatuslikult [[oksüdeerija]]te, [[halogeenid]]e ja veel mõne halogeene sisaldava ainega. Metaan on lämmatav gaas. Kui halvasti ventileeritud suletud ruumi tungivad metaani [[aur]]ud, võivad need õhust [[hapnik]]u välja tõrjuda. Kui seda gaasi tükk aega sisse hingata, võib surra [[lämbumine|lämbumise]] tõttu. Kuid see metaani kontsentratsioon, milles õhk muutub süttivaks või plahvatusohtlikuks, on palju madalam lämbumist põhjustavast kontsentratsioonist, nii et lämbumine ei ole väga tõsine oht plahvatusohu kõrval. Et maagaasi leket oleks kergem avastada, lisatakse sellele sageli lõhnaaineid. Söekaevandustes tekib plahvatusohtlik gaaside segu, sest söe murdmisel tungib kaevandustesse söekihtide vahelt vabanev metaan. [[Prügi]] ladustamise endisesse kohta või prügimäe lähedusse ehitatud majja võib koguneda metaani. Mõne maja keldris on selle jaoks erisüsteemid, mis koguvad keldrist metaani ja kas kasutavad seda maja küttesüsteemis või juhivad selle majast välja, näiteks [[ventilatsioon]]i abil. ==Kasutamine== Et metaani on palju saadaval, kasutatakse teda laialdaselt [[kütus]]ena ja [[soojuselektrijaam]]ades elektri tootmiseks. Metaan sisaldub [[majapidamisgaas]]is. Teda kasutatakse valgustamiseks ja õli tootmiseks. Et metaan on normaaltingimustel gaas, transporditakse teda peamiselt [[torujuhe|torujuhtmetes]] ja [[vedelgaasitanker]]ites, samuti [[veoauto]]dega. C-H-sideme purustamiseks vajalikust suurest energiast hoolimata on metaan endiselt vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. [[Katalüsaator]]ite otsimine, mis hõlbustaksid C-H-sideme purustamist metaanis ja teistes madalates [[alkaanid]]es, on sellepärast tööstuse jaoks olulised. Metaanist saadakse [[sünteesigaas]]i, millest omakorda toodetakse näiteks [[metanool]]i, [[ammoniaak]]i, [[äädikhape]]t ja [[väetis]]i. Keemiatööstuses on ta üha olulisem [[süsinik]]u ja [[vesinik]]u allikas. Eestis on metaanist saadud vesiniku kasutatud [[ammoniaak|ammoniaagi]] tootmisel. Metaani kasutatakse ka näiteks [[süsinikdisulfiid]]i, [[vesiniktsüaniid]]i, [[etüün]]i ja [[kloroalkaanid]]e tootmisel. Metaanist saadakse ka [[kiindrus]]t. ==Ajalugu== Metaani avastas ja isoleeris esimesena [[Alessandro Volta]] ajavahemikus 1776–1778, uurides [[Lago Maggiore]] [[soogaas]]i. == Vaata ka == *[[Biometaan]] *[[Metaanitank]] *[[Metaanibakterid]] *[[Metaani oksüdeerivad bakterid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="karik1">Hergi Karik "Üldine keemia" lk. 179–180</ref> <ref name="omadused">{{netiviide | URL = http://www.hpa.org.uk/webc/hpawebfile/hpaweb_c/1287147970726| Pealkiri = "Füüsikalised omadused"| Kasutatud = 6.07.2014| Keel = inglise}}</ref> <ref name="värv">{{netiviide | URL = http://www.gascape.org/HomeGasTest.html| Pealkiri = "Metaani värv"| Kasutatud = 6.07.2014| Keel = inglise}}</ref> }} == Välislingid == * [http://matdid.edu.ee/joomla/images/materjalid/didtugi/ruumigeom/hulktahukad/matem_seos_%20keemiaga_metaan_hilja.pdf Metaani molekul ja tetraeeder] [[Kategooria:Alkaanid]] [[Kategooria:Gaasid]] czjh7338f8hnzzkd50ppxm597aji7td Propaan 0 82096 6178892 5039034 2022-08-16T15:23:52Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PropaneFull.png|pisi|100px]] [[Pilt:Propane-3D-vdW-B.png|pisi|100px]] [[Fail:Propane tank 20lb.jpg|pisi|Propaani gaasiballoon]] '''Propaan''' ([[molekulivalem]] C<sub>3</sub>H<sub>8</sub>) on kolme [[süsinik]]uaatomiga [[alkaan]]. Propaan on normaalolekus gaas, kuid kokkusurutav vedelasse olekusse. Seda kasutatakse kütusena. ==Vaata ka== * [[Butaani ja propaani segu]] [[Kategooria:Alkaanid]] [[Kategooria:Gaasid]] dagd050xvqyt5al2vuxkiespzp7vj8w José Ramos-Horta 0 90145 6178840 6177707 2022-08-16T13:19:43Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:EastTimor.JoseRamosHorta.01.jpg|pisi|José Ramos-Horta]] '''José Manuel Ramos-Horta''' (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1946]] [[Dili]]s) on [[Ida-Timor]]i poliitik. Ta oli aastatel 2007–2012 [[Ida-Timori president]]. Ta on [[1996]]. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaat ja endine peaminister. [[1974]]. aastal oli ta üks [[Iseseisva Ida-Timori Revolutsiooniline Rinne|Iseseisva Ida-Timori Revolutsioonilise Rinde]] (FRETILIN) asutajatest. [[9. mai]]l [[2007]] valiti ta Ida-Timori presidendiks. [[11. veebruar]]il [[2008]] sai ta ebaõnnestunud riigipöördekatse käigus raskelt vigastada ning viidi ravile [[Austraalia]]sse. [[17. aprill]]il 2008 pöördus ta kodumaale tagasi ja asus uuesti oma ametikohustusi täitma. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mari Alkatiri]] | nimi=[[Ida-Timori peaminister]] | aeg=[[2006]]–[[2007]] | järgnev=[[Estanislau da Silva]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Xanana Gusmão]] | nimi=[[Ida-Timori president]] | aeg=[[2007]]–[[2012]] | järgnev=[[Taur Matan Ruak]]}} {{lõpp}} ==Välislingid== *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19961211.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Oslos anti kätte Nobeli rahupreemiad"], Eesti Päevaleht 11. detsember 1996 (DIGAR) {{NobelRahu}} {{DEFAULTSORT:Ramos Horta, Jose}} [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Ida-Timori presidendid]] [[Kategooria:Ida-Timori peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] h6vch5hgvtq5kqflcuimvc53amz38uj Kiwa 0 90593 6179028 6130484 2022-08-16T20:23:39Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Kiwa''' (õieti '''Jaanus Kivaste'''; sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1975]]) on eesti [[kunstnik]], [[helilooja]], [[kuraator]] ja [[literaat]], [[kirjastus]]e [[;paranoia]] asutaja. [[Fail:Kiwa Tartus Supilinna päevadel 2017. aastal..jpg|pisi|Kiwa Tartus [[Supilinna päevad]]el 2017. aastal.]] Ta on õppinud [[Tartu Kunstikool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s [[skulptuur]]i. ==Raamatud== * "Lastehaiglast põgenenud mänguasjad" (Eesti Keele Sihtasutus, 2002) ISBN 9985-811-89-5 * "Roboti tee on nihe ; Salatühik" (Eesti Kunstimuuseum, 2004) ISBN 9985-9527-5-8 * "metabor:skid mark of the force before the shape" [text by Kiwa ; design by Kaarel Kurismaa, 2005] * "Tekstilääts : Kangelasema toitepiim" (koostaja, ID Salong 2006) ISBN 9949-13-745-4 * "spiral of void" (;paranoia publishing, 2017) <nowiki>ISBN 9789-9499-75-98-3</nowiki> * "Autoportree tundmatuga" (Tartu Kunstimuuseum, 2015) ISBN 9789949951758 * "Lennuki kõrval toas" (;paranoia publishing, 2014) ISBN 978-9949-9519-7-0 * "enter the untitled" (Paranoia, 2014) ISBN 978-9949-30-970-2 == Cabaret Derrida == Cabaret Derrida on Kiwa kureeritud eksperimentaalne multimeediaetendus, mis pretendeerib [[video]], [[multimeedia]], [[muusika]], [[Mood|moe]] ja [[performance]]'i ühendamisele seninägematuks suurvormiks<ref>https://kultuur.postimees.ee/1787547/etv-kultuurikatlas-toimub-tana-cabaret-derrida</ref>, ja mille nimi on tuletatud [[dada]] [[Cabaret Voltaire]]'ist<ref>{{Netiviide |url=http://www.paranoia.ee/cd/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-08-12 |arhiivimisaeg=2018-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180523011030/http://www.paranoia.ee/cd/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Tunnustus == * 2022 [[aasta kirjanik]] ("Kummiliimiallikad") == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.epl.ee/artikkel/442296 Kiwa: iga olendi tekst on ainulaadne], Eesti Päevaleht, 20. september 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06273814 Tartu kunstimuuseumis avati Kiwa heliinstallatsioon], ERR, 1. märts 2013 [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti literaadid]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] 4fpuq58r44u4mhvvx8w0z1hfvwwrmi4 José Manuel Ramos Horta 0 90852 6179056 659269 2022-08-17T02:46:17Z Xqbot 13355 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[José Ramos-Horta]] wikitext text/x-wiki #suuna [[José Ramos-Horta]] 1job4yln2tn5oo8vhs1cxoagjnece1d Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 103176 6178930 6176007 2022-08-16T17:09:57Z Pelmeen10 17243 /* Maailmameistrivõistluste toimumisajad ja -kohad */ wikitext text/x-wiki '''Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' (ametliku nimetusega ''IAAF World U20 Championships''; aastani 2014 ''IAAF World Junior Championships in Athletics'') on noorte sportlaste iga kahe aasta järel toimuvad rahvusvahelised [[kergejõustik]]uvõistlused, kus saavad osaleda need, kelle vanus on 18–19 aastat võistluste aasta 31. detsembrini. Esimesed võistlused korraldati [[1986]]. aastal [[Ateena]]s. ==Maailmameistrivõistluste toimumisajad ja -kohad== {| class="wikitable" |- bgcolor=#CCDDEE ! Jrk nr ! Aasta ! Linn ! Riik ! Aeg |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 1. | [[1986. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1986]] | [[Ateena]] | {{PisiLipp|Kreeka}} | [[16. juuli|16.]]–[[20. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 2. | [[1988. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1988]] | [[Greater Sudbury|Sudbury]] | {{PisiLipp|Kanada}} | [[27. juuli|27.]]–[[31. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 3. | [[1990. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1990]] | [[Plovdiv]] | {{PisiLipp|Bulgaaria}} | [[8. august|8.]]–[[12. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 4. | [[1992. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1992]] | [[Seoul]] | {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} | [[16. september|16.]]–[[20. september]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 5. | [[1994. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1994]] | [[Lissabon]] | {{PisiLipp|Portugal}} | [[20. juuli|20.]]–[[24. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 6. | [[1996. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1996]] | [[Sydney]] | {{PisiLipp|Austraalia}} | [[20. august|20.]]–[[25. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 7. | [[1998. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1998]] | [[Annecy]] | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | [[28. juuli]] – [[2. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 8. | [[2000. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2000]] | [[Santiago]] | {{PisiLipp|Tšiili}} | [[17. oktoober|17.]]–[[22. oktoober]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 9. | [[2002. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2002]] | [[Kingston]] | {{PisiLipp|Jamaica}} | [[16. juuli|16.]]–[[21. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 10. | [[2004. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2004]] | [[Grosseto]] | {{PisiLipp|Itaalia}} | [[12. juuli|12.]]–[[18. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 11. | [[2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2006]] | [[Peking]] | {{PisiLipp|Hiina}} | [[15. august|15.]]–[[20. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 12. | [[2008. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2008]] | [[Bydgoszcz]] | {{PisiLipp|Poola}} | [[8. juuli|8.]]–[[13. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 13. | [[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010]] | [[Moncton]] | {{PisiLipp|Kanada}} | [[19. juuli|19.]]–[[25. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 14. | [[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2012]] | [[Barcelona]] | {{PisiLipp|Hispaania}} | [[10. juuli|10.]]–[[15. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 15. | [[2014. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2014]] | [[Eugene]] | {{PisiLipp|USA}} | [[22. juuli|22.]]–[[27. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 16. | [[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2016]] | [[Bydgoszcz]] | {{PisiLipp|Poola}} | [[19. juuli|19.]]–[[24. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 17. | [[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018]] | [[Tampere]] | {{PisiLipp|Soome}} | [[10. juuli|10.]]–[[15. juuli]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 18. | [[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021]] | [[Nairobi]] | {{PisiLipp|Keenia}} | [[17. august|17.]]–[[22. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 19. | [[2022. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] | [[Cali]] | {{PisiLipp|Colombia}} | [[2. august|2.]]–[[7. august]] |- bgcolor=#DDEEFF | align="right" | 20. | [[2024. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2024]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | {{PisiLipp|Peruu}} | [[20. august|20.]]–[[25. august]] |} == Eestlaste võidetud medalid == {| class="wikitable" ! Medal !! Sportlane !! Ala !! Tulemus !! Aeg || Koht |- | {{kuld}} || [[Margus Hunt]] || [[kettaheide]] (1,750 kg)|| '''67.32''' ||[[16. august]] [[2006]] || [[Peking]] |- | {{kuld}} || [[Kaire Leibak]] ||[[kolmikhüpe]] || '''14.43'''|| [[17. august]] [[2006]] ||[[Peking]] |- | {{kuld}} || [[Marek Niit]] || [[200 m jooks|200 m]] || '''20,96''' ||[[18. august]] [[2006]] ||[[Peking]] |- | {{kuld}} || [[Margus Hunt]] || [[kuulitõuge]] (6 kg)||'''20.53'''|| [[19. august]] [[2006]] || [[Peking]] |- | {{kuld}} || [[Karmen Bruus]] || [[kõrgushüpe]] ||'''1.95'''|| [[6. august]] [[2022]] || [[Cali]] |- | {{hõbe}} || [[Pippi Lotta Enok]] || [[seitsmevõistlus]] ||'''5746'''|| [[19. august]] [[2021]] || [[Nairobi]] |- | {{hõbe}} || [[Anna Maria Millend]] || [[100 meetri tõkkejooks]] ||'''13,45'''|| [[21. august]] [[2021]] || [[Nairobi]] |- | {{pronks}} || [[Grit Šadeiko]] || [[seitsmevõistlus]]||'''5765'''|| [[12. juuli]] [[2008]] || [[Bydgoszcz]] |- | {{pronks}} || [[Johannes Erm]] || [[kümnevõistlus]]||'''7879'''|| [[20. juuli]] [[2016]] || [[Bydgoszcz]] |- | {{pronks}} || [[Viktor Morozov]] || [[kolmikhüpe]] ||'''16.13'''|| [[5. august]] [[2022]] || [[Cali]] |} ==Vaata ka== *[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] ==Välislingid== * [https://www.worldathletics.org/Competitions/world-athletics-u20-championships Ametlik veebileht Rahvusvaheline Kergejõustikuliidu kodulehel] * [http://www.gbrathletics.com/ic/wj.htm Medalivõitjad] {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juuniorid]] [[Kategooria:Noorte sport]] rfr5akk5urm1yy9440hxe5owe2w8xlm Toivo Õunap 0 106313 6179188 5952451 2022-08-17T11:18:17Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{keeletoimeta}} '''Toivo Õunap''' (kuni 1936 eesnimi '''Hildebert'''; [[23. mai]] [[1913]] [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[17. juuni]] [[2000]] [[Viljandi]]) oli eesti sportlane ([[kergejõustik]]lane) ja sporditegelane. Ta õppis Viljandis [[Kantreküla algkool]]is ja [[Viljandi II algkool]]is. Lõpetas [[Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium]]i 1932. Sõjakooli aspirant. [[Tartu Ülikool]]is õppis ta majandust 1932–1938, siis Poola kehalise kasvatuse ülikoolis 1936 ning Tartu Ülikoolis kehalist kasvatust 1939–1942, mil lõpetas. Akadeemiliselt oli ta algul [[Korporatsioon Vironia]], siis 1932 [[Üliõpilasselts Liivika]] liige. Töötas aastatel 1941–1945 muuhulgas ka [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]]is kehalise kasvatuse õpetajana. Oli pärast II maailmasõda vangis Venemaal, sundasumisel [[Sverdlovski oblast]]is [[Krasnoturinsk]]is, naasis Eestisse. ==Sportlasena== Eesti meister 1939. aastal [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] (14.11) ja [[kümnevõistlus]]es (6179 punkti). ==Isiklikku== Tema isa oli metsatööstur Johan Õunap ja ema oli Alide Õunap (sündinud Kõre). ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=16986 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[https://www.esbl.ee/biograafia/Toivo_Õunap Biograafia] [[ESBL]]-is *[https://esbl.ee/biograafia/Toivo_%c3%95unap/?tul=1&#tulemusedlist Toivo Õunapu sporditulemused] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000195345 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=4bqa07ly8NBy Haud Viljandi vanal kalmistul] {{JÄRJESTA:Õunap, Toivo}} [[Kategooria:Eesti kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Viljandi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 2000]] l8yupkvun1iz8d0aycbpri6ic7wddv4 Ketlin Priilinn 0 106984 6178823 6158147 2022-08-16T12:50:52Z 80.235.40.62 wikitext text/x-wiki [[Pilt:KetlinPriilinn_Kerly3.jpg|thumb|Ketlin Priilinn<br><small>Foto: Kerly Ilves</small>]] '''Ketlin Priilinn''' (2010. aastast kodanikunimi '''Ketlin Rauk'''; sündinud [[31. märts]]il [[1982]] [[Viljandi]]s<ref>[https://kirjandusraal2013.weebly.com/elukaumlik1.html Kirjandusraal 2013 (vaadatud 01.02.2019)]</ref>) on eesti kirjanik, tõlkija ja raamatukogutöötaja. == Haridus ja töö== Ketlin Priilinn on lõpetanud 2004. aastal [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]] rahvusvahelise turismi juhtimise eriala.<ref>[https://kirjandusraal2013.weebly.com/elukaumlik1.html Kirjandusraal 2013 (vaadatud 01.02.2019)]</ref> Alates 2021. aastast Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistrant. Ketlin Priilinn on teinud kaastööd ajalehtedele [[Äripäev]], Maaleht ja Postimees ning ajakirjadele Tiiu, Lemmik, Director, Interjöör ja TM Kodu ja Ehitus. Töötab [[Pääsküla raamatukogu]]s raamatukoguhoidjana<ref>[https://keskraamatukogu.ee/raamatukogu/paaskula-raamatukogu/ Pääsküla raamatukogu]</ref>. Priilinna sulest on ilmunud raamatuid nii lastele, noortele kui täiskasvanud lugejatele ning ta on tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde. == Avaldatud teosed == * "Koeralaps Berta seiklused" ([[Tänapäev]], 2005) * "Lugusid koertest" ([[Kentaur (kirjastus)|Kentaur]], 2005) * "Peaaegu Tuhkatriinu" (Kentaur, 2007) * "Maarjamäe kägu" (Tänapäev, 2007) * "Anna ja tema merisiga Julius" (Tänapäev, 2007) * "Hõbeingel" (Tänapäev, 2007) * "Tüdruk nimega Maricruz" (Kentaur, 2007) * "Vaim" (Tänapäev, 2008) * "Liiseli võti" (Tänapäev, 2008) * "Hirm pole tähtis" (Kentaur, 2008) * "Väike kuninganna" (Tänapäev, 2009) * "Bertrande" (Tänapäev, 2009) * "Mustlasplikad" (Tänapäev, 2009) * "Sefiirist loss" (Tänapäev, 2010) * "Ei iialgi ilma Murita" (Kentaur, 2010) * "Liblikasonaat" (Tänapäev, 2010) * "Evelini lood" (Tänapäev, 2011) * "Igavesti sõbrad" (Tänapäev, 2012) * "Armastusega fännidelt" (Tänapäev, 2012) * "Kameeleonmees" (Tänapäev, 2013) * "Miraculum" (Tänapäev, 2015) * "Roosi ja Liisu seiklused" (Tänapäev, 2015) * "Halloween" (Tänapäev, 2015) * "Enne kui on hilja" (Tänapäev, 2015 – Rebecca Lindebergi krimisarja 1. raamat) * "Evelini uued lood" (Tänapäev, 2016) * "Kas keegi kuuleb mind?" (Tänapäev, 2017 – Rebecca Lindebergi krimisarja 2. raamat) *"Kommionu" (Tänapäev, 2018 – Rebecca Lindebergi krimisarja 3. raamat) *"Jenny Dahlgren" (Tänapäev, 2018 - Rebecca Lindebergi sarja 4. raamat) *"Lumehaldjas" (Tänapäev, 2020 - Rebecca Lindebergi sarja 5. raamat) *"Evelini elu" (Tänapäev, 2020) *"Emily raamatuklubi" (Tänapäev, 2021 - Sõbrannade sarja 1. raamat) *"Stockholmi sündroom" (Hea Lugu, 2021 - sari Suvitusromaan) *"Ta ei teinud seda" (Tänapäev, 2021) *"Väike raamatupoodnik Alice" (Hea Lugu, 2022) == Tunnustus == *2004 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Koeralaps Berta seiklused") * 2006 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Maarjamäe kägu") *2007 – [[Järje Hoidja]] ("Peaaegu Tuhkatriinu") * 2008 – 2. koht kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel ("Liiseli võti") * 2008 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Väike kuninganna") * 2008 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] äramärgitud töö ("Mustlasplikad") * 2009 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] II koht ("Sefiirist loss") * 2010 – ära märgitud kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel ("Liblikasonaat") * 2014 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Halloween") * 2022 - kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel äramärgitud töö ("Väike raamatupoodnik Alice") == Tõlgitud raamatud == *[[Walter Mosley]] "Kuus Easy lugu" (Eesti Raamat, 2004) *[[Ruth Rendell]] "Aadam ja Eeva ja Näpista Mind" (Eesti Raamat, 2005) *[[Michael Cunningham]] "Kodu maailma lõpus" (Eesti Raamat, 2006) *[[Susan Kay]] "Fantoom" (Eesti Raamat, 2006) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.facebook.com/profile.php?id=1493086359 Facebook] {{JÄRJESTA:Priilinn, Ketlin}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 4qqyd8spsqoqmv414drjj04dss10m5v 6178825 6178823 2022-08-16T12:52:33Z Neptuunium 58653 Facebooki siia kyll linkida pole tarvis wikitext text/x-wiki [[Pilt:KetlinPriilinn_Kerly3.jpg|thumb|Ketlin Priilinn<br><small>Foto: Kerly Ilves</small>]] '''Ketlin Priilinn''' (2010. aastast kodanikunimi '''Ketlin Rauk'''; sündinud [[31. märts]]il [[1982]] [[Viljandi]]s<ref>[https://kirjandusraal2013.weebly.com/elukaumlik1.html Kirjandusraal 2013 (vaadatud 01.02.2019)]</ref>) on eesti kirjanik, tõlkija ja raamatukogutöötaja. == Haridus ja töö== Ketlin Priilinn on lõpetanud 2004. aastal [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]] rahvusvahelise turismi juhtimise eriala.<ref>[https://kirjandusraal2013.weebly.com/elukaumlik1.html Kirjandusraal 2013 (vaadatud 01.02.2019)]</ref> Alates 2021. aastast Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistrant. Ketlin Priilinn on teinud kaastööd ajalehtedele [[Äripäev]], Maaleht ja Postimees ning ajakirjadele Tiiu, Lemmik, Director, Interjöör ja TM Kodu ja Ehitus. Töötab [[Pääsküla raamatukogu]]s raamatukoguhoidjana<ref>[https://keskraamatukogu.ee/raamatukogu/paaskula-raamatukogu/ Pääsküla raamatukogu]</ref>. Priilinna sulest on ilmunud raamatuid nii lastele, noortele kui täiskasvanud lugejatele ning ta on tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde. == Avaldatud teosed == * "Koeralaps Berta seiklused" ([[Tänapäev]], 2005) * "Lugusid koertest" ([[Kentaur (kirjastus)|Kentaur]], 2005) * "Peaaegu Tuhkatriinu" (Kentaur, 2007) * "Maarjamäe kägu" (Tänapäev, 2007) * "Anna ja tema merisiga Julius" (Tänapäev, 2007) * "Hõbeingel" (Tänapäev, 2007) * "Tüdruk nimega Maricruz" (Kentaur, 2007) * "Vaim" (Tänapäev, 2008) * "Liiseli võti" (Tänapäev, 2008) * "Hirm pole tähtis" (Kentaur, 2008) * "Väike kuninganna" (Tänapäev, 2009) * "Bertrande" (Tänapäev, 2009) * "Mustlasplikad" (Tänapäev, 2009) * "Sefiirist loss" (Tänapäev, 2010) * "Ei iialgi ilma Murita" (Kentaur, 2010) * "Liblikasonaat" (Tänapäev, 2010) * "Evelini lood" (Tänapäev, 2011) * "Igavesti sõbrad" (Tänapäev, 2012) * "Armastusega fännidelt" (Tänapäev, 2012) * "Kameeleonmees" (Tänapäev, 2013) * "Miraculum" (Tänapäev, 2015) * "Roosi ja Liisu seiklused" (Tänapäev, 2015) * "Halloween" (Tänapäev, 2015) * "Enne kui on hilja" (Tänapäev, 2015 – Rebecca Lindebergi krimisarja 1. raamat) * "Evelini uued lood" (Tänapäev, 2016) * "Kas keegi kuuleb mind?" (Tänapäev, 2017 – Rebecca Lindebergi krimisarja 2. raamat) *"Kommionu" (Tänapäev, 2018 – Rebecca Lindebergi krimisarja 3. raamat) *"Jenny Dahlgren" (Tänapäev, 2018 - Rebecca Lindebergi sarja 4. raamat) *"Lumehaldjas" (Tänapäev, 2020 - Rebecca Lindebergi sarja 5. raamat) *"Evelini elu" (Tänapäev, 2020) *"Emily raamatuklubi" (Tänapäev, 2021 - Sõbrannade sarja 1. raamat) *"Stockholmi sündroom" (Hea Lugu, 2021 - sari Suvitusromaan) *"Ta ei teinud seda" (Tänapäev, 2021) *"Väike raamatupoodnik Alice" (Hea Lugu, 2022) == Tunnustus == *2004 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Koeralaps Berta seiklused") * 2006 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Maarjamäe kägu") *2007 – [[Järje Hoidja]] ("Peaaegu Tuhkatriinu") * 2008 – 2. koht kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel ("Liiseli võti") * 2008 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Väike kuninganna") * 2008 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] äramärgitud töö ("Mustlasplikad") * 2009 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] II koht ("Sefiirist loss") * 2010 – ära märgitud kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel ("Liblikasonaat") * 2014 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Halloween") * 2022 - kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel äramärgitud töö ("Väike raamatupoodnik Alice") == Tõlgitud raamatud == *[[Walter Mosley]] "Kuus Easy lugu" (Eesti Raamat, 2004) *[[Ruth Rendell]] "Aadam ja Eeva ja Näpista Mind" (Eesti Raamat, 2005) *[[Michael Cunningham]] "Kodu maailma lõpus" (Eesti Raamat, 2006) *[[Susan Kay]] "Fantoom" (Eesti Raamat, 2006) ==Viited== {{Vikitsitaadid}} {{viited}} {{JÄRJESTA:Priilinn, Ketlin}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] d68t24rdul3batctp31q4v3y5ouulmx Jüri Tamm 0 109888 6179151 6082981 2022-08-17T10:56:08Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eesti sportlasest ja poliitikust; teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Jüri Tamm (täpsustus)]]}} [[Fail:Jüri Tamm 2017 (2).jpg|pisi|püsti|Jüri Tamm (2017)]] '''Jüri Tamm''' ([[5. veebruar]] [[1957]] [[Pärnu]] – [[22. september]] [[2021]]) oli [[Eesti]] poliitik ja [[kergejõustik]]lane ([[vasaraheide|vasaraheitja]]). Ta oli maailmarekordiomanik vasaraheites (80,46).<ref>http://hammerthrow.org/what-is-the-hammer/records/world-records/</ref> ==Haridus== Ta lõpetas [[Kiievi Kehakultuuri Instituut|Kiievi Kehakultuuri Instituudi]]. ==Karjäär poliitikuna== Tamm oli [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige (1999–2011). Ta pääses XI Riigikokku asendusliikmena pärast [[Liina Tõnisson]]i loobumist Riigikogu liikme kohast oktoobris 2007. Tamm kuulus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ning Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Ukraina parlamendirühma ja Eesti-Hispaania parlamendirühma. Ta kuulus detsembrini 2010 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. 7. detsembril 2010 teatas ta, et lahkub nii Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast kui ka SDE riigikogu fraktsioonist.<ref>[http://www.postimees.ee/?id=353380 Riigikogu liige Jüri Tamm lahkub sotside ridadest]</ref> Maetud Harku vallas. Rannamõisa kalmistul. == Ühiskondlik tegevus == *[[Eesti Olümpiakomitee]] asepresident (2001–2008 ja 2016–2020) *[[Eesti Sportlaste Ühendus]]e juhatuse esimees *Vanalinna [[Rotary klubi]] liige *[[Monaco]] Vürstiriigi aukonsul Eestis (2007–2013) *[[Ukraina Olümpiakomitee]] presidendi [[Sergei Bubka]] kantselei direktor (2012–2015). == Saavutused sportlasena == Isikliku rekordiga 84,40 m (Banská Bystrica 09.09.1984) oli Tamm maailma kõigi aegade 8. vasaraheitja.<ref>[https://www.iaaf.org/records/toplists/throws/hammer-throw/outdoor/men/senior IAAF] vaadatud 29. detsembril 2017</ref> ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] [[Moskva]] pronksmedal '''78,96''' * [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] [[Seoul]] pronksmedal '''83,76''' * [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] [[Barcelona]] 5. koht '''77,52''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] [[Rooma]] hõbemedal '''80,84''' ==Tunnustus== * 2003 – Hispaania teenetemärk Cruz de Oficial * 2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5083}}</ref> * 2013 – [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ESBL|Jüri_Tamm}} * {{IAAF}} *[https://sport.postimees.ee/1626403/kuidas-trullakas-juri-juntsu-tamm-maailmarekordimeheks-sai Kuidas trullakas Jüri «Juntsu» Tamm maailmarekordimeheks sai] Postimees, 3. veebruar 2007 *[http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/juri-tamm-kritiseeris-aegunud-spordipoliitikat.d?id=31435323 Jüri Tamm kritiseeris aegunud spordipoliitikat] Delfi Sport, 2. juuni 2010 {{JÄRJESTA:Tamm, Jüri}} [[Kategooria:Eesti vasaraheitjad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu vasaraheitjad]] [[Kategooria:Eesti 1992. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Välismaa aukonsulid Eestis]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 5jg8dybvgl1oxzs7qbx9mlxnvr1ha87 Tartu Ülikooli muuseum 0 112869 6178866 6160907 2022-08-16T14:22:32Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2008}}{{vikinda}} [[Pilt:Historical museum.jpg|pisi|400px|Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises Toomkirikus]] '''Tartu Ülikooli muuseum''' on 1803. aastast tegutsev muuseum, mis keskendub ülikooli ajaloo ja teadusloo säilitamisele, eksponeerimisele ja uurimisele. Tartu Ülikooli muuseumid said alguse ülikooli taasavamisest Tartus 1802. aastal, kui ülikooli põhikirjas ja eelarves nähti ette õppekabinetid ja -kollektsioonid. Esimesena kasutati muuseumi nimetust 18. aprillil 1803 loodud [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum]]i kohta. Teadusloolise vanavara koondamiseks loodi 6. detsembril 1976. aastal rektori käskkirjaga Tartu Ülikooli ajaloo muuseum. 1979. aastal eraldati muuseumile neli ruumi [[Tartu Ülikooli peahoone|ülikooli peahoone]] keldrikorrusel ning 1981. aastast asub muuseum [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] endistes ruumides [[Tartu toomkirik]]us [[Toomemägi|Toomemäel]]. 1982. aastal rajati muuseumi filiaalina [[Dmitri Iljitš Uljanovi kortermuuseum]]. Pärast seda, kui kortermuuseum 1989. aastal suleti, asus samadesse ruumidesse Tudengimuuseum, mis tegutses seal 1997. aastani. 2005. aastal moodustati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist, kunstimuuseumist ja loodusmuuseumist (viimane koosnes endistest Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia muuseumidest) asutus Tartu Ülikooli Muuseumid. 2011. aastal avati muuseumina [[Tartu tähetorn]]. 1. jaanuarist 2014 eraldati [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum|Loodusmuuseum]] ning endisest ajaloo muuseumist, [[Tartu tähetorn]]ist ja [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum]]ist sai Tartu Ülikooli muuseum. Muuseum paikneb Tartu Ülikooli ajaloolises hooneansamblis, mis alates 2016. aastast kannab Euroopa kultuuripärandi märgist kui ainus nii täielikult säilinud valgustusajastu ülikool pargis. 2005. aastal kanti UNESCO maailmapärandisse Tartu tähetorni läbiv [[Struve geodeetiline kaar]]. Muuseumi kogudes on üle 130 000 museaali, millest suur osa on [[Eesti Muuseumide Infosüsteem|MuISis]] kättesaadavad. ==Muuseumi kujunemine== 19. sajandi jooksul arenesid ülikooli õppe- ja teaduskollektsioonid koos vastava teadusharuga, sõltudes kollektsiooni kureeriva professori huvist ja aktiivsusest. Teaduse arenedes hakkasid mõned kollektsioonid tasapisi käibest välja jääma. Suuremad murrangud on olnud seotud teadustöö iseloomu muutumisega ja riigikorra vahetumisega. Kui pärast Eesti riigi iseseisvaks kuulutamist sai Tartu Ülikooli õppekeeleks eesti keel, hakati 1920. aastail looma ka Eesti loodust ja kultuuri kajastavaid kogusid. Pärast Teist maailmasõda, kui Eesti inkorporeeriti Nõukogude Liitu, muutusid iseseisvusaega peegeldavad kogud ideoloogiliselt ebasobivaks, juurdepääsu neile vähendati ja osad kollektsioonid anti üle 1946. aastal loodud ENSV Teaduste akadeemiale. Vanu teadusinstrumente kasutati pragmaatiliselt varuosade saamiseks. Esimene katse vanavara koondada tehti 1952. aastal, kui Keiserliku Tartu ülikooli 150. aastapäeva tähistamiseks korraldati suur teadusajaloo näitus endises [[Tartu Ülikooli kirik|ülikooli kirikus]]. Pärast näitust jäid kogutud esemed kateedritesse vedelema.1960. aastate alguses hakkasid entusiastid orgaanilise keemia dotsendi [[Tullio Ilomets]]a juhtimisel koguma ülikooli hoonetest teadusajalooliselt huvitavaid ja olulisi esemeid. Algul paigutati kogutud seadmed, instrumendid ja õppevahendid ülikooli peahoone pööningule. 1965. aastal peahoones toimunud põleng andis kogumistööle tõsise tagasilöögi, kuid ülikooli pärandi koondamine jätkus. [[ENSV Teaduste Akadeemia]]le kuuluva tähetorni idatiivas tegutses 1971–1994 [[Tartu Linnamuuseum|linnamuuseumi]] filiaal. 1975 rajati Tartu Ülikooli ajaloo komisjon (ülesandega hakata ette valmistama Tartu Ülikooli 350. aastapäeva 1982. aastal) ja 1976. aasta 6. detsembril allkirjastas rektor [[Arnold Koop]] ülikooli ajaloo muuseumi asutamise määruse . 1980. aastal avati esimene püsiekspositsioon, mis kajastas ülikooli ajalugu kuni 1918. aastani. 1981. aastal kolis muuseum [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|raamatukogust]] vabaks jäänud Tartu toomkirikusse, kus jagas ruume ajaloo osakonna ning artiklikogumiku „Skandinaavia kogumik“ koostajatega. 1982 avati Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustuste raames 1. septembril 1982 uus püsinäitus. 1985.–1989. aastani oli muuseum suletud, kui hoonet renoveerisid Poola restauraatorid firmast Budimex. 24. veebruaril 1989 avati uue ekspositsiooni esimene osa ja 30. novembril 1989 valmis emakeelse ülikooli 70. aastapäevaks ülevaatenäitus Tartu Ülikooli ajaloost. 2005.–2014. aastani olid kõik Tartu Ülikooli muuseumid ühendatud üheks asutuseks. Aastail 2005–2011 oli [[Vana Anatoomikum]] avatud muuseumi kureeritava näitusekeskonnana ja aastal 2008 algas tähetorni renoveerimine muuseumiks (avati 27. aprillil 2011). 2012 . aastal avati ajaloolises toomkirikus ülikooli varakamber, ja 2013. aastal seati sisse teaduse populariseerimiseks mõeldud Hullu Teadlase kabinet. 2019. aastal avati uus ülevaatenäitus ülikooli ajaloost Mogensterni saalis. Muuseumi direktor oli aastail 1979–2004 [[Ela-Heigi Martis]], 2005–2010 Reet Mägi ja alates 2010. aastast [[Mariann Raisma]]. ==Hooned== {{vaata|Tartu toomkirik}} [[Pilt:Johann Wilhelm Krause, Tartu Toomkiriku ümberehitamise projekt.jpg|pisi|left|140px|Tartu toomkiriku ümberehitamise projekt. [[Johann Wilhelm Krause]]]]Muuseum paikneb kolmes hoones: ajaloolises [[Tartu toomkirik|toomkirikus]], [[Tartu tähetorn]]is ja [[Tartu Ülikooli peahoone]]s. Muuseumi peamaja on [[13. sajand]]il ehitatud [[Tartu toomkirik]]u hoone. Kirik on läbinud mitmeid ehitusperioode ja valmis lõplikul kujul 16. sajandil. 16. sajandi teisel poolel, [[Liivi sõda|Liivi sõja]] päevil jäi kirik hoolduseta ja hakkas lagunema. Sellele aitas kaasa tulekahju [[1624]]. aastal. Seoses ülikooli taasavamisega [[1802]]. aastal rekonstrueeriti aastatel 1804–1807 ülikooli esimese arhitekti professor [[Johann Wilhelm Krause]] juhtimisel kiriku kooriosa raamatukogu tarbeks. Aastatel 1927–1928 ehitas arhitekt [[Paul Mielberg]] ümber ja laiendas trepikoda pikihoone külglöövide kahe võlviku arvel. 1962–1964 asendati kooriosas esimese korruse Krause-aegne puitkonstruktsioon betoonist vahelaega. 1985–1988 teostas Poola firma Budimex muuseumis põhjalikud renoveerimistööd, mille käigus rajati hoonesse ka kaks uut trepikoda. Toomkiriku renoveeritud tornides asuvad vaateplatvormid, mis on külastajatele avatud alates 2005. aasta suvest. 2016. aastal anti Tartu Ülikooli ajaloolisele hooneansamblile Euroopa kultuuripärandi märgis. ==Ekspositsioonid ajaloolises toomkirikus== Tartu Ülikooli muuseumi on koondatud esemeid ja materjale, mida ülikool oma sajanditepikkuse akadeemilise tegevuse vältel on kasutanud. Tartu Ülikooli muuseumis hoitakse [[kilogramm]] [[etalon]]i.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-03-2018/|pealkiri=Uudistaja 14.03.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=13. märts 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180315153943/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-03-2018/|arhiivimisaeg=2018-03-15}}</ref> ===Hauakast ja Stephanus de Velde hauaplaat=== [[Stephanus de Velde]] (surnud 1428 või 1438) oli Tartu vaimulik (vikaar), kelle hauaplaat leiti 2008. aastal [[Tartu toomkirik]]u põhjalöövi kolmandast ristlöövist ning paigutati 2013. aastal muuseumi fuajeesse. 207x136 cm suurusel hauaplaadil, mille ülemisest vasakust nurgast on tükk puudu, on kujutatud missarüüd ja liturgilist peakatet kandvat meest, kes hoiab oma vasakus käes raamatut. Hauakast hauaplaadi all kaevati välja 2013. aastal ning kuulub tuvastamata isikule, kelle surm dateeritakse mündileidude põhjal 16. sajandi esimesse veerandisse. Hauakasti asukoht altari vahetus läheduses näitab, et sinna maetud keskealine mees pidi kuuluma kõrgema järgu vaimulike hulka<ref>[http://www.arheoloogia.ee/ave2013/AVE2013_13_Malvejt_Tartu.pdf] Martin Malve, Heiki Valk "Arhcaeological excavations in Tartu Cathedral", Archeological Fieldwork in Estonia, 2008, pp.141-150</ref>. Praegu hauakambris eksponeeritud skelett on koopia. ===Valge saal=== [[Pilt:Tartu ülikooli muuseum 2014.jpg|pisi|400px|Tartu Ülikooli muuseumi valge saal]] Muuseumi kolmandal korrusel asuv valge saal on mõeldud konverentside, vastuvõttude, kontsertide, pulmade ning [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tartu|Tartu linna]] oluliste sündmuste korraldamiseks. Saalis on ka lühiülevaade [[Tartu Ülikooli ajalugu|ülikooli ajaloost]] ning ülikoolile tehtud kingitusi koondav avafond "Kingitud hobuse suhu ei vaadata". ===Varakamber=== Tartu Ülikooli varakamber loodi 2012. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloos olulist rolli mänginud esemeid eksponeeriva keskkonnana, kus käsitletakse teemasid nagu ülikooli vaim, tudengielu, teadussaavutused ja kohalugu. Näitusesaali põrandale on kirjutatud tsitaadid mitmetelt tähtsatelt inimestelt Tartu ülikooli ajaloos. Varakambri kujundasid KAOS Arhitektid OÜ arhitektid Margit Argus ja Margit Aule, kes pälvisid töö eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali sisearhitektuuripreemia<ref>[http://www.arhliit.ee/preemiad/2012/Arhitektuuri_sihtkapitali_preemiad_2012/] http://www.arhliit.ee/preemiad/2012/Arhitektuuri_sihtkapitali_preemiad_2012/</ref>. 2017. aastal paigutati varakambrisse ajutiselt näitus "Toomkiriku hiilgus", kus tutvustatakse [[Tartu toomkirik]]u arheoloogilist pärandit. Varakamber avati taas ülikooliteemalisena 2018. aastal, mil osana [https://100.ut.ee/ rahvusülikooli 100. aastapäeva programmist] loodud näitusel eksponeeritakse esemeid, mis kõnelevad ülikooli nelja valdkonna märkimisväärsetest saavutustest, inimestest ja teadussuundadest. ===Morgensterni saal=== Morgensterni saal on tänaseni kõige paremini säilinud arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]] aegne ruum. Ruum on saanud nime [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu Ülikooli raamatukogu]] esimese direktori ning [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum|ülikooli kunstimuuseumi]] rajaja [[Karl Morgenstern]]i järgi. 2019. aasta novembris avati saalis rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud näitus "Minu elu ülikool", mis kajastab ülikooli lugu läbi nelja sajandi ja otsib vastust küsimusele, kuidas on [[Tartu Ülikool]] mõjutanud meist igaühe elu. Näitusel antakse ülevaade ülikooli kolmest alguspunktist (1632, 1802 ja 1919): kolmest ajahetkest minevikus, mis räägivad nii kõrgkooli kui ka siinse ala ajaloost. Teemadena käsitletakse veel ülikooli rahvusvahelisi kontakte läbi aegade, ülikoolis tegutsenud akadeemilisi organisatsioone, teadussaavutusi, vilistlaste mälestusi ning ka seda, kuidas üliõpilased armastasid veeta oma vaba aega. Näituse sisekujundaja on tunnustatud sisearhitekt [[Mari Kurismaa]]. ===Hullu Teadlase kabinet=== 2013. aastal loodud Hullu Teadlase kabinet on Tartu Ülikooli muuseumi viiendal korrusel asuv teemaruum, mille eesmärk on panna nii lapsi kui täiskasvanuid huvituma teadusest ja teaduse tegemisest. Mitmesuguste interaktiivsete leiutiste ja katsetega sisustatud kabinet on koduks Hullu Teadlase tegelaskujule. 2014. aastast toimub Tartu Ülikooli muuseumis igal aastal Hullu Teadlase teaduskonverents. 1.–3. klasside õpilastele mõeldud ürituse eesmärk on anda lastele esmane kogemus teadustöö tegemisel. Parimate uurimuste autorid saavad osaleda kevaditi toimuval teaduskonverentsil, kus kantakse suuliselt ette uurimistöö tulemused ning autasustatakse parimaid noori teadlasi. ===Parroti kabinet=== Tartu Ülikooli muuseum 7. korrusel asuvas Parroti kabinetis on eksponeeritud muuseumi kogusse kuuluvad füüsikainstrumendid 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. 19. sajandil taasavatud Tartu Ülikooli esimene rektor [[Georg Friedrich Parrot]] seisis Tartu Ülikoolis paljude uute algatuste taga. Üks neist oli füüsikakabineti rajamine, millest kujunes paarikümne aastaga [[Venemaa Keisririik|Vene impeeriumi]] moodsaim õpikeskkond, kus katsetati kõigi toona tuntud loodusnähtustega. Näitus Parroti kabinetis püüab mitmeid [[füüsika]]teemasid seletada lihtsal ja arusaadaval viisil ning eraldi fookuses on [[elekter]], mis oli 19. sajandil uus ja vähetuntud uurimisvaldkond ning köitis väga ka Parrotit. Oma käega saab liikuma panna [[elektron]]id, valmistada toimiva [[elektrimootor]]i, aga ka katsetada [[Soojuspaisumine|soojuspaisumise]] põhimõtteid ja uurida, mida ikkagi tähendab kaldpinna paradoks. ===Tartu Ülikooli muuseumi näituste nimekiri 1981–2019=== {| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed" | style="width:15em" | style="text-align:center" > |- ! style="width:17em" | Näituse nimi !! style="width:20em" | Koostajad !! style="width:7em" | Aeg !! style="width:20em" | Märkused |- | Tartu Ülikool 1632–1918 || E. Martis, M. Viiralt, M. Päid, L. Kriis, kujundaja E. Valk-Falk || 1981 || Tartu Ülikooli peahoone keldrikorrusel |- | Tartu Ülikool 1632–1982 || E. Martis M. Viiralt, L. Kriis, M. Päid, S. Üprus, S. Tamul, M. Raudsepp, kujundajad E. Valk-Falk ja Õ. Lepa || 1982 || Esimene püsiekspositsioon Toomel |- | Ülikooli 350. juubeli kingitused || M. Viiralt, L. Kriis || 1982 || |- | Nõukogude rahvaste vennalikus peres || M. Raudsepp || 1982 || Rändnäitus. Eksponeeriti linnas stendidel |- | Tartu teadlaste eksliibrised || M. Päid || 1983 || |- | Prof. E. Karu juubelinäitus || M. Päid || 1983 || |- | Ülikooli hooneid sajandivahetuse piltpostkaartidel || M. Päid || 1983 || |- | Äänisjärve kaljujoonised || S. Tamul || 1983 || |- | O. Soansi infograafiad || S. Tamul || 1983 || |- | Prof. K. Kõrge juubelinäitus || M. Päid || 1983 || |- | Vanu mõõteriistu muuseumi kogudes || S. Karis || 1983 || |- | Tartu Ülikooli osa rahvuslikus liikumises || E. Martis || 1983 || Rändnäitus. Eksponeeriti Stockholmi Ülikoolis |- | Laboratoorne klaas || M. Raudsepp, S. Karis || 1984 || |- | Tartu Ülikooli õigusteaduskonna juubelinäitus || M. Viiralt || 1984 || |- | Ülikooli kollektiivi liikmed teises maailmasõjas || M. Viiralt, S. Karis, E. Martis || 1984 || |- | Prof. E. Laugaste juubelinäitus || M. Viiralt || 1984 || |- | Kunstiinstituudi üliõpilaste tööde näitus || S. Karis || 1984 || |- |40 aastat ülikooli taasavamisest || S. Karis, S. Tamul, M. Viiralt || 1984 || |- | 110 aastat D. Uljanovi sünnist || A. Paukson || 1984 || |- | 100 aastat prof. A. Valdese sünnist || M. Päid || 1984 || |- | 40 aastat TRÜ toimetisi || S. Karis || 1984 || |- | 125 aastat spektroskoopiat || M. Viiralt || 1984 || |- | Tartu Ülikool 350 || || 1984 || Rändnäitus. Eksponeeriti Kohtla-Järvel |- | Fototehnika ajaloost || S. Karis, L. Kriis, M. Raudsepp || 1985 || |- | TRÜ Naiskoori juubelinäitus || M. Viiralt || 1985 || |- | Prof. P. Ariste juubelinäitus || S. Karis, M. Raudmäe || 1985 || |- |Prof. D. Rootsmäe ja J. Vilipi juubelinäitus || M. Raudsepp || 1985 || |- | Dots. J. Reineti juubelinäitus || M. Raudsepp || 1985 || |- | Soome humanitaarteadlasi Tartu Ülikoolis || E. Martis, M. Viiralt || 1985 || |- | Prof. W. Andersoni juubelinäitus || M. Viiralt || 1985 || |- | Prof. C. Ledebouri juubelinäitus || M. Raudsepp || 1985 || |- | Tartu Ülikool 1632–1918 || E. Martis, M. Viiralt, S. Karis, M. Päid, M. Raudsepp, S. Tamul || 1986 || Rändnäitus |- | TRÜ X viistaastakul || M. Raudsepp, M. Viiralt, M. Päid || 1986 || Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli hoonetes |- |Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum 10 || Muuseumi kollektiiv || 1986 || Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli klubis |- | Tartu Ülikool 1632–1989 || E. Martis, M. Viiralt, L. Kriis, S. Üprus, S. Karis, S. Tamul, M. Raudsepp, kujundajad E. Valk-Falk ja Õ. Lepa || 1989 || Püsiekspositsioon |- | Kingitusi ülikooli juubeliteks || L. Kriis || 1989 || |- | Ülikoolide medaleid kogu maailmast || L. Kriis, M. Viiralt || 1989 || |- | Lektiinide uurija prof. Peter Stillmark || S. Tamul || 1989 || |- | 70 aastat eestikeelset ülikooli || M. Viiralt, M. Raudsepp || 1989 || Rändnäitus. Eksponeeriti Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogus |- | Tartu Ülikool läbi kolme sajandi || S. Tamul || 1989 || Rändnäitus. Eksponeeriti Vanemuise kontserdisaalis |- | Rootsi teadlaste osa eesti rahvusteaduste arengus 1920–1940 || E. Martis || 1989 || Rändnäitus. Eksponeeriti Stockholmi Ülikoolis |- | Eesti Vabariigi aegsete rektorite ja väljapaistvate teadlaste portreed || S. Tamul || 1989 || Rändnäitus. Eksponeeriti TRÜ rektoraadis |- | Tartu Ülikool ja Vabadussõda 1918–1920 || M. Viiralt, S. Tamul, T. Lõbu || 1990, 1998 || Hiljem rändnäitusena Paide Koduloomuuseumis, 1999. aastal Valgas ja Kärdlas. |- | Kaalud muuseumi kogudes || L. Kriis || 1990 || |- | Prof. J. Vilip 120 || M. Raudsepp || 1990 || |- | Prof. D. A. Petzold 180 || M. Viiralt || 1990 || |- | Prof. N. Pirogov 180 || M. Viiralt || 1990 || |- | 125 aastat pidevaid meteoroloogilisi vaatlusi Tartu Ülikoolis || L. Kriis, E. Kõiv || 1990 || |- | Prof. A. Th. v. Middendorff 175 || M. Raudsepp || 1990 || |- | Promotsioonid Uppsala Ülikoolis || T. Lõbu || 1990 || |- | Tartu üliõpilaskond XIX sajandi 80. aastatel || T. Lõbu || 1991 || |- | Juuniküüditamine ja Tartu Ülikool || S. Tamul, T. Lõbu || 1991 || |- | Gustav Ewers 1779–1830. Elu ja tegevus || S. Tamul || 1991 || |- | Rootsi-Eesti-Läti arhiivinduse ühisnäitus || S. Tamul, M. Viiralt || 1991 || |- | 150 aastat August Rauberi sünnist || M. Viiralt || 1991 || |- | Eesti teadlased väljaspool kodumaad || M. Viiralt, S. Tamul || 1991 || |- | Geodeetilised mõõteriistad muuseumi kogudes || E. Kõiv || 1991 || |- | K. E. v. Baeri mälestusnäitus || M. Raudsepp || 1992 || |- | Gustav II Adolf ja Eesti || M. Viiralt, S. Tamul, E. Martis || 1992 || |- | Soome ja Rootsi teadlased ning akadeemilised ühingud Tartus Eesti Vabariigi päevil || S. Tamul, M. Viiralt || 1992 || |- | Ravimtaimed meie elus. Farmaatsiakateedri ajaloost || S. Tamul, M. Viiralt || 1992 || |- | Fotograafia ajaloost II || L. Kriis, E. Kõiv || 1992 || |- | Baltisaksa korporatsioonid ülikoolis 1802–1939 || M. Viiralt, S. Tamul || 1992 || |- | Prof. G. Rägo 100 || M. Viiralt || 1992 || |- |Prof. U. Karell 100 || M. Viiralt, S. Tamul || 1992 || |- | Tartu Ülikooli kasvandikud Eesti riigi loomisel || M. Viiralt, U. Arukaevu || 1993 || |- | Tartu Ülikool teadussillana ida ja lääne vahel || M. Viiralt, S. Tamul || 1993 || |- | W. Struwe ja J. Mädler 200 || E. Kõiv, L. Kriis, S. Tamul || 1993 || |- | Prof. A. Vaga 100 || M. Viiralt || 1993 || |- | Prof. A. Kask 90 || M. Viiralt || 1993 || |- | Soome laht ühendab ja eraldab || M. Viiralt, S. Tamul || 1993 || Ühisnäitus Helsingi Linnaarhiivi ja Eesti Riigiarhiiviga |- | Tulmenäitus || L. Kriis, E. Kõiv || 1993 || |- | Vita academica, vita Feminae. Tartu Ülikooli väljapaistvad naised läbi sajandite || M. Viiralt, S. Tamul || 1994 || |- | Impeeriumiülikoolist rahvusülikooliks || M. Viiralt, S. Tamul || 1994–1999 || Hiljem ka rändnäitus. 1995. aastal eksponeeriti Järvamaa Muuseumis; 1996. aastal Saaremaal ja Pärnus; 1997. aastal Narvas; 1998. aastal Jõhvis, Türil ja Haapsalus; 1999. aastal Narvas. |- | Tartu Ülikooli Joonistuskool 1803–1891 || M. Viiralt || 1994 || |- | 100 aastat Tartu füsioloogide A. Schmidti ja Fr. Bidderi surmast || M. Viiralt || 1994 || |- | Prof. N. Kuznetsov 130 || M. Raudsepp || 1994 || |- | Al. v. Humboldt Tartus || S. Tamul || 1994 || |- | Elektrilisi mõõteriistu – galvanomeetreid ja ampermeetreid muuseumi kogudes || L. Kriis, E. Kõiv, T. Pung || 1994 || |- | Tartu Ülikooli Naistekliinik 190 || M. Viiralt || 1994 || |- | 120 aastat Oskar Danieli sünnist || M. Viiralt || 1994 || |- | Gaudeamus läbi aegade. Üliõpilaslaulupidude ajaloost || M. Viiralt, S. Tamul || 1995 || |- | Röntgen 100. Röntgenikiirte ajaloost || L. Kriis, T. Pung, E. Kõiv || 1995 || |- | Prof. P. Ariste 90 || M. Viiralt || 1995 || |- | Prof. Joh. Wiedemann 175 || M. Viiralt || 1995 || |- | Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 100 M. Viiralt || 1995 || |- | Prof. Joh. Vilip 100 || M. Raudsepp || 1995 || |- | Prof. Fr. Berg 150 || M. Raudsepp || 1995 || |- | Annetusi saksa korporatsioonidelt välismaalt. Tulmenäitus || L. Kriis || 1995 || |- | Gaudeamus läbi aegade || || 1995 || Rändnäitus. Eksponeeriti Riia Ülikoolis. |- | Tartu Ülikooli osa eesti muusikakultuuri arengus || || 1995 || Rändnäitus. Eksponeeriti Tartu koolides |- | 30 aastat ülikooli peahoone põlengust || || 1995 ||Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli peahoones |- | Röntgen 100. Fondinäitus || || 1995 || Rändnäitus. Eksponeeriti Würzburgi Ülikoolis. |- | Tartu Ülikooli arstiteaduskond teadussillana ida ja lääne vahel || M. Viiralt || 1996–1998 || Hiljem rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Pärnus ja Kuressaares |- | Prof. A. I. v. Oettingen 160 || T. Pung, M. Viiralt || 1996 || |- | Raadiolained 100. Raadio ajaloost || T. Pung, E. Kõiv, L. Kriis || 1996 || |- | Tartu Ülikooli dirigent Alo Ritsing 60 || M. Viiralt || 1996 || |- | Tartu linn ja ülikool vanadel piltpostkaartidel || M. Melts || 1996 || |- | Kirjaniku ja ülikooli õppejõu Gustav Suitsu memoriaaltuba || M. Viiralt || 1996 || |- | Jaani kiriku skulptuurid || K. Alttoa || 1996 || |- | XIX sajandi teadusaparatuuri väljapanek || T. Pung || 1996 || Rändnäitus. Eksponeeriti teadusmessil “Innovaatika 96” |- | Carl Claus 200 || L. Kriis || 1996 || Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli raamatukogus |- | Dots. T. Ilmets 75 || M. Viiralt || 1996 || Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli raamatukogus |- | Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ajalugu || M. Viiralt || 1996 || Rändnäitus. Eksponeeritud Tallinna Tervishoiumuuseumis |- | Prof.-d J. Lotman ja Z. Mintz, elu ja tegevus. || M. Viiralt || 1997 ||Vene keele kateedri juubelinäitus |- | Prof. K. R. Kuppferi mälestusnäitus || K. Kalling || 1997 || |- | “Õlut armastame kõik...” Õlle valmistamise ajaloost ja üliõpilastraditsioonidest || M. Viiralt, S. Karis, T. Lõbu, E. Martis || 1997 || |- | Annetusi muuseumile. Fondinäitus || M. Viiralt || 1997 || |- | Loodusteaduslikke kollektsioone muuseumis. Fondinäitus || L. Kriis || 1997 || |- | Prof. J. Aul 100. Eesti antropoloogia ajaloost || K. Kalling || 1997 || |- | Ülikool filatelisti pilguga || M. Viiralt || 1997 || |- | Tartu Ülikool Pärnus || T. Lõbu || 1997 || Rändnäitus. Eksponeeriti Pärnus |- | Akadeemilise Meeskoori juubelinäitus || M. Viiralt || 1997 || Rändnäitus. Eksponeeriti Tartu ülikooli peahoones. |- | Forestalia meeskoor 25 || M. Viiralt || 1997 || Rändnäitus. Eksponeeriti Tallinnas |- | Tartu Ülikool ja Rootsi || T. Lõbu || 1997–1998 || Rändnäitus. Eksponeeriti Rootsi Kuningriigis. 1998. aastal üleval Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomel. |- | Tartu Ülikool ja Läti || M. Viiralt || 1997–1998 || Rändnäitus. Eksponeeriti Läti Vabariigis. 1998. aastal üleval Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomel. |- | “Professor olen ma...”. Üliõpilaste joonistatud kariaktuurid ja šaržid oma õppejõududest || || 1998 || Näitus üleval vaid volbriööl |- | Tere, pliiats! Näitus pliiatsi ajaloost. || M. Viiralt, S. Karis, T. Lõbu || 1998, 2000 || Näitusele lisandus laste joonistuste näitus ülikooli hoonetest. 2000. aastal muudeti internetinäituseks. |- | Tartu Ülikool juudi kultuuriloos || K. Kalling || 1998 || |- | Surnud õpetavad elavaid. || K. Kalling || 1998 || Näitus paleopatoloogiast |- | Kaalud ja mõõdud. || T. Pung, L. Kriis || 1998, 2000 || Fondinäitus. 2000. aastal muudeti internetinäituseks. |- | Tartu Ülikool stagnatsiooniköidikuis || M. Viiralt, T. Lõbu || 1998–1999 || |- | Prof. Elmar Leppik 100. || M. Viiralt || 1998 || |- | Gaudeamus läbi aegade || || 1998–1999 || Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Türil; 1999. aastal Vilniuses. |- | Elu võluketastel. Kino ajaloost || M. Viiralt, T. Pung, L. Kriis, kujundaja K. Mikli || 1998–2001 || Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Narvas; 1999. aastal Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis toomemäel; 2001. aastal Järvamaa muuseumis. 1999. aastast ka internetinäitus. |- | Tartu Ülikooli peahoone – akadeemilise hariduse sümbol || || 1998–1999 || Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Tallinnas; 1999. aastal Võrus, Pärnus, Türil, Kärdlas, Narvas, Jõhvis ja Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomemäel. |- | Kes võib ilma uskuda... Ajaloolised ilmavaatlusriistad || T. Pung, L. Kriis || 1999 || 1999. aastast ka internetinäitus. |- | Ülikoolilt ühiskonnale. Ülikooli teadussaavutused praktikas || M. Viiralt || 1999 || |- | Dots. V. Kalnin 70. || M. Viiralt, K. Kalling || 1999 || |- | Ch. Darwin ja ta aeg. || K. Kalling || 1999 || Rändnäitus. Eksponeeriti AHHAA näitusel Tartus |- | Urho Kalevi Kekkonen ja Tartu || H. Sepp || 2000 || |- | Ex ovo omnia – kõik on muna. Antropoloogianäitus || K. Kalling || 2000 || |- | Prof. J. Vilip 130. || M. Viiralt, T Pung || 2000 || |- | Kiviriigi lummuses. Geoloogiaharuldusi || M. Viiralt, kujundaja K. Mikli || 2000 || |- | Narkootikumid – tänan, ei! Narkootikumide olemus, nendega kaasnevad sotsiaalsed ja tervisprobleemid || T. Lõbu, M. Viiralt, kujundaja K. Mikli || 2000 || 2001. aastal rändnäitusena Türil, Paides, Võrus. |- | Prof. L. Puusepp 125. || K. Kalling || 2000 || |- | Prof. J. Tehver. Isikunäitus || M. Viiralt || 2000 || |- | Medaleid muuseumi kappidest || T. Lõbu || 2001 || Fondinäitus |- | Surimaskide lood || K. Kalling, kujundaja K. Mikli || 2001 || |- | Anatoomikumide narratiive || L. Kriis, V. Lell, T. Pung, kujundaja K. Mikli || 2001 || Fondinäitus. Vana ja uue anatoomikumi tühjakskolimisel muuseumisse antud teadus- ja õppevahendid. |- | Momente Arstide Liidu kujunemisloost || M. Viiralt || 2001 || |- | “Aeg tagasi vaadata”. Prof. V. Masingu mälestusnäitus || M. Viiralt, kujundaja K. Mikli || 2001 || |- | Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum 25. Ülevaade muuseumi ajaloost || || 2001 || |- | Momente Eesti Arstide Liidu kujunemisloost || M. Viiralt, kujundaja K. Mikli || 2001 || Rändnäitus. Eksponeeriti Võru haiglas |- | August Rauber 160 || K. Kalling || 2001 || |- | Elise Käer-Kingisepp 100 || K. Kalling || 2001 || |- | Tartu Ülikool ja Eesti || K. Kalling, T. Lõbu, M. Viiralt, kujundajad M. Tang ja E. Kittus || 2002 || |- | Sõda söödikutega || K. Kalling || 2002 || Näitus pestitsiidide mõjust elusloodusele |- | Ettevaatust mürk! || R. Sõukand, kujundaja K. Mikli || 2002 || Ennetusnäitus mürgituse vältimiseks |- | Ühe leiutise lugu || M. Viiralt, kujundaja M. Sakson || 2002 || Kirjutusmasinate ajalugu ja levik ülikoolis |- | Miks mina? || R. Sõukand, kujundaja M. Sakson || 2002 || Keskkonnateemaline näitus |- | Tartu Ülikooli juubelimedalid ja –rahad || T. Lõbu || 2002 || |- | Tartu Ülikooli juubelikingitused || M. Viiralt || 2002 || |- | Otsin õnne. Richard Ritsing 100 || V. Lell, T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2003; 2006–2007 || 2006. aastal eksponeeriti rändnäitusena Lääne-Virumaa Keskraamatukogus ning 2007. aastal Narva muuseumis. |- | 200 aastat eesti keele õpet ülikoolis || M. Viiralt, kujundaja M. Sakson || 2003 || |- | Taevas ja maa || L. Kriis, T. Pung, kujundaja M. Tuuling || 2003 || Astronoomia- ja geodeesiariistu Tartu tähetornist |- | Herba. Eesti rahvameditsiini ravimtaimed || R. Sõukand, kujundaja M. Sakson || 2003 || |- | Ahistav vabadus. Õpilaste kunstitööd AIDS-i teemal || M. Viiralt, kujundaja M. Sakson || 2003 || Ühisprojekt Eesti Tervishoiumuuseumiga |- | Elu enne elu || M. Viiralt, kujundaja M. sakson || 2003 || Anatoomiaalaseid õppevahendeid tutvustav näitus |- | Wilhelm Ostvald 100 || L. Kriis, L. Leppik || 2003 || |- | Mihkel Kask 100 || M. Viiralt, kujundaja M. Sakson || 2003 || |- | Põlvkondade side || L. Leppik, kujundaja M. Sakson || 2004 || Näitus üliõpilaskorporatsioonidest |- | Vanast Tiigist Raatuseni || T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2004 || Näitus üliõpilasühiselamutest |- | Tartu Ülikooli rektorite galerii || E. Martis, M. viiralt, kujundaja M. Sakson || 2004 || |- | Ülevaatenäitus farmaatsia ajaloost Tartu Ülikoolis || L. Kriis, kujundaja M. Sakson || 2005 || |- | Tartu Ülikooli aastapäevadele pühendatud trükised || R. Mägi || 2005 || Ülikooli taasavamise 200. aastapäevale pühendatud raamatu esitlusega seotud väljapanek. Koostatud koostöös ülikooli raamatukoguga. |- | Rännak ajas || M. Viiralt, kujundaja M. Sakson || 2005 || Näitus Eesti ülikooli tekkeloost. Hiljem rändnäitus. |- | Maapõue peidetud saladused || U. Paloveer, kujundaja M. Sakson || 2005 || Näitus arheoloogiast ja arheoloogia õppimise ja õpetamise ning uurimise ajaloost Tartu Ülikoolis |- | Kuue samba kutse || L. Leppik, kujundaja M. Tang || 2005–2006 || Pühendatud 100 aasta möödumisele naiste tulekust ülikooli. 2006. aastal eksponeeriti Kuressaare Kultuurikeskuses, Võrumaa Keskraamatukogus ja Tartu Ülikooli Türi Kolledžis |- | Vana anatoomikum 200 || M. Viiralt, kujundaja M. Sakson || 2005–2011 || Eksponeeriti vanas anatoomikumis. Näitust uuendati 2011. aastal. |- | Jaan Reinet 100 || T. Pung, kunstnik M. Sakson || 2005 || |- | 1905. aasta ja Tartu || L. Leppik koos Tartu Ülikooli ajalootudengitega || 2005 || Eksponeeriti Eesti Ajalooarhiivis |- | Püsiekspositsioon toomkiriku tornides || T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2005 || |- | Kromatograafia ja elektroforeesi ajaloost || H. Hagu, L. Kriis, kujundaja M. Sakson || 2006 || |- | Raudtee ja ülikool. 130 aastat raudtee jõudmisest Tartusse || V. Lell, kujundaja M. Sakson || 2006 || Hiljem eksponeeriti rändnäitusena Eesti Raudteemuuseumis Haapsalus |- | 200 aastat ümbermaailmareisist Adam Johann von Krusensterni juhtimisel || T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2006–2010 || Rändnäitusena Kiltsi Põhikoolis, Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis, Eesti Põllumajandusmuuseumis, Muhu muuseumis, Sõru muuseumis Hiiumaal, Mahtra Muuseumis |- | Väljapanek näitus-vaatemängule “Kalevite maa” || Urmet Paloveer || 2006 || Rändnäitus. Eksponeeritud Tallinna Linnahallis |- | Tartu Akadeemiline Meeskoor 95 || Ants Nilson (TAM), T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2007 || |- | Vaimuelust XVII sajandi Liivimaal || L. Leppik, kujundaja M. Roosi || 2007–2008 || 2008. aastal rändnäitusena Rõngu ning Kambja koolides |- | Tartu Ülikool 375 || T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2007–2008 || Hiljem rändnäitusena Lääne-Virumaal, Viljandis, Võrus, Pärnus, Järvamaal, Tallinnas, Tartus, Türi kolledžis. |- | Kingitused Tartu Ülikooli 375. aastapäevaks || T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2007 || |- | “EÜE betoneerib Eestimaad”. Näitus Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevast || T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2008 || |- | Tervise kaitsel || T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2008–2010; 2013 || Näitus Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi ajaloost ja hügieenikute osast Tartu linna sanitaarolude uurimisel ning eestlaste hügieeniharjumuste kujundamisel. Rändnäitusena 2010. aastal Eesti Tervishoiu Muuseumis. 2013. aastal Tartu Kiirabis |- | Tartu Muinsuskaitsepäevad 14.–17. aprill 1988 || T. Ilomets || 2008; 2016 || |- | Eesti Teaduste Akadeemia 70 aastat || V. Lell, L. Leppik || 2008 || Väljapanek muuseumi korraldatud teaduspäeval ning hiljem Tallinnas rahvusraamatukogus. |- | Uppsala-Tartu sidemed – vaatmik ja vitriin esemetega || V. Valder, V. Lell. Kujundus Tartu Ülikooli multimeedia osakond || 2008 || Eksponeeriti Tartu Linnamuuseumis Uppsala-Tartu sõpruspäevadel. |- | Struveta poleks satelliittelevisiooni || L. Leppik, U. Paloveer, V. Valder, kujundaja M. Sakson || 2009 || Näitus oli pühendatud rahvusvahelisele astronoomia aastale. |- | Eesti ülikool 1919–2009 || T. Lõbu, K. Kalling. kujundaja M. Sakson || 2009 || |- | Näitusinstallatsioon Ararati vallutamine || E. Tammiksaar, A. Kull, kujundaja M. Sakson || 2009 || |- | Palume Teid... || V. Lell, kujundas Tartu Ülikooli multimeediakeskus || 2009–2010 || Põhines muuseumi arhiivkogus leiduvatel kutsetel. Hiljem rändnäitusena Narva Kolledžis, Pärnu Kolledžis, Türi Kolledžis ja Viljandi Kolledžis. |- | Indrek Ilometsa annetused muuseumile || V. Lell, T. Lõbu || 2009 || |- | Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi esimene eksponaat – piip 19. sajandist || || 2009 || Näitus oli üleval rahvusvahelise muuseumiöö ajal |- | Pool sajandit arvutit Tartu ülikoolis 1959–2009 || U. Paloveer || 2009–2010 || Eksponeeriti Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna hoones |- |Posterväljapanek Tartu Ülikooli teadusrakendustest || T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2009 || Eksponeeriti Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi hoones |- | Fotonäitus ülikooli ajaloost || L. Leppik || 2009 || Eksponeeriti 1. detsembril Vanemuise kontserdimajas |- | Tõus Araratile 180 aastat hiljem. Jaan Künnapi fotonäitus || E. Tammiksaar, J. Künnap, kujundaja M. Sakson || 2010 || Alates 2010. aasta veebruarist ka virtuaalnäitus. |- | Poola president Wladislaw Raczkiewicz 125 || || 2010 || Väljapanek samanimelisele teaduspäevale |- | 90 aasta Emakeele Seltsi || Emakeele Selts || 2010 || |- | Taavet Rootsmäe 125 || || 2010 || Väljapanek samanimelisele teaduspäevale |- | Teine koht || M. Tuuling || 2010 || Maris Tuulingu maalinäitus |- | Alkeemiast keemiani. Ajalooline laboriklaas || T. Lõbu, S. Sisask, M. Sakson, T. Ilomets, M. Tuuling || 2010 || Alates 2010. aasta septembrist ka virtuaalnäitus. |- | Nikolai Pirogov 200 || || 2010 || Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevade väljapanek |- | Irene Maaroos 100 || T. Lõbu || 2010 || Väljapanek samanimelisele mälestuspäevale |- | Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil || T. Lõbu, E. Tammiksaar || 2010 || Virtuaalnäitus. |- | Tartu Ülikooli rektorite, doktorite ja akadeemikute klavereid || Koostöös Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumiga || 2011 ||  |- | Maailmanimega pianiste Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul || Koostöös Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumiga || 2011 || |- | Farmaatsiaprofessor N. Dragendorffi 175. sünniaastapäevale pühendatud teaduspäeva väljapanek || || 2011 || |- | Balti kubermangudes toimunud esimese rahvaloenduse 130. aastapäevale pühendatud teaduspäeva väljapanek || || 2011 || |- | Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt || M. Lõhmus, T. Jonuks, T. Lõbu, M. Raisma, kujundajad L. Unt ja K. Rohumaa || 2011–2013 || Koostöös Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga. 2012. aastal rändnäitusena Eesti Ajaloomuuseumis, Hiiumaa Muuseumis ja Võrumaa Muuseumis |- | Moodne tudeng. Oh ajad, oh kombed! || T. Lõbu, kujundajad M. Sakson ja A. Kull || 2011–2012 || |- | Tartu Ülikool läbi sajandite || T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2011 || Rändnäitus Helsingi Eesti Majas |- | Tartu Ülikooli lugu || L. Leppik, kujundaja T. Jürna || 2012– || |- | Nn tulnuka vitriin muuseumi fuajees || || 2011– || Vitriinis eksponeeritakse uusi või tähtpäevadega seotud museaale |- | Ülikooli varakamber || kujundus: KAOS Arhitektid (M. Argus, M. Aule) || 2012–2017, 2018–||Sisu uuendatud 2018. aastal seoses rahvusülikooli 100. aastapäevaga |- | Staatika ja dünaamika dramaatiline duell. Filmi- ja fototarbeid Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kogudest || T. Lõbu, kujundaja M. Sakson || 2012 || |- | Korp! Fraternitas Estica 105. aastapäeva näitus || || 2012 || |- | Eesti muuseumide meened || || 2012 || |- | Maadeuurija H. Walteri büst ja kiviklibu Ida-Siberi saartelt || || 2012 || Nn tulnuka vitriinis |- | Rektor G. Fr. Parroti portsigar || || 2012 || Nn tulnuka vitriinis |- | Ülikooli hooned || M. Truman || 2012– || Filmiprogramm muuseumi fuajees |- | Prof. A. Tamme juubeliga kaasnev väljapanek || || 2012 || |- | Hullu Teadlase kabinet || V. Annus, K. Kasterpalu, M. Raisma, T. Lõbu, kujundaja M. Sakson; Uuendamisel osalesid K. Palginõmm, M. Rääsk, A. Pindis, K.-L. Koovit, A. Puusepp || 2013– || Püsiekspositsioon. Uuendatud 2016. aastal |- | Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis || V. Valder, L. Leppik, J. Laidla, K. Tinn, kujundajad [[Tea Tammelaan]] ja M. Kadarik || 2013–2015 || Koostöös TTÜ muuseumiga. 2014. aastast rändnäitusena Pärnu loodusmajas; 2015. aastast Tartu Observatooriumis |- | Fotod ellu! || T. Lõbu, V. Lell, A. Tammiste, kujundaja M. Sakson || 2013 || |- | Kellu ja kitarriga. Eesti üliõpilasmaleva töösuved || Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi poolne kuraator T. Lõbu || 2013–2015 || Avatud Pärnu Muuseumis, 2014. aastat Eesti Rahva muuseumis; 2015. aastast TTÜ muuseumis. |- | Spikripintsak 1970-80ad a. || || 2013 || Nn tulnuka vitriinis |- | Vesivann “Pharm. Institut zu Dorpat 1844” || || 2013 || Nn tulnuka vitriinis |- | Keskaegne hauakamber ja Stephanus de Velde hauaplaat || M. Raisma, T. Vint, M. Sakson || 2013– || Muuseumi fuajees |- | Pea ASI: maailm õlgadel || T. Lõbu, K. Kalling, kujundus OÜ Ruumilabor (A. Labi, J. Roos), graafiline kujundus T. Aule || 2014–2015 || 2017. aastast Pauls Stradinsi meditsiiniajaloo muuseumis Riias |- | Valmistatud Tartus || J. Laidla, L. Leppik, L. Kriis, kujundaja A. Arus || 2014–2015 || |- | Looduse mõistmise kunst || M. Rääsk, L. Leppik, kujundaja M. Sakson || 2014–2015 || |- | Foucault’ pendel || M. Rääsk, H. Voolaid, M. Anso, M. Fischer, M. Laan, H. Kruuv, kujundaja I. Kruuv || 2014– || Muuseumi fuajees. |- | Meditsiiniajaloo õppevahendid || S. Sisask, M. Tuuling || 2014 || Koostöös haridusteaduskonnaga Tartu Ülikooli haridus-uuenduskeskuses |- | Tartu Ülikooli keemiaosakonnas 1960. aastatel valminud gaaside puhastamise seade || || 2014 || Nn tulnuka vitriinis |- |Prof. Jüri Uluotsale omistatud Valgetähe I klassi teenetemärk (1936) || || 2014 || Nn tulnuka vitriinis |- | Perekond Oettingenidele kuulunud armulaualinik (1845) || || 2014 || Nn tulnuka vitriinis |- | Vesivann – mälestusese iseseisva farmaatsia instituudi asutamisest Tartu Ülikoolis (1844) || || 2014 || Nn tulnuka vitriinis |- | Parem hoida kui ohata || T. Lõbu, K. Kalling, kujundaja M. Sakson || 2015 || Tervishoiuplakatite näitus Tartu Ülikooli kliinikumis. |- | Imeravi vahendeid möödanikust: hapnikuandja ja Radio-hüpnootiline kristall || || 2015 || Nn tulnuka vitriinis |- | Varased diagnoosimisevahendid: stetoskoop, koputluse plaat ja refleksihaamer || || 2015 || Nn tulnuka vitriinis |- | Avakogu: Kingitud hobuse suhu ei vaadata || V. Lell, T. Lõbu, T. Vint, M. Meus, A. Pindis, A. Puusepp, A. Kuld, kujundaja J. Liiv || 2015– || |- | Hullu Teadlase maailma mõõtmise jaam || A. Pindis, M. Rääsk, S. Sisask, T. Lõbu, M. Tuuling || 2015–2016 || Tartu tähetornis |- | Maailma mõõtmine || M. Rääsk, T. Lõbu, K. Kalda, P. Põder || 2016–2018 || |- | Maailma mõõtmine ja satelliitnäitused || M. Rääsk, K. Tiideberg, J. Laidla || 2016 || Küüni tänava näitusekeskkonnas |- | Taskumikroskoop vutlaris Erich Kuke kogust || || 2016 || Nn tulnuka vitriinis |- | Tullio Ilometsa prepareeritud rästikunahk || || 2016 || Nn tulnuka vitriinis |- | Arnold Koobi portreebüst || || 2016 || Nn tulnuka vitriinis |- | Toomkiriku hiilgus || K. Palginõmm, T. Vint, M. Malve, R. Rammo, L. Saag, K. Tambets || 2017–2018 || |- | Maali lahkamine. G. F. Parroti portree || I. Sahk, kujundaja M. Liplap || 2017 || Eksponeeritud vanas anatoomikumis |- | Mõistatuslik elekter || M. Rääsk, H. Voolaid, R. Sarv, kujundaja E. Urm || 2017– || |- |Pane vaim valmis! Tartu ülikooli sada nägu |Fotograaf B. Püve, kujundaja M. Roosi, projektijuhid K. Kalda, M. Raisma, M. Rääsk |2017– |Rändnäitus Tartu Ülikooli peahoones, Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis, Lossi 36 õppehoones, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Physicumis, Vanemuise 46 õppehoones, Tartu Ülikooli raamatukogus, Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Alates 2019 sügisest püsivalt Tartu Ülikooli muuseumi peatrepikojas. |- |Kivid inimese seest | |2017 |Nn tulnuka vitriinis |- |Kuritöö ja karistus |M. Rääsk, K.-L. Koovit, kunstnik M. Meeru |2018–2019 | |- |Lauakalender 1947. aastast | |2018 |Nn tulnuka vitriinis |- |Koorijuht Richard Ritsingule kuulunud aumärgid | |2018 |Nn tulnuka vitriinis |- |Karl Laaguse portsigar | |2018 |Nn tulnuka vitriinis |- |Ideaalide Eesti |M. Rääsk, M. Hämäläinen, kunstnik E. Urm |2019–2021 |valminud rahvusülikooli 100. aastapäeva tähistamise raames |- |Need olulised asjad |V. Lell, K. Lupkin, T. Lõbu, M. Tuuling, T. Vint |2019 |Vilistlaspäeva kogumiskampaania raames toodud esemetest. Näitus eksponeeriti toomkiriku 2. korrusel asuvas seminariruumis. |- |Toomemäe ja toomkiriku väliekspositsioon |M. Raisma, Exporabbit |2019– |Toomkiriku ümbruses |- |Kultuuride kohtumispaik – Tartu |J. Laidla, L. Leppik, M. Raisma, Exporabbit |2019– |Toomemäel |- |Ülikool ja Tartu |M. Raisma, K. Kalda, J. Anderson, T. Kreegipuu, L. Leppik, T. Lõbu, K. Tiideberg, Exporabbit |2019– |Tartu Ülikooli muuseumi fuajees |- |Nägus noorus |K. Lupkin, M. Tamm (ERM), K. Raba (ERM) |2019–2020 |Näitus valmis koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ja avati muuseumi sillaalal |- |Minu elu ülikool |M. Raisma, K. Kalda, L. Leppik, K. Tiideberg, T. Lõbu, K. Ird, K.-L. Koovit, V. Lell, K. Lupkin, P. Põder, sisekujundaja M. Kurismaa, graafiline disain M. Kaljuste |2019– |Näitus avati rahvusülikooli 100. aastapäeva pidustuste raames muuseumi Morgensterni saalis |} ==Sisevaated== <gallery> Valge saal.jpg|Valge saal Valge saali rõdu.jpg|Valge saali rõdu Valge saal kolmas korrus.jpg|Valge saal Varakamber.jpg|Varakamber Morgensterni raamatukogu 02.jpg|Morgensterni saal Morgensterni raamatukogu.jpg|Morgensterni saali raamatukogu Morgensterni saal.jpg|Morgensterni saal Muuseumi trepikoda.jpg|Trepikoda Muuseumi sissepääs.jpg|Muuseumi sissepääs Muuseumi pood.jpg|Muuseumi pood Hullu Teadlase kabinet.jpg|Hullu Teadlase kabinet Hullu Teadlase kabinet-töölaud.jpg|Hullu Teadlase kabinet </gallery> ==Tartu Ülikooli muuseumi kogud== Teadusajaloo muuseumina moodustavad fondi hinnalisema osa aparaadid, instrumendid, seadmed ja teaduslikud kollektsioonid, mida on kasutatud ülikooli teaduslikus tegevuses asutamisest alates. Kuna ülikoolil olid 19. sajandil tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, siis on fondis esindatud paljud tuntud teadusaparatuuri valmistanud firmad: [[Zeiss]], [[Leitz]], [[Schick]] ([[Mikroskoop|mikroskoobid]]), [[Sartorius]] ([[Kaal (kaalumisseade)|kaalud]]), [[Askana]] ([[Mõõteriistade loend|mõõteriistad]]), [[Dolland]] ([[optika]]), [[Kohl]] (laboririistad), [[Meissner]] ([[Areomeeter|areomeetrid]]), [[Geissler]] ([[Termomeeter|termomeetrid]]), [[Schmidt & Haensch]] ([[Spektroskoopia|spektroskoobid]]) jne. Muuseumil on ka arhiiv-, foto- ja kunstikogud. Muuseumi kogud kategooriati: * '''Astronoomia-matemaatika kogu''' (AjAM) sisaldab [[Tartu tähetorn]]i aparatuuri alates 19. sajandi algusest kuni 1960. aastateni. * '''Füüsika-keemia kogu''' (AjFK) sisaldab füüsika ja keemia instituutides kasutatud aparatuuri alates esimese füüsikaprofessori [[Georg Friedrich Parrot]]i soetatud füüsikariistadest, teadus- ja õppekollektsioone. * '''Meditsiini- ja loodusteaduste kogu''' (AjM) sisaldab meditsiinis ja loodusteadustes kasutatud aparaate, seadmeid ja vahendeid. * '''Ajalooline kogu''' (Aj) hõlmab ülikoolis kasutusel olnud pitsateid, isikute ja sündmuste auks vermitud medaleid, ülikooli sümboolikaesemeid ning tähtpäevade meeneid ja kingitusi. * '''Kunstikogu''' (AjK) sisaldab 20. sajandi Eesti kunstnike loomingut, mille [[Tartu Ülikool]] on saanud kingitustena. * '''Arhiivkogu''' (Ar) sisaldab trükiseid: õpikuid, teadusajaloolisi kirjutisi (monograafiad, üksikuurimused artiklite ja separaatidena), teadusaparatuuri valmistanud firmade tootekatalooge. * '''Fotokogu''' (F) sisaldab [[Tartu Ülikool]]i tegevust ja isikuid ning Eesti haridus- ja kultuurilugu kajastavaid materjale. ==Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi== Tartu Ülikooli muuseumi väljaanne „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ on Eesti ainus teaduse ja ülikoolide ajaloole pühendatud sariväljaanne. Väljaannet hakati avaldama 1971. aastal ülikooli ajaloo komisjoni eestvedamisel ning nüüd toimetab seda Tartu Ülikooli muuseum. See ilmub kord aastas (detsembris) nii paberil kui ka elektroonselt. Alates 37. numbrist publitseeritakse väljaannet avatud juurdepääsu põhimõttel Open Journals Systemi platvormi kasutades.<ref>https://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK</ref> Teemanumbrite põhiosa kujuneb traditsiooniliselt Tartu Ülikooli muuseumi aastakonverentsidel peetud ettekannete põhjal, kuid vastu võetakse ka teisi nõuetele vastavaid artikleid. == Tunnustus == * 2016 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] aunimetus (kutseline kooslus) * 2019 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] aunimetus (aasta kultuuriorganisatsioon) * 2019 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (muuseumide aastapreemia kõrgetasemelise museoloogilise töö eest rahvusülikool 100 raames uue püsinäituse "Minu elu ülikool" ja aastanäituse "Ideaalide Eesti" väljatöötamisel) ==Vaata ka== * [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum]] * [[Tartu tähetorn]] * [[Tartu Ülikooli kartser]] * [[Dmitri Iljitš Uljanovi kortermuuseum]] * [[Tartu Ülikooli ajalugu]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.muuseum.ut.ee/ Tartu Ülikooli muuseumi koduleht] * [http://hullteadlane.ut.ee/ Hullu Teadlase koduleht] * [http://www.estonia360.ee/tartu_toomemagi/ Ajaloo Muuseumi ja Toomemäe aeropanoraam/aerofoto.] * [http://tartu.postimees.ee/1246604/tartu-ulikooli-ajaloo-muuseumist-leiti-mehe-skelett Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist leiti mehe skelett] Tartu Postimees, 24. mai 2013 * [https://www.kaosarhitektid.ee/ KAOS arhitektid] * [https://www.muuseum.ut.ee/et/node/349 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi] [[Kategooria:Tartu Ülikooli muuseumid]] l77q22mc525i5i303wa9b79yxr6mfh8 Raasiku mõis 0 113380 6178969 6019307 2022-08-16T18:36:20Z WikedKentaur 464 /* Mõisakompleks */ wikitext text/x-wiki '''Raasiku mõis''' ([[saksa keel]]es ''Rasik'') oli [[rüütlimõis]] [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Raasiku vald]]a [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. ==Ajalugu== Raasiku mõis pärineb [[keskaeg|keskajast]], mil see kuulus [[Padise klooster|Padise kloostrile]]. [[17. sajand]]il kuulus mõis [[De la Gardie]] suguvõsa esindajaile. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel kuulus mõis nii [[Taube]]de, [[Stackelberg]]ide, [[Bohn]]ide kui [[Brevern]]ide omandusse. [[1774]]. aastal omandas mõisa [[Hermann Ludwig von Löwenstern]], kelle järeltulijate kätte jäi mõis [[1843]]. aastani, mil see läks [[Sievers]]itele. [[1899]]–[[1919]] kuulus mõis taas Stackelbergidele. ==Mõisakompleks== Mõisa peahoone oli [[19. sajand]]i teisel poolel ehitatud kivist ühekorruseline [[kelpkatus]]ega hoone. Selle ümber paiknes park ja hulk kõrvalhooneid. [[File:Raasiku mõis pärast 1905.a ülestõusu käigus toimunud mõisate.tif|thumb|Raasiku mõis pärast [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta ülestõusu]] käigus toimunud mõisate põletamist (1906)]] [[1905]]. aastal mõisahoone põletati ja seda enam ei taastatud. [[20. sajand]]i teisel poolel rajati kunagisse mõisakeskusse [[Raasiku Elektromehaanikatehas]]. Püstitati hulk uusi hooneid. Tänapäeval on peahoonest säilinud vaid vasakpoolne sokliosa, alles on ka mõni ümberehitatud kõrvalhoone. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] == Välislingid == *[http://www.mois.ee/harju/raasiku.shtml Raasiku mõisast Eesti mõisaportaalis] *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16608 Raasiku mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris] {{Harju-Jaani kihelkond}} {{Coordinate|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Raasiku vald]] [[Kategooria:Harju-Jaani kihelkond]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] 4izwnfzegi2hswex33srxw3ekp3xqet Tõnu Lepik 0 130300 6179192 6141357 2022-08-17T11:20:36Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | Nimi = Tõnu Lepik | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{süv|1946|5|01}} | Sünnikoht = [[Tallinn]] | Medalid = {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[1969. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1969]]|Kaugushüpe}} {{Olümpia2|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus]]}} {{Kuldmedal|[[1970. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1970]]|Kaugushüpe}} {{Hõbemedal|[[1968. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1968]]|Kaugushüpe}} }} '''Tõnu Lepik''' (sündinud [[1. mai]]l [[1946]] [[Tallinn]]as) on endine eesti kaugushüppaja. Lepiku [[1968. aasta suveolümpiamängud|México olümpiamängudel]] hüpatud 8.09 püsis [[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekordina]] 27 aastat, kuni [[Erki Nool]] selle ühe sentimeetriga ületas. Tema nimel on Eesti siserekord [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] tulemusega 8.05<ref name="Sports-reference" />, millega ta võitis [[1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused]]. == Saavutused == === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]][[Olümpiamängud]]el === *Méxicos 1968: 5. koht, 8.09 *Montréalis 1976: 20. koht, 7.49 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sports-reference">{{Netiviide |url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/le/tonu-lepik-1.html |pealkiri=Andmed Sports-reference.com andmebaasis |vaadatud=2017-01-15 |arhiivimisaeg=2008-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081229055653/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/le/tonu-lepik-1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * {{ESBL|Tõnu_Lepik}} * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Lepik, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti kaugushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 6kpo63v9l7yx8pnyqk72epr48z6dhbo Mirjam Peil 0 133686 6178951 6154091 2022-08-16T17:59:28Z Ehitaja 63547 wikitext text/x-wiki '''Elo-Mirjam Peil''' (sündinud [[5. juuli]]l [[1939]] [[Tartu]]s) on eesti kunstiteadlane ja kriitik. Ta lõpetas 1958. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i, õppis aastatel 1958–1961 [[Tartu Kunstikool]]is ja lõpetas 1967. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] kunstiajaloolasena, 1990–2005 oli ta [[Tallinna Ülikool]]is kunstiajaloo lektor. Tegutseb [[Ajakirjade Kirjastus]]e ajakirjas [[Kodukiri]] sisustustoimetajana. ==Liikmesus== *[[Eesti Kunstiteadlaste Ühing]] ==Isiklikku== Ta on Linda ja [[August Annist]]i tütar. Tema õde oli ajaloolane ja arhivaar [[Sirje Annist]]. ==Raamatuid== * Mirjam Peil, "Meie kodude kraam", 2011 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETBL|3|522}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Peil, Elo-Mirjam}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti kunstikriitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] 7vzb3dk7rhlv726fu2zjr97ujqlcyc1 Poltava lahing 0 134942 6179013 6117365 2022-08-16T19:47:31Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Poltava lahing | osa = [[Põhjasõda]] | pilt = Engraving of the battle of Poltava.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = [[8. juuli]]l [[1709]] | koht = | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = | osaline1 = [[Rootsi]] | osaline2 = [[Moskva tsaaririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Karl XII]] * [[Carl Gustaf Rehnskiöld]] * [[Ivan Mazepa]] | väejuht2 = [[Peeter I]] * [[Boriss Šeremetev]] * [[Carl Ewald von Rönne]] * [[Aleksandr Menšikov]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing''' toimus [[Moskva tsaaririik|Vene]] ja [[Rootsi]] vägede vahel [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal tänapäeva [[Ukraina]]s [[Poltava]] linna lähedal [[8. juuli]]l [[1709]]. == Sündmused == [[6. mai]]l 1709 piirasid Rootsi väed (30 000 meest) [[Karl XII]] juhtimisel [[Poltava]] ümber. Mai lõpus jõudis Poltava lähedale Vene väe peajõud (42 000 meest, 72 suurtükki), mida juhtis [[Peeter I]]. 8. juuli ööl ründasid Rootsi väed (umbes 20 000 meest, 4 suurtükki) [[Carl Gustaf Rehnskiöld]]i (1651–1722) juhtimisel, kuid nad löödi suurtükitulega taanduma ja järgnenud käsitsivõitluses põgenema. Venelaste vägesid juhtisid kaitsepositsiooni keskosa: [[Boriss Šeremetev]], paremat tiiba [[Carl Ewald von Rönne]], vasakut tiiba [[Aleksandr Menšikov]] ning suurtükiväge [[Jakob Bruce]]. Rootslased kaotasid hukkunutena 9234, venelased 1345 inimest. [[11. juuli]]l Perevolotšna juures Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus; Karl XII pääses [[Osmanite riik]]i. Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks. ==Hukkunuid== *ooberst vabahärra [[Carl Magnus von Rehbinder]], [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1696, Kodasoo, Kostivere ja Saksi mõisnik == Kirjandus == *Полтавская битва и ея памятники: С рис., планом города и карт. военных действий/ Сост.: преп. Петр. Полт. кад. корпуса [[Ivan Frantsevitš Pavlovski|Ив. Фр. Павловский]] и воспитатель В. Мих. Старковский .- 2-е изд. .- Полтава : Тип. Губ. правл. , 1895. [http://www.prlib.ru/Lib/pages/item.aspx?itemid=3778 Digitaalselt] *A. Liperovskij: Svenskarnas grafvar vid Poltava. / toim. Gabriel Hedengren, ”Illustrerad militärrevy”, VII 1904, lk. 301-303, (Русский Инвалид ([[Russki Invalid]]) 1903 n:r 53) *Кафенгауз, Бернгардт Борисович: Полтавская битва. // Историк-марксист, 1939, N 4. с. 44-56 *[[Peter Englund]]. Poltaava: ühe armee häving. Rootsi keelest tõlkinud [[Ivar Rüütli]]. Tallinn, Argo, 2006. *[[Peter Englund]]. The Battle That Shook Europe: Poltava and the Birth of the Russian Empire. London, 1992, 288 pages. ISBN 1860648479 [http://books.google.ee/books?id=EP79gZ7SNBcC&dq inglise keeles] *[[Peter From]]. Katastrofen vid Poltava : Karl XII:s ryska fälttåg 1707-1709. Lund, 2007 (Enskede TPB 2008) ISBN 9789185377701 ==Välislingid== *[[Mart Laar]]: [http://www.postimees.ee/?id=139450 "Päev, mil muutus Eesti saatus"] Postimees, 8. juuli 2009 [http://www.irl.ee/et/Meedia/Artiklid/1452/paev-mil-muutus-eesti-saatus irl.ee] *[[Kalle Kroon]]: [http://www.horisont.ee/node/1135 "300 aastat tagasi Poltava all. Ajaloo pöördepunktist ja eestlastest selle keskel"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 4/2009 {{Coordinate |type=landmark |region=RU}} [[Kategooria:Lahingud]] [[Kategooria:Põhjasõja lahingud]] ckfoyceeu7m6u6fm7gr1cqunsltrof0 6179015 6179013 2022-08-16T19:54:16Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Poltava lahing | osa = [[Põhjasõda]] | pilt = Engraving of the battle of Poltava.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = [[8. juuli]]l [[1709]] | koht = | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = | osaline1 = [[Rootsi]] | osaline2 = [[Moskva tsaaririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Karl XII]] * [[Carl Gustaf Rehnskiöld]] * [[Ivan Mazepa]] * [[Kost Hordienko]] | väejuht2 = [[Peeter I]] * [[Boriss Šeremetev]] * [[Carl Ewald von Rönne]] * [[Aleksandr Menšikov]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing''' toimus [[Moskva tsaaririik|Vene]] ja [[Rootsi]] vägede vahel [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal tänapäeva [[Ukraina]]s [[Poltava]] linna lähedal [[8. juuli]]l [[1709]]. == Sündmused == [[6. mai]]l 1709 piirasid Rootsi väed (30 000 meest) [[Karl XII]] juhtimisel [[Poltava]] ümber. Mai lõpus jõudis Poltava lähedale Vene väe peajõud (42 000 meest, 72 suurtükki), mida juhtis [[Peeter I]]. 8. juuli ööl ründasid Rootsi väed (umbes 20 000 meest, 4 suurtükki) [[Carl Gustaf Rehnskiöld]]i (1651–1722) juhtimisel, kuid nad löödi suurtükitulega taanduma ja järgnenud käsitsivõitluses põgenema. Venelaste vägesid juhtisid kaitsepositsiooni keskosa: [[Boriss Šeremetev]], paremat tiiba [[Carl Ewald von Rönne]], vasakut tiiba [[Aleksandr Menšikov]] ning suurtükiväge [[Jakob Bruce]]. Rootslased kaotasid hukkunutena 9234, venelased 1345 inimest. [[11. juuli]]l Perevolotšna juures Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus; Karl XII pääses [[Osmanite riik]]i. Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks. ==Hukkunuid== *ooberst vabahärra [[Carl Magnus von Rehbinder]], [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1696, Kodasoo, Kostivere ja Saksi mõisnik == Kirjandus == *Полтавская битва и ея памятники: С рис., планом города и карт. военных действий/ Сост.: преп. Петр. Полт. кад. корпуса [[Ivan Frantsevitš Pavlovski|Ив. Фр. Павловский]] и воспитатель В. Мих. Старковский .- 2-е изд. .- Полтава : Тип. Губ. правл. , 1895. [http://www.prlib.ru/Lib/pages/item.aspx?itemid=3778 Digitaalselt] *A. Liperovskij: Svenskarnas grafvar vid Poltava. / toim. Gabriel Hedengren, ”Illustrerad militärrevy”, VII 1904, lk. 301-303, (Русский Инвалид ([[Russki Invalid]]) 1903 n:r 53) *Кафенгауз, Бернгардт Борисович: Полтавская битва. // Историк-марксист, 1939, N 4. с. 44-56 *[[Peter Englund]]. Poltaava: ühe armee häving. Rootsi keelest tõlkinud [[Ivar Rüütli]]. Tallinn, Argo, 2006. *[[Peter Englund]]. The Battle That Shook Europe: Poltava and the Birth of the Russian Empire. London, 1992, 288 pages. ISBN 1860648479 [http://books.google.ee/books?id=EP79gZ7SNBcC&dq inglise keeles] *[[Peter From]]. Katastrofen vid Poltava : Karl XII:s ryska fälttåg 1707-1709. Lund, 2007 (Enskede TPB 2008) ISBN 9789185377701 ==Välislingid== *[[Mart Laar]]: [http://www.postimees.ee/?id=139450 "Päev, mil muutus Eesti saatus"] Postimees, 8. juuli 2009 [http://www.irl.ee/et/Meedia/Artiklid/1452/paev-mil-muutus-eesti-saatus irl.ee] *[[Kalle Kroon]]: [http://www.horisont.ee/node/1135 "300 aastat tagasi Poltava all. Ajaloo pöördepunktist ja eestlastest selle keskel"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 4/2009 {{Coordinate |type=landmark |region=RU}} [[Kategooria:Lahingud]] [[Kategooria:Põhjasõja lahingud]] 3u6oquchlhzzpq7q77kj7sjqfy9y2us Väike-Juusa järv 0 138703 6178849 5064105 2022-08-16T13:48:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Järv | järve_nimi = Väike-Juusa järv | pildi_nimi = Väike-juusa.JPG | pildi_link = Vaade järvele, august 2008 | koordinaadid = | valgala_riigid = Eesti | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 3,1 ha <ref name=veebnaha>{{netiviide|URL = http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf|Pealkiri = Eesti järvede nimestik|Autor = Ruta Tamre|Failitüüp = pdf|Aeg = 2006|Koht = Tallinn|Väljaandja = Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus|online = 31.07.2008|Keel = eesti|arhiivimisaeg = 9.03.2016|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160309111720/http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf|url-olek = ei tööta}}</ref> | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = 250 m<ref name="eelis">{{EELIS|veekogu|9943316}} (vaadatud 7. novembril 2014)</ref> | suurim_laius = 150 m<ref name="eelis"/> | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = 6,2 m<ref name="eelis"/> | vee_maht = }} '''Väike-Juusa järv''' (ka '''Olep-Juusa järv''', '''II Juusa järv''') on [[järv]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] [[Otepää küla]]s. Järve pindala on 3,1 [[hektar]]it. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Otepää valla järved]] o9mu1lvx9g0t76jss5kmf9n1aygsa8t Geraniool 0 149333 6178902 3538194 2022-08-16T15:34:57Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Geraniol structure.png|thumb|Geraniooli struktuurivalem]] '''Geraniool''' ([[IUPACi nomenklatuur|IUPACi nimetusega]] '''3,7-dimetüül-2,6-oktadien-1-ool''', [[molekulivalem]]iga C<sub>10</sub>H<sub>18</sub>O) on [[terpenoidid]]e klassi kuuluv [[alkohol]]. Keemilise olemuse järgi on geraniool [[allüülsed ühendid|allüülne]] [[alkohol]]. Seda nimetust kasutatakse [[E-isomeer]]i kohta. Tema [[Z-isomeer]]i nimetatakse '''nerooliks'''. СН<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–СH<sub>2</sub>–CH<sub>2</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–СH<sub>2</sub>–OH Geraniool on [[roos]]i lõhnaga nõrgalt kollakas õli. Looduses leidub seda paljudest taimedest saadud eeterlikes õlides, näiteks koriandri õlis. Geraniooli kasutatakse parfümeerias lõhnakompositsioonides ja [[orgaaniline süntees|orgaanilises sünteesis]]. Geraniooli keemilise sünteesi skeemid on komplitseeritud ja [[saagis]]ed väikesed (näiteks saamine [[isopreen]]i [[telomerisatsioon]]iproduktidest). Keemiliste reaktsioonide käigus moodustuvad tihti ka geraniooli isomeerid, nagu allüülne isomeer [[linalool]]: СН<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–СH<sub>2</sub>–CH<sub>2</sub>–С(СН<sub>3</sub>)(OH)СН=СH<sub>2</sub> ja tsükliline isomeer alfaterpinool. Nimetatuid leidub samuti looduslikes [[eeterlikud õlid|eeterlikes õlides]]. ==Vaata ka == *[[Terpenoidid]] *[[Allüülsed ühendid]] ==Välislingid== *[http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Allüülsed ühendid]] [[Kategooria:Alkoholid]] [[Kategooria:Õlid]] jo4wwyntfjhjgfp61da9fycn7qhgvcm Anna Iljuštšenko 0 154609 6179140 5976365 2022-08-17T10:30:00Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Anna Iljuštšenko | pilt = Anna Iljustsenko by Augustas Didzgalvis.jpg | pildisuurus = 240px | pildinimi = | riik = Eesti | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|10|12}} | sünnikoht = [[Sillamäe]], [[Eesti]] | pikkus = 168 cm | kaal = | spordiala = | haridus = | spordiklubi = | treener = | isiklik rekord = | märkus = | märkus2 = | medalid = }} '''Anna Iljuštšenko''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1985]] [[Sillamäe]]l) on endine [[Eesti]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]. Ta lõpetas aastal [[2005]] [[Sillamäe Kannuka kool]]i ja aastal [[2010]] hambaarstina [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]]. Ta töötab ortodondina. [[2016]]. aastal teatas ta sportlaskarjääri lõpetamisest.<ref>[http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/pisaratega-voidelnud-rekordinaine-anna-iljustsenko-see-oli-mu-viimane-voistlus-aitah?id=75086003 Pisaratega võidelnud rekordinaine Anna Iljuštšenko: see oli mu viimane võistlus. Aitäh!] Delfi.ee, 17. juuli 2016</ref> == Sportlaskarjäär == Tema parim tulemus on 9. augustil 2011 hüpatud '''1.96''', mis on ühtlasi [[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]. Ka 3. augustil 2010 hüpatud 1.95 oli Eesti rekord. 2013. aastal on ta sisetingimustes hüpanud '''1.94''', mis on samuti Eesti rekord. Anna Iljuštšenko esindas Eestit [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el. Tulemusega 1.90 saavutas ta 15. koha. [[2013. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2013. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Göteborg]]is pääses ta tulemusega 1.92 finaali ehk kaheksa parema hulka.<ref>[http://sport.postimees.ee/1156312/iljustsenko-edasipaas-tuli-vaga-raskelt Iljuštšenko: edasipääs tuli väga raskelt]. Postimees.ee, 2. märts 2013</ref> Finaalis ületas ta avakatsel kõrguse 1.92. Kõrgus 1.96 jäi alistamata ning lõppkokkuvõttes jäi ta itaallanna [[Alessia Trost]]iga jagama 4. kohta.<ref>[http://sport.postimees.ee/1156860/iljustsenko-sai-emil-4-koha Iljuštšenko sai EMil 4. koha!] Postimees.ee, 3. märts 2013</ref> ==Saavutused== === [[Universiaad]]il === * [[2011]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Shenzhen]]is: ** {{Pronks}} '''pronksmedal''' '''1.94''' * [[2013]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Kaasan]]is: ** {{Pronks}} '''pronksmedal''' '''1.94''' == Isiklikku == Aprillis 2015 sündis Anna Iljuštšenkol tütar, kes sai nimeks Polina.<ref>[http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/palju-onne-eesti-rekordinaine-sai-emaks?id=71323641 "Palju õnne! Eesti rekordinaine sai emaks"]. Delfi.ee, 24. aprill 2015</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|Anna_Iljuštšenko}} *{{IAAF}} *[https://www.ohtuleht.ee/292440 "Anna Iljuštšenko tulemuseks jäi 1.89"]. SL Õhtuleht, 21. august 2008 *[https://www.ohtuleht.ee/292447 "Anna Iljuštšenko: See oli nagu vettehüpe, mitte kõrgushüpe!"]. SL Õhtuleht, 21. august 2008 *[http://sport.err.ee/index.php?0&popup=video&id=6459 Intervjuu pärast Pekingi olümpiamängude kvalifikatsioonivõistlust] *[http://sport.postimees.ee/?id=295361 Anna Iljuštšenko võitis Kuldliiga etapil 300 000 ja püstitas Eesti rekordi 1.95!] Postimees, 3. august 2010 {{JÄRJESTA:Iljuštšenko, Anna}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Eesti hambaarstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sillamäelt pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] b7o10905aenpovm17mphu2viskefsnl Jüri Lossmann 0 155016 6179218 6032743 2022-08-17T11:44:45Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jüri Lossmann 1920.jpg|pisi|Jüri Lossmann 1920. aastal]] '''Jüri Lossmann''' (ka '''Lossman'''; [[4. veebruar]] [[1891]] [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala mõis]], [[Kõo vald (Pilistvere kihelkond)|Kõo vald]] – [[1. mai]] [[1984]] [[Stockholm]]) oli [[eesti]] pikamaajooksja. Jüri Lossmann õppis kullassepaks. 1916 tuli ta Venemaa meistriks 5000 m jooksus. Esimeses maailmasõjas sai ta haavata. [[1920. aasta suveolümpiamängud]]el [[Antwerpen]]is võitis ta hõbemedali [[maraton]]ijooksus ajaga 2:32:48,6 kaotades soomlasest võitjale [[Hannes Kolehmainen|Hannes Kolehmaisele]] 13 sekundiga. [[1924. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is saavutas ta maratonis 10. koha. Ta püstitas pikamaajooksudes üle 20 Eesti rekordi. [[1928]] osales ta kestvusjooksul [[Los Angeles]]est [[New York]]i (Bunion Derby). Tallinna linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel pidi Jüri Lossmann Tallinnas üles seadma 252 [[liiklusmärk]]i ja neid viie aasta jooksul korras hoidma, misjärel need läksid Tallinna linnavalitsuse omandusse<ref>"Ettevaatust!" Esmaspäev, 31. oktoober 1932, nr. 44, lk. 5</ref>. 1944 põgenes [[Rootsi]], kus töötas kullassepana. Tema mälestuseks korraldatakse 1991 aastast juunikuus [[Viljandi]]s "Jüri Lossmanni mälestusjooksu", mille distants on 6,5 km. Kuni aastani 2005 oli mälestusjooksu raja pikkus 21,1 km ehk poolmaraton. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Tiit Lääne. "Jüri ja Leks", Tallinn 1996 ==Välislingid== {{commonscat}} *[http://www.tartupostimees.ee/?id=235143 Eesti raha maandus bensiini ja verega] * {{ESBL|Jüri_Lossman}} * Jüri Lossmanni mälestusjooksu kodulehekülg http://lossmannijooks.weebly.com {{JÄRJESTA:Lossmann, Jüri}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti maratonijooksjad]] [[Kategooria:1920. aasta suveolümpiamängude osalejad]] [[Kategooria:Eesti kullassepad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Stockholmi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1984]] rt2lwaquq8fsvtlwg5sfjmbip2kqcwp 1905. aasta revolutsioon Eestis 0 155849 6178957 5978619 2022-08-16T18:21:23Z WikedKentaur 464 /* Mõisate põletamine */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''1905. aasta revolutsioon Eestis''' oli [[Eesti]]s [[1905]]. aastal toimunud rahvarahutused. Venemaal algasid [[1905. aasta revolutsioon|rahvarahutused]] [[22. jaanuar]]il ([[vkj]] 9. jaanuaril) 1905 pealinnas [[Peterburi]]s toimunud [[Verine pühapäev|Verise pühapäeva]]ga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser [[Nikolai II]] 30. oktoobril ([[vkj]] 17. oktoobril) [[17. oktoobri manifest|manifesti]], millega anti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust, ühtlasi võimudele käsk võtta kasutusele "tarvilisi abinõusid otsekoheste korratuste, häbemata tegude ja vägivalla mahasurumiseks". [[Pilt:1905. aasta veresauna malestusmark.jpg|pisi|1905. aasta veresauna mälestusmärk Tallinnas [[Rahumäe kalmistu]]l]] Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel.<ref name="zs6kI" /> Revolutsioonis osalesid eesti rahva kõik kihid, ent põhijõuks olid [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|sotsiaaldemokraatide juhitud]] suurettevõtete töölised, haritlased ja üliõpilased. 10. detsembril 1905 kuulutati [[Tallinn]]as ja [[Harjumaa]]l välja [[sõjaseisukord]], mis kestis kuni [[1908]]. aasta 15. septembrini, mil see asendati "tugevdatud valvuskorraga" (kehtis kuni [[1911]]. aastani). Kogu Eestis toimusid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed [[Teataja (ajaleht)|Teataja]], [[Uus Aeg]] ja [[Eesti Postimees]]. 26. detsembril 1905 kuulutati välja sõjaseisukord [[Rakvere]], [[Paide]] ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbi viidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti [[Viljandi]]s maha 45 inimest. == Rahutused Tallinnas == 12.–[[24. jaanuar]]il 1905 toimusid [[Tallinn]]as [[Streik|streigid]] solidaarsusest [[9. jaanuar]]il [[Peterburi]]s toimunud [[Verine pühapäev|Verise pühapäevaga]]. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases [[Dvigatel]], millega liitusid [[Tallinna tselluloosivabrik]]u, [[Lutheri vabrik]]u ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati [[Balti Puuvillavabrik]]. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, [[Narva]]s ja [[Tartu]]s. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad praeguse [[Vabriku tänav|Vabriku]], [[Valgevase tänav|Valgevase]] ja [[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla tänav]]a vahelisel alal [[Kalamaja]]s [[Lausmanni heinamaa]]l. Sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. Üldstreigiga esitati peamiselt majanduslikke nõudmisi – [[8-tunnine tööpäev|8-tunnist tööpäev]]a, [[Miinimumpalk|miinimumpalga]] kehtestamist, trahvide kaotamist ja [[sotsiaalkindlustus]]e parandamist. Nõudmised jäid rahuldamata. [[26. jaanuar]]il keeldusid [[Tartu Ülikool]]i üliõpilased solidaarsusest õppetööst. [[22. märts]]il toimus streikivate rätsepate meeleavaldus ja demonstrantide arest Tartus; [[30. märts]]il Tallinnas [[Dvigateli vagunitehas]]e ja [[Wiegandi masinatehas]]e töötajate vastasseis tehasemeistritega. [[28. aprill]] tapeti Tallinnas sandarmi[[rittmeister]] Trešner (''Трешнер''); [[30. aprill]]ist kuni [[2. mai]]ni toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. [[15. mai]]l 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas; 19. juulil tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. [[24. juuli]]l toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge [[kasakad|kasakatega]]. [[13. oktoober|13. oktoobril]] toimus streik [[Volta tehas]]es. [[14. oktoober|14. oktoobril]] toimus üle-eestiline raudteelaste streik. 15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised<ref name="7YETp" />. Jaanuaris streikis Eestis kokku 15 000 tööstustöölist, kuid nende nõudmised jäid rahuldamata. Veebruaris puhkes uus streigilaine, Tallinna ja Tartu tööliste üldstreigid sundisid vabrikante mingil määral järeleandmisi tegema. Streikidega kaasnesid poliitilised meeleavaldused ja koosolekud, kokkupõrkes politsei ja sõjaväega oli inimohvreid. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga, [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu ülikool]] suleti. Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, 1905. aasta jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatlikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 1905. aasta aprillis võttis [[VSDTP III kongress]] kursi relvastatud ülestõusu ettevalmistamisele. [[1. mai]] demonstratsioonid olid Eestis esimene suur poliitiline meeleavaldus. == Talurahvarahutused == Talurahvarahutuste ajal aastail 1905–1906 rüüstati Eestimaa kubermangus. 22.–24. juunini 1905 toimusid Läänemaal [[Vigala]]s talurahvarahutused ([[Mihkel Aitsam (1833–1913)|Mihkel Aitsam]]).<ref name="tEIrw" /> Sügisel, pärast revolutsiooniliikumise aktiviseerumist linnades, algasid taas rahutused ka Läänemaal, mis likvideeriti alles kasakate ja [[karistussalk]]ade kohaletoomisega ratsaväekindral Aleksander Orlovi (''[[:ru:Орлов, Александр Афиногенович|Орлов, Александр Афиногенович (1862–1908)]]'') juhtimisel. Rahutusi ja sellele järgnenud sündmusi on kajastatud 1980. aastal [[Tallinnfilm]]is valminud mängufilmis "[[Jõulud Vigalas]]". Revolutsioon saavutas kõrgpunkti 1905. aasta sügisel, kui 14. oktoobril (vkj) ühinesid Tallinna töölised ülevenemaalise poliitilise üldstreigiga, millest Eestis võttis osa 20 000 tööstustöölist ja raudteelast, s.o 3/4 nende üldarvust. === Demonstratsioon ja hukkunud 29. oktoobril 1905 Tallinnas === 29. oktoobril ([[vkj]] 16. oktoobril) 1905 toimus demonstratsioon Tallinnas, mis algas [[Kalamaja]]s [[Soo tänav]]al asunud Lausmanni tehase juures ning liikus hiljem kesklinna Linnavolikogu juurde [[Uus turg|Uuel turul]], kus osales 8000–10 000 osavõtjat. Miitingu lõpus piiras lähedal asunud Ringkonnakohtu juures valvel olnud sõjaväeüksus (ca 100–120 sõdurit) turu ümber ning avas kapten [[Nikolai Mironov]]i käsul kogunenute pihta 30 sammu pealt tule, tehes viis kogupauku; tapeti 94 ja haavata sai üle 100 inimese. 50 hukkunu matused toimusid 2. novembril (vkj 20. oktoobril). 5. novembril (vkj 23. oktoobril) vabastati aga ametist senine kubermangu kuberner [[Aleksei Lopuhhin]], kes oli rahutuste alguses põgenenud Tallinnast. Järjekordne üldstreik toimus 8. novembril (vkj 26. oktoobril). 10.–12. detsembril (vkj 27.–29. novembril) 1905 toimus [[Tartu]]s üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, [[Aulakoosolek|millest ühel]] nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja [[nekrut]]ite andmisest. ==Poliitiliste parteide tekkimine== Pärast [[Nikolai II]] poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i asutati 1905. aasta oktoobris-novembris Eestis esimesed legaalsed parteid. [[Konservatism|Konservatiivsed]] mõõdukad liberaalid eesotsas [[Jaan Tõnisson]]iga asutasid Tartus [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]] (ERE), mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Venemaa [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]] programmi [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhiaga]] demokraatliku riigikorra kehtestamise ja [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] kokkukutsumise nõudega. Mõõdukad rõhutasid oma tegevuse legaalset, seaduslikku iseloomu, seda, et võideldakse "ainult õiguse ja seaduse abinõudega". ERE häälekandja oli ajaleht [[Postimees]]. {{vaata|Eesti Rahvameelne Eduerakond}} [[Vasakpoolsus|Vasakpoolsed]] [[VSDTP|sotsiaaldemokraadid]]-[[föderalistid]] eesotsas [[Peeter Speek]]iga asutasid põhiolemuselt [[marksism|marksistliku]] programmiga [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]]e (ESTÜ). 1905. aasta kevadel avaldas sotsiaaldemokraatide-föderalistide juht Peeter Speek esmakordselt nõudmise [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta. ESTÜ häälekandja oli ajaleht [[Uudised]]. {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus}} Tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid ([[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Hans Pöögelmann]], [[Aleksander Kesküla]], [[Nikolai Janson]]) hakkasid tegutsema avalikult. 1905. aastal oli VSDTP liikmeid 1000. Sotsiaaldemokraatide seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad [[enamlased]] ja haritlastele tuginevad [[vähemlased]]. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]], [[17. Oktoobri Liit|17. Oktoobri Liid]]u (oktobristide), [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]], [[Bund]]i (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Novembri lõpul valiti ka [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]], liikmed: [[Mihhail Tomski]] (Tallinna metallitööliste ametiühingu esimees). Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l konservatiivse [[Balti Konstitutsiooniline Partei|Balti Konstitutsioonilise Partei]] ja [[Christoph Mickwitz]]i [[Eestimaa Konstitutsiooniline Partei|Eestimaa Konstitutsioonilise Partei]], kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. Sisuliselt olid peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised Venemaa Keisririigi valitsusega opositsioonis, nõudsid [[demokraatia]]t ja kodanikuõigusi, [[venestamine|venestamise]] lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, [[autonoomia]]t ja [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]]. ==Rahumeelne poliitiline tegevus== [[Pilt:Jaan Tonisson1928.jpg|pisi|[[Jaan Tõnisson]] riigivanemana [[1928]]. aastal]] 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi mõõdukas tiib ([[Bürgermusse]]), mida juhtis [[Jaan Tõnisson]], tõstis esile kultuurilise ja poliitilise autonoomia küsimused [[Balti provintsid]]es. Radikaalne tiib (Aula), kes pidas oma koosolekut Tartu Ülikooli aulas – äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas [[Jaan Teemant]] – aga kutsus üles kohe kukutama tsaarivalitsust, keskendus ülevenemaalistele ja [[taktika]]listele probleemidele. {{Vaata|Aulakoosolek}} Aulakoosolekul, mida juhatas [[Jaan Teemant]] võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates vabariigi kehtestamisest ja lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkas tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister [[Pjotr Durnovo]], kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905. aasta lõpul mässu õhutamise pärast surma, kuid tal õnnestus õigeaegselt põranda alla minna. Hiljem lahkus ta maalt ja elas eksiilis [[Šveits]]is. ==Mõisate põletamine== 12.–20. detsembril 1905 ja ka 1906. aasta alguses põletati [[Põhja-Eesti]]s maha 114 mõisahoonet ja 40 [[Viinavabrik|viinavabrik]]ut, keskused olid [[Kohila]], [[Rapla]], [[Velise]], [[Järvakandi]], [[Märjamaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]us 230 mõisa,. 11. detsembril 1905 kogunesid Tallinnas sotsiaaldemokraatide ja [[Aleksander Kesküla]] suunamisel valdade saadikud. Algselt kavandatud [[Estonia selts]]i ruumide asemel koguneti [[Volta tehas]]es. Õhtusele koosolekule saabusid nii tööliste kui ka valdade saadikud salaja väikestes gruppides, sissepääsu tagas märgusõna. Koosolekut juhatas A. Kesküla ja protokollis [[Friedebert Tuglas]]. Koosoleku päevakorras oli olukorra hindamine ning uus võitluskava linnas ja maal sõjaseisukorra tingimustes, kuna arreteerimised olid alanud juba 9. detsembril. Ööl vastu 11. detsembrit vahistati [[VSDTP Tallinna komitee]] peaaegu täies koosseisus. Koosoleku lõpetas sõjavägi, kes vahistas 22 inimest, sealhulgas Friedebert Tuglase. Juba 11. detsembri ööl ja järgmisel päeval asusid Tallinna tööliste võitlussalgad teele mõisate poole ning olid ka mõisate rüüstamiste ja hävitamiste initsiaatoriks. Tallinna tööliste esimene rühmitus suundus [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Tallinnast Kohilasse]], teine Tallinna tööliste rühm liikus mööda [[Tallinn-Tartu maantee|Tartu maantee]]d ja kolmas rühm väljus Tallinnast [[Tallinna–Narva maantee]]d<ref name="tOdwi" />. Esimene salk ning nendega liitunud kohalikud rüüstasid Kohila ja Rapla ümbruse mõisu, [[Hageri kirik]]u juures sattus rüüstajatele peale Tallinnast saadetud karistussalk, kellega kokkupõrkes hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: [[Läänemaa]]le ning üle [[Järvakandi]] ja [[Kehtna]] [[Pärnumaa]]le. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal [[Aruvalla]]s, [[Uuemõisa (Väike-Maarja)|Uuemõisa]]s, [[Kuimetsa]]s, [[Tuhala]]s. Kolmas salk rüüstas Harjumaa [[Jõelähtme vald|Jõelähtme]], [[Raasiku vald|Raasiku]] ja [[Peningi]] vallas. [[File:Raasiku mõis pärast 1905.a ülestõusu käigus toimunud mõisate.tif|thumb|[[Raasiku mõis]] pärast 1905. aaasta ülestõusu käigus toimunud mõisate põletamist (1906)]] *[[Harjumaa]]l hävis 70 [[mõisahoone]]t: [[Kohila mõis|Kohila]], [[Pahkla mõis|Pahkla]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Kehtna mõis|Kehtna]], [[Järlepa mõis|Järlepa]], [[Jägala mõis|Jägala]], [[Lohu mõis|Lohu]], [[Seli mõis|Seli]], [[Ingliste mõis]], [[Raasiku mõis|Raasiku]], [[Haljava mõis|Haljava]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Ravila mõis|Ravila]], [[Atla mõis (Juuru)|Atla]], [[Kaiu mõis|Kaiu]], [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Hagudi mõis|Hagudi]], [[Tuhala mõis|Tuhala]], [[Kaiu mõis|Kaiu]], [[Kostivere mõis]] jt; *[[Järvamaa]]l hävisid mõisahooned: [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]] [[Laupa mõis|Laupa]] (19.12), [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla]], [[Kolu mõis (Türi)|Kolu mõis]] jt; *[[Läänemaa]]l hävis 20 mõisahoonet: [[Valgu mõis|Valgu]] (14.12), [[Velise mõis|Velise]], [[Haimre mõis|Haimre]], [[Vana-Märjamaa mõis|Vana-Märjamaa]], [[Orgita mõis|Orgita]], [[Sõtküla mõis|Sõtküla]], [[Paeküla mõis|Paeküla]], [[Tolli mõis|Tolli]], [[Teenuse mõis|Teenuse]], [[Sipa mõis|Sipa]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Vigala mõis|Vigala]], [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]], [[Kasti mõis|Kasti]], [[Sulu mõis|Sulu]], [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Jädivere mõis|Jädivere]], [[Luiste mõis|Luiste]]; *[[Pärnumaa]]l hävis kokku 13 mõi­sahoonet [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi]] ja [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] ([[Käru mõis|Käru]], [[Lelle mõis|Lelle]], [[Vändra mõis|Vana-Vändra]], [[Uue-Vändra mõis|Uue-Vändra]]<ref name="gEw0l" /> ([[Rõusa]]s), samuti [[Massu mõis (Vändra)|Massu karjamõis]]); Mõisate rüüstamise ajal hukkus [[Arthur von Baranoff]] [[Peningi]]l ning mõnitati ka [[Pargi mõis]]nikku [[Viktor von Kotzebue]]d, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast lippu. [[Vanamõisa mõis|Vanamõisa]] parun [[Otto von Budberg]] olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. ==Rahutuse mahasurumine== 22. novembril kuulutati [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l, 10. detsembril Tallinnas ja [[Harju kreis|Harjumaa]]l ning 24. detsembril kogu [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] välja [[sõjaseisukord]]. Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine [[Balti kindralkubermang]] ja määrati ajutiseks [[kindralkuberner]]iks [[Vassili Ustinovitš Sollogub|Vassili Sollogub]]. Nikolai II ukaasiga loodi Baltimaade ajutise kindralkuberneri ametikoht, mida rüütelkonnad olid juba varem nõudnud. Kindralkuberner Vassili Sollogub (1905–1906) ja tema järeltulija Aleksandr Möller-Zakomelski (1906–1909) said suured volitused. [[Eestimaa kubermang]]u kuberner oli märtsist kuni 13. novembrini 1905 [[Aleksei Lopuhhin]]. [[13. detsember|13. detsembril]] 1905 saatis [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] parun [[Eduard Julius Alexander von Dellingshausen]] telegrammi [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] siseministrile [[Pjotr Durnovo]]le palvega saata maale sõjaväeosi, et olukorras, kus oli juba välja kuulutatud sõjaseisukord, vajalikul viisil korda kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema Keiserliku Kõrguse õukonna kindralmajor Aleksander Orlov ja kuhu kuulusid 1 pataljon jalaväelasi, 8 [[eskadron]]i ratsaväge, 6 kahurit ja 4 kuulipildujat; koondsalga tegevuspiirkonnaks oli [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga]], [[Volmari kreis|Volmari]] ja [[Võnnu kreis]]. [[Eestimaa kubermang]]u suunati 2 pataljoni mereväelasi kuulipildujatega ja Saaremaale salk mereväelasi (218) 2 kuulipilduja ja 8 ohvitseriga<ref name="wKBNw" />. [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Viljandi kreis]]is tegutses salk kindralmajor Klotšenko juhtimisel. 19. detsembril andis kindralkuberner Vassili Sollogub karistussalkadele käskkirja nr 1, milles käskis neil taastada seaduslik võim ning kasutada selleks vajaduse korral ka suurtükiväge. Algas karistussalkade tegevus Eestis, mille liikmete üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. * 19. detsembri hommikul ründas karistussalk koos mõisnikest omakaitsega Läänemaal [[Velise]]l "mustasaja" vastu väljaastumiseks kogunenud [[Vigala]] ja [[Velise]] talumehi, kellest 5 said kohapeal surma ja 10 raskesti haavata * 24. detsembril 1905 saabus [[Kroonlinn]]ast karistuspataljon [[Hans William von Fersen]]i juhtimisel, pataljoni esimene salk peatus [[Koila mõis]]as, teine aga [[Valtu mõis]]as. Kohalikelt ametnikelt laekunud andmete alusel saadeti Valtu naabermõisa kinni pidama kohalikku rahutuste organisaatorit ja agitaatorit [[Mart Lauriman]]i, viimase kinnipidamisel tema ja ta kaaslaste vastuhakul toimunud tulevahetuses hukkus 8 talupoega ja sai haavata 1 sõjaväelane<ref name="7KOFj" />. * [[Koeru vald|Koeru vallas]] [[Vaali]] külas arreteerisid karistussalklased pärast Palso talule avatud püssituld, mis sundinud sealseid inimesi koguni ahjus varjuma, [[Mart Jürman|Mart]] ja [[Voldemar Jürman]]i, kes koos rätsepmeister [[Anton Schults]]i, ja [[Johan Stamm]]iga samal päeval maha lasti. Paar kuud varem olevat mehed mõisa küljest omavoliliselt tagasi mõõtnud Tasu talu maa, et see soovijatele välja jagada. Detsembri alguses kuulutasid mehed välja Eesti Vabariigi. 1906. aasta jaanuari esimestel päevadel lasti maha veel neli meest, kellest [[August Milk]]ile pandi süüks, et ta oli väljakuulutatud Eesti Vabariigi kohtunik. *jaanuaris 1906 korraldati Viljandis [[massimõrv]], maha lasti 53 inimest, sh alaealisi. 19. jaanuaril 1906 arreteeriti revolutsioonisündmustega seoses [[Vene Riigiduuma]] valimiste kandidaat [[Jaan Poska]], kuid vabanes endise Eestimaa kuberneri [[Aleksei Valerianovitš Bellegarde|Aleksei Bellegarde]] eestkostel juba paarikümne päeva pärast. Suur osa Eesti avaliku elu tegelastest põgenes välismaale. Pahempoolsed organisatsioonid ja ajalehed suleti. 18. veebruarini 1906 hukkus rahutustes Eestimaa kubermangus kokku 50 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu, ja 68 inimest, kes hukati mässutegevuse eest; Saaremaal hukati 2 inimest; Liivimaa kubermangus 14 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu ja 1 inimene põgenemisel, 120 hukatud mässutegevuse ja rüüstamiste eest<ref name="PyEir" />. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. 12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ning [[Velise vald (Vigala kihelkond)|Velise]] ja [[Kabala vald|Kabala vallas]] toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Piirkondades, kust sõdurid olid lahkunud, hukkasid revolutsionäärid sõdureid abistanud isikuid.<ref name="j2bo9" /> Karistussalgad lasksid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal Eestis maha üle 300 inimese, [[sõjakohus|sõjakohtud]] mõistsid surma veel ligi 200 inimest, [[ihunuhtlus]]t sai 600 inimest, sadu pandi vangi või saadeti Siberisse asumisele ja sunnitööle. 1906–1911 pidasid sõjakohtud ligi 100 protsessi, kus süüdistatavaid oli üle 800. ==Läänemere-äärsed kubermangud== Revolutsioonilised rahutused teistes Läänemere-äärsetes kubermangudes oli aktiivseimad [[Läti]]s, eriti [[Kuramaa]]l. Kuramaal kuulutasid võimud välja [[sõjaseisukord|sõjaseisukorra]] juba 6./[[19. august]]il (pärast maatööliste massilisi streike), [[Liivimaa]]l 22. novembril / 5. detsembril, Tallinnas ja Harjumaal 10./23. detsembril ja kogu Eestimaal 26. detsembril / 8. jaanuaril 1906. Revolutsiooni käigus 1905.–1906. aastal hävitati täielikult või osaliselt mõisahooneid Kura-, Liivi- ja Eestimaal: {| class=wikitable |- !Kubermang!!Mõisate arv!!Kahjud (miljonites arv rublades)!! |- |[[Kuramaa]] ||229 || 5,01 || |- |[[Lõuna-Liivimaa]] ||183 || 3,83 || |- |Kokku [[Läti]]maa ||412 || 8,84 || |- |[[Põhja-Liivimaa]] ||47 || 0,41 || |- |[[Eestimaa kubermang]] ||114 || 2,80 || |- |Kokku Eestimaal||161 || 3,21 || |- |} ==Vaata ka== *[[1905. Aasta Selts]] *[[Velise vabariik]] *[[Vaali vabariik]] *[[Mõisaküla vabariik]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="zs6kI">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal] Kirjandusarhiiv</ref> <ref name="7YETp">Миндлин А., [http://ldn-knigi.narod.ru/JUDAICA/MindLUrs.htm "ЧУЖИЕ СРЕДИ СВОИХ":А.А. ЛОПУХИН И С.Д. УРУСОВ ПРОТИВ ГОСУДАРСТВЕННОГО АНТИСЕМИТИЗМА]</ref> <ref name="tEIrw">[[Aleksander Looring]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal], Eesti Kirjandusest nr 12/1935, III osa</ref> <ref name="tOdwi">[https://web.archive.org/web/20100206105040/http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/1905.html Mõisate põletamine 1905. aastal], www.muuseum.harju.ee</ref> <ref name="gEw0l">[https://web.archive.org/web/20120124125121/http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/vandra-vald-ja-alev/elu/hiie-ajalooveerg-1905-poletati-eestis-maha-ule-saja-moisahoone.d?id=63796764 1905 põletati Eestis maha üle saja mõisahoone], [[Vändra Teataja]], 22. jaanuar 2012</ref> <ref name="wKBNw">[http://istmat.info/files/uploads/31362/krasnyy_arhiv_102-1940.pdf Красный архив. Исторический журнал. Том второй (Девяносто девятый) 1940 г. Революционные события в Прибалтике в 1905 г.], lk 156</ref> <ref name="7KOFj">[http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7641 Karistussalga ülema parun Ferseni ettekandest mereminister Birilevile, lk 130]</ref> <ref name="j2bo9">[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85058130/1906-01-21/ed-1/seq-11/;words=Trouble+Esthonia Trouble in Esthonia. The Salt Lake herald (Utah), lk 11], 21. jaanuar 1906</ref> <ref name="PyEir">[http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7641 Statistika Baltikumis sõjasalkade poolt tapetutest aastal 1905–1906, lk 136]</ref> }} ==Kirjandus== *Mihkel Aitsam, "1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis". Toimetanud Toomas Hiio ja Kristina Lepist. Kirjastus [[Ilmamaa]], 2011. 471 lk ISBN 9789985773642 * Aja märgid : Lendleht wiimase aja sündmuste kohta : [Dokumendid ja seletused sündmustest Tallinna turul 16. okt. 1905]; Tallinn : [s. n.], 1905 (Tallinn : A. Mickwitz) ISBN 9789949286553 (pdf) vt ka: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101368 ==Välislingid== *[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85042462/1905-12-22/ed-1/seq-1/;words=SUFFRAGE+REFUSED Suffrage refused. Czar Announces His Decision. Peasants Burn and Loot Country Houses. Peasants plundering. Burning Manor Houses and Slaying the Proprietors, lk 1], [[Los Angeles Herald]], 22. detsember 1905 *[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85042462/1905-12-22/ed-1/seq-2/;words=CZAR+WILL+NOT+GRANT+SUFFRAGE Czar will not grant suffrage, lk 2][[Los Angeles Herald]], 22. detsember 1905 *[[Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin|Vürst Kropotkin]]i teenistusmälestusi. 1905. a. rahutused. Karistussalkade tegevus Baltimaal. [[Kindralkuberner]] parun [[Aleksandr Möller-Zakomelski|Möller-Sakomelski]], krahv Grabbe, kindralid Orlov, Verschinin, [[Vassili Sollogub|Sollogub]], Meinard, Vendt. Läbirääkimised Eesti ja läti presse esitajatega., [[Postimees]] 15. detsember 1930, [http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614202&nid=51636&frameset=1 lk 4] *[[Harjumaa muuseum]]: [http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/1905/1905_2.html Mõisate põletamine 1905. aastal: Karistusoperatsioonid] *[[Pekka Erelt]] [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"], [[Eesti Ekspress]] 6. oktoober 2005 * [http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Viru-Nigula&id=1046 1905. aasta Viru-Nigula kihelkonnas] * Margit-Mariann Koppel. [http://www.kernu.ee/?id=3496 Kui Harjumaal süüdati priiuse loit] Kernu Vallavalitsuse lehel *[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel406_389.html Revolutsioon, mis äratas eestlased. 100 aastat 1905. aasta revolutsioonist], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/2005 *Kersti Lust. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13742:1905-aasta-revolutsiooni-meeldetuletus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3375 1905. aasta revolutsiooni meeldetuletus], Sirp, 6. jaanuar 2012 [[Kategooria:1905. aasta revolutsioon Eestis| ]] [[en:1905 Russian Revolution#Estonia]] d8f48akpkgmb3lei9dscez6w5qrolkl 6178971 6178957 2022-08-16T18:36:52Z WikedKentaur 464 /* Mõisate põletamine */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''1905. aasta revolutsioon Eestis''' oli [[Eesti]]s [[1905]]. aastal toimunud rahvarahutused. Venemaal algasid [[1905. aasta revolutsioon|rahvarahutused]] [[22. jaanuar]]il ([[vkj]] 9. jaanuaril) 1905 pealinnas [[Peterburi]]s toimunud [[Verine pühapäev|Verise pühapäeva]]ga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser [[Nikolai II]] 30. oktoobril ([[vkj]] 17. oktoobril) [[17. oktoobri manifest|manifesti]], millega anti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust, ühtlasi võimudele käsk võtta kasutusele "tarvilisi abinõusid otsekoheste korratuste, häbemata tegude ja vägivalla mahasurumiseks". [[Pilt:1905. aasta veresauna malestusmark.jpg|pisi|1905. aasta veresauna mälestusmärk Tallinnas [[Rahumäe kalmistu]]l]] Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel.<ref name="zs6kI" /> Revolutsioonis osalesid eesti rahva kõik kihid, ent põhijõuks olid [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|sotsiaaldemokraatide juhitud]] suurettevõtete töölised, haritlased ja üliõpilased. 10. detsembril 1905 kuulutati [[Tallinn]]as ja [[Harjumaa]]l välja [[sõjaseisukord]], mis kestis kuni [[1908]]. aasta 15. septembrini, mil see asendati "tugevdatud valvuskorraga" (kehtis kuni [[1911]]. aastani). Kogu Eestis toimusid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed [[Teataja (ajaleht)|Teataja]], [[Uus Aeg]] ja [[Eesti Postimees]]. 26. detsembril 1905 kuulutati välja sõjaseisukord [[Rakvere]], [[Paide]] ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbi viidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti [[Viljandi]]s maha 45 inimest. == Rahutused Tallinnas == 12.–[[24. jaanuar]]il 1905 toimusid [[Tallinn]]as [[Streik|streigid]] solidaarsusest [[9. jaanuar]]il [[Peterburi]]s toimunud [[Verine pühapäev|Verise pühapäevaga]]. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases [[Dvigatel]], millega liitusid [[Tallinna tselluloosivabrik]]u, [[Lutheri vabrik]]u ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati [[Balti Puuvillavabrik]]. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, [[Narva]]s ja [[Tartu]]s. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad praeguse [[Vabriku tänav|Vabriku]], [[Valgevase tänav|Valgevase]] ja [[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla tänav]]a vahelisel alal [[Kalamaja]]s [[Lausmanni heinamaa]]l. Sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. Üldstreigiga esitati peamiselt majanduslikke nõudmisi – [[8-tunnine tööpäev|8-tunnist tööpäev]]a, [[Miinimumpalk|miinimumpalga]] kehtestamist, trahvide kaotamist ja [[sotsiaalkindlustus]]e parandamist. Nõudmised jäid rahuldamata. [[26. jaanuar]]il keeldusid [[Tartu Ülikool]]i üliõpilased solidaarsusest õppetööst. [[22. märts]]il toimus streikivate rätsepate meeleavaldus ja demonstrantide arest Tartus; [[30. märts]]il Tallinnas [[Dvigateli vagunitehas]]e ja [[Wiegandi masinatehas]]e töötajate vastasseis tehasemeistritega. [[28. aprill]] tapeti Tallinnas sandarmi[[rittmeister]] Trešner (''Трешнер''); [[30. aprill]]ist kuni [[2. mai]]ni toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. [[15. mai]]l 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas; 19. juulil tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. [[24. juuli]]l toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge [[kasakad|kasakatega]]. [[13. oktoober|13. oktoobril]] toimus streik [[Volta tehas]]es. [[14. oktoober|14. oktoobril]] toimus üle-eestiline raudteelaste streik. 15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised<ref name="7YETp" />. Jaanuaris streikis Eestis kokku 15 000 tööstustöölist, kuid nende nõudmised jäid rahuldamata. Veebruaris puhkes uus streigilaine, Tallinna ja Tartu tööliste üldstreigid sundisid vabrikante mingil määral järeleandmisi tegema. Streikidega kaasnesid poliitilised meeleavaldused ja koosolekud, kokkupõrkes politsei ja sõjaväega oli inimohvreid. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga, [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu ülikool]] suleti. Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, 1905. aasta jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatlikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 1905. aasta aprillis võttis [[VSDTP III kongress]] kursi relvastatud ülestõusu ettevalmistamisele. [[1. mai]] demonstratsioonid olid Eestis esimene suur poliitiline meeleavaldus. == Talurahvarahutused == Talurahvarahutuste ajal aastail 1905–1906 rüüstati Eestimaa kubermangus. 22.–24. juunini 1905 toimusid Läänemaal [[Vigala]]s talurahvarahutused ([[Mihkel Aitsam (1833–1913)|Mihkel Aitsam]]).<ref name="tEIrw" /> Sügisel, pärast revolutsiooniliikumise aktiviseerumist linnades, algasid taas rahutused ka Läänemaal, mis likvideeriti alles kasakate ja [[karistussalk]]ade kohaletoomisega ratsaväekindral Aleksander Orlovi (''[[:ru:Орлов, Александр Афиногенович|Орлов, Александр Афиногенович (1862–1908)]]'') juhtimisel. Rahutusi ja sellele järgnenud sündmusi on kajastatud 1980. aastal [[Tallinnfilm]]is valminud mängufilmis "[[Jõulud Vigalas]]". Revolutsioon saavutas kõrgpunkti 1905. aasta sügisel, kui 14. oktoobril (vkj) ühinesid Tallinna töölised ülevenemaalise poliitilise üldstreigiga, millest Eestis võttis osa 20 000 tööstustöölist ja raudteelast, s.o 3/4 nende üldarvust. === Demonstratsioon ja hukkunud 29. oktoobril 1905 Tallinnas === 29. oktoobril ([[vkj]] 16. oktoobril) 1905 toimus demonstratsioon Tallinnas, mis algas [[Kalamaja]]s [[Soo tänav]]al asunud Lausmanni tehase juures ning liikus hiljem kesklinna Linnavolikogu juurde [[Uus turg|Uuel turul]], kus osales 8000–10 000 osavõtjat. Miitingu lõpus piiras lähedal asunud Ringkonnakohtu juures valvel olnud sõjaväeüksus (ca 100–120 sõdurit) turu ümber ning avas kapten [[Nikolai Mironov]]i käsul kogunenute pihta 30 sammu pealt tule, tehes viis kogupauku; tapeti 94 ja haavata sai üle 100 inimese. 50 hukkunu matused toimusid 2. novembril (vkj 20. oktoobril). 5. novembril (vkj 23. oktoobril) vabastati aga ametist senine kubermangu kuberner [[Aleksei Lopuhhin]], kes oli rahutuste alguses põgenenud Tallinnast. Järjekordne üldstreik toimus 8. novembril (vkj 26. oktoobril). 10.–12. detsembril (vkj 27.–29. novembril) 1905 toimus [[Tartu]]s üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, [[Aulakoosolek|millest ühel]] nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja [[nekrut]]ite andmisest. ==Poliitiliste parteide tekkimine== Pärast [[Nikolai II]] poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i asutati 1905. aasta oktoobris-novembris Eestis esimesed legaalsed parteid. [[Konservatism|Konservatiivsed]] mõõdukad liberaalid eesotsas [[Jaan Tõnisson]]iga asutasid Tartus [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]] (ERE), mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Venemaa [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]] programmi [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhiaga]] demokraatliku riigikorra kehtestamise ja [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] kokkukutsumise nõudega. Mõõdukad rõhutasid oma tegevuse legaalset, seaduslikku iseloomu, seda, et võideldakse "ainult õiguse ja seaduse abinõudega". ERE häälekandja oli ajaleht [[Postimees]]. {{vaata|Eesti Rahvameelne Eduerakond}} [[Vasakpoolsus|Vasakpoolsed]] [[VSDTP|sotsiaaldemokraadid]]-[[föderalistid]] eesotsas [[Peeter Speek]]iga asutasid põhiolemuselt [[marksism|marksistliku]] programmiga [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]]e (ESTÜ). 1905. aasta kevadel avaldas sotsiaaldemokraatide-föderalistide juht Peeter Speek esmakordselt nõudmise [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta. ESTÜ häälekandja oli ajaleht [[Uudised]]. {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus}} Tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid ([[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Hans Pöögelmann]], [[Aleksander Kesküla]], [[Nikolai Janson]]) hakkasid tegutsema avalikult. 1905. aastal oli VSDTP liikmeid 1000. Sotsiaaldemokraatide seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad [[enamlased]] ja haritlastele tuginevad [[vähemlased]]. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]], [[17. Oktoobri Liit|17. Oktoobri Liid]]u (oktobristide), [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]], [[Bund]]i (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Novembri lõpul valiti ka [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]], liikmed: [[Mihhail Tomski]] (Tallinna metallitööliste ametiühingu esimees). Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l konservatiivse [[Balti Konstitutsiooniline Partei|Balti Konstitutsioonilise Partei]] ja [[Christoph Mickwitz]]i [[Eestimaa Konstitutsiooniline Partei|Eestimaa Konstitutsioonilise Partei]], kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. Sisuliselt olid peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised Venemaa Keisririigi valitsusega opositsioonis, nõudsid [[demokraatia]]t ja kodanikuõigusi, [[venestamine|venestamise]] lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, [[autonoomia]]t ja [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]]. ==Rahumeelne poliitiline tegevus== [[Pilt:Jaan Tonisson1928.jpg|pisi|[[Jaan Tõnisson]] riigivanemana [[1928]]. aastal]] 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi mõõdukas tiib ([[Bürgermusse]]), mida juhtis [[Jaan Tõnisson]], tõstis esile kultuurilise ja poliitilise autonoomia küsimused [[Balti provintsid]]es. Radikaalne tiib (Aula), kes pidas oma koosolekut Tartu Ülikooli aulas – äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas [[Jaan Teemant]] – aga kutsus üles kohe kukutama tsaarivalitsust, keskendus ülevenemaalistele ja [[taktika]]listele probleemidele. {{Vaata|Aulakoosolek}} Aulakoosolekul, mida juhatas [[Jaan Teemant]] võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates vabariigi kehtestamisest ja lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkas tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister [[Pjotr Durnovo]], kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905. aasta lõpul mässu õhutamise pärast surma, kuid tal õnnestus õigeaegselt põranda alla minna. Hiljem lahkus ta maalt ja elas eksiilis [[Šveits]]is. ==Mõisate põletamine== 12.–20. detsembril 1905 ja ka 1906. aasta alguses põletati [[Põhja-Eesti]]s maha 114 mõisahoonet ja 40 [[Viinavabrik|viinavabrik]]ut, keskused olid [[Kohila]], [[Rapla]], [[Velise]], [[Järvakandi]], [[Märjamaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]us 230 mõisa,. 11. detsembril 1905 kogunesid Tallinnas sotsiaaldemokraatide ja [[Aleksander Kesküla]] suunamisel valdade saadikud. Algselt kavandatud [[Estonia selts]]i ruumide asemel koguneti [[Volta tehas]]es. Õhtusele koosolekule saabusid nii tööliste kui ka valdade saadikud salaja väikestes gruppides, sissepääsu tagas märgusõna. Koosolekut juhatas A. Kesküla ja protokollis [[Friedebert Tuglas]]. Koosoleku päevakorras oli olukorra hindamine ning uus võitluskava linnas ja maal sõjaseisukorra tingimustes, kuna arreteerimised olid alanud juba 9. detsembril. Ööl vastu 11. detsembrit vahistati [[VSDTP Tallinna komitee]] peaaegu täies koosseisus. Koosoleku lõpetas sõjavägi, kes vahistas 22 inimest, sealhulgas Friedebert Tuglase. Juba 11. detsembri ööl ja järgmisel päeval asusid Tallinna tööliste võitlussalgad teele mõisate poole ning olid ka mõisate rüüstamiste ja hävitamiste initsiaatoriks. Tallinna tööliste esimene rühmitus suundus [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Tallinnast Kohilasse]], teine Tallinna tööliste rühm liikus mööda [[Tallinn-Tartu maantee|Tartu maantee]]d ja kolmas rühm väljus Tallinnast [[Tallinna–Narva maantee]]d<ref name="tOdwi" />. Esimene salk ning nendega liitunud kohalikud rüüstasid Kohila ja Rapla ümbruse mõisu, [[Hageri kirik]]u juures sattus rüüstajatele peale Tallinnast saadetud karistussalk, kellega kokkupõrkes hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: [[Läänemaa]]le ning üle [[Järvakandi]] ja [[Kehtna]] [[Pärnumaa]]le. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal [[Aruvalla]]s, [[Uuemõisa (Väike-Maarja)|Uuemõisa]]s, [[Kuimetsa]]s, [[Tuhala]]s. Kolmas salk rüüstas Harjumaa [[Jõelähtme vald|Jõelähtme]], [[Raasiku vald|Raasiku]] ja [[Peningi]] vallas. [[File:Raasiku mõis pärast 1905.a ülestõusu käigus toimunud mõisate.tif|thumb|[[Raasiku mõis]] pärast 1905. aasta ülestõusu käigus toimunud mõisate põletamist (1906)]] *[[Harjumaa]]l hävis 70 [[mõisahoone]]t: [[Kohila mõis|Kohila]], [[Pahkla mõis|Pahkla]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Kehtna mõis|Kehtna]], [[Järlepa mõis|Järlepa]], [[Jägala mõis|Jägala]], [[Lohu mõis|Lohu]], [[Seli mõis|Seli]], [[Ingliste mõis]], [[Raasiku mõis|Raasiku]], [[Haljava mõis|Haljava]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Ravila mõis|Ravila]], [[Atla mõis (Juuru)|Atla]], [[Kaiu mõis|Kaiu]], [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Hagudi mõis|Hagudi]], [[Tuhala mõis|Tuhala]], [[Kaiu mõis|Kaiu]], [[Kostivere mõis]] jt; *[[Järvamaa]]l hävisid mõisahooned: [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]] [[Laupa mõis|Laupa]] (19.12), [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla]], [[Kolu mõis (Türi)|Kolu mõis]] jt; *[[Läänemaa]]l hävis 20 mõisahoonet: [[Valgu mõis|Valgu]] (14.12), [[Velise mõis|Velise]], [[Haimre mõis|Haimre]], [[Vana-Märjamaa mõis|Vana-Märjamaa]], [[Orgita mõis|Orgita]], [[Sõtküla mõis|Sõtküla]], [[Paeküla mõis|Paeküla]], [[Tolli mõis|Tolli]], [[Teenuse mõis|Teenuse]], [[Sipa mõis|Sipa]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Vigala mõis|Vigala]], [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]], [[Kasti mõis|Kasti]], [[Sulu mõis|Sulu]], [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Jädivere mõis|Jädivere]], [[Luiste mõis|Luiste]]; *[[Pärnumaa]]l hävis kokku 13 mõi­sahoonet [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi]] ja [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] ([[Käru mõis|Käru]], [[Lelle mõis|Lelle]], [[Vändra mõis|Vana-Vändra]], [[Uue-Vändra mõis|Uue-Vändra]]<ref name="gEw0l" /> ([[Rõusa]]s), samuti [[Massu mõis (Vändra)|Massu karjamõis]]); Mõisate rüüstamise ajal hukkus [[Arthur von Baranoff]] [[Peningi]]l ning mõnitati ka [[Pargi mõis]]nikku [[Viktor von Kotzebue]]d, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast lippu. [[Vanamõisa mõis|Vanamõisa]] parun [[Otto von Budberg]] olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. ==Rahutuse mahasurumine== 22. novembril kuulutati [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l, 10. detsembril Tallinnas ja [[Harju kreis|Harjumaa]]l ning 24. detsembril kogu [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] välja [[sõjaseisukord]]. Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine [[Balti kindralkubermang]] ja määrati ajutiseks [[kindralkuberner]]iks [[Vassili Ustinovitš Sollogub|Vassili Sollogub]]. Nikolai II ukaasiga loodi Baltimaade ajutise kindralkuberneri ametikoht, mida rüütelkonnad olid juba varem nõudnud. Kindralkuberner Vassili Sollogub (1905–1906) ja tema järeltulija Aleksandr Möller-Zakomelski (1906–1909) said suured volitused. [[Eestimaa kubermang]]u kuberner oli märtsist kuni 13. novembrini 1905 [[Aleksei Lopuhhin]]. [[13. detsember|13. detsembril]] 1905 saatis [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] parun [[Eduard Julius Alexander von Dellingshausen]] telegrammi [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] siseministrile [[Pjotr Durnovo]]le palvega saata maale sõjaväeosi, et olukorras, kus oli juba välja kuulutatud sõjaseisukord, vajalikul viisil korda kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema Keiserliku Kõrguse õukonna kindralmajor Aleksander Orlov ja kuhu kuulusid 1 pataljon jalaväelasi, 8 [[eskadron]]i ratsaväge, 6 kahurit ja 4 kuulipildujat; koondsalga tegevuspiirkonnaks oli [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga]], [[Volmari kreis|Volmari]] ja [[Võnnu kreis]]. [[Eestimaa kubermang]]u suunati 2 pataljoni mereväelasi kuulipildujatega ja Saaremaale salk mereväelasi (218) 2 kuulipilduja ja 8 ohvitseriga<ref name="wKBNw" />. [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Viljandi kreis]]is tegutses salk kindralmajor Klotšenko juhtimisel. 19. detsembril andis kindralkuberner Vassili Sollogub karistussalkadele käskkirja nr 1, milles käskis neil taastada seaduslik võim ning kasutada selleks vajaduse korral ka suurtükiväge. Algas karistussalkade tegevus Eestis, mille liikmete üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. * 19. detsembri hommikul ründas karistussalk koos mõisnikest omakaitsega Läänemaal [[Velise]]l "mustasaja" vastu väljaastumiseks kogunenud [[Vigala]] ja [[Velise]] talumehi, kellest 5 said kohapeal surma ja 10 raskesti haavata * 24. detsembril 1905 saabus [[Kroonlinn]]ast karistuspataljon [[Hans William von Fersen]]i juhtimisel, pataljoni esimene salk peatus [[Koila mõis]]as, teine aga [[Valtu mõis]]as. Kohalikelt ametnikelt laekunud andmete alusel saadeti Valtu naabermõisa kinni pidama kohalikku rahutuste organisaatorit ja agitaatorit [[Mart Lauriman]]i, viimase kinnipidamisel tema ja ta kaaslaste vastuhakul toimunud tulevahetuses hukkus 8 talupoega ja sai haavata 1 sõjaväelane<ref name="7KOFj" />. * [[Koeru vald|Koeru vallas]] [[Vaali]] külas arreteerisid karistussalklased pärast Palso talule avatud püssituld, mis sundinud sealseid inimesi koguni ahjus varjuma, [[Mart Jürman|Mart]] ja [[Voldemar Jürman]]i, kes koos rätsepmeister [[Anton Schults]]i, ja [[Johan Stamm]]iga samal päeval maha lasti. Paar kuud varem olevat mehed mõisa küljest omavoliliselt tagasi mõõtnud Tasu talu maa, et see soovijatele välja jagada. Detsembri alguses kuulutasid mehed välja Eesti Vabariigi. 1906. aasta jaanuari esimestel päevadel lasti maha veel neli meest, kellest [[August Milk]]ile pandi süüks, et ta oli väljakuulutatud Eesti Vabariigi kohtunik. *jaanuaris 1906 korraldati Viljandis [[massimõrv]], maha lasti 53 inimest, sh alaealisi. 19. jaanuaril 1906 arreteeriti revolutsioonisündmustega seoses [[Vene Riigiduuma]] valimiste kandidaat [[Jaan Poska]], kuid vabanes endise Eestimaa kuberneri [[Aleksei Valerianovitš Bellegarde|Aleksei Bellegarde]] eestkostel juba paarikümne päeva pärast. Suur osa Eesti avaliku elu tegelastest põgenes välismaale. Pahempoolsed organisatsioonid ja ajalehed suleti. 18. veebruarini 1906 hukkus rahutustes Eestimaa kubermangus kokku 50 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu, ja 68 inimest, kes hukati mässutegevuse eest; Saaremaal hukati 2 inimest; Liivimaa kubermangus 14 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu ja 1 inimene põgenemisel, 120 hukatud mässutegevuse ja rüüstamiste eest<ref name="PyEir" />. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. 12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ning [[Velise vald (Vigala kihelkond)|Velise]] ja [[Kabala vald|Kabala vallas]] toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Piirkondades, kust sõdurid olid lahkunud, hukkasid revolutsionäärid sõdureid abistanud isikuid.<ref name="j2bo9" /> Karistussalgad lasksid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal Eestis maha üle 300 inimese, [[sõjakohus|sõjakohtud]] mõistsid surma veel ligi 200 inimest, [[ihunuhtlus]]t sai 600 inimest, sadu pandi vangi või saadeti Siberisse asumisele ja sunnitööle. 1906–1911 pidasid sõjakohtud ligi 100 protsessi, kus süüdistatavaid oli üle 800. ==Läänemere-äärsed kubermangud== Revolutsioonilised rahutused teistes Läänemere-äärsetes kubermangudes oli aktiivseimad [[Läti]]s, eriti [[Kuramaa]]l. Kuramaal kuulutasid võimud välja [[sõjaseisukord|sõjaseisukorra]] juba 6./[[19. august]]il (pärast maatööliste massilisi streike), [[Liivimaa]]l 22. novembril / 5. detsembril, Tallinnas ja Harjumaal 10./23. detsembril ja kogu Eestimaal 26. detsembril / 8. jaanuaril 1906. Revolutsiooni käigus 1905.–1906. aastal hävitati täielikult või osaliselt mõisahooneid Kura-, Liivi- ja Eestimaal: {| class=wikitable |- !Kubermang!!Mõisate arv!!Kahjud (miljonites arv rublades)!! |- |[[Kuramaa]] ||229 || 5,01 || |- |[[Lõuna-Liivimaa]] ||183 || 3,83 || |- |Kokku [[Läti]]maa ||412 || 8,84 || |- |[[Põhja-Liivimaa]] ||47 || 0,41 || |- |[[Eestimaa kubermang]] ||114 || 2,80 || |- |Kokku Eestimaal||161 || 3,21 || |- |} ==Vaata ka== *[[1905. Aasta Selts]] *[[Velise vabariik]] *[[Vaali vabariik]] *[[Mõisaküla vabariik]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="zs6kI">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal] Kirjandusarhiiv</ref> <ref name="7YETp">Миндлин А., [http://ldn-knigi.narod.ru/JUDAICA/MindLUrs.htm "ЧУЖИЕ СРЕДИ СВОИХ":А.А. ЛОПУХИН И С.Д. УРУСОВ ПРОТИВ ГОСУДАРСТВЕННОГО АНТИСЕМИТИЗМА]</ref> <ref name="tEIrw">[[Aleksander Looring]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal], Eesti Kirjandusest nr 12/1935, III osa</ref> <ref name="tOdwi">[https://web.archive.org/web/20100206105040/http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/1905.html Mõisate põletamine 1905. aastal], www.muuseum.harju.ee</ref> <ref name="gEw0l">[https://web.archive.org/web/20120124125121/http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/vandra-vald-ja-alev/elu/hiie-ajalooveerg-1905-poletati-eestis-maha-ule-saja-moisahoone.d?id=63796764 1905 põletati Eestis maha üle saja mõisahoone], [[Vändra Teataja]], 22. jaanuar 2012</ref> <ref name="wKBNw">[http://istmat.info/files/uploads/31362/krasnyy_arhiv_102-1940.pdf Красный архив. Исторический журнал. Том второй (Девяносто девятый) 1940 г. Революционные события в Прибалтике в 1905 г.], lk 156</ref> <ref name="7KOFj">[http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7641 Karistussalga ülema parun Ferseni ettekandest mereminister Birilevile, lk 130]</ref> <ref name="j2bo9">[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85058130/1906-01-21/ed-1/seq-11/;words=Trouble+Esthonia Trouble in Esthonia. The Salt Lake herald (Utah), lk 11], 21. jaanuar 1906</ref> <ref name="PyEir">[http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7641 Statistika Baltikumis sõjasalkade poolt tapetutest aastal 1905–1906, lk 136]</ref> }} ==Kirjandus== *Mihkel Aitsam, "1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis". Toimetanud Toomas Hiio ja Kristina Lepist. Kirjastus [[Ilmamaa]], 2011. 471 lk ISBN 9789985773642 * Aja märgid : Lendleht wiimase aja sündmuste kohta : [Dokumendid ja seletused sündmustest Tallinna turul 16. okt. 1905]; Tallinn : [s. n.], 1905 (Tallinn : A. Mickwitz) ISBN 9789949286553 (pdf) vt ka: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101368 ==Välislingid== *[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85042462/1905-12-22/ed-1/seq-1/;words=SUFFRAGE+REFUSED Suffrage refused. Czar Announces His Decision. Peasants Burn and Loot Country Houses. Peasants plundering. Burning Manor Houses and Slaying the Proprietors, lk 1], [[Los Angeles Herald]], 22. detsember 1905 *[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85042462/1905-12-22/ed-1/seq-2/;words=CZAR+WILL+NOT+GRANT+SUFFRAGE Czar will not grant suffrage, lk 2][[Los Angeles Herald]], 22. detsember 1905 *[[Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin|Vürst Kropotkin]]i teenistusmälestusi. 1905. a. rahutused. Karistussalkade tegevus Baltimaal. [[Kindralkuberner]] parun [[Aleksandr Möller-Zakomelski|Möller-Sakomelski]], krahv Grabbe, kindralid Orlov, Verschinin, [[Vassili Sollogub|Sollogub]], Meinard, Vendt. Läbirääkimised Eesti ja läti presse esitajatega., [[Postimees]] 15. detsember 1930, [http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614202&nid=51636&frameset=1 lk 4] *[[Harjumaa muuseum]]: [http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/1905/1905_2.html Mõisate põletamine 1905. aastal: Karistusoperatsioonid] *[[Pekka Erelt]] [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"], [[Eesti Ekspress]] 6. oktoober 2005 * [http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Viru-Nigula&id=1046 1905. aasta Viru-Nigula kihelkonnas] * Margit-Mariann Koppel. [http://www.kernu.ee/?id=3496 Kui Harjumaal süüdati priiuse loit] Kernu Vallavalitsuse lehel *[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel406_389.html Revolutsioon, mis äratas eestlased. 100 aastat 1905. aasta revolutsioonist], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/2005 *Kersti Lust. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13742:1905-aasta-revolutsiooni-meeldetuletus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3375 1905. aasta revolutsiooni meeldetuletus], Sirp, 6. jaanuar 2012 [[Kategooria:1905. aasta revolutsioon Eestis| ]] [[en:1905 Russian Revolution#Estonia]] i5bjxeua02jwq7f1i09xhqjbab4qloj Turba raudteepeatus 0 160996 6179141 6177011 2022-08-17T10:33:42Z Andreas Tamm 137190 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Turba raudteepeatus | pilt = Turba rongipeatus.jpg | pildiallkiri = [[Elektrirong]] [[Stadler FLIRT|Stadler FLIRT EMU]]-1319 Turba raudteepeatuses | teised_nimed = | asukoht = | tüüp = | omanik = AS [[Eesti Raudtee]] | käitaja = | liin = | platvormid = 1 | rööpapaare = | avatud = | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} [[Pilt:Turba raudteejaam 2019.jpg|pisi|Riisipere–Turba raudteelõigu taastamine, 2019]] '''Turba raudteepeatus''' (1935. aastani '''Sooniste raudteejaam''' ja 1995. aastani '''Turba raudteejaam''') on [[raudteepeatus]] [[Keila–Turba raudteelõik|Keila–Turba raudteelõigul]] [[Turba]] alevikus. Turba raudteepeatus avati rongiliiklusele 8. detsembril 2019, kui valmis Riisipere–Turba raudteelõik. Peatusele eelneb [[Keila]] poolt tulles [[Riisipere raudteejaam]]. ==Ajalugu== [[Turba]] alevik tekkis seoses [[Tallinna–Haapsalu rongiliin|Tallinna–Haapsalu rongiliini]], kohaliku turbatööstuse ja [[Ellamaa elektrijaam|Ellamaa elektrijaama]] rajamisega. [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Keila–Haapsalu raudteelõiku]] ehitati aastatel 1902–1905. Suuremad ehitustööd teostati 1904. aastal. Esialgu oli [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Keila–Haapsalu raudteelõigul]] neli jaama: [[Riisipere raudteejaam|Riisipere]], [[Risti raudteejaam|Risti]], [[Palivere raudteejaam|Palivere]] ja lõppjaam [[Haapsalu raudteejaam|Haapsalu]]. [[Riisipere raudteejaam]] ehitati [[Nissi kirik|Nissi kirikust]] 2 km kaugusele. 1914. aastal ehitati Riisipere raudteejaamast 7 km kaugusele ja Haapsalu raudteejaamast 47 kilomeetri kaugusele raudteelaste ühiselamu.<ref name=":0" /> Aastatel 1922–1923 ehitati samasse lähedale [[Ellamaa elektrijaam]], mis hakkas turbaküttel saadava elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte ja elektriraudteed.<ref>[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu Elektriraudtee ajalugu], vaadatud 23.12.2012</ref> Turba kaevandamise ja [[Ellamaa elektrijaam|Ellamaa elektrijaama]] ehitamise tõttu tekkis selle hoone vahetusse lähedusse palju elamuid. 1922. aastal hakkas posti vedanud reisirong raudteelaste ühiselamu juures peatuma ning 1922. aasta sügiseses sõiduplaanis on märgitud Riisipere ja Ellamaa raudteejaamade vahele märge „47 klm. peatusk.“. Selles peatuskohas pileteid ei müüdud, neid sai osta üksnes rongis. Elanikke ja Ellamaa–Sooniste turbatööstust ei rahuldanud aga üksnes lihtsaadetiste, sh ajalehtede ja ajakirjade kättesaamine. Pealegi ei saanud turbatööstuse asulasse saata tähtsaadetisi, sest kohapeal puudus nende saadetistega toimetav ametiisik. Lähim tähtsaadetiste kättesaamise koht oli Ellamaal. Tänu pidevale turbatööstuse survele avati 23. mail 1923. aastal 47. kilomeetri juures Sooniste postiagentuur, kuhu sai saata ka tähtsaadetisi. Seetõttu sai uue nime ka 47. km peatuskoht [[Keila–Haapsalu raudteelõik|–]] '''Sooniste'''. Sooniste raudteejaam avati siiski alles 1. oktoobril 1924.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=sauevaldur20191202.2.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Muuga, Meelis, Piilberg, Raigo. Turba jaama ajalugu ulatub 115 aasta taha.] Saue Valdur, nr 23, 2. detsember 2019.</ref> Juhtus, et rongiga Ellamaale sõita soovijad tulid jõujaama nähes (Ellamaa elektrijaam!) maha juba Sooniste raudteejaamas. Samuti juhtus, et [[Sooniste vald|Sooniste valda]] või [[Sooniste mõis|Sooniste mõisa]] adresseeritud postisaadetis jõudis Sooniste postiagentuuri, kuigi ka selle tegelik sihtkoht oleks pidanud olema Ellamaa raudteejaam. Selle vältimiseks otsustati Sooniste raudteejaam ja postiagentuur ümber nimetada. 28. veebruaril 1934 nimetatigi Sooniste raudteejaam '''Turba raudteejaamaks''' ja Sooniste Postiagentuur Turba Postiagentuuriks.<ref name=":0" /> Alates 1935. aastast Teise maailmasõjani sõitis Haapsalu liinil diisel-elektrimootorrong DeM-31, mida kutsuti rahvasuus [[Lendav Läänlane|Lendavaks Läänlaseks]] ja mis sõitis kuni 90 km/h.<ref name=":0" /> Nõukogude ajal ei peetud Haapsalu raudteed strateegiliselt oluliseks, kuigi suurem osa veoseid Lääne-Eestis asuvatele sõjaväeosadele toimus just seda raudteed pidi. Samuti toimus just suuregabariidiliste ja raskete veoste vedu raudteed pidi. Mööda raudteed toodi kohale ka masuut, mida Ellamaa elektrijaam vajas lisaks turbale kütteks. Nõukogude perioodi lõpul oli märkimisväärsel osal raudteest puitliipritel kerge rööbas R43 (meetri kohta 43 kg), millest osa pärines isegi Teise maailmasõja eelsest ajast.<ref name=":0" /> Nõukogudeaegsed Turba raudteejaama ülemad tegid kõik endast oleneva, et Turba raudteejaam oleks töökorras. 1970. ja 1980. aastaid võib pidada Keila–Haapsalu raudteelõigu tippajaks. Sõiduaeg Keila ja Haapsalu vahel oli küll pikem kui Lendava Läänlase ajal, kuid reise oli rohkem. 1990. aastateks oli raudtee amortiseerunud ja seetõttu ei olnud võimalik enam reisirongiliiklust jätkata, piiratud oli ka kaubavedu. Elektriraudtee pikendamine Turbani jäi Nõukogude ajal teostamata ja seetõttu jäi elektriraudtee lõppjaamaks aastakümneteks [[Riisipere raudteejaam|Riisipere]]. Tehniline seisund saigi määravaks, kui Riisipere–Haapsalu raudteelõik 1990. aastatel löögi alla sattus.<ref name=":0" /> Viimane regulaarne [[reisirong]] ([[DR1]]A-226) liinil Tallinn–Haapsalu sõitis läbi Turba 22. septembril 1995. Rong oli pärgadega leinarüüs ning sellel oli plakat "Hüvasti, Haapsalu! 1905–1995". Aastatel 1998–2004 läbis Turbat erastatud raudtee, millel toimus vähene kaubavedu. Täielikult amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatu raudtee demonteeriti 2004. aastal ning raudteetammile rajati peenkruusaga kaetud kergliiklustee – [[Läänemaa Tervisetee]].<ref name=":0" /> Kohe pärast raudtee ülesvõtmist püüti leida võimalusi uue raudtee rajamiseks. 2011. aasta veebruaris avaldati Läänemaa ja Lääne-Harjumaa ühistranspordiuuringu tulemused. Uuring näitas, et elektriraudtee pikendamine Riisiperest Turbani on sotsiaalmajanduslikult kasulik, aga raudtee pikendamiseks Rohukülani napib reisijaid ning vajaks bussiliinidega reisijate juurdevedu. Hoolimata uuringu positiivsetest tulemustest olid Eesti Vabariigi valitsuse selgelt raudtee rajamise vastu, viidates rahapuudusele ja väikesele piletitulule. 2015. aasta aprillis asutasid Läänemaa ettevõtjad aktsiaseltsi Lääne Raudtee, mille tegevuse eesmärk oli Riisipere– Haapsalu raudtee taastamine. Sama aasta juuni alguses tulid ASi Lääne Raudtee esindajad avalikkuse ette plaaniga taastada laenurahaga eraraudteena 6,5 km pikkune Riisipere–Turba lõik. Loodeti, et riik doteerib Elroni liinireise Turbasse, kuid valitsuse toetus jäi saamata.<ref name=":0" /> 2017. aasta märtsis pöördusid ühinevate [[Saue vald (1991)|Saue valla]] ja [[Saue|linna]] ning [[Kernu vald|Kernu]] ja [[Nissi vald|Nissi valla]] juhid Eesti Vabariigi valitsuse poole, et leida Riisipere–Turba raudtee ehitusele toetust. 2017. aasta mais otsustas Eesti Vabariigi valitsus eraldada Haapsalu raudtee taastamise esimesele etapile ehk Riisipere–Turba elektriraudtee rajamiseks 8 miljonit eurot.<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/valitsus-eelistab-haapsalu-raudteed-parnu-omale?id=78185154 Valitsus eelistab Haapsalu raudteed Pärnu omale, Ärileht 15.05.2017]</ref> 2017. ja 2018. aasta kulusid eeltöödele: raudtee eskiisprojekti, keskkonnamõju hindamisele ja ehitusprojektide koostamisele ning nelja ehitushanke korraldamisele. Riisipere–Turba raudteelõigu tõttu muudeti isegi seadust, et ei peaks sulgema Kivitammi tee (Oru) ja Riisipere ülesõitusid. Võsavõtuga alustati raudteetrassil 17. jaanuaril 2019, rööpad jõudsid taas Turbasse sama aasta 2. juulil. [[Saue vald]] kavandas taastatava Turba raudteepeatuse kõrvale ka bussipeatuse ja parkla.<ref>[https://www.kik.ee/et/artikkel/saue-uus-ratta-ja-autoparkla-teeb-rongiga-liiklejate-elu-mugavamaks Saue uus ratta- ja autoparkla teeb rongiga liiklejate elu mugavamaks, Keskkonnainvesteeringute keskus 30.08.2016]</ref> 2018. aasta oktoobris sõlmis AS Eesti Raudtee lepingu Riisipere veoalajaama projekteerimiseks ja ehitamiseks.<ref>[http://www.evr.ee/et/uudised/99-as-eesti-raudtee-solmis-lepingu-riisipere-veoalajaama-ehitamiseks AS Eesti Raudtee sõlmis lepingu Riisipere veoalajaama ehitamiseks, Eesti Raudtee]</ref> 2019. aasta jaanuaris algasid raudtee ehitustööd. 2019. aasta juulis paigaldati lõigule viimased rööpad.<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-riisipere-turba-raudteele-paigaldati-viimased-roopad?id=86728031 Riisipere-Turba raudteele paigaldati viimased rööpad, Ärileht 3.07.2019]</ref> Esimese elektrirongi testsõitu tervitas Turba rahvas 18. novembril 2019. Riisipere–Turba raudteelõik avati pidulikult 8. detsembril 2019. Tegemist on Eesti kiireima raudteelõiguga, mille suurim lubatud tunnikiirus on 140 km/h. Üle kuue kilomeetri pikkusel raudteel sõidavad [[Elron]]i elektrirongid kuni 11 korda päevas.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/uudised/video-ja-fotod-riisipere-turba-rong-tegi-eesti-kiireimal-raudteel-esimese-soidu?id=88317309 VIDEO ja FOTOD: Riisipere-Turba rong tegi Eesti kiireimal raudteel esimese sõidu] Maaleht, 08.12.2019</ref> ==Jaamahoone== Sooniste (hiljem Turba) jaamahoone ehitati 1924. aastal, kuid sisemiste ehitustööde venimise tõttu alustati seal tegevust alles 1925. aastal.<ref name=":0" /> See ehitati tõenäoliselt [[Leon Johanson]]i projekti järgi, nagu ka [[Esna raudteejaam|Esna]] ja [[Pedja raudteejaam|Pedja jaamahoone]]. Hoone on 1,5-korruseline, ristkülikukujulise põhiplaani ja kõrge kelpkatusega puitehitis. Turba omanäoline puidust jaamahoone on tänapäeval eraomanduses ja renoveeritud.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. lk. 51]</ref> ==Galerii== <gallery> Sooniste raudteejaam aastal 1932, hilisema nimega Turba.jpg|Sooniste (hilisema nimega Turba) raudteejaam 1932. aastal Turba railway station Oct2008.jpg|Turba renoveeritud jaamahoone, 2008 Endine Turba raudteejaam.JPG|Turba jaamahoone, 2014 Raudtee taastamine Turbas.jpg|Raudtee taastamine Turbas, suvi 2019 Elroni rong Turbal.jpg|[[Elron]]i reisirong Turbas, 2019 </gallery> ==Vaata ka== * [[Keila–Haapsalu raudtee]] * [[Eesti raudteetransport]] * [[Ellamaa raudteepeatus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Turba railway station}} *{{XX sajandi arhitektuur|297|Endine Turba raudteejaam}} * [http://online.le.ee/2015/06/03/haapsalu-ettevotjad-asutasid-raudteefirma-riisipere-turba-loigu-taastamiseks/ "Haapsalu ettevõtjad asutasid raudteefirma Riisipere-Turba lõigu taastamiseks". Lääne Elu, 3. juuni 2015] * [http://online.le.ee/2015/10/30/raudtee-taastamist-turbani-saadavad-kusimargid/ "Raudtee taastamist Turbani saadavad küsimärgid". Lääne Elu, 30. oktoober 2015] * [http://online.le.ee/2017/03/13/omavalitsusjuhid-riisipere-turba-raudtee-tuleks-rekonstrueerida-enne-rail-balticu-ehitamist/ "Omavalitsusjuhid: Riisipere-Turba raudtee tuleks rekonstrueerida enne Rail Balticu ehitamist". Lääne Elu, 13. märts 2017] * [http://online.le.ee/2017/04/28/ratas-valitsus-toetab-haapsalu-raudtee-taastamist/ "Ratas: valitsus toetab Haapsalu raudtee taastamist". Lääne Elu, 28. aprill 2017] * [https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2019/12/02/8 Turba jaama ajalugu ulatub 115 aasta taha - Saue Valdur : Saue valla häälekandja, mis kirjutab kõigest tähtsast ja toredast, nr. 23, 2 detsember 2019]; Digar * [https://railwayz.info/photolines/station/9919 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Riisipere raudteejaam|Riisipere]] | päis=Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Turba [[Pilt: No-Symbol.svg|link=|15px]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Saue vald]] f6accoyw7ktytyswo0isae29r0g2b8u Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium 0 163222 6179225 5614330 2022-08-17T11:50:51Z NOSSER 8097 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Viljandi Jakobsoni Kool]] → [[Viljandi Jakobsoni Kool#Ajalugu]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Viljandi Jakobsoni Kool#Ajalugu]] jzaoo5ry3acw1l1r70g4yv9j8yrvwz0 Jaanus Uudmäe 0 166216 6179182 6161198 2022-08-17T11:14:36Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Jaanus Uudmäe''' (sündinud [[24. detsember|24. detsembril]] [[1980]]) on eesti [[Kolmikhüpe|kolmik-]] ja [[Kaugushüpe|kaugushüppaja]]. Ta lõpetas 2007. aastal [[Arkansase Ülikool|Arkansase Ülikoolis]] magistriõppe [[informaatika]]s. Uudmäe töötab Tallinnas tarkvaraettevõttes [[Bolt]].{{lv}} ==Isiklikud rekordid== *Kolmikhüpe '''17.06''' (Torino) *Kaugushüpe '''7.87''' (Fayetteville) == Saavutused == 2006. aastal tuli Jaanus Uudmäe USA üliõpilaste meistriks (NCAA) kolmikhüppes tulemusega '''16.57'''. === [[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]] === [[2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2009]]. aastal saavutas Uudmäe sisemeistrivõistlustel seitsmenda koha kolmikhüppes tulemusega '''16.73''' (eelvõistlustel '''17.06'''). === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]] === [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]. aastal saavutas Uudmäe Barcelona Euroopa meistrivõistlustel 15. koha kolmikhüppes tulemusega '''16.72.''' === [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti meistrivõistlused]] === [[2005. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2005]] Eesti meister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.50''' ja [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''16.18'''<br>[[2006. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] Eesti meister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.60'''<br>[[2007. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2007]] Eesti meister [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''16.20'''<br>[[2008. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2008]] Eesti meister [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''16.60''' === [[Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Eesti sisemeistrivõistlused]] === [[2008. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2008]] Eesti sisemeister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.56''' ja [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''16.24''' <br>[[2009. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2009]] Eesti sisemeister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.75'''<br>[[2011. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011]] Eesti sisemeister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.43''' ja [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''15.89'''<br>[[2015. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015]] Eesti sisemeister [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''15.53'''<br>[[2016. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2016]] Eesti sisemeister [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''15.75''' [[2019. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019]] Eesti sisemeister [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''14.87''' ==Isiklikku== Jaanus Uudmäe isa on kergejõustiklane [[Jaak Uudmäe|Jaak]] Uudmäe ja ema kergejõustikutreener [[Maie Uudmäe]]. Tal on neli last.<ref>[[Deivil Tserp]], [http://www.ohtuleht.ee/593508/juubilar-jaak-uudmae-mida-paremini-mu-lastel-laheb-seda-kalleimaid-veine-saan-juua Juubilar Jaak Uudmäe: "Mida paremini mu lastel läheb, seda kalleimaid veine saan juua!"], SL Õhtuleht, 3. september 2014</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} * {{ESBL|Jaanus_Uudmäe}} * [[Andrus Nilk]], [http://www.epl.ee/artikkel/465189 Jaanus Uudmäe: isa moodi treenides läheksin katki], EPL.ee, 13. aprill 2009 {{JÄRJESTA:Uudmäe, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti kaugushüppajad]] [[Kategooria:Eesti kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] lsgtvpbjqx6kwhzodq6qsp8ncxzwxrl 6179185 6179182 2022-08-17T11:15:41Z Pelmeen10 17243 /* Isiklikku */ wikitext text/x-wiki '''Jaanus Uudmäe''' (sündinud [[24. detsember|24. detsembril]] [[1980]]) on eesti [[Kolmikhüpe|kolmik-]] ja [[Kaugushüpe|kaugushüppaja]]. Ta lõpetas 2007. aastal [[Arkansase Ülikool|Arkansase Ülikoolis]] magistriõppe [[informaatika]]s. Uudmäe töötab Tallinnas tarkvaraettevõttes [[Bolt]].{{lv}} ==Isiklikud rekordid== *Kolmikhüpe '''17.06''' (Torino) *Kaugushüpe '''7.87''' (Fayetteville) == Saavutused == 2006. aastal tuli Jaanus Uudmäe USA üliõpilaste meistriks (NCAA) kolmikhüppes tulemusega '''16.57'''. === [[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]] === [[2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2009]]. aastal saavutas Uudmäe sisemeistrivõistlustel seitsmenda koha kolmikhüppes tulemusega '''16.73''' (eelvõistlustel '''17.06'''). === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]] === [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010]]. aastal saavutas Uudmäe Barcelona Euroopa meistrivõistlustel 15. koha kolmikhüppes tulemusega '''16.72.''' === [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti meistrivõistlused]] === [[2005. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2005]] Eesti meister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.50''' ja [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''16.18'''<br>[[2006. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2006]] Eesti meister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.60'''<br>[[2007. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2007]] Eesti meister [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''16.20'''<br>[[2008. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2008]] Eesti meister [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''16.60''' === [[Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Eesti sisemeistrivõistlused]] === [[2008. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2008]] Eesti sisemeister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.56''' ja [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''16.24''' <br>[[2009. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2009]] Eesti sisemeister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.75'''<br>[[2011. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011]] Eesti sisemeister [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] '''7.43''' ja [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''15.89'''<br>[[2015. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015]] Eesti sisemeister [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''15.53'''<br>[[2016. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2016]] Eesti sisemeister [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''15.75''' [[2019. aasta Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019]] Eesti sisemeister [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] '''14.87''' ==Isiklikku== Jaanus Uudmäe isa on kergejõustiklane [[Jaak Uudmäe]] ja ema kergejõustikutreener [[Maie Uudmäe]]. Tal on neli last.<ref>[[Deivil Tserp]], [http://www.ohtuleht.ee/593508/juubilar-jaak-uudmae-mida-paremini-mu-lastel-laheb-seda-kalleimaid-veine-saan-juua Juubilar Jaak Uudmäe: "Mida paremini mu lastel läheb, seda kalleimaid veine saan juua!"], SL Õhtuleht, 3. september 2014</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} * {{ESBL|Jaanus_Uudmäe}} * [[Andrus Nilk]], [http://www.epl.ee/artikkel/465189 Jaanus Uudmäe: isa moodi treenides läheksin katki], EPL.ee, 13. aprill 2009 {{JÄRJESTA:Uudmäe, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti kaugushüppajad]] [[Kategooria:Eesti kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] cu0h6d0gujzk17mf2orzrb54dhs221z Tallinna vallutamine (1941) 0 166517 6178846 6053383 2022-08-16T13:45:30Z 81.90.125.212 /* Vastaspoolte jõud ja ettevalmistused lahinguks */ wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2018|kuu=detsember}}{{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Tallinna vallutamine (1941) | osa = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]]<br>ja [[Suvesõda|Eesti Suvesõjast]] | pilt = Lentrée de larmée allemande en Estonie en 1941 (7622403826).jpg | pildiallkiri = | aeg = [[19. august]] – [[29. august]] [[1941]] | koht = [[Tallinn]] ja selle ümbrus | tulemus = [[Saksa Riik|Saksamaa]] võit | osaline1 = [[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] | väejuht1 = [[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Georg von Küchler]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] kindralmajor [[Siegfried Haenicke]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] kindralleitnant [[Richard Baltzer]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] kindralleitnant [[Walter Behschnitt]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Kliment Vorošilov]]<br>Punalipulise Balti laevastiku sõjanõukogu: <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] juhataja [[Vladimir Tributs]], <br>sõjanõukogu liikmed: <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] divisjoni [[sõjakomissar#Sõjakomissar Nõukogude Venemaal|sõjakomissar]] [[Nikolai Semjonovitš Smirnov|Nikolai Smirnov]] ja <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] brigaadikomissar A.D.Verbitski, <br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] PBL staabiülem kontradmiral [[Juri Aleksandrovitš Pantelejev|Juri Pantelejev]] | jõud1 =[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[18. armee (Wehrmacht)|Saksa 18. armee]]<br> [[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[61. jalaväediviis]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[217. jalaväediviis (Saksamaa)|217. jalaväediviis]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[254. jalaväediviis (Saksamaa)|254. jalaväediviis]]<br>[[metsavennad]] {{lisa viide}}. | jõud2 = 75 000 meest<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Punalipuline Balti laevastik]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 1. üksik merejalaväe brigaad<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[10. laskurkorpus]],<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[22. SARKi motolaskurdiviis]],<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 1. Läti vabatahtlik polk<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis#1940–1941|NSV Liidu piirivalvesalgad]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Hävituspataljonid]]<br> | kaotused1 = 871 langenut 3282 haavatut (ajavahemikul 20.-28. august)<ref name="a86I7" /> | kaotused2 = 8000-14000 langenut (ajavahemikul 5.-28. august), 11 500 vangi langenud.<ref name="uN7qk" /> }} '''Tallinna lahing''' toimus [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[19. august]]ist [[29. august]]ini [[1941]]. Alates juunist [[1940]] oli Eesti okupeeritud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt. Lahingu tulemusena vallutas [[Wehrmacht]] Tallinna ja linn jäi sakslaste valdusse kuni 22. septembrini 1944. 1941. aasta oli teadaolevalt esimene kord, mil Tallinn vallutati sõjalise rünnakuga. ==Olukorrast== {{vaata|Suvesõda}} Saksa väejuhatusele oli Tallinna vallutamine tähtis, kuna seejärel oli võimalik luua vahetu ühendus Soomega ning suruda Balti mere laevastik [[Soome laht|Soome lahe]] idaossa lõksu. [[7. august]]il 1941 jõudis Saksa XXVI armeekorpuse [[254. jalaväediviis (Saksamaa)|254. jalaväediviis]] Põhja-Eestis [[Kunda]] juures [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates sellega Eestit kaitsnud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kaheks. Nõukogude 10. laskurkorpuse [[8. august]]il korraldatud vasturünnak olukorra taastamiseks ebaõnnestus ja Kunda-Paide joonest lääne poole jäänud [[Punaarmee]] väeosad tõmbusid Tallinna kaitsele. Kotti oli jäänud koos tagalaväeosadega üle 70 000 mehe. Nõukogude vägede kõrgem ülemjuhataja [[Jossif Stalin|Stalin]] oli andnud korralduse kaitsta Tallinna kui Balti Laevastiku peabaasi iga hinna eest. == Vastaspoolte jõud ja ettevalmistused lahinguks == ===Nõukogude pool=== [[Pilt:Baltflot gr.jpg|pisi|Kindlustustööd Tallinna kaitseks juulis 1941]] [[Pilt:Tallinn defence1941.jpg|pisi|[[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Tallinn]], august [[1941]]]] Tallinna kaitsnud suurimaks Punaarmee väekoondiseks oli [[Punaarmee]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] 10. laskurkorpus umbes 11 000 mehega kindralmajor Nikolajevi juhatuse all. Korpus jagunes [[22. SARKi motolaskurdiviis]]iks (tugevus umbes ühe tugevdatud polgu jagu), 10. laskurdiviis (ülem kindralmajor I. Fadejev), kelle juhtimise alla liideti alates 19. juulist ka 1. Läti vabatahtlik polk (1100 meest). Tallinna alla sattus ka veel korpuselise kuuluvuseta 16. laskurdiviisi 156. laskurpolk ja kaks suurtükiväe [[divisjon]]i, ülejäänud 16. laskurdiviisi väeosad taandusid Narva suunal ja Tallinna kaitsmisel ei osalenud. Linna alla oli taganenud ka siiamaani põhiliselt Lääne-Eestis tegutsenud 1. merejalaväe eribrigaad (ülem [[Terenti Parafilo]]), millesse algselt oli kuulunud üle 2500 mehe. Samuti jäid Tallinna [[NKVD]] alluvusega [[NSV Liidu piirivalve Eestis#1940–1941|8. piirivalvesalk]] ja [[Hävituspataljonid#Hävituspataljonid Eestis|seitse hävituspataljoni]]: Tallinna töölispataljon, 4. Tallinna kommunistlik hävituspataljon, 7. Tallinna vabatahtlik pataljon, 10. Harju hävituspataljon, 11. Haapsalu hävituspataljon, 15. Pärnu hävituspataljon ja 17. Viljandi hävituspataljon. Hävituspataljonidest (väljaarvatud Haapsalu oma) formeeriti [[20. august]]il [[1. Tallinna kommunistlik kütipolk]] (ülem [[Mihhail Pasternak]]) ja umbes 500-meheline [[31. üksik laskurpataljon]]. Kaitselahingutes osalesid ka 1940. aastal Tallinna kaitserajatiste ehitamiseks suunatud 6 [[ehituspataljon]]i. [[24. august]]il läks kaitseliinile Tallinna [[miilits]]ast moodustatud umbes [[pataljon]]isuurune üksus (Miilitsadivisjon), umbes samal ajal formeeriti raudteelastest Eesti Raudtee vabatahtlik pataljon<ref name="3SWp6" />. Tallinna reidil asusid ka Balti laevastiku laevad ja [[Tallinna mereväebaas]]i kaitseväeosad: ristleja [[Kirov]], 2 [[Hävitaja]]te juhtlaeva (liidrit): Minsk ja Leningrad; 9 hävitajat: ([[Gordõi (laev)|Gordõi]], [[Kalinin (laev)|Kalinin]], [[Volodarski (laev)|Volodarski]], [[Artjom (laev)|Artjom]], [[Jakov Sverdlov (laev)|Jakov Sverdlov]], [[Skorõi (laev)|Skorõi]], [[Smetlivõi (laev)|Smetlivõi]], [[Svirepõi (laev)|Svirepõi]]); 3 [[suurtükilaev]]a ([[Moskva (laev)|Moskva]], [[Argun (laev)|Argun]]). Samuti [[Tallinna mereväebaas#PBL Tallinna Peabaasi Läänemere rajooni rannikukaitse|8 rannakaitsepatareid]] ja 1 raudteepatarei (kolmesuurtükine laiarööpmeline [[soomusrong]]), 2 kitsarööpmelist soomusrongi (millel oli kahe peale kokku seitse 37&nbsp;mm ja 76&nbsp;mm [[kahur]]it) komandörid vanemleitnant Rostislav Turski ja ltn M. Fostiropulo, PBL Õhukaitsejõudude [[13. hävituslennuväepolk|13.]] ja [[71. hävituslennuväepolk]] (85 lennukit). Tallinna õhukaitset Saksa [[Luftwaffe]] vastu teostas PBL Õhutõrjejõudude (PVO) [[10. üksik õhutõrjedivisjon]]i [[õhutõrje]]polgud nr 3, 4, 5 (183 suurtükiga); 3. polgu 104. patarei ([[Lepiku (Tallinn)|Lepikul]]), 105. patarei ([[Lasnamäe]]l) ja 106. patarei ([[Muuga (Viimsi)|Muuga]]-[[Randvere]]s); 5. polgu 62. divisjoni 623. patarei jt. [[Paldiski]] piirkonnas<ref name="sJSHv" />. 794. üksiku patarei, 37-mm poolpatareid Lasnamäe lennuväljast ida- ja lõunapool, kuue suurtükiga. 14. õhutõrjedivisjoni patareid ja 19. üksiku divisjoni, 504., 505. ja 506. patareid Tallinnast kagusuunal. 83. õhutõrjedivisjoni 831., 832. patareid, Tallinnast lõunasuunal. 17. õhutõrjedivisjoni 171., 172., 173. patarei, Tallinnast edelasuunal. 202. õhutõrjedivisjoni 224. patarei Lasnamäe lennuvälja juures ja 226. õt.patarei. 15.–20. augustini formeeriti Tallinna reidil seisva Balti laevastiku hulgast 14 erinevat mereväelastest koosnevat üksust isikkoosseisuga 14 000 – 16 000 meest, nende seas ka Frunze nim. Kõrgema Sõjalaevastiku Kooli kursantidest moodustatud salk. Kaitseks mere poolt oli rannikul 9 rannapatareid, samuti ristleja [[Kirov (laev)|Kirov]], liidrid Minsk ja Leningrad, lisaks 9 hävitajat ja 3 [[suurtükipaat]]i. Õhukaitse kindlustas PB laevastiku 10. hävituslennukite eskadrill. Tallinna elanikud olid alates [[9. juuli]]st sundkorras ehitanud linna ümber kaitserajatisi. Töödel osales kuni 25 000 inimest ja põhjalikumad kaitserajatised rajati Tallinna lähiümbruses: [[Vääna-Posti]]l, [[Pääsküla]]s, [[Nõmme]] lõunaservas, Männikul, [[Raudalu]]s, [[Assaku]]l, [[Iru]]s ja [[Lagedi]]l<ref name="6yyyH" />. Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit ja kuus tugipunkti: [[Iru]], [[Lagedi]], [[Lehmja]], [[Ülemiste järv]], [[Pääsküla]] ja [[Harku]]. [[14. juuli]]l [[1941]] sai [[Punalipulise Balti Laevastiku Sõjanõukogu|PBL Sõjanõukogu]] NSV Liidu mereväe rahvakomissarilt admiral [[Ivan Issakov]]ilt direktiivi nr 16, kus oli määratletud mereväebaasi objektide hävitamise kord Tallinna mahajätmise puhuks. Kohapeal koostati detailne plaan linna ja baasi objektide purustamiseks, mis kooskõlastati [[Tallinna Linna RSN Täitevkomitee]]ga. 14. augustil määras Loodesuuna juhatus Tallinna kaitse eest vastutama [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u sõjanõukogu (juhataja V. Tributs, sõjanõukogu liikmed: divisjonikomissar N. K. Smirnov ja brigaadikomissar A. D. Verbitski, PBL staabiülem kontradmiral J. Pantelejev), Tallinna kaitsjate ülemjuhatajaks [[Punalipuline Balti laevastik|PBL]]u ülemjuhataja viitseadmiral [[Vladimir Tributs]]i ning tema abiks maismaakaitse alal 10. laskurkorpuse ülema [[Ivan Nikolajev]]i. 10. Laskurkorpus allutati samas [[Punalipuline Balti laevastik|PBL]]i sõjanõukogule<ref name="kZdtS" />. ===Saksa pool=== 11.–12. augustil [[18. armee (Wehrmacht)|Saksa 18. armee]] peakorteris toimunud nõupidamisel arvati, et Tallinna vallutamiseks piisab kolme [[diviis]]i jõududest. Kui vägedest jääb puudu, siis tekib [[dilemma]]: kas vallutada Tallinn või jätkata aktiivsemat pealetungi edasi [[Leningrad]]i peale, ning sellele küsimusele pidi juba vastama [[OKW]] peastaap. Tallinna vallutamine tehti ülesandeks XXXXII. armeekorpusele inseneriväekindral [[Wilhelm Kunze]] juhtimisel. Et nii 61 kui ka 254. jalaväediviis olid kandnud tuntavaid kaotusi ja 217. jalaväediviis oli demonstreerinud oma abitust rünnakutel, oli [[OKH|armee peastaap]] arvamusel, et Tallinna vallutamiseks vajavad kõik väekoondised paaripäevast puhkust. Ka täiendati diviise: 217. diviis sai oma käsutusse 14. augustil 920 meest 217-st, 254. diviis sai 15. augustil 996 meest 1001-st ja 61. diviis sai 16. augustil 993 meest 1021. [[marsipataljon]]ist. Eestlastest üksustest osalesid rünnakus Tallinnale [[ERNA|pataljon Erna]], [[kapten]] [[Karl Talpak]]u omakaitse [[kompanii]] ja major [[Hans Hirvelaan|Hirvelaane]] pataljon. Eestlaste osatähtsus Tallinna hõivamise lahingus oli siiski [[marginaalne]]. Rünnak Tallinnale pidi algama 20. augustil ning linnale plaaniti läheneda neljas kolonnis: *61. jalaväediviis ([[kindralleitnant]] [[Siegfried Hänicke]]) pidi liikuma enam-vähem piki [[Piibe maantee|Tartu–Tallinna maanteed]], rünnaku lähtekohaks oli [[Aegviidu]] kant. *217. jalaväediviis (kindralleitnant [[Richard Baltzer]]) pidi ründama piki [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Viljandi–Tallinna maantee]]d, rünnaku lähtekoht [[Rapla]]st lõunas. *[[Viitna]]st piki [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maanteed]] pidi liikuma 254. jalaväediviis (kindralleitnant [[Walter Bechschnitt]]). *Neljanda kolonni moodustas [[Rudolf Friedrich]]i grupp (''Gruppe Friedrich'') ja selle rünnaku suunaks oli [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee|Pärnu–Tallinna maantee]]. Grupp formeeriti 18. augustil ja sinna kuulusid 291. jalaväediviisi 504. rügement ning sama diviisi suurtükiväepataljonid, 403. jalgratturite pataljon, 660. pioneeripataljon 10., 436., 536., ja 637. raskesuurtükiväe pataljonid, 185. ründekahurite pataljon, 563. tankitõrje pataljon. Selle väekoondise ülemaks oli [[kindral]] Friedrich.<ref name="RyWUq" /> ==Lahingu käik== [[20. august]]il kell 4.00 kohaliku aja järgi (osadel andmetel ka kell 4.30) alustasid Saksa üksused pealetungi Tallinnale. Kõik rünnakukolonnid saavutasid kohe edu. [[21. august]]il puhastasid [[Eesti Omakaitse]] ja 217. diviisi üksused [[Rapla]] nõukogude vägedest. 21. augustil murdsid sakslased Tallinna kaitsest läbi. Hoolimata jõupingutustest ei suutnud Nõukogude väed sakslasi tagasi hoida. [[22. august]]il jõudis 254. diviis [[Kallavere]] ja [[Maardu]] lähistele, 61. jalaväediviisi 151. rügement vallutas [[Raasiku]], sama diviisi 162. ja 176. jalaväerügement lõid [[Kiviloo]] ja [[Periloo]] väljadel kolmepäevase lahingu tulemusena puruks 1. Tallinna kommunistliku kütipolgu ja 1. Läti vabatahtliku polgu. Friedrichi grupp lõi samal päeval [[Lihula]]st välja 14. hävituspataljoni ja puhastas [[Märjamaa]] Nõukogude mereväelastest. [[23. august]]il jõudis 217. diviis [[Hageri]]-[[Kohila]]-[[Tuhala]] joonele. [[24. august]]il alustasid Nõukogude väed Tallinna evakuatsiooni. [[25. august]]il jõudsid Saksa väed [[Keila jõgi|Keila jõe]]-[[Saku]]-[[Lehmja]]-[[Pirita jõgi|Pirita jõe]] joonele. Samal päeval avastati 61. diviisi lõigus venelaste kaitses auk: Vaskjala-Ülemiste kanali ümbrus oli jäänud kaitseta ning sinna tungisid 151. rügemendi kaks pataljoni ja liikusid [[Mõigu]]ni. Tallinna sadam asus nüüd sakslaste suurtükiväe laskeulatuses ning Nõukogude laevad hakkasid pihta sama. See põhjustas laevade sagedast positsioonide muutmist, mis vähendas laevade lasketõhusust ja nõrgendas maismaa kaitset. [[File:Bundesarchiv Bild 141-0154, Reval, Hafen.jpg|pisi|Tallinn, 28. august 1941]] [[26. august]]il alustasid Saksa väed Mõigust edasitungi ning lõunaks olid nii Tallinna lennuväli kui ka [[Dvigatel]]i tehas nende valduses. Samal päeval andis Looderinde ülemjuhataja [[Kliment Vorošilov]] loa Tallinn maha jätta. Rindejuhatuse korraldusel tuli lahingutegevus 27. augustil lõpetada ja asuda laevadele. [[28. august]]il lahkus Tallinna reidilt [[Kroonlinn]]a suunas 183 laeva, neist 55 uppus teel ([[Juminda miinilahing]]). Järelväena jäeti maha umbes 12 000 Nõukogude sõdurit. Umbes kell 14.00 heiskas 151. rügemendi 2. pataljon [[Tallinna Raekoda|Tallinna Raekojale]] haakristilipu. Vennad [[Fred Ise|Fred]] ja [[Sven Ise]] viisid Toompea torni sinimustvalge lipu. == Tulemused == [[File:Bundesarchiv Bild 183-B08041, Reval, Besuch General Georg v. Küchler in.jpg|pisi|[[Georg von Küchler]] Tallinnas [[Patkuli vaateplatvorm]]il]] Saksa vägede kätte langes 11 432 punaarmeelast vangi. Umbes 700 mehel õnnestus kahes grupis ida poole välja murda, kes alles [[Rakvere]] kandis hävitati. W. Haupti ja Saksa rindeajalehe Die Front andmel langes sakslaste kätte Tallinnas 149 tankitõrje- ja välisuurtükki ning 144 õhutõrjesuurtükki, 91 soomusmasinat, 2 soomusrongi ja suurel arvul sõjamaterjali. Pärast punalaevastiku lahkumist jäi Tallinna sadamatesse kas uputatuna või kai äärde maha umbes 15 praami, umbes 15 erinevas suuruses purjelaeva, umbes 10 puksiiri ja lisaks mõningaid muid, peamiselt abilaevu. ==Linna autasustamine Nõukogude võimu poolt == 27. novembril 1970 autasustati Tallinna "mehisuse ja vastupidavuse eest võitluses Saksa fašistlike vallutajatega Suures Isamaasõjas" [[Lenini orden]]iga. ==Vaata ka== * [[Juminda miinilahing]] * [[Jevgeni Nikonov]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="a86I7">Estonia 1940–1945, lk 425</ref> <ref name="uN7qk">M. Õun. Võitlused Läänemerel, suvi 1941., lk 90.</ref> <ref name="6yyyH">M. Õun. Võitlused Läänemerel, suvi 1941., lk 87</ref> <ref name="kZdtS">Боевая летопись военно-морского флота. 1941–1942. M. 1992, lk.138</ref> <ref name="3SWp6">M. Õun Võitlused Läänemerel, suvi 1941. lk 85</ref> <ref name="sJSHv">А. Г. Миролюбов, [http://militera.lib.ru/memo/russian/sb_baltiyskie_zenitchiki/05.html В боях за Таллин]</ref> <ref name="RyWUq">Estonia 1940–1945, lk 424</ref> }} ==Kirjandus== * [http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm Трибуц В. Ф. Балтийцы сражаются. Часть 1. Балтийцы вступают в бой] * Михайловский Николай Григорьевич, [http://militera.lib.ru/memo/russian/mihaylovsky_ng/index.html Таллинский дневник], М.: Советская Россия, 1985., Сайт «Военная литература» ==Välislingid== * Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/1941-aasta-lasnamael.d?id=50962631 1941. aasta Lasnamäel], Eesti Päevaleht, 27. august 2003 * Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/1941-aasta-lasnamael.d?id=50962732 1941. aasta Lasnamäel], Eesti Päevaleht, 28. august 2003 * [http://kultuur.elu.ee/ke491_1941.htm Kultuur ja Elu: Need teod süüdistavad. Kommunistid varandusi hävitamas / T. Tamm] * [https://esm.ee/kulastajale/haridus/tana-80-aastat-tagasi/lahing-tallinna-parast-wehrmacht-vallutab-laane-eesti: Lahing Tallinna pärast. Wehrmacht vallutab Lääne-Eesti] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Suvesõda]] [[Kategooria:Tallinn Teises maailmasõjas‎]] 47lpfsxu9rryy89zowxxsmb77iwvp61 6178878 6178846 2022-08-16T14:53:18Z 81.90.125.212 /* Vastaspoolte jõud ja ettevalmistused lahinguks */ wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2018|kuu=detsember}}{{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Tallinna vallutamine (1941) | osa = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]]<br>ja [[Suvesõda|Eesti Suvesõjast]] | pilt = Lentrée de larmée allemande en Estonie en 1941 (7622403826).jpg | pildiallkiri = | aeg = [[19. august]] – [[29. august]] [[1941]] | koht = [[Tallinn]] ja selle ümbrus | tulemus = [[Saksa Riik|Saksamaa]] võit | osaline1 = [[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] | väejuht1 = [[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Georg von Küchler]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] kindralmajor [[Siegfried Haenicke]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] kindralleitnant [[Richard Baltzer]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] kindralleitnant [[Walter Behschnitt]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Kliment Vorošilov]]<br>Punalipulise Balti laevastiku sõjanõukogu: <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] juhataja [[Vladimir Tributs]], <br>sõjanõukogu liikmed: <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] divisjoni [[sõjakomissar#Sõjakomissar Nõukogude Venemaal|sõjakomissar]] [[Nikolai Semjonovitš Smirnov|Nikolai Smirnov]] ja <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] brigaadikomissar A.D.Verbitski, <br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] PBL staabiülem kontradmiral [[Juri Aleksandrovitš Pantelejev|Juri Pantelejev]] | jõud1 =[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[18. armee (Wehrmacht)|Saksa 18. armee]]<br> [[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[61. jalaväediviis]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[217. jalaväediviis (Saksamaa)|217. jalaväediviis]]<br>[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[254. jalaväediviis (Saksamaa)|254. jalaväediviis]]<br>[[metsavennad]] {{lisa viide}}. | jõud2 = 75 000 meest<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Punalipuline Balti laevastik]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 1. üksik merejalaväe brigaad<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[10. laskurkorpus]],<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[22. SARKi motolaskurdiviis]],<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 1. Läti vabatahtlik polk<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis#1940–1941|NSV Liidu piirivalvesalgad]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Hävituspataljonid]]<br> | kaotused1 = 871 langenut 3282 haavatut (ajavahemikul 20.-28. august)<ref name="a86I7" /> | kaotused2 = 8000-14000 langenut (ajavahemikul 5.-28. august), 11 500 vangi langenud.<ref name="uN7qk" /> }} '''Tallinna lahing''' toimus [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[19. august]]ist [[29. august]]ini [[1941]]. Alates juunist [[1940]] oli Eesti okupeeritud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt. Lahingu tulemusena vallutas [[Wehrmacht]] Tallinna ja linn jäi sakslaste valdusse kuni 22. septembrini 1944. 1941. aasta oli teadaolevalt esimene kord, mil Tallinn vallutati sõjalise rünnakuga. ==Olukorrast== {{vaata|Suvesõda}} Saksa väejuhatusele oli Tallinna vallutamine tähtis, kuna seejärel oli võimalik luua vahetu ühendus Soomega ning suruda Balti mere laevastik [[Soome laht|Soome lahe]] idaossa lõksu. [[7. august]]il 1941 jõudis Saksa XXVI armeekorpuse [[254. jalaväediviis (Saksamaa)|254. jalaväediviis]] Põhja-Eestis [[Kunda]] juures [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates sellega Eestit kaitsnud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kaheks. Nõukogude 10. laskurkorpuse [[8. august]]il korraldatud vasturünnak olukorra taastamiseks ebaõnnestus ja Kunda-Paide joonest lääne poole jäänud [[Punaarmee]] väeosad tõmbusid Tallinna kaitsele. Kotti oli jäänud koos tagalaväeosadega üle 70 000 mehe. Nõukogude vägede kõrgem ülemjuhataja [[Jossif Stalin|Stalin]] oli andnud korralduse kaitsta Tallinna kui Balti Laevastiku peabaasi iga hinna eest. == Vastaspoolte jõud ja ettevalmistused lahinguks == ===Nõukogude pool=== [[Pilt:Baltflot gr.jpg|pisi|Kindlustustööd Tallinna kaitseks juulis 1941]] [[Pilt:Tallinn defence1941.jpg|pisi|[[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Tallinn]], august [[1941]]]] Tallinna kaitsnud suurimaks Punaarmee väekoondiseks oli [[Punaarmee]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] 10. laskurkorpus umbes 11 000 mehega kindralmajor Nikolajevi juhatuse all. Korpus jagunes [[22. SARKi motolaskurdiviis]]iks (tugevus umbes ühe tugevdatud polgu jagu), 10. laskurdiviis (ülem kindralmajor I. Fadejev), kelle juhtimise alla liideti alates 19. juulist ka 1. Läti vabatahtlik polk (1100 meest). Tallinna alla sattus ka veel korpuselise kuuluvuseta 16. laskurdiviisi 156. laskurpolk ja kaks suurtükiväe [[divisjon]]i, ülejäänud 16. laskurdiviisi väeosad taandusid Narva suunal ja Tallinna kaitsmisel ei osalenud. Linna alla oli taganenud ka siiamaani põhiliselt Lääne-Eestis tegutsenud 1. merejalaväe eribrigaad (ülem [[Terenti Parafilo]]), millesse algselt oli kuulunud üle 2500 mehe. Samuti jäid Tallinna [[NKVD]] alluvusega [[NSV Liidu piirivalve Eestis#1940–1941|8. piirivalvesalk]] ja [[Hävituspataljonid#Hävituspataljonid Eestis|seitse hävituspataljoni]]: Tallinna töölispataljon, 4. Tallinna kommunistlik hävituspataljon, 7. Tallinna vabatahtlik pataljon, 10. Harju hävituspataljon, 11. Haapsalu hävituspataljon, 15. Pärnu hävituspataljon ja 17. Viljandi hävituspataljon. Hävituspataljonidest (väljaarvatud Haapsalu oma) formeeriti [[20. august]]il [[1. Tallinna kommunistlik kütipolk]] (ülem [[Mihhail Pasternak]]) ja umbes 500-meheline [[31. üksik laskurpataljon]]. Kaitselahingutes osalesid ka 1940. aastal Tallinna kaitserajatiste ehitamiseks suunatud 6 [[ehituspataljon]]i. [[24. august]]il läks kaitseliinile Tallinna [[miilits]]ast moodustatud umbes [[pataljon]]isuurune üksus (Miilitsadivisjon), umbes samal ajal formeeriti raudteelastest Eesti Raudtee vabatahtlik pataljon<ref name="3SWp6" />. Tallinna reidil asusid ka Balti laevastiku laevad ja [[Tallinna mereväebaas]]i kaitseväeosad: ristleja [[Kirov]], 2 [[Hävitaja]]te juhtlaeva (liidrit): Minsk ja Leningrad; 9 hävitajat: ([[Gordõi (laev)|Gordõi]], [[Kalinin (laev)|Kalinin]], [[Volodarski (laev)|Volodarski]], [[Artjom (laev)|Artjom]], [[Jakov Sverdlov (laev)|Jakov Sverdlov]], [[Skorõi (laev)|Skorõi]], [[Smetlivõi (laev)|Smetlivõi]], [[Svirepõi (laev)|Svirepõi]]); 3 [[suurtükilaev]]a ([[Moskva (laev)|Moskva]], [[Argun (laev)|Argun]]). Samuti [[Tallinna mereväebaas#PBL Tallinna Peabaasi Läänemere rajooni rannikukaitse|8 rannakaitsepatareid]] ja 1 raudteepatarei (kolmesuurtükine laiarööpmeline [[soomusrong]]), 2 kitsarööpmelist soomusrongi (millel oli kahe peale kokku seitse 37&nbsp;mm ja 76&nbsp;mm [[kahur]]it) komandörid vanemleitnant Rostislav Turski ja ltn M. Fostiropulo, PBL Õhukaitsejõudude [[13. hävituslennuväepolk|13.]] ja [[71. hävituslennuväepolk]] (85 lennukit). Tallinna õhukaitset Saksa [[Luftwaffe]] vastu teostas PBL Õhutõrjejõudude (PVO) [[10. üksik õhutõrjedivisjon]]i [[õhutõrje]]polgud nr 3, 4, 5 (183 suurtükiga); 3. polgu 104. patarei ([[Lepiku (Tallinn)|Lepikul]]), 105. patarei ([[Lasnamäe]]l, Lasnamäe lennuvälja juures) ja 106. patarei ([[Muuga (Viimsi)|Muuga]]-[[Randvere]]s); 5. polgu 62. divisjoni 623. patarei jt. [[Paldiski]] piirkonnas<ref name="sJSHv" />. 794. üksiku patarei, 37-mm poolpatareid Lasnamäe lennuväljast ida- ja lõunapool, kuue suurtükiga. 14. õhutõrjedivisjoni patareid ja 19. üksiku divisjoni, 504., 505. ja 506. patareid Tallinnast kagusuunal. 83. õhutõrjedivisjoni 831., 832. patareid, Tallinnast lõunasuunal. 17. õhutõrjedivisjoni 171., 172., 173. patarei, Tallinnast edelasuunal. 202. õhutõrjedivisjoni 224. patarei Lasnamäe lennuvälja juures ja 226. õt.patarei. Suurtükiväedivisjonide koosseisus oli kolm suurtükipatareid ja nende juured kuulipilduja- ja prožektoriroodud. 15.–20. augustini formeeriti Tallinna reidil seisva Balti laevastiku hulgast 14 erinevat mereväelastest koosnevat üksust isikkoosseisuga 14 000 – 16 000 meest, nende seas ka Frunze nim. Kõrgema Sõjalaevastiku Kooli kursantidest moodustatud salk. Kaitseks mere poolt oli rannikul 9 rannapatareid, samuti ristleja [[Kirov (laev)|Kirov]], liidrid Minsk ja Leningrad, lisaks 9 hävitajat ja 3 [[suurtükipaat]]i. Õhukaitse kindlustas PB laevastiku 10. hävituslennukite eskadrill. Tallinna elanikud olid alates [[9. juuli]]st sundkorras ehitanud linna ümber kaitserajatisi. Töödel osales kuni 25 000 inimest ja põhjalikumad kaitserajatised rajati Tallinna lähiümbruses: [[Vääna-Posti]]l, [[Pääsküla]]s, [[Nõmme]] lõunaservas, Männikul, [[Raudalu]]s, [[Assaku]]l, [[Iru]]s ja [[Lagedi]]l<ref name="6yyyH" />. Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit ja kuus tugipunkti: [[Iru]], [[Lagedi]], [[Lehmja]], [[Ülemiste järv]], [[Pääsküla]] ja [[Harku]]. [[14. juuli]]l [[1941]] sai [[Punalipulise Balti Laevastiku Sõjanõukogu|PBL Sõjanõukogu]] NSV Liidu mereväe rahvakomissarilt admiral [[Ivan Issakov]]ilt direktiivi nr 16, kus oli määratletud mereväebaasi objektide hävitamise kord Tallinna mahajätmise puhuks. Kohapeal koostati detailne plaan linna ja baasi objektide purustamiseks, mis kooskõlastati [[Tallinna Linna RSN Täitevkomitee]]ga. 14. augustil määras Loodesuuna juhatus Tallinna kaitse eest vastutama [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u sõjanõukogu (juhataja V. Tributs, sõjanõukogu liikmed: divisjonikomissar N. K. Smirnov ja brigaadikomissar A. D. Verbitski, PBL staabiülem kontradmiral J. Pantelejev), Tallinna kaitsjate ülemjuhatajaks [[Punalipuline Balti laevastik|PBL]]u ülemjuhataja viitseadmiral [[Vladimir Tributs]]i ning tema abiks maismaakaitse alal 10. laskurkorpuse ülema [[Ivan Nikolajev]]i. 10. Laskurkorpus allutati samas [[Punalipuline Balti laevastik|PBL]]i sõjanõukogule<ref name="kZdtS" />. ===Saksa pool=== 11.–12. augustil [[18. armee (Wehrmacht)|Saksa 18. armee]] peakorteris toimunud nõupidamisel arvati, et Tallinna vallutamiseks piisab kolme [[diviis]]i jõududest. Kui vägedest jääb puudu, siis tekib [[dilemma]]: kas vallutada Tallinn või jätkata aktiivsemat pealetungi edasi [[Leningrad]]i peale, ning sellele küsimusele pidi juba vastama [[OKW]] peastaap. Tallinna vallutamine tehti ülesandeks XXXXII. armeekorpusele inseneriväekindral [[Wilhelm Kunze]] juhtimisel. Et nii 61 kui ka 254. jalaväediviis olid kandnud tuntavaid kaotusi ja 217. jalaväediviis oli demonstreerinud oma abitust rünnakutel, oli [[OKH|armee peastaap]] arvamusel, et Tallinna vallutamiseks vajavad kõik väekoondised paaripäevast puhkust. Ka täiendati diviise: 217. diviis sai oma käsutusse 14. augustil 920 meest 217-st, 254. diviis sai 15. augustil 996 meest 1001-st ja 61. diviis sai 16. augustil 993 meest 1021. [[marsipataljon]]ist. Eestlastest üksustest osalesid rünnakus Tallinnale [[ERNA|pataljon Erna]], [[kapten]] [[Karl Talpak]]u omakaitse [[kompanii]] ja major [[Hans Hirvelaan|Hirvelaane]] pataljon. Eestlaste osatähtsus Tallinna hõivamise lahingus oli siiski [[marginaalne]]. Rünnak Tallinnale pidi algama 20. augustil ning linnale plaaniti läheneda neljas kolonnis: *61. jalaväediviis ([[kindralleitnant]] [[Siegfried Hänicke]]) pidi liikuma enam-vähem piki [[Piibe maantee|Tartu–Tallinna maanteed]], rünnaku lähtekohaks oli [[Aegviidu]] kant. *217. jalaväediviis (kindralleitnant [[Richard Baltzer]]) pidi ründama piki [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Viljandi–Tallinna maantee]]d, rünnaku lähtekoht [[Rapla]]st lõunas. *[[Viitna]]st piki [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maanteed]] pidi liikuma 254. jalaväediviis (kindralleitnant [[Walter Bechschnitt]]). *Neljanda kolonni moodustas [[Rudolf Friedrich]]i grupp (''Gruppe Friedrich'') ja selle rünnaku suunaks oli [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee|Pärnu–Tallinna maantee]]. Grupp formeeriti 18. augustil ja sinna kuulusid 291. jalaväediviisi 504. rügement ning sama diviisi suurtükiväepataljonid, 403. jalgratturite pataljon, 660. pioneeripataljon 10., 436., 536., ja 637. raskesuurtükiväe pataljonid, 185. ründekahurite pataljon, 563. tankitõrje pataljon. Selle väekoondise ülemaks oli [[kindral]] Friedrich.<ref name="RyWUq" /> ==Lahingu käik== [[20. august]]il kell 4.00 kohaliku aja järgi (osadel andmetel ka kell 4.30) alustasid Saksa üksused pealetungi Tallinnale. Kõik rünnakukolonnid saavutasid kohe edu. [[21. august]]il puhastasid [[Eesti Omakaitse]] ja 217. diviisi üksused [[Rapla]] nõukogude vägedest. 21. augustil murdsid sakslased Tallinna kaitsest läbi. Hoolimata jõupingutustest ei suutnud Nõukogude väed sakslasi tagasi hoida. [[22. august]]il jõudis 254. diviis [[Kallavere]] ja [[Maardu]] lähistele, 61. jalaväediviisi 151. rügement vallutas [[Raasiku]], sama diviisi 162. ja 176. jalaväerügement lõid [[Kiviloo]] ja [[Periloo]] väljadel kolmepäevase lahingu tulemusena puruks 1. Tallinna kommunistliku kütipolgu ja 1. Läti vabatahtliku polgu. Friedrichi grupp lõi samal päeval [[Lihula]]st välja 14. hävituspataljoni ja puhastas [[Märjamaa]] Nõukogude mereväelastest. [[23. august]]il jõudis 217. diviis [[Hageri]]-[[Kohila]]-[[Tuhala]] joonele. [[24. august]]il alustasid Nõukogude väed Tallinna evakuatsiooni. [[25. august]]il jõudsid Saksa väed [[Keila jõgi|Keila jõe]]-[[Saku]]-[[Lehmja]]-[[Pirita jõgi|Pirita jõe]] joonele. Samal päeval avastati 61. diviisi lõigus venelaste kaitses auk: Vaskjala-Ülemiste kanali ümbrus oli jäänud kaitseta ning sinna tungisid 151. rügemendi kaks pataljoni ja liikusid [[Mõigu]]ni. Tallinna sadam asus nüüd sakslaste suurtükiväe laskeulatuses ning Nõukogude laevad hakkasid pihta sama. See põhjustas laevade sagedast positsioonide muutmist, mis vähendas laevade lasketõhusust ja nõrgendas maismaa kaitset. [[File:Bundesarchiv Bild 141-0154, Reval, Hafen.jpg|pisi|Tallinn, 28. august 1941]] [[26. august]]il alustasid Saksa väed Mõigust edasitungi ning lõunaks olid nii Tallinna lennuväli kui ka [[Dvigatel]]i tehas nende valduses. Samal päeval andis Looderinde ülemjuhataja [[Kliment Vorošilov]] loa Tallinn maha jätta. Rindejuhatuse korraldusel tuli lahingutegevus 27. augustil lõpetada ja asuda laevadele. [[28. august]]il lahkus Tallinna reidilt [[Kroonlinn]]a suunas 183 laeva, neist 55 uppus teel ([[Juminda miinilahing]]). Järelväena jäeti maha umbes 12 000 Nõukogude sõdurit. Umbes kell 14.00 heiskas 151. rügemendi 2. pataljon [[Tallinna Raekoda|Tallinna Raekojale]] haakristilipu. Vennad [[Fred Ise|Fred]] ja [[Sven Ise]] viisid Toompea torni sinimustvalge lipu. == Tulemused == [[File:Bundesarchiv Bild 183-B08041, Reval, Besuch General Georg v. Küchler in.jpg|pisi|[[Georg von Küchler]] Tallinnas [[Patkuli vaateplatvorm]]il]] Saksa vägede kätte langes 11 432 punaarmeelast vangi. Umbes 700 mehel õnnestus kahes grupis ida poole välja murda, kes alles [[Rakvere]] kandis hävitati. W. Haupti ja Saksa rindeajalehe Die Front andmel langes sakslaste kätte Tallinnas 149 tankitõrje- ja välisuurtükki ning 144 õhutõrjesuurtükki, 91 soomusmasinat, 2 soomusrongi ja suurel arvul sõjamaterjali. Pärast punalaevastiku lahkumist jäi Tallinna sadamatesse kas uputatuna või kai äärde maha umbes 15 praami, umbes 15 erinevas suuruses purjelaeva, umbes 10 puksiiri ja lisaks mõningaid muid, peamiselt abilaevu. ==Linna autasustamine Nõukogude võimu poolt == 27. novembril 1970 autasustati Tallinna "mehisuse ja vastupidavuse eest võitluses Saksa fašistlike vallutajatega Suures Isamaasõjas" [[Lenini orden]]iga. ==Vaata ka== * [[Juminda miinilahing]] * [[Jevgeni Nikonov]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="a86I7">Estonia 1940–1945, lk 425</ref> <ref name="uN7qk">M. Õun. Võitlused Läänemerel, suvi 1941., lk 90.</ref> <ref name="6yyyH">M. Õun. Võitlused Läänemerel, suvi 1941., lk 87</ref> <ref name="kZdtS">Боевая летопись военно-морского флота. 1941–1942. M. 1992, lk.138</ref> <ref name="3SWp6">M. Õun Võitlused Läänemerel, suvi 1941. lk 85</ref> <ref name="sJSHv">А. Г. Миролюбов, [http://militera.lib.ru/memo/russian/sb_baltiyskie_zenitchiki/05.html В боях за Таллин]</ref> <ref name="RyWUq">Estonia 1940–1945, lk 424</ref> }} ==Kirjandus== * [http://blokada.otrok.ru/library/tribuc/06.htm Трибуц В. Ф. Балтийцы сражаются. Часть 1. Балтийцы вступают в бой] * Михайловский Николай Григорьевич, [http://militera.lib.ru/memo/russian/mihaylovsky_ng/index.html Таллинский дневник], М.: Советская Россия, 1985., Сайт «Военная литература» ==Välislingid== * Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/1941-aasta-lasnamael.d?id=50962631 1941. aasta Lasnamäel], Eesti Päevaleht, 27. august 2003 * Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/1941-aasta-lasnamael.d?id=50962732 1941. aasta Lasnamäel], Eesti Päevaleht, 28. august 2003 * [http://kultuur.elu.ee/ke491_1941.htm Kultuur ja Elu: Need teod süüdistavad. Kommunistid varandusi hävitamas / T. Tamm] * [https://esm.ee/kulastajale/haridus/tana-80-aastat-tagasi/lahing-tallinna-parast-wehrmacht-vallutab-laane-eesti: Lahing Tallinna pärast. Wehrmacht vallutab Lääne-Eesti] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Suvesõda]] [[Kategooria:Tallinn Teises maailmasõjas‎]] hfbppjmvej9wop9wupg1y0cywzf6feh Alberto Fujimori 0 167505 6178942 5822577 2022-08-16T17:16:16Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:FujimoriUSIP.jpg|pisi]] '''Alberto Kenya Fujimori Inomoto''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1938]] [[Lima (Peruu)|Lima]]s) on [[Jaapan]]i päritolu [[Peruu]] poliitik, [[Peruu president]] aastail [[1990]]–[[2000]]. Fujimori saavutas oma populaarsuse terrorirühmituse [[Särav Tee]] alistamisega. Samuti sai ta üle majanduskaosest ja vabastas kümned pantvangid, kelle oli [[Lima (Peruu)|Lima]] [[Jaapan]]i saatkonnas võtnud indiaanlaste sissirühmitus [[Túpac Amaru]]. Terrorirühmitus [[Särav Tee]], mida juhtis maoistliku filosoofia professor [[Abimael Guzmán]], oli tõenäoliselt Ladina-Ameerika ajaloo kõige jõhkram. [[Andid]]es asuvate linnade väljakutel võeti inimestel [[matšeete]]dega päid maha, korraldati pealinnas pommiplahvatusi ja tapeti ajakirjanikke. Kuid korruptsiooniskandaal, millega oli seotud Fujimori luureülem [[Vladimiro Montesinos]], kukutas Fujimori valitsuse [[2000]]. aastal. Fujimori põgenes [[Jaapan]]isse, mis on tema vanemate sünnimaa. Hiljem arreteeriti ta [[Tšiili]]s ja anti välja Peruule. [[2009]]. aasta [[7. juuli]]l mõistis kolmest kohtunikust koosnev kolleegium Fujimori süüdi käsu andmises sõjaväelastest koosnevale surmakomandole, mis tappis aastatel 1990–2000 25 inimest. Alberto Fujimori mõisteti süüdi inimõiguste rikkumise eest ja talle määrati 25-aastane vanglakaristus. See on esimene kord, kui Ladina-Ameerika riigipea on selliste kuritegude eest omal maal süüdi mõistetud. Fujimori võitles tol ajal [[kommunistid]]est [[geriljad]]e vastu. 20 aastat kestnud konflikti käigus hukkus Peruus 70 000 inimest. Ka tema tütar [[Keiko Fujimori]] on poliitik. == Välislingid == {{commons|Category:Alberto Fujimori}} * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/endine-peruu-president-moisteti-25-aastaks-vangi?id=22719449 Endine Peruu president mõisteti 25 aastaks vangi] Delfi, 8. aprill 2009 {{JÄRJESTA:Fujimori, Alberto}} [[Kategooria:Peruu presidendid]] [[Kategooria:Kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] az6dlfh7cteajybvqqcc7l8r8btsst0 Duo 4 0 172727 6178917 6063962 2022-08-16T16:01:06Z 2601:242:C000:ED:D575:A6BD:7A6E:DC10 wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Duo 4 | alustas tegevust = [[27. märts]] [[2008]] | omanik = [[Duo Media Networks]] | emakanal = [[Kanal 2]] | riik = [[Eesti]] | leviala = [[Eesti]] | peakorter = Tallinn, Eesti | koduleht = [http://kanal11.postimees.ee kanal11.postimees.ee] }} '''Duo 4''' (varem ''Kanal 11'') on [[Eesti]] [[telekanal]]. Duo 4 on 27. märtsil [[2008]] tegevust alustanud, põhiliselt naistele suunatud telekanal, mis on nähtav nii maapealse digiringhäälingu kui ka kaabelvõrkude kaudu. 3. jaanuarini 2011 oli kanal [[vabalevi]]s. Duo 4 omanik on [[Duo Media Networks]] ning see on [[Kanal 2]] sõsarkanal. Duo 4 kava koosneb põhiliselt tänapäevastest draamasarjadest, värsketest filmidest, elustiili saadetest ja kodumaisest programmist. Kanal 11 vaadatuimad saated on tõsielusaade "Poissmees", Hispaania draamasari "Vana silla saladus", [[Jamie Oliver|Jamie Oliveri]] ja [[Gordon Ramsay|Gordon Ramsey]] kokandussaated. 2018. aasta kevadel hakkas Kanal 11 näitama kohtamissaadet "Alasti ahvatlus", millest sai hoobilt televaatajate lemmik. [[9. august|9. augustist]] [[2021]] on telekanali nimi Duo 4. [[Kantar Emor|Kantar Emori]] andmetel jagunes 2017. aastal Kanal 11 vaatajate osakaal kogu telerivaatamise ajast järgmiselt: * naised vanuses 18–49: 2,5% * naised ja mehed vanuses 18–49: 2,2% * naised ja mehed vanuses üle 49: 2,2% == TV == * [[Clifford – suur punane koer (2000)|''Clifford – suur punane koer'']] [[Kategooria:Eesti telekanalid]] 4c7b5owm7ve8qns480z3260oacj4lrd 6178921 6178917 2022-08-16T16:02:42Z 2601:242:C000:ED:D575:A6BD:7A6E:DC10 /* TV */ wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Duo 4 | alustas tegevust = [[27. märts]] [[2008]] | omanik = [[Duo Media Networks]] | emakanal = [[Kanal 2]] | riik = [[Eesti]] | leviala = [[Eesti]] | peakorter = Tallinn, Eesti | koduleht = [http://kanal11.postimees.ee kanal11.postimees.ee] }} '''Duo 4''' (varem ''Kanal 11'') on [[Eesti]] [[telekanal]]. Duo 4 on 27. märtsil [[2008]] tegevust alustanud, põhiliselt naistele suunatud telekanal, mis on nähtav nii maapealse digiringhäälingu kui ka kaabelvõrkude kaudu. 3. jaanuarini 2011 oli kanal [[vabalevi]]s. Duo 4 omanik on [[Duo Media Networks]] ning see on [[Kanal 2]] sõsarkanal. Duo 4 kava koosneb põhiliselt tänapäevastest draamasarjadest, värsketest filmidest, elustiili saadetest ja kodumaisest programmist. Kanal 11 vaadatuimad saated on tõsielusaade "Poissmees", Hispaania draamasari "Vana silla saladus", [[Jamie Oliver|Jamie Oliveri]] ja [[Gordon Ramsay|Gordon Ramsey]] kokandussaated. 2018. aasta kevadel hakkas Kanal 11 näitama kohtamissaadet "Alasti ahvatlus", millest sai hoobilt televaatajate lemmik. [[9. august|9. augustist]] [[2021]] on telekanali nimi Duo 4. [[Kantar Emor|Kantar Emori]] andmetel jagunes 2017. aastal Kanal 11 vaatajate osakaal kogu telerivaatamise ajast järgmiselt: * naised vanuses 18–49: 2,5% * naised ja mehed vanuses 18–49: 2,2% * naised ja mehed vanuses üle 49: 2,2% == Programmeerimine == ===Programmeerimine=== '''Kanal 11''' shows mainly reality shows and serials. * ''[[Sous le soleil|Saint Tropez]]'' * ''Aardekütt'' (''[[Relic Hunter]]'') * ''After Chat'' * ''{{lang|et|Ameerika kõige lollimad modellid}}'' (''[[America's Most Smartest Model]]'') * ''Gok Wan annab moenõu'' (''[[Gok's Fashion Fix]]'') * ''{{lang|et|Jalgpallurite naised}}'' (''[[Footballer's Wives]]'') * ''Kardashianid'' (''[[Keeping up with Kardashians]]'') * ''Kelgukoerad'' * ''Kokasaade – Lusikas'' * ''Kuidas alasti hea välja näha'' (''[[How to Look Good Naked]]'') * ''Naistevahetus'' (''[[Wife Swap (UK TV series)|Wife Swap]]'') * ''Nigella ampsud'' (''[[Nigella Bites]]'') *'' Nigella ekspress'' (''[[Nigella Express]]'') * ''Nigella retseptid'' (''[[Nigella Feasts]]'') * ''Night Chat'' * ''Reporter'' * ''Reporter+'' * ''Rooside sõda'' (Estonian version of ''[[Family Feud]]'') *'' Superlapsehoidja'' (''[[Supernanny]]'') * ''Täiuslik koduperenaine'' (''[[Anthea Turner: Perfect Housewife]]'') * ''Tantsi, kui oskad!'' (Estonian version of ''[[So You Think You Can Dance]]'') * ''Tõeline seks ja linn'' (''[[Sex and the City]]'') * ''[[Top Shop]]'' * ''Uudised vene keeles'' (''News in Russian'') * ''Võluvägi'' (''[[Charmed]]'') * ''Üllatusremont'' (''[[Changing Rooms]]'') * ''[[90210 (TV series)|90210]]'' ===Tulemas Programmeerimine=== ====PBS==== * [[Clifford – suur punane koer (2000)|''Clifford – suur punane koer'']] [[Kategooria:Eesti telekanalid]] hnd69sja3gvf9ojjul2w5uz0zmf16l3 Heldur Tüüts 0 174796 6179210 5902305 2022-08-17T11:37:03Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Heldur Tüüts''' ([[14. jaanuar]] [[1926]] [[Viljandi]] – [[27. oktoober]] [[2018]] [[Tartu]]) oli eesti [[kergejõustik]]lane, [[treener]], sporditegelane ja [[jurist]]. Ta alustas kergejõustikutreeninguid 1938 [[Edgar Tamm]]e ja [[Valter Kalam]]i juhendamisel. Heldur Tüüts lõpetas 1944 [[Viljandi 2. Gümnaasium]]i, 1949 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonna ja 1951 [[Leningrad]]is [[Lesgafti-nimeline Kehakultuuriinstituut|Lesgafti-nimelise Kehakultuuriinstituudi]]. Ta tuli 1946. aastal Eesti meistriks [[100 m jooks]]us ja [[1950]]. aastal [[kaugushüpe|kaugushüppes]]. Võistles 14 korda Eesti koondises, on kuulunud Sakalasse ja Kalevisse. Aastatel 1949–1950 oli ta [[TRÜ Spordiklubi]] juhataja ning TRÜ kehalise kasvatuse ja spordi kateedri õppejõud. Aastatel 1951–1953 oli ta [[TRÜ Ratsaspordiklubi]] president. 1950–1953 [[Tartu Ülikooli Spordiklubi|Ülikooli Spordiklubi]] direktor ja treener, [[Tartu Kunstiinstituut|Tartu Kunstiinstituudi]] ja [[Lesgafti-nimelise Kehakultuuriinstituudi Tartu õppepunkt]]i õppejõud. [[1953]]–[[1957]] [[Tartu Noorsoo Spordikool]]i kergejõustikutreener (tema tuntuim õpilane oli [[Mart Paama]]) ja [[Eesti Põllumajandusakadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] kehalise kasvatuse kateedri vanemõpetaja. [[1956]]. aastast on Heldur Tüüts töötanud juristina, sealhulgas [[1977]]–[[1980]] EPA õigusteaduse õppejõuna. Tüüts on tegutsenud ka spordikohtunikuna ja olnud TRÜ ja EPA spordiklubide esimees. Heldur Tüüts oli [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] liige. ==Isiklikku== Tema abikaasa [[Laine Tüüts]] oli eesti spordipedagoog. == Välislingid == * {{ESBL|Heldur_Tüüts}} {{JÄRJESTA:Tüüts, Heldur}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Lesgafti-nimelise Riikliku Kehakultuuri Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2018]] t8wpbbt0npxvuznpgwpxqwzz79qh7ym Koit (roos) 0 178086 6179090 2912164 2022-08-17T07:39:06Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{lisapildid}} ''''Koit'''' on roosi[[sort]]. See on [[floribundroos]]. Ta on tumeroosade õitega ja Eesti oludes külmakindel [[roos]]. Selle aretas [[Vello Veski]]. Sordiks tunnustatud 1978. [[Kategooria:Roosisordid]] lcmw84pxssz9mdx7mse768lj6ktdfi8 Uno Källe 0 179241 6179201 5702754 2022-08-17T11:27:03Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Uno Källe''' ([[16. juuni]] [[1931]] [[Karinu vald]], [[Järvamaa]] – [[20. juuli]] [[2009]] [[Tallinn]]) oli eesti jooksja ja kergejõustikutreener.<ref>[http://sport.postimees.ee/?id=143826 Lahkus teenekas kergejõustikutreener Uno Källe] Postimees, 20. juuli 2009</ref> [[1952]]. aastal tuli ta Eesti meistriks [[3000 m takistusjooks]]us. Aas­ta­tel [[1976]]–[[1986]] oli Uno Käl­le Nõukogude Lii­du nais­te kesk- ja pi­ka­maa­jooks­ja­te koon­di­se va­nemt­ree­ner. Tema õpilaste hulgas oli maratonijooksja [[Jane Salumäe]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Uno_Källe}} * [http://www.kalev.ee/est/?news=912857 Uno Käl­le teab kii­re jook­su sa­la­du­si] Kalev.ee, 1. november 2002 * [[Gunnar Press]]. [https://www.ohtuleht.ee/286871 Treener Uno Källe võitleb raske haigusega] Õhtuleht, 11. juuli 2008 {{JÄRJESTA:Källe, Uno}} [[Kategooria:Eesti jooksjad]] [[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2009]] j87k5x7nw6iqc61d1abk24db0mt69xr Tõnn Sarv 0 190364 6179223 6104654 2022-08-17T11:48:59Z Lulu 294 /* Artikleid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tõnn Sarv 02.jpg|pisi|Tõnn Sarv 2019. aastal]] '''Tõnn Sarv''' (sündinud [[20. september|20. septembril]] [[1949]] [[Tartu]]s) on eesti [[kirjanik]], [[muusik]], kultuuritegelane, [[pedagoog]] ja [[ettevõtja]]. == Õpingud == * 1957–1968 [[Tartu 5. Keskkool]] * 1968–1973 [[Tartu Ülikool]], bioloogia * 1976–1980 [[Tartu Muusikakool]], muusikateooria * 1981–1984 [[Tallinna Konservatoorium]], muusikapedagoogika == Olulisemad töökohad ja ametid == * 1976–1987 Lastemuusikakooli õpetaja Antslas ja Tartus * 1987–1994 [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]]e esimees * 1992–2004 Raamatukaupluse [[Krisostomus]] omanik ja juhataja == Raamatuid == * 1985 – Kõik on ju ime. Raamat loodusest ja rahvalauludest, Eesti Raamat; 2015. a uuendatult e-raamatuna ISBN 9789949335602 * 1987 – Abiks rahvalauluansamblile. Juhendmaterjalide kogumik, Eesti Rahvaloomingu Maja * 1990 – Hindamatu pärlikee. Tõlge tiibeti budistlikust tekstist, aktsiaselts Arro; 2015. a uuendatult e-raamatuna ISBN 9789949386789 * 2010 – Peksta ja kallistada. Arvamuslugude kogumik, Eesti Ekspressi kirjastus, ISBN 9789949444588; 2015. a e-raamatuna ISBN 9789949383061 * 2010 – Kuidas lahku minna. Eneseabiraamat, kirjastus Elmatar, ISBN 9789949435647; 
2014. a e-raamatuna ISBN 9789949335138 * 2011 – Tee väe raamat. Tõlge [[daodejing|hiina taoistlikust tekstist]], kirjastus Pilgrim, ISBN 9789949469352; 2015. a e-raamatuna ISBN 9789949383269 * 2014 – Ülestunnistus. Autobiograafia, Ajakirjade Kirjastus, ISBN 9789949528769; e-raamatuna ISBN 9789949381272 * 2016 – Kuidas seksist rõõmu tunda. Eneseabiraamat. E-raamatuna ISBN 9789949389230 * 2017 – Kuidas olla. Eneseabiraamat. E-raamatuna ISBN 9789949818242; 2018 paberkandjal ISBN 9781985076518 * 2018 – Learn to Say Good-Bye. Eneseabiraamat. ISBN 9781983668210 * 2018 – How to be: A Guide to Spiritual Development. ISBN 9781985144781 * 2019 – Don't take anything personally. Third edition of the book previously titled 'How to be'. ISBN 9781794664081 * 2020 – Book of Way and Might: Tao Te Ching. Tõlge [[daodejing|hiina taoistlikust tekstist]] koos paralleelse hiinakeelse originaaliga. ISBN 9789916400555, e-raamatuna ISBN 9789916401149 * 2020 – Tee väe raamat. Teine väljaanne koos paralleelse hiinakeelse originaaliga. E-raamatuna ISBN 9789916401125 * 2020 – Igaviku poole. Kirjutisi. E-raamatuna ISBN 9789916958803 == Artikleid == * Jaan Sarve universaalkiri. Keel ja Kirjandus nr 1, 1983, lk 38 - 40.<ref>keel_ja_kirjandus_1983_01.pdf</ref> * Ise lauldud - hästi lauldud. Teater. Muusika. Kino, nr 9, 1984, lk 12-21. * Kunstist ja otstarbest. Keel ja Kirjandus nr 4, 1985. * Müüdi sünd. Looming 1987, nr 1. * Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse. Ilmunud ajakirjas Vikerkaar nr 10, 1991, lk. 79 - 85 ning kogumikus "Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986–2005", 2006, lk. 81 - 95. * Trance ja regilaul. Teater. Muusika. Kino nr 1, 2012. * Miks Mozart ei abiellunud Marie Antoinette'iga. Teater. Muusika. Kino nr 5, 2013.  * Minevikust ja tulevikust. Akadeemia nr 12, 2013.  * Väljasuremise deklaratsioon. Maaleht 9. jaanuar 2014 * Muusikaõpetus võiks rokkida. Õpetajate Leht 17. jaanuar 2014 * Popmuusika. Teoreetilise analüüsi katse. Teater. Muusika. Kino nr 1, 2014.  * Autism kui rahvushaigus. Maaleht 28. mai 2015 * Miks Buddha on paks? Teater. Muusika. Kino nr 4, 2019 * Mängurõõm. Udo Kasemets 1919–2014. Teater. Muusika. Kino nr 11, 2019. * Vendluse revolutsioon. Teater. Muusika. Kino nr 7/8, 2020.  * Muusika, kuidas edasi? Kuulates balti nüüdismuusikat 2021. Teater. Muusika. Kino nr 7/8, 2021. * Mälestusi Enn Tartost. Vikerkaar nr 9, 2021, lk 96 – 101. * Loodusvaatlusi Tais. Akadeemia nr 11, 2021, lk 2065 - 2078. * Etüüd-fantaasia. Teater. Muusika. Kino nr 11, 2021, lk 98 - 103. * Bluusi müsteerium. Teater. Muusika. Kino nr 4, 2022, lk 70 - 74. * Muusika ja teater budismis. Teater. Muusika. Kino nr 7/8, 2022, lk 70 – 74. == Muu kirjanduslik tegevus == * 1972–1973 ja 1978–1979 omakirjastuslik väljaanne "Vigilia" * 1984 stsenaarium nukufilmile [http://www.imdb.com/title/tt0452432/?ref_=nm_flmg_wr_2 "Tähe mõrsja"] * 1988 stsenaarium nukufilmile [http://www.imdb.com/title/tt0452328/?ref_=nm_flmg_wr_1 "Miks puud ei kõnele"] == Liikmesus == * 1987–1994 [[Eesti Muinsuskaitse Selts]] * 1990–1992 [[Eesti Kongress]] == Praegune tegevus == Vabakutseline. 2004. aastast elab [[Tai]]s. == Isiklikku == Tema vanaisa oli matemaatik [[Jaan Sarv]], isa [[Hans Sarv]], vennad [[Mikk Sarv]] ja [[Heno Sarv]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitekstid|Autor:Tõnn Sarv}} * [https://villa-lili.blogspot.com/ Tai elu] * [https://uudisjutt.blogspot.com/ Uudisjutt] * [https://www.amazon.com/Dont-take-anything-personally-How/dp/1794664084/ref=sr_1_1?qid=1578554047&refinements=p_66%3A9781794664081&s=books&sr=1-1 Don't take anything personally] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] oqffzbi638b6iauyftx4wjksir580a6 Maris Mägi 0 199314 6179199 5582573 2022-08-17T11:26:08Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Maris Mägi | Pilt = Maris Mägi.jpg | Pildisuurus = 210px | Pildinimi = Maris Mägi Kadrioru staadionil 22. juulil 2006 | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|8|11}} | Sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = | Kaal = | Spordiklubi= | Treener = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = }} '''Maris Mägi''' (sündinud [[11. august]]il [[1987]] [[Tartu]]s) on endine [[Eesti]] [[sprinter]] ja [[tõkkejooks]]ja. Ta lõpetas aastal [[2006]] [[Miina Härma Gümnaasium]]i ja aastal [[2010]] inglise filoloogina [[Tartu Ülikool]]i. Märtsis [[2011]] püstitas ta [[Austraalia]]s [[Sydney]]s toimunud võistlustel [[400 meetri jooks]]us uue isikliku rekordi 52,21 (senine rekord oli 52,68).<ref>[http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/mm-normi-taitnud-maris-magi-jooksis-voimsa-isikliku-rekordi?id=42371461 MM-normi täitnud Maris Mägi jooksis võimsa isikliku rekordi] 19. märts 2011</ref> [[23. jaanuar]]il [[2010]] püstitas Maris Mägi [[Viin]]is peetud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel uue Eesti siserekordi [[400 meetri jooks]]us. Uus Eesti ja ühtlasi ka Mägi tippmark on '''52,98''' sekundit. Senine Eesti rekord 53,16, püstitatud [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is, kuulus samuti tema nimele. [[25. juuni]]l 2010 püstitas Maris Mägi kergejõustiku [[Bigbank Kuldliiga]] etapil [[Kohila]]s [[300 meetri jooks]]us uue Eesti tippmargi '''37,95'''.<ref>[http://www.kuldliiga.ee/?id=22 Kuldliiga kodulehel] </ref> Eelmine tippmark 38,19 kuulus [[Egle Uljas]]ele. [[28. juuli]]l [[2013]] püstitas Mägi Eesti meistrivõistlustel [[400 meetri tõkkejooks]]us Eesti rekordi ajaga '''56.56'''. 2017. aastal teatas ta sportlaskarjääri lõpetamisest.<ref>[http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/fotod-emaks-saanud-eesti-rekordinaine-maris-magi-tegi-spordiga-lopparve?id=80302710 Emaks saanud Eesti rekordinaine Maris Mägi tegi spordiga lõpparve] Delfi.ee, 27. november 2017</ref> ==Isiklikku== Tema vend [[Rasmus Mägi]] on samuti kergejõustiklane, poolõde [[Kadri Jukk]] on võimleja. Ema [[Anne Mägi]] (Anne Sookael) ja isa [[Taivo Mägi]] on endised kergejõustiklased ja treenerid. Tal on elukaaslase [[Norbert Hurt|Norbert Hurdaga]] poeg.<ref>[https://sport.ohtuleht.ee/812269/palju-onne-magide-kergejoustikuperre-sundis-beebi PALJU ÕNNE! Mägide kergejõustikuperre sündis beebi] Õhtuleht.ee, 20. juuni 2017</ref> ==Vaata ka== *[[Kergejõustiku Eesti rekordid]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * {{ESBL|Maris_Mägi}} * {{IAAF}} *[[Peep Pahv]] [https://www.ohtuleht.ee/170164 "Maris Mägi – kogu elu spordis"], Õhtuleht, 18. veebruar 2005 *Maris Mägi Fanclub [http://www.facebook.com/pages/Maris-M%C3%A4gi-Fanclub/137688059639060#! Facebookis] {{JÄRJESTA:Mägi, Maris}} [[Kategooria:Eesti tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Eesti sprinterid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 1nri4zcsrmh4s1fyock2eai6010rvar Kolga-Jaani kihelkond 0 201228 6179217 6130676 2022-08-17T11:44:05Z NOSSER 8097 /* Kolga-Jaani kihelkonna vallad */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-8.jpg|pisi|[[Pärnu kreis]] [[Liivimaa kubermang]]us. [[Liivimaa atlas]] (1798)]] [[Pilt:Atlas von Liefland 7.tif|pisi|[[Viljandi kreis]] [[Liivimaa kubermang]]us. [[Liivimaa atlas]] (1798)]] '''Kolga-Jaani kihelkond''' ([[lühend]] '''KJn'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Klein-St. Johannis'') oli [[kihelkond]] [[Viljandimaa]]l ning [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Viljandi kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us. ==Kihelkonna ajalugu== [[13. sajand]]il kuulus ala [[Nurmekund|Nurmekunna]] ja [[Mõhu]] maakonna lõunaosa piiresse ning [[Liivi ordu]] võimu ajal [[Põltsamaa komtuurkond]]a. Kihelkonda on esimest korda mainitud [[1559]]. aastal Kõrve (Corper) nimega. Aastani [[1639]] oli Kolga-Jaani [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]] abikogudus. Naaberasualatest soode ja metsadega eraldatud Kolga-Jaanis oli 16.–19. sajandil kõrge [[iive]] ja suhteliselt tihe asustus. Hoogsasti tehti [[uudismaa]]d ja rajati peamiselt [[vabadik]]ukohti. [[1773]]. aastal ühendati [[Tartu kreis]]ist lahutatud Kolga-Jaani kihelkond, [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] ja [[Põltsamaa kihelkond]] [[Pärnu kreis]]iga. Kolga-Jaani elu edenemisele aitas kaasa [[Meleski-Rõika peeglivabrik]]u rajamine. Peeglivabrik avati 1795. aastal.<ref name="vabaduse risti vennad">[http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=136&op=body "Kolga-Jaani kihelkond ja Vabaduse Risti vennad"] Viljandi muuseum (vaadatud 4. oktoober 2012)</ref> [[1860. aastad|1860. aastate]] lõpus algas kihelkonnas [[talu]]de päriseksostmine. Sellal toimus ka väljaränne Venemaale.<ref name="vabaduse risti vennad"/> Kihelkonna keskuseks kujunes kiriku ümber tekkinud Kolga-Jaani alevik. Rahvastikust kuulus valdav enamik luteri kirikusse. Samas oli märkimisväärselt suur ka õigeusuliste osa ning 19. sajandi keskel siirdus ligi 26% elanikkonnast apostlikku õigeusku.<ref name="vabaduse risti vennad"/> ==Kolga-Jaani kihelkonna mõisad== Kihelkonnas paiknes 4 mõisat: 1 [[kirikumõis]] ja 3 [[rüütlimõis]]ast peamõisat. Lisaks veel 4 [[karjamõis]]at. *[[Kolga-Jaani kirikumõis]] (''Pastorat Klein-St. Johannis'') *[[Paenasti mõis|Paenasti]] (''Pajusby'') rüütlimõis *[[Soosaare mõis|Soosaare]] (''Soosaar'') rüütlimõis *[[Võisiku mõis|Võisiku]] (''Woiseck'') rüütlimõis ==Kolga-Jaani kihelkonna vallad== 1866. aastal, kui võeti vastu vallaseadus ja valdadest said riiklikud haldusüksused, algas hoogne mõisavaldade liitmine. 19. sajandi viimasel veerandil oli Kolga-Jaani kihelkonna alal neli valda: *[[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku]], *[[Soosaare vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Soosaare]] ja *[[Paenasti vald|Paenasti]] (ka Painaste, Paenaste) vald ning *[[Kolga-Jaani kirikuvald]]. Neist kolm viimast liitusid 1892. aasta septembris [[Soosaare vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Soosaare vallaks]].<ref name="vabaduse risti vennad"/> ==Kolga-Jaani kihelkonnakoolid== *vene [[Ortodoksi kirik|ortodoksikirik]]u koguduse [[Lalsi kihelkonnakool]] ==Kolga-Jaani kihelkonna kalmistud== *[[Kolga-Jaani kalmistu]] *[[Kolga-Jaani kirikuaed]] *[[Kolga-Jaani II maailmasõja matmispaik]] *[[Lalsi kalmistu]] *[[Võisiku mõisa kalmistu]] ==Kolga-Jaani kihelkonna pärand== [[Eesti Rahva Muuseum]]ile käidi kihelkonnas vanavara korjamas esimest korda 1911. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20130514120918/http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad/Kolga-Jaani-kihelkond Kolga-Jaani kihelkond] Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 4. oktoober 2012)</ref> ==Rahvarõivad== Rõivastel olid 19. sajandi keskpaiku järgmised iseloomulikud tunnused: ===Naisterõivastus=== *Särgil oli Põhja-[[Viljandimaa]]le iseloomulik lai mahapööratud krae, kraeotsad põimpiluga. Särkide õlalappidel ja varrukavärvlitel valge linase niidiga tikitud püvisilmpistes külakirjad. Särgikaeluse kinnitiks ja ehteks vitssõlg või väike prees, keset rinda oli suur prees või kuhiksõlg *Pikitriibulised seelikud, millel ülekaalus sinised ja punased toonid *Valge linane narmaskaunistusega põll *Potisinisest koduvillasest riidest või tumesinisest või mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun *Kukesaba- ehk ratastanu, pidulikke tanusid tärgeldati *Valged villaste värviliste roositud kirjadega või lihtkoelised sukad *Jalas pastlad või kingad<ref>[[Melanie Kaarma]], [[Aino Voolma]]. Eesti rahvarõivad, Kirjastus [[Eesti Raamat]], Tallinn 1981, 462 lk</ref> ===Kihelkonna alad tänapäeval=== Kolga-Jaani kihelkond hõlmas ligikaudu endise [[Kolga-Jaani vald|Kolga-Jaani valla]] maad. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=382 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA382,M1 }} *{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 308-310 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA308,M1}} *"Kolga-Jaani kihelkond", koost. Enno Piir, sarjast "Sakalamaa ei unusta", Memento 1997 ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/kihel/kjaani.shtml Kolga-Jaani kihelkonnast Eesti mõisaportaalis] {{Viljandimaa kihelkonnad}} {{Pärnu kreis}} [[Kategooria:Viljandimaa kihelkonnad]] [[Kategooria:Kolga-Jaani kihelkond| ]] chun7bat6kwc76beq7oqqhnh6or3mdd Viljandi Kesklinna Kool 0 201792 6179220 6143504 2022-08-17T11:45:33Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Viljandi Kesklinna Kool''' on [[üldharidus]]lik [[põhikool]] [[Viljandi]]s [[Uueveski (Viljandi)|Uueveski]] linnaosas. Viljandi Kesklinna Kooli algklasside (1.- 4. kl) õppehoone asub [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 42/42a, põhikooli õppehoone asub [[Uueveski tee]] 1. Kuni kooli muutmiseni põhikooliks 1. juulil 2012 oli tegemist vanima Viljandis tegutsenud gümnaasiumiga. [[Pilt:Viljandi maagümnaasiumi hoone.jpg|pisi|Viljandi Kesklinna Kooli hoone Uueveski tee 1]] == Ajalugu == Kooli eelkäija on [[15. veebruar]]il [[1844]] Viljandis tegevust alustanud [[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]], mille rajas [[Gustav Max Schmidt]]. Kool oli [[saksa keel|saksakeelne]] poistekool, läbi ajaloo õppis seal vaid mõni eestlane. Pärast Schmidti surma [[1874]]. aastal juhtis kooli mõnda aega Liborius Krüger. [[1875]]. aastal ostis kooli [[Liivimaa rüütelkond]]. Liivimaa rüütelkond nimetas kooli ümber [[Liivimaa Maagümnaasium]]iks ning ehitati uus koolihoone, kus kool tegutseb siiani. Koolimaja hoone projekteeris [[Riia]] [[arhitekt]] [[Robert Häusermann]] ja see valmis 1877. aasta lõpul.<ref>[https://muinsuskaitsepaevad.ee/exhibitions_post/viljandi-maagumnaasium/ Viljandi maagümnaasium]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Näitus "Koolimajad Eestis"</ref> Kooli tegevuse lõpetas keiser [[Aleksander III]] [[venestamispoliitika]], kuna uus kord nägi ette, et kõik muukeelsed koolid tuli sulgeda või viia üle vene [[õppekeel]]ele. Liivimaa rüütelkond otsustas kooli sulgeda. Viimane aktus peeti [[22. juuni]]l [[1892]]. Koolimaja seisis tühjalt aastani [[1906]], kuni seal alustasid tegevust [[erakool]]id [[Deutsche Schule zu Fellin]], mis oli poistekool, ja [[Knüpfferi Kõrgem Tütarlastekool]]. Esimese maailmasõja ajal koolid suleti. Saksa okupatsiooni ajal [[1918]] avati Liivimaa Maagümnaasiumi hoones uuesti saksa kool [[Deutsche Schule zu Fellin]], kuid see kolis ümber pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist. Aastatel [[1995]]–[[2012]] oli kooli nimi Viljandi Maagümnaasium. Seoses koolireformiga muudeti kool alates 1. juulist 2012 põhikooliks ja see hakkas kandma nime Viljandi Kesklinna Kool. == Traditsioonid == Kool tegutses aastaid poistekoolina. Alles aastast [[1952]] õpivad koolis ka tütarlapsed. [[1976|1976. aastal]] avati koolis [[ajalugu|ajaloo]] [[eriklass]]id ja [[1979]] [[kunstiõpetus]]e eriklassid. Ilmub [[kooliajaleht]] [[Oma Sõna]]. == Kooli eelkäijad == * [[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]] [[1844]]–1875 * [[Liivimaa Maagümnaasium]] [[1875]]–[[1892]] ehk ''Livländischen Landesgymnasium zu Fellin'' * Viljandi Eesti Reaalgümnaasium [[1917]] * Viljandi Eesti Hariduse Seltsi Reaalgümnaasium [[1918]]–[[1919]] * Viljandi Maakonna Reaalgümnaasium [[1920]]–[[1923]] * Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium [[1924]]–1940 * Viljandi 2. Keskkool [[1940]]–1941 * Viljandi 2. Gümnaasium [[1941]]–1944 * Viljandi 2. Keskkool [[1944]]–1962 * Viljandi 4. 8-klassiline Kool [[1962]]–1976 * Johann Köleri nimeline Viljandi 4. Keskkool [[1976]]–1995 * Viljandi Maagümnaasium [[1995]]–2012 * Viljandi Kesklinna Kool [[2012]]– ... == Koolijuhid == * [[Gustav Max Schmidt]] 1844–1874 * [[Liborius Gustav Wilhelm Krüger|Liborius Krüger]] 1875 * [[Karl Hoheisel]] 1875–1877 * [[Heinrich Seesemann]] 1877–1883 * [[Franz Waldmann]] 1884–1892 * [[Paul Samon]] 1917–1918 * [[Mihkel Varrik]] 1918–1919 * [[Theodor Koik]] 1919–1940<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref> * [[Anton Härma]] 1940–1949 * [[Artur Reemer]] 1949–1952 * [[Sulev Jänes]] 1952–1955 * [[Harald Tekko]] 1955–1960 * [[Velli Kivistik]] 1960–1962 * [[Alfred Pukk]] 1962–1970 * [[Asta Moora]] 1970–1978 * [[Aavo Soopa]] 1978– ... == Tuntud õpetajaid == * [[Boris Henrichson]] matemaatikaõpetaja * [[Carl Hoffmann]] saksa ja ladina keele õpetaja * [[Eero Järvekülg]] füüsikaõpetaja * [[Paul Krigul]] muusikaõpetaja * [[Küllo Arjakas]] ajalooõpetaja * [[Julius Mager]] kunstiõpetaja * [[Jaan Meos]] matemaatikaõpetaja * [[Raimond Ranna]] võimlemisõpetaja * [[Theodor Schiemann]] ajalooõpetaja * [[Heldur Valgmäe]] maleõpetaja * [[August Oswald Westren-Doll]] ajaloo-, geograafia- ja ladina keele õpetaja == Tuntud vilistlasi == {{veergude loend|laius=22em| * [[Karlo Mäger]] impronäitleja * [[Meelis Aasmäe]] suusataja * [[Jaan Adamson (kirikuõpetaja)|Jaan Adamson]] vaimulik * [[Indrek Allmann]] arhitekt * [[Argo Arbeiter]] jalgpallur * [[Eero Bergmann]] treener * [[Johannes Fuks]] arhitekt * [[Karl August Hindrey]] (ei lõpetanud) kirjanik * [[Jüri Jaanson]] sõudja * [[Piret Jamnes]] sportlane * [[Valter Kalam]] kehakultuuri õppejõud * [[Kärt Karpa]] ajakirjanik * [[Tõnis Kask]] režissöör * [[Gert Kiiler]] ajakirjanik ja stsenarist * [[Urmas Kirs]] jalgpallur * [[Anti Kobin]] näitleja * [[Heinrich Koppel]] (ei lõpetanud) Tartu Ülikooli rektor * [[Kaido Kreen]] (ei lõpetanud) võrkpallur * [[Märt Kubo]] poliitik * [[Küllo Kõiv]] maadleja * [[Ants Kõverjalg]] pedagoogikateadlane * [[Udo Margna]] akadeemik * [[Arne Mikk]] muusika- ja teatritegelane * [[Piret Mürk]] ajakirjanik * [[Pent Nurmekund]] keeleteadlane * [[Olev Oja]] dirigent * [[Raul Orav]] motosportlane * [[Erich Pehap]] kunstnik * [[Hubert Pärnakivi]] jooksja * [[Hugo Raudsepp (keemik)|Hugo Raudsepp]] keemik * [[Evald Reier]] šaržist * [[Ants Saar]] ajakirjanik * [[Heldur Saarsoo]] õigusteadlane * [[Erik Salumäe]] jurist ja poliitik * [[Indrek Sammul]] näitleja * [[Erko Saviauk]] (ei lõpetanud) jalgpallur * [[Johannes Tetsmann]] ajakirjanik * [[Edmund Valtman]] (ei lõpetanud) karikaturist * [[Heljo Vanamõisa]] kunstnik * [[Rain Vessenberg]] (ei lõpetanud) jalgpallur * [[Atko Viru|Atko Meeme Viru]] sporditeadlane * [[Valdeko Viru]] helilooja * [[Raoul Üksvärav]] majandusteadlane * [[Saara Orav]] tennisist * [[Kärolyn Mäesaar]] sõudja * [[Aarne Saluveer]] koorijuht * [[Indrek Taalmaa]] näitleja * [[Mark Orav]] ettevõtja * [[Madis Timpson]] Viljandi linnapea }} == Viljandi Kesklinna Kooli muuseum == Kooli ajaloo tutvustamiseks on asutatud kooli muuseum.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Viljandi Kirjanduslik Selts]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *Dr. F. Waldmann. ''Vorgeschichte und Geschichte des ersten Jahrzehntes 1875–1885 des livl. Landesgymnasiums zu Fellin nebst Bericht über den Bestand und Thätigkeit der Erziehungsanstalt im Jahre 1885''. Fellin 1885 (Feldt) *''Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1886 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeact''. Fellin 1886 (Fellin : Feldt) *''Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1888 im livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeakt''. Dorpat 1888 (Dorpat : H. Laakmann)n *''Friedrich Gustav Bieneman. In memoriam : Rückblicke auf das livländische Landesgymnasium Kaiser Alexander II zu Birkenruh: zugleich als letzter Bericht über den Bestand der Anstalt''. Riga: Druck Häcker, 1892 *"Viljandi Maagümnaasium 1877–1997". Koostaja [[Tiiu Luik]]. Viljandi 1998. 256 lk == Välislingid == * [http://www.klk.vil.ee Viljandi Kesklinna Kooli veebileht] [[Kategooria:Viljandi koolid]] [[Kategooria:Viljandi Kesklinna Kool| ]] jjoe4d1l6e2hnypu5h4vbdf867k4wff Veebimeil 0 202082 6179101 4185874 2022-08-17T07:52:28Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki '''Veebimeil''' on [[e-post]]i teenus, mis ei nõua spetsiaalset [[e-posti klient]]programmi, vaid mille korral pääseb [[e-kiri|e-kirjade]] juurde peaasjalikult [[brauser]]i kaudu. Veebimeil on näiteks [[Gmail]]. Veel veebimeile: [[AOL Mail]], [[Mailfence]], [[Outlook.com]] (Hotmail), [[Yahoo! Mail]]. Paljud [[internetiteenuste pakkuja]]d ja veebimajutuse pakkujad pakuvad veebimeili teenust osana oma teenusepaketist. Veebimeili eelis arvutis oleva spetsiaalse klientprogrammi ees on võimalus meile lugeda ja saata mis tahes internetiühendusega seadmest. Puuduseks on kasutamise ajal vajalik internetiühenduse olemasolu. [[Kategooria:Meilikliendid]] [[Kategooria:Veeb]] qnykbye21g9065dfw2u96d1i0mf4hkk Kuressaare Vanalinna Kool 0 215555 6179115 6163796 2022-08-17T08:43:56Z NOSSER 8097 /* Kronoloogia */ wikitext text/x-wiki {{Kool |Nimi = Kuressaare Vanalinna Kool |Pilt = Kuressaare Vanalinna Kool.jpg |Pildiallkiri = Kuressaare Vanalinna Kool aadressil Pikk 31 |Asutatud = [[1811]] |Koolitüüp = [[põhikool]] |Direktor = |Õpilaste arv = 392 |Klassikomplekte = 17 |Õpetajate arv = 33 |Koolipersonal = |Linn = [[Kuressaare]] |Maakond = Saare |Vald = |Asula = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = http://www.vanalinna.edu.ee/ |Moto = |Koordinaadid = |Logo = }} '''Kuressaare Vanalinna Kool''' on Eesti [[põhikool]], mis asub [[Kuressaare]]s aadressil [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31. Kooli sünniaasta on [[1995]], kui kool sai Kuressaare Vanalinna Keskkoolist Kuressaare Vanalinna Kooliks. Kool oli alates aastast [[1996]] kuueklassiline, aastal [[1999]] sai üheksaklassiliseks. Praeguse nime sai kool [[1995]]. aastal. == Kronoloogia == [[1811]] – valmis kooli uus hoone (praegu [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 Kuressaare Vanalinna Kool). Hoones asus kolmeklassiline [[Kuressaare Kreiskool]], mis moodustati [[1804]]. aastal asutatud [[Kuressaare linnakool]]i kolmest kõrgemast klassist. [[1839]] – [[Kuressaare kreiskool]] reorganiseeriti Kõrgemaks Aadli Kreiskooliks, õppetöö toimus saksa keeles. Aastatel [[1842]]/[[1943]] toimus koolihoone ümberehitus [[1861]] – Venemaa keisririigi määrusega reorganiseeriti kool neljaklassiliseks [[progümnaasium]]iks [[1865]] – [[Kuressaare Poeglaste Gümnaasium]], kooli reorganiseeriti täielikuks [[gümnaasium]]iks [[1887]] – gümnaasium muudeti venekeelseks kooliks, sajandivahetusel lubati eesti keelt õpetada fakultatiivselt [[1907]]–[[1910]] – koolihoone restaureeriti juugendstiilis [[1910]] – gümnaasium nimetati Venemaa keisri [[Nikolai II]] poja auks [[Aleksei Nikolajevitš]]i nimeliseks – [[Aleksei Gümnaasium]] [[1915]]–[[1917]] õppetöö katkes I maailmasõja tõttu, kooli evakueerimine [[Danilov]]isse [[1919]] – [[Saaremaa Eesti Segagümnaasium]] (esmakordselt eestikeelne) [[1922]]–[[1937]] – [[Saaremaa Ühisgümnaasium]] [[1934]] – gümnaasiumi juurde asutati 5-aastane [[Saaremaa Keskkool]] [[1937]] – [[Saaremaa Gümnaasium]] [[1940]] – [[Kuressaare Keskkool]] [[1941]]–[[1944]] – [[Kuressaare Gümnaasium]] [[1944]] – sõja käigus hävines koolihoone peaaegu täielikult [[1960]] – [[Kingissepa]] 8-klassiline kool [[1978]]/[[1979]] – vene õppekeelega V. Gumanenko nimeline [[Kingissepa]] 3. Keskkool [[1993]]/[[1994]] – Kuressaare 3. Keskkool (vene ja eesti õppekeelega) Kooli juurde tulid osaliselt I–IV klass Kuressaare 1. Keskkooli juurest. Nii kaotati Kuressaare koolides õhtupoolne vahetus. Seda aastat loeme Kuressaare Vanalinna Kooli algusaastaks. [[1994]]/[[1995]] – [[Kuressaare Vanalinna Keskkool]] [[1995]]/[[1996]] – Kuressaare Vanalinna Kool [[1999]]/[[2000]] – kool muudeti ainult eesti õppekeelega kooliks [[Kategooria:Kuressaare koolid]] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] rrtnfoykebghzdx1c3xydizc797ffeg Märt Israel 0 215789 6179189 6120817 2022-08-17T11:18:49Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:2011-06-09 Märt Israel.jpg|pisi|Märt Israel 2011. aastal [[Bisletti mängud]]el]] '''Märt Israel''' (sündinud [[23. september|23. septembril]] [[1983]] [[Karksi-Nuia]]s) on [[Eesti]] [[kettaheide|kettaheitja]]. Tema isiklik rekord on 12. mail 2011 [[Chula Vista]]s heidetud '''66.98''' (eelmine 66.56 septembris [[2007]] [[Helsingborg]]is). [[2008]] lõpetas ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]is logistikaõpingud [[bakalaureusekraad]]iga ja jätkas ärikorralduse eriala magistrantuuris. Märt Israel esindas Eestit [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el ning tulemusega 60,34 m sai 25.koha<ref>{{Netiviide |url=http://www.london2012.com/athletics/event/men-discus-throw/phase=atm052900/doc=standing.html |pealkiri=Kettaheide eelvõistluste ametlikud tulemused |vaadatud=2013-05-26 |arhiivimisaeg=2013-05-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130526195413/http://www.london2012.com/athletics/event/men-discus-throw/phase=atm052900/doc=standing.html |url-olek=töötab }}</ref> ja finaali ei pääsenud. ==Saavutused== === [[Universiaad]]il === * [[2007]] {{Riigi ikoon|Tai}} [[Bangkok]]is: ** {{Pronks}} '''pronksmedal''' '''60,32''' * [[2011]] {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Shenzhen]]is: ** {{Kuld}} '''kuldmedal''' '''64,07''' === Maailmameistrivõistlustel === * [[2011]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Daegu]]s: ** 4. koht '''65.20''' ([[30. august]]) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} * {{ESBL|Märt_Israel}} * [[Deivil Tserp]]. [http://www.postimees.ee/260906/esileht/sport/219874.php Kettaheitja Märt Israel jätkab USAs innukat tippurühkimist]. Postimees, 26. september 2006 * [[Märt Roosna]]. [http://www.epl.ee/artikkel/381161 Märt Israel loodab, et ohtlik laiskus USA-s külge ei hakka]. Eesti Päevaleht, 7. aprill 2007 * Deivil Tserp. [https://www.ohtuleht.ee/289840 Kettaheitja Märt Israel: algul ajas treener mind kaikaga harjutama, pärast hoidis tagasi]. Õhtuleht, 4. august 2008 * Deivil Tserp. [https://www.ohtuleht.ee/289841 Märt Israel teeb tehnikaülikoolis magistritööd]. Õhtuleht, 4. august 2008 * [[Madis Luik]]. [http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=64441 Märt Israel: olen täieõiguslik mulk]. Sakala, 3. jaanuar 2009 * [[Andrus Nilk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574837 Kettaäss Märt Israel õpib uisutamise vigureid]. Eesti Päevaleht, 12. aprill 2010 * Andrus Nilk. [http://www.epl.ee/artikkel/474470 Märt Israel: Kanteri kõrval jätkub mullegi tähelepanu]. Eesti Päevaleht, 29. juuli 2009 * [http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=271163 Märt Israel võitis paduvihmas kettaheite]. Sakala, 2. juuni 2010 * Deivil Tserp. [https://www.ohtuleht.ee/383984 Kettaheitja Israel: Iisraelis oma, Marokos persona non grata]. Õhtuleht, 22. juuni 2010 {{JÄRJESTA:Israel, Märt}} [[Kategooria:Eesti kettaheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] ibr28v1joa0mqu2kc9h9plzhla5jzwn Tartu Jaan Poska Gümnaasium 0 217013 6179046 5961317 2022-08-16T22:32:37Z Skrrtppapazzz 168855 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Tartu Jaan Poska Gümnaasium | asutatud = [[2011]] | koolitüüp = [[gümnaasium]] | direktor = Mari Roostik | õpilaste arv = 544 (2021/2022) | klassikomplekte = 15 | asukoht = [[Tartu]], [[Tartu maakond]] | aadress = [[Vanemuise tänav]] 35 | kooli ajaleht = Sihker | deviis = Määrame ise oma tuleviku! | koduleht = [https://jpg.tartu.ee/ jpg.tartu.ee] | pilt = Jaan Poska gümnaasium.jpg | pildiallkiri = Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi hoone }} '''Tartu Jaan Poska Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Tartu]]s.[[Pilt:Tartu Peace Treaty02.JPG|pisi|Vanemuise 35]] Gümnaasiumi asutamine otsustati Tartu linnavolikogus [[2011]]. aasta aprillis. Kool moodustati [[Tartu Mart Reiniku Gümnaasium]]i gümnaasiumiastme põhjal.<ref name="volikogu">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartus-asutati-jaan-poska-gumnaasium.d?id=44105499 "Tartus asutati Jaan Poska gümnaasium"], Delfi, 14. aprill 2011</ref> Kool asub ajaloolises [[Tartu rahu]] majas aadressil [[Vanemuise tänav|Vanemuise]] 35. Kooli direktor on [[Mari Roostik]]<ref>[https://tartu.ee/et/uudised/tartu-jaan-poska-gumnaasiumi-direktoriks-valiti-mari-roostik "Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi direktoriks valiti Mari Roostik"], Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 11. juuni 2021</ref>. Enne teda oli kooli direktor [[Helmer Jõgi]]<ref>[http://www.tartupostimees.ee/?id=399727 "Helmer Jõgi asub Poska gümnaasiumi juhtima"], Tartu Postimees, 9. märts 2011</ref>. ==Õppekorraldus== Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis saavad õpilased enda õppekava koostada ise läbi valikkursuste, seega traditsioonilised õppesuunad puuduvad. Koolis õpetatakse ligikaudu 140 erinevat valikkursust, millest õpilane valib vähemalt 19. Kool pakub nii koolimajas toimuvaid valikainekursusi kui ka võimalust osaleda kursustel majast väljas. Valikkursused toimuvad nii perioodõppes kui ka praktikumidena. Muuhulgas saab valikkursusena õppida [[Psühholoogia|psühholoogiat]], [[Loogika|loogikat]], [[Filosoofia|filosoofiat]], [[Astrofüüsika|astrofüüsikat]], [[Programmeerimine|programmeerimist]] keeles [[Python (programmeerimiskeel)|Python]] ja [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Hispaania keel|hispaania]], [[Soome keel|soome]] ning [[Jaapani keel|jaapani]] keelt. Valikkursuste puhul teeb Tartu Jaan Poska Gümnaasium koostööd teiste Eesti õppeasutustega, sealhulgas [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooliga]], [[Tallinna Tehnikaülikool|TalTechiga]] ja [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooliga]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.jpg.tartu.ee/ Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi koduleht] [[Kategooria:Tartu koolid]] <!-- start of StopAd injection --> <!-- end of StopAd injection -->[[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] h1w278s95fv0kb4poa3y3kbktoj56ao Yana Toom 0 222928 6179186 6143148 2022-08-17T11:17:13Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{allikad}} [[Fail:Yana Toom at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Yana Toom 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:KE Yana Toom.jpg|pisi|Yana Toom 2011. aastal]] [[Pilt:Yana Toom, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Yana Toom 2014. aastal [[Arvamusfestival]]il]] '''Yana Toom''' (sünninimi '''Jana Tšernogorova'''; varasemas abielus '''Litvinova'''<ref name="EE_11062010"/>; sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1966]] [[Tallinn]]as)<ref name="ERT_06012006"/> on Eesti ajakirjanik ja poliitik, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja parlamentidevahelise Euro-LATi delegatsiooni<ref>[http://ekspress.delfi.ee/kohver/lopetatud-laused-yana-toom?id=75729981 Lõpetatud laused: Yana Toom] </ref> liige. 2011–2014 oli ta [[XII Riigikogu]] liige. == Haridus == Yana Toomi vanemad on Igor ja [[Margarita Tšernogorova]], ta on käinud eesti lasteaias. Ta lõpetas [[1983]] [[Tallinna 26. Keskkool]]i. Aastatel 1983–1987 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] vene keelt ja kirjandust. Ülikool jäi lõpetamata. == Töökäik == * 1994–1999 ajalehe [[Molodjož Estonii]] korrespondent * 1997–1999 ajalehe [[Den za Dnjom]] toimetaja * 1999–2005 ajalehe [[Den za Dnjom]] peatoimetaja * 2005–2008 ajalehe [[Vesti Nedeli]] peatoimetaja * jaanuar 2008 – juuni 2010 [[Tallinna Linnakantselei]] avalike suhete teenistuses ajalehe [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]] peatoimetaja * 4. juuni 2010 – aprill 2011 Tallinna abilinnapea * alates aprillist 2011 [[XII Riigikogu]]s [[Eesti Keskerakonna fraktsioon]]i liige, [[Riigikogu Sotsiaalkomisjon|sotsiaalkomisjoni]] aseesimees == Poliitiline tegevus == Ta oli [[Tallinna abilinnapea]] 2010–2011. Toom on alates [[16. märts]]ist [[2009]] [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige<ref name="2riregister"/>. Alates 2003. aastast on ta [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] nõukogu liige.<ref name="ERT_06012006"/> 2006. aastal sai Yana Toom oma ema [[Margarita Tšernogorova]] ettepanekul Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest. Ametliku ettepaneku koostas [[Edgar Savisaar]].<ref name="ERT_06012006"/> Enne seda oli ta [[Venemaa]] kodanik. 2008. aastal kutsus Margarita Tšernogorova teda Keskerakonda. Yana Toomi arvates võiks koolid saada erandi vene keeles õpetamise jätkamiseks. Näitena tõi ta soovi oma lapsi eesti keeles mitte õpetada, kuna ta tütre ja ta enda raamatute valik on eesti keeles õppides erinema hakanud ning seetõttu on tütart raske hoida tema soovitud kultuuriruumis. 2012. aastal mainitakse [[Kaitsepolitseiamet|Eesti Kaitsepolitsei]] aastaraamatus, et Yana Toom on Tallinna abilinnapeana survestanud vene koole esitama taotlusi venekeelse õppekavaga jätkamiseks. Toom kaebab sellise väite eest Eesti Kaitsepolitsei kohtusse ning palkab end esindama advokaadid [[Üllar Talviste]] ja [[Oliver Nääs]]. 2014. aastal otsustas kohus, et Eesti Kaitsepolitsei avaldus oli ebakohane väärtushinnang ning nõudis Eesti Kaitsepolitseilt aastaraamatu veebiväljaandest Toomi kohta käiva sellise lause eemaldamist ja 7000 eurot tema advokaadikulude eest. Ta kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis]] ja kogus Keskerakonna suurima häältesaagi – 25 263 häält ning osutus valituks.<ref>[http://valimised.err.ee/v/euro_2014/valimisuudised/e0c1f68e-4a99-47ec-b986-37a8a0c9e9b2 "Reformierakond sai kaks kohta, Tarand osutus taas valituks"] valimised.err.ee, 26. mai 2014</ref> Juulis 2016 külastas ta koos Euroopa Parlamendi liikmete [[Tatjana Ždanoka]] ja [[Javier Couso Permuy]]ga Süüriat, kus kohtus Süüria presidendi [[Bashshār al-Asad]]iga.<ref>[http://uudised.err.ee/v/6371d049-84d3-4c06-b053-fda22e17cea1 Toomi kohtumine Assadiga tekitas poliitikute seas tulise arutelu], ERR uudised</ref> Pärast seda on ta Süüriat külastanud veel kahel korral. 2016. aasta Keskerakonna esimehe valimistel sai Yana Toom 348 häält ja jäi Jüri Ratasele 654 poolthäälega alla. 2017. aastal lõi Yana valimisliidu loomises kaasa. Valimisliidu loomisel lubas ta oma emale Margarita Tšernogorovage Mustamäe linnaosa valimisnimekirjas esimest kohta. Tema ema pooldas Keskerakonda jäämist, kuna see säilitaks ühtsuse. Toom soovis Edgar Savisaarega kohtudes luua pärast valimisi Keskerakonnaga koalitsiooni. Yana sõnul võis tema ema mängida Keskerakonda jäämisel väikest rolli. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Yana Toom Keskerakonna nimekirjas esinumbrina [[Põhja-Tallinn]]as. 2017. aastal toetas Toom Eesti passi saamise aluse kaotamist. 2018. aastal oli Yana Toom Euroopa Parlamendi kultuurikomisjonis oli uue autoriõiguste direktiivi ("[[Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul]]") variraportöör. Parlamendis hääletas ta direktiivikavandi vastu ning Eesti ajakirjanduses kritiseeris ta seda korduvalt, polemiseerides ka direktiivi toetanud [[Indrek Tarand]]i ja [[Andrus Ansip]]iga.<ref name="peiede künnisel">Yana Toom [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/yana-toom-seisame-interneti-peiede-kunnisel-oma-osa-selles-on-ka-tarandil-kelamil-padaril-ja-ansipil?id=83706609 Seisame Interneti peiede künnisel. Oma osa selles on ka Tarandil, Kelamil, Padaril ja Ansipil] EPL, 18.09.2018 (vaadatud 28.09.2018)</ref><ref name="peiede künnisel" /><ref>Yana Toom [http://www.pealinn.ee/tagid/koik/toom-kutsub-protestima-el-i-autorioiguste-direktiivi-reformi-vastu-n223169 Toom kutsub protestima EL-i autoriõiguste direktiivi reformi vastu] Pealinn, 12. juuni 2018 (vaadatud 28.09.2018)</ref><ref>Yana Toom [https://www.err.ee/838871/yana-toom-piirideta-internet-voi-piirid-internetti Piirideta internet või piirid internetti?] ERR, 12.06.2018 (vaadatud 28.09.2018)</ref><ref>Yana Toom [https://www.err.ee/846282/yana-toom-teave-pole-kurk Teave pole kurk] ERR, 13.07.2018 (vaadatud 28.09.2018)</ref><ref>Yana Toom [https://arvamus.postimees.ee/5917770/yana-toom-volinik-ansip-annab-aru-ja-valetab Volinik Ansip annab aru… ja valetab] Postimees, 27. juuli 2018 (vaadatud 28.09.2018)</ref><ref>[[Marii Karell]] [https://geenius.ee/uudis/13-lolli-kusimust-millele-iga-interneti-kasutaja-peab-vastust-teadma/ 13 lolli küsimust, millele iga interneti kasutaja PEAB vastust teadma] Geenius, 20.09.2018 (vaadatud 28.09.2018)</ref> == Isiklikku == Yana Toom on abielus ning tal on neli poega ja üks tütar (neli last eesti kodakondsusega ja üks vene kodakondsusega).<ref name="cv" /> Valdab vene, eesti ja inglise keelt. Nõukogude Liidu passis oli tema rahvuseks eestlane. Tema eesnime on passides kirjutatud kolmel viisil: Nõukogude ja Venemaa passides kirillitsas "Яна", Nõukogude passis "Jana" ning rahvusvahelistes ja Eesti passides "Yana". Yana pooldab ise "Jana" kirjapilti, ent nimevahetus jäi 300 euro puudumise tõttu ära. Ta on [[Margarita Tšernogorova]] tütar. Ema kavatses tütrele nimeks panna Vassilissa või Ksenija, ent eesti sugulased soovitasid Jana. Tema emapoolne vanaema oli [[Natalia Tomson]] ja vanaisa [[Heinrich Tomson]] oli [[Peterburi]]s treipinkide tehases lukksepp-tsehhiülem, pärast sõda Eestis autobaasi garaažiülem. Toomi esimene lapsehoidja oli [[Elfriede Morgenson]], kes saatis talle postkasti eesti- ja venekeelseid lasteraamatuid. Toom tõi Tartu Ülikoolis õppides koju [[Jossif Brodski]] kohtuprotsessi materjale. Toomi ema Tšernogorova nimetas sellist kirjandust nõukogudevastaseks. 1990ndatel abiellus Jana [[Vladimir Litvinov]]iga, kes oli Nõukogude aatomirelva peakonstruktori [[Boriss Litvinov]]i poeg ja kolis [[Tõnismägi|Tõnismäelt]] [[Lasnamäe]]le. Neil on kolm last. Hiljem asusid nad elama Litvinovi isa juurde [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Tšeljabinski oblast]]isse [[Tšeljabinsk|Snežinski]]sse. Jana on Boriss Litvinovit nimetanud suurepäraseks inimeseks. 1994. aastal kolis Jana ühe lapsega Eestisse, hiljem tõi ta kaasa ka teise lapse. Janat ei lastud keeleeksamile, kuna tema eesti keele oskuse kohta öeldi "puukeel". Yana pöördus Eesti kodakondsuse ja passi saamiseks Tallinna Vene saatkonda. Hiljem abiellus Toom [[Aleksei Toom]]iga, kes on Eesti NSV KGB välisluure juhi [[Paul Toom|Paul (Pavel) Toomi]] poeg. 2015. aastal nad lahutasid.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-foto-avab-yana-toomi-perekonna-raakimata-loo?id=79747018 Vana foto avab Yana Toomi perekonna rääkimata loo], [[Eesti Ekspress]], 11. oktoober 2017</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EE_11062010">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/33-fakti-ja-sahinat-yana-toomi-kohta.d?id=31582935 Eesti Ekspress, 11. juuni 2010].</ref> <ref name="ERT_06012006">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=975921 Yana Toomile Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest – Elektrooniline Riigi Teataja (RTL, 06.01.2006, 3, 57)].</ref> <ref name="2riregister">[https://web.archive.org/web/20160304073654/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Yana&perenimi=Toom&search=1 Äriregistri teabesüsteem: Toom, Yana] – 20. september 2010 seisuga.</ref> <ref name="cv">[https://web.archive.org/web/20110117123714/http://www.tallinn.ee/Yana-Toom-CV Yana Toom – CV] Kasutatud 20.09.2010</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Yana Toom}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/yana-toomi-skandaalseimad-utlused-labi-aegade-eesti-keel-sureb-valja-ning-toom-ise-eelistab-tiblaks-jaada?id=77820144 Yana Toomi skandaalseimad ütlused läbi aegade: eesti keel sureb välja ning Toom ise eelistab tiblaks jääda] * [http://riigikogu.ee/?op=ems&page=ikaart&pid=1318986&lang=ee&u=20110601085426 Yana Toom Riigikogu kodulehel] *[http://www.europarl.europa.eu/meps/et/124700/YANA_TOOM_home.html Yana Toom Euroopa Parlamendi kodulehel] * [http://www.postimees.ee/974944/tunnistajad-yana-toom-survestas-koole-eesti-keele-vastu Tunnistajad: Yana Toom survestas koole eesti keele vastu] 17. august 2012 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/halduskohus-arutab-yana-toomi-kaebust-kaitsepolitsei-vastu.d?id=65143324 Halduskohus arutab Yana Toomi kaebust kaitsepolitsei vastu], Delfi, 21. oktoober 2012 * Berit-Helena Lamp [http://www.postimees.ee/1124172/yana-toom-vene-ajakirjanikule-eesti-keel-on-valjasurev-keel/ "Yana Toom vene ajakirjanikule: eesti keel on väljasurev keel"] Postimees, 1. veebruar 2013 * [[Raul Rebane]] [http://arvamus.postimees.ee/1146998/raul-rebane-antitoom-toomi-jargne-eesti "Antitoom (Toomi-järgne Eesti)"], Postimees, 22. veebruar 2013 * Teet Korsten [http://pr.pohjarannik.ee/?p=12862 "Populaarne eurosaadik tahaks Ukraina teema külmutamist"], Põhjarannik, 21. märts 2015 {{JÄRJESTA:Toom, Yana}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 5hwwpyrz3oh22jcmlp673kjbo62m4g2 Aivar Räni 0 223158 6179154 5389050 2022-08-17T10:56:52Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Aivar Räni''' (sündinud [[4. märts]]il [[1963]] [[Tallinn]]as) on eesti [[vasaraheide|vasaraheitja]]. == Välislingid == * {{ESBL|Aivar_Räni}} {{JÄRJESTA:Räni, Aivar}} [[Kategooria:Eesti vasaraheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 9mg4myd4hom8ypv61m5xhaiedzv1bk6 Laine Erik 0 228058 6179204 6021404 2022-08-17T11:31:18Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki #suuna [[Laine Kallas]] ee1q4tbj2o783gusjql12cmsspsib2h Rüütli tänav (Tartu) 0 231239 6179111 6138453 2022-08-17T08:35:43Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=15|kõrgus=280}} [[Pilt:Rüütli-tn.JPG|pisi|300px|Rüütli tänav]] '''Rüütli tänav''' on [[tänav]] [[Tartu]] [[Kesklinn (Tartu)|kesklinnas]]. Tänav algab [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]ilt ja lõpeb [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]]. See ristub [[Küütri tänav|Küütri]], [[Munga tänav (Tartu)|Munga]], ja [[Gildi tänav]]aga ning on umbes 380 m pikk.<ref>2005. aasta [[Ekspresskataloog]]i Tartu kaart</ref> Rüütli tänav on [[auto]]dele suletud. See pole kaetud [[asfaltbetoon|asfaldi]], vaid kõnniteedel kasutatava kattega. Tänav ehitati selliseks ümber 2004. aastal. Tänavakattesse paigaldati ka 72 valgustit, mis läksid maksma 958 320 krooni. Maasse kogunev niiskus tekitas nende töös aga probleeme ning 2010.–2011. aasta talvel lülitati valgustussüsteem välja. Parandamine läheks maksma mitukümmend tuhat eurot ning selleks tuleks kogu sillutis üles võtta.<ref>Jaan Olmaru, [http://www.tartupostimees.ee/619190/tartu-ruutli-tanava-valgustus-utles-loplikult-ules/ "Tartu Rüütli tänava valgustus ütles lõplikult üles"] Tartu Postimees, 2. november 2011</ref> Tänaval on suur hulk baare ning see on noorte üks õhtusi kohtumiskohti. See on tekitanud probleeme avaliku alkoholitarbimise ja lärmi tõttu. ==Tänava hoonestus== Rüütli tänaval asuvad: :Rüütli tänava ja [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänav]]a (29) nurgal asus [[Tartu rajoon]]i sidesõlm<ref>[https://tartu.postimees.ee/6715684/tartu-endine-sidesolm-kgb-jalgis-koike-salapost-liikus-relvastatud-valvega-ja-terve-brigaad-luges-oo-otsa-raha Tartu endine sidesõlm: KGB jälgis kõike, salapost liikus relvastatud valvega ja terve brigaad luges öö otsa raha], tartu.postimees.ee, 26. juuni 2019</ref>, mis on ümber ehitatud DUO Lofti kortermajaks<ref>[https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/92522079/fotod-endisest-tartu-sidejaamast-sai-suurlinlik-loftidega-elumaja Endisest Tartu sidejaamast sai suurlinlik loftidega elumaja], moodnekodu.delfi.ee, 10.02.2021</ref>, Rüütli tänava poolne hoone on valminud 1979. aastal ja selle taga olev vanem neljakorruseline maja 1938. aastal. *Rüütli tänav 9/[[Küütri tänav]] 10/12, [[Hotell London]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.londonhotel.ee/ |pealkiri=Hotell London |vaadatud=2011-12-31 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209075418/http://www.londonhotel.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Enne hoone renoveerimist asus keldriruumides [[Humal (õllerestoran)|õllerestoran Humal]] ning sõjaeelsel ajal [[Ko-Ko-Ko]];<ref>[https://web.archive.org/web/19990501162836/http://www.postimees.ee/leht/97/10/21/tartu.htm Küütri tänava tondilossi pole unustatud], Postimees, 21. oktoober 1997</ref> *Rüütli tänav 15 [[Eesti Spordimuuseum]] ja [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum]]. *Rüütli tänav 20/[[Munga tänav (Tartu)|Munga tänav]] 12 [[Hugo Treffneri Gümnaasium]];<ref>[http://www.htg.tartu.ee/ HTG koduleht]</ref> *[[Rüütli 21 (Tartu)|Rüütli tänav 21]] ==Galerii== <gallery mode=packed> Pilt:JuriewUniversitaet.jpg|Rüütli tänava algus Raekoja platsil umbes 19.-20. sajandi vahetusel Pilt:Tartu street.JPG|Enne 2004. aasta ümberehitust (vaade Raekoja platsi poole, paremal H. Treffneri Gümnaasium) Pilt:Rüütli tn, Tartu.jpg|Vaade Gildi tänava ristmikult Laia tänava poole Pilt:Tartu (12).jpg|Vaade Gildi tänava ristmikult Raekoja platsi poole Pilt:Tartu (6).jpg|Lambid tänavakatte sees File:Ryytli tn.JPG|Rüütli tänav Rüütli 8, Tartu.JPG|Rüütli 8 Rüütli.JPG|Rüütli 12 Rüütli 13, Tartu 2.JPG|Rüütli 13 Rüütli 13, Tartu 1.JPG|Rüütli 13 nurk 6940Rüütli14.jpg|Rüütli 14 Rüütli 21, Tartu 1.JPG|Rüütli 21 Rüütli 21, Tartu 3.JPG|Rüütli 21 (detail) Rüütli 23, Tartu 01.JPG|Rüütli 23 Rüütli 23, Tartu 02.JPG|Rüütli 23 (detail) Rüütli tänava põrandalamp, juuni 2015.jpg|Tänavalamp Rüütli tänava sillutises (juuni 2015) Rüütli tänav, vasakul kubermangugümnaasium. Tartu, 1870-1884.jpg|Rüütli tänav 1870-1884, vasakul kubermangugümnaasium. </gallery> == Ajalugu == [[File:Rüütli tänav, vasakul kubermangugümnaasium. Tartu, 1870-1884.jpg|thumb|Tartu Kubermangugümnaasiumi hoone Rüütli tänaval (vasakul, 1870-1884)]] 1803. aastal kinnitati Venemaa keisri [[Aleksander I]] poolt [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: [[kihelkonnakool]]id ehk [[elementaarkool]]id või rahvakoolid maapiirkondades; maakonna- ehk [[kreiskool]]id maakonnalinnades ja [[kubermangugümnaasium]]id kubermangulinnades. Avalike koolide kõrval olid lubatud ka elementaarkooli-, kreiskooli- või gümnaasiumikursusega eraõppeasutused. Tartu Kubermangugümnaasium avati Tartus 15.[[vkj]] /[[27. september|27. septembril]] [[1804]]. aastal, samaaegselt selle ettevalmistuskooli – [[Tartu kreiskool]]iga. 1828. aastal aga ehitati gümnaasiumile oma hoone Rüütli tänava äärde, mis avati 1830. aastal. [[Eesti NSV]] ajal oli tänava nimetus '''21. Juuni tänav'''. 17. septembril 1940. aastal nimetati, [[Tartu Linnavalitsus]]e poolt [[Tartu Linnavolikogu]] ülesandeis, Rüütli ja [[Võidu tänav (Tartu)|Võidu tänav]] kuni [[Riia tänav]]ani — 21. juuni tänavaks<ref>ENSV Teataja lisa ; 16 1940-10-22</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Rüütli tänav, Tartu}} * [http://uudised.err.ee/v/eesti/dbdacc1b-e010-4518-9640-896b67ed7f3f "Tartu Rüütli tänav on baaride tõttu liiga lärmakas"] ERR, 17. juuli 2013 [[Kategooria:Tartu tänavad]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] jze4foeejlbwl67pkquhocf5i8os97o Alex Jones 0 231868 6179076 6176412 2022-08-17T06:41:16Z Sillerkiil 58396 viitemallid wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Vaidlustatud|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Infokast persoon | nimi = Alex Jones | pilt = Alex Jones Portrait (cropped).jpg | pildiallkiri = Alex Jones (2017) | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1974|2|11}} | sünnikoht = [[Dallas]], [[Texas]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[Saatejuht|raadiosaatejuht]], [[filmiprodutsent]] | tunnustused = | abikaasa = Kelly Jones (2007–2015) | lapsed = 4 last | sugulased = | allkiri = Alex Jones Signature.svg | moodul = }} '''Alexander Emeric''' (Alex) '''Jones''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1974]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[ajakirjanik]], [[näitleja]], filmirežissöör ja raadiosaate "[[Alex Jones Show]]" juht.{{lisa viide}} Ta on äärmusparempoolne vandenõuteoreetik ning veebilehe InfoWars.com, mida äärmusvasakpoolsed poliitilised vastased on nimetatud libauudisteleheks, omanik.{{lisa viide}} Jones on väitnud, et [[Newtowni koolitulistamine]] oli lavastatud (kuid hiljem tunnistanud, et eksis), et Ameerika Ühendriikide valitsusel oli roll [[Oklahoma City pommiplahvatus|Oklahoma City pommiplahvatuse]] ja [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakute]] korraldamises, ning et [[Federal Emergency Management Agency|FEMA]] plaanib Ühendriikides luua [[Koonduslaager|koonduslaagreid]]. 9/11 terrorirünnakuid ennustas ta ette kaks kuud enne sündmuste toimumist ning ühtlasi ka seda, et selles süüdistatakse tõenäoliselt [[Osama bin Laden]]it<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=a8Hk1-BpXO8 9/11 CONSPIRACY: ALEX JONES PREDICTS 9/11 IN JULY 2001] (vaadatud 28.03.2020)</ref>. Ta on pidanud naeruväärseks ametlikku selgitust, et terroristid elasid koos roosapäiste stripparitega, pruukisid kokaiini ja vihkasid Ameerika vabadusi ning omasid passe, mis ei hävinud tornide tulekahjus, vaid leiti puutumatuna tornide juurest. Samuti tekitas temas küsimusi uudistesaatejuhi väide WTC7 ehk kolmanda torni kokkukukkumisest, kui viimane alles täies uhkuses saatejuhi selja tagant aknast paistis. Ta väidab, et mitmed valitsused ja suured ärid üritavad luua [[Uus maailmakord (vandenõuteooria)|uut maailmakorda]] "isetekitatud majanduskriiside, keerulise luuretehnika ja terrorirünnakute korraldamisega, et tekitada hüsteeriat ja seda ära kasutada".{{lisa viide}} Teda on peetud homofoobseks, kuna tsiteeris üht teaduslikku uuringut, kus kirjeldati, et veekogudesse sattuv [[atrasiin]] tekitab konnades segadust ning isased konnad hakkavad seksima teiste isaste konnadega. Tema vastased on hüüdnud selle peale, et homoseksuaalsus on okei ja vaid homofoob on konnade sellise seksielu vastu.{{lisa viide}} Jones kirjeldab ennast [[Libertaar|libertaarina]] ja paleokonservatiivina.{{lisa viide}} Ta sai hiljuti neljanda lapse.{{lisa viide}} == Süüdistus valeinfo levitamises == Jones kohustati 2022. aastal maksma kahjutasu 4,1 miljonit dollarit [[Vandenõuteooria|vandenõuteooriate]] levitamise eest: Jones levitas väärinfot 2012. aasta lõpus Sandy Hooki algkoolis toimunud [[Tulistamine Sandy Hooki algkoolis|tulistamises]] hukkunud 20 lapse ja kuue töötaja kohta, väites, et see oli lavastatud. Jonesi ettevõte kuulutas välja [[Pankrot|pankroti]]. Hiljem tõsteti kahjutasu summa 45,2 miljoni dollarini.<ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608676447/alex-jones-peab-vandenouteooria-levitamise-eest-maksma-4-miljonit-kahjutasu|title=Alex Jones peab vandenõuteooria levitamise eest maksma 4 miljonit kahjutasu|website=ERR|date=5 August 2022|access-date=11 August 2022|language=et}}</ref><ref name="The New York Times 2022">{{cite web|url=https://www.nytimes.com/2022/08/05/us/politics/alex-jones-verdict.html|title=Jury Orders Alex Jones to Pay $45.2 Million in Sandy Hook Case|website=The New York Times|date=6 August 2022|access-date=11 August 2022}}</ref> ===Filmid=== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Aasta ! Film ! Märkused |- |1998 |''America: Destroyed by Design '' | |- |1999 |''Police State 2000 '' | |- |1999 |''Are You Practicing Communism? '' | |- |2000 |''America Wake Up or Waco '' | |- |2000 |''The Best of Alex Jones '' | |- |2000 |''Dark Secrets Inside Bohemian Grove '' | |- |2000 |''Police State II: The Takeover '' | |- |2001 |''Comprehensive Annual Financial Reports: Exposed '' | |- |2001 |''911 The Road to Tyranny: Special Emergency Release '' | |- |2002 |''911 The Road to Tyranny '' | |- |2002 |''The Masters of Terror: Exposed '' | |- |2003 |''Matrix of Evil '' | |- |2003 |''Police State 3: Total Enslavement '' | |- |2004 |''American Dictators: Documenting the Staged Election of 2004 '' | |- |2005 |''Martial Law 9-11: Rise of the Police State '' | |- |2005 |''The Order of Death '' | |- |2006 |''TerrorStorm: A History of Government-Sponsored Terrorism '' | |- |2007 |''Endgame: Blueprint for Global Enslavement '' | |- |2007 |''Endgame 1.5 '' | |- |2007 |''TerrorStorm: A History of Government-Sponsored Terrorism - Second Edition '' | |- |2007 |''Loose Change: Final Cut by Dylan Avery '' |tegevprodutsent |- |2008 |''The 9/11 Chronicles: Part 1, Truth Rising '' | |- |2008 |''Fabled Enemies '' by Jason Bermas |produtsent |- |2009 |''DVD Arsenal: The Alex Jones Show Vols. 1—3 '' | |- |2009 |''The Obama Deception: The Mask Comes Off'' | |- |2009 |''Fall of the Republic: Vol. 1, The Presidency of Barack H. Obama '' | |- |2009 |''Reflections and Warnings: An Interview with Aaron Russo '' | |- |2010 |''Police State IV: The Rise Of FEMA '' | |- |2010 |''Invisible Empire: A New World Order Defined '' by Jason Bermas |produtsent |- |2010 |''The Fall of America and the Western World '' by Brian Kraft | |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.infowars.com/ Alex Jones' InfoWars.com] * [http://prisonplanet.com/ Alex Jones' PrisonPlanet.com] * [http://prisonplanet.tv/ Alex Jones' PrisonPlanet.tv] * [http://www.gcnlive.com/programs/alexJones/ The Alex Jones Show] Genesis Communications Network'is * {{JÄRJESTA:Jones, Alex}} [[Kategooria:Sündinud 1974]] ielybd8thfqoinzkwggo3p5xm9urqsa 6179077 6179076 2022-08-17T06:43:55Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Vaidlustatud|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Infokast persoon | nimi = Alex Jones | pilt = Alex Jones Portrait (cropped).jpg | pildiallkiri = Alex Jones (2017) | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1974|2|11}} | sünnikoht = [[Dallas]], [[Texas]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[Saatejuht|raadiosaatejuht]], [[filmiprodutsent]] | tunnustused = | abikaasa = Kelly Jones (2007–2015) | lapsed = 4 last | sugulased = | allkiri = Alex Jones Signature.svg | moodul = }} '''Alexander Emeric''' (Alex) '''Jones''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1974]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[ajakirjanik]], [[näitleja]], filmirežissöör ja raadiosaate "[[Alex Jones Show]]" juht.{{lisa viide}} Ta on äärmusparempoolne vandenõuteoreetik ning veebilehe InfoWars.com, mida äärmusvasakpoolsed poliitilised vastased on nimetatud libauudisteleheks, omanik.{{lisa viide}} == Alex Jonesi väited == Jones on väitnud, et [[Newtowni koolitulistamine]] oli lavastatud (kuid hiljem tunnistanud, et eksis), et Ameerika Ühendriikide valitsusel oli roll [[Oklahoma City pommiplahvatus|Oklahoma City pommiplahvatuse]] ja [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakute]] korraldamises, ning et [[Federal Emergency Management Agency|FEMA]] plaanib Ühendriikides luua [[Koonduslaager|koonduslaagreid]]. 9/11 terrorirünnakuid ennustas ta ette kaks kuud enne sündmuste toimumist ning ühtlasi ka seda, et selles süüdistatakse tõenäoliselt [[Osama bin Laden]]it<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=a8Hk1-BpXO8 9/11 CONSPIRACY: ALEX JONES PREDICTS 9/11 IN JULY 2001] (vaadatud 28.03.2020)</ref>. Ta on pidanud naeruväärseks ametlikku selgitust, et terroristid elasid koos roosapäiste stripparitega, pruukisid kokaiini ja vihkasid Ameerika vabadusi ning omasid passe, mis ei hävinud tornide tulekahjus, vaid leiti puutumatuna tornide juurest. Samuti tekitas temas küsimusi uudistesaatejuhi väide WTC7 ehk kolmanda torni kokkukukkumisest, kui viimane alles täies uhkuses saatejuhi selja tagant aknast paistis. Ta väidab, et mitmed valitsused ja suured ärid üritavad luua [[Uus maailmakord (vandenõuteooria)|uut maailmakorda]] "isetekitatud majanduskriiside, keerulise luuretehnika ja terrorirünnakute korraldamisega, et tekitada hüsteeriat ja seda ära kasutada".{{lisa viide}} Teda on peetud homofoobseks, kuna tsiteeris üht teaduslikku uuringut, kus kirjeldati, et veekogudesse sattuv [[atrasiin]] tekitab konnades segadust ning isased konnad hakkavad seksima teiste isaste konnadega. Tema vastased on hüüdnud selle peale, et homoseksuaalsus on okei ja vaid homofoob on konnade sellise seksielu vastu.{{lisa viide}} == Süüdistus valeinfo levitamises == Jones kohustati 2022. aastal maksma kahjutasu 4,1 miljonit dollarit [[Vandenõuteooria|vandenõuteooriate]] levitamise eest: Jones levitas väärinfot 2012. aasta lõpus Sandy Hooki algkoolis toimunud [[Tulistamine Sandy Hooki algkoolis|tulistamises]] hukkunud 20 lapse ja kuue töötaja kohta, väites, et see oli lavastatud. Jonesi ettevõte kuulutas välja [[Pankrot|pankroti]]. Hiljem tõsteti kahjutasu summa 45,2 miljoni dollarini.<ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608676447/alex-jones-peab-vandenouteooria-levitamise-eest-maksma-4-miljonit-kahjutasu|title=Alex Jones peab vandenõuteooria levitamise eest maksma 4 miljonit kahjutasu|website=ERR|date=5 August 2022|access-date=11 August 2022|language=et}}</ref><ref name="The New York Times 2022">{{cite web|url=https://www.nytimes.com/2022/08/05/us/politics/alex-jones-verdict.html|title=Jury Orders Alex Jones to Pay $45.2 Million in Sandy Hook Case|website=The New York Times|date=6 August 2022|access-date=11 August 2022}}</ref> == Isiklikku == Jones kirjeldab ennast [[Libertaar|libertaarina]] ja paleokonservatiivina.{{lisa viide}} Ta sai hiljuti neljanda lapse.{{lisa viide}} ===Filmid=== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Aasta ! Film ! Märkused |- |1998 |''America: Destroyed by Design '' | |- |1999 |''Police State 2000 '' | |- |1999 |''Are You Practicing Communism? '' | |- |2000 |''America Wake Up or Waco '' | |- |2000 |''The Best of Alex Jones '' | |- |2000 |''Dark Secrets Inside Bohemian Grove '' | |- |2000 |''Police State II: The Takeover '' | |- |2001 |''Comprehensive Annual Financial Reports: Exposed '' | |- |2001 |''911 The Road to Tyranny: Special Emergency Release '' | |- |2002 |''911 The Road to Tyranny '' | |- |2002 |''The Masters of Terror: Exposed '' | |- |2003 |''Matrix of Evil '' | |- |2003 |''Police State 3: Total Enslavement '' | |- |2004 |''American Dictators: Documenting the Staged Election of 2004 '' | |- |2005 |''Martial Law 9-11: Rise of the Police State '' | |- |2005 |''The Order of Death '' | |- |2006 |''TerrorStorm: A History of Government-Sponsored Terrorism '' | |- |2007 |''Endgame: Blueprint for Global Enslavement '' | |- |2007 |''Endgame 1.5 '' | |- |2007 |''TerrorStorm: A History of Government-Sponsored Terrorism - Second Edition '' | |- |2007 |''Loose Change: Final Cut by Dylan Avery '' |tegevprodutsent |- |2008 |''The 9/11 Chronicles: Part 1, Truth Rising '' | |- |2008 |''Fabled Enemies '' by Jason Bermas |produtsent |- |2009 |''DVD Arsenal: The Alex Jones Show Vols. 1—3 '' | |- |2009 |''The Obama Deception: The Mask Comes Off'' | |- |2009 |''Fall of the Republic: Vol. 1, The Presidency of Barack H. Obama '' | |- |2009 |''Reflections and Warnings: An Interview with Aaron Russo '' | |- |2010 |''Police State IV: The Rise Of FEMA '' | |- |2010 |''Invisible Empire: A New World Order Defined '' by Jason Bermas |produtsent |- |2010 |''The Fall of America and the Western World '' by Brian Kraft | |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.infowars.com/ Alex Jones' InfoWars.com] * [http://prisonplanet.com/ Alex Jones' PrisonPlanet.com] * [http://prisonplanet.tv/ Alex Jones' PrisonPlanet.tv] * [http://www.gcnlive.com/programs/alexJones/ The Alex Jones Show] Genesis Communications Network'is * {{JÄRJESTA:Jones, Alex}} [[Kategooria:Sündinud 1974]] r4hzlz94p0azhbmsnjd2bt6yx84ypi8 Võimlemine 0 235008 6179000 6080272 2022-08-16T19:28:01Z 2001:7D0:8407:8A80:4082:5368:AC56:6738 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on spordialast; võimlemine on [[kehaline kasvatus|kehalise kasvatuse]] kui õppeaine vananenud nimetus}} [[Pilt:Võimleja sadamas. Girta Aarend, treener Enn Loo. Filmiti Moskva telefilmi "Viisteist erivärvilist lehekülge." Paljassaare sadamas 79.jpg|pisi|Võimleja [[Paljassaare sadam]]as. Foto: [[Jaan Künnap]]]] '''Võimlemine''' on spordiala, mis arendab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Võimlemist edendab ja võimlemisalade võistlusi korraldab [[Fédération Internationale de Gymnastique|Rahvusvaheline Võimlemisliit]] (FIG). FIG-i tunnustatud võimlemisalad on [[riistvõimlemine]] ehk sportvõimlemine, [[iluvõimlemine]], [[sportaeroobika]], [[sportakrobaatika]], [[trampoliinvõimlemine]] ehk batuudihüpped, ''[[tumbling]]'' ja [[Parkuur (harrastus)|parkuur]]. Riistvõimlemine, iluvõimlemine ja trampoliinvõimlemine kuuluvad [[suveolümpiamängud]]e võistluskavva. Mõnda ala (nt [[rühmvõimlemine]]) FIG ei tunnusta. ==Eesti võimlemine== Eestis tegutseb [[Eesti Võimlemisliit]]. Eesti NSV ajal tegutsesid [[Eesti NSV iluvõimlemise föderatsioon]] ja [[Eesti NSV sportvõimlemise föderatsioon]]. ==Vaata ka== *[[Võimlemine 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Aeroobika]] ==Välislingid== {{Commons cat|Gymnastics|Võimlemine}} *[http://www.fig-gymnastics.com FIG koduleht] *[http://www.eevl.ee/ Eesti Võimlemisliit] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Võimlemine| ]] 7zw2c5mk53by1qo3gjmcqdgdqm8t9fx 6179032 6179000 2022-08-16T20:45:30Z 2001:7D0:8407:8A80:4082:5368:AC56:6738 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on spordialast; võimlemine on [[kehaline kasvatus|kehalise kasvatuse]] kui õppeaine vananenud nimetus}} [[Pilt:Võimleja sadamas. Pildil Girta Aarend, treener Enn Loo. Filmiti Moskva telefilmi "Viisteist erivärvilist lehekülge." Paljassaare sadamas 79.jpg|pisi|Võimleja [[Paljassaare sadam]]as. Foto: [[Jaan Künnap]]]] '''Võimlemine''' on spordiala, mis arendab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Võimlemist edendab ja võimlemisalade võistlusi korraldab [[Fédération Internationale de Gymnastique|Rahvusvaheline Võimlemisliit]] (FIG). FIG-i tunnustatud võimlemisalad on [[riistvõimlemine]] ehk sportvõimlemine, [[iluvõimlemine]], [[sportaeroobika]], [[sportakrobaatika]], [[trampoliinvõimlemine]] ehk batuudihüpped, ''[[tumbling]]'' ja [[Parkuur (harrastus)|parkuur]]. Riistvõimlemine, iluvõimlemine ja trampoliinvõimlemine kuuluvad [[suveolümpiamängud]]e võistluskavva. Mõnda ala (nt [[rühmvõimlemine]]) FIG ei tunnusta. ==Eesti võimlemine== Eestis tegutseb [[Eesti Võimlemisliit]]. Eesti NSV ajal tegutsesid [[Eesti NSV iluvõimlemise föderatsioon]] ja [[Eesti NSV sportvõimlemise föderatsioon]]. ==Vaata ka== *[[Võimlemine 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Aeroobika]] ==Välislingid== {{Commons cat|Gymnastics|Võimlemine}} *[http://www.fig-gymnastics.com FIG koduleht] *[http://www.eevl.ee/ Eesti Võimlemisliit] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Võimlemine| ]] 94wdq15egff2o3f79thhl0bdpvulle3 6179033 6179032 2022-08-16T20:50:26Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on spordialast; võimlemine on [[kehaline kasvatus|kehalise kasvatuse]] kui õppeaine vananenud nimetus}} '''Võimlemine''' on spordiala, mis arendab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Võimlemist edendab ja võimlemisalade võistlusi korraldab [[Fédération Internationale de Gymnastique|Rahvusvaheline Võimlemisliit]] (FIG). FIG-i tunnustatud võimlemisalad on [[riistvõimlemine]] ehk sportvõimlemine, [[iluvõimlemine]], [[sportaeroobika]], [[sportakrobaatika]], [[trampoliinvõimlemine]] ehk batuudihüpped, ''[[tumbling]]'' ja [[Parkuur (harrastus)|parkuur]]. Riistvõimlemine, iluvõimlemine ja trampoliinvõimlemine kuuluvad [[suveolümpiamängud]]e võistluskavva. Mõnda ala (nt [[rühmvõimlemine]]) FIG ei tunnusta. ==Eesti võimlemine== Eestis tegutseb [[Eesti Võimlemisliit]]. Eesti NSV ajal tegutsesid [[Eesti NSV iluvõimlemise föderatsioon]] ja [[Eesti NSV sportvõimlemise föderatsioon]]. ==Vaata ka== *[[Võimlemine 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Aeroobika]] ==Välislingid== {{Commons cat|Gymnastics|Võimlemine}} *[http://www.fig-gymnastics.com FIG koduleht] *[http://www.eevl.ee/ Eesti Võimlemisliit] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Võimlemine| ]] nt5ight105gjfl4oxlyik145ucavwxh Grit Šadeiko 0 238030 6179148 5780063 2022-08-17T10:52:44Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | Nimi = Grit Šadeiko | Pilt = Grit Sadeiko by Augustas Didzgalvis.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Grit Šadeiko (2013) | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{süv|1989|07|29}} | Sünnikoht = [[Saku]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2008. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2008 Bydgoszcz]]|Seitsmevõistlus}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2011 Ostrava]]|Seitsmevõistlus}} }} [[Pilt:Grit Šadeiko Ostrava 2011.jpg|thumb|220px|Grit Šadeiko U23 vanuserühma kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel kaugust hüppamas]] '''Grit Šadeiko''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1989]] [[Saku]]s) on [[Eesti]] [[seitsmevõistlus|seitsmevõistleja]], 2011. aasta [[Euroopa kuni 23-aastaste meistrivõistlused kergejõustikus|noorsoo Euroopa meister seitsmevõistluses]]. ==Haridus ja treenerid== Grit Šadeiko õppis [[Türi Majandusgümnaasium]]i spordiklassis. Tema esimene kergejõustikutreener [[Türi]]l oli Leonhard Soom. Pärast seal 2006. aastal 10. klassi lõpetamist asus Grit Šadeiko õppima [[Tartu Kivilinna Gümnaasium]]i ning treenima samuti Türilt pärit treeneri [[Anne Mägi|Anne Sookael-Mäe]] käe all. 2008. aastal astus Šadeiko [[Tartu Ülikool]]i [[füsioteraapia]]t õppima.<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/2077911/leonhard-soom-lootis-sadeikolt-kulda Leonhard Soom lootis Šadeikolt kulda]. Postimees / Järva Teataja. 14.07.2008.</ref> ==Tippsport== [[2008]]. aastal sai Šadeiko seitsmevõistluses juunioride MM-il pronksmedali. [[2011]]. aasta [[5. veebruar|5.]]–[[6. veebruar]]il Tallinnas toimunud rahvusvahelistel kergejõustiku mitmevõistlustel võitis ta viievõistluses esikoha isikliku rekordiga 4422 punkti. Seitsmevõistluses oli tema isiklik rekord tollal 5813 punkti (aastast [[2009]]). 2011. aasta [[16. juuli|16.]]–[[17. juuli]]l [[Ostrava]]s toimunud noorsoo kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võitis ta seitsmevõistluses esikoha isikliku rekordiga 6134 punkti.<ref name="muSbL" /> Ta esindas Eestit [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el, kus ta sai seitsmevõistluses 6013 punktiga 23. koha. 30. juunil 2013 püstitas Grit Šadeiko uue Eesti seitsmevõistluse rekordi tulemusega 6221 punkti, ületades 6 punktiga [[Larissa Netšeporuk]]i 10 aastat kehtinud rekordi.<ref name="5qFXG" /> 17.–28. mail 2017 [[Götzis]]es toimunud võistlustel viis ta seitsmevõistluse isikliku rekordi 6280 punktini. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] sai ta 6094 punktiga 13. koha. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] sai ta 6060 punktiga 12. koha. 2019. aastal, vahetult enne kergejõustiku MM-i Dohas, kuhu Šadeiko viimaks lõpuks kutse sai, vigastas ta odaviskel põlve. Tal diagnoositi põlveliigese ristatisidemete rebend ja 5. juunil 2020 käis ta põlvelõikusel. Kuna ta pole saanud täita olümpiamängude normi (6420 punkti), jäi ta EOK toetusest ilma.<ref>Peep Pahv. [https://epl.delfi.ee/artikkel/90564917/grit-sadeiko-trotsib-olumpia-nimel-polveloikust-ja-toetuseta-jaamist? Grit Šadeiko trotsib olümpia nimel põlvelõikust ja toetuseta jäämist]. Eesti Päevaleht, 27.07.2020.</ref> ===Välistreeningud=== Alates 2016. aasta novembrist treenis Grit Šadeiko [[USA|Ameerika Ühendriikides]] toonase maailma parima kümnevõistleja [[Ashton Eaton]]i ja tema abikaasa [[Brianne Theisen-Eaton|Brianne Theisen-Eatoni]] treeningurühmas.<ref>[https://sport.ohtuleht.ee/706011/fotouudis-oed-sadeikod-tahistasid-eatonitega-tanupuhi-tundub-et-peame-eestit-kulastama-et-oiget-musta-leiba-proovida FOTOUUDIS | Õed Šadeikod tähistasid Eatonitega tänupühi: tundub, et peame Eestit külastama, et õiget musta leiba proovida]. Õhtuleht.ee. 28.11.2015.</ref> ==Tunnustus== * 2009 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] ('''riiklik spordi aastapreemia noorsportlasele''' – pronksmedali võitmise eest seitsmevõistluses juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 2008. aastal) * 2011 – [[aasta noorsportlane]] * 2012 – [[Järvamaa teenetemärk]] * 2015 – [[Aasta kergejõustiklane|aasta naiskergejõustiklane]] ==Isiklikku== Grit Šadeiko noorem õde [[Grete Šadeiko|Grete Griffin (Šadeiko)]] on samuti seitsmevõistleja, noorim õde [[Jade Šadeiko|Jade]] on võrkpallur. Kergejõustikuga on tegelenud ka nende ema [[Deivi Šadeiko]] (Jäärats), kes on võitnud medaleid Eesti meistrivõistlustelt, ja isa [[Jaanus Šadeiko]], kes on olnud mitu korda 100 meetri jooksu Eesti meistrivõistluste finaalis, isapoolne vanaisa [[Toomas Šadeiko]] on endine lauatennisemängija, sporditegelane ja koolijuht. Vanaema Aili Mägi (Jäärats) oli sprinter (kuulus 1963. aastal NSV Liidu rahvaste spartakiaadil Eesti rekordi jooksnud 4 x 100 meetri teatenaiskonda). ==Vaata ka== * [[Kergejõustiku Eesti rekordid]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="muSbL">[http://sport.postimees.ee/500846/sadeiko-voitis-noorsoo-emil-kulla/ Šadeiko võitis noorsoo EMil kulla!], Postimees, 17.07.2011</ref> <ref name="5qFXG">[http://sport.err.ee/kergejoustik/577c35b9-1f50-49e9-af50-1de353954aaf Šadeiko püstitas Superliigal Eesti rekordi, Pahapill täitis MM-normi], ERR Sport, 30.06.2013</ref> }} == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} *[http://www.esbl.ee/biograafia/Grit_Šadeiko Biograafia] [[ESBL]]-is *[http://sport.postimees.ee/?id=383785 Šadeiko tegi võimsa rekordiparanduse] – Postimees, 6. veebruar 2011 *[http://www.epl.ee/artikkel/592291 Raja ja Šadeiko tegid arenguhüppe] – Eesti Päevaleht, 7. veebruar 2011 *[http://sport.postimees.ee/?id=20415 Šadeiko täitis vanaema ja ema luhtunud unistused] – Postimees, 14. juuli 2008 *[http://www.ekspress.ee/news/areen/tulevikutahed/kaks-spordikaunitari-roovlitudruk-ja-orn-haldjas.d?id=37886569 Kaks spordikaunitari: röövlitüdruk ja õrn haldjas] – Eesti Ekspress, 6. jaanuar 2011 *[http://sport.postimees.ee/501588/pisarad-kuldmedal-ja-voimas-isiklik-rekord/ Pisarad, kuldmedal ja võimas isiklik rekord] – Postimees, 18. juuli 2011 {{JÄRJESTA:Šadeiko, Grit}} [[Kategooria:Eesti seitsmevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] l1fh7pzkjs11q96xkhfxbnskmjm0s4e Peruu jalgpallikoondis 0 238344 6178941 6159003 2022-08-16T17:15:39Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = [[Pilt:FPF.svg|180px]] | pildi allkiri = | hüüdnimi = ''La Blanquirroja'', ''La Rojiblanca'' | jalgpalliliit = [[Peruu jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1922 | konföderatsioon = [[CONMEBOL]] (Lõuna-Ameerika) | peatreener = ''Vakantne'' | abitreener = | kapten = [[Paolo Guerrero]] | rekordinternatsionaal = [[Roberto Palacios]] | rekord_mänge = 128 | parim väravakütt = [[Paolo Guerrero]] | parim_väravaid = 35 | noorim koondislane = | kodustaadion = [[Estadio Nacional]] | FIFA edetabeli koht = 21. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2019 | FIFA kõrgeim koht = 10. | FIFA kõrgeima aeg = oktoober 2017 | FIFA madalaim koht = 91. | FIFA madalaima aeg = september 2009 | muster_la1=_peru18h| muster_b1 = _peru18h| muster_ra1 =_peru18h| muster_sh1 =_per18h| muster_so1 = _per18h | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2= _peru18a| muster_b2 = _peru18a| muster_ra2 = _peru18a| muster_sh2 = _per18a| muster_so2 =_peru18a | vasakkäsi2= FF0000|kere2=FF0000|paremkäsi2=FF0000 |püksid2=FF0000 |sokid2=FF0000 | esimene kohtumine = {{Pisilipp|Peruu|1825}} – [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] {{Riigi ikoon|Uruguay}} 0:4 | esimene koht- ja aeg = [[Lima (Peruu)|Lima]], Peruu, 1. november 1927 | suurim võit = {{Pisilipp|Peruu|1825}} – [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 9:1 | suurim võit koht- ja aeg = [[Bogotá]], [[Colombia]], 11. august 1938 | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] – {{Pisilipp|Peruu}} 7:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Santa Cruz]], [[Boliivia]], 26. juuni 1997 | MM-ile kvalifitseerunud = 5 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = 8 parema hulgas ([[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]], [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]]) | maailmajao meistrivõistlused = [[Copa América]] | MV-le kvalifitseerunud = 31 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1927 | parim tulemus MV-l = võitja ([[1939. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlused jalgpallis|1939]] ja [[1975. aasta Copa América|1975]]) | OM_saavutused = }} '''Peruu jalgpallikoondis''' on [[Peruu]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is, mis esindab riiki alates 1927. aastast ja mida haldab [[Peruu jalgpalliliit]] (FPF). Koondis on Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu [[CONMEBOL]] liige. Jalgpallikoondise koduväljak on riigi pealinnas [[Lima (Peruu)|Lima]]s asuv [[Estadio Nacional]]. Peruu jalgpallikoondis on olnud kõige edukam 1930. ja 1970. aastatel. Peruu on tulnud kahel korral [[Copa América]] võitjaks (1939 ja 1975) ja jõudnud viiel korral [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustele]] ([[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]], [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]], [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]], [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] ja [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]]). [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]]. aastal osaleti ka [[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|olümpiamängude jalgpalliturniiril]]. Meeskonna kauaaegsed rivaalid on olnud [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis]]. == Ajalugu == Jalgpalli tõid Peruusse 19. sajandil Briti sisserändajad ja Inglismaalt naasnud peruulased.<ref name="sisbib.unmsm.edu.pe" /> Briti rajasid 1859 Limasse spordiklubi [[Lima Cricket and Football Club]], kus mängiti [[kriket]]it, [[ragbi]] ja jalgpalli. Need uued spordialad muutusid järgmistel aastakümnetel populaarseks Peruu ülemklassi seas, kuid spordi varast arengut peatas [[Salpeetrisõda|sõda]] Tšiiliga aastatel 1879–1883. Pärast sõda võeti jalgpall Peruu rannikul omaks kaasaegse uuendusena.<ref name="zSdsV" /> Jalgpall sai populaarseks igapäevategevuseks Lima ''[[barrio]]''{{'}}des. 1912 moodustati [[Primera División (Peruu)|Peruu jalgpalliliiga]], mida mängiti vaid kuni 1921. aastani seoses vaidlustega klubide vahel. 1922 loodi [[Peruu jalgpalliliit]] (FPF) ja 1926. aastast hakkasid taas toimuma iga-aastased liigamängud. Peruu jalgpalliliit astus Lõuna-Ameerika jalgpalliliitu [[CONMEBOL]] 1925. aastal, kuid alles 1927. aastal moodustati rahvusmeeskond – viivitus tulenes rahalistest probleemidest.<ref name="Pulgar Vidal, ''La Seleccion...''" /> Meeskond debüteeris [[1927. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlused jalgpallis|1927. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel]], mida võõrustati [[Estadio Nacional]]i staadionil Limas. Peruu kaotas esimese mängu 0:4 [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]], kuid teises mängus võideti 3:2 [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliiviat]].<ref name="RSSSF, ''International Results''" /> Järgmisena võttis Peruu 1930. aastal osa esimestest [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustest]]. [[Fail:Peru Football 1936 Olympics.png|pisi|Peruu meeskond [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamängudel]] Saksamaal]] 1930. aastaid on nimetatud Peruu jalgpalli esimeseks kuldseks ajastuks. Sel aastakümnel käisid peruulased mitmetel välisvõistlustel, et jalgpalli riigis edasi arendada. Üks tuntumaid oli aastatel 1933–1934 Euroopas käinud meeskond ''Combinado del Pacífico'', mis koosnes Tšiili ja Peruu jalgpalluritest, hankides hädavajalikku kogemust. Alates [[Ciclista Lima Association|Ciclista Lima]]st 1926. aastal reisisid Peruu klubid [[Ladina-Ameerika]]s, saavutades arvukalt võite.<ref name="U9UgA" /> Sel ajal tekkis klubi [[Alianza Lima]] jalgpalluritest rühm, mis sai tuntuks kui Rodillo Negro ('must rull'), ja mille eestvedajateks olid ründajad [[Alejandro Villanueva]] ja [[Teodoro Fernández]] ning väravavaht [[Juan Valdivieso]]. Spordiajaloolane Richard Witzig on nimetanud seda kolmikut oma ajal ületamatuks, osutades nende ühisele innovatsioonile ja efektiivsusele väljaku mõlemas otsas. Peruu ja "Rodillo Negro" tõid aukartust [[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936. aasta olümpiamängudel]], võitsid 1938 esimesed [[Bolívari mängud]] ning lõpetasid aastakümne [[1939. aasta Lõuna-Ameerika jalgpalli meistrivõistlused|Lõuna-Ameerika meistritena]].<ref name="lgXie" /> Järgmised aastad osutusid meeskonnale vähem edukaks. Peruu mängis 1940. ja 1950. aastatel küllaltki hästi Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel, kuid jäädi napilt välja [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958. aasta maailmameistrivõistlustest]] [[Rootsi]]s, kaotades kvalifikatsioonis kahe mängu kokkuvõttes hilisemale maailmameistrile [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliale]]. 1960. aastatel hakkas Peruu jalgpall muutuma taas edukamas, kulmineerudes kvalifitseerimisega [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970. aasta maailmameistrivõistlustele]] [[Mehhiko]]s, millega juhatati sisse Peruu jalgpalli teine kuldne ajastu.<ref name="FIFA.com, Silence" /> Võtmetegurina Peruu edus 1970. aastatel on välja toodud hirmuäratavat ründepaari, [[Teófilo Cubillas]]t ja [[Hugo Sotil]]it. Peruu jõudis 1970. aastal veerandfinaali, kaotades hilisemale maailmameistrile Brasiiliale. Peruu sai maailmameistrivõistlustel esimest korda välja antud ausa mängu auhinna. Viis aastat hiljem krooniti Peruu teist korda Lõuna-Ameerika meistriks, võites [[1975. aasta Copa América]]. Meeskond jõudis ka kahtedele järgmistele maailmameistrivõistlustele: [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978. aastal]] [[Argentina]]s pääseti teise vooru ja [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aastal]] [[Hispaania]]s langeti välja alagrupimängudes. Pärast meeskonna väljajäämist [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta maailmameistrivõistlustelt]] Mehhikos oli keskpunktis Alianza Lima noor jalgpallurite põlvkond, kes sai tuntuks kui Los Potrillos ('täkkvarsad'). Meeskond lõhenes pärast 1987. aasta [[Alianza Lima lennukatastroof]]i, kui Alianza meeskonda ja personali vedanud lennuk kukkus Vaiksesse ookeani. Õnnetusest pääses eluga vaid piloot; teiste seas hukkusid Peruu peatreener [[Marcos Calderón]] ning mitu Peruu rahvuskoondise mängijat, sh väravavaht [[José González Ganoza]] ja [[Luis Antonio Escobar|Luis Escobar]], keda peeti tuleviku tähtründajaks. Meeskond jäi 1990. ja 1994. aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonis viimaseks. [[Prantsusmaa]]l toimunud [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistlustelt]] jäädi välja ainult väravate vahega. 1999 võideti Jaapanis peetav [[Kirin Cup]] (jagati esikohta [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiaga]])<ref name="5YUU7" /> ja saadi külalismeeskonnana [[2000. aasta CONCACAF Gold Cup|2000. aasta CONCACAF Gold Cupi]] võistlustel kolmas koht.<ref name="Nm2R0" /> 2000. aastatel ja 2010. aastate alguses oli Peruu meeskonnal mitu siseprobleemi ja jätkusid raskused maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonis. Kui Peruu valitsus esitas süüdistuse Peruu jalgpalliliidu ebapopulaarsele presidendile [[Manuel Burga]]le, kes leiti süüdi olevat rahvuskoondise mahajäämises alates 2002. aastast,<ref name="L83xO" /><ref name="cpKDN" /> korruptsioonile 2008. aastal ja ebaseaduslikule tagasivalimisele, peatas FIFA Peruu rahvuskoondise ja jalgpalliliiga tegevuse, osutades poliitilisele vahelesegamisele.<ref name="AK2Z3" /> Need keelud tühistati 2008. aasta detsembris, kui [[Peruu Spordiinstituut]] nõustus pidama jalgpalliliiduga läbirääkimisi.<ref name="P9Fpg" /><ref name="tIRSW" /> Seejärel ei kvalifitseerunud Peruu [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustele]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] ja [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustele]] [[Brasiilia]]s vaatama sellele, et [[2011. aasta Copa América]]l saadi kolmas koht ja 2013. aasta juulis oldi [[FIFA edetabel]]is 19., mis oli meeskonna kõrgeim koht alates edetabeli koostamisest 1992. aastal. 2015. aastal sai Peruu jalgpalliliidu presidendiks [[Edwin Oviedo]]<ref name="qMLc7" /> ja Peruu meeskonna peatreeneriks [[Ricardo Gareca]].<ref name="SXiOX" /> Gareca juhtimisel saadi [[2015. aasta Copa América]]l kolmas koht, jõuti aasta hiljem [[Copa América Centenario]]l veerandfinaali ning pääseti esimest korda pärast 36 aastat maailmameistrivõistlustele. [[Venemaa]]l toimunud [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] mängiti ühes alagrupis koos [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]], [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] ja [[Austraalia jalgallikoondis|Austraaliaga]]. Esimeses mängus kaotati Taanile tulemusega 0:1 ja teises mängus sama tulemusega hilisemale maailmameistrile Prantsusmaale. Kuigi viimases mängus alistati 2:0 Austraalia, jäi Peruu alagrupis kolmandaks ega pääsenud kaheksandikfinaali. ==Mänguvorm == Peruu koondise mängvorm on punases ja valges värvitoonis, mis on riigi rahvusvärvid. Kodumängudel koosneb vorm valgetest pükstest, valgetest põlvikutest ja valgest särgist, millel jookseb risti vasakust õlast parema puusani ja seljal paremast puusast vasaku õlani diagonaalselt punane [[ehisvöö]]. Sellisel kujul on vorm aastate vältel vaid veidi muutunud.<ref name="Arkivperu.com, ''La Blanquiroja''" /> Selline vorm on olnud meeskonnal alates 1936. aastast. See on saanud kiitust ühe atraktiivsema vormikujundusena maailma jalgpallis. Peruu esimene vorm tehti 1927. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlusteks, mis koosnes valge- ja punasetriibulisest särgist, valgetest pükstest ja mustadest põlvikutest.<ref name="Pulgar Vidal, ''Hace80''" /> Peruu oli 1930. aasta maailmameistrivõistlustel sunnitud kasutama teistsugust vormi, kuna [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguayl]] oli juba registreeritud valge-punasetriibulise särgiga vorm. Peruulased kandsid selle asemel punase kraega valget särki, valgeid pükse ja musti põlvikuid.<ref name="Pulgar Vidal, ''Hace80''" /> 1935. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlusteks lisati särgile horisontaalne punane triip. Järgmiseks aastaks, Berliini olümpiamängudeks, võttis meeskond kasutusele punase ehisvööga särgikujunduse, mida kasutatakse senini.<ref name="Arkivperu.com, ''La Blanquiroja''" /> Ajaloolase Pulgar-Vidal Otálora kohaselt tuli mõte kasutada diagonaalset punast triipu ühelt kooli jalgpallimängult, kus kanti üle õla värvilisi ehisvöösid, et eristada kaht valgeid särke kandunud meeskonda.<ref name="GGtdb" /> Peruu rahvuskoondisel on olnud kaheksa ametlikku vormiga varustajat. Esimene neist, [[Adidas]], hakkas varustama meeskonda vormiga 1978. aastal. Seejärel on Peruul olnud leping sporditoodete ettevõtetega [[Penalty]] (1981–82), Adidas (1983–1985), Calvo Sportwear (1987), Power (1989–91), [[Diadora]] (1991–1992), kohaliku Polmeriga (1993–95), [[Umbro]] (1996–97) ja Peruu ettevõttega [[Walon Sport]] (1998–2010).<ref name="Arkivperu.com, ''La Blanquiroja''" /> Alates 2010. aastast on meeskonna varustaja olnud taas Umbro.<ref name="6THhu" /> == Kodustaadion == [[Fail:Inside Estadio Nacional (Lima, Peru).jpg|pisi|[[Estadio Nacional]] on Peruu rahvusstaadion ja enamiku Peruu kodumängude koht]] Traditsiooniliselt on Peruu meeskonna kodustaadioniks riigi rahvusstaadion [[Estadio Nacional]] Limas, mis mahutab 45 000 pealtvaatajat. Staadioni on varem renoveeritud ja ümber ehitatud. 2011. aasta juunis avati staadion pärast Peruu presidendi [[Alan García Pérez|Alan García Péreze]] haldamisel tehtud renoveerimist.<ref name="lYfel" /> See oli 88 aastat pärast algse staadioni avamist samas kohas 1923.<ref name="colonia" /> Algupärane Estadio Nacional oli puitkonstruktsiooniga ja mahutas 6000 pealtvaatajat. Selle annetas Lima briti kogukond tähistamaks sajandi möödumist Peruu [[Peruu iseseisvussõda|iseseisvumisest]] Hispaaniast.<ref name="colonia" /> Peruu koondis peab mõnikord kodumänge ka teistel staadionitel, nt kõrgel merepinnast paikneval [[Estadio Garcilaso]]l [[Cusco]]s ja [[Amazonas]]e vihmametsade lähedal paikneval [[Estadio Max Augustín]]il [[Iquitos]]es. Teised asendusstaadionid on Limas paiknevad Alianza koduväljak [[Estadio Alejandro Villanueva]] ja [[Club Universitario de Deportes|Universitario]] koduväljak [[Estadio Monumental "U"]].<ref name="0Nbuj" /><ref name="bHITh" /> == Poolehoidjad == [[Fail:2004 Copa America Celebrations.png|pisi|Pidustused Estadio Nacionalil enne [[2004. aasta Copa América]] finaali, mida Peruu võõrustas]] Jalgpall on olnud Peruu populaarseim spordiala alates 20. sajandist. Algselt oli jalgpall vaid Lima eliiti kuulunud [[anglofiil]]ide spordiala, mis aga varsti ka ülejäänud linna eraldus. Jalgpallist sai lahutamatu osa laiemas [[popkultuur]]is 1900. ja 1910. aastatel. Järgmistel aastatel toetas [[Augusto B. Leguía]] valitsus jalgpalli muutumist rahvuslikuks ajaviiteks. Rahvusmeeskond on nüüdseks saanud Peruu rahvusliku identiteedi oluliseks osaks. Peruu jalgpallifännid on tuntud oma erilise lööklause "¡Arriba Perú!" ('edasi, Peruu'), samuti toetuse avaldamiseks kasutatava traditsioonilise Peruu ''[[música criolla]]'' poolest nii rahvusmeeskonna kui ka klubi mängudel. ''Música criolla'' sai rahvusliku ja rahvusvahelise tunnustuse [[massimeedia]] levikuga 1930. aastatel, muutudes Peruu ja selle kultuuri sümboliks. Rahvusmeeskonna populaarsemad laulud on "Peru Campeón", ''polca criolla'' (Peruu polka), millega ülistati Peruu jõudmist 1970. aasta maailmameistrivõistlustele, ja ''[[vals criollo]]'' (Peruu valsi) stiilis "Contigo Perú", mida ajaleht [[El Comercio]] on nimetanud Peruu rahvusmeeskonna hümniks.<ref name="KrMB0" /> Peruuga on seotud jalgpalliajaloo suurima ohvrite arvuga õnnetus, kui Peruu ja Argentina alla 20-aastaste vahel toimunud [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964. aasta olümpiamängude]] kvalifikatsioonimängus hukkus rüseluses 315 inimest ja sai vigastada üle 500. == Rivaalid == [[Fail:Raul Toro y Lolo Fernandez.jpg|pisi|170px|Tšiili [[Raúl Toro Julio|Raúl Toro]] ja Peruu [[Teodoro Fernández]] olid vastased [[1937. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlused jalgpallis|1937. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel]]]] Peruu jalgpallikoondise peamised rivaalid on naaberriigid [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]]. Peruu on võitnud rohkem mänge Ecuadoriga, kuid on kaotanud võitudega võrreldes rohkem mänge Tšiilile.<ref name="Ecuador Peru record" /><ref name="Chile Peru record" /> Peruu seisis mõlemaga vastamisi 1939. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel, kui oli ka esimene kord, mil Peruu mängis rahvusvahelisel võistlusel Ecuadoriga; Peruu võitis mõlemad mängud. Samuti võitis Peruu mõlemad vastased 1978. aasta maailmameistrivõistluste valikmängudes, jättes nii mõlemad meeskonnad maailmameistrivõistluste ukse taha.<ref name="Ecuador Peru record" /><ref name="Chile Peru record" /> Tšiili-Peruu jalgpalli vastasseis on tuntud nime "Clásico del Pacífico" ('Vaikse ookeani klassika') all.<ref name="Chile Peru rivalry" /> Peruu kohtus esimest korda Tšiiliga 1935. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel, kus saavutati 1:0 võit.<ref name="Chile Peru record" /> Kaks riiki võistlevad traditsiooniliselt omavahel Lõuna-Ameerika tugevuselt neljanda meeskonna koha pärast (pärast Argentinat, Brasiiliat ja Uruguayd). Mõlemad riigid väidavad, et just nemad on leiutanud [[käärlöök|käärlöögi]]; peruulased nimetavad seda ''chalaca''{{'}}ks, samas kui Tšiilis on see tuntud ''chilena''{{'}}na. Ecuadori ja Peruu vastasseis on juurdunud ajalooliselt seoses riikidevahelise [[Ecuadori ja Peruu piiritüli|piiritüliga]] alates 19. sajandist. 1995. aastal toimunud lühikese [[Ecuadori-Peruu piirisõda|Cenepa sõja]] järel plaanis CONMEBOL muuta [[1995. aasta Copa América|sama aasta Copa América]] alagruppe, et ära hoida kahe riigi vahelist mängu, kuid seda muudatust siiski lõpuks ei tehtud. == Peruu rahvusvahelistel suurturniiridel == ===Maailmameistrivõistlustel === [[Pilt:Perurumania1930.JPG|pisi|Peruu ja [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] vaheline mäng [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930. aasta maailmameistrivõistlustel]]]] Peruu osales esimestel maailmameistrivõistlustel 1930. aastal osavõtukutsega ja on alates 1958. aastast osalenud kvalifikatsiooniringis. Maailmameistrivõistlustele on jõutud kvalifikatsioonimängude kaudu neli korda (aastatel 1970, 1978, 1982 ja 2018) ning osaletud kokku neljadel maailmameistrivõistlustel. 2017. aasta seisuga on Peruu maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonis võitnud 42, viigistanud 36 ja kaotanud 69 mängu. Maailmameistrivõistlustel on meeskond võitnud viis, viigistanud kolm ja kaotanud üheksa mängu, löödud on 21 ja sisse lastud 33 väravat.<ref name="RSSSF, ''International Results''" /> 1930. aasta maailmameistrivõistlustel eemaldati mängust Peruu mängija [[Plácido Galindo]] ja oli sellega esimene, kes maailmameistrivõistluste mängust eemaldati. Peruu esimene väravalööja maailmameistrivõistlustel oli [[Luis de Souza Ferreira]], kes oli täpne 14. juulil 1930 mängus [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeeniaga]]. Teófilo Cubillas oli Peruu suurim väravakütt maailmameistrivõistlustel, olles löönud 13 mängus 10 väravat. ===Copa Américal === [[Fail:Peru Chile Copa America 1975 Oblitas Chalaca Version2.png|pisi|Peruu ja Tšiili vaheline mäng [[1975. aasta Copa América]]l]] Peruu on alates 1927. aastast osalenud 31 Copa América võistlustel ja võitnud kahel korral (aastatel 1939 ja 1975). Riik on võõrustanud võistlusi kuuel korral (aastatel 1927, 1935, 1939, 1953, 1957 ja 2004). Peruu on Copa Américal võitnud kokku 52, viigistanud 33 ja kaotanud 57 mängu.<ref name="RSSSF, ''International Results''" /> [[Demetrio Neyra]] oli Peruu esimese väravalööja võistlustel, lüües värava 13. novembril 1927 mängus Boliiviaga.<ref name="Pulgar Vidal, ''Hace80''" /> Kolmel Copa Américal on olnud Peruu mängijad suurimad väravakütid: Teodoro Fernández 1939. aastal, [[Eduardo Malásquez]] 1983. aastal ja [[José Paolo Guerrero]] 2011. aastal.<ref name="o3YcS" /> Fernández valiti 1939. aastal ka võistluste parimaks mängijaks ja Teófilo Cubillas 1985. aastal, olles ainsad Peruu mängijad, kes selle tiitli on saanud.<ref name="Sj6IX" /> Peruu tuli esimest korda Lõuna-Ameerika meistriks 1939. aastal, kui meistrivõistlustel võideti järjest Ecuador, Tšiili, Paraguay ja Uruguay. See oli esimene kord, kui võitjaks osutus mõni muu riik peale Uruguay, Brasiilia või Argentina. Peruu tuli teist korda Lõuna-Ameerika meistriks 1975. aastal, mil meistrivõistlused toimusid esimest korda Copa América nime all ja osalesid kõik kümme CONMEBOLi liikmesriiki. ===Olümpiamängudel === [[Fail:Peru v Austria 1936 Valdivieso.png|pisi|Peruu mängimas [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu 1936. aasta olümpiamängude jalgpalliturniiril]] Peruu jalgpallikoondis on osalenud ühel olümpiamängude jalgpalliturniiril, 1936. aasta suveolümpiamängudel [[Berliin]]is [[Saksamaa]]l. Peruu sai kaks võitu, lõi 11 ja lasi sisse viis väravat.<ref name="RSSSF, ''International Results''" /> Esimese Peruu värava neil võistlustel lõi Teodoro Fernández 6. augustil mängus [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu. Fernández oli kuue väravaga kahes mängus meeskonna suurim väravakütt ja sai kirja ainsa Peruu [[Kübaratrikk|kübaratriki]] olümpiamängudel. [[1935. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlused jalgpallis|1935. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlused]] Limas olid [[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936. aasta olümpiaturniiri]] valikvõistlusteks. Uruguay oli seal võitmatu ja Argentina tuli teiseks, kuid kumbki ei võtnud majandusprobleemide tõttu olümpiamängudest osa. Peruu, kes saavutas valikvõistlustel kolmanda koha, sai esindada Lõuna-Ameerikat.<ref name="4mhaC" /> Peruu meeskond alustas olümpiaturniiri 7:3 võiduga Soome üle, seejärel sai vastaseks [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]. Austria ''[[Wunderteam]]''{{'}}ina tuntud meeskonna treener oli [[Jimmy Hogan]]. Pärast 2:2 lõppenud normaalaega lõi Peruu lisaajal kaks väravat ja võitis mängu 4:2. Poolfinaalis ootas Peruud ees Poola, kuid Austria vaidlustas eelmise mängu tulemuse, väites, et Peruu fännid olid mängu ajal väljakule tunginud. FIFA president [[Jules Rimet]] pakkus välja kordusmängu tühjade tribüünide ees, mille peale aga Peruu olümpiadelegatsioon protestiks võistlustelt lahkus. ==Mängijad == === Praegune meeskond === Koondise koosseis [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]].<br />Mängude ja löödud väravate arv on 26. juuni 2018 seisuga. {{nat fs g start}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Pedro Gallese]]|sorteerinimi=Gallese, Pedro|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1990|2|23}}|mänge=42|väravaid=0|klubi=[[Tiburones Rojos de Veracruz|Veracruz]]|klubirah=MEX}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Alberto Junior Rodríguez|Alberto Rodríguez]]|sorteerinimi=Rodriguez, Alberto|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1984|3|31}}|mänge=76|väravaid=0|klubi=[[Atlético Junior]]|klubirah=COL}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Aldo Corzo]]|sorteerinimi=Corzo, Aldo|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1989|5|20}}|mänge=25|väravaid=0|klubi=[[Club Universitario de Deportes|Universitario]]|klubirah=PER}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Anderson Santamaría]]|sorteerinimi=Santamaria, Anderson|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1992|1|10}}|mänge=8|väravaid=0|klubi=[[Club Puebla|Puebla]]|klubirah=MEX}} {{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[Miguel Araujo]]|sorteerinimi=Araujo, Miguel|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1994|10|24}}|mänge=8|väravaid=0|klubi=[[Alianza Lima]]|klubirah=PER}} {{nat fs g player|nr=6|pos=KA|nimi=[[Miguel Trauco]]|sorteerinimi=Trauco, Miguel|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1992|8|25}}|mänge=30|väravaid=0|klubi=[[Clube de Regatas do Flamengo|Flamengo]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=7|pos=PK|nimi=[[Paolo Hurtado]]|sorteerinimi=Hurtado, Paolo|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1990|7|27}}|mänge=34|väravaid=3|klubi=[[Vitória SC|Vitória de Guimarães]]|klubirah=POR}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Christian Cueva]]|sorteerinimi=Cueva, Christian|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1991|11|23}}|mänge=49|väravaid=8|klubi=[[São Paulo FC|São Paulo]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Paolo Guerrero]]|sorteerinimi=Guerrero, Paolo|muu=[[kapten (jalgpall)|kapten]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1984|1|1}}|mänge=89|väravaid=35|klubi=[[Clube de Regatas do Flamengo|Flamengo]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=10|pos=RÜ|nimi=[[Jefferson Farfán]]|sorteerinimi=Farfan, Jefferson|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1984|10|26}}|mänge=86|väravaid=25|klubi=[[Moskva Lokomotiv]]|klubirah=RUS}} {{nat fs g player|nr=11|pos=RÜ|nimi=[[Raúl Ruidíaz]]|sorteerinimi=Ruidiaz, Raul|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1990|7|25}}|mänge=31|väravaid=4|klubi=[[Monarcas Morelia|Morelia]]|klubirah=MEX}} {{nat fs g player|nr=12|pos=VV|nimi=[[Carlos Cáceda]]|sorteerinimi=Caceda, Carlos|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1991|9|27}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Deportivo Municipal]]|klubirah=PER}} {{nat fs g player|nr=13|pos=PK|nimi=[[Renato Tapia]]|sorteerinimi=Tapia, Renato|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1995|7|28}}|mänge=34|väravaid=3|klubi=[[Feyenoord]]|klubirah=Holland}} {{nat fs g player|nr=14|pos=PK|nimi=[[Andy Polo]]|sorteerinimi=Polo, Andy|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1994|9|29}}|mänge=17|väravaid=1|klubi=[[Portland Timbers]]|klubirah=USA}} {{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Christian Ramos]]|sorteerinimi=Ramos, Christian|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1988|11|4}}|mänge=71|väravaid=3|klubi=[[Tiburones Rojos de Veracruz|Veracruz]]|klubirah=MEX}} {{nat fs g player|nr=16|pos=PK|nimi=[[Wilder Cartagena]]|sorteerinimi=Cartagena, Wilder|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1994|9|23}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Tiburones Rojos de Veracruz|Veracruz]]|klubirah=MEX}} {{nat fs g player|nr=17|pos=KA|nimi=[[Luis Advíncula]]|sorteerinimi=Advincula, Luis|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1990|3|2}}|mänge=69|väravaid=0|klubi=[[Lobos BUAP]]|klubirah=MEX}} {{nat fs g player|nr=18|pos=RÜ|nimi=[[André Carrillo]]|sorteerinimi=Carrillo, Andre|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1991|6|14}}|mänge=49|väravaid=6|klubi=[[Watford FC|Watford]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=19|pos=PK|nimi=[[Yoshimar Yotún]]|sorteerinimi=Yotun, Yoshimar|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1990|4|7}}|mänge=76|väravaid=2|klubi=[[Orlando City SC|Orlando City]]|klubirah=USA}} {{nat fs g player|nr=20|pos=RÜ|nimi=[[Edison Flores]]|sorteerinimi=Flores, Edison|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1994|5|14}}|mänge=33|väravaid=9|klubi=[[AaB Fodbold|AaB]]|klubirah=Taani}} {{nat fs g player|nr=21|pos=VV|nimi=[[José Carvallo]]|sorteerinimi=Carvallo, Jose|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1986|3|1}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Universidad Técnica de Cajamarca|UTC]]|klubirah=PER}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Nilson Loyola]]|sorteerinimi=Loyola, Nilson|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1994|10|26}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[FBC Melgar|Melgar]]|klubirah=PER}} {{nat fs g player|nr=23|pos=PK|nimi=[[Pedro Aquino]]|sorteerinimi=Aquino, Pedro|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|df=yes|2018|6|14|1995|4|13}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Lobos BUAP]]|klubirah=MEX}} {{nat fs end}} ===Tuntud mängijaid === [[Fail:Sotil Cubillas Challe 1973.png|pisi|170px|Vasakult paremale: [[Hugo Sotil]], [[Teófilo Cubillas]] ja [[Roberto Challe]] Estadio Nacionalil 1973. aastal]] CONMEBOL tõi 2008. aasta aruandes välja, et Peruu näitab traditsiooniliselt elegantset, tehnilist ja puhast jalgpallistiili, ning kiitis Peruu meeskonda kui ühe lojaalsema Lõuna-Ameerika jalgpallitalendi meisterlikumat esindajat.<ref name="CONMEBOL" /> CONMEBOLi nimetatud Peruu parimate mängijate hulka kuuluvad ründajad Teófilo Cubillas, [[Pedro Pablo León]] ja Hugo Sotil, kaitsja [[Héctor Chumpitaz]] ning poolkaitsjad [[Roberto Challe]], [[César Cueto]], [[José del Solar]] ja [[Roberto Palacios]].<ref name="CONMEBOL" /> Ründav poolkaitsja ja ründaja Cubillas, keda tuntakse nimega El Nene ('laps'), on laialt tunnustatud Peruu kõigi aega parima mängijana. Chumpitazile on sageli osutatud meeskonna parima kaitsjana. Argentina spordiajakiri [[El Gráfico]] kirjeldas 1978. aastal Cuetot, Cubillast ja [[José Velásquez|José Velásqueze]] parimate keskväljakumängijatena maailmas. Teodoro Fernándezet, Alejandro Villanuevat ja Juan Valdiviesot on sageli peetud 1930. aastate meeskonna ''Rodillo Negro'' võtmemängijateks. Fernández oli meeskonna ründaja ja peamine väravakütt; tema kaaslane rünnakul, Villanueva, oli andekas mängujuht. Valdivieso oli väravavaht, kes oli tuntud erakordse atleetlikkuse poolest [[penalti]]te kaitsmisel. == Peatreenerid == Peruu koondise kaks esimest peatreenerit oli Uruguayst. Neist esimene, [[Pedro Olivieri]], palgati enne 1927. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlusi, kuna tal oli varem kogemusi Uruguay peatreenerina. Teine, [[Julio Borelli]], oli paar aastat Peruus kohtunik, enne kui asus 1929. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel tööle Peruu koondise peatreenerina.<ref name="7fVpd" /> Endine [[FC Barcelona|Barcelona]] mängija ja [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania koondise]] esimene peatreener [[Francisco Bru]] juhendas Peruu meeskonda esimestel maailmameistrivõistlustel 1930. aastal.<ref name="Once Ideal" /> Peruu peatreenerid 1970., 1978. ja 1982. aasta maailmameistrivõistlustel olid vastavalt brasiillane [[Valdir Pereira]], peruulane [[Marcos Calderón]] ja brasiillane [[Elba de Pádua Lima]]. Spordianalüütikud ja -ajaloolased on tavaliselt pidanud Peruu meeskonna parimaks peatreeneriks Calderóni, kes viis Peruu 1975. aastal Copa América võiduni, ja inglast [[Jack Greenwell]]i, kelle juhendamisel võitis meeskond 1938 Bolívari mängud ja 1939 Lõuna-Ameerika meistrivõistlused.<ref name="Once Ideal" /> Teised Peruu peatreenerid, kelle juhtimisel on Peruu tulnud turniirivõitjaks, on [[Juan Carlos Oblitas]], [[Freddy Ternero]] ja uruguaylane [[Sergio Markarián]], kes kõik on juhendanud Peruud võidule Jaapanis toimuval Kirin Cupil vastavalt aastatel 1999, 2005 ja 2011.<ref name="LyQag" /> Spordiajaloolase Andreas Campomari kohaselt tõid Peruu koondise mängustiili uuendust teiste hulgas peatreenerid Valdir Pereira ja ungarlane [[György Orth]], kes juhendas Peruud aastatel 1957–1959. Campomar märgib, et 4:1 võit Inglismaa üle Limas andis tõestust Orthi mõjust meeskonnale, ja peab Pereira taktikat Peruu "vabavooluga jalgpalli" arengu põhjuseks. == Statistika == Peruu koondis on alates 1927. aastast pidanud 610 kohtumist.<ref name="RSSSF, ''International Results''" /> Suureskoorilisema võidu saavutas Peruu 9:1 võidumängus Ecuadori üle 11. augustil 1938 Bolívari mängudel Colombias. Suureskoorilisem allajäämine pärineb 7:0 kaotusmängust Brasiiliaga 1997. aasta Copa Américal Boliivias.<ref name="RSSSF, ''International Results''" /> Peruu võitis 1970. aasta maailmameistrivõistlustel esimest korda välja antud ausa mängu auhinna, kuna meeskond oli turniiri peale ainus, kes ei saanud ühtegi [[kollane kaart|kollast]] ega [[punane kaart|punast kaarti]]. Enim koondisemänge pidanud Peruu mängija on Roberto Palacios, kes esindas riiki aastatel 1992–2007 kokku 128 mängus. Järgnevad Héctor Chumpitaz 105 koondisemänguga ja [[Jorge Soto]] 101 koondisemänguga. Enim koondisemänge pidanud väravavahid on [[Óscar Ibáñez]], kes esindas Peruud aastatel 1998–2005 50 mängus, [[Miguel Miranda]] 47 mängus ja [[Ramón Quiroga]] 40 mängus.<ref name="Peru player record" /> Meeskonna kõigi aegade suurim väravakütt on [[Paolo Guerrero]], kes on löönud 91 mänguga 35 väravat. Teisel kohal on 81 mänguga 28 väravat löönud Peruu koondise legend [[Teófilo Cubillas]]. Kolmas on [[Jefferson Farfán]], keson Peruu koondises 86 mänguga löönud 25 väravat.<ref name="Peru player record" /> Peruu kiireima värava autor on [[Claudio Pizarro]], kes lõi 20. august 2013 mängus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhikoga]] värava vähem kui minuti jooksul pärast kohtumise algust.<ref name="yggr1" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="sisbib.unmsm.edu.pe">{{cite web |author=Gerardo Tomas Álvarez Escalona |url=http://sisbib.unmsm.edu.pe/BibVirtual/Tesis/Human/Alvarez_E_T/Cap2.htm |language=hispaania |title=La difusión del fútbol en Lima |accessdate=16. märts 2015 |publisher=[[National University of San Marcos]]}}</ref> <ref name="Pulgar Vidal, ''La Seleccion...''">{{cite web | author=Jaime Pulgar-Vidal Otálora | title=La Selección Peruana de 1924| publisher=Jaime Pulgar-Vidal| url=http://jaimepulgarvidal.blogspot.com/2007/10/la-seleccin-peruana-de-1924.html | date=23. oktoober 2007 |accessdate=16. märts 2015|language=hispaania}}</ref> <ref name="RSSSF, ''International Results''">{{cite web | author=José Luis Pierrend |title=Peru International Results| publisher=RSSSF| url=http://www.rsssf.com/tablesp/peru-intres.html | date=12. märts 2015 | accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="FIFA.com, Silence">{{cite web |title=The Silence of the Bombonera |publisher=FIFA |url=http://www.fifa.com/classicfootball/matches/qualifiers/match=1732/ |accessdate=16. märts 2015 |archive-date=2015-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150210123019/http://www.fifa.com/classicfootball/matches/qualifiers/match=1732/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="Arkivperu.com, ''La Blanquiroja''">{{cite web | title=La Blanquiroja | publisher=ArkivPeru | url=http://www.arkivperu.com/blanquiroja.htm | language=Spanish | accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="Pulgar Vidal, ''Hace80''">{{cite web | author=Jaime Pulgar-Vidal Otálora | title=Hace 80 Años Debutó Peru | publisher=Jaime Pulgar-Vidal| url=http://jaimepulgarvidal.blogspot.com/2007/02/hace-80-aos-debut-per.html| language=hispaania | date=24. veebruar 2007 | accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="colonia">{{cite web | url=http://www.britanico.edu.pe/colonia-britanica-dono-primer-estadio-nacional/noticia/34/1128 | title=Colonia británica donó primer estadio nacional | publisher=Británico | language=hispaania | date=25. juuli 2011 | accessdate=16. märts 2015 | archive-date=2014-02-22 | archive-url=https://web.archive.org/web/20140222131549/http://www.britanico.edu.pe/colonia-britanica-dono-primer-estadio-nacional/noticia/34/1128 | url-status=dead }}</ref> <ref name="Ecuador Peru record">{{cite news | title=Ecuador-Peru, 1938–2011|publisher=RSSSF|url=http://www.rsssf.com/tablese/ecuaperures.html|date=6. märts 2012|accessdate=17. märts 2015}}</ref> <ref name="Chile Peru record">{{cite news|title=Chile – Peru matches, 1935–2011|publisher=RSSSF|url=http://www.rsssf.com/tablesc/chilperures.html|date=6. märts 2012|accessdate=17. märts 2015}}</ref> <ref name="Chile Peru rivalry">{{cite news | title=A derby and a debut in South America | publisher=FIFA | url=http://www.fifa.com/worldcup/preliminaries/news/newsid=1524489/ | date=10. oktoober 2011 | accessdate=17. märts 2015 | archive-date=2015-02-10 | archive-url=https://web.archive.org/web/20150210122526/http://www.fifa.com/worldcup/preliminaries/news/newsid=1524489/ | url-status=dead }}</ref> <ref name="CONMEBOL">{{cite web | title=Peruvian Football Federation | publisher=CONMEBOL | url=http://www.conmebol.com/federaciones_pais_index.jsp?pais=per&slangab=E | accessdate=17. märts 2015 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20080801161211/http://www.conmebol.com/federaciones_pais_index.jsp?pais=per&slangab=E | archivedate=2008-08-01 | url-status=live }}</ref> <ref name="Once Ideal">{{cite web | author=Roberto Castro |title=Once Ideal: La cumbre de los técnicos | publisher=DeChalaca | url=http://dechalaca.com/hemeroteca/el-once-ideal/080516rconcetecnicoseuropeos | date=16. mai 2008 |accessdate=17. märts 2015| language=hispaania}}</ref> <ref name="Peru player record">{{cite web | author=José Luis Pierrend |title=Peru – Record International Players| url=http://www.rsssf.com/miscellaneous/peru-recintlp.html |publisher=[[Rec.Sport.Soccer Statistics Foundation]] (RSSSF)| date=29. veebruar 2012 | accessdate=17. märts 2015}}</ref> <ref name="zSdsV">{{cite web |author=Juan Luis Orrego Penagos |url=http://blog.pucp.edu.pe/item/34179/la-historia-del-futbol-en-el-peru |language=hispaania |title=La historia del fútbol en el Perú |date=18. oktoober 2008 |accessdate=16. märts 2015 |publisher=[[Pontificia Universidad Católica del Perú]] (PUCP)}}</ref> <ref name="U9UgA">{{cite web |url=http://dechalaca.com/informes/curiosidades/rayas-historicas |title=Rayas históricas |author=Iván Carpio |date=26. jaanuar 2012 |accessdate=16. märts 2015 |publisher=DeChalaca |language=hispaania}}</ref> <ref name="lgXie">{{cite web |author=Waldemar Iglesias |title=Cuando Perú Humilló a Hitler |work=Clarín|url=http://www.clarin.com/mision-olimpica/biPlaneta-RedondobibrCuando-Peru-humillo-Hitler_0_746925486.html |date=31. juuli 2012 |accessdate=16. märts 2015 |language=hispaania| publisher=Grupo Clarín}}</ref> <ref name="5YUU7">{{cite web |author=José Luis Pierrend |title=Kirin Cup 1999 |publisher=RSSSF |url=http://www.rsssf.com/tablesk/kirin99.html |date=11. juuni 2000 |accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="Nm2R0">James Goloboy, Francisco Fernández, Karel Stokkermans and RSSSF (19. november 2005). [http://www.rsssf.com/tables/00gc.html CONCACAF Championship, Gold Cup 2000]. Vaadatud 16. märts 2005</ref> <ref name="L83xO">{{cite web |title=Manuel Burga es desaprobado por el 81% de los peruanos |work=Perú.com |url=http://peru.com/futbol/seleccion/manuel-burga-desaprobado-81-peruanos-noticia-123464 |language=hispaania |date=25. veebruar 2013 |accessdate=16. märts 2015|publisher=Empresa Editora El Comercio}}</ref> <ref name="cpKDN">{{cite web |title=Cifras de las últimas tres Eliminatorias dejan a Perú fuera del Mundial|work=El Comercio|publisher=Empresa Editora El Comercio|url=http://elcomercio.pe/deportes/1555860/noticia-peru-fuera-mundial-estadisticas-ultimas-tres-eliminatorias-lo-sostienen|language=hispaania |date=27. märts 2013 |accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="AK2Z3">{{cite web |title=Suspension of the Peruvian FA |publisher=FIFA |url=http://www.fifa.com/aboutfifa/organisation/news/newsid=959151/index.html |date=25. november 2008 |accessdate=16. märts 2015 |archive-date=2015-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150210132447/http://www.fifa.com/aboutfifa/organisation/news/newsid=959151/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="P9Fpg">{{cite web |title=Peru announce breakthrough over FIFA ban |publisher=ESPN Soccernet|url=http://espnfc.com/world-cup/story/_/id/601896/ce/uk/&cc=5901?ver=us |date=13. detsember 2008 |accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="tIRSW">{{cite web |title=Blatter: Solidarity needed |publisher=FIFA |url=http://www.fifa.com/aboutfifa/organisation/president/news/newsid=983672/ |date=20. detsember 2008 |accessdate=16. märts 2015 |archive-date=2015-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150210122528/http://www.fifa.com/aboutfifa/organisation/president/news/newsid=983672/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="qMLc7">{{cite web |title=Edwin Oviedo juró hoy como nuevo presidente de la FPF |work=El Comercio|publisher=Empresa Editora El Comercio |url=http://elcomercio.pe/deporte-total/futbol-peruano/edwin-oviedo-juramentara-hoy-y-asumira-presidencia-fpf-noticia-1782693?ref=nota_deporte-total&ft=mod_leatambien&e=titulo|language=hispaania |date=5. jaanuar 2015 |accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="SXiOX">{{cite web | language=hispaania |title=Ricardo Gareca: "Es el desafío más importante de mi carrera"| url=http://elcomercio.pe/deporte-total/seleccion/ricardo-gareca-presentado-tecnico-peru-videna-noticia-1794838?flsm=1 |work=El Comercio |publisher=Empresa Editora El Comercio| date=2. märts 2015| accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="GGtdb">{{cite web | author=Jaime Pulgar-Vidal Otálora | title=La Blanquiroja: La Camiseta de Todos los Colores | publisher=Jaime Pulgar-Vidal | url=http://jaimepulgarvidal.blogspot.com/2011/06/la-blanquiroja-la-camiseta-de-todos-los.html | language=hispaania | date=6. september 2012 |accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="6THhu">{{cite web | author=Mario Fernández |title=Modelo 2011: Conozca la Nueva Camiseta de la Selección peruana | work=El Comercio |publisher=Empresa Editora El Comercio| url=http://elcomercio.pe/deporte-total/seleccion/modelo-2011-conozca-nueva-camiseta-seleccion-peruana-noticia-678537 | language=hispaania |date=3. detsember 2010 | accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="lYfel">{{cite web |url=http://elcomercio.pe/deportes/944893/noticia-estadio-nacional-se-inauguro-seleccion-fuegos-artificiales | title=Estadio Nacional se inauguró con la selección y fuegos artificiales | work=El Comercio |publisher=Empresa Editora El Comercio|language=hispaania | date=24. juuli 2011 |accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="0Nbuj">{{cite web | title=La selección también jugará en Matute | work=Perú 21 | url=http://peru21.pe/noticia/715520/seleccion-tambien-jugara-matute | language=hispaania | date=18. veebruar 2011 | accessdate=16. märts 2015 | publisher=Empresa Editora El Comercio | archive-date=2014-02-02 | archive-url=https://web.archive.org/web/20140202113053/http://peru21.pe/noticia/715520/seleccion-tambien-jugara-matute | url-status=dead }}</ref> <ref name="bHITh">{{cite web | title=Selección Nacional podría jugar ante Ecuador en el Estadio Monumental | work=Depor.pe | url=http://depor.pe/futbol-peruano/905188/noticia-seleccion-nacional-estadio-monumental-eliminatorias-2014 | language=hispaania | date=10. aprill 2013 | accessdate=16. märts 2015 | publisher=Empresa Editora El Comercio | archive-date=2013-04-13 | archive-url=https://web.archive.org/web/20130413004658/http://depor.pe/futbol-peruano/905188/noticia-seleccion-nacional-estadio-monumental-eliminatorias-2014 | url-status=dead }}</ref> <ref name="KrMB0">{{cite web | language=hispaania |title=Cuando Óscar Avilés "clasificó" con Perú al Mundial de 1978 | url=http://elcomercio.pe/deporte-total/seleccion/cuando-oscar-aviles-clasifico-peru-al-mundial-1978-noticia-1720732 |work=El Comercio |publisher=Empresa Editora El Comercio| date=5. aprill 2014| accessdate=16. märts 2015}}</ref> <ref name="o3YcS">{{cite news | author=Roberto Mamrud and Karel Stokkermans | title=Copa América 1916–2011 | publisher=RSSSF|accessdate=17. märts 2015| url=http://www.rsssf.com/tabless/sachamp.html#goal |date=14. märts 2013}}</ref> <ref name="Sj6IX">{{cite news | author=Martín Tabeira | title=The Copa América Archive – Trivia | publisher=RSSSF |accessdate=17. märts 2015| url=http://www.rsssf.com/tabless/sachampfulltrivia.html#best-players |date=19. juuli 2007}}</ref> <ref name="4mhaC">{{cite web |author=Martín Tabeira |url=http://www.rsssf.com/tables/35safull.html |title=Southamerican Championship 1935 |date=23. november 2007 |accessdate=17. märts 2015 |publisher=RSSSF}}</ref> <ref name="7fVpd">{{cite web | author=Raúl Behr |title=El entrenador del silbato | publisher=DeChalaca| url=http://dechalaca.com/informes/curiosidades/el-entrenador-del-silbato | date=6. juuni 2012 |accessdate=17. märts 2015| language=hispaania}}</ref> <ref name="LyQag">{{cite web |title=Perú comparte la Copa Kirin con Japón y República Checa | work=El Comercio |publisher=Empresa Editora El Comercio| url=http://elcomercio.pe/deportes/772722/noticia-peru-comparte-copa-kirin-japon-republica-checa | date=7. juuni 2011 |accessdate=17. märts 2015| language=hispaania}}</ref> <ref name="yggr1">{{cite web|url=http://depor.pe/noticia/651179/cachito-ramirez-anoto-tercer-gol-mas-rapido-seleccion |title='Cachito' anotó el tercer gol más rápido de Perú en los últimos años |work=Depor.pe |date=8. oktoober 2010 |accessdate=17. märts 2015|language=hispaania|publisher=Empresa Editora El Comercio}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Peru national football team}} * [http://www.fpf.com.pe/ Peruu jalgpalliliit] (''hispaania keeles'') * [http://www.fifa.com/associations/association=per/index.html Peruu meeskond FIFA lehel] {{FIFA World Cup 2018 Peruu koondis}} [[Kategooria:Peruu jalgpall]] [[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]] qpqjg0c09tf26ydhyu11oaq026dzj02 Tarvastu kihelkond 0 248565 6179103 6119566 2022-08-17T07:56:27Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tarvastu kirik1.jpg|pisi|püsti|[[Tarvastu kirik]]]] '''Tarvastu kihelkond''' ([[lühend]] '''Trv'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Tarwast'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Viljandimaa]]l, [[Pärnu kreis]]is<ref>{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=389 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA389,M1 }}</ref> ja [[Viljandi kreis]]is [[Liivimaa kubermang]]us. [[Pilt:Atlas von Liefland 7.tif|pisi|[[Viljandi kreis]], [[Liivimaa atlas]] (1798)]] ==Piirkonna ajalugu== Kirikukihelkond asutati [[13. sajand]]i alguses.<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/tarvastu.shtml Tarvastu kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 25. juuni 2012)</ref> Esmakordselt on Tarvastu nime mainitud ürikutes [[1234]]. aastal. Tarvastu kihelkond oli sel ajal 200 [[adramaa]]d suur.<ref>[http://www.tarvastu.ee/?go=yld_ajalugu Ajalugu] Tarvastu vald (vaadatud 25. juuni 2012)</ref> ==Tarvastu kihelkonna mõisad== Kihelkonnas paiknes 9 mõisat – 1 [[kirikumõis]], 2 [[rüütlimõis]]ast peamõisat ning 4 [[riigimõis]]at koos 2 [[kõrvalmõis]]aga. Lisaks 5 [[karjamõis]]at.<ref name="mois"/> *[[Tarvastu kirikumõis]] (''Pastorat Tarwast'') *[[Kuressaare mõis|Kuressaare]] (''Kurresaar'') riigimõis *[[Orava mõis (Tarvastu)|Orava]] (''Orrawa''), Kuressaare kõrvalmõis *[[Saare mõis (Tarvastu)|Saare]] (''Saaremois'') riigimõis *[[Savi mõis|Savi]] (''Sawi''), Kuressaare kõrvalmõis *[[Tarvastu mõis|Tarvastu]] (''Schloß Tarwast'') rüütlimõis *[[Uue-Suislepa mõis|Uue-Suislepa]] ehk Suislepa (''Neu-Suislep'') rüütlimõis *[[Vana-Suislepa mõis|Vana-Suislepa]] (''Alt-Suislep'') riigimõis *[[Vooru mõis|Vooru]] (''Worroküll'') riigimõis ==Tarvastu kihelkonna vallad== *[[Kuressaare vald (Tarvastu kihelkond)|Kuressaare vald]] (1866–1902) *[[Saare vald (Tarvastu kihelkond)|Saare vald]] (1866–1893) *[[Tarvastu vald (Tarvastu kihelkond)|Tarvastu vald]] (1866–1939) *[[Uue-Suislepa vald]] (1866–) *[[Vana-Suislepa vald]] (1866–) *[[Vooru vald]] (1866–1902) == Tarvastu kalmistu == *[[Tarvastu kalmistu]], [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Tinnikuru]] külas, [[Mustla]] aleviku juures ==Kihelkonna alad tänapäeval== Tänapäeval jäävad kihelkonna alad tervikuna [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] koosseisu, moodustades endise [[Tarvastu vald|Tarvastu valla]] tuumiku.<ref name="mois"/> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=389 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA389,M1 }} *Aino Pedai "Tarvastu kihelkond" (sarjast "Meie kodu lugu") Tarvastu Vallavalitsus 2001 *Elmar Anton. ''[http://folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Tarvastu%20l%F5unaosa Ajalooline traditsioon Tarvastu kihelkonna lõunapoolsest osast. Kogutud 1926. a. suvel]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2008. *Linda Uudeküll. ''[http://folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Tarvastu%20p%F5hjaosa Ajalooline traditsioon Tarvastu kihelkonna põhjapoolsest osast. Kogutud 1926. a. suvel]'' [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2008. ==Välislingid== *[http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=117 Tarvastu rahvarõivad] Viljandi Muuseum {{Mulgi kihelkonnad}} {{Viljandimaa kihelkonnad}} [[Kategooria:Viljandimaa kihelkonnad]] [[Kategooria:Tarvastu kihelkond| ]] 3aws2lnsv58jii4frdc4iumzlv1tbws Duo 5 0 249512 6178872 6059860 2022-08-16T14:38:26Z 2601:242:C000:ED:D575:A6BD:7A6E:DC10 wikitext text/x-wiki '''Duo 5''' (varem ''Kanal 12'') on Eesti telekanal, mis alustas tegevust [[8. juuni]]l [[2011]].<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51297079/ Korduvalt ajapikendust küsinud Kanal 12 alustab 8. juunil]. Eesti Päevaleht, 13. mai 2011.</ref> Kanal näitab filme, sarju ja sporti. Kanal on suunatud eelkõige meestele. [[9. august|9. augustist]] [[2021]] on telekanali nimi Duo 5. Duo 5 omanik on [[Duo Media Networks]].<ref>https://duomedia.tv/about/</ref> ==Shows== '''Kanal 12''' shows mainly reality shows and serials. *''[[Baywatch]]'' (''Rannavalve'') *''{{Interlanguage link|Criminal Russia|ru|Криминальная Россия}}'' (''Kriminaalne Venemaa'') *''[[World Series by Renault|Formula Renault 3.5 Series]]'' live broadcast *''[[MacGyver (1985 TV series)|MacGyver]]'' *''[[Major League Soccer]]'' live broadcast *''[[Married... with Children]]'' (''Tuvikesed'') *''[[Walker, Texas Ranger]]'' (''Walker, Texase korravalvur'') *''[[WWE Raw]]'' *''[[WWE Smackdown]]'' *''[[Rude Tube]]'' (''Klikitähed'') *''[[Dudesons]]'' (''Duudsonid'') *''[[Most Shocking]]'' (''20 kõige shokeerivamat'') *''[[Most Daring]]'' (''Hulljulged'') *''[[Extreme Fishing with Robson Green]]'' (''Ekstreemkalapüük Robson Greeniga'') *''[[Jail]]'' (''Vangla'') *''[[The Hungry Sailors]]'' (''Näljased meremehed'') *''Sports Gone Wild'' (''Pöörased spordiklipid'') *''[[Travel Sick]]'' (''Kreisid reisid'') *''[[All About Men]]'' (''Kogu tõde meestest'') *''[[Piers Morgan On...]]'' (''Piers Morgani luksusreisid'') *''[[Conan (talk show)]]'' == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti telekanalid]] jncmmfr0zigiw08nmn5ikv84a0rlw74 6178913 6178872 2022-08-16T15:56:32Z 2601:242:C000:ED:D575:A6BD:7A6E:DC10 /* Shows */ wikitext text/x-wiki '''Duo 5''' (varem ''Kanal 12'') on Eesti telekanal, mis alustas tegevust [[8. juuni]]l [[2011]].<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51297079/ Korduvalt ajapikendust küsinud Kanal 12 alustab 8. juunil]. Eesti Päevaleht, 13. mai 2011.</ref> Kanal näitab filme, sarju ja sporti. Kanal on suunatud eelkõige meestele. [[9. august|9. augustist]] [[2021]] on telekanali nimi Duo 5. Duo 5 omanik on [[Duo Media Networks]].<ref>https://duomedia.tv/about/</ref> ==Näitama== '''Kanal 12''' shows mainly reality shows and serials. *''[[Baywatch]]'' (''Rannavalve'') *''{{Interlanguage link|Criminal Russia|ru|Криминальная Россия}}'' (''Kriminaalne Venemaa'') *''[[World Series by Renault|Formula Renault 3.5 Series]]'' live broadcast *''[[MacGyver (1985 TV series)|MacGyver]]'' *''[[Major League Soccer]]'' live broadcast *''[[Married... with Children]]'' (''Tuvikesed'') *''[[Walker, Texas Ranger]]'' (''Walker, Texase korravalvur'') *''[[WWE Raw]]'' *''[[WWE Smackdown]]'' *''[[Rude Tube]]'' (''Klikitähed'') *''[[Dudesons]]'' (''Duudsonid'') *''[[Most Shocking]]'' (''20 kõige shokeerivamat'') *''[[Most Daring]]'' (''Hulljulged'') *''[[Extreme Fishing with Robson Green]]'' (''Ekstreemkalapüük Robson Greeniga'') *''[[Jail]]'' (''Vangla'') *''[[The Hungry Sailors]]'' (''Näljased meremehed'') *''Sports Gone Wild'' (''Pöörased spordiklipid'') *''[[Travel Sick]]'' (''Kreisid reisid'') *''[[All About Men]]'' (''Kogu tõde meestest'') *''[[Piers Morgan On...]]'' (''Piers Morgani luksusreisid'') *''[[Conan (talk show)]]'' ===Tulemas Näitama=== ====Lapsed Näitama==== * ''[[Molly of Denali]]'' == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti telekanalid]] efxzwyml3hv2dre7azwg5qa0ior8cdk 6178915 6178913 2022-08-16T15:57:46Z 2601:242:C000:ED:D575:A6BD:7A6E:DC10 /* Lapsed Näitama */ wikitext text/x-wiki '''Duo 5''' (varem ''Kanal 12'') on Eesti telekanal, mis alustas tegevust [[8. juuni]]l [[2011]].<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51297079/ Korduvalt ajapikendust küsinud Kanal 12 alustab 8. juunil]. Eesti Päevaleht, 13. mai 2011.</ref> Kanal näitab filme, sarju ja sporti. Kanal on suunatud eelkõige meestele. [[9. august|9. augustist]] [[2021]] on telekanali nimi Duo 5. Duo 5 omanik on [[Duo Media Networks]].<ref>https://duomedia.tv/about/</ref> ==Näitama== '''Kanal 12''' shows mainly reality shows and serials. *''[[Baywatch]]'' (''Rannavalve'') *''{{Interlanguage link|Criminal Russia|ru|Криминальная Россия}}'' (''Kriminaalne Venemaa'') *''[[World Series by Renault|Formula Renault 3.5 Series]]'' live broadcast *''[[MacGyver (1985 TV series)|MacGyver]]'' *''[[Major League Soccer]]'' live broadcast *''[[Married... with Children]]'' (''Tuvikesed'') *''[[Walker, Texas Ranger]]'' (''Walker, Texase korravalvur'') *''[[WWE Raw]]'' *''[[WWE Smackdown]]'' *''[[Rude Tube]]'' (''Klikitähed'') *''[[Dudesons]]'' (''Duudsonid'') *''[[Most Shocking]]'' (''20 kõige shokeerivamat'') *''[[Most Daring]]'' (''Hulljulged'') *''[[Extreme Fishing with Robson Green]]'' (''Ekstreemkalapüük Robson Greeniga'') *''[[Jail]]'' (''Vangla'') *''[[The Hungry Sailors]]'' (''Näljased meremehed'') *''Sports Gone Wild'' (''Pöörased spordiklipid'') *''[[Travel Sick]]'' (''Kreisid reisid'') *''[[All About Men]]'' (''Kogu tõde meestest'') *''[[Piers Morgan On...]]'' (''Piers Morgani luksusreisid'') *''[[Conan (talk show)]]'' ===Tulemas Näitama=== ====Lapsed Näitama==== * ''[[Molly of Denali]]'' * ''[[Clifford – suur punane koer]]''(2000) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti telekanalid]] co15g9tceu3kx1jjvfgpfcqd4hoz1un 6178916 6178915 2022-08-16T16:00:04Z 2601:242:C000:ED:D575:A6BD:7A6E:DC10 /* Lapsed Näitama */ wikitext text/x-wiki '''Duo 5''' (varem ''Kanal 12'') on Eesti telekanal, mis alustas tegevust [[8. juuni]]l [[2011]].<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51297079/ Korduvalt ajapikendust küsinud Kanal 12 alustab 8. juunil]. Eesti Päevaleht, 13. mai 2011.</ref> Kanal näitab filme, sarju ja sporti. Kanal on suunatud eelkõige meestele. [[9. august|9. augustist]] [[2021]] on telekanali nimi Duo 5. Duo 5 omanik on [[Duo Media Networks]].<ref>https://duomedia.tv/about/</ref> ==Näitama== '''Kanal 12''' shows mainly reality shows and serials. *''[[Baywatch]]'' (''Rannavalve'') *''{{Interlanguage link|Criminal Russia|ru|Криминальная Россия}}'' (''Kriminaalne Venemaa'') *''[[World Series by Renault|Formula Renault 3.5 Series]]'' live broadcast *''[[MacGyver (1985 TV series)|MacGyver]]'' *''[[Major League Soccer]]'' live broadcast *''[[Married... with Children]]'' (''Tuvikesed'') *''[[Walker, Texas Ranger]]'' (''Walker, Texase korravalvur'') *''[[WWE Raw]]'' *''[[WWE Smackdown]]'' *''[[Rude Tube]]'' (''Klikitähed'') *''[[Dudesons]]'' (''Duudsonid'') *''[[Most Shocking]]'' (''20 kõige shokeerivamat'') *''[[Most Daring]]'' (''Hulljulged'') *''[[Extreme Fishing with Robson Green]]'' (''Ekstreemkalapüük Robson Greeniga'') *''[[Jail]]'' (''Vangla'') *''[[The Hungry Sailors]]'' (''Näljased meremehed'') *''Sports Gone Wild'' (''Pöörased spordiklipid'') *''[[Travel Sick]]'' (''Kreisid reisid'') *''[[All About Men]]'' (''Kogu tõde meestest'') *''[[Piers Morgan On...]]'' (''Piers Morgani luksusreisid'') *''[[Conan (talk show)]]'' ===Tulemas Näitama=== ====Lapsed Näitama==== * ''[[Molly of Denali]]'' * ''[[Clifford – suur punane koer]]''(2000) * ''[[Clifford – suur punane koer (2019)|Clifford – suur punane koer]]'' == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti telekanalid]] c9dnah84k6ui0fsdqi8wbgdu5rrcud7 Marek Volt 0 255582 6179163 5218666 2022-08-17T11:06:25Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2014}} [[Fail:Marek Volt at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Marek Volt 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Marek Volt''' (sündinud [[13. märts]]il [[1973]]) on [[Eesti]] [[filosoof]]. Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[esteetika]] ning [[prostitutsioon]]i [[eetika]]. [[1999]]. aastal kaitses Volt [[Tartu Ülikool]]i filosoofia osakonnas magistriväitekirja "Controversy about the Cognitive Status of Art in Aesthetics" (juhendajad [[Eero Loone]] ja [[Jaak Kangilaski]]). 2007. aastal kaitses ta samas doktoriväitekirja "The epistemic and logical role of definition in evaluation of art" (juhendajad Eero Loone ja [[Margit Sutrop]]). 1995–1997 õpetas Volt esteetikat [[Tartu Õpetajate Seminar]]is. Ta on õpetanud filosoofiat, sealhulgas esteetikat ka Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas, kehakultuuriteaduskonnas, avatüd ülikoolis ning [[Mainori Majanduskool]]is. 2005–2007 oli ta TÜ filosoofia osakonnas praktilise filosoofia erakorraline assistent. 1997–1999 oli Volt filosoofia osakonna üliõpilaste esindaja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna nõukogus, 1998–2003 filosoofia osakonna nõukogus. 1998. aastast kuulub ta [[Balti Esteetika Ühing]]usse ja 1998. aastast on ta [[analüütilise filosoofia seminar]]i osaline. 2004. aastal sai temast [[Eesti Filosoofiaõpetajate Selts]]i asutajaliige. ==Tunnustused== * 1998: [[Avatud Eesti Fond]]i stipendium * 1998: [[Estonian-Revelia Academic Fund]]i stipendium * 1999: [[Lääne maakonna stipendium]] * 2000: [[Eesti üliõpilaste teadustööde preemia]] * 2000: [[Ants ja Maria Silver ja Sigrified Panti mälestusstipendium]] * 2001: [[Briti esteetikaühing]]u stipendium * {{kas|2002: [[Ene Sepa nimeline stipendium]]}} * 2009: [[ESF]]-i programmi DoRa stipendium ==Publikatsioone== ===Raamatud=== * "Esteetikast" Tallinn: Sirp, 2006 * [[Bruno Mölder]], [[Roomet Jakapi]] ja Marek Volt. "Sissejuhatus filosoofiasse" Tartu: Tartu Ülikool, 2018 ===Artikleid=== * Volt, M. (2001). Sajand moderntantsu. Vikerkaar, 5–6, 185–188. * Volt, M. (2002). Kas Eestis on esteetikat? Helen Eenmaa (Toim.). Eesti filosoofia: mis see on? (123–136). Tallinn: SE & JS * Volt, M. (2002). Doing Justice to Traditional Aesthetic Theories: Weitz Reconsidered. Trames, 3, 266–279. * Volt, M. (2002). Controversy about the Traditional Theory in Aesthetics. Journal of Comparative Literature and Aesthetics, 15(1–2), 123–133. * Volt, M. (2003). Kunstiteose hindamine kunstiteosena. Looming, 10, 1023–1030. * Volt, M. (2003). Warehouse ja kunsti indentifitseerimine: Kas Kennicki esteetika tugineb eksimusele? Looming, 2, 253–260. * Volt, M. (2004). Prostitutsioonidispuudi kontseptuaalsed ja praktilised aspektid: Eesti näited. * Volt, M. (2004). Tähenduslik vorm ja esteetiline emotsioon: Formalism analüütilises perspektiivis. Vikerkaar, 3, 73–83. * Volt, M. (2006). Seksuaalsus Eestis: Stereotüüpide ja väärkohtlemise vahel . Sirp, 16, 4. * Volt, M. (2006). Ly kalmistuvaatluse lummuses. kunst.ee. Eesti visuaalkultuuri ajakiri, 2, 8–10. * Volt, M. (2006). Kunsti hindamise ontoloogilsed ja episteemilised eeldused. Studia Philosophica, 5, 53–71. * Volt, M. (2006). Vahetu kogemise roll kunstiteose hindamisel: ontoloogilised ja episteemilised eeldused. Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 1–2(15), 47–58. * Volt, M. (2007). "Kehaturg" Kunstihoones: Prostitutsioonivaidluse järelkahtlusi. kunst.ee, 2, 32–34. * Volt, M. (2007). Feminism ja postmodernism: akadeemiline naistekätš. Sirp, 4 (3141), 4–5. * Volt, M. (2007). Seksi ja meresõidu kopulatiivne ajalugu. Sirp, 9 (3147), 12–12. * Volt, M. (2007). The epistemic and logical role of definition in the evaluation of art. Tartu Ülikool.; Filosoofiateaduskond.; Tartu Ülikool.; Filosoofia ja semiootika instituut.; ) Tartu: Tartu University Press * Volt, M. (2007). Kas hea kunst peab meeldima? Arutlus deontilisest aksioloogiast. Kunstiteaduslikke uurimusi, 3, 85–99. * Volt, M.; Reidolv, K. (2009). Arthur C. Danto. Annus, E. (Toim.). XX sajandi mõttevoolud/kirjanduse uurimine (519–535). Tartu: Tartu Ülikool * Volt, M. (2009). Kuidas läbida ajaproovi? Arutlus temporaalsest aksioloogiast. Kunstiteaduslikke uurimusi, 1–2, 151–159. * Volt, M. (2010). Santayana ilutunde esteetika. Akadeemia, 9(258), 1695–1702. * Volt, M. (2011). Esteetilise suhtumise mõiste Nõukogude Eesti esteetikas. Methis. Studia humaniora Estonica, 7, 137–148. * Volt, M. (2011). Idee-esteetika: Esteetiline kunstikäsitlus ja idee-kunst. Nurk, K. (Toim.). Vormi dematerialisatsioon (TKK toimetised) (1–15). Tartu: Tartu Kõrgem Kunstikool ==Välislingid== * {{ETIS}} * [http://www.ajakiri.ut.ee/356930 ""Kolm ühes" filosoofiakursus valmis vastuseid ei paku"] Universitas Tartuensis, 31.01.2008 * Ene Pajula [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=1417 "Korvpalliväljakult filosoofilistele otsingutele"] Õpetajate Leht, 17. aprill 2009 {{JÄRJESTA:Volt, Marek}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] fwtarh2x33y6m6b5vuwmsndqsjjznmj Reinhold von Radingh 0 260355 6179042 4256041 2022-08-16T21:25:24Z 62.65.63.102 wikitext text/x-wiki '''Reinhold von Radingh''' (ka '''Rading'''; suri 1./ [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1717]] [[Kihelkonna]]l) oli [[Saaremaa]] aadlik.<ref name="Ösel"/> Reinhold Radingh sündis Saaremaa maakirjutaja ning [[Tiinuse mõis]]niku [[Henricus Radingius]]e ja tema tõenäoliselt [[Tois]]ide suguvõssa kuulunud abikaasa pojana.<ref name="Ösel"/> Asus teenima Rootsi armees ning oli 1661. aastal ooberst [[Kristoffer Duderstadt]]i rügemendi major [[Henrik Herman von Elverfelti]] kompanii leitnant [[Demmin]]is [[Pommeri]]maal.<ref name="Rullor1661-12"/> Ta oli [[meeskohtunik]], [[Saaremaa maanõunik]] ning Tiinuse mõisnik. Samuti teenis ta [[Rootsi]] sõjaväes, kus sai [[leitnant|leitnandi]] auastme.<ref name="Ösel"/> [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] üles näidatud vapruse ja mehisuse eest ülendati ta 11./[[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1675]] [[aadliseisus]]se .<ref name="Ösel"/> ==Perekond== Reinhold von Radingh oli abielus Marie Agnese Oldekopiga<ref name="Ösel"/>, kes oli kuulsa saksa õigusteadlase [[Justus Oldekop]]i (1597–1667) tütar ning [[Saaremaa superintendent|Saaremaa superintendendi]] [[Justus Heinrich Oldekop]]i õde<ref name="Oldekop"/>. Abielust sündisid<ref name="Ösel"/>: *[[Justus Heinrich von Radingh|Justus Heinrich]] (1665–1742), Venemaa sõjaväelane ([[kindralmajor]]), Riia ülemkomandant ning Tiinuse mõisnik *Otto Reinhold *Gertrude Regina (u. 1675–1751), abiellus [[1699]] [[Triigi mõis (Karja)|Triigi]] mõisniku [[Friedrich von Stackelberg]]iga (1662–1710) ning hiljem [[Pavestküla mõis]]niku [[Karl Friedrich von Heller]]iga *Martha Louise , abiellus [[Sassi mõis|Sassi]] ning ''Katvel''i mõisniku [[Friedrich Johann von Lode]]ga *Marie Agneta (suri 1710), abiellus [[Kargi mõis|Kargi]] ja ''Wesselsdorf''i mõisniku [[Georg von Toll]]iga (suri 1731) ==Vaata ka== *[[Radingh]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ösel">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?id=00000345&seite=557 "Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft", 1935. Lk. 555–557]</ref> <ref name="Oldekop">[http://gedbas.genealogy.net/datenblatt.jsp?nr=995900415" Genealoogiline info Justus Oldekopi kohta]</ref> <ref name="Rullor1661-12">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053753_00028#?c=&m=&s=&cv=27&xywh=174%2C313%2C4922%2C2755 Duderstadti rügemendi munsterrol, 1661]</ref> }} {{JÄRJESTA:Radingh, Reinhold von}} [[Kategooria:Saaremaa aadlikud]] [[Kategooria:Tiinuse mõisnikud]] [[Kategooria:Surnud 1717]] 7nsffj3i1t50h4py4dn5v0q81432a3w 6179043 6179042 2022-08-16T21:26:42Z 62.65.63.102 wikitext text/x-wiki '''Reinhold von Radingh''' (ka '''Rading'''; suri 1./ [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1717]] [[Kihelkonna]]l) oli [[Saaremaa]] aadlik.<ref name="Ösel"/> Reinhold Radingh sündis Saaremaa maakirjutaja ning [[Tiinuse mõis]]niku [[Henricus Radingius]]e ja tema tõenäoliselt [[Tois]]ide suguvõssa kuulunud abikaasa pojana.<ref name="Ösel"/> Asus teenima Rootsi armees ning oli 1661. aastal ooberst [[Kristoffer Duderstadt]]i rügemendi major [[Henrik Herman von Elverfelti]] kompanii leitnant [[Dąbie]]s [[Pommeri]]maal.<ref name="Rullor1661-12"/> Ta oli [[meeskohtunik]], [[Saaremaa maanõunik]] ning Tiinuse mõisnik. Samuti teenis ta [[Rootsi]] sõjaväes, kus sai [[leitnant|leitnandi]] auastme.<ref name="Ösel"/> [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] üles näidatud vapruse ja mehisuse eest ülendati ta 11./[[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1675]] [[aadliseisus]]se .<ref name="Ösel"/> ==Perekond== Reinhold von Radingh oli abielus Marie Agnese Oldekopiga<ref name="Ösel"/>, kes oli kuulsa saksa õigusteadlase [[Justus Oldekop]]i (1597–1667) tütar ning [[Saaremaa superintendent|Saaremaa superintendendi]] [[Justus Heinrich Oldekop]]i õde<ref name="Oldekop"/>. Abielust sündisid<ref name="Ösel"/>: *[[Justus Heinrich von Radingh|Justus Heinrich]] (1665–1742), Venemaa sõjaväelane ([[kindralmajor]]), Riia ülemkomandant ning Tiinuse mõisnik *Otto Reinhold *Gertrude Regina (u. 1675–1751), abiellus [[1699]] [[Triigi mõis (Karja)|Triigi]] mõisniku [[Friedrich von Stackelberg]]iga (1662–1710) ning hiljem [[Pavestküla mõis]]niku [[Karl Friedrich von Heller]]iga *Martha Louise , abiellus [[Sassi mõis|Sassi]] ning ''Katvel''i mõisniku [[Friedrich Johann von Lode]]ga *Marie Agneta (suri 1710), abiellus [[Kargi mõis|Kargi]] ja ''Wesselsdorf''i mõisniku [[Georg von Toll]]iga (suri 1731) ==Vaata ka== *[[Radingh]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ösel">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?id=00000345&seite=557 "Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft", 1935. Lk. 555–557]</ref> <ref name="Oldekop">[http://gedbas.genealogy.net/datenblatt.jsp?nr=995900415" Genealoogiline info Justus Oldekopi kohta]</ref> <ref name="Rullor1661-12">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053753_00028#?c=&m=&s=&cv=27&xywh=174%2C313%2C4922%2C2755 Duderstadti rügemendi munsterrol, 1661]</ref> }} {{JÄRJESTA:Radingh, Reinhold von}} [[Kategooria:Saaremaa aadlikud]] [[Kategooria:Tiinuse mõisnikud]] [[Kategooria:Surnud 1717]] 8ksyrc86jz1jp63tuxc85s82bnhuw1a Biosensor 0 262558 6179150 6146268 2022-08-17T10:55:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki '''Biosensor''' on analüütiline seade [[analüüt|analüüdi]] määramiseks, mis muudab [[keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] signaali elektriliseks või mõneks muuks mõõdetavaks signaaliks.<ref name="utlib" /> Biosensor koosneb kolmest põhikomponendist: * tundlik bioloogiline element, mis annab sensorile spetsiifilisuse. Bioloogiliseks elemendiks on bioloogilised komponendid, mis jagatakse kahte rühma: katalüütilised ([[ensüüm]]id, [[mikroorganismid]] ja [[kude|koed]]) ning mittekatalüütilised ([[antikehad]], [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id ja [[nukleiinhapped]]). Bioloogiline materjal võib olla seotud sensori pinnale kas otseselt (kovalentselt või mittekovalentselt) või moodustada osa sensori pinda katvast membraanist.<ref name="biotech" /> Bioloogiliste elementide sidumiseks sensori pinnale on kõige tõhusam meetod pinna eelnev funktsionaliseerimine.<ref name="Nanomedicine" /> * [[transduktor]] (optiline, [[piesoelekter|piesoelektriline]], [[elektrokeemia|elektrokeemiline]] jne), mis muudab analüüdi ja bioloogilise elemendi vastastikmõjust tekkinud signaali mõõdetavaks signaaliks; * biosensori signaaliluger, mis võimaldab tulemuste kuvamist kasutajasõbralikul viisil.<ref name="xFx6V" /> Biosensori signaaliluger moodustab tihti kõige kallima osa sensorseadmest.<ref name="Hound" /> Biosensori kõige tähtsam osa on sensorelement, mis koosneb bioloogiliselt aktiivse materjali kihist ja sensori pinnast ([[polümeerid|polümeer]], [[klaas]], [[metallid|metall]]). Bioloogiliselt aktiivse materjali kiht on keemilise reaktsiooni efektiivsemaks konverteerimiseks elektriliseks signaaliks võimalikult tihedas kontaktis [[elektron]]ide transduktoriga. Tavakasutuses on üks levinumaid biosensoreid [[glükomeeter]], mida kasutatakse veresuhkru kvantitatiivseks testimiseks. Glükomeeter kasutab ensüüm [[glükoosi oksüdaas]]i, mis katalüüsib [[glükoos]]i oksüdeerimist [[glükonolaktoon]]iks lahustunud hapniku toimel. Glükoos + O<sub>2</sub> → Glükonolaktoon + H<sub>2</sub>O<sub>2</sub> Glükoosi hulk määratakse lahustunud hapniku kontsentratsiooni vähenemise kaudu.<ref name="biotech" /> Üheks esimeseks niinimetatud biosensoriks võib lugeda [[kanaarilind]]u, keda kasutati kaevandustes lõhnatute mürgiste gaaside määramiseks.<ref name="canaries" /> ==Biosensorite tüüpe== ===Fotomeetrilised=== Paljud optilised biosensorid põhinevad SPR (pindkihi molekulide resonantsi) tehnoloogial, mis kasutab [[kuld|kulla]] ja teiste materjalide omadusi. Kõrge [[murdumisnäitaja]]ga klaasi pinnale on kantud õhuke kulla kiht, mis [[valguse neeldumine|absorbeerides]] laserikiirgust tekitab [[elektronlained|elektronlaineid]]. Elektronlained, mis tekivad teatud nurga all langevast kindla lainepikkusega valgusest, sõltuvad kulla pinnale kantud [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]i külge immobiliseerunud uuritava aine kogusest. Analüüdi seostumisega suureneb sensori pinnal oleva aine mass ja muutub pinna konformatsioon, mis omakorda mõjutab murdumisnäitajat ning pinnalt peegelduva laserikiire peegeldumisnurga muutuse järgi on võimalik teisendada bioloogilised interaktsioonid üsna kõrge tundlikkusega mõõdetavateks suurusteks.<ref name="Hiep" /> Kiudoptiline hapnikuandur põhineb hapniku kontsentratsiooni määramisel [[luminestsents]]i mõõtmise teel. Andur koosneb optilisest kiust, millele on kantud hapnikutundlik materjal; valgusallikast, mis ergastab hapnikutundlikku materjali; luminestsentsi detektorist; väljundvoolu võimendist ja signaali analüüsiks kasutatavast seadmest. Hapnikutundlikud molekulid ergastatakse sinise valgusega, mille tulemusena hakkavad molekulid punaselt luminestseeruma. Tekkinud valgus suunatakse valgusdetektorisse, kus registreeritakse selle intensiivsus. Kuna hapnik kustutab anduri hapnikutundlikus materjalis luminestsentsi, siis on hapniku kontsentratsiooni võimalik määrata nii luminestsentsi intensiivsuse kui ka selle eluea alusel.<ref name="Gornischeff" /> Nanobiosensor kasutab sensori pinnale immobiliseeritud bioretseptorit, mis on selektiivne määratava analüüdi molekulide suhtes. Nanobiosensorites kasutatakse ära [[nanotehnoloogia|nanotehnoloogilistele]] materjalidele omaseid unikaalseid omadusi. Nimelt oma suure pindala ja mahu suhtega võimaldavad nanotehnoloogilistel materjalidel põhinevad sensorid saavutada kiireid ja vähese analüüdikuluga reaktsioone.<ref name="Gerald" /> ===Elektrokeemilised=== Elektrokeemilisi biosensoreid kasutatakse nende lihtsuse tõttu kõige enam.<ref name="biotech" /> Elektrokeemilised biosensorid põhinevad tavaliselt ensümaatilise [[katalüüs]]i reaktsioonil, mis liidab või loovutab elektrone (selliseid ensüüme nimetatakse [[redoksensüümid]]eks). Sensor koosneb tavaliselt kolmest [[elektrood]]ist: referents-, töö- ja abielektroodist. Määratav analüüt võtab osa aktiivse elektroodi pinnal toimuvast reaktsioonist, mille tulemusena toimub kas elektronide ülekanne läbi kaksikkihi (tekitades voolu) või kaksikkihi potentsiaali muutus (tekitades pinget). Analüüdi kontsentratsiooni määramiseks võib seega mõõta nii voolu konstantsel potentsiaalil (elektronide voog on proportsionaalne analüüdi kontsentratsiooniga) või potentsiaali nullvoolu juures (see annab logaritmilise sõltuvuse).<ref name="Lud" /> Potentsiomeetriline biosensor (potentsiaal tekitatakse nullvoolu juures) annab logaritmilise sõltuvuse laias dünaamilises alas. Neil on ainult kaks elektroodi ja nad on äärmiselt tundlikud. Nad võimaldavad analüüdi määramist ilma põhjaliku proovi ettevalmistuseta ning [[avastamispiir]]iga, mis oli varem võimalik saavutada vaid [[Kõrgsurve-vedelikkromatograafia|HPLC]] ja [[LC/MS]] abil. Üldiselt vajavad kõik biosensorid enne proovi sisestamist minimaalset prooviettevalmistust, sest bioselektiivne komponent on analüüdi suhtes kõrge tundlikkusega. Signaal tekib elektrokeemiliste ja füüsikaliste muutuste tulemusena juhtiva [[polümeerid|polümeeri]] kihil ning on põhjustatud sensori pinna muutustest. Neid muutusi võib seostada [[ioontugevus]]e, [[vesinikeksponent|pH]], hüdratsiooni- või redoksreaktsiooniga.<ref name="Hound" /> Amperomeetrilised biosensorid mõõdavad elektroodide konstantse pinge juures elektroodireaktsiooni tulemusena tekkivat [[elektrivoolu tugevus|voolutugevust]]. Nende tundlikkus ja dünaamiline ala sarnanevad tavaliselt potentsiomeetrilise biosensori omadega. Kõige lihtsam amperomeetriline sensor kasutab nn Clarki hapnikelektroodi, mis koosneb plaatina [[katood]]ist, millel toimub hapniku redutseerumine ja hõbe-hõbekloriid võrdluselektroodist ([[anood]]). Elektroodid on sukeldatud küllastatud [[kaaliumkloriid]]i lahusesse ja eraldatud õhukese hapnikku läbilaskva plastmembraani abil. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse pinge −0,6 V ning protsessi tulemusena tekkiv vool on võrdeline hapniku kontsentratsiooniga. Elektroodidel toimuvad reaktsioonid: Ag anood: 4Ag<sup>0</sup> + 4Cl → 4AgCl + 4e<sup>-</sup> Pt katood: O<sub>2</sub> + 4H<sup>+</sup> + 4e<sup>-</sup> → 2H<sub>2</sub>O Katoodi pinnal toimuva hapniku redutseerumise ja selle tulemusena tekkiva voolu tugevus sõltub hapniku difundeerumise kiirusest, mis omakorda sõltub kontsentratsioonigradiendist.<ref name="lsbu" /> ===Muud biosensorid=== Piesoelektriline biosensor kasutab kristalle, mis deformeeruvad elektrivälja toimel. [[Elektriväli]] põhjustab kristalli vibratsiooni talle iseloomuliku sagedusega, sõltuvalt tema koostisest, paksusest ja sellest, kuidas ta on lõigatud. Näiteks kui kristall on kaetud bioloogilise analüüti äratundva elemendiga, siis analüüdi adsorbeerumine tekitab resonantssageduse muutust, mida on kerge mõõta, sest nüüdisaegsed elektroonilised mõõteriistad suudavad kindlaks teha juba väikese resonantssageduse muutuse.<ref name="biotech" /> Bionina on tundlik seade kahjulike ainete määramiseks proovides. Elusorganismid on nagu keemiatehased, kus toimub iga päev tuhandeid reaktsioone, mida kontrollivad ja reguleerivad ensüümid. Iga ensüüm tunneb ära kindla molekuli uuritavas aines ja viib läbi reaktsioone nende molekulidega. Kasutades ära ensüümide spetsiifilisust, on võimalik konstrueerida sensoreid ka väiksemate [[pestitsiid]]ide, antikehade, lämmastikühendite sisalduse määramiseks uuritavates aines. Uuringud niinimetatud bioninade kasutamiseks narkootiliste- ja saasteainete kiire ja efektiivse määramise suunas arenevad jõudsalt.<ref name="Liivak" /> Termomeetrilised biosensorid mõõdavad ensüümreaktsioonide käigus tekkivat [[soojusefekt]]i. Reaktsioonid viiakse läbi termiliselt isoleeritud anumas ning temperatuuri erinevusi analüüsitava aine ja produkti vahel mõõdetakse [[termistor]]itega. Konduktomeetrilised biosensorid mõõdavad reaktsiooni tagajärjel ioonide kontsentratsiooni muutusest tingitud [[elektrijuhtivus]]e muutust keskkonnas.<ref name="biotech" /> Konduktomeetrilised ja termomeetrilised biosensorid ei ole eriti levinud. ==Biosensorite rakendused== Biosensoritele leidub rakendusi paljudes valdkondades. Näiteid biosensorite kasutamise kohta: * glükoosimonitooring [[suhkurtõbi|diabeedi]]haigetel; * muud meditsiinilised uuringud; * keskkonnaalased rakendused, näiteks [[pestitsiid]]ide ja veekogude [[saasteaine]]te määramine; * [[patogeen]]ide määramine<ref name="Pohanka" />; * ainete [[mürgisus|toksilisuse]] mõõtmine enne ja pärast [[bioremidatsioon]]i (tehnoloogia, mis kasutab saasteainete eemaldamiseks proovist [[mikroorganism]]ide [[metabolism]]i); * [[Organofosfaadid|organofosfaatide]] määramine; * rutiinne [[foolhape|foolhappe]], [[biotiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiini]] ja [[pantoteenhape|pantoteenhappe]] analüütiline mõõtmine alternatiivina mikrobioloogilisele analüüsile; * antibiootikumijääkide määramine<ref name="springerlink" />; * toksiliste [[metaboliit]]ide, näiteks mükotoksiinide määramine<ref name="Pohanka2" />. ==Vaata ka== *[[Biotransistor]] *[[Elektrooniline nina]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="utlib">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1078/Vaarik.pdf?sequence=5 Amiini oksüdaasi puhastamine amiinide biosensori konstrueerimiseks]</ref> <ref name="biotech">{{Netiviide |url=http://www.biotech.ebc.ee/literature/loeng20.pdf |pealkiri=Biosensorid |vaadatud=2011-11-04 |arhiivimisaeg=2014-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140814111022/http://www.biotech.ebc.ee/literature/loeng20.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Nanomedicine">Nanomedicine and its potential in diabetes research and practice. Pickup JC, Zhi ZL, Khan F, Saxl T, Birch DJ. Diabetes Metab Res Rev. 2008 november-detsember;24(8):604-10</ref> <ref name="Hound">[https://web.archive.org/web/20110716014856/http://www.sciencentral.com/articles/view.php3?article_id=218392717 "Wasp Hound"]. Science Central. Otsitud 23. veebruar 2011</ref> <ref name="canaries">[http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/december/30/newsid_2547000/2547587.stm "1986: Coal mine canaries made redundant"] BBC</ref> <ref name="Hiep">H. M. Hiep et al. "A localized surface plasmon resonance based immunosensor for the detection of casein in milk" Sci. Technol. Adv. Mater. 8 (2007) 331 free download</ref> <ref name="Gornischeff">Gornischeff, A. "Fiiberoptilisel hapnikuanduril põhinevate ensüümbiosensorte uurimine". Tartu Ülikool, 2009</ref> <ref name="Gerald">Gerald A Urban 2009 Meas. Sci. Technol.</ref> <ref name="Lud">S.Q. Lud, M.G. Nikolaides, I. Haase, M. Fischer and A.R. Bausch (2006)."Field Effect of Screened Charges: Electrical Detection of Peptides and Proteins by a Thin Film Resistor" ChemPhysChem 7(2), 379–384</ref> <ref name="lsbu">[http://www1.lsbu.ac.uk/water/enztech/amperometric.html Amperometric biosensors]</ref> <ref name="Liivak">Eve Liivak, [[Tiit Kändler]], Lea Leppik, Kaupo Teesalu, Mare Ainsaar, koostöös akadeemilise personaliga. Excellence in Natural and Exact Sciences at the University of Tartu, Tartu: University of Tartu, 2007</ref> <ref name="Pohanka">Pohanka M, Skladal P, Kroca M (2007)."Biosensors for biological warfare agent detection". Def. Sci. J. 57(3):185-93</ref> <ref name="springerlink">[http://www.springerlink.com/content/672p4l4l45xk02j2 Protein Engineering and Electrochemical Biosensors]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Pohanka2">Pohanka M, Jun D, Kuca K (2007)."Mycotoxin assay using biosensor technology: a review. Drug Chem. Toxicol. 30(3):253-61</ref> <ref name="xFx6V">Cavalcanti A, Shirinzadeh B, Zhang M, Kretly LC (2008). "Nanorobot Hardware Architecture for Medical Defense". Sensors 8 (5): 2932–2958.</ref> }} [[Kategooria:Mõõteriistad]] [[Kategooria:Biotehnoloogia]] dslj1un1rzg4xrfvtmlnzkj62ofxg4t Tartu Kubermangugümnaasium 0 264530 6179110 6077124 2022-08-17T08:30:18Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[File:Rüütli tänav, vasakul kubermangugümnaasium. Tartu, 1870-1884.jpg|thumb|Tartu Kubermangugümnaasiumi hoone [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]]al (vasakul, 1870-1884)]] '''Tartu Kubermangugümnaasium''' ([[saksa keel]]es ''Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat'') oli [[1804]]. aastal Tartus avatud saksakeelne [[kubermangugümnaasium]]. 1890–1904 kandis nime '''Tartu gümnaasium''' ning 1904–1918 '''Tartu Aleksandri gümnaasium'''. ==Ajalugu== ===Eellugu=== 1803. aastal kinnitati Venemaa keisri [[Aleksander I]] poolt [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: [[kihelkonnakool]]id ehk [[elementaarkool]]id või rahvakoolid maapiirkondades; maakonna- ehk [[kreiskool]]id maakonnalinnades ja [[kubermangugümnaasium]]id kubermangulinnades. Avalike koolide kõrval olid lubatud ka elementaarkooli-, kreiskooli- või gümnaasiumikursusega eraõppeasutused. ===Gümnaasiumi avamine=== Tartu Kubermangugümnaasium avati Tartus 15.[[vkj]] /[[27. september|27. septembril]] [[1804]]. aastal, samaaegselt selle ettevalmistuskooli – [[Tartu kreiskool]]iga. Algul asus kubermangugümnaasium [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]] [[Schultzi maja]]s, kuid juba 1804. aasta detsembris kolis gümnaasium [[Tartu Jaani kirik]]u kõrval asunud paruness Tšerkassova (sünd. printsess Hedvig Elisabeth [[Biron]]) (1727—1797)<ref>[http://www.htg.tartu.ee/ehituslugu/ Hugo Treffneri Gümnaasiumi koolikvartali ehituslugu]</ref> nn. [[Printsessi maja|Printsessi majja]], kus enne seda asus [[Liivimaa Aadlipreilide Asutus]]. 1828. aastal aga ehitati gümnaasiumile oma hoone [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]]a äärde, mis avati 1830. aastal. Kubermangugümnaasiumi tegevust juhtis algusaastatel [[Tartu Ülikool]]i esimene [[rektor]] [[George Frederic Parrot]], 1814. aastast aga määrati alaline gümnaasiumi direktor. ===Likvideerimine=== Tartu Aleksandri gümnaasium lõpetas tegevuse Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal. 1919. aastal võttis kooli hooned ning eestlastest õpilased üle [[Hugo Treffneri eragümnaasium]].<ref name="TRÜ 1974"/> ==Õppetegevus== Algselt oli TKG kolmeklassiline, 1821. aastal lisati kaks nooremat klassi ja 1861. aastal veel kaks vanemat klassi ning kool muutus seitseklassiliseks. Klasse nimetati alates madalamatest klassidest ''septima'', ''sexta'', ''quinta'', ''quarta'', ''tertia'', ''secunda'' ja ''prima''. 1855. aastal loodi veel ettevalmistusklass gümnaasiumi madalamasse klassi sisseastumiseks. [[Venestamine|Venestamisaja]] alguses 1879. aastal loodi veelgi täiendusklass vene keele paremaks omandamiseks ''selecta''. Õppetegevus oli jaotatud kaheks semestriks jaanuar–juuni ja august–detsember. Õppeainetest omandati: usuõpetus, [[ladina keel]], [[kreeka keel]], [[saksa keel]], [[vene keel]], [[matemaatika]], [[füüsika]], [[ajalugu]], [[geograafia]], [[loodusõpetus]] ja [[ilukiri]] ning fakultatiivselt [[prantsuse keel]], [[heebrea keel]], joonistamine, laulmine ja võimlemine. Õpiedukust hinnati viiepallisüsteemis, parim hinne I madalaim hinne V. [[Küpsuseksam]]eid sooritati juunis ja detsembris. 1880. aastail Venemaa keisri [[Aleksander III]] poolt algatatud [[venestamine|venestamispoliitika]] käigus kinnitas keiser 10. aprillil 1887 "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes", mille kohaselt pidid ka kõik [[Läänemere kubermangud]]e riiklikud õppeasutused järk-järgult üle minema [[saksa keel|saksakeel]]selt õppetöölt venekeelsele õppetööle. ==Õpilased== [[File:Ernst Wittow 1910.jpg|thumb|Tartu keiser Aleksander I gümnaasiumi 6. klassi õpilane, amatöörfotograaf Ernst Wittow koolivormis (1910)]] Aastatel 1804–1879 võeti kooli vastu kokku 4290 õpilast. 1879. aastaks oli kooli lõpetanud 3728 õpilast; 78 noort oli surnud õpingute ajal ja 484 olid sel ajal õpilased. ==Direktorid== ===Tartu Kubermangugümnaasiumi direktorid 1814−1890=== {| class="wikitable" |- ! Daatum ! Nimi ! Teenistusaste |- | <center>1814–1838</center> | [[Otto Rosenberger|Otto Benjamin Gottfried Rosenberger]] (1769–1856) | |- | <center>1838–1849</center> | [[Eduard von Haffner|Johann Samuel Eduard von Haffner]] (1804–1889) | |- | <center>1849–1870</center> | [[Julius von Schroeder]] (1808–1888) | |- | <center>1870–1890</center> | [[Theodor Gööck]] (1828–1893) | riiginõunik (a-st 1881 tõeline riiginõunik) |} ===Tartu Gümnaasiumi direktorid 1890−1904=== {| class="wikitable" |- ! Daatum ! Nimi ! Teenistusaste |- | <center>1890–1893</center> | [[Theodor Gööck]] (1828–1893) | tõeline riiginõunik |- | <center>1894–1896</center> | [[Nil Tihhomirov|Nil Ivanovitš Tihhomirov]] (1857–pärast 1917) | |- | <center>1896–1902</center> | [[Nikolai Ivanov (direktor)|Nikolai Ivanovitš Ivanov]] (1855−?) | |- | <center>1902–1904</center> | [[Alphons Grosset]] (1849−1911) | riiginõunik |} ===Tartu Aleksandri Gümnaasiumi direktorid 1904−1918=== {| class="wikitable" |- ! Daatum ! Nimi ! Teenistusaste |- | <center>1904–1906</center> | [[Alphons Grosset]] (1849−1911) | riiginõunik (a-st 1905 tõeline riiginõunik) |- | <center>1906–1908</center> | [[Nil Tihhomirov|Nil Ivanovitš Tihhomirov]] (1857–pärast 1917) | tõeline riiginõunik |- | <center>1908–1911</center> | [[Pjotr Rutski|Pjotr Grigorjevitš Rutski]] (1865−1926) | riiginõunik |- | <center>1913</center> | [[Vassili Popelišev|Vassili Jevdokimovitš Popelišev]] | |- | <center>1913</center> | [[Illarion Vassilkov|Illarion Kapitonovitš Vassilkov]] (1862−?) | riiginõunik |- | <center>1913–1918</center> | [[Grigori Barhhov|Grigori Vassiljevitš Barhhov]] (1859−1928) | riiginõunik |} ==Vilistlasi== *[[Carl Gottfried Gustav Masing]] (1789–1859) *[[Johann Friedrich Parrot]] (1791–1841) *[[Johann Laaland]] (1792–1854) *[[Johann Friedrich Eschscholtz]] (1793–1831) *[[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] (1794–1874) *[[Friedrich Robert Faehlmann]] (1798–1850) *[[Alexander Georg von Bunge]] (1803–1890) *[[Emil Lenz]] (1804–1865) *[[Otto Wilhelm Struve]] (1819–1905) *[[Cornelius Laaland]] (1824–1891) *[[Leopold von Schrenck|Peter Leopold Schrenk]] (1826–1894) *[[Oswald Schmiedeberg]] (1838–1921) *[[Jakob Hurt]] (1839–1907) *[[Friedrich Gustav Cornelius Treffner]] (1839–1917) *[[Gustav Tammann]] (1861–1938) *Philipp Jürgensohn *[[Jacob Johann Nocks]] ==Vaata ka== *[[Tallinna Kubermangugümnaasium]] *[[Linnakool (1428–1805)]] *[[Maakonnalinn]]ad ehk [[kreisilinn]]ad *[[Kubermangulinn]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="TRÜ 1974">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19740322.2.10 Tartu Kubermangugümnaasium], TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool, 22. märts 1974</ref> }} ==Kirjandus== *[[Allan Liim|Liim, Allan]]. ''Saksa koolidest Tartus 19. sajandil''. − Tartu, baltisakslased ja Saksamaa. Artiklikogumik. Koostajad: [[Helmut Piirimäe]], [[Claus Sommerhage]]. [[Tartu Ülikool]], Saksa filoloogia õppetool. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. *''Schüler-Album des Dorpatschen Gymnasiums von 1804 bis 1879''. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1879 [https://dspace.ut.ee/handle/10062/26133]. {{JÄRJESTA:Tartu Kubermangugümnaasium}} [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasium]] [[Kategooria:Tartu endised koolid]] [[Kategooria:19. sajand Tartus]] ctanlmsl1wfeqodb8nrzjku6yvvuj4q Tartu Kreiskool 0 264534 6179112 6077106 2022-08-17T08:37:07Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Tartu Kreiskool''' ([[saksa keel]]es ''Dorpater Kreisschule'') oli 1804. aastal [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartumaa|Tartu kreis]]i [[kreisilinn]]as Tartus avatud saksakeelne õppeasutus. {{Sisukord paremale}} ==Eellugu== 1803. aastal kinnitati Venemaa keisri [[Aleksander I]] poolt [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: [[kihelkonnakool]]id ehk [[elementaarkool]]id või rahvakoolid maapiirkondades; maakonna- ehk [[kreiskool]]id maakonnalinnades ja [[kubermangugümnaasium]]id kubermangulinnades. Avalike koolide kõrval olid lubatud ka elementaarkooli-, kreiskooli- või gümnaasiumikursusega eraõppeasutused. ==Kreiskooli avamine== Tartu Kreiskool avati Tartus 1804. aastal, samal ajal [[Tartu Kubermangugümnaasium]]iga. Algselt, 1820. aastast tegutses kubermangugümnaasium [[Oskar Lutsu tänav]] 8, 1828. aastal kolis kool [[Riia tänav]]a ja [[Karlova tänav]]a (tänapäeval Kalevi tänav) nurgal asuvasse hoonesse. Kreiskooli ja elementaarkooli ning tütarlastekooli tegevust juhtis inspektor: aastatel 1807–1820 [[Karl Samuel Anders]], 1820–1824 [[Johann Samuel Boubrig]], 1824–1841 [[Michael Gerhard Schwan]], 1841–1846 [[Theodor Liborius]], 1846–1872 [[Carl Oettel]] ja 1873–1880 [[Andreas Bruttan]]. ==Õppetegevus== Kreiskooli võeti õppima poeglapsi, kes olid lõpetanud [[elementaarkool]]i või omandanud lugemis-, kirjutamis- või arvutamisoskuse muul viisil. Õppekava kohaselt oli õppeprogrammis: usu- ja kõlblusõpetus, [[saksa keel]], [[vene keel]], [[ladina keel]], [[aritmeetika]], [[geograafia]], [[füüsika]], [[looduslugu]] ja [[tehnoloogia]], [[ajalugu]], [[geograafia]], [[antropoloogia]], ülevaade kodumaa seadustest, [[ilukiri]] ja joonistamine. Fakultatiivselt sai õppida ka [[prantsuse keel]]t. Kuni 1821. aastani oli kreiskoolis 3 klassi, seejärel kreiskoolid reorganiseeriti ning Tartu Kreiskool muudeti 2-klassiliseks, 1864. aastal aga muudeti kool 4-klassiliseks. 1880. aastal muudeti kool [[Tartu Reaalkool]]iks ning 1881. aastal moodustati uus [[Tartu linna kreiskool]] (''Dorpater Städtische Kreisschule'') (1881–1889), vastukaaluks linnas [[venestamine|venestamisajal]] moodustatud venekeelsele [[Tartu linnakool]]ile. 1881. aastal nimetati kool ümber [[Reaalkool|reaalkool]]iks, hiljem ülem-reaal-kommerts-põllutöökooliks<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1960/01/01/5 Äsja Tartust tulnu meenutab TTG juubelit], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 jaanuar 1960</ref>. ==Vaata ka== *[[Linnakool (1428–1805)]] *[[maakonnalinn]]ad ehk [[kreisilinn]]ad *[[kubermangulinn]] *[[Tartu Tütarlaste Gümnaasium]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Allan Liim]]. Tartu, baltisakslased ja Saksamaa : artiklite kogumik. Koostajad [[Helmut Piirimäe]], [[Claus Sommerhage]]. [[Tartu Ülikool]], Saksa filoloogia õppetool. Tartu Ülikooli Kirjastus 1998 (Saksa koolidest Tartus 19. sajandil) {{JÄRJESTA:Tartu Kreiskool}} [[Kategooria:Tartu kreis]] [[Kategooria:Tartu endised koolid]] [[Kategooria:19. sajand Tartus]] 5molxjpo6bz2xvbc9maoazrgztl706v 6179113 6179112 2022-08-17T08:38:03Z NOSSER 8097 /* Kreiskooli avamine */ wikitext text/x-wiki '''Tartu Kreiskool''' ([[saksa keel]]es ''Dorpater Kreisschule'') oli 1804. aastal [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartumaa|Tartu kreis]]i [[kreisilinn]]as Tartus avatud saksakeelne õppeasutus. {{Sisukord paremale}} ==Eellugu== 1803. aastal kinnitati Venemaa keisri [[Aleksander I]] poolt [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: [[kihelkonnakool]]id ehk [[elementaarkool]]id või rahvakoolid maapiirkondades; maakonna- ehk [[kreiskool]]id maakonnalinnades ja [[kubermangugümnaasium]]id kubermangulinnades. Avalike koolide kõrval olid lubatud ka elementaarkooli-, kreiskooli- või gümnaasiumikursusega eraõppeasutused. ==Kreiskooli avamine== Tartu Kreiskool avati Tartus 1804. aastal, samal ajal [[Tartu Kubermangugümnaasium]]iga. Algselt, 1820. aastast tegutses kubermangugümnaasium [[Lutsu tänav|Oskar Lutsu tänav]] 8, 1828. aastal kolis kool [[Riia tänav]]a ja [[Karlova tänav]]a (tänapäeval Kalevi tänav) nurgal asuvasse hoonesse. Kreiskooli ja elementaarkooli ning tütarlastekooli tegevust juhtis inspektor: aastatel 1807–1820 [[Karl Samuel Anders]], 1820–1824 [[Johann Samuel Boubrig]], 1824–1841 [[Michael Gerhard Schwan]], 1841–1846 [[Theodor Liborius]], 1846–1872 [[Carl Oettel]] ja 1873–1880 [[Andreas Bruttan]]. ==Õppetegevus== Kreiskooli võeti õppima poeglapsi, kes olid lõpetanud [[elementaarkool]]i või omandanud lugemis-, kirjutamis- või arvutamisoskuse muul viisil. Õppekava kohaselt oli õppeprogrammis: usu- ja kõlblusõpetus, [[saksa keel]], [[vene keel]], [[ladina keel]], [[aritmeetika]], [[geograafia]], [[füüsika]], [[looduslugu]] ja [[tehnoloogia]], [[ajalugu]], [[geograafia]], [[antropoloogia]], ülevaade kodumaa seadustest, [[ilukiri]] ja joonistamine. Fakultatiivselt sai õppida ka [[prantsuse keel]]t. Kuni 1821. aastani oli kreiskoolis 3 klassi, seejärel kreiskoolid reorganiseeriti ning Tartu Kreiskool muudeti 2-klassiliseks, 1864. aastal aga muudeti kool 4-klassiliseks. 1880. aastal muudeti kool [[Tartu Reaalkool]]iks ning 1881. aastal moodustati uus [[Tartu linna kreiskool]] (''Dorpater Städtische Kreisschule'') (1881–1889), vastukaaluks linnas [[venestamine|venestamisajal]] moodustatud venekeelsele [[Tartu linnakool]]ile. 1881. aastal nimetati kool ümber [[Reaalkool|reaalkool]]iks, hiljem ülem-reaal-kommerts-põllutöökooliks<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1960/01/01/5 Äsja Tartust tulnu meenutab TTG juubelit], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 jaanuar 1960</ref>. ==Vaata ka== *[[Linnakool (1428–1805)]] *[[maakonnalinn]]ad ehk [[kreisilinn]]ad *[[kubermangulinn]] *[[Tartu Tütarlaste Gümnaasium]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Allan Liim]]. Tartu, baltisakslased ja Saksamaa : artiklite kogumik. Koostajad [[Helmut Piirimäe]], [[Claus Sommerhage]]. [[Tartu Ülikool]], Saksa filoloogia õppetool. Tartu Ülikooli Kirjastus 1998 (Saksa koolidest Tartus 19. sajandil) {{JÄRJESTA:Tartu Kreiskool}} [[Kategooria:Tartu kreis]] [[Kategooria:Tartu endised koolid]] [[Kategooria:19. sajand Tartus]] nn0rjcvo13oqyq2qw736bilv2hmb2u6 6179123 6179113 2022-08-17T09:25:07Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Tartu Kreiskool''' ([[saksa keel]]es ''Dorpater Kreisschule'') oli 1804. aastal [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartumaa|Tartu kreis]]i [[kreisilinn]]as Tartus avatud saksakeelne õppeasutus. {{Sisukord paremale}} ==Eellugu== 1803. aastal kinnitati Venemaa keisri [[Aleksander I]] poolt [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: [[kihelkonnakool]]id ehk [[elementaarkool]]id või [[rahvakool]]id maapiirkondades; maakonna- ehk [[kreiskool]]id [[maakonnalinn]]ades ja [[kubermangugümnaasium]]id [[Kubermangulinn|kubermangulinn]]ades. Avalike koolide kõrval olid lubatud ka [[elementaarkool]]i-, [[kreiskool]]i- või [[gümnaasium]]ikursusega eraõppeasutused. ==Kreiskooli avamine== Tartu Kreiskool avati Tartus 1804. aastal, samal ajal [[Tartu Kubermangugümnaasium]]iga. Algselt, 1820. aastast tegutses kubermangugümnaasium [[Lutsu tänav|Oskar Lutsu tänav]] 8, 1828. aastal kolis kool [[Riia tänav]]a ja [[Karlova tänav]]a (tänapäeval Kalevi tänav) nurgal asuvasse hoonesse. Kreiskooli ja elementaarkooli ning tütarlastekooli tegevust juhtis inspektor: aastatel 1807–1820 [[Karl Samuel Anders]], 1820–1824 [[Johann Samuel Boubrig]], 1824–1841 [[Michael Gerhard Schwan]], 1841–1846 [[Theodor Liborius]], 1846–1872 [[Carl Oettel]] ja 1873–1880 [[Andreas Bruttan]]. ==Õppetegevus== Kreiskooli võeti õppima poeglapsi, kes olid lõpetanud [[elementaarkool]]i või omandanud lugemis-, kirjutamis- või arvutamisoskuse muul viisil. Õppekava kohaselt oli õppeprogrammis: usu- ja kõlblusõpetus, [[saksa keel]], [[vene keel]], [[ladina keel]], [[aritmeetika]], [[geograafia]], [[füüsika]], [[looduslugu]] ja [[tehnoloogia]], [[ajalugu]], [[geograafia]], [[antropoloogia]], ülevaade kodumaa seadustest, [[ilukiri]] ja joonistamine. Fakultatiivselt sai õppida ka [[prantsuse keel]]t. Kuni 1821. aastani oli kreiskoolis 3 klassi, seejärel kreiskoolid reorganiseeriti ning Tartu Kreiskool muudeti 2-klassiliseks, 1864. aastal aga muudeti kool 4-klassiliseks. 1880. aastal muudeti kool [[Tartu Reaalkool]]iks ning 1881. aastal moodustati uus [[Tartu linna kreiskool]] (''Dorpater Städtische Kreisschule'') (1881–1889), vastukaaluks linnas [[venestamine|venestamisajal]] moodustatud venekeelsele [[Tartu linnakool]]ile. Kreiskool valmistas õpilasi ette järgmiseks astmeks [[gümnaasium]]i ehk kes otsekohe ellu astusid, neile andis tarvilikke teadmisi tegutsemiseks kaubanduse ja tööstuse alal. Mõnesuguste muudatustega töötas Tartu kreiskool kuni 1880. aastani, olles sellega ainukeseks õppeasutuseks, mis keskmiste kihtide lapsi otsekohe elule ette valmistas<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/12/01/40 Tartu poeglaste reaalgümnaasium.], Postimees (1886-1944), nr. 326, 1 detsember 1925</ref> 1881. aastal nimetati kool ümber [[Reaalkool|reaalkool]]iks, hiljem ülem-reaal-kommerts-põllutöökooliks<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1960/01/01/5 Äsja Tartust tulnu meenutab TTG juubelit], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 jaanuar 1960</ref>. ==Vaata ka== *[[Linnakool (1428–1805)]] *[[maakonnalinn]]ad ehk [[kreisilinn]]ad *[[kubermangulinn]] *[[Tartu Tütarlaste Gümnaasium]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Allan Liim]]. Tartu, baltisakslased ja Saksamaa : artiklite kogumik. Koostajad [[Helmut Piirimäe]], [[Claus Sommerhage]]. [[Tartu Ülikool]], Saksa filoloogia õppetool. Tartu Ülikooli Kirjastus 1998 (Saksa koolidest Tartus 19. sajandil) {{JÄRJESTA:Tartu Kreiskool}} [[Kategooria:Tartu kreis]] [[Kategooria:Tartu endised koolid]] [[Kategooria:19. sajand Tartus]] ohegsufsyh9umyj25wxaxs9ka6dxnfc Tartu Reaalkool 0 264557 6179125 5978029 2022-08-17T09:34:57Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Tartu Reaalkool''' ([[saksa keel]]es ''Dorpater Realschule'') oli [[1877]]. aastal [[Liivimaa kubermang]]us [[Tartu]]s avatud saksakeelne õppeasutus, mille lõpetamine andis õiguse pääseda eksamiteta õppima [[Riia Polütehnikum]]i. ==Eellugu== 1875. aastal viidi [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]]s läbi kutsehariduse reform, mille käigus kinnitas [[Venemaa keiser]] 15. mail Venemaa reaalkoolide põhimääruse. Realkooli asutamise mõtte Tartus algatas [[Tartu linnavalitsus]] (magistraal). Bürgermeister [[Carl Victor Kupffer]] esines 1875. aastal sellekohase palvega [[Riia õpperingkond|Riia õppekonna]] kuraatori Saburovi ees ja tegi ettepaneku, et riik andku üle [[Tartu Kreiskool|Tartu kreiskool]]i maja ja liikuv inventar ühes iga-aastase riigi toetusega (2.271 rbl.). Kreiskooli asemele lubas linnavalitsus asutada [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]i. Kooli kuluarve oli ette nähtud 18.535 rbl. suuruses, mis oli 5.675 rbl. võrra vähem üleriiklikust õppeklasside realkooli normaalsest kuluarvest kokkuhoidmise abil. Küsimuse otsustamiseks kulus tervelt 6 aastat. Vahepeal töötas kreiskoolis 8 alamat klassi ajutise katsena realkooli programmi piirides<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/12/01/40 Tartu poeglaste reaalgümnaasium.], Postimees (1886-1944), nr. 326, 1 detsember 1925</ref> ==Tartu Reaalkooli avamine== Tartu Reaalkool avati Tartu magistraadi taotlusel 1877. aastal endise [[Tartu Kreisikool]]i reorganiseerimise tulemusel. Ametlik luba Tartu Reaalkooli avamiseks saadi keisrilt alles 18. novembril 1880. Tartu Reaalkooli direktorid olid: [[Andreas Bruttan]] (1880–1881); [[Johannes Ripke]] (1881–1892). ==Õppetegevus== Tartu Reaalkoolis (''Dorpater Realschule'') toimus õppetöö [[saksa keel]]es. Koolis oli alguses 5 klassi, 1882. aastast pikendati õpiaega lõpuklassis ''prima''s kahele aastale, 1885. aastast muudeti kool kuueaastaseks. 1887. aastal avati kooli juures ka ettevalmistusklass, kuna [[elementaarkool]] ei olnud suuteline pakkuma vajalikke eelteadmisi reaalkoolile. Kooli arenemine oli sihitud sinna poole, et klasside arvu suurendada 6-ni ning sellega võimaldada lõpetajail pääseda eksamile [[Riia Polütehnikum|Riia polütehnikum]]i. See õigus saadi alles 1885. aastal. Õppekavas olid: [[usuõpetus]], [[saksa keel]], [[vene keel]], [[prantsuse keel]], [[matemaatika]], [[füüsika]], [[keemia]], [[ajalugu]], [[geograafia]], [[loodusõpetus]], [[projektsiooniõpetus]], [[joonistamine]], [[laulmine]] ja [[võimlemine]]. Valikainena võis võtta ka [[kreeka keel]]t ja [[ladina keel]]t. Valikainete omandamine oli eelduseks [[gümnaasium]]i lõputunnistuse saamisele, ilma milleta ei olnud võimalik ülikooli astuda. 1887. aasta seadusega tuli koolis tarvitusele võtta kõigis Tartu õpperingkonna keskkoolides õppekeelena vene keel senise saksa keele asemel. See oli sügav muutus koolielus ja tuli teostada 5 aasta jooksul. Saksa õppekeele aeg kestis ümmarguselt 10 aastat ja järgnev vene õppekeele aeg 1891.—1918. s.o. 27 aastat. Tartu Reaalkool asus hiljem [[Riia tänav]] nr. 12 (kus hiljem tegutses [[Tartu Tütarlastegümnaasium]]), õppekeeleks oli vene keel. Eestlasile anti usuõpetust eesti ja sakslastele saksa keeles. Kooli direktor oli V. P. Sokolov. Tartu Reaalkooli õpilased kandsid hallist riidest munderülikonda; kuue pea musta laia rihma vaskse pandlaga, millel olid venekeelsed tähed Ю. P У. (kooli nime algtähed); müts oli laia põhjaga nokamüts rohekasmustast kalevist kollaste kantidega, ees kaks "kuldset" lehte ristamisi, nende vahel samad kooli nime algtähed. Õpilase sinel oli rohekasmustast riidest kollaste (vask) nööpidega ja kollaste kantidega krae [[lõkmed|lõkkadel]]. 1931. aastal võttis Tartu linna haridusnõukogu vastu otsuse likvideerida Tartu Poeglaste Reaalgümnaasium ja [[Tartu Tehnikagümnaasium|Tartu tehnikagümnaasium]] ning nende baasil luua [[Tartu poeglaste gümnaasium]]. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Allan Liim]]. "Saksa koolidest Tartus 19. sajandil." – ''Tartu, baltisakslased ja Saksamaa''. Artiklikogumik. Koostajad: [[Helmut Piirimäe]], [[Claus Sommerhage]]. [[Tartu Ülikool]], Saksa filoloogia õppetool. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 1998 *Kuidas Tartu kreiskoolist sai reaalkool. – [[Inseneeria]] 4, 2010 {{JÄRJESTA:Tartu Reaalkool}} [[Kategooria:Tartu endised koolid]] [[Kategooria:Tartu kreis]] [[Kategooria:19. sajand Tartus]] 8un9j0eowtj086g58n8iqhtg7qmyy6v Eduard Leetmaa 0 265396 6179037 6137614 2022-08-16T21:11:53Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Eduard Leetmaa''' ([[14. veebruar]] [[1913]] Disna maakond, Vilniuse kubermang – [[30. mai]] [[1999]] [[Toronto]]<ref name="eys" />) oli väliseesti ühiskonnategelane, [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuse eksiilis]] liige. Lõpetas 1931. aastal [[Viljandi Kesklinna Kool|Viljandi maakonna Poeglaste Gümnaasium]]i. Pärast seda läbis ajateenistuse. Aastatel 1932–1934 õppis [[Tartu ülikool]]is arsti- ja 1935–1940 õigusteadust. 1932. aasta sügisel astus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i (EÜS).<ref name="eys" /> 1940. aastani oli raamatupidaja Tartus, aastatel 1940–1941 Riikliku Plaanikomisjoni ametnik, 1942–1944 [[Võhma]] tapamaja abijuhataja. 1944 võeti Saksa sõjaväkke, oli 1944–1945 [[20. eesti diviis|20. eesti SS-diviis]]i suurtükirügemendi käsundusohvitser.<ref name="eys" /> 1945 läks [[Rootsi]], 1945–1950 elas [[Venezuela]]s. Hiljem oli Rootsi kontserni [[ASEA]] Kanada osakonna majandusjuhataja.<ref name="eys" /> [[1999]]. aastal valiti ta EÜSi auvilistlaseks.<ref name="eys">[https://www.eys.ee/auvilistlased/ Auvilistlased] Eesti Üliõpilaste Selts.</ref> Tema vend [[Kaarel Leetmaa]] oli jurist. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Leetmaa, Eduard}} [[Kategooria:Eesti eksiilvalitsuse liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1999]] 6fwyzzlymk2vuf5zoolxp8nsemqtkmj 6179038 6179037 2022-08-16T21:13:51Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Eduard Leetmaa''' ([[14. veebruar]] [[1913]] Disna maakond, [[Vilniuse kubermang]] – [[30. mai]] [[1999]] [[Toronto]]<ref name="eys" />) oli väliseesti ühiskonnategelane, [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuse eksiilis]] liige. Lõpetas 1931. aastal [[Viljandi Kesklinna Kool|Viljandi maakonna Poeglaste Gümnaasium]]i. Pärast seda läbis ajateenistuse. Aastatel 1932–1934 õppis [[Tartu ülikool]]is arsti- ja 1935–1940 õigusteadust. 1932. aasta sügisel astus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i (EÜS).<ref name="eys" /> 1940. aastani oli raamatupidaja Tartus, aastatel 1940–1941 Riikliku Plaanikomisjoni ametnik, 1942–1944 [[Võhma]] tapamaja abijuhataja. 1944 võeti Saksa sõjaväkke, oli 1944–1945 [[20. eesti diviis|20. eesti SS-diviis]]i suurtükirügemendi käsundusohvitser.<ref name="eys" /> 1945 läks [[Rootsi]], 1945–1950 elas [[Venezuela]]s. Hiljem oli Rootsi kontserni [[ASEA]] Kanada osakonna majandusjuhataja.<ref name="eys" /> [[1999]]. aastal valiti ta EÜSi auvilistlaseks.<ref name="eys">[https://www.eys.ee/auvilistlased/ Auvilistlased] Eesti Üliõpilaste Selts.</ref> Tema vend [[Kaarel Leetmaa]] oli jurist. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Leetmaa, Eduard}} [[Kategooria:Eesti eksiilvalitsuse liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1999]] kd76bkm8fy2dj6jvmiva99znisjt4hg Tre Raadio 0 268829 6178802 6178385 2022-08-16T12:16:42Z 37.157.80.176 /* Sagedused */ wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox | nimi = Tre Raadio | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | sagedused = Raplamaa 91,3 MHz <br> Pärnumaa 92,7 MHz <br> Järvamaa 101,0 MHz <br> Harjumaa 105,8 MHz <br> Lääne-Virumaa 97,0 MHz <br> Haapsalu 94,2 MHz | veebilehekülg = [http://www.treraadio.ee/ Tre Raadio] }} '''Tre Raadio''' on [[Eesti]] [[raadiojaam]]. Tre Raadio toodab levipiirkondade kohalikku elu kajastavat ja täiskasvanud kuulajale suunatud raadioprogrammi. Ligi poole Tre Raadio programmide muusikavalikust moodustavad Eesti lood. Tre Raadio stuudiod asuvad [[Rapla]]s, [[Pärnu]]s, [[Paide]]s ja [[Tallinn]]as. Tre Raadio FM sagedused: Raplas ja Raplamaal 91,3 MHz, Pärnus ja Pärnumaal 92,7 MHz, Paides, Türil ja Järvamaal 101,0 MHz, Tallinnas ja Harjumaal 105,8 MHz, Rakverel ja Lääne-Virumaal 97,0 MHz, Haapsalu ja Läänemaa 103.8 MHz. Samuti on olemas netikuulamise võimalus Tre Raadio kodulehel. Raadiojaama tegevjuht on Raplas Tre Raadio käivitanud [[Siim Pohlak]]. ==Ajalugu== Tre Raadio alustas tegevust '''raadio.tre.ee''' nime all internetis leviva raadiojaamana pidude ja ürituste korraldamisele keskendunud Tre.ee kõrvaltegevusena aastal 2007. Alguses mängiti eetris peamiselt Tre [[DJ]]-de valitud tantsumuusikat ning õhtusel ajal oli eetris soovisaade, mis on järjest iganädalaselt eetris olnud alates 2008. aasta algusest. 2010. aasta oktoobris alustati esimese FM sagedusloa saamise järel tegevust Raplamaal, ametliku nimetusega Tre Raadio. Programmi lisandusid kohalikku elu kajastavad saated ja uudised. Tantsumuusika osakaal hakkas järk-järgult kahanema pophittide kasuks. Tre Raadios tegutses Rapla sageduse esimestel aastatel ka tuntud diskor ja raadiosaatejuht [[Märt Rannamäe]]. 2014. aasta mais laienes Tre Raadio Pärnusse, jätkates tegevust Pärnus sagedusel 92,7 MHz varem eetris olnud kohaliku raadiojaama [[Päikeseraadio]] tegevuse lõppemise järel. 2016. aasta algusest toodab Tre Raadio raadioprogrammi ka Järvamaal, seni [[Kuma Raadio]] nime kandnud regionaalse raadiojaama nimeks sai [[Kesk-Eesti Tre Raadio]]. 2016. aasta jaanuaris omandas Tre Raadio Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Lõuna-Eestis leviva raadiojaama [[Ring fm|Ring FM]]. Alates 17. novembrist 2019 on Tre raadio Tallinnas eetris sagedusel 105,8 Mhz Ring Fm sageduse asemel. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 105,8 MHz * [[Tartu]] 104,7 MHz (Ring FM) * [[Pärnu]] 92,7 MHz * [[Rapla]] 91,3 MHz * [[Paide]] 101,0 MHz * [[Viljandi]] 93,7 MHz (Ring FM) * [[Rakvere]] 97,0 MHz * [[Võru]] 101,7 MHz (Ring FM) * [[Haapsalu]] 103,8 MHz * [[Valga]] 96,6 MHz (Ruut FM) == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] * [[Noortefoorum]] ==Välislingid== * [http://www.treraadio.ee/ Tre Raadio koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] l84cw955hgh0n5fl3xr1haex3umhf2c 6179137 6178802 2022-08-17T10:19:26Z 85.253.16.218 wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox | nimi = Tre Raadio | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | sagedused = Raplamaa 91,3 MHz <br> Pärnumaa 92,7 MHz <br> Järvamaa 101,0 MHz <br> Harjumaa 105,8 MHz <br> Lääne-Virumaa 97,0 MHz <br> Haapsalu 94,2 MHz | veebilehekülg = [http://www.treraadio.ee/ Tre Raadio] }} '''Tre Raadio''' on [[Eesti]] [[raadiojaam]]. Tre Raadio toodab levipiirkondade kohalikku elu kajastavat ja täiskasvanud kuulajale suunatud raadioprogrammi. Ligi poole Tre Raadio programmide muusikavalikust moodustavad Eesti lood. Tre Raadio stuudiod asuvad [[Rapla]]s, [[Pärnu]]s, [[Paide]]s ja [[Tallinn]]as. Tre Raadio FM sagedused: Raplas ja Raplamaal 91,3 MHz, Pärnus ja Pärnumaal 92,7 MHz, Paides, Türil ja Järvamaal 101,0 MHz, Tallinnas ja Harjumaal 105,8 MHz, Rakverel ja Lääne-Virumaal 97,0 MHz, Haapsalu ja Läänemaa 94,2 MHz. Samuti on olemas netikuulamise võimalus Tre Raadio kodulehel. Raadiojaama tegevjuht on Raplas Tre Raadio käivitanud [[Siim Pohlak]]. ==Ajalugu== Tre Raadio alustas tegevust '''raadio.tre.ee''' nime all internetis leviva raadiojaamana pidude ja ürituste korraldamisele keskendunud Tre.ee kõrvaltegevusena aastal 2007. Alguses mängiti eetris peamiselt Tre [[DJ]]-de valitud tantsumuusikat ning õhtusel ajal oli eetris soovisaade, mis on järjest iganädalaselt eetris olnud alates 2008. aasta algusest. 2010. aasta oktoobris alustati esimese FM sagedusloa saamise järel tegevust Raplamaal, ametliku nimetusega Tre Raadio. Programmi lisandusid kohalikku elu kajastavad saated ja uudised. Tantsumuusika osakaal hakkas järk-järgult kahanema pophittide kasuks. Tre Raadios tegutses Rapla sageduse esimestel aastatel ka tuntud diskor ja raadiosaatejuht [[Märt Rannamäe]]. 2014. aasta mais laienes Tre Raadio Pärnusse, jätkates tegevust Pärnus sagedusel 92,7 MHz varem eetris olnud kohaliku raadiojaama [[Päikeseraadio]] tegevuse lõppemise järel. 2016. aasta algusest toodab Tre Raadio raadioprogrammi ka Järvamaal, seni [[Kuma Raadio]] nime kandnud regionaalse raadiojaama nimeks sai [[Kesk-Eesti Tre Raadio]]. 2016. aasta jaanuaris omandas Tre Raadio Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Lõuna-Eestis leviva raadiojaama [[Ring fm|Ring FM]]. Alates 17. novembrist 2019 on Tre raadio Tallinnas eetris sagedusel 105,8 Mhz Ring Fm sageduse asemel. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 105,8 MHz * [[Tartu]] 104,7 MHz (Ring FM) * [[Pärnu]] 92,7 MHz * [[Rapla]] 91,3 MHz * [[Paide]] 101,0 MHz * [[Viljandi]] 93,7 MHz (Ring FM) * [[Rakvere]] 97,0 MHz * [[Võru]] 101,7 MHz (Ring FM) * [[Haapsalu]] 103,8 MHz * [[Valga]] 96,6 MHz (Ruut FM) == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] * [[Noortefoorum]] ==Välislingid== * [http://www.treraadio.ee/ Tre Raadio koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 7k0thfskj4a05knsbbi78avl74k3fmf 6179139 6179137 2022-08-17T10:21:35Z 85.253.16.218 /* Sagedused */ wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox | nimi = Tre Raadio | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | sagedused = Raplamaa 91,3 MHz <br> Pärnumaa 92,7 MHz <br> Järvamaa 101,0 MHz <br> Harjumaa 105,8 MHz <br> Lääne-Virumaa 97,0 MHz <br> Haapsalu 94,2 MHz | veebilehekülg = [http://www.treraadio.ee/ Tre Raadio] }} '''Tre Raadio''' on [[Eesti]] [[raadiojaam]]. Tre Raadio toodab levipiirkondade kohalikku elu kajastavat ja täiskasvanud kuulajale suunatud raadioprogrammi. Ligi poole Tre Raadio programmide muusikavalikust moodustavad Eesti lood. Tre Raadio stuudiod asuvad [[Rapla]]s, [[Pärnu]]s, [[Paide]]s ja [[Tallinn]]as. Tre Raadio FM sagedused: Raplas ja Raplamaal 91,3 MHz, Pärnus ja Pärnumaal 92,7 MHz, Paides, Türil ja Järvamaal 101,0 MHz, Tallinnas ja Harjumaal 105,8 MHz, Rakverel ja Lääne-Virumaal 97,0 MHz, Haapsalu ja Läänemaa 94,2 MHz. Samuti on olemas netikuulamise võimalus Tre Raadio kodulehel. Raadiojaama tegevjuht on Raplas Tre Raadio käivitanud [[Siim Pohlak]]. ==Ajalugu== Tre Raadio alustas tegevust '''raadio.tre.ee''' nime all internetis leviva raadiojaamana pidude ja ürituste korraldamisele keskendunud Tre.ee kõrvaltegevusena aastal 2007. Alguses mängiti eetris peamiselt Tre [[DJ]]-de valitud tantsumuusikat ning õhtusel ajal oli eetris soovisaade, mis on järjest iganädalaselt eetris olnud alates 2008. aasta algusest. 2010. aasta oktoobris alustati esimese FM sagedusloa saamise järel tegevust Raplamaal, ametliku nimetusega Tre Raadio. Programmi lisandusid kohalikku elu kajastavad saated ja uudised. Tantsumuusika osakaal hakkas järk-järgult kahanema pophittide kasuks. Tre Raadios tegutses Rapla sageduse esimestel aastatel ka tuntud diskor ja raadiosaatejuht [[Märt Rannamäe]]. 2014. aasta mais laienes Tre Raadio Pärnusse, jätkates tegevust Pärnus sagedusel 92,7 MHz varem eetris olnud kohaliku raadiojaama [[Päikeseraadio]] tegevuse lõppemise järel. 2016. aasta algusest toodab Tre Raadio raadioprogrammi ka Järvamaal, seni [[Kuma Raadio]] nime kandnud regionaalse raadiojaama nimeks sai [[Kesk-Eesti Tre Raadio]]. 2016. aasta jaanuaris omandas Tre Raadio Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Lõuna-Eestis leviva raadiojaama [[Ring fm|Ring FM]]. Alates 17. novembrist 2019 on Tre raadio Tallinnas eetris sagedusel 105,8 Mhz Ring Fm sageduse asemel. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 105,8 MHz * [[Tartu]] 104,7 MHz (Ring FM) * [[Pärnu]] 92,7 MHz * [[Rapla]] 91,3 MHz * [[Paide]] 101,0 MHz * [[Viljandi]] 93,7 MHz (Ring FM) * [[Rakvere]] 97,0 MHz * [[Võru]] 101,7 MHz (Ring FM) * [[Haapsalu]] 94,2 MHz * [[Valga]] 96,6 MHz (Ruut FM) == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] * [[Noortefoorum]] ==Välislingid== * [http://www.treraadio.ee/ Tre Raadio koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 14oywuc56kck44t11kxbet61eeijbha Borghese galerii 0 270595 6179197 6106497 2022-08-17T11:22:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Muuseum | nimi = Borghese galerii | omakeelne nimi = Galleria Borghese | pilt = Galleria borghese facade.jpg | pildiallkiri = Borghese galerii fassaad | asutatud = 1902 | lõpetanud = | asukoht = [[Villa Borghese]], [[Rooma]], [[Itaalia]] | aadress = Piazzale Scipione Borghese 5, 00197 Roma, Itaalia | liik = Kunstimuuseum (maal, skulptuur) | kollektsioon = | külastajaid = 486 885 (2008) | direktor = Anna Coliva | president = | kuraator = | laiuskoordinaat = 41/54/50.4 | pikkuskoordinaat = 12/29/31.2 }} '''Borghese galerii''' ([[itaalia keel]]es Galleria Borghese) on endise Villa Borghese Pinciana ruumides asuv kunstigalerii [[Rooma]]s [[Itaalia]]s. Muuseumis on pandud välja [[Gian Lorenzo Bernini]], [[Agnolo Bronzino]], [[Antonio Canova]], [[Caravaggio]], [[Raffael]]i, [[Peter Paul Rubens]]i, [[Tizian]]i ja teiste kunstnike teosed. 2008. aastal külastas muuseumi 486 885 inimest,<ref>{{Netiviide |url=http://static.touring.it/store/document/21_file.pdf |pealkiri=Touring Club Italiano - Dossier Musei 2009 |vaadatud=2012-01-14 |arhiivimisaeg=2012-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120418091007/http://static.touring.it/store/document/21_file.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aastal 527 937 inimest<ref>{{cite web|url=http://www.beniculturali.it/mibac/multimedia/MiBAC/documents/feed/pdf/Tabella-imported-64702.pdf|title=Dati visitatori dei siti museali italiani statali nel 2016|accessdate=25.08.2018|format=[[PDF|pdf]]}}</ref>. ==Peamised teosed== [[Fail:Apollo and Daphne (Bernini).jpg|pisi|[[Gian Lorenzo Bernini]] "[[Apollon ja Daphne (Bernini)|Apollon ja Daphne]]"]] Valikloend galeriis välja pandud teostest ja nende autoritest tähestikulises järjekorras. ;[[Bacchiacca]] <!-- Francesco Ubertini detto il Bacchiacca (Borgo San Lorenzo, 1494 – Firenze, 1557) è stato un pittore italiano, fiorentino. *''[[Giuseppe venduto dai fratelli (Bacchiacca)|Giuseppe venduto dai fratelli]]'' --> *''[[Joosepi vendade vangistamine]]'' <!--*''[[Ricerca della coppa rubata]]'' *''[[Ritrovamento della coppa rubata nel sacco di Beniamino]]'' --> ;[[Gian Lorenzo Bernini|Bernini]] <!-- *''[[Capra Amaltea (Bernini)|Capra Amaltea]]'' *''[[Enea, Anchise e Ascanio (Bernini)| Enea, Anchise e Ascanio]]'' *''[[Ratto di Proserpina (Bernini)| Ratto di Proserpina]]''--> *''[[Taavet (Bernini)| Taavet]]'' *''[[Apollon ja Daphne (Bernini)| Apollon ja Daphne]]'' *''[[Scipione Borghese büst (Bernini)| Scipione Borghese büst]]'' *''[[Tõde (Bernini)| Tõde]]'' *''[[Paulus V büst (Bernini)|Paulus V büst]]'' ;[[Antonio Canova|Canova]] *''[[Paolina Borghese (Canova)|Paolina Borghese võiduka Venusena]]'' ;[[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]] [[pilt:Bacchino_malato_(Caravaggio).jpg|pisi|[[Caravaggio]] "Haige Bacchos"]] * ''[[Puuviljakorviga poiss]]'', [[1593]]–[[1594]] * ''[[Haige Bacchos]]'', 1593–1594 * ''[[Palafrenieri Madonna (Caravaggio)| Palafrenieri Madonna]]'', [[1605]]–[[1606]] * ''[[Taavet Koljati peaga (Caravaggio Roma)|Taavet Koljati peaga]]'', 1605–1606 * ''[[Püha Hieronymus (Caravaggio)| Püha Hieronymus kirjutamas]]'', 1605–1606 * ''[[Paavst Paulus V portree (Caravaggio)|Paavst Paulus V portree]]'', 1605–1606 ;[[Cesare da Sesto]] * ''[[Leda luigega]]'', [[Leonardo da Vinci]] teose koopia, umbes [[1515]]–[[1520]] ;[[Correggio (maalikunstnik)|Correggio]] * ''[[Danae (Correggio)|Danae]]'', umbes [[1531]] ;[[Dosso Dossi]] *''[[Melissa (Dossi)|Melissa]]'', umbes 1522–1524 ;[[Giorgione]] *''[[Kirglik laulja]]'', umbes 1508–1510 *''[[Flöödimängija (Giorgione)]]'', umbes 1508–1510 ;[[Lorenzo Lotto]]<!-- * ''[[Madonna col Bambino tra i santi Flaviano e Onofrio]]'', 1506 --> * ''[[Džentelmeni portree (Lotto)|Džentelmeni portree]]'', umbes 1535 ;[[Parmigianino]] * ''[[Pianerlotto portree]]'', umbes 1531 ;[[Raffael]] [[Pilt:Raffael 004.jpg|pisi|Raffaeli "[[Kristuse ristilt mahavõtmine (Raffael)|Kristuse ristilt mahavõtmine]]"]] * ''[[Mehe portree (Raffael Galleria Borghese)|Mehe portree]]'', 1503–1504 * ''[[Ükssarvega daami portree]]'', umbes [[1506]] * ''[[Kristuse ristilt mahavõtmine (Raffael)|Kristuse ristilt mahavõtmine]]'', [[1507]] ;[[Peter Paul Rubens]] * ''[[Mahavõtmine (Rubens)|Mahavõtmine]]'', [[1601]] * ''[[Susanna e i vecchioni (Rubens)|Susanna ja Vanemad]]'', [[1607]] ;[[Savoldo]] *''[[Tobias ja ingel (Savoldo)|Tobias ja ingel]], umbes 1527 ;[[Tizian]] * ''[[Taevane ja maine armastus]]'', u 1515 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * [http://www.galleriaborghese.beniculturali.it/ Koduleht] * [http://www.romeartlover.it/Vasi187.html Villa Borghese ja Casino arhitektuur ja aiad] [[Kategooria:Rooma]] [[Kategooria:Itaalia kunstimuuseumid]] dns49enx3qsj5nzfaiobinkwxr69s3a Lutsu tänav 0 272359 6179114 5828397 2022-08-17T08:40:29Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib Tartu tänavast, teiste sellenimeliste tänavate kohta vaata [[Lutsu tänav (täpsustus)]].}} {{teekaart|suum=15}} '''Lutsu tänav''' ([[saksa keel]]es ''Quappenstraße'') on [[tänav]] [[Tartu]] kesklinnas. Tänav algab [[Jakobi tänav]]alt, ristub [[Jaani tänav]]aga, möödub [[Tartu Jaani kirik]]ust jalakäijate tänavana ning lõpeb [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänaval]]. Tänava pikkus on 240 meetrit. Lutsu tänava ääres asuvad [[Antoniuse õu]] (Lutsu tänav 3, Lutsu tänav 5, Jaani tänav 6) ja [[Tartu Mänguasjamuuseum]] (Lutsu tänav 8). ==Varasemad nimed== 10. jaanuarist 1958 kuni 2. märtsini 1989 nimetati tänavat ''Võimla tänav''aks. Aastail 1958–1987 kandis (Oskar) Lutsu tänava nime Tartus varasem ja hilisem [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänav]]. ==Hooned== Lutsu tänav 8 hoones tegutses 1820. aastast 1829. aastani [[Tartu Kreiskool]]. <gallery> Pilt:Lutsu tänav, Tartu, 1914.jpg|1914 Pilt:Elamu Tartus Lutsu 2 6941.jpg|Lutsu 2, [[Lutsu Teatrimaja|teatrimaja]] (2007, praegu renoveeritud) Pilt:Tartu mänguasjamuuseumi hoone Lutsu 8, 20. september 2011.jpg|Lutsu 8, Mänguasjamuuseum Lutsu 14 1.JPG|Lutsu 14, 18. sajand </gallery> == Välislingid == {{Commonskat}} [[Kategooria:Tartu tänavad]] 2hf752lijh0npuxxev517oh69t78suz Retro FM 0 283074 6178800 6178383 2022-08-16T12:15:49Z 37.157.80.176 /* Sagedused */ wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox|nimi=Retro FM|asukoht=Eesti|aktiivne_aastetel=2005-praeguseni|sagedused=FM: 88,2-98,7 MHz |veebilehekülg=http://sky.ee/retrofm|omanik=[[Sky Media]]}} '''Retro FM''' on Eesti vanaraadio, mis asutati 2017. aastal pärast [[Raadio 3]] tegevuse lõppu.<ref>{{Netiviide|Autor=|http://skymedia.ee/uudised/vanamuusikajaam-retro-fm/|Pealkiri=Uus rockmuusikajaam Retro FM!|Väljaanne= |Väljaandja= |Aeg=16. mai 2005|Kasutatud=}}</ref> Saatekava oli [[Eesti]] oludele ja kohaliku publiku maitsele kohandatud versioon AC- (Adult Contemporary) formaadist, mis kujunes välja 1970. aastate lõpus [[USA|USAs]]. Oma sihtrühmana määratles jaam 30–50-aastasi aktiivseid [[eesti keel]]t kõnelevaid raadiokuulajaid.<ref>[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/raadio-3-hakkab-kerget-rokki-mangima.d?id=8718179 Raadio 3 hakkab kerget rokki mängima]. Delfi Majandus (viitega BNSile) 01.10.2004. Vaadatud 04.05.2012.</ref> Raadiojaamal on umbes 190 000 kuulajat (2020).<ref>[https://web.archive.org/web/20120708162425/http://www.emor.ee/raadioauditooriumi-ulevaade-suvikuudel-2010/ Raadioauditooriumi ülevaade suvekuudel 2010]. TNS EMOR koduleht. Vaadatud 04.05.2012.</ref> ==Sagedused== *[[Tallinn]] 97,8 [[MHz]] *[[Tartu]] 98,6&nbsp;MHz *[[Pärnu]] 98,3&nbsp;MHz *[[Rakvere]] 98,7&nbsp;MHz *[[Saaremaa]] 95,4&nbsp;MHz *[[Viljandi]] 97,9&nbsp;MHz *[[Türi]] 98,1&nbsp;MHz *[[Varbola]] 98,0&nbsp;MHz *[[Virtsu]] 88,2&nbsp;MHz *[[Ida-Virumaa]] 93,0&nbsp;MHz *Haapsalu 94,2 MHz * * * * ==Vaata ka== * [[Eesti raadiojaamade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.retrofm.ee/ Retro FM veebileht] * [http://www.epl.ee/news/melu/kirsti-timmer-juhib-raadio-3-hommikuprogrammi.d?id=51077727 Kirsti Timmer juhib Raadio 3 hommikuprogrammi]. Eesti Päevaleht, 1. märts 2007 * [http://www.elu24.ee/233027/raadio-3-lasi-saatejuhid-lahti/ Raadio 3 lasi saatejuhid lahti]. Elu24, 5. märts 2010 [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] e3j2xzn8xgvml3926q5lifb5xotnb7w 6179138 6178800 2022-08-17T10:20:12Z 85.253.16.218 /* Sagedused */ wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox|nimi=Retro FM|asukoht=Eesti|aktiivne_aastetel=2005-praeguseni|sagedused=FM: 88,2-98,7 MHz |veebilehekülg=http://sky.ee/retrofm|omanik=[[Sky Media]]}} '''Retro FM''' on Eesti vanaraadio, mis asutati 2017. aastal pärast [[Raadio 3]] tegevuse lõppu.<ref>{{Netiviide|Autor=|http://skymedia.ee/uudised/vanamuusikajaam-retro-fm/|Pealkiri=Uus rockmuusikajaam Retro FM!|Väljaanne= |Väljaandja= |Aeg=16. mai 2005|Kasutatud=}}</ref> Saatekava oli [[Eesti]] oludele ja kohaliku publiku maitsele kohandatud versioon AC- (Adult Contemporary) formaadist, mis kujunes välja 1970. aastate lõpus [[USA|USAs]]. Oma sihtrühmana määratles jaam 30–50-aastasi aktiivseid [[eesti keel]]t kõnelevaid raadiokuulajaid.<ref>[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/raadio-3-hakkab-kerget-rokki-mangima.d?id=8718179 Raadio 3 hakkab kerget rokki mängima]. Delfi Majandus (viitega BNSile) 01.10.2004. Vaadatud 04.05.2012.</ref> Raadiojaamal on umbes 190 000 kuulajat (2020).<ref>[https://web.archive.org/web/20120708162425/http://www.emor.ee/raadioauditooriumi-ulevaade-suvikuudel-2010/ Raadioauditooriumi ülevaade suvekuudel 2010]. TNS EMOR koduleht. Vaadatud 04.05.2012.</ref> ==Sagedused== *[[Tallinn]] 97,8 [[MHz]] *[[Tartu]] 98,6&nbsp;MHz *[[Pärnu]] 98,3&nbsp;MHz *[[Rakvere]] 98,7&nbsp;MHz *[[Saaremaa]] 95,4&nbsp;MHz *[[Viljandi]] 97,9&nbsp;MHz *[[Türi]] 98,1&nbsp;MHz *[[Varbola]] 98,0&nbsp;MHz *[[Virtsu]] 88,2&nbsp;MHz *[[Ida-Virumaa]] 93,0&nbsp;MHz * * * * * ==Vaata ka== * [[Eesti raadiojaamade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.retrofm.ee/ Retro FM veebileht] * [http://www.epl.ee/news/melu/kirsti-timmer-juhib-raadio-3-hommikuprogrammi.d?id=51077727 Kirsti Timmer juhib Raadio 3 hommikuprogrammi]. Eesti Päevaleht, 1. märts 2007 * [http://www.elu24.ee/233027/raadio-3-lasi-saatejuhid-lahti/ Raadio 3 lasi saatejuhid lahti]. Elu24, 5. märts 2010 [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 4u4hfcjme40o5yp6bt5mfkdye11o1cn Urmas Petti 0 287568 6179067 5783369 2022-08-17T05:20:45Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki '''Urmas Petti''' ([[12. september]] [[1965]] [[Tallinn]] – [[27. jaanuar]] [[2016]] [[Tartu]]) oli eesti vaimulik ja [[teoloog]].<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> ==Elulugu== Urmas Petti oli inseneri poeg.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas [[1989]] [[Tallinna 1. Kaugõppekeskkool]]i ja [[1995]] [[Tartu Ülikool]]i [[TÜ usuteaduskond|usuteaduskonna]]. [[1997]]. aastal sai ta [[Tartu Ülikool]]is teoloogiamagistriks. [[1999]]. aastal kaitses [[Baseli Ülikool]]i usuteaduskonnas väitekirja "[[Martin Luther]]s Schrift "De captivitate Babylonica ecclesiae praeludium"(1520). Historischer Ort, literarische Konzeption, reformatorischer Ansatz" ning sai teoloogiadoktori kraadi. Ta ordineeriti [[6. jaanuar]]il [[2000]] diakoniks ja [[9. august]]il [[2001]] õpetajaks. 1996–1997 oli Petti Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppeülesande täitja, 1999–2001 ajaloolise usuteaduse lektor, 2001. aastast dotsent, 2001–2005 ka õppetooli hoidja. Ta oli [[EELK]] vaimulik ja aastast 2001 [[Tartu Ülikooli-Jaani kogudus]]e õpetaja, lisaks oli ta aastatel [[2003]]–[[2007]] [[Võnnu Jakobi kogudus]]e hooldajaõpetaja.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Petti peamised uurimisvaldkonnad olid [[Saksa reformatsioon]]i ajalugu, Eesti teoloogia mõtte ajalugu, Tartu teoloogia 19. sajandil ning TÜ usuteaduskonna roll [[Eesti kirikulugu|Eesti kiriku]]- ja kultuuriloos. Ta oli [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteadusliku Ajakirja]] toimetuskolleegiumi liige (aastast 2000). Ta oli ka [[Theologische Arbeitskreis für die reformationsgeschichtliche Forschung]]i (TARF) liige ja [[Akadeemiline Teoloogia Selts|Akadeemilise Teoloogia Seltsi]] liige (esimees 1999–2000, aseesimees 2000–2001). "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" teatel on Petti avaldanud 19 teadustrükist.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== *Philipp Melanchthon, humanist ja reformaator. // [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] (1998) 1 *Martin Lutheri "reformatoorne avastus". // Akadeemia (2000) 1–2 *D''orpater Theologe Theodosius Andreas Harnack''. // Estnische Kirchengeschichte im vorigen Jahrtausend. [[Kiel]] 2001 *''Luthers Systematik in seinen Sermonen von 1519''. // Trames (2002) 1 *Keiserliku Tartu Ülikooli usuteaduskonna esimesed professorid. // [[Ajalooline Ajakiri]] (2002) 1 *Kakssada aastat Tartu ülikooli usuteaduskonda. // Mille anni sicut dies hesterna. Studia in honorem Kalle Kasemaa. Tartu 2003 *''On the Early History of Conceiving an Independent Lutheran People's Church in 19th-Century Estonia'' (kaasautor [[Merle Kallari|Merle Riistan]]). // Teologinen Aikauskirja (2003) 6 *Usulise maastiku kirjeldamisest sekulariseerimise mõiste abil. // Kristuse täisea mõõtu mööda. Tallinn 2005 *Tartu teoloogide algatatud kiriklik-teoloogilised perioodilised väljaanded XIX sajandil. // Eesti teoloogilise mõtte ajaloost. Sissejuhatavaid märkusi ja apokrüüfe. Tartu 2006 *''Martin Luthers Schrift'' "De captivitate Babylonica ecclesiae praeludium" ''(1520). Historischer Ort, literarische Konzeption, reformatorischer Ansatz''. Tartu 2006 ===Tõlge=== *Martin Luther. "''Magnificat''. Tõlge ja seletus." [[Maarjamaa (kirjastus)|Maarjamaa]]. Tartu 2015 ==Tunnustus== * [[2015]] EELK Teeneteristi III järk ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{ETBL|3|574-575}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[http://www.ylikool.ee/et/13/urmas_petti Usu tunnistamisest kunsti vahenditega], [[Mart Jaanson]] ja Urmas Petti, Ööülikool 2013 *[http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1542 "Urmas Petti - 50"] [[Universitas Tartuensis]], september 2015 *[http://arvamus.postimees.ee/3370419/urmas-petti-milline-on-usu-vastutus Milline on usu vastutus?], postimees.ee, 21. oktoober 2015. *[http://www.eestikirik.ee/kiire-ei-kao-kuhugi/ Kiire ei kao kuhugi], eestikirik.ee, 20. jaanuar 2016 *[[Toomas Jürgenstein]]. [http://toomasjyrgenstein.blogspot.com.ee/2016/01/paar-malestuskildu-eile-meie-seast.html Paar mälestuskildu eile meie seast lahkunud Jaani kiriku õpetajast Urmas Pettist], 27. jaanuar 2016 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Petti, Urmas}} [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Võnnu Jakobi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] [[Kategooria:Surnud 2016]] 7kgeivc9qpnvzd4y50y3c45kedu04w8 451° Fahrenheiti 0 289245 6179051 6160342 2022-08-17T00:28:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki '''"451&deg; Fahrenheiti"''' ([[inglise keel]]es "Fahrenheit 451") on Ameerika Ühendriikide ulmekirjaniku [[Ray Bradbury]] 1953. aastal ilmunud [[düstoopia|düstoopiline]] [[romaan]]. Romaan peegeldab [[Ameerika]] tulevikku, kus ühiskond on hakanud [[raamat]]uid põlgama.<ref name="esimene">Blackwelli mõtted kirjandusest ja kultuurist, 34. Malden, MA: Blackwelli pubi. Lk 491–498.</ref> Romaani on tõlgendatud erinevalt, kuid eelkõige keskendutakse raamatupõletamise ajaloolisele rollile ideede leviku piiramises. Bradbury ise on väitnud, et romaani põhiteema ei ole tsensuur, vaid ta kirjutas loo sellest, kuidas televisioon hävitab huvi kirjanduse vastu – seetõttu hakatakse teadmist tajuma kontekstivabade üksikfaktide summana.<ref name="teine">Bradbury, Ray [https://web.archive.org/web/20111018122248/http://www.raybradbury.com/images/video/about_freeDOM.html Vabadusest], raybradbury.com, Kuupäev teadmata; Boyle Johnston, Amy E.</ref> 1966. aastal kirjutas [[François Truffaut]] romaani "451° Fahrenheiti" põhjal filmistsenaariumi ja lavastas selle. Briti raadiokanal [[BBC Radio 4]] on teinud romaanist ka vähemalt kaks raadiolavastust, mõlemad olid väga raamatutruud. Raamatu pealkiri tuleneb [[paber]]i [[põlemistemperatuur]]ist [[Fahrenheiti skaala|Fahrenheiti skaalal]] (233 °C). "451&deg; Fahrenheiti" ilmus eesti keeles 1959. aastal sarjas [[Loomingu Raamatukogu]] (nr 23/24) [[Hans Luik|Hans Luige]] tõlkes, sellest on ilmunud kordustrükid 1992, 2005 ja 2019. == Seosed Ray Bradbury muude teostega == 1947. aastal kirjutas Bradbury lühijutu "Bright Phoenix" (1963. aastal avaldati see ajakirjas[[ The Magazine of Fantasy & Science Fiction]]).<ref name="kolmas">[https://web.archive.org/web/20120511040857/http://www.ebr.lib.la.us/circ/advisory/onebook/aboutthebookF451.htm Info raamatu kohta:Fahrenheit 451], ''The Big Read''</ref> Bradbury laiendas "Bright Phoenixi" põhieeldusega novelli "The Fireman" (ilmus 1951. aastal ajakirjas [[Galaxy Science Fiction]]). 1953. aastal avaldas selle esimesena [[Ballantine Books]], "451° Fahrenheiti" on "The Firemanist" kaks korda pikema süžeega. Bradbury kirjutas kogu romaani [[California ülikool]]i [[Powelli raamatukogu]] [[kirjutusmasin|kirjutusmasinag]]a, mille üür oli 10 [[sent]]i iga poole tunni kohta.<ref name="neljas">Ruhlmann, Ellyn,[http://www.waukeganpl.org/at-the-library/community-library/local-authors/bradbury Ray Bradbury], Waukegani avalik raamatukogu.</ref> == Lühikokkuvõte == === Süda ja salamander === Ühel vihmasel õhtul peale tööd kohtab Guy Montag 17-aastast naabritüdrukut Clarisse McClellanit, kelle vabameelsed ideed ja liberaalne entusiasm paneb Guyd mõtisklema oma elu, ideaalide ja õnne üle. Montag naaseb koju ja leiab sealt oma naise Mildredi, kes on võtnud unerohu üledoosi. Guy helistab kiirabisse. Viimasel ajal on narkootiliste ainete üledoos saanud tavaliseks nähtuseks ning ükskõiksed arstid saabuvad, et tühjendada Mildredi kõht mürgist. Mildred elab üledoosi üle, kuid ei mäleta juhtunust midagi – teda ei veena isegi Guy kinnitus unerohu võtmise kohta. Paari päeva pärast kohtab Montag naabritüdrukut Clarisse'i enne, kui Clarisse jõuab ära kaduda. Clarisse räägib Montagile, et huvi vaimsete tegevuste vastu on teinud temast selles maailmas, mida suunab pinnapealne meelelahutus, ühiskonna heidiku. Clarisse saab löögi võidusõiduautolt ning pärast tema surma lahkub ka tema perekond linnast. Järgnevate päevade jooksul satub Guy tööl olles ühe vana naise majja, mis põleb ning on täis raamatuid. Kogemata satub Guy pilk ühele raamatus olevale reale. See hakkab teda huvitama ning Guy otsustab selle endaga kaasa võtta enne, kui tuli hävitab maja täielikult. Naine keeldub majast väljumast ning ei taha oma raamatuid maha jätta, ta eelistab vaadata tulede mängu ja surra põledes. Naise enesetapust šoki saanud Montag haigestub füüsiliselt ja helistab tööle, et teda sealt vabastataks. Montagi tuletõrjeülem kapten Beatty külastab teda isiklikult ning räägib, kuidas raamatud kaotavad väärtust. Tuletõrjuja nõustub: mitmete sajandite jooksul on inimesed omaks võtnud uudset laadi meedia, spordi ja kiire eluviisi. Lühikese tähelepanu kestvuse tõttu on hakatud raamatuid kohutavalt palju lühendama ja põletama. Selle käitumise taga pole valitsus, vaid vähemusrühmad, kes protestisid, et vastuolu kaoks. Avaliku surve tõttu palgati tuletõrjujaid, et nad põletaks raamatuid. Beatty möönab, et kõik tuletõrjujad varastavad ühe raamatu enda tarbeks, kuid kui nad tagastavad need 24 tunni jooksul, siis ei juhtu tuletõrjuja ja tema perekonnaga midagi. Pärast Beatty lahkumist näitab Montag oma naisele raamatuid, mida ta ventilaatoris peitis. Mildred üritab neid raamatuid põletada, kuid Guy on kategooriliselt vastu ja otsustab, et nad loevad need raamatud läbi ning analüüsivad koos, kas neil on mingi väärtus. Mees lubab, et kui raamatutel väärtust pole, siis võib need põletada. {{pooleli}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid|451° Fahrenheiti}} [[Kategooria:Ulmeromaanid]] [[Kategooria:1953. aasta kirjandusteosed]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid]] mhsbgqc6fkh29w03z1r3a1svhk8y88u Rasmus Mägi 0 291607 6179195 6128931 2022-08-17T11:22:06Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Rasmus Mägi | Pilt = Rasmus Mägi 2014-08-23.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildinimi = | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1992|5|4}} | Sünnikoht =Eesti | Surmaaeg = | Surmakoht = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Zürich]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} }} '''Rasmus Mägi''' (sündinud [[4. mai]]l [[1992]]) on Eesti tõkkejooksja. Ta lõpetas [[2011]]. aastal [[Miina Härma Gümnaasium]]i. [[28. juuni]]l [[2012]] püstitas ta Helsingis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku EMil]] [[400 m tõkkejooks]]us Eesti rekordi 49,54.<ref>[[Peep Pahv]], [http://sport.postimees.ee/890784/rekordimees-magi-viimastel-meetritel-oli-hull-minek-sees/ Rekordimees Mägi: viimastel meetritel oli hull minek sees], Postimees, 28. juuni 2012.</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/482979 Rasmus Mägi rühkis võimsa lõpuga Euroopa viiendaks!], Õhtuleht Online, 29. juuni 2012.</ref> 11. juunil [[2013]] parandas ta rekordit ja sai aja 49,51. 2013. aastal võitis Mägi U23 Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordiga 49,19 pronksmedali.<ref>[http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/tubli-rasmus-magi-voitis-eesti-rekordiga-pronksmedali-hobeda-kaotas-fotofinisiga.d?id=66438526 TUBLI! Rasmus Mägi võitis Eesti rekordiga pronksmedali, hõbeda kaotas fotofinišiga] Delfi Sport, 13. juuli 2013.</ref> 2014. aastal sai ta [[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] hõbemedali; poolfinaalis püstitas ta Eesti rekordi 48,54. Mägi on esindanud Eestit [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012.]], 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängudel. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s sai ta finaalis kuuenda koha, püstitades Eesti rekordi 48,40. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s sai ta Eesti rekordiga '''48,11''' seitsmenda koha. Ta on nimetatud Eesti 2014., 2016. ja 2021. [[aasta meessportlane|aasta meessportlaseks]]. 2022. aasta juunis [[Turu]]s, Paavo Nurmi mängudel püstitas ta Eesti 400 meetri tõkkejooksu rekordi '''47,82'''.<ref>[https://sport.err.ee/1608629707/rasmus-magi-pustitas-eesti-rekordi Rasmus Mägi püstitas Eesti rekordi] ERR, 14. juuni 2022.</ref> 2022. aasta Eesti meistrivõistlustel püstitas Mägi 400 m jooksus Eesti rekordi '''45,35'''. ==Isikliku rekordi areng== ===Välisrekordid=== ====400 m tõkkejooks==== * 49,98, [[7. juuni]] [[2012]], [[Huelva]]<ref>[http://sport.err.ee/kergejoustik/f2fdf015-a7ee-4891-8820-dbfb83bbb4b9 Rasmus Mägi jooksis Hispaanias isiklikuks rekordiks 49,98], err.ee, 8. juuni 2012.</ref> * 49,54 (ER), [[28. juuni]] 2012, [[Helsingi]] * 49,51 (ER), [[11. juuni]] [[2013]], [[Bellinzona]] * 49,19 (ER), [[13. juuli]] 2013, [[Tampere]] * 48,87 (ER), [[17. juuni]] [[2014]], [[Ostrava]] * 48,77 (ER), [[3. august]] 2014, [[Tallinn]] * 48,54 (ER), [[13. august]] 2014, [[Zürich]] * 48,54 (ER), [[13. august]] 2014, Zürich * 48,40 (ER), [[18. august]] [[2016]], [[Rio de Janeiro]] * 48,36 (ER), [[1. august]] [[2021]], [[Tokyo]] * 48,11 (ER), [[3. august]] 2021, Tokyo * 47,82 ([[Kergejõustiku Eesti rekordid|ER]]), [[14. juuni]] [[2022]], [[Turu]] ====400 m jooks==== *46,26, [[8. august]] [[2020]], [[Tallinn]] *45,45 (ER), [[26. juuni]] [[2021]], Tallinn *45,35 ([[Kergejõustiku Eesti rekordid|ER]]), [[25. juuni]] [[2022]], Tallinn ==Isiklikku== [[Pilt:Tradehouse noorsportlase stipendium 2015.jpg|pisi|Tradehouse'i noorsportlase stipendiumi saajana, 2015]] Teda treenivad vanemad [[Taivo Mägi|Taivo]] ja [[Anne Mägi]] (endine kergejõustiklane Anne Sookael). Tema õde [[Maris Mägi]] on samuti olnud edukas kergejõustiklane, poolõde [[Kadri Jukk]] on võimleja. ==Tunnustus== * 2013 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (silmapaistva sportliku edu eest 400 m tõkkejooksus 2012. aastal) * 2014 – [[aasta sportlane|Eesti parim meessportlane]] * 2015 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] * 2016 – [[aasta sportlane|Eesti parim meessportlane]] * 2017 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (eduka esinemise eest Rio de Janeiro olümpiamängudel 2016. aastal) * 2021 – [[aasta sportlane|Eesti parim meessportlane]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ESBL|Rasmus_Mägi}} * {{IAAF}} <!-- *[http://www.eok.ee/infokiri/rasmus-magi-pole-mingit-kasu-kui-mina-jooksen-haid-tulemusi-aga-eesti-sport-sellest-midagi-ei-voida/ Rasmus Mägi: pole mingit kasu, kui mina jooksen häid tulemusi, aga Eesti sport sellest midagi ei võida], Eesti Olümpiakomitee infokiri, 30. juuni 2014 --> *[http://sport.postimees.ee/2997711/galerii-kaunitarid-ja-rasmus-magi-teenisid-valja-stipendiumi Galerii: kaunitarid ja Rasmus Mägi teenisid välja stipendiumi], Postimees.ee, 19. november 2014 {{JÄRJESTA:Mägi, Rasmus}} [[Kategooria:Eesti tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] l3q67nevxargywzqxi9nzmarc7hp2ih Kilingi-Nõmme raudteepeatus 0 295160 6179146 6130385 2022-08-17T10:43:16Z Andreas Tamm 137190 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaamahoone Kilingi-Nõmmes.jpg|pisi|Kilingi-Nõmme [[jaamahoone]] aastal 2007]] '''Kilingi-Nõmme raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] [[Pärnumaa]]l [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Kilingi-Nõmme|Kilingi-Nõmme linnas]]. Läbi Kilingi-Nõmme kulges kuni [[2008]]. aastani [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] [[Pärnu–Mõisaküla raudtee]], mis algselt oli osa [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Tallinna–Riia raudteest]]. ==Ajalugu== [[Pilt:Kilingi-Nõmme raudteejaam aastal 1938.jpg|pisi|vasakul|Kilingi-Nõmme [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeline]] jaam aastal 1938]] [[Pilt:Kilingi-Nõmme raudteejaam.JPG|pisi|Endine Kilingi-Nõmme raudteepeatus aastal 2013]] Kilingi-Nõmme raudteejaam rajati [[1895]]. aastal seoses [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] rajamisega. Toona jäi jaam [[Saarde kihelkond]]a [[Kilingi mõis]]a maadele. Eesti territooriumile jäi sellest pärast Eesti ja Läti vahelise piiri paikapanemist [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]]. Kitsarööpmeline raudtee suleti lõplikult [[1975]]. aastal, mille tulemusel suleti ka Kilingi-Nõmme raudteejaam. 1975–1981 rajati kitsarööpmelise raudtee asemele [[laiarööpmeline raudtee]]. Endisest Kilingi-Nõmme raudteejaamast sai selle tulemusel [[raudteepeatus]]. Uus, ühe kõrvalteega [[raudteejaam]] rajati Kilingi-Nõmmest 2,6&nbsp;km Pärnu suunas [[Marana|Marana küla]] lähedale. Viimane [[reisirong]] sõitis läbi Kilingi-Nõmme [[31. jaanuar]]il [[1996]]. [[Kaubarong]]id sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet kuni 2000. aastani. Kilingi-Nõmmele eelnes [[Pärnu]] poolt tulles [[Sigaste raudteepeatus|Sigaste]] ja järgnes [[Tihemetsa raudteepeatus]]. Peatuses asus üks madal [[perroon]] ja [[jaamahoone]], mis praeguseks on eraomanduses.<ref>{{Netiviide |url=http://www.evr.ee/?id=2291&PHPSESSID=ee4de8bea91b171a6e3623af9374ebd9 |pealkiri=EVR Kaart # Kilingi-Nõmme, invent. aeg 7.6.2004 |vaadatud=4.08.2013 |arhiivimisaeg=25.02.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140225134347/http://www.evr.ee/?id=2291&PHPSESSID=ee4de8bea91b171a6e3623af9374ebd9 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Jaamahoone== [[1937]]. aastal valmis [[Hendrik Otloot]]i projekti järgi ehitatud kahekorruseline [[Funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis [[jaamahoone]]. Hoone oli tollal uudse ruumijaotusega, kus reisijate ooteruum, kaubaait, postkontor ja kolm jaamatöötajate elukorterit oli ehitatud ühtekokku. Kogu ehitus läks maksma 23 000 krooni.<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/01/20/24 Kilingi-Nõmme uus jaamahoone awati]; Uus Eesti, nr. 20, 20 jaanuar 1937 ([[DIGAR]])</ref> Jaamahoone on säilinud, kuid kasutuseta.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1861 Kilingi-Nõmme raudteejaam - XX sajandi arhitektuur]; Kultuurimälestiste register</ref> ==Pilte== <gallery> Kilingi-Nõmme jaam.jpg|Kilingi-Nõmme jaam, 1930. aastad Töörong Kilingi-Nõmmest läbisõidul.jpg|[[Dresiin]] koos töörongiga Kilingi-Nõmmes (2007) Töörong Kilingi-Nõmmel (2007).jpg|Töörong Kilingi-Nõmme ülesõidul (2007) Kilingi-Nõmme jaamahoone.JPG|Kilingi-Nõmme jaamahoone (2013) Kilingi-Nõmme raudteejaam, 2014.jpg|Jaamahoone (2014) </gallery> ==Vaata ka== * [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik]] * [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]] * [[Eesti raudteetransport]] {{coordinate|NS=58/9/6.894/N|EW=24/58/50.6346/E|type=landmark|region=EE}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=17411 FOTO: Mootorvedur M62 Kilingi-Nõmmel, aasta 1998]; Baltic Trains Picture Gallery * [http://epl.delfi.ee/news/eesti/moisakula-viimane-soit-raudteed-pidi-parnusse.d?id=51094200 "Mõisaküla: viimane sõit raudteed pidi Pärnusse", EPL] 16.07.2007 * [http://www.youtube.com/watch?v=PhnriR3cc34&list=UUmedZBAGZBakVT-KUONeZtw&feature=c4-overview TKA-6 draisines passing Kilingi-Nõmme – YouTube] 16.08.2007 * [http://railwayz.info/photolines/station/9906 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') * [http://railwayz.info/photolines/station/23711 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Sigaste raudteepeatus|Sigaste]] | peatus=Kilingi-Nõmme | järgnev=[[Tihemetsa raudteepeatus|Tihemetsa]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Kilingi-Nõmme]] [[Kategooria:Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] [[Kategooria:Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]] khl5lm2xvdpjj29hb3e105ns6xd943z 6179147 6179146 2022-08-17T10:45:40Z Andreas Tamm 137190 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaamahoone Kilingi-Nõmmes.jpg|pisi|Kilingi-Nõmme [[jaamahoone]] aastal 2007]] '''Kilingi-Nõmme raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] [[Pärnumaa]]l [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Kilingi-Nõmme|Kilingi-Nõmme linnas]]. Läbi Kilingi-Nõmme kulges kuni [[2008]]. aastani [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] [[Pärnu-Mõisaküla raudtee|Pärnu–Mõisaküla raudtee]], millel lisaks kaubarongidele liiklesid ka reisirongid; peamiselt liinidel [[Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin|Tallinn–Pärnu–Riia]] (kuni 1992) ja [[Tallinna–Mõisaküla rongiliin|Tallinn–Mõisaküla]] (kuni 1996). ==Ajalugu== [[Pilt:Kilingi-Nõmme raudteejaam aastal 1938.jpg|pisi|vasakul|Kilingi-Nõmme [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeline]] jaam aastal 1938]] [[Pilt:Kilingi-Nõmme raudteejaam.JPG|pisi|Endine Kilingi-Nõmme raudteepeatus aastal 2013]] Kilingi-Nõmme raudteejaam rajati [[1895]]. aastal seoses [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] rajamisega. Toona jäi jaam [[Saarde kihelkond]]a [[Kilingi mõis]]a maadele. Eesti territooriumile jäi sellest pärast Eesti ja Läti vahelise piiri paikapanemist [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]]. Kitsarööpmeline raudtee suleti lõplikult [[1975]]. aastal, mille tulemusel suleti ka Kilingi-Nõmme raudteejaam. 1975–1981 rajati kitsarööpmelise raudtee asemele [[laiarööpmeline raudtee]]. Endisest Kilingi-Nõmme raudteejaamast sai selle tulemusel [[raudteepeatus]]. Uus, ühe kõrvalteega [[raudteejaam]] rajati Kilingi-Nõmmest 2,6&nbsp;km Pärnu suunas [[Marana|Marana küla]] lähedale. Viimane [[reisirong]] sõitis läbi Kilingi-Nõmme [[31. jaanuar]]il [[1996]]. [[Kaubarong]]id sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani. Kilingi-Nõmmele eelnes [[Pärnu]] poolt tulles [[Sigaste raudteepeatus|Sigaste]] ja järgnes [[Tihemetsa raudteepeatus]]. Peatuses asus üks madal [[perroon]] ja [[jaamahoone]], mis praeguseks on eraomanduses.<ref>{{Netiviide |url=http://www.evr.ee/?id=2291&PHPSESSID=ee4de8bea91b171a6e3623af9374ebd9 |pealkiri=EVR Kaart # Kilingi-Nõmme, invent. aeg 7.6.2004 |vaadatud=4.08.2013 |arhiivimisaeg=25.02.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140225134347/http://www.evr.ee/?id=2291&PHPSESSID=ee4de8bea91b171a6e3623af9374ebd9 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Jaamahoone== [[1937]]. aastal valmis [[Hendrik Otloot]]i projekti järgi ehitatud kahekorruseline [[Funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis [[jaamahoone]]. Hoone oli tollal uudse ruumijaotusega, kus reisijate ooteruum, kaubaait, postkontor ja kolm jaamatöötajate elukorterit oli ehitatud ühtekokku. Kogu ehitus läks maksma 23 000 krooni.<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/01/20/24 Kilingi-Nõmme uus jaamahoone awati]; Uus Eesti, nr. 20, 20 jaanuar 1937 ([[DIGAR]])</ref> Jaamahoone on säilinud, kuid kasutuseta.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1861 Kilingi-Nõmme raudteejaam - XX sajandi arhitektuur]; Kultuurimälestiste register</ref> ==Pilte== <gallery> Kilingi-Nõmme jaam.jpg|Kilingi-Nõmme jaam, 1930. aastad Töörong Kilingi-Nõmmest läbisõidul.jpg|[[Dresiin]] koos töörongiga Kilingi-Nõmmes (2007) Töörong Kilingi-Nõmmel (2007).jpg|Töörong Kilingi-Nõmme ülesõidul (2007) Kilingi-Nõmme jaamahoone.JPG|Kilingi-Nõmme jaamahoone (2013) Kilingi-Nõmme raudteejaam, 2014.jpg|Jaamahoone (2014) </gallery> ==Vaata ka== * [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik]] * [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]] * [[Eesti raudteetransport]] {{coordinate|NS=58/9/6.894/N|EW=24/58/50.6346/E|type=landmark|region=EE}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=17411 FOTO: Mootorvedur M62 Kilingi-Nõmmel, aasta 1998]; Baltic Trains Picture Gallery * [http://epl.delfi.ee/news/eesti/moisakula-viimane-soit-raudteed-pidi-parnusse.d?id=51094200 "Mõisaküla: viimane sõit raudteed pidi Pärnusse", EPL] 16.07.2007 * [http://www.youtube.com/watch?v=PhnriR3cc34&list=UUmedZBAGZBakVT-KUONeZtw&feature=c4-overview TKA-6 draisines passing Kilingi-Nõmme – YouTube] 16.08.2007 * [http://railwayz.info/photolines/station/9906 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') * [http://railwayz.info/photolines/station/23711 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Sigaste raudteepeatus|Sigaste]] | peatus=Kilingi-Nõmme | järgnev=[[Tihemetsa raudteepeatus|Tihemetsa]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Kilingi-Nõmme]] [[Kategooria:Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] [[Kategooria:Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]] 6jr4idcd1el0s9z7qal57um346kpbfc Volvo (automark) 0 297111 6179062 6069322 2022-08-17T04:40:08Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib sõiduautomargist; ettevõtte kohta vaata artiklit [[Volvo]]}} {{Ettevõte | nimi = Volvo Cars | logo = Volvo Iron Mark - black.svg | valdkonnad = [[Autotööstus]] | peakorter = [[Göteborg]], Rootsi | tooted = Sõiduautod<br>Linnadžiibid | allüksused = [[Polestar]]<br>[[Volvo R]] | omanik = [[Geely]] }} [[Fail:Dülmen, Merfeld, Volvo PV 544 B18 -- 2021 -- 0075-9.jpg|pisi|Volvo PV 544 B18 (ehitatud 1961)]] '''Volvo Car Corporation''' (või '''Volvo Personvagnar AB''') on [[1927]]. aastal asutatud [[Rootsi]] [[auto]]tootja. Veoautosid ja ehitusmasinaid tootev [[Volvo|Volvo AB]] ja [[Volvo Cars]] on alates 1999. aastast eraldiseisvad ettevõtted, kui Volvo Car sõiduautode tootmise omandas [[Ford Motor Company]]. Järgmine omanikuvahetuse toimus [[2010]]. aastal kui Volvo Cari uueks omanikuks sai Hiina päriolu [[Zhejiang Geely Holding Group]]. Esimene Geelyga koostöös arendatud auto on 2016. aastal esitletud [[Volvo XC90]]. [[File:Volvo PV HK Torslanda Göteborg.jpg|thumb|Volvo Cars peakontor|alt=|250x250px]] ==Vaata ka== *[[Volvo Concept Estate]] *[[Volvo 850]] *[[Volvo XC90]] ==Välislingid== * [http://www.volvocars.com/EE/pages/default.aspx Volvo Cars Estonia] [[Kategooria:Automargid]] [[Kategooria:Volvo]] {{DEFAULTSORT: }} nsb4o5m2r8qzf1o3vjez9bwz9u4yt8t Biograafiad (Me) 0 299163 6179100 6170646 2022-08-17T07:47:57Z Velirand 67997 /* Mes */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Me)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Me". ==Mea== *[[George Herbert Mead]], USA filosoof, sotsioloog ja psühholoog (1863–1931) *[[Margaret Mead]], ameerika kultuuriantropoloog (1901–1978) *[[Donella Meadows]], keskkonnateadlane (1941–2001) *[[Russell Means]], indiaanlaste aktivist USA-s (1939–2012) *[[George Meany]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1894–1980) *[[Anne Meara]], USA näitleja ja koomik (1929–2015) *[[Gilbert Laing Meason]], šoti kunstihuviline *[[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1947–2022) ==Mec== *[[Pierre Méchain]], prantsuse astronoom (1744–1804) *[[Vladimír Mečiar]], Slovakkia poliitik *[[Jakob Meck]], Liivimaa vaimulik ja Poola ametnik (16. sajand) *[[Markus Meckel]], Saksa poliitik ja teoloog (1952–) *[[Henrique Mecking]], Brasiilia maletaja (1952–) *[[Ernst Mecklenburg]], endine Saksa DV riigitegelane (1927–) ==Med== *[[Petra Mede]], rootsi tantsija, näitleja ja saatejuht *[[Carl Justus Wilhelm Meder]], eesti vaimulik (1769–1820) *[[Gottlieb Georg Heinrich Meder]], eesti vaimulik (1767–1849) *[[Johan Caspar Meder]], eesti vaimulik (1703–1771) *[[Leopold Friedrich Meder]], eesti vaimulik (1803–1878) *[[Oskar Gerhard Guido Meder]], Eesti ja Saksamaa vaimulik (1885–1947) *[[Wilhelm Johann Benedikt Meder]], eesti vaimulik (1802–1874) *[[Mirjana Medić]], horvaatia maletaja (1964–) *[[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1519–1589) *[[Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1389–1464) *[[Giuliano di Lorenzo de' Medici]], Firenze faktiline valitseja ja Nemoursi hertsog (1479–1516) *[[Lorenzo de' Medici]] ehk Lorenzo Tore, Firenze faktiline valitseja, kultuurimetseen ja pankur (1449–1492) *[[Maria de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1575–1642) *[[Piero di Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1416–1469) *[[Piero di Lorenzo de' Medici]] (1471–1503) *[[Eero Medijainen]], eesti ajaloolane (1959–) *[[Joseph Medill]], Kanada-Ameerika ajalehetoimetaja ja poliitik (1823–1899) *[[Medina]], taani muusik (1982–) *[[Danilo Medina]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1951–) *[[Lina Medina]], maailma noorim ema (1933–) *[[Anabel Medina Garrigues]], Hispaania tennisist (1982–) *[[Vladimir Medinski]], Venemaa poliitik *[[Pjotr Jefimovitš Medovikov]], vene ajaloolane (1816–1855) *[[Manuel Medrano]], Colombia laulja ja laulukirjutaja (1987–) *[[Dmitri Medvedev]], Venemaa poliitik ja ettevõtja (1965–) *[[Dmitri Medvedev (kurjategija)|Dmitri Medvedev]], Venemaalt pärit kurjategija (1981–2002) *[[Vassili Medvedev]], vene balletitantsija, ballettmeister ja tantsupedagoog (1957–) *[[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]], vene suusataja (1976–) *[[Olga Medvedtseva]], vene laskesuusataja (1975–) ==Mee== *[[Ben Mee]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja (1979–) *[[Aadu Meeksi]], eesti vaimulik (1909–1989) *[[Raul Meel]], eesti graafik ja maalikunstnik (1941–) *[[Malle Meelak]], eesti arhitekt (1929–1997) *[[Cliff Meely]], USA korvpallur (1947–2013) *[[Vladimir Meema]], Eesti alpinist (1962–) *[[Malle Meentalo]], eesti agronoom (1903–1940) *[[Mari Meentalo]], eesti muusik, arranžeerija, produtsent, manager, ürituste korraldaja ja õpetaja (1988–) *[[Simon van der Meer]], hollandi füüsik (1925–2011) *[[Heiki Meeri]], eesti teletegija (1952–2007) *[[Joosep Meeri]], eesti vaimulik (1870–1929) *[[Artur Meerits]], eesti arst (1901–1941) *[[Heldur Meerits]], eesti majandusteadlane (1959–) *[[Marko Meerits]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Mart Meeru]], eesti rallisportlane (1977–) *[[Märt Meesak]], Eesti poliitik (1981–) *[[Mauno Meesit]], eesti laulja (1983–) *[[Leighton Meester]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1986–) *[[Janek Meet]], eesti jalgpallur (1974–) ==Meg== *[[Jaycob Megna]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Vladimir Megre]] (1950–) ==Meh== *[[Emilie Enger Mehl]], Norra jurist ja poliitik (1993–) *[[Lev Mehlis]], juudi rahvusest Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1889–1953) *[[Mehmed I]], Türgi sultan 1403/1413–1421 *[[Mehmed II]], Türgi sultan 1451–1481 *[[Baitullah Mehsud]], Pakistani sõjapealik (1974–2009) *[[Ḩakīmullāh Mehsūd]], Pakistani poliitik (suri 2013) *[[Shekhar Mehta]], [[Uganda]] päritolu [[Keenia]] autorallisõitja (1945–2006) *[[Shivang Mehta]], India loodusfotograaf (1981–) *[[Zubin Mehta]], India dirigent (1936–) ==Mei== *[[Aksel Mei]], Eesti riigiametnik (1896–1964) *[[Emo Mei]], eesti kirjanik (1905–1992) *[[Kristine Mei]], eesti skulptor ja raamatukujundaja (1895–1969) *[[Lydia Mei]], eesti kunstnik (1896–1965) *[[Natalie Mei]], eesti teatrikunstnik ja raamatugraafik (1900–1975) *[[Peeter Mei]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Joosep Meibaum]], Eesti poliitiline aktivist (1895–1941) *[[Rexhep Meidani]], Albaania poliitik (1944–) *[[Tõnu Meidla]], eesti geoloog (1959–) *[[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1975–) *[[Sergei Meien]], vene paleontoog ja bioloogiateoreetik (1935–1987) *[[Keity Meier]], eesti mootorrattasportlane *[[Maaris Meier]], eesti jalgrattur (1983–) *[[Mart Meier]], nõukogude sõjaväelane (1902–1939) *[[Max Meier]], Šveitsi poksija (1936–) *[[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija (1939–2018) *[[Vilho Meier]], eesti muusik (1983–) *[[Zigfrīds Anna Meierovics]], Läti riigitegelane (1887–1925) *[[Helo Meigas]], eesti majandustegelane (1965–) *[[Leonardo Meigas]], eesti disainer ja tarbekunstnik (1952–) *[[Voldemar Meigas]], eesti arhitekt ja Eesti NSV riigitegelane (1910–1984) *[[Rudolf Meijel]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1914–2006) *[[Viesturs Meijers]], läti maletaja (1967–) *[[Silver Meikar]], Eesti poliitik (1978–) *[[Toivo Meikar]], eesti metsandusajaloolane (1947–) *[[Uno Meikas]], eesti arst ja tervishoiutegelane (1931–2012) *[[Minda Meikup]], Eesti riigiametnik (1902–1991) *[[Eva Meil]], eesti näitleja (1917–1922) *[[Marie-Louise Meilleur]], Kanada pikaealine (1880–1998) *[[Rūta Meilutytė]], Leedu ujuja (1997–) *[[Henrik Meinander]], soomerootsi ajaloolane (1960–) *[[Margus Meinart]], eesti kunstnik (1969–) *[[Rainer Meinart]], eesti löökpillimängija (1980–) *[[Eugen Meindl]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1951) *[[Beate Meinl-Reisinger]], Austria jurist ja poliitik (1978–) *[[Alexius Meinong]], Austria filosoof ja psühholoog (1853–1920) *[[Jessica Meir]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja NASA astronaut (1977–) *[[Fernando Meira]], Portugali jalgpallur (1978–) *[[Raul Meireles]], portugali jalgpallur (1983–) *[[Meinhard]], Liivimaa piiskop (suri 1196) *[[Ulrike Meinhof]], saksa ajakirjanik, publitsist, poliitiline aktivist ja terrorist (1934–1976) *[[Vootele Meipalu]], eesti akušöör-günekoloog (1928–1974) *[[Golda Me'ir]], Iisraeli riigitegelane, peaminister (1898–1978) *[[Kimmie Meissner]], USA iluuisutaja (1989–) *[[Otto Meissner]], Saksamaa riigisekretär (1880–1953) *[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]], prantsuse kunstnik (1815–1891) *[[Andi Meister]], Eesti insener ja poliitik (1938–) *[[Annes Meister]], vabakutseline luuletaja, muusik ja kunstnik (1988–) *[[Ants Meister]], eesti elektrotehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor (1937–2016) *[[Erki Meister]], eesti helilooja, koorijuht, dirigent, kunstnik (1967–) *[[Lylian Meister]], eesti tekstiilikunstnik (1966–) *[[Viktor Meister]], eesti agronoom ja majandijuht (1925–2018) *[[Ülle Meister]], eesti graafik (1948–2021) *[[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Jaak Meitern]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1957–) *[[Lise Meitner]], Austria füüsik (1878–1968) *[[Enelin Meiusi]], eesti ettevõtja (1955–2011) ==Mej== *[[Manuel Mejía Vallejo]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik (1923–1998) *[[Marie Mejzlíková I]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1902–1981) *[[Marie Mejzlíková II]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1903–1994) *[[Karel Mejta]], Tšehhoslovakkia sõudja (1928–2015) ==Mek== *[[Adolfas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1925–2011) *[[Jonas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1922–) *[[Souad Mekhennet]], Saksamaa ajakirjanik (1978–) *[[Aleksander Mekkart]], Eesti poliitik (1893–1983) *[[Dragan Mektić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) ==Mel== *[[Philipp Melanchthon]], saksa filosoof (1497–1560) *[[Vladimir Melanin]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (1933–1994) *[[Erkki Melartin]], soome helilooja (1875–1937) *[[Dace Melbārde]], Läti poliitik (1971–) *[[Enel Melberg]], eesti rahvusest Rootsi kirjanik ja tõlkija (1943) *[[Guri Melby]], Norra poliitik (1981–) *[[Katrin-Helena Melder]], eesti luterlik vaimulik (1971–) *[[Teodor Meleșcanu]], Rumeenia poliitik, diplomaat ja jurist (1941–) *[[Helen Melesk]], eesti fotokunstnik (1980–) *[[Krisli Melesk]], eesti alpinist (1986–) *[[Melete]], Saaremaa maavanem *[[Sergei Melgunov]], Venemaa poliitik ja kirjanik (1879–1956) *[[Georges Méliès]], prantsuse illusionist ja filmimees (1861–1938) *[[Väinö Immanuel Melin]], Eesti ja Soome vaimulik (1874–1945) *[[André Mélinon]], prantsuse kabetaja (1914–1986) *[[Antoine Mélinon]], prantsuse kabetaja (1913–2000) *[[Mihaela Melinte]], rumeenia kergejõustiklane (1975–) *[[Martin Melioranski]], eesti arhitekt (1971–) *[[Olof Mellberg]], rootsi jalgpallur (1977–) *[[Werner von Melle]], Hamburgi poliitik (1853–1937) *[[Ants Mellik]], eesti arhitekt (1926–2005) *[[Silvia Mellik]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1933–) *[[Tõnu Mellik]], eesti arhitekt (1934–1993) *[[Voldemar Mellik]], eesti kujur ja pedagoog (1887–1949) *[[Enn Mellikov]], eesti keemik (1945–2018) *[[Berend Mellin]], Rootsi sõjaväelane (1608–1690) *[[Ludwig August Mellin]], baltisaksa kartograaf (1754–1835) *[[Zoja Mellov]], eesti näitleja (1950–) *[[Oussama Mellouli]], Tuneesia ujuja (1984–) *[[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja (1926–2007) *[[Faina Melnik]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1945–2016) *[[Oleg Melnik]], Eesti laulja (1949–2011) *[[Priit Melnik]], eesti alpinist ja arst (1961–) *[[Aleksei Melnikov]], Vene poliitik ja jurist (1867–1934) *[[Pavel Melnikov (insener)]], vene insener ja riigimees (1804–1880) *[[Pavel Melnikov-Petšerski]], vene proosakirjanik ja etnograaf (1818–1883) *[[Villi Melnikov]], vene polüglott (1962–2016) *[[Andrei Melnitšenko]], vene oligarh (1972–) *[[Juri Melnitšenko]], Kasahstani maadleja (1972–) *[[Melozzo da Forlì]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1438–1494) *[[Monique Melsen]], Luksemburgi laulja (1951–) *[[Madis Melzar]], Eesti politseiohvitser (1970–) *[[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht (1976–) *[[Brita Melts]], eesti kirjandusteadlane ja toimetaja (1984–) *[[Boris Melts]], eesti advokaat (1901–1977) *[[Eduard Melts]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Katie Melua]], gruusia päritolu Briti muusik (1984–) *[[Herman Melville]], ameerika kirjanik (1819–1891) *[[James Desmond Melville]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ==Mem== *[[Mempricius]], brittide kuningas ==Men== *[[Aleksandr Men]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja teoloog (1935–1990) *[[Luis Mena]], Nicaragua poliitik *[[Maria Mena]], norra poplaulja (1986–) *[[Rigoberta Menchú]], Guatemala inimõiguslane (1959–) *[[Carlos Mencia]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (1967–) *[[Vera Menchik]], Suurbritannia maletaja (1906–1944) *[[Otto Mencke]], Saksa filosoof ja teadlane (1644–1707) *[[Villem Mend]], Eesti sõjaväelane (1890–1978) *[[Lambert Mende Omalanga]], Kongo DV poliitik *[[Gregor Mendel]], geneetik *[[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik (1986–) *[[Dmitri Mendelejev]], vene keemik (1834–1907) *[[Ludwig Johann August Peter Mendelsohn]], saksa filoloog (1852–1896) *[[Reinhold Mendelsohn]], eesti vaimulik (1880–1941) *[[Toomas Mendelson]] (1951–) *[[Fanny Mendelssohn]], juudi päritolu Saksamaa pianist ja helilooja (1805–1847) *[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]], saksa helilooja ja dirigent (1809–1847) *[[Adnan Menderes]], Türgi poliitik (1899–1960) *[[Duarte Mendes]], portugali laulja (1947–) *[[Gilberto Mendes]], Brasiilia helilooja (1922–2015) *[[Sam Mendes]], inglise filmirežissöör ja teatrilavastaja (1965–) *[[Thiago Mendes]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Alberto Méndez]], jalgpallur (1974–) *[[Brais Méndez]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Héctor Méndez]], Argentina poksija (1897–?) *[[Íñigo Méndez de Vigo y Montojo]], Hispaania poliitik (1956–) *[[Leopoldo Méndez]], Mehhiko kunstnik (1902–1969) *[[Lina Mendoni]], Kreeka arheoloog ja poliitik (1960–) *[[Marília Mendonça]], Brasiilia laulja (1995–2021) *[[Natalie Mendoza]], Hongkongi päritolu Austraalia filminäitleja, laulja ja tantsija (1978–) *[[Édouard Mendy]], Senegali jalgpallur (1992–) *[[Carlos Menem]], Argentina poliitik (1930–2021) *[[Osleidys Menéndez]], Kuuba kergejõustiklane (1979–) *[[Menes]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Paul Menesius]], šoti päritolu Vene diplomaat ja sõjaväelane (1637–1694) *[[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Fradique de Menezes]] *[[Claude François de Méneval]], Prantsusmaa keisri lähikondlane ja omavalitsustegelane (1778–1850) *[[Engelbrecht von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1587–1648) *[[Ernst von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1598–1655) *[[Gustav von Mengden]], kirjanik, helilooja, sõjaväelane, poliitik ja mõisnik (1627–1688) *[[Johann von Mengeden]], Liivi ordumeister (15. sajand) *[[Josef Mengele]], saksa arst (1911–1979) *[[Mengistu Haile Mariam]], Etioopia poliitik *[[Menkaura]], Egiptuse vaarao (valitses umbes 2532–2504 eKr) *[[Meñli Giray I]], Krimmi khaan (1455-1515) *[[Pietro Mennea]], Itaalia kergejõustiklane ja poliitik *[[Māra Mennika]], läti näitleja (1978–) *[[Karl Menning]], eesti teatrijuht, lavastaja ja diplomaat (1874–1941) *[[Ludvig Menning]], eesti näitleja (1855–1888) *[[Menocchio]] ehk Domenico Scandella, itaalia mölder ja ketser (1532–1599) *[[Karl von Mensenkampff]], Tarvastu mõisnik *[[Aleksandr Menšikov]], Venemaa sõjaväelane ja riigimees (1673–1729) *[[Vitali Menšikov]], Eesti keemiainsener ja poliitik (1946–) *[[Idina Menzel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1971–) *[[Jiří Menzel]], tšehhi filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1938–2020) *[[Robert Menzies]], Austraalia poliitik (1894–1978) *[[Vjatšeslav Menžinski]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1874–1934) *[[Merilen Mentaal]], eesti aiakujundaja (1972–) *[[Friedrich Mentz]], Narva kullassepp ==Meo== *[[Oskar Meoma]], eesti advokaat (1899–1978) *[[Boris Meos]], eesti maadleja ja treener (1916–1992) *[[August Meos]], Jõgeva alevivanem (1886–1946) *[[Indrek Meos]], eesti filosoof (1969–) *[[Mati Meos]], Eesti poliitik ja insener (1946–) *[[Märt Meos]], eesti näitleja (1968–) ==Mer== *[[Ivane Merabišvili]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Umut Meraş]], türgi jalgpallur (1995–) *[[Ulf Merbold]], saksa füüsik ja endine Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1941–) *[[Saverio Mercadante]], itaalia helilooja (1795–1870) *[[María Mercader]], hispaania filminäitleja (1918–2011) *[[Gabriel Mercado]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Emiliano Mercado del Toro]], pikaealine (1891–2007) *[[Giuseppe Mercalli]], itaalia geoloog (1850–1914) *[[Gerardus Mercator]], flaami kartograaf (1512–1594) *[[Natalie Merchant]], USA laulja (1963–) *[[Tamzin Merchant]], inglise näitleja (1987–) *[[Michèle Mercier]], prantsuse filminäitlejatar (1939–) *[[Heinrich Eugen Ludwig Mercklin]], baltisaksa filoloog (1816–1863) *[[Axel Merckx]] *[[Daniela Mercury]], Brasiilia laulja (1965–) *[[Freddie Mercury]], rokkmuusik (1946–1991) *[[Charles-André Merda]], Prantsuse sõjaväelane (1770–1812) *[[Ain Mere]], Eesti sõjaväelane (1903–1969) *[[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane (1981–) *[[Valev Mere]], Eesti sõjaväelane (1893–1949) *[[Martin Meredith]], Briti ajaloolane, ajakirjanik ja publitsist *[[Anneli Merelaid]], eesti muusik, organist (1966–) *[[Olev Meremaa]], eesti nudist (1936–2021) *[[Tiit Meren]], eesti arst ja sõjaväelane (1955–) *[[Andres Merend]], eesti arst (1896–1969) *[[Triinu Meres]], eesti kirjanik ja toimetaja (1980–) *[[Argo Meresaar]], eesti võrkpallur (1980–) *[[Getter Meresmaa]], eesti näitleja (1994–) *[[Asta Meressoo]], eesti majandusteadlane (1924–2010) *[[Uno Mereste]], eesti akadeemik (1928–2009) *[[Kirill Meretskov]], NSV Liidu sõjaväelane (1897–1968) *[[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja (1991–) *[[Arnold Meri]], Eesti poliitikategelane (1919–2009) *[[Enn Meri]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1942–) *[[Georg Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja tõlkija *[[Harald Meri]], eesti vaimulik (1917–1990) *[[Helle Meri]], eesti näitleja, Lennart Meri abikaasa (1949–) *[[Hindrek Meri]], Eesti riigitegelane (1934–2009) *[[Lennart Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja riigimees *[[Mart Meri]], eesti poliitik ja filoloog (1959–) *[[Otto Meri]], Eesti ühiskonnategelane (1861–1942) *[[Regina Meri]], Eesti ja Kanada psühhoterapeut ja nahaarst (1932–2020) *[[Maria Sibylla Merian]], saksa loodusteadlane ja illustraator (1647–1717) *[[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja teadusorganisaator (1928–) *[[Oskar Merikanto]], soome helilooja (1868–1924) *[[Anu Merila]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Herkki-Erich Merila]], eesti fotograaf (1964–) *[[Toomas Merila]], eesti kergejõustikutreener (1939–) *[[Helbe Merila-Lattik]], eesti arst (1928–) *[[Kersti Merilaas]], eesti luuletaja *[[Arne Merilai]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1961–) *[[Karl Merilaid-Schnell]], eesti maalikunstnik ja karikaturist (1882–1948) *[[Boris Merilain]], eesti iluuisutaja (1932–) *[[Merike Merilain]], eesti sünoptik (1949–) *[[Eero Merilind]], eesti arst (1971–) *[[Jaanika Merilo]], Eesti majandustegelane (1979–) *[[August Meriloo]], Eesti sõjaväelane (1902–1966) *[[Peeter Meriläinen]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1929–2009) *[[Mercedes Merimaa]], eesti taimetark (1954–) *[[Otto Merimaa]], eesti kommunist ja riigitegelane (1920–2001) *[[Prosper Mérimée]], prantsuse kirjanik (1803–1870) *[[Alfred Mering]], eesti näitleja (1903–1988) *[[Mai Mering]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2004) *[[Emanuel Merins]], kabetaja (1946–) *[[Heiki Merirand]], (1955–) *[[Maret Merisaar]], Eesti poliitik (1958–) *[[Outi Merisalo]], soome keeleteadlane, romanist ja klassikaline filoloog (1959–) *[[Katrin Merisalu]], eesti alpinist (1968–) *[[Merilyn Merisalu]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja teatrikriitik (1986–) *[[Ülle Merisalu]], eesti ujuja ja treener (1960–) *[[Maris Meriste]], eesti tehnoloogiainsener (1962–) *[[Mart Meriste]], eesti arahnoloog *[[Triinu Meriste]], eesti näitleja (1972–) *[[Aldo Meristo]], eesti džässpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikapedagoog (1944–2017) *[[Toomas Meritam]], Eesti sõjaväelane (1901–1948) *[[Ando Meritee]], eesti rendžumängija (1974–) *[[Andres Merits]], eesti viroloog (1967–) *[[Kuido Merits]], eesti vabakutseline kolumnist ja endine diplomaat (1962–) *[[Enno Merivee]], eesti bioloog (1950–) *[[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör (1983–) *[[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1986–) *[[Ilmar Merivälja]], Eesti sõjaväelane (1915–1939) *[[Maria Merjanskaja]], eesti näitleja (1896–1969) *[[Nil Merjanski]], vene näitleja ja literaat (1846–1937) *[[Madis Merk]], eesti muusik (1986–) *[[Angela Merkel]], Saksamaa poliitik (1954–) *[[Garlieb Merkel]], valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil (1769–1850) *[[Gustav Merkel]], saksa organist, helilooja, dirigent ja pedagoog (1827–1885) *[[Kazys Merkis]], Leedu poksija (1905–1980) *[[Rostislav Merkulov]], eesti viiuldaja ja dirigent (1912–1978) *[[Sergei Merkurov]], kreeka-armeenia päritolu Nõukogude Liidu skulptor (1881–1952) *[[Nikolai Merkuškin]], Venemaa poliitik (1951–) *[[Antanas Merkys]], Leedu poliitik (1887–1955) *[[Maurice Merleau-Ponty]], prantsuse filosoof (1908–1961) *[[Emmanuel de Mérode]], Belgia looduskaitsja ja antropoloog (1970–) *[[Erkki Meronen]], soome endine poksija (1952–) *[[Kari Meronen]], Soome endine poksija (1947–) *[[Risto Meronen]], Soome endine poksija (1945–) *[[Merovech]], saali frankide hõimupealik (suri 456) *[[Floyd Merrell]], USA semiootik (1937–) *[[Catherine Merridale]], inglise ajaloolane (1959–) *[[M. David Merrill]], USA pedagoogikateadlane (1937–) *[[Aries Merritt]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[LaShawn Merritt]], USA kergejõustiklane (1986–) *[[Marin Mersenne]], prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik (1588–1648) *[[Laura Mersini-Houghton]], albaania kosmoloog ja füüsik *[[Friedrich Merz]], Saksamaa poliitik (1955–) *[[Hans-Rudolf Merz]], Šveitsi poliitik (1942–) *[[Carol Merzin]], Eesti ametnik (1965–2021) *[[Helena Merzin-Tamm]], eesti näitleja (1972–) *[[Ilona Merzin]], eesti arhitekt (1959–) *[[Leonhard Merzin]], eesti näitleja (1934–1990) *[[Elvis Merzļikins]], Läti jäähokimängija (1994–) *[[Juri Merzljakov]], Venemaa diplomaat (1949–) *[[Antero Mertaranta]], soome spordiajakirjanik (1956–) *[[Olaf Mertelsmann]], saksa ajaloolane (1969–) *[[Dries Mertens]], Belgia jalgpallur (1987–) *[[Thomas Merton]], Ameerika Ühendriikide katoliiklik kirjanik ja müstik (1915–1968) *[[Christoph Mertzig]], eesti vaimulik (1704–1763) *[[Claudio Merulo]], itaalia hilisrenessansi helilooja ja organist (1533–1604) *[[Kalle Merusk]], eesti õigusteadlane (1949–) ==Mes== *[[Carlos Mesa]], Boliivia poliitik (1953–) *[[Mirjam Mesak]], eesti laulja (1990–) *[[Mihajlo Mesarovič]], serbia süsteemiteoreetik ja globaalprobleemide modelleerija (1928–) *[[Luka Mesec]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1987) *[[Stjepan Mesić]], Horvaatia poliitik (1934–) *[[Edgar Mesikep]], Eesti sõjaväelane (1907–1985) *[[Laine Mesikäpp]], eesti näitleja (1917–2012) *[[Ingrid Mesila]], eesti korvpallur (1959–) *[[Kalle Mesila]], eesti vaimulik (1940–2022) *[[Riho Mesilane]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1949–1993) *[[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja (1983–) *[[Meeli Mesipuu]], eesti botaanik ja looduskaitsespetsialist (1975–) *[[Valentin Mesjats]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1928–2019) *[[Jim Meskimen]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1959–) *[[Franz Mesmer]], saksa astroloog ja arst (1734–1815) *[[Daniel Mesotitsch‎]], Austria laskesuusataja (1976–) *[[Lionel Messi]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Olivier Messiaen]], prantsuse helilooja, organist ja ornitoloog (1908–1992) *[[Antonello da Messina]], itaalia kunstnik (1430–1479) *[[Piero Messina]], itaalia filmirežissöör, stsenarist ja helilooja (1981–) *[[Debra Messing]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Wolf Messing]], Poola juudi päritolu meedium (1899–1966) *[[Reinhold Messner]], Itaalia alpinst (1944–) *[[Márta Mészáros]], Ungari filmirežissöör (1931–) *[[Vassili Mestnikov]], jakuudi lavastaja ja näitleja (1908–1958) ==Meš== *[[Ņikita Meškovs]], Läti maletaja (1994–) *[[Vladimir Meštšerski]], Venemaa ühiskonnategelane ja kirjanik (1838–1914) ==Met== *[[Ilir Meta]], Albaania poliitik (1969–) *[[Christína Metaxá]], Küprose laulja (1992–) *[[Pat Metheny]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1954–) *[[Method Man]], USA räppar (1971–) *[[Bernhard Methusalem]], eesti advokaat (1903–1984) *[[Sergei Metlev]], Õpilasesinduste Assamblee peasekretär *[[Lubomír Metnar]], Tšehhi poliitik ja endine politseinik (1967–) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *[[Ave Mets]], eesti teadusfilosoof (1980–) *[[Hillar Mets]], eesti karikaturist, illustraator ja animaator (1954–) *[[Jaan Mets]], eesti põllumajandusteadlane (1891–1969) *[[Karol Mets]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Laine Mets]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1921–2007) *[[Lembi Mets]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1958–) *[[Margus Mets]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Marje Mets]], eesti psühholoog (1977–) *[[Martin Mets]], Eesti poliitik (1990–) *[[Milvi Mets]], eesti tekstiiliinsener (1933–) *[[Raivo Mets]], eesti näitleja (1956–) *[[Reimo Mets]], eesti jurist ja geiaktivist *[[Rein Mets (kunstnik)|Rein Mets]], eesti metallikunstnik (1942–2011) *[[Rein Mets (pianist)|Rein Mets]], eesti pianist (1957–2003) *[[Rein Mets (usutegelane)|Rein Mets]], eesti varieteetantsija, usutegelane ja tantsuõpetaja (1951–) *[[Sander Mets]], eesti laulja *[[Silvi Mets]], eesti pedagoog ja koolijuht (1949–) *[[Sulev Mets]], eesti ajakirjanik (1930–2018) *[[Toomas Mets]], eesti veemootorisportlane (1959–) *[[Toomas Mets (ettevõtja)|Toomas Mets]], eesti ettevõtja (1969 –) *[[Ülo Mets]], eesti füüsik (1958–) *[[Herbert Metsa]], eesti majandusteadlane (1931–2008) *[[Mikk Metsa]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Lehti Metsaalt]], eesti literaat ja ajakirjanik (1933–2003) *[[Metsakutsu]], eesti muusik *[[Anne Metsala]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (1934–2015) *[[Mait Metsanurk]], eesti kirjanik *[[Linda Metsaorg]], eesti looduspedagoog (1936–) *[[Jüri Metsar]], eesti tõlkija (1928–2004) *[[Leo Metsar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1924–2010) *[[Nino Metsar]], eesti endine naisujuja (1987–) *[[Peeter Metsar]], eesti korvpallur (1940–2003) *[[Oskar Metsavaht]], eesti päritolu Brasiilia moelooja (1961–) *[[Deniss Metsavas]], Eesti kaitseväelane (1980–) *[[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (1933–) *[[Märten Metsaviir]], eesti näitleja (1994–) *[[Anne Metsis]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Helle Metslang]], eesti keeleteadlane (1950–) *[[Linda Metslang]], eesti raamatukogutegelane (1894–1985) *[[Nikolaus Metslov]], eesti advokaat ja ajakirjanik (1903–1992) *[[Jakob Metsmäe]], eesti metsavend (1907–1949) *[[Andres Metsoja]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak-Albert Metsoja]] *[[Juha Metsola]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Roberta Metsola]], Malta poliitik (1979–) *[[Andres Metspalu]], eesti geeniteadlane (1951–) *[[Mait Metspalu]], eesti evolutsioonigeneetik (1975–) *[[Jüri Metssalu]], eesti ajaloolane *[[Maili Metssalu]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1988–) *[[Eduard Metstak]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Marje Metsur]], eesti näitleja (1941–) *[[Merili Metsvahi]], eesti folklorist (1973–) *[[Ilja Metšnikov]], Venemaa bioloog *[[Lothar Metz]], endise Saksa DV maadleja (1939–2021) *[[Heinrich Christian Metzhold]], eesti vaimulik (1676–1730) *[[Johann Quirinius Metzhold]], eesti vaimulik (1681–1737) *[[Emil Moritz Metzler]], eesti vaimulik (1820–1902) *[[‎Friedrich August Samuel Metzler]], eesti vaimulik (1783–1857) *[[Arend Metztacken]], Eestimaa aadlik (maetud 1650) *[[Reinhold von Metztacken]], Eestimaa mõisnik ja Rootsi sõjaväelane *[[Aleksander Mette]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1913–1983) *[[Mette-Marit]], Norra kroonprintsess (1973–) *[[Georg Mettenius]], botaanik (1823–1866) *[[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]], Austria kantsler (1773–1859) *[[Valter Metti]], eesti õpetaja (1902–1989) *[[Juhan Mettis]], eesti judoka (1990–) *[[Jaan Metua]], eesti teatrikunstnik, lavastaja ja dramaturg (1889–1945) *[[Tiit Metusala]], eesti energeetik ja tehnikateadlane (1937–) ==Meu== *[[Antonio Meucci]], itaalia leiutaja (1808–1889) *[[Thomas Meunier]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Pim Meurs]], hollandi kabetaja (1988–) *[[Jörg Meuthen]], Saksa majandusteadlane ja poliitik (1961–) ==Mew== *[[Nikolai von Mewes]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (suri 1831) ==Mey== *[[Johan Mey]] (Juhan Mei), eesti hüdrograaf ja sõjaväelane (1867–1927) *[[Wennemar Mey]], Tartu toomhärra (16. sajand) *[[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur (1979–) *[[Franz Julius Ferdinand Meyen]], saksa botaanik (1804–1840) *[[Alexander von Meyendorff]], baltisaksa päritolu Venemaa jurist ja poliitik (1869–1964) *[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)|Kasimir von Meyendorff]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane (1749–1813) *[[Carl Friedrich Meyer]], õigusteadlane (1757–1817) *[[Friedrich Ferdinand Meyer]], eesti vaimulik (1799–1871) *[[‎Georg Julius Theodor Meyer]], eesti vaimulik (1822–1907) *[[Gunnar Meyer]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1942–2003) *[[Hans Horst Meyer]], saksa arst ja farmakoloog (1853–1939) *[[Johannes Meyer]], baltisaksa arstiteadlane (1858–1945) *[[Karl Heinrich Leo Meyer]], keeleteadlane (1830–1910) *[[Karl Wilhelm von Meyer]], Venemaa sõjaväelane (suri 1767) *[[Mary Pinchot Meyer]], Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja kunstnik (1920–1964) *[[Stephenie Meyer]], USA kirjanik (1973–) *[[Theodor Woldemar Meyer]], eesti vaimulik (1886–1947) *[[Andreas Meyer-Landrut]], Saksamaa diplomaat (1929–) *[[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja (1991–) *[[Augustin Meyerberg]], Saksa-Rooma riigi diplomaat (1622–1688) *[[Giacomo Meyerbeer]], juudi päritolu saksa-prantsuse helilooja (1791–1864) *[[Otto Fritz Meyerhof]], saksa arst ja biokeemik (1884–1951) *[[Émile Meyerson]], Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof (1859–1933) *[[Ottomar Johann Friedrich Meykow]], baltisaksa õigusteadlane (1823–1894) *[[Gustav Meyrink]], Austria kirjanik (1868–1932) *[[Fernand Meyssonnier]], Alžeeria timukas (1931–2008) *[[Edgar Meywald]], eesti arst (1901–1935) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Me, Biograafiad]] 7fl5kpe9g9o45hlq6quoce82vs0r2nt Balti laevastik Teises maailmasõjas 0 304578 6178885 6122570 2022-08-16T15:10:38Z 81.90.125.212 /* Saarte sõjamerebaas */ wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = NSV Liidu sõjalaevastiku Punalipuline Balti Laevastik (1918–1990) | pilt = Naval Ensign of the Soviet Union (1950-1991).svg|pildisuurus=250px | pildiallkiri = | algusaeg = 1918 | lõpuaeg = 1991 | aeg = | riik = [[NSV Liit]] (1918–1991) | kuuluvus = [[NSV Liidu merevägi]] | haru = sõjamerejõud | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Balti laevastiku juhtide loend]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Balti laevastik Teises maailmasõjas''' osales NSV Liidu alustatud sõjategevuses 1939.–1940. aastal NSV Liidu – Soome [[Talvesõda|Talvesõjas]], Balti riikide okupeerimisel 1940. aastal ning NSV Liidu – Saksamaa vahel peetud lahingutes [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] – lahingutes Lätis, [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Eestis]] ja [[Leningradi blokaad|Leningradi kaitsmisel aastatel 1941–1943]] ning pealetungioperatsioonides aastatel 1944–1945. Pärast [[Talvesõda]] Soomega ja Balti riikide okupeerimist taastas nõukogude [[Balti laevastik|Balti mere laevastik]] 1940. aastal oma endised baasid Eestis ([[Tallinn]] ja [[Paldiski]]) ja Lätis ning hõivas ka [[Hanko]] ja Porkkala piirkonnas ([[Porkkala sõjamerebaas]]) ning [[Karjala kannas]]e oma sõjalaevastiku tegevusbaasidena. {{Asutus |Nimi = Punalipulise Balti Laevastiku Sõjanõukogu |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = |likvideeritud = |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Kroonlinn, Tallinn |asukoht = |piirkond = |juhtkond = PBL juhataja, [[viitseadmiral]] Vladimir Tributs<br> sõjanõukogu liige ja laevastiku poliitvalitsuse ülem divisjonikomandör Мark Jakovenko<br> sõjanõukogu liige vanem[[politruk]] А.D. Verbitski <br> PBL [[staabiülem]] [[kontradmiral]] [[Juri Pantelejev]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} ==Teise maailmasõja aegne PBL juhtimine ja organisatsioon== [[File:Командование КБФ во Время Великой Отечественной войны.jpg|thumb|KBF-i juhatus. Vasakult paremale: kindralmajor N. K. Smirnov, laevastiku ülem admiral V. F. Tributs, staabiülem kontradmiral M. I. Arapov]] PBL Sõjanõukogusse kuulusid II maailmasõja alguses PBL juhataja, [[viitseadmiral]] Vladimir Tributs, laevastiku poliitvalitsuse ülem divisjonikomandör Мark Jakovenko, vanem[[politruk]] А.D. Verbitski ja PBL [[staabiülem]] [[kontradmiral]] [[Juri Pantelejev]]. * [[22. juuni]] [[1941]] – [[9. mai]] 1945, admiral [[Vladimir Tributs]], Balti laevastiku juhataja; PBL staabiülemad: *[[22. juuni]] [[1941]] – [[29. september]] [[1941]], [[kontradmiral]] [[Juri Pantelejev|Juri Aleksandrovitš Pantelejev]]; *[[29. september]] [[1941]] – [[15. veebruar]] 1943, viitseadmiral {{kas|Juri Fjodorovitš Rall}} (''Рояль Юрий Федорович''); *[[15. veebruar]] 1943 – [[16. märts]] 1943, kontradmiral Anatoli Petrov (''Петров Анатолий Николаевич''); *[[16. märts]] – [[25. oktoober]] [[1943]], kontradmiral [[Mihhail Arapov]] (''Арапов Михаил Иванович''); *[[25. oktoober]] – [[18. detsember]] [[1943]]; 18. detsember 1943 – [[27. aprill]] [[1945]], kontradmiral Anatoli Petrov *[[27. aprill]] [[1945]] – [[9. mai]] 1945, kontradmiral [[Aleksandr Petrovitš Aleksandrov|Aleksandr Aleksandrov]] (''Александров Александр Петрович''). :Balti laevastik mereväebaasid ja rannakaitse: ==Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse== {{Vaata|Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse}} ==PBL peabaas== [[Tallinna sõjamerebaas|PBL Peabaas]], Tallinnas<ref name="lk71k" />, alates 30. augustist 1941 Kroonlinnas. ==Hanko sõjamerebaas== {{Vaata|Hanko sõjamerebaas}}, ülem: rannikuteenistuse [[kindralleitnant]] [[Sergei Kabanov]], 22. juuni – 19. detsember 1941<ref name="Eyb9q" />; ==Läänemere sõjamerebaas== {{Vaata|Läänemere sõjamerebaas}} (''ПРИБАЛТИЙСКАЯ ВОЕННО-МОРСКАЯ БАЗА''), ülem [[kontradmiral]] [[Pavel Trainin]], 22. juuni – 16. juuli 1941. Baas moodustati NSV Liidu sõjamerelaevastiku rahvakomissari [[Nikolai Kuznetsov (sõjaväelane)|Nikolai Kuznetsov]]i käskkirjaga 21. juunil 1941 ning ei jõudnudki funktsioneerida, kuna juba 28. juunil taganesid PBL laevad Lätist<ref name="RB6DU" />; Läänemere sõjamerebaasi koosseisu pidid kuuluma: [[Liepāja]] ja [[Ventspils]] sadamad, [[Riia laht]], [[Lääne-Eesti saarestik]]u lõunaosa ja [[Saaremaa]]; Algselt asus SMB keskus [[Riia]]s, kuid alates 2. juulist juba Saaremaal. ==Liepāja sõjamerebaas== {{Vaata|Liepāja sõjamerebaas}} (''ЛИБАВСКАЯ ВОЕННО-МОРСКАЯ БАЗА''), ülemad: [[1. järgu kapten]] Mihhail Klevinski, [[22. juuni]] – [[1. juuli]] 1941; [[2. järgu kapten]] Pjotr Iljitš Baraban, september – [[27. november]] 1944; kontradmiral Konstantin Matvejevitš Kuznetsov, [[27. november]] 1944 – [[9. mai]] 1945. Liepāja sõjamerebaasi koosseisu kuulusid: [[Milgravis]]e sadam, talvesadam remonditöökodadega ja [[Daugavgrīva]] [[Daugavgrīva kindlus|kindlus]] miinilaoga.Daugavgrīvas asusid ristlejad Kirov, Makim Gorki ja 2 divisjoni eskaadri miiniristlejad: "Gnevnõi" (''«Гневный»''), "Gordõi" (''«Гордый»''), Grozjaši" (''«Грозящий»''), "Streguštši" (''«Стерегущий»'') ja "Smetlivõi" (''«Сметливый»"") – 1. divisjon; "Stoiki" (''«Стойкий»''), "Silnõi" (''«Сильный»''), "Serditõi" (''«Сердитый»'') ja "Stroževoi" (''«Сторожевой»'') – 2. divisjon. 1. allveelaevade brigaadi koosseisust 2 divisjoni: 7 [[S tüüpi allveelaev|S- Tüüpi]], ristleja "Engels" (''«Энгельс»'') ja ujuvbaasid "Irtõš" (''«Иртыш»'') ja "Smolnõi" (''«Смольный»''). Ülejäänud 1. brigaadi allveelaevu asusid Liepāja sadamas. Torpeedokaatrite salk – 6 laeva ja 3 endist Läti [[traallaev]]a "Virsaitis", "Visturs", ja "Imanta"<ref name="CKRpy" />. '' ==Saarte sõjamerebaas== {{Vaata|Saarte sõjamerebaas}} (''ОСТРОВНАЯ ВОЕННО-МОРСКАЯ БАЗА''), ülem: kontradmiral Gavriil Žukov (''Жуков Гавриил Васильевич''), [[18. mai]] 1943 – jaanuar 1945. [[Lavansaari]] ja [[Seskär]]i saarte piirkond. ==Paldiski sõjamerebaas== {{Vaata|Paldiski sõjamerebaas}}, ülemad: [[1. järgu kapten]] Konstantin Matvejevitš Kuznetsov, 4. august – august 1944; [[2. järgu kapten]] Pjotr Iljitš Baraban, august 1944 – [[9. november]] 1944<ref name="gGwob" />. ==Leningradi sõjamerebaas== [[Leningradi sõjamerebaas]] ülemad: kontradmiral [[Fjodor Tšeplanov]], 1. – [[4. oktoober]] 1941; kontradmiral Juri Pantelejev, [[4. oktoober]] 1941 – [[11. aprill]] [[1942]]; [[1. järgu kapten]] [[Gordei Levtšenko]], [[11. aprill]] – [[23. juuni]] 1942; kontradmiral Mihhail Moskalenko, [[30. juuni]] – [[15. august]] 1942; kontradmiral Ilja Kulišov, [[15. august]] 1942 – [[26. märts]] 1944; [[1. järgu kapten]] Aleksandr Petrovitš Aleksandrov, [[26. märts]] – [[27. november]] [[1944]] ==Kroonlinna sõjamerebaas== [[Kroonlinna sõjamerebaas]], ülemad: kontradmiral Vadim Ivanov, [[22. juuni]] – [[20. august]] 1941; kontradmiral Konstantin Kornev, [[20. august]] – [[1. september]] 1941; rannikuteenistuse [[kindralleitnant]] Innokenti Mušnov, [[1. mai]] – [[19. juuni]] 1942; [[1. järgu kapten]] [[Gordei Levtšenko]], [[25. juuni]] 1942 – [[5. jaanuar]] 1943; ===Pillau sõjamerebaas=== [[Pillau]] [[Pillau sõjamerebaas|sõjamerebaas]], ülemad: [[2. järgu kapten]] Naum Teumin, [[24. veebruar]] – [[16. märts]] 1945; kontradmiral Nikolai Feldman, [[16. märts]] – [[9. mai]] 1945; ===Luga sõjamerebaas=== [[Ust-Luga|Luga]] [[Luga sõjamerebaas|sõjamerebaas]], ülemad: [[1. järgu kapten]] Aleksandr Petrovitš Aleksandrov, [[31. jaanuar]] – [[20. veebruar]] 1944; [[3. järgu kapten]] Dmitri Šavtsov, [[20. veebruar]] – [[28. märts]] 1944; kontradmiral Ilja Kulišov, [[28. märts]] – [[28. juuli]] 1944; ===Porkkala sõjamerebaas=== [[Porkkala sõjamerebaas|Porkkala mereväebaas]] ===Kołobrzegi sõjamerebaas === [[Kołobrzeg]]i [[Kołobrzegi sõjamerebaas|sõjamerebaas]] ==Balti laevastiku sõjamerejõud== [[File:Oktyabrskaya Revolutsiya interwar.jpg|pisi|[[Lahingulaev]] [[Oktoobrirevolutsioon (laev)|Oktoobrirevolutsioon]]]] [[File:Marat1940.jpg|pisi|[[Lahingulaev]] [[Marat (laev)|Marat]]]] ===Sõjalaevade eskaader=== PBL sõjalaevade [[eskaader]], ülemad: kontradmiral Dmitri Vdovitšenko, [[22. juuni]] – [[18. juuli]] [[1941]]; kontradmiral Sergei Beloussov, [[18. juuli]] – [[3. september]] 1941; viitseadmiral Valentin Drozd, [[3. september]] 1941 – [[29. jaanuar]] [[1943]]; [[1. järgu kapten]] Ivan Svjatoe, [[30. jaanuar]] – [[14. veebruar]] 1943; viitseadmiral Juri Rall, [[14. veebruar]] 1943 – [[26. märts]] [[1944]]; viitseadmiral Lev Vladimirski, [[26. märts]] 1944 – [[9. mai]] [[1945]]. :Sõjalaevade eskaadri laevad ;[[Lahingulaev]]ad (vene keeles ''линкоры'') [[Marat (laev)|Marat]], [[Oktoobrirevolutsioon (laev)|Oktoobrirevolutsioon]] :3. hävitajate divisjon [[File:Destroyer Minsk.jpg|pisi|[[Hävitaja]]te juhtlaev [[Minsk (laev)|Minsk]]]] *[[Hävitaja]]te juhtlaevad (vene keeles ''[[:ru:Лидер эскадренных миноносцев|Лидер эскадренных миноносцев]]''): [[Minsk (laev)|Minsk]], [[Leningrad (laev)|Leningrad]], *Hävitajad: [[Karl Marx (laev)|Karl Marx]], [[Lenin (laev)|Lenin]], [[Volodarski (laev)|Volodarski]], [[Jakov Sverdlov (laev)|Jakov Sverdlov]], [[Engels (laev)|Engels]], [[Artjom (laev)|Artjom]], [[Kalinin (laev)|Kalinin]] *[[Miiniveeskja]]d (vene keeles ''минный заградитель''): [[Marti (laev)|Marti]] (''Ока''), [[Uraal (laev)|Uraal]] :4. hävitajate divisjon (''дивизион эскадренных миноносцев''):[[Svirepõi (laev)|Svirepõi]] (''Свирепый''), [[Strašnõi (laev)|Strašnõi]] (''Страшный'') :5. hävitajate divisjon: Slavnõi (''Славный''), Surovõi (''Суровый''), Smelõi (''Смелый''), Skorõi (''Скорый''), Statnõi (''Статный''), Stroinõi (''Стройный''), Strogi (''Строгий'') :Vahilaevade divisjon (''дивизион сторожевых кораблей''): Vihr (''Вихрь''), Taifuun (''Тайфун''), Tsüklon (''Циклон''), Tutša (''Туча''), Burja (''Буря''), Sneg (''Снег''), Purga (''Пурга''), väikelaevade salk, ülem kontradmiral Valentin Drozd, [[22. juuni]] – [[1. september]] [[1941]]; [[File:Kirov1941-2.jpg|pisi|[[Ristleja]] [[Kirov (ristleja)|Kirov]]]] ;[[Ristleja]]d (vene keeles ''крейсер'') [[Kirov (ristleja)|Kirov]], [[Maksim Gorki (ristleja)|Maksim Gorki]] :1. hävitajate divisjon: Gordõi (''Гордый''), Grozjaši (''Грозящий''), Gnevnõi (''Гневный''), Smetlivõi (''Сметливый''), Streguši (''Стерегущий'') :2. hävitajate divisjon: Stroževoi (''Сторожевой''), Stoiki (''Стойкий''), Silnõi (''Сильный''), Serditõi (''Сердитый'') :Väikelaevade salga abilaevad: vahilaev (сторожевик) "Tutša" (''Туча''), Burja (''Буря'') ===Allveelaevad=== :1. Allveelaevade brigaad, asukoht: [[Liepāja]] ja [[Daugavgrīva]]. Brigaadi koosseisus: 23 "S" tüüpi allveelaeva ja miinitraaler L–3 ning allveealevad "[[Kalev (allveelaev)|Kalev]]" ja "[[Lembit (allveelaev)|Lembitu]]" ja endised Läti allveelaevad: "Ronis" ja "Spidola"; 1. brigaadi komandör [[Nõukogude Liidu kangelane]] [[1. järgu kapten]] Nikolai Egipko (jaanuar – [[27. september]] 1941), asetäitja poliitalal brigaadikomissar G. Obušenkov, staabiülem [[2. järgu kapten]] L. Kurnikov; ülem [[2. järgu kapten]] Aleksandr Tripolski, 27. september 1941 – [[4. märts]] [[1942]]; kontradmiral Andrei Stetsenko, 4. märts 1942 v [[15. veebruar]] [[1943]]; kontradmiral Sergei Verjaovski, 15. veebruar 1943 – [[18. aprill]] 1945; [[1. järgu kapten]] Lev Kurnikov, [[18. aprill]] – 9. mai 1945; *1. Allveelaevade brigaadi 1. divisjon, allveelaevad: S-1, S-3, S-4<ref name="7gqrL" />. S-5, S-6<ref name="Wx3tX" />, S-7, S-8, S-9 ja ujuvbaas Smolnõi, *1. Allveelaevade brigaadi 2. divisjon, allveelaevad: S-10, S-101, S-102 ja ujuvbaas Irtõš, *1. Allveelaevade brigaadi 3. divisjon, allveelaevad: L-3, [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ja [[Lembit (allveelaev)|Lembitu]], [[Ronis (allveelaev)|Ronis]] ja [[Spidola (allveelaev)|Spidola]], *4. Allveelaevade brigaadi 4. divisjon, allveelaevad: М-71, М-77, M-78, М-79, М-80, М-81, М-83. :'''2. Allveelaevade brigaad, asukoht: [[Tallinn]]''' ja [[Hanko]]. Brigaadi koosseisus: 19 allveelaeva – Štš-tüüpi 10 tk ja M-tüüpi 9 tk, ujuvbaasid Oka (Ока), Poljarnaja Zvezda (Полярная Звезда), Amur (Амур). 2. brigaadi komandör [[2. järgu kapten]] [[Aleksandr Orjol]] ([[22. juuni]] – [[1. september]] 1941), asetäitja poliitalal polgukomissar B. Baibakov, staabiülem [[1. järgu kapten]] N. Ivanovski *2. Allveelaevade brigaadi 6. divisjon, allveelaevad: [[Štš-309]] (Щ-309), [[Štš-310]] (Щ-310) ja [[Štš-311]] (Щ-311) *2. Allveelaevade brigaadi 7. divisjon, allveelaevad: [[Štš-317]] (Щ-317), [[Štš-318]] (Щ-318), [[Štš-319]] (Щ-319), [[Štš-320]] (Щ-320), [[Štš-322]] (Щ-322), [[Štš-323]] (Щ-323) ja [[Štš-324]] (Щ-324) *2. Allveelaevade brigaadi 8. divisjon, allveelaevad: М-90, М-94, M-95, М-96, М-97, М-98, М-99, М-102, М-103 :Õppebrigaad, asukoht: Kroonlinn ja Leningrad. Brigaadi koosseisus: 23 K, S, Štš ja M tüüpi allveelaeva ning 30 remondis ja ehitusjärgus olevat allveelaeva; Õppebrigaadi komandör kontradmiral A. Zaostrovtsev, asetäitja poliitalal polgukomissar I. Maiorov, staabiülem [[2. järgu kapten]] P. Maksimov *brigaadi 8. divisjon, allveelaevad: М-72, М-73, М-74, М-75, М-76 *brigaadi 13. divisjon, allveelaevad: [[Štš-303]] (Щ-303), [[Štš-304]] (Щ-304), К-3, К-21, К-22 *brigaadi 14. divisjon, allveelaevad: K-23, L-1 "Ленинец", L-2 "Сталинец", S-11, S-12, S-13 :Üksik õppedivisjon, asukoht [[Oranienbaum]]. Brigaadi koosseisus: 11 S, Štš ja P tüüpi allveelaeva<ref name="jPaTb" />: P-1 Pravda (Правда), P-2 Zvezda (Звезда), P-3 Iskra (Искра), Štš-301 (Щ-301), Štš-302 (Щ-302), Štš-305 (Щ-305), Štš-306 (Щ-306), Štš-307 (Щ-307), B-2 (Б-2), L-55, R-1 Üksiku õppedivisjoni komandör [[2. järgu kapten]] Nikolai Eichbaum, staabiülem [[2. järgu kapten]] V. Kassatonov; ===Ranniku ehk skäärilaevade brigaad=== Ranniku ehk [[skäär]]ilaevade brigaad, ülemad: [[3. järgu kapten]] Emmanuil Lazo, [[22. juuni]] 1941 – aprill 1942; [[1. järgu kapten]] Pjotr Maksimov, aprill 1942 – september 1942; viitseadmiral Dmitri Vdovitšenko, september 1942 – 9. september 1943; [[1. järgu kapten]] Sergei Kudrjavtsev, 9. september 1943 – [[23. juuni]] 1944; kontradmiral Nikolai Feldman, [[23. juuni]] 1944 – [[22. veebruar]] 1945 *1. Torpeedokaatrite brigaad, ülem [[1. järgu kapten]] Viktor Tšerokov, [[22. juuni]] – [[1. september]] 1941; *2. Torpeedokaatrite brigaad, ülem [[2. järgu kapten]] Valentin Salamatin [[22. juuni]] – [[1. september]] 1941; *Torpeedokaatrite brigaad, ülemad: [[2. järgu kapten]] Valentin Salamatin [[1. september]] 1941 – [[20. juuli]] 1942; [[1. järgu kapten]] Jevgeni Guskov, 20. juuli 1942 – [[14. detsember]] 1943; [[1. järgu kapten]] Grigori Oleinik, [[14. detsember]] 1943 – [[21. oktoober]] 1944 *1. Torpeedokaatrite brigaad, ülem [[1. järgu kapten]] Grigori Oleinik, [[21. oktoober]] 1944 – [[6. aprill]] 1945; [[1. järgu kapten]] Aleksandr Kuzmin, aprill 1945 – 9. mai 1945 2. Torpeedokaatrite brigaad, ülem [[1. järgu kapten]] Mihhail Kapralov, [[1. november]] 1944 – 9. mai 1945; *[[Traallaev]]ade brigaad, ülem [[2. järgu kapten]] Nikolai Mamontov, 7. august – 7. september 1941 ja 18. märts – 16. aprill 1942; [[2. järgu kapten]] Aleksandr Perfjušov, 16. aprill 1942 – 10. aprill 1943; [[1. järgu kapten]] Fjodor Jurkovski, 22. aprill 1943 – 10. aprill 1944 *1. Traallaevade brigaad, ülem [[1. järgu kapten]] Fjodor Jurkovski, 10. aprill 1944 – 9. mai 1945 *2. Traallaevade brigaad, ülem kontradmiral Mihhail Belov, 10. aprill 1944 – 9. mai 1945 *3. Traallaevade brigaad, ülem [[1. järgu insener-kapten]] Ivan Meško, 30. september 1944 – 16. veebruar 1945; [[2. järgu kapten]]Prohhor Artjomenko, 16. veebruar – 9. mai 1945 ==Rannakaitsevalitsus == *Rannakaitsevalitsus, ülemad: viitseadmiral [[Johannes Green]] (Ivan Gren), 3. oktoober 1941 – 20. oktoober 1943; rannateenistuse kindralmajor Ivan Malahhovski, 20. oktoober 1943 – aprill 1944; rannateenistuse kindralmajor Nikolai Arsenjev, aprill 1944 – 9. mai 1945; *1. Mereväe raudtee suurtükibrigaad, ülem: rannateenistuse kindralmajor Ivan Dmitrijev, 21. jaanuar 1942 – 30. august 1943; kindralmajor Dmitri Smirnov, 30. august 1943 – 20. märts 1944; polkovnik Sergei Kobets, 18. aprill 1944 – 9. mai 1945; ==PBL Õhujõud== :PBL Õhujõudude (''Военно-воздушные силы Балтийского флота'') ülem: [[kindralmajor]] [[Vassili Jermatšenkov|Vassili Vassiljevitš Jermatšenkov]] 22. juuni – 15.juuli 1941; lennuväe kindralpolkovnik Mihhail Samohhin, 15. juuli 1941 – 9. mai 1945; :NSV Liidu Sõjalaevastiku PBL Õhujõudude 8. pommituslennukite brigaad *NSVL SL PBL ÕJ 1. miini-torpeedo lennuväepolk (5 eskadrilli) *NSVL SL PBL ÕJ 57. pommituslennukite polk :NSV Liidu SL PBL ÕJ 10. lennuväebrigaad (10 смешанная авиационная бригада) *NSV Liidu SL PBL ÕJ 13. hävituslennukite polk (−9.1941) *NSV Liidu SL PBL ÕJ 71. hävituslennukite polk (−9.1941) *NSV Liidu SL PBL ÕJ 73. pommituslennukite polk<ref name="ivDEl" /> ([[:ru:73-й бомбардировочный авиационный полк ВВС Балтийского флота|ru]]) :NSV Liidu SL PBL ÕJ 61. hävituslennukite brigaad *NSV Liidu SL PBL ÕJ 5. hävituslennukite polk<ref name="Y13Bz" /> ([[:ru:5-й истребительный авиационный полк ВВС Балтийского флота|ru]]) *NSV Liidu SL PBL ÕJ 11. hävituslennukite polk *NSV Liidu SL PBL ÕJ 13. hävituslennukite polk (9.1941–) *NSV Liidu SL PBL ÕJ 21. hävituslennukite polk *NSV Liidu SL PBL ÕJ 71. hävituslennukite polk (9.1941–) *NSV Liidu SL PBL ÕJ 12. üksik hävituslennukite eskadrill<ref name="L2fNQ" /> *NSV Liidu SL PBL ÕJ 13. üksik hävituslennukite eskadrill *NSV Liidu SL PBL ÕJ 104. üksik lennueskadrill :kaks üksikut lennuväepolku (sh 15. üksik mereluure lennueskadrill<ref name="sQsWX" />) :seitse üksikut lennuväeeskadrilli (ujuklennukid [[MBR-2]] (МБР-2<ref name="WDgjr" />)): 18., 41., 43., 44. ja 58. üksik mereluure lennueskadrill (ОМБРАЭ, морскoй ближнеразведывательный авиаэскадрил), 12. ja 44. üksik lennusalk :üksteist üksikut lennuväeeskadrilli ==PBL Õhukaitse== :PBL Õhukaitse ülem: rannateenistuse kindralmajor Gavriil Zašihhin, 22. juuni – 1. september 1941; polkovnik Maksim Pozdnjakov 3. september 1941 – juuni 1942; lennuväe kindralmajor Pjotr Fjodorov juuni 1942 – 9. mai 1945<ref name="oR3kU" />. :PBL Õhukaitse koosseisu kuulus 91 õhutõrjepatareid: *[[Liepaja]]s, 6 patareid (24 76-мм) *[[Tallinn]]as, 32 patareid *[[Saaremaa]]l, 5 patareid (20 76-мм) *[[Hiiumaa]]l, 2 patareid *[[Paldiski]]s, 4 patareid (12 76-мм) *[[Pakri poolsaar]]el, 2 patareid *[[Suur-Pakri saar]]el (vene keeles Остров Большой Рогге), 1 patarei *[[Väike-Pakri saar]]el (Остров Малый Рогге), 1 patarei *[[Osmussaar]]el, 2 patareid (4 76-мм, 4 85-мм) *[[Kroonlinn]]as, 18? батарей (seisuga 25. jaanuar 1941 48 76-мм) *[[Hanko poolsaar]]el, 12 батарей (48 76-мм ja 4 85-мм varus) *3. üksik õhutõrjepolk *4. üksik õhutõrjepolk *5. üksik õhutõrjepolk, Tallinnas ja Paldiskis *10. üksik õhutõrjedivisjon, Tallinnas *14. üksik õhutõrjedivisjon, *Prožektoripataljon *kuulipildujapataljon *õhuvaatlus, teavitus ja sidepataljon (vene keeles батальон ВНОС) *Õhutõrje 60. üksikdivisjon ==Maaväed== *1. Merejalaväediviis, ülem polkovnik Kornei Andrussenko, 1. detsember 1944 – 9. mai 1945; *1. Merejalaväe eribrigaad ([[:ru:1-я особая бригада морской пехоты Балтийского флота|ru]]), ülem rannateenistuse kindralmajor [[Terenti Parafilo]], [[22. juuni]] – 12. november 1941; *2. üksik merejalaväebrigaad, ülem: major Nikolai Losjakov, 15. juuli – 25. august 1941 ja 2. september – 5. oktoober 1941; [[3. järgu kapten]] Nikolai Lutški, 26. august – 2. september 1941; polkovnik Vassili Ržanoe, 5. oktoober 1941 – veebruar 1943; *3. üksik merejalaväebrigaad, ülem: alampolkovnik Aleksandr Rosloe, 18. juuli 1941 – veebruar 1942; [[1. järgu insener-kapten]] Sergei Gudimov, veebruar 1942 – 15. november 1944; *4. üksik merejalaväebrigaad, ülem: rannateenistuse kindralmajor Boriss Nenašev, 18. juuli – 22. oktoober 1941; polkovnik Aleksei Jarlõgin, 22. oktoober 1941 – november 1941; brigaadikomandör Vladimir Malinnikov, 16. november 1941 – 15. juuli 1942; rannateenistuse kindralmajor Grigori Grigorjev, 15. – 20. juli 1942; *5. üksik merejalaväebrigaad, ülem: major Vassili Raikov 21. august – 16. september 1941; polkovnik Vassili Zaintškovski, 16. september 1941 – 3.aprill 1942; polkovnik Semjon Borštšev, 3. aprill – 4. november 1942; polkovnik Leonid Korzunenko,7. november 1942 – jaanuar 1944; *6. üksik merejalaväebrigaad, ülem: polkovnik Vassili Ržanoe, aprill – 15. september 1941; polkovnik Fjodor Petrov, 15. september – 4. november 1941; polkovnik Kisseljov 9. november – 1. detsember 1941; polkovnik Dmitri Sinotškin, 2. detsember 1941 – märts 1942; T *7. üksik merejalaväebrigaad, ülem: polkovnik Vassili Ržanoe, 15. september 1941 – 4. oktoober 1941; rannateenistuse kindralmajor [[Terenti Parafilo]], 4. oktoober – 15. detsember 1941; *260. üksik merejalaväebrigaad, ülem: rannateenistuse kindralmajor Grigori Grigorjev, 20. juuli 1942 – 14. jaanuar 1943; polgukomissar Pjotr Ksenz 14 – 26. jaanuar 1943; rannateenistuse kindralmajor Ivan Kuzmitšev 26. jaanuar 1943 – aprill 1945; *6. üksik merejalaväe laskurpolk, major Margelov, november 1941 – detsember 1941; polkovnik Grigori Gitšak, september 1942 – detsember 1944. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="lk71k">[http://otvoyna.ru/tallin.htm Главная военно-морская база Балтийского флота –Таллин в 1941 г.]</ref> <ref name="Eyb9q">[http://otvoyna.ru/xanko.htm Военно-морская база Балтийского флота – Ханко в 1941 г.]</ref> <ref name="RB6DU">[http://otvoyna.ru/riga.htm Военно-морская база Рига в 1941 г.]</ref> <ref name="CKRpy">[http://otvoyna.ru/libava.htm Военно-морская база Либава в 1941 г.]</ref> <ref name="gGwob">[http://otvoyna.ru/moonzund.htm Военно-морская база Моонзундского архипелага в 1941 г.]</ref> <ref name="7gqrL">[http://rus.postimees.ee/2821344/na-dne-baltijskogo-morja-nashli-sovetskuju-podlodku-zatonuvshuju-v-1945-m На дне Балтийского моря нашли советскую подлодку, затонувшую в 1945–м], http://rus.postimees.ee/, 09. июнь 2014</ref> <ref name="Wx3tX">[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/video-olandi-lahedal-leiti-1941-aastal-uppunud-noukogude-allveelaeva-vrakk.d?id=65422252 Ölandi lähedal leiti 1941. aastal uppunud Nõukogude allveelaeva vrakk], Delfi.ee, 18. detsember 2012</ref> <ref name="jPaTb">{{Netiviide |url=http://ufleet.ru/xbjisd.html |pealkiri=Состав и организация подводных лодок флота |vaadatud=2010-11-08 |arhiivimisaeg=2010-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101108062722/http://ufleet.ru/xbjisd.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ivDEl">[http://www.allaces.ru/cgi-bin/s2.cgi/sssr/struct/p/bap73.dat 73-й пикирующий бомбардировочный авиационный полк ВВС ВМФ]</ref> <ref name="Y13Bz">[http://www.allaces.ru/cgi-bin/s2.cgi/sssr/struct/p/iap5bf.dat 5-й истребительный авиационный полк ВВС ВМФ]</ref> <ref name="L2fNQ">[http://www.allaces.ru/cgi-bin/s2.cgi/sssr/struct/e/iae12.dat 12-я отдельная истребительная авиационная Краснознаменная эскадрилья ВВС ВМФ]</ref> <ref name="sQsWX">[http://www.allaces.ru/cgi-bin/s2.cgi/sssr/struct/e/rae15m.dat 15-я отдельная морская разведывательная авиационная эскадрилья ВВС ВМФ]</ref> <ref name="WDgjr">[http://www.airwar.ru/enc/sww2/mbr2.html МБР-2]</ref> <ref name="oR3kU">[http://www.uwms.artefactworkshop.ru/flot/3_7.php Военно-Морской флот периода 1941–1945гг]</ref> }} ==Välislingid== *Платонов, Андрей Витальевич, [http://militera.lib.ru/h/platonov_av/11.html Командиры и офицеры штаба Балтийский флота и объединений], Трагедии Финского залива. М.: Эксмо; СПб: Terra Fantastica, 2005. {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Balti laevastik]] [[Kategooria:Nõukogude Liit Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] jwc3ygkzq9v6lqoar8okbu1w1y12imo Saskia Alusalu 0 305786 6179165 6115154 2022-08-17T11:07:04Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Saskia Alusalu | Pilt = SaskiaAlusaluVM.jpg | Pildisuurus = 250px | Pildinimi = | Riik =Eesti | Sünniaeg = {{süv|1994|4|14}} | Sünnikoht =[[Jõgeva]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus =176 cm | Kaal = | Spordiklubi= | Treener = [[Väino Treiman]], [[Tristan Loy]] | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = |Koduleht=https://www.saskiaalusalu.ee/}} [[Fail:2 Saskia Alusalu at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Saskia Alusalu 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Saskia Alusalu''' (sündinud [[14. aprill]]il [[1994]] [[Jõgeva]]l) on Eesti [[Kiiruisutamine|kiiruisutaja]] ja rulluisutaja. Ta lõpetas 2013. aastal [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]]i. Ta õppis Põltsamaa lastemuusikakoolis viiulit.<ref>Deivil Tserp, [http://www.ohtuleht.ee/373042 Kiiruisutaja, kes mängib viiulit], Õhtuleht, 3. aprill 2010</ref> Ta õppis <!--aastatel ?--> Rahvusvahelise Uisuliidu stipendiaadina Inzelli kiiruisuakadeemias Saksamaal.<ref>[[Anu Säärits]], [http://sport.err.ee/kiiruisutamine/9df0fdb1-4574-4764-8d05-e965d57f20b9 Saskia Alusalu harjutab Saksamaal kiiruisuakadeemias], err, 10. november 2012</ref> Ta harrastas kiiruisutamist alates 2006. aastast [[Väino Treiman]]i juhendamisel. Alusalu võitis 2009., 2010., 2011. ja 2012. aasta Eesti meistrivõistlustel kõik neli distantsi (500 m, 1000 m, 1500 m, 3000 m) ja mitmevõistluse, lisaks sai 3000 meetris ka 2008. aastal esikoha. Tema isiklikud ja ühtlasi [[Kiiruisutamise Eesti rekordid|Eesti rekordid]] on: 500 m 41,27 (2017), 1000 m 1.20,38 (2016), 1500 m 2.02,44 (2015), 3000 m 4.13,82 (2017), 5000 m 7.30,81 (2015), minimitmevõistlus 178,533 (2011).<ref>[https://www.esbl.ee/biograafia/Saskia_Alusalu/?tul=1& Sissekanne ESBL-is]</ref> Ta sai 2011. aastal juunioride maailmameistrivõistlustel 3000 meetris 25. ja 2012. aastal 19. koha. 2010 sai ta [[noore sportlase preemia]]. [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiamängude]] avatseremoonial oli ta [[Eesti lipukandjad olümpiamängudel|Eesti lipukandja]]. Samadel olümpiamängudel saavutas ta 24. veebruaril ühissõidustardi finaalis 4. koha. 2018. aastal nimetati ta [[Aasta sportlane|Eesti aasta naissportlaseks]].<ref>[https://sport.err.ee/887801/saskia-alusalu-palvis-esimese-kiiruisutajana-aasta-naissportlase-tiitli "Saskia Alusalu pälvis esimese kiiruisutajana aasta naissportlase tiitli"] ERR, 27. detsember 2018</ref> Ta oli [[Guinnessi rekord]]ina kinnitatud 2018. aasta suvel "[[Eesti Vabariik 100]]" ürituste raames korraldatud 100 x 10 km teatejooksu võistkonna liige, jooksis viimast vahetust.<ref>[https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/fastest-relay-100-x-10-kilometres Guinness World Records. Fastest relay 100 x 10 kilometres]</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/rekord-on-ametlik-ev100-guinnessi-rekordi-jooksu-tulemus-sai-ametliku-kinnituse?id=85079483 Rekord on ametlik! EV100 Guinnessi rekordi jooksu tulemus sai ametliku kinnituse. Delfi Sport, 21.01.2019]</ref> 24. augustil 2021 teatas ta, et lõpetab tippsportlase karjääri.<ref>[https://sport.err.ee/1608316190/saskia-alusalu-lopetab-sportlaskarjaari Saskia Alusalu lõpetab sportlaskarjääri], ERR, 24. august 2021</ref> == Isiklikud rekordid == Saskia Alusalu isiklikud rekordid.<ref>http://speedskatingresults.com/index.php?p=17&s=8127</ref> {| class="wikitable" !Distants !Aeg !Kuupäev !Võistluspaik |- !500 m |40,85* |23. veebruar 2019 |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]] |- !1000 m |1.19,01* |16. märts 2019 |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]] |- !1500 m |1.58,64* |17. märts 2019 |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]] |- !3000 m |4.07,43* |13. oktoober 2019 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Inzell]] |- !5000 m |7.19,14* |30. september 2017 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Inzell]] |} <small>''Tärniga (*) on tähistatud [[Kiiruisutamise Eesti rekordid|Eesti rekordid]].''</small> ==Isiklikku== Saskia Alusalu õde on endine kiiruisutaja [[Sandra Alusalu]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Saskia Alusalu|Saskia Alusalu}} {{vikitsitaadid}} *{{ESBL|id=Saskia_Alusalu}} * [https://www.saskiaalusalu.ee/ Koduleht] * [https://sport.delfi.ee/artikkel/94399705/tippspordist-loobunud-saskia-alusalu-mullis-sportimine-on-nagu-vanglas-viibimine Tippspordist loobunud Saskia Alusalu: mullis sportimine on nagu vanglas viibimine] Delfi, 25. august 2021 {{JÄRJESTA:Alusalu, Saskia}} [[Kategooria:Eesti kiiruisutajad]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Jõgevalt pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 879rl8i3qlbyvx7sbdk7spf6qsrgoyt Aedsalvei 0 307697 6178869 5828510 2022-08-16T14:28:32Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Aedsalvei | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Salvia officinalis 02 by Line1.JPG | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Huulõielised]] ''Lamiaceae'' | perekond = [[Salvei]] ''Salvia'' | liik = '''Aedsalvei''' | binaarne = ''Salvia officinalis'' | binaarse_autor = [[L]] | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = * ''Salvia tomentosa'' Mill. }} [[Pilt:Salvia officinalis0.jpg|pisi|Aedsalvei]] '''Aedsalvei''' (''Salvia officinalis'') on [[huulõielised|huulõieliste]] sugukonda [[salvei]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[poolpõõsas|poolpõõsa]]liik. ==Klassifikatsioon== Aedsalveil tuntakse mitmeid [[sort]]e<ref>Claudia Myers,[http://books.google.ee/books?id=XXHNylAqyu4C&pg=PA107&lpg=PA107&dq=Salvia+officinalis+minor&source=bl&ots=JUgNdvD_2A&sig=6hakRSwdd2SbgmYOA0R2-1v2Nss&hl=et&sa=X&ei=ILz8UvzFGq3b7Aa8rIC4Cg&redir_esc=y#v=onepage&q=Salvia%20officinalis%20minor&f=false "Specialty and Minor Crops Handbook"], lk 107, 1998, University of California, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 13.02.2014) (''inglise keeles'')</ref>: *''Salvia officinalis 'Aurea''' *''Salvia officinalis 'Dwarf''' *''Salvia officinalis 'Holt's Mammoth''' *''Salvia officinalis 'Icterina''' *''Salvia officinalis 'Minima''' *''Salvia officinalis 'Purpurea''' *''Salvia officinalis 'Tricolor''' Aias kasvatatakse ka aedsalveile lähedasi [[salvei]] perekonna liike: *''[[Salvia clevelandii]]'' *''Salvia elegans'' – [[nägus salvei]] *''[[Salvia leucantha]]'' *''Salvia sclarea'' – [[muskaatsalvei]]. ==Kirjeldus== Maapinnalt harunev vars on alumises osas [[puitumine|puitunud]], ülalt aga [[rohttaim|rohtne]]. Pealt krobelised, nahkjad ja pikliksüstjad lehed on noorelt hallikasviltjad, hiljem hallikasrohelised. Kobarasse koondunud [[huulõis|huulõied]], mis asetsevad varre tipus, on olenevalt sordist kas sinakaslilla, roosa, valge või helesinise värvusega. ==Levila ja kasvatamine== 60&nbsp;cm kõrgune [[poolpõõsas]] aedsalvei pärineb [[Vahemere maad]]est. Aedsalveid kultiveeritakse Lõuna-Euroopas – [[Jugoslaavia]]s, kus [[Makedoonia]]s ja [[Dalmaatsia]]s katab salvei terveid mäekülgi.<ref>[http://aialeht.delfi.ee/news/ravimtaimed/aedsalvei-imeline-ravimtaim.d?id=47342235 Aedsalvei - imeline ravimtaim], 07. juuni 2011, Aialeht.ee, eebiversioon (vaadatud 13.02.2014)</ref> Salveid kasvatatakse ka [[Kreeka]]s, [[Itaalia]]s, [[Türgi]]s, Lõuna-[[Prantsusmaa]]l, [[Hiina]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref>Sinikka Piippo, Ulla Salo, "[[Meelte ja tunnete taimed]]", tõlkija Mari Vihuri, lk 352, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5</ref> Eestis kasvatatakse salveid kultuurtaimena avamaal. ==Aedsalvei saadused== {{Vaata|Salvei lehed}} Lisaks dekoratiivsele väljanägemisele on aedsalvei hea mee-, maitse- ja ravimtaim. ==Kultuuris== Antiikarstid [[Hippokrates]] ja [[Dioskorides]] pidasid salveid ravijõu poolest imeliseks taimeks, teda on peetud väga heaks naiste viljatusrohuks. {{kas|Vanadel roomlastel}} olnud kõnekäänd: ''Cur moriatur homo cui Salvia crescit in horto?'' ('miks peaks inimene surema, kui tema aias kasvab salvei?')<ref>[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 810, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2010</ref> [[Piibel|Piibli]] jutustuses võttis salvei ainukesena taimedest oma puhmaste varju [[Maarja]] koos noore [[Jeesus]]ega, kui nad pagesid Herodese sõdurite eest, ja päästis nad.<ref>Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 810,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref><ref name="Aedsalvei - imeline ravimtaim">[http://aialeht.delfi.ee/news/ravimtaimed/aedsalvei-imeline-ravimtaim.d?id=47342235 Aedsalvei - imeline ravimtaim], 07. juuni 2011, Aialeht.ee, veebiversioon (vaadatud 13.02.2014)</ref> [[Vana-Egiptus|Vanas-Egiptuses]] olevat olnud naistel kohustuslik pärast [[epideemia]]id ja [[sõda|sõdu]] rohke salvei söömine, et taastuks kiiremini [[rahvaarv]]. [[Keskaeg|Keskajal]] usuti, et tassike [[salveitee]]d suurendab [[sümpaatia]]t ja [[armastus]]t inimeste vahel.<ref>[http://aialeht.delfi.ee/news/ravimtaimed/aedsalvei-imeline-ravimtaim.d?id=47342235 Aedsalvei - imeline ravimtaim], 07. juuni 2011, Aialeht.ee, Veebiversioon (vaadatud 13.02.2014)</ref> ==Nimetus== Aedsalvei botaaniline nimetus on tuletatud [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''salvere'' – 'end tervena', 'hästi tundma'<ref name="Aedsalvei - imeline ravimtaim"/>,'päästma'<ref>Sinikka Piippo, Ulla Salo,"Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 352, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5</ref> . ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Aili Paju]], "Aed ja mets kui apteek", Maalehe Raamat ==Välislingid== * {{Elurikkus}} *[http://juhendaja.ee/aedsalvei-0526samm0/ Aedsalvei ravim- ning maitsetaimena] [[Kategooria:Huulõielised]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] [[Kategooria:Maitsetaimed]] [[Kategooria:Ravimtaimed]] fsnmywp4cq7bbf4hak1or6qeuzsvfee Oleg Pissarenko 0 312165 6179078 6135659 2022-08-17T06:54:22Z Oleg Pissarenko 168864 Täiendasin Oleg Pissarenko artisti biograafiat wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oleg Pissarenko.jpg|pisi|Oleg Pissarenko Tartu Jazziklubis 18. jaanuaril 2013]] '''Oleg Pissarenko''' on Eesti helilooja, pianist ja kitarrist, kes on tuntud oma tabavate ütlemiste ja karisma poolest. Pissarenko loob ja esitab omanäolist minimalistlikku instrumentaalmuusikat juba enam kui 20 aastat, käies oma helikeele arengus teekonna dzässist ja postrokist kaunikõlalise klaverimuusikani. Tema helimaailma on kirjeldatud kui “muusikat oma lihtsuses ja loomulikkuses”, „aegamisi õidepuhkevat rõõmu”, „light-nirvanat”, „läbipaistvat jazzi” ja „midagi enamat kui muusika”. 2013. aastal sai Oleg Pissarenko ERR [[Aasta muusik]]u tiitli.<ref name=":0">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20386:aasta-muusik-2013-on-oleg-pissarenko&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko], Sirp, 30. detsember 2013</ref> 2018. aastal pälvis Oleg Pissarenko presidendilt Valgetähe V klassi Teenetemärgi<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_teenetemärk|pealkiri=Presidendi Kantselei|väljaanne=president.ee}}</ref> == Diskograafia == ===== Pissarenko autorialbumid ===== * "IHTYS"<ref>{{Netiviide |url=http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |pealkiri=CD – IHTYS |vaadatud=2015-04-22 |arhiivimisaeg=2015-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150706025437/http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |url-olek=ei tööta }}</ref> (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan * "The Little One’s"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-little-ones/ CD – The Little One’s]</ref> (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett "Noobel nelik", külalisena plaadil Hedvig Hanson * "The Book’s Burning"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-books-burning/ CD – The Book’s Burning]</ref> (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson * "Valguse värvid"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/valguse-varvid/ CD – Valguse värvid]</ref> (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi * "Prii lapse ilm: Free Child World"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/prii-lapse-ilm/ CD – Prii lapse ilm<span> </span>: Free Child World]</ref> (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band * "A2O"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/a2o/ CD – A2O]</ref> (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga * "Kes Sa Oled / Who Are You"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/kes-sa-oled/ CD – Kes Sa Oled / Who Are You]</ref> (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band * "Point"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/point/ "Point"]</ref> (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band ===== Muud salvestised <ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko%2C+Oleg%2C+1978-%2C+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko |vaadatud=2013-01-22 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312072117/http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko,+Oleg,+1978-,+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===== * "Mi Tango en Buenos Aires" NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski * "What Color Is Love" (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson * "Laulud Hingest" (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor * "Kuu Lõhn" (Su Music 2005) Siiri Sisask == Ansamblid ja koostöö == *'''Oleg Pissarenko Band''' (alates [[2004]]): [[Raun Juurikas]] ([[klahvpillid]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Mihkel Mälgand]] (bass ja [[kontrabass]]) ning [[Ahto Abner]] ([[löökriistad]]). *'''Oleg Pissarenko Trio''' (alates [[2002]]): [[Jaak Lutsoja]] ([[akordion]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Taavo Remmel]] (kontrabass) ja [[Ara Yaralyan]] (kontrabass, 2002–2004). *'''Oleg Pissarenko Quartet''' ([[2000]]–[[2003]]): [[Meelis Unt]] ([[saksofon]]), Oleg Pissarenko (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökriistad). *'''Agan-Pissarenko Duo''' (alates [[2010]]): [[Ain Agan]] – elektri- ja ''fretless''-kitarr ja Oleg Pissarenko ([[akustiline kitarr]]). Pissarenko teeb koostööd ka paljude teiste muusikute ja loovisikutega, näiteks [[Hedvig Hanson]], [[Andre Maaker]], [[Guido Kangur]] (kava "Mälestuste jõgi")<ref>[http://olegpissarenko.com/2012/12/malestuste-jogi-tartu-jazzklubis/ Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi]</ref>, [[Daniel Pipi Piazzolla]] ja [[Deniss Pashkevics]]. Ta on osalenud projektides "Tango Nuevo" (DVD 2003)<ref>[http://www.nordicsounds.ee/index.php?id=26405 Nordic Sounds – Tango Nuevo]</ref> ([[Villu Veski]] ja [[Tiit Kalluste]]), "Laulud hingest" (CD 2003)<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=18432062 Eesti Rahvusbibliograafia – CD "Laulud Hingest"]</ref> ([[Hirvo Surva]] ja [[Siiri Sisask]]) ning andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]]. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel [[Eesti]]s, [[Taani]]s, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Holland]]is, [[Belgia]]s, [[Soome]]s, [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Inglismaa]]l, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Eesti Noorte Sümfooniaorkester]], [[Tallinna kammerorkester]], kammermeeskoor [[Revalia Kammermeeskoor|Revalia]], ansambel [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]], keelpillikvartett [[Noobel Nelik]], samuti [[Kersti Ala-Murr]], Jaak Lutsoja, [[Tõnu Jõesaar]] ning [[Lilian Jõesaar]] (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), [[Margarita Voites]], Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), [[Kait Tamra]] ja Siiri Sisask. 2007. aasta [[Noorte laulu- ja tantsupidu|Noorte laulupeol]] esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid "Haanja miis" ja "Õekesed ellale" ning Kait Tamra "Kodu".<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/X_noorte_laulupeo_kava Vikipeedia – X noorte laulupeo kava]</ref> == Džässikultuur ja -haridus == [[Pilt:Oleg Pissarenko, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015]] Alates [[2005]]. aastast elab Pissarenko [[Tartu]]s. Pissarenko on [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] rütmimuusika osakonna asutaja ning oli selle juhataja ja pedagoog aastatel 2007–2015 <ref>{{Netiviide |url=http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |pealkiri=H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130930002850/http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja "[[Rajamuusika]]" kunstiline juht<ref>[http://www.facebook.com/rajamuusika/info Rajamuusika kontserdisari – Info]</ref>, [[Tartu Jazziklubi]] ja [[Narva Jazzklubi|Narva Jazziklubi]] algataja, kunstiline juht ja eestvedaja <ref>[http://tartujazzclub.ee/klubist/ Tartu Jazz Club – Klubist]</ref> ning rahvusvahelise džäss- ja rütmimuusika festivali [[IDeeJazz]] peakorraldaja <ref>{{Netiviide |url=http://ideejazz.ee/kontakt |pealkiri=Festival IDeeJazz – Tiim |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101074920/http://ideejazz.ee/kontakt/ |url-olek=ei tööta }}</ref> . Alates 2010. aastast on Pissarenko [[Eesti Jazzliit|Eesti Jazzliidu]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |pealkiri=Eesti Jazzliit – Meist |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131025144618/http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |url=http://erhl.ee/index.html |pealkiri=Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429202027/http://erhl.ee/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadio 4]] kuulajateni iganädalased muusikasaated "[[Džässipark]]" <ref>[http://r4.err.ee/saated?saade=1035 Raadio 4, saade "Džässipark"]</ref>, mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid. == Tunnustus == * 2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] (kultuurikorraldaja)<ref>{{Netiviide |url=http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013 |vaadatud=29.04.2014 |arhiivimisaeg=29.04.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429184450/http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2013 Eesti Rahvusringhäälingu [[aasta muusik]]<ref name=":0" /> * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Tartu džässmuusikaelu edendamise eest)<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/marje-lohuaru-auhinna-aluseks-on-ka-pikem-panus.d?id=66823657 Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013]</ref> *2016 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] kuldmärk<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.narva.ut.ee/et/uudised/rahvusulikooli-aastapaeval-omistati-kolledzi-kuldmark-oleg-pissarenkole|Pealkiri=Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole|Väljaanne=|Aeg=01.12.2016|Kasutatud=}}</ref> *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19675}}</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == *[http://olegpissarenko.com Ametlik koduleht] *[http://www.soundcloud.com/olegpissarenkomusic Soundcloud] *[http://www.facebook.com/olegpissarenkomusic Facebook] *[http://www.youtube.com/olegpissarenkomusic Youtube] ===Audio=== *[http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1713673 Klassikaraadio, Portree: Oleg Pissarenko, 5.01.2014] * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2136261 Vikerraadio, Õhtujazz: Oleg Pissarenko, 7.10.2013] === Video === *[http://www.youtube.com/results?search_query=oleg+pissarenko&search_sort=video_date_uploaded YouTube=Oleg+Pissarenko] === Meediakajastusi === *Michael Amundsen. [http://tallinnarts.com/the-conversation/ The Conversation – Oleg Pissarenko.] Tallinn Arts, 03.2014 * Margus Haav. [http://www.ajakirimuusika.ee/#!oleg-pissarenko/cmxb Prii lapse ilm. Intervjuu Oleg Pissarenkoga] ajakiri Muusika, 11.2013 * Hedvig Hanson. [http://www.elu24.ee/838740/nadala-plaat/ Nädala plaat. Veenev elementaarsus] Elu24, 14. mai 2012 *[[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-sara-jazzkaare-kohal.d?id=64309999 Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal] [[Eesti Päevaleht]], 26. aprill 2012 *Mart Niineste. [http://www.publik.delfi.ee/news/muusika/oleg-pissarenko-vs-the-flow-neli-pead-klassivahet.d?id=64306327 Oleg Pissarenko vs The Flow: neli pead klassivahet] Eesti Päevaleht, 25. aprill 2012 *[[Ivo Heinloo]]. [http://www.jazzkaar.ee/en/home/item/jk-oleg-pissarenko-salapaerased-paralleelmaailmad Oleg Pissarenko salapärased paralleelmaailmad] Jazzkaar, 24. aprill 2012 *[[Madis Must]]. [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/jk-oleg-pissarenko-bandi-terviklik-etteaste-tartus.html Oleg Pissarenko bandi terviklik etteaste Tartus] jazzkaar.ee, 2012 *[[Tiia Linnard]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=6588 Tartus teeb džässiilma meie mees Narvast]. Põhjarannik, 15. jaanuar 2013 *Mart Niineste. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-leidsin-tee-lihtsuse-maailma.d?id=51178868 Oleg Pissarenko: leidsin tee lihtsuse maailma] Eesti Päevaleht, 29. september 2009 *[[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/164359/oleg-pissarenko-leidis-muusikast-lihtsuse/ Oleg Pissarenko leidis muusikast lihtsuse] Tartu Postimees, 16. september 2009 *[[Jazzkaar]]. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-trio-kaunis-kodumaine-jazz.html Oleg Pissarenko trio: kaunis kodumaine jazz!] jazzkaar.ee, 4. märts 2004 *Jazzkaar. [http://www.jazzkaar.ee/old/artist.php?l=est&id=128 Kui kitarristil on ilumeel] jazzkaar.ee, märts 2004 *Jazzkaar. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-quartet.html Oleg Pissarenko Quartet] jazzkaar.ee, 1. jaanuar 2003 {{JÄRJESTA:Pissarenko, Oleg}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] ek17q8e9msjqbpi7xhx7wlasiwqtoce 6179080 6179078 2022-08-17T07:03:36Z Oleg Pissarenko 168864 /* Pissarenko autorialbumid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oleg Pissarenko.jpg|pisi|Oleg Pissarenko Tartu Jazziklubis 18. jaanuaril 2013]] '''Oleg Pissarenko''' on Eesti helilooja, pianist ja kitarrist, kes on tuntud oma tabavate ütlemiste ja karisma poolest. Pissarenko loob ja esitab omanäolist minimalistlikku instrumentaalmuusikat juba enam kui 20 aastat, käies oma helikeele arengus teekonna dzässist ja postrokist kaunikõlalise klaverimuusikani. Tema helimaailma on kirjeldatud kui “muusikat oma lihtsuses ja loomulikkuses”, „aegamisi õidepuhkevat rõõmu”, „light-nirvanat”, „läbipaistvat jazzi” ja „midagi enamat kui muusika”. 2013. aastal sai Oleg Pissarenko ERR [[Aasta muusik]]u tiitli.<ref name=":0">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20386:aasta-muusik-2013-on-oleg-pissarenko&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko], Sirp, 30. detsember 2013</ref> 2018. aastal pälvis Oleg Pissarenko presidendilt Valgetähe V klassi Teenetemärgi<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_teenetemärk|pealkiri=Presidendi Kantselei|väljaanne=president.ee}}</ref> == Diskograafia == ===== Pissarenko autorialbumid ===== * "IHTYS"<ref>{{Netiviide |url=http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |pealkiri=CD – IHTYS |vaadatud=2015-04-22 |arhiivimisaeg=2015-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150706025437/http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |url-olek=ei tööta }}</ref> (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan * "The Little One’s"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-little-ones/ CD – The Little One’s]</ref> (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett "Noobel nelik", külalisena plaadil Hedvig Hanson * "The Book’s Burning"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-books-burning/ CD – The Book’s Burning]</ref> (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson * "Valguse värvid"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/valguse-varvid/ CD – Valguse värvid]</ref> (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi * "Prii lapse ilm: Free Child World"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/prii-lapse-ilm/ CD – Prii lapse ilm<span> </span>: Free Child World]</ref> (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band * "A2O"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/a2o/ CD – A2O]</ref> (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga * "Kes Sa Oled / Who Are You"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/kes-sa-oled/ CD – Kes Sa Oled / Who Are You]</ref> (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band * "Point"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/point/ "Point"]</ref> (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band * "Armastuse muusika" (Pissarenko Productions Ltd 2019) / Oleg Pissarenko * "Soul's Journey" (Pissarenko Productions Ltd 2021) / Oleg Pissarenko * "Jalutuskäik Iseendaga" (Pissarenko Productions Ltd 2022) / Oleg Pissarenko ===== Muud salvestised <ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko%2C+Oleg%2C+1978-%2C+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko |vaadatud=2013-01-22 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312072117/http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko,+Oleg,+1978-,+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===== * "Mi Tango en Buenos Aires" NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski * "What Color Is Love" (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson * "Laulud Hingest" (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor * "Kuu Lõhn" (Su Music 2005) Siiri Sisask == Ansamblid ja koostöö == *'''Oleg Pissarenko Band''' ([[2004|2004-2016]]): [[Raun Juurikas]] ([[klahvpillid]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Mihkel Mälgand]] (bass ja [[kontrabass]]) ning [[Ahto Abner]] ([[löökriistad]]). *'''Oleg Pissarenko Trio''' ([[2002|2002-2012]]): [[Jaak Lutsoja]] ([[akordion]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Taavo Remmel]] (kontrabass) ja [[Ara Yaralyan]] (kontrabass, 2002–2004). *'''Oleg Pissarenko Quartet''' ([[2000]]–[[2003]]): [[Meelis Unt]] ([[saksofon]]), Oleg Pissarenko (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökriistad). *'''Agan-Pissarenko Duo''' ([[2010|2010-2012]]): [[Ain Agan]] – elektri- ja ''fretless''-kitarr ja Oleg Pissarenko ([[akustiline kitarr]]). *'''Villu Veski - Oleg Pissarenko''' (alates 2021) - Villu Veski saksofonid ja Oleg Pissarenko klaver Pissarenko on teinud koostööd ka paljude teiste muusikute ja loovisikutega, näiteks [[Hedvig Hanson]], [[Andre Maaker]], [[Guido Kangur]] (kava "Mälestuste jõgi")<ref>[http://olegpissarenko.com/2012/12/malestuste-jogi-tartu-jazzklubis/ Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi]</ref>, [[Daniel Pipi Piazzolla]] ja [[Deniss Pashkevics]]. Ta on osalenud projektides "Tango Nuevo" (DVD 2003)<ref>[http://www.nordicsounds.ee/index.php?id=26405 Nordic Sounds – Tango Nuevo]</ref> ([[Villu Veski]] ja [[Tiit Kalluste]]), "Laulud hingest" (CD 2003)<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=18432062 Eesti Rahvusbibliograafia – CD "Laulud Hingest"]</ref> ([[Hirvo Surva]] ja [[Siiri Sisask]]) ning andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]]. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel [[Eesti]]s, [[Taani]]s, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Holland]]is, [[Belgia]]s, [[Soome]]s, [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Inglismaa]]l, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Eesti Noorte Sümfooniaorkester]], [[Tallinna kammerorkester]], kammermeeskoor [[Revalia Kammermeeskoor|Revalia]], ansambel [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]], keelpillikvartett [[Noobel Nelik]], samuti [[Kersti Ala-Murr]], Jaak Lutsoja, [[Tõnu Jõesaar]] ning [[Lilian Jõesaar]] (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), [[Margarita Voites]], Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), [[Kait Tamra]] ja Siiri Sisask. 2007. aasta [[Noorte laulu- ja tantsupidu|Noorte laulupeol]] esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid "Haanja miis" ja "Õekesed ellale" ning Kait Tamra "Kodu".<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/X_noorte_laulupeo_kava Vikipeedia – X noorte laulupeo kava]</ref> == Džässikultuur ja -haridus == [[Pilt:Oleg Pissarenko, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015]] Aastatel 2005-2019 elas Pissarenko [[Tartu]]s. Pissarenko on [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] rütmimuusika osakonna asutaja ning oli selle juhataja ja pedagoog aastatel 2007–2015 <ref>{{Netiviide |url=http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |pealkiri=H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130930002850/http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja "[[Rajamuusika]]" kunstiline juht<ref>[http://www.facebook.com/rajamuusika/info Rajamuusika kontserdisari – Info]</ref>, [[Tartu Jazziklubi]] ja [[Narva Jazzklubi|Narva Jazziklubi]] algataja, kunstiline juht ja eestvedaja <ref>[http://tartujazzclub.ee/klubist/ Tartu Jazz Club – Klubist]</ref> ning rahvusvahelise džäss- ja rütmimuusika festivali [[IDeeJazz]] peakorraldaja <ref>{{Netiviide |url=http://ideejazz.ee/kontakt |pealkiri=Festival IDeeJazz – Tiim |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101074920/http://ideejazz.ee/kontakt/ |url-olek=ei tööta }}</ref> . Alates 2010. aastast on Pissarenko [[Eesti Jazzliit|Eesti Jazzliidu]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |pealkiri=Eesti Jazzliit – Meist |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131025144618/http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |url=http://erhl.ee/index.html |pealkiri=Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429202027/http://erhl.ee/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadio 4]] kuulajateni iganädalased muusikasaated "[[Džässipark]]" <ref>[http://r4.err.ee/saated?saade=1035 Raadio 4, saade "Džässipark"]</ref>, mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid. == Tunnustus == * 2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] (kultuurikorraldaja)<ref>{{Netiviide |url=http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013 |vaadatud=29.04.2014 |arhiivimisaeg=29.04.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429184450/http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2013 Eesti Rahvusringhäälingu [[aasta muusik]]<ref name=":0" /> * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Tartu džässmuusikaelu edendamise eest)<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/marje-lohuaru-auhinna-aluseks-on-ka-pikem-panus.d?id=66823657 Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013]</ref> *2016 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] kuldmärk<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.narva.ut.ee/et/uudised/rahvusulikooli-aastapaeval-omistati-kolledzi-kuldmark-oleg-pissarenkole|Pealkiri=Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole|Väljaanne=|Aeg=01.12.2016|Kasutatud=}}</ref> *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19675}}</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == *[http://olegpissarenko.com Ametlik koduleht] *[http://www.soundcloud.com/olegpissarenkomusic Soundcloud] *[http://www.facebook.com/olegpissarenkomusic Facebook] *[http://www.youtube.com/olegpissarenkomusic Youtube] ===Audio=== *[http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1713673 Klassikaraadio, Portree: Oleg Pissarenko, 5.01.2014] * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2136261 Vikerraadio, Õhtujazz: Oleg Pissarenko, 7.10.2013] === Video === *[http://www.youtube.com/results?search_query=oleg+pissarenko&search_sort=video_date_uploaded YouTube=Oleg+Pissarenko] === Meediakajastusi === *Michael Amundsen. [http://tallinnarts.com/the-conversation/ The Conversation – Oleg Pissarenko.] Tallinn Arts, 03.2014 * Margus Haav. [http://www.ajakirimuusika.ee/#!oleg-pissarenko/cmxb Prii lapse ilm. Intervjuu Oleg Pissarenkoga] ajakiri Muusika, 11.2013 * Hedvig Hanson. [http://www.elu24.ee/838740/nadala-plaat/ Nädala plaat. Veenev elementaarsus] Elu24, 14. mai 2012 *[[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-sara-jazzkaare-kohal.d?id=64309999 Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal] [[Eesti Päevaleht]], 26. aprill 2012 *Mart Niineste. [http://www.publik.delfi.ee/news/muusika/oleg-pissarenko-vs-the-flow-neli-pead-klassivahet.d?id=64306327 Oleg Pissarenko vs The Flow: neli pead klassivahet] Eesti Päevaleht, 25. aprill 2012 *[[Ivo Heinloo]]. [http://www.jazzkaar.ee/en/home/item/jk-oleg-pissarenko-salapaerased-paralleelmaailmad Oleg Pissarenko salapärased paralleelmaailmad] Jazzkaar, 24. aprill 2012 *[[Madis Must]]. [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/jk-oleg-pissarenko-bandi-terviklik-etteaste-tartus.html Oleg Pissarenko bandi terviklik etteaste Tartus] jazzkaar.ee, 2012 *[[Tiia Linnard]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=6588 Tartus teeb džässiilma meie mees Narvast]. Põhjarannik, 15. jaanuar 2013 *Mart Niineste. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-leidsin-tee-lihtsuse-maailma.d?id=51178868 Oleg Pissarenko: leidsin tee lihtsuse maailma] Eesti Päevaleht, 29. september 2009 *[[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/164359/oleg-pissarenko-leidis-muusikast-lihtsuse/ Oleg Pissarenko leidis muusikast lihtsuse] Tartu Postimees, 16. september 2009 *[[Jazzkaar]]. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-trio-kaunis-kodumaine-jazz.html Oleg Pissarenko trio: kaunis kodumaine jazz!] jazzkaar.ee, 4. märts 2004 *Jazzkaar. [http://www.jazzkaar.ee/old/artist.php?l=est&id=128 Kui kitarristil on ilumeel] jazzkaar.ee, märts 2004 *Jazzkaar. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-quartet.html Oleg Pissarenko Quartet] jazzkaar.ee, 1. jaanuar 2003 {{JÄRJESTA:Pissarenko, Oleg}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 6ia47w7oz8gzkc1gu58934u7hh0w4x8 6179081 6179080 2022-08-17T07:04:27Z Oleg Pissarenko 168864 Muutsin lausete järjekorra wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oleg Pissarenko.jpg|pisi|Oleg Pissarenko Tartu Jazziklubis 18. jaanuaril 2013]] '''Oleg Pissarenko''' on Eesti helilooja, pianist ja kitarrist, kes on tuntud oma tabavate ütlemiste ja karisma poolest. Pissarenko loob ja esitab omanäolist minimalistlikku instrumentaalmuusikat juba enam kui 20 aastat, käies oma helikeele arengus teekonna dzässist ja postrokist kaunikõlalise klaverimuusikani. Tema helimaailma on kirjeldatud kui “muusikat oma lihtsuses ja loomulikkuses”, „aegamisi õidepuhkevat rõõmu”, „light-nirvanat”, „läbipaistvat jazzi” ja „midagi enamat kui muusika”. 2013. aastal sai Oleg Pissarenko ERR [[Aasta muusik]]u tiitli.<ref name=":0">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20386:aasta-muusik-2013-on-oleg-pissarenko&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko], Sirp, 30. detsember 2013</ref> 2018. aastal pälvis Oleg Pissarenko presidendilt Valgetähe V klassi Teenetemärgi<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_teenetemärk|pealkiri=Presidendi Kantselei|väljaanne=president.ee}}</ref> == Diskograafia == ===== Pissarenko autorialbumid ===== * "IHTYS"<ref>{{Netiviide |url=http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |pealkiri=CD – IHTYS |vaadatud=2015-04-22 |arhiivimisaeg=2015-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150706025437/http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |url-olek=ei tööta }}</ref> (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan * "The Little One’s"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-little-ones/ CD – The Little One’s]</ref> (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett "Noobel nelik", külalisena plaadil Hedvig Hanson * "The Book’s Burning"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-books-burning/ CD – The Book’s Burning]</ref> (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson * "Valguse värvid"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/valguse-varvid/ CD – Valguse värvid]</ref> (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi * "Prii lapse ilm: Free Child World"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/prii-lapse-ilm/ CD – Prii lapse ilm<span> </span>: Free Child World]</ref> (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band * "A2O"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/a2o/ CD – A2O]</ref> (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga * "Kes Sa Oled / Who Are You"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/kes-sa-oled/ CD – Kes Sa Oled / Who Are You]</ref> (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band * "Point"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/point/ "Point"]</ref> (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band * "Armastuse muusika" (Pissarenko Productions Ltd 2019) / Oleg Pissarenko * "Soul's Journey" (Pissarenko Productions Ltd 2021) / Oleg Pissarenko * "Jalutuskäik Iseendaga" (Pissarenko Productions Ltd 2022) / Oleg Pissarenko ===== Muud salvestised <ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko%2C+Oleg%2C+1978-%2C+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko |vaadatud=2013-01-22 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312072117/http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko,+Oleg,+1978-,+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===== * "Mi Tango en Buenos Aires" NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski * "What Color Is Love" (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson * "Laulud Hingest" (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor * "Kuu Lõhn" (Su Music 2005) Siiri Sisask == Ansamblid ja koostöö == *'''Villu Veski - Oleg Pissarenko''' (alates 2021) - Villu Veski saksofonid ja Oleg Pissarenko klaver *'''Oleg Pissarenko Band''' ([[2004|2004-2016]]): [[Raun Juurikas]] ([[klahvpillid]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Mihkel Mälgand]] (bass ja [[kontrabass]]) ning [[Ahto Abner]] ([[löökriistad]]). *'''Oleg Pissarenko Trio''' ([[2002|2002-2012]]): [[Jaak Lutsoja]] ([[akordion]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Taavo Remmel]] (kontrabass) ja [[Ara Yaralyan]] (kontrabass, 2002–2004). *'''Oleg Pissarenko Quartet''' ([[2000]]–[[2003]]): [[Meelis Unt]] ([[saksofon]]), Oleg Pissarenko (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökriistad). *'''Agan-Pissarenko Duo''' ([[2010|2010-2012]]): [[Ain Agan]] – elektri- ja ''fretless''-kitarr ja Oleg Pissarenko ([[akustiline kitarr]]). Pissarenko on teinud koostööd ka paljude teiste muusikute ja loovisikutega, näiteks [[Hedvig Hanson]], [[Andre Maaker]], [[Guido Kangur]] (kava "Mälestuste jõgi")<ref>[http://olegpissarenko.com/2012/12/malestuste-jogi-tartu-jazzklubis/ Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi]</ref>, [[Daniel Pipi Piazzolla]] ja [[Deniss Pashkevics]]. Ta on osalenud projektides "Tango Nuevo" (DVD 2003)<ref>[http://www.nordicsounds.ee/index.php?id=26405 Nordic Sounds – Tango Nuevo]</ref> ([[Villu Veski]] ja [[Tiit Kalluste]]), "Laulud hingest" (CD 2003)<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=18432062 Eesti Rahvusbibliograafia – CD "Laulud Hingest"]</ref> ([[Hirvo Surva]] ja [[Siiri Sisask]]) ning andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]]. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel [[Eesti]]s, [[Taani]]s, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Holland]]is, [[Belgia]]s, [[Soome]]s, [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Inglismaa]]l, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Eesti Noorte Sümfooniaorkester]], [[Tallinna kammerorkester]], kammermeeskoor [[Revalia Kammermeeskoor|Revalia]], ansambel [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]], keelpillikvartett [[Noobel Nelik]], samuti [[Kersti Ala-Murr]], Jaak Lutsoja, [[Tõnu Jõesaar]] ning [[Lilian Jõesaar]] (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), [[Margarita Voites]], Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), [[Kait Tamra]] ja Siiri Sisask. 2007. aasta [[Noorte laulu- ja tantsupidu|Noorte laulupeol]] esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid "Haanja miis" ja "Õekesed ellale" ning Kait Tamra "Kodu".<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/X_noorte_laulupeo_kava Vikipeedia – X noorte laulupeo kava]</ref> == Džässikultuur ja -haridus == [[Pilt:Oleg Pissarenko, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015]] Aastatel 2005-2019 elas Pissarenko [[Tartu]]s. Pissarenko on [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] rütmimuusika osakonna asutaja ning oli selle juhataja ja pedagoog aastatel 2007–2015 <ref>{{Netiviide |url=http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |pealkiri=H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130930002850/http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja "[[Rajamuusika]]" kunstiline juht<ref>[http://www.facebook.com/rajamuusika/info Rajamuusika kontserdisari – Info]</ref>, [[Tartu Jazziklubi]] ja [[Narva Jazzklubi|Narva Jazziklubi]] algataja, kunstiline juht ja eestvedaja <ref>[http://tartujazzclub.ee/klubist/ Tartu Jazz Club – Klubist]</ref> ning rahvusvahelise džäss- ja rütmimuusika festivali [[IDeeJazz]] peakorraldaja <ref>{{Netiviide |url=http://ideejazz.ee/kontakt |pealkiri=Festival IDeeJazz – Tiim |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101074920/http://ideejazz.ee/kontakt/ |url-olek=ei tööta }}</ref> . Alates 2010. aastast on Pissarenko [[Eesti Jazzliit|Eesti Jazzliidu]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |pealkiri=Eesti Jazzliit – Meist |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131025144618/http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |url=http://erhl.ee/index.html |pealkiri=Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429202027/http://erhl.ee/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadio 4]] kuulajateni iganädalased muusikasaated "[[Džässipark]]" <ref>[http://r4.err.ee/saated?saade=1035 Raadio 4, saade "Džässipark"]</ref>, mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid. == Tunnustus == * 2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] (kultuurikorraldaja)<ref>{{Netiviide |url=http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013 |vaadatud=29.04.2014 |arhiivimisaeg=29.04.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429184450/http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2013 Eesti Rahvusringhäälingu [[aasta muusik]]<ref name=":0" /> * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Tartu džässmuusikaelu edendamise eest)<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/marje-lohuaru-auhinna-aluseks-on-ka-pikem-panus.d?id=66823657 Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013]</ref> *2016 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] kuldmärk<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.narva.ut.ee/et/uudised/rahvusulikooli-aastapaeval-omistati-kolledzi-kuldmark-oleg-pissarenkole|Pealkiri=Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole|Väljaanne=|Aeg=01.12.2016|Kasutatud=}}</ref> *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19675}}</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == *[http://olegpissarenko.com Ametlik koduleht] *[http://www.soundcloud.com/olegpissarenkomusic Soundcloud] *[http://www.facebook.com/olegpissarenkomusic Facebook] *[http://www.youtube.com/olegpissarenkomusic Youtube] ===Audio=== *[http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1713673 Klassikaraadio, Portree: Oleg Pissarenko, 5.01.2014] * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2136261 Vikerraadio, Õhtujazz: Oleg Pissarenko, 7.10.2013] === Video === *[http://www.youtube.com/results?search_query=oleg+pissarenko&search_sort=video_date_uploaded YouTube=Oleg+Pissarenko] === Meediakajastusi === *Michael Amundsen. [http://tallinnarts.com/the-conversation/ The Conversation – Oleg Pissarenko.] Tallinn Arts, 03.2014 * Margus Haav. [http://www.ajakirimuusika.ee/#!oleg-pissarenko/cmxb Prii lapse ilm. Intervjuu Oleg Pissarenkoga] ajakiri Muusika, 11.2013 * Hedvig Hanson. [http://www.elu24.ee/838740/nadala-plaat/ Nädala plaat. Veenev elementaarsus] Elu24, 14. mai 2012 *[[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-sara-jazzkaare-kohal.d?id=64309999 Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal] [[Eesti Päevaleht]], 26. aprill 2012 *Mart Niineste. [http://www.publik.delfi.ee/news/muusika/oleg-pissarenko-vs-the-flow-neli-pead-klassivahet.d?id=64306327 Oleg Pissarenko vs The Flow: neli pead klassivahet] Eesti Päevaleht, 25. aprill 2012 *[[Ivo Heinloo]]. [http://www.jazzkaar.ee/en/home/item/jk-oleg-pissarenko-salapaerased-paralleelmaailmad Oleg Pissarenko salapärased paralleelmaailmad] Jazzkaar, 24. aprill 2012 *[[Madis Must]]. [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/jk-oleg-pissarenko-bandi-terviklik-etteaste-tartus.html Oleg Pissarenko bandi terviklik etteaste Tartus] jazzkaar.ee, 2012 *[[Tiia Linnard]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=6588 Tartus teeb džässiilma meie mees Narvast]. Põhjarannik, 15. jaanuar 2013 *Mart Niineste. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-leidsin-tee-lihtsuse-maailma.d?id=51178868 Oleg Pissarenko: leidsin tee lihtsuse maailma] Eesti Päevaleht, 29. september 2009 *[[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/164359/oleg-pissarenko-leidis-muusikast-lihtsuse/ Oleg Pissarenko leidis muusikast lihtsuse] Tartu Postimees, 16. september 2009 *[[Jazzkaar]]. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-trio-kaunis-kodumaine-jazz.html Oleg Pissarenko trio: kaunis kodumaine jazz!] jazzkaar.ee, 4. märts 2004 *Jazzkaar. [http://www.jazzkaar.ee/old/artist.php?l=est&id=128 Kui kitarristil on ilumeel] jazzkaar.ee, märts 2004 *Jazzkaar. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-quartet.html Oleg Pissarenko Quartet] jazzkaar.ee, 1. jaanuar 2003 {{JÄRJESTA:Pissarenko, Oleg}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 6x5wyc8bgwbqrj48nfj6a0vds98oxoj 6179082 6179081 2022-08-17T07:13:41Z Oleg Pissarenko 168864 wikitext text/x-wiki [[Fail:Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses.jpg|pisi|Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses 06.08.2022]] '''Oleg Pissarenko''' on Eesti helilooja, pianist ja kitarrist, kes on tuntud oma tabavate ütlemiste ja karisma poolest. Pissarenko loob ja esitab omanäolist minimalistlikku instrumentaalmuusikat juba enam kui 20 aastat, käies oma helikeele arengus teekonna dzässist ja postrokist kaunikõlalise klaverimuusikani. Tema helimaailma on kirjeldatud kui “muusikat oma lihtsuses ja loomulikkuses”, „aegamisi õidepuhkevat rõõmu”, „light-nirvanat”, „läbipaistvat jazzi” ja „midagi enamat kui muusika”. 2013. aastal sai Oleg Pissarenko ERR [[Aasta muusik]]u tiitli.<ref name=":0">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20386:aasta-muusik-2013-on-oleg-pissarenko&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko], Sirp, 30. detsember 2013</ref> 2018. aastal pälvis Oleg Pissarenko presidendilt Valgetähe V klassi Teenetemärgi<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_teenetemärk|pealkiri=Presidendi Kantselei|väljaanne=president.ee}}</ref> == Diskograafia == ===== Pissarenko autorialbumid ===== * "IHTYS"<ref>{{Netiviide |url=http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |pealkiri=CD – IHTYS |vaadatud=2015-04-22 |arhiivimisaeg=2015-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150706025437/http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |url-olek=ei tööta }}</ref> (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan * "The Little One’s"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-little-ones/ CD – The Little One’s]</ref> (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett "Noobel nelik", külalisena plaadil Hedvig Hanson * "The Book’s Burning"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-books-burning/ CD – The Book’s Burning]</ref> (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson * "Valguse värvid"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/valguse-varvid/ CD – Valguse värvid]</ref> (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi * "Prii lapse ilm: Free Child World"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/prii-lapse-ilm/ CD – Prii lapse ilm<span> </span>: Free Child World]</ref> (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band * "A2O"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/a2o/ CD – A2O]</ref> (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga * "Kes Sa Oled / Who Are You"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/kes-sa-oled/ CD – Kes Sa Oled / Who Are You]</ref> (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band * "Point"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/point/ "Point"]</ref> (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band * "Armastuse muusika" (Pissarenko Productions Ltd 2019) / Oleg Pissarenko * "Soul's Journey" (Pissarenko Productions Ltd 2021) / Oleg Pissarenko * "Jalutuskäik Iseendaga" (Pissarenko Productions Ltd 2022) / Oleg Pissarenko ===== Muud salvestised <ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko%2C+Oleg%2C+1978-%2C+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko |vaadatud=2013-01-22 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312072117/http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko,+Oleg,+1978-,+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===== * "Mi Tango en Buenos Aires" NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski * "What Color Is Love" (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson * "Laulud Hingest" (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor * "Kuu Lõhn" (Su Music 2005) Siiri Sisask == Ansamblid ja koostöö == *'''Villu Veski - Oleg Pissarenko''' (alates 2021) - Villu Veski saksofonid ja Oleg Pissarenko klaver *'''Oleg Pissarenko Band''' ([[2004|2004-2016]]): [[Raun Juurikas]] ([[klahvpillid]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Mihkel Mälgand]] (bass ja [[kontrabass]]) ning [[Ahto Abner]] ([[löökriistad]]). *'''Oleg Pissarenko Trio''' ([[2002|2002-2012]]): [[Jaak Lutsoja]] ([[akordion]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Taavo Remmel]] (kontrabass) ja [[Ara Yaralyan]] (kontrabass, 2002–2004). *'''Oleg Pissarenko Quartet''' ([[2000]]–[[2003]]): [[Meelis Unt]] ([[saksofon]]), Oleg Pissarenko (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökriistad). *'''Agan-Pissarenko Duo''' ([[2010|2010-2012]]): [[Ain Agan]] – elektri- ja ''fretless''-kitarr ja Oleg Pissarenko ([[akustiline kitarr]]). Pissarenko on teinud koostööd ka paljude teiste muusikute ja loovisikutega, näiteks [[Hedvig Hanson]], [[Andre Maaker]], [[Guido Kangur]] (kava "Mälestuste jõgi")<ref>[http://olegpissarenko.com/2012/12/malestuste-jogi-tartu-jazzklubis/ Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi]</ref>, [[Daniel Pipi Piazzolla]] ja [[Deniss Pashkevics]]. Ta on osalenud projektides "Tango Nuevo" (DVD 2003)<ref>[http://www.nordicsounds.ee/index.php?id=26405 Nordic Sounds – Tango Nuevo]</ref> ([[Villu Veski]] ja [[Tiit Kalluste]]), "Laulud hingest" (CD 2003)<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=18432062 Eesti Rahvusbibliograafia – CD "Laulud Hingest"]</ref> ([[Hirvo Surva]] ja [[Siiri Sisask]]) ning andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]]. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel [[Eesti]]s, [[Taani]]s, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Holland]]is, [[Belgia]]s, [[Soome]]s, [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Inglismaa]]l, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Eesti Noorte Sümfooniaorkester]], [[Tallinna kammerorkester]], kammermeeskoor [[Revalia Kammermeeskoor|Revalia]], ansambel [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]], keelpillikvartett [[Noobel Nelik]], samuti [[Kersti Ala-Murr]], Jaak Lutsoja, [[Tõnu Jõesaar]] ning [[Lilian Jõesaar]] (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), [[Margarita Voites]], Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), [[Kait Tamra]] ja Siiri Sisask. 2007. aasta [[Noorte laulu- ja tantsupidu|Noorte laulupeol]] esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid "Haanja miis" ja "Õekesed ellale" ning Kait Tamra "Kodu".<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/X_noorte_laulupeo_kava Vikipeedia – X noorte laulupeo kava]</ref> == Džässikultuur ja -haridus == [[Pilt:Oleg Pissarenko, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015]] Aastatel 2005-2019 elas Pissarenko [[Tartu]]s. Pissarenko on [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] rütmimuusika osakonna asutaja ning oli selle juhataja ja pedagoog aastatel 2007–2015 <ref>{{Netiviide |url=http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |pealkiri=H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130930002850/http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja "[[Rajamuusika]]" kunstiline juht<ref>[http://www.facebook.com/rajamuusika/info Rajamuusika kontserdisari – Info]</ref>, [[Tartu Jazziklubi]] ja [[Narva Jazzklubi|Narva Jazziklubi]] algataja, kunstiline juht ja eestvedaja <ref>[http://tartujazzclub.ee/klubist/ Tartu Jazz Club – Klubist]</ref> ning rahvusvahelise džäss- ja rütmimuusika festivali [[IDeeJazz]] peakorraldaja <ref>{{Netiviide |url=http://ideejazz.ee/kontakt |pealkiri=Festival IDeeJazz – Tiim |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101074920/http://ideejazz.ee/kontakt/ |url-olek=ei tööta }}</ref> . Alates 2010. aastast on Pissarenko [[Eesti Jazzliit|Eesti Jazzliidu]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |pealkiri=Eesti Jazzliit – Meist |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131025144618/http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |url=http://erhl.ee/index.html |pealkiri=Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429202027/http://erhl.ee/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadio 4]] kuulajateni iganädalased muusikasaated "[[Džässipark]]" <ref>[http://r4.err.ee/saated?saade=1035 Raadio 4, saade "Džässipark"]</ref>, mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid. == Tunnustus == * 2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] (kultuurikorraldaja)<ref>{{Netiviide |url=http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013 |vaadatud=29.04.2014 |arhiivimisaeg=29.04.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429184450/http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2013 Eesti Rahvusringhäälingu [[aasta muusik]]<ref name=":0" /> * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Tartu džässmuusikaelu edendamise eest)<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/marje-lohuaru-auhinna-aluseks-on-ka-pikem-panus.d?id=66823657 Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013]</ref> *2016 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] kuldmärk<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.narva.ut.ee/et/uudised/rahvusulikooli-aastapaeval-omistati-kolledzi-kuldmark-oleg-pissarenkole|Pealkiri=Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole|Väljaanne=|Aeg=01.12.2016|Kasutatud=}}</ref> *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19675}}</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == *[http://olegpissarenko.com Ametlik koduleht] *[http://www.soundcloud.com/olegpissarenkomusic Soundcloud] *[http://www.facebook.com/olegpissarenkomusic Facebook] *[http://www.youtube.com/olegpissarenkomusic Youtube] ===Audio=== *[http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1713673 Klassikaraadio, Portree: Oleg Pissarenko, 5.01.2014] * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2136261 Vikerraadio, Õhtujazz: Oleg Pissarenko, 7.10.2013] === Video === *[http://www.youtube.com/results?search_query=oleg+pissarenko&search_sort=video_date_uploaded YouTube=Oleg+Pissarenko] === Meediakajastusi === *Michael Amundsen. [http://tallinnarts.com/the-conversation/ The Conversation – Oleg Pissarenko.] Tallinn Arts, 03.2014 * Margus Haav. [http://www.ajakirimuusika.ee/#!oleg-pissarenko/cmxb Prii lapse ilm. Intervjuu Oleg Pissarenkoga] ajakiri Muusika, 11.2013 * Hedvig Hanson. [http://www.elu24.ee/838740/nadala-plaat/ Nädala plaat. Veenev elementaarsus] Elu24, 14. mai 2012 *[[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-sara-jazzkaare-kohal.d?id=64309999 Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal] [[Eesti Päevaleht]], 26. aprill 2012 *Mart Niineste. [http://www.publik.delfi.ee/news/muusika/oleg-pissarenko-vs-the-flow-neli-pead-klassivahet.d?id=64306327 Oleg Pissarenko vs The Flow: neli pead klassivahet] Eesti Päevaleht, 25. aprill 2012 *[[Ivo Heinloo]]. [http://www.jazzkaar.ee/en/home/item/jk-oleg-pissarenko-salapaerased-paralleelmaailmad Oleg Pissarenko salapärased paralleelmaailmad] Jazzkaar, 24. aprill 2012 *[[Madis Must]]. [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/jk-oleg-pissarenko-bandi-terviklik-etteaste-tartus.html Oleg Pissarenko bandi terviklik etteaste Tartus] jazzkaar.ee, 2012 *[[Tiia Linnard]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=6588 Tartus teeb džässiilma meie mees Narvast]. Põhjarannik, 15. jaanuar 2013 *Mart Niineste. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-leidsin-tee-lihtsuse-maailma.d?id=51178868 Oleg Pissarenko: leidsin tee lihtsuse maailma] Eesti Päevaleht, 29. september 2009 *[[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/164359/oleg-pissarenko-leidis-muusikast-lihtsuse/ Oleg Pissarenko leidis muusikast lihtsuse] Tartu Postimees, 16. september 2009 *[[Jazzkaar]]. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-trio-kaunis-kodumaine-jazz.html Oleg Pissarenko trio: kaunis kodumaine jazz!] jazzkaar.ee, 4. märts 2004 *Jazzkaar. [http://www.jazzkaar.ee/old/artist.php?l=est&id=128 Kui kitarristil on ilumeel] jazzkaar.ee, märts 2004 *Jazzkaar. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-quartet.html Oleg Pissarenko Quartet] jazzkaar.ee, 1. jaanuar 2003 {{JÄRJESTA:Pissarenko, Oleg}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] py0ilfc1tvaggdq4tispf2uxr965cyp 6179084 6179082 2022-08-17T07:27:34Z Oleg Pissarenko 168864 wikitext text/x-wiki [[Fail:Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses.jpg|pisi|Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses 06.08.2022]] '''Oleg Pissarenko''' on Eesti helilooja, pianist ja kitarrist, kes on tuntud oma tabavate ütlemiste ja karisma poolest. Pissarenko loob ja esitab omanäolist minimalistlikku instrumentaalmuusikat juba enam kui 20 aastat, käies oma helikeele arengus teekonna dzässist ja postrokist kaunikõlalise klaverimuusikani. Tema helimaailma on kirjeldatud kui “muusikat oma lihtsuses ja loomulikkuses”, „aegamisi õidepuhkevat rõõmu”, „light-nirvanat”, „läbipaistvat jazzi” ja „midagi enamat kui muusika”. 2013. aastal sai Oleg Pissarenko ERR [[Aasta muusik]]u tiitli.<ref name=":0">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20386:aasta-muusik-2013-on-oleg-pissarenko&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko], Sirp, 30. detsember 2013</ref> 2018. aastal pälvis Oleg Pissarenko presidendilt Valgetähe V klassi Teenetemärgi<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_teenetemärk|pealkiri=Presidendi Kantselei|väljaanne=president.ee}}</ref> == Diskograafia == ===== Pissarenko autorialbumid ===== * "IHTYS"<ref>{{Netiviide |url=http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |pealkiri=CD – IHTYS |vaadatud=2015-04-22 |arhiivimisaeg=2015-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150706025437/http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |url-olek=ei tööta }}</ref> (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan * "The Little One’s"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-little-ones/ CD – The Little One’s]</ref> (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett "Noobel nelik", külalisena plaadil Hedvig Hanson * "The Book’s Burning"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-books-burning/ CD – The Book’s Burning]</ref> (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson * "Valguse värvid"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/valguse-varvid/ CD – Valguse värvid]</ref> (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi * "Prii lapse ilm: Free Child World"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/prii-lapse-ilm/ CD – Prii lapse ilm<span> </span>: Free Child World]</ref> (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band * "A2O"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/a2o/ CD – A2O]</ref> (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga * "Kes Sa Oled / Who Are You"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/kes-sa-oled/ CD – Kes Sa Oled / Who Are You]</ref> (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band * "Point"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/point/ "Point"]</ref> (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band * "Armastuse muusika" (Pissarenko Productions Ltd 2019) / Oleg Pissarenko * "Soul's Journey" (Pissarenko Productions Ltd 2021) / Oleg Pissarenko * "Jalutuskäik Iseendaga" (Pissarenko Productions Ltd 2022) / Oleg Pissarenko ===== Muud salvestised <ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko%2C+Oleg%2C+1978-%2C+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko |vaadatud=2013-01-22 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312072117/http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko,+Oleg,+1978-,+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===== * "Mi Tango en Buenos Aires" NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski * "What Color Is Love" (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson * "Laulud Hingest" (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor * "Kuu Lõhn" (Su Music 2005) Siiri Sisask == Ansamblid ja koostöö == *'''Villu Veski - Oleg Pissarenko''' (alates 2021) - Villu Veski saksofonid ja Oleg Pissarenko klaver *'''Oleg Pissarenko Band''' ([[2004|2004-2016]]): [[Raun Juurikas]] ([[klahvpillid]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Mihkel Mälgand]] (bass ja [[kontrabass]]) ning [[Ahto Abner]] ([[löökriistad]]). *'''Oleg Pissarenko Trio''' ([[2002|2002-2012]]): [[Jaak Lutsoja]] ([[akordion]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Taavo Remmel]] (kontrabass) ja [[Ara Yaralyan]] (kontrabass, 2002–2004). *'''Oleg Pissarenko Quartet''' ([[2000]]–[[2003]]): [[Meelis Unt]] ([[saksofon]]), Oleg Pissarenko (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökriistad). *'''Agan-Pissarenko Duo''' ([[2010|2010-2012]]): [[Ain Agan]] – elektri- ja ''fretless''-kitarr ja Oleg Pissarenko ([[akustiline kitarr]]). Pissarenko on teinud koostööd ka paljude teiste muusikute ja loovisikutega, näiteks [[Hedvig Hanson]], [[Andre Maaker]], [[Guido Kangur]] (kava "Mälestuste jõgi")<ref>[http://olegpissarenko.com/2012/12/malestuste-jogi-tartu-jazzklubis/ Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi]</ref>, [[Daniel Pipi Piazzolla]] ja [[Deniss Pashkevics]]. Ta on osalenud projektides "Tango Nuevo" (DVD 2003)<ref>[http://www.nordicsounds.ee/index.php?id=26405 Nordic Sounds – Tango Nuevo]</ref> ([[Villu Veski]] ja [[Tiit Kalluste]]), "Laulud hingest" (CD 2003)<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=18432062 Eesti Rahvusbibliograafia – CD "Laulud Hingest"]</ref> ([[Hirvo Surva]] ja [[Siiri Sisask]]) ning andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]]. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel [[Eesti]]s, [[Taani]]s, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Holland]]is, [[Belgia]]s, [[Soome]]s, [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Inglismaa]]l, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Eesti Noorte Sümfooniaorkester]], [[Tallinna kammerorkester]], kammermeeskoor [[Revalia Kammermeeskoor|Revalia]], ansambel [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]], keelpillikvartett [[Noobel Nelik]], samuti [[Kersti Ala-Murr]], Jaak Lutsoja, [[Tõnu Jõesaar]] ning [[Lilian Jõesaar]] (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), [[Margarita Voites]], Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), [[Kait Tamra]] ja Siiri Sisask. 2007. aasta [[Noorte laulu- ja tantsupidu|Noorte laulupeol]] esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid "Haanja miis" ja "Õekesed ellale" ning Kait Tamra "Kodu".<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/X_noorte_laulupeo_kava Vikipeedia – X noorte laulupeo kava]</ref> == Džässikultuur ja -haridus == [[Pilt:Oleg Pissarenko, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015]] Aastatel 2005-2019 elas Pissarenko [[Tartu]]s. Pissarenko on [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] rütmimuusika osakonna asutaja ning oli selle juhataja ja pedagoog aastatel 2007–2015 <ref>{{Netiviide |url=http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |pealkiri=H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130930002850/http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja "[[Rajamuusika]]" kunstiline juht<ref>[http://www.facebook.com/rajamuusika/info Rajamuusika kontserdisari – Info]</ref>, [[Tartu Jazziklubi]] ja [[Narva Jazzklubi|Narva Jazziklubi]] algataja, kunstiline juht ja eestvedaja <ref>[http://tartujazzclub.ee/klubist/ Tartu Jazz Club – Klubist]</ref> ning rahvusvahelise džäss- ja rütmimuusika festivali [[IDeeJazz]] peakorraldaja <ref>{{Netiviide |url=http://ideejazz.ee/kontakt |pealkiri=Festival IDeeJazz – Tiim |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101074920/http://ideejazz.ee/kontakt/ |url-olek=ei tööta }}</ref> . Alates 2010. aastast on Pissarenko [[Eesti Jazzliit|Eesti Jazzliidu]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |pealkiri=Eesti Jazzliit – Meist |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131025144618/http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |url=http://erhl.ee/index.html |pealkiri=Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429202027/http://erhl.ee/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadio 4]] kuulajateni iganädalased muusikasaated "[[Džässipark]]" <ref>[http://r4.err.ee/saated?saade=1035 Raadio 4, saade "Džässipark"]</ref>, mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid. == Tunnustus == * 2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] (kultuurikorraldaja)<ref>{{Netiviide |url=http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013 |vaadatud=29.04.2014 |arhiivimisaeg=29.04.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429184450/http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2013 Eesti Rahvusringhäälingu [[aasta muusik]]<ref name=":0" /> * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Tartu džässmuusikaelu edendamise eest)<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/marje-lohuaru-auhinna-aluseks-on-ka-pikem-panus.d?id=66823657 Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013]</ref> *2016 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] kuldmärk<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.narva.ut.ee/et/uudised/rahvusulikooli-aastapaeval-omistati-kolledzi-kuldmark-oleg-pissarenkole|Pealkiri=Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole|Väljaanne=|Aeg=01.12.2016|Kasutatud=}}</ref> *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19675}}</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == *[http://olegpissarenko.com Ametlik koduleht] *[http://www.soundcloud.com/olegpissarenkomusic Soundcloud] *[http://www.facebook.com/olegpissarenkomusic Facebook] *[http://www.youtube.com/olegpissarenkomusic Youtube] === Video === *[http://www.youtube.com/results?search_query=oleg+pissarenko&search_sort=video_date_uploaded YouTube=Oleg+Pissarenko] === Meediakajastusi === * * * * *Karmen Rebane. [https://kultuur.err.ee/1608674503/oleg-pissarenko-tutvustab-uut-autoriplaati-jalutuskaik-iseendaga Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"]<ref>{{Netiviide|autor=Karmen Rebane|url=https://kultuur.err.ee/1608674503/oleg-pissarenko-tutvustab-uut-autoriplaati-jalutuskaik-iseendaga|pealkiri=Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=03. august 2022}}</ref> kultuur.err.ee 03.08.2022 *Hedvig Hanson. [https://edasi.org/75944/oleg-pissarenko-uus-elu-vaimse-targa-mehe-kuvand-hakkas-mind-hairima/ Oleg Pissarenko uus elu: “Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima"] edasi.org 24.02.2021<ref>{{Netiviide|autor=Hedvig Hanson|url=https://edasi.org/75944/oleg-pissarenko-uus-elu-vaimse-targa-mehe-kuvand-hakkas-mind-hairima/|pealkiri=Oleg Pissarenko uus elu: “Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima.”|väljaanne=edasi.org|aeg=24. veebruar 2021}}</ref> *Igor Garšnek. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/oleg-pissarenko-uue-plaadi-point-on-minimalism/ "Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism"]<ref>{{Netiviide|autor=Igor Garšnek|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/oleg-pissarenko-uue-plaadi-point-on-minimalism/|pealkiri=Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism|väljaanne=Sirp|aeg=19. juuni 2015}}</ref> Sirp, 19.06.2015 *Michael Amundsen. [http://tallinnarts.com/the-conversation/ The Conversation – Oleg Pissarenko.] Tallinn Arts, 03.2014 * Margus Haav. [http://www.ajakirimuusika.ee/#!oleg-pissarenko/cmxb Prii lapse ilm. Intervjuu Oleg Pissarenkoga] ajakiri Muusika, 11.2013 * Hedvig Hanson. [http://www.elu24.ee/838740/nadala-plaat/ Nädala plaat. Veenev elementaarsus] Elu24, 14. mai 2012 *[[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-sara-jazzkaare-kohal.d?id=64309999 Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal] [[Eesti Päevaleht]], 26. aprill 2012 *Mart Niineste. [http://www.publik.delfi.ee/news/muusika/oleg-pissarenko-vs-the-flow-neli-pead-klassivahet.d?id=64306327 Oleg Pissarenko vs The Flow: neli pead klassivahet] Eesti Päevaleht, 25. aprill 2012 *[[Ivo Heinloo]]. [http://www.jazzkaar.ee/en/home/item/jk-oleg-pissarenko-salapaerased-paralleelmaailmad Oleg Pissarenko salapärased paralleelmaailmad] Jazzkaar, 24. aprill 2012 *[[Madis Must]]. [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/jk-oleg-pissarenko-bandi-terviklik-etteaste-tartus.html Oleg Pissarenko bandi terviklik etteaste Tartus] jazzkaar.ee, 2012 *[[Tiia Linnard]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=6588 Tartus teeb džässiilma meie mees Narvast]. Põhjarannik, 15. jaanuar 2013 *Mart Niineste. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-leidsin-tee-lihtsuse-maailma.d?id=51178868 Oleg Pissarenko: leidsin tee lihtsuse maailma] Eesti Päevaleht, 29. september 2009 *[[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/164359/oleg-pissarenko-leidis-muusikast-lihtsuse/ Oleg Pissarenko leidis muusikast lihtsuse] Tartu Postimees, 16. september 2009 *[[Jazzkaar]]. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-trio-kaunis-kodumaine-jazz.html Oleg Pissarenko trio: kaunis kodumaine jazz!] jazzkaar.ee, 4. märts 2004 *Jazzkaar. [http://www.jazzkaar.ee/old/artist.php?l=est&id=128 Kui kitarristil on ilumeel] jazzkaar.ee, märts 2004 *Jazzkaar. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-quartet.html Oleg Pissarenko Quartet] jazzkaar.ee, 1. jaanuar 2003 {{JÄRJESTA:Pissarenko, Oleg}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] jgkrc3gkaho20g5t5vg7fg7ghhwreqf 6179085 6179084 2022-08-17T07:30:43Z Oleg Pissarenko 168864 wikitext text/x-wiki [[Fail:Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses.jpg|pisi|Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses 06.08.2022]] '''Oleg Pissarenko''' on Eesti helilooja, pianist ja kitarrist, kes on tuntud oma tabavate ütlemiste ja karisma poolest. Pissarenko loob ja esitab omanäolist minimalistlikku instrumentaalmuusikat juba enam kui 20 aastat, käies oma helikeele arengus teekonna dzässist ja postrokist kaunikõlalise klaverimuusikani. Tema helimaailma on kirjeldatud kui “muusikat oma lihtsuses ja loomulikkuses”, „aegamisi õidepuhkevat rõõmu”, „light-nirvanat”, „läbipaistvat jazzi” ja „midagi enamat kui muusika”. 2013. aastal sai Oleg Pissarenko ERR [[Aasta muusik]]u tiitli.<ref name=":0">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20386:aasta-muusik-2013-on-oleg-pissarenko&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko], Sirp, 30. detsember 2013</ref> 2018. aastal pälvis Oleg Pissarenko presidendilt Valgetähe V klassi Teenetemärgi<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_teenetemärk|pealkiri=Presidendi Kantselei|väljaanne=president.ee}}</ref> == Diskograafia == ===== Pissarenko autorialbumid ===== * "IHTYS"<ref>{{Netiviide |url=http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |pealkiri=CD – IHTYS |vaadatud=2015-04-22 |arhiivimisaeg=2015-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150706025437/http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |url-olek=ei tööta }}</ref> (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan * "The Little One’s"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-little-ones/ CD – The Little One’s]</ref> (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett "Noobel nelik", külalisena plaadil Hedvig Hanson * "The Book’s Burning"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-books-burning/ CD – The Book’s Burning]</ref> (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson * "Valguse värvid"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/valguse-varvid/ CD – Valguse värvid]</ref> (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi * "Prii lapse ilm: Free Child World"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/prii-lapse-ilm/ CD – Prii lapse ilm<span> </span>: Free Child World]</ref> (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band * "A2O"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/a2o/ CD – A2O]</ref> (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga * "Kes Sa Oled / Who Are You"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/kes-sa-oled/ CD – Kes Sa Oled / Who Are You]</ref> (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band * "Point"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/point/ "Point"]</ref> (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band * "Armastuse muusika" (Pissarenko Productions Ltd 2019) / Oleg Pissarenko * "Soul's Journey" (Pissarenko Productions Ltd 2021) / Oleg Pissarenko * "Jalutuskäik Iseendaga" (Pissarenko Productions Ltd 2022) / Oleg Pissarenko ===== Muud salvestised <ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko%2C+Oleg%2C+1978-%2C+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko |vaadatud=2013-01-22 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312072117/http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko,+Oleg,+1978-,+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===== * "Mi Tango en Buenos Aires" NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski * "What Color Is Love" (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson * "Laulud Hingest" (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor * "Kuu Lõhn" (Su Music 2005) Siiri Sisask == Ansamblid ja koostöö == *'''Villu Veski - Oleg Pissarenko''' (alates 2021) - Villu Veski saksofonid ja Oleg Pissarenko klaver *'''Oleg Pissarenko Band''' ([[2004|2004-2016]]): [[Raun Juurikas]] ([[klahvpillid]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Mihkel Mälgand]] (bass ja [[kontrabass]]) ning [[Ahto Abner]] ([[löökriistad]]). *'''Oleg Pissarenko Trio''' ([[2002|2002-2012]]): [[Jaak Lutsoja]] ([[akordion]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Taavo Remmel]] (kontrabass) ja [[Ara Yaralyan]] (kontrabass, 2002–2004). *'''Oleg Pissarenko Quartet''' ([[2000]]–[[2003]]): [[Meelis Unt]] ([[saksofon]]), Oleg Pissarenko (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökriistad). *'''Agan-Pissarenko Duo''' ([[2010|2010-2012]]): [[Ain Agan]] – elektri- ja ''fretless''-kitarr ja Oleg Pissarenko ([[akustiline kitarr]]). Pissarenko on teinud koostööd ka paljude teiste muusikute ja loovisikutega, näiteks [[Hedvig Hanson]], [[Andre Maaker]], [[Guido Kangur]] (kava "Mälestuste jõgi")<ref>[http://olegpissarenko.com/2012/12/malestuste-jogi-tartu-jazzklubis/ Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi]</ref>, [[Daniel Pipi Piazzolla]] ja [[Deniss Pashkevics]]. Ta on osalenud projektides "Tango Nuevo" (DVD 2003)<ref>[http://www.nordicsounds.ee/index.php?id=26405 Nordic Sounds – Tango Nuevo]</ref> ([[Villu Veski]] ja [[Tiit Kalluste]]), "Laulud hingest" (CD 2003)<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=18432062 Eesti Rahvusbibliograafia – CD "Laulud Hingest"]</ref> ([[Hirvo Surva]] ja [[Siiri Sisask]]) ning andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]]. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel [[Eesti]]s, [[Taani]]s, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Holland]]is, [[Belgia]]s, [[Soome]]s, [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Inglismaa]]l, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Eesti Noorte Sümfooniaorkester]], [[Tallinna kammerorkester]], kammermeeskoor [[Revalia Kammermeeskoor|Revalia]], ansambel [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]], keelpillikvartett [[Noobel Nelik]], samuti [[Kersti Ala-Murr]], Jaak Lutsoja, [[Tõnu Jõesaar]] ning [[Lilian Jõesaar]] (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), [[Margarita Voites]], Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), [[Kait Tamra]] ja Siiri Sisask. 2007. aasta [[Noorte laulu- ja tantsupidu|Noorte laulupeol]] esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid "Haanja miis" ja "Õekesed ellale" ning Kait Tamra "Kodu".<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/X_noorte_laulupeo_kava Vikipeedia – X noorte laulupeo kava]</ref> == Džässikultuur ja -haridus == [[Pilt:Oleg Pissarenko, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015]] Aastatel 2005-2019 elas Pissarenko [[Tartu]]s. Pissarenko on [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] rütmimuusika osakonna asutaja ning oli selle juhataja ja pedagoog aastatel 2007–2015 <ref>{{Netiviide |url=http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |pealkiri=H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130930002850/http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja "[[Rajamuusika]]" kunstiline juht<ref>[http://www.facebook.com/rajamuusika/info Rajamuusika kontserdisari – Info]</ref>, [[Tartu Jazziklubi]] ja [[Narva Jazzklubi|Narva Jazziklubi]] algataja, kunstiline juht ja eestvedaja <ref>[http://tartujazzclub.ee/klubist/ Tartu Jazz Club – Klubist]</ref> ning rahvusvahelise džäss- ja rütmimuusika festivali [[IDeeJazz]] peakorraldaja <ref>{{Netiviide |url=http://ideejazz.ee/kontakt |pealkiri=Festival IDeeJazz – Tiim |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101074920/http://ideejazz.ee/kontakt/ |url-olek=ei tööta }}</ref> . Alates 2010. aastast on Pissarenko [[Eesti Jazzliit|Eesti Jazzliidu]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |pealkiri=Eesti Jazzliit – Meist |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131025144618/http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |url=http://erhl.ee/index.html |pealkiri=Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429202027/http://erhl.ee/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadio 4]] kuulajateni iganädalased muusikasaated "[[Džässipark]]" <ref>[http://r4.err.ee/saated?saade=1035 Raadio 4, saade "Džässipark"]</ref>, mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid. == Tunnustus == * 2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] (kultuurikorraldaja)<ref>{{Netiviide |url=http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013 |vaadatud=29.04.2014 |arhiivimisaeg=29.04.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429184450/http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2013 Eesti Rahvusringhäälingu [[aasta muusik]]<ref name=":0" /> * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Tartu džässmuusikaelu edendamise eest)<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/marje-lohuaru-auhinna-aluseks-on-ka-pikem-panus.d?id=66823657 Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013]</ref> *2016 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] kuldmärk<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.narva.ut.ee/et/uudised/rahvusulikooli-aastapaeval-omistati-kolledzi-kuldmark-oleg-pissarenkole|Pealkiri=Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole|Väljaanne=|Aeg=01.12.2016|Kasutatud=}}</ref> *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19675}}</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == *[http://olegpissarenko.com Ametlik koduleht] *[http://www.soundcloud.com/olegpissarenkomusic Soundcloud] *[http://www.facebook.com/olegpissarenkomusic Facebook] *[http://www.youtube.com/olegpissarenkomusic Youtube] === Video === *[http://www.youtube.com/results?search_query=oleg+pissarenko&search_sort=video_date_uploaded YouTube=Oleg+Pissarenko] === Meediakajastusi === * * * * *Karmen Rebane. [https://kultuur.err.ee/1608674503/oleg-pissarenko-tutvustab-uut-autoriplaati-jalutuskaik-iseendaga Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"]<ref>{{Netiviide|autor=Karmen Rebane|url=https://kultuur.err.ee/1608674503/oleg-pissarenko-tutvustab-uut-autoriplaati-jalutuskaik-iseendaga|pealkiri=Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=03. august 2022|vaadatud=03. august 2022}}</ref> kultuur.err.ee 03.08.2022 *Hedvig Hanson. [https://edasi.org/75944/oleg-pissarenko-uus-elu-vaimse-targa-mehe-kuvand-hakkas-mind-hairima/ Oleg Pissarenko uus elu: “Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima"] edasi.org 24.02.2021<ref>{{Netiviide|autor=Hedvig Hanson|url=https://edasi.org/75944/oleg-pissarenko-uus-elu-vaimse-targa-mehe-kuvand-hakkas-mind-hairima/|pealkiri=Oleg Pissarenko uus elu: “Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima.”|väljaanne=edasi.org|aeg=24. veebruar 2021}}</ref> *Igor Garšnek. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/oleg-pissarenko-uue-plaadi-point-on-minimalism/ "Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism"]<ref>{{Netiviide|autor=Igor Garšnek|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/oleg-pissarenko-uue-plaadi-point-on-minimalism/|pealkiri=Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism|väljaanne=Sirp|aeg=19. juuni 2015}}</ref> Sirp, 19.06.2015 *Michael Amundsen. [http://tallinnarts.com/the-conversation/ The Conversation – Oleg Pissarenko.] Tallinn Arts, 03.2014 * Margus Haav. [http://www.ajakirimuusika.ee/#!oleg-pissarenko/cmxb Prii lapse ilm. Intervjuu Oleg Pissarenkoga] ajakiri Muusika, 11.2013 * Hedvig Hanson. [http://www.elu24.ee/838740/nadala-plaat/ Nädala plaat. Veenev elementaarsus] Elu24, 14. mai 2012 *[[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-sara-jazzkaare-kohal.d?id=64309999 Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal] [[Eesti Päevaleht]], 26. aprill 2012 *Mart Niineste. [http://www.publik.delfi.ee/news/muusika/oleg-pissarenko-vs-the-flow-neli-pead-klassivahet.d?id=64306327 Oleg Pissarenko vs The Flow: neli pead klassivahet] Eesti Päevaleht, 25. aprill 2012 *[[Ivo Heinloo]]. [http://www.jazzkaar.ee/en/home/item/jk-oleg-pissarenko-salapaerased-paralleelmaailmad Oleg Pissarenko salapärased paralleelmaailmad] Jazzkaar, 24. aprill 2012 *[[Madis Must]]. [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/jk-oleg-pissarenko-bandi-terviklik-etteaste-tartus.html Oleg Pissarenko bandi terviklik etteaste Tartus] jazzkaar.ee, 2012 *[[Tiia Linnard]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=6588 Tartus teeb džässiilma meie mees Narvast]. Põhjarannik, 15. jaanuar 2013 *Mart Niineste. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-leidsin-tee-lihtsuse-maailma.d?id=51178868 Oleg Pissarenko: leidsin tee lihtsuse maailma] Eesti Päevaleht, 29. september 2009 *[[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/164359/oleg-pissarenko-leidis-muusikast-lihtsuse/ Oleg Pissarenko leidis muusikast lihtsuse] Tartu Postimees, 16. september 2009 *[[Jazzkaar]]. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-trio-kaunis-kodumaine-jazz.html Oleg Pissarenko trio: kaunis kodumaine jazz!] jazzkaar.ee, 4. märts 2004 *Jazzkaar. [http://www.jazzkaar.ee/old/artist.php?l=est&id=128 Kui kitarristil on ilumeel] jazzkaar.ee, märts 2004 *Jazzkaar. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-quartet.html Oleg Pissarenko Quartet] jazzkaar.ee, 1. jaanuar 2003 {{JÄRJESTA:Pissarenko, Oleg}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] b4tme39s9guu2pdoj73cl72zcbgx41t 6179089 6179085 2022-08-17T07:38:38Z Oleg Pissarenko 168864 wikitext text/x-wiki [[Fail:Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses.jpg|pisi|Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses 06.08.2022]] '''Oleg Pissarenko''' on Eesti helilooja, pianist ja kitarrist, kes on tuntud oma tabavate ütlemiste ja karisma poolest. Pissarenko loob ja esitab omanäolist minimalistlikku instrumentaalmuusikat juba enam kui 20 aastat, käies oma helikeele arengus teekonna dzässist ja postrokist kaunikõlalise klaverimuusikani. Tema helimaailma on kirjeldatud kui “muusikat oma lihtsuses ja loomulikkuses”, „aegamisi õidepuhkevat rõõmu”, „light-nirvanat”, „läbipaistvat jazzi” ja „midagi enamat kui muusika”. 2013. aastal sai Oleg Pissarenko ERR [[Aasta muusik]]u tiitli.<ref name=":0">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20386:aasta-muusik-2013-on-oleg-pissarenko&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko], Sirp, 30. detsember 2013</ref> 2018. aastal pälvis Oleg Pissarenko presidendilt Valgetähe V klassi Teenetemärgi<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_teenetemärk|pealkiri=Presidendi Kantselei|väljaanne=president.ee}}</ref> == Diskograafia == ===== Pissarenko autorialbumid ===== * "IHTYS"<ref>{{Netiviide |url=http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |pealkiri=CD – IHTYS |vaadatud=2015-04-22 |arhiivimisaeg=2015-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150706025437/http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |url-olek=ei tööta }}</ref> (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan * "The Little One’s"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-little-ones/ CD – The Little One’s]</ref> (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett "Noobel nelik", külalisena plaadil Hedvig Hanson * "The Book’s Burning"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-books-burning/ CD – The Book’s Burning]</ref> (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson * "Valguse värvid"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/valguse-varvid/ CD – Valguse värvid]</ref> (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi * "Prii lapse ilm: Free Child World"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/prii-lapse-ilm/ CD – Prii lapse ilm<span> </span>: Free Child World]</ref> (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band * "A2O"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/a2o/ CD – A2O]</ref> (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga * "Kes Sa Oled / Who Are You"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/kes-sa-oled/ CD – Kes Sa Oled / Who Are You]</ref> (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band * "Point"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/point/ "Point"]</ref> (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band * "Armastuse muusika" (Pissarenko Productions Ltd 2019) / Oleg Pissarenko * "Soul's Journey" (Pissarenko Productions Ltd 2021) / Oleg Pissarenko * "Jalutuskäik Iseendaga" (Pissarenko Productions Ltd 2022) / Oleg Pissarenko ===== Muud salvestised <ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko%2C+Oleg%2C+1978-%2C+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko |vaadatud=2013-01-22 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312072117/http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko,+Oleg,+1978-,+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===== * "Mi Tango en Buenos Aires" NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski * "What Color Is Love" (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson * "Laulud Hingest" (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor * "Kuu Lõhn" (Su Music 2005) Siiri Sisask == Ansamblid ja koostöö == *'''Villu Veski - Oleg Pissarenko''' (alates 2021) - Villu Veski saksofonid ja Oleg Pissarenko klaver *'''Oleg Pissarenko Band''' ([[2004|2004-2016]]): [[Raun Juurikas]] ([[klahvpillid]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Mihkel Mälgand]] (bass ja [[kontrabass]]) ning [[Ahto Abner]] ([[löökriistad]]). *'''Oleg Pissarenko Trio''' ([[2002|2002-2012]]): [[Jaak Lutsoja]] ([[akordion]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Taavo Remmel]] (kontrabass) ja [[Ara Yaralyan]] (kontrabass, 2002–2004). *'''Oleg Pissarenko Quartet''' ([[2000]]–[[2003]]): [[Meelis Unt]] ([[saksofon]]), Oleg Pissarenko (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökriistad). *'''Agan-Pissarenko Duo''' ([[2010|2010-2012]]): [[Ain Agan]] – elektri- ja ''fretless''-kitarr ja Oleg Pissarenko ([[akustiline kitarr]]). Pissarenko on teinud koostööd ka paljude teiste muusikute ja loovisikutega, näiteks [[Hedvig Hanson]], [[Andre Maaker]], [[Guido Kangur]] (kava "Mälestuste jõgi")<ref>[http://olegpissarenko.com/2012/12/malestuste-jogi-tartu-jazzklubis/ Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi]</ref>, [[Daniel Pipi Piazzolla]] ja [[Deniss Pashkevics]]. Ta on osalenud projektides "Tango Nuevo" (DVD 2003)<ref>[http://www.nordicsounds.ee/index.php?id=26405 Nordic Sounds – Tango Nuevo]</ref> ([[Villu Veski]] ja [[Tiit Kalluste]]), "Laulud hingest" (CD 2003)<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=18432062 Eesti Rahvusbibliograafia – CD "Laulud Hingest"]</ref> ([[Hirvo Surva]] ja [[Siiri Sisask]]) ning andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]]. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel [[Eesti]]s, [[Taani]]s, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Holland]]is, [[Belgia]]s, [[Soome]]s, [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Inglismaa]]l, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Eesti Noorte Sümfooniaorkester]], [[Tallinna kammerorkester]], kammermeeskoor [[Revalia Kammermeeskoor|Revalia]], ansambel [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]], keelpillikvartett [[Noobel Nelik]], samuti [[Kersti Ala-Murr]], Jaak Lutsoja, [[Tõnu Jõesaar]] ning [[Lilian Jõesaar]] (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), [[Margarita Voites]], Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), [[Kait Tamra]] ja Siiri Sisask. 2007. aasta [[Noorte laulu- ja tantsupidu|Noorte laulupeol]] esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid "Haanja miis" ja "Õekesed ellale" ning Kait Tamra "Kodu".<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/X_noorte_laulupeo_kava Vikipeedia – X noorte laulupeo kava]</ref> == Džässikultuur ja -haridus == [[Pilt:Oleg Pissarenko, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015]] Aastatel 2005-2019 elas Pissarenko [[Tartu]]s. Pissarenko on [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] rütmimuusika osakonna asutaja ning oli selle juhataja ja pedagoog aastatel 2007–2015 <ref>{{Netiviide |url=http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |pealkiri=H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130930002850/http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja "[[Rajamuusika]]" kunstiline juht<ref>[http://www.facebook.com/rajamuusika/info Rajamuusika kontserdisari – Info]</ref>, [[Tartu Jazziklubi]] ja [[Narva Jazzklubi|Narva Jazziklubi]] algataja, kunstiline juht ja eestvedaja <ref>[http://tartujazzclub.ee/klubist/ Tartu Jazz Club – Klubist]</ref> ning rahvusvahelise džäss- ja rütmimuusika festivali [[IDeeJazz]] peakorraldaja <ref>{{Netiviide |url=http://ideejazz.ee/kontakt |pealkiri=Festival IDeeJazz – Tiim |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101074920/http://ideejazz.ee/kontakt/ |url-olek=ei tööta }}</ref> . Alates 2010. aastast on Pissarenko [[Eesti Jazzliit|Eesti Jazzliidu]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |pealkiri=Eesti Jazzliit – Meist |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131025144618/http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |url=http://erhl.ee/index.html |pealkiri=Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429202027/http://erhl.ee/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadio 4]] kuulajateni iganädalased muusikasaated "[[Džässipark]]" <ref>[http://r4.err.ee/saated?saade=1035 Raadio 4, saade "Džässipark"]</ref>, mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid. == Tunnustus == * 2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] (kultuurikorraldaja)<ref>{{Netiviide |url=http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013 |vaadatud=29.04.2014 |arhiivimisaeg=29.04.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429184450/http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2013 Eesti Rahvusringhäälingu [[aasta muusik]]<ref name=":0" /> * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Tartu džässmuusikaelu edendamise eest)<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/marje-lohuaru-auhinna-aluseks-on-ka-pikem-panus.d?id=66823657 Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013]</ref> *2016 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] kuldmärk<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.narva.ut.ee/et/uudised/rahvusulikooli-aastapaeval-omistati-kolledzi-kuldmark-oleg-pissarenkole|Pealkiri=Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole|Väljaanne=|Aeg=01.12.2016|Kasutatud=}}</ref> *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19675}}</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == *[http://olegpissarenko.com Ametlik koduleht] *[http://www.soundcloud.com/olegpissarenkomusic Soundcloud] *[http://www.facebook.com/olegpissarenkomusic Facebook] *[http://www.youtube.com/olegpissarenkomusic Youtube] === Video === *[http://www.youtube.com/results?search_query=oleg+pissarenko&search_sort=video_date_uploaded YouTube=Oleg+Pissarenko] === Meediakajastusi === *Karmen Rebane. [https://kultuur.err.ee/1608674503/oleg-pissarenko-tutvustab-uut-autoriplaati-jalutuskaik-iseendaga Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"]<ref>{{Netiviide|autor=Karmen Rebane|url=https://kultuur.err.ee/1608674503/oleg-pissarenko-tutvustab-uut-autoriplaati-jalutuskaik-iseendaga|pealkiri=Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=3. august 2022|vaadatud=3. august 2022}}</ref> kultuur.err.ee 03.08.2022 *Hedvig Hanson. [https://edasi.org/75944/oleg-pissarenko-uus-elu-vaimse-targa-mehe-kuvand-hakkas-mind-hairima/ Oleg Pissarenko uus elu: “Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima"] edasi.org 24.02.2021<ref>{{Netiviide|autor=Hedvig Hanson|url=https://edasi.org/75944/oleg-pissarenko-uus-elu-vaimse-targa-mehe-kuvand-hakkas-mind-hairima/|pealkiri=Oleg Pissarenko uus elu: “Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima.”|väljaanne=edasi.org|aeg=24. veebruar 2021}}</ref> *Merit Maarits. [https://kultuur.err.ee/967731/oleg-pissarenko-uus-plaat-ilmub-kontsertversioonis Oleg Pissarenko uus plaat ilmub kontsertversioonis]<ref>{{Netiviide|autor=Merit Maarits|url=https://kultuur.err.ee/967731/oleg-pissarenko-uus-plaat-ilmub-kontsertversioonis|pealkiri=Oleg Pissarenko uus plaat ilmub kontsertversioonis|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=5. august 2019|vaadatud=5. august 2019}}</ref> kultuur.err.ee 05.08.2019 *Igor Garšnek. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/oleg-pissarenko-uue-plaadi-point-on-minimalism/ Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism]<ref>{{Netiviide|autor=Igor Garšnek|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/oleg-pissarenko-uue-plaadi-point-on-minimalism/|pealkiri=Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism|väljaanne=Sirp|aeg=19. juuni 2015}}</ref> Sirp, 19.06.2015 *Michael Amundsen. [http://tallinnarts.com/the-conversation/ The Conversation – Oleg Pissarenko.] Tallinn Arts, 03.2014 * Margus Haav. [http://www.ajakirimuusika.ee/#!oleg-pissarenko/cmxb Prii lapse ilm. Intervjuu Oleg Pissarenkoga] ajakiri Muusika, 11.2013 * Hedvig Hanson. [http://www.elu24.ee/838740/nadala-plaat/ Nädala plaat. Veenev elementaarsus] Elu24, 14. mai 2012 *[[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-sara-jazzkaare-kohal.d?id=64309999 Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal] [[Eesti Päevaleht]], 26. aprill 2012 *Mart Niineste. [http://www.publik.delfi.ee/news/muusika/oleg-pissarenko-vs-the-flow-neli-pead-klassivahet.d?id=64306327 Oleg Pissarenko vs The Flow: neli pead klassivahet] Eesti Päevaleht, 25. aprill 2012 *[[Ivo Heinloo]]. [http://www.jazzkaar.ee/en/home/item/jk-oleg-pissarenko-salapaerased-paralleelmaailmad Oleg Pissarenko salapärased paralleelmaailmad] Jazzkaar, 24. aprill 2012 *[[Madis Must]]. [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/jk-oleg-pissarenko-bandi-terviklik-etteaste-tartus.html Oleg Pissarenko bandi terviklik etteaste Tartus] jazzkaar.ee, 2012 *[[Tiia Linnard]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=6588 Tartus teeb džässiilma meie mees Narvast]. Põhjarannik, 15. jaanuar 2013 *Mart Niineste. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-leidsin-tee-lihtsuse-maailma.d?id=51178868 Oleg Pissarenko: leidsin tee lihtsuse maailma] Eesti Päevaleht, 29. september 2009 *[[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/164359/oleg-pissarenko-leidis-muusikast-lihtsuse/ Oleg Pissarenko leidis muusikast lihtsuse] Tartu Postimees, 16. september 2009 *[[Jazzkaar]]. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-trio-kaunis-kodumaine-jazz.html Oleg Pissarenko trio: kaunis kodumaine jazz!] jazzkaar.ee, 4. märts 2004 *Jazzkaar. [http://www.jazzkaar.ee/old/artist.php?l=est&id=128 Kui kitarristil on ilumeel] jazzkaar.ee, märts 2004 *Jazzkaar. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-quartet.html Oleg Pissarenko Quartet] jazzkaar.ee, 1. jaanuar 2003 {{JÄRJESTA:Pissarenko, Oleg}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] tmpkzu7oa2l2cs3i2o7jn3t4w7ig5iq 6179092 6179089 2022-08-17T07:41:12Z Oleg Pissarenko 168864 wikitext text/x-wiki [[Fail:Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses.jpg|pisi|Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses 06.08.2022]] '''Oleg Pissarenko''' on Eesti helilooja, pianist ja kitarrist, kes on tuntud oma tabavate ütlemiste ja karisma poolest. Pissarenko loob ja esitab omanäolist minimalistlikku instrumentaalmuusikat juba enam kui 20 aastat, käies oma helikeele arengus teekonna dzässist ja postrokist kaunikõlalise klaverimuusikani. Tema helimaailma on kirjeldatud kui “muusikat oma lihtsuses ja loomulikkuses”, „aegamisi õidepuhkevat rõõmu”, „light-nirvanat”, „läbipaistvat jazzi” ja „midagi enamat kui muusika”. 2013. aastal sai Oleg Pissarenko ERR [[Aasta muusik]]u tiitli.<ref name=":0">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20386:aasta-muusik-2013-on-oleg-pissarenko&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko], Sirp, 30. detsember 2013</ref> 2018. aastal pälvis Oleg Pissarenko presidendilt Valgetähe V klassi Teenetemärgi<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_teenetemärk|pealkiri=Presidendi Kantselei|väljaanne=president.ee}}</ref> == Diskograafia == ===== Pissarenko autorialbumid ===== * "IHTYS"<ref>{{Netiviide |url=http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |pealkiri=CD – IHTYS |vaadatud=2015-04-22 |arhiivimisaeg=2015-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150706025437/http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |url-olek=ei tööta }}</ref> (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan * "The Little One’s"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-little-ones/ CD – The Little One’s]</ref> (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett "Noobel nelik", külalisena plaadil Hedvig Hanson * "The Book’s Burning"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-books-burning/ CD – The Book’s Burning]</ref> (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson * "Valguse värvid"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/valguse-varvid/ CD – Valguse värvid]</ref> (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi * "Prii lapse ilm: Free Child World"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/prii-lapse-ilm/ CD – Prii lapse ilm<span> </span>: Free Child World]</ref> (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band * "A2O"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/a2o/ CD – A2O]</ref> (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga * "Kes Sa Oled / Who Are You"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/kes-sa-oled/ CD – Kes Sa Oled / Who Are You]</ref> (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band * "Point"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/point/ "Point"]</ref> (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band * "Armastuse muusika" (Pissarenko Productions Ltd 2019) / Oleg Pissarenko * "Soul's Journey" (Pissarenko Productions Ltd 2021) / Oleg Pissarenko * "Jalutuskäik Iseendaga" (Pissarenko Productions Ltd 2022) / Oleg Pissarenko ===== Muud salvestised <ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko%2C+Oleg%2C+1978-%2C+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko |vaadatud=2013-01-22 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312072117/http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko,+Oleg,+1978-,+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===== * "Mi Tango en Buenos Aires" NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski * "What Color Is Love" (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson * "Laulud Hingest" (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor * "Kuu Lõhn" (Su Music 2005) Siiri Sisask == Ansamblid ja koostöö == *'''Oleg Pissarenko''' - klaver (alates 2021) *'''Oleg Pissarenko''' '''ja Villu Veski''' (alates 2021) - Villu Veski saksofonid ja Oleg Pissarenko klaver *'''Oleg Pissarenko Band''' ([[2004|2004-2016]]): [[Raun Juurikas]] ([[klahvpillid]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Mihkel Mälgand]] (bass ja [[kontrabass]]) ning [[Ahto Abner]] ([[löökriistad]]). *'''Oleg Pissarenko Trio''' ([[2002|2002-2012]]): [[Jaak Lutsoja]] ([[akordion]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Taavo Remmel]] (kontrabass) ja [[Ara Yaralyan]] (kontrabass, 2002–2004). *'''Oleg Pissarenko Quartet''' ([[2000]]–[[2003]]): [[Meelis Unt]] ([[saksofon]]), Oleg Pissarenko (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökriistad). *'''Agan-Pissarenko Duo''' ([[2010|2010-2012]]): [[Ain Agan]] – elektri- ja ''fretless''-kitarr ja Oleg Pissarenko ([[akustiline kitarr]]). Pissarenko on teinud koostööd ka paljude teiste muusikute ja loovisikutega, näiteks [[Hedvig Hanson]], [[Andre Maaker]], [[Guido Kangur]] (kava "Mälestuste jõgi")<ref>[http://olegpissarenko.com/2012/12/malestuste-jogi-tartu-jazzklubis/ Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi]</ref>, [[Daniel Pipi Piazzolla]] ja [[Deniss Pashkevics]]. Ta on osalenud projektides "Tango Nuevo" (DVD 2003)<ref>[http://www.nordicsounds.ee/index.php?id=26405 Nordic Sounds – Tango Nuevo]</ref> ([[Villu Veski]] ja [[Tiit Kalluste]]), "Laulud hingest" (CD 2003)<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=18432062 Eesti Rahvusbibliograafia – CD "Laulud Hingest"]</ref> ([[Hirvo Surva]] ja [[Siiri Sisask]]) ning andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]]. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel [[Eesti]]s, [[Taani]]s, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Holland]]is, [[Belgia]]s, [[Soome]]s, [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Inglismaa]]l, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Eesti Noorte Sümfooniaorkester]], [[Tallinna kammerorkester]], kammermeeskoor [[Revalia Kammermeeskoor|Revalia]], ansambel [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]], keelpillikvartett [[Noobel Nelik]], samuti [[Kersti Ala-Murr]], Jaak Lutsoja, [[Tõnu Jõesaar]] ning [[Lilian Jõesaar]] (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), [[Margarita Voites]], Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), [[Kait Tamra]] ja Siiri Sisask. 2007. aasta [[Noorte laulu- ja tantsupidu|Noorte laulupeol]] esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid "Haanja miis" ja "Õekesed ellale" ning Kait Tamra "Kodu".<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/X_noorte_laulupeo_kava Vikipeedia – X noorte laulupeo kava]</ref> == Džässikultuur ja -haridus == [[Pilt:Oleg Pissarenko, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015]] Aastatel 2005-2019 elas Pissarenko [[Tartu]]s. Pissarenko on [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] rütmimuusika osakonna asutaja ning oli selle juhataja ja pedagoog aastatel 2007–2015 <ref>{{Netiviide |url=http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |pealkiri=H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130930002850/http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja "[[Rajamuusika]]" kunstiline juht<ref>[http://www.facebook.com/rajamuusika/info Rajamuusika kontserdisari – Info]</ref>, [[Tartu Jazziklubi]] ja [[Narva Jazzklubi|Narva Jazziklubi]] algataja, kunstiline juht ja eestvedaja <ref>[http://tartujazzclub.ee/klubist/ Tartu Jazz Club – Klubist]</ref> ning rahvusvahelise džäss- ja rütmimuusika festivali [[IDeeJazz]] peakorraldaja <ref>{{Netiviide |url=http://ideejazz.ee/kontakt |pealkiri=Festival IDeeJazz – Tiim |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101074920/http://ideejazz.ee/kontakt/ |url-olek=ei tööta }}</ref> . Alates 2010. aastast on Pissarenko [[Eesti Jazzliit|Eesti Jazzliidu]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |pealkiri=Eesti Jazzliit – Meist |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131025144618/http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |url=http://erhl.ee/index.html |pealkiri=Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429202027/http://erhl.ee/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadio 4]] kuulajateni iganädalased muusikasaated "[[Džässipark]]" <ref>[http://r4.err.ee/saated?saade=1035 Raadio 4, saade "Džässipark"]</ref>, mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid. == Tunnustus == * 2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] (kultuurikorraldaja)<ref>{{Netiviide |url=http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013 |vaadatud=29.04.2014 |arhiivimisaeg=29.04.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429184450/http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2013 Eesti Rahvusringhäälingu [[aasta muusik]]<ref name=":0" /> * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Tartu džässmuusikaelu edendamise eest)<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/marje-lohuaru-auhinna-aluseks-on-ka-pikem-panus.d?id=66823657 Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013]</ref> *2016 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] kuldmärk<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.narva.ut.ee/et/uudised/rahvusulikooli-aastapaeval-omistati-kolledzi-kuldmark-oleg-pissarenkole|Pealkiri=Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole|Väljaanne=|Aeg=01.12.2016|Kasutatud=}}</ref> *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19675}}</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == *[http://olegpissarenko.com Ametlik koduleht] *[http://www.soundcloud.com/olegpissarenkomusic Soundcloud] *[http://www.facebook.com/olegpissarenkomusic Facebook] *[http://www.youtube.com/olegpissarenkomusic Youtube] === Video === *[http://www.youtube.com/results?search_query=oleg+pissarenko&search_sort=video_date_uploaded YouTube=Oleg+Pissarenko] === Meediakajastusi === *Karmen Rebane. [https://kultuur.err.ee/1608674503/oleg-pissarenko-tutvustab-uut-autoriplaati-jalutuskaik-iseendaga Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"]<ref>{{Netiviide|autor=Karmen Rebane|url=https://kultuur.err.ee/1608674503/oleg-pissarenko-tutvustab-uut-autoriplaati-jalutuskaik-iseendaga|pealkiri=Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=3. august 2022|vaadatud=3. august 2022}}</ref> kultuur.err.ee 03.08.2022 *Hedvig Hanson. [https://edasi.org/75944/oleg-pissarenko-uus-elu-vaimse-targa-mehe-kuvand-hakkas-mind-hairima/ Oleg Pissarenko uus elu: “Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima"] edasi.org 24.02.2021<ref>{{Netiviide|autor=Hedvig Hanson|url=https://edasi.org/75944/oleg-pissarenko-uus-elu-vaimse-targa-mehe-kuvand-hakkas-mind-hairima/|pealkiri=Oleg Pissarenko uus elu: “Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima.”|väljaanne=edasi.org|aeg=24. veebruar 2021}}</ref> *Merit Maarits. [https://kultuur.err.ee/967731/oleg-pissarenko-uus-plaat-ilmub-kontsertversioonis Oleg Pissarenko uus plaat ilmub kontsertversioonis]<ref>{{Netiviide|autor=Merit Maarits|url=https://kultuur.err.ee/967731/oleg-pissarenko-uus-plaat-ilmub-kontsertversioonis|pealkiri=Oleg Pissarenko uus plaat ilmub kontsertversioonis|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=5. august 2019|vaadatud=5. august 2019}}</ref> kultuur.err.ee 05.08.2019 *Igor Garšnek. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/oleg-pissarenko-uue-plaadi-point-on-minimalism/ Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism]<ref>{{Netiviide|autor=Igor Garšnek|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/oleg-pissarenko-uue-plaadi-point-on-minimalism/|pealkiri=Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism|väljaanne=Sirp|aeg=19. juuni 2015}}</ref> Sirp, 19.06.2015 *Michael Amundsen. [http://tallinnarts.com/the-conversation/ The Conversation – Oleg Pissarenko.] Tallinn Arts, 03.2014 * Margus Haav. [http://www.ajakirimuusika.ee/#!oleg-pissarenko/cmxb Prii lapse ilm. Intervjuu Oleg Pissarenkoga] ajakiri Muusika, 11.2013 * Hedvig Hanson. [http://www.elu24.ee/838740/nadala-plaat/ Nädala plaat. Veenev elementaarsus] Elu24, 14. mai 2012 *[[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-sara-jazzkaare-kohal.d?id=64309999 Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal] [[Eesti Päevaleht]], 26. aprill 2012 *Mart Niineste. [http://www.publik.delfi.ee/news/muusika/oleg-pissarenko-vs-the-flow-neli-pead-klassivahet.d?id=64306327 Oleg Pissarenko vs The Flow: neli pead klassivahet] Eesti Päevaleht, 25. aprill 2012 *[[Ivo Heinloo]]. [http://www.jazzkaar.ee/en/home/item/jk-oleg-pissarenko-salapaerased-paralleelmaailmad Oleg Pissarenko salapärased paralleelmaailmad] Jazzkaar, 24. aprill 2012 *[[Madis Must]]. [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/jk-oleg-pissarenko-bandi-terviklik-etteaste-tartus.html Oleg Pissarenko bandi terviklik etteaste Tartus] jazzkaar.ee, 2012 *[[Tiia Linnard]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=6588 Tartus teeb džässiilma meie mees Narvast]. Põhjarannik, 15. jaanuar 2013 *Mart Niineste. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-leidsin-tee-lihtsuse-maailma.d?id=51178868 Oleg Pissarenko: leidsin tee lihtsuse maailma] Eesti Päevaleht, 29. september 2009 *[[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/164359/oleg-pissarenko-leidis-muusikast-lihtsuse/ Oleg Pissarenko leidis muusikast lihtsuse] Tartu Postimees, 16. september 2009 *[[Jazzkaar]]. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-trio-kaunis-kodumaine-jazz.html Oleg Pissarenko trio: kaunis kodumaine jazz!] jazzkaar.ee, 4. märts 2004 *Jazzkaar. [http://www.jazzkaar.ee/old/artist.php?l=est&id=128 Kui kitarristil on ilumeel] jazzkaar.ee, märts 2004 *Jazzkaar. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-quartet.html Oleg Pissarenko Quartet] jazzkaar.ee, 1. jaanuar 2003 {{JÄRJESTA:Pissarenko, Oleg}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] hni8luswrs3zwhzu9jcbfo0x4itf4lf 6179105 6179092 2022-08-17T08:14:43Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Fail:Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses.jpg|pisi|Oleg Pissarenko Arvo Pärdi Keskuses 06.08.2022]] [[Pilt:Oleg Pissarenko.jpg|pisi|Oleg Pissarenko Tartu Jazziklubis 18. jaanuaril 2013]] '''Oleg Pissarenko''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1978]] [[Narva]]s) on eesti [[kitarrist]], [[helilooja]], ansamblijuht, [[džäss]]i- ja rütmimuusikakultuuri aktivist ning [[pedagoog]]. Pissarenko lõpetas [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] levimuusika osakonna soolokitarri erialal [[Mart Soo]] klassis [[2001]]. aastal<ref>[http://www.otsakool.edu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=89&Itemid=77 G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool – vilistlased]</ref>. Tegutseb vabakutselise muusikuna, viljeledes originaalloomingut, mida on nimetatud džässminimalismiks ehk "muusikaks oma lihtsuses ja loomulikkuses"<ref>{{Netiviide |url=http://www.tallinnmusicweek.ee/artist.php?nid=78 |pealkiri=Tallinn Music Week – artist focus |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2012-05-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120506191958/http://www.tallinnmusicweek.ee/artist.php?nid=78 |url-olek=ei tööta }}</ref> ning hüpnagoogiliseks minimalism/post-rock-džässiks.<ref>[http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-sara-jazzkaare-kohal.d?id=64309999 Mart Niineste, "Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal", Eesti Päevaleht, 26.04.2012]</ref> Ta on tuntud oma tabavate ütlemiste ja karismaga{{lisa viide}}. Pissarenko loob ja esitab omanäolist minimalistlikku instrumentaalmuusikat juba enam kui 20 aastat, käies oma helikeele arengus teekonna dzässist ja postrokist kaunikõlalise klaverimuusikani{{lisa viide}}. Tema helimaailma on kirjeldatud kui “muusikat oma lihtsuses ja loomulikkuses”, „aegamisi õidepuhkevat rõõmu”, „light-nirvanat”, „läbipaistvat jazzi” ja „midagi enamat kui muusika”{{lisa viide}}. 2013. aastal sai Oleg Pissarenko ERR [[aasta muusik]]u tiitli.<ref name=":0">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20386:aasta-muusik-2013-on-oleg-pissarenko&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Aasta muusik 2013 on Oleg Pissarenko], Sirp, 30. detsember 2013</ref> 2018. aastal pälvis Oleg Pissarenko Valgetähe V klassi teenetemärgi.<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Valgetähe_teenetemärk|pealkiri=Presidendi Kantselei|väljaanne=president.ee}}</ref> == Diskograafia == ===== Pissarenko autorialbumid ===== * "IHTYS"<ref>{{Netiviide |url=http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |pealkiri=CD – IHTYS |vaadatud=2015-04-22 |arhiivimisaeg=2015-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150706025437/http://olegpissarenko.com/project/ihtys/ |url-olek=ei tööta }}</ref> (ARM Music 2002) / Oleg Pissarenko Quartet, külalisena plaadil Ain Agan * "The Little One’s"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-little-ones/ CD – The Little One’s]</ref> (MT Holding 2004) / Oleg Pissarenko Trio, Deniss Pashkevics, Andre Maaker, Taavo Remmel ja keelpillikvartett "Noobel nelik", külalisena plaadil Hedvig Hanson * "The Book’s Burning"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/the-books-burning/ CD – The Book’s Burning]</ref> (MT Holding 2005) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Hedvig Hanson * "Valguse värvid"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/valguse-varvid/ CD – Valguse värvid]</ref> (MT Holding 2007) / Oleg Pissarenko Band, Jaak Lutsoja ja Deniss Pashkevics, külalisena plaadil Tõnis Mägi * "Prii lapse ilm: Free Child World"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/prii-lapse-ilm/ CD – Prii lapse ilm<span> </span>: Free Child World]</ref> (Pissarenko 2009) / Oleg Pissarenko Band * "A2O"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/a2o/ CD – A2O]</ref> (Agan/Pissarenko 2010)/ duo koos Ain Aganiga * "Kes Sa Oled / Who Are You"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/kes-sa-oled/ CD – Kes Sa Oled / Who Are You]</ref> (Pissarenko 2012) / Oleg Pissarenko Band * "Point"<ref>[http://olegpissarenko.com/project/point/ "Point"]</ref> (Pissarenko Productions Ltd 2015) / Oleg Pissarenko Band * "Armastuse muusika" (Pissarenko Productions Ltd 2019) / Oleg Pissarenko * "Soul's Journey" (Pissarenko Productions Ltd 2021) / Oleg Pissarenko * "Jalutuskäik Iseendaga" (Pissarenko Productions Ltd 2022) / Oleg Pissarenko ===== Muud salvestised <ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko%2C+Oleg%2C+1978-%2C+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia = Oleg+Pissarenko |vaadatud=2013-01-22 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312072117/http://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=Pissarenko,+Oleg,+1978-,+esitaja&register=autorid&r_oid=3695bdad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===== * "Mi Tango en Buenos Aires" NordicSounds meets Pipi Piazzolla (Tutl 2005) Villu Veski * "What Color Is Love" (Emarcy / Universal 2003) Hedvig Hanson * "Laulud Hingest" (Global Music Group 2003) Revalia Kammermeeskoor * "Kuu Lõhn" (Su Music 2005) Siiri Sisask == Ansamblid ja koostöö == *'''Oleg Pissarenko''' - klaver (alates 2021) *'''Oleg Pissarenko''' '''ja Villu Veski''' (alates 2021) - Villu Veski saksofonid ja Oleg Pissarenko klaver *'''Oleg Pissarenko Band''' ([[2004|2004-2016]]): [[Raun Juurikas]] ([[klahvpillid]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Mihkel Mälgand]] (bass ja [[kontrabass]]) ning [[Ahto Abner]] ([[löökriistad]]). *'''Oleg Pissarenko Trio''' ([[2002|2002-2012]]): [[Jaak Lutsoja]] ([[akordion]]), Oleg Pissarenko (kitarr), [[Taavo Remmel]] (kontrabass) ja [[Ara Yaralyan]] (kontrabass, 2002–2004). *'''Oleg Pissarenko Quartet''' ([[2000]]–[[2003]]): [[Meelis Unt]] ([[saksofon]]), Oleg Pissarenko (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökriistad). *'''Agan-Pissarenko Duo''' ([[2010|2010-2012]]): [[Ain Agan]] – elektri- ja ''fretless''-kitarr ja Oleg Pissarenko ([[akustiline kitarr]]). Pissarenko on teinud koostööd ka paljude teiste muusikute ja loovisikutega, näiteks [[Hedvig Hanson]], [[Andre Maaker]], [[Guido Kangur]] (kava "Mälestuste jõgi")<ref>[http://olegpissarenko.com/2012/12/malestuste-jogi-tartu-jazzklubis/ Oleg Pissarenko Music – Mälestuste jõgi]</ref>, [[Daniel Pipi Piazzolla]] ja [[Deniss Pashkevics]]. Ta on osalenud projektides "Tango Nuevo" (DVD 2003)<ref>[http://www.nordicsounds.ee/index.php?id=26405 Nordic Sounds – Tango Nuevo]</ref> ([[Villu Veski]] ja [[Tiit Kalluste]]), "Laulud hingest" (CD 2003)<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=18432062 Eesti Rahvusbibliograafia – CD "Laulud Hingest"]</ref> ([[Hirvo Surva]] ja [[Siiri Sisask]]) ning andnud kontserte koos [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]]. Ta on esinenud džässilavadel ja festivalidel [[Eesti]]s, [[Taani]]s, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Holland]]is, [[Belgia]]s, [[Soome]]s, [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Inglismaa]]l, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Oleg Pissarenko on tegutsenud arranžeerijana. Tema instrumentaal- ja vokaalseadeid on esitanud ja salvestanud näiteks [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Eesti Noorte Sümfooniaorkester]], [[Tallinna kammerorkester]], kammermeeskoor [[Revalia Kammermeeskoor|Revalia]], ansambel [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]], keelpillikvartett [[Noobel Nelik]], samuti [[Kersti Ala-Murr]], Jaak Lutsoja, [[Tõnu Jõesaar]] ning [[Lilian Jõesaar]] (CD "Vaikimine oleks vale..." 2010), [[Margarita Voites]], Tõnis Mägi (teose "Tarkus" kooriseaded), [[Kait Tamra]] ja Siiri Sisask. 2007. aasta [[Noorte laulu- ja tantsupidu|Noorte laulupeol]] esitati kolme Oleg Pissarenko arranžeeringut: rahvaviisid "Haanja miis" ja "Õekesed ellale" ning Kait Tamra "Kodu".<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/X_noorte_laulupeo_kava Vikipeedia – X noorte laulupeo kava]</ref> == Džässikultuur ja -haridus == [[Pilt:Oleg Pissarenko, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Oleg Pissarenko, Arvamusfestival, 2015]] Aastatel 2005-2019 elas Pissarenko [[Tartu]]s. Pissarenko on [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] rütmimuusika osakonna asutaja ning oli selle juhataja ja pedagoog aastatel 2007–2015 <ref>{{Netiviide |url=http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |pealkiri=H.Elleri nim. Tartu Muusikakooli rütmimuusika osakonna õpetajad |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130930002850/http://www.tmk.ee/osakonnad/rutmimuusika/opetajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässiürituste korraldaja, sealhulgas kontserdisarja "[[Rajamuusika]]" kunstiline juht<ref>[http://www.facebook.com/rajamuusika/info Rajamuusika kontserdisari – Info]</ref>, [[Tartu Jazziklubi]] ja [[Narva Jazzklubi|Narva Jazziklubi]] algataja, kunstiline juht ja eestvedaja <ref>[http://tartujazzclub.ee/klubist/ Tartu Jazz Club – Klubist]</ref> ning rahvusvahelise džäss- ja rütmimuusika festivali [[IDeeJazz]] peakorraldaja <ref>{{Netiviide |url=http://ideejazz.ee/kontakt |pealkiri=Festival IDeeJazz – Tiim |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2014-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140101074920/http://ideejazz.ee/kontakt/ |url-olek=ei tööta }}</ref> . Alates 2010. aastast on Pissarenko [[Eesti Jazzliit|Eesti Jazzliidu]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |pealkiri=Eesti Jazzliit – Meist |vaadatud=2013-01-08 |arhiivimisaeg=2013-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131025144618/http://www.jazz.ee/jazzliidust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2013. aastast Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |url=http://erhl.ee/index.html |pealkiri=Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu koduleht |vaadatud=2014-04-29 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429202027/http://erhl.ee/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sama aasta sügisest on Pissarenko käe all jõudnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadio 4]] kuulajateni iganädalased muusikasaated "[[Džässipark]]" <ref>[http://r4.err.ee/saated?saade=1035 Raadio 4, saade "Džässipark"]</ref>, mis tutvustavad venekeelsele kuulajaskonnale Eesti džässmuusikat ja -muusikuid. == Tunnustus == * 2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] (kultuurikorraldaja)<ref>{{Netiviide |url=http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja kultuurikandja 2012 laureaadid, TJC, 2.03.2013 |vaadatud=29.04.2014 |arhiivimisaeg=29.04.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429184450/http://tartujazzclub.ee/tartu-linn-kuulutas-valja-kultuurikandja-2012-laureaadid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2013 Eesti Rahvusringhäälingu [[aasta muusik]]<ref name=":0" /> * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Tartu džässmuusikaelu edendamise eest)<ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/marje-lohuaru-auhinna-aluseks-on-ka-pikem-panus.d?id=66823657 Marje Lohuaru: auhinna aluseks on ka pikem panus, EPL, 2.10.2013]</ref> *2016 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] kuldmärk<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.narva.ut.ee/et/uudised/rahvusulikooli-aastapaeval-omistati-kolledzi-kuldmark-oleg-pissarenkole|Pealkiri=Rahvusülikooli aastapäeval omistati kolledži kuldmärk Oleg Pissarenkole|Väljaanne=|Aeg=01.12.2016|Kasutatud=}}</ref> *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19675}}</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == *[http://olegpissarenko.com Ametlik koduleht] *[http://www.soundcloud.com/olegpissarenkomusic Soundcloud] *[http://www.facebook.com/olegpissarenkomusic Facebook] *[http://www.youtube.com/olegpissarenkomusic Youtube] === Video === *[http://www.youtube.com/results?search_query=oleg+pissarenko&search_sort=video_date_uploaded YouTube=Oleg+Pissarenko] === Meediakajastusi === *Karmen Rebane. [https://kultuur.err.ee/1608674503/oleg-pissarenko-tutvustab-uut-autoriplaati-jalutuskaik-iseendaga Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"]<ref>{{Netiviide|autor=Karmen Rebane|url=https://kultuur.err.ee/1608674503/oleg-pissarenko-tutvustab-uut-autoriplaati-jalutuskaik-iseendaga|pealkiri=Oleg Pissarenko tutvustab uut autoriplaati "Jalutuskäik iseendaga"|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=3. august 2022|vaadatud=3. august 2022}}</ref> kultuur.err.ee 03.08.2022 *Hedvig Hanson. [https://edasi.org/75944/oleg-pissarenko-uus-elu-vaimse-targa-mehe-kuvand-hakkas-mind-hairima/ Oleg Pissarenko uus elu: “Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima"] edasi.org 24.02.2021<ref>{{Netiviide|autor=Hedvig Hanson|url=https://edasi.org/75944/oleg-pissarenko-uus-elu-vaimse-targa-mehe-kuvand-hakkas-mind-hairima/|pealkiri=Oleg Pissarenko uus elu: “Vaimse targa mehe kuvand hakkas mind häirima.”|väljaanne=edasi.org|aeg=24. veebruar 2021}}</ref> *Merit Maarits. [https://kultuur.err.ee/967731/oleg-pissarenko-uus-plaat-ilmub-kontsertversioonis Oleg Pissarenko uus plaat ilmub kontsertversioonis]<ref>{{Netiviide|autor=Merit Maarits|url=https://kultuur.err.ee/967731/oleg-pissarenko-uus-plaat-ilmub-kontsertversioonis|pealkiri=Oleg Pissarenko uus plaat ilmub kontsertversioonis|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=5. august 2019|vaadatud=5. august 2019}}</ref> kultuur.err.ee 05.08.2019 *Igor Garšnek. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/oleg-pissarenko-uue-plaadi-point-on-minimalism/ Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism]<ref>{{Netiviide|autor=Igor Garšnek|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/oleg-pissarenko-uue-plaadi-point-on-minimalism/|pealkiri=Oleg Pissarenko uue plaadi point on minimalism|väljaanne=Sirp|aeg=19. juuni 2015}}</ref> Sirp, 19.06.2015 *Michael Amundsen. [http://tallinnarts.com/the-conversation/ The Conversation – Oleg Pissarenko.] Tallinn Arts, 03.2014 * Margus Haav. [http://www.ajakirimuusika.ee/#!oleg-pissarenko/cmxb Prii lapse ilm. Intervjuu Oleg Pissarenkoga] ajakiri Muusika, 11.2013 * Hedvig Hanson. [http://www.elu24.ee/838740/nadala-plaat/ Nädala plaat. Veenev elementaarsus] Elu24, 14. mai 2012 *[[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-sara-jazzkaare-kohal.d?id=64309999 Oleg Pissarenko sära Jazzkaare kohal] [[Eesti Päevaleht]], 26. aprill 2012 *Mart Niineste. [http://www.publik.delfi.ee/news/muusika/oleg-pissarenko-vs-the-flow-neli-pead-klassivahet.d?id=64306327 Oleg Pissarenko vs The Flow: neli pead klassivahet] Eesti Päevaleht, 25. aprill 2012 *[[Ivo Heinloo]]. [http://www.jazzkaar.ee/en/home/item/jk-oleg-pissarenko-salapaerased-paralleelmaailmad Oleg Pissarenko salapärased paralleelmaailmad] Jazzkaar, 24. aprill 2012 *[[Madis Must]]. [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/jk-oleg-pissarenko-bandi-terviklik-etteaste-tartus.html Oleg Pissarenko bandi terviklik etteaste Tartus] jazzkaar.ee, 2012 *[[Tiia Linnard]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=6588 Tartus teeb džässiilma meie mees Narvast]. Põhjarannik, 15. jaanuar 2013 *Mart Niineste. [http://www.epl.ee/news/kultuur/oleg-pissarenko-leidsin-tee-lihtsuse-maailma.d?id=51178868 Oleg Pissarenko: leidsin tee lihtsuse maailma] Eesti Päevaleht, 29. september 2009 *[[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/164359/oleg-pissarenko-leidis-muusikast-lihtsuse/ Oleg Pissarenko leidis muusikast lihtsuse] Tartu Postimees, 16. september 2009 *[[Jazzkaar]]. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-trio-kaunis-kodumaine-jazz.html Oleg Pissarenko trio: kaunis kodumaine jazz!] jazzkaar.ee, 4. märts 2004 *Jazzkaar. [http://www.jazzkaar.ee/old/artist.php?l=est&id=128 Kui kitarristil on ilumeel] jazzkaar.ee, märts 2004 *Jazzkaar. [http://jazzkaar.ee/et/avaleht/item/oleg-pissarenko-quartet.html Oleg Pissarenko Quartet] jazzkaar.ee, 1. jaanuar 2003 {{JÄRJESTA:Pissarenko, Oleg}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] ch0nrbfmtp9olxgmxc2g0s98qtjtuwa Võru Õpetajate Seminar 0 313700 6179121 6171677 2022-08-17T09:09:36Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Võru Õpetajate Seminar''' oli aastatel 1921–1930 tegutsenud õppeasutus, mis koolitas [[algkool]]iõpetajaid<ref name="EE"/>. Kooli juhtis [[Johannes Käis]]. [[File:Võru I Põhikool.JPG|pisi|Võru Õpetajate Seminari hoone Võrus, [[Seminari väljak]] 1]] 10 aasta jooksul õppis seminaris 243 inimest, kellest [[õpetajakutse]] sai 169<ref name="EE"/>. Paljud lõpetajad läksid lähiümbrusse koolidesse Valga-, Võru- ja [[Petserimaa]]l<ref name="EE"/>. Võru Õpetajate Seminari on teiste seas lõpetanud [[Arthur Behrsing]], [[Natalie Mei]], [[Edgar Oissar]], [[Rudolf Reiman]], [[Jaan Vahtra]]<ref name="EE"/>. ==Vaata ka== *[[Pedagoogiline Ühing Võru Seminar]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 693.</ref>}} ==Kirjandust== *Võru Õpetajateseminar, tegevus ja uuenduspüüded. Tartu, 1936 *Koolile pühendatud elu: Johannes Käis 1885–1950. Koostajad F. Eisen, V. Horm. Tallinn, 1985 ==Välislingid== *[http://www.htk.tlu.ee/kais/elu/vos Võru Õpetajate Seminarist Johannes Käisile pühendatud veebilehel] (vaadatud 23.01.2013) [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Võru koolid]] [[Kategooria:Eesti endised kutsekoolid]] el0t1woanwkaifghq45b8y0mtsuy2of Mara laulustuudio 0 315546 6178871 3439674 2022-08-16T14:32:40Z 193.40.12.10 typo wikitext text/x-wiki '''Mara laulustuudio''' oli aastal 1815 [[Tallinn]]as avatud õppeasutus. Asutuse lõi saksa laulja [[Gertrud Elisabeth Mara]] (1749–1833)<ref name="EE"/>. Laulustuudios õpetas Mara peamiselt kohalikele [[Aadlik|aadli]] päritolu noortele [[soololaul]]u<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 327.</ref>}} [[Kategooria:Eesti laulustuudiod]] safmmr0esmju61v07jeur2jyv0t0tn9 AS Merko Ehitus 0 315564 6178861 6108420 2022-08-16T14:08:28Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = AS Merko Ehitus | tüüp = [[Aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | asutamisaeg = 5. november 1990 | peakorter = [[Järvevana tee]] 9G, [[Tallinn]] | piirkond = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Norra]] | võtmeisikud = [[Andres Trink]] ([[juhatuse esimees]]), [[Toomas Annus]] (nõukogu esimees) | valdkonnad = [[Ehitusteenus]], [[kinnisvaraarendus]] | käive = 339,4 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+7,4%) (2021)</small> | puhaskasum = 29 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+29%) (2021)</small> | tegevuskasum = 32,2 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+26,5%) (2021)</small> | vara = 324,4 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+26,3%) (2021)</small> | töötajaid = 670 <small>{{increase}}(+0,6%) (31.12.2021)</small> | tütarfirmad = AS [[Merko Ehitus Eesti]] (100%), OÜ [[Merko Investments]] (100%), OÜ [[Merko Property]] (100%), Tallinna Teede AS (100%), SIA Merks (100%), SIA Merks Mājas (100%), UAB Merko Statyba (100%), UAB Merko Bustas (100%), UAB Merko Statyba (100%), Peritus Entreprenør AS (56%), AS Merko Infra (100%), Merko Investments AS (100%), Merko Finland Oy (100%) | kodulehekülg = https://group.merko.ee/ | tunnuslause = Tugev ehitus- ja kinnisvaraettevõte Balti regioonis }} '''AS Merko Ehitus''' on aastal [[1990]] asutatud [[Valdusühing|valdusettevõte]], mis haldab [[Kontsern|kontserni]] kuuluvaid [[ehitus|ehitus-]] ja kinnisvaraarendusettevõtteid. Kontsern tegutseb peamiselt [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Norra]] turul.<ref>{{Netiviide|url=https://group.merko.ee/merkost/|pealkiri=Merko Grupi koduleht - Merkost|vaadatud=1.08.2021}}</ref> Merko Ehituse tütarettevõte [[Merko Ehitus Eesti]] on suurima [[Käive|käibega]] ehitusettevõte [[Eesti|Eestis]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.teatmik.ee/et/statistics/legal/eyJhcyI6WyJGIiwiNDEiLCI0MiIsIjQzIl0sImFzcCI6dHJ1ZX0=|pealkiri=Juriidiliste isikute statistika - Ehitusettevõtted|väljaanne=teatmik.ee|vaadatud=26.05.2022|täpsustus=(põhitegevusala alusel)}}</ref> Merko Ehitus on ehitanud [[Peatöövõtja|peatöövõtjana]] Eestis näiteks [[Sikupilli kaubanduskeskus|Sikupilli kaubanduskeskuse]], [[Radisson Blu Sky Hotel|Radisson SAS]] hotelli, [[Haabersti Citymarket|Haabersti Citymarketi]], [[Norde Centrum|Norde Centrumi]], [[Viru Keskus|Viru Keskuse]], hotelli [[Tallink City Hotel|Tallink City]], [[Sõpruse Ärimaja]], [[Tallink Spa & Conference Hotel|Tallink SPA & Conference hotelli]], [[Nordic Hotel Forum|Nordic Hotel Forumi]], [[Viru Vangla]], [[Solarise Ärikeskus|Solarise Ärikeskuse]], [[Tallinki büroohoone]], [[Ämari lennubaas|Ämari lennubaasi rajatisi]], [[Tondiraba jäähall|Tondiraba jäähalli]] ja [[Hilton Tallinn Park Hotell|Hilton Tallinn Park Hotelli]]. [[Läti|Lätis]] on ehitatud Hansabanka (tänane Swedbank) peahoone [[Riia|Riias]] ja [[Riga Arena]]. [[Leedu|Leedus]] on ehitatud suurematest objektidest Šiauliai kaubanduskeskus ja Panorama kaubanduskeskus.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://group.merko.ee/merko-ajalugu/|pealkiri=Merko ajalugu|vaadatud=1.08.2021}}</ref> Merko Ehituse suuromanik on [[Toomas Annus]] talle kuuluvate ettevõtete kaudu. == Ajalugu<ref name=":0" /> == * 5. novembril [[1991]] toimub AS EKE Merko asutamiskoosolek. * [[1994]]. aastal tehti algust elamuehitusliku kinnisvaraarendusega. * [[1995]]. aastal sai AS EKE Merko üheks suuremaks ehitusettevõtteks [[Eesti|Eestis]]. * [[1996]]. aastal võeti kasutusele ärinimi AS Merko Ehitus. * 22. juulil [[1997]] noteeriti Merko Ehituse [[Aktsia|aktsiad]] [[Tallinna väärtpaberibörs|Tallinna Väärtpaberibörsi]] põhinimekirjas, 2020. aastatel on ettevõtte aktsiad noteeritud börsil [[Tallinna börs|Tallinna börsil]]. * [[1998]]. aastal omandati enamusosalus [[Kontsern|tütarettevõtetes]] UAB Merko Statyba (100%) [[Leedu|Leedus]] ja SIA Merks (100%) [[Läti|Lätis]]. * [[2001]]. aastal omandati 100% osalus Tallinna Teede AS-is. * [[2009]]. aastal loodi AS Merko Infra. * [[2016]]. aastal omandati 56% osalus [[Norra]] ehitusettevõttes Peritus Entreprenør AS. * [[2021]]. aastal omandas AS Merko Ehitus Eesti 35% osaluse ASis [[Connecto Eesti]]. == Suurimad konkurendid == Merko Ehituse suurimad konkurendid [[Eesti]] ehitusturul on [[Nordecon]] AS, [[Nordecon Betoon]] OÜ, Osaühing Mapri Ehitus ja AS YIT Eesti. Infrastruktuuri ehituste turul on üks suuremaid konkurente AS TREV-2 Grupp.<ref>{{Netiviide|url=https://www.teatmik.ee/|pealkiri=Teatmik.ee andmebaasi ehituse valdkonna põhitegevusalaga ettevõtete statistika|vaadatud=26.05.2022}}</ref> == Merko Ehitus börsil == AS Merko Ehitus [[Aktsia|aktsiad]] on alates 22. juulist [[1997]] noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsi põhinimekirjas. Alates 1. augustist [[2008]] on aktsiad noteeritud [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas. Tallinna börs on [[Nasdaq Balti|Nasdaq Balti börsi]] osa.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/company?date=2021-07-30|pealkiri=Merko Ehitus Nasdaq Balti börsil|vaadatud=1. august 2021}}</ref> Merko Ehituse [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on MRK1T. Merko ehitusel on noteeritud 17 700 000 aktsiat.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/security?date=2021-07-30|pealkiri=VÄÄRTPABERI INFORMATSIOON|vaadatud=26.05.2022}}</ref> 2021. aasta 31. detsembri seisuga on Merko Ehitusel 9309 aktsionäri (+65% võrreldes aasta varasemaga).<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bec0657f4d6a15b77a58bf1a9b78a5963&lang=et|pealkiri=Auditeeritud majandusaasta aruanne 2021|aeg=7. aprill 2022}}</ref> [[2021]]. aastal oli Merko Ehitus kauplemisaktiivsuselt [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt 9. ettevõte. [[2022]]. aasta 25. mai seisuga on Merko Ehituse turuosa (turuväärtus) 279 miljonit [[Euro|eurot]], millega oldi [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt 11. ettevõte. 2021. aastal suurenes ettevõtte turuväärtus 61%.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=26.05.2022}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100098328&captcha%5Bid%5D=e5406f8092d413137e9cde5ac7b80ab5&captcha%5Binput%5D=t8h7|pealkiri=BÖRSIETTEVÕTETE AKTSIARAAMATUD - Merko Ehituse aktsia|vaadatud=9.05.2022}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus seisuga </br>9. mai 2022, % !Osalus seisuga </br>30. juuli 2021, % |- |1 |AS RIVERITO |72 |72 |- |2 |OÜ MIDAS INVEST |2,26 <small>{{increase}}</small> |2,07 |- |3 |FIREBIRD REPUBLICS FUND LTD |1,77 <small>{{decrease}}</small> |1,79 |- |4 |FIREBIRD AVRORA FUND, LTD. |0,99 <small>{{decrease}}</small> |1,01 |- |5 |SEB LIFE AND PENSION BALTIC SE EESTI FILIAAL |0,84 |0,84 |- |6 |Siseinfo OÜ |0,65 <small>{{decrease}}</small> |0,73 |} === [[Dividend]]ide maksmine <ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/dividends?filter=1&period=&from=2019-01-01&to=2022-12-31&category=184&issuer=MRK|pealkiri=Dividendid ja muud väljamaksed|vaadatud=26.05.2022}}</ref> === {| class="wikitable" !Aasta !Dividendide </br>ex-kuupäev !Dividendide </br>väljamakse kuupäev !Summa [[aktsia]] kohta, € |- |2022 |3. juuni |17. juuni |1 |- |2021 |4. juuni |18. juuni |1 |- |2019 |26. juuni |1. juuli |1 |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.merko.ee Valdusettevõtte koduleht] (vaadatud 09.02.2013) {{TallinnaBörs}} [[Kategooria:Eesti ehitusettevõtted]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] fevancanedsdqvbklw34km52pc3fuao Mindy McCready 0 316544 6179083 5267421 2022-08-17T07:15:15Z 2403:5802:180D:1:CCD:CC4E:49C0:2A4E wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Mindy McCready | Pilt = | Pildi_kirjeldus = | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = Malinda Gayle McCready | Alias = | Sündinud = {{sünniaeg|1975|11|30}} | Surnud = {{surmaaeg ja vanus|2013|2|17|1975|11|30}} | Päritolu = [[Fort Myers]], [[Florida]], USA | Pill = [[vokaal (muusika)|vokaal]] | Hääleliik = | Stiil = [[kantrimuusika]] | Amet = [[laulja]] | Aktiivne = 1995–2013 | Plaadifirma = [[BNA Records|BNA]], [[Capitol Records|Capitol Nashville]], Iconic | Seotud_artistid = [[Richie McDonald]], [[George Strait]], [[Lorrie Morgan]] | URL = [http://www.mindymccready.com Ametlik koduleht] | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Malinda Gayle McCready''' ([[30. november]] [[1975]] – [[17. veebruar]] [[2013]]) oli ameerika [[kantrimuusika]] [[laulja]]. Mindy McCready leiti surnuna oma kodust, kus ta oli ilmselt sooritanud enesetapu.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06272842 USA kantrilaulja leiti oma kodust surnuna], ERR, 18. veebruar 2013</ref> ==Stuudioalbumid== *"Ten Thousand Angels" (1996) *"If I Don't Stay the Night" (1997) *"I'm Not So Tough" (1999) *"Mindy McCready" (2002) *"I'm Still Here" (2010) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/enesetapu-teinud-kantrilauljatar-lasi-enne-suitsiidi-oma-koera-maha.d?id=65706306 Enesetapu teinud kantrilauljatar lasi enne suitsiidi oma koera maha] {{JÄRJESTA:McCready, Mindy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] [[Kategooria:Surnud 2013]] r7m6new0fbrm98fbrq24wf9d90qb4rz Torgu Kuningriik 0 319152 6178929 6177191 2022-08-16T17:01:16Z 146.255.180.56 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}} {{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2018}} [[Pilt:Eesti torgu vald.png|pisi|Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves]] '''Torgu Kuningriik''' on imaginaarne [[mikroriik]], mis paikneb [[Saaremaa]] (Ösel) edelaosas, [[Sõrve poolsaar]]e (Sõrvemaa) lõunaosas, e Taga-Sõrves, keskusega [[Iide]] külas. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ('''EV''') territooriumi osa (varasem EV [[Jämaja kihelkond]] ja [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]]) ei olnud enam ''[[de jure]]'' EV osa. Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5&nbsp;km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13&nbsp;km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest [[Läänemeri|Läänemere]] ning [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV [[jurisdiktsioon]]i alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4&nbsp;km²), mida haldas EV [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (taas)moodustatud [[Torgu vald|Torgu]] [[vald]] (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks). 2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt taga[[Sõrulased|sörulasteks]]. [[Pilt:Flag of the Torgu Kingdom.svg|pisi|Torgu Kuningriigi lipp]] == Looduskeskkond ja varasem ajalugu == Vaata leheküljelt [[Torgu vald]]. [[Pilt:Kirill I kuningriigi XX aastapäeval 2012. a..JPG|pisi|Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012.a.]] == Riigikorraldus == Torgu Kuningriigi ('''TK''') valitsemisvormiks on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[monarhia]]. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV [[Konföderatsioon|konföderatiivse]] osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV [[seadusandlus]] ja suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku [[omavalitsus]]e (eri)[[Haldusüksus|üksusena]] vastavalt EV [[põhiseadus]]e paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi [[haldus]]juhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse. == Kuningas == [[Pilt:Ametimärk.jpg|pisi|Torgu Kuningriigi [[ametiraha]]]] Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt [[Referendum|rahvaküsitluse]] (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima [[Kirill Teiter]] ([[25. august]] [[1952]] – [[20. mai]] [[2022]]). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, [[VII Riigikogu|EV VII Riigikogu]] valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] saadikukandidaat. Kirilli (ametinimega Tema Majesteet '''Kirill I''') Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 [[Kuressaare]]s. Selle teostas TK loomise idee autor, [[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]i esimees [[Leevi Häng]], kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm suuremat ülesannet: 1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu; 2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine; 3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana. Tulenevalt TK riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist põhiosa ajast [[eksiil]]is. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, nimetas ja volitas Tema Majesteet endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast. Kirill lahkus meie hulgast ootamatult oma 70-ndal eluaastal, 20. mail, 2022. Peale leinaperioodi korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) anti Kirill I vanima poja '''Kristian Teiteri''' poolt. Lähtudes referendumi tulemustest pakuti talle 12. augustil, 2022 aastal kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannuti Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud avalikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. == Kogukond == [[Muinasaeg|Muistse]] Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku [[Liivlased|liivlaste]], [[Kurelased|kurelaste]], [[Rootslased|rootslaste]] jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases [[Murre|keelemurdes]]. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.<ref name="M2SQJ" /> Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam [[soomlased|soomlasi]] ja [[venelased|venelasi]]<ref name="AqlFt" />. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, [[Laulupidu|Eesti esimene suurem laulupidu]], jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike [[traditsioon]]ide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti [[kultuuripärand]]is, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli [[Torgu vald|Torgu vallas]] 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside rajamise]], Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute<ref name="Gx5ue" />, 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel [[Salme külanõukogu]] koosseisu. == Ajalugu == '''1989. aastal''', Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi "[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]" ('''STAS'''), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest<ref name="42xTo" /> ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud '''Sõrve arendusnõuniku''' kohale. '''30. juuli 1992''' seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../''"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."''/.../. Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne. '''3. augustiks 1992''' oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuses [[Iide]]l olemas meeskond ja ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ei olnud. '''18. augustist 1992''' asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus '''Eesti Kuningriigi''' välja kuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju "Torgu Kuningriik" juurde, sest nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida. [[Pilt:Vastus.JPG|pisi|Kirill Teiteri vastus Leevi Hängi avalikule kirjale]] '''4. septembril 1992''', arendades koostööd Riigikokku pürgiva [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Parteiga]], avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine. '''8. septembril 1992''' teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest. '''20. septembril 1992''' toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 [[Sõltumatud Kuningriiklased|rojalistiga]] kohad [[VII Riigikogu valimised|EV VII Riigikogusse]]. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. [[Pilt:Kirill I kuningaks löömine.JPG|pisi|28.11.1992. värske Kirill I, õuedaam Lea Kuldsepp ja kuningriigi rajaja Leevi Häng]] '''28. novembril 1992''' lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega '''Kirill I'''. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai [[Ljubov Hermann]], kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi [[viisa]]ga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses. '''7. detsembril 1992''', osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi. '''18. detsembril 1992''' kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv [[kroon]] (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 [[Eesti kroon]]i. '''11. märtsil 1993''' võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. [[Pilt:Kirill 1993.JPG|pisi|vasakul|Esimene Torgu taaler, 1993.a münt]] '''24. juunil 1993''' emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks '''"kirill"''' (ja kohati hüüdnimeks ''"poolik"'')<ref name="4XfYU" />. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina [[Viru Valge|Viru valge]], mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 [[Eesti kroon|krooni]] (kr) / 1 kirill (kir). Kirilli vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelrahana) käibivad. [[Pilt:Torgu margiga II tervik.jpg|pisi|Kuningriigi postiteenistuse algus, esimene nn [[tervikasi]]]] Müntidel on kujutatud Kirill I profiili ning pöördel Torgu Kuningriigi vappi. Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem [[Mart Puusepp]]. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist ("1 liiter"). '''25. augustil 1993''', Kirill I 41. sünnipäevaks, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma '''postiümbriku'''. See ümbrik kandis Torgu kuningriigi vappi ja kuningas Kirill I profiiliga postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri [[Enn Elmet Murumets]]a teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest... Aastail '''1993–1995''' pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja [[Mõntu sadam|Mõntu Sadama]]. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine. '''5. märtsist 1995''' kuulutas Kirill I end '''kuningaks eksiilis''' seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning kuningriiklik asjaajamine on Taga-Sõrves jätkuvalt kestmas. [[Pilt:Kirill 2008.JPG|pisi|Viies Torgu taaler, 2008.a münt, emiteeritud algse rahakursi püsimise XV aastapäeva puhul]] '''30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012''' tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, [[Salme]]l, [[Anseküla]]s ja Torgus <ref name="K3rxq" />. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taaskord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale [[Kaupo Vipp]]. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste [[Aadress (pöördumine)|auaadressidega]]. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus... '''2014. aastal''' saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). '''2017. aastal''' ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks. '''Novembris 2019''' sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma [[riigihümn]]i. Kohaliku muusiku [[Õie-Maria Tehu]] (1942–2019) loodud rahvapärane laul [https://www.youtube.com/watch?v=mI267w6oIV0 "Oo, Sörvemaa"] oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja [[Peeter Vähi]] komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. Torgu kuningriigi ametlik hümn [http://www.youtube.com/watch?v=4OJTj7zM3d0&t=1s "Oo, Sörvemaa"], esitab orkester [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]. == Sümboolika == ==== Lipp ==== Eesti rahvusvärve kandev [[Skandinaavia rist|ristilipp]] valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooni]] eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105&nbsp;cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel kolm lipupäeva: * kuningriigi avaliku kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992); * kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 28. novembril (Kirill I; 1992); * kuninga sünnipäev – 25. augustil (Kirill I; 1952). ==== Vapp ==== [[Pilt:Torgu Kuningriigi vapp.JPG|pisi|Torgu Kuningriigi vapp]] [[Pilt:Tigudraakoni orden.JPG|pisi|Kõrgeim teenetemärk, TK Tigulohe orden]] Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav '''Tigulohe''' (''Helix Draconis Torguensis)'', on tagasõrulaste tahtel tekkinud [[Viinamäetigu|viinamäeteo]] ning kohaliku "vallalohe" ristsugutis. '''Vallalohe''' pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega ([[draakon]], täpsemini [[basilisk]]) valmis 1905. aastal, tsaar [[Nikolai II]] kuulsa perepiltniku [[Carl Oswald Bulla]] ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana. '''Viinamäetigu''' on kunagiste [[Mõntu]] zooloogia- ja botaanikahuviliste [[Oskar von Ekesparre|mõisnike]] poolt [[Võõrliik|võõrliigina]] Lõuna-Euroopast [[Mõntu park|Sõrve]] toodud. Vahepeal ka [[looduskaitse]] all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub [[Jaapan]]i luuletaja ja [[Zen-budism]]i preestri [[Kobayashi Issa]] kuulsa [[haiku]]ga: ''"Oh tigu,'' ''[[Fuji]] tippu rooma,'' ''Kuid tasa, tasa!"'' Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris [[Boriss Strugatski|Strugatski]], düstoopias "Tigu nõlvakul". '''Nõlvak''', mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, on väga sarnane Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuldpurskava Fuji vulkaani tippu. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="M2SQJ">Martin Körber. ''Sörwema''. Sõrvemaa. 2012</ref> <ref name="AqlFt">[http://www.epl.ee/news/majandus/venelased-ostavad-saaremaad-kokku.d?id=51295643 Venelased ostavad Saaremaad kokku] Eesti Päevaleht, 9. märts 2011</ref> <ref name="Gx5ue">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&highlight=s%F5rve</ref> <ref name="42xTo">Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.</ref> <ref name="4XfYU">http://www.chiefacoins.com/Database/Micro-Nations/Torgu.htm Torgu Kingdom</ref> <ref name="K3rxq">http://torgu.forumotion.com/t185-meedia-ja-fotod-torgu-kuningriigi-xx-juubeli-uritustest</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Torgu Kuningriik}} * [http://www.saartehaal.ee/2012/10/25/torgu-kuningriik-saab-20-aastaseks/ "Torgu kuningriik saab 20-aastaseks"] Saarte Hääl, 25. oktoober 2012 * [http://www.ohtuleht.ee/501562 "GALERII: Torgu kuningriigi kuningas Kirill I külastab Saaremaad"] Õhtuleht, 30. november 2012 * [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48004&kat=1&y=0 Valdade ühendamiskava võib Torgu kuningriigi ellu äratada] Saarlane, 2. detsember 2012 * [http://torgukuningriik.simplesite.com/ Torgu Kuningriigi veebileht] * [https://www.facebook.com/TorguKuningriik/ Torgu Kuningriik Facebookis] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Mikroriigid]] slz7ju5trx64wl1xmzt3wrq1uq343dj 6178946 6178929 2022-08-16T17:34:56Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}} {{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2018}} [[Pilt:Flag of the Torgu Kingdom.svg|pisi|Torgu Kuningriigi lipp]] [[Pilt:Eesti torgu vald.png|pisi|Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves]] [[Pilt:Kirill I kuningriigi XX aastapäeval 2012. a..JPG|pisi|[[Kirill Teiter]] ehk Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012.a.]] '''Torgu Kuningriik''' ('''TK''') on imaginaarne [[mikroriik]], mis paikneb [[Saaremaa]] (Ösel) edelaosas, [[Sõrve poolsaar]]e (Sõrvemaa) lõunaosas, e Taga-Sõrves, keskusega [[Iide]] külas. Riigi valitsejaks oli humorist ja ajakirjanik [[Kirill Teiter]] ehk valitsejanimega Kirill I. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ('''EV''') territooriumi osa (varasem EV [[Jämaja kihelkond]] ja [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]]) ei olnud enam ''[[de jure]]'' EV osa. Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5&nbsp;km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13&nbsp;km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest [[Läänemeri|Läänemere]] ning [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV [[jurisdiktsioon]]i alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4&nbsp;km²), mida haldas EV [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (taas)moodustatud [[Torgu vald|Torgu]] [[vald]] (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks). 2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt taga[[Sõrulased|sörulasteks]]. == Looduskeskkond ja varasem ajalugu == {{Vaata|Torgu vald}} == Riigikorraldus == Torgu Kuningriigi valitsemisvormiks on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[monarhia]]. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV [[Konföderatsioon|konföderatiivse]] osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV [[seadusandlus]] ja suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku [[omavalitsus]]e (eri)[[Haldusüksus|üksusena]] vastavalt EV [[põhiseadus]]e paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi [[haldus]]juhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse. == Kuningas == [[Pilt:Ametimärk.jpg|pisi|Torgu Kuningriigi [[ametiraha]]]] Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt [[Referendum|rahvaküsitluse]] (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima [[Kirill Teiter]] ([[25. august]] [[1952]] – [[20. mai]] [[2022]]). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, [[VII Riigikogu|EV VII Riigikogu]] valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] saadikukandidaat. Kirilli (ametinimega Tema Majesteet '''Kirill I''') Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 [[Kuressaare]]s. Selle teostas TK loomise idee autor, [[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]i esimees [[Leevi Häng]], kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm suuremat ülesannet: 1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu; 2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine; 3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana. Tulenevalt TK riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist põhiosa ajast [[eksiil]]is. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, nimetas ja volitas Tema Majesteet endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast. Kirill lahkus meie hulgast ootamatult oma 70-ndal eluaastal, 20. mail, 2022. Peale leinaperioodi korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) anti Kirill I vanima poja '''Kristian Teiteri''' poolt. Lähtudes referendumi tulemustest pakuti talle 12. augustil, 2022 aastal kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannuti Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud avalikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. == Kogukond == [[Muinasaeg|Muistse]] Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku [[Liivlased|liivlaste]], [[Kurelased|kurelaste]], [[Rootslased|rootslaste]] jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases [[Murre|keelemurdes]]. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.<ref name="M2SQJ" /> Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam [[soomlased|soomlasi]] ja [[venelased|venelasi]]<ref name="AqlFt" />. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, [[Laulupidu|Eesti esimene suurem laulupidu]], jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike [[traditsioon]]ide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti [[kultuuripärand]]is, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli [[Torgu vald|Torgu vallas]] 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside rajamise]], Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute<ref name="Gx5ue" />, 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel [[Salme külanõukogu]] koosseisu. == Ajalugu == '''1989. aastal''', Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi "[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]" ('''STAS'''), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest<ref name="42xTo" /> ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud '''Sõrve arendusnõuniku''' kohale. '''30. juuli 1992''' seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../''"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."''/.../. Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne. '''3. augustiks 1992''' oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuses [[Iide]]l olemas meeskond ja ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ei olnud. '''18. augustist 1992''' asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus '''Eesti Kuningriigi''' välja kuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju "Torgu Kuningriik" juurde, sest nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida. [[Pilt:Vastus.JPG|pisi|Kirill Teiteri vastus Leevi Hängi avalikule kirjale]] '''4. septembril 1992''', arendades koostööd Riigikokku pürgiva [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Parteiga]], avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine. '''8. septembril 1992''' teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest. '''20. septembril 1992''' toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 [[Sõltumatud Kuningriiklased|rojalistiga]] kohad [[VII Riigikogu valimised|EV VII Riigikogusse]]. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. [[Pilt:Kirill I kuningaks löömine.JPG|pisi|28.11.1992. värske Kirill I, õuedaam Lea Kuldsepp ja kuningriigi rajaja Leevi Häng]] '''28. novembril 1992''' lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega '''Kirill I'''. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai [[Ljubov Hermann]], kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi [[viisa]]ga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses. '''7. detsembril 1992''', osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi. '''18. detsembril 1992''' kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv [[kroon]] (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 [[Eesti kroon]]i. '''11. märtsil 1993''' võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. [[Pilt:Kirill 1993.JPG|pisi|vasakul|Esimene Torgu taaler, 1993.a münt]] '''24. juunil 1993''' emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks '''"kirill"''' (ja kohati hüüdnimeks ''"poolik"'')<ref name="4XfYU" />. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina [[Viru Valge|Viru valge]], mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 [[Eesti kroon|krooni]] (kr) / 1 kirill (kir). Kirilli vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelrahana) käibivad. [[Pilt:Torgu margiga II tervik.jpg|pisi|Kuningriigi postiteenistuse algus, esimene nn [[tervikasi]]]] Müntidel on kujutatud Kirill I profiili ning pöördel Torgu Kuningriigi vappi. Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem [[Mart Puusepp]]. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist ("1 liiter"). '''25. augustil 1993''', Kirill I 41. sünnipäevaks, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma '''postiümbriku'''. See ümbrik kandis Torgu kuningriigi vappi ja kuningas Kirill I profiiliga postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri [[Enn Elmet Murumets]]a teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest... Aastail '''1993–1995''' pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja [[Mõntu sadam|Mõntu Sadama]]. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine. '''5. märtsist 1995''' kuulutas Kirill I end '''kuningaks eksiilis''' seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning kuningriiklik asjaajamine on Taga-Sõrves jätkuvalt kestmas. [[Pilt:Kirill 2008.JPG|pisi|Viies Torgu taaler, 2008.a münt, emiteeritud algse rahakursi püsimise XV aastapäeva puhul]] '''30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012''' tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, [[Salme]]l, [[Anseküla]]s ja Torgus <ref name="K3rxq" />. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taaskord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale [[Kaupo Vipp]]. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste [[Aadress (pöördumine)|auaadressidega]]. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus... '''2014. aastal''' saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). '''2017. aastal''' ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks. '''Novembris 2019''' sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma [[riigihümn]]i. Kohaliku muusiku [[Õie-Maria Tehu]] (1942–2019) loodud rahvapärane laul [https://www.youtube.com/watch?v=mI267w6oIV0 "Oo, Sörvemaa"] oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja [[Peeter Vähi]] komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. Torgu kuningriigi ametlik hümn [http://www.youtube.com/watch?v=4OJTj7zM3d0&t=1s "Oo, Sörvemaa"], esitab orkester [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]. == Sümboolika == === Lipp === Eesti rahvusvärve kandev [[Skandinaavia rist|ristilipp]] valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooni]] eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105&nbsp;cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel kolm lipupäeva: * kuningriigi avaliku kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992); * kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 28. novembril (Kirill I; 1992); * kuninga sünnipäev – 25. augustil (Kirill I; 1952). === Vapp === [[Pilt:Torgu Kuningriigi vapp.JPG|pisi|Torgu Kuningriigi vapp]] [[Pilt:Tigudraakoni orden.JPG|pisi|Kõrgeim teenetemärk, TK Tigulohe orden]] Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav '''Tigulohe''' (''Helix Draconis Torguensis)'', on tagasõrulaste tahtel tekkinud [[Viinamäetigu|viinamäeteo]] ning kohaliku "vallalohe" ristsugutis. '''Vallalohe''' pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega ([[draakon]], täpsemini [[basilisk]]) valmis 1905. aastal, tsaar [[Nikolai II]] kuulsa perepiltniku [[Carl Oswald Bulla]] ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana. '''Viinamäetigu''' on kunagiste [[Mõntu]] zooloogia- ja botaanikahuviliste [[Oskar von Ekesparre|mõisnike]] poolt [[Võõrliik|võõrliigina]] Lõuna-Euroopast [[Mõntu park|Sõrve]] toodud. Vahepeal ka [[looduskaitse]] all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub [[Jaapan]]i luuletaja ja [[Zen-budism]]i preestri [[Kobayashi Issa]] kuulsa [[haiku]]ga: : ''"Oh tigu,'' : ''[[Fuji]] tippu rooma,'' : ''Kuid tasa, tasa!"'' Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris [[Boriss Strugatski|Strugatski]], düstoopias "Tigu nõlvakul". '''Nõlvak''', mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, on väga sarnane Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuldpurskava Fuji vulkaani tippu. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="M2SQJ">Martin Körber. ''Sörwema''. Sõrvemaa. 2012</ref> <ref name="AqlFt">[http://www.epl.ee/news/majandus/venelased-ostavad-saaremaad-kokku.d?id=51295643 Venelased ostavad Saaremaad kokku] Eesti Päevaleht, 9. märts 2011</ref> <ref name="Gx5ue">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&highlight=s%F5rve</ref> <ref name="42xTo">Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.</ref> <ref name="4XfYU">http://www.chiefacoins.com/Database/Micro-Nations/Torgu.htm Torgu Kingdom</ref> <ref name="K3rxq">http://torgu.forumotion.com/t185-meedia-ja-fotod-torgu-kuningriigi-xx-juubeli-uritustest</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Torgu Kuningriik}} * [http://www.saartehaal.ee/2012/10/25/torgu-kuningriik-saab-20-aastaseks/ "Torgu kuningriik saab 20-aastaseks"] Saarte Hääl, 25. oktoober 2012 * [http://www.ohtuleht.ee/501562 "GALERII: Torgu kuningriigi kuningas Kirill I külastab Saaremaad"] Õhtuleht, 30. november 2012 * [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48004&kat=1&y=0 Valdade ühendamiskava võib Torgu kuningriigi ellu äratada] Saarlane, 2. detsember 2012 * [http://torgukuningriik.simplesite.com/ Torgu Kuningriigi veebileht] * [https://www.facebook.com/TorguKuningriik/ Torgu Kuningriik Facebookis] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Mikroriigid]] d0up5idyzptfkngh6it9c8x3k6y9w32 6178947 6178946 2022-08-16T17:54:21Z Tulepaak 57498 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}} {{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2018}} [[Pilt:Eesti torgu vald.png|pisi|Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves]] '''Torgu Kuningriik''' on imaginaarne [[mikroriik]], mis paikneb [[Saaremaa]] (Ösel) edelaosas, [[Sõrve poolsaar]]e (Sõrvemaa) lõunaosas, e Taga-Sõrves, keskusega [[Iide]] külas. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ('''EV''') territooriumi osa (varasem EV [[Jämaja kihelkond]] ja [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]]) ei olnud enam ''[[de jure]]'' EV osa. Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5&nbsp;km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13&nbsp;km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest [[Läänemeri|Läänemere]] ning [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV [[jurisdiktsioon]]i alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4&nbsp;km²), mida haldas EV [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (taas)moodustatud [[Torgu vald|Torgu]] [[vald]] (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks). 2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt taga[[Sõrulased|sörulasteks]]. [[Pilt:Flag of the Torgu Kingdom.svg|pisi|Torgu Kuningriigi lipp]] == Looduskeskkond ja varasem ajalugu == Vaata leheküljelt [[Torgu vald]]. [[Pilt:Kirill I kuningriigi XX aastapäeval 2012. a..JPG|pisi|Kirill I oma kroonimise XX aasta-päeva pidustustel Sõrves, 28.11.2012.a.]] == Riigikorraldus == Torgu Kuningriigi ('''TK''') valitsemisvormiks on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[monarhia]]. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV [[Konföderatsioon|konföderatiivse]] osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV [[seadusandlus]] ja suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku [[omavalitsus]]e (eri)[[Haldusüksus|üksusena]] vastavalt EV [[põhiseadus]]e paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi [[haldus]]juhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse. == Kuningas == [[Fail:2TemaMajesteetKristianI.jpg|pisi|Tema Majesteet Torgu kuningas Kristian I oma ametisse vannutamisel Sõrve Sääre tipus, 12.08.2022]] [[Pilt:Ametimärk.jpg|pisi|Torgu Kuningriigi [[ametiraha]]]] Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt [[Referendum|rahvaküsitluse]] (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima [[Kirill Teiter]] ([[25. august]] [[1952]] – [[20. mai]] [[2022]]). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, [[VII Riigikogu|EV VII Riigikogu]] valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] saadikukandidaat. Kirilli (ametinimega Tema Majesteet '''Kirill I''') Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 [[Kuressaare]]s. Selle teostas TK loomise idee autor, [[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]i esimees [[Leevi Häng]], kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm suuremat ülesannet: 1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu; 2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine; 3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana. Tulenevalt TK riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist põhiosa ajast [[eksiil]]is. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, nimetas ja volitas Tema Majesteet endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast. Kuningas Kirill suri ootamatult oma 70-ndal eluaastal, 20. mail, 2022. Peale leinaperioodi korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) anti Kirill I vanima poja '''Kristian Teiteri''' poolt. Lähtudes referendumi tulemustest pakuti talle 12. augustil, 2022 aastal kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. == Kogukond == [[Muinasaeg|Muistse]] Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku [[Liivlased|liivlaste]], [[Kurelased|kurelaste]], [[Rootslased|rootslaste]] jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases [[Murre|keelemurdes]]. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.<ref name="M2SQJ" /> Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam [[soomlased|soomlasi]] ja [[venelased|venelasi]]<ref name="AqlFt" />. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, [[Laulupidu|Eesti esimene suurem laulupidu]], jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike [[traditsioon]]ide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti [[kultuuripärand]]is, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli [[Torgu vald|Torgu vallas]] 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside rajamise]], Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute<ref name="Gx5ue" />, 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel [[Salme külanõukogu]] koosseisu. == Ajalugu == '''1989. aastal''', Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi "[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]" ('''STAS'''), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest<ref name="42xTo" /> ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud '''Sõrve arendusnõuniku''' kohale. '''30. juuli 1992''' seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../''"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."''/.../. Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne. '''3. augustiks 1992''' oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuseks plaanitud [[Iide]] külas olemas meeskond ning ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ennast ei olnud. '''18. augustist 1992''' asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus '''Eesti Kuningriigi''' välja kuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju "'''Torgu Kuningriik'''" juurde, sest nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida. [[Pilt:Vastus.JPG|pisi|Kirill Teiteri vastus Leevi Hängi avalikule kirjale]] '''4. septembril 1992''', arendades koostööd Riigikokku pürgiva [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Parteiga]], avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine. '''8. septembril 1992''' teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest. '''20. septembril 1992''' toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 [[Sõltumatud Kuningriiklased|rojalistiga]] kohad [[VII Riigikogu valimised|EV VII Riigikogusse]]. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. [[Pilt:Kirill I kuningaks löömine.JPG|pisi|28.11.1992. värske Kirill I, õuedaam Lea Kuldsepp ja kuningriigi rajaja Leevi Häng]] '''28. novembril 1992''' lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega '''Kirill I'''. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai [[Ljubov Hermann]], kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi [[viisa]]ga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses. '''7. detsembril 1992''', osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi. '''18. detsembril 1992''' kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv [[kroon]] (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 [[Eesti kroon]]i. '''11. märtsil 1993''' võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. [[Pilt:Kirill 1993.JPG|pisi|vasakul|Esimene Torgu taaler, 1993.a münt]] '''24. juunil 1993''' emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks '''"kirill"''' (ja kohati hüüdnimeks ''"poolik"'')<ref name="4XfYU" />. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina [[Viru Valge|Viru valge]], mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 [[Eesti kroon|krooni]] (kr) / 1 kirill (kir). Kirilli vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelrahana) käibivad. [[Pilt:Torgu margiga II tervik.jpg|pisi|Kuningriigi postiteenistuse algus, esimene nn [[tervikasi]]]] Müntidel on kujutatud Kirill I profiili ning pöördel Torgu Kuningriigi vappi. Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem [[Mart Puusepp]]. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist ("1 liiter"). '''25. augustil 1993''', Kirill I 41. sünnipäevaks, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma '''postiümbriku'''. See ümbrik kandis Torgu kuningriigi vappi ja kuningas Kirill I profiiliga postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri [[Enn Elmet Murumets]]a teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest... Aastail '''1993–1995''' pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja [[Mõntu sadam|Mõntu Sadama]]. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine. '''5. märtsist 1995''' kuulutas Kirill I end '''kuningaks eksiilis''' seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning kuningriiklik asjaajamine on Taga-Sõrves jätkuvalt kestmas. [[Pilt:Kirill 2008.JPG|pisi|Viies Torgu taaler, 2008.a münt, emiteeritud algse rahakursi püsimise XV aastapäeva puhul]] '''30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012''' tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, [[Salme]]l, [[Anseküla]]s ja Torgus <ref name="K3rxq" />. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taaskord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale [[Kaupo Vipp]]. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste [[Aadress (pöördumine)|auaadressidega]]. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus... '''2014. aastal''' saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). '''2017. aastal''' ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks. '''Novembris 2019''' sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma [[riigihümn]]i. Kohaliku muusiku [[Õie-Maria Tehu]] (1942–2019) loodud rahvapärane laul [https://www.youtube.com/watch?v=mI267w6oIV0 "Oo, Sörvemaa"] oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja [[Peeter Vähi]] komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. Torgu kuningriigi ametlik hümni [http://www.youtube.com/watch?v=4OJTj7zM3d0&t=1s "Oo, Sörvemaa"] salvestas orkester [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]. '''20. mail 2022''' suri ootamatult Torgu esimene kuningas Kirill I. Torgu kuningriigi elanike korjanduse abil püstitati kadunud kuninga mälestuseks Jämaja kalmistule mälestuskivi, istutati tammepuu ning sängitati samasse osa tema põrmust. '''30. juunist kuni 19. juulini 2022''' korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) sai Kirill I vanim poeg '''Kristian Teiter'''. '''12. augustil 2022''' pakuti Kristian Teiterile referendumi tulemustest lähtudes kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. Järgnesid uue kuninga ametisse vannutamise ning Torgu kuningriigi loomise XXX aastapäeva pidustused. == Sümboolika == ==== Lipp ==== Eesti rahvusvärve kandev [[Skandinaavia rist|ristilipp]] valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooni]] eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105&nbsp;cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel kolm lipupäeva: * kuningriigi avaliku kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992); * kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 28. novembril (Kirill I; 1992); * kuninga sünnipäev – 25. augustil (Kirill I; 1952). ==== Vapp ==== [[Pilt:Torgu Kuningriigi vapp.JPG|pisi|Torgu Kuningriigi vapp]] [[Pilt:Tigudraakoni orden.JPG|pisi|Kõrgeim teenetemärk, TK Tigulohe orden]] Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav '''Tigulohe''' (''Helix Draconis Torguensis)'', on tagasõrulaste tahtel tekkinud [[Viinamäetigu|viinamäeteo]] ning kohaliku "vallalohe" ristsugutis. '''Vallalohe''' pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega ([[draakon]], täpsemini [[basilisk]]) valmis 1905. aastal, tsaar [[Nikolai II]] kuulsa perepiltniku [[Carl Oswald Bulla]] ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana. '''Viinamäetigu''' on kunagiste [[Mõntu]] zooloogia- ja botaanikahuviliste [[Oskar von Ekesparre|mõisnike]] poolt [[Võõrliik|võõrliigina]] Lõuna-Euroopast [[Mõntu park|Sõrve]] toodud. Vahepeal ka [[looduskaitse]] all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub [[Jaapan]]i luuletaja ja [[Zen-budism]]i preestri [[Kobayashi Issa]] kuulsa [[haiku]]ga: ''"Oh tigu,'' ''[[Fuji]] tippu rooma,'' ''Kuid tasa, tasa!"'' Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris [[Boriss Strugatski|Strugatski]], düstoopias "Tigu nõlvakul". '''Nõlvak''', mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, on väga sarnane Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuldpurskava Fuji vulkaani tippu. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="M2SQJ">Martin Körber. ''Sörwema''. Sõrvemaa. 2012</ref> <ref name="AqlFt">[http://www.epl.ee/news/majandus/venelased-ostavad-saaremaad-kokku.d?id=51295643 Venelased ostavad Saaremaad kokku] Eesti Päevaleht, 9. märts 2011</ref> <ref name="Gx5ue">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&highlight=s%F5rve</ref> <ref name="42xTo">Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.</ref> <ref name="4XfYU">http://www.chiefacoins.com/Database/Micro-Nations/Torgu.htm Torgu Kingdom</ref> <ref name="K3rxq">http://torgu.forumotion.com/t185-meedia-ja-fotod-torgu-kuningriigi-xx-juubeli-uritustest</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Torgu Kuningriik}} * [http://www.saartehaal.ee/2012/10/25/torgu-kuningriik-saab-20-aastaseks/ "Torgu kuningriik saab 20-aastaseks"] Saarte Hääl, 25. oktoober 2012 * [http://www.ohtuleht.ee/501562 "GALERII: Torgu kuningriigi kuningas Kirill I külastab Saaremaad"] Õhtuleht, 30. november 2012 * [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48004&kat=1&y=0 Valdade ühendamiskava võib Torgu kuningriigi ellu äratada] Saarlane, 2. detsember 2012 * [http://torgukuningriik.simplesite.com/ Torgu Kuningriigi veebileht] * [https://www.facebook.com/TorguKuningriik/ Torgu Kuningriik Facebookis] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Mikroriigid]] 3d6pbvcrvmibvrc9v22tdt9xysaz4vu 6178950 6178947 2022-08-16T17:59:23Z Tulepaak 57498 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti torgu vald.png|pisi|Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves]] '''Torgu Kuningriik''' on imaginaarne [[mikroriik]], mis paikneb [[Saaremaa]] (Ösel) edelaosas, [[Sõrve poolsaar]]e (Sõrvemaa) lõunaosas, e Taga-Sõrves, keskusega [[Iide]] külas. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ('''EV''') territooriumi osa (varasem EV [[Jämaja kihelkond]] ja [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]]) ei olnud enam ''[[de jure]]'' EV osa. Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5&nbsp;km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13&nbsp;km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest [[Läänemeri|Läänemere]] ning [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV [[jurisdiktsioon]]i alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4&nbsp;km²), mida haldas EV [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (taas)moodustatud [[Torgu vald|Torgu]] [[vald]] (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks). 2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt taga[[Sõrulased|sörulasteks]]. [[Pilt:Flag of the Torgu Kingdom.svg|pisi|Torgu Kuningriigi lipp]] == Looduskeskkond ja varasem ajalugu == Vaata leheküljelt [[Torgu vald]]. [[Pilt:Kirill I kuningriigi XX aastapäeval 2012. a..JPG|pisi|Kirill I oma kroonimise XX aasta-päeva pidustustel Sõrves, 28.11.2012.a.]] == Riigikorraldus == Torgu Kuningriigi ('''TK''') valitsemisvormiks on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[monarhia]]. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV [[Konföderatsioon|konföderatiivse]] osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV [[seadusandlus]] ja suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku [[omavalitsus]]e (eri)[[Haldusüksus|üksusena]] vastavalt EV [[põhiseadus]]e paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi [[haldus]]juhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse. == Kuningas == [[Fail:2TemaMajesteetKristianI.jpg|pisi|Tema Majesteet Torgu kuningas Kristian I oma ametisse vannutamisel Sõrve Sääre tipus, 12.08.2022]] [[Pilt:Ametimärk.jpg|pisi|Torgu Kuningriigi [[ametiraha]]]] Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt [[Referendum|rahvaküsitluse]] (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima [[Kirill Teiter]] ([[25. august]] [[1952]] – [[20. mai]] [[2022]]). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, [[VII Riigikogu|EV VII Riigikogu]] valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] saadikukandidaat. Kirilli (ametinimega Tema Majesteet '''Kirill I''') Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 [[Kuressaare]]s. Selle teostas TK loomise idee autor, [[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]i esimees [[Leevi Häng]], kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm suuremat ülesannet: 1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu; 2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine; 3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana. Tulenevalt TK riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist põhiosa ajast [[eksiil]]is. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, nimetas ja volitas Tema Majesteet endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast. Kuningas Kirill suri ootamatult oma 70-ndal eluaastal, 20. mail, 2022. Peale leinaperioodi korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) anti Kirill I vanima poja '''Kristian Teiteri''' poolt. Lähtudes referendumi tulemustest pakuti talle 12. augustil, 2022 aastal kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. == Kogukond == [[Muinasaeg|Muistse]] Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku [[Liivlased|liivlaste]], [[Kurelased|kurelaste]], [[Rootslased|rootslaste]] jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases [[Murre|keelemurdes]]. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.<ref name="M2SQJ" /> Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam [[soomlased|soomlasi]] ja [[venelased|venelasi]]<ref name="AqlFt" />. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, [[Laulupidu|Eesti esimene suurem laulupidu]], jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike [[traditsioon]]ide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti [[kultuuripärand]]is, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli [[Torgu vald|Torgu vallas]] 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside rajamise]], Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute<ref name="Gx5ue" />, 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel [[Salme külanõukogu]] koosseisu. == Ajalugu == '''1989. aastal''', Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi "[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]" ('''STAS'''), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest<ref name="42xTo" /> ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud '''Sõrve arendusnõuniku''' kohale. '''30. juuli 1992''' seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../''"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."''/.../. Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne. '''3. augustiks 1992''' oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuseks plaanitud [[Iide]] külas olemas meeskond ning ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ennast ei olnud. '''18. augustist 1992''' asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus '''Eesti Kuningriigi''' välja kuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju "'''Torgu Kuningriik'''" juurde, sest nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida. [[Pilt:Vastus.JPG|pisi|Kirill Teiteri vastus Leevi Hängi avalikule kirjale]] '''4. septembril 1992''', arendades koostööd Riigikokku pürgiva [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Parteiga]], avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine. '''8. septembril 1992''' teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest. '''20. septembril 1992''' toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 [[Sõltumatud Kuningriiklased|rojalistiga]] kohad [[VII Riigikogu valimised|EV VII Riigikogusse]]. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. [[Pilt:Kirill I kuningaks löömine.JPG|pisi|28.11.1992. värske Kirill I, õuedaam Lea Kuldsepp ja kuningriigi rajaja Leevi Häng]] '''28. novembril 1992''' lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega '''Kirill I'''. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai [[Ljubov Hermann]], kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi [[viisa]]ga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses. '''7. detsembril 1992''', osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi. '''18. detsembril 1992''' kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv [[kroon]] (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 [[Eesti kroon]]i. '''11. märtsil 1993''' võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. [[Pilt:Kirill 1993.JPG|pisi|vasakul|Esimene Torgu taaler, 1993.a münt]] '''24. juunil 1993''' emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks '''"kirill"''' (ja kohati hüüdnimeks ''"poolik"'')<ref name="4XfYU" />. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina [[Viru Valge|Viru valge]], mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 [[Eesti kroon|krooni]] (kr) / 1 kirill (kir). Kirilli vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelrahana) käibivad. [[Pilt:Torgu margiga II tervik.jpg|pisi|Kuningriigi postiteenistuse algus, esimene nn [[tervikasi]]]] Müntidel on kujutatud Kirill I profiili ning pöördel Torgu Kuningriigi vappi. Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem [[Mart Puusepp]]. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist ("1 liiter"). '''25. augustil 1993''', Kirill I 41. sünnipäevaks, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma '''postiümbriku'''. See ümbrik kandis Torgu kuningriigi vappi ja kuningas Kirill I profiiliga postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri [[Enn Elmet Murumets]]a teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest... Aastail '''1993–1995''' pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja [[Mõntu sadam|Mõntu Sadama]]. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine. '''5. märtsist 1995''' kuulutas Kirill I end '''kuningaks eksiilis''' seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning kuningriiklik asjaajamine on Taga-Sõrves jätkuvalt kestmas. [[Pilt:Kirill 2008.JPG|pisi|Viies Torgu taaler, 2008.a münt, emiteeritud algse rahakursi püsimise XV aastapäeva puhul]] '''30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012''' tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, [[Salme]]l, [[Anseküla]]s ja Torgus <ref name="K3rxq" />. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taaskord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale [[Kaupo Vipp]]. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste [[Aadress (pöördumine)|auaadressidega]]. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus... '''2014. aastal''' saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). '''2017. aastal''' ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks. '''Novembris 2019''' sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma [[riigihümn]]i. Kohaliku muusiku [[Õie-Maria Tehu]] (1942–2019) loodud rahvapärane laul [https://www.youtube.com/watch?v=mI267w6oIV0 "Oo, Sörvemaa"] oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja [[Peeter Vähi]] komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. Torgu kuningriigi ametliku hümni [http://www.youtube.com/watch?v=4OJTj7zM3d0&t=1s "Oo, Sörvemaa"] salvestas orkester [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]. '''20. mail 2022''' suri ootamatult Torgu esimene kuningas Kirill I. Torgu kuningriigi elanike korjanduse abil püstitati kadunud kuninga mälestuseks Jämaja kalmistule mälestuskivi, istutati tammepuu ning sängitati samasse osa tema põrmust. '''30. juunist kuni 19. juulini 2022''' korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) sai Kirill I vanim poeg '''Kristian Teiter'''. '''12. augustil 2022''' pakuti Kristian Teiterile referendumi tulemustest lähtudes kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. Järgnesid uue kuninga ametisse vannutamise ning Torgu kuningriigi loomise XXX aastapäeva pidustused. == Sümboolika == ==== Lipp ==== Eesti rahvusvärve kandev [[Skandinaavia rist|ristilipp]] valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooni]] eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105&nbsp;cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel kolm lipupäeva: * kuningriigi avaliku kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992); * kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 28. novembril (Kirill I; 1992); * kuninga sünnipäev – 25. augustil (Kirill I; 1952). ==== Vapp ==== [[Pilt:Torgu Kuningriigi vapp.JPG|pisi|Torgu Kuningriigi vapp]] [[Pilt:Tigudraakoni orden.JPG|pisi|Kõrgeim teenetemärk, TK Tigulohe orden]] Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav '''Tigulohe''' (''Helix Draconis Torguensis)'', on tagasõrulaste tahtel tekkinud [[Viinamäetigu|viinamäeteo]] ning kohaliku "vallalohe" ristsugutis. '''Vallalohe''' pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega ([[draakon]], täpsemini [[basilisk]]) valmis 1905. aastal, tsaar [[Nikolai II]] kuulsa perepiltniku [[Carl Oswald Bulla]] ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana. '''Viinamäetigu''' on kunagiste [[Mõntu]] zooloogia- ja botaanikahuviliste [[Oskar von Ekesparre|mõisnike]] poolt [[Võõrliik|võõrliigina]] Lõuna-Euroopast [[Mõntu park|Sõrve]] toodud. Vahepeal ka [[looduskaitse]] all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub [[Jaapan]]i luuletaja ja [[Zen-budism]]i preestri [[Kobayashi Issa]] kuulsa [[haiku]]ga: ''"Oh tigu,'' ''[[Fuji]] tippu rooma,'' ''Kuid tasa, tasa!"'' Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris [[Boriss Strugatski|Strugatski]], düstoopias "Tigu nõlvakul". '''Nõlvak''', mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, on väga sarnane Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuldpurskava Fuji vulkaani tippu. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="M2SQJ">Martin Körber. ''Sörwema''. Sõrvemaa. 2012</ref> <ref name="AqlFt">[http://www.epl.ee/news/majandus/venelased-ostavad-saaremaad-kokku.d?id=51295643 Venelased ostavad Saaremaad kokku] Eesti Päevaleht, 9. märts 2011</ref> <ref name="Gx5ue">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&highlight=s%F5rve</ref> <ref name="42xTo">Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.</ref> <ref name="4XfYU">http://www.chiefacoins.com/Database/Micro-Nations/Torgu.htm Torgu Kingdom</ref> <ref name="K3rxq">http://torgu.forumotion.com/t185-meedia-ja-fotod-torgu-kuningriigi-xx-juubeli-uritustest</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Torgu Kuningriik}} * [http://www.saartehaal.ee/2012/10/25/torgu-kuningriik-saab-20-aastaseks/ "Torgu kuningriik saab 20-aastaseks"] Saarte Hääl, 25. oktoober 2012 * [http://www.ohtuleht.ee/501562 "GALERII: Torgu kuningriigi kuningas Kirill I külastab Saaremaad"] Õhtuleht, 30. november 2012 * [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48004&kat=1&y=0 Valdade ühendamiskava võib Torgu kuningriigi ellu äratada] Saarlane, 2. detsember 2012 * [https://www.torgukuningriik.com/ Torgu Kuningriigi veebileht] * [https://www.facebook.com/TorguKuningriik/ Torgu Kuningriik Facebookis] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Mikroriigid]] rmt1ma7x2s87aiyzmk459uz8oppp49f 6178952 6178950 2022-08-16T18:02:45Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Torgu Kingdom.svg|pisi|Torgu Kuningriigi lipp]] [[Pilt:Eesti torgu vald.png|pisi|Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves]] [[Pilt:Kirill I kuningriigi XX aastapäeval 2012. a..JPG|pisi|[[Kirill Teiter]] ehk Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012.a.]] '''Torgu Kuningriik''' ('''TK''') on imaginaarne [[mikroriik]], mis paikneb [[Saaremaa]] edelaosas, [[Sõrve poolsaar]]e lõunaosas, e Taga-Sõrves, keskusega [[Iide]] külas. Riigi valitsejaks oli humorist ja ajakirjanik [[Kirill Teiter]] ehk valitsejanimega Kirill I. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ('''EV''') territooriumi osa (varasem EV [[Jämaja kihelkond]] ja [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]]) ei olnud enam ''[[de jure]]'' EV osa. Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5&nbsp;km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13&nbsp;km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest [[Läänemeri|Läänemere]] ning [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV [[jurisdiktsioon]]i alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4&nbsp;km²), mida haldas EV [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (taas)moodustatud [[Torgu vald|Torgu]] [[vald]] (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks). 2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt taga[[Sõrulased|sörulasteks]]. == Looduskeskkond ja varasem ajalugu == {{Vaata|Torgu vald}} == Riigikorraldus == Torgu Kuningriigi valitsemisvormiks on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[monarhia]]. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV [[Konföderatsioon|konföderatiivse]] osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV [[seadusandlus]] ja suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku [[omavalitsus]]e (eri)[[Haldusüksus|üksusena]] vastavalt EV [[põhiseadus]]e paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi [[haldus]]juhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse. == Kuningas == [[Fail:2TemaMajesteetKristianI.jpg|pisi|Tema Majesteet Torgu kuningas Kristian I oma ametisse vannutamisel Sõrve Sääre tipus, 12.08.2022]] [[Pilt:Ametimärk.jpg|pisi|Torgu Kuningriigi [[ametiraha]]]] Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt [[Referendum|rahvaküsitluse]] (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima [[Kirill Teiter]] ([[25. august]] [[1952]] – [[20. mai]] [[2022]]). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, [[VII Riigikogu|EV VII Riigikogu]] valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] saadikukandidaat. Kirilli (ametinimega Tema Majesteet '''Kirill I''') Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 [[Kuressaare]]s. Selle teostas TK loomise idee autor, [[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]i esimees [[Leevi Häng]], kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm suuremat ülesannet: 1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu; 2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine; 3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana. Tulenevalt TK riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist põhiosa ajast [[eksiil]]is. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, nimetas ja volitas Tema Majesteet endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast. Kuningas Kirill suri ootamatult oma 70-ndal eluaastal, 20. mail, 2022. Peale leinaperioodi korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) anti Kirill I vanima poja '''Kristian Teiteri''' poolt. Lähtudes referendumi tulemustest pakuti talle 12. augustil, 2022 aastal kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. == Kogukond == [[Muinasaeg|Muistse]] Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku [[Liivlased|liivlaste]], [[Kurelased|kurelaste]], [[Rootslased|rootslaste]] jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases [[Murre|keelemurdes]]. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.<ref name="M2SQJ" /> Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam [[soomlased|soomlasi]] ja [[venelased|venelasi]]<ref name="AqlFt" />. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, [[Laulupidu|Eesti esimene suurem laulupidu]], jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike [[traditsioon]]ide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti [[kultuuripärand]]is, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli [[Torgu vald|Torgu vallas]] 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside rajamise]], Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute<ref name="Gx5ue" />, 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel [[Salme külanõukogu]] koosseisu. == Ajalugu == '''1989. aastal''', Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi "[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]" ('''STAS'''), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest<ref name="42xTo" /> ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud '''Sõrve arendusnõuniku''' kohale. '''30. juuli 1992''' seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../''"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."''/.../. Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne. '''3. augustiks 1992''' oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuseks plaanitud [[Iide]] külas olemas meeskond ning ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ennast ei olnud. '''18. augustist 1992''' asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus '''Eesti Kuningriigi''' välja kuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju "'''Torgu Kuningriik'''" juurde, sest nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida. [[Pilt:Vastus.JPG|pisi|Kirill Teiteri vastus Leevi Hängi avalikule kirjale]] '''4. septembril 1992''', arendades koostööd Riigikokku pürgiva [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Parteiga]], avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine. '''8. septembril 1992''' teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest. '''20. septembril 1992''' toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 [[Sõltumatud Kuningriiklased|rojalistiga]] kohad [[VII Riigikogu valimised|EV VII Riigikogusse]]. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. [[Pilt:Kirill I kuningaks löömine.JPG|pisi|28.11.1992. värske Kirill I, õuedaam Lea Kuldsepp ja kuningriigi rajaja Leevi Häng]] '''28. novembril 1992''' lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega '''Kirill I'''. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai [[Ljubov Hermann]], kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi [[viisa]]ga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses. '''7. detsembril 1992''', osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi. '''18. detsembril 1992''' kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv [[kroon]] (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 [[Eesti kroon]]i. '''11. märtsil 1993''' võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. [[Pilt:Kirill 1993.JPG|pisi|vasakul|Esimene Torgu taaler, 1993.a münt]] '''24. juunil 1993''' emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks '''"kirill"''' (ja kohati hüüdnimeks ''"poolik"'')<ref name="4XfYU" />. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina [[Viru Valge|Viru valge]], mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 [[Eesti kroon|krooni]] (kr) / 1 kirill (kir). Kirilli vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelrahana) käibivad. [[Pilt:Torgu margiga II tervik.jpg|pisi|Kuningriigi postiteenistuse algus, esimene nn [[tervikasi]]]] Müntidel on kujutatud Kirill I profiili ning pöördel Torgu Kuningriigi vappi. Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem [[Mart Puusepp]]. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist ("1 liiter"). '''25. augustil 1993''', Kirill I 41. sünnipäevaks, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma '''postiümbriku'''. See ümbrik kandis Torgu kuningriigi vappi ja kuningas Kirill I profiiliga postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri [[Enn Elmet Murumets]]a teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest... Aastail '''1993–1995''' pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja [[Mõntu sadam|Mõntu Sadama]]. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine. '''5. märtsist 1995''' kuulutas Kirill I end '''kuningaks eksiilis''' seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning kuningriiklik asjaajamine on Taga-Sõrves jätkuvalt kestmas. [[Pilt:Kirill 2008.JPG|pisi|Viies Torgu taaler, 2008.a münt, emiteeritud algse rahakursi püsimise XV aastapäeva puhul]] '''30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012''' tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, [[Salme]]l, [[Anseküla]]s ja Torgus <ref name="K3rxq" />. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taaskord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale [[Kaupo Vipp]]. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste [[Aadress (pöördumine)|auaadressidega]]. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus... '''2014. aastal''' saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). '''2017. aastal''' ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks. '''Novembris 2019''' sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma [[riigihümn]]i. Kohaliku muusiku [[Õie-Maria Tehu]] (1942–2019) loodud rahvapärane laul [https://www.youtube.com/watch?v=mI267w6oIV0 "Oo, Sörvemaa"] oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja [[Peeter Vähi]] komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. Torgu kuningriigi ametliku hümni [http://www.youtube.com/watch?v=4OJTj7zM3d0&t=1s "Oo, Sörvemaa"] salvestas orkester [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]. '''20. mail 2022''' suri ootamatult Torgu esimene kuningas Kirill I. Torgu kuningriigi elanike korjanduse abil püstitati kadunud kuninga mälestuseks Jämaja kalmistule mälestuskivi, istutati tammepuu ning sängitati samasse osa tema põrmust. '''30. juunist kuni 19. juulini 2022''' korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) sai Kirill I vanim poeg '''Kristian Teiter'''. '''12. augustil 2022''' pakuti Kristian Teiterile referendumi tulemustest lähtudes kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. Järgnesid uue kuninga ametisse vannutamise ning Torgu kuningriigi loomise XXX aastapäeva pidustused. == Sümboolika == ==== Lipp ==== Eesti rahvusvärve kandev [[Skandinaavia rist|ristilipp]] valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooni]] eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105&nbsp;cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel kolm lipupäeva: * kuningriigi avaliku kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992); * kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 28. novembril (Kirill I; 1992); * kuninga sünnipäev – 25. augustil (Kirill I; 1952). ==== Vapp ==== [[Pilt:Torgu Kuningriigi vapp.JPG|pisi|Torgu Kuningriigi vapp]] [[Pilt:Tigudraakoni orden.JPG|pisi|Kõrgeim teenetemärk, TK Tigulohe orden]] Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav '''Tigulohe''' (''Helix Draconis Torguensis)'', on tagasõrulaste tahtel tekkinud [[Viinamäetigu|viinamäeteo]] ning kohaliku "vallalohe" ristsugutis. '''Vallalohe''' pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega ([[draakon]], täpsemini [[basilisk]]) valmis 1905. aastal, tsaar [[Nikolai II]] kuulsa perepiltniku [[Carl Oswald Bulla]] ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana. '''Viinamäetigu''' on kunagiste [[Mõntu]] zooloogia- ja botaanikahuviliste [[Oskar von Ekesparre|mõisnike]] poolt [[Võõrliik|võõrliigina]] Lõuna-Euroopast [[Mõntu park|Sõrve]] toodud. Vahepeal ka [[looduskaitse]] all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub [[Jaapan]]i luuletaja ja [[Zen-budism]]i preestri [[Kobayashi Issa]] kuulsa [[haiku]]ga: ''"Oh tigu,'' ''[[Fuji]] tippu rooma,'' ''Kuid tasa, tasa!"'' Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris [[Boriss Strugatski|Strugatski]], düstoopias "Tigu nõlvakul". '''Nõlvak''', mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, on väga sarnane Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuldpurskava Fuji vulkaani tippu. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="M2SQJ">Martin Körber. ''Sörwema''. Sõrvemaa. 2012</ref> <ref name="AqlFt">[http://www.epl.ee/news/majandus/venelased-ostavad-saaremaad-kokku.d?id=51295643 Venelased ostavad Saaremaad kokku] Eesti Päevaleht, 9. märts 2011</ref> <ref name="Gx5ue">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&highlight=s%F5rve</ref> <ref name="42xTo">Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.</ref> <ref name="4XfYU">http://www.chiefacoins.com/Database/Micro-Nations/Torgu.htm Torgu Kingdom</ref> <ref name="K3rxq">http://torgu.forumotion.com/t185-meedia-ja-fotod-torgu-kuningriigi-xx-juubeli-uritustest</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Torgu Kuningriik}} * [http://www.saartehaal.ee/2012/10/25/torgu-kuningriik-saab-20-aastaseks/ "Torgu kuningriik saab 20-aastaseks"] Saarte Hääl, 25. oktoober 2012 * [http://www.ohtuleht.ee/501562 "GALERII: Torgu kuningriigi kuningas Kirill I külastab Saaremaad"] Õhtuleht, 30. november 2012 * [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48004&kat=1&y=0 Valdade ühendamiskava võib Torgu kuningriigi ellu äratada] Saarlane, 2. detsember 2012 * [https://www.torgukuningriik.com/ Torgu Kuningriigi veebileht] * [https://www.facebook.com/TorguKuningriik/ Torgu Kuningriik Facebookis] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Mikroriigid]] cqtxd204iduh8mx2cqmo8gy5usf8hhq 6178953 6178952 2022-08-16T18:03:02Z Neptuunium 58653 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Torgu Kingdom.svg|pisi|Torgu Kuningriigi lipp]] [[Pilt:Eesti torgu vald.png|pisi|Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves]] [[Pilt:Kirill I kuningriigi XX aastapäeval 2012. a..JPG|pisi|[[Kirill Teiter]] ehk Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012.a.]] '''Torgu Kuningriik''' ('''TK''') on imaginaarne [[mikroriik]], mis paikneb [[Saaremaa]] edelaosas, [[Sõrve poolsaar]]e lõunaosas, e Taga-Sõrves, keskusega [[Iide]] külas. Riigi valitsejaks oli humorist ja ajakirjanik [[Kirill Teiter]] ehk valitsejanimega Kirill I. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ('''EV''') territooriumi osa (varasem EV [[Jämaja kihelkond]] ja [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]]) ei olnud enam ''[[de jure]]'' EV osa. Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5&nbsp;km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13&nbsp;km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest [[Läänemeri|Läänemere]] ning [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV [[jurisdiktsioon]]i alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4&nbsp;km²), mida haldas EV [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (taas)moodustatud [[Torgu vald|Torgu]] [[vald]] (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks). 2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt taga[[Sõrulased|sörulasteks]]. == Looduskeskkond ja varasem ajalugu == {{Vaata|Torgu vald}} == Riigikorraldus == Torgu Kuningriigi valitsemisvormiks on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[monarhia]]. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV [[Konföderatsioon|konföderatiivse]] osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV [[seadusandlus]] ja suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku [[omavalitsus]]e (eri)[[Haldusüksus|üksusena]] vastavalt EV [[põhiseadus]]e paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi [[haldus]]juhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse. == Kuningas == [[Fail:2TemaMajesteetKristianI.jpg|pisi|Tema Majesteet Torgu kuningas Kristian I oma ametisse vannutamisel Sõrve Sääre tipus, 12.08.2022]] [[Pilt:Ametimärk.jpg|pisi|Torgu Kuningriigi [[ametiraha]]]] Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt [[Referendum|rahvaküsitluse]] (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima [[Kirill Teiter]] ([[25. august]] [[1952]] – [[20. mai]] [[2022]]). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, [[VII Riigikogu|EV VII Riigikogu]] valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] saadikukandidaat. Kirilli (ametinimega Tema Majesteet '''Kirill I''') Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 [[Kuressaare]]s. Selle teostas TK loomise idee autor, [[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]i esimees [[Leevi Häng]], kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm suuremat ülesannet: 1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu; 2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine; 3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana. Tulenevalt TK riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist põhiosa ajast [[eksiil]]is. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, nimetas ja volitas Tema Majesteet endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast. Kuningas Kirill suri ootamatult oma 70-ndal eluaastal, 20. mail, 2022. Peale leinaperioodi korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) anti Kirill I vanima poja '''Kristian Teiteri''' poolt. Lähtudes referendumi tulemustest pakuti talle 12. augustil, 2022 aastal kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. == Kogukond == [[Muinasaeg|Muistse]] Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku [[Liivlased|liivlaste]], [[Kurelased|kurelaste]], [[Rootslased|rootslaste]] jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases [[Murre|keelemurdes]]. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.<ref name="M2SQJ" /> Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam [[soomlased|soomlasi]] ja [[venelased|venelasi]]<ref name="AqlFt" />. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, [[Laulupidu|Eesti esimene suurem laulupidu]], jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike [[traditsioon]]ide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti [[kultuuripärand]]is, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli [[Torgu vald|Torgu vallas]] 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside rajamise]], Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute<ref name="Gx5ue" />, 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel [[Salme külanõukogu]] koosseisu. == Ajalugu == '''1989. aastal''', Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi "[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]" ('''STAS'''), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest<ref name="42xTo" /> ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud '''Sõrve arendusnõuniku''' kohale. '''30. juuli 1992''' seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../''"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."''/.../. Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne. '''3. augustiks 1992''' oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuseks plaanitud [[Iide]] külas olemas meeskond ning ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ennast ei olnud. '''18. augustist 1992''' asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus '''Eesti Kuningriigi''' välja kuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju "'''Torgu Kuningriik'''" juurde, sest nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida. [[Pilt:Vastus.JPG|pisi|Kirill Teiteri vastus Leevi Hängi avalikule kirjale]] '''4. septembril 1992''', arendades koostööd Riigikokku pürgiva [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Parteiga]], avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine. '''8. septembril 1992''' teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest. '''20. septembril 1992''' toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 [[Sõltumatud Kuningriiklased|rojalistiga]] kohad [[VII Riigikogu valimised|EV VII Riigikogusse]]. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. [[Pilt:Kirill I kuningaks löömine.JPG|pisi|28.11.1992. värske Kirill I, õuedaam Lea Kuldsepp ja kuningriigi rajaja Leevi Häng]] '''28. novembril 1992''' lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega '''Kirill I'''. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai [[Ljubov Hermann]], kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi [[viisa]]ga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses. '''7. detsembril 1992''', osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi. '''18. detsembril 1992''' kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv [[kroon]] (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 [[Eesti kroon]]i. '''11. märtsil 1993''' võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. [[Pilt:Kirill 1993.JPG|pisi|vasakul|Esimene Torgu taaler, 1993.a münt]] '''24. juunil 1993''' emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks '''"kirill"''' (ja kohati hüüdnimeks ''"poolik"'')<ref name="4XfYU" />. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina [[Viru Valge|Viru valge]], mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 [[Eesti kroon|krooni]] (kr) / 1 kirill (kir). Kirilli vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelrahana) käibivad. [[Pilt:Torgu margiga II tervik.jpg|pisi|Kuningriigi postiteenistuse algus, esimene nn [[tervikasi]]]] Müntidel on kujutatud Kirill I profiili ning pöördel Torgu Kuningriigi vappi. Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem [[Mart Puusepp]]. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist ("1 liiter"). '''25. augustil 1993''', Kirill I 41. sünnipäevaks, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma '''postiümbriku'''. See ümbrik kandis Torgu kuningriigi vappi ja kuningas Kirill I profiiliga postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri [[Enn Elmet Murumets]]a teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest... Aastail '''1993–1995''' pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja [[Mõntu sadam|Mõntu Sadama]]. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine. '''5. märtsist 1995''' kuulutas Kirill I end '''kuningaks eksiilis''' seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning kuningriiklik asjaajamine on Taga-Sõrves jätkuvalt kestmas. [[Pilt:Kirill 2008.JPG|pisi|Viies Torgu taaler, 2008.a münt, emiteeritud algse rahakursi püsimise XV aastapäeva puhul]] '''30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012''' tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, [[Salme]]l, [[Anseküla]]s ja Torgus <ref name="K3rxq" />. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taaskord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale [[Kaupo Vipp]]. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste [[Aadress (pöördumine)|auaadressidega]]. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus... '''2014. aastal''' saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). '''2017. aastal''' ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks. '''Novembris 2019''' sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma [[riigihümn]]i. Kohaliku muusiku [[Õie-Maria Tehu]] (1942–2019) loodud rahvapärane laul [https://www.youtube.com/watch?v=mI267w6oIV0 "Oo, Sörvemaa"] oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja [[Peeter Vähi]] komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. Torgu kuningriigi ametliku hümni [http://www.youtube.com/watch?v=4OJTj7zM3d0&t=1s "Oo, Sörvemaa"] salvestas orkester [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]. '''20. mail 2022''' suri ootamatult Torgu esimene kuningas Kirill I. Torgu kuningriigi elanike korjanduse abil püstitati kadunud kuninga mälestuseks Jämaja kalmistule mälestuskivi, istutati tammepuu ning sängitati samasse osa tema põrmust. '''30. juunist kuni 19. juulini 2022''' korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) sai Kirill I vanim poeg '''Kristian Teiter'''. '''12. augustil 2022''' pakuti Kristian Teiterile referendumi tulemustest lähtudes kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. Järgnesid uue kuninga ametisse vannutamise ning Torgu kuningriigi loomise XXX aastapäeva pidustused. == Sümboolika == ==== Lipp ==== Eesti rahvusvärve kandev [[Skandinaavia rist|ristilipp]] valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooni]] eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105&nbsp;cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel kolm lipupäeva: * kuningriigi avaliku kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992); * kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 28. novembril (Kirill I; 1992); * kuninga sünnipäev – 25. augustil (Kirill I; 1952). ==== Vapp ==== [[Pilt:Torgu Kuningriigi vapp.JPG|pisi|Torgu Kuningriigi vapp]] [[Pilt:Tigudraakoni orden.JPG|pisi|Kõrgeim teenetemärk, TK Tigulohe orden]] Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav '''Tigulohe''' (''Helix Draconis Torguensis)'', on tagasõrulaste tahtel tekkinud [[Viinamäetigu|viinamäeteo]] ning kohaliku "vallalohe" ristsugutis. '''Vallalohe''' pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega ([[draakon]], täpsemini [[basilisk]]) valmis 1905. aastal, tsaar [[Nikolai II]] kuulsa perepiltniku [[Carl Oswald Bulla]] ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana. '''Viinamäetigu''' on kunagiste [[Mõntu]] zooloogia- ja botaanikahuviliste [[Oskar von Ekesparre|mõisnike]] poolt [[Võõrliik|võõrliigina]] Lõuna-Euroopast [[Mõntu park|Sõrve]] toodud. Vahepeal ka [[looduskaitse]] all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub [[Jaapan]]i luuletaja ja [[Zen-budism]]i preestri [[Kobayashi Issa]] kuulsa [[haiku]]ga: ''"Oh tigu,'' ''[[Fuji]] tippu rooma,'' ''Kuid tasa, tasa!"'' Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris [[Boriss Strugatski|Strugatski]], düstoopias "Tigu nõlvakul". '''Nõlvak''', mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, on väga sarnane Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuldpurskava Fuji vulkaani tippu. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="M2SQJ">Martin Körber. ''Sörwema''. Sõrvemaa. 2012</ref> <ref name="AqlFt">[http://www.epl.ee/news/majandus/venelased-ostavad-saaremaad-kokku.d?id=51295643 Venelased ostavad Saaremaad kokku] Eesti Päevaleht, 9. märts 2011</ref> <ref name="Gx5ue">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&highlight=s%F5rve</ref> <ref name="42xTo">Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.</ref> <ref name="4XfYU">http://www.chiefacoins.com/Database/Micro-Nations/Torgu.htm Torgu Kingdom</ref> <ref name="K3rxq">http://torgu.forumotion.com/t185-meedia-ja-fotod-torgu-kuningriigi-xx-juubeli-uritustest</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.saartehaal.ee/2012/10/25/torgu-kuningriik-saab-20-aastaseks/ "Torgu kuningriik saab 20-aastaseks"] Saarte Hääl, 25. oktoober 2012 * [http://www.ohtuleht.ee/501562 "GALERII: Torgu kuningriigi kuningas Kirill I külastab Saaremaad"] Õhtuleht, 30. november 2012 * [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48004&kat=1&y=0 Valdade ühendamiskava võib Torgu kuningriigi ellu äratada] Saarlane, 2. detsember 2012 * [https://www.torgukuningriik.com/ Torgu Kuningriigi veebileht] * [https://www.facebook.com/TorguKuningriik/ Torgu Kuningriik Facebookis] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Mikroriigid]] oieyoie54jj6pofgf3wvz983tgrv121 6179044 6178953 2022-08-16T22:00:36Z Tulepaak 57498 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Torgu Kingdom.svg|pisi|Torgu Kuningriigi lipp]] [[Pilt:Eesti torgu vald.png|pisi|Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves]] [[Pilt:Kirill I kuningriigi XX aastapäeval 2012. a..JPG|pisi|[[Kirill Teiter]] ehk Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012.a.]] '''Torgu Kuningriik''' ('''TK''') on imaginaarne [[mikroriik]], mis paikneb [[Saaremaa]] edelaosas, [[Sõrve poolsaar]]e lõunaosas, e Taga-Sõrves, keskusega [[Iide]] külas. Riigi valitsejaks oli humorist ja ajakirjanik [[Kirill Teiter]] ehk valitsejanimega Kirill I. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ('''EV''') territooriumi osa (varasem EV [[Jämaja kihelkond]] ja [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]]) ei olnud enam ''[[de jure]]'' EV osa. Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5&nbsp;km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13&nbsp;km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest [[Läänemeri|Läänemere]] ning [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV [[jurisdiktsioon]]i alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4&nbsp;km²), mida haldas EV [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (taas)moodustatud [[Torgu vald|Torgu]] [[vald]] (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks). 2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt taga[[Sõrulased|sörulasteks]]. == Looduskeskkond ja varasem ajalugu == {{Vaata|Torgu vald}} == Riigikorraldus == Torgu Kuningriigi valitsemisvormiks on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[monarhia]]. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV [[Konföderatsioon|konföderatiivse]] osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV [[seadusandlus]] ja suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku [[omavalitsus]]e (eri)[[Haldusüksus|üksusena]] vastavalt EV [[põhiseadus]]e paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi [[haldus]]juhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse. == Kuningas == [[Fail:2TemaMajesteetKristianI.jpg|pisi|Tema Majesteet Torgu kuningas Kristian I oma ametisse vannutamisel Sõrve Sääre tipus, 12.08.2022]] [[Pilt:Ametimärk.jpg|pisi|Torgu Kuningriigi [[ametiraha]]]] Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt [[Referendum|rahvaküsitluse]] (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima [[Kirill Teiter]] ([[25. august]] [[1952]] – [[20. mai]] [[2022]]). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, [[VII Riigikogu|EV VII Riigikogu]] valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] saadikukandidaat. Kirilli (ametinimega Tema Majesteet '''Kirill I''') Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 [[Kuressaare]]s. Selle teostas TK loomise idee autor, [[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]i esimees [[Leevi Häng]], kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm suuremat ülesannet: 1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu; 2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine; 3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana. Tulenevalt TK riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist põhiosa ajast [[eksiil]]is. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, nimetas ja volitas Tema Majesteet endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast. Kuningas Kirill suri ootamatult oma 70-ndal eluaastal, 20. mail, 2022. Peale leinaperioodi korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) anti Kirill I vanima poja '''Kristian Teiteri''' poolt. Lähtudes referendumi tulemustest pakuti talle 12. augustil, 2022 aastal kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. == Kogukond == [[Muinasaeg|Muistse]] Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku [[Liivlased|liivlaste]], [[Kurelased|kurelaste]], [[Rootslased|rootslaste]] jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases [[Murre|keelemurdes]]. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.<ref name="M2SQJ" /> Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam [[soomlased|soomlasi]] ja [[venelased|venelasi]]<ref name="AqlFt" />. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, [[Laulupidu|Eesti esimene suurem laulupidu]], jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike [[traditsioon]]ide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti [[kultuuripärand]]is, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli [[Torgu vald|Torgu vallas]] 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside rajamise]], Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute<ref name="Gx5ue" />, 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel [[Salme külanõukogu]] koosseisu. == Ajalugu == '''1989. aastal''', Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi "[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]" ('''STAS'''), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest<ref name="42xTo" /> ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud '''Sõrve arendusnõuniku''' kohale. '''30. juuli 1992''' seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../''"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."''/.../. Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne. '''3. augustiks 1992''' oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuseks plaanitud [[Iide]] külas olemas meeskond ning ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ennast ei olnud. '''18. augustist 1992''' asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus '''Eesti Kuningriigi''' välja kuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju "'''Torgu Kuningriik'''" juurde, sest nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida. [[Pilt:Vastus.JPG|pisi|Kirill Teiteri vastus Leevi Hängi avalikule kirjale]] '''4. septembril 1992''', arendades koostööd Riigikokku pürgiva [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Parteiga]], avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine. '''8. septembril 1992''' teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest. '''20. septembril 1992''' toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 [[Sõltumatud Kuningriiklased|rojalistiga]] kohad [[VII Riigikogu valimised|EV VII Riigikogusse]]. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. [[Pilt:Kirill I kuningaks löömine.JPG|pisi|28.11.1992. värske Kirill I, õuedaam Lea Kuldsepp ja kuningriigi rajaja Leevi Häng]] '''28. novembril 1992''' lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega '''Kirill I'''. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai [[Ljubov Hermann]], kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi [[viisa]]ga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses. '''7. detsembril 1992''', osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi. '''18. detsembril 1992''' kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv [[kroon]] (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 [[Eesti kroon]]i. '''11. märtsil 1993''' võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. [[Pilt:Kirill 1993.JPG|pisi|vasakul|Esimene Torgu taaler, 1993.a münt]] '''24. juunil 1993''' emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks '''"kirill"''' (ja kohati hüüdnimeks ''"poolik"'')<ref name="4XfYU" />. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina [[Viru Valge|Viru valge]], mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 [[Eesti kroon|krooni]] (kr) / 1 kirill (kir). Kirilli vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelrahana) käibivad. [[Pilt:Torgu margiga II tervik.jpg|pisi|Kuningriigi postiteenistuse algus, esimene nn [[tervikasi]]]] Müntidel on kujutatud Kirill I profiili ning pöördel Torgu Kuningriigi vappi. Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem [[Mart Puusepp]]. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist ("1 liiter"). '''25. augustil 1993''', Kirill I 41. sünnipäevaks, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma '''postiümbriku'''. See ümbrik kandis Torgu kuningriigi vappi ja kuningas Kirill I profiiliga postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri [[Enn Elmet Murumets]]a teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest... Aastail '''1993–1995''' pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja [[Mõntu sadam|Mõntu Sadama]]. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine. '''5. märtsist 1995''' kuulutas Kirill I end '''kuningaks eksiilis''' seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning kuningriiklik asjaajamine on Taga-Sõrves jätkuvalt kestmas. [[Pilt:Kirill 2008.JPG|pisi|Viies Torgu taaler, 2008.a münt, emiteeritud algse rahakursi püsimise XV aastapäeva puhul]] '''30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012''' tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, [[Salme]]l, [[Anseküla]]s ja Torgus <ref name="K3rxq" />. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taaskord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale [[Kaupo Vipp]]. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste [[Aadress (pöördumine)|auaadressidega]]. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus... '''2014. aastal''' saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). '''2017. aastal''' ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks. '''Novembris 2019''' sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma [[riigihümn]]i. Kohaliku muusiku [[Õie-Maria Tehu]] (1942–2019) loodud rahvapärane laul [https://www.youtube.com/watch?v=mI267w6oIV0 "Oo, Sörvemaa"] oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja [[Peeter Vähi]] komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. Torgu kuningriigi ametliku hümni [http://www.youtube.com/watch?v=4OJTj7zM3d0&t=1s "Oo, Sörvemaa"] salvestas orkester [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]. '''20. mail 2022''' suri ootamatult Torgu esimene kuningas Kirill I. Torgu kuningriigi elanike korjanduse abil püstitati kadunud kuninga mälestuseks Jämaja kalmistule mälestuskivi, istutati tammepuu ning sängitati samasse osa tema põrmust. '''30. juunist kuni 19. juulini 2022''' korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) sai Kirill I vanim poeg '''Kristian Teiter'''. '''12. augustil 2022''' pakuti Kristian Teiterile referendumi tulemustest lähtudes kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. Järgnesid uue kuninga ametisse vannutamise ning Torgu kuningriigi loomise XXX aastapäeva pidustused. == Sümboolika == ==== Lipp ==== Eesti rahvusvärve kandev [[Skandinaavia rist|ristilipp]] valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooni]] eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105&nbsp;cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel kolm lipupäeva: * kuningriigi avaliku kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992); * kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 28. novembril (Kirill I; 1992); * kuninga sünnipäev – 25. augustil (Kirill I; 1952). ==== Vapp ==== [[Pilt:Torgu Kuningriigi vapp.JPG|pisi|Torgu Kuningriigi vapp]] Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav '''Tigulohe''' (''Helix Draconis Torguensis)'', on tagasõrulaste tahtel tekkinud [[Viinamäetigu|viinamäeteo]] ning kohaliku "vallalohe" ristsugutis. '''Vallalohe''' pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega ([[draakon]], täpsemini [[basilisk]]) valmis 1905. aastal, tsaar [[Nikolai II]] kuulsa perepiltniku [[Carl Oswald Bulla]] ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana. '''Viinamäetigu''' on kunagiste [[Mõntu]] zooloogia- ja botaanikahuviliste [[Oskar von Ekesparre|mõisnike]] poolt [[Võõrliik|võõrliigina]] Lõuna-Euroopast [[Mõntu park|Sõrve]] toodud. Vahepeal ka [[looduskaitse]] all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub [[Jaapan]]i luuletaja ja [[Zen-budism]]i preestri [[Kobayashi Issa]] kuulsa [[haiku]]ga: ''"Oh tigu,'' ''[[Fuji]] tippu rooma,'' ''Kuid tasa, tasa!"'' Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris [[Boriss Strugatski|Strugatski]], düstoopias "Tigu nõlvakul". '''Nõlvak''', mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, on väga sarnane Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuldpurskava Fuji vulkaani tippu. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="M2SQJ">Martin Körber. ''Sörwema''. Sõrvemaa. 2012</ref> <ref name="AqlFt">[http://www.epl.ee/news/majandus/venelased-ostavad-saaremaad-kokku.d?id=51295643 Venelased ostavad Saaremaad kokku] Eesti Päevaleht, 9. märts 2011</ref> <ref name="Gx5ue">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&highlight=s%F5rve</ref> <ref name="42xTo">Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.</ref> <ref name="4XfYU">http://www.chiefacoins.com/Database/Micro-Nations/Torgu.htm Torgu Kingdom</ref> <ref name="K3rxq">http://torgu.forumotion.com/t185-meedia-ja-fotod-torgu-kuningriigi-xx-juubeli-uritustest</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.saartehaal.ee/2012/10/25/torgu-kuningriik-saab-20-aastaseks/ "Torgu kuningriik saab 20-aastaseks"] Saarte Hääl, 25. oktoober 2012 * [http://www.ohtuleht.ee/501562 "GALERII: Torgu kuningriigi kuningas Kirill I külastab Saaremaad"] Õhtuleht, 30. november 2012 * [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48004&kat=1&y=0 Valdade ühendamiskava võib Torgu kuningriigi ellu äratada] Saarlane, 2. detsember 2012 * [https://www.torgukuningriik.com/ Torgu Kuningriigi veebileht] * [https://www.facebook.com/TorguKuningriik/ Torgu Kuningriik Facebookis] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Mikroriigid]] 5ixvhri50d6xvk1xnmjafav5l1l0b9l Kört 0 321850 6178965 5294866 2022-08-16T18:34:33Z 85.253.16.19 wikitext text/x-wiki '''Kört''' (saarte ja läänemurdes ''jahuleem'', lõunaeesti murretes ''vedel puder'') on [[rukkijahu|rukki]]-, [[odrajahu|odra]]- või [[nisujahu]]st ([[jahukört]]), peentest [[tangud]]est, [[manna]]st või [[kaerahelbed|kaerahelbeist]] keedetud paks [[supp]]<ref name="EKSS"/><ref name="EE"/>. Kört oli [[eesti talurahvas|eesti talurahva]] seas kuni 19. sajandi lõpuni üks põhitoite<ref name="EE"/>. Körti keedeti veega, kuid enne söömist pandi piima peale. Ta oli soojaks toiduks, mida söödi hommikul ja lõunal kõikjal Eestis<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. Tänapäeval kasutatakse kördi tegemisel peamiselt mannat, kaerahelbeid (või peeneid tange<ref name="EKSS"/>)<ref name="EKSS"/><ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 271.</ref> <ref name="EKSS">[[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]], 2009. [http://www.eki.ee/dict/ekss/] (vaadatud 29.03.2013)</ref> <ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Lk 87 (vaadatud 24.04.2019)</ref>. }} [[Kategooria:Eesti köök]] [[Kategooria:Supid]] h8cipw1u1nmga18j4yxshjhime9v649 Vello Salumets 0 324568 6179053 5918478 2022-08-17T01:09:49Z 216.9.110.3 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Salumets, Vello.IMG_0594.JPG|pisi|Vello Salumets raamatu "Rockrapsoodia. Eesti rockmuusika sünnilugu" esitlusel [[Solarise keskus]]e Apollo raamatupoes [[17. aprill]]il [[2013]]]] '''Vello Salumets''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1950]]) on eesti [[muusik]], rokkmuusika ajaloo tutvustaja ja [[tõlkija]]. Velts on olnud ansambli [[Optimistid]] (1965–1969) liige. Tema kirjutatud on ansambli üks menulugusid – "Ülle" (algselt "Beautiful", 1966). ==Haridus== Ta on õppinud fagotti [[Tallinna Muusikakool]]is (1965–1968) ja [[Eesti Muusikaakadeemia|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] (1972–1993). ==Töö orkestrimuusikuna== [[1972]]–[[1994]] mängis [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] orkestris. ==Ansamblid== Oli ansamblite Optimistid (1965–1969), Credo (1970–1971), Kukerpillid (1972–1974), Palderjan (1975–1978), Kollektsioon (1981–1982) asutajaliige (mängis seal [[basskitarr]]i ja [[klahvpillid|klahvpille]] ning laulis). Ta on kirjutanud üle 300 lauluteksti Eesti solistidele ja ansamblitele (sh Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Meelis Punder, Mait Maltis, Erich Krieger, Boris Lehtlaan, Jüri Homenja, Sergei Maasin, ansamblid Karavan, Justament, Kukerpillid, Palderjan, Rock Hotel, Meie Mees, Los Amigos, Kollane Allveelaev G jt). On kuulunud ansambli [[Krõll (ansambel)|Krõll]] koosseisu. ==Rokkmuusika tutvustamine ajakirjanduses== Ta on teinud rokkmuusikat tutvustavaid saateid [[Kuku raadio]]s, [[Eesti Raadio]]s (sarjad "Let It Be", "Need kuumad kuuekümnendad", "Tähetund") ja [[Raadio Elmar|Elmari raadios]]. Ta on avaldanud rokkmuusikat tutvustavaid artikleid [[ajaleht]]edes [[Noorte Hääl]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ja [[ajakiri|ajakirjas]] [[Hea Laps]]. ==Teoseid== * "Beatles : Ühe ansambli anatoomia" (Markku Koski; soome keelest tõlkinud Vello Salumets). Tallinn. Eesti Raamat, 1992. * "Rockrapsoodia" (autor Vello Salumets). Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. * "Rockrapsoodia. Eesti rockmuusika sünnilugu" (2. täiendatud trükk; autor Vello Salumets). Tallinn. Outlaw Music. SE&JS, 2013. * "Fikseeritud Fix" (autor Vello Salumets). Tallinn. Kunst, 2010. * "Hurriganes" (Honey Aaltonen, Vesa Kontiainen, Kjell Starck; soome keelest tõlkinud Vello Salumets). Tallinn. SE&JS, 2021. * Koostanud CD-d "Palderjan" (1999), "Rock’n’Rolli lapsed" (1999) ja "Eesti Kullafond: Palderjan" (2020). ==Välislingid== * [[Mart Niineste]], [http://www.epl.ee/news/kultuur/vello-salumets-kuulsaks-saades-tunned-end-kui-jumal-laheb-ule.d?id=51193276 Vello Salumets: kuulsaks saades tunned end kui jumal. Läheb üle], Eesti Päevaleht, 13. märts 2010 {{JÄRJESTA:Salumets, Vello}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] ilq3xdy1a5qs6p0jz2yytyixhsqofrl 6179061 6179053 2022-08-17T04:38:39Z 2001:1530:1007:5FBB:FB60:A432:9797:B912 Eemaldatud muudatus 6179053, mille tegi [[Special:Contributions/216.9.110.3|216.9.110.3]] ([[User talk:216.9.110.3|arutelu]]) wikitext text/x-wiki [[Pilt:Salumets, Vello.IMG_0594.JPG|pisi|Vello Salumets raamatu "Rockrapsoodia. Eesti rockmuusika sünnilugu" esitlusel [[Solarise keskus]]e Apollo raamatupoes [[17. aprill]]il [[2013]]]] '''Vello Salumets''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1950]]) on eesti [[muusik]], rokkmuusika ajaloo tutvustaja ja [[tõlkija]]. On olnud ansambli [[Optimistid]] (1965–1969) liige. Tema kirjutatud on ansambli üks menulugusid – "Ülle" (algselt "Beautiful", 1966). ==Haridus== Ta on õppinud fagotti [[Tallinna Muusikakool]]is (1965–1968) ja [[Eesti Muusikaakadeemia|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] (1972–1993). ==Töö orkestrimuusikuna== [[1972]]–[[1994]] mängis [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] orkestris. ==Ansamblid== Oli ansamblite Optimistid (1965–1969), Credo (1970–1971), Kukerpillid (1972–1974), Palderjan (1975–1978), Kollektsioon (1981–1982) asutajaliige (mängis seal [[basskitarr]]i ja [[klahvpillid|klahvpille]] ning laulis). Ta on kirjutanud üle 300 lauluteksti Eesti solistidele ja ansamblitele (sh Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Meelis Punder, Mait Maltis, Erich Krieger, Boris Lehtlaan, Jüri Homenja, Sergei Maasin, ansamblid Karavan, Justament, Kukerpillid, Palderjan, Rock Hotel, Meie Mees, Los Amigos, Kollane Allveelaev G jt). On kuulunud ansambli [[Krõll (ansambel)|Krõll]] koosseisu. ==Rokkmuusika tutvustamine ajakirjanduses== Ta on teinud rokkmuusikat tutvustavaid saateid [[Kuku raadio]]s, [[Eesti Raadio]]s (sarjad "Let It Be", "Need kuumad kuuekümnendad", "Tähetund") ja [[Raadio Elmar|Elmari raadios]]. Ta on avaldanud rokkmuusikat tutvustavaid artikleid [[ajaleht]]edes [[Noorte Hääl]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ja [[ajakiri|ajakirjas]] [[Hea Laps]]. ==Teoseid== * "Beatles : Ühe ansambli anatoomia" (Markku Koski; soome keelest tõlkinud Vello Salumets). Tallinn. Eesti Raamat, 1992. * "Rockrapsoodia" (autor Vello Salumets). Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. * "Rockrapsoodia. Eesti rockmuusika sünnilugu" (2. täiendatud trükk; autor Vello Salumets). Tallinn. Outlaw Music. SE&JS, 2013. * "Fikseeritud Fix" (autor Vello Salumets). Tallinn. Kunst, 2010. * "Hurriganes" (Honey Aaltonen, Vesa Kontiainen, Kjell Starck; soome keelest tõlkinud Vello Salumets). Tallinn. SE&JS, 2021. * Koostanud CD-d "Palderjan" (1999), "Rock’n’Rolli lapsed" (1999) ja "Eesti Kullafond: Palderjan" (2020). ==Välislingid== * [[Mart Niineste]], [http://www.epl.ee/news/kultuur/vello-salumets-kuulsaks-saades-tunned-end-kui-jumal-laheb-ule.d?id=51193276 Vello Salumets: kuulsaks saades tunned end kui jumal. Läheb üle], Eesti Päevaleht, 13. märts 2010 {{JÄRJESTA:Salumets, Vello}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] 580t90qb6dcuwtzew2q20raflzq4375 Jaungulbene 0 326065 6178967 5641793 2022-08-16T18:35:48Z Melilac 58734 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jaungulbene | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Jaungulbene | elanikke = 461 (2017)<ref>http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2228</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Jaungulbene''' on asula [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Gulbene]] linna viiva raudtee ääres. Varem asus külas [[Jaungulbene raudteepeatus]]. Asula oli [[Jaungulbene vald|Jaungulbene valla]] halduskeskus kuni valla liitmiseni naabervaldadega, uueks halduskeskuseks kujunes seejärel [[Gulbītis]]. Aastal 2015 oli külas 511 elanikku. Asulas on [[1878]]. aastal ehitatud [[uusgooti stiil|uusgooti stiilis]] [[Jaungulbene mõis]]a peahoone ning park ja kirik. <gallery> Jaungulbene mõis 18.JPG|[[Jaungulbene mõis]]a peahoone Jaungulbene 01.JPG|Mälestusmärk teises maailmasõjas langenutele Jaungulbene 05.JPG Jaungulbene 07.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Commons|Category:Jaungulbene}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] ofzkgreprqup2jceeyd7bz2hayaae7f Arutelu:Oleg Pissarenko 1 335199 6179104 5302703 2022-08-17T08:00:08Z Velirand 67997 /* Muudatused */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Muudatused == Sünniaeg eemaldati. Kas see on tõesti põhjendatud? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. august 2022, kell 11:00 (EEST) ireo8ysi19ii9rffvtyu5jcu98ucrcm Élisabeth Daynès 0 337557 6178918 5962900 2022-08-16T16:01:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki '''Élisabeth Daynès''' (sündinud [[1960]] [[Béziers]]'s) on [[Prantslased|prantsuse]] [[skulptor]] ja ürgobjekte kujutav kunstnik. Ta on spetsialiseerunud [[hominiidid]]e rekonstrueerimisele. Daynès asutas [[1984]]. aastal oma stuudio Atelier Daynès. Tema töid leidub [[muuseum]]ides üle kogu maailma, sealhulgas [[Prantsusmaa]]l [[Tende'i vald|Tende'i vallas]] [[Musée des Merveilles]]'s, [[Chicago]] [[Fieldi loodusloomuuseum]]is, [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Pretoria]]s [[Transvaali muuseum]]is ja [[Stockholm]]i loodusloomuuseumis. Üks tema silmapaistvaimaid teoseid on skulpturaalne kompositsioon [[Neandertallane|neandertaliperekonnast]], mis on eksponeeritud [[Krapina Neandertalimuuseum]]is Põhja-[[Horvaatia]]s. Selle loomiseks rekonstrueeris Daynès leitud jäänuste põhjal seitseteist pere liiget. ==Tunnustus== *[[Lanzendorfi paleokunsti auhind]] ([[2010]], kolmemõõtmeliste taieste kategoorias) <ref name="prize"></ref><ref name="past"></ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="prize" >[http://vertpaleo.org/Awards/Award-(15).aspx Lanzendorf PaleoArt Prize] Society of Vertebrate Paleontolgy <small> (inglise)</small></ref> <ref name="past" >[https://web.archive.org/web/20190317023907/http://vertpaleo.org/Awards/Past-Award-Winners.aspx Past Award Winners. Lanzendorf PaleoArt Prize] Society of Vertebrate Paleontolgy <small> (inglise)</small></ref> }} ==Välislingid== *[http://www.daynes.com/en/biography.php Atelier Daynes] Elisabeth Daynes koduleht <small> (inglise)</small> *[http://vertpaleo.org/Awards/Past-Award-Winners/Past-Award-Winners-(52).aspx Three-Dimensional Art — Elisabeth Daynès] Society of Vertebrate Paleontolgy <small> (inglise)</small> {{JÄRJESTA:Daynès, Élisabeth}} [[Kategooria:Prantsuse kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] mjtnapcz93pbokmkjgoplwusd4tiwsf Kreiskool 0 337681 6179120 6077120 2022-08-17T09:06:11Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tallinna Kreiskooli (1832-87) ja Tallinna Linnakooli (1917.aastani) hoone.jpg|pisi|[[Tallinna Kreiskool]]i ja [[Tallinna Linnakool]]i hoone, [[Vene tänav]] 22]] '''Kreiskool''' oli [[19. sajand Eestis|19. sajand]]il [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] (sh Eesti ala) [[kubermang]]ude [[kreis]]i- ehk [[maakonnalinn|maakonnakeskuses]] olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes [[gümnaasium]]ile<ref name="Hallik, 2009"/><ref name="EKSS">[[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]], 2009. [http://www.eki.ee/dict/ekss/] (vaadatud 01.06.2013)</ref>. 1802. aastal loodi Venemaa Rahvahariduse Ministeerium ja korraldati ümber kogu Venemaa keisririigi haridussüsteem. Venemaa keisririigi Rahvahariduse Ministeerium töötas välja uued koolikorralduse alused ja 5. novembril 1804. aastal kinnitatud ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimäärus nägid ette ka igas [[kubermangulinn]]as ja [[maakonnalinn]]as, maakonna- ehk kreiskooli asutamise. [[Pilt:Võru I Põhikool.JPG|pisi|[[Võru Kreiskool]]i hoone (2013)]] [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] 24.01.1803. aasta [[ukaas]]i alusel jaotati Venemaa õpperingkondadeks eesotsas kuraatoritega. [[Tartu õpperingkond]]a kuulusid [[Eestimaa kubermang|Eesti-]], [[Liivimaa kubermang|Liivi-]] ja [[Kuramaa kubermang]] ja kuni 1812. aastani ka [[Viiburi kubermang]]. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai [[Tartu ülikool]]; selle eesotsas seisis [[Peterburi]]s resideeriv [[kuraator]]. Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas [[Peterburi]]s, seejärel aga aastatel [[1835]]–[[1870]] ja [[1876]]–[[1886]] [[Tartu]]s ning [[1870]]–[[1876]] ja [[1886]]–[[1915]] [[Riia]]s. Kuraatorile allusid [[Tartu ülikool]], [[kubermangugümnaasium]]id, kreiskoolid, [[elementaarkool]]id ja [[eraõppeasutus]]ed. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet [[Talurahvakool|talurahvakoolide]] üle, [[1873]]. aastal allutati talle [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu]]tunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja [[1885]]. aastal ka [[luteri usk|luteri]] talurahvakoolid. {{vaata|Tartu õpperingkond}} Kreiskoolid reorganiseeriti 1872. aasta määruse alusel [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]ideks ja 1913. aastal [[kõrgem algkool|kõrgemateks algkool]]ideks. == Vaata ka == *[[Tallinna Kreiskool]] *[[Rakvere Kreiskool]] *[[Paide Kreiskool]] *[[Haapsalu Kreiskool]] *[[Tartu Kreiskool]] *[[Võru Kreiskool]] *[[Viljandi Kreiskool]] *[[Kuressaare Kreiskool]], [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 Kuressaare<ref>[https://kodu.postimees.ee/7176415/eesti-haridusmekad-kuressaare-kreiskool-usuti-et-kohalikud-ehitusmeistrid-poleks-ilmselt-osanud-sedavord-moodsat-maja-kavandada Kuressaare kreiskool: usuti, et kohalikud ehitusmeistrid poleks ilmselt osanud sedavõrd moodsat maja kavandada], kodu.postimees.ee, 14. veebruar 2021</ref> *[[Valga Kreiskool]], [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 22<ref name="KRR_4503">{{kultuurimälestis|4503|Valga linnakooli hoone}} (vaadatud 17.08.2022)</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Hallik, 2009">T. Hallik, 2009. Ajaloo mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 81</ref>}} ==Välislingid== *[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=363&lid=437 Kreisikoolist Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis] [[Kategooria:Koolid]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] 5fd4my3utopn6pr3odbgln4lvpye2mc 6179127 6179120 2022-08-17T09:35:25Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tallinna Kreiskooli (1832-87) ja Tallinna Linnakooli (1917.aastani) hoone.jpg|pisi|[[Tallinna Kreiskool]]i ja [[Tallinna Linnakool]]i hoone, [[Vene tänav]] 22]] '''Kreiskool''' oli [[19. sajand Eestis|19. sajand]]il [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] (sh Eesti ala) [[kubermang]]ude [[kreis]]i- ehk [[maakonnalinn|maakonnakeskuses]] olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes [[gümnaasium]]ile<ref name="Hallik, 2009"/><ref name="EKSS">[[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]], 2009. [http://www.eki.ee/dict/ekss/] (vaadatud 01.06.2013)</ref>. 1802. aastal loodi Venemaa Rahvahariduse Ministeerium ja korraldati ümber kogu Venemaa keisririigi haridussüsteem. Venemaa keisririigi Rahvahariduse Ministeerium töötas välja uued koolikorralduse alused ja 5. novembril 1804. aastal kinnitatud ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimäärus nägid ette ka igas [[kubermangulinn]]as ja [[maakonnalinn]]as, maakonna- ehk kreiskooli asutamise. [[Pilt:Võru I Põhikool.JPG|pisi|[[Võru Kreiskool]]i hoone (2013)]] [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] 24.01.1803. aasta [[ukaas]]i alusel jaotati Venemaa õpperingkondadeks eesotsas kuraatoritega. [[Tartu õpperingkond]]a kuulusid [[Eestimaa kubermang|Eesti-]], [[Liivimaa kubermang|Liivi-]] ja [[Kuramaa kubermang]] ja kuni 1812. aastani ka [[Viiburi kubermang]]. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai [[Tartu ülikool]]; selle eesotsas seisis [[Peterburi]]s resideeriv [[kuraator]]. Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas [[Peterburi]]s, seejärel aga aastatel [[1835]]–[[1870]] ja [[1876]]–[[1886]] [[Tartu]]s ning [[1870]]–[[1876]] ja [[1886]]–[[1915]] [[Riia]]s. Kuraatorile allusid [[Tartu ülikool]], [[kubermangugümnaasium]]id, kreiskoolid, [[elementaarkool]]id ja [[eraõppeasutus]]ed. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet [[Talurahvakool|talurahvakoolide]] üle, [[1873]]. aastal allutati talle [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu]]tunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja [[1885]]. aastal ka [[luteri usk|luteri]] talurahvakoolid. {{vaata|Tartu õpperingkond}} Kreiskoolid reorganiseeriti 1872. aasta määruse alusel [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]ideks ja 1913. aastal [[kõrgem algkool|kõrgemateks algkool]]ideks. == Vaata ka == *[[Tallinna Kreiskool]] *[[Rakvere Kreiskool]] *[[Paide Kreiskool]] *[[Haapsalu Kreiskool]] *[[Tartu Kreiskool]] *[[Võru Kreiskool]], [[Võru kreiskooli hoone|hoone]] [[Seminari väljak]] 1 *[[Viljandi Kreiskool]] *[[Kuressaare Kreiskool]], [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 Kuressaare<ref>[https://kodu.postimees.ee/7176415/eesti-haridusmekad-kuressaare-kreiskool-usuti-et-kohalikud-ehitusmeistrid-poleks-ilmselt-osanud-sedavord-moodsat-maja-kavandada Kuressaare kreiskool: usuti, et kohalikud ehitusmeistrid poleks ilmselt osanud sedavõrd moodsat maja kavandada], kodu.postimees.ee, 14. veebruar 2021</ref> *[[Valga Kreiskool]], [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 22<ref name="KRR_4503">{{kultuurimälestis|4503|Valga linnakooli hoone}} (vaadatud 17.08.2022)</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Hallik, 2009">T. Hallik, 2009. Ajaloo mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 81</ref>}} ==Välislingid== *[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=363&lid=437 Kreisikoolist Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis] [[Kategooria:Koolid]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] jf5nw8vedcd0ev5cu9brksjnpne5xy7 Viljandi ajalugu 0 344121 6179132 6129183 2022-08-17T09:55:52Z NOSSER 8097 /* Viljandi raad */ wikitext text/x-wiki Käesolevas artiklis antakse ülevaade [[Viljandi]] (ajalooliselt [[saksa keel]]es ''Fellin'', [[poola keel]]es ''Felin'', [[läti keel]]es ''Vīlande'') linna ajaloost. [[Pilt:Viljandi Castle.svg|pisi|300px|[[Viljandi ordulinnus]]e rekonstruktsioon<br />1.&nbsp;lossikabel, 2.&nbsp;ametnike maja, 3.&nbsp;Pikk Hermann, 4.&nbsp;dansker (käimla), 5.&nbsp;komtuuri eluruumid, hiljem ait, 6.&nbsp;viljaait, 7.&nbsp;vaimulike ruumid ja tall, 8.&nbsp;söögiruumid, 9.&nbsp;ait, 10.&nbsp;tall, 11.&nbsp;teenrite ruumid]] ==Esiaeg== Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele [[Viikingiaeg|viikingiajal]]. 13. sajandi algul kuulus Viljandi [[Sakala]] muinasmaakonda ning on oletatud, et see võis olla muinasmaakonna keskus. Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitud [[Viljandi lossipark|lossipargis]] asuvailt Kivi-, Musu- ja Suusahüppemäelt ning ka Huntaugumäe nõlvalt [[Männimäe]] elurajooni ligidal. Aastal [[1211]] piirasid [[liivlased]], [[latgalid]] ja [[saksa ordu|Saksa orduväed]] linnust esimest korda. Tolleaegne linnus olevat [[Läti Henrik]]u kroonika järgi olnud oma aja kohta küllaltki tugev ja 1211. aastal seda päris vallutada ei suudetudki. Pärast nädala kestnud piiramist jõuti kokkuleppele ja linnusesse lasti [[preester|preestrid]], kes viisid läbi ristimise. See sündmus on ühtlasi Viljandi esmamainimine kirjalikes allikais. {{Vaata|Viljandi lahing (1211)}} Sakslased lasti alaliselt Viljandi kindlusse alles pärast [[madisepäeva lahing]]u kaotust [[1217]]. aastal. Kuni [[1223]]. aastani mehitati Viljandi linnust sakslastega koos. Sama aasta 29. jaanuaril toimus [[Saaremaa]]lt alguse saanud ülestõus, mille tulemusena vangistati sakslased pühapäevase missa ajal. Sakslased vallutasid linnuse tagasi sama aasta augustis pärast kahenädalast piiramist. {{Vaata|Viljandi lahing (1223)}} ==Keskaeg== ===Viljandi ordulinnus === {{Panoraampilt|Viljandi ordulinnuse varemed.jpg|1000px|Viljandi ordulinnuse varemed.}} {{commonskat|Viljandi Castle|Viljandi ordulinnus}} {{Vaata|Viljandi ordulinnus}} Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli [[13. sajand|13.]] ja [[14. sajand]]i vahetusel rajatud [[konvendihoone]], ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva esimese eeslinnusega Kaevumäeks, teist eeslinnust Teiseks Kirsimäeks ning kolmandat eeslinnust Esimeseks Kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljas eeslinnus. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse [[Lossi tänav (Viljandi)|Lossi tänava]] joonel. ===Viljandi linn ja linnamüür=== Viljandi linn sai tekkida pärast [[1224]]. aastat, mil hakati varasema puidust muinaslinnuse asemele ehitama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja [[Paul Johansen]]). Arvatakse, et Viljandi sai [[linnaõigus]]ed 13. sajandi keskel, õiguste kinnitamisürik on säilinud [[1283]]. aastast ([[Hamburgi-Riia linnaõigused]]). Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusel dateeritakse [[Viljandi linnamüür]]i rajamist 13. sajandi lõpu või 14. sajandi esimese poolega<ref name="jdZNr" />. Linna ümbritsev müür oli trapetsikujuline, laienes põhja poole ning ümbritses umbes kümne hektari suurust ala. [[14. sajand]]ist kuulus Viljandi ka [[Hansa Liit|Hansa Liitu]]. Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool, Viljandi oli üks väiksemaid müüriga piiratud linnu Eestis. [[File:Linnamüür1.JPG|pisi|left|Viljandi linnamüüri varemed]] [[File:Bm03013am.jpg|pisi|left|Kreisilinn Viljandi kaart aastast 1784. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] Viljandi linna ümbritsesid tänapäeval muinsuskaitse all<ref name="v18G4" /> olevate kaitserajatistena veidi üle kilomeetri pikkune [[Viljandi linnamüür]] ja [[Viljandi linnamüüri väravad]], mida ümbritses perimeetris 1,2&nbsp;km pikkune [[vallikraav]] kolmest küljest; lõunakülge kaitses vallikraaviga eraldatud [[Viljandi ordulinnus]]. Linna lääneküljelt idaküljeni kulges linna ümber kaarjalt müür, mis kagusuunal liitus taas linnuse müüriga. Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud [[maakivi]]dest. Linna lääneküljel oli Riia ehk [[Storke värav (Viljandi)|Storke värav]], loodenurgal neljatahuline torn, põhjaküljel poolringikujulise põhiplaaniga torn ning [[Tartu värav (Viljandi)|Tartu värav]]. O-küljel paiknes kolmveerandringikujulise põhiplaaniga [[Moskva torn (Viljandi)|Moskva torn]] ning pääsuks [[Viljandi järv]]e äärde väike poolringikujulise põhiplaaniga torn. Väravad linnamüüris olid tornideta. Täiendavate kaitserajatistena oli Tartu värava ees piklik [[zwinger|''zwinger'']] eesväravaga otsseinas, Riia värava ees oli algselt u meetripaksuste seintega eeskaitseehitis, mis aga hiljem asendati nelinurkse plaaniga ''zwinger'''iga, mille lõunaküljel oli eesvärav. Müüri ääres asus keskajal [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Viljandi klooster|Viljandi]] [[klooster]], millest on ümber ehitatuna säilinud ainult [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirik]] (endine kloostrikirik). Klooster tegutses Viljandis kuni Liivi sõjani, 1560. aastal sulges endine ordumeister ja tollane [[Viljandi komtuur]] [[Wilhelm Fürstenberg]] kloostri. [[Pilt:Viljandi Jaani kirik2.jpg|pisi|Algselt [[15. sajand Eestis|15. sajandi]] II poolel frantsisklaste kloostri päevil rajatud [[Viljandi Jaani kirik]]]] [[Pilt:Viljandi Pauluse kirik.jpg|pisi|left|[[1866]]. aastal valminud [[Viljandi Pauluse kirik]], 2007]] ==Vene-Liivimaa sõda== {{Vaata|Viljandi piiramine (1560)}}, ''[[Vene-Liivimaa sõda]]'' 1560. aasta [[2. august]]il toimunud [[Härgmäe lahing]]u järel, kus ordu tippjuhtkond eesotsas [[Philip Schall von Bell]]iga ründas vaid 500 mehega umbes 12 000-mehelist Vene väge, tapeti või langesid vangi pea kõik sakslased. Sellest hoobist [[Liivi ordu]] enam ei toibunud ega suutnud uut väliväge välja panna. Moskva väesalk asus Viljandit piirama augustis ja pommitas ordulossi kolm nädalat. Lossi kaitset juhtis endine Liivi ordu [[Liivi ordu ordumeister|ordumeister]] [[Wilhelm Fürstenberg]]. Esialgu õnnestus Fürstenbergil linnust edukalt kaitsta, kuid palgata jäänud [[palgasõdur]]id otsustasid pärast mitmenädalast piiramist selle venelaste kätte anda. Fürstenberg pakkus neile küll oma isiklikku vara palgaks, kuid sellest ei hoolitud. [[Balthasar Russow]]i kroonika kohaselt nõuti [[Viljandi ordulinnus]]e loovutamist, muidu ähvardati endine ordumeister tappa. Pärast Viljandi alistumist viidi Fürstenberg Venemaale vangi. ==Poola-Rootsi sõjad== {{Vaata|Poola-Rootsi sõda (1600–1629)}}, [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|(1600–1611)]] Södermanlandi hertsogi [[Karl IX|Karli]] väed jõudsid Viljandi alla [[9. november|9. novembril]] 1600 ja rootslased suutsid Viljandi linnuse alistada [[3. november|3. novembril]] ukj. Pärnu järel oli see teine tähtis Põhja-Liivimaa tugipunkt, mis Karli valdusse langes. {{Vaata|Viljandi piiramine (1600)}}, ''[[Viljandi lahing (1602)]], [[Viljandi lahing (1608)]]'' {{commonskat|Viljandi in the 18th century|18. sajand Viljandis}} Viljandi linn purustati korduvalt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades ([[1600]]–[[1622]]/[[1623|23]]), mille käigus kadusid ka linnaõigused. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas 1624. aastal Viljandi koos ümbrusega [[Jacob de la Gardie]]le ning endise linnuse asemel sai alguse [[Viljandi mõis]]a (saksa keeles ''Schloß Fellin'') areng ja õitseng. Mõisakeskus tekkis keskaegsest linnast läände, linna ja pealinnuste vahele. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda Eesti alal]] hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Põhjasõja järel kinkis [[Venemaa keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna]] Viljandi mõisa oma täditütrele [[Maria Tšoglokova]]le. Viljandi mõisale kuulus tollal nii keskaegsest linnast järele jäänud väike asula kui ka ümberkaudsed alad, sh linnusevaremed. 1749. aastal valmis Viljandi mõisas ühekorruseline barokne puidust peahoone, mis lammutati 1950. aastatel. [[File:Viljandi mõisa peahoone.jpg|pisi|[[Viljandi mõis]]a peahoone]] [[Pilt:Viljandi vana veetorn.jpg|pisi|[[Viljandi vana veetorn]]]] ===Viljandi raad=== Uuesti sai Viljandi linnaõigused alles [[Katariina II]] ukaasiga [[1783]]. aastal, mil sellest sai haldusreformi käigus asutatud [[Viljandi kreis]]i (maakonna) keskus. [[Viljandi mõis]] piiras linna igast küljest, mõisa maa-alad hõlmasid veel kahte [[abimõis]]at: Tommuskit ja Reinut. Tommuski oli mõisa alade lääne- ja Reinu lõunapoolses osas. {{Vaata|Viljandi raad}}, [[Viljandi raekoda]] Tänapäevani säilinud Viljandi raekoda valmis ümberehituste järel arhitektide [[Johannes Fuks]]i ja insener [[Erich Otting]]u rekonstruktsiooniprojekti alusel alles [[1931]]. aastal. Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eesti Vabariigis. Ühe esimestest kivimajadest ehitas aastatel [[1768]]–[[1774]] Viljandisse [[advokaat]] ja linna [[justiitsbürgermeister]] [[Nicolaus Otto]], 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja [[rentei]] ja Viljandi rae istungite tarbeks. 1820. aastal ostis linn hoone endale päriseks. 1860. aastal ostis Viljandi mõisa [[Liivimaa maanõunik]] parun [[August Paul Adolph von Ungern-Sternberg]] ja see läks von [[Ungern-Sternberg]]ide perekonna<ref name="bInkK" /> [[Ungern-Sternberg#Ungru-Erastvere liin|Ungru-Erastvere liini]] valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli [[Oswald von Ungern-Sternberg]]. [[19. sajand]]il kasvas linn jõudsalt. August Paul Adolph von Ungern-Sternberg eraldas oma maadest krundi Viljandisse maakoguduse kiriku ehitamiseks. Tollase saksa kirikuks nimetatud [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kiriku]] kõrvale kerkis uus, [[Viljandi Pauluse kirik|Pauluse kirik]], mida nimetati eesti kirikuks. Pärast [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli taasavamist]] (1802. taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina) tõusis [[Viljandi kreis|Viljandimaa]] jõukamatel rahvakihtidel, eeskätt [[mõisnik]]el, [[kirikuõpetaja]]tel ja varakatel [[Viljandi innakodanik|linnakodanikel]] huvi anda oma poegadele ülikooliastumiseks vajalik gümnaasiumiharidus. 1820. aastal loodi Viljandis oduõpetajate [[Leopold von Holst]]i (1795–1864) ja [[Albert Woldemar Hollander]]i (1796–1868) erakasvatusasutus, mis töötas viis aastat, misjärel kolis Cesise külje alla [[Birkenruh' maagümnaasium|Birkenruh]]’sse<ref>Olav Renno, [https://sakala.postimees.ee/2165507/160-aastat-gumnaasiumiharidust-viljandis 160 aastat gümnaasiumiharidust Viljandis], sakala.postimees.ee, 10. september 2005</ref>. Viljandimaa poisid õppisid eeskätt [[Tartu Kubermangugümnaasium|Tartu]] ja Birkenruh’ gümnaasiumis ning ka ''Krümmeri Anstalt''is Võrus (1832—1866), mis oli Tartu ülikooli poole pürgivate viljandimaalaste seas soositud õppeasutus. 1844. aastal hakkas Viljandis koolitarkust jagama Saksimaalt pärit [[Gustav Max Schmidt]] [[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]]is. 1874. aastal, Gustav Max Schmidt suri ja [[Liivimaa rüütelkond]] lõi oma maagümnaasiumi, kasvatusasutust asus juhtima [[Viljandi Jaani kogudus]]e pastor [[Leopold Krüger]]. Kooli krundi kui hooned ostis Liivimaa Rüütelkond, asutades vastavalt juba 1872. aastal tehtud otsusele neisse [[Liivimaa Maagümnaasium]]i. [[Pilt:Viljandi jaam 1905.jpg|left|pisi|[[Viljandi raudteejaam]] 1905. aastal]] Linnale andis täiendava kasvuimpulsi 1895. aastal avatud [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Viljandi–Mõisaküla]] [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmeline raudtee]], mis ühines [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Valga–Pärnu raudteega]]. 1901. aastal avati ka [[Tallinna–Viljandi raudteeliin#Ajalugu|Viljandi–Türi–Tallinna raudtee]]haru. Teise maailmasõja ajal [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|1941. aastal]], pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus Saksa [[Väegrupp Nord]]i [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] kiiresti edasi ja ületas [[7. juuli]]l Eesti lõunapiiri. Saksa [[XXVI armeekorpus (Saksamaa)|XXVI armeekorpus]] (61. ja 217. jalaväediviis) tungis Eestisse kahe eelüksusega 7. juulil, Saksa motoriseeritud üksus liikus [[Viljandi]] suunas ja jõudis [[Raudna jõgi|Raudna jõeni]]. 8. juulil vallutati Pärnu. Punavägi oli Viljandi kaitseks korraldanud kaitsepositsioonid, Viljandi-[[Loodi]], Viljandi—Pärnu ja Viljandi—[[Tarvastu]] ning Tartu maantee suundadel, kuid [[61. jalaväediviis (Saksamaa)|61. jalaväediviisi õksused]] hõivasid õhtuks Viljandi, mida kaitses [[22. NKVD motoriseeritud laskurdiviis]]i väeosad ja [[Hävituspataljonid|hävituspataljon]], kes jättis 9. juulil ümberpiiramist kartes linna maha. Enne taganemist hukati Viljandi vangla õuel 13 meest<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1942/07/07/25 Viljandi vabastamine], Postimees (1886-1944), nr. 158, 7 juuli 1942</ref> ==Vaata ka== *[[Viljandi komtuurkond]] *[[Viljandi komtuur]] *[[Viljandi ordulinnus]] *[[Viljandi lahing]] *[[Viljandi mõis]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1934]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1939]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jdZNr">[[Andres Tvauri]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/tvauri_lossi_21.pdf Arheoloogilised kaevamised Viljandis, Lossi 21 krundil 2009. aastal]</ref> <ref name="v18G4">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14713 Mälestise registri number 14713, Viljandi linnakindlustused,14.-16.saj.]</ref> <ref name="bInkK">[[Jaanika Kressa]], [http://kultuur.elu.ee/ke509_Ungern-Sternberg.htm Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud], [[Kultuur ja Elu]], 3/2012</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|History of Viljandi}} {{commonskat|Old maps of Viljandi|Viljandi vanad kaardid}} *[http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=8 Viljandi Muuseumi toimetised ja aastaraamat], http://www.muuseum.viljandimaa.ee/ [[Kategooria:Viljandi ajalugu| ]] 5k2ktdmxz9nit4wnlpifxzq33z853jk 6179168 6179132 2022-08-17T11:07:59Z NOSSER 8097 /* Viljandi raad */ wikitext text/x-wiki Käesolevas artiklis antakse ülevaade [[Viljandi]] (ajalooliselt [[saksa keel]]es ''Fellin'', [[poola keel]]es ''Felin'', [[läti keel]]es ''Vīlande'') linna ajaloost. [[Pilt:Viljandi Castle.svg|pisi|300px|[[Viljandi ordulinnus]]e rekonstruktsioon<br />1.&nbsp;lossikabel, 2.&nbsp;ametnike maja, 3.&nbsp;Pikk Hermann, 4.&nbsp;dansker (käimla), 5.&nbsp;komtuuri eluruumid, hiljem ait, 6.&nbsp;viljaait, 7.&nbsp;vaimulike ruumid ja tall, 8.&nbsp;söögiruumid, 9.&nbsp;ait, 10.&nbsp;tall, 11.&nbsp;teenrite ruumid]] ==Esiaeg== Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele [[Viikingiaeg|viikingiajal]]. 13. sajandi algul kuulus Viljandi [[Sakala]] muinasmaakonda ning on oletatud, et see võis olla muinasmaakonna keskus. Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitud [[Viljandi lossipark|lossipargis]] asuvailt Kivi-, Musu- ja Suusahüppemäelt ning ka Huntaugumäe nõlvalt [[Männimäe]] elurajooni ligidal. Aastal [[1211]] piirasid [[liivlased]], [[latgalid]] ja [[saksa ordu|Saksa orduväed]] linnust esimest korda. Tolleaegne linnus olevat [[Läti Henrik]]u kroonika järgi olnud oma aja kohta küllaltki tugev ja 1211. aastal seda päris vallutada ei suudetudki. Pärast nädala kestnud piiramist jõuti kokkuleppele ja linnusesse lasti [[preester|preestrid]], kes viisid läbi ristimise. See sündmus on ühtlasi Viljandi esmamainimine kirjalikes allikais. {{Vaata|Viljandi lahing (1211)}} Sakslased lasti alaliselt Viljandi kindlusse alles pärast [[madisepäeva lahing]]u kaotust [[1217]]. aastal. Kuni [[1223]]. aastani mehitati Viljandi linnust sakslastega koos. Sama aasta 29. jaanuaril toimus [[Saaremaa]]lt alguse saanud ülestõus, mille tulemusena vangistati sakslased pühapäevase missa ajal. Sakslased vallutasid linnuse tagasi sama aasta augustis pärast kahenädalast piiramist. {{Vaata|Viljandi lahing (1223)}} ==Keskaeg== ===Viljandi ordulinnus === {{Panoraampilt|Viljandi ordulinnuse varemed.jpg|1000px|Viljandi ordulinnuse varemed.}} {{commonskat|Viljandi Castle|Viljandi ordulinnus}} {{Vaata|Viljandi ordulinnus}} Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli [[13. sajand|13.]] ja [[14. sajand]]i vahetusel rajatud [[konvendihoone]], ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva esimese eeslinnusega Kaevumäeks, teist eeslinnust Teiseks Kirsimäeks ning kolmandat eeslinnust Esimeseks Kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljas eeslinnus. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse [[Lossi tänav (Viljandi)|Lossi tänava]] joonel. ===Viljandi linn ja linnamüür=== Viljandi linn sai tekkida pärast [[1224]]. aastat, mil hakati varasema puidust muinaslinnuse asemele ehitama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja [[Paul Johansen]]). Arvatakse, et Viljandi sai [[linnaõigus]]ed 13. sajandi keskel, õiguste kinnitamisürik on säilinud [[1283]]. aastast ([[Hamburgi-Riia linnaõigused]]). Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusel dateeritakse [[Viljandi linnamüür]]i rajamist 13. sajandi lõpu või 14. sajandi esimese poolega<ref name="jdZNr" />. Linna ümbritsev müür oli trapetsikujuline, laienes põhja poole ning ümbritses umbes kümne hektari suurust ala. [[14. sajand]]ist kuulus Viljandi ka [[Hansa Liit|Hansa Liitu]]. Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool, Viljandi oli üks väiksemaid müüriga piiratud linnu Eestis. [[File:Linnamüür1.JPG|pisi|left|Viljandi linnamüüri varemed]] [[File:Bm03013am.jpg|pisi|left|Kreisilinn Viljandi kaart aastast 1784. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] Viljandi linna ümbritsesid tänapäeval muinsuskaitse all<ref name="v18G4" /> olevate kaitserajatistena veidi üle kilomeetri pikkune [[Viljandi linnamüür]] ja [[Viljandi linnamüüri väravad]], mida ümbritses perimeetris 1,2&nbsp;km pikkune [[vallikraav]] kolmest küljest; lõunakülge kaitses vallikraaviga eraldatud [[Viljandi ordulinnus]]. Linna lääneküljelt idaküljeni kulges linna ümber kaarjalt müür, mis kagusuunal liitus taas linnuse müüriga. Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud [[maakivi]]dest. Linna lääneküljel oli Riia ehk [[Storke värav (Viljandi)|Storke värav]], loodenurgal neljatahuline torn, põhjaküljel poolringikujulise põhiplaaniga torn ning [[Tartu värav (Viljandi)|Tartu värav]]. O-küljel paiknes kolmveerandringikujulise põhiplaaniga [[Moskva torn (Viljandi)|Moskva torn]] ning pääsuks [[Viljandi järv]]e äärde väike poolringikujulise põhiplaaniga torn. Väravad linnamüüris olid tornideta. Täiendavate kaitserajatistena oli Tartu värava ees piklik [[zwinger|''zwinger'']] eesväravaga otsseinas, Riia värava ees oli algselt u meetripaksuste seintega eeskaitseehitis, mis aga hiljem asendati nelinurkse plaaniga ''zwinger'''iga, mille lõunaküljel oli eesvärav. Müüri ääres asus keskajal [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Viljandi klooster|Viljandi]] [[klooster]], millest on ümber ehitatuna säilinud ainult [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kirik]] (endine kloostrikirik). Klooster tegutses Viljandis kuni Liivi sõjani, 1560. aastal sulges endine ordumeister ja tollane [[Viljandi komtuur]] [[Wilhelm Fürstenberg]] kloostri. [[Pilt:Viljandi Jaani kirik2.jpg|pisi|Algselt [[15. sajand Eestis|15. sajandi]] II poolel frantsisklaste kloostri päevil rajatud [[Viljandi Jaani kirik]]]] [[Pilt:Viljandi Pauluse kirik.jpg|pisi|left|[[1866]]. aastal valminud [[Viljandi Pauluse kirik]], 2007]] ==Vene-Liivimaa sõda== {{Vaata|Viljandi piiramine (1560)}}, ''[[Vene-Liivimaa sõda]]'' 1560. aasta [[2. august]]il toimunud [[Härgmäe lahing]]u järel, kus ordu tippjuhtkond eesotsas [[Philip Schall von Bell]]iga ründas vaid 500 mehega umbes 12 000-mehelist Vene väge, tapeti või langesid vangi pea kõik sakslased. Sellest hoobist [[Liivi ordu]] enam ei toibunud ega suutnud uut väliväge välja panna. Moskva väesalk asus Viljandit piirama augustis ja pommitas ordulossi kolm nädalat. Lossi kaitset juhtis endine Liivi ordu [[Liivi ordu ordumeister|ordumeister]] [[Wilhelm Fürstenberg]]. Esialgu õnnestus Fürstenbergil linnust edukalt kaitsta, kuid palgata jäänud [[palgasõdur]]id otsustasid pärast mitmenädalast piiramist selle venelaste kätte anda. Fürstenberg pakkus neile küll oma isiklikku vara palgaks, kuid sellest ei hoolitud. [[Balthasar Russow]]i kroonika kohaselt nõuti [[Viljandi ordulinnus]]e loovutamist, muidu ähvardati endine ordumeister tappa. Pärast Viljandi alistumist viidi Fürstenberg Venemaale vangi. ==Poola-Rootsi sõjad== {{Vaata|Poola-Rootsi sõda (1600–1629)}}, [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|(1600–1611)]] Södermanlandi hertsogi [[Karl IX|Karli]] väed jõudsid Viljandi alla [[9. november|9. novembril]] 1600 ja rootslased suutsid Viljandi linnuse alistada [[3. november|3. novembril]] ukj. Pärnu järel oli see teine tähtis Põhja-Liivimaa tugipunkt, mis Karli valdusse langes. {{Vaata|Viljandi piiramine (1600)}}, ''[[Viljandi lahing (1602)]], [[Viljandi lahing (1608)]]'' {{commonskat|Viljandi in the 18th century|18. sajand Viljandis}} Viljandi linn purustati korduvalt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades ([[1600]]–[[1622]]/[[1623|23]]), mille käigus kadusid ka linnaõigused. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas 1624. aastal Viljandi koos ümbrusega [[Jacob de la Gardie]]le ning endise linnuse asemel sai alguse [[Viljandi mõis]]a (saksa keeles ''Schloß Fellin'') areng ja õitseng. Mõisakeskus tekkis keskaegsest linnast läände, linna ja pealinnuste vahele. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda Eesti alal]] hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Põhjasõja järel kinkis [[Venemaa keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna]] Viljandi mõisa oma täditütrele [[Maria Tšoglokova]]le. Viljandi mõisale kuulus tollal nii keskaegsest linnast järele jäänud väike asula kui ka ümberkaudsed alad, sh linnusevaremed. 1749. aastal valmis Viljandi mõisas ühekorruseline barokne puidust peahoone, mis lammutati 1950. aastatel. [[File:Viljandi mõisa peahoone.jpg|pisi|[[Viljandi mõis]]a peahoone]] [[Pilt:Viljandi vana veetorn.jpg|pisi|[[Viljandi vana veetorn]]]] ===Viljandi raad=== Uuesti sai Viljandi linnaõigused alles [[Katariina II]] ukaasiga [[1783]]. aastal, mil sellest sai haldusreformi käigus asutatud [[Viljandi kreis]]i (maakonna) keskus. [[Viljandi mõis]] piiras linna igast küljest, mõisa maa-alad hõlmasid veel kahte [[abimõis]]at: Tommuskit ja Reinut. Tommuski oli mõisa alade lääne- ja Reinu lõunapoolses osas. {{Vaata|Viljandi raad}}, [[Viljandi raekoda]] Tänapäevani säilinud Viljandi raekoda valmis ümberehituste järel arhitektide [[Johannes Fuks]]i ja insener [[Erich Otting]]u rekonstruktsiooniprojekti alusel alles [[1931]]. aastal. Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eesti Vabariigis. Ühe esimestest kivimajadest ehitas aastatel [[1768]]–[[1774]] Viljandisse [[advokaat]] ja linna [[justiitsbürgermeister]] [[Nicolaus Otto]], 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja [[rentei]] ja Viljandi rae istungite tarbeks. 1820. aastal ostis linn hoone endale päriseks. 1860. aastal ostis Viljandi mõisa [[Liivimaa maanõunik]] parun [[August Paul Adolph von Ungern-Sternberg]] ja see läks von [[Ungern-Sternberg]]ide perekonna<ref name="bInkK" /> [[Ungern-Sternberg#Ungru-Erastvere liin|Ungru-Erastvere liini]] valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli [[Oswald von Ungern-Sternberg]]. [[19. sajand]]il kasvas linn jõudsalt. August Paul Adolph von Ungern-Sternberg eraldas oma maadest krundi Viljandisse maakoguduse kiriku ehitamiseks. Tollase saksa kirikuks nimetatud [[Viljandi Jaani kirik|Jaani kiriku]] kõrvale kerkis uus, [[Viljandi Pauluse kirik|Pauluse kirik]], mida nimetati eesti kirikuks. Pärast [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli taasavamist]] (1802. taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina) tõusis [[Viljandi kreis|Viljandimaa]] jõukamatel rahvakihtidel, eeskätt [[mõisnik]]el, [[kirikuõpetaja]]tel ja varakatel [[Viljandi innakodanik|linnakodanikel]] huvi anda oma poegadele ülikooliastumiseks vajalik gümnaasiumiharidus. 1820. aastal loodi Viljandis oduõpetajate [[Leopold von Holst]]i (1795–1864) ja [[Albert Woldemar Hollander]]i (1796–1868) erakasvatusasutus, mis töötas viis aastat, misjärel kolis Cesise külje alla [[Birkenruh' maagümnaasium|Birkenruh]]’sse<ref>Olav Renno, [https://sakala.postimees.ee/2165507/160-aastat-gumnaasiumiharidust-viljandis 160 aastat gümnaasiumiharidust Viljandis], sakala.postimees.ee, 10. september 2005</ref>. Viljandimaa poisid õppisid eeskätt [[Tartu Kubermangugümnaasium|Tartu]] ja Birkenruh’ gümnaasiumis ning ka ''Krümmeri Anstalt''is Võrus (1832—1866), mis oli Tartu ülikooli poole pürgivate viljandimaalaste seas soositud õppeasutus. 1844. aastal hakkas Viljandis koolitarkust jagama Saksimaalt pärit [[Gustav Max Schmidt]] [[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]]is. 1874. aastal, Gustav Max Schmidt suri ja [[Liivimaa rüütelkond]] lõi oma maagümnaasiumi, kasvatusasutust asus juhtima [[Viljandi Jaani kogudus]]e pastor [[Liborius Gustav Wilhelm Krüger]]. Kooli krundi kui hooned ostis Liivimaa Rüütelkond, asutades vastavalt juba 1872. aastal tehtud otsusele neisse [[Liivimaa Maagümnaasium]]i. [[Pilt:Viljandi jaam 1905.jpg|left|pisi|[[Viljandi raudteejaam]] 1905. aastal]] Linnale andis täiendava kasvuimpulsi 1895. aastal avatud [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Viljandi–Mõisaküla]] [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmeline raudtee]], mis ühines [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Valga–Pärnu raudteega]]. 1901. aastal avati ka [[Tallinna–Viljandi raudteeliin#Ajalugu|Viljandi–Türi–Tallinna raudtee]]haru. Teise maailmasõja ajal [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|1941. aastal]], pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus Saksa [[Väegrupp Nord]]i [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] kiiresti edasi ja ületas [[7. juuli]]l Eesti lõunapiiri. Saksa [[XXVI armeekorpus (Saksamaa)|XXVI armeekorpus]] (61. ja 217. jalaväediviis) tungis Eestisse kahe eelüksusega 7. juulil, Saksa motoriseeritud üksus liikus [[Viljandi]] suunas ja jõudis [[Raudna jõgi|Raudna jõeni]]. 8. juulil vallutati Pärnu. Punavägi oli Viljandi kaitseks korraldanud kaitsepositsioonid, Viljandi-[[Loodi]], Viljandi—Pärnu ja Viljandi—[[Tarvastu]] ning Tartu maantee suundadel, kuid [[61. jalaväediviis (Saksamaa)|61. jalaväediviisi õksused]] hõivasid õhtuks Viljandi, mida kaitses [[22. NKVD motoriseeritud laskurdiviis]]i väeosad ja [[Hävituspataljonid|hävituspataljon]], kes jättis 9. juulil ümberpiiramist kartes linna maha. Enne taganemist hukati Viljandi vangla õuel 13 meest<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1942/07/07/25 Viljandi vabastamine], Postimees (1886-1944), nr. 158, 7 juuli 1942</ref> ==Vaata ka== *[[Viljandi komtuurkond]] *[[Viljandi komtuur]] *[[Viljandi ordulinnus]] *[[Viljandi lahing]] *[[Viljandi mõis]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1934]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1939]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jdZNr">[[Andres Tvauri]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/tvauri_lossi_21.pdf Arheoloogilised kaevamised Viljandis, Lossi 21 krundil 2009. aastal]</ref> <ref name="v18G4">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14713 Mälestise registri number 14713, Viljandi linnakindlustused,14.-16.saj.]</ref> <ref name="bInkK">[[Jaanika Kressa]], [http://kultuur.elu.ee/ke509_Ungern-Sternberg.htm Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud], [[Kultuur ja Elu]], 3/2012</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|History of Viljandi}} {{commonskat|Old maps of Viljandi|Viljandi vanad kaardid}} *[http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=8 Viljandi Muuseumi toimetised ja aastaraamat], http://www.muuseum.viljandimaa.ee/ [[Kategooria:Viljandi ajalugu| ]] bghs5czs2irgtu5sz4tn8t3vh9wy6wg Eesti sportlaste loend 0 349406 6179237 6177836 2022-08-17T11:57:47Z Velirand 67997 /* T */ wikitext text/x-wiki {{TähestikTOC |numbrid= |alajaotused=}} == A == * [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karikavõitja * [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister * [[Villu Aabne]], korvpallur * [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], maadleja * [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]], kahevõistleja * [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister * [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Margus Ader]], laskesuusataja * [[Andri Aedma]], ujuja * [[Andri Aganits]], võrkpallur * [[Matthias Agur]], veemotosportlane * [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur * [[Erik Aibast]], orienteeruja * [[Artti Aigro]], suusahüppaja * [[Ene Aigro]], suusataja * [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur * [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur * [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja * [[Erkki Alak]], maadleja * [[Maria Albert]], ujuja * [[Marko Albert]], triatleet * [[Marius Aleksejev]], käsipallur * [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja * [[Berit Aljand]], ujuja * [[Martti Aljand]], ujuja * [[Triin Aljand]], ujuja * [[Teet Allas]], jalgpallur * [[Olavi Allase]], keskmaajooksja * [[Rasmus Alles]], jalgpallur * [[Karli Allik]], võrkpallur * [[Rauno Alliku]], jalgpallur * [[Martin Allikvee]], ujuja * [[Airi Alnek]], orienteeruja * [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja * [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja * [[Sten-Erik Anderson]], sõudja * [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane * [[Maret Ani]], tennisist * [[Hannes Anier]], jalgpallur * [[Henri Anier]], jalgpallur * [[August Anmann]], poksija * [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija * [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja * [[Eerik Aps]], maadleja * [[Johannes Aps]], poksija * [[Argo Arak]], võrkpallur * [[Argo Arbeiter]], jalgpallur * [[Emili Arm]], iluuisutaja * [[Raul Arnemann]], sõudja * [[Paul Aron]], autosportlane * [[Ralf Aron]], eesti autosportlane * [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja * [[Aita Artma]], sõudja * [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja * [[Ardo Arusaar]], maadleja * [[Anna Gret Asi]], korvpallur * [[Andrus Aug]], jalgrattur * [[Harry Aumere]], kergejõustiklane * [[Erik Aunapuu]], tennisist == B == * [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane * [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja * [[Julia Beljajeva]], vehkleja * [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Enn Biene]], aerutaja * [[Priit Biene]], mootorrattasportlane * [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane * [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister * [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja * [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur * [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja * [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe * [[Rene Busch]], tennisist * [[Alo Bärengrub]], jalgpallur == C == == D == * [[Nelli Differt]], vehkleja * [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur * [[Marek Doronin]], korvpallur == E == * [[Ernst Ehaveer]], korvpallur * [[Timo Eichfuss]], korvpallur * [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja * [[Ago Elbing]], poksija * [[Mati Eliste]], ujuja * [[Are Eller]], aerutaja * [[Dina Ellermann]], ratsutaja * [[Liis Emajõe]], jalgpallur * [[Irina Embrich]], vehkleja * [[Tõnu Endrekson]], sõudja * [[Siim Ennemuist]], võrkpallur * [[Anu Ennok]], võrkpallur * [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja * [[Imre Erik]], käsipallur * [[Johannes Erm]], kümnevõistleja * [[Kalev Ermits]], laskesuusataja * [[Asko Esna]], võrkpallur * [[Sten Esna]], võrkpallur * [[Rein Etruk]], maletaja == F == * [[Karl Fatal]], keskmaajooksja * [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Roman Fosti]], pikamaajooksja * [[Anne Freimuth]], sõudja * [[Andre Frolov]], jalgpallur == G == * [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja * [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister *[[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja * [[Leonid Gulov]], sõudja == H == * [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja * [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur * [[Mikk Haavistu]], jalgpallur * [[Toivo Haimi]], sõudja * [[Helger Hallik]], maadleja * [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja * [[Reinar Hallik]], korvpallur * [[Henri Hang]], jalgpallur * [[Sirli Hanni]], laskesuusataja * [[Evelin Harjakas]], jalgpallur * [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane * [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur * [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur * [[Marju Hein]], sõudja * [[Kristo Heinmann]], orienteeruja * [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja * [[Erika Hendsel]], tennisist * [[Janek Hepner]], jalgpallur * [[Urmas Hepner]], jalgpallur * [[Kregor Hermet]], korvpallur * [[Martti Himma]], murdmaasuusataja * [[Eleri Hirv]], eesti orienteeruja ja rogainija * [[Aino Huimerind]], võrkpallur * [[Kalev Hunt]], sõudja * [[Külli Hunt]], sõudja * [[Margus Hunt]], ameerika jalgpallur ja kettaheitja * [[Rimo Hunt]], jalgpallur * [[Martin Hurt]], jalgpallur * [[Helery Hälvin]], iluuisutaja * [[Raivo Hääl]], autosportlane == I == * [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja * [[Kalle Ilves]], korvpallur * [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja * [[Joel Indermitte]], jalgpallur * [[Kaire Indrikson]], ujuja * [[Sten Indrikson]], ujuja * [[Kevin Ingermann]], jalgpallur * [[Priidu Isak]], poksija * [[Märt Israel]], kettaheitja == J == * [[Urmas Jaamul]], ujuja * [[Jüri Jaanson]], sõudja * [[Eerik Jago]], võrkpallur * [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja * [[Ado Jalakas]], maadleja * [[Triinu Jalg]], kabetaja * [[Merilii Jalg]], kabetaja * [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja * [[Avo Jans]], korvpallur * [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija * [[Eneli Jefimova]], ujuja * [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur * [[Timmo Jeret]], jalgrattur * [[Kadri Joa]], sõudja * [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur * [[Laura Joonas]], orienteeruja * [[Koit Joor]], poksija * [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet * [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Janari Jõesaar]], korvpallur * [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja * [[Gert Jõeäär]], jalgrattur * [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja * [[Marta Jõumees]], sõudja * [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane * [[Andrei Jämsä]], sõudja * [[Andre Järva]], jalgpallur * [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka * [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja * [[Enar Jääger]], jalgpallur * [[Lisell Jäätma]], vibulaskur * [[Robin Jäätma]], vibulaskur * [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja * [[Oliver Jürgens]], jalgpallur * [[Markus Jürgenson]], jalgpallur * [[Jaan Jüris]], suusahüppaja == K == * [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks * [[Urmas Kaal]], jalgpallur * [[Martin Kaalma]], jalgpallur * [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur * [[Evely Kaasiku]], orienteeruja * [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Vello Kade]], veemotosportlane * [[Stefan Kaibald]], võrkpallur * [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur * [[Ingrit Kala]], orienteeruja * [[Sören Kaldma]], jalgpallur * [[Tiit Kaldma]], käsipallur * [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja * [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur * [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur * [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur * [[Helgi Kaljuste]], sõudja * [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija * [[Juura Kallari]], maadleja * [[Madis Kallas]], kümnevõistleja * [[Ken Kallaste]], jalgpallur * [[Risto Kallaste]], jalgpallur * [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja * [[Gert Kams]], jalgpallur * [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja * [[Lembit Kandrov]], poksija * [[Kaia Kanepi]], tennisist * [[Tanel Kangert]], jalgrattur * [[Julius Kangur]], ujuja * [[Kristjan Kangur]], korvpallur * [[Martin Kangur]], autorallisõitja * [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister * [[Richard Karelson]], maadleja * [[Urmas Karlson]], jalgrattur * [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja * [[Fred Karu]], ujuja * [[Martin Kase]], jalgpallur * [[Robert Kasela]], sulgpallur * [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja * [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Mari Kaseväli]], orienteeruja * [[Osvald Kastanja]], jalgpallur * [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane * [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur * [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener * [[Markkus Keel]], võrkpallur * [[Martti Keel]], võrkpallur * [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka * [[Tamara Keerd]], lauatennisist * [[Rait Keerles]], korvpallur * [[Ülle Kell]], vibulaskja * [[Kert Kesküla]], korvpallur * [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur * [[Marvi Kibe]], sõudja * [[Tõnu Kibena]], võrkpallur * [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja * [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur * [[Olev Kiirend]], maadleja * [[Janek Kiisman]], jalgpallur * [[Ott Kiivikas]], kulturist * [[Irina Kikkas]], iluvõimleja * [[Matti Killing]], sõudja * [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja * [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane * [[Tarmo Kink]], jalgpallur * [[Hain Kinks]], suusataja * [[Herbert Kipp]], jalgpallur * [[Helmuth Kippar]], jalgpallur * [[Erika Kirpu]], vehkleja * [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur * [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur * [[Magnus Kirt]], odaviskaja * [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur * [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane * [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane * [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur * [[Arne Kivistik]], orienteeruja * [[Dzintar Klavan]], jalgpallur * [[Ragnar Klavan]], jalgpallur * [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja * [[Martin Klein]], maadleja * [[Bert Klemmer]], jalgpallur * [[Vilve Kodanik]], sõudja * [[Harri Koiduste]], maadleja * [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja * [[Reena Koll]], teivashüppaja * [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur * [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija * [[Oliver Konsa]], jalgpallur * [[Einar Kont]], maadleja * [[Anett Kontaveit]], tennisist * [[Andres Koogas]], jalgpallur * [[Kaido Koppel]], jalgpallur * [[Valentin Kordas]], võrkpallur * [[Kevin Korjus]], autosportlane * [[Tristan Koskor]], jalgpallur * [[Artur Kotenko]], jalgpallur * [[Johannes Kotkas]], maadleja * [[Toivo Kotov]], orienteeruja * [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur * [[Evi Krass]], kergejõustiklane * [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija * [[Liina Kree]], sõudja * [[Ardo Kreek]], võrkpallur * [[Gert Krestinov]], motosportlane * [[Kerr Kriisa]], korvpallur * [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja * [[Valmo Kriisa]], korvpallur * [[Kalle Kriit]], jalgrattur * [[Eron Krillo]], jalgpallur * [[Marko Kristal]], jalgpallur * [[Georg Kristjanson]], maadleja * [[Pavel Kružajev]], võrkpallur * [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija * [[Tiit Krutob]], allveeujuja * [[Parri Kruuda]], võrkpallur * [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur * [[Elju Kubi]], kettaheitja * [[Daisy Kudre]], orienteeruja * [[Doris Kudre]], orienteeruja * [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane * [[Kati Kukk]], purjetaja * [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja * [[Sigvard Kukk]], jalgrattur * [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Andres Kull]], laskesportlane * [[Valentina Kullam]], korvpallur * [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur * [[Liis Kullerkann]], võrkpallur * [[Martin Kupper]], kettaheitja * [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur * [[Toivo Kurg]], tõstja * [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja * [[Alo Kuslap]], sõudja * [[Kaur Kuslap]], sõudja * [[Igor Kuzmin]], sõudja * [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane * [[Kristin Kuuba]], sulgpallur * [[Kristina Kuusk]], vehkleja * [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja * [[Marge Kõrkjas]], ujuja * [[Risto Kägo]], jalgpallur * [[Kristen Kähr]], jalgpallur * [[Olle Kärner]], orienteeruja * [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja * [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane * [[Silver Kübar]], motosportlane * [[Kalev Külv]], kettaheitja * [[Valter Külvet]], kümnevõistleja * [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja * [[Kert Kütt]], jalgpallur == L == * [[Kertu Laak]], võrkpallur * [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja * [[Getter Laar]], jalgpallur * [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur * [[Liina Laasma]], odaviskaja * [[Gustav Ladva]], poksija * [[Tuulikki Laesson]], maletaja * [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija * [[Karin Laine]], murdmaasuusataja * [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane * [[Enno Lamp]], sõudja * [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane * [[Marko-Matteus Langel]], ujuja * [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur * [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist * [[Elle Lapp]], korvpallur * [[August Lass]], jalgpallur * [[Sulev Laugasson]], poksija * [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur * [[Ülo Laumets]], korvpallur * [[Tiina Laurisson]], vibusportlane * [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja * [[Katrina Lehis]], vehkleja * [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja * [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja * [[Lauri Leis]], kergejõustiklane * [[Toomas Leius]], tennisist * [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja * [[Lauri Lelumees]], käija * [[Marek Lemsalu]], jalgpallur * [[Jaan Lentsius]], korvpallur * [[Aigar Leok]], motosportlane * [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane * [[Väino Leok]], veemotosportlane * [[Raido Leokin]], jalgpallur * [[Ellen Leonova]], võrkpallur * [[Martin Lepa]], jalgpallur * [[Marko Lepik]], jalgpallur * [[Sander Lepik]], jalgpallur * [[Brent Lepistu]], jalgpallur * [[Sergei Lepmets]], jalgpallur * [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja * [[Roland Lessing]], laskesuusataja * [[Allar Levandi]], kahevõistleja * [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija * [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja * [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja * [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja * [[Marten Liiv]], kiiruisutaja * [[Frank Liivak]], jalgpallur * [[Arvo Lill]], korvpallur * [[Harri Lill]], kurlingumängija * [[Heino Lill]], korvpallur * [[Jüri Lill]], veemootorisportlane * [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja * [[Nikolai Linberg]], jalgpallur * [[Joel Lindpere]], jalgpallur * [[Inno Ling]], orienteeruja * [[Li Lirisman]], karateka * [[Karoliine Loit]], vehkleja * [[Viljar Loor]], võrkpallur * [[Arnold Loorits]], maadleja * [[Timo Loorits]], sõudja * [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja * [[Meelis Ludvig]], maadleja * [[Marko Luhamaa]], karateka * [[Leila Luik]], pikamaajooksja * [[Liina Luik]], pikamaajooksja * [[Lily Luik]], pikamaajooksja * [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur * [[Tõnu Lume]], maadleja * [[Siim Luts]], jalgpallur * [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja * [[Timo Lõhmus]], võrkpallur * [[Saron Läänmäe]], jalgpallur * [[Rein Lüüs]], tennisist * [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur == M == * [[August Maalstein]], kergejõustiklane * [[Silver Maar]], võrkpallur * [[Laura Maasik]], kergejõustiklane * [[Nigul Maatsoo]], poksija * [[Merike Madar]], kulturist * [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja * [[Paul Maibaum]], maadleja * [[Raivo Maimre]], jalgrattur * [[Martin Maiste]], maadleja * [[Lauri Malsroos]], orienteeruja * [[Egert Malts]], suusahüppaja * [[Endla Mandel]], sõudja * [[Rene Mandri]], jalgrattur * [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane * [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja * [[Marek Marksoo]], tennisist * [[Ago Markvardt]], kahevõistleja * [[Margaret Markvardt]], ujuja * [[Kristian Marmor]], jalgpallur * [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur * [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur * [[Eve-Mai Maurer]], ujuja * [[Lembit Maurer]], poksija * [[Marko Meerits]], jalgpallur * [[Keity Meier]], mootorrattasportlane * [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane * [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane * [[Ülle Merisalu]], ujuja * [[Nino Metsar]], ujuja * [[Peeter Metsar]], korvpallur * [[Pärtel Mettig]], korvpallur * [[Kristiine Miilen]], võrkpallur * [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja * [[Sander Mirme]], rogainija * [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Ille Molloka]], sõudja * [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur * [[Merle Morrisson]], sõudja * [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja * [[Madli Murel]], kolmevõistleja * [[Raul Must]], sulgpallur * [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur * [[Roman Mõtlik]], jalgpallur * [[Epp Mäe]], maadleja * [[Jarek Mäestu]], sõudja * [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur * [[Maris Mägi]], kergejõustiklane * [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane * [[Helary Mägisalu]], maadleja * [[Alfred Mäll]], tõstja * [[Valter Mäng]], jalgpallur * [[Ants Mängel]], sulgpallur * [[Talvi Märja]], tennisist * [[Markko Märtin]], autorallisõitja * [[Risto Mätas]], odaviskaja * [[Janika Mölder]], iluvõimleja == N == * [[Mart Naaber]], võrkpallur * [[Tõnis Naarits]], maadleja * [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe * [[Andrus Nagel]], korvpallur * [[Konstantin Nahk]], jalgpallur * [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja * [[Mai Narva]], maletaja * [[Regina Narva]], maletaja * [[Triin Narva]], maletaja * [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja * [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja * [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur * [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur * [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja * [[Terje Neitsov]], sõudja * [[Piret Niglas]], suusataja * [[Marek Niit]], kergejõustiklane * [[Priidu Niit]], kettaheitja * [[Ants Nisu]], maadleja * [[Oskar Nisu]], jalgrattur * [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja * [[Andi Noot]], keskmaajooksja * [[Peeter Noppel]], poksija * [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister * [[Rauno Nurger]], korvpallur * [[Liidia Nurme]], tennisist * [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane * [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur * [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur == O == * [[Kristjan Oja]], laskesuusataja * [[Rait Oja]], jalgpallur * [[Regina Oja]], laskesuusataja * [[Reimo Oja]], jalgpallur * [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja * [[Sten Oja]], rallikrossisõitja * [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja * [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur * [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur * [[Marten Ojapõld]], autosportlane * [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja * [[Mart Ojavee]], jalgrattur * [[Malle Ojokas]], sõudja * [[Maaren Olander]], jalgpallur * [[Hendrik Olde]], maletaja * [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane * [[Raul Olle]], murdmaasuusataja * [[Villi Olumets]], maadleja * [[Andres Olvik]], ujuja * [[Andres Oper]], jalgpallur * [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja * [[Oliver Orav]], võrkpallur * [[Saara Orav]], tennisist * [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja == P == * [[Asko Paade]], korvpallur * [[Aino Paal]], suusataja * [[Juhan Paalo]], sõudja * [[Martin Padar]], judoka * [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja * [[Ave Pajo]], jalgpallur * [[Rauno Pajuviidik]], maadleja * [[Karl Palatu]], jalgpallur * [[Kersti Paldis]], sõudja * [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja * [[Sergei Pareiko]], jalgpallur * [[Tiiu Parmas]], tennisist * [[Helgi Parts]], kergejõustiklane * [[Raivo Parts]], sõudja * [[Elina Partõka]], ujuja * [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane * [[Mait Patrail]], käsipallur * [[Andero Pebre]], jalgpallur * [[Marek Peeba]], veemotosportlane * [[Lembit Peegel]], poksija * [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja * [[Rasmus Peetson]], jalgpallur * [[Meelis Peitre]], jalgpallur * [[Leho Pent]], tõstja * [[Sten Pentus]], autosportlane * [[Indrek Pertelson]], judoka * [[Silvia Pertens]], võrkpallur * [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja * [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane * [[Pirjo Peterson]], jalgpallur * [[Tiiu Peterson]], sõudja * [[Voldemar Peterson]], jalgpallur * [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija *[[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja * [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane * [[Arnold Pihlak]], jalgpallur * [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja * [[Kail Piho]], kahevõistleja * [[Ingrid Piht]], orienteeruja * [[Kristofer Piht]], jalgpallur * [[Ly Piir]], iluuisutaja * [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja * [[Raio Piiroja]], jalgpallur * [[Veronika Pikkel]], kabetaja * [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja * [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja * [[Inge Pind]], sõudja * [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane * [[Anna Pohlak]], purjetaja * [[Mart Poom]], jalgpallur * [[Valeri Pormann]], maadleja * [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja * [[Indrek Possul]], suusataja * [[Sander Post]], jalgpallur * [[Guido Povar]], poksija * [[Janno Prants]], laskesuusataja * [[Feliks Press]], maadleja * [[Kristjan Press]], maadleja * [[Sten Priinits]], vehkleja * [[Igor Prins]], jalgpallur * [[Stanislav Prins]], jalgpallur * [[Jakob Proovel]], maadleja * [[Toomas Proovel]], maadleja * [[Albert Prosa]], jalgpallur * [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane * [[Jaan Puidet]], korvpallur * [[Raimo Punning]], maadleja * [[Keith Pupart]], võrkpallur * [[Sander Puri]], jalgpallur * [[Ats Purje]], jalgpallur * [[Edgar Puusepp]], maadleja * [[Martin Puusepp]], jalgrattur * [[Heino Puuste]], odaviskaja * [[Aita Põldma]], tennisist * [[Mirko Põldma]], jalgrattur * [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane * [[Henn Põlluste]], maadleja * [[Johan Põntson]], maadleja * [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane * [[Ulvi Pärgma]], sõudja * [[Andre Pärn]], korvpallur * [[Monika Pärnpuu]], sõudja * [[Erki Pütsep]], jalgrattur == Q == == R == * [[Andrus Raadik]], võrkpallur * [[Anton Raadik]], poksija * [[Toomas Raadik]], korvpallur * [[Argo Raag]], maadleja * [[Merle Raaliste]], sõudja * [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane * [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja * [[Risto Raid]], jalgrattur * [[Eedo Raide]], rallisõitja * [[Kenneth Raisma]], tennisist * [[Allar Raja]], sõudja * [[Andres Raja]], kümnevõistleja * [[Jan Rajevski]], jäähokimängija * [[Mark Rajevski]], jäähokimängija * [[Taavi Rand]], iluuisutaja * [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Harry Rattus]], maadleja * [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur * [[Kirti Rebane]], orienteeruja * [[Viiu Rebane]], orienteeruja * [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja * [[Taavi Reigam]], korvpallur * [[Martin Reim]], jalgpallur * [[Sven Reintak]], kergejõustiklane * [[Mikk Reintam]], jalgpallur * [[Sandra Reinvald]], korvpallur * [[Carmely Reiska]], iluvõimleja * [[Kevin Renno]], võitlussportlane * [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja * [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja * [[Herol Riiberg]], jalgpallur * [[Boris Riisik]], jalgpallur * [[Rait Rikberg]], võrkpallur * [[Liisi Rist]], jalgrattur * [[Siret Rits]], võrkpallur * [[Erika Roger]], suusataja * [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja * [[Urmas Rooba]], jalgpallur * [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja * [[Maria Romanjuk]], ujuja * [[Kuno Rooba]], orienteeruja * [[Ain Rool]], kabetaja * [[Heldur Roone]], maadleja * [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur * [[Jaan Roots]], maadleja * [[Maire Roots]], sõuda * [[Vello Rootsi]], orienteeruja * [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja * [[Künter Rothberg]], judoka * [[Hellat Rumvolt]], poksija * [[Rain Ruuder]], kikkpoksija * [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur * [[Taavi Rähn]], jalgpallur * [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja * [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane * [[Margus Rääk]], maadleja * [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Helina Rüütel]], sulgpallur * [[Margit Rüütel]], tennisist == S == * [[Kaimar Saag]], jalgpallur * [[Kadi Liis Saar]], tennisist * [[Katriin Saar]], tennisist * [[Kevin Saar]], võrkpallur * [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja * [[Andrus Sabiin]], sõudja * [[Liis Saharov]], jalgpallur * [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja * [[Joseph Saliste]], jalgpallur * [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja * [[Jane Salumäe]], maratonijooksja * [[Jens Salumäe]], suusahüppaja * [[Priit Salumäe]], jalgrattur * [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja * [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur * [[Kalli Samorodni]], sõudja * [[Rauno Sappinen]], jalgpallur * [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane * [[Elo Saue]], orienteeruja * [[Eveli Saue]], laskesuusataja * [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija * [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija * [[Helen Schmidt]], triatlonist * [[Anett Schutting]], tennisist * [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * [[Indrek Sei]], ujuja * [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014) * [[Konstantin Selli]], kabetaja * [[Enn Sellik]], pikamaajooksja * [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja * [[Kätlin Sepp]], ujuja * [[Madis Sihimets]], maadleja * [[Eler Siim]], sõudja * [[Mattias Siimar]], tennisist * [[Karl Siitan]], autosportlane * [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur * [[Evald Sikk]], maadleja * [[Kermo Sikk]], laksesuusataja * [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja * [[Joanna Sild]], kabetaja * [[Sixten Sild]], orienteeruja * [[Timo Sild]], orienteeruja * [[Henry Sildaru]], vigursuusataja * [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja * [[Olle Sildre]], jäähokimängija * [[Janis Sillat]], sõudja * [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja * [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja * [[Helmuth Sirgemets]], poksija * [[Hugo Soasepp]], poksija * [[Leili Soima]], sõudja * [[August Sokk]], korvpallur * [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur * [[Tanel Sokk]], korvpallur * [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult) * [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener * [[Henri Sool]], kergejõustiklane * [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane * [[Erik Sorga]], jalgpallur * [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija * [[Andrei Stepanov]], jalgpallur * [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja * [[Leenart Strastin]], poksija * [[Andrus Suija]], sõudja * [[Silja Suija]], murdmaasuusataja * [[Olari Suislep]], maadleja * [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Robert Suokas]], poksija * [[Diana Suumann]], kergejõustiklane * [[Riho Suun]], jalgrattur * [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur * [[Valdu Suurkask]], korvpallur * [[Geir Suursild]], sõudja * [[Elvia Sõber]], kabetaja * [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Aimur Säärits]], maadleja * [[Jüri Süldre]], poksija == Š == * [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja * [[Jade Šadeiko]], võrkpallur * [[Tihhon Šišov]], jalgpallur * [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja * [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Irina Štork]], iluuisutaja * [[Mark Švets]], jalgpallur == Z == * [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja * [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur * [[Indrek Zelinski]], jalgpallur * [[Sergei Zenjov]], jalgpallur * [[Kregor Zirk]], ujuja * [[Inna Zlidnis]], jalgpallur * [[Toivo Zoova]], sõudja * [[Jürgen Zopp]], tennisist * [[Julia Zuikova]], vehkleja * [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane * [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja * [[Sirli Zupping]], orienteeruja == Ž == * [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur == T == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit * [[Ando Tagamets]], korvpallur * [[Kaspar Taimsoo]], sõudja * [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja * [[Avo Talpas]], maadleja * [[Janar Talts]], korvpallur * [[Astrid Talumäe]], purjetaja * [[Tanel Tamberg]], jalgpallur * [[Joonas Tamm]], jalgpallur * [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks * [[Aleksander Tammann]], tennisist * [[Jaanus Tamme]], purjetaja * [[Märt Tammearu]], võrkpallur * [[Annika Tammela]], jalgpallur * [[Timo Tammemaa]], võrkpallur * [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija * [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide) * [[Kalver Tammik]], sõudja * [[Lisette Tammik]], jalgpallur * [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja * [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja * [[Urve Tammsalu]], sõudja * [[Ain Tammus]], jalgpallur * [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja * [[Johannes Tasa]], orienteeruja * [[Martin Taska]], jalgpallur * [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister * [[Ingemar Teever]], jalgpallur * [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja * [[Taijo Teniste]], jalgpallur * [[Siim Tenno]], jalgpallur * [[Renee Teppan]], võrkpallur * [[Harutjun Therzjan]], poksija * [[Tarvi Thomberg]], maadleja * [[Ants Hindrek Tiido]], judoka * [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur * [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja * [[Edgar Tiits]], veemotosortlane * [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija * [[Vardo Tikas]], võrkpallur * [[Karel Tilga]], kümnevõistleja * [[Alfred Timmo]], käsipallur * [[Triin Tobi]], mäesuusataja * [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja * [[Kati Tolmoff]], sulgpallur * [[Janek Tombak]], jalgrattur * [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja * [[Priit Tomson]], korvpallur * [[Andres Toobal]], võrkpallur * [[Alo Toom]], maadleja * [[Alari Toome]], sõudja * [[Janar Toomet]], jalgpallur * [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja * [[Kaarel Torop]], jalgpallur * [[Tiina Torop]], kergejõustiklane * [[Anneli Trees]], kabetaja * [[Henri Treial]], võrkpallur * [[Grete Treier]], jalgrattur * [[Väino Treiman]], kergejõustiklane * [[Ardu Treinbuk]], kabetaja * [[Jane Trepp]], ujuja * [[Egle Trump]], sõudja * [[Stine Lise Truu]], suusataja * [[Tiiu Truus]], sõudja * [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja * [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane * [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur * [[Gedly Tugi]], odaviskaja * [[Andrus Tull]], kabetaja * [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja * [[Indrek Turi]], kümnevõistleja * [[Raimond Turja]], poksija * [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija * [[Peeter Turnau]], vehkleja * [[Rauno Tutk]], jalgpallur * [[Andres Tuvikene]], sõudja * [[Karin Tõnissoo]], sõudja * [[Toomas Tõniste]], purjetaja * [[Tõnu Tõniste]], purjetaja * [[Harry Tõnuri]], tennisist * [[Moonika Tõrva]], sõudja * [[Robert Täht]], võrkpallur * [[Ott Tänak]], rallisõitja * [[Avo Tölpt]], karateka * [[Herik Tölpt]], karateka * [[Hanno Tünder]], sõudja * [[Heldur Tüüts]], kergejõustiklane * [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja == U == * [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja * [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja * [[Egle Uljas]], kergejõustiklane * [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja * [[Aap Uspenski]], maadleja * [[Martin Ustaal]], jalgpallur * [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja * [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane * [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane == V == * [[Karmen Vagula]], kabetaja * [[Lembi Vaher]], teivashüppaja * [[Karl Vahi]], poksija * [[Johan Vahter]], võrkpallur * [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Norman Vahtra]], jalgrattur * [[Josten Vaidem]], jalgrattur * [[Arnold Vaiksaar]], poksija * [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur * [[Sille Vaiksaar]], sõudja * [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Boris Valdek]], vehkleja * [[Uno Valdmets]], käsipallur * [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur * [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja * [[Siim Valtna]], jalgpallur * [[Laura Vana]], sulgpallur * [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane * [[Renet Vanker]], võrkpallur * [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur * [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja * [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja * [[Rain Veideman]], korvpallur * [[Andrei Veis]], jalgpallur * [[Siim-Sander Vene]], korvpallur * [[Oliver Venno]], võrkpallur * [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur * [[Kadi Veski]], kabetaja * [[Karl Vestel]], jalgrattur * [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane * [[Tõnu Vihmaru]], sõudja * [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur * [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur * [[Arkadi Viira]], maadleja * [[Priit Viks]], laskesuusataja * [[Heino Villemson]], korvpallur * [[Mart Vilt]], kergejõustiklane * [[Jüri Vips]], autosportlane * [[Hans Vissor]], veemotosportlane * [[Rein Volt]], maadleja * [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur * [[Martin Vunk]], jalgpallur * [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija * [[Õilme Võro]], sprinter * [[Imre Vähi]], kulturist * [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister * [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister == W == == Õ == * [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja * [[Tõnu Õim]], maletaja * [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur * [[Janar Õunap]], jalgpallur * [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja * [[Ingel Õunmaa]], paraujuja * [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur == Ä == == Ö == == Ü == * [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane * [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur == X == == Y == == Vaata ka == * [[Sportlaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti mäesuusatajate loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] kn7w0crh7hzf9eh2kk5t16av6aqmd7d 2015. aasta Riigikogu valimised 0 352568 6178989 6143709 2022-08-16T19:17:55Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipp = Flag of Estonia.svg | eelimine_aasta = 2011 | järgmine_aasta = 2019 | valimiste_kuupäev = 1. märts 2015 | tüüp = parlamendivalimised | ametikoht = Peaminister | juht1 = [[Taavi Rõivas]] | pilt1 = RE Taavi Rõivas.jpg | partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | värv1 = FFE200 | kohad_enamuseks = 51 | arvamusküsitlused = | osavõtt = 64,2% ({{tõus}}1,2[[Protsendipunkt|pp]]) | partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht2 = [[Edgar Savisaar]] | pilt2 = RK Edgar Savisaar.jpg | pilt4 = IRL Urmas Reinsalu.jpg | pilt5 = IRL Andres Herkel.jpg | lipu_ääris = jah | hääli1 = '''158 971''' | protsent3 = 15,2% | kohti1 = '''30''' | pilt3 = SDE Sven Mikser.jpg | kohtade_muutus1 = {{langus}}3 | muutus1 = {{langus}} 0,9[[Protsendipunkt|pp]] | protsent1 = '''27,7%''' | juht3 = [[Sven Mikser]] | juht4 = [[Urmas Reinsalu]] | juht5 = [[Andres Herkel]] | värv2 = 007557 | värv3 = E10600 | värv4 = 009CE2 | värv5 = 0086CF | partei3 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | partei5 = [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]] | partei4 = [[Isamaa ja Res Publica Liit]] | kohti2 = 27 | kohti3 = 15 | kohti4 = 14 | kohti5 = 8 | hääli2 = 129 618 | hääli3 = 87 190 | hääli4 = 78 697 | hääli5 = 49 883 | protsent2 = 24,8% | protsent4 = 13,7% | protsent5 = 8,7% | muutus2 = {{tõus}} 1,5[[Protsendipunkt|pp]] | muutus3 = {{langus}} 1,9[[Protsendipunkt|pp]] | muutus4 = {{langus}} 6,8[[Protsendipunkt|pp]] | muutus5 = ''Uus erakond'' | kohtade_muutus3 = {{langus}}4 | kohtade_muutus2 = {{tõus}}1 | kohtade_muutus4 = {{langus}}9 | kohtade_muutus5 = {{tõus}}8 | eelmised_valimised = 2011. aasta Riigikogu valimised | järgmised_valimised = 2029. aasta Riigikogu valimised | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kaart_pilt = 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg | kaart_allkiri = 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa. | enne_valimisi = [[Taavi Rõivas]] | pärast_valimisi = [[Jüri Ratas]] | enne_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | pärast_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | eelmised_valimised1 = 33 kohta, 28,6% | eelmised_valimised2 = 26 kohta, 23,3% | eelmised_valimised3 = 19 kohta, 17,1% | eelmised_valimised4 = 23 kohta, 20,5% | eelmised_valimised5 = ''Ei osalenud'' | toimumata = ei | valitud_liikmed = XIII Riigikogu | lahkuvad_liikmed = XII Riigikogu | kaart_suurus = 400px | pilt6 = RK Mart Helme (cropped).jpg | värv6 = 0063AF | partei6 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | juht6 = [[Mart Helme]] | eelmised_valimised6 = 0 kohta, 2,1% | kohti6 = 7 | hääli6 = 46 772 | kohtade_muutus6 = {{tõus}}7 | protsent6 = 8,1% | muutus6 = {{tõus}} 6,0[[Protsendipunkt|pp]] }}'''2015. aasta Riigikogu valimised''' olid [[XIII Riigikogu]] korralised valimised. Valimised toimusid 1. märtsil 2015.<ref>[https://www.valimised.ee Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebileht]</ref> Eelhääletamine ja e-hääletamine toimusid 19. veebruarist 25. veebruarini ja neil osales 33% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="rk2015.vvk.ee">http://rk2015.vvk.ee/participation.html</ref> ==Valimistulemus== Esialgsed valimistulemused selgusid 1. märtsi hilisõhtul:<ref>http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/valimisuudised/cc52673c-a9d7-4065-8ffc-b1dc92288169</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html</ref> {{2015. aasta Riigikogu valimised}} ==Valimisaktiivsus== Valimisnimekirjades oli 899 793 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Neist käis hääletamas 577 910.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed.html</ref> Valimisaktiivsus Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel<ref name="rk2015.vvk.ee"/>. Kokku käis valimas 64,2% hääleõiguslikest valijatest. {| class="wikitable" ! Maakond ! 6 päeva enne VP ! 5 päeva enne VP ! 4 päeva enne VP ! VP kell 12 ! VP kell 16 ! VP kell 20 |- |Harju maakond |3,4% |5,0% |9,0% |46,6% |61,5% |69,7% |- |Hiiu maakond |8,3% |9,8% |15,1% |51,8% |56,5% |62,4% |- |Ida-Viru maakond |3,3% |4,9% |9,2% |31,5% |47,7% |55,0% |- |Jõgeva maakond |5,2% |7,0% |12,9% |41,1% |53,4% |59,9% |- |Järva maakond |5,4% |7,0% |12,5% |43,2% |53,3% |60,8% |- |Lääne maakond |6,3% |7,9% |12,5% |40,1% |54,7% |62,0% |- |Lääne-Viru maakond |5,0% |6,7% |11,7% |38,9% |52,2% |59,7% |- |Põlva maakond |5,3% |7,2% |13,2% |42,2% |53,6% |61,2% |- |Pärnu maakond |4,8% |6,7% |11,1% |37,9% |52,2% |60,6% |- |Rapla maakond |4,7% |6,5% |11,7% |39,8% |54,5% |63,1% |- |Saare maakond |6,2% |8,0% |13,2% |42,3% |52,6% |58,7% |- |Tartu maakond |3,0% |4,5% |8,5% |43,1% |55,4% |63,8% |- |Valga maakond |5,2% |7,2% |12,7% |42,4% |51,0% |56,9% |- |Viljandi maakond |6,1% |8,1% |13,1% |40,4% |52,9% |59,0% |- |Võru maakond |5,1% |6,9% |12,3% |41,6% |53,2% |60,3% |- |Tallinn |9,0% |11,2% |15,6% |44,9% |59,8% |69,4% |- |Tartu |15,5% |17,1% |22,6% |44,6% |58,4% |66,4% |- |E-hääli |12,9% |15,4% |19,6% | | | |- |Kokku |19,5% |24,0% |33,0% |42,3% |56,1% |64,2% |} ==Valimissüsteem== Valimistel võivad osaleda nii [[Erakond|erakonnad]] kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada kaheteistkümnes [[Valimisringkond|valimisringkonnas]]. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, milles erakond on reastanud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ning ringkonnamandaadid ning pärast seda jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid. Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel<ref>[https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimistulemuste-kindlakstegemine-riigikogu-valimistel Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel]{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref>. == Mandaatide jaotus ringkondade vahel == Vabariigi Valimiskomisjon jaotas 27. novembril 2014 mandaadid 12 valimisringkonna vahel järgmiselt<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/302122014002 Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Mandaatide jaotamine XIII Riigikogu valimistel]</ref>: * [[valimisringkond nr 1]] (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 9 mandaati; * [[valimisringkond nr 2]] (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 12 mandaati; * [[valimisringkond nr 3]] (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) – 14 mandaati; * [[valimisringkond nr 5]] (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati; * [[valimisringkond nr 6]] (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati; * [[valimisringkond nr 7]] (Ida-Virumaa) – 7 mandaati; * [[valimisringkond nr 8]] (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati; * [[valimisringkond nr 9]] (Jõgeva- ja Tartumaa) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 10]] (Tartu linn) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 11]] (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati; * [[valimisringkond nr 12]] (Pärnumaa) – 8 mandaati. ==Erakonnad ja üksikkandidaadid== Eestis oli enne valimisi registreeritud parteisid kokku 11<ref>{{Cite web |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py?sess=1655189721782316332411139801484696536268502499871602725805933550&lang=est%2F |title=Äriregister |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=24. oktoober 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141024220222/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py?sess=1655189721782316332411139801484696536268502499871602725805933550&lang=est%2F |url-status=dead }}</ref>. ===XII Riigikogus esindatud erakonnad=== ====Eesti Reformierakond==== [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnal]] oli detsembris 2014 [[Riigikogu]]s 33 kohta 101st. Lisaks oli erakonnaga liitunud 2 fraktsioonitut Riigikogu liiget. Erakonna esimeheks ja peaministriks tõusis kevadel 2014 pärast [[Andrus Ansip]]i tagasi astumist endine sotsiaalminister ja Riigikogu liige [[Taavi Rõivas]]<ref>[http://www.postimees.ee/2752736/taavi-roivas-sai-reformierakonna-esimeheks Taavi Rõivas sai Reformierakonna esimeheks]</ref>, kes oli erakonna esinumber ka 2015. aasta valimistel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-22 |arhiivimisaeg=2014-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141222215935/http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Reformierakonnal oli Riigikogus suurim fraktsioon ning valitsuses oli neil ühtekokku 8 ministrit. Nad olid valitsuskoalitsioonis alates märtsist 2014 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]<ref>[http://www.postimees.ee/2733238/reformierakonna-ja-sde-koalitsioonilepe-sai-allkirjad Reformierakonna ja SDE koalitsioonilepe sai allkirjad]</ref>. Reformierakonna valimisloosung oli "Kindlalt edasi!". ====Eesti Keskerakond==== [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnal]] oli <span>detsembris 2014</span> [[Riigikogu]]s 19 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast 2011. aasta valimisi 7 saadikut. Erakonna esimees oli Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]], kes oli erakonna esinumber<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/06bf4ec7-e133-4513-afb0-ed18ef06c23c</ref>. Erakond oli opositsioonis. Keskerakonna valimisloosung oli "Teeme teisiti!". ====Isamaa ja Res Publica Liit==== [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-l]] oli <span>detsembris 2014</span> suurim opositsioonipartei Riigikogus. Neil oli Riigikogus 22 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast eelmisi valimisi 1 parlamendiliige ning erakonnaga liitunud samuti 1 saadik. Erakonna esimees oli Riigikogu liige ja endine kaitseminister [[Urmas Reinsalu]], kuid peaministrikandidaadiks kinnitas erakonna volikogu 21. septembril 2014 endise peaministri ja endise majandus- ja kommunikatsiooniministri [[Juhan Parts]]i<ref>[http://www.postimees.ee/2927463/galerii-juhan-partsist-sai-irli-peaministrikandidaat Juhan Partsist sai IRLi peaministrikandidaat]</ref>. IRL oli valitsuses kuni 2014. aasta märtsini, mil Reformierakond vahetas nad sotsiaaldemokraatide vastu välja. IRL-i valimisloosung oli "Parem haridus, parem töö, parem palk.". ====Sotsiaaldemokraatlik Erakond==== [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] oli <span>detsembris 2014 </span>Riigikogus esindatud 19 saadikuga. Erakonnaga oli liitunud 2 endist Keskerakonna saadikut ja lisaks kandideeris SDE nimekirjas Keskerakonnast lahkunud parteitu Riigikogu liige Olga Sõtnik<ref>http://poliitika.postimees.ee/3016215/sotnik-puuab-riigikokku-paaseda-sotside-nimekirjas</ref>. Erakonna esimees oli kaitseminister [[Sven Mikser]], kes oli esinumber ja peaministrikandidaat ka 2015. aasta valimistel. Valitsuses oli SDE esindatud 6 ministriga. Erakond tõusis valitsusparteiks 2014. aasta märtsis. SDE valimisloosung oli "Inimeste eest!". ===XII Riigikogus mitte esindatud erakonnad=== * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja. :24. märtsil 2012 ühinesid [[Eesti Rahvuslik Liikumine]] ja [[Eestimaa Rahvaliit]] ning uueks nimeks võeti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. XI Riigikogus oli Rahvaliit esindatud 6 saadikuga, kuid XII Riigikogus esindus puudus. Erakonna esimees oli [[Mart Helme]], kes oli ka erakonna esinumber valimistel. EKRE valimisloosung oli "On aeg!". * [[Erakond Eestimaa Rohelised]] esitas registreerimiseks 40 kandidaadiga nimekirja. :Erakond ei ületanud 2011. aasta Riigikogu valimistel valimiskünnist ning jäi XII Riigikogust välja. Erakonna esimees oli [[Aleksander Laane]]. * [[Eesti Iseseisvuspartei]] esitas registreerimiseks 12 kandidaadiga nimekirja. :Eelmistel valimistel sai EIP 0,45% häältest. Erakonna esimees oli [[Vello Leito]]. * [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] esitas registreerimiseks 25 kandidaadiga nimekirja. Eelmistel valimistel EÜVP ei osalenud. Erakonna esimees oli [[Valev Kald]]. ===Uued erakonnad=== * [[Rahva Ühtsuse Erakond]] esitas registreerimiseks 36 kandidaadiga nimekirja. :RÜE sai ametlikult erakonnaks 4. septembril 2014. Erakonna üheks asutajaks ja esimeheks oli endine Euroopa Parlamendi liige ja endine Reformierakonna liige [[Kristiina Ojuland]]. * [[Eesti Vabaerakond]] esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja. :Eesti Vabaerakonna asutav koosolek toimus 20. septembril 2014. Erakond registreeriti ametlikult Äriregistri andmetel 7. oktoobril 2014. Erakonna esimeheks valiti Riigikogu liige ja endine IRL liige [[Andres Herkel]]. 11. jaanuaril 2015 oma üldkogul kinnitas Vabaerakond oma peaministrikandidaadiks Artur Talviku<ref>{{Netiviide |url=http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/01/11/eesti-vabaerakond-soovib-valijatele-pakkuda-alternatiivi |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402145228/http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/01/11/eesti-vabaerakond-soovib-valijatele-pakkuda-alternatiivi |url-olek=ei tööta }}</ref>. Vabaerakonna valimisloosung oli "Aru pähe!" ===Üksikkandidaadid=== Valimiskomisjonile esitasid dokumendid enda registreerimiseks 13 üksikkandidaati, kellest registreeriti [[Ilmar Ibragimov]], [[Jaak Vackermann]], [[Greete Reinson]], [[Marek Ranne]], [[Henn Leetna]], [[Urmo Karusoo]], [[Svetlana Ivnitskaja]], [[Maarika Pähklemäe]], [[Tarmo Porroson]], [[Ege Hirv]] ja [[Heli Koit]]. Toomas Kaldalu ning Toomas Torb jätsid maksmata kautsjoni ja seetõttu neid ei registreeritud kandidaatideks<ref>http://vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/vabariigi-valimiskomisjon-registreeris-riigikogu-valimisteks-874-kandidaati/</ref>. ===Valimistel mitte osalenud erakonnad=== * [[Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu]] valimistel ei osalenud. Ka eelmistel valimistel EVPK ei osalenud. Erakonna esimees oli valimiste ajal [[Rein Koch]]. ==Kampaania== Välikampaania algas juba novembris, kui [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] pani välja plakatid, millel mitmeid eesti kirjandusklassikuid sotsiaaldemokraatideks nimetati. Lisaks [[Gustav Suits]]ule, [[Eduard Vilde]]le ja [[Friedebert Tuglas]]ele nimetati sotsiks ka [[Anton Hansen Tammsaare]]t. Selle vastu protesteeris [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A.H. Tammsaare muuseum]]i direktor [[Maarja Vaino]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sde-oigustab-kirjanik-tammsaare-rakendamist-sotside-valimisvankri-ette?id=70172019 SDE õigustab kirjanik Tammsaare rakendamist sotside valimisvankri ette], 17. november 2014</ref><ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/a0e19752-4866-44d5-b658-33af95311f01</ref> Suurem välikampaania algas jaanuari alguses.<ref>http://www.postimees.ee/366383/parteid-puuavad-kampaania-arvelt-kokku-hoida</ref> [[Pilt:Tammsaare SDE kampaania 2015.JPG|pisi|A. H. Tammsaaret sotsiaaldemokraadina esitlenud plakat Tallinnas]] Esmakordselt tehti välikampaaniat ka välisriigis – SDE oli [[Helsingi]]s välja pannud oma valimisplakatid.<ref>{{Cite web |url=http://www.postimees.ee/galerii/48547/sde-valikampaania-soomes/ |title=arhiivikoopia |access-date=1. märts 2015 |archive-date=22. veebruar 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150222073501/http://www.postimees.ee/galerii/48547/sde-valikampaania-soomes/ |url-status=dead }}</ref> ==Prognoosid== Tabelis on toodud TNS Emori ja Turu Uuringute AS uuringud erakondade populaarsusest enne valimisi. {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Ref ! SDE ! Kesk ! IRL ! EKRE ! Rohe ! Vaba ! Teised ! Eelistuseta !Koal !Opo !Uuringufirma |- |26. veeb | bgcolor="#CCFF00" |26% |19% |22% |16% |6% |<1% |9% |1% | |45% | bgcolor="#CCFF00" |55% |TNS Emor |- |23. veeb |22% |18% | bgcolor="#CCFF00" |27% |16% |6% |<1% |6% |5% |35% |40% | bgcolor="#CCFF00" |60% |Turu Uuringute |- |19. veeb** | bgcolor="#CCFF00" |23% |20% |22% |14% |9% |2% |9% |1% |15% |43% | bgcolor="#CCFF00" |57% |TNS Emor |- |8. veeb* |22% |16% | bgcolor="#CCFF00" |26% |15% |6% |<1% |6% |9% | |38% | bgcolor="#CCFF00" |62% |Turu Uuringute |- |Jan 15 |bgcolor="#CCFF00" | 25% |18% |22% |15% |5% |2% |8% |4% |30% |43% |bgcolor="#CCFF00" |57% |TNS Emor |- |Det 14 |bgcolor="#CCFF00" |32% |21% |23% |16% |2% |2% |1% |3% |30% |bgcolor="#CCFF00" |53% |47% |TNS Emor |- |Nov 14 | bgcolor="#CCFF00" | 29% |22% |22% |18% |2% |4% |2% |1% |26% | bgcolor="#CCFF00" | 51% |49% |TNS Emor |- bgcolor="" | Okt 14 | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 19% | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 16% | 3% | 3% | 2% | 3% | 35% |46% | bgcolor="#CCFF00" | 54% |TNS Emor |- bgcolor="" | Sep 14 | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 23% | 26% | 18% | 2% | 3% | | 1% | 33% |50% |50% |TNS Emor |- bgcolor="" | Aug 14 | bgcolor="#CCFF00" | 29% | 26% | 25% | 15% | 4% | 1% | | 0% | 34% | bgcolor="#CCFF00" | 55% |45% |TNS Emor |- bgcolor="" | Jul 14 | bgcolor="#CCFF00" |31% | 24% | 24% | 16% | 3% | 1% | | 1% | 36% | bgcolor="#CCFF00" | 55% |45% |TNS Emor |- bgcolor="" | Jun 14 | bgcolor="#CCFF00" | 31% | 25% | 24% | 14% | 2% | 2% | | 1% | 33% | bgcolor="#CCFF00" | 56% |44% |TNS Emor |- bgcolor="" | Mai 14 | bgcolor="#CCFF00" |29% | 27% | 24% | 15% | 2% | 3% | | 1% | 34% | bgcolor="#CCFF00" | 56% |44% |TNS Emor |- bgcolor="" | Apr 14 | 25% | bgcolor="#CCFF00" | 28% | 22% | 19% | 3% | 1% | | 1% | 35% | bgcolor="#CCFF00" | 53% |47% |TNS Emor |} <blockquote>** – 19. veebruari küsitlustulemused tellis Postimees ja seal kasutati TNS Emori uuringut.</blockquote><blockquote>* – Veebruarikuu küsitluses kasutas Eesti Rahvusringhääling TNS Emori asemel Turu Uuringute AS küsitlust, mille metoodika erineb eelmisest, mistõttu küsitlused ei ole omavahel üks ühele võrreldavad.</blockquote>Ref – Reformierakond; SDE – Sotsiaaldemokraatlik Erakond; Kesk – Keskerakond; IRL – Isamaa ja Res Publica Liit; EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; Rohe – Erakond Eestimaa Rohelised; Vaba – Vabaerakond Eelistuseta – iga kuu tuuakse välja küsitluses nende vastajate hulk, kes ei oma eelistust. Need ei ole arvestatud erakondade toetusprotsendis. Koal – koalitsioonierakondade (Ref ja SDE) toetus; Opo – opositsioonierakondade toetus<!--- ==Võimalikud erakorralised valimised== {{NeutraalsusVaidlustatud}} Viis kuud peale [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] tegi [[Eesti Iseseisvuspartei]] esimees [[Vello Leito]] oma manifestis viite erakorralistele valimistele. Manifesti III osa ("Väljapääs?") 6. punktis kirjutab Leito selle kohta nii: "Ent päästvaiks võivad osutuda erakorralised valimised. On selgeid märke selle kohta, et Reformierakonna ja IRLi sõprus on vaid näitemäng, tegelikult on REF huvitatud IRLi utiliseerimisest enda kasuks. On vaidlustamatuid märke ka selle kohta, et Keskerakond sellisena ei jätka enam pikalt. On selgeid märke sellegi kohta, et nõrgenenud Keskerakond, IRL ja Sotsiaaldemokraadid suudavad moodustada koalitsiooni ning tõsta võimult Reformierakonna. Selline asjade käik oleks väga vajalik, sest kohutavamat varianti Eestile, kui seda on võimulolev Reformierakond, sellist lihtsalt ei ole."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/vello-leito-poliitiline-manifest.html Vello Leito poliitiline manifest]</ref> Leito jätkas teemat sama aasta viimasel päeval avaldatud prognoosides aastateks 2012-13. Nende 7. punkt kõlas järgnevalt: "Isegi kui Reformierakonnal õnnestub vältida erakorralisi valimisi, ei muuda see asjade põhimõttelist kulgu. Sobivaim hetk erakorralisteks on võimulolijate vaatevinklist vaadates 2013. aasta. Erakorraliste puhul ei suudaks ka Keskerakond end SDEga võrdväärselt mobiliseerida ning kukub samuti välja võimunõudlejate nimekirjast." Samas prognooside 5. punkt: "Reformierakond on oma võimalused ammendanud - pendel on paremäärmuses ära käinud. Rahva üle kontrolli säilitamiseks tuleb anda midagi uut ja rahva jaoks usutavat. Ainukeseks alternatiiviks on, nagu ikka inimkonna ajaloos, kui rikkust luua ei suudeta, võetakse rikastelt, et jagada "õiglaselt". Algab teekond tagasi sotsialismi, võimule marsib Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja rahvas näebki jälle "päästjat"! SDE esilemarssi ja valimisvõitu prognoosisin<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-tulevad-erakorralised-valimised-voidab-sotsiaaldemokraatlik-erakond-iii-taeiendatud-28022009.html Tulevad erakorralised valimised, võidab Sotsiaaldemokraatlik Erakond]</ref> juba eelmisteks valimisteks, kuid valitsusest lahkumine ja [[Jüri Pihl]]i skandaal nõrgestasid SDEd - nende tempo ajutiselt rauges."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-prognoosid-aastateks-2012-13.html Prognoosid aastateks 2012-13]</ref> 17. jaanuaril 2012 kirjutas Tõnis Bleive EIP kodulehel, et "ülipüüdlikkuse – e-valimiste ning idarahaskandaaliga – saavutati Riigikogus ehk eesti poliitikas täielik ebakõla: kui praegune valitsus tegevuse lõpetab, ei suuda selle asemele uus asuda. Võimuritele on selge, et rahvale ei ole mõtet otse vastanduda, mõttekam on püüda meeldida ja selle varjus rõhuvad otsused vastu võtta, kuid parlamendi koosseis moodustus selline, mille enamus pole rahvale enam mingitegi manipulatsioonide juures vastuvõetav ning vähemus ju valitseda ei suuda. Mina väidan, et erakorralised valimised on 2012. aastal vältimatud; või ei tule enam üldse meil mingeid valimisi." <ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/bleive_17-01-12.html Mõtteid võimukantimisest Eestis. III]</ref> Sama aasta 26. septembril saatis Vello Leito avaliku kirja [[Õhtuleht]] Online'le vastuseks väljaande juhtkirjale<ref>[http://www.õhtuleht.ee/493586 Aeg revolutsiooniks küps?]</ref>. Võtnud taaskord kokku Iseseisvuspartei põhiseisukohad [[Eesti]] olukorra osas, möönis erakonna esimees, et loomulikult tuleb [[valitsus]] välja vahetada, kuid see "ei ole revolutsiooniline tee, vaid erakorraliste valimiste tee."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/avalik-kiri-ohtuleht-onlinele-marju-lauristin-ei-ole-sonumitooja-vaid-vaeljaveeretatud-raskekahur-toe-peitmiseks.html Marju Lauristin ei ole sõnumitooja, vaid väljaveeretatud raskekahur tõe peitmiseks]</ref> ===SDE üleskutse=== Veidi rohkem kui kuu hiljem, 5. novembril 2012 kutsuski [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] juhatus riigikoguparteisid üles korraldama erakorralised parlamendivalimised. Sotsiaaldemokraatide juhatus tõdes, et võimuparteide võimetus tajuda ühiskonna ootusi ausama ja avatuma valitsemise järele on paisanud Eesti poliitika ühte sügavamasse kriisi taasiseseisvumise järel. Sotsiaaldemokraadid leidsid, et ainus väljapääs Eestis valitsevast poliitilisest kriisist on erakorraliste valimiste korraldamine. SDE esimees [[Sven Mikser]] kommenteeris üleskutset ERR-i uudistele: "Kõige mõistlikum on see, et riigikogus esindatud erakonnad tunnistaksid, et Eesti on jõudnud poliitilisse kriisi, ja sellest kriisist väljumine olukorras, kus näeme, kuidas valitsusliikmed, parlamendi liikmed räägivad ebatõdesid, valitsusliikmed on nimetanud mitte üksnes oma poliitikaid, vaid ka iseennast asendamatuteks - selles olukorras ilmselt praeguse riigikogu koosseisuga ei ole võimalik kriisist väljuda." ====Poliitikute reaktsioon==== [[Keskerakond|Keskerakonna]] riigikogu fraktsiooni juht [[Kadri Simson]] arvas, et ühe kirja kirjutamine valitsusele ei mõjuta mitte midagi. Tema arvates pidanuks opositsioon kasutama hoopis teistsuguseid meetmeid. Ühe võimalusena kutsuda esile erakorralised valimised nimetas ta [[riigieelarve]]t. [[Eesti Vabariigi Põhiseadus]] ütleb, et kui parlament ei suuda kahe kuu jooksul pärast [[eelarveaasta]] algust vastu võtta riigieelarvet, kuulutab [[Vabariigi President]] välja erakorralised valimised.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265219 Sotsid kutsuvad üles erakorralisi valimis korraldama]</ref> [[Reformierakond|Reformierakonna]] parlamendifraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi arvas, et tegu oleks äärmusliku abinõuga. Ta ei näinud siis valitsusliidus lagunemise märke ja seega ohtu, et riigieelarve jääb enne järgmise aasta märtsi vastu võtmata, mis olekski tinginud erakorralised valimised. [[Demokraatide ühendus]]e liige [[Deniss Boroditš]] ei uskunud erakorraliste valimiste võimalusse. Tema hinnangul puudus valijal alternatiiv, kuid seda saaks pakkuda uus erakond. Ta arvas, et see tekib, kuigi võtab aega, kuna küsimusi, mida on vaja arutada, on palju.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265295 Poliitikute seisukohad erakorraliste valimiste asjus on diametraalsed]</ref> Demokraatide ühenduse esimees [[Rainer Vakra]] hoiatas, et erakorralised valimised ei lahendaks riigi ja rahva probleeme - näiteks [[erakondade rahastamine|erakondade rahastamist]] ega elektrihinna tõusu -, vaid lükkaks need veelgi kaugemale. Tema arvates külvaksid erakorralised valimised ebastabiilsust ning võiksid probleemi hoopis süvendada, kuna suur hulk rahvast on kaotanud usalduse erakondade suhtes ega tea, millise poliitilise erakonna poolt hääletada. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus valimisaktiivsus on nii madal, et Reformierakond võtab erakorraliste valimistega kohti parlamendis hoopis juurde. See-eest tegid demokraadid sotsiaaldemokraatidele ettepaneku kaaluda [[peaminister|peaministri]] umbusaldamist - Vakra rõhutas, et oluline on [[opositsioon]]i ühtsus.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265226 Demokraadid tahavad erakorraliste valimiste asemel Ansipi taandumist]</ref> ====Politoloogide hinnang==== [[Tõnis Saarts]] arvas, et erakorralised valimised võiksid kõne alla tulla siis, kui poliitiline eliit mõistab, et rahva usaldus on täielikult kadunud. Siiski näis talle, et võimulolevatel erakondadel oli veel väga palju kaotada. Seega läheksid nad erakorraliste valimiste peale välja alles siis, kui näevad, et on jõudnud täielikku tupikusse. 2012. aasta novembris nad Saartsi arvates seda tupikut ei näinud. [[Rein Toomla]] osutas, et Riigikogu opositsiooni häältest ei piisa, et riigieelarve ei saaks vastu võetud märtsi alguseks, millest järgmiseks sammuks oleksid erakorralised valimised. Selleks peaks koalitsioon murenema. Toomla hinnangul võiks tegu olla [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]]-ga või vähemalt osaga sellest, kuid tollal ta selleks võimalust ei näinud. Samas pidas ta võimalikuks arengute kiirenemist ning seeläbi muutusi koalitsioonis veel 2012. aastal. [[Mari-Liis Jakobson]] märkis, et see võiks olla nii juhul, kui opositsioonil oleks välja pakkuda alternatiiv: "Praegu vaadates opositsiooni tegevust ma ei julgeks tõsikindlalt midagi väita. Senini on opositsioon oma kriitikas olnud äärmiselt tagasihoidlik ja seda on neile suisa ette heidetud, et nad ei paku selgelt eristuvat alternatiivi." Ka Saartsi hinnangul puudusid koalitsiooni muutumiseks sisuliselt alternatiivid, näiteks Isamaa ja Res Publica Liidule.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265221 Politoloogid valitsusliidu lagunemist lähiajaks ei prognoosi]</ref> [[Marju Lauristin]] ütles, et Eestis ei ole kerge erakorralisi valimisi esile kutsuda, samas kui paljudes vanades [[demokraatia]]tes on see põhiseaduses ette nähtud reaalne võimalus kriisidest väljatulekuks. Ka tõi Lauristin välja, et kui SDE ning IRL on läbinud noorenemise ja uuenemise kuuri, siis kahel suurel erakonnal on see tegemata. Võimaluse selleks võiksid neile anda erakorralised valimised, sest praeguste kombinatsioonidega on raske uusi partnerlusi luua.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265231 Lauristin: Eesti poliitikas on tekkinud üsna lootusetu ummik] </ref> ====Ettevõtjate reaktsioon==== [[Ülo Pärnits]] arvas, et häiritud ja ärevil ühiskonda võiksid erakorralised valimised rahustada. Talle näis, et nende tulemusena nihkuks ühiskond vasakule.<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=787314e3-932a-462d-aa7b-5f2ed1e2e3df Pärnits: erakorralised valimised tooks rahu majja]</ref> [[Allan Martinson]] ei uskunud, et erakorralised valimised tulevad, kuna see poleks kellegi huvi. [[Tiit Vähi]] pidas sisepoliitilist peataolekut, mille tooksid kaasa erakorralised valimised Eestile vastuvõetamatuks ja kahjulikuks; ka viiks need tähelepanu tähtsatelt rahvusvahelistelt protsessidelt, nagu üleminekuprotsessid Euroopas, põhiseaduse muutmise kavad, liikumine [[föderalism]]i suunas ja [[Eesti-Vene piirileping]]<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=b3823d93-58af-4a32-abbd-91f7a29f7641 Tiit Vähi: Reform tunnistagu oma süüd]</ref> [[Äripäev]] arvas, et kuigi eesti poliitika on ummikus, kannatus on katkemas, poleks erakorralised valimised lahendus. SDE olevat lootusetult hiljaks jäänud. Äripäev toonitas, et erakorralistel valimistel saaks ümber mängida vaid neidsamu [[erakond]]i, sest uut poliitilist jõudu ei ole peale tulnud. Äripäeva konstateeris, et partokraatlik demokraatia on omadega tupikusse jõudnud, aga uut poliitilist jõudu, mida pikisilmi oodatakse ja mille esiletõusuks aeg on küps, ei paista kusagilt..<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=f4eafdd1-8f00-40bb-a12c-fcd5c4e24712 Sotsid jäid hiljaks]</ref> [[Jüri Käo]] ei näinud mingit põhjust erakorraliste valimiste korraldamiseks, kuigi möönis, et parempoolsusest ollakse väsinud, pendel on olnud pikalt paremal pool. Et veenduda, kuidas oleks, kui see oleks vasakul pool, pidas ta võimalikel erakorralistel valimistel väga tõenäoliseks ohtu, et vasakpoolsed saavad rohkem hääli. SDE üleskutse taga ei näinud Käo enamat kui poliitilist võitlust.<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=0fc79206-1927-458a-a226-4810cf6ea9dd Käo: pole sellist parteid, mis toob õnne majja]</ref> ---> ==Viited== {{viited}} * [[24. veebruar]] [[2015]], Postimees, [http://www.postimees.ee/3102121/jaak-prints-visandas-kones-iroonilise-pildi-vasakpoolsest-eestist Jaak Prints visandas kõnes iroonilise pildi vasakpoolsest Eestist], [[20. veebruar]]il 2015 toimunud majanduskonverentsil {{Eesti valimised}} [[Kategooria:Riigikogu valimised]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] [[Kategooria:2015. aasta valimised]] [[Kategooria:Parlamendivalimised]] oy9qcbbqqatv7hlz8afl0xmnps9yoj9 6178990 6178989 2022-08-16T19:18:36Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipp = Flag of Estonia.svg | eelimine_aasta = 2011 | järgmine_aasta = 2019 | valimiste_kuupäev = 1. märts 2015 | tüüp = parlamendivalimised | ametikoht = Peaminister | juht1 = [[Taavi Rõivas]] | pilt1 = RE Taavi Rõivas.jpg | partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | värv1 = FFE200 | kohad_enamuseks = 51 | arvamusküsitlused = | osavõtt = 64,2% ({{tõus}}1,2[[Protsendipunkt|pp]]) | partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht2 = [[Edgar Savisaar]] | pilt2 = RK Edgar Savisaar.jpg | pilt4 = IRL Urmas Reinsalu.jpg | pilt5 = IRL Andres Herkel.jpg | lipu_ääris = jah | hääli1 = '''158 971''' | protsent3 = 15,2% | kohti1 = '''30''' | pilt3 = SDE Sven Mikser.jpg | kohtade_muutus1 = {{langus}}3 | muutus1 = {{langus}} 0,9[[Protsendipunkt|pp]] | protsent1 = '''27,7%''' | juht3 = [[Sven Mikser]] | juht4 = [[Urmas Reinsalu]] | juht5 = [[Andres Herkel]] | värv2 = 007557 | värv3 = E10600 | värv4 = 009CE2 | värv5 = 0086CF | partei3 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | partei5 = [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]] | partei4 = [[Isamaa ja Res Publica Liit]] | kohti2 = 27 | kohti3 = 15 | kohti4 = 14 | kohti5 = 8 | hääli2 = 129 618 | hääli3 = 87 190 | hääli4 = 78 697 | hääli5 = 49 883 | protsent2 = 24,8% | protsent4 = 13,7% | protsent5 = 8,7% | muutus2 = {{tõus}} 1,5[[Protsendipunkt|pp]] | muutus3 = {{langus}} 1,9[[Protsendipunkt|pp]] | muutus4 = {{langus}} 6,8[[Protsendipunkt|pp]] | muutus5 = ''Uus erakond'' | kohtade_muutus3 = {{langus}}4 | kohtade_muutus2 = {{tõus}}1 | kohtade_muutus4 = {{langus}}9 | kohtade_muutus5 = {{tõus}}8 | eelmised_valimised = 2011. aasta Riigikogu valimised | järgmised_valimised = 2019. aasta Riigikogu valimised | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kaart_pilt = 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg | kaart_allkiri = 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa. | enne_valimisi = [[Taavi Rõivas]] | pärast_valimisi = [[Jüri Ratas]] | enne_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | pärast_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | eelmised_valimised1 = 33 kohta, 28,6% | eelmised_valimised2 = 26 kohta, 23,3% | eelmised_valimised3 = 19 kohta, 17,1% | eelmised_valimised4 = 23 kohta, 20,5% | eelmised_valimised5 = ''Ei osalenud'' | toimumata = ei | valitud_liikmed = XIII Riigikogu | lahkuvad_liikmed = XII Riigikogu | kaart_suurus = 400px | pilt6 = RK Mart Helme (cropped).jpg | värv6 = 0063AF | partei6 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | juht6 = [[Mart Helme]] | eelmised_valimised6 = 0 kohta, 2,1% | kohti6 = 7 | hääli6 = 46 772 | kohtade_muutus6 = {{tõus}}7 | protsent6 = 8,1% | muutus6 = {{tõus}} 6,0[[Protsendipunkt|pp]] }}'''2015. aasta Riigikogu valimised''' olid [[XIII Riigikogu]] korralised valimised. Valimised toimusid 1. märtsil 2015.<ref>[https://www.valimised.ee Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebileht]</ref> Eelhääletamine ja e-hääletamine toimusid 19. veebruarist 25. veebruarini ja neil osales 33% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="rk2015.vvk.ee">http://rk2015.vvk.ee/participation.html</ref> ==Valimistulemus== Esialgsed valimistulemused selgusid 1. märtsi hilisõhtul:<ref>http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/valimisuudised/cc52673c-a9d7-4065-8ffc-b1dc92288169</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html</ref> {{2015. aasta Riigikogu valimised}} ==Valimisaktiivsus== Valimisnimekirjades oli 899 793 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Neist käis hääletamas 577 910.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed.html</ref> Valimisaktiivsus Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel<ref name="rk2015.vvk.ee"/>. Kokku käis valimas 64,2% hääleõiguslikest valijatest. {| class="wikitable" ! Maakond ! 6 päeva enne VP ! 5 päeva enne VP ! 4 päeva enne VP ! VP kell 12 ! VP kell 16 ! VP kell 20 |- |Harju maakond |3,4% |5,0% |9,0% |46,6% |61,5% |69,7% |- |Hiiu maakond |8,3% |9,8% |15,1% |51,8% |56,5% |62,4% |- |Ida-Viru maakond |3,3% |4,9% |9,2% |31,5% |47,7% |55,0% |- |Jõgeva maakond |5,2% |7,0% |12,9% |41,1% |53,4% |59,9% |- |Järva maakond |5,4% |7,0% |12,5% |43,2% |53,3% |60,8% |- |Lääne maakond |6,3% |7,9% |12,5% |40,1% |54,7% |62,0% |- |Lääne-Viru maakond |5,0% |6,7% |11,7% |38,9% |52,2% |59,7% |- |Põlva maakond |5,3% |7,2% |13,2% |42,2% |53,6% |61,2% |- |Pärnu maakond |4,8% |6,7% |11,1% |37,9% |52,2% |60,6% |- |Rapla maakond |4,7% |6,5% |11,7% |39,8% |54,5% |63,1% |- |Saare maakond |6,2% |8,0% |13,2% |42,3% |52,6% |58,7% |- |Tartu maakond |3,0% |4,5% |8,5% |43,1% |55,4% |63,8% |- |Valga maakond |5,2% |7,2% |12,7% |42,4% |51,0% |56,9% |- |Viljandi maakond |6,1% |8,1% |13,1% |40,4% |52,9% |59,0% |- |Võru maakond |5,1% |6,9% |12,3% |41,6% |53,2% |60,3% |- |Tallinn |9,0% |11,2% |15,6% |44,9% |59,8% |69,4% |- |Tartu |15,5% |17,1% |22,6% |44,6% |58,4% |66,4% |- |E-hääli |12,9% |15,4% |19,6% | | | |- |Kokku |19,5% |24,0% |33,0% |42,3% |56,1% |64,2% |} ==Valimissüsteem== Valimistel võivad osaleda nii [[Erakond|erakonnad]] kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada kaheteistkümnes [[Valimisringkond|valimisringkonnas]]. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, milles erakond on reastanud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ning ringkonnamandaadid ning pärast seda jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid. Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel<ref>[https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimistulemuste-kindlakstegemine-riigikogu-valimistel Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel]{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref>. == Mandaatide jaotus ringkondade vahel == Vabariigi Valimiskomisjon jaotas 27. novembril 2014 mandaadid 12 valimisringkonna vahel järgmiselt<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/302122014002 Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Mandaatide jaotamine XIII Riigikogu valimistel]</ref>: * [[valimisringkond nr 1]] (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 9 mandaati; * [[valimisringkond nr 2]] (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 12 mandaati; * [[valimisringkond nr 3]] (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) – 14 mandaati; * [[valimisringkond nr 5]] (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati; * [[valimisringkond nr 6]] (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati; * [[valimisringkond nr 7]] (Ida-Virumaa) – 7 mandaati; * [[valimisringkond nr 8]] (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati; * [[valimisringkond nr 9]] (Jõgeva- ja Tartumaa) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 10]] (Tartu linn) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 11]] (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati; * [[valimisringkond nr 12]] (Pärnumaa) – 8 mandaati. ==Erakonnad ja üksikkandidaadid== Eestis oli enne valimisi registreeritud parteisid kokku 11<ref>{{Cite web |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py?sess=1655189721782316332411139801484696536268502499871602725805933550&lang=est%2F |title=Äriregister |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=24. oktoober 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141024220222/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py?sess=1655189721782316332411139801484696536268502499871602725805933550&lang=est%2F |url-status=dead }}</ref>. ===XII Riigikogus esindatud erakonnad=== ====Eesti Reformierakond==== [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnal]] oli detsembris 2014 [[Riigikogu]]s 33 kohta 101st. Lisaks oli erakonnaga liitunud 2 fraktsioonitut Riigikogu liiget. Erakonna esimeheks ja peaministriks tõusis kevadel 2014 pärast [[Andrus Ansip]]i tagasi astumist endine sotsiaalminister ja Riigikogu liige [[Taavi Rõivas]]<ref>[http://www.postimees.ee/2752736/taavi-roivas-sai-reformierakonna-esimeheks Taavi Rõivas sai Reformierakonna esimeheks]</ref>, kes oli erakonna esinumber ka 2015. aasta valimistel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-22 |arhiivimisaeg=2014-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141222215935/http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Reformierakonnal oli Riigikogus suurim fraktsioon ning valitsuses oli neil ühtekokku 8 ministrit. Nad olid valitsuskoalitsioonis alates märtsist 2014 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]<ref>[http://www.postimees.ee/2733238/reformierakonna-ja-sde-koalitsioonilepe-sai-allkirjad Reformierakonna ja SDE koalitsioonilepe sai allkirjad]</ref>. Reformierakonna valimisloosung oli "Kindlalt edasi!". ====Eesti Keskerakond==== [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnal]] oli <span>detsembris 2014</span> [[Riigikogu]]s 19 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast 2011. aasta valimisi 7 saadikut. Erakonna esimees oli Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]], kes oli erakonna esinumber<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/06bf4ec7-e133-4513-afb0-ed18ef06c23c</ref>. Erakond oli opositsioonis. Keskerakonna valimisloosung oli "Teeme teisiti!". ====Isamaa ja Res Publica Liit==== [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-l]] oli <span>detsembris 2014</span> suurim opositsioonipartei Riigikogus. Neil oli Riigikogus 22 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast eelmisi valimisi 1 parlamendiliige ning erakonnaga liitunud samuti 1 saadik. Erakonna esimees oli Riigikogu liige ja endine kaitseminister [[Urmas Reinsalu]], kuid peaministrikandidaadiks kinnitas erakonna volikogu 21. septembril 2014 endise peaministri ja endise majandus- ja kommunikatsiooniministri [[Juhan Parts]]i<ref>[http://www.postimees.ee/2927463/galerii-juhan-partsist-sai-irli-peaministrikandidaat Juhan Partsist sai IRLi peaministrikandidaat]</ref>. IRL oli valitsuses kuni 2014. aasta märtsini, mil Reformierakond vahetas nad sotsiaaldemokraatide vastu välja. IRL-i valimisloosung oli "Parem haridus, parem töö, parem palk.". ====Sotsiaaldemokraatlik Erakond==== [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] oli <span>detsembris 2014 </span>Riigikogus esindatud 19 saadikuga. Erakonnaga oli liitunud 2 endist Keskerakonna saadikut ja lisaks kandideeris SDE nimekirjas Keskerakonnast lahkunud parteitu Riigikogu liige Olga Sõtnik<ref>http://poliitika.postimees.ee/3016215/sotnik-puuab-riigikokku-paaseda-sotside-nimekirjas</ref>. Erakonna esimees oli kaitseminister [[Sven Mikser]], kes oli esinumber ja peaministrikandidaat ka 2015. aasta valimistel. Valitsuses oli SDE esindatud 6 ministriga. Erakond tõusis valitsusparteiks 2014. aasta märtsis. SDE valimisloosung oli "Inimeste eest!". ===XII Riigikogus mitte esindatud erakonnad=== * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja. :24. märtsil 2012 ühinesid [[Eesti Rahvuslik Liikumine]] ja [[Eestimaa Rahvaliit]] ning uueks nimeks võeti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. XI Riigikogus oli Rahvaliit esindatud 6 saadikuga, kuid XII Riigikogus esindus puudus. Erakonna esimees oli [[Mart Helme]], kes oli ka erakonna esinumber valimistel. EKRE valimisloosung oli "On aeg!". * [[Erakond Eestimaa Rohelised]] esitas registreerimiseks 40 kandidaadiga nimekirja. :Erakond ei ületanud 2011. aasta Riigikogu valimistel valimiskünnist ning jäi XII Riigikogust välja. Erakonna esimees oli [[Aleksander Laane]]. * [[Eesti Iseseisvuspartei]] esitas registreerimiseks 12 kandidaadiga nimekirja. :Eelmistel valimistel sai EIP 0,45% häältest. Erakonna esimees oli [[Vello Leito]]. * [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] esitas registreerimiseks 25 kandidaadiga nimekirja. Eelmistel valimistel EÜVP ei osalenud. Erakonna esimees oli [[Valev Kald]]. ===Uued erakonnad=== * [[Rahva Ühtsuse Erakond]] esitas registreerimiseks 36 kandidaadiga nimekirja. :RÜE sai ametlikult erakonnaks 4. septembril 2014. Erakonna üheks asutajaks ja esimeheks oli endine Euroopa Parlamendi liige ja endine Reformierakonna liige [[Kristiina Ojuland]]. * [[Eesti Vabaerakond]] esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja. :Eesti Vabaerakonna asutav koosolek toimus 20. septembril 2014. Erakond registreeriti ametlikult Äriregistri andmetel 7. oktoobril 2014. Erakonna esimeheks valiti Riigikogu liige ja endine IRL liige [[Andres Herkel]]. 11. jaanuaril 2015 oma üldkogul kinnitas Vabaerakond oma peaministrikandidaadiks Artur Talviku<ref>{{Netiviide |url=http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/01/11/eesti-vabaerakond-soovib-valijatele-pakkuda-alternatiivi |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402145228/http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/01/11/eesti-vabaerakond-soovib-valijatele-pakkuda-alternatiivi |url-olek=ei tööta }}</ref>. Vabaerakonna valimisloosung oli "Aru pähe!" ===Üksikkandidaadid=== Valimiskomisjonile esitasid dokumendid enda registreerimiseks 13 üksikkandidaati, kellest registreeriti [[Ilmar Ibragimov]], [[Jaak Vackermann]], [[Greete Reinson]], [[Marek Ranne]], [[Henn Leetna]], [[Urmo Karusoo]], [[Svetlana Ivnitskaja]], [[Maarika Pähklemäe]], [[Tarmo Porroson]], [[Ege Hirv]] ja [[Heli Koit]]. Toomas Kaldalu ning Toomas Torb jätsid maksmata kautsjoni ja seetõttu neid ei registreeritud kandidaatideks<ref>http://vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/vabariigi-valimiskomisjon-registreeris-riigikogu-valimisteks-874-kandidaati/</ref>. ===Valimistel mitte osalenud erakonnad=== * [[Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu]] valimistel ei osalenud. Ka eelmistel valimistel EVPK ei osalenud. Erakonna esimees oli valimiste ajal [[Rein Koch]]. ==Kampaania== Välikampaania algas juba novembris, kui [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] pani välja plakatid, millel mitmeid eesti kirjandusklassikuid sotsiaaldemokraatideks nimetati. Lisaks [[Gustav Suits]]ule, [[Eduard Vilde]]le ja [[Friedebert Tuglas]]ele nimetati sotsiks ka [[Anton Hansen Tammsaare]]t. Selle vastu protesteeris [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A.H. Tammsaare muuseum]]i direktor [[Maarja Vaino]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sde-oigustab-kirjanik-tammsaare-rakendamist-sotside-valimisvankri-ette?id=70172019 SDE õigustab kirjanik Tammsaare rakendamist sotside valimisvankri ette], 17. november 2014</ref><ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/a0e19752-4866-44d5-b658-33af95311f01</ref> Suurem välikampaania algas jaanuari alguses.<ref>http://www.postimees.ee/366383/parteid-puuavad-kampaania-arvelt-kokku-hoida</ref> [[Pilt:Tammsaare SDE kampaania 2015.JPG|pisi|A. H. Tammsaaret sotsiaaldemokraadina esitlenud plakat Tallinnas]] Esmakordselt tehti välikampaaniat ka välisriigis – SDE oli [[Helsingi]]s välja pannud oma valimisplakatid.<ref>{{Cite web |url=http://www.postimees.ee/galerii/48547/sde-valikampaania-soomes/ |title=arhiivikoopia |access-date=1. märts 2015 |archive-date=22. veebruar 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150222073501/http://www.postimees.ee/galerii/48547/sde-valikampaania-soomes/ |url-status=dead }}</ref> ==Prognoosid== Tabelis on toodud TNS Emori ja Turu Uuringute AS uuringud erakondade populaarsusest enne valimisi. {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Ref ! SDE ! Kesk ! IRL ! EKRE ! Rohe ! Vaba ! Teised ! Eelistuseta !Koal !Opo !Uuringufirma |- |26. veeb | bgcolor="#CCFF00" |26% |19% |22% |16% |6% |<1% |9% |1% | |45% | bgcolor="#CCFF00" |55% |TNS Emor |- |23. veeb |22% |18% | bgcolor="#CCFF00" |27% |16% |6% |<1% |6% |5% |35% |40% | bgcolor="#CCFF00" |60% |Turu Uuringute |- |19. veeb** | bgcolor="#CCFF00" |23% |20% |22% |14% |9% |2% |9% |1% |15% |43% | bgcolor="#CCFF00" |57% |TNS Emor |- |8. veeb* |22% |16% | bgcolor="#CCFF00" |26% |15% |6% |<1% |6% |9% | |38% | bgcolor="#CCFF00" |62% |Turu Uuringute |- |Jan 15 |bgcolor="#CCFF00" | 25% |18% |22% |15% |5% |2% |8% |4% |30% |43% |bgcolor="#CCFF00" |57% |TNS Emor |- |Det 14 |bgcolor="#CCFF00" |32% |21% |23% |16% |2% |2% |1% |3% |30% |bgcolor="#CCFF00" |53% |47% |TNS Emor |- |Nov 14 | bgcolor="#CCFF00" | 29% |22% |22% |18% |2% |4% |2% |1% |26% | bgcolor="#CCFF00" | 51% |49% |TNS Emor |- bgcolor="" | Okt 14 | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 19% | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 16% | 3% | 3% | 2% | 3% | 35% |46% | bgcolor="#CCFF00" | 54% |TNS Emor |- bgcolor="" | Sep 14 | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 23% | 26% | 18% | 2% | 3% | | 1% | 33% |50% |50% |TNS Emor |- bgcolor="" | Aug 14 | bgcolor="#CCFF00" | 29% | 26% | 25% | 15% | 4% | 1% | | 0% | 34% | bgcolor="#CCFF00" | 55% |45% |TNS Emor |- bgcolor="" | Jul 14 | bgcolor="#CCFF00" |31% | 24% | 24% | 16% | 3% | 1% | | 1% | 36% | bgcolor="#CCFF00" | 55% |45% |TNS Emor |- bgcolor="" | Jun 14 | bgcolor="#CCFF00" | 31% | 25% | 24% | 14% | 2% | 2% | | 1% | 33% | bgcolor="#CCFF00" | 56% |44% |TNS Emor |- bgcolor="" | Mai 14 | bgcolor="#CCFF00" |29% | 27% | 24% | 15% | 2% | 3% | | 1% | 34% | bgcolor="#CCFF00" | 56% |44% |TNS Emor |- bgcolor="" | Apr 14 | 25% | bgcolor="#CCFF00" | 28% | 22% | 19% | 3% | 1% | | 1% | 35% | bgcolor="#CCFF00" | 53% |47% |TNS Emor |} <blockquote>** – 19. veebruari küsitlustulemused tellis Postimees ja seal kasutati TNS Emori uuringut.</blockquote><blockquote>* – Veebruarikuu küsitluses kasutas Eesti Rahvusringhääling TNS Emori asemel Turu Uuringute AS küsitlust, mille metoodika erineb eelmisest, mistõttu küsitlused ei ole omavahel üks ühele võrreldavad.</blockquote>Ref – Reformierakond; SDE – Sotsiaaldemokraatlik Erakond; Kesk – Keskerakond; IRL – Isamaa ja Res Publica Liit; EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; Rohe – Erakond Eestimaa Rohelised; Vaba – Vabaerakond Eelistuseta – iga kuu tuuakse välja küsitluses nende vastajate hulk, kes ei oma eelistust. Need ei ole arvestatud erakondade toetusprotsendis. Koal – koalitsioonierakondade (Ref ja SDE) toetus; Opo – opositsioonierakondade toetus<!--- ==Võimalikud erakorralised valimised== {{NeutraalsusVaidlustatud}} Viis kuud peale [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] tegi [[Eesti Iseseisvuspartei]] esimees [[Vello Leito]] oma manifestis viite erakorralistele valimistele. Manifesti III osa ("Väljapääs?") 6. punktis kirjutab Leito selle kohta nii: "Ent päästvaiks võivad osutuda erakorralised valimised. On selgeid märke selle kohta, et Reformierakonna ja IRLi sõprus on vaid näitemäng, tegelikult on REF huvitatud IRLi utiliseerimisest enda kasuks. On vaidlustamatuid märke ka selle kohta, et Keskerakond sellisena ei jätka enam pikalt. On selgeid märke sellegi kohta, et nõrgenenud Keskerakond, IRL ja Sotsiaaldemokraadid suudavad moodustada koalitsiooni ning tõsta võimult Reformierakonna. Selline asjade käik oleks väga vajalik, sest kohutavamat varianti Eestile, kui seda on võimulolev Reformierakond, sellist lihtsalt ei ole."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/vello-leito-poliitiline-manifest.html Vello Leito poliitiline manifest]</ref> Leito jätkas teemat sama aasta viimasel päeval avaldatud prognoosides aastateks 2012-13. Nende 7. punkt kõlas järgnevalt: "Isegi kui Reformierakonnal õnnestub vältida erakorralisi valimisi, ei muuda see asjade põhimõttelist kulgu. Sobivaim hetk erakorralisteks on võimulolijate vaatevinklist vaadates 2013. aasta. Erakorraliste puhul ei suudaks ka Keskerakond end SDEga võrdväärselt mobiliseerida ning kukub samuti välja võimunõudlejate nimekirjast." Samas prognooside 5. punkt: "Reformierakond on oma võimalused ammendanud - pendel on paremäärmuses ära käinud. Rahva üle kontrolli säilitamiseks tuleb anda midagi uut ja rahva jaoks usutavat. Ainukeseks alternatiiviks on, nagu ikka inimkonna ajaloos, kui rikkust luua ei suudeta, võetakse rikastelt, et jagada "õiglaselt". Algab teekond tagasi sotsialismi, võimule marsib Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja rahvas näebki jälle "päästjat"! SDE esilemarssi ja valimisvõitu prognoosisin<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-tulevad-erakorralised-valimised-voidab-sotsiaaldemokraatlik-erakond-iii-taeiendatud-28022009.html Tulevad erakorralised valimised, võidab Sotsiaaldemokraatlik Erakond]</ref> juba eelmisteks valimisteks, kuid valitsusest lahkumine ja [[Jüri Pihl]]i skandaal nõrgestasid SDEd - nende tempo ajutiselt rauges."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-prognoosid-aastateks-2012-13.html Prognoosid aastateks 2012-13]</ref> 17. jaanuaril 2012 kirjutas Tõnis Bleive EIP kodulehel, et "ülipüüdlikkuse – e-valimiste ning idarahaskandaaliga – saavutati Riigikogus ehk eesti poliitikas täielik ebakõla: kui praegune valitsus tegevuse lõpetab, ei suuda selle asemele uus asuda. Võimuritele on selge, et rahvale ei ole mõtet otse vastanduda, mõttekam on püüda meeldida ja selle varjus rõhuvad otsused vastu võtta, kuid parlamendi koosseis moodustus selline, mille enamus pole rahvale enam mingitegi manipulatsioonide juures vastuvõetav ning vähemus ju valitseda ei suuda. Mina väidan, et erakorralised valimised on 2012. aastal vältimatud; või ei tule enam üldse meil mingeid valimisi." <ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/bleive_17-01-12.html Mõtteid võimukantimisest Eestis. III]</ref> Sama aasta 26. septembril saatis Vello Leito avaliku kirja [[Õhtuleht]] Online'le vastuseks väljaande juhtkirjale<ref>[http://www.õhtuleht.ee/493586 Aeg revolutsiooniks küps?]</ref>. Võtnud taaskord kokku Iseseisvuspartei põhiseisukohad [[Eesti]] olukorra osas, möönis erakonna esimees, et loomulikult tuleb [[valitsus]] välja vahetada, kuid see "ei ole revolutsiooniline tee, vaid erakorraliste valimiste tee."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/avalik-kiri-ohtuleht-onlinele-marju-lauristin-ei-ole-sonumitooja-vaid-vaeljaveeretatud-raskekahur-toe-peitmiseks.html Marju Lauristin ei ole sõnumitooja, vaid väljaveeretatud raskekahur tõe peitmiseks]</ref> ===SDE üleskutse=== Veidi rohkem kui kuu hiljem, 5. novembril 2012 kutsuski [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] juhatus riigikoguparteisid üles korraldama erakorralised parlamendivalimised. Sotsiaaldemokraatide juhatus tõdes, et võimuparteide võimetus tajuda ühiskonna ootusi ausama ja avatuma valitsemise järele on paisanud Eesti poliitika ühte sügavamasse kriisi taasiseseisvumise järel. Sotsiaaldemokraadid leidsid, et ainus väljapääs Eestis valitsevast poliitilisest kriisist on erakorraliste valimiste korraldamine. SDE esimees [[Sven Mikser]] kommenteeris üleskutset ERR-i uudistele: "Kõige mõistlikum on see, et riigikogus esindatud erakonnad tunnistaksid, et Eesti on jõudnud poliitilisse kriisi, ja sellest kriisist väljumine olukorras, kus näeme, kuidas valitsusliikmed, parlamendi liikmed räägivad ebatõdesid, valitsusliikmed on nimetanud mitte üksnes oma poliitikaid, vaid ka iseennast asendamatuteks - selles olukorras ilmselt praeguse riigikogu koosseisuga ei ole võimalik kriisist väljuda." ====Poliitikute reaktsioon==== [[Keskerakond|Keskerakonna]] riigikogu fraktsiooni juht [[Kadri Simson]] arvas, et ühe kirja kirjutamine valitsusele ei mõjuta mitte midagi. Tema arvates pidanuks opositsioon kasutama hoopis teistsuguseid meetmeid. Ühe võimalusena kutsuda esile erakorralised valimised nimetas ta [[riigieelarve]]t. [[Eesti Vabariigi Põhiseadus]] ütleb, et kui parlament ei suuda kahe kuu jooksul pärast [[eelarveaasta]] algust vastu võtta riigieelarvet, kuulutab [[Vabariigi President]] välja erakorralised valimised.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265219 Sotsid kutsuvad üles erakorralisi valimis korraldama]</ref> [[Reformierakond|Reformierakonna]] parlamendifraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi arvas, et tegu oleks äärmusliku abinõuga. Ta ei näinud siis valitsusliidus lagunemise märke ja seega ohtu, et riigieelarve jääb enne järgmise aasta märtsi vastu võtmata, mis olekski tinginud erakorralised valimised. [[Demokraatide ühendus]]e liige [[Deniss Boroditš]] ei uskunud erakorraliste valimiste võimalusse. Tema hinnangul puudus valijal alternatiiv, kuid seda saaks pakkuda uus erakond. Ta arvas, et see tekib, kuigi võtab aega, kuna küsimusi, mida on vaja arutada, on palju.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265295 Poliitikute seisukohad erakorraliste valimiste asjus on diametraalsed]</ref> Demokraatide ühenduse esimees [[Rainer Vakra]] hoiatas, et erakorralised valimised ei lahendaks riigi ja rahva probleeme - näiteks [[erakondade rahastamine|erakondade rahastamist]] ega elektrihinna tõusu -, vaid lükkaks need veelgi kaugemale. Tema arvates külvaksid erakorralised valimised ebastabiilsust ning võiksid probleemi hoopis süvendada, kuna suur hulk rahvast on kaotanud usalduse erakondade suhtes ega tea, millise poliitilise erakonna poolt hääletada. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus valimisaktiivsus on nii madal, et Reformierakond võtab erakorraliste valimistega kohti parlamendis hoopis juurde. See-eest tegid demokraadid sotsiaaldemokraatidele ettepaneku kaaluda [[peaminister|peaministri]] umbusaldamist - Vakra rõhutas, et oluline on [[opositsioon]]i ühtsus.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265226 Demokraadid tahavad erakorraliste valimiste asemel Ansipi taandumist]</ref> ====Politoloogide hinnang==== [[Tõnis Saarts]] arvas, et erakorralised valimised võiksid kõne alla tulla siis, kui poliitiline eliit mõistab, et rahva usaldus on täielikult kadunud. Siiski näis talle, et võimulolevatel erakondadel oli veel väga palju kaotada. Seega läheksid nad erakorraliste valimiste peale välja alles siis, kui näevad, et on jõudnud täielikku tupikusse. 2012. aasta novembris nad Saartsi arvates seda tupikut ei näinud. [[Rein Toomla]] osutas, et Riigikogu opositsiooni häältest ei piisa, et riigieelarve ei saaks vastu võetud märtsi alguseks, millest järgmiseks sammuks oleksid erakorralised valimised. Selleks peaks koalitsioon murenema. Toomla hinnangul võiks tegu olla [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]]-ga või vähemalt osaga sellest, kuid tollal ta selleks võimalust ei näinud. Samas pidas ta võimalikuks arengute kiirenemist ning seeläbi muutusi koalitsioonis veel 2012. aastal. [[Mari-Liis Jakobson]] märkis, et see võiks olla nii juhul, kui opositsioonil oleks välja pakkuda alternatiiv: "Praegu vaadates opositsiooni tegevust ma ei julgeks tõsikindlalt midagi väita. Senini on opositsioon oma kriitikas olnud äärmiselt tagasihoidlik ja seda on neile suisa ette heidetud, et nad ei paku selgelt eristuvat alternatiivi." Ka Saartsi hinnangul puudusid koalitsiooni muutumiseks sisuliselt alternatiivid, näiteks Isamaa ja Res Publica Liidule.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265221 Politoloogid valitsusliidu lagunemist lähiajaks ei prognoosi]</ref> [[Marju Lauristin]] ütles, et Eestis ei ole kerge erakorralisi valimisi esile kutsuda, samas kui paljudes vanades [[demokraatia]]tes on see põhiseaduses ette nähtud reaalne võimalus kriisidest väljatulekuks. Ka tõi Lauristin välja, et kui SDE ning IRL on läbinud noorenemise ja uuenemise kuuri, siis kahel suurel erakonnal on see tegemata. Võimaluse selleks võiksid neile anda erakorralised valimised, sest praeguste kombinatsioonidega on raske uusi partnerlusi luua.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265231 Lauristin: Eesti poliitikas on tekkinud üsna lootusetu ummik] </ref> ====Ettevõtjate reaktsioon==== [[Ülo Pärnits]] arvas, et häiritud ja ärevil ühiskonda võiksid erakorralised valimised rahustada. Talle näis, et nende tulemusena nihkuks ühiskond vasakule.<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=787314e3-932a-462d-aa7b-5f2ed1e2e3df Pärnits: erakorralised valimised tooks rahu majja]</ref> [[Allan Martinson]] ei uskunud, et erakorralised valimised tulevad, kuna see poleks kellegi huvi. [[Tiit Vähi]] pidas sisepoliitilist peataolekut, mille tooksid kaasa erakorralised valimised Eestile vastuvõetamatuks ja kahjulikuks; ka viiks need tähelepanu tähtsatelt rahvusvahelistelt protsessidelt, nagu üleminekuprotsessid Euroopas, põhiseaduse muutmise kavad, liikumine [[föderalism]]i suunas ja [[Eesti-Vene piirileping]]<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=b3823d93-58af-4a32-abbd-91f7a29f7641 Tiit Vähi: Reform tunnistagu oma süüd]</ref> [[Äripäev]] arvas, et kuigi eesti poliitika on ummikus, kannatus on katkemas, poleks erakorralised valimised lahendus. SDE olevat lootusetult hiljaks jäänud. Äripäev toonitas, et erakorralistel valimistel saaks ümber mängida vaid neidsamu [[erakond]]i, sest uut poliitilist jõudu ei ole peale tulnud. Äripäeva konstateeris, et partokraatlik demokraatia on omadega tupikusse jõudnud, aga uut poliitilist jõudu, mida pikisilmi oodatakse ja mille esiletõusuks aeg on küps, ei paista kusagilt..<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=f4eafdd1-8f00-40bb-a12c-fcd5c4e24712 Sotsid jäid hiljaks]</ref> [[Jüri Käo]] ei näinud mingit põhjust erakorraliste valimiste korraldamiseks, kuigi möönis, et parempoolsusest ollakse väsinud, pendel on olnud pikalt paremal pool. Et veenduda, kuidas oleks, kui see oleks vasakul pool, pidas ta võimalikel erakorralistel valimistel väga tõenäoliseks ohtu, et vasakpoolsed saavad rohkem hääli. SDE üleskutse taga ei näinud Käo enamat kui poliitilist võitlust.<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=0fc79206-1927-458a-a226-4810cf6ea9dd Käo: pole sellist parteid, mis toob õnne majja]</ref> ---> ==Viited== {{viited}} * [[24. veebruar]] [[2015]], Postimees, [http://www.postimees.ee/3102121/jaak-prints-visandas-kones-iroonilise-pildi-vasakpoolsest-eestist Jaak Prints visandas kõnes iroonilise pildi vasakpoolsest Eestist], [[20. veebruar]]il 2015 toimunud majanduskonverentsil {{Eesti valimised}} [[Kategooria:Riigikogu valimised]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] [[Kategooria:2015. aasta valimised]] [[Kategooria:Parlamendivalimised]] fbfp0wd5o735qs73033a2pbmeucet1s 6178991 6178990 2022-08-16T19:20:02Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipp = Flag of Estonia.svg | eelimine_aasta = 2011 | järgmine_aasta = 2019 | valimiste_kuupäev = 1. märts 2015 | tüüp = parlamendivalimised | ametikoht = Peaminister | juht1 = [[Taavi Rõivas]] | pilt1 = RE Taavi Rõivas.jpg | partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | värv1 = FFE200 | kohad_enamuseks = 51 | arvamusküsitlused = | osavõtt = 64,2% ({{tõus}}1,2[[Protsendipunkt|pp]]) | partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht2 = [[Edgar Savisaar]] | pilt2 = RK Edgar Savisaar.jpg | pilt4 = IRL Urmas Reinsalu.jpg | pilt5 = IRL Andres Herkel.jpg | lipu_ääris = jah | hääli1 = '''158 971''' | protsent3 = 15,2% | kohti1 = '''30''' | pilt3 = SDE Sven Mikser.jpg | kohtade_muutus1 = {{langus}}3 | muutus1 = {{langus}} 0,9[[Protsendipunkt|pp]] | protsent1 = '''27,7%''' | juht3 = [[Sven Mikser]] | juht4 = [[Urmas Reinsalu]] | juht5 = [[Andres Herkel]] | värv2 = 007557 | värv3 = E10600 | värv4 = 009CE2 | värv5 = 0086CF | partei3 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | partei5 = [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]] | partei4 = [[Isamaa ja Res Publica Liit]] | kohti2 = 27 | kohti3 = 15 | kohti4 = 14 | kohti5 = 8 | hääli2 = 129 618 | hääli3 = 87 190 | hääli4 = 78 697 | hääli5 = 49 883 | protsent2 = 24,8% | protsent4 = 13,7% | protsent5 = 8,7% | muutus2 = {{tõus}} 1,5[[Protsendipunkt|pp]] | muutus3 = {{langus}} 1,9[[Protsendipunkt|pp]] | muutus4 = {{langus}} 6,8[[Protsendipunkt|pp]] | muutus5 = ''Uus erakond'' | kohtade_muutus3 = {{langus}}4 | kohtade_muutus2 = {{tõus}}1 | kohtade_muutus4 = {{langus}}9 | kohtade_muutus5 = {{tõus}}8 | eelmised_valimised = 2011. aasta Riigikogu valimised | järgmised_valimised = 2019. aasta Riigikogu valimised | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kaart_pilt = 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg | kaart_allkiri = 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa. | enne_valimisi = [[Taavi Rõivas]] | pärast_valimisi = [[Taavi Rõivas]] | enne_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | pärast_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | eelmised_valimised1 = 33 kohta, 28,6% | eelmised_valimised2 = 26 kohta, 23,3% | eelmised_valimised3 = 19 kohta, 17,1% | eelmised_valimised4 = 23 kohta, 20,5% | eelmised_valimised5 = ''Ei osalenud'' | toimumata = ei | valitud_liikmed = XIII Riigikogu | lahkuvad_liikmed = XII Riigikogu | kaart_suurus = 400px | pilt6 = RK Mart Helme (cropped).jpg | värv6 = 0063AF | partei6 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | juht6 = [[Mart Helme]] | eelmised_valimised6 = 0 kohta, 2,1% | kohti6 = 7 | hääli6 = 46 772 | kohtade_muutus6 = {{tõus}}7 | protsent6 = 8,1% | muutus6 = {{tõus}} 6,0[[Protsendipunkt|pp]] }}'''2015. aasta Riigikogu valimised''' olid [[XIII Riigikogu]] korralised valimised. Valimised toimusid 1. märtsil 2015.<ref>[https://www.valimised.ee Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebileht]</ref> Eelhääletamine ja e-hääletamine toimusid 19. veebruarist 25. veebruarini ja neil osales 33% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="rk2015.vvk.ee">http://rk2015.vvk.ee/participation.html</ref> ==Valimistulemus== Esialgsed valimistulemused selgusid 1. märtsi hilisõhtul:<ref>http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/valimisuudised/cc52673c-a9d7-4065-8ffc-b1dc92288169</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html</ref> {{2015. aasta Riigikogu valimised}} ==Valimisaktiivsus== Valimisnimekirjades oli 899 793 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Neist käis hääletamas 577 910.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed.html</ref> Valimisaktiivsus Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel<ref name="rk2015.vvk.ee"/>. Kokku käis valimas 64,2% hääleõiguslikest valijatest. {| class="wikitable" ! Maakond ! 6 päeva enne VP ! 5 päeva enne VP ! 4 päeva enne VP ! VP kell 12 ! VP kell 16 ! VP kell 20 |- |Harju maakond |3,4% |5,0% |9,0% |46,6% |61,5% |69,7% |- |Hiiu maakond |8,3% |9,8% |15,1% |51,8% |56,5% |62,4% |- |Ida-Viru maakond |3,3% |4,9% |9,2% |31,5% |47,7% |55,0% |- |Jõgeva maakond |5,2% |7,0% |12,9% |41,1% |53,4% |59,9% |- |Järva maakond |5,4% |7,0% |12,5% |43,2% |53,3% |60,8% |- |Lääne maakond |6,3% |7,9% |12,5% |40,1% |54,7% |62,0% |- |Lääne-Viru maakond |5,0% |6,7% |11,7% |38,9% |52,2% |59,7% |- |Põlva maakond |5,3% |7,2% |13,2% |42,2% |53,6% |61,2% |- |Pärnu maakond |4,8% |6,7% |11,1% |37,9% |52,2% |60,6% |- |Rapla maakond |4,7% |6,5% |11,7% |39,8% |54,5% |63,1% |- |Saare maakond |6,2% |8,0% |13,2% |42,3% |52,6% |58,7% |- |Tartu maakond |3,0% |4,5% |8,5% |43,1% |55,4% |63,8% |- |Valga maakond |5,2% |7,2% |12,7% |42,4% |51,0% |56,9% |- |Viljandi maakond |6,1% |8,1% |13,1% |40,4% |52,9% |59,0% |- |Võru maakond |5,1% |6,9% |12,3% |41,6% |53,2% |60,3% |- |Tallinn |9,0% |11,2% |15,6% |44,9% |59,8% |69,4% |- |Tartu |15,5% |17,1% |22,6% |44,6% |58,4% |66,4% |- |E-hääli |12,9% |15,4% |19,6% | | | |- |Kokku |19,5% |24,0% |33,0% |42,3% |56,1% |64,2% |} ==Valimissüsteem== Valimistel võivad osaleda nii [[Erakond|erakonnad]] kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada kaheteistkümnes [[Valimisringkond|valimisringkonnas]]. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, milles erakond on reastanud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ning ringkonnamandaadid ning pärast seda jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid. Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel<ref>[https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimistulemuste-kindlakstegemine-riigikogu-valimistel Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel]{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref>. == Mandaatide jaotus ringkondade vahel == Vabariigi Valimiskomisjon jaotas 27. novembril 2014 mandaadid 12 valimisringkonna vahel järgmiselt<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/302122014002 Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Mandaatide jaotamine XIII Riigikogu valimistel]</ref>: * [[valimisringkond nr 1]] (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 9 mandaati; * [[valimisringkond nr 2]] (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 12 mandaati; * [[valimisringkond nr 3]] (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) – 14 mandaati; * [[valimisringkond nr 5]] (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati; * [[valimisringkond nr 6]] (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati; * [[valimisringkond nr 7]] (Ida-Virumaa) – 7 mandaati; * [[valimisringkond nr 8]] (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati; * [[valimisringkond nr 9]] (Jõgeva- ja Tartumaa) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 10]] (Tartu linn) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 11]] (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati; * [[valimisringkond nr 12]] (Pärnumaa) – 8 mandaati. ==Erakonnad ja üksikkandidaadid== Eestis oli enne valimisi registreeritud parteisid kokku 11<ref>{{Cite web |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py?sess=1655189721782316332411139801484696536268502499871602725805933550&lang=est%2F |title=Äriregister |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=24. oktoober 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141024220222/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py?sess=1655189721782316332411139801484696536268502499871602725805933550&lang=est%2F |url-status=dead }}</ref>. ===XII Riigikogus esindatud erakonnad=== ====Eesti Reformierakond==== [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnal]] oli detsembris 2014 [[Riigikogu]]s 33 kohta 101st. Lisaks oli erakonnaga liitunud 2 fraktsioonitut Riigikogu liiget. Erakonna esimeheks ja peaministriks tõusis kevadel 2014 pärast [[Andrus Ansip]]i tagasi astumist endine sotsiaalminister ja Riigikogu liige [[Taavi Rõivas]]<ref>[http://www.postimees.ee/2752736/taavi-roivas-sai-reformierakonna-esimeheks Taavi Rõivas sai Reformierakonna esimeheks]</ref>, kes oli erakonna esinumber ka 2015. aasta valimistel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-22 |arhiivimisaeg=2014-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141222215935/http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Reformierakonnal oli Riigikogus suurim fraktsioon ning valitsuses oli neil ühtekokku 8 ministrit. Nad olid valitsuskoalitsioonis alates märtsist 2014 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]<ref>[http://www.postimees.ee/2733238/reformierakonna-ja-sde-koalitsioonilepe-sai-allkirjad Reformierakonna ja SDE koalitsioonilepe sai allkirjad]</ref>. Reformierakonna valimisloosung oli "Kindlalt edasi!". ====Eesti Keskerakond==== [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnal]] oli <span>detsembris 2014</span> [[Riigikogu]]s 19 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast 2011. aasta valimisi 7 saadikut. Erakonna esimees oli Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]], kes oli erakonna esinumber<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/06bf4ec7-e133-4513-afb0-ed18ef06c23c</ref>. Erakond oli opositsioonis. Keskerakonna valimisloosung oli "Teeme teisiti!". ====Isamaa ja Res Publica Liit==== [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-l]] oli <span>detsembris 2014</span> suurim opositsioonipartei Riigikogus. Neil oli Riigikogus 22 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast eelmisi valimisi 1 parlamendiliige ning erakonnaga liitunud samuti 1 saadik. Erakonna esimees oli Riigikogu liige ja endine kaitseminister [[Urmas Reinsalu]], kuid peaministrikandidaadiks kinnitas erakonna volikogu 21. septembril 2014 endise peaministri ja endise majandus- ja kommunikatsiooniministri [[Juhan Parts]]i<ref>[http://www.postimees.ee/2927463/galerii-juhan-partsist-sai-irli-peaministrikandidaat Juhan Partsist sai IRLi peaministrikandidaat]</ref>. IRL oli valitsuses kuni 2014. aasta märtsini, mil Reformierakond vahetas nad sotsiaaldemokraatide vastu välja. IRL-i valimisloosung oli "Parem haridus, parem töö, parem palk.". ====Sotsiaaldemokraatlik Erakond==== [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] oli <span>detsembris 2014 </span>Riigikogus esindatud 19 saadikuga. Erakonnaga oli liitunud 2 endist Keskerakonna saadikut ja lisaks kandideeris SDE nimekirjas Keskerakonnast lahkunud parteitu Riigikogu liige Olga Sõtnik<ref>http://poliitika.postimees.ee/3016215/sotnik-puuab-riigikokku-paaseda-sotside-nimekirjas</ref>. Erakonna esimees oli kaitseminister [[Sven Mikser]], kes oli esinumber ja peaministrikandidaat ka 2015. aasta valimistel. Valitsuses oli SDE esindatud 6 ministriga. Erakond tõusis valitsusparteiks 2014. aasta märtsis. SDE valimisloosung oli "Inimeste eest!". ===XII Riigikogus mitte esindatud erakonnad=== * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja. :24. märtsil 2012 ühinesid [[Eesti Rahvuslik Liikumine]] ja [[Eestimaa Rahvaliit]] ning uueks nimeks võeti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. XI Riigikogus oli Rahvaliit esindatud 6 saadikuga, kuid XII Riigikogus esindus puudus. Erakonna esimees oli [[Mart Helme]], kes oli ka erakonna esinumber valimistel. EKRE valimisloosung oli "On aeg!". * [[Erakond Eestimaa Rohelised]] esitas registreerimiseks 40 kandidaadiga nimekirja. :Erakond ei ületanud 2011. aasta Riigikogu valimistel valimiskünnist ning jäi XII Riigikogust välja. Erakonna esimees oli [[Aleksander Laane]]. * [[Eesti Iseseisvuspartei]] esitas registreerimiseks 12 kandidaadiga nimekirja. :Eelmistel valimistel sai EIP 0,45% häältest. Erakonna esimees oli [[Vello Leito]]. * [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] esitas registreerimiseks 25 kandidaadiga nimekirja. Eelmistel valimistel EÜVP ei osalenud. Erakonna esimees oli [[Valev Kald]]. ===Uued erakonnad=== * [[Rahva Ühtsuse Erakond]] esitas registreerimiseks 36 kandidaadiga nimekirja. :RÜE sai ametlikult erakonnaks 4. septembril 2014. Erakonna üheks asutajaks ja esimeheks oli endine Euroopa Parlamendi liige ja endine Reformierakonna liige [[Kristiina Ojuland]]. * [[Eesti Vabaerakond]] esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja. :Eesti Vabaerakonna asutav koosolek toimus 20. septembril 2014. Erakond registreeriti ametlikult Äriregistri andmetel 7. oktoobril 2014. Erakonna esimeheks valiti Riigikogu liige ja endine IRL liige [[Andres Herkel]]. 11. jaanuaril 2015 oma üldkogul kinnitas Vabaerakond oma peaministrikandidaadiks Artur Talviku<ref>{{Netiviide |url=http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/01/11/eesti-vabaerakond-soovib-valijatele-pakkuda-alternatiivi |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402145228/http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/01/11/eesti-vabaerakond-soovib-valijatele-pakkuda-alternatiivi |url-olek=ei tööta }}</ref>. Vabaerakonna valimisloosung oli "Aru pähe!" ===Üksikkandidaadid=== Valimiskomisjonile esitasid dokumendid enda registreerimiseks 13 üksikkandidaati, kellest registreeriti [[Ilmar Ibragimov]], [[Jaak Vackermann]], [[Greete Reinson]], [[Marek Ranne]], [[Henn Leetna]], [[Urmo Karusoo]], [[Svetlana Ivnitskaja]], [[Maarika Pähklemäe]], [[Tarmo Porroson]], [[Ege Hirv]] ja [[Heli Koit]]. Toomas Kaldalu ning Toomas Torb jätsid maksmata kautsjoni ja seetõttu neid ei registreeritud kandidaatideks<ref>http://vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/vabariigi-valimiskomisjon-registreeris-riigikogu-valimisteks-874-kandidaati/</ref>. ===Valimistel mitte osalenud erakonnad=== * [[Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu]] valimistel ei osalenud. Ka eelmistel valimistel EVPK ei osalenud. Erakonna esimees oli valimiste ajal [[Rein Koch]]. ==Kampaania== Välikampaania algas juba novembris, kui [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] pani välja plakatid, millel mitmeid eesti kirjandusklassikuid sotsiaaldemokraatideks nimetati. Lisaks [[Gustav Suits]]ule, [[Eduard Vilde]]le ja [[Friedebert Tuglas]]ele nimetati sotsiks ka [[Anton Hansen Tammsaare]]t. Selle vastu protesteeris [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A.H. Tammsaare muuseum]]i direktor [[Maarja Vaino]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sde-oigustab-kirjanik-tammsaare-rakendamist-sotside-valimisvankri-ette?id=70172019 SDE õigustab kirjanik Tammsaare rakendamist sotside valimisvankri ette], 17. november 2014</ref><ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/a0e19752-4866-44d5-b658-33af95311f01</ref> Suurem välikampaania algas jaanuari alguses.<ref>http://www.postimees.ee/366383/parteid-puuavad-kampaania-arvelt-kokku-hoida</ref> [[Pilt:Tammsaare SDE kampaania 2015.JPG|pisi|A. H. Tammsaaret sotsiaaldemokraadina esitlenud plakat Tallinnas]] Esmakordselt tehti välikampaaniat ka välisriigis – SDE oli [[Helsingi]]s välja pannud oma valimisplakatid.<ref>{{Cite web |url=http://www.postimees.ee/galerii/48547/sde-valikampaania-soomes/ |title=arhiivikoopia |access-date=1. märts 2015 |archive-date=22. veebruar 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150222073501/http://www.postimees.ee/galerii/48547/sde-valikampaania-soomes/ |url-status=dead }}</ref> ==Prognoosid== Tabelis on toodud TNS Emori ja Turu Uuringute AS uuringud erakondade populaarsusest enne valimisi. {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Ref ! SDE ! Kesk ! IRL ! EKRE ! Rohe ! Vaba ! Teised ! Eelistuseta !Koal !Opo !Uuringufirma |- |26. veeb | bgcolor="#CCFF00" |26% |19% |22% |16% |6% |<1% |9% |1% | |45% | bgcolor="#CCFF00" |55% |TNS Emor |- |23. veeb |22% |18% | bgcolor="#CCFF00" |27% |16% |6% |<1% |6% |5% |35% |40% | bgcolor="#CCFF00" |60% |Turu Uuringute |- |19. veeb** | bgcolor="#CCFF00" |23% |20% |22% |14% |9% |2% |9% |1% |15% |43% | bgcolor="#CCFF00" |57% |TNS Emor |- |8. veeb* |22% |16% | bgcolor="#CCFF00" |26% |15% |6% |<1% |6% |9% | |38% | bgcolor="#CCFF00" |62% |Turu Uuringute |- |Jan 15 |bgcolor="#CCFF00" | 25% |18% |22% |15% |5% |2% |8% |4% |30% |43% |bgcolor="#CCFF00" |57% |TNS Emor |- |Det 14 |bgcolor="#CCFF00" |32% |21% |23% |16% |2% |2% |1% |3% |30% |bgcolor="#CCFF00" |53% |47% |TNS Emor |- |Nov 14 | bgcolor="#CCFF00" | 29% |22% |22% |18% |2% |4% |2% |1% |26% | bgcolor="#CCFF00" | 51% |49% |TNS Emor |- bgcolor="" | Okt 14 | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 19% | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 16% | 3% | 3% | 2% | 3% | 35% |46% | bgcolor="#CCFF00" | 54% |TNS Emor |- bgcolor="" | Sep 14 | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 23% | 26% | 18% | 2% | 3% | | 1% | 33% |50% |50% |TNS Emor |- bgcolor="" | Aug 14 | bgcolor="#CCFF00" | 29% | 26% | 25% | 15% | 4% | 1% | | 0% | 34% | bgcolor="#CCFF00" | 55% |45% |TNS Emor |- bgcolor="" | Jul 14 | bgcolor="#CCFF00" |31% | 24% | 24% | 16% | 3% | 1% | | 1% | 36% | bgcolor="#CCFF00" | 55% |45% |TNS Emor |- bgcolor="" | Jun 14 | bgcolor="#CCFF00" | 31% | 25% | 24% | 14% | 2% | 2% | | 1% | 33% | bgcolor="#CCFF00" | 56% |44% |TNS Emor |- bgcolor="" | Mai 14 | bgcolor="#CCFF00" |29% | 27% | 24% | 15% | 2% | 3% | | 1% | 34% | bgcolor="#CCFF00" | 56% |44% |TNS Emor |- bgcolor="" | Apr 14 | 25% | bgcolor="#CCFF00" | 28% | 22% | 19% | 3% | 1% | | 1% | 35% | bgcolor="#CCFF00" | 53% |47% |TNS Emor |} <blockquote>** – 19. veebruari küsitlustulemused tellis Postimees ja seal kasutati TNS Emori uuringut.</blockquote><blockquote>* – Veebruarikuu küsitluses kasutas Eesti Rahvusringhääling TNS Emori asemel Turu Uuringute AS küsitlust, mille metoodika erineb eelmisest, mistõttu küsitlused ei ole omavahel üks ühele võrreldavad.</blockquote>Ref – Reformierakond; SDE – Sotsiaaldemokraatlik Erakond; Kesk – Keskerakond; IRL – Isamaa ja Res Publica Liit; EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; Rohe – Erakond Eestimaa Rohelised; Vaba – Vabaerakond Eelistuseta – iga kuu tuuakse välja küsitluses nende vastajate hulk, kes ei oma eelistust. Need ei ole arvestatud erakondade toetusprotsendis. Koal – koalitsioonierakondade (Ref ja SDE) toetus; Opo – opositsioonierakondade toetus<!--- ==Võimalikud erakorralised valimised== {{NeutraalsusVaidlustatud}} Viis kuud peale [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] tegi [[Eesti Iseseisvuspartei]] esimees [[Vello Leito]] oma manifestis viite erakorralistele valimistele. Manifesti III osa ("Väljapääs?") 6. punktis kirjutab Leito selle kohta nii: "Ent päästvaiks võivad osutuda erakorralised valimised. On selgeid märke selle kohta, et Reformierakonna ja IRLi sõprus on vaid näitemäng, tegelikult on REF huvitatud IRLi utiliseerimisest enda kasuks. On vaidlustamatuid märke ka selle kohta, et Keskerakond sellisena ei jätka enam pikalt. On selgeid märke sellegi kohta, et nõrgenenud Keskerakond, IRL ja Sotsiaaldemokraadid suudavad moodustada koalitsiooni ning tõsta võimult Reformierakonna. Selline asjade käik oleks väga vajalik, sest kohutavamat varianti Eestile, kui seda on võimulolev Reformierakond, sellist lihtsalt ei ole."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/vello-leito-poliitiline-manifest.html Vello Leito poliitiline manifest]</ref> Leito jätkas teemat sama aasta viimasel päeval avaldatud prognoosides aastateks 2012-13. Nende 7. punkt kõlas järgnevalt: "Isegi kui Reformierakonnal õnnestub vältida erakorralisi valimisi, ei muuda see asjade põhimõttelist kulgu. Sobivaim hetk erakorralisteks on võimulolijate vaatevinklist vaadates 2013. aasta. Erakorraliste puhul ei suudaks ka Keskerakond end SDEga võrdväärselt mobiliseerida ning kukub samuti välja võimunõudlejate nimekirjast." Samas prognooside 5. punkt: "Reformierakond on oma võimalused ammendanud - pendel on paremäärmuses ära käinud. Rahva üle kontrolli säilitamiseks tuleb anda midagi uut ja rahva jaoks usutavat. Ainukeseks alternatiiviks on, nagu ikka inimkonna ajaloos, kui rikkust luua ei suudeta, võetakse rikastelt, et jagada "õiglaselt". Algab teekond tagasi sotsialismi, võimule marsib Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja rahvas näebki jälle "päästjat"! SDE esilemarssi ja valimisvõitu prognoosisin<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-tulevad-erakorralised-valimised-voidab-sotsiaaldemokraatlik-erakond-iii-taeiendatud-28022009.html Tulevad erakorralised valimised, võidab Sotsiaaldemokraatlik Erakond]</ref> juba eelmisteks valimisteks, kuid valitsusest lahkumine ja [[Jüri Pihl]]i skandaal nõrgestasid SDEd - nende tempo ajutiselt rauges."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-prognoosid-aastateks-2012-13.html Prognoosid aastateks 2012-13]</ref> 17. jaanuaril 2012 kirjutas Tõnis Bleive EIP kodulehel, et "ülipüüdlikkuse – e-valimiste ning idarahaskandaaliga – saavutati Riigikogus ehk eesti poliitikas täielik ebakõla: kui praegune valitsus tegevuse lõpetab, ei suuda selle asemele uus asuda. Võimuritele on selge, et rahvale ei ole mõtet otse vastanduda, mõttekam on püüda meeldida ja selle varjus rõhuvad otsused vastu võtta, kuid parlamendi koosseis moodustus selline, mille enamus pole rahvale enam mingitegi manipulatsioonide juures vastuvõetav ning vähemus ju valitseda ei suuda. Mina väidan, et erakorralised valimised on 2012. aastal vältimatud; või ei tule enam üldse meil mingeid valimisi." <ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/bleive_17-01-12.html Mõtteid võimukantimisest Eestis. III]</ref> Sama aasta 26. septembril saatis Vello Leito avaliku kirja [[Õhtuleht]] Online'le vastuseks väljaande juhtkirjale<ref>[http://www.õhtuleht.ee/493586 Aeg revolutsiooniks küps?]</ref>. Võtnud taaskord kokku Iseseisvuspartei põhiseisukohad [[Eesti]] olukorra osas, möönis erakonna esimees, et loomulikult tuleb [[valitsus]] välja vahetada, kuid see "ei ole revolutsiooniline tee, vaid erakorraliste valimiste tee."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/avalik-kiri-ohtuleht-onlinele-marju-lauristin-ei-ole-sonumitooja-vaid-vaeljaveeretatud-raskekahur-toe-peitmiseks.html Marju Lauristin ei ole sõnumitooja, vaid väljaveeretatud raskekahur tõe peitmiseks]</ref> ===SDE üleskutse=== Veidi rohkem kui kuu hiljem, 5. novembril 2012 kutsuski [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] juhatus riigikoguparteisid üles korraldama erakorralised parlamendivalimised. Sotsiaaldemokraatide juhatus tõdes, et võimuparteide võimetus tajuda ühiskonna ootusi ausama ja avatuma valitsemise järele on paisanud Eesti poliitika ühte sügavamasse kriisi taasiseseisvumise järel. Sotsiaaldemokraadid leidsid, et ainus väljapääs Eestis valitsevast poliitilisest kriisist on erakorraliste valimiste korraldamine. SDE esimees [[Sven Mikser]] kommenteeris üleskutset ERR-i uudistele: "Kõige mõistlikum on see, et riigikogus esindatud erakonnad tunnistaksid, et Eesti on jõudnud poliitilisse kriisi, ja sellest kriisist väljumine olukorras, kus näeme, kuidas valitsusliikmed, parlamendi liikmed räägivad ebatõdesid, valitsusliikmed on nimetanud mitte üksnes oma poliitikaid, vaid ka iseennast asendamatuteks - selles olukorras ilmselt praeguse riigikogu koosseisuga ei ole võimalik kriisist väljuda." ====Poliitikute reaktsioon==== [[Keskerakond|Keskerakonna]] riigikogu fraktsiooni juht [[Kadri Simson]] arvas, et ühe kirja kirjutamine valitsusele ei mõjuta mitte midagi. Tema arvates pidanuks opositsioon kasutama hoopis teistsuguseid meetmeid. Ühe võimalusena kutsuda esile erakorralised valimised nimetas ta [[riigieelarve]]t. [[Eesti Vabariigi Põhiseadus]] ütleb, et kui parlament ei suuda kahe kuu jooksul pärast [[eelarveaasta]] algust vastu võtta riigieelarvet, kuulutab [[Vabariigi President]] välja erakorralised valimised.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265219 Sotsid kutsuvad üles erakorralisi valimis korraldama]</ref> [[Reformierakond|Reformierakonna]] parlamendifraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi arvas, et tegu oleks äärmusliku abinõuga. Ta ei näinud siis valitsusliidus lagunemise märke ja seega ohtu, et riigieelarve jääb enne järgmise aasta märtsi vastu võtmata, mis olekski tinginud erakorralised valimised. [[Demokraatide ühendus]]e liige [[Deniss Boroditš]] ei uskunud erakorraliste valimiste võimalusse. Tema hinnangul puudus valijal alternatiiv, kuid seda saaks pakkuda uus erakond. Ta arvas, et see tekib, kuigi võtab aega, kuna küsimusi, mida on vaja arutada, on palju.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265295 Poliitikute seisukohad erakorraliste valimiste asjus on diametraalsed]</ref> Demokraatide ühenduse esimees [[Rainer Vakra]] hoiatas, et erakorralised valimised ei lahendaks riigi ja rahva probleeme - näiteks [[erakondade rahastamine|erakondade rahastamist]] ega elektrihinna tõusu -, vaid lükkaks need veelgi kaugemale. Tema arvates külvaksid erakorralised valimised ebastabiilsust ning võiksid probleemi hoopis süvendada, kuna suur hulk rahvast on kaotanud usalduse erakondade suhtes ega tea, millise poliitilise erakonna poolt hääletada. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus valimisaktiivsus on nii madal, et Reformierakond võtab erakorraliste valimistega kohti parlamendis hoopis juurde. See-eest tegid demokraadid sotsiaaldemokraatidele ettepaneku kaaluda [[peaminister|peaministri]] umbusaldamist - Vakra rõhutas, et oluline on [[opositsioon]]i ühtsus.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265226 Demokraadid tahavad erakorraliste valimiste asemel Ansipi taandumist]</ref> ====Politoloogide hinnang==== [[Tõnis Saarts]] arvas, et erakorralised valimised võiksid kõne alla tulla siis, kui poliitiline eliit mõistab, et rahva usaldus on täielikult kadunud. Siiski näis talle, et võimulolevatel erakondadel oli veel väga palju kaotada. Seega läheksid nad erakorraliste valimiste peale välja alles siis, kui näevad, et on jõudnud täielikku tupikusse. 2012. aasta novembris nad Saartsi arvates seda tupikut ei näinud. [[Rein Toomla]] osutas, et Riigikogu opositsiooni häältest ei piisa, et riigieelarve ei saaks vastu võetud märtsi alguseks, millest järgmiseks sammuks oleksid erakorralised valimised. Selleks peaks koalitsioon murenema. Toomla hinnangul võiks tegu olla [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]]-ga või vähemalt osaga sellest, kuid tollal ta selleks võimalust ei näinud. Samas pidas ta võimalikuks arengute kiirenemist ning seeläbi muutusi koalitsioonis veel 2012. aastal. [[Mari-Liis Jakobson]] märkis, et see võiks olla nii juhul, kui opositsioonil oleks välja pakkuda alternatiiv: "Praegu vaadates opositsiooni tegevust ma ei julgeks tõsikindlalt midagi väita. Senini on opositsioon oma kriitikas olnud äärmiselt tagasihoidlik ja seda on neile suisa ette heidetud, et nad ei paku selgelt eristuvat alternatiivi." Ka Saartsi hinnangul puudusid koalitsiooni muutumiseks sisuliselt alternatiivid, näiteks Isamaa ja Res Publica Liidule.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265221 Politoloogid valitsusliidu lagunemist lähiajaks ei prognoosi]</ref> [[Marju Lauristin]] ütles, et Eestis ei ole kerge erakorralisi valimisi esile kutsuda, samas kui paljudes vanades [[demokraatia]]tes on see põhiseaduses ette nähtud reaalne võimalus kriisidest väljatulekuks. Ka tõi Lauristin välja, et kui SDE ning IRL on läbinud noorenemise ja uuenemise kuuri, siis kahel suurel erakonnal on see tegemata. Võimaluse selleks võiksid neile anda erakorralised valimised, sest praeguste kombinatsioonidega on raske uusi partnerlusi luua.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265231 Lauristin: Eesti poliitikas on tekkinud üsna lootusetu ummik] </ref> ====Ettevõtjate reaktsioon==== [[Ülo Pärnits]] arvas, et häiritud ja ärevil ühiskonda võiksid erakorralised valimised rahustada. Talle näis, et nende tulemusena nihkuks ühiskond vasakule.<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=787314e3-932a-462d-aa7b-5f2ed1e2e3df Pärnits: erakorralised valimised tooks rahu majja]</ref> [[Allan Martinson]] ei uskunud, et erakorralised valimised tulevad, kuna see poleks kellegi huvi. [[Tiit Vähi]] pidas sisepoliitilist peataolekut, mille tooksid kaasa erakorralised valimised Eestile vastuvõetamatuks ja kahjulikuks; ka viiks need tähelepanu tähtsatelt rahvusvahelistelt protsessidelt, nagu üleminekuprotsessid Euroopas, põhiseaduse muutmise kavad, liikumine [[föderalism]]i suunas ja [[Eesti-Vene piirileping]]<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=b3823d93-58af-4a32-abbd-91f7a29f7641 Tiit Vähi: Reform tunnistagu oma süüd]</ref> [[Äripäev]] arvas, et kuigi eesti poliitika on ummikus, kannatus on katkemas, poleks erakorralised valimised lahendus. SDE olevat lootusetult hiljaks jäänud. Äripäev toonitas, et erakorralistel valimistel saaks ümber mängida vaid neidsamu [[erakond]]i, sest uut poliitilist jõudu ei ole peale tulnud. Äripäeva konstateeris, et partokraatlik demokraatia on omadega tupikusse jõudnud, aga uut poliitilist jõudu, mida pikisilmi oodatakse ja mille esiletõusuks aeg on küps, ei paista kusagilt..<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=f4eafdd1-8f00-40bb-a12c-fcd5c4e24712 Sotsid jäid hiljaks]</ref> [[Jüri Käo]] ei näinud mingit põhjust erakorraliste valimiste korraldamiseks, kuigi möönis, et parempoolsusest ollakse väsinud, pendel on olnud pikalt paremal pool. Et veenduda, kuidas oleks, kui see oleks vasakul pool, pidas ta võimalikel erakorralistel valimistel väga tõenäoliseks ohtu, et vasakpoolsed saavad rohkem hääli. SDE üleskutse taga ei näinud Käo enamat kui poliitilist võitlust.<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=0fc79206-1927-458a-a226-4810cf6ea9dd Käo: pole sellist parteid, mis toob õnne majja]</ref> ---> ==Viited== {{viited}} * [[24. veebruar]] [[2015]], Postimees, [http://www.postimees.ee/3102121/jaak-prints-visandas-kones-iroonilise-pildi-vasakpoolsest-eestist Jaak Prints visandas kõnes iroonilise pildi vasakpoolsest Eestist], [[20. veebruar]]il 2015 toimunud majanduskonverentsil {{Eesti valimised}} [[Kategooria:Riigikogu valimised]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] [[Kategooria:2015. aasta valimised]] [[Kategooria:Parlamendivalimised]] jkbz68nv98arkx4s6yuyutid4q9jyz4 6178992 6178991 2022-08-16T19:21:24Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipp = Flag of Estonia.svg | eelimine_aasta = 2011 | järgmine_aasta = 2019 | valimiste_kuupäev = 1. märts 2015 | tüüp = parlamendivalimised | ametikoht = Peaminister | juht1 = [[Taavi Rõivas]] | pilt1 = RE Taavi Rõivas.jpg | partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | värv1 = FFE200 | kohad_enamuseks = 51 | arvamusküsitlused = | osavõtt = 64,2% ({{tõus}}1,2[[Protsendipunkt|pp]]) | partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht2 = [[Edgar Savisaar]] | pilt2 = RK Edgar Savisaar.jpg | pilt4 = IRL Urmas Reinsalu.jpg | pilt5 = IRL Andres Herkel.jpg | lipu_ääris = jah | hääli1 = '''158 971''' | protsent3 = 15,2% | kohti1 = '''30''' | pilt3 = SDE Sven Mikser.jpg | kohtade_muutus1 = {{langus}}3 | muutus1 = {{langus}} 0,9[[Protsendipunkt|pp]] | protsent1 = '''27,7%''' | juht3 = [[Sven Mikser]] | juht4 = [[Urmas Reinsalu]] | juht5 = [[Andres Herkel]] | värv2 = 007557 | värv3 = E10600 | värv4 = 009CE2 | värv5 = 0086CF | partei3 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | partei5 = [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]] | partei4 = [[Isamaa ja Res Publica Liit]] | kohti2 = 27 | kohti3 = 15 | kohti4 = 14 | kohti5 = 8 | hääli2 = 129 618 | hääli3 = 87 190 | hääli4 = 78 697 | hääli5 = 49 883 | protsent2 = 24,8% | protsent4 = 13,7% | protsent5 = 8,7% | muutus2 = {{tõus}} 1,5[[Protsendipunkt|pp]] | muutus3 = {{langus}} 1,9[[Protsendipunkt|pp]] | muutus4 = {{langus}} 6,8[[Protsendipunkt|pp]] | muutus5 = ''Uus erakond'' | kohtade_muutus3 = {{langus}}4 | kohtade_muutus2 = {{tõus}}1 | kohtade_muutus4 = {{langus}}9 | kohtade_muutus5 = {{tõus}}8 | eelmised_valimised = 2011. aasta Riigikogu valimised | järgmised_valimised = 2019. aasta Riigikogu valimised | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kaart_pilt = 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg | kaart_allkiri = 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa. | enne_valimisi = [[Taavi Rõivas]] | pärast_valimisi = [[Taavi Rõivas]] | enne_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | pärast_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | eelmised_valimised1 = 33 kohta, 28,6% | eelmised_valimised2 = 26 kohta, 23,3% | eelmised_valimised3 = 19 kohta, 17,1% | eelmised_valimised4 = 23 kohta, 20,5% | eelmised_valimised5 = ''Ei osalenud'' | toimumata = ei | valitud_liikmed = XIII Riigikogu | lahkuvad_liikmed = XII Riigikogu | kaart_suurus = 400px | pilt6 = Mart Helme.jpg | värv6 = 0063AF | partei6 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | juht6 = [[Mart Helme]] | eelmised_valimised6 = 0 kohta, 2,1% | kohti6 = 7 | hääli6 = 46 772 | kohtade_muutus6 = {{tõus}}7 | protsent6 = 8,1% | muutus6 = {{tõus}} 6,0[[Protsendipunkt|pp]] }}'''2015. aasta Riigikogu valimised''' olid [[XIII Riigikogu]] korralised valimised. Valimised toimusid 1. märtsil 2015.<ref>[https://www.valimised.ee Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebileht]</ref> Eelhääletamine ja e-hääletamine toimusid 19. veebruarist 25. veebruarini ja neil osales 33% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="rk2015.vvk.ee">http://rk2015.vvk.ee/participation.html</ref> ==Valimistulemus== Esialgsed valimistulemused selgusid 1. märtsi hilisõhtul:<ref>http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/valimisuudised/cc52673c-a9d7-4065-8ffc-b1dc92288169</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html</ref> {{2015. aasta Riigikogu valimised}} ==Valimisaktiivsus== Valimisnimekirjades oli 899 793 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Neist käis hääletamas 577 910.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed.html</ref> Valimisaktiivsus Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel<ref name="rk2015.vvk.ee"/>. Kokku käis valimas 64,2% hääleõiguslikest valijatest. {| class="wikitable" ! Maakond ! 6 päeva enne VP ! 5 päeva enne VP ! 4 päeva enne VP ! VP kell 12 ! VP kell 16 ! VP kell 20 |- |Harju maakond |3,4% |5,0% |9,0% |46,6% |61,5% |69,7% |- |Hiiu maakond |8,3% |9,8% |15,1% |51,8% |56,5% |62,4% |- |Ida-Viru maakond |3,3% |4,9% |9,2% |31,5% |47,7% |55,0% |- |Jõgeva maakond |5,2% |7,0% |12,9% |41,1% |53,4% |59,9% |- |Järva maakond |5,4% |7,0% |12,5% |43,2% |53,3% |60,8% |- |Lääne maakond |6,3% |7,9% |12,5% |40,1% |54,7% |62,0% |- |Lääne-Viru maakond |5,0% |6,7% |11,7% |38,9% |52,2% |59,7% |- |Põlva maakond |5,3% |7,2% |13,2% |42,2% |53,6% |61,2% |- |Pärnu maakond |4,8% |6,7% |11,1% |37,9% |52,2% |60,6% |- |Rapla maakond |4,7% |6,5% |11,7% |39,8% |54,5% |63,1% |- |Saare maakond |6,2% |8,0% |13,2% |42,3% |52,6% |58,7% |- |Tartu maakond |3,0% |4,5% |8,5% |43,1% |55,4% |63,8% |- |Valga maakond |5,2% |7,2% |12,7% |42,4% |51,0% |56,9% |- |Viljandi maakond |6,1% |8,1% |13,1% |40,4% |52,9% |59,0% |- |Võru maakond |5,1% |6,9% |12,3% |41,6% |53,2% |60,3% |- |Tallinn |9,0% |11,2% |15,6% |44,9% |59,8% |69,4% |- |Tartu |15,5% |17,1% |22,6% |44,6% |58,4% |66,4% |- |E-hääli |12,9% |15,4% |19,6% | | | |- |Kokku |19,5% |24,0% |33,0% |42,3% |56,1% |64,2% |} ==Valimissüsteem== Valimistel võivad osaleda nii [[Erakond|erakonnad]] kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada kaheteistkümnes [[Valimisringkond|valimisringkonnas]]. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, milles erakond on reastanud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ning ringkonnamandaadid ning pärast seda jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid. Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel<ref>[https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimistulemuste-kindlakstegemine-riigikogu-valimistel Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel]{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref>. == Mandaatide jaotus ringkondade vahel == Vabariigi Valimiskomisjon jaotas 27. novembril 2014 mandaadid 12 valimisringkonna vahel järgmiselt<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/302122014002 Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Mandaatide jaotamine XIII Riigikogu valimistel]</ref>: * [[valimisringkond nr 1]] (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 9 mandaati; * [[valimisringkond nr 2]] (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 12 mandaati; * [[valimisringkond nr 3]] (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) – 14 mandaati; * [[valimisringkond nr 5]] (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati; * [[valimisringkond nr 6]] (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati; * [[valimisringkond nr 7]] (Ida-Virumaa) – 7 mandaati; * [[valimisringkond nr 8]] (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati; * [[valimisringkond nr 9]] (Jõgeva- ja Tartumaa) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 10]] (Tartu linn) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 11]] (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati; * [[valimisringkond nr 12]] (Pärnumaa) – 8 mandaati. ==Erakonnad ja üksikkandidaadid== Eestis oli enne valimisi registreeritud parteisid kokku 11<ref>{{Cite web |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py?sess=1655189721782316332411139801484696536268502499871602725805933550&lang=est%2F |title=Äriregister |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=24. oktoober 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141024220222/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py?sess=1655189721782316332411139801484696536268502499871602725805933550&lang=est%2F |url-status=dead }}</ref>. ===XII Riigikogus esindatud erakonnad=== ====Eesti Reformierakond==== [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnal]] oli detsembris 2014 [[Riigikogu]]s 33 kohta 101st. Lisaks oli erakonnaga liitunud 2 fraktsioonitut Riigikogu liiget. Erakonna esimeheks ja peaministriks tõusis kevadel 2014 pärast [[Andrus Ansip]]i tagasi astumist endine sotsiaalminister ja Riigikogu liige [[Taavi Rõivas]]<ref>[http://www.postimees.ee/2752736/taavi-roivas-sai-reformierakonna-esimeheks Taavi Rõivas sai Reformierakonna esimeheks]</ref>, kes oli erakonna esinumber ka 2015. aasta valimistel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-22 |arhiivimisaeg=2014-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141222215935/http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Reformierakonnal oli Riigikogus suurim fraktsioon ning valitsuses oli neil ühtekokku 8 ministrit. Nad olid valitsuskoalitsioonis alates märtsist 2014 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]<ref>[http://www.postimees.ee/2733238/reformierakonna-ja-sde-koalitsioonilepe-sai-allkirjad Reformierakonna ja SDE koalitsioonilepe sai allkirjad]</ref>. Reformierakonna valimisloosung oli "Kindlalt edasi!". ====Eesti Keskerakond==== [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnal]] oli <span>detsembris 2014</span> [[Riigikogu]]s 19 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast 2011. aasta valimisi 7 saadikut. Erakonna esimees oli Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]], kes oli erakonna esinumber<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/06bf4ec7-e133-4513-afb0-ed18ef06c23c</ref>. Erakond oli opositsioonis. Keskerakonna valimisloosung oli "Teeme teisiti!". ====Isamaa ja Res Publica Liit==== [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-l]] oli <span>detsembris 2014</span> suurim opositsioonipartei Riigikogus. Neil oli Riigikogus 22 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast eelmisi valimisi 1 parlamendiliige ning erakonnaga liitunud samuti 1 saadik. Erakonna esimees oli Riigikogu liige ja endine kaitseminister [[Urmas Reinsalu]], kuid peaministrikandidaadiks kinnitas erakonna volikogu 21. septembril 2014 endise peaministri ja endise majandus- ja kommunikatsiooniministri [[Juhan Parts]]i<ref>[http://www.postimees.ee/2927463/galerii-juhan-partsist-sai-irli-peaministrikandidaat Juhan Partsist sai IRLi peaministrikandidaat]</ref>. IRL oli valitsuses kuni 2014. aasta märtsini, mil Reformierakond vahetas nad sotsiaaldemokraatide vastu välja. IRL-i valimisloosung oli "Parem haridus, parem töö, parem palk.". ====Sotsiaaldemokraatlik Erakond==== [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] oli <span>detsembris 2014 </span>Riigikogus esindatud 19 saadikuga. Erakonnaga oli liitunud 2 endist Keskerakonna saadikut ja lisaks kandideeris SDE nimekirjas Keskerakonnast lahkunud parteitu Riigikogu liige Olga Sõtnik<ref>http://poliitika.postimees.ee/3016215/sotnik-puuab-riigikokku-paaseda-sotside-nimekirjas</ref>. Erakonna esimees oli kaitseminister [[Sven Mikser]], kes oli esinumber ja peaministrikandidaat ka 2015. aasta valimistel. Valitsuses oli SDE esindatud 6 ministriga. Erakond tõusis valitsusparteiks 2014. aasta märtsis. SDE valimisloosung oli "Inimeste eest!". ===XII Riigikogus mitte esindatud erakonnad=== * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja. :24. märtsil 2012 ühinesid [[Eesti Rahvuslik Liikumine]] ja [[Eestimaa Rahvaliit]] ning uueks nimeks võeti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. XI Riigikogus oli Rahvaliit esindatud 6 saadikuga, kuid XII Riigikogus esindus puudus. Erakonna esimees oli [[Mart Helme]], kes oli ka erakonna esinumber valimistel. EKRE valimisloosung oli "On aeg!". * [[Erakond Eestimaa Rohelised]] esitas registreerimiseks 40 kandidaadiga nimekirja. :Erakond ei ületanud 2011. aasta Riigikogu valimistel valimiskünnist ning jäi XII Riigikogust välja. Erakonna esimees oli [[Aleksander Laane]]. * [[Eesti Iseseisvuspartei]] esitas registreerimiseks 12 kandidaadiga nimekirja. :Eelmistel valimistel sai EIP 0,45% häältest. Erakonna esimees oli [[Vello Leito]]. * [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] esitas registreerimiseks 25 kandidaadiga nimekirja. Eelmistel valimistel EÜVP ei osalenud. Erakonna esimees oli [[Valev Kald]]. ===Uued erakonnad=== * [[Rahva Ühtsuse Erakond]] esitas registreerimiseks 36 kandidaadiga nimekirja. :RÜE sai ametlikult erakonnaks 4. septembril 2014. Erakonna üheks asutajaks ja esimeheks oli endine Euroopa Parlamendi liige ja endine Reformierakonna liige [[Kristiina Ojuland]]. * [[Eesti Vabaerakond]] esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja. :Eesti Vabaerakonna asutav koosolek toimus 20. septembril 2014. Erakond registreeriti ametlikult Äriregistri andmetel 7. oktoobril 2014. Erakonna esimeheks valiti Riigikogu liige ja endine IRL liige [[Andres Herkel]]. 11. jaanuaril 2015 oma üldkogul kinnitas Vabaerakond oma peaministrikandidaadiks Artur Talviku<ref>{{Netiviide |url=http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/01/11/eesti-vabaerakond-soovib-valijatele-pakkuda-alternatiivi |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402145228/http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/01/11/eesti-vabaerakond-soovib-valijatele-pakkuda-alternatiivi |url-olek=ei tööta }}</ref>. Vabaerakonna valimisloosung oli "Aru pähe!" ===Üksikkandidaadid=== Valimiskomisjonile esitasid dokumendid enda registreerimiseks 13 üksikkandidaati, kellest registreeriti [[Ilmar Ibragimov]], [[Jaak Vackermann]], [[Greete Reinson]], [[Marek Ranne]], [[Henn Leetna]], [[Urmo Karusoo]], [[Svetlana Ivnitskaja]], [[Maarika Pähklemäe]], [[Tarmo Porroson]], [[Ege Hirv]] ja [[Heli Koit]]. Toomas Kaldalu ning Toomas Torb jätsid maksmata kautsjoni ja seetõttu neid ei registreeritud kandidaatideks<ref>http://vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/vabariigi-valimiskomisjon-registreeris-riigikogu-valimisteks-874-kandidaati/</ref>. ===Valimistel mitte osalenud erakonnad=== * [[Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu]] valimistel ei osalenud. Ka eelmistel valimistel EVPK ei osalenud. Erakonna esimees oli valimiste ajal [[Rein Koch]]. ==Kampaania== Välikampaania algas juba novembris, kui [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] pani välja plakatid, millel mitmeid eesti kirjandusklassikuid sotsiaaldemokraatideks nimetati. Lisaks [[Gustav Suits]]ule, [[Eduard Vilde]]le ja [[Friedebert Tuglas]]ele nimetati sotsiks ka [[Anton Hansen Tammsaare]]t. Selle vastu protesteeris [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A.H. Tammsaare muuseum]]i direktor [[Maarja Vaino]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sde-oigustab-kirjanik-tammsaare-rakendamist-sotside-valimisvankri-ette?id=70172019 SDE õigustab kirjanik Tammsaare rakendamist sotside valimisvankri ette], 17. november 2014</ref><ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/a0e19752-4866-44d5-b658-33af95311f01</ref> Suurem välikampaania algas jaanuari alguses.<ref>http://www.postimees.ee/366383/parteid-puuavad-kampaania-arvelt-kokku-hoida</ref> [[Pilt:Tammsaare SDE kampaania 2015.JPG|pisi|A. H. Tammsaaret sotsiaaldemokraadina esitlenud plakat Tallinnas]] Esmakordselt tehti välikampaaniat ka välisriigis – SDE oli [[Helsingi]]s välja pannud oma valimisplakatid.<ref>{{Cite web |url=http://www.postimees.ee/galerii/48547/sde-valikampaania-soomes/ |title=arhiivikoopia |access-date=1. märts 2015 |archive-date=22. veebruar 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150222073501/http://www.postimees.ee/galerii/48547/sde-valikampaania-soomes/ |url-status=dead }}</ref> ==Prognoosid== Tabelis on toodud TNS Emori ja Turu Uuringute AS uuringud erakondade populaarsusest enne valimisi. {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Ref ! SDE ! Kesk ! IRL ! EKRE ! Rohe ! Vaba ! Teised ! Eelistuseta !Koal !Opo !Uuringufirma |- |26. veeb | bgcolor="#CCFF00" |26% |19% |22% |16% |6% |<1% |9% |1% | |45% | bgcolor="#CCFF00" |55% |TNS Emor |- |23. veeb |22% |18% | bgcolor="#CCFF00" |27% |16% |6% |<1% |6% |5% |35% |40% | bgcolor="#CCFF00" |60% |Turu Uuringute |- |19. veeb** | bgcolor="#CCFF00" |23% |20% |22% |14% |9% |2% |9% |1% |15% |43% | bgcolor="#CCFF00" |57% |TNS Emor |- |8. veeb* |22% |16% | bgcolor="#CCFF00" |26% |15% |6% |<1% |6% |9% | |38% | bgcolor="#CCFF00" |62% |Turu Uuringute |- |Jan 15 |bgcolor="#CCFF00" | 25% |18% |22% |15% |5% |2% |8% |4% |30% |43% |bgcolor="#CCFF00" |57% |TNS Emor |- |Det 14 |bgcolor="#CCFF00" |32% |21% |23% |16% |2% |2% |1% |3% |30% |bgcolor="#CCFF00" |53% |47% |TNS Emor |- |Nov 14 | bgcolor="#CCFF00" | 29% |22% |22% |18% |2% |4% |2% |1% |26% | bgcolor="#CCFF00" | 51% |49% |TNS Emor |- bgcolor="" | Okt 14 | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 19% | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 16% | 3% | 3% | 2% | 3% | 35% |46% | bgcolor="#CCFF00" | 54% |TNS Emor |- bgcolor="" | Sep 14 | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 23% | 26% | 18% | 2% | 3% | | 1% | 33% |50% |50% |TNS Emor |- bgcolor="" | Aug 14 | bgcolor="#CCFF00" | 29% | 26% | 25% | 15% | 4% | 1% | | 0% | 34% | bgcolor="#CCFF00" | 55% |45% |TNS Emor |- bgcolor="" | Jul 14 | bgcolor="#CCFF00" |31% | 24% | 24% | 16% | 3% | 1% | | 1% | 36% | bgcolor="#CCFF00" | 55% |45% |TNS Emor |- bgcolor="" | Jun 14 | bgcolor="#CCFF00" | 31% | 25% | 24% | 14% | 2% | 2% | | 1% | 33% | bgcolor="#CCFF00" | 56% |44% |TNS Emor |- bgcolor="" | Mai 14 | bgcolor="#CCFF00" |29% | 27% | 24% | 15% | 2% | 3% | | 1% | 34% | bgcolor="#CCFF00" | 56% |44% |TNS Emor |- bgcolor="" | Apr 14 | 25% | bgcolor="#CCFF00" | 28% | 22% | 19% | 3% | 1% | | 1% | 35% | bgcolor="#CCFF00" | 53% |47% |TNS Emor |} <blockquote>** – 19. veebruari küsitlustulemused tellis Postimees ja seal kasutati TNS Emori uuringut.</blockquote><blockquote>* – Veebruarikuu küsitluses kasutas Eesti Rahvusringhääling TNS Emori asemel Turu Uuringute AS küsitlust, mille metoodika erineb eelmisest, mistõttu küsitlused ei ole omavahel üks ühele võrreldavad.</blockquote>Ref – Reformierakond; SDE – Sotsiaaldemokraatlik Erakond; Kesk – Keskerakond; IRL – Isamaa ja Res Publica Liit; EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; Rohe – Erakond Eestimaa Rohelised; Vaba – Vabaerakond Eelistuseta – iga kuu tuuakse välja küsitluses nende vastajate hulk, kes ei oma eelistust. Need ei ole arvestatud erakondade toetusprotsendis. Koal – koalitsioonierakondade (Ref ja SDE) toetus; Opo – opositsioonierakondade toetus<!--- ==Võimalikud erakorralised valimised== {{NeutraalsusVaidlustatud}} Viis kuud peale [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] tegi [[Eesti Iseseisvuspartei]] esimees [[Vello Leito]] oma manifestis viite erakorralistele valimistele. Manifesti III osa ("Väljapääs?") 6. punktis kirjutab Leito selle kohta nii: "Ent päästvaiks võivad osutuda erakorralised valimised. On selgeid märke selle kohta, et Reformierakonna ja IRLi sõprus on vaid näitemäng, tegelikult on REF huvitatud IRLi utiliseerimisest enda kasuks. On vaidlustamatuid märke ka selle kohta, et Keskerakond sellisena ei jätka enam pikalt. On selgeid märke sellegi kohta, et nõrgenenud Keskerakond, IRL ja Sotsiaaldemokraadid suudavad moodustada koalitsiooni ning tõsta võimult Reformierakonna. Selline asjade käik oleks väga vajalik, sest kohutavamat varianti Eestile, kui seda on võimulolev Reformierakond, sellist lihtsalt ei ole."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/vello-leito-poliitiline-manifest.html Vello Leito poliitiline manifest]</ref> Leito jätkas teemat sama aasta viimasel päeval avaldatud prognoosides aastateks 2012-13. Nende 7. punkt kõlas järgnevalt: "Isegi kui Reformierakonnal õnnestub vältida erakorralisi valimisi, ei muuda see asjade põhimõttelist kulgu. Sobivaim hetk erakorralisteks on võimulolijate vaatevinklist vaadates 2013. aasta. Erakorraliste puhul ei suudaks ka Keskerakond end SDEga võrdväärselt mobiliseerida ning kukub samuti välja võimunõudlejate nimekirjast." Samas prognooside 5. punkt: "Reformierakond on oma võimalused ammendanud - pendel on paremäärmuses ära käinud. Rahva üle kontrolli säilitamiseks tuleb anda midagi uut ja rahva jaoks usutavat. Ainukeseks alternatiiviks on, nagu ikka inimkonna ajaloos, kui rikkust luua ei suudeta, võetakse rikastelt, et jagada "õiglaselt". Algab teekond tagasi sotsialismi, võimule marsib Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja rahvas näebki jälle "päästjat"! SDE esilemarssi ja valimisvõitu prognoosisin<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-tulevad-erakorralised-valimised-voidab-sotsiaaldemokraatlik-erakond-iii-taeiendatud-28022009.html Tulevad erakorralised valimised, võidab Sotsiaaldemokraatlik Erakond]</ref> juba eelmisteks valimisteks, kuid valitsusest lahkumine ja [[Jüri Pihl]]i skandaal nõrgestasid SDEd - nende tempo ajutiselt rauges."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-prognoosid-aastateks-2012-13.html Prognoosid aastateks 2012-13]</ref> 17. jaanuaril 2012 kirjutas Tõnis Bleive EIP kodulehel, et "ülipüüdlikkuse – e-valimiste ning idarahaskandaaliga – saavutati Riigikogus ehk eesti poliitikas täielik ebakõla: kui praegune valitsus tegevuse lõpetab, ei suuda selle asemele uus asuda. Võimuritele on selge, et rahvale ei ole mõtet otse vastanduda, mõttekam on püüda meeldida ja selle varjus rõhuvad otsused vastu võtta, kuid parlamendi koosseis moodustus selline, mille enamus pole rahvale enam mingitegi manipulatsioonide juures vastuvõetav ning vähemus ju valitseda ei suuda. Mina väidan, et erakorralised valimised on 2012. aastal vältimatud; või ei tule enam üldse meil mingeid valimisi." <ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/bleive_17-01-12.html Mõtteid võimukantimisest Eestis. III]</ref> Sama aasta 26. septembril saatis Vello Leito avaliku kirja [[Õhtuleht]] Online'le vastuseks väljaande juhtkirjale<ref>[http://www.õhtuleht.ee/493586 Aeg revolutsiooniks küps?]</ref>. Võtnud taaskord kokku Iseseisvuspartei põhiseisukohad [[Eesti]] olukorra osas, möönis erakonna esimees, et loomulikult tuleb [[valitsus]] välja vahetada, kuid see "ei ole revolutsiooniline tee, vaid erakorraliste valimiste tee."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/avalik-kiri-ohtuleht-onlinele-marju-lauristin-ei-ole-sonumitooja-vaid-vaeljaveeretatud-raskekahur-toe-peitmiseks.html Marju Lauristin ei ole sõnumitooja, vaid väljaveeretatud raskekahur tõe peitmiseks]</ref> ===SDE üleskutse=== Veidi rohkem kui kuu hiljem, 5. novembril 2012 kutsuski [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] juhatus riigikoguparteisid üles korraldama erakorralised parlamendivalimised. Sotsiaaldemokraatide juhatus tõdes, et võimuparteide võimetus tajuda ühiskonna ootusi ausama ja avatuma valitsemise järele on paisanud Eesti poliitika ühte sügavamasse kriisi taasiseseisvumise järel. Sotsiaaldemokraadid leidsid, et ainus väljapääs Eestis valitsevast poliitilisest kriisist on erakorraliste valimiste korraldamine. SDE esimees [[Sven Mikser]] kommenteeris üleskutset ERR-i uudistele: "Kõige mõistlikum on see, et riigikogus esindatud erakonnad tunnistaksid, et Eesti on jõudnud poliitilisse kriisi, ja sellest kriisist väljumine olukorras, kus näeme, kuidas valitsusliikmed, parlamendi liikmed räägivad ebatõdesid, valitsusliikmed on nimetanud mitte üksnes oma poliitikaid, vaid ka iseennast asendamatuteks - selles olukorras ilmselt praeguse riigikogu koosseisuga ei ole võimalik kriisist väljuda." ====Poliitikute reaktsioon==== [[Keskerakond|Keskerakonna]] riigikogu fraktsiooni juht [[Kadri Simson]] arvas, et ühe kirja kirjutamine valitsusele ei mõjuta mitte midagi. Tema arvates pidanuks opositsioon kasutama hoopis teistsuguseid meetmeid. Ühe võimalusena kutsuda esile erakorralised valimised nimetas ta [[riigieelarve]]t. [[Eesti Vabariigi Põhiseadus]] ütleb, et kui parlament ei suuda kahe kuu jooksul pärast [[eelarveaasta]] algust vastu võtta riigieelarvet, kuulutab [[Vabariigi President]] välja erakorralised valimised.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265219 Sotsid kutsuvad üles erakorralisi valimis korraldama]</ref> [[Reformierakond|Reformierakonna]] parlamendifraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi arvas, et tegu oleks äärmusliku abinõuga. Ta ei näinud siis valitsusliidus lagunemise märke ja seega ohtu, et riigieelarve jääb enne järgmise aasta märtsi vastu võtmata, mis olekski tinginud erakorralised valimised. [[Demokraatide ühendus]]e liige [[Deniss Boroditš]] ei uskunud erakorraliste valimiste võimalusse. Tema hinnangul puudus valijal alternatiiv, kuid seda saaks pakkuda uus erakond. Ta arvas, et see tekib, kuigi võtab aega, kuna küsimusi, mida on vaja arutada, on palju.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265295 Poliitikute seisukohad erakorraliste valimiste asjus on diametraalsed]</ref> Demokraatide ühenduse esimees [[Rainer Vakra]] hoiatas, et erakorralised valimised ei lahendaks riigi ja rahva probleeme - näiteks [[erakondade rahastamine|erakondade rahastamist]] ega elektrihinna tõusu -, vaid lükkaks need veelgi kaugemale. Tema arvates külvaksid erakorralised valimised ebastabiilsust ning võiksid probleemi hoopis süvendada, kuna suur hulk rahvast on kaotanud usalduse erakondade suhtes ega tea, millise poliitilise erakonna poolt hääletada. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus valimisaktiivsus on nii madal, et Reformierakond võtab erakorraliste valimistega kohti parlamendis hoopis juurde. See-eest tegid demokraadid sotsiaaldemokraatidele ettepaneku kaaluda [[peaminister|peaministri]] umbusaldamist - Vakra rõhutas, et oluline on [[opositsioon]]i ühtsus.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265226 Demokraadid tahavad erakorraliste valimiste asemel Ansipi taandumist]</ref> ====Politoloogide hinnang==== [[Tõnis Saarts]] arvas, et erakorralised valimised võiksid kõne alla tulla siis, kui poliitiline eliit mõistab, et rahva usaldus on täielikult kadunud. Siiski näis talle, et võimulolevatel erakondadel oli veel väga palju kaotada. Seega läheksid nad erakorraliste valimiste peale välja alles siis, kui näevad, et on jõudnud täielikku tupikusse. 2012. aasta novembris nad Saartsi arvates seda tupikut ei näinud. [[Rein Toomla]] osutas, et Riigikogu opositsiooni häältest ei piisa, et riigieelarve ei saaks vastu võetud märtsi alguseks, millest järgmiseks sammuks oleksid erakorralised valimised. Selleks peaks koalitsioon murenema. Toomla hinnangul võiks tegu olla [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]]-ga või vähemalt osaga sellest, kuid tollal ta selleks võimalust ei näinud. Samas pidas ta võimalikuks arengute kiirenemist ning seeläbi muutusi koalitsioonis veel 2012. aastal. [[Mari-Liis Jakobson]] märkis, et see võiks olla nii juhul, kui opositsioonil oleks välja pakkuda alternatiiv: "Praegu vaadates opositsiooni tegevust ma ei julgeks tõsikindlalt midagi väita. Senini on opositsioon oma kriitikas olnud äärmiselt tagasihoidlik ja seda on neile suisa ette heidetud, et nad ei paku selgelt eristuvat alternatiivi." Ka Saartsi hinnangul puudusid koalitsiooni muutumiseks sisuliselt alternatiivid, näiteks Isamaa ja Res Publica Liidule.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265221 Politoloogid valitsusliidu lagunemist lähiajaks ei prognoosi]</ref> [[Marju Lauristin]] ütles, et Eestis ei ole kerge erakorralisi valimisi esile kutsuda, samas kui paljudes vanades [[demokraatia]]tes on see põhiseaduses ette nähtud reaalne võimalus kriisidest väljatulekuks. Ka tõi Lauristin välja, et kui SDE ning IRL on läbinud noorenemise ja uuenemise kuuri, siis kahel suurel erakonnal on see tegemata. Võimaluse selleks võiksid neile anda erakorralised valimised, sest praeguste kombinatsioonidega on raske uusi partnerlusi luua.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265231 Lauristin: Eesti poliitikas on tekkinud üsna lootusetu ummik] </ref> ====Ettevõtjate reaktsioon==== [[Ülo Pärnits]] arvas, et häiritud ja ärevil ühiskonda võiksid erakorralised valimised rahustada. Talle näis, et nende tulemusena nihkuks ühiskond vasakule.<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=787314e3-932a-462d-aa7b-5f2ed1e2e3df Pärnits: erakorralised valimised tooks rahu majja]</ref> [[Allan Martinson]] ei uskunud, et erakorralised valimised tulevad, kuna see poleks kellegi huvi. [[Tiit Vähi]] pidas sisepoliitilist peataolekut, mille tooksid kaasa erakorralised valimised Eestile vastuvõetamatuks ja kahjulikuks; ka viiks need tähelepanu tähtsatelt rahvusvahelistelt protsessidelt, nagu üleminekuprotsessid Euroopas, põhiseaduse muutmise kavad, liikumine [[föderalism]]i suunas ja [[Eesti-Vene piirileping]]<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=b3823d93-58af-4a32-abbd-91f7a29f7641 Tiit Vähi: Reform tunnistagu oma süüd]</ref> [[Äripäev]] arvas, et kuigi eesti poliitika on ummikus, kannatus on katkemas, poleks erakorralised valimised lahendus. SDE olevat lootusetult hiljaks jäänud. Äripäev toonitas, et erakorralistel valimistel saaks ümber mängida vaid neidsamu [[erakond]]i, sest uut poliitilist jõudu ei ole peale tulnud. Äripäeva konstateeris, et partokraatlik demokraatia on omadega tupikusse jõudnud, aga uut poliitilist jõudu, mida pikisilmi oodatakse ja mille esiletõusuks aeg on küps, ei paista kusagilt..<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=f4eafdd1-8f00-40bb-a12c-fcd5c4e24712 Sotsid jäid hiljaks]</ref> [[Jüri Käo]] ei näinud mingit põhjust erakorraliste valimiste korraldamiseks, kuigi möönis, et parempoolsusest ollakse väsinud, pendel on olnud pikalt paremal pool. Et veenduda, kuidas oleks, kui see oleks vasakul pool, pidas ta võimalikel erakorralistel valimistel väga tõenäoliseks ohtu, et vasakpoolsed saavad rohkem hääli. SDE üleskutse taga ei näinud Käo enamat kui poliitilist võitlust.<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=0fc79206-1927-458a-a226-4810cf6ea9dd Käo: pole sellist parteid, mis toob õnne majja]</ref> ---> ==Viited== {{viited}} * [[24. veebruar]] [[2015]], Postimees, [http://www.postimees.ee/3102121/jaak-prints-visandas-kones-iroonilise-pildi-vasakpoolsest-eestist Jaak Prints visandas kõnes iroonilise pildi vasakpoolsest Eestist], [[20. veebruar]]il 2015 toimunud majanduskonverentsil {{Eesti valimised}} [[Kategooria:Riigikogu valimised]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] [[Kategooria:2015. aasta valimised]] [[Kategooria:Parlamendivalimised]] c08gqvassgzyy01u9ca1idsms74wuga 6179006 6178992 2022-08-16T19:32:23Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipp = Flag of Estonia.svg | eelimine_aasta = 2011 | järgmine_aasta = 2019 | valimiste_kuupäev = 1. märts 2015 | tüüp = parlamendivalimised | ametikoht = Peaminister | juht1 = [[Taavi Rõivas]] | pilt1 = RE Taavi Rõivas.jpg | partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | värv1 = FFE200 | kohad_enamuseks = 51 | arvamusküsitlused = | osavõtt = 64,2% ({{tõus}}1,2[[Protsendipunkt|pp]]) | partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht2 = [[Edgar Savisaar]] | pilt2 = RK Edgar Savisaar.jpg | pilt4 = IRL Urmas Reinsalu.jpg | pilt5 = IRL Andres Herkel.jpg | lipu_ääris = jah | hääli1 = '''158 971''' | protsent3 = 15,2% | kohti1 = '''30''' | pilt3 = SDE Sven Mikser.jpg | kohtade_muutus1 = {{langus}}3 | muutus1 = {{langus}} 0,9[[Protsendipunkt|pp]] | protsent1 = '''27,7%''' | juht3 = [[Sven Mikser]] | juht4 = [[Urmas Reinsalu]] | juht5 = [[Andres Herkel]] | värv2 = 007557 | värv3 = E10600 | värv4 = 009CE2 | värv5 = 0086CF | partei3 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | partei5 = [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakond]] | partei4 = [[Isamaa ja Res Publica Liit]] | kohti2 = 27 | kohti3 = 15 | kohti4 = 14 | kohti5 = 8 | hääli2 = 142 460 | hääli3 = 87 190 | hääli4 = 78 697 | hääli5 = 49 883 | protsent2 = 24,8% | protsent4 = 13,7% | protsent5 = 8,7% | muutus2 = {{tõus}} 1,5[[Protsendipunkt|pp]] | muutus3 = {{langus}} 1,9[[Protsendipunkt|pp]] | muutus4 = {{langus}} 6,8[[Protsendipunkt|pp]] | muutus5 = ''Uus erakond'' | kohtade_muutus3 = {{langus}}4 | kohtade_muutus2 = {{tõus}}1 | kohtade_muutus4 = {{langus}}9 | kohtade_muutus5 = {{tõus}}8 | eelmised_valimised = 2011. aasta Riigikogu valimised | järgmised_valimised = 2019. aasta Riigikogu valimised | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kaart_pilt = 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg | kaart_allkiri = 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa. | enne_valimisi = [[Taavi Rõivas]] | pärast_valimisi = [[Taavi Rõivas]] | enne_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | pärast_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | eelmised_valimised1 = 33 kohta, 28,6% | eelmised_valimised2 = 26 kohta, 23,3% | eelmised_valimised3 = 19 kohta, 17,1% | eelmised_valimised4 = 23 kohta, 20,5% | eelmised_valimised5 = ''Ei osalenud'' | toimumata = ei | valitud_liikmed = XIII Riigikogu | lahkuvad_liikmed = XII Riigikogu | kaart_suurus = 400px | pilt6 = Mart Helme.jpg | värv6 = 0063AF | partei6 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | juht6 = [[Mart Helme]] | eelmised_valimised6 = 0 kohta, 2,1% | kohti6 = 7 | hääli6 = 46 772 | kohtade_muutus6 = {{tõus}}7 | protsent6 = 8,1% | muutus6 = {{tõus}} 6,0[[Protsendipunkt|pp]] }}'''2015. aasta Riigikogu valimised''' olid [[XIII Riigikogu]] korralised valimised. Valimised toimusid 1. märtsil 2015.<ref>[https://www.valimised.ee Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebileht]</ref> Eelhääletamine ja e-hääletamine toimusid 19. veebruarist 25. veebruarini ja neil osales 33% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="rk2015.vvk.ee">http://rk2015.vvk.ee/participation.html</ref> ==Valimistulemus== Esialgsed valimistulemused selgusid 1. märtsi hilisõhtul:<ref>http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/valimisuudised/cc52673c-a9d7-4065-8ffc-b1dc92288169</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html</ref> {{2015. aasta Riigikogu valimised}} ==Valimisaktiivsus== Valimisnimekirjades oli 899 793 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Neist käis hääletamas 577 910.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed.html</ref> Valimisaktiivsus Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel<ref name="rk2015.vvk.ee"/>. Kokku käis valimas 64,2% hääleõiguslikest valijatest. {| class="wikitable" ! Maakond ! 6 päeva enne VP ! 5 päeva enne VP ! 4 päeva enne VP ! VP kell 12 ! VP kell 16 ! VP kell 20 |- |Harju maakond |3,4% |5,0% |9,0% |46,6% |61,5% |69,7% |- |Hiiu maakond |8,3% |9,8% |15,1% |51,8% |56,5% |62,4% |- |Ida-Viru maakond |3,3% |4,9% |9,2% |31,5% |47,7% |55,0% |- |Jõgeva maakond |5,2% |7,0% |12,9% |41,1% |53,4% |59,9% |- |Järva maakond |5,4% |7,0% |12,5% |43,2% |53,3% |60,8% |- |Lääne maakond |6,3% |7,9% |12,5% |40,1% |54,7% |62,0% |- |Lääne-Viru maakond |5,0% |6,7% |11,7% |38,9% |52,2% |59,7% |- |Põlva maakond |5,3% |7,2% |13,2% |42,2% |53,6% |61,2% |- |Pärnu maakond |4,8% |6,7% |11,1% |37,9% |52,2% |60,6% |- |Rapla maakond |4,7% |6,5% |11,7% |39,8% |54,5% |63,1% |- |Saare maakond |6,2% |8,0% |13,2% |42,3% |52,6% |58,7% |- |Tartu maakond |3,0% |4,5% |8,5% |43,1% |55,4% |63,8% |- |Valga maakond |5,2% |7,2% |12,7% |42,4% |51,0% |56,9% |- |Viljandi maakond |6,1% |8,1% |13,1% |40,4% |52,9% |59,0% |- |Võru maakond |5,1% |6,9% |12,3% |41,6% |53,2% |60,3% |- |Tallinn |9,0% |11,2% |15,6% |44,9% |59,8% |69,4% |- |Tartu |15,5% |17,1% |22,6% |44,6% |58,4% |66,4% |- |E-hääli |12,9% |15,4% |19,6% | | | |- |Kokku |19,5% |24,0% |33,0% |42,3% |56,1% |64,2% |} ==Valimissüsteem== Valimistel võivad osaleda nii [[Erakond|erakonnad]] kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada kaheteistkümnes [[Valimisringkond|valimisringkonnas]]. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, milles erakond on reastanud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ning ringkonnamandaadid ning pärast seda jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid. Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel<ref>[https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimistulemuste-kindlakstegemine-riigikogu-valimistel Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel]{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref>. == Mandaatide jaotus ringkondade vahel == Vabariigi Valimiskomisjon jaotas 27. novembril 2014 mandaadid 12 valimisringkonna vahel järgmiselt<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/302122014002 Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Mandaatide jaotamine XIII Riigikogu valimistel]</ref>: * [[valimisringkond nr 1]] (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 9 mandaati; * [[valimisringkond nr 2]] (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 12 mandaati; * [[valimisringkond nr 3]] (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) – 14 mandaati; * [[valimisringkond nr 5]] (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati; * [[valimisringkond nr 6]] (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati; * [[valimisringkond nr 7]] (Ida-Virumaa) – 7 mandaati; * [[valimisringkond nr 8]] (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati; * [[valimisringkond nr 9]] (Jõgeva- ja Tartumaa) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 10]] (Tartu linn) – 8 mandaati; * [[valimisringkond nr 11]] (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati; * [[valimisringkond nr 12]] (Pärnumaa) – 8 mandaati. ==Erakonnad ja üksikkandidaadid== Eestis oli enne valimisi registreeritud parteisid kokku 11<ref>{{Cite web |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py?sess=1655189721782316332411139801484696536268502499871602725805933550&lang=est%2F |title=Äriregister |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=24. oktoober 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141024220222/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py?sess=1655189721782316332411139801484696536268502499871602725805933550&lang=est%2F |url-status=dead }}</ref>. ===XII Riigikogus esindatud erakonnad=== ====Eesti Reformierakond==== [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnal]] oli detsembris 2014 [[Riigikogu]]s 33 kohta 101st. Lisaks oli erakonnaga liitunud 2 fraktsioonitut Riigikogu liiget. Erakonna esimeheks ja peaministriks tõusis kevadel 2014 pärast [[Andrus Ansip]]i tagasi astumist endine sotsiaalminister ja Riigikogu liige [[Taavi Rõivas]]<ref>[http://www.postimees.ee/2752736/taavi-roivas-sai-reformierakonna-esimeheks Taavi Rõivas sai Reformierakonna esimeheks]</ref>, kes oli erakonna esinumber ka 2015. aasta valimistel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-22 |arhiivimisaeg=2014-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141222215935/http://www.reform.ee/sites/default/files/uploads/Reformierakonna_valimisnimekirjad_2015.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Reformierakonnal oli Riigikogus suurim fraktsioon ning valitsuses oli neil ühtekokku 8 ministrit. Nad olid valitsuskoalitsioonis alates märtsist 2014 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]<ref>[http://www.postimees.ee/2733238/reformierakonna-ja-sde-koalitsioonilepe-sai-allkirjad Reformierakonna ja SDE koalitsioonilepe sai allkirjad]</ref>. Reformierakonna valimisloosung oli "Kindlalt edasi!". ====Eesti Keskerakond==== [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnal]] oli <span>detsembris 2014</span> [[Riigikogu]]s 19 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast 2011. aasta valimisi 7 saadikut. Erakonna esimees oli Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]], kes oli erakonna esinumber<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/06bf4ec7-e133-4513-afb0-ed18ef06c23c</ref>. Erakond oli opositsioonis. Keskerakonna valimisloosung oli "Teeme teisiti!". ====Isamaa ja Res Publica Liit==== [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-l]] oli <span>detsembris 2014</span> suurim opositsioonipartei Riigikogus. Neil oli Riigikogus 22 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast eelmisi valimisi 1 parlamendiliige ning erakonnaga liitunud samuti 1 saadik. Erakonna esimees oli Riigikogu liige ja endine kaitseminister [[Urmas Reinsalu]], kuid peaministrikandidaadiks kinnitas erakonna volikogu 21. septembril 2014 endise peaministri ja endise majandus- ja kommunikatsiooniministri [[Juhan Parts]]i<ref>[http://www.postimees.ee/2927463/galerii-juhan-partsist-sai-irli-peaministrikandidaat Juhan Partsist sai IRLi peaministrikandidaat]</ref>. IRL oli valitsuses kuni 2014. aasta märtsini, mil Reformierakond vahetas nad sotsiaaldemokraatide vastu välja. IRL-i valimisloosung oli "Parem haridus, parem töö, parem palk.". ====Sotsiaaldemokraatlik Erakond==== [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] oli <span>detsembris 2014 </span>Riigikogus esindatud 19 saadikuga. Erakonnaga oli liitunud 2 endist Keskerakonna saadikut ja lisaks kandideeris SDE nimekirjas Keskerakonnast lahkunud parteitu Riigikogu liige Olga Sõtnik<ref>http://poliitika.postimees.ee/3016215/sotnik-puuab-riigikokku-paaseda-sotside-nimekirjas</ref>. Erakonna esimees oli kaitseminister [[Sven Mikser]], kes oli esinumber ja peaministrikandidaat ka 2015. aasta valimistel. Valitsuses oli SDE esindatud 6 ministriga. Erakond tõusis valitsusparteiks 2014. aasta märtsis. SDE valimisloosung oli "Inimeste eest!". ===XII Riigikogus mitte esindatud erakonnad=== * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja. :24. märtsil 2012 ühinesid [[Eesti Rahvuslik Liikumine]] ja [[Eestimaa Rahvaliit]] ning uueks nimeks võeti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. XI Riigikogus oli Rahvaliit esindatud 6 saadikuga, kuid XII Riigikogus esindus puudus. Erakonna esimees oli [[Mart Helme]], kes oli ka erakonna esinumber valimistel. EKRE valimisloosung oli "On aeg!". * [[Erakond Eestimaa Rohelised]] esitas registreerimiseks 40 kandidaadiga nimekirja. :Erakond ei ületanud 2011. aasta Riigikogu valimistel valimiskünnist ning jäi XII Riigikogust välja. Erakonna esimees oli [[Aleksander Laane]]. * [[Eesti Iseseisvuspartei]] esitas registreerimiseks 12 kandidaadiga nimekirja. :Eelmistel valimistel sai EIP 0,45% häältest. Erakonna esimees oli [[Vello Leito]]. * [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] esitas registreerimiseks 25 kandidaadiga nimekirja. Eelmistel valimistel EÜVP ei osalenud. Erakonna esimees oli [[Valev Kald]]. ===Uued erakonnad=== * [[Rahva Ühtsuse Erakond]] esitas registreerimiseks 36 kandidaadiga nimekirja. :RÜE sai ametlikult erakonnaks 4. septembril 2014. Erakonna üheks asutajaks ja esimeheks oli endine Euroopa Parlamendi liige ja endine Reformierakonna liige [[Kristiina Ojuland]]. * [[Eesti Vabaerakond]] esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja. :Eesti Vabaerakonna asutav koosolek toimus 20. septembril 2014. Erakond registreeriti ametlikult Äriregistri andmetel 7. oktoobril 2014. Erakonna esimeheks valiti Riigikogu liige ja endine IRL liige [[Andres Herkel]]. 11. jaanuaril 2015 oma üldkogul kinnitas Vabaerakond oma peaministrikandidaadiks Artur Talviku<ref>{{Netiviide |url=http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/01/11/eesti-vabaerakond-soovib-valijatele-pakkuda-alternatiivi |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402145228/http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/01/11/eesti-vabaerakond-soovib-valijatele-pakkuda-alternatiivi |url-olek=ei tööta }}</ref>. Vabaerakonna valimisloosung oli "Aru pähe!" ===Üksikkandidaadid=== Valimiskomisjonile esitasid dokumendid enda registreerimiseks 13 üksikkandidaati, kellest registreeriti [[Ilmar Ibragimov]], [[Jaak Vackermann]], [[Greete Reinson]], [[Marek Ranne]], [[Henn Leetna]], [[Urmo Karusoo]], [[Svetlana Ivnitskaja]], [[Maarika Pähklemäe]], [[Tarmo Porroson]], [[Ege Hirv]] ja [[Heli Koit]]. Toomas Kaldalu ning Toomas Torb jätsid maksmata kautsjoni ja seetõttu neid ei registreeritud kandidaatideks<ref>http://vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/vabariigi-valimiskomisjon-registreeris-riigikogu-valimisteks-874-kandidaati/</ref>. ===Valimistel mitte osalenud erakonnad=== * [[Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu]] valimistel ei osalenud. Ka eelmistel valimistel EVPK ei osalenud. Erakonna esimees oli valimiste ajal [[Rein Koch]]. ==Kampaania== Välikampaania algas juba novembris, kui [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] pani välja plakatid, millel mitmeid eesti kirjandusklassikuid sotsiaaldemokraatideks nimetati. Lisaks [[Gustav Suits]]ule, [[Eduard Vilde]]le ja [[Friedebert Tuglas]]ele nimetati sotsiks ka [[Anton Hansen Tammsaare]]t. Selle vastu protesteeris [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|A.H. Tammsaare muuseum]]i direktor [[Maarja Vaino]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sde-oigustab-kirjanik-tammsaare-rakendamist-sotside-valimisvankri-ette?id=70172019 SDE õigustab kirjanik Tammsaare rakendamist sotside valimisvankri ette], 17. november 2014</ref><ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/a0e19752-4866-44d5-b658-33af95311f01</ref> Suurem välikampaania algas jaanuari alguses.<ref>http://www.postimees.ee/366383/parteid-puuavad-kampaania-arvelt-kokku-hoida</ref> [[Pilt:Tammsaare SDE kampaania 2015.JPG|pisi|A. H. Tammsaaret sotsiaaldemokraadina esitlenud plakat Tallinnas]] Esmakordselt tehti välikampaaniat ka välisriigis – SDE oli [[Helsingi]]s välja pannud oma valimisplakatid.<ref>{{Cite web |url=http://www.postimees.ee/galerii/48547/sde-valikampaania-soomes/ |title=arhiivikoopia |access-date=1. märts 2015 |archive-date=22. veebruar 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150222073501/http://www.postimees.ee/galerii/48547/sde-valikampaania-soomes/ |url-status=dead }}</ref> ==Prognoosid== Tabelis on toodud TNS Emori ja Turu Uuringute AS uuringud erakondade populaarsusest enne valimisi. {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Ref ! SDE ! Kesk ! IRL ! EKRE ! Rohe ! Vaba ! Teised ! Eelistuseta !Koal !Opo !Uuringufirma |- |26. veeb | bgcolor="#CCFF00" |26% |19% |22% |16% |6% |<1% |9% |1% | |45% | bgcolor="#CCFF00" |55% |TNS Emor |- |23. veeb |22% |18% | bgcolor="#CCFF00" |27% |16% |6% |<1% |6% |5% |35% |40% | bgcolor="#CCFF00" |60% |Turu Uuringute |- |19. veeb** | bgcolor="#CCFF00" |23% |20% |22% |14% |9% |2% |9% |1% |15% |43% | bgcolor="#CCFF00" |57% |TNS Emor |- |8. veeb* |22% |16% | bgcolor="#CCFF00" |26% |15% |6% |<1% |6% |9% | |38% | bgcolor="#CCFF00" |62% |Turu Uuringute |- |Jan 15 |bgcolor="#CCFF00" | 25% |18% |22% |15% |5% |2% |8% |4% |30% |43% |bgcolor="#CCFF00" |57% |TNS Emor |- |Det 14 |bgcolor="#CCFF00" |32% |21% |23% |16% |2% |2% |1% |3% |30% |bgcolor="#CCFF00" |53% |47% |TNS Emor |- |Nov 14 | bgcolor="#CCFF00" | 29% |22% |22% |18% |2% |4% |2% |1% |26% | bgcolor="#CCFF00" | 51% |49% |TNS Emor |- bgcolor="" | Okt 14 | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 19% | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 16% | 3% | 3% | 2% | 3% | 35% |46% | bgcolor="#CCFF00" | 54% |TNS Emor |- bgcolor="" | Sep 14 | bgcolor="#CCFF00" | 27% | 23% | 26% | 18% | 2% | 3% | | 1% | 33% |50% |50% |TNS Emor |- bgcolor="" | Aug 14 | bgcolor="#CCFF00" | 29% | 26% | 25% | 15% | 4% | 1% | | 0% | 34% | bgcolor="#CCFF00" | 55% |45% |TNS Emor |- bgcolor="" | Jul 14 | bgcolor="#CCFF00" |31% | 24% | 24% | 16% | 3% | 1% | | 1% | 36% | bgcolor="#CCFF00" | 55% |45% |TNS Emor |- bgcolor="" | Jun 14 | bgcolor="#CCFF00" | 31% | 25% | 24% | 14% | 2% | 2% | | 1% | 33% | bgcolor="#CCFF00" | 56% |44% |TNS Emor |- bgcolor="" | Mai 14 | bgcolor="#CCFF00" |29% | 27% | 24% | 15% | 2% | 3% | | 1% | 34% | bgcolor="#CCFF00" | 56% |44% |TNS Emor |- bgcolor="" | Apr 14 | 25% | bgcolor="#CCFF00" | 28% | 22% | 19% | 3% | 1% | | 1% | 35% | bgcolor="#CCFF00" | 53% |47% |TNS Emor |} <blockquote>** – 19. veebruari küsitlustulemused tellis Postimees ja seal kasutati TNS Emori uuringut.</blockquote><blockquote>* – Veebruarikuu küsitluses kasutas Eesti Rahvusringhääling TNS Emori asemel Turu Uuringute AS küsitlust, mille metoodika erineb eelmisest, mistõttu küsitlused ei ole omavahel üks ühele võrreldavad.</blockquote>Ref – Reformierakond; SDE – Sotsiaaldemokraatlik Erakond; Kesk – Keskerakond; IRL – Isamaa ja Res Publica Liit; EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; Rohe – Erakond Eestimaa Rohelised; Vaba – Vabaerakond Eelistuseta – iga kuu tuuakse välja küsitluses nende vastajate hulk, kes ei oma eelistust. Need ei ole arvestatud erakondade toetusprotsendis. Koal – koalitsioonierakondade (Ref ja SDE) toetus; Opo – opositsioonierakondade toetus<!--- ==Võimalikud erakorralised valimised== {{NeutraalsusVaidlustatud}} Viis kuud peale [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] tegi [[Eesti Iseseisvuspartei]] esimees [[Vello Leito]] oma manifestis viite erakorralistele valimistele. Manifesti III osa ("Väljapääs?") 6. punktis kirjutab Leito selle kohta nii: "Ent päästvaiks võivad osutuda erakorralised valimised. On selgeid märke selle kohta, et Reformierakonna ja IRLi sõprus on vaid näitemäng, tegelikult on REF huvitatud IRLi utiliseerimisest enda kasuks. On vaidlustamatuid märke ka selle kohta, et Keskerakond sellisena ei jätka enam pikalt. On selgeid märke sellegi kohta, et nõrgenenud Keskerakond, IRL ja Sotsiaaldemokraadid suudavad moodustada koalitsiooni ning tõsta võimult Reformierakonna. Selline asjade käik oleks väga vajalik, sest kohutavamat varianti Eestile, kui seda on võimulolev Reformierakond, sellist lihtsalt ei ole."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/vello-leito-poliitiline-manifest.html Vello Leito poliitiline manifest]</ref> Leito jätkas teemat sama aasta viimasel päeval avaldatud prognoosides aastateks 2012-13. Nende 7. punkt kõlas järgnevalt: "Isegi kui Reformierakonnal õnnestub vältida erakorralisi valimisi, ei muuda see asjade põhimõttelist kulgu. Sobivaim hetk erakorralisteks on võimulolijate vaatevinklist vaadates 2013. aasta. Erakorraliste puhul ei suudaks ka Keskerakond end SDEga võrdväärselt mobiliseerida ning kukub samuti välja võimunõudlejate nimekirjast." Samas prognooside 5. punkt: "Reformierakond on oma võimalused ammendanud - pendel on paremäärmuses ära käinud. Rahva üle kontrolli säilitamiseks tuleb anda midagi uut ja rahva jaoks usutavat. Ainukeseks alternatiiviks on, nagu ikka inimkonna ajaloos, kui rikkust luua ei suudeta, võetakse rikastelt, et jagada "õiglaselt". Algab teekond tagasi sotsialismi, võimule marsib Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja rahvas näebki jälle "päästjat"! SDE esilemarssi ja valimisvõitu prognoosisin<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-tulevad-erakorralised-valimised-voidab-sotsiaaldemokraatlik-erakond-iii-taeiendatud-28022009.html Tulevad erakorralised valimised, võidab Sotsiaaldemokraatlik Erakond]</ref> juba eelmisteks valimisteks, kuid valitsusest lahkumine ja [[Jüri Pihl]]i skandaal nõrgestasid SDEd - nende tempo ajutiselt rauges."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-prognoosid-aastateks-2012-13.html Prognoosid aastateks 2012-13]</ref> 17. jaanuaril 2012 kirjutas Tõnis Bleive EIP kodulehel, et "ülipüüdlikkuse – e-valimiste ning idarahaskandaaliga – saavutati Riigikogus ehk eesti poliitikas täielik ebakõla: kui praegune valitsus tegevuse lõpetab, ei suuda selle asemele uus asuda. Võimuritele on selge, et rahvale ei ole mõtet otse vastanduda, mõttekam on püüda meeldida ja selle varjus rõhuvad otsused vastu võtta, kuid parlamendi koosseis moodustus selline, mille enamus pole rahvale enam mingitegi manipulatsioonide juures vastuvõetav ning vähemus ju valitseda ei suuda. Mina väidan, et erakorralised valimised on 2012. aastal vältimatud; või ei tule enam üldse meil mingeid valimisi." <ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/bleive_17-01-12.html Mõtteid võimukantimisest Eestis. III]</ref> Sama aasta 26. septembril saatis Vello Leito avaliku kirja [[Õhtuleht]] Online'le vastuseks väljaande juhtkirjale<ref>[http://www.õhtuleht.ee/493586 Aeg revolutsiooniks küps?]</ref>. Võtnud taaskord kokku Iseseisvuspartei põhiseisukohad [[Eesti]] olukorra osas, möönis erakonna esimees, et loomulikult tuleb [[valitsus]] välja vahetada, kuid see "ei ole revolutsiooniline tee, vaid erakorraliste valimiste tee."<ref>[http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/avalik-kiri-ohtuleht-onlinele-marju-lauristin-ei-ole-sonumitooja-vaid-vaeljaveeretatud-raskekahur-toe-peitmiseks.html Marju Lauristin ei ole sõnumitooja, vaid väljaveeretatud raskekahur tõe peitmiseks]</ref> ===SDE üleskutse=== Veidi rohkem kui kuu hiljem, 5. novembril 2012 kutsuski [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] juhatus riigikoguparteisid üles korraldama erakorralised parlamendivalimised. Sotsiaaldemokraatide juhatus tõdes, et võimuparteide võimetus tajuda ühiskonna ootusi ausama ja avatuma valitsemise järele on paisanud Eesti poliitika ühte sügavamasse kriisi taasiseseisvumise järel. Sotsiaaldemokraadid leidsid, et ainus väljapääs Eestis valitsevast poliitilisest kriisist on erakorraliste valimiste korraldamine. SDE esimees [[Sven Mikser]] kommenteeris üleskutset ERR-i uudistele: "Kõige mõistlikum on see, et riigikogus esindatud erakonnad tunnistaksid, et Eesti on jõudnud poliitilisse kriisi, ja sellest kriisist väljumine olukorras, kus näeme, kuidas valitsusliikmed, parlamendi liikmed räägivad ebatõdesid, valitsusliikmed on nimetanud mitte üksnes oma poliitikaid, vaid ka iseennast asendamatuteks - selles olukorras ilmselt praeguse riigikogu koosseisuga ei ole võimalik kriisist väljuda." ====Poliitikute reaktsioon==== [[Keskerakond|Keskerakonna]] riigikogu fraktsiooni juht [[Kadri Simson]] arvas, et ühe kirja kirjutamine valitsusele ei mõjuta mitte midagi. Tema arvates pidanuks opositsioon kasutama hoopis teistsuguseid meetmeid. Ühe võimalusena kutsuda esile erakorralised valimised nimetas ta [[riigieelarve]]t. [[Eesti Vabariigi Põhiseadus]] ütleb, et kui parlament ei suuda kahe kuu jooksul pärast [[eelarveaasta]] algust vastu võtta riigieelarvet, kuulutab [[Vabariigi President]] välja erakorralised valimised.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265219 Sotsid kutsuvad üles erakorralisi valimis korraldama]</ref> [[Reformierakond|Reformierakonna]] parlamendifraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi arvas, et tegu oleks äärmusliku abinõuga. Ta ei näinud siis valitsusliidus lagunemise märke ja seega ohtu, et riigieelarve jääb enne järgmise aasta märtsi vastu võtmata, mis olekski tinginud erakorralised valimised. [[Demokraatide ühendus]]e liige [[Deniss Boroditš]] ei uskunud erakorraliste valimiste võimalusse. Tema hinnangul puudus valijal alternatiiv, kuid seda saaks pakkuda uus erakond. Ta arvas, et see tekib, kuigi võtab aega, kuna küsimusi, mida on vaja arutada, on palju.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265295 Poliitikute seisukohad erakorraliste valimiste asjus on diametraalsed]</ref> Demokraatide ühenduse esimees [[Rainer Vakra]] hoiatas, et erakorralised valimised ei lahendaks riigi ja rahva probleeme - näiteks [[erakondade rahastamine|erakondade rahastamist]] ega elektrihinna tõusu -, vaid lükkaks need veelgi kaugemale. Tema arvates külvaksid erakorralised valimised ebastabiilsust ning võiksid probleemi hoopis süvendada, kuna suur hulk rahvast on kaotanud usalduse erakondade suhtes ega tea, millise poliitilise erakonna poolt hääletada. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus valimisaktiivsus on nii madal, et Reformierakond võtab erakorraliste valimistega kohti parlamendis hoopis juurde. See-eest tegid demokraadid sotsiaaldemokraatidele ettepaneku kaaluda [[peaminister|peaministri]] umbusaldamist - Vakra rõhutas, et oluline on [[opositsioon]]i ühtsus.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265226 Demokraadid tahavad erakorraliste valimiste asemel Ansipi taandumist]</ref> ====Politoloogide hinnang==== [[Tõnis Saarts]] arvas, et erakorralised valimised võiksid kõne alla tulla siis, kui poliitiline eliit mõistab, et rahva usaldus on täielikult kadunud. Siiski näis talle, et võimulolevatel erakondadel oli veel väga palju kaotada. Seega läheksid nad erakorraliste valimiste peale välja alles siis, kui näevad, et on jõudnud täielikku tupikusse. 2012. aasta novembris nad Saartsi arvates seda tupikut ei näinud. [[Rein Toomla]] osutas, et Riigikogu opositsiooni häältest ei piisa, et riigieelarve ei saaks vastu võetud märtsi alguseks, millest järgmiseks sammuks oleksid erakorralised valimised. Selleks peaks koalitsioon murenema. Toomla hinnangul võiks tegu olla [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]]-ga või vähemalt osaga sellest, kuid tollal ta selleks võimalust ei näinud. Samas pidas ta võimalikuks arengute kiirenemist ning seeläbi muutusi koalitsioonis veel 2012. aastal. [[Mari-Liis Jakobson]] märkis, et see võiks olla nii juhul, kui opositsioonil oleks välja pakkuda alternatiiv: "Praegu vaadates opositsiooni tegevust ma ei julgeks tõsikindlalt midagi väita. Senini on opositsioon oma kriitikas olnud äärmiselt tagasihoidlik ja seda on neile suisa ette heidetud, et nad ei paku selgelt eristuvat alternatiivi." Ka Saartsi hinnangul puudusid koalitsiooni muutumiseks sisuliselt alternatiivid, näiteks Isamaa ja Res Publica Liidule.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265221 Politoloogid valitsusliidu lagunemist lähiajaks ei prognoosi]</ref> [[Marju Lauristin]] ütles, et Eestis ei ole kerge erakorralisi valimisi esile kutsuda, samas kui paljudes vanades [[demokraatia]]tes on see põhiseaduses ette nähtud reaalne võimalus kriisidest väljatulekuks. Ka tõi Lauristin välja, et kui SDE ning IRL on läbinud noorenemise ja uuenemise kuuri, siis kahel suurel erakonnal on see tegemata. Võimaluse selleks võiksid neile anda erakorralised valimised, sest praeguste kombinatsioonidega on raske uusi partnerlusi luua.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06265231 Lauristin: Eesti poliitikas on tekkinud üsna lootusetu ummik] </ref> ====Ettevõtjate reaktsioon==== [[Ülo Pärnits]] arvas, et häiritud ja ärevil ühiskonda võiksid erakorralised valimised rahustada. Talle näis, et nende tulemusena nihkuks ühiskond vasakule.<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=787314e3-932a-462d-aa7b-5f2ed1e2e3df Pärnits: erakorralised valimised tooks rahu majja]</ref> [[Allan Martinson]] ei uskunud, et erakorralised valimised tulevad, kuna see poleks kellegi huvi. [[Tiit Vähi]] pidas sisepoliitilist peataolekut, mille tooksid kaasa erakorralised valimised Eestile vastuvõetamatuks ja kahjulikuks; ka viiks need tähelepanu tähtsatelt rahvusvahelistelt protsessidelt, nagu üleminekuprotsessid Euroopas, põhiseaduse muutmise kavad, liikumine [[föderalism]]i suunas ja [[Eesti-Vene piirileping]]<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=b3823d93-58af-4a32-abbd-91f7a29f7641 Tiit Vähi: Reform tunnistagu oma süüd]</ref> [[Äripäev]] arvas, et kuigi eesti poliitika on ummikus, kannatus on katkemas, poleks erakorralised valimised lahendus. SDE olevat lootusetult hiljaks jäänud. Äripäev toonitas, et erakorralistel valimistel saaks ümber mängida vaid neidsamu [[erakond]]i, sest uut poliitilist jõudu ei ole peale tulnud. Äripäeva konstateeris, et partokraatlik demokraatia on omadega tupikusse jõudnud, aga uut poliitilist jõudu, mida pikisilmi oodatakse ja mille esiletõusuks aeg on küps, ei paista kusagilt..<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=f4eafdd1-8f00-40bb-a12c-fcd5c4e24712 Sotsid jäid hiljaks]</ref> [[Jüri Käo]] ei näinud mingit põhjust erakorraliste valimiste korraldamiseks, kuigi möönis, et parempoolsusest ollakse väsinud, pendel on olnud pikalt paremal pool. Et veenduda, kuidas oleks, kui see oleks vasakul pool, pidas ta võimalikel erakorralistel valimistel väga tõenäoliseks ohtu, et vasakpoolsed saavad rohkem hääli. SDE üleskutse taga ei näinud Käo enamat kui poliitilist võitlust.<ref>[http://aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=0fc79206-1927-458a-a226-4810cf6ea9dd Käo: pole sellist parteid, mis toob õnne majja]</ref> ---> ==Viited== {{viited}} * [[24. veebruar]] [[2015]], Postimees, [http://www.postimees.ee/3102121/jaak-prints-visandas-kones-iroonilise-pildi-vasakpoolsest-eestist Jaak Prints visandas kõnes iroonilise pildi vasakpoolsest Eestist], [[20. veebruar]]il 2015 toimunud majanduskonverentsil {{Eesti valimised}} [[Kategooria:Riigikogu valimised]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] [[Kategooria:2015. aasta valimised]] [[Kategooria:Parlamendivalimised]] k4e33c6hrdd1bdkt07tzkh906ob9m6t Eesti kultuuriminister 0 353561 6178819 6178522 2022-08-16T12:30:45Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Neptuunium|Neptuunium]] ([[User talk:Neptuunium|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Karljohan29|Karljohan29]]. wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Kultuuriminister | ametis = [[Piret Hartman]] | pilt = Piret Hartman at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg | ametisalates = 18. juulist 2022 | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Lepo Sumera]] | üksus = [[Kultuuriministeerium]] | moodustatud = 10. aprill 1990 | palk = 6207 eurot kuus (2022) | tüüp = [[Minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] }} '''Kultuuriminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Kultuuriministeerium]]i. Kultuuriminister koordineerib Eesti kultuuripoliitika väljatöötamist ja elluviimist. Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees. Alates 18. juulist 2022 on Eesti kultuuriminister [[Piret Hartman]]. == Ajalugu == Aastatel [[1992]]–[[1995]] oli Kultuuriministeerium ühendatud [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumiga]] ning seda valdkonda kureeriv minister kandis kultuuri- ja haridusministri ametinimetust. ==Eesti kultuuriministrite loend== '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]] / [[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Kultuuriminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Lepo Sumera, eesti helilooja, Miss Estonia 90 žüriis (cropped).jpg|104x104px]] |'''[[Lepo Sumera]]''' <small>(1950–2000)</small> |[[10. aprill]] 1990 |[[30. jaanuar]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1990|kuu=04|päev=10|päev2=30}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''2''' |[[Fail:Märt Kubo 2018 (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Märt Kubo]]''' <small>(s. 1944)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- ! colspan="8" |Kultuuri- ja haridusminister |- | style="background-color:#FFE200;" |'''3''' |[[Fail:RE_Paul-Eerik_Rummo.jpg|104x104px]] |[[Paul-Eerik Rummo|'''Paul-Eerik Rummo''']] <small>(s. 1942)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[21. juuni]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1992|kuu=10|päev=21|aasta2=1994|kuu2=06|päev2=21}} |[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- | style="background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;" |'''4''' |[[Fail:Peeter Olesk (cropped).jpg|105x105px]] |[[Peeter Olesk|'''Peeter Olesk''']] <small>(1953–2021)</small> |[[27. juuni]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1994|kuu=06|päev=27|aasta2=1995|kuu2=04|päev2=17}} |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] [[Andres Tarandi valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''5''' |[[Fail:SDE_Peeter_Kreitzberg.jpg|104x104px]] |[[Peeter Kreitzberg|'''Peeter Kreitzberg''']] <small>(1948–2011)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[6. november]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1995|kuu=04|päev=17|aasta2=1995|kuu2=11|päev2=6}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''6''' |[[Fail:Jaak_Aaviksoo.jpg|104x104px]] |[[Jaak Aaviksoo|'''Jaak Aaviksoo''']] <small>(s. 1954)</small> |[[6. november]] [[1995]] |[[31. detsember]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1995|kuu=11|päev=6|aasta2=1995|kuu2=12|päev2=31}} |parteitu |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |- ! colspan="8" |Kultuuriminister |- | style="background-color:#F0953A;" |'''7''' |[[Fail:SDE Jaak Allik.jpg|103x103px]] |[[Jaak Allik|'''Jaak Allik''']] <small>(s. 1946)</small> |[[1. jaanuar]] [[1996]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1996|kuu=01|päev=1|päev2=25}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] [[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''8''' |[[Fail:Baltijas Asamblejas 38.sesija (49140855051) (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Signe Kivi]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[29. august]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=08|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=29}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Mart Laari teine valitsus]] [[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''9''' |[[Fail:Margus Allikmaa riigiametnik 99.jpg|111x111px]] |'''[[Margus Allikmaa]]''' <small>(s. 1961)</small> |[[3. september]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=09|päev=3|päev2=10}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''10''' |[[Fail:Portrait_Urmas_Paet.jpg|103x103px]] |[[Urmas Paet|'''Urmas Paet''']] <small>(s. 1974)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[13. aprill]] [[2005]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=04|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=13}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''11''' |[[Fail:Raivo Palmaru 2018 (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Raivo Palmaru]]''' <small>(s. 1951)</small> |[[13. aprill]] [[2005]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=04|päev=13|päev2=05}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''12''' |[[Fail:RK Laine Randjärv.jpg|95x95px]] |'''[[Laine Jänes]]''' <small>(s. 1964)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[6. aprill]] [[2011]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''13''' |[[Fail:Rein_Lang.jpg|102x102px]] |'''[[Rein Lang]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[6. aprill]] [[2011]] |[[4. detsember]] [[2013]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2013|kuu2=12|päev2=4}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''14''' |[[Fail:RE Urve Tiidus.jpg|102x102px]] |'''[[Urve Tiidus]]''' <small>(s. 1954)</small> |[[4. detsember]] [[2013]] |[[9. aprill]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2013|kuu=12|päev=4|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=9}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''15''' |[[Fail:Indrek Saar 2017-05-25 (cropped).jpg|92x92px]] |'''[[Indrek Saar]]''' <small>(s. 1973)</small> |[[9. aprill]] [[2015]] |[[29. aprill]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] [[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''16''' |[[Fail:IRL_Tõnis_Lukas.jpg|104x104px]] |[[Tõnis Lukas|'''Tõnis Lukas''']] <small>(s. 1962)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=29|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}} |[[Isamaa Erakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''17''' |[[Fail:Anneli Ott (crop).jpg|93x93px]] |'''[[Anneli Ott]]''' <small>(s. 1976)</small> |[[26. jaanuar]] [[2021]] |[[3. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2021|kuu2=11|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''18''' |[[Fail:Tiit Terik KOV2017 (cropped).jpg|104x104px]] |'''[[Tiit Terik]]''' <small>(s. 1979)</small> |[[8. november]] [[2021]] |[[3. juuni]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2022|kuu2=06|aasta=2021|kuu=11|päev=08|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''19''' |[[Fail:Piret Hartman at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Piret Hartman]]''' <small>(s. 1981)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] |} [[Kategooria:Eesti kultuuriministrid|*]] [[Kategooria:Kultuuriministeerium]] 3xqjn0tnoc5urc7r9eckvw6v3rh8zsj Heinold Okas 0 357800 6179035 6178128 2022-08-16T21:07:15Z Amherst99 15496 /* Elukäik */ wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Heinold Okas | Taustavärv = #DEDEDE | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1915|10|2}} | Sünnikoht = [[Rakvere]], [[Eestimaa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2013|12|31|1915|10|2}} | Surmakoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | Rahvus = [[Eestlased|eestlane]] }} '''Heinold Okas''' ([[2. oktoober]] [[1915]] [[Rakvere]] – [[31. detsember]] [[2013]] [[Tartu]]) oli [[korp! Sakala]] auvilistlane. == Elukäik == Heinold Okas sündis Rakveres, kuid kolis koos perega [[1919]]. aastal Tartusse.<ref name="kultuur ja elu"/> Tema isa oli õpetaja ja kirjanik [[Martin Okas]]. Ta lõpetas [[1934]]. aastal [[Tartu Poeglaste Gümnaasium]]i ja astus [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas [[1941]]. ja [[1942]]. aastal.<ref name="üliõpilane"/> Ta töötas aastatel [[1937]]–[[1940]] [[Eesti Hüpoteegipank|Eesti Hüpoteegipangas]]<ref name="üliõpilane"/> ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal alates [[1942]]. aasta algusest kuni [[1944]]. aasta suveni [[Eesti Omavalitsus]]e Haridusdirektooriumi Rahvakasvatustalituse Tartu osakonnas, alguses abijuhataja ja hiljem juhatajana. Enne Eesti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|taasokupeerimist]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt õnnestus tal 1944. aastal põgeneda läbi [[Tallinn]]a ja [[Kuressaare]] {{lisa viide|[[Gotenhafen]]isse}} [[Saksamaa]]le<ref>Tõotan ustavaks jääda... 2004, lk. 1609–1610</ref>. Sealt suundus ta [[1949]]. aastal edasi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus elas [[New York|New Yorgis]] ja selle ümbruses. Eestist lahkudes oli ta sunnitud vanemad ja naise maha jätma.<ref name="kultuur ja elu"/> Heinold Okas nimetati {{lisa viide|6. mail [[1980]]}} [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis|Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis]] [[Tõnis Kint|Tõnis Kindi]] nõunikuks riigiõiguslike küsimuste alal<ref>Tõotan ustavaks jääda..., 2004, lk. 229–230.</ref>, kuid et eksiilvalitsus tegutses [[Rootsi]]s ja tema elas Ameerika Ühendriikides, siis ta enda sõnul suure vahemaa tõttu selle töösse eriti ei saanud panustada.<ref name="kultuur ja elu"/> Enda väitel oli ta ka Vabariigi Presidendi finantsnõunik ja Eesti Vabadusvõitleja aukodaniku tiitli kandja 28. jaanuarist 1989 kuni 1. märtsini 1990<ref>Tõotan ustavaks jääda..., 2004, lk. 1609.</ref>. Heinold Okas pöördus Eestisse tagasi [[2009]]. aastal ja elas kuni surmani Tartus. Ta maeti 11. jaanuaril [[2014]] [[Rakvere linnakalmistu]]le. == Korporatsioon Sakala == Heinolt Okas astus korp! Sakalasse 1936. aastal. Kui üliõpilasorganisatsioone 1940. aasta suvel suleti, siis elas tollane kaasvõitleja Okas Sakala konvendi lähedal ja organiseeris asjade üleandmist. Alguses tassiti suur osa [[vallasvara]]st minema liikmete kodudesse, kuid ülevõtmiskomisjon nõudis mööbli tagasi. Hõbekarikad ja esinduslik värvivara jagati liikmete vahel peitmiseks laiali. Koos vilistlase [[Jüri Remmelgas|Jüri Remmelgaga]] vaadati läbi konvendi ja vilistlaskogu arhiiv ning hävitati palju koosolekute protokolle ning kõik vilistlaste enda kirjutatud elulood, sest kardeti, et okupatsioonivõimud kasutavad neid korp! Sakala liikmete tagakiusamiseks.<ref name="likvideerimine"/> Heinold Okas nägi [[1941]]. aastal pealt korp! Sakala konvendihoone põlengut. Heinold Okas oli viimane korp! Sakala liige Eestis, kes oli organisatsiooni kuulunud ka enne 1940. aastat. == Poliitilised vaated == Ajakirjale [[Kultuur ja Elu]] 2002. aastal antud intervjuus ütles Okas, et tema peres austati ja toetati [[vapsid|vapse]]. Tema arvates oli president [[Konstantin Päts]]i [[Vaikiv ajastu|võim põhiseaduse vastane]] ehk kehtis [[diktatuur]]. Samuti oli ta veendunud, et [[Artur Sirk|Artur Sirgu]] surm oli [[Poliitiline Politsei|PolPoli]] kätetöö. Ta omistas samasuguseid vaateid ka [[Jüri Uluots]]ale, kes oli 1930. aastail [[Rahvuskogu]] esimese koja ja [[I Riigivolikogu]] esimees ning peaminister.<ref name="kultuur ja elu"/> Külastades New Yorgist 100&nbsp;km kaugusel ühte eesti maja, nägi ta seal seinal [[Johan Laidoner]]i pilti ja küsis, miks te seda peate, ta ju tegi Pätsiga koos [[Riigipööre|riigipöörde]]. Nemad ei teadnud sellest aga midagi.<ref name="kultuur ja elu"/> Ameerika Ühendriikides elades aitas ta [[Vapsid|vapse]] uurinud ringkondi, teiste seas ka [[William Tomingas|William Tomingat]]. Aastal [[2010]] andis Heinold Okas uuesti välja raamatu "Artur Sirgu lugu". == Vaata ka == * [[Edgar Aavik]] * [[Ernst Kirs]] * [[Hillar Lehari]] ==Viited== {{Viited| <ref name="kultuur ja elu">{{netiviide|URL=http://kultuur.elu.ee/ke501_okas.htm|Pealkiri=Heinold Okas: Meie peres austati vabadussõjalasi!|Autor=Jaanika Kressa|Väljaanne=Kultuur ja Elu 3/2010|Kasutatud=14. jaanuar 2014}}</ref> <ref name="üliõpilane">[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Okas&q=1 TÜ Üliõpilased: Heinold Okas]</ref> <ref name="likvideerimine">{{netiviide|URL=http://www.sakala.ee/korp-sakala-likvideerimine-tartus-1940.-aastal|Pealkiri=Korp! Sakala likvideerimine Tartus 1940. aastal|Väljaandja=Korp! Sakala|Kasutatud=14. jaanuar 2014}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/KorpSakala?hc_location=timeline Nekroloog Facebookis] {{JÄRJESTA:Okas, Heinold}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 2013]] fcbx7etrqwoynr0mo1bip7g3mz65etl 6179036 6179035 2022-08-16T21:08:02Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Heinold Okas | Taustavärv = #DEDEDE | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1915|10|2}} | Sünnikoht = [[Rakvere]], [[Eestimaa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2013|12|31|1915|10|2}} | Surmakoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | Rahvus = [[Eestlased|eestlane]] }} '''Heinold Okas''' ([[2. oktoober]] [[1915]] [[Rakvere]] – [[31. detsember]] [[2013]] [[Tartu]]) oli [[korp! Sakala]] auvilistlane. == Elukäik == Heinold Okas sündis Rakveres, kuid kolis koos perega [[1919]]. aastal Tartusse.<ref name="kultuur ja elu"/> Tema isa oli õpetaja ja kirjanik [[Martin Okas]]. Ta lõpetas [[1934]]. aastal [[Tartu Poeglaste Gümnaasium]]i ja astus [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas [[1941]]. ja [[1942]]. aastal.<ref name="üliõpilane"/> Ta töötas aastatel [[1937]]–[[1940]] [[Eesti Hüpoteegipank|Eesti Hüpoteegipangas]]<ref name="üliõpilane"/> ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal alates [[1942]]. aasta algusest kuni [[1944]]. aasta suveni [[Eesti Omavalitsus]]e Haridusdirektooriumi Rahvakasvatustalituse Tartu osakonnas, alguses abijuhataja ja hiljem juhatajana. Enne Eesti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|taasokupeerimist]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt õnnestus tal 1944. aastal põgeneda läbi [[Tallinn]]a ja [[Kuressaare]] {{lisa viide|[[Gotenhafen]]isse}} [[Saksamaa]]le<ref>Tõotan ustavaks jääda... 2004, lk. 1609–1610</ref>. Sealt suundus ta [[1949]]. aastal edasi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus elas [[New York|New Yorgis]] ja selle ümbruses. Eestist lahkudes oli ta sunnitud vanemad ja naise maha jätma.<ref name="kultuur ja elu"/> Heinold Okas nimetati {{lisa viide|6. mail [[1980]]}} [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis|Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis]] [[Tõnis Kint|Tõnis Kindi]] nõunikuks riigiõiguslike küsimuste alal<ref>Tõotan ustavaks jääda..., 2004, lk. 229–230.</ref>, kuid et eksiilvalitsus tegutses [[Rootsi]]s ja tema elas Ameerika Ühendriikides, siis ta enda sõnul suure vahemaa tõttu selle töösse eriti ei saanud panustada.<ref name="kultuur ja elu"/> Enda väitel oli ta ka Vabariigi Presidendi finantsnõunik ja Eesti Vabadusvõitleja aukodaniku tiitli kandja 28. jaanuarist 1989 kuni 1. märtsini 1990<ref>Tõotan ustavaks jääda..., 2004, lk. 1609.</ref>. Heinold Okas pöördus Eestisse tagasi [[2009]]. aastal ja elas kuni surmani Tartus. Ta maeti 11. jaanuaril [[2014]] [[Rakvere linnakalmistu]]le. == Korporatsioon Sakala == Heinolt Okas astus korp! Sakalasse 1936. aastal. Kui üliõpilasorganisatsioone 1940. aasta suvel suleti, siis elas tollane kaasvõitleja Okas Sakala konvendi lähedal ja organiseeris asjade üleandmist. Alguses tassiti suur osa [[vallasvara]]st minema liikmete kodudesse, kuid ülevõtmiskomisjon nõudis mööbli tagasi. Hõbekarikad ja esinduslik värvivara jagati liikmete vahel peitmiseks laiali. Koos vilistlase [[Jüri Remmelgas|Jüri Remmelgaga]] vaadati läbi konvendi ja vilistlaskogu arhiiv ning hävitati palju koosolekute protokolle ning kõik vilistlaste enda kirjutatud elulood, sest kardeti, et okupatsioonivõimud kasutavad neid korp! Sakala liikmete tagakiusamiseks.<ref name="likvideerimine"/> Heinold Okas nägi [[1941]]. aastal pealt korp! Sakala konvendihoone põlengut. Heinold Okas oli viimane korp! Sakala liige Eestis, kes oli organisatsiooni kuulunud ka enne 1940. aastat. == Poliitilised vaated == Ajakirjale [[Kultuur ja Elu]] 2002. aastal antud intervjuus ütles Okas, et tema peres austati ja toetati [[vapsid|vapse]]. Tema arvates oli president [[Konstantin Päts]]i [[Vaikiv ajastu|võim põhiseaduse vastane]] ehk kehtis [[diktatuur]]. Samuti oli ta veendunud, et [[Artur Sirk|Artur Sirgu]] surm oli [[Poliitiline Politsei|PolPoli]] kätetöö. Ta omistas samasuguseid vaateid ka [[Jüri Uluots]]ale, kes oli 1930. aastail [[Rahvuskogu]] esimese koja ja [[I Riigivolikogu]] esimees ning peaminister.<ref name="kultuur ja elu"/> Külastades New Yorgist 100&nbsp;km kaugusel ühte eesti maja, nägi ta seal seinal [[Johan Laidoner]]i pilti ja küsis, miks te seda peate, ta ju tegi Pätsiga koos [[Riigipööre|riigipöörde]]. Nemad ei teadnud sellest aga midagi.<ref name="kultuur ja elu"/> Ameerika Ühendriikides elades aitas ta [[Vapsid|vapse]] uurinud ringkondi, teiste seas ka [[William Tomingas|William Tomingat]]. Aastal [[2010]] andis Heinold Okas uuesti välja raamatu "Artur Sirgu lugu". == Vaata ka == * [[Edgar Aavik]] * [[Ernst Kirs]] * [[Hillar Lehari]] ==Viited== {{Viited| <ref name="kultuur ja elu">{{netiviide|URL=http://kultuur.elu.ee/ke501_okas.htm|Pealkiri=Heinold Okas: Meie peres austati vabadussõjalasi!|Autor=Jaanika Kressa|Väljaanne=Kultuur ja Elu 3/2010|Kasutatud=14. jaanuar 2014}}</ref> <ref name="üliõpilane">[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Okas&q=1 TÜ Üliõpilased: Heinold Okas]</ref> <ref name="likvideerimine">{{netiviide|URL=http://www.sakala.ee/korp-sakala-likvideerimine-tartus-1940.-aastal|Pealkiri=Korp! Sakala likvideerimine Tartus 1940. aastal|Väljaandja=Korp! Sakala|Kasutatud=14. jaanuar 2014}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/KorpSakala?hc_location=timeline Nekroloog Facebookis] {{JÄRJESTA:Okas, Heinold}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Rakvere linnakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 344xepk1aq7vb8rm7re2sexx7nnudkw Bakersfield 0 365072 6178843 6145926 2022-08-16T13:34:49Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn |pilt = Bakersfield CA - sign.jpg | pildiallkiri = Bakersfieldi silt |asendikaart = California }} '''Bakersfield''' on [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[Kerni maakond|Kerni maakonna]] halduskeskus ja suurim linn. Asub [[San Joaquini org|San Joaquini oru]] lõunaosas [[Los Angeles]]est umbes 180 km põhjas. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 403 455. Aastal 2010 oli elanikke 347 483. See on elanike arvult California üheksas linn ja USA sisemaa linnadest kolmas. See on ka üks kõige kiiremini kasvavaid linnasid riigis. Bakersfield on saanud nime asuniku Thomas Bakeri järgi, kes asus elama [[Kerni jõgi|Kerni jõe]] kaldale [[1863]]. aastal. Bakersfield oli linn juba aastatel [[1873]]–[[1876]]. Bakersfield sai linnaõigused uuesti tagasi 11. jaanuaril [[1898]]. Bakersfield on olnud Kerni maakonna halduskeskus alates [[1874]]. aastast. Aastatel 1970–2010 kasvas Bakersfieldi elanike arv 400% (70 000-lt 350 000-le). Kuigi piirkonnas on palju rohelisi alasid, valitseb Bakersfieldis pikkade, kuumade ja kuivade suvede ning lühikeste, jahedate ja niiskete talvedega [[ariidne kliima]]. Sügised on pikad ja pehmed ning kevaded soojad, tänu millele on piirkonnas võimalik kasvatada paljusid erinevaid põllukultuure. Sademeid esineb aastas 164 mm. Kõige enam langeb sademeid novembrist märtsini, teistel kuudel vähem või peaaegu üldse. Suvel võib õhutemperatuur tõusta üle 40 °C. Talvel võib õhutemperatuur langeda alla nulli, kuid sageli esineb sellega koos tihe [[udu]]. Lumesadu esineb väga harva, tavaliselt iga paarikümne aasta tagant. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Bakersfieldis on 48 °C, mis mõõdeti 28. juulil [[1908]]. Madalaim temperatuur mõõdeti 3. jaanuaril 1908, mil oli –12 °C külma. [[Pilt:2009-0726-CA-Bakersfield-TruxtonTower.jpg|pisi|left|Truxtun Tower, mis on kõrguselt teine ehitis Bakersfieldis]] Linnas on probleemis suur õhusaastatus. [[Ameerika Kopsuliit|Ameerika Kopsuliidi]] hinnangul oli Bakersfield 2015. aastal õhusaastatuse poolest riigis teine linn.<ref>[http://www.stateoftheair.org/2015/city-rankings/most-polluted-cities.html "Most Polluted Cities"]. American Lung Association.</ref> Peamised majandusharud on naftatööstus ja põllumajandus. Läbi linna kulgevad maanteed [[California State Route 99|State Route 99]] ja [[California State Route 58|State Route 58]]. Linnas saab alguse maantee [[California State Route 178|State Route 178]]. Linnast mõni kilomeeter läänes kulgeb kiirtee [[Interstate 5]]. See on üks suurimaid linnu riigis, mis ei ole otseselt ühendatud ühegi [[Interstate Highway System|USA kiirteede süsteemi]] kiirteega. Läbi linna kulgevad [[Union Pacific Railroad]]i ja [[BNSF Railway]] raudteeliiniga. Linna lähedal asub Meadows Fieldi lennujaam. Linna teenindav bussiettevõte on [[Golden Empire Transit]]. Linnas pakub kõrgharidus [[California osariigi ülikool Bakersfieldis]]. 1950. aastatel arenes Bakersfieldis välja [[kantrimuusika]] alamžanr ''[[Bakersfield sound]]'', mille tegid tuntuks [[Buck Owens]] ja [[Merle Haggard]]. Linnas tegutseb jäähokiklubi [[Bakersfield Condors]], mis mängib [[American Hockey League]]'is. == Sõpruslinnad == * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Wakayama]], Jaapan (alates 1961. aastast) * {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Cixi]], Hiina (alates 1996. aastast) * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Santiago de Querétaro]], Mehhiko (alates 2005. aastast) * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Bucheon]], Lõuna-Korea (alates 2006. aastast) * {{Riigi ikoon|India}} [[Amritsar]], India (alates 2011. aastast) [[Pilt:2008-0621-Bakersfield-pan.JPG|pisi|center|700px|Vaade Bakersfieldi kesklinnale]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [http://www.bakersfieldcity.us/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:California linnad]] q36so0w7tlus98cxj1dmnkoqtnj41e5 6178844 6178843 2022-08-16T13:35:58Z Raamaturott 56450 /* Sõpruslinnad */ wikitext text/x-wiki {{linn |pilt = Bakersfield CA - sign.jpg | pildiallkiri = Bakersfieldi silt |asendikaart = California }} '''Bakersfield''' on [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[Kerni maakond|Kerni maakonna]] halduskeskus ja suurim linn. Asub [[San Joaquini org|San Joaquini oru]] lõunaosas [[Los Angeles]]est umbes 180 km põhjas. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 403 455. Aastal 2010 oli elanikke 347 483. See on elanike arvult California üheksas linn ja USA sisemaa linnadest kolmas. See on ka üks kõige kiiremini kasvavaid linnasid riigis. Bakersfield on saanud nime asuniku Thomas Bakeri järgi, kes asus elama [[Kerni jõgi|Kerni jõe]] kaldale [[1863]]. aastal. Bakersfield oli linn juba aastatel [[1873]]–[[1876]]. Bakersfield sai linnaõigused uuesti tagasi 11. jaanuaril [[1898]]. Bakersfield on olnud Kerni maakonna halduskeskus alates [[1874]]. aastast. Aastatel 1970–2010 kasvas Bakersfieldi elanike arv 400% (70 000-lt 350 000-le). Kuigi piirkonnas on palju rohelisi alasid, valitseb Bakersfieldis pikkade, kuumade ja kuivade suvede ning lühikeste, jahedate ja niiskete talvedega [[ariidne kliima]]. Sügised on pikad ja pehmed ning kevaded soojad, tänu millele on piirkonnas võimalik kasvatada paljusid erinevaid põllukultuure. Sademeid esineb aastas 164 mm. Kõige enam langeb sademeid novembrist märtsini, teistel kuudel vähem või peaaegu üldse. Suvel võib õhutemperatuur tõusta üle 40 °C. Talvel võib õhutemperatuur langeda alla nulli, kuid sageli esineb sellega koos tihe [[udu]]. Lumesadu esineb väga harva, tavaliselt iga paarikümne aasta tagant. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Bakersfieldis on 48 °C, mis mõõdeti 28. juulil [[1908]]. Madalaim temperatuur mõõdeti 3. jaanuaril 1908, mil oli –12 °C külma. [[Pilt:2009-0726-CA-Bakersfield-TruxtonTower.jpg|pisi|left|Truxtun Tower, mis on kõrguselt teine ehitis Bakersfieldis]] Linnas on probleemis suur õhusaastatus. [[Ameerika Kopsuliit|Ameerika Kopsuliidi]] hinnangul oli Bakersfield 2015. aastal õhusaastatuse poolest riigis teine linn.<ref>[http://www.stateoftheair.org/2015/city-rankings/most-polluted-cities.html "Most Polluted Cities"]. American Lung Association.</ref> Peamised majandusharud on naftatööstus ja põllumajandus. Läbi linna kulgevad maanteed [[California State Route 99|State Route 99]] ja [[California State Route 58|State Route 58]]. Linnas saab alguse maantee [[California State Route 178|State Route 178]]. Linnast mõni kilomeeter läänes kulgeb kiirtee [[Interstate 5]]. See on üks suurimaid linnu riigis, mis ei ole otseselt ühendatud ühegi [[Interstate Highway System|USA kiirteede süsteemi]] kiirteega. Läbi linna kulgevad [[Union Pacific Railroad]]i ja [[BNSF Railway]] raudteeliiniga. Linna lähedal asub Meadows Fieldi lennujaam. Linna teenindav bussiettevõte on [[Golden Empire Transit]]. Linnas pakub kõrgharidus [[California osariigi ülikool Bakersfieldis]]. 1950. aastatel arenes Bakersfieldis välja [[kantrimuusika]] alamžanr ''[[Bakersfield sound]]'', mille tegid tuntuks [[Buck Owens]] ja [[Merle Haggard]]. Linnas tegutseb jäähokiklubi [[Bakersfield Condors]], mis mängib [[American Hockey League]]'is. == Sõpruslinnad == * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Wakayama]], Jaapan (alates 1961. aastast) * {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Cixi (Ningbo)|Cixi]], Hiina (alates 1996. aastast) * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Santiago de Querétaro]], Mehhiko (alates 2005. aastast) * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Bucheon]], Lõuna-Korea (alates 2006. aastast) * {{Riigi ikoon|India}} [[Amritsar]], India (alates 2011. aastast) [[Pilt:2008-0621-Bakersfield-pan.JPG|pisi|center|700px|Vaade Bakersfieldi kesklinnale]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [http://www.bakersfieldcity.us/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:California linnad]] gpoqju4mfo457gdwjp5p1p947mjidei Merle Maigre 0 366922 6178793 6069569 2022-08-16T11:59:45Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki [[Fail:Merle Maigre at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Merle Maigre 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Merle Maigre''' (sündinud [[7. august]] il [[1977]]) on endine [[Eesti]] [[riigiametnik]]. Ta oli 2012–2017 [[Eesti president|Eesti presidendi]] julgeolekunõunik ja [[2017]]–2018 [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]]e juhataja. ==Haridus== Merle Maigre on õppinud aastatel 1995–2001 [[Tartu Ülikool]]is ajalugu ja 1997–2000 [[Middlebury kolledž]]is [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] rahvusvahelisi suhteid. Ta on [[Korporatsioon Filiae Patriae|korporatsiooni Filiae Patriae]] vilistlane. Ta kaitses 2005. aastal [[King's College London|Londoni King's College]]'is magistritöö strateegiliste uuringute alal ja sai magistrikraadi. Ta on end täiendanud [[Pariisi poliitikauuringute instituut|Pariisi poliitikauuringute instituudis Sciences-Po]] ja [[Johns Hopkinsi rahvusvaheliste suhete kool]]i [[Bologna]] keskuses Itaalias. ==Töö== 1997. aastal töötas Maigre [[Välisministeerium]]is. Aastatel 2000–2004 töötas ta [[Kaitseministeerium]]is, kus tegeles Eesti-NATO koostööga rahupartnerlusprogrammi raames ja juhtis [[NATO]] bürood. Aastatel 2005–2007 töötas Maigre [[Kiiev]]is NATO Ukraina esinduse asejuhina, vastutades Ukraina-NATO poliitilise koostöö eest ning koordineerides [[Ukraina]] julgeolekusektori reformi. Ta on töötanud [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses]] teadurina, analüüsides Ukraina kaitse- ja julgeolekupoliitilist arengut ning nõustades Ukraina kodanikuühiskonda NATO-ga lõimumise küsimustes. Lisaks vastutas ta projekti "Tsiviil-militaarsuhted Eestis ja asjaomased head tavad maailmas" käivitamise ja juhtimise eest. Aastatel 2010–12 töötas ta NATO peakorteris NATO peasekretäri poliitikaplaneerimise üksuses. 2012. aastast oli ta [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Toomas Hendrik Ilves]]e julgeolekunõunik. 2016–2017 oli ta president [[Kersti Kaljulaid]]i julgeolekunõunik. 30. augustil 2017 sai [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]]e juhatajaks.<ref>[http://www.err.ee/615869 Merle Maigre astus NATO küberkaitsekoostöö keskuse juhi ametisse] ERR Uudised, 31.08.2017 (vaadatud 1.09.2017)</ref> Aasta pärast lahkus NATO küberkaitsekoostöö keskuse juhi kohalt ja jätkas tööd küberlahendusi eksportivas Eesti ettevõttes [[CybExer Technologies]].<ref>[https://geenius.ee/uudis/kuberkaitsekeskuse-juht-laheb-erasektorisse-uus-ulem-on-ohuvaelane/ Küberkaitsekeskuse juht läheb erasektorisse, uus ülem on õhuväelane], Geenius, 14.08.2018</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.icds.ee/index.php?id=141 Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus: Merle Maigre] *[https://icds.ee/en/crimea-the-achilles-heel-of-ukraine/ Merle Maigre: Crimea – The Achilles' Heel of Ukraine], Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 2008 {{JÄRJESTA:Maigre, Merle}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 8vztkrh5xhdlwxr8txzx6f1apwr89j1 Kaaliumpermanganaat 0 369121 6178898 5280678 2022-08-16T15:29:01Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Potassium-permanganate-sample.jpg|pisi|Kaaliumpermanganaat (tahke)]] '''Kaaliumpermanganaat''' on [[anorgaaniline aine]] [[molekulivalem]]iga KMnO<sub>4</sub>. See on [[Soolad|sool]], mis koosneb [[kaalium]]i katioonist ja MnO<sub>4</sub> anioonist. Tugev oksüdeerija. Lillaka värviga sool. Aastal [[2000]] toodeti 30 000 tonni kaaliumpermanganaati.{{lisa viide}} [[Mangaan]]i [[oksüdatsiooniaste]] on ühendis VII. == Tootmine == Tehases toodetakse KMnO<sub>4</sub> [[mangaandioksiid]]ist. MnO<sub>2</sub> sulatatakse kokku [[kaaliumhüdroksiid]]iga ning soojendatakse hapniku olemasolul. Seejärel ühineb saadus [[süsihappegaas]]iga ning lõppsaaduseks on KMnO<sub>4</sub>. 2 MnO<sub>2</sub> + 4 KOH + O<sub>2</sub> → 2 K<sub>2</sub>MnO<sub>4</sub> + 2 H<sub>2</sub>O 3 K<sub>2</sub>MnO<sub>4</sub> + 2 CO<sub>2</sub> → 2 KMnO<sub>4</sub> + 2 K<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> + MnO<sub>2</sub> == Üldandmed == Tihedus on 2,7 g/cm<sup>3</sup>. Toatemperatuuril lahustub vees 64 g/L. Molaarmass on 158 g/mol. == Kasutusala == [[Pilt:KMnO4_in_H2O.jpg|pisi|100px|KMnO<sub>4</sub> vesilahus]] Kasutatakse orgaanilisel sünteesil, on apteegis ravimina kättesaadav. KMnO<sub>4</sub> vesilahust kasutatakse titrandina tiitrimisel (kus toimub redoksreaktsioon analüüdi ja titrandi vahel). Veidi happelised KMnO<sub>4</sub> vesilahused on kasutusel gaasilisel elavhõbeda kogumisel. [[Kategooria:Keemilised ained]] 92j1dlbs48h5ihwzb692fajj2xy2clh Kaaliumnitraat 0 372614 6178897 5290100 2022-08-16T15:28:32Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Kaaliumnitraat''' on aine [[molekulivalem]]iga KNO<sub>3</sub>. Ta koosneb kaaliumi (K<sup>+</sup>) katioonist ja nitraadi (NO<sub>3</sub>) anioonist. [[Pilt:Potassium nitrate.jpg|pisi|Tahke kaaliumnitraat]] Rahvakeeli nimetatakse kaaliumnitraati [[Salpeetrid|salpeetriks]]. Kaaliumnitraati kasutatakse peamiselt väetisena ja [[oksüdeerija]]na pürotehnikas (ilutulestikus). See on üks põhilisi püssirohu komponente. Keskajast saati on seda kasutatud konservandina. [[Pilt:Potassium nitrate structure.png|pisi|Kaaliumnitraadi struktuurivalem]] == Üldomadused == Kaaliumnitraadi [[molaarmass]] on 101,1032 g/mol. Ta on valge tahke aine ([[toatemperatuur]]il). [[Tihedus]] on 2,109 g/cm<sup>3</sup>. [[Sulamistemperatuur]] on 334&nbsp;°C. Laguneb 400&nbsp;°C juures. Lahustub [[vesi|vees]], [[etanool]]is, [[ammoniaak|ammoniaagis]] ja [[glütserool]]is. {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ KNO<sub>3</sub> lahustumine vees ! T (°C) ! L (g/L) |- |0 | 133 |- |20 | 316 |- |100 | 2460 |} == Tootmine == [[Pilt:10. Оксидација на јагленче во стопен калиум нитрат.webm|pisi|280px]] Kaaliumnitraati saab toota [[ammooniumnitraat|ammooniumnitraadist]] ja [[kaaliumhüdroksiid]]ist. NH<sub>4</sub>NO<sub>3 </sub>+ KOH → NH<sub>3</sub> + KNO<sub>3</sub> + H<sub>2</sub>O Alternatiivne meetod (mille tagajärjel ei teki ammoniaaki) on soolade kokkusegamine. NH<sub>4</sub>NO<sub>3</sub> + KCl → NH<sub>4</sub>Cl + KNO<sub>3</sub> Samuti saab neutraliseerida lämmastikhapet kaaliumhüdroksiidiga, mille tulemusel tekib kaaliumnitraat. KOH + HNO<sub>3</sub> → KNO<sub>3</sub> + H<sub>2</sub>O [[Kategooria:Soolad]] [[Kategooria:Lämmastikuühendid]] gbay0gmeueylu4fbxxzq89moneeudd6 Kaaliumfosfaat 0 372761 6178890 5290099 2022-08-16T15:19:23Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus=Kaaliumfosfaat | pilt=Tripotassium_phosphate.png | pildilaius=200px | pildiallkiri=kaaliumfosfaadi molekul | valem=K<sub>3</sub>PO<sub>4</sub> | välimus=valge, tahke aine | mass=212,27 | sulamistemperatuur=1380 | tihedus=2,564 | lahustuvus=90g/100mL (20 °C) }} '''Kaaliumfosfaat''' on [[vesi|vees]] lahustuv ioonilise sidemega sool, mille [[molekulivalem]] on K<sub>3</sub>PO<sub>4</sub>. == Kasutusalad == Kaaliumfosfaati kasutatakse toidulisandiks emulgaatorina ja ka vahustusainena, samuti kasutatakse seda ka väetisena. Kaaliumfosfaadi ja rasvhappe segu kasutatakse linnuliha töötlemisel patogeensete mikroorganismide vähendamiseks. Kaaliumfosfaati ja [[naatriumfosfaat]]i kasutatakse kaltsiumi sisalduse vähendamiseks uriinis. See võib vähendada uriini lõhna, mis on põhjustatud ammooniumist.<sup>[1]</sup> == Välislingid == * http://www.drugs.com/mtm/potassium-phosphate-and-sodium-phosphate.html [[Kategooria:Soolad]] gk0dw911hwwp912te9ugc6of5qkiaie Aleksandr Borodai 0 373326 6179066 6144449 2022-08-17T05:07:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Александр Бородай.jpg|pisi|150px|Aleksandr Borodai]] '''Aleksandr Borodai''' ([[vene keel]]es ''Александр Юрьевич Бородай'', [[Hüüdnimi|hüüdnimega]] '''Boroda''' ('Habe'); sündinud [[25. juuli]]l [[1972]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa|vene]] politoloog, ajakirjanik ja ettevõtja.<ref name="rbcdaily">[http://rbcdaily.ru/politics/562949991564808 Александр Бородай: «Просто я, Леонтьев и Стрелков давно знакомы»] // РБК, 26.05.2014</ref> Borodai oli [[16. mai]]st [[2014]] kuni [[7. august]]ini 2014 ühenduse [[Donetski Rahvavabariik]] peaminister.<ref>[http://www.mk.ru/politics/2014/05/16/premerministrom-dnr-stal-rossiyanin-aleksandr-boroday.html Премьер-министром ДНР стал россиянин Александр Бородай]</ref><ref>{{cite news|url=http://www.economist.com/blogs/easternapproaches/2014/05/ukraines-bogus-referendums|title=Ukraine's bogus referendums|date=11. mai 2014|work=The Economist|accessdate=20. mai 2014}}</ref><ref name="Financial Times">{{cite news|url=http://www.ft.com/intl/cms/s/0/802b9b20-eb0e-11e3-bab6-00144feabdc0.html#axzz33bE8iHMq|title=Ukraine crisis: Donetsk leader dismisses Kremlin support claim|date=3. juuni 2014|work=Financial Times|accessdate=3. juuni 2014}}</ref> Ta nimetati sellele ametikohale [[2014]]. aasta [[16. mai]]l.<ref>{{cite news|url=http://www.turkishpress.com/news/406653/|title=Ukraine: Donetsk People's Republic elects PM|date=16. mai 2014|work=Turkish Press|accessdate=3. juuni 2014}}</ref> [[1993]]. aastal osales ta [[Vene NFSV]] Ülemnõukogu poolel ühe võitlusrühma ridades vastasseisus [[Boriss Jeltsin]]ile.<ref name="ДеньТВ">[http://www.youtube.com/watch?v=YgTyzY76_D4 Как нам разделить Украину. Видеоинтервью А.Бородая телеканалу День ТВ]</ref><ref name="ДеньТВ2">[http://www.dentv.ru/content/view/narodnoe-vosstanie-1993-goda-vospominaniya-uchastnikov/Народное восстание 1993 года. Воспоминания участников]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Borodai elukoht on Moskvas<ref name=boro1 /> ja ta on lõpetanud [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] ([[1994]]).<ref name=boro1>{{cite news|last=Delany|first=Max|title=Mysterious Russian fixer heads Ukraine rebel state|url=http://www.timesofisrael.com/mysterious-russian-fixer-heads-ukraine-rebel-state/|newspaper=The Times of Israel|date=18. mai 2014}}</ref> [[1994]]. aastal kajastas ta [[ajakirjanik]]una [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimese Tšetšeenia sõja]] sündmusi,<ref name=zvezda>[http://zvezda.ru/authors/81.htm «Полярная Звезда» // Авторы статей<!-- Заголовок добавлен ботом -->]</ref> [[1997]]. aastal oli ta [[Paremäärmuslus|paremäärmusliku]] natsionalistliku ajalehe Zavtra ('Homme' – «''Завтра''»)<ref>[http://www.ft.com/cms/s/0/f82efa6c-e812-11e3-b923-00144feabdc0.html#axzz33FOzRP9H Donetsk chaos leads to split in separatist ranks - FT.com] <small>(artikli lugemine on tasuline)</small><!--arikli lugemine on tasuline--></ref> toimetaja ja sõjaline vaatleja,<ref name="Kommers">[http://www.kommersant.ru/doc/189689 Прямая речь]</ref> [[1999]]. aasta augustis viibisid ajalehe Zavtra [[Erikorrespondent|erikorrespondendid]] Borodai ja [[Igor Girkin|Igor Strelkov]] koos [[Dagestan]]is.<ref name="Завтра">{{Netiviide |url=http://fanread.ru/book/8181696/?page=1 |pealkiri=Кадарская зона. Газета «Завтра», номер 34 за 1999 год |vaadatud=2014-06-25 |arhiivimisaeg=2014-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140518135139/http://fanread.ru/book/8181696/?page=1 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="Завтра2">[http://zavtra.ru/authors/user/48/articles/?page=11& Публикации автора в газете «Завтра»]</ref> [[2002]]. aastal teatati Borodai nimetamisest [[FSB]] juhi asetäitjaks infopoliitika ja eriprojektide alal.<ref>[http://www.pravda.ru/politics/27-07-2002/837334-0/ Лубянка начинает жить завтрашним днем]</ref><ref>[http://www.apn.ru/news/comments13719.htm На Лубянку приходит новое руководство]</ref> [[Venemaa]] kodanik Borodai töötas varem [[Rohelised mehikesed|Venemaa irregulaarvägede]] toel [[2014]]. aasta kevadel moodustatud Krimmi vabariigi peaministri poliitilise nõunikuna.<ref name="Financial Times"/> Võimalik, et Borodai oli [[14. juuni]]l [[2014]] Ukraina siseministeeriumi poolt [[Mariupol]]is kinnipeetud enam kui 30 terroristi hulgas.<ref>[http://112.ua/politika/v-mariupole-v-hode-ato-byl-zaderzhan-premer-ministr-dnr-boroday-75089.html МВД: В Мариуполе в ходе АТО был задержан террорист "Борода"] 112.UA<!-- uk:112 Україна -->, 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-25.</ref> Venemeelne meedia on selle väite omakorda kahtluse alla seadnud.<ref>[http://lifenews.ru/news/134994 Олег Царев опроверг информацию о задержании Александра Бородая] lifenews.ru 14.06.2014, vaadatud 2014-06-25.</ref> Borodai on Donetski Rahvavabariigi kangelane.<ref>{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/9/7043674/ |title=Бежавших лидеров боевиков Гиркина и Бородая сделали "героями ДНР" |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=9. november 2014 |accessdate=9. november 2014 }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Borodai, Aleksandr}} [[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 9ldu5nkv84cjrwbzx3png50gwbijjum Surnud 15. augustil 0 377734 6179134 5945496 2022-08-17T10:12:54Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud augustis}} ''Siin loetletakse [[15. august]]il surnud tuntud isikuid.'' *[[1057]] – [[Macbeth]], [[Šotimaa kuningriik|Šoti kuningas]] *[[1728]] – [[Marin Marais]], prantsuse helilooja ja muusik *[[1901]] – [[Julie von Hausmann]], baltisaksa luuletaja *[[1925]] – [[Konrad Mägi]], eesti maalikunstnik *[[1935]] – [[Paul Signac]], prantsuse kunstnik * 1935 – [[Will Rogers]], USA näitleja, koomik ja kauboi *[[1936]] – [[Grazia Deledda]], itaalia kirjanik *[[1938]] – [[Kaarel Teng]], Eesti piirivalvur *[[1962]] – [[Lei Feng]], Hiina Rahvavabastusarmee sõdur ja kommunistlik kultuuriline ikoon *[[1963]] – [[Vsevolod Ivanov]], vene kirjanik *[[1967]] – [[René Magritte]], Belgia maalikunstnik ja graafik *1967 – [[Manuel Prado Ugarteche]], Peruu president 1939–1945 ja 1956–1962 *[[1979]] – [[Rudolf Jõks]], eesti laulja ja pedagoog *[[1982]] – [[Axel Hugo Theorell]], rootsi biokeemik *[[1990]] – [[Tiit Kuusik]], eesti laulja *1990 – [[Viktor Tsoi]], vene laulja, ansambli [[Kino (ansambel)|Kino]] solist *[[1991]] – [[Rudolf Peets]], eesti arst *[[1994]] – [[Juhan Elgas]], eesti elektrotehnika, elektrimõõtmiste ja raadiotehnika spetsialist *[[1996]] – [[Vadim Mälk]], eesti päritolu Venemaa näitleja *[[1999]] – [[Ilmar Laasi]], eesti arhitekt *[[2001]] – [[Otto Merimaa]], Eesti NSV parteitegelane *[[2003]] – [[Eduard Poolakene]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog *[[2006]] – [[Svetozar Russakov]], vene kunstnik ja animaator *[[2007]] – [[Max Roach]], USA džässmuusik *[[2008]] – [[Helena Bossis]], prantsuse näitleja *2008 – [[Leroy Sievers]], USA ajakirjanik *2008 – [[Victor Toweel]], Lõuna-Aafrika poksija *[[2009]] – [[Virginia Davis]], USA näitleja *2009 – [[Shūe Matsubayashi]], jaapani filmilavastaja *2009 – [[Tatsuo Yamazaki]], Jaapani poliitik *2009 – [[Florin Bogardo]], rumeenia laulja *2009 – [[Jim Dickinson]], USA muusik *[[2011]] – [[Rick Rypien]], Kanada jäähokimängija *[[2012]] – [[Harry Harrison]], USA ulmekirjanik *2012 – [[Müşfik Kenter]], türgi näitleja *[[2013]] – [[Sławomir Mrożek]], poola näitekirjanik *[[2014]] – [[Jan Ekier]], poola pianist *[[2015]] – [[Max Greger]], saksa džässmuusik, saksofonist, bigbändijuht ja dirigent *[[2016]] – [[Ants Meister]], eesti elektrotehnikateadlane *[[2021]] – [[Arvo Tarmula]], eesti pressifotograaf * 2021 – [[Gerd Müller]], saksa jalgpallur *[[2022]] – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 15.]] 923fb5qrpetbdep5p4mjw7n84vvqgeg EVK 0 380765 6178812 4010725 2022-08-16T12:23:03Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''EVK''' on lühend, mis võib tähendada järgmist: * [[Eesti Väärtpaberikeskus]] * [[Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium]] * [[Eesti Varude Keskus]] * ... t3l2cysk08rzmx2p0mr7u28tb1g2eei Jootme mõis 0 382017 6179010 6081274 2022-08-16T19:36:54Z Jotma1962 168853 Lisatud kirjandusse raamat objekti kohta. wikitext text/x-wiki [[Fail:Jootme 26.01.2019 10.jpg|pisi|Jootme mõisa peahoone (jaanuar 2019)]] [[Fail:Jootme 14.10.2018 62.jpg|pisi|Jootme mõisa peahoone (oktoober 2018)]] [[Fail:Jootme 13.10.2018 26.jpg|pisi|left|Jootme mõisa park (oktoober 2018)]] '''Jootme mõis''' ([[saksa keel]]es ''Jotma'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see [[Jootme]] külas [[Tapa vald|Tapa vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajand]]il, mõisa esimene omanik oli Jürgen [[Uexküll]]. Tema kätte jäi mõis kõigest kümneks aastaks ning 1639. aastal ostis mõisa Berend Möller. 1694. aastal kinkis [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninganna]] [[Kristiina]] Jootme mõisa Rootsi saadikule Moskvas – Johann de Rodesile, kes hiljem aadlikuna hakkas kandma von [[Tunderfeldt]]i nime. 1710. aastal, [[Põhjasõda Eesti alal|Vene riigivõimu saabudes]], sai Jootme mõis [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] kirurgi Michael Försteri omaks ja selle perekonna valduses püsis mõis 95 aastat. 1805. aastal ostis Jootme mõisa Adam Gustav von Wrangell [[Raigu mõis]]ast, [[19. sajand Eestis|19. sajandil]] kuulus mõis von [[Wrangell]]idele. 1880. aastal [[Karl Jakob Wilhelm von Wrangell]]i ajal rajati uus mõisa peahoone, klassitsistlik kahekorruseline puidust hoone, mida kaunistas nelja kivisambaga kolmnurkviilne portikus. 1880. aastal müüs Karl Jakob von Wrangelli väimees Victor von Henning mõisa parun Karl Otto Maydellile. Karl Otto Maydellile kuulusid veel [[Räsna mõis|Räsna]], [[Kuru mõis|Kuru]] ja [[Uudeküla mõis]]. [[Maydellid]]e valduses oli Jootme mõis kuni [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni 1919. aastal]]. Mõisa viimane omanik oli [[Eduard Julius Peter von Maydell]]. ==Mõisaansambel== Mõisa peahoone oli suur kahekorruseline kelpkatusega puitehitis, mille keskosa kaunistas nelja kivisambaga [[portikus]]. Wrangellide ajal ehitatud suur härrastemaja anti Vabadussõja teenete eest [[Alexander Paulus]]ele, kes lammutas selle otsad. Praegu on mõis eravalduses. ==Kirjandus== *Schilling, Erich. ''Die Rittergüter im Kreise Jerwen seit der Schwedenzeit''. Hannover-Döhren: Verlag Hanno von Hirscheydt, 1970. Lk 15-17. *Erik Thomson, Georg Baron von Manteuffel-Szoege. ''Schlösser und Herrensitze im Baltikum.'' Zweite, verbesserte Auflage. Frankfurt am Main: Verlag Wolfgang Weidlich, 1963. Lk 43, 141 {{commonskat|}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|639}} *[http://www.mois.ee/jarva/jootme.shtml Jootme mõis Eesti mõisaportaalis] *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17125&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=jootme&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgITMrpaz8%252FJJciLyVUiGUNgTRFkDliXnppYnpYGmg2aklSta1tQBhjCaH Jootme mõis] Kinnistute registris *[https://www.tapamuuseum.ee/muistised/moisad-tapa-vallas/jootme-mois/ Jootme mõis] saidil tapamuuseum.ee {{Ambla kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.226389|EW=25.880833|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Tapa vald]] [[Kategooria:Ambla kihelkond]] pbmpq64umzin5ya705oxw2038sccugh Surnud 27. oktoobril 0 382910 6179239 6016779 2022-08-17T11:58:44Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[27. oktoober|27. oktoobril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1430]] – [[Vytautas]], Leedu suurvürst 1392–1430 * [[1439]] – [[Albrecht II (Saksa kuningas)]], Saksa kuningas 1438–1439, Ungari ja Böömimaa kuningas 1437–1439 ning Albrecht V nime all Austria hertsog 1404. aastast * [[1505]] – [[Ivan III]], Moskva suurvürst * [[1918]] – [[Jaan Olbrei]], eesti klaverimeister * 1918 – [[Aleksandr Protopopov]], Venemaa Keisririigi poliitik * [[1927]] – [[Ernst Kogger]], Eesti sõjaväelane * 1927 – [[Friedrich Sauer]], eesti haridustegelane * [[1936]] – [[August Ambrosius]], eesti kõrtsmik * [[1949]] – [[Boriss Dobronravov]], vene näitleja * [[1954]] – [[Franco Alfano]], itaalia helilooja * [[1964]] – [[Willi Bredel]], saksa kirjanik ja ühiskonnategelane * [[1967]] – [[Kurt Schneider]], saksa psühhiaater * [[1975]] – [[Rex Stout]], USA kirjanik * [[1977]] – [[James M. Cain]], USA kirjanik * [[1982]] – [[Eduard Einmann]], eesti graafik ja maalikunstnik * [[1983]] – [[Oskar Hendrikson]], eesti advokaat * [[1989]] – [[Erni Hiir]], eesti luuletaja * [[1990]] – [[Helmut Maandi]], eesti õigusteadlane ja poliitik * 1990 – [[Ugo Tognazzi]], itaalia näitleja, filmirežissöör ja stsenarist * 1990 – [[Jacques Demy]], prantsuse filmirežissöör * [[1991]] – [[Evald Past]], eesti kaugesõidukapten ja merendusajaloolane * [[1992]] – [[Õie Maasik]], eesti näitleja * [[2002]] – [[Valve Pormeister]], eesti arhitekt * [[2004]] – [[Martin Flörchinger]], saksa näitleja * [[2005]] – [[Osvald Timmas]], väliseesti kunstnik * [[2006]] – [[Ghulam Ishaq Khan]], Pakistani president 1988–1993 * 2006 – [[József Gregor]], ungari ooperilaulja * 2006 – [[Aleksander Tammert seenior]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener * 2006 – [[Reko Lundán]], soome kirjanik ja teatrilavastaja * [[2007]] – [[Henk Vredeling]], Hollandi poliitik, Euroopa Komisjoni volinik 1977–1981 * 2007 – [[Satyen Kappu]], India näitleja * 2007 – [[Sven Kuntu]], eesti muusik ja näitleja * [[2008]] – [[Es'kia Mphahlele]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik * 2008 – [[Dean Barnett]], USA ajakirjanik * [[2009]] – [[Roy DeCarava]], USA fotograaf * 2009 – [[Élli Pappá]], kreeka ajakirjanik * 2009 – [[Leonard Drohan]], USA kirjanik * 2009 – [[August Coppola]], USA kirjanik * 2009 – [[Marat Romaškin]], vene ärimees * 2009 – [[Alex Harris]], Austraalia ujuja * 2009 – [[Frank Brady]], iiri jalgpallur * [[2010]] – [[Şaqr ibn Muḩammad al-Qāsimī]], Araabia Ühendemiraatide Ra's al-Khaymah' emiraadi valitseja * 2010 – [[Néstor Kirchner]], Argentina poliitik * 2010 – [[Vilma Jürisalu]], eesti kirjanik ja tõlkija * 2010 – [[Leida Ulp]], eesti õpetaja * [[2011]] – [[Sergei Govoruhhin]], vene filmirežissöör * [[2012]] – [[Hans Werner Henze]], saksa helilooja * 2012 – [[Illar Hallaste]], eesti vaimulik, poliitik, jurist ja ärimees * [[2013]] – [[Lou Reed]], Ameerika rokkmuusik * [[2014]] – [[Daniel Boulanger]], prantsuse näitleja ja stsenarist * 2014 – [[Ene Sarap]], eesti õpetaja * [[2016]] – [[Valter Ojakäär]], eesti helilooja ja publitsist * 2016 – [[Bobby Wellins]], šoti džässmuusik * 2016 – [[Vladimir Zemljanikin]], vene näitleja * [[2018]] – [[Heldur Tüüts]], eesti kergejõustiklane, treener, sporditegelane ja jurist * [[2019]] – [[Vladimir Bukovski]], vene kirjanik ja ühiskonnategelane, endine dissident * [[2020]] – [[Aino-Eliise Pajusalu]], eesti sõudja ja spordipedagoog [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Oktoober, 27.]] ajt85g57je3qjadl75i8bsl0xgyooo3 5. Suurtükiväegrupp 0 383687 6179001 5496229 2022-08-16T19:28:16Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Väeüksus |nimi= 5. Suurtükiväegrupp |pilt= |pildiallkiri= |aeg= |riik= {{PisiLipp|Eesti}} |kuuluvus= [[Eesti sõjavägi]] |haru= |liik= [[Suurtükivägi]] |ülesanne= Katteväeosa |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[3. Diviis]]<br>[[4. Diviis]] |garnison= [[Viljandi]], [[Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 8a |hüüdnimi= |patroon= |moto= |värvid= |marss= |maskott= |praegune_ülem= |lahingud= |ülem1= |ülem1_silt= |märkimisväärsed_ülemad= [[kolonelleitnant]] [[Jüri Hellat|Georg Kirschbaum]]<br> [[major]] [[Artur Tenno]] ülema ajutine kt (1934–1935)<br>major [[Artur Tenno]] ülem (1936–1940) |tähtpäevad= [[16. märts]]<ref>Sõjaministri käsukiri Nr. 76. Tallinnas, 18. veebruaril 1926 a.</ref> ([[29. jaanuar]]) |märk= |märk_silt= }} '''5. Suurtükiväegrupp''' oli [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] [[suurtükivägi|suurtükiväeüksus]] [[Viljandi]]s. Enne 1940. aastat kuulus suurtükiväegrupp [[3. Diviis]]i koosseisu, hiljem [[4. Diviis]]i koosseisu. Suurtükiväegrupi ülem oli major [[Artur Tenno]]. ==Ajalugu== 5. Suurtükiväegrupi baasiks oli Ülemjuhataja päevakäsuga 14. märtsist 1919. formeeritud 3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon ja selle komplekteerimiseks kasutati [[1. Suurtükiväepolk|1.]] ja [[2. Suurtükiväepolk|2. suurtükiväepolgust]] toodi üle 5 patareid. Divisjoni ülemaks määrati Suurtükiväe valitsuse Varustuse osakonna ülem polkovnik [[Martin Terras]], kes asus väeosa vormeerimisele Tallinnas 16. märtsil. 3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon formeeriti ümber [[3. Suurtükiväepolk|3. Suurtükiväepolguks]] ja saadeti peale Vabadussõja lõppu laiali, kuid formeeriti 1921. aastal uuesti. 1925. aastal jagati 3. suurtükiväe rügement 5. ja [[6. suurtükiväegrupp|6. suurtükiväe grupiks]]. 1924. aastal muudeti [[Eesti suurtükivägi|Eesti suurtükivä]]e organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli [[1. diviisi suurtükivägi]], 2. diviisil [[2. diviisi suurtükivägi]] ja 3. diviisil [[3. suurtükiväe rügement]]. Mõlema diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks. 1. augustil 1925. aastal loodi uus organisatsioon, kus suurtükivägi jagunes suurtükiväegruppideks: [[1. diviis]]il oli [[1. Suurtükiväegrupp|1. suurtükiväegrupp]] ja 2. Suurtükiväegrupp; [[2. diviis]]il 3. suurtükiväegrupp ja [[4. Suurtükiväegrupp|4. suurtükiväegrupp]] ja [[3. diviis]]il 5. Suurtükiväegrupp. 5. suurtükiväegrupi staap asus Viljandis, [[Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 4. *1. patarei - [[Heimtali mõis]]as *2. patarei - algselt Heimtali mõisas, hiljem Viljandis 3. patarei - Viljandis, [[Eha tänav (Viljandi)|Eha tänav]] 2 (Viljandi Saksa käsitööliste seltsi maja), hiljem asus Heimtali mõisa. [[3. diviis]]i hilisema [[6. Suurtükiväegrupp|6. suurtükiväegrupi]] staap, patareid nr. 4 ja 5 - [[Loodi mõis]]as Viljandimaal. [[1928]]. aastal kehtestati "[[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]ega, [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] rahuaegne organisatsioon. [[Välisuurtükivägi]] oli koondatud A, B ja C tüübilistesse gruppidesse. A tüübilises suurtükiväegrupis ([[1. Suurtükiväegrupp|1.]] ja [[3. Suurtükiväegrupp|3.]]) on staap, spetsialistide komando, kaks kerge [[kahur]]i-, üks kerge [[haubits]]a- ja üks raske kahuri-või haubitsapatarei ning igas [[Patarei (sõjandus)|patarei]]s on kaks rühma. B tüübilises suurtükiväegrupis on staap, neli kerget ja kaks rasket patareid. Igas kerges patareis on kolm rühma, igas raskes patareis on kaks või kolm rühma. C tüübilises suurtükiväegrupis on staap, kaks kerget ja kaks rasket patareid. Igas patareis on kolm rühma. Seoses 1928. aasta muudatustega ja ajateenijate arvu vähendamisega likvideeriti [[3. diviis]]i piirkonnas 6. suurtükiväegrupp ning ka 3. diviisi suurtükiväe juhatus. Suurtükiväe laod ning muud spetsiaalosad hakkasid alluma 5. suurtükiväegrupi ülemale, suurtükiväegrupi patareid koondati Viljandisse. Ülemaks (1928–1934) määrati senine diviisi suurtükiväe ülem [[kolonelleitnant]] [[Jüri Hellat|Georg Kirschbaum]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:3. Diviis]] [[Kategooria:4. Diviis]] [[Kategooria:5. Suurtükiväegrupp| ]] s8lmdlejeum3lxubdrm16pf98yampsv 6179005 6179001 2022-08-16T19:29:29Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Väeüksus |nimi= 5. Suurtükiväegrupp |pilt= |pildiallkiri= |aeg= |riik= {{PisiLipp|Eesti}} |kuuluvus= [[Eesti sõjavägi]] |haru= |liik= [[Suurtükivägi]] |ülesanne= Katteväeosa |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[3. Diviis]]<br>[[4. Diviis]] |garnison= [[Viljandi]], [[Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 8a |hüüdnimi= |patroon= |moto= |värvid= |marss= |maskott= |praegune_ülem= |lahingud= |ülem1= |ülem1_silt= |märkimisväärsed_ülemad= [[kolonelleitnant]] [[Jüri Hellat|Georg Kirschbaum]]<br> [[major]] [[Artur Tenno]] ülema ajutine kt (1934–1935)<br>major [[Artur Tenno]] ülem (1936–1940) |tähtpäevad= [[16. märts]]<ref>Sõjaministri käsukiri Nr. 76. Tallinnas, 18. veebruaril 1926 a.</ref> ([[29. jaanuar]]) |märk= |märk_silt= }} '''5. Suurtükiväegrupp''' oli [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] [[suurtükivägi|suurtükiväeüksus]] [[Viljandi]]s. Enne 1940. aastat kuulus suurtükiväegrupp [[3. Diviis]]i koosseisu, hiljem [[4. Diviis]]i koosseisu. Suurtükiväegrupi ülem oli major [[Artur Tenno]]. ==Ajalugu== 5. Suurtükiväegrupi baasiks oli Ülemjuhataja päevakäsuga 14. märtsist 1919. formeeritud 3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon ja selle komplekteerimiseks kasutati [[1. Suurtükiväepolk|1.]] ja [[2. Suurtükiväepolk|2. suurtükiväepolgust]] toodi üle 5 patareid. Divisjoni ülemaks määrati Suurtükiväe valitsuse Varustuse osakonna ülem polkovnik [[Martin Terras]], kes asus väeosa vormeerimisele Tallinnas 16. märtsil. 3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon formeeriti ümber [[3. Suurtükiväepolk|3. Suurtükiväepolguks]] ja saadeti peale Vabadussõja lõppu laiali, kuid formeeriti 1921. aastal uuesti. 1925. aastal jagati 3. suurtükiväe rügement 5. ja [[6. suurtükiväegrupp|6. suurtükiväe grupiks]]. 1924. aastal muudeti [[Eesti suurtükivägi|Eesti suurtükivä]]e organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli [[1. diviisi suurtükivägi]], 2. diviisil [[2. diviisi suurtükivägi]] ja 3. diviisil [[3. suurtükiväe rügement]]. Mõlema diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks. 1. augustil 1925. aastal loodi uus organisatsioon, kus suurtükivägi jagunes suurtükiväegruppideks: [[1. diviis]]il oli [[1. Suurtükiväegrupp|1. suurtükiväegrupp]] ja 2. Suurtükiväegrupp; [[2. diviis]]il 3. suurtükiväegrupp ja [[4. Suurtükiväegrupp|4. suurtükiväegrupp]] ja [[3. diviis]]il 5. Suurtükiväegrupp. 5. suurtükiväegrupi staap asus Viljandis, [[Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 4. *1. patarei - [[Heimtali mõis]]as *2. patarei - algselt Heimtali mõisas, hiljem Viljandis * 3. patarei - Viljandis, [[Eha tänav (Viljandi)|Eha tänav]] 2 (Viljandi Saksa käsitööliste seltsi maja), hiljem asus Heimtali mõisa. [[3. diviis]]i hilisema [[6. Suurtükiväegrupp|6. suurtükiväegrupi]] staap, patareid nr. 4 ja 5 - [[Loodi mõis]]as Viljandimaal. [[1928]]. aastal kehtestati "[[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]ega, [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] rahuaegne organisatsioon. [[Välisuurtükivägi]] oli koondatud A, B ja C tüübilistesse gruppidesse. A tüübilises suurtükiväegrupis ([[1. Suurtükiväegrupp|1.]] ja [[3. Suurtükiväegrupp|3.]]) on staap, spetsialistide komando, kaks kerge [[kahur]]i-, üks kerge [[haubits]]a- ja üks raske kahuri-või haubitsapatarei ning igas [[Patarei (sõjandus)|patarei]]s on kaks rühma. B tüübilises suurtükiväegrupis on staap, neli kerget ja kaks rasket patareid. Igas kerges patareis on kolm rühma, igas raskes patareis on kaks või kolm rühma. C tüübilises suurtükiväegrupis on staap, kaks kerget ja kaks rasket patareid. Igas patareis on kolm rühma. Seoses 1928. aasta muudatustega ja ajateenijate arvu vähendamisega likvideeriti [[3. diviis]]i piirkonnas 6. suurtükiväegrupp ning ka 3. diviisi suurtükiväe juhatus. Suurtükiväe laod ning muud spetsiaalosad hakkasid alluma 5. suurtükiväegrupi ülemale, suurtükiväegrupi patareid koondati Viljandisse. Ülemaks (1928–1934) määrati senine diviisi suurtükiväe ülem [[kolonelleitnant]] [[Jüri Hellat|Georg Kirschbaum]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:3. Diviis]] [[Kategooria:4. Diviis]] [[Kategooria:5. Suurtükiväegrupp| ]] qprizdb57vgc3bjshnw3s5bm726posy 6179026 6179005 2022-08-16T20:13:05Z 46.131.42.200 wikitext text/x-wiki {{Väeüksus |nimi= 5. Suurtükiväegrupp |pilt= |pildiallkiri= |aeg= |riik= {{PisiLipp|Eesti}} |kuuluvus= [[Eesti sõjavägi]] |haru= |liik= [[Suurtükivägi]] |ülesanne= Katteväeosa |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[3. Diviis]]<br>[[4. Diviis]] |garnison= [[Viljandi]], [[Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 8a |hüüdnimi= |patroon= |moto= |värvid= |marss= |maskott= |praegune_ülem= |lahingud= |ülem1= |ülem1_silt= |märkimisväärsed_ülemad= [[kolonelleitnant]] [[Jüri Hellat|Georg Kirschbaum]]<br> [[major]] [[Artur Tenno]] ülema ajutine kt (1934–1935)<br>major [[Artur Tenno]] ülem (1936–1940) |tähtpäevad= [[16. märts]]<ref>Sõjaministri käsukiri Nr. 76. Tallinnas, 18. veebruaril 1926 a.</ref> ([[29. jaanuar]]) |märk= |märk_silt= }} '''5. Suurtükiväegrupp''' oli [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] [[suurtükivägi|suurtükiväeüksus]] [[Viljandi]]s. Enne 1940. aastat kuulus suurtükiväegrupp [[3. Diviis]]i koosseisu, hiljem [[4. Diviis]]i koosseisu. Suurtükiväegrupi ülem oli major [[Artur Tenno]]. ==Ajalugu== 5. Suurtükiväegrupi baasiks oli Ülemjuhataja päevakäsuga 14. märtsist 1919. formeeritud 3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon ja selle komplekteerimiseks kasutati [[1. Suurtükiväepolk|1.]] ja [[2. Suurtükiväepolk|2. suurtükiväepolgust]] toodi üle 5 patareid. Divisjoni ülemaks määrati Suurtükiväe valitsuse Varustuse osakonna ülem polkovnik [[Martin Terras]], kes asus väeosa vormeerimisele Tallinnas 16. märtsil. 3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon formeeriti ümber [[3. Suurtükiväepolk|3. Suurtükiväepolguks]] ja saadeti peale Vabadussõja lõppu laiali, kuid formeeriti 1921. aastal uuesti. 1925. aastal jagati 3. suurtükiväe rügement 5. ja [[6. suurtükiväegrupp|6. suurtükiväe grupiks]]. 1924. aastal muudeti [[Eesti suurtükivägi|Eesti suurtükivä]]e organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli [[1. diviisi suurtükivägi]], 2. diviisil [[2. diviisi suurtükivägi]] ja 3. diviisil [[3. suurtükiväe rügement]]. Mõlema diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks. 1. augustil 1925. aastal loodi uus organisatsioon, kus suurtükivägi jagunes suurtükiväegruppideks: [[1. diviis]]il oli [[1. Suurtükiväegrupp|1. suurtükiväegrupp]] ja 2. Suurtükiväegrupp; [[2. diviis]]il 3. suurtükiväegrupp ja [[4. Suurtükiväegrupp|4. suurtükiväegrupp]] ja [[3. diviis]]il 5. Suurtükiväegrupp. 5. suurtükiväegrupi staap asus Viljandis, [[Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 4. *1. patarei - [[Heimtali mõis]]as *2. patarei - algselt Heimtali mõisas, hiljem Viljandis * 3. patarei - Viljandis, [[Eha tänav (Viljandi)|Eha tänav]] 2 (Viljandi Saksa käsitööliste seltsi maja), hiljem asus Heimtali mõisa. [[3. diviis]]i hilisema [[6. Suurtükiväegrupp|6. suurtükiväegrupi]] staap, patareid nr. 4 ja 5 - [[Loodi mõis]]as Viljandimaal. [[1928]]. aastal kehtestati "[[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]ega, [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] rahuaegne organisatsioon. [[Välisuurtükivägi]] oli koondatud A, B ja C tüübilistesse gruppidesse. A tüübilises suurtükiväegrupis ([[1. Suurtükiväegrupp|1.]] ja [[3. Suurtükiväegrupp|3.]]) on staap, spetsialistide komando, kaks kerge [[kahur]]i-, üks kerge [[haubits]]a- ja üks raske kahuri-või haubitsapatarei ning igas [[Patarei (sõjandus)|patarei]]s on kaks rühma. B tüübilises suurtükiväegrupis on staap, neli kerget ja kaks rasket patareid. Igas kerges patareis on kolm rühma, igas raskes patareis on kaks või kolm rühma. C tüübilises suurtükiväegrupis on staap, kaks kerget ja kaks rasket patareid. Igas patareis on kolm rühma. Seoses 1928. aasta muudatustega ja ajateenijate arvu vähendamisega likvideeriti [[3. diviis]]i piirkonnas 6. suurtükiväegrupp ning ka 3. diviisi suurtükiväe juhatus. Suurtükiväe laod ning muud spetsiaalosad hakkasid alluma 5. suurtükiväegrupi ülemale, suurtükiväegrupi patareid koondati Viljandisse. Ülemaks (1928–1934) määrati senine diviisi suurtükiväe ülem [[kolonelleitnant]] [[Jüri Hellat|Georg Kirschbaum]]. ==5. Suurtükiväegrupi dekoreeritud allohvitseride loend== Kotkaristi hõberist *Ernst-Eduard Maidla 2. järgu kirjutaja, veltveebel 24. veebruar 1938 *Voldemar Õunroos veltveebel 24. veebruar 1938 *Rudolf Salm veltveebel 24. veebruar 1938 *Aleksander Jonuks veltveebel 20. veebruar 1939 Kotkaristi raudrist *Aleksander Pohlak rivikompanii rühmavanem, vanemallohvitser 20. veebruar 1939 *Hans Tõnuri vara-allohvitser, vanemallohvitser 20. veebruar 1939 *Karl Tarmas 1. järgu sanitaarvelsker, admin. nooremseersant 21. veebruar 1940 ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:3. Diviis]] [[Kategooria:4. Diviis]] [[Kategooria:5. Suurtükiväegrupp| ]] rr6e9lgtlj7mjhlqiffznd9hvv60aag Johannes Pürn 0 387461 6179162 5649582 2022-08-17T11:06:19Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki '''Johannes Pürn''' ([[10. november]] [[1895]] [[Väätsa vald]], [[Paide kihelkond]] – [[10. jaanuar]] [[1942]] [[Kirovi oblast]], [[Venemaa]]) oli Eesti [[kergejõustiklane]] ja [[spordikohtunik]]<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Johannes+Martin_Pürn}} (vaadatud 25.12.2014)</ref>. Ta võitis [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti meistrivõistlustel]] 1920 [[kuulitõuge|kuulitõukes]] ja 1920–1921 [[kettaheide|kettaheites]] pronksi<ref name="ESBL"/>. Ta oli [[Poliitiline Politsei|Poliitilise Politsei]] ametnik 1925~1940.<ref>[http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2005/80-p2005 okupatsioon.ee]</ref> Arreteeritud [[NKVD]] poolt [[13. juuni]]l [[1941]]. Surmaotsus, lasti maha.<ref>[http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2005/80-p2005 okupatsioon.ee]</ref> ==Tunnustus== *1940 – [[Kotkaristi kuldrist]]<ref name="ESBL"/>. ==Isiklikku== Sporditegelane [[Tarvi Pürn]] on tema lapselapselaps<ref name="ESBL"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Johannes+Martin_Pürn}} {{JÄRJESTA:Pürn, Johannes}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Kotkaristi kuldristi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1942]] pv07m27zpd2llear1oris8wv9lk27j4 Türi tehnika- ja maamajanduskool 0 391320 6179181 5773003 2022-08-17T11:14:10Z 195.80.106.137 wikitext text/x-wiki '''Türi tehnika- ja maamajanduskool''' oli [[kutsekool]]. Aastal 2008 ühinesid maamajanduskool ja [[Paide Kutsekeskkool]] ning nende baasil moodustati [[Järvamaa Kutsehariduskeskus]]. ==Ajalugu== Kooli ajalugu ulatus [[1924]]. aastasse, kui moodustati '''Türi aiamajandusgümnaasium'''<ref name="jkhk.ee">http://jkhk.ee/pages/koolist/ajalugu.php (vaadatud 13.02.2015)</ref>. 1972–1988 kandis kool nime '''Türi näidissovhoostehnikum'''<ref>{{EE|10|7}}</ref>. 1990–2000 kandis kool nime '''Türi kõrgem põllumajanduskool'''<ref name="jkhk.ee"/>. 2000 - kannab kool nime '''Järvamaa Kutsehariduskeskus''' Kool tegutses [[Türi]] külje all [[Särevere]]s. ==Muuseum== {{Vaata| Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli muuseum}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jkhk.ee/pages/koolist/ajalugu.php Kooli ajaloost Järvamaa Kutsehariduskeskuse kodulehel] [[Kategooria:Eesti endised kutsekoolid]] [[Kategooria:Türi ajalugu]] [[Kategooria:Eesti põllumajandusharidus]] 11p86ccrzhilg2nm9dvqh1dy1x3aiqx 6179183 6179181 2022-08-17T11:14:40Z 195.80.106.137 wikitext text/x-wiki '''Türi tehnika- ja maamajanduskool''' oli [[kutsekool]]. Aastal 2008 ühinesid maamajanduskool ja [[Paide Kutsekeskkool]] ning nende baasil moodustati [[Järvamaa Kutsehariduskeskus]]. ==Ajalugu== Kooli ajalugu ulatus [[1924]]. aastasse, kui moodustati '''Türi aiamajandusgümnaasium'''<ref name="jkhk.ee">http://jkhk.ee/pages/koolist/ajalugu.php (vaadatud 13.02.2015)</ref>. 1972–1988 kandis kool nime '''Türi näidissovhoostehnikum'''<ref>{{EE|10|7}}</ref>. 1990–2000 kandis kool nime '''Türi kõrgem põllumajanduskool'''<ref name="jkhk.ee"/>. 2000 - kannab kool nime '''Järvamaa Kutsehariduskeskus''' Kool tegutses [[Türi]] külje all [[Särevere]]s. ==Muuseum== {{Vaata| Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli muuseum}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jkhk.ee/pages/koolist/ajalugu.php Kooli ajaloost Järvamaa Kutsehariduskeskuse kodulehel] [[Kategooria:Eesti endised kutsekoolid]] [[Kategooria:Türi ajalugu]] [[Kategooria:Eesti põllumajandusharidus]] 2wqc1kpvim1074ssu9arbsfl6m5ea3t Julius Tiisväli 0 391476 6179212 5876989 2022-08-17T11:40:51Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki '''Julius Tiisväli''' (aastani 1936 '''Julius Tiisfeldt'''; [[5. september]] [[1904]] [[Tallinn]] – [[30. juuni]] [[1942]] [[Sosva vangilaager]], [[Sverdlovski oblast]], [[Vene NFSV]]) oli eesti kergejõustiklane ja politseiametnik. ==Haridus== 1922. aastal lõpetas [[Tallinna Reaalkool]]i, 1926. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna kaubandusosakonna ja 1927. aastal [[Politseikool]]i.<ref name="vv" /><ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Julius_Tiisväli Eesti Spordi Biograafiline Leksikon. Tiisväli, Julius]</ref> Kuulus korporatsiooni [[Fraternitas Estica]].<ref>[http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1923 Korp! Fraternitas Estica. Coetus 1923/1924. vil! Julius Tiisväli]</ref> ==Töö== Töötas politseis [[Tallinna-Harju prefektuur]]i konstaablina, komissari abina, Narva linna politseikomissarina, Antsla politseikomissarina, Rapla politseikomissarina, Läänemaa abiprefekti kohusetäitjana. Kuulus Kaitseliidu [[Kalevi malevkond]]a. 1933. aastal ülendati [[lipnik]]ust [[nooremleitnant|nooremleitnandiks]]. Aastatel 1936–1940 oli [[Politseikool]]i komissar ja direktori kohusetäitja.<ref name="vv">[[Vello Viirsalu]]. Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959–1970. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006</ref> ==Sporditegevus== Aastatel 1923–1931 võitis ta [[kergejõustik]]u Eesti meistrivõistlustel 21 kuld-, 12 hõbe- ja 5 pronksmedalit eri jooksudistantsidel 100 m jooksust 10 000 m jooksuni. Individuaaldistantsidest tuli 5 korda Eesti meistriks 800 meetri jooksus, 3 korda 400 meetri jooksus, ühe korra 200 m, 1500 m ja 5000 m jooksus. 10 korda tuli ta Eesti meistriks Tallinna Kalevi teatemeeskonnas: 4 × 100 meetri (4 korda) ja 4 × 400 meetri (6 korda) teatejooksudes.<ref>[https://esbl.ee/biograafia/Julius_Tiisväli/?tul=1&#tulemusedlist ESBL sporditulemused. Julius Tiisväli]</ref> 1924. aastal võitis ülemaailmsetel üliõpilasmängudel 1500 m jooksus kulla, 5000 m jooksus hõbeda, 800 m ja 3000 m jooksus pronksi ning kuulus hõbeda võitnud 4 × 100 m teatejooksu ja pronksi võitnud 4 × 400 m ja 800 + 400 + 200 + 100 m teatejooksu meeskonda.<ref name="esbl" /> 19. juunil 1926 võitis [[Pirita]]l [[Kloostrimets]]as toimunud Eesti esimese [[orienteerumine|orienteerumisvõistluse]] – üleriigilise [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] päeva spordivõistluste raames toimunud 4,9&nbsp;km pikkuse raja ja 5 [[kontrollpunkt]]iga [[orienteerumisjooks]]u.<ref name="vv" /> Parandas korduvalt Eesti kergejõustikurekordeid jooksudistantsidel. Isiklikud rekordid:<ref name="esbl" /> * [[100 meetri jooks]] – 11,0 (1931) * [[200 meetri jooks]] – 23,2 (1930) * [[400 meetri jooks]] – 51,0 (1930) * [[800 meetri jooks]] – 1.58,7 (1930) * [[1000 meetri jooks]] – 2.37,6 (1928) * [[1500 meetri jooks]] – 4.15,2 (1929) * [[5000 meetri jooks]] – 16.12,0 (1924) * [[10 000 meetri jooks]] – 35.08,0 (1924) * [[tunnijooks]] – 16 540,4 m (1924) Oli [[Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liit|Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liidu]] (EKRAVE Liidu) liige, Tallinna Politsei spordiringi ja -liidu juhatuse liige ning [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevi]] kergejõustikuosakonna juhatuse liige.<ref name="esbl" /> ==Isiklikku== 1936. aastal ta eestistas oma nime. 1941. aastal ta arreteeriti. 30. juunil 1942 lasti ta Venemaal Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris maha.<ref name="vv" /><ref>[http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/237-t-2001 Okupatsioonide muuseum. Represseeritud isikute registrid. Küüditamine Eestist Venemaale]</ref> 14. jaanuaril 1971 saadeti kriminaalasi J. Tiisvälja süüdistuses Eesti NSV Prokuratuuri poolt Eesti NSV RJK uurimisosakonnale täiendavaks kontrollimiseks. 1971. aasta aprillis Julius Tiisväli rehabiliteeriti. ==Tunnustus== * 1938 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/15354/julius-tiisvali Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Julius_Tiisväli Biograafia ESBLs] * [http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1028/sisukokkuvote Eesti filmi andmebaas. Julius Tiisväli kultuurfilmis "Liiklemise keerises" (1939)] http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2860&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1424030106 {{JÄRJESTA:Tiisväli, Julius}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Politseikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Narva maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1942]] kby6qi1b8hoydz17t6flkk24hslyb8k Kalle Mesila 0 394194 6179095 6178658 2022-08-17T07:42:50Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki '''Kalle Mesila''' ([[3. jaanuar]] [[1940]] [[Juuru vald (1939)]] – [[15. august]] [[2022]]) oli eesti luterlik [[vaimulik]]. Õppis [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[17. november|17. novembril]] [[1962]] aseõpetajaks, õpetajaõigused sai [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[2001]]. Oli [[1962]]–[[1965]] [[Kuressaare Laurentsiuse Kogudus|Kuressaare]] ja [[Kaarma Peeter-Pauli Kogudus|Kaarma kogudus]]e õpetaja, [[1966]]–[[1969]] [[Käru kogudus]]e õpetaja, [[1969]]–[[1971]] [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeeste]] ja [[Treimani kogudus]]e õpetaja, [[1971]]–[[1979]] [[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus|Jõelähtme koguduse]] õpetaja, [[1979]]–[[1982]] [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus|Kursi koguduse]] õpetaja, [[1980]]–[[1993]] [[Äksi Andrease kogudus|Äksi koguduse]] õpetaja, [[1981]]–[[2010]] [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja ja [[2001]]–[[2002]] [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] abipraost. == Tunnustus == * 2010 [[Tartu medal]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[August Janni]] | nimi=[[Tartu Peetri kogudus|Tartu Peetri koguduse õpetaja]] | aeg=[[1981]]–[[2010]] | järgnev=[[Ants Tooming]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Mesila, Kalle}} [[Kategooria:Häädemeeste Miikaeli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Kuressaare Laurentiuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Käru koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Peetri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Äksi Andrease koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] e24ctyzsyif3p02ywwinf5bvn4n75lr 6179096 6179095 2022-08-17T07:43:45Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki '''Kalle Mesila''' ([[3. jaanuar]] [[1940]] [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]] – [[15. august]] [[2022]]) oli eesti luterlik [[vaimulik]]. Õppis [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[17. november|17. novembril]] [[1962]] aseõpetajaks, õpetajaõigused sai [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[2001]]. Oli [[1962]]–[[1965]] [[Kuressaare Laurentsiuse Kogudus|Kuressaare]] ja [[Kaarma Peeter-Pauli Kogudus|Kaarma kogudus]]e õpetaja, [[1966]]–[[1969]] [[Käru kogudus]]e õpetaja, [[1969]]–[[1971]] [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeeste]] ja [[Treimani kogudus]]e õpetaja, [[1971]]–[[1979]] [[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus|Jõelähtme koguduse]] õpetaja, [[1979]]–[[1982]] [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus|Kursi koguduse]] õpetaja, [[1980]]–[[1993]] [[Äksi Andrease kogudus|Äksi koguduse]] õpetaja, [[1981]]–[[2010]] [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja ja [[2001]]–[[2002]] [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] abipraost. == Tunnustus == * 2010 [[Tartu medal]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[August Janni]] | nimi=[[Tartu Peetri kogudus|Tartu Peetri koguduse õpetaja]] | aeg=[[1981]]–[[2010]] | järgnev=[[Ants Tooming]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Mesila, Kalle}} [[Kategooria:Häädemeeste Miikaeli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Kuressaare Laurentiuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Käru koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Peetri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Äksi Andrease koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] 2tbzyk0rb1t8mjkohk4nux801e4cmsa 6179099 6179096 2022-08-17T07:47:39Z Velirand 67997 + kategooria wikitext text/x-wiki '''Kalle Mesila''' ([[3. jaanuar]] [[1940]] [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]] – [[15. august]] [[2022]]) oli eesti luterlik [[vaimulik]]. Õppis [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[17. november|17. novembril]] [[1962]] aseõpetajaks, õpetajaõigused sai [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[2001]]. Oli [[1962]]–[[1965]] [[Kuressaare Laurentsiuse Kogudus|Kuressaare]] ja [[Kaarma Peeter-Pauli Kogudus|Kaarma kogudus]]e õpetaja, [[1966]]–[[1969]] [[Käru kogudus]]e õpetaja, [[1969]]–[[1971]] [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeeste]] ja [[Treimani kogudus]]e õpetaja, [[1971]]–[[1979]] [[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus|Jõelähtme koguduse]] õpetaja, [[1979]]–[[1982]] [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus|Kursi koguduse]] õpetaja, [[1980]]–[[1993]] [[Äksi Andrease kogudus|Äksi koguduse]] õpetaja, [[1981]]–[[2010]] [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja ja [[2001]]–[[2002]] [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] abipraost. == Tunnustus == * 2010 [[Tartu medal]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[August Janni]] | nimi=[[Tartu Peetri kogudus|Tartu Peetri koguduse õpetaja]] | aeg=[[1981]]–[[2010]] | järgnev=[[Ants Tooming]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Mesila, Kalle}} [[Kategooria:Häädemeeste Miikaeli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Kuressaare Laurentiuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Käru koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Peetri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Äksi Andrease koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 0kzgzruas7fxt280f0cvd267slh0ili Larissa Netšeporuk 0 400006 6179149 5567041 2022-08-17T10:53:53Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki '''Larissa Netšeporuk''' (aastani 1998 ''Teterjuk''; sündinud [[24. detsember|24. detsembril]] [[1970]] [[Romnõ]]s [[Ukraina]]s) on [[Ukraina]] päritolu Eesti endine [[kergejõustiklane]].<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Larissa_Netšeporuk}} (vaadatud 01.04.2015)</ref> Netšeporuk esindas kuni 2001. aastani Ukrainat. [[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Viin]]is saavutas [[Naiste viievõistlus|viievõistlus]]es kaheksa koha 4319 punktiga, mis oli ühtlasi Eesti rekord. [[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is saavutas ta [[seitsmevõistlus]]es 5953 punktiga 12. koha. [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Pariis]]is saavutas ta 6154 punktiga seitsmenda koha. [[2004. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2004. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is sai ta viievõistluses 4227 punktiga seitsmenda koha. Ta tuli aastatel 2002–2003 [[kaugushüpe|kaugushüppes]] kolm korda (sh ühe korra sisevõistlustel) Eesti meistriks.<ref name="ESBL"/> Ta on kaks korda parandanud Eesti rekordit seitsmevõistluses.<ref name="ESBL"/> Ta valiti 2001 ja 2003 [[Aasta kergejõustiklane|Eesti aasta naiskergejõustiklaseks]].<ref name="ESBL"/> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} * {{ESBL|id=Larissa_Netšeporuk}} {{JÄRJESTA:Netšeporuk, Larissa}} [[Kategooria:Eesti seitsmevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] ht7y7udof0xfofz9nmgrrwhorz5a0rn Reinhold Kesküll 0 401071 6179215 5970838 2022-08-17T11:42:44Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki '''Reinhold Kesküll''' (13. november ([[vkj]])/ [[26. november]] [[1900]] [[Jamburg]] – [[18. september]] [[1943]] [[Tavda]], [[Sverdlovski oblast]], [[Vene NFSV]]) oli eesti kergejõustiklane.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Reinhold_Kesküll}} (vaadatud 10.04.2015)</ref> Osales [[soomusrong nr 2|soomusrongil nr 2]] [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Aastatel 1923–1925 tuli ta 5 korda eri distantsidel 100 m – 400 m jooksus ja 5 korda teatejooksus Eesti meistriks.<ref name="ESBL"/> Ta osales [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924. aasta Pariisi olümpiamängude kergejõustikuvõistlusel]], kus ta ei saanud 100 m, 200 m ja 400 m eeljooksust edasi.<ref name="ESBL"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Reinhold_Kesküll}} *[https://www.olympedia.org/athletes/67339 Olympedia] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000068284 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Kesküll, Reinhold}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti 1924. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1943]] hk4wtwh4umry5v9qxxx7i4bi9r1f8bo Portaal:Jalgpall/Valitud artikkel/2 100 401385 6178933 4217930 2022-08-16T17:12:11Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Federación Peruana de Fútbol (2011).png|left|200px]] '''[[Peruu jalgpallikoondis]]''' on [[Peruu]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is, mis esindab riiki alates 1927. aastast. Seda haldab [[Peruu jalgpalliliit]] (FPF). Peruu jalgpallikoondis on Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu [[CONMEBOL]] liige. Peruu jalgpallikoondis on olnud kõige edukam 1930. ja 1970. aastatel. Jalgpallikoondise koduväljak on riigi pealinnas [[Lima (Peruu)|Limas]] asuv [[Estadio Nacional]]. Peruu on tulnud kahel korral [[Copa América]] võitjaks ja jõudnud neljal korral [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]] osaleti [[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|olümpiamängude jalgpalliturniiril]]. Meeskonna kauaaegsed rivaalid on olnud [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]]. '''[[Peruu jalgpallikoondis|{{murdmata|Loe edasi...}}]]''' <noinclude>[[Kategooria:Jalgpalliportaal]]</noinclude> jdeq2q7ak5hammghthkzczaehj81bt5 Urmas 0 402614 6179052 6141608 2022-08-17T00:51:23Z 216.9.110.3 wikitext text/x-wiki '''Urmas''' või Ummi on soome ja eesti{{lisa viide}} [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2017 seisuga oli [[Eesti]]s eesnimi Urmas 4433 mehel. Urmas on Eestis populaarsuselt 18. mehenimi. Urmas oli keskmiselt 51 aasta vanune (mediaanvanus oli 52).{{lisa viide}} Kõige populaarsem oli eesnimi Urmas vanuserühmas 50–54, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 105,62 ning Hiiu maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 55,51.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Urmas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-01 |arhiivimisaeg=2017-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170922134516/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/URMAS |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Urmas 9 ja Urmass 2 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=urmas Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Urmas Alender]], eesti laulja *[[Urmas Arumäe]], eesti vandeadvokaat *[[Urmas Espenberg]], eesti kirjanik *[[Urmas Heinaste]], eesti õpetaja *[[Urmas Hepner]], eesti jalgpallur *[[Urmas Jaarman]], eesti muusik *[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur *[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur *[[Urmas Kirs]], eesti jalgpallur ja treener *[[Urmas Laansoo]], eesti botaanik *[[Urmas Lennuk]], eesti näitekirjanik ja dramaturg *[[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmide režissöör *[[Urmas Nemvalts]], eesti karikaturist *[[Urmas Ott]], eesti televisiooni- ja raadioajakirjanik *[[Urmas Paet]], eesti poliitik *[[Urmas Petti]], eesti teoloog *[[Urmas Reinsalu]], eesti poliitik *[[Urmas Reitelmann]], eesti ajakirjanik ja poliitik *[[Urmas Rooba]], eesti jalgpallur *[[Urmas Sisask]], eesti helilooja *[[Urmas Sukles]], eesti poliitik *[[Urmas Sutrop]], eesti keeleteadlane ja bioloog *[[Urmas Sõõrumaa]], eesti ettevõtja *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja lavastaja *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik *[[Urmas Viilma]], eesti vaimulik, [[EELK peapiiskop]] *... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] d09g3yicxxlbwtnjo7rjud5ewdduflk 6179060 6179052 2022-08-17T04:37:12Z 2001:1530:1007:5FBB:FB60:A432:9797:B912 Eemaldatud muudatus 6179052, mille tegi [[Special:Contributions/216.9.110.3|216.9.110.3]] ([[User talk:216.9.110.3|arutelu]]) wikitext text/x-wiki '''Urmas''' on soome ja eesti{{lisa viide}} [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2017 seisuga oli [[Eesti]]s eesnimi Urmas 4433 mehel. Urmas on Eestis populaarsuselt 18. mehenimi. Urmas oli keskmiselt 51 aasta vanune (mediaanvanus oli 52).{{lisa viide}} Kõige populaarsem oli eesnimi Urmas vanuserühmas 50–54, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 105,62 ning Hiiu maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 55,51.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Urmas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-01 |arhiivimisaeg=2017-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170922134516/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/URMAS |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Urmas 9 ja Urmass 2 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=urmas Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Urmas Alender]], eesti laulja *[[Urmas Arumäe]], eesti vandeadvokaat *[[Urmas Espenberg]], eesti kirjanik *[[Urmas Heinaste]], eesti õpetaja *[[Urmas Hepner]], eesti jalgpallur *[[Urmas Jaarman]], eesti muusik *[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur *[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur *[[Urmas Kirs]], eesti jalgpallur ja treener *[[Urmas Laansoo]], eesti botaanik *[[Urmas Lennuk]], eesti näitekirjanik ja dramaturg *[[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmide režissöör *[[Urmas Nemvalts]], eesti karikaturist *[[Urmas Ott]], eesti televisiooni- ja raadioajakirjanik *[[Urmas Paet]], eesti poliitik *[[Urmas Petti]], eesti teoloog *[[Urmas Reinsalu]], eesti poliitik *[[Urmas Reitelmann]], eesti ajakirjanik ja poliitik *[[Urmas Rooba]], eesti jalgpallur *[[Urmas Sisask]], eesti helilooja *[[Urmas Sukles]], eesti poliitik *[[Urmas Sutrop]], eesti keeleteadlane ja bioloog *[[Urmas Sõõrumaa]], eesti ettevõtja *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja lavastaja *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik *[[Urmas Viilma]], eesti vaimulik, [[EELK peapiiskop]] *... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] dja5u8hb5u5nvim7954ptjgwsywm88i Admiral (ansambel) 0 404461 6179086 6144034 2022-08-17T07:33:35Z 195.80.118.146 wikitext text/x-wiki '''Admiral''' oli eesti [[instrumentaalansambel]]. [[Ansambel (muusika)|Ansambel]] asutati 1976. aastal ja see tegutses [[Eesti Reklaamfilm]]i juures. Ansamblit juhatas [[Kustas Kikerpuu]].<ref>[[Valter Ojakäär]]. Muusikasõbra ABC. Kultuur ja Elu, nr 10, 1977</ref> Ansambel lõpetas tegevuse 1982. aastal. Mais 2019 tulid ansambli elusolevad liikmed kaheks looks Tõnu Sal-Salleri 80. sünnipäevaks kokku. Esineti Riisipere kultuurikeskuses. <ref>[http://www.dcc.ttu.ee/andri/bands/get.asp?ident=4397 Eesti Ansamblite Andmebaas. Admiral]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti ansamblid]] jg3pjniuv3ii12q1rcqz32to87dk34n 6179087 6179086 2022-08-17T07:37:49Z 195.80.118.146 wikitext text/x-wiki '''Admiral''' oli eesti [[instrumentaalansambel]]. [[Ansambel (muusika)|Ansambel]] asutati 1976. aastal ja see tegutses [[Eesti Reklaamfilm]]i juures. Ansamblit juhatas [[Kustas Kikerpuu]].<ref>[[Valter Ojakäär]]. Muusikasõbra ABC. Kultuur ja Elu, nr 10, 1977</ref> Ansambel lõpetas tegevuse 1982. aastal. Mais 2019 tulid ansambli elusolevad liikmed kaheks looks Tõnu Sal-Salleri 80. sünnipäevaks kokku. Esineti Riisipere kultuurikeskuses. Lood olid Sa äratasid luiged minus lenda ja Suudlused soolaste huultega. <ref>[http://www.dcc.ttu.ee/andri/bands/get.asp?ident=4397 Eesti Ansamblite Andmebaas. Admiral]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Kategooria:Eesti ansamblid]] k6pjzz2cznann3gboyviswq5523hnwr 6179088 6179087 2022-08-17T07:38:25Z 195.80.118.146 wikitext text/x-wiki '''Admiral''' oli eesti [[instrumentaalansambel]]. [[Ansambel (muusika)|Ansambel]] asutati 1976. aastal ja see tegutses [[Eesti Reklaamfilm]]i juures. Ansamblit juhatas [[Kustas Kikerpuu]].<ref>[[Valter Ojakäär]]. Muusikasõbra ABC. Kultuur ja Elu, nr 10, 1977</ref> Ansambel lõpetas tegevuse 1982. aastal. Mais 2019 tulid ansambli elusolevad liikmed kaheks looks Tõnu Sal-Salleri 80. sünnipäevaks kokku. Esineti Riisipere kultuurikeskuses. Lood olid “Sa äratasid luiged minus lendu” ja “Suudlused soolaste huultega”. <ref>[http://www.dcc.ttu.ee/andri/bands/get.asp?ident=4397 Eesti Ansamblite Andmebaas. Admiral]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Kategooria:Eesti ansamblid]] d238gtn5s2zmzofv9ko622z1rjro7zh 6179093 6179088 2022-08-17T07:41:23Z 195.80.118.146 wikitext text/x-wiki '''Admiral''' oli eesti [[instrumentaalansambel]]. [[Ansambel (muusika)|Ansambel]] asutati 1976. aastal ja see tegutses [[Eesti Reklaamfilm]]i juures. Ansamblit juhatas [[Kustas Kikerpuu]].<ref>[[Valter Ojakäär]]. Muusikasõbra ABC. Kultuur ja Elu, nr 10, 1977</ref> Ansambel lõpetas tegevuse 1982. aastal. Mais 2019 tulid ansambli elusolevad liikmed kaheks looks Tõnu Sal-Salleri 80. sünnipäevaks kokku. Esineti Riisipere kultuurikeskuses. Lood olid “Sa äratasid luiged minus lendu” ja “Suudlused soolaste huultega”. Lisaks saadeti “Sünnipäeva laulu”, mille esitas Laura Maria Hunt. <ref>[http://www.dcc.ttu.ee/andri/bands/get.asp?ident=4397 Eesti Ansamblite Andmebaas. Admiral]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Kategooria:Eesti ansamblid]] ml3g558xqlu1sfkcvdtdya9ywv3aplh 6179094 6179093 2022-08-17T07:41:45Z 195.80.118.146 wikitext text/x-wiki '''Admiral''' oli eesti [[instrumentaalansambel]]. [[Ansambel (muusika)|Ansambel]] asutati 1976. aastal ja see tegutses [[Eesti Reklaamfilm]]i juures. Ansamblit juhatas [[Kustas Kikerpuu]].<ref>[[Valter Ojakäär]]. Muusikasõbra ABC. Kultuur ja Elu, nr 10, 1977</ref> Ansambel lõpetas tegevuse 1982. aastal. 5. mail 2019 tulid ansambli elusolevad liikmed kaheks looks Tõnu Sal-Salleri 80. sünnipäevaks kokku. Esineti Riisipere kultuurikeskuses. Lood olid “Sa äratasid luiged minus lendu” ja “Suudlused soolaste huultega”. Lisaks saadeti “Sünnipäeva laulu”, mille esitas Laura Maria Hunt. <ref>[http://www.dcc.ttu.ee/andri/bands/get.asp?ident=4397 Eesti Ansamblite Andmebaas. Admiral]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Kategooria:Eesti ansamblid]] il65sxzeb22078r7d4331cmn0lc0c23 Igor Grafov 0 407720 6179069 6178744 2022-08-17T05:57:00Z 87.119.178.217 wikitext text/x-wiki [[File:Mälestusmärk Igor Grafovile 1.jpg|thumb|Mälestusmärk Igor Grafovile Narva jõe kaldal]] '''Igor Grafov''' ([[14. november]] [[1923]] [[Petrograd]] – [[22. veebruar]] [[1944]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[sõjaväelane]]. Igor Grafov langes 1944. aastal [[II maailmasõda|II maailmasõja]] lahingutes Eesti alal [[Narva]]s. Nooremleitnant Igor Grafov oli 203. õhutõrjepolgu seniitkuulipildurite rühma komandör, kui 1944. aasta [[Narva lahing (1944)|veebruaris jõudis Punaarmee Narva jõe äärde]], õnnestus allüksusel jõgi ületada ja rajada [[Vaasa küla]] juures [[Vaasa sillapea]], mille eesti SS-diviisi üksused likvideerisid 6. märtsiks. Igor Grafov langes lahinguis 22. veebruaril. Grafov on maetud ühishauda [[Kingissepa]]s. [[1. juuli]]l [[1944]] nimetati ta postuumselt [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelaseks]]. Tema hukkumiskohale oli talle Narvas püstitatud mälestusmärk<ref>[http://www.panoramio.com/photo/52637474 Panoramio: Igor Grafovi monument]</ref>. 16. augustil 2022 teatas Eesti peaminister [[Kaja Kallas]] monumendi eemaldamisest koos veel kuue Nõukogude monumendiga Narvas ja Narva-Jõesuus.<ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref>. Tema auks on nimetatud tänav [[Peterburi]]s ja Narvas ([[Igor Grafovi tänav]]). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1105 {{JÄRJESTA:Grafov, Igor}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 1944]] tmvpc71v0f10jm9adcurapj9acqz3zd 6179135 6179069 2022-08-17T10:13:58Z Plingen Plungen 162493 ilmselt Kingisepp, Venemaal ja surnukeha Saaremaale ei veetud. wikitext text/x-wiki [[File:Mälestusmärk Igor Grafovile 1.jpg|thumb|Mälestusmärk Igor Grafovile Narva jõe kaldal]] '''Igor Grafov''' ([[14. november]] [[1923]] [[Petrograd]] – [[22. veebruar]] [[1944]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[sõjaväelane]]. Igor Grafov langes 1944. aastal [[II maailmasõda|II maailmasõja]] lahingutes Eesti alal [[Narva]]s. Nooremleitnant Igor Grafov oli 203. õhutõrjepolgu seniitkuulipildurite rühma komandör, kui 1944. aasta [[Narva lahing (1944)|veebruaris jõudis Punaarmee Narva jõe äärde]], õnnestus allüksusel jõgi ületada ja rajada [[Vaasa küla]] juures [[Vaasa sillapea]], mille eesti SS-diviisi üksused likvideerisid 6. märtsiks. Igor Grafov langes lahinguis 22. veebruaril. Grafov on maetud ühishauda [[Kingissepp|Kingissepas]]. [[1. juuli]]l [[1944]] nimetati ta postuumselt [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelaseks]]. Tema hukkumiskohale oli talle Narvas püstitatud mälestusmärk<ref>[http://www.panoramio.com/photo/52637474 Panoramio: Igor Grafovi monument]</ref>. 16. augustil 2022 teatas Eesti peaminister [[Kaja Kallas]] monumendi eemaldamisest koos veel kuue Nõukogude monumendiga Narvas ja Narva-Jõesuus.<ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref>. Tema auks on nimetatud tänav [[Peterburi]]s ja Narvas ([[Igor Grafovi tänav]]). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1105 {{JÄRJESTA:Grafov, Igor}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 1944]] r9kja858m8njm1ufkg86ylq6if4wbj5 Tartu gümnaasium (1630–1632) 0 409809 6179108 4224178 2022-08-17T08:28:16Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Tartu koolid]]; lisatud [[Kategooria:Tartu endised koolid]] wikitext text/x-wiki '''Tartu gümnaasium''' oli 1630–1632 tegutsenud Eesti esimene [[Luteri usk|luteri usu]] [[gümnaasium]]. 1632 muudeti gümnaasium [[Academia Gustaviana]]'ks (praeguse nimega Tartu ülikool). Koolis õpetati [[Seitse vaba kunsti|seitsme vaba kunsti]] aineid, klassikalisi keeli, usu-, õigus- ja arstiteadust. Kooli esimene rektor oli [[Uppsala ülikool]]i professor [[Raicus]] (suri 1631). [[Kategooria:Tartu endised koolid]] [[Kategooria:Tartu ajalugu]] [[Kategooria:Tartu Ülikool]] ncdn3z35erejjj6esuzsdrhrbbr18i5 Janek Õiglane 0 410351 6178901 6178569 2022-08-16T15:34:18Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Janek Õiglane | Pilt = Doha2019 Janek.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Janek Õiglane 2017. aasta MM-il | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{süv|1994|04|25}} | Sünnikoht = | Isiklik rekord = 8405 (8. aprill 2022) | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2015 Tallinn]]|Kümnevõistlus}} }} '''Janek Õiglane''' (sündinud [[25. aprill]]il [[1994]]) on eesti [[kümnevõistleja]]. Vändrast pärit Õiglane alustas kooliteed Vändras, kuid lõpetas [[2014]]. aastal [[Audentese Spordigümnaasium]]i.<ref>[https://audentes.ee/spordigumnaasium/uldinfo/vilistlased/xiv-lend-2014/ Audentese Spordigümnaasiumi vilistlased 2014]</ref> ==Tippsport== Janek Õiglane võitis 2015. aastal Tallinnas toimunud U23 Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali. Tema isiklik rekord kümnevõistluses on 8405 punkti ([[Knoxville]] 2022). Tema eelmine rekord 8371 punkti oli püstitatud 2017. aasta augustis [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Londoni maailmameistrivõistlustel]]. Seal sai ta kõrge neljanda koha. Isiklik rekord seitsmevõistluses on 6085 punkti, mille ta püstitas 2019. aasta veebruaris rahvusvahelisel mitmevõistlusel Tallinnas.<ref>[https://sport.err.ee/907114/janek-oiglane-teenis-isikliku-rekordiga-em-pileti Janek Õiglane teenis isikliku rekordiga EM-pileti]. ERR Sport, 03.02.2019</ref> == Isiklikud rekordid == === Välisvõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''10,89''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.42''' ||2017 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kadriorg]], [[Eesti]] |- | [[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''15.38''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]], [[Eesti]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"|'''2.05''' || 2017 ||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"|'''48.80'''|| 2022 ||{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]], [[Saksamaa]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"|'''14,33''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |- | [[Kettaheide]]|| align="center"|'''45.94''' || 2021 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kadriorg]], [[Eesti]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.10''' || 2017 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kadriorg]], [[Eesti]] |- | [[Odavise]]|| align="center"|'''72.46'''|| 2019 ||{{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]], [[Katar]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"|'''4.34,41''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]], [[Eesti]] |- | [[Kümnevõistlus]]|| align="center"|'''8405'''|| 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |} === Sisevõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"|'''7,07''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"|'''2.44,37''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''8,05''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Kõrgushüpe]]|| align="center"|'''2.02''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.19''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.34''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- |[[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''15.50''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]], [[Suurbritannia]] |- |[[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]|| align="center"|'''6085''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |} ==Treener== Kuni 2018. aastani oli Janek Õiglase [[treener]] [[Sven Andresoo]], alates 2018. aasta lõpust treenib ta [[Andrei Nazarov]]i käe all.<ref>Ahto Jakson [http://www.jooksja.ee/paranenud-janek-oiglane-igatseb-voistelda-ja-emile-jouda/ Paranenud Janek Õiglane igatseb võistelda ja tahab EMile jõuda]. Jooksja.ee, 24.01.2019.</ref> 2020 siirdus treenima Ameerika Ühendriikidesse, kus teda hakkas Georgias juhendama Petros Kyprianou.<ref>https://sport.err.ee/1105633/oiglane-kolib-usa-sse-kyprianou-on-sumpaatne-ja-vaga-tark-treener</ref> ==Tunnustus== 2017 – [[Aasta kergejõustiklane|aasta meeskergejõustiklane]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} * {{esbl|Janek_Õiglane}} {{JÄRJESTA:Õiglane, Janek}} [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 7r1ojbjo0dip65of6e75wm41k6aynsq 6178904 6178901 2022-08-16T15:35:54Z Pelmeen10 17243 /* Treener */ wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Janek Õiglane | Pilt = Doha2019 Janek.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Janek Õiglane 2017. aasta MM-il | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{süv|1994|04|25}} | Sünnikoht = | Isiklik rekord = 8405 (8. aprill 2022) | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2015 Tallinn]]|Kümnevõistlus}} }} '''Janek Õiglane''' (sündinud [[25. aprill]]il [[1994]]) on eesti [[kümnevõistleja]]. Vändrast pärit Õiglane alustas kooliteed Vändras, kuid lõpetas [[2014]]. aastal [[Audentese Spordigümnaasium]]i.<ref>[https://audentes.ee/spordigumnaasium/uldinfo/vilistlased/xiv-lend-2014/ Audentese Spordigümnaasiumi vilistlased 2014]</ref> ==Tippsport== Janek Õiglane võitis 2015. aastal Tallinnas toimunud U23 Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali. Tema isiklik rekord kümnevõistluses on 8405 punkti ([[Knoxville]] 2022). Tema eelmine rekord 8371 punkti oli püstitatud 2017. aasta augustis [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Londoni maailmameistrivõistlustel]]. Seal sai ta kõrge neljanda koha. Isiklik rekord seitsmevõistluses on 6085 punkti, mille ta püstitas 2019. aasta veebruaris rahvusvahelisel mitmevõistlusel Tallinnas.<ref>[https://sport.err.ee/907114/janek-oiglane-teenis-isikliku-rekordiga-em-pileti Janek Õiglane teenis isikliku rekordiga EM-pileti]. ERR Sport, 03.02.2019</ref> == Isiklikud rekordid == === Välisvõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''10,89''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.42''' ||2017 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kadriorg]], [[Eesti]] |- | [[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''15.38''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]], [[Eesti]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"|'''2.05''' || 2017 ||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"|'''48.80'''|| 2022 ||{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]], [[Saksamaa]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"|'''14,33''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |- | [[Kettaheide]]|| align="center"|'''45.94''' || 2021 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kadriorg]], [[Eesti]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.10''' || 2017 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kadriorg]], [[Eesti]] |- | [[Odavise]]|| align="center"|'''72.46'''|| 2019 ||{{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]], [[Katar]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"|'''4.34,41''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]], [[Eesti]] |- | [[Kümnevõistlus]]|| align="center"|'''8405'''|| 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |} === Sisevõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"|'''7,07''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"|'''2.44,37''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''8,05''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Kõrgushüpe]]|| align="center"|'''2.02''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.19''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.34''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- |[[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''15.50''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]], [[Suurbritannia]] |- |[[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]|| align="center"|'''6085''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |} ==Treener== Kuni 2018. aastani oli Janek Õiglase [[treener]] [[Sven Andresoo]], alates 2018. aasta lõpust treenis ta [[Andrei Nazarov]]i käe all.<ref>Ahto Jakson [http://www.jooksja.ee/paranenud-janek-oiglane-igatseb-voistelda-ja-emile-jouda/ Paranenud Janek Õiglane igatseb võistelda ja tahab EMile jõuda]. Jooksja.ee, 24.01.2019.</ref> 2020 siirdus treenima Ameerika Ühendriikidesse, kus teda hakkas Georgias juhendama Petros Kyprianou.<ref>https://sport.err.ee/1105633/oiglane-kolib-usa-sse-kyprianou-on-sumpaatne-ja-vaga-tark-treener</ref> 2021. aastast on tema treener James Thomas. ==Tunnustus== 2017 – [[Aasta kergejõustiklane|aasta meeskergejõustiklane]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} * {{esbl|Janek_Õiglane}} {{JÄRJESTA:Õiglane, Janek}} [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] iu773kqeqz9cq709trkpa88ijtny1e6 6178906 6178904 2022-08-16T15:39:52Z Pelmeen10 17243 /* Välisvõistlustel */ wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Janek Õiglane | Pilt = Doha2019 Janek.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Janek Õiglane 2017. aasta MM-il | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{süv|1994|04|25}} | Sünnikoht = | Isiklik rekord = 8405 (8. aprill 2022) | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2015 Tallinn]]|Kümnevõistlus}} }} '''Janek Õiglane''' (sündinud [[25. aprill]]il [[1994]]) on eesti [[kümnevõistleja]]. Vändrast pärit Õiglane alustas kooliteed Vändras, kuid lõpetas [[2014]]. aastal [[Audentese Spordigümnaasium]]i.<ref>[https://audentes.ee/spordigumnaasium/uldinfo/vilistlased/xiv-lend-2014/ Audentese Spordigümnaasiumi vilistlased 2014]</ref> ==Tippsport== Janek Õiglane võitis 2015. aastal Tallinnas toimunud U23 Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali. Tema isiklik rekord kümnevõistluses on 8405 punkti ([[Knoxville]] 2022). Tema eelmine rekord 8371 punkti oli püstitatud 2017. aasta augustis [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Londoni maailmameistrivõistlustel]]. Seal sai ta kõrge neljanda koha. Isiklik rekord seitsmevõistluses on 6085 punkti, mille ta püstitas 2019. aasta veebruaris rahvusvahelisel mitmevõistlusel Tallinnas.<ref>[https://sport.err.ee/907114/janek-oiglane-teenis-isikliku-rekordiga-em-pileti Janek Õiglane teenis isikliku rekordiga EM-pileti]. ERR Sport, 03.02.2019</ref> == Isiklikud rekordid == === Välisvõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''10,89''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.42''' ||2017 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kadriorg]], [[Eesti]] |- | [[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''15.38''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]], [[Eesti]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"|'''2.05''' || 2017 ||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"|'''48.80'''|| 2022 ||{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]], [[Saksamaa]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"|'''14,33''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |- | [[Kettaheide]]|| align="center"|'''45.94''' || 2021 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kadriorg]], [[Eesti]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.12''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Athens]], [[USA]] |- | [[Odavise]]|| align="center"|'''72.46'''|| 2019 ||{{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]], [[Katar]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"|'''4.34,41''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]], [[Eesti]] |- | [[Kümnevõistlus]]|| align="center"|'''8405'''|| 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |} === Sisevõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"|'''7,07''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"|'''2.44,37''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''8,05''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Kõrgushüpe]]|| align="center"|'''2.02''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.19''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.34''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- |[[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''15.50''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]], [[Suurbritannia]] |- |[[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]|| align="center"|'''6085''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |} ==Treener== Kuni 2018. aastani oli Janek Õiglase [[treener]] [[Sven Andresoo]], alates 2018. aasta lõpust treenis ta [[Andrei Nazarov]]i käe all.<ref>Ahto Jakson [http://www.jooksja.ee/paranenud-janek-oiglane-igatseb-voistelda-ja-emile-jouda/ Paranenud Janek Õiglane igatseb võistelda ja tahab EMile jõuda]. Jooksja.ee, 24.01.2019.</ref> 2020 siirdus treenima Ameerika Ühendriikidesse, kus teda hakkas Georgias juhendama Petros Kyprianou.<ref>https://sport.err.ee/1105633/oiglane-kolib-usa-sse-kyprianou-on-sumpaatne-ja-vaga-tark-treener</ref> 2021. aastast on tema treener James Thomas. ==Tunnustus== 2017 – [[Aasta kergejõustiklane|aasta meeskergejõustiklane]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} * {{esbl|Janek_Õiglane}} {{JÄRJESTA:Õiglane, Janek}} [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 8q2bhckjbdnn1g1r2xzdsvzq2844yey 6179064 6178906 2022-08-17T04:59:02Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Janek Õiglane | Pilt = Doha2019 Janek.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Janek Õiglane 2019. aasta MM-il | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{süv|1994|04|25}} | Sünnikoht = | Isiklik rekord = 8405 (8. aprill 2022) | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2015 Tallinn]]|Kümnevõistlus}} {{MedalVõistlus|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|Kümnevõistlus}} }} '''Janek Õiglane''' (sündinud [[25. aprill]]il [[1994]]) on eesti [[kümnevõistleja]]. Rakverest pärit Õiglane alustas kooliteed Vändras. Kergejõustikuga hakkas ta seal tegelema 2003. aastal Valdur Ojala käe all. Ta lõpetas [[2014]]. aastal [[Audentese Spordigümnaasium]]i.<ref>[https://audentes.ee/spordigumnaasium/uldinfo/vilistlased/xiv-lend-2014/ Audentese Spordigümnaasiumi vilistlased 2014]</ref> ==Tippsport== Janek Õiglane on võistelnud odaviskes 2011. aasta noorte maailmameistrivõistlustel (koht 11.) ja Euroopa noorte olümpiafestivalil (koht 7.). Kümnevõistluses saavutas ta juunioride Euroopa meistrivõistlustel 2013. aastal 4. koha ning U-23 Euroopa meistrivõistlustel 2015. aastal Tallinnas võitis pronksmedali tulemusega 7945 punkti.<ref name="Õiglane">[https://www.esbl.ee/biograafia/Janek_%C3%95iglane Janek Õiglane, tulemused]. Eesti spordi biograafiline leksikon. Vaadatud 26.07.2022</ref> [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] osales Õiglane 2015. aastal (koht 19.), 2017. aastal (tulemus 8371 punkti, koht 4.), 2019. aastal (tulemus 8297 punkti, koht 6.)<ref name="World">[https://worldathletics.org/athletes/estonia/janek-oiglane-14430316 World Athletics Partner]. Vaadatud 17.08.2022</ref> ja 2022. aastal (katkestas peale kettaheidet). Euroopa meistrivõistlustel saavutas 2016. aastal 12. koha, 2022. aastal võitis pronksmedali tulemusega 8346 punkti. Õiglane on saanud mitmevõistluse maailma sarivõistlusel (IAAF Combined Events Challenge) 2017. aastal ja 2019. aastal 4. koha. Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste superliigas 2014. aastal tuli Õiglane Eesti koondisega 5. kohale (individuaalselt 15. koht). Mitmevõistluse võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel 2017. aastal Tallinnas saavutas ta Eesti koondise koosseisus 2. koha, võites individuaalselt esikoha 8170 punktiga. 2019. aasta võistkondlikel meistrivõistlustel võitis Eesti koondisega kuldmedali (individuaalselt 5. koht), koondisesse kuulusid veel [[Kristella Jurkatamm]], [[Mari Klaup-McColl]], [[Risto Lillemets]], [[Maicel Uibo]], [[Kristjan Rosenberg]], [[Hanna-Mai Vaikla]], [[Grit Šadeiko]].<ref name="Õiglane"></ref> Janek Õiglane on tulnud 2017. aastal teivashüppes (tulemus 5.10) ja 2019. aastal kümnevõistluses (tulemus 8251 punkti) Eesti meistriks ning 2017. aastal teivashüppes (4.90) ja 2019. aastal seitsmevõistluses Eesti sisemeistriks.<ref name="World"></ref> Maailma hooaja edetabelis olnud ta seitsmevõistluses 2019. aastal 7. (Euroopas 7.) ning kümnevõistluses 2017. aastal 9. (6.) ja 2019. aastal 11. (7.). Õiglase isiklik rekord kümnevõistluses on 8405 punkti ([[Knoxville]] 2022). Tema eelmine rekord 8371 punkti oli püstitatud 2017. aasta augustis [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Londoni maailmameistrivõistlustel]]. Seal sai ta kõrge neljanda koha. Janek Õiglane on saavutanud 9. korral tulemuse üle 8000 punkti (paremuselt 9. tulemus on 8037 punkti 2017. aastast).<ref name="World"></ref> Isiklik rekord seitsmevõistluses on 6085 punkti, mille ta püstitas 2019. aasta veebruaris rahvusvahelisel mitmevõistlusel Tallinnas.<ref>[https://sport.err.ee/907114/janek-oiglane-teenis-isikliku-rekordiga-em-pileti Janek Õiglane teenis isikliku rekordiga EM-pileti]. ERR Sport, 03.02.2019</ref> == Kümnevõistluse tulemused aastate kaupa == {| class="wikitable" ! Aasta !! Tulemus !! Koht !! Aeg |- |2014 || 7815 || {{Riigi ikoon|Soome}} Tampere || 15 juuni |- |2015 || 7945 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn || 12 juuli |- |2016 || 7762 || {{Riigi ikoon|Holland}} Olympisch Stadion, Amsterdam || 07 juuli |- |2017 || 8371 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Olympic Stadium, London || 12 august |- |2019 || 8297 || {{Riigi ikoon|Katar}} Khalifa International Stadium, Doha || 04 oktoober |- |2021 || 8056 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Kadrioru staadion, Tallinn || 27 juuni |- |2022 || 8405 || {{Riigi ikoon|USA}} Tom Black Track at LaPorte Stadium, Knoxville || 08 aprill |} == Isiklikud rekordid == === Välisvõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''10,89''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.42''' ||2017 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kadriorg]], [[Eesti]] |- | [[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''15.38''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]], [[Eesti]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"|'''2.05''' || 2017 ||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"|'''48.80'''|| 2022 ||{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]], [[Saksamaa]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"|'''14,33''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |- | [[Kettaheide]]|| align="center"|'''45.94''' || 2021 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kadriorg]], [[Eesti]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.12''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Athens]], [[USA]] |- | [[Odavise]]|| align="center"|'''72.46'''|| 2019 ||{{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]], [[Katar]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"|'''4.34,41''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]], [[Eesti]] |- | [[Kümnevõistlus]]|| align="center"|'''8405'''|| 2022 ||{{Riigi ikoon|USA}} [[Knoxville]], [[USA]] |} === Sisevõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"|'''7,07''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"|'''2.44,37''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''8,05''' || 2022 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Kõrgushüpe]]|| align="center"|'''2.02''' || 2016 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.19''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.34''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |- |[[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''15.50''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]], [[Suurbritannia]] |- |[[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]|| align="center"|'''6085''' || 2019 ||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], [[Eesti]] |} ==Treener== Kuni 2018. aastani oli Janek Õiglase [[treener]] [[Sven Andresoo]], 2018. aasta lõpust treenis ta [[Andrei Nazarov]]i käe all.<ref>Ahto Jakson [http://www.jooksja.ee/paranenud-janek-oiglane-igatseb-voistelda-ja-emile-jouda/ Paranenud Janek Õiglane igatseb võistelda ja tahab EMile jõuda]. Jooksja.ee, 24.01.2019.</ref> 2020. aastal siirdus treenima Ameerika Ühendriikidesse, kus teda hakkas Georgias juhendama Petros Kyprianou.<ref>https://sport.err.ee/1105633/oiglane-kolib-usa-sse-kyprianou-on-sumpaatne-ja-vaga-tark-treener</ref> 2021. aastast on tema treener James Thomas. ==Tunnustus== 2017 – [[Aasta kergejõustiklane|aasta meeskergejõustiklane]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} * {{esbl|Janek_Õiglane}} * [https://pealinn.ee/2017/08/13/paastis-eesti-au-janek-oiglane-sai-mm-il-voimsa-isikliku-rekordiga-neljanda-koha/ Janek Õiglane sai MM-il võimsa isikliku rekordiga neljanda koha]. [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 13. august 2017. * [https://sportland.ee/magazine/kumnevoistleja-janek-oiglane-sport-on-minu-jaoks-nii-hobi-too-kui-armastus/ Janek Õiglane: sport on minu jaoks nii hobi, töö kui armastus]. 11. märts 2020. * [https://www.ekjl.ee/uudised/janek-oiglane-pustitas-kumnevoistluses-uue-isikliku-rekordi-ning-taitis-mm-i-ja-em-i-normid/ Janek Õiglane püstitas kümnevõistluses uue isikliku rekordi]. [[Eesti Kergejõustiku Liit]] 09. aprill 2022. * [https://sport.ohtuleht.ee/1063686/romantilised-fotod-janek-oiglane-ja-tema-ameeriklannast-kallim-soudsid-abieluranda Janek Õiglane ja tema ameeriklannast kallim sõudsid abieluranda]. [[Õhtuleht]], 25. juuni 2022. {{JÄRJESTA:Õiglane, Janek}} [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 0552qe9dix6z9r73k6u404diuec94r9 Arančycy 0 412277 6178832 6178589 2022-08-16T12:56:44Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Arančycy | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = valgevene | Аранчыцы * / Arančycy |*transkriptsioon:Arantšõtsõ | omakeelne_nimi_2 = vene | Оранчицы |Orantšitsõ | omakeelne_nimi_3 = | | | pindala = | elanikke = 803 (2012) | laius = 52/27/49 | pikkus = 24/32/18 | asendikaart = Valgevene }} '''Arančycy''' ([[valgevene keel]]es ''Аранчыцы'', [[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Arantšõtsõ''', poola keeles ''Orańczyce'') on [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Linova külanõukogu]]s. Asulas on 803 elanikku (2012). Külast ühe kilomeetri kaugusel asub [[Baranavičy]] ja [[Brest (Valgevene)|Bresti]] vahelisel [[raudtee]]l samanimeline jaam. Vaatamisväärsusteks on [[Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik|õigeusu kirik]] ja fašismiohvrite hauad, mille juurde aastal [[1975]] püstitati obelisk. == Ajalugu == Kuningas [[Zygmunt II August]]i ajal hakkas asula ümbrus kuuluma Orańskyte suguvõsale, aga aastal [[1560]] ehitasid nad sinna puidust telliskivivundamendil asuva häärberi. Nende järgi sai asula ka oma nime. Hiljem olid asula omanikeks Iżyckid, seejärel Ignacy Łeżeński.<ref>http://brama.brestregion.com/nomer21/artic14.shtml</ref> Pärast [[Venemaa keisririik|Venemaaga]] liitmist [[Kolmas Poola jagamine|kolmandal Poola jagamisel]] hakkas asula kuuluma [[Grodno kubermang]]u [[Pružanõ maakond]]a. Asulas oli õigeusu kirik. Aastal [[1906]] alustasid Arančycy ja ümbritsevate külade talumehed ülestõusu, mis julmalt maha suruti; selle tagajärjel vangistati 20 küla elanikku. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] hakkas küla kuuluma [[Poola]] koosseisu, asudes [[Polesje vojevoodkond|Polesje vojevoodkonnas]] ja Pružany maakonnas. Aastal [[1939]] liideti asula [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]], sealne mõis võõrandati aga Łeżeńskitelt ja häärber jäeti lagunema. Järgmisel aastal kasutati sealset raudteejaama kohalike elanike [[Arhangelsk]]i ja [[Kustanai]] ümbruskonda [[küüditamine|küüditamiseks]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Arančycy}} * [http://www.radzima.org/be/miesca/aranchycy.html Arančycy] [[Kategooria:Valgevene asulad]] [[Kategooria:Pružany rajoon]] aic3r2qgft7lxpvsx9si2yq4pibd4tk Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik 0 412950 6178827 6178588 2022-08-16T12:53:12Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik |Pildinimi = Church_of_the_Exaltation_of_the_Holy_Cross,_Arančycy_002.Jpeg |Pildiallkiri = Arančycy kirik |Riik = [[Valgevene]] |Asukoht = [[Arančycy]] |Ehituse algus = [[1914]] |Ehituse lõpp = [[1914]] |Esmamainimine = |Kuuluvus = |Laiuskoord = 52/27/37.3 |Pikkuskoord = 24/31/32.5 }} '''Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik''' ([[valgevene keel]]es ''Царква ўзьвіжаньня Сьвятога Крыжа'') on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Arančycy]]s. Kirikut kasutavad õigeusklikud, see on kaitse all olev ehitusmälestis. Kirik on tänapäeval kasutuses. ==Kirikuhoone== [[Pseudovene stiil]]is kiriku sissepääsu juures asub kolmekorruseline [[kellatorn]]. Torni alumine osa on nelinurkne, ülemised korrused aga kaheksanurksed. Teise osa moodustab täisnurkne [[refektoorium]], sellele järgneb kuubikujuline palveruum ja hoone lõpeb viisnurkse [[apsiid]]iga. Kiriku katusel asub kaheksanurkne [[tambuur]]. Kiriku fassaadi kaunistavad hambulised [[friis]]id, eenduvad [[pilaster|pilastrid]] ja [[liseen]]id. Hoone sisemust valgustavad tambuuris paiknevad [[vitraaž]]aknad. Apsiidis asub puidust [[ikonostaas]]. Kirikus asuvad kaks XVIII sajandist pärit [[ikoon]]i. <ref>http://hram.by/rus/churches/view/193</ref> ==Ajalugu== Esimene õigeusu kirik ehitati Arančycy külla aastal [[1600]], aga juba aastal [[1654]] ehitati selle asemele uus puidust hoone. Kiriku ehitamist rahastas Simeon Orańsky. Aastal [[1879]] remonditi seda põhjalikult. Aastal [[1914]] ehitati külla praegune kirik. Vana hoone lammutati ja viidi [[Linova]]sse, kus see võeti kasutusele katoliku kirikuna.<ref>{{Netiviide |url=http://www.linovo.by/?page_id=480 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-08-21 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306202725/http://www.linovo.by/?page_id=480 |url-olek=ei tööta }}</ref> Selle asukohta püstitati puidust rist. Aastal [[1915]] viidi kirikukellad ja [[ikonostaas]] [[Venemaa]]le. Aastal [[1928]] sai kirik uued kellad, samuti valmis [[Varssavi]]s uus ikonostaas. == Pilte == <gallery> Царква ўзьвіжаньня Сьвятога Крыжа (Аранчыцы). Панікадзіла..JPG|Kiriku sisevaade Church of the Exaltation of the Holy Cross, Arančycy 006.Jpeg|Kirik külgvaates </gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid== {{commonskat|Church of the Exaltation of the Holy Cross, Arančycy}} *[http://www.radzima.org/be/object/974.html Fotod kiriku kohta] *[http://www.pravoslavie.by/hram/d-oranchicy-hram-v-chest-vozdvizhenija-kresta-gospodnja-1914 Kiriku kodulehekülg] *[http://www.linovo.by/?page_id=311 Artikkel kiriku kohta] (''valgevene keeles'') [[Kategooria:Valgevene kirikud]] [[Kategooria:Pružany rajoon]] rzd906hagos9ir8q3z4fl3tjkmbt827 6178828 6178827 2022-08-16T12:55:12Z Ursus scribens 115317 Ursus scribens teisaldas lehekülje [[Arančycy Ristiülendamise kirik]] pealkirja [[Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik]] alla wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik |Pildinimi = Church_of_the_Exaltation_of_the_Holy_Cross,_Arančycy_002.Jpeg |Pildiallkiri = Arančycy kirik |Riik = [[Valgevene]] |Asukoht = [[Arančycy]] |Ehituse algus = [[1914]] |Ehituse lõpp = [[1914]] |Esmamainimine = |Kuuluvus = |Laiuskoord = 52/27/37.3 |Pikkuskoord = 24/31/32.5 }} '''Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik''' ([[valgevene keel]]es ''Царква ўзьвіжаньня Сьвятога Крыжа'') on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Arančycy]]s. Kirikut kasutavad õigeusklikud, see on kaitse all olev ehitusmälestis. Kirik on tänapäeval kasutuses. ==Kirikuhoone== [[Pseudovene stiil]]is kiriku sissepääsu juures asub kolmekorruseline [[kellatorn]]. Torni alumine osa on nelinurkne, ülemised korrused aga kaheksanurksed. Teise osa moodustab täisnurkne [[refektoorium]], sellele järgneb kuubikujuline palveruum ja hoone lõpeb viisnurkse [[apsiid]]iga. Kiriku katusel asub kaheksanurkne [[tambuur]]. Kiriku fassaadi kaunistavad hambulised [[friis]]id, eenduvad [[pilaster|pilastrid]] ja [[liseen]]id. Hoone sisemust valgustavad tambuuris paiknevad [[vitraaž]]aknad. Apsiidis asub puidust [[ikonostaas]]. Kirikus asuvad kaks XVIII sajandist pärit [[ikoon]]i. <ref>http://hram.by/rus/churches/view/193</ref> ==Ajalugu== Esimene õigeusu kirik ehitati Arančycy külla aastal [[1600]], aga juba aastal [[1654]] ehitati selle asemele uus puidust hoone. Kiriku ehitamist rahastas Simeon Orańsky. Aastal [[1879]] remonditi seda põhjalikult. Aastal [[1914]] ehitati külla praegune kirik. Vana hoone lammutati ja viidi [[Linova]]sse, kus see võeti kasutusele katoliku kirikuna.<ref>{{Netiviide |url=http://www.linovo.by/?page_id=480 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-08-21 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306202725/http://www.linovo.by/?page_id=480 |url-olek=ei tööta }}</ref> Selle asukohta püstitati puidust rist. Aastal [[1915]] viidi kirikukellad ja [[ikonostaas]] [[Venemaa]]le. Aastal [[1928]] sai kirik uued kellad, samuti valmis [[Varssavi]]s uus ikonostaas. == Pilte == <gallery> Царква ўзьвіжаньня Сьвятога Крыжа (Аранчыцы). Панікадзіла..JPG|Kiriku sisevaade Church of the Exaltation of the Holy Cross, Arančycy 006.Jpeg|Kirik külgvaates </gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid== {{commonskat|Church of the Exaltation of the Holy Cross, Arančycy}} *[http://www.radzima.org/be/object/974.html Fotod kiriku kohta] *[http://www.pravoslavie.by/hram/d-oranchicy-hram-v-chest-vozdvizhenija-kresta-gospodnja-1914 Kiriku kodulehekülg] *[http://www.linovo.by/?page_id=311 Artikkel kiriku kohta] (''valgevene keeles'') [[Kategooria:Valgevene kirikud]] [[Kategooria:Pružany rajoon]] rzd906hagos9ir8q3z4fl3tjkmbt827 Arancycy Püha Risti Ülestõstmise kirik 0 412951 6179054 4250772 2022-08-17T02:46:07Z Xqbot 13355 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik]] oikgflwprj2bm318nmdbtaj4ging9t1 Gustav Max Schmidti Eragümnaasium 0 413755 6179129 5933282 2022-08-17T09:40:40Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Gustav Max Schmidti Eragümnaasium''' oli [[õppeasutus]], mis tegutses aastatel [[1844]]–[[1875]] [[Viljandi]]s<ref name="vmg.ee, 2015">http://www.klk.vil.ee/index.php?page=148 (vaadatud 31.08.2015)</ref>, [[Veski tänav (Viljandi)|Veski tänav]]al paiknenud Wittichi majas (praegu [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 47, [[Eha tänav (Viljandi)|Eha tänav]]a alguse vastas<ref>Olav Renno, [https://sakala.postimees.ee/2165507/160-aastat-gumnaasiumiharidust-viljandis 160 aastat gümnaasiumiharidust Viljandis], sakala.postimees.ee, 10. september 2005</ref>). Kooli rajas 1844 [[Gustav Max Schmidt]]<ref name="vmg.ee, 2015"/>. Kool alustas tööd 15. veebruaril 1844 (ukj)<ref name="vmg.ee, 2015"/>. Kool oli algul 4-klassiline ja juhendus kõrgema [[kreiskool]]i õppekavast<ref name="vmg.ee, 2015"/>. Aastast 1845 sai kool loa tegutseda täis[[gümnaasium]]ina (ametliku nimega '''Schmidti eraõppe- ja kasvatusasutus poeglastele''')<ref name="vmg.ee, 2015"/>. Koolis õppis 31 aasta jooksul 619 õpilast<ref name="vmg.ee, 2015"/>. [[Viljandi Kesklinna Kool]] loeb seda eragümnaasiumi oma eelkäijaks<ref name="vmg.ee, 2015"/>. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viljandi Kesklinna Kool]] [[Kategooria:Viljandi koolid]] [[Kategooria:1844]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Viljandi kreis]] 5rcq1pvfnugeonn9g15nvj57puihc4e 6179130 6179129 2022-08-17T09:48:18Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Gustav Max Schmidti Eragümnaasium''' oli [[õppeasutus]], mis tegutses aastatel [[1844]]–[[1875]] [[Viljandi]]s<ref name="vmg.ee, 2015">http://www.klk.vil.ee/index.php?page=148 (vaadatud 31.08.2015)</ref>, [[Veski tänav (Viljandi)|Veski tänav]]al paiknenud Wittichi majas (praegu [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 47, [[Eha tänav (Viljandi)|Eha tänav]]a alguse vastas<ref>Olav Renno, [https://sakala.postimees.ee/2165507/160-aastat-gumnaasiumiharidust-viljandis 160 aastat gümnaasiumiharidust Viljandis], sakala.postimees.ee, 10. september 2005</ref>). Kooli rajas 1844 [[Gustav Max Schmidt]]<ref name="vmg.ee, 2015"/>. Kool alustas tööd 15. veebruaril 1844 (ukj)<ref name="vmg.ee, 2015"/>. Kool oli algul 4-klassiline ja juhendus kõrgema [[kreiskool]]i õppekavast<ref name="vmg.ee, 2015"/>. Aastast 1845 sai kool loa tegutseda täis[[gümnaasium]]ina (ametliku nimega '''Schmidti eraõppe- ja kasvatusasutus poeglastele''')<ref name="vmg.ee, 2015"/> (saksa keeles ''Schmidtsche Privat-Lehr- und Erziehungsanstalt für Knabes''). Poiste Eraõppe- ja Kasvatusasutus andis õpilastele täieliku gümnaasiumihariduse ning kujunes välja seitsmeklassiline humanitaargümnaasium. 1846. aasta kevadeks oli Eraõppe- ja Kasvatusasutuses õppureid 53, 1850. aastal juba 70. Schmidti õpilaskond suurenes kuni 1855/1856. õppeaastani, mil sügissemestril oli hingekirjas 125 õpilast. Koolis õppis 31 aasta jooksul 619 õpilast<ref name="vmg.ee, 2015"/>. 1874. aastal, Gustav Max Schmidt suri ja [[Liivimaa rüütelkond]] lõi oma maagümnaasiumi, kasvatusasutust asus juhtima [[Viljandi Jaani kogudus]]e pastor [[Leopold Krüger]]. Kooli krundi kui hooned ostis Liivimaa Rüütelkond, asutades vastavalt juba 1872. aastal tehtud otsusele neisse [[Liivimaa Maagümnaasium]]i — ''Livländische Landesgümnasium zu Fellin''. [[Viljandi Kesklinna Kool]] loeb seda eragümnaasiumi oma eelkäijaks<ref name="vmg.ee, 2015"/>. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viljandi Kesklinna Kool]] [[Kategooria:Viljandi koolid]] [[Kategooria:1844]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Viljandi kreis]] 52oihhsw2ufn0ry71d5s11w0767krqc Liivimaa Maagümnaasium 0 413757 6179131 5933306 2022-08-17T09:55:41Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Liivimaa Maagümnaasium''', ka '''Viljandi maagümnaasium''', (saksa keeles ''Livländischen Landesgymnasium zu Fellin'') oli õppeasutus ([[gümnaasium]]), mis tegutses aastatel [[1875]]–[[1892]] [[Viljandi]]s.<ref name="vmg.ee">http://www.klk.vil.ee/index.php?page=149 (vaadatud 10.09.2020)</ref> Kool oli 1875 suletud [[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]]i järglane<ref name="vmg.ee"/>. Algul tegutses kool endise eragümnaasiumi hoones, ent aastal 1877 valmis uus hoone<ref name="vmg.ee"/>. Liivimaa Maagümnaasiumi direktorina tegutses Riiast pärit keelteõpetaja ja koolimees [[Carl Heinrich Hoheisel]], kesaga paraku suri juba 1877. aasta algul. 1875–1892 õppis koolis 498 õpilast<ref name="vmg.ee"/>. 1876. aasta suvel algaski uue Liivimaa Maagümnaasiumi koolimaja ehitamine kooli krundi idaserval [[Veski tänav (Viljandi)|Veski tänav]]al paiknenud Wittichi majas (praegu [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 47, [[Eha tänav (Viljandi)|Eha tänav]]a alguse vastas<ref>Olav Renno, [https://sakala.postimees.ee/2165507/160-aastat-gumnaasiumiharidust-viljandis 160 aastat gümnaasiumiharidust Viljandis], sakala.postimees.ee, 10. september 2005</ref>). Tänini püsiv maja pühitseti pidulikult sisse 17. detsembril (v. k. j.) 1877. aastal. Saksakeelse maagümnaasiumi direktor oli tollal teoloog [[Heinrich Seesemann]], kes seejärel siirdus pastoriks [[Kuramaa]]le. 1883. aastal edutati maagümnaasiumi direktoriks senine vanade keelte õpetaja ja juba Schmidti ajal aasta õpetajaks olnud [[Franz Waldmann]], kes juhtis maagümnaasiumi kuni selle lõpuaktuseni (v. k. j. 10. juunil 1892. aastal), kui alates 1887. aastast, pärast [[Venemaa keiser]] [[Aleksander III]] korraldusel ülikoolid ja gümnaasiumid vene õppekeelele üle viia, ei võtnud maagümnaasium enam uusi õpilasi vastu. [[Viljandi Kesklinna Kool]] loeb seda gümnaasiumi oma eelkäijaks<ref name="vmg.ee"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://muinsuskaitsepaevad.ee/exhibitions_post/viljandi-maagumnaasium/ Viljandi maagümnaasium] Näitus "Koolimajad Eestis" [[Kategooria:Viljandi Kesklinna Kool]] [[Kategooria:Viljandi koolid]] [[Kategooria:Viljandi kreis]] 5ryhyyxj67sio29z2ho6c2z93c8xbs8 6179222 6179131 2022-08-17T11:47:08Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Liivimaa Maagümnaasium''', ka '''Viljandi maagümnaasium''', (saksa keeles ''Livländischen Landesgymnasium zu Fellin'') oli õppeasutus ([[gümnaasium]]), mis tegutses aastatel [[1875]]–[[1892]] [[Viljandi]]s.<ref name="vmg.ee">http://www.klk.vil.ee/index.php?page=149 (vaadatud 10.09.2020)</ref> [[Pilt:Viljandi maagümnaasiumi hoone.jpg|pisi|Liivimaa Maagümnaasium hoone [[Uueveski tee]] 1]] Kool oli 1875 suletud [[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]]i järglane<ref name="vmg.ee"/>. Algul tegutses kool endise eragümnaasiumi hoones, ent aastal 1877 valmis uus hoone<ref name="vmg.ee"/>. [[File:Gymnasium Viljandi.jpg|pisi|]] Liivimaa Maagümnaasiumi direktorina tegutses Riiast pärit keelteõpetaja ja koolimees [[Carl Heinrich Hoheisel]], kesaga paraku suri juba 1877. aasta algul. 1875–1892 õppis koolis 498 õpilast<ref name="vmg.ee"/>. 1876. aasta suvel algaski uue Liivimaa Maagümnaasiumi koolimaja ehitamine kooli krundi idaserval [[Veski tänav (Viljandi)|Veski tänav]]al paiknenud Wittichi majas (praegu [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 47, [[Eha tänav (Viljandi)|Eha tänav]]a alguse vastas<ref>Olav Renno, [https://sakala.postimees.ee/2165507/160-aastat-gumnaasiumiharidust-viljandis 160 aastat gümnaasiumiharidust Viljandis], sakala.postimees.ee, 10. september 2005</ref>). Tänini püsiv maja pühitseti pidulikult sisse 17. detsembril (v. k. j.) 1877. aastal. Saksakeelse maagümnaasiumi direktor oli tollal teoloog [[Heinrich Seesemann]], kes seejärel siirdus pastoriks [[Kuramaa]]le. 1883. aastal edutati maagümnaasiumi direktoriks senine vanade keelte õpetaja ja juba Schmidti ajal aasta õpetajaks olnud [[Franz Waldmann]], kes juhtis maagümnaasiumi kuni selle lõpuaktuseni (v. k. j. 10. juunil 1892. aastal), kui alates 1887. aastast, pärast [[Venemaa keiser]] [[Aleksander III]] korraldusel ülikoolid ja gümnaasiumid vene õppekeelele üle viia, ei võtnud maagümnaasium enam uusi õpilasi vastu. [[Viljandi Kesklinna Kool]] loeb seda gümnaasiumi oma eelkäijaks<ref name="vmg.ee"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://muinsuskaitsepaevad.ee/exhibitions_post/viljandi-maagumnaasium/ Viljandi maagümnaasium] Näitus "Koolimajad Eestis" [[Kategooria:Viljandi Kesklinna Kool]] [[Kategooria:Viljandi koolid]] [[Kategooria:Viljandi kreis]] r9k8yacj68kgi07y5fa9fal3czfmznt Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas 0 414934 6178855 6178755 2022-08-16T13:56:59Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas|Teises maailmasõjas hukkunute ühishauaga Narvas]]}} [[Pilt:Soviet monument.jpg|pisi|Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas (september 1999)]] '''Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas''' (ka ''Punaarmeelaste mälestusmärk Narvas'') oli [[Narva]] linnas [[Narva linnus]]e ees asunud [[mälestusmärk]] [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] langenud [[punaarmeelased|punaarmeelastele]]. 16. augustil 2022 teatas Eesti peaminister [[Kaja Kallas]] monumendi eemaldamisest koos veel kuue Nõukogude monumendiga Narvas<ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref>. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] q4e8unmdp4uen74rz19k0molxjn5ntz 6178857 6178855 2022-08-16T13:59:10Z 46.131.50.231 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas|Teises maailmasõjas hukkunute ühishauaga Narvas]]}} [[Pilt:Soviet monument.jpg|pisi|Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas (september 1999)]] '''Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas''' (ka ''Punaarmeelaste mälestusmärk Narvas'') oli [[Narva]] linnas [[Narva linnus]]e ees asunud [[mälestusmärk]] [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] langenud [[punaarmeelased|punaarmeelastele]]. 16. augustil 2022 teatas Eesti peaminister [[Kaja Kallas]] monumendi eemaldamisest koos veel kuue Nõukogude monumendiga Narvas ja Narva-Jõesuus<ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref>. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] tfvsg4bajy0oz9j8qciicoqzo9lw2q4 Toivo Jürimäe 0 416721 6179213 5661844 2022-08-17T11:41:39Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Toivo Jürimäe.jpg|pisi|Toivo Jürimäe Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 80. ja Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi 100. aastapäeva tähistamisel 22. novembril 2008 TÜ aulas.]] '''Toivo Jürimäe''' ([[9. mai]] [[1949]] [[Tartu]] – [[5. oktoober]] [[2015]]) oli eesti spordipedagoog. Ta lõpetas aastal [[1969]] {{kas|[[Tartu 1. Keskkool]]i}} ja aastal [[1973]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]]. Aastal [[1980]] kaitses ta [[bioloogiakandidaat|bioloogiakandidaadi]] väitekirja. Ta harrastas aastast [[1965]] kergejõustikku, tema treeneriteks olid [[Arvo Lillestik]] ja [[Rein Aule]]. Ta oli aastatel [[1973]]–[[1977]] [[Tartu 5. Keskkool]]is kehalise kasvatuse õpetaja. Aastatel [[1977]]–[[1992]] oli ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] kehalise kasvatuse ja spordi kateedri õpetaja, vanemõpetaja ja (aastast [[1987]]) dotsent. Aastatel [[1992]]–[[1998]] oli ta Tartu Ülikooli spordipedagoogika instituudi juhataja; lisaks oli ta aastast [[1992]] professor. Aastast [[2003]] oli ta Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudi kinantropomeetria õppetoolis spordipedagoogika professor. Lisaks oli ta aastatel [[2007]]–[[2010]] Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna teadusprodekaan. Ta on teinud kaastööd ajakirjale [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]], ta on koostanud õppevahendeid. Ta oli Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu esimehe asetäitja ja ICPAFR-i (kehalise aktiivsuse ja võimekuse uuringute kolleegium) liige. ==Isiklikku== Tema isa oli metsateadlane [[Arnold Jürimäe]] ja poolvend on sporditeadlane ja -pedagoog ning Tartu Ülikooli professor [[Jaak Jürimäe]]. Tütar Kadri Maikov, PhD (sünd. Jürimäe) on maastikuarhitekt, Eesti Maaülikooli lektor. ==Välislingid== *{{ETIS}} *[http://www.esbl.ee/biograafia/Toivo_Jürimäe Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Jürimäe, Toivo}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti spordipedagoogid]] [[Kategooria:Eesti sporditeadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] [[Kategooria:Surnud 2015]] 33uybrrw8kzz5n358j9w1vcw3unyjtl Tarvastu kalmistu 0 419093 6179102 6043940 2022-08-17T07:56:09Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:8453 Tarvastu kalmistu.jpg|pisi|Tarvastu kalmistu (juuli 2011)]] [[File:Tarvastu kalmistu värav.JPG|pisi|Tarvastu kalmistu värav]] '''Tarvastu kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Tinnikuru]] külas<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|8453}} (vaadatud 31.09.2015)</ref>, [[Mustla]] aleviku juures. Kalmistu on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks<ref name="Kultuurimälestis"/>. [[File:Tarvastu kalmistu kirjeldus.JPG|pisi|left|Tarvastu kalmistu kirjeldus]] Kalmistu kogupindala on 6,24 ha<ref name="Kultuurimälestis"/>. Kalmistul on kivikabel<ref name="Kultuurimälestis"/>. Kalmistu rajati [[18. sajand Eestis|18. sajandil]] ja seda kasutatakse ka tänapäeval<ref name="Kultuurimälestis"/>. Tarvastu kalmistule on maetud: [[Martin Klein]], [[Andres Alver]], [[Aleksander Külm]], [[Eduard Pfaff]] jt. ==Vaata ka== *[[Tarvastu mõisa kalmistu]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|8453}} [[Kategooria:Tarvastu kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Viljandi vald]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Mustla]] {{Coordinate|NS=58.227778|EW=25.862778|type=landmark|region=EE}} gqy9oh39zujklb3i01xsd15s92cpich Võllas 0 420568 6178954 5978379 2022-08-16T18:07:05Z WikedKentaur 464 pilt wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[häbipost]]i ehk kaagiga}} [[Pilt:Tombstone courthouse gallows.jpg|pisi|Rekonstreeritud võllas USAs]] [[File:Osa Stalini kujust mahavõetuna, sümboolselt võlla pooduna, ERM Fk 973 40.tif|thumb|Võlla kasutamine puhtalt kommunikatsioonivahendina: võlla on poodud Stalini monumendi pea (Tartu, 1941)]] '''Võllas''' ehk '''kaak''' on ühest või kahest [[post]]ist ja nende peale pandud põikpuust rajatis, kus [[ülespoomine|poodi inimesi üles]].<ref>{{EKSS|võllas}} (vaadatud 16.11.2015)</ref> Võllas võeti kasutusele [[keskaeg|keskajal]]. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Surmanuhtlus]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] d5yddiaoc1eib5nunbvj2aetu40tf0c Väike-Õismäe tiik 0 422475 6178851 6026599 2022-08-16T13:50:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:EU-EE-TLN-Haabersti-Väike-Õismäe pond.JPG|pisi|Väike-Õismäe tiik (august 2014)]] '''Väike-Õismäe tiik''' (ka Õismäe tiik<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Oismae-tiigi-umbruse-pargiala "Õismäe tiigi ümbruse pargiala"]. Tallinn.ee. Vaadatud 10.12.2015</ref>) on [[tiik]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s [[Väike-Õismäe asum]]is. Tiigi pindala on 1,6 hektarit.<ref>[https://web.archive.org/web/20160309111720/http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf "Eesti järvede nimestik"]. Keskkonnainfo.ee</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Väike-Õismäe pond}} {{koord}} [[Kategooria:Tallinna järved]] [[Kategooria:Haabersti linnaosa]] [[Kategooria:Väike-Õismäe]] [[Kategooria:Eesti tiigid]] 0ksaqkg3vrdh0atml0lz0geeb94mau5 Indrek Ibrus 0 422880 6178865 6178770 2022-08-16T14:18:57Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki [[Fail:2 Indrek Ibrus at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Indrek Ibrus 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Ibrus_EFAK_XIII_laval,_11._mai_2017.jpg|pisi|Indrek Ibrus Eesti filosoofia aastakonverentsil 11. mail 2017]] '''Indrek Ibrus''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1974]]<ref>[https://www.inforegister.ee/ANJYVQX-INDREK-IBRUS Päring inforegister.ee andmebaasis]</ref>) on eesti meediauurija ja [[semiootik]]. Ametlilt meediainnovatsiooni professor [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] (TLÜ) [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Balti Filmi, Meedia Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudis]] (BFM). Juhib samas ka doktoriõppekava "Audiovisuaalkunstid ja meediauuringud". On juhtinud TLÜ [[meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]]t (MEDIT). Oli 2004. aastal üks BFMi asutajatest. On lõpetanud [[Tartu Ülikool]]is ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureuseastmes (2000), [[Oslo Ülikool]]is meedia ja kommunikatsiooni eriala magistriastmes (2003). Kaitses 2010. aastal [[London School of Economics and Political Science]]'is (LSE) doktoritöö pealkirjaga "Uute meediavormide evolutsioonidünaamika: Avatud mobiilse veebi juhtum" ([http://etheses.lse.ac.uk/53/ "''Evolutionary Dynamics of New Media Forms: The Case of the Open Mobile Web''"]). On avaldanud hulga teadusartikleid mobiilse veebi arengust, [[Ristmeedia|rist]]- ja transmeediast, meedia innovatsioonist, meedia semiootikast, meediapoliitikast, kultuuri digiteerimisest, metaandmetest ning kultuuri andmekogude juhtimisest. Kahasse [[John Hartley]] ja [[Maarja Ojamaa]]<nowiki/>ga on kirjutanud raamatu "On the Digital Semiosphere: Culture, Media and Science for the Anthropocene" (Bloomsbury, 2020). Lisaks on toimetanud raamatu "Emergence of Crosss-Innovation Systems: Audiovisual Industries Co-innovating with Education, Health Care and Tourism" (Emerald, 2019) ning koos Carlos A. Scolariga antoloogia "Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions" (Peter Lang, 2012). On teadusajakirjade [[Baltic Screen Media Review]] ja [https://culturalscience.org/ Cultural Science Journal] üks toimetajatest ning [[Tallinna Ülikooli Kirjastus|Tallinna Ülikooli Kirjastuse]] raamatusarja ''Bibliotheca mediorum et communicationis'' kolleegiumi esimees. [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsi]] vilistlane. ==Tunnustus== *2010 – I preemia Eesti Vabariigi üliõpilaste teadustööde konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes *2012 – [[Semiootiline Jälg]] *2020 – Tallinna Ülikooli parim humanitaarteaduse-alane artikkel *2021 – Tallinna Ülikooli teenetemärk ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/44a09182-cb00-4c6f-8c13-4ec9077f8ddc Indrek Ibrus Eesti Teadusinfosüsteemis] {{JÄRJESTA:Ibrus, Indrek}} [[Kategooria:Sündinud 1974]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] btpcbfpexshfi2gqiweig8jorizzudo 6179063 6178865 2022-08-17T04:47:01Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Fail:2 Indrek Ibrus at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Indrek Ibrus 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Ibrus_EFAK_XIII_laval,_11._mai_2017.jpg|pisi|Indrek Ibrus Eesti filosoofia aastakonverentsil 11. mail 2017]] '''Indrek Ibrus''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1974]]<ref>[https://www.inforegister.ee/ANJYVQX-INDREK-IBRUS Päring inforegister.ee andmebaasis]</ref>) on eesti meediauurija ja [[semiootik]]. Ametilt meediainnovatsiooni professor [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] (TLÜ) [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Balti Filmi, Meedia Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudis]] (BFM). Juhib samas ka doktoriõppekava "Audiovisuaalkunstid ja meediauuringud". On juhtinud TLÜ [[meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]]t (MEDIT). Oli 2004. aastal üks BFMi asutajatest. On lõpetanud [[Tartu Ülikool]]is ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureuseastmes (2000), [[Oslo Ülikool]]is meedia ja kommunikatsiooni eriala magistriastmes (2003). Kaitses 2010. aastal [[London School of Economics and Political Science]]'is (LSE) doktoritöö pealkirjaga "Uute meediavormide evolutsioonidünaamika: Avatud mobiilse veebi juhtum" ([http://etheses.lse.ac.uk/53/ "''Evolutionary Dynamics of New Media Forms: The Case of the Open Mobile Web''"]). On avaldanud hulga teadusartikleid mobiilse veebi arengust, [[Ristmeedia|rist]]- ja transmeediast, meedia innovatsioonist, meedia semiootikast, meediapoliitikast, kultuuri digiteerimisest, metaandmetest ning kultuuri andmekogude juhtimisest. Kahasse [[John Hartley]] ja [[Maarja Ojamaa]]<nowiki/>ga on kirjutanud raamatu "On the Digital Semiosphere: Culture, Media and Science for the Anthropocene" (Bloomsbury, 2020). Lisaks on toimetanud raamatu "Emergence of Crosss-Innovation Systems: Audiovisual Industries Co-innovating with Education, Health Care and Tourism" (Emerald, 2019) ning koos Carlos A. Scolariga antoloogia "Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions" (Peter Lang, 2012). On teadusajakirjade [[Baltic Screen Media Review]] ja [https://culturalscience.org/ Cultural Science Journal] üks toimetajatest ning [[Tallinna Ülikooli Kirjastus|Tallinna Ülikooli Kirjastuse]] raamatusarja ''Bibliotheca mediorum et communicationis'' kolleegiumi esimees. [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsi]] vilistlane. ==Tunnustus== *2010 – I preemia Eesti Vabariigi üliõpilaste teadustööde konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes *2012 – [[Semiootiline Jälg]] *2020 – Tallinna Ülikooli parim humanitaarteaduse-alane artikkel *2021 – Tallinna Ülikooli teenetemärk ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/44a09182-cb00-4c6f-8c13-4ec9077f8ddc Indrek Ibrus Eesti Teadusinfosüsteemis] {{JÄRJESTA:Ibrus, Indrek}} [[Kategooria:Sündinud 1974]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] 5xduyz8b1j3c1sb01wby3ucf7q10n35 Vana mees tahab koju 0 425119 6178852 4344340 2022-08-16T13:52:58Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{filmi info | filmi_nimi = Vana mees tahab koju | originaalnimi = | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[melodraama]] | lavastaja = [[Tõnis Kask]] | produtsent = [[Kerdi Kuusik]] | stsenaarium = [[Maria Zverjeva]] | jutustaja = | peaosades = [[Kaljo Kiisk]]<br>[[Raivo Trass]] | muusika = [[René Eespere]] | operaator = [[Enn Putnik]] | montaaž = | kunstnik = [[Ronald Kolmann]] | toimetaja = [[Anne Kirsipuu]] | filmistuudio = | tootja = [[Tallinnfilm]] | levitaja = | aasta = [[1991]] | esilinastus = [[1. detsember]] 1991 | kestus = 151,5 minutit | riik = [[Eesti]] | keel = [[eesti keel|eesti]] | eelarve = | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 0200246 | efis_id = 472 | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"Vana mees tahab koju"''' on Eesti [[1991]]. aasta kahejaoline [[mängufilm]]. Filmi režissöör on [[Tõnis Kask]]. Filmi tootis [[Tallinnfilm]]. Film põhineb [[Raimond Kaugver]]i samanimelise romaani motiividel.<ref name="EFIS">{{EFIS|filmiliigid|film|472}} (vaadatud 10.01.2016).</ref> ==Osatäitjad== *[[Kaljo Kiisk]] – Toomas Simmo *[[Raivo Trass]] – Albert Valter *[[Kaie Mihkelson]] – Inna Valter *[[Hendrik Toompere juunior]] – Veiko Valter *[[Angelina Semjonova]] – Kadi *[[Mari Lill]] – Maile *[[Mihkel Smeljanski]] – Peeter *[[Helend Peep]] – Lembit *[[Ülle Ulla]] – õde Koidula *[[Enn Kraam]] – Andres Virkov *[[Piret Kalda]] – õde Niina *[[Raivo Tamm]] – Sääsk *[[Üllar Põld]] – üliõpilane Tünder *[[Elmar Trink]] – doktor Innos *[[Andres Dvinjaninov]] – kirikuõpetaja *[[Mati Klooren]] *[[Anu Presjärv]] – Kadi sõbranna *[[Irja Aav]] *[[Märt Visnapuu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EFIS|filmiliigid|film|472}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:1991. aasta filmid]] qdpvl019onnhfnlbr399v6df2grxxhr Narva linnavolikogu 0 426003 6178912 6178714 2022-08-16T15:53:26Z 145.14.47.250 /* Narva linnavolikogu koosseisud */ wikitext text/x-wiki '''Narva linnavolikogu''' on [[Narva]] linna omavalitsusorgan, mis tegutseb linnas alates [[1873]]. aastast. [[1870]]. aastast pidi Venemaa üldise linnaseaduse järgi linnades moodustama linnaomavalitsuse, mis koosnes [[linnavolikogu]]st ja [[linnavalitsus]]t.<ref name="fondiloend"/> Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]. Narva linnavolikogu valisid kõik linna maksumaksjad, kes jagati maksu suuruse järgi kolmeks klassiks.<ref name="fondiloend"/> [[1892]]. aastal tõsteti valimistsensust ja linnavolikogu said valida ainult [[kinnisvara]]omanikud.<ref name="fondiloend"/> Narva linnavolikogu tegevuse seaduslikkuse üle teostas järelevalvet Peterburi kuberner, pärast Veebruarirevolutsiooni kuni 11. oktoobrini 1919 kubermangukomissar. Kõik volikogu otsused pidi linnapea esitama kubernerile.<ref name="fondiloend"/> Alates 15. aprillist 1917 võisid linnavolikogu liikmeid valida peale kinnisvaraomanike ka muud linnaelanikud.<ref name="fondiloend"/> Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele valitakse Narva linnavolikogu liikmed neljaks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. Volikogu esindab ja selle tööd juhib esimees.<ref name="linnavolikogu"/> Praegu on Narva volikogus 31 liiget.<ref name="narvalvl"/> Volikogu tegevust juhib Vladimir Žavoronkov.<ref name="linnavolikogu"/> ==Narva linnavolikogu esimehed== * ?1921–1940 [[Johan Hansing]].<ref name="vp18062021"/> * ...1923... Vak (Вакъ) * 1990–1993 [[Vladimir Tšuikin]] * 1993–1999 [[Anatoli Paal]]<ref name="gazeta"/> * 1999–2003 [[Elsa Suikanen]] * 2003–2011 [[Mihhail Stalnuhhin]]<ref name="mke04082021"/> * 2011–2013 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="pm07042013"/> * 2013–2015 [[Tarmo Tammiste]]<ref name="pm14112013"/><ref name="pm03122015"/> * 2016–2018 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="delfi02022016"/><ref name="err22062018"/> * 2018–2020 [[Irina Janovitš]]<ref name="pm16082018"/><ref name="pr11112020"/> * 2020–2021 [[Tatjana Stolfat]]<ref name="pr30122020-1"/> * 2021–2021 [[Katri Raik]] <ref name="err19112021"/><ref name="err09122022"/> * alates 2022 [[Vladimir Žavoronkov]]<ref name="err11012022"/> ==Narva linnavolikogu koosseisud== [[Märtsirevolutsioon]]ijärgsed esimesed Narva Linnavolikogu valimised toimusid Narvas 19. (6. vkj) augustil 1917. aastal. [[Narva linnavolinike loend 1927|1927. aasta Narva linnavolinike]] valimisel said hääli [[Eesti Tööerakond]] 1868; kaupmeeste ühing 255; [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 1379; [[Eesti Rahvaerakond]] 243; [[Kristlik Rahvaerakond]] 1209; [[Arnold Grimpel|grimpel]]sotsid 1970; majaomanikkude rühm 978; üürnikud 504; ühendatud Vene rühm 1113; Vene majaomanikkude rühm 305. Valimisel Käisid 17,250 elanikku, 50 protsendi ümber hääleõiguslikkude elanikkude armust<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1927/01/18/16 Linnawalimiste tagajärgedest Eestis.], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1927</ref>. {{vaata|Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinike loend 1939}} === 1993.–1996. aasta === [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]]. 31 478 valijatest käis valimas 20 952 elanikku ehk 66,6 %, kõige rohkem hääli sai [[Anelja Varul]] (4934). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva Ametühingute Keskuse nimekiri, 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Eesti Demokraatlikust Tööparteist]], 7 mandaate (22,6%) KVL-st Narva Eesti Seltsi nimekiri<ref name="kov1993tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || [[Sergei Sovetnikov]] || Viktor Veevo |- | Elsa Bashmanova || '''KVL Narva Ametühingute <br>Keskuse nimekiri''' || Nikolai Zolin |- | Tamara Buldogerova || Maia Akimova || '''KVL Narva Eesti Seltsi nimekiri''' |- | Oskar Ida || Vsevolod Kingisepp || Rein Annik |- | Tatjana Jegorova || Valeri Lõssenko || Oleg Klushin |- | Antonina Jevsejeva || Olga Pavlenkova || Juri Konovalov |- | Nikolai Kulikov || Ljudmila Shibella || Toivo Kutti |- | Arnold Mägima || Oleg Skvortsov || Anatoli Paal |- | Aleksander Petuhhov || Elsa Suikanen || Valentin Pappa |- | Ants Pihelgasen || Leonid Tamjar || Stanislav Sorokin |- | Reet Popova || Dmitri Tšoptšits || |- | Feliks Shmorgun || Anelja Varul || |} === 1996.–1999. aasta === [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1996]]. 26 274 valijatest käis valimas 18 183 elanikku ehk 69,0 %, kõige rohkem hääli sai [[Anatoli Paal]] (1633). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva, 8 mandaate (25,8% häältest) said kandidaadid Eesti Demokraatlikust Tööparteist, 6 mandaate (19,4% häältest) said kandidaadid [[Konstitutsioonierakond|Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist]], 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid KVL-st Minu Kodu Narva Linn.<ref name="kov1996tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''KVL Narva''' || '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || Vladimir Homjakov |- | Rein Annik || Stanislav Aleksejev || Larissa Olenina |- | Ülo Järvet || Tamara Buldogerova || Tatjana Zarutskihh |- | Galina Moldon || Jelena Kaljadina || '''Eesti Keskerakond''' |- | Anatoli Paal || Nikolai Kulikov || Galina Oja |- | Valentin Pappa || Arnold Mägima || Nadezda Sinjakova |- | Vladislav Ponjatovski || Sergei Sovetnikov || Anelja Varul |- | Olev Silland || Feliks Šmorgun || '''KVL Minu Kodu Narva Linn''' |- | Elsa Suikanen || Liidia Verner || Eldar Efendijev |- | Dmitri Tšoptšits || '''Eestimaa Ühendatud Rahvapartei''' || Uljan Mišin |- | Ants Usk || Vladimir Butuzov || |- | Viktor Veevo || Julia Dmitrijeva || |- | Aleksandra Zabornikova || Mihhail Galtšik || |} === 1999.–2002. aasta === [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1999]]. 53 412 valijatest käis valimas 22 055 elanikku ehk 41,3%, kõige rohkem hääli sai Vadim Orlov (1225). 14 mandaate (45,2% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 7 mandaate (22,6% häältest) said kandidaadid Eesti Valimisliidust Ühtsus ja Usaldus, 4 mandaate (12,9% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva – 21, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva Rahva Usaldus, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Valimisliidust Arukus.<ref name="kov1999tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1999tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Tomilov || Fjodor Ovsjannikov |- | Eldar Efendijev || Jelena Torokvei || Jevgeni Rogov |- | Andrei Filippov || rowspan=2 |'''Eesti Valimisliit <br>Ühtsus ja Usaldus''' || Olev Silland |- | Valeri Jääger || || |- | Vladimir Kuznetsov || Vladimir Butuzov || '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei''' |- | Mihhail Mihhaltšenko || Julia Dmitrijeva || Tamara Buldõgerova |- | Galina Moldon || Vladimir Homjakov || Nikolai Kulikov |- | Galina Oja || Valentina Kameneva || Arno Timoškin |- | Larissa Olenina || Jelena Pahhomova || '''Valimisliit Narva Rahva Usaldus''' |- | Nadezda Sinjakova || Jevgeni Salnikov || Alla Matvejeva |- | Mihhail Stalnuhhin || Dina Žukova || Vadim Orlov |- | Elsa Suikanen || '''Valimisliit Narva – 21''' || '''Valimisliit Arukus''' |- | Vladimir Tarahtin || Svetlana Bogdanova || Vladislav Ponjatovski |} Linnavolikogu esimeheks valiti Elsa Suikanen, sest ta oli ainus kandidatuur, kes oskas päriselt eesti keelt.<ref name="stena12012019"/> === 2002.–2005. aasta === [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2002]]. 51 417 valijatest käis valimas 23 076 elanikku ehk 44,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2431). 18 mandaate (50,5% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 5 mandaate (16,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elujõud, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Reformi erakonnast, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Ühendusest Vabariigi Eest - Res Publica, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Väärilise Elu Poole, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Eestimaa Rahvaliidust.<ref name="kov2002tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2002tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Aleksandr Jefimov || '''Reformi erakond''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Eldar Efendijev || Fjodor Ovsjannikov |- | Tamara Buldõgerova || Larissa Olenina || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Heli Adamovitš || Ants Liimets |- | Anna Kovalenko || Jan Saan || rowspan=2 | '''Ühendus Vabariigi Eest –<br> Res Publica''' |- | Tatjana Eigard || Vladimir Tarahtin || |- | Nadežda Sinjakova || '''Valimisliit Elujõu''' || Sergei Missenjov |- | Vladimir Mižui || Genadi Afanassjev || Nikolai Golubev |- | Jelena Torokvei || Julia Dmitrijeva || '''Valimisliit Väärilise Elu Poole''' |- | Galina Vologdina || Vladislav Ponjatovski || Vladimir Homjakov |- | Jelizaveta Tšertova || Arvet Pent || Vladimir Kalatšov |- | Elle Välja || Viktor Veevo || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Maie Bragina || || Aleksandr Gamazin |} === 2005.–2009. aasta === [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]]. 52 882 valijatest käis valimas 24 779 elanikku ehk 46,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2624). 22 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 4 mandaate (14,6% häältest) said kandidaadid Erakonnast Res Publica, 3 mandaate (10,7% häältest) said kandidaadid Eestimaa Rahvaliidust, 1 mandaat (6,4% häältest) sai kandidaat Reformi erakonnast, 1 mandaat (5,4% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Linnakodanik". <ref name="kov2005tul"/><ref name="kov2005tulsl"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2005tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Anna Kovalenko || '''Erakond Res Publica''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Jelizaveta Tšertova || Ants Pauls |- | Olev Silland || Larissa Olenina || Sergei Missenjov |- | Tamara Buldõgerova || Andrus Tamm || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Jelena Pahhomova || Vladimir Tarahtin |- | Artur Pärnoja || Aleksandr Jefimov || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Galina Vologdina || Sergei Nikitin || Nadežda Tšerkašina |- | Jelena Torokvei || Andrei Tšuhljajev || Aleksei Nalivaiko |- | Andrei Filippov || Vladimir Kalatšov || Nikolai Kulikov |- | Dina Žukova || Vladimir Butuzov || '''Reformi erakond''' |- | Vladimir Mižui || Nadežda Sinjakova || Ants Liimets |- | Fjodor Ovsjannikov || || '''Valimisliit Linnakodanik''' |- | || || Genadi Afanassjev |} === 2009.–2013. aasta === [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[2009]]. 52 954 valijatest käis valimas 27 772 elanikku ehk 54,33%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (4510). 26 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 2 mandaate (7,75% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Uus Narva, 2 mandaate (5,91% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Peetri plats, 1 mandaat (4,66% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Jüri Mišini plokk – Meie kodu Narva". <ref name="kov2009tul"/> http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Orlov || Sergei Nikitin |- | Mihhail Stalnuhhin || Anna Kovalenko || Vladimir Kalatšov |- | Olev Silland || Aleksei Nalivaiko || Nikolai Burdakov |- | Galina Vologdina || Larissa Olenina || '''Valimisliit Uus Narva''' |- | Aleksandr Jefimov || Vladimir Butuzov || Aleksandr Brokk |- | Aleksandr Moissejev || Tarmo Tammiste || Ago Silde |- | Vladimir Mižui || Aleksandr Nikolajev || '''Valimisliit Peetri plats''' |- | Tamara Gordejeva || Nadežda Tšerkašina || Artur Pärnoja |- | Andrei Filippov || Natalia Umarova || [[Nadežda Sinjakova]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || rowspan=2 | '''Valimisliit Jüri Mišini plokk –<br> Meie kodu Narva''' |- | Maksim Belozjorov || [[Tatjana Zarutskihh]] || |- | Fjodor Ovsjannikov || Olga Närgi || [[Juri Mišin|Yury Mishin]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Mihhail Stalnuhhin. 2011. aasta aprillis läks ta tööle Riigikokku ja teda asendas Aleksandr Jefimov<ref name="pm07042013"/>, kes kaotas aastal 2013 kollegide usaldust ja tema asemel valiti linnavolikogu esimeheks Tarmo Tammiste.<ref name="pm14112013"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== 2011. aasta septembril oli loodud opositsiooni fraktsioon '''Kindlus''', mille koosseisu kuulus 8 volinikku: S.Lvov, A.Brokk, N.Sinjakova, A.Tšuhhljaejv, A.Pärnoja, T.Gordejeva, M.Belozjorov ja Y.Mishin.<ref name="vp23052013">[https://www.slavia.ee/2019-08-04-05-52-54/96-2009-07-07-12-07-55/10518-2013-05-23-123500 Фракция Нарвского горсобрания «Крепость» пойдёт на выборы вместе с соцдемами] Viru Prospekt, 23.05.2013 (vaadatud 24.10.2021)</ref> 5. jaanuaril 2012 määras Narva valimiskomisjon, et traagiliselt hukkunud Jüri Mišini asemel osaleb linnavolikogu tegevuses Anatoli Ilkevitš.<ref name="err05012012"/> === 2013.–2017. aasta === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2013]]. 49 957 valijatest käis valimas 23 106 elanikku, kõige rohkem hääli sai [[Jevgeni Ossinovski]] (2403). 20 mandaate (60,1% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 11 mandaate (35,8% häältest) said kandidaadid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnast]], [[Erakond Isamaa]] ja [[Res Publica]] liidu kandidaadid said 2,9% häältest ning 1,9% häältest sai üksokkamdidaad.<ref name="kov2013tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Sotsiaaldemokraatlik Erakond''' || colspan="2" style="text-align:center"| '''Eesti Keskerakond''' |- | Jevgeni Ossinovski || Mihhail Stalnuhhin || Natalia Umarova |- | Jüri Raud || Aleksandr Jefimov || Tarmo Tammiste |- | Katri Raik || [[Olev Silland]] || [[Nadežda Tšerkašina]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || Aleksei Mägi |- | Sergei Lvov || [[Vadim Orlov]] || [[Vladimir Mižui]] |- | Tamara Luigas || Galina Vologdina || Jan Saan |- | [[Nadežda Sinjakova]] || Aleksei Voronov || [[Jelizaveta Tšertova]] |- | Ilja Fjodorov || [[Larissa Olenina]] || Aleksandr Nikolajev |- | Vladimir Kasterin || Anna Kovalenko || Vladimir Butuzov |- | Tamara Gordejeva || Viktoria Lutus || [[Jekaterina Golubtsova]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== 16. novembril 2013 Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Tarmo Tammiste.<ref name="pr15112013"/> 3. detsembril 2015 valiti ta Narva linnapeaks ja siis pidi ta volikogust lahkuma.<ref name="pm03122015"/> 2.veebruaril 2016 sai linnavolikogu esimeheks Aleksandr Jefimov.<ref name="delfi02022016"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== Kuna mõned kandidaadid loobusid linnavolikogu tegevuses osalemist, nende asemel said linnavolikogu liikmeteks teised kandidaadid. Kokku oli moodustunud 3 fraktsiooni. 2014. aasta augustil lahkus '''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna''' (SDE) fraktsioonist Vladimir Kasterin, kes liitus '''Keskerakonna''' fraktsiooniga. 2015. aasta jaanuaril lahkus SDE fraktsioonist Tamara Luigas, kes liitus '''Kindluse''' fraktsiooniga.<ref name="pr21052015"/> 2015. aasta novembril keskerakondlaste fraktsioon '''Kesk''' lõhenes ning oli loodud uus fraktsioon '''Ühtne Narva'''.<ref name="err03122015"/> *'''Fraktsioon Kesk''': Vladimir Kasterin, Fjodor Ovsjannikov, Natalia Umarova, Nadežda Tšerkašina. *'''Fraktsioon "Ühtne Narva"''': Aleksei Voronov (fraktsiooni esimees), Heli Adamovitš, [[Nikolai Burdakov]], Vladimir Butuzov, Jekaterina Golubtsova, Aleksandr Jefimov, Anna Kovalenko, Sergei Lvov, Vladimir Mižui, Galina Moldon, Aleksei Mägi, Aleksandr Nikolajev, Larissa Olenina, Jelena Pahhomova, Jan Saan, Olev Silland, Vladimir Tarahtin, Ilja Fjodorov, Jelizaveta Tšertova. *'''Fraktsioon Kindlus''': Andrei Tšuhljajev (fraktsiooni esimees), Tamara Gordejeva, Tamara Luigas, Nadežda Sinjakova. *'''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon''': Ants Kutti (fraktsiooni esimees), Vladimir Izotov, Katri Raik, Jüri Raud.<ref name="baltias"/> === 2017.–2021. aasta === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2017]]. 48 168 valijast käis valimas 21 401 elanikku ehk 44,4%. Kõige rohkem hääli sai [[Katri Raik]] (1490). 23 mandaati (66,8% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 8 mandaati (23,3% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Meie Narva, Edgar Savisaare Valimisliidu kandidaadid said 4,6% häältest, Valimisliidu Patriot kandidaadid said 3,0%, Eesti Reformierakonna kandidaadid said 1,3% häältest ning 0,9% häältest sai Erakond Isamaa ja Res Publica Liit.<ref name="kov2017tulemused/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2017tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="4" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit Meie Narva''' |- | style="background:#007557" | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:#007557" | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Katri Raik |- | style="background:#007557" | || Olev Silland || style="background:#007557" | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas |- | style="background:#007557" | || Aleksei Voronov || style="background:#007557" | || Vladimir Mižui || style="background:lightgray" | || Jüri Raud |- | style="background:#007557" | || Aleksandr Jefimov || style="background:#007557" | || Anna Kovalenko || style="background:lightgray" | || Ants Kutti |- | style="background:#007557" | || Jelena Pahhomova || style="background:#007557" | || Sergei Lvov || style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin |- | style="background:#007557" | || Jan Saan || style="background:#007557; " | || Fjodor Ovsjannikov || style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš |- | style="background:#007557" | || Tarmo Tammiste || style="background:#007557; " | || Vladimir Tarahtin || style="background:lightgray" | || Veera Grigorjeva |- | style="background:#007557" | || Larissa Olenina || style="background:#007557; " | || Tamara Komlova || style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova |- | style="background:#007557" | || Galina Vologdina || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Viktoria Lutus || style="background:#007557; " | || Irina Janovitš ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Aleksei Mägi || style="background:#007557; " | || Ilja Fjodorov ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Tatjana Patsanovskaja ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Aleksandr Jefimov.<ref name="pm26102017"/> 27. juunil 2018 ta lahkus ametist.<ref name="err21092018"/> 16. augustil 2018 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Irina Janovitš.<ref name="pm16082018"/> 11. novembril 2020 teatas ta, et astub ametist tagasi.<ref name="pr11112020"/> 30. detsembril 2020 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Tatjana Stolfat.<ref name="pr30122020-2"/> ==== Fraktsioonid ==== 2017. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus kaks fraktsiooni: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]l 23 kohta ja '''Meie Narva''' valimisliidul 8 kohta.<ref name="err16102017"/> 26. oktoobril 2017 lahkus Narva linnavolikogust Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus, teda asendas volikogus Vladimir Butuzov. Eelmisel päeval esitanud oma avalduse mandaadist loobumise kohta ja Sotsiaalabiameti direktori ametis jätkamisest Galina Vologdina tühistas oma avalduse ja jäi volikogu liikmeks.<ref name="26102019pr"/> 15. novembril 2017 lahkus linnavolikogus Tatjana Patsanovskaja, kes sai Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjaks. Tema asemel sai linnavolinikuks Nikolai Burdakov. Narva linnapeaks valitud Tarmo Tammiste sai linnavolinikuks Jekaterina Golubtsova.<ref name="err16112017"/> 2018. juunis Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses ja oli kustutud linnavolikogu liikmete nimekirjast.<ref name="err22062018"/> Tema asemel sai volinikuks Svetlana Lešihhina.<ref name="err26062018"/> 2018. aasta augustis esitas [[prokuratuur]] kaheksale Narva linnavolikogu liikmele (A.Voronov, J.Pahhomova, J.Tšertova, T.Stolfat, L.Olenina, I.Fjodorov, S.Lvov ja A.Mägi)<ref name="err20122019"/> kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises.<ref name="err28082019"/> Keskerakonna esimehe [[Jüri Ratas]] nõue oli et kriminaaluurimise alla sattunud volinikud lahkuksid Narva volikogust. 15. augustil astus 22 Keskfraktsiooni liikmetest 13 volikogu liiget (A.Voronov, L.Olenina, A.Mägi, S.Lvov, I.Fjodorov, T.Stolfat, J.Tšertova, G.Vologdina, V.Mižui, J.Kavrus, O.Silland, I.Janovitš ja J.Golubtsova) ise Keskerakonnast välja.<ref name="err16082018-1"/> 15. augustil 2018 lahkus 20 volinikku Keskerakonna fraktsioonist ja moodustasid fraktsiooni '''Narva – meie kodu'''<ref name="err16082018-2"/> Endisest Keskfraktsioonist ei liitunud sellega Fjodor Ovsjannikov ja Mihhail Stalnuhhin.<ref name="pr16082018"/> 25. oktoobril 2018 liitus fraktsiooniga S.Lešihhina.<ref name="err25102018"/> 13. detsembril 2018 Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu.<ref name="err13122018"/><ref name="ruserr13122018"/> 4. jaanuaril 2019 asutasid A.Jefimov, I.Fjodorov ja T.Stolfat eesmärgiga korraldada kultuurilisi üritusi MTÜd '''Kodulinn Narva''', juhatuse liikmeteks said ka V.Butuzov, O.Silland, A.Voronov, L.Olenina, L.Pahhomova ja I.Janovitš.<ref name="err14082019"/> Selle MTÜ baasil 2019. aasta jaanuaris oli loodud samanimeline fraktsioon, mille juhina oli märtsi lõpuni A.Voronov. 20. juunil 2019 valiti fraktsiooni juhiks ja linnavolikogu esimeheks Irina Janovitš.<ref name="err20062019"/> 2019. aasta märtsil Sergei Gorlatš lahkus fraktsioonist '''Meie Narva'''. Sama aasta novembril liitus ta '''Kesk''' fraktsiooniga.<ref name="err08092021"/> 3. aprillil 2019 lahkus linnavolikogust mitmeaastane '''Kesk''' fraktsiooni esimees Aleksei Voronov, keda arreteeriti 27. märtsil korruptsioonis kahtluse tõttu. Teda asendas S.Lešihhina.<ref name="err02042019"/> 30. märtsil 2020 lahkus linnavolikogust '''Kesk''' fraktsiooni liige Fjodor Ovsjannikov. Teda asendas Heli Adamovitš.<ref name="err01042020"/> 24. novembril 2020 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' seitse volinikku (V.Butuzov, T.Stolfat, T.Komlova, J.Kavrus, J.Golubtsova, A.Kovalenko ja H.Adamovitš).<ref name="err24112020"/> Koos Tarmo Tammistega nad taastasid Narva linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni nimega '''Kesk'''. 20.01.2021 liitusid fraktsiooniga G.Vologdina ja J.Saan, kes lahkusid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonist ning Ants Kutti, kes lahkus '''Meie Narva''' fraktsioonist.<ref name="err20012021"/> Fraktsiooni juhiks 24. augustini 2021 oli T.Komlova, pärast Ants Kutti.<ref name="err25082021"/> 30. detsembril 2020 valiti Katri Raik Narva linnapeaks ja ta pidi volikogust lahkuma, tema asemel sai linnavolinikuks Vladimir Izotov. '''Meie Narva''' fraktsiooni esimeheks valiti Jana Kondrašova.<ref name="err07012021"/> 19. jaanuarilt 2021 asendas Sergei Gorlatši, kes sai abilinnapeaks, Marina Šurupova, kes liitus fraktsiooniga '''Meie Narva'''.<ref name="err08092021"/> 11. veebruaril 2021 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' V.Mižui, I.Janovitš, N.Burdakov, S.Lvov, I.Fjodorov, J.Pahhomova, S.Lešihhina, 15. veebruaril – Vladimir Tarahtin. 2020. aasta detsembris lahkusid fraktsioonist J.Tšertova, J.Saan ja G.Vologdina. Sellega jäid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonis kaks inimest – Olev Silland ja Aleksei Mägi.<ref name="err15022021"/> 25. veebruaril O.Silland lahkus fraktsioonist.<ref name="err25022021"/> 2021. aasta märtsil nimetas Aleksei Mägi oma fraktsiooni '''Kodulinn Narva''' [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] fraktsiooniks. 29. aprillil liitusid temaga I.Fjodorov ja L.Olenina.<ref name="err29042021"/> 27. mail astusid fraktsiooni sisse I.Janovitš ja V.Tarahtin. Fraktsiooni juhiks sai A.Mägi.<ref name="err27052021-1"/> 26. augustil 2021 nimetati '''EKRE''' fraktsiooni ümber '''Elagu Narva''' fraktsiooniks, esimeheks valiti I.Janovitš.<ref name="err26082021"/> 30. märtsil 2021 liitusid fraktsiooniga '''Kesk''' N.Burdakov, O.Silland ja J.Tšertova ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 14 inimest.<ref name="err30032021"/> Mai alguses lahkus fraktsioonist '''Meie Narva''' Veera Grigorjeva.<ref name="err27052021-2"/> 27. mail 2021 liitusid fraktsiooniga Kesk V.Mižui, S.Lešihhina ja V.Grigorjeva ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 17 inimest.<ref name="err27052021-2"/> 16. augustil 2021 tagandas Narva linnavolikogu Katri Raigi Narva linnapea ametist<ref name="pr16082021"/> ja ta taastas oma kohta linnavolikogus ning M.Šurupova pidi volikogust lahkuma.<ref name="err24082021"/> Seoses nende otsusega kandideerida 2021. aasta valimistel Katri Raigi nimekirjas lahkusid '''Kesk''' fraktsioonist 31. augustil 2021 Tamara Komlova ja 2. septembril 2021 Anna Kovalenko. Fraktsioonis jäi 15 liiget.<ref name="err03092021"/> 2. septembril 2021 oli tühistatud abilinnapea amet ning S.Gorlatš tuli tagasi linnavolikokku ja sellest lahkus V.Izotov.<ref name="err08092021"/> 23. septembril 2021 liitusid fraktsiooniga '''Meie Narva''' S.Gorlatš, T.Komlova ja A.Kovalenko. Nendega sai fraktsioonis 8 liiget.<ref name="err23092021"/> Sellega oli 2021. aasta oktoobril kolm fraktsiooni – '''Kesk''' (15 liiget), '''Meie Narva''' (8 liiget) ja '''Elagu Narva''' (5 liiget) ning kolm fraktsiooniväljast volinikku (M.Stalnuhhin, J.Pahhomova ja S.Lvov).<ref name="lv23102021"/> === 2021.–2025. aasta === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2021]]. Kokku Narvas oli 225 kandidaati, sh Valimisliidust Narodnyi Sojuz 2, Valimisliidust Elagu Narva 27, Valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" 85, Eesti Keskerakonnast 70, Eesti Konservatiivne Rahvaerakonnast 17, Erakonnast [[Eesti 200]] 53 ja 1 üksikkandidaat.<ref name="kov2021kand"/> 44 781 valijast käis valimas 20 865 elanikku ehk 46,6%. Kõige rohkem hääli sai Katri Raik (4512).<ref name="kov2021detal"/> 15 mandaati (43,9% häältest) said kandidaadid "Katri Raigi nimekirjast", 10 mandaati (35,5% häältest) said kandidaadid Keskerakonnast, 4 mandaati (13,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elagu Narva ja 2 mandaati (6,7% häältest) said kandidaadid Erakonnast Eesti 200. EKRE kandidaadid said 4,3% häältest, Valimisliidu Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaad said 0,2% häältest ja volikokku ei pääsenud.<ref name="kov2021tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2021tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Katri<br> Raigi nimekiri"''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Elagu Narva"''' |- | style="background:lightgray" | || Katri Raik || style="background:#007557; " | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:lightgray" | || Aleksei Jevgrafov |- | style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš || style="background:#007557; " | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Aleksei Mägi |- | style="background:lightgray" | || Vadim Orlov || style="background:#007557; " | || Jelena Pahhomova || style="background:lightgray" | || Irina Janovitš |- | style="background:lightgray" | || Tamara Komlova || style="background:#007557; " | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Andrei Ivankiv |- | style="background:lightgray" | || Andrei Jakovlev || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin || style="background:#007557; " | || Aleksandr Jefimov ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Erakond Eesti 200''' |- | style="background:lightgray" | || Igor Andrejev || style="background:#007557; " | || Viktoria Lutus || style="background:#22AAAA" | || Natalia Umarova |- | style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova || style="background:#007557; " | || Jekaterina Golubtsova || style="background:#22AAAA" | || Denis Larchenko |- | style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas || style="background:#007557; " | || Nadežda Tšerkašina ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Vladimir Žavoronkov || style="background:#007557; " | || Jan Saan ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jüri Raud ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jekaterina Platonova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Anna Kovalenko ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Marina Šurupova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Andrei Fischer ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavolikogu istungil 19.novembril volikogu esimeheks valiti Katri Raik ja aseesimeheks Nataia Umarova.<ref name="err19112021"/> 2021. detsembri alguses sai teada, et Katri Raik loobub Narva linnavolikogu esimehe kohast ja kandideerib Narva linnapea kohale<ref name="err09122022"/> ja 16. detsembril sai ta valituks.<ref name="pm16122021"/> Uue Narva volikogu esimehe kohale oli pakutud "Narva tuleviku" fraktsioonist Vladimir Žavoronkov ja "Kesk" fraktsioonist Mihhail Stalnuhhin. Esimesel voorul, 23. detsembril ei saanud nad valituks, sest said vastavalt 15 ja 12 häält (enamik on 16 häält).<ref name="err23122021"/> 11. jaanuaril 2022 valiti esimeheks Vladimir Žavoronkov, kes sai 17 häält.<ref name="err11012022"/> ==== Fraktsioonid ==== 2021. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus neli rühma: '''Katri Raigi nimekiri''' sai 15 kohta, '''Keskerakond''' 10 kohta, '''"Elagu Narva"''' neli kohta ja '''Eesti 200''' kaks kohta.<ref name="err19112021"/> 22. oktoobril 2021 sõlmisid "Eesti 200" erakonna linnavolikokku valitud volinikud ja valimised võitnud Katri Raigi nimekiri esindajad kokkuleppe, mille järgi alustasid nad koalitsioonikõnelusi, mille eesmärgiks oli enamikust saada.<ref name="err22102021"/> 2. novembril 2021 Keskkriminaalpolitsei kahtlustas Katri Raigi nimekirja esindajat Sergei Gorlatši häälte ostmises ja pidas teda kinni. Sellega seoses koalitsioonilepingu sõlmimist lükati edasi.<ref name="err02112021"/> 3.novembril Sergei Gorlatš otsustas peatada Narva linnavolikogu liikme volitused kuni uurimise lõpuni ehk vähemalt kolmeks kuuks<ref name="err03112021"/>, aga 18. novembril muutus ta meelt ja jäi volikogus.<ref name="err18112021"/> 5. novembril koalitsioonileping allkirjastati.<ref name="err05112021"/> 19.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Kesk"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 10 inimest, juhiks valiti Tatjana Stolfat ja asejuhiks Aleksandr Jefimov.<ref name="err19112021v"/> 26.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Narva tulevik"''' Katri Raigi nimekirja alusel loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 13 nimekirja liiget (Sergei Gorlatš ei saanud kutset ja Marina Šurupova lahkus koalitsioonist). Fraktsiooni esimeheks valiti Vladimir Žavoronkov.<ref name="err25112021"/><ref name="pm17122021"/> Hiljem lahkusid fraktsioonist Viktor Šemarin ja Jana Kondrašova ning liitusid fraktsiooniga endised "Kesk" fraktsiooni liikmed Jelizaveta Tšertova, Jelena Kavrus, Nadežda Tšerkašina ja Jekaterina Golubtsova.<ref name="err06012022"/> 18.veebruari 2022 seisuga oli fraktsioonis 14 inimest, esimeheks oli Igor Andrejev.<ref name="ng18022022"/> 16.detsembril 2021 Narva linnapeaks valitud Katri Raigi asemel sai linnavolikogu liikmeks Anton Nikolajev.<ref name="err20122022"/> 17.veebruaril 2022 teatati fraktsiooni '''"Elagu Narva"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 5 inimest, juhiks valiti Aleksei Jevgrafov ja asejuhiks Aleksei Mägi. Samuti fraktsiooni liikmeteks said Irina Janovitš, Andrei Ivankiv ja Sergei Gorlatš.<ref name="ng18022022"/> ==Vaata ka== * [[Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinikud 1921]] * [[Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinikud 1934]] * [[Narva linnavolinike loend 1939|Narva linnavolinikud 1939]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref> <ref name="gazeta">[http://www.gazeta.ee/?p=33616 «Мы — не прах под ногами правителя» (надпись на плакате на стоянии людей в Таллинне в 2011 году)] Gazeta.ee</ref> <ref name="linnavolikogu">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/ |pealkiri=Narva Linnavolikogu |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215200832/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu// |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="narvalvl">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |pealkiri=Narva Linnavolikogu liikmed |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215195824/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vp18062021">[https://virupanorama.ee/et/archives/4838 Narva kunagiste linnapeade perekonnarahulad korrastati talguliste poolt] Viru panorama, 18.06.2021 (vaadatud 12.12.2021)</ref> <ref name="mke04082021">[https://www.mke.ee/sobytija/kandidatom-v-mery-narvy-ot-tsentristskoj-partii-stanet-mikhail-stalnukhin Кандидатом в мэры Нарвы от Центристской партии станет Михаил Стальнухин] МК-Эстония, 04.08.2021 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="pm07042013">[http://www.postimees.ee/415929/narva-volikogu-uus-esimees-ei-kibele-uuendusi-kaivitama Narva volikogu uus esimees ei kibele uuendusi käivitama] Postimees, 07.04.2013</ref> <ref name="pm14112013">[http://poliitika.postimees.ee/2597510/narva-volikogu-esimeheks-valiti-tarmo-tammiste Narva volikogu esimeheks valiti Tarmo Tammiste], Postimees 14.11.2013</ref> <ref name="pr21052015">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588108/narvskie-socdemy-gotovy-k-sotrudnichestvu-s-centristami Нарвские соцдемы готовы к сотрудничеству с центристами] Põhjarannik, 21.05.2015 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm03122015">[https://www.postimees.ee/3423041/tarmo-tammiste-valiti-tagasi-narva-linnapeaks Tarmo Tammiste valiti tagasi Narva linnapeaks] Postimees, 03.12.2015 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03122015">[https://www.err.ee/550273/narva-linnapeaks-valiti-tarmo-tammiste Narva linnapeaks valiti Tarmo Tammiste] ERR, 03.12.2015 (vaadatud 23.102021)</ref> <ref name="delfi02022016">[https://rus.delfi.ee/statja/73580031/gorsobranie-narvy-vozglavil-aleksandr-efimov Горсобрание Нарвы возглавил Александр Ефимов], Delfi.ee 02.02.2016</ref> <ref name="err22062018">[https://www.err.ee/841432/narva-linnavolikogu-esimees-jefimov-jai-loplikult-kelmuses-suudi Narva linnavolikogu esimees Jefimov jäi lõplikult kelmuses süüdi], err.ee 22.06.2018</ref> <ref name="pr30122020-1">[https://prospekt.ee/narva_linn/16657-v-narve-smenilas-vlast.html?fbclid=IwAR0fzs-1x-x4CQZxi1qhi95sqn7Nw_se6v5jW2niIcLLyDlzWMQNTsEmxsY В Нарве сменилась власть] Виру Проспект+Нарвская Газета 30.12.2020 (vaadatud 30.12.2020)</ref> <ref name="err19112021">[https://www.err.ee/1608408947/katri-raik-valiti-esialgu-narva-volikogu-esimeheks Katri Raik valiti esialgu Narva volikogu esimeheks] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1993tul">[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1993] (vaadatud 28.11.2021)</ref> <ref name="kov1996tul">[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1996] (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1999tul">[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1999] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="stena12012019">[https://www.stena.ee/blog/%C2%ABzhenskaya-vlast%C2%BB-v-narve-vyzovy-i-razmyshleniya «Женская власть» в Нарве. Вызовы и размышления.] Stena.ee, 12.01.2019 (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2002tul">[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tul">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Valimistulemus] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tulsl">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/tulbad_315000000.html Valimistulemus suuremates linnades] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2009tul">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0511.html Valimistulemus valdades ja linnades] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="sp03022016">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588316/narva-dva-mesyaca-byla-bez-predsedatelya-gorsobraniya Нарва два месяца была без председателя горсобрания] Северное побережье, 03.02.2016 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="err05012012">[https://rus.err.ee/143865/mesto-jurija-mishina-v-gorsobranii-narvy-zajmjot-anatolij-ilkevich Место Юрия Мишина в горсобрании Нарвы займёт Анатолий Илькевич] ERR, 05.01.2012 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2013tul">[http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="kov2013liikmed">[http://kov2013.vvk.ee/representatives_0511.html Volikugu liikmed hetkeseisuga] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="baltias">[https://baltias.russian-albion.com/ru/deputaty/deputaty-narvskogo-gorsobraniya Депутаты Нарвского горсобрания]</ref> <ref name="pr15112013">[https://pohjarannik.postimees.ee/6593663/narva-saab-uue-linnapea Narva saab uue linnapea] Põhjarannik, 15.11.2013 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2017tulemused>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="kov2017tul">[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0511 Valimistulemus] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="26102019pr">[https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=220237 26.20.2017 Narva linna valimiskomissjoni protokol nr.9] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm26102017">[https://www.postimees.ee/4290387/narva-linnavolikogu-juhina-jatkab-aleksandr-jefimov Narva linnavolikogu juhina jätkab Aleksandr Jefimov] Postimees, 26.10.2017</ref> <ref name="err26062018">[https://rus.err.ee/842553/mesto-aleksandra-efimova-v-gorodskom-sobranii-narvy-zajmet-svetlana-leshihina Место Александра Ефимова в городском собрании Нарвы займет Светлана Лешихина] ERR, 26.06.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pm16082018">[https://rus.postimees.ee/6134456/predsedatelem-gorodskogo-sobraniya-narvy-vybrali-irinu-yanovich Председателем городского собрания Нарвы выбрали Ирину Янович] Postimees.ee, 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err13122018">[https://www.err.ee/884643/riigikogu-liikme-mihhail-stalnuhhini-volitused-narva-volikogus-peatati-puudumiste-tottu Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu] ERR 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="ruserr13122018">[https://rus.err.ee/884660/deputatskie-polnomochija-mihaila-stalnuhina-v-narvskom-gorsobranii-priostanovleny-za-proguly Депутатские полномочия Михаила Стальнухина в Нарвском горсобрании приостановлены за прогулы] ERR, 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr11112020">[https://www.ohtuleht.ee/1017382/voimupoore-narvas-volikogu-tagandas-linnapea-ametist Võimupööre Narvas: volikogu tagandas linnapea ametist] Õhtuleht/Põhjarannik 11.11.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err20122019">[https://www.err.ee/1016370/prokuratuur-lopetas-narva-volikogulaste-kriminaalasja-oportuniteediga Prokuratuur lõpetas Narva volikogulaste kriminaalasja oportuniteediga] ERR, 20.12.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="pr30122020-2">[https://pohjarannik.postimees.ee/7144750/narva-volikogu-esimeheks-sai-uue-koalitsiooni-kandidaat-tatjana-stolfat Narva volikogu esimeheks sai uue koalitsiooni kandidaat Tatjana Stolfat] Põhjarannik 30.12.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err21092018">[https://rus.err.ee/863092/narvskie-vlasti-trudoustroili-byvshego-predsedatelja-gorsobranija-narvy-aleksandra-efimova Нарвские власти трудоустроили бывшего председателя горсобрания Нарвы Александра Ефимова] ERR, 21.09.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err16102017">[https://www.err.ee/636564/kov-2017-tulemused-narva KOV 2017 tulemused: Narva] ERR, 16.10.2017 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err16112017">[https://rus.err.ee/642949/prezident-transa-nikolaj-burdakov-vnov-stal-deputatom-narvskogo-gorsobranija Президент "Транса" Николай Бурдаков вновь стал депутатом Нарвского горсобрания] ERR, 16.11.2017 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err28082019">[https://www.err.ee/974397/narva-korruptsiooniasjas-on-kaheksast-inimesest-viie-osas-otsus-tehtud Narva korruptsiooniasjas on kaheksast inimesest viie osas otsus tehtud] ERR, 28.08.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-1">[https://www.err.ee/854261/ratas-narvas-laks-nii-nagu-meie-erakond-tahtis Ratas: Narvas läks nii nagu meie erakond tahtis] ERR, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-2">[https://www.err.ee/854326/narva-keskfraktsiooni-lagunemisest-tekkinud-uus-fraktsioon-tousis-voimule Narva keskfraktsiooni lagunemisest tekkinud uus fraktsioon tõusis võimule] ERR.ee 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="pr16082018">[https://pohjarannik.postimees.ee/6583711/keskerakonnast-lahkunud-voronovi-leer-sailitas-narvas-ainuvoimu Keskerakonnast lahkunud Voronovi leer säilitas Narvas ainuvõimu] Põhjarannik, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err20062019">[https://rus.err.ee/954602/pravjawuju-v-narve-frakciju-kodulinn-narva-vozglavila-irina-janovich Правящую в Нарве фракцию Kodulinn Narva возглавила Ирина Янович] ERR 20.06.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25102018">[https://rus.err.ee/872003/v-narvskom-gorsobranii-frakcija-alekseja-voronova-popolnilas-ewe-odnim-chelovekom В Нарвском горсобрании фракция Алексея Воронова пополнилась еще одним человеком] ERR, 25.10.2018</ref> <ref name="err02042019">[https://rus.err.ee/926159/aleksej-voronov-ujdet-iz-gorodskogo-sobranija-soveta-narvskoj-bolnicy-i-pravlenija-narva-vesi Алексей Воронов уйдет из городского собрания, совета Нарвской больницы и правления Narva Vesi] ERR 02.04.2019</ref> <ref name="err01042020">[https://rus.err.ee/1071242/vmesto-fedora-ovsjannikova-deputatom-narvskogo-gorsobranija-stala-heli-adamovich Вместо Федора Овсянникова депутатом Нарвского горсобрания стала Хели Адамович] ERR 01.04.2020 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err14082019">[https://rus.err.ee/897710/deputaty-narvy-iz-pravjawej-frakcii-narva-nash-dom-uchredili-sobstvennoe-nko Депутаты Нарвы из правящей фракции "Нарва - наш дом" учредили собственное НКО] ERR 14.01.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err24112020">[https://rus.err.ee/1162846/sem-deputatov-narvskogo-gorsobranija-pokinuli-frakciju-kodulinn-narva Семь депутатов Нарвского горсобрания покинули фракцию Kodulinn Narva] ERR 24.11.2020 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err08092021">[https://rus.err.ee/1608332288/byvshij-vice-mjer-narvy-sergej-gorlach-vernulsja-v-gorsobranie Бывший вице-мэр Нарвы Сергей Горлач вернулся в горсобрание] ERR 08.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err20012021">[https://rus.err.ee/1608080008/deputaty-narvskogo-gorsobranija-kutti-vologdina-i-saan-popolnili-rjady-frakcii-kesk Депутаты Нарвского горсобрания Кутти, Вологдина и Саан пополнили ряды фракции "Kesk"] ERR 20.01.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25082021">[https://rus.err.ee/1608317072/ants-kutti-smenil-tamaru-komlovu-na-postu-predsedatelja-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii Антс Кутти сменил Тамару Комлову на посту председателя фракции Kesk в Нарвском горсобрании] ERR 25.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err07012021">[https://rus.err.ee/1230127/novym-predsedatelem-frakcii-nasha-narva-stala-jana-kondrashova Новым председателем фракции "Наша Нарва" стала Яна Кондрашова] ERR 07.01.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err15022021">[https://rus.err.ee/1608110602/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-vladimir-tarahtin Фракцию Kodulinn Narva покинул и Владимир Тарахтин] ERR 15.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25022021">[https://rus.err.ee/1608122122/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-olev-silland-v-nej-ostalsja-tolko-aleksej-mjagi Фракцию Kodulinn Narva покинул и Олев Силланд: в ней остался только Алексей Мяги] ERR 25.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err29042021">[https://rus.err.ee/1608195052/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-larisa-olenina-i-ilja-fedorov Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Лариса Оленина и Илья Федоров] ERR 29.04.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-1">[https://rus.err.ee/1608226663/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-irina-janovich-i-vladimir-tarahtin Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Ирина Янович и Владимир Тарахтин] ERR 27.05.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err26082021">[https://rus.err.ee/1608318545/v-narvskom-gorsobranii-frakciju-ekre-pereimenovali-v-elagu-narva В Нарвском горсобрании фракцию EKRE переименовали в Elagu Narva] ERR 26.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err30032021">[https://rus.err.ee/1608160765/rjady-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-burdakov-silland-i-chertova Ряды фракции Kesk в Нарвском горсобрании пополнили Бурдаков, Силланд и Чертова] ERR 30.03.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-2">[https://rus.err.ee/1608226606/u-frakcii-kesk-stalo-absoljutnoe-bolshinstvo-mest-v-narvskom-gorsobranii У фракции Kesk стало абсолютное большинство мест в Нарвском горсобрании] ERR 27.05.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr16082021">[https://pohjarannik.postimees.ee/7316716/voimukriis-narvas-volikogu-tagandas-katri-raigi-narva-linnapea-ametist-uue-linnapea-valimine-nurjus Võimukriis Narvas: volikogu tagandas Katri Raigi Narva linnapea ametist, uue linnapea valimine nurjus] Põhjarannik 16.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err24082021">[https://rus.err.ee/1608315560/byvshij-mjer-narvy-katri-rajk-vernulas-v-gorsobranie Бывший мэр Нарвы Катри Райк вернулась в горсобрание] ERR, 24.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03092021">[https://rus.err.ee/1608328100/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-pokinuli-frakciju-kesk Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко покинули фракцию Kesk] ERR 03.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err23092021">[https://rus.err.ee/1608348149/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-voshli-vo-frakciju-meie-narva Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко вошли во фракцию Meie Narva] ERR 23.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="lv23102021">[https://www.narva.ee/volikogu-liikmed Narva linnavolikogu liikmete nimekiri Narva linna kodulehel] (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2021kand">[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0045/municipality/0511/electoral_district/1 Valimised. Kandidaadid] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021detal">[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0045-0511.html Valimised. Detailne hääletamistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021tul">[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0045-0511.html Valimised. Valimistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err22102021">[https://www.err.ee/1608379103/raigi-valimisliit-ja-eesti-200-alustasid-narvas-koalitsioonikonelusi Raigi valimisliit ja Eesti 200 alustasid Narvas koalitsioonikõnelusi] ERR, 22.10.2021 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err02112021">[https://www.err.ee/1608389594/keskkriminaalpolitsei-kahtlustab-narva-poliitikut-haalte-ostmises Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Narva poliitikut häälte ostmises] ERR, 02.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err03112021">[https://www.err.ee/1608390920/keskkriminaalpolitsei-poolt-kahtlustatav-gorlats-peatas-saadikuvolitused Keskkriminaalpolitsei poolt kahtlustatav Gorlatš peatas saadikuvolitused] ERR, 03.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err05112021">[https://rus.err.ee/1608393041/v-narve-podpisan-koalicionnyj-dogovor В Нарве подписан коалиционный договор] ERR 05.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err18112021">[https://www.err.ee/1608406322/kuriteokahtlustusega-saadiku-volikokku-jaamine-kahandab-narva-voimu-toetust Kuriteokahtlustusega saadiku volikokku jäämine kahandab Narva võimu toetust] ERR, 18.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err19112021v">[https://rus.err.ee/1608408923/frakciju-kesk-v-narvskom-gorsobranii-vozglavila-tatjana-stolfat Фракцию Kesk в Нарвском горсобрании возглавила Татьяна Стольфат] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err25112021">[https://rus.err.ee/1608415094/frakcija-katri-rajk-v-narvskom-gorodskom-sobranii-nedoschitalas-dvoih-deputatov Фракция Катри Райк в Нарвском городском собрании недосчиталась двоих депутатов] ERR 25.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err09122022">[https://www.err.ee/1608430817/katri-raik-loobub-narva-volikogu-esimehe-kohast-ja-kandideerib-linnapeaks Katri Raik loobub Narva volikogu esimehe kohast ja kandideerib linnapeaks] ERR, 09.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm17122021">[https://leht.postimees.ee/7410653/valimistel-rekordi-teinud-katri-raik-valiti-taas-narva-linnapeaks Valimistel rekordi teinud Katri Raik valiti taas Narva linnapeaks] Postimees, 17.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err20122022">[https://rus.err.ee/1608441842/anton-nikolaev-zamenil-katri-rajk-v-narvskom-gorsobranii Антон Николаев заменил Катри Райк в Нарвском горсобрании] ERR 20.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err23122021">[https://rus.err.ee/1608445073/v-narve-ne-smogli-vybrat-novogo-predsedatelja-gorsobranija В Нарве не смогли выбрать нового председателя горсобрания] ERR 23.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err06012022">[https://rus.err.ee/1608457361/izmenenija-vo-frakcii-narva-tulevik-kondrashova-ushla-kavrus-cherkashina-i-golubcova-prishli Изменения во фракции Narva Tulevik: Кондрашова ушла, Каврус, Черкашина и Голубцова пришли] ERR 06.01.2022 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err11012022">[https://rus.err.ee/1608462593/predsedatelem-narvskogo-gorodskogo-sobranija-izbran-vladimir-zhavoronkov Председателем Нарвского городского собрания избран Владимир Жаворонков] </ref> <ref name="ng18022022">[https://gazeta.ee/narva/narva-prinyala-byudzhet-2022-goda/?fbclid=IwAR0HX2zQX3L24IkQ5UU2Rdzv7WEOBdQyYMfiwjxOKj4RyvRt47p_Zn9JHuY Нарва приняла бюджет 2022 года] gazeta.ee, 18.02.2022 (vaadatud 18.02.2022)</ref> }} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/422052013040?leiaKehtiv Narva Linnavolikogu töökord] Vastu võetud 20.04.2006 nr 16 [[Kategooria:Narva]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed| ]] mupf450vpiwj6hbddwria99bx0i6cq5 6178919 6178912 2022-08-16T16:01:50Z 145.14.47.250 /* 2021.–2025. aasta */ wikitext text/x-wiki '''Narva linnavolikogu''' on [[Narva]] linna omavalitsusorgan, mis tegutseb linnas alates [[1873]]. aastast. [[1870]]. aastast pidi Venemaa üldise linnaseaduse järgi linnades moodustama linnaomavalitsuse, mis koosnes [[linnavolikogu]]st ja [[linnavalitsus]]t.<ref name="fondiloend"/> Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]. Narva linnavolikogu valisid kõik linna maksumaksjad, kes jagati maksu suuruse järgi kolmeks klassiks.<ref name="fondiloend"/> [[1892]]. aastal tõsteti valimistsensust ja linnavolikogu said valida ainult [[kinnisvara]]omanikud.<ref name="fondiloend"/> Narva linnavolikogu tegevuse seaduslikkuse üle teostas järelevalvet Peterburi kuberner, pärast Veebruarirevolutsiooni kuni 11. oktoobrini 1919 kubermangukomissar. Kõik volikogu otsused pidi linnapea esitama kubernerile.<ref name="fondiloend"/> Alates 15. aprillist 1917 võisid linnavolikogu liikmeid valida peale kinnisvaraomanike ka muud linnaelanikud.<ref name="fondiloend"/> Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele valitakse Narva linnavolikogu liikmed neljaks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. Volikogu esindab ja selle tööd juhib esimees.<ref name="linnavolikogu"/> Praegu on Narva volikogus 31 liiget.<ref name="narvalvl"/> Volikogu tegevust juhib Vladimir Žavoronkov.<ref name="linnavolikogu"/> ==Narva linnavolikogu esimehed== * ?1921–1940 [[Johan Hansing]].<ref name="vp18062021"/> * ...1923... Vak (Вакъ) * 1990–1993 [[Vladimir Tšuikin]] * 1993–1999 [[Anatoli Paal]]<ref name="gazeta"/> * 1999–2003 [[Elsa Suikanen]] * 2003–2011 [[Mihhail Stalnuhhin]]<ref name="mke04082021"/> * 2011–2013 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="pm07042013"/> * 2013–2015 [[Tarmo Tammiste]]<ref name="pm14112013"/><ref name="pm03122015"/> * 2016–2018 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="delfi02022016"/><ref name="err22062018"/> * 2018–2020 [[Irina Janovitš]]<ref name="pm16082018"/><ref name="pr11112020"/> * 2020–2021 [[Tatjana Stolfat]]<ref name="pr30122020-1"/> * 2021–2021 [[Katri Raik]] <ref name="err19112021"/><ref name="err09122022"/> * alates 2022 [[Vladimir Žavoronkov]]<ref name="err11012022"/> ==Narva linnavolikogu koosseisud== [[Märtsirevolutsioon]]ijärgsed esimesed Narva Linnavolikogu valimised toimusid Narvas 19. (6. vkj) augustil 1917. aastal. [[Narva linnavolinike loend 1927|1927. aasta Narva linnavolinike]] valimisel said hääli [[Eesti Tööerakond]] 1868; kaupmeeste ühing 255; [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 1379; [[Eesti Rahvaerakond]] 243; [[Kristlik Rahvaerakond]] 1209; [[Arnold Grimpel|grimpel]]sotsid 1970; majaomanikkude rühm 978; üürnikud 504; ühendatud Vene rühm 1113; Vene majaomanikkude rühm 305. Valimisel Käisid 17,250 elanikku, 50 protsendi ümber hääleõiguslikkude elanikkude armust<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1927/01/18/16 Linnawalimiste tagajärgedest Eestis.], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1927</ref>. {{vaata|Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinike loend 1939}} === 1993.–1996. aasta === [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]]. 31 478 valijatest käis valimas 20 952 elanikku ehk 66,6 %, kõige rohkem hääli sai [[Anelja Varul]] (4934). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva Ametühingute Keskuse nimekiri, 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Eesti Demokraatlikust Tööparteist]], 7 mandaate (22,6%) KVL-st Narva Eesti Seltsi nimekiri<ref name="kov1993tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || [[Sergei Sovetnikov]] || Viktor Veevo |- | Elsa Bashmanova || '''KVL Narva Ametühingute <br>Keskuse nimekiri''' || Nikolai Zolin |- | Tamara Buldogerova || Maia Akimova || '''KVL Narva Eesti Seltsi nimekiri''' |- | Oskar Ida || Vsevolod Kingisepp || Rein Annik |- | Tatjana Jegorova || Valeri Lõssenko || Oleg Klushin |- | Antonina Jevsejeva || Olga Pavlenkova || Juri Konovalov |- | Nikolai Kulikov || Ljudmila Shibella || Toivo Kutti |- | Arnold Mägima || Oleg Skvortsov || Anatoli Paal |- | Aleksander Petuhhov || Elsa Suikanen || Valentin Pappa |- | Ants Pihelgasen || Leonid Tamjar || Stanislav Sorokin |- | Reet Popova || Dmitri Tšoptšits || |- | Feliks Shmorgun || Anelja Varul || |} === 1996.–1999. aasta === [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1996]]. 26 274 valijatest käis valimas 18 183 elanikku ehk 69,0 %, kõige rohkem hääli sai [[Anatoli Paal]] (1633). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva, 8 mandaate (25,8% häältest) said kandidaadid Eesti Demokraatlikust Tööparteist, 6 mandaate (19,4% häältest) said kandidaadid [[Konstitutsioonierakond|Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist]], 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid KVL-st Minu Kodu Narva Linn.<ref name="kov1996tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''KVL Narva''' || '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || Vladimir Homjakov |- | Rein Annik || Stanislav Aleksejev || Larissa Olenina |- | Ülo Järvet || Tamara Buldogerova || Tatjana Zarutskihh |- | Galina Moldon || Jelena Kaljadina || '''Eesti Keskerakond''' |- | Anatoli Paal || Nikolai Kulikov || Galina Oja |- | Valentin Pappa || Arnold Mägima || Nadezda Sinjakova |- | Vladislav Ponjatovski || Sergei Sovetnikov || Anelja Varul |- | Olev Silland || Feliks Šmorgun || '''KVL Minu Kodu Narva Linn''' |- | Elsa Suikanen || Liidia Verner || Eldar Efendijev |- | Dmitri Tšoptšits || '''Eestimaa Ühendatud Rahvapartei''' || Uljan Mišin |- | Ants Usk || Vladimir Butuzov || |- | Viktor Veevo || Julia Dmitrijeva || |- | Aleksandra Zabornikova || Mihhail Galtšik || |} === 1999.–2002. aasta === [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1999]]. 53 412 valijatest käis valimas 22 055 elanikku ehk 41,3%, kõige rohkem hääli sai Vadim Orlov (1225). 14 mandaate (45,2% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 7 mandaate (22,6% häältest) said kandidaadid Eesti Valimisliidust Ühtsus ja Usaldus, 4 mandaate (12,9% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva – 21, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva Rahva Usaldus, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Valimisliidust Arukus.<ref name="kov1999tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1999tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Tomilov || Fjodor Ovsjannikov |- | Eldar Efendijev || Jelena Torokvei || Jevgeni Rogov |- | Andrei Filippov || rowspan=2 |'''Eesti Valimisliit <br>Ühtsus ja Usaldus''' || Olev Silland |- | Valeri Jääger || || |- | Vladimir Kuznetsov || Vladimir Butuzov || '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei''' |- | Mihhail Mihhaltšenko || Julia Dmitrijeva || Tamara Buldõgerova |- | Galina Moldon || Vladimir Homjakov || Nikolai Kulikov |- | Galina Oja || Valentina Kameneva || Arno Timoškin |- | Larissa Olenina || Jelena Pahhomova || '''Valimisliit Narva Rahva Usaldus''' |- | Nadezda Sinjakova || Jevgeni Salnikov || Alla Matvejeva |- | Mihhail Stalnuhhin || Dina Žukova || Vadim Orlov |- | Elsa Suikanen || '''Valimisliit Narva – 21''' || '''Valimisliit Arukus''' |- | Vladimir Tarahtin || Svetlana Bogdanova || Vladislav Ponjatovski |} Linnavolikogu esimeheks valiti Elsa Suikanen, sest ta oli ainus kandidatuur, kes oskas päriselt eesti keelt.<ref name="stena12012019"/> === 2002.–2005. aasta === [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2002]]. 51 417 valijatest käis valimas 23 076 elanikku ehk 44,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2431). 18 mandaate (50,5% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 5 mandaate (16,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elujõud, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Reformi erakonnast, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Ühendusest Vabariigi Eest - Res Publica, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Väärilise Elu Poole, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Eestimaa Rahvaliidust.<ref name="kov2002tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2002tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Aleksandr Jefimov || '''Reformi erakond''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Eldar Efendijev || Fjodor Ovsjannikov |- | Tamara Buldõgerova || Larissa Olenina || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Heli Adamovitš || Ants Liimets |- | Anna Kovalenko || Jan Saan || rowspan=2 | '''Ühendus Vabariigi Eest –<br> Res Publica''' |- | Tatjana Eigard || Vladimir Tarahtin || |- | Nadežda Sinjakova || '''Valimisliit Elujõu''' || Sergei Missenjov |- | Vladimir Mižui || Genadi Afanassjev || Nikolai Golubev |- | Jelena Torokvei || Julia Dmitrijeva || '''Valimisliit Väärilise Elu Poole''' |- | Galina Vologdina || Vladislav Ponjatovski || Vladimir Homjakov |- | Jelizaveta Tšertova || Arvet Pent || Vladimir Kalatšov |- | Elle Välja || Viktor Veevo || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Maie Bragina || || Aleksandr Gamazin |} === 2005.–2009. aasta === [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]]. 52 882 valijatest käis valimas 24 779 elanikku ehk 46,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2624). 22 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 4 mandaate (14,6% häältest) said kandidaadid Erakonnast Res Publica, 3 mandaate (10,7% häältest) said kandidaadid Eestimaa Rahvaliidust, 1 mandaat (6,4% häältest) sai kandidaat Reformi erakonnast, 1 mandaat (5,4% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Linnakodanik". <ref name="kov2005tul"/><ref name="kov2005tulsl"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2005tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Anna Kovalenko || '''Erakond Res Publica''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Jelizaveta Tšertova || Ants Pauls |- | Olev Silland || Larissa Olenina || Sergei Missenjov |- | Tamara Buldõgerova || Andrus Tamm || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Jelena Pahhomova || Vladimir Tarahtin |- | Artur Pärnoja || Aleksandr Jefimov || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Galina Vologdina || Sergei Nikitin || Nadežda Tšerkašina |- | Jelena Torokvei || Andrei Tšuhljajev || Aleksei Nalivaiko |- | Andrei Filippov || Vladimir Kalatšov || Nikolai Kulikov |- | Dina Žukova || Vladimir Butuzov || '''Reformi erakond''' |- | Vladimir Mižui || Nadežda Sinjakova || Ants Liimets |- | Fjodor Ovsjannikov || || '''Valimisliit Linnakodanik''' |- | || || Genadi Afanassjev |} === 2009.–2013. aasta === [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[2009]]. 52 954 valijatest käis valimas 27 772 elanikku ehk 54,33%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (4510). 26 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 2 mandaate (7,75% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Uus Narva, 2 mandaate (5,91% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Peetri plats, 1 mandaat (4,66% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Jüri Mišini plokk – Meie kodu Narva". <ref name="kov2009tul"/> http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Orlov || Sergei Nikitin |- | Mihhail Stalnuhhin || Anna Kovalenko || Vladimir Kalatšov |- | Olev Silland || Aleksei Nalivaiko || Nikolai Burdakov |- | Galina Vologdina || Larissa Olenina || '''Valimisliit Uus Narva''' |- | Aleksandr Jefimov || Vladimir Butuzov || Aleksandr Brokk |- | Aleksandr Moissejev || Tarmo Tammiste || Ago Silde |- | Vladimir Mižui || Aleksandr Nikolajev || '''Valimisliit Peetri plats''' |- | Tamara Gordejeva || Nadežda Tšerkašina || Artur Pärnoja |- | Andrei Filippov || Natalia Umarova || [[Nadežda Sinjakova]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || rowspan=2 | '''Valimisliit Jüri Mišini plokk –<br> Meie kodu Narva''' |- | Maksim Belozjorov || [[Tatjana Zarutskihh]] || |- | Fjodor Ovsjannikov || Olga Närgi || [[Juri Mišin|Yury Mishin]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Mihhail Stalnuhhin. 2011. aasta aprillis läks ta tööle Riigikokku ja teda asendas Aleksandr Jefimov<ref name="pm07042013"/>, kes kaotas aastal 2013 kollegide usaldust ja tema asemel valiti linnavolikogu esimeheks Tarmo Tammiste.<ref name="pm14112013"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== 2011. aasta septembril oli loodud opositsiooni fraktsioon '''Kindlus''', mille koosseisu kuulus 8 volinikku: S.Lvov, A.Brokk, N.Sinjakova, A.Tšuhhljaejv, A.Pärnoja, T.Gordejeva, M.Belozjorov ja Y.Mishin.<ref name="vp23052013">[https://www.slavia.ee/2019-08-04-05-52-54/96-2009-07-07-12-07-55/10518-2013-05-23-123500 Фракция Нарвского горсобрания «Крепость» пойдёт на выборы вместе с соцдемами] Viru Prospekt, 23.05.2013 (vaadatud 24.10.2021)</ref> 5. jaanuaril 2012 määras Narva valimiskomisjon, et traagiliselt hukkunud Jüri Mišini asemel osaleb linnavolikogu tegevuses Anatoli Ilkevitš.<ref name="err05012012"/> === 2013.–2017. aasta === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2013]]. 49 957 valijatest käis valimas 23 106 elanikku, kõige rohkem hääli sai [[Jevgeni Ossinovski]] (2403). 20 mandaate (60,1% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 11 mandaate (35,8% häältest) said kandidaadid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnast]], [[Erakond Isamaa]] ja [[Res Publica]] liidu kandidaadid said 2,9% häältest ning 1,9% häältest sai üksokkamdidaad.<ref name="kov2013tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Sotsiaaldemokraatlik Erakond''' || colspan="2" style="text-align:center"| '''Eesti Keskerakond''' |- | Jevgeni Ossinovski || Mihhail Stalnuhhin || Natalia Umarova |- | Jüri Raud || Aleksandr Jefimov || Tarmo Tammiste |- | Katri Raik || [[Olev Silland]] || [[Nadežda Tšerkašina]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || Aleksei Mägi |- | Sergei Lvov || [[Vadim Orlov]] || [[Vladimir Mižui]] |- | Tamara Luigas || Galina Vologdina || Jan Saan |- | [[Nadežda Sinjakova]] || Aleksei Voronov || [[Jelizaveta Tšertova]] |- | Ilja Fjodorov || [[Larissa Olenina]] || Aleksandr Nikolajev |- | Vladimir Kasterin || Anna Kovalenko || Vladimir Butuzov |- | Tamara Gordejeva || Viktoria Lutus || [[Jekaterina Golubtsova]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== 16. novembril 2013 Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Tarmo Tammiste.<ref name="pr15112013"/> 3. detsembril 2015 valiti ta Narva linnapeaks ja siis pidi ta volikogust lahkuma.<ref name="pm03122015"/> 2.veebruaril 2016 sai linnavolikogu esimeheks Aleksandr Jefimov.<ref name="delfi02022016"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== Kuna mõned kandidaadid loobusid linnavolikogu tegevuses osalemist, nende asemel said linnavolikogu liikmeteks teised kandidaadid. Kokku oli moodustunud 3 fraktsiooni. 2014. aasta augustil lahkus '''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna''' (SDE) fraktsioonist Vladimir Kasterin, kes liitus '''Keskerakonna''' fraktsiooniga. 2015. aasta jaanuaril lahkus SDE fraktsioonist Tamara Luigas, kes liitus '''Kindluse''' fraktsiooniga.<ref name="pr21052015"/> 2015. aasta novembril keskerakondlaste fraktsioon '''Kesk''' lõhenes ning oli loodud uus fraktsioon '''Ühtne Narva'''.<ref name="err03122015"/> *'''Fraktsioon Kesk''': Vladimir Kasterin, Fjodor Ovsjannikov, Natalia Umarova, Nadežda Tšerkašina. *'''Fraktsioon "Ühtne Narva"''': Aleksei Voronov (fraktsiooni esimees), Heli Adamovitš, [[Nikolai Burdakov]], Vladimir Butuzov, Jekaterina Golubtsova, Aleksandr Jefimov, Anna Kovalenko, Sergei Lvov, Vladimir Mižui, Galina Moldon, Aleksei Mägi, Aleksandr Nikolajev, Larissa Olenina, Jelena Pahhomova, Jan Saan, Olev Silland, Vladimir Tarahtin, Ilja Fjodorov, Jelizaveta Tšertova. *'''Fraktsioon Kindlus''': Andrei Tšuhljajev (fraktsiooni esimees), Tamara Gordejeva, Tamara Luigas, Nadežda Sinjakova. *'''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon''': Ants Kutti (fraktsiooni esimees), Vladimir Izotov, Katri Raik, Jüri Raud.<ref name="baltias"/> === 2017.–2021. aasta === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2017]]. 48 168 valijast käis valimas 21 401 elanikku ehk 44,4%. Kõige rohkem hääli sai [[Katri Raik]] (1490). 23 mandaati (66,8% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 8 mandaati (23,3% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Meie Narva, Edgar Savisaare Valimisliidu kandidaadid said 4,6% häältest, Valimisliidu Patriot kandidaadid said 3,0%, Eesti Reformierakonna kandidaadid said 1,3% häältest ning 0,9% häältest sai Erakond Isamaa ja Res Publica Liit.<ref name="kov2017tulemused/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2017tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="4" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit Meie Narva''' |- | style="background:#007557" | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:#007557" | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Katri Raik |- | style="background:#007557" | || Olev Silland || style="background:#007557" | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas |- | style="background:#007557" | || Aleksei Voronov || style="background:#007557" | || Vladimir Mižui || style="background:lightgray" | || Jüri Raud |- | style="background:#007557" | || Aleksandr Jefimov || style="background:#007557" | || Anna Kovalenko || style="background:lightgray" | || Ants Kutti |- | style="background:#007557" | || Jelena Pahhomova || style="background:#007557" | || Sergei Lvov || style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin |- | style="background:#007557" | || Jan Saan || style="background:#007557; " | || Fjodor Ovsjannikov || style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš |- | style="background:#007557" | || Tarmo Tammiste || style="background:#007557; " | || Vladimir Tarahtin || style="background:lightgray" | || Veera Grigorjeva |- | style="background:#007557" | || Larissa Olenina || style="background:#007557; " | || Tamara Komlova || style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova |- | style="background:#007557" | || Galina Vologdina || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Viktoria Lutus || style="background:#007557; " | || Irina Janovitš ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Aleksei Mägi || style="background:#007557; " | || Ilja Fjodorov ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Tatjana Patsanovskaja ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Aleksandr Jefimov.<ref name="pm26102017"/> 27. juunil 2018 ta lahkus ametist.<ref name="err21092018"/> 16. augustil 2018 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Irina Janovitš.<ref name="pm16082018"/> 11. novembril 2020 teatas ta, et astub ametist tagasi.<ref name="pr11112020"/> 30. detsembril 2020 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Tatjana Stolfat.<ref name="pr30122020-2"/> ==== Fraktsioonid ==== 2017. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus kaks fraktsiooni: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]l 23 kohta ja '''Meie Narva''' valimisliidul 8 kohta.<ref name="err16102017"/> 26. oktoobril 2017 lahkus Narva linnavolikogust Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus, teda asendas volikogus Vladimir Butuzov. Eelmisel päeval esitanud oma avalduse mandaadist loobumise kohta ja Sotsiaalabiameti direktori ametis jätkamisest Galina Vologdina tühistas oma avalduse ja jäi volikogu liikmeks.<ref name="26102019pr"/> 15. novembril 2017 lahkus linnavolikogus Tatjana Patsanovskaja, kes sai Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjaks. Tema asemel sai linnavolinikuks Nikolai Burdakov. Narva linnapeaks valitud Tarmo Tammiste sai linnavolinikuks Jekaterina Golubtsova.<ref name="err16112017"/> 2018. juunis Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses ja oli kustutud linnavolikogu liikmete nimekirjast.<ref name="err22062018"/> Tema asemel sai volinikuks Svetlana Lešihhina.<ref name="err26062018"/> 2018. aasta augustis esitas [[prokuratuur]] kaheksale Narva linnavolikogu liikmele (A.Voronov, J.Pahhomova, J.Tšertova, T.Stolfat, L.Olenina, I.Fjodorov, S.Lvov ja A.Mägi)<ref name="err20122019"/> kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises.<ref name="err28082019"/> Keskerakonna esimehe [[Jüri Ratas]] nõue oli et kriminaaluurimise alla sattunud volinikud lahkuksid Narva volikogust. 15. augustil astus 22 Keskfraktsiooni liikmetest 13 volikogu liiget (A.Voronov, L.Olenina, A.Mägi, S.Lvov, I.Fjodorov, T.Stolfat, J.Tšertova, G.Vologdina, V.Mižui, J.Kavrus, O.Silland, I.Janovitš ja J.Golubtsova) ise Keskerakonnast välja.<ref name="err16082018-1"/> 15. augustil 2018 lahkus 20 volinikku Keskerakonna fraktsioonist ja moodustasid fraktsiooni '''Narva – meie kodu'''<ref name="err16082018-2"/> Endisest Keskfraktsioonist ei liitunud sellega Fjodor Ovsjannikov ja Mihhail Stalnuhhin.<ref name="pr16082018"/> 25. oktoobril 2018 liitus fraktsiooniga S.Lešihhina.<ref name="err25102018"/> 13. detsembril 2018 Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu.<ref name="err13122018"/><ref name="ruserr13122018"/> 4. jaanuaril 2019 asutasid A.Jefimov, I.Fjodorov ja T.Stolfat eesmärgiga korraldada kultuurilisi üritusi MTÜd '''Kodulinn Narva''', juhatuse liikmeteks said ka V.Butuzov, O.Silland, A.Voronov, L.Olenina, L.Pahhomova ja I.Janovitš.<ref name="err14082019"/> Selle MTÜ baasil 2019. aasta jaanuaris oli loodud samanimeline fraktsioon, mille juhina oli märtsi lõpuni A.Voronov. 20. juunil 2019 valiti fraktsiooni juhiks ja linnavolikogu esimeheks Irina Janovitš.<ref name="err20062019"/> 2019. aasta märtsil Sergei Gorlatš lahkus fraktsioonist '''Meie Narva'''. Sama aasta novembril liitus ta '''Kesk''' fraktsiooniga.<ref name="err08092021"/> 3. aprillil 2019 lahkus linnavolikogust mitmeaastane '''Kesk''' fraktsiooni esimees Aleksei Voronov, keda arreteeriti 27. märtsil korruptsioonis kahtluse tõttu. Teda asendas S.Lešihhina.<ref name="err02042019"/> 30. märtsil 2020 lahkus linnavolikogust '''Kesk''' fraktsiooni liige Fjodor Ovsjannikov. Teda asendas Heli Adamovitš.<ref name="err01042020"/> 24. novembril 2020 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' seitse volinikku (V.Butuzov, T.Stolfat, T.Komlova, J.Kavrus, J.Golubtsova, A.Kovalenko ja H.Adamovitš).<ref name="err24112020"/> Koos Tarmo Tammistega nad taastasid Narva linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni nimega '''Kesk'''. 20.01.2021 liitusid fraktsiooniga G.Vologdina ja J.Saan, kes lahkusid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonist ning Ants Kutti, kes lahkus '''Meie Narva''' fraktsioonist.<ref name="err20012021"/> Fraktsiooni juhiks 24. augustini 2021 oli T.Komlova, pärast Ants Kutti.<ref name="err25082021"/> 30. detsembril 2020 valiti Katri Raik Narva linnapeaks ja ta pidi volikogust lahkuma, tema asemel sai linnavolinikuks Vladimir Izotov. '''Meie Narva''' fraktsiooni esimeheks valiti Jana Kondrašova.<ref name="err07012021"/> 19. jaanuarilt 2021 asendas Sergei Gorlatši, kes sai abilinnapeaks, Marina Šurupova, kes liitus fraktsiooniga '''Meie Narva'''.<ref name="err08092021"/> 11. veebruaril 2021 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' V.Mižui, I.Janovitš, N.Burdakov, S.Lvov, I.Fjodorov, J.Pahhomova, S.Lešihhina, 15. veebruaril – Vladimir Tarahtin. 2020. aasta detsembris lahkusid fraktsioonist J.Tšertova, J.Saan ja G.Vologdina. Sellega jäid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonis kaks inimest – Olev Silland ja Aleksei Mägi.<ref name="err15022021"/> 25. veebruaril O.Silland lahkus fraktsioonist.<ref name="err25022021"/> 2021. aasta märtsil nimetas Aleksei Mägi oma fraktsiooni '''Kodulinn Narva''' [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] fraktsiooniks. 29. aprillil liitusid temaga I.Fjodorov ja L.Olenina.<ref name="err29042021"/> 27. mail astusid fraktsiooni sisse I.Janovitš ja V.Tarahtin. Fraktsiooni juhiks sai A.Mägi.<ref name="err27052021-1"/> 26. augustil 2021 nimetati '''EKRE''' fraktsiooni ümber '''Elagu Narva''' fraktsiooniks, esimeheks valiti I.Janovitš.<ref name="err26082021"/> 30. märtsil 2021 liitusid fraktsiooniga '''Kesk''' N.Burdakov, O.Silland ja J.Tšertova ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 14 inimest.<ref name="err30032021"/> Mai alguses lahkus fraktsioonist '''Meie Narva''' Veera Grigorjeva.<ref name="err27052021-2"/> 27. mail 2021 liitusid fraktsiooniga Kesk V.Mižui, S.Lešihhina ja V.Grigorjeva ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 17 inimest.<ref name="err27052021-2"/> 16. augustil 2021 tagandas Narva linnavolikogu Katri Raigi Narva linnapea ametist<ref name="pr16082021"/> ja ta taastas oma kohta linnavolikogus ning M.Šurupova pidi volikogust lahkuma.<ref name="err24082021"/> Seoses nende otsusega kandideerida 2021. aasta valimistel Katri Raigi nimekirjas lahkusid '''Kesk''' fraktsioonist 31. augustil 2021 Tamara Komlova ja 2. septembril 2021 Anna Kovalenko. Fraktsioonis jäi 15 liiget.<ref name="err03092021"/> 2. septembril 2021 oli tühistatud abilinnapea amet ning S.Gorlatš tuli tagasi linnavolikokku ja sellest lahkus V.Izotov.<ref name="err08092021"/> 23. septembril 2021 liitusid fraktsiooniga '''Meie Narva''' S.Gorlatš, T.Komlova ja A.Kovalenko. Nendega sai fraktsioonis 8 liiget.<ref name="err23092021"/> Sellega oli 2021. aasta oktoobril kolm fraktsiooni – '''Kesk''' (15 liiget), '''Meie Narva''' (8 liiget) ja '''Elagu Narva''' (5 liiget) ning kolm fraktsiooniväljast volinikku (M.Stalnuhhin, J.Pahhomova ja S.Lvov).<ref name="lv23102021"/> === 2021.–2025. aasta === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2021]]. Kokku Narvas oli 225 kandidaati, sh Valimisliidust Narodnyi Sojuz 2, Valimisliidust Elagu Narva 27, Valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" 85, Eesti Keskerakonnast 70, Eesti Konservatiivne Rahvaerakonnast 17, Erakonnast [[Eesti 200]] 53 ja 1 üksikkandidaat.<ref name="kov2021kand"/> 44 781 valijast käis valimas 20 865 elanikku ehk 46,6%. Kõige rohkem hääli sai Katri Raik (4512).<ref name="kov2021detal"/> 15 mandaati (43,9% häältest) said kandidaadid "Katri Raigi nimekirjast", 10 mandaati (35,5% häältest) said kandidaadid Keskerakonnast, 4 mandaati (13,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elagu Narva ja 2 mandaati (6,7% häältest) said kandidaadid Erakonnast Eesti 200. EKRE kandidaadid said 4,3% häältest, Valimisliidu Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaad said 0,2% häältest ja volikokku ei pääsenud.<ref name="kov2021tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2021tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Katri<br> Raigi nimekiri"''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Elagu Narva"''' |- | style="background:lightgray" | || Katri Raik || style="background:#007557; " | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:lightgray" | || Aleksei Jevgrafov |- | style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš || style="background:#007557; " | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Aleksei Mägi |- | style="background:lightgray" | || Vadim Orlov || style="background:#007557; " | || Jelena Pahhomova || style="background:lightgray" | || Irina Janovitš |- | style="background:lightgray" | || Tamara Komlova || style="background:#007557; " | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Andrei Ivankiv |- | style="background:lightgray" | || Andrei Jakovlev || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin || style="background:#007557; " | || Aleksandr Jefimov ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Erakond Eesti 200''' |- | style="background:lightgray" | || Igor Andrejev || style="background:#007557; " | || Viktoria Lutus || style="background:#22AAAA" | || Natalia Umarova |- | style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova || style="background:#007557; " | || Jekaterina Golubtsova || style="background:#22AAAA" | || Denis Larchenko |- | style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas || style="background:#007557; " | || Nadežda Tšerkašina ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Vladimir Žavoronkov || style="background:#007557; " | || Jan Saan ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jüri Raud ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jekaterina Platonova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Anna Kovalenko ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Marina Šurupova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Andrei Fischer ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavolikogu istungil 19.novembril volikogu esimeheks valiti Katri Raik ja aseesimeheks Nataia Umarova.<ref name="err19112021"/> 2021. detsembri alguses sai teada, et Katri Raik loobub Narva linnavolikogu esimehe kohast ja kandideerib Narva linnapea kohale<ref name="err09122022"/> ja 16. detsembril sai ta valituks.<ref name="pm16122021"/> Uue Narva volikogu esimehe kohale oli pakutud "Narva tuleviku" fraktsioonist Vladimir Žavoronkov ja "Kesk" fraktsioonist Mihhail Stalnuhhin. Esimesel voorul, 23. detsembril ei saanud nad valituks, sest said vastavalt 15 ja 12 häält (enamik on 16 häält).<ref name="err23122021"/> 11. jaanuaril 2022 valiti esimeheks Vladimir Žavoronkov, kes sai 17 häält.<ref name="err11012022"/> ==== Fraktsioonid ==== 2021. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus neli rühma: '''Katri Raigi nimekiri''' sai 15 kohta, '''Keskerakond''' 10 kohta, '''"Elagu Narva"''' neli kohta ja '''Eesti 200''' kaks kohta.<ref name="err19112021"/> 22. oktoobril 2021 sõlmisid "Eesti 200" erakonna linnavolikokku valitud volinikud ja valimised võitnud Katri Raigi nimekiri esindajad kokkuleppe, mille järgi alustasid nad koalitsioonikõnelusi, mille eesmärgiks oli enamikust saada.<ref name="err22102021"/> 2. novembril 2021 Keskkriminaalpolitsei kahtlustas Katri Raigi nimekirja esindajat Sergei Gorlatši häälte ostmises ja pidas teda kinni. Sellega seoses koalitsioonilepingu sõlmimist lükati edasi.<ref name="err02112021"/> 3.novembril Sergei Gorlatš otsustas peatada Narva linnavolikogu liikme volitused kuni uurimise lõpuni ehk vähemalt kolmeks kuuks<ref name="err03112021"/>, aga 18. novembril muutus ta meelt ja jäi volikogus.<ref name="err18112021"/> 5. novembril koalitsioonileping allkirjastati.<ref name="err05112021"/> 19.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Kesk"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 10 inimest, juhiks valiti Tatjana Stolfat ja asejuhiks Aleksandr Jefimov.<ref name="err19112021v"/> 26.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Narva tulevik"''' Katri Raigi nimekirja alusel loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 13 nimekirja liiget (Sergei Gorlatš ei saanud kutset ja Marina Šurupova lahkus koalitsioonist). Fraktsiooni esimeheks valiti Vladimir Žavoronkov.<ref name="err25112021"/><ref name="pm17122021"/> Hiljem lahkusid fraktsioonist Viktor Šemarin ja Jana Kondrašova ning liitusid fraktsiooniga endised "Kesk" fraktsiooni liikmed Jelizaveta Tšertova, Jelena Kavrus, Nadežda Tšerkašina ja Jekaterina Golubtsova.<ref name="err06012022"/> 18.veebruari 2022 seisuga oli fraktsioonis 14 inimest, esimeheks oli Igor Andrejev.<ref name="ng18022022"/> 16.detsembril 2021 Narva linnapeaks valitud Katri Raigi asemel sai linnavolikogu liikmeks Anton Nikolajev.<ref name="err20122022"/> 17.veebruaril 2022 teatati fraktsiooni '''"Elagu Narva"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 5 inimest, juhiks valiti Aleksei Jevgrafov ja asejuhiks Aleksei Mägi. Samuti fraktsiooni liikmeteks said Irina Janovitš, Andrei Ivankiv ja Sergei Gorlatš.<ref name="ng18022022"/> ==Vaata ka== * [[Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinikud 1921]] * [[Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinikud 1934]] * [[Narva linnavolinike loend 1939|Narva linnavolinikud 1939]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref> <ref name="gazeta">[http://www.gazeta.ee/?p=33616 «Мы — не прах под ногами правителя» (надпись на плакате на стоянии людей в Таллинне в 2011 году)] Gazeta.ee</ref> <ref name="linnavolikogu">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/ |pealkiri=Narva Linnavolikogu |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215200832/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu// |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="narvalvl">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |pealkiri=Narva Linnavolikogu liikmed |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215195824/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vp18062021">[https://virupanorama.ee/et/archives/4838 Narva kunagiste linnapeade perekonnarahulad korrastati talguliste poolt] Viru panorama, 18.06.2021 (vaadatud 12.12.2021)</ref> <ref name="mke04082021">[https://www.mke.ee/sobytija/kandidatom-v-mery-narvy-ot-tsentristskoj-partii-stanet-mikhail-stalnukhin Кандидатом в мэры Нарвы от Центристской партии станет Михаил Стальнухин] МК-Эстония, 04.08.2021 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="pm07042013">[http://www.postimees.ee/415929/narva-volikogu-uus-esimees-ei-kibele-uuendusi-kaivitama Narva volikogu uus esimees ei kibele uuendusi käivitama] Postimees, 07.04.2013</ref> <ref name="pm14112013">[http://poliitika.postimees.ee/2597510/narva-volikogu-esimeheks-valiti-tarmo-tammiste Narva volikogu esimeheks valiti Tarmo Tammiste], Postimees 14.11.2013</ref> <ref name="pr21052015">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588108/narvskie-socdemy-gotovy-k-sotrudnichestvu-s-centristami Нарвские соцдемы готовы к сотрудничеству с центристами] Põhjarannik, 21.05.2015 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm03122015">[https://www.postimees.ee/3423041/tarmo-tammiste-valiti-tagasi-narva-linnapeaks Tarmo Tammiste valiti tagasi Narva linnapeaks] Postimees, 03.12.2015 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03122015">[https://www.err.ee/550273/narva-linnapeaks-valiti-tarmo-tammiste Narva linnapeaks valiti Tarmo Tammiste] ERR, 03.12.2015 (vaadatud 23.102021)</ref> <ref name="delfi02022016">[https://rus.delfi.ee/statja/73580031/gorsobranie-narvy-vozglavil-aleksandr-efimov Горсобрание Нарвы возглавил Александр Ефимов], Delfi.ee 02.02.2016</ref> <ref name="err22062018">[https://www.err.ee/841432/narva-linnavolikogu-esimees-jefimov-jai-loplikult-kelmuses-suudi Narva linnavolikogu esimees Jefimov jäi lõplikult kelmuses süüdi], err.ee 22.06.2018</ref> <ref name="pr30122020-1">[https://prospekt.ee/narva_linn/16657-v-narve-smenilas-vlast.html?fbclid=IwAR0fzs-1x-x4CQZxi1qhi95sqn7Nw_se6v5jW2niIcLLyDlzWMQNTsEmxsY В Нарве сменилась власть] Виру Проспект+Нарвская Газета 30.12.2020 (vaadatud 30.12.2020)</ref> <ref name="err19112021">[https://www.err.ee/1608408947/katri-raik-valiti-esialgu-narva-volikogu-esimeheks Katri Raik valiti esialgu Narva volikogu esimeheks] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1993tul">[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1993] (vaadatud 28.11.2021)</ref> <ref name="kov1996tul">[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1996] (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1999tul">[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1999] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="stena12012019">[https://www.stena.ee/blog/%C2%ABzhenskaya-vlast%C2%BB-v-narve-vyzovy-i-razmyshleniya «Женская власть» в Нарве. Вызовы и размышления.] Stena.ee, 12.01.2019 (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2002tul">[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tul">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Valimistulemus] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tulsl">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/tulbad_315000000.html Valimistulemus suuremates linnades] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2009tul">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0511.html Valimistulemus valdades ja linnades] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="sp03022016">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588316/narva-dva-mesyaca-byla-bez-predsedatelya-gorsobraniya Нарва два месяца была без председателя горсобрания] Северное побережье, 03.02.2016 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="err05012012">[https://rus.err.ee/143865/mesto-jurija-mishina-v-gorsobranii-narvy-zajmjot-anatolij-ilkevich Место Юрия Мишина в горсобрании Нарвы займёт Анатолий Илькевич] ERR, 05.01.2012 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2013tul">[http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="kov2013liikmed">[http://kov2013.vvk.ee/representatives_0511.html Volikugu liikmed hetkeseisuga] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="baltias">[https://baltias.russian-albion.com/ru/deputaty/deputaty-narvskogo-gorsobraniya Депутаты Нарвского горсобрания]</ref> <ref name="pr15112013">[https://pohjarannik.postimees.ee/6593663/narva-saab-uue-linnapea Narva saab uue linnapea] Põhjarannik, 15.11.2013 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2017tulemused>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="kov2017tul">[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0511 Valimistulemus] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="26102019pr">[https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=220237 26.20.2017 Narva linna valimiskomissjoni protokol nr.9] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm26102017">[https://www.postimees.ee/4290387/narva-linnavolikogu-juhina-jatkab-aleksandr-jefimov Narva linnavolikogu juhina jätkab Aleksandr Jefimov] Postimees, 26.10.2017</ref> <ref name="err26062018">[https://rus.err.ee/842553/mesto-aleksandra-efimova-v-gorodskom-sobranii-narvy-zajmet-svetlana-leshihina Место Александра Ефимова в городском собрании Нарвы займет Светлана Лешихина] ERR, 26.06.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pm16082018">[https://rus.postimees.ee/6134456/predsedatelem-gorodskogo-sobraniya-narvy-vybrali-irinu-yanovich Председателем городского собрания Нарвы выбрали Ирину Янович] Postimees.ee, 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err13122018">[https://www.err.ee/884643/riigikogu-liikme-mihhail-stalnuhhini-volitused-narva-volikogus-peatati-puudumiste-tottu Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu] ERR 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="ruserr13122018">[https://rus.err.ee/884660/deputatskie-polnomochija-mihaila-stalnuhina-v-narvskom-gorsobranii-priostanovleny-za-proguly Депутатские полномочия Михаила Стальнухина в Нарвском горсобрании приостановлены за прогулы] ERR, 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr11112020">[https://www.ohtuleht.ee/1017382/voimupoore-narvas-volikogu-tagandas-linnapea-ametist Võimupööre Narvas: volikogu tagandas linnapea ametist] Õhtuleht/Põhjarannik 11.11.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err20122019">[https://www.err.ee/1016370/prokuratuur-lopetas-narva-volikogulaste-kriminaalasja-oportuniteediga Prokuratuur lõpetas Narva volikogulaste kriminaalasja oportuniteediga] ERR, 20.12.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="pr30122020-2">[https://pohjarannik.postimees.ee/7144750/narva-volikogu-esimeheks-sai-uue-koalitsiooni-kandidaat-tatjana-stolfat Narva volikogu esimeheks sai uue koalitsiooni kandidaat Tatjana Stolfat] Põhjarannik 30.12.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err21092018">[https://rus.err.ee/863092/narvskie-vlasti-trudoustroili-byvshego-predsedatelja-gorsobranija-narvy-aleksandra-efimova Нарвские власти трудоустроили бывшего председателя горсобрания Нарвы Александра Ефимова] ERR, 21.09.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err16102017">[https://www.err.ee/636564/kov-2017-tulemused-narva KOV 2017 tulemused: Narva] ERR, 16.10.2017 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err16112017">[https://rus.err.ee/642949/prezident-transa-nikolaj-burdakov-vnov-stal-deputatom-narvskogo-gorsobranija Президент "Транса" Николай Бурдаков вновь стал депутатом Нарвского горсобрания] ERR, 16.11.2017 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err28082019">[https://www.err.ee/974397/narva-korruptsiooniasjas-on-kaheksast-inimesest-viie-osas-otsus-tehtud Narva korruptsiooniasjas on kaheksast inimesest viie osas otsus tehtud] ERR, 28.08.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-1">[https://www.err.ee/854261/ratas-narvas-laks-nii-nagu-meie-erakond-tahtis Ratas: Narvas läks nii nagu meie erakond tahtis] ERR, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-2">[https://www.err.ee/854326/narva-keskfraktsiooni-lagunemisest-tekkinud-uus-fraktsioon-tousis-voimule Narva keskfraktsiooni lagunemisest tekkinud uus fraktsioon tõusis võimule] ERR.ee 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="pr16082018">[https://pohjarannik.postimees.ee/6583711/keskerakonnast-lahkunud-voronovi-leer-sailitas-narvas-ainuvoimu Keskerakonnast lahkunud Voronovi leer säilitas Narvas ainuvõimu] Põhjarannik, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err20062019">[https://rus.err.ee/954602/pravjawuju-v-narve-frakciju-kodulinn-narva-vozglavila-irina-janovich Правящую в Нарве фракцию Kodulinn Narva возглавила Ирина Янович] ERR 20.06.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25102018">[https://rus.err.ee/872003/v-narvskom-gorsobranii-frakcija-alekseja-voronova-popolnilas-ewe-odnim-chelovekom В Нарвском горсобрании фракция Алексея Воронова пополнилась еще одним человеком] ERR, 25.10.2018</ref> <ref name="err02042019">[https://rus.err.ee/926159/aleksej-voronov-ujdet-iz-gorodskogo-sobranija-soveta-narvskoj-bolnicy-i-pravlenija-narva-vesi Алексей Воронов уйдет из городского собрания, совета Нарвской больницы и правления Narva Vesi] ERR 02.04.2019</ref> <ref name="err01042020">[https://rus.err.ee/1071242/vmesto-fedora-ovsjannikova-deputatom-narvskogo-gorsobranija-stala-heli-adamovich Вместо Федора Овсянникова депутатом Нарвского горсобрания стала Хели Адамович] ERR 01.04.2020 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err14082019">[https://rus.err.ee/897710/deputaty-narvy-iz-pravjawej-frakcii-narva-nash-dom-uchredili-sobstvennoe-nko Депутаты Нарвы из правящей фракции "Нарва - наш дом" учредили собственное НКО] ERR 14.01.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err24112020">[https://rus.err.ee/1162846/sem-deputatov-narvskogo-gorsobranija-pokinuli-frakciju-kodulinn-narva Семь депутатов Нарвского горсобрания покинули фракцию Kodulinn Narva] ERR 24.11.2020 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err08092021">[https://rus.err.ee/1608332288/byvshij-vice-mjer-narvy-sergej-gorlach-vernulsja-v-gorsobranie Бывший вице-мэр Нарвы Сергей Горлач вернулся в горсобрание] ERR 08.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err20012021">[https://rus.err.ee/1608080008/deputaty-narvskogo-gorsobranija-kutti-vologdina-i-saan-popolnili-rjady-frakcii-kesk Депутаты Нарвского горсобрания Кутти, Вологдина и Саан пополнили ряды фракции "Kesk"] ERR 20.01.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25082021">[https://rus.err.ee/1608317072/ants-kutti-smenil-tamaru-komlovu-na-postu-predsedatelja-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii Антс Кутти сменил Тамару Комлову на посту председателя фракции Kesk в Нарвском горсобрании] ERR 25.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err07012021">[https://rus.err.ee/1230127/novym-predsedatelem-frakcii-nasha-narva-stala-jana-kondrashova Новым председателем фракции "Наша Нарва" стала Яна Кондрашова] ERR 07.01.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err15022021">[https://rus.err.ee/1608110602/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-vladimir-tarahtin Фракцию Kodulinn Narva покинул и Владимир Тарахтин] ERR 15.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25022021">[https://rus.err.ee/1608122122/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-olev-silland-v-nej-ostalsja-tolko-aleksej-mjagi Фракцию Kodulinn Narva покинул и Олев Силланд: в ней остался только Алексей Мяги] ERR 25.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err29042021">[https://rus.err.ee/1608195052/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-larisa-olenina-i-ilja-fedorov Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Лариса Оленина и Илья Федоров] ERR 29.04.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-1">[https://rus.err.ee/1608226663/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-irina-janovich-i-vladimir-tarahtin Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Ирина Янович и Владимир Тарахтин] ERR 27.05.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err26082021">[https://rus.err.ee/1608318545/v-narvskom-gorsobranii-frakciju-ekre-pereimenovali-v-elagu-narva В Нарвском горсобрании фракцию EKRE переименовали в Elagu Narva] ERR 26.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err30032021">[https://rus.err.ee/1608160765/rjady-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-burdakov-silland-i-chertova Ряды фракции Kesk в Нарвском горсобрании пополнили Бурдаков, Силланд и Чертова] ERR 30.03.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-2">[https://rus.err.ee/1608226606/u-frakcii-kesk-stalo-absoljutnoe-bolshinstvo-mest-v-narvskom-gorsobranii У фракции Kesk стало абсолютное большинство мест в Нарвском горсобрании] ERR 27.05.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr16082021">[https://pohjarannik.postimees.ee/7316716/voimukriis-narvas-volikogu-tagandas-katri-raigi-narva-linnapea-ametist-uue-linnapea-valimine-nurjus Võimukriis Narvas: volikogu tagandas Katri Raigi Narva linnapea ametist, uue linnapea valimine nurjus] Põhjarannik 16.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err24082021">[https://rus.err.ee/1608315560/byvshij-mjer-narvy-katri-rajk-vernulas-v-gorsobranie Бывший мэр Нарвы Катри Райк вернулась в горсобрание] ERR, 24.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03092021">[https://rus.err.ee/1608328100/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-pokinuli-frakciju-kesk Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко покинули фракцию Kesk] ERR 03.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err23092021">[https://rus.err.ee/1608348149/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-voshli-vo-frakciju-meie-narva Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко вошли во фракцию Meie Narva] ERR 23.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="lv23102021">[https://www.narva.ee/volikogu-liikmed Narva linnavolikogu liikmete nimekiri Narva linna kodulehel] (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2021kand">[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0045/municipality/0511/electoral_district/1 Valimised. Kandidaadid] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021detal">[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0045-0511.html Valimised. Detailne hääletamistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021tul">[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0045-0511.html Valimised. Valimistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err22102021">[https://www.err.ee/1608379103/raigi-valimisliit-ja-eesti-200-alustasid-narvas-koalitsioonikonelusi Raigi valimisliit ja Eesti 200 alustasid Narvas koalitsioonikõnelusi] ERR, 22.10.2021 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err02112021">[https://www.err.ee/1608389594/keskkriminaalpolitsei-kahtlustab-narva-poliitikut-haalte-ostmises Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Narva poliitikut häälte ostmises] ERR, 02.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err03112021">[https://www.err.ee/1608390920/keskkriminaalpolitsei-poolt-kahtlustatav-gorlats-peatas-saadikuvolitused Keskkriminaalpolitsei poolt kahtlustatav Gorlatš peatas saadikuvolitused] ERR, 03.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err05112021">[https://rus.err.ee/1608393041/v-narve-podpisan-koalicionnyj-dogovor В Нарве подписан коалиционный договор] ERR 05.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err18112021">[https://www.err.ee/1608406322/kuriteokahtlustusega-saadiku-volikokku-jaamine-kahandab-narva-voimu-toetust Kuriteokahtlustusega saadiku volikokku jäämine kahandab Narva võimu toetust] ERR, 18.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err19112021v">[https://rus.err.ee/1608408923/frakciju-kesk-v-narvskom-gorsobranii-vozglavila-tatjana-stolfat Фракцию Kesk в Нарвском горсобрании возглавила Татьяна Стольфат] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err25112021">[https://rus.err.ee/1608415094/frakcija-katri-rajk-v-narvskom-gorodskom-sobranii-nedoschitalas-dvoih-deputatov Фракция Катри Райк в Нарвском городском собрании недосчиталась двоих депутатов] ERR 25.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err09122022">[https://www.err.ee/1608430817/katri-raik-loobub-narva-volikogu-esimehe-kohast-ja-kandideerib-linnapeaks Katri Raik loobub Narva volikogu esimehe kohast ja kandideerib linnapeaks] ERR, 09.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm17122021">[https://leht.postimees.ee/7410653/valimistel-rekordi-teinud-katri-raik-valiti-taas-narva-linnapeaks Valimistel rekordi teinud Katri Raik valiti taas Narva linnapeaks] Postimees, 17.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err20122022">[https://rus.err.ee/1608441842/anton-nikolaev-zamenil-katri-rajk-v-narvskom-gorsobranii Антон Николаев заменил Катри Райк в Нарвском горсобрании] ERR 20.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err23122021">[https://rus.err.ee/1608445073/v-narve-ne-smogli-vybrat-novogo-predsedatelja-gorsobranija В Нарве не смогли выбрать нового председателя горсобрания] ERR 23.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err06012022">[https://rus.err.ee/1608457361/izmenenija-vo-frakcii-narva-tulevik-kondrashova-ushla-kavrus-cherkashina-i-golubcova-prishli Изменения во фракции Narva Tulevik: Кондрашова ушла, Каврус, Черкашина и Голубцова пришли] ERR 06.01.2022 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err11012022">[https://rus.err.ee/1608462593/predsedatelem-narvskogo-gorodskogo-sobranija-izbran-vladimir-zhavoronkov Председателем Нарвского городского собрания избран Владимир Жаворонков] </ref> <ref name="ng18022022">[https://gazeta.ee/narva/narva-prinyala-byudzhet-2022-goda/?fbclid=IwAR0HX2zQX3L24IkQ5UU2Rdzv7WEOBdQyYMfiwjxOKj4RyvRt47p_Zn9JHuY Нарва приняла бюджет 2022 года] gazeta.ee, 18.02.2022 (vaadatud 18.02.2022)</ref> }} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/422052013040?leiaKehtiv Narva Linnavolikogu töökord] Vastu võetud 20.04.2006 nr 16 [[Kategooria:Narva]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed| ]] jlcjh57fyp0snagyevloks93nfij88o 6178920 6178919 2022-08-16T16:02:05Z 145.14.47.250 /* 2021.–2025. aasta */ wikitext text/x-wiki '''Narva linnavolikogu''' on [[Narva]] linna omavalitsusorgan, mis tegutseb linnas alates [[1873]]. aastast. [[1870]]. aastast pidi Venemaa üldise linnaseaduse järgi linnades moodustama linnaomavalitsuse, mis koosnes [[linnavolikogu]]st ja [[linnavalitsus]]t.<ref name="fondiloend"/> Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]. Narva linnavolikogu valisid kõik linna maksumaksjad, kes jagati maksu suuruse järgi kolmeks klassiks.<ref name="fondiloend"/> [[1892]]. aastal tõsteti valimistsensust ja linnavolikogu said valida ainult [[kinnisvara]]omanikud.<ref name="fondiloend"/> Narva linnavolikogu tegevuse seaduslikkuse üle teostas järelevalvet Peterburi kuberner, pärast Veebruarirevolutsiooni kuni 11. oktoobrini 1919 kubermangukomissar. Kõik volikogu otsused pidi linnapea esitama kubernerile.<ref name="fondiloend"/> Alates 15. aprillist 1917 võisid linnavolikogu liikmeid valida peale kinnisvaraomanike ka muud linnaelanikud.<ref name="fondiloend"/> Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele valitakse Narva linnavolikogu liikmed neljaks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. Volikogu esindab ja selle tööd juhib esimees.<ref name="linnavolikogu"/> Praegu on Narva volikogus 31 liiget.<ref name="narvalvl"/> Volikogu tegevust juhib Vladimir Žavoronkov.<ref name="linnavolikogu"/> ==Narva linnavolikogu esimehed== * ?1921–1940 [[Johan Hansing]].<ref name="vp18062021"/> * ...1923... Vak (Вакъ) * 1990–1993 [[Vladimir Tšuikin]] * 1993–1999 [[Anatoli Paal]]<ref name="gazeta"/> * 1999–2003 [[Elsa Suikanen]] * 2003–2011 [[Mihhail Stalnuhhin]]<ref name="mke04082021"/> * 2011–2013 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="pm07042013"/> * 2013–2015 [[Tarmo Tammiste]]<ref name="pm14112013"/><ref name="pm03122015"/> * 2016–2018 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="delfi02022016"/><ref name="err22062018"/> * 2018–2020 [[Irina Janovitš]]<ref name="pm16082018"/><ref name="pr11112020"/> * 2020–2021 [[Tatjana Stolfat]]<ref name="pr30122020-1"/> * 2021–2021 [[Katri Raik]] <ref name="err19112021"/><ref name="err09122022"/> * alates 2022 [[Vladimir Žavoronkov]]<ref name="err11012022"/> ==Narva linnavolikogu koosseisud== [[Märtsirevolutsioon]]ijärgsed esimesed Narva Linnavolikogu valimised toimusid Narvas 19. (6. vkj) augustil 1917. aastal. [[Narva linnavolinike loend 1927|1927. aasta Narva linnavolinike]] valimisel said hääli [[Eesti Tööerakond]] 1868; kaupmeeste ühing 255; [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 1379; [[Eesti Rahvaerakond]] 243; [[Kristlik Rahvaerakond]] 1209; [[Arnold Grimpel|grimpel]]sotsid 1970; majaomanikkude rühm 978; üürnikud 504; ühendatud Vene rühm 1113; Vene majaomanikkude rühm 305. Valimisel Käisid 17,250 elanikku, 50 protsendi ümber hääleõiguslikkude elanikkude armust<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1927/01/18/16 Linnawalimiste tagajärgedest Eestis.], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1927</ref>. {{vaata|Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinike loend 1939}} === 1993.–1996. aasta === [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]]. 31 478 valijatest käis valimas 20 952 elanikku ehk 66,6 %, kõige rohkem hääli sai [[Anelja Varul]] (4934). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva Ametühingute Keskuse nimekiri, 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Eesti Demokraatlikust Tööparteist]], 7 mandaate (22,6%) KVL-st Narva Eesti Seltsi nimekiri<ref name="kov1993tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || [[Sergei Sovetnikov]] || Viktor Veevo |- | Elsa Bashmanova || '''KVL Narva Ametühingute <br>Keskuse nimekiri''' || Nikolai Zolin |- | Tamara Buldogerova || Maia Akimova || '''KVL Narva Eesti Seltsi nimekiri''' |- | Oskar Ida || Vsevolod Kingisepp || Rein Annik |- | Tatjana Jegorova || Valeri Lõssenko || Oleg Klushin |- | Antonina Jevsejeva || Olga Pavlenkova || Juri Konovalov |- | Nikolai Kulikov || Ljudmila Shibella || Toivo Kutti |- | Arnold Mägima || Oleg Skvortsov || Anatoli Paal |- | Aleksander Petuhhov || Elsa Suikanen || Valentin Pappa |- | Ants Pihelgasen || Leonid Tamjar || Stanislav Sorokin |- | Reet Popova || Dmitri Tšoptšits || |- | Feliks Shmorgun || Anelja Varul || |} === 1996.–1999. aasta === [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1996]]. 26 274 valijatest käis valimas 18 183 elanikku ehk 69,0 %, kõige rohkem hääli sai [[Anatoli Paal]] (1633). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva, 8 mandaate (25,8% häältest) said kandidaadid Eesti Demokraatlikust Tööparteist, 6 mandaate (19,4% häältest) said kandidaadid [[Konstitutsioonierakond|Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist]], 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid KVL-st Minu Kodu Narva Linn.<ref name="kov1996tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''KVL Narva''' || '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || Vladimir Homjakov |- | Rein Annik || Stanislav Aleksejev || Larissa Olenina |- | Ülo Järvet || Tamara Buldogerova || Tatjana Zarutskihh |- | Galina Moldon || Jelena Kaljadina || '''Eesti Keskerakond''' |- | Anatoli Paal || Nikolai Kulikov || Galina Oja |- | Valentin Pappa || Arnold Mägima || Nadezda Sinjakova |- | Vladislav Ponjatovski || Sergei Sovetnikov || Anelja Varul |- | Olev Silland || Feliks Šmorgun || '''KVL Minu Kodu Narva Linn''' |- | Elsa Suikanen || Liidia Verner || Eldar Efendijev |- | Dmitri Tšoptšits || '''Eestimaa Ühendatud Rahvapartei''' || Uljan Mišin |- | Ants Usk || Vladimir Butuzov || |- | Viktor Veevo || Julia Dmitrijeva || |- | Aleksandra Zabornikova || Mihhail Galtšik || |} === 1999.–2002. aasta === [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1999]]. 53 412 valijatest käis valimas 22 055 elanikku ehk 41,3%, kõige rohkem hääli sai Vadim Orlov (1225). 14 mandaate (45,2% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 7 mandaate (22,6% häältest) said kandidaadid Eesti Valimisliidust Ühtsus ja Usaldus, 4 mandaate (12,9% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva – 21, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva Rahva Usaldus, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Valimisliidust Arukus.<ref name="kov1999tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1999tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Tomilov || Fjodor Ovsjannikov |- | Eldar Efendijev || Jelena Torokvei || Jevgeni Rogov |- | Andrei Filippov || rowspan=2 |'''Eesti Valimisliit <br>Ühtsus ja Usaldus''' || Olev Silland |- | Valeri Jääger || || |- | Vladimir Kuznetsov || Vladimir Butuzov || '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei''' |- | Mihhail Mihhaltšenko || Julia Dmitrijeva || Tamara Buldõgerova |- | Galina Moldon || Vladimir Homjakov || Nikolai Kulikov |- | Galina Oja || Valentina Kameneva || Arno Timoškin |- | Larissa Olenina || Jelena Pahhomova || '''Valimisliit Narva Rahva Usaldus''' |- | Nadezda Sinjakova || Jevgeni Salnikov || Alla Matvejeva |- | Mihhail Stalnuhhin || Dina Žukova || Vadim Orlov |- | Elsa Suikanen || '''Valimisliit Narva – 21''' || '''Valimisliit Arukus''' |- | Vladimir Tarahtin || Svetlana Bogdanova || Vladislav Ponjatovski |} Linnavolikogu esimeheks valiti Elsa Suikanen, sest ta oli ainus kandidatuur, kes oskas päriselt eesti keelt.<ref name="stena12012019"/> === 2002.–2005. aasta === [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2002]]. 51 417 valijatest käis valimas 23 076 elanikku ehk 44,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2431). 18 mandaate (50,5% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 5 mandaate (16,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elujõud, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Reformi erakonnast, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Ühendusest Vabariigi Eest - Res Publica, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Väärilise Elu Poole, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Eestimaa Rahvaliidust.<ref name="kov2002tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2002tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Aleksandr Jefimov || '''Reformi erakond''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Eldar Efendijev || Fjodor Ovsjannikov |- | Tamara Buldõgerova || Larissa Olenina || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Heli Adamovitš || Ants Liimets |- | Anna Kovalenko || Jan Saan || rowspan=2 | '''Ühendus Vabariigi Eest –<br> Res Publica''' |- | Tatjana Eigard || Vladimir Tarahtin || |- | Nadežda Sinjakova || '''Valimisliit Elujõu''' || Sergei Missenjov |- | Vladimir Mižui || Genadi Afanassjev || Nikolai Golubev |- | Jelena Torokvei || Julia Dmitrijeva || '''Valimisliit Väärilise Elu Poole''' |- | Galina Vologdina || Vladislav Ponjatovski || Vladimir Homjakov |- | Jelizaveta Tšertova || Arvet Pent || Vladimir Kalatšov |- | Elle Välja || Viktor Veevo || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Maie Bragina || || Aleksandr Gamazin |} === 2005.–2009. aasta === [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]]. 52 882 valijatest käis valimas 24 779 elanikku ehk 46,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2624). 22 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 4 mandaate (14,6% häältest) said kandidaadid Erakonnast Res Publica, 3 mandaate (10,7% häältest) said kandidaadid Eestimaa Rahvaliidust, 1 mandaat (6,4% häältest) sai kandidaat Reformi erakonnast, 1 mandaat (5,4% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Linnakodanik". <ref name="kov2005tul"/><ref name="kov2005tulsl"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2005tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Anna Kovalenko || '''Erakond Res Publica''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Jelizaveta Tšertova || Ants Pauls |- | Olev Silland || Larissa Olenina || Sergei Missenjov |- | Tamara Buldõgerova || Andrus Tamm || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Jelena Pahhomova || Vladimir Tarahtin |- | Artur Pärnoja || Aleksandr Jefimov || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Galina Vologdina || Sergei Nikitin || Nadežda Tšerkašina |- | Jelena Torokvei || Andrei Tšuhljajev || Aleksei Nalivaiko |- | Andrei Filippov || Vladimir Kalatšov || Nikolai Kulikov |- | Dina Žukova || Vladimir Butuzov || '''Reformi erakond''' |- | Vladimir Mižui || Nadežda Sinjakova || Ants Liimets |- | Fjodor Ovsjannikov || || '''Valimisliit Linnakodanik''' |- | || || Genadi Afanassjev |} === 2009.–2013. aasta === [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[2009]]. 52 954 valijatest käis valimas 27 772 elanikku ehk 54,33%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (4510). 26 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 2 mandaate (7,75% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Uus Narva, 2 mandaate (5,91% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Peetri plats, 1 mandaat (4,66% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Jüri Mišini plokk – Meie kodu Narva". <ref name="kov2009tul"/> http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Orlov || Sergei Nikitin |- | Mihhail Stalnuhhin || Anna Kovalenko || Vladimir Kalatšov |- | Olev Silland || Aleksei Nalivaiko || Nikolai Burdakov |- | Galina Vologdina || Larissa Olenina || '''Valimisliit Uus Narva''' |- | Aleksandr Jefimov || Vladimir Butuzov || Aleksandr Brokk |- | Aleksandr Moissejev || Tarmo Tammiste || Ago Silde |- | Vladimir Mižui || Aleksandr Nikolajev || '''Valimisliit Peetri plats''' |- | Tamara Gordejeva || Nadežda Tšerkašina || Artur Pärnoja |- | Andrei Filippov || Natalia Umarova || [[Nadežda Sinjakova]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || rowspan=2 | '''Valimisliit Jüri Mišini plokk –<br> Meie kodu Narva''' |- | Maksim Belozjorov || [[Tatjana Zarutskihh]] || |- | Fjodor Ovsjannikov || Olga Närgi || [[Juri Mišin|Yury Mishin]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Mihhail Stalnuhhin. 2011. aasta aprillis läks ta tööle Riigikokku ja teda asendas Aleksandr Jefimov<ref name="pm07042013"/>, kes kaotas aastal 2013 kollegide usaldust ja tema asemel valiti linnavolikogu esimeheks Tarmo Tammiste.<ref name="pm14112013"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== 2011. aasta septembril oli loodud opositsiooni fraktsioon '''Kindlus''', mille koosseisu kuulus 8 volinikku: S.Lvov, A.Brokk, N.Sinjakova, A.Tšuhhljaejv, A.Pärnoja, T.Gordejeva, M.Belozjorov ja Y.Mishin.<ref name="vp23052013">[https://www.slavia.ee/2019-08-04-05-52-54/96-2009-07-07-12-07-55/10518-2013-05-23-123500 Фракция Нарвского горсобрания «Крепость» пойдёт на выборы вместе с соцдемами] Viru Prospekt, 23.05.2013 (vaadatud 24.10.2021)</ref> 5. jaanuaril 2012 määras Narva valimiskomisjon, et traagiliselt hukkunud Jüri Mišini asemel osaleb linnavolikogu tegevuses Anatoli Ilkevitš.<ref name="err05012012"/> === 2013.–2017. aasta === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2013]]. 49 957 valijatest käis valimas 23 106 elanikku, kõige rohkem hääli sai [[Jevgeni Ossinovski]] (2403). 20 mandaate (60,1% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 11 mandaate (35,8% häältest) said kandidaadid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnast]], [[Erakond Isamaa]] ja [[Res Publica]] liidu kandidaadid said 2,9% häältest ning 1,9% häältest sai üksokkamdidaad.<ref name="kov2013tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Sotsiaaldemokraatlik Erakond''' || colspan="2" style="text-align:center"| '''Eesti Keskerakond''' |- | Jevgeni Ossinovski || Mihhail Stalnuhhin || Natalia Umarova |- | Jüri Raud || Aleksandr Jefimov || Tarmo Tammiste |- | Katri Raik || [[Olev Silland]] || [[Nadežda Tšerkašina]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || Aleksei Mägi |- | Sergei Lvov || [[Vadim Orlov]] || [[Vladimir Mižui]] |- | Tamara Luigas || Galina Vologdina || Jan Saan |- | [[Nadežda Sinjakova]] || Aleksei Voronov || [[Jelizaveta Tšertova]] |- | Ilja Fjodorov || [[Larissa Olenina]] || Aleksandr Nikolajev |- | Vladimir Kasterin || Anna Kovalenko || Vladimir Butuzov |- | Tamara Gordejeva || Viktoria Lutus || [[Jekaterina Golubtsova]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== 16. novembril 2013 Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Tarmo Tammiste.<ref name="pr15112013"/> 3. detsembril 2015 valiti ta Narva linnapeaks ja siis pidi ta volikogust lahkuma.<ref name="pm03122015"/> 2.veebruaril 2016 sai linnavolikogu esimeheks Aleksandr Jefimov.<ref name="delfi02022016"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== Kuna mõned kandidaadid loobusid linnavolikogu tegevuses osalemist, nende asemel said linnavolikogu liikmeteks teised kandidaadid. Kokku oli moodustunud 3 fraktsiooni. 2014. aasta augustil lahkus '''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna''' (SDE) fraktsioonist Vladimir Kasterin, kes liitus '''Keskerakonna''' fraktsiooniga. 2015. aasta jaanuaril lahkus SDE fraktsioonist Tamara Luigas, kes liitus '''Kindluse''' fraktsiooniga.<ref name="pr21052015"/> 2015. aasta novembril keskerakondlaste fraktsioon '''Kesk''' lõhenes ning oli loodud uus fraktsioon '''Ühtne Narva'''.<ref name="err03122015"/> *'''Fraktsioon Kesk''': Vladimir Kasterin, Fjodor Ovsjannikov, Natalia Umarova, Nadežda Tšerkašina. *'''Fraktsioon "Ühtne Narva"''': Aleksei Voronov (fraktsiooni esimees), Heli Adamovitš, [[Nikolai Burdakov]], Vladimir Butuzov, Jekaterina Golubtsova, Aleksandr Jefimov, Anna Kovalenko, Sergei Lvov, Vladimir Mižui, Galina Moldon, Aleksei Mägi, Aleksandr Nikolajev, Larissa Olenina, Jelena Pahhomova, Jan Saan, Olev Silland, Vladimir Tarahtin, Ilja Fjodorov, Jelizaveta Tšertova. *'''Fraktsioon Kindlus''': Andrei Tšuhljajev (fraktsiooni esimees), Tamara Gordejeva, Tamara Luigas, Nadežda Sinjakova. *'''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon''': Ants Kutti (fraktsiooni esimees), Vladimir Izotov, Katri Raik, Jüri Raud.<ref name="baltias"/> === 2017.–2021. aasta === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2017]]. 48 168 valijast käis valimas 21 401 elanikku ehk 44,4%. Kõige rohkem hääli sai [[Katri Raik]] (1490). 23 mandaati (66,8% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 8 mandaati (23,3% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Meie Narva, Edgar Savisaare Valimisliidu kandidaadid said 4,6% häältest, Valimisliidu Patriot kandidaadid said 3,0%, Eesti Reformierakonna kandidaadid said 1,3% häältest ning 0,9% häältest sai Erakond Isamaa ja Res Publica Liit.<ref name="kov2017tulemused/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2017tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="4" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit Meie Narva''' |- | style="background:#007557" | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:#007557" | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Katri Raik |- | style="background:#007557" | || Olev Silland || style="background:#007557" | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas |- | style="background:#007557" | || Aleksei Voronov || style="background:#007557" | || Vladimir Mižui || style="background:lightgray" | || Jüri Raud |- | style="background:#007557" | || Aleksandr Jefimov || style="background:#007557" | || Anna Kovalenko || style="background:lightgray" | || Ants Kutti |- | style="background:#007557" | || Jelena Pahhomova || style="background:#007557" | || Sergei Lvov || style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin |- | style="background:#007557" | || Jan Saan || style="background:#007557; " | || Fjodor Ovsjannikov || style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš |- | style="background:#007557" | || Tarmo Tammiste || style="background:#007557; " | || Vladimir Tarahtin || style="background:lightgray" | || Veera Grigorjeva |- | style="background:#007557" | || Larissa Olenina || style="background:#007557; " | || Tamara Komlova || style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova |- | style="background:#007557" | || Galina Vologdina || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Viktoria Lutus || style="background:#007557; " | || Irina Janovitš ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Aleksei Mägi || style="background:#007557; " | || Ilja Fjodorov ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Tatjana Patsanovskaja ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Aleksandr Jefimov.<ref name="pm26102017"/> 27. juunil 2018 ta lahkus ametist.<ref name="err21092018"/> 16. augustil 2018 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Irina Janovitš.<ref name="pm16082018"/> 11. novembril 2020 teatas ta, et astub ametist tagasi.<ref name="pr11112020"/> 30. detsembril 2020 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Tatjana Stolfat.<ref name="pr30122020-2"/> ==== Fraktsioonid ==== 2017. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus kaks fraktsiooni: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]l 23 kohta ja '''Meie Narva''' valimisliidul 8 kohta.<ref name="err16102017"/> 26. oktoobril 2017 lahkus Narva linnavolikogust Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus, teda asendas volikogus Vladimir Butuzov. Eelmisel päeval esitanud oma avalduse mandaadist loobumise kohta ja Sotsiaalabiameti direktori ametis jätkamisest Galina Vologdina tühistas oma avalduse ja jäi volikogu liikmeks.<ref name="26102019pr"/> 15. novembril 2017 lahkus linnavolikogus Tatjana Patsanovskaja, kes sai Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjaks. Tema asemel sai linnavolinikuks Nikolai Burdakov. Narva linnapeaks valitud Tarmo Tammiste sai linnavolinikuks Jekaterina Golubtsova.<ref name="err16112017"/> 2018. juunis Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses ja oli kustutud linnavolikogu liikmete nimekirjast.<ref name="err22062018"/> Tema asemel sai volinikuks Svetlana Lešihhina.<ref name="err26062018"/> 2018. aasta augustis esitas [[prokuratuur]] kaheksale Narva linnavolikogu liikmele (A.Voronov, J.Pahhomova, J.Tšertova, T.Stolfat, L.Olenina, I.Fjodorov, S.Lvov ja A.Mägi)<ref name="err20122019"/> kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises.<ref name="err28082019"/> Keskerakonna esimehe [[Jüri Ratas]] nõue oli et kriminaaluurimise alla sattunud volinikud lahkuksid Narva volikogust. 15. augustil astus 22 Keskfraktsiooni liikmetest 13 volikogu liiget (A.Voronov, L.Olenina, A.Mägi, S.Lvov, I.Fjodorov, T.Stolfat, J.Tšertova, G.Vologdina, V.Mižui, J.Kavrus, O.Silland, I.Janovitš ja J.Golubtsova) ise Keskerakonnast välja.<ref name="err16082018-1"/> 15. augustil 2018 lahkus 20 volinikku Keskerakonna fraktsioonist ja moodustasid fraktsiooni '''Narva – meie kodu'''<ref name="err16082018-2"/> Endisest Keskfraktsioonist ei liitunud sellega Fjodor Ovsjannikov ja Mihhail Stalnuhhin.<ref name="pr16082018"/> 25. oktoobril 2018 liitus fraktsiooniga S.Lešihhina.<ref name="err25102018"/> 13. detsembril 2018 Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu.<ref name="err13122018"/><ref name="ruserr13122018"/> 4. jaanuaril 2019 asutasid A.Jefimov, I.Fjodorov ja T.Stolfat eesmärgiga korraldada kultuurilisi üritusi MTÜd '''Kodulinn Narva''', juhatuse liikmeteks said ka V.Butuzov, O.Silland, A.Voronov, L.Olenina, L.Pahhomova ja I.Janovitš.<ref name="err14082019"/> Selle MTÜ baasil 2019. aasta jaanuaris oli loodud samanimeline fraktsioon, mille juhina oli märtsi lõpuni A.Voronov. 20. juunil 2019 valiti fraktsiooni juhiks ja linnavolikogu esimeheks Irina Janovitš.<ref name="err20062019"/> 2019. aasta märtsil Sergei Gorlatš lahkus fraktsioonist '''Meie Narva'''. Sama aasta novembril liitus ta '''Kesk''' fraktsiooniga.<ref name="err08092021"/> 3. aprillil 2019 lahkus linnavolikogust mitmeaastane '''Kesk''' fraktsiooni esimees Aleksei Voronov, keda arreteeriti 27. märtsil korruptsioonis kahtluse tõttu. Teda asendas S.Lešihhina.<ref name="err02042019"/> 30. märtsil 2020 lahkus linnavolikogust '''Kesk''' fraktsiooni liige Fjodor Ovsjannikov. Teda asendas Heli Adamovitš.<ref name="err01042020"/> 24. novembril 2020 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' seitse volinikku (V.Butuzov, T.Stolfat, T.Komlova, J.Kavrus, J.Golubtsova, A.Kovalenko ja H.Adamovitš).<ref name="err24112020"/> Koos Tarmo Tammistega nad taastasid Narva linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni nimega '''Kesk'''. 20.01.2021 liitusid fraktsiooniga G.Vologdina ja J.Saan, kes lahkusid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonist ning Ants Kutti, kes lahkus '''Meie Narva''' fraktsioonist.<ref name="err20012021"/> Fraktsiooni juhiks 24. augustini 2021 oli T.Komlova, pärast Ants Kutti.<ref name="err25082021"/> 30. detsembril 2020 valiti Katri Raik Narva linnapeaks ja ta pidi volikogust lahkuma, tema asemel sai linnavolinikuks Vladimir Izotov. '''Meie Narva''' fraktsiooni esimeheks valiti Jana Kondrašova.<ref name="err07012021"/> 19. jaanuarilt 2021 asendas Sergei Gorlatši, kes sai abilinnapeaks, Marina Šurupova, kes liitus fraktsiooniga '''Meie Narva'''.<ref name="err08092021"/> 11. veebruaril 2021 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' V.Mižui, I.Janovitš, N.Burdakov, S.Lvov, I.Fjodorov, J.Pahhomova, S.Lešihhina, 15. veebruaril – Vladimir Tarahtin. 2020. aasta detsembris lahkusid fraktsioonist J.Tšertova, J.Saan ja G.Vologdina. Sellega jäid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonis kaks inimest – Olev Silland ja Aleksei Mägi.<ref name="err15022021"/> 25. veebruaril O.Silland lahkus fraktsioonist.<ref name="err25022021"/> 2021. aasta märtsil nimetas Aleksei Mägi oma fraktsiooni '''Kodulinn Narva''' [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] fraktsiooniks. 29. aprillil liitusid temaga I.Fjodorov ja L.Olenina.<ref name="err29042021"/> 27. mail astusid fraktsiooni sisse I.Janovitš ja V.Tarahtin. Fraktsiooni juhiks sai A.Mägi.<ref name="err27052021-1"/> 26. augustil 2021 nimetati '''EKRE''' fraktsiooni ümber '''Elagu Narva''' fraktsiooniks, esimeheks valiti I.Janovitš.<ref name="err26082021"/> 30. märtsil 2021 liitusid fraktsiooniga '''Kesk''' N.Burdakov, O.Silland ja J.Tšertova ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 14 inimest.<ref name="err30032021"/> Mai alguses lahkus fraktsioonist '''Meie Narva''' Veera Grigorjeva.<ref name="err27052021-2"/> 27. mail 2021 liitusid fraktsiooniga Kesk V.Mižui, S.Lešihhina ja V.Grigorjeva ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 17 inimest.<ref name="err27052021-2"/> 16. augustil 2021 tagandas Narva linnavolikogu Katri Raigi Narva linnapea ametist<ref name="pr16082021"/> ja ta taastas oma kohta linnavolikogus ning M.Šurupova pidi volikogust lahkuma.<ref name="err24082021"/> Seoses nende otsusega kandideerida 2021. aasta valimistel Katri Raigi nimekirjas lahkusid '''Kesk''' fraktsioonist 31. augustil 2021 Tamara Komlova ja 2. septembril 2021 Anna Kovalenko. Fraktsioonis jäi 15 liiget.<ref name="err03092021"/> 2. septembril 2021 oli tühistatud abilinnapea amet ning S.Gorlatš tuli tagasi linnavolikokku ja sellest lahkus V.Izotov.<ref name="err08092021"/> 23. septembril 2021 liitusid fraktsiooniga '''Meie Narva''' S.Gorlatš, T.Komlova ja A.Kovalenko. Nendega sai fraktsioonis 8 liiget.<ref name="err23092021"/> Sellega oli 2021. aasta oktoobril kolm fraktsiooni – '''Kesk''' (15 liiget), '''Meie Narva''' (8 liiget) ja '''Elagu Narva''' (5 liiget) ning kolm fraktsiooniväljast volinikku (M.Stalnuhhin, J.Pahhomova ja S.Lvov).<ref name="lv23102021"/> === 2021.–2025. aasta === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2021]]. Kokku Narvas oli 225 kandidaati, sh Valimisliidust Narodnyi Sojuz 2, Valimisliidust Elagu Narva 27, Valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" 85, Eesti Keskerakonnast 70, Eesti Konservatiivne Rahvaerakonnast 17, Erakonnast [[Eesti 200]] 53 ja 1 üksikkandidaat.<ref name="kov2021kand"/> 44 781 valijast käis valimas 20 865 elanikku ehk 46,6%. Kõige rohkem hääli sai Katri Raik (4512).<ref name="kov2021detal"/> 15 mandaati (43,9% häältest) said kandidaadid "Katri Raigi nimekirjast", 10 mandaati (35,5% häältest) said kandidaadid Keskerakonnast, 4 mandaati (13,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elagu Narva ja 2 mandaati (6,7% häältest) said kandidaadid Erakonnast Eesti 200. EKRE kandidaadid said 4,3% häältest, Valimisliidu Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaad said 0,2% häältest ja volikokku ei pääsenud.<ref name="kov2021tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2021tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Katri<br> Raigi nimekiri"''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Elagu Narva"''' |- | style="background:lightgray" | || Katri Raik || style="background:#007557; " | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:lightgray" | || Aleksei Jevgrafov |- | style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš || style="background:#007557; " | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Aleksei Mägi |- | style="background:lightgray" | || Vadim Orlov || style="background:#007557; " | || Jelena Pahhomova || style="background:lightgray" | || Irina Janovitš |- | style="background:lightgray" | || Tamara Komlova || style="background:#007557; " | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Andrei Ivankiv |- | style="background:lightgray" | || Andrei Jakovlev || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin || style="background:#007557; " | || Aleksandr Jefimov ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Erakond Eesti 200''' |- | style="background:lightgray" | || Igor Andrejev || style="background:#007557; " | || Viktoria Lutus || style="background:#22AAAA" | || Natalia Umarova |- | style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova || style="background:#007557; " | || Jekaterina Golubtsova || style="background:#22AAAA" | || Denis Larchenko |- | style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas || style="background:#007557; " | || Nadežda Tšerkašina ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Vladimir Žavoronkov || style="background:#007557; " | || Jan Saan ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jüri Raud ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jekaterina Platonova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Anna Kovalenko ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Marina Šurupova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Andrei Fischer ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavolikogu istungil 19.novembril volikogu esimeheks valiti Katri Raik ja aseesimeheks Nataia Umarova.<ref name="err19112021"/> 2021. detsembri alguses sai teada, et Katri Raik loobub Narva linnavolikogu esimehe kohast ja kandideerib Narva linnapea kohale<ref name="err09122022"/> ja 16. detsembril sai ta valituks.<ref name="pm16122021"/> Uue Narva volikogu esimehe kohale oli pakutud "Narva tuleviku" fraktsioonist Vladimir Žavoronkov ja "Kesk" fraktsioonist Mihhail Stalnuhhin. Esimesel voorul, 23. detsembril ei saanud nad valituks, sest said vastavalt 15 ja 12 häält (enamik on 16 häält).<ref name="err23122021"/> 11. jaanuaril 2022 valiti esimeheks Vladimir Žavoronkov, kes sai 17 häält.<ref name="err11012022"/> ==== Fraktsioonid ==== 2021. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus neli rühma: '''Katri Raigi nimekiri''' sai 15 kohta, '''Keskerakond''' 10 kohta, '''"Elagu Narva"''' neli kohta ja '''Eesti 200''' kaks kohta.<ref name="err19112021"/> 22. oktoobril 2021 sõlmisid "Eesti 200" erakonna linnavolikokku valitud volinikud ja valimised võitnud Katri Raigi nimekiri esindajad kokkuleppe, mille järgi alustasid nad koalitsioonikõnelusi, mille eesmärgiks oli enamikust saada.<ref name="err22102021"/> 2. novembril 2021 Keskkriminaalpolitsei kahtlustas Katri Raigi nimekirja esindajat Sergei Gorlatši häälte ostmises ja pidas teda kinni. Sellega seoses koalitsioonilepingu sõlmimist lükati edasi.<ref name="err02112021"/> 3.novembril Sergei Gorlatš otsustas peatada Narva linnavolikogu liikme volitused kuni uurimise lõpuni ehk vähemalt kolmeks kuuks<ref name="err03112021"/>, aga 18. novembril muutus ta meelt ja jäi volikogus.<ref name="err18112021"/> 5. novembril koalitsioonileping allkirjastati.<ref name="err05112021"/> 19.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Kesk"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 10 inimest, juhiks valiti Tatjana Stolfat ja asejuhiks Aleksandr Jefimov.<ref name="err19112021v"/> 26.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Narva tulevik"''' Katri Raigi nimekirja alusel loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 13 nimekirja liiget (Sergei Gorlatš ei saanud kutset ja Marina Šurupova lahkus koalitsioonist). Fraktsiooni esimeheks valiti Vladimir Žavoronkov.<ref name="err25112021"/><ref name="pm17122021"/> Hiljem lahkusid fraktsioonist Viktor Šemarin ja Jana Kondrašova ning liitusid fraktsiooniga endised "Kesk" fraktsiooni liikmed Jelizaveta Tšertova, Jelena Kavrus, Nadežda Tšerkašina ja Jekaterina Golubtsova.<ref name="err06012022"/> 18.veebruari 2022 seisuga oli fraktsioonis 14 inimest, esimeheks oli Igor Andrejev.<ref name="ng18022022"/> 16.detsembril 2021 Narva linnapeaks valitud Katri Raigi asemel sai linnavolikogu liikmeks Anton Nikolajev.<ref name="err20122022"/> 17.veebruaril 2022 teatati fraktsiooni '''"Elagu Narva"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 5 inimest, juhiks valiti Aleksei Jevgrafov ja asejuhiks Aleksei Mägi. Samuti fraktsiooni liikmeteks said Irina Janovitš, Andrei Ivankiv ja Sergei Gorlatš.<ref name="ng18022022"/> ==Vaata ka== * [[Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinikud 1921]] * [[Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinikud 1934]] * [[Narva linnavolinike loend 1939|Narva linnavolinikud 1939]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref> <ref name="gazeta">[http://www.gazeta.ee/?p=33616 «Мы — не прах под ногами правителя» (надпись на плакате на стоянии людей в Таллинне в 2011 году)] Gazeta.ee</ref> <ref name="linnavolikogu">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/ |pealkiri=Narva Linnavolikogu |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215200832/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu// |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="narvalvl">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |pealkiri=Narva Linnavolikogu liikmed |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215195824/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vp18062021">[https://virupanorama.ee/et/archives/4838 Narva kunagiste linnapeade perekonnarahulad korrastati talguliste poolt] Viru panorama, 18.06.2021 (vaadatud 12.12.2021)</ref> <ref name="mke04082021">[https://www.mke.ee/sobytija/kandidatom-v-mery-narvy-ot-tsentristskoj-partii-stanet-mikhail-stalnukhin Кандидатом в мэры Нарвы от Центристской партии станет Михаил Стальнухин] МК-Эстония, 04.08.2021 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="pm07042013">[http://www.postimees.ee/415929/narva-volikogu-uus-esimees-ei-kibele-uuendusi-kaivitama Narva volikogu uus esimees ei kibele uuendusi käivitama] Postimees, 07.04.2013</ref> <ref name="pm14112013">[http://poliitika.postimees.ee/2597510/narva-volikogu-esimeheks-valiti-tarmo-tammiste Narva volikogu esimeheks valiti Tarmo Tammiste], Postimees 14.11.2013</ref> <ref name="pr21052015">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588108/narvskie-socdemy-gotovy-k-sotrudnichestvu-s-centristami Нарвские соцдемы готовы к сотрудничеству с центристами] Põhjarannik, 21.05.2015 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm03122015">[https://www.postimees.ee/3423041/tarmo-tammiste-valiti-tagasi-narva-linnapeaks Tarmo Tammiste valiti tagasi Narva linnapeaks] Postimees, 03.12.2015 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03122015">[https://www.err.ee/550273/narva-linnapeaks-valiti-tarmo-tammiste Narva linnapeaks valiti Tarmo Tammiste] ERR, 03.12.2015 (vaadatud 23.102021)</ref> <ref name="delfi02022016">[https://rus.delfi.ee/statja/73580031/gorsobranie-narvy-vozglavil-aleksandr-efimov Горсобрание Нарвы возглавил Александр Ефимов], Delfi.ee 02.02.2016</ref> <ref name="err22062018">[https://www.err.ee/841432/narva-linnavolikogu-esimees-jefimov-jai-loplikult-kelmuses-suudi Narva linnavolikogu esimees Jefimov jäi lõplikult kelmuses süüdi], err.ee 22.06.2018</ref> <ref name="pr30122020-1">[https://prospekt.ee/narva_linn/16657-v-narve-smenilas-vlast.html?fbclid=IwAR0fzs-1x-x4CQZxi1qhi95sqn7Nw_se6v5jW2niIcLLyDlzWMQNTsEmxsY В Нарве сменилась власть] Виру Проспект+Нарвская Газета 30.12.2020 (vaadatud 30.12.2020)</ref> <ref name="err19112021">[https://www.err.ee/1608408947/katri-raik-valiti-esialgu-narva-volikogu-esimeheks Katri Raik valiti esialgu Narva volikogu esimeheks] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1993tul">[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1993] (vaadatud 28.11.2021)</ref> <ref name="kov1996tul">[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1996] (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1999tul">[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1999] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="stena12012019">[https://www.stena.ee/blog/%C2%ABzhenskaya-vlast%C2%BB-v-narve-vyzovy-i-razmyshleniya «Женская власть» в Нарве. Вызовы и размышления.] Stena.ee, 12.01.2019 (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2002tul">[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tul">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Valimistulemus] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tulsl">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/tulbad_315000000.html Valimistulemus suuremates linnades] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2009tul">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0511.html Valimistulemus valdades ja linnades] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="sp03022016">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588316/narva-dva-mesyaca-byla-bez-predsedatelya-gorsobraniya Нарва два месяца была без председателя горсобрания] Северное побережье, 03.02.2016 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="err05012012">[https://rus.err.ee/143865/mesto-jurija-mishina-v-gorsobranii-narvy-zajmjot-anatolij-ilkevich Место Юрия Мишина в горсобрании Нарвы займёт Анатолий Илькевич] ERR, 05.01.2012 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2013tul">[http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="kov2013liikmed">[http://kov2013.vvk.ee/representatives_0511.html Volikugu liikmed hetkeseisuga] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="baltias">[https://baltias.russian-albion.com/ru/deputaty/deputaty-narvskogo-gorsobraniya Депутаты Нарвского горсобрания]</ref> <ref name="pr15112013">[https://pohjarannik.postimees.ee/6593663/narva-saab-uue-linnapea Narva saab uue linnapea] Põhjarannik, 15.11.2013 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2017tulemused>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="kov2017tul">[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0511 Valimistulemus] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="26102019pr">[https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=220237 26.20.2017 Narva linna valimiskomissjoni protokol nr.9] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm26102017">[https://www.postimees.ee/4290387/narva-linnavolikogu-juhina-jatkab-aleksandr-jefimov Narva linnavolikogu juhina jätkab Aleksandr Jefimov] Postimees, 26.10.2017</ref> <ref name="err26062018">[https://rus.err.ee/842553/mesto-aleksandra-efimova-v-gorodskom-sobranii-narvy-zajmet-svetlana-leshihina Место Александра Ефимова в городском собрании Нарвы займет Светлана Лешихина] ERR, 26.06.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pm16082018">[https://rus.postimees.ee/6134456/predsedatelem-gorodskogo-sobraniya-narvy-vybrali-irinu-yanovich Председателем городского собрания Нарвы выбрали Ирину Янович] Postimees.ee, 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err13122018">[https://www.err.ee/884643/riigikogu-liikme-mihhail-stalnuhhini-volitused-narva-volikogus-peatati-puudumiste-tottu Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu] ERR 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="ruserr13122018">[https://rus.err.ee/884660/deputatskie-polnomochija-mihaila-stalnuhina-v-narvskom-gorsobranii-priostanovleny-za-proguly Депутатские полномочия Михаила Стальнухина в Нарвском горсобрании приостановлены за прогулы] ERR, 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr11112020">[https://www.ohtuleht.ee/1017382/voimupoore-narvas-volikogu-tagandas-linnapea-ametist Võimupööre Narvas: volikogu tagandas linnapea ametist] Õhtuleht/Põhjarannik 11.11.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err20122019">[https://www.err.ee/1016370/prokuratuur-lopetas-narva-volikogulaste-kriminaalasja-oportuniteediga Prokuratuur lõpetas Narva volikogulaste kriminaalasja oportuniteediga] ERR, 20.12.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="pr30122020-2">[https://pohjarannik.postimees.ee/7144750/narva-volikogu-esimeheks-sai-uue-koalitsiooni-kandidaat-tatjana-stolfat Narva volikogu esimeheks sai uue koalitsiooni kandidaat Tatjana Stolfat] Põhjarannik 30.12.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err21092018">[https://rus.err.ee/863092/narvskie-vlasti-trudoustroili-byvshego-predsedatelja-gorsobranija-narvy-aleksandra-efimova Нарвские власти трудоустроили бывшего председателя горсобрания Нарвы Александра Ефимова] ERR, 21.09.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err16102017">[https://www.err.ee/636564/kov-2017-tulemused-narva KOV 2017 tulemused: Narva] ERR, 16.10.2017 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err16112017">[https://rus.err.ee/642949/prezident-transa-nikolaj-burdakov-vnov-stal-deputatom-narvskogo-gorsobranija Президент "Транса" Николай Бурдаков вновь стал депутатом Нарвского горсобрания] ERR, 16.11.2017 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err28082019">[https://www.err.ee/974397/narva-korruptsiooniasjas-on-kaheksast-inimesest-viie-osas-otsus-tehtud Narva korruptsiooniasjas on kaheksast inimesest viie osas otsus tehtud] ERR, 28.08.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-1">[https://www.err.ee/854261/ratas-narvas-laks-nii-nagu-meie-erakond-tahtis Ratas: Narvas läks nii nagu meie erakond tahtis] ERR, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-2">[https://www.err.ee/854326/narva-keskfraktsiooni-lagunemisest-tekkinud-uus-fraktsioon-tousis-voimule Narva keskfraktsiooni lagunemisest tekkinud uus fraktsioon tõusis võimule] ERR.ee 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="pr16082018">[https://pohjarannik.postimees.ee/6583711/keskerakonnast-lahkunud-voronovi-leer-sailitas-narvas-ainuvoimu Keskerakonnast lahkunud Voronovi leer säilitas Narvas ainuvõimu] Põhjarannik, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err20062019">[https://rus.err.ee/954602/pravjawuju-v-narve-frakciju-kodulinn-narva-vozglavila-irina-janovich Правящую в Нарве фракцию Kodulinn Narva возглавила Ирина Янович] ERR 20.06.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25102018">[https://rus.err.ee/872003/v-narvskom-gorsobranii-frakcija-alekseja-voronova-popolnilas-ewe-odnim-chelovekom В Нарвском горсобрании фракция Алексея Воронова пополнилась еще одним человеком] ERR, 25.10.2018</ref> <ref name="err02042019">[https://rus.err.ee/926159/aleksej-voronov-ujdet-iz-gorodskogo-sobranija-soveta-narvskoj-bolnicy-i-pravlenija-narva-vesi Алексей Воронов уйдет из городского собрания, совета Нарвской больницы и правления Narva Vesi] ERR 02.04.2019</ref> <ref name="err01042020">[https://rus.err.ee/1071242/vmesto-fedora-ovsjannikova-deputatom-narvskogo-gorsobranija-stala-heli-adamovich Вместо Федора Овсянникова депутатом Нарвского горсобрания стала Хели Адамович] ERR 01.04.2020 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err14082019">[https://rus.err.ee/897710/deputaty-narvy-iz-pravjawej-frakcii-narva-nash-dom-uchredili-sobstvennoe-nko Депутаты Нарвы из правящей фракции "Нарва - наш дом" учредили собственное НКО] ERR 14.01.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err24112020">[https://rus.err.ee/1162846/sem-deputatov-narvskogo-gorsobranija-pokinuli-frakciju-kodulinn-narva Семь депутатов Нарвского горсобрания покинули фракцию Kodulinn Narva] ERR 24.11.2020 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err08092021">[https://rus.err.ee/1608332288/byvshij-vice-mjer-narvy-sergej-gorlach-vernulsja-v-gorsobranie Бывший вице-мэр Нарвы Сергей Горлач вернулся в горсобрание] ERR 08.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err20012021">[https://rus.err.ee/1608080008/deputaty-narvskogo-gorsobranija-kutti-vologdina-i-saan-popolnili-rjady-frakcii-kesk Депутаты Нарвского горсобрания Кутти, Вологдина и Саан пополнили ряды фракции "Kesk"] ERR 20.01.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25082021">[https://rus.err.ee/1608317072/ants-kutti-smenil-tamaru-komlovu-na-postu-predsedatelja-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii Антс Кутти сменил Тамару Комлову на посту председателя фракции Kesk в Нарвском горсобрании] ERR 25.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err07012021">[https://rus.err.ee/1230127/novym-predsedatelem-frakcii-nasha-narva-stala-jana-kondrashova Новым председателем фракции "Наша Нарва" стала Яна Кондрашова] ERR 07.01.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err15022021">[https://rus.err.ee/1608110602/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-vladimir-tarahtin Фракцию Kodulinn Narva покинул и Владимир Тарахтин] ERR 15.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25022021">[https://rus.err.ee/1608122122/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-olev-silland-v-nej-ostalsja-tolko-aleksej-mjagi Фракцию Kodulinn Narva покинул и Олев Силланд: в ней остался только Алексей Мяги] ERR 25.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err29042021">[https://rus.err.ee/1608195052/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-larisa-olenina-i-ilja-fedorov Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Лариса Оленина и Илья Федоров] ERR 29.04.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-1">[https://rus.err.ee/1608226663/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-irina-janovich-i-vladimir-tarahtin Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Ирина Янович и Владимир Тарахтин] ERR 27.05.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err26082021">[https://rus.err.ee/1608318545/v-narvskom-gorsobranii-frakciju-ekre-pereimenovali-v-elagu-narva В Нарвском горсобрании фракцию EKRE переименовали в Elagu Narva] ERR 26.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err30032021">[https://rus.err.ee/1608160765/rjady-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-burdakov-silland-i-chertova Ряды фракции Kesk в Нарвском горсобрании пополнили Бурдаков, Силланд и Чертова] ERR 30.03.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-2">[https://rus.err.ee/1608226606/u-frakcii-kesk-stalo-absoljutnoe-bolshinstvo-mest-v-narvskom-gorsobranii У фракции Kesk стало абсолютное большинство мест в Нарвском горсобрании] ERR 27.05.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr16082021">[https://pohjarannik.postimees.ee/7316716/voimukriis-narvas-volikogu-tagandas-katri-raigi-narva-linnapea-ametist-uue-linnapea-valimine-nurjus Võimukriis Narvas: volikogu tagandas Katri Raigi Narva linnapea ametist, uue linnapea valimine nurjus] Põhjarannik 16.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err24082021">[https://rus.err.ee/1608315560/byvshij-mjer-narvy-katri-rajk-vernulas-v-gorsobranie Бывший мэр Нарвы Катри Райк вернулась в горсобрание] ERR, 24.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03092021">[https://rus.err.ee/1608328100/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-pokinuli-frakciju-kesk Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко покинули фракцию Kesk] ERR 03.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err23092021">[https://rus.err.ee/1608348149/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-voshli-vo-frakciju-meie-narva Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко вошли во фракцию Meie Narva] ERR 23.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="lv23102021">[https://www.narva.ee/volikogu-liikmed Narva linnavolikogu liikmete nimekiri Narva linna kodulehel] (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2021kand">[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0045/municipality/0511/electoral_district/1 Valimised. Kandidaadid] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021detal">[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0045-0511.html Valimised. Detailne hääletamistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021tul">[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0045-0511.html Valimised. Valimistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err22102021">[https://www.err.ee/1608379103/raigi-valimisliit-ja-eesti-200-alustasid-narvas-koalitsioonikonelusi Raigi valimisliit ja Eesti 200 alustasid Narvas koalitsioonikõnelusi] ERR, 22.10.2021 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err02112021">[https://www.err.ee/1608389594/keskkriminaalpolitsei-kahtlustab-narva-poliitikut-haalte-ostmises Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Narva poliitikut häälte ostmises] ERR, 02.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err03112021">[https://www.err.ee/1608390920/keskkriminaalpolitsei-poolt-kahtlustatav-gorlats-peatas-saadikuvolitused Keskkriminaalpolitsei poolt kahtlustatav Gorlatš peatas saadikuvolitused] ERR, 03.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err05112021">[https://rus.err.ee/1608393041/v-narve-podpisan-koalicionnyj-dogovor В Нарве подписан коалиционный договор] ERR 05.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err18112021">[https://www.err.ee/1608406322/kuriteokahtlustusega-saadiku-volikokku-jaamine-kahandab-narva-voimu-toetust Kuriteokahtlustusega saadiku volikokku jäämine kahandab Narva võimu toetust] ERR, 18.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err19112021v">[https://rus.err.ee/1608408923/frakciju-kesk-v-narvskom-gorsobranii-vozglavila-tatjana-stolfat Фракцию Kesk в Нарвском горсобрании возглавила Татьяна Стольфат] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err25112021">[https://rus.err.ee/1608415094/frakcija-katri-rajk-v-narvskom-gorodskom-sobranii-nedoschitalas-dvoih-deputatov Фракция Катри Райк в Нарвском городском собрании недосчиталась двоих депутатов] ERR 25.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err09122022">[https://www.err.ee/1608430817/katri-raik-loobub-narva-volikogu-esimehe-kohast-ja-kandideerib-linnapeaks Katri Raik loobub Narva volikogu esimehe kohast ja kandideerib linnapeaks] ERR, 09.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm17122021">[https://leht.postimees.ee/7410653/valimistel-rekordi-teinud-katri-raik-valiti-taas-narva-linnapeaks Valimistel rekordi teinud Katri Raik valiti taas Narva linnapeaks] Postimees, 17.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err20122022">[https://rus.err.ee/1608441842/anton-nikolaev-zamenil-katri-rajk-v-narvskom-gorsobranii Антон Николаев заменил Катри Райк в Нарвском горсобрании] ERR 20.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err23122021">[https://rus.err.ee/1608445073/v-narve-ne-smogli-vybrat-novogo-predsedatelja-gorsobranija В Нарве не смогли выбрать нового председателя горсобрания] ERR 23.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err06012022">[https://rus.err.ee/1608457361/izmenenija-vo-frakcii-narva-tulevik-kondrashova-ushla-kavrus-cherkashina-i-golubcova-prishli Изменения во фракции Narva Tulevik: Кондрашова ушла, Каврус, Черкашина и Голубцова пришли] ERR 06.01.2022 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err11012022">[https://rus.err.ee/1608462593/predsedatelem-narvskogo-gorodskogo-sobranija-izbran-vladimir-zhavoronkov Председателем Нарвского городского собрания избран Владимир Жаворонков] </ref> <ref name="ng18022022">[https://gazeta.ee/narva/narva-prinyala-byudzhet-2022-goda/?fbclid=IwAR0HX2zQX3L24IkQ5UU2Rdzv7WEOBdQyYMfiwjxOKj4RyvRt47p_Zn9JHuY Нарва приняла бюджет 2022 года] gazeta.ee, 18.02.2022 (vaadatud 18.02.2022)</ref> }} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/422052013040?leiaKehtiv Narva Linnavolikogu töökord] Vastu võetud 20.04.2006 nr 16 [[Kategooria:Narva]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed| ]] cds8do03hla7lb3xcmrojixv5dt35lb 6178923 6178920 2022-08-16T16:45:31Z 145.14.47.250 /* 2013.–2017. aasta */ wikitext text/x-wiki '''Narva linnavolikogu''' on [[Narva]] linna omavalitsusorgan, mis tegutseb linnas alates [[1873]]. aastast. [[1870]]. aastast pidi Venemaa üldise linnaseaduse järgi linnades moodustama linnaomavalitsuse, mis koosnes [[linnavolikogu]]st ja [[linnavalitsus]]t.<ref name="fondiloend"/> Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]. Narva linnavolikogu valisid kõik linna maksumaksjad, kes jagati maksu suuruse järgi kolmeks klassiks.<ref name="fondiloend"/> [[1892]]. aastal tõsteti valimistsensust ja linnavolikogu said valida ainult [[kinnisvara]]omanikud.<ref name="fondiloend"/> Narva linnavolikogu tegevuse seaduslikkuse üle teostas järelevalvet Peterburi kuberner, pärast Veebruarirevolutsiooni kuni 11. oktoobrini 1919 kubermangukomissar. Kõik volikogu otsused pidi linnapea esitama kubernerile.<ref name="fondiloend"/> Alates 15. aprillist 1917 võisid linnavolikogu liikmeid valida peale kinnisvaraomanike ka muud linnaelanikud.<ref name="fondiloend"/> Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele valitakse Narva linnavolikogu liikmed neljaks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. Volikogu esindab ja selle tööd juhib esimees.<ref name="linnavolikogu"/> Praegu on Narva volikogus 31 liiget.<ref name="narvalvl"/> Volikogu tegevust juhib Vladimir Žavoronkov.<ref name="linnavolikogu"/> ==Narva linnavolikogu esimehed== * ?1921–1940 [[Johan Hansing]].<ref name="vp18062021"/> * ...1923... Vak (Вакъ) * 1990–1993 [[Vladimir Tšuikin]] * 1993–1999 [[Anatoli Paal]]<ref name="gazeta"/> * 1999–2003 [[Elsa Suikanen]] * 2003–2011 [[Mihhail Stalnuhhin]]<ref name="mke04082021"/> * 2011–2013 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="pm07042013"/> * 2013–2015 [[Tarmo Tammiste]]<ref name="pm14112013"/><ref name="pm03122015"/> * 2016–2018 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="delfi02022016"/><ref name="err22062018"/> * 2018–2020 [[Irina Janovitš]]<ref name="pm16082018"/><ref name="pr11112020"/> * 2020–2021 [[Tatjana Stolfat]]<ref name="pr30122020-1"/> * 2021–2021 [[Katri Raik]] <ref name="err19112021"/><ref name="err09122022"/> * alates 2022 [[Vladimir Žavoronkov]]<ref name="err11012022"/> ==Narva linnavolikogu koosseisud== [[Märtsirevolutsioon]]ijärgsed esimesed Narva Linnavolikogu valimised toimusid Narvas 19. (6. vkj) augustil 1917. aastal. [[Narva linnavolinike loend 1927|1927. aasta Narva linnavolinike]] valimisel said hääli [[Eesti Tööerakond]] 1868; kaupmeeste ühing 255; [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 1379; [[Eesti Rahvaerakond]] 243; [[Kristlik Rahvaerakond]] 1209; [[Arnold Grimpel|grimpel]]sotsid 1970; majaomanikkude rühm 978; üürnikud 504; ühendatud Vene rühm 1113; Vene majaomanikkude rühm 305. Valimisel Käisid 17,250 elanikku, 50 protsendi ümber hääleõiguslikkude elanikkude armust<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1927/01/18/16 Linnawalimiste tagajärgedest Eestis.], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1927</ref>. {{vaata|Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinike loend 1939}} === 1993.–1996. aasta === [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]]. 31 478 valijatest käis valimas 20 952 elanikku ehk 66,6 %, kõige rohkem hääli sai [[Anelja Varul]] (4934). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva Ametühingute Keskuse nimekiri, 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Eesti Demokraatlikust Tööparteist]], 7 mandaate (22,6%) KVL-st Narva Eesti Seltsi nimekiri<ref name="kov1993tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || [[Sergei Sovetnikov]] || Viktor Veevo |- | Elsa Bashmanova || '''KVL Narva Ametühingute <br>Keskuse nimekiri''' || Nikolai Zolin |- | Tamara Buldogerova || Maia Akimova || '''KVL Narva Eesti Seltsi nimekiri''' |- | Oskar Ida || Vsevolod Kingisepp || Rein Annik |- | Tatjana Jegorova || Valeri Lõssenko || Oleg Klushin |- | Antonina Jevsejeva || Olga Pavlenkova || Juri Konovalov |- | Nikolai Kulikov || Ljudmila Shibella || Toivo Kutti |- | Arnold Mägima || Oleg Skvortsov || Anatoli Paal |- | Aleksander Petuhhov || Elsa Suikanen || Valentin Pappa |- | Ants Pihelgasen || Leonid Tamjar || Stanislav Sorokin |- | Reet Popova || Dmitri Tšoptšits || |- | Feliks Shmorgun || Anelja Varul || |} === 1996.–1999. aasta === [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1996]]. 26 274 valijatest käis valimas 18 183 elanikku ehk 69,0 %, kõige rohkem hääli sai [[Anatoli Paal]] (1633). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva, 8 mandaate (25,8% häältest) said kandidaadid Eesti Demokraatlikust Tööparteist, 6 mandaate (19,4% häältest) said kandidaadid [[Konstitutsioonierakond|Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist]], 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid KVL-st Minu Kodu Narva Linn.<ref name="kov1996tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''KVL Narva''' || '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || Vladimir Homjakov |- | Rein Annik || Stanislav Aleksejev || Larissa Olenina |- | Ülo Järvet || Tamara Buldogerova || Tatjana Zarutskihh |- | Galina Moldon || Jelena Kaljadina || '''Eesti Keskerakond''' |- | Anatoli Paal || Nikolai Kulikov || Galina Oja |- | Valentin Pappa || Arnold Mägima || Nadezda Sinjakova |- | Vladislav Ponjatovski || Sergei Sovetnikov || Anelja Varul |- | Olev Silland || Feliks Šmorgun || '''KVL Minu Kodu Narva Linn''' |- | Elsa Suikanen || Liidia Verner || Eldar Efendijev |- | Dmitri Tšoptšits || '''Eestimaa Ühendatud Rahvapartei''' || Uljan Mišin |- | Ants Usk || Vladimir Butuzov || |- | Viktor Veevo || Julia Dmitrijeva || |- | Aleksandra Zabornikova || Mihhail Galtšik || |} === 1999.–2002. aasta === [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1999]]. 53 412 valijatest käis valimas 22 055 elanikku ehk 41,3%, kõige rohkem hääli sai Vadim Orlov (1225). 14 mandaate (45,2% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 7 mandaate (22,6% häältest) said kandidaadid Eesti Valimisliidust Ühtsus ja Usaldus, 4 mandaate (12,9% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva – 21, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva Rahva Usaldus, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Valimisliidust Arukus.<ref name="kov1999tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1999tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Tomilov || Fjodor Ovsjannikov |- | Eldar Efendijev || Jelena Torokvei || Jevgeni Rogov |- | Andrei Filippov || rowspan=2 |'''Eesti Valimisliit <br>Ühtsus ja Usaldus''' || Olev Silland |- | Valeri Jääger || || |- | Vladimir Kuznetsov || Vladimir Butuzov || '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei''' |- | Mihhail Mihhaltšenko || Julia Dmitrijeva || Tamara Buldõgerova |- | Galina Moldon || Vladimir Homjakov || Nikolai Kulikov |- | Galina Oja || Valentina Kameneva || Arno Timoškin |- | Larissa Olenina || Jelena Pahhomova || '''Valimisliit Narva Rahva Usaldus''' |- | Nadezda Sinjakova || Jevgeni Salnikov || Alla Matvejeva |- | Mihhail Stalnuhhin || Dina Žukova || Vadim Orlov |- | Elsa Suikanen || '''Valimisliit Narva – 21''' || '''Valimisliit Arukus''' |- | Vladimir Tarahtin || Svetlana Bogdanova || Vladislav Ponjatovski |} Linnavolikogu esimeheks valiti Elsa Suikanen, sest ta oli ainus kandidatuur, kes oskas päriselt eesti keelt.<ref name="stena12012019"/> === 2002.–2005. aasta === [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2002]]. 51 417 valijatest käis valimas 23 076 elanikku ehk 44,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2431). 18 mandaate (50,5% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 5 mandaate (16,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elujõud, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Reformi erakonnast, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Ühendusest Vabariigi Eest - Res Publica, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Väärilise Elu Poole, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Eestimaa Rahvaliidust.<ref name="kov2002tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2002tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Aleksandr Jefimov || '''Reformi erakond''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Eldar Efendijev || Fjodor Ovsjannikov |- | Tamara Buldõgerova || Larissa Olenina || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Heli Adamovitš || Ants Liimets |- | Anna Kovalenko || Jan Saan || rowspan=2 | '''Ühendus Vabariigi Eest –<br> Res Publica''' |- | Tatjana Eigard || Vladimir Tarahtin || |- | Nadežda Sinjakova || '''Valimisliit Elujõu''' || Sergei Missenjov |- | Vladimir Mižui || Genadi Afanassjev || Nikolai Golubev |- | Jelena Torokvei || Julia Dmitrijeva || '''Valimisliit Väärilise Elu Poole''' |- | Galina Vologdina || Vladislav Ponjatovski || Vladimir Homjakov |- | Jelizaveta Tšertova || Arvet Pent || Vladimir Kalatšov |- | Elle Välja || Viktor Veevo || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Maie Bragina || || Aleksandr Gamazin |} === 2005.–2009. aasta === [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]]. 52 882 valijatest käis valimas 24 779 elanikku ehk 46,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2624). 22 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 4 mandaate (14,6% häältest) said kandidaadid Erakonnast Res Publica, 3 mandaate (10,7% häältest) said kandidaadid Eestimaa Rahvaliidust, 1 mandaat (6,4% häältest) sai kandidaat Reformi erakonnast, 1 mandaat (5,4% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Linnakodanik". <ref name="kov2005tul"/><ref name="kov2005tulsl"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2005tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Anna Kovalenko || '''Erakond Res Publica''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Jelizaveta Tšertova || Ants Pauls |- | Olev Silland || Larissa Olenina || Sergei Missenjov |- | Tamara Buldõgerova || Andrus Tamm || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Jelena Pahhomova || Vladimir Tarahtin |- | Artur Pärnoja || Aleksandr Jefimov || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Galina Vologdina || Sergei Nikitin || Nadežda Tšerkašina |- | Jelena Torokvei || Andrei Tšuhljajev || Aleksei Nalivaiko |- | Andrei Filippov || Vladimir Kalatšov || Nikolai Kulikov |- | Dina Žukova || Vladimir Butuzov || '''Reformi erakond''' |- | Vladimir Mižui || Nadežda Sinjakova || Ants Liimets |- | Fjodor Ovsjannikov || || '''Valimisliit Linnakodanik''' |- | || || Genadi Afanassjev |} === 2009.–2013. aasta === [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[2009]]. 52 954 valijatest käis valimas 27 772 elanikku ehk 54,33%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (4510). 26 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 2 mandaate (7,75% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Uus Narva, 2 mandaate (5,91% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Peetri plats, 1 mandaat (4,66% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Jüri Mišini plokk – Meie kodu Narva". <ref name="kov2009tul"/> http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Orlov || Sergei Nikitin |- | Mihhail Stalnuhhin || Anna Kovalenko || Vladimir Kalatšov |- | Olev Silland || Aleksei Nalivaiko || Nikolai Burdakov |- | Galina Vologdina || Larissa Olenina || '''Valimisliit Uus Narva''' |- | Aleksandr Jefimov || Vladimir Butuzov || Aleksandr Brokk |- | Aleksandr Moissejev || Tarmo Tammiste || Ago Silde |- | Vladimir Mižui || Aleksandr Nikolajev || '''Valimisliit Peetri plats''' |- | Tamara Gordejeva || Nadežda Tšerkašina || Artur Pärnoja |- | Andrei Filippov || Natalia Umarova || [[Nadežda Sinjakova]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || rowspan=2 | '''Valimisliit Jüri Mišini plokk –<br> Meie kodu Narva''' |- | Maksim Belozjorov || [[Tatjana Zarutskihh]] || |- | Fjodor Ovsjannikov || Olga Närgi || [[Juri Mišin|Yury Mishin]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Mihhail Stalnuhhin. 2011. aasta aprillis läks ta tööle Riigikokku ja teda asendas Aleksandr Jefimov<ref name="pm07042013"/>, kes kaotas aastal 2013 kollegide usaldust ja tema asemel valiti linnavolikogu esimeheks Tarmo Tammiste.<ref name="pm14112013"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== 2011. aasta septembril oli loodud opositsiooni fraktsioon '''Kindlus''', mille koosseisu kuulus 8 volinikku: S.Lvov, A.Brokk, N.Sinjakova, A.Tšuhhljaejv, A.Pärnoja, T.Gordejeva, M.Belozjorov ja Y.Mishin.<ref name="vp23052013">[https://www.slavia.ee/2019-08-04-05-52-54/96-2009-07-07-12-07-55/10518-2013-05-23-123500 Фракция Нарвского горсобрания «Крепость» пойдёт на выборы вместе с соцдемами] Viru Prospekt, 23.05.2013 (vaadatud 24.10.2021)</ref> 5. jaanuaril 2012 määras Narva valimiskomisjon, et traagiliselt hukkunud Jüri Mišini asemel osaleb linnavolikogu tegevuses Anatoli Ilkevitš.<ref name="err05012012"/> === 2013.–2017. aasta === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2013]]. 49 957 valijatest käis valimas 23 106 elanikku, kõige rohkem hääli sai [[Jevgeni Ossinovski]] (2403). 20 mandaate (60,1% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 11 mandaate (35,8% häältest) said kandidaadid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnast]], [[Erakond Isamaa]] ja [[Res Publica]] liidu kandidaadid said 2,9% häältest ning 1,9% häältest sai üksikkandidaad.<ref name="kov2013tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Sotsiaaldemokraatlik Erakond''' || colspan="2" style="text-align:center"| '''Eesti Keskerakond''' |- | Jevgeni Ossinovski || Mihhail Stalnuhhin || Natalia Umarova |- | Jüri Raud || Aleksandr Jefimov || Tarmo Tammiste |- | Katri Raik || [[Olev Silland]] || [[Nadežda Tšerkašina]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || Aleksei Mägi |- | Sergei Lvov || [[Vadim Orlov]] || [[Vladimir Mižui]] |- | Tamara Luigas || Galina Vologdina || Jan Saan |- | [[Nadežda Sinjakova]] || Aleksei Voronov || [[Jelizaveta Tšertova]] |- | Ilja Fjodorov || [[Larissa Olenina]] || Aleksandr Nikolajev |- | Vladimir Kasterin || Anna Kovalenko || Vladimir Butuzov |- | Tamara Gordejeva || Viktoria Lutus || [[Jekaterina Golubtsova]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== 16. novembril 2013 Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Tarmo Tammiste.<ref name="pr15112013"/> 3. detsembril 2015 valiti ta Narva linnapeaks ja siis pidi ta volikogust lahkuma.<ref name="pm03122015"/> 2.veebruaril 2016 sai linnavolikogu esimeheks Aleksandr Jefimov.<ref name="delfi02022016"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== Kuna mõned kandidaadid loobusid linnavolikogu tegevuses osalemist, nende asemel said linnavolikogu liikmeteks teised kandidaadid. Kokku oli moodustunud 3 fraktsiooni. 2014. aasta augustil lahkus '''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna''' (SDE) fraktsioonist Vladimir Kasterin, kes liitus '''Keskerakonna''' fraktsiooniga. 2015. aasta jaanuaril lahkus SDE fraktsioonist Tamara Luigas, kes liitus '''Kindluse''' fraktsiooniga.<ref name="pr21052015"/> 2015. aasta novembril keskerakondlaste fraktsioon '''Kesk''' lõhenes ning oli loodud uus fraktsioon '''Ühtne Narva'''.<ref name="err03122015"/> *'''Fraktsioon Kesk''': Vladimir Kasterin, Fjodor Ovsjannikov, Natalia Umarova, Nadežda Tšerkašina. *'''Fraktsioon "Ühtne Narva"''': Aleksei Voronov (fraktsiooni esimees), Heli Adamovitš, [[Nikolai Burdakov]], Vladimir Butuzov, Jekaterina Golubtsova, Aleksandr Jefimov, Anna Kovalenko, Sergei Lvov, Vladimir Mižui, Galina Moldon, Aleksei Mägi, Aleksandr Nikolajev, Larissa Olenina, Jelena Pahhomova, Jan Saan, Olev Silland, Vladimir Tarahtin, Ilja Fjodorov, Jelizaveta Tšertova. *'''Fraktsioon Kindlus''': Andrei Tšuhljajev (fraktsiooni esimees), Tamara Gordejeva, Tamara Luigas, Nadežda Sinjakova. *'''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon''': Ants Kutti (fraktsiooni esimees), Vladimir Izotov, Katri Raik, Jüri Raud.<ref name="baltias"/> === 2017.–2021. aasta === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2017]]. 48 168 valijast käis valimas 21 401 elanikku ehk 44,4%. Kõige rohkem hääli sai [[Katri Raik]] (1490). 23 mandaati (66,8% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 8 mandaati (23,3% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Meie Narva, Edgar Savisaare Valimisliidu kandidaadid said 4,6% häältest, Valimisliidu Patriot kandidaadid said 3,0%, Eesti Reformierakonna kandidaadid said 1,3% häältest ning 0,9% häältest sai Erakond Isamaa ja Res Publica Liit.<ref name="kov2017tulemused/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2017tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="4" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit Meie Narva''' |- | style="background:#007557" | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:#007557" | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Katri Raik |- | style="background:#007557" | || Olev Silland || style="background:#007557" | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas |- | style="background:#007557" | || Aleksei Voronov || style="background:#007557" | || Vladimir Mižui || style="background:lightgray" | || Jüri Raud |- | style="background:#007557" | || Aleksandr Jefimov || style="background:#007557" | || Anna Kovalenko || style="background:lightgray" | || Ants Kutti |- | style="background:#007557" | || Jelena Pahhomova || style="background:#007557" | || Sergei Lvov || style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin |- | style="background:#007557" | || Jan Saan || style="background:#007557; " | || Fjodor Ovsjannikov || style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš |- | style="background:#007557" | || Tarmo Tammiste || style="background:#007557; " | || Vladimir Tarahtin || style="background:lightgray" | || Veera Grigorjeva |- | style="background:#007557" | || Larissa Olenina || style="background:#007557; " | || Tamara Komlova || style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova |- | style="background:#007557" | || Galina Vologdina || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Viktoria Lutus || style="background:#007557; " | || Irina Janovitš ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Aleksei Mägi || style="background:#007557; " | || Ilja Fjodorov ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Tatjana Patsanovskaja ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Aleksandr Jefimov.<ref name="pm26102017"/> 27. juunil 2018 ta lahkus ametist.<ref name="err21092018"/> 16. augustil 2018 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Irina Janovitš.<ref name="pm16082018"/> 11. novembril 2020 teatas ta, et astub ametist tagasi.<ref name="pr11112020"/> 30. detsembril 2020 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Tatjana Stolfat.<ref name="pr30122020-2"/> ==== Fraktsioonid ==== 2017. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus kaks fraktsiooni: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]l 23 kohta ja '''Meie Narva''' valimisliidul 8 kohta.<ref name="err16102017"/> 26. oktoobril 2017 lahkus Narva linnavolikogust Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus, teda asendas volikogus Vladimir Butuzov. Eelmisel päeval esitanud oma avalduse mandaadist loobumise kohta ja Sotsiaalabiameti direktori ametis jätkamisest Galina Vologdina tühistas oma avalduse ja jäi volikogu liikmeks.<ref name="26102019pr"/> 15. novembril 2017 lahkus linnavolikogus Tatjana Patsanovskaja, kes sai Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjaks. Tema asemel sai linnavolinikuks Nikolai Burdakov. Narva linnapeaks valitud Tarmo Tammiste sai linnavolinikuks Jekaterina Golubtsova.<ref name="err16112017"/> 2018. juunis Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses ja oli kustutud linnavolikogu liikmete nimekirjast.<ref name="err22062018"/> Tema asemel sai volinikuks Svetlana Lešihhina.<ref name="err26062018"/> 2018. aasta augustis esitas [[prokuratuur]] kaheksale Narva linnavolikogu liikmele (A.Voronov, J.Pahhomova, J.Tšertova, T.Stolfat, L.Olenina, I.Fjodorov, S.Lvov ja A.Mägi)<ref name="err20122019"/> kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises.<ref name="err28082019"/> Keskerakonna esimehe [[Jüri Ratas]] nõue oli et kriminaaluurimise alla sattunud volinikud lahkuksid Narva volikogust. 15. augustil astus 22 Keskfraktsiooni liikmetest 13 volikogu liiget (A.Voronov, L.Olenina, A.Mägi, S.Lvov, I.Fjodorov, T.Stolfat, J.Tšertova, G.Vologdina, V.Mižui, J.Kavrus, O.Silland, I.Janovitš ja J.Golubtsova) ise Keskerakonnast välja.<ref name="err16082018-1"/> 15. augustil 2018 lahkus 20 volinikku Keskerakonna fraktsioonist ja moodustasid fraktsiooni '''Narva – meie kodu'''<ref name="err16082018-2"/> Endisest Keskfraktsioonist ei liitunud sellega Fjodor Ovsjannikov ja Mihhail Stalnuhhin.<ref name="pr16082018"/> 25. oktoobril 2018 liitus fraktsiooniga S.Lešihhina.<ref name="err25102018"/> 13. detsembril 2018 Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu.<ref name="err13122018"/><ref name="ruserr13122018"/> 4. jaanuaril 2019 asutasid A.Jefimov, I.Fjodorov ja T.Stolfat eesmärgiga korraldada kultuurilisi üritusi MTÜd '''Kodulinn Narva''', juhatuse liikmeteks said ka V.Butuzov, O.Silland, A.Voronov, L.Olenina, L.Pahhomova ja I.Janovitš.<ref name="err14082019"/> Selle MTÜ baasil 2019. aasta jaanuaris oli loodud samanimeline fraktsioon, mille juhina oli märtsi lõpuni A.Voronov. 20. juunil 2019 valiti fraktsiooni juhiks ja linnavolikogu esimeheks Irina Janovitš.<ref name="err20062019"/> 2019. aasta märtsil Sergei Gorlatš lahkus fraktsioonist '''Meie Narva'''. Sama aasta novembril liitus ta '''Kesk''' fraktsiooniga.<ref name="err08092021"/> 3. aprillil 2019 lahkus linnavolikogust mitmeaastane '''Kesk''' fraktsiooni esimees Aleksei Voronov, keda arreteeriti 27. märtsil korruptsioonis kahtluse tõttu. Teda asendas S.Lešihhina.<ref name="err02042019"/> 30. märtsil 2020 lahkus linnavolikogust '''Kesk''' fraktsiooni liige Fjodor Ovsjannikov. Teda asendas Heli Adamovitš.<ref name="err01042020"/> 24. novembril 2020 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' seitse volinikku (V.Butuzov, T.Stolfat, T.Komlova, J.Kavrus, J.Golubtsova, A.Kovalenko ja H.Adamovitš).<ref name="err24112020"/> Koos Tarmo Tammistega nad taastasid Narva linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni nimega '''Kesk'''. 20.01.2021 liitusid fraktsiooniga G.Vologdina ja J.Saan, kes lahkusid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonist ning Ants Kutti, kes lahkus '''Meie Narva''' fraktsioonist.<ref name="err20012021"/> Fraktsiooni juhiks 24. augustini 2021 oli T.Komlova, pärast Ants Kutti.<ref name="err25082021"/> 30. detsembril 2020 valiti Katri Raik Narva linnapeaks ja ta pidi volikogust lahkuma, tema asemel sai linnavolinikuks Vladimir Izotov. '''Meie Narva''' fraktsiooni esimeheks valiti Jana Kondrašova.<ref name="err07012021"/> 19. jaanuarilt 2021 asendas Sergei Gorlatši, kes sai abilinnapeaks, Marina Šurupova, kes liitus fraktsiooniga '''Meie Narva'''.<ref name="err08092021"/> 11. veebruaril 2021 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' V.Mižui, I.Janovitš, N.Burdakov, S.Lvov, I.Fjodorov, J.Pahhomova, S.Lešihhina, 15. veebruaril – Vladimir Tarahtin. 2020. aasta detsembris lahkusid fraktsioonist J.Tšertova, J.Saan ja G.Vologdina. Sellega jäid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonis kaks inimest – Olev Silland ja Aleksei Mägi.<ref name="err15022021"/> 25. veebruaril O.Silland lahkus fraktsioonist.<ref name="err25022021"/> 2021. aasta märtsil nimetas Aleksei Mägi oma fraktsiooni '''Kodulinn Narva''' [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] fraktsiooniks. 29. aprillil liitusid temaga I.Fjodorov ja L.Olenina.<ref name="err29042021"/> 27. mail astusid fraktsiooni sisse I.Janovitš ja V.Tarahtin. Fraktsiooni juhiks sai A.Mägi.<ref name="err27052021-1"/> 26. augustil 2021 nimetati '''EKRE''' fraktsiooni ümber '''Elagu Narva''' fraktsiooniks, esimeheks valiti I.Janovitš.<ref name="err26082021"/> 30. märtsil 2021 liitusid fraktsiooniga '''Kesk''' N.Burdakov, O.Silland ja J.Tšertova ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 14 inimest.<ref name="err30032021"/> Mai alguses lahkus fraktsioonist '''Meie Narva''' Veera Grigorjeva.<ref name="err27052021-2"/> 27. mail 2021 liitusid fraktsiooniga Kesk V.Mižui, S.Lešihhina ja V.Grigorjeva ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 17 inimest.<ref name="err27052021-2"/> 16. augustil 2021 tagandas Narva linnavolikogu Katri Raigi Narva linnapea ametist<ref name="pr16082021"/> ja ta taastas oma kohta linnavolikogus ning M.Šurupova pidi volikogust lahkuma.<ref name="err24082021"/> Seoses nende otsusega kandideerida 2021. aasta valimistel Katri Raigi nimekirjas lahkusid '''Kesk''' fraktsioonist 31. augustil 2021 Tamara Komlova ja 2. septembril 2021 Anna Kovalenko. Fraktsioonis jäi 15 liiget.<ref name="err03092021"/> 2. septembril 2021 oli tühistatud abilinnapea amet ning S.Gorlatš tuli tagasi linnavolikokku ja sellest lahkus V.Izotov.<ref name="err08092021"/> 23. septembril 2021 liitusid fraktsiooniga '''Meie Narva''' S.Gorlatš, T.Komlova ja A.Kovalenko. Nendega sai fraktsioonis 8 liiget.<ref name="err23092021"/> Sellega oli 2021. aasta oktoobril kolm fraktsiooni – '''Kesk''' (15 liiget), '''Meie Narva''' (8 liiget) ja '''Elagu Narva''' (5 liiget) ning kolm fraktsiooniväljast volinikku (M.Stalnuhhin, J.Pahhomova ja S.Lvov).<ref name="lv23102021"/> === 2021.–2025. aasta === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2021]]. Kokku Narvas oli 225 kandidaati, sh Valimisliidust Narodnyi Sojuz 2, Valimisliidust Elagu Narva 27, Valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" 85, Eesti Keskerakonnast 70, Eesti Konservatiivne Rahvaerakonnast 17, Erakonnast [[Eesti 200]] 53 ja 1 üksikkandidaat.<ref name="kov2021kand"/> 44 781 valijast käis valimas 20 865 elanikku ehk 46,6%. Kõige rohkem hääli sai Katri Raik (4512).<ref name="kov2021detal"/> 15 mandaati (43,9% häältest) said kandidaadid "Katri Raigi nimekirjast", 10 mandaati (35,5% häältest) said kandidaadid Keskerakonnast, 4 mandaati (13,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elagu Narva ja 2 mandaati (6,7% häältest) said kandidaadid Erakonnast Eesti 200. EKRE kandidaadid said 4,3% häältest, Valimisliidu Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaad said 0,2% häältest ja volikokku ei pääsenud.<ref name="kov2021tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2021tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Katri<br> Raigi nimekiri"''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Elagu Narva"''' |- | style="background:lightgray" | || Katri Raik || style="background:#007557; " | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:lightgray" | || Aleksei Jevgrafov |- | style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš || style="background:#007557; " | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Aleksei Mägi |- | style="background:lightgray" | || Vadim Orlov || style="background:#007557; " | || Jelena Pahhomova || style="background:lightgray" | || Irina Janovitš |- | style="background:lightgray" | || Tamara Komlova || style="background:#007557; " | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Andrei Ivankiv |- | style="background:lightgray" | || Andrei Jakovlev || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin || style="background:#007557; " | || Aleksandr Jefimov ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Erakond Eesti 200''' |- | style="background:lightgray" | || Igor Andrejev || style="background:#007557; " | || Viktoria Lutus || style="background:#22AAAA" | || Natalia Umarova |- | style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova || style="background:#007557; " | || Jekaterina Golubtsova || style="background:#22AAAA" | || Denis Larchenko |- | style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas || style="background:#007557; " | || Nadežda Tšerkašina ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Vladimir Žavoronkov || style="background:#007557; " | || Jan Saan ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jüri Raud ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jekaterina Platonova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Anna Kovalenko ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Marina Šurupova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Andrei Fischer ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavolikogu istungil 19.novembril volikogu esimeheks valiti Katri Raik ja aseesimeheks Nataia Umarova.<ref name="err19112021"/> 2021. detsembri alguses sai teada, et Katri Raik loobub Narva linnavolikogu esimehe kohast ja kandideerib Narva linnapea kohale<ref name="err09122022"/> ja 16. detsembril sai ta valituks.<ref name="pm16122021"/> Uue Narva volikogu esimehe kohale oli pakutud "Narva tuleviku" fraktsioonist Vladimir Žavoronkov ja "Kesk" fraktsioonist Mihhail Stalnuhhin. Esimesel voorul, 23. detsembril ei saanud nad valituks, sest said vastavalt 15 ja 12 häält (enamik on 16 häält).<ref name="err23122021"/> 11. jaanuaril 2022 valiti esimeheks Vladimir Žavoronkov, kes sai 17 häält.<ref name="err11012022"/> ==== Fraktsioonid ==== 2021. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus neli rühma: '''Katri Raigi nimekiri''' sai 15 kohta, '''Keskerakond''' 10 kohta, '''"Elagu Narva"''' neli kohta ja '''Eesti 200''' kaks kohta.<ref name="err19112021"/> 22. oktoobril 2021 sõlmisid "Eesti 200" erakonna linnavolikokku valitud volinikud ja valimised võitnud Katri Raigi nimekiri esindajad kokkuleppe, mille järgi alustasid nad koalitsioonikõnelusi, mille eesmärgiks oli enamikust saada.<ref name="err22102021"/> 2. novembril 2021 Keskkriminaalpolitsei kahtlustas Katri Raigi nimekirja esindajat Sergei Gorlatši häälte ostmises ja pidas teda kinni. Sellega seoses koalitsioonilepingu sõlmimist lükati edasi.<ref name="err02112021"/> 3.novembril Sergei Gorlatš otsustas peatada Narva linnavolikogu liikme volitused kuni uurimise lõpuni ehk vähemalt kolmeks kuuks<ref name="err03112021"/>, aga 18. novembril muutus ta meelt ja jäi volikogus.<ref name="err18112021"/> 5. novembril koalitsioonileping allkirjastati.<ref name="err05112021"/> 19.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Kesk"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 10 inimest, juhiks valiti Tatjana Stolfat ja asejuhiks Aleksandr Jefimov.<ref name="err19112021v"/> 26.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Narva tulevik"''' Katri Raigi nimekirja alusel loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 13 nimekirja liiget (Sergei Gorlatš ei saanud kutset ja Marina Šurupova lahkus koalitsioonist). Fraktsiooni esimeheks valiti Vladimir Žavoronkov.<ref name="err25112021"/><ref name="pm17122021"/> Hiljem lahkusid fraktsioonist Viktor Šemarin ja Jana Kondrašova ning liitusid fraktsiooniga endised "Kesk" fraktsiooni liikmed Jelizaveta Tšertova, Jelena Kavrus, Nadežda Tšerkašina ja Jekaterina Golubtsova.<ref name="err06012022"/> 18.veebruari 2022 seisuga oli fraktsioonis 14 inimest, esimeheks oli Igor Andrejev.<ref name="ng18022022"/> 16.detsembril 2021 Narva linnapeaks valitud Katri Raigi asemel sai linnavolikogu liikmeks Anton Nikolajev.<ref name="err20122022"/> 17.veebruaril 2022 teatati fraktsiooni '''"Elagu Narva"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 5 inimest, juhiks valiti Aleksei Jevgrafov ja asejuhiks Aleksei Mägi. Samuti fraktsiooni liikmeteks said Irina Janovitš, Andrei Ivankiv ja Sergei Gorlatš.<ref name="ng18022022"/> ==Vaata ka== * [[Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinikud 1921]] * [[Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinikud 1934]] * [[Narva linnavolinike loend 1939|Narva linnavolinikud 1939]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref> <ref name="gazeta">[http://www.gazeta.ee/?p=33616 «Мы — не прах под ногами правителя» (надпись на плакате на стоянии людей в Таллинне в 2011 году)] Gazeta.ee</ref> <ref name="linnavolikogu">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/ |pealkiri=Narva Linnavolikogu |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215200832/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu// |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="narvalvl">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |pealkiri=Narva Linnavolikogu liikmed |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215195824/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vp18062021">[https://virupanorama.ee/et/archives/4838 Narva kunagiste linnapeade perekonnarahulad korrastati talguliste poolt] Viru panorama, 18.06.2021 (vaadatud 12.12.2021)</ref> <ref name="mke04082021">[https://www.mke.ee/sobytija/kandidatom-v-mery-narvy-ot-tsentristskoj-partii-stanet-mikhail-stalnukhin Кандидатом в мэры Нарвы от Центристской партии станет Михаил Стальнухин] МК-Эстония, 04.08.2021 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="pm07042013">[http://www.postimees.ee/415929/narva-volikogu-uus-esimees-ei-kibele-uuendusi-kaivitama Narva volikogu uus esimees ei kibele uuendusi käivitama] Postimees, 07.04.2013</ref> <ref name="pm14112013">[http://poliitika.postimees.ee/2597510/narva-volikogu-esimeheks-valiti-tarmo-tammiste Narva volikogu esimeheks valiti Tarmo Tammiste], Postimees 14.11.2013</ref> <ref name="pr21052015">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588108/narvskie-socdemy-gotovy-k-sotrudnichestvu-s-centristami Нарвские соцдемы готовы к сотрудничеству с центристами] Põhjarannik, 21.05.2015 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm03122015">[https://www.postimees.ee/3423041/tarmo-tammiste-valiti-tagasi-narva-linnapeaks Tarmo Tammiste valiti tagasi Narva linnapeaks] Postimees, 03.12.2015 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03122015">[https://www.err.ee/550273/narva-linnapeaks-valiti-tarmo-tammiste Narva linnapeaks valiti Tarmo Tammiste] ERR, 03.12.2015 (vaadatud 23.102021)</ref> <ref name="delfi02022016">[https://rus.delfi.ee/statja/73580031/gorsobranie-narvy-vozglavil-aleksandr-efimov Горсобрание Нарвы возглавил Александр Ефимов], Delfi.ee 02.02.2016</ref> <ref name="err22062018">[https://www.err.ee/841432/narva-linnavolikogu-esimees-jefimov-jai-loplikult-kelmuses-suudi Narva linnavolikogu esimees Jefimov jäi lõplikult kelmuses süüdi], err.ee 22.06.2018</ref> <ref name="pr30122020-1">[https://prospekt.ee/narva_linn/16657-v-narve-smenilas-vlast.html?fbclid=IwAR0fzs-1x-x4CQZxi1qhi95sqn7Nw_se6v5jW2niIcLLyDlzWMQNTsEmxsY В Нарве сменилась власть] Виру Проспект+Нарвская Газета 30.12.2020 (vaadatud 30.12.2020)</ref> <ref name="err19112021">[https://www.err.ee/1608408947/katri-raik-valiti-esialgu-narva-volikogu-esimeheks Katri Raik valiti esialgu Narva volikogu esimeheks] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1993tul">[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1993] (vaadatud 28.11.2021)</ref> <ref name="kov1996tul">[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1996] (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1999tul">[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1999] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="stena12012019">[https://www.stena.ee/blog/%C2%ABzhenskaya-vlast%C2%BB-v-narve-vyzovy-i-razmyshleniya «Женская власть» в Нарве. Вызовы и размышления.] Stena.ee, 12.01.2019 (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2002tul">[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tul">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Valimistulemus] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tulsl">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/tulbad_315000000.html Valimistulemus suuremates linnades] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2009tul">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0511.html Valimistulemus valdades ja linnades] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="sp03022016">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588316/narva-dva-mesyaca-byla-bez-predsedatelya-gorsobraniya Нарва два месяца была без председателя горсобрания] Северное побережье, 03.02.2016 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="err05012012">[https://rus.err.ee/143865/mesto-jurija-mishina-v-gorsobranii-narvy-zajmjot-anatolij-ilkevich Место Юрия Мишина в горсобрании Нарвы займёт Анатолий Илькевич] ERR, 05.01.2012 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2013tul">[http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="kov2013liikmed">[http://kov2013.vvk.ee/representatives_0511.html Volikugu liikmed hetkeseisuga] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="baltias">[https://baltias.russian-albion.com/ru/deputaty/deputaty-narvskogo-gorsobraniya Депутаты Нарвского горсобрания]</ref> <ref name="pr15112013">[https://pohjarannik.postimees.ee/6593663/narva-saab-uue-linnapea Narva saab uue linnapea] Põhjarannik, 15.11.2013 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2017tulemused>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="kov2017tul">[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0511 Valimistulemus] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="26102019pr">[https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=220237 26.20.2017 Narva linna valimiskomissjoni protokol nr.9] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm26102017">[https://www.postimees.ee/4290387/narva-linnavolikogu-juhina-jatkab-aleksandr-jefimov Narva linnavolikogu juhina jätkab Aleksandr Jefimov] Postimees, 26.10.2017</ref> <ref name="err26062018">[https://rus.err.ee/842553/mesto-aleksandra-efimova-v-gorodskom-sobranii-narvy-zajmet-svetlana-leshihina Место Александра Ефимова в городском собрании Нарвы займет Светлана Лешихина] ERR, 26.06.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pm16082018">[https://rus.postimees.ee/6134456/predsedatelem-gorodskogo-sobraniya-narvy-vybrali-irinu-yanovich Председателем городского собрания Нарвы выбрали Ирину Янович] Postimees.ee, 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err13122018">[https://www.err.ee/884643/riigikogu-liikme-mihhail-stalnuhhini-volitused-narva-volikogus-peatati-puudumiste-tottu Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu] ERR 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="ruserr13122018">[https://rus.err.ee/884660/deputatskie-polnomochija-mihaila-stalnuhina-v-narvskom-gorsobranii-priostanovleny-za-proguly Депутатские полномочия Михаила Стальнухина в Нарвском горсобрании приостановлены за прогулы] ERR, 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr11112020">[https://www.ohtuleht.ee/1017382/voimupoore-narvas-volikogu-tagandas-linnapea-ametist Võimupööre Narvas: volikogu tagandas linnapea ametist] Õhtuleht/Põhjarannik 11.11.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err20122019">[https://www.err.ee/1016370/prokuratuur-lopetas-narva-volikogulaste-kriminaalasja-oportuniteediga Prokuratuur lõpetas Narva volikogulaste kriminaalasja oportuniteediga] ERR, 20.12.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="pr30122020-2">[https://pohjarannik.postimees.ee/7144750/narva-volikogu-esimeheks-sai-uue-koalitsiooni-kandidaat-tatjana-stolfat Narva volikogu esimeheks sai uue koalitsiooni kandidaat Tatjana Stolfat] Põhjarannik 30.12.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err21092018">[https://rus.err.ee/863092/narvskie-vlasti-trudoustroili-byvshego-predsedatelja-gorsobranija-narvy-aleksandra-efimova Нарвские власти трудоустроили бывшего председателя горсобрания Нарвы Александра Ефимова] ERR, 21.09.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err16102017">[https://www.err.ee/636564/kov-2017-tulemused-narva KOV 2017 tulemused: Narva] ERR, 16.10.2017 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err16112017">[https://rus.err.ee/642949/prezident-transa-nikolaj-burdakov-vnov-stal-deputatom-narvskogo-gorsobranija Президент "Транса" Николай Бурдаков вновь стал депутатом Нарвского горсобрания] ERR, 16.11.2017 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err28082019">[https://www.err.ee/974397/narva-korruptsiooniasjas-on-kaheksast-inimesest-viie-osas-otsus-tehtud Narva korruptsiooniasjas on kaheksast inimesest viie osas otsus tehtud] ERR, 28.08.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-1">[https://www.err.ee/854261/ratas-narvas-laks-nii-nagu-meie-erakond-tahtis Ratas: Narvas läks nii nagu meie erakond tahtis] ERR, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-2">[https://www.err.ee/854326/narva-keskfraktsiooni-lagunemisest-tekkinud-uus-fraktsioon-tousis-voimule Narva keskfraktsiooni lagunemisest tekkinud uus fraktsioon tõusis võimule] ERR.ee 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="pr16082018">[https://pohjarannik.postimees.ee/6583711/keskerakonnast-lahkunud-voronovi-leer-sailitas-narvas-ainuvoimu Keskerakonnast lahkunud Voronovi leer säilitas Narvas ainuvõimu] Põhjarannik, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err20062019">[https://rus.err.ee/954602/pravjawuju-v-narve-frakciju-kodulinn-narva-vozglavila-irina-janovich Правящую в Нарве фракцию Kodulinn Narva возглавила Ирина Янович] ERR 20.06.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25102018">[https://rus.err.ee/872003/v-narvskom-gorsobranii-frakcija-alekseja-voronova-popolnilas-ewe-odnim-chelovekom В Нарвском горсобрании фракция Алексея Воронова пополнилась еще одним человеком] ERR, 25.10.2018</ref> <ref name="err02042019">[https://rus.err.ee/926159/aleksej-voronov-ujdet-iz-gorodskogo-sobranija-soveta-narvskoj-bolnicy-i-pravlenija-narva-vesi Алексей Воронов уйдет из городского собрания, совета Нарвской больницы и правления Narva Vesi] ERR 02.04.2019</ref> <ref name="err01042020">[https://rus.err.ee/1071242/vmesto-fedora-ovsjannikova-deputatom-narvskogo-gorsobranija-stala-heli-adamovich Вместо Федора Овсянникова депутатом Нарвского горсобрания стала Хели Адамович] ERR 01.04.2020 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err14082019">[https://rus.err.ee/897710/deputaty-narvy-iz-pravjawej-frakcii-narva-nash-dom-uchredili-sobstvennoe-nko Депутаты Нарвы из правящей фракции "Нарва - наш дом" учредили собственное НКО] ERR 14.01.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err24112020">[https://rus.err.ee/1162846/sem-deputatov-narvskogo-gorsobranija-pokinuli-frakciju-kodulinn-narva Семь депутатов Нарвского горсобрания покинули фракцию Kodulinn Narva] ERR 24.11.2020 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err08092021">[https://rus.err.ee/1608332288/byvshij-vice-mjer-narvy-sergej-gorlach-vernulsja-v-gorsobranie Бывший вице-мэр Нарвы Сергей Горлач вернулся в горсобрание] ERR 08.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err20012021">[https://rus.err.ee/1608080008/deputaty-narvskogo-gorsobranija-kutti-vologdina-i-saan-popolnili-rjady-frakcii-kesk Депутаты Нарвского горсобрания Кутти, Вологдина и Саан пополнили ряды фракции "Kesk"] ERR 20.01.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25082021">[https://rus.err.ee/1608317072/ants-kutti-smenil-tamaru-komlovu-na-postu-predsedatelja-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii Антс Кутти сменил Тамару Комлову на посту председателя фракции Kesk в Нарвском горсобрании] ERR 25.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err07012021">[https://rus.err.ee/1230127/novym-predsedatelem-frakcii-nasha-narva-stala-jana-kondrashova Новым председателем фракции "Наша Нарва" стала Яна Кондрашова] ERR 07.01.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err15022021">[https://rus.err.ee/1608110602/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-vladimir-tarahtin Фракцию Kodulinn Narva покинул и Владимир Тарахтин] ERR 15.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25022021">[https://rus.err.ee/1608122122/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-olev-silland-v-nej-ostalsja-tolko-aleksej-mjagi Фракцию Kodulinn Narva покинул и Олев Силланд: в ней остался только Алексей Мяги] ERR 25.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err29042021">[https://rus.err.ee/1608195052/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-larisa-olenina-i-ilja-fedorov Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Лариса Оленина и Илья Федоров] ERR 29.04.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-1">[https://rus.err.ee/1608226663/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-irina-janovich-i-vladimir-tarahtin Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Ирина Янович и Владимир Тарахтин] ERR 27.05.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err26082021">[https://rus.err.ee/1608318545/v-narvskom-gorsobranii-frakciju-ekre-pereimenovali-v-elagu-narva В Нарвском горсобрании фракцию EKRE переименовали в Elagu Narva] ERR 26.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err30032021">[https://rus.err.ee/1608160765/rjady-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-burdakov-silland-i-chertova Ряды фракции Kesk в Нарвском горсобрании пополнили Бурдаков, Силланд и Чертова] ERR 30.03.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-2">[https://rus.err.ee/1608226606/u-frakcii-kesk-stalo-absoljutnoe-bolshinstvo-mest-v-narvskom-gorsobranii У фракции Kesk стало абсолютное большинство мест в Нарвском горсобрании] ERR 27.05.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr16082021">[https://pohjarannik.postimees.ee/7316716/voimukriis-narvas-volikogu-tagandas-katri-raigi-narva-linnapea-ametist-uue-linnapea-valimine-nurjus Võimukriis Narvas: volikogu tagandas Katri Raigi Narva linnapea ametist, uue linnapea valimine nurjus] Põhjarannik 16.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err24082021">[https://rus.err.ee/1608315560/byvshij-mjer-narvy-katri-rajk-vernulas-v-gorsobranie Бывший мэр Нарвы Катри Райк вернулась в горсобрание] ERR, 24.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03092021">[https://rus.err.ee/1608328100/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-pokinuli-frakciju-kesk Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко покинули фракцию Kesk] ERR 03.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err23092021">[https://rus.err.ee/1608348149/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-voshli-vo-frakciju-meie-narva Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко вошли во фракцию Meie Narva] ERR 23.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="lv23102021">[https://www.narva.ee/volikogu-liikmed Narva linnavolikogu liikmete nimekiri Narva linna kodulehel] (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2021kand">[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0045/municipality/0511/electoral_district/1 Valimised. Kandidaadid] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021detal">[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0045-0511.html Valimised. Detailne hääletamistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021tul">[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0045-0511.html Valimised. Valimistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err22102021">[https://www.err.ee/1608379103/raigi-valimisliit-ja-eesti-200-alustasid-narvas-koalitsioonikonelusi Raigi valimisliit ja Eesti 200 alustasid Narvas koalitsioonikõnelusi] ERR, 22.10.2021 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err02112021">[https://www.err.ee/1608389594/keskkriminaalpolitsei-kahtlustab-narva-poliitikut-haalte-ostmises Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Narva poliitikut häälte ostmises] ERR, 02.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err03112021">[https://www.err.ee/1608390920/keskkriminaalpolitsei-poolt-kahtlustatav-gorlats-peatas-saadikuvolitused Keskkriminaalpolitsei poolt kahtlustatav Gorlatš peatas saadikuvolitused] ERR, 03.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err05112021">[https://rus.err.ee/1608393041/v-narve-podpisan-koalicionnyj-dogovor В Нарве подписан коалиционный договор] ERR 05.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err18112021">[https://www.err.ee/1608406322/kuriteokahtlustusega-saadiku-volikokku-jaamine-kahandab-narva-voimu-toetust Kuriteokahtlustusega saadiku volikokku jäämine kahandab Narva võimu toetust] ERR, 18.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err19112021v">[https://rus.err.ee/1608408923/frakciju-kesk-v-narvskom-gorsobranii-vozglavila-tatjana-stolfat Фракцию Kesk в Нарвском горсобрании возглавила Татьяна Стольфат] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err25112021">[https://rus.err.ee/1608415094/frakcija-katri-rajk-v-narvskom-gorodskom-sobranii-nedoschitalas-dvoih-deputatov Фракция Катри Райк в Нарвском городском собрании недосчиталась двоих депутатов] ERR 25.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err09122022">[https://www.err.ee/1608430817/katri-raik-loobub-narva-volikogu-esimehe-kohast-ja-kandideerib-linnapeaks Katri Raik loobub Narva volikogu esimehe kohast ja kandideerib linnapeaks] ERR, 09.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm17122021">[https://leht.postimees.ee/7410653/valimistel-rekordi-teinud-katri-raik-valiti-taas-narva-linnapeaks Valimistel rekordi teinud Katri Raik valiti taas Narva linnapeaks] Postimees, 17.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err20122022">[https://rus.err.ee/1608441842/anton-nikolaev-zamenil-katri-rajk-v-narvskom-gorsobranii Антон Николаев заменил Катри Райк в Нарвском горсобрании] ERR 20.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err23122021">[https://rus.err.ee/1608445073/v-narve-ne-smogli-vybrat-novogo-predsedatelja-gorsobranija В Нарве не смогли выбрать нового председателя горсобрания] ERR 23.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err06012022">[https://rus.err.ee/1608457361/izmenenija-vo-frakcii-narva-tulevik-kondrashova-ushla-kavrus-cherkashina-i-golubcova-prishli Изменения во фракции Narva Tulevik: Кондрашова ушла, Каврус, Черкашина и Голубцова пришли] ERR 06.01.2022 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err11012022">[https://rus.err.ee/1608462593/predsedatelem-narvskogo-gorodskogo-sobranija-izbran-vladimir-zhavoronkov Председателем Нарвского городского собрания избран Владимир Жаворонков] </ref> <ref name="ng18022022">[https://gazeta.ee/narva/narva-prinyala-byudzhet-2022-goda/?fbclid=IwAR0HX2zQX3L24IkQ5UU2Rdzv7WEOBdQyYMfiwjxOKj4RyvRt47p_Zn9JHuY Нарва приняла бюджет 2022 года] gazeta.ee, 18.02.2022 (vaadatud 18.02.2022)</ref> }} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/422052013040?leiaKehtiv Narva Linnavolikogu töökord] Vastu võetud 20.04.2006 nr 16 [[Kategooria:Narva]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed| ]] acoxrk93u9muwmykw3uoqr6snk77i7h 6178925 6178923 2022-08-16T16:49:19Z 145.14.47.250 /* 2013.–2017. aasta */ wikitext text/x-wiki '''Narva linnavolikogu''' on [[Narva]] linna omavalitsusorgan, mis tegutseb linnas alates [[1873]]. aastast. [[1870]]. aastast pidi Venemaa üldise linnaseaduse järgi linnades moodustama linnaomavalitsuse, mis koosnes [[linnavolikogu]]st ja [[linnavalitsus]]t.<ref name="fondiloend"/> Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]. Narva linnavolikogu valisid kõik linna maksumaksjad, kes jagati maksu suuruse järgi kolmeks klassiks.<ref name="fondiloend"/> [[1892]]. aastal tõsteti valimistsensust ja linnavolikogu said valida ainult [[kinnisvara]]omanikud.<ref name="fondiloend"/> Narva linnavolikogu tegevuse seaduslikkuse üle teostas järelevalvet Peterburi kuberner, pärast Veebruarirevolutsiooni kuni 11. oktoobrini 1919 kubermangukomissar. Kõik volikogu otsused pidi linnapea esitama kubernerile.<ref name="fondiloend"/> Alates 15. aprillist 1917 võisid linnavolikogu liikmeid valida peale kinnisvaraomanike ka muud linnaelanikud.<ref name="fondiloend"/> Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele valitakse Narva linnavolikogu liikmed neljaks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. Volikogu esindab ja selle tööd juhib esimees.<ref name="linnavolikogu"/> Praegu on Narva volikogus 31 liiget.<ref name="narvalvl"/> Volikogu tegevust juhib Vladimir Žavoronkov.<ref name="linnavolikogu"/> ==Narva linnavolikogu esimehed== * ?1921–1940 [[Johan Hansing]].<ref name="vp18062021"/> * ...1923... Vak (Вакъ) * 1990–1993 [[Vladimir Tšuikin]] * 1993–1999 [[Anatoli Paal]]<ref name="gazeta"/> * 1999–2003 [[Elsa Suikanen]] * 2003–2011 [[Mihhail Stalnuhhin]]<ref name="mke04082021"/> * 2011–2013 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="pm07042013"/> * 2013–2015 [[Tarmo Tammiste]]<ref name="pm14112013"/><ref name="pm03122015"/> * 2016–2018 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="delfi02022016"/><ref name="err22062018"/> * 2018–2020 [[Irina Janovitš]]<ref name="pm16082018"/><ref name="pr11112020"/> * 2020–2021 [[Tatjana Stolfat]]<ref name="pr30122020-1"/> * 2021–2021 [[Katri Raik]] <ref name="err19112021"/><ref name="err09122022"/> * alates 2022 [[Vladimir Žavoronkov]]<ref name="err11012022"/> ==Narva linnavolikogu koosseisud== [[Märtsirevolutsioon]]ijärgsed esimesed Narva Linnavolikogu valimised toimusid Narvas 19. (6. vkj) augustil 1917. aastal. [[Narva linnavolinike loend 1927|1927. aasta Narva linnavolinike]] valimisel said hääli [[Eesti Tööerakond]] 1868; kaupmeeste ühing 255; [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 1379; [[Eesti Rahvaerakond]] 243; [[Kristlik Rahvaerakond]] 1209; [[Arnold Grimpel|grimpel]]sotsid 1970; majaomanikkude rühm 978; üürnikud 504; ühendatud Vene rühm 1113; Vene majaomanikkude rühm 305. Valimisel Käisid 17,250 elanikku, 50 protsendi ümber hääleõiguslikkude elanikkude armust<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1927/01/18/16 Linnawalimiste tagajärgedest Eestis.], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1927</ref>. {{vaata|Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinike loend 1939}} === 1993.–1996. aasta === [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]]. 31 478 valijatest käis valimas 20 952 elanikku ehk 66,6 %, kõige rohkem hääli sai [[Anelja Varul]] (4934). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva Ametühingute Keskuse nimekiri, 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Eesti Demokraatlikust Tööparteist]], 7 mandaate (22,6%) KVL-st Narva Eesti Seltsi nimekiri<ref name="kov1993tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || [[Sergei Sovetnikov]] || Viktor Veevo |- | Elsa Bashmanova || '''KVL Narva Ametühingute <br>Keskuse nimekiri''' || Nikolai Zolin |- | Tamara Buldogerova || Maia Akimova || '''KVL Narva Eesti Seltsi nimekiri''' |- | Oskar Ida || Vsevolod Kingisepp || Rein Annik |- | Tatjana Jegorova || Valeri Lõssenko || Oleg Klushin |- | Antonina Jevsejeva || Olga Pavlenkova || Juri Konovalov |- | Nikolai Kulikov || Ljudmila Shibella || Toivo Kutti |- | Arnold Mägima || Oleg Skvortsov || Anatoli Paal |- | Aleksander Petuhhov || Elsa Suikanen || Valentin Pappa |- | Ants Pihelgasen || Leonid Tamjar || Stanislav Sorokin |- | Reet Popova || Dmitri Tšoptšits || |- | Feliks Shmorgun || Anelja Varul || |} === 1996.–1999. aasta === [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1996]]. 26 274 valijatest käis valimas 18 183 elanikku ehk 69,0 %, kõige rohkem hääli sai [[Anatoli Paal]] (1633). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva, 8 mandaate (25,8% häältest) said kandidaadid Eesti Demokraatlikust Tööparteist, 6 mandaate (19,4% häältest) said kandidaadid [[Konstitutsioonierakond|Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist]], 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid KVL-st Minu Kodu Narva Linn.<ref name="kov1996tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''KVL Narva''' || '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || Vladimir Homjakov |- | Rein Annik || Stanislav Aleksejev || Larissa Olenina |- | Ülo Järvet || Tamara Buldogerova || Tatjana Zarutskihh |- | Galina Moldon || Jelena Kaljadina || '''Eesti Keskerakond''' |- | Anatoli Paal || Nikolai Kulikov || Galina Oja |- | Valentin Pappa || Arnold Mägima || Nadezda Sinjakova |- | Vladislav Ponjatovski || Sergei Sovetnikov || Anelja Varul |- | Olev Silland || Feliks Šmorgun || '''KVL Minu Kodu Narva Linn''' |- | Elsa Suikanen || Liidia Verner || Eldar Efendijev |- | Dmitri Tšoptšits || '''Eestimaa Ühendatud Rahvapartei''' || Uljan Mišin |- | Ants Usk || Vladimir Butuzov || |- | Viktor Veevo || Julia Dmitrijeva || |- | Aleksandra Zabornikova || Mihhail Galtšik || |} === 1999.–2002. aasta === [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1999]]. 53 412 valijatest käis valimas 22 055 elanikku ehk 41,3%, kõige rohkem hääli sai Vadim Orlov (1225). 14 mandaate (45,2% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 7 mandaate (22,6% häältest) said kandidaadid Eesti Valimisliidust Ühtsus ja Usaldus, 4 mandaate (12,9% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva – 21, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva Rahva Usaldus, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Valimisliidust Arukus.<ref name="kov1999tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1999tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Tomilov || Fjodor Ovsjannikov |- | Eldar Efendijev || Jelena Torokvei || Jevgeni Rogov |- | Andrei Filippov || rowspan=2 |'''Eesti Valimisliit <br>Ühtsus ja Usaldus''' || Olev Silland |- | Valeri Jääger || || |- | Vladimir Kuznetsov || Vladimir Butuzov || '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei''' |- | Mihhail Mihhaltšenko || Julia Dmitrijeva || Tamara Buldõgerova |- | Galina Moldon || Vladimir Homjakov || Nikolai Kulikov |- | Galina Oja || Valentina Kameneva || Arno Timoškin |- | Larissa Olenina || Jelena Pahhomova || '''Valimisliit Narva Rahva Usaldus''' |- | Nadezda Sinjakova || Jevgeni Salnikov || Alla Matvejeva |- | Mihhail Stalnuhhin || Dina Žukova || Vadim Orlov |- | Elsa Suikanen || '''Valimisliit Narva – 21''' || '''Valimisliit Arukus''' |- | Vladimir Tarahtin || Svetlana Bogdanova || Vladislav Ponjatovski |} Linnavolikogu esimeheks valiti Elsa Suikanen, sest ta oli ainus kandidatuur, kes oskas päriselt eesti keelt.<ref name="stena12012019"/> === 2002.–2005. aasta === [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2002]]. 51 417 valijatest käis valimas 23 076 elanikku ehk 44,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2431). 18 mandaate (50,5% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 5 mandaate (16,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elujõud, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Reformi erakonnast, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Ühendusest Vabariigi Eest - Res Publica, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Väärilise Elu Poole, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Eestimaa Rahvaliidust.<ref name="kov2002tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2002tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Aleksandr Jefimov || '''Reformi erakond''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Eldar Efendijev || Fjodor Ovsjannikov |- | Tamara Buldõgerova || Larissa Olenina || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Heli Adamovitš || Ants Liimets |- | Anna Kovalenko || Jan Saan || rowspan=2 | '''Ühendus Vabariigi Eest –<br> Res Publica''' |- | Tatjana Eigard || Vladimir Tarahtin || |- | Nadežda Sinjakova || '''Valimisliit Elujõu''' || Sergei Missenjov |- | Vladimir Mižui || Genadi Afanassjev || Nikolai Golubev |- | Jelena Torokvei || Julia Dmitrijeva || '''Valimisliit Väärilise Elu Poole''' |- | Galina Vologdina || Vladislav Ponjatovski || Vladimir Homjakov |- | Jelizaveta Tšertova || Arvet Pent || Vladimir Kalatšov |- | Elle Välja || Viktor Veevo || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Maie Bragina || || Aleksandr Gamazin |} === 2005.–2009. aasta === [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]]. 52 882 valijatest käis valimas 24 779 elanikku ehk 46,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2624). 22 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 4 mandaate (14,6% häältest) said kandidaadid Erakonnast Res Publica, 3 mandaate (10,7% häältest) said kandidaadid Eestimaa Rahvaliidust, 1 mandaat (6,4% häältest) sai kandidaat Reformi erakonnast, 1 mandaat (5,4% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Linnakodanik". <ref name="kov2005tul"/><ref name="kov2005tulsl"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2005tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Anna Kovalenko || '''Erakond Res Publica''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Jelizaveta Tšertova || Ants Pauls |- | Olev Silland || Larissa Olenina || Sergei Missenjov |- | Tamara Buldõgerova || Andrus Tamm || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Jelena Pahhomova || Vladimir Tarahtin |- | Artur Pärnoja || Aleksandr Jefimov || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Galina Vologdina || Sergei Nikitin || Nadežda Tšerkašina |- | Jelena Torokvei || Andrei Tšuhljajev || Aleksei Nalivaiko |- | Andrei Filippov || Vladimir Kalatšov || Nikolai Kulikov |- | Dina Žukova || Vladimir Butuzov || '''Reformi erakond''' |- | Vladimir Mižui || Nadežda Sinjakova || Ants Liimets |- | Fjodor Ovsjannikov || || '''Valimisliit Linnakodanik''' |- | || || Genadi Afanassjev |} === 2009.–2013. aasta === [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[2009]]. 52 954 valijatest käis valimas 27 772 elanikku ehk 54,33%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (4510). 26 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 2 mandaate (7,75% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Uus Narva, 2 mandaate (5,91% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Peetri plats, 1 mandaat (4,66% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Jüri Mišini plokk – Meie kodu Narva". <ref name="kov2009tul"/> http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Orlov || Sergei Nikitin |- | Mihhail Stalnuhhin || Anna Kovalenko || Vladimir Kalatšov |- | Olev Silland || Aleksei Nalivaiko || Nikolai Burdakov |- | Galina Vologdina || Larissa Olenina || '''Valimisliit Uus Narva''' |- | Aleksandr Jefimov || Vladimir Butuzov || Aleksandr Brokk |- | Aleksandr Moissejev || Tarmo Tammiste || Ago Silde |- | Vladimir Mižui || Aleksandr Nikolajev || '''Valimisliit Peetri plats''' |- | Tamara Gordejeva || Nadežda Tšerkašina || Artur Pärnoja |- | Andrei Filippov || Natalia Umarova || [[Nadežda Sinjakova]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || rowspan=2 | '''Valimisliit Jüri Mišini plokk –<br> Meie kodu Narva''' |- | Maksim Belozjorov || [[Tatjana Zarutskihh]] || |- | Fjodor Ovsjannikov || Olga Närgi || [[Juri Mišin|Yury Mishin]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Mihhail Stalnuhhin. 2011. aasta aprillis läks ta tööle Riigikokku ja teda asendas Aleksandr Jefimov<ref name="pm07042013"/>, kes kaotas aastal 2013 kollegide usaldust ja tema asemel valiti linnavolikogu esimeheks Tarmo Tammiste.<ref name="pm14112013"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== 2011. aasta septembril oli loodud opositsiooni fraktsioon '''Kindlus''', mille koosseisu kuulus 8 volinikku: S.Lvov, A.Brokk, N.Sinjakova, A.Tšuhhljaejv, A.Pärnoja, T.Gordejeva, M.Belozjorov ja Y.Mishin.<ref name="vp23052013">[https://www.slavia.ee/2019-08-04-05-52-54/96-2009-07-07-12-07-55/10518-2013-05-23-123500 Фракция Нарвского горсобрания «Крепость» пойдёт на выборы вместе с соцдемами] Viru Prospekt, 23.05.2013 (vaadatud 24.10.2021)</ref> 5. jaanuaril 2012 määras Narva valimiskomisjon, et traagiliselt hukkunud Jüri Mišini asemel osaleb linnavolikogu tegevuses Anatoli Ilkevitš.<ref name="err05012012"/> === 2013.–2017. aasta === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2013]]. 49 957 valijatest käis valimas 23 106 elanikku, kõige rohkem hääli sai [[Jevgeni Ossinovski]] (2403). 20 mandaate (60,1% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 11 mandaate (35,8% häältest) said kandidaadid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnast]], [[Erakond Isamaa]] ja [[Res Publica]] liidu kandidaadid said 2,9% häältest ning 1,9% häältest sai üksikkandidaad.<ref name="kov2013tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Sotsiaaldemokraatlik Erakond''' || colspan="2" style="text-align:center"| '''Eesti Keskerakond''' |- | Jevgeni Ossinovski || Mihhail Stalnuhhin || Natalia Umarova |- | Jüri Raud || Aleksandr Jefimov || Tarmo Tammiste |- | Katri Raik || [[Olev Silland]] || [[Nadežda Tšerkašina]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || Aleksei Mägi |- | Sergei Lvov || [[Vadim Orlov]] || [[Vladimir Mižui]] |- | Tamara Luigas || Galina Vologdina || Jan Saan |- | [[Nadežda Sinjakova]] || Aleksei Voronov || [[Jelizaveta Tšertova]] |- | Ilja Fjodorov || [[Larissa Olenina]] || Aleksandr Nikolajev |- | Vladimir Kasterin || Anna Kovalenko || Vladimir Butuzov |- | Tamara Gordejeva || Viktoria Lutus || [[Jekaterina Golubtsova]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== 16. novembril 2013 Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Tarmo Tammiste.<ref name="pr15112013"/> 3. detsembril 2015 valiti ta Narva linnapeaks ja siis pidi ta volikogust lahkuma.<ref name="pm03122015"/> 2.veebruaril 2016 sai linnavolikogu esimeheks Aleksandr Jefimov.<ref name="delfi02022016"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== Kuna mõned kandidaadid loobusid linnavolikogu tegevuses osalemist, said nende asemel linnavolikogu liikmeteks teised kandidaadid. Kokku moodustati 3 fraktsiooni. 2014. aasta augustil lahkus '''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna''' (SDE) fraktsioonist Vladimir Kasterin, kes liitus '''Keskerakonna''' fraktsiooniga. 2015. aasta jaanuaril lahkus SDE fraktsioonist Tamara Luigas, kes liitus '''Kindluse''' fraktsiooniga.<ref name="pr21052015"/> 2015. aasta novembril keskerakondlaste fraktsioon '''Kesk''' lõhenes ning loodi uus fraktsioon '''Ühtne Narva'''.<ref name="err03122015"/> *'''Fraktsioon Kesk''': Vladimir Kasterin, Fjodor Ovsjannikov, Natalia Umarova, Nadežda Tšerkašina. *'''Fraktsioon "Ühtne Narva"''': Aleksei Voronov (fraktsiooni esimees), Heli Adamovitš, [[Nikolai Burdakov]], Vladimir Butuzov, Jekaterina Golubtsova, Aleksandr Jefimov, Anna Kovalenko, Sergei Lvov, Vladimir Mižui, Galina Moldon, Aleksei Mägi, Aleksandr Nikolajev, Larissa Olenina, Jelena Pahhomova, Jan Saan, Olev Silland, Vladimir Tarahtin, Ilja Fjodorov, Jelizaveta Tšertova. *'''Fraktsioon Kindlus''': Andrei Tšuhljajev (fraktsiooni esimees), Tamara Gordejeva, Tamara Luigas, Nadežda Sinjakova. *'''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon''': Ants Kutti (fraktsiooni esimees), Vladimir Izotov, Katri Raik, Jüri Raud.<ref name="baltias"/> === 2017.–2021. aasta === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2017]]. 48 168 valijast käis valimas 21 401 elanikku ehk 44,4%. Kõige rohkem hääli sai [[Katri Raik]] (1490). 23 mandaati (66,8% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 8 mandaati (23,3% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Meie Narva, Edgar Savisaare Valimisliidu kandidaadid said 4,6% häältest, Valimisliidu Patriot kandidaadid said 3,0%, Eesti Reformierakonna kandidaadid said 1,3% häältest ning 0,9% häältest sai Erakond Isamaa ja Res Publica Liit.<ref name="kov2017tulemused/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2017tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="4" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit Meie Narva''' |- | style="background:#007557" | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:#007557" | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Katri Raik |- | style="background:#007557" | || Olev Silland || style="background:#007557" | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas |- | style="background:#007557" | || Aleksei Voronov || style="background:#007557" | || Vladimir Mižui || style="background:lightgray" | || Jüri Raud |- | style="background:#007557" | || Aleksandr Jefimov || style="background:#007557" | || Anna Kovalenko || style="background:lightgray" | || Ants Kutti |- | style="background:#007557" | || Jelena Pahhomova || style="background:#007557" | || Sergei Lvov || style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin |- | style="background:#007557" | || Jan Saan || style="background:#007557; " | || Fjodor Ovsjannikov || style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš |- | style="background:#007557" | || Tarmo Tammiste || style="background:#007557; " | || Vladimir Tarahtin || style="background:lightgray" | || Veera Grigorjeva |- | style="background:#007557" | || Larissa Olenina || style="background:#007557; " | || Tamara Komlova || style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova |- | style="background:#007557" | || Galina Vologdina || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Viktoria Lutus || style="background:#007557; " | || Irina Janovitš ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Aleksei Mägi || style="background:#007557; " | || Ilja Fjodorov ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Tatjana Patsanovskaja ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Aleksandr Jefimov.<ref name="pm26102017"/> 27. juunil 2018 ta lahkus ametist.<ref name="err21092018"/> 16. augustil 2018 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Irina Janovitš.<ref name="pm16082018"/> 11. novembril 2020 teatas ta, et astub ametist tagasi.<ref name="pr11112020"/> 30. detsembril 2020 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Tatjana Stolfat.<ref name="pr30122020-2"/> ==== Fraktsioonid ==== 2017. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus kaks fraktsiooni: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]l 23 kohta ja '''Meie Narva''' valimisliidul 8 kohta.<ref name="err16102017"/> 26. oktoobril 2017 lahkus Narva linnavolikogust Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus, teda asendas volikogus Vladimir Butuzov. Eelmisel päeval esitanud oma avalduse mandaadist loobumise kohta ja Sotsiaalabiameti direktori ametis jätkamisest Galina Vologdina tühistas oma avalduse ja jäi volikogu liikmeks.<ref name="26102019pr"/> 15. novembril 2017 lahkus linnavolikogus Tatjana Patsanovskaja, kes sai Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjaks. Tema asemel sai linnavolinikuks Nikolai Burdakov. Narva linnapeaks valitud Tarmo Tammiste sai linnavolinikuks Jekaterina Golubtsova.<ref name="err16112017"/> 2018. juunis Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses ja oli kustutud linnavolikogu liikmete nimekirjast.<ref name="err22062018"/> Tema asemel sai volinikuks Svetlana Lešihhina.<ref name="err26062018"/> 2018. aasta augustis esitas [[prokuratuur]] kaheksale Narva linnavolikogu liikmele (A.Voronov, J.Pahhomova, J.Tšertova, T.Stolfat, L.Olenina, I.Fjodorov, S.Lvov ja A.Mägi)<ref name="err20122019"/> kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises.<ref name="err28082019"/> Keskerakonna esimehe [[Jüri Ratas]] nõue oli et kriminaaluurimise alla sattunud volinikud lahkuksid Narva volikogust. 15. augustil astus 22 Keskfraktsiooni liikmetest 13 volikogu liiget (A.Voronov, L.Olenina, A.Mägi, S.Lvov, I.Fjodorov, T.Stolfat, J.Tšertova, G.Vologdina, V.Mižui, J.Kavrus, O.Silland, I.Janovitš ja J.Golubtsova) ise Keskerakonnast välja.<ref name="err16082018-1"/> 15. augustil 2018 lahkus 20 volinikku Keskerakonna fraktsioonist ja moodustasid fraktsiooni '''Narva – meie kodu'''<ref name="err16082018-2"/> Endisest Keskfraktsioonist ei liitunud sellega Fjodor Ovsjannikov ja Mihhail Stalnuhhin.<ref name="pr16082018"/> 25. oktoobril 2018 liitus fraktsiooniga S.Lešihhina.<ref name="err25102018"/> 13. detsembril 2018 Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu.<ref name="err13122018"/><ref name="ruserr13122018"/> 4. jaanuaril 2019 asutasid A.Jefimov, I.Fjodorov ja T.Stolfat eesmärgiga korraldada kultuurilisi üritusi MTÜd '''Kodulinn Narva''', juhatuse liikmeteks said ka V.Butuzov, O.Silland, A.Voronov, L.Olenina, L.Pahhomova ja I.Janovitš.<ref name="err14082019"/> Selle MTÜ baasil 2019. aasta jaanuaris oli loodud samanimeline fraktsioon, mille juhina oli märtsi lõpuni A.Voronov. 20. juunil 2019 valiti fraktsiooni juhiks ja linnavolikogu esimeheks Irina Janovitš.<ref name="err20062019"/> 2019. aasta märtsil Sergei Gorlatš lahkus fraktsioonist '''Meie Narva'''. Sama aasta novembril liitus ta '''Kesk''' fraktsiooniga.<ref name="err08092021"/> 3. aprillil 2019 lahkus linnavolikogust mitmeaastane '''Kesk''' fraktsiooni esimees Aleksei Voronov, keda arreteeriti 27. märtsil korruptsioonis kahtluse tõttu. Teda asendas S.Lešihhina.<ref name="err02042019"/> 30. märtsil 2020 lahkus linnavolikogust '''Kesk''' fraktsiooni liige Fjodor Ovsjannikov. Teda asendas Heli Adamovitš.<ref name="err01042020"/> 24. novembril 2020 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' seitse volinikku (V.Butuzov, T.Stolfat, T.Komlova, J.Kavrus, J.Golubtsova, A.Kovalenko ja H.Adamovitš).<ref name="err24112020"/> Koos Tarmo Tammistega nad taastasid Narva linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni nimega '''Kesk'''. 20.01.2021 liitusid fraktsiooniga G.Vologdina ja J.Saan, kes lahkusid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonist ning Ants Kutti, kes lahkus '''Meie Narva''' fraktsioonist.<ref name="err20012021"/> Fraktsiooni juhiks 24. augustini 2021 oli T.Komlova, pärast Ants Kutti.<ref name="err25082021"/> 30. detsembril 2020 valiti Katri Raik Narva linnapeaks ja ta pidi volikogust lahkuma, tema asemel sai linnavolinikuks Vladimir Izotov. '''Meie Narva''' fraktsiooni esimeheks valiti Jana Kondrašova.<ref name="err07012021"/> 19. jaanuarilt 2021 asendas Sergei Gorlatši, kes sai abilinnapeaks, Marina Šurupova, kes liitus fraktsiooniga '''Meie Narva'''.<ref name="err08092021"/> 11. veebruaril 2021 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' V.Mižui, I.Janovitš, N.Burdakov, S.Lvov, I.Fjodorov, J.Pahhomova, S.Lešihhina, 15. veebruaril – Vladimir Tarahtin. 2020. aasta detsembris lahkusid fraktsioonist J.Tšertova, J.Saan ja G.Vologdina. Sellega jäid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonis kaks inimest – Olev Silland ja Aleksei Mägi.<ref name="err15022021"/> 25. veebruaril O.Silland lahkus fraktsioonist.<ref name="err25022021"/> 2021. aasta märtsil nimetas Aleksei Mägi oma fraktsiooni '''Kodulinn Narva''' [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] fraktsiooniks. 29. aprillil liitusid temaga I.Fjodorov ja L.Olenina.<ref name="err29042021"/> 27. mail astusid fraktsiooni sisse I.Janovitš ja V.Tarahtin. Fraktsiooni juhiks sai A.Mägi.<ref name="err27052021-1"/> 26. augustil 2021 nimetati '''EKRE''' fraktsiooni ümber '''Elagu Narva''' fraktsiooniks, esimeheks valiti I.Janovitš.<ref name="err26082021"/> 30. märtsil 2021 liitusid fraktsiooniga '''Kesk''' N.Burdakov, O.Silland ja J.Tšertova ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 14 inimest.<ref name="err30032021"/> Mai alguses lahkus fraktsioonist '''Meie Narva''' Veera Grigorjeva.<ref name="err27052021-2"/> 27. mail 2021 liitusid fraktsiooniga Kesk V.Mižui, S.Lešihhina ja V.Grigorjeva ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 17 inimest.<ref name="err27052021-2"/> 16. augustil 2021 tagandas Narva linnavolikogu Katri Raigi Narva linnapea ametist<ref name="pr16082021"/> ja ta taastas oma kohta linnavolikogus ning M.Šurupova pidi volikogust lahkuma.<ref name="err24082021"/> Seoses nende otsusega kandideerida 2021. aasta valimistel Katri Raigi nimekirjas lahkusid '''Kesk''' fraktsioonist 31. augustil 2021 Tamara Komlova ja 2. septembril 2021 Anna Kovalenko. Fraktsioonis jäi 15 liiget.<ref name="err03092021"/> 2. septembril 2021 oli tühistatud abilinnapea amet ning S.Gorlatš tuli tagasi linnavolikokku ja sellest lahkus V.Izotov.<ref name="err08092021"/> 23. septembril 2021 liitusid fraktsiooniga '''Meie Narva''' S.Gorlatš, T.Komlova ja A.Kovalenko. Nendega sai fraktsioonis 8 liiget.<ref name="err23092021"/> Sellega oli 2021. aasta oktoobril kolm fraktsiooni – '''Kesk''' (15 liiget), '''Meie Narva''' (8 liiget) ja '''Elagu Narva''' (5 liiget) ning kolm fraktsiooniväljast volinikku (M.Stalnuhhin, J.Pahhomova ja S.Lvov).<ref name="lv23102021"/> === 2021.–2025. aasta === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2021]]. Kokku Narvas oli 225 kandidaati, sh Valimisliidust Narodnyi Sojuz 2, Valimisliidust Elagu Narva 27, Valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" 85, Eesti Keskerakonnast 70, Eesti Konservatiivne Rahvaerakonnast 17, Erakonnast [[Eesti 200]] 53 ja 1 üksikkandidaat.<ref name="kov2021kand"/> 44 781 valijast käis valimas 20 865 elanikku ehk 46,6%. Kõige rohkem hääli sai Katri Raik (4512).<ref name="kov2021detal"/> 15 mandaati (43,9% häältest) said kandidaadid "Katri Raigi nimekirjast", 10 mandaati (35,5% häältest) said kandidaadid Keskerakonnast, 4 mandaati (13,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elagu Narva ja 2 mandaati (6,7% häältest) said kandidaadid Erakonnast Eesti 200. EKRE kandidaadid said 4,3% häältest, Valimisliidu Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaad said 0,2% häältest ja volikokku ei pääsenud.<ref name="kov2021tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2021tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Katri<br> Raigi nimekiri"''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Elagu Narva"''' |- | style="background:lightgray" | || Katri Raik || style="background:#007557; " | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:lightgray" | || Aleksei Jevgrafov |- | style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš || style="background:#007557; " | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Aleksei Mägi |- | style="background:lightgray" | || Vadim Orlov || style="background:#007557; " | || Jelena Pahhomova || style="background:lightgray" | || Irina Janovitš |- | style="background:lightgray" | || Tamara Komlova || style="background:#007557; " | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Andrei Ivankiv |- | style="background:lightgray" | || Andrei Jakovlev || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin || style="background:#007557; " | || Aleksandr Jefimov ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Erakond Eesti 200''' |- | style="background:lightgray" | || Igor Andrejev || style="background:#007557; " | || Viktoria Lutus || style="background:#22AAAA" | || Natalia Umarova |- | style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova || style="background:#007557; " | || Jekaterina Golubtsova || style="background:#22AAAA" | || Denis Larchenko |- | style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas || style="background:#007557; " | || Nadežda Tšerkašina ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Vladimir Žavoronkov || style="background:#007557; " | || Jan Saan ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jüri Raud ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jekaterina Platonova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Anna Kovalenko ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Marina Šurupova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Andrei Fischer ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavolikogu istungil 19.novembril volikogu esimeheks valiti Katri Raik ja aseesimeheks Nataia Umarova.<ref name="err19112021"/> 2021. detsembri alguses sai teada, et Katri Raik loobub Narva linnavolikogu esimehe kohast ja kandideerib Narva linnapea kohale<ref name="err09122022"/> ja 16. detsembril sai ta valituks.<ref name="pm16122021"/> Uue Narva volikogu esimehe kohale oli pakutud "Narva tuleviku" fraktsioonist Vladimir Žavoronkov ja "Kesk" fraktsioonist Mihhail Stalnuhhin. Esimesel voorul, 23. detsembril ei saanud nad valituks, sest said vastavalt 15 ja 12 häält (enamik on 16 häält).<ref name="err23122021"/> 11. jaanuaril 2022 valiti esimeheks Vladimir Žavoronkov, kes sai 17 häält.<ref name="err11012022"/> ==== Fraktsioonid ==== 2021. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus neli rühma: '''Katri Raigi nimekiri''' sai 15 kohta, '''Keskerakond''' 10 kohta, '''"Elagu Narva"''' neli kohta ja '''Eesti 200''' kaks kohta.<ref name="err19112021"/> 22. oktoobril 2021 sõlmisid "Eesti 200" erakonna linnavolikokku valitud volinikud ja valimised võitnud Katri Raigi nimekiri esindajad kokkuleppe, mille järgi alustasid nad koalitsioonikõnelusi, mille eesmärgiks oli enamikust saada.<ref name="err22102021"/> 2. novembril 2021 Keskkriminaalpolitsei kahtlustas Katri Raigi nimekirja esindajat Sergei Gorlatši häälte ostmises ja pidas teda kinni. Sellega seoses koalitsioonilepingu sõlmimist lükati edasi.<ref name="err02112021"/> 3.novembril Sergei Gorlatš otsustas peatada Narva linnavolikogu liikme volitused kuni uurimise lõpuni ehk vähemalt kolmeks kuuks<ref name="err03112021"/>, aga 18. novembril muutus ta meelt ja jäi volikogus.<ref name="err18112021"/> 5. novembril koalitsioonileping allkirjastati.<ref name="err05112021"/> 19.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Kesk"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 10 inimest, juhiks valiti Tatjana Stolfat ja asejuhiks Aleksandr Jefimov.<ref name="err19112021v"/> 26.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Narva tulevik"''' Katri Raigi nimekirja alusel loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 13 nimekirja liiget (Sergei Gorlatš ei saanud kutset ja Marina Šurupova lahkus koalitsioonist). Fraktsiooni esimeheks valiti Vladimir Žavoronkov.<ref name="err25112021"/><ref name="pm17122021"/> Hiljem lahkusid fraktsioonist Viktor Šemarin ja Jana Kondrašova ning liitusid fraktsiooniga endised "Kesk" fraktsiooni liikmed Jelizaveta Tšertova, Jelena Kavrus, Nadežda Tšerkašina ja Jekaterina Golubtsova.<ref name="err06012022"/> 18.veebruari 2022 seisuga oli fraktsioonis 14 inimest, esimeheks oli Igor Andrejev.<ref name="ng18022022"/> 16.detsembril 2021 Narva linnapeaks valitud Katri Raigi asemel sai linnavolikogu liikmeks Anton Nikolajev.<ref name="err20122022"/> 17.veebruaril 2022 teatati fraktsiooni '''"Elagu Narva"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 5 inimest, juhiks valiti Aleksei Jevgrafov ja asejuhiks Aleksei Mägi. Samuti fraktsiooni liikmeteks said Irina Janovitš, Andrei Ivankiv ja Sergei Gorlatš.<ref name="ng18022022"/> ==Vaata ka== * [[Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinikud 1921]] * [[Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinikud 1934]] * [[Narva linnavolinike loend 1939|Narva linnavolinikud 1939]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref> <ref name="gazeta">[http://www.gazeta.ee/?p=33616 «Мы — не прах под ногами правителя» (надпись на плакате на стоянии людей в Таллинне в 2011 году)] Gazeta.ee</ref> <ref name="linnavolikogu">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/ |pealkiri=Narva Linnavolikogu |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215200832/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu// |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="narvalvl">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |pealkiri=Narva Linnavolikogu liikmed |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215195824/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vp18062021">[https://virupanorama.ee/et/archives/4838 Narva kunagiste linnapeade perekonnarahulad korrastati talguliste poolt] Viru panorama, 18.06.2021 (vaadatud 12.12.2021)</ref> <ref name="mke04082021">[https://www.mke.ee/sobytija/kandidatom-v-mery-narvy-ot-tsentristskoj-partii-stanet-mikhail-stalnukhin Кандидатом в мэры Нарвы от Центристской партии станет Михаил Стальнухин] МК-Эстония, 04.08.2021 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="pm07042013">[http://www.postimees.ee/415929/narva-volikogu-uus-esimees-ei-kibele-uuendusi-kaivitama Narva volikogu uus esimees ei kibele uuendusi käivitama] Postimees, 07.04.2013</ref> <ref name="pm14112013">[http://poliitika.postimees.ee/2597510/narva-volikogu-esimeheks-valiti-tarmo-tammiste Narva volikogu esimeheks valiti Tarmo Tammiste], Postimees 14.11.2013</ref> <ref name="pr21052015">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588108/narvskie-socdemy-gotovy-k-sotrudnichestvu-s-centristami Нарвские соцдемы готовы к сотрудничеству с центристами] Põhjarannik, 21.05.2015 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm03122015">[https://www.postimees.ee/3423041/tarmo-tammiste-valiti-tagasi-narva-linnapeaks Tarmo Tammiste valiti tagasi Narva linnapeaks] Postimees, 03.12.2015 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03122015">[https://www.err.ee/550273/narva-linnapeaks-valiti-tarmo-tammiste Narva linnapeaks valiti Tarmo Tammiste] ERR, 03.12.2015 (vaadatud 23.102021)</ref> <ref name="delfi02022016">[https://rus.delfi.ee/statja/73580031/gorsobranie-narvy-vozglavil-aleksandr-efimov Горсобрание Нарвы возглавил Александр Ефимов], Delfi.ee 02.02.2016</ref> <ref name="err22062018">[https://www.err.ee/841432/narva-linnavolikogu-esimees-jefimov-jai-loplikult-kelmuses-suudi Narva linnavolikogu esimees Jefimov jäi lõplikult kelmuses süüdi], err.ee 22.06.2018</ref> <ref name="pr30122020-1">[https://prospekt.ee/narva_linn/16657-v-narve-smenilas-vlast.html?fbclid=IwAR0fzs-1x-x4CQZxi1qhi95sqn7Nw_se6v5jW2niIcLLyDlzWMQNTsEmxsY В Нарве сменилась власть] Виру Проспект+Нарвская Газета 30.12.2020 (vaadatud 30.12.2020)</ref> <ref name="err19112021">[https://www.err.ee/1608408947/katri-raik-valiti-esialgu-narva-volikogu-esimeheks Katri Raik valiti esialgu Narva volikogu esimeheks] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1993tul">[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1993] (vaadatud 28.11.2021)</ref> <ref name="kov1996tul">[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1996] (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1999tul">[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1999] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="stena12012019">[https://www.stena.ee/blog/%C2%ABzhenskaya-vlast%C2%BB-v-narve-vyzovy-i-razmyshleniya «Женская власть» в Нарве. Вызовы и размышления.] Stena.ee, 12.01.2019 (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2002tul">[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tul">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Valimistulemus] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tulsl">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/tulbad_315000000.html Valimistulemus suuremates linnades] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2009tul">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0511.html Valimistulemus valdades ja linnades] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="sp03022016">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588316/narva-dva-mesyaca-byla-bez-predsedatelya-gorsobraniya Нарва два месяца была без председателя горсобрания] Северное побережье, 03.02.2016 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="err05012012">[https://rus.err.ee/143865/mesto-jurija-mishina-v-gorsobranii-narvy-zajmjot-anatolij-ilkevich Место Юрия Мишина в горсобрании Нарвы займёт Анатолий Илькевич] ERR, 05.01.2012 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2013tul">[http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="kov2013liikmed">[http://kov2013.vvk.ee/representatives_0511.html Volikugu liikmed hetkeseisuga] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="baltias">[https://baltias.russian-albion.com/ru/deputaty/deputaty-narvskogo-gorsobraniya Депутаты Нарвского горсобрания]</ref> <ref name="pr15112013">[https://pohjarannik.postimees.ee/6593663/narva-saab-uue-linnapea Narva saab uue linnapea] Põhjarannik, 15.11.2013 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2017tulemused>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="kov2017tul">[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0511 Valimistulemus] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="26102019pr">[https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=220237 26.20.2017 Narva linna valimiskomissjoni protokol nr.9] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm26102017">[https://www.postimees.ee/4290387/narva-linnavolikogu-juhina-jatkab-aleksandr-jefimov Narva linnavolikogu juhina jätkab Aleksandr Jefimov] Postimees, 26.10.2017</ref> <ref name="err26062018">[https://rus.err.ee/842553/mesto-aleksandra-efimova-v-gorodskom-sobranii-narvy-zajmet-svetlana-leshihina Место Александра Ефимова в городском собрании Нарвы займет Светлана Лешихина] ERR, 26.06.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pm16082018">[https://rus.postimees.ee/6134456/predsedatelem-gorodskogo-sobraniya-narvy-vybrali-irinu-yanovich Председателем городского собрания Нарвы выбрали Ирину Янович] Postimees.ee, 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err13122018">[https://www.err.ee/884643/riigikogu-liikme-mihhail-stalnuhhini-volitused-narva-volikogus-peatati-puudumiste-tottu Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu] ERR 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="ruserr13122018">[https://rus.err.ee/884660/deputatskie-polnomochija-mihaila-stalnuhina-v-narvskom-gorsobranii-priostanovleny-za-proguly Депутатские полномочия Михаила Стальнухина в Нарвском горсобрании приостановлены за прогулы] ERR, 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr11112020">[https://www.ohtuleht.ee/1017382/voimupoore-narvas-volikogu-tagandas-linnapea-ametist Võimupööre Narvas: volikogu tagandas linnapea ametist] Õhtuleht/Põhjarannik 11.11.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err20122019">[https://www.err.ee/1016370/prokuratuur-lopetas-narva-volikogulaste-kriminaalasja-oportuniteediga Prokuratuur lõpetas Narva volikogulaste kriminaalasja oportuniteediga] ERR, 20.12.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="pr30122020-2">[https://pohjarannik.postimees.ee/7144750/narva-volikogu-esimeheks-sai-uue-koalitsiooni-kandidaat-tatjana-stolfat Narva volikogu esimeheks sai uue koalitsiooni kandidaat Tatjana Stolfat] Põhjarannik 30.12.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err21092018">[https://rus.err.ee/863092/narvskie-vlasti-trudoustroili-byvshego-predsedatelja-gorsobranija-narvy-aleksandra-efimova Нарвские власти трудоустроили бывшего председателя горсобрания Нарвы Александра Ефимова] ERR, 21.09.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err16102017">[https://www.err.ee/636564/kov-2017-tulemused-narva KOV 2017 tulemused: Narva] ERR, 16.10.2017 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err16112017">[https://rus.err.ee/642949/prezident-transa-nikolaj-burdakov-vnov-stal-deputatom-narvskogo-gorsobranija Президент "Транса" Николай Бурдаков вновь стал депутатом Нарвского горсобрания] ERR, 16.11.2017 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err28082019">[https://www.err.ee/974397/narva-korruptsiooniasjas-on-kaheksast-inimesest-viie-osas-otsus-tehtud Narva korruptsiooniasjas on kaheksast inimesest viie osas otsus tehtud] ERR, 28.08.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-1">[https://www.err.ee/854261/ratas-narvas-laks-nii-nagu-meie-erakond-tahtis Ratas: Narvas läks nii nagu meie erakond tahtis] ERR, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-2">[https://www.err.ee/854326/narva-keskfraktsiooni-lagunemisest-tekkinud-uus-fraktsioon-tousis-voimule Narva keskfraktsiooni lagunemisest tekkinud uus fraktsioon tõusis võimule] ERR.ee 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="pr16082018">[https://pohjarannik.postimees.ee/6583711/keskerakonnast-lahkunud-voronovi-leer-sailitas-narvas-ainuvoimu Keskerakonnast lahkunud Voronovi leer säilitas Narvas ainuvõimu] Põhjarannik, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err20062019">[https://rus.err.ee/954602/pravjawuju-v-narve-frakciju-kodulinn-narva-vozglavila-irina-janovich Правящую в Нарве фракцию Kodulinn Narva возглавила Ирина Янович] ERR 20.06.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25102018">[https://rus.err.ee/872003/v-narvskom-gorsobranii-frakcija-alekseja-voronova-popolnilas-ewe-odnim-chelovekom В Нарвском горсобрании фракция Алексея Воронова пополнилась еще одним человеком] ERR, 25.10.2018</ref> <ref name="err02042019">[https://rus.err.ee/926159/aleksej-voronov-ujdet-iz-gorodskogo-sobranija-soveta-narvskoj-bolnicy-i-pravlenija-narva-vesi Алексей Воронов уйдет из городского собрания, совета Нарвской больницы и правления Narva Vesi] ERR 02.04.2019</ref> <ref name="err01042020">[https://rus.err.ee/1071242/vmesto-fedora-ovsjannikova-deputatom-narvskogo-gorsobranija-stala-heli-adamovich Вместо Федора Овсянникова депутатом Нарвского горсобрания стала Хели Адамович] ERR 01.04.2020 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err14082019">[https://rus.err.ee/897710/deputaty-narvy-iz-pravjawej-frakcii-narva-nash-dom-uchredili-sobstvennoe-nko Депутаты Нарвы из правящей фракции "Нарва - наш дом" учредили собственное НКО] ERR 14.01.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err24112020">[https://rus.err.ee/1162846/sem-deputatov-narvskogo-gorsobranija-pokinuli-frakciju-kodulinn-narva Семь депутатов Нарвского горсобрания покинули фракцию Kodulinn Narva] ERR 24.11.2020 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err08092021">[https://rus.err.ee/1608332288/byvshij-vice-mjer-narvy-sergej-gorlach-vernulsja-v-gorsobranie Бывший вице-мэр Нарвы Сергей Горлач вернулся в горсобрание] ERR 08.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err20012021">[https://rus.err.ee/1608080008/deputaty-narvskogo-gorsobranija-kutti-vologdina-i-saan-popolnili-rjady-frakcii-kesk Депутаты Нарвского горсобрания Кутти, Вологдина и Саан пополнили ряды фракции "Kesk"] ERR 20.01.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25082021">[https://rus.err.ee/1608317072/ants-kutti-smenil-tamaru-komlovu-na-postu-predsedatelja-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii Антс Кутти сменил Тамару Комлову на посту председателя фракции Kesk в Нарвском горсобрании] ERR 25.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err07012021">[https://rus.err.ee/1230127/novym-predsedatelem-frakcii-nasha-narva-stala-jana-kondrashova Новым председателем фракции "Наша Нарва" стала Яна Кондрашова] ERR 07.01.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err15022021">[https://rus.err.ee/1608110602/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-vladimir-tarahtin Фракцию Kodulinn Narva покинул и Владимир Тарахтин] ERR 15.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25022021">[https://rus.err.ee/1608122122/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-olev-silland-v-nej-ostalsja-tolko-aleksej-mjagi Фракцию Kodulinn Narva покинул и Олев Силланд: в ней остался только Алексей Мяги] ERR 25.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err29042021">[https://rus.err.ee/1608195052/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-larisa-olenina-i-ilja-fedorov Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Лариса Оленина и Илья Федоров] ERR 29.04.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-1">[https://rus.err.ee/1608226663/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-irina-janovich-i-vladimir-tarahtin Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Ирина Янович и Владимир Тарахтин] ERR 27.05.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err26082021">[https://rus.err.ee/1608318545/v-narvskom-gorsobranii-frakciju-ekre-pereimenovali-v-elagu-narva В Нарвском горсобрании фракцию EKRE переименовали в Elagu Narva] ERR 26.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err30032021">[https://rus.err.ee/1608160765/rjady-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-burdakov-silland-i-chertova Ряды фракции Kesk в Нарвском горсобрании пополнили Бурдаков, Силланд и Чертова] ERR 30.03.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-2">[https://rus.err.ee/1608226606/u-frakcii-kesk-stalo-absoljutnoe-bolshinstvo-mest-v-narvskom-gorsobranii У фракции Kesk стало абсолютное большинство мест в Нарвском горсобрании] ERR 27.05.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr16082021">[https://pohjarannik.postimees.ee/7316716/voimukriis-narvas-volikogu-tagandas-katri-raigi-narva-linnapea-ametist-uue-linnapea-valimine-nurjus Võimukriis Narvas: volikogu tagandas Katri Raigi Narva linnapea ametist, uue linnapea valimine nurjus] Põhjarannik 16.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err24082021">[https://rus.err.ee/1608315560/byvshij-mjer-narvy-katri-rajk-vernulas-v-gorsobranie Бывший мэр Нарвы Катри Райк вернулась в горсобрание] ERR, 24.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03092021">[https://rus.err.ee/1608328100/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-pokinuli-frakciju-kesk Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко покинули фракцию Kesk] ERR 03.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err23092021">[https://rus.err.ee/1608348149/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-voshli-vo-frakciju-meie-narva Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко вошли во фракцию Meie Narva] ERR 23.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="lv23102021">[https://www.narva.ee/volikogu-liikmed Narva linnavolikogu liikmete nimekiri Narva linna kodulehel] (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2021kand">[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0045/municipality/0511/electoral_district/1 Valimised. Kandidaadid] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021detal">[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0045-0511.html Valimised. Detailne hääletamistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021tul">[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0045-0511.html Valimised. Valimistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err22102021">[https://www.err.ee/1608379103/raigi-valimisliit-ja-eesti-200-alustasid-narvas-koalitsioonikonelusi Raigi valimisliit ja Eesti 200 alustasid Narvas koalitsioonikõnelusi] ERR, 22.10.2021 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err02112021">[https://www.err.ee/1608389594/keskkriminaalpolitsei-kahtlustab-narva-poliitikut-haalte-ostmises Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Narva poliitikut häälte ostmises] ERR, 02.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err03112021">[https://www.err.ee/1608390920/keskkriminaalpolitsei-poolt-kahtlustatav-gorlats-peatas-saadikuvolitused Keskkriminaalpolitsei poolt kahtlustatav Gorlatš peatas saadikuvolitused] ERR, 03.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err05112021">[https://rus.err.ee/1608393041/v-narve-podpisan-koalicionnyj-dogovor В Нарве подписан коалиционный договор] ERR 05.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err18112021">[https://www.err.ee/1608406322/kuriteokahtlustusega-saadiku-volikokku-jaamine-kahandab-narva-voimu-toetust Kuriteokahtlustusega saadiku volikokku jäämine kahandab Narva võimu toetust] ERR, 18.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err19112021v">[https://rus.err.ee/1608408923/frakciju-kesk-v-narvskom-gorsobranii-vozglavila-tatjana-stolfat Фракцию Kesk в Нарвском горсобрании возглавила Татьяна Стольфат] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err25112021">[https://rus.err.ee/1608415094/frakcija-katri-rajk-v-narvskom-gorodskom-sobranii-nedoschitalas-dvoih-deputatov Фракция Катри Райк в Нарвском городском собрании недосчиталась двоих депутатов] ERR 25.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err09122022">[https://www.err.ee/1608430817/katri-raik-loobub-narva-volikogu-esimehe-kohast-ja-kandideerib-linnapeaks Katri Raik loobub Narva volikogu esimehe kohast ja kandideerib linnapeaks] ERR, 09.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm17122021">[https://leht.postimees.ee/7410653/valimistel-rekordi-teinud-katri-raik-valiti-taas-narva-linnapeaks Valimistel rekordi teinud Katri Raik valiti taas Narva linnapeaks] Postimees, 17.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err20122022">[https://rus.err.ee/1608441842/anton-nikolaev-zamenil-katri-rajk-v-narvskom-gorsobranii Антон Николаев заменил Катри Райк в Нарвском горсобрании] ERR 20.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err23122021">[https://rus.err.ee/1608445073/v-narve-ne-smogli-vybrat-novogo-predsedatelja-gorsobranija В Нарве не смогли выбрать нового председателя горсобрания] ERR 23.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err06012022">[https://rus.err.ee/1608457361/izmenenija-vo-frakcii-narva-tulevik-kondrashova-ushla-kavrus-cherkashina-i-golubcova-prishli Изменения во фракции Narva Tulevik: Кондрашова ушла, Каврус, Черкашина и Голубцова пришли] ERR 06.01.2022 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err11012022">[https://rus.err.ee/1608462593/predsedatelem-narvskogo-gorodskogo-sobranija-izbran-vladimir-zhavoronkov Председателем Нарвского городского собрания избран Владимир Жаворонков] </ref> <ref name="ng18022022">[https://gazeta.ee/narva/narva-prinyala-byudzhet-2022-goda/?fbclid=IwAR0HX2zQX3L24IkQ5UU2Rdzv7WEOBdQyYMfiwjxOKj4RyvRt47p_Zn9JHuY Нарва приняла бюджет 2022 года] gazeta.ee, 18.02.2022 (vaadatud 18.02.2022)</ref> }} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/422052013040?leiaKehtiv Narva Linnavolikogu töökord] Vastu võetud 20.04.2006 nr 16 [[Kategooria:Narva]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed| ]] i4owriv13ckrfd24kvgc6w6vc2u2l3v 6178926 6178925 2022-08-16T16:51:14Z 145.14.47.250 /* 2021.–2025. aasta */ wikitext text/x-wiki '''Narva linnavolikogu''' on [[Narva]] linna omavalitsusorgan, mis tegutseb linnas alates [[1873]]. aastast. [[1870]]. aastast pidi Venemaa üldise linnaseaduse järgi linnades moodustama linnaomavalitsuse, mis koosnes [[linnavolikogu]]st ja [[linnavalitsus]]t.<ref name="fondiloend"/> Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]. Narva linnavolikogu valisid kõik linna maksumaksjad, kes jagati maksu suuruse järgi kolmeks klassiks.<ref name="fondiloend"/> [[1892]]. aastal tõsteti valimistsensust ja linnavolikogu said valida ainult [[kinnisvara]]omanikud.<ref name="fondiloend"/> Narva linnavolikogu tegevuse seaduslikkuse üle teostas järelevalvet Peterburi kuberner, pärast Veebruarirevolutsiooni kuni 11. oktoobrini 1919 kubermangukomissar. Kõik volikogu otsused pidi linnapea esitama kubernerile.<ref name="fondiloend"/> Alates 15. aprillist 1917 võisid linnavolikogu liikmeid valida peale kinnisvaraomanike ka muud linnaelanikud.<ref name="fondiloend"/> Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele valitakse Narva linnavolikogu liikmed neljaks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. Volikogu esindab ja selle tööd juhib esimees.<ref name="linnavolikogu"/> Praegu on Narva volikogus 31 liiget.<ref name="narvalvl"/> Volikogu tegevust juhib Vladimir Žavoronkov.<ref name="linnavolikogu"/> ==Narva linnavolikogu esimehed== * ?1921–1940 [[Johan Hansing]].<ref name="vp18062021"/> * ...1923... Vak (Вакъ) * 1990–1993 [[Vladimir Tšuikin]] * 1993–1999 [[Anatoli Paal]]<ref name="gazeta"/> * 1999–2003 [[Elsa Suikanen]] * 2003–2011 [[Mihhail Stalnuhhin]]<ref name="mke04082021"/> * 2011–2013 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="pm07042013"/> * 2013–2015 [[Tarmo Tammiste]]<ref name="pm14112013"/><ref name="pm03122015"/> * 2016–2018 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="delfi02022016"/><ref name="err22062018"/> * 2018–2020 [[Irina Janovitš]]<ref name="pm16082018"/><ref name="pr11112020"/> * 2020–2021 [[Tatjana Stolfat]]<ref name="pr30122020-1"/> * 2021–2021 [[Katri Raik]] <ref name="err19112021"/><ref name="err09122022"/> * alates 2022 [[Vladimir Žavoronkov]]<ref name="err11012022"/> ==Narva linnavolikogu koosseisud== [[Märtsirevolutsioon]]ijärgsed esimesed Narva Linnavolikogu valimised toimusid Narvas 19. (6. vkj) augustil 1917. aastal. [[Narva linnavolinike loend 1927|1927. aasta Narva linnavolinike]] valimisel said hääli [[Eesti Tööerakond]] 1868; kaupmeeste ühing 255; [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 1379; [[Eesti Rahvaerakond]] 243; [[Kristlik Rahvaerakond]] 1209; [[Arnold Grimpel|grimpel]]sotsid 1970; majaomanikkude rühm 978; üürnikud 504; ühendatud Vene rühm 1113; Vene majaomanikkude rühm 305. Valimisel Käisid 17,250 elanikku, 50 protsendi ümber hääleõiguslikkude elanikkude armust<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1927/01/18/16 Linnawalimiste tagajärgedest Eestis.], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1927</ref>. {{vaata|Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinike loend 1939}} === 1993.–1996. aasta === [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]]. 31 478 valijatest käis valimas 20 952 elanikku ehk 66,6 %, kõige rohkem hääli sai [[Anelja Varul]] (4934). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva Ametühingute Keskuse nimekiri, 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Eesti Demokraatlikust Tööparteist]], 7 mandaate (22,6%) KVL-st Narva Eesti Seltsi nimekiri<ref name="kov1993tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || [[Sergei Sovetnikov]] || Viktor Veevo |- | Elsa Bashmanova || '''KVL Narva Ametühingute <br>Keskuse nimekiri''' || Nikolai Zolin |- | Tamara Buldogerova || Maia Akimova || '''KVL Narva Eesti Seltsi nimekiri''' |- | Oskar Ida || Vsevolod Kingisepp || Rein Annik |- | Tatjana Jegorova || Valeri Lõssenko || Oleg Klushin |- | Antonina Jevsejeva || Olga Pavlenkova || Juri Konovalov |- | Nikolai Kulikov || Ljudmila Shibella || Toivo Kutti |- | Arnold Mägima || Oleg Skvortsov || Anatoli Paal |- | Aleksander Petuhhov || Elsa Suikanen || Valentin Pappa |- | Ants Pihelgasen || Leonid Tamjar || Stanislav Sorokin |- | Reet Popova || Dmitri Tšoptšits || |- | Feliks Shmorgun || Anelja Varul || |} === 1996.–1999. aasta === [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1996]]. 26 274 valijatest käis valimas 18 183 elanikku ehk 69,0 %, kõige rohkem hääli sai [[Anatoli Paal]] (1633). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva, 8 mandaate (25,8% häältest) said kandidaadid Eesti Demokraatlikust Tööparteist, 6 mandaate (19,4% häältest) said kandidaadid [[Konstitutsioonierakond|Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist]], 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid KVL-st Minu Kodu Narva Linn.<ref name="kov1996tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/> {| |- | '''KVL Narva''' || '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || Vladimir Homjakov |- | Rein Annik || Stanislav Aleksejev || Larissa Olenina |- | Ülo Järvet || Tamara Buldogerova || Tatjana Zarutskihh |- | Galina Moldon || Jelena Kaljadina || '''Eesti Keskerakond''' |- | Anatoli Paal || Nikolai Kulikov || Galina Oja |- | Valentin Pappa || Arnold Mägima || Nadezda Sinjakova |- | Vladislav Ponjatovski || Sergei Sovetnikov || Anelja Varul |- | Olev Silland || Feliks Šmorgun || '''KVL Minu Kodu Narva Linn''' |- | Elsa Suikanen || Liidia Verner || Eldar Efendijev |- | Dmitri Tšoptšits || '''Eestimaa Ühendatud Rahvapartei''' || Uljan Mišin |- | Ants Usk || Vladimir Butuzov || |- | Viktor Veevo || Julia Dmitrijeva || |- | Aleksandra Zabornikova || Mihhail Galtšik || |} === 1999.–2002. aasta === [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1999]]. 53 412 valijatest käis valimas 22 055 elanikku ehk 41,3%, kõige rohkem hääli sai Vadim Orlov (1225). 14 mandaate (45,2% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 7 mandaate (22,6% häältest) said kandidaadid Eesti Valimisliidust Ühtsus ja Usaldus, 4 mandaate (12,9% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva – 21, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva Rahva Usaldus, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Valimisliidust Arukus.<ref name="kov1999tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1999tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Tomilov || Fjodor Ovsjannikov |- | Eldar Efendijev || Jelena Torokvei || Jevgeni Rogov |- | Andrei Filippov || rowspan=2 |'''Eesti Valimisliit <br>Ühtsus ja Usaldus''' || Olev Silland |- | Valeri Jääger || || |- | Vladimir Kuznetsov || Vladimir Butuzov || '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei''' |- | Mihhail Mihhaltšenko || Julia Dmitrijeva || Tamara Buldõgerova |- | Galina Moldon || Vladimir Homjakov || Nikolai Kulikov |- | Galina Oja || Valentina Kameneva || Arno Timoškin |- | Larissa Olenina || Jelena Pahhomova || '''Valimisliit Narva Rahva Usaldus''' |- | Nadezda Sinjakova || Jevgeni Salnikov || Alla Matvejeva |- | Mihhail Stalnuhhin || Dina Žukova || Vadim Orlov |- | Elsa Suikanen || '''Valimisliit Narva – 21''' || '''Valimisliit Arukus''' |- | Vladimir Tarahtin || Svetlana Bogdanova || Vladislav Ponjatovski |} Linnavolikogu esimeheks valiti Elsa Suikanen, sest ta oli ainus kandidatuur, kes oskas päriselt eesti keelt.<ref name="stena12012019"/> === 2002.–2005. aasta === [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2002]]. 51 417 valijatest käis valimas 23 076 elanikku ehk 44,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2431). 18 mandaate (50,5% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 5 mandaate (16,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elujõud, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Reformi erakonnast, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Ühendusest Vabariigi Eest - Res Publica, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Väärilise Elu Poole, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Eestimaa Rahvaliidust.<ref name="kov2002tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2002tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Aleksandr Jefimov || '''Reformi erakond''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Eldar Efendijev || Fjodor Ovsjannikov |- | Tamara Buldõgerova || Larissa Olenina || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Heli Adamovitš || Ants Liimets |- | Anna Kovalenko || Jan Saan || rowspan=2 | '''Ühendus Vabariigi Eest –<br> Res Publica''' |- | Tatjana Eigard || Vladimir Tarahtin || |- | Nadežda Sinjakova || '''Valimisliit Elujõu''' || Sergei Missenjov |- | Vladimir Mižui || Genadi Afanassjev || Nikolai Golubev |- | Jelena Torokvei || Julia Dmitrijeva || '''Valimisliit Väärilise Elu Poole''' |- | Galina Vologdina || Vladislav Ponjatovski || Vladimir Homjakov |- | Jelizaveta Tšertova || Arvet Pent || Vladimir Kalatšov |- | Elle Välja || Viktor Veevo || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Maie Bragina || || Aleksandr Gamazin |} === 2005.–2009. aasta === [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]]. 52 882 valijatest käis valimas 24 779 elanikku ehk 46,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2624). 22 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 4 mandaate (14,6% häältest) said kandidaadid Erakonnast Res Publica, 3 mandaate (10,7% häältest) said kandidaadid Eestimaa Rahvaliidust, 1 mandaat (6,4% häältest) sai kandidaat Reformi erakonnast, 1 mandaat (5,4% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Linnakodanik". <ref name="kov2005tul"/><ref name="kov2005tulsl"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2005tul"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Anna Kovalenko || '''Erakond Res Publica''' |- | Mihhail Stalnuhhin || Jelizaveta Tšertova || Ants Pauls |- | Olev Silland || Larissa Olenina || Sergei Missenjov |- | Tamara Buldõgerova || Andrus Tamm || Tatjana Zarutskihh |- | Aleksandr Moissejev || Jelena Pahhomova || Vladimir Tarahtin |- | Artur Pärnoja || Aleksandr Jefimov || '''Eestimaa Rahvaliit''' |- | Galina Vologdina || Sergei Nikitin || Nadežda Tšerkašina |- | Jelena Torokvei || Andrei Tšuhljajev || Aleksei Nalivaiko |- | Andrei Filippov || Vladimir Kalatšov || Nikolai Kulikov |- | Dina Žukova || Vladimir Butuzov || '''Reformi erakond''' |- | Vladimir Mižui || Nadežda Sinjakova || Ants Liimets |- | Fjodor Ovsjannikov || || '''Valimisliit Linnakodanik''' |- | || || Genadi Afanassjev |} === 2009.–2013. aasta === [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[2009]]. 52 954 valijatest käis valimas 27 772 elanikku ehk 54,33%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (4510). 26 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 2 mandaate (7,75% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Uus Narva, 2 mandaate (5,91% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Peetri plats, 1 mandaat (4,66% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Jüri Mišini plokk – Meie kodu Narva". <ref name="kov2009tul"/> http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Orlov || Sergei Nikitin |- | Mihhail Stalnuhhin || Anna Kovalenko || Vladimir Kalatšov |- | Olev Silland || Aleksei Nalivaiko || Nikolai Burdakov |- | Galina Vologdina || Larissa Olenina || '''Valimisliit Uus Narva''' |- | Aleksandr Jefimov || Vladimir Butuzov || Aleksandr Brokk |- | Aleksandr Moissejev || Tarmo Tammiste || Ago Silde |- | Vladimir Mižui || Aleksandr Nikolajev || '''Valimisliit Peetri plats''' |- | Tamara Gordejeva || Nadežda Tšerkašina || Artur Pärnoja |- | Andrei Filippov || Natalia Umarova || [[Nadežda Sinjakova]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || rowspan=2 | '''Valimisliit Jüri Mišini plokk –<br> Meie kodu Narva''' |- | Maksim Belozjorov || [[Tatjana Zarutskihh]] || |- | Fjodor Ovsjannikov || Olga Närgi || [[Juri Mišin|Yury Mishin]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Mihhail Stalnuhhin. 2011. aasta aprillis läks ta tööle Riigikokku ja teda asendas Aleksandr Jefimov<ref name="pm07042013"/>, kes kaotas aastal 2013 kollegide usaldust ja tema asemel valiti linnavolikogu esimeheks Tarmo Tammiste.<ref name="pm14112013"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== 2011. aasta septembril oli loodud opositsiooni fraktsioon '''Kindlus''', mille koosseisu kuulus 8 volinikku: S.Lvov, A.Brokk, N.Sinjakova, A.Tšuhhljaejv, A.Pärnoja, T.Gordejeva, M.Belozjorov ja Y.Mishin.<ref name="vp23052013">[https://www.slavia.ee/2019-08-04-05-52-54/96-2009-07-07-12-07-55/10518-2013-05-23-123500 Фракция Нарвского горсобрания «Крепость» пойдёт на выборы вместе с соцдемами] Viru Prospekt, 23.05.2013 (vaadatud 24.10.2021)</ref> 5. jaanuaril 2012 määras Narva valimiskomisjon, et traagiliselt hukkunud Jüri Mišini asemel osaleb linnavolikogu tegevuses Anatoli Ilkevitš.<ref name="err05012012"/> === 2013.–2017. aasta === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2013]]. 49 957 valijatest käis valimas 23 106 elanikku, kõige rohkem hääli sai [[Jevgeni Ossinovski]] (2403). 20 mandaate (60,1% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 11 mandaate (35,8% häältest) said kandidaadid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnast]], [[Erakond Isamaa]] ja [[Res Publica]] liidu kandidaadid said 2,9% häältest ning 1,9% häältest sai üksikkandidaad.<ref name="kov2013tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/> {| |- | '''Sotsiaaldemokraatlik Erakond''' || colspan="2" style="text-align:center"| '''Eesti Keskerakond''' |- | Jevgeni Ossinovski || Mihhail Stalnuhhin || Natalia Umarova |- | Jüri Raud || Aleksandr Jefimov || Tarmo Tammiste |- | Katri Raik || [[Olev Silland]] || [[Nadežda Tšerkašina]] |- | Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || Aleksei Mägi |- | Sergei Lvov || [[Vadim Orlov]] || [[Vladimir Mižui]] |- | Tamara Luigas || Galina Vologdina || Jan Saan |- | [[Nadežda Sinjakova]] || Aleksei Voronov || [[Jelizaveta Tšertova]] |- | Ilja Fjodorov || [[Larissa Olenina]] || Aleksandr Nikolajev |- | Vladimir Kasterin || Anna Kovalenko || Vladimir Butuzov |- | Tamara Gordejeva || Viktoria Lutus || [[Jekaterina Golubtsova]] |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== 16. novembril 2013 Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Tarmo Tammiste.<ref name="pr15112013"/> 3. detsembril 2015 valiti ta Narva linnapeaks ja siis pidi ta volikogust lahkuma.<ref name="pm03122015"/> 2.veebruaril 2016 sai linnavolikogu esimeheks Aleksandr Jefimov.<ref name="delfi02022016"/><ref name="sp03022016"/> ==== Fraktsioonid ==== Kuna mõned kandidaadid loobusid linnavolikogu tegevuses osalemist, said nende asemel linnavolikogu liikmeteks teised kandidaadid. Kokku moodustati 3 fraktsiooni. 2014. aasta augustil lahkus '''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna''' (SDE) fraktsioonist Vladimir Kasterin, kes liitus '''Keskerakonna''' fraktsiooniga. 2015. aasta jaanuaril lahkus SDE fraktsioonist Tamara Luigas, kes liitus '''Kindluse''' fraktsiooniga.<ref name="pr21052015"/> 2015. aasta novembril keskerakondlaste fraktsioon '''Kesk''' lõhenes ning loodi uus fraktsioon '''Ühtne Narva'''.<ref name="err03122015"/> *'''Fraktsioon Kesk''': Vladimir Kasterin, Fjodor Ovsjannikov, Natalia Umarova, Nadežda Tšerkašina. *'''Fraktsioon "Ühtne Narva"''': Aleksei Voronov (fraktsiooni esimees), Heli Adamovitš, [[Nikolai Burdakov]], Vladimir Butuzov, Jekaterina Golubtsova, Aleksandr Jefimov, Anna Kovalenko, Sergei Lvov, Vladimir Mižui, Galina Moldon, Aleksei Mägi, Aleksandr Nikolajev, Larissa Olenina, Jelena Pahhomova, Jan Saan, Olev Silland, Vladimir Tarahtin, Ilja Fjodorov, Jelizaveta Tšertova. *'''Fraktsioon Kindlus''': Andrei Tšuhljajev (fraktsiooni esimees), Tamara Gordejeva, Tamara Luigas, Nadežda Sinjakova. *'''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon''': Ants Kutti (fraktsiooni esimees), Vladimir Izotov, Katri Raik, Jüri Raud.<ref name="baltias"/> === 2017.–2021. aasta === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2017]]. 48 168 valijast käis valimas 21 401 elanikku ehk 44,4%. Kõige rohkem hääli sai [[Katri Raik]] (1490). 23 mandaati (66,8% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 8 mandaati (23,3% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Meie Narva, Edgar Savisaare Valimisliidu kandidaadid said 4,6% häältest, Valimisliidu Patriot kandidaadid said 3,0%, Eesti Reformierakonna kandidaadid said 1,3% häältest ning 0,9% häältest sai Erakond Isamaa ja Res Publica Liit.<ref name="kov2017tulemused/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2017tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="4" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit Meie Narva''' |- | style="background:#007557" | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:#007557" | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Katri Raik |- | style="background:#007557" | || Olev Silland || style="background:#007557" | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas |- | style="background:#007557" | || Aleksei Voronov || style="background:#007557" | || Vladimir Mižui || style="background:lightgray" | || Jüri Raud |- | style="background:#007557" | || Aleksandr Jefimov || style="background:#007557" | || Anna Kovalenko || style="background:lightgray" | || Ants Kutti |- | style="background:#007557" | || Jelena Pahhomova || style="background:#007557" | || Sergei Lvov || style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin |- | style="background:#007557" | || Jan Saan || style="background:#007557; " | || Fjodor Ovsjannikov || style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš |- | style="background:#007557" | || Tarmo Tammiste || style="background:#007557; " | || Vladimir Tarahtin || style="background:lightgray" | || Veera Grigorjeva |- | style="background:#007557" | || Larissa Olenina || style="background:#007557; " | || Tamara Komlova || style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova |- | style="background:#007557" | || Galina Vologdina || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Viktoria Lutus || style="background:#007557; " | || Irina Janovitš ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Aleksei Mägi || style="background:#007557; " | || Ilja Fjodorov ||colspan="2"| |- | style="background:#007557" | || Tatjana Patsanovskaja ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Aleksandr Jefimov.<ref name="pm26102017"/> 27. juunil 2018 ta lahkus ametist.<ref name="err21092018"/> 16. augustil 2018 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Irina Janovitš.<ref name="pm16082018"/> 11. novembril 2020 teatas ta, et astub ametist tagasi.<ref name="pr11112020"/> 30. detsembril 2020 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Tatjana Stolfat.<ref name="pr30122020-2"/> ==== Fraktsioonid ==== 2017. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus kaks fraktsiooni: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]l 23 kohta ja '''Meie Narva''' valimisliidul 8 kohta.<ref name="err16102017"/> 26. oktoobril 2017 lahkus Narva linnavolikogust Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus, teda asendas volikogus Vladimir Butuzov. Eelmisel päeval esitanud oma avalduse mandaadist loobumise kohta ja Sotsiaalabiameti direktori ametis jätkamisest Galina Vologdina tühistas oma avalduse ja jäi volikogu liikmeks.<ref name="26102019pr"/> 15. novembril 2017 lahkus linnavolikogus Tatjana Patsanovskaja, kes sai Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjaks. Tema asemel sai linnavolinikuks Nikolai Burdakov. Narva linnapeaks valitud Tarmo Tammiste sai linnavolinikuks Jekaterina Golubtsova.<ref name="err16112017"/> 2018. juunis Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses ja oli kustutud linnavolikogu liikmete nimekirjast.<ref name="err22062018"/> Tema asemel sai volinikuks Svetlana Lešihhina.<ref name="err26062018"/> 2018. aasta augustis esitas [[prokuratuur]] kaheksale Narva linnavolikogu liikmele (A.Voronov, J.Pahhomova, J.Tšertova, T.Stolfat, L.Olenina, I.Fjodorov, S.Lvov ja A.Mägi)<ref name="err20122019"/> kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises.<ref name="err28082019"/> Keskerakonna esimehe [[Jüri Ratas]] nõue oli et kriminaaluurimise alla sattunud volinikud lahkuksid Narva volikogust. 15. augustil astus 22 Keskfraktsiooni liikmetest 13 volikogu liiget (A.Voronov, L.Olenina, A.Mägi, S.Lvov, I.Fjodorov, T.Stolfat, J.Tšertova, G.Vologdina, V.Mižui, J.Kavrus, O.Silland, I.Janovitš ja J.Golubtsova) ise Keskerakonnast välja.<ref name="err16082018-1"/> 15. augustil 2018 lahkus 20 volinikku Keskerakonna fraktsioonist ja moodustasid fraktsiooni '''Narva – meie kodu'''<ref name="err16082018-2"/> Endisest Keskfraktsioonist ei liitunud sellega Fjodor Ovsjannikov ja Mihhail Stalnuhhin.<ref name="pr16082018"/> 25. oktoobril 2018 liitus fraktsiooniga S.Lešihhina.<ref name="err25102018"/> 13. detsembril 2018 Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu.<ref name="err13122018"/><ref name="ruserr13122018"/> 4. jaanuaril 2019 asutasid A.Jefimov, I.Fjodorov ja T.Stolfat eesmärgiga korraldada kultuurilisi üritusi MTÜd '''Kodulinn Narva''', juhatuse liikmeteks said ka V.Butuzov, O.Silland, A.Voronov, L.Olenina, L.Pahhomova ja I.Janovitš.<ref name="err14082019"/> Selle MTÜ baasil 2019. aasta jaanuaris oli loodud samanimeline fraktsioon, mille juhina oli märtsi lõpuni A.Voronov. 20. juunil 2019 valiti fraktsiooni juhiks ja linnavolikogu esimeheks Irina Janovitš.<ref name="err20062019"/> 2019. aasta märtsil Sergei Gorlatš lahkus fraktsioonist '''Meie Narva'''. Sama aasta novembril liitus ta '''Kesk''' fraktsiooniga.<ref name="err08092021"/> 3. aprillil 2019 lahkus linnavolikogust mitmeaastane '''Kesk''' fraktsiooni esimees Aleksei Voronov, keda arreteeriti 27. märtsil korruptsioonis kahtluse tõttu. Teda asendas S.Lešihhina.<ref name="err02042019"/> 30. märtsil 2020 lahkus linnavolikogust '''Kesk''' fraktsiooni liige Fjodor Ovsjannikov. Teda asendas Heli Adamovitš.<ref name="err01042020"/> 24. novembril 2020 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' seitse volinikku (V.Butuzov, T.Stolfat, T.Komlova, J.Kavrus, J.Golubtsova, A.Kovalenko ja H.Adamovitš).<ref name="err24112020"/> Koos Tarmo Tammistega nad taastasid Narva linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni nimega '''Kesk'''. 20.01.2021 liitusid fraktsiooniga G.Vologdina ja J.Saan, kes lahkusid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonist ning Ants Kutti, kes lahkus '''Meie Narva''' fraktsioonist.<ref name="err20012021"/> Fraktsiooni juhiks 24. augustini 2021 oli T.Komlova, pärast Ants Kutti.<ref name="err25082021"/> 30. detsembril 2020 valiti Katri Raik Narva linnapeaks ja ta pidi volikogust lahkuma, tema asemel sai linnavolinikuks Vladimir Izotov. '''Meie Narva''' fraktsiooni esimeheks valiti Jana Kondrašova.<ref name="err07012021"/> 19. jaanuarilt 2021 asendas Sergei Gorlatši, kes sai abilinnapeaks, Marina Šurupova, kes liitus fraktsiooniga '''Meie Narva'''.<ref name="err08092021"/> 11. veebruaril 2021 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' V.Mižui, I.Janovitš, N.Burdakov, S.Lvov, I.Fjodorov, J.Pahhomova, S.Lešihhina, 15. veebruaril – Vladimir Tarahtin. 2020. aasta detsembris lahkusid fraktsioonist J.Tšertova, J.Saan ja G.Vologdina. Sellega jäid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonis kaks inimest – Olev Silland ja Aleksei Mägi.<ref name="err15022021"/> 25. veebruaril O.Silland lahkus fraktsioonist.<ref name="err25022021"/> 2021. aasta märtsil nimetas Aleksei Mägi oma fraktsiooni '''Kodulinn Narva''' [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] fraktsiooniks. 29. aprillil liitusid temaga I.Fjodorov ja L.Olenina.<ref name="err29042021"/> 27. mail astusid fraktsiooni sisse I.Janovitš ja V.Tarahtin. Fraktsiooni juhiks sai A.Mägi.<ref name="err27052021-1"/> 26. augustil 2021 nimetati '''EKRE''' fraktsiooni ümber '''Elagu Narva''' fraktsiooniks, esimeheks valiti I.Janovitš.<ref name="err26082021"/> 30. märtsil 2021 liitusid fraktsiooniga '''Kesk''' N.Burdakov, O.Silland ja J.Tšertova ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 14 inimest.<ref name="err30032021"/> Mai alguses lahkus fraktsioonist '''Meie Narva''' Veera Grigorjeva.<ref name="err27052021-2"/> 27. mail 2021 liitusid fraktsiooniga Kesk V.Mižui, S.Lešihhina ja V.Grigorjeva ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 17 inimest.<ref name="err27052021-2"/> 16. augustil 2021 tagandas Narva linnavolikogu Katri Raigi Narva linnapea ametist<ref name="pr16082021"/> ja ta taastas oma kohta linnavolikogus ning M.Šurupova pidi volikogust lahkuma.<ref name="err24082021"/> Seoses nende otsusega kandideerida 2021. aasta valimistel Katri Raigi nimekirjas lahkusid '''Kesk''' fraktsioonist 31. augustil 2021 Tamara Komlova ja 2. septembril 2021 Anna Kovalenko. Fraktsioonis jäi 15 liiget.<ref name="err03092021"/> 2. septembril 2021 oli tühistatud abilinnapea amet ning S.Gorlatš tuli tagasi linnavolikokku ja sellest lahkus V.Izotov.<ref name="err08092021"/> 23. septembril 2021 liitusid fraktsiooniga '''Meie Narva''' S.Gorlatš, T.Komlova ja A.Kovalenko. Nendega sai fraktsioonis 8 liiget.<ref name="err23092021"/> Sellega oli 2021. aasta oktoobril kolm fraktsiooni – '''Kesk''' (15 liiget), '''Meie Narva''' (8 liiget) ja '''Elagu Narva''' (5 liiget) ning kolm fraktsiooniväljast volinikku (M.Stalnuhhin, J.Pahhomova ja S.Lvov).<ref name="lv23102021"/> === 2021.–2025. aasta === [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2021]]. Kokku Narvas oli 225 kandidaati, sh Valimisliidust Narodnyi Sojuz 2, Valimisliidust Elagu Narva 27, Valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" 85, Eesti Keskerakonnast 70, Eesti Konservatiivne Rahvaerakonnast 17, Erakonnast [[Eesti 200]] 53 ja 1 üksikkandidaat.<ref name="kov2021kand"/> 44 781 valijast käis valimas 20 865 elanikku ehk 46,6%. Kõige rohkem hääli sai Katri Raik (4512).<ref name="kov2021detal"/> 15 mandaati (43,9% häältest) said kandidaadid "Katri Raigi nimekirjast", 10 mandaati (35,5% häältest) said kandidaadid Keskerakonnast, 4 mandaati (13,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elagu Narva ja 2 mandaati (6,7% häältest) said kandidaadid Erakonnast Eesti 200. EKRE kandidaadid said 4,3% häältest, Valimisliidu Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaad said 0,2% häältest ja volikokku ei pääsenud.<ref name="kov2021tul"/> Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2021tul"/> {| class="wikitable" |- |colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Katri<br> Raigi nimekiri"''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Elagu Narva"''' |- | style="background:lightgray" | || Katri Raik || style="background:#007557; " | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:lightgray" | || Aleksei Jevgrafov |- | style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš || style="background:#007557; " | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Aleksei Mägi |- | style="background:lightgray" | || Vadim Orlov || style="background:#007557; " | || Jelena Pahhomova || style="background:lightgray" | || Irina Janovitš |- | style="background:lightgray" | || Tamara Komlova || style="background:#007557; " | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Andrei Ivankiv |- | style="background:lightgray" | || Andrei Jakovlev || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin || style="background:#007557; " | || Aleksandr Jefimov ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Erakond Eesti 200''' |- | style="background:lightgray" | || Igor Andrejev || style="background:#007557; " | || Viktoria Lutus || style="background:#22AAAA" | || Natalia Umarova |- | style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova || style="background:#007557; " | || Jekaterina Golubtsova || style="background:#22AAAA" | || Denis Larchenko |- | style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas || style="background:#007557; " | || Nadežda Tšerkašina ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Vladimir Žavoronkov || style="background:#007557; " | || Jan Saan ||colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jüri Raud ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Jekaterina Platonova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Anna Kovalenko ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Marina Šurupova ||colspan="2"| || colspan="2"| |- | style="background:lightgray" | || Andrei Fischer ||colspan="2"| || colspan="2"| |} ==== Linnavolikogu esimehed ==== Narva linnavolikogu istungil 19.novembril volikogu esimeheks valiti Katri Raik ja aseesimeheks Nataia Umarova.<ref name="err19112021"/> 2021. detsembri alguses sai teada, et Katri Raik loobub Narva linnavolikogu esimehe kohast ja kandideerib Narva linnapea kohale<ref name="err09122022"/> ja 16. detsembril sai ta valituks.<ref name="pm16122021"/> Uue Narva volikogu esimehe kohale oli pakutud "Narva tuleviku" fraktsioonist Vladimir Žavoronkov ja "Kesk" fraktsioonist Mihhail Stalnuhhin. Esimesel voorul, 23. detsembril ei saanud nad valituks, sest said vastavalt 15 ja 12 häält (enamik on 16 häält).<ref name="err23122021"/> 11. jaanuaril 2022 valiti esimeheks Vladimir Žavoronkov, kes sai 17 häält.<ref name="err11012022"/> ==== Fraktsioonid ==== 2021. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus neli rühma: '''Katri Raigi nimekiri''' sai 15 kohta, '''Keskerakond''' 10 kohta, '''"Elagu Narva"''' neli kohta ja '''Eesti 200''' kaks kohta.<ref name="err19112021"/> 22. oktoobril 2021 sõlmisid "Eesti 200" erakonna linnavolikokku valitud volinikud ja valimised võitnud Katri Raigi nimekiri esindajad kokkuleppe, mille järgi alustasid nad koalitsioonikõnelusi, mille eesmärgiks oli enamuse saavutamine volikogus.<ref name="err22102021"/> 2. novembril 2021 Keskkriminaalpolitsei kahtlustas Katri Raigi nimekirja esindajat Sergei Gorlatši häälte ostmises ja pidas teda kinni. Sellega seoses koalitsioonilepingu sõlmimist lükati edasi.<ref name="err02112021"/> 3.novembril Sergei Gorlatš otsustas peatada Narva linnavolikogu liikme volitused kuni uurimise lõpuni ehk vähemalt kolmeks kuuks<ref name="err03112021"/>, aga 18. novembril muutus ta meelt ja jäi volikogus.<ref name="err18112021"/> 5. novembril koalitsioonileping allkirjastati.<ref name="err05112021"/> 19.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Kesk"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 10 inimest, juhiks valiti Tatjana Stolfat ja asejuhiks Aleksandr Jefimov.<ref name="err19112021v"/> 26.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Narva tulevik"''' Katri Raigi nimekirja alusel loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 13 nimekirja liiget (Sergei Gorlatš ei saanud kutset ja Marina Šurupova lahkus koalitsioonist). Fraktsiooni esimeheks valiti Vladimir Žavoronkov.<ref name="err25112021"/><ref name="pm17122021"/> Hiljem lahkusid fraktsioonist Viktor Šemarin ja Jana Kondrašova ning liitusid fraktsiooniga endised "Kesk" fraktsiooni liikmed Jelizaveta Tšertova, Jelena Kavrus, Nadežda Tšerkašina ja Jekaterina Golubtsova.<ref name="err06012022"/> 18.veebruari 2022 seisuga oli fraktsioonis 14 inimest, esimeheks oli Igor Andrejev.<ref name="ng18022022"/> 16.detsembril 2021 Narva linnapeaks valitud Katri Raigi asemel sai linnavolikogu liikmeks Anton Nikolajev.<ref name="err20122022"/> 17.veebruaril 2022 teatati fraktsiooni '''"Elagu Narva"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 5 inimest, juhiks valiti Aleksei Jevgrafov ja asejuhiks Aleksei Mägi. Samuti fraktsiooni liikmeteks said Irina Janovitš, Andrei Ivankiv ja Sergei Gorlatš.<ref name="ng18022022"/> ==Vaata ka== * [[Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinikud 1921]] * [[Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinikud 1934]] * [[Narva linnavolinike loend 1939|Narva linnavolinikud 1939]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref> <ref name="gazeta">[http://www.gazeta.ee/?p=33616 «Мы — не прах под ногами правителя» (надпись на плакате на стоянии людей в Таллинне в 2011 году)] Gazeta.ee</ref> <ref name="linnavolikogu">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/ |pealkiri=Narva Linnavolikogu |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215200832/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu// |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="narvalvl">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |pealkiri=Narva Linnavolikogu liikmed |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215195824/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vp18062021">[https://virupanorama.ee/et/archives/4838 Narva kunagiste linnapeade perekonnarahulad korrastati talguliste poolt] Viru panorama, 18.06.2021 (vaadatud 12.12.2021)</ref> <ref name="mke04082021">[https://www.mke.ee/sobytija/kandidatom-v-mery-narvy-ot-tsentristskoj-partii-stanet-mikhail-stalnukhin Кандидатом в мэры Нарвы от Центристской партии станет Михаил Стальнухин] МК-Эстония, 04.08.2021 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="pm07042013">[http://www.postimees.ee/415929/narva-volikogu-uus-esimees-ei-kibele-uuendusi-kaivitama Narva volikogu uus esimees ei kibele uuendusi käivitama] Postimees, 07.04.2013</ref> <ref name="pm14112013">[http://poliitika.postimees.ee/2597510/narva-volikogu-esimeheks-valiti-tarmo-tammiste Narva volikogu esimeheks valiti Tarmo Tammiste], Postimees 14.11.2013</ref> <ref name="pr21052015">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588108/narvskie-socdemy-gotovy-k-sotrudnichestvu-s-centristami Нарвские соцдемы готовы к сотрудничеству с центристами] Põhjarannik, 21.05.2015 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm03122015">[https://www.postimees.ee/3423041/tarmo-tammiste-valiti-tagasi-narva-linnapeaks Tarmo Tammiste valiti tagasi Narva linnapeaks] Postimees, 03.12.2015 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03122015">[https://www.err.ee/550273/narva-linnapeaks-valiti-tarmo-tammiste Narva linnapeaks valiti Tarmo Tammiste] ERR, 03.12.2015 (vaadatud 23.102021)</ref> <ref name="delfi02022016">[https://rus.delfi.ee/statja/73580031/gorsobranie-narvy-vozglavil-aleksandr-efimov Горсобрание Нарвы возглавил Александр Ефимов], Delfi.ee 02.02.2016</ref> <ref name="err22062018">[https://www.err.ee/841432/narva-linnavolikogu-esimees-jefimov-jai-loplikult-kelmuses-suudi Narva linnavolikogu esimees Jefimov jäi lõplikult kelmuses süüdi], err.ee 22.06.2018</ref> <ref name="pr30122020-1">[https://prospekt.ee/narva_linn/16657-v-narve-smenilas-vlast.html?fbclid=IwAR0fzs-1x-x4CQZxi1qhi95sqn7Nw_se6v5jW2niIcLLyDlzWMQNTsEmxsY В Нарве сменилась власть] Виру Проспект+Нарвская Газета 30.12.2020 (vaadatud 30.12.2020)</ref> <ref name="err19112021">[https://www.err.ee/1608408947/katri-raik-valiti-esialgu-narva-volikogu-esimeheks Katri Raik valiti esialgu Narva volikogu esimeheks] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1993tul">[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1993] (vaadatud 28.11.2021)</ref> <ref name="kov1996tul">[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1996] (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="kov1999tul">[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1999] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="stena12012019">[https://www.stena.ee/blog/%C2%ABzhenskaya-vlast%C2%BB-v-narve-vyzovy-i-razmyshleniya «Женская власть» в Нарве. Вызовы и размышления.] Stena.ee, 12.01.2019 (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2002tul">[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tul">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Valimistulemus] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2005tulsl">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/tulbad_315000000.html Valimistulemus suuremates linnades] (vaadatud 26.10.2021)</ref> <ref name="kov2009tul">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0511.html Valimistulemus valdades ja linnades] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="sp03022016">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588316/narva-dva-mesyaca-byla-bez-predsedatelya-gorsobraniya Нарва два месяца была без председателя горсобрания] Северное побережье, 03.02.2016 (vaadatud 25.10.2021)</ref> <ref name="err05012012">[https://rus.err.ee/143865/mesto-jurija-mishina-v-gorsobranii-narvy-zajmjot-anatolij-ilkevich Место Юрия Мишина в горсобрании Нарвы займёт Анатолий Илькевич] ERR, 05.01.2012 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2013tul">[http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="kov2013liikmed">[http://kov2013.vvk.ee/representatives_0511.html Volikugu liikmed hetkeseisuga] (vaadatud 27.01.2021)</ref> <ref name="baltias">[https://baltias.russian-albion.com/ru/deputaty/deputaty-narvskogo-gorsobraniya Депутаты Нарвского горсобрания]</ref> <ref name="pr15112013">[https://pohjarannik.postimees.ee/6593663/narva-saab-uue-linnapea Narva saab uue linnapea] Põhjarannik, 15.11.2013 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2017tulemused>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="kov2017tul">[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0511 Valimistulemus] (vaadatud 28.01.2021)</ref> <ref name="26102019pr">[https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=220237 26.20.2017 Narva linna valimiskomissjoni protokol nr.9] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="pm26102017">[https://www.postimees.ee/4290387/narva-linnavolikogu-juhina-jatkab-aleksandr-jefimov Narva linnavolikogu juhina jätkab Aleksandr Jefimov] Postimees, 26.10.2017</ref> <ref name="err26062018">[https://rus.err.ee/842553/mesto-aleksandra-efimova-v-gorodskom-sobranii-narvy-zajmet-svetlana-leshihina Место Александра Ефимова в городском собрании Нарвы займет Светлана Лешихина] ERR, 26.06.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pm16082018">[https://rus.postimees.ee/6134456/predsedatelem-gorodskogo-sobraniya-narvy-vybrali-irinu-yanovich Председателем городского собрания Нарвы выбрали Ирину Янович] Postimees.ee, 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err13122018">[https://www.err.ee/884643/riigikogu-liikme-mihhail-stalnuhhini-volitused-narva-volikogus-peatati-puudumiste-tottu Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu] ERR 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="ruserr13122018">[https://rus.err.ee/884660/deputatskie-polnomochija-mihaila-stalnuhina-v-narvskom-gorsobranii-priostanovleny-za-proguly Депутатские полномочия Михаила Стальнухина в Нарвском горсобрании приостановлены за прогулы] ERR, 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr11112020">[https://www.ohtuleht.ee/1017382/voimupoore-narvas-volikogu-tagandas-linnapea-ametist Võimupööre Narvas: volikogu tagandas linnapea ametist] Õhtuleht/Põhjarannik 11.11.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err20122019">[https://www.err.ee/1016370/prokuratuur-lopetas-narva-volikogulaste-kriminaalasja-oportuniteediga Prokuratuur lõpetas Narva volikogulaste kriminaalasja oportuniteediga] ERR, 20.12.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="pr30122020-2">[https://pohjarannik.postimees.ee/7144750/narva-volikogu-esimeheks-sai-uue-koalitsiooni-kandidaat-tatjana-stolfat Narva volikogu esimeheks sai uue koalitsiooni kandidaat Tatjana Stolfat] Põhjarannik 30.12.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref> <ref name="err21092018">[https://rus.err.ee/863092/narvskie-vlasti-trudoustroili-byvshego-predsedatelja-gorsobranija-narvy-aleksandra-efimova Нарвские власти трудоустроили бывшего председателя горсобрания Нарвы Александра Ефимова] ERR, 21.09.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="err16102017">[https://www.err.ee/636564/kov-2017-tulemused-narva KOV 2017 tulemused: Narva] ERR, 16.10.2017 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err16112017">[https://rus.err.ee/642949/prezident-transa-nikolaj-burdakov-vnov-stal-deputatom-narvskogo-gorsobranija Президент "Транса" Николай Бурдаков вновь стал депутатом Нарвского горсобрания] ERR, 16.11.2017 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err28082019">[https://www.err.ee/974397/narva-korruptsiooniasjas-on-kaheksast-inimesest-viie-osas-otsus-tehtud Narva korruptsiooniasjas on kaheksast inimesest viie osas otsus tehtud] ERR, 28.08.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-1">[https://www.err.ee/854261/ratas-narvas-laks-nii-nagu-meie-erakond-tahtis Ratas: Narvas läks nii nagu meie erakond tahtis] ERR, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err16082018-2">[https://www.err.ee/854326/narva-keskfraktsiooni-lagunemisest-tekkinud-uus-fraktsioon-tousis-voimule Narva keskfraktsiooni lagunemisest tekkinud uus fraktsioon tõusis võimule] ERR.ee 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref> <ref name="pr16082018">[https://pohjarannik.postimees.ee/6583711/keskerakonnast-lahkunud-voronovi-leer-sailitas-narvas-ainuvoimu Keskerakonnast lahkunud Voronovi leer säilitas Narvas ainuvõimu] Põhjarannik, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err20062019">[https://rus.err.ee/954602/pravjawuju-v-narve-frakciju-kodulinn-narva-vozglavila-irina-janovich Правящую в Нарве фракцию Kodulinn Narva возглавила Ирина Янович] ERR 20.06.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25102018">[https://rus.err.ee/872003/v-narvskom-gorsobranii-frakcija-alekseja-voronova-popolnilas-ewe-odnim-chelovekom В Нарвском горсобрании фракция Алексея Воронова пополнилась еще одним человеком] ERR, 25.10.2018</ref> <ref name="err02042019">[https://rus.err.ee/926159/aleksej-voronov-ujdet-iz-gorodskogo-sobranija-soveta-narvskoj-bolnicy-i-pravlenija-narva-vesi Алексей Воронов уйдет из городского собрания, совета Нарвской больницы и правления Narva Vesi] ERR 02.04.2019</ref> <ref name="err01042020">[https://rus.err.ee/1071242/vmesto-fedora-ovsjannikova-deputatom-narvskogo-gorsobranija-stala-heli-adamovich Вместо Федора Овсянникова депутатом Нарвского горсобрания стала Хели Адамович] ERR 01.04.2020 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err14082019">[https://rus.err.ee/897710/deputaty-narvy-iz-pravjawej-frakcii-narva-nash-dom-uchredili-sobstvennoe-nko Депутаты Нарвы из правящей фракции "Нарва - наш дом" учредили собственное НКО] ERR 14.01.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err24112020">[https://rus.err.ee/1162846/sem-deputatov-narvskogo-gorsobranija-pokinuli-frakciju-kodulinn-narva Семь депутатов Нарвского горсобрания покинули фракцию Kodulinn Narva] ERR 24.11.2020 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err08092021">[https://rus.err.ee/1608332288/byvshij-vice-mjer-narvy-sergej-gorlach-vernulsja-v-gorsobranie Бывший вице-мэр Нарвы Сергей Горлач вернулся в горсобрание] ERR 08.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err20012021">[https://rus.err.ee/1608080008/deputaty-narvskogo-gorsobranija-kutti-vologdina-i-saan-popolnili-rjady-frakcii-kesk Депутаты Нарвского горсобрания Кутти, Вологдина и Саан пополнили ряды фракции "Kesk"] ERR 20.01.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25082021">[https://rus.err.ee/1608317072/ants-kutti-smenil-tamaru-komlovu-na-postu-predsedatelja-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii Антс Кутти сменил Тамару Комлову на посту председателя фракции Kesk в Нарвском горсобрании] ERR 25.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err07012021">[https://rus.err.ee/1230127/novym-predsedatelem-frakcii-nasha-narva-stala-jana-kondrashova Новым председателем фракции "Наша Нарва" стала Яна Кондрашова] ERR 07.01.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err15022021">[https://rus.err.ee/1608110602/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-vladimir-tarahtin Фракцию Kodulinn Narva покинул и Владимир Тарахтин] ERR 15.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err25022021">[https://rus.err.ee/1608122122/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-olev-silland-v-nej-ostalsja-tolko-aleksej-mjagi Фракцию Kodulinn Narva покинул и Олев Силланд: в ней остался только Алексей Мяги] ERR 25.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err29042021">[https://rus.err.ee/1608195052/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-larisa-olenina-i-ilja-fedorov Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Лариса Оленина и Илья Федоров] ERR 29.04.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-1">[https://rus.err.ee/1608226663/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-irina-janovich-i-vladimir-tarahtin Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Ирина Янович и Владимир Тарахтин] ERR 27.05.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err26082021">[https://rus.err.ee/1608318545/v-narvskom-gorsobranii-frakciju-ekre-pereimenovali-v-elagu-narva В Нарвском горсобрании фракцию EKRE переименовали в Elagu Narva] ERR 26.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref> <ref name="err30032021">[https://rus.err.ee/1608160765/rjady-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-burdakov-silland-i-chertova Ряды фракции Kesk в Нарвском горсобрании пополнили Бурдаков, Силланд и Чертова] ERR 30.03.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err27052021-2">[https://rus.err.ee/1608226606/u-frakcii-kesk-stalo-absoljutnoe-bolshinstvo-mest-v-narvskom-gorsobranii У фракции Kesk стало абсолютное большинство мест в Нарвском горсобрании] ERR 27.05.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="pr16082021">[https://pohjarannik.postimees.ee/7316716/voimukriis-narvas-volikogu-tagandas-katri-raigi-narva-linnapea-ametist-uue-linnapea-valimine-nurjus Võimukriis Narvas: volikogu tagandas Katri Raigi Narva linnapea ametist, uue linnapea valimine nurjus] Põhjarannik 16.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err24082021">[https://rus.err.ee/1608315560/byvshij-mjer-narvy-katri-rajk-vernulas-v-gorsobranie Бывший мэр Нарвы Катри Райк вернулась в горсобрание] ERR, 24.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err03092021">[https://rus.err.ee/1608328100/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-pokinuli-frakciju-kesk Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко покинули фракцию Kesk] ERR 03.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="err23092021">[https://rus.err.ee/1608348149/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-voshli-vo-frakciju-meie-narva Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко вошли во фракцию Meie Narva] ERR 23.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="lv23102021">[https://www.narva.ee/volikogu-liikmed Narva linnavolikogu liikmete nimekiri Narva linna kodulehel] (vaadatud 23.10.2021)</ref> <ref name="kov2021kand">[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0045/municipality/0511/electoral_district/1 Valimised. Kandidaadid] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021detal">[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0045-0511.html Valimised. Detailne hääletamistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="kov2021tul">[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0045-0511.html Valimised. Valimistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err22102021">[https://www.err.ee/1608379103/raigi-valimisliit-ja-eesti-200-alustasid-narvas-koalitsioonikonelusi Raigi valimisliit ja Eesti 200 alustasid Narvas koalitsioonikõnelusi] ERR, 22.10.2021 (vaadatud 24.10.2021)</ref> <ref name="err02112021">[https://www.err.ee/1608389594/keskkriminaalpolitsei-kahtlustab-narva-poliitikut-haalte-ostmises Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Narva poliitikut häälte ostmises] ERR, 02.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err03112021">[https://www.err.ee/1608390920/keskkriminaalpolitsei-poolt-kahtlustatav-gorlats-peatas-saadikuvolitused Keskkriminaalpolitsei poolt kahtlustatav Gorlatš peatas saadikuvolitused] ERR, 03.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err05112021">[https://rus.err.ee/1608393041/v-narve-podpisan-koalicionnyj-dogovor В Нарве подписан коалиционный договор] ERR 05.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err18112021">[https://www.err.ee/1608406322/kuriteokahtlustusega-saadiku-volikokku-jaamine-kahandab-narva-voimu-toetust Kuriteokahtlustusega saadiku volikokku jäämine kahandab Narva võimu toetust] ERR, 18.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref> <ref name="err19112021v">[https://rus.err.ee/1608408923/frakciju-kesk-v-narvskom-gorsobranii-vozglavila-tatjana-stolfat Фракцию Kesk в Нарвском горсобрании возглавила Татьяна Стольфат] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err25112021">[https://rus.err.ee/1608415094/frakcija-katri-rajk-v-narvskom-gorodskom-sobranii-nedoschitalas-dvoih-deputatov Фракция Катри Райк в Нарвском городском собрании недосчиталась двоих депутатов] ERR 25.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err09122022">[https://www.err.ee/1608430817/katri-raik-loobub-narva-volikogu-esimehe-kohast-ja-kandideerib-linnapeaks Katri Raik loobub Narva volikogu esimehe kohast ja kandideerib linnapeaks] ERR, 09.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="pm17122021">[https://leht.postimees.ee/7410653/valimistel-rekordi-teinud-katri-raik-valiti-taas-narva-linnapeaks Valimistel rekordi teinud Katri Raik valiti taas Narva linnapeaks] Postimees, 17.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err20122022">[https://rus.err.ee/1608441842/anton-nikolaev-zamenil-katri-rajk-v-narvskom-gorsobranii Антон Николаев заменил Катри Райк в Нарвском горсобрании] ERR 20.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err23122021">[https://rus.err.ee/1608445073/v-narve-ne-smogli-vybrat-novogo-predsedatelja-gorsobranija В Нарве не смогли выбрать нового председателя горсобрания] ERR 23.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err06012022">[https://rus.err.ee/1608457361/izmenenija-vo-frakcii-narva-tulevik-kondrashova-ushla-kavrus-cherkashina-i-golubcova-prishli Изменения во фракции Narva Tulevik: Кондрашова ушла, Каврус, Черкашина и Голубцова пришли] ERR 06.01.2022 (vaadatud 23.01.2022)</ref> <ref name="err11012022">[https://rus.err.ee/1608462593/predsedatelem-narvskogo-gorodskogo-sobranija-izbran-vladimir-zhavoronkov Председателем Нарвского городского собрания избран Владимир Жаворонков] </ref> <ref name="ng18022022">[https://gazeta.ee/narva/narva-prinyala-byudzhet-2022-goda/?fbclid=IwAR0HX2zQX3L24IkQ5UU2Rdzv7WEOBdQyYMfiwjxOKj4RyvRt47p_Zn9JHuY Нарва приняла бюджет 2022 года] gazeta.ee, 18.02.2022 (vaadatud 18.02.2022)</ref> }} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/422052013040?leiaKehtiv Narva Linnavolikogu töökord] Vastu võetud 20.04.2006 nr 16 [[Kategooria:Narva]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed| ]] qric3cu9kku7fkrgqb0s0agpb7m38ie Eduard Prööm 0 429133 6179206 5912908 2022-08-17T11:32:33Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Athletics pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Kergejõustik]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Estonia.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Eesti]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| eeljooks || [[1934. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1934]] || [[1500 meetri jooks|1500 m<br>jooks]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 8. koht || [[1934. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1934]] || [[5000 meetri jooks|5000 m<br>jooks]] |} '''Eduard Prööm''' (26. august ([[vkj]])/ [[8. september]] [[1909]] [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelähtme vald]], [[Jõelähtme kihelkond]], [[Harjumaa]] – [[9. märts]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli Eesti kergejõustiklane.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Eduard_Prööm}} (vaadatud 05.02.2016)</ref> Ta lõpetas 1931. aastal [[Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium]]i, 1932. aastal [[Sõjakool]]i aspirantide kursuse (lipnik, 1933) ja 1934. aastal [[Politseikool]]i kõrgema klassi. 1934–1938 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[TÜ õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]]. Talle kuulub tänini ainulaadne saavutus: aastatel 1932–1942 tuli ta järjepanu 10 korda (1941. aastal meistrivõistlusi ei toimunud) [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad|Eesti meistriks 5000 m jooksus]]. Neist parim tulemus 15.25,2 pärineb 1934. aastast. 8 korda tuli ta Eesti meistriks ka teatejooksudes (4 x 400, 4 x 800 ja 4 x 1500 m). Võistlustel esindas ta [[Tallinna Kalev (spordiselts)|Tallinna Kalev]]it ja [[Politsei Spordiring]]i.<ref name="ESBL"/> [[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekordid]] püstitas ta aga 1500 ja 3000 m jooksus. Tipptulemuseks jäid 4.00,4 ja 8.42,8. [[1934. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1. Euroopa meistrivõistlustel]] ([[Torino]], 1934) tuli ta oma lemmikdistantsil kaheksandaks. Ta oli ka kergejõustikukohtunik.<ref name="ESBL"/> Ta töötas [[konstaabel|konstaablina]] Tallinna-Harju prefektuuris. Ta hukkus [[9. märts]]il [[1944]] Tallinna [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitamisel]] ametikohustuste täitmisel.<ref name="ESBL"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Eduard_Prööm}} *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=14692 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=84XgObllxa1n Haud Tallinna Aleksander Nevski kalmistul] {{JÄRJESTA:Prööm, Eduard}} [[Kategooria:Eesti keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Politseikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1944]] 9mlo21337tv6zmk37py0msedckjibuw 2016. aasta Eesti presidendivalimised 0 429366 6178806 6178499 2022-08-16T12:20:00Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}} {{Infokast valimised | tüüp = presidendivalimised | toimumata = ei | järgmine_aasta = 2021 | eelimine_aasta = 2011 | eelmised_valimised = 2011. aasta Eesti presidendivalimised | järgmised_valimised = 2021. aasta Eesti presidendivalimised | valimiste_kuupäev = 29. august – 3. oktoober 2016 | pilt1 = Kersti Kaljulaid - 2018 (cropped).jpg | kandidaat1 = '''[[Kersti Kaljulaid]]''' | värv1 = EEEEEE | pilt2 = Siim Kallas 5.JPG | pilt4 = RK Eiki Nestor.jpg | pilt5 = KE Mailis Reps.jpg | pilt3 = Allar Jõks.png | kandidaat2 = [[Siim Kallas]] | kandidaat3 = [[Allar Jõks]] | kandidaat4 = [[Eiki Nestor]] | kandidaat5 = [[Mailis Reps]] | värv2 = FFE200 | värv3 = EEEEEE | värv4 = E10600 | värv5 = 007557 | pilt7 = Välisminister Marina Kaljurand (25528444880) (cropped).jpg | kandidaat7 = [[Marina Kaljurand]] | pilt8 = Mart Helme.jpg | kandidaat8 = [[Mart Helme]] | värv7 = EEEEEE | värv8 = 0063AF | partei1 = Parteitu | partei3 = Parteitu | partei7 = Parteitu | partei2 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | partei5 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | partei8 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | partei4 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | 1tühi = I voor [[Riigikogu]]s</br><small>(I valimine)</small> | 2tühi = II voor [[Riigikogu]]s</br><small>(I valimine)</small> | 3tühi = III voor [[Riigikogu]]s</br><small>(I valimine)</small> | 4tühi = I voor [[valimiskogu]]s | 5tühi = II voor [[valimiskogu]]s | 6tühi = I voor [[Riigikogu]]s</br><small>(II valimine)</small> | 1andmed1 = - | 1andmed2 = - | 2andmed1 = - | 2andmed2 = '''45''' | 3andmed1 = - | 3andmed2 = '''42''' | 4andmed1 = - | 4andmed2 = 81 | 5andmed1 = - | 5andmed2 = '''138''' | 8andmed1 = - | 8andmed2 = - | 1andmed3 = 25 | 1andmed4 = '''40''' | 1andmed5 = 26 | 1andmed7 = - | 1andmed8 = - | 2andmed3 = 21 | 2andmed4 = - | 2andmed5 = 32 | 2andmed7 = - | 2andmed8 = - | 3andmed3 = - | 3andmed4 = - | 3andmed5 = 26 | 3andmed7 = - | 3andmed8 = - | 4andmed3 = '''83''' | 4andmed4 = - | 4andmed5 = 79 | 4andmed7 = 75 | 4andmed8 = 16 | 5andmed3 = 134 | 5andmed4 = - | 5andmed5 = - | 5andmed7 = - | 5andmed8 = - | 6andmed1 = '''81''' | 6andmed2 = - | 6andmed3 = - | 6andmed4 = - | 6andmed5 = - | 6andmed7 = - | 6andmed8 = - | võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget<br />335 [[valimiskogu]] liiget | vajalik_võitmiseks = 68 häält vajalik võitmiseks Riigikogus<br />168 vajalik võitmiseks valimiskogus | 7tühi = Üleseadjad | lipp = Flag of Estonia.svg | lipu_ääris = jah | pärast_valimisi = [[Kersti Kaljulaid]] | enne_valimisi = [[Toomas-Hendrik Ilves]] | ametikoht = President }}'''2016. aasta Eesti presidendivalimised''' toimusid [[2016]]. aasta augustis, septembris ja oktoobris. Nagu varasematelgi kordadel, oli ette nähtud kõigepealt [[Eesti president|presidendi]] valimine [[Riigikogu]]s. Et Riigikogus ei pälvinud ükski kandidaat 2/3 liikmete toetust, jätkusid valimised valimiskogus 24. septembril. Ka valimiskogu esimeses ega teises voorus ei valitud presidenti. Valimised jätkusid 3. oktoobril Riigikogus, kus presidendiks valiti 81 poolthäälega [[Kersti Kaljulaid]], kes oli ka ainuke kandidaat. == Kandidaadid == Kandidaadid on isikud, kelle on mõnes valimisvoorus kandideerimiseks registreerinud vabariigi valimiskomisjon. 2016. aasta presidendivalimistel on neid seni olnud kokku kuus. {| class="wikitable" style="font-size:90%" |- ! style="background:#B0C4DE" colspan="4"| <big>Kandidaadid Riigikogus</big> |- ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| |- | style="vertical-align: top; text-align: center;" | <br><big>'''[[Allar Jõks]]'''</big><br>parteitu<br>Endine õiguskantsler<ref name="ERR88" /> | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:Siim Kallas 5.JPG|100px]]<br><big>'''[[Siim Kallas]]'''</big><br>[[Reformierakond]]<br>Endine peaminister ja [[Euroopa Komisjon]]i volinik<ref name="ERR38" /> | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:RK Eiki Nestor.jpg|100px]]<br><big>'''[[Eiki Nestor]]'''</big><br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]<br>Riigikogu esimees<ref name="ERR238" /> | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:KE Mailis Reps.jpg|100px]]<br><big>'''[[Mailis Reps]]'''</big><br>[[Eesti Keskerakond]]<br>Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister<ref name="PM1116" /> |} ===Allar Jõks=== <!--!--> Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler [[Allar Jõks]] teatas valmisolekust kandideerida presidendiks pressikonverentsil 23. mail.<ref name="Jõksi-pressikas" /> Samal päeval pöördusid 14 ühiskonnategelast avalikkuse poole ettepanekuga valida ta Eesti presidendiks. Pöördumise autorid olid [[Andrei Sõritsa]], [[Annika Uudelepp]], [[Jaan Pillesaar]], [[Joel Volkov]], [[Jüri Käo]], [[Jüri Saar]], [[Mall Hellam]], [[Mihhail Lotman]], [[Peeter Volkonski]], [[Raivo Vare]], [[Rein Einasto]], [[Teet Reedi]], [[Terje Kross]] ja [[Tiit Ojasoo]].<ref name="2MVrt" /> 30. mail teatasid oma toetusest nii [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] kui ka [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon, mille liikmeid on vastavalt 14 ja kaheksa ehk kokku rohkem kui kandidaadi ülesseadmiseks tarvis.<ref name="1xUTG" /> Jõks lubas presidendiks saades kasutada vastutustundlikult, kuid vajaduse korral jõuliselt võimalust jätta seadus välja kuulutamata, kui selle ettevalmistamisel on lähtutud kas usust või veendumusest ja mitte teadmispõhisusest. Samuti kinnitas ta, et teeb kõik endast oleneva, et Eesti õiguskorda teadlikult ignoreerivaid või eitavaid inimesi võimule mitte lubada.<ref name="Jõksi-pressikas" /> ===Siim Kallas=== Euroopa Komisjoni endine asepresident teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida 16. aprillil.<ref name="qsOgj" /> 3. augustil valiti ta Reformierakonna juhatuse koosolekul erakonna presidendikandidaadiks.<ref name="zF7uL" /> === Mailis Reps === <!-- [[Pilt:KE Mailis Reps.jpg|right|80px]] !--> Riigikogu liige ja endine haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]] valiti [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ametlikuks kandidaadiks 11. juunil. Teda toetas 90 volikogu liiget 169st, tema vastaskandidaati [[Edgar Savisaar]]t toetas 78 liiget.<ref name="PM116" /> 25. augustil oli Mailis Reps esimene, kelle toetusallkirjad vabariigi valimiskomisjonile esitati. Oma allkirjad andsid kõik Keskerakonna fraktsiooni 27 liiget.<ref name="uYDcI" /> ===Eiki Nestor=== Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) liige ning riigikogu esimees Eiki Nestor teatas presidendiks kandideerimisest 25. mail 2016.<ref name="407J1" /> 26. augustil esitati tema kandidatuur valimiskomisjonile 43 saadiku allkirjaga. Seejuures olid 28 allakirjutanut reformierakondlased.<ref name="pVXTA" /> Riigikogu esimeses hääletusvoorus kogus Eiki Nestor 40 häält, mida oli rohkem kui teistel kandidaatidel Mailis Repsil ja Allar Jõksil, kuid valituks saamiseks vajanuks ta 68 häält. Vastavalt Reformierakonna ja SDE kokkuleppele ei esitatud Eiki Nestorit enam valimiste teiseks vooruks, vaid kahe erakonna ühiskandidaadiks sai siis Siim Kallas. Hiljem otsustas SDE juhatus, et Eiki Nestorit ei esitata kandidaadiks ka valimiskogus. Selle ettepaneku tegi juhatusele Eiki Nestor ise.<ref name="bAD7F" /> {| class="wikitable" style="font-size:90%" |- ! style="background:#B0C4DE" colspan="5"| <big>Kandidaadid valimiskogus</big> |- ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| |- | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:Mart Helme.jpg|100px]]<br><big>'''[[Mart Helme]]'''</big><br>[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]<br>Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:Allar_Jõks.png|110px]]</big><br>'''[[Allar Jõks]]'''</big><br>parteitu<br>endine õiguskantsler | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:Marina Kaljurand 2011.jpg|110px]]<br><big>'''[[Marina Kaljurand]]'''</big><br>parteitu<br>endine välisminister | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:Siim Kallas 5.JPG|100px]]<br><big>'''[[Siim Kallas]]'''</big><br>[[Reformierakond]]<br>endine peaminister ja Euroopa Komisjoni volinik | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:KE Mailis Reps.jpg|100px]]<br><big>'''[[Mailis Reps]]'''</big><br>[[Eesti Keskerakond]]<br>Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister |} ===Marina Kaljurand=== <!-- [[Pilt:Marina_Kaljurand_2011.jpg|pisi|100px|Marina Kaljurand]] !--> Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] teatas valmisolekust kandideerida presidendiks 23. aprillil kohtumisel [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] liikmetega<ref name="bOW8m" />, kuid temast kui võimalikust presidendikandidaadist oli räägitud juba 2015. aastal.<ref name="XqTlg" /> Alates augustist 2015 oli Kaljurand populaarsusuuringutes rahva peamine soosik võimaliku presidendina. Kui Kaljurand osutunuks valituks, oleks ta olnud Eesti esimene naispresident. Presidendina peaks ta olulisimaks ülesandeks kindlustunde tekitamist ja hoidmist rahvas, samal ajal kui üle Euroopa on erakordselt palju kriisikoldeid: terrorism, immigratsioon, julgeolek seoses Venemaaga, [[Brexit]] ja Kreeka majandus.<ref name="IHVzM" /> Kaljurand oli Eesti suursaadik Iisraelis 2004–2006, 2005–2008 Venemaal, 2007–2011 Kasahstanis, 2011–2013 Kanadas, 2011–2014 Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Juulist 2015 on ta Eesti välisminister. 30. augustil otsustas Reformierakonna juhatus toetada valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri. Marina Kaljurand väljendas selle otsuse üle pettumust, viidates varasemale lubadusele. 9. septembril 2016 teatas Kaljurand, et lahkub välisministri ametikohalt, ja palus valijameestel tema kandidatuur valimiskogus üles seada. ===Mart Helme=== EKRE fraktsiooni esimees [[Martin Helme]] kinnitas, et erakonna eesmärk on seada valimiskogus üles oma presidendikandidaat Mart Helme<ref name="XJZ2M" />. Ka Mart Helme ise on nimetanud ennast parimaks kandidaadiks<ref name="Mf0o9" />. ==Esitamata jäänud kandidaadid== Siin on loetletud isikud, kes on avalikkusele teada andnud, et on valmis kandideerima presidendiks, kuid keda kandidaadiks registreeritud pole. === Urmas Paet === Euroopa Parlamendi liige ja endine Eesti välisminister [[Urmas Paet]] teatas oma valmisolekust kandideerida presidendiks 25. aprillil.<ref name="G0xMy" /> === Kaur Kender === Kirjanik [[Kaur Kender]] teatas soovist kandideerida 27. aprillil portaalis [[nihilist.fm]].<ref name="nihilist-27042016" /><ref name="delfi-27042016" /> Kender sai [[Eesti Piraadipartei]] toetuse<ref name="pp-kender" /> ning rääkis toetuse saamiseks läbi Keskerakonnaga.<ref name="kesk-kender" /> ===Ilvi Jõe-Cannon=== Väliseesti politoloog [[Ilvi Jõe-Cannon]], kes püüdis saada presidendikandidaadiks juba 2006. aastal, saatis vallavolikogude esimeestele pöördumise, pakkudes end presidendikandidaadiks. Oma eelistena nimetas Jõe-Cannon erakondlikku ja majanduslikku sõltumatust, head inglise keelt ja teadmisi Ameerika Ühendriikidest, kus ta elas 1997. aastani. Teleintervjuus ütles ta: "Ja kui mind ei valitaks – mina sellega midagi ei kaota, aga Eesti riik kaotab." Septembri keskpaigaks ei olnud ükski erakond tema toetamisest presidendikandidaadina teada andnud.<ref name="8xdxb" /><ref name="VP8bS" /> ===Jaak Jõerüüt=== [[Jaak Jõerüüt]] kinnitas valmisolekut kandideerida presidendiks 22. aprillil 2016.<ref name="pm20160930" /> ===Edgar Savisaar=== Esimesel juunil 2016 ilmus [[Tõnismägi|Tõnismäele]] suur [[Edgar Savisaar]]e pildiga plakat, millel oli kiri "Savisaar Presidendiks!" ja mis teavitas presidendikandidaadi kanpaania[''sic''] avaüritusest [[Rahvusraamatukogu]]s 7. juunil 2016. 7. juunil 2016 pidas Savisaar rahvusraamatukogus kõne, milles teatas osalemisest presidendivalimistel, kui [[Keskerakond|Keskerakonna]] volikogu ta presidendikandidaadiks valib.<ref name="pm20160930" /> === Kristiina Ojuland === 29. septembril avaldas [[Rahva Ühtsuse Erakond|Rahva Ühtsuse Erakonna]] juhatus erakonna kodulehel avalduse, mis tegi Riigikogule ettepaneku esitada presidendi kandidaadiks [[Kristiina Ojuland]].<ref name="LCdmO" /> ==Populaarsusuuringud== {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:85%;line-height:14px;" |- bgcolor=lightgray ! rowspan="3" style="width:125px;" | Läbiviija ! rowspan="3" style="width:115px;" | Läbiviimise aeg ! rowspan="3" style="width:40px;" | Küsitletute hulk ! style="width:60px;" | [[File:Marina Kaljurand 2011.jpg|70x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Edgar Savisaar 2005.jpg|70x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Tarand, Indrek-9984.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Siim Kallas 5.JPG|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Arnold Rüütel 2006.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:IRL Ene Ergma.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Urmas Paet.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Mart Helme.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Allar_Jõks.png|70x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:RK Eiki Nestor.jpg|70x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:KE Mailis Reps.jpg|60x90px]] |- | bgcolor=lightgrey | | bgcolor=#0E4120 | | bgcolor=lightgrey | | bgcolor=#FEE04D | | bgcolor=#00557e | | bgcolor=#0235A4 | | bgcolor=#FEE04D | | bgcolor=#00557e | | bgcolor=lightgrey | | bgcolor=#CD000a | | bgcolor=#0E4120 | |- ! [[Marina Kaljurand|Kaljurand]]<br/><small>parteitu</small> ! [[Edgar Savisaar|Savisaar]]<br/><small>[[Eesti Keskerakond|Kesk]]</small> ! [[Indrek Tarand|Tarand]]<br/><small>parteitu</small> ! [[Siim Kallas|Kallas]]<br/><small>[[Eesti Reformierakond|RE]]</small> ! [[Arnold Rüütel|Rüütel]]<br/><small>[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]</small> ! [[Ene Ergma|Ergma]]<br/><small>[[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]</small> ! [[Urmas Paet|Paet]]<br/><small>[[Eesti Reformierakond|RE]]</small> ! [[Mart Helme|Helme]]<br/><small>[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]</small> ! [[Allar Jõks|Jõks]]<br/><small>parteitu</small> ! [[Eiki Nestor|Nestor]]<br/><small>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]</small> ! [[Mailis Reps|Reps]]<br/><small>[[Eesti Keskerakond|Kesk]]</small> |- | '''[http://www.postimees.ee/3813235/kusitlus-rahvas-eelistab-presidendina-selgelt-kaljuranda-voi-kallast TNS Emor]''' | '''september 2016''' | 1009 | '''40%''' | – | – | 18% | – | – | – | 6% | 5% | 7% | 8% |- | '''[http://news.err.ee/v/news/4c9b6b97-7391-4ea1-ad44-5e5774048031/public-support-of-siim-kallas-grows-nearly-twofold-kaljurand-remains-most-popular Turu-uuringute AS]''' | '''august 2016''' | 1003 | '''22%''' | 15% | 6% | 17% | – | – | 2% | 5% | 8% | 3% | 3% |- | '''[http://www.postimees.ee/3813235/kusitlus-rahvas-eelistab-presidendina-selgelt-kaljuranda-voi-kallast TNS Emor]''' | '''august 2016''' | 1505 | '''30.4%''' | – | – | 22.3% | – | – | – | 6% | 6.9% | 4.9% | 7.8% |- | '''[http://news.err.ee/v/news/4c9b6b97-7391-4ea1-ad44-5e5774048031/public-support-of-siim-kallas-grows-nearly-twofold-kaljurand-remains-most-popular Turu-uuringute AS]''' | '''juuni 2016''' | – | '''29%''' | 14% | 6% | 9% | – | – | 2% | 4% | 8% | 2% | 1% |- | '''[http://www.postimees.ee/3738033/toetust-koguv-allar-joks-alustas-liiga-hilja TNS Emor]''' | '''juuni 2016''' | 1375 | '''25%''' | 14% | 6% | 11% | – | – | 4% | 5% | 11% | 2% | 2% |- | '''[http://www.postimees.ee/3667741/kaljuranda-toetas-aprilli-keskel-presidendikandidaadina-30-protsenti TNS Emor]''' | '''aprill 2016''' | 1293 | '''30%''' | 14% | 10% | 12% | – | – | – | 5% | 3% | 2% | – |- | '''[http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahva-suurima-toetusega-presidendikandidaat-votan-seda-suure-tunnustusena-oma-toole?id=73603717 Turu-uuringute AS]''' | '''jaanuar 2016''' | 1001 | '''23%''' | 14% | 9% | 8% | 5% | 4% | 3% | – | – | 3% | – |- | '''[http://pluss.postimees.ee/3442183/kaljurand-on-presidendikandidaadina-joudsalt-rahva-toetust-kogunud TNS Emor]''' | '''detsember 2015''' | – | '''20,3%''' | 12,6% | 9,5% | 10,6% | 3,2% | 4% | 2,9% | – | – | 1,4% | – |- | '''[http://pluss.postimees.ee/3305735/kas-kadriorgu-tuleb-peremees-voi-perenaine TNS Emor]''' | '''august 2015''' | 1203 | '''14,3%''' | 13,2% | 10,1% | 11,2% | 3,4% | 5,4% | 4,8% | – | – | 2,3% | – |- | '''[http://news.postimees.ee/3139939/poll-says-savisaar-or-kallas-desired-as-president TNS Emor]''' | '''märts 2015''' | 1251 | 10,4% | '''13%''' | 9,6% | '''13%''' | 3,6% | 6,7% | – | – | – | 1,3% | – |} 2016. aasta juunikuus viis [[Postimees]] läbi küsitluse tulevaste valijameeste hulgas<ref name="IgomU" />, millest selgus, et kõige populaarsem kandidaat valimiskogus oleks [[Allar Jõks]]. Temale järgnesid [[Siim Kallas]] ja [[Marina Kaljurand]]. Analoogse uuringu avaldas 8. juunil 2016 ka [[Eesti Ekspress]]<ref name="JFI2i" />, kes küsitles kõiki kohalike volikogude liikmeid. Selles uuringus jagas [[Allar Jõks]] esikohta Marina Kaljurannaga, järgnesid [[Siim Kallas]], [[Mart Helme]], [[Eiki Nestor]]. 2015. aasta septembris läbi viidud uuringu kohaselt toetanuks iga viies eestimaalane presidendina [[Marina Kaljurand]]a. Pärast [[Toomas Hendrik Ilves]]e ametiaja lõppemist 2016. aasta oktoobris näinuks Kaljuranda presidendina 20,3 protsenti küsitletutest. Lisaks Kaljurannale ületasid kümneprotsendilise toetuse veel vaid [[Edgar Savisaar]] (12,6%) ja [[Siim Kallas]] (10,6%).<ref name="4jdMk" /> 2016. aasta veebruaris avaldatud [[Turu-uuringute AS]]i uuringu kohaselt oli Kaljurand esikohal (23%) Eesti elanike nii esimese kui ka teise eelistusena. Esimese eelistusena järgnes talle Edgar Savisaar, esimese ja teise eelistuse kokkuvõttes jagasid võrdselt teist kohta Savisaar, [[Indrek Tarand]] ja Siim Kallas. Uuringus esitati küsitletavatele nii võimalus oma ettepanekuteks kui ka üksteist nime, keda oli selleks hetkeks avalikus arutelus võimalike presidendikandidaatidena nimetatud: [[Arnold Rüütel]], Edgar Savisaar, [[Eiki Nestor]], [[Ene Ergma]], [[Indrek Neivelt]], Indrek Tarand, [[Jüri Luik]], Marina Kaljurand, [[Marju Lauristin]], Siim Kallas, [[Tunne Kelam]] ja [[Urmas Paet]].<ref name="KZeKX" /> 2016. aasta mais [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] tellimusel läbi viidud uuringus<ref name="5jGDY" /> oli veel selgelt esikohal 22%-ga [[Marina Kaljurand]], kuid tema toetus oli kuuga kukkunud 7 protsendipunkti. Teisel kohal oli [[Siim Kallas]], keda toetas 10% vastanuist. [[Allar Jõks]]i toetus oli 9%. Märtsis tõdes poliitikavaatleja [[Tõnis Leht]], et kuna erakondadel on kandidaatide esitamiseks veel viis kuud, ei kiirustata kandidaatide esitamisega. Samas ei ole tõenäoline, et ükski kandidaat koguks Riigikogus vajalikud 68 häält, kuna koalitsioonil on vaid 59 häält ning ühelgi seni avalikkuses mainitud võimalikul kandidaadil ei ole ühtaegu koalitsiooni ja ka mõne opositsioonierakonna toetust. Seega läheb valimine tõenäoliselt edasi valijameeste kogusse, nagu enamikul senistel presidendivalimistel. Samas ennustas Leht ka n-ö "mustade hobuste" esiletõusu: "Kas või näiteks [[Alar Karis]], kelle nimega on viimastel nädalatel spekuleeritud. Tema eitus sellel teemal polnud väga jõuline, kuid samas poliitika on selline, et "jaa" ega "ei" ei pruugi seda tähendada, kuidas neid otsetähenduses tõlgendatakse." Reformierakonna fraktsiooni esimees [[Urve Tiidus]] leidis, et kevadel alles testitakse võimalikke kandidaate avalikkuses. Ehkki presidendi otsevalimisi Eestis ei toimu, muutub tema hinnangul rahva arvamus olulisemaks just valijameeste kogus: "Valimiskogu on üsna representatiivne, sest see koosneb rahva valitud kohalike omavalitsuste esindajatest. Seega kaudselt omab rahva arvamus väga suurt kaalu." <ref name="JIdBa" /> == Valimiste käik == ===Riigikogu esimene valimisvoor=== Presidendivalimiste esimene voor toimus 29. augustil Riigikogus. Valimistest võttis osa 99 riigikogu liiget, keskerakondlane [[Rein Ratas]] puudus tervislikel põhjustel. Üles oli seatud kolm kandidaati: [[Mailis Reps]], [[Allar Jõks]], [[Eiki Nestor]]. Repsi esitasid presidendikandidaadiks 27, Jõksi 21 ja Nestori 43 Riigikogu liiget. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna ühiskandidaat [[Eiki Nestor]] kogus 40 häält. Keskerakonna kandidaat [[Mailis Reps]] kogus 26 häält. IRL-i ja Vabaerakonna ühiskandidaat [[Allar Jõks]] kogus 25 häält. 8 valimissedelit oli jäetud tühjaks. Kuna ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 1. voorus valimata ning välja kuulutati teine voor, mis toimus järgmisel päeval. ===Riigikogu teine valimisvoor=== Presidendivalimiste teine voor toimus 30. augustil. Vastavalt Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna kokkuleppele ei esitatud teiseks vooruks enam Eiki Nestori kandidatuuri, vaid tema asemel eelistati reformierakondlast [[Siim Kallas]]t. Küll kandideerisid teises voorus taas Mailis Reps ja Allar Jõks. Siim Kallas kogus 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält. Ristiga märgistamata sedeleid oli üks. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 2. voorus valimata ja välja kuulutati kolmas voor, mis toimus samal päeval. ===Riigikogu kolmas valimisvoor=== Riigikogu kolmandaks valimisvooruks enam uusi kandidaate esitada ei saanud, vaid seal osalesid kaks teises voorus enim hääli saanud kandidaadid. Siim Kallas kogus 42 häält, Mailis Repsi poolt hääletas 26 riigikogu liiget ning 30 hääletussedelit olid tühjaks jäetud. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 3. voorus valimata ja kokku kutsuti valimiskogu. ===Valimiskogu esimene voor=== Valimiskogu koosneb "[[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]e" (VPVS) § 21 lg 1 järgi Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogude esindajatest. KOV-i esindajate määramisel võetakse arvesse [[rahvastikuregister|Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse]] kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril ning jaotatakse vastavalt:<br/> 1) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 1 esindaja;<br/> 2) 10 001–50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 2 esindajat;<br/> 3) 50 001–100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 4 esindajat;<br/> 4) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – 10 esindajat. Valimiskogu kogunes 24. septembril Estonia kontserdisaalis. Valimiskogu esimeses voorus kandideerisid viis persooni. [[Siim Kallas]]e ja [[Mailis Reps]]i kandidatuur seati üles automaatselt, kuna nad osalesid Riigikogu kolmandas valimisvoorus. Teised kandidaadid vajasid kandideerimiseks vähemalt 21 valimiskogu liikme heakskiitu. Nõutavad allkirjad kogusid esitamise järjekorras [[Marina Kaljurand]], [[Mart Helme]] ja [[Allar Jõks]]. Esimeses voorus sai Allar Jõks 83 häält, Siim Kallas 81 häält, Mailis Reps 79 häält, Marina Kaljurand 75 häält ja Mart Helme 16 häält. Valituks oleks tunnistatud kandidaat, kelle poolt hääletanuks hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Et kellelgi ei õnnestunud koguda 334 häälest enamust, s.o 168 häält, toimus valimiskogus ka teine voor, kus osalesid kaks esimesest voorust enim hääli saanud kandidaati. Pärast esimese vooru lõppu avaldas SDE esimees [[Jevgeni Ossinovski]] arvamust, et Keskerakonna esimees [[Edgar Savisaar]] olevat tegutsenud mitte Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi, vaid Siim Kallase toetuseks: "Tõsi on see, et Edgar Savisaar on Mailis Repsi tagant hääli ära viinud. Ja ka vahepealsel ajal üsna aktiivselt saginud selle nimel, et Siim Kallasele toetust otsida, mis on kindlasti üsna ootamatu." Repsi ja KE fraktsioonijuhi [[Kadri Simson]]i sõnul eelistas Edgar Savisaar Kallast Jõksile ning ka Keskerakonna peasekretär [[Oudekki Loone]] nimetas Kallast Keskerakonnale sobivamaks kandidaadiks. Siiski jäetud Keskerakonna liikmete valik vabaks.<ref name="JxU10" /> Samamoodi kinnitas SDE liikmete vaba valikut [[Jaak Allik]], kes ennustas kolmandaks vooruks kuni 20 tühja sedelit, ning EKRE liikmete kohta [[Martin Helme]], kes lubas ise sedeli tühjaks jätta.<ref name="rBb8Y" /> ===Valimiskogu teine voor=== Teises voorus kandideerisid Allar Jõks ja Siim Kallas. Hääletusel kogus Kallas 138 ja Jõks 134 häält, hääletamissedeli said 333 valimiskogu liiget, osales 332 valimiskogu liiget, tühje sedeleid oli 57, kehtetuid 3,<ref name="vvk-VP2016" /> üks ümbrik oli tühi.<ref name="taas riigikokku" /> President Toomas Hendrik Ilves lubas teha riigikogule ettepaneku koguneda täiendavale istungile presidendi valimiseks 3. oktoobril 2016<ref name="VPATE" />. Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas leidis pärast tulemuste selgumist, et 60 mittehääletajat valmistasid talle pettumuse, kuid kõik kandidaadid peale Mart Helme olevat teinud hea tulemuse<ref name="GKtOm" />. Valimiskogus vähim, vaid 16 häält kogunud Mart Helme seevastu kinnitas, et presidendikampaania täitis kõik eesmärgid: "Meie eesmärk on [[Stenbocki maja]]." Helme hinnangul peegeldas valimiskogu koosseis poliitilisi jõujooni [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse valimised|2013. aasta kohalike omavalitsuse valimiste]] ajast, mil EKRE oli alles uus erakond ja seetõttu jäi selle toetus valimiskogus napiks.<ref name="XsJxg" /> ===Uus hääletus Riigikogus=== 27. septembril 2016 tegi [[Riigikogu vanematekogu]] ettepaneku kandideerida presidendiks [[Kersti Kaljulaid]]ile. 30. septembril 2016 esitasid 90 Riigikogu liiget [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadiks Kersti Kaljulaidi<ref name="WqBMm" />. ==Presidendi valimise korra muutmine== Valmiskogu liikmete vastuseis erakondade eelistatud kandidaatidele tingis presidendi valimise läbikukutamise selle teises voorus ning osad kommentaatorid ja poliitikud pidasid seda häbiks riigikogu erakondadele ja ohuks presidendi institutsiooni väärikusele või usaldusväärsusele, räägiti võimalikust "põhiseaduslikust kriisist". [[Jüri Adams]] väitis, et selline presidendi valimise kord, kus valimiskogu ei vali presidenti ära, "väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib Põhiseaduse Assamblee poliitilist tahet".<ref name="mis-edasi" /> Kuigi Riigikohtu esimees [[Priit Pikamäe]] ei pidanud valimiste uuesti suundumist Riigikokku "põhiseaduslikuks kriisiks", siiski tegi ta ettepaneku muuta korda nii, et valimiskogu valiks presidendi igal juhul ära.<ref name="pikamäe" /><ref name="jõks-kallas" /><ref name="rk-ilves">{{Netiviide |autor=Toomas Hendrik Ilves |url=https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201609121500#PKP-21414 |pealkiri=Vabariigi Presidendi kõne |väljaanne=Riigikogu stenogrammid |aeg=12. september 2016}}</ref> Justiitsministeeriumi juurde 2016. aasta detsembris moodustatud 12-liikmeline "Põhiseaduse asjatundjate kogu" andis soovitused presidendi valimise korra muutmiseks. Riigikogu seda [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimis]]te ajaks siiski ei muutnud.<ref name="kogu1" /><ref name="kogu2" /><ref name="lõhmus" /><ref name="err-maruste">{{Netiviide |autor=Rait Maruste |url=https://www.err.ee/1608204889/rait-maruste-presidendi-vajalikkusest-ja-valimisest |pealkiri=Presidendi vajalikkusest ja valimisest |väljaanne=ERR |aeg=7. mai 2021}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ERR88">{{cite web|url=http://news.err.ee/v/news/aed7498f-407a-4e46-85db-aef3697cd2f9/allar-joks-confirms-intention-to-run-for-president-in-the-riigikogu |title=Allar Jõks confirms intention to run for president in the Riigikogu |publisher=ERR |date=8. august 2016 |accessdate=8. august 2016}}</ref> <ref name="ERR38">{{cite web|url=http://news.err.ee/v/news/10f2f8ec-da16-4d66-a5b6-28d44a34b103/reform-party-board-of-directors-confirms-siim-kallas-as-partys-presidential-candidate |title=Reform Party Board of Directors confirms Siim Kallas as party's presidential candidate |publisher=ERR |date=3. august 2016 |accessdate=3. august 2016}}</ref> <ref name="ERR238">{{cite web|url=http://news.err.ee/v/news/8ea966f2-bb2b-446b-975d-6a674ec6077b/reform-sde-to-support-nestor-for-president-in-first-balloting-round-kallas-in-following-rounds |title=Reform, SDE to support Nestor for president in first balloting round, Kallas in following rounds |publisher=ERR |date=23. august 2016 |accessdate=23. august 2016}}</ref> <ref name="PM1116">{{cite web|url=http://www.postimees.ee/3729083/keskerakonna-presidendikandidaadiks-valiti-mailis-reps |title=Keskerakonna presidendikandidaadiks valiti Mailis Reps |publisher=Postimees |date=11. juuni 2016 |accessdate=11. juuni 2016}}</ref> <ref name="Jõksi-pressikas">[http://www.postimees.ee/3704297/allar-joks-teatas-valmisolekust-kandideerida-presidendiks Allar Jõks teatas valmisolekust kandideerida presidendiks]</ref> <ref name="2MVrt">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e66dd7b0-649f-43fd-9e85-75f618c7e89b/uhiskonnategelased-pakuvad-presidendiks-allar-joksi Ühiskonnategelased pakuvad presidendiks Allar Jõksi]</ref> <ref name="1xUTG">[http://www.postimees.ee/3713917/joks-kogub-presidendikandidaadina-fraktsioonide-toetust Jõks kogub presidendikandidaadina fraktsioonide toetust]</ref> <ref name="qsOgj">http://www.postimees.ee/3657887/siim-kallas-teatas-valmisolekust-kandideerida-presidendiks</ref> <ref name="zF7uL">http://uudised.err.ee/v/eesti/f3ab7b83-6f63-4e40-99e0-5d94fbf85b0a/reformierakonna-juhatus-kinnitas-erakonna-presidendikandidaadiks-siim-kallase</ref> <ref name="PM116">{{cite web|url=http://www.postimees.ee/3729083/keskerakonna-presidendikandidaadiks-valiti-mailis-reps |title=Keskerakonna presidendikandidaadiks valiti Mailis Reps |publisher=Postimees |date=11. juuni 2016}}</ref> <ref name="uYDcI">{{cite web|url=http://uudised.err.ee/v/eesti/6baecbc6-aad0-445f-8777-662fae4da0f4/fotod-simson-andis-repsi-toetusallkirjad-valimiskomisjonile-ule |title=Fotod: Simson andis Repsi toetusallkirjad valimiskomisjonile üle |publisher=ERR |date=25. august 2016}}</ref> <ref name="407J1">http://uudised.err.ee/v/eesti/036e7a24-f86c-4da2-88bf-77ff9554d331/eiki-nestor-olen-otsuse-teinud-ja-kandideerin-presidendiks</ref> <ref name="pVXTA">http://online.le.ee/2016/08/26/43-riigikogu-liiget-esitasid-eiki-nestori-presidendi-kandidaadiks/</ref> <ref name="bAD7F">http://www.delfi.ee/news/presidendivalimised2016/uudised/delfi-fotod-ja-videod-sotsid-toetavad-presidendina-marina-kaljuranda-ossinovski-kaljurannal-on-sisepoliitilist-selgroogu-juurde-tulnud?id=75657553</ref> <ref name="bOW8m">http://elu24.postimees.ee/3667603/marina-kaljurand-kinnitas-valmisolekut-kandideerida-presidendiks</ref> <ref name="XqTlg">http://www.baltic-course.com/eng/analytics/?doc=109875</ref> <ref name="nihilist-27042016">[https://web.archive.org/web/20180801200619/http://nihilist.fm/kaur-kender-vabariigi-president/ nihilist.fm, "Kaur Kender, Vabariigi President].</ref> <ref name="IHVzM">{{cite web |url=http://lounaeestlane.ee/eesti/item/5681-marina-kaljurand-jah-ma-oleksin-eestile-hea-president-video |title=Marina Kaljurand: "Jah, ma oleksin Eestile hea president" |publisher=Lõunaeestlane |date=7. mai 2016 |access-date=6. juuli 2016 |archive-date=19. september 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160919183439/http://lounaeestlane.ee/eesti/item/5681-marina-kaljurand-jah-ma-oleksin-eestile-hea-president-video |url-status=dead }}</ref> <ref name="delfi-27042016">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kaur-kender-tahab-saada-presidendiks-ma-olen-koige-kovem-president-ukskoik-mis-raha-eest?id=74357285 publik.delfi.ee, 27.04.2016, "Kaur Kender tahab saada presidendiks: ma olen kõige kõvem president ükskõik mis raha eest".]</ref> <ref name="XJZ2M">Tiina Jaakson [http://uudised.err.ee/v/eesti/7a710234-1a13-48c0-8c58-71c7c2dfdcab/poliitikud-peavad-presidendivalimiste-teist-vooru-oluliseks-vahefinisiks Poliitikud peavad presidendivalimiste teist vooru oluliseks vahefinišiks] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="vvk-VP2016">[http://vvk.ee/arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimised-2016-2/ Vabariigi Presidendi valimine 2016. aastal]</ref> <ref name="Mf0o9">[http://uudised.err.ee/v/eesti/7d5656ad-cf5c-436f-abff-c28a609b7178/fotod-ja-ak-video-esimeses-voorus-jai-president-valimata Fotod ja AK video: Esimeses voorus jäi president valimata] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="G0xMy">http://epl.delfi.ee/news/eesti/veel-uks-sooviavaldus-paet-teatas-et-ka-tema-tahab-presidendiks-saada?id=74338135</ref> <ref name="pp-kender">{{Cite web |url=http://piraadipartei.ee/kender-presidendiks-2016-pressikas |title=Piraadipartei esitab Kaur Kenderi presidendikandidaadiks |access-date=30. september 2016 |archive-date=15. juuni 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180615191653/http://piraadipartei.ee/kender-presidendiks-2016-pressikas |url-status=dead }}</ref> <ref name="kesk-kender">{{Cite web |url=http://www.postimees.ee/v2/3713421/kender-keskerakonna-konverentsil-seadke-mind-keskerakonna-presidendikandidaadiks |title=Kender Keskerakonna konverentsil: seadke mind Keskerakonna presidendikandidaadiks |access-date=30. september 2016 |archive-date=1. oktoober 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161001211719/http://www.postimees.ee/v2/3713421/kender-keskerakonna-konverentsil-seadke-mind-keskerakonna-presidendikandidaadiks |url-status=dead }}</ref> <ref name="8xdxb">Juhan Haravee [http://www.eesti.ca/eesti-presidendivalimiste-esimene-must-hobune-alustas-galoppi/article48307 Eesti Presidendivalimiste esimene must hobune alustas galoppi] Estonian World Review, 7. september 2016</ref> <ref name="VP8bS">[https://web.archive.org/web/20160915011806/http://elu24.postimees.ee/v2/3834791/kui-mind-ei-valita-kaotab-eesti-riik-kes-on-eesti-presidendivalimistesse-sekkuv-uellatusesineja Kui mind ei valita, kaotab Eesti riik! Kes on Eesti presidendivalimistesse sekkuv üllatusesineja?] Postimees, 13. september 2016</ref> <ref name="pm20160930">Piret Lakson, [http://www.postimees.ee/3854479/ulevaade-presidendirallist-pool-aastat-ranka-vaeva-versus-ullatuskandidaat-kersti-kaljulaid "Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid".] Postimees, 30. september 2016</ref> <ref name="LCdmO">[https://web.archive.org/web/20190929114124/http://rue.ee/WP/meil-on-parem-lahendus-kristiina-ojuland-kandideerib-eesti-vabariigi-presidendiks/ "Meil on parem lahendus. Kristiina Ojuland kandideerib Eesti Vabariigi presidendiks".] Rahva Ühtsuse Erakonna kodulehekülg rue.ee, 29. september 2016</ref> <ref name="IgomU">http://pluss.postimees.ee/3723143/voidu-votab-helme-puhas-bluff?_ga=1.223068891.1509141552.1465312977</ref> <ref name="taas riigikokku">[http://uudised.err.ee/v/a44fbb66-a887-4bd7-80eb-323b5d03c343/kallas-sai-teises-voorus-138-haalt-valimised-lahevad-taas-riigikokku Kallas sai teises voorus 138 häält – valimised lähevad taas riigikokku] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="JFI2i">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/ekspressi-suur-uuring-keda-valijamehed-presidendiks-tahavad?id=74735039</ref> <ref name="4jdMk">[http://uudised.err.ee/v/ea2d059b-cdd6-4070-8c72-016c717322e4 Presidendikandidaadina meeldib rahvale enim Kaljurand]</ref> <ref name="KZeKX">Kärt Anvelt. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahva-suurima-toetusega-presidendikandidaat-votan-seda-suure-tunnustusena-oma-toole?id=73603717 Rahva suurima toetusega presidendikandidaat: võtan seda suure tunnustusena oma tööle] Eesti Päevaleht 8. veebruar 2016</ref> <ref name="5jGDY">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/ametlikult-areenile-kapanud-allar-joksi-riigipeaks-valimist-toetab-kumnendik?id=74771721 Ametlikult areenile kapanud Allar Jõksi riigipeaks valimist toetab kümnendik]</ref> <ref name="JIdBa">Allan Rajavee. [http://uudised.err.ee/v/eesti/c8c39871-59cf-4518-be85-6316cfab3646/tonis-leht-presidendivalimistest-stardipakud-on-staadionil-kuid-potentsiaalsed-voistlejad-kohklevad Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad] ERR, 21.03.2016</ref> <ref name="JxU10">[http://uudised.err.ee/v/eesti/40ba1fd3-c440-4105-9e42-205a96ecce0a/ossinovski-naib-et-savisaar-on-repsi-haaled-kallase-taha-viinud Ossinovski: näib, et Savisaar on Repsi hääled Kallase taha viinud] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="rBb8Y">[http://uudised.err.ee/v/eesti/f232aa50-29cf-42d2-9f4d-85ea9ce10604/jaak-allik-tuhje-sedeleid-tuleb-kuni-20 Jaak Allik: tühje sedeleid tuleb kuni 20] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="VPATE">[http://uudised.err.ee/v/eesti/91c551c8-111d-4aa0-bc3e-6edc9b66ec0c/ilves-soovin-et-riigikogu-opiks-praegusest-presidendivalimiste-karussellist Ilves: soovin, et riigikogu õpiks praegusest presidendivalimiste karussellist] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="GKtOm">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d5450856-299b-4968-9785-bc244916e457/roivas-60-mittehaaletajat-olid-pettumuseks Rõivas: 60 mittehääletajat olid pettumuseks] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="XsJxg">[http://uudised.err.ee/v/eesti/25e416b5-87cc-4f03-b326-e1fce7ad459e/helme-saavutasime-koik-seatud-eesmargid-uus-siht-on-stenbocki-maja Helme: saavutasime kõik seatud eesmärgid, uus siht on Stenbocki maja] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="WqBMm">[http://uudised.err.ee/v/eesti/dcca24d2-6161-4f3a-9da8-0b2c2a565f50/kaljulaiu-seadsid-presidendikandidaadiks-90-riigikogu-liiget-fotod Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget], ERR, 30. september 2016.</ref> <ref name="mis-edasi">{{Netiviide |autor=Tiina Kaukvere |url=https://www.postimees.ee/3849333/mis-saab-edasi-loe-poliitikute-kommentaare |pealkiri=Mis saab edasi? Loe poliitikute kommentaare |väljaanne=Postimees |aeg=25. september 2016}}</ref> <ref name="pikamäe">{{Netiviide |autor=Priit Pikamäe |url=https://arvamus.postimees.ee/3886115/priit-pikamae-paevad-mis-ajendasid-kusima |pealkiri=Päevad, mis ajendasid küsima |väljaanne=Postimees |aeg=29. oktoober 2016}}</ref> <ref name="kogu1">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/864056/pohiseaduse-asjatundjate-komisjonis-jaid-kokkulepped-solmimata |pealkiri=Põhiseaduse asjatundjate komisjonis jäid kokkulepped sõlmimata |väljaanne=ERR |aeg=25. september 2018}}</ref> <ref name="kogu2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/905916/pohiseaduse-asjatundjad-soovitavad-muuta-presidendi-valimise-korda |pealkiri=Põhiseaduse asjatundjad soovitavad muuta presidendi valimise korda |väljaanne=ERR |aeg=31. jaanuar 2019}}</ref> <ref name="lõhmus">{{Netiviide |autor=Uno Lõhmus |url=https://www.err.ee/1608276174/uno-lohmus-kes-millist-presidenti-otsib |pealkiri=Kes millist presidenti otsib? |väljaanne=ERR |aeg=13. juuli 2021}}</ref> <ref name="jõks-kallas">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/574356/kallas-ja-joks-riigikogus-uuesti-ei-kandideeri |pealkiri=Kallas ja Jõks riigikogus uuesti ei kandideeri |väljaanne=ERR |aeg=24. september 2016}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://vvk.ee/index.php?id=13889 VVK: Vabariigi Presidendi valimine 2016] * [https://www.president2016.ee Presidendi hääletusmootor 2016] * [http://uudised.err.ee/v/eesti/c8c39871-59cf-4518-be85-6316cfab3646/tonis-leht-presidendivalimistest-stardipakud-on-staadionil-kuid-potentsiaalsed-voistlejad-kohklevad Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad] ERR, 21.03.2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3850163/marleen-allemann-miks-siis-ikkagi-jaei-president-valimata Marleen Allemann: miks siis ikkagi jäi president valimata?], postimees.ee 26.09.2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3856415/anu-toots-kas-demokraatia-saab-voita-kui-riik-kaotab Anu Toots: kas demokraatia saab võita, kui riik kaotab?], postimees.ee, 30.09.2016 * Piret Lakson: [http://www.postimees.ee/3854479/ulevaade-presidendirallist-pool-aastat-ranka-vaeva-versus-ullatuskandidaat-kersti-kaljulaid "Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid"]. Postimees, 30. september 2016 {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2016. aasta Eestis‎]] [[Kategooria:2016. aasta valimised]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] 3tbpyr3gr99s8r2xqucw95yr1azhaci 6178998 6178806 2022-08-16T19:27:05Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}} {{Infokast valimised | tüüp = presidendivalimised | toimumata = ei | järgmine_aasta = 2021 | eelimine_aasta = 2011 | eelmised_valimised = 2011. aasta Eesti presidendivalimised | järgmised_valimised = 2021. aasta Eesti presidendivalimised | valimiste_kuupäev = 29. august – 3. oktoober 2016 | pilt1 = Kersti Kaljulaid - 2018 (cropped).jpg | kandidaat1 = '''[[Kersti Kaljulaid]]''' | värv1 = EEEEEE | pilt2 = Siim Kallas 5.JPG | pilt4 = RK Eiki Nestor.jpg | pilt5 = KE Mailis Reps.jpg | pilt3 = Allar Jõks.png | kandidaat2 = [[Siim Kallas]] | kandidaat3 = [[Allar Jõks]] | kandidaat4 = [[Eiki Nestor]] | kandidaat5 = [[Mailis Reps]] | värv2 = FFE200 | värv3 = EEEEEE | värv4 = E10600 | värv5 = 007557 | pilt7 = Välisminister Marina Kaljurand (25528444880) (cropped).jpg | kandidaat7 = [[Marina Kaljurand]] | pilt8 = Mart Helme.jpg | kandidaat8 = [[Mart Helme]] | värv7 = EEEEEE | värv8 = 0063AF | partei1 = Parteitu | partei3 = Parteitu | partei7 = Parteitu | partei2 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | partei5 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | partei8 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | partei4 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | 1tühi = I voor [[Riigikogu]]s</br><small>(I valimine)</small> | 2tühi = II voor [[Riigikogu]]s</br><small>(I valimine)</small> | 3tühi = III voor [[Riigikogu]]s</br><small>(I valimine)</small> | 4tühi = I voor [[valimiskogu]]s | 5tühi = II voor [[valimiskogu]]s | 6tühi = I voor [[Riigikogu]]s</br><small>(II valimine)</small> | 1andmed1 = - | 1andmed2 = - | 2andmed1 = - | 2andmed2 = '''45''' | 3andmed1 = - | 3andmed2 = '''42''' | 4andmed1 = - | 4andmed2 = 81 | 5andmed1 = - | 5andmed2 = '''138''' | 8andmed1 = - | 8andmed2 = - | 1andmed3 = 25 | 1andmed4 = '''40''' | 1andmed5 = 26 | 1andmed7 = - | 1andmed8 = - | 2andmed3 = 21 | 2andmed4 = - | 2andmed5 = 32 | 2andmed7 = - | 2andmed8 = - | 3andmed3 = - | 3andmed4 = - | 3andmed5 = 26 | 3andmed7 = - | 3andmed8 = - | 4andmed3 = '''83''' | 4andmed4 = - | 4andmed5 = 79 | 4andmed7 = 75 | 4andmed8 = 16 | 5andmed3 = 134 | 5andmed4 = - | 5andmed5 = - | 5andmed7 = - | 5andmed8 = - | 6andmed1 = '''81''' | 6andmed2 = - | 6andmed3 = - | 6andmed4 = - | 6andmed5 = - | 6andmed7 = - | 6andmed8 = - | võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget<br />335 [[valimiskogu]] liiget | vajalik_võitmiseks = 68 häält vajalik võitmiseks Riigikogus<br />168 häält vajalik võitmiseks valimiskogus | 7tühi = Üleseadjad | lipp = Flag of Estonia.svg | lipu_ääris = jah | pärast_valimisi = [[Kersti Kaljulaid]] | enne_valimisi = [[Toomas-Hendrik Ilves]] | ametikoht = President }}'''2016. aasta Eesti presidendivalimised''' toimusid [[2016]]. aasta augustis, septembris ja oktoobris. Nagu varasematelgi kordadel, oli ette nähtud kõigepealt [[Eesti president|presidendi]] valimine [[Riigikogu]]s. Et Riigikogus ei pälvinud ükski kandidaat 2/3 liikmete toetust, jätkusid valimised valimiskogus 24. septembril. Ka valimiskogu esimeses ega teises voorus ei valitud presidenti. Valimised jätkusid 3. oktoobril Riigikogus, kus presidendiks valiti 81 poolthäälega [[Kersti Kaljulaid]], kes oli ka ainuke kandidaat. == Kandidaadid == Kandidaadid on isikud, kelle on mõnes valimisvoorus kandideerimiseks registreerinud vabariigi valimiskomisjon. 2016. aasta presidendivalimistel on neid seni olnud kokku kuus. {| class="wikitable" style="font-size:90%" |- ! style="background:#B0C4DE" colspan="4"| <big>Kandidaadid Riigikogus</big> |- ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| |- | style="vertical-align: top; text-align: center;" | <br><big>'''[[Allar Jõks]]'''</big><br>parteitu<br>Endine õiguskantsler<ref name="ERR88" /> | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:Siim Kallas 5.JPG|100px]]<br><big>'''[[Siim Kallas]]'''</big><br>[[Reformierakond]]<br>Endine peaminister ja [[Euroopa Komisjon]]i volinik<ref name="ERR38" /> | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:RK Eiki Nestor.jpg|100px]]<br><big>'''[[Eiki Nestor]]'''</big><br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]<br>Riigikogu esimees<ref name="ERR238" /> | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:KE Mailis Reps.jpg|100px]]<br><big>'''[[Mailis Reps]]'''</big><br>[[Eesti Keskerakond]]<br>Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister<ref name="PM1116" /> |} ===Allar Jõks=== <!--!--> Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler [[Allar Jõks]] teatas valmisolekust kandideerida presidendiks pressikonverentsil 23. mail.<ref name="Jõksi-pressikas" /> Samal päeval pöördusid 14 ühiskonnategelast avalikkuse poole ettepanekuga valida ta Eesti presidendiks. Pöördumise autorid olid [[Andrei Sõritsa]], [[Annika Uudelepp]], [[Jaan Pillesaar]], [[Joel Volkov]], [[Jüri Käo]], [[Jüri Saar]], [[Mall Hellam]], [[Mihhail Lotman]], [[Peeter Volkonski]], [[Raivo Vare]], [[Rein Einasto]], [[Teet Reedi]], [[Terje Kross]] ja [[Tiit Ojasoo]].<ref name="2MVrt" /> 30. mail teatasid oma toetusest nii [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] kui ka [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon, mille liikmeid on vastavalt 14 ja kaheksa ehk kokku rohkem kui kandidaadi ülesseadmiseks tarvis.<ref name="1xUTG" /> Jõks lubas presidendiks saades kasutada vastutustundlikult, kuid vajaduse korral jõuliselt võimalust jätta seadus välja kuulutamata, kui selle ettevalmistamisel on lähtutud kas usust või veendumusest ja mitte teadmispõhisusest. Samuti kinnitas ta, et teeb kõik endast oleneva, et Eesti õiguskorda teadlikult ignoreerivaid või eitavaid inimesi võimule mitte lubada.<ref name="Jõksi-pressikas" /> ===Siim Kallas=== Euroopa Komisjoni endine asepresident teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida 16. aprillil.<ref name="qsOgj" /> 3. augustil valiti ta Reformierakonna juhatuse koosolekul erakonna presidendikandidaadiks.<ref name="zF7uL" /> === Mailis Reps === <!-- [[Pilt:KE Mailis Reps.jpg|right|80px]] !--> Riigikogu liige ja endine haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]] valiti [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ametlikuks kandidaadiks 11. juunil. Teda toetas 90 volikogu liiget 169st, tema vastaskandidaati [[Edgar Savisaar]]t toetas 78 liiget.<ref name="PM116" /> 25. augustil oli Mailis Reps esimene, kelle toetusallkirjad vabariigi valimiskomisjonile esitati. Oma allkirjad andsid kõik Keskerakonna fraktsiooni 27 liiget.<ref name="uYDcI" /> ===Eiki Nestor=== Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) liige ning riigikogu esimees Eiki Nestor teatas presidendiks kandideerimisest 25. mail 2016.<ref name="407J1" /> 26. augustil esitati tema kandidatuur valimiskomisjonile 43 saadiku allkirjaga. Seejuures olid 28 allakirjutanut reformierakondlased.<ref name="pVXTA" /> Riigikogu esimeses hääletusvoorus kogus Eiki Nestor 40 häält, mida oli rohkem kui teistel kandidaatidel Mailis Repsil ja Allar Jõksil, kuid valituks saamiseks vajanuks ta 68 häält. Vastavalt Reformierakonna ja SDE kokkuleppele ei esitatud Eiki Nestorit enam valimiste teiseks vooruks, vaid kahe erakonna ühiskandidaadiks sai siis Siim Kallas. Hiljem otsustas SDE juhatus, et Eiki Nestorit ei esitata kandidaadiks ka valimiskogus. Selle ettepaneku tegi juhatusele Eiki Nestor ise.<ref name="bAD7F" /> {| class="wikitable" style="font-size:90%" |- ! style="background:#B0C4DE" colspan="5"| <big>Kandidaadid valimiskogus</big> |- ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| |- | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:Mart Helme.jpg|100px]]<br><big>'''[[Mart Helme]]'''</big><br>[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]<br>Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:Allar_Jõks.png|110px]]</big><br>'''[[Allar Jõks]]'''</big><br>parteitu<br>endine õiguskantsler | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:Marina Kaljurand 2011.jpg|110px]]<br><big>'''[[Marina Kaljurand]]'''</big><br>parteitu<br>endine välisminister | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:Siim Kallas 5.JPG|100px]]<br><big>'''[[Siim Kallas]]'''</big><br>[[Reformierakond]]<br>endine peaminister ja Euroopa Komisjoni volinik | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:KE Mailis Reps.jpg|100px]]<br><big>'''[[Mailis Reps]]'''</big><br>[[Eesti Keskerakond]]<br>Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister |} ===Marina Kaljurand=== <!-- [[Pilt:Marina_Kaljurand_2011.jpg|pisi|100px|Marina Kaljurand]] !--> Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] teatas valmisolekust kandideerida presidendiks 23. aprillil kohtumisel [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] liikmetega<ref name="bOW8m" />, kuid temast kui võimalikust presidendikandidaadist oli räägitud juba 2015. aastal.<ref name="XqTlg" /> Alates augustist 2015 oli Kaljurand populaarsusuuringutes rahva peamine soosik võimaliku presidendina. Kui Kaljurand osutunuks valituks, oleks ta olnud Eesti esimene naispresident. Presidendina peaks ta olulisimaks ülesandeks kindlustunde tekitamist ja hoidmist rahvas, samal ajal kui üle Euroopa on erakordselt palju kriisikoldeid: terrorism, immigratsioon, julgeolek seoses Venemaaga, [[Brexit]] ja Kreeka majandus.<ref name="IHVzM" /> Kaljurand oli Eesti suursaadik Iisraelis 2004–2006, 2005–2008 Venemaal, 2007–2011 Kasahstanis, 2011–2013 Kanadas, 2011–2014 Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Juulist 2015 on ta Eesti välisminister. 30. augustil otsustas Reformierakonna juhatus toetada valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri. Marina Kaljurand väljendas selle otsuse üle pettumust, viidates varasemale lubadusele. 9. septembril 2016 teatas Kaljurand, et lahkub välisministri ametikohalt, ja palus valijameestel tema kandidatuur valimiskogus üles seada. ===Mart Helme=== EKRE fraktsiooni esimees [[Martin Helme]] kinnitas, et erakonna eesmärk on seada valimiskogus üles oma presidendikandidaat Mart Helme<ref name="XJZ2M" />. Ka Mart Helme ise on nimetanud ennast parimaks kandidaadiks<ref name="Mf0o9" />. ==Esitamata jäänud kandidaadid== Siin on loetletud isikud, kes on avalikkusele teada andnud, et on valmis kandideerima presidendiks, kuid keda kandidaadiks registreeritud pole. === Urmas Paet === Euroopa Parlamendi liige ja endine Eesti välisminister [[Urmas Paet]] teatas oma valmisolekust kandideerida presidendiks 25. aprillil.<ref name="G0xMy" /> === Kaur Kender === Kirjanik [[Kaur Kender]] teatas soovist kandideerida 27. aprillil portaalis [[nihilist.fm]].<ref name="nihilist-27042016" /><ref name="delfi-27042016" /> Kender sai [[Eesti Piraadipartei]] toetuse<ref name="pp-kender" /> ning rääkis toetuse saamiseks läbi Keskerakonnaga.<ref name="kesk-kender" /> ===Ilvi Jõe-Cannon=== Väliseesti politoloog [[Ilvi Jõe-Cannon]], kes püüdis saada presidendikandidaadiks juba 2006. aastal, saatis vallavolikogude esimeestele pöördumise, pakkudes end presidendikandidaadiks. Oma eelistena nimetas Jõe-Cannon erakondlikku ja majanduslikku sõltumatust, head inglise keelt ja teadmisi Ameerika Ühendriikidest, kus ta elas 1997. aastani. Teleintervjuus ütles ta: "Ja kui mind ei valitaks – mina sellega midagi ei kaota, aga Eesti riik kaotab." Septembri keskpaigaks ei olnud ükski erakond tema toetamisest presidendikandidaadina teada andnud.<ref name="8xdxb" /><ref name="VP8bS" /> ===Jaak Jõerüüt=== [[Jaak Jõerüüt]] kinnitas valmisolekut kandideerida presidendiks 22. aprillil 2016.<ref name="pm20160930" /> ===Edgar Savisaar=== Esimesel juunil 2016 ilmus [[Tõnismägi|Tõnismäele]] suur [[Edgar Savisaar]]e pildiga plakat, millel oli kiri "Savisaar Presidendiks!" ja mis teavitas presidendikandidaadi kanpaania[''sic''] avaüritusest [[Rahvusraamatukogu]]s 7. juunil 2016. 7. juunil 2016 pidas Savisaar rahvusraamatukogus kõne, milles teatas osalemisest presidendivalimistel, kui [[Keskerakond|Keskerakonna]] volikogu ta presidendikandidaadiks valib.<ref name="pm20160930" /> === Kristiina Ojuland === 29. septembril avaldas [[Rahva Ühtsuse Erakond|Rahva Ühtsuse Erakonna]] juhatus erakonna kodulehel avalduse, mis tegi Riigikogule ettepaneku esitada presidendi kandidaadiks [[Kristiina Ojuland]].<ref name="LCdmO" /> ==Populaarsusuuringud== {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:85%;line-height:14px;" |- bgcolor=lightgray ! rowspan="3" style="width:125px;" | Läbiviija ! rowspan="3" style="width:115px;" | Läbiviimise aeg ! rowspan="3" style="width:40px;" | Küsitletute hulk ! style="width:60px;" | [[File:Marina Kaljurand 2011.jpg|70x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Edgar Savisaar 2005.jpg|70x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Tarand, Indrek-9984.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Siim Kallas 5.JPG|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Arnold Rüütel 2006.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:IRL Ene Ergma.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Urmas Paet.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Mart Helme.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:Allar_Jõks.png|70x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:RK Eiki Nestor.jpg|70x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:KE Mailis Reps.jpg|60x90px]] |- | bgcolor=lightgrey | | bgcolor=#0E4120 | | bgcolor=lightgrey | | bgcolor=#FEE04D | | bgcolor=#00557e | | bgcolor=#0235A4 | | bgcolor=#FEE04D | | bgcolor=#00557e | | bgcolor=lightgrey | | bgcolor=#CD000a | | bgcolor=#0E4120 | |- ! [[Marina Kaljurand|Kaljurand]]<br/><small>parteitu</small> ! [[Edgar Savisaar|Savisaar]]<br/><small>[[Eesti Keskerakond|Kesk]]</small> ! [[Indrek Tarand|Tarand]]<br/><small>parteitu</small> ! [[Siim Kallas|Kallas]]<br/><small>[[Eesti Reformierakond|RE]]</small> ! [[Arnold Rüütel|Rüütel]]<br/><small>[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]</small> ! [[Ene Ergma|Ergma]]<br/><small>[[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]</small> ! [[Urmas Paet|Paet]]<br/><small>[[Eesti Reformierakond|RE]]</small> ! [[Mart Helme|Helme]]<br/><small>[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]</small> ! [[Allar Jõks|Jõks]]<br/><small>parteitu</small> ! [[Eiki Nestor|Nestor]]<br/><small>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]</small> ! [[Mailis Reps|Reps]]<br/><small>[[Eesti Keskerakond|Kesk]]</small> |- | '''[http://www.postimees.ee/3813235/kusitlus-rahvas-eelistab-presidendina-selgelt-kaljuranda-voi-kallast TNS Emor]''' | '''september 2016''' | 1009 | '''40%''' | – | – | 18% | – | – | – | 6% | 5% | 7% | 8% |- | '''[http://news.err.ee/v/news/4c9b6b97-7391-4ea1-ad44-5e5774048031/public-support-of-siim-kallas-grows-nearly-twofold-kaljurand-remains-most-popular Turu-uuringute AS]''' | '''august 2016''' | 1003 | '''22%''' | 15% | 6% | 17% | – | – | 2% | 5% | 8% | 3% | 3% |- | '''[http://www.postimees.ee/3813235/kusitlus-rahvas-eelistab-presidendina-selgelt-kaljuranda-voi-kallast TNS Emor]''' | '''august 2016''' | 1505 | '''30.4%''' | – | – | 22.3% | – | – | – | 6% | 6.9% | 4.9% | 7.8% |- | '''[http://news.err.ee/v/news/4c9b6b97-7391-4ea1-ad44-5e5774048031/public-support-of-siim-kallas-grows-nearly-twofold-kaljurand-remains-most-popular Turu-uuringute AS]''' | '''juuni 2016''' | – | '''29%''' | 14% | 6% | 9% | – | – | 2% | 4% | 8% | 2% | 1% |- | '''[http://www.postimees.ee/3738033/toetust-koguv-allar-joks-alustas-liiga-hilja TNS Emor]''' | '''juuni 2016''' | 1375 | '''25%''' | 14% | 6% | 11% | – | – | 4% | 5% | 11% | 2% | 2% |- | '''[http://www.postimees.ee/3667741/kaljuranda-toetas-aprilli-keskel-presidendikandidaadina-30-protsenti TNS Emor]''' | '''aprill 2016''' | 1293 | '''30%''' | 14% | 10% | 12% | – | – | – | 5% | 3% | 2% | – |- | '''[http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahva-suurima-toetusega-presidendikandidaat-votan-seda-suure-tunnustusena-oma-toole?id=73603717 Turu-uuringute AS]''' | '''jaanuar 2016''' | 1001 | '''23%''' | 14% | 9% | 8% | 5% | 4% | 3% | – | – | 3% | – |- | '''[http://pluss.postimees.ee/3442183/kaljurand-on-presidendikandidaadina-joudsalt-rahva-toetust-kogunud TNS Emor]''' | '''detsember 2015''' | – | '''20,3%''' | 12,6% | 9,5% | 10,6% | 3,2% | 4% | 2,9% | – | – | 1,4% | – |- | '''[http://pluss.postimees.ee/3305735/kas-kadriorgu-tuleb-peremees-voi-perenaine TNS Emor]''' | '''august 2015''' | 1203 | '''14,3%''' | 13,2% | 10,1% | 11,2% | 3,4% | 5,4% | 4,8% | – | – | 2,3% | – |- | '''[http://news.postimees.ee/3139939/poll-says-savisaar-or-kallas-desired-as-president TNS Emor]''' | '''märts 2015''' | 1251 | 10,4% | '''13%''' | 9,6% | '''13%''' | 3,6% | 6,7% | – | – | – | 1,3% | – |} 2016. aasta juunikuus viis [[Postimees]] läbi küsitluse tulevaste valijameeste hulgas<ref name="IgomU" />, millest selgus, et kõige populaarsem kandidaat valimiskogus oleks [[Allar Jõks]]. Temale järgnesid [[Siim Kallas]] ja [[Marina Kaljurand]]. Analoogse uuringu avaldas 8. juunil 2016 ka [[Eesti Ekspress]]<ref name="JFI2i" />, kes küsitles kõiki kohalike volikogude liikmeid. Selles uuringus jagas [[Allar Jõks]] esikohta Marina Kaljurannaga, järgnesid [[Siim Kallas]], [[Mart Helme]], [[Eiki Nestor]]. 2015. aasta septembris läbi viidud uuringu kohaselt toetanuks iga viies eestimaalane presidendina [[Marina Kaljurand]]a. Pärast [[Toomas Hendrik Ilves]]e ametiaja lõppemist 2016. aasta oktoobris näinuks Kaljuranda presidendina 20,3 protsenti küsitletutest. Lisaks Kaljurannale ületasid kümneprotsendilise toetuse veel vaid [[Edgar Savisaar]] (12,6%) ja [[Siim Kallas]] (10,6%).<ref name="4jdMk" /> 2016. aasta veebruaris avaldatud [[Turu-uuringute AS]]i uuringu kohaselt oli Kaljurand esikohal (23%) Eesti elanike nii esimese kui ka teise eelistusena. Esimese eelistusena järgnes talle Edgar Savisaar, esimese ja teise eelistuse kokkuvõttes jagasid võrdselt teist kohta Savisaar, [[Indrek Tarand]] ja Siim Kallas. Uuringus esitati küsitletavatele nii võimalus oma ettepanekuteks kui ka üksteist nime, keda oli selleks hetkeks avalikus arutelus võimalike presidendikandidaatidena nimetatud: [[Arnold Rüütel]], Edgar Savisaar, [[Eiki Nestor]], [[Ene Ergma]], [[Indrek Neivelt]], Indrek Tarand, [[Jüri Luik]], Marina Kaljurand, [[Marju Lauristin]], Siim Kallas, [[Tunne Kelam]] ja [[Urmas Paet]].<ref name="KZeKX" /> 2016. aasta mais [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] tellimusel läbi viidud uuringus<ref name="5jGDY" /> oli veel selgelt esikohal 22%-ga [[Marina Kaljurand]], kuid tema toetus oli kuuga kukkunud 7 protsendipunkti. Teisel kohal oli [[Siim Kallas]], keda toetas 10% vastanuist. [[Allar Jõks]]i toetus oli 9%. Märtsis tõdes poliitikavaatleja [[Tõnis Leht]], et kuna erakondadel on kandidaatide esitamiseks veel viis kuud, ei kiirustata kandidaatide esitamisega. Samas ei ole tõenäoline, et ükski kandidaat koguks Riigikogus vajalikud 68 häält, kuna koalitsioonil on vaid 59 häält ning ühelgi seni avalikkuses mainitud võimalikul kandidaadil ei ole ühtaegu koalitsiooni ja ka mõne opositsioonierakonna toetust. Seega läheb valimine tõenäoliselt edasi valijameeste kogusse, nagu enamikul senistel presidendivalimistel. Samas ennustas Leht ka n-ö "mustade hobuste" esiletõusu: "Kas või näiteks [[Alar Karis]], kelle nimega on viimastel nädalatel spekuleeritud. Tema eitus sellel teemal polnud väga jõuline, kuid samas poliitika on selline, et "jaa" ega "ei" ei pruugi seda tähendada, kuidas neid otsetähenduses tõlgendatakse." Reformierakonna fraktsiooni esimees [[Urve Tiidus]] leidis, et kevadel alles testitakse võimalikke kandidaate avalikkuses. Ehkki presidendi otsevalimisi Eestis ei toimu, muutub tema hinnangul rahva arvamus olulisemaks just valijameeste kogus: "Valimiskogu on üsna representatiivne, sest see koosneb rahva valitud kohalike omavalitsuste esindajatest. Seega kaudselt omab rahva arvamus väga suurt kaalu." <ref name="JIdBa" /> == Valimiste käik == ===Riigikogu esimene valimisvoor=== Presidendivalimiste esimene voor toimus 29. augustil Riigikogus. Valimistest võttis osa 99 riigikogu liiget, keskerakondlane [[Rein Ratas]] puudus tervislikel põhjustel. Üles oli seatud kolm kandidaati: [[Mailis Reps]], [[Allar Jõks]], [[Eiki Nestor]]. Repsi esitasid presidendikandidaadiks 27, Jõksi 21 ja Nestori 43 Riigikogu liiget. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna ühiskandidaat [[Eiki Nestor]] kogus 40 häält. Keskerakonna kandidaat [[Mailis Reps]] kogus 26 häält. IRL-i ja Vabaerakonna ühiskandidaat [[Allar Jõks]] kogus 25 häält. 8 valimissedelit oli jäetud tühjaks. Kuna ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 1. voorus valimata ning välja kuulutati teine voor, mis toimus järgmisel päeval. ===Riigikogu teine valimisvoor=== Presidendivalimiste teine voor toimus 30. augustil. Vastavalt Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna kokkuleppele ei esitatud teiseks vooruks enam Eiki Nestori kandidatuuri, vaid tema asemel eelistati reformierakondlast [[Siim Kallas]]t. Küll kandideerisid teises voorus taas Mailis Reps ja Allar Jõks. Siim Kallas kogus 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält. Ristiga märgistamata sedeleid oli üks. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 2. voorus valimata ja välja kuulutati kolmas voor, mis toimus samal päeval. ===Riigikogu kolmas valimisvoor=== Riigikogu kolmandaks valimisvooruks enam uusi kandidaate esitada ei saanud, vaid seal osalesid kaks teises voorus enim hääli saanud kandidaadid. Siim Kallas kogus 42 häält, Mailis Repsi poolt hääletas 26 riigikogu liiget ning 30 hääletussedelit olid tühjaks jäetud. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 3. voorus valimata ja kokku kutsuti valimiskogu. ===Valimiskogu esimene voor=== Valimiskogu koosneb "[[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]e" (VPVS) § 21 lg 1 järgi Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogude esindajatest. KOV-i esindajate määramisel võetakse arvesse [[rahvastikuregister|Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse]] kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril ning jaotatakse vastavalt:<br/> 1) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 1 esindaja;<br/> 2) 10 001–50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 2 esindajat;<br/> 3) 50 001–100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 4 esindajat;<br/> 4) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – 10 esindajat. Valimiskogu kogunes 24. septembril Estonia kontserdisaalis. Valimiskogu esimeses voorus kandideerisid viis persooni. [[Siim Kallas]]e ja [[Mailis Reps]]i kandidatuur seati üles automaatselt, kuna nad osalesid Riigikogu kolmandas valimisvoorus. Teised kandidaadid vajasid kandideerimiseks vähemalt 21 valimiskogu liikme heakskiitu. Nõutavad allkirjad kogusid esitamise järjekorras [[Marina Kaljurand]], [[Mart Helme]] ja [[Allar Jõks]]. Esimeses voorus sai Allar Jõks 83 häält, Siim Kallas 81 häält, Mailis Reps 79 häält, Marina Kaljurand 75 häält ja Mart Helme 16 häält. Valituks oleks tunnistatud kandidaat, kelle poolt hääletanuks hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Et kellelgi ei õnnestunud koguda 334 häälest enamust, s.o 168 häält, toimus valimiskogus ka teine voor, kus osalesid kaks esimesest voorust enim hääli saanud kandidaati. Pärast esimese vooru lõppu avaldas SDE esimees [[Jevgeni Ossinovski]] arvamust, et Keskerakonna esimees [[Edgar Savisaar]] olevat tegutsenud mitte Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi, vaid Siim Kallase toetuseks: "Tõsi on see, et Edgar Savisaar on Mailis Repsi tagant hääli ära viinud. Ja ka vahepealsel ajal üsna aktiivselt saginud selle nimel, et Siim Kallasele toetust otsida, mis on kindlasti üsna ootamatu." Repsi ja KE fraktsioonijuhi [[Kadri Simson]]i sõnul eelistas Edgar Savisaar Kallast Jõksile ning ka Keskerakonna peasekretär [[Oudekki Loone]] nimetas Kallast Keskerakonnale sobivamaks kandidaadiks. Siiski jäetud Keskerakonna liikmete valik vabaks.<ref name="JxU10" /> Samamoodi kinnitas SDE liikmete vaba valikut [[Jaak Allik]], kes ennustas kolmandaks vooruks kuni 20 tühja sedelit, ning EKRE liikmete kohta [[Martin Helme]], kes lubas ise sedeli tühjaks jätta.<ref name="rBb8Y" /> ===Valimiskogu teine voor=== Teises voorus kandideerisid Allar Jõks ja Siim Kallas. Hääletusel kogus Kallas 138 ja Jõks 134 häält, hääletamissedeli said 333 valimiskogu liiget, osales 332 valimiskogu liiget, tühje sedeleid oli 57, kehtetuid 3,<ref name="vvk-VP2016" /> üks ümbrik oli tühi.<ref name="taas riigikokku" /> President Toomas Hendrik Ilves lubas teha riigikogule ettepaneku koguneda täiendavale istungile presidendi valimiseks 3. oktoobril 2016<ref name="VPATE" />. Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas leidis pärast tulemuste selgumist, et 60 mittehääletajat valmistasid talle pettumuse, kuid kõik kandidaadid peale Mart Helme olevat teinud hea tulemuse<ref name="GKtOm" />. Valimiskogus vähim, vaid 16 häält kogunud Mart Helme seevastu kinnitas, et presidendikampaania täitis kõik eesmärgid: "Meie eesmärk on [[Stenbocki maja]]." Helme hinnangul peegeldas valimiskogu koosseis poliitilisi jõujooni [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse valimised|2013. aasta kohalike omavalitsuse valimiste]] ajast, mil EKRE oli alles uus erakond ja seetõttu jäi selle toetus valimiskogus napiks.<ref name="XsJxg" /> ===Uus hääletus Riigikogus=== 27. septembril 2016 tegi [[Riigikogu vanematekogu]] ettepaneku kandideerida presidendiks [[Kersti Kaljulaid]]ile. 30. septembril 2016 esitasid 90 Riigikogu liiget [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadiks Kersti Kaljulaidi<ref name="WqBMm" />. ==Presidendi valimise korra muutmine== Valmiskogu liikmete vastuseis erakondade eelistatud kandidaatidele tingis presidendi valimise läbikukutamise selle teises voorus ning osad kommentaatorid ja poliitikud pidasid seda häbiks riigikogu erakondadele ja ohuks presidendi institutsiooni väärikusele või usaldusväärsusele, räägiti võimalikust "põhiseaduslikust kriisist". [[Jüri Adams]] väitis, et selline presidendi valimise kord, kus valimiskogu ei vali presidenti ära, "väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib Põhiseaduse Assamblee poliitilist tahet".<ref name="mis-edasi" /> Kuigi Riigikohtu esimees [[Priit Pikamäe]] ei pidanud valimiste uuesti suundumist Riigikokku "põhiseaduslikuks kriisiks", siiski tegi ta ettepaneku muuta korda nii, et valimiskogu valiks presidendi igal juhul ära.<ref name="pikamäe" /><ref name="jõks-kallas" /><ref name="rk-ilves">{{Netiviide |autor=Toomas Hendrik Ilves |url=https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201609121500#PKP-21414 |pealkiri=Vabariigi Presidendi kõne |väljaanne=Riigikogu stenogrammid |aeg=12. september 2016}}</ref> Justiitsministeeriumi juurde 2016. aasta detsembris moodustatud 12-liikmeline "Põhiseaduse asjatundjate kogu" andis soovitused presidendi valimise korra muutmiseks. Riigikogu seda [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimis]]te ajaks siiski ei muutnud.<ref name="kogu1" /><ref name="kogu2" /><ref name="lõhmus" /><ref name="err-maruste">{{Netiviide |autor=Rait Maruste |url=https://www.err.ee/1608204889/rait-maruste-presidendi-vajalikkusest-ja-valimisest |pealkiri=Presidendi vajalikkusest ja valimisest |väljaanne=ERR |aeg=7. mai 2021}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ERR88">{{cite web|url=http://news.err.ee/v/news/aed7498f-407a-4e46-85db-aef3697cd2f9/allar-joks-confirms-intention-to-run-for-president-in-the-riigikogu |title=Allar Jõks confirms intention to run for president in the Riigikogu |publisher=ERR |date=8. august 2016 |accessdate=8. august 2016}}</ref> <ref name="ERR38">{{cite web|url=http://news.err.ee/v/news/10f2f8ec-da16-4d66-a5b6-28d44a34b103/reform-party-board-of-directors-confirms-siim-kallas-as-partys-presidential-candidate |title=Reform Party Board of Directors confirms Siim Kallas as party's presidential candidate |publisher=ERR |date=3. august 2016 |accessdate=3. august 2016}}</ref> <ref name="ERR238">{{cite web|url=http://news.err.ee/v/news/8ea966f2-bb2b-446b-975d-6a674ec6077b/reform-sde-to-support-nestor-for-president-in-first-balloting-round-kallas-in-following-rounds |title=Reform, SDE to support Nestor for president in first balloting round, Kallas in following rounds |publisher=ERR |date=23. august 2016 |accessdate=23. august 2016}}</ref> <ref name="PM1116">{{cite web|url=http://www.postimees.ee/3729083/keskerakonna-presidendikandidaadiks-valiti-mailis-reps |title=Keskerakonna presidendikandidaadiks valiti Mailis Reps |publisher=Postimees |date=11. juuni 2016 |accessdate=11. juuni 2016}}</ref> <ref name="Jõksi-pressikas">[http://www.postimees.ee/3704297/allar-joks-teatas-valmisolekust-kandideerida-presidendiks Allar Jõks teatas valmisolekust kandideerida presidendiks]</ref> <ref name="2MVrt">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e66dd7b0-649f-43fd-9e85-75f618c7e89b/uhiskonnategelased-pakuvad-presidendiks-allar-joksi Ühiskonnategelased pakuvad presidendiks Allar Jõksi]</ref> <ref name="1xUTG">[http://www.postimees.ee/3713917/joks-kogub-presidendikandidaadina-fraktsioonide-toetust Jõks kogub presidendikandidaadina fraktsioonide toetust]</ref> <ref name="qsOgj">http://www.postimees.ee/3657887/siim-kallas-teatas-valmisolekust-kandideerida-presidendiks</ref> <ref name="zF7uL">http://uudised.err.ee/v/eesti/f3ab7b83-6f63-4e40-99e0-5d94fbf85b0a/reformierakonna-juhatus-kinnitas-erakonna-presidendikandidaadiks-siim-kallase</ref> <ref name="PM116">{{cite web|url=http://www.postimees.ee/3729083/keskerakonna-presidendikandidaadiks-valiti-mailis-reps |title=Keskerakonna presidendikandidaadiks valiti Mailis Reps |publisher=Postimees |date=11. juuni 2016}}</ref> <ref name="uYDcI">{{cite web|url=http://uudised.err.ee/v/eesti/6baecbc6-aad0-445f-8777-662fae4da0f4/fotod-simson-andis-repsi-toetusallkirjad-valimiskomisjonile-ule |title=Fotod: Simson andis Repsi toetusallkirjad valimiskomisjonile üle |publisher=ERR |date=25. august 2016}}</ref> <ref name="407J1">http://uudised.err.ee/v/eesti/036e7a24-f86c-4da2-88bf-77ff9554d331/eiki-nestor-olen-otsuse-teinud-ja-kandideerin-presidendiks</ref> <ref name="pVXTA">http://online.le.ee/2016/08/26/43-riigikogu-liiget-esitasid-eiki-nestori-presidendi-kandidaadiks/</ref> <ref name="bAD7F">http://www.delfi.ee/news/presidendivalimised2016/uudised/delfi-fotod-ja-videod-sotsid-toetavad-presidendina-marina-kaljuranda-ossinovski-kaljurannal-on-sisepoliitilist-selgroogu-juurde-tulnud?id=75657553</ref> <ref name="bOW8m">http://elu24.postimees.ee/3667603/marina-kaljurand-kinnitas-valmisolekut-kandideerida-presidendiks</ref> <ref name="XqTlg">http://www.baltic-course.com/eng/analytics/?doc=109875</ref> <ref name="nihilist-27042016">[https://web.archive.org/web/20180801200619/http://nihilist.fm/kaur-kender-vabariigi-president/ nihilist.fm, "Kaur Kender, Vabariigi President].</ref> <ref name="IHVzM">{{cite web |url=http://lounaeestlane.ee/eesti/item/5681-marina-kaljurand-jah-ma-oleksin-eestile-hea-president-video |title=Marina Kaljurand: "Jah, ma oleksin Eestile hea president" |publisher=Lõunaeestlane |date=7. mai 2016 |access-date=6. juuli 2016 |archive-date=19. september 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160919183439/http://lounaeestlane.ee/eesti/item/5681-marina-kaljurand-jah-ma-oleksin-eestile-hea-president-video |url-status=dead }}</ref> <ref name="delfi-27042016">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kaur-kender-tahab-saada-presidendiks-ma-olen-koige-kovem-president-ukskoik-mis-raha-eest?id=74357285 publik.delfi.ee, 27.04.2016, "Kaur Kender tahab saada presidendiks: ma olen kõige kõvem president ükskõik mis raha eest".]</ref> <ref name="XJZ2M">Tiina Jaakson [http://uudised.err.ee/v/eesti/7a710234-1a13-48c0-8c58-71c7c2dfdcab/poliitikud-peavad-presidendivalimiste-teist-vooru-oluliseks-vahefinisiks Poliitikud peavad presidendivalimiste teist vooru oluliseks vahefinišiks] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="vvk-VP2016">[http://vvk.ee/arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimised-2016-2/ Vabariigi Presidendi valimine 2016. aastal]</ref> <ref name="Mf0o9">[http://uudised.err.ee/v/eesti/7d5656ad-cf5c-436f-abff-c28a609b7178/fotod-ja-ak-video-esimeses-voorus-jai-president-valimata Fotod ja AK video: Esimeses voorus jäi president valimata] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="G0xMy">http://epl.delfi.ee/news/eesti/veel-uks-sooviavaldus-paet-teatas-et-ka-tema-tahab-presidendiks-saada?id=74338135</ref> <ref name="pp-kender">{{Cite web |url=http://piraadipartei.ee/kender-presidendiks-2016-pressikas |title=Piraadipartei esitab Kaur Kenderi presidendikandidaadiks |access-date=30. september 2016 |archive-date=15. juuni 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180615191653/http://piraadipartei.ee/kender-presidendiks-2016-pressikas |url-status=dead }}</ref> <ref name="kesk-kender">{{Cite web |url=http://www.postimees.ee/v2/3713421/kender-keskerakonna-konverentsil-seadke-mind-keskerakonna-presidendikandidaadiks |title=Kender Keskerakonna konverentsil: seadke mind Keskerakonna presidendikandidaadiks |access-date=30. september 2016 |archive-date=1. oktoober 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161001211719/http://www.postimees.ee/v2/3713421/kender-keskerakonna-konverentsil-seadke-mind-keskerakonna-presidendikandidaadiks |url-status=dead }}</ref> <ref name="8xdxb">Juhan Haravee [http://www.eesti.ca/eesti-presidendivalimiste-esimene-must-hobune-alustas-galoppi/article48307 Eesti Presidendivalimiste esimene must hobune alustas galoppi] Estonian World Review, 7. september 2016</ref> <ref name="VP8bS">[https://web.archive.org/web/20160915011806/http://elu24.postimees.ee/v2/3834791/kui-mind-ei-valita-kaotab-eesti-riik-kes-on-eesti-presidendivalimistesse-sekkuv-uellatusesineja Kui mind ei valita, kaotab Eesti riik! Kes on Eesti presidendivalimistesse sekkuv üllatusesineja?] Postimees, 13. september 2016</ref> <ref name="pm20160930">Piret Lakson, [http://www.postimees.ee/3854479/ulevaade-presidendirallist-pool-aastat-ranka-vaeva-versus-ullatuskandidaat-kersti-kaljulaid "Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid".] Postimees, 30. september 2016</ref> <ref name="LCdmO">[https://web.archive.org/web/20190929114124/http://rue.ee/WP/meil-on-parem-lahendus-kristiina-ojuland-kandideerib-eesti-vabariigi-presidendiks/ "Meil on parem lahendus. Kristiina Ojuland kandideerib Eesti Vabariigi presidendiks".] Rahva Ühtsuse Erakonna kodulehekülg rue.ee, 29. september 2016</ref> <ref name="IgomU">http://pluss.postimees.ee/3723143/voidu-votab-helme-puhas-bluff?_ga=1.223068891.1509141552.1465312977</ref> <ref name="taas riigikokku">[http://uudised.err.ee/v/a44fbb66-a887-4bd7-80eb-323b5d03c343/kallas-sai-teises-voorus-138-haalt-valimised-lahevad-taas-riigikokku Kallas sai teises voorus 138 häält – valimised lähevad taas riigikokku] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="JFI2i">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/ekspressi-suur-uuring-keda-valijamehed-presidendiks-tahavad?id=74735039</ref> <ref name="4jdMk">[http://uudised.err.ee/v/ea2d059b-cdd6-4070-8c72-016c717322e4 Presidendikandidaadina meeldib rahvale enim Kaljurand]</ref> <ref name="KZeKX">Kärt Anvelt. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahva-suurima-toetusega-presidendikandidaat-votan-seda-suure-tunnustusena-oma-toole?id=73603717 Rahva suurima toetusega presidendikandidaat: võtan seda suure tunnustusena oma tööle] Eesti Päevaleht 8. veebruar 2016</ref> <ref name="5jGDY">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/ametlikult-areenile-kapanud-allar-joksi-riigipeaks-valimist-toetab-kumnendik?id=74771721 Ametlikult areenile kapanud Allar Jõksi riigipeaks valimist toetab kümnendik]</ref> <ref name="JIdBa">Allan Rajavee. [http://uudised.err.ee/v/eesti/c8c39871-59cf-4518-be85-6316cfab3646/tonis-leht-presidendivalimistest-stardipakud-on-staadionil-kuid-potentsiaalsed-voistlejad-kohklevad Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad] ERR, 21.03.2016</ref> <ref name="JxU10">[http://uudised.err.ee/v/eesti/40ba1fd3-c440-4105-9e42-205a96ecce0a/ossinovski-naib-et-savisaar-on-repsi-haaled-kallase-taha-viinud Ossinovski: näib, et Savisaar on Repsi hääled Kallase taha viinud] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="rBb8Y">[http://uudised.err.ee/v/eesti/f232aa50-29cf-42d2-9f4d-85ea9ce10604/jaak-allik-tuhje-sedeleid-tuleb-kuni-20 Jaak Allik: tühje sedeleid tuleb kuni 20] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="VPATE">[http://uudised.err.ee/v/eesti/91c551c8-111d-4aa0-bc3e-6edc9b66ec0c/ilves-soovin-et-riigikogu-opiks-praegusest-presidendivalimiste-karussellist Ilves: soovin, et riigikogu õpiks praegusest presidendivalimiste karussellist] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="GKtOm">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d5450856-299b-4968-9785-bc244916e457/roivas-60-mittehaaletajat-olid-pettumuseks Rõivas: 60 mittehääletajat olid pettumuseks] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="XsJxg">[http://uudised.err.ee/v/eesti/25e416b5-87cc-4f03-b326-e1fce7ad459e/helme-saavutasime-koik-seatud-eesmargid-uus-siht-on-stenbocki-maja Helme: saavutasime kõik seatud eesmärgid, uus siht on Stenbocki maja] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="WqBMm">[http://uudised.err.ee/v/eesti/dcca24d2-6161-4f3a-9da8-0b2c2a565f50/kaljulaiu-seadsid-presidendikandidaadiks-90-riigikogu-liiget-fotod Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget], ERR, 30. september 2016.</ref> <ref name="mis-edasi">{{Netiviide |autor=Tiina Kaukvere |url=https://www.postimees.ee/3849333/mis-saab-edasi-loe-poliitikute-kommentaare |pealkiri=Mis saab edasi? Loe poliitikute kommentaare |väljaanne=Postimees |aeg=25. september 2016}}</ref> <ref name="pikamäe">{{Netiviide |autor=Priit Pikamäe |url=https://arvamus.postimees.ee/3886115/priit-pikamae-paevad-mis-ajendasid-kusima |pealkiri=Päevad, mis ajendasid küsima |väljaanne=Postimees |aeg=29. oktoober 2016}}</ref> <ref name="kogu1">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/864056/pohiseaduse-asjatundjate-komisjonis-jaid-kokkulepped-solmimata |pealkiri=Põhiseaduse asjatundjate komisjonis jäid kokkulepped sõlmimata |väljaanne=ERR |aeg=25. september 2018}}</ref> <ref name="kogu2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/905916/pohiseaduse-asjatundjad-soovitavad-muuta-presidendi-valimise-korda |pealkiri=Põhiseaduse asjatundjad soovitavad muuta presidendi valimise korda |väljaanne=ERR |aeg=31. jaanuar 2019}}</ref> <ref name="lõhmus">{{Netiviide |autor=Uno Lõhmus |url=https://www.err.ee/1608276174/uno-lohmus-kes-millist-presidenti-otsib |pealkiri=Kes millist presidenti otsib? |väljaanne=ERR |aeg=13. juuli 2021}}</ref> <ref name="jõks-kallas">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/574356/kallas-ja-joks-riigikogus-uuesti-ei-kandideeri |pealkiri=Kallas ja Jõks riigikogus uuesti ei kandideeri |väljaanne=ERR |aeg=24. september 2016}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://vvk.ee/index.php?id=13889 VVK: Vabariigi Presidendi valimine 2016] * [https://www.president2016.ee Presidendi hääletusmootor 2016] * [http://uudised.err.ee/v/eesti/c8c39871-59cf-4518-be85-6316cfab3646/tonis-leht-presidendivalimistest-stardipakud-on-staadionil-kuid-potentsiaalsed-voistlejad-kohklevad Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad] ERR, 21.03.2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3850163/marleen-allemann-miks-siis-ikkagi-jaei-president-valimata Marleen Allemann: miks siis ikkagi jäi president valimata?], postimees.ee 26.09.2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3856415/anu-toots-kas-demokraatia-saab-voita-kui-riik-kaotab Anu Toots: kas demokraatia saab võita, kui riik kaotab?], postimees.ee, 30.09.2016 * Piret Lakson: [http://www.postimees.ee/3854479/ulevaade-presidendirallist-pool-aastat-ranka-vaeva-versus-ullatuskandidaat-kersti-kaljulaid "Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid"]. Postimees, 30. september 2016 {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2016. aasta Eestis‎]] [[Kategooria:2016. aasta valimised]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] j2qd1erikw65kfaicgjnsqualm7gj0y Katrin Käärt 0 430856 6179231 6130071 2022-08-17T11:54:17Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Katrin Käärt | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = Eesti | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1983|10|10}} | Sünnikoht = [[Kohtla-Järve]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 171 cm | Kaal = | Spordiklubi= | Treener = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = }} '''Katrin Käärt''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1983]] [[Kohtla-Järve]]l) on endine eesti sprinter. Katrin alustas isa Aini juhendamisel kergejõustikutreeninguid 1994. aastal [[Tootsi]]s. Ain Käärt (1959–2006) oli samuti sprinter, kes saavutas 1980. aastal Eesti meistrivõistlustel 100 m jooksus kolmanda koha (ajaga 11,0).<ref name="isa"/> Katrin lõpetas [[Tootsi Põhikool]]i 1999. aastal ning jätkas seejärel õpinguid [[Pärnu Hansagümnaasium]]is.<ref name="esbl"/> Eesti meistrivõistluste sprindidistantsidel on Katrin Käärt tulnud juuniorina 13 ja täiskasvanute arvestuses 14 korda Eesti meistriks.<ref name="spordiinfo"/> == Isiklikud rekordid == Katrin Käärdi isiklikud rekordid on kirjas alljärgnevas tabelis:<ref name="all-athletics"/> {| class="wikitable" |+ ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht !! Märkused |- | [[60 meetri jooks|60 m jooks (sisestaadionil)]] || '''7,30''' || 4. märts 2005 || [[Madrid]] || endine [[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti siserekord]] |- | [[100 meetri jooks|100 m jooks]] || '''11,57''' || 1. august 2004 || [[Tallinn]] || endine Eesti rekord |- | 100 m jooks (sisestaadionil) || '''11,82''' || 4. veebruar 2002 || [[Tampere]] || Eesti siserekord |- | [[200 meetri jooks|200 m jooks]] || '''23,78''' || 7. august 2004 || [[Riia]] || endine Eesti rekord |- | 200 m jooks (sisestaadionil) || '''23,61''' || 1. märts 2002 || [[Viin]] || Eesti siserekord |- | [[400 meetri jooks|400 m jooks]]|| '''53,61''' || 24. juuli 2004 || [[Tartu]] || |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esbl">[https://www.esbl.ee/biograafia/Katrin_K%C3%A4%C3%A4rt Eesti spordi biograafiline leksikon – Käärt, Katrin]</ref> <ref name="isa">[https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/106409/ain_kaart Sporditulemused – Ain Käärt]</ref> <ref name="spordiinfo">[https://www.esbl.ee/biograafia/Katrin_K%C3%A4%C3%A4rt/?tul=1&#tulemusedlist Sporditulemused – Katrin Käärt]</ref> <ref name="all-athletics">{{Netiviide |url=http://www.all-athletics.com/node/106556 |pealkiri=Athlete profile – Katrin Käärt |vaadatud=2016-02-27 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305191327/http://www.all-athletics.com/node/106556 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== *{{esbl|Katrin_Käärt}} *{{iaaf}} {{JÄRJESTA:Käärt, Katrin}} [[Kategooria:Eesti sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] t5b3nbvwbgcsrx0pp45tm7nupvcclas Pikk tänav (Kuressaare) 0 432157 6179116 6177830 2022-08-17T08:45:30Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ wikitext text/x-wiki '''Pikk tänav''' on [[tänav]] [[Kuressaare]]s. == Hoonestus == *Pikk tänav 10 asus [[Tiinuse mõis|Tiinuse]] [[Tiinuse koda|koda]], mis 1918. aastal kuulus Alexander [[Freytag von Loringhoven|Freytag-Loringhoven]]ile ja 1924. aastast perekond Veskisele. *Pikk tänav 13 hoones asusid alates 1905. aastast ajalehtede [[Saarlane (ajaleht)|Saarlane]] ja [[Arensburger Wochenblatt]] toimetus ja trükikoda. *Pikk tänav 19 asub hoone, kus on elanud<ref>[https://navicup.com/object/kuressaare-ajalugu/holzmayeri-ja-sterni-elukoht-146578/page-3 Holzmayeri ja Sterni elukoht - Pikk 19]</ref> Eesti kultuuriloos silmapaistvat rolli mänginud kunstnik [[Friedrich Sigismund Stern]] (1812–1889), [[Kuressaare Gümnaasium|Kuressaare Gümnaasiumi]] vanade keelte õpetaja ja muinasuurija [[Jean Baptiste Holzmayer]] (1839–1890) ja [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaasiumi]] legendaarne kunstiõpetaja [[Alma Klauren]] (1890–1987).<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/Alma_Klauren.html Alma Klauren, 1890 – 1987]</ref> *Pikk tänav 23 asus [[Laadjala mõis|Laadjala]] [[Laadjala koda|koda]], mis 1918. aastal kuulus Luitgarde von [[Nolcken]]ile.<ref>[https://navicup.com/object/kuressaare-ajalugu/laadjala-koda-146380/page-3 Laadjala koda Pikk 23]</ref> *Pikk tänav 26 asus 1895. aastal ehitatud Kuressaare aadliklubi, Bürgermusse hoone. [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimese maailmasõja]] ja [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioon]]isündmuste ajal asusid hoones Vene sõjaväeasutused, polkude staabid jms<ref>[[Urmas Kiil]], https://saartehaal.postimees.ee/6596914/tormiline-1917-aasta-saaremaal-ja-kuressaares Tormiline 1917. aasta Saaremaal ja Kuressaares], saartehaal.postimees.ee, 4. mai 2007</ref>. Hoone hävines 1944. aastal. *Pikk tänav 31 asub [[Kuressaare Vanalinna Kool]]. Algne [[Kuressaare Kreiskool]]i hoone *Pikk tänav 39 asus [[Audla mõis|Audla]] [[Audla koda|koda]], mis 1918. aastal kuulus [[Buhrmeister|Buhrmeistr]]itele<ref>[https://navicup.com/object/kuressaare-ajalugu/audla-koda-146384/page-3 Audla koda – Pikk tänav 39]</ref>. 1995. aastal anti hoone [[Saaremaa Puuetega Inimeste Koda|Saaremaa Puuetega Inimeste Kojale]]. *Pikk tänav 44 asus kuni 2009. aastani [[Pidula koda]]<ref>[https://navicup.com/object/kuressaare-ajalugu/pidula-koda-146382/page-3 Pidula koda Pikk tn 44]</ref> ehk siis [[Pidula mõis]]nike linnamaja, mis oli ehitatud [[1543]]. aastal. Ühe vanema allesoleva hoone Kuressaares, millest vanem on vaid [[Kuressaare linnus]], mille puhul muinsuskaitse on nõudnud renoveerimist, lammutas ilma muinsuskaitse loata selle omanik Meelis Aaslaid<ref>[https://arhiiv.saartehaal.ee/2009/04/14/linna-uks-vanimaid-hooneid-lammutati-omavoliliselt/ Linna üks vanimaid hooneid lammutati omavoliliselt], saartehaal.ee, 14/04/2009</ref>, jättes püsti vaid dolomiitseinad<ref>[https://arhiiv.saartehaal.ee/2014/07/04/kuressaare-vanim-elumaja-pandi-muuki/ Kuressaare vanim elumaja pandi müüki], saartehaal.ee, 04/07/2014</ref>. [[16. sajand Eestis|16. sajand]]il ehitatud kivimaja oli tehtud samas plaanis nagu [[Tallinna vanalinn]]a hooned, kus tee poole jäi vaid kitsas otsasein, milles oli peauks ja ilmselt ka selle juurde viiv trepp. Kogu eluruumide osa oli hoovi sügavuses. 18. sajandi keskel kuulus kinnistu [[Saaremaa maanõunik]] Gustav von [[Güldenstubbe]]<nowiki/>le. Aastail 1886–1889 asusid hoones [[Kuressaare Eesti Selts]]i esimesed ruumid. 1891. aasta sügisel asutati majas [[Kuressaare merekool]], mis tegutses hoones 1903. aastani. Aastail 1919–1921 kasutas hoonet põllumeestekool ja 1919–1941 taas merekool. [[Pilt:Slupi 007.jpg|pisi|Pikk 54 on Slupi pood.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. september 2009</small>]] [[File:Pikk tänav 56 Kuressaares.jpg|pisi|Pikk 56]] *Pikk tänav 54 büroo- ja kauplusehoone valmis 2006. aastal, krundil varem asunud laohoone juurdeehitusena. *Pikk tänav 54a asus [[Tumala mõis|Tumala]] koda<ref>[https://navicup.com/objects/kuressaare-ajalugu/page-3/3 Tumala koda Pikk 54a]</ref>, 1918. aastal kuulus hoone von [[Stackelberg]]idele. Pikk tn 54a kivihoone on pärit [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i keskpaigast, mil kinnistu kuulus kaupmehele, [[Kuressaare raehärra|Kuressaare raehärrale]] ja [[bürgermeister|bürgermeistrile]] Friderich von [[Lingen (aadlisuguvõsa)|Lingen]]ile. *Pikk tänav 55 asus silmapaistva Saaremaa ühiskonnategelase, [[Kuressaare linnaarst]]i, pastori, botaaniku ja kirjaniku [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] ning Kuressaare ehitusmeistri, pottsepa ja aktiivse ühiskonnategelase [[Aleksander Freundlich]]i elamu.<ref>[https://navicup.com/object/kuressaare-ajalugu/johann-von-luce-elamu-146249/page-3 Pikk 56, Johann von Luce elamu]</ref> *Umbes Pikk 60 kohal asus algne [[Pihtla mõis|Pihtla]] [[Pihtla koda|koda]], kui 1890. aasta paiku ostis [[Albert Schlup|A. J. Schlup]] Pika tänava lõpus paiknenud voorimees Rosenbergi maja, kuhu viis oma [[juust|juustutööstus]]e ettevõtte. A. Schlup rajas hoones ka laagerdamiskeskuse, kus juust seisis enne turustamist ja valmis lõplikult ka Schlupi teistest juustukodadest pärinev toodang. Tegevuse kõrgperioodil kuulusid Schlupile juustukojad Pihtlas, [[Tõlluste]]s, [[Loona]]s, [[Maasi]]s, [[Pidula]]s, [[Paadla]]s, [[Mõntu]]s ja [[Taaliku]]l. == Galerii == <gallery> File:Pikk tänav 54 006.jpg|Pikk tänav 54 </gallery> == Ajalugu == Tänava eestikeelset nime on esimest korda mainitud [[1924]]. aastal. [[1909]]. aastal on mainitud saksa- ja venekeelset nime ''Langstraße'' ja ''Длинная ул.''<ref name="KNAB">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96018112&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Kohanimeandmebaas] (vaadatud 15.03.2016)</ref> Varem kulges Seegi nurgalt Pikale tänavale Vaeste tänav (Armengässchen), mis pole säilinud. {{commonskat|}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kuressaare tänavad]] 4s053wejriajiiafnb31yb1unb6rdl6 6179117 6179116 2022-08-17T08:47:54Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ wikitext text/x-wiki '''Pikk tänav''' on [[tänav]] [[Kuressaare]]s. == Hoonestus == *Pikk tänav 10 asus [[Tiinuse mõis|Tiinuse]] [[Tiinuse koda|koda]], mis 1918. aastal kuulus Alexander [[Freytag von Loringhoven|Freytag-Loringhoven]]ile ja 1924. aastast perekond Veskisele. *Pikk tänav 13 hoones asusid alates 1905. aastast ajalehtede [[Saarlane (ajaleht)|Saarlane]] ja [[Arensburger Wochenblatt]] toimetus ja trükikoda. *Pikk tänav 19 asub hoone, kus on elanud<ref>[https://navicup.com/object/kuressaare-ajalugu/holzmayeri-ja-sterni-elukoht-146578/page-3 Holzmayeri ja Sterni elukoht - Pikk 19]</ref> Eesti kultuuriloos silmapaistvat rolli mänginud kunstnik [[Friedrich Sigismund Stern]] (1812–1889), [[Kuressaare Gümnaasium|Kuressaare Gümnaasiumi]] vanade keelte õpetaja ja muinasuurija [[Jean Baptiste Holzmayer]] (1839–1890) ja [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaasiumi]] legendaarne kunstiõpetaja [[Alma Klauren]] (1890–1987).<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/Alma_Klauren.html Alma Klauren, 1890 – 1987]</ref> *Pikk tänav 23 asus [[Laadjala mõis|Laadjala]] [[Laadjala koda|koda]], mis 1918. aastal kuulus Luitgarde von [[Nolcken]]ile.<ref>[https://navicup.com/object/kuressaare-ajalugu/laadjala-koda-146380/page-3 Laadjala koda Pikk 23]</ref> *Pikk tänav 26 asus 1895. aastal ehitatud Kuressaare aadliklubi, Bürgermusse hoone. [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimese maailmasõja]] ja [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioon]]isündmuste ajal asusid hoones Vene sõjaväeasutused, polkude staabid jms<ref>[[Urmas Kiil]], [https://saartehaal.postimees.ee/6596914/tormiline-1917-aasta-saaremaal-ja-kuressaares Tormiline 1917. aasta Saaremaal ja Kuressaares], saartehaal.postimees.ee, 4. mai 2007</ref>. Hoone hävines 1944. aastal. *Pikk tänav 31 asub [[Kuressaare Vanalinna Kool]]. Algne [[Kuressaare Kreiskool]]i hoone<ref>[https://kodu.postimees.ee/7176415/eesti-haridusmekad-kuressaare-kreiskool-usuti-et-kohalikud-ehitusmeistrid-poleks-ilmselt-osanud-sedavord-moodsat-maja-kavandada Kuressaare kreiskool: usuti, et kohalikud ehitusmeistrid poleks ilmselt osanud sedavõrd moodsat maja kavandada], kodu.postimees.ee, 14. veebruar 2021</ref> *Pikk tänav 39 asus [[Audla mõis|Audla]] [[Audla koda|koda]], mis 1918. aastal kuulus [[Buhrmeister|Buhrmeistr]]itele<ref>[https://navicup.com/object/kuressaare-ajalugu/audla-koda-146384/page-3 Audla koda – Pikk tänav 39]</ref>. 1995. aastal anti hoone [[Saaremaa Puuetega Inimeste Koda|Saaremaa Puuetega Inimeste Kojale]]. *Pikk tänav 44 asus kuni 2009. aastani [[Pidula koda]]<ref>[https://navicup.com/object/kuressaare-ajalugu/pidula-koda-146382/page-3 Pidula koda Pikk tn 44]</ref> ehk siis [[Pidula mõis]]nike linnamaja, mis oli ehitatud [[1543]]. aastal. Ühe vanema allesoleva hoone Kuressaares, millest vanem on vaid [[Kuressaare linnus]], mille puhul muinsuskaitse on nõudnud renoveerimist, lammutas ilma muinsuskaitse loata selle omanik Meelis Aaslaid<ref>[https://arhiiv.saartehaal.ee/2009/04/14/linna-uks-vanimaid-hooneid-lammutati-omavoliliselt/ Linna üks vanimaid hooneid lammutati omavoliliselt], saartehaal.ee, 14/04/2009</ref>, jättes püsti vaid dolomiitseinad<ref>[https://arhiiv.saartehaal.ee/2014/07/04/kuressaare-vanim-elumaja-pandi-muuki/ Kuressaare vanim elumaja pandi müüki], saartehaal.ee, 04/07/2014</ref>. [[16. sajand Eestis|16. sajand]]il ehitatud kivimaja oli tehtud samas plaanis nagu [[Tallinna vanalinn]]a hooned, kus tee poole jäi vaid kitsas otsasein, milles oli peauks ja ilmselt ka selle juurde viiv trepp. Kogu eluruumide osa oli hoovi sügavuses. 18. sajandi keskel kuulus kinnistu [[Saaremaa maanõunik]] Gustav von [[Güldenstubbe]]<nowiki/>le. Aastail 1886–1889 asusid hoones [[Kuressaare Eesti Selts]]i esimesed ruumid. 1891. aasta sügisel asutati majas [[Kuressaare merekool]], mis tegutses hoones 1903. aastani. Aastail 1919–1921 kasutas hoonet põllumeestekool ja 1919–1941 taas merekool. [[Pilt:Slupi 007.jpg|pisi|Pikk 54 on Slupi pood.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. september 2009</small>]] [[File:Pikk tänav 56 Kuressaares.jpg|pisi|Pikk 56]] *Pikk tänav 54 büroo- ja kauplusehoone valmis 2006. aastal, krundil varem asunud laohoone juurdeehitusena. *Pikk tänav 54a asus [[Tumala mõis|Tumala]] koda<ref>[https://navicup.com/objects/kuressaare-ajalugu/page-3/3 Tumala koda Pikk 54a]</ref>, 1918. aastal kuulus hoone von [[Stackelberg]]idele. Pikk tn 54a kivihoone on pärit [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i keskpaigast, mil kinnistu kuulus kaupmehele, [[Kuressaare raehärra|Kuressaare raehärrale]] ja [[bürgermeister|bürgermeistrile]] Friderich von [[Lingen (aadlisuguvõsa)|Lingen]]ile. *Pikk tänav 55 asus silmapaistva Saaremaa ühiskonnategelase, [[Kuressaare linnaarst]]i, pastori, botaaniku ja kirjaniku [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] ning Kuressaare ehitusmeistri, pottsepa ja aktiivse ühiskonnategelase [[Aleksander Freundlich]]i elamu.<ref>[https://navicup.com/object/kuressaare-ajalugu/johann-von-luce-elamu-146249/page-3 Pikk 56, Johann von Luce elamu]</ref> *Umbes Pikk 60 kohal asus algne [[Pihtla mõis|Pihtla]] [[Pihtla koda|koda]], kui 1890. aasta paiku ostis [[Albert Schlup|A. J. Schlup]] Pika tänava lõpus paiknenud voorimees Rosenbergi maja, kuhu viis oma [[juust|juustutööstus]]e ettevõtte. A. Schlup rajas hoones ka laagerdamiskeskuse, kus juust seisis enne turustamist ja valmis lõplikult ka Schlupi teistest juustukodadest pärinev toodang. Tegevuse kõrgperioodil kuulusid Schlupile juustukojad Pihtlas, [[Tõlluste]]s, [[Loona]]s, [[Maasi]]s, [[Pidula]]s, [[Paadla]]s, [[Mõntu]]s ja [[Taaliku]]l. == Galerii == <gallery> File:Pikk tänav 54 006.jpg|Pikk tänav 54 </gallery> == Ajalugu == Tänava eestikeelset nime on esimest korda mainitud [[1924]]. aastal. [[1909]]. aastal on mainitud saksa- ja venekeelset nime ''Langstraße'' ja ''Длинная ул.''<ref name="KNAB">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96018112&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Kohanimeandmebaas] (vaadatud 15.03.2016)</ref> Varem kulges Seegi nurgalt Pikale tänavale Vaeste tänav (Armengässchen), mis pole säilinud. {{commonskat|}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kuressaare tänavad]] 5qtdn88f6c16chmpkpkekkxytcjvybq Valga Poeglaste Gümnaasium 0 432425 6179118 6121850 2022-08-17T08:56:13Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Valga Poeglaste Gümnaasium''' oli kool (poeglaste gümnaasium) [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga]]s, [[Julius Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]] 10. [[File:Endine Valga Poeglastegümnaasiumi hoone pragune Valga Põhikool.jpg|pisi|left|Endine Valga Poeglastegümnaasiumi hoone, praegune [[Valga Põhikool]]]] 1919. aastal moodustati [[Valga Eesti Gümnaasium]]i asemele kaks gümnaasiumi: Valga Poeglaste Gümnaasium ja [[Valga Tütarlaste Gümnaasium]]. Mõlemad gümnaasiumid alustasid tööd [[25. veebruar]]il [[1919]].<ref name=":0">[http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=786 Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Grünberg, Tõnis.]</ref> [[File:Endine Valga Poeglastegümnaasiumi hoone praegune Valga Põhikool.jpg|pisi|Endine Valga Poeglastegümnaasiumi hoone<ref name="KRR_4504">{{kultuurimälestis|4504|Valga Poeglastegümnaasiumi hoone}} (vaadatud 17.08.2022)</ref>, praegune [[Valga Põhikool]]]] Valga Poeglaste Gümnaasiumi juhataja oli sügiseni 1919 [[Olaf Sild]], kuid juba 1919. aasta sügisel tuli tema asemele tuntud pedagoog [[Tõnis Grünberg]], kes juhtis kooli kuni selle sulgemiseni 1932. aastal.<ref name=":0" /><ref name="valgark.ee">https://web.archive.org/web/20160319080929/http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=786 (vaadatud 19.03.2016)</ref> Valga Poeglaste Gümnaasiumis oli 129 õpilast. Esialgu töötasid mõlemad gümnaasiumid samas majas Vabaduse tänaval, kuid eri korrustel. Gümnaasium jõudis oma päriskoju – [[Valga Valge maja|Valga Valgesse majja]] – 1923. aastal, olles enne seda töötanud allüürnikuna mitmetes kooliruumides, 1921. aastast aga koolihoones [[Valga Jaani kirik|Jaani kiriku]] kõrval. Valga Poeglaste Gümnaasium ja Tütarlaste Gümnaasium suleti 1932. aastal ning sama aasta sügisel alustas tegevust uus kool – [[Valga Gümnaasium|Valga Ühisgümnaasium]]. ==Vaata ka== *[[Valga Tütarlaste Gümnaasium]] *[[Valga Gümnaasium]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Valga maakonna koolid]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Valga koolid]] fspef14a91n8rej2l8349hpe0o1b2u6 6179119 6179118 2022-08-17T09:00:53Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Valga Poeglaste Gümnaasium''' oli kool (poeglaste gümnaasium) [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga]]s, [[Julius Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]] 10. [[File:Endine Valga Poeglastegümnaasiumi hoone pragune Valga Põhikool.jpg|pisi|left|Endine Valga Poeglastegümnaasiumi hoone, praegune [[Valga Põhikool]]]] 1919. aastal moodustati [[Valga Eesti Gümnaasium]]i asemele kaks gümnaasiumi: Valga Poeglaste Gümnaasium ja [[Valga Tütarlaste Gümnaasium]]. Mõlemad gümnaasiumid alustasid tööd [[25. veebruar]]il [[1919]].<ref name=":0">[http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=786 Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Grünberg, Tõnis.]</ref> [[File:Endine Valga Poeglastegümnaasiumi hoone praegune Valga Põhikool.jpg|pisi|Endine Valga Poeglastegümnaasiumi hoone<ref name="KRR_4504">{{kultuurimälestis|4504|Valga Poeglastegümnaasiumi hoone}} (vaadatud 17.08.2022)</ref>, praegune [[Valga Põhikool]]]] Valga Poeglaste Gümnaasiumi juhataja oli sügiseni 1919 [[Olaf Sild]], kuid juba 1919. aasta sügisel tuli tema asemele tuntud pedagoog [[Tõnis Grünberg]], kes juhtis kooli kuni selle sulgemiseni 1932. aastal.<ref name=":0" /><ref name="valgark.ee">https://web.archive.org/web/20160319080929/http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=786 (vaadatud 19.03.2016)</ref> Valga Poeglaste Gümnaasiumis oli 129 õpilast. Esialgu töötasid mõlemad gümnaasiumid samas majas Vabaduse tänaval, kuid eri korrustel. Gümnaasium jõudis oma päriskoju – [[Valga Valge maja|Valga Valgesse majja]] – 1923. aastal, olles enne seda töötanud allüürnikuna mitmetes kooliruumides, 1921. aastast aga koolihoones [[Valga Jaani kirik|Jaani kiriku]] kõrval. Valga Poeglaste Gümnaasium ja Tütarlaste Gümnaasium suleti 1932. aastal ning sama aasta sügisel alustas tegevust uus kool – [[Valga Gümnaasium|Valga Ühisgümnaasium]]. ==Vaata ka== *[[Valga Tütarlaste Gümnaasium]], [[Vabaduse tänav (Valga)|Vabaduse tänav]] 13 <ref name="KRR_4505">{{kultuurimälestis|4505|Valga Tütarlastegümnaasiumi hoone}} (vaadatud 17.08.2022)</ref> *[[Valga Gümnaasium]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Valga maakonna koolid]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Valga koolid]] fdhyoezg8omeryl96qyt0l71rtd7hlk John Mackie 0 440374 6178980 5767163 2022-08-16T18:58:47Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:John Leslie Mackie.png|thumb|J.L. Mackie]] '''John Leslie Mackie''' [m'äki] ([[25. august]] [[1917]] [[Sydney]] – [[12. detsember]] [[1981]] [[Oxford]]) oli [[Austraalia]] [[filosoof]]. Ta andis olulise panuse [[religioonifilosoofia]]sse, [[metafüüsika]]sse ja [[keelefilosoofia]]sse ning on eriti tuntud oma [[metaeetika]] järgi, eriti [[moraaliskeptitsism]]i kaitsjana. Tema raamatutest on tuntuim "[[Ethics: Inventing Right and Wrong]]" ([[1977]]), milles ta väidab, et [[objektiivne väärtus|objektiivseid väärtusi]] ei ole ning [[eetika]] tuleb leiutada, mitte avastada. ==Elukäik== Tema ema Annie Burnett Duncan oli õpetaja<ref name="ODNB">[[John McDowell]]. Mackie, John Leslie (1917–1981). – ''Oxford Dictionary of National Biography'', Oxford University Press.</ref>. Tema isa [[Alexander Mackie]] oli [[Sydney Ülikool]]i pedagoogikaprofessor ja [[Sydney Teachers College]]'i direktor ning andis suure panuse [[Uus-Lõuna-Wales]]i haridussüsteemi.<ref name="Times Obit">[http://setis.library.usyd.edu.au/anderson/contributors/harris/mackie-obit.pdf Obituary], ''The Times'', 15. detsember 1981.</ref> Mackie kasvas üles [[Wahroonga]] linnaosas ja õppis [[Knox Grammar School]]is. Mackie õppis alates 1935. aastast Sydney Ülikoolis. Algul huvitus ta põhiliselt klassikalisest filoloogiast ja matemaatikast, [[John Anderson]]i mõjul nihkus huvikeskmesse filosoofia. Ta lõpetas ülikooli 1938, jagades medalit filosoofias [[Harold Glass]]iga. Ta sai stipendiumi [[Wentworth Travelling Fellowship]], et õppida [[Oxfordi ülikool]]is [[Oriel College]]'is õppekaval "[[Literae Humaniores]]". Ta lõpetas selle 1940. aastal (''[[first-class honours]]''). [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal õppis ta radarite ja raadiotehnika hooldust ning teenis korpuses [[Royal Electrical and Mechanical Engineers]] Lähis-Idas ja Itaalias, sealhulgas [[Monte Cassino]]s; sellest ta hiljem palju ei rääkinud. Pärast sõda oli ta Sydney ülikoolis [[Alan Stout]]i juhatatud moraali- ja poliitikafilosoofia osakonna õppejõud; osakonna profiil ei piiranud kuigi palju tema uurimis- ega õppetöö valdkondi. Ta oli 1955–1959 [[Uus-Meremaa]]l [[Dunedin]]is [[Otago Ülikool]]i filosoofiaprofessor; ta sai seal kunstide ja muusika teaduskonna dekaaniks. Aastatel 1959–1963 oli ta John Andersoni järglasena Sydney ülikooli [[Challise filosoofiaprofessor]]. Aastal 1963 asus ta elama [[Suurbritannia]]sse. Ta oli 1967. aastani [[Yorki Ülikool]]i esimene filosoofiaprofessor. Aastal 1967 valiti ta Oxfordi ülikooli [[University College]]'i kolleegiumiliikmeks. Ta oli seal ''[[praelector]]''. 1978. aastal sai ta ülikooli ''[[reader]]''<nowiki>'i</nowiki> ametikoha. ==Ideed ja vaated== Mackie on tuntud eelkõige panuse järgi [[metaeetika]]sse, [[religioonifilosoofia]]sse ja [[metafüüsika]]sse. Mackie oli [[John Locke]]'i vaimus realist ja [[empirism|empirist]]. Ta oli mõjutatud [[John Anderson]]i naturalismist ja ratsionalistlikust lähenemisest. Ta jäi puutumata [[tavakeelefilosoofia]]st ja [[Ludwig Wittgenstein]]i filosoofiakritikast. Ta töötas filosoofilisi küsimusi kannatlikult ja kiretult läbi, püüdes probleemi selgelt esitada ja uuris hoolikalt argumente erinevate lahenduste kasuks.<ref name="Campbell 2010">Campbell 2010.</ref> Metaeetikas pooldas ta [[moraaliskeptitsism]]i, toetudes muu hulgas [[veidrusargument|veidrusargumendile]] ("[[Ethics: Inventing Right and Wrong]]"). Moraalimõtlemine on subjektiivsete hoiakute ekslik projitseerimine subjektiivsetele hoiakutele. Kuigi tavaline [[kindel kõneviis|kindlas kõneviisis]] moraalijutt näib nõudvat [[moraalifakt]]e, mis teevad [[moraaliväide|moraaliväited]] tõeseks või vääraks, tegelikult selliseid fakte ei ole. Moraalijutt tekib levinud veast. Inimeste [[hoiak]]ud ja tunded iseenda või teiste käitumise ja selle tagajärgede suhtes tekitavad neil väära eelduse, et olukordades eksisteerib objektiivne õigsus või väärus, headus või halbus, mis vastavad neile hoiakutele ja neid kehtivaks teevad. Et neid omadusi tegelikult pole, peavad inimesed oma otsustuste eest ise vastutuse võtma.<ref name="Campbell 2010"/> Religioonifilosoofias kaitses ta ägedalt [[ateism]]i ning väitis, et [[kurjuse probleem]] teeb peamised [[monoteism|monoteistlikud]] usundid ebausutavaks. Ta väitis, et viitamine inimese [[vaba tahe|vabale tahtele]] ei aita, sest kõikvõimas olend oleks võinud teha inimesed moraalselt täiuslikeks. Kurjuse probleemi ei ole võimalik klassikalist kristlikku Jumala-mõistet säilitades lahendada. [[Alvin Plantinga]] vastas sellele oma versiooniga [[vaba tahte argument|vaba tahte argumendist]], millele Mackie hiljem vastas raamatus "[[The Miracle of Theism]]". Metafüüsikas andis Mackie panuse [[põhjuslikkus]]e loomuse mõistmisse ([[INUS]]-tingimus). Kui Mackie sai jõuludeks [[Richard Dawkins]]i raamatu "[[Isekas geen]]"<ref name="ODNB"/>, kirjutas ta 1978 ajakirja [[Philosophy]] artikli "The Law of the Jungle", mis kiitis seda ja arutas, kuidas selle ideid saaks rakendada [[moraalifilosoofia]]s. Filosoof [[Mary Midgley]] vastas 1979 artikliga "Gene-Juggling", mis väitis, et "Isekas geen" ei räägi mitte [[evolutsioon]]ist, vaid [[psühholoogiline egoism|psühholoogilisest egoismist]]. Sellest sai alguse Mackie, Midgley ja Dawkinsi vaheline vaidlus, mis Mackie surma ajal veel kestis. Mackie väitis, et [[kontrafaktuaal]]id ei ole [[propositsioon]]id, vaid tihendatud ja [[ellips (lausekujund)|elliptiliselt]] väljendatud [[arutlus]]ed. Nende [[antetsedent]] on arutluse [[eeldus]], [[konsekvent]] [[järeldus]]. Kontrafaktuaal on aktsepteeritav, kui ta on hea või teda saab usutavate lisaeelduste abil heaks muuta. Sellel vaatel on vähe pooldajaid.<ref name="Campbell 2010"/> Ta uuris ka [[loogiline paradoks|loogilisi paradokse]], [[konditsionaal (filosoofia)|konditsionaal]]ide loomust, [[John Locke]]'i epistemoloogia ja metafüüsika tõlgendust tänapäeva seisukohast ([[primaarsed kvaliteedid|primaarsed]] ja [[sekundaarsed kvaliteedid]], [[taju]], [[substants]], [[universaalid]], [[identsus]], [[kaasasündinud ideed]]) ning [[David Hume]]'i eetikat. ==Looming== ==="Evil and Omnipotence"=== {{Vaata|Evil and Omnipotence}} Artiklis "Evil and Omnipotence" kritiseerib Mackie [[teism]]i [[kurjuse probleem]]i abil. ==Tunnustus== *[[1974]] [[Briti Akadeemia]] liige ==Isiklikku== Mackie kohta on öeldud, et ta oskas väljendada täielikku mittenõustumist nii, et asjaosaline võis pidada seda komplimendiks.<ref>Obituary notice. – ''University College Record'', 1982.</ref> Sellise stiili näiteks on katkend tema raamatu "[[Ethics: Inventing Right and Wrong]]" eessõnast (1977, lk 3): "Ma ei tegele kuskil peamiselt mõne konkreetse autori ümberlükkamisega. Ma usun, et kõik need, kellele ma olen viidanud, isegi need, kellega ma olen väga tugevalt eriarvamusel, on andnud olulise panuse meie arusaamisse eetikast: seal, kus ma olen nende tegelikke sõnu tsiteerinud, on asi selles, et nad on esitanud oma vaateid selgemalt või jõulisemalt, kui ma ise oleksin osanud." Mackie oli hoolas, viisakas, töökas ja kohusetundlik. Teda imetleti kui võimekat ja pühendunud [[filosoofide filosoof]]i. Tema iseloomu illustreerib järgmine anekdoot. Kui ta töötas koos [[Alasdair MacIntyre]]'i ja [[Peter Strawson]]iga University College'is, saatsid ametnikud õppejõududele ringkirja palvega märkida nädala jooksul üles, kui palju aega nad kulutavad uurimistööle, õpetamisele ja administratiivtööle. MacIntyre saatis vastuseks pika kirja selle kohta, et tema aega ei tohi raisata. Strawson kirjutas ankeeti lihtsalt "kolmandik, kolmandik, kolmandik" ning tegi oma asju edasi. Mackie läks ja ostis stopperi.<ref>Campbell 2011.</ref> Mackie abiellus 1947. aastal Joan Meredithiga, kes oli Sydney ülikooli väljapaistev lõpetaja. Ka üks Mackie kolmest tütrest [[Penelope Mackie]] ja tema noorem poeg [[David Mackie]] on filosoofid. ==Teoseid== *[[Evil and Omnipotence]]. – ''[[Mind]]'', [[1955]], kd 64, nr 254 (Apr., 1955), lk 200–212. * ''Truth, Probability, and Paradox'', [[Oxford University Press]] [[1973]], ISBN 0-19-824402-9. * ''Problems from Locke'', Oxford University Press [[1976]], ISBN 0-19-824555-6. * ''[[Ethics: Inventing Right and Wrong]]'', Viking Press [[1977]], ISBN 0-14-013558-8. * The Third Theory of Law. – ''Philosophy & Public Affairs'', [[1977]], kd 7, nr 1. * The Law of the Jungle. – ''Philosophy'', [[1978]], 53 (206), lk 455–464. * ''[[The Cement of the Universe]]: A Study of Causation'', Oxford University Press [[1980]], ISBN 0-19-824642-0. * ''Hume's Moral Theory'', Routledge Keegan & Paul [[1980]], ISBN 0-7100-0525-3. * ''The Miracle of Theism: Arguments for and against the Existence of God'', Oxford University Press [[1982]], ISBN 0-19-824682-X. * ''Logic and Knowledge: Selected Papers, Volume I'', Oxford University Press [[1985]], ISBN 0-19-824679-X. * ''Persons and Values: Selected Papers, Volume II'', Oxford University Press [[1985]], ISBN 0-19-824678-1. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Ted Honderich]] (toim). ''Morality and Objectivity: A Tribute to J. L. Mackie'', Routledge Kegan & Paul [[1985]], ISBN 0-7100-9991-6. * [[Wolfgang Stegmüller]]. ''Hauptströmungen der Gegenwartsphilosophie'' (kd IV, ptk II, osa A.: ''Moralphilosophie ohne Metaphysik''; osa B.: ''Mackies Wunder des Theismus''), Alfred Kröner Verlag [[1989]], ISBN 3-520-41501-1. * [[James Franklin]]. ''Corrupting the Youth: A History of Philosophy in Australia'', Macleay Press [[2003]], ISBN 1-876492-08-2. *[[Richard Joyce]], [[Simon Kirchin]]. ''A World Without Values: Essays on John Mackie's Moral Error Theory'', [[2006]]. * [[Keith Campbell]]. [http://books.publishing.monash.edu/apps/bookworm/view/A+Companion+to+Philosophy+in+Australia+and+New+Zealand/56/xhtml/chapter12.html#chapter12sec01 K. Campbell, 'Mackie, J.L.']. – [[Graham Oppy]], N. N. Trakakis (toim). ''A Companion to Philosophy in Australia and New Zealand'', [[2010]]. {{JÄRJESTA:Mackie, John}} [[Kategooria:Austraalia filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1981]] [[Kategooria:Analüütilised filosoofid]] [[Kategooria:Eetikud]] [[Kategooria:Keelefilosoofid]] [[Kategooria:Metafüüsikud]] 8r8yir7cthx9poi223jqz0bl7o2z6gz Lauri Hussar 0 441229 6179187 6123714 2022-08-17T11:18:06Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lauri Hussar at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Lauri Hussar 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Lauri Hussar''' (sündinud [[4. september|4. septembril]] [[1973]] [[Võru]]s) on eesti [[ajakirjanik]]<ref name="Kalvik">[[Andres Kalvik]] "[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20170218.2.8.1 Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar: paberleht jääb!]" Wõrumaa Teataja, 18. veebruar 2017, ISSN 1406-426X, lk 4</ref>, poliitik ja meediakoolitaja. ==Haridus== Aastatel 1980–1991 õppis Lauri Hussar [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Võru 1. Keskkoolis]], 1991–1997 [[Tartu Ülikool]]is bakalaureuseõppes usuteadust.<ref name="Kalvik" /> 1994. aastal oli ta üks [[üliõpilaskorporatsioon]]i [[Arminia Dorpatensis]] taastajaid.<ref>Verband Alter Wingolfiten e.V. (Hrsg.): Vademecum Wingolfiticum, 25. Aufl. Hannover 2012, S. 102.</ref> ==Töö== Lauri Hussar töötas aastatel 1998–2006 [[TV3|TV3s]] reporteri, toimetaja ja uudistesaatejuhina<ref name="Kalvik" /> ning 2004–2006 oli TV3 uudiste peatoimetaja. Aastatel 2006–2016 töötas ta [[Eesti Televisioon]]i ja [[Vikerraadio]] saatejuhina.<ref name="Kalvik" /> 14. märtsil 2016 asus Lauri Hussar tööle ajalehe [[Postimees]] peatoimetaja asetäitjana.<ref>"[https://www.postimees.ee/3478533/lauri-hussar-asub-toole-postimehes Lauri Hussar asub tööle Postimehes]". Postimees, 22. jaanuar 2016</ref> 14. juunist 2016<ref>[[Tiina Kaukvere]] "[https://www.postimees.ee/3726315/postimehe-uueks-peatoimetajaks-saab-lauri-hussar Postimehe uueks peatoimetajaks saab Lauri Hussar]" Postimees, 9. juuni 2016.</ref> kuni 11. jaanuarini 2019 oli Hussar Postimehe peatoimetaja. Alates 2019. aastast töötab Lauri meediakoolitaja ja konsultandina. ==Poliitiline tegevus== 14. jaanuaril 2019 teatas ta astumisest erakonda [[Eesti 200]]. Ta kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]], kogus 1300 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-3-voting-result.html Valimisringkond nr 3. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa] Riigikogu valimised 2019</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Eesti 200]] nimekirjas Viimsi vallavolikokku, olles ka Eesti 200 Viimsi vallavanema kandidaat. Lauri kogus kõikidest kandidaatidest enim hääli ning koalitsiooniläbirääkimiste tulemusena sai temast [[Viimsi vald|Viimsi vallavolikogu]] esimees.<ref>[https://www.postimees.ee/7375089/viimsi-vallavanemana-jatkab-illar-lemetti-volikogu-esimeheks-saab-lauri-hussar FOTOD ⟩ Viimsi vallavanemana jätkab Illar Lemetti, volikogu esimeheks saab Lauri Hussar.] Postimees, 1. november 2021.</ref> == Isiklikku == Lauri Hussar abiellus 2008. aasta juulis Triin Aasaga. <ref>[[Nataly Koppel]] "[https://www.ohtuleht.ee/290357/raadiomees-lauri-hussar-abiellus-stjuardessiga Raadiomees Lauri Hussar abiellus stjuardessiga]" Õhtuleht, 7. august 2008.</ref> Tal on 3 last.<ref name="Kalvik" /> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hussar, Lauri}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti 200 poliitikud]] [[Kategooria:Wingolfi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] etylnvxqqthc31qixkz3znudppwjy49 Ademar Jürlau 0 446966 6179205 5584163 2022-08-17T11:31:46Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki '''Ademar Jürlau''' ([[28. märts]] [[1907]] [[Tartu]] – [[20. juuni]] [[1995]] [[Tallinn]]) oli eesti kergejõustiklane ([[keskmaajooksja]]).<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Ademar_Jürlau}} (vaadatud 12.10.2016)</ref> Aastatel 1931–1936 tuli ta Eesti meistriks viis korda 800 meetri ja neli korda 1500 meetri jooksus ning kahel korral [[Tallinna Kalev (spordiklubi)|Tallinna Kalev]]i meeskonnas 4 × 400 m teatejooksus. Eesti koondises võistles ta kolmteist korda.<ref name="ESBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Ademar_Jürlau}} {{JÄRJESTA:Jürlau, Ademar}} [[Kategooria:Eesti keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1995]] 8tmpj65kmk4ioc1vau8kun8d3057f7t Maria Zahharova 0 448519 6178945 6104818 2022-08-16T17:24:53Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Venemaa välisministeeriumi pressiesindajast|Vene päritolu Eesti näitleja|Maria Zahharova-Bruns}} {{Infokast ametiisik | nimi = Maria Zahharova <br/> Мария Захарова | pildi nimi = Maria Zakharova 2017 (2).jpg | pildi seletus = | amet = [[Venemaa välisministeerium]]i pressiesindaja | ametiajaalgus = 10. august 2015 | ametiajalõpp = | eelmine = Aleksander Lukaševits | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Maria Vladimirovna Zahharova | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1975|12|24}} | sünnikoht = [[Moskva]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Maria Vladimirovna Zahharova''' ([[vene keel]]es Мария Владимировна Захарова; snd 24. detsembril 1975) on alates 10. augustist 2015 [[Vene Föderatsiooni Välisministeerium]]i Teabe- ja Pressiosakonna juhataja ehk Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja.<ref>{{cite news |url=http://tvc.moscow/news/show/id/82522|script-title=ru: МИД: коалиция во главе с США только имитирует борьбу с ИГ |language=ru |trans-title=Foreign Ministry: a coalition led by the US only mimics the fight against the IG |access-date=5. juuni 2016}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.mid.ru/press_service/dip/director?p_p_id=56_INSTANCE_jq1s6pCGyl2A&_56_INSTANCE_jq1s6pCGyl2A_languageId=en_GB|script-title=ru:Директор ДИП МИД Роcсии |language=ru |trans-title=Director of the Russian Ministry of Foreign Affairs |access-date=5. juuni 2016}}</ref> Ta on [[Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklikust Rahvusvaheliste Suhete Instituudist]] saanud [[teaduste kandidaat|ajalooteaduste kandidaadi]] kraadi.<ref>{{cite web|url=http://govoritmoskva.ru/users/guests/2096/|script-title=ru:Говорит Москва |language=ru |trans-title=Says Moscow |access-date=5. juuni 2016}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://tass.ru/info/2176834 Elulugu (vene keeles)] * {{cite journal |last1=Przhilenskiy |first1=Vladimir |last2=Zakharova |first2=Maria |date=2016 |title=Which way is the Russian double-headed eagle looking? |url=http://cyberleninka.ru/article/n/which-way-is-the-russian-double-headed-eagle-looking |journal=Russian Law Journal |volume=IV |issue=2 |access-date=1. veebruar 2017 }} {{JÄRJESTA:Zahharova,Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] q62wzlmawbstpctocq17kk4aeirr125 Galgauska 0 449476 6178911 6178156 2022-08-16T15:52:35Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tänapäeval seda nime kandvast külast; varem seda nime kandnud küla kohta vaata artiklit [[Galgauskas muiža]]}} {{linn | nimi = Galgauska | elanikke = 198 (2017)<ref>http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2225</ref> | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Galgauskas pasts.JPG|pisi|left|Gaulgauskase postkontori hoone (november 2014)]] '''Galgauska''' (varasema lätikeelse nimega ''Veiši'') on küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Galgauska vald|Galgauska valla]] halduskeskus. Küla asub [[Riia]]st 176 ja piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 17 kilomeetri kaugusel, merepinnast 120 meetri kõrgusel. Külas asuvad lisaks vallavalitsusele veel kogukonna vabaajakeskus Lāčsalas, [[põhikool]], raamatukogu, postkontor ja kultuurimaja. Galgauska küla kujunes endise [[Galgauska mõis]]ale kuulunud Veiši karjamõisa (''Weissenhof'') juurde pärast seda, kui sinna oli rajatud Galgauska vallamaja. [[Ieriķi–Gulbene-Abrene raudtee]] rajamisel seal algselt peatust ei olnud, ent aastal 1973 avati küla juures [[Galgauska raudteepeatus]]. Asulasse ehitati praegu muinsuskaitse all olevad põhikooli hoone ja Galgauska lauluseltsi maja. Nõukogude ajal oli küla [[kolhoos]]i Kopdarbība keskasulaks.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 300. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Külas elas 2007. aastal 180 inimest. ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 87vyut9vevm7wmrvx6uw3z4ybp28hm0 6178962 6178911 2022-08-16T18:28:11Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tänapäeval seda nime kandvast külast; varem seda nime kandnud küla kohta vaata artiklit [[Galgauskas muiža]]}} {{linn | nimi = Galgauska | elanikke = 198 (2017) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Galgauskas pasts.JPG|pisi|left|Gaulgauskase postkontori hoone (november 2014)]] '''Galgauska''' (varasema lätikeelse nimega ''Veiši'') on küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Galgauska vald|Galgauska valla]] halduskeskus. Küla asub [[Riia]]st 176 ja piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 17 kilomeetri kaugusel, merepinnast 120 meetri kõrgusel. Külas asuvad lisaks vallavalitsusele veel kogukonna vabaajakeskus Lāčsalas, [[põhikool]], raamatukogu, postkontor ja kultuurimaja. Galgauska küla kujunes endise [[Galgauska mõis]]ale kuulunud Veiši karjamõisa (''Weissenhof'') juurde pärast seda, kui sinna oli rajatud Galgauska vallamaja. [[Ieriķi–Gulbene-Abrene raudtee]] rajamisel seal algselt peatust ei olnud, ent aastal 1973 avati küla juures [[Galgauska raudteepeatus]]. Asulasse ehitati praegu muinsuskaitse all olevad põhikooli hoone ja Galgauska lauluseltsi maja.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Galgauskas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Nõukogude ajal oli küla [[kolhoos]]i Kopdarbība keskasulaks.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 300. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Külas elas 2007. aastal 180 inimest. Aastal 2017 oli elanikke 198, aastal 2022 aga 185.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2225 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 0b2nngxrlp044lkjr4yk8ebv4vltoc3 Ando Palginõmm 0 458866 6179235 6152605 2022-08-17T11:56:51Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Ando Palginõmm''' (sündinud [[17. juuni]]l [[1939]] [[Tallinn]]as) on eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener. Ta lõpetas [[1958]]. aastal [[Tapa 1. Keskkool]]i ja [[1962]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]], kus oli õppinud [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonnas]]. Aastatel 1962–1976 oli ta [[Pärnu Ühisgümnaasium|Pärnu I Keskkooli]] kergejõustikutreener. Aastatel [[1965]]–[[2018]] oli ta Pärnu linna spordikooli kergejõustikutreener. [[1989]]. aastal asutas ta Pärnu [[Pärnu Altius|Spordiklubi Altius]] ning asus seal tööle treenerina.<ref>[https://parnu.postimees.ee/6766113/ando-palginomm-ukski-inimlik-norkus-pole-mulle-vooras Ando Palginõmm: Ükski inimlik nõrkus pole mulle võõras], Pärnu Postimees 31.08.2019</ref> Ta on olnud teiste seas ka [[Moonika Aava]], [[Roman Fosti]], [[Jaak-Heinrich Jagor|Jaak-Heinrich Jagori]], [[Eleriin Haas|Eleriin Haasa]] ning olümpiavõitja ja maailmameistri [[Gerd Kanter|Gerd Kanteri]] treener. ==Tunnustus== * 2001 – [[aasta õpetaja]] * 2001 – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]] (tulemuslik töö Eesti kergejõustikupõllul) * 2006 – [[Pärnu vapimärk]] ([[Pärnu Linna Spordikool|Pärnu Linna Spordikooli]] kauaaegne ja edukas kergejõustikutreener ning spordiklubi Altius eestvedaja) * 2006 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5038}}</ref> * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Pärnu ja Eesti kergejõustikuelu edasiviija, tippsportlaste koolitaja ning kümnete kergejõustiklaste Eesti koondisse ja maailma tasemele aidanud treener) * 2015 – [[Euroopa Kergejõustiku Liit|Euroopa Kergejõustiku Liidu]] (EAA) treeneritöö auhind * 2019 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.esbl.ee/biograafia/Ando_Palginõmm Biograafia] [[ESBL]]-is * [https://parnu.postimees.ee/728014/ando-palginomm-parnus-tootab-enamik-treenereid-sudamega-poledes-ja-enda-seest-tuleva-sunniga Enn Hallik. Ando Palginõmm: Pärnus töötab enamik treenereid südamega, põledes, ja enda seest tuleva sunniga], [[Pärnu Postimees]], 4. veebruar 2012 * [https://parnu.postimees.ee/6766113/ando-palginomm-ukski-inimlik-norkus-pole-mulle-vooras Lauri Habakuk. Ando Palginõmm: Ükski inimlik nõrkus pole mulle võõras.], [[Pärnu Postimees]], 31. august 2019 * [https://etv.err.ee/972758/prillitoos-esitleb-meistrite-meistrid-ando-palginomm Prillitoos esitleb. Meistrite meistrid - Ando Palginõmm], [[ETV]], 8. september 2019 {{JÄRJESTA:Palginõmm, Ando}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] 4dluvgzfhl0yn0itquoxjwsqobyigxs Santiago Roncagliolo 0 458932 6178931 5822543 2022-08-16T17:10:38Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Santiago Roncagliolo Lohmann.JPG|pisi|Santiago Roncagliolo Ateenas]] '''Santiago Rafael Roncagliolo Lohmann''' (sündinud [[29. märts|29. märtsil]] [[1975]] [[Lima (Peruu)|Lima]]s) on [[Peruu]] kirjanik, [[stsenarist]], tõlkija ja ajakirjanik. Tema peamine kirjanduslik motiiv on hirm. Ta on kirjutanud ka dokumentaalromaanide triloogia 20. sajandi [[Ladina-Ameerika|Ladina-Ameerikast]]. ==Elukäik== Tema isa Rafael Roncagliolo oli sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik. Santiago Roncagliolo veetis osa lapsepõlvest [[Mehhiko]]s, sest pere oli sunnitud Peruust lahkuma 1977. aastal ehk kaks aastat pärast seda, kui riigis seati sisse [[Francisco Morales Bermúdez]]e sõjaväevalitsus. Santiago naasis perega [[Peruu]]sse, kus ta lõpetas kooli ja hiljem ülikooli lingvistika ja kirjanduse erialal. Oma lapsepõlve kohta on ta öelnud nii: „Ma kasvasin üles pagulasperes. Minu mängukaaslasteks olid teised pagendatud inimesed [[Tšiili]]st, [[Argentina]]st, [[Kesk-Ameerika]]st või [[Uruguay]]st. Koolis käisime [[Sandinism|Sandino Vabastusrinde]] särgiga. Mängisime rahvaste sõda. Kuigi täiskasvanute vestlustest oli raske aru saada, mõistsime, et ühel päeval teeme revolutsiooni meie, mis see ka poleks. Ma olin veel laps, kui Peruusse tagasi läksin. Kõik oli segane, sest selgus, et revolutsioon juba käis. Seda tegi [[Sendero Luminoso]] ja see ei sarnanenud nende ilusate asjadega, millest varem räägiti. Lima keskklassi jaoks tähendas revolutsioon elektrikatkestusi, hirmu, pomme ja surnuid. Aga maarahva jaoks midagi palju hullemat...”.<ref name="ObxSV" /> Seal õppiski kirjanik hirmu tundma, millest sai kinnisidee tema romaanides. Roncaglio unistas kirjanikuks saamisest. Limas avaldas ta lasteraamatuid ja ühe teatritüki. Samuti töötas ta Peruu pealinnas riikliku [[ombudsman]]ina kuni 2000. aastani, mil otsustas [[Madrid]]i lennata kindla kavatsusega seal läbi lüüa. Seal tegutses ta variautorina ja tuli ette hetki, mil ta pidi töötama koristajana käies ühest [[Hispaania]] kodust teise, et ära elada. Kirjanik on sellest eluetapist rääkinud järgmiselt: „Läksin Hispaaniasse mitmete teiste ladinaameeriklaste jälgedes, kes olid Euroopas läbi löönud nagu [[Gabriel García Márquez]], [[Mario Vargas Llosa]] või [[José Donoso]]. Õige pea mõistsin, et on rohkem läbikukkujaid kui edukaid inimesi, ainult et esimeste lood ei ulatu kaugele, keegi pole neid kuulnud. Nende kirjandusmärtrite auks otsustasin kirja panna ühe läbikukkuja loo”.<ref name="2NHJo" /> Sellest hoolimata saatis Roncaglioglot edu ja ta jäi [[Hispaania]]sse paikseks. Praegu elab ta [[Barcelona]]s. ==Looming== 2006. aastal avaldas ta romaani „[[Punane aprill]]” („Abril rojo”), mis räägib võimekast prokurörist, kes määrati uurima väidetavat uut terrorismiilmingut. Selle käigus avastab ta sõjaväelaste musta ja vägivaldse mineviku, kes olid ametis [[Alberto Fujimori]] valitsuse ajal. Romaan pälvis Alfaguara auhinna. 2008–2009 osales ta Ladina-Ameerika teemalises raadiosaates „La Ventana” (raadiojaam Cadena SER). 2009. aastal avaldatud „Ühe daami mälestused” („Memorias de una dama”) avaldati osaliselt tsenseeritud kujul, sest Diana Medetti tegelaskuju baseerub päris inimesel, Nelia Barletta de Catesi nimelisel naisel, kes kuulub Peruu ühte mõjukamasse perekonda. Barletta de Catesi lapsed olid raamatu avaldamise vastu. Viimaks jõudsid autor, kirjastus ja Barletta de Catesi lapsed üksmeelele, et raamat avaldatakse vaid kolmes riigis reklaamideta ja tutvustamata.<ref name="GcLCk" /> 2010. aastal valis briti ajakiri Granta ta 22 parima alla 35-aastastase hispaaniakeelse kirjaniku hulka.<ref name="8wEgU" /> „Uruguay armuke” („El amante uruguayo”) (2012) räägib kirjanik [[Enrique Amorim]]ist ja tema suhtest [[Federico García Lorca]]ga. Roncagliolo sõnul on Amorim üks suur mõistatus, sest ta on nii miljonär ja kommunist, kui ka gei ja abielumees.<ref name="y1iyA" /> See teos moodustab koos romaanidega „Ühe daami mälestuste” ja „Neljanda mõõgaga” („La Cuarta Espada”) päriselulise romaanide triloogia 20. sajandi Ladina-Ameerikast. 2013. aastal avaldas Roncagliolo raamatu „Óscar ja naised” („Óscar y las mujeres”) üheksas osas digitaalsel kujul ja hiljem ka trükis. 2014 avaldas ta „Kõrgeim karistus” („La pena máxima”), uus raamat, mis on inspireeritud Félix Chacaltana juhtumistest ja mille tegevus toimub [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978. aasta jalgpalli MM-i]] ja Argentina diktatuuri (1976–1983) ajal.<ref name="0Wf81" /><ref name="IfzHM" />. Tema viimane teos kannab nime “Lipsunõelte öö” („La noche de los alfileres”, 2016). See on põnevik, mille tegevus toimub 1990. aastate Limas. Samuti on ta kirjutanud stsenaariume teleseriaalidele, töötanud uuriva ajakirjaniku ja poliitilise nõunikuna. Ta teeb kaastööd Hispaania ajalehele El País ja mitmele [[iberoameerika]] väljaandele. Veel on ta tõlkinud selliste prantsuse autorite töid nagu [[Jean Genet]] ja [[André Gide]]. ==Teosed== *„Nõiutud maja”, õudusjutt („La casa embrujada”) *„Sinu sõbrad ei teeks sulle kunagi haiget”, näidend („Tus amigos nunca te harían daño” 1999) *„Armunud draakon Rugor,” lastejutt (“Rugor, el dragón enamorado” 1999) *“Mostarki sõda”, lastejutt (La guerra de Mostark 2010) *„Kaimanite prints”, romaan (El príncipe de los caimanes 2002) *„Suureks kasvamine on kurb töö”, 10 lühijuttu (Crecer es un oficio triste 2003) *„Natside kunst”, essee („El arte nazi” 2004) *„Häbelikkus”, romaan („Pudor” 2004) *„Matías ja võimatud” („Matías y los imposibles” 2006) *„Punane aprill”, romaan („Aril rojo”, 2006) *„Jet lag” („Jet lag” 2007) *„Neljas mõõk. Abimael Guzmáni ja Sendero Luminoso lugu” („La cuarta espada. La historia de Abimael Guzmán y Sendero Luminoso” 2007) *„Ühe daami mälestused” („Memorias de una dama” 2009) *„Elule nii lähedal” („Tan cerca de la vida” 2010) *„Uruguay armuke. Tõestisündinud lugu” („El amante uruguayo. Una historia real” 2012) *„Minu esimene kord”, jutukogumik („Mi primera vez” 2012) *„Óscar ja naised”, romaan („Óscar y las mujeres” 2013) *„Suur põgenemine” („El gran escape” 2013) *„Kõrgeim karistus” („La pena máxima” 2014) *„Lipsunõelte öö”, romaan („La noche de los alfileres” 2016) ===Ekraniseeringud=== 2007. aastal ekraniseeriti tema romaan „Häbelikkus” („Pudor”), mille tegevus viidi [[Lima (Peruu)|Lima]]st üle [[Gijón]]i [[Hispaania]]sse. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ObxSV">{{netiviide | URL =http://www.piedepagina.com/numero12/html/santiago_roncagliolo.html | Pealkiri = Un abril sin primavera. A propósito de Abril rojo. | Autor = Santiago Roncagliolo| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Pie de página| Aeg = 01.08.2007 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="2NHJo">{{netiviide | URL = http://www.latercera.com/noticia/santiago-roncagliolo-no-hay-ningun-nuevo-boom/| Pealkiri = Santiago Roncagliolo: “No hay ningún nuevo boom”| Autor = Andrés Gómez Bravo| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 30.04.2009| Koht = | Väljaandja = La Tercera| Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="GcLCk">{{netiviide | URL = http://elcomercio.pe/luces/arte/santiago-roncagliolo-nego-recibido-dinero-escribirmemorias-dama-noticia-414726| Pealkiri = Santiago Roncagliolo negó haber recibido dinero para escribir “Memorias de una dama”| Autor = Enrique Planas| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = El Comercio| Aeg = 14.02.2010| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="8wEgU">{{netiviide | URL = http://elpais.com/diario/2010/10/02/cultura/1285970401_850215.html| Pealkiri = Canon literario se escribe con 'ñ'| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = El País| Aeg = 02.10.2010| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="y1iyA">{{netiviide | URL = http://cultura.elpais.com/cultura/2012/03/09/actualidad/1331291807_873310.html| Pealkiri = ¿El amante uruguayo de Lorca?| Autor = Santiago Roncagliolo| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = El País| Aeg = 11.03.2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="0Wf81">{{netiviide | URL = http://cultura.elpais.com/cultura/2013/01/22/tentaciones/1358885336_932459.html| Pealkiri = El folletín digital por entregas se abre paso en la Red| Autor = Winston Manrique Sabogal| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = El País| Aeg = 23.01.2013| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="IfzHM">{{netiviide | URL = http://cultura.elpais.com/cultura/2013/02/20/actualidad/1361371780_340180.html| Pealkiri = El libro por entregas de Roncagliolo ‘Óscar y las mujeres’, en las librerías| Autor = Aurora Intxausti| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = El País| Aeg = 20.02.2013| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> }} {{DEFAULTSORT:Roncagliolo, Santiago}} [[Kategooria:Peruu kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] a1a2trfq4ajnzu2edrve12t96t0rnhf Nalja Madis 0 461628 6178972 6049221 2022-08-16T18:50:34Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Nalja Madis''' oli huumori- ja satiiriajakiri, mis ilmus [[1903]]. aastal [[Keila|Keilas]]<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=13207532 ERB Nalja Madis]</ref>. Toimetaja oli [[Jakob Jaason]]. Kuna tsaarivalitsus takistas ajakirja [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] trükkimist ja levitamist, aga see ajakiri oli rahva seas väga populaarne<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meie_mats1 EE - Meie Mats]</ref>, oli Nalja Madis peamiselt [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]i asemel augutäiteks. Ajakirja trükiti [[Tallinn]]as A. Kullapi trükikojas. 1903. aasta juunis keelas [[Tartu]] uus tsensor Nalja Madise väljaandmise, kuigi eelmine tsensor oli avaldamisloa andnud. Vahepeal oli jõudnud A. Kullapi trükikoda suurema osa ajakirjadest juba ära trükkida ja kirjastajalegi üle andnud, kes oli need ka juba maha müünud.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=saarlaneew19030617.2.2&st=1&l=et Saarlane : üleüldine politika ajaleht maa- ja linnarahvale, nr. 24, 17 juuni 1903 - Isamaalt (lk 2)]</ref> Ilmus ainult üks number, ajakiri ilmus edasi [[Nalja Liisa]] nime all. == Vaata ka == [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (1902) > Nalja Madis (1903) > [[Nalja Liisa]] (1904) > [[Meie Matsi vastane]] (1905) > [[Uus Meie Mats]] (1906) > [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] > [[Päris Meie Mats]] (1907) > [[Matside Mats]] (1907) > [[Sakste Mats]] (1908) > [[Matsi poeg Ats]] (1908) > [[Matsi poeg Mats]] (1908) > [[Meie Mats Ise]] (1908) > [[Vana Meie Mats]] (1914) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti huumoritrükised]] [[Kategooria:Keila ajalugu]] 4b1329hwipk98mps8px850mib394kdy Digitaalne heli 0 461999 6178882 5842697 2022-08-16T15:06:24Z Kuriuss 38125 Kus on pildid (õigemini joonised) 2, 3 ja 4? wikitext text/x-wiki {{vikinda}} '''Digitaalne heli''' saadakse pidevast [[audiosignaal]]ist selle [[analoog-digitaalmuundur|analoog-digitaalmuundamise]] teel. Enamasti kasutatakse selleks [[impulsskoodmodulatsioon]]i (PCM). Digitaalne heli on järk-järgult asendanud analoogheli mitmetes helivaldkondades, sh heli salvestamine, tootmine, telekommunikatsioon ja helitehnika. Mikrofon teisendab heli analoogsignaaliks ning seejärel teisendatakse analoogsignaal analoog-digitaalmuunduri (ADC) abil digitaalsignaaliks. Enamasti kasutatakse selleks impulss-koodmodulatsiooni (PCM). Seda digitaalset signaali on seejärel võimalik digitaalseid helitöötlusprogramme kasutades lindistada, töödelda ja muuta.  Kui helitehnik soovib lindistust kuulata kõlaritest või kõrvaklappidest (või kui tarbija soovib kuulata muusikat digitaalsel kujul), siis tehakse läbi vastupidine protsess digitaal-analoogmuunduri abil, kus teisendatakse digitaalsignaal tagasi analoogsignaaliks, mida võimendatakse ja saadetakse kõlaritesse. Digitaalsed helisüsteemid võimaldavad andmeid pakkida, salvestada, töödelda ja üle kanda.  Digitaalsele kujule teisendamine võimaldab helisignaali mugavat muutmist, salvestamist, edastamist ja vastuvõtmist.  Analoogheli kopeerimisega käib kaasas signaali kvaliteedi langus, kuid digitaalheli on võimalik lõputult ilma signaali kvaliteedi languseta kopeerida. == Ülevaade == Digitaalset helitehnoloogiat kasutatakse tänapäeval heli, sh muusika, raadiosaadete, heliefektide ja muu lindistamiseks, töötlemiseks, masstootmiseks, levitamiseks ja salvestamiseks. Kaasaegne internetipõhine muusika levitamine toimib digitaalsalvestiste ja andmete pakkimise põhjal.  Muusika kättesaadavus failidena on märkimisväärselt vähendanud muusika levitamise kulusid. Enne digitaalset heli levitati ja müüdi muusikat füüsilisel kujul, kassettide ja plaatide näol.  Tänu digitaalsele helile ja võrgus levitamise süsteemidele nagu iTunes, müüvad ettevõtted tarbijatele digitaalseid helifaile, mis saadakse kätte interneti vahendusel. Digitaalse heli interneti vahendusel levitamine on palju odavam kui füüsilise koopia salvestamine, pakendamine ja poodidesse saatmine<ref>Janssens, Jelle; Stijn Vandaele; Tom Vander Beken (2009). "The Music Industry on (the) Line? Surviving Music Piracy in a Digital Era". ''European Journal of Crime''. '''77''' (96).</ref>. Analoog helisüsteem salvestab helisid ja kujutab nende laineid elektriliselt, kasutades selleks muundurit, näiteks mikrofoni. Seejärel heli kas salvestatakse, nagu ka füüsilisel kujul, või edastatakse. Heli mängimise jaoks on protsess vastupidine: signaali võimendatakse ja siis teisendatakse tagasi füüsilisteks laineteks valjuhääldi kaudu.  Analoogheli säilitab oma laineomadused kogu salvestamise, muundamise, kopeerimise ja võimendamise käigus. Analoogheli on elektriskeemide ja sellega seotud seadmete omaduste tõttu müratundlik.  Digitaalse süsteemi häired ei lõppe märgatava veana, välja arvatud juhul, kui häire on nii suur, et sümbolit loetakse mingi teise sümbolina, või sümbolite järjekorda häiritakse. Seetõttu on üldiselt võimalik täiesti veatu digitaalne helisüsteem, kus ei esine heli teisendamisel müra ega moonutusi. Digitaalset helisignaali on võimalik kodeerida, parandamaks vigu, mis võivad tekkida signaali salvestamisel või edastamisel, kuid see ei ole otseselt digitaalse heli tekitamise protsessi osa. Seda tehnikat nimetatakse "kanalikodeerimiseks" ning see on hädavajalik bittide täpsuse säilitamiseks digitaalse heli salvestamisel.  == Ajalugu == Impulss-koodmodulatsioon leiutati umbes 80 aastat tagasi<ref>{{Netiviide|Autor=Gordon Reid|URL=http://www.soundonsound.com/techniques/digital-myth|Pealkiri=The Digital Myth|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, kui Alec Reeves, töötades ITT (International Telephone and Telegraph) heaks tegi ettepaneku, et selle asemel, et esitada heli sujuvalt muutuva elektrisignaalina (originaalheli "analoogina"), oleks võimalik võtta pingest perioodilisi hetkväärtusi ja salvestada neid kui binaarnumbrite jada. Reeves mõistis, et neid hetkväärtusi oleks võimalik ainult teatud täpsusega mõõta, kuid ta arvas, et mõõtevigade amplituudid oleksid vähem märgatavad kui analoogsignaali puhul elektrimüra ja tolleaegsete seadmete kvaliteedi poolt tekitatavad vead. Mida Reeves ei kaalunud (ja mille jaoks puudusid katsetamismeetodid) oli see, et kas need väiksemad vead oleks rohkem või vähem häirivad, kui suhteliselt healoomuline sahin, mis käis kaasas analoogsignaaliga. Sellest hoolimata oli tema ideede ulatus muljetavaldav ja kui ta need 1937. aastal patenteeris, siis ta väitis, et kui hetkväärtuste peal ei rakendata ühtegi matemaatilist tehet, siis sõltub digitiseeritud heli kvaliteet vaid kasutatavatest A-D ja D-A muunduritest. See oli sel ajal väga julge väide, kuid on osutunud õigeks. Reevesi ideed põhinesid, oli ta sellest teadlik või mitte, tublisti suhteliselt uuel matemaatika harul, milleks oli diskreetajastusega signaali töötlus, mille kõige olulisemaks väljundiks on diskreetimisteoreem. Diskreetimisteoreem püstitati esmaselt juba 1915. aastal ning väidab, et kui signaal ei sisalda kõrgemaid sagedusi kui "B" (ribalaius), siis on võimalik seda signaali täielikult kindlaks teha regulaarsete vahedega diskreetide abil, juhul, kui diskreetimissagedus on kõrgem kui 2 × B. See tähendab, et kui on tarvis diskreetida helisignaali, mille kõrgeim sagedus on 20&nbsp;kHz, siis on mis tahes sagedus üle 40&nbsp;kHz selle jaoks piisav. Siis, kui Reeves oma ideed patenteeris, ei olnud võimalik diskreete piisavalt kiiresti salvestada, et katta ära kogu inimeste kuuldavate sageduste vahemikku, milleks peetakse üldiselt 20&nbsp;Hz - 20&nbsp;kHz. See muutus aastal 1947, kui leiutati transistor. Kuigi esimesed transistorid olid liiga aeglased, siis veerand sajandit tehnoloogilist arengut viisid transistorid kiirusteni, millega olid võimalikud digitaalsed heliseadmed. Esimene kaubanduslik digitaalne diktofon, Soundstream, ilmus 1975. aastal ja kasutas kahte seadet, et lindistada: PCM konverterit, mis diskreetis sisendsignaali ja seejärel muundas numbrid video tüüpi signaaliks ning videosalvesti piisava ribalaiusega (üle 1&nbsp;MHz), mis oli vajalik nende andmete salvestamiseks. == Digitaalseks diskreetimine == Kõik helid, mida me kuuleme, on õhus liikuvad rõhulained. Alates Thomas Edisoni tutvustatud esimesest fonograafist 1877. aastal, on võimalik neid rõhulaineid jäädvustada füüsilisel kandjal ning seejärel neid taasluua, neid samu rõhulaineid hiljem uuesti genereerides. [[Fail:4-bit-linear-PCM.svg|pisi|278x278px|Pilt 1. Helilaine (punane) esitatud digitaalselt (sinine)]] Analoogsalvestusseadmed nagu fonograaf kujutavad lainekuju otse, kasutades soone sügavust plaadil või magneetumuse ulatust lindi puhul. Analoogsalvestised suudavad taastekitada märkimisväärseid erinevaid helisid, kuid ta kannatab ka müraprobleemide all. Iga kord, kui analoogsalvestist kopeeritakse, tekib sinna rohkem müra, mis vähendab salvestise kvaliteeti. Seda müra saab vähendada, kuid mitte täielikult kõrvaldada. Digitaalsalvestus toimib erinevalt: lainekujust võetakse perioodiliselt hetkväärtused, millele seatakse vastavusse täpsed arvud. Digitaalsalvestiste kvaliteet, olgu need kompaktkettal (CD), digitaalhelikassetil (DAT) või arvutis, ei lange aja jooksul ning neid salvestisi on võimalik täiuslikult kopeerida, ilma kopeerimise käigus uut müra tekitamata. Lisaks on võimalik digitaalheli korral kasutada mitmeid digitaalseid efekte, näiteks simuleerida kaja, tuua esile teatud sagedusi või muuta helikõrgust. === Digitaalse heli kvaliteet === Digitaalse helisalvestise kvaliteet sõltub suuresti kahest tegurist: diskreetimissagedusest ja bitisügavusest. Diskreetimissageduse suurendamine parandab salvestise kvaliteeti, kuid suurendab ühtlasi kasutatavat andmemahtu. ==== Diskreetimissagedused ==== Diskreetimissagedusi mõõdetakse hertsides (Hz), või tsüklites sekundis. See väärtus tähistab lainekuju esitamisel sekundis talletatud hetkväärtuste arvu. Kõrgemad diskreetimissagedused võimaldavad esitada kõrgemaid helisagedusi. Tingimusel, et diskreetimissagedus on enam kui kaks korda suurem kõrgeimast helisagedusest, on võimalik lainekuju digitaalsete diskreetide põhjal täpselt taastada. Sagedusi, mis on alla poole diskreetimissageduse ei ole võimalik digitaalselt diskreetidena täpselt esitada. Sellised sagedused tuleb olemasolu korral enne heli digitaalseks teisendamist eemaldada. "Pool diskreetimissagedust" kujutab endast seega ülempiiri, mida nimetatakse Nyquisti sageduseks ja analoog lainekuju sagedus peab olema täielikult allpool seda piiri, et seda oleks võimalik korrektselt digitaalselt esitada. Analoogsignaalid, mille sagedused on selle piiriga võrdsed või kõrgemad, ei ole diskreetides esitatavad ning tekitavad moonutust, mida nimetatakse sakilisuseks. Inimkõrv on tundlik helidele vahemikus umbes 20 – 20 000&nbsp;Hz. Helid väljaspool neid piire ei ole kuuldavad. Seetõttu on diskreetimissagedus 40 000&nbsp;Hz absoluutne miinimum, esitamaks kõiki inimesele kuuldavaid helisid. Kõrgemaid sagedusi kasutatakse tavaliselt Nyquisti sageduse ümber tekkiva sakilisuse filtreerimiseks. Seda nimetatakse ülediskreetimiseks. Heli kandvad CD-plaadid kasutavad diskreetimissagedust 44 100&nbsp;Hz. Inimkõne on arusaadav isegi siis, kui kõik sagedused üle 4000&nbsp;Hz eemaldada. Telefonid edastavad ainult sagedusi vahemikus 200–4000&nbsp;Hz. Seetõttu on levinud diskreetimissageduseks 8000&nbsp;Hz, mida nimetatakse vahepeal kõnekvaliteediks. Tasub märkimist, et Nyquisti sagedusel on tarvis väga järsku filtreerimist, et signaale sellest piirist kõrgemal ei teisendataks tagasi kuuldavale sagedusele ja ei tekiks sakilisusest tulenevaid moonutusi. Kõige tavalisemateks diskreetimissagedusteks hertsides on 8000, 16 000, 22 050, 44 100, 48 000, 96 000 ja 192 000. Diskreetimissagedustest räägitakse ka kilohertsides. Niisiis ühikutes kHz on levinumad sagedused 8&nbsp;kHz, 16&nbsp;kHz, 22,05&nbsp;kHz, 44,1&nbsp;kHz, 48&nbsp;kHz, 96&nbsp;kHz ja 192&nbsp;kHz. Kõige levinum diskreetimissagedus on 44100&nbsp;Hz. Paremal oleval joonisel (Pilt 2) on vasakul madal diskreetimissagedus ja paremal kõrge diskreetimissagedus (st suure eraldusvõimega): ==== Bitisügavus ==== Teine helikvaliteedi mõõdis on bitisügavus, mida mõõdetakse tavaliselt ühe diskreedi kujutamiseks kasutatavate arvutibittide arvuna. Mida rohkem bitte diskreedi kohta, seda täpsem on iga diskreedi esitus. Bittide arvu suurendamine suurendab ühtlasi lindistuse dünaamilist diapasooni, ehk teisisõnu, kõige valjema ja vaiksema helitugevuse suhet. Dünaamilist diapasooni mõõdetakse detsibellides. Inimkõrv tajub helisid, mille [[dünaamiline diapasoon]] on vähemalt 90&nbsp;dB, kuid kui vähegi võimalik, siis on hea mõte salvestada digitaalset heli dünaamilise diapasooniga, mis on palju suurem kui 90&nbsp;dB, et oleks võimalik liiga vaikseid helisid võimendada. Tasub märkimist, et kuigi üldiselt on võimalik madalatel helitugevustel salvestatud signaale kogu olemasoleva dünaamilise diapasooni ära kasutamiseks võimendada, ei kasutata madalate signaalide salvestamisel ära kogu saadavat bitisügavust. Seda resolutsiooni kaotust ei ole võimalik lihtsalt digitaalse lainekuju normaliseerimisega tasa teha. Levinud bitisügavused ja nende vastavad dünaamilised diapasoonid: 8-bitine täisarv: 48&nbsp;dB 16-bitine täisarv: 96&nbsp;dB 24-bitine täisarv: 145&nbsp;dB 32-bitine ujukomaarv: praktiliselt lõpmatu dB Tasub märkimist, et riistvara ja sisend-väljundmuundurite suutlikkuse tõttu on dünaamilisel diapasoonil praktilised piirangud. Nende tõttu on 16-bitise sügavuse korral on praktiline piir pigem 90&nbsp;dB kandis. Mõned vormingud, nagu näiteks ADPCM, kasutavad kokkusurutud 4-bitiseid diskreete, imiteerimaks 16-bitist heli. Audio-CD plaadid ja enamik helivorminguid kasutab 16-bitiseid täisarve. Kõrval oleval pildil (Pilt 3) vasakul pool on väikese bitisügavusega vorming ja paremal on vorming rohkemate bittidega. Kui mõelda diskreetimissagedusest kui vahest vertikaalsete joonte vahel graafikul, siis bitisügavus on vahe horisontaalsete joonte vahel. ==== Maksimumide kärpimine ==== Üheks digitaalse heli piiranguks on, et see ei suuda käsitleda helilaineid, mis ületavad ülempiirid, millega töötamiseks on antud helivorming mõeldud. Kui lindistatakse signaal, mis ületab maksimumväärtust, siis diskreedid väljaspool ülem- või alampiire kärbitakse vastava piirväärtuseni, nagu on näidatud paremal oleva pildi peal (Pilt 4). Nõnda kärbitud heli kõlab moonutatult ja rohmakalt. Kuigi on olemas mõned meetodid, mis suudavad kõrvaldada osa kärpimisest tekkinud müra, on alati eelistatav kärpimist lindistamise ajal vältida. == Helifailide maht == Helifailid on väga suured. Pakkimata helifaili suuruse määramiseks tuleb korrutada diskreetimissagedus (nt 44 100&nbsp;Hz) bitisügavusega (nt 16 bitti), audiokanalite arvuga (stereo puhul 2) ja sekundite arvuga. Täielikult täis kirjutatud 74 minutiline stereo audio CD kasutab üle 6 miljardi biti. Jagades selle arvu kaheksaga, jõuame baitide arvuni. Audio CD plaat mahutab natuke alla 800 megabaidi (MB). === Tihendatud heli === Kuna digitaalsed helifailid on nii suured, kasutati tüüpiliselt kus vähegi võimalik vähendatud diskreetimissagedusega helifaile. See muutus aastal 1991, kui tuli välja MP3 (MPEG I, layer 3) standard. MP3 on kadudega pakkimismeetod, mis võib oluliselt vähendada helifaili mahtu üllatavalt väikese mõjuga heli kvaliteedile. Üks sekund CD-kvaliteediga heli võtab enda alla 1,4 megabitti, samas kui levinud [[bitikiirus]] MP3 failide jaoks on 128 kbit/s, mis on üle 10x väiksem! MP3 "viskab ära" lainekuju puudutavaid detaile, millele inimesed ei ole eriti tundlikud. Kõik MP3-failid ei ole samasugused; erinevad psühhoakustilised mudelid inimestest viivad erinevate tajutavate moondusteni. Heade kõlaritega suudab enamik inimesi teha vahet 128 kbit/s MP3-vormingul ja tihendamata CD kvaliteediga helifailil. 256 kbit/s ja 320 kbit/s MP3-failid on populaarsemad audiofiilide seas, kes soovivad kõrgemat helikvaliteeti. Tihendatud kadudega helivorminguid on teisigi. Näiteks Ogg Vorbise vorming, mis sarnaneb MP3-vorminguga, kuid on täiesti patendivaba standard. Aegamisi on Ogg Vorbise vormingu kvaliteet MP3 kvaliteedi ületanud ning vorming ise on paindlikum, mis tähendab, et seda on võimalik veelgi parendada. OGG Vorbis on suurepärane valik oma heli jaoks, aga reaalsus on see, et paljud seadmed nagu iPodid ja muud kaasaskantavad helimängijad toetavad MP3-vormingut, kuid mitte Ogg Vorbist. Teiste tuntud pakkimismeetodite hulka kuuluvad Sony MiniDisc salvestite kasutatav ATRAC, Windows Media Audio (WMA) ja AAC. === Kadudeta tihendus === Kadudeta tihendus vähendab faili mahtu ilma kvaliteeti kaotamata. Seda näiliselt maagilist meetodit failimahu vähendamiseks on võimalik rakendada ka helifailidele. Kui MP3 kasutab kadudega pakkimist, siis on uuemad pakkimisalgoritmid nagu näiteks FLAC ja Apple Lossless compression suutelised looma kadudeta tihendatud helifaile. Selline pakkimine põhimõtteliselt kirjutab algse faili andmed efektiivsemalt ümber. Kuid kuna kvaliteet ei lange on nende meetoditega pakitud helifailid tüüpiliselt palju suuremad kui helifailid, mida on pakitud kadudega pakkimisega. Näiteks kadudega tihendatud helifail võib olla originaalist 10x väiksem, samas kui kadudeta tihendamisel on ebatõenäoline saavutada originaalfailist enam kui poole väiksem fail. Kadudeta helivorminguid kasutatakse enamasti kas tootmiseks või arhiveerimiseks, samas kui väiksemaid kadudega helifaile kasutatakse tavaliselt kaasaskantavates mängijates, kus on salvestusruum piiratud või on ebavajalik heli täpselt esitada.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://manual.audacityteam.org/man/digital_audio.html|Pealkiri=Digital Audio Fundamentals|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Vaata ka == * [[Digitaalsignaal]] * [[Diskreetimine]] * [[Kvantimine]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Akustika]] [[Kategooria:Helitehnika]] n50e0l6xu3smsptjunqgztjwltrjw1h Rait Killandi 0 464458 6178889 6137531 2022-08-16T15:17:45Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Rait Killandi''' (sündinud [[12. märts]]il [[1967]])<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/EPLZGKL-RAIT-KILLANDI |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2019-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306174830/https://www.inforegister.ee/EPLZGKL-RAIT-KILLANDI |url-olek=ei tööta }}</ref> on Eesti tippjuht, reklaami- ja meediategelane ning [[Eesti Merepäästeühing]]u juhatuse esimees. Killandi hakkas vabatahtliku päästetööga tegelema 2001. aastal Kaberneemes. [[Päästeliit|Päästeliidu]] nõukogu esimehena töötas ta aastatel 2010–2022 selle nimel, et vabatahtlikke päästekomandosid moodustataks asulates, kust kutseliste päästekomandodeni jääb enam kui 15 minutit sõiduaega.<ref>[https://web.archive.org/web/20171116084504/http://www.harjuelu.ee/2017/04/9634/killandi-vabatahtlikke-paastjaid-peaks-olema-neli-korda-rohkem/ "Killandi: vabatahtlikke päästjaid peaks olema neli korda rohkem"]. Harju Elu, 20.04.2017.</ref> Killandi on olnud [[Eesti Televisioon]]i ärijuht ja juhatuse liige, telekanalite [[TV1]] ja [[CITV]] tegevjuht ning [[AS Eesti Meedia]] telekanalite [[Kanal 2]], [[Kanal 11]], [[Kanal 12]] ja [[MyHits (muusikatelekanal)|MyHits]] juht. ==Tunnustus== * 2019 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19873}}</ref> ==Isiklikku== Pärast 20-aastast kooselu abiellus ta 2016. aastal [[Karmel Killandi|Karmel Eikneriga]], neil on ühised lapsed Karl Elmar ja Karoliina Josefiine. Rait Killandil on eelmisest abielust lapsed Henry ja Helen.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/735977/astusid-abiellu-parast-20aastast-kooselu-otsustasid-karmel-ja-rait-pereringis-abielu-solmida-karmel-raagib-et-see-on-hea-voimalus-naidata-lastele-traditsioonide-jargimisel-eeskuju- "Astusid abiellu: Pärast 20aastast kooselu otsustasid Karmel ja Rait pereringis abielu sõlmida"]. Õhtuleht, 24.05.2016.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.err.ee/532522/rait-killandi-vabatahtlikud-on-tulekahjude-ennetamiseks-teinud-palju-kogukondlikku-tood "Rait Killandi: vabatahtlikud on tulekahjude ennetamiseks teinud palju kogukondlikku tööd"] – videolõik [[Eesti Televisioon]]i saatest "[[Terevisioon]]", ERR Uudised, 2. aprill 2015 {{JÄRJESTA:Killandi, Rait}} [[Kategooria:Eesti ärijuhid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] hme6bokoqifoaj5wtki45bsevk4a9tr James Mattis 0 465426 6179011 6160707 2022-08-16T19:40:46Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Infokast ametiisik | nimi = James Mattis | pildi nimi = James Mattis official photo.jpg | pildi seletus = James Mattis | amet = 26. [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister]] | ametiajaalgus = 20. jaanuar 2017 | ametiajalõpp = 1. jaanuar 2019 | eelmine = [[Ash Carter]] | järgmine = [[Patrick M. Shanahan]] | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide keskväejuhatus]]e komandör | ametiajaalgus2 = 11. august 2010 | ametiajalõpp2 = 22. märts 2013 | eelmine2 = [[David Petraeus]] | järgmine2 = [[Lloyd Austin]] | amet3 = [[Ameerika Ühendriikide ühendvägede juhatus]]e komandör | ametiajaalgus3 = 9. november 2007 | ametiajalõpp3 = 11. august 2010 | eelmine3 = [[Lance L. Smith]] | järgmine3 = [[Raymond T. Odierno]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = James Norman Mattis | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1950|9|8}} | sünnikoht = [[Pullman (Washington)|Pullman]], [[Washingtoni osariik|Washington]],<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Sõjaväelane |manusta=jah | Hüüdnimi = {{Lihtloend| * "Chaos" (raadiokutsung)<ref name="SanDieTri" /> * "Warrior Monk"<ref name="SanDieTri" /><ref name="AFJ" /> * "Mad Dog"<ref name="SanDieTri" /><ref name="AFJ" /> * "Jim Mattis" }} | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1950|9|8}} | Sünnikoht = [[Pullman (Washington)|Pullman]], [[Washingtoni osariik|Washington]],<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = {{nowrap|{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}}} | Teenistused = [[File:Seal of the United States Marine Corps.svg|23px]] [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi]] | Teenistusaeg = 1969–2013<ref name="CNN1" /> | Auaste = [[File:US Marine 10 shoulderboard.svg|23px]] [[Kindral]]<ref name="CNN1" /> | Juhitud üksused = {{Lihtloend| * {{nowrap|[[File:Official CENTCOM Seal.png|23px]] [[Ameerika Ühendriikide Keskväejuhatus|USA keskväejuhatus]]}}<ref name="CNN1" /> * [[File:USJFCOM SEAL.gif|23px]] [[Ameerika Ühendriikide ühendvägede juhatus|USA ühendvägede juhatus]]<ref name="CNN1" /> * [[NATO arendusstaabi ülem]]<ref name="CNN1" /> * {{nowrap|[[File:IMEFlogo.jpg|23px]] [[I Marine Expeditionary Force]]}}<ref name="CNN1" /> * [[File:MARCENT insignia.jpg|23px]] [[Ameerika Ühendriikide merejalaväe|USA merejalaväeüksuste keskväejuhatus]]<ref name="hisdefgov" /> * [[File:Marine Corps Combat Development Command Seal 120x126.jpg|23px]] [[Marine Corps Combat Development Command]]<ref name="CNN1" /> * [[File:US 1st Marine Division SSI.svg|23px]] [[1. merejalaväe diviis]]<ref name="CNN1" /> * [[File:USMC - 7th Marine Regiment New Logo.png|23px]] [[7. merejalaväe rügement]] * [[File:1batallon 7regimiento 1division marines.png|23px]] [[1st Battalion, 7th Marines]]<ref name="Britannica" /> }} | Sõjad/lahingud = [[Lahesõda]]<ref name="Britannica" /><br> [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]]<ref name="CNN1" /><br> [[Iraagi sõda]]<ref name="Britannica" /><br> • [[2003. aasta sissetung Iraaki]]<ref name="Britannica" /><br> • [[Esimene Fallujahi lahing]]<ref name="Britannica" /><br> • [[Teine Fallujahi lahing]]<ref name="Britannica" /> | Autasud = [[James Mattis#Sõjaväelised autasud|Loetelu]] | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} }} '''James Norman Mattis''' (sündinud [[8. september|8. septembril]] [[1950]] USA [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Pullman]]is) on [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|Ameerika Ühendriikide merejalaväe]] eru[[kindral]], kes oli aastatel 2017–2019 [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide 26. kaitseminister]]. [[11. august]]ist [[2010]] kuni [[22. märts]]ini [[2013]] teenis ta [[Ameerika Ühendriikide keskväejuhatus]]e 11. komandörina. Enne seda, kui president [[Barack Obama]] ta 2010. aastal kindral [[David Petraeus]]e asemel keskväejuhatuse ülemaks määras, teenis Mattis 2007. aasta 9. novembrist 2010. aasta augustini [[USA Ühendvägede juhatus]]e ülemana ja ühtlasi [[9. november|9. novembrist]] 2007 [[8. september|8. septembrini]] [[2009]] [[NATO]] [[NATO arendusstaabi ülem|arendusstaabi ülemana]].<ref name="hisdefgov" /> Varem on Mattis teeninud [[I Merejalaväe Ekspeditsiooniväed|I Merejalaväe Ekspeditsioonivägede]], [[USA merejalaväeüksuste keskväejuhatus]]e ja [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] ajal [[1. merejalaväe diviis]]i ülemana.<ref name="DjHN0" /> [[20. jaanuar]]il [[2017]] kinnitas [[Ameerika Ühendriikide senat]] Mattise 98 poolt- ja 1 vastuhäälega kaitseministriks.<ref name="aWTq6" /> Kaitseministriks sai ta teatavate tingimustega, sest ta oli tegevteenistusest eemal olnud ainult 3 aastat, aga USA seadused nõuavad, et kaitseminister peab olema tegevteenistusest eemal olnud 7 aastat. Ta oli 45. Ameerika Ühendriikide presidendi [[Donald Trumpi administratsioon]]i esimene ametlikult kinnitatud liige. Ainsana hääletas tema vastu senaator [[Kirsten Gillibrand]]. Kaitseministrina rõhutas Mattis [[2017.-2018. aasta Põhja-Korea kriis|Põhja-Korea kriisi]] valguses USA valmisolekut kaitsta oma pikaaegset liitlast [[Lõuna-Korea]]d<ref>{{Netiviide |autor=Michael R. Gordon & Choe Sang-Hun |url=https://www.nytimes.com/2017/02/02/world/asia/james-mattis-us-korea-thaad.html?_r=0 |pealkiri=Jim Mattis, in South Korea, Tries to Reassure an Ally |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=2. veebruar 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.aljazeera.com/news/2017/02/warns-north-korea-nuclear-attack-170203034440571.html |pealkiri=US warns North Korea against nuclear attack |väljaanne=[[Al-Jazeera]] |aeg=3. veebruar 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> Mattis välistas sõjaväelise koostöö Venemaaga,<ref>{{Netiviide |autor=Andrew Buncombe |url=https://www.independent.co.uk/news/world/americas/donald-trump-defence-secretary-jim-mattis-russia-no-military-collaboration-relations-nato-eu-a7583501.html |pealkiri=US will not collaborate with Russian military, says Donald Trump's Defence Secretary Jim Mattis |väljaanne=[[The Independent]] |aeg=16. veebruar 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> toonitades, et Venemaa tegevus kujutab ohtu kaasaegsele maailmakorrale.<ref>{{Netiviide |autor=Christine Wang |url=https://www.cnbc.com/2017/01/12/trump-defense-pick-warns-world-order-is-under-the-biggest-attack-since-world-war-ii.html |pealkiri=Trump Defense pick warns world order is 'under the biggest attack since World War II' |väljaanne=[[CNBC]] |aeg=12. jaanuar 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |autor=Natasha Bertrand |url=https://www.businessinsider.com/james-mattis-on-putin-russia-and-nato-2017-1 |pealkiri=Trump secretary of defense nominee Mattis: Current world order is 'under biggest attack since World War II' |väljaanne=[[Business Insider]] |aeg=12. jaanuar 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> Ta vastandus aegajalt mõnede [[Trumpi administratsioon]]i otsustega, olles näiteks vastu USA väljumisele [[Iraani tuumalepe|Iraani tuumaleppest]],<ref>{{Netiviide |autor=Paul Sonne |url=https://www.washingtonpost.com/world/national-security/mattis-who-supported-staying-in-iran-deal-holds-out-hope-of-curtailing-tehran/2018/05/09/9b2db1d2-53ac-11e8-b00a-17f9fda3859b_story.html |pealkiri=Mattis, who supported staying in Iran deal, holds out hope for curtailing Tehran |väljaanne=[[The Washington Post]] |aeg=9. mai 2018 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |autor=Julian Borger |url=https://www.theguardian.com/us-news/2017/dec/18/trump-drop-climate-change-national-security-strategy |pealkiri=Trump drops climate change from US national security strategy |väljaanne=[[The Guardian]] |aeg=19. detsember 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> [[Ameerika Ühendriikide Iisraeli saatkond|USA Iisraeli saatkonna]] kolimisele [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] ja [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|kosmoseväe]] loomisele kuuenda väeliigina.<ref>{{Netiviide |autor=Alex Ward |url=https://www.vox.com/2018/9/18/17869778/mattis-trump-dog-pentagon-fire |pealkiri=From “Mad Dog” to “Moderate Dog”: How Defense Secretary Mattis lost Trump |väljaanne=[[Vox]] |aeg=18. september 2018 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> 20. detsembril 2018 andis Mattis sisse oma lahkumisavalduse protestiks president Trumpi otsusele USA väed Süüriast välja tõmmata.<ref>{{Netiviide |autor=Helene Cooper |url=https://www.nytimes.com/2018/12/20/us/politics/jim-mattis-defense-secretary-trump.html |pealkiri=Jim Mattis, Defense Secretary, Resigns in Rebuke of Trump’s Worldview |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=20. detsember 2018 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> Lahkumisavalduse kohaselt soovis Mattis ametisse jääda kuni 28. veebruarini 2019, põhjendades seda veebruaris toimuva NATO kaitseministrite kohtumisega. Trump nõustus algselt Mattise soovitud kuupäevaga,<ref>{{Netiviide |autor=Julian Borger |url=https://www.theguardian.com/us-news/2018/dec/20/jim-mattis-defense-secretary-retires-trump |pealkiri=Defense secretary James Mattis resigns and points to differences with Trump |väljaanne=[[The Guardian]] |aeg=21. detsember 2018 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> kuid teatas 23. detsembril, et eemaldab Mattise ametist 1. jaanuaril 2019.<ref name="NYT1">{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2018/12/23/us/politics/trump-mattis.html |pealkiri=Trump, Angry Over Mattis’s Rebuke, Removes Him 2 Months Early |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=23. detsember 2018 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> Trumpi motiiviks pakuti ajakirjanduses isiklikku solvumist, sest Mattis kritiseeris lahkumisavalduses Trumpi poliitikat USA liitlaste suunal ja autoritaarsete riigijuhtide tolereerimist.<ref name="NYTHaberman"/><ref name="NYT1" /> Hiljem väitis Trump, et "vallandas" Mattise rahulolematuse pärast tema tööga kaitseministrina.<ref name="NYTHaberman">{{Netiviide |autor=Maggie Haberman |url=https://www.nytimes.com/2019/01/02/us/politics/trump-mattis-defense-secretary-generals.html |pealkiri=Trump Says Mattis Resignation Was ‘Essentially’ a Firing, Escalating His New Front Against Military Critics |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=2. jaanuar 2019 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> Mattise lahkumise järel asus 1. jaanuaril kaitseministri kohusetäitjaks endine asekaitseminister [[Patrick M. Shanahan]].<ref name="NYT1" /> == Lapsepõlv == Mattis sündis 8. septembril 1950 USA [[Washington]]i osariigis.<ref name="2kj9r" /> Ta on John West Mattise (1915–1988) ja Lucille Mattise (sündinud Proulx) poeg.<ref name="ilQLe" /><ref name="CNN1" /> Ta ema töötas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Lõuna-Aafrika]]s [[USA maavägi|USA maaväele]] alluvate sõjaväeluurajate heaks.<ref name="YA7Wi" /> Mattise isa töötas [[kaubalaev]]adel, kuid omandas hiljem tuumainseneri hariduse ja kolis perekonna [[Richland]]i linna, et töötada sealses tuumajaamas, mis tootis lõhustuvaid materjale [[Manhattani projekt]]i tarbeks.<ref name="Yorker" /> Mattise perekond oli väga raamatulembene ja telerit neil polnud.<ref name="Yorker" /> [[1968]]. aastal lõpetas Mattis [[Columbia keskkool]]i,<ref name="ajNYc" /> [[1971]]. aastal [[Kesk-Washingtoni ülikool]]i [[bakalaureusekraad]]iga [[ajalugu|ajaloos]]<ref name="06Pf4" /> ja [[1994]]. aastal [[Riiklik sõjakolledž|Riikliku sõjakolledži]] [[magistrikraad]]iga.<ref name="hisdefgov" /> == Sõjaväekarjäär == Mattise sõjaväeline karjäär algas [[1969]]. aastal, kui ta liitus USA merejalaväe reserviga.<ref name="0yD20" /> [[1. jaanuar]]il [[1972]] anti talle [[reservohvitser]]i väljaõppe läbimise järel [[nooremleitnant|nooremleitnand]]i auaste.<ref name="Rey4-5" /> Teenistusaastate jooksul on [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[kindralmajor]] [[Robert Scales]] Mattist kirjeldanud kui "ühte kõige paremini lihvitud kommetega meest, keda olen tundnud". Arvamust Mattisest kui intellektuaalist on muuhulgas süvendanud asjaolu, et ta kannab teenistuses olles alati endaga kaasas [[Marcus Aurelius]]e raamatut "[[Iseendale]]".<ref name="TIME" /><ref name="9T3SL" /> Leitnandina teenis ta [[3. merejalaväe diviis|3. merejalaväe diviisis]] rühmaülemana. Pärast ülendamist [[kapten]]iks määrati ta Mereakadeemia Ettevalmistuskooli pataljoniülemaks, hiljem kompaniiülemaks [[1. merejalaväe rügement|1. merejalaväe rügemendis]]. Saades [[major]]i auaste, asus ta juhtima merejalaväe värbamiskeskust [[Portland]]is.<ref name="Y17um" /> Mattis on lõpetanud USA merejalaväe dessantväeüksuste sõjakooli, USA merejalaväe juhtimiskolledži ja [[Riiklik sõjakolledž|Riikliku sõjakolledži]] ([[inglise keel]]es ''National War College''). === Lahesõda === [[Kolonelleitnant|Kolonelleitnandina]] juhtis Mattis Lahesõja ajal 7. merejalaväerügemendi 1. pataljoni, mis oli üks 7. merejalaväerügemendi ründepataljonidest.<ref name="8T9Ub" /> === Afganistani sõda === [[Kolonel]]ina juhtis Mattis [[7. merejalaväerügement]]i. Pärast edutamist [[brigaadikindral]]iks juhtis ta merejalaväe 1. ekspeditsioonibrigaadi.<ref name="ajlj2" /> Sõja algfaasis juhtis Mattis [[Ameerika Ühendriikide merevägi|Ameerika Ühendriikide mereväe]] 58. sihtjõu operatsioone Lõuna-[[Afganistan]]is<ref name="DFlGx" />, olles seega esimene mereväe sihtjõude juhtinud merejalaväeohvitser.<ref name="Rey4-5" /> Afganistanis oli Mattis alluvate seas lugupeetud oma juhtimisstiili tõttu, külastades tihti eesrinnet ja suheldes kõrgemate ohvitseride kõrvalt ka allohvitseridega.<ref name="Ta4jZ" /> === Iraagi sõda === [[Pilt:Genmattisltr.jpg|pisi|vasakul|Mattise kiri 1. merejalaväe diviisi sõduritele päev enne [[2003. aasta sissetung Iraaki|2003. aasta USA vägede sissetungi Iraaki]]]] [[Pilt:US Navy 041114-M-8205V-005 Iraqi Special Forces Soldiers assigned to the 1st Marines, patrol south clearing every house on their way through Fallujah, Iraq, during Operation Al Fajr (New Dawn).jpg|pisi|USA merejalaväelased Al-Fallūjahi linnas 2004. aastal]] [[Pilt:21 days to Baghdad, 4 years later DVIDS37949.jpg|pisi|Mattis (paremal) kindrallietnant [[James T. Conaway]]ga Iraagis 2007. aastal]] [[Kindralmajor]]ina juhtis Mattis [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] käigus [[1. merejalaväe diviis]]i [[2003. aasta sissetung Iraaki|2003. aasta USA vägede sissetungis]] ja järgnevatel stabiliseerimisoperatsioonidel.<ref name="Ricks06313" /> Mattisel oli oluline juhtroll USA sõjalistes operatsioonides [[Al-Fallūjah]] linnas ja selle ümbruses, k.a läbirääkimistel Al-Fallūjahit kaitsnud sissivõitlejate juhtidega [[Operatsioon Vigilant Resolve]]'i käigus 2004. aasta aprillis ja osalemine [[Operatsioon Phantom Fury]] plaanimisel sama aasta novembris.<ref name="R8jDr" /> Lähtudes 2007. aastal ilmunud [[USA kaitseministeerium]]i uuringu tulemustest, mis näitasid, et ainult 55% USA sõduritest ja 40% merejalaväelastest teataksid tsiviilisikute väärkohtlemisest, kutsus Mattis üles merejalaväelasi muuhulgas öeldes: "Iga kord, kui te iraaklasele lehvitate, pöörab Al-Qaeda hauas ringi".<ref name="u6XlN" /> Mattis populariseeris 1. merejalaväe diviisi moto "No Better Friend, No Worse Enemy" ("(meist) pole paremat sõpra ega hullemat vaenlast"), mis on parafraseeritud [[Diktaator (Vana-Rooma)|Rooma vabariigi diktaatori]] [[Lucius Cornelius Sulla]] [[epitaaf]]ist,<ref name="98DZ3" /> oma kirjas diviisi mereväelastele päev enne USA vägede sissetungi Iraaki. Tähelepanuväärne oli ka ta valmisolek vabastada ametist kõrgeid ohvitsere ajal, kui USA sõjavägi sellest üldiselt hoidus. Keset diviisi edasitungi Baghdadi poole vabastas Mattis ametist kolonel Joe D. Dowdy, Regimental Combat Team-1 komandöri. Tänapäevases USA relvajõududes oli tegu sedavõrd haruldase juhtumiga, et lugu sellest ilmus ka mitmes USA ajalehes<ref name="nMq4K" /><ref name="Y59yx" /><ref name="dziW0" />. Mattis keeldus vallandamist ametlikult kommenteerimast, öeldes vaid, et "ebakompetentsete ohvitseride vallandamise komme on vähemalt merejalaväes endiselt olemas".<ref name="Ta4jZ" /> {{pooleli}} {{-}} == Isiklik elu == Mattis pole kunagi abiellunud ja tal pole ühtegi last.<ref name="SanDieTri" /><ref name="TIME" />. Paar aastat enne sõjaväeteenistusse astumist tegi ta Alice Gillisele abieluettepaneku, kuid naine katkestas pulmaplaanid paar päeva enne pulmi, kuna ei tahtnud Mattise karjäärile koormaks olla.<ref name="Yorker" /> Mattise hüüdnimi "Sõdalasmunk" (''Warrior Monk'') tuleneb ta eluaegsest poissmehestaatusest ja pühendumisest sõjanduse uurimisele.<ref name="WashPost" /><ref name="KOZrp" /> Mattis on tuntud oma intellektualismi ja huvi poolest [[Maailma ajalugu|maailma]] ja [[sõjaajalugu|sõjaajaloo]] vastu.<ref name="Ricks06313" /><ref name="KYnev" /> Tal on üle 7000 raamatuga isiklik raamatukogu, ja ta on mitmel korral määranud oma juhtimise all olevatele merejalaväelastele lugemiseks kohustuslikku kirjandust.<ref name="SWJ" /><ref name="Q4Bdk" /> == Autasud == === Sõjaväelised autasud === [[File:James N. Mattis.jpg|pisi|James Mattis (2007)]] <center> {| |- | colspan="8" style="text-align:center;"|{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=1|type=oak|ribbon=Defense Distinguished Service Medal ribbon.svg|width=106}}&nbsp;[[File:Navy Distinguished Service ribbon.svg|ribbon|106px]]&nbsp;[[File:US Defense Superior Service Medal ribbon.svg|ribbon|106px]] |- |[[File:Legion of Merit ribbon.svg|ribbon|106px]] |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=0|other_device=nv|ribbon=Bronze Star ribbon.svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=2|type=award-star|ribbon=Meritorious Service ribbon.svg|width=106}} |[[File:Navy and Marine Corps Achievement ribbon.svg|ribbon|106px]] |- |[[File:Combat Action Ribbon.svg|ribbon|106px]] |[[File:United States Navy Presidential Unit Citation ribbon.svg|ribbon|106px]] |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=0|type=oak|ribbon=Joint Meritorious Unit Award-3d.svg|width=106}} |[[File:Navy Unit Commendation ribbon.svg|ribbon|106px]] |- |[[File:Navy Meritorious Unit Commendation ribbon.svg|ribbon|106px]] |[[File:Marine Corps Expeditionary ribbon.svg|ribbon|106px]] |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=2|type=service-star|ribbon=National Defense Service Medal ribbon.svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=2|type=service-star|ribbon=Southwest Asia Service Medal ribbon (1991-2016).svg|width=106}} |- |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=1|type=service-star|ribbon=Afghanistan Campaign ribbon.svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=1|type=service-star|ribbon=Iraq Campaign Medal ribbon.svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=1|type=service-star|ribbon=Global War on Terrorism Expeditionary ribbon.svg|width=106}} |[[File:Global War on Terrorism Service ribbon.svg|ribbon|106px]] |- |[[File:Humanitarian Service ribbon.svg|ribbon|106px]] |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=6|type=service-star|other_device=bss|ribbon=Navy and Marine Corps Sea Service Deployment Ribbon.svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=1|type=service-star|ribbon=Marine Corps Recruiting Ribbon.svg|width=106}} |[[File:POL Złoty Medal Wojska Polskiego BAR.svg|ribbon|106px]] |- |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=0|type=award-star|ribbon=NATO Meritorious Service Medal bar.svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=0|type=service-star|ribbon=NATO Medal ISAF ribbon bar.svg|width=106}} |[[File:Kuwait Liberation Medal (Saudi Arabia) ribbon.svg|ribbon|106px]] |[[File:Kuwait Liberation Medal (Kuwait) ribbon.svg|ribbon|106px]] |- | colspan="8" style="text-align:center;"|[[File:USMC Rifle Expert badge.png|150px]]&nbsp;[[File:USMC Pistol Expert badge.png|150px]] |- | colspan="4" style="text-align:center;"|[[File:Office of the Secretary of Defense Identification Badge.png|150px]] |} </center> <center> {| class="wikitable" |- !Esimene rida |colspan="4" style="text-align:center"|[[Defense Distinguished Service Medal]] koos ühe [[tammelehed|tammelehega]] |colspan="4" style="text-align:center"|[[Navy Distinguished Service Medal]] |colspan="4" style="text-align:center"|[[Defense Superior Service Medal]] |- !Teine rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Legion of Merit]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Bronze Star Medal]] koos [[Combat "V"]]-ga |colspan="3" style="text-align:center"|[[Meritorious Service Medal (Ameerika Ühendriigid)|Meritorious Service Medal]] koos kahe [[5/16 inch star|{{frac|5|16}}" Kuldtähega]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Achievement Medal|Navy and Marine Corps Achievement Medal]] |- !Kolmas rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Combat Action Ribbon]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Presidential Unit Citation (Ameerika Ühendriigid)|Navy and Marine Corps Presidential Unit Citation]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Joint Meritorious Unit Award]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Navy Unit Commendation]] |- !Neljas rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Meritorious Unit Commendation|Navy and Marine Corps Meritorious Unit Commendation]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Marine Corps Expeditionary Medal]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[National Defense Service Medal]] koos [[service star|{{frac|3|16}}" pronkstähega]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Southwest Asia Service Medal]] koos kahe {{frac|3|16}}" pronkstähega |- !Viies rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Afghanistan Campaign Medal]] koos ühe {{frac|3|16}}" pronkstähega |colspan="3" style="text-align:center"|[[Iraq Campaign Medal]] koos ühe {{frac|3|16}}" pronkstähega |colspan="3" style="text-align:center"|[[Global War on Terrorism Expeditionary Medal]] koos ühe {{frac|3|16}}" pronkstähega |colspan="3" style="text-align:center"|[[Global War on Terrorism Service Medal]] |- !Kuues rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Humanitarian Service Medal]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Sea Service Ribbon]] koos ühe {{frac|3|16}}" hõbetähe ja kahe {{frac|3|16}}" pronkstähega |colspan="3" style="text-align:center"|[[Recruiting Service Ribbon#United States Marine Corps|Marine Corps Recruiting Service Ribbon]] koos ühe {{frac|3|16}}" pronkstähega |colspan="3" style="text-align:center"|[[Poola relvajõudude medal|Poola relvajõudude kuldmedal]] |- !Seitsmes rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[NATO Medal|NATO Meritorious Service Medal]]<ref name="NATOawards" /> |colspan="3" style="text-align:center"|[[NATO Medal]] teenistuse eest [[ISAF]]-is<ref name="NATOawards" /> |colspan="3" style="text-align:center"|[[Medal Kuveidi vabastamise eest (Saudi-Araabia)]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Medal Kuveidi vabastamise eest (Kuveit)]] |- !Rinnamärgid |colspan="6" style="text-align:center"|[[Marksmanship Badge (Ameerika Ühendriigid)|Rifle Expert Badge]] |colspan="6" style="text-align:center"|[[Marksmanship Badge (Ameerika Ühendriigid)|Pistol Expert Badge]] |- !Rinnamärk |colspan="12" style="text-align:center;"|[[Office of the Secretary of Defense Identification Badge]] |} </center> == Popkultuuris == 2008. aastal linastunud HBO miniseriaalis "[[Generation Kill (seriaal)|Generation Kill]]", mis kujutab 2003. aasta sissetungi Iraaki, kehastab Mattist Ameerika Ühendriikide näitleja [[Robert John Burke]].<ref name="HBO" /> Mattisest on loodud ka tuntust kogunud [[meem|internetimeem]], millel teda kujutatakse kui "püha Mattist Quanticost, Kaose kaitsepühakut".<ref name="xd8xL" /> == Vaata ka == * [[Ameerika Ühendriikide merejalaväe neljatärnikindralite loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SanDieTri">{{Netiviide |autor=Kovach, Gretel C. |url=http://www.sandiegouniontribune.com/sdut-just-dont-call-him-mad-dog-2013jan19-story.html |pealkiri=Just don't call him Mad Dog |väljaanne=San Diego Tribune |aeg=19. jaanuar 2013 |vaadatud=10. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="AFJ">{{Netiviide |url=http://armedforcesjournal.com/the-corps-should-look-to-its-small-wars-past/ |pealkiri=The Corps should look to its small-wars past |väljaanne=[[Armed Forces Journal]] |aeg=1. märts 2006 |vaadatud=10. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Britannica">{{Netiviide |autor=Ray, Michael |url=https://www.britannica.com/biography/James-Mattis |pealkiri=James Mattis |väljaanne=[[Encyclopædia Britannica]] |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="CNN1">{{Netiviide |url=http://edition.cnn.com/2016/12/26/us/jim-mattis-fast-facts/ |pealkiri=James Mattis Fast Facts |väljaanne=[[CNN]] |aeg=21. veebruar 2017 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="hisdefgov">{{Netiviide |url=http://history.defense.gov/Multimedia/Biographies/Article-View/Article/1059855/james-n-mattis/ |pealkiri=James N. Mattis |väljaandja=[[Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium]] |aeg=20. jaanuar 2017 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Rey4-5">Reynolds 2005, lk 4-5</ref> <ref name="TIME">{{Netiviide |autor=Thompson, Mark |url=http://time.com/4588472/donald-trump-james-mattis-defense-pentagon/ |pealkiri=Here's What You Need to Know About James 'Mad Dog' Mattis, Trump's Pick For Secretary of Defense |väljaanne=[[Time (ajakiri)|TIME]] |aeg=2. detsember 2016 |vaadatud=31. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Yorker">{{Netiviide |autor=Filkins, Dexter |url=http://www.newyorker.com/magazine/2017/05/29/james-mattis-a-warrior-in-washington |pealkiri=James Mattis, a Warrior in Washington |väljaanne=[[New Yorker]] |aeg=29. mai 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="WashPost">{{Netiviide |autor=Guarino, Ben |url=https://www.washingtonpost.com/news/morning-mix/wp/2016/12/02/trumps-pick-for-secretary-of-defense-is-known-as-mad-dog-heres-the-history-of-the-nickname/ |pealkiri=Mad Dog, as in ‘Mad Dog’ Mattis: The colorful history of a great American nickname |väljaanne=[[Washington Post]] |aeg=2. detsember 2016 |vaadatud=31. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Ricks06313">Ricks 2006, lk 313</ref> <ref name="SWJ">{{Netiviide |url=http://smallwarsjournal.com/blog/ltgen-james-mattis-reading-list |pealkiri=LtGen James Mattis' Reading List |väljaanne=[[Small Wars Journal]] |aeg=5. juuni 2007 |vaadatud=12. juunil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="NATOawards">{{cite web|url=http://www.act.nato.int/french-general-assumes-command-of-allied-command-transformation|title=French general assumes command of Allied Command Transformation|date=18. september 2009|work=Allied Command Transformation Public Affairs Office|publisher=[[NATO]]|accessdate=28. septembril 2009|location={{USS|George Washington|CVN-73}}}}</ref> <ref name="HBO">{{Netiviide |url=http://www.hbo.com/generation-kill/cast-and-crew/maj-gen-james-mattis/index.html |pealkiri=Maj. Gen. James 'Maddog' Mattis |väljaandja=[[HBO]] |vaadatud=31. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="DjHN0">{{Netiviide |autor=Garamone, Jim |url=http://www.marines.mil/unit/hqmc/Pages/GatesMattisbringsexperience%2CcontinuitytoCentralCommand.aspx |pealkiri=Gates: Mattis brings experience, continuity to Central Command |väljaanne=American Forces Press Service |väljaandja=Headquarters Marine Corps |aeg=11. august 2010 |vaadatud=22. mail 2017 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100819190543/http://www.marines.mil/unit/hqmc/Pages/GatesMattisbringsexperience%2CcontinuitytoCentralCommand.aspx |arhiivimisaeg=2010-08-19|keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="aWTq6">{{Netiviide |url=https://www.senate.gov/legislative/LIS/roll_call_lists/roll_call_vote_cfm.cfm?congress=115&session=1&vote=00029 |pealkiri=Roll Call Vote 115th Congress - 1st Session |väljaandja=[[Ameerika Ühendriikide senat]] |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="2kj9r">{{Netiviide |url=https://www.gpo.gov/fdsys/pkg/CHRG-111shrg65070/pdf/CHRG-111shrg65070.pdf |pealkiri=Nominations before the Senate Armed Services Committee, Second Session, 111th Congress |väljaandja=U.S. Government Printing Office |vaadatud=22. mail 2017 |täpsustus=lk 491 (485) |failitüüp=PDF |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="ilQLe">{{Netiviide |autor=Mays, Stephen |url=https://www.usnews.com/news/politics/articles/2017-01-13/10-things-you-didnt-know-about-james-mattis |pealkiri=10 Things You Didn't Know About James Mattis |väljaanne=[[U.S. News & World Report]] |aeg=13. jaanuar 2017 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="YA7Wi">{{Netiviide |url=https://www.army.mil/article/181147/meet_james_n_mattis_10_facts_about_the_new_dod_secretary |pealkiri=Meet James N. Mattis: 10 facts about the new DOD secretary |väljaanne=Army.mil |väljaandja=[[Defense Media Activity]] |aeg=24. jaanuar 2017 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="ajNYc">{{Netiviide |autor=Kraemer, Kristin M. |url=http://www.tri-cityherald.com/news/local/article116590898.html |pealkiri=Gen. Mattis, Trump’s possible defense chief, fulfills Benton County jury duty |väljaanne=[[Tri-City Herald]] |aeg=22. november 2016 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="06Pf4">{{Netiviide |url=http://www.cwu.edu/cwu-grad-nominated-secretary-defense |pealkiri=CWU Grad Nominated as Secretary of Defense |väljaandja=[[Kesk-Washingtoni ülikool]] |aeg=2. detsember 2016 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="0yD20">{{Netiviide |url=https://www.youtube.com/watch?v=Vzl8hZWzVpI |pealkiri=General James Mattis, "In the Midst of the Storm: A US Commander's View of the Changing Middle East" |väljaandja=[[Dartmouth College]] |aeg=25. september 2013 |vaadatud=12. juunil 2017 |täpsustus=Ajatempel 01:20:10 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="9T3SL">{{Netiviide |autor=Ferguson, Niall |url=https://www.bostonglobe.com/opinion/2016/12/05/looking-real-james-mad-dog-mattis/3LLVhtqF2H5gaD39Ku7BRI/story.html |pealkiri=Looking at the real James ‘Mad Dog’ Mattis |väljaanne=[[Boston Globe]] |aeg=5. detsember 2016 |vaadatud=12. juunil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Y17um">{{Netiviide |url=http://www.militaryhallofhonor.com/honoree-record.php?id=405 |pealkiri=Gen James N. Mattis |väljaanne=Military Hall of Honor |vaadatud=2. augustil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="8T9Ub">{{Netiviide |autor=Lowry, Richard |url=http://americanmilitarynews.com/2016/12/op-ed-general-james-n-mattis-a-marine-for-the-history-books/ |pealkiri=Op-ed: General James N. Mattis – A Marine for the History Books |väljaanne=American Military News |aeg=9. detsember 2016 |vaadatud=5. juulil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="ajlj2">{{Netiviide |autor=Walker, Mark |url=http://www.sandiegouniontribune.com/sdut-mattis-to-assume-command-of-i-mef-2006jun02-story.html |pealkiri=Mattis to assume command of I MEF |väljaanne=[[The San Diego Union-Tribune]] |aeg=2. juuni 2006 |vaadatud=5. juulil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="DFlGx">{{Netiviide |autor=Goulding, Vincent |url=https://www.mca-marines.org/gazette/2011/08/task-force-58-higher-level-naval-operation |pealkiri=Task Force 58: A Higher Level of Naval Operation |väljaanne=Marine Corps Gazette |aeg=August 2011 |vaadatud=5. juulil 2017 |täpsustus=Volume 95, Issue 8 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Ta4jZ">Ricks 2012, lk 405</ref> <ref name="R8jDr">{{Netiviide |autor=Szoldra, Paul |url=http://www.businessinsider.com/general-mattiss-best-quotes-2016-11 |pealkiri=19 unforgettable quotes from legendary Marine Gen. James 'Mad Dog' Mattis |väljaanne=[[Business Insider]] |aeg=1. detsember 2016 |vaadatud=5. juulil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="u6XlN">{{Netiviide |autor=Perry, Tony |url=http://articles.latimes.com/2007/may/17/world/fg-force17 |pealkiri=General urges Marines to add a friendly wave to their arsenal |väljaanne=[[Los Angeles Times]] |aeg=17. mai 2007 |vaadatud=6. juulil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="98DZ3">Durant, Will (2001). Heroes of History : A Brief History of Civilization from Ancient Times to the Dawn of the Modern Age. New York: Simon & Schuster. lk 131. ISBN 0-7432-2910-X.</ref> <ref name="nMq4K">{{Netiviide |autor=Cooper, Christopher |url=https://www.wsj.com/articles/SB108111980285073875 |pealkiri=How a Marine Lost His Command In Race to Baghdad |väljaanne=[[The Wall Street Journal]] |aeg=5. aprill 2004 |vaadatud=2. augustil 2017 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="Y59yx">{{Netiviide |autor=Ricks, Thomas E. |url=https://www.washingtonpost.com/archive/politics/2003/04/06/marine-corps-removes-a-field-commander-in-iraq/88100ce6-bc5e-4382-a0ff-cff2456a6c6c/ |pealkiri=Marine Corps Removes a Field Commander in Iraq |väljaanne=[[The Washington Post]] |aeg=6. aprill 2003 |vaadatud=2. augustil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="dziW0">{{Netiviide |autor=Perry, Tony |url=http://articles.latimes.com/2003/apr/05/news/war-dowdy5 |pealkiri=Marine Commander Relieved of Duties |väljaanne=[[Los Angeles Times]] |aeg=5. aprill 2003 |vaadatud=2. augustil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="KOZrp">{{Netiviide |autor=Martinez, Luis |url=http://abcnews.go.com/Politics/gen-james-mattis/story?id=43694921 |pealkiri=Everything You Need to Know About Gen. James Mattis |väljaanne=[[ABC News]] |aeg=1. detsember 2016 |vaadatud=31. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="KYnev">{{Netiviide |autor=Dickerson, John |url=http://www.slate.com/articles/life/risk/2010/04/a_marine_general_at_war.html |pealkiri=A Marine General at War |väljaanne=[[Slate]] |aeg=22. aprill 2010 |vaadatud=12. juunil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Q4Bdk">Ricks 2006, lk 317</ref> <ref name="xd8xL">{{Netiviide |autor=Szoldra, Paul |url=http://www.businessinsider.com/marsoc-facebook-mattis-saint-2016-12 |pealkiri=The Facebook page for Marine Special Ops posted a picture of 'Mad Dog' Mattis as a saint |väljaanne=[[Business Insider]] |aeg=2. detsember 2016 |vaadatud=2. augustil 2017 |keel=Inglise keel}}</ref> }} == Kirjandus == * Reynolds, Nicholas E. (2005). ''Basrah, Baghdad and Beyond''. Naval Institute Press. ISBN 978-1591-147-17-6 * [[Thomas E. Ricks|Ricks, Thomas E.]] (2006). ''[[Fiasco: The American Military Adventure in Iraq]]''. [[Penguin Press]]. ISBN 978-1594-201-03-5 * Ricks, Thomas E. (2012). ''The Generals : American Military Command from World War II to Today''. New York: Penguin Press. ISBN 978-1-59420-404-3 == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.quotes.euronews.com/people/james-mattis-nxa8qYBW Valik Mattise tsitaate] Euronews. (inglise keeles) * [https://www.defense.gov/About/Biographies/Biography-View/Article/1055835/james-mattis/ J. Mattise biograafia] [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i kodulehel (inglise keeles) * [https://www.youtube.com/watch?v=Z_xCQ40FOto Kindral James Mattise vannutamine kaitseministriks 20. jaanuaril 2017]. YouTube. (inglise keeles) * "[https://www.postimees.ee/6767688/endine-kaitseminister-mattis-avaldas-trumpi-administratsioonist-lahkumise-pohjuse Endine kaitseminister Mattis avaldas Trumpi administratsioonist lahkumise põhjuse]". Delfi. * [[Jüri Luik]] (3. jaanuar 2018). "[https://www.err.ee/891864/juri-luik-kindral-mattise-lahkumine-ja-eesti Jüri Luik | Kindral Mattise lahkumine ja Eesti]". ERR * "[http://maailm.postimees.ee/4160987/mattis-assad-vottis-trumpi-keemiarelvahoiatust-tosiselt Mattis: Assad võttis Trumpi keemiarelvahoiatust tõsiselt]". Postimees. * "[http://www.err.ee/581248/usa-kaitseminister-kinnitas-vankumatut-puhendumust-nato-le USA kaitseminister kinnitas vankumatut pühendumust NATO-le]". ERR. * "[http://www.eata.ee/usa-keskvaejuhatuse-ulem-tostis-esile-eesti-kaitsevaelaste-teenistust-afganistanis/ USA keskväejuhatuse ülem tõstis esile Eesti kaitseväelaste teenistust Afganistanis]". [[Eesti NATO Ühing]] * "[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kindral-mattis-kinnitas-usa-toetust-eesti-riigikaitse-arendamisele?id=58573524 Kindral Mattis kinnitas USA toetust Eesti riigikaitse arendamisele]". Delfi. {{JÄRJESTA:Mattis, James}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kaitseministrid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide merejalaväe kindralid]] [[Kategooria:Donald Trumpi valitsuskabineti liikmed]] [[Kategooria:Legion of Meriti kavalerid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] k2n1rwunw56hxngnpfi4fezg4zcgih6 Adrie Kennis 0 465679 6179059 6144056 2022-08-17T03:25:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Fail: Ötzi while being constructed by the Kennis Brothers, 2011 (2).jpg|pisi|260px|[[Alfons Kennis]] ja Adrie Kennis (pildil paremal) [[Ötzi]]t rekonstrueerimas (2011)]] '''Adrie Kennis''' (sündinud [[1966]]. aastal [[Veghel]]is [[Põhja-Brabandi provints]]is<ref name="vert"/>) on [[Hollandlased|hollandi]] [[skulptor]] ja ürgobjekte kujutav kunstnik. Koos kaksikvenna [[Alfons Kennis]]ega töötab ta kunstistuudios [[Kennis & Kennis]]. ==Tunnustus== *2014 – [[Selgroogsete Paleontoloogia Selts]]i [[Lanzendorfi paleokunsti auhind]] skulptuuri kategoorias (koos Alfons Kennisega)<ref name="vert"/> *2015 – Lanzendorfi paleokunsti auhind skulptuuri kategoorias (koos Alfons Kennisega)<ref name="vert2"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="vert">[https://web.archive.org/web/20170507231730/http://vertpaleo.org/the-Society/Awards/Past-Award-Winners/2014-Lanzendorf-PaleoArt-Prize-Sculpture.aspx 2014 Lanzendorf Paleoart-Prize Sculpture]. vertpaleo.org</ref> <ref name="vert2">[https://web.archive.org/web/20190317023907/http://vertpaleo.org/Awards/Past-Award-Winners.aspx#lazendorf Past Award Winners]. vertpaleo.org</ref> }} ==Välislingid== *[http://kenniskennis.com/site/Home/ Kennis & Kennis Reconstruction] Kennis & Kennise koduleht *[https://www.youtube.com/watch?v=xRbYXJY_p8E Making of the reconstruction - Interview]. youtube.com, 13. aprill 2011 {{JÄRJESTA:Kennis, Adrie}} [[Kategooria:Hollandi kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 8chekyrbruyuqllepxa51u8b5fb3vj9 Alfons Kennis 0 465680 6179068 6144527 2022-08-17T05:27:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Fail: Ötzi while being constructed by the Kennis Brothers, 2011 (2).jpg|pisi|260px|Alfons Kennis (pildil vasakul) ja [[Adrie Kennis]] [[Ötzi]]t rekonstrueerimas (2011)]] '''Alfons Kennis''' (sündinud [[1966]]. aastal [[Veghel]]is [[Põhja-Brabandi provints]]is<ref name="vert"/>) on [[Hollandlased|hollandi]] [[skulptor]] ja ürgobjekte kujutav kunstnik. Koos kaksikvenna [[Adrie Kennis]]ega töötab ta kunstistuudios [[Kennis & Kennis]]. ==Tunnustus== *2014 – [[Selgroogsete Paleontoloogia Selts]]i [[Lanzendorfi paleokunsti auhind]] skulptuuri kategoorias (koos Adrie Kennisega)<ref name="vert"/> *2015 – Lanzendorfi paleokunsti auhind skulptuuri kategoorias (koos Adrie Kennisega)<ref name="vert2"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="vert">[https://web.archive.org/web/20170507231730/http://vertpaleo.org/the-Society/Awards/Past-Award-Winners/2014-Lanzendorf-PaleoArt-Prize-Sculpture.aspx 2014 Lanzendorf Paleoart-Prize Sculpture]. vertpaleo.org</ref> <ref name="vert2">[https://web.archive.org/web/20190317023907/http://vertpaleo.org/Awards/Past-Award-Winners.aspx#lazendorf Past Award Winners]. vertpaleo.org</ref> }} ==Välislingid== *[http://kenniskennis.com/site/Home/ Kennis & Kennis Reconstruction] Kennis & Kennise koduleht *[https://www.youtube.com/watch?v=xRbYXJY_p8E Making of the reconstruction - Interview]. youtube.com, 13. aprill 2011 {{JÄRJESTA:Kennis, Alfons}} [[Kategooria:Hollandi kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 0bf7axcwtzpfjq3fh4duh9tr6jbphbm Navi (ansambel) 0 465829 6179057 4652570 2022-08-17T02:46:22Z Xqbot 13355 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Naviband]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Naviband]] d4pwfof64phdkwfw7sg7pthxtuitdin Arutelu:Navi (ansambel) 1 465830 6179058 4652572 2022-08-17T02:46:27Z Xqbot 13355 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Arutelu:Naviband]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Naviband]] mgvd2kmoga38ba8dp7yryx1nmd1qmk2 2028. aasta suveolümpiamängud 0 473664 6178932 6018135 2022-08-16T17:11:05Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} '''2028. aasta suveolümpiamängud''' on XXXIV [[olümpiaad]]i [[Kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]] ja üldtuntud kui Los Angeles 2028 või LA 2028, mis on kavandatud toimuma 21. juulist 6. augustini 2028 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Los Angeles]]es. Eelnevate kokkulepete põhjal kuulutas [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] oma 131. istungil [[Lima (Peruu)|Limas]] 13. septembril [[2017]] välja [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta suveolümpiamängude]] korraldajalinna [[Pariis]]i ja 2028. aasta suveolümpiamängude korraldajalinna Los Angelese. Need on järjekordsed suveolümpiamängud, mida peetakse USA-s pärast [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta suveolümpiamänge]] [[Atlanta]]s Georgia osariigis ja esimesed olümpiamängud USA-s pärast [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta taliolümpiamänge]] [[Salt Lake City]]s Utah' osariigis. Algselt pidi vastuvõtva linna pakkumismenetlus algama 2019. aastal ning võitja kuulutatama välja aastal 2021. Pärast seda, kui paljud linnad esitasid pakkumise nii 2022. aasta taliolümpiamängude, kui ka 2024. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks, otsustas [[rahvusvaheline olümpiakomitee]] (ROK) 2017. aasta juulis anda samal ajal korraldamisõiguse nii 2024. kui ka 2028. aasta mängudele. Nii jõuti 31. juulil 2017 kokkuleppele, mille kohaselt Los Angeles tegi 2028. aasta mängudele pakkumise ROK-ilt 1,8 miljardi dollari suuruse lisarahastamisega, mis seejärel avas tee Pariisi kinnitamiseks 2024. aasta mängude võõrustajaks. Mõlemad linnad kuulutati ametlikult ROKi 131. istungjärgul Peruus Limas 13. septembril 2017 nende vastavate mängude korraldajateks. ROK kiitis LA-pakkumist rekordilise arvu olemasolevate ja ajutiste rajatiste kasutamise ning ettevõtete rahastamisele toetamise eest. See on kolmas kord, kui Los Angeles võõrustab suveolümpiamänge, olles sellega esimeseks [[Põhja-Ameerika]] linnaks ja kolmandaks kogu maailmas pärast [[London]]it ([[1908. aasta suveolümpiamängud|1908]], [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948 ]]ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]) ja [[Pariis]]i ([[1900. aasta suveolümpiamängud|1900]], [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]] ja [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]), kes on mänge kolm korda korraldanud. Need on viiendad suveolümpiamängud, mida võõrustatakse Ameerika Ühendriikides. Eelmised neli olid [[1904. aasta suveolümpiamängud|St. Louis 1904]], [[1932. aasta suveolümpiamängud|Los Angeles 1932]], [[1984. aasta suveolümpiamängud|Los Angeles 1984]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|Atlanta 1996]]. Need on ka neljandad California osariigis peetavad olümpiamängud ja üheksandad olümpiamängud, mis peetakse USA-s (neli taliolümpiamängu olid [[1932. aasta taliolümpiamängud|Lake Placid 1932]], [[1960. aasta taliolümpiamängud|Squaw Valley 1960]], [[1980. aasta taliolümpiamängud|Lake Placid 1980]] ja [[2002. aasta taliolümpiamängud|Salt Lake City 2002]]). ==Pakkumisprotsess== Rahvusvaheline Olümpiakomitee kuulutas 16. septembril 2015 välja kandideerimisprotsessi ja 2024. aasta mängude viis kandidaatlinna: [[Budapest]], [[Hamburg]], [[Los Angeles]], [[Pariis]] ja [[Rooma]]. Budapest, Hamburg ja Rooma taganesid lõpuks, jättes vaid Los Angelese ja Pariisi. Sarnane olukord oli juba [[2022. aasta taliolümpiamängud]]e pakkumise ajal, kui [[Kraków]], [[Lviv]], [[Oslo]] ja [[Stockholm]] taganesid, mille tulemuseks oli kahesuunaline otsus [[Peking]]i, [[Hiina]] ja [[Kasahstan]]i [[Almatõ]] vahel, kus lõpuks kuulutati võitjaks Peking. 3. aprillil 2017 [[Taani]]s toimunud ROK-i konverentsil kohtusid olümpiaametnikud nii Los Angelese kui ka Pariisi pakkumiskomiteedega, et arutada võimalust nimetada kaks võitjat 2024. aasta suvemängude korraldamise väljakuulutamisel. Pärast neid tagasivõtmisi kohtus ROK-i juhatus [[Šveits]]is [[Lausanne]]'is 9. juunil 2017, et arutada 2024. ja 2028. aasta olümpiamängude kandidaate. ROK tegi ametlikult ettepaneku valida 2024. ja 2028. aasta suveolümpiamängude vastuvõtvad linnad samal ajal 2017. aastal. See ettepanek kiideti heaks ROK-i erakorralisel istungjärgul 11. juulil 2017 Lausanne'is. ROK pani paika protsessi, kus Los Angelese 2028 ja Pariisi 2024 pakkumiskomiteed ning ROK pidasid 2017. aasta juulis koosolekuid, et otsustada, milline linn korraldab olümpiamänge. Pärast otsust nõustuda 2024. ja 2028. aasta olümpiamängude korraldamine üheaegselt, peeti Pariisi 2024. aasta suveolümpiamängude korraldamist eelistatuks. 31. juulil 2017 kuulutas ROK Los Angelese 2028. aasta suveolümpiamängude korraldamise ainsaks kandidaadiks, lubades Pariisi kinnitada 2024. aasta olümpiamängude võõrustajaks. 11. augustil 2017 hääletas Los Angelese linnavolikogu ühehäälselt pakkumise heaks. ROK-i hindamiskomisjon sai 11. septembril 2017 Los Angeles ametliku nõusoleku. 13. septembril 2017 otsustati Los Angeles pärast ROKi ühehäälset hääletust ametlikult 2028. aasta suveolümpiamängude korraldajaks. 16. oktoobril 2017 sai Los Angeles 2028 California osariigilt ametliku toetuse. 29. augustil 2018 saabusid olümpiaametnikud kahepäevasele visiidile, mis hõlmas kohtumisi kohalike korraldajatega ja ekskursiooni linna uusimates kohtades. 9. oktoobril 2018 avaldas liikumine NOlympics LA küsitluse tulemused, milles selgus, et 45% vastanutest Los Angelese maakonnast ja 47% kogu California osariigist on vastu 2028. aasta suvemängude toomisele Los Angelesse. Loyola Marymounti ülikooli, ROK-i ja LA Timesi küsitluste põhjal võib aga arvata, et enam kui 88% Los Angelese elanikest pooldab linna 2028. aasta suveolümpia- ja paraolümpiamängude korraldajana. ==Arendus ja ettevalmistused== ===Võistluspaikade ehitus ja renoveerimine=== [[Pilt:2008-0913-USCOSU-Pan01_crop.jpg|thumb|Los Angeles Memorial Coliseum]] [[Pilt:Sofistadium 2020.jpg|thumb|2020. aastal avaneb vaade SoFi staadionile Hollywoodi pargis]] Kui enamasti jääb võõrustaval olümpialinnal olümpiamängudeks valmistumiseks aega seitse aastat, saab Los Angeles selleks täiendavalt neli aastat, mis annab linnale kokku üksteist aastat aega olümpiamängudeks valmistumiseks. Los Angelese pakkumine põhines enamikul olemasolevatest kohtadest; planeeriti ka muid juba toimuvaid ehitamisi, sõltumata olümpiamängudest. [[Banc of California staadion]]il, mis avati 2018. aastal [[Major League Soccer]] [[Los Angeles FC]] kodustaadioniks, võõrustatakse [[jalgpall]]i ja mitmeid [[kergejõustik]]uvõistlusi. [[SoFi staadion]], mis on [[NFL]]-i [[Los Angeles Rams]]i ja [[Los Angeles Chargers]] kodustaadion, pärast selle valmimist 2020. aastal, võõrustab peamiselt avatseremooniat, jalgpalli ja [[Vibusport|vibulaskmist]]. Umbes sel ajal, kui Los Angeles pakkumise võitis, tegi Los Angeles Clippers ettepaneku ehitada Inglewoodi uus areen. Seda kohta ei ole siiski veel heaks kiidetud ja seda tuleb veel mainida kui potentsiaalset olümpiakohta. [[Los Angeles Memorial Coliseum|Los Angelese Memorial Coliseum]]il tehti 2017.–2019. aastal ulatuslik renoveerimine ja restaureerimine. Ehitati uus pressikeskus, [[loož]]id ja vahetati staadioniistmed. See vähendas staadioni istekohti 93 607-lt 78 467-ni. Kergejõustikuareeni tulevane renoveerimine hõlmab rajakatte uuendamist. == Välislingid == {{commonsi kategooria|2028 Summer Olympics}} * [https://www.la28.org/ Los Angeles 2028 veebileht] {{Olümpiamängud}} [[Kategooria:Suveolümpiamängud]] [[Kategooria:2028]] [[Kategooria:Los Angeles]] 8gkcclqvgiattyvsz5z3g037x1gi3vi Veiko-Vello Palm 0 475688 6178796 6142141 2022-08-16T12:02:08Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = Veiko-Vello Palm.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Veiko-Vello Palm (2017) | Nimi = Veiko-Vello Palm | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1971|5|29}} | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = [[Fail:Maavagi crest.svg|23px]] [[Eesti maavägi]] | Teenistusaeg = 1992<ref name="ERR" />- | Auaste = [[Fail:ES-Army-OF7.png|20px]] [[Kindralmajor]] | Juhitud üksused = {{Lihtloend| * [[Tapa väljaõppekeskus]]e staap<ref name="ERR" /> * [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi operatiiv- ja väljaõppejaoskond]]<ref name="ERR" /> * [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi riigikaitseplaneerimise osakond]] * [[Fail:1st Infantry Brigade (Estonia) emblem.png|23px]] [[1. jalaväebrigaad]]<ref name="ERR" /> * [[File:Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg|20px]] [[Kaitseväe peastaap]] }} | Sõjad/lahingud = [[Afganistani sõda (2001–2014)|Afganistani sõda]]<ref name="ERR" /> | Autasud = [[Veiko-Vello Palm#Autasud|Loetelu]] | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} [[Fail:Veiko-Vello Palm at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Veiko-Vello Palm 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Veiko-Vello Palm''' (sündinud 29. mail 1971<ref name="Sõdur" />) on Eesti sõjaväelane, auastmelt [[kindralmajor]]. 2015. aasta 30. juulist kuni 3. augustini 2018 juhtis ta [[1. jalaväebrigaad]]i.<ref name="mil.ee" /> Pärast lahkumist 1. jalaväebrigaadi ülema kohalt suundus ta tööle [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] [[Kaitseväe peastaabi ülem|ülema]] [[kindralmajor]] [[Martin Herem]]i asetäitjana. 5. detsembril 2018 sai temast Kaitseväe peastaabi ülem seoses Heremi nimetamisega [[kaitseväe juhataja]]ks.<ref name="AhTu8" /> 14. juunil 2021 asus ta kindralmajor [[Indrek Sirel]]i asemel kaitseväe juhataja asetäitjaks.<ref>{{Netiviide |url=https://mil.ee/uudised/kindral-palm-asub-kaitsevae-juhataja-asetaitja-ametikohale/ |pealkiri=Kindral Palm asub kaitseväe juhataja asetäitja ametikohale |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=14. juuni 2021 |vaadatud=15. juuni 2021}}</ref> == Haridus == === Sõjaväeline haridus === * 1992–1994 [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]] sõjakool<ref name="Sõdur" /> * 1997–2001 [[Soome Riigikaitsekõrgkool]]<ref name="Sõdur" /> * 2003 [[Soome Riigikaitsekõrgkool]], pataljoniülemate kursus (soomusvägi)<ref name="Sõdur" /> * 2003–2005 [[Soome Riigikaitsekõrgkool]], kindralstaabiohvitseride kursus (magistriõpe)<ref name="Sõdur" /> * 2007 [[NATO Kool]], lahinguvalmiduse hindamise kursus (CERVAL)<ref name="Sõdur" /> == Teenistuskäik == * 1992 [[Kalevi üksik-jalaväepataljon]], ajateenistus<ref name="Sõdur" /> * 1995–1996 [[Põhja üksik-jalaväekompanii]] õpperühma vanem<ref name="Sõdur" /> * 1996 [[Põhja üksik-jalaväekompanii]] rühmaülem<ref name="Sõdur" /> * 1996–1997 [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]] sõjakool, 2. kursuse ülem<ref name="Sõdur" /> * 1997 [[Kaitsejõudude peastaap|Kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna]] [[staabiohvitser]]<ref name="Sõdur" /> * 2001–2002 [[Eesti maaväe staap|Maaväe staabi]] jalaväeosakonna vanemstaabiallohvister<ref name="Sõdur" /> * 2002–2003 [[KVÜÕA|KVÜÕA taktika õppetooli brigaadi ja pataljoni grupp]], taktikaõppejõud<ref name="Sõdur" /> * 2005–2007 [[Tapa väljaõppekeskus]], staabiülem-keskuse ülema asetäitja<ref name="Sõdur" /> * 2007–2008 [[Afganistani sõda (2001–2014)|välismissioon Afganistanis]], [[ISAF]] HQ vanemstaabiohvitser<ref name="Sõdur" /> * 2008–2009 [[Kaitsejõudude peastaap|Kaitsejõudude peastaabi]] operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem<ref name="Sõdur" /> * 2009–2012 [[Multinational Corps North East|NATO Kirdekorpus]]e staabi operatiivosakonna vanemstaabiohvister (mh 2010 välismissioon Afganistanis, RC S suunaohvitser)<ref name="Sõdur" /> * 2012–2015 [[Kaitseministeerium]]i riigikaitse planeerimise osakonna juhataja<ref name="Sõdur" /> * 30. juuli 2015 – 3. august 2018 [[1. jalaväebrigaad]]i ülem<ref name="mil.ee" /><ref name="mil.ee2" /> * 3. august 2018 – 5. detsember 2018 [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] [[Kaitseväe peastaabi ülem|ülema asetäitja]]<ref name="ERR2" /><ref name="mil.ee2" /> * 5. detsember 2018 – 14. juuni 2021 Kaitseväe peastaabi ülem * alates 14. juunist 2021 Kaitseväe juhataja asetäitja == Auastmed == [[File:Press trip to visit the allied forces stationed in Tapa. Meetings with NATO units and key figures from the Estonian defence and allied forces (36898307662).jpg|pisi|300px|Veiko-Vello Palm kohtumas peaminister [[Jüri Ratas]]e ja [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]iga Tapal, 2017.]] {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- ||<center>[[Fail:ES-Army-OF1c.svg|20px]]<center>||[[Lipnik]]||21. veebruar 1996<ref name="YE6bU" /> |- ||<center>[[File:ES-Army-OF1b.svg|20px]]<center>||[[Nooremleitnant]]||17. mai 2001<ref name="9gazF" /> |- ||<center>[[File:ES-Army-OF13.svg|20px]]<center>||[[Leitnant]]||20. veebruar 2002<ref name="8Aqry" /> |- ||<center>[[File:ES-Army-OF14.svg|20px]]<center>||[[Kapten]]||21. veebruar 2005<ref name="pXwfo" /> |- ||<center>[[File:ES-Army-OF3.png|20px]]<center>||[[Major]]||19. juuni 2007<ref name="nloDH" /> |- ||<center>[[File:ES-Army-OF4.png|20px]]<center>||[[Kolonelleitnant]]||16. juuni 2011<ref name="OP09S" /> |- ||<center>[[File:ES-Army-OF5.png|20px]]<center>||[[Kolonel]]||15. veebruar 2017<ref name="2zccy" /> |- ||<center>[[File:ES-Army-OF6.png|20px]]<center>||[[Brigaadikindral]]||19. veebruar 2019<ref name="gfd7S" /> |- ||<center>[[File:ES-Army-OF7.png|20px]]<center>||[[Kindralmajor]]||14. juuni 2021 |} == Autasud == {{Lisa materjali}} === Teenetemärgid === {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 3rd Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] || veebruar 2018<ref name="Kotkas" /> |- |[[File:EST Order of Merit of the Estonian Defence Forces.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist riigikaitseliste teenete eest]]<ref name="mil.ee" /> || |- |[[File:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence.png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist]]<ref name="mil.ee" /> || |- |[[File:EST Silver Cross of the Officer of Land Forces.png|106px]] || [[Maaväe teenetemärgi Ohvitseri hõberist]]<ref name="mil.ee" /> || |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR">{{Netiviide |URL=http://www.err.ee/539359/1-jalavaebrigaadi-asub-juhtima-kolonelleitnant-veiko-vello-palm |Pealkiri=1. jalaväebrigaadi asub juhtima kolonelleitnant Veiko-Vello Palm |Väljaanne=ERR |Aeg=30. juuli 2015 |Kasutatud=15. september 2017}}</ref> <ref name="Sõdur">{{Netiviide |URL=https://issuu.com/sodur/docs/sodur0415 |Pealkiri=Personaalia |Väljaanne=[[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] |Väljaandja=[[Kaitseväe peastaap]] |Aeg=Nr 4 (85) 2015 |Kasutatud=15. september 2017 |Täpsustus=lk 68}}</ref> <ref name="mil.ee">{{Netiviide |URL=http://www.mil.ee/et/arhiiv/8780/1.-jalav%C3%A4ebrigaadi-juhib-uus-%C3%BClem |Pealkiri=1. jalaväebrigaadi juhib uus ülem |Väljaandja=[[Eesti Kaitsevägi]] |Aeg=30. juuli 2015 |Kasutatud=15. september 2017 |arhiivimisaeg=2017-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915204921/http://www.mil.ee/et/arhiiv/8780/1.-jalav%C3%A4ebrigaadi-juhib-uus-%C3%BClem |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YE6bU">{{Netiviide |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/12969926 |Pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine |Väljaanne=[[Riigi Teataja]] |Väljaandja=[[Vabariigi President]] |Aeg=21. veebruar 1996 |Kasutatud=15. september 2017}}</ref> <ref name="9gazF">{{Netiviide |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/85360 |Pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine |Väljaanne=[[Riigi Teataja]] |Väljaandja=[[Vabariigi President]] |Aeg=17. mai 2001 |Kasutatud=15. september 2017}}</ref> <ref name="8Aqry">{{Netiviide |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/163653 |Pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine |Väljaanne=[[Riigi Teataja]] |Väljaandja=[[Vabariigi President]] |Aeg=20. veebruar 2002 |Kasutatud=15. september 2017}}</ref> <ref name="pXwfo">{{Netiviide |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/856210 |Pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine |Väljaanne=[[Riigi Teataja]] |Väljaandja=[[Vabariigi President]] |Aeg=21. veebruar 2005 |Kasutatud=15. september 2017}}</ref> <ref name="nloDH">{{Netiviide |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/12844703 |Pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine |Väljaanne=[[Riigi Teataja]] |Väljaandja=[[Vabariigi President]] |Aeg=19. juuni 2007 |Kasutatud=15. september 2017}}</ref> <ref name="OP09S">{{Netiviide |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/320062011008?tegevus=salvesta-link |Pealkiri= Sõjaväeliste auastmete andmine |Väljaanne=[[Riigi Teataja]] |Väljaandja=[[Vabariigi President]] |Aeg=16. juuni 2011 |Kasutatud=15. september 2017}}</ref> <ref name="2zccy">{{Netiviide |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/317022017003 |Pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine |Väljaandja=[[Vabariigi President]] |Väljaanne=[[Riigi Teataja]] |Aeg=15. veebruar 2017 |Kasutatud=15. september 2017}}</ref> <ref name="gfd7S">{{Netiviide |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/320022019002 |Pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine |Väljaanne=[[Riigi Teataja]] |Väljaandja=[[Vabariigi President]] |Aeg=19. veebruar 2019 |Kasutatud=21. februar 2019}}</ref> <ref name="Kotkas">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/4397937/presidendilt-saab-teenetemargi-166-inimest |Pealkiri=Presidendilt saab teenetemärgi 166 inimest |Autor=Karel Reisenbuk |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=5. veebruar 2018 |Kasutatud=5. veebruar 2018}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/876461/luik-nimetas-kolonel-veiko-vello-palmi-kaitsevae-peastaabi-ulemaks |Pealkiri=Luik nimetas kolonel Veiko-Vello Palmi kaitseväe peastaabi ülemaks |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=12. august 2018 |Kasutatud=12. august 2018}}</ref> <ref name="AhTu8">{{Netiviide |Autor=Heliis Nemistsveridze |URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaitsevae-peastaabi-ulemaks-saab-kolonel-veiko-vello-palm?id=84296543 |Pealkiri=Kaitseväe peastaabi ülemaks saab kolonel Veiko-Vello Palm |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=12. november 2018 |Kasutatud=12. november 2018}}</ref> <ref name="mil.ee2">{{Netiviide |URL=http://www.mil.ee/et/arhiiv/10342/1.-jalav%C3%A4ebrigaadi-juhib-t%C3%A4nasest-kolonel-vahur-karus |Pealkiri=1. jalaväebrigaadi juhib tänasest kolonel Vahur Karus |Väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |Aeg=3. august 2018 |Kasutatud=12. november 2018 |arhiivimisaeg=2018-11-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181112223513/http://www.mil.ee/et/arhiiv/10342/1.-jalav%C3%A4ebrigaadi-juhib-t%C3%A4nasest-kolonel-vahur-karus |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} {{Vikitsitaadid}} * "[http://www.err.ee/539359/1-jalavaebrigaadi-asub-juhtima-kolonelleitnant-veiko-vello-palm 1. jalaväebrigaadi asub juhtima kolonelleitnant Veiko-Vello Palm]" ERR, 30. juuli 2015 * Allar Viivik "[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=harjuelu20150814.2.6.12 Saame tuttavaks: kolonelleitnant Veiko-Vello Palm]" Harju Elu, 14. august 2015 * Veiko-Vello Palm "[http://arvamus.postimees.ee/3962937/veiko-vello-palm-liitlasi-tuleb-juurde-eesti-saab-paremini-kaitstud Veiko-Vello Palm: liitlasi tuleb juurde, Eesti saab paremini kaitstud]" Postimees, 30. detsember 2016 * Haanus Luure "[https://geenius.ee/rubriik/moodne-sodur/ekspert-liitlaste-tankid-saavad-soise-eesti-pinnasega-hasti-hakkama/ Ekspert: liitlaste tankid saavad soise Eesti pinnasega hästi hakkama]" Geenius.ee, 27. jaanuar 2017 *"[https://www.err.ee/912365/president-andis-kaitsevae-peastaabi-ulemale-brigaadikindrali-auastme President andis kaitseväe peastaabi ülemale brigaadikindrali auastme]" ERR, 20. veebruar 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Igor Schvede]]|nimi=[[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi ülem]]|aeg=juuli 2016 – detsember 2018 |järgnev=[[Vahur Karus]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Martin Herem]]|nimi=[[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi ülem]]|aeg=5. detsember 2018 – 14. juuni 2021 |järgnev=-}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Palm, Veiko-Vello}} [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 37y9jczsev1sajz72de5z2knba2io7s Galgauska mõis 0 486388 6178909 6114561 2022-08-16T15:50:18Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[File:Tirza kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Galgauska mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 85]] '''Galgauska mõis''' ([[saksa keel]]es ''Golkowsky'', [[läti keel]]es ''Galgauskas muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Tirza kihelkond|Tirza kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]] [[Galgauskas muiža]] külas. Mõisakompleks (sealhulgas üks tootmishoonetest ja möldri maja) on kultuurimälestisena kohaliku kaitse all.<ref>{{Cite web |url=http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Galgauskas+pagasts&region=0&group=2&type=0 |title=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |access-date=22. veebruar 2018 |archive-date=23. veebruar 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180223050815/http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Galgauskas+pagasts&region=0&group=2&type=0 |url-status=dead }}</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 3/4 [[adramaa]]d, sellele allus 374 mees- ja 385 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.</ref> ==Karjamõisad== Aastal 1816 kuulus mõisale kaks [[karjamõis]]a: ''Neuhof'' ja Veiši (''Weissenhof''). Veiši [[karjamõis]]a juurde kujunes tänapäeva [[Galgauska]] asula. ==Viited== {{viited}} {{Tirza kihelkond}} {{koord | NS = 57.19167 | EW = 26.55550 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Gulbene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Tirza kihelkond]] [[Kategooria:Gulbene piirkond]] 7fd1y0094ezcpvdc3zg4z3olzuwzgpv Mikk Marran 0 487622 6178836 6178641 2022-08-16T13:00:58Z Neptuunium 58653 /* Välisluureametis */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mikk Marran | pildi nimi = Mikk Marran with SecDef Ash Carter, 2015 (cropped).jpg | pildi seletus = Mikk Marran (2015) | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Välisluureamet]]i peadirektor | ametiajaalgus2 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp2 = 1. november 2022 | eelmine2 = [[Rainer Saks]] | järgmine2 = | amet3 = [[Kaitseministeerium]]i kantsler | ametiajaalgus3 = 1. jaanuar 2011 | ametiajalõpp3 = 31. detsember 2015 | eelmine3 = [[Riho Terras]] | järgmine3 = [[Jonatan Vseviov]] | sünninimi = | sünnikuupäev = {{Sünniaeg ja vanus|1978|10|2}} | sünnikoht = | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] (BA)<br>[[National Defense University]] | elukutse = Riigiametnik | autasud = [[Mikk Marran#Tunnustus|Loetelu]] | allkiri = }} [[Pilt:Mikk Marran with SecDef Ash Carter, 2015 (7).jpg|pisi|Marran [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Ash Carter]]iga, 2015]] '''Mikk Marran''' (sündinud 2. oktoobril [[1978]] <ref name="52G3s" />) on [[Eesti]] riigiametnik, kes on alates 1. jaanuarist 2016 kuni 1. novembrini 2022 [[Välisluureamet]]i peadirektor. 15. augustil 2022 teatas ajakirjandus, et enneaegselt Välisluureametist lahkumise järel asub Marran tööle [[RMK]] juhatuse esimehena. == Haridus == Mikk Marran on lõpetanud [[Tallinna Ülikool]]i sotsiaalteaduskonna haldusjuhtimise eriala bakalaureuseõppe ja Ameerika Ühendriikide [[National Defence University]] rahvusliku ressursi strateegia eriala magistriõppe.<ref name="kamin" /> == Karjäär == === Kaitseministeeriumis === Juba Tallinna Ülikoolis õppimise ajal 1999. aastal asus Mikk Marran tööle [[Kaitseministeerium]]i,<ref name="xktZ1" /> kus ta töötas muu hulgas Balti koostöö büroos, rahvusvahelise koostöö osakonna ning NATO ja ESDP osakonna juhatajana. Aastatel 2006-2009 oli ta [[Eesti alaline esindus NATO juures|Eesti alalises esinduse NATO juures]] kaitsetalituse direktor.<ref name="JJGFC" /> Alates 2010. aasta suvest oli Mikk Marran Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler. Alates 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2015 oli ta Kaitseministeeriumi [[kantsler]], vahetades selles ametis välja senise kantsleri [[Riho Terras]]e.<ref name="rRA8V" /> === Välisluureametis === Seoses 2011. aastal Teabeametit juhtima asunud [[Rainer Saks]]a nimetamisega Välisministeeriumi kantsleriks 2015. aasta augustis,<ref name="u1w1a" /> esitas kaitseminister [[Hannes Hanso]] 12. oktoobril uue peadirektori kandidaadina valitsusele kinnitamiseks [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]is ühehäälse heakskiidu saanud Marrani.<ref name="kamin" /> Valitsus kinnitaski Marrani 15. oktoobril ametisse ning tema ametiaeg algas ametlikult 1. jaanuaril 2016.<ref name="bRKpq" /> 2020. aasta juunis kinnitas valitsus kaitseminister Jüri Luige ettepanekul ja riigikogu erikomisjoni heakskiidul Marrani ametisse ka teiseks ametiajaks.<ref name="CEO1y" /> 15. augustil 2022 teatas [[ERR]], et [[RMK]] on alustanud Marraniga läbirääkimisi asutuse juhatuse esimeheks saamise osas. Marran oli üks kolmest ametikohale kandideerimisel viimasesse vooru jõudnust. RMK nõukogu esimehe Randel Läntsi sõnul soovis Marran uusi väljakutseid ning on tugev juht. Uudise ilmumise ajal oli Marranil jäänud Välisluureameti peadirektorina töötada veel kolm aastat.<ref name="jHIpI" /> [[Postimees|Postimehe]] teatel heideti Kaitseministeeriumist Marranile välisluure juhina ette aeglast reageerimist [[2021–2022. aastate Valgevene-Euroopa liidu piirikriis]]i ajal ja vahetult enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta alul]]. Marran eitas taoliste väidete tõepärasust, viitas et on töötanud viie erineva kaitseministri ning kahe kaitseväe juhatajaga ja neist kõigiga hästi läbi saanud, lisades et soovis juba mõnda aega ametit vahetada.<ref name="Tv6V8" /> Kaitseministeeriumi allikatele viidates nimetas Postimees uue peadirektori kandidaatidena [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] [[küberväejuhatus]]e ülemat [[Kaupo Rosin]]at, [[Eesti suursaadik Ukrainas|Eesti suursaadikut Ukrainas]] [[Kaimo Kuuse]]t ning [[Jüri Luik]]e, kes oli peadirektori kandidaadiks ka 2015. aastal.<ref name="Tv6V8" /> == Isiklikku == Ta on abielus [[Kaisa Marran]]iga ja neil on kolm last.<ref name="dOiXN" /> == Teosed == * Mikk Marran & Eve Vungo (1999). "Eesti pöördub läände". [[Kohtla-Järve]]. [[Avita]]. ISBN 9789985201305 == Tunnustus == * [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="kamin" /> * [[Kaitseministeeriumi teeneterist]] (I ja II klass)<ref name="I5KJD" /> * [[Kaitseväe teeneterist]] (kaks korda)<ref name="kamin" /> == Vaata ka == * [[Arnold Sinisalu]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kamin">{{Netiviide |URL=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/teabeameti-peadirektori-kandidaadiks-esitatakse-mikk-marran |Pealkiri=Teabeameti peadirektori kandidaadiks esitatakse Mikk Marran |Väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=12. oktoober 2015 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref> <ref name="52G3s">{{Netiviide |URL=https://www.inforegister.ee/EEIMGQB-MIKK-MARRAN |Pealkiri=Mikk Marran |Väljaanne=[[Inforegister]] |Kasutatud=30. november 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="jHIpI">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608685186/valisluurejuht-mikk-marranist-saab-ootamatult-rmk-juht |Autor=[[Indrek Kiisler]] |Pealkiri=Välisluurejuht Mikk Marranist saab ootamatult RMK juht |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=15. august 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="xktZ1">{{Netiviide |URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/28/eesti-koige-salajasema-ameti-juht-raakis-juhtimisest |Autor=Andres Kärssin |Pealkiri=Eesti esiluuraja tahab ettevõtjana kätt proovida |Väljaanne=[[Äripäev]] |Aeg=28. märts 2016}}</ref> <ref name="JJGFC">{{Netiviide |URL=https://www.delfi.ee/artikkel/72679627/teabeameti-uueks-juhiks-saab-mikk-marran |Pealkiri=Teabeameti uueks juhiks saab Mikk Marran. |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=12. oktoober 2015}}</ref> <ref name="rRA8V">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/343764/mikk-marran-saab-kaitseministeeriumi-uueks-kantsleriks |Autor=Merike Tamm |Pealkiri=Mikk Marran saab kaitseministeeriumi uueks kantsleriks. |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=18. oktoober 2010}}</ref> <ref name="dOiXN">{{Netiviide |Autor=Regina Herodes |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/soovitused/treenerilt-harrastajale-kaisa-marran-oma-unistust-elades-pole-voimalik-ule-tootada?id=70212799 |Pealkiri=TREENERILT HARRASTAJALE: Kaisa Marran: oma unistust elades pole võimalik üle töötada |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=24. november 2014 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref> <ref name="I5KJD">{{Netiviide |URL=http://www.kmin.ee/et/uudised/mikk-marran-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |Pealkiri=Mikk Marran sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |Väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=30. detsember 2015 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref> <ref name="u1w1a">{{Netiviide |autor=Merike Teder |url=https://www.postimees.ee/3292853/valisministeerium-saab-uue-kantsleri-detsembriks |pealkiri=Välisministeerium saab uue kantsleri detsembriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=13. august 2015 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="bRKpq">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/547295/mikk-marran-kinnitati-teabeameti-peadirektoriks |Pealkiri=Mikk Marran kinnitati teabeameti peadirektoriks |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=15. oktoober 2015 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="CEO1y">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/6994338/valitsus-kinnitas-marrani-jatkamise-valisluureameti-juhina |pealkiri=Valitsus kinnitas Marrani jätkamise välisluureameti juhina |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=11. juuni 2020 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="Tv6V8">{{Netiviide |autor=[[Ülle Harju]] |url=https://www.postimees.ee/7585059/mikk-marran-kindlasti-pole-rmk-seadusest-korgemal |pealkiri=Mikk Marran: kindlasti pole RMK seadusest kõrgemal |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=15. august 2022 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * Rainer Kerge (15. veebruar 2020). "[https://elu.ohtuleht.ee/992355/valisluure-juht-mikk-marran-venemaa-valmistub-pidevalt-sojaks- Välisluure juht Mikk Marran: „Venemaa valmistub pidevalt sõjaks.“]". [[Õhtuleht]] * Erkki Koort (14. märts 2019). "[https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab]". [[Postimees]] * Marian Võsumets (8. veebruar 2018). "[https://www.postimees.ee/4402089/paevaintervjuu-varske-valisluureraport-kasitleb-venemaa-sojandust-ja-nuhkimist-turistide-jarele PÄEVAINTERVJUU Värske välisluureraport käsitleb Venemaa sõjandust ja nuhkimist turistide järele]". [[Postimees]] * Andres Kärssin (28. märts 2016). "[https://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/28/eesti-koige-salajasema-ameti-juht-raakis-juhtimisest Eesti esiluuraja tahab ettevõtjana kätt proovida]". [[Äripäev]] {{JÄRJESTA:Marran, Mikk}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Eesti julgeolekutöötajad]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] ks3m2gra3vmk6l6uglj1uf0nv5m67im Märjamaa vald 0 494014 6179045 6082171 2022-08-16T22:24:16Z Maduk24 127358 /* Rahvastik */ wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest [[Märjamaa vald (2002)]], [[Märjamaa vald (1939)]] ja [[Märjamaa vald (Märjamaa kihelkond)]].}} {{EestiVald | nimi = Märjamaa vald | lipp = Flag of Märjamaa Parish.svg | lipu_link = [[Märjamaa valla lipp]] | vapp = Märjamaa Parish Coat of Arms.svg | vapi_link = [[Märjamaa valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Märjamaa]] | kaart = Eesti Märjamaa vald 2017.svg | osm = pind }} '''Märjamaa vald''' on [[vald]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. Märjamaa vald moodustati 2017. aastal senise [[Märjamaa vald (2002)|Märjamaa valla]] ja [[Vigala vald|Vigala valla]] ühinemisel. Uue vallaga liideti ka [[Raikküla vald|Raikküla valla]] kolm küla: [[Kõrvetaguse]], [[Pühatu]] ja [[Riidaku]]. Märjamaa vallast põhjas asub [[Saue vald]], lõunas [[Lääneranna vald]] ning [[Põhja-Pärnumaa vald]], idas [[Rapla vald]] ning [[Kehtna vald]] ja läänes [[Lääne-Nigula vald]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Haldus-ja-asustusjaotus-p119.html|pealkiri=Maa-amet|väljaanne=|aeg=|vaadatud=06.04.2020}}</ref> == Asustus == Märjamaa vallas asub üks [[alev]] ja 112 [[küla]]. === Alev === [[Märjamaa]] on Märjamaa valla keskus ning ainus alev. === Külad === [[Alaküla (Märjamaa)|Alaküla]] - [[Altküla (Märjamaa)|Altküla]] - [[Araste]] - [[Aravere]] - [[Aruküla (Märjamaa)|Aruküla]] - [[Avaste]] - [[Haimre]] - [[Hiietse]] - [[Inda]] - [[Jaaniveski]] - [[Jõeääre]] - [[Jädivere]] - [[Kaguvere]] - [[Kangru (Märjamaa)|Kangru]] - [[Kasti]] - [[Kausi]] - [[Keskküla (Märjamaa)|Keskküla]] - [[Kesu (Märjamaa)|Kesu]] - [[Kiilaspere]] - [[Kilgi (Märjamaa)|Kilgi]] - [[Kirna (Märjamaa)|Kirna]] - [[Kivi-Vigala]] - [[Kohatu (Märjamaa)|Kohatu]] - [[Kohtru]] - [[Kojastu]] - [[Koluta]] - [[Konnapere]] - [[Konuvere]] - [[Kunsu]] - [[Kurevere (Märjamaa)|Kurevere]] - [[Kõrtsuotsa]] - [[Kõrvetaguse]] - [[Käbiküla (Märjamaa)|Käbiküla]] - [[Käriselja]] - [[Laukna]] - [[Leevre]] - [[Leibre]] - [[Lestima]] - [[Lokuta (Märjamaa)|Lokuta]] - [[Loodna]] - [[Luiste]] - [[Läti (Märjamaa)|Läti]] - [[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu]] - [[Maidla (Märjamaa)|Maidla]] - [[Manni]] - [[Metsaääre (Märjamaa)|Metsaääre]] - [[Metsküla (Märjamaa)|Metsküla]] - [[Moka (Märjamaa)|Moka]] - [[Mõisamaa (Märjamaa)|Mõisamaa]] - [[Mõraste]] - [[Mäliste]] - [[Männiku (Märjamaa)|Männiku]] - [[Naistevalla]] - [[Napanurga]] - [[Naravere]] - [[Nurme (Märjamaa)|Nurme]] - [[Nurtu-Nõlva]] - [[Nõmmeotsa]] - [[Nääri]] - [[Oese (Märjamaa)|Oese]] - [[Ohukotsu]] - [[Ojapere]] - [[Ojaäärse]] - [[Orgita]] - [[Paaduotsa]] - [[Paeküla]] - [[Paisumaa]] - [[Pajaka]] - [[Palase]] - [[Paljasmaa]] - [[Pallika (Märjamaa)|Pallika]] - [[Purga]] - [[Põlli]] - [[Päädeva]] - [[Päärdu]] - [[Pühatu]] - [[Rangu]] - [[Rassiotsa]] - [[Riidaku]] - [[Ringuta]] - [[Risu-Suurküla]] - [[Russalu]] - [[Rääski]] - [[Sipa]] - [[Sooniste]] - [[Soosalu (Märjamaa)|Soosalu]] - [[Sulu (Märjamaa)|Sulu]] - [[Suurküla (Märjamaa)|Suurküla]] - [[Sõmeru (Märjamaa)|Sõmeru]] - [[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke]] - [[Sääla]] - [[Teenuse]] - [[Tiduvere]] - [[Tolli]] - [[Tõnumaa]] - [[Urevere]] - [[Vaguja]] - [[Vaimõisa]] - [[Valgu]] - [[Valgu-Vanamõisa]] - [[Vana-Nurtu]] - [[Vana-Vigala]] - [[Varbola]] - [[Velise]] - [[Velisemõisa]] - [[Velise-Nõlva]] - [[Veski (Märjamaa)|Veski]] - [[Vigala-Vanamõisa]] - [[Vilta]] - [[Võeva]] - [[Vängla]] - [[Ülejõe (Märjamaa)|Ülejõe]] == Rahvastik == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Arvestuslik rahvaarv <small>1. jaanuari seisuga</small> <small>Statistikaameti andmetel</small><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0240|pealkiri=Statistikaamet|väljaanne=|aeg=|vaadatud=17.08.2022}}</ref> !Rahvastikuregistri järgi |- |2015 |7933 |6730 |- |2016 |7806 |6625 |- |2017 |7707 |6551 |- |2018 |7613 |7739 |- |2019 |7535 |7656 |- |2020 |7427 | |- |2021 |7374 | |- |2022 |7368 | |} == Ajalugu == {{Vaata|Märjamaa kihelkond}} Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil. 1866. aastal moodustati kihelkonnas [[Märjamaa vald (Märjamaa kihelkond)|Märjamaa vald]], mille keskus asus [[Märjamaa]] külas (tänapäeval alev). [[1939. aasta vallareform]]iga läks suurem osa varasemast vallast uue [[Märjamaa vald (1939)|Märjamaa valla]] koosseisu. 1945 septembris moodustati Märjamaa vallas külanõukogud ning 1950. aastal vald likvideeriti. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis taastati vallad. [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2002]] liitusid [[Märjamaa]] alev, Märjamaa vald ja [[Loodna vald]] ning ühinenud valla nimeks sai [[Märjamaa vald (2002)|Märjamaa vald]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] käigus ühines Märjamaa vald [[Vigala vald|Vigala vallaga]] ning uue valla nimeks sai Märjamaa vald. Enne 2017. aasta haldusreformi oli Märjamaa vald pindalalt Eesti suurim vald. == Loodus == [[Fail:Avaste soo põhjaosa vaated (3).JPG|pisi|[[Avaste soo]] põhjaosa]] Märjamaa vallas asub 69 kaitsealust loodusobjekti ja looduskaitseala. Nende hulgas on mitmed hoiualad, allikad, pargid, pinnavormid, puistud, puud ja puudegrupid ning rändrahnud. Suurimad looduskaitsealad Märjamaa vallas on [[Avaste looduskaitseala]], mille pindala on 8838,4 hekterit ja [[Vardi looduskaitseala]], mille pindala on 657,8 hektarit. == Haridus- ja kultuurielu == Märjamaa vallas tegutseb kuus üldhariduskooli: [[Märjamaa Gümnaasium]], [[Kivi-Vigala Põhikool]], [[Valgu Põhikool]], [[Vana-Vigala Põhikool]], [[Varbola Lasteaed-Algkool]], Gaia Mõisamaa klass. Lisaks tegutsevad ka [[Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool]] ja [[Märjamaa Muusika- ja Kunstikool]]. Märjamaa vallas on seitse lasteaeda: [[Kasti-Orgita Lasteaed]], [[Kivi-Vigala Põhikooli Lasteaed Pääsulind]], [[Märjamaa Lasteaed Pillerpall]], [[Sipa-Laukna Lasteaed]], [[Valgu Põhikooli lasteaed]], [[Vana-Vigala Lasteaed]] ja [[Varbola Lasteaed-Algkool]]. Vallas on kokku üheksa raamatukogu, kuus rahvamaja ning neli külamaja. [[Märjamaa rahvamaja]]s asub ka kino. Märjamaa vallas asub kolm pühakoda: [[Märjamaa Maarja kirik]], [[Velise Ristija Johannese kirik]] ja [[Vigala Maarja kirik]]. == Sümboolika == {{Vaata|Märjamaa valla lipp|Märjamaa valla vapp}} == Valla ajaleht == Aastast 1991 ilmub [[Märjamaa Nädalaleht]], millega ühines 2002. aastal [[Märjamaa Valla Leht]] (1997–2002). 2002–2017 ilmus ka [[Vigala Sõnumid]]. == Vaatamisväärsused == [[Fail:Velise õigeusu kirik 2014.jpg|pisi|Velise õigeusu kirik]] * [[Varbola Jaanilinn]] * [[Märjamaa kirik]] * [[Haimre mõisapark]] * [[Velise Ristija Johannese kirik]] * [[Sipa pärn|Sipa ohvripärn]] * [[Vana-Vigala mõis]] * [[Mõisamaa hiis]] * [[Kasti mõis]]akopleks * [[Vana-Vigala jääratas]] == Vaata ka == * [[Märjamaa vald (Märjamaa kihelkond)]] * [[Märjamaa vald (1939)]] * [[Märjamaa vald (2002)]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Märjamaa Parish}} * [https://marjamaa.ee/ Märjamaa valla koduleht] {{Raplamaa}} [[Kategooria:Rapla maakonna vallad]] [[Kategooria:Märjamaa vald| ]] gmi97bxbgcjvacc4evzp55xh7v9dx00 Galgauska vald 0 497699 6178959 6044126 2022-08-16T18:24:16Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Galgauska vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Galgauskas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 98,29 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Galgauska]] | asendikaardi_pilt = Galgauskas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Tirza pie Smiltenes - Gulbenes ceļa 2007-04-06.jpg|pisi|Tirza jõgi]] '''Galgauska vald''' ([[läti keel]]es ''Galgauskas pagasts'', [[latgali keel]]es ''Galgovskys pogosts'') on vald [[Läti]]s [[gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Jaungulbene vald|Jaungulbene]], [[Daukstese vald|Daukstese]], [[Tirza vald|Tirza]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi]] ja [[Beļava vald|Beļava vallaga]] ning [[Gulbene]] linnaga. Valla pindala on 98 km². 2016. aasta seisuga elas seal 671 inimest.<ref name="uEcVy" /> Valla keskus on [[Galgauska]] küla, vallavanemaks on Jānis Kupcis.<ref name="J0CqN" /> == Ajalugu == Galgauska vald loodi [[19. sajand]]i seitsmekümnendatel aastatel. Valla vana saksakeelne nimekuju oli ''Golgowsky'' Aastal 1890 ühendati sellega Krapa vald ja Gulbene kirikumõisa vald. Aastal 1905 eraldati sellest Krapa vald, end hiljem ühendati need taas. Aastal 1935 oli valla pindala 111 km² ja seal oli 2094 elanikku.<ref name="8PND4" /> ~ Aastal 1945 moodustati vallas Galgauska ja Krapa külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1977 liideti Galgauska külanõukoguga osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.<ref name="a6Hrk" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda. == Loodus == Suurim jõgi on [[Tirza jõgi|Tirza]]. Lejasciemsi valla piiril asub Galgauska järv. Looduskaitse all on Dzērvi pärn, Būmaņi tamm, Rimstavase teeäärne tamm ja Ozoliņi tamm. Lisaks on kaitse all mitmed nimetud põlispuud.<ref name="8Rw6T" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Tīcāni muinaskalmed ehk Sõjahauad, Bļoda mäe muinaslinnus ja Narāti muinaskalmed ehk Sõjahauad.<ref name="mantojums" /> Kohaliku kaitse all on [[Galgauska mõis]]akompleks (sealhulgas tootmishoone ja möldri maja), põhikool, õigeusu kirik, Galgauska lauluseltsi maja ja Ausene linnamägi.<ref name="mantojums2" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 562 [[lätlased|lätlast]], 61 [[venelased|venelast]], 12 [[valgevenelased|valgevenelast]], 15 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 9 [[poolakad|poolakat]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Galgauska]]''' || vidējciems || 185 (2022) |- | [[Galgauskas muiža]] || mazciems || |- | [[Lielkaļi]] || mazciems || |- | [[Musteri]] || skrajciems || |- | [[Plēķi]] || mazciems || |- | [[Rimstavas]] || vidējciems || 78 (2022) |- | [[Sīļi (Galgauska vald)|Sīļi]] || mazciems || |- | [[Zemītes]] || mazciems || |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> Vallas on kaheksa [[küla]]. Valla keskuses [[Galgauska]]s (''vidējciems'') oli 2017. aastal 198 elanikku. Sama staatusega on veel Rimstavas 90 elanikuga aastal 2017. Viis küla on staatusega ''mazciems'' – Galgauskas muiža, Lielkaļi, Plēķi, Sīļi ja Zemītes. Musteri küla on staatusega ''skrajciems''.<ref name="camY6" /> <gallery> Galgauskas pareizticīgo baznīca.jpg|Galgauska õigeusu kirik Bijusī padomju raķešu bāze.Ex soviet rocket base.Missile launching shaft - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Endine raketiväe baas Galgauska järve ääres </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="uEcVy">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="J0CqN">[http://www.gulbene.lv/lv/ppr Gulbenes novads (vaadatud 22.02 2018)]</ref> <ref name="8PND4">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="a6Hrk">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="mantojums">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Galgauskas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019</ref> <ref name="mantojums2">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Galgauskas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019</ref> <ref name="8Rw6T">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="camY6">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Galgauska parish|Galgauska vald}} {{Gulbene piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Gulbene piirkond]] 5xhwnr4idusq2qjiotoh34w5uczexqz 6178960 6178959 2022-08-16T18:24:33Z Melilac 58734 /* Asustus */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Galgauska vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Galgauskas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 98,29 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Galgauska]] | asendikaardi_pilt = Galgauskas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Tirza pie Smiltenes - Gulbenes ceļa 2007-04-06.jpg|pisi|Tirza jõgi]] '''Galgauska vald''' ([[läti keel]]es ''Galgauskas pagasts'', [[latgali keel]]es ''Galgovskys pogosts'') on vald [[Läti]]s [[gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Jaungulbene vald|Jaungulbene]], [[Daukstese vald|Daukstese]], [[Tirza vald|Tirza]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi]] ja [[Beļava vald|Beļava vallaga]] ning [[Gulbene]] linnaga. Valla pindala on 98 km². 2016. aasta seisuga elas seal 671 inimest.<ref name="uEcVy" /> Valla keskus on [[Galgauska]] küla, vallavanemaks on Jānis Kupcis.<ref name="J0CqN" /> == Ajalugu == Galgauska vald loodi [[19. sajand]]i seitsmekümnendatel aastatel. Valla vana saksakeelne nimekuju oli ''Golgowsky'' Aastal 1890 ühendati sellega Krapa vald ja Gulbene kirikumõisa vald. Aastal 1905 eraldati sellest Krapa vald, end hiljem ühendati need taas. Aastal 1935 oli valla pindala 111 km² ja seal oli 2094 elanikku.<ref name="8PND4" /> ~ Aastal 1945 moodustati vallas Galgauska ja Krapa külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1977 liideti Galgauska külanõukoguga osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.<ref name="a6Hrk" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda. == Loodus == Suurim jõgi on [[Tirza jõgi|Tirza]]. Lejasciemsi valla piiril asub Galgauska järv. Looduskaitse all on Dzērvi pärn, Būmaņi tamm, Rimstavase teeäärne tamm ja Ozoliņi tamm. Lisaks on kaitse all mitmed nimetud põlispuud.<ref name="8Rw6T" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Tīcāni muinaskalmed ehk Sõjahauad, Bļoda mäe muinaslinnus ja Narāti muinaskalmed ehk Sõjahauad.<ref name="mantojums" /> Kohaliku kaitse all on [[Galgauska mõis]]akompleks (sealhulgas tootmishoone ja möldri maja), põhikool, õigeusu kirik, Galgauska lauluseltsi maja ja Ausene linnamägi.<ref name="mantojums2" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 562 [[lätlased|lätlast]], 61 [[venelased|venelast]], 12 [[valgevenelased|valgevenelast]], 15 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 9 [[poolakad|poolakat]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Galgauska]]''' || vidējciems || 185 (2022) |- | [[Galgauskas muiža]] || mazciems || |- | [[Lielkaļi]] || mazciems || |- | [[Musteri]] || skrajciems || |- | [[Plēķi]] || mazciems || |- | [[Rimstavas]] || vidējciems || 78 (2022) |- | [[Sīļi (Galgauska vald)|Sīļi]] || mazciems || |- | [[Zemītes]] || mazciems || |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Galgauskas pareizticīgo baznīca.jpg|Galgauska õigeusu kirik Bijusī padomju raķešu bāze.Ex soviet rocket base.Missile launching shaft - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Endine raketiväe baas Galgauska järve ääres </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="uEcVy">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="J0CqN">[http://www.gulbene.lv/lv/ppr Gulbenes novads (vaadatud 22.02 2018)]</ref> <ref name="8PND4">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="a6Hrk">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="mantojums">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Galgauskas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019</ref> <ref name="mantojums2">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Galgauskas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019</ref> <ref name="8Rw6T">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="camY6">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Galgauska parish|Galgauska vald}} {{Gulbene piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Gulbene piirkond]] s6j2b63yzwipbdpcbhrc0b5gwsio0u3 6178961 6178960 2022-08-16T18:24:48Z Melilac 58734 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Galgauska vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Galgauskas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 98,29 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Galgauska]] | asendikaardi_pilt = Galgauskas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Tirza pie Smiltenes - Gulbenes ceļa 2007-04-06.jpg|pisi|Tirza jõgi]] '''Galgauska vald''' ([[läti keel]]es ''Galgauskas pagasts'', [[latgali keel]]es ''Galgovskys pogosts'') on vald [[Läti]]s [[gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Jaungulbene vald|Jaungulbene]], [[Daukstese vald|Daukstese]], [[Tirza vald|Tirza]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi]] ja [[Beļava vald|Beļava vallaga]] ning [[Gulbene]] linnaga. Valla pindala on 98 km². 2016. aasta seisuga elas seal 671 inimest.<ref name="uEcVy" /> Valla keskus on [[Galgauska]] küla, vallavanemaks on Jānis Kupcis.<ref name="J0CqN" /> == Ajalugu == Galgauska vald loodi [[19. sajand]]i seitsmekümnendatel aastatel. Valla vana saksakeelne nimekuju oli ''Golgowsky'' Aastal 1890 ühendati sellega Krapa vald ja Gulbene kirikumõisa vald. Aastal 1905 eraldati sellest Krapa vald, end hiljem ühendati need taas. Aastal 1935 oli valla pindala 111 km² ja seal oli 2094 elanikku.<ref name="8PND4" /> ~ Aastal 1945 moodustati vallas Galgauska ja Krapa külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1977 liideti Galgauska külanõukoguga osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.<ref name="a6Hrk" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda. == Loodus == Suurim jõgi on [[Tirza jõgi|Tirza]]. Lejasciemsi valla piiril asub Galgauska järv. Looduskaitse all on Dzērvi pärn, Būmaņi tamm, Rimstavase teeäärne tamm ja Ozoliņi tamm. Lisaks on kaitse all mitmed nimetud põlispuud.<ref name="8Rw6T" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Tīcāni muinaskalmed ehk Sõjahauad, Bļoda mäe muinaslinnus ja Narāti muinaskalmed ehk Sõjahauad.<ref name="mantojums" /> Kohaliku kaitse all on [[Galgauska mõis]]akompleks (sealhulgas tootmishoone ja möldri maja), põhikool, õigeusu kirik, Galgauska lauluseltsi maja ja Ausene linnamägi.<ref name="mantojums2" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 562 [[lätlased|lätlast]], 61 [[venelased|venelast]], 12 [[valgevenelased|valgevenelast]], 15 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 9 [[poolakad|poolakat]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Galgauska]]''' || vidējciems || 185 (2022) |- | [[Galgauskas muiža]] || mazciems || |- | [[Lielkaļi]] || mazciems || |- | [[Musteri]] || skrajciems || |- | [[Plēķi]] || mazciems || |- | [[Rimstavas]] || vidējciems || 78 (2022) |- | [[Sīļi (Galgauska vald)|Sīļi]] || mazciems || |- | [[Zemītes]] || mazciems || |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Galgauskas pareizticīgo baznīca.jpg|Galgauska õigeusu kirik Bijusī padomju raķešu bāze.Ex soviet rocket base.Missile launching shaft - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Endine raketiväe baas Galgauska järve ääres </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="uEcVy">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="J0CqN">[http://www.gulbene.lv/lv/ppr Gulbenes novads (vaadatud 22.02 2018)]</ref> <ref name="8PND4">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="a6Hrk">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="mantojums">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Galgauskas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019</ref> <ref name="mantojums2">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Galgauskas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019</ref> <ref name="8Rw6T">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Galgauska parish|Galgauska vald}} {{Gulbene piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Gulbene piirkond]] 9cvik0j7dyrzwfm94wrrht0cx59cfgv Gulbītis 0 498063 6178968 6177581 2022-08-16T18:36:02Z Melilac 58734 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Jaungulbene valla külast; Beļava valla küla kohta vaata artiklit [[Gulbītis (Beļava vald)]]}} {{linn | nimi = Gulbītis | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Gulbītis | elanikke = 99 (2017)<ref>http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2229</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Gulbītis''' on asula [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[jaungulbene vald|Jaungulbene valla]] halduskeskus. Küla asub piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 15 kilomeetri kaugusel. Küla on kujunenud [[Jaungulbene mõis]]a Gulbītise karjamõisa kohale. Külas on keskkool ja kultuurimaja. <ref>Latvijas Enciklopēdija. Rīga. SIA «Valērija Belokoņa izdevniecība». — 2007. a. ISBN 9984-9482-0-X</ref> ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] bdfrm3y4anlngfwyhuwpxia3d9o89h6 Poska 0 506683 6179004 4978525 2022-08-16T19:28:44Z Skrrtppapazzz 168855 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Poska''' võib tähendada järgmist: *[[Poska küla|Poska]], endine küla Pärnumaal *[[Poska (perekonnanimi)]] **[[Jaan Poska]], Eesti riigimees ==Vaata ka== *[[Poska maja]] *[[Poska tänav]] *[[Tartu Jaan Poska Gümnaasium]] *[[Posca]] 7uomxzicm6oyftx882yceu0444e3i03 Hans-Christian Hausenberg 0 511621 6178907 6168005 2022-08-16T15:42:18Z Pelmeen10 17243 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kaugushüppajad]] wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Hans-Christian Hausenberg | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1998|9|18}} | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = | Kaal = | Spordiklubi= | Treener = | Isiklik rekord = Kümnevõistlus: 6568 (2019)<br>Seitsmevõistlus: 6191 (2022)<br>Kaugushüpe:7.98 (2019) | Medalid ={{Olümpia2|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|{{nowrap|[[2015. aasta kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlused|2015 Cali]]}}|kümnevõistlus}} }} '''Hans-Christian Hausenberg''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1998]]) on eesti [[kümnevõistleja]]. Märtsis 2015 püstitas ta noorte maailma tipptulemuse [[Meeste seitsmevõistlus|seitsmevõistluses]] (5873 punkti).<ref>{{Cite web |url=http://american-trackandfield.com/atf/index.php/news/item/1391-alfonz-juck-eme-news |title=arhiivikoopia |access-date=10. oktoober 2018 |archive-date=2. aprill 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402160735/http://american-trackandfield.com/atf/index.php/news/item/1391-alfonz-juck-eme-news |url-status=dead }}</ref> Ta on püstitanud paarkümmend Eesti noorte vanuseklasside rekordit või muud tipptulemust. Hausenberg on [[Tartu Spordiselts Kalev|Tartu SS Kalevi]] õpilane ja tema treener on [[Tõnu Kaukis]].<ref>[http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/taispikkuses-rahvusvaheline-mitmevoistlus-tallinnas-kaks-eesti-noormeest-on-avapaeva-jarel-esikolmikus?id=80952361 Rahvusvaheline mitmevõistlus Tallinnas: Kaks Eesti noormeest on avapäeva järel esikolmikus] Delfi, 2. veebruar 2018</ref> Tema treeneriteks on olnud ka vanaema Karin ja [[Andrei Nazarov]].<ref>https://www.sportlandmagazine.com/est/hans-christian-hausenberg-teel-suurte-voitude-poole/</ref> 2013. aasta Euroopa noorte suveolümpiafestivalil [[Utrecht]]is saavutas ta [[teivashüpe|teivashüppes]] tulemusega 4.82 teise koha. [[2014. aasta noorte olümpiamängud]]el [[Nanjing]]is pääses ta [[kaugushüpe|kaugushüppes]] paremuselt teise tulemusega 7.33 A-finaali, kuid lõppvõistlus ebaõnnestus ja tulemust kirja ei saanud. 1. märtsil 2015 püstitas Hausenberg [[Tallinn]]as noorte sisemaailmarekordi seitsmevõistluses (5873 punkti), lüües valgevenelase [[Andrei Krautšanka]] 2003. aasta tipptulemust 82 punktiga. 2015. aastal [[Cali]]s toimunud [[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|noorte maailmameistrivõistlustel]] võitis ta 7657 punktiga pronksmedali. Aastatel 2014 ja 2015 valiti ta A-klassi arvestuses Eesti [[Aasta kergejõustiklane|aasta kergejõustiklaseks]]. 2016. aastal [[Bydgoszcz]]is toimunud [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistrivõistlustel]] sai ta 7370 punktiga 11. koha. 2019. aasta [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23-vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel]] osales kaugushüppes. Eelvõistlusel hüppas lubatust tugevama taganttuulega 7.98 ning finaalis 7.86, millega sai neljanda koha. ==Haridus== Haridusteed alustas ta [[Tartu Karlova Gümnaasium]]is.<ref>[https://www.postimees.ee/1495185/tanavused-esimesse-klassi-minejad-tartus-ja-tartu-maakonnas Tänavused esimesse klassi minejad Tartus ja Tartu maakonnas] Postimees, 1. september 2005</ref> Pärast kaheksandat klassi otsustas õppima minna [[Ülenurme Gümnaasium]]i.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=olevik20150301.2.26</ref> == Isiklikud rekordid == <small>Allikas: IAAF</small> *Seisuga 19. märts 2022 ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[100 m jooks|100 m]] || align="center"|'''10,68''' || [[21. juuli]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu]] |- | [[200 m jooks|200 m]] || align="center"|'''22,39''' || [[10. juuli]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Võru]] |- | [[400 m jooks|400 m]] || align="center"|'''50,80''' || [[19. juuli]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Bydgoszcz]] |- | [[1500 m jooks|1500 m]] || align="center"|'''5.22,54''' || [[18. september]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"|'''14,49''' || [[27. juuli]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"|'''2.01''' || [[26. juuli]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.10''' || [[1. juuli]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.86''' || [[12. juuli]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gävle]] |- | [[Kolmikhüpe]]|| align="center"|'''14.41''' || [[7. september]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu]] |- |[[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''14.01''' || [[16. juuni]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu]] |- |[[Kettaheide]]|| align="center"|'''42.71''' || [[17. juuni]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu]] |- |[[Odavise]]|| align="center"|'''62.65''' || [[28. juuni]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]] |- |[[Kümnevõistlus]]|| align="center"|'''6568''' || [[27. juuli]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[60 m jooks|60 m]] || align="center"|'''6,82''' || [[16. veebruar]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] |- | [[200 m jooks|200 m]] || align="center"|'''22,26''' || [[11. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] |- | [[1000 m jooks|1000 m]] || align="center"|'''2.56,46''' || [[1. märts]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''7,96''' || [[6. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] |- | [[Kõrgushüpe]]|| align="center"|'''2.04''' || [[2. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''5.31''' || [[11. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.96''' || [[18. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- | [[Kolmikhüpe]]|| align="center"|'''14.89''' || [[20. detsember]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu]] |- |[[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''14.29''' || [[18. jaanuar]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] |- |[[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]|| align="center"|'''6191''' || [[19. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF|285236}} {{JÄRJESTA:Hausenberg, Hans-Christian}} [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Eesti kaugushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] gzu3r0914n7cqqr6unwidrv6yaix3pp Rainer Vassiljev 0 513148 6179079 6114393 2022-08-17T06:59:24Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Rainer Vassiljev | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = Rainer Vassiljev | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1983|7|19}} | sünnikoht = [[Rakvere]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = | kaal = | treenitavtiim = {{riigi ikoon|Küpros}} Pafiakos Paphos | treeneriaastad = 2006–2009<br>2009–2013<br>2013–2014<br>2014–2017<br>2017–2018<br>2012–2019<br>2018–2020<br>2020–2021<br>2020–2021<br>2021–2022<br>2022– | treenitudtiimid = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Pere Leib]]<small>(abi.)</small><br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu Pere Leib]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rakvere VK]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]]<br>{{riigi ikoon|Šveits}} Volley Schönenwerd<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti mehed]]<small>(abi.)</small><br>{{riigi ikoon|Poola}} Cuprum Lubin<small>(abi.)</small><br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti naiste võrkpallikoondis|Eesti naised]]<small>(abi.)</small><br>{{riigi ikoon|Poola}} Gwardia Wrocław<br>{{riigi ikoon|Küpros}} Pafiakos Paphos | uuendatud = 17.08.2022 }} '''Rainer Vassiljev''' (sündinud [[19. juuli]]l [[1983]] [[Rakvere]]s) on Eesti võrkpallitreener.<ref name=cv /> Ta lõpetas aastal [[2002]] [[Rakvere Gümnaasium]]i, aastal [[2006]] [[Tartu Ülikool]]i kehalise kasvatuse ja spordi erialal [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]], aastal [[2006]] lõpetas ta sama teaduskonna terviseteaduste magistrina. ==Välislingid== * [https://www.esbl.ee/biograafia/Rainer_Vassiljev Biograafia] esbl.ee * [https://women.volleybox.net/rainer-vassiljev-p49083 Rainer Vassiljev] volleybox.net ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=cv>{{cite web|url=http://www.cev.lu/CoachDetail.aspx?TeamID=9943&SeasonID=0&SeasonType=&G=&CoachID=9242|title=Rainer Vassiljev|publisher=CEV|accessdate=30. juunil 2018}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Vassiljev, Rainer}} [[Kategooria:Eesti võrkpallitreenerid]] [[Kategooria:Rakverest pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 91sulsc2lt657vk79hy97esfwye8tr2 Tasuja puiestee (Viljandi) 0 517537 6179106 6161401 2022-08-17T08:17:07Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[File:Eesti Panga Viljandi osakonna hoone.jpg|pisi|[[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2, [[Viljandi riigimaja]]]] '''Tasuja puiestee''' on [[kõrvaltänav]] [[Viljandi kesklinn]]as. Tänav algab [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse platsilt]] ja läheb lõppedes üle [[Talli tänav]]aks. Tänava pikkus on 228 m<ref>{{netiviide | url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/3201/8059/lisa.pdf | pealkiri = Viljandi linna kohalike teede nimekiri | failitüüp = [[PDF]] | täpsustus = Lisa Viljandi Linnavolikogu 22.02.2018 määrusele nr 12 | väljaanne = [[Riigi Teataja]] | aeg = 5. märts 2018 | väljaandja = [[Viljandi Linnavolikogu]] | vaadatud = 21.08.2018 }}</ref>. Tänav sai nime 1934. aastal.<ref name="rt"/> == Hoonestus == Tasuja puiestee 2 (tänapäeval [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2) asus 1927. aastal valminud [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone|Eesti Panga Viljandi Osakonna hoone]]. Hoone esimesel korrusel asusid postkontor ja telefonikeskjaam, teisel korrusel [[Eesti Pank]], kolmandal ja neljandal korrusel korterid. Hoones tegutseb [[Viljandi riigimaja]]<ref>[https://rkas.ee/et/uudised/viljandis-avati-esimene-riigimaja Viljandis avati esimene riigimaja], rkas.ee (vaadatud 24.10.2021)</ref>. [[File:Viljandi mõisahoone 2021 01.jpg|thumb|left|Viljandi mõisahoone, 2021. Tasuja puiestee 4]] [[File:Viljandi mõisahoone 2021 02.jpg|thumb|left|Viljandi mõisahoone, 2021]] Tasuja puiestee 4 asub 2011. aastal renoveeritud [[Schloss Fellin]]i hoone<ref>[https://www.schlossfellin.ee/ Schloss Fellin, Tasuja puiestee 4]</ref>, butiikhotell koos restorani ja [[spaa]]ga. Algselt asus alal [[Viljandi mõis]]a neorenessanss-stiilis häärber, mis valmis 1880. aastal arhitekt [[Robert Pflug]]i projekti järgi, kuid hoone lammutati 1938. aastal<ref>{{netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=sakalaew19381130&type=staticpdf|pealkiri="Vana loss" In memoriam|autor=|failitüüp=[[PDF]]|täpsustus=lk 5|väljaanne=[[Sakala (ajaleht)|Sakala]]|aeg=30.11.1938|koht=|väljaandja=|vaadatud=03.08.2018|keel=|arhiivimisurl=|arhiivimisaeg=|tsitaat=Wiljandi "wana lossi" elupäevad on juba loetud. Lammutamistöö kestab, "loss" on juba üsna madalaks jäänud ja kaob varsti jäädawalt.}}</ref>. Mõisa 1880. aastal ehitatud teine peahoone (arhitekt [[Friedrich Ferdinand Modi]]) on säilinud. Pärast mõisate võõrandamist asus [[Viljandi mõis]]a kivist peahoones 1923. aastast aktsiisivalitsus ning [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] riigimaade ülem. 1934. aastast tegutses mõisas [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] [[Viljandi-Pärnu prefektuur]] ja [[Eesti NSV|Nõukogude perioodil]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ja [[Eesti NSV Siseministeerium]]i kontor ning hiljem [[Viljandi rajoon]]i RSN TK SAO ning [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] Viljandi rajooni jaoskond. Taasiseseisvunud Eestis asus mõisahoones [[Viljandi Politseiprefektuur]] kuni 1998. aastani. [[Pilt:Pärimusmuusika ait.jpg|pisi|[[Pärimusmuusika Ait]] Tasuja puiestee 6]] Tasuja puiestee 4, [[Viljandi pillipark|pargis]] asub ka Mälestusmärk nõukogude võimu poolt represseeritutele<ref>[https://web.archive.org/web/20211024060545/https://visitviljandi.ee/et/vaatamisvaarsused/M%C3%A4lestusm%C3%A4rk+n%C3%B5ukogude+v%C3%B5imu+poolt+represseeritutele Mälestusmärk nõukogude võimu poolt represseeritutele], visitviljandi.ee, (vaadatud 24.10.2021)</ref>. Monument avati 14. juunil 1991. aastal, kui möödus 50 aastat esimesest [[Juuniküüditamine|massiküüditamisest Eestis]]. Tasuja puiestee 6 [[Viljandi mõis]]a ait (tänapäeval [[Pärimusmuusika Ait]]). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rt">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/3096/Lisa2_m58.pdf |pealkiri=Viljandi vanalinna tänavatevõrgu ajalooline kujunemine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |vaadatud=03.08.2016}}</ref> }} {{koord|NS=58.362415|EW=25.595408}} {{Viljandi tänavad}} [[Kategooria:Viljandi tänavad]] 7zkvhkwj44lbj1lc61p9g7api9rv0k3 Javier Pérez de Cuéllar 0 519114 6178939 5822573 2022-08-16T17:14:48Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki [[Fail:Javier Pérez de Cuéllar (1982).jpg|pisi|Javier Pérez de Cuéllar (1982)]] '''Javier Felipe Ricardo Pérez de Cuéllar de la Guerra''' ([[19. jaanuar]] [[1920]] [[Lima (Peruu)|Lima]] – [[4. märts]] [[2020]] Lima) oli [[Peruu]] diplomaat, endine [[ÜRO peasekretär]] ja Peruu peaminister. Alates [[1940]]. aastast oli ta tööl Peruu välisministeeriumis, alates [[1944]]. aastast oli diplomaatilisel tööl. Ta on töötanud Peruu saatkonnas [[Prantsusmaa]]l, [[Suurbritannia]]s, [[Boliivia]]s ja [[Brasiilia]]s. [[1964]]. aastal määrati ta Peruu suursaadikuks [[Šveits]]is, aastatel 1969–1971 oli ta Peruu suursaadik Nõukogude Liidus ja [[Poola]]s ning 1977–1979 [[Venezuela|Venezuelas]]. [[1995]]. aastal osales ta Peruu presidendi valimistel, kuid kogus vaid 22 protsenti häältest ja kaotas koha [[Alberto Fujimori]]le. [[2000]]–[[2001]] oli ta Peruu peaminister ja välisminister. Pärast president [[Alejandro Toledo]] võimuletulekut 2001. aastal määrati ta suursaadikuks Prantsusmaale. [[2002]]–[[2004]] oli ta Ladina-Ameerika Kongressi esimees. == ÜRO peasekretärina == 1. jaanuaril [[1982]] sai Pérez de Cuéllar [[Kurt Waldheim]]i järel ÜRO peasekretäriks ja valiti teiseks ametiajaks tagasi [[1986]]. aasta oktoobris. Oma kahel ametiajal vahendas ta [[Falklandi sõda|Falklandi sõja]] järel läbirääkimisi [[Suurbritannia]] ja [[Argentina]] vahel ning edendas [[Contadora grupp|Contadora grupi]] jõupingutusi rahu ja stabiilsuse saavutamiseks [[Kesk-Ameerika]]s. Pérez de Cuéllar osales läbirääkimistel [[Namiibia]] iseseisvuse saavutamiseks, [[Lääne-Sahara]] konflikti lahendamiseks [[Maroko]] ja [[Polisario Rinne|Polisario Rinde]] vahel, sõltumatust taotlevate [[Horvaatia]] sõjajõudude, [[Jugoslaavia]] föderaalsete ja kohalike serblaste vägede vahel ning [[Küpros]]e konflikti lahendamisel. Pérez de Cuéllar juhtis 1986. aastal rahvusvahelist vahekohtukomiteed, kes lahendas [[Greenpeace]]'ile kuulunud ''[[Rainbow Warrior (1955)|Rainbow Warriori]]'' uputamise intsidenti [[Uus-Meremaa]] ja [[Prantsusmaa]] vahel <ref name="Rainbow"/>. Veidi enne oma teise ametiaja lõppu lükkas ta tagasi [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] liikmete mitteametliku taotluse vaadata uuesti läbi oma varasem otsus mitte esitada kandidatuuri kolmandaks ametiajaks, mis kestnuks lühendatuna kaks aastat, kuna järeltulija leidmiseks puudus selleks hetkeks konsensus. Kandidaat leiti 1991. aasta detsembri lõpus ja Pérez de Cuéllari teine ​​ametiaeg lõppes 31. detsembril 1991. == Huvitavaid fakte == * Ta oli kuni surmani kõige pikaealisem endine riigijuht kaasaegses maailmas. * Ta oli vanim pikaealine kõigist teadaolevatest Peruu riigijuhtidest. * Ta kuulub 12 vanima endise riigijuhi hulka kes on elanud üle 100 aasta. * Pärast [[Kurt Waldheim]]i surma [[14. juuni]]l [[2007]] oli ta vanim endine ÜRO peasekretär. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Rainbow">[http://legal.un.org/riaa/cases/vol_XX/215-284.pdf Case concerning the difference between New Zealand and France concerning the interpretation or application of two agreements, concluded on 9 July 1986 between the two States and which related to the problems arising from the Rainbow Warrior Affair] 30. aprill 1990</ref> }} {{commons|Category:Javier Pérez de Cuéllar}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kurt Waldheim]]|nimi=[[ÜRO peasekretär]]|aeg=1982–1991|järgnev=[[Boutros Boutros-Ghali]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Perez De Cuellar, Javier}} [[Kategooria:ÜRO peasekretärid]] [[Kategooria:Peruu peaministrid]] [[Kategooria:Suursaadikud]] [[Kategooria:Üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 9z629k6f09agzpe4unu7jfuaq3emes8 Lalsi kool 0 525464 6179219 6131736 2022-08-17T11:44:56Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Lalsi kool''' oli [[kool]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Lalsi]] külas. [[File:Odiste abandoned school - panoramio.jpg|pisi|]] [[1848]]. aastal avati [[Vaibla]] külas [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani kihelkonna]] õigeusu [[Lalsi kihelkonnakool]]. 1873. aastal kolis [[kihelkonnakool]] Lalsi küla vastavatud koolimajja. Uus koolimaja valmis 20. sajandi algul. Kool lõpetas tegevuse [[1973]].<ref name="palverand.ee">[https://web.archive.org/web/20181023081430/http://www.palverand.ee/lalsi-kool-ja-kirik-2/ Lalsi kool ja kirik] (vaadatud 21.10.2018)</ref> Kool on tegutsenud nimede all ''Lalsi 8-klassiline kool'', ''Lalsi algkool''. == Vaata ka == *[[Lalsi Püha Nikolause kirik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viljandi maakonna koolid]] eyean9d0t4ug8mjco05hqn1gg4shw50 Kasutaja arutelu:Ursus scribens 3 530838 6178948 6175240 2022-08-16T17:55:28Z Ehitaja 63547 /* Ära oleta kirjapilti, kontrolli */ uus alaosa wikitext text/x-wiki :Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja - kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET) ::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET) ---- Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET) ---- Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET) :Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET) :: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET) :::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET) == Jeesus == Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET) == Proof-reading == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&type=revision&diff=5278580&oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&type=revision&diff=5277199&oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&type=revision&diff=5278435&oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that "Minangkabau by ethnicity" = "tema isa on rahvuselt minangkabau" (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: "minangkabau" or "minangkabaulane"? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to "[[tibla]]," the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST) :Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST) == Pea vs. peavaimulik == Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}} :Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST) : See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST) ::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST) ==Tulekahju puhkemisega== nt ka "see asi", et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST) ==Ühe vana asja asjus== Tänan 2013. aastal artikli "[[Tehnika]]" täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST) :Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST) ==Nimede/nimetuste tõlkimine== Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST) :Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST) ==106 meetri vs 106-meetri kõrgune== Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST) :Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST) == Tere == Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST) :Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST) :: {{ping|MoroccoCentral}} Kas "Vaadake üle artikkel" on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST) ==Kustutamislogi== Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet "Eemalda automaatne kustutamise põhjus..." (Eelistused > Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST) :Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST) ==Viited== Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST) :Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST) ==Riigikogu ja riigikogu== ''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega'' : Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST) ::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST) ==Piltide suurus== Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET) :Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET) Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET) :Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET) ::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET) : Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET) : Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse "600x600px" sissekirjutamine originaali.✅&#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET) :: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET) Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET) :Ma ei muutnud pilti pisemaks "lihtsalt niisama", selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET) Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET) == ??? == Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET) :Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET) ==Õigeusk== Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET) :Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET) == Sa peaksid minu ees vabandama. == Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET) :Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET) == Lõbudest == See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)<br />Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see "asi" on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega "kukeldes", mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET) :Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal "[[Maiste naudingute aed]]" on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET) :: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET) ::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET) == [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] == Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST) :Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST) == VNFSV Ülemnõukogu == Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST). :Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST) == Tere. == [[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST) ==Translation request== Hello. Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia? Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST) == 99-66 == Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese "teravdatud tähelepanu" kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST) :Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST) == Mis värk sul nende juutidega on? == Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma "erihuvidega" lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST) :Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST) ::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&type=revision&diff=5718553&oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST) :::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&diff=next&oldid=5718544 juudi oäritolu > juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST) ==Kummaline parandus== Kui filmi põhipealkirja ""Hukkunud Alpinisti" hotell" kõrvale oli lisatud "ka "Hukkunud Alpinisti hotell"", siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul "Hukkunud Alpinisti hotell", ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul "Hukkunud Alpinisti hotell". Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET) :Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on ""Hukkunud Alpinisti" hotell", siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla "Hukkunud Alpinisti hotell". Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul "Hukkunud Alpinisti hotell". [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET) :: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks "Nu, pagadi!", "Nu pagadi!", "Nu, pagadi" või "Nu pagadi" (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka "Põrgupõhja uus Vanapagan" esineb mõnes trükis või variandis ka kujul "Põrgupõhja uus vanapagan", ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks "Lumivalgeke" ja "Lumivalguke" – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks "Kahvanäoke" või "Jäätütreke", oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega ""Hukkunud Alpinisti" hotelli" ja "Hukkunud Alpinisti hotelli" korral. Ma võin sõna "samanimeline" ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET) == Please block! == Hi, I am Tmv. This is a troll user : * [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]] Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST) == Kuu vikipedist == Tere! Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee. --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST) == Admin? == Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959402&oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959046&oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959219&oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST) : Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST) :: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST) ==Keeletoimetamistalgute žüriisse?== Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET) : Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET) :: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> : Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET) == Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine == Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal <br> % host 193.40.12.10 <br> 10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee <br> - see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET) : Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET) :: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET) ::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET) :::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET) ::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET) :::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET) == Kasutaja Metzziga blokeering == Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja "Tõnu Kark" poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET) Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET) : Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja "Tõnu Kark". Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET) Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET) == Taksonitabelid == Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST) : Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST) == [[Debjossõ rajoon]] == Герб муниципального образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST) :OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST) == Borgward == @[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST) :Tere! Viitamist vaata artikli [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:19 (EEST) == Katkevad lingid == Kui teisaldad õigele nimekujule ja kustutad vale nimekujuga lehekülje, siis palun paranda katkevad lingid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:09 (EEST) :Seda ma Golitsõnite baroki puhul oma arust ka tegin. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:17 .(EEST) :: Ei teinud, vähemalt mitte kõigi linkidega, ja sõjaväelennuvälja puhul ka mitte. Hea, et see Sul meeles on, ma igaks juhuks ütlesin. Mõni asi jääb ikka kogemata tegemata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:21 (EEST) Sa tegid seda jälle. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:31 (EEST) :Parandasin vigaseks muutunud siselingid artiklis [[Moskva barokk]], rohkem selliseid artikleid polnud. Palun selgita, mida tähendab "paranda katkevad lingid"? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 09:45 (EEST) Räägin kolmest artiklist, mis Sa teisaldasid keelelistel põhjustel. Kui Sa teisaldades ühtlasi kustutad lehekülje, millelt Sa teisaldad, siis lingid, mis läksid kustutatud leheküljele, ei tule kaasa. Ma saan aru, et Sa püüdsid need lingid parandada, aga millegipärast Sa kõiki ei parandanud. Muide, lingid tuleb parandada ka suunamistes. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 10:20 (EEST) :Aitäh! Siis tundub lihtsam ja kindlam teisaldamine ümbersuunamisega.:) [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 11:29 (EEST) ::Jah. Võib ka tagantjärele kustutada, kui tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 11:54 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:12 (EEST) == Ära oleta kirjapilti, kontrolli == Aitäh parandamast Narva tankipostamendi venekeelsesse pealdisse sidekriipsude asemele ununenud plusse, aga mitteaitäh kustutamast sidekriipsu sõnast "fašistliku-Saksamaa". Täpselt nii see tekst seal oli ja kui oleksid vaevunud ERRist lingitud fotot vaatama, oleksid seda näinud. Ajaloolistes avalikes pealiskirjades on sageli vigu (või anakronistlikke "vigu" meieaegsest ortograafiast või faktiteadmistestki lähtudes), seepärast on kasulik alati kontrollida, mitte usaldada enda fantaasiat "küllap seal nii oli, ma kujutlen". Ei pruukinud olla. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. august 2022, kell 20:55 (EEST) bkub74yqtsq2c1rhc85kxtf3lr1njpi 6179109 6178948 2022-08-17T08:28:23Z Ursus scribens 115317 /* Ära oleta kirjapilti, kontrolli */ wikitext text/x-wiki :Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja - kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET) ::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET) ---- Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET) ---- Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET) :Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET) :: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET) :::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET) == Jeesus == Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET) == Proof-reading == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&type=revision&diff=5278580&oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&type=revision&diff=5277199&oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&type=revision&diff=5278435&oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that "Minangkabau by ethnicity" = "tema isa on rahvuselt minangkabau" (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: "minangkabau" or "minangkabaulane"? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to "[[tibla]]," the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST) :Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST) == Pea vs. peavaimulik == Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}} :Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST) : See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST) ::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST) ==Tulekahju puhkemisega== nt ka "see asi", et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST) ==Ühe vana asja asjus== Tänan 2013. aastal artikli "[[Tehnika]]" täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST) :Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST) ==Nimede/nimetuste tõlkimine== Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST) :Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST) ==106 meetri vs 106-meetri kõrgune== Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST) :Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST) == Tere == Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST) :Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST) :: {{ping|MoroccoCentral}} Kas "Vaadake üle artikkel" on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST) ==Kustutamislogi== Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet "Eemalda automaatne kustutamise põhjus..." (Eelistused > Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST) :Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST) ==Viited== Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST) :Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST) ==Riigikogu ja riigikogu== ''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega'' : Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST) ::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST) ==Piltide suurus== Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET) :Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET) Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET) :Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET) ::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET) : Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET) : Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse "600x600px" sissekirjutamine originaali.✅&#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET) :: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET) Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET) :Ma ei muutnud pilti pisemaks "lihtsalt niisama", selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET) Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET) == ??? == Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET) :Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET) ==Õigeusk== Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET) :Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET) == Sa peaksid minu ees vabandama. == Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET) :Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET) == Lõbudest == See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)<br />Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see "asi" on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega "kukeldes", mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET) :Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal "[[Maiste naudingute aed]]" on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET) :: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET) ::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET) == [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] == Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST) :Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST) == VNFSV Ülemnõukogu == Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST). :Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST) == Tere. == [[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST) ==Translation request== Hello. Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia? Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST) == 99-66 == Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese "teravdatud tähelepanu" kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST) :Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST) == Mis värk sul nende juutidega on? == Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma "erihuvidega" lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST) :Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST) ::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&type=revision&diff=5718553&oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST) :::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&diff=next&oldid=5718544 juudi oäritolu > juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST) ==Kummaline parandus== Kui filmi põhipealkirja ""Hukkunud Alpinisti" hotell" kõrvale oli lisatud "ka "Hukkunud Alpinisti hotell"", siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul "Hukkunud Alpinisti hotell", ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul "Hukkunud Alpinisti hotell". Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET) :Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on ""Hukkunud Alpinisti" hotell", siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla "Hukkunud Alpinisti hotell". Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul "Hukkunud Alpinisti hotell". [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET) :: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks "Nu, pagadi!", "Nu pagadi!", "Nu, pagadi" või "Nu pagadi" (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka "Põrgupõhja uus Vanapagan" esineb mõnes trükis või variandis ka kujul "Põrgupõhja uus vanapagan", ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks "Lumivalgeke" ja "Lumivalguke" – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks "Kahvanäoke" või "Jäätütreke", oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega ""Hukkunud Alpinisti" hotelli" ja "Hukkunud Alpinisti hotelli" korral. Ma võin sõna "samanimeline" ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET) == Please block! == Hi, I am Tmv. This is a troll user : * [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]] Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST) == Kuu vikipedist == Tere! Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee. --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST) == Admin? == Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959402&oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959046&oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959219&oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST) : Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST) :: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST) ==Keeletoimetamistalgute žüriisse?== Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET) : Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET) :: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> : Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET) == Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine == Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal <br> % host 193.40.12.10 <br> 10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee <br> - see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET) : Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET) :: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET) ::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET) :::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET) ::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET) :::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET) == Kasutaja Metzziga blokeering == Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja "Tõnu Kark" poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET) Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET) : Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja "Tõnu Kark". Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET) Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET) == Taksonitabelid == Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST) : Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST) == [[Debjossõ rajoon]] == Герб муниципального образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST) :OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST) == Borgward == @[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST) :Tere! Viitamist vaata artikli [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:19 (EEST) == Katkevad lingid == Kui teisaldad õigele nimekujule ja kustutad vale nimekujuga lehekülje, siis palun paranda katkevad lingid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:09 (EEST) :Seda ma Golitsõnite baroki puhul oma arust ka tegin. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:17 .(EEST) :: Ei teinud, vähemalt mitte kõigi linkidega, ja sõjaväelennuvälja puhul ka mitte. Hea, et see Sul meeles on, ma igaks juhuks ütlesin. Mõni asi jääb ikka kogemata tegemata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:21 (EEST) Sa tegid seda jälle. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:31 (EEST) :Parandasin vigaseks muutunud siselingid artiklis [[Moskva barokk]], rohkem selliseid artikleid polnud. Palun selgita, mida tähendab "paranda katkevad lingid"? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 09:45 (EEST) Räägin kolmest artiklist, mis Sa teisaldasid keelelistel põhjustel. Kui Sa teisaldades ühtlasi kustutad lehekülje, millelt Sa teisaldad, siis lingid, mis läksid kustutatud leheküljele, ei tule kaasa. Ma saan aru, et Sa püüdsid need lingid parandada, aga millegipärast Sa kõiki ei parandanud. Muide, lingid tuleb parandada ka suunamistes. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 10:20 (EEST) :Aitäh! Siis tundub lihtsam ja kindlam teisaldamine ümbersuunamisega.:) [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 11:29 (EEST) ::Jah. Võib ka tagantjärele kustutada, kui tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 11:54 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:12 (EEST) == Ära oleta kirjapilti, kontrolli == Aitäh parandamast Narva tankipostamendi venekeelsesse pealdisse sidekriipsude asemele ununenud plusse, aga mitteaitäh kustutamast sidekriipsu sõnast "fašistliku-Saksamaa". Täpselt nii see tekst seal oli ja kui oleksid vaevunud ERRist lingitud fotot vaatama, oleksid seda näinud. Ajaloolistes avalikes pealiskirjades on sageli vigu (või anakronistlikke "vigu" meieaegsest ortograafiast või faktiteadmistestki lähtudes), seepärast on kasulik alati kontrollida, mitte usaldada enda fantaasiat "küllap seal nii oli, ma kujutlen". Ei pruukinud olla. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. august 2022, kell 20:55 (EEST) :Pidasin seda sidekriipsu teksti ümberkirjutamisel tehtud veaks nagu neid plussegi. Aitäh, et märkasid ja parandasid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 17. august 2022, kell 11:28 (EEST) 95xwxy1qz4vduylnhld4bzwwle7h9zl Emma (eesnimi) 0 532143 6179233 6148567 2022-08-17T11:54:59Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki '''Emma''' on germaani päritolu [[naisenimi]]. See on ka hellitusvorm nimedest [[Emmeline]], [[Amelia (eesnimi)|Amelia]] ja paljudest silbiga em- algavatest nimedest.{{lisa viide}} == Lätis == [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Emma 1073 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=emma Personvārdu datu bāze]</ref> == Eestis == 1. jaanuari 2018 seisuga oli [[Eesti]]s eesnimi Emma 813 naisel. Emma oli populaarsuselt 212. naisenimi. 1. jaanuari 2020 seisuga oli eesnimi Emma 942 naisel. Emma oli populaarsuselt 196. naisenimi.<ref name="stat">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Emma |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-30 |arhiivimisaeg=2020-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200805215137/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/EMMA |url-olek=ei tööta }}</ref> 1. jaanuari 2022 seisuga oli eesnimi Emma 1055 naisel. Emma oli populaarsuselt 172. naisenimi.<ref>https://www.stat.ee/nimed/Emma</ref> 1. jaanuari 2018 seisuga oli eesnimi Emma kõige populaarsem vanuserühmas 0–4, kus neid on 10 000 elaniku kohta 32,68 ning Saare maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 7,96. Emma oli keskmiselt 18 aasta vanune (mediaanvanus oli 8). 2020. aastal oli Emma keskmiselt 16 aasta vanune (mediaanvanus oli 9).<ref name="stat" /> ==Nime kandjaid== *[[Emma Hamilton]] *[[Emma Morano]] *[[Emma Watson]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Naisenimed]] kl88jqxzsa8yknj1yw93gb1ru3ezaxm Endel Küllik 0 536886 6179216 5436717 2022-08-17T11:43:47Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Endel Küllik'''([[16. märts]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[8. detsember]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli eesti keemik ja kergejõustiklane. Ta lõpetas aastal [[1948]] [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja aastal [[1953]] [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] keemiateaduskonna. Aastal [[1966]] kaitses ta keemiakandidaadi väitekirja. {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2019}} Endel Küllik suri [[8. detsember|8. detsembril]] [[1990]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[14. detsember|14. detsembril]] [[1990]] [[Rahumäe kalmistu]]le.<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=69220</ref> == Kirjandus ja publikatsioonid == * Täpploendi liige [https://www.ester.ee/record=b1141445*est Haruldased ja mitteharuldased metallid] / Endel Küllik ; Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing Tallinn : [Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing], 1960 * Täpploendi liige Keemia Instituudis kaitstud doktoritöö: [http://www.chem.ttu.ee/teenused/TA_KI_dissertatsioonid_ee Impulss-termokromatograafia - keerulise koostisega süsteemide füüsiko-keemiliste uurimiste uus meetod] (1990) * Täpploendi liige Avaldatud artiklid inglise keeles: [https://www.researchgate.net/scientific-contributions/77512342_E_Kuellik E. Küllik's research while affiliated with Estonian Academy Of Security Sciences and other places] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.esbl.ee/biograafia/Endel_Küllik Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Küllik, Endel}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1990]] rt8de6edowocfmsw4rwxmt9vlno5vkv Ivan Mazepa 0 538994 6179020 6065304 2022-08-16T20:02:18Z Octagon11 123728 /* Autasud */ wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Ivan Mazepa | pilt = Portret Mazepa.jpg | pildi suurus = 220px | pildiallkiri = | sünninimi = Ivan Stepanovitš Mazepa | sünniaeg = 1639 | sünnikoht = [[Bila Tserkva]] | surmaaeg = 1709 | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | tunnustused = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Ivan Mazepa''' ([[ukraina keel]]es ''Іван Степанович Мазепа'') (1639–1709) oli [[Ukraina]] [[kasakad|kasakate]] [[hetman]]. == Mälestuse jäädvustamine == * 2020. aastal sai [[Ukraina maaväed|Ukraina maavägede]] [[54. mehhaniseeritud brigaad]] lisanimetuse: hetman Ivan Mazepa nimeline.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України. 54 окремій механізованій бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України - почесне найменування "імені гетьмана Івана Мазепи" та надалі іменувати її - 54 окрема механізована бригада імені гетьмана Івана Мазепи Сухопутних військ Збройних Сил України; 06.05.2020.</ref> ==Autasud == * [[File:RUS Imperial Order of Saint Andrew ribbon.svg|40px]] [[Püha Andrease orden|Püha Andreas Esmakutsutu orden]] (18. veebruar 1733) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mazepa, Ivan}} [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1639]] [[Kategooria:Surnud 1709]] l2hwcmp1k452hxgbmswpa0zm7t2o06e 6179030 6179020 2022-08-16T20:42:21Z 46.131.42.200 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Ivan Mazepa | pilt = Portret Mazepa.jpg | pildi suurus = 220px | pildiallkiri = | sünninimi = Ivan Stepanovitš Mazepa | sünniaeg = 1639 | sünnikoht = [[Bila Tserkva]] | surmaaeg = 1709 | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | tunnustused = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Ivan Mazepa''' ([[ukraina keel]]es ''Іван Степанович Мазепа'') (1639–1709) oli [[Ukraina]] [[kasakad|kasakate]] [[hetman]]. == Mälestuse jäädvustamine == * 2020. aastal sai [[Ukraina maaväed|Ukraina maavägede]] [[54. mehhaniseeritud brigaad]] lisanimetuse: hetman Ivan Mazepa nimeline.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України. 54 окремій механізованій бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України - почесне найменування "імені гетьмана Івана Мазепи" та надалі іменувати її - 54 окрема механізована бригада імені гетьмана Івана Мазепи Сухопутних військ Збройних Сил України; 06.05.2020.</ref> ==Autasud == * [[File:RUS Imperial Order of Saint Andrew ribbon.svg|40px]] [[Püha Andrease orden|Püha Andreas Esmakutsutu orden]] (1700, tühistatud 1708) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mazepa, Ivan}} [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1639]] [[Kategooria:Surnud 1709]] pco04bhfpub7bwp3j2kg3utef0r3lf9 6179031 6179030 2022-08-16T20:44:55Z 46.131.42.200 kuupäevad vana kalendri järgi wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Ivan Mazepa | pilt = Portret Mazepa.jpg | pildi suurus = 220px | pildiallkiri = | sünninimi = Ivan Stepanovitš Mazepa | sünniaeg = 1639 | sünnikoht = [[Bila Tserkva]] | surmaaeg = 1709 | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | tunnustused = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Ivan Mazepa''' ([[ukraina keel]]es ''Іван Степанович Мазепа'') (1639–1709) oli [[Ukraina]] [[kasakad|kasakate]] [[hetman]]. == Mälestuse jäädvustamine == * 2020. aastal sai [[Ukraina maaväed|Ukraina maavägede]] [[54. mehhaniseeritud brigaad]] lisanimetuse: hetman Ivan Mazepa nimeline.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України. 54 окремій механізованій бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України - почесне найменування "імені гетьмана Івана Мазепи" та надалі іменувати її - 54 окрема механізована бригада імені гетьмана Івана Мазепи Сухопутних військ Збройних Сил України; 06.05.2020.</ref> ==Autasud == * [[File:RUS Imperial Order of Saint Andrew ribbon.svg|40px]] [[Püha Andrease orden|Püha Andreas Esmakutsutu orden]] (8. veebruar 1700, tühistatud 6. novembril 1708) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mazepa, Ivan}} [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1639]] [[Kategooria:Surnud 1709]] p15ueq4gfiyc98peh8zzllqmuf43wnm Kategooria:Viljandi skulptuurid 14 547107 6179198 5312064 2022-08-17T11:22:48Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{commonskat|Monuments and memorials in Viljandi}} [[Kategooria:Eesti skulptuurid]] [[Kategooria:Viljandi|Skulptuurid]] rpn23biu0girbhfakzl1eci95z7jw9y Emily 0 551199 6179236 6037448 2022-08-17T11:57:15Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki '''Emily''' on [[naisenimi]]. See on tuletatud rooma suguvõsanimest [[Aemilius]] ja on populaarne ingliskeelsetes maades. 2019. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 276. naisenimi. 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Emily 588 naisel.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/nimed/Emily (vaadatud 31.05.2019)</ref> 1. jaanuari 2021 seisuga oli Eestis eesnimi Emily 728 naisel ja see oli populaarsuselt 231. naisenimi.<ref name="stat">https://www.stat.ee/nimed/EMILY</ref> 1. jaanuari 2022 seisuga oli Eestis eesnimi Emily 791 naisel ja see oli populaarsuselt 220. naisenimi.<ref name="stat" /> ==Nime tuntud kandjaid== *[[Emily Blunt]] *[[Emily Brontë]] *[[Emily Dickinson]] *[[Emily Osment]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Emily}} [[Kategooria:Naisenimed]] mlegc3znxjfen2x6mgfcvvcf3ekf2sm Ukraina maaväed 0 552727 6179022 6175074 2022-08-16T20:05:49Z Octagon11 123728 /* Mehhaniseeritud väeüksused */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina maaväed | pilt = Ensign of the Ukrainian Ground Forces.svg | pildiallkiri = Lipp | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = [[maavägi]] | ülesanne = | suurus = 169 000 (2016)<ref>https://web.archive.org/web/20180301164523/https://tsn.ua/ukrayina/poltorak-postaviv-suhoputni-viyska-za-priklad-reform-v-ukrayini-845555.html</ref> | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = За Україну! За її волю! | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[12. detsember]] – Ukraina maavägede päev<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2020-12-12/den-suhoputnyih-voysk-ukrainyi-istoriya-prazdnika-i-glavnyie-traditsii/217435 День Сухопутных войск Украины: история праздника и главные традиции] - Апостроф, 12.12.2020 (vaadatud: 12.12.2020)</ref> | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralpolkovnik]] [[Oleksandr Sõrskõi]] | praegune_ülem_silt = Ukraina maaväe ülem | tseremoniaalne_ülem = [[brigaadikindral]] [[Volodõmõr Karpenko]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/komanduvach_logistiki_suhoputnih_vijsk_rozpoviv_pro_vtrati_zsu_v_bronetehnitsi_ta_artileriji-7820.html#:~:text=%D0%9D%D0%B0%20%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D1%8F%D1%85%20%D0%B2%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2%D0%BA%D0%B8%20Eurosatory%20%D0%B2%D0%B8%D0%B4%D0%B0%D0%BD%D0%BD%D1%8F,%D0%97%D0%A1%D0%A3%20%D0%B1%D1%80%D0%B8%D0%B3%D0%B0%D0%B4%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%20%D0%B3%D0%B5%D0%BD%D0%B5%D1%80%D0%B0%D0%BB%D0%B0%20%D0%92%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B4%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%80%D0%B0%20%D0%9A%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%BE. Командувач логістики Сухопутних військ розповів про втрати ЗСУ в бронетехніці та артилерії] (vaadatud: 06.07.2022)</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Logistikaülem | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Ground Forces.svg|150px]] | märk_silt = Embleem | märk_2 = [[Pilt:НЗ СВ.svg|150px]] | märk_2_silt = Käiseembleem | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina maaväed''' ([[ukraina keel]]es ''Сухопутні війська Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]ude struktuuriüksus. == Struktuur == === Juhtimine === * [[Pilt:КСВ к.svg|25px]] Maaväe väejuhatus * Maaväe väljaõppe väejuhatus<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2021/08/kom-pidgotovky.html#:~:text=%D0%B2%D1%96%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BA%2C%2017%20%D1%81%D0%B5%D1%80%D0%BF%D0%BD%D1%8F%202021%20%D1%80,%D0%BE%D1%87%D0%BE%D0%BB%D1%8E%D0%B2%D0%B0%D0%B2%20%D0%B3%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%B9%20%D0%BA%D0%BE%D0%BC%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D0%BD%D0%B8%D0%B9%20%D1%86%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%80%20%D0%97%D0%A1%D0%A3. Командування підготовки Сухопутних військ очолив Ігор Палагнюк] (vaadatud: 04.07.2022)</ref> ==== Piirkondlikud väejuhatused ja ülemad ==== * [[Pilt:ОК Північ к.svg|25px]] [[Operatiivväejuhatus Põhi]] – [[Viktor Nikoljuk]] * [[Pilt:ОК Південь к.svg|25px]] [[Operatiivväejuhatus Lõuna]] – [[Andri Kovaltšuk]] * [[Pilt:ОК Схід к.svg|25px]] Operatiivväejuhatus Ida – [[Oleh Mikats]]<ref>[https://espreso.tv/zelenskiy-proviv-kadrovi-priznachennya-v-zsu-zminiv-komanduvachiv-povitryanikh-sil-ta-desantno-shturmovikh-viysk Зеленський провів кадрові призначення в ЗСУ: змінив командувачів Повітряних сил та Десантно-штурмових військ] - Espreso, 09.08.2021 (vaadatud: 04.08.2022)</ref> * [[Pilt:ОК Захід к.svg|25px]] Operatiivväejuhatus Lääs – [[Serhi Litvinov]]<ref>[https://espreso.tv/zelenskiy-proviv-kadrovi-priznachennya-v-zsu-zminiv-komanduvachiv-povitryanikh-sil-ta-desantno-shturmovikh-viysk Зеленський провів кадрові призначення в ЗСУ: змінив командувачів Повітряних сил та Десантно-штурмових військ] - Espreso, 09.08.2021 (vaadatud: 04.08.2022)</ref> === Tankivägi === * [[Pilt:1 ОТБр.svg|25px]] 1. üksik Siverski tankibrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. ''1 окремій танковій бригаді Збройних Сил України почесне найменування "Сіверська" та надалі іменувати її - 1 окрема танкова Сіверська бригада Збройних Сил України;''. 23.08.2017.</ref> * [[Pilt:17th tank brigade insignia daily.svg|25px]] 17. üksik [[Kostjantõn Pestuško]] nimeline Krõvõi Rigi tankibrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №618/2019 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. ''1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України: 17 окремій танковій Криворізькій бригаді почесне найменування "імені Костянтина Пестушка" та надалі іменувати її - 17 окрема танкова Криворізька бригада імені Костянтина Пестушка;''. 22.08.2019</ref> === Mehhaniseeritud väeüksused === * [[Pilt:14 ОМБр.svg|25px]] [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik vürst Roman Suure nimeline mehhaniseeritud brigaad]] * [[Pilt:24 ОМБр.svg|25px]] 24. üksik [[Danõlo Romanovõtš|kuningas Danõlo]] nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:28 ОМБр к.svg|25px]] 28. üksik Talvise sõjakäigu rüütlite nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:30 ОМБр.svg|25px]] 30. üksik vürst [[Kostjantõn Ostrozkõi]] nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:53ОМБр.png|25px]] [[53. mehhaniseeritud brigaad|53. üksik vürst Vladimir Monomahhi nimeline mehhaniseeritud brigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України, 06.05.2020. Uus nimetus ukraina keeles ''53 окрема механізована бригада імені князя Володимира Мономаха Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:54th Separate Mechanized Brigade SSI (with tab).svg|25px]] [[54. mehhaniseeritud brigaad|54. üksik hetman Ivan Mazepa nimeline mehhaniseeritud brigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України. 54 окремій механізованій бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України - почесне найменування "імені гетьмана Івана Мазепи" та надалі іменувати її - 54 окрема механізована бригада імені гетьмана Івана Мазепи Сухопутних військ Збройних Сил України; 06.05.2020.</ref> * [[Pilt:56th Separate Motorized Infantry Brigade SSI.svg|25px]] 56. üksik [[Mariupol]]i nimeline motoriseeritud jalaeväe brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 56 окремій мотопіхотній бригаді почесне найменування "Маріупольська" та надалі іменувати її - 56 окрема мотопіхотна Маріупольська бригада, 22.08.2018.</ref> * [[Pilt:Ємблема 57ОМБр.png|25px]] 57. üksik kiši otamani [[Kost Hordienko]] nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad * [[Pilt:58 ОМПБр.svg|25px]] 58. üksik hetman [[Ivan Võhovskõi]] nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brygada-imeni-vygovskogo-zahopyla-zenitni-kompleksy-tor/ Бригада імені Виговського захопила зенітні комплекси "Тор"] - Militarnõu, 05.03.2022 (vaadatud: 05.03.2022)</ref> * [[Pilt:59th Motorized Bde emblem 2020 01.png|25px]] 59. üksik [[Jakiv Gandzjuk]]i nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad<ref>[https://33kanal.com/news/142865.html 59-та окрема мотопіхотна бригада імені Якова Гандзюка повертається у Гайсин] - 23.07.2021 (vaadatud: 07.03.2022)</ref> * [[Pilt:72 ОМБр.svg|25px]] [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik Mustade zaporožlaste nimeline mehhaniseeritud brigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 23.08.2019.</ref> * [[Pilt:92nd Separate Motorized Infantry Brigade SSI.svg|25px]] [[92. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|92. üksik kiši otamani Ivan Sirko nimeline mehhaniseeritud brigaad]] * [[Pilt:93 ОМБр п.svg|25px]] [[93. üksik mehhaniseeritud brigaad "Holodnõi Jar"]] === Mägijalavägi === * [[Pilt:10th Mountain Assault Brigade Insignia (UA).svg|25px]] [[10. üksik mägiründebrigaad]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2019/10/02/vognem-i-dymom-pahnut-edelvejsy/ Вогнем і димом пахнуть едельвейси…] - 02.10.2019 (vaadatud: 11.02.2022)</ref> * [[Pilt:128 ОГШБр.png|25px]] [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]]<ref>[https://www.0312.ua/news/3289067/128-zakarpatska-girsko-sturmova-brigada-povernulasa-dodomu 128 Закарпатська гірсько-штурмова бригада повернулася додому] - 0312.ua, 24.12.2020 (vaadatud: 12.02.2022)</ref> === Raketi- ja suurtükivägi === * [[Pilt:15 РеАП.png|25px]] 15. Kiievi kaardiväe reaktiivsuurtükiväe polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №646/2015 Про внесення змін до Указу Президента України від 30 жовтня 2000 року № 1173, 18.11.2015. Nimetus ukraina keeles: ''15 гвардійський реактивний артилерійський Київський полк.''</ref> * [[Pilt:19 ОРБр.svg|25px]] 19. üksik raketibrigaad [[Püha Barbara]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №883/2019 Про присвоєння почесного найменування 19 ракетній бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2019. Nimetus ukraina keeles ''19 ракетна бригада «Свята Варвара» Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:26 ОАБр к.svg|25px]] [[26. suurtükiväebrigaad (Ukraina)|26. kindral-horunžõi Roman Daškevõtši nimeline suurtükiväebrigaad]]<ref>[https://www.zhitomir.info/news_201178.html У Бердичеві 26-а артилерійська бригада урочисто відзначила річницю створення] - Zhitomir.INFO, 05.07.2021 (vaadatud: 04.02.2022)</ref> * [[Pilt:27 ОРеАБр.svg|25px]] 27. kiši otamani [[Petro Kalnõševskõi]] nimeline reaktiivsuurtükiväebrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №546/2020 Про присвоєння почесного найменування 27 реактивній артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 27 реактивній артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування "імені кошового отамана Петра Калнишевського" та надалі іменувати її — 27 реактивна артилерійська бригада імені кошового отамана Петра Калнишевського Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020</ref> * [[Pilt:40th Separate Artillery Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 40. üksik suurvürst [[Vytautas]]e nimeline suurtükiväebrigaad * [[Pilt:43rd Separate Artillery Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 43. üksik hetman [[Tarass Trjasõlo]] nimeline suurtükiväebrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №432/2020 Про присвоєння почесного найменування 43 окремій артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України, 14.10.2020. ''1. Присвоїти 43 окремій артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування "імені гетьмана Тараса Трясила" та надалі іменувати її — 43 окрема артилерійська бригада імені гетьмана Тараса Трясила Сухопутних військ Збройних Сил України.''</ref> * [[Pilt:44th Separate Artillery Brigade SSI (var. 1, with tab).svg|25px]] 44. üksik hetman [[Danõlo Apostol]]i nimeline suurtükiväebrigaad * [[Pilt:55 ОАБр.svg|25px]] 55. üksik suurtükiväebrigaad [[Zaporižžja Sitš]] === Insenerivägi === * [[Pilt:91 ОПОЗ к.svg|25px]] 91. üksik Ohtõrka inseneripolk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №410/2021 Про присвоєння почесного найменування 91 окремому полку оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 91 окремому полку оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «Охтирський» та надалі іменувати його — 91 окремий Охтирський полк оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2021</ref> === Luureüksused === * [[Pilt:Емблема 54ОРБ.png|25px]] 54. üksik [[Mõhhailo Tõša]] nimeline luurepataljon<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №419/2021. Про присвоєння почесного найменування 54 окремому розвідувальному батальйону Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 54 окремому розвідувальному батальйону Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «імені Михайла Тиші» та надалі іменувати його — 54 окремий розвідувальний батальйон імені Михайла Тиші Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2022</ref> * [[Pilt:74-й окремий розвідувальний батальйон.png|25px]] 74. üksik luurepataljon<ref>[https://novynarnia.com/2021/04/21/kolodyazhnyj-rakhmanin/ У Раді ініціюють присвоєння легендарному розвіднику 74 орб Колодяжному звання Героя України посмертно] (vaadatud: 25.04.2022)</ref> * 130. üksik luurepataljon<ref>[https://horyn.info/news/rivnyany-peredaly-vitannya-dlya-130-go-okremogo-rozviduvalnogo-bataljonu/ Рівняни передали вітання для 130-го окремого розвідувального батальйону] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> * [[Pilt:131st Separate Reconnaissance Battalion SSI (with tab).svg|25px]] 131. üksik luurepataljon<ref>[https://kalynivka.city/articles/68492/na-shodi-zaginuli-troe-bijciv-131-go-rozviduvalnogo-bataljonu На Сході загинули троє бійців 131 –го розвідувального батальйону] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> === Maaväelennuvägi === * [[Pilt:11 ОБрАА к.svg|25px]] 11. üksik maaväelennuväe brigaad Herson * [[Pilt:12 ОБрАА к.svg|25px]] 12. üksik kindral-horunžõi [[Viktor Pavlenko]] nimeline maaväelennuväe brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №545/2020 Про присвоєння почесного найменування 12 окремій бригаді армійської авіації Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020. Uus nimetus ukraina keeles 12 окрема бригада армійської авіації імені генерал-хорунжого Віктора Павленка Сухопутних військ Збройних Сил України.</ref> * [[Pilt:16 ОБрАА к.svg|25px]] 16. üksik maaväelennuväe brigaad Brodõ * [[Pilt:18th Separate Army Aviation Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 18. üksik Ihor Sikorskõi nimeline maaväelennuväe brigaad === Maaväe õhutõrje === * [[Pilt:38 ЗРП к.svg|25px]] 38. ükskik kindral-horunžõi [[Juri Tjutjunnõk]]i nimeline raketipolk.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №411/2021. Про присвоєння почесного найменування 38 зенітному ракетному полку Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 38 зенітному ракетному полку Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «імені генерал-хорунжого Юрія Тютюнника» та надалі іменувати його — 38 зенітний ракетний полк імені генерал-хорунжого Юрія Тютюнника Сухопутних військ Збройних Сил України 23.08.2021.</ref> [[Fail:На Гончарівському полігоні відбувся етап тактичних навчань зведеної танкової роти з бойовою стрільбою (29006080493).jpg|pisi|Välivorm]] === Õppeasutused === * [[Pilt:169-й навчальний центр 2.png|25px]] 169. vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] nimeline maavägede väljaõppekeskus<ref>Указ Президента України № 549/2020 Про присвоєння почесного найменування 169 навчальному центру Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020. Väljaõppekeskuse ametlik nimetus ukraina keeles ''169 навчальний центр імені князя Ярослава Мудрого Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:197 ЦПСС.png|25px]] 197. allohvitseride väljaõppekeskus<ref>[https://galinfo.com.ua/news/vidbuvsya_vypusk_kursantiv_197_navchalnogo_tsentru_pidgotovky_serzhantskogo_skladu_298439.html Відбувся випуск курсантів 197 Навчального центру підготовки сержантського складу] - galinfo.com.ua, 20.10.2018. (vaadatud: 09.02.2022)</ref> === Reservüksused === * [[Pilt:3 окрема танкова бригад.png|25px]] 3. üksik tankibrigaad (reservkorpus)<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2018/07/zbory-3-tankovoi-brygady.html Понад 3000 військовозобов'язаних залучать до зборів 3-ї танкової бригади Корпусу резерву] - 27.08.2018 (vaadatud: 11.04.2022)</ref> * [[Pilt:45 ОАБр(1).png|25px]] 45. üksik suurtükiväebrigaad<ref>[https://zahid.espreso.tv/artileristi-45-i-brigadi-zsu-pokazali-yak-obslugovuyut-garmati-pislya-strilbi Артилеристи 45-ї бригади ЗСУ показали, як обслуговують гармати після стрільби] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> * [[Pilt:60-та окрема піхотна бригада.png|25px]] 60. üksik jalaväebrigaad === Muud üksused === * Üksik hetman [[Bogdan Hmelnõtskõi]] nimeline presidendi polk.<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/11/10/sogodni-den-stvorennya-bataljonu-pochesnoyi-varty-prezydentskogo-polku/ Сьогодні — день створення батальйону почесної варти Президентського полку] - Armija Inform, 10.11.2021 (vaadatud: 18.02.2022)</ref> == Sümboolika == {| class="wikitable" |+ |- ! Relvaliik !! Baretimärk !! Bareti värv !! Bareti foto !! Käiseembleem |- | Tankivägi || [[Pilt:БЕ ТАН (2018).png|100px]] || must || [[Pilt:Новая эмблема танковых войск Украины.jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ ТВ СВ.svg|100px]] |- | Mehhaniseeritud väed || [[Pilt:БЗ МВ.svg|100px]] || oliiviroheline<ref>[http://krivbass.city/news/view/militarnij-kod-pro-bereti-vijskovosluzhbovtsiv-zbrojnih-sil-ukraini http://krivbass.city/news/view/militarnij-kod-pro-bereti-vijskovosluzhbovtsiv-zbrojnih-sil-ukraini](vaadatud: 07.07.2022)</ref> || [[Pilt:President took part in the festive Parade of Troops on the occasion of the 30th anniversary of Ukraine's independence. (51716934950).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ МВ.svg|100px]] |- | Mägiajalvägi || [[Pilt:БЕ ГП (2016).png|100px]] || hall<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/11/06/vruchennya-beretiv-osoblyvyj-moment-v-zhytti-girskogo-shturmovyka/ Вручення беретів – особливий момент в житті гірського штурмовика] (vaadatud: 30.06.2022)</ref> || - || [[Pilt:НЗ ГП.svg|100px]] |- | Raketi- ja suurtükivägi || [[Pilt:БЗ РВтА.svg|100px]] || punane<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/03/10/beret-koloru-polumya-nosyat-lyshe-ti-artylerysty-hto-nyuhav-poroh/ Берет кольору полум'я носять лише ті артилеристи, хто нюхав порох!] (vaadatud: 30.06.2022)</ref> || [[Pilt:President took part in the festive Parade of Troops on the occasion of the 30th anniversary of Ukraine's independence. (51716934925).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ РВтА СВ.svg|100px]] |} == Varustus == {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankid''' |- | [[T-64]] || [[File:Ukrainian Army T-64BM during a training exercise.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[tank]] || T-64B, T-64BM<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/v-germanii-zavershilis-tankovye-sorevnovaniya-nato-s-uchastiem-ukrainskih-voennyh-248128_.html В Германии завершились танковые соревнования НАТО с участием украинских военных] - Zn.ua, 12.05.2017 (vaadatud: 25.01.2020)</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2021/03/16/harkivskyj-bronetankovyj-zavod-peredav-zsu-devyat-tankiv-t-64bv/ «Харківський бронетанковий завод» передав ЗСУ дев'ять танків Т-64БВ] - АрміяInform, 16.02.2021 (vaadatud: 09.02.2022)</ref> || |- | [[T-72]] || [[Pilt:T-72AMT, Kyiv 2018, 05.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[tank]]<ref>[https://novynarnia.com/2021/10/14/lyczari-rezervu-do-dnya-zahysnykiv-i-zahysnycz-vyjshov-film-pro-3-tyu-tankovu-brygadu-video/ "Лицарі резерву": до Дня захисників і захисниць вийшов фільм про 3-тю танкову бригаду. ВІДЕО] (vaadatud: 20.04.2022)</ref> || - || - |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Jalaväe lahingumasinad''' |- | [[BMP-1]] || [[Pilt:BWP-1 Baltops 2016 0283.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[jalaväe lahingumasin]]<ref>[https://www.mil.gov.ua/ministry/sklad-zbrojnix-sil-ukraini/suhoputni-vijska/ Сухопутні Війська] (vaadatud: 08.02.2022)</ref> || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomustransportöörid''' |- | [[M113]] || [[Pilt:M113A1-latrun-1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[soomustransportöör]] || - || Kasutuses 2022. aasta mai seisuga.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/podrazdeleniya-suhoputnyh-voysk-vsu-otrabatyvayut-navyki-nastupleniya-genshtab Подразделения Сухопутных войск ВСУ отрабатывают навыки наступления – Генштаб] (vaadatud: 14.05.2022)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2020/07/novator28.html 28 механізована бригада отримала бронемашини «Новатор»] - Ukrainian Military Pages, 30.07.2020 (vaadatud: 05.02.2022)</ref> || || |- | [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191015181654/https://mil.in.ua/uk/news/broneavtomobil-varta-teper-na-ozbroyenni-28-ombr/ Бронеавтомобіль "Варта": тепер на озброєнні 28 ОМБр] (vaadatud: 13.04.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kaudtulerelvad''' |- | [[2A36 Giatsint-B]]<ref>Олексій Тригуб. [https://armyinform.com.ua/2021/02/23/giaczynty-na-poligoni/ «Гіацинти» на полігоні] - АрміяInform, 23.02.2021 (vaadatud: 07.02.2022)</ref> || [[Pilt:Артилеристи ВМС в рамках навчань ОТУ «Маріуполь» виконували практичні стрільби з гармат «Гіацинт-Б» 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- | [[2A65 Msta-B]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brygada-imeni-knyazya-vitovta-zneshkodyla-try-bmp-rosiyan/ Бригада імені князя Вітовта знешкодила три БМП росіян] (vaadatud: 14.06.2022)</ref> || [[Pilt:2A65 Msta-B.JPG|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- | [[M777]]<ref>[https://censor.net/ua/photo_news/3348783/voyiny_44yi_okremoyi_artbrygady_z_amerykanskyh_gaubyts_m777_nyschat_rashystiv_na_donbasi_fotoreportaj Воїни 44-ї окремої артбригади з американських гаубиць М777 нищать рашистів на Донбасі. ФОТОрепортаж Джерело: https://censor.net/ua/p3348783](18.06.2022)</ref> || [[Pilt:M777 Howitzer Helmand April2007.JPEG|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[haubits]] || - || |- | [[2S1 Gvozdika]] || [[Pilt:Ukrainian 2S1 Gvozdika SPG.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-ukrayiny-z-gvozdyky-znyshhyly-bronetehniku-rosiyan/ Військові України з "Гвоздики" знищили бронетехніку росіян] (vaadatud: 01.04.2022)</ref> || - || |- | [[2S3 Akatsija]] || [[Pilt:2S3 Akatsiya Ukrainian Army.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref> Надія Карбунар [https://glavcom.ua/country/incidents/artileristi-pokazali-yak-vpravlyayutsya-iz-akaciyami-foto-850477.html Артилеристи показали, як вправляються із «Акаціями» (фото)] - Glavcom, 03.06.2022 (vaadatud: 03.06.2022)</ref> || - || |- | [[2S7 Pion]] || [[Pilt:Army-2018-29.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vipuskajte_krakena_suhoputni_vijska_zsu_pokazali_vidovischnij_zalp_chotiroh_203_mm_sau_2s7_pion-6994.html "Випускайте Кракена": Сухопутні війська ЗСУ показали видовищний залп чотирьох 203-мм САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 07.06.2022)</ref> || - || |- | [[2S19 Msta-S]] || [[Pilt:Військовослужбовці провели тактичне заняття 09.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_pokazali_jak_po_vorogu_pratsjujut_nashi_msta_s_video-7048.html ЗСУ показали, як по ворогу працюють наші "Мста-С" (відео)] (vaadatud: 22.04.2022)</ref> || - || |- | [[CAESAR]] || [[Pilt:9th Light Armoured Marine Brigade Bastille Day 2013 Paris t114135.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || [[liikursuurtükk]] || - || Kasutuses 2022. aasta maikuu seisuga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/55-ta-brygada-otrymala-na-ozbroyennya-sau-caesar/ 55-та бригада отримала на озброєння САУ CAESAR] (vaadatud: 29.05.2022)</ref> |- | [[RM-70]] || [[Pilt:RM-70 Vampire 4D.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Tšehhi}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/girski-pihotyntsi-ozbroyilys-rszv-rm-70-vampire/ Гірські піхотинці озброїлись РСЗВ RM-70 Vampire] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Õhutõrjerelvad''' |- | [[ZU-23-2]] || [[File:Навчання військовослужбовців у 169 навчальному Центрі Сухопутних військ ЗС України Десна 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[õhutõrjekahur]]<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/v-vsu-opredelili-luchshij-zenitnyj-raschet-video-i-fotoreportazh.html В ВСУ определили лучший зенитный расчет: видео и фото с полигона] - Zn.ua, 07.08.2021 (vaadatud: 07.08.2020)</ref> || || |- | [[FIM-92 Stinger]] || [[File:Launched FIM-92A Stinger missile.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || õhutõrje raketikompleks<ref>Валентина Мерещук. [https://lb.ua/society/2022/03/19/510261_viyskovi_zbili_nad_kiivshchinoyu_shche.html Військові збили над Київщиною ще один російський вертоліт К-52] - Lb.ua, 19.03.2022 (vaadatud: 19.03.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[2A29 MT-12 Rapira]] || [[Pilt:MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[tankitõrjekahur]]<ref>[https://defence-ua.com/news/stalo_vidomo_hto_mozhe_postachati_ukrajini_100_mm_snarjadi_do_mt_12_rapira_foto-8326.html Стало відомо, хто може постачати Україні 100-мм снаряди до МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 27.07.2022)</ref> || - || |- | [[FGM-148 Javelin]] || [[Pilt:Army-fgm148.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/05/08/javelin-roznis-tank-okupantiv/ Javelin розніс танк окупантів] (vaadatud: 08.05.2022)</ref> || [[raketiheitja]] || - || |- | [[NLAW]] || [[Pilt:Pansarvärnsrobot 57 aka MTB LAW.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} {{pisiLipp|Suurbritannia}} || [[raketiheitja]]<ref> Виктория Коломиец.[https://hromadske.ua/ru/posts/v-chernigovskoj-oblasti-nachalis-ucheniya-s-protivotankovymi-kompleksami-nlaw-kotorye-ukraina-poluchila-ot-velikobritanii В Черниговской области начались учения с противотанковыми комплексами NLAW, которые Украина получила от Великобритании] - Hromadske, 05.02.2022 (vaadatud: 05.02.2022)</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2022/03/25/holodnoyarivska-pihota-znyshhyla-rosijskyj-tank-t-80/ Холодноярівська піхота знищила російський танк Т-80] 25.03.2022 (vaadatud: 25.03.2022)</ref> || || |- | [[Korsar]] || [[Pilt:Korsar ATGM, Kyiv 2019, 02.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4470077-ukraynskyi-korsar-unychtozhyl-vrazheskye-tyhry-y-bmp-na-khersonschyne Украинский Корсар уничтожил вражеские Тигры и БМП на Херсонщине] 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> || || |- | [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://novynarnia.com/2022/03/15/30-ombr-don/ 30-та бригада на Донецькому напрямку – добре працює ПТРК "Стугна-П". ВІДЕО] 15.03.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> || || |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://zn.ua/UKRAINE/v-den-pehoty-prezident-prisvoil-pochetnye-naimenovaniya-trem-brigadam-vsu-353448_.html В День пехоты президент присвоил почетные наименования трем бригадам ВСУ] - Zn.ua, 06.05.2020 * [https://np.pl.ua/2019/10/voiny-vertolitnyky-18-i-okremoi-bryhady-armiys-koi-aviatsii-sukhoputnykh-viys-k-zsu-vidznachyly-4-tu-richnytsiu-stvorennia-chastyny/ Воїни-вертолітники 18-ї окремої бригади армійської авіації Сухопутних Військ ЗСУ відзначили 4-ту річницю створення частини] - Новини Полтавщини, 01.10.2019 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 0uauod0b5x8wy4o1hy3ifpmr25s4d5c Kane Tanaka 0 554205 6178899 6091892 2022-08-16T15:30:46Z Sebastian Wallroth 32337 Supercentenarian-Kane-Tanaka-c1923.jpg wikitext text/x-wiki [[Fail:Supercentenarian-Kane-Tanaka-c1923.jpg|pisi|Kane Tanaka 20-aastasena 1923. aastal]] '''Kane Tanaka''' ([[jaapani keel]]es 田中カ子 ''Tanaka Kane''; [[2. jaanuar]] [[1903]] – [[19. aprill]] [[2022]]) oli [[jaapanlased|jaapani]] ülipikaealine, kes oli teadaolevalt vanim elusolev inimene pärast 117-aastase [[Chiyo Miyako]] surma 22. juulil [[2018]]. Kanaka sündis enneaegsena Kazuki külas (praegu osa [[Fukuoka]] linnast). Imikuna toitsid teda [[amm]]ed. Teise maailmasõja ajal ja pärast seda töötas ta poes riisikookide müüjana. 63-aastasena läks ta pensionile. 1970. aastatel külastas ta oma sugulasi Ameerika Ühendriikides. 103 aasta vanuses diagnoositi tal [[soolevähk]], kuid ta raviti terveks. 107 aasta vanuselt kirjutas ta oma elust raamatu. 19. septembril 2020 ületas ta [[Nabi Tajima]] vanuse ja oli sellest päevast alates kõigi aegade vanim jaapanlane. ==Vaata ka== *[[Vanimate inimeste loend]] == Välislingid == *[https://www.asahi.com/articles/ASL7W3QJRL7WTIPE00K.html Kane Tanaka 2018. aastal 115-aastasena] *[https://mainichi.jp/articles/20200105/k00/00m/040/171000c Kane Tanaka 2020. aastal 117-aastasena] *Apr 25, 2022, KYODO, AFP-JIJI, [https://www.japantimes.co.jp/news/2022/04/25/national/kane-tanaka-obituary-record/ World's oldest person dies in Japan at 119] *[https://www.japantimes.co.jp/tag/kane-tanaka/ Kane Tanaka - The Japan Times] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Chiyo Miyako]]|nimi=[[Maailma vanim elusolev inimene]]|aeg= alates [[22. juuli]] [[2018]] |järgnev= [[Lucile Randon]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Tanaka, Kane}} [[Kategooria:Jaapani üle 100-aastased]] [[Kategooria:Ülipikaealised]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 2022]] j6ayiiyja8zdzfgmbw7dtggj4hmp46x Ulica Estońska 0 559421 6178839 5667912 2022-08-16T13:15:50Z Boston9 60441 picture swap (slightly better quality) wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulica Estońska w Warszawie 2022.jpg|pisi|Vaade tänavale (aprill 2022)]] [[Fail:Ambasada Indonezji ul. Estońska 3-5 w Warszawie.jpg|pisi|Indoneesia suursaatkond Poolas]] '''Ulica Estońska''' on [[tänav]] [[Poola]]s [[Varssavi]]s. Tänav on nimetatud [[Eesti]] järgi. Tänaval asub muu hulgas Indoneesia [[suursaatkond]] Poolas. [[Kategooria:Varssavi]] [[Kategooria:Tänavad]] 2fx8oyhnkwqzhup255sjvjbzk1l5zjc Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel 0 560899 6178824 6177740 2022-08-16T12:52:17Z Andreas003 7485 Väike logo wikitext text/x-wiki {{Partei | nimi = Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel | nimi_keeles = Опозиційна платформа – За життя | logo = Small logo of "Opposition Platform - For life".png | staatus = Keelustatud | juht = [[Juri Boiko]] | asutamine = 09.11.2018 | lõpetamine = 20.06.2022 | peakorter = | ideoloogia = | ajaleht = | kodulehekülg = }} '''Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel''' ([[ukraina keel]]es Опозиційна платформа – За життя; [[vene keel]]es Опозиционная платформа – За жизнь) on 2018. aastal [[Ukraina|Ukrainas]] mitme venemeelse partei liitumisel tekkinud erakond. Partei teket rahastas [[Viktor Medvetšuk]], kes kujunes erakonna üheks juhtfiguuriks. Kuni [[Vene-Ukraina sõda (2022)|Vene-Ukraina sõjani]] oli tegemist suurima venemeelse<ref name=":2" /><ref name=":3" /> parteiga Ukrainas, mis moodustas ka suurima opositsioonijõu [[Ukraina Ülemraada]]s, omades 44 kohta parlamendis. Partei tegevus parlamendis katkestati pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ja erakond keelustati 20. juunil 2022.<ref name=":4">{{Raamatuviide|pealkiri=Ukraina keelustas Kremli-meelse partei tegevuse|aasta=20.06.2022|kirjastus=BNS}}</ref> == Ajalugu == Pärast [[Euromaidan]]i suutsid venemeelsed ja/või euroskeptilised Ukraina parteid moodustada ühise [[Opositsiooni Blokk|Opositsiooni Bloki]], mis kandis edasi [[Regioonide Partei]] idameelset pärandit ja peamiselt üritas hääli püüda [[Ida-Ukraina|Ida-]] ja [[Lõuna-Ukraina]]s. Partei ühtsus purunes [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|2019. aasta presidendivalimisteks]], mil bloki erinevad tiivad esitasid erinevad presidendikandidaadid valimistele. Üks tiib esitas presidendikandidaadiks [[Oleksandr Vilkul]]i, teine tiib [[Juri Boiko]], kuid kumbki partei jäi väitma, et just tema on Regioonide Partei järglane.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Konstantin Skorkin|url=https://carnegiemoscow.org/commentary/79534|pealkiri=Rival Parties Battle for Votes in Southeast Ukraine|väljaanne=Carnegie Endowment for International Peace|aeg=19.07.2019}}</ref> Tiib, millest kujunes välja opositsiooniplatvorm, esitas Juri Boiko kandidaadiks. Tiiva juhiks kujunes [[Viktor Medvetšuk|Medvetšuk]] enda ja [[Dmõtro Firtaš|Dmõtro Firtaše]] rahalisel toetusel. Partei kujunes koondumispunktiks mitmetele [[Viktor Janukovõtš|Janukovõtši]]-aegsetele poliitikutele, mis tegi partei jaoks raskeks toetust mujalt otsida. Medvetšuk ise aga rõhus oma sidemetele Putiniga ning käis ka Kremlis kandidaadile toetust otsimas, mis tekitas tugevat vastukaja Ukrainas. Lõpuks jäi Boiko valimistel neljandaks.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Mansur Mirovalev|url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/13/who-is-viktor-medvedchuk-putins-main-man-in-ukraine|pealkiri=Who is Viktor Medvedchuk, Putin’s main man in Ukraine?|väljaanne=Aljazeera|aeg=13.04.2022}}</ref><ref name=":0" /> [[2019. aasta Ukraina parlamendivalimised|Parlamendivalimistel 2019. aastal]] rõhutas opositsiooniplatvorm, et [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõil]] puudub võimekus Moskvaga edukalt läbirääkida ja Ida-Ukrainas rahu taastada. Medvetšuki võimu all olev meedia tutvustas Zelenskõid kui vaid veidi pehmemat versiooni [[Petro Porošenko|Porošenkost]], kes peab kuuletuma Läänele. Rõhutati Medvetšuki saavutusi idas suheldes: Ukraina vangide vabastamine Donbassis ning paremad tingimused gaasi tarneks.<ref name=":0" /> Valimistel võitis opositsiooniplatvorm 44 kohta ülemraada 450 kohast, moodustades suurima opositsioonierakonna Zelenskõid toetavale [[Rahva Teener|Rahva Teenrile]]. Nende venemeelsed loosungid aga garanteerisid selle, et parlamendis oli erakond suhtelises isolatsioonis.<ref name=":0" /> Pärast Medvetšuki koduaresti määramist kuulutas erakond selle illegaalseks, väites et arestil on poliitilised põhjused ja vähe sisu.<ref>{{Netiviide|url=https://bykvu.com/eng/bukvy/opposition-platform-for-life-y-laments-extension-of-house-arrest-for-its-leader-viktor-medvedchuk/|pealkiri=Opposition Platform for Life laments extension of house arrest for its leader Viktor Medvedchuk|väljaanne=Bykvu|aeg=10.01.2022}}</ref> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ja partei juhtfiguuri Medvetšuki pagemist koduarestist eemaldas opositsiooniplatvorm Medvetšuki partei eesotsast, mõistis hukka Venemaa sissetungi ning kutsus üles oma liikmeid liituma Ukraina eest võitlema.<ref>{{Netiviide|autor=Volodymyr Ishchenko|url=https://www.aljazeera.com/opinions/2022/3/21/why-did-ukraine-suspend-11-pro-russia-parties|pealkiri=Why did Ukraine suspend 11 ‘pro-Russia’ parties?|väljaanne=Aljazeera|aeg=21.03.2022}}</ref> 20. märtsil keelas [[Ukraina Riiklik Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu|Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu]] mitmetel venemeelsetel parteidel tegutsemise, sealhulgas ka opositsiooniplatvormil.<ref>{{Netiviide|autor=Pjotr Sauer|url=https://www.theguardian.com/world/2022/mar/20/ukraine-suspends-11-political-parties-with-links-to-russia|pealkiri=Ukraine suspends 11 political parties with links to Russia|väljaanne=The Guardian|aeg=20.03.2022}}</ref> Fraktsioon lõpetas parlamendis tegutsemise 13. aprillil,<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.ukrinform.net/rubric-polytics/3457645-prorussian-faction-opposition-platform-for-life-suspends-activity-in-verkhovna-rada.html|pealkiri=Pro-Russian faction Opposition Platform – For Life suspends activity in Verkhovna Rada|väljaanne=Ukrinform|aeg=14.04.2022}}</ref> kuid 25 erakonna liiget moodustasid selle asemel Juri Boiko juhtimisel Platvormi Elu ja Rahu nimel.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Діана Ковальова|url=https://nv.ua/ukr/ukraine/politics/nnardepi-vid-opzzh-stvorili-u-verhovniy-radi-grupu-platforma-za-zhittya-ta-mir-novini-ukrajini-50235800.html|pealkiri=У Верховній Раді нардепи від ОПЗЖ створили групу Платформа за життя та мир|väljaanne=NV|aeg=21.04.2022}}</ref> Ametlikult keelustati partei tegevus 20. juunil 2022, mil Ukraina kohus keelas erakonna tegevuse ning andis korralduse varad konfiskeerida.<ref name=":4" /> == Poliitilised põhitõed == Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel võitles üleüldiselt idapoole vaatava Ukraina pärast. Sooviti Venemaaga tihedas liidus Ukrainat, mis liituks ka [[Euraasia Liit|Euraasia Liiduga]]. [[Donbass|Donbassile]] tuleks anda [[autonoomia]] ja Venemaaga kaubandus taastada. Läänesuunalist Ukraina-poliitikat näidati kui Ukraina mahamüümist Läänele, [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumist partei ei taotlenud. Venemeelse poliitika eduna esitles partei Medvetšuki võimet Moskvaga läbi rääkida – juba varem oli Medvetšuk suutnud Donbassi separatistlike aladega läbi rääkida, et vabastada ukrainlastest vange, [[Vladimir Putin|Putiniga]] olid Medvetšukil lähedased suhted ning [[Venemaa]] oli valmis pakkuma Medvetšukile paremat gaasilepet kui Zelenskõile.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Opositsiooniplatvorm võitles Ukraina kommunistliku pärandi eemaldamise vastu, mis väljendus protestis Ukraina võimude [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] mälestusmärkide ja sümboolika eemaldamise vastu. Samuti tekitas protesti Ukraina keeleseadus, mis piiras [[vene keel]]e massilist kasutamist avalikus meedias ning avalikus elus.<ref name=":1" /> Partei kasutas ära ka Medvetšuki meediaimpeeriumi, et võimendada erakonna sõnumeid avalikus meedias. Kuigi tavaliselt välditi avalikku Kremlile kaasaelamist, levitati tihti desinformatsiooni ja kallutatud uudiseid, sealhulgas nimetati korduvalt Ukrainas toimuvat kodusõjaks ja õigustati [[Krimm|Krimmi]] [[2014. aasta Krimmi anneksioon|liitmist]] Venemaaga.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina parteid]] 1ixru4c8ihxprugm6fzop0a5x92z9o4 Sīļi 0 561083 6178884 6177513 2022-08-16T15:08:45Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Amata valla külast; Beļava valla küla kohta vaata artiklit [[Sīļi (Beļava vald)]]; Galgauska valla küla kohta vaata artiklit [[Sīļi (Galgauska vald)]]}} {{linn | nimi = Sīļi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Sīļi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Sīļi''' (ka '''Tālie Sīļi''') on küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonna]]s [[Amata vald|Amata vallas]]. Sīļi asub valla idaosas merepinnast 193 meetri kõrgusel [[Amata]] jõe kaldal. Küla jääb valla keskusest [[Ģikši]]st 6, piirkonna keskusest [[Ausmas]]est 15 ja [[Riia]]st 95 kilomeetri kaugusele. Külas asuvad Rēveļi muinaskalmed koos sealse hiiega ja Kalnasīļi keskaegne kalmistu ning sealne kirikuase ehk Pühamägi on kohaliku kaitse all olevad muinsusmälestised.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Amatas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Aastal 2007 oli külas 3 elanikku.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=43567 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Amata vald}} [[Kategooria:Amata piirkonna külad]] 626sc6k2hxw04bwef6bh3lrw5kndiai Aasta noorsootöötaja 0 565923 6178850 6143937 2022-08-16T13:50:30Z 193.40.180.194 Lisatud 2021. aasta noorsootöötaja. wikitext text/x-wiki '''Aasta noorsootöötaja''' on aunimetus, mida annab kord aastas välja [[Haridus- ja Noorteamet]] koostöös [[Haridus- ja Teadusministeerium]]iga. Aasta noorsootöötaja kuulutatakse välja noortevaldkonna tegijate tunnustuskonkursil, mille eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning noortevaldkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul, üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil.<ref>{{Netiviide|autor=Eesti Noorsootöö Keskus|url=https://entk.ee/noorsootoo-korraldamine/noorsootoo-kvaliteedi-arendamine/noorsootootaja-kutse/noortevaldkonna-tunnustamine/|pealkiri=Noortevaldkonna tunnustamine|väljaanne=Eesti Noorsootöö Keskus|aeg=26.07.2018|vaadatud=01.09.2019|arhiivimisaeg=1.09.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190901182755/https://entk.ee/noorsootoo-korraldamine/noorsootoo-kvaliteedi-arendamine/noorsootootaja-kutse/noortevaldkonna-tunnustamine/|url-olek=ei tööta}}</ref> Kuni 2020. aastani kuulutas aasta noorsootöötaja välja [[Eesti Noorsootöö Keskus]]. == Aasta noorsootöötaja == * 2016 – [[Hele Riit]]<ref>{{Netiviide|autor=Haridus- ja Teadusministeerium|url=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-noorsootootajaks-valiti-tartu-lille-maja-noortekeskuse-direktor-hele-riit|pealkiri=Aasta noorsootöötajaks valiti Tartu Lille Maja noortekeskuse direktor Hele Riit|väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium|aeg=01.02.2017|vaadatud=01.09.2019}}</ref> * 2017 – [[Ivo Visak]], [[Riin Luks]]<ref>{{Netiviide|autor=Haridus- ja Teadusministeerium|url=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-noorsootootaja-tunnustuse-palvisid-ivo-visak-ja-riin-luks|pealkiri=Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvisid Ivo Visak ja Riin Luks|väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium|aeg=26.01.2018|vaadatud=01.09.2019}}</ref> *2018 – [[Kaie Pranno]]<ref>{{Netiviide|autor=Haridus- ja Teadusministeerium|url=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-noorsootootaja-tunnustuse-palvis-kaie-pranno-hiiumaalt|pealkiri=Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvis Kaie Pranno Hiiumaalt|väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium|aeg=31.01.2019|vaadatud=01.09.2019}}</ref> *2019 – [[Roger Tibar]], [[Triin Mäger]]<ref>{{Netiviide|autor=Haridus- ja Teadusministeerium|url=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-noorsootootajad-roger-tibar-ja-triin-mager|pealkiri=Aasta noorsootöötajad on Roger Tibar ja Triin Mäger|väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium|aeg=29.01.2020|vaadatud=30.01.2020}}</ref> * 2020 – [[Alexander Arabkin]], [[Krista Dreger]]<ref>{{Netiviide|autor=Haridus- ja Teadusministeerium|url=https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-noorsootootajad-krista-dreger-ja-alexander-arabkin|pealkiri=Aasta noorsootöötajad on Krista Dreger ja Alexander Arabkin|väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium|aeg=03.02.2021|vaadatud=05.03.2021}}</ref> * 2021 – [[Tessi Ilustrumm]]<ref>{{Netiviide|autor=Haridus- ja Teaduministeerium|url=https://www.hm.ee/et/uudised/selgusid-noortevaldkonna-parimad-tegijad-aasta-noorsootootaja-tessi-ilustrumm|pealkiri=Selgusid noortevaldkonna parimad tegijad: aasta noorsootöötaja on Tessi Ilustrumm|väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium|aeg=08.02.2022|vaadatud=16.08.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti aunimetused]] j0n1uxdh8vdamiuxvvosui6w9xlvu9r Araabia Ühendemiraatide majandus 0 570076 6179097 6167570 2022-08-17T07:44:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{Infokast majandus | pealkiri = Araabia Ühendemiraatide majandus | wikidataID = | valuuta = [[Araabia Ühendemiraatide dirham]] | fikseeritud kurss = | majandusaasta = kalendriaasta | kaubandusorganisatsioonid = [[OPEC]] ja [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|WTO]] | SKT = 424,635 miljardit dollarit (nominaalne, 2018. aasta hinnang) | SKT maailmas = 29. (nominaalne, 2018) | SKT kasv = 1,7% (2018) | SKT elaniku kohta = 40 711 dollarit (nominaalne, 2018) | SKT elaniku kohta maailmas = 23. (nominaalne, 2018) | SKT sektorite järgi = Põllumajandus: 0,9%<br>Tööstus: 49.8%<br>Teenused: 49,2% | inflatsioon = 3,080% (2018) | diskontomäär = | vaeseid = | Gini = | inimarengu indeks = 0.863 (2017) | tööjõud = 6 885 110 (2018) | tööjõud sektorite järgi = Põllumajandus: 7%<br>Tööstus: 15%<br>Teenused: 78%<br>(ligikaudne, 2000) | tööpuudus = 2.5% (2017) | keskmine brutopalk = | brutopalga mediaan = | keskmine netopalk = | netopalga mediaan = | tööstusharud = Nafta, naftakeemia, kalandus, alumiinium, tsement, väetis, laevaremont, ehitus, materjalid, käsitöö, tekstiil | ettevõtluse lihtsuse indeks = | eksport = 308,5 miljardit dollarit (2017. aasta hinnang) | ekspordiartiklid = toornafta, maagaas, reeksport, kuivatatud kala, datlid | ekspordipartnerid = | import = 229,2 miljardit dollarit (2017. aasta hinnang) | impordiartiklid = masinad ja transpordivahendid, kemikaalid, toit | impordipartnerid = | otseinvesteeringud = 129,9 miljardit dollarit (31. detsember 2017) | jooksevkonto = | välisvõlg = 237,6 miljardit dollarit (31. detsember 2017 hinnanguliselt) | investeerimispositsioon = | avaliku sektori võlg = 19,7% SKP-st (2017. aasta hinnang) | tulu = 110,2 miljardit (2017. aasta hinnang) | kulu = 111,1 miljardit (2017. aasta hinnang) | jooksevkonto SKT suhtes = | välisabi = | reiting = | välisreservid = 95,37 miljardit dollarit }} '''Araabia Ühendemiraatide majandus''' (või '''AÜE majandus''') on [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]] (pärast [[Saudi Araabia|Saudi Araabiat]]) suuruselt teine majandus, [[Sisemajanduse kogutoodang|sisemajanduse koguprodukt]] (SKT) oli 2018. aastal 414 miljardit USA dollarit (1,52 triljonit AED). [[Araabia Ühendemiraadid|AÜE]] on oma majandust edukalt mitmekesistanud,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://gulfnews.com/business/economy/diversification-raises-non-oil-share-of-uae-s-gdp-to-71-1.795268|pealkiri=Diversification raises non-oil share of UAE's GDP to 71%|väljaanne=Gulf News|aeg=|vaadatud=}}</ref> eriti [[Dubai|Dubais]], kuid sõltub endiselt suuresti [[nafta]] ja [[Maagaas|maagaasi]] tuludest, millel on endiselt majanduses keskne roll, eriti [[Abu Dhabi|Abu Dhabis]]. Enam kui 85% AÜE majandusest põhines 2009. aasta naftaekspordil.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ae.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=CIA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-01-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190104010155/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ae.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://stat.wto.org/CountryProfile/WSDBCountryPFView.aspx?Language=E&Country=AE|pealkiri=WTO Trade Statistic 2009|väljaanne=WTO|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kui [[Abu Dhabi emiraat|Abu Dhabi]] ja teised [[AÜE emiraadid]] on mitmekesistamise lähenemises püsinud suhteliselt konservatiivsed, siis [[Dubai emiraat|Dubai]], kus on palju väiksemad naftavarud, oli mitmekesistamispoliitikas julgem.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-14703998|pealkiri=United Arab Emirates profile|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2011. aastal moodustas naftaeksport AÜE riigieelarvest 77%.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.lse.ac.uk/middleEastCentre/kuwait/documents/Economic-diversification-in-the-GCC-countries.pdf|pealkiri=Economic diversification in the GCC countries|väljaanne=Londoni Majandus- ja Politoloogiakool|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Turism]] on AÜE üks suuremaid tuluallikaid, mis ei ole nafta, kusjuures mõned maailma luksuslikumad hotellid asuvad AÜE-s. Mahukas ehitusbuum, laienev tootmisbaas ja edukas teenustesektor aitavad AÜE-l oma majandust mitmekesistada. Üleriigiliselt on praegu aktiivsed ehitusprojektid väärt ligikaudu 350 miljardit dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.wam.org.ae/servlet/Satellite?c=WamLocEnews&cid=1179091517887&p=1135099400228&pagename=WAM%2FWamLocEnews%2FW-T-LEN-FullNews|pealkiri=Archived|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-06-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090604213130/http://www.wam.org.ae/servlet/Satellite?c=WamLocEnews&cid=1179091517887&p=1135099400228&pagename=WAM%2FWamLocEnews%2FW-T-LEN-FullNews}}</ref> AÜE on [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni]] ja [[OPEC|OPECi]] liige. == Ajalooline taust == Enne iseseisvumist [[Suurbritannia|Suurbritanniast]] ja ühinemist 1971. aastal oli iga emiraat vastutav oma majanduse eest. Sel ajal olid [[pärlipüük]], [[meresõit]] ja [[kalapüük]] koos majanduse alustalad, kuni Jaapani kultiveeritud pärlite väljaarendamiseni ja kaubanduslike nafta koguste avastamiseni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.uaeinteract.com/history/trad/trd08.asp|pealkiri=UAE History & Traditions: Pearls & pearling|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-02-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160206103534/http://www.uaeinteract.com/history/trad/trd08.asp}}</ref> AÜE eelmist presidenti [[Zayed Bin Sultan Al Nahyanile]] on tunnustatud riigi viimist 20. sajandisse ja naftaekspordi tulude kasutamist kogu vajaliku arengu rahastamiseks. Samuti oli AÜE endisel asepresidendil [[Rashid Bin Saeed Al Maktoum|Rashid Bin Saeed Al Maktoumil]] julge visioon Dubai emiraadist ja ta nägi tulevikku mitte ainult nafta, vaid ka teiste tööstusharude jaoks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.gluckman.com/DubaiBiz.html|pealkiri=The Hong Kong of the Middle East|väljaanne=Gluckman|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1980ndatel keskendus Dubai kaubanduse mitmekesistamisele ning laevandus- ja logistikakeskuste loomisele, nimelt [[Port Rashid|Port Rashidile]] ning [[Jebel Ali sadam|Jebel Ali sadamale]] ja [[Jebel Ali vabatsoon|vabatsoonile]], samuti [[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai rahvusvahelisele lennujaamale]],<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.arabiansupplychain.com/article-6889-the-40-year-history-of-uae-logistics-part-one--ports/2/|pealkiri=The 40 year history of UAE logistics: Part one - Ports|väljaanne=Arabian Supply Chain|aeg=|vaadatud=}}</ref> mis viis laevanduses läbi mitmed olulised ülemaailmsed muutused transpordis ja logistikas. Ettevõtte muutuste ees otsas olid [[DP World]], [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[DNATA]]. Dubai elava kinnisvaraturu tekkimist kontrollis lühidalt [[2007.–2008. aasta finantskriis|ülemaailmne finantskriis]] aastatel 2007-8, kui Abu Dhabi päästis Dubai kriisist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.arabianbusiness.com/abu-dhabi-helps-dubai-with-bank-bailout-445557.html|pealkiri=Abu Dhabi helps Dubai with bank bailout|väljaanne=Arabian Business|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ülekuumenenud turult toibumine viis rangema reguleerimise ja järelevalveni ning realistlikumaks kinnisvaraturuks kogu AÜE-s, kus paljud taasalustatud projektid olid ootel. Ehkki turg kasvab jätkuvalt, on arendajate praeguseid turutingimusi iseloomustatud kui „karme”.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://gulfnews.com/business/property/tough-year-ahead-for-uae-real-estate-market-1.1979794|pealkiri=Tough year ahead for UAE real estate market|väljaanne=Gulf News|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Ülevaade == AÜE-l on Araabia maailmas suuruselt teine majandus (pärast Saudi Araabiat),<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=http://khaleejtimes.com/kt-article-display-1.asp?xfile=%2Fdata%2Feditorschoice%2F2013%2FDecember%2Feditorschoice_December12.xml&section=editorschoice|pealkiri=UAE's economy growth momentum set to pick up|väljaanne=Khaleej Times|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-01-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140104225058/http://khaleejtimes.com/kt-article-display-1.asp?xfile=%2Fdata%2Feditorschoice%2F2013%2FDecember%2Feditorschoice_December12.xml&section=editorschoice}}</ref> mille sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2018. aastal 414 miljardit USA dollarit (1,52 triljonit AED).<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.khaleejtimes.com/biz/inside.asp?xfile=/data/uaebusiness/2013/July/uaebusiness_July19.xml&section=uaebusiness|pealkiri=GDP to hit $474.2b in 2018|väljaanne=Khaleej Times|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kolmandik SKP-st tuleb naftatuludest.<ref name=":4" /> 2013. aastal oli oodata majanduskasvu 4–4,5%, võrrelduna eelneva viie aasta 2,3–3,5%ga. Pärast iseseisvumist 1971. aastal on AÜE majandus kasvanud ligi 231 korda, ulatudes 2013. aastal 1,45 triljoni AED-ini. Mitte naftakaubandus on kasvanud 1,1 triljonini AED-ini, kasv on 1981. aastast kuni 2012. aastani olnud umbes 28 korda.<ref name=":4" /> AÜE majandus on üks avatumaid kogu maailmas ja selle majandusajalugu ulatub tagasi aegadesse, kui laevad seilasid [[India|Indiasse]], [[Swahili rannik|Swahili ranniku]] lähedal ja [[Mosambiik|Mosambiigini]] välja.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.uae-embassy.org/about-uae/uae-economy|pealkiri=UAE Economy|väljaanne=AÜE saatkond Washingtonis|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Rahvusvaheline Valuutafond]] (IMF) arvas, et AÜE majanduskasv kasvab 2015. aastal 4,5%-ni, võrreldes 4,3%-ga 2014. aastal. IMF tunnistas AÜE potentsiaalset tugevat majanduskasvu maailmamajanduse arenguperspektiivi aruandes mitte nafta majandussektorite suurenenud panusele riigi majandusse, mille kasvutempo oli 2014. ja 2015. aastal keskmiselt üle 6%. Selline panus hõlmab pangandust, turismi, kaubandust ja kinnisvara. Emiraatide ostujõu kasv ja valitsemissektori kulud infrastruktuuriprojektides on märkimisväärselt suurenenud. Rahvusvaheliselt on AÜE ülemaailmse teeninduse 20 parima hulgas. [[AT Kearney]] andmetel on AÜE [[Maailma Majandusfoorum|Maailma Majandusfoorumi]] kõige enam võrku ühendatud riikide 30 parima seas ja [[Transparency International|TI]] [[Korruptsiooniindeks|korruptsiooniindeksi]] järgi viimase kvartali kõige vähem korrumpeerunud riik.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.uae-embassy.org/about-uae/uae-economy|pealkiri=UAE Economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Väliskaubandus == [[Fail:2006Emirati_exports.PNG|pisi|325x325px|AÜE eksport 2006. aastal]] Kui 2012. aastal imporditi 273,5 miljardi dollari väärtuses kaupa, mööus AÜE Saudi Araabiast kui piirkonna suurim tarbijaturg. Eksport ulatus 314 miljardi dollarini, mis teeb AÜE piirkonna suuruselt teiseks eksportijaks.<ref name=":4" /> AÜE ja India on teineteise peamised kaubanduspartnerid, kusjuures viimase paljud kodanikud töötavad ja elavad esimeses. Kaubandus riikide vahel on kokku üle 75 miljardi dollari.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://gulfnews.com/business/investment/uae-and-india-sign-crucial-investment-protection-pact-1.1266534|pealkiri=UAE and India sign crucial investment protection pact|väljaanne=Gulf News|aeg=|vaadatud=}}</ref> AÜE peamised partner riigid olid 2014. aastal [[Iraan]], [[India]], [[Saudi Araabia]], [[Omaan]] ja [[Šveits]]. AÜE suurimad impordipartnerid on [[Hiina]] (7,4%), [[Ameerika Ühendriigid]] (6,4%), India (5,8%), [[Saksamaa]] (3,9%) ja [[Jaapan]] (3,5%). Väliskaubanduse osas on AÜE turg üks kõige dünaamilisemaid turge kogu maailmas, asetatuna 16 suurima eksportija ja 20 suurima kaubaimportija hulka.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.portal.santandertrade.com/analyse-markets/united-arab-emirates/foreign-trade-in-figures?&actualiser_id_banque=oui&id_banque=0&memoriser_choix=memoriser|pealkiri=UAE foreign trade in figures|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> {| class="wikitable" |+AÜE väliskaubanduse näitajad<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.wto.org/english/res_e/statis_e/statis_maps_e.htm|pealkiri=WTO - Statistics - Trade and tariff indicators|väljaanne=WTO|aeg=|vaadatud=}}</ref> !Näitaja !2010 !2011 !2012 !2013 !2014 |- |'''Kaupade import''' ''(miljonites dollarites)'' |165 000 |203 000 |226 000 |251 000 |262 000 |- |'''Kaupade eksport''' ''(miljonites dollarites)'' |214 000 |302 000 |349 000 |379 000 |360 000 |- |'''Teenuste import''' ''(miljonites dollarites)'' |41 337 |55 702 |62 301 |66 413 |70 279 |- |'''Teenuste eksport''' ''(miljonites dollarites)'' |11 028 |12 063 |15 276 |17 345 |19 769 |- |'''Kaupade ja teenuste import''' ''(aastane muutus protsentides)'' |2,1 |18,8 |5,2 |6,5 |6,1 |- |'''Kaupade ja teenuste eksport''' ''(aastane muutus protsentides)'' |2,5 |20,7 |17 |4,5 |8,2 |- |'''Kaupade ja teenuste import''' ''(% SKP-st)'' |72,2 |72,3 |75,3 |76,8 |77,9 |- |'''Kaupade ja teenuste eksport''' ''(% SKP-st)'' |78,8 |90,3 |100,6 |101,3 |98 |} == Mitmekesistamine == Ehkki AÜE-l on [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|GCC]] majanduses kõige mitmekesisem majandus, on AÜE majandus endiselt väga sõltuv naftast. Suurem osa AÜE-st sõltub naftatuludest, välja arvatud Dubai. Naftal ja maagaasil on majanduses endiselt keskne roll, eriti Abu Dhabis. Enam kui 85% AÜE majandusest põhines 2009. aasta naftaekspordil.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kui Abu Dhabi ja teised AÜE emiraadid on mitmekesistamise lähenemises püsinud suhteliselt konservatiivsed, siis Dubai, kus on palju väiksemad naftavarud, oli mitmekesistamispoliitikas julgem.<ref name=":2" /> 2011. aastal moodustas naftaeksport AÜE riigieelarvest 77%.<ref name=":3" /> Dubai kannatas aastatel 2007–2010 märkimisväärse majanduskriisi käes ja Abu Dhabi naftavarud päästis ta sellest. Dubai praegune õitseng on omistatud Abu Dhabi [[Naftadollar|naftadollaritele]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.merip.org/mer/mer254/speaking-water|pealkiri=Speaking Water|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-05-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110514213706/http://www.merip.org/mer/mer254/speaking-water}}</ref> 2014. aastal oli Dubail võlga kokku 142 miljardit dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://guardianlv.com/2014/03/dubai-drowning-in-debt/|pealkiri=Dubai drowing in debt|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[AÜE valitsus]] on töötanud selle nimel, et vähendada majanduse sõltuvust naftaekspordist aastaks 2030.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.aviationweek.com/Article.aspx?id=/article-xml/AW_03_04_2013_p31-553263.xml|pealkiri=UAE Industry Builds Capability|väljaanne=Aviation Week|aeg=|vaadatud=}}</ref> Selle saavutamiseks on käimas mitmesugused projektid, millest viimane on [[Khalifa sadam]], mis avati Abu Dhabi emiraadis 2012. aasta lõpus. AÜE on ka võitnud õiguse korraldada [[Expo 2020]], millel arvatakse olevat positiivne mõju edasisele kasvule, ehkki mõned skeptikud mainivad vastupidist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.huffingtonpost.com/huff-wires/20131125/ml--dubai-world-s-fair-fears/?ir=homepage|pealkiri=Dubai world Expo bid stirs worry of second bubble|väljaanne=Huffington Post|aeg=|vaadatud=}}</ref> Aastakümnete jooksul on Dubai emiraat hakanud otsima täiendavaid tuluallikaid. Jätkatakse kõrgetasemelise turismi ja rahvusvahelise rahanduse arendamist. Kooskõlas selle algatusega kuulutati välja [[Dubai Rahvusvaheline Finantskeskus]], mis pakub 55,5%-list välisomandit, ilma kinnipeetava maksu, kinnisasja ja kontoripindadeta ning kohandatud finantsregulatsioonisüsteemi, mille seadused on võetud parimate tavade põhjal teistes juhtivates finantskeskustes nagu [[New York]], [[London]], [[Zürich]] ja [[Singapur]]. DIFC-s kuulutati välja piirkondlike ettevõtete uus aktsiaturg ja muud algatused. Dubai on välja töötanud ka Interneti- ja meediumivabad tsoonid, pakkudes 100%-liselt välisomanduses olevaid ruume maailma juhtivatele IKT- ja meediaettevõtetele ning nende teenindamiseks on olemas uusim kommunikatsiooni infrastruktuur. Paljud maailma juhtivad ettevõtted on nüüd asutanud harukontorid ja isegi peakontori seal vahetanud. Hiljutine kinnisvaraturu liberaliseerimine, mis võimaldas mittekodanikel osta maatulundusmaad, on ehituses ja kinnisvarasektoris kaasa toonud suure tõusu. Mitmed projektid on näiteks kaks [[Palmisaared|Palmi saart]], [[World (saarestik)|World]] (saarestik), [[Dubai Marina]], [[Jumeirah Lake Towers]] ja mitmeid muid arendusi, pakkudes villasid ja kõrghoonetes pakkuvaid kortereid ning kontoripindu. [[Emirates Airline|Emirates]] (osa [[Emirates Group|Emirates Groupist]]) asutati Dubai valitsuse poolt 1980. aastatel ja see on praegu üks väheseid lennuettevõtteid, kus on täheldatud tugevat majanduskasvu. Emirates on ka Airbus A380 lennukite suurim operaator. 2001. aasta seisuga olid eelarves kavandatud valitsemissektori tulud umbes 29,7 miljardit AED ja kulutused umbes 22,9 miljardit AED. Lisaks sellele on AÜE riikliku majanduse säilitamiseks uute viiside leidmiseks teinud edusamme ka uute säästvate elektrienergia tootmise meetodite paigaldamisel. Selle tõenduseks on mitmesugused päikeseenergia alased algatused [[Masdar City|Masdar Citys]] ja muud taastuvenergiaarendused riigi teatavates osades.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.clydeco.com/insight/articles/renewable-energy-across-the-mena-region|pealkiri=Renewable energy across the MENA region|väljaanne=Clyde & Co.|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-08-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160815070802/http://www.clydeco.com/insight/articles/renewable-energy-across-the-mena-region|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.theecologist.org/News/news_analysis/1879752/masdar_city_a_rising_star.html|pealkiri=Masdar City: A Rising Star|väljaanne=The Ecologist|aeg=|vaadatud=}}</ref> Lisaks on AÜE hakanud nägema kohaliku töötleva tööstuse esilekerkimist uue majandusarengu allikana. Näited Mubadala all olevatest olulistest valitsuse juhitud investeeringutest, näiteks [[Strata]] lennunduse ja kosmosetööstuses, on edukad, samas kui leidub ka väikeettevõtlust, näiteks autotööstuses [[Zarooq Motors]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.thenational.ae/uae/trio-hope-fastest-snake-in-desert-is-start-of-uae-car-industry|pealkiri=Trio hope 'fastest snake in desert' is start of UAE car industry|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Finantskeskused == AÜE silmapaistvamate finantskeskuste hulka kuuluvad: * [[Dubai Rahvusvaheline Finantskeskus]] (DIFC), Dubais asuv föderaalne finantsvabatsoon * [[Abu Dhabi Globaalne Turg]] (ADGM), rahvusvaheline finantskeskus, mis asub [[Al Maryah|Al Maryahi]] saarel == Vaata ka == * [[Dubai majandus]] * [[National Bonds Corporation PJSC]] * [[AÜE vabakaubandustsoonide loetelu]] * [[Araabia Ühendemiraatide suurimad ettevõtted]] * [[Inimõigused Araabia Ühendemiraatides]] == Viited == <references responsive="" /> [[Kategooria:Majandus riigiti]] [[Kategooria:Araabia Ühendemiraadid|Majandus]] lcooy7ruqv6jqahqikslm3bsnss0a8u Ukraina dessantväed 0 571687 6179039 6175870 2022-08-16T21:21:47Z Octagon11 123728 /* Sõidukid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina dessantväed | pilt = [[File:Емблема ДШВ.svg|180px]] | pildiallkiri = | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Maksõm Mõrgorodskõi]] (2021-)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №346/2021. Про призначення М.Миргородського командувачем Десантно-штурмових військ Збройних Сил України, 09.08.2021</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Mõhhailo Zabrodskõi]] (2015-2019) <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Прапор ДШВ.svg|100px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = [[File:БЗ ДШВ.svg|100px]] | märk_2_silt = Baretimärk | märk_3 = [[File:НЗ ВДВ.svg|100px]] | märk_3_silt = Käiseembleem | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina dessantväed''' ([[ukraina keel]]es Десантно-штурмові війська Збройних сил України, ukrainakeelne lühend ''ДШВ'', DŠV) on [[Ukraina relvajõud]]ude struktuuriüksus. == Ajalugu == 2017. aastal võeti kasutusele uus nimetus Ukraina ründedessantväed (''Десантно-штурмові війська''). === Ülemad alates 2015. aastast === * [[Mõhhailo Zabrodskõi]] (2015-2019) * [[Jevgen Moisjuk]] (2019-2021) * [[Maksõm Mõrgorodskõi]] (2021-) === Sõjategevus 2022. aastal === * 3. aprillil 2022 võtsid DŠV üksused enda kontrolli alla [[Prõpjat]]i piirkonna.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/ukrainskie-voennye-vzjali-pod-kontrol-rajon-pripjati-i-uchastok-hosudarstvennoj-hranitsy-s-belarusju.html Украинские военные взяли под контроль район Припяти и участок государственной границы с Беларусью] - ZN.ua, 03.04.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> == Struktuur == === Brigaadid === {| class="wikitable" |+ |- ! Embleem !! Nimi !! Asukoht |- | [[Pilt:25 ОПДБр к.svg|25px]] || [[25. üksik õhudessantväebrigaad (Ukraina)|25. üksik õhudessantväebrigaad]] || [[Gvardiiske]], [[Dnipropetrovski oblast]] |- | [[Pilt:46ОДШБр.png|25px]] || 46. üksik ründedessantväebrigaad || [[Poltava]] |- | [[Pilt:79 ОДШБр к.svg|25px]] || 79. üksik ründedessantväebrigaad || [[Mõkolajiv]] |- | [[Pilt:80 ОДШБр к.svg|25px]] || 80. üksik ründedessantväebrigaad || [[Lviv]] |- | [[Pilt:81 ОАеМБр к.svg|25px]] || 81. üksik aeromobiilne brigaad || [[Kramatorsk]] |- | [[Pilt:95 ОДШБр к.svg|25px]] || [[95. üksik ründedessantväebrigaad]] || [[Žõtomõr]] |} === Muud üksused === {| class="wikitable" |+ |- ! Embleem !! Nimi !! Asukoht |- | [[Pilt:132 ОРБ к.svg|25px]] || 132. üksik luurepataljon || [[Žõtomõr]]<ref>[https://web.archive.org/web/20220118182943/https://www.zhitomir.info/news_197421.html?fb_comment_id=5000220880050352_5004950209577419 Міністерство оборони вирішило переселити розвідбат десантників з Озерного в Житомир] (vaadatud: 21.04.2022)</ref> |- | [[Pilt:148 ОГСАДн к.svg|25px]] || 148. iseliikuvate haubitsate suurtükidivisjon || [[Žõtomõr]]<ref>[https://tyzhden.ua/News/237079 Бригади Десантно-штурмових військ ЗСУ отримали нові емблеми] - Тиждень.ua, 28 жовтня 2019 р. (vaadatud: 10.01.2022)</ref> |- | [[Pilt:199-й навчальний центр.png|25px]] || 199. väljaõppekeskus || [[Žõtomõr]] |} == Varustus == === Sõidukid === {| class="wikitable" ! Pilt !! Päritolumaa !! Mudel !! Lisateave |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankid''' |- | [[File:Танкісти-десантники удосконалюють свої вміння 03.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[T-80]] || T-80BV<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - Збройні Сили України, 08 грудня 2020 (vaadatud: 01.08.2021)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Jalaväe lahingumasinad''' |- | [[File:BWP-1 Baltops 2016 0283.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[BMP-1]]<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/desantno-shturmovye-brigady-proveli-trenirovku-v-rayone-oos-341603_.html Десантно-штурмовые бригады провели тренировку в районе ООС] - ZN.ua, 10.01.2020 (vaadatud: 10.01.2020)</ref> || 2022. aasta juuni alguse seisuga oli kasutuses teadmata arv modifikatsiooni BMP-1TS.<ref>[https://defence-ua.com/news/desantniki_zsu_bjut_rashistiv_z_ridkisnoji_modernizatsiji_bmp_1_jakih_u_vijskah_ne_bilshe_desjatka-7705.html Десантники ЗСУ б’ють рашистів з рідкісної модернізації БМП-1, яких у військах не більше десятка] (vaadatud: 08.06.2022)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomustransportöörid''' |- | [[File:Ukrainian BTR-80.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[BTR-80]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - Збройні Сили України, 08 грудня 2020 (vaadatud: 01.08.2021)</ref> || - |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[File:Dozor-B, Kyiv 2018, 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[Dozor-B]] || Kasutuselevõtmine 2016. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20161030094643/http://economics.unian.ua/industry/1427963-minoboroni-priynyalo-pershi-10-boyovih-mashin-dozor-b.html Міноборони прийняло перші 10 бойових машин "Дозор-Б"] (vaadatud: 08.05.2022)</ref> |- | [[File:Dutch Bushmaster with remote turret 2008.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Austraalia}} || [[Bushmaster]] || Kasutuses 2022. aasta seisuga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-dshv-rozpovily-senatoru-z-avstraliyi-pro-ekspluatatsiyu-bronemashyn-bushmaster/ Бійці ДШВ розповіли сенатору з Австралії про експлуатацію бронемашин Bushmaster] (vaadatud: 16.08.2022)</ref> |- | [[File:Husky from Defence Imagery 07.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Suurbritannia}} || Husky TSV || Kasutuses 2022. aasta juuli seisuga.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/07/31/brytanski-husky-tsv-prypaly-do-dushi-ukrayinskym-desantnykam/ Британські «Husky» TSV припали до душі українським десантникам] (vaadatud: 31.07.2022)</ref> |- | - || {{pisiLipp|Suurbritannia}} || Wolfhound TSV || Kasutuses 2022. aasta augusti seisuga.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/09/ukrayinski-desantnyky-vmilo-vykorystovuyut-brytanski-wolfhound-u-vijni-z-rosiyanamy/ Українські десантники вміло використовують британські Wolfhound у війні з росіянами] (vaadatud: 09.08.2022)</ref> |- | [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[Kozak-2]]<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2020/01/kozak.html 81-а десантна бригада отримала партію бронемашин Козак-2] - Ukrainian Military Pages, 02.01.20 (vaadatud: 03.01.2020)</ref> || - |- | [[File:Kozak-2M.1, Kyiv 2018, 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[Kozak-2M1]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - 08 грудня 2020р. (vaadatud: 10.01.2022)</ref> || - |- | [[File:Парад техники - Equipment parade (29096544002).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[KrAZ Spartan]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - Збройні Сили України, 08 грудня 2020 (vaadatud: 02.08.2021)</ref> || - |} === Muu relvastus === {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisateave |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Käsitulirelvad''' |- | Barrett M107A1 || [[Pilt:M107A1 Sniper Rifle Display in Armor School Museum 20130302a.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_tikajut_z_btr_pislja_postrilu_tsijeji_zbroji_u_dshv_zsu_rozpovili_jak_koshmarjat_okupantiv_z_barrett-8424.html Рашисти тікають з БТР після пострілу цієї зброї: у ДШВ ЗСУ розповіли, як кошмарять окупантів з Barrett] (vaadatud: 04.08.2022)</ref> || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kaudtuleerelvad''' |- | [[2A18 D-30]] || [[Pilt:ANA Artillery Demonstration (5050655391).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[haubits]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/desantnyky-artylerysty-provely-bojovi-strilby/ Десантники-артилеристи провели бойові стрільби] (vaadatud: 07.06.2022)</ref> || || |- | L119 || - || {{pisiLipp|Suurbritannia}} || [[haubits]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/desantnyky-pokazaly-vykorystannya-brytanskyh-gaubyts-l119/ Десантники показали використання британських гаубиць L119] (vaadatud: 07.08.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[NLAW]] || [[Pilt:NLAW Kokonaisturvallisuus 2015 01.JPG|120px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} {{pisiLipp|Suurbritannia}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/06/07/desantnyky-z-nlaw-pidpalyly-vorozhu-bmd-ta-vidminusuvaly-pivsotni-elitnogo-polku-rosarmiyi/ Десантники з NLAW підпалили ворожу БМД і відмінусували пів сотні «елітного» полку росармії] (vaadatud: 07.06.2022)</ref> || || |- | [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://lb.ua/society/2022/04/06/512536_marunovi_bereti_oprilyudnili.html "Марунові берети" оприлюднили відео, як знищили "стугною" ворожу техніку з екіпажем] - Lb.ua, 06.04.2022 (vaadatud: 06.04.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Õhutõrjerelvad''' |- | [[FIM-92 Stinger]] || [[Pilt:Launched FIM-92A Stinger missile.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[raketiheitja]]<ref>КОНСТАНТИН КАТЫШЕВ. [https://korrespondent.net/ukraine/4471512-na-donbasse-yz-pzrk-stynher-sbyly-rossyiskyi-shturmovyk На Донбассе из ПЗРК Стингер сбили российский штурмовик] (vaadatud: 21.04.2022)</ref> || || |} == Mälestuse jäädvustamine == Alates 2017. aastast tähistatakse Ukrainas ründedessantvägede päeva.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/den-desantno-shturmovykh-vojsk-vsu-istorija-prazdnika.html День десантно-штурмовых войск ВСУ: история праздника] - Zn.ua, 21.11.2020 (vaadatud: 21.11.2020)</ref> == Sümboolika == <gallery> Берет кольору марун.jpg|Dessantväelaste baretid Прапор 46 ДШБр.jpg|46. ründedessantväebrigaadi lipp </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://news.liga.net/politics/news/zelenskiy-prisvoil-desantnomu-batalonu-imya-geroya-ukrainy Зеленский присвоил десантному батальону имя Героя Украины] - Liga Novosti, 02.12.2019 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] gs3lo5d1nquq6sm115p7sn99xnjafpu Avidya 0 571708 6178838 6078772 2022-08-16T13:14:12Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''''Avidyā''''' ehk '''teadmatus''' ([[sanskrit]]i keeles ''avidyā''; [[paali keel]]es ''avijjā''; [[tiibeti keel]]es ''ma rig pa'', ka ''gti mug''; [[hiina keel]]es 無明 ''wú míng''; [[jaapani keel]]es ''mumyō''), ka '''rumalus''' või '''nõmedus''' (''[[Moha (budism)|moha]]'') on enamiku Indiast pärinevate õpetuste kohaselt peamine põhjus, mis hoiab olendeid [[sansaara]]s. Konkreetsed teadmatuse objektid on erinevates õpetustes erinevad, nagu ka selle ületamise viisid. Näiteks väidab [[advaita]], et teadmatuse tõttu ei taibata [[aatman]]i ja [[brahman]]i samasust. [[Budism]]is on teadmatus kõige põhilisem [[meeleplekk]] ja [[Kolm meelemürki|-mürk]] ning seetõttu [[dukkha|kannatuse]] ja sansaaras püsimise ning kõigi [[Viis takistust|takistuste]] peamine põhjus, [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] ahela esimene lüli. [[Budistlik kosmoloogia|Budistlikus kosmoloogias]] vastab teadmatusele õnnetu olek loomana. See tähendab eelkõige teadmatust [[neli õilsat tõde|neljast õilsast tõest]] ja tõsiasjast, et kõik [[dharma]]d on omaolekult [[tühjus|tühjad]]. See on teadmatus algusest ja lõpust ning kestvusest; teadmatus seespoolsusest ja väljaspoolsusest jne. Samuti on see teadmatus [[karma]]st ja karma küpsemisest, tegudest ja nende tagajärgedest. Teadmatusel ehk rumalusel ei ole põhjust — see on algusetu, ehkki selle suurendamine ja vähendamine sõltub igaühe isiklikest jõupingutustest.<ref>Andres Herkel. ''Pratītyasamutpāda'' ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570.</ref> == Vaata ka == * [[Moha (budism)|Moha]] (rumalus) == Viited == {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] ai1x0nwx5079uo705hukpcrl2yb2vgr Arutelu:Eesti kultuuriminister 1 572413 6178816 6152023 2022-08-16T12:26:50Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki ===Eesti NSV kultuuriminister=== * [[Aleksander Ansberg]], 17.04.1953 – 19.04.1963 * [[Albert Laus]], 19.04.1963 – 8.06.1973 * [[Juhan-Kaspar Jürna]], 8.06.1973 – 23.11.1978 * [[Johannes Lott]], 23.11.1978 – 14.07.1988 * [[Jaak Kaarma]], 21.12.1988 – 3.04.1990 --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 15. detsember 2019, kell 14:35 (EET) ---- [[User:Karljohan29|Karljohan29]], veebileht on ju eeskätt ministeeriumi oma, mitte ministri oma. Palga juures tuleks märkida, mis seisuga see on. Commonsis on muuseas ka Kubo pilt, juhuks kui soovid seda lõigata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. juuli 2022, kell 19:11 (EEST) :Ministeeriumi veebilehelt leiab infot ka ministri kohta. Ise võtan eeskujuks inglisekeelse vikipeedia ja seal on tihti lisatud ministeeriumi leht ka ministri infokasti. Mõned näited: [[en:United_States_Secretary_of_Defense|United_States_Secretary_of_Defense]], [[en:Secretary of State for Justice|Secretary of State for Justice]], [[en:Minister for Foreign Affairs (Germany)|Minister for Foreign Affairs (Germany)]]. Lisan palgale juurde aasta, millal see kehtis. {{allkirjata|Karljohan29}} :: Neis inglise viki näidetes ka ei klapi asi päriselt. Seda lahtrit ei pea iga ametikoha juures tingimata täitma. Ma lingiks pigem artikli lõpus sellele lehele, mis on konkreetselt ministri kohta. Antud juhul küll viib link "Lähemalt kultuuriministrist" edasi lehele, kus on praegu kiri "Ligipääs keelatud". :: Seoses artikli [[Eesti riigihalduse minister]] pealkirja muutmisega jäi mulle praegu veel silma, et neis artiklites peaks esimesest lausest ja infokasti päisest ära jätma sõna "Eesti", kuna see ei sisaldu tegelikult ametikoha nimetuses (pealkirjas võib see olla eristamise eesmärgil). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. juuli 2022, kell 20:16 (EEST) ::: Konkreetsete ministritele viitavaid linke ma ei paneks, kuna need lähevad peale ministri vahetust katki ja vaevalt, et keegi neid pidevalt uuendada jõuab. --[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]] ([[Kasutaja arutelu:Karljohan29|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 20:31 (EEST) ---- [[User:‎Neptuunium|‎Neptuunium]], eelmises arutelus tõi Pikne välja, et ametikoha ametlik nimetus on "Kultuuriminister" ja seetõttu tuleks sõna "Eesti" artikli esimesest lausest ja infokasti pealkirjast ära jätta. [[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]] ([[Kasutaja arutelu:Karljohan29|arutelu]]) 16. august 2022, kell 15:26 (EEST) efgtya9yg85k5tylky6bwvtixtz7ixq 6178818 6178816 2022-08-16T12:30:29Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki ===Eesti NSV kultuuriminister=== * [[Aleksander Ansberg]], 17.04.1953 – 19.04.1963 * [[Albert Laus]], 19.04.1963 – 8.06.1973 * [[Juhan-Kaspar Jürna]], 8.06.1973 – 23.11.1978 * [[Johannes Lott]], 23.11.1978 – 14.07.1988 * [[Jaak Kaarma]], 21.12.1988 – 3.04.1990 --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 15. detsember 2019, kell 14:35 (EET) ---- [[User:Karljohan29|Karljohan29]], veebileht on ju eeskätt ministeeriumi oma, mitte ministri oma. Palga juures tuleks märkida, mis seisuga see on. Commonsis on muuseas ka Kubo pilt, juhuks kui soovid seda lõigata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. juuli 2022, kell 19:11 (EEST) :Ministeeriumi veebilehelt leiab infot ka ministri kohta. Ise võtan eeskujuks inglisekeelse vikipeedia ja seal on tihti lisatud ministeeriumi leht ka ministri infokasti. Mõned näited: [[en:United_States_Secretary_of_Defense|United_States_Secretary_of_Defense]], [[en:Secretary of State for Justice|Secretary of State for Justice]], [[en:Minister for Foreign Affairs (Germany)|Minister for Foreign Affairs (Germany)]]. Lisan palgale juurde aasta, millal see kehtis. {{allkirjata|Karljohan29}} :: Neis inglise viki näidetes ka ei klapi asi päriselt. Seda lahtrit ei pea iga ametikoha juures tingimata täitma. Ma lingiks pigem artikli lõpus sellele lehele, mis on konkreetselt ministri kohta. Antud juhul küll viib link "Lähemalt kultuuriministrist" edasi lehele, kus on praegu kiri "Ligipääs keelatud". :: Seoses artikli [[Eesti riigihalduse minister]] pealkirja muutmisega jäi mulle praegu veel silma, et neis artiklites peaks esimesest lausest ja infokasti päisest ära jätma sõna "Eesti", kuna see ei sisaldu tegelikult ametikoha nimetuses (pealkirjas võib see olla eristamise eesmärgil). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. juuli 2022, kell 20:16 (EEST) ::: Konkreetsete ministritele viitavaid linke ma ei paneks, kuna need lähevad peale ministri vahetust katki ja vaevalt, et keegi neid pidevalt uuendada jõuab. --[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]] ([[Kasutaja arutelu:Karljohan29|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 20:31 (EEST) ---- [[User:‎Neptuunium|‎Neptuunium]], eelmises arutelus tõi Pikne välja, et ametikoha ametlik nimetus on "Kultuuriminister" ja seetõttu tuleks sõna "Eesti" artikli esimesest lausest ja infokasti pealkirjast ära jätta. [[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]] ([[Kasutaja arutelu:Karljohan29|arutelu]]) 16. august 2022, kell 15:26 (EEST) : Minu meelest pole see hea lahendus, sest paksus kirjas olev tekst peaks vastama artikli pealkirjale (ning me ei tarvita sedasi nt artiklis [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]) aga hyva - pööran siis praegu tagasi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. august 2022, kell 15:30 (EEST) duzuto3xzg21t0fnx1x7bq2yxcs2tcj Võru keskväljak 0 574186 6179122 5704797 2022-08-17T09:17:24Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}{{Vikinda|kuu=jaanuar|aasta=2020}} [[Fail:WMEE-exp2019-(014) Võru.jpg|pisi|Võru keskväljak aprillis 2019]] [[Fail:Võru keskväljak Marianne Mett.jpg|pisi|Võru keskväljak suvel 2019]] [[Fail:Võru keskväljak detsember 2019.jpg|pisi|Võru keskväljak detsembris 2019]] '''Võru [[keskväljak]]''' (tuntud ka kui Seminari väljak) on linna ajalooline süda, mis taastati Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Väljakult avanevad vaated [[Võru]] ajaloolistele hoonetele. Väljakut ümbritsevad maavalitsuse maja (1938), luterlik [[Võru Katariina kirik|Katariina kirik]] (1793), [[Võru kreiskooli hoone|gümnaasiumihoone]] (linna vanim maja, 18. sajand), tuletõrjemaja (1900), apostlik [[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik|Ekaterina kirik]] (1804) ning [[Võru pangahoone|pangahoone]] (1938). Väljak on kujundatud tänapäevaseks urbanistlikus stiilis linnaruumiks, mille keskmesse jääb linnasüdame melu koos aktiivse ajaveetmise võimalustega. Arhitektuurses lahenduses ja linnamööbli disainis on kasutatud võru (ringi) motiive. Võru linna linnaväljaku muudab omapäraseks suurtel ratastel linnamööbel, mida saab vastavalt vajadusele liigutada. Tänapäevane keskväljak on pidevas muutumises, tal on sündmuse nägu: kord on väljakul laadaplats, siis kontserdisaal, talvisel ajal maagiline jõulumaa. Taastatud ajalooline keskväljak avati 2019. aasta juunis. Väljaku suurus koos tänavaruumiga on 18 757 ruutmeetrit. Väljaku idee autor on [[Villem Tomiste]] ja see valmis koostöös arhitektuuriprogrammiga "Hea avalik ruum". == Ajalugu == [[File:Võru vanim hoone 2015.jpg|pisi|left|[[Seminari väljak]] 1, vanim hoone Võrus. 1784.aastal ostis Venemaa keisririik [[Võrumõisa]] mõisa mõisahoone ja sinna kolisid Võru [[magistraat]] ja [[Võru kreisikohus]]. 1804. aastal anti [[Võru kreiskooli hoone|hoone]] [[Võru Kreiskool]]ile]] Väljak oli juba Võru linna asutamise hetkest (1784. aastal) linna keskväljakuks. Kunagine turuväljak, mille äärde ehitati väärikad hooned. Väljakul toimusid paraadid jm pidulikud sündmused. 1947. aastal kavandati senise turuplatsi asemele sümmeetrilise kompositsiooniga haljasala. 1951. aastal algasid kivisillutise lammutamisega väljaku rekonstrueerimistööd ning kogu munakivisillutis võeti üles. Suurema osa tööst tehti vabatahtlikkuse korras Võru linna komsomoli allorganisatsioonide ettevõtmisel. 1952. aastal tehti haljastustööd ja 22. juuni 1953. aasta Võru Linna RSN TK otsusega nr. 62 nimetati endine turuväljak ümber Komsomoli väljakuks. Väljakule rajati reglaarstiilis rangelt sümmeetrilised teed, muruplatsid ja tsentraalne lilleklumb betoon-urnalusega, teede äärde istutati pärnapuud. Keskne lilleklump likvideeriti 1970. aastal ja 1980. aastal pandi selle asemele betoon-toru kuulutustulp. Võru Linna RSN TK otsusel 29. septembril 1988. aastal ennistati ja 1. veebruaril 1989. aastal nimetati Komsomoli väljak ümber Seminari väljakuks, sest läheduses olevas Võru linna esimeses hoones töötas aastatel 1921–1930 [[Võru Õpetajate Seminar]]. Väljak sai uue, huvitava ja kaasaegse ilme Eesti Vabariigi 100. juubeliks (2019, arhitekt Villem Tomiste). Keskväljakut ümbritsevad ajaloolised ehitised: maavalitsus (1938), gümnaasium (Võru vanim maja), tuletõrjemaja (1900), pangahoone (1938). {{koord}} == Galerii == <br /> [[Kategooria:Võru]] eyunppxd2bhveatuqkuiws5vc720iml Kolm meelemürki 0 576286 6178842 5959381 2022-08-16T13:30:00Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Kolm meelemürki''' (sanskriti keeles ''triviṣa'' või ''akuśala-mūla''; paali keeles ''akusala-mūla'', tiibeti keeles ''dug gsum'') on [[budism]]is kolm põhilist [[meeleplekk]]i ja [[viis takistust|takistajat]] vaimse arengu ja [[virgumine|virgumise]] teel<ref name="NāgārjunaKalupahana1996p72">{{cite book|author1=Nāgārjuna|author2=David J. Kalupahana (Translator)|title=Mūlamadhyamakakārikā of Nāgārjuna|url=https://books.google.com/books?id=38WJRwP3nLgC |date=1996 |publisher=Motilal Banarsidass |isbn=978-81-208-0774-7 |pages=72 }}; '''Quote:''' The attainment of freedom from the three poisons of lust (raga), hatred (dvesa) and confusion (moha) by a person who is understood as being in the process of becoming conditioned by various factors (not merely by the three poisons)....</ref> : * [[Moha (budism)|Moha]] (rumalus, juhmus, nõmedus, pettekujutlus); * [[Taṇhā]] (iha, janu, ahnus, kirg, täitmatus); * [[Dosa]] (vihkamine, tigedus, põlgus, vägivald). [[File:Three poisons.jpg|thumb|Kolm meelemürki]] Kolm meelemürki on kujutatud [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvuslikku tekkimist]] sümboliseeriva [[olemisratas|olemisratta]] keskel maona (tigedusena), kes hoiab sabast kinni seal (rumalusel), kes hoiab kinni kukest (ahnusest) ning too omakorda jälle maost.<ref>Mula Sutta, [[Aṅguttara-nikāya|AN]] 3.69; [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 12.2 jm.</ref> ''Itivuttaka 93''<ref>[[Khuddaka-nikāya|KN]] Iti 93</ref> võrdleb neid meelemürke tulega: "On kirelõõm, on põlguse lõõm ja on rumaluse lõõm". [[Tulejutlus]]es<ref>[[Saṃyutta-nikāya|SN]] 35.28</ref> öeldakse: "Kõik põleb. Põleb kirelõõmas, põlguse lõõmas ja rumaluse lõõmas."<ref>Vrd: Gombrich, Richard F. (2006). ''How Buddhism Began: The Conditioned Genesis of the Early Teachings'', lk 65. Routledge. ISBN 9781134196395.</ref> == Vaata ka == * [[Avidya|Avidyā]] (teadmatus) * [[Meeleplekk]] * [[Viis takistust]] * [[Budistlik eetika]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/an/an03/an03.069.than.html Access to Insight, ''Mula Sutta: Roots'' (AN 3.69 PTS: A i 201)] * [http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/an/an03/an03.033.than.html Access to Insight, ''Nidana Sutta: Causes'' (AN 3.33 PTS: A i 134 Thai 3.34; BJT 3.34)] [[Kategooria:Budism]] boe3sgmkitpt83wbzinfgw93i2euhi3 Koroonapandeemia Eestis 0 578198 6178893 6176750 2022-08-16T15:24:09Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{haiguspuhang |nimetus=Koroonapandeemia Eestis |osa=Osa [[Koroonapandeemia|üleilmsest koroonapandeemiast]] |kujutis = COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (31-07-2022).svg |pildi_laius = 315px |pildiallkiri = Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 31. juuli seisuga <div style="margin:2px 0 0 41px;line-height:1.3em;text-align:left;">{{Col-begin}} {{Col-2}}{{legend|#6baed6|20–50 juhtu}}{{legend|#2171b5|50–150 juhtu}} {{Col-2}}{{legend|#084594|150–300 juhtu}}{{legend|#080094|300–600 juhtu}}{{Col-end}}</div> |kujutisI2 = COVID-19 Outbreak Cases in Estonia.svg |pildiI2_laius = 315px |pildiallkiriI2 = Kumulatiivne koroonaviirusega nakatumiste sagedus 100 inimese kohta 1. augusti hommikuks <div style="margin:2px 0 0 41px;line-height:1.3em;text-align:left;">{{Col-begin}} {{Col-3}}{{legend|#584d64|30–33}} {{legend|#82495f|33–36}} {{Col-3}}{{legend|#893b67|36–39}} {{legend|#9f334f|39–42}} {{Col-3}}{{legend|#c83737|42–45}} {{legend|#a02c2c|45–48}}{{Col-end}}</div> |haigus = [[COVID-19]] |viirus= [[SARS-CoV-2]] |peiteaeg = |kestus = 27. veebruar 2020 – |asukoht = {{Pisilipp|Eesti}} |esmajuht = |andmeaeg = Allolevad andmed on '''15. august 2022''' hommiku seisuga |testituid = 3 486 510<ref name=covid19 /> |nakatunuid = 705 214<ref name=covid19 /><br />595 228 (laboratoorselt kinnitatud)<ref name=covid19 /> |surmi = 2642<ref name=covid19 /> |tervenenuid = |koju = |haiglaravil = 136<ref name=covid19 /> |juhitaval hingamisel =7<ref name=covid19 /> |kriitilisi = 7<ref name=covid19 /> |letaalsus= {{osakaal|2642|705214|2}} |vaktsiin = [[Pfizer#Koroonavaktsiin|tozinameran]] ([[Pfizer]]/[[BioNTech]])<!--en:Pfizer-BioNTech COVID-19 vaccine--><br />[[Moderna COVID-19 vaktsiin|mRNA-1273]]<!--en:Moderna COVID-19 vaccine--> ([[Moderna]])<br />[[Oxford-AstraZeneca COVID-19 vaktsiin|AZD1222]] ([[AstraZeneca]]/[[Oxfordi Ülikool|Oxford]])<br />[[Johnson & Johnson#Covid-19 vaktsiin|Janssen]] ([[Johnson & Johnson|Janssen-Cilag]])<br />[[Novavax|Nuvaxovid]] ([[Novavax]]) |vaktsineerituid1 = 865 231<ref name=covid19 /> |vaktsineerituid100=65,05<ref name=covid19 /> |v_kuur_100= 844 470<ref name=covid19 /> |vaktsineerituid3 = 474 185<ref name=covid19 /> |haldusmeetmed = [[COVID-19#Ennetamine|ennetamine]], [[eriolukord]] (12. III – 17. V 2020)<ref name=eriolu /><ref>[https://web.archive.org/web/20200926032819/https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis Koroonakriis Eestis] valitsus.ee</ref>, [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis|vaktsineerimine]], sotsiaalne distantseerumine, [[näovisiir|näovisiiri]] ja [[Kirurgiline mask|maski kandmine]], [[antiseptika]], [[Isolatsioon (sotsioloogia)|isolatsioon]], [[statsionaarne ravi|haiglaravi]] |rahvaarv = 1 328 439 <small>(1.01.2022)</small> |markus = |commons = COVID-19 pandemic in Estonia |veebileht = [https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Terviseameti teave]<br />[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Koroonakaart]<br />[https://koroonatestimine.ee/testimispunktid Testimispunktid]<br />[https://www.vaktsineeri.ee/et/covid19 Vaktsineerimine] }} {{COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Eestis}} '''Koroonapandeemia Eestis''' on osa [[2019]]. aasta sügisel [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist alanud ja [[2020]]. aasta märtsis [[pandeemia]]ks kasvanud kiiresti levivast, [[koroonaviirused|koroonaviiruse]] [[SARS-CoV-2]] põhjustatud [[Koroonapandeemia|ülemaailmsest koroonapandeemiast]]. Esimene nakatumisjuhtum [[Eesti]]s leidis kinnitust [[27. veebruar]]il [[2020]]. [[Maailma Terviseorganisatsioon]] liigitas [[epideemia]] [[pandeemia]]ks [[11. märts]]il.<ref name=err11_03 /> Päev hiljem teatati Eestis haiguse kohalikust levikust<ref name="kohalik-levik" /> ning sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]].<ref name=eriolu /> [[25. märts]]il anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.<ref name="esimene-inimelu" /> Pandeemia algusperioodil levis viirus kõige jõudsamalt [[Saaremaa]]l<ref>[https://www.err.ee/1066848/enamik-hospitaliseeritud-nakatunutest-on-parit-saaremaalt "Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt"] ERR, 27. märts 2020</ref>, kuhu see jõudis arvatavasti Itaalia võrkpalliklubi [[Powervolley Milano]] kaudu ja kus algas haiguse kohapealne levik Eestis.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6920254/koroonaviiruse-toid-saaremaale-itaalia-vorkpallurid "TERVISEAMET ⟩ Koroonaviiruse tõid Saaremaale Itaalia võrkpallurid"] Saarte Hääl, 12. märts 2020</ref> Saaremaa oli pikalt ka suurima tuvastatud nakatunute üldarvuga maakond. Näiteks 15. aprilli seisuga oli Saaremaal tuvastatud 502 nakatunut, mis oli ligi 36% kõigist Eestis tuvastatud juhtumitest.<ref name="koroonakaart" /> Hiljem levis haigestumine rohkem [[Harju maakond|Harju]] ja [[Ida-Viru maakond]]ades. Pandeemia alguses oli enim sissetoodud juhte seotud [[Koroonapandeemia Austrias|Austria]] ja [[Koroonapandeemia Itaalias|Itaaliaga]].<ref name="Eesti_andmed_27.04" /> 2020. aasta teises pooles tõusid esile [[Koroonapandeemia Venemaal|Venemaa]], [[Koroonapandeemia Ukrainas|Ukraina]] ja [[Koroonapandeemia Soomes|Soome]].<ref name="ulevaade_26.10.20" /> Kuigi nn teises laines olid kõige suuremad nakatumiste arvud Harju maakonnas, siis elanike arvu suhtena sai kõige rohkem pihta Ida-Virumaa, mis möödus oktoobri algul nakatunute kumulatiivse arvu osas ja novembri lõpul ka nakatumise suhtarvult Saaremaast.<ref>[https://koroonakaart.ee/et Koroonakaart]</ref> 4. detsembri seisuga oli haiglas 95 Ida-Virumaalt pärit koroonapatsienti,<ref name="fischer">[https://www.ohtuleht.ee/1020050/krista-fischer-valitsuse-piirangud-ei-ole-piisavad "Krista Fischer: valitsuse piirangud ei ole piisavad"] Õhtuleht, 8. detsember 2020</ref> mis moodustas ligi 43% kõigist haiglaravil viibivatest koroonapatsientidest Eestis. Euroopas oli samal ajal Ida-Virumaast hullem seis vaid [[Koroonapandeemia Luksemburgis|Luksemburgis]], [[Koroonapandeemia Horvaatias|Horvaatias]], [[Koroonapandeemia Leedus|Leedus]] ja [[Koroonapandeemia Sloveenias|Sloveenias]]<ref name="fischer" />. [[vaktsineerimine|Vaktsineerimist]] alustati 27. detsembril 2020.<ref name="Rozinko" /> 2021. aasta algul halvenes olukord veelgi ning märtsi alguseks tõusis Eesti nakatumisnäitaja üle tuhande. Märtsi keskpaigaks oli Eesti uute nakatunute suhtarvult maailmas esimene.<ref name="esikoht" /> Kuu lõpuks oli haiglaravil üle 700 patsiendi ning märtsis suri kokku 309 koroonaviirusega nakatunud inimest. Alates 11. märtsist 2021 hakati taas rakendama ulatuslikumaid piiranguid haiguse leviku takistamiseks. Piiranguid asuti leevendama aprilli lõpus ja mais. Juunis langes esimest korda alates novembrist haiglaravil olevate patsientide arv alla saja. Juuli teises pooles hakkas nakatunute arv aga uuesti tõusma ning augusti teises pooles tõusis haiglaravil olijate arv taas üle saja. Kolmas laine sai kasvada vaktsineerimise vähese edenemise tõttu. Oktoobri lõpuks oli meditsiinisüsteem taas kokkukukkumise äärel ning valitsus kinnitas uued koroonapiirangud. Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu, kuid nakatumiskordaja hakkas langema, mis peagi leevendas olukorda haiglates. 2021. aasta detsembris hakkas levima uus omikrontüvi, mis tõstis jaanuaris nakatumisnäitajad uute rekorditeni ning asus kergitama haiglaravi vajadust. 2022. aasta kahe esimese kuu jooksul tuvastati 256 960 uut nakatunut, mis moodustas ligi 51,5% kõigist selleks hetkeks tuvastatud nakatunutest. Seejärel aga uute nakatunute arv vähenes ja märtsis pöördus langusele ka haiglaravi vajavate koroonapatsientide hulk. Ühtlasi leevendati kehtestatud piiranguid. 1. juunil lõpetas Terviseamet ka tervishoiualase hädaolukorra. Kriitikat on pälvinud üldine riigi reageerimine pandeemiale. Sealhulgas valmisoleku puudumine, segane kommunikatsioon ning vaktsineerimise korraldamine.<ref>[[Olavi Ruitlane]] [https://www.err.ee/1608216313/olavi-ruitlane-tolpluse-ja-valetamise-pandeemia "Olavi Ruitlane: tölpluse ja valetamise pandeemia"] ERR, 1. mai 2021</ref> Pandeemia ohjeldamisel tekitas probleeme ka valeväidete ja vääruudiste rohke levik ning [[desinformatsioon]].<ref>[https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20200401IPR76306/faktide-kontrollimise-paev-voitlus-koroonaviirusega-seotud-vaarinfo-vastu "Faktide kontrollimise päev: võitlus koroonaviirusega seotud väärinfo vastu"] Euroopa Parlament, 2. aprill 2020</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/94829543/perearstide-selts-teles-esinenud-perearst-levitas-valeinfot-ttu-probleemi-ei-nae "Perearstide Selts: teles esinenud perearst levitas valeinfot, TTÜ probleemi ei näe"] Eesti Päevaleht, 12. oktoober 2021</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/95096457/uheksa-meditsiinieksperti-valevaidete-esitamine-teaduse-sildi-all-lohestab-uhiskonda "Üheksa meditsiinieksperti: valeväidete esitamine teaduse sildi all lõhestab ühiskonda"] Eesti Päevaleht, 10. november 2021</ref> Nii pälvis tähelepanu ka vaktsiinivastasuse ootamatult lai levik ühiskonnas, mis toetus vandenõuteooriatele ja väärinfole ning tõi välja [[sotsiaalmeedia tõe ajastu]]le iseloomulikku asjatundmatuse ja ebateaduse laia levikut.<ref>Marko Uibu: [https://www.muurileht.ee/vandenoukultuur-sotsiaalmeedia-toe-ajastul/ "Vandenõukultuur "sotsiaalmeedia tõe" ajastul"] Müürileht, 12. oktoober 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608449579/indrek-saul-hada-moistuse-ja-koroona-parast "Indrek Saul: häda mõistuse ja koroona pärast"] ERR, 29. detsember 2021</ref> Erinevate Euroopa riikide võrdluses läbi kogu pandeemiaperioodi on Eestis kehtestatud piirangud olnud ühed kõige väiksemad olles valdava osa ajast leebemad ka [[Koroonapandeemia Rootsis|Rootsis]] kehtivatest piirangutest.<ref>[https://www.bsg.ox.ac.uk/research/research-projects/covid-19-government-response-tracker COVID-19 GOVERNMENT RESPONSE TRACKER] (vaadatud 25. augustil 2021 ja 29. detsembril 2021)</ref> [[Koroonakriis Eestis]] avaldas olulist majandusmõju. Algul hinnati võimalikku mõju küll suuremaks, kui see lõpuks oli. [[Statistikaamet]]i andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.<ref name="langes-mullu-2-9" /> 2021. aastal oodati aga juba kiiret majanduskasvu<ref>[https://www.err.ee/1608305160/eesti-majanduse-kasv-voib-teises-kvartalis-ulatuda-kumne-protsendini "Eesti majanduse kasv võib teises kvartalis ulatuda kümne protsendini"] ERR, 12. august 2021</ref> ja selleks kujunes Statistikaameti andmetel 8,3 protsenti ehk ületati koroonaeelne tase.<ref>[https://www.err.ee/1608516140/eesti-majandus-kasvas-2021-aastal-8-3-protsenti "Eesti majandus kasvas 2021. aastal 8,3 protsenti"] ERR, 1. märts 2022</ref> == Kronoloogia == {{Vaata|Koroonapandeemia kronoloogia Eestis}} 2019. aasta detsembris tuvastati [[Hiina]]s tundmatu viirushaiguse puhang. 9. jaanuaril anti teada, et kopsupõletikupuhanguga seoses kahtlustatakse uut tüüpi [[koroonaviirused|koroonaviirust]].<ref>[https://www.err.ee/1021814/hiinas-vallandunud-haiguspuhangu-pohjuseks-peetakse-uut-koroonaviirust "Hiinas vallandunud haiguspuhangu põhjuseks peetakse uut koroonaviirust"] ERR, 9. jaanuar 2020</ref> Nakkuse päritolukohaks peeti [[Wuhan]]i elusloomade ja mereandide turgu.<ref>[https://www.err.ee/1096214/hiina-haiguste-kontrolli-keskus-viirus-ei-saanud-wuhani-turult-alguse "Hiina haiguste kontrolli keskus: viirus ei saanud Wuhani turult alguse"] ERR, 29. mai 2020</ref> 14. jaanuaril hoiatas [[Terviseamet]] Hiinas leviva viiruse eest ja soovitas Hiinasse reisimisel sellega arvestada.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/hiina-reisimisel-tuleb-arvestada-wuhanis-leviva-koroonaviirusega "Hiina reisimisel tuleb arvestada Wuhanis leviva koroonaviirusega"] Terviseamet, 14. jaanuar 2020</ref> 23. jaanuaril alustas Terviseamet viiruse kohta igapäevaste ülevaadete avaldamist ja hindas Eestis nakatumise riski väga madalaks.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/2019-ncov-ametlikud-andmed-23012019 "2019-nCOV ametlikud andmed 23.01.2020"] Terviseamet, 23. jaanuar 2020</ref> Terviseameti kriisistaap alustas tööd 28. jaanuaril<ref name="popovliitus">[https://www.regionaalhaigla.ee/et/terviseameti-kriisistaabiga-liitus-regionaalhaigla-kiirabikeskuse-juhataja-dr-arkadi-popov Terviseameti kriisistaabiga liitus Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov] PERHi pressiteade, 24. märts 2020</ref> ning 31. jaanuaril sai Terviseamet võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada<ref>[https://www.err.ee/1030454/terviseameti-labor-sai-voimekuse-iseseisvalt-koroonaviirust-tuvastada "Terviseameti labor sai võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada"] Terviseamet, 31. jaanuar 2020</ref> 11. veebruaril andis [[Maailma Terviseorganisatsioon]] koroonale ametliku rahvusvahelise tähise COVID-19.<ref name="o9">[https://www.err.ee/1034062/who-uuele-koroonaviirusele-pandi-nimeks-covid-19 "WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19"] ERR, 11. veebruar 2020</ref> Maailmas oli sel ajal haigusse surnud üle tuhande inimese ja haigestunuid oli teadaolevalt ligi 42 000.<ref name="o9" /> Esimene nakatumisjuhtum [[Eesti]]s leidis kinnitust 2020. aasta 27. veebruaril. 11. märtsil tuvastati Eestis neli uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel tõusis nakatunute arv 17 inimeseni.<ref name="tuvastatud-17" /> [[12. märts]]il teatas [[Terviseamet]] juhtude arvu tõusmisest 27-ni ning haiguse kohalikust levikust.<ref name="kohalik-levik" /> Sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]].<ref name=eriolu /> 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.<ref name="esimene-inimelu" /> Seoses eriolukorraga taastati piirikontroll ning piirati riiki sisenemist. Keelati avalikud kogunemised ning suleti suur osa asutusi. Õppetöö viidi [[Kaugõpe|kaugõppele]] ning soovitati kodus töötamist. Avalikes kohtades ei tohtinud koos viibida rohkem kui kaks inimest. Piirati ka liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematele saartele. Algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda pikendati kuni 17. mai õhtuni<ref name="pikendas-eriolukorda" />. Samas lõpetati osa piiranguid varem ja osa jäid kehtima ka pärast eriolukorra lõppu<ref name="pikendas-eriolukorda">[https://www.err.ee/1082077/valitsus-pikendas-eriolukorda "Valitsus pikendas eriolukorda"] ERR, 24. aprill 2020</ref>. 5. aprilliks oli tuvastatud 1097 haiget ning haiglaravil oli juba 130 inimest. [[Terviseamet]]i erakorralise meditsiini osakonna juhataja [[Martin Kadai]] ei välistanud samal päeval antud intervjuus, et tegelik juhtumite arv Eestis võis olla kuni 10 tuhat inimest<ref name="aprill-5" />. Samas hakkas [[aprill 2020|aprillis]] eriolukorra mõjul igapäevaselt tuvastatud uute haigusjuhtumite arv langema. Terve [[mai 2020|mai]] peale tuvastati kokku ainult 176 uut juhtu ning [[juuni 2020|juunis]] registreeriti uusi juhte 119. [[Fail:Arkadi Popov 2020.jpg|pisi|left|[[Arkadi Popov]] kõnelemas eriolukorra lahendamisel abiks olnutele korraldatud tänuüritusel 2020. aasta suvel]] 1. juuli seisuga püsis tuvastatud nakatunute arv 1989 peal ja tehtud esmaste testide arv ületas 107 tuhandet. Haigusse oli surnud 69 inimest. Haiglas oli 4 patsienti, kellest 1 oli juhitaval hingamisel. Tervenenuks loeti 1829 inimest (92% tuvastatud nakatunutest).<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1juuli-covid-19-leviku-tempo-jatkab-aeglustumist "COVID-19 blogi 1.juuli: COVID-19 leviku tempo jätkab aeglustumist"] Terviseamet, 1. juuli 2020</ref> [[Juuli 2020|Juuli]] lõpus hakkas nakatunute arv taas kasvama ja 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut ning esmaste testide arv ületas 119 tuhandet.<ref name="august-1" /> Samas täpsustati augusti algul surmade arvu 69-lt 63 peale.<ref name="august-1" /> [[August 2020|Augustis]] ja [[september 2020|septembris]] jätkas nakatunute arv kasvu. 1. septembri seisuga oli tuvastatud 2395 nakatunut. Samal ajal oli tehtud üle 150 tuhande esmase testi ja tervenenuks arvati 2112 inimest.<ref name="sept-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-20-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 20 positiivset testi"] Terviseamet, 1. september 2020</ref> Kuu lõpuks oli tuvastatud 3371 nakatunut ning esmaste testide hulk ületas 213 tuhandet.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-30-september-oopaevaga-lisandus-57-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 30. september: ööpäevaga lisandus 57 positiivset testi"] Terviseamet, 30. september 2020</ref> [[Oktoober 2020|Oktoobris]] hakkas taas kasvama ka surmajuhtumite arv ning kuu lõpuks oli tuvastatud 4905 nakatunut ja surmajuhtumeid oli 73. 28. oktoobril teatati 125 tuvastatud nakatunu lisandumisest,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-28-oktoober-oopaevaga-lisandus-125-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 28. oktoober: ööpäevaga lisandus 125 positiivset testi"] Terviseamet, 28. oktoober 2020</ref> mis oli seni suurim päevane kasv. Alates 4. novembrist püsis igapäevaselt tuvastatud uute juhtumite arv kolmekohaline ning 12. novembril teatati juba 374 positiivsest testist, mis oli peaaegu sama palju kui mais, juunis ja juulis kokku. 16. novembrist hakkas avalikes siseruumides kehtima 2+2 nõue ja "tungiv soovitus" kanda maski.<ref>[https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm-12-november-2020 Valitsuse pressikonverentsi stenogramm]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} valitsus.ee, 12. november 2020.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20201113065641/https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kehtestas-koroonaviiruse-leviku-tokestamiseks-teisipaeval-kokkulepitud-piirangud Valitsus kehtestas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks teisipäeval kokkulepitud piirangud] valitsus.ee, 12. november 2020.</ref> 23. novembril oli haiglaravil 154 inimest, millega ületati kevadise haigestumislaine tipphetk<ref>[https://www.err.ee/1162205/koroonaviirusega-on-haiglas-kevadisest-tipphetkest-rohkem-inimesi "Koroonaviirusega on haiglas kevadisest tipphetkest rohkem inimesi"] ERR, 23. november 2020</ref> ning sotsiaalminister [[Tanel Kiik]] hoiatas, et juba kuu lõpuks kasvab haiglaravi vajavate nakatunute arv eeldatavasti üle 200.<ref>[https://www.err.ee/1162416/kiik-haiglaravi-vajavate-inimeste-arv-voib-juba-sel-nadalal-ule-200-tousta "Kiik: haiglaravi vajavate inimeste arv võib juba sel nädalal üle 200 tõusta"] ERR, 23. november 2020</ref> 24. novembril muutus maskide kandmine avalikes siseruumides kohustuslikuks ning samuti laienes sinna 2+2 reegel.<ref>[https://www.err.ee/1162378/valitsus-kiitis-heaks-koroonaviiruse-leviku-vastased-piirangud "Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse leviku vastased piirangud"] ERR, 23. november 2020</ref> 30. novembriks oli haiglaravil 203 inimest ning kokku oli surnud 118 koroonaviirusega nakatunud inimest. Tuvastatud nakatunute arv jõudis 12&nbsp;308-ni.<ref>[https://www.err.ee/1189081/oopaevaga-suri-kuus-koroonapositiivset-haiglas-ule-200-inimese "Ööpäevaga suri kuus koroonapositiivset, haiglas üle 200 inimese"] ERR, 30. november 2020</ref> Kokku tuvastati novembris poolteist korda rohkem juhtumeid kui kõigi varasemate kuude jooksul kokku. 5. detsembril teatati 561 positiivse koroonatesti lisandumisest, mis oli senine ööpäevane rekord.<ref name="rekordilised-561" /> Uus rekord püstitati 12. detsembril, kui lisandus 760 koroonapositiivset, mille järel oli esmaseid positiivseid teste kokku registreeritud 17&nbsp;713. Tervenenuks arvati 10&nbsp;629, haiglaravil oli 268 ja koroonaviirusega oli surnud 148 inimest. Samal ajal oli Terviseameti jälgimisel ligi 28 000 inimest.<ref name="rekordilised-760" /> Alates 12. detsembrist suleti kolmeks nädalaks Ida-Virumaal kõik meelelahutusasutused ja peatati vaba aja tegevused ning alates 14. detsembrist otsustati sulgeda kõik õppeasutused Eestis.<ref name="valitsus-9-dets" /> Koroona vastu hakati Eestis [[vaktsineerimine|vaktsineerima]] 27. detsembril.<ref name="Rozinko" /> 28. detsembrist rakendati Tallinnas ja Harjumaal Ida-Virumaale sarnanevaid piiranguid.<ref name="valitsus-laiendab-sulgemised" /> 30. detsembril teatati rekordilise 968 uue tuvastatud nakatunu lisandumisest.<ref>[https://www.err.ee/1222942/uusi-koroonanakatunuid-lisandus-968-suri-viis-inimest "Uusi koroonanakatunuid lisandus 968, suri viis inimest"] ERR, 30. detsember 2020</ref> 2021. aasta alguseks oli tuvastatud 28&nbsp;406 nakatunut ning Eestis oli surnud 234 koroonaviirusega nakatunud inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-jaanuar-oopaevaga-lisandus-417-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. jaanuar: ööpäevaga lisandus 417 positiivset testi"] Terviseamet, 1. jaanuar 2021</ref> 7. jaanuaril teatati 1086 tuvastatud nakatunust, mis oli suurim näitaja alates pandeemia algusest ja esimene kord, kus päevane uute tuvastatud nakatunute arv ületas tuhandet.<ref name="u1069">[https://www.err.ee/1608121072/oopaevaga-lisandus-1069-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus 1069 koroonapositiivset"] ERR, 24. veebruar 2021</ref> 13. jaanuaril jõudis Eestisse esimene saadetis [[Moderna koroonavaktsiin]]i<ref>[https://www.sm.ee/et/uudised/terviseametisse-joudis-esimene-moderna-vaktsiini-saadetis-1200-doosiga "Terviseametisse jõudis esimene Moderna vaktsiini saadetis 1200 doosiga"] Sotsiaalministeerium, 13. jaanuar 2021</ref> ning 7. veebruaril ka esimene saadetis [[AstraZeneca koroonavaktsiin]]i.<ref>[https://www.err.ee/1608100885/eestisse-saabus-esimene-partii-astrazeneca-vaktsiini "Eestisse saabus esimene partii AstraZeneca vaktsiini"] ERR, 7. veebruar 2021</ref> 7. veebruari hommikuks oli Eestis vaktsineeritud 35&nbsp;905 inimest, kellest 17&nbsp;519 olid saanud kaks doosi.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-7-veebruar-oopaevaga-lisandus-417-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 7. veebruar: ööpäevaga lisandus 417 positiivset testi"] Terviseamet, 7. veebruar 2021.</ref> [[Jaanuar 2021|Jaanuaris]] tuvastati 16&nbsp;169 nakatunut ning surnute arv jõudis 422-ni.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-veebruar-oopaevaga-lisandus-367-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. veebruar: ööpäevaga lisandus 367 positiivset testi"] Terviseamet, 1. veebruar 2021</ref> [[Veebruar 2021|Veebruaris]] lisandus 22&nbsp;053 nakatunut ning 176 surnut.<ref name="1. märts 2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-marts-oopaevaga-lisandus-1028-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. märts: ööpäevaga lisandus 1028 positiivset testi"] Terviseamet, 1. märts 2021</ref> Järjest halvenes olukord ka haiglates.<ref>[https://www.err.ee/1608128296/tosise-kopsukahjustusega-satub-haiglasse-aina-nooremaid-koroonapatsiente "Tõsise kopsukahjustusega satub haiglasse aina nooremaid koroonapatsiente"] ERR, 2. märts 2021</ref><ref>[https://leht.postimees.ee/7193285/kristo-erikson-intensiivis-on-vaga-raske-haiguspildiga-keskealised "Kristo Erikson: intensiivis on väga raske haiguspildiga keskealised"] Postimees, 4. märts 2021.</ref> Kuni veebruari keskpaigani püsis uute nakatunute arv stabiilne ja jäi tavaliselt 300...800 vahele. Sealt alates hakkas aga nakatanute arv kasvama ning [[Eesti Vabariigi aastapäev]]al teatati juba 1069 uuest nakatunust.<ref name="u1069" /> Järgnevatel päevadel olid vastavad arvud 1104,<ref>[https://www.err.ee/1608121717/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1154-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1154 koroonapositiivset"] ERR, 25. veebruar 2021</ref> 1204,<ref>[https://www.err.ee/1608123352/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1204-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1204 koroonapositiivset"] ERR, 26. veebruar 2021</ref> 1570<ref>[https://www.err.ee/1608124996/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1570-positiivset-koroonatesti "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1570 positiivset koroonatesti"] ERR, 27. veebruar 2021</ref>, 1201<ref>[https://www.err.ee/1608125545/oopaevaga-lisandus-1201-positiivset-koroonatesti "Ööpäevaga lisandus 1201 positiivset koroonatesti"] ERR, 28. veebruar 2021</ref> ja 1028.<ref name="1. märts 2021" /> Nii tõusis Eesti nakatumisnäitaja märtsi alguseks üle tuhande<ref>[https://www.err.ee/1608126379/eesti-nakatumisnaitaja-tousis-esmakordselt-ule-tuhande "Eesti nakatumisnäitaja tõusis esmakordselt üle tuhande"] ERR, 1. märts 2021</ref> ning 7. märtsiks ületas haiglaravil olijate arv 600 piiri.<ref>[https://www.err.ee/1608133723/uusi-nakatunuid-lisandus-1321-haiglaravil-604-koroonapatsienti "Uusi nakatunuid lisandus 1321, haiglaravil 604 koroonapatsienti"] ERR, 7. märts 2021</ref> Olukorra halvenemist seostati kiireminileviva Briti tüvega<ref name="lukkupanek" /> ning märtsi teisel nädalal jõudis selle tüve osakaal ligi 70 protsendini.<ref>[https://tervis.postimees.ee/7202726/terviseamet-suurbritannia-tuvi-on-muutunud-eestis-domineerivaks "VIDEO JA BLOGI ⟩ Terviseamet: Suurbritannia tüvi on muutunud Eestis domineerivaks"] Postimees, 16. märts 2021</ref> [[Fail:Kaja Kallase visiit Regionaalhaiglasse 003.jpg|pisi|[[Kaja Kallas]]e visiit Regionaalhaiglasse märtsis 2021]] Alates [[11. märts]]ist hakati taas rakendama tugevamaid meetmeid haiguse leviku takistamiseks. Sealhulgas suunati kõik kooliõpilased distantsõppele, suleti suur osa kaubandusest, piirati siseruumides lubatavat ja taastati 2+2 reegel. Piirangud pidid kehtima vähemalt ühe kuu.<ref name="lukkupanek">[https://valitsus.ee/uudised/koroonaviiruse-leviku-tokestamise-ranged-piirangud-kehtivad-vahemalt-uks-kuu "Koroonaviiruse leviku tõkestamise ranged piirangud kehtivad vähemalt üks kuu"] Vabariigi Valitsus, 8. märts 2021</ref> [[12. märts]]i seisuga möödus Eesti viimase seitsme päeva nakatumisjuhtumite arvult elanike kohta [[Koroonapandeemia Tšehhis|Tšehhist]] ja tõusis sellega maailmas esimeseks (keskmiselt 1111 uut nakatunut päevas miljoni elaniku kohta).<ref name="esikoht">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-tousis-suhtelise-nakatumisnaiduga-maailmas-esikohale?id=92823061 "Eesti tõusis suhtelise nakatumisnäiduga maailmas esikohale"] Delfi, 12. märts 2021</ref> 30. märtsil pikendati piiranguid veel vähemalt 25. aprillini.<ref>[https://valitsus.ee/uudised/eesti-pikendab-covid-19-piiranguid-ja-uhtlustab-piiriuletuse-jargseid-isolatsiooni "Eesti pikendab COVID-19 piiranguid ja ühtlustab piiriületuse järgseid isolatsiooni tingimusi"] Vabariigi Valitsus, 30. märts 2021</ref> [[Märts 2021|Märtsis]] tuvastati 40&nbsp;625 nakatunut, mis oli ligi 38% kõigist pandeemia jooksul seni tuvastatud nakatunutest Eestis. Koroonaviirusega suri esialgsetel andmetel 309 inimest (ja Tervise Arengu Instituudi tagantjärele kontrollitud andmetel 325<ref name="TAI-surmad" />). 2021. aasta esimese kolme kuuga suri 673 koroonasse nakatunud inimest (ehk 74,2% kõigist koroonaviirusega surnutest alates pandeemia algusest). Samal ajal suri esimeses kvartalis Eestis kokku 4954 inimest, mis oli üle 900 inimese rohkem, kui viimasel paaril aastal samal ajal<ref>[https://www.err.ee/1608183856/kolme-kuuga-suri-eestis-ule-900-inimese-mullusest-rohkem "Kolme kuuga suri Eestis üle 900 inimese mullusest rohkem"] ERR, 20. aprill 2020</ref>. Märtsi lõpuks oli esimese doosiga vaktsineeritud 203&nbsp;365 inimest ning kuur oli lõpetatud 63&nbsp;696 inimesel. 20. aprillil anti teada, et [[Covid-19 aktiivne seire|Tartu Ülikooli seireuuringu]] järgi oli 36% täisealisest elanikkonnast kas läbipõdemise (45%) või vaktsineerimise (55%) teel omandanud viirusvastased [[antikehad]].<ref>[https://www.err.ee/1608183910/seireuuring-kuu-ajaga-on-nakatumine-langenud-neli-korda "Seireuuring: kuu ajaga on nakatumine langenud neli korda"] ERR, 20. aprill 2021</ref> [[Aprill 2021|Aprilli]] lõpus hakati leevendama märtsis seatud piiranguid. 26. aprillist eemaldati piirangud õues sportimisele, treenimisele ja huviharidusele. 3. maist lubati kontaktõppele algklassid ja eritoe õpilased, lubati kõigi poodide taas avamist ja toitlustusasutuste välialadel einestamine, avati ka muuseumid ning leevenesid piirangud sporditegevusele.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-leevendab-jark-jargult-covid-19-piiranguid-alates-26-aprillist "Valitsus leevendab järk-järgult COVID-19 piiranguid alates 26. aprillist"] Vabariigi Valitsus, 20. aprill 2021</ref> 28. aprill oli esimene päev üle viie kuu, kus ei lisandunud ühtegi koroonasurma.<ref>[https://www.err.ee/1608193300/oopaevaga-lisandus-396-koroonapositiivset-ule-viie-kuu-ei-lisandunud-koroonasurmi "Ööpäevaga lisandus 396 koroonapositiivset, üle viie kuu ei lisandunud koroonasurmi"] ERR, 28. aprill 2021</ref> Samas tuvastati aprillis kokku 15&nbsp;197 uut nakatunut ja koroonaviirusega suri 259 inimest. 14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna.<ref name="ummiku-tottu">[https://www.err.ee/1608211051/digiloos-tekkinud-ummiku-tottu-ootavad-ka-eriarsti-aja-soovijad "Digiloos tekkinud ummiku tõttu ootavad ka eriarsti aja soovijad"] ERR, 13. mai 2021</ref> 30–39-aastastele avati registreerimine 15. maist<ref name="30-39aastastele">[https://vaktsineeri.ee/uudised/covid-19-vaktsineerimine-avaneb-homsest-ka-30-39aastastele/ "COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39-aastastele"] vaktsineeri.ee, 14. mai 2021</ref>, kuni 16-aastastele 17. maist<ref name="vaktsineerimisele-kirja-panna">[https://www.err.ee/1608210784/ule-40-aastased-saavad-end-vaktsineerimisele-kirja-panna "Üle 40-aastased saavad end vaktsineerimisele kirja panna"] ERR, 13. mai 2021</ref> ning 12–15-aastastele 17. juunist.<ref name="teismelised">Merilin Pärli: [https://www.err.ee/1608260403/vaktsineerimissooviga-teismelised-peavad-pikalt-oma-aega-ootama "Vaktsineerimissooviga teismelised peavad pikalt oma aega ootama"] ERR, 29. juuni 2021</ref> Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473&nbsp;003 inimest, kellest 264&nbsp;579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.<ref name="1-juuni-2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-juuni-oopaevaga-lisandus-131-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. juuni: ööpäevaga lisandus 131 positiivset testi"] Terviseamet, 1. juuni 2021</ref> Alates 17. maist lubati kooli kõik distantsõppel olnud õppurid ning alates 24. maist said uksed avada kultuuri- ja meelelahutusasutused, mis pidid aga järgima kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõuet.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-asub-ettevaatlikult-leevendama-covid-19-piiranguid "Valitsus asub ettevaatlikult leevendama COVID-19 piiranguid"] Vabariigi Valitsus, 11. mai 2021</ref> 31. maist asendati 2+2 liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega<ref name="err.ee/1608224251" /> ja 2. juunist muutus maskide kandmine siseruumides kohustuslikust soovituslikuks.<ref>[https://www.err.ee/1608231471/kolmapaevast-kaob-maskikohustus "Kolmapäevast kaob maskikohustus"] ERR, 1. juuni 2021</ref> 14. juunist pidid leevenema ruumitäitumuse, osavõtjate piirarvu ja lahtiolekuaegade piirangud.<ref name="err.ee/1608224251">[https://www.err.ee/1608224251/valitsus-otsustas-laiemalt-piiranguid-leevendada-juuni-keskpaigast "Valitsus otsustas laiemalt piiranguid leevendada juuni keskpaigast"] ERR, 25. mai 2021</ref> Hiljem otsustati tuua need leevendused aga 11. juunile ehk reede peale.<ref>[https://www.err.ee/1608239229/piirangud-baaridele-ja-ooklubidele-kaovad-juba-sellest-reedest "Piirangud baaridele ja ööklubidele kaovad juba sellest reedest"] ERR, 8. juuni 2021.</ref> 23. juunist kaotati ka siseruumides ruumitäitumuse 50% nõue.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/alates-homsest-kaob-covid-19-piirangutest-ruumitaitumuse-noue "Alates homsest kaob COVID-19 piirangutest ruumitäitumuse nõue"] valitsus.ee, 22. juuni 2021</ref> [[Juuli 2021|Juuli]] teises pooles hakkas seoses deltatüvega nakatumise tase kasvama ning kuu lõpus asus valitsus taas piiranguid kehtestama. 2. augustil hakkas ühistranspordis kehtima maskikandmise kohustus ning 9. augustist alates vähendati nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kehtestas-uued-piirarvud-nakkusohutuse-kontrollita-uritustel-ja-tegevustes "Valitsus kehtestas uued piirarvud nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes"] valitsus.ee, 30. juuli 2021</ref> 26. augustist hakati nõudma maskide kandmist ka siseruumides, kus ei kontrollita koroonatõendit.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-covid-piirangute-korralduse Valitsus kiitis heaks COVID piirangute korralduse] Valitsus.ee, 23. august 2021.</ref> 1. septembriks 2021 viibis haiglaravil 123 koroonapatsienti, kellest intensiivravi vajas 15. Eestis oli surnud 1293 koroonasse nakatunud inimest. Esimese vaktsiinidoosi olid saanud 727&nbsp;873 inimest ja 632&nbsp;059 inimesel oli vaktsineerimine lõpetatud.<ref name="sept-1-2021" /> 1. oktoobriks oli koroonaviirusega nakatunud haiglaravil viibijate arv kasvanud 215-ni, kellest vajas sümptomaatilise koroona tõttu haiglaravi 180 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/sumptomaatilise-covid-19-tottu-vajab-haiglaravi-180-inimest "Sümptomaatilise COVID-19 tõttu vajab haiglaravi 180 inimest"] Terviseamet, 01.10.2021</ref> 21. oktoobril kinnitas valitsus uued koroonapiirangud. Sealhulgas muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust ning edaspidi pidid saama kontrollitud tegevustes osaleda vaid vaktsineeritud või koroona läbipõdenud isikud.<ref>[https://www.err.ee/1608376856/valitsus-kiitis-heaks-uued-koroonapiirangud "Valitsus kiitis heaks uued koroonapiirangud"] ERR, 21. oktoober 2021</ref> Haiglate koormus jätkas aga kiiret kasvu ning olukord ligines katastroofimeditsiini rakendamisele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94915749/krista-fischer-nendib-et-haiglakoormuse-katastroofi-valtimise-voimalus-voib-juba-kustunud-olla "Krista Fischer nendib, et haiglakoormuse katastroofi vältimise võimalus võib juba kustunud olla"] Delfi, 20. oktoober 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608375968/terviseamet-oleme-katastroofimeditsiinile-vaga-lahedal "Terviseamet: oleme katastroofimeditsiinile väga lähedal"] ERR, 20. oktoober 2021</ref><ref>[https://tartu.postimees.ee/7365856/arstide-ja-odede-tookoormus-on-praegu-suurim-haigla-ajaloos "Arstide ja õdede töökoormus on praegu suurim haigla ajaloos"] Postimees, 20. oktoober 2021</ref> Novembris oodati uusi nakatumisrekordeid ning taas riigi sulgemist.<ref>[https://www.err.ee/1608379910/novembris-uletab-olukord-kriitilise-piiri-eksperdid-soovitavad-piiranguid "Novembris ületab olukord kriitilise piiri, eksperdid soovitavad piiranguid"] ERR, 23. oktoober 2021</ref> Sama ajal oli olukord väga halb ka [[Koroonapandeemia Lätis|Lätis]]<ref>[https://www.err.ee/1608375233/err-riias-lati-on-peagi-olukorras-kus-tuleb-valida-keda-ravida "ERR Riias: Läti on peagi olukorras, kus tuleb valida, keda ravida"] ERR, 19. oktoober 2021</ref> ja [[Koroonapandeemia Leedus|Leedus]]<ref>[https://www.err.ee/1608379916/leedut-voib-tabada-senisest-koige-rangem-viiruselaine "Leedut võib tabada senisest kõige rängem viiruselaine"] ERR, 23. oktoober 2021</ref>. 29. oktoobrist laienes maskikandmise kohustus kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele siseruumides.<ref>[https://www.err.ee/1608384782/reedest-tuleb-avalikes-siseruumides-kanda-maski "Reedest tuleb avalikes siseruumides kanda maski"] ERR, 28. oktoober 2021</ref> Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/95022295/eesti-on-vallutanud-koroonaviirusega-nakatumises-maailma-tipu-kiik-oleksime-pidanud-rangemad-piirangud-kehtestama-varem "Eesti on vallutanud koroonaviirusega nakatumises maailma tipu. Kiik: oleksime pidanud rangemad piirangud kehtestama varem"] Delfi, 1. november 2021</ref> 3. novembril teatati 2306 positiivsest testitulemusest ning haiglaravil viibijate arvu kasvust üle 600.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-610-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 610 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 3. november 2021</ref> Samal päeval jõuti 70 protsendi täiskasvanute vähemalt ühe doosiga vaktsineerituseni.<ref>[https://www.err.ee/1608390347/42-paeva-hiljem-vahemalt-uhe-kaitsesusti-on-saanud-70-protsenti-taisealistest "42 päeva hiljem – vähemalt ühe kaitsesüsti on saanud 70 protsenti täisealistest"] ERR, 3. november 2021</ref> Novembris küll nakatumiskordaja mõneti langes<ref>[https://www.err.ee/1608405605/nakatumiskordaja-on-langenud-alla-0-8 "Nakatumiskordaja on langenud alla 0,8"] ERR, 17. november 2021</ref> ning haiglaravil olevate koroonahaigete hulk vähenes kuu keskpaigaks 600 pealt alla 500.<ref>[https://www.err.ee/1608405599/talving-covid-voodikohti-vahendame-ule-saja-emo-s-tavarutm-veel-ei-taastu "Talving: COVID-voodikohti vähendame üle saja, EMO-s tavarütm veel ei taastu"] ERR, 17. november 2021</ref> Kuu lõpuks langes haiglaravil olijate arv juba alla 300.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-275-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 275 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 1. detsember 2021</ref> Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.<ref name="omikron-hakkas-levima" /> 28. detsembril tehtud testide hulgas moodustasid omikrontüve juhtumid juba 55% ehk see tüvi muutus Eestis domineerivaks.<ref>[https://www.err.ee/1608449870/terviseamet-omikroni-tuvi-sai-eestis-domineerivaks "Terviseamet: omikroni tüvi sai Eestis domineerivaks"] ERR, 29. detsember 2021</ref> 2022. aasta alguse seisuga oli haiglaravil 223 koroonasse nakatunud patsienti, kellest 152 vajas haiglaravi haiguse raske kulu tõttu.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-223-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 223 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 1. jaanuar 2022</ref> Kuigi alates detsembri keskpaigast tõusis omikrontüve levikuga seoses nakatunute arv, siis ei kasvatanud see esialgu haiglaravi vajavate inimeste hulka.<ref>[https://www.err.ee/1608454730/haiglaravi-vajavad-koroonapatsiendid-ei-poe-omikroni-tuve "Haiglaravi vajavad koroonapatsiendid ei põe omikroni tüve"] ERR, 3. jaanuar 2022</ref> Jaanuari lõpus tõusis taas päevakorda piirangute leevendamine, kuna sama tegid mitmed lähipiirkonna riigid.<ref>[https://www.err.ee/1608483245/omikroni-levik-nouab-ka-eestis-reeglite-ja-piirangute-ulevaatamist "Omikroni levik nõuab ka Eestis reeglite ja piirangute ülevaatamist"] ERR, 30. jaanuar 2022</ref> Samas oli Eestis vaktsineeritus täisealiste seas oluliselt madalam ja nakatumisnäitajad ei olnud langema hakanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/95788365/toivo-maimets-piirangutest-loomulikult-tahaks-uhiskonna-avada-aga-liigume-koroonaviiruse-tousulaines "Toivo Maimets piirangutest: loomulikult tahaks ühiskonna avada, aga liigume koroonaviiruse tõusulaines"] ERR, 1. veebruar 2022</ref> (näiteks 29. jaanuari hommikul raporteeriti 7124 uuest nakatunust<ref>[https://www.err.ee/1608482522/uute-nakatunute-arv-uletas-7000-piiri-haiglas-olijate-arv-kasvas-veidi "Uute nakatunute arv ületas 7000 piiri, haiglas olijate arv kasvas veidi"] ERR, 29. jaanuar 2022</ref>). Lisaks olid Eestis kehtivad piiranguid nii vähesed, et paljudes riikides olid isegi pärast piirangute leevendamist kehtima jäänud kontrollimeetmed jätkuvalt karmimad, kui Eestis.<ref>[https://www.err.ee/1608485363/kaja-kallas-enne-piirangute-kaotamist-tuleb-koik-detailid-labi-moelda "Kaja Kallas: enne piirangute kaotamist tuleb kõik detailid läbi mõelda"] ERR, 1. veebruar 2022</ref> Veebruaris püsis nakatumine veel väga kõrgel ning püsisid ka piirangud. Märtsis nakatumine aga langes ja nii kaotas valitsus 15. märtsil vaktsineerimispassi nõude ja meelelahutusasutustele seatud kellaajalise piirangu.<ref>[https://www.err.ee/1608531220/valitsus-kaotab-teisipaevast-koroonapiirangud "Valitsus kaotab teisipäevast koroonapiirangud"] ERR, 14. märts 2022</ref> Maskikandmise kohustus kaotati 3. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1608552655/valitsus-kaotab-alates-puhapaevast-maskikohustuse "Valitsus kaotab alates pühapäevast maskikohustuse"] ERR, 2. aprill 2022</ref> Mai lõpuks oli haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arv langenud alla saja.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/esmaspaeva-hommikuse-seisuga-vajas-haiglaravi-94-covid-19-patsienti "Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 94 COVID-19 patsienti"] Terviseamet, 31. mai 2022</ref> Terviseamet lõpetas 1. juunil tervishoiualase hädaolukorra ning püsima jäi hädaolukorra oht.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-lopetab-tervishoiualase-hadaolukorra "Terviseamet lõpetab tervishoiualase hädaolukorra"] Terviseamet, 1. juuni 2022</ref> Suvel püsis koroonaga haiglapatsientide arv saja ringis. Sügiseks prognoositi aga koroonapatsientide arvu jõudmist 450 peale.<ref>[https://www.err.ee/1608679879/terviseamet-koroona-eestis-on-stabiliseerumas-ent-suurem-tous-on-ees "Terviseamet: koroona Eestis on stabiliseerumas, ent suurem tõus on ees"] 9. august 2022</ref> == Statistika == === Tuvastatud nakatumised === {{Graph:Chart | width = 700 | height = 400 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = tuvastatud nakatunute arv | xAxisAngle = -40 | colors = red | type = rect | showValues = offset:4 | x = veebruar 2020,märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021,veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022 | y = 1,778,915,176,119,83,323,1055,1455,7592,15909,16169,22053,40625,15197,7225,1410,2600,8678,14623,38396,27789,18952,101937,155023,58231,14879 }} <em>Tuvastatud nakatanute arv kuus 2021. aasta 30. aprilli hommiku seisuga vastavalt Terviseameti teadetele. Sealt alates lõpetati igapäevane COVID-19 statistika avaldamine.</em> === Haigestumine piirkonniti === Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta: <gallery> COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2020).svg|15. märts 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2020).svg|15. aprill 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2020).svg|15. mai 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-06-2020).svg|15. juuni 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-07-2020).svg|15. juuli 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-08-2020).svg|15. august 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-09-2020).svg|15. september 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-10-2020).svg|15. oktoober 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-11-2020).svg|15. november 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-12-2020).svg|15. detsember 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-01-2021).svg|15. jaanuar 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-02-2021).svg|15. veebruar 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2021).svg|15. märts 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2021).svg|15. aprill 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2021).svg|15. mai 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-06-2021).svg|15. juuni 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-07-2021).svg|15. juuli 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-08-2021).svg|15. august 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-09-2021).svg|15. september 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-10-2021).svg|15. oktoober 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-11-2021).svg|15. november 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-12-2021).svg|15. detsember 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-01-2022).svg|15. jaanuar 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-02-2022).svg|15. veebruar 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2022).svg|15. märts 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2022).svg|15. aprill 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2022).svg|15. mai 2022 </gallery> === Haiglaravi === 2020. aasta 14. detsembri seisuga oli hospitaliseerimist vajanud 1421 haiget, kellest 975 (68,6%) oli saadetud kodusele ravile ning 143 (10,0%) oli surnud. Ventileerimist oli kokku vajanud 83 patsienti.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade.14.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 14.12.2020] Terviseamet, 14. detsember 2020</ref> 2021. aasta 22. veebruariks oli hospitaliseerimist vajanud 4609 haiget, kellest 3463 (75,1%) oli saadetud kodusele ravile ning 583 (12,5%) oli surnud.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_01.03.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 01.03.2021] Terviseamet, 1. märts 2021</ref> 12. aprilliks oli hospitaliseerimist vajanud 7625 haiget<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_12.04.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 12.04.2021] Terviseamet, 12. aprill 2021</ref> ning 21. juuniks 9013 haiget.<ref name="ulevaade_21.06.2021" /> 2021. aasta 1. novembriks oli haiglaravi vajanud 11&nbsp;567 inimest ehk 5,9% haigete üldarvust. Sama päeva seisuga viibis haiglaravil 571 koroonapatsienti, kellest intensiivravil oli 55 patsienti ja juhitaval hingamisel 37.<ref name="ulevaade_01.11.21" /> Kõige rohkem hospitaliseerimisi oli 30. märtsil 2021 (104 haiget) ning kõige kõrgemale tõusis haiglaravi vajajate arv 5. aprillil 2021 (727 haiget).<ref name="ulevaade_21.06.2021">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_21.06.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 21.06.2021] Terviseamet, 21. juuni 2021</ref><ref name="ulevaade_01.11.21" /> <div style="overflow-x:auto;"> {{Graph:Chart |width=920 |xAxisTitle=kuupäev |yAxisTitle=haiglaravil |type=stackedrect |legend= |x=18.03,19.03,20.03,21.03,22.03,23.03,24.03,25.03,26.03,27.03,28.03,29.03,30.03,31.03,01.04,02.04,03.04,04.04,05.04,06.04,07.04,08.04,09.04,10.04,11.04,12.04,13.04,14.04,15.04,16.04,17.04,18.04,19.04,20.04,21.04,22.04,23.04,24.04,25.04,26.04,27.04,28.04,29.04,30.04,01.05,02.05,03.05,04.05,05.05,06.05,07.05,08.05,09.05,10.05,11.05,12.05,13.05,14.05,15.05,16.05,17.05,18.05,19.05,20.05,21.05,22.05,23.05,24.05,25.05,26.05,27.05,28.05,29.05,30.05,31.05,01.06,02.06,03.06,04.06,05.06,06.06,07.06,08.06,09.06,10.06,11.06,12.06,13.06,14.06,15.06,16.06,17.06,18.06 <!-- intensiivravil andmed kuni 31.03. --> |y1=0,0,0,2,4,6,7,7,7,7,10,10,13,13 <!-- juhitaval hingamisel alates 01.04. --> |y2=,,,,,,,,,,,,,,15,16,16,20,17,14,12,11,9,9,11,11,9,11,10,10,11,11,10,9,9,7,7,6,6,6,7,9,10,9,7,7,7,6,6,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,4,4,3,2,2,2,1,1,1,1,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,, <!-- ülejäänud haiglaravil patsiendid = haiglaravil - juhitaval hingamisel - rohkem ei uuenda --> |y3=3,8,10,12,11,11,21,22,27,33,38,46,66,78,80,69,74,93,113,115,118,128,125,129,135,142,148,135,137,127,118,111,115,119,115,107,102,97,93,88,88,82,79,66,65,67,68,71,64,66,57,53,43,46,43,43,42,39,37,36,39,38,41,37,35,35,36,38,38,35,29,30,31,26,25,26,20,19,20,16,13,14,14,14,15,14,14,14,14,14,15,12,12 |y1Title=intensiivravil |y2Title=juhitaval hingamisel |y3Title=ülejäänud haiglaravil patsiendid | xAxisAngle = -40 | showValues = offset:4 |colors=#e54e77, #b15394, #FF6347 |yGrid= }} <em>Haiglaravil olijate arv ja jaotus alates 18. märtsist kuni 18. juunini 2020 pandeemia algusperioodil. Allikas [https://www.terviseamet.ee/et/uudised Terviseamet], [https://koroonakaart.ee/et koroonakaart.ee] (märkus: kuni 31.03. avaldati intensiivravil olijate arv, alates 01.04. juhitaval hingamisel olevate patsientide arv) </em> </div> === Surmajuhtumid === {{Graph:Chart | width = 420 | height = 220 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021,veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022 | y = 5,45,11,2,0,1,1,8,47,114,188,176,309,259,92,11,3,21,64,183,263,135,99,213,213,76 }} <em>Surmajuhtumite arv kuus 30. aprilli hommiku seisuga vastavalt Terviseameti teadetele.</em> {{Graph:Chart | width = 430 | height = 220 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021, veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022,mai 2022 | y = 5,45,11,2,0,1,1,8,39,91,177,161,326,237,94,22,7,21,70,178,301,171,127,202,209,71,30 }} <em>Surmade arv kuus vastavalt Tervise Arengu Instituudile (TAI). Selle järgi suri 2020. aastal koroona tõttu Eestis 203 inimest (96 meest ja 107 naist) ja 2021. aastal 1765 inimest (887 meest ja 878 naist).<ref name="TAI-surmad">[https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD15.px/table/tableViewLayout2/ SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo ja kuu järgi] Tervise Arengu Instituut (viimati vaadatud 20. juuli 2022)</ref> Kui Terviseameti andmed on esialgsed, siis TAI puhul on andmed tagantjärele üle kontrollitud ning osa inimeste surma põhjust on täpsustatud. 2020. aasta augusti algul täpsustas Terviseamet surmade arvu 69-lt 63 peale ja viis sellega enda esialgsed andmed kooskõlla Tervise Arengu Instituudi omadega.<ref name="august-1" /> Sealt alates esineb andmetes aga mõningaid erinevusi.</em> {{Graph:Chart | width = 400 | height = 180 | xAxisTitle = vanusevahemik | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = 40–44,45–49,50–54,55–59,60–64,65–69,70–74,75–79,80–84,85–89,90–94,95–99 | y = 1,1,2,5,10,12,19,24,53,37,30,9 }} <em>Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi 2020. aastal Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal.<ref name="surmad">[https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/table/tableViewLayout2/ SD21: Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi] Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas (viimati vaadatud 17. juunil 2022)</ref></em> {{Graph:Chart | width = 600 | height = 240 | xAxisTitle = vanusevahemik | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = 10–14,15–19,20–24,25–29,30–34,35–39,40–44,45–49,50–54,55–59,60–64,65–69,70–74,75–79,80–84,85–89,90–94,95–99,100+ | y = 1,0,0,1,5,6,10,14,23,55,99,149,236,232,350,304,212,61,7 }} <em>Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi 2021. aastal Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal.<ref name="surmad" /></em> === Reisimisega seotud haigusjuhud === Reisimisega seotud sissetoodud juhte oli 2020. aasta aprilli lõpu seisuga teada 118 ning neist 34 olid seotud [[Koroonapandeemia Austrias|Austria]] ja 23 [[Koroonapandeemia Itaalias|Itaaliaga]].<ref name="Eesti_andmed_27.04">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/Eesti_andmed_27.04.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 27.04.2020] Terviseamet</ref> Juuni algusajaks oli sissetoodud juhtumitest enim seotud reisimisega Austrias (24,1%), Itaalias (17,0%) ja [[Koroonapandeemia Soomes|Soomes]] (16,3%)<ref name="juuni-4" /> ning augusti lõpu seisuga Soomes (18,9%), Austrias (14,6%) ja Itaalias (12,4%)<ref name="ulevaade_31.08.20">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_31.08.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 31.08.2020] Terviseamet</ref>. Soome esiletõusu tingis, et see oli üks vähestest riikidest, kuhu reisimine oli suure osa ajast lubatud. Septembri lõpul oli kõige rohkem sissetoodud juhte seotud Soome (14,0%), Itaalia (11,9%), Austria (10,4%), Ukraina (9,2%) ja Venemaaga (8,6%).<ref name="ulevaade_28.09">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_28.09.pdf COVID-19 andmed seisuga 28.09.2020] Terviseamet, 29.09.2020</ref> Oktoobris pärinesid üle poole Eestisse jõudnud juhtudest Venemaalt ja Ukrainast ning näiteks Soomest sisse toodud juhte oli terve kuu peale ainult viis.<ref>[https://www.err.ee/1159461/valismaised-koroonajuhtumid-parinevad-loviosas-venemaalt-ja-ukrainast "Välismaised koroonajuhtumid pärinevad lõviosas Venemaalt ja Ukrainast"] ERR, 16. november 2020</ref> 23. novembri seisuga oli sissetoodud juhtudest enim seotud Venemaa (19,8%), Ukraina (15,1%), Soome (9,7%), Itaalia (6,1%), Austria (5,0%) ja Rootsiga (4,8%).<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_23.11.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 23.11.2020] Terviseamet, 23. november 2020</ref> {{Graph:Chart | width = 400 | height = 160 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = tuvastatud nakatunute arv | xAxisAngle = -40 | colors = red | type = rect | showValues = offset:4 | x = 8.–9. nädal,10.–11. nädal,12.–13. nädal,14.–15. nädal,16.–17. nädal,18.–19. nädal,20.–21. nädal,22.–23. nädal,24.–25. nädal,26.–27. nädal,28.–29. nädal,30.–31. nädal,32.–33. nädal,34.–35. nädal,36.–37. nädal,38.–39. nädal,40.–41. nädal,42.–43. nädal,44.–45. nädal,46.–47. nädal,48.–49. nädal | y = 1,33,64,16,2,4,16,10,3,4,8,13,29,30,61,39,76,117,135,129,132 }} <em>Välismaalt sissetoodud juhud nädalas 2020. aastal<ref name="ulevaade_26.10.20">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_26.10.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 26.10.2020] Terviseamet, 27.10.2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1199245/koige-enam-on-eestisse-koroonaviirust-sisse-toodud-venemaalt "Kõige enam on Eestisse koroonaviirust sisse toodud Venemaalt"] ERR, 7. detsember 2020</ref></em> === Viirustüved === 2021. aasta 29. märtsi seisuga oli Eestis kokku sekveneeritud 2304 proovi. Nende seas oli tuvastatud 801 Suurbritannia mutatsiooniga viirustüve esinemisjuhtu ja 19 Lõuna-Aafrika Vabariigi mutatsiooniga viirustüve esinemisjuhtu.<ref name="ulevaade_29.03.2021">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_29.03.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 29.03.2021] Terviseamet, 29.03.2021</ref> Märtsis muutus domineerivaks Suurbritannia päritolu viirustüvi:<ref name="ulevaade_29.03.2021" /> {{Graph:Chart | width = 280 | height = 220 | xAxisTitle = Suurbritannia päritolu viirustüve levimus Eestis 2021. aastal | yAxisTitle = Viirustüve osakaal (%) | xAxisAngle = -40 | colors = #b90165 | type = rect | showValues = offset:4 | x = 6. nädal,7. nädal,8. nädal,9. nädal,10. nädal,11. nädal | y = 10.1,16.6,25.5,49.6,68.7,71.5 }} Juulis muutus domineerivaks India päritolu deltatüvi.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_19.07.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 19.07.2021] Terviseamet</ref> Novembri algul oli deltatüve osakaal jätkuvalt 100%.<ref name="ulevaade_01.11.21"> [https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_01.11.21-veeb.pdf COVID-19 andmed seisuga 01.11.2021] Terviseamet, 1. november 2021</ref> Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.<ref name="omikron-hakkas-levima">[https://novaator.err.ee/1608431681/reoveeuuring-omikroni-variant-levib-koikjal-eestis "Reoveeuuring: omikroni variant levib kõikjal Eestis"] ERR Novaator, 10. detsember 2021</ref> ==Meetmed== [[Fail:COVID-19-Estonia-log.svg|pisi|Haigestunud ja surnud logaritmilisel graafikul]] === Eriolukord === 2020. aasta 12. märtsi hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]], mis pidi kehtima kuni 1. maini, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.<ref name=eriolu>[https://www.err.ee/1063213/valitsus-kuulutas-valja-eriolukorra "Valitsus kuulutas välja eriolukorra"] ERR, 12. märts 2020</ref><ref name="EV_eri" /> 24. aprillil otsustas valitsus pikendada eriolukorda 17. maini.<ref name="pikendas-eriolukorda">[https://www.err.ee/1082077/valitsus-pikendas-eriolukorda "Valitsus pikendas eriolukorda"] ERR, 24. aprill 2020</ref> 14. märtsil kehtestati liikumispiirangud Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu suundadel ning täiendati vaba aja veetmise piiranguid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.valitsus.ee/et/uudised/eriolukorra-taiendavad-piirangud-saartele-ja-vaba-aja-veetmisele|pealkiri=Eriolukorra täiendavad piirangud saartele ja vaba aja veetmisele|väljaanne=valitsus.ee|aeg=14. märts 2020|vaadatud=16.03.2020|arhiivimisaeg=8.04.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200408120037/https://www.valitsus.ee/et/uudised/eriolukorra-taiendavad-piirangud-saartele-ja-vaba-aja-veetmisele|url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 17. märtsist otsustati taastada kogu riigipiiri ulatuses piirikontroll ja keelata välisriikide kodanikel riiki sisenemine.<ref name="sulgeb-piirid">[https://www.err.ee/1064078/eesti-sulgeb-piirid-valisriikide-kodanikele "Eesti sulgeb piirid välisriikide kodanikele"] ERR, 15. märts 2020</ref> Kui enne kriisi liikus näiteks Narva piiripunkti kaudu Eestisse kuni 4000 inimest päevas, siis pärast piirangute kehtestamist vähenes piiriületajate arv umbes 2000 inimeseni nädalas.<ref>[https://www.err.ee/1076823/piirilt-saadetakse-nadalas-tagasi-sadakond-inimest "Piirilt saadetakse nädalas tagasi sadakond inimest"] ERR, 13. aprill 2020</ref> Algusest peale keelustati eriolukorra ajaks kõik avalikud koosolekud, samuti kultuuri- ja spordiüritused, suleti kinod, hiljem piirati liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematel saartel. Alates 16. märtsist suleti koolid, huviringid ja mindi üle distantsõppele. Alates 17. märtsist kehtestati piirikontroll Eesti välispiiril. 25. märtsist kehtestati n-ö 2 + 2 reegel ehk nõue avalikus ruumis viibimiseks maksimaalselt kahekaupa ja hoides kahemeetrist distantsi ülejäänud inimestest. 27. märtsist suleti kaubanduskeskused, v.a neis paiknevad toidupoed, apteegid, telekomiettevõtete kontorid, pakiautomaadid ja meditsiinivahendeid müüvad kauplused. 4. aprillist täpsustati eriolukorra nõudeid kauplustele, mis pidid lisaks desinfitseerimisvahenditele tagama ka 2 + 2 reegli täitmise ostusaalis, ning välja arvutama selle tagamist võimaldava inimeste hulga ja seda kontrollima. ===Erimeetmed=== [[Nakkushaigused|Nakkushaiguse]] leviku tõkestamiseks kehtestati mitmed esmased erimeetmed, sealhulgas: * rangete isolatsioonireeglite järgimine ning siseruumides püsimine (14 päeva), haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst; * õppetöö viidi alates 16. märtsist üle kaug- ja koduõppevormile; * kõik avalikud kogunemised keelati; * muuseumid ja kinod suleti 1. maini ning teatrietendused, kontserdid ja konverentsid keelati; * spordivõistlused keelati 1. maini; * riigipiiril kehtestati kontroll; * peatati huvireisid Tallinna–Stockholmi–Tallinna liinil. ===Täiendavad korraldused=== [[Fail:Baer monument with COVID-19 warning sign 2.jpg|pisi|Hoiatussilt Tartus [[Toomemägi|Toomemäel]] ]] 2020. aasta kevadel kehtestati mitmeid täiendavaid korraldused: * peatati [[Schengeni viisaruum|Schengeni viisade]] väljastamine; * Eestisse lubatud saabujad pidid jääma kaheks nädalaks isolatsiooni, v.a sätestatud erijuhtumitel, kui isikutel puudusid haigustunnused; * isikutel, kellel puuduvad haiguse tunnused ja kelle piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Lätist Eestisse ja vastupidi, lubati seda teha; * suleti spordisaalid, jõusaalid, saunad, spaad, spordiklubid, basseinid, veekeskused, ujulad, laste mängutoad, päevakeskused, kasiinod ja mänguautomaatide saalid; * suleti kaubanduskeskused, kuid jäeti avatuks toidupoed ja apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel; * söögikohtades lubati vaid toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu; * sisse- ja väljapääsude juures tuli tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu; * suleti baarid ja teised lõbustusasutused või meelelahutuskohad; * avalikus kohas võis koos viibida kuni kaks inimest; * avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) tuli hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet (piirang ei kehtinud koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel); * olümpiasportlastele, nende treeneritele ja abipersonalile võimaldati erand treeningute läbiviimiseks (kuigi [[2020. aasta suveolümpiamängud]] lükkusid järgmisse aastasse). === Vaktsineerimine === [[Fail:Drive-in punkt Viljandis.jpg|pisi|''Drive-in'' testimispunkt [[Viljandi]]s 21. märtsil]] {{Vaata|Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis}} Sotsiaalministeerium tutvustas Eesti vaktsineerimiskava 15. detsembril 2020. Selle kohaselt vaktsineeritakse esmajärjekorras tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenust tagavad inimesed ning teised riskirühmad.<ref>[https://www.err.ee/1208137/otse-kell-14-15-sotsiaalministeerium-tutvustab-eesti-vaktsineerimiskava "Otse kell 14.15: sotsiaalministeerium tutvustab Eesti vaktsineerimiskava"] ERR, 15. detsember 2020</ref> 16. detsembril teatati, et Euroopa Liidus algab vaktsineerimine 27. detsembril.<ref>[https://www.err.ee/1209277/el-i-liikmesriigid-alustavad-koroona-vastu-vaktsineerimist-uhel-paeval "EL-i liikmesriigid alustavad koroona vastu vaktsineerimist ühel päeval"] ERR, 16. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1210693/el-is-algab-koroonaviiruse-vastane-vaktsineerimine-27-detsembril "EL-is algab koroonaviiruse vastane vaktsineerimine 27. detsembril"] ERR, 17. detsember 2020</ref> Esimesed partiid [[koroonavaktsiin]]i Euroopa Liidu kodanikele saadeti teele 23. detsembril<ref>[https://www.err.ee/1217200/pfizeri-tehasest-asus-teele-esimene-partii-vaktsiine-el-i-riikidele "Pfizeri tehasest asus teele esimene partii vaktsiine EL-i riikidele"] ERR, 23. detsember 2020</ref> ning esimene saadetis jõudis Eestisse 26. detsembril.<ref>[https://www.err.ee/1219828/esimene-koroonavaktsiini-kogus-joudis-eestisse "Esimene koroonavaktsiini kogus jõudis Eestisse"] ERR, 26. detsember 2020</ref> Koroona vastu hakati Eestis [[vaktsineerimine|vaktsineerima]] 27. detsembril. Esimene vaktsineeritu oli Ida-Viru keskhaigla arst-resident Jelena Rozinko.<ref name="Rozinko" /> 14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna, mis tekitas [[Digilugu|Digiloos]] pikad järjekorrad (nt kell 11 oli ootel üle 12 000 inimese ning järjekord oli üle tunni).<ref name="ummiku-tottu" /> 16–39-aastastele pidi vastav võimalus avanema 17. mail,<ref name="vaktsineerimisele-kirja-panna" /> kuid koormuse hajutamiseks avati registreerimine 30–39-aastastele juba 15. maist<ref name="30-39aastastele" />. 17. mai õhtul oli tippajal järjekorras ligi 50 tuhat inimest.<ref>[https://www.err.ee/1608215815/vaktsineerimisaja-broneerimise-jarjekord-kasvas-pea-50-000-inimeseni "Vaktsineerimisaja broneerimise järjekord kasvas pea 50 000 inimeseni"] ERR, 17. mai 2021</ref> 12–15-aastastele avati broneerimine 17. juunil.<ref name="teismelised" /> Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473&nbsp;003 inimest, kellest 264&nbsp;579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.<ref name="1-juuni-2021" /> Juuni lõpuks oli vaktsineeritud 559&nbsp;904 inimest, kellest 442&nbsp;656 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-juuli-oopaevaga-lisandus-21-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. juuli: ööpäevaga lisandus 21 positiivset testi"] Terviseamet, 1. juuli 2021</ref> Juuli lõpuks oli esimese doosi kätte saanud 639&nbsp;120 inimest ning vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 562&nbsp;605 inimesel.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-128-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 128 positiivset testi"] Terviseamet, 1. august 2021</ref> Augusti lõpuks olid vastavad arvud 727&nbsp;873 ja 632&nbsp;059.<ref name="sept-1-2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-september-oopaevaga-lisandus-408-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 408 positiivset testi"] Terviseamet, 1. september 2021</ref> Madala vaktsineerimishuvi tõttu oli oktoobri alguseks kogunenud Eesti külmladudesse üle 200&nbsp;000 doosi erinevaid koroonavaktsiine.<ref>[https://www.err.ee/1608357554/eesti-koroonavaktsiinide-varu-on-kasvanud-ule-200-000-doosi "Eesti koroonavaktsiinide varu on kasvanud üle 200 000 doosi"] ERR, 3. oktoober 2021</ref> Sotsiaalteadlane [[Marju Lauristin]] on välja toonud, et kogu selle valdkonna kommunikatsioon on olnud algusest peale läbi mõtlemata ning inimestele pole suudetud seletada nende isiklikke riske.<ref>[https://www.err.ee/1608364512/lauristin-miks-keegi-foori-punase-tule-vastu-ei-protesti "Lauristin: Miks keegi foori punase tule vastu ei protesti?"] ERR, 9. oktoober 2021</ref> Eesti riik valmistus sügisel koroonavaktsiini tõhustusdooside manustamiseks inimestele, kes said esmased kaitsesüstid esimeste seas aasta alguses. [[Euroopa Ravimiameti]] luba Pfizer/BioNTechi tõhustusdoosi müügiloale oodati oktoobri alguses.<ref>[https://www.err.ee/1608345596/kolmandate-koroonavaktsiini-sustide-tegemine-voib-alata-oktoobris "Kolmandate koroonavaktsiini süstide tegemine võib alata oktoobris"] ERR, 21. september 2021</ref> Euroopa Ravimiamet hindas samuti taotlust, millega sooviti laiendada BioNTech/Pfizeri koroonavaktsiini Comirnaty kasutamist 5–11-aastastele lastele.<ref>[https://web.archive.org/web/20211023072826/https://ravimiamet.ee/euroopa-ravimiamet-alustab-koroonavaktsiini-comirnaty-taotluse-hindamist-kasutamiseks-5-kuni-11 "Euroopa Ravimiamet alustab koroonavaktsiini Comirnaty taotluse hindamist kasutamiseks 5 kuni 11-aastastele"] Ravimiamet, 18.10.2021</ref> 2021. aasta augusti lõpu seisuga oli osa inimesi saanud ka kolmanda vaktsiinidoosi, kuigi siin peaks eristama ka lisa- ja tõhustusdoose.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94426723/eestis-on-inimesi-kes-on-juba-saanud-kolmanda-vaktsiinidoosi-koigile-neid-aga-veel-ei-tehta "Eestis on inimesi, kes on juba saanud kolmanda vaktsiinidoosi. Kõigile neid aga veel ei tehta"] Delfi, 27. august 2021</ref> 9. oktoobril ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et kolmandaid doose tehakse koroonaosakonna ja intensiivravi osakonna töötajatele ning lisa- või tõhustusdoose on Eestis saanud umbes 3000 inimest.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1045470/kiik-kolmanda-vaktsiinidoosi-on-praeguseks-saanud-3000-inimest-laiemat-elanikkonda-lisadoosiga-veel-sustima-ei-hakata "Kiik: kolmanda vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 3000 inimest. Laiemat elanikkonda lisadoosiga veel süstima ei hakata"] Õhtuleht, 9. oktoober 2021</ref> Samal ajal oli nakatumine küll suurim koolilaste seas, kuid haiglaravi vajavate patsientide arv kasvas nakatunud eakate tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1608368214/eakate-nakatumine-viib-haiglaravi-numbrid-ules "Eakate nakatumine viib haiglaravi numbrid üles"] ERR, 13. oktoober 2021</ref> Viroloogiaprofessor [[Andres Merits]] leidis, et eakatele tuleks kolmandaid vaktsiinidoose teha märksa kiiremas tempos.<ref>[https://www.err.ee/1608365907/merits-kolmandate-vaktsiinidooside-tegemine-eakatele-on-liiga-aeglane "Merits: kolmandate vaktsiinidooside tegemine eakatele on liiga aeglane"] ERR, 11. oktoober 2021</ref> 21. oktoobriks oli tehtud umbes 12 000 tõhustusdoosi.<ref>[https://www.err.ee/1608377003/eestis-on-tehtud-12-000-tohustusdoosi "Eestis on tehtud 12 000 tõhustusdoosi"] ERR, 21. oktoober 2021</ref> 28. oktoobril anti teada, et lisaks vähemalt 65-aastastele ning eesliinitöötajatele võivad tõhustusdoose saama hakata ka teised seda soovivad inimesed, kellel on viimasest süstist möödas vähemalt pool aastat.<ref>[https://www.err.ee/1608384479/tohustusdoosi-saajate-ring-laienes "Tõhustusdoosi saajate ring laienes"] ERR, 28. oktoober 2021</ref> Novembris avaldati Haigekassa kohortuuring, mille järgi vajavad vaktsineeritud inimesed ligi viis korda vähem haiglaravi, ligi kuus korda vähem intensiivravi ning neil on üle kahe korra väiksem tõenäosus koroona tõttu surra. Haiglaravi vajanud inimestel puhul on vaktsineeritutel olnud haiglaravi kestus keskmiselt 16 päeva (sh taastusravi) ja kulu 3628 eurot inimese kohta ning vaktsineerimata inimeste puhul keskmiselt 13 päeva ja kulu 4654 eurot (sest ollakse sagedamini intensiivravil ja ei pruugita nakkust üle elada).<ref>[https://www.err.ee/1608396872/koroonauuring-95-protsenti-ravirahast-on-kulunud-vaktsineerimata-inimestele "Koroonauuring: 95 protsenti ravirahast on kulunud vaktsineerimata inimestele"] ERR, 9. november 2021</ref> 1,65 miljoni koroonavaktsiini süsti järel on Eestis tuvastatud 238 tõsist kõrvaltoimet (0,01%), milles esines ajaline seos vaktsineerimisega. Sealhulgas neli surmajuhtumit, mille puhul ei saa välistada seost vaktsiinidega.<ref>[https://www.err.ee/1608424289/11-kuuga-on-koroonavaktsiinidel-ilmnenud-238-korral-tosiseid-korvaltoimeid "11 kuuga on koroonavaktsiinidel ilmnenud 238 korral tõsiseid kõrvaltoimeid"]</ref> Koroonaviiruse vastuvaktsineerimise edenemine Eestis: <gallery> COVID-19 vaccination in Estonia (2021-08-01).svg|Seis 1. augustiks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-09-01).svg|Seis 1. septembriks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-10-01).svg|Seis 1. oktoobriks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-11-01).svg|Seis 1. novembriks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-12-01).svg|Seis 1. detsembriks COVID-19 vaccination in Estonia (2022-01-01).svg|Seis 1. jaanuariks COVID-19 vaccination in Estonia (2022-02-01).svg|Seis 1. veebruariks COVID-19 vaccination in Estonia (2022-03-01).svg|Seis 1. märtsiks </gallery> {{Graph:Chart | width = 980 | height = 240 | xAxisTitle = nädal | yAxisTitle = vaktsiinidoosid | xAxisAngle = -40 | colors = #87CEEB | type = rect | showValues = offset:4 | x = 52. nädal, 53. nädal, 1. nädal, 2. nädal, 3. nädal, 4. nädal, 5. nädal, 6. nädal, 7. nädal, 8. nädal, 9. nädal, 10. nädal, 11. nädal, 12. nädal, 13. nädal, 14. nädal, 15. nädal, 16. nädal, 17. nädal, 18. nädal, 19. nädal, 20. nädal, 21. nädal, 22. nädal, 23. nädal, 24. nädal, 25. nädal, 26. nädal, 27. nädal, 28. nädal, 29. nädal, 30. nädal, 31. nädal, 32. nädal, 33. nädal, 34. nädal, 35. nädal, 36. nädal, 37. nädal, 38. nädal, 39. nädal, 40. nädal, 41. nädal | y = 191,2332,8395,7202,7779,12638,14847,15005,20289,24001,33500,44776,33243,30700,40269,38614,39509,37895,53380,67596,46773,61444,62333,59329,67556,70034,31311,50095,42310,36931,42620,33354,36087,35967,26983,28794,23612,22583,24322,25138,15742,13383,12101 }} <em>Tehtud vaktsiinidooside arv nädala lõikes. Vaktsineerimist alustati 2020. aasta lõpul. Allikas: [https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Terviseamet]</em> ==Mõju== [[Pilt:Siseministeeriumi haldusala juhtide arengupäev 2020.jpg|pisi|Koroonakriisis asendati füüsilised koosviibimised sageli virtuaalsete üritustega]] {{Vaata|Koroonakriis Eestis}} Pandeemia ja selle vastased meetmed avaldasid mõju kõigile ühiskonnaelu valdkondadele, sj majandusele, poliitikale, kultuurile, haridusele. Viiruse Eestisse jõudmise järel kolisid eriolukorra tingimustes paljud inimesed linnast maale.<ref>Taavi Eilat: [https://www.err.ee/1068585/suletud-eesti-tagajarg-majandus-muutub-inimesed-kolivad-maale "Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale"] ERR, 25. märts 2020</ref> Loodeti, et koroonakriisi tõttu inimestele tuttavaks saanud veebilahenduste mõjul väheneb Eesti inimestele vajadus tööasjade ajamisel nii sageli Tallinna sõita ja see soodustab maapiirkondades elamist.<ref>Rein Sikk: [https://www.err.ee/1100319/rein-sikk-tanu-koroonale-on-eesti-nuud-vahem-tallinna-poole-kaldu "Rein Sikk: tänu koroonale on Eesti nüüd vähem Tallinna poole kaldu"] ERR, 10. juuni 2020</ref> 2020. aasta kevadise eriolukorra ajal tõusis näiteks Kagu-Eesti maakondades elektritarbimine tavapärasega võrreldes keskmiselt 14%.<ref>[https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/11050857_2020__Aruanne_11050857.pdf Elektrilevi 2020. aasta majandusaasta aruanne]</ref> Kõrvuti suurenenud internetikasutamisega sagenes [[küberkuritegevus]].<ref>[[Kristjan Port]]: [https://novaator.err.ee/1071747/kriisi-ajal-oitseb-kuberkuritegevus "Kriisi ajal õitseb küberkuritegevus"] ERR Novaator, 2. aprill 2020</ref><ref>[https://arvamus.postimees.ee/6957726/koroonakriisis-on-huppeliselt-kasvanud-kuberohud "MAAILM TASKUS ⟩ Koroonakriisis on hüppeliselt kasvanud küberohud"] Postimees, 24. aprill 2020</ref> Muuhulgas toimus rünnak Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel varastati Terviseametilt 9158 koroonaviiruse diagnoosi saanud inimese andmed.<ref>[https://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/kuberkuritegevus-on-epideemia-2020-aasta-levinumad-petuskeemid?id=91847018 "Küberkuritegevus on epideemia: 2020. aasta levinumad petuskeemid"] Delfi, 2. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1192309/riigi-vastu-toimusid-kuberrunded-katte-saadi-9158-koroonapatsiendi-andmed "Riigi vastu toimusid küberründed, kätte saadi 9158 koroonapatsiendi andmed"] ERR, 1. detsember 2020</ref> === Majandusalane mõju === [[Koroonakriis Eestis]] avaldas olulist majandusmõju. [[Eesti Pank]] hindas 2020. aasta märtsi lõpul pärast eriolukorra kehtestamist, et [[Eesti majandus]] kahaneb vähemalt 6% ning seda juhul, kui olukord leeveneb mai alguseks.<ref>[https://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-seisukohad-paevakajalistel-teemadel Eesti Panga hinnang koroonaviiruse majandusmõjude kohta] (vaadatud 29. märtsil 2020)</ref> Juunis täpsustati hinnanguid ja leiti, et majanduslanguseks kujuneb 10 protsenti ning prognoositi majanduse taastamiseks kuluvaks ajaks kaks aastat.<ref>[https://www.err.ee/1100164/keskpanga-prognoosi-kohaselt-langeb-majandus-tanavu-10-protsenti "Keskpanga prognoosi kohaselt langeb majandus tänavu 10 protsenti"] ERR, 10. juuni 2020</ref> Detsembris prognoosis Eesti Pank 2020. aasta majanduslanguseks 2,5%.<ref>[https://www.err.ee/1209130/eesti-panga-prognoos-majanduslanguseks-jaab-tanavu-2-5-protsenti "Eesti Panga prognoos: majanduslanguseks jääb tänavu 2,5 protsenti"] ERR, 16. detsember 2020</ref> [[Statistikaamet]]i andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.<ref name="langes-mullu-2-9">[https://www.err.ee/1608126160/eesti-majandus-langes-mullu-2-9-protsenti "Eesti majandus langes mullu 2,9 protsenti"] ERR, 1. märts 2021</ref> Valitsuse koroonakriisi lisaeelarve arvestas tööpuuduse 10-protsendilise kasvu ja 8-protsendilise majanduslangusega.<ref>Anna Põld: [https://www.postimees.ee/6939798/helme-diislikutuse-hind-langeb-tanu-aktsiisimuudatustele-14-5-senti-liitri-kohta "Helme: diislikütuse hind langeb tänu aktsiisimuudatustele 14,5 senti liitri kohta"] Postimees, 2. aprill 2020</ref> 17. mai 2020 seisuga oli töötute arv kasvanud 50 137 inimeseni (registreeritud töötuse määr oli sellega 7,7 protsenti) ja alates eriolukorra kehtestamisest oli töötuid registreeritud 21 781. Maakonniti kasvas töötute arv kõige rohkem Hiiumaal ja Harju maakonnas.<ref>[https://www.err.ee/1091127/eriolukorra-viimasel-nadalal-uletas-tootute-arv-50-000-piiri "Eriolukorra viimasel nädalal ületas töötute arv 50 000 piiri"] ERR, 18. mai 2020</ref> Kui enne pandeemia algust oli töötuse määr 5,1%, siis 2021. aasta III kvartalil langes töötuse määr 5,7% peale ning taas kasvas üleüldine palgasurve. Pandeemiaeelsele tasemele jõudmist prognoositi 2022. aastal.<ref>[https://www.err.ee/1608403670/tootute-vahenemine-kriisieelse-tasemeni-toob-kaasa-uleuldise-palgaralli "Töötute vähenemine kriisieelse tasemeni toob kaasa üleüldise palgaralli"] ERR, 15. november 2021</ref> === Tervishoiualane mõju === [[Pilt:Jüri Ratase Muhu- ja Saaremaa visiit mais 2020 -- 04.jpg|pisi|Pandeemiaga seoses rõhutati vajadust tagada kätehügieen ja kanda maske]] Kriis pani proovile tervishoiuasutuste ja haiglate võimekuse diagnoosida [[SARS-CoV-2]] viirusega nakatumist ja ravida [[COVID-19|koroona]]<nowiki/>patsiente ning tagada samas personali tervis. Kriisi alguses oli puudu nii teste, kaitseriietust kui ka oskusi nakkushaiguse pandeemia olukorras hakkama saamiseks. Nõrk infektsioonikontroll mitmetes haiglates pandeemia algusfaasis soodustas viiruse haiglasisest levikut ning nõnda esines ulatuslikku haiglasisest levikut näiteks [[Kuressaare Haigla]]s ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]]s.<ref>[https://www.err.ee/1106546/inimlikud-eksitused-ja-kokkuhoid-aitasid-koroonal-eesti-haiglates-levida "Inimlikud eksitused ja kokkuhoid aitasid koroonal Eesti haiglates levida"] ERR, 26. juuni 2020</ref> Psühhiaatrid registreerisid rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Noorte seas kasvas ka enesetappude arv.<ref>Grete-Liina Roosve: [https://www.err.ee/1145028/koroonakarantiin-pani-pontsu-inimeste-vaimsele-tervisele "Koroonakarantiin pani põntsu inimeste vaimsele tervisele"] ERR, 9. oktoober 2020</ref> Kardeti, et liikumispiirangute tõttu kasvas ühtlasi [[koduvägivald]], kuid see ei pruukinud statistikas kajastuda, sest ohvritel polnud kuhugi minna.<ref>[[Helena Dalli]]:[https://www.err.ee/1080745/helena-dalli-liikumispiirangute-tottu-on-suurenenud-koduvagivald "Liikumispiirangute tõttu on suurenenud koduvägivald"] ERR, 22. aprill 2020</ref><ref>Mari Peegel: [https://feministeerium.ee/parnu-naiste-tugikeskuse-juht-margo-orupold-valmistume-huppeks-kui-vagivald-kodudes-peaks-eskaleeruma/ "Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld: valmistume hüppeks, kui vägivald kodudes peaks eskaleeruma"] feministeerium.ee, 13. aprill 2020</ref> Võrreldes varasemaga kasvas Eestis Ohvriabisse pöördujate hulk.<ref>Roberta Vaino: [https://www.err.ee/1127085/ohvriabisse-poordujate-arv-kasvab-kannatajate-seas-uha-enam-mehi "Ohvriabisse pöördujate arv kasvab, kannatajate seas üha enam mehi"] ERR, 25. august 2020</ref> [[Füüsiline distantseerumine]] ja paranenud [[kätehügieen]] vähendasid samas teiste nakkushaiguste levikut.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/koroonaviirust-piiravad-meetmed-mojutanud-ka-teiste-nakkushaiguste-levikut "Koroonaviirust piiravad meetmed on mõjutanud ka teiste nakkushaiguste levikut"] Terviseamet, 7. mai 2020</ref> Koroonapandeemia tõttu oli haiglatel vaja piirata ka plaanilist ravi. Näiteks 2021. aasta kevadise koroonalaine tõttu jäi [[Peep Talving]]u sõnul ootele enam kui 20&nbsp;tuhande inimese ravi.<ref>[https://www.err.ee/1608359619/eelmise-koroonalaine-tottu-on-siiani-plaanilise-ravi-ootel-21-600-inimest "Eelmise koroonalaine tõttu on siiani plaanilise ravi ootel 21 600 inimest"] ERR, 5. oktoober 2021</ref> Koroonaga seotud kulude katteks sai [[Eesti Haigekassa]] 2020. aasta jooksul juurde üle 200 miljoni euro, millele lisaks kulus 37 miljonit nende enda eelarvest. Vähenenud sotsiaalmaksu laekumine avaldas seejuures eelarvele mõju 50 miljoni euro ulatuses. Paarkümmend miljonit kulus voodikohtade sisseseadmiseks koroonapatsientidele. Kasvanud vajadus isikukaitsevahendite järgi koos kõrge nõudluse tõttu kerkinud hindadega kasvatas seotud kulusid aasta lõikes 46 miljonit. Et kevadel peatati plaaniline ravi, siis haiglate püsikulude katmiseks eraldati 22 miljonit. Töövõimetushüvitiste maksmise täiendav kulu oli kevadel 20 miljonit ja sügisel 4 miljonit. Koroona testimiseks kulus neli miljonit eurot ning samuti kulus neli miljonit koroonahaigete ravimiseks. Seejuures oli Haigekassa 2020. aastaks plaanitud eelarve 1,6 miljardit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1214665/ulevaade-millele-kulusid-haigekassa-koroonamiljonid-ja-palju-ule-jai "Ülevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi?"] ERR, 21. detsember 2020</ref> 2021. aasta veebruari seisuga oli koroonapatsientide ravile (ei sisalda [[taastusravi]]) kokku kulunud 16,5 miljonit eurot, seejuures kõige kallima üksikjuhtumi ravi maksis 123 000 eurot.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92861453/graafik-uhele-covid-patsiendile-kulus-123-000-eurot-teine-oli-haiglas-72-paeva "GRAAFIK | Ühele COVID-patsiendile kulus 123 000 eurot, teine oli haiglas 72 päeva"] Maaleht, 18. märts 2021</ref> 2021. aasta novembri seisuga olid Haigekassa analüüsi kohaselt koroonaga seotud kulud üle 100 miljoni euro, millest 57 miljonit kulus koroonahaigete ravile ning 50 miljonit isikukaitsevahenditele, koroonaga seotud lisatasudele, haiglavoodite ja vaktsineerimise valmisolekule ja edukustasudele. Ravikuludest 95% moodustas vaktsineerimata (sealhulgas ajast enne vaktsineerimisega alustamist) patsientide ravimine. Kuna vaktsineerimata inimeste nakatumise tõenäosus ja ravikulud on olnud suuremad, siis vaktsineeritud inimesed olid lisaks nakatumiste, ravivajaduste ja surmade ärahoidmisele säästnud ka hinnanguliselt 13 miljonit eurot potentsiaalseid kulusid.<ref>[https://www.err.ee/1608396872/koroonauuring-95-protsenti-ravirahast-on-kulunud-vaktsineerimata-inimestele Koroonauuring: 95 protsenti ravirahast on kulunud vaktsineerimata inimestele]. [[ERR]], 9. november 2021</ref><ref>[[Mait Raag]], [[Kadri Haller-Kikkatalo]]. [https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/COVID-ravikulude%20anal%C3%BC%C3%BCs%20seisuga%204.11.2021.pdf COVID-19 ravi sõltuvalt vaktsineerimisest]. [[Tervisekassa]], 9. november 2021</ref> Ravikulude jätkuva kasvu tõttu ja kõigi teiste tervisemuredega patsientide raviks on Haigekassa soovinud võtta kasutusele osa oma reservkapitalist.<ref>[https://www.err.ee/1608397487/kaks-aastat-pandeemiat-on-haigekassale-maksma-lainud-ule-100-miljoni-euro Kaks aastat pandeemiat on haigekassale maksma läinud üle 100 miljoni euro]. [[ERR]], 9. november 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608466250/riik-votab-koroonakulude-katteks-haigekassa-reservist-29-miljonit Riik võtab koroonakulude katteks haigekassa reservist 29 miljonit]. [[ERR]], 14. jaanuar 2022</ref> Juba pandeemiaeelselt oli probleemiks meditsiinitöötajate puudus ning pandeemiaga kasvas see veelgi.<ref>[https://www.err.ee/1197748/arstide-liit-eesti-meditsiinisusteem-toimib-tanu-meedikute-ulekoormusele "Arstide liit: Eesti meditsiinisüsteem toimib tänu meedikute ülekoormusele"] ERR, 5. detsember 2020</ref> Tõusnud töökoormus ja ületundide suur hulk tõi kaasa ka meditsiinitöötajate läbipõlemist ja töölt lahkumist ning süvendas sellega probleemi.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1028716/haiglajuhtide-mured-napib-personali-kes-koroonapatsientidega-tegeleks "Haiglajuhtide mured: napib personali, kes koroonapatsientidega tegeleks"] Õhtuleht, 15. märts 2021</ref><ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7371026/haiglajuht-jaanud-on-puhas-rutiin-ja-ulekoormus "Haiglajuht: jäänud on puhas rutiin ja ülekoormus"] Lõuna-Eesti Postimees, 27. oktoober 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608400769/kolmandik-tu-kliinikumi-odedest-teeb-uhe-kuuga-viis-nadalat-tood "Kolmandik TÜ kliinikumi õdedest teeb ühe kuuga viis nädalat tööd"] ERR, 12. november 2021</ref> ==Vastuolud== [[Pilt:Terviseameti külastus, 07.03.2020 --003.jpg|pisi|left|Terviseameti nakkushaiguste labor]] ===Terviseamet=== Terviseameti viirusejuhtumite kogumise statistika metoodika oli algselt ebakorrektne ning põhjustas etteheiteid andmeanalüütikutelt. Metoodika korrastati 2020. aasta 1. aprilliks ning see muutis teadlaste prognoose viiruse leviku osas.<ref>Martin Laine: [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-vaata-kui-kardinaalselt-erineb-puhastatud-koroonastatistika-seni-kajastatud-numbritest?id=89431923 "Vaata, kui kardinaalselt erineb "puhastatud" koroonastatistika seni kajastatud numbritest"] Delfi, 1. aprill 2020</ref> Samas tehti andmetes muudatusi ka hiljem.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/segadus-andmetega-koroonaviiruse-statistikast-on-seni-jaanud-valja-12-nakatunut?id=89452257 "Segadus andmetega. Koroonaviiruse statistikast on seni jäänud välja 12 nakatunut"] Delfi, 3. aprill 2020</ref> Terviseamet kinnitas algul, et maskide kandmine ennetava meetmena ei ole põhjendatud, kuid oli sunnitud oma seisukohta muutma.<ref>Mikk Salu: [https://ekspress.delfi.ee/kuum/koik-naomaskidest-uhed-utlevad-et-need-kaitsevad-teised-et-ei-kaitse-kellel-on-oigus?id=89381387 "Kõik näomaskidest: ühed ütlevad, et need kaitsevad, teised, et ei kaitse. Kellel on õigus?"] Eesti Ekspress, 28. märts 2020</ref> [[Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet]] koostas koostöös [[Tallinna Tehnikaülikool]]i polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboriga juhendi eraisikutele ja ettevõtjatele, kuidas valmistada kaitsemaske.<ref>[https://tervis.postimees.ee/6939918/ttja-koostas-juhendi-kuidas-valmistada-nii-meditsiinilisi-kui-isetehtud-maske "TTJA koostas juhendi, kuidas valmistada nii meditsiinilisi kui isetehtud maske"] Postimees, 2. aprill 2020</ref> ===Eriolukord=== {{Vaata| Koroonakriis Eestis#Eriolukord}} Eriolukorra väljakuulutamist ei pidanud veel 12. märtsil vajalikuks õiguskantsler [[Ülle Madise]], kes nimetas põhjendatuks pigem [[hädaolukord|hädaolukorra]] meetmete kasutamist.<ref>Owe Petersell: [https://www.err.ee/1062558/oiguskantsler-praegu-eriolukorra-valja-kuulutamist-ei-toeta "Õiguskantsler praegu eriolukorra välja kuulutamist ei toeta"] ERR, 12. märts 2020</ref> Sama päeva õhtul andis aga Terviseamet teada mitmete uute nakatunute tuvastamisest ja kohaliku leviku algusest Eestis,<ref name="kohalik-levik" /> mille järel otsustas valitsus eriolukorra välja kuulutada.<ref name=eriolu /> Hiljem ütles Madise, et valitsus kuulutas eriolukorra välja õigel ajal ja varem ei oleks tema hinnangul seadus seda lubanud.<ref name="Sildam-Madise">Toomas Sildam: [https://www.err.ee/1064534/oiguskantsler-ulle-madise-pohiseadus-kehtib-ka-praegu "Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu"] ERR, 16. märts 2020</ref> Küll leidis ta, et hiljaks jäädi välismaalt tulnud inimeste karantiini suunamisega.<ref name="Sildam-Madise" /> Kriitikat pälvis eriolukorra väljakuulutamise taustal [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]i osaline peatamine.<ref>[[Karmen Turk]]: [https://triniti.ee/inimoigused-pausil/ Inimõigused pausil] Advokaadibüroo Triniti blogi, 1. aprill 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/advokaat-valisministeeriumi-sammust-demokraatlikus-oigusriigis-nii-ei-tehta?id=89386411 "Advokaat välisministeeriumi sammust: demokraatlikus õigusriigis nii ei tehta"] Delfi, 28. märts 2020</ref> [[Marina Kaljurand]] nimetas seda välispoliitiliseks prohmakaks ja leidis, et enne tegutsemist olnuks kasulik selgitada plaani avalikkusele.<ref>[https://www.err.ee/1074259/kaljurand-artikli-15-aktiveerimine-oli-valispoliitiline-prohmakas "Kaljurand: artikli 15 aktiveerimine oli välispoliitiline prohmakas"] ERR, 7. aprill 2020</ref> Valitsuse plaanid asuda eriolukorra võimalusi ära kasutades [[mobiilpositsioneerimine|mobiilpositsioneerimise]] alusel viirusega nakatunute asukohta jälgima ning karantiinireeglite rikkumisel korrale kutsuma<ref>[https://web.archive.org/web/20200628165315/https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaministri-rahandusministri-ja-eesti-panga-presidendi-pressikonverentsi-stenogramm-17-marts "Peaministri, rahandusministri ja Eesti Panga presidendi pressikonverentsi stenogramm, 17. märts 2020"] Eesti Vabariigi valitsuse veebisait, 18. märts 2020</ref> põhjustas teravat kriitikat ja sellise võimaluse välistas kategooriliselt õiguskantsler Ülle Madise.<ref>Vilja Kiisler: [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vilja-kusib-ulle-madise-nakatunud-inimest-telefoni-asukoha-maaramisega-jalitada-ei-tohi-see-on-taiesti-keelatud?id=89397205 "Ülle Madise: nakatunud inimest telefoni asukoha määramisega jälitada ei tohi, see on täiesti keelatud"] Delfi, 30. märts 2020</ref> Valitsus otsustas eriolukorra ajal õlitehase rajamise Ida-Virumaale, mis tekitas vastuseisu keskkonnakaitsjate<ref>Piret Väinsalu, [[Madis Vasser]]: [https://elfond.ee/uudised/valitsuse-otsus-toetada-olitehase-rajamist-on-vastutustundetu "Valitsuse otsus toetada õlitehase rajamist on vastutustundetu"] Eestimaa Looduse Fond, 27. märts 2020</ref>, teadlaste<ref>Kaur Maran: [https://heureka.postimees.ee/6935313/teadusuhendused-polevkivitehase-rajamine-kriisiolukorras-on-vastutustundetu-ja-kahjulik "Teadusühendused: põlevkivitehase rajamine kriisiolukorras on vastutustundetu ja kahjulik"] Postimees, 27. märts 2020</ref> ja energeetikute seas<ref>Aleksander Krjukov: [https://www.err.ee/1069628/valitsus-andis-eesti-energiale-rohelise-tule-uue-olitehase-ehituseks "Valitsus andis Eesti Energiale rohelise tule uue õlitehase ehituseks"] ERR, 27. märts 2020</ref><ref>Jaanus Purga: [https://pohjarannik.postimees.ee/6941957/jaanus-purga-uut-polevkiviolitehast-ei-tule "Uut põlevkiviõlitehast ei tule"] Põhjarannik, 4. aprill 2020</ref>. Kriitikat pälvis valitsuse otsus peatada kriisi ajal maksed II pensionisambasse. Kriitikud tõid välja, et just kriisi ajal oleks hea investeerida.<ref>[https://www.err.ee/1072366/seb-kriisi-ajal-pensionimaksete-peatamine-pole-hea-mote "SEB: kriisi ajal pensionimaksete peatamine pole hea mõte"] ERR, 2 aprill 2020</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2020/03/25/kaed-eemale-minu-rahakotist "Käed eemale minu rahakotist!"] Äripäev, 25. märts 2020</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2020/03/23/valitsus-aitab-ii-samba-maksete-peatamisega-iseennast "Valitsus aitab II samba maksete peatamisega iseennast"] Äripäev, 23. märts 2020</ref> Eesti Panga president [[Madis Müller]] väitis, et see kärbe tuleb tulevaste pensionäride arvelt.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/6927596/teise-pensionisamba-maksed-peatatakse "Teise pensionisamba maksed peatatakse"] Postimees, 19. märts 2020</ref> 2021. aasta septembris hinnati, et pensionimaksete peatamine läheb riigile täiendavalt maksma kuni 100 miljonit eurot, sest pensionifondide tootlus oli peatatud maksete perioodil oluliselt üle ajaloolise keskmise.<ref>[https://www.err.ee/1608330002/pensionimaksete-peatamine-voib-riigile-maksma-minna-kuni-100-miljonit-eurot "Pensionimaksete peatamine võib riigile maksma minna kuni 100 miljonit eurot"] ERR, 6. september 2021</ref> [[Fail:Tanel Kiik 2020.jpg|pisi|Tartu Ülikool tunnustas sotsiaalminister Tanel Kiike Skytte medaliga panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamisse ning Tartu Ülikooli ja selle teadlaste kaasamisel eriolukorra juhtimisse]] 1. aprillil 2020 teatas valitsus [[Siseministeerium]]is valminud eelnõust, mis kohustab Eestis elavaid, kuid tööta jäävaid kolmandate riikide kodanikke esimesel võimalusel kodumaale sõitma. Valitsus pidi saama õiguse otsustada, missugustel erialadel võib anda lühiajalise tööloa. Ühtlasi tühistanuks eelnõu seni kehtinud võimaluse võtta tööle välismaalasi, kes on saabunud Eestisse [[viisavabadus|viisavabalt]], [[turistiviisa|turisti]]- või [[äriviisa]]ga. Välismaalaste puhul hakati hindama, kes võivad koju naasmise asemel püüda jääda ebaseaduslikult Schengeni alale, ning oldi valmis neid kinni pidama ja [[väljasaatmine|välja saatma]].<ref>Madis Hindre: [https://www.err.ee/1071470/riik-voib-toota-jaavad-valismaalased-edaspidi-koju-saata "Riik võib tööta jäävad välismaalased edaspidi koju saata"] ERR, 1. aprill 2020</ref> Valitsus kiitis eelnõu heaks, tuues põhjenduseks soovi lõpetada viisarežiimi kuritarvitused ja tagada vabade töökohtade jäämine Eesti elanikele ning potentsiaalselt ebaseaduslikult Euroopa Liitu jäävate välismaalaste ohtlikkuse avalikule korrale. Ettepanek anda valitsusele õigus välismaalaste palkamine mõnes valdkonnas täielikult keelata jäi esialgu eelnõust välja.<ref>[https://www.err.ee/1072351/too-kaotanud-valismaalased-peavad-eestist-lahkuma "Töö kaotanud välismaalased peavad Eestist lahkuma"] ERR, 2. aprill 2020</ref> Otsust nimetati ajakirjanduses "immigrantidevastase poliitika läbisurumiseks", mida püüti läbi viia koroonaviiruse puhangu varjus.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/new-york-times-eesti-valitsus-kasutab-viirust-immigrantide-vastase-poliitika-labisurumiseks?id=89457483 "New York Times: Eesti valitsus kasutab viirust immigrantide vastase poliitika läbisurumiseks"] Delfi, 3. aprill 2020</ref> Otsus süvendas tööjõuprobleeme põllumajanduses<ref>[https://www.err.ee/1072384/ettevotja-koroonakriisis-tootuks-jaanud-maal-toojoupuudust-ei-lahenda "Ettevõtja: koroonakriisis töötuks jäänud maal tööjõupuudust ei lahenda"] ERR, 2. aprill 2020</ref> ning eriti tugevasti said pihta maasikakasvatajad<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1002185/maasikakasvataja-kutsus-ministreid-maasikapollule "Maasikakasvataja kutsus ministreid maasikapõllule"] Õhtuleht, 20. mai 2020</ref>. Tartu Ülikool tunnustas 2020. aastal sotsiaalminister [[Tanel Kiik]]e [[Johan Skytte medal|Johan Skytte medaliga]] panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamise eest Eestis.<ref>[https://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-tunnustab-skytte-medaliga-sotsiaalminister-tanel-kiike "Tartu Ülikool tunnustab Skytte medaliga sotsiaalminister Tanel Kiike"] Tartu Ülikool, 29. mai 2020</ref> Samas on kritiseeritud ka mõnede ministrite sõnavõtte ja katseid jagada tervisevaldkonnale korraldusi, mis ületavad nende pädevust ning millel pole midagi ühist tõenduspõhise riigivalitsemisega.<ref>[https://www.err.ee/1096699/toomas-sildam-mone-ministri-viroloogiline-kirgastumine "Toomas Sildam: mõne ministri viroloogiline kirgastumine"] ERR, 31. mai 2020</ref> Avaldati ka arvamust, et valitsusele tervikuna ekspertide kuulamine ei meeldi ning sellega põhjendati, et miks pidi näiteks ametist lahkuma Terviseameti juht Merike Jürilo.<ref>[https://www.err.ee/1104778/olukorrast-riigis-praegusele-valitsusele-ei-meeldi-eksperte-kuulata ""Olukorrast riigis": praegusele valitsusele ei meeldi eksperte kuulata"] ERR, 21. juuni 2020</ref> Politsei tõi välja, et reageeris eriolukorra ajal erinevatele kehtestatud piirangute rikkumistele enam kui 6000 korral ning rohkem kui sajal juhul määrati rikkujatele karistuseks ka [[sunniraha]] maksmine.<ref>[https://www.err.ee/1093074/politsei-eriolukorra-piiranguid-rikuti-rohkem-kui-6000-korda "Politsei: eriolukorra piiranguid rikuti rohkem kui 6000 korda"] ERR, 21. mai 2020</ref> === Teine laine === Viiruse teise laine ajal kritiseeriti valitsuse selge plaani puudumist<ref>[https://www.err.ee/1206262/opik-riigil-peaks-koroonaga-voitluses-olema-vahemalt-kuu-pikkune-plaan "Öpik: riigil peaks koroonaga võitluses olema vähemalt kuu pikkune plaan"] ERR, 13. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1200346/jevgeni-ossinovski-valitsus-on-viiruse-teises-laines-totaalselt-labi-kukkunud "Jevgeni Ossinovski: valitsus on viiruse teises laines totaalselt läbi kukkunud"] ERR, 8. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1145110/indrek-saar-viiruse-ohjamise-asemel-tegelevad-ministrid-punktinoppimisega "Indrek Saar: viiruse ohjamise asemel tegelevad ministrid punktinoppimisega"] ERR, 11. oktoober 2020</ref> ja segast kommunikatsiooni<ref>[https://www.err.ee/1206466/toomas-sildam-enam-ei-saa-aru-mis-on-valitsuse-tehtud-piirangute-mote "Toomas Sildam: enam ei saa aru, mis on valitsuse tehtud piirangute mõte"] ERR, 12. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1204501/mari-liis-tikerperi-koolid-vajavad-ja-vaarivad-selgemaid-sonumeid "Mari-Liis Tikerperi: koolid vajavad ja väärivad selgemaid sõnumeid"] ERR, 11. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1157642/joks-valitsuskommunikatsioon-maskide-teemal-oli-vastuoluline-ja-segadust-tekitav "Jõks: valitsuskommunikatsioon maskide teemal oli vastuoluline ja segadust tekitav"] ERR, 11. november 2020</ref>. Arvati ka, et riigi taas lukku panekuga jäädi lootusetult hiljaks.<ref>[https://leht.postimees.ee/7197414/rainis-venta-riigi-lukku-panemine-ei-hoia-katastroofi-ara "Rainis Venta: riigi lukku panemine ei hoia katastroofi ära"] Postimees, 10. märts 2021</ref> Näiteks kritiseeris riigikontrolör [[Janar Holm]] puudulikku kommunikatsiooni, kaootilisust omavalitsuste kaasamisel, vähest selgust ettevõtjate toetamise osas ning ebaselget juhtimisstruktuuri.<ref>[https://www.err.ee/1608356039/riigikontrolor-kritiseeris-kirjas-peaministrile-tegevust-koroonakriisis "Riigikontrolör kritiseeris kirjas peaministrile tegevust koroonakriisis"] ERR, 1. oktoober 2021</ref> === Vaktsineerimise kriitika === Etteheiteid oli vaktsineerimise aeglasele kulgemisele vaktsineerimisperioodi alguses.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tanel-kiik-vaktsineerimise-vaidetavalt-aeglasest-tempost-seda-tehakse-moistlikult-ja-turvaliselt?id=92131119 "Tanel Kiik vaktsineerimise väidetavalt aeglasest tempost: seda tehakse mõistlikult ja turvaliselt"] Delfi, 30. detsember 2021</ref><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92159493/meie-vaktsineerimine-on-masendavalt-aeglane-siin-on-idee-kuidas-saada-kiiremaks "Meie vaktsineerimine on masendavalt aeglane. Siin on idee, kuidas saada kiiremaks"] Eesti Ekspress, 4. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2021/01/14/tooandjad-nouavad-kiiremat-vaktsineerimist "Tööandjad nõuavad kiiremat vaktsineerimist"] Äripäev, 14. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.postimees.ee/7181697/kaja-kallas-vaktsineerimise-korraldusega-ei-saa-rahul-olla "Kaja Kallas: vaktsineerimise korraldusega ei saa rahul olla"] Postimees, 16. veebruar 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608113548/valitsus-tunnistab-torkeid-vaktsineerimisel "Valitsus tunnistab tõrkeid vaktsineerimisel"] ERR, 17. veebruar 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608123571/jesse-vaktsineerimise-tempoga-ei-saa-rahul-olla "Jesse: vaktsineerimise tempoga ei saa rahul olla"] ERR, 26. veebruar 2021</ref> Samas oli veel vähemalt märtsi alguse seisuga näiteks Soomes kulgenud koroona vastu vaktsineerimine Eestiga sarnases tempos.<ref>[https://www.err.ee/1608128542/soomes-kulgeb-koroona-vastu-vaktsineerimine-eestiga-sarnases-tempos "Soomes kulgeb koroona vastu vaktsineerimine Eestiga sarnases tempos"] ERR, 3. märts 2021</ref> Kehvasti oli korraldatud kogu vaktsineerimise kommunikatsioon.<ref>[https://www.err.ee/1608137626/pealtnagija-koroona-aasta-kui-suur-kommunikatsioonieksam ""Pealtnägija": koroona-aasta kui suur kommunikatsioonieksam"] ERR, 10. märts 2021</ref> Vaktsineerimise algusperioodil kritiseeriti ka keskendumist kitsale sihtrühmale, mille tõttu aeglustus vaktsineerimise tempo ja noorematel elutähtsate teenuste osutajatel polnud võimalust kiirelt vaktsiini saada.<ref>[https://www.err.ee/1608168577/kolvart-kritiseerib-vaktsineerimisel-kitsale-sihtruhmale-keskendumist "Kõlvart kritiseerib vaktsineerimisel kitsale sihtrühmale keskendumist"] ERR, 7. aprill 2021</ref> Lisaks põhjustas rahulolematust väga suurte laovarude hoidmine – nii oli aprilli lõpust alates iga nädala algul ootel üle 100 000 doosi koroonavaktsiini, kuigi vaktsineerimishuvilisi oli palju.<ref>[https://www.err.ee/1608212707/paavo-nogene-miks-on-kumned-tuhanded-doosid-ootel-mitte-olavarres "Paavo Nõgene: miks on kümned tuhanded doosid ootel, mitte õlavarres?"] ERR, 14. mai 2021</ref> Probleeme oli ka vaktsineerimisele registreerimisega.<ref>[https://www.err.ee/1608216379/seer-registreerimisjarjekorras-pole-praegu-motet-oodata-uusi-aegu-ei-tule "Seer: registreerimisjärjekorras pole praegu mõtet oodata, uusi aegu ei tule"] ERR, 18. mai 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608216499/vaktsineerimisele-registreerimise-infotelefoni-susteemis-oli-rike "Vaktsineerimisele registreerimise infotelefoni süsteemis oli rike"] ERR, 18. mai 2021</ref> Riigikontrolör [[Janar Holm]] tõi aprilli algul välja, et vaktsineerimise plaan (mis olevat tegevusplaani asemel pigem kogum põhimõtteid) on aegunud ning selgelt oli välja toomata juhtimise ja vastutuse mudel. Samuti ei olnud käsitletud juhtumeid, kus inimesel puudub võimalus vaktsineerimiskohta minna. Arusaamatusi põhjustavat ka see, kes täpselt otsustab selle üle, milliste vanuserühmade / tegevusalade esindajate vaktsineerimine mingil ajaperioodil parasjagu käib. Tal oli küsimusi ka andmevahetuse korraldamise ning vaktsineerimise pikaajaline plaani kohta.<ref>[https://www.err.ee/1608169987/riigikontrolor-saatis-kiigele-kriitilise-kirja-vaktsineerimise-korralduse-ja-juhtimise-kohta "Riigikontrolör saatis Kiigele kriitilise kirja vaktsineerimise korralduse ja juhtimise kohta"] ERR, 8. aprill 2021</ref> 2020. aasta lõpul kritiseeris Tervisameti kommunikatsioonijuht [[Simmo Saar]] riigi vaktsineerimisplaani ja väitis, et riik on sellega lootusetult hiljaks jäänud. Terviseamet vallandas Saare 22. detsembril usalduse kaotamise pärast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/92061855/terviseamet-laskis-lahti-riigi-vaktsiiniplaani-kritiseerinud-juhtivtootaja "Terviseamet laskis lahti riigi vaktsiiniplaani kritiseerinud juhtivtöötaja"] Delfi, 22. detsember 2020</ref><ref>[https://leht.postimees.ee/7215753/simmo-saar-sel-asjal-on-hinnalipik-mis-arvutatakse-inimeludes "Simmo Saar: «Sel asjal on hinnalipik, mis arvutatakse inimeludes.»"] Postimees, 2. aprill 2021</ref><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/89478843/ekspressi-arhiivist-terviseameti-pr-juht-nii-paha-on-olla-ei-tea-kas-mul-on-koroona-voi-moni-muu-tripper "EKSPRESSI ARHIIVIST | Terviseameti PR-juht: Nii paha on olla. Ei tea, kas mul on koroona või mõni muu tripper?"] Eesti Ekspress, 22. detsember 2020</ref><ref name="esikoht" /> ja talle allunud meedianõunik Eike Kingsepp, kuna viimane olevat suhelnud oma endise ülemusega.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93265801/tervisekuninga-piinad "Tervisekuninga piinad"] Eesti Ekspress, 28. aprill 2021</ref> Järgnesid mitmed kohtuvaidlused, mis pälvisid samuti meedia tähelepanu.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1026088/voitluses-terviseametiga-2-0-simmo-saare-kasuks-riigiasutus-raiskab-ressurssi-kattemaksuks "Võitluses terviseametiga 2:0 Simmo Saare kasuks: „Riigiasutus raiskab ressurssi kättemaksuks!“"] Õhtuleht, 22. veebruar 2021</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1032730/raha-nagu-raba-ullar-lanno-on-simmo-saarelt-arvutite-tagasisaamiseks-kulutanud-ule-20-000-euro "RAHA NAGU RABA! Üllar Lanno on Simmo Saarelt arvutite tagasisaamiseks kulutanud üle 20 000 euro!"] Õhtuleht, 29. aprill 2021</ref><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93260121/nurjus-ullar-lanno-magus-kattemaks-endistele-alluvatele "Nurjus Üllar Lanno magus kättemaks endistele alluvatele"] Eesti Ekspress, 27. aprill 2021</ref> Näiteks leidis Töövaidluskomisjon, et Saarega töölepingu lõpetamine on tühine, kuid nõustus usalduse kaotuses.<ref>[https://www.err.ee/1608156664/simmo-saar-sai-toovaidluses-osalise-oiguse-terviseamet-on-otsusega-rahul "Simmo Saar sai töövaidluses osalise õiguse, terviseamet on otsusega rahul"] ERR, 26. märts 2021</ref> Koroonapiirangute vastased viisid läbi mitmeid proteste<ref>[https://www.err.ee/1608171646/politsei-asub-toompeal-kogunevaid-meeleavaldajaid-hajutama "Politsei asub Toompeal kogunevaid meeleavaldajaid hajutama"] ERR, 9. aprill 2021</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94942645/ulevaade-ja-fotod-vabaduse-valjak-taitus-koroonaprotestijatega-uritusel-kritiseeriti-vaktsineerimist-ja-sarjati-valitsust "ÜLEVAADE ja FOTOD | Vabaduse väljak täitus koroonaprotestijatega. Üritusel kritiseeriti vaktsineerimist ja sarjati valitsust "] Delfi, 23. oktoober 2021</ref> ning populistlik opositsioonierakond [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] õhutas seda tagant, et enda toetust tõsta.<ref>[https://www.err.ee/1608180625/helme-meie-sonumid-politseiriigist-kasvatasid-ekre-reitingut "Helme: meie sõnumid politseiriigist kasvatasid EKRE reitingut"] ERR, 16. aprill 2021</ref><ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/94944291/video-martin-helme-meil-on-varajane-ravi-ivermektiini-naol-olemas-tervishoiumaffia-voiks-jatta-husteeria-ohutamise "VIDEO | Martin Helme: meil on varajane ravi ivermektiini näol olemas, tervishoiumaffia võiks jätta hüsteeria õhutamise"] Delf TV, 23. oktoober 2021</ref> Sellega seoses on Eestit nimetatud isegi politseiriigiks ning võrreldud olukorda diktaatorlike režiimidega.<ref name="siidkindad">[https://epl.delfi.ee/artikkel/93486325/eesti-on-kohelnud-koroonareeglite-rikkujaid-siidkinnastes-latis-26-000-trahvi-eestis-24 "Eesti on kohelnud koroonareeglite rikkujaid siidkinnastes: Lätis 26 000 trahvi, Eestis 24"] Eesti Päevaleht, 20. mai 2021</ref> Samas kirjutati 2021. aasta esimese nelja kuuga Eestis piirangute rikkumiste eest välja ainult 24 trahvi, kuid näiteks Lätis 26&nbsp;406 ja Leedus 17&nbsp;870 trahvi ehk Eestis on reeglite rikkujatega ümber käidud äärmiselt leebelt.<ref>[https://en.rebaltica.lv/2021/05/give-them-a-fine-or-hand-them-a-mask/ "Give them a fine – or hand them a mask?"] Re:Baltica, 19. mai 2021</ref> Terviseameti pressiesindaja sõnul on püütud vältida vandenõuteoreetikutega vaidlemist, kuna see annaks neile ainult rohkem tähelepanu.<ref name="siidkindad" /> Algul loodeti, et pärast 2020/21 talve läheb pandeemia üle ning vaktsineerimisega seljatatakse viirus lõplikult, aga uued pareminilevivad tüved nullisid selle võimaluse. Lisaks hakkas valeinfo levik vastu töötama vaktsineerimise edenemisele ning ilmnes, et ühiskonnas on suur hulk inimesi, kes ei usalda ei valitsust ega meediat ning pole valmis vaktsineerima. See tekitas survet leida süüdlasi, kelle kaela ajada kuhjunud probleemid.<ref>[https://www.muurileht.ee/doktorikraad-ei-taga-immuunsust-vandenouteooriate-vastu-intervjuu-andero-uusbergiga/ "Doktorikraad ei taga immuunsust vandenõuteooriate vastu. Intervjuu Andero Uusbergiga"] Müürileht, 19. oktoober 2021</ref> Vaktsineerimise korralduse kehva korralduse tõttu sattus kriitika alla tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning vaktsineerimise suhtes skeptilisi seisukohti esitanud kultuuriminister [[Anneli Ott|Anneli Oti]] osas kõlas üleskutseid ta valitsusest minema saata.<ref>[https://www.err.ee/1608294087/rahva-teenrid-arutasid-oti-ja-kiige-voimaliku-tagandamise-ule ""Rahva teenrid" arutasid Oti ja Kiige võimaliku tagandamise üle"] ERR, 31. juuli 2021</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/94096943/juhtkiri-nakkusohtlik-anneli-ott-tuleb-valitsusest-minema-saata "JUHTKIRI | Nakkusohtlik Anneli Ott tuleb valitsusest minema saata"] Eesti Päevaleht, 24. juuli 2021</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94914781/vaktsineerimata-kultuuriminister-anneli-ott-ma-ei-kavatse-tagasi-astuda "Vaktsineerimata kultuuriminister Anneli Ott: ma ei kavatse tagasi astuda"] Delfi, 20. oktoober 2021</ref> Augusti algul kutsuti ametist tagasi Sotsiaalministeeriumi kantsler [[Marika Priske]].<ref>[https://www.err.ee/1608295470/sotsiaalministeeriumi-kantsler-priske-saab-ametist-priiks "Sotsiaalministeeriumi kantsler Priske saab ametist priiks"] ERR, 2. august 2021</ref> == Vaata ka == * [[SARS-CoV-2]] * [[COVID-19#Ennetamine|COVID-19 ennetamine]] * [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis]] * [[Koroonapandeemia]] * [[Koroona (haigus)]] * [[Koroonavaktsiin]] * [[Koroonakriis Eestis]] * [[HOIA|HOIA mobiilirakendus]] * [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="koroonakaart">[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Koroonaviiruse andmestik] Terviseamet</ref> <ref name=covid19>[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik Koroonaviiruse andmestik] Terviseamet</ref> <ref name="kohalik-levik">[https://www.err.ee/1063204/terviseamet-eestis-on-kinnitatud-27-koroonajuhtu-ja-kohalik-levik "Terviseamet: Eestis on kinnitatud 27 koroonajuhtu ja kohalik levik"] ERR, 12. märts</ref> <ref name=err11_03>[https://www.err.ee/1062412/who-juht-kaes-on-pandeemia "WHO juht: käes on pandeemia"] ERR, 11. märts 2020</ref> <ref name="EV_eri">[https://www.err.ee/1063468/valitsuse-korraldus-eriolukorra-valjakuulutamiseks Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamiseks]. ERR, vaadatud 14.03.2020</ref> <ref name="esimene-inimelu">[https://www.postimees.ee/6933179/koroonaviirus-noudis-eestis-esimese-inimelu "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu"] Postimees, 25. märts 2020</ref> <ref name="Rozinko">[https://pohjarannik.postimees.ee/7142093/esimesena-eestis-koroonavaktsiini-saanud-jelena-rozinko-loodan-et-vaktsiin-aitab-kiiremini-naasta-tavaparasesse-ellu "Esimesena Eestis koroonavaktsiini saanud Jelena Rozinko: loodan, et vaktsiin aitab kiiremini naasta tavapärasesse ellu"] Põhjarannik, 27. detsember 2020</ref> <ref name="tuvastatud-17">[https://www.err.ee/1062610/koroonaviirus-on-eestis-tuvastatud-17-inimesel "Koroonaviirus on Eestis tuvastatud 17 inimesel"] ERR, 12. märts 2020</ref> <ref name="aprill-5">[https://www.err.ee/1073154/haiglaravi-vajavate-koroonahaigete-arv-kasvas-130-ni "Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kasvas 130-ni"] ERR, 5. aprill 2020</ref> <ref name="august-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testitulemust "COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 1. august 2020</ref> <ref name="juuni-4">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-4-juuni-oopaevaga-lisandus-10-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 4. juuni: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi"] Terviseamet, 4. juuni 2020</ref> <ref name="rekordilised-561">[https://www.err.ee/1197535/oopaevaga-lisandus-rekordilised-561-koroonapositiivset-suri-uks-inimene "Ööpäevaga lisandus rekordilised 561 koroonapositiivset, suri üks inimene"] ERR, 5. detsember 2020</ref> <ref name="rekordilised-760">[https://www.err.ee/1205644/oopaevaga-lisandus-rekordilised-760-koroonapositiivset-suri-kuus-inimest "Ööpäevaga lisandus rekordilised 760 koroonapositiivset, suri kuus inimest"] ERR, 12. detsember 2020</ref> <ref name="valitsus-9-dets">[https://www.err.ee/1201306/valitsus-paneb-uuest-nadalast-koik-koolid-alates-1-klassist-kinni-erandkorras-sailib-kaugope "Valitsus paneb uuest nädalast kõik koolid alates 1. klassist kinni, erandkorras säilib kaugõpe"] ERR, 9. detsember 2020</ref> <ref name="valitsus-laiendab-sulgemised">[https://www.err.ee/1216735/valitsus-laiendab-sulgemised-tallinnale-ja-harjumaale "Valitsus laiendab sulgemised Tallinnale ja Harjumaale"] ERR, 23. detsember 2020</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:COVID-19 pandemic in Estonia}} * [https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised Koroonateemalised trükised ja juhendmaterjalid] [[Terviseamet]]i kodulehel * [https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima Vaktsineerimine Eestis] * [https://minu.synlab.ee/toode/koroonaviiruse-kvantitatiivne-igg-antikehade-analuus Koroonaviiruse antikehade analüüs] * [https://koroona.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadlaste arendatud koroonaviiruse analüüsivahendid] * [https://koroonakaart.ee/et Koroonaviiruse leviku kaart Eestis] * [https://uudiskiri.etag.ee/ Eesti Teadusagentuuri COVID-19 uudiskiri] * [https://kkk.kriis.ee/et Korduma kippuvad küsimused] Eriolukorra veebileht * [https://ourworldindata.org/coronavirus/country/estonia?country=~EST Eesti koroonapandeemia andmestik] [[Our World in Data]] lehel * [https://synlab.ee/arstile/covid-19-materjalid Koroonaviiruse testimine Eestis] * [https://koroonatestimine.ee/testimispunktid Koroonaviiruse testimispunktid Eestis] * [https://www.google.com/maps/search/koroonaviiruse+testimine/@58.7378865,24.4994565,8z COVID-19 testimine] Google maps * [https://digilugu.ee Koroonaviiruse testi vastused] * [https://news.google.com/covid19/map?hl=et&mid=%2Fm%2F02kmm Koroonaviirus (Covid-19) Google uudised] * [https://g.co/kgs/HuX7X1 COVID-19 vaktsiin Google otsing] ;Kokkuvõtted * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/COVID-19_seisuga_09.06.2020_.pdf Toimetulek COVID-19 pandeemiaga. Eesti lugu.] Terviseamet, juuni 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/COVID-19_2020a_1_poolaasta_ulevaade.pdf COVID-19 epidemioloogiline ülevaade : 2020. aasta I poolaasta] Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_26.10.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 26.10.2020] Terviseamet, 27. oktoober 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_23.11.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 23.11.2020] Terviseamet, 23. november 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade.14.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 14.12.2020] Terviseamet, 14. detsember 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_28.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 28.12.2020] Terviseamet, 28. detsember 2020 * [https://terviseamet.ee/et/epiidulevaated Terviseameti COVID-19 epiidülevaated nädalate kaupa] Terviseamet * [https://www.tooelu.ee/et/146/covid-19-tookeskkonnas COVID-19 töökeskkonnas] Tööelu * [https://levila.ee/tekstid/eesti-koroona-vastu Eesti Koroona vastu] Levila ;Meedias * [https://www.err.ee/1062532/ratas-oleme-joudnud-hadaolukorda "Ratas: oleme jõudnud hädaolukorda"] ERR, 12. märts 2020 * [[Irja Lutsar]]: [https://www.err.ee/1064212/irja-lutsar-jargmised-nadalad-saavad-vaga-rasked-olema "Järgmised nädalad saavad väga rasked olema"] ERR, 15. märts 2020 * [[Mart Kadastik]]: [https://ekspress.delfi.ee/arvamus/testida-testida-testida?id=89259259 "Testida! Testida! Testida!"] Eesti Ekspress, 17. märts 2020 * [https://www.err.ee/1066848/enamik-hospitaliseeritud-nakatunutest-on-parit-saaremaalt "Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt"] ERR, 20. märts 2020 * [https://www.err.ee/1068284/koroonaviiruse-tokestamise-raport-kahe-nadala-parast-voib-intensiivis-olla-100-inimest "Koroonaviiruse tõkestamise raport: kahe nädala pärast võib intensiivis olla 100 inimest"] ERR, 24. märts 2020 * [[Taavi Eilat]]: [https://www.err.ee/1068585/suletud-eesti-tagajarg-majandus-muutub-inimesed-kolivad-maale "Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale"] ERR, 25. märts 2020 * [https://ekspress.delfi.ee/intervjuu/hadaolukorra-meditsiinijuht-arkadi-popov-juunikuuks-voiks-olukord-olla-normaliseerunud-ainult-uhel-juhul-kui?id=89343413 "Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov: juunikuuks võiks olukord olla normaliseerunud ainult ühel juhul, kui..."] Eesti Ekspress, 25. märts 2020 * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-vaata-kui-kardinaalselt-erineb-puhastatud-koroonastatistika-seni-kajastatud-numbritest?id=89431923 "Vaata, kui kardinaalselt erineb "puhastatud" koroonastatistika seni kajastatud numbritest"] Delfi, 1. aprill 2020 * [https://www.err.ee/1080530/tanel-kiik-teatud-piirangud-kestavad-ilmselt-suve-lopuni "Tanel Kiik: teatud piirangud kestavad ilmselt suve lõpuni"] ERR, 22. aprill 2020 * [[Kristjan Pihl]]: [https://www.err.ee/1089324/soda-nahtamatu-vaenlasega-60-paeva-koroonaepideemia-eesliinil "Sõda nähtamatu vaenlasega: 60 päeva koroonaepideemia eesliinil"] ERR, 13. mai 2020 * [https://www.err.ee/1095147/kadai-eestis-oli-koroonapuhang-mitte-epideemia "Kadai: Eestis oli koroonapuhang, mitte epideemia"] ERR, 27. mai 2020 * [https://www.err.ee/1095043/terviseameti-plaan-koroonakevad-sugisel-ei-kordu "Terviseameti plaan: koroonakevad sügisel ei kordu"] ERR, 27. mai 2020 * [https://www.err.ee/1097674/kadai-rootsi-ei-teinud-vale-otsust "Kadai: Rootsi ei teinud vale otsust"] ERR, 3. juuni 2020 * [https://www.err.ee/1105059/marju-himma-koroonakriis-toi-valja-eesti-valikulise-teaduspohisuse "Marju Himma: koroonakriis tõi välja Eesti valikulise teaduspõhisuse"] ERR, 22. juuni 2020 * [[Hanneli Rudi]]: [https://www.err.ee/1106546/inimlikud-eksitused-ja-kokkuhoid-aitasid-koroonal-eesti-haiglates-levida "Inimlikud eksitused ja kokkuhoid aitasid koroonal Eesti haiglates levida"] ERR, 26. juuni 2020 * [[Dmitri Pastuhhov]]: [https://www.err.ee/1139699/insight-viiruse-otsingul-uks-paev-koroonadetektiividega ""Insight" viiruse otsingul: üks päev koroonadetektiividega"] ERR, 26. september 2020 * [https://www.err.ee/1140624/teadlane-eesti-on-teise-koroonalaine-algusfaasis "Teadlane: Eesti on teise koroonalaine algusfaasis"] ERR, 28. september 2020 * [https://www.err.ee/1205221/koroonamudeldaja-positiivse-stsenaariumi-jargi-on-jouludel-haiglas-350-inimest "Koroonamudeldaja: positiivse stsenaariumi järgi on jõuludel haiglas 350 inimest"] ERR, 11. detsember 2020 * [https://www.err.ee/1214665/ulevaade-millele-kulusid-haigekassa-koroonamiljonid-ja-palju-ule-jai "Ülevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi?"] ERR, 21. detsember 2020 * [[Karmen Joller]]: [https://www.err.ee/1608131953/karmen-joller-miks-nii-vahe-vaktsineeritakse-ehk-seletuskiri-peaministrile "Miks nii vähe vaktsineeritakse ehk seletuskiri peaministrile"] ERR, 5. märts 2021 * [https://www.err.ee/1608137626/pealtnagija-koroona-aasta-kui-suur-kommunikatsioonieksam ""Pealtnägija": koroona-aasta kui suur kommunikatsioonieksam"] ERR, 10. märts 2021 * [https://www.err.ee/1608137635/pealtnagija-vottis-luubi-alla-vaktsineerimislogistika-eestis ""Pealtnägija" võttis luubi alla vaktsineerimislogistika Eestis"] ERR, 11. märts 2021 * [https://www.delfi.ee/artikkel/94232897/taismahus-eesti-tippjuhtide-ettepanekud-kuidas-uhiskonda-lahti-hoida-noored-olgu-fookuses-motleme-kolmandale-vaktsiinisustile "TÄISMAHUS | Eesti tippjuhtide ettepanekud, kuidas ühiskonda lahti hoida: noored olgu fookuses, mõtleme kolmandale vaktsiinisüstile"] Delfi, 6. august 2021 * [[Toomas Sildam]]: [https://www.err.ee/1608342338/fischer-koroonainfo-muutlikkusest-teadlased-on-igavesed-kohklejad-ja-kahtlejad "Fischer koroonainfo muutlikkusest: teadlased on igavesed kõhklejad ja kahtlejad"] ERR, 17. september 2021 * [[Jaan-Juhan Oidermaa]]: [https://novaator.err.ee/1608386282/suur-ulevaade-mida-koroonahaigetega-eesti-haiglas-tehakse "Suur ülevaade: mida koroonahaigetega Eesti haiglas tehakse?"] ERR Novaator, 29. oktoober 2021 * [https://www.regionaalhaigla.ee/et/node/20516 "Vaktsineerimata COVID-patsientide haiglaravi nōuab ääretult ressurssi"] Regionaalhaigla, 9. november 2021 * [https://www.err.ee/1608447254/maimets-uhtegi-vaktsiini-ei-ole-nii-hasti-uuritud-kui-koroona-oma "Maimets: ühtegi vaktsiini ei ole nii hästi uuritud kui koroona oma"] ERR, 26. detsember 2021 {{COVID-19}} {{Koroonapandeemia Eestis}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:2020. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:Koroonapandeemia Eestis| ]] lgtw4lrneuvofwpdrxvrmlu7rghl1c1 6178903 6178893 2022-08-16T15:35:10Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{haiguspuhang |nimetus=Koroonapandeemia Eestis |osa=Osa [[Koroonapandeemia|üleilmsest koroonapandeemiast]] |kujutis = COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (31-07-2022).svg |pildi_laius = 315px |pildiallkiri = Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 31. juuli seisuga <div style="margin:2px 0 0 41px;line-height:1.3em;text-align:left;">{{Col-begin}} {{Col-2}}{{legend|#6baed6|20–50 juhtu}}{{legend|#2171b5|50–150 juhtu}} {{Col-2}}{{legend|#084594|150–300 juhtu}}{{legend|#080094|300–600 juhtu}}{{Col-end}}</div> |kujutisI2 = COVID-19 Outbreak Cases in Estonia.svg |pildiI2_laius = 315px |pildiallkiriI2 = Kumulatiivne koroonaviirusega nakatumiste sagedus 100 inimese kohta 15. augusti hommikuks <div style="margin:2px 0 0 41px;line-height:1.3em;text-align:left;">{{Col-begin}} {{Col-3}}{{legend|#82495f|33–36}} {{legend|#893b67|36–39}} {{Col-3}}{{legend|#9f334f|39–42}} {{legend|#c83737|42–45}} {{Col-3}}{{legend|#a02c2c|45–48}} {{legend|#a16433|48–51}}{{Col-end}}</div> |haigus = [[COVID-19]] |viirus= [[SARS-CoV-2]] |peiteaeg = |kestus = 27. veebruar 2020 – |asukoht = {{Pisilipp|Eesti}} |esmajuht = |andmeaeg = Allolevad andmed on '''15. august 2022''' hommiku seisuga |testituid = 3 486 510<ref name=covid19 /> |nakatunuid = 705 214<ref name=covid19 /><br />595 228 (laboratoorselt kinnitatud)<ref name=covid19 /> |surmi = 2642<ref name=covid19 /> |tervenenuid = |koju = |haiglaravil = 136<ref name=covid19 /> |juhitaval hingamisel =7<ref name=covid19 /> |kriitilisi = 7<ref name=covid19 /> |letaalsus= {{osakaal|2642|705214|2}} |vaktsiin = [[Pfizer#Koroonavaktsiin|tozinameran]] ([[Pfizer]]/[[BioNTech]])<!--en:Pfizer-BioNTech COVID-19 vaccine--><br />[[Moderna COVID-19 vaktsiin|mRNA-1273]]<!--en:Moderna COVID-19 vaccine--> ([[Moderna]])<br />[[Oxford-AstraZeneca COVID-19 vaktsiin|AZD1222]] ([[AstraZeneca]]/[[Oxfordi Ülikool|Oxford]])<br />[[Johnson & Johnson#Covid-19 vaktsiin|Janssen]] ([[Johnson & Johnson|Janssen-Cilag]])<br />[[Novavax|Nuvaxovid]] ([[Novavax]]) |vaktsineerituid1 = 865 231<ref name=covid19 /> |vaktsineerituid100=65,05<ref name=covid19 /> |v_kuur_100= 844 470<ref name=covid19 /> |vaktsineerituid3 = 474 185<ref name=covid19 /> |haldusmeetmed = [[COVID-19#Ennetamine|ennetamine]], [[eriolukord]] (12. III – 17. V 2020)<ref name=eriolu /><ref>[https://web.archive.org/web/20200926032819/https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis Koroonakriis Eestis] valitsus.ee</ref>, [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis|vaktsineerimine]], sotsiaalne distantseerumine, [[näovisiir|näovisiiri]] ja [[Kirurgiline mask|maski kandmine]], [[antiseptika]], [[Isolatsioon (sotsioloogia)|isolatsioon]], [[statsionaarne ravi|haiglaravi]] |rahvaarv = 1 328 439 <small>(1.01.2022)</small> |markus = |commons = COVID-19 pandemic in Estonia |veebileht = [https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Terviseameti teave]<br />[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Koroonakaart]<br />[https://koroonatestimine.ee/testimispunktid Testimispunktid]<br />[https://www.vaktsineeri.ee/et/covid19 Vaktsineerimine] }} {{COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Eestis}} '''Koroonapandeemia Eestis''' on osa [[2019]]. aasta sügisel [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist alanud ja [[2020]]. aasta märtsis [[pandeemia]]ks kasvanud kiiresti levivast, [[koroonaviirused|koroonaviiruse]] [[SARS-CoV-2]] põhjustatud [[Koroonapandeemia|ülemaailmsest koroonapandeemiast]]. Esimene nakatumisjuhtum [[Eesti]]s leidis kinnitust [[27. veebruar]]il [[2020]]. [[Maailma Terviseorganisatsioon]] liigitas [[epideemia]] [[pandeemia]]ks [[11. märts]]il.<ref name=err11_03 /> Päev hiljem teatati Eestis haiguse kohalikust levikust<ref name="kohalik-levik" /> ning sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]].<ref name=eriolu /> [[25. märts]]il anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.<ref name="esimene-inimelu" /> Pandeemia algusperioodil levis viirus kõige jõudsamalt [[Saaremaa]]l<ref>[https://www.err.ee/1066848/enamik-hospitaliseeritud-nakatunutest-on-parit-saaremaalt "Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt"] ERR, 27. märts 2020</ref>, kuhu see jõudis arvatavasti Itaalia võrkpalliklubi [[Powervolley Milano]] kaudu ja kus algas haiguse kohapealne levik Eestis.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6920254/koroonaviiruse-toid-saaremaale-itaalia-vorkpallurid "TERVISEAMET ⟩ Koroonaviiruse tõid Saaremaale Itaalia võrkpallurid"] Saarte Hääl, 12. märts 2020</ref> Saaremaa oli pikalt ka suurima tuvastatud nakatunute üldarvuga maakond. Näiteks 15. aprilli seisuga oli Saaremaal tuvastatud 502 nakatunut, mis oli ligi 36% kõigist Eestis tuvastatud juhtumitest.<ref name="koroonakaart" /> Hiljem levis haigestumine rohkem [[Harju maakond|Harju]] ja [[Ida-Viru maakond]]ades. Pandeemia alguses oli enim sissetoodud juhte seotud [[Koroonapandeemia Austrias|Austria]] ja [[Koroonapandeemia Itaalias|Itaaliaga]].<ref name="Eesti_andmed_27.04" /> 2020. aasta teises pooles tõusid esile [[Koroonapandeemia Venemaal|Venemaa]], [[Koroonapandeemia Ukrainas|Ukraina]] ja [[Koroonapandeemia Soomes|Soome]].<ref name="ulevaade_26.10.20" /> Kuigi nn teises laines olid kõige suuremad nakatumiste arvud Harju maakonnas, siis elanike arvu suhtena sai kõige rohkem pihta Ida-Virumaa, mis möödus oktoobri algul nakatunute kumulatiivse arvu osas ja novembri lõpul ka nakatumise suhtarvult Saaremaast.<ref>[https://koroonakaart.ee/et Koroonakaart]</ref> 4. detsembri seisuga oli haiglas 95 Ida-Virumaalt pärit koroonapatsienti,<ref name="fischer">[https://www.ohtuleht.ee/1020050/krista-fischer-valitsuse-piirangud-ei-ole-piisavad "Krista Fischer: valitsuse piirangud ei ole piisavad"] Õhtuleht, 8. detsember 2020</ref> mis moodustas ligi 43% kõigist haiglaravil viibivatest koroonapatsientidest Eestis. Euroopas oli samal ajal Ida-Virumaast hullem seis vaid [[Koroonapandeemia Luksemburgis|Luksemburgis]], [[Koroonapandeemia Horvaatias|Horvaatias]], [[Koroonapandeemia Leedus|Leedus]] ja [[Koroonapandeemia Sloveenias|Sloveenias]]<ref name="fischer" />. [[vaktsineerimine|Vaktsineerimist]] alustati 27. detsembril 2020.<ref name="Rozinko" /> 2021. aasta algul halvenes olukord veelgi ning märtsi alguseks tõusis Eesti nakatumisnäitaja üle tuhande. Märtsi keskpaigaks oli Eesti uute nakatunute suhtarvult maailmas esimene.<ref name="esikoht" /> Kuu lõpuks oli haiglaravil üle 700 patsiendi ning märtsis suri kokku 309 koroonaviirusega nakatunud inimest. Alates 11. märtsist 2021 hakati taas rakendama ulatuslikumaid piiranguid haiguse leviku takistamiseks. Piiranguid asuti leevendama aprilli lõpus ja mais. Juunis langes esimest korda alates novembrist haiglaravil olevate patsientide arv alla saja. Juuli teises pooles hakkas nakatunute arv aga uuesti tõusma ning augusti teises pooles tõusis haiglaravil olijate arv taas üle saja. Kolmas laine sai kasvada vaktsineerimise vähese edenemise tõttu. Oktoobri lõpuks oli meditsiinisüsteem taas kokkukukkumise äärel ning valitsus kinnitas uued koroonapiirangud. Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu, kuid nakatumiskordaja hakkas langema, mis peagi leevendas olukorda haiglates. 2021. aasta detsembris hakkas levima uus omikrontüvi, mis tõstis jaanuaris nakatumisnäitajad uute rekorditeni ning asus kergitama haiglaravi vajadust. 2022. aasta kahe esimese kuu jooksul tuvastati 256 960 uut nakatunut, mis moodustas ligi 51,5% kõigist selleks hetkeks tuvastatud nakatunutest. Seejärel aga uute nakatunute arv vähenes ja märtsis pöördus langusele ka haiglaravi vajavate koroonapatsientide hulk. Ühtlasi leevendati kehtestatud piiranguid. 1. juunil lõpetas Terviseamet ka tervishoiualase hädaolukorra. Kriitikat on pälvinud üldine riigi reageerimine pandeemiale. Sealhulgas valmisoleku puudumine, segane kommunikatsioon ning vaktsineerimise korraldamine.<ref>[[Olavi Ruitlane]] [https://www.err.ee/1608216313/olavi-ruitlane-tolpluse-ja-valetamise-pandeemia "Olavi Ruitlane: tölpluse ja valetamise pandeemia"] ERR, 1. mai 2021</ref> Pandeemia ohjeldamisel tekitas probleeme ka valeväidete ja vääruudiste rohke levik ning [[desinformatsioon]].<ref>[https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20200401IPR76306/faktide-kontrollimise-paev-voitlus-koroonaviirusega-seotud-vaarinfo-vastu "Faktide kontrollimise päev: võitlus koroonaviirusega seotud väärinfo vastu"] Euroopa Parlament, 2. aprill 2020</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/94829543/perearstide-selts-teles-esinenud-perearst-levitas-valeinfot-ttu-probleemi-ei-nae "Perearstide Selts: teles esinenud perearst levitas valeinfot, TTÜ probleemi ei näe"] Eesti Päevaleht, 12. oktoober 2021</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/95096457/uheksa-meditsiinieksperti-valevaidete-esitamine-teaduse-sildi-all-lohestab-uhiskonda "Üheksa meditsiinieksperti: valeväidete esitamine teaduse sildi all lõhestab ühiskonda"] Eesti Päevaleht, 10. november 2021</ref> Nii pälvis tähelepanu ka vaktsiinivastasuse ootamatult lai levik ühiskonnas, mis toetus vandenõuteooriatele ja väärinfole ning tõi välja [[sotsiaalmeedia tõe ajastu]]le iseloomulikku asjatundmatuse ja ebateaduse laia levikut.<ref>Marko Uibu: [https://www.muurileht.ee/vandenoukultuur-sotsiaalmeedia-toe-ajastul/ "Vandenõukultuur "sotsiaalmeedia tõe" ajastul"] Müürileht, 12. oktoober 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608449579/indrek-saul-hada-moistuse-ja-koroona-parast "Indrek Saul: häda mõistuse ja koroona pärast"] ERR, 29. detsember 2021</ref> Erinevate Euroopa riikide võrdluses läbi kogu pandeemiaperioodi on Eestis kehtestatud piirangud olnud ühed kõige väiksemad olles valdava osa ajast leebemad ka [[Koroonapandeemia Rootsis|Rootsis]] kehtivatest piirangutest.<ref>[https://www.bsg.ox.ac.uk/research/research-projects/covid-19-government-response-tracker COVID-19 GOVERNMENT RESPONSE TRACKER] (vaadatud 25. augustil 2021 ja 29. detsembril 2021)</ref> [[Koroonakriis Eestis]] avaldas olulist majandusmõju. Algul hinnati võimalikku mõju küll suuremaks, kui see lõpuks oli. [[Statistikaamet]]i andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.<ref name="langes-mullu-2-9" /> 2021. aastal oodati aga juba kiiret majanduskasvu<ref>[https://www.err.ee/1608305160/eesti-majanduse-kasv-voib-teises-kvartalis-ulatuda-kumne-protsendini "Eesti majanduse kasv võib teises kvartalis ulatuda kümne protsendini"] ERR, 12. august 2021</ref> ja selleks kujunes Statistikaameti andmetel 8,3 protsenti ehk ületati koroonaeelne tase.<ref>[https://www.err.ee/1608516140/eesti-majandus-kasvas-2021-aastal-8-3-protsenti "Eesti majandus kasvas 2021. aastal 8,3 protsenti"] ERR, 1. märts 2022</ref> == Kronoloogia == {{Vaata|Koroonapandeemia kronoloogia Eestis}} 2019. aasta detsembris tuvastati [[Hiina]]s tundmatu viirushaiguse puhang. 9. jaanuaril anti teada, et kopsupõletikupuhanguga seoses kahtlustatakse uut tüüpi [[koroonaviirused|koroonaviirust]].<ref>[https://www.err.ee/1021814/hiinas-vallandunud-haiguspuhangu-pohjuseks-peetakse-uut-koroonaviirust "Hiinas vallandunud haiguspuhangu põhjuseks peetakse uut koroonaviirust"] ERR, 9. jaanuar 2020</ref> Nakkuse päritolukohaks peeti [[Wuhan]]i elusloomade ja mereandide turgu.<ref>[https://www.err.ee/1096214/hiina-haiguste-kontrolli-keskus-viirus-ei-saanud-wuhani-turult-alguse "Hiina haiguste kontrolli keskus: viirus ei saanud Wuhani turult alguse"] ERR, 29. mai 2020</ref> 14. jaanuaril hoiatas [[Terviseamet]] Hiinas leviva viiruse eest ja soovitas Hiinasse reisimisel sellega arvestada.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/hiina-reisimisel-tuleb-arvestada-wuhanis-leviva-koroonaviirusega "Hiina reisimisel tuleb arvestada Wuhanis leviva koroonaviirusega"] Terviseamet, 14. jaanuar 2020</ref> 23. jaanuaril alustas Terviseamet viiruse kohta igapäevaste ülevaadete avaldamist ja hindas Eestis nakatumise riski väga madalaks.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/2019-ncov-ametlikud-andmed-23012019 "2019-nCOV ametlikud andmed 23.01.2020"] Terviseamet, 23. jaanuar 2020</ref> Terviseameti kriisistaap alustas tööd 28. jaanuaril<ref name="popovliitus">[https://www.regionaalhaigla.ee/et/terviseameti-kriisistaabiga-liitus-regionaalhaigla-kiirabikeskuse-juhataja-dr-arkadi-popov Terviseameti kriisistaabiga liitus Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov] PERHi pressiteade, 24. märts 2020</ref> ning 31. jaanuaril sai Terviseamet võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada<ref>[https://www.err.ee/1030454/terviseameti-labor-sai-voimekuse-iseseisvalt-koroonaviirust-tuvastada "Terviseameti labor sai võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada"] Terviseamet, 31. jaanuar 2020</ref> 11. veebruaril andis [[Maailma Terviseorganisatsioon]] koroonale ametliku rahvusvahelise tähise COVID-19.<ref name="o9">[https://www.err.ee/1034062/who-uuele-koroonaviirusele-pandi-nimeks-covid-19 "WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19"] ERR, 11. veebruar 2020</ref> Maailmas oli sel ajal haigusse surnud üle tuhande inimese ja haigestunuid oli teadaolevalt ligi 42 000.<ref name="o9" /> Esimene nakatumisjuhtum [[Eesti]]s leidis kinnitust 2020. aasta 27. veebruaril. 11. märtsil tuvastati Eestis neli uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel tõusis nakatunute arv 17 inimeseni.<ref name="tuvastatud-17" /> [[12. märts]]il teatas [[Terviseamet]] juhtude arvu tõusmisest 27-ni ning haiguse kohalikust levikust.<ref name="kohalik-levik" /> Sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]].<ref name=eriolu /> 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.<ref name="esimene-inimelu" /> Seoses eriolukorraga taastati piirikontroll ning piirati riiki sisenemist. Keelati avalikud kogunemised ning suleti suur osa asutusi. Õppetöö viidi [[Kaugõpe|kaugõppele]] ning soovitati kodus töötamist. Avalikes kohtades ei tohtinud koos viibida rohkem kui kaks inimest. Piirati ka liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematele saartele. Algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda pikendati kuni 17. mai õhtuni<ref name="pikendas-eriolukorda" />. Samas lõpetati osa piiranguid varem ja osa jäid kehtima ka pärast eriolukorra lõppu<ref name="pikendas-eriolukorda">[https://www.err.ee/1082077/valitsus-pikendas-eriolukorda "Valitsus pikendas eriolukorda"] ERR, 24. aprill 2020</ref>. 5. aprilliks oli tuvastatud 1097 haiget ning haiglaravil oli juba 130 inimest. [[Terviseamet]]i erakorralise meditsiini osakonna juhataja [[Martin Kadai]] ei välistanud samal päeval antud intervjuus, et tegelik juhtumite arv Eestis võis olla kuni 10 tuhat inimest<ref name="aprill-5" />. Samas hakkas [[aprill 2020|aprillis]] eriolukorra mõjul igapäevaselt tuvastatud uute haigusjuhtumite arv langema. Terve [[mai 2020|mai]] peale tuvastati kokku ainult 176 uut juhtu ning [[juuni 2020|juunis]] registreeriti uusi juhte 119. [[Fail:Arkadi Popov 2020.jpg|pisi|left|[[Arkadi Popov]] kõnelemas eriolukorra lahendamisel abiks olnutele korraldatud tänuüritusel 2020. aasta suvel]] 1. juuli seisuga püsis tuvastatud nakatunute arv 1989 peal ja tehtud esmaste testide arv ületas 107 tuhandet. Haigusse oli surnud 69 inimest. Haiglas oli 4 patsienti, kellest 1 oli juhitaval hingamisel. Tervenenuks loeti 1829 inimest (92% tuvastatud nakatunutest).<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1juuli-covid-19-leviku-tempo-jatkab-aeglustumist "COVID-19 blogi 1.juuli: COVID-19 leviku tempo jätkab aeglustumist"] Terviseamet, 1. juuli 2020</ref> [[Juuli 2020|Juuli]] lõpus hakkas nakatunute arv taas kasvama ja 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut ning esmaste testide arv ületas 119 tuhandet.<ref name="august-1" /> Samas täpsustati augusti algul surmade arvu 69-lt 63 peale.<ref name="august-1" /> [[August 2020|Augustis]] ja [[september 2020|septembris]] jätkas nakatunute arv kasvu. 1. septembri seisuga oli tuvastatud 2395 nakatunut. Samal ajal oli tehtud üle 150 tuhande esmase testi ja tervenenuks arvati 2112 inimest.<ref name="sept-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-20-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 20 positiivset testi"] Terviseamet, 1. september 2020</ref> Kuu lõpuks oli tuvastatud 3371 nakatunut ning esmaste testide hulk ületas 213 tuhandet.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-30-september-oopaevaga-lisandus-57-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 30. september: ööpäevaga lisandus 57 positiivset testi"] Terviseamet, 30. september 2020</ref> [[Oktoober 2020|Oktoobris]] hakkas taas kasvama ka surmajuhtumite arv ning kuu lõpuks oli tuvastatud 4905 nakatunut ja surmajuhtumeid oli 73. 28. oktoobril teatati 125 tuvastatud nakatunu lisandumisest,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-28-oktoober-oopaevaga-lisandus-125-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 28. oktoober: ööpäevaga lisandus 125 positiivset testi"] Terviseamet, 28. oktoober 2020</ref> mis oli seni suurim päevane kasv. Alates 4. novembrist püsis igapäevaselt tuvastatud uute juhtumite arv kolmekohaline ning 12. novembril teatati juba 374 positiivsest testist, mis oli peaaegu sama palju kui mais, juunis ja juulis kokku. 16. novembrist hakkas avalikes siseruumides kehtima 2+2 nõue ja "tungiv soovitus" kanda maski.<ref>[https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm-12-november-2020 Valitsuse pressikonverentsi stenogramm]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} valitsus.ee, 12. november 2020.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20201113065641/https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kehtestas-koroonaviiruse-leviku-tokestamiseks-teisipaeval-kokkulepitud-piirangud Valitsus kehtestas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks teisipäeval kokkulepitud piirangud] valitsus.ee, 12. november 2020.</ref> 23. novembril oli haiglaravil 154 inimest, millega ületati kevadise haigestumislaine tipphetk<ref>[https://www.err.ee/1162205/koroonaviirusega-on-haiglas-kevadisest-tipphetkest-rohkem-inimesi "Koroonaviirusega on haiglas kevadisest tipphetkest rohkem inimesi"] ERR, 23. november 2020</ref> ning sotsiaalminister [[Tanel Kiik]] hoiatas, et juba kuu lõpuks kasvab haiglaravi vajavate nakatunute arv eeldatavasti üle 200.<ref>[https://www.err.ee/1162416/kiik-haiglaravi-vajavate-inimeste-arv-voib-juba-sel-nadalal-ule-200-tousta "Kiik: haiglaravi vajavate inimeste arv võib juba sel nädalal üle 200 tõusta"] ERR, 23. november 2020</ref> 24. novembril muutus maskide kandmine avalikes siseruumides kohustuslikuks ning samuti laienes sinna 2+2 reegel.<ref>[https://www.err.ee/1162378/valitsus-kiitis-heaks-koroonaviiruse-leviku-vastased-piirangud "Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse leviku vastased piirangud"] ERR, 23. november 2020</ref> 30. novembriks oli haiglaravil 203 inimest ning kokku oli surnud 118 koroonaviirusega nakatunud inimest. Tuvastatud nakatunute arv jõudis 12&nbsp;308-ni.<ref>[https://www.err.ee/1189081/oopaevaga-suri-kuus-koroonapositiivset-haiglas-ule-200-inimese "Ööpäevaga suri kuus koroonapositiivset, haiglas üle 200 inimese"] ERR, 30. november 2020</ref> Kokku tuvastati novembris poolteist korda rohkem juhtumeid kui kõigi varasemate kuude jooksul kokku. 5. detsembril teatati 561 positiivse koroonatesti lisandumisest, mis oli senine ööpäevane rekord.<ref name="rekordilised-561" /> Uus rekord püstitati 12. detsembril, kui lisandus 760 koroonapositiivset, mille järel oli esmaseid positiivseid teste kokku registreeritud 17&nbsp;713. Tervenenuks arvati 10&nbsp;629, haiglaravil oli 268 ja koroonaviirusega oli surnud 148 inimest. Samal ajal oli Terviseameti jälgimisel ligi 28 000 inimest.<ref name="rekordilised-760" /> Alates 12. detsembrist suleti kolmeks nädalaks Ida-Virumaal kõik meelelahutusasutused ja peatati vaba aja tegevused ning alates 14. detsembrist otsustati sulgeda kõik õppeasutused Eestis.<ref name="valitsus-9-dets" /> Koroona vastu hakati Eestis [[vaktsineerimine|vaktsineerima]] 27. detsembril.<ref name="Rozinko" /> 28. detsembrist rakendati Tallinnas ja Harjumaal Ida-Virumaale sarnanevaid piiranguid.<ref name="valitsus-laiendab-sulgemised" /> 30. detsembril teatati rekordilise 968 uue tuvastatud nakatunu lisandumisest.<ref>[https://www.err.ee/1222942/uusi-koroonanakatunuid-lisandus-968-suri-viis-inimest "Uusi koroonanakatunuid lisandus 968, suri viis inimest"] ERR, 30. detsember 2020</ref> 2021. aasta alguseks oli tuvastatud 28&nbsp;406 nakatunut ning Eestis oli surnud 234 koroonaviirusega nakatunud inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-jaanuar-oopaevaga-lisandus-417-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. jaanuar: ööpäevaga lisandus 417 positiivset testi"] Terviseamet, 1. jaanuar 2021</ref> 7. jaanuaril teatati 1086 tuvastatud nakatunust, mis oli suurim näitaja alates pandeemia algusest ja esimene kord, kus päevane uute tuvastatud nakatunute arv ületas tuhandet.<ref name="u1069">[https://www.err.ee/1608121072/oopaevaga-lisandus-1069-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus 1069 koroonapositiivset"] ERR, 24. veebruar 2021</ref> 13. jaanuaril jõudis Eestisse esimene saadetis [[Moderna koroonavaktsiin]]i<ref>[https://www.sm.ee/et/uudised/terviseametisse-joudis-esimene-moderna-vaktsiini-saadetis-1200-doosiga "Terviseametisse jõudis esimene Moderna vaktsiini saadetis 1200 doosiga"] Sotsiaalministeerium, 13. jaanuar 2021</ref> ning 7. veebruaril ka esimene saadetis [[AstraZeneca koroonavaktsiin]]i.<ref>[https://www.err.ee/1608100885/eestisse-saabus-esimene-partii-astrazeneca-vaktsiini "Eestisse saabus esimene partii AstraZeneca vaktsiini"] ERR, 7. veebruar 2021</ref> 7. veebruari hommikuks oli Eestis vaktsineeritud 35&nbsp;905 inimest, kellest 17&nbsp;519 olid saanud kaks doosi.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-7-veebruar-oopaevaga-lisandus-417-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 7. veebruar: ööpäevaga lisandus 417 positiivset testi"] Terviseamet, 7. veebruar 2021.</ref> [[Jaanuar 2021|Jaanuaris]] tuvastati 16&nbsp;169 nakatunut ning surnute arv jõudis 422-ni.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-veebruar-oopaevaga-lisandus-367-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. veebruar: ööpäevaga lisandus 367 positiivset testi"] Terviseamet, 1. veebruar 2021</ref> [[Veebruar 2021|Veebruaris]] lisandus 22&nbsp;053 nakatunut ning 176 surnut.<ref name="1. märts 2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-marts-oopaevaga-lisandus-1028-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. märts: ööpäevaga lisandus 1028 positiivset testi"] Terviseamet, 1. märts 2021</ref> Järjest halvenes olukord ka haiglates.<ref>[https://www.err.ee/1608128296/tosise-kopsukahjustusega-satub-haiglasse-aina-nooremaid-koroonapatsiente "Tõsise kopsukahjustusega satub haiglasse aina nooremaid koroonapatsiente"] ERR, 2. märts 2021</ref><ref>[https://leht.postimees.ee/7193285/kristo-erikson-intensiivis-on-vaga-raske-haiguspildiga-keskealised "Kristo Erikson: intensiivis on väga raske haiguspildiga keskealised"] Postimees, 4. märts 2021.</ref> Kuni veebruari keskpaigani püsis uute nakatunute arv stabiilne ja jäi tavaliselt 300...800 vahele. Sealt alates hakkas aga nakatanute arv kasvama ning [[Eesti Vabariigi aastapäev]]al teatati juba 1069 uuest nakatunust.<ref name="u1069" /> Järgnevatel päevadel olid vastavad arvud 1104,<ref>[https://www.err.ee/1608121717/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1154-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1154 koroonapositiivset"] ERR, 25. veebruar 2021</ref> 1204,<ref>[https://www.err.ee/1608123352/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1204-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1204 koroonapositiivset"] ERR, 26. veebruar 2021</ref> 1570<ref>[https://www.err.ee/1608124996/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1570-positiivset-koroonatesti "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1570 positiivset koroonatesti"] ERR, 27. veebruar 2021</ref>, 1201<ref>[https://www.err.ee/1608125545/oopaevaga-lisandus-1201-positiivset-koroonatesti "Ööpäevaga lisandus 1201 positiivset koroonatesti"] ERR, 28. veebruar 2021</ref> ja 1028.<ref name="1. märts 2021" /> Nii tõusis Eesti nakatumisnäitaja märtsi alguseks üle tuhande<ref>[https://www.err.ee/1608126379/eesti-nakatumisnaitaja-tousis-esmakordselt-ule-tuhande "Eesti nakatumisnäitaja tõusis esmakordselt üle tuhande"] ERR, 1. märts 2021</ref> ning 7. märtsiks ületas haiglaravil olijate arv 600 piiri.<ref>[https://www.err.ee/1608133723/uusi-nakatunuid-lisandus-1321-haiglaravil-604-koroonapatsienti "Uusi nakatunuid lisandus 1321, haiglaravil 604 koroonapatsienti"] ERR, 7. märts 2021</ref> Olukorra halvenemist seostati kiireminileviva Briti tüvega<ref name="lukkupanek" /> ning märtsi teisel nädalal jõudis selle tüve osakaal ligi 70 protsendini.<ref>[https://tervis.postimees.ee/7202726/terviseamet-suurbritannia-tuvi-on-muutunud-eestis-domineerivaks "VIDEO JA BLOGI ⟩ Terviseamet: Suurbritannia tüvi on muutunud Eestis domineerivaks"] Postimees, 16. märts 2021</ref> [[Fail:Kaja Kallase visiit Regionaalhaiglasse 003.jpg|pisi|[[Kaja Kallas]]e visiit Regionaalhaiglasse märtsis 2021]] Alates [[11. märts]]ist hakati taas rakendama tugevamaid meetmeid haiguse leviku takistamiseks. Sealhulgas suunati kõik kooliõpilased distantsõppele, suleti suur osa kaubandusest, piirati siseruumides lubatavat ja taastati 2+2 reegel. Piirangud pidid kehtima vähemalt ühe kuu.<ref name="lukkupanek">[https://valitsus.ee/uudised/koroonaviiruse-leviku-tokestamise-ranged-piirangud-kehtivad-vahemalt-uks-kuu "Koroonaviiruse leviku tõkestamise ranged piirangud kehtivad vähemalt üks kuu"] Vabariigi Valitsus, 8. märts 2021</ref> [[12. märts]]i seisuga möödus Eesti viimase seitsme päeva nakatumisjuhtumite arvult elanike kohta [[Koroonapandeemia Tšehhis|Tšehhist]] ja tõusis sellega maailmas esimeseks (keskmiselt 1111 uut nakatunut päevas miljoni elaniku kohta).<ref name="esikoht">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-tousis-suhtelise-nakatumisnaiduga-maailmas-esikohale?id=92823061 "Eesti tõusis suhtelise nakatumisnäiduga maailmas esikohale"] Delfi, 12. märts 2021</ref> 30. märtsil pikendati piiranguid veel vähemalt 25. aprillini.<ref>[https://valitsus.ee/uudised/eesti-pikendab-covid-19-piiranguid-ja-uhtlustab-piiriuletuse-jargseid-isolatsiooni "Eesti pikendab COVID-19 piiranguid ja ühtlustab piiriületuse järgseid isolatsiooni tingimusi"] Vabariigi Valitsus, 30. märts 2021</ref> [[Märts 2021|Märtsis]] tuvastati 40&nbsp;625 nakatunut, mis oli ligi 38% kõigist pandeemia jooksul seni tuvastatud nakatunutest Eestis. Koroonaviirusega suri esialgsetel andmetel 309 inimest (ja Tervise Arengu Instituudi tagantjärele kontrollitud andmetel 325<ref name="TAI-surmad" />). 2021. aasta esimese kolme kuuga suri 673 koroonasse nakatunud inimest (ehk 74,2% kõigist koroonaviirusega surnutest alates pandeemia algusest). Samal ajal suri esimeses kvartalis Eestis kokku 4954 inimest, mis oli üle 900 inimese rohkem, kui viimasel paaril aastal samal ajal<ref>[https://www.err.ee/1608183856/kolme-kuuga-suri-eestis-ule-900-inimese-mullusest-rohkem "Kolme kuuga suri Eestis üle 900 inimese mullusest rohkem"] ERR, 20. aprill 2020</ref>. Märtsi lõpuks oli esimese doosiga vaktsineeritud 203&nbsp;365 inimest ning kuur oli lõpetatud 63&nbsp;696 inimesel. 20. aprillil anti teada, et [[Covid-19 aktiivne seire|Tartu Ülikooli seireuuringu]] järgi oli 36% täisealisest elanikkonnast kas läbipõdemise (45%) või vaktsineerimise (55%) teel omandanud viirusvastased [[antikehad]].<ref>[https://www.err.ee/1608183910/seireuuring-kuu-ajaga-on-nakatumine-langenud-neli-korda "Seireuuring: kuu ajaga on nakatumine langenud neli korda"] ERR, 20. aprill 2021</ref> [[Aprill 2021|Aprilli]] lõpus hakati leevendama märtsis seatud piiranguid. 26. aprillist eemaldati piirangud õues sportimisele, treenimisele ja huviharidusele. 3. maist lubati kontaktõppele algklassid ja eritoe õpilased, lubati kõigi poodide taas avamist ja toitlustusasutuste välialadel einestamine, avati ka muuseumid ning leevenesid piirangud sporditegevusele.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-leevendab-jark-jargult-covid-19-piiranguid-alates-26-aprillist "Valitsus leevendab järk-järgult COVID-19 piiranguid alates 26. aprillist"] Vabariigi Valitsus, 20. aprill 2021</ref> 28. aprill oli esimene päev üle viie kuu, kus ei lisandunud ühtegi koroonasurma.<ref>[https://www.err.ee/1608193300/oopaevaga-lisandus-396-koroonapositiivset-ule-viie-kuu-ei-lisandunud-koroonasurmi "Ööpäevaga lisandus 396 koroonapositiivset, üle viie kuu ei lisandunud koroonasurmi"] ERR, 28. aprill 2021</ref> Samas tuvastati aprillis kokku 15&nbsp;197 uut nakatunut ja koroonaviirusega suri 259 inimest. 14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna.<ref name="ummiku-tottu">[https://www.err.ee/1608211051/digiloos-tekkinud-ummiku-tottu-ootavad-ka-eriarsti-aja-soovijad "Digiloos tekkinud ummiku tõttu ootavad ka eriarsti aja soovijad"] ERR, 13. mai 2021</ref> 30–39-aastastele avati registreerimine 15. maist<ref name="30-39aastastele">[https://vaktsineeri.ee/uudised/covid-19-vaktsineerimine-avaneb-homsest-ka-30-39aastastele/ "COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39-aastastele"] vaktsineeri.ee, 14. mai 2021</ref>, kuni 16-aastastele 17. maist<ref name="vaktsineerimisele-kirja-panna">[https://www.err.ee/1608210784/ule-40-aastased-saavad-end-vaktsineerimisele-kirja-panna "Üle 40-aastased saavad end vaktsineerimisele kirja panna"] ERR, 13. mai 2021</ref> ning 12–15-aastastele 17. juunist.<ref name="teismelised">Merilin Pärli: [https://www.err.ee/1608260403/vaktsineerimissooviga-teismelised-peavad-pikalt-oma-aega-ootama "Vaktsineerimissooviga teismelised peavad pikalt oma aega ootama"] ERR, 29. juuni 2021</ref> Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473&nbsp;003 inimest, kellest 264&nbsp;579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.<ref name="1-juuni-2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-juuni-oopaevaga-lisandus-131-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. juuni: ööpäevaga lisandus 131 positiivset testi"] Terviseamet, 1. juuni 2021</ref> Alates 17. maist lubati kooli kõik distantsõppel olnud õppurid ning alates 24. maist said uksed avada kultuuri- ja meelelahutusasutused, mis pidid aga järgima kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõuet.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-asub-ettevaatlikult-leevendama-covid-19-piiranguid "Valitsus asub ettevaatlikult leevendama COVID-19 piiranguid"] Vabariigi Valitsus, 11. mai 2021</ref> 31. maist asendati 2+2 liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega<ref name="err.ee/1608224251" /> ja 2. juunist muutus maskide kandmine siseruumides kohustuslikust soovituslikuks.<ref>[https://www.err.ee/1608231471/kolmapaevast-kaob-maskikohustus "Kolmapäevast kaob maskikohustus"] ERR, 1. juuni 2021</ref> 14. juunist pidid leevenema ruumitäitumuse, osavõtjate piirarvu ja lahtiolekuaegade piirangud.<ref name="err.ee/1608224251">[https://www.err.ee/1608224251/valitsus-otsustas-laiemalt-piiranguid-leevendada-juuni-keskpaigast "Valitsus otsustas laiemalt piiranguid leevendada juuni keskpaigast"] ERR, 25. mai 2021</ref> Hiljem otsustati tuua need leevendused aga 11. juunile ehk reede peale.<ref>[https://www.err.ee/1608239229/piirangud-baaridele-ja-ooklubidele-kaovad-juba-sellest-reedest "Piirangud baaridele ja ööklubidele kaovad juba sellest reedest"] ERR, 8. juuni 2021.</ref> 23. juunist kaotati ka siseruumides ruumitäitumuse 50% nõue.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/alates-homsest-kaob-covid-19-piirangutest-ruumitaitumuse-noue "Alates homsest kaob COVID-19 piirangutest ruumitäitumuse nõue"] valitsus.ee, 22. juuni 2021</ref> [[Juuli 2021|Juuli]] teises pooles hakkas seoses deltatüvega nakatumise tase kasvama ning kuu lõpus asus valitsus taas piiranguid kehtestama. 2. augustil hakkas ühistranspordis kehtima maskikandmise kohustus ning 9. augustist alates vähendati nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kehtestas-uued-piirarvud-nakkusohutuse-kontrollita-uritustel-ja-tegevustes "Valitsus kehtestas uued piirarvud nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes"] valitsus.ee, 30. juuli 2021</ref> 26. augustist hakati nõudma maskide kandmist ka siseruumides, kus ei kontrollita koroonatõendit.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-covid-piirangute-korralduse Valitsus kiitis heaks COVID piirangute korralduse] Valitsus.ee, 23. august 2021.</ref> 1. septembriks 2021 viibis haiglaravil 123 koroonapatsienti, kellest intensiivravi vajas 15. Eestis oli surnud 1293 koroonasse nakatunud inimest. Esimese vaktsiinidoosi olid saanud 727&nbsp;873 inimest ja 632&nbsp;059 inimesel oli vaktsineerimine lõpetatud.<ref name="sept-1-2021" /> 1. oktoobriks oli koroonaviirusega nakatunud haiglaravil viibijate arv kasvanud 215-ni, kellest vajas sümptomaatilise koroona tõttu haiglaravi 180 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/sumptomaatilise-covid-19-tottu-vajab-haiglaravi-180-inimest "Sümptomaatilise COVID-19 tõttu vajab haiglaravi 180 inimest"] Terviseamet, 01.10.2021</ref> 21. oktoobril kinnitas valitsus uued koroonapiirangud. Sealhulgas muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust ning edaspidi pidid saama kontrollitud tegevustes osaleda vaid vaktsineeritud või koroona läbipõdenud isikud.<ref>[https://www.err.ee/1608376856/valitsus-kiitis-heaks-uued-koroonapiirangud "Valitsus kiitis heaks uued koroonapiirangud"] ERR, 21. oktoober 2021</ref> Haiglate koormus jätkas aga kiiret kasvu ning olukord ligines katastroofimeditsiini rakendamisele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94915749/krista-fischer-nendib-et-haiglakoormuse-katastroofi-valtimise-voimalus-voib-juba-kustunud-olla "Krista Fischer nendib, et haiglakoormuse katastroofi vältimise võimalus võib juba kustunud olla"] Delfi, 20. oktoober 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608375968/terviseamet-oleme-katastroofimeditsiinile-vaga-lahedal "Terviseamet: oleme katastroofimeditsiinile väga lähedal"] ERR, 20. oktoober 2021</ref><ref>[https://tartu.postimees.ee/7365856/arstide-ja-odede-tookoormus-on-praegu-suurim-haigla-ajaloos "Arstide ja õdede töökoormus on praegu suurim haigla ajaloos"] Postimees, 20. oktoober 2021</ref> Novembris oodati uusi nakatumisrekordeid ning taas riigi sulgemist.<ref>[https://www.err.ee/1608379910/novembris-uletab-olukord-kriitilise-piiri-eksperdid-soovitavad-piiranguid "Novembris ületab olukord kriitilise piiri, eksperdid soovitavad piiranguid"] ERR, 23. oktoober 2021</ref> Sama ajal oli olukord väga halb ka [[Koroonapandeemia Lätis|Lätis]]<ref>[https://www.err.ee/1608375233/err-riias-lati-on-peagi-olukorras-kus-tuleb-valida-keda-ravida "ERR Riias: Läti on peagi olukorras, kus tuleb valida, keda ravida"] ERR, 19. oktoober 2021</ref> ja [[Koroonapandeemia Leedus|Leedus]]<ref>[https://www.err.ee/1608379916/leedut-voib-tabada-senisest-koige-rangem-viiruselaine "Leedut võib tabada senisest kõige rängem viiruselaine"] ERR, 23. oktoober 2021</ref>. 29. oktoobrist laienes maskikandmise kohustus kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele siseruumides.<ref>[https://www.err.ee/1608384782/reedest-tuleb-avalikes-siseruumides-kanda-maski "Reedest tuleb avalikes siseruumides kanda maski"] ERR, 28. oktoober 2021</ref> Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/95022295/eesti-on-vallutanud-koroonaviirusega-nakatumises-maailma-tipu-kiik-oleksime-pidanud-rangemad-piirangud-kehtestama-varem "Eesti on vallutanud koroonaviirusega nakatumises maailma tipu. Kiik: oleksime pidanud rangemad piirangud kehtestama varem"] Delfi, 1. november 2021</ref> 3. novembril teatati 2306 positiivsest testitulemusest ning haiglaravil viibijate arvu kasvust üle 600.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-610-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 610 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 3. november 2021</ref> Samal päeval jõuti 70 protsendi täiskasvanute vähemalt ühe doosiga vaktsineerituseni.<ref>[https://www.err.ee/1608390347/42-paeva-hiljem-vahemalt-uhe-kaitsesusti-on-saanud-70-protsenti-taisealistest "42 päeva hiljem – vähemalt ühe kaitsesüsti on saanud 70 protsenti täisealistest"] ERR, 3. november 2021</ref> Novembris küll nakatumiskordaja mõneti langes<ref>[https://www.err.ee/1608405605/nakatumiskordaja-on-langenud-alla-0-8 "Nakatumiskordaja on langenud alla 0,8"] ERR, 17. november 2021</ref> ning haiglaravil olevate koroonahaigete hulk vähenes kuu keskpaigaks 600 pealt alla 500.<ref>[https://www.err.ee/1608405599/talving-covid-voodikohti-vahendame-ule-saja-emo-s-tavarutm-veel-ei-taastu "Talving: COVID-voodikohti vähendame üle saja, EMO-s tavarütm veel ei taastu"] ERR, 17. november 2021</ref> Kuu lõpuks langes haiglaravil olijate arv juba alla 300.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-275-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 275 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 1. detsember 2021</ref> Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.<ref name="omikron-hakkas-levima" /> 28. detsembril tehtud testide hulgas moodustasid omikrontüve juhtumid juba 55% ehk see tüvi muutus Eestis domineerivaks.<ref>[https://www.err.ee/1608449870/terviseamet-omikroni-tuvi-sai-eestis-domineerivaks "Terviseamet: omikroni tüvi sai Eestis domineerivaks"] ERR, 29. detsember 2021</ref> 2022. aasta alguse seisuga oli haiglaravil 223 koroonasse nakatunud patsienti, kellest 152 vajas haiglaravi haiguse raske kulu tõttu.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-223-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 223 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 1. jaanuar 2022</ref> Kuigi alates detsembri keskpaigast tõusis omikrontüve levikuga seoses nakatunute arv, siis ei kasvatanud see esialgu haiglaravi vajavate inimeste hulka.<ref>[https://www.err.ee/1608454730/haiglaravi-vajavad-koroonapatsiendid-ei-poe-omikroni-tuve "Haiglaravi vajavad koroonapatsiendid ei põe omikroni tüve"] ERR, 3. jaanuar 2022</ref> Jaanuari lõpus tõusis taas päevakorda piirangute leevendamine, kuna sama tegid mitmed lähipiirkonna riigid.<ref>[https://www.err.ee/1608483245/omikroni-levik-nouab-ka-eestis-reeglite-ja-piirangute-ulevaatamist "Omikroni levik nõuab ka Eestis reeglite ja piirangute ülevaatamist"] ERR, 30. jaanuar 2022</ref> Samas oli Eestis vaktsineeritus täisealiste seas oluliselt madalam ja nakatumisnäitajad ei olnud langema hakanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/95788365/toivo-maimets-piirangutest-loomulikult-tahaks-uhiskonna-avada-aga-liigume-koroonaviiruse-tousulaines "Toivo Maimets piirangutest: loomulikult tahaks ühiskonna avada, aga liigume koroonaviiruse tõusulaines"] ERR, 1. veebruar 2022</ref> (näiteks 29. jaanuari hommikul raporteeriti 7124 uuest nakatunust<ref>[https://www.err.ee/1608482522/uute-nakatunute-arv-uletas-7000-piiri-haiglas-olijate-arv-kasvas-veidi "Uute nakatunute arv ületas 7000 piiri, haiglas olijate arv kasvas veidi"] ERR, 29. jaanuar 2022</ref>). Lisaks olid Eestis kehtivad piiranguid nii vähesed, et paljudes riikides olid isegi pärast piirangute leevendamist kehtima jäänud kontrollimeetmed jätkuvalt karmimad, kui Eestis.<ref>[https://www.err.ee/1608485363/kaja-kallas-enne-piirangute-kaotamist-tuleb-koik-detailid-labi-moelda "Kaja Kallas: enne piirangute kaotamist tuleb kõik detailid läbi mõelda"] ERR, 1. veebruar 2022</ref> Veebruaris püsis nakatumine veel väga kõrgel ning püsisid ka piirangud. Märtsis nakatumine aga langes ja nii kaotas valitsus 15. märtsil vaktsineerimispassi nõude ja meelelahutusasutustele seatud kellaajalise piirangu.<ref>[https://www.err.ee/1608531220/valitsus-kaotab-teisipaevast-koroonapiirangud "Valitsus kaotab teisipäevast koroonapiirangud"] ERR, 14. märts 2022</ref> Maskikandmise kohustus kaotati 3. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1608552655/valitsus-kaotab-alates-puhapaevast-maskikohustuse "Valitsus kaotab alates pühapäevast maskikohustuse"] ERR, 2. aprill 2022</ref> Mai lõpuks oli haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arv langenud alla saja.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/esmaspaeva-hommikuse-seisuga-vajas-haiglaravi-94-covid-19-patsienti "Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 94 COVID-19 patsienti"] Terviseamet, 31. mai 2022</ref> Terviseamet lõpetas 1. juunil tervishoiualase hädaolukorra ning püsima jäi hädaolukorra oht.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-lopetab-tervishoiualase-hadaolukorra "Terviseamet lõpetab tervishoiualase hädaolukorra"] Terviseamet, 1. juuni 2022</ref> Suvel püsis koroonaga haiglapatsientide arv saja ringis. Sügiseks prognoositi aga koroonapatsientide arvu jõudmist 450 peale.<ref>[https://www.err.ee/1608679879/terviseamet-koroona-eestis-on-stabiliseerumas-ent-suurem-tous-on-ees "Terviseamet: koroona Eestis on stabiliseerumas, ent suurem tõus on ees"] 9. august 2022</ref> == Statistika == === Tuvastatud nakatumised === {{Graph:Chart | width = 700 | height = 400 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = tuvastatud nakatunute arv | xAxisAngle = -40 | colors = red | type = rect | showValues = offset:4 | x = veebruar 2020,märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021,veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022 | y = 1,778,915,176,119,83,323,1055,1455,7592,15909,16169,22053,40625,15197,7225,1410,2600,8678,14623,38396,27789,18952,101937,155023,58231,14879 }} <em>Tuvastatud nakatanute arv kuus 2021. aasta 30. aprilli hommiku seisuga vastavalt Terviseameti teadetele. Sealt alates lõpetati igapäevane COVID-19 statistika avaldamine.</em> === Haigestumine piirkonniti === Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta: <gallery> COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2020).svg|15. märts 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2020).svg|15. aprill 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2020).svg|15. mai 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-06-2020).svg|15. juuni 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-07-2020).svg|15. juuli 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-08-2020).svg|15. august 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-09-2020).svg|15. september 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-10-2020).svg|15. oktoober 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-11-2020).svg|15. november 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-12-2020).svg|15. detsember 2020 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-01-2021).svg|15. jaanuar 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-02-2021).svg|15. veebruar 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2021).svg|15. märts 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2021).svg|15. aprill 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2021).svg|15. mai 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-06-2021).svg|15. juuni 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-07-2021).svg|15. juuli 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-08-2021).svg|15. august 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-09-2021).svg|15. september 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-10-2021).svg|15. oktoober 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-11-2021).svg|15. november 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-12-2021).svg|15. detsember 2021 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-01-2022).svg|15. jaanuar 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-02-2022).svg|15. veebruar 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2022).svg|15. märts 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2022).svg|15. aprill 2022 COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2022).svg|15. mai 2022 </gallery> === Haiglaravi === 2020. aasta 14. detsembri seisuga oli hospitaliseerimist vajanud 1421 haiget, kellest 975 (68,6%) oli saadetud kodusele ravile ning 143 (10,0%) oli surnud. Ventileerimist oli kokku vajanud 83 patsienti.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade.14.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 14.12.2020] Terviseamet, 14. detsember 2020</ref> 2021. aasta 22. veebruariks oli hospitaliseerimist vajanud 4609 haiget, kellest 3463 (75,1%) oli saadetud kodusele ravile ning 583 (12,5%) oli surnud.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_01.03.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 01.03.2021] Terviseamet, 1. märts 2021</ref> 12. aprilliks oli hospitaliseerimist vajanud 7625 haiget<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_12.04.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 12.04.2021] Terviseamet, 12. aprill 2021</ref> ning 21. juuniks 9013 haiget.<ref name="ulevaade_21.06.2021" /> 2021. aasta 1. novembriks oli haiglaravi vajanud 11&nbsp;567 inimest ehk 5,9% haigete üldarvust. Sama päeva seisuga viibis haiglaravil 571 koroonapatsienti, kellest intensiivravil oli 55 patsienti ja juhitaval hingamisel 37.<ref name="ulevaade_01.11.21" /> Kõige rohkem hospitaliseerimisi oli 30. märtsil 2021 (104 haiget) ning kõige kõrgemale tõusis haiglaravi vajajate arv 5. aprillil 2021 (727 haiget).<ref name="ulevaade_21.06.2021">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_21.06.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 21.06.2021] Terviseamet, 21. juuni 2021</ref><ref name="ulevaade_01.11.21" /> <div style="overflow-x:auto;"> {{Graph:Chart |width=920 |xAxisTitle=kuupäev |yAxisTitle=haiglaravil |type=stackedrect |legend= |x=18.03,19.03,20.03,21.03,22.03,23.03,24.03,25.03,26.03,27.03,28.03,29.03,30.03,31.03,01.04,02.04,03.04,04.04,05.04,06.04,07.04,08.04,09.04,10.04,11.04,12.04,13.04,14.04,15.04,16.04,17.04,18.04,19.04,20.04,21.04,22.04,23.04,24.04,25.04,26.04,27.04,28.04,29.04,30.04,01.05,02.05,03.05,04.05,05.05,06.05,07.05,08.05,09.05,10.05,11.05,12.05,13.05,14.05,15.05,16.05,17.05,18.05,19.05,20.05,21.05,22.05,23.05,24.05,25.05,26.05,27.05,28.05,29.05,30.05,31.05,01.06,02.06,03.06,04.06,05.06,06.06,07.06,08.06,09.06,10.06,11.06,12.06,13.06,14.06,15.06,16.06,17.06,18.06 <!-- intensiivravil andmed kuni 31.03. --> |y1=0,0,0,2,4,6,7,7,7,7,10,10,13,13 <!-- juhitaval hingamisel alates 01.04. --> |y2=,,,,,,,,,,,,,,15,16,16,20,17,14,12,11,9,9,11,11,9,11,10,10,11,11,10,9,9,7,7,6,6,6,7,9,10,9,7,7,7,6,6,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,4,4,3,2,2,2,1,1,1,1,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,, <!-- ülejäänud haiglaravil patsiendid = haiglaravil - juhitaval hingamisel - rohkem ei uuenda --> |y3=3,8,10,12,11,11,21,22,27,33,38,46,66,78,80,69,74,93,113,115,118,128,125,129,135,142,148,135,137,127,118,111,115,119,115,107,102,97,93,88,88,82,79,66,65,67,68,71,64,66,57,53,43,46,43,43,42,39,37,36,39,38,41,37,35,35,36,38,38,35,29,30,31,26,25,26,20,19,20,16,13,14,14,14,15,14,14,14,14,14,15,12,12 |y1Title=intensiivravil |y2Title=juhitaval hingamisel |y3Title=ülejäänud haiglaravil patsiendid | xAxisAngle = -40 | showValues = offset:4 |colors=#e54e77, #b15394, #FF6347 |yGrid= }} <em>Haiglaravil olijate arv ja jaotus alates 18. märtsist kuni 18. juunini 2020 pandeemia algusperioodil. Allikas [https://www.terviseamet.ee/et/uudised Terviseamet], [https://koroonakaart.ee/et koroonakaart.ee] (märkus: kuni 31.03. avaldati intensiivravil olijate arv, alates 01.04. juhitaval hingamisel olevate patsientide arv) </em> </div> === Surmajuhtumid === {{Graph:Chart | width = 420 | height = 220 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021,veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022 | y = 5,45,11,2,0,1,1,8,47,114,188,176,309,259,92,11,3,21,64,183,263,135,99,213,213,76 }} <em>Surmajuhtumite arv kuus 30. aprilli hommiku seisuga vastavalt Terviseameti teadetele.</em> {{Graph:Chart | width = 430 | height = 220 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021, veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022,mai 2022 | y = 5,45,11,2,0,1,1,8,39,91,177,161,326,237,94,22,7,21,70,178,301,171,127,202,209,71,30 }} <em>Surmade arv kuus vastavalt Tervise Arengu Instituudile (TAI). Selle järgi suri 2020. aastal koroona tõttu Eestis 203 inimest (96 meest ja 107 naist) ja 2021. aastal 1765 inimest (887 meest ja 878 naist).<ref name="TAI-surmad">[https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD15.px/table/tableViewLayout2/ SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo ja kuu järgi] Tervise Arengu Instituut (viimati vaadatud 20. juuli 2022)</ref> Kui Terviseameti andmed on esialgsed, siis TAI puhul on andmed tagantjärele üle kontrollitud ning osa inimeste surma põhjust on täpsustatud. 2020. aasta augusti algul täpsustas Terviseamet surmade arvu 69-lt 63 peale ja viis sellega enda esialgsed andmed kooskõlla Tervise Arengu Instituudi omadega.<ref name="august-1" /> Sealt alates esineb andmetes aga mõningaid erinevusi.</em> {{Graph:Chart | width = 400 | height = 180 | xAxisTitle = vanusevahemik | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = 40–44,45–49,50–54,55–59,60–64,65–69,70–74,75–79,80–84,85–89,90–94,95–99 | y = 1,1,2,5,10,12,19,24,53,37,30,9 }} <em>Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi 2020. aastal Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal.<ref name="surmad">[https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/table/tableViewLayout2/ SD21: Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi] Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas (viimati vaadatud 17. juunil 2022)</ref></em> {{Graph:Chart | width = 600 | height = 240 | xAxisTitle = vanusevahemik | yAxisTitle = surnute arv | xAxisAngle = -40 | colors = black | type = rect | showValues = offset:4 | x = 10–14,15–19,20–24,25–29,30–34,35–39,40–44,45–49,50–54,55–59,60–64,65–69,70–74,75–79,80–84,85–89,90–94,95–99,100+ | y = 1,0,0,1,5,6,10,14,23,55,99,149,236,232,350,304,212,61,7 }} <em>Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi 2021. aastal Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal.<ref name="surmad" /></em> === Reisimisega seotud haigusjuhud === Reisimisega seotud sissetoodud juhte oli 2020. aasta aprilli lõpu seisuga teada 118 ning neist 34 olid seotud [[Koroonapandeemia Austrias|Austria]] ja 23 [[Koroonapandeemia Itaalias|Itaaliaga]].<ref name="Eesti_andmed_27.04">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/Eesti_andmed_27.04.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 27.04.2020] Terviseamet</ref> Juuni algusajaks oli sissetoodud juhtumitest enim seotud reisimisega Austrias (24,1%), Itaalias (17,0%) ja [[Koroonapandeemia Soomes|Soomes]] (16,3%)<ref name="juuni-4" /> ning augusti lõpu seisuga Soomes (18,9%), Austrias (14,6%) ja Itaalias (12,4%)<ref name="ulevaade_31.08.20">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_31.08.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 31.08.2020] Terviseamet</ref>. Soome esiletõusu tingis, et see oli üks vähestest riikidest, kuhu reisimine oli suure osa ajast lubatud. Septembri lõpul oli kõige rohkem sissetoodud juhte seotud Soome (14,0%), Itaalia (11,9%), Austria (10,4%), Ukraina (9,2%) ja Venemaaga (8,6%).<ref name="ulevaade_28.09">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_28.09.pdf COVID-19 andmed seisuga 28.09.2020] Terviseamet, 29.09.2020</ref> Oktoobris pärinesid üle poole Eestisse jõudnud juhtudest Venemaalt ja Ukrainast ning näiteks Soomest sisse toodud juhte oli terve kuu peale ainult viis.<ref>[https://www.err.ee/1159461/valismaised-koroonajuhtumid-parinevad-loviosas-venemaalt-ja-ukrainast "Välismaised koroonajuhtumid pärinevad lõviosas Venemaalt ja Ukrainast"] ERR, 16. november 2020</ref> 23. novembri seisuga oli sissetoodud juhtudest enim seotud Venemaa (19,8%), Ukraina (15,1%), Soome (9,7%), Itaalia (6,1%), Austria (5,0%) ja Rootsiga (4,8%).<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_23.11.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 23.11.2020] Terviseamet, 23. november 2020</ref> {{Graph:Chart | width = 400 | height = 160 | xAxisTitle = kuu | yAxisTitle = tuvastatud nakatunute arv | xAxisAngle = -40 | colors = red | type = rect | showValues = offset:4 | x = 8.–9. nädal,10.–11. nädal,12.–13. nädal,14.–15. nädal,16.–17. nädal,18.–19. nädal,20.–21. nädal,22.–23. nädal,24.–25. nädal,26.–27. nädal,28.–29. nädal,30.–31. nädal,32.–33. nädal,34.–35. nädal,36.–37. nädal,38.–39. nädal,40.–41. nädal,42.–43. nädal,44.–45. nädal,46.–47. nädal,48.–49. nädal | y = 1,33,64,16,2,4,16,10,3,4,8,13,29,30,61,39,76,117,135,129,132 }} <em>Välismaalt sissetoodud juhud nädalas 2020. aastal<ref name="ulevaade_26.10.20">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_26.10.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 26.10.2020] Terviseamet, 27.10.2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1199245/koige-enam-on-eestisse-koroonaviirust-sisse-toodud-venemaalt "Kõige enam on Eestisse koroonaviirust sisse toodud Venemaalt"] ERR, 7. detsember 2020</ref></em> === Viirustüved === 2021. aasta 29. märtsi seisuga oli Eestis kokku sekveneeritud 2304 proovi. Nende seas oli tuvastatud 801 Suurbritannia mutatsiooniga viirustüve esinemisjuhtu ja 19 Lõuna-Aafrika Vabariigi mutatsiooniga viirustüve esinemisjuhtu.<ref name="ulevaade_29.03.2021">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_29.03.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 29.03.2021] Terviseamet, 29.03.2021</ref> Märtsis muutus domineerivaks Suurbritannia päritolu viirustüvi:<ref name="ulevaade_29.03.2021" /> {{Graph:Chart | width = 280 | height = 220 | xAxisTitle = Suurbritannia päritolu viirustüve levimus Eestis 2021. aastal | yAxisTitle = Viirustüve osakaal (%) | xAxisAngle = -40 | colors = #b90165 | type = rect | showValues = offset:4 | x = 6. nädal,7. nädal,8. nädal,9. nädal,10. nädal,11. nädal | y = 10.1,16.6,25.5,49.6,68.7,71.5 }} Juulis muutus domineerivaks India päritolu deltatüvi.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_19.07.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 19.07.2021] Terviseamet</ref> Novembri algul oli deltatüve osakaal jätkuvalt 100%.<ref name="ulevaade_01.11.21"> [https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_01.11.21-veeb.pdf COVID-19 andmed seisuga 01.11.2021] Terviseamet, 1. november 2021</ref> Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.<ref name="omikron-hakkas-levima">[https://novaator.err.ee/1608431681/reoveeuuring-omikroni-variant-levib-koikjal-eestis "Reoveeuuring: omikroni variant levib kõikjal Eestis"] ERR Novaator, 10. detsember 2021</ref> ==Meetmed== [[Fail:COVID-19-Estonia-log.svg|pisi|Haigestunud ja surnud logaritmilisel graafikul]] === Eriolukord === 2020. aasta 12. märtsi hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]], mis pidi kehtima kuni 1. maini, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.<ref name=eriolu>[https://www.err.ee/1063213/valitsus-kuulutas-valja-eriolukorra "Valitsus kuulutas välja eriolukorra"] ERR, 12. märts 2020</ref><ref name="EV_eri" /> 24. aprillil otsustas valitsus pikendada eriolukorda 17. maini.<ref name="pikendas-eriolukorda">[https://www.err.ee/1082077/valitsus-pikendas-eriolukorda "Valitsus pikendas eriolukorda"] ERR, 24. aprill 2020</ref> 14. märtsil kehtestati liikumispiirangud Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu suundadel ning täiendati vaba aja veetmise piiranguid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.valitsus.ee/et/uudised/eriolukorra-taiendavad-piirangud-saartele-ja-vaba-aja-veetmisele|pealkiri=Eriolukorra täiendavad piirangud saartele ja vaba aja veetmisele|väljaanne=valitsus.ee|aeg=14. märts 2020|vaadatud=16.03.2020|arhiivimisaeg=8.04.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200408120037/https://www.valitsus.ee/et/uudised/eriolukorra-taiendavad-piirangud-saartele-ja-vaba-aja-veetmisele|url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 17. märtsist otsustati taastada kogu riigipiiri ulatuses piirikontroll ja keelata välisriikide kodanikel riiki sisenemine.<ref name="sulgeb-piirid">[https://www.err.ee/1064078/eesti-sulgeb-piirid-valisriikide-kodanikele "Eesti sulgeb piirid välisriikide kodanikele"] ERR, 15. märts 2020</ref> Kui enne kriisi liikus näiteks Narva piiripunkti kaudu Eestisse kuni 4000 inimest päevas, siis pärast piirangute kehtestamist vähenes piiriületajate arv umbes 2000 inimeseni nädalas.<ref>[https://www.err.ee/1076823/piirilt-saadetakse-nadalas-tagasi-sadakond-inimest "Piirilt saadetakse nädalas tagasi sadakond inimest"] ERR, 13. aprill 2020</ref> Algusest peale keelustati eriolukorra ajaks kõik avalikud koosolekud, samuti kultuuri- ja spordiüritused, suleti kinod, hiljem piirati liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematel saartel. Alates 16. märtsist suleti koolid, huviringid ja mindi üle distantsõppele. Alates 17. märtsist kehtestati piirikontroll Eesti välispiiril. 25. märtsist kehtestati n-ö 2 + 2 reegel ehk nõue avalikus ruumis viibimiseks maksimaalselt kahekaupa ja hoides kahemeetrist distantsi ülejäänud inimestest. 27. märtsist suleti kaubanduskeskused, v.a neis paiknevad toidupoed, apteegid, telekomiettevõtete kontorid, pakiautomaadid ja meditsiinivahendeid müüvad kauplused. 4. aprillist täpsustati eriolukorra nõudeid kauplustele, mis pidid lisaks desinfitseerimisvahenditele tagama ka 2 + 2 reegli täitmise ostusaalis, ning välja arvutama selle tagamist võimaldava inimeste hulga ja seda kontrollima. ===Erimeetmed=== [[Nakkushaigused|Nakkushaiguse]] leviku tõkestamiseks kehtestati mitmed esmased erimeetmed, sealhulgas: * rangete isolatsioonireeglite järgimine ning siseruumides püsimine (14 päeva), haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst; * õppetöö viidi alates 16. märtsist üle kaug- ja koduõppevormile; * kõik avalikud kogunemised keelati; * muuseumid ja kinod suleti 1. maini ning teatrietendused, kontserdid ja konverentsid keelati; * spordivõistlused keelati 1. maini; * riigipiiril kehtestati kontroll; * peatati huvireisid Tallinna–Stockholmi–Tallinna liinil. ===Täiendavad korraldused=== [[Fail:Baer monument with COVID-19 warning sign 2.jpg|pisi|Hoiatussilt Tartus [[Toomemägi|Toomemäel]] ]] 2020. aasta kevadel kehtestati mitmeid täiendavaid korraldused: * peatati [[Schengeni viisaruum|Schengeni viisade]] väljastamine; * Eestisse lubatud saabujad pidid jääma kaheks nädalaks isolatsiooni, v.a sätestatud erijuhtumitel, kui isikutel puudusid haigustunnused; * isikutel, kellel puuduvad haiguse tunnused ja kelle piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Lätist Eestisse ja vastupidi, lubati seda teha; * suleti spordisaalid, jõusaalid, saunad, spaad, spordiklubid, basseinid, veekeskused, ujulad, laste mängutoad, päevakeskused, kasiinod ja mänguautomaatide saalid; * suleti kaubanduskeskused, kuid jäeti avatuks toidupoed ja apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel; * söögikohtades lubati vaid toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu; * sisse- ja väljapääsude juures tuli tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu; * suleti baarid ja teised lõbustusasutused või meelelahutuskohad; * avalikus kohas võis koos viibida kuni kaks inimest; * avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) tuli hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet (piirang ei kehtinud koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel); * olümpiasportlastele, nende treeneritele ja abipersonalile võimaldati erand treeningute läbiviimiseks (kuigi [[2020. aasta suveolümpiamängud]] lükkusid järgmisse aastasse). === Vaktsineerimine === [[Fail:Drive-in punkt Viljandis.jpg|pisi|''Drive-in'' testimispunkt [[Viljandi]]s 21. märtsil]] {{Vaata|Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis}} Sotsiaalministeerium tutvustas Eesti vaktsineerimiskava 15. detsembril 2020. Selle kohaselt vaktsineeritakse esmajärjekorras tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenust tagavad inimesed ning teised riskirühmad.<ref>[https://www.err.ee/1208137/otse-kell-14-15-sotsiaalministeerium-tutvustab-eesti-vaktsineerimiskava "Otse kell 14.15: sotsiaalministeerium tutvustab Eesti vaktsineerimiskava"] ERR, 15. detsember 2020</ref> 16. detsembril teatati, et Euroopa Liidus algab vaktsineerimine 27. detsembril.<ref>[https://www.err.ee/1209277/el-i-liikmesriigid-alustavad-koroona-vastu-vaktsineerimist-uhel-paeval "EL-i liikmesriigid alustavad koroona vastu vaktsineerimist ühel päeval"] ERR, 16. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1210693/el-is-algab-koroonaviiruse-vastane-vaktsineerimine-27-detsembril "EL-is algab koroonaviiruse vastane vaktsineerimine 27. detsembril"] ERR, 17. detsember 2020</ref> Esimesed partiid [[koroonavaktsiin]]i Euroopa Liidu kodanikele saadeti teele 23. detsembril<ref>[https://www.err.ee/1217200/pfizeri-tehasest-asus-teele-esimene-partii-vaktsiine-el-i-riikidele "Pfizeri tehasest asus teele esimene partii vaktsiine EL-i riikidele"] ERR, 23. detsember 2020</ref> ning esimene saadetis jõudis Eestisse 26. detsembril.<ref>[https://www.err.ee/1219828/esimene-koroonavaktsiini-kogus-joudis-eestisse "Esimene koroonavaktsiini kogus jõudis Eestisse"] ERR, 26. detsember 2020</ref> Koroona vastu hakati Eestis [[vaktsineerimine|vaktsineerima]] 27. detsembril. Esimene vaktsineeritu oli Ida-Viru keskhaigla arst-resident Jelena Rozinko.<ref name="Rozinko" /> 14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna, mis tekitas [[Digilugu|Digiloos]] pikad järjekorrad (nt kell 11 oli ootel üle 12 000 inimese ning järjekord oli üle tunni).<ref name="ummiku-tottu" /> 16–39-aastastele pidi vastav võimalus avanema 17. mail,<ref name="vaktsineerimisele-kirja-panna" /> kuid koormuse hajutamiseks avati registreerimine 30–39-aastastele juba 15. maist<ref name="30-39aastastele" />. 17. mai õhtul oli tippajal järjekorras ligi 50 tuhat inimest.<ref>[https://www.err.ee/1608215815/vaktsineerimisaja-broneerimise-jarjekord-kasvas-pea-50-000-inimeseni "Vaktsineerimisaja broneerimise järjekord kasvas pea 50 000 inimeseni"] ERR, 17. mai 2021</ref> 12–15-aastastele avati broneerimine 17. juunil.<ref name="teismelised" /> Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473&nbsp;003 inimest, kellest 264&nbsp;579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.<ref name="1-juuni-2021" /> Juuni lõpuks oli vaktsineeritud 559&nbsp;904 inimest, kellest 442&nbsp;656 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-juuli-oopaevaga-lisandus-21-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. juuli: ööpäevaga lisandus 21 positiivset testi"] Terviseamet, 1. juuli 2021</ref> Juuli lõpuks oli esimese doosi kätte saanud 639&nbsp;120 inimest ning vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 562&nbsp;605 inimesel.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-128-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 128 positiivset testi"] Terviseamet, 1. august 2021</ref> Augusti lõpuks olid vastavad arvud 727&nbsp;873 ja 632&nbsp;059.<ref name="sept-1-2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-september-oopaevaga-lisandus-408-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 408 positiivset testi"] Terviseamet, 1. september 2021</ref> Madala vaktsineerimishuvi tõttu oli oktoobri alguseks kogunenud Eesti külmladudesse üle 200&nbsp;000 doosi erinevaid koroonavaktsiine.<ref>[https://www.err.ee/1608357554/eesti-koroonavaktsiinide-varu-on-kasvanud-ule-200-000-doosi "Eesti koroonavaktsiinide varu on kasvanud üle 200 000 doosi"] ERR, 3. oktoober 2021</ref> Sotsiaalteadlane [[Marju Lauristin]] on välja toonud, et kogu selle valdkonna kommunikatsioon on olnud algusest peale läbi mõtlemata ning inimestele pole suudetud seletada nende isiklikke riske.<ref>[https://www.err.ee/1608364512/lauristin-miks-keegi-foori-punase-tule-vastu-ei-protesti "Lauristin: Miks keegi foori punase tule vastu ei protesti?"] ERR, 9. oktoober 2021</ref> Eesti riik valmistus sügisel koroonavaktsiini tõhustusdooside manustamiseks inimestele, kes said esmased kaitsesüstid esimeste seas aasta alguses. [[Euroopa Ravimiameti]] luba Pfizer/BioNTechi tõhustusdoosi müügiloale oodati oktoobri alguses.<ref>[https://www.err.ee/1608345596/kolmandate-koroonavaktsiini-sustide-tegemine-voib-alata-oktoobris "Kolmandate koroonavaktsiini süstide tegemine võib alata oktoobris"] ERR, 21. september 2021</ref> Euroopa Ravimiamet hindas samuti taotlust, millega sooviti laiendada BioNTech/Pfizeri koroonavaktsiini Comirnaty kasutamist 5–11-aastastele lastele.<ref>[https://web.archive.org/web/20211023072826/https://ravimiamet.ee/euroopa-ravimiamet-alustab-koroonavaktsiini-comirnaty-taotluse-hindamist-kasutamiseks-5-kuni-11 "Euroopa Ravimiamet alustab koroonavaktsiini Comirnaty taotluse hindamist kasutamiseks 5 kuni 11-aastastele"] Ravimiamet, 18.10.2021</ref> 2021. aasta augusti lõpu seisuga oli osa inimesi saanud ka kolmanda vaktsiinidoosi, kuigi siin peaks eristama ka lisa- ja tõhustusdoose.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94426723/eestis-on-inimesi-kes-on-juba-saanud-kolmanda-vaktsiinidoosi-koigile-neid-aga-veel-ei-tehta "Eestis on inimesi, kes on juba saanud kolmanda vaktsiinidoosi. Kõigile neid aga veel ei tehta"] Delfi, 27. august 2021</ref> 9. oktoobril ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et kolmandaid doose tehakse koroonaosakonna ja intensiivravi osakonna töötajatele ning lisa- või tõhustusdoose on Eestis saanud umbes 3000 inimest.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1045470/kiik-kolmanda-vaktsiinidoosi-on-praeguseks-saanud-3000-inimest-laiemat-elanikkonda-lisadoosiga-veel-sustima-ei-hakata "Kiik: kolmanda vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 3000 inimest. Laiemat elanikkonda lisadoosiga veel süstima ei hakata"] Õhtuleht, 9. oktoober 2021</ref> Samal ajal oli nakatumine küll suurim koolilaste seas, kuid haiglaravi vajavate patsientide arv kasvas nakatunud eakate tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1608368214/eakate-nakatumine-viib-haiglaravi-numbrid-ules "Eakate nakatumine viib haiglaravi numbrid üles"] ERR, 13. oktoober 2021</ref> Viroloogiaprofessor [[Andres Merits]] leidis, et eakatele tuleks kolmandaid vaktsiinidoose teha märksa kiiremas tempos.<ref>[https://www.err.ee/1608365907/merits-kolmandate-vaktsiinidooside-tegemine-eakatele-on-liiga-aeglane "Merits: kolmandate vaktsiinidooside tegemine eakatele on liiga aeglane"] ERR, 11. oktoober 2021</ref> 21. oktoobriks oli tehtud umbes 12 000 tõhustusdoosi.<ref>[https://www.err.ee/1608377003/eestis-on-tehtud-12-000-tohustusdoosi "Eestis on tehtud 12 000 tõhustusdoosi"] ERR, 21. oktoober 2021</ref> 28. oktoobril anti teada, et lisaks vähemalt 65-aastastele ning eesliinitöötajatele võivad tõhustusdoose saama hakata ka teised seda soovivad inimesed, kellel on viimasest süstist möödas vähemalt pool aastat.<ref>[https://www.err.ee/1608384479/tohustusdoosi-saajate-ring-laienes "Tõhustusdoosi saajate ring laienes"] ERR, 28. oktoober 2021</ref> Novembris avaldati Haigekassa kohortuuring, mille järgi vajavad vaktsineeritud inimesed ligi viis korda vähem haiglaravi, ligi kuus korda vähem intensiivravi ning neil on üle kahe korra väiksem tõenäosus koroona tõttu surra. Haiglaravi vajanud inimestel puhul on vaktsineeritutel olnud haiglaravi kestus keskmiselt 16 päeva (sh taastusravi) ja kulu 3628 eurot inimese kohta ning vaktsineerimata inimeste puhul keskmiselt 13 päeva ja kulu 4654 eurot (sest ollakse sagedamini intensiivravil ja ei pruugita nakkust üle elada).<ref>[https://www.err.ee/1608396872/koroonauuring-95-protsenti-ravirahast-on-kulunud-vaktsineerimata-inimestele "Koroonauuring: 95 protsenti ravirahast on kulunud vaktsineerimata inimestele"] ERR, 9. november 2021</ref> 1,65 miljoni koroonavaktsiini süsti järel on Eestis tuvastatud 238 tõsist kõrvaltoimet (0,01%), milles esines ajaline seos vaktsineerimisega. Sealhulgas neli surmajuhtumit, mille puhul ei saa välistada seost vaktsiinidega.<ref>[https://www.err.ee/1608424289/11-kuuga-on-koroonavaktsiinidel-ilmnenud-238-korral-tosiseid-korvaltoimeid "11 kuuga on koroonavaktsiinidel ilmnenud 238 korral tõsiseid kõrvaltoimeid"]</ref> Koroonaviiruse vastuvaktsineerimise edenemine Eestis: <gallery> COVID-19 vaccination in Estonia (2021-08-01).svg|Seis 1. augustiks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-09-01).svg|Seis 1. septembriks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-10-01).svg|Seis 1. oktoobriks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-11-01).svg|Seis 1. novembriks COVID-19 vaccination in Estonia (2021-12-01).svg|Seis 1. detsembriks COVID-19 vaccination in Estonia (2022-01-01).svg|Seis 1. jaanuariks COVID-19 vaccination in Estonia (2022-02-01).svg|Seis 1. veebruariks COVID-19 vaccination in Estonia (2022-03-01).svg|Seis 1. märtsiks </gallery> {{Graph:Chart | width = 980 | height = 240 | xAxisTitle = nädal | yAxisTitle = vaktsiinidoosid | xAxisAngle = -40 | colors = #87CEEB | type = rect | showValues = offset:4 | x = 52. nädal, 53. nädal, 1. nädal, 2. nädal, 3. nädal, 4. nädal, 5. nädal, 6. nädal, 7. nädal, 8. nädal, 9. nädal, 10. nädal, 11. nädal, 12. nädal, 13. nädal, 14. nädal, 15. nädal, 16. nädal, 17. nädal, 18. nädal, 19. nädal, 20. nädal, 21. nädal, 22. nädal, 23. nädal, 24. nädal, 25. nädal, 26. nädal, 27. nädal, 28. nädal, 29. nädal, 30. nädal, 31. nädal, 32. nädal, 33. nädal, 34. nädal, 35. nädal, 36. nädal, 37. nädal, 38. nädal, 39. nädal, 40. nädal, 41. nädal | y = 191,2332,8395,7202,7779,12638,14847,15005,20289,24001,33500,44776,33243,30700,40269,38614,39509,37895,53380,67596,46773,61444,62333,59329,67556,70034,31311,50095,42310,36931,42620,33354,36087,35967,26983,28794,23612,22583,24322,25138,15742,13383,12101 }} <em>Tehtud vaktsiinidooside arv nädala lõikes. Vaktsineerimist alustati 2020. aasta lõpul. Allikas: [https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Terviseamet]</em> ==Mõju== [[Pilt:Siseministeeriumi haldusala juhtide arengupäev 2020.jpg|pisi|Koroonakriisis asendati füüsilised koosviibimised sageli virtuaalsete üritustega]] {{Vaata|Koroonakriis Eestis}} Pandeemia ja selle vastased meetmed avaldasid mõju kõigile ühiskonnaelu valdkondadele, sj majandusele, poliitikale, kultuurile, haridusele. Viiruse Eestisse jõudmise järel kolisid eriolukorra tingimustes paljud inimesed linnast maale.<ref>Taavi Eilat: [https://www.err.ee/1068585/suletud-eesti-tagajarg-majandus-muutub-inimesed-kolivad-maale "Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale"] ERR, 25. märts 2020</ref> Loodeti, et koroonakriisi tõttu inimestele tuttavaks saanud veebilahenduste mõjul väheneb Eesti inimestele vajadus tööasjade ajamisel nii sageli Tallinna sõita ja see soodustab maapiirkondades elamist.<ref>Rein Sikk: [https://www.err.ee/1100319/rein-sikk-tanu-koroonale-on-eesti-nuud-vahem-tallinna-poole-kaldu "Rein Sikk: tänu koroonale on Eesti nüüd vähem Tallinna poole kaldu"] ERR, 10. juuni 2020</ref> 2020. aasta kevadise eriolukorra ajal tõusis näiteks Kagu-Eesti maakondades elektritarbimine tavapärasega võrreldes keskmiselt 14%.<ref>[https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/11050857_2020__Aruanne_11050857.pdf Elektrilevi 2020. aasta majandusaasta aruanne]</ref> Kõrvuti suurenenud internetikasutamisega sagenes [[küberkuritegevus]].<ref>[[Kristjan Port]]: [https://novaator.err.ee/1071747/kriisi-ajal-oitseb-kuberkuritegevus "Kriisi ajal õitseb küberkuritegevus"] ERR Novaator, 2. aprill 2020</ref><ref>[https://arvamus.postimees.ee/6957726/koroonakriisis-on-huppeliselt-kasvanud-kuberohud "MAAILM TASKUS ⟩ Koroonakriisis on hüppeliselt kasvanud küberohud"] Postimees, 24. aprill 2020</ref> Muuhulgas toimus rünnak Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel varastati Terviseametilt 9158 koroonaviiruse diagnoosi saanud inimese andmed.<ref>[https://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/kuberkuritegevus-on-epideemia-2020-aasta-levinumad-petuskeemid?id=91847018 "Küberkuritegevus on epideemia: 2020. aasta levinumad petuskeemid"] Delfi, 2. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1192309/riigi-vastu-toimusid-kuberrunded-katte-saadi-9158-koroonapatsiendi-andmed "Riigi vastu toimusid küberründed, kätte saadi 9158 koroonapatsiendi andmed"] ERR, 1. detsember 2020</ref> === Majandusalane mõju === [[Koroonakriis Eestis]] avaldas olulist majandusmõju. [[Eesti Pank]] hindas 2020. aasta märtsi lõpul pärast eriolukorra kehtestamist, et [[Eesti majandus]] kahaneb vähemalt 6% ning seda juhul, kui olukord leeveneb mai alguseks.<ref>[https://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-seisukohad-paevakajalistel-teemadel Eesti Panga hinnang koroonaviiruse majandusmõjude kohta] (vaadatud 29. märtsil 2020)</ref> Juunis täpsustati hinnanguid ja leiti, et majanduslanguseks kujuneb 10 protsenti ning prognoositi majanduse taastamiseks kuluvaks ajaks kaks aastat.<ref>[https://www.err.ee/1100164/keskpanga-prognoosi-kohaselt-langeb-majandus-tanavu-10-protsenti "Keskpanga prognoosi kohaselt langeb majandus tänavu 10 protsenti"] ERR, 10. juuni 2020</ref> Detsembris prognoosis Eesti Pank 2020. aasta majanduslanguseks 2,5%.<ref>[https://www.err.ee/1209130/eesti-panga-prognoos-majanduslanguseks-jaab-tanavu-2-5-protsenti "Eesti Panga prognoos: majanduslanguseks jääb tänavu 2,5 protsenti"] ERR, 16. detsember 2020</ref> [[Statistikaamet]]i andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.<ref name="langes-mullu-2-9">[https://www.err.ee/1608126160/eesti-majandus-langes-mullu-2-9-protsenti "Eesti majandus langes mullu 2,9 protsenti"] ERR, 1. märts 2021</ref> Valitsuse koroonakriisi lisaeelarve arvestas tööpuuduse 10-protsendilise kasvu ja 8-protsendilise majanduslangusega.<ref>Anna Põld: [https://www.postimees.ee/6939798/helme-diislikutuse-hind-langeb-tanu-aktsiisimuudatustele-14-5-senti-liitri-kohta "Helme: diislikütuse hind langeb tänu aktsiisimuudatustele 14,5 senti liitri kohta"] Postimees, 2. aprill 2020</ref> 17. mai 2020 seisuga oli töötute arv kasvanud 50 137 inimeseni (registreeritud töötuse määr oli sellega 7,7 protsenti) ja alates eriolukorra kehtestamisest oli töötuid registreeritud 21 781. Maakonniti kasvas töötute arv kõige rohkem Hiiumaal ja Harju maakonnas.<ref>[https://www.err.ee/1091127/eriolukorra-viimasel-nadalal-uletas-tootute-arv-50-000-piiri "Eriolukorra viimasel nädalal ületas töötute arv 50 000 piiri"] ERR, 18. mai 2020</ref> Kui enne pandeemia algust oli töötuse määr 5,1%, siis 2021. aasta III kvartalil langes töötuse määr 5,7% peale ning taas kasvas üleüldine palgasurve. Pandeemiaeelsele tasemele jõudmist prognoositi 2022. aastal.<ref>[https://www.err.ee/1608403670/tootute-vahenemine-kriisieelse-tasemeni-toob-kaasa-uleuldise-palgaralli "Töötute vähenemine kriisieelse tasemeni toob kaasa üleüldise palgaralli"] ERR, 15. november 2021</ref> === Tervishoiualane mõju === [[Pilt:Jüri Ratase Muhu- ja Saaremaa visiit mais 2020 -- 04.jpg|pisi|Pandeemiaga seoses rõhutati vajadust tagada kätehügieen ja kanda maske]] Kriis pani proovile tervishoiuasutuste ja haiglate võimekuse diagnoosida [[SARS-CoV-2]] viirusega nakatumist ja ravida [[COVID-19|koroona]]<nowiki/>patsiente ning tagada samas personali tervis. Kriisi alguses oli puudu nii teste, kaitseriietust kui ka oskusi nakkushaiguse pandeemia olukorras hakkama saamiseks. Nõrk infektsioonikontroll mitmetes haiglates pandeemia algusfaasis soodustas viiruse haiglasisest levikut ning nõnda esines ulatuslikku haiglasisest levikut näiteks [[Kuressaare Haigla]]s ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]]s.<ref>[https://www.err.ee/1106546/inimlikud-eksitused-ja-kokkuhoid-aitasid-koroonal-eesti-haiglates-levida "Inimlikud eksitused ja kokkuhoid aitasid koroonal Eesti haiglates levida"] ERR, 26. juuni 2020</ref> Psühhiaatrid registreerisid rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Noorte seas kasvas ka enesetappude arv.<ref>Grete-Liina Roosve: [https://www.err.ee/1145028/koroonakarantiin-pani-pontsu-inimeste-vaimsele-tervisele "Koroonakarantiin pani põntsu inimeste vaimsele tervisele"] ERR, 9. oktoober 2020</ref> Kardeti, et liikumispiirangute tõttu kasvas ühtlasi [[koduvägivald]], kuid see ei pruukinud statistikas kajastuda, sest ohvritel polnud kuhugi minna.<ref>[[Helena Dalli]]:[https://www.err.ee/1080745/helena-dalli-liikumispiirangute-tottu-on-suurenenud-koduvagivald "Liikumispiirangute tõttu on suurenenud koduvägivald"] ERR, 22. aprill 2020</ref><ref>Mari Peegel: [https://feministeerium.ee/parnu-naiste-tugikeskuse-juht-margo-orupold-valmistume-huppeks-kui-vagivald-kodudes-peaks-eskaleeruma/ "Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld: valmistume hüppeks, kui vägivald kodudes peaks eskaleeruma"] feministeerium.ee, 13. aprill 2020</ref> Võrreldes varasemaga kasvas Eestis Ohvriabisse pöördujate hulk.<ref>Roberta Vaino: [https://www.err.ee/1127085/ohvriabisse-poordujate-arv-kasvab-kannatajate-seas-uha-enam-mehi "Ohvriabisse pöördujate arv kasvab, kannatajate seas üha enam mehi"] ERR, 25. august 2020</ref> [[Füüsiline distantseerumine]] ja paranenud [[kätehügieen]] vähendasid samas teiste nakkushaiguste levikut.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/koroonaviirust-piiravad-meetmed-mojutanud-ka-teiste-nakkushaiguste-levikut "Koroonaviirust piiravad meetmed on mõjutanud ka teiste nakkushaiguste levikut"] Terviseamet, 7. mai 2020</ref> Koroonapandeemia tõttu oli haiglatel vaja piirata ka plaanilist ravi. Näiteks 2021. aasta kevadise koroonalaine tõttu jäi [[Peep Talving]]u sõnul ootele enam kui 20&nbsp;tuhande inimese ravi.<ref>[https://www.err.ee/1608359619/eelmise-koroonalaine-tottu-on-siiani-plaanilise-ravi-ootel-21-600-inimest "Eelmise koroonalaine tõttu on siiani plaanilise ravi ootel 21 600 inimest"] ERR, 5. oktoober 2021</ref> Koroonaga seotud kulude katteks sai [[Eesti Haigekassa]] 2020. aasta jooksul juurde üle 200 miljoni euro, millele lisaks kulus 37 miljonit nende enda eelarvest. Vähenenud sotsiaalmaksu laekumine avaldas seejuures eelarvele mõju 50 miljoni euro ulatuses. Paarkümmend miljonit kulus voodikohtade sisseseadmiseks koroonapatsientidele. Kasvanud vajadus isikukaitsevahendite järgi koos kõrge nõudluse tõttu kerkinud hindadega kasvatas seotud kulusid aasta lõikes 46 miljonit. Et kevadel peatati plaaniline ravi, siis haiglate püsikulude katmiseks eraldati 22 miljonit. Töövõimetushüvitiste maksmise täiendav kulu oli kevadel 20 miljonit ja sügisel 4 miljonit. Koroona testimiseks kulus neli miljonit eurot ning samuti kulus neli miljonit koroonahaigete ravimiseks. Seejuures oli Haigekassa 2020. aastaks plaanitud eelarve 1,6 miljardit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1214665/ulevaade-millele-kulusid-haigekassa-koroonamiljonid-ja-palju-ule-jai "Ülevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi?"] ERR, 21. detsember 2020</ref> 2021. aasta veebruari seisuga oli koroonapatsientide ravile (ei sisalda [[taastusravi]]) kokku kulunud 16,5 miljonit eurot, seejuures kõige kallima üksikjuhtumi ravi maksis 123 000 eurot.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92861453/graafik-uhele-covid-patsiendile-kulus-123-000-eurot-teine-oli-haiglas-72-paeva "GRAAFIK | Ühele COVID-patsiendile kulus 123 000 eurot, teine oli haiglas 72 päeva"] Maaleht, 18. märts 2021</ref> 2021. aasta novembri seisuga olid Haigekassa analüüsi kohaselt koroonaga seotud kulud üle 100 miljoni euro, millest 57 miljonit kulus koroonahaigete ravile ning 50 miljonit isikukaitsevahenditele, koroonaga seotud lisatasudele, haiglavoodite ja vaktsineerimise valmisolekule ja edukustasudele. Ravikuludest 95% moodustas vaktsineerimata (sealhulgas ajast enne vaktsineerimisega alustamist) patsientide ravimine. Kuna vaktsineerimata inimeste nakatumise tõenäosus ja ravikulud on olnud suuremad, siis vaktsineeritud inimesed olid lisaks nakatumiste, ravivajaduste ja surmade ärahoidmisele säästnud ka hinnanguliselt 13 miljonit eurot potentsiaalseid kulusid.<ref>[https://www.err.ee/1608396872/koroonauuring-95-protsenti-ravirahast-on-kulunud-vaktsineerimata-inimestele Koroonauuring: 95 protsenti ravirahast on kulunud vaktsineerimata inimestele]. [[ERR]], 9. november 2021</ref><ref>[[Mait Raag]], [[Kadri Haller-Kikkatalo]]. [https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/COVID-ravikulude%20anal%C3%BC%C3%BCs%20seisuga%204.11.2021.pdf COVID-19 ravi sõltuvalt vaktsineerimisest]. [[Tervisekassa]], 9. november 2021</ref> Ravikulude jätkuva kasvu tõttu ja kõigi teiste tervisemuredega patsientide raviks on Haigekassa soovinud võtta kasutusele osa oma reservkapitalist.<ref>[https://www.err.ee/1608397487/kaks-aastat-pandeemiat-on-haigekassale-maksma-lainud-ule-100-miljoni-euro Kaks aastat pandeemiat on haigekassale maksma läinud üle 100 miljoni euro]. [[ERR]], 9. november 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608466250/riik-votab-koroonakulude-katteks-haigekassa-reservist-29-miljonit Riik võtab koroonakulude katteks haigekassa reservist 29 miljonit]. [[ERR]], 14. jaanuar 2022</ref> Juba pandeemiaeelselt oli probleemiks meditsiinitöötajate puudus ning pandeemiaga kasvas see veelgi.<ref>[https://www.err.ee/1197748/arstide-liit-eesti-meditsiinisusteem-toimib-tanu-meedikute-ulekoormusele "Arstide liit: Eesti meditsiinisüsteem toimib tänu meedikute ülekoormusele"] ERR, 5. detsember 2020</ref> Tõusnud töökoormus ja ületundide suur hulk tõi kaasa ka meditsiinitöötajate läbipõlemist ja töölt lahkumist ning süvendas sellega probleemi.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1028716/haiglajuhtide-mured-napib-personali-kes-koroonapatsientidega-tegeleks "Haiglajuhtide mured: napib personali, kes koroonapatsientidega tegeleks"] Õhtuleht, 15. märts 2021</ref><ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7371026/haiglajuht-jaanud-on-puhas-rutiin-ja-ulekoormus "Haiglajuht: jäänud on puhas rutiin ja ülekoormus"] Lõuna-Eesti Postimees, 27. oktoober 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608400769/kolmandik-tu-kliinikumi-odedest-teeb-uhe-kuuga-viis-nadalat-tood "Kolmandik TÜ kliinikumi õdedest teeb ühe kuuga viis nädalat tööd"] ERR, 12. november 2021</ref> ==Vastuolud== [[Pilt:Terviseameti külastus, 07.03.2020 --003.jpg|pisi|left|Terviseameti nakkushaiguste labor]] ===Terviseamet=== Terviseameti viirusejuhtumite kogumise statistika metoodika oli algselt ebakorrektne ning põhjustas etteheiteid andmeanalüütikutelt. Metoodika korrastati 2020. aasta 1. aprilliks ning see muutis teadlaste prognoose viiruse leviku osas.<ref>Martin Laine: [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-vaata-kui-kardinaalselt-erineb-puhastatud-koroonastatistika-seni-kajastatud-numbritest?id=89431923 "Vaata, kui kardinaalselt erineb "puhastatud" koroonastatistika seni kajastatud numbritest"] Delfi, 1. aprill 2020</ref> Samas tehti andmetes muudatusi ka hiljem.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/segadus-andmetega-koroonaviiruse-statistikast-on-seni-jaanud-valja-12-nakatunut?id=89452257 "Segadus andmetega. Koroonaviiruse statistikast on seni jäänud välja 12 nakatunut"] Delfi, 3. aprill 2020</ref> Terviseamet kinnitas algul, et maskide kandmine ennetava meetmena ei ole põhjendatud, kuid oli sunnitud oma seisukohta muutma.<ref>Mikk Salu: [https://ekspress.delfi.ee/kuum/koik-naomaskidest-uhed-utlevad-et-need-kaitsevad-teised-et-ei-kaitse-kellel-on-oigus?id=89381387 "Kõik näomaskidest: ühed ütlevad, et need kaitsevad, teised, et ei kaitse. Kellel on õigus?"] Eesti Ekspress, 28. märts 2020</ref> [[Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet]] koostas koostöös [[Tallinna Tehnikaülikool]]i polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboriga juhendi eraisikutele ja ettevõtjatele, kuidas valmistada kaitsemaske.<ref>[https://tervis.postimees.ee/6939918/ttja-koostas-juhendi-kuidas-valmistada-nii-meditsiinilisi-kui-isetehtud-maske "TTJA koostas juhendi, kuidas valmistada nii meditsiinilisi kui isetehtud maske"] Postimees, 2. aprill 2020</ref> ===Eriolukord=== {{Vaata| Koroonakriis Eestis#Eriolukord}} Eriolukorra väljakuulutamist ei pidanud veel 12. märtsil vajalikuks õiguskantsler [[Ülle Madise]], kes nimetas põhjendatuks pigem [[hädaolukord|hädaolukorra]] meetmete kasutamist.<ref>Owe Petersell: [https://www.err.ee/1062558/oiguskantsler-praegu-eriolukorra-valja-kuulutamist-ei-toeta "Õiguskantsler praegu eriolukorra välja kuulutamist ei toeta"] ERR, 12. märts 2020</ref> Sama päeva õhtul andis aga Terviseamet teada mitmete uute nakatunute tuvastamisest ja kohaliku leviku algusest Eestis,<ref name="kohalik-levik" /> mille järel otsustas valitsus eriolukorra välja kuulutada.<ref name=eriolu /> Hiljem ütles Madise, et valitsus kuulutas eriolukorra välja õigel ajal ja varem ei oleks tema hinnangul seadus seda lubanud.<ref name="Sildam-Madise">Toomas Sildam: [https://www.err.ee/1064534/oiguskantsler-ulle-madise-pohiseadus-kehtib-ka-praegu "Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu"] ERR, 16. märts 2020</ref> Küll leidis ta, et hiljaks jäädi välismaalt tulnud inimeste karantiini suunamisega.<ref name="Sildam-Madise" /> Kriitikat pälvis eriolukorra väljakuulutamise taustal [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]i osaline peatamine.<ref>[[Karmen Turk]]: [https://triniti.ee/inimoigused-pausil/ Inimõigused pausil] Advokaadibüroo Triniti blogi, 1. aprill 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/advokaat-valisministeeriumi-sammust-demokraatlikus-oigusriigis-nii-ei-tehta?id=89386411 "Advokaat välisministeeriumi sammust: demokraatlikus õigusriigis nii ei tehta"] Delfi, 28. märts 2020</ref> [[Marina Kaljurand]] nimetas seda välispoliitiliseks prohmakaks ja leidis, et enne tegutsemist olnuks kasulik selgitada plaani avalikkusele.<ref>[https://www.err.ee/1074259/kaljurand-artikli-15-aktiveerimine-oli-valispoliitiline-prohmakas "Kaljurand: artikli 15 aktiveerimine oli välispoliitiline prohmakas"] ERR, 7. aprill 2020</ref> Valitsuse plaanid asuda eriolukorra võimalusi ära kasutades [[mobiilpositsioneerimine|mobiilpositsioneerimise]] alusel viirusega nakatunute asukohta jälgima ning karantiinireeglite rikkumisel korrale kutsuma<ref>[https://web.archive.org/web/20200628165315/https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaministri-rahandusministri-ja-eesti-panga-presidendi-pressikonverentsi-stenogramm-17-marts "Peaministri, rahandusministri ja Eesti Panga presidendi pressikonverentsi stenogramm, 17. märts 2020"] Eesti Vabariigi valitsuse veebisait, 18. märts 2020</ref> põhjustas teravat kriitikat ja sellise võimaluse välistas kategooriliselt õiguskantsler Ülle Madise.<ref>Vilja Kiisler: [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vilja-kusib-ulle-madise-nakatunud-inimest-telefoni-asukoha-maaramisega-jalitada-ei-tohi-see-on-taiesti-keelatud?id=89397205 "Ülle Madise: nakatunud inimest telefoni asukoha määramisega jälitada ei tohi, see on täiesti keelatud"] Delfi, 30. märts 2020</ref> Valitsus otsustas eriolukorra ajal õlitehase rajamise Ida-Virumaale, mis tekitas vastuseisu keskkonnakaitsjate<ref>Piret Väinsalu, [[Madis Vasser]]: [https://elfond.ee/uudised/valitsuse-otsus-toetada-olitehase-rajamist-on-vastutustundetu "Valitsuse otsus toetada õlitehase rajamist on vastutustundetu"] Eestimaa Looduse Fond, 27. märts 2020</ref>, teadlaste<ref>Kaur Maran: [https://heureka.postimees.ee/6935313/teadusuhendused-polevkivitehase-rajamine-kriisiolukorras-on-vastutustundetu-ja-kahjulik "Teadusühendused: põlevkivitehase rajamine kriisiolukorras on vastutustundetu ja kahjulik"] Postimees, 27. märts 2020</ref> ja energeetikute seas<ref>Aleksander Krjukov: [https://www.err.ee/1069628/valitsus-andis-eesti-energiale-rohelise-tule-uue-olitehase-ehituseks "Valitsus andis Eesti Energiale rohelise tule uue õlitehase ehituseks"] ERR, 27. märts 2020</ref><ref>Jaanus Purga: [https://pohjarannik.postimees.ee/6941957/jaanus-purga-uut-polevkiviolitehast-ei-tule "Uut põlevkiviõlitehast ei tule"] Põhjarannik, 4. aprill 2020</ref>. Kriitikat pälvis valitsuse otsus peatada kriisi ajal maksed II pensionisambasse. Kriitikud tõid välja, et just kriisi ajal oleks hea investeerida.<ref>[https://www.err.ee/1072366/seb-kriisi-ajal-pensionimaksete-peatamine-pole-hea-mote "SEB: kriisi ajal pensionimaksete peatamine pole hea mõte"] ERR, 2 aprill 2020</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2020/03/25/kaed-eemale-minu-rahakotist "Käed eemale minu rahakotist!"] Äripäev, 25. märts 2020</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2020/03/23/valitsus-aitab-ii-samba-maksete-peatamisega-iseennast "Valitsus aitab II samba maksete peatamisega iseennast"] Äripäev, 23. märts 2020</ref> Eesti Panga president [[Madis Müller]] väitis, et see kärbe tuleb tulevaste pensionäride arvelt.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/6927596/teise-pensionisamba-maksed-peatatakse "Teise pensionisamba maksed peatatakse"] Postimees, 19. märts 2020</ref> 2021. aasta septembris hinnati, et pensionimaksete peatamine läheb riigile täiendavalt maksma kuni 100 miljonit eurot, sest pensionifondide tootlus oli peatatud maksete perioodil oluliselt üle ajaloolise keskmise.<ref>[https://www.err.ee/1608330002/pensionimaksete-peatamine-voib-riigile-maksma-minna-kuni-100-miljonit-eurot "Pensionimaksete peatamine võib riigile maksma minna kuni 100 miljonit eurot"] ERR, 6. september 2021</ref> [[Fail:Tanel Kiik 2020.jpg|pisi|Tartu Ülikool tunnustas sotsiaalminister Tanel Kiike Skytte medaliga panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamisse ning Tartu Ülikooli ja selle teadlaste kaasamisel eriolukorra juhtimisse]] 1. aprillil 2020 teatas valitsus [[Siseministeerium]]is valminud eelnõust, mis kohustab Eestis elavaid, kuid tööta jäävaid kolmandate riikide kodanikke esimesel võimalusel kodumaale sõitma. Valitsus pidi saama õiguse otsustada, missugustel erialadel võib anda lühiajalise tööloa. Ühtlasi tühistanuks eelnõu seni kehtinud võimaluse võtta tööle välismaalasi, kes on saabunud Eestisse [[viisavabadus|viisavabalt]], [[turistiviisa|turisti]]- või [[äriviisa]]ga. Välismaalaste puhul hakati hindama, kes võivad koju naasmise asemel püüda jääda ebaseaduslikult Schengeni alale, ning oldi valmis neid kinni pidama ja [[väljasaatmine|välja saatma]].<ref>Madis Hindre: [https://www.err.ee/1071470/riik-voib-toota-jaavad-valismaalased-edaspidi-koju-saata "Riik võib tööta jäävad välismaalased edaspidi koju saata"] ERR, 1. aprill 2020</ref> Valitsus kiitis eelnõu heaks, tuues põhjenduseks soovi lõpetada viisarežiimi kuritarvitused ja tagada vabade töökohtade jäämine Eesti elanikele ning potentsiaalselt ebaseaduslikult Euroopa Liitu jäävate välismaalaste ohtlikkuse avalikule korrale. Ettepanek anda valitsusele õigus välismaalaste palkamine mõnes valdkonnas täielikult keelata jäi esialgu eelnõust välja.<ref>[https://www.err.ee/1072351/too-kaotanud-valismaalased-peavad-eestist-lahkuma "Töö kaotanud välismaalased peavad Eestist lahkuma"] ERR, 2. aprill 2020</ref> Otsust nimetati ajakirjanduses "immigrantidevastase poliitika läbisurumiseks", mida püüti läbi viia koroonaviiruse puhangu varjus.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/new-york-times-eesti-valitsus-kasutab-viirust-immigrantide-vastase-poliitika-labisurumiseks?id=89457483 "New York Times: Eesti valitsus kasutab viirust immigrantide vastase poliitika läbisurumiseks"] Delfi, 3. aprill 2020</ref> Otsus süvendas tööjõuprobleeme põllumajanduses<ref>[https://www.err.ee/1072384/ettevotja-koroonakriisis-tootuks-jaanud-maal-toojoupuudust-ei-lahenda "Ettevõtja: koroonakriisis töötuks jäänud maal tööjõupuudust ei lahenda"] ERR, 2. aprill 2020</ref> ning eriti tugevasti said pihta maasikakasvatajad<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1002185/maasikakasvataja-kutsus-ministreid-maasikapollule "Maasikakasvataja kutsus ministreid maasikapõllule"] Õhtuleht, 20. mai 2020</ref>. Tartu Ülikool tunnustas 2020. aastal sotsiaalminister [[Tanel Kiik]]e [[Johan Skytte medal|Johan Skytte medaliga]] panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamise eest Eestis.<ref>[https://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-tunnustab-skytte-medaliga-sotsiaalminister-tanel-kiike "Tartu Ülikool tunnustab Skytte medaliga sotsiaalminister Tanel Kiike"] Tartu Ülikool, 29. mai 2020</ref> Samas on kritiseeritud ka mõnede ministrite sõnavõtte ja katseid jagada tervisevaldkonnale korraldusi, mis ületavad nende pädevust ning millel pole midagi ühist tõenduspõhise riigivalitsemisega.<ref>[https://www.err.ee/1096699/toomas-sildam-mone-ministri-viroloogiline-kirgastumine "Toomas Sildam: mõne ministri viroloogiline kirgastumine"] ERR, 31. mai 2020</ref> Avaldati ka arvamust, et valitsusele tervikuna ekspertide kuulamine ei meeldi ning sellega põhjendati, et miks pidi näiteks ametist lahkuma Terviseameti juht Merike Jürilo.<ref>[https://www.err.ee/1104778/olukorrast-riigis-praegusele-valitsusele-ei-meeldi-eksperte-kuulata ""Olukorrast riigis": praegusele valitsusele ei meeldi eksperte kuulata"] ERR, 21. juuni 2020</ref> Politsei tõi välja, et reageeris eriolukorra ajal erinevatele kehtestatud piirangute rikkumistele enam kui 6000 korral ning rohkem kui sajal juhul määrati rikkujatele karistuseks ka [[sunniraha]] maksmine.<ref>[https://www.err.ee/1093074/politsei-eriolukorra-piiranguid-rikuti-rohkem-kui-6000-korda "Politsei: eriolukorra piiranguid rikuti rohkem kui 6000 korda"] ERR, 21. mai 2020</ref> === Teine laine === Viiruse teise laine ajal kritiseeriti valitsuse selge plaani puudumist<ref>[https://www.err.ee/1206262/opik-riigil-peaks-koroonaga-voitluses-olema-vahemalt-kuu-pikkune-plaan "Öpik: riigil peaks koroonaga võitluses olema vähemalt kuu pikkune plaan"] ERR, 13. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1200346/jevgeni-ossinovski-valitsus-on-viiruse-teises-laines-totaalselt-labi-kukkunud "Jevgeni Ossinovski: valitsus on viiruse teises laines totaalselt läbi kukkunud"] ERR, 8. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1145110/indrek-saar-viiruse-ohjamise-asemel-tegelevad-ministrid-punktinoppimisega "Indrek Saar: viiruse ohjamise asemel tegelevad ministrid punktinoppimisega"] ERR, 11. oktoober 2020</ref> ja segast kommunikatsiooni<ref>[https://www.err.ee/1206466/toomas-sildam-enam-ei-saa-aru-mis-on-valitsuse-tehtud-piirangute-mote "Toomas Sildam: enam ei saa aru, mis on valitsuse tehtud piirangute mõte"] ERR, 12. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1204501/mari-liis-tikerperi-koolid-vajavad-ja-vaarivad-selgemaid-sonumeid "Mari-Liis Tikerperi: koolid vajavad ja väärivad selgemaid sõnumeid"] ERR, 11. detsember 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1157642/joks-valitsuskommunikatsioon-maskide-teemal-oli-vastuoluline-ja-segadust-tekitav "Jõks: valitsuskommunikatsioon maskide teemal oli vastuoluline ja segadust tekitav"] ERR, 11. november 2020</ref>. Arvati ka, et riigi taas lukku panekuga jäädi lootusetult hiljaks.<ref>[https://leht.postimees.ee/7197414/rainis-venta-riigi-lukku-panemine-ei-hoia-katastroofi-ara "Rainis Venta: riigi lukku panemine ei hoia katastroofi ära"] Postimees, 10. märts 2021</ref> Näiteks kritiseeris riigikontrolör [[Janar Holm]] puudulikku kommunikatsiooni, kaootilisust omavalitsuste kaasamisel, vähest selgust ettevõtjate toetamise osas ning ebaselget juhtimisstruktuuri.<ref>[https://www.err.ee/1608356039/riigikontrolor-kritiseeris-kirjas-peaministrile-tegevust-koroonakriisis "Riigikontrolör kritiseeris kirjas peaministrile tegevust koroonakriisis"] ERR, 1. oktoober 2021</ref> === Vaktsineerimise kriitika === Etteheiteid oli vaktsineerimise aeglasele kulgemisele vaktsineerimisperioodi alguses.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tanel-kiik-vaktsineerimise-vaidetavalt-aeglasest-tempost-seda-tehakse-moistlikult-ja-turvaliselt?id=92131119 "Tanel Kiik vaktsineerimise väidetavalt aeglasest tempost: seda tehakse mõistlikult ja turvaliselt"] Delfi, 30. detsember 2021</ref><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92159493/meie-vaktsineerimine-on-masendavalt-aeglane-siin-on-idee-kuidas-saada-kiiremaks "Meie vaktsineerimine on masendavalt aeglane. Siin on idee, kuidas saada kiiremaks"] Eesti Ekspress, 4. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2021/01/14/tooandjad-nouavad-kiiremat-vaktsineerimist "Tööandjad nõuavad kiiremat vaktsineerimist"] Äripäev, 14. jaanuar 2021</ref><ref>[https://www.postimees.ee/7181697/kaja-kallas-vaktsineerimise-korraldusega-ei-saa-rahul-olla "Kaja Kallas: vaktsineerimise korraldusega ei saa rahul olla"] Postimees, 16. veebruar 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608113548/valitsus-tunnistab-torkeid-vaktsineerimisel "Valitsus tunnistab tõrkeid vaktsineerimisel"] ERR, 17. veebruar 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608123571/jesse-vaktsineerimise-tempoga-ei-saa-rahul-olla "Jesse: vaktsineerimise tempoga ei saa rahul olla"] ERR, 26. veebruar 2021</ref> Samas oli veel vähemalt märtsi alguse seisuga näiteks Soomes kulgenud koroona vastu vaktsineerimine Eestiga sarnases tempos.<ref>[https://www.err.ee/1608128542/soomes-kulgeb-koroona-vastu-vaktsineerimine-eestiga-sarnases-tempos "Soomes kulgeb koroona vastu vaktsineerimine Eestiga sarnases tempos"] ERR, 3. märts 2021</ref> Kehvasti oli korraldatud kogu vaktsineerimise kommunikatsioon.<ref>[https://www.err.ee/1608137626/pealtnagija-koroona-aasta-kui-suur-kommunikatsioonieksam ""Pealtnägija": koroona-aasta kui suur kommunikatsioonieksam"] ERR, 10. märts 2021</ref> Vaktsineerimise algusperioodil kritiseeriti ka keskendumist kitsale sihtrühmale, mille tõttu aeglustus vaktsineerimise tempo ja noorematel elutähtsate teenuste osutajatel polnud võimalust kiirelt vaktsiini saada.<ref>[https://www.err.ee/1608168577/kolvart-kritiseerib-vaktsineerimisel-kitsale-sihtruhmale-keskendumist "Kõlvart kritiseerib vaktsineerimisel kitsale sihtrühmale keskendumist"] ERR, 7. aprill 2021</ref> Lisaks põhjustas rahulolematust väga suurte laovarude hoidmine – nii oli aprilli lõpust alates iga nädala algul ootel üle 100 000 doosi koroonavaktsiini, kuigi vaktsineerimishuvilisi oli palju.<ref>[https://www.err.ee/1608212707/paavo-nogene-miks-on-kumned-tuhanded-doosid-ootel-mitte-olavarres "Paavo Nõgene: miks on kümned tuhanded doosid ootel, mitte õlavarres?"] ERR, 14. mai 2021</ref> Probleeme oli ka vaktsineerimisele registreerimisega.<ref>[https://www.err.ee/1608216379/seer-registreerimisjarjekorras-pole-praegu-motet-oodata-uusi-aegu-ei-tule "Seer: registreerimisjärjekorras pole praegu mõtet oodata, uusi aegu ei tule"] ERR, 18. mai 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608216499/vaktsineerimisele-registreerimise-infotelefoni-susteemis-oli-rike "Vaktsineerimisele registreerimise infotelefoni süsteemis oli rike"] ERR, 18. mai 2021</ref> Riigikontrolör [[Janar Holm]] tõi aprilli algul välja, et vaktsineerimise plaan (mis olevat tegevusplaani asemel pigem kogum põhimõtteid) on aegunud ning selgelt oli välja toomata juhtimise ja vastutuse mudel. Samuti ei olnud käsitletud juhtumeid, kus inimesel puudub võimalus vaktsineerimiskohta minna. Arusaamatusi põhjustavat ka see, kes täpselt otsustab selle üle, milliste vanuserühmade / tegevusalade esindajate vaktsineerimine mingil ajaperioodil parasjagu käib. Tal oli küsimusi ka andmevahetuse korraldamise ning vaktsineerimise pikaajaline plaani kohta.<ref>[https://www.err.ee/1608169987/riigikontrolor-saatis-kiigele-kriitilise-kirja-vaktsineerimise-korralduse-ja-juhtimise-kohta "Riigikontrolör saatis Kiigele kriitilise kirja vaktsineerimise korralduse ja juhtimise kohta"] ERR, 8. aprill 2021</ref> 2020. aasta lõpul kritiseeris Tervisameti kommunikatsioonijuht [[Simmo Saar]] riigi vaktsineerimisplaani ja väitis, et riik on sellega lootusetult hiljaks jäänud. Terviseamet vallandas Saare 22. detsembril usalduse kaotamise pärast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/92061855/terviseamet-laskis-lahti-riigi-vaktsiiniplaani-kritiseerinud-juhtivtootaja "Terviseamet laskis lahti riigi vaktsiiniplaani kritiseerinud juhtivtöötaja"] Delfi, 22. detsember 2020</ref><ref>[https://leht.postimees.ee/7215753/simmo-saar-sel-asjal-on-hinnalipik-mis-arvutatakse-inimeludes "Simmo Saar: «Sel asjal on hinnalipik, mis arvutatakse inimeludes.»"] Postimees, 2. aprill 2021</ref><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/89478843/ekspressi-arhiivist-terviseameti-pr-juht-nii-paha-on-olla-ei-tea-kas-mul-on-koroona-voi-moni-muu-tripper "EKSPRESSI ARHIIVIST | Terviseameti PR-juht: Nii paha on olla. Ei tea, kas mul on koroona või mõni muu tripper?"] Eesti Ekspress, 22. detsember 2020</ref><ref name="esikoht" /> ja talle allunud meedianõunik Eike Kingsepp, kuna viimane olevat suhelnud oma endise ülemusega.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93265801/tervisekuninga-piinad "Tervisekuninga piinad"] Eesti Ekspress, 28. aprill 2021</ref> Järgnesid mitmed kohtuvaidlused, mis pälvisid samuti meedia tähelepanu.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1026088/voitluses-terviseametiga-2-0-simmo-saare-kasuks-riigiasutus-raiskab-ressurssi-kattemaksuks "Võitluses terviseametiga 2:0 Simmo Saare kasuks: „Riigiasutus raiskab ressurssi kättemaksuks!“"] Õhtuleht, 22. veebruar 2021</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1032730/raha-nagu-raba-ullar-lanno-on-simmo-saarelt-arvutite-tagasisaamiseks-kulutanud-ule-20-000-euro "RAHA NAGU RABA! Üllar Lanno on Simmo Saarelt arvutite tagasisaamiseks kulutanud üle 20 000 euro!"] Õhtuleht, 29. aprill 2021</ref><ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93260121/nurjus-ullar-lanno-magus-kattemaks-endistele-alluvatele "Nurjus Üllar Lanno magus kättemaks endistele alluvatele"] Eesti Ekspress, 27. aprill 2021</ref> Näiteks leidis Töövaidluskomisjon, et Saarega töölepingu lõpetamine on tühine, kuid nõustus usalduse kaotuses.<ref>[https://www.err.ee/1608156664/simmo-saar-sai-toovaidluses-osalise-oiguse-terviseamet-on-otsusega-rahul "Simmo Saar sai töövaidluses osalise õiguse, terviseamet on otsusega rahul"] ERR, 26. märts 2021</ref> Koroonapiirangute vastased viisid läbi mitmeid proteste<ref>[https://www.err.ee/1608171646/politsei-asub-toompeal-kogunevaid-meeleavaldajaid-hajutama "Politsei asub Toompeal kogunevaid meeleavaldajaid hajutama"] ERR, 9. aprill 2021</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94942645/ulevaade-ja-fotod-vabaduse-valjak-taitus-koroonaprotestijatega-uritusel-kritiseeriti-vaktsineerimist-ja-sarjati-valitsust "ÜLEVAADE ja FOTOD | Vabaduse väljak täitus koroonaprotestijatega. Üritusel kritiseeriti vaktsineerimist ja sarjati valitsust "] Delfi, 23. oktoober 2021</ref> ning populistlik opositsioonierakond [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] õhutas seda tagant, et enda toetust tõsta.<ref>[https://www.err.ee/1608180625/helme-meie-sonumid-politseiriigist-kasvatasid-ekre-reitingut "Helme: meie sõnumid politseiriigist kasvatasid EKRE reitingut"] ERR, 16. aprill 2021</ref><ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/94944291/video-martin-helme-meil-on-varajane-ravi-ivermektiini-naol-olemas-tervishoiumaffia-voiks-jatta-husteeria-ohutamise "VIDEO | Martin Helme: meil on varajane ravi ivermektiini näol olemas, tervishoiumaffia võiks jätta hüsteeria õhutamise"] Delf TV, 23. oktoober 2021</ref> Sellega seoses on Eestit nimetatud isegi politseiriigiks ning võrreldud olukorda diktaatorlike režiimidega.<ref name="siidkindad">[https://epl.delfi.ee/artikkel/93486325/eesti-on-kohelnud-koroonareeglite-rikkujaid-siidkinnastes-latis-26-000-trahvi-eestis-24 "Eesti on kohelnud koroonareeglite rikkujaid siidkinnastes: Lätis 26 000 trahvi, Eestis 24"] Eesti Päevaleht, 20. mai 2021</ref> Samas kirjutati 2021. aasta esimese nelja kuuga Eestis piirangute rikkumiste eest välja ainult 24 trahvi, kuid näiteks Lätis 26&nbsp;406 ja Leedus 17&nbsp;870 trahvi ehk Eestis on reeglite rikkujatega ümber käidud äärmiselt leebelt.<ref>[https://en.rebaltica.lv/2021/05/give-them-a-fine-or-hand-them-a-mask/ "Give them a fine – or hand them a mask?"] Re:Baltica, 19. mai 2021</ref> Terviseameti pressiesindaja sõnul on püütud vältida vandenõuteoreetikutega vaidlemist, kuna see annaks neile ainult rohkem tähelepanu.<ref name="siidkindad" /> Algul loodeti, et pärast 2020/21 talve läheb pandeemia üle ning vaktsineerimisega seljatatakse viirus lõplikult, aga uued pareminilevivad tüved nullisid selle võimaluse. Lisaks hakkas valeinfo levik vastu töötama vaktsineerimise edenemisele ning ilmnes, et ühiskonnas on suur hulk inimesi, kes ei usalda ei valitsust ega meediat ning pole valmis vaktsineerima. See tekitas survet leida süüdlasi, kelle kaela ajada kuhjunud probleemid.<ref>[https://www.muurileht.ee/doktorikraad-ei-taga-immuunsust-vandenouteooriate-vastu-intervjuu-andero-uusbergiga/ "Doktorikraad ei taga immuunsust vandenõuteooriate vastu. Intervjuu Andero Uusbergiga"] Müürileht, 19. oktoober 2021</ref> Vaktsineerimise korralduse kehva korralduse tõttu sattus kriitika alla tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning vaktsineerimise suhtes skeptilisi seisukohti esitanud kultuuriminister [[Anneli Ott|Anneli Oti]] osas kõlas üleskutseid ta valitsusest minema saata.<ref>[https://www.err.ee/1608294087/rahva-teenrid-arutasid-oti-ja-kiige-voimaliku-tagandamise-ule ""Rahva teenrid" arutasid Oti ja Kiige võimaliku tagandamise üle"] ERR, 31. juuli 2021</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/94096943/juhtkiri-nakkusohtlik-anneli-ott-tuleb-valitsusest-minema-saata "JUHTKIRI | Nakkusohtlik Anneli Ott tuleb valitsusest minema saata"] Eesti Päevaleht, 24. juuli 2021</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94914781/vaktsineerimata-kultuuriminister-anneli-ott-ma-ei-kavatse-tagasi-astuda "Vaktsineerimata kultuuriminister Anneli Ott: ma ei kavatse tagasi astuda"] Delfi, 20. oktoober 2021</ref> Augusti algul kutsuti ametist tagasi Sotsiaalministeeriumi kantsler [[Marika Priske]].<ref>[https://www.err.ee/1608295470/sotsiaalministeeriumi-kantsler-priske-saab-ametist-priiks "Sotsiaalministeeriumi kantsler Priske saab ametist priiks"] ERR, 2. august 2021</ref> == Vaata ka == * [[SARS-CoV-2]] * [[COVID-19#Ennetamine|COVID-19 ennetamine]] * [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis]] * [[Koroonapandeemia]] * [[Koroona (haigus)]] * [[Koroonavaktsiin]] * [[Koroonakriis Eestis]] * [[HOIA|HOIA mobiilirakendus]] * [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="koroonakaart">[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Koroonaviiruse andmestik] Terviseamet</ref> <ref name=covid19>[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik Koroonaviiruse andmestik] Terviseamet</ref> <ref name="kohalik-levik">[https://www.err.ee/1063204/terviseamet-eestis-on-kinnitatud-27-koroonajuhtu-ja-kohalik-levik "Terviseamet: Eestis on kinnitatud 27 koroonajuhtu ja kohalik levik"] ERR, 12. märts</ref> <ref name=err11_03>[https://www.err.ee/1062412/who-juht-kaes-on-pandeemia "WHO juht: käes on pandeemia"] ERR, 11. märts 2020</ref> <ref name="EV_eri">[https://www.err.ee/1063468/valitsuse-korraldus-eriolukorra-valjakuulutamiseks Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamiseks]. ERR, vaadatud 14.03.2020</ref> <ref name="esimene-inimelu">[https://www.postimees.ee/6933179/koroonaviirus-noudis-eestis-esimese-inimelu "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu"] Postimees, 25. märts 2020</ref> <ref name="Rozinko">[https://pohjarannik.postimees.ee/7142093/esimesena-eestis-koroonavaktsiini-saanud-jelena-rozinko-loodan-et-vaktsiin-aitab-kiiremini-naasta-tavaparasesse-ellu "Esimesena Eestis koroonavaktsiini saanud Jelena Rozinko: loodan, et vaktsiin aitab kiiremini naasta tavapärasesse ellu"] Põhjarannik, 27. detsember 2020</ref> <ref name="tuvastatud-17">[https://www.err.ee/1062610/koroonaviirus-on-eestis-tuvastatud-17-inimesel "Koroonaviirus on Eestis tuvastatud 17 inimesel"] ERR, 12. märts 2020</ref> <ref name="aprill-5">[https://www.err.ee/1073154/haiglaravi-vajavate-koroonahaigete-arv-kasvas-130-ni "Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kasvas 130-ni"] ERR, 5. aprill 2020</ref> <ref name="august-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testitulemust "COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 1. august 2020</ref> <ref name="juuni-4">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-4-juuni-oopaevaga-lisandus-10-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 4. juuni: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi"] Terviseamet, 4. juuni 2020</ref> <ref name="rekordilised-561">[https://www.err.ee/1197535/oopaevaga-lisandus-rekordilised-561-koroonapositiivset-suri-uks-inimene "Ööpäevaga lisandus rekordilised 561 koroonapositiivset, suri üks inimene"] ERR, 5. detsember 2020</ref> <ref name="rekordilised-760">[https://www.err.ee/1205644/oopaevaga-lisandus-rekordilised-760-koroonapositiivset-suri-kuus-inimest "Ööpäevaga lisandus rekordilised 760 koroonapositiivset, suri kuus inimest"] ERR, 12. detsember 2020</ref> <ref name="valitsus-9-dets">[https://www.err.ee/1201306/valitsus-paneb-uuest-nadalast-koik-koolid-alates-1-klassist-kinni-erandkorras-sailib-kaugope "Valitsus paneb uuest nädalast kõik koolid alates 1. klassist kinni, erandkorras säilib kaugõpe"] ERR, 9. detsember 2020</ref> <ref name="valitsus-laiendab-sulgemised">[https://www.err.ee/1216735/valitsus-laiendab-sulgemised-tallinnale-ja-harjumaale "Valitsus laiendab sulgemised Tallinnale ja Harjumaale"] ERR, 23. detsember 2020</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:COVID-19 pandemic in Estonia}} * [https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised Koroonateemalised trükised ja juhendmaterjalid] [[Terviseamet]]i kodulehel * [https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima Vaktsineerimine Eestis] * [https://minu.synlab.ee/toode/koroonaviiruse-kvantitatiivne-igg-antikehade-analuus Koroonaviiruse antikehade analüüs] * [https://koroona.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadlaste arendatud koroonaviiruse analüüsivahendid] * [https://koroonakaart.ee/et Koroonaviiruse leviku kaart Eestis] * [https://uudiskiri.etag.ee/ Eesti Teadusagentuuri COVID-19 uudiskiri] * [https://kkk.kriis.ee/et Korduma kippuvad küsimused] Eriolukorra veebileht * [https://ourworldindata.org/coronavirus/country/estonia?country=~EST Eesti koroonapandeemia andmestik] [[Our World in Data]] lehel * [https://synlab.ee/arstile/covid-19-materjalid Koroonaviiruse testimine Eestis] * [https://koroonatestimine.ee/testimispunktid Koroonaviiruse testimispunktid Eestis] * [https://www.google.com/maps/search/koroonaviiruse+testimine/@58.7378865,24.4994565,8z COVID-19 testimine] Google maps * [https://digilugu.ee Koroonaviiruse testi vastused] * [https://news.google.com/covid19/map?hl=et&mid=%2Fm%2F02kmm Koroonaviirus (Covid-19) Google uudised] * [https://g.co/kgs/HuX7X1 COVID-19 vaktsiin Google otsing] ;Kokkuvõtted * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/COVID-19_seisuga_09.06.2020_.pdf Toimetulek COVID-19 pandeemiaga. Eesti lugu.] Terviseamet, juuni 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/COVID-19_2020a_1_poolaasta_ulevaade.pdf COVID-19 epidemioloogiline ülevaade : 2020. aasta I poolaasta] Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_26.10.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 26.10.2020] Terviseamet, 27. oktoober 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_23.11.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 23.11.2020] Terviseamet, 23. november 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade.14.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 14.12.2020] Terviseamet, 14. detsember 2020 * [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_28.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 28.12.2020] Terviseamet, 28. detsember 2020 * [https://terviseamet.ee/et/epiidulevaated Terviseameti COVID-19 epiidülevaated nädalate kaupa] Terviseamet * [https://www.tooelu.ee/et/146/covid-19-tookeskkonnas COVID-19 töökeskkonnas] Tööelu * [https://levila.ee/tekstid/eesti-koroona-vastu Eesti Koroona vastu] Levila ;Meedias * [https://www.err.ee/1062532/ratas-oleme-joudnud-hadaolukorda "Ratas: oleme jõudnud hädaolukorda"] ERR, 12. märts 2020 * [[Irja Lutsar]]: [https://www.err.ee/1064212/irja-lutsar-jargmised-nadalad-saavad-vaga-rasked-olema "Järgmised nädalad saavad väga rasked olema"] ERR, 15. märts 2020 * [[Mart Kadastik]]: [https://ekspress.delfi.ee/arvamus/testida-testida-testida?id=89259259 "Testida! Testida! Testida!"] Eesti Ekspress, 17. märts 2020 * [https://www.err.ee/1066848/enamik-hospitaliseeritud-nakatunutest-on-parit-saaremaalt "Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt"] ERR, 20. märts 2020 * [https://www.err.ee/1068284/koroonaviiruse-tokestamise-raport-kahe-nadala-parast-voib-intensiivis-olla-100-inimest "Koroonaviiruse tõkestamise raport: kahe nädala pärast võib intensiivis olla 100 inimest"] ERR, 24. märts 2020 * [[Taavi Eilat]]: [https://www.err.ee/1068585/suletud-eesti-tagajarg-majandus-muutub-inimesed-kolivad-maale "Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale"] ERR, 25. märts 2020 * [https://ekspress.delfi.ee/intervjuu/hadaolukorra-meditsiinijuht-arkadi-popov-juunikuuks-voiks-olukord-olla-normaliseerunud-ainult-uhel-juhul-kui?id=89343413 "Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov: juunikuuks võiks olukord olla normaliseerunud ainult ühel juhul, kui..."] Eesti Ekspress, 25. märts 2020 * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-vaata-kui-kardinaalselt-erineb-puhastatud-koroonastatistika-seni-kajastatud-numbritest?id=89431923 "Vaata, kui kardinaalselt erineb "puhastatud" koroonastatistika seni kajastatud numbritest"] Delfi, 1. aprill 2020 * [https://www.err.ee/1080530/tanel-kiik-teatud-piirangud-kestavad-ilmselt-suve-lopuni "Tanel Kiik: teatud piirangud kestavad ilmselt suve lõpuni"] ERR, 22. aprill 2020 * [[Kristjan Pihl]]: [https://www.err.ee/1089324/soda-nahtamatu-vaenlasega-60-paeva-koroonaepideemia-eesliinil "Sõda nähtamatu vaenlasega: 60 päeva koroonaepideemia eesliinil"] ERR, 13. mai 2020 * [https://www.err.ee/1095147/kadai-eestis-oli-koroonapuhang-mitte-epideemia "Kadai: Eestis oli koroonapuhang, mitte epideemia"] ERR, 27. mai 2020 * [https://www.err.ee/1095043/terviseameti-plaan-koroonakevad-sugisel-ei-kordu "Terviseameti plaan: koroonakevad sügisel ei kordu"] ERR, 27. mai 2020 * [https://www.err.ee/1097674/kadai-rootsi-ei-teinud-vale-otsust "Kadai: Rootsi ei teinud vale otsust"] ERR, 3. juuni 2020 * [https://www.err.ee/1105059/marju-himma-koroonakriis-toi-valja-eesti-valikulise-teaduspohisuse "Marju Himma: koroonakriis tõi välja Eesti valikulise teaduspõhisuse"] ERR, 22. juuni 2020 * [[Hanneli Rudi]]: [https://www.err.ee/1106546/inimlikud-eksitused-ja-kokkuhoid-aitasid-koroonal-eesti-haiglates-levida "Inimlikud eksitused ja kokkuhoid aitasid koroonal Eesti haiglates levida"] ERR, 26. juuni 2020 * [[Dmitri Pastuhhov]]: [https://www.err.ee/1139699/insight-viiruse-otsingul-uks-paev-koroonadetektiividega ""Insight" viiruse otsingul: üks päev koroonadetektiividega"] ERR, 26. september 2020 * [https://www.err.ee/1140624/teadlane-eesti-on-teise-koroonalaine-algusfaasis "Teadlane: Eesti on teise koroonalaine algusfaasis"] ERR, 28. september 2020 * [https://www.err.ee/1205221/koroonamudeldaja-positiivse-stsenaariumi-jargi-on-jouludel-haiglas-350-inimest "Koroonamudeldaja: positiivse stsenaariumi järgi on jõuludel haiglas 350 inimest"] ERR, 11. detsember 2020 * [https://www.err.ee/1214665/ulevaade-millele-kulusid-haigekassa-koroonamiljonid-ja-palju-ule-jai "Ülevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi?"] ERR, 21. detsember 2020 * [[Karmen Joller]]: [https://www.err.ee/1608131953/karmen-joller-miks-nii-vahe-vaktsineeritakse-ehk-seletuskiri-peaministrile "Miks nii vähe vaktsineeritakse ehk seletuskiri peaministrile"] ERR, 5. märts 2021 * [https://www.err.ee/1608137626/pealtnagija-koroona-aasta-kui-suur-kommunikatsioonieksam ""Pealtnägija": koroona-aasta kui suur kommunikatsioonieksam"] ERR, 10. märts 2021 * [https://www.err.ee/1608137635/pealtnagija-vottis-luubi-alla-vaktsineerimislogistika-eestis ""Pealtnägija" võttis luubi alla vaktsineerimislogistika Eestis"] ERR, 11. märts 2021 * [https://www.delfi.ee/artikkel/94232897/taismahus-eesti-tippjuhtide-ettepanekud-kuidas-uhiskonda-lahti-hoida-noored-olgu-fookuses-motleme-kolmandale-vaktsiinisustile "TÄISMAHUS | Eesti tippjuhtide ettepanekud, kuidas ühiskonda lahti hoida: noored olgu fookuses, mõtleme kolmandale vaktsiinisüstile"] Delfi, 6. august 2021 * [[Toomas Sildam]]: [https://www.err.ee/1608342338/fischer-koroonainfo-muutlikkusest-teadlased-on-igavesed-kohklejad-ja-kahtlejad "Fischer koroonainfo muutlikkusest: teadlased on igavesed kõhklejad ja kahtlejad"] ERR, 17. september 2021 * [[Jaan-Juhan Oidermaa]]: [https://novaator.err.ee/1608386282/suur-ulevaade-mida-koroonahaigetega-eesti-haiglas-tehakse "Suur ülevaade: mida koroonahaigetega Eesti haiglas tehakse?"] ERR Novaator, 29. oktoober 2021 * [https://www.regionaalhaigla.ee/et/node/20516 "Vaktsineerimata COVID-patsientide haiglaravi nōuab ääretult ressurssi"] Regionaalhaigla, 9. november 2021 * [https://www.err.ee/1608447254/maimets-uhtegi-vaktsiini-ei-ole-nii-hasti-uuritud-kui-koroona-oma "Maimets: ühtegi vaktsiini ei ole nii hästi uuritud kui koroona oma"] ERR, 26. detsember 2021 {{COVID-19}} {{Koroonapandeemia Eestis}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:2020. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:Koroonapandeemia Eestis| ]] 37i0bpgzqo1a0l3d31wk0kfxcwevbvn Katerõna Zelenko 0 582554 6178873 6070492 2022-08-16T14:39:43Z Kholodovsky 30256 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Katerõna Zelenko | pildi nimi = Зеленко Катерина Михайлівна.jpg | pildi seletus = | amet = [[Ukraina Välisministeerium]]i pressiesindaja | ametiajaalgus = 2018<ref>[https://www.unn.com.ua/ru/news/1762047-katerinu-zelenko-priznacheno-novim-rechnikom-mzs-ukrayini Екатерина Зеленко назначена новым спикером МИД Украины] - UNN, 12.11.2018</ref> | ametiajalõpp = 2020 | eelmine = [[Marjana Betsa]] | järgmine = [[Oleg Nikolenko]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Katerõna Zelenko''' ([[ukraina keel]]es Катерина Михайлівна Зеленко, sündinud [[10. august]]il [[1980]] [[Vinnõtsja]]s) on [[Ukraina]] diplomaat. == Töökäik == Zelenko töötab [[Ukraina Välisministeerium]]is 2002. aastast.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-mid-naznachili-novogo-spikera В МИД назначили нового спикера] - Liga Novosti, 12.11.2018</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zelenko, Katerõna}} [[Kategooria:Ukraina diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] tmx4z01mipt8nff8kue4kxya285hm2p Moha (budism) 0 587760 6178841 6078785 2022-08-16T13:20:50Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''''Moha''''' (paali ja sanskriti keeles; tiibeti keeles གཏི་མུག, timuk; hiina keeles 癡 või 痴 (hääldus [[pinyin]]is) chī) on '''pettekujutlus''', rumalus, segaduses olek. See on [[budism]]is üks peamisi põhjusi, mis hoiab olendeid [[sansaara]]s.<ref>Damien Keown (2004). A Dictionary of Buddhism. Oxford University Press. pp. 8, 47, 89, 106, 143. ISBN 978-0-19-157917-2.</ref> Koos [[tanha|iha]] ja [[dosa|vihaga]] on rumalus või pettekujutlus üks [[Kolm meelemürki|kolmest meelemürgist]]. [[Olemiseratas|Olemiseratta]] keskel sümboliseerib seda siga. [[Budistlik kosmoloogia|Budistlikus kosmoloogias]] vastab pettekujutlusele õnnetu seisund loomana. Asju ja nähtusi nähakse pettekujutluste tõttu moonutatuna. Moonutusi (''vipallāsa'') on kolme liiki: * tajumoonutused (''saññā-vipallāsa''), * teadvuse moonutused (''citta-vipallāsa'') ja * vaatemoonutused (''diṭṭhi-vipallāsa''). Moonutuste tõttu võivad tekkida pettekujutlused, et muutuv (''anicca'') on püsiv (''nicca''), kannatus (''dukkha'') on õnn (''sukha''), [[isetus]] (''anatta'') on mina (''attā'') ja ebameeldiv (''asubha'') on meeldiv (''subha''). Moonutused põhjustavad seeläbi kannatusi.<ref>Vipallāsa-sutta, [[Aṅguttara-nikāya|AN]] 4.49. </ref> == Vaata ka == * [[Avidya]] (teadmatus) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism]] a89exboe2kufrognm6zu8zrwr5m9odr Brussilovi läbimurre 0 589802 6178854 6097537 2022-08-16T13:56:36Z Melilac 58734 /* Lahing */ wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=mai}} '''Brussilovi läbimurre''', tuntud ka kui '''Brussilovi pealetung''', oli [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] relvajõudude suurim saavutus [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal ja üks kõige verisemaid läbimurdeid maailma ajaloos. Läbimurre algas [[4. juuni]]l [[1916]] ja kestis kuni septembri lõpuni. See leidis aset tänapäeva Lääne-Ukrainas, [[Lviv]]i, [[Kovel]]i ja [[Lutsk]]i linnade läheduses. Ajaloolane Graydon Tunstall kutsus Brussilovi läbimurret esimese maailmasõja suurimaks kriisiks [[Austria-Ungari]]s ja [[Antant]]i suurimaks võiduks, aga see kõik oli saavutatav ainult tohutute inimelude kaotusega. Läbimurre sai oma nime edelarinde komandöri kindral [[Aleksei Brussilov]]i järgi. ==Eellugu== 1915. aasta detsembris sõlmitud Chantilly lepingu kohaselt pidid Venemaa, Prantsusmaa, Britannia ja Itaalia üheaegselt ründama Keskriike 1916. aasta suvel. Venemaa tundis ennast kohustatuna saatma oma sõdureid võitlema Prantsusmaale ja Makedooniasse (enda soovide vastaselt) ja ründama Idarindel, lootuses saada lisa laskemoona Britannialt ja Prantsusmaalt. Märtsis 1916 algatasid venelased katastroofilise rünnaku, Narači järve ofensiivi Vilniuse lähedal, kus venelased kandsid sakslastega võrreldes 5 korda suuremaid kaotusi. Rünnak toimus prantslaste soovil. Kindral Joseph Joffre lootis, et sakslased saadavad rohkem jõude itta, selle asemel et neid kasutada [[Verduni lahing]]us, mis algas 1916. aasta veebruaris. Stavka kohtumisel 1916. aasta aprillis, kus osalesid vanemohvitserid ja keiser [[Nikolai II]], esitles oma plaani kindral Brussilov. Ta pakkus välja massilist ofensiivi Edelarindel Austria-Ungari jõudude vastu [[Galiitsia]]s. Plaani eesmärgiks oli vähendada survet Prantsuse ja Briti armeedel, kes võitlesid Prantsusmaal ja Itaalia armeel piki Isonzo rinnet ning võimalusel Austria-Ungari sõjast välja lüüa. Kuna Austria armee oli hõivatud Itaalias, oli venelastel Galiitsia sektoris suur arvuline ülekaal. ===Plaan=== Kindral Alexei Evert, Venemaa Lääne armee grupi komandör eelistas kaitsvat strateegiat ning oli vastu Brussilovi plaanile. Keiser [[Nikolai II]], kes oli armeed isiklikult juhtima hakanud septembris 1915, kiitis aga Brussilovi plaani heaks. Eesmärkideks oli vallutada Koveli ja Lvivi linnad. Kuigi Stavka kiitis Brussilovi plaani heaks, siis tema soov saada toetavaid rünnakuid naaberrinnetel lükati tagasi. ===Pealetungi ettevalmistused=== Surve Lääne liitlastelt sundis venelasi ettevalmistustega kiirustama. Brussilov kogus kokku 4 armeed, 40 jalaväe diviisi ja 15 ratsaväe diviisi. Tema vastu oli austerlaste 39 jalaväe diviisi ja 10 ratsaväe diviisi, formeeritud kolme kaitse liini. Brussilov teades, et ta ei saa palju tugevdusi, liigutas oma reservid eesliinile. Ta kasutas neid, et kaevata kaevikuid(300*90m) piki eesliini. Need pakkusid sõduritele kaitset ja varjasid neid austerlaste vaatluse eest. Brussilov valmistus üllatusrünnakuks mööda 480km pikkust rinnet. Stavka tungivalt soovitas tal oma ründejoont lühendada, kuid Brussilov jäi oma plaanile kindlaks, ning Stavka andis järele. [[File:EasternFront1916a2.jpg|pisi|Sinised ja punased jooned: Idarinne 1916. Brussilovi läbimurre all paremal nurgas]] ==Läbimurre== [[4. juuni]]l 1916.a alustasid venelased oma rünnakut massilise, täpse, kuid lühikese suurtüki tulega. Selle pommitamise võtme-teguriks oligi selle lühidus ja täpsus. See oli vastuolus tolle aja normiga, milleks olid pikaleveninud pommitamised, mis andsid kaitsjatele aega, et tuua reservid kohale ning eesmistest kaevikutest taganeda, samas pommitamine kahjustas lahinguvälja, ning raskendas ründava poole liikumist. Esialgne rünnak oli edukas ning Austria-Ungari kaevikutest murti läbi, mis võimaldas kolmel Brussilovi neljast armeest edeneda piki laia rinnet. Rünnakule aitas kaasa Brussilovi innovatiivne lähenemine rünnata nõrku punkte piki Austria kaitseliine, et saavutada läbimurre, mida saaks seejärel ära kasutada põhiüksuse edendamiseks. [[File:EasternFront1916b.jpg|pisi|Vasakul: Maikuu plaan. Paremal: Eesliin Brussilovi läbimurde lõpuks septembris 1916]] ==Lahing== [[Image:В атаку! (1916).jpg|thumb|left|350px|Vene ratsaväe rünnak (1916)]] 8. juunil vallutasid Edela rinde armeed Lutski. Austria komandör Hertsog Josef Ferdinand jõudis vaevu linnast põgeneda, enne kui vene väed kohale jõudsid, nii kiire oli venelaste edenemine. Selleks hetkeks olid austerlased täielikus taganemises ning venelased olid jõudnud võtta üle 200 000 sõjavangi. Brussilovi väed aga olid üle pika rinde laiali ning edasiseks eduks oli vaja, et kindral Evert alustaks oma toetava rünnakuga. Evert aga jätkas viivitamisega, mis andis aega sakslastele, et tuua lisajõude Ida rindele. Viimaks 18 juunil algas nõrk ja halvasti ettevalmistatud rünnak Everti poolt. 28. juulil jätkas Brussilov oma rünnakuga ja kuigi tema armee varustus oli otsakorral, jõudis ta välja Karpaatia mägedeni, kuhu ta jõudis 20. septembriks. Venelaste Stavka hakkas saatma jõude Everti rindelt Brussilovile toetuseks, millele Brussilov ise oli vastu, sest rohkem sõdureid ainult tekitas rohkem segadust tema rindel. ==Lõpptulemus== [[File:Defenders NGM-v31-p369-A.jpg|thumbnail|300px|Venemaa jalavägi]] Brussilovi operatsioon saavutas oma esmase eesmärgi, sundides sakslasi peatama oma rünnakut Verdunile ning saatma jõude itta. Läbimurre murdis samuti Austria-Ungari armee, mis kandis kõige rohkem kaotusi. Hilisemates lahingutes pidid Austria-Ungari armeed aina rohkem lootma sakslaste toetusele, et saavutada sõjalist edu. Rünnaku algne edu veenis Rumeeniat liituma sõjaga Antanti poolel, kuigi see lõppes Rumeenia jaoks sellega, et sakslased vallutasid suurema osa Rumeeniast 1916 aasta lõpuks. Brussilovi läbimurde jooksul kandis Venemaa kaotusi suurusjärgus 500 000 – 1 000 000 sõdurit. Austria-Ungari 616 000 ning Saksamaa 148 000 sõdurit. Brussilovi läbimurret loetakse üheks letaalsemaks ofensiiviks maailma ajaloos. Brussilovi läbimurre, mida juhtis Brussilov isiklikult, edenes väga hästi, kuid suurem kampaania, kus Brussilovi plaan pidi olema kõigest peibutuseks, kujunes Vene armeele saatuslikuks, Everti saamatuse tõttu ning Vene armee ei olnud peale Brussilovi läbimurret enam sarnast operatsiooni võimeline kordama. Paljud ajaloolased väidavad, et armee poolt kantud kaotused selles kampaanias, viisid armee kokkuvarisemiseni järgneval aastal. Läbimurde taktikad mängisid hiljem suurt rolli varajases saksa Blitzkriegi taktikas Teise maailmasõja ajal, ning samuti hilisemates rünnakutes Nõukogude Liidu ja Lääne Liitlaste poolt, ning arenes hiljem moodsaks soomusväe taktikaks. ==Kasutatud kirjandus== * {{cite book|title = The First World War |author = Keegan, John|publisher = Vintage Canada|place=Toronto|year = 2000|isbn = 0-676-97224-1|authorlink = John Keegan}} * {{cite book| last=Lohr |first=Eric |title= Nationalizing the Russian Empire: The Campaign against Enemy Aliens during World War I | location= London | publisher=Harvard University Press |date= 2003|isbn=0-674-01041-8 }} * {{cite book | last = Stone | first = Norman | title = The Eastern Front 1914–1917 | place = London | publisher = Penguin Books | year = 1998 | origyear = 1975 | isbn = 0-14-026725-5 | authorlink = Norman Stone | url-access = registration | url = https://archive.org/details/easternfront191400norm }} ==Edaspidi lugemiseks== * Washburn, Stanley (1917). ''[https://archive.org/details/russianoffensive00washrich The Russian offensive, being the third volume of "Field notes from the Russian front," embracing the period from June 5th to Sept. 1st, 1916]''. London: Constable. * Harrision, William W. "THE DEVELOPMENT OF RUSSIAN-SOVIET OPERATIONAL ART, 1904-1937, AND THE IMPERIAL LEGACY IN SOVIET MILITARY THOUGHT." (n.d.): n. pag. King's Research Portal. William W. Harrison, May 1994. Web. June 21, 2017 <https://kclpure.kcl.ac.uk/portal/files/2928872/319513_.pdf>. * Clodfelter, Micheal. Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015. 4th ed. Jefferson, page 412, North Carolina: Micheal Clodfelter, 2017. Google Books. Micheal Clodfelter, 2017. Web. 21 June 2017 * Liddell Hart, B.H. (1930). ''The Real War: 1914–18''. pp.&nbsp;224–227. * Schindler J. "Steamrollered in Galicia: The Austro-Hungarian Army and the Brusilov Offensive, 1916", ''War in History'', Vol.&nbsp;10, No.&nbsp;1. (2003), pp.&nbsp;27–59. * {{Cite book|title=The Russian Army in the Great War: The Eastern Front, 1914–1917|last1=Stone|first1=David|publisher=[[University Press of Kansas]]|location=Lawrence|year=2015|isbn=9780700620951}} * Tucker, Spencer ''The Great War: 1914–18'' (1998) ISBN 978-0-253-21171-2 * [[Sergei Sergeyev-Tsensky]], [1943]. ''Brusilov's Break-Through: A Novel of the First World War'', translated into English by Helen Altschuler, Hutchinson & Co, London, 1945. * B. P. Utkin [http://www.hrono.ru/statii/2001/brusil.html ''Brusilovskij proryv''] (2001) * [http://www.hrono.ru/sobyt/1900sob/1916brusil.html Операция русского Юго-Западного фронта летом 1916 года] * {{cite book|title = The First World War (I); The Eastern Front 1914–1918 | author = Jukes, Geoffrey | publisher = Osprey Publishing | place = Minneapolis|year = 2003|isbn = 0-415-96841-0}} * {{cite book|title = History of World War I; The Eastern Front 1914–1920 |author1 = Neiberg, Michael| authorlink1 = Michael S. Neiberg|author2= Jordan, David | publisher = Amber Books | place=London| year = 2003|isbn = 0-415-96841-0}} https://www.awm.gov.au/exhibitions/1918/battles/hamel/ Australian commander's offensive: Origins of the "Blitzkrieg" warfare. ==Välislingid== {{Commons category|Brusilov Offensive}} * [http://www.firstworldwar.com/source/brusilovoffensive_brusilov.htm Primary Documents: Alexei Brusilov on the Brusilov Offensive, June 1916] * [http://www.worldwar1.com/tlbruoff.htm 4 June 1916 - The Brusilov Offensive] on [http://www.worldwar1.com Trenches on the Web] * http://www.historyofwar.org/articles/battles_kovel_stanislav.html * [https://web.archive.org/web/20140106094703/http://maps.omniatlas.com/europe/19160920/ Map of Europe] during the Brusilov Offensive at omniatlas.com [[Kategooria:Esimene maailmasõda]] [[Kategooria:1916]] kxi5wl5vy2f1k8pmcqxvu4td4sp530y 6178856 6178854 2022-08-16T13:57:17Z Melilac 58734 /* Lõpptulemus */ wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=mai}} '''Brussilovi läbimurre''', tuntud ka kui '''Brussilovi pealetung''', oli [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] relvajõudude suurim saavutus [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal ja üks kõige verisemaid läbimurdeid maailma ajaloos. Läbimurre algas [[4. juuni]]l [[1916]] ja kestis kuni septembri lõpuni. See leidis aset tänapäeva Lääne-Ukrainas, [[Lviv]]i, [[Kovel]]i ja [[Lutsk]]i linnade läheduses. Ajaloolane Graydon Tunstall kutsus Brussilovi läbimurret esimese maailmasõja suurimaks kriisiks [[Austria-Ungari]]s ja [[Antant]]i suurimaks võiduks, aga see kõik oli saavutatav ainult tohutute inimelude kaotusega. Läbimurre sai oma nime edelarinde komandöri kindral [[Aleksei Brussilov]]i järgi. ==Eellugu== 1915. aasta detsembris sõlmitud Chantilly lepingu kohaselt pidid Venemaa, Prantsusmaa, Britannia ja Itaalia üheaegselt ründama Keskriike 1916. aasta suvel. Venemaa tundis ennast kohustatuna saatma oma sõdureid võitlema Prantsusmaale ja Makedooniasse (enda soovide vastaselt) ja ründama Idarindel, lootuses saada lisa laskemoona Britannialt ja Prantsusmaalt. Märtsis 1916 algatasid venelased katastroofilise rünnaku, Narači järve ofensiivi Vilniuse lähedal, kus venelased kandsid sakslastega võrreldes 5 korda suuremaid kaotusi. Rünnak toimus prantslaste soovil. Kindral Joseph Joffre lootis, et sakslased saadavad rohkem jõude itta, selle asemel et neid kasutada [[Verduni lahing]]us, mis algas 1916. aasta veebruaris. Stavka kohtumisel 1916. aasta aprillis, kus osalesid vanemohvitserid ja keiser [[Nikolai II]], esitles oma plaani kindral Brussilov. Ta pakkus välja massilist ofensiivi Edelarindel Austria-Ungari jõudude vastu [[Galiitsia]]s. Plaani eesmärgiks oli vähendada survet Prantsuse ja Briti armeedel, kes võitlesid Prantsusmaal ja Itaalia armeel piki Isonzo rinnet ning võimalusel Austria-Ungari sõjast välja lüüa. Kuna Austria armee oli hõivatud Itaalias, oli venelastel Galiitsia sektoris suur arvuline ülekaal. ===Plaan=== Kindral Alexei Evert, Venemaa Lääne armee grupi komandör eelistas kaitsvat strateegiat ning oli vastu Brussilovi plaanile. Keiser [[Nikolai II]], kes oli armeed isiklikult juhtima hakanud septembris 1915, kiitis aga Brussilovi plaani heaks. Eesmärkideks oli vallutada Koveli ja Lvivi linnad. Kuigi Stavka kiitis Brussilovi plaani heaks, siis tema soov saada toetavaid rünnakuid naaberrinnetel lükati tagasi. ===Pealetungi ettevalmistused=== Surve Lääne liitlastelt sundis venelasi ettevalmistustega kiirustama. Brussilov kogus kokku 4 armeed, 40 jalaväe diviisi ja 15 ratsaväe diviisi. Tema vastu oli austerlaste 39 jalaväe diviisi ja 10 ratsaväe diviisi, formeeritud kolme kaitse liini. Brussilov teades, et ta ei saa palju tugevdusi, liigutas oma reservid eesliinile. Ta kasutas neid, et kaevata kaevikuid(300*90m) piki eesliini. Need pakkusid sõduritele kaitset ja varjasid neid austerlaste vaatluse eest. Brussilov valmistus üllatusrünnakuks mööda 480km pikkust rinnet. Stavka tungivalt soovitas tal oma ründejoont lühendada, kuid Brussilov jäi oma plaanile kindlaks, ning Stavka andis järele. [[File:EasternFront1916a2.jpg|pisi|Sinised ja punased jooned: Idarinne 1916. Brussilovi läbimurre all paremal nurgas]] ==Läbimurre== [[4. juuni]]l 1916.a alustasid venelased oma rünnakut massilise, täpse, kuid lühikese suurtüki tulega. Selle pommitamise võtme-teguriks oligi selle lühidus ja täpsus. See oli vastuolus tolle aja normiga, milleks olid pikaleveninud pommitamised, mis andsid kaitsjatele aega, et tuua reservid kohale ning eesmistest kaevikutest taganeda, samas pommitamine kahjustas lahinguvälja, ning raskendas ründava poole liikumist. Esialgne rünnak oli edukas ning Austria-Ungari kaevikutest murti läbi, mis võimaldas kolmel Brussilovi neljast armeest edeneda piki laia rinnet. Rünnakule aitas kaasa Brussilovi innovatiivne lähenemine rünnata nõrku punkte piki Austria kaitseliine, et saavutada läbimurre, mida saaks seejärel ära kasutada põhiüksuse edendamiseks. [[File:EasternFront1916b.jpg|pisi|Vasakul: Maikuu plaan. Paremal: Eesliin Brussilovi läbimurde lõpuks septembris 1916]] ==Lahing== [[Image:В атаку! (1916).jpg|thumb|left|350px|Vene ratsaväe rünnak (1916)]] 8. juunil vallutasid Edela rinde armeed Lutski. Austria komandör Hertsog Josef Ferdinand jõudis vaevu linnast põgeneda, enne kui vene väed kohale jõudsid, nii kiire oli venelaste edenemine. Selleks hetkeks olid austerlased täielikus taganemises ning venelased olid jõudnud võtta üle 200 000 sõjavangi. Brussilovi väed aga olid üle pika rinde laiali ning edasiseks eduks oli vaja, et kindral Evert alustaks oma toetava rünnakuga. Evert aga jätkas viivitamisega, mis andis aega sakslastele, et tuua lisajõude Ida rindele. Viimaks 18 juunil algas nõrk ja halvasti ettevalmistatud rünnak Everti poolt. 28. juulil jätkas Brussilov oma rünnakuga ja kuigi tema armee varustus oli otsakorral, jõudis ta välja Karpaatia mägedeni, kuhu ta jõudis 20. septembriks. Venelaste Stavka hakkas saatma jõude Everti rindelt Brussilovile toetuseks, millele Brussilov ise oli vastu, sest rohkem sõdureid ainult tekitas rohkem segadust tema rindel. ==Lõpptulemus== [[File:Defenders NGM-v31-p369-A.jpg|thumbnail|300px|Venemaa jalavägi]] Brussilovi operatsioon saavutas oma esmase eesmärgi, sundides sakslasi peatama oma rünnakut Verdunile ning saatma jõude itta. Läbimurre murdis samuti Austria-Ungari armee, mis kandis kõige rohkem kaotusi. Hilisemates lahingutes pidid Austria-Ungari armeed aina rohkem lootma sakslaste toetusele, et saavutada sõjalist edu. Rünnaku algne edu veenis Rumeeniat liituma sõjaga Antanti poolel, kuigi see lõppes Rumeenia jaoks sellega, et sakslased vallutasid suurema osa Rumeeniast 1916 aasta lõpuks. Brussilovi läbimurde jooksul kandis Venemaa kaotusi suurusjärgus 500 000 – 1 000 000 sõdurit. Austria-Ungari 616 000 ning Saksamaa 148 000 sõdurit. Brussilovi läbimurret loetakse üheks letaalsemaks ofensiiviks maailma ajaloos. Brussilovi läbimurre, mida juhtis Brussilov isiklikult, edenes väga hästi, kuid suurem kampaania, kus Brussilovi plaan pidi olema kõigest peibutuseks, kujunes Vene armeele saatuslikuks Everti saamatuse tõttu, ning Vene armee ei olnud peale Brussilovi läbimurret enam sarnast operatsiooni võimeline kordama. Paljud ajaloolased väidavad, et armee poolt kantud kaotused selles kampaanias, viisid armee kokkuvarisemiseni järgneval aastal. Läbimurde taktikad mängisid hiljem suurt rolli varajases saksa Blitzkriegi taktikas Teise maailmasõja ajal, ning samuti hilisemates rünnakutes Nõukogude Liidu ja Lääne Liitlaste poolt, ning arenes hiljem moodsaks soomusväe taktikaks. ==Kasutatud kirjandus== * {{cite book|title = The First World War |author = Keegan, John|publisher = Vintage Canada|place=Toronto|year = 2000|isbn = 0-676-97224-1|authorlink = John Keegan}} * {{cite book| last=Lohr |first=Eric |title= Nationalizing the Russian Empire: The Campaign against Enemy Aliens during World War I | location= London | publisher=Harvard University Press |date= 2003|isbn=0-674-01041-8 }} * {{cite book | last = Stone | first = Norman | title = The Eastern Front 1914–1917 | place = London | publisher = Penguin Books | year = 1998 | origyear = 1975 | isbn = 0-14-026725-5 | authorlink = Norman Stone | url-access = registration | url = https://archive.org/details/easternfront191400norm }} ==Edaspidi lugemiseks== * Washburn, Stanley (1917). ''[https://archive.org/details/russianoffensive00washrich The Russian offensive, being the third volume of "Field notes from the Russian front," embracing the period from June 5th to Sept. 1st, 1916]''. London: Constable. * Harrision, William W. "THE DEVELOPMENT OF RUSSIAN-SOVIET OPERATIONAL ART, 1904-1937, AND THE IMPERIAL LEGACY IN SOVIET MILITARY THOUGHT." (n.d.): n. pag. King's Research Portal. William W. Harrison, May 1994. Web. June 21, 2017 <https://kclpure.kcl.ac.uk/portal/files/2928872/319513_.pdf>. * Clodfelter, Micheal. Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015. 4th ed. Jefferson, page 412, North Carolina: Micheal Clodfelter, 2017. Google Books. Micheal Clodfelter, 2017. Web. 21 June 2017 * Liddell Hart, B.H. (1930). ''The Real War: 1914–18''. pp.&nbsp;224–227. * Schindler J. "Steamrollered in Galicia: The Austro-Hungarian Army and the Brusilov Offensive, 1916", ''War in History'', Vol.&nbsp;10, No.&nbsp;1. (2003), pp.&nbsp;27–59. * {{Cite book|title=The Russian Army in the Great War: The Eastern Front, 1914–1917|last1=Stone|first1=David|publisher=[[University Press of Kansas]]|location=Lawrence|year=2015|isbn=9780700620951}} * Tucker, Spencer ''The Great War: 1914–18'' (1998) ISBN 978-0-253-21171-2 * [[Sergei Sergeyev-Tsensky]], [1943]. ''Brusilov's Break-Through: A Novel of the First World War'', translated into English by Helen Altschuler, Hutchinson & Co, London, 1945. * B. P. Utkin [http://www.hrono.ru/statii/2001/brusil.html ''Brusilovskij proryv''] (2001) * [http://www.hrono.ru/sobyt/1900sob/1916brusil.html Операция русского Юго-Западного фронта летом 1916 года] * {{cite book|title = The First World War (I); The Eastern Front 1914–1918 | author = Jukes, Geoffrey | publisher = Osprey Publishing | place = Minneapolis|year = 2003|isbn = 0-415-96841-0}} * {{cite book|title = History of World War I; The Eastern Front 1914–1920 |author1 = Neiberg, Michael| authorlink1 = Michael S. Neiberg|author2= Jordan, David | publisher = Amber Books | place=London| year = 2003|isbn = 0-415-96841-0}} https://www.awm.gov.au/exhibitions/1918/battles/hamel/ Australian commander's offensive: Origins of the "Blitzkrieg" warfare. ==Välislingid== {{Commons category|Brusilov Offensive}} * [http://www.firstworldwar.com/source/brusilovoffensive_brusilov.htm Primary Documents: Alexei Brusilov on the Brusilov Offensive, June 1916] * [http://www.worldwar1.com/tlbruoff.htm 4 June 1916 - The Brusilov Offensive] on [http://www.worldwar1.com Trenches on the Web] * http://www.historyofwar.org/articles/battles_kovel_stanislav.html * [https://web.archive.org/web/20140106094703/http://maps.omniatlas.com/europe/19160920/ Map of Europe] during the Brusilov Offensive at omniatlas.com [[Kategooria:Esimene maailmasõda]] [[Kategooria:1916]] m5vks2uozeutumhm4qgspyl4j7gju7q 2021. aasta Eesti presidendivalimised 0 592285 6178807 6178498 2022-08-16T12:20:52Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipu_ääris = jah | lipp = Flag of Estonia.svg | toimumata = ei | tüüp = presidendivalimised | valimiste_kuupäev = 30.–31. august 2021 | eelmised_valimised = 2016. aasta Eesti presidendivalimised | eelimine_aasta = 2016 | järgmised_valimised = 2026. aasta Eesti presidendivalimised | järgmine_aasta = ''2026'' | võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget | vajalikud_hääled = 68 | pilt1 = File:Alar Karis - August 2021.jpg | värv1 = EEEEEE | kandidaat1 = '''[[Alar Karis]]''' | partei1 = Parteitu | 1tühi = I voor [[Riigikogu]]s | 1andmed1 = 63 | 2tühi = II voor [[Riigikogu]]s | 2andmed1 = '''72''' | 3tühi = Üleseadjad | 3andmed1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]</br>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | ametikoht = President | enne_valimisi = [[Kersti Kaljulaid]] | pärast_valimisi = [[Alar Karis]] | pildisuurus = 200x200px }}'''2021. aasta Eesti presidendivalimised''' toimusid [[30. august|30.]]–[[31. august]]il [[2021]], mille tulemusena valiti [[Eesti president|Eesti Vabariigi Presidendiks]] [[Alar Karis]]. Need olid 8. [[Eesti presidendivalimised|presidendivalimised]] [[Eesti]] ajaloos ja esimesed, mis toimusid [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i järel. == Valimiste protseduur == Eesti president valiti [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e ja seda täpsustava [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]e alusel. Senine [[Vabariigi President]] [[Kersti Kaljulaid]] asus ametisse 10. oktoobril 2016. Vabariigi Presidendi korraline valimine sai toimuda kõige varem 60 päeva enne tema ametiaja lõppemist, seega 10. augustil 2021.<ref name="VPVS-par3" /> === Presidendi valimine Riigikogus === [[Riigikogu esimees]] [[Jüri Ratas]] kutsus presidendi ettepanekul<ref name="VP-11062021" /> 30. augustil kl 13 [[Toompea loss]]i kokku [[Riigikogu]] erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on Eesti presidendi valimine.<ref name="ERR-14062021" /><ref name="RKOGU-14062021" /> Presidendikandidaatide esitamine algas neli päeva varem, 26. augustil kl 9.<ref name="RKOGU-VP-2021" /> Kandidaadi ülesseadmise õigus oli vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ehk 21 liikmel. Kandidaatide esitamine lõppes 28. augustil kl 18.<ref name="ERR-14062021" /> Presidendi kandidaadiks sai seada isiku, kes oli sünnilt [[Eesti kodakondsus|Eesti Vabariigi kodanik]] ja vähemalt 40-aastane. 29. augustil registreeris [[Vabariigi Valimiskomisjon]] kandidaadid, kes pidid esitama omakäelise nõusoleku kandideerimiseks. 30. augustil kell 13 algas presidendivalimiste esimene hääletusvoor Riigikogus. Kõik presidendivalimiste hääletused olid salajased. Selleks, et saada valituks, pidi kandidaadi poolt andma hääle vähemalt 2/3 parlamendist ehk 68 Riigikogu liiget. Kui ükski kandidaat ei peaks saama sellist häälteenamust, tuleks järgmisel päeval korraldada teine hääletusvoor.<ref name="RKOGU-VP-2021" /> 31. augustil kell 12, võimalikuks teiseks hääletusvooruks, toimuks uuesti kandidaatide ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine, mis peaks lõppema kaks tundi enne teise hääletusvooru algust ehk kl 10. Kui ükski kandidaat ei peaks koguma teises hääletusvoorus vähemalt 68 häält, tulnuks korraldada samal päeval kolmas hääletusvoor.<ref name="RKOGU-VP-2021" /> 31. augustil kell 16 algaks võimalik kolmas hääletusvoor. Hääletamissedelile kantaks kahes eelmises voorus enim hääli kogunud kandidaatide nimed. Valituks osutuks kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 68 Riigikogu liiget.<ref name="RKOGU-VP-2021" /> Kui ükski kandidaat ei saaks kolmandaski voorus nõutavat häälteenamust, kutsuks Riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval kokku valimiskogu. Valimiskogu koguneks Vabariigi Presidenti valima ühe kuu jooksul pärast Riigikogu kolmandat hääletusvooru.<ref name="RKOGU-VP-2021" /> Presidenti valinud Riigikogu liikmete arv erinevate erakondade fraktsioonides: [[Reformierakond|Reformierakonnal]] 34, [[Keskerakond|Keskerakonnal]] 25, [[EKRE|Konservatiivsel Rahvaerakonnal]] (EKRE) 19, [[Isamaa (erakond)|Isamaal]] 12 ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal]] (SDE) 11 liiget.<ref name="Patiseis" /> Kuna kandidaadi ülesseadmiseks oli vaja 21 toetusallkirja, siis üksi, ilma teiste fraktsioonide abita, said Riigikogus oma kandidaadi esitada Reformierakond ja Keskerakond. Kuna kandidaadi Riigikogus presidendiks valimiseks oli vaja 68 poolthäält, siis eeldades fraktsioonide ühtselt toimist pidid tema poolt hääletama vähemalt kas Reformierakonna + Keskerakonna + EKRE või Isamaa või SDE esindajad; või Reformierakonna + EKRE + Isamaa + SDE esindajad. === Presidendi valimine valimiskogus === [[Valimiskogu]]s oli kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 21 valimiskogu liikmel. 2021. aasta valimiskogu saanuks olema 208-liikmeline: 101 Riigikogu liiget ja 107 [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] esindajat. Kohalike omavalitsuste esindajate määramisel võeti arvesse [[rahvastikuregister|Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse]] kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril ning jaotatakse vastavalt: 1) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 1 esindaja; 2) 10 001–50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 2 esindajat; 3) 50 001–100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 4 esindajat; 4) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – 10 esindajat.<ref name="Valimiskogu" /> Valimiskogu regionaalne jaotus oleks olnud järgmine: * [[Harju maakond]] ja [[Tallinn]] 29 esindajat, * [[Tartu maakond]] ja [[Tartu]] linn 12 esindajat, * [[Ida-Viru maakond]] kümme esindajat, * [[Lääne-Viru maakond]] üheksa esindajat, * [[Pärnu maakond]] kaheksa esindajat, * [[Viljandi maakond]] kuus esindajat, * [[Rapla maakond]] viis esindajat; * [[Võru maakond]] viis esindajat, * [[Jõgeva maakond]] neli esindajat, * [[Põlva maakond]] neli esindajat, * [[Saare maakond]] neli esindajat, * [[Valga maakond]] neli esindajat, * [[Järva maakond]] kolm esindajat, * [[Lääne maakond]] kolm esindajat, * [[Hiiu maakond]] üks esindaja.<ref name="Valimiskogu" /> Ajalehe [[Postimees]] arvates saanuks valimiskogu erakondlik jaotus olema hinnanguliselt järgmine: * Reformierakonnal 63 valijameest, * Keskerakonnal 53 valijameest, * Isamaal 23 valijameest, * EKRE-l 21 valijameest, * SDE-l 18 valijameest, * erinevatel [[valimisliit]]udel kokku 30 valijameest.<ref name="Isepäised" /> Kuna kandidaadi Valimiskogus presidendiks valimiseks oli vaja 105 poolthäält, siis eeldades erakonna esindajate ühtselt toimist (ja valimisliitude hääli mitte arvestades) pidanuks tema poolt hääletama vähemalt kas Reformierakonna + Keskerakonna (116 häält); või Reformierakonna + Isamaa + EKRE (107 häält); või Keskerakonna + Isamaa + EKRE + SDE esindajad (115 häält). ==Kandidaadid== ===Ülesseatud kandidaadid=== [[File:Alar Karis cropped.jpg|thumb|upright=0.3]] * '''[[Alar Karis]]''', [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor, endine [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikool]]i [[rektor]] ning [[riigikontrolör]]. Karise sõnul sai ta 16. augustil Jüri Rataselt ettepaneku kaaluda presidendikandidaadiks hakkamist.<ref name="V73lM" /> Ettepaneku tegemist toetasid Reformierakonna, Isamaa, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna juhid.<ref name="kBEGB" /> 18. augustil andis Karis nõusoleku saada presidendikandidaadiks.<ref name="U3kqx" /> 22. augustiks teatasid Reformierakonna ja Keskerakonna juhatused, et toetavad valimistel teda<ref>[https://www.err.ee/1608314111/keskerakonna-ja-reformierakonna-juhatus-toetavad-alar-karise-kandidatuuri Keskerakonna ja Reformierakonna juhatus toetavad Alar Karise kandidatuuri]. [[ERR]], 22. august 2021</ref> ja nende parteide 59 Riigikogu liiget esitas Karise 27. augustil ametlikult presidendikandidaadiks.<ref>[https://www.valimised.ee/et/alar-karis-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks Alar Karis seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks.] [[Vabariigi valimiskomisjon]]i pressiteade 27. august 2021.]</ref> Kokkuleppe kohaselt pidid nad toetama Karist kuni valimiskogu lõpuni.<ref>[https://www.err.ee/1608321860/kallas-meie-kokkulepe-on-toetada-alar-karist-kuni-valimiskogu-lopuni Kallas: meie kokkulepe on toetada Alar Karist kuni valimiskogu lõpuni]. [[ERR]], 30. august 2021</ref> Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond jätsid hääletamisvaliku iga oma liikme enda otsustada.<ref>[https://www.err.ee/1608317330/isamaa-jatab-karise-toetamise-saadikutel-vabaks Isamaa jätab Karise toetamise saadikutel vabaks]. [[ERR]], 25. august 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608318185/sotsid-jatavad-samuti-karise-puhul-haaletuse-lahtiseks Sotsid jätavad samuti Karise puhul hääletuse lahtiseks]. [[ERR]], 26. august 2021</ref> Kummagi partei parlamendifraktsioonis oli Karise pooldajaid umbes pool.<ref>[https://www.err.ee/1608318785/pooled-isamaa-fraktsiooni-liikmed-rohutavad-soovi-president-riigikogus-ara-valida Pooled Isamaa fraktsiooni liikmed rõhutavad soovi president riigikogus ära valida]. [[ERR]], 26. august 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608318506/sotside-fraktsiooni-toetus-karisele-vois-jaguneda-pooleks Sotside fraktsiooni toetus Karisele võis jaguneda pooleks]. [[ERR]], 26. august 2021</ref> Politoloogide [[Martin Mölder]]i ja [[Tõnis Saarts]]i hinnangul nende kahe erakonna huvides aga pigem polnud Karise poolt hääletada.<ref>[https://leht.postimees.ee/7324183/presidendivalimistest-saab-koalitsiooni-proovikivi Presidendivalimistest saab koalitsiooni proovikivi]. [[Postimees]], 27. august 2021</ref> ===Võimalikud kandidaadid=== [[Pilt:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (croped).jpg|thumb|upright=0.3]] * '''[[Kersti Kaljulaid]]''', [[Eesti president]] alates 2016. aastast. Oma teiseks ametiajaks kandideerimise plaani kohta oli Kaljulaid teatanud, et "mina oma riigile kunagi "ei" ei ütle", aga et see on küsimus riigikogule, mitte talle. Kaljulaidi taasvalimisse oli soosivalt suhtunud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakonna esimees [[Kaja Kallas]] ja parlamendiväline erakond [[Eesti 200]]. Tema jätkamise vastu oli olnud EKRE.<ref name="b6B7C" /><ref name="LbgkH" /><ref name="Trumbid" /> Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul poldud [[Kaja Kallase esimene valitsus|valitsuskoalitsioonis]] Kaljulaiu kandidatuuri arutatud, kuid Keskerakond midagi välistama ei hakka. Juuli alguses 2021 arvas Kaja Kallas, et hetkel pole Kaljulaidile piisavalt poolthääli, et teda ära valida.<ref name="Patiseis" /> Juuli lõpus ütles Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees [[Jaanus Karilaid]], et augusti lõpus tuleks presidendiks leida keegi teine kui Kaljulaid.<ref name="1mkVM" /> [[Politoloog]] [[Martin Mölder]]i arvates oli Kaljulaidil sel ajal mõningane šanss presidendiks saada juhul, kui valitsuskoalitsioon ei leia ühist kandidaati ning valimiskogus asuvad teda toetama Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kel õnnestub ära veenda ka üle poole valimisliitude saadikutest.<ref name="j3Lsp" /> [[File:RK Henn Põlluaas.jpg|thumb|upright=0.3]] * '''[[Henn Põlluaas]]''', [[EKRE]] aseesimees ja endine [[Riigikogu spiiker]] (2019–2021). Põlluaas kinnitati EKRE kongressil 4. juulil 2021 partei poolt toetatud kandidaadiks. Samas polnud EKRE-l parlamendis piisavalt saadikuid, et tema kandidatuuri üles seada (vaja 21 toetusallkirja, EKRE fraktsioonis oli 19 liiget). Põlluaasa sõnul käisid läbirääkimised puudujäävate häälte leidmiseks ja kui valimisprotsess peaks Riigikogust Valimiskogusse liikuma, siis seal kandidatuuri ülesseadmine kindlasti õnnestuks.<ref name="8obsm" /><ref name="jqfJU" /> Politoloog [[Tõnis Saarts]]i arvates oli siiski raske näha, et "Põlluaas võiks olla kriitilisel hetkel see kompromisskandidaat, kelle poole mitmed erakonnad, eriti Reformierakond või Keskerakond võiksid vaadata."<ref name="Isepäised" /> Põlluaasa kandidatuuri toetamist oma erakonnas ei pidanud realistlikuks ka SDE esindaja [[Riina Sikkut]] ega Reformierakonna esindaja [[Kristen Michal]], ebatõenäoliseks hindas seda [[Priit Sibul]] Isamaast. Keskerakondlase [[Jaanus Karilaid|Jaanus Karilaiu]] arvas, et Põlluaas oma kandidatuuri esitamiseks Riigikogust kahte puuduvat häält ei leia.<ref name="xxRn5" /> [[File:Tarmo Soomere (cropped).jpg|thumb|upright=0.3]] * '''[[Tarmo Soomere]]''', [[Eesti Teaduste Akadeemia]] president. Oma võimaliku kandideerimise kohta ütles Soomere, et on selleks valmis, kui poliitikud talle vastava ettepaneku teevad.<ref name="BWV3i" /> Tema kandidatuuri toetasid [[Erakond Eestimaa Rohelised]] (nad toetasid ka [[Aveliina Helm]]i)<ref name="2D6pR" /> ja valimisliit Roheline Saku Vald, kel polnud aga ühtegi liiget ei Riigikogus ega Valimiskogus.<ref name="MHSVY" /> Nii Reformierakonna esimees Kaja Kallas kui Keskerakonna esimees Jüri Ratas pidasid Soomeret väärikaks kandidaadiks, kuid oma kandidaadina teda ei esitanud. Ratase sõnas, et on keeruline öelda, kas Soomerel oleks riigikogulaste või valijameeste toetus.<ref name="Patiseis" /> 13. juulil ütles Soomere, et kolme erakonna inimesed on temaga valimiste teemal vestelnud, kuid kindlat signaali koostöösooviks pole ta saanud kelleltki. Samal ajal oli ta käinud oma potentsiaalset kandidatuuri tutvustamas omavalitsustes, mida juhivad valimisliidud.<ref name="dMoQJ" /> 30. juulil toimunud parlamendierakondade nõupidamisel tegi Jüri Ratas ettepaneku arutada fraktsioonides Soomere kandidatuuri sobivust.<ref name="kHHT2" /><ref name="2l5Ug" /><ref name="FqlNC" /> Pärast seda, kui Soomere oli kohtunud riigikogu nelja fraktsiooniga – Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsiooniga (EKRE fraktsioon Soomerega kohtuda ei soovinud<ref name="SNEpO" />) –, toimus 6. augustil riigikogus esindatud erakondade esimeeste kohtumine. Kohtumise järel teatas Ratas, et Soomere riigikogus presidendiks valimise jaoks ei leidu piisavalt toetust ehk 68 poolthäält.<ref name="xyeYf" /> Soomere kandidatuuri puudusena tõid fraktsioonide liikmed välja kogenematust poliitikas, eriti välispoliitikas.<ref name="Fc0So" /> [[Fail:Kaimar Karu 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|püsti=0.3]] * '''[[Kaimar Karu]]''', endine [[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]]. Saatis juuli eelviimasel nädalal Kaja Kallasele ja Jüri Ratasele sõnumi, milles teatas oma valmisolekust Vabariigi Presidendi ametikohale asumiseks. Karu sõnul oli ta enne sõnumi saatmist saanud signaale, et tema kandidatuuri üles seadmist on poliitikute seas arutatud.<ref name="u1OGF" /> [[Fail:Indrek Laul 2020.jpg|pisi|püsti=0.3]] * '''[[Indrek Laul]]''', [[Estonia Klaverivabrik]]u juhataja. Saatis 11. augustil peaministrile ja riigikogu liikmetele 12-leheküljelise kirja pealkirjaga "Kadrioru [[tintinnabuli]]", milles arutles presidendi institutsiooni rolli ja võimaluste üle. Poliitikud tõlgendasid seda soovina saada presidendikandidaadiks.<ref name="S5MXP" /> Indrek Laulu kaaluti võimaliku presidendikandidaadina juba [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimiste]] ajal, kui presidendivalimised olid pärast riigikogu ja valimiskogu voore taas riigikokku jõudnud.<ref name="38cJj" /> * Lisaks eelnimetatutele oli võimalike kandidaatidena pakutud [[Mart Helme]]t, [[Ülle Madise]]t, [[Marina Kaljurand]]a, [[Andrus Ansip]]it, [[David Vseviov]]i, [[Siim Kallas]]t,<ref name="xbC1G" /><ref name="Arp5h" /> [[Jaak Aaviksoo]]d<ref name="mOuFM" /> ja [[Aveliina Helm]]i<ref name="OrZW9" />. ===Loobunud kandidaadid=== * '''[[Jüri Ratas]]''', Keskerakonna esimees, endine [[Eesti peaminister]] (2016–2021). Ratast nähti ühe peamise võimaliku presidendikandidaadina,<ref name="Trumbid" /><ref name="0GUL3" /> kuni ta juunis 2021 teatas, et ei kavatse presidendiks kandideerida ja keskendub hoopis [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikele valimistele]].<ref name="Patiseis" /><ref name="yhhIb" /> Pärast Ratase teadet loobumise kohta spekuleeriti ajakirjanduses, et Ratasel on endiselt soov presidendiks kandideerida ja ta kavatseb lasta oma kandidatuuri üles seada valimiskogus, pärast presidendi riigikogu valimisvoorudes valimata jäämist.<ref name="NgXBb" /><ref name="XkKzG" /> Juuli lõpu intervjuus vastas Ratas kriitikale, öeldes, et ta ei nõustu oma kandidatuuri üles seadmisega ka valimiskogus.<ref name="Nyk7f" /> * '''[[Jüri Raidla]]''', [[advokaat]], [[õigusteadlane]] ja endine [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]] (1990–1992). Raidla teatas 19. juulil, et kaks nädalat tagasi tegid peaminister Kaja Kallas ja Riigikogu esimees Jüri Ratas ühiselt talle ettepaneku presidendiks kandideerida. Raidla lükkas ettepaneku tagasi põhjendusega, et president peaks muuhulgas olema kompetentne [[välispoliitika]]s, kuid tal selles valdkonnas ekspertteadmised puuduvad.<ref name="3UxBK" /><ref name="BP7bP" /><ref name="Bu4Nz" /> * '''[[Jüri Luik]]''', [[diplomaat]] ning endine [[Eesti kaitseminister]] (1993–1994, 1999–2002, 2017–2021) ja [[Eesti välisminister|välisminister]] (1994–1995). Jüri Luik teatas augustis, et tema poole pöördusid mitu erakonda ettepanekuga hakata presidendikandidaadiks. Luige sõnul jääb ta aga oma varasema plaani juurde sisepoliitikast lahkuda ja siirduda septembris [[suursaadik]]una [[NATO]]-sse. [[Eesti Rahvusringhääling|Rahvusringhäälingu]] andmetel olid Reformierakond, Keskerakond ja Isamaa Luigele kinnitanud vajaliku toetuse olemasolu tema riigipeaks valimiseks.<ref name="LOGAq" /> [[Delfi (portaal)|Delfi]] andmetel oli Luik andnud Ratasele eitava vastuse juba juuli alguses.<ref name="mO5C7" /> ==Arvamusküsitlused== 18.–19. märtsil 2021 [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] tellimusel [[Norstat]]i poolt läbi viidud 500 vastajaga küsitluses uuriti, kas inimesed toetavad [[Eesti Teaduste Akadeemia]] presidendi [[Tarmo Soomere]] valimist Eesti presidendiks. 37% vastas "jah" või "pigem jah", 21% "pigem ei" või "ei" ning 42%, et "ei oska öelda".<ref name="KnCAv" /> Järgnev tabel kajastab presidendieelistusi arvamusküsitlustes alates 2021. aasta aprillist. Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas näha presidendina vastavat isikut (tärniga (*) tähistatud Kantar Emori küsitlus näitab vastaja 3 esimese eelistatud kandidaadi seas olemist). Järgarv sulgudes näitab kohta kandidaatide omavahelises võrdluses. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | Valim ! style="width:195px;" | [[Kersti Kaljulaid]] ! style="width:195px;" | [[Marina Kaljurand]] ! style="width:195px;" | [[Jüri Ratas]] ! style="width:195px;" | [[Tarmo Soomere]] ! style="width:195px;" | [[Mart Helme]] ! style="width:195px;" | [[Andrus Ansip]] ! style="width:195px;" | [[David Vseviov]] ! style="width:195px;" | [[Ülle Madise]] ! style="width:195px;" | [[Jüri Luik]] ! style="width:195px;" | [[Henn Põlluaas]] ! style="width:195px;" | [[Siim Kallas]] ! style="width:195px;" | [[Alar Karis]] ! style="width:195px;" | [[Jüri Raidla]] ! style="width:195px;" | [[Eiki Nestor]] |- | 17.–24. august 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94412679/presidendiuuring-rahvas-tahab-ulekaalukalt-naha-ametis-jatkamas-kersti-kaljulaidi Norstat]<ref>[https://www.err.ee/1608319868/rahvas-eelistab-jargmise-presidendina-kaljulaidi Rahvas eelistab järgmise presidendina Kaljulaidi]. [[ERR]], 27. august 2021</ref> | 1001 | '''35''' | – | 12 | 7 | – | – | – | – | 5 | 9 | – | 8 | – | 3 |- | 11.–17. august 2021 | [https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanike-arvates-sobiks-jargmiseks-presidendiks-koige-paremini-kersti-kaljulaid/ Kantar Emor]{{ref|a|[a]}} | 1152 | '''24 (1.)''' | 13 (2.) | (3.) | (4.) | – | (8.) | (9.) | (7.) | (6.) | (5.) | (11.) | (12.) | (10.) | – |- | 11.–17. august 2021 | [https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanike-arvates-sobiks-jargmiseks-presidendiks-koige-paremini-kersti-kaljulaid/ Kantar Emor]{{ref|b|[b]}}* | 1152 | '''34 (1.)''' | 28 (2.) | (3.) | (4.) | – | (7.) | (9.) | (6.) | (5.) | (8.) | (10.) | (11.) | (12.) | – |- | 15.–21. aprill 2021 | [https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanike-arvates-sobiks-jargmiseks-presidendiks-juri-ratas-voi-kersti-kaljulaid/ Kantar Emor]{{ref|c|[c]}} | 1232 | 21 | – | '''23''' | 11 | 10 | – | – | 9 | – | – | – | – | – | – |- | 8.–14. aprill 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93198773/rahvas-tahaks-presidendiks-kaljulaidi-kaljuranda-voi-ratast-must-hobune-on-nende-kannul Turu-uuringute AS]{{ref|d|[d]}} | 1003 | '''18''' | 16 | 15 | 8 | 6 | 5 | 3 | – | – | – | – | – | – | – |} ==Valimistulemused== 30. augustil Riigikogus toimunud esimeses valimisvoorus hääletas ainsa ülesseatud kandidaadi Alar Karise poolt 63 saadikut (valituks saamiseks oleks vaja olnud 68). Märgistamata sedeleid lasti valimiskasti 16. Oma hääletussedeleid ei võtnud välja 19 EKRE saadikut ning haiglaravil viibivad [[Siim Kallas]] ja [[Helir-Valdor Seeder]]. Hääletamata jättis ka üks valimissedeli välja võtnud saadik.<ref>[https://www.err.ee/1608322262/riigikogu-ei-valinud-esmaspaeval-alar-karist-presidendiks Riigikogu ei valinud esmaspäeval Alar Karist presidendiks]. [[ERR]], 30. august 2021</ref> 31. augustil toimunud teises voorus valis Riigikogu Karise 72 häälega presidendiks. Märgistamata sedeleid oli 8, hääletussedeleid ei võtnud välja ja jättis hääletamata 21 saadikut (EKRE, Siim Kallas ja Helir-Valdor Seeder).<ref>[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021</ref> Ametisse astus uus president 11. oktoobril.<ref>[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.</ref> ==Märkused== * {{märkus|a|a}} Küsimus: "Kes on Teie enim eelistatud inimene, keda tahaksite näha järgmise Eesti presidendina?" * {{märkus|b|b}} Küsimus: "Palun märkige kolm eelistatumat inimest, keda Te tahaksite näha järgmise Eesti presidendina." * {{märkus|c|c}} Küsimus: "Kes sobiks kõige paremini Eesti Vabariigi presidendiks?" * {{märkus|d|d}} Küsimus: "Keda eelistaksite näha järgmisel viiel aastal Eesti presidendina?" ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="VPVS-par3">[https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012032#para2 Elektrooniline Riigi Teataja. "Vabariigi Presidendi valimise seadus" (redaktsioonis 01.04.2013), paragrahv 3 lg 1.]</ref> <ref name="VP-11062021">[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/ba67a708-2326-4923-8640-675afa711b85 Riigikogu Kantselei veebileht. Elektrooniline dokumendiregister. Vabariigi Presidendi kiri Riigikogu esimehele. "Ettepanek kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istungjärk 30. august 2021 kell 13:00".]</ref> <ref name="RKOGU-14062021">[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/6c826be6-7521-405a-9dff-b3d9530536fc Riigikogu Kantselei veebileht. Elektrooniline dokumendiregister. Riigikogu esimehe 14.06.2021 otsus nr 4-14/21-61/2 "Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine".]</ref> <ref name="ERR-14062021">[https://www.err.ee/1608245784/ratas-kutsus-presidendi-valimiseks-kokku-riigikogu-erakorralise-istungjargu "Ratas kutsus presidendi valimiseks kokku riigikogu erakorralise istungjärgu"] ERR, 14. juuni 2021.</ref> <ref name="RKOGU-VP-2021">[https://www.riigikogu.ee/infoallikad/fookusteemad/vabariigi-presidendi-valimine Riigikogu Kantselei veebileht. "Vabariigi Presidendi valimine"].</ref> <ref name="Patiseis">[https://www.postimees.ee/7288227/patiseis-presidendi-kandidaadi-leidmisel Patiseis presidendi­kandidaadi leidmisel]. [[Postimees]], 7. juuli 2021</ref> <ref name="Valimiskogu">[https://www.err.ee/1608070876/valimiskogu-liikmete-esindatav-kodanike-arv-erineb-200-korda Valimiskogu liikmete esindatav kodanike arv erineb 200 korda]. [[ERR]], 13. jaan 2021</ref> <ref name="Isepäised">[https://www.postimees.ee/7285776/isepaised-valijamehed-tootavad-presidendikaarte-segada Isepäised valijamehed tõotavad presidendikaarte segada]. [[Postimees]], 5. juuli 2021</ref> <ref name="Trumbid">[https://leht.postimees.ee/7263911/ratas-mangis-trumbid-katte-kaljulaidile Luubi all ⟩ Ratas mängis trumbid kätte Kaljulaidile]. [[Postimees]], 5. juuni 2021</ref> <ref name="b6B7C">[https://www.err.ee/1608215320/kaljulaid-uuesti-presidendiks-kandideerimisest-mina-oma-riigile-kunagi-ei-ei-utle Kaljulaid uuesti presidendiks kandideerimisest: mina oma riigile kunagi "ei" ei ütle]. [[ERR]], 17. mai 2021</ref> <ref name="LbgkH">[https://www.err.ee/1608086890/kaljulaid-loobus-oecd-juhiks-kandideerimisest "Kaljulaid loobus OECD juhiks kandideerimisest"] ERR, 26.01.2021 (vaadatud 20.04.2021)</ref> <ref name="1mkVM">[https://www.err.ee/1608289818/karilaid-valistas-kaljulaidi-toetamise-teiseks-ametiajaks Karilaid välistas Kaljulaidi toetamise teiseks ametiajaks]. [[ERR]], 27. juuli 2021</ref> <ref name="j3Lsp">[https://www.err.ee/1608291351/politoloog-kaljulaidi-kandidatuur-valimiskogus-pole-valistatud Politoloog: Kaljulaidi kandidatuur valimiskogus pole välistatud], [[ERR]], 28. juuli 2021</ref> <ref name="8obsm">[https://www.err.ee/1608267288/ekre-valis-aseesimeesteks-mart-helme-henn-polluaasa-ja-jaak-madisoni EKRE valis aseesimeesteks Mart Helme, Henn Põlluaasa ja Jaak Madisoni]. [[ERR]], 4. juuli 2021</ref> <ref name="jqfJU">[https://www.err.ee/1608264840/politoloog-presidendi-valimine-laheb-ilmselt-ka-tanavu-valimiskokku Politoloog: presidendi valimine läheb ilmselt ka tänavu valimiskokku]. [[ERR]], 1. juuli 2021</ref> <ref name="xxRn5">[https://www.delfi.ee/artikkel/93580689/karilaid-polluaasast-kui-riigipeast-tanase-presidendiga-vorreldes-poleks-paha Karilaid Põlluaasast kui riigipeast: tänase presidendiga võrreldes poleks paha!] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 28. mai 2021.</ref> <ref name="BWV3i">[https://www.err.ee/1608144940/eesti-presidendiks-on-valmis-kandideerima-akadeemik-tarmo-soomere Eesti presidendiks on valmis kandideerima akadeemik Tarmo Soomere]. [[ERR]], 18. märts 2021.</ref> <ref name="2D6pR">[https://www.delfi.ee/artikkel/94081331/rohelised-soovitavad-presidendiks-tarmo-soomeret-ja-aveliina-helmi Rohelised soovitavad presidendiks Tarmo Soomeret ja Aveliina Helmi]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 22. juuli 2021.</ref> <ref name="MHSVY">[https://www.err.ee/1608249795/reportaaz-sakust-kuidas-raig-opmann-ja-sirendi-soomerest-presidenti-teevad Reportaaž Sakust: kuidas Raig, Opmann ja Sirendi Soomerest presidenti teevad]. [[ERR]], 17. juuni 2021.</ref> <ref name="dMoQJ">[https://www.delfi.ee/artikkel/93997317/presidenditooli-jahtiv-akadeemik-tarmo-soomere-konsulteeritud-on-kolme-parteiga Presidenditooli jahtiv akadeemik Tarmo Soomere: konsulteeritud on kolme parteiga]. Delfi (portaal)|Delfi]], 13. juuli 2021.</ref> <ref name="kHHT2">[https://www.err.ee/1608292140/ratas-reedel-tuleb-arutusele-mitu-voimalikku-presidendikandidaati Ratas: reedel tuleb arutusele mitu võimalikku presidendikandidaati]. [[ERR]], 29. juuli 2021</ref> <ref name="2l5Ug">[https://www.err.ee/1608293253/fraktsioonijuhid-jatkavad-presidendikandidaatide-soelumist-uuel-nadalal Fraktsioonijuhid jätkavad presidendikandidaatide sõelumist uuel nädalal]. [[ERR]], 20. juuli 2021</ref> <ref name="FqlNC">[https://www.delfi.ee/artikkel/94161765/juri-ratas-parteiliidritele-voiks-kaaluda-et-presidendiks-saab-tarmo-soomere Jüri Ratas parteiliidritele: võiks kaaluda, et presidendiks saab Tarmo Soomere]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 30. juuli 2021</ref> <ref name="SNEpO">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608296445/soomere-sotsidele-toetan-tselluloositehast-ja-samasooliste-abielu |pealkiri=Soomere sotsidele: toetan tselluloositehast ja samasooliste abielu |väljaanne=ERR.ee |aeg=3. august 2021 |vaadatud=7. augustil 2021}}</ref> <ref name="xyeYf">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608299865/ratas-soomere-ei-palvi-erakondade-toetust |pealkiri=Ratas: Soomere ei pälvi erakondade toetust |väljaanne=ERR.ee |aeg=6. august 2021 |vaadatud=7. augustil 2021}}</ref> <ref name="u1OGF">{{Netiviide |autor=Raimo Poom |url=https://www.delfi.ee/artikkel/94080655/kaimar-karu-saatis-ratasele-ja-kallasele-sonumi-et-on-valmis-presidendiks-hakkamist-arutama |pealkiri=Kaimar Karu saatis Ratasele ja Kallasele sõnumi, et on valmis presidendiks hakkamist arutama |väljaanne=Delfi.ee |aeg=22. juuli 2021 |vaadatud=30. juulil 2021}}</ref> <ref name="0GUL3">[https://www.err.ee/1608215197/juri-ratasel-on-veel-kaks-nadalat-presidendivalimiste-otsuse-tegemiseks Jüri Ratasel on veel kaks nädalat presidendivalimiste otsuse tegemiseks]. [[ERR]]17. Mai 2021</ref> <ref name="yhhIb">[https://www.err.ee/1608231339/ratas-loobub-presidendiks-purgimisest-lopetame-selle-juri-ratase-jutu Ratas loobub presidendiks pürgimisest: "Lõpetame selle Jüri Ratase jutu!"] [[ERR]], 1. juuni 2021</ref> <ref name="NgXBb">{{Netiviide |autor=Lauri Hussar |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/94130945/paeva-teema-lauri-hussar-presidendivalimiste-trallis-on-rahvuse-ja-riigi-huvid-asendunud-kitsa-ringkonna-omadega |pealkiri=PÄEVA TEEMA | Lauri Hussar: presidendivalimiste trallis on rahvuse ja riigi huvid asendunud kitsa ringkonna omadega |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. juuli 2021 |vaadatud=1. augustil 2021}}</ref> <ref name="XkKzG">{{Netiviide |autor=Urmo Soonvald |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/94120031/urmo-soonvald-kiirtolge-ja-sonaraamat-ehk-kuidas-tegelikult-lugeda-poliitikute-eilseid-avaldusi-presidendikandidaadi-otsimisest |pealkiri=Urmo Soonvald: kiirtõlge ja sõnaraamat ehk kuidas tegelikult lugeda poliitikute eilseid avaldusi "presidendikandidaadi otsimisest" |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. juuli 2021 |vaadatud=1. augustil 2021}}</ref> <ref name="Nyk7f">{{Netiviide |autor=Arp Müller |url=https://www.err.ee/1608293307/ratas-valistas-presidendiks-kandideerimise |pealkiri=Ratas välistas presidendiks kandideerimise |väljaanne=ERR.ee |aeg=30. juuli 2021 |vaadatud=1. augustil 2021}}</ref> <ref name="3UxBK">[https://www.aripaev.ee/uudised/2021/07/19/juri-raidla-loobus-voimalusest-saada-presidendiks Jüri Raidla loobus võimalusest saada presidendiks Jüri Raidla loobus võimalusest saada presidendiks]. [[Äripäev]], 19. juuli 2021</ref> <ref name="BP7bP">[https://www.delfi.ee/artikkel/94046917/valitsusparteide-soosik-juri-raidla-loobus-voimalusest-saada-presidendiks Valitsusparteide soosik Jüri Raidla loobus võimalusest saada presidendiks]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 19. juuli 2021</ref> <ref name="Bu4Nz">[https://www.err.ee/1608283083/juri-raidla-lukkas-tagasi-ettepaneku-kandideerida-presidendiks Jüri Raidla lükkas tagasi ettepaneku kandideerida presidendiks]. [[ERR]], 19. juuli 2021</ref> <ref name="KnCAv">[https://www.postimees.ee/7206831/soomerel-oleks-riigipeaks-kandideerimisel-toetajaid-vastastest-rohkem Soomerel oleks riigipeaks kandideerimisel toetajaid vastastest rohkem]. [[Postimees]], 22. märts 2021.</ref> <ref name="Fc0So">{{Netiviide |autor=Miikael Raun |url=https://epl.delfi.ee/number/94008479/artikkel/94224225/strong-kes-murdub-varem-ukski-partei-ei-taha-esimesena-soomere-toetuseks-valja-tulla-strong |pealkiri=Kes murdub varem? Ükski partei ei taha esimesena Soomere toetuseks välja tulla |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=5. august 2021 |vaadatud=24. augustil 2021}}</ref> <ref name="S5MXP">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608304053/indrek-laul-saatis-poliitikutele-visiooni-presidendi-rollist |pealkiri=Indrek Laul saatis poliitikutele visiooni presidendi rollist |väljaanne=ERR.ee |aeg=11. august 2021 |vaadatud=23. augustil 2021}}</ref> <ref name="38cJj">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7313408/uus-kandidaat-indrek-laul-saatis-poliitikutele-12-lehekuljelise-visiooni-presidendi-rollist |pealkiri=Uus kandidaat? Indrek Laul saatis poliitikutele 12-leheküljelise visiooni presidendi rollist |väljaanne=Postimees.ee |aeg=11. august 2021 |vaadatud=24. augustil 2021}}</ref> <ref name="V73lM">[https://www.err.ee/1608309518/ratas-tegi-karisele-ettepaneku-kaaluda-presidendiks-kandideerimist Ratas tegi Karisele ettepaneku kaaluda presidendiks kandideerimist]. 17. august 2021</ref> <ref name="kBEGB">[https://www.delfi.ee/artikkel/94322555/alar-karisest-saab-eesti-jargmine-president-ermi-direktor-kinnitas-et-ettepaneku-taga-on-neli-erakonda Alar Karisest saab Eesti järgmine president? ERMi direktor kinnitas, et ettepaneku taga on neli erakonda]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 17. august 2021</ref> <ref name="U3kqx">[https://www.err.ee/1608311066/alar-karis-andis-nousoleku-saada-presidendikandidaadiks Alar Karis andis nõusoleku saada presidendikandidaadiks]. [[ERR]], 18. august 2021</ref> <ref name="xbC1G">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608186517/uuringufirmad-naitavad-erinevaid-presidendisoosikuid |pealkiri=Uuringufirmad näitavad erinevaid presidendisoosikuid |väljaanne=ERR.ee |aeg=22. aprill 2021 |vaadatud=24. augustil 2021}}</ref> <ref name="mOuFM">{{Netiviide |autor=Toomas Sildam |url=https://news.err.ee/1608161332/ansip-looking-to-aaviksoo-and-madise-for-president |pealkiri=Ansip looking to Aaviksoo and Madise for president |väljaanne=ERR.ee |aeg=31. märts 2021 |vaadatud=24. augustil 2021}}</ref> <ref name="Arp5h">{{Netiviide |autor=Kantar Emor |url=https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanike-arvates-sobiks-jargmiseks-presidendiks-koige-paremini-kersti-kaljulaid/ |pealkiri=Eesti elanike arvates sobiks järgmiseks presidendiks kõige paremini Kersti Kaljulaid |väljaanne=kantaremor.ee |aeg=18. august 2021 |vaadatud=24. augutsil 2021}}</ref> <ref name="LOGAq">[https://www.err.ee/1608306771/luik-parteid-on-soovinud-mind-presidendikandidaadiks-kuid-lahkun-sisepoliitikast Luik: parteid on soovinud mind presidendikandidaadiks, kuid lahkun sisepoliitikast]. [[ERR]], 13. august 2021</ref> <ref name="mO5C7">[https://www.delfi.ee/artikkel/93925019/ratas-proovis-juri-luike-presidendikandidaadiks-varvata-ent-sai-eitava-vastuse Ratas proovis Jüri Luike presidendikandidaadiks värvata, ent sai eitava vastuse]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 5. juuli 2021</ref> <ref name="OrZW9">{{Netiviide |autor=Zuzu Izmailova |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/93334173/paeva-teema-zuzu-izmailova-peaminister-ratase-ajal-uhiskond-lohenes-kuid-ta-on-ainus-realistlik-presidendikandidaat |pealkiri=PÄEVA TEEMA {{!}} Zuzu Izmailova: peaminister Ratase ajal ühiskond lõhenes, kuid ta on ainus realistlik presidendikandidaat |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=4. mai 2021 |vaadatud=25. augustil 2021}}</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012032 Vabariigi Presidendi valimise seadus] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta valimised]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] tm7fi7y8n8zf524iinnbeit1kmgazwk Anna Pihl 0 593743 6178870 6144990 2022-08-16T14:29:13Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Pihl at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Anna Pihl 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Anna Pihl''' (neiupõlvenimi '''Anna Gavronski'''; sündinud [[4. juuli]]l [[1989]]) on eesti [[ajakirjanik]]. Ta lõpetas 2008. aastal [[Miina Härma Gümnaasium]]i hõbemedaliga. Bakalaureusekraadi sai meediakunstis spetsialiseerumisega [[dokumentaalfilm]]ile Londoni Ülikooli [[:en:Royal Holloway, University of London|Royal Holloway]] kolledžis, magistrikraadi sai Ida-Euroopa poliitika alal Londoni Ülikooli teises kolledžis [[University College London]]. Mõlemad lõpetas kiitusega ehk ''cum laude''.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://maaleht.delfi.ee/elu/anna-pihl-televaatajatele-avanevad-mitmed-saladuslooriga-kaetud-teemad?id=86718979&url=%2Fnews%2Fmaaleht%2Felu%2Farticle.php|pealkiri=Anna Pihl: televaatajatele avanevad mitmed saladuslooriga kaetud teemad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Anna Pihl alustas tööd [[Eesti Rahvusringhääling]]u ajakirjanikuna uudistesaates "[[Aktuaalne kaamera]]". 2014. aastast on ta iganädalase telesaate "[[Pealtnägija]]" kaasautor<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/69507357/pealtnagija-meeskonnaga-liitub-sugisel-varske-eetrinagu-anna-gavronski|pealkiri="Pealtnägija" meeskonnaga liitub sügisel värske eetrinägu Anna Gavronski|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. 2018. aastast on ta üks "[[Esimene stuudio|Esimese stuudio]]" saatejuhte<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://menu.err.ee/857218/anna-pihl-koik-teemad-millest-eestlased-raagivad-on-olemas-ka-esimeses-stuudios|pealkiri=Anna Pihl: kõik teemad, millest eestlased räägivad, on olemas ka "Esimeses stuudios"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. 2018. ja 2019. aastal oli Anna Pihl koos abikaasa Kristjan Pihliga "[[Jõulutunnel]]i" saatejuht<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://maaleht.delfi.ee/elu/joulutunnel-tuleb-taas-uute-saatejuhtidega?id=84725675|pealkiri=“Jõulutunnel” tuleb taas. Uute saatejuhtidega|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Pihl on kajastanud teleekraanil valimisi ja olnud üks saate "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]] suvel" saatejuhte<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://menu.err.ee/957448/pihli-muttika-ja-hermakula-juhtimisel-alustab-suvine-ringvaade|pealkiri=https://menu.err.ee/957448/pihli-muttika-ja-hermakula-juhtimisel-alustab-suvine-ringvaade|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Alates 2. maist 2022. on ta [[Ringvaade (saade)|Ringvaate]] saatejuht, kuniks [[Grete Lõbu]] on lapsehoolduspuhkusel.<ref>{{Netiviide|autor=Pille-Mai Helemäe|url=https://menu.err.ee/1608580744/grete-lobult-votab-ringvaate-juhtimise-ule-anna-pihl|pealkiri=Anna lapsehoolduspuhkus|väljaanne=menu.err.ee|aeg=28. aprill 2022|vaadatud=29.04.2022}}</ref> == Tunnustus == * 2020 – [[Bonnieri preemia]] uuriva ajakirjanduse lugude eest, mis rääkisid [[listeeriabakter]]ist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ohtuleht.ee/991327/bonnieri-preemia-voitsid-anna-pihl-ja-sulev-vedler|pealkiri=Bonnieri preemia võitsid Anna Pihl ja Sulev Vedler|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * 2022 – Eesti Rahvusringhäälingu projektipreemia ETV sarja "[[Sinu uus sugulane]]" eest.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1608616594/eesti-rahvusringhaaling-tunnustas-tootajaid-kolleegipreemiatega|pealkiri=Eesti Rahvusringhääling tunnustas töötajaid kolleegipreemiatega|väljaanne=menu.err.ee|aeg=01.06.2022|vaadatud=19.06.2022}}</ref> Tema dokumentaalfilme on näidatud rahvusvahelistel filmifestivalidel ja 2017. aastal võitis tema film "Sädemete jõed" Barcelona filmifestivalil lühidokumentaalfilmi preemia<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.err.ee/641817/anna-gavronski-sademete-joed-voitis-barcelona-filmifestivalil-luhidoki-preemia|pealkiri=https://kultuur.err.ee/641817/anna-gavronski-sademete-joed-voitis-barcelona-filmifestivalil-luhidoki-preemia|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. == Isiklikku == Anna Pihl on abielus teleajakirjanik [[Kristjan Pihl]]iga, peres kasvab tütar Asta. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/90396441/klops-palju-onne-anna-ja-kristjan-pihl-tutvustasid-meeldejaava-nimega-pisitutart|pealkiri=KLÕPS {{!}} Palju õnne! Anna ja Kristjan Pihl tutvustasid meeldejääva nimega pisitütart|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Anna Pihl on lõpetanud [[Vanemuise Tantsu- ja Balletikool]]i ning esinenud paljudes balletilavastustes<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://menu.err.ee/850875/endine-baleriin-anna-gavronski-tombas-balletikingad-taas-jalga|pealkiri=Endine baleriin Anna Gavronski tõmbas balletikingad taas jalga|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Tema vanaisa oli [[Väike-Maarja kolhoos]]i esimees [[Boris Gavronski]]. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Pihl, Anna}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] qbatw2efb9k8euim0j2424al1ulue3a Wińsko 0 600122 6179211 6090735 2022-08-17T11:37:09Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wińsko | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wińsko | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Winzig | pilt = SM Wińsko Kościół św Michała Archanioła (1) ID 598460.jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Kirik Wińskos | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1766 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Winsko Wieś Wińsko w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Wińsko''' ([[saksa keel]]es ''Winzig'') on küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wołówi maakond|Wołówi maakonnas]], [[Wińsko vald|Wińsko valla]] halduskeskus. Wińsko sai linnaõigused [[1285]]. aastal. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis umbes 70% linnast. [[1945]]. aastal anti Wińsko [[Saksamaa]] koosseisust Poolale. Saksa elanikkond saadeti välja ja Wińsko kaotas linnaõigused.<ref>[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/w/1388-winsko/96-historia-miejscowosci/70260-historia-miejscowosci Wińsko. Historia miejscowości] Wirtualny sztetl</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna külad]] njxdvaa2x5np0urx75tn2avi7oilxuc Trump International Hotel & Tower (New York) 0 603970 6178864 6002564 2022-08-16T14:15:14Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Hoone |nimi = Trump International Hotel & Tower |omakeelne nimi = |pilt = Trump International Hotel & Tower (870236010).jpg |pildisuurus = 220px |pildiallkiri = |asukoht = [[New York]], <br />[[Ameerika Ühendriigid]] |stiil = |ehituse algus = 1968 |ehituse lõpp = 1970 |sissepühitsemine = [[30. jaanuar]] [[2009]] |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = |kõrgus = 177,6 m |vundamendi pindala = |korruseid = 44 |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = [[Thomas E. Stanley]] |omanik = |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = 40.768582 |pikkuskoord = -73.981633 |kaart = pind |veel = }} '''Trump International Hotel & Tower''' on 44-korruseline [[pilvelõhkuja]] (kõrgusega 177,6 m), mis asub [[New York|New Yorgi]] kesklinnas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Kõrghoone kannab [[Donald J. Trump]]i kaubamärki. ==Vaata ka== *[[Columbus Circle]] ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.trumphotels.com/central-park Hotelli koduleht] [[Kategooria:Upper West Side'i pilvelõhkujad]] ltwz3jc74w2za9dbogbuxxtwjjtavfj Apteeker Melchior (film) 0 605090 6179157 6168925 2022-08-17T11:00:22Z Violanta22 168018 /* Tsitaate filmist */ wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = "Apteeker Melchior" | stsenaarium = [[Indrek Hargla]]<br>[[Elmo Nüganen]]<br>[[Olle Mirme]] | toimetaja = | kunstnik = [[Matis Mäesalu]] | montaaž = | operaator = [[Mihkel Soe]] | helilooja = [[Liina Sumera]] | peaosades = [[Märten Metsaviir]]<br>[[Alo Kõrve]]<br>[[Maarja Johanna Mägi]] | filmistuudio = | jutustaja = | produtsent = [[Kristian Taska]]<br>[[Esko Rips]]<br>[[Veiko Esken]]<br>[[Tanel Tatter]]<br>[[Armin Karu]] | režissöör = [[Elmo Nüganen]] | žanr = [[draamafilm|draama]], [[krimifilm]] | pildiallkiri = | pildi suurus = | pilt = Filmi Apteeker Melchior plakat.jpg | originaalpealkiri = | levitaja = | eelnev = | filmiveebi_id = | efis_id = 20523 | imdb_id = 13332268 | amg_id = | koduleht = | järgnev = "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" | piletitulu = | tootja = [[Taska Film]]<br>[[Nafta Films]]<br>[[Apollo Film Productions]]<br>[[Hansafilm]] | eelarve = | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]] | kestus = | esilinastus = [[11. aprill]] [[2022]]<ref>[https://menu.err.ee/1608561760/galerii-esilinastus-apteeker-melchior "Galerii: esilinastus "Apteeker Melchior""] ERR menu, 11. aprill 2022</ref> | aasta = | movies.ee_id = }} '''"Apteeker Melchior"''' on 2021. aastal valminud ja 2022. aasta aprillis esilinastunud Eesti film, mis põhineb [[Indrek Hargla]] romaanisarja "Apteeker Melchior" esimesel osal "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]". Film on esimene osa [[Apteeker Melchior (filmisari)|samanimelisest mängufilmide sarjast]].<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis|pealkiri="Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis|väljaanne=ERR|aeg=10. juuli 2020|vaadatud=27.03.2021}}</ref> Film valmis Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös, kaastootjad on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust.<ref>[https://kinoveeb.delfi.ee/artikkel/94150687/uus-kodumaine-film-tulekul-filmi-apteeker-melchior-montaaz-sai-valmis Uus kodumaine film tulekul! Filmi „Apteeker Melchior“ montaaž sai valmis] Delfi Kinoveeb, 29.07.2021.</ref> == Osatäitjad == * [[Melchior Wakenstede]] – [[Märten Metsaviir]] * Wentzel Dorn – [[Alo Kõrve]] * Keterlyn Kordt – [[Maarja Johanna Mägi]] * Hinric – [[Ken Rüütel]] * Spanheim – [[Marko Matvere]] * Martin – [[Martin Kork]] * Rode – [[Mait Malmsten]] * Rinus – [[Kristjan Sarv]] * Freisinck – [[Andero Ermel]] * Kilian – [[Franz Malmsten juunior]] * Hedwig – [[Henessi Schmidt]] * Casendorpe – [[Hendrik Toompere juunior]] * Ditmar – [[Jaan Pehk]] * Ludeke – [[Gatis Gaga]] == Pilte == <gallery> Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 0766.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 0903.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 2509.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 2960.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 3247.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 3659.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4644.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 5209.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 6468.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9052.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9208.jpg Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9944.jpg </gallery> ==Tsitaate filmist== Keterlyn: "Homseks tuli nii palju tellimusi, et ma hakkasin siin ise... retseptide järgi... Alguses mul läks midagi liiga palju, aga nüüd sai täpselt. [Kõlab üks ilmatu kärgatus] Vist läks ikka natukene palju." Keterlyn: "Kas moonimahla oli vaja kuumutada?" Melchior: "Jaa, loomulikult. Ja india kanepi seemneid ära unusta!" Keterlyn: "Juba panin." ''"Vabandust! Vabandust! Tuhat vabandust! Tuhat vabandust..."'' ''''Armuvalu. Retsepti ei ole.'''''' Keterlyn: "Kus on siin üks... apteeker?" Melchior: "Mina olengi." Keterlyn: "Ja mis nimi...?" Melchior: "Melchior." Keterlyn: "Liignimi?" Melchior: "Wakenstede." Keterlyn: "Siis see o' teile..." Melchior: "Tohoh... Kellelt?" Keterlyn: "Ütleme... ''(sosistades)'' Sõpradelt!" Melchior: "Astuge siis edasi...!" Keterlyn: "... Ilus linn the-eil... Lahked inimesedh..." Melchior: "Kust preili ise pärit on?" Keterlyn: "Von Rostock." Keterlyn: "...Selle raamatu pärast on ''paljud inimesed üksteist ära tapnud.'' Melchior: "Preili ei öelnud oma nime." Keterlyn: "Ketherlyn..." Melchior: "Ja liignimi?" Keterlyn: "Tahaks olla Wakenstede! Aga ei tea, kuidas elu läheb." == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat|Melchior the Apothecary}} * [https://taska.ee/film/melchior-the-apothecary/ "Apteeker Melchior"] Taska Filmi kodulehel * [https://www.nafta.ee/film-and-tv/in-development-in-production/melchior-the-apothecary "Apteeker Melchior"] Nafta Filmsi kodulehel * [[imdbtitle:13332268|"Apteeker Melchior"]] IMDb-s {{Apteeker Melchiori lood}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti draamafilmid]] 82snvvl2l1uxgjww8fgc95e52y4mvw9 Kietlice 0 606312 6179177 6090739 2022-08-17T11:13:47Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kietlice | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kietlice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Kittelwitz, Kitteldorf | pilt = 2012-04 Kietlice 06.jpg | pildiallkiri = Kietlice | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 125 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Kietlice Wieś Kietlice w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Kietlice''' ([[saksa keel]]es ''Kittelwitz'', [[1936]]–[[1945]] Kitteldorf) on küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] [[Głubczyce vald|Głubczyce vallas]]. Kietlice asub [[Poola]] piirist 5 km kaugusel, [[Głubczyce]]st umbes 9 km põhjas ja [[Opole]]st ligikaudu 44 km lõunas. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Opole vojevoodkonna külad]] ae4j9cba4sv4u1xxyj1wm5ph31vfwox 6179180 6179177 2022-08-17T11:13:59Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kietlice | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kietlice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Kittelwitz, Kitteldorf | pilt = 2012-04 Kietlice 06.jpg | pildiallkiri = Kietlice | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 125 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Kietlice Wieś Kietlice w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Kietlice''' ([[saksa keel]]es ''Kittelwitz'', [[1936]]–[[1945]] ''Kitteldorf'') on küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] [[Głubczyce vald|Głubczyce vallas]]. Kietlice asub [[Poola]] piirist 5 km kaugusel, [[Głubczyce]]st umbes 9 km põhjas ja [[Opole]]st ligikaudu 44 km lõunas. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Opole vojevoodkonna külad]] qdeb21isnyqhbplib9tfd4hq3bnvi1o Kyllike Sillaste-Elling 0 608700 6178795 6144799 2022-08-16T12:01:22Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{Isik | pilt = Küllike Sillaste-Elling.jpg | nimi = Kyllike Sillaste-Elling | pildiallkiri = ''Kyllike Sillaste-Elling (2017)'' | sünniaeg = 05.11.1971 | rahvus = [[eestlane]] | alma mater = [[McGilli Ülikool]]<br>[[London School of Economics]] | vanemad = [[Henno Sillaste]]<ref>http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1962</ref> | organisatsioon = [[Eesti välisministeerium]] | töökoht = NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna peadirektor }} [[Fail:Kyllike Sillaste-Elling at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Kyllike Sillaste-Elling 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Kyllike Sillaste-Elling''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1971]] [[Toronto]]s [[Kanada]]s) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. Alates 2021. aastast töötab ta [[Eesti välisministeerium|Eesti välisministeeriumi]] [[NATO]] ja Atlandi-üleste suhete osakonna direktorina.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608542290/sillaste-elling-praeguse-nato-strateegiadokumendiga-ei-saa-edasi-minna|pealkiri=Sillaste-Elling: praeguse NATO strateegiadokumendiga ei saa edasi minna|väljaanne=ERR|aeg=24.03.2022}}</ref> ==Haridus== *BA, [[ajalugu]], [[McGilli Ülikool]], [[Montréal|Montreal]], [[Kanada]] 1993 *MSc, [[politoloogia]], [[London School of Economics and Political Science]], [[London]], [[Suurbritannia]] 1995<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Mihkel Maripuu, Neeme Raud|url=https://leht.postimees.ee/6837449/kyllike-sillaste-elling-riigikaitse-ei-ole-mingil-juhul-vaid-meeste-asi|pealkiri=Kyllike Sillaste-Elling: riigikaitse ei ole mingil juhul vaid meeste asi|väljaanne=Postimees|aeg=30.11.2019}}</ref> ==Diplomaatiline karjäär== * 1996 Atašee Euroopa Liidu rühm, poliitikaosakond, välisministeerium * 1996–1997 Euroopa Liidu büroo direktor, poliitikaosakond, välisministeerium * 1997–1998 Euroopa Liidu osakonna peadirektor, välisministeerium * 1998–1999 Poliitika planeerimise osakonna peadirektor, välisministeerium * 1999–2002 Londoni suursaatkonna 1. sekretär (poliitikaküsimused) * 2002–2003 Ministri kantselei peadirektor, välisministeerium * 2003–2009 Peaministri välisnõunik, riigikantselei * 2009–2012 Washingtoni suursaatkonna asejuht * 2013–2017 Poliitikaküsimuste asekantsler, välisministeerium * 2017–2021 alalise esinduse NATO juures suursaadik, alaline esindaja<ref name=":0" /> * Alates 2021 Eesti välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna direktor<ref>{{Netiviide|url=https://lmc.icds.ee/speaker/kyllike-sillaste-elling/|pealkiri=Kyllike Sillaste-Elling06.|väljaanne=International Centre for Defence and Security|aeg=06.04.2022|vaadatud=01.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Sillaste-Elling, Küllike}} [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] e0g7q88kdksqt0kjztllm7i1vmsqjbp Raul ja Romet Esko 0 609049 6179133 6073865 2022-08-17T10:08:24Z 195.250.188.221 /* Haridustee */ wikitext text/x-wiki '''Raul ja Romet Esko''' (sündinud 10.04.1999) on kaksikvendadest Eesti filmitegijad, keda tuntakse ka nime “EskoBros” alt. Raul ja Romet Esko tuntuim teos on dokumentaalfilm “Välguga löödud” (2020), mis räägib nende varalahkunud sõbrast ja räpparist Mängupoi$$ Kärust. Film võitis 2020. aasta [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF]] Shortsidel rahvusliku võistlusprogrammi arvestuses parima lühifilmi auhinna [1].[[File:Eskobros EFTA gala 2021.jpg|thumb|Raul Esko ja Romet Esko 2021 EFTA galal]] == Loomingust == Vendade huvi filminduse vastu sai alguse lapsepõlves, kui vanemad kinkisid neile videokaamera, millega hakkasid Raul ja Romet märulifilme lindistama [2]. Nende video- ja filmograafiast leiab nii muusikavideoid, lühifilme kui ka dokumentaale. Aleksander Tsapov on nende loomingut [[Müürileht|Müürilehes]] kirjeldanud kui popkultuuri refereerivat ja tugeva meelelahutusliku käekirjaga, mida saadab dünaamiline ja mõjuv filmikeel [3]. == Tunnustus == * 2021 – [[Kuldmuna|Proksmuna]] 2021 - Online reklaamfilm töö Eskobrod Esitlevad: LHV Noortekaardiga sajaga edasi! * 2021 – Best of BFM Best Best Music Video * 2021 – Best of BFM Best Production Design * 2020 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (noore filmitegija auhind) * 2020 – Best of BFM Best Editing * 2020 – Audience Award 24th Tallinn Black Nights Film Festival * 2020 – Best Short PÖFF Shorts National Competition 24th Tallinn Black Nights Film Festival == Haridustee == Kuni 2015. aastani õppisid Raul ja Romet Lasnamäe Üldgümnaasiumis. Keskkooli lõpetasid mõlemad hõbemedaliga Vanalinna Hariduskolleegiumis Miikaeli Ühenduse Täppisteaduse koolis. Kõrgharidust omandavad mõlemad [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis]], kus Raul õpib filmikunstniku erialal ning Romet audiovisuaalse meedia tehnilises moodulis. == Isiklikku == Vennad on tegelenud Tai poksi, K1 ja klassikalise poksiga Eesti noorte tipptasemel. Seda kogemust kasutavad nad endi sõnul ära kaklusstseenide lavastamisel [1]. == Videograafia == {| class="wikitable" |Pealkiri |Esitaja |Aasta |Roll |Viide |- |"Tõuseb Tuul" |Merilin Mälk |2020 |Režissöör Operaator Monteerija |<nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=0XpSr9BSYr4</nowiki> |- |“Magus Melanhoolia” |[[Jüri Pootsmann]] |2020 |Režissöör Operaator Monteerija |<nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=nv02mi3oisQ</nowiki> |- |“Jasmine” |[[Daniel Levi Viinalass|Daniel Levi]] |2021 |Produtsent Režissöör Operaator Monteerija |<nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=XzTcu8xyHl4</nowiki> |- |“Tundnud nii” (featuring Heleza) |[[villemdrillem]] |2021 |Režissöör Operaator Monteerija |<nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=C_sO3KqIFw0&t=3s</nowiki> |- |"trühvlid" lõpp, siis "piin" tervenisti & lõpus "tuhat eid" maiani osa official music video |Pitsa |2021 |Produtsent Režissöör Monteerija |<nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=5fYF1dFWd3A</nowiki> |- |“Fuego”  (featuring kohver) |Maian |2021 |Režissöör Operaator Monteerija |<nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=LYWZoeeZsFg&t=1s</nowiki> |- |"Magus Melanhoolia remix" |[[Villemdrillem]] x [[Jüri Pootsmann]] |2021 |Režissöör Monteerija |<nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=82aGKPqtHQI</nowiki> |- |“Kuller remix” (featuring Lil Till) |Mängupoi$$ Käru |2021 |Produtsent Režissöör Operaator Monteerija |<nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=6pgfI3E_XdU</nowiki> |- |“friday nights” |[[Karl Killing]] |2021 |Produtsent Režissöör Operaator Monteerija |<nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=_0NUX-5zRdA&t=2s</nowiki> |- |“Hope” |[[Stefan Airapetjan|Stefan]] |2021 |Produtsent Režissöör Operaator Monteerija |<nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=aotiW5XJTNg</nowiki> |- |“Encore” |[[Vanilla Ninja]] |2021 |Produtsent Režissöör Monteerija | |- |“Romants” |Lil Till |2021 |Produtsent Režissöör Operaator Monteerija | |} == Filmograafia == {| class="wikitable" |Aasta |Pealkiri |Režissöör |Stsenarist |Produtsent |Monteerija |Märkused |- |2018 |Usuaalne |Jah |Jah |Jah |Jah |Võitis parima meesosatäitja tiitli Kadrioru Saksa Gümnaasiumi filmifestivali "NUI" |- |2018 |Kapten Anti-dieet Mees |Jah |Jah |Jah |Jah | |- |2018 |Palgamõrtsukas Max: Legendi taassünd |Jah |Jah |Jah |Jah | |- |2018 |Kõik Koletised on väljamõeldud |Jah |Jah |Jah |Jah |Esilinastus kinos Kosmos baltikumi suurimal kinoekraanil |- |2019 |This is for Brandon |Jah |Jah |Jah |Jah |Filmitud salaja Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi paviljonis |- |2019 |Kapten Anti Dieet Mees 2: Maagilise Smuuti Saladus |Jah |Jah |Jah |Ei | |- |2020 |Struck by Lightning |Jah |Jah |Jah |Jah |Auhind, [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF]] Shorts, 2020, Rahvusliku võistlusprogramm - parim lühiflm |- |2020 |Kreem Kosmosest |Jah |Jah |Jah |Jah |Filmitud salaja Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti paviljonis |- |2020 |Ninja Kaksikud Teisest Dimensioonist |Jah |Jah |Jah |Jah |Eesti Filmi Instituudi 1-minuti filmide konkurss |- |2020 |Space Pussy 5000 |Jah |Ei |Jah |Jah |Filmitud Ameerikas peale kolme kuud raamatumüüki |- |2022 |Topelt Turbo |Jah |Jah |Ei |Ei |Valmimisel |} ==Viited== [1] [https://kultuur.err.ee/1608203449/filmikaksikud-eskod-meie-unistus-on-ameerikasse-jouda "Filmikaksikud Eskod: meie unistus on Ameerikasse jõuda"] ERR kultuur, 6. mai 2021 [2] [https://epl.delfi.ee/artikkel/93693423/filmikaksikute-eskode-piiritu-loomingulisus-erik-orgu-voiks-peaosas-kehastada-sookoletist "Filmikaksikute Eskode piiritu loomingulisus: Erik Orgu võiks peaosas kehastada sookoletist"] Eesti Päevaleht, 10. juuni 2021 [3] [https://www.muurileht.ee/filmikaameraga-persepeksu-kaksikud/ "Filmikaameraga persepeksu kaksikud"] Müürileht, 11. september 2020 ==Välislingid== * https://vimeo.com/eskobros * https://www.eskobros.com/ ;Meedias ;* [https://www.muurileht.ee/filmikaameraga-persepeksu-kaksikud/ "Filmikaameraga persepeksu kaksikud"] Müürileht, 11. september 2020 ;* [https://epl.delfi.ee/artikkel/93693423/filmikaksikute-eskode-piiritu-loomingulisus-erik-orgu-voiks-peaosas-kehastada-sookoletist "Filmikaksikute Eskode piiritu loomingulisus: Erik Orgu võiks peaosas kehastada sookoletist"] Eesti Päevaleht, 10. juuni 2021 ;* [https://kultuur.err.ee/1608203449/filmikaksikud-eskod-meie-unistus-on-ameerikasse-jouda "Filmikaksikud Eskod: meie unistus on Ameerikasse jõuda"] ERR kultuur, 6. mai 2021 {{JÄRJESTA:Esko, Raul ja Romet}} [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] c7m6lspai272ly3y3hcvz9l4lbp5zka Koroonapandeemia Peruus 0 610297 6178943 5910735 2022-08-16T17:16:52Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{haiguspuhang |nimetus=Koroonapandeemia Peruus |osa=Osa [[Koroonapandeemia|üleilmsest koroonapandeemiast]] |kujutis = COVID-19 Outbreak Cases in Peru.svg |pildi_laius = 270px |pildiallkiri = Kinnitatud nakkusjuhtumeid |kujutis2 = COVID-19 pandemic in Peru by provinces.svg |pildi2_laius = 270px |pildiallkiri2 = Kinnitatud juhtumeid provintsiti |haigus = [[COVID-19]] |viirus= [[SARS-CoV-2]] |peiteaeg = |kestus = 6. märts 2020 – |asukoht={{pisilipp|Peruu}} |rahvaarv=32 824 358 <small>(2020)</small> |esmajuht=[[Lima (Peruu)|Lima]] |andmeaeg= |testituid= |testjuhte= |nakatunuid= |surmi= |tervenenuid= |haiglaravil= |karantiinis= |kriitilisi= |aktiivjuhud= |letaalsus={{osakaal|69342|1955469|2}} <small>(30.05.2021)</small> |meetmed = |haldusmeetmed = liikumis- ja kogunemis&shy;piirangud |vaktsiin = |vaktsineerituid= |vaktsineerituid100=11,66 <small>(30.05.2021)</small><ref name=o_100 /> |markus = |commons = COVID-19 pandemic in Peru |veebileht = [https://covid19.minsa.gob.pe/sala_situacional.asp covid19.minsa.gob.pe] }} '''Koroonapandeemia Peruus''' on osa 2019. aasta sügisel [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist alanud ja 2020. aasta märtsis [[pandeemia]]ks kasvanud [[koroonapandeemia|ülemaailmsest koroonapandeemiast]]. Esimese positiivne koroonaproov saadi 25-aastaselt [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Tšehhi]]s reisinud meesterahvalt 6. märtsil 2020.<ref name=":0" /> 2021. aasta juuni alguse seisuga oli Peruus enim koroonasurmi miljoni elaniku kohta (2103<ref name="milj" />) maailmas<ref name="top" /> ehk kaks korda enam kui näiteks [[Koroonapandeemia Brasiilias|Brasiilia]]s.<ref name="Guardian" /> ==Kronoloogia== {{COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Peruus}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="o_100">{{cite web|url=https://ourworldindata.org/explorers/coronavirus-data-explorer?zoomToSelection=true&time=2020-03-01..latest&pickerSort=desc&pickerMetric=total_vaccinations_per_hundred&Metric=Vaccine+doses&Interval=Cumulative&Relative+to+Population=true&Align+outbreaks=false&country=~PER |title=Cumulative COVID-19 vaccination doses administered per 100 people |trans-title= |publisher=[[Our World in Data]] |date= |access-date=1. juunil 2021 |language=en }}</ref> <ref name="milj">{{cite web|url=https://ourworldindata.org/covid-deaths |title=Cumulative confirmed COVID-19 deaths per million people |trans-title= |publisher=[[Our World in Data]] |date= |access-date=1. juunil 2021 |language=en }}</ref> <ref name=":0">{{cite news|access-date=6. märtsil 2020 |title=Peru records first confirmed case of coronavirus, President Vizcarra says|url=https://www.reuters.com/article/health-coronavirus-peru-idUSE6N29R02T|work=Reuters|date=6. märts 2020}}</ref> <ref name="top">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-latin-america-57307861 |title=Covid: Peru more than doubles death toll after review |trans-title= |publisher=BBC News |date=1. juuni 2021, 13:00 |access-date=1. juunil 2021 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name="Guardian">{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2021/jun/01/peru-has-worlds-worst-per-capita-covid-toll-after-death-data-revised |title=Peru has world’s worst per capita Covid toll after death data revised {{!}} Updated figures give country a per capita death toll of 500 per 100,000 people – double that of Brazil |trans-title= |publisher= |date=1. juuni 2021 |access-date=1. juunil 2021 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> }} {{COVID-19}} [[Kategooria:Koroonapandeemia riigiti|Peruu]] [[Kategooria:Peruu]] qsunkh9v211wlg4gfn3aebjv8yivpt3 Sơn Tùng M-TP 0 612595 6178922 5934282 2022-08-16T16:23:07Z Ilikenews 168844 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Sơn Tùng M-TP | Pilt = Son Tung M-TP 1 (2017).png | Pildi_kirjeldus = | Pildi_suurus = 250px | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = Nguyễn Thanh Tùng | Alias = | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|1994|7|5}} | Surnud = | Päritolu = Vietnami SV | Pill = | Hääleliik = | Stiil = | Amet = | Aktiivne = | Plaadifirma = | Seotud_artistid = | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Sơn Tùng M-TP''' (sündinud 5. juuli 1994 [[Thái Bình]]is) on [[Vietnam|Vietnami]] laulja. Tema tuntumad lood on "Give It to Me" featuring [[Snoop Dogg]], "Run Now", "Có chắc yêu là đây", "Chúng ta của hiện tại" ja "Muộn rồi mà sao còn", There's No One At All <ref>{{Netiviide|autor=N.M|url=https://ilike.vn/son-tung-ra-mat-theres-no-one-at-all-version-khac-dung-dip-sinh-nhat-da-doi-loi-va-giai-dieu-bai-hat-tNkGaz.html|pealkiri=There's No One At All|aeg=Aug 16, 2022}}</ref> == Välislingid == *[https://mtpentertainment.com/artist/ Sơn Tùng M-TPi koduleht] [[Kategooria:Vietnami lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] c2kd0lafnf988skbv7ypltljanc11md Luis Barranzuela 0 617647 6178937 5987923 2022-08-16T17:13:51Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Juramentación_de_nuevo_Gabinete_Ministerial_3-26_screenshot_-_Luis_Barranzuela_Vite_(cropped).png|pisi|Luis Barranzuela (2021)]] '''Luis Roberto Barranzuela Vite''' ([[18. november|18. novembril]] [[1962]] [[Lima (Peruu)|Limas]]) on [[Peruu]] advokaat, politseinik ja poliitik. Ta oli [[6. oktoober|6. oktoobrist]] [[2021]] kuni [[2. november|2. novembrini]] [[2021]] Peruu siseminister. Ta on õppinud õigusteadust [[San Martín de Porresi ülikool]]is ja saanud samast ülikoolist äriõiguse magistrikraadi. {{Pooleli|kuu=november|aasta=2021}} Ta korraldas 31. oktoobril 2021 oma kodus lärmaka peo, mille sarnased oli valitsus paar päeva varem oma korraldusega ära keelanud, mispeale naabrid kutsusid välja politsei. [[2. november|2. novembril]] [[2021]] astus ta ametist tagasi. {{JÄRJESTA:Barranzuela, Luis}} [[Kategooria:Peruu poliitikud]] [[Kategooria:Advokaadid]] [[Kategooria:Politseinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] k1l00jin4zkxe9p5ydz3qvr7t7umc2i Amadiinlased 0 618937 6178988 6112476 2022-08-16T19:16:07Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Amadiinlased | seisund= | seisundi_süsteem = | seisund_ref = | pilt= Neochmia_temporalis_-front_on_-_Cleland.jpg | pildi_laius = raamita | pildi_seletus= [[Punakulm-amadiin]] | värv = #{{taksoboksi värvus|[[linnud]]}} | riik= [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond= [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass= [[Linnud]] ''Aves'' | selts= [[Värvulised]] ''Passeriformes'' | sugukond= '''Amadiinlased''' ''Estrildidae'' }} '''Amadiinlased''' (''Estrildidae'') on liigirikas [[linnud|linnu]][[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[värvulised|värvuliste]] seltsist. Amadiinlaste hulka on arvatud 135–140 [[liik (bioloogia)|liik]]i, mis on liigitatud 33–35 [[perekond (bioloogia)|perekond]]a. Mõned liigid, näiteks [[sebra-amadiin]], on ilulinnupidajate seas oma ilusa kirju sulestiku pärast väga populaarsed. ==Nomenklatuur ja süstemaatika== Sugukonna autor on [[Johann Karl Wilhelm Illiger]] (1811). == Levila == Amadiinlaste loomulik levila on [[Austraalia]], [[Aafrika]] ja [[Aasia]] väga soojadel aladel. 78 liiki elutseb [[Aafrika manner|Aafrika mandril]] [[Must Aafrika|Mustas Aafrikas]] ja [[Madagaskar]]il. 43 liiki elab [[Australaasia riikkond|Australaasia riikkonnas]] ning mõnedel Vaikse ookeani saartel. 19 liiki esineb [[Indo-Malai riikkond|Indo-Malai riikkonnas]]. [[Pilt:Lonchura malacca 452.jpg|pisi|[[Ruskeamadiin]]]] Mõned liigid on inimene viinud teistesse piirkondadesse. Äärmine näide on [[riisiamadiin]], kes algselt elas ainult [[Jaava]], [[Bali]] ja [[Bawean]]i saarel, kuid on seal praegu haruldane liik<ref>Nicolai et al. (2001), lk 205</ref>. Praegu elutseb ta paljudes troopikamaades ja esineb muu hulgas [[Kolkata]]s, [[Chennai]]s, [[Hongkong]]is, [[Miami]]s ja [[Bangkok]]is, [[Sumatra]]l, [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], [[Maluku saared|Maluku saartel]], [[Malaisia]]s, [[Singapur]]is, [[Fidži]] saartel [[Viti Levu]]l ja [[Vanua Levu]]l, [[Filipiinid]]el, [[Indohiina poolsaar|Indohiina]] lõunaosas ja [[Taiwani saar]]el; asurkondi on ka Ida-Aafrika rannikul ning [[Sansibar]]il ja [[Saint Helena]] saarel<ref>Nicolai et al. (2001), lk 205–206</ref> [[Uus-Guinea]]l tungivad madalatelt aladelt pärit olevad [[sooamadiin]]id, [[tuhk-amadiin]]id, [[tulisaba-amadiin]]id, [[roostepugu-amadiin]]id ja [[tõmmuamadiin]]id kui [[inimkaasleja]]d saare kõrgematele aladele, tõrjudes välja muu hulgas [[arfaki amadiin]]i, kes on ohustatud liik ja üks haruldasemaid amadiinlasi<ref>Nicolai et al. (2001), lk 269</ref>. Alates 1980. aastatest elab üks liik amadiinlasi ka [[Euroopa]]s: [[Toscana]]s saab märgalade roostikes näha [[maasik-amadiin]]ide parvi. ==Välimus== Amadiinlased kasvavad 8–17 cm pikkuseks. Pikimate seas on [[pahlsaba-amadiin]], kes on nii pikk ainult sabapiikide tõttu. Enamikul liikidel on kehapikkus kuni 11–13 cm. Amadiinlastel on enamasti terav nokk ja kiilukujuline saba. Noka kuju vastab mõnikord toitumisnišile. Peamiselt putukatest toituvatel amadiinlastel on pikem ja peenem nokk kui nendel, kes toituvad seemnetest. Kõik amadiinlased kaaluvad väga vähe, nii et nad saavad süües rohukõrtel istuda. Enamikul liikidel puudub väljendunud [[sooline dimorfism]]. Emastel on küll mõnikord tuhmim sulestik, aga isaseid saab üheselt ära tunda ainult laulu järgi. Üks erand on [[maasik-amadiin]]: isase keresulestik on punakas, emase sulestik on põhiliselt hallikaspruun. Maasik-amadiin on ka ainus amadiinlane, kelle isasel on hundsulestik: ta vahetab igal aastal punase [[hundsulestik]]u lihtsa hallikaspruuni sulestikuga, mis sarnaneb emaslinnu sulestikuga. == Elupaigad == Enamik amadiinlaste liike elutsevad [[rohtla]]s, [[savann]]is, [[metsaserv]]adel ning põõsastega põldusel ja karjamaadel. Üksikud liigid [[ehisamadiin]]id elavad ka [[poolkõrb]]es; nende seas on ilusad värvilised [[ehisamadiin]]id, [[rohuamadiin]]id ja [[pahlsaba-amadiin]]id. Mõned liigid, näiteks [[kõrkja-amadiin]] ja [[karmiinamadiin]], elavad [[harilik pilliroog|pilliroo-]], [[papüürus-lõikhein]]a- või [[luga|loa]]tihnikutes. [[Mustamadiin]], kes väikese levila tõttu kuulub ohustatud liikide hulka, pesitseb meeleldi [[Uus-Guinea]] ühe pikema jõe [[Fly jõgi|Fly jõe]] ujuvatel rohusaartel.<ref>Nicolai et al. (2001), lk 269–270</ref> Metsas elavaid liike on amadiinlaste seas vähe. Samuti on vähe liike, kes elavad täiesti puudeta ja põõsasteta piirkondades; nende seas on [[niidu-vuttamadiin]] ja [[puna-vuttamadiin]]. Neile liikidele on tüüpiline, et nad tõusevad lendu harva ja nad peidavad end ohu korral rohu sisse. Nad toituvad eelkõige rohttaimede seemnetest ja väiketest putukatest ja leiavad selle peaaegu ainult maapinnalt või nokivad allarippuvatelt [[pööris]]telt. == Käitumine == [[Pilt:Munia nest.jpg|pisi|[[Põhja-ruskeamadiin]]i pesa]] Enamik amadiinlasi liigub maapinnal ainult hüpates ning hüppab paremal juhul polkasammutaoliselt, puudutades maad eri jalgadega pisut eri aegal. Erandiks on [[niidu-vuttamadiin]], kes on amadiinlaste seas kõige rohkem maapinnalind. Ta võib peaaegu kana moodi joosta. <ref>Nicolai et al., lk 304</ref> Paljud amadiinlaste liigid on väga seltsilembesed. Inimeste hoole all olevate [[hallpea-amadiin]]ide juures on täheldatud, et sageli ööbib mitu täiskasvanud lindu ühes pesas. Seda on märgatud ka teistel liikidel, näiteks [[punakulm-amadiin]]idel ja [[võrkamadiin]]idel. Viimastel liikidel esineb seda käitumist ainult väljaspool haudeaega, hallpea-amadiinidel aga isegi haudeajal.<ref>Nicolai et al. (2001), lk 339</ref> [[Pronksamadiin]]ide puhul, kelle seltsinguline käitumine on vähem väljendunud, on selgunud, et seltsingulise käitumise puhul on määrav sugulus. Paljudele liikidele on tüüpiline kontakt-istumine ja sotsiaalne sulestikuhoole. Kontakti otsivad [[aafrika leetamadiin]]id lendavad kontaktipartnerist umbes 15 cm kaugusele, lähenevad talle küljelt tibades ülespoole väljasirutatud kehahoiakuga, pöörates noka tema poole. Juba istuv lind ei lahku oma istekohalt, vaid ainult sirutab end pisut välja. Kui saabuv lind tuleb lähemale, puhkeb lindude vahel nokavõitlus, mille ajal linnud nihkuvad teineteisele lähemale. Alles siis, kui nad loobuvad sirgest kehahoiakust, läheb nokavõitlus üle vastastikuseks sulestikusügamiseks<ref>Nicolai et al. (2001), lk 335</ref> === Toitumine === Amadiinlased toituvad peamiselt seemnetest ja putukatest. Mõned liigid, näiteks [[puna-vuttamadiin]], vajavad ilmselt eriti väikesi rohuseemneid, teised söövad ka suuremaid seemneid, näiteks riisi ja maisi. Ainult [[malai roheamadiin]] sööb ainult seemneid; enamik liike vajab putukaid eelkõige poegade kasvatamise ajal. === Paljunemine === [[Pilt:Rachenaufnahme-Jungvogel.jpg|pisi|[[Kiritiib-amadiin]]i poja neelujoonis]] Amadiinlased pesitsevad enamasti okaspõõsastes, vähesed liigid kõrges rohus või kõrgetes puudes. Mõned liigid ehitavad pesa allüürnikena röövlinnupesasse, termiidipesasse või [[inimkaasleja]]tena maja lähedale või majja, näiteks räästa alla või müürilõhesse. Ühtedel liikidel koguvad pesamaterjali mõlemad partnerid, teistel ainult isaslind. Viimase juhul ehitab pesa emaslind. Pesa on kerakujuline või piklik, sissekäigu juures on sageli lühike toru. Eriti stabiilne pesa, mis koos sissepääsutoruga võib olla kuni 40 cm pikkune, on [[pärlamadiin]]il. Ta ehitab selle kuni 2000 detailist, kusjuures materjali toob isane ja ehitab emale. Pärlamadiini pesa peab olema eriti hoolikalt ehitatud ja vastupidav sellepärast, et nad pesitsevad 8–30 m kõrgusel. Nad ehitavad pesa enamasti eukalüptide ladvaokstele, mida ohustavad tormid.<ref>Nicolai et al. (2001), lk 31</ref> Kui pesa on valmis, muneb emane iga päev muna. Mune on kokku 4–6. Munad on valged. Munasid hauvad mõlemad partnerid, öösel ainult emane, ka juhul, kui pesas on ka isane. Pojad kooruvad üldiselt lühikeste intervallidega 11–16 päeva pärast. Neid kasvatavad mõlemad vanemad. Veel 9–12 päeva hoiavad nad poegi veel tiiva all. {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Jürgen Nicolai]] (koostaja), [[Joachim Steinbacher]] (koostaja), [[Renate van den Elzen]], [[Gerhard Hofmann]]. ''Prachtfinken – Australien, Ozeanien, Südostasien'', Eugen Ulmer Verlag: Stuttgart 2001, ISBN 3-8001-3249-4. [[Kategooria:Värvulised]] 08vd8ocgo9i3sf3fwu566h62696t98k In memoriam 2022 0 620930 6178927 6178785 2022-08-16T16:55:31Z 82.43.236.6 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) 2022 [[Kategooria:2022]] o0wjw89kq8o5w4iaiw2q332iya3j6aa 6178928 6178927 2022-08-16T16:56:07Z 82.43.236.6 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) [[Kategooria:2022]] asa69jzqzsnk8sj7nbhx1jg80hrz2co 6179072 6178928 2022-08-17T06:09:42Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) [[Kategooria:2022]] 9bdzvbgsd41uqzu3cylc0o4f3wgct4a 6179073 6179072 2022-08-17T06:12:20Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) [[Kategooria:2022]] m7tlbs4564bx3qwhnyifzruusoc6wh4 6179098 6179073 2022-08-17T07:47:06Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) [[Kategooria:2022]] 0b6yey72opaqsn6tcyf9e9vno0oys2a Jhilmar Lora 0 621341 6178935 6025424 2022-08-16T17:13:13Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Jhilmar Lora | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Carlos Jhilmar Lora Saavedra | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2000|10|24}} | sünnilinn = [[Lima]] | sünnimaa = Peruu | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 176 cm | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|paremkaitsja]] | koduklubi = [[Sporting Cristal]] | särginumber = 15 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | noorteaastad2 = | noorteklubi2 = | aastad1 = 2019– | mänge1 = 39 | väravaid1 = 0 | klubi1 = [[Sporting Cristal]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 28. november 2021 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | koondiseaastad1 = 2021– | koondis1 = [[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]]| koondisemänge1 = 4 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis_seisuga = 20. september 2021 | medalid = }}'''Carlos Jhilmar Lora Saavedra''' (sündinud [[24. oktoober]] [[2000]] [[Lima (Peruu)||Limas]]) on [[Peruu]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]). Ta mängib Peruu kõrgliiga klubis [[Sporting Cristal]] ja [[Peruu jalgpallikoondis]]es. [[Sporting Cristal|Sporting Cristali]] meeskonnas debüteeris ta Peruu kõrgliigas 2019. aastal. Aastal 2020 tuli ta klubiga Peruu meistriks ja võitis 2021. aastal [[Copa Bicentenario]]. Peruu jalgpallikoondises debüteeris Lora 2021. aastal ning kuulus samal aastal Peruu koondisse [[2021. aasta Copa América|Copa Américal]]. == Saavutused == ; Sporting Cristal * [[Primera División (Peruu)|Peruu Primera División]]: 2020 * [[Copa Bicentenario]]: 2021 {{JÄRJESTA:Lora, Jhilmar}} [[Kategooria:Peruu jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 9slotltpjhkk2buron45il4xcf41p4p 6178936 6178935 2022-08-16T17:13:31Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Jhilmar Lora | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Carlos Jhilmar Lora Saavedra | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2000|10|24}} | sünnilinn = [[Lima (Peruu)|Lima]] | sünnimaa = Peruu | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 176 cm | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|paremkaitsja]] | koduklubi = [[Sporting Cristal]] | särginumber = 15 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | noorteaastad2 = | noorteklubi2 = | aastad1 = 2019– | mänge1 = 39 | väravaid1 = 0 | klubi1 = [[Sporting Cristal]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 28. november 2021 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | koondiseaastad1 = 2021– | koondis1 = [[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]]| koondisemänge1 = 4 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis_seisuga = 20. september 2021 | medalid = }}'''Carlos Jhilmar Lora Saavedra''' (sündinud [[24. oktoober]] [[2000]] [[Lima (Peruu)||Limas]]) on [[Peruu]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]). Ta mängib Peruu kõrgliiga klubis [[Sporting Cristal]] ja [[Peruu jalgpallikoondis]]es. [[Sporting Cristal|Sporting Cristali]] meeskonnas debüteeris ta Peruu kõrgliigas 2019. aastal. Aastal 2020 tuli ta klubiga Peruu meistriks ja võitis 2021. aastal [[Copa Bicentenario]]. Peruu jalgpallikoondises debüteeris Lora 2021. aastal ning kuulus samal aastal Peruu koondisse [[2021. aasta Copa América|Copa Américal]]. == Saavutused == ; Sporting Cristal * [[Primera División (Peruu)|Peruu Primera División]]: 2020 * [[Copa Bicentenario]]: 2021 {{JÄRJESTA:Lora, Jhilmar}} [[Kategooria:Peruu jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 28peozo206p27nrjsy4rj6c3dx3xf1f Ülo Mallene 0 626727 6179234 6072933 2022-08-17T11:56:18Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki '''Ülo Mallene''' ([[17. veebruar]] [[1936]] ,[[Viljandi]] – [[17. jaanuar]] [[2021]], [[Lõhavere]]), oli eesti [[kergejõustiklane]] ja sporditegelane. 1955. aastal lõpetas [[Viljandi 1. keskkool|Viljandi 1. Keskkooli]] ja 1965 [[TRÜ]] majandusteaduskonna. Majanduskandidaat aastast 1971. == Sport == Treeninguid alustas 1951 Viljandi LNSK kiiruisutamisosakonnas Uno Petersi ja kergejõustikuosakonnas Otto Paatsi juhendamisel. 1953. aastal tuli ta [[Kiiruisutamine|kiiruisutamises]] Pärnu rajooni koolinoorte meistriks ja oli mitmekordne [[Jõud (spordiselts)|Jõu]] meister. Oli 30 km jooksus Eesti meistrivõistluste meeskondlik võitja (individuaalselt 6. koht). Võistles kõigil klassikalistel jooksudistantsidel, ka maratonis. Isiklikke rekordeid: 1500 m 4.09,2 (1963), maraton 3:00.43,0 (1963). Alates 1971. aastast Jõu auliige. Alates 1967. aastast oli Vabariikliku kategooriaga kergejõustikukohtunik. 1965–1967 ja 1974–1975 aastatel kuulus Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi ning oli 1965–1978 Jõu kergejõustikusektsiooni esimees<ref>{{Netiviide|url=https://www.esbl.ee/biograafia/%C3%9Clo_Mallene|pealkiri=Ülo Mallene|väljaanne=ESBL}}</ref>. Tema spordialaseid kirjutisi avaldati [[Spordileht|Spordilehes]] ja [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuuris]]. == Töö == Tema esimene töökoht oli Viljandi Tarbijate Kooperatiivi raamatupidaja õpilasena ja vähem kui aasta pärast oli ta juba vanemkaubatundja. Järgmistel aastatel jõudis Ülo Mallene olla nii [[Posti]] kaupluse juhataja kui [[Abja rajoon|Abja]] Tarbijate Kooperatiivi juht. 1965. aastal kaitses ta kaugõppes diplomitöö. Peale seda tehti talle ettepanek kandideerida Tartu Riikliku Ülikooli õppejõuks, kus töötas aastatel 1966–1994 TRÜ-s kaubandusökonoomika vanemõpetajana. Kui ta TRÜ oli koolitanud juba kuus aastat, tuli ajutine paus akadeemislisele kariäärile, kui talle tehti ettepanek hakata vastavatud [[Viru hotell|Viru hotelli]] [[Asedirektor|asedirektoriks]]. Et hotelli esimene mees oli ideoloogiategelane, kunagine Tartu julgeoleku ülem, siis vajati sinna [[Ökonomist|ökonomisti]], kes suudaks tööd organiseerida. See talle sobis ja kuna ametiga sai ta ka neljatoalise korteri eksperimentaalmajja, mis oli tollases mõistes täielik luksus. Õppejõuna oli ta enne elanud Tartu [[Ühiselamu|ühiselamus]]. Edasi viis ametiredel järgmisele ametkohale, Tallinna 2. toidukaubastu kommertsdirektoriks. Viieaastane stressirohke töö [[Rein Ristlaan|Rein Ristlaane]] alluvuses hakkas sedavõrd tervisele, et pidi hakkama juba vahetama töökohta. Kuid parajasti plaanis seesama 2. toidukaubastu avada [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] Baltimaade suurimat iseteenindusega Kotka selvehalli ja Mallesel õnnestus saada selle selvehalli asutajaks ja direktoriks. Edukas töö Kotka juhina kestis 1985. aastani. Enne üleminekuaega jõudis ta olla veel mitu aastat olla [[Agrotööstuskompleks|agrotööstuskompleksi]] Aiandus peavalitsuses juhtival kohal. 1990. aastate algul töötas ta [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsuses]] kaubandusnõunikuna, kuhu kutsus teda tollane Tallinna linnapea [[Hardo Aasmäe]]<ref>{{Netiviide|autor=Gert Kiiler|url=https://sakala.postimees.ee/2169897/ulo-mallene-kaubandusmees-kes-leiutas-sona-selvehall|pealkiri=ÜLO MALLENE: kaubandusmees, kes leiutas sõna selvehall|väljaanne=Sakala|aeg=18. veebruar 2006}}</ref>. Hiljem 1994–2001 aastatel oli ta TTÜ käitismajanduse instituudis dotsendiks ja 1999–2001 aastatel oli ta [[Majandusõiguse ja Poliitika Instituut|Majandusõiguse ja Poliitika Instituudi]] rektoriks. == Ajakirjandus == Juba 1969–1976. aastatel oli ta kirjutanud ajalehele [[Edasi]] kaubanduskommentaare. Samuti on tema artikleid avaldatud [[Sakala (ajaleht)|Sakalas]] ja [[Äripäev|Äripäevas]]. 1973–1985. aastatel oli ta infobülletääni "[[Uut Kaubanduses]]" toimetuskolleegiumi esimees.1994–1997 aastatel oli ühtlasi ka ajakirja [[Ärielu]] toimetaja. == Raamatud == * Juhtimise teaduslikud alused kaubanduses (1973) * Jaekaubanduse organisatsioon ja juhtimine (1985) * Õlleraamat (1998) * Müük ja müügikorraldus kaupluses (2005) * 40 aastat VS Jõudi kergejõustikku (2010) * Viljandi Tarbijate Ühistu 100 (2010) * Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis (2014) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://sakala.postimees.ee/2169897/ulo-mallene-kaubandusmees-kes-leiutas-sona-selvehall Sakala - ÜLO MALLENE: kaubandusmees, kes leiutas sõna selvehall] {{DEFAULTSORT:Mallene, Ülo}} [[Kategooria:Eesti sportlased]] [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti kiiruisutajad]] [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2021]] hy1u64tpa5b2rffv93jji99s7h8hzx7 Kaasaskantav meediamängija 0 627072 6178880 6147237 2022-08-16T15:02:02Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} [[File:Cirago M9030.png|thumb|Cirago M9030 digitaalne meediamängija]] '''Kaasaskantav meediamängija''' on elektroonikaseade, mis võimaldab hoida ja esitada nii digitaalset kui ka analoogset meediat.<ref name="a"/> Digitaalmeediaks võivad olla heli-, pildi- või videofailid, mida hoitakse üldjuhul optilistel andmekandjatel ja välkmälus. Analoogheli saab hoida näiteks magnetlintkassettidel, millel õhukestele metallioksiidist lintidele kirjutatakse magnetitega andmeid, ja vinüülplaatidel, millel andmete hoidmiseks on tehtud plaadile mehaanilised rajad. Kaasaskantavatel meediamängijatel on laetav aku või välja vahetatavad patareid, 3,5 mm pulkpistik, mida saab ühendada kõrvaklappide või stereosüsteemiga ja mõnedel on ka Bluetooth-side võimalus.<ref name="b" /> Lisaks saavad mõned meediamängijad esitada meediat raadiosignaalidelt ja töötada ka diktofonina. Tänapäeval ei ole kaasaskantavad meediamängijad enam suures kasutuses, kuna nutitelefonid pakuvad samu funktsioone. ==Liigitus== Digitaalseid meediamängijaid rühmitatakse üldiselt andmekandja tüübi järgi: [[File:Creative muvo TX FM 512mb.jpg|thumb|Välkmälupõhine kaasaskantav meediamängija (Creative MuVo)]] *'''Välkmälupõhised mängijad''' – meediafaile hoitakse sisseehitatud mittemehaanilistel pooljuhtketastel või eemaldatavatel mälukaartidel. Kuna nendel andmekandjatel pole liikuvaid osi, siis on neil vaja vähem voolu ja need on vastupidavamad kukkumiste ja teiste kahjude vastu. [[File:Zenvmlandscape.jpg|thumb|Kõvakettapõhine kaasaskantav meediamängija (Creative ZEN Vision:M)]] *'''Kõvakettapõhised mängijad''' – seadmed, milles meediafaile hoitakse kõvakettal. Tänu kõvaketaste suurele mahule saab hoida väga palju faile nende peal. Need seadmed kasutavad rohkem voolu, on suuremad ja raskemad ning on üsnagi haprad. [[File:Expanium.jpg|thumb|CD-põhine kaasaskantav meediamängija (Philips Expanium)]] *'''CD- ja DVD-põhised mängijad''' – seadmed, mis loevad meediafaile optilistelt andmekandjatelt. Need on tunduvalt odavamad võrreldes teiste meediamängijatega, kuna optilised andmekandjad on väga odavad. Madala pöörlemiskiiruse tõttu võib meedia lugemisel jääda mõned andmed vahele, kui plaat ei pöörle ühtlased ning väljund on hakitud. Lisaks sellele mahutavad CD-plaadid umbes 700 MB andmeid, seega on suuremas koguses meedia jaoks vaja mitut plaati. Mõned meediamängijad saavad ka DVD-plaatidelt lugeda, mis vähendab plaatide kogust tunduvalt. Need meediamängijad peavad olema üsnagi suured, et mahutada plaat enda sisse ära. ==MP3 standard== MP3 heli kodeerimise standard (tuntud ka kui MPEG-1 Audio Layer 3 ja MPEG-2 Audio Layer 3) tutvustati aastal 1993. See põhineb mitmest heli informatsiooni pakkimise tehnikast. Faili mahu vähendamiseks jäetakse välja informatsioon, mis on inimese kuulmisulatusest väljas või on lihtsalt müra. Faili maht väheneb märgatavalt ja helikvaliteet kannatab vähe. Faili maht on keskmiselt 12 korda väiksem kui originaal.<ref name="d" /> ===Esimesed MP3-mängijad=== Esimene MP3-mängija, MPMan F10, toodi turule aastal 1997. Välkmälupõhised mängijad olid saadaval 32 MB ja 64 MB mahtuvusega, millel oli ka LCD-ekraan, et kasutaja näeks, mis laul käib. MP3 muutus populaarseks vormingu standardiks, seega kutsuti enamus helimängijaid MP3-mängijateks, isegi kui need toetasid ka muid vorminguid ja ei pruukinud MP3-faile üldse toetatagi. Suuremad tehnoloogia firmad ei võtnud uut tehnoloogiat kohe vastu ja idufirmad hakkasid domineerima digitaalsete helimängijate turgu. Esimene tähelepanu tõmbav helimängija oli Diamond Multimedia Rio PMP300, millel oli 32 MB mälumahtu. Pühade ajal oli müük väga edukas ja tänu sellele huvi ja investeering digitaalsele muusikale tõusis märgatavalt.<ref name="e" /> Teised helimängijad, mis tulid samal ajal välja, olid Sensory Science'i Rave MP2100, I-Jam IJ-100, Creative Labsi Nomad ja RCA Lyra. Need olid kõik väiksed ja kerged, kuid neil kõigil oli piisavalt mälu, et mahutada 7–20 muusikapala. Laule sai nendele peale laadida aeglasema paralleelpordi kaudu, mis oli vajalik, sest enamus arvuteid kasutasid sel ajal Windows 95 ja NT operatsiooni süsteeme, millel ei olnud tuge USB jaoks. Kui kasutajad hakkasid liikuma Windows 98-le, hakkasid tootjad lisama mängijatele USB-pesi. ==Tüüpilised funktsioonid== Kaasaskantavad meediamängijad on võimelised mängima helifaile ja mõned ka näitama pilte või videoid. Kui mängijal on ekraan, siis see on tavaliselt vedelkristallkuvar (LCD) või orgaaniline valgusdiood ekraan (OLED). Mitmesugustel mängijatel on võimekus salvestada video ja heli, kuid kehva kvaliteedi tõttu sobib heli salvestamine ainult kõne jaoks. On olemas ka parema salvestuskvaliteediga mängijaid, kuid need on tunduvalt kallimad. ===Helifailid=== Peaaegu kõik mängijad toetavad MP3-vormingut ning paljud teised toetavad vorminguid Windows Media Audio (WMA), Advanced Audio Coding (AAC), WAV ja mõned ka avatud lähtekoodiga vorminguid Ogg Vorbis ja Free Lossless Audio Codec (FLAC).<ref name="c" /> Meediamängijad võivad esitada nii pakkimata kui ka pakitud helifaile. Ostetud helifailidel võib olla kopeerimiskaitse. ===Pildi- ja videofailid=== Põhiline pildifailivorming, mida mängijad toetavad, on JPEG, kuid mõningad teised toetavad ka GIF-, PNG- ja TIFF-vormingut. Uuemad mängijad toetavad MPEG-4-videovormingut ja teised ka Windows Media Video (WMV) ja AVI. Sisseehitatud tarkvara võib võimaldada vormingu teisendamist. Populaarsete seadmete järgi võltsitud meediamängijad toetavad enamasti ainult ebatõhusaid vorminguid. ===Raadio=== Mõnedel mängijatel on FM-raadio tuuner sisse ehitatud. Paljudel on võimalus vahetada raadiosageduse vahemikku. Üldiselt pole kaasaskantavatel mängijatel AM-raadio tuge, sest see on liiga tundlik interferentsile. ===Internetiühendus=== Uuematel kaasaskantavatel meediamängijatel on internetiühendus Wi-Fi kaudu. Põhiliselt on sellised seadmed Android operatsiooni süsteemiga või on Apple'i toodetud iOS-i seadmed, nagu iPhone, iPod või iPad. Interneti kaudu saab tunduvalt rohkem meediat mängida. ==Tarkvara== Varasematel kaasaskantavatel meediamängijatel oli kaasas vajalikke draivereid sisaldavad CD- või DVD plaadid. Uuematel mängijatel oli võimalik laadida vajalik tarkvara internetist tootja kodulehelt. ==Riistvara== ===Kiibistik=== Enamikus kaasaskantavates meediamängijates on kasutusel Anyka<ref name="h" /> ja Rockchipi<ref name="i" /> väljatöötatud mikroprotsessorid. Tootjad on neil erinevad, aga nad mõlemad toetavad samu levinud vorminguid. Nende kiipide põhieesmärk on lugeda andmekandjalt faile ja dekodeerida neid analoogsignaalideks. Taustal käib toite- ja mäluhaldus. ===Andmekandjad=== Kaasaskantavatel meediamängijatel on kas välkmälu- või kõvakettapõhised andmekandjad. Välkmälupõhistel mängijatel jõudis andmekandja suurus 64 GB-ni ja kõvakettapõhistel mängijatel kuni 1 TB-ni. Paljud mängijad toetavad ka mälukaarte, mille kaudu saab faile edastada teiselt seadmelt. ===Kasutajaliides=== Kõige tavalisem viis navigatsiooniks on viiesuunaline nupp, kuigi on ka esinenud teisi mooduseid, nagu ratas ja puutetundlikud ekraanid. Lisaks on nuppe helitugevuse reguleerimiseks. Ekraani suurused jõudsid kuni 18 cm diagonaalini, maksimaalne resolutsioon kuni WVGA-ni (768x480). Enamik ekraanidest olid 16-bitise värvisügavusega, aga kõrgema kvaliteediga videole orienteeritud seadmetel võis olla kuni 24-bitise värvisügavusega ekraan. Tavaliselt olid ekraanidel matt viimistlus, kuid võisid olla ka läikivad, et tugevdada värvi intensiivsust ja kontrasti. Mõnedel seadmetel üldse puudus ekraan, mis vähendas hinda, kuid meediat oli seetõttu halvem sirvida. ==Tööprotsess== Helilaine muudetakse digitaalse diskreetimisega kahendarvude jadaks, mida saab digitaalses vormingus hoida. Meedia taasesitusel loetakse helifailid vahemällu, mis edastatakse audiokodekisse, et muuta see dekodeeritud impulsskoodmodulatsioon heliks. Üldiselt dekodeeritakse vahemikus 2–20 korda kiiremini päris kiirusest, seega hoitakse dekodeeritud heli puhvris seni kuni digitaal-analoogmuunduril on vaja seda esitada. Enne heliväljundisse jõudmist läheb analoog signaal helivõimendist läbi.<ref name="j" /> Energia säästmiseks läheb seade väikese võimsuse režiimi, seni kuni puhver tühjaks saab. Enamus kaasaskantavate meediamängijate toiteallikaks on laetavad akud. Nendel on 3,5 mm pulkpistik, kuhu saab ühendada kõrvaklapid või stereosüsteemi. Mõnedel seadmetel on ka sisseehitatud kõlarid, kuid need on üldiselt kehva kvaliteediga. ==Aegunud vormingud== ===AMV=== AMV on video pakkimise algoritm, mis hoiab umbes 4 pikslit informatsiooni baidi kohta. See algoritm toetab resolutsioone vahemikus 96x96 kuni 208x176 ja 12 või 16 kaadrit sekundis. 30-minutine video oleks umbes 100 MB suur resolutsioonil 160x120. AMV on võrreldes uuema standardi MPEG-2 tihendusteguri 10 pikslit baidi kohta ebatõhus.<ref name="f" /> ===MTV=== MTV video vorming koosneb 512-baidisest päisest, mis näitab MP3-vormingus failide esitamisel pakkimata pildifaile. Selle protsessi ajal helikaadrid saadetakse kiibistiku dekoodrisse ja mäluviit seatakse järgmisele pildile videovoos. Selle meetodi jaoks ei ole vaja lisa riistvara dekodeerimiseks, kuid mälukasutus on suurem. Minutise video failimaht on umbes 24 MB.<ref name="g" /> Seetõttu on MP4-mängijal, mis kasutab MTV video vormingut, efektiivselt vähem mahtu võrreldes mängijaga, mis pakib videovoo lahti. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="a">https://www.wise-geek.com/what-is-a-portable-media-player.htm</ref> <ref name="b">https://www.bhphotovideo.com/explora/mobile/buying-guide/portable-digital-media-players</ref> <ref name="c">https://www.tomsguide.com/reference/audio-file-formats-what-they-are-and-why-they-matter-to-your-music-listening</ref> <ref name="d">https://www.techopedia.com/definition/903/mpeg-1-audio-layer-3-mp3</ref> <ref name="e">https://www.encyclopedia.com/manufacturing/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/mp3-players</ref> <ref name="f">https://docs.fileformat.com/video/amv/</ref> <ref name="g">https://fileinfo.com/extension/mtv</ref> <ref name="h">http://www.anyka.com/en/productInfo.aspx?id=106</ref> <ref name="i">https://rockchip.fr/Rockchip%20RK28xx%20TRM%20V0.2.pdf</ref> <ref name="j">https://electronics.howstuffworks.com/mp3-player.htm</ref> }} [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Helitehnika]] [[Kategooria:Helisalvestus]] koqj0stagp4bwqh55gzixyufkbn252w Bushmaster 0 627778 6179040 6172680 2022-08-16T21:23:13Z Octagon11 123728 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Auto | pilt = Dutch Bushmaster with remote turret 2008.jpg | nimi = Bushmaster PMV<ref>[https://www.army.gov.au/our-work/equipment-uniforms/equipment/vehicles/bushmaster Bushmaster] (vaadatud: 02.08.2022)</ref> | tootja = | emafirma = | alias = Bushmaster | tootmine = | kokkupanek = | eelkäija = | järeltulija = | klass = | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = Caterpillar 3126E | ülekanne = | teljevahe = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 12 500 kg | max kiirus = üle 100 km/h | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = }} '''Bushmaster PMV''' (Protected Mobility Vehicle) on [[Austraalia]]s valmistatud soomusauto. == Kasutajad == * {{pisiLipp|Ukraina}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-dshv-rozpovily-senatoru-z-avstraliyi-pro-ekspluatatsiyu-bronemashyn-bushmaster/ Бійці ДШВ розповіли сенатору з Австралії про експлуатацію бронемашин Bushmaster] (vaadatud: 16.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Militaarsõidukid]] [[Kategooria:soomusautod]] ri5vky4bk4bx8tmo2ejhh5u9af5bxxh 6179041 6179040 2022-08-16T21:24:45Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Auto | pilt = Dutch Bushmaster with remote turret 2008.jpg | nimi = Bushmaster PMV<ref>[https://www.army.gov.au/our-work/equipment-uniforms/equipment/vehicles/bushmaster Bushmaster] (vaadatud: 02.08.2022)</ref> | tootja = [[Thales Australia]] | emafirma = | alias = Bushmaster | tootmine = | kokkupanek = | eelkäija = | järeltulija = | klass = | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = Caterpillar 3126E | ülekanne = | teljevahe = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 12 500 kg | max kiirus = üle 100 km/h | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = }} '''Bushmaster PMV''' (Protected Mobility Vehicle) on [[Austraalia]]s valmistatud soomusauto. == Kasutajad == * {{pisiLipp|Ukraina}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-dshv-rozpovily-senatoru-z-avstraliyi-pro-ekspluatatsiyu-bronemashyn-bushmaster/ Бійці ДШВ розповіли сенатору з Австралії про експлуатацію бронемашин Bushmaster] (vaadatud: 16.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Militaarsõidukid]] [[Kategooria:soomusautod]] s91ncjb6wy3wjf71y4z882bb87mjt4p Outlast 0 628984 6179009 6094338 2022-08-16T19:36:28Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Infokast videomäng | pealkiri = Outlast | pilt = Outlast.jpg | pildiallkiri = | arendaja = [[Red Barrels]] | väljaandja = [[Red Barrels]] | levitaja = | produtsent = Yuzo Kojima | disainer = | programmeerija = | kunstnik = | stsenarist = J. T. Petty | helilooja = Samuel Laflamme | litsents = | keel = | seeria = "Outlasti" sari | mootor = [[Unreal Engine 3]] | versioon = | platvormid = {{ubl|[[Microsoft Windows]]|[[PlayStation 4]]|[[Xbox One]]|[[Linux]]|[[OS X]]|[[Nintendo Switch]]}} | väljalase = {{ubl|'''Microsoft Windows'''|4. september 2013|'''PlayStation 4'''|4. veebruar 2014|'''Xbox One'''|19. juuni 2014|'''Linux''', '''OS X'''|31. märts 2015|'''Nintendo Switch'''|27. veebruar 2018}} | zanr = [[õudusmäng]] | viis = üksikmäng | hinnang = | nõuded = | meedia = | sisend = | heli = | kuva = | koduleht = https://redbarrelsgames.com/games/outlast/ }} '''"Outlast"''' on esimeses isikus ellujäämis-õudusmäng, mille on välja töötanud ja avaldanud [[Red Barrels]]. Mäng keerleb vabakutselise uuriva ajakirjaniku Miles Upshuri ümber, kes otsustab uurida kauget psühhiaatriahaiglat Mount Massive Asylum, mis asub USA [[Colorado]] osariigi Lake County mägedes. "Outlast" sai üldiselt positiivseid hinnanguid, sageli kiideti selle atmosfääri ja õuduselemente. 2016. aasta oktoobri seisuga oli mängu müüdud 4 miljonit eksemplari. 2018. aasta mai seisuga on kogu sarja müüdud 15 miljonit eksemplari. Järg "[[Outlast 2]]" ilmus 25. aprillil 2017 ja kolmas osa, "[[The Outlast Trials]]", peaks ilmuma 2022. aastal. "Outlasti" esimese ja teise osa vahele jääv koomiksisari "The Murkoff Account" ilmus 2016. aasta juulist kuni 2017. aasta novembrini. ==Lisapaketid (DLC)== "Whistleblower" keskendub Waylon Parkile, mehele, kes Milesi psühhiaatriahaiglasse juhtis. [[Kategooria:Videomängud]] 33ucgwo24mpap4aqibjdyjujkfqos7i Alyona Alyona 0 629252 6178883 6096794 2022-08-16T15:08:43Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Fail:M1 Music Awards 2019 144 alyona alyona.jpg|pisi|Alyona Alyona 2019. aastal]] '''Aljona Olehivna Savranenko''' ([[ukraina keel]]es ''Альона Олегівна Савраненко'', kunstnikunimega '''Alyona Alyona'''; sündinud [[14. juuni]]l [[1991]] [[Kapitanivka]]s) on [[Ukraina]] [[räppar]]. Ta sündis aastal [[1991]] [[Kapitanivka]]s [[Kirovohradi oblast]]is. Ta on lõpetanud [[Perejaslav-Hmelnõtskõi]]s Pedagoogikaülikooli lasteaednikuna ning töötanud lasteaednikuna [[Barõšivka]]s ja [[Dernivka]]s [[Brovarõ rajoon]]is [[Kiievi oblast]]is. Ta on kirjutanud räppmuusika tekste lapsest saadik. Oktoobris 2018 hakkas ta avaldama oma videoid Youtube'is ning sama aasta novembris avaldatud lugu "Голови" kogus esimese kuuga juba üle miljoni vaatamise. 2019. aastal avaldas ta albumid "В хаті МА" ja "Пушка". 2021. aastal ka albumi "Galas". 2020. aastal sõlmis ta plaadistuslepingu ettevõttega [[Def Jam Recordings]]. == Välislingid == * [https://alyona-alyona.com/en Koduleht] [[Kategooria:Ukraina muusikud]] [[Kategooria:Räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] lzssqcrnith4qp6miheh9upbs8ux1mb Juliane Koepcke 0 630351 6178938 6108913 2022-08-16T17:14:15Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Juliane Koepcke | pilt = Ceremonia de condecoración a la doctora Juliane Koepcke - 46616983225 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Koepcke (2019) | sünninimi = | sünniaeg = {{birth date and age|1954|10|10|df=y}} | sünnikoht = [[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = peruulane | alma mater = {{lihtne_loend| * [[Kieli ülikool]] * [[Müncheni ülikool|Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikool]] }} | haridus = | tegevusala = [[Terioloogia|terioloog]] | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = | a1 = Tuntud | a2 = LANSA lennu 508 ainus ellujäänu | b1 = Kodakondsus | b2 = saksa }} '''Juliane Margaret Beate Koepcke''' ([[10. oktoober]] [[1954]] [[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]]) on saksa [[terioloog]], kes oli 1971. aastal LANSA lennu 508 ainus ellujäänu, elades üle ligi 3-kilomeetrise kukkumise. Koepcke sündis Limas, tema vanemad Hans-Wilhelm ja Maria olid [[Kieli ülikool]]i lõpetanud zooloogid, kes olid Limasse kolinud 1950. aastal, et sealset faunat uurida. 1968. aastal, kui Koepcke oli 14-aastane, rajasid ta vanemad [[Amazonase vihmamets]]a Panguana uurimisjaama ja nad kolisid sinna, kus ta õppis ka džunglis ellujäämist. Haridusametnike vastuseisu tõttu oli ta sunnitud tagasi tulema Limasse, kus ta õppis Alexander von Humboldti nimelises saksa koolis. Detsembris 1971 oli Koepcke koos ema Mariaga Limas. Ema oli tahtnud Panguanasse tagasi lennata 19. või 20. detsembril, kuid Koepcke tahtis ka osaleda kooli lõputseremoonial 23. detsembril. Ema nõustus ja selle asemel otsustasid nad lennata 24. detsembril, kuid siis olid kõik lennud välja müüdud peale ühe – firma Líneas Aéreas Nacionales S.A. oma. Isa soovitas neil sellega mitte lennata lennufirma halva maine tõttu, kuid sellest hoolimata broneerisid nad kohad. Lennuk väljus Limast 24. detsembril 1971 natuke enne keskpäeva suunaga [[Iquitos]]esse vahepeatusega Pucallpas. Lennu ajal sattus lennuk 6,4 km kõrgusel äikesetormi ja turbulentsi kätte, kuid hoolimata ohtlikust ilmast otsustas meeskond lendu jätkata. Lennukile lõi välk sisse ja see purunes õhus. Koepcke, turvavööga kinnitatud, kukkus kolm kilomeetrit Amazonase vihmametsa ja jäi ellu. Järgmised 11 päeva veetis Koepcke džunglis, jälgides isa õpetusi džunglis ellujäämise kohta, jõudes 9 päeva pärast laagriplatsile, kus ta leidsid misjonärid. Nad andsid talle esmaabi ja viisid ta asustatumasse kohta, kus ta viidi helikopteriga haiglasse. Haiglas sai ta uuesti isaga kokku ja aitas pärast paranemist otsijaid lennukirusude ja surnukehade otsingul. Tema ema surnukeha leiti 12. jaanuaril 1972. Selgus, et ta oli õnnetuse üle elanud, kuid suri enne päästjate saabumist. Koepcke, kes varem ei olnud [[Saksamaa]]l olnud, kolis isa soovil 1972. aastal [[Frankfurt]]i, kus ta elas tädi ja vanaema juures. Saksamaal elades taastus ta täielikult ja sarnaselt vanematega astus [[Kieli ülikool]]i. Ta lõpetas ülikooli 1980. aastal ja kaitses doktorikraadi 1987. aastal [[Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikool]]is Peruu vihmametsa nahkhiirekoloonia teemal. 1989. aastal abiellus ta [[entomoloog]] Erich Dilleriga. Ülikoolis õppides ja pärast lõpetamist tuli ta Peruusse tagasi teadustööd tegema ja 2000. aastal, pärast isa surma, võttis ta üle Panguana uurimisjaama. 10. märtsil 2011 avaldas kirjastus [[Piper Verlag]] Koepcke autobiograafia "Als ich vom Himmel fiel" ('kui ma taevast kukkusin'), mille eest anti talle 2011. aastal [[Corine kirjandusauhind]] (''Corine – International Book Prize''). 1998. aastal tootis filmilavastaja [[Werner Herzog]] Koepcke loost filmi "Wings of Hope". Detsembris 1971, kui Herzog oli filmi "[[Aguirre, Jumala viha]]" ("Aguirre, der Zorn Gottes") jaoks võttepaika otsimas, oleks ta äärepealt reisinud sama lennuga, millega Koepcke lendas, kuid viimasel minutil ta plaanid muutusid. 5xp7ixqdopn7a52z8yatlwetjitrv24 Pedro Aquino 0 630804 6178934 6114805 2022-08-16T17:12:52Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki [[File:Pedro Aquino Sánchez.jpg|pisi|Pedro Aquino (2018)]] '''Pedro Jesús Aquino Sánchez''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1995]] [[Lima (Peruu)|Limas]]) on [[Peruu]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Mehhiko kõrgliigaklubis [[Club América]] ja [[Peruu jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Peruu klubis [[Sporting Cristal]]. Peruu kõrgliigas tegi ta debüüdi 2013. aastal. Aastatel 2017–2018 mängis ta Mehhiko kõrgliigaklubis [[Lobos BUAP]] ja 2018–2020 [[Club León]]is. 2020. aastal tuli ta Leóniga Mehhiko meistriks. 2021. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Américaga. Peruu jalgpallikoondises debüteeris Aquino 1. septembril 2016 MM-i valikmängus [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 6. septembril 2018 [[sõprusmäng]]us [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. Ta kuulus Peruu koondisse [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Saavutused == ;León *[[Liga MX]]: Guardianes 2020 {{FIFA World Cup 2018 Peruu koondis}} {{JÄRJESTA:Aquino, Pedro}} [[Kategooria:Peruu jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Leóni mängijad]] [[Kategooria:Club América mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 3dmcpkgdeh99uogfaaf29sizrorbtrk Julija Pajevska 0 631847 6178886 6145427 2022-08-16T15:14:05Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Julija Pajevska | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = 19.12.1968 | sünnikoht = [[Kiiev]], [[Ukraina]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Julija Pajevska''' ([[ukraina keel]]es ''Юлія Георгіївна Паєвська'', hüüdnimi '''Taira'''; sündinud 19. detsembril 1968 [[Kiiev]]is) on [[Ukraina]] vabatahtlik ja sõjaväemeedik. ==Elukäik== ===Tegevus tsiviilis=== Pajevska töötas kuni 2014. aastani disainerina. Samuti tegeles ta [[aikido|aikidoo]]ga, on töötanud aikidootreenerina ja on ühtlasi olnud Ukraina aikidooföderatsiooni president. Meditsiini õppima ajendas teda enda sõnul just töö treenerina, kuna sport ja vigastused käivad käsikäes.<ref name="armyinform">[https://armyinform.com.ua/2019/11/29/angely-strilyayut-z-luka-tajra-uchasnyczya-invictus-games-2020/ «Ангели» стріляють з лука: «Тайра» – учасниця Invictus Games 2020] Armyinform, 29. november 2019.</ref> Ta liitus detsembris 2013 meedikuna [[Euromaidan]]iga ja hakkas kasutama hüüdnime Taira.<ref name="APnews" /> ===Sõjaväemeedikuna=== Pärast sõja puhkemist 2014. aastal tegutses ta sõjaväemeediku ja sõjaväemeditsiini õpetajana [[Donbass]]is, kus viibis kuni 2018. aastani. Sel ajal asutas ta vabatahtliku meditsiiniüksuse Taira Inglid ("Ангели Тайри"), mis ravis nii tsiviilisikutest kui ka sõjaväelastest haavatuid. 2018. aastal liitus ta Ukraina relvajõududega, tema üksus paiknes [[Mariupol]]is, kus ta juhtis 61. mobiilset hospitali. 2020. aastal ta demobiliseeriti, ent jätkas vabatahtliku parameedikuna.<ref name="suspilne">[https://suspilne.media/240372-vona-dopomogla-distati-z-pid-zavaliv-66-zinok-ditej-litnih-ludej-istoria-paramedikini-tajri-aka-potrapila-u-polon-rf/ Вона допомогла дістати з-під завалів 66 жінок, дітей, літніх людей. Історія парамедикині Тайри, яка потрапила у полон РФ] Suspilne, 17. mai 2022.</ref> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahulist sissetungi]] 2022. aastal jätkas ta meedikuna tegevust Mariupolis.<ref name="suspilne" /> 2021. aastal oli ta saanud kehakaamera, et jäädvustada oma tegevust dokumentaalsarja jaoks. 6. veebruarist kuni 10. märtsini 2022 salvestas ta 256 GB videoid. 15. märtsil andis ta piiramisrõngas Mariupolis mälukaardi [[Associated Press]]i ajakirjanikule, kes selle linnast välja smugeldas.<ref name="APnews">[https://apnews.com/article/mariupol-medic-body-camera-036cf9f28180e9525760d68bddbe4ee4 Captive medic’s bodycam shows firsthand horror of Mariupol] AP News, 19. mai 2022.</ref> ===Vangistus=== 16. märtsil 2022 langes Pajevska koos kiirabiauto juhiga Vene sõjaväelaste kätte vangi.<ref name="APnews" /> Hiljem näidati teda korduvalt Venemaa propagandakanalites, ent Venemaa võimud ei tunnistanud tema vangis viibimist ja väitsid, et ei ta ta asukohta. Pajevska vabastati pärast kolmekuulist vangistust 17. juunil 2022.<ref>[https://suspilne.media/251391-ukrainsku-volonterku-tajru-zvilnili-iz-polonu/ Українську волонтерку Тайру звільнили із полону] Suspilne, 17. juuni 2022.</ref> ===Vigastus ja Invictus Games=== Teenistuse käigus sai Pajevska vigastada, mille tagajärjel paigaldati talle puusaproteesid.<ref name="armyinform" /> Vigastatud veteranina pidi ta võistlema 2020. aasta [[Invictus Games]]i mängudel ujumises ja vibulaskmises.<ref name="APnews" /> [[Koroonapandeemia]] tõttu lükati spordivõistlus kaks aastat edasi, 2022. aasta aprilli. Vangistuses viibimise tõttu ei saanud Pajevska seega mängudel osaleda ja tema asemel võistles seal tema tütar Anna-Sofija Puzanova, kes võitis vibulaskmises pronksmedali.<ref>[https://tsn.ua/prosport/donka-vzyatoyi-v-polon-viyskami-rf-ukrayinskoyi-volonterki-zavoyuvala-medal-na-igrah-neskorenih-2040220.html Донька взятої в полон військами РФ української волонтерки завоювала медаль на "Іграх нескорених"] tsn.ua, 18. aprill 2022.</ref><ref>[https://info.ianseo.net/Search/Info.php?Id=217474 Anna-Sofia Puzanova] Invictus Games'i tulemuste veebilehel.</ref> ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Pajevska, Julija}} [[Kategooria:Ukraina inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] n8023d5h8o55svtzfhwy6d35vedhvp7 Võru VK 0 632888 6178944 6176381 2022-08-16T17:23:39Z Angmar Brekker 94578 /* 2022/23 */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Võru Võrkpalliklubi esindusmeeskonnast; on ka Võru Võrkpalliklubi esindusnaiskond.}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Võru Võrkpalliklubi'''</font> |- align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Täisnimi''' || Barrus Võru VK |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liigad 2022/23''' || [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]</br>[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] |} '''Võru Võrkpalliklubi''' (ka '''Barrus Võru VK''') on [[Võru]]s tegutsev võrkpalliklubi. Klubi on 1950ndatel aastatel loodud Võru Võrkpallisektsiooni järeltulija. Klubi eesmärgiks on [[Võru maakond|Võru maakonna]] võrkpallielu edendamine ja võrkpallurite esindamine [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Koostöös Võrumaa Spordiliiduga korraldatakse nii Võru maakonna karika- kui meistrivõistlusi. Klubi südameasjaks on ka Eesti võrkpallimaastiku ühe staažikama, Jaan Gutmanni nimelise, võrkpalliturniiri korraldamine.<ref>[https://www.facebook.com/voruvk/about/?ref=page_internal Teave] Võru VK facebook, ''vaadatud 06.07.2022''</ref> Esindusklubi naasis hooajast 2022/23 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigasse]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigasse]].<ref>[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''</ref> ==Ajalugu== '''Võru Võrkpalliklubi''' esindusmeeskond mängis aastatel 2001–2015 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigas]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. Aastatel 2015–2022 ei suudetud meistriliiga meeskonda välja panna ning võisteldi [[Eesti]] tugevuselt teises liigas, [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliigas]]. Hooajal 2022/23 naasis esindusmeeskond Eesti meistriliigasse ning Balti liigasse.<ref>[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''</ref> {{col-begin|width=100%}} |- | '''Nimed:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|2002–2004||Võru VK |- |align=left|2004–2006||Selista Ehitus/Võru VK |- |align=left|2006–2007||Võru VK |- |align=left|2007–2013||Valio Võru VK |- |align=left|2013–2014||Danpower Võru/Noortekoondis |- |align=left|2014–2015||Danpower/Võru VK |- |align=left|2022–||Barrus Võru VK |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | '''Peatreenerid läbi aastate''': {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|2006–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |align=left|2009–2010||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |align=left|2010–2011||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |align=left|2011–2013||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett |- |align=left|2013–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Reiter]] |- |align=left|2014–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett |- |align=left|2022–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |} |} ==Koosseis== ===2022/23=== {| | '''Peatreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- | '''Abitreener:''' || |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !No. !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Garrett Zolg]]||align=right|{{Birth date and age|1999|08|23}}||align=left|sidemängija |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Ševtšenko (võrkpallur)|Maksim Ševtšenko]]||align=right|{{Birth date and age|1996|03|09}}||align=left|sidemängija |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Maasik]]||align=right| ||align=left|sidemängija |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rasmus Meius]]||align=right|{{Birth date and age|2002|04|04}}||align=left|nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Matt Slivinski]]||align=right|{{Birth date and age|1999|07|01}}||align=left|nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Kahu]]||align=right|{{Birth date and age|2004|04|04}}||align=left|nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jasper Frey]]||align=right|{{Birth date and age|2003|03|19}}||align=left|temporündaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Perillus]]||align=right|{{Birth date and age|2000|07|11}}||align=left|temporündaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mattias Rahuoja]]||align=right|{{Birth date and age|2001|08|24}}||align=left|temporündaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Cris Karlis Lepp]]||align=right|{{Birth date and age|1998|07|25}}||align=left|libero |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|2002–03 | 7 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2003–04 | 6 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2004–05 | 6 | veerandfinaal | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2005–06 | 6 | veerandfinaal | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2006–07 | 6 | veerandfinaal | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2007–08 | 5 | veerandfinaal | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2008–09 | 5 | poolfinaal | 6 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2009–10 | 5 | veerandfinaal | 7 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2010–11 | 6 | veerandfinaal | 9 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2011–12 | 5 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2012–13 | 5 | poolfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2013–14 | 6 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2014–15 | 7 | poolfinaal | 12 | align=left|– |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/266/voru_vorkpalliklubi Eesti spordiregister] *[https://www.facebook.com/voruvk Facebook] *[https://www.instagram.com/barrusvoruvk/ Instagram] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] [[Kategooria:Võru sport]] pr50wrtnx2jbttzpe8ueks3xzgma0z5 Alexios III Angelos 0 633986 6179142 6172125 2022-08-17T10:37:48Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alexios III Angelos | pildi nimi = 145 - Alexios III Angelos (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Alexios III miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | amet = Bütsantsi keiser (Roomlaste keiser ja autokraat) | ametiajaalgus = [[8. aprill]] [[1195]] | ametiajalõpp = [[18. juuli]] [[1203]] | eelmine = [[Isaak II Angelos]] | järgmine = [[Isaak II Angelos]] ja [[Alexios IV Angelos]] | sünniaeg = umbes [[1153]] | surmaaeg = [[1211]] (58) | surmakoht = Hyakinthos klooster Nikaias | abikaasa = Euphrosyne Dukaina Kamatera | vanemad = * isa: Andronikos Dukas Angelos * ema: Euphrosyne Kastamonitissa | lapsed = * Eirine Angelina * Anna Komnene Angelina, * Eudokia Angelina }}'''Alexios III Angelos''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Alexios Komnēnos Angelos)''; u<abbr>.</abbr> [[1153]] – [[1211]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1195]]. aasta märtsist kuni [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli|18. juulini]] [[1203]]. aastal. Ta valitses '''Alexios Komnenose''' nime all, seostades ennast [[Komnenos|Komnenoste]] dünastiaga, millest ta emapoolselt ka põlvnes. Alexios tuli võimule pärast oma noorema venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] kukutamist, tema pimedaks torkamist ja vangi heitmist. Tema valitsemisaja kõige olulisem sündmus oli [[Neljas ristisõda|neljanda ristisõja]] sõdalaste rünnak [[Konstantinoopol|Konstantinoopolile]] [[1203]]. aastal, mille eesmärgiks oli [[Isaak II Angelos|Isaak II]] positsiooni taastamine ning [[Alexios IV Angelos|Alexios IV Angelose]] troonile tõstmine. Alexios III asus juhtima linna kaitsmist, ent see ebaõnnestus ning ta põgenes ühe oma tütrega öösel linnast. Kukutatud keiser üritas edutult [[Adrianoopol|Adrianoopolis]] ja Mosynopolises toetajaid koguda, ent sattus [[Montferrat' hertsogkond|Montferrati]] markii Bonifacio kätte vangi. Tema eest maksti lunaraha ning ta saadeti Väike-Aasiasse, kus ta sepitses vandenõud oma väimehe ja [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Theodoros I Laskaris|Theodoros I Laskarise]] vastu. Alexios III tabati ning ta veetis oma elu viimased päevad Nikaias Hyakinthose kloostris, kus ta [[1211]]. aastal suri. == Varasem elu == [[Fail:144 - Isaac II Angelos (Mutinensis - color).png|vasakul|pisi|159x159px|Alexios III noorem vend [[Isaak II Angelos]]]] Alexios Angelos oli Andronikos Dukas Angelose ja Euphrosyne Kastamonitissa teine poeg ning keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] vanem vend. Andronikos oli aga [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] ja Irene Dukaina tütre, Theodora Komnene poeg. Seega oli Alexios pisut kaugemalt keiserliku perekonna liige. Koos oma isa ja vendadega sepitses Alexios vandenõud keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] vastu umbes [[1183]]. aastal. Seetõttu veetis ta mitmeid aastaid eksiilis moslemist sultani [[Saladin|Saladini]] juures.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}</ref> [[1185]]. aasta [[11. september|11. septembril]] läks keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] ihukaitseülem Stephanos Hagiochristophorites arreteerima Alexiose nooremat venda [[Isaak II Angelos|Isaaki]]. Seega ähvardas Isaaki hukkamine ning ta otsustas tegutseda. Isaak tappis ihukaitseülema ja põgenes seejärel [[Hagia Sophia]] katedraali. Isaak võitis rahva poolehoiu ning puhkesid ülestõusud, mis lõppesid [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] kukutamise ja Isaaki kuulutamisega keisriks. Sedasi jõudis ka Alexios troonile väga lähedale.<ref name=":1" /> == Võimuletõus == [[1190]]. aastaks oli Alexios naasnud oma noorema venna õukonda, kus ta sai endale tiitli ''[[sebastokratōr]].'' [[1195]]. aasta märtsis osales Alexios sõjakäigus [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] vastu.<ref name=":1" /> Keiser Isaak II, kes oli parajasti vägede eelsalgas, sai kampaania ajal teada, et peavägede laagris oli puhkenud mäss ja keisriks kuulutati tema vanem vend Alexios. Mingeid väljavaateid vastupanuks Isaakil polnud ja ta otsustas varjuda ühte kloostrisse. Kuid see teda ei päästnud – venna käsul torgati ta pimedaks ja saadeti [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]] vangistusse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=394-398|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Isaak II Angelos}}</ref> Teise versiooni järgi oli Isaak parasjagu [[Traakia|Traakias]] sõjaväelaagri lähedal jahil, kui tema vend [[8. aprill|8.]] (või [[9. aprill|9.]]) [[8. aprill|aprillil]] keisriks kuulutati. Isaak võeti kinni [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonias]] Stagiras.<ref name=":1" /> == Valitsemine == [[Fail:Alexios III -Angelos.jpg|pisi|Alexios III Angelose portree Guillaume Rouillé raamatust "''Promptuarium Iconum Insigniorum"''. 1553. aastal avaldatud raamat sisaldab tuntud inimeste portreesid, mis on disainitud medaljonidena, ning nende eluloo lühikirjeldust.]] Alexios oli kukutanud oma noorema venna ning võtnud trooni endale. Kuna vendade täpsed sünniaastad on teadmata, siis peab ka nende kolmeaastast vanusevahet pidama ligikaudseks. Ainuüksi fakt, et Alexios andis troonile asudes käsu oma sisuliselt ohutu noorem vend sandistada, iseloomustab uut valitsejat küllaltki ilmekalt. Kuigi paleepöörded olid Bütsantsi ajaloos tavaliseks nähtuseks, polnud juba sajandeid sellist julmust nähtud. Nii et Bütsants sai enesele keisri, kellele polnud miski püha ja kellel puudusid igasugused põhimõtted.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|keel=eesti|isbn=9789949437757|artikkel=Alexios III Angelos}}</ref> === Sisepoliitika === Alexios III kulutas oma kuriteo kompenseerimiseks ja võimu kindlustamiseks tohutult raha, mistõttu riigikassa tühjenes kiiresti. Keiser pidi andma ka enda väejuhtidele nii suuri vabadusi, et riigi sõjaväe keskne juhtimine kadus ning Bütsants jäi praktiliselt kaitseta.<ref name=":1" /> Tema valitsemise ajal muutusid kõikvõimalikud võimu kuritarvitused täiesti igapäevasteks nähtusteks. Loomulikult nakatas keisri eeskuju ka tema alamaid. Näiteks ühe [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] vangla ülem olevat öösiti lasknud trellide tagant välja "saagi järele" kõige jultunumaid röövleid, et siis hommikul jagada röövitu ühiselt omavahel pooleks. Ka Alexios ise ei kohkunud otseste röövimiste ees tagasi. Näiteks saatis ta oma laevastiku ründama kaubalaevu, käitudes nii pigem piraatide pealikuna kui valitsejana. Mõeldes vaid hetkekasule, ei pööranud Alexios mingit tähelepanu oma teo võimalikele tagajärgedele. Nii sattusid tema röövlaevnike saagiks ka [[Ikonioni sultanaat|Ikonioni sultani]] kaupmeeste laevad, mis üsna pea andiski sultanile ettekäände sõjategevuse alustamiseks.<ref name=":0" /> Alexiose teod ja eeskuju viisid riigi täieliku moraalse laostumiseni. Sisuliselt polnud enam ühtegi tegu, mis oleks leidnud eetilist hukkamõistu. Nii näiteks võis laevastikuülem müüa täiesti avalikult vara sõjalaevastiku ladudest ja panna kogu tulu oma tasku. Seesuguse häbitu hangeldamise tulemusel aga polnud Bütsantsil varsti enam ühtegi suurt laeva, mis oleks olnud võimeline merele väljuma.<ref name=":0" /> Alexiosel puudusid igasugused võimed riigi juhtimiseks. Lisaks polnud tal ka teovõimelisi abilisi. Keiser oli jaganud kõik riigi tähtsamad ametid oma ja keisrinna sugulastele, või olid need lihtsalt maha müüdud. Niketas Choniates kirjutab, et keiser viseeris dokumente, pööramata vähimatki tähelepanu nende sisule. Tema ette pandud paberil võis olla täiesti mõttetu tekst, kas või: "Merd küntakse ja maad mööda ujutakse" - keiser kirjutas ikka kõigele alla. Raha saamiseks suurendas Alexios järsult makse, see aga sundis piiriäärsete alade talupoegi eelistama näljasurmale pigem islamit ja sultani alamateks saamist.<ref name=":0" /> === Välispoliitika === [[Fail:Alexios III and Constantine.png|pisi|Hyperpyron Alexios III Angelosest (vasakul) ja [[Constantinus I|Constantinus Suurest]]]] Sama armetu nagu Alexiose sisepoliitika, oli ka tema välispoliitika. Seda mõistsid ka kõik Bütsantsi naabrid. Nii nõudis [[Friedrich I Barbarossa]] järeltulija [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] ([[1190]]-[[1197]]) ultimatiivses toonis enesele osa Bütsantsi valdustest [[Kreeka ajalugu|Kreekas]]. Alexios püüdis sellest nõudmisest pääseda suure andami abil.<ref name=":0" /> Algselt nõudis Heinrich 5000 kuldmünti, ent läbirääkimiste tulemusena kaubeldi summa 1600-le. Etteruttavalt võib öelda, et Alexios ei pidanud Heinrichi surma tõttu seda summat kunagi välja käima.<ref name=":1" /> Raha selleks erakordseks väljaminekuks poleks niikuinii kuskilt võtta ja riigis seati sisse spetsiaalne maks. Ent seegi erakorraline samm ei aidanud vajalikku summat kokku saada ning käiku läksid isegi aarded varasemate keisrite matmispaikadest. Kuid Heinrich ei piirdunud vaid territoriaalsete nõudmistega. [[1197]]. aasta [[25. mai|25. mail]] pani ta oma venna, [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi hertsogi]] Philippi paari läänlaste kätte sattunud [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega. See abielu aga andis juba otsese ettekäände sekkumiseks Bütsantsi siseasjadesse.<ref name=":0" /> Kuigi [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] [[1197]]. aasta sügisel suri, ei muutnud see keisririigi välispolitilist olukorda paremaks. Lihtsalt Heinrichit asendas teine Bütsantsi verivaenlane - [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] uus, energiline ja julm valitseja [[Kalojan]], kes vandus bütsantslastele kättemaksu keiser [[Basileios II]] omaaegsete julmuste eest. Lõpuks, pärast mitmeid lüüasaamisi, ei jäänudki Alexiosel muud üle kui sõlmida bulgaarlastega väga rasketel tingimustel rahu.<ref name=":0" /> Idas jätkasid türklased-seldžukkid sissetunge, põhjas laastasid bulgaarlased impeeriumi Balkani provintse, tungides kohati Kreekani. Samal ajal raiskas keiser raha paleede ja aedade ehitamisele ning püüdis kriise lahendada diplomaatiaga. Alexios püüdis riigi kaitset tugevdada ''pronoia'' süsteemiga, millega anti piiriäärsed maad kohalikele aadlikele, ent see pigem suurendad piirkondlikku autonoomiat. Bütsantsi võim küll säilis, kuid palju nõrgemas variandis. [[1197]]. aatal võttis kohalik aadlik Dobromir Chrysos võimu Vardar Makedoonias (tänapäeva [[Põhja-Makedoonia ajalugu|Põhja-Makedoonia]] ja [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Makedoonia]]), trotsides keiserliku võimu mitu aastat.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise|toimetaja=Ann Arbor}}</ref> Alexios III valitsemise esimestel aastatel olid Bütsantsi suhted [[Serbia suurvürstkond|Serbiaga]] head. Printsess Eudokia Angelina abiellus Serbia suurvürsti Stefan Nemanjić'iga, kellele anti tiitel ''sebastokrator''. [[1200]]. aasta suhted aga halvenesid. Stefani ja Eudokia abielu lahutati ning Bütsantsi-Serbia liit purunes, jättes Bütsantsi ühegi liitlaseta Kagu-Euroopas.<ref name=":2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Ćirković, Sima|pealkiri=The Serbs|aasta=2004|koht=Malden|kirjastus=Blackwell Publishing|keel=inglise|isbn=9781405142915}}</ref> == Neljas ristisõda ja Alexiose kukutamine == [[Fail:Pope Innocent III (Monastery of Subiaco).jpg|pisi|Paavst Innocentius III]] Samal ajal valmistus Lääs paavst [[Innocentius III]] ([[1198]]-[[1216]]) innukal eestvedamisel uueks, [[Neljas ristisõda|neljandaks ristisõjaks]]. See sõjakäik, nagu kõik varasemadki, seadis enesele eesmärgiks "pühade paikade" vabastamise, kuid lõpptulemusena viis ta Bütsantsi purustamiseni ja [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] rajamiseni. Et sündmused arenesid just nii, sellel on mitmeid põhjusi. Üheks neist oli [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] huvi kõrvaldada Bütsants kui konkurent ja vahendaja. Teiseks ristisõja suunamuutuse põhjustajaks võib pidada paavsti, kes unistas kirikute taasühendamisest. Loomulikult ei tekkinud Innocentiusel idee vallutada [[Konstantinoopol]] kohe alguses, ristisõja kavandamise käigus, vaid selleni viis teda sündmuste arenguloogika. Kristlasi ristisõjaks üles kutsudes ja selle ettevalmistamise ajal nägi paavst Bütsantsis veel liitlast. Seda kinnitab ka tema Alexiosele adresseeritud kiri, milles ta kutsus keisrit koos kogu kristliku maailmaga osalema [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] vabastamises. Kuigi selles samas kirjas sisaldus juba varjatud ähvardus. Nimelt rõhutas paavst, et Bütsants peab lõpetada katoliiklaste tagakiusamine. Alexios lükkas oma vastuses need süüdistused tagasi, heites paavstile omakorda ette keisririigi suhtes vaenuliku poliitika viljelemist.<ref name=":0" /> Sellel, et ristisõdalased jõudsid [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] asemel [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]], on ka "moraalne" seletus. [[1198]]. aastal sai Saksamaa troonile [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philipp]], kes oli abielus [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega. Isaak aga oli juba paar aastat tagasi vanema venna poolt troonilt tõugatud ja sandistatud. Nii tekkiski Philippil "moraalne kohustus" oma äia aidata, Philipp polnud kaugeltki ainsaks läänlaseks, kellel Isaaki pärast "süda valutas". Näiteks [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]] oli abielus kukutatud keisri õega ja ka tema ihkas taastada sugulase seaduslikke õigusi. Kuid otsese ettekäände Isaaki "abistamiseks" andis keisri poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios Dukas]]. Tal õnnestus ühe [[Pisa]] linna kaupmehe abiga pääseda laevale ja põgeneda [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]]. Kuigi Alexios III sai tema laevale minekust teada, ei suudetud ümberriietunud põgenikku sealt leida. Üsna pea oli Alexios Dukas juba õemehe Philippi juures ja sealt edasi paavsti residentsis [[Rooma|Roomas]]. Seal palus ta paavstilt abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Ning loomulikult ei jäänud [[Innocentius III|Innocentiuse]] kõrvad seesugusele abipalvele kurdiks.<ref name=":0" /> [[Fail:Fourth Crusade and foundation of the Latin Empire.png|pisi|420x420px|Neljas ristisõda: ristisõdijate teekond (punasega) ning selle lõpptulemusena tekkinud riigid]] [[1202]]. aastal olid ristisõdijad kogunenud [[Veneetsia vabariik|Veneetsiasse]], et alustada [[Neljas ristisõda|neljandat ristisõda]]. Selleks ajaks oli kukutatud [[Isaak II Angelos|Isaak II]] poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] põgenenud ja jõudnud juba ristisõdijate juurde, et neilt toetust paluda. Alexios soovis, et ladinlased aitaks ta isal taas troonile tõusta ning lubas vastutasuks kirikute liitu, maksta ristisõdijate transpordi eest ning pakkuda ka sõjalist toetust.<ref name=":1" /> Alexios III oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud vaid "20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud" laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]<ref name=":0" />, kuigi algselt oli olnud nende eesmärk maabuda Egiptuses<ref name=":1" />. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi. "Usurpaatorile" esitati ultimaatum loobuda troonist.<ref name=":0" /> Ladinlased kuulutasid keisriks [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ning kutsusid pealinlasi üles tema onu kukutama. Alexios III ei võtnud kasutusele tõhusaid meetmeid ning tema katse maksta ristisõdijatele altkäemaksu ebaõnnestus. Tema väimees [[Theodoros I Laskaris|Theodoros Laskaris]] üritas ainsana ristisõdijaid tagasi lüüa, ent sai Skoutarionis (tänapäeva [[Üsküdar]] Türgis) lüüa, misjärel algas Konstantinoopoli piiramine.<ref name=":1" /> [[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt.<ref name=":0" /> Eaka [[Doodž|doodži]] Enrico Dandolo juhtimisel ületasid ristisõdijad Konstantinoopoli [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahega]] piirnevad müürid ning võtsid enda kontrolli alla 25 torni. Seejärel asusid bütsantslased neid tõrjuma, misjärel süütasid sissetungijad linna, mis lõpptulemusena jättis kodutuks 20 000 inimest. See sundis kaitsjaid tagasi tõbuma. Alexios III otsustas lõpuks tegutsema hakata. Keiser juhtis läbi Püha Romanuse värava 17 diiviisi, mis ületas tundualt ristisõdijate arvu. Ent ristisõdijatele tulid müüridelt appi veneetslased ning bütsantslased pidid taanduma linnamüüride taha. Õukondlased nõudsid tegutsemist ning Alexios III andis lubaduse võidelda. Selle asemel aga varjus keiser paleesse, kogus kokku nii suure varanduse kui suutis (ligi 1000 naela kulda) ning põgenes koos oma tütre Eirenega linnast ööl vastu [[18. juuli|18. juulit]]. Ta suundus [[Traakia|Traakiasse]], jättes maha oma naise ja teised tütred.<ref name=":1" /> 100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees<ref name=":0" />. Troonile tõsteti taas [[Isaak II Angelos|Isaak II]] koos poja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga<ref name=":1" />. == Eksiil ja surm == [[Fail:LatinEmpire2.png|pisi|Bütsantsi impeeriumi jagunemine 1204. aastal Ladina keisririigiks, Nikaia keisririigiks ja Epeirose despoodiks.]] Alexios III üritas organiseerida vastupanu uutele valitsejatele esmalt [[Adrianoopol|Adrianoopolis]] ning siis Mosynopolis, kus temaga ühines [[1204]]. aasta aprillis, pärast [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] lõplikku langemist ja [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] loomist, keiser [[Alexios V Dukas Murzuphlos]]. Algul võttis Alexios III oma külalise häst vastu, lubades tal isegi oma tütre Eudokia Angelinaga abielluda. Hiljem suhtumine muutus, Alexios V torgati pimedaks ning hüljati. Ladinlaste eest põgenev Alexios III suundus aga [[Tessaalia|Tessaaliasse]]. Seal sattus ta koos abikaasa Euphrosynega vangi [[Montferrat' hertsogkond|Montferrat]]' markii Bonifacio kätte, kes oli vahe peal [[Thessaloniki kuningriik|Thessaloniki kuningaks]] saanud.<ref name=":1" /> [[1205]]. aastal üritas Alexios pääseda Bonifacio käest, otsides peavarju [[Epeirose despoot|Epeirose]] valitseja [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I Komnenos Dukase]] juurest, ent Bonifacio sai ta kätte ning Alexios ja tema saatjaskond saadeti Montferrat'i. Sealt naasid nad umbe [[1209]]. aastal tagasi [[Thessaloníki|Thessalonikisse]]. Siis maksis Michael I kukutatud keisri eest lunaraha ning ta saadeti Väike-Aasiasse [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririiki]], mida juhtis tema väimees [[Theodoros I Laskaris]]. Nikaias sepitses ta vandenõud Theodorose vastu, sest väimees ei nõustunud tunnistama tema autoriteeti. Alexios oli saanud ka [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultani]] [[Kaykhusraw I]] toetuse. [[1211]]. aasta Antiookia lahingus sai sultan lüüa ning ta tapeti. Alexios III aga vangistati. Endine keiser saadeti Nikaia kloostrisse, kus ta hiljem [[1211]]. aastal suri.<ref>{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> == Perekond == Alexios III Angelos oli abielus Euphrosyne Dukaina Kamateraga ning neil oli kolm tütart: * '''Eirene Angelina''', kes oli abielus esiteks '''Andronikos Kontostephanosega''' ning seejärel '''Alexios Palaiologosega''', kelle kaudu ta oli ka hilisema keisri [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII Palaiologose]] vanaema. * '''Anna Angelina''', kes oli abielus alguses ''sebastokratōr'' '''Isaak Komnenos''', kes oli keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] vennapojapoeg. Teist korda oli ta ebielus [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Theodoros I Laskaris|Theodoros Laskarisega]]. * '''Eudokia Angelina''', kes oli abielus Serbia kuninga '''Stefan Nemanjić'''<nowiki/>'iga ning seejärel keiser [[Alexios V Dukas|Alexios V dukasega]]. Kolmandat korda ali Eduokia abielus [[Kórinthos|Korinthose]] valitseja '''Leon Sgourosega'''.<ref>{{Raamatuviide|autor=Finley, Jr., John H.|pealkiri=Speculum. 7 (4)|aasta=1932|lehekülg=477–499|keel=inglise|artikkel=Corinth in the Middle Ages}}</ref> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1195]]–[[1203]]|järgnev=[[Alexios IV Angelos]] ja [[Isaak II Angelos]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> [[Kategooria:Surnud 1211]] [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] nqi9tye9xhe5a0sbsye4dkk5zikl3rh Priit Väljamäe 0 634043 6179012 6173218 2022-08-16T19:47:00Z Nimelik 60716 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[File:Priit Väljamäe Tartus 2022.jpg|thumb|Priit Väljamäe Tartus 2022]] '''Priit Väljamäe''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1970]] [[Pärnu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[biokeemia|biokeemik]]. ==Elulugu== Lõpetas 1993 aastal Pärnu 1. õhtukeskkooli, 1998 [[Tartu Ülikool]]i BSc biokeemia ja biofüüsika erialal, 1999 Tartu Ülikooli MSc biokeemia erialal, 2002 [[Uppsala Ülikool]]i PhD biokeemia erialal. Ta jätkas pärast Ülikooli lõpetamist tööd Tartu Ülikoolis, [[TÜMRI]]-s teadurina (2000-2002), lektorina (2002-2006), dotsendina (2006-2016), vanemteadurina (2016-2020) ja alates 2020 aastast kaasprofessorina. Priit Väljamäe on TÜMRI-s [[Tselluloos]]i uurimisgrupi juht. 2022 aastal tunnustati tema tööd keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas tööde tsükli "Tõrksate [[polüsahhariidid]]e [[ensüümid|ensümaatiline]] lagundamine" eest [[Eesti Vabariigi Teaduspreemia]]ga. ==Teadustöö uurimisvaldkonnad== Tema uurimisvaldkond on olnud tselluloosi ensümaatiline lagundamine ehk üldisemalt [[biopolümeerid]]e degradatsiooni ja sünteesi [[ensümoloogia]] (kaasarvatud [[LPMO]]-de kineetika). Neil teemadel on ta avaldanud rohkesti teadusartikleid. ==Välislingid== * Priit Väljamäe kohta [[ETI]]-s. [https://www.etis.ee/CV/Priit_V%C3%A4ljam%C3%A4e/est] * "Eesti Vabariigi preemiad", [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] 2022, (lk 109-129 Priit Väljamäe ja tema uurimistöö "Tõrksate polüsahhariidide ensümaatilisest lagundamisest" kohta; ISSN 1406-2321 (trükiväljaanne), ISSN 2674-3019 (võrguväljaanne). [https://www.akadeemia.ee/publication/eesti-vabariigi-preemiad-2022/] *[https://tymri.ut.ee/et/sisu/tselluloosi-uurimisgrupp] TÜMRI Tselluloosi uurimisgrupi lehekülg *[https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/119150] Priit Väljamäe [[Kuku raadio]] saates "Kukkuv õun" (20. aprill 2022) Me ei väärinda, vaid alaväärindame oma puitu! {{JÄRJESTA:Väljamäe, Priit}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] p6fj9ezdx13b96oixhvxu2o264onugn 6179014 6179012 2022-08-16T19:49:42Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki [[File:Priit Väljamäe Tartus 2022.jpg|thumb|Priit Väljamäe Tartus 2022]] '''Priit Väljamäe''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1970]] [[Pärnu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[biokeemia|biokeemik]]. ==Elulugu== Lõpetas 1993 aastal Pärnu 1. õhtukeskkooli, 1998 [[Tartu Ülikool]]i BSc biokeemia ja biofüüsika erialal, 1999 Tartu Ülikooli MSc biokeemia erialal, 2002 [[Uppsala Ülikool]]i PhD biokeemia erialal. Ta jätkas pärast Ülikooli lõpetamist tööd Tartu Ülikoolis, [[TÜMRI]]-s teadurina (2000-2002), lektorina (2002-2006), dotsendina (2006-2016), vanemteadurina (2016-2020) ja alates 2020 aastast kaasprofessorina. Priit Väljamäe on TÜMRI-s [[Tselluloos]]i uurimisgrupi juht. 2022 aastal tunnustati tema tööd keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas tööde tsükli "Tõrksate [[polüsahhariidid]]e [[ensüümid|ensümaatiline]] lagundamine" eest [[Eesti Vabariigi Teaduspreemia]]ga. ==Teadustöö uurimisvaldkonnad== Tema uurimisvaldkond on olnud tselluloosi ensümaatiline lagundamine ehk üldisemalt [[biopolümeerid]]e degradatsiooni ja sünteesi [[ensümoloogia]] (kaasarvatud [[LPMO]]-de kineetika). Neil teemadel on ta avaldanud rohkesti teadusartikleid. ==Välislingid== * Priit Väljamäe kohta [[ETI]]-s. [https://www.etis.ee/CV/Priit_V%C3%A4ljam%C3%A4e/est] * "Eesti Vabariigi preemiad", [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] 2022, (lk 109-129 Priit Väljamäe ja tema uurimistöö "Tõrksate polüsahhariidide ensümaatilisest lagundamisest" kohta; ISSN 1406-2321 (trükiväljaanne), ISSN 2674-3019 (võrguväljaanne). [https://www.akadeemia.ee/publication/eesti-vabariigi-preemiad-2022/] *[https://tymri.ut.ee/et/sisu/tselluloosi-uurimisgrupp] TÜMRI Tselluloosi uurimisgrupi lehekülg *[https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/119150] Priit Väljamäe [[Kuku raadio]] saates [[Kukkuv õun]] (20. aprill 2022) Me ei väärinda, vaid alaväärindame oma puitu! {{JÄRJESTA:Väljamäe, Priit}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 5r1tkoclyuprd47bs3yq2zrezf8snca Apteeker Melchior. Viirastus 0 634088 6179171 6176347 2022-08-17T11:11:36Z Violanta22 168018 wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = "Apteeker Melchior. Viirastus" | stsenaarium = [[Indrek Hargla]]<br>[[Elmo Nüganen]]<br>[[Olle Mirme]] | toimetaja = | kunstnik = [[Matis Mäesalu]] | montaaž = | operaator = [[Mihkel Soe]] | helilooja = [[Liina Sumera]] | peaosades = [[Märten Metsaviir]]<br>[[Alo Kõrve]]<br>[[Maarja Johanna Mägi]] | filmistuudio = | jutustaja = | produtsent = [[Kristian Taska]]<br>[[Esko Rips]]<br>[[Veiko Esken]]<br>[[Tanel Tatter]]<br>[[Armin Karu]] | režissöör = [[Elmo Nüganen]] | žanr = [[draamafilm|draama]], [[krimifilm]] | pildiallkiri = | pildi suurus = | pilt = Filmi "Apteeker Melchior. Viirastus" plakat.jpg | originaalpealkiri = | levitaja = | eelnev = "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" | filmiveebi_id = | efis_id = | imdb_id = 20452514 | amg_id = | koduleht = | järgnev = "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" | piletitulu = | tootja = [[Taska Film]]<br>[[Nafta Films]]<br>[[Apollo Film Productions]]<br>[[Hansafilm]] | eelarve = | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]] | kestus = | esilinastus = [[19. august]] [[2022]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1608655981/augustis-esilinastub-apteeker-melchiori-triloogia-teine-film "Augustis esilinastub "Apteeker Melchiori" triloogia teine film"] ERR kultuur, 13. juuli 2022</ref> | aasta = | movies.ee_id = }} '''"Apteeker Melchior. Viirastus"''' on 2022. aasta augustis esilinastuv Eesti film, mis põhineb [[Indrek Hargla]] teosel "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]". Film on teine osa samanimelisest mängufilmide sarjast.<ref>[https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis "Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis"] ERR, 10. juuli 2020</ref> Filmi režissöör on [[Elmo Nüganen]]. Teos valmis Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös. Tootjad on [[Taska Film]], [[Nafta Films]], [[Apollo Film Productions]] ja [[Hansafilm]] ning kaastootjad on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust.<ref>[https://taska.ee/film/apteeker-melchior-viirastus/ "Apteeker Melchior. Viirastus"] Taska Filmi kodulehel</ref> == Osatäitjad == * [[Melchior Wakenstede]] – [[Märten Metsaviir]] * Wentzel Dorn – [[Alo Kõrve]] * Keterlyn Kordt – [[Maarja Johanna Mägi]] * Rode – [[Mait Malmsten]] * Goswin – [[Raivo Trass]] * Annlin – [[Carmen Mikiver]] * Hainz – [[Rain Simmul]] * Odele – [[Riina Maidre]] == Pilte == <gallery> Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8605 50197891963.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Liisabet Valdoja - DSCF3198.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 1R3A8722.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 1R3A9054.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 5H0A1284.jpg </gallery> ==Tsitaate filmist== Keterlyn: "Tervist, kohtuhärra!" Wentzel: "Tervist!" Keterlyn: "Mina olen Keterlyn." Wentzel: "Tervist... preili Keterlyn." Keterlyn: "Ilusat päeva, kohtuhärra." Wentzel: "Ilusat päeva!" Keterlyn: "...preili Keterlyn." Wentzel: "Preili Keterlyn... Mis ta... Mis ta ütles?" "Hei sina! Tule siia. Mis su nimi on?" "Toomas." "Missugune Toomas?" "Raekoja platsilt." "Ma ei tunne teid." "Sa oled ju Keterlyn Kordt. Enda eest ei põgene." == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://menu.err.ee/1608603676/heida-esimene-pilk-apteeker-melchiori-teisele-osale "Heida esimene pilk "Apteeker Melchiori" teisele osale"] ERR menu, 20. mai 2022 * [[imdbtitle:20452514|"Apteeker Melchior. Viirastus"]] IMDb-s {{Apteeker Melchiori lood}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti draamafilmid]] fkliqwjmuknsxp8g702ed6mr17jl37c 6179175 6179171 2022-08-17T11:12:38Z Violanta22 168018 /* Tsitaate filmist */ wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = "Apteeker Melchior. Viirastus" | stsenaarium = [[Indrek Hargla]]<br>[[Elmo Nüganen]]<br>[[Olle Mirme]] | toimetaja = | kunstnik = [[Matis Mäesalu]] | montaaž = | operaator = [[Mihkel Soe]] | helilooja = [[Liina Sumera]] | peaosades = [[Märten Metsaviir]]<br>[[Alo Kõrve]]<br>[[Maarja Johanna Mägi]] | filmistuudio = | jutustaja = | produtsent = [[Kristian Taska]]<br>[[Esko Rips]]<br>[[Veiko Esken]]<br>[[Tanel Tatter]]<br>[[Armin Karu]] | režissöör = [[Elmo Nüganen]] | žanr = [[draamafilm|draama]], [[krimifilm]] | pildiallkiri = | pildi suurus = | pilt = Filmi "Apteeker Melchior. Viirastus" plakat.jpg | originaalpealkiri = | levitaja = | eelnev = "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" | filmiveebi_id = | efis_id = | imdb_id = 20452514 | amg_id = | koduleht = | järgnev = "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" | piletitulu = | tootja = [[Taska Film]]<br>[[Nafta Films]]<br>[[Apollo Film Productions]]<br>[[Hansafilm]] | eelarve = | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]] | kestus = | esilinastus = [[19. august]] [[2022]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1608655981/augustis-esilinastub-apteeker-melchiori-triloogia-teine-film "Augustis esilinastub "Apteeker Melchiori" triloogia teine film"] ERR kultuur, 13. juuli 2022</ref> | aasta = | movies.ee_id = }} '''"Apteeker Melchior. Viirastus"''' on 2022. aasta augustis esilinastuv Eesti film, mis põhineb [[Indrek Hargla]] teosel "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]". Film on teine osa samanimelisest mängufilmide sarjast.<ref>[https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis "Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis"] ERR, 10. juuli 2020</ref> Filmi režissöör on [[Elmo Nüganen]]. Teos valmis Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös. Tootjad on [[Taska Film]], [[Nafta Films]], [[Apollo Film Productions]] ja [[Hansafilm]] ning kaastootjad on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust.<ref>[https://taska.ee/film/apteeker-melchior-viirastus/ "Apteeker Melchior. Viirastus"] Taska Filmi kodulehel</ref> == Osatäitjad == * [[Melchior Wakenstede]] – [[Märten Metsaviir]] * Wentzel Dorn – [[Alo Kõrve]] * Keterlyn Kordt – [[Maarja Johanna Mägi]] * Rode – [[Mait Malmsten]] * Goswin – [[Raivo Trass]] * Annlin – [[Carmen Mikiver]] * Hainz – [[Rain Simmul]] * Odele – [[Riina Maidre]] == Pilte == <gallery> Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8605 50197891963.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Liisabet Valdoja - DSCF3198.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 1R3A8722.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 1R3A9054.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 5H0A1284.jpg </gallery> ==Tsitaate filmist== Keterlyn: "Tervist, kohtuhärra!" Wentzel: "Tervist!" Keterlyn: "Mina olen Keterlyn." Wentzel: "Tervist... preili Keterlyn." Keterlyn: "Ilusat päeva, kohtuhärra." Wentzel: "Ilusat päeva!" Keterlyn: "...preili Keterlyn." Wentzel: "Preili Keterlyn... Mis ta... Mis ta ütles?" "Hei sina! Tule siia. Mis su nimi on?" - "Toomas." - "Missugune Toomas?" - "Raekoja platsilt." "Ma ei tunne teid." "Sa oled ju Keterlyn Kordt. Enda eest ei põgene." == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://menu.err.ee/1608603676/heida-esimene-pilk-apteeker-melchiori-teisele-osale "Heida esimene pilk "Apteeker Melchiori" teisele osale"] ERR menu, 20. mai 2022 * [[imdbtitle:20452514|"Apteeker Melchior. Viirastus"]] IMDb-s {{Apteeker Melchiori lood}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti draamafilmid]] 8kwwmhp470rnm4p5zk80133xyld5820 6179176 6179175 2022-08-17T11:12:51Z Violanta22 168018 /* Tsitaate filmist */ wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = "Apteeker Melchior. Viirastus" | stsenaarium = [[Indrek Hargla]]<br>[[Elmo Nüganen]]<br>[[Olle Mirme]] | toimetaja = | kunstnik = [[Matis Mäesalu]] | montaaž = | operaator = [[Mihkel Soe]] | helilooja = [[Liina Sumera]] | peaosades = [[Märten Metsaviir]]<br>[[Alo Kõrve]]<br>[[Maarja Johanna Mägi]] | filmistuudio = | jutustaja = | produtsent = [[Kristian Taska]]<br>[[Esko Rips]]<br>[[Veiko Esken]]<br>[[Tanel Tatter]]<br>[[Armin Karu]] | režissöör = [[Elmo Nüganen]] | žanr = [[draamafilm|draama]], [[krimifilm]] | pildiallkiri = | pildi suurus = | pilt = Filmi "Apteeker Melchior. Viirastus" plakat.jpg | originaalpealkiri = | levitaja = | eelnev = "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" | filmiveebi_id = | efis_id = | imdb_id = 20452514 | amg_id = | koduleht = | järgnev = "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" | piletitulu = | tootja = [[Taska Film]]<br>[[Nafta Films]]<br>[[Apollo Film Productions]]<br>[[Hansafilm]] | eelarve = | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]] | kestus = | esilinastus = [[19. august]] [[2022]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1608655981/augustis-esilinastub-apteeker-melchiori-triloogia-teine-film "Augustis esilinastub "Apteeker Melchiori" triloogia teine film"] ERR kultuur, 13. juuli 2022</ref> | aasta = | movies.ee_id = }} '''"Apteeker Melchior. Viirastus"''' on 2022. aasta augustis esilinastuv Eesti film, mis põhineb [[Indrek Hargla]] teosel "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]". Film on teine osa samanimelisest mängufilmide sarjast.<ref>[https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis "Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis"] ERR, 10. juuli 2020</ref> Filmi režissöör on [[Elmo Nüganen]]. Teos valmis Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös. Tootjad on [[Taska Film]], [[Nafta Films]], [[Apollo Film Productions]] ja [[Hansafilm]] ning kaastootjad on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust.<ref>[https://taska.ee/film/apteeker-melchior-viirastus/ "Apteeker Melchior. Viirastus"] Taska Filmi kodulehel</ref> == Osatäitjad == * [[Melchior Wakenstede]] – [[Märten Metsaviir]] * Wentzel Dorn – [[Alo Kõrve]] * Keterlyn Kordt – [[Maarja Johanna Mägi]] * Rode – [[Mait Malmsten]] * Goswin – [[Raivo Trass]] * Annlin – [[Carmen Mikiver]] * Hainz – [[Rain Simmul]] * Odele – [[Riina Maidre]] == Pilte == <gallery> Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8605 50197891963.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Liisabet Valdoja - DSCF3198.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 1R3A8722.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 1R3A9054.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 5H0A1284.jpg </gallery> ==Tsitaate filmist== Keterlyn: "Tervist, kohtuhärra!" Wentzel: "Tervist!" Keterlyn: "Mina olen Keterlyn." Wentzel: "Tervist... preili Keterlyn." Keterlyn: "Ilusat päeva, kohtuhärra." Wentzel: "Ilusat päeva!" Keterlyn: "...preili Keterlyn." Wentzel: "Preili Keterlyn... Mis ta... Mis ta ütles?" "Hei sina! Tule siia. Mis su nimi on?" - "Toomas." - "Missugune Toomas?" - "Raekoja platsilt." "Ma ei tunne teid." - "Sa oled ju Keterlyn Kordt. Enda eest ei põgene." == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://menu.err.ee/1608603676/heida-esimene-pilk-apteeker-melchiori-teisele-osale "Heida esimene pilk "Apteeker Melchiori" teisele osale"] ERR menu, 20. mai 2022 * [[imdbtitle:20452514|"Apteeker Melchior. Viirastus"]] IMDb-s {{Apteeker Melchiori lood}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti draamafilmid]] 0r72ah9qt7agzsny4l7gf56v9adjv2y Narva tank 0 634162 6178797 6178754 2022-08-16T12:09:54Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' oli [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asus Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosnes postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank oli paigutatud jõe teljega risti, suunaga [[edel]]asse. Postamendil oli kakskeelne kiri: "25.-26. juulil 1944. a. forsseerisid Leningradi rinde väed selles rajoonis Narva jõe, murdsid fašistliku-Saksamaa vägede kaitse ja vabastasid Narva linna. В этом районе воиска Ленинградского фронта 25+26 июля 1944 года форсировали реку, прорвали оборону немецко+фашистских войск и освободили город Нарву."<ref>[https://www.err.ee/1608685876/algas-narva-tank-monumendi-teisaldamine#lg=1&slide=8 "Algas Narva tank-monumendi teisaldamine"], ERR, 16.08.2022, fotogalerii slaid 8, foto: [[Anton Aleksejev]]. (vaadatud 16.08.2022)</ref> Monument avati [[9. mai]]l [[1970]].<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa kallaletungiga Ukrainale]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. Augustis lepiti kokku, et tankimonument teisaldatakse.<ref>[https://www.err.ee/1608679309/raik-tankimonumendi-teisaldamise-otsus-sundis-vaga-raskelt "Raik: tankimonumendi teisaldamise otsus sündis väga raskelt"] ERR, 8. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Kavakohaselt pidanuks Narva linnavolikogu 15. augustil otsustama tanki teisaldamise Narva piires, kuid enne istungit teatas volikogu opositsioon, et tank peaks jääma senisesse asukohta, mispeale koalitsioon võttis eelnõu tagasi ja otsust ei tehtud. Monument teisaldati 16. augustil 2022 ja viidi Viimsis asuvasse [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi]]. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast veel kuus monumenti.<ref>[https://www.err.ee/1608685876/valitsus-teisaldas-narva-tank-monumendi "Valitsus teisaldas Narva tank-monumendi"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref><ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 * [https://www.levila.ee/tekstid/tanki-jant "Tanki jant"] Levila, august 2022 {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] cb5gs4aci92csy5x5u7f92s52xun6w5 6178817 6178797 2022-08-16T12:27:32Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' oli [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asus Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosnes postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank oli paigutatud jõe teljega risti, suunaga [[edel]]asse. Postamendil oli kakskeelne kiri: "25.-26. juulil 1944. a. forsseerisid Leningradi rinde väed selles rajoonis Narva jõe, murdsid fašistliku-Saksamaa vägede kaitse ja vabastasid Narva linna. В этом районе воиска Ленинградского фронта 25+26 июля 1944 года форсировали реку, прорвали оборону немецко+фашистских войск и освободили город Нарву."<ref>[https://www.err.ee/1608685876/algas-narva-tank-monumendi-teisaldamine#lg=1&slide=8 "Algas Narva tank-monumendi teisaldamine"], ERR, 16.08.2022, fotogalerii slaid 8, foto: [[Anton Aleksejev]]. (vaadatud 16.08.2022)</ref> Monument avati [[9. mai]]l [[1970]].<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa kallaletungiga Ukrainale]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. Augustis lepiti kokku, et tankimonument teisaldatakse.<ref>[https://www.err.ee/1608679309/raik-tankimonumendi-teisaldamise-otsus-sundis-vaga-raskelt "Raik: tankimonumendi teisaldamise otsus sündis väga raskelt"] ERR, 8. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Kavakohaselt pidanuks Narva linnavolikogu 15. augustil otsustama tanki teisaldamise Narva piires, kuid enne istungit teatas volikogu opositsioon, et tank peaks jääma senisesse asukohta, mispeale koalitsioon võttis eelnõu tagasi ja otsust ei tehtud. Monument teisaldati 16. augustil 2022 ja viidi Viimsis asuvasse [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi]]. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast veel kuus monumenti.<ref>[https://www.err.ee/1608685876/valitsus-teisaldas-narva-tank-monumendi "Valitsus teisaldas Narva tank-monumendi"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref><ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 * [https://www.err.ee/1608686389/ilmar-raag-suvatank-eesti-hinges-glubinnoi-tank-v-estonskoi-duse "Ilmar Raag: süvatank eesti hinges. Glubinnõi tank v estonskoi duše"] ERR, 16. august 2022 * [https://www.levila.ee/tekstid/tanki-jant "Tanki jant"] Levila, august 2022 {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] oldku19z0lgrxset6g7q4g1qx5kjjp9 6178845 6178817 2022-08-16T13:44:58Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' oli [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asus Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosnes postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank oli paigutatud jõe teljega risti, suunaga [[edel]]asse. Postamendil oli kakskeelne kiri: "25.-26. juulil 1944. a. forsseerisid Leningradi rinde väed selles rajoonis Narva jõe, murdsid fašistliku Saksamaa vägede kaitse ja vabastasid Narva linna. В этом районе воиска Ленинградского фронта 25+26 июля 1944 года форсировали реку, прорвали оборону немецко+фашистских войск и освободили город Нарву."<ref>[https://www.err.ee/1608685876/algas-narva-tank-monumendi-teisaldamine#lg=1&slide=8 "Algas Narva tank-monumendi teisaldamine"], ERR, 16.08.2022, fotogalerii slaid 8, foto: [[Anton Aleksejev]]. (vaadatud 16.08.2022)</ref> Monument avati [[9. mai]]l [[1970]].<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa kallaletungiga Ukrainale]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. Augustis lepiti kokku, et tankimonument teisaldatakse.<ref>[https://www.err.ee/1608679309/raik-tankimonumendi-teisaldamise-otsus-sundis-vaga-raskelt "Raik: tankimonumendi teisaldamise otsus sündis väga raskelt"] ERR, 8. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Kavakohaselt pidanuks Narva linnavolikogu 15. augustil otsustama tanki teisaldamise Narva piires, kuid enne istungit teatas volikogu opositsioon, et tank peaks jääma senisesse asukohta, mispeale koalitsioon võttis eelnõu tagasi ja otsust ei tehtud. Monument teisaldati 16. augustil 2022 ja viidi Viimsis asuvasse [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi]]. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast veel kuus monumenti.<ref>[https://www.err.ee/1608685876/valitsus-teisaldas-narva-tank-monumendi "Valitsus teisaldas Narva tank-monumendi"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref><ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 * [https://www.err.ee/1608686389/ilmar-raag-suvatank-eesti-hinges-glubinnoi-tank-v-estonskoi-duse "Ilmar Raag: süvatank eesti hinges. Glubinnõi tank v estonskoi duše"] ERR, 16. august 2022 * [https://www.levila.ee/tekstid/tanki-jant "Tanki jant"] Levila, august 2022 {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] af62vzwnw3dpxx3gsjwukdqjoiyb6d0 6178848 6178845 2022-08-16T13:46:45Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' oli [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asus Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosnes postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank oli paigutatud jõe teljega risti, suunaga [[edel]]asse. Postamendil oli kakskeelne kiri: "25.-26. juulil 1944. a. forsseerisid Leningradi rinde väed selles rajoonis Narva jõe, murdsid fašistliku Saksamaa vägede kaitse ja vabastasid Narva linna. В этом районе воиска Ленинградского фронта 25–26 июля 1944 года форсировали реку, прорвали оборону немецко–фашистских войск и освободили город Нарву."<ref>[https://www.err.ee/1608685876/algas-narva-tank-monumendi-teisaldamine#lg=1&slide=8 "Algas Narva tank-monumendi teisaldamine"], ERR, 16.08.2022, fotogalerii slaid 8, foto: [[Anton Aleksejev]]. (vaadatud 16.08.2022)</ref> Monument avati [[9. mai]]l [[1970]].<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa kallaletungiga Ukrainale]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. Augustis lepiti kokku, et tankimonument teisaldatakse.<ref>[https://www.err.ee/1608679309/raik-tankimonumendi-teisaldamise-otsus-sundis-vaga-raskelt "Raik: tankimonumendi teisaldamise otsus sündis väga raskelt"] ERR, 8. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Kavakohaselt pidanuks Narva linnavolikogu 15. augustil otsustama tanki teisaldamise Narva piires, kuid enne istungit teatas volikogu opositsioon, et tank peaks jääma senisesse asukohta, mispeale koalitsioon võttis eelnõu tagasi ja otsust ei tehtud. Monument teisaldati 16. augustil 2022 ja viidi Viimsis asuvasse [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi]]. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast veel kuus monumenti.<ref>[https://www.err.ee/1608685876/valitsus-teisaldas-narva-tank-monumendi "Valitsus teisaldas Narva tank-monumendi"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref><ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 * [https://www.err.ee/1608686389/ilmar-raag-suvatank-eesti-hinges-glubinnoi-tank-v-estonskoi-duse "Ilmar Raag: süvatank eesti hinges. Glubinnõi tank v estonskoi duše"] ERR, 16. august 2022 * [https://www.levila.ee/tekstid/tanki-jant "Tanki jant"] Levila, august 2022 {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] 3nx5bl83x1t7y0gs1z1zwuk0g7ahk2u 6178949 6178848 2022-08-16T17:57:00Z Ehitaja 63547 paraku seisis monumendil kivvi raiutult just nimelt "fašistliku-Saksamaa", sidekriipsuga wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' oli [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asus Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosnes postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank oli paigutatud jõe teljega risti, suunaga [[edel]]asse. Postamendil oli kakskeelne kiri: "25.-26. juulil 1944. a. forsseerisid Leningradi rinde väed selles rajoonis Narva jõe, murdsid fašistliku-Saksamaa vägede kaitse ja vabastasid Narva linna. В этом районе воиска Ленинградского фронта 25–26 июля 1944 года форсировали реку, прорвали оборону немецко–фашистских войск и освободили город Нарву."<ref>[https://www.err.ee/1608685876/algas-narva-tank-monumendi-teisaldamine#lg=1&slide=8 "Algas Narva tank-monumendi teisaldamine"], ERR, 16.08.2022, fotogalerii slaid 8, foto: [[Anton Aleksejev]]. (vaadatud 16.08.2022)</ref> Monument avati [[9. mai]]l [[1970]].<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa kallaletungiga Ukrainale]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. Augustis lepiti kokku, et tankimonument teisaldatakse.<ref>[https://www.err.ee/1608679309/raik-tankimonumendi-teisaldamise-otsus-sundis-vaga-raskelt "Raik: tankimonumendi teisaldamise otsus sündis väga raskelt"] ERR, 8. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Kavakohaselt pidanuks Narva linnavolikogu 15. augustil otsustama tanki teisaldamise Narva piires, kuid enne istungit teatas volikogu opositsioon, et tank peaks jääma senisesse asukohta, mispeale koalitsioon võttis eelnõu tagasi ja otsust ei tehtud. Monument teisaldati 16. augustil 2022 ja viidi Viimsis asuvasse [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi]]. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast veel kuus monumenti.<ref>[https://www.err.ee/1608685876/valitsus-teisaldas-narva-tank-monumendi "Valitsus teisaldas Narva tank-monumendi"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref><ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 * [https://www.err.ee/1608686389/ilmar-raag-suvatank-eesti-hinges-glubinnoi-tank-v-estonskoi-duse "Ilmar Raag: süvatank eesti hinges. Glubinnõi tank v estonskoi duše"] ERR, 16. august 2022 * [https://www.levila.ee/tekstid/tanki-jant "Tanki jant"] Levila, august 2022 {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] 4zevx7mswa3gep3xkn3zl3mz4t718ma 6178963 6178949 2022-08-16T18:28:23Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' oli [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asus Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosnes postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank oli paigutatud jõe teljega risti, suunaga [[edel]]asse. Postamendil oli kakskeelne kiri: "25.-26. juulil 1944. a. forsseerisid Leningradi rinde väed selles rajoonis Narva jõe, murdsid fašistliku-Saksamaa vägede kaitse ja vabastasid Narva linna. В этом районе воиска Ленинградского фронта 25–26 июля 1944 года форсировали реку, прорвали оборону немецко–фашистских войск и освободили город Нарву."<ref>[https://www.err.ee/1608685876/algas-narva-tank-monumendi-teisaldamine#lg=1&slide=8 "Algas Narva tank-monumendi teisaldamine"], ERR, 16.08.2022, fotogalerii slaid 8, foto: [[Anton Aleksejev]]. (vaadatud 16.08.2022)</ref> Monument avati [[9. mai]]l [[1970]].<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa kallaletungiga Ukrainale]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. Augustis lepiti kokku, et tankimonument teisaldatakse.<ref>[https://www.err.ee/1608679309/raik-tankimonumendi-teisaldamise-otsus-sundis-vaga-raskelt "Raik: tankimonumendi teisaldamise otsus sündis väga raskelt"] ERR, 8. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Kavakohaselt pidanuks Narva linnavolikogu 15. augustil otsustama tanki teisaldamise Narva piires, kuid enne istungit teatas volikogu opositsioon, et tank peaks jääma senisesse asukohta, mispeale koalitsioon võttis eelnõu tagasi ja otsust ei tehtud. Monumendi tank teisaldati 16. augustil 2022 ja viidi Viimsis asuvasse [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi]]. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast ja Narva-Jõesuust veel kuus monumenti.<ref>[https://www.err.ee/1608685876/valitsus-teisaldas-narva-tank-monumendi "Valitsus teisaldas Narva tank-monumendi"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref><ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 * [https://www.err.ee/1608686389/ilmar-raag-suvatank-eesti-hinges-glubinnoi-tank-v-estonskoi-duse "Ilmar Raag: süvatank eesti hinges. Glubinnõi tank v estonskoi duše"] ERR, 16. august 2022 * [https://www.levila.ee/tekstid/tanki-jant "Tanki jant"] Levila, august 2022 {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] 3rol436nnf707oiuygsvkbropqb45vz Kristina Pai 0 634296 6178847 6170470 2022-08-16T13:46:22Z Kristinapai 139420 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Kristina Pai''' (kuni abiellumiseni Panov, sündinud [[21. august]]il [[1967]] [[Jõgeva]]l) on eesti raamatukogundustegelane, semiootik ja tõlkija, 2021. aasta augustist alates [[Tartu linnaraamatukogu]] direktor. <u>Haridus</u> Õppis 1974–1980 [[Jõgeva Keskkool|Jõgeva Keskkoolis]] ja 1980–1985 Tartu Miina Härma nim. 2. Keskkoolis ja [[Jõgeva Lastemuusikakool|Jõgeva ning]] [[Tartu 1. Lastemuusikakool]]is 1974–1981 klaverit. [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas õppis eesti keelt ja soome-ugri keeli (1996 õppis vahetusüliõpilasena Soomes Oulu ülikoolis ja 1998 Helsingi ülikoolis). Kaitses 2001 magistritöö “Essiivne ja translatiivne predikatiivadverbiaal eesti kirjakeeles” (juh. Mati Erelt). 2014–2019 õppis Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktoriõppes (teema „Raamatukogu kultuuriruumis“, juh. Peeter Torop, õpingud katkestatud). <u>Töökäik</u> 1985–2017 [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] komplekteerimisosakond ([[raamatukoguhoidja]], soome kirjanduse spetsialist); 1999–2002 Tartu Ülikooli Raamatukogu kodumaise kirjanduse osakonna juhataja; 2002–2017 Tartu Ülikooli Raamatukogu kogude direktor; 2017–2021 Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi [[ELNET]] tegevdirektor; Alates 9. augustist 2021 Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor. Aastatel 1990–2006 on teinud kaastööd mitmele tõlke- ja [[reisibüroo]]le, lugenud loenguid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse bakalauruseõppe ja TÜ infokorralduse magistriõppe tudengitele, juhendanud üliõpilaste praktikaid. <u>Liikmelisus, osalemine töörühmades</u> Kristina Pai on alates 2008. aastast '''Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu''' (ERÜ) liige, kuulub al. 1999 kogude toimkonda (2008–2014 toimkonna juht) ja al. 2013 Uue Mõtte töörühma; al. 2018 ERÜ juhatuse liige, al. 2012 ajakirja "Raamatukogu" toimetuskolleegiumi liige. 2008–2014 Teadus- ja haridusministeeriumi teaduskollektsioonide ekspertnõukogu liige; 2008–2014 Eesti Hoiuraamatukogu nõukogu liige; 2009–2016 Kultuuriministeeriumi sundeksemplari seaduse muutmise ekspertgrupi liige; al. 2010 Eesti veebiarhiveerimise ekspertgrupi liige; al. 2020 Eesti rahvaraamatukogude nõukogu liige; al. 2020 rahvaraamatukogude seaduse muutmise töörühma liige; al. 2020 Eesti kultuuripoliitika töörühma liige. Oli tegev '''Euroopa Teadusraamatukogude Ühenduses LIBER''': 2004–2009 LIBERi kogude toimkonna juhatuse liige; 2010 LIBERi kaardikogude konverentsi korraldustoimkonna liige; 2010 LIBERi Tartus toimunud 41. aastakonverentsi korraldustoimkonna esimees; 2011–2013 LIBERi töörühma „Reshaping the Research Libraries“ liige (2016 osales Eesti esindajana üle-Euroopalise Libquali lugejauuringu läbiviimisel); 2012–2021 LIBERi konverentsi programmitoimkonna liige; 2013–2017 LIBERi töörühma „Research and Education“ liige. Pai on olnud mitmete riiklike programmide raames läbi viidud projektide juht: 2005–2013 EKRM05-59 „Estica-sisuline rariteetne ning vanaraamat kui rahvusliku identiteedi ja mälu kandja; 2005–2007 HLK04-14 „METOBSi kogu säilitustingimuste parandamine, kogu süstematiseerimine ja kirjeldamine elektroonilises andmebaasis; 2005–2008 HLK05-11 „Tartu ülikooli audio- ja videoarhiivi süstematiseerimine, digiteerimine ja avamine elektroonilises andmebaasis; 2006–2008 HLK06-6 „TÜ Raamatukogu ajaloolise kaardikogu avamine ja säilitustingimuste parandamine; 2009–2013 Estica/Baltica ajalooliste täistekstide digitaalne kättesaadavaks tegemine; 2013–2017 Haridus- ja teadusministeerium riiklik programm: „TÜR vanaraamatu kogu“. 2011–2013 toimunud üle-Euroopalise ühisprojekti „Europeana Libraries“ (digiteeritud ainese liidestamine Europeana portaali) Tartu Ülikooli poolne projektijuht. <u>Uurimistööks saadud toetused</u> 1996 stipendium õpinguteks Oulu ülikoolis; 1998 Helga ja Helmut Einpauli nimeline stipendium; 1998 stipendium õpinguteks Helsingi ülikoolis; 2000 Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu stipendium; 2001 Eesti Üliõpilaste Toetusfondi Ameerikas stipendium. <u>Tunnustus</u> '''2009'''     TÜ aumärk. '''2013'''     TÜ raamatukogu teenetemärk. '''2013'''     TÜ raamatukogu aastapreemia LIBERi konverentsi kui Eesti ajaloos suurima raamatukogundusliku ürituse eduka läbiviimise eest. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Pai, Kristina}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 0vujahxxfpugxmxg08adsu47mjavgr1 6178860 6178847 2022-08-16T14:06:15Z Kristinapai 139420 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Kristina Pai''' (kuni abiellumiseni Panov, sündinud [[21. august]]il [[1967]] [[Jõgeva]]l) on eesti raamatukogundustegelane, semiootik ja tõlkija, 2021. aasta augustist alates [[Tartu linnaraamatukogu]] direktor. <u>Haridus</u> Õppis 1974–1980 [[Jõgeva Keskkool|Jõgeva Keskkoolis]] ja 1980–1985 Tartu Miina Härma nim. 2. Keskkoolis ja [[Jõgeva Lastemuusikakool|Jõgeva ning]] [[Tartu 1. Lastemuusikakool]]is 1974–1981 klaverit. [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas õppis eesti keelt ja soome-ugri keeli (1996 õppis vahetusüliõpilasena Soomes Oulu ülikoolis ja 1998 Helsingi ülikoolis). Kaitses 2001 magistritöö “Essiivne ja translatiivne predikatiivadverbiaal eesti kirjakeeles” (juh. Mati Erelt). 2014–2019 õppis Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktoriõppes (teema „Raamatukogu kultuuriruumis“, juh. Peeter Torop, õpingud katkestatud). <u>Töökäik</u> 1985–2017 [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] komplekteerimisosakond ([[raamatukoguhoidja]], soome kirjanduse spetsialist); 1999–2002 Tartu Ülikooli Raamatukogu kodumaise kirjanduse osakonna juhataja; 2002–2017 Tartu Ülikooli Raamatukogu kogude direktor; 2017–2021 Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi [[ELNET]] tegevdirektor; Alates 9. augustist 2021 Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor. Aastatel 1990–2006 on teinud kaastööd mitmele tõlke- ja [[reisibüroo]]le, lugenud loenguid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse bakalauruseõppe ja TÜ infokorralduse magistriõppe tudengitele, juhendanud üliõpilaste praktikaid. <u>Liikmelisus, osalemine töörühmades</u> Kristina Pai on alates 2008. aastast Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) liige, kuulub al. 1999 kogude toimkonda (2008–2014 toimkonna juht) ja al. 2013 Uue Mõtte töörühma; al. 2018 ERÜ juhatuse liige, al. 2012 ajakirja "Raamatukogu" toimetuskolleegiumi liige. 2008–2014 Teadus- ja haridusministeeriumi teaduskollektsioonide ekspertnõukogu liige; 2008–2014 Eesti Hoiuraamatukogu nõukogu liige; 2009–2016 Kultuuriministeeriumi sundeksemplari seaduse muutmise ekspertgrupi liige; al. 2010 Eesti veebiarhiveerimise ekspertgrupi liige; al. 2020 Eesti rahvaraamatukogude nõukogu liige; al. 2020 rahvaraamatukogude seaduse muutmise töörühma liige; al. 2020 Eesti kultuuripoliitika töörühma liige. Oli tegev Euroopa Teadusraamatukogude Ühenduses LIBER: 2004–2009 LIBERi kogude toimkonna juhatuse liige; 2010 LIBERi kaardikogude konverentsi korraldustoimkonna liige; 2010 LIBERi Tartus toimunud 41. aastakonverentsi korraldustoimkonna esimees; 2011–2013 LIBERi töörühma „Reshaping the Research Libraries“ liige (2016 osales Eesti esindajana üle-Euroopalise Libquali lugejauuringu läbiviimisel); 2012–2021 LIBERi konverentsi programmitoimkonna liige; 2013–2017 LIBERi töörühma „Research and Education“ liige. Pai on olnud mitmete riiklike programmide raames läbi viidud projektide juht: 2005–2013 EKRM05-59 „Estica-sisuline rariteetne ning vanaraamat kui rahvusliku identiteedi ja mälu kandja; 2005–2007 HLK04-14 „METOBSi kogu säilitustingimuste parandamine, kogu süstematiseerimine ja kirjeldamine elektroonilises andmebaasis; 2005–2008 HLK05-11 „Tartu ülikooli audio- ja videoarhiivi süstematiseerimine, digiteerimine ja avamine elektroonilises andmebaasis; 2006–2008 HLK06-6 „TÜ Raamatukogu ajaloolise kaardikogu avamine ja säilitustingimuste parandamine; 2009–2013 Estica/Baltica ajalooliste täistekstide digitaalne kättesaadavaks tegemine; 2013–2017 Haridus- ja teadusministeerium riiklik programm: „TÜR vanaraamatu kogu“. 2011–2013 toimunud üle-Euroopalise ühisprojekti „Europeana Libraries“ (digiteeritud ainese liidestamine Europeana portaali) Tartu Ülikooli poolne projektijuht. <u>Uurimistööks saadud toetused</u> 1996 stipendium õpinguteks Oulu ülikoolis; 1998 Helga ja Helmut Einpauli nimeline stipendium; 1998 stipendium õpinguteks Helsingi ülikoolis; 2000 Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu stipendium; 2001 Eesti Üliõpilaste Toetusfondi Ameerikas stipendium. <u>Tunnustus</u> 2009 TÜ aumärk; 2013 TÜ raamatukogu teenetemärk; 2013 TÜ raamatukogu aastapreemia LIBERi konverentsi kui Eesti ajaloos suurima raamatukogundusliku ürituse eduka läbiviimise eest. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * https://www.researchgate.net/publication/28581078_Translatiivne_ja_essiivne_predikatiivadverbiaal_eesti_kirjakeeles * https://tartu.postimees.ee/7536011/kristina-pai-meie-unistus-raamatukogust * https://kodu.ohtuleht.ee/1053006/raamatukogu-direktor-kristina-pai-uued-teosed-on-populaarsed-justkui-leivapoes-varske-pats-kaob-letilt-ruttu-kuivanud-kooruke-jaab-seisma * https://www.researchgate.net/publication/277775326_Raamatukogu_on_linna_suda * https://www.researchgate.net/publication/277775310_MUUSIKAKOGU_LUGU_TUR_fonoteek_30 * https://www.researchgate.net/publication/280085629_Kogud_ja_poliitika * https://www.researchgate.net/publication/277890715_Toetus_TUR_kogudele_riiklikest_programmidest_2000-2009 * Liina Pihlak, "Elu puu: minu vanematest Kersti Merilaasist ja August Sangast ning minu elust teatris, filmis ja televisioonis", 2021, Tänapäev, toim. Kristina Pai ja Mari Karlson {{JÄRJESTA:Pai, Kristina}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] t4v4x9tghloipays44dji5qvujuat3g August 2022 0 634473 6178798 6171562 2022-08-16T12:12:52Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki '''August 2022''', eelvaade ja kroonika. [[2022]]. aasta august algas [[esmaspäev]]al ja lõppeb 31 ööpäeva pärast [[kolmapäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|august}} ==[[1. august]]== *... ==[[2. august]]== *... ==[[16. august]]== * [[Narva tank]] teisaldati Viimsis asuvasse [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi]]. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast veel kuus monumenti.<ref>[https://www.err.ee/1608685876/valitsus-teisaldas-narva-tank-monumendi "Valitsus teisaldas Narva tank-monumendi"] ERR, 16. august 2022</ref><ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16. august 2022</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2022| 8]] 451m73ikodlust9yr4simom5e9gn22m Alexios IV Angelos 0 634529 6179144 6175544 2022-08-17T10:38:23Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alexios IV Angelos | pildi seletus = Alexios IV miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 146 - Alexios IV Angelos (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[1. august]] [[1203]] | ametiajalõpp = [[25. jaanuar]] [[1204]] (5 kuud ja 27 päeva) | eelmine = [[Alexios III Angelos]] | järgmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] | sünniaeg = u. [[1182]] | surmaaeg = veebruar [[1204]] (21-aastane) | surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] (tänapäeva [[İstanbul|Istanbul]], [[Türgi]]) | vanemad = * isa: [[Isaak II Angelos]] * ema: nunnanimega Irene ([[Palaiologosed|Palaiologoste]] perekonnast) | perekond = [[Angelos]] }} '''Alexios IV Angelos''' või ladinapäraselt '''Alexius IV Angelus''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. [[1182]] – veebruar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1203]]. aasta augustist kuni [[1204]]. aasta jaanuarini. Ta oli keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] poeg. Tema isapoolne onu oli tema eelkäija keiser [[Alexios III Angelos]]. Alexiose IV onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] kukutas [[1195]]. aastal [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning noor troonipärija vangistati. [[1201]]. aastal õnnestus Alexiosel põgeneda läände, kus ta palus sealsetelt valitsejatelt ja paavstilt abi enda isa positsiooni taastamiseks. Vastutasuks andis noor poiss katteta lubadusi. Ristisõdijad, kes algselt pidid suunduma Egiptusesse, võtsid nüüd sihiks Konstantinoopoli. Kuigi linna kaitsjaid oli palju rohkem kui rüütleid, alistus linn ning Alexios IV sai Isaak II kõrval troonile. Noor keiser balansseeris pidevalt bütsantslaste ja läänlaste vahel, mis viis lõptulemusena riigipöördeni ning Alexios IV tapmiseni. Alexios IV tegutsemise viis suuremas perspektiivis [[Neljas ristisõda|neljanda ristisõja]] sõdlaste Konstantinoopoli vallutamiseni ning [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] rajamiseni. == Eksiilis == [[1195]]. aastal kõrvaldas Alexiose onu [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oma noorema venna [[Isaak II Angelos|Isaak II]] troonilt, misjärel vahistati ka noor troonipärija. [[1201]]. aastal aga palgati kaks [[Pisa vabariik|Pisa vabariigi]] kaupmeest Alexiost [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] välja smuugeldama [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririiki]]. Kaupmehed aitasid Alexiose laevale. Kuigi keiser Alexios III sai põgenemisest teada, pääses prints põgenema, sest laevalt ei suudetud ümberriietunud Alexiost tuvastada. Alexios IV suundus Saksa kuninga [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabi]] [[Philipp von Hohenstaufen|Philippi]] juurde. Philipp oli abielus [[Isaak II Angelos|Isaak II]] tütre Irenega, seega oli tal hea ettekääne Bütsantsi siseasjadesse sekkumiseks, sest tema "moraalne kohustus" oli oma äia aidata. Lisaks Philippile oli Bütsantis keiserliku dünastiaga seotud ka [[Montferrat' hertsogkond|Monferrat']] markii [[Bonifacio I|Bonifacio]], kes oli abielus Isaak II õega ning ka tema soovis taastada oma sugulase seaduslikke õigusi. Alexios IV suundus Püha Rooma keisririigi juurest [[Rooma]], kus ta palus paavst [[Innocentius III]] abi kukutatud isa õiguste taastamiseks, lubades selle eest Bütsantsi osalemist ristisõjas<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=399-403|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios III Angelos}}</ref>, maksta ristisõdijate transpordi eest, pakkuda ka sõjalist toetust<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bury, John Bagnell|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=577–578|keel=inglise|artikkel=Alexius III|toimetaja=Chisholm, Hugh|trükk=11|köide=1}}</ref> ja kreeka kiriku allutamist Roomale. Loetletud tingimused olid läänele ja selle kirikule väga soodsad ning [[Innocentius III|Innocentius]] oli pakkumisest huvitatud.<ref name=":0" />[[Fail:Fourth Crusade and foundation of the Latin Empire.png|pisi|420x420px|Neljas ristisõda: ristisõdijate teekond ja Bütsantsi keisririigi jagunemine]] [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli võimetu takistama ristisõdalaste sisenemist ja liikumist Bütsantsi aladel. Keisririigi sõjavägi oli väikesearvuline ja laevastik pea olematu. Kunagistest hiilgavatest Bütsantsi merejõududest oli järele jäänud kaasaegsete kirjelduste järgi vaid "20 pehkinud ja tõukude poolt uuristatud" laeva ning kuigi keiser andis käsu need parandada, ei tulnud sellest midagi välja, sest varustus oli laiali tassitud ja maha müüdud. Nii jõudiski [[1203]]. aasta [[23. juuni|23. juunil]] [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastik takistamatult [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Reid|reidile]]<ref name=":0" />, kuigi algselt oli olnud nende eesmärk maabuda Egiptuses<ref name=":1" />. Väljapääsmatusse olukorda sattunud Alexios saatis laevadele oma saadikud lubadusega osaleda ristisõjas, kuid tema ettepanek lükati tagasi ning talle esitati ultimaatum loobuda troonist.<ref name=":0" /> Ladinlased kuulutasid keisriks Alexios IV ning kutsusid pealinlasi üles tema onu kukutama. Alexios III ei võtnud kasutusele tõhusaid meetmeid ning tema katse maksta ristisõdijatele altkäemaksu ebaõnnestus. Tema väimees [[Theodoros I Laskaris|Theodoros Laskaris]] üritas ainsana ristisõdijaid tagasi lüüa, ent sai Skoutarionis (tänapäeva [[Üsküdar]] Türgis) lüüa, misjärel algas [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] piiramine.<ref name=":1" /> [[17. juuli|17. juulil]] asusid ristisõdalased rünnakule, kuid mingit erilist vastupanu nad ei kohanud. Keisri palgasõdurid lihtsalt lahkusid positsioonidelt<ref name=":0" />. Eaka [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo]] juhtimisel ületasid ristisõdijad Konstantinoopoli [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahega]] piirnevad müürid ning võtsid enda kontrolli alla 25 torni. Seejärel asusid bütsantslased neid tõrjuma, kuidsissetungijad süütasid linna, mis lõpptulemusena jättis kodutuks 20 000 inimest. Põleng sundis kaitsjaid tagasi tõbuma. Peale seda otsustas Alexios III lõpuks tegutsema hakata. Keiser juhtis läbi Püha Romanuse värava 17 diiviisi, mis ületas tundualt ristisõdijate arvu. Ent ristisõdijatele tulid müüridelt appi veneetslased ning bütsantslased pidid taanduma linnamüüride taha. Õukondlased nõudsid tegutsemist ning Alexios III andis neile lubaduse võidelda. Selle asemel aga varjus keiser paleesse, kogus kokku nii suure varanduse kui suutis (ligi 1000 naela kulda) ning põgenes koos oma tütre Eirenega linnast ööl vastu [[18. juuli|18. juulit]]. Ta suundus [[Traakia|Traakiasse]], jättes maha oma naise ja teised tütred. 100 000 elanikuga linn kapituleerus sisuliselt vastupanuta käputäie rüütlite ees. Troonile tõsteti taas [[Isaak II Angelos|Isaak II]] koos poja Alexios IV-ga.<ref name=":1" /> == Valitsemine == Pärast keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] põgenemist [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]], toodi [[18. juuli|18. juulil]] pime [[Isaak II Angelos|Isaak II]] vangitornist välja ning alguse sai tema teine, lühike valitsemisaeg. Isaaki kiirel paigutamisel keisripalesse oli veel üks tagamõte - hoida linnas ära "barbarite" ehk läänlaste rüüstamised. Isaaki taasasumisega troonile sai õiglus taastatud ja ristisõdalastel oli kadunud igasugune õigus [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] peremehetsemiseks. Kuid Isaak II-I polnud, eriti pärast riigikassa kadumist koos Alexios III-ga, raha ristisõdalastele tasumiseks. Lubaduse maksta aga oli andnud Isaaki poeg Alexios, kes jõudis ristisõdalaste järel peatselt samuti linna, kus ta [[1. august|1. augustil]] kuulutati Alexios IV nime all isa kaasvalitsejaks.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=404-406|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios IV Angelos}}</ref> Vaatamata meeleheitlikele jõupingutustele õnnestus Alexiosel saada kokku vaid pool varem lubatud summast, mis antigi linna lähistel laagrisse jäänud rüülitele üle. Raha väljapressimine aga suurendas järsult bütsantslaste rahulolematust keisri ja tema kaasvalitsejaga. Üleüldist pahameelt õhutasid eriti agaralt vaimulikud, kes nägid õigustatult ladinlastes suurt ohtu õigeusule. Rüütlid pettusid ka Alexioses, sest nende arvates oli Rooma riigi pealinn Konstantinoopol täis kukda ja kalliskive, mistõttu ei mõistnud nad, miks olid keisrid võla tasumisega hädas. Pajud rüütlid polnud varem näinudki sellist rikkust ja hiilgust, millega nad nüüd siin [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] kokku puutusid. Nii näiteks kirjutab ristisõjast osa võtnud Robert Clarist oma kroonikas "Konstantinoopoli vallutamine": "Ka maailma neljakümnes rikkamas linnas pole kokku nii palju aardeid, kui üksnes Konstantinoopolis." Ning nähes enese ees nii rikast linna, asusidki rüütlid puudu olevat raha omal algatusel koguma. Kristuse sõdurid asusid ilma pikemata kirikuid rüüstama. Seejärel süütasid rüütlid linna idaosas paikneva mošee, kust kahjutuli aina edasi levis, põletades maha peaaegu pool Konstantinoopolit. Kõik need sündmused pingestasid niigi närvilist olukorda veelgi ning [[1203]]. aasta detsembris linnas puhkesid kokkupõrked kohalike ja võõramaalaste vahel.<ref name=":2" /> Raevunud rahvas võtsid kinni ja tapsid jõhkralt kõik välismaalased, kelle nad kätte said.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Nicolle, David|pealkiri=The Fourth Crusade 1202-04 - the Betrayal of Byzantium|aasta=2011|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing|lehekülg=65|keel=inglise|isbn=978-1-84908-319-5}}</ref> Samas polnud ei [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ega Alexios IV enam võimelised olukorda kontrollima ning riiki juhtima. Alexios, kellelt nii rüütlid kui bütsantslased tegusid nõudsid, isegi ei üritanud midagi ette võtta, vaid andus innukalt elumõnude nautimisele. Rüütlid nõudsid keisritelt võla tasumist ja bütsantslased ladinlaste minemakihutamist. Seistes sellise valiku ees ja omamata raha, oli Alexios lõpuks sunnitud rüütlitele teatama, et katkestab nendega sõlmitud lepingu ning lõpetab ka nende varustamise toidumoonaga.<ref name=":2" /> Alexios olevat neile öelnud: "Ma ei tee enam rohkem, kui olen teinud."<ref name=":3" /> Clari Robert'i sõnade järgi olevat [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[doodž]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandalo]] keisrile seepeale öelnud: "Meie tirisime sind porist välja, meie tõukame sind sinna ka tagasi."<ref name=":2" /> Alexiose otsus loobuda koostööst ladinlastega oli mingis mõttes bütsantslastele tegutsemise signaaliks ning nad üritasid isegi 1204. aasta jaanuaris süüdata ristisõdalaste laevu. Veneetsia laevastikule saadeti vastu 17 tuleohtliku materjaliga täidetud laeva, ent katse ebaõnnestus.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Seejuures oli linlaste suureks taganttõukajaks ja õhutajaks patriarh, kes varem oli sunnitud keisri käsul ladinlastele mitmeid järeleandmisi tegema. Kuid ka lahtiütlemine ristisõdijatega sõlmitud kokkuleppest ei suutnud märkimisväärselt suurendada Alexiose ja tema pimeda isa populaarsust.<ref name=":2" /> Isaak II, kes polnud enam täie mõistuse juures, oli pahane, et pidi trooni pojaga jagama ning levitas koguni kuulujutte oma poja oletatavast seksuaalsest perverssusest, väites, et Alexios seltsib "rikutud meestega". Ka kroonik Niketas Choniates kritiseeris Alexiose lapselikkust, sõbralikke suhteid ladinlastega ning tema pillavat elustiili.<ref name=":3" /> == Surm == [[1204]]. aasta jaanuari alguses kostsid juba avalikult üleskutsed: "Tahame uut valitsejat!" Ning [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] võetigi [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] vastu otsus tagandada keisrid või nagu allikates neid nimetati - "kurjuse inglid".<ref name=":2" /> Rahvas püüdis troonile tõsta [[Nikolaos Kanabos|Nikolaos Kanavost]], kes varjas end Hagia Sophias<ref>{{Raamatuviide|autor=Niketas Choniates|pealkiri=He had reigned six months and eight days|aasta=1984|lehekülg=307-310}}</ref>. Seepeale tegi Alexios järjekordse vea. Ta oli kogu aeg püüdnud balansseerida kahe jõu vahel, tehes panuse neile, kes antud hetkel paistsid olevat vähem ohtlikud. Nüüd olid nendeks ristisõdalased ja keiser palus neilt abi mässu mahasurumiseks. Ristirüütlitega läbi rääkima määrati keisri õukondlasest nimekaim [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]]. Tema aga otsustas oma valitsejad reeta ning teatas rahvale, millise käsu oli ta Alexios IV-lt saanud. See teadaanne kihutas rahvast veelgi rohkem üles. Lisaks õnnestus õukondlasest Alexiosel tõmmata oma poolele kaardivägi ning [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] piirati keisri palee sisse. Õukondlasest [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios]] teeskles valitsejate ees nende liitlast ning kirjeldas väga värvikalt puhkenud mässu, mille tekkepõhjuseid ta varjas. Seepeale palus täielikult pea kaotanud Alexios IV ennast aidata, mida Alexios ka hea meelega tegi. Ta talutas pooleldi palja keisri väljapääsu suunas, kus [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexiose]] palgatud sõdurid juba ootasid ja Alexios IV vahistasid.<ref name=":2" /> Isaak II ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri [[1204]]. aasta jaanuari lõpus. Mõned ajaloolased arvavad, et Isaak võidi ka mürgitada. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannic|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|toimetaja=Chisholm, Hugh|artikkel=Isaac II. (Angelus)}}</ref> Alexios IV lühikese valitsemisaja jooksul kuulutasid mitmed Bütsantsi Musta mere äärsed alad end iseseisvaks. Üks nendest oli [[Trapezundi keisririik]], mis oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Olukord Konstantinoopolis oli nii segane, et impeeriumil polnud ressursse ega vahendeid Trapezundi tagasi võtmiseks, mille tulemusena tunnustati ''[[de facto]]'' riigi iseseisvust, ent ''[[de iure]]'' jäi see keisririigi koosseisu.<ref name=":3" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]] kaaskeiser: [[Isaak II Angelos]]|järgnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Sündinud 1182]] [[Kategooria:Surnud 1204]] gcy1n04mp4d1mvcutcho0erony06g9n Alexios V Dukas Murzuphlos 0 634840 6178801 6178712 2022-08-16T12:15:55Z TTimmi 148145 Täiendasin keiser Alexios V elulookirjeldust wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alecios V Dukas | pildi seletus = Alexios V miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 147 - Alexios V Doukas (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[1204]] (kroonimine [[5. veebruar]]) | ametiajalõpp = [[12. aprill]] [[1204]] (2 kuud ja 15 päeva) | eelmine = * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] (kaasvalitseja) | järgmine = * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) * Konstantinos Laskarius (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) | sünniaeg = u. [[1140]] | surmaaeg = detsember [[1204]] (u. 63-64) | abikaasa = Eudokia Angelina }} '''Alexios V Dukas''', ladinapäraselt '''Alexius V Ducas''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u<abbr>.</abbr> [[1140]] – detsember [[1204]]), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1204]]. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tusane või kõrvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]. Keiser võitis küll linlaste poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] [[Neljas ristisõda|ristisõdijate]] eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Peale Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni [[1261]]. aastal. == Päritolu ja iseloom == [[Dukased|Dukas]] oli üks juhtivamaid aristokraatlikke perekondi Bütsantsis. Samas on vähe teada keiser Alexios V Dukase põlvnemisest. Kõrgest soost Dukased polnud ainsad, kes seda perekonnanime kasutas, ka paljud madalamast soost klannid olid Dukased. On väidetud, et Alexios V oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] (v. [[1081]]–[[1118]]) lapselapselaps naisliini pidi. See võib olla tõsi, sest enamikel Bütsantsi toonsatsel usurpaatoritel ja võimule soovijatel oli sugulusside vere või abielu kaudu [[Komnenos|Komnenostega]]. Ühe täpsema teooria kohaselt oli Alexios Isaak Dukase poeg ning seega [[Alexios IV Angelos]]<nowiki/>e teise astme nõbu.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hendrickx, B.; Matzukis, C.|pealkiri=Alexios V Doukas Mourtzouphlos: His Life, Reign and Death (?–1204)|aasta=1979|lehekülg=111–117|keel=kreeka}}</ref> Kirjas, mis saadeti paavst [[Innocentius III]]-le, on väidetud, et Alexios Dukas Murzuphlos mõrvas oma veresugulase Alexios IV Angelose<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Akropolites, G.|pealkiri=The History|aasta=2007|kirjastus=Oxford University Press|isbn=9780199210671|keel=inglise|toimetaja=Macrides, Ruth}}</ref>. Kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas Alexiost äärmiselt targana, aga ka üleoleva ja kiuslikuna. Choniatese hinnangud pole ilmselt objektiivsed, sest keiser vallandas ajaloolase kõrgelt ''logothetēs tōn sekretōn''<nowiki/>'i (fiskaalpoliitikat kontrolliv ametnik) kohalt.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niceta|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulia|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> == Poliitilised intriigid ja võimuletõus == [[1200]]. aastal proovis [[Johannes Komnenos Paks]] võtta trooni keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angeloselt]] (v. [[1195]]–[[1203]]), milles osales ka Alexios Dukas Murzuphlos. Ebaõnnestunud riigipööre viis tulevase valitseja vangi, kus ta oli arvatavasti [[1201]]. aastast kuni [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v<abbr>.</abbr> [[1185]]–[[1195]], [[1203]]–[[1204]]) võimu taastamiseni. Isaak II ja team poeg [[Alexios IV Angelos]] said võimule lääne ristisõdijate abiga [[1203]]. aasta juulis. Vabadusse pääsedes anti Alexios Dukasele õukonnas ''protovestiarios''e positsioon (impeeriumi rahandusasjade juht).<ref name=":0" /> [[1204]]. aasta alguseks polnud keisrid suutnud tekitada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikes kindlustunnet nende kaitstuse osas ladinlaste ja veneetsaste eest ning rahvas muutus rahutuks. Ristisõdijad polnud samuti [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga rahul, sest keiser ei suutnud oma lubadusi täita. Kui tasu ristisõdijatele ei tulnud, otsustasid nad mässata ja süüdata linnaosasid põlema. Tulekahju tõttu hävis ligi kuuendik linnast ning kuni kolmandik elanikest jäi kodutuks. Lõpptulemusena vähendas see bütsantslaste soovi seista ristisõdijatele vastu. Kõige selle keskel kerkis ladinlastevastase liikumie juhiks Alexios Dukas. Ta võitis rahva poolehoiu oma vaprusega ladinlaste vastu suunatud rünnakus, kus tema hobune komistas ning Alexios oleks peaaegu tapetud või vangistatud, kui vibulaskjad poleks teda kaitsnud. Murzuphlos kasutas ära inimeste viha ristisõdijate vastu oma isiklike ambitsioonide jaoks.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=Byzantinische Zeitschrift, lxxxiv–v|aasta=1992|lehekülg=72-93|keel=inglise|artikkel=The Fires of the Fourth Crusade in Constantinople, 1203- 1204: A Damage Assessment}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=The International History Review, Vol. 17, No. 4|aasta=1995|kirjastus=Taylor and Francis|lehekülg=726–743|keel=inglise|artikkel=Outside and Inside the Fourth Crusade}}</ref> [[1204]]. aasta jaanuari lõpus, mil linlased mässasid, kuulutati kaoses keisriks aadlik [[Nikolaos Kanavos]], kes ise ei soovinud keisrikrooni vastu võtta. Keisrid [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ja [[Isaak II Angelos|Isaak II]] varjusid [[Blachernae palee|Blachernae paleesse]] ning saatsid Alexios Dukas Murzuphlose ristisõdijate juurde abi paluma või vähemalt teavitasid Dukast oma kavatsustest. Selle asemel, et minna ladinlaste juurde, kasutas Murzuphlos ära oma juurdepääsu paleele ning ööl vastu [[29. jaanuar|29. jaanuari]] [[1204]]. aasta maksis ta altkäemaksu "kirvekandjatele" ehk varjaagi kaardiväele ning nende toetusel ka keisrid vahistati. Ajaloolane Choniates väidab, et Murzuphlosel aitas altkäemaksu anda üks eunuhh, kellel oli juurdepääs keiserlikule riigikassale. Varjaagid olid peamine jõud, mis aitas edukat riigipööret läbi viia, ent abiks olid ka Murzuphlose tutvused. Noor [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kägistati vanglas surnuks ning tema nõrk ja pime isa Isaak II suri umbes riigipöörde ajal hirmu, kurbuse või väärkohlemise tõttu. [[Nikolaos Kanavos|Nikolaos Kanavose]] elu säästeti ning talle pakuti isegi ametniku kohta Alexios V valitsuse all, ent Kanavos keeldus ning eiras ka kõiki järgnevaid keisri kutseid. Kanavos varjus [[Hagia Sophia]] katedraali, kust ta aga jõuga välja viidi ning ta tapeti katedraali trepil.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Runciman, Steven|pealkiri=. A History of the Crusades, Volume III: The Kingdom of Acre and the Later Crusades|aasta=1987|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-14-013705-X|keel=inglise}}</ref> == Valitsemine == [[Fail:Alexius V.JPG|vasakul|pisi|Alexios V Dukas Murzuphlos]] Alexios V Dukas kuulutati mõnede allikate järgi keisriks juba enne [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kukutamist<ref name=":1" />. Ametlikult toimus kroonimine [[1204]]. aasta [[5. veebruar|5. veebruaril]]<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Savignac, David|url=https://www.academia.edu/31064036|pealkiri=The Medieval Russian Account of the Fourth Crusade - A New Annotated Translation|väljaanne=Novgorod Chronicle|aeg=2020|vaadatud=16.08.2022}}</ref>. Keiser leidis eest tühja riigikassa, seega otsustas ta konfiskeerida raha aristokraatidelt, et kasutada seda avalikes huvides. Need sammud kasvatasid keisri populaarsust lihtrahva seas, ent võõrandasid aadlikke. Olles saavutanud kindla kontrolli, andis Alexios V käsu sulgeda linnaväravad ristisõdijatele ning tugevdada kindlustusi. Ta juhtis isiklikult rünnakuid ristisõdijate vastu nende röövretkedel, millega ladinlased püüdisid oma varusid täiendada. [[1204]]. aasta [[2. veebruar|2. veebruaril]] juhtis [[Henri I (Ladina keisririigi keiser)|Flandria Henri]] osa ristisõdijate armeest toiduvarusid hankima. [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole naastes ründas Alexios V tema järelväge. Bütsantslased said lüüa ning ristisõdijad said enda kätte keiserliku lipu, mis kujutas [[Maarja|Neitsi]] ikooni (''Panagia Nikopoios''). Bütsantslased kaotasid mõned oma parimad sõdurid ning keiser pääses napilt eluga. Umbes sellel ajal üritas keiser hävitada [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastikku, saates sinna põlema süüdatud laevad, mille eesmärk oli levitada tuld ka veneetslaste alustele. See katse andis vähe tulemusi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:Gustave dore crusades mourzoufle parleying with dandolo.jpg|pisi|Alexios V läbirääkimiselt doodž [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]] (Gustave Doré maal)]] Ikooni kaotamine, mida traditsiooniliselt nähti kui linna jumaliku kaitse füüsilist kehastust, oli tõsine psühholoogiline löök bütsantslastele. Paljud linnaelanikud uskusid, et ikooni sattumine ristisõdijate kätte on nende võidu jumalik kinnitus ning karistus bütsantslaste pattude eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Giarenis, I.|pealkiri=Mediterranean World, 23|aasta=2017|lehekülg=73–80|artikkel=The Crisis of the Fourth Crusade in Byzantium (1203–1204) and the Emergence of Networks for Anti-Latin Reaction and Political Action|keel=inglise}}</ref> Umbes [[8. veebruar|8. veebruaril]] kohtus keiser Alexios V rahuläbiräkimistel Veneetsia [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]], kuid nende tingimused olid bütsantslastee looga karmid. Ajaloolane Choniates väidab, et kohtumine lõppes ristisõdijate ratsaväe ootamatu rünnakuga keisri ja tema saatjaskonna vastu. Alexios V pääses napilt vangistamisest. Tõenäoliselt tapeti ka Alexios IV Angelos samal päeval. Tõenäoliselt oli tapmise põhjuseks veneetslaste nõudmine, et endine keiser taas troonile tõstetakse. Kui uudis Alexios IV surmast ladinlasteni jõudis, halvenesid kahe osapoole suhted veelgi. Märtsis algas Konstantinoopolis sunniviisiline ladinlastest elanike väljasaatmine, mis kujunes ristisõdijate jaoks pöördepunktiks. Peale seda hakkasid nad arutama aktiivselt [[Bütsants|Bütsantsi impeeriumi]] jagamist. Valmistuma hakati ka viimaseks rünnakuks linnale, mis toimus ligi kuu hiljem.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Konstantinoopoli langemine ja keisri surm == [[Fail:Empèri Bizantin - Partiment après la Quatrena Crosada.png|pisi|Bütsants pärast Alexios V kukutamist ja Konstantinoopoli ladinlaste kätte sattumist. Kollasega [[Ladina keisririik]] ja selle vasallid, rohelisega [[Veneetsia vabariik|Veneetsiale]] läinud alad, punasega Bütsantsi järglasriigid]] [[1204]]. aasta [[9. aprill|9. aprillil]] ründasid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]], kuid kaitsjad pidasid vastu<ref name=":3" />. Kolm päeva hiljem, [[12. aprill|12. aprillil]] toimunud rünnak oli kaitsjatele tõrjumiseks liiga tugev. Ründajad murdsid läbi Petria värava lähedalt, sisenesid linna ning rüüstasid [[Balachernae palee]]. Keiser Alexios V üritas edutult koondada linnaelanikke kaitsele. Seejärel põgenes keiser oma armukese Eudokia Angelina ja ema Euphrosyne Dukaina Kameteraga kalapaadile ning põgenes ööl vastu 13. aprilli suunaga [[Traakia|Traakiasse]]. [[Hagia Sophia]] katedraalis kuulutati uueks keisriks [[Konstantinos Laskarius]], kuid ta ei suutnud veenda varjaagide kaardiväge võitlust jätkama ning põgenes [[13. aprill|13. aprilli]] varastel tundidel, jättes Konstantinoopoli ristisõdijate kontrolli alla.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:PriseDeConstantinople1204PalmaLeJeune.JPG|vasakul|pisi|Konstantinoopoli piiramine 1204. aastal (Palma il Giovane maal)]] Alexios V ja tema lähikondlased jõudsid Mosynopolisse, mille olid okupeerinud endine keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ja tema poolehoidjad. Algul võeti nad hästi vastu. Alexios V abiellus oma armukese ja Alexios III tütre Eudokia Angelinaga. Mõni aeg hiljem andis Alexios III aga käsu väimees vangistada ja pimedaks torgata, mis muutsi ta tolle aja arusaamade järgi troonil istumiseks kõlbmatuks. Alexiose hülgasid ka tema senised toetajad ning [[1204]]. aasta novembris langes ta edasitungivate [[Thierry de Loos|Thierry de Loosi]] juhitud ladinlaste kätte Mosynopolise lähedal (aga võibolla ka Anatoolias) vangi.<ref name=":2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Falk, A.|pealkiri=Franks and Saracens: Reality and Fantasy in the Crusades|aasta=2010|kirjastus=Karnac Books|isbn=9781855757332|keel=inglise}}</ref> Vangina Konstantinoopolisse naastes süüdistati teda vandenõus seadusliku valitseja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] vastu. Kohtuprotsessil vaidles pime Alexios V süüdistajatele vastu, väites, et just Alexios IV oli riigireetur, kui kutsus ristisõdijaid jõuga Konstantinoopolisse sisse murdma. Kohus mõistis endise keisri surma ning ta visati surnuks [[Theodosiuse sammas|Theodosiuse samba]] tipust. See oli uus hukkamisviis.<ref name=":1" /> Uus, võõras ladinlaste režiim püüdis ära kasutada Alexios V kui Bütsantsi viimase "seadusandliku" keisri hukanud mehe avalikku kohtuprotsessi ja hukkamist, et muuta oma valitsemine seadusadnlikuks. Alexios V Dukas Murzuphlos oli Bütsantsi viimane keiser (kui mitte lugeda [[Konstantinos Laskarius|Konstantinos Laskariust]]), kes valitses [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] enne, kui [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] [[Michael VIII Palaiologos]] selle ladinlastelt [[1261]]. aastal tagasi võttis.<ref name=":0" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]] [[Alexios IV Angelos]] (kaaskeiser)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=jaanuar - aprill [[1204]]|järgnev=[[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) Konstantinos Laskarius (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt)}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> 2ha0nxyzvpichyx5seo1vfl5qsjrz8b 6178804 6178801 2022-08-16T12:17:12Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alecios V Dukas | pildi seletus = Alexios V miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 147 - Alexios V Doukas (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[1204]] (kroonimine [[5. veebruar]]) | ametiajalõpp = [[12. aprill]] [[1204]] (2 kuud ja 15 päeva) | eelmine = * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] (kaasvalitseja) | järgmine = * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) * Konstantinos Laskarius (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) | sünniaeg = u. [[1140]] | surmaaeg = detsember [[1204]] (u. 63-64) | abikaasa = Eudokia Angelina }} '''Alexios V Dukas''', ladinapäraselt '''Alexius V Ducas''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u<abbr>.</abbr> [[1140]] – detsember [[1204]]), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1204]]. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tusane või karvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]. Keiser võitis küll Konstantinoopoli elanike poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] [[Neljas ristisõda|ristisõdijate]] eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Peale Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni [[1261]]. aastal. == Päritolu ja iseloom == [[Dukased|Dukas]] oli üks juhtivamaid aristokraatlikke perekondi Bütsantsis. Samas on vähe teada keiser Alexios V Dukase põlvnemisest. Kõrgest soost Dukased polnud ainsad, kes seda perekonnanime kasutas, ka paljud madalamast soost klannid olid Dukased. On väidetud, et Alexios V oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] (v. [[1081]]–[[1118]]) lapselapselaps naisliini pidi. See võib olla tõsi, sest enamikel Bütsantsi toonsatsel usurpaatoritel ja võimule soovijatel oli sugulusside vere või abielu kaudu [[Komnenos|Komnenostega]]. Ühe täpsema teooria kohaselt oli Alexios Isaak Dukase poeg ning seega [[Alexios IV Angelos]]<nowiki/>e teise astme nõbu.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hendrickx, B.; Matzukis, C.|pealkiri=Alexios V Doukas Mourtzouphlos: His Life, Reign and Death (?–1204)|aasta=1979|lehekülg=111–117|keel=kreeka}}</ref> Kirjas, mis saadeti paavst [[Innocentius III]]-le, on väidetud, et Alexios Dukas Murzuphlos mõrvas oma veresugulase Alexios IV Angelose<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Akropolites, G.|pealkiri=The History|aasta=2007|kirjastus=Oxford University Press|isbn=9780199210671|keel=inglise|toimetaja=Macrides, Ruth}}</ref>. Kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas Alexiost äärmiselt targana, aga ka üleoleva ja kiuslikuna. Choniatese hinnangud pole ilmselt objektiivsed, sest keiser vallandas ajaloolase kõrgelt ''logothetēs tōn sekretōn''<nowiki/>'i (fiskaalpoliitikat kontrolliv ametnik) kohalt.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niceta|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulia|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> == Poliitilised intriigid ja võimuletõus == [[1200]]. aastal proovis [[Johannes Komnenos Paks]] võtta trooni keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angeloselt]] (v. [[1195]]–[[1203]]), milles osales ka Alexios Dukas Murzuphlos. Ebaõnnestunud riigipööre viis tulevase valitseja vangi, kus ta oli arvatavasti [[1201]]. aastast kuni [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v<abbr>.</abbr> [[1185]]–[[1195]], [[1203]]–[[1204]]) võimu taastamiseni. Isaak II ja team poeg [[Alexios IV Angelos]] said võimule lääne ristisõdijate abiga [[1203]]. aasta juulis. Vabadusse pääsedes anti Alexios Dukasele õukonnas ''protovestiarios''e positsioon (impeeriumi rahandusasjade juht).<ref name=":0" /> [[1204]]. aasta alguseks polnud keisrid suutnud tekitada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikes kindlustunnet nende kaitstuse osas ladinlaste ja veneetsaste eest ning rahvas muutus rahutuks. Ristisõdijad polnud samuti [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga rahul, sest keiser ei suutnud oma lubadusi täita. Kui tasu ristisõdijatele ei tulnud, otsustasid nad mässata ja süüdata linnaosasid põlema. Tulekahju tõttu hävis ligi kuuendik linnast ning kuni kolmandik elanikest jäi kodutuks. Lõpptulemusena vähendas see bütsantslaste soovi seista ristisõdijatele vastu. Kõige selle keskel kerkis ladinlastevastase liikumie juhiks Alexios Dukas. Ta võitis rahva poolehoiu oma vaprusega ladinlaste vastu suunatud rünnakus, kus tema hobune komistas ning Alexios oleks peaaegu tapetud või vangistatud, kui vibulaskjad poleks teda kaitsnud. Murzuphlos kasutas ära inimeste viha ristisõdijate vastu oma isiklike ambitsioonide jaoks.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=Byzantinische Zeitschrift, lxxxiv–v|aasta=1992|lehekülg=72-93|keel=inglise|artikkel=The Fires of the Fourth Crusade in Constantinople, 1203- 1204: A Damage Assessment}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=The International History Review, Vol. 17, No. 4|aasta=1995|kirjastus=Taylor and Francis|lehekülg=726–743|keel=inglise|artikkel=Outside and Inside the Fourth Crusade}}</ref> [[1204]]. aasta jaanuari lõpus, mil linlased mässasid, kuulutati kaoses keisriks aadlik [[Nikolaos Kanavos]], kes ise ei soovinud keisrikrooni vastu võtta. Keisrid [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ja [[Isaak II Angelos|Isaak II]] varjusid [[Blachernae palee|Blachernae paleesse]] ning saatsid Alexios Dukas Murzuphlose ristisõdijate juurde abi paluma või vähemalt teavitasid Dukast oma kavatsustest. Selle asemel, et minna ladinlaste juurde, kasutas Murzuphlos ära oma juurdepääsu paleele ning ööl vastu [[29. jaanuar|29. jaanuari]] [[1204]]. aasta maksis ta altkäemaksu "kirvekandjatele" ehk varjaagi kaardiväele ning nende toetusel ka keisrid vahistati. Ajaloolane Choniates väidab, et Murzuphlosel aitas altkäemaksu anda üks eunuhh, kellel oli juurdepääs keiserlikule riigikassale. Varjaagid olid peamine jõud, mis aitas edukat riigipööret läbi viia, ent abiks olid ka Murzuphlose tutvused. Noor [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kägistati vanglas surnuks ning tema nõrk ja pime isa Isaak II suri umbes riigipöörde ajal hirmu, kurbuse või väärkohlemise tõttu. [[Nikolaos Kanavos|Nikolaos Kanavose]] elu säästeti ning talle pakuti isegi ametniku kohta Alexios V valitsuse all, ent Kanavos keeldus ning eiras ka kõiki järgnevaid keisri kutseid. Kanavos varjus [[Hagia Sophia]] katedraali, kust ta aga jõuga välja viidi ning ta tapeti katedraali trepil.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Runciman, Steven|pealkiri=. A History of the Crusades, Volume III: The Kingdom of Acre and the Later Crusades|aasta=1987|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-14-013705-X|keel=inglise}}</ref> == Valitsemine == [[Fail:Alexius V.JPG|vasakul|pisi|Alexios V Dukas Murzuphlos]] Alexios V Dukas kuulutati mõnede allikate järgi keisriks juba enne [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kukutamist<ref name=":1" />. Ametlikult toimus kroonimine [[1204]]. aasta [[5. veebruar|5. veebruaril]]<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Savignac, David|url=https://www.academia.edu/31064036|pealkiri=The Medieval Russian Account of the Fourth Crusade - A New Annotated Translation|väljaanne=Novgorod Chronicle|aeg=2020|vaadatud=16.08.2022}}</ref>. Keiser leidis eest tühja riigikassa, seega otsustas ta konfiskeerida raha aristokraatidelt, et kasutada seda avalikes huvides. Need sammud kasvatasid keisri populaarsust lihtrahva seas, ent võõrandasid aadlikke. Olles saavutanud kindla kontrolli, andis Alexios V käsu sulgeda linnaväravad ristisõdijatele ning tugevdada kindlustusi. Ta juhtis isiklikult rünnakuid ristisõdijate vastu nende röövretkedel, millega ladinlased püüdisid oma varusid täiendada. [[1204]]. aasta [[2. veebruar|2. veebruaril]] juhtis [[Henri I (Ladina keisririigi keiser)|Flandria Henri]] osa ristisõdijate armeest toiduvarusid hankima. [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole naastes ründas Alexios V tema järelväge. Bütsantslased said lüüa ning ristisõdijad said enda kätte keiserliku lipu, mis kujutas [[Maarja|Neitsi]] ikooni (''Panagia Nikopoios''). Bütsantslased kaotasid mõned oma parimad sõdurid ning keiser pääses napilt eluga. Umbes sellel ajal üritas keiser hävitada [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastikku, saates sinna põlema süüdatud laevad, mille eesmärk oli levitada tuld ka veneetslaste alustele. See katse andis vähe tulemusi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:Gustave dore crusades mourzoufle parleying with dandolo.jpg|pisi|Alexios V läbirääkimiselt doodž [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]] (Gustave Doré maal)]] Ikooni kaotamine, mida traditsiooniliselt nähti kui linna jumaliku kaitse füüsilist kehastust, oli tõsine psühholoogiline löök bütsantslastele. Paljud linnaelanikud uskusid, et ikooni sattumine ristisõdijate kätte on nende võidu jumalik kinnitus ning karistus bütsantslaste pattude eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Giarenis, I.|pealkiri=Mediterranean World, 23|aasta=2017|lehekülg=73–80|artikkel=The Crisis of the Fourth Crusade in Byzantium (1203–1204) and the Emergence of Networks for Anti-Latin Reaction and Political Action|keel=inglise}}</ref> Umbes [[8. veebruar|8. veebruaril]] kohtus keiser Alexios V rahuläbiräkimistel Veneetsia [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]], kuid nende tingimused olid bütsantslastee looga karmid. Ajaloolane Choniates väidab, et kohtumine lõppes ristisõdijate ratsaväe ootamatu rünnakuga keisri ja tema saatjaskonna vastu. Alexios V pääses napilt vangistamisest. Tõenäoliselt tapeti ka Alexios IV Angelos samal päeval. Tõenäoliselt oli tapmise põhjuseks veneetslaste nõudmine, et endine keiser taas troonile tõstetakse. Kui uudis Alexios IV surmast ladinlasteni jõudis, halvenesid kahe osapoole suhted veelgi. Märtsis algas Konstantinoopolis sunniviisiline ladinlastest elanike väljasaatmine, mis kujunes ristisõdijate jaoks pöördepunktiks. Peale seda hakkasid nad arutama aktiivselt [[Bütsants|Bütsantsi impeeriumi]] jagamist. Valmistuma hakati ka viimaseks rünnakuks linnale, mis toimus ligi kuu hiljem.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Konstantinoopoli langemine ja keisri surm == [[Fail:Empèri Bizantin - Partiment après la Quatrena Crosada.png|pisi|Bütsants pärast Alexios V kukutamist ja Konstantinoopoli ladinlaste kätte sattumist. Kollasega [[Ladina keisririik]] ja selle vasallid, rohelisega [[Veneetsia vabariik|Veneetsiale]] läinud alad, punasega Bütsantsi järglasriigid]] [[1204]]. aasta [[9. aprill|9. aprillil]] ründasid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]], kuid kaitsjad pidasid vastu<ref name=":3" />. Kolm päeva hiljem, [[12. aprill|12. aprillil]] toimunud rünnak oli kaitsjatele tõrjumiseks liiga tugev. Ründajad murdsid läbi Petria värava lähedalt, sisenesid linna ning rüüstasid [[Balachernae palee]]. Keiser Alexios V üritas edutult koondada linnaelanikke kaitsele. Seejärel põgenes keiser oma armukese Eudokia Angelina ja ema Euphrosyne Dukaina Kameteraga kalapaadile ning põgenes ööl vastu 13. aprilli suunaga [[Traakia|Traakiasse]]. [[Hagia Sophia]] katedraalis kuulutati uueks keisriks [[Konstantinos Laskarius]], kuid ta ei suutnud veenda varjaagide kaardiväge võitlust jätkama ning põgenes [[13. aprill|13. aprilli]] varastel tundidel, jättes Konstantinoopoli ristisõdijate kontrolli alla.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:PriseDeConstantinople1204PalmaLeJeune.JPG|vasakul|pisi|Konstantinoopoli piiramine 1204. aastal (Palma il Giovane maal)]] Alexios V ja tema lähikondlased jõudsid Mosynopolisse, mille olid okupeerinud endine keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ja tema poolehoidjad. Algul võeti nad hästi vastu. Alexios V abiellus oma armukese ja Alexios III tütre Eudokia Angelinaga. Mõni aeg hiljem andis Alexios III aga käsu väimees vangistada ja pimedaks torgata, mis muutsi ta tolle aja arusaamade järgi troonil istumiseks kõlbmatuks. Alexiose hülgasid ka tema senised toetajad ning [[1204]]. aasta novembris langes ta edasitungivate [[Thierry de Loos|Thierry de Loosi]] juhitud ladinlaste kätte Mosynopolise lähedal (aga võibolla ka Anatoolias) vangi.<ref name=":2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Falk, A.|pealkiri=Franks and Saracens: Reality and Fantasy in the Crusades|aasta=2010|kirjastus=Karnac Books|isbn=9781855757332|keel=inglise}}</ref> Vangina Konstantinoopolisse naastes süüdistati teda vandenõus seadusliku valitseja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] vastu. Kohtuprotsessil vaidles pime Alexios V süüdistajatele vastu, väites, et just Alexios IV oli riigireetur, kui kutsus ristisõdijaid jõuga Konstantinoopolisse sisse murdma. Kohus mõistis endise keisri surma ning ta visati surnuks [[Theodosiuse sammas|Theodosiuse samba]] tipust. See oli uus hukkamisviis.<ref name=":1" /> Uus, võõras ladinlaste režiim püüdis ära kasutada Alexios V kui Bütsantsi viimase "seadusandliku" keisri hukanud mehe avalikku kohtuprotsessi ja hukkamist, et muuta oma valitsemine seadusadnlikuks. Alexios V Dukas Murzuphlos oli Bütsantsi viimane keiser (kui mitte lugeda [[Konstantinos Laskarius|Konstantinos Laskariust]]), kes valitses [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] enne, kui [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] [[Michael VIII Palaiologos]] selle ladinlastelt [[1261]]. aastal tagasi võttis.<ref name=":0" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]] [[Alexios IV Angelos]] (kaaskeiser)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=jaanuar - aprill [[1204]]|järgnev=[[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) Konstantinos Laskarius (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt)}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> 8miyyg0onry49k2egl2erxmykrok0l4 6178808 6178804 2022-08-16T12:21:17Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alecios V Dukas | pildi seletus = Alexios V miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 147 - Alexios V Doukas (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[1204]] (kroonimine [[5. veebruar]]) | ametiajalõpp = [[12. aprill]] [[1204]] (2 kuud ja 15 päeva) | eelmine = * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] (kaasvalitseja) | järgmine = * [[Konstantinos Laskarius]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) | sünniaeg = u. [[1140]] | surmaaeg = detsember [[1204]] (u. 63-64) | abikaasa = Eudokia Angelina }} '''Alexios V Dukas''', ladinapäraselt '''Alexius V Ducas''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u<abbr>.</abbr> [[1140]] – detsember [[1204]]), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1204]]. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tusane või karvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]. Keiser võitis küll Konstantinoopoli elanike poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] [[Neljas ristisõda|ristisõdijate]] eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Peale Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni [[1261]]. aastal. == Päritolu ja iseloom == [[Dukased|Dukas]] oli üks juhtivamaid aristokraatlikke perekondi Bütsantsis. Samas on vähe teada keiser Alexios V Dukase põlvnemisest. Kõrgest soost Dukased polnud ainsad, kes seda perekonnanime kasutas, ka paljud madalamast soost klannid olid Dukased. On väidetud, et Alexios V oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] (v. [[1081]]–[[1118]]) lapselapselaps naisliini pidi. See võib olla tõsi, sest enamikel Bütsantsi toonsatsel usurpaatoritel ja võimule soovijatel oli sugulusside vere või abielu kaudu [[Komnenos|Komnenostega]]. Ühe täpsema teooria kohaselt oli Alexios Isaak Dukase poeg ning seega [[Alexios IV Angelos]]<nowiki/>e teise astme nõbu.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hendrickx, B.; Matzukis, C.|pealkiri=Alexios V Doukas Mourtzouphlos: His Life, Reign and Death (?–1204)|aasta=1979|lehekülg=111–117|keel=kreeka}}</ref> Kirjas, mis saadeti paavst [[Innocentius III]]-le, on väidetud, et Alexios Dukas Murzuphlos mõrvas oma veresugulase Alexios IV Angelose<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Akropolites, G.|pealkiri=The History|aasta=2007|kirjastus=Oxford University Press|isbn=9780199210671|keel=inglise|toimetaja=Macrides, Ruth}}</ref>. Kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas Alexiost äärmiselt targana, aga ka üleoleva ja kiuslikuna. Choniatese hinnangud pole ilmselt objektiivsed, sest keiser vallandas ajaloolase kõrgelt ''logothetēs tōn sekretōn''<nowiki/>'i (fiskaalpoliitikat kontrolliv ametnik) kohalt.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niceta|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulia|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> == Poliitilised intriigid ja võimuletõus == [[1200]]. aastal proovis [[Johannes Komnenos Paks]] võtta trooni keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angeloselt]] (v. [[1195]]–[[1203]]), milles osales ka Alexios Dukas Murzuphlos. Ebaõnnestunud riigipööre viis tulevase valitseja vangi, kus ta oli arvatavasti [[1201]]. aastast kuni [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v<abbr>.</abbr> [[1185]]–[[1195]], [[1203]]–[[1204]]) võimu taastamiseni. Isaak II ja team poeg [[Alexios IV Angelos]] said võimule lääne ristisõdijate abiga [[1203]]. aasta juulis. Vabadusse pääsedes anti Alexios Dukasele õukonnas ''protovestiarios''e positsioon (impeeriumi rahandusasjade juht).<ref name=":0" /> [[1204]]. aasta alguseks polnud keisrid suutnud tekitada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikes kindlustunnet nende kaitstuse osas ladinlaste ja veneetsaste eest ning rahvas muutus rahutuks. Ristisõdijad polnud samuti [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga rahul, sest keiser ei suutnud oma lubadusi täita. Kui tasu ristisõdijatele ei tulnud, otsustasid nad mässata ja süüdata linnaosasid põlema. Tulekahju tõttu hävis ligi kuuendik linnast ning kuni kolmandik elanikest jäi kodutuks. Lõpptulemusena vähendas see bütsantslaste soovi seista ristisõdijatele vastu. Kõige selle keskel kerkis ladinlastevastase liikumie juhiks Alexios Dukas. Ta võitis rahva poolehoiu oma vaprusega ladinlaste vastu suunatud rünnakus, kus tema hobune komistas ning Alexios oleks peaaegu tapetud või vangistatud, kui vibulaskjad poleks teda kaitsnud. Murzuphlos kasutas ära inimeste viha ristisõdijate vastu oma isiklike ambitsioonide jaoks.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=Byzantinische Zeitschrift, lxxxiv–v|aasta=1992|lehekülg=72-93|keel=inglise|artikkel=The Fires of the Fourth Crusade in Constantinople, 1203- 1204: A Damage Assessment}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=The International History Review, Vol. 17, No. 4|aasta=1995|kirjastus=Taylor and Francis|lehekülg=726–743|keel=inglise|artikkel=Outside and Inside the Fourth Crusade}}</ref> [[1204]]. aasta jaanuari lõpus, mil linlased mässasid, kuulutati kaoses keisriks aadlik [[Nikolaos Kanavos]], kes ise ei soovinud keisrikrooni vastu võtta. Keisrid [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ja [[Isaak II Angelos|Isaak II]] varjusid [[Blachernae palee|Blachernae paleesse]] ning saatsid Alexios Dukas Murzuphlose ristisõdijate juurde abi paluma või vähemalt teavitasid Dukast oma kavatsustest. Selle asemel, et minna ladinlaste juurde, kasutas Murzuphlos ära oma juurdepääsu paleele ning ööl vastu [[29. jaanuar|29. jaanuari]] [[1204]]. aasta maksis ta altkäemaksu "kirvekandjatele" ehk varjaagi kaardiväele ning nende toetusel ka keisrid vahistati. Ajaloolane Choniates väidab, et Murzuphlosel aitas altkäemaksu anda üks eunuhh, kellel oli juurdepääs keiserlikule riigikassale. Varjaagid olid peamine jõud, mis aitas edukat riigipööret läbi viia, ent abiks olid ka Murzuphlose tutvused. Noor [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kägistati vanglas surnuks ning tema nõrk ja pime isa Isaak II suri umbes riigipöörde ajal hirmu, kurbuse või väärkohlemise tõttu. [[Nikolaos Kanavos|Nikolaos Kanavose]] elu säästeti ning talle pakuti isegi ametniku kohta Alexios V valitsuse all, ent Kanavos keeldus ning eiras ka kõiki järgnevaid keisri kutseid. Kanavos varjus [[Hagia Sophia]] katedraali, kust ta aga jõuga välja viidi ning ta tapeti katedraali trepil.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Runciman, Steven|pealkiri=. A History of the Crusades, Volume III: The Kingdom of Acre and the Later Crusades|aasta=1987|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-14-013705-X|keel=inglise}}</ref> == Valitsemine == [[Fail:Alexius V.JPG|vasakul|pisi|Alexios V Dukas Murzuphlos]] Alexios V Dukas kuulutati mõnede allikate järgi keisriks juba enne [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kukutamist<ref name=":1" />. Ametlikult toimus kroonimine [[1204]]. aasta [[5. veebruar|5. veebruaril]]<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Savignac, David|url=https://www.academia.edu/31064036|pealkiri=The Medieval Russian Account of the Fourth Crusade - A New Annotated Translation|väljaanne=Novgorod Chronicle|aeg=2020|vaadatud=16.08.2022}}</ref>. Keiser leidis eest tühja riigikassa, seega otsustas ta konfiskeerida raha aristokraatidelt, et kasutada seda avalikes huvides. Need sammud kasvatasid keisri populaarsust lihtrahva seas, ent võõrandasid aadlikke. Olles saavutanud kindla kontrolli, andis Alexios V käsu sulgeda linnaväravad ristisõdijatele ning tugevdada kindlustusi. Ta juhtis isiklikult rünnakuid ristisõdijate vastu nende röövretkedel, millega ladinlased püüdisid oma varusid täiendada. [[1204]]. aasta [[2. veebruar|2. veebruaril]] juhtis [[Henri I (Ladina keisririigi keiser)|Flandria Henri]] osa ristisõdijate armeest toiduvarusid hankima. [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole naastes ründas Alexios V tema järelväge. Bütsantslased said lüüa ning ristisõdijad said enda kätte keiserliku lipu, mis kujutas [[Maarja|Neitsi]] ikooni (''Panagia Nikopoios''). Bütsantslased kaotasid mõned oma parimad sõdurid ning keiser pääses napilt eluga. Umbes sellel ajal üritas keiser hävitada [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastikku, saates sinna põlema süüdatud laevad, mille eesmärk oli levitada tuld ka veneetslaste alustele. See katse andis vähe tulemusi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:Gustave dore crusades mourzoufle parleying with dandolo.jpg|pisi|Alexios V läbirääkimiselt doodž [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]] (Gustave Doré maal)]] Ikooni kaotamine, mida traditsiooniliselt nähti kui linna jumaliku kaitse füüsilist kehastust, oli tõsine psühholoogiline löök bütsantslastele. Paljud linnaelanikud uskusid, et ikooni sattumine ristisõdijate kätte on nende võidu jumalik kinnitus ning karistus bütsantslaste pattude eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Giarenis, I.|pealkiri=Mediterranean World, 23|aasta=2017|lehekülg=73–80|artikkel=The Crisis of the Fourth Crusade in Byzantium (1203–1204) and the Emergence of Networks for Anti-Latin Reaction and Political Action|keel=inglise}}</ref> Umbes [[8. veebruar|8. veebruaril]] kohtus keiser Alexios V rahuläbiräkimistel Veneetsia [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]], kuid nende tingimused olid bütsantslastee looga karmid. Ajaloolane Choniates väidab, et kohtumine lõppes ristisõdijate ratsaväe ootamatu rünnakuga keisri ja tema saatjaskonna vastu. Alexios V pääses napilt vangistamisest. Tõenäoliselt tapeti ka Alexios IV Angelos samal päeval. Tõenäoliselt oli tapmise põhjuseks veneetslaste nõudmine, et endine keiser taas troonile tõstetakse. Kui uudis Alexios IV surmast ladinlasteni jõudis, halvenesid kahe osapoole suhted veelgi. Märtsis algas Konstantinoopolis sunniviisiline ladinlastest elanike väljasaatmine, mis kujunes ristisõdijate jaoks pöördepunktiks. Peale seda hakkasid nad arutama aktiivselt [[Bütsants|Bütsantsi impeeriumi]] jagamist. Valmistuma hakati ka viimaseks rünnakuks linnale, mis toimus ligi kuu hiljem.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Konstantinoopoli langemine ja keisri surm == [[Fail:Empèri Bizantin - Partiment après la Quatrena Crosada.png|pisi|Bütsants pärast Alexios V kukutamist ja Konstantinoopoli ladinlaste kätte sattumist. Kollasega [[Ladina keisririik]] ja selle vasallid, rohelisega [[Veneetsia vabariik|Veneetsiale]] läinud alad, punasega Bütsantsi järglasriigid]] [[1204]]. aasta [[9. aprill|9. aprillil]] ründasid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]], kuid kaitsjad pidasid vastu<ref name=":3" />. Kolm päeva hiljem, [[12. aprill|12. aprillil]] toimunud rünnak oli kaitsjatele tõrjumiseks liiga tugev. Ründajad murdsid läbi Petria värava lähedalt, sisenesid linna ning rüüstasid [[Balachernae palee]]. Keiser Alexios V üritas edutult koondada linnaelanikke kaitsele. Seejärel põgenes keiser oma armukese Eudokia Angelina ja ema Euphrosyne Dukaina Kameteraga kalapaadile ning põgenes ööl vastu 13. aprilli suunaga [[Traakia|Traakiasse]]. [[Hagia Sophia]] katedraalis kuulutati uueks keisriks [[Konstantinos Laskarius]], kuid ta ei suutnud veenda varjaagide kaardiväge võitlust jätkama ning põgenes [[13. aprill|13. aprilli]] varastel tundidel, jättes Konstantinoopoli ristisõdijate kontrolli alla.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:PriseDeConstantinople1204PalmaLeJeune.JPG|vasakul|pisi|Konstantinoopoli piiramine 1204. aastal (Palma il Giovane maal)]] Alexios V ja tema lähikondlased jõudsid Mosynopolisse, mille olid okupeerinud endine keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ja tema poolehoidjad. Algul võeti nad hästi vastu. Alexios V abiellus oma armukese ja Alexios III tütre Eudokia Angelinaga. Mõni aeg hiljem andis Alexios III aga käsu väimees vangistada ja pimedaks torgata, mis muutsi ta tolle aja arusaamade järgi troonil istumiseks kõlbmatuks. Alexiose hülgasid ka tema senised toetajad ning [[1204]]. aasta novembris langes ta edasitungivate [[Thierry de Loos|Thierry de Loosi]] juhitud ladinlaste kätte Mosynopolise lähedal (aga võibolla ka Anatoolias) vangi.<ref name=":2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Falk, A.|pealkiri=Franks and Saracens: Reality and Fantasy in the Crusades|aasta=2010|kirjastus=Karnac Books|isbn=9781855757332|keel=inglise}}</ref> Vangina Konstantinoopolisse naastes süüdistati teda vandenõus seadusliku valitseja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] vastu. Kohtuprotsessil vaidles pime Alexios V süüdistajatele vastu, väites, et just Alexios IV oli riigireetur, kui kutsus ristisõdijaid jõuga Konstantinoopolisse sisse murdma. Kohus mõistis endise keisri surma ning ta visati surnuks [[Theodosiuse sammas|Theodosiuse samba]] tipust. See oli uus hukkamisviis.<ref name=":1" /> Uus, võõras ladinlaste režiim püüdis ära kasutada Alexios V kui Bütsantsi viimase "seadusandliku" keisri hukanud mehe avalikku kohtuprotsessi ja hukkamist, et muuta oma valitsemine seadusadnlikuks. Alexios V Dukas Murzuphlos oli Bütsantsi viimane keiser (kui mitte lugeda [[Konstantinos Laskarius|Konstantinos Laskariust]]), kes valitses [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] enne, kui [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] [[Michael VIII Palaiologos]] selle ladinlastelt [[1261]]. aastal tagasi võttis.<ref name=":0" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]] [[Alexios IV Angelos]] (kaaskeiser)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=jaanuar - aprill [[1204]]|järgnev= [[Konstantinos Laskarius]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) }} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> hm1zoj8hrjd9w8x8c4xjfokfgz7yx10 6178981 6178808 2022-08-16T18:59:47Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alecios V Dukas | pildi seletus = Alexios V miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 147 - Alexios V Doukas (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[1204]] (kroonimine [[5. veebruar]]) | ametiajalõpp = [[12. aprill]] [[1204]] (2 kuud ja 15 päeva) | eelmine = * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] (kaasvalitseja) | järgmine = * [[Konstantinos Laskarius]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) | sünniaeg = u. [[1140]] | surmaaeg = detsember [[1204]] (u. 63-64) | abikaasa = Eudokia Angelina }} '''Alexios V Dukas''', ladinapäraselt '''Alexius V Ducas''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u<abbr>.</abbr> [[1140]] – detsember [[1204]]), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1204]]. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tusane või karvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]. Keiser võitis küll Konstantinoopoli elanike poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] [[Neljas ristisõda|ristisõdijate]] eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Peale Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni [[1261]]. aastal. == Päritolu ja iseloom == [[Dukased|Dukas]] oli üks juhtivamaid aristokraatlikke perekondi Bütsantsis. Samas on vähe teada keiser Alexios V Dukase põlvnemisest. Kõrgest soost Dukased polnud ainsad, kes seda perekonnanime kasutas, ka paljud madalamast soost klannid olid Dukased. On väidetud, et Alexios V oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] (v. [[1081]]–[[1118]]) lapselapselaps naisliini pidi. See võib olla tõsi, sest enamikel Bütsantsi toonsatsel usurpaatoritel ja võimule soovijatel oli sugulusside vere või abielu kaudu [[Komnenos|Komnenostega]]. Ühe täpsema teooria kohaselt oli Alexios Isaak Dukase poeg ning seega [[Alexios IV Angelos]]<nowiki/>e teise astme nõbu.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hendrickx, B.; Matzukis, C.|pealkiri=Alexios V Doukas Mourtzouphlos: His Life, Reign and Death (?–1204)|aasta=1979|lehekülg=111–117|keel=kreeka}}</ref> Kirjas, mis saadeti paavst [[Innocentius III]]-le, on väidetud, et Alexios Dukas Murzuphlos mõrvas oma veresugulase Alexios IV Angelose<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Akropolites, G.|pealkiri=The History|aasta=2007|kirjastus=Oxford University Press|isbn=9780199210671|keel=inglise|toimetaja=Macrides, Ruth}}</ref>. Kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas Alexiost äärmiselt targana, aga ka üleoleva ja kiuslikuna. Choniatese hinnangud pole ilmselt objektiivsed, sest keiser vallandas ajaloolase kõrgelt ''logothetēs tōn sekretōn''<nowiki/>'i (fiskaalpoliitikat kontrolliv ametnik) kohalt.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niceta|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulia|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> == Poliitilised intriigid ja võimuletõus == [[1200]]. aastal proovis [[Johannes Komnenos Paks]] võtta trooni keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angeloselt]] (v. [[1195]]–[[1203]]), milles osales ka Alexios Dukas Murzuphlos. Ebaõnnestunud riigipööre viis tulevase valitseja vangi, kus ta oli arvatavasti [[1201]]. aastast kuni [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v<abbr>.</abbr> [[1185]]–[[1195]], [[1203]]–[[1204]]) võimu taastamiseni. Isaak II ja team poeg [[Alexios IV Angelos]] said võimule lääne ristisõdijate abiga [[1203]]. aasta juulis. Vabadusse pääsedes anti Alexios Dukasele õukonnas ''protovestiarios''e positsioon (impeeriumi rahandusasjade juht).<ref name=":0" /> [[1204]]. aasta alguseks polnud keisrid suutnud tekitada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikes kindlustunnet nende kaitstuse osas ladinlaste ja veneetsaste eest ning rahvas muutus rahutuks. Ristisõdijad polnud samuti [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga rahul, sest keiser ei suutnud oma lubadusi täita. Kui tasu ristisõdijatele ei tulnud, otsustasid nad mässata ja süüdata linnaosasid põlema. Tulekahju tõttu hävis ligi kuuendik linnast ning kuni kolmandik elanikest jäi kodutuks. Lõpptulemusena vähendas see bütsantslaste soovi seista ristisõdijatele vastu. Kõige selle keskel kerkis ladinlastevastase liikumie juhiks Alexios Dukas. Ta võitis rahva poolehoiu oma vaprusega ladinlaste vastu suunatud rünnakus, kus tema hobune komistas ning Alexios oleks peaaegu tapetud või vangistatud, kui vibulaskjad poleks teda kaitsnud. Murzuphlos kasutas ära inimeste viha ristisõdijate vastu oma isiklike ambitsioonide jaoks.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=Byzantinische Zeitschrift, lxxxiv–v|aasta=1992|lehekülg=72-93|keel=inglise|artikkel=The Fires of the Fourth Crusade in Constantinople, 1203- 1204: A Damage Assessment}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=The International History Review, Vol. 17, No. 4|aasta=1995|kirjastus=Taylor and Francis|lehekülg=726–743|keel=inglise|artikkel=Outside and Inside the Fourth Crusade}}</ref> [[1204]]. aasta jaanuari lõpus, mil linlased mässasid, kuulutati kaoses keisriks aadlik [[Nikolaos Kanavos]], kes ise ei soovinud keisrikrooni vastu võtta. Keisrid [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ja [[Isaak II Angelos|Isaak II]] varjusid [[Blachernae palee|Blachernae paleesse]] ning saatsid Alexios Dukas Murzuphlose ristisõdijate juurde abi paluma või vähemalt teavitasid Dukast oma kavatsustest. Selle asemel, et minna ladinlaste juurde, kasutas Murzuphlos ära oma juurdepääsu paleele ning ööl vastu [[29. jaanuar|29. jaanuari]] [[1204]]. aasta maksis ta altkäemaksu "kirvekandjatele" ehk varjaagi kaardiväele ning nende toetusel ka keisrid vahistati. Ajaloolane Choniates väidab, et Murzuphlosel aitas altkäemaksu anda üks eunuhh, kellel oli juurdepääs keiserlikule riigikassale. Varjaagid olid peamine jõud, mis aitas edukat riigipööret läbi viia, ent abiks olid ka Murzuphlose tutvused. Noor [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kägistati vanglas surnuks ning tema nõrk ja pime isa Isaak II suri umbes riigipöörde ajal hirmu, kurbuse või väärkohlemise tõttu. [[Nikolaos Kanavos|Nikolaos Kanavose]] elu säästeti ning talle pakuti isegi ametniku kohta Alexios V valitsuse all, ent Kanavos keeldus ning eiras ka kõiki järgnevaid keisri kutseid. Kanavos varjus [[Hagia Sophia]] katedraali, kust ta aga jõuga välja viidi ning ta tapeti katedraali trepil.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Runciman, Steven|pealkiri=. A History of the Crusades, Volume III: The Kingdom of Acre and the Later Crusades|aasta=1987|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-14-013705-X|keel=inglise}}</ref> == Valitsemine == [[Fail:Alexius V.JPG|vasakul|pisi|Alexios V Dukas Murzuphlos]] Alexios V Dukas kuulutati mõnede allikate järgi keisriks juba enne [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kukutamist<ref name=":1" />. Ametlikult toimus kroonimine [[1204]]. aasta [[5. veebruar|5. veebruaril]]<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Savignac, David|url=https://www.academia.edu/31064036|pealkiri=The Medieval Russian Account of the Fourth Crusade - A New Annotated Translation|väljaanne=Novgorod Chronicle|aeg=2020|vaadatud=16.08.2022}}</ref>. Keiser leidis eest tühja riigikassa, seega otsustas ta konfiskeerida raha aristokraatidelt, et kasutada seda avalikes huvides. Need sammud kasvatasid keisri populaarsust lihtrahva seas, ent võõrandasid aadlikke. Olles saavutanud kindla kontrolli, andis Alexios V käsu sulgeda linnaväravad ristisõdijatele ning tugevdada kindlustusi. Ta juhtis isiklikult rünnakuid ristisõdijate vastu nende röövretkedel, millega ladinlased püüdisid oma varusid täiendada. [[1204]]. aasta [[2. veebruar|2. veebruaril]] juhtis [[Henri I (Ladina keisririigi keiser)|Flandria Henri]] osa ristisõdijate armeest toiduvarusid hankima. [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole naastes ründas Alexios V tema järelväge. Bütsantslased said lüüa ning ristisõdijad said enda kätte keiserliku lipu, mis kujutas [[Maarja|Neitsi]] ikooni (''Panagia Nikopoios''). Bütsantslased kaotasid mõned oma parimad sõdurid ning keiser pääses napilt eluga. Umbes sellel ajal üritas keiser hävitada [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastikku, saates sinna põlema süüdatud laevad, mille eesmärk oli levitada tuld ka veneetslaste alustele. See katse andis vähe tulemusi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:Gustave dore crusades mourzoufle parleying with dandolo.jpg|pisi|Alexios V läbirääkimiselt doodž [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]] (Gustave Doré maal)]] Ikooni kaotamine, mida traditsiooniliselt nähti kui linna jumaliku kaitse füüsilist kehastust, oli tõsine psühholoogiline löök bütsantslastele. Paljud linnaelanikud uskusid, et ikooni sattumine ristisõdijate kätte on nende võidu jumalik kinnitus ning karistus bütsantslaste pattude eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Giarenis, I.|pealkiri=Mediterranean World, 23|aasta=2017|lehekülg=73–80|artikkel=The Crisis of the Fourth Crusade in Byzantium (1203–1204) and the Emergence of Networks for Anti-Latin Reaction and Political Action|keel=inglise}}</ref> Umbes [[8. veebruar|8. veebruaril]] kohtus keiser Alexios V rahuläbiräkimistel Veneetsia [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]], kuid nende tingimused olid bütsantslastee looga karmid. Ajaloolane Choniates väidab, et kohtumine lõppes ristisõdijate ratsaväe ootamatu rünnakuga keisri ja tema saatjaskonna vastu. Alexios V pääses napilt vangistamisest. Tõenäoliselt tapeti ka Alexios IV Angelos samal päeval. Tõenäoliselt oli tapmise põhjuseks veneetslaste nõudmine, et endine keiser taas troonile tõstetakse. Kui uudis Alexios IV surmast ladinlasteni jõudis, halvenesid kahe osapoole suhted veelgi. Märtsis algas Konstantinoopolis sunniviisiline ladinlastest elanike väljasaatmine, mis kujunes ristisõdijate jaoks pöördepunktiks. Peale seda hakkasid nad arutama aktiivselt [[Bütsants|Bütsantsi impeeriumi]] jagamist. Valmistuma hakati ka viimaseks rünnakuks linnale, mis toimus ligi kuu hiljem.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Konstantinoopoli langemine ja keisri surm == [[Fail:Empèri Bizantin - Partiment après la Quatrena Crosada.png|pisi|Bütsants pärast Alexios V kukutamist ja Konstantinoopoli ladinlaste kätte sattumist. Kollasega [[Ladina keisririik]] ja selle vasallid, rohelisega [[Veneetsia vabariik|Veneetsiale]] läinud alad, punasega Bütsantsi järglasriigid]] [[1204]]. aasta [[9. aprill|9. aprillil]] ründasid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]], kuid kaitsjad pidasid vastu<ref name=":3" />. Kolm päeva hiljem, [[12. aprill|12. aprillil]] toimunud rünnak oli kaitsjatele tõrjumiseks liiga tugev. Ründajad murdsid läbi Petria värava lähedalt, sisenesid linna ning rüüstasid [[Balachernae palee]]. Keiser Alexios V üritas edutult koondada linnaelanikke kaitsele. Seejärel põgenes keiser oma armukese Eudokia Angelina ja ema Euphrosyne Dukaina Kameteraga kalapaadile ning põgenes ööl vastu 13. aprilli suunaga [[Traakia|Traakiasse]]. [[Hagia Sophia]] katedraalis kuulutati uueks keisriks [[Konstantinos Laskarius]], kuid ta ei suutnud veenda varjaagide kaardiväge võitlust jätkama ning põgenes [[13. aprill|13. aprilli]] varastel tundidel, jättes Konstantinoopoli ristisõdijate kontrolli alla.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:PriseDeConstantinople1204PalmaLeJeune.JPG|vasakul|pisi|Konstantinoopoli piiramine 1204. aastal (Palma il Giovane maal)]] Alexios V ja tema lähikondlased jõudsid Mosynopolisse, mille olid okupeerinud endine keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ja tema poolehoidjad. Algul võeti nad hästi vastu. Alexios V abiellus oma armukese ja Alexios III tütre Eudokia Angelinaga. Mõni aeg hiljem andis Alexios III aga käsu väimees vangistada ja pimedaks torgata, mis muutsi ta tolle aja arusaamade järgi troonil istumiseks kõlbmatuks. Alexiose hülgasid ka tema senised toetajad ning [[1204]]. aasta novembris langes ta edasitungivate [[Thierry de Loos|Thierry de Loosi]] juhitud ladinlaste kätte Mosynopolise lähedal (aga võibolla ka Anatoolias) vangi.<ref name=":2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Falk, A.|pealkiri=Franks and Saracens: Reality and Fantasy in the Crusades|aasta=2010|kirjastus=Karnac Books|isbn=9781855757332|keel=inglise}}</ref> Vangina Konstantinoopolisse naastes süüdistati teda vandenõus seadusliku valitseja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] vastu. Kohtuprotsessil vaidles pime Alexios V süüdistajatele vastu, väites, et just Alexios IV oli riigireetur, kui kutsus ristisõdijaid jõuga Konstantinoopolisse sisse murdma. Kohus mõistis endise keisri surma ning ta visati surnuks [[Theodosiuse sammas|Theodosiuse samba]] tipust. See oli uus hukkamisviis.<ref name=":1" /> Uus, võõras ladinlaste režiim püüdis ära kasutada Alexios V kui Bütsantsi viimase "seadusandliku" keisri hukanud mehe avalikku kohtuprotsessi ja hukkamist, et muuta oma valitsemine seadusadnlikuks. Alexios V Dukas Murzuphlos oli Bütsantsi viimane keiser (kui mitte lugeda [[Konstantinos Laskarius|Konstantinos Laskariust]]), kes valitses [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] enne, kui [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] [[Michael VIII Palaiologos]] selle ladinlastelt [[1261]]. aastal tagasi võttis.<ref name=":0" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]] [[Alexios IV Angelos]] (kaaskeiser)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=jaanuar - aprill [[1204]]|järgnev= [[Konstantinos Laskarius]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]); [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]); [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]); [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) }} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> aku1q98z49ogoiqbvhopcqzcx45syd6 6179091 6178981 2022-08-17T07:39:16Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alecios V Dukas | pildi seletus = Alexios V miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 147 - Alexios V Doukas (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[1204]] (kroonimine [[5. veebruar]]) | ametiajalõpp = [[12. aprill]] [[1204]] (2 kuud ja 15 päeva) | eelmine = * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] (kaasvalitseja) | järgmine = * [[Konstantinos Laskarius]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) | sünniaeg = u. [[1140]] | surmaaeg = detsember [[1204]] (u. 63-64) | abikaasa = Eudokia Angelina }} '''Alexios V Dukas''', ladinapäraselt '''Alexius V Ducas''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u<abbr>.</abbr> [[1140]] – detsember [[1204]]), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1204]]. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tusane või karvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]. Keiser võitis küll Konstantinoopoli elanike poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] [[Neljas ristisõda|ristisõdijate]] eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Peale Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni [[1261]]. aastal. == Päritolu ja iseloom == [[Dukased|Dukas]] oli üks juhtivamaid aristokraatlikke perekondi Bütsantsis. Samas on vähe teada keiser Alexios V Dukase põlvnemisest. Kõrgest soost Dukased polnud ainsad, kes seda perekonnanime kasutas, ka paljud madalamast soost klannid olid Dukased. On väidetud, et Alexios V oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] (v. [[1081]]–[[1118]]) lapselapselaps naisliini pidi. See võib olla tõsi, sest enamikel Bütsantsi toonsatsel usurpaatoritel ja võimule soovijatel oli sugulusside vere või abielu kaudu [[Komnenos|Komnenostega]]. Ühe täpsema teooria kohaselt oli Alexios Isaak Dukase poeg ning seega [[Alexios IV Angelos]]<nowiki/>e teise astme nõbu.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hendrickx, B.; Matzukis, C.|pealkiri=Alexios V Doukas Mourtzouphlos: His Life, Reign and Death (?–1204)|aasta=1979|lehekülg=111–117|keel=kreeka}}</ref> Kirjas, mis saadeti paavst [[Innocentius III]]-le, on väidetud, et Alexios Dukas Murzuphlos mõrvas oma veresugulase Alexios IV Angelose<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Akropolites, G.|pealkiri=The History|aasta=2007|kirjastus=Oxford University Press|isbn=9780199210671|keel=inglise|toimetaja=Macrides, Ruth}}</ref>. Kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas Alexiost äärmiselt targana, aga ka üleoleva ja kiuslikuna. Choniatese hinnangud pole ilmselt objektiivsed, sest keiser vallandas ajaloolase kõrgelt ''logothetēs tōn sekretōn''<nowiki/>'i (fiskaalpoliitikat kontrolliv ametnik) kohalt.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niceta|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulia|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> == Poliitilised intriigid ja võimuletõus == [[1200]]. aastal proovis [[Johannes Komnenos Paks]] võtta trooni keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angeloselt]] (v. [[1195]]–[[1203]]), milles osales ka Alexios Dukas Murzuphlos. Ebaõnnestunud riigipööre viis tulevase valitseja vangi, kus ta oli arvatavasti [[1201]]. aastast kuni [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v<abbr>.</abbr> [[1185]]–[[1195]], [[1203]]–[[1204]]) võimu taastamiseni. Isaak II ja team poeg [[Alexios IV Angelos]] said võimule lääne ristisõdijate abiga [[1203]]. aasta juulis. Vabadusse pääsedes anti Alexios Dukasele õukonnas ''protovestiarios''e positsioon (impeeriumi rahandusasjade juht).<ref name=":0" /> [[1204]]. aasta alguseks polnud keisrid suutnud tekitada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikes kindlustunnet nende kaitstuse osas ladinlaste ja veneetsaste eest ning rahvas muutus rahutuks. Ristisõdijad polnud samuti [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga rahul, sest keiser ei suutnud oma lubadusi täita. Kui tasu ristisõdijatele ei tulnud, otsustasid nad mässata ja süüdata linnaosasid põlema. Tulekahju tõttu hävis ligi kuuendik linnast ning kuni kolmandik elanikest jäi kodutuks. Lõpptulemusena vähendas see bütsantslaste soovi seista ristisõdijatele vastu. Kõige selle keskel kerkis ladinlastevastase liikumie juhiks Alexios Dukas. Ta võitis rahva poolehoiu oma vaprusega ladinlaste vastu suunatud rünnakus, kus tema hobune komistas ning Alexios oleks peaaegu tapetud või vangistatud, kui vibulaskjad poleks teda kaitsnud. Murzuphlos kasutas ära inimeste viha ristisõdijate vastu oma isiklike ambitsioonide jaoks.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=Byzantinische Zeitschrift, lxxxiv–v|aasta=1992|lehekülg=72-93|keel=inglise|artikkel=The Fires of the Fourth Crusade in Constantinople, 1203- 1204: A Damage Assessment}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=The International History Review, Vol. 17, No. 4|aasta=1995|kirjastus=Taylor and Francis|lehekülg=726–743|keel=inglise|artikkel=Outside and Inside the Fourth Crusade}}</ref> [[1204]]. aasta jaanuari lõpus, mil linlased mässasid, kuulutati kaoses keisriks aadlik [[Nikolaos Kanavos]], kes ise ei soovinud keisrikrooni vastu võtta. Keisrid [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ja [[Isaak II Angelos|Isaak II]] varjusid [[Blachernae palee|Blachernae paleesse]] ning saatsid Alexios Dukas Murzuphlose ristisõdijate juurde abi paluma või vähemalt teavitasid Dukast oma kavatsustest. Selle asemel, et minna ladinlaste juurde, kasutas Murzuphlos ära oma juurdepääsu paleele ning ööl vastu [[29. jaanuar|29. jaanuari]] [[1204]]. aasta maksis ta altkäemaksu "kirvekandjatele" ehk varjaagi kaardiväele ning nende toetusel ka keisrid vahistati. Ajaloolane Choniates väidab, et Murzuphlosel aitas altkäemaksu anda üks eunuhh, kellel oli juurdepääs keiserlikule riigikassale. Varjaagid olid peamine jõud, mis aitas edukat riigipööret läbi viia, ent abiks olid ka Murzuphlose tutvused. Noor [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kägistati vanglas surnuks ning tema nõrk ja pime isa Isaak II suri umbes riigipöörde ajal hirmu, kurbuse või väärkohlemise tõttu. [[Nikolaos Kanavos|Nikolaos Kanavose]] elu säästeti ning talle pakuti isegi ametniku kohta Alexios V valitsuse all, ent Kanavos keeldus ning eiras ka kõiki järgnevaid keisri kutseid. Kanavos varjus [[Hagia Sophia]] katedraali, kust ta aga jõuga välja viidi ning ta tapeti katedraali trepil.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Runciman, Steven|pealkiri=. A History of the Crusades, Volume III: The Kingdom of Acre and the Later Crusades|aasta=1987|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-14-013705-X|keel=inglise}}</ref> == Valitsemine == [[Fail:Alexius V.JPG|vasakul|pisi|Alexios V Dukas Murzuphlos]] Alexios V Dukas kuulutati mõnede allikate järgi keisriks juba enne [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kukutamist<ref name=":1" />. Ametlikult toimus kroonimine [[1204]]. aasta [[5. veebruar|5. veebruaril]]<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Savignac, David|url=https://www.academia.edu/31064036|pealkiri=The Medieval Russian Account of the Fourth Crusade - A New Annotated Translation|väljaanne=Novgorod Chronicle|aeg=2020|vaadatud=16.08.2022}}</ref>. Keiser leidis eest tühja riigikassa, seega otsustas ta konfiskeerida raha aristokraatidelt, et kasutada seda avalikes huvides. Need sammud kasvatasid keisri populaarsust lihtrahva seas, ent võõrandasid aadlikke. Olles saavutanud kindla kontrolli, andis Alexios V käsu sulgeda linnaväravad ristisõdijatele ning tugevdada kindlustusi. Ta juhtis isiklikult rünnakuid ristisõdijate vastu nende röövretkedel, millega ladinlased püüdisid oma varusid täiendada. [[1204]]. aasta [[2. veebruar|2. veebruaril]] juhtis [[Henri I (Ladina keisririigi keiser)|Flandria Henri]] osa ristisõdijate armeest toiduvarusid hankima. [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole naastes ründas Alexios V tema järelväge. Bütsantslased said lüüa ning ristisõdijad said enda kätte keiserliku lipu, mis kujutas [[Maarja|Neitsi]] ikooni (''Panagia Nikopoios''). Bütsantslased kaotasid mõned oma parimad sõdurid ning keiser pääses napilt eluga. Umbes sellel ajal üritas keiser hävitada [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastikku, saates sinna põlema süüdatud laevad, mille eesmärk oli levitada tuld ka veneetslaste alustele. See katse andis vähe tulemusi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:Gustave dore crusades mourzoufle parleying with dandolo.jpg|pisi|Alexios V läbirääkimiselt doodž [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]] (Gustave Doré maal)]] Ikooni kaotamine, mida traditsiooniliselt nähti kui linna jumaliku kaitse füüsilist kehastust, oli tõsine psühholoogiline löök bütsantslastele. Paljud linnaelanikud uskusid, et ikooni sattumine ristisõdijate kätte on nende võidu jumalik kinnitus ning karistus bütsantslaste pattude eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Giarenis, I.|pealkiri=Mediterranean World, 23|aasta=2017|lehekülg=73–80|artikkel=The Crisis of the Fourth Crusade in Byzantium (1203–1204) and the Emergence of Networks for Anti-Latin Reaction and Political Action|keel=inglise}}</ref> Umbes [[8. veebruar|8. veebruaril]] kohtus keiser Alexios V rahuläbiräkimistel Veneetsia [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]], kuid nende tingimused olid bütsantslastee looga karmid. Ajaloolane Choniates väidab, et kohtumine lõppes ristisõdijate ratsaväe ootamatu rünnakuga keisri ja tema saatjaskonna vastu. Alexios V pääses napilt vangistamisest. Tõenäoliselt tapeti ka Alexios IV Angelos samal päeval. Tõenäoliselt oli tapmise põhjuseks veneetslaste nõudmine, et endine keiser taas troonile tõstetakse. Kui uudis Alexios IV surmast ladinlasteni jõudis, halvenesid kahe osapoole suhted veelgi. Märtsis algas Konstantinoopolis sunniviisiline ladinlastest elanike väljasaatmine, mis kujunes ristisõdijate jaoks pöördepunktiks. Peale seda hakkasid nad arutama aktiivselt [[Bütsants|Bütsantsi impeeriumi]] jagamist. Valmistuma hakati ka viimaseks rünnakuks linnale, mis toimus ligi kuu hiljem.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Konstantinoopoli langemine ja keisri surm == [[Fail:Empèri Bizantin - Partiment après la Quatrena Crosada.png|pisi|Bütsants pärast Alexios V kukutamist ja Konstantinoopoli ladinlaste kätte sattumist. Kollasega [[Ladina keisririik]] ja selle vasallid, rohelisega [[Veneetsia vabariik|Veneetsiale]] läinud alad, punasega Bütsantsi järglasriigid]] [[1204]]. aasta [[9. aprill|9. aprillil]] ründasid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]], kuid kaitsjad pidasid vastu<ref name=":3" />. Kolm päeva hiljem, [[12. aprill|12. aprillil]] toimunud rünnak oli kaitsjatele tõrjumiseks liiga tugev. Ründajad murdsid läbi Petria värava lähedalt, sisenesid linna ning rüüstasid [[Balachernae palee]]. Keiser Alexios V üritas edutult koondada linnaelanikke kaitsele. Seejärel põgenes keiser oma armukese Eudokia Angelina ja ema Euphrosyne Dukaina Kameteraga kalapaadile ning põgenes ööl vastu 13. aprilli suunaga [[Traakia|Traakiasse]]. [[Hagia Sophia]] katedraalis kuulutati uueks keisriks [[Konstantinos Laskarius]], kuid ta ei suutnud veenda varjaagide kaardiväge võitlust jätkama ning põgenes [[13. aprill|13. aprilli]] varastel tundidel, jättes Konstantinoopoli ristisõdijate kontrolli alla.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:PriseDeConstantinople1204PalmaLeJeune.JPG|vasakul|pisi|Konstantinoopoli piiramine 1204. aastal (Palma il Giovane maal)]] Alexios V ja tema lähikondlased jõudsid Mosynopolisse, mille olid okupeerinud endine keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ja tema poolehoidjad. Algul võeti nad hästi vastu. Alexios V abiellus oma armukese ja Alexios III tütre Eudokia Angelinaga. Mõni aeg hiljem andis Alexios III aga käsu väimees vangistada ja pimedaks torgata, mis muutsi ta tolle aja arusaamade järgi troonil istumiseks kõlbmatuks. Alexiose hülgasid ka tema senised toetajad ning [[1204]]. aasta novembris langes ta edasitungivate [[Thierry de Loos|Thierry de Loosi]] juhitud ladinlaste kätte Mosynopolise lähedal (aga võibolla ka Anatoolias) vangi.<ref name=":2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Falk, A.|pealkiri=Franks and Saracens: Reality and Fantasy in the Crusades|aasta=2010|kirjastus=Karnac Books|isbn=9781855757332|keel=inglise}}</ref> Vangina Konstantinoopolisse naastes süüdistati teda vandenõus seadusliku valitseja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] vastu. Kohtuprotsessil vaidles pime Alexios V süüdistajatele vastu, väites, et just Alexios IV oli riigireetur, kui kutsus ristisõdijaid jõuga Konstantinoopolisse sisse murdma. Kohus mõistis endise keisri surma ning ta visati surnuks [[Theodosiuse sammas|Theodosiuse samba]] tipust. See oli uus hukkamisviis.<ref name=":1" /> Uus, võõras ladinlaste režiim püüdis ära kasutada Alexios V kui Bütsantsi viimase "seadusandliku" keisri hukanud mehe avalikku kohtuprotsessi ja hukkamist, et muuta oma valitsemine seadusadnlikuks. Alexios V Dukas Murzuphlos oli Bütsantsi viimane keiser (kui mitte lugeda [[Konstantinos Laskarius|Konstantinos Laskariust]]), kes valitses [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] enne, kui [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] [[Michael VIII Palaiologos]] selle ladinlastelt [[1261]]. aastal tagasi võttis.<ref name=":0" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]] [[Alexios IV Angelos]] (kaaskeiser)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=jaanuar - aprill [[1204]]|järgnev= [[Konstantinos Laskarius]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) }} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> idiozwirjrvie3cpndwmrefasldkse0 6179107 6179091 2022-08-17T08:26:09Z TTimmi 148145 Täiendasin keiser Alexios V elulookirjeldust wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alecios V Dukas | pildi seletus = Alexios V miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 147 - Alexios V Doukas (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[1204]] (kroonimine [[5. veebruar]]) | ametiajalõpp = [[12. aprill]] [[1204]] (2 kuud ja 15 päeva) | eelmine = * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] (kaasvalitseja) | järgmine = * [[Konstantinos Laskarius]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) | sünniaeg = u. [[1140]] | surmaaeg = detsember [[1204]] (u. 63-64) | abikaasa = Eudokia Angelina }} '''Alexios V Dukas''', ladinapäraselt '''Alexius V Ducas''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u<abbr>.</abbr> [[1140]] – detsember [[1204]]), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1204]]. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tusane või karvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]. Keiser võitis küll Konstantinoopoli elanike poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] [[Neljas ristisõda|ristisõdijate]] eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Peale Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni [[1261]]. aastal. == Päritolu ja iseloom == [[Dukased|Dukas]] oli üks juhtivamaid aristokraatlikke perekondi Bütsantsis. Samas on vähe teada keiser Alexios V Dukase põlvnemisest. Kõrgest soost Dukased polnud ainsad, kes seda perekonnanime kasutas, ka paljud madalamast soost klannid olid Dukased. On väidetud, et Alexios V oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] (v. [[1081]]–[[1118]]) lapselapselaps naisliini pidi. See võib olla tõsi, sest enamikel Bütsantsi toonsatsel usurpaatoritel ja võimule soovijatel oli sugulusside vere või abielu kaudu [[Komnenos|Komnenostega]]. Ühe täpsema teooria kohaselt oli Alexios Isaak Dukase poeg ning seega [[Alexios IV Angelos]]<nowiki/>e teise astme nõbu.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hendrickx, B.; Matzukis, C.|pealkiri=Alexios V Doukas Mourtzouphlos: His Life, Reign and Death (?–1204)|aasta=1979|lehekülg=111–117|keel=kreeka}}</ref> Kirjas, mis saadeti paavst [[Innocentius III]]-le, on väidetud, et Alexios Dukas Murzuphlos mõrvas oma veresugulase Alexios IV Angelose<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Akropolites, G.|pealkiri=The History|aasta=2007|kirjastus=Oxford University Press|isbn=9780199210671|keel=inglise|toimetaja=Macrides, Ruth}}</ref>. Kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas Alexiost äärmiselt targana, aga ka üleoleva ja kiuslikuna. Choniatese hinnangud pole ilmselt objektiivsed, sest keiser vallandas ajaloolase kõrgelt ''logothetēs tōn sekretōn''<nowiki/>'i (fiskaalpoliitikat kontrolliv ametnik) kohalt.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niceta|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulia|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> Alexios oli kaval ja julm, ent otsustusvõimeline, mida tõestab tema võimuletulek. Oma vaadetelt oli ta kindel ladinlaste vastane.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=407-411|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios Dukas V Murzuphlos}}</ref> Alexios Dukas oli saanud endale hüüdnimeks '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tõlkes tusane või karvased kulmud. Tusaseks kutsuti Alexiost tema kombe pärast pidevalt kulmu kortsutada.<ref name=":4" /> == Poliitilised intriigid ja võimuletõus == [[1200]]. aastal proovis [[Johannes Komnenos Paks]] võtta trooni keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angeloselt]] (v. [[1195]]–[[1203]]), milles osales ka Alexios Dukas Murzuphlos. Ebaõnnestunud riigipööre viis tulevase valitseja vangi, kus ta oli arvatavasti [[1201]]. aastast kuni [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v<abbr>.</abbr> [[1185]]–[[1195]], [[1203]]–[[1204]]) võimu taastamiseni. Isaak II ja team poeg [[Alexios IV Angelos]] said võimule lääne ristisõdijate abiga [[1203]]. aasta juulis. Vabadusse pääsedes anti Alexios Dukasele õukonnas ''protovestiarios''e positsioon (impeeriumi rahandusasjade juht).<ref name=":0" /> [[1204]]. aasta alguseks polnud keisrid suutnud tekitada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikes kindlustunnet nende kaitstuse osas ladinlaste ja veneetsaste eest ning rahvas muutus rahutuks. Ristisõdijad polnud samuti [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga rahul, sest keiser ei suutnud oma lubadusi täita. Kui tasu ristisõdijatele ei tulnud, otsustasid nad mässata ja süüdata linnaosasid põlema. Tulekahju tõttu hävis ligi kuuendik linnast ning kuni kolmandik elanikest jäi kodutuks. Lõpptulemusena vähendas see bütsantslaste soovi seista ristisõdijatele vastu. Kõige selle keskel kerkis ladinlastevastase liikumie juhiks Alexios Dukas. Ta võitis rahva poolehoiu oma vaprusega ladinlaste vastu suunatud rünnakus, kus tema hobune komistas ning Alexios oleks peaaegu tapetud või vangistatud, kui vibulaskjad poleks teda kaitsnud. Murzuphlos kasutas ära inimeste viha ristisõdijate vastu oma isiklike ambitsioonide jaoks.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=Byzantinische Zeitschrift, lxxxiv–v|aasta=1992|lehekülg=72-93|keel=inglise|artikkel=The Fires of the Fourth Crusade in Constantinople, 1203- 1204: A Damage Assessment}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=The International History Review, Vol. 17, No. 4|aasta=1995|kirjastus=Taylor and Francis|lehekülg=726–743|keel=inglise|artikkel=Outside and Inside the Fourth Crusade}}</ref> [[1204]]. aasta 28. jaanuaril, mil linlased mässasid, kuulutati kaoses keisriks sõjamees [[Nikolaos Kanavos]]. Tema päritolu pole täpselt teada. Mõnede allikate järgi oli ta lihtsast soost, ent teised allikad kinnitavad tema aadliku seisust. Kanavos krooniti ka Sophia katedraaliks, kuid patriarh Johannes X Kamateros ei osalenud tseremoonial ja seega ei saanud temast ka täieõiguslikku keisrit.<ref name=":4" /> Teatud allikad väidavad, et Kanavos ise ei soovinudki keisrikrooni vastu võtta. Keisrid [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ja [[Isaak II Angelos|Isaak II]] varjusid [[Blachernae palee|Blachernae paleesse]] ning saatsid Alexios Dukas Murzuphlose ristisõdijate juurde abi paluma või vähemalt teavitasid Dukast oma kavatsustest. Selle asemel, et minna ladinlaste juurde, kasutas Murzuphlos ära oma juurdepääsu paleele ning ööl vastu [[29. jaanuar|29. jaanuari]] [[1204]]. aasta maksis ta altkäemaksu "kirvekandjatele" ehk varjaagi kaardiväele ning nende toetusel ka keisrid vahistati. Ajaloolane Choniates väidab, et Murzuphlosel aitas altkäemaksu anda üks eunuhh, kellel oli juurdepääs keiserlikule riigikassale. Varjaagid olid peamine jõud, mis aitas edukat riigipööret läbi viia, ent abiks olid ka Murzuphlose tutvused. Noor [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kägistati vanglas surnuks ning tema nõrk ja pime isa [[Isaak II Angelos|Isaak II]] suri umbes riigipöörde ajal hirmu, kurbuse või väärkohlemise tõttu.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5" /> Seega oli [[1204]]. aasta jaanuari lõpus kolm võimupretendenti: [[Nikolaos Kanavos]], Alexios V Dukas ja ristisõdijad. Alexiosel oli aga kaardiväe toetus, mis tegi temast tugevama kandidaadi.<ref name=":4" /> [[Nikolaos Kanavos|Nikolaos Kanavose]] elu säästeti ning talle pakuti isegi ametniku kohta Alexios V valitsuse all, ent Kanavos keeldus ning eiras ka kõiki järgnevaid keisri kutseid. Kanavos varjus [[Hagia Sophia]] katedraali, kust ta aga jõuga välja viidi ning katedraali trepil tapeti.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Runciman, Steven|pealkiri=. A History of the Crusades, Volume III: The Kingdom of Acre and the Later Crusades|aasta=1987|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-14-013705-X|keel=inglise}}</ref> == Valitsemine == [[Fail:Alexius V.JPG|vasakul|pisi|Alexios V Dukas Murzuphlos]] Alexios V Dukas kuulutati mõnede allikate järgi keisriks juba enne [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kukutamist<ref name=":1" />. Ametlikult toimus kroonimine [[1204]]. aasta [[5. veebruar|5. veebruaril]]<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Savignac, David|url=https://www.academia.edu/31064036|pealkiri=The Medieval Russian Account of the Fourth Crusade - A New Annotated Translation|väljaanne=Novgorod Chronicle|aeg=2020|vaadatud=16.08.2022}}</ref>. Keiser leidis eest tühja riigikassa, seega otsustas ta konfiskeerida raha aristokraatidelt, et kasutada seda avalikes huvides. Need sammud kasvatasid keisri populaarsust lihtrahva seas, ent võõrandasid aadlikke.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] surm muutsid järsult ristirüütlite õiguslikku vahekorda Bütsantsiga. Nimetatud keisrite võimuloleku ajal puudus neil formaalne põhjus otseseks sekkumiseks keisririigi siseasjadesse. Nende [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] alla tuleku eesmärk - taastada [[Isaak II Angelos|Isaak II]] võim - oli täidetud ja seega kadus neil legaalne põhjus linna all viibimiseks. Uus riigipööre ja Alexios V võimuletõus muutis aga taas olukorda. Ladinlased said uue põhjuse sekkumiseks, sest toimunud oli ebaseaduslik riigipööre ning õiguslik valitseja tapetud. Teisest küljest kadus keisrite surmaga ka igasugune ametlik lootus lubatud rahale. Selleks ajaks oli ristisõdijatel tekkinud juba plaan Konstantinoopolis võimu võtmiseks ja riigi jagamiseks. Ladinlased otsustasid kätte maksta tapetud Alexios IV eest ning kuulutasid Alexios V kurjategijaks. Mõlemad pooled asusid otseselt valmistuma sõjategevuseks. <ref name=":4" /> Olles saavutanud kindla kontrolli, andis Alexios V käsu sulgeda ristisõdijatele linnaväravad<ref name=":0" />. Keiser andis käsu linna kindlustamiseks ja müüride parandamiseks. Kõik linlased maksustati erilise "sõjamaksuga". Üsna pea tundis Alexios V ennast juba niivõrd kindlana, et esitas ristisõdalastele ultimaatumi nõudmisega lahkuda Bütsantsi aladelt, millest ladinlased keeldusid.<ref name=":4" /> Akeisri juhtimisel korraldasid bütsantslased rünnakuid toidumoona korjavate ristisõdijate salkade vastu. [[1204]]. aasta [[2. veebruar|2. veebruaril]] juhtis [[Henri I (Ladina keisririigi keiser)|Flandria Henri]] osa ristisõdijate armeest toiduvarusid hankima. [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole naastes ründas Alexios V tema järelväge. Bütsantslased said hävitavalt lüüa ning ristisõdijad said enda kätte keisririigi püha lipu [[Maarja|Jumalaema]] kujutisega (''Panagia Nikopoios''). Bütsantslased kaotasid mõned oma parimad sõdurid ning keiser pääses napilt eluga. Umbes sellel ajal üritas keiser hävitada [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastikku, saates sinna põlema süüdatud laevad, mille eesmärk oli levitada tuld ka veneetslaste alustele. See katse andis vähe tulemusi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:Gustave dore crusades mourzoufle parleying with dandolo.jpg|pisi|Alexios V läbirääkimiselt doodž [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]] (Gustave Doré maal)]] Ikooni kaotamine, mida traditsiooniliselt nähti kui linna jumaliku kaitse füüsilist kehastust, oli tõsine psühholoogiline löök bütsantslastele. Paljud linnaelanikud uskusid, et ikooni sattumine ristisõdijate kätte on nende võidu jumalik kinnitus ning karistus bütsantslaste pattude eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Giarenis, I.|pealkiri=Mediterranean World, 23|aasta=2017|lehekülg=73–80|artikkel=The Crisis of the Fourth Crusade in Byzantium (1203–1204) and the Emergence of Networks for Anti-Latin Reaction and Political Action|keel=inglise}}</ref> Umbes [[8. veebruar|8. veebruaril]] kohtus keiser Alexios V rahuläbiräkimistel Veneetsia [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]], kuid nende tingimused olid bütsantslastee looga karmid. Ajaloolane Choniates väidab, et kohtumine lõppes ristisõdijate ratsaväe ootamatu rünnakuga keisri ja tema saatjaskonna vastu. Alexios V pääses napilt vangistamisest. Tõenäoliselt tapeti ka Alexios IV Angelos samal päeval. Tõenäoliselt oli tapmise põhjuseks veneetslaste nõudmine, et endine keiser taas troonile tõstetakse. Kui uudis Alexios IV surmast ladinlasteni jõudis, halvenesid kahe osapoole suhted veelgi. Märtsis algas Konstantinoopolis sunniviisiline ladinlastest elanike väljasaatmine, mis kujunes ristisõdijate jaoks pöördepunktiks. Peale seda hakkasid nad arutama aktiivselt [[Bütsants|Bütsantsi impeeriumi]] jagamist.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Veneetsia, kes tundis Bütsantsi olusid kõige paremini, kavatses endale võtta kõige paremad piirkonnad<ref name=":4" />. Valmistuma hakati ka viimaseks rünnakuks linnale, mis toimus ligi kuu hiljem<ref name=":0" /><ref name=":1" />. == Konstantinoopoli langemine ja keisri surm == [[Fail:Empèri Bizantin - Partiment après la Quatrena Crosada.png|pisi|Bütsants pärast Alexios V kukutamist ja Konstantinoopoli ladinlaste kätte sattumist. Kollasega [[Ladina keisririik]] ja selle vasallid, rohelisega [[Veneetsia vabariik|Veneetsiale]] läinud alad, punasega Bütsantsi järglasriigid]] [[1204]]. aasta [[9. aprill|9. aprillil]] ründasid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]], kuid kaitsjad pidasid vastu<ref name=":3" />. Kolm päeva hiljem, [[12. aprill|12. aprillil]] toimunud rünnak oli kaitsjatele tõrjumiseks liiga tugev. Ründajad murdsid läbi Petria värava lähedalt, sisenesid linna ning rüüstasid [[Balachernae palee]]. Keiser Alexios V üritas edutult koondada linnaelanikke kaitsele. Seejärel põgenes keiser oma armukese Eudokia Angelina ja ema Euphrosyne Dukaina Kameteraga kalapaadile ning põgenes ööl vastu 13. aprilli suunaga [[Traakia|Traakiasse]]. [[Hagia Sophia]] katedraalis kuulutati uueks keisriks [[Konstantinos Laskarius]], kuid ta ei suutnud veenda varjaagide kaardiväge võitlust jätkama ning põgenes [[13. aprill|13. aprilli]] varastel tundidel, jättes Konstantinoopoli ristisõdijate kontrolli alla.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:PriseDeConstantinople1204PalmaLeJeune.JPG|vasakul|pisi|Konstantinoopoli piiramine 1204. aastal (Palma il Giovane maal)]] Alexios V ja tema lähikondlased jõudsid Mosynopolisse, mille olid okupeerinud endine keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ja tema poolehoidjad. Algul võeti nad hästi vastu. Alexios V abiellus oma armukese ja Alexios III tütre Eudokia Angelinaga. Mõni aeg hiljem andis Alexios III aga käsu väimees vangistada ja pimedaks torgata, mis muutsi ta tolle aja arusaamade järgi troonil istumiseks kõlbmatuks. Alexiose hülgasid ka tema senised toetajad ning [[1204]]. aasta novembris langes ta edasitungivate [[Thierry de Loos|Thierry de Loosi]] juhitud ladinlaste kätte Mosynopolise lähedal (aga võibolla ka Anatoolias) vangi.<ref name=":2" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Falk, A.|pealkiri=Franks and Saracens: Reality and Fantasy in the Crusades|aasta=2010|kirjastus=Karnac Books|isbn=9781855757332|keel=inglise}}</ref> Vangina Konstantinoopolisse naastes süüdistati teda vandenõus seadusliku valitseja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] vastu. Kohtuprotsessil vaidles pime Alexios V süüdistajatele vastu, väites, et just Alexios IV oli riigireetur, kui kutsus ristisõdijaid jõuga Konstantinoopolisse sisse murdma. Kohus mõistis endise keisri surma ning ta visati surnuks [[Theodosiuse sammas|Theodosiuse samba]] tipust. See oli uus hukkamisviis.<ref name=":1" /> Uus, võõras ladinlaste režiim püüdis ära kasutada Alexios V kui Bütsantsi viimase "seadusandliku" keisri hukanud mehe avalikku kohtuprotsessi ja hukkamist, et muuta oma valitsemine seadusadnlikuks. Alexios V Dukas Murzuphlos oli Bütsantsi viimane keiser (kui mitte lugeda [[Konstantinos Laskarius|Konstantinos Laskariust]]), kes valitses [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] enne, kui [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] [[Michael VIII Palaiologos]] selle ladinlastelt [[1261]]. aastal tagasi võttis.<ref name=":0" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]] [[Alexios IV Angelos]] (kaaskeiser)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=jaanuar - aprill [[1204]]|järgnev= [[Konstantinos Laskarius]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) }} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> 02dw0frm79wqzxkqyz7p2yilsm4j2cn 6179128 6179107 2022-08-17T09:38:04Z TTimmi 148145 Lõpetasin keiser Alexios V Dukas Murzuphlose elulookirjeldamise wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alecios V Dukas | pildi seletus = Alexios V miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 147 - Alexios V Doukas (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[1204]] (kroonimine [[5. veebruar]]) | ametiajalõpp = [[12. aprill]] [[1204]] (2 kuud ja 15 päeva) | eelmine = * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] (kaasvalitseja) | järgmine = * [[Konstantinos Laskarius]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) | sünniaeg = u. [[1140]] | surmaaeg = detsember [[1204]] (u. 63-64) | abikaasa = Eudokia Angelina }} '''Alexios V Dukas''', ladinapäraselt '''Alexius V Ducas''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u<abbr>.</abbr> [[1140]] – detsember [[1204]]), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1204]]. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tusane või karvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]. Keiser võitis küll Konstantinoopoli elanike poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] [[Neljas ristisõda|ristisõdijate]] eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Peale Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni [[1261]]. aastal. == Päritolu ja iseloom == [[Dukased|Dukas]] oli üks juhtivamaid aristokraatlikke perekondi Bütsantsis. Samas on vähe teada keiser Alexios V Dukase põlvnemisest. Kõrgest soost Dukased polnud ainsad, kes seda perekonnanime kasutas, ka paljud madalamast soost klannid olid Dukased. On väidetud, et Alexios V oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] (v. [[1081]]–[[1118]]) lapselapselaps naisliini pidi. See võib olla tõsi, sest enamikel Bütsantsi toonsatsel usurpaatoritel ja võimule soovijatel oli sugulusside vere või abielu kaudu [[Komnenos|Komnenostega]]. Ühe täpsema teooria kohaselt oli Alexios Isaak Dukase poeg ning seega [[Alexios IV Angelos]]<nowiki/>e teise astme nõbu.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hendrickx, B.; Matzukis, C.|pealkiri=Alexios V Doukas Mourtzouphlos: His Life, Reign and Death (?–1204)|aasta=1979|lehekülg=111–117|keel=kreeka}}</ref> Kirjas, mis saadeti paavst [[Innocentius III]]-le, on väidetud, et Alexios Dukas Murzuphlos mõrvas oma veresugulase Alexios IV Angelose<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Akropolites, G.|pealkiri=The History|aasta=2007|kirjastus=Oxford University Press|isbn=9780199210671|keel=inglise|toimetaja=Macrides, Ruth}}</ref>. Kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas Alexiost äärmiselt targana, aga ka üleoleva ja kiuslikuna. Choniatese hinnangud pole ilmselt objektiivsed, sest keiser vallandas ajaloolase kõrgelt ''logothetēs tōn sekretōn''<nowiki/>'i (fiskaalpoliitikat kontrolliv ametnik) kohalt.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niceta|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulia|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> Alexios oli kaval ja julm, ent otsustusvõimeline, mida tõestab tema võimuletulek. Oma vaadetelt oli ta kindel ladinlaste vastane.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=407-411|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios Dukas V Murzuphlos}}</ref> Alexios Dukas oli saanud endale hüüdnimeks '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tõlkes tusane või karvased kulmud. Tusaseks kutsuti Alexiost tema kombe pärast pidevalt kulmu kortsutada.<ref name=":4" /> == Poliitilised intriigid ja võimuletõus == [[1200]]. aastal proovis [[Johannes Komnenos Paks]] võtta trooni keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angeloselt]] (v. [[1195]]–[[1203]]), milles osales ka Alexios Dukas Murzuphlos. Ebaõnnestunud riigipööre viis tulevase valitseja vangi, kus ta oli arvatavasti [[1201]]. aastast kuni [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v<abbr>.</abbr> [[1185]]–[[1195]], [[1203]]–[[1204]]) võimu taastamiseni. Isaak II ja team poeg [[Alexios IV Angelos]] said võimule lääne ristisõdijate abiga [[1203]]. aasta juulis. Vabadusse pääsedes anti Alexios Dukasele õukonnas ''protovestiarios''e positsioon (impeeriumi rahandusasjade juht).<ref name=":0" /> [[1204]]. aasta alguseks polnud keisrid suutnud tekitada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikes kindlustunnet nende kaitstuse osas ladinlaste ja veneetsaste eest ning rahvas muutus rahutuks. Ristisõdijad polnud samuti [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga rahul, sest keiser ei suutnud oma lubadusi täita. Kui tasu ristisõdijatele ei tulnud, otsustasid nad mässata ja süüdata linnaosasid põlema. Tulekahju tõttu hävis ligi kuuendik linnast ning kuni kolmandik elanikest jäi kodutuks. Lõpptulemusena vähendas see bütsantslaste soovi seista ristisõdijatele vastu. Kõige selle keskel kerkis ladinlastevastase liikumie juhiks Alexios Dukas. Ta võitis rahva poolehoiu oma vaprusega ladinlaste vastu suunatud rünnakus, kus tema hobune komistas ning Alexios oleks peaaegu tapetud või vangistatud, kui vibulaskjad poleks teda kaitsnud. Murzuphlos kasutas ära inimeste viha ristisõdijate vastu oma isiklike ambitsioonide jaoks.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=Byzantinische Zeitschrift, lxxxiv–v|aasta=1992|lehekülg=72-93|keel=inglise|artikkel=The Fires of the Fourth Crusade in Constantinople, 1203- 1204: A Damage Assessment}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=The International History Review, Vol. 17, No. 4|aasta=1995|kirjastus=Taylor and Francis|lehekülg=726–743|keel=inglise|artikkel=Outside and Inside the Fourth Crusade}}</ref> [[1204]]. aasta 28. jaanuaril, mil linlased mässasid, kuulutati kaoses keisriks sõjamees [[Nikolaos Kanavos]]. Tema päritolu pole täpselt teada. Mõnede allikate järgi oli ta lihtsast soost, ent teised allikad kinnitavad tema aadliku seisust. Kanavos krooniti ka Sophia katedraaliks, kuid patriarh Johannes X Kamateros ei osalenud tseremoonial ja seega ei saanud temast ka täieõiguslikku keisrit.<ref name=":4" /> Teatud allikad väidavad, et Kanavos ise ei soovinudki keisrikrooni vastu võtta. Keisrid [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ja [[Isaak II Angelos|Isaak II]] varjusid [[Blachernae palee|Blachernae paleesse]] ning saatsid Alexios Dukas Murzuphlose ristisõdijate juurde abi paluma või vähemalt teavitasid Dukast oma kavatsustest. Selle asemel, et minna ladinlaste juurde, kasutas Murzuphlos ära oma juurdepääsu paleele ning ööl vastu [[29. jaanuar|29. jaanuari]] [[1204]]. aasta maksis ta altkäemaksu "kirvekandjatele" ehk varjaagi kaardiväele ning nende toetusel ka keisrid vahistati. Ajaloolane Choniates väidab, et Murzuphlosel aitas altkäemaksu anda üks eunuhh, kellel oli juurdepääs keiserlikule riigikassale. Varjaagid olid peamine jõud, mis aitas edukat riigipööret läbi viia, ent abiks olid ka Murzuphlose tutvused. Noor [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kägistati vanglas surnuks ning tema nõrk ja pime isa [[Isaak II Angelos|Isaak II]] suri umbes riigipöörde ajal hirmu, kurbuse või väärkohlemise tõttu.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5" /> Seega oli [[1204]]. aasta jaanuari lõpus kolm võimupretendenti: [[Nikolaos Kanavos]], Alexios V Dukas ja ristisõdijad. Alexiosel oli aga kaardiväe toetus, mis tegi temast tugevama kandidaadi.<ref name=":4" /> [[Nikolaos Kanavos|Nikolaos Kanavose]] elu säästeti ning talle pakuti isegi ametniku kohta Alexios V valitsuse all, ent Kanavos keeldus ning eiras ka kõiki järgnevaid keisri kutseid. Kanavos varjus [[Hagia Sophia]] katedraali, kust ta aga jõuga välja viidi ning katedraali trepil tapeti.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Runciman, Steven|pealkiri=. A History of the Crusades, Volume III: The Kingdom of Acre and the Later Crusades|aasta=1987|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-14-013705-X|keel=inglise}}</ref> == Valitsemine == [[Fail:Alexius V.JPG|vasakul|pisi|Alexios V Dukas Murzuphlos]] Alexios V Dukas kuulutati mõnede allikate järgi keisriks juba enne [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kukutamist<ref name=":1" />. Ametlikult toimus kroonimine [[1204]]. aasta [[5. veebruar|5. veebruaril]]<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Savignac, David|url=https://www.academia.edu/31064036|pealkiri=The Medieval Russian Account of the Fourth Crusade - A New Annotated Translation|väljaanne=Novgorod Chronicle|aeg=2020|vaadatud=16.08.2022}}</ref>. Keiser leidis eest tühja riigikassa, seega otsustas ta konfiskeerida raha aristokraatidelt, et kasutada seda avalikes huvides. Need sammud kasvatasid keisri populaarsust lihtrahva seas, ent võõrandasid aadlikke.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] surm muutsid järsult ristirüütlite õiguslikku vahekorda Bütsantsiga. Nimetatud keisrite võimuloleku ajal puudus neil formaalne põhjus otseseks sekkumiseks keisririigi siseasjadesse. Nende [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] alla tuleku eesmärk - taastada [[Isaak II Angelos|Isaak II]] võim - oli täidetud ja seega kadus neil legaalne põhjus linna all viibimiseks. Uus riigipööre ja Alexios V võimuletõus muutis aga taas olukorda. Ladinlased said uue põhjuse sekkumiseks, sest toimunud oli ebaseaduslik riigipööre ning õiguslik valitseja tapetud. Teisest küljest kadus keisrite surmaga ka igasugune ametlik lootus lubatud rahale. Selleks ajaks oli ristisõdijatel tekkinud juba plaan Konstantinoopolis võimu võtmiseks ja riigi jagamiseks. Ladinlased otsustasid kätte maksta tapetud Alexios IV eest ning kuulutasid Alexios V kurjategijaks. Mõlemad pooled asusid otseselt valmistuma sõjategevuseks. <ref name=":4" /> Olles saavutanud kindla kontrolli, andis Alexios V käsu sulgeda ristisõdijatele linnaväravad<ref name=":0" />. Keiser andis käsu linna kindlustamiseks ja müüride parandamiseks. Kõik linlased maksustati erilise "sõjamaksuga". Üsna pea tundis Alexios V ennast juba niivõrd kindlana, et esitas ristisõdalastele ultimaatumi nõudmisega lahkuda Bütsantsi aladelt, millest ladinlased keeldusid.<ref name=":4" /> Akeisri juhtimisel korraldasid bütsantslased rünnakuid toidumoona korjavate ristisõdijate salkade vastu. [[1204]]. aasta [[2. veebruar|2. veebruaril]] juhtis [[Henri I (Ladina keisririigi keiser)|Flandria Henri]] osa ristisõdijate armeest toiduvarusid hankima. [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole naastes ründas Alexios V tema järelväge. Bütsantslased said hävitavalt lüüa ning ristisõdijad said enda kätte keisririigi püha lipu [[Maarja|Jumalaema]] kujutisega (''Panagia Nikopoios''). Bütsantslased kaotasid mõned oma parimad sõdurid ning keiser pääses napilt eluga. Umbes sellel ajal üritas keiser hävitada [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastikku, saates sinna põlema süüdatud laevad, mille eesmärk oli levitada tuld ka veneetslaste alustele. See katse andis vähe tulemusi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:Gustave dore crusades mourzoufle parleying with dandolo.jpg|pisi|Alexios V läbirääkimiselt doodž [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]] (Gustave Doré maal)]] Ikooni kaotamine, mida traditsiooniliselt nähti kui linna jumaliku kaitse füüsilist kehastust, oli tõsine psühholoogiline löök bütsantslastele. Paljud linnaelanikud uskusid, et ikooni sattumine ristisõdijate kätte on nende võidu jumalik kinnitus ning karistus bütsantslaste pattude eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Giarenis, I.|pealkiri=Mediterranean World, 23|aasta=2017|lehekülg=73–80|artikkel=The Crisis of the Fourth Crusade in Byzantium (1203–1204) and the Emergence of Networks for Anti-Latin Reaction and Political Action|keel=inglise}}</ref> Umbes [[8. veebruar|8. veebruaril]] kohtus keiser Alexios V rahuläbiräkimistel Veneetsia [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]], kuid nende tingimused olid bütsantslastee looga karmid. Ajaloolane Choniates väidab, et kohtumine lõppes ristisõdijate ratsaväe ootamatu rünnakuga keisri ja tema saatjaskonna vastu. Alexios V pääses napilt vangistamisest. Tõenäoliselt tapeti ka Alexios IV Angelos samal päeval. Tõenäoliselt oli tapmise põhjuseks veneetslaste nõudmine, et endine keiser taas troonile tõstetakse. Kui uudis Alexios IV surmast ladinlasteni jõudis, halvenesid kahe osapoole suhted veelgi. Märtsis algas Konstantinoopolis sunniviisiline ladinlastest elanike väljasaatmine, mis kujunes ristisõdijate jaoks pöördepunktiks. Peale seda hakkasid nad arutama aktiivselt [[Bütsants|Bütsantsi impeeriumi]] jagamist.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Veneetsia, kes tundis Bütsantsi olusid kõige paremini, kavatses endale võtta kõige paremad piirkonnad<ref name=":4" />. Valmistuma hakati ka viimaseks rünnakuks linnale, mis toimus ligi kuu hiljem<ref name=":0" /><ref name=":1" />. == Konstantinoopoli langemine ja keisri surm == [[Fail:Empèri Bizantin - Partiment après la Quatrena Crosada.png|pisi|Bütsants pärast Alexios V kukutamist ja Konstantinoopoli ladinlaste kätte sattumist. Kollasega [[Ladina keisririik]] ja selle vasallid, rohelisega [[Veneetsia vabariik|Veneetsiale]] läinud alad, punasega Bütsantsi järglasriigid]] Ajaloolased on vaielnud selle üle, kas ristiväe juhtide plaan vallutada [[Konstantinoopol]] oli ajendatud hullumeelsusest või oli siiski tegemist kaine arvestusega. Väikesearvuline ristisõdijate vägi seisis siiski 100 000 elanikuga linna vastu ning mõnes teises ajaloosituatsioonis olnuks sellise kindlustatusega linna vallutamine lootusetu ettevõtmine. [[1204]]. aasta märtsiks oli aga linna olukord kujunenud niisuguseks, et vallutamine tundus juba võimalikuna.<ref name=":4" /> [[Fail:PriseDeConstantinople1204PalmaLeJeune.JPG|vasakul|pisi|Konstantinoopoli piiramine 1204. aastal (Palma il Giovane maal)]] Rünnak [[Konstantinoopol|Konstantinoopolile]] algas [[1204]]. aasta [[9. aprill|9. aprillil]], kuid esimene katse vallutada linn löödi peamiselt [[Kreeka tuli|kreeka tule]] abil tagasi. Juba sellegi rünnaku puhul on oletatud, et see oleks tegelikult võinud lõppeda edukalt, kuid rüütlid jätsid soodsa olukorra kasutamata ja taganesid.<ref name=":4" /> Kolm päeva hiljem, 12. aprillil algas teine linna vallutamise katse tormijooksuga ning peatselt hõivati üks linnamüüri kaitsetorn teise järel. Samal ajal seisid täies relvastuses keisri kaardiväelased keset linna ja nõudsid Alexioselt lisaraha, milleta nad keeldusid võitlemast. Kuid raha Alexiosel polnud ning ta ei suutnud veenda sõdureid asuma viivitamatult võitlusesse. Linnas aga oli juba puhkenud paanika ning suur tulekahju - kolmas selle aasta jooksul.<ref name=":4" /> Ründajad murdsid läbi Petria värava lähedalt, sisenesid linna ning rüüstasid [[Balachernae palee]]. Keiser Alexios V üritas koondada linnaelanikke kaitsele, ent edutult.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Saades aru olukorra lootusetusest, põgenes Alexios V ööl vastu 13. aprilli linnast koos oma armukese Eudokia Angelina ja ema Euphrosyne Dukaina Kameteraga [[Traakia|Traakiasse]]<ref name=":0" /><ref name=":1" />. Samal ajal ei mõelnud õukondlased mitte vastupanu organiseerimisele, vaid sellele, kes saab järgmiseks keisriks<ref name=":4" />. [[Hagia Sophia]] katedraalis kuulutati uueks keisriks [[Konstantinos Laskarius]], kuid ta ei suutnud veenda varjaagide kaardiväge võitlust jätkama ning põgenes [[13. aprill|13. aprilli]] varastel tundidel, jättes Konstantinoopoli ristisõdijate kontrolli alla.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Bütsantsi palgasõdurid, saamata nõutud raha, alistusid [[13. aprill|13. aprilli]] varahommikul ja sellega oli linna langemine lõplikult otsustatud ning [[Konstantinoopol|Konstantinoopol,]] mis oli 900 aasta jooksul tõrjunud kõik vaenlaste suurrünnakud, vallutati väiksearvulise rüütliväe poolt. Linna jõudnud rüütlid asusid kohe rüüstama ja röövima, peatudes alles kolmandal päeval, kui nad lugesid hoiatavaks märgiks alanud päikesevarjutust. Rüütlid suutsid nende päevade jooksul tekitada linnas paiknevatele arvukatele ajaloo- ja kultuurimälestistele pöördumatuid kahjustusi.. Rüüstamisest ei jäänud puutumata isegi keiser [[Constantinus Suur|Constantinus Suure]] sarkofaag ja pühakute säilmed. Seda hävitustööd, mis nendel päevadel Konstantinoopolis toimus, on vahel nimetatud keskaja suurimaks reliikviate, kunstiteoste ja väärisesemete röövimiseks. Rüütlitega võidu röövisid ja riisusid ka läänekiriku jumalasulased. Ohjeldamatus laastamismöllus kadusid igasugused piirid, nii lõpuks oli sunnitud sekkuma paavst, mõistes oma kirjas eriti teravas toonis hukka röövimised kirikutest. Kokkuvõttes oli [[1204]]. aastal Konstantinoopolit tabanud häving niivõrd ulatuslik ja kõikehõlmav, et kuigi Bütsantsi ajalugu jätkub veel paarsada aastat, ei suutnud linn sellest hoobist enam kunagi täielikult toibuda.<ref name=":4" /> Konstantinoopoli uuel režiimil seisis ees veel uue valitseja valimine. Pärast pikki vaidlusi sai selleks [[Flandria krahvkond|Flandria]] [[Flandria krahv|krahv]] [[Balduin I]], kelles sai mõne aja pärast Bütsantsi aladele kujunenud [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] esimene [[Ladina keisririigi valitsejate loend|keiser]].<ref name=":4" /> Alexios V Dukas paistis silma oma teovõimelisusega, sest alistuda ta ei kavatsenud<ref name=":4" />. Alexios V ja tema lähikondlased jõudsid Mosynopolisse, mille olid okupeerinud endine keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ja tema poolehoidjad. Algul võeti nad hästi vastu.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> Alexios V tegi Alexios III-le ettepaneku ühendada jõud võitluseks ladinlaste vastu, millega ka Alexios III nõustus. Uue liidu kinnituseks abiellus Alexios V oma armukese ja Alexios III tütre Eudokia Angelinaga. Mõlemad mehed ootasid aga juhust konkurendi kõrvaldamiseks ning oli kindel, et see liit ei saa kaua kesta. Otsustavamaks osutus Alexios III. Ühe peo ajal, kuhu oli kutsutud ka Alexios V, andis ta käsu nimekaim kinni võtta ja pimedaks torgata.<ref name=":4" /> Alexiose hülgasid ka tema senised toetajad. Kuigi Alexios V-l õnnestus põgeneda, langes ta [[1204]]. aasta novembris vangi edasitungivate [[Thierry de Loos|Thierry de Loosi]] juhitud ladinlaste kätte Mosynopolise lähedal (aga võibolla ka Anatoolias).<ref name=":2" /><ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Falk, A.|pealkiri=Franks and Saracens: Reality and Fantasy in the Crusades|aasta=2010|kirjastus=Karnac Books|isbn=9781855757332|keel=inglise}}</ref> Vangina Konstantinoopolisse naastes süüdistati teda vandenõus seadusliku valitseja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] vastu. Kohtuprotsessil vaidles pime Alexios V süüdistajatele vastu, väites, et just Alexios IV oli riigireetur, kui kutsus ristisõdijaid jõuga Konstantinoopolisse sisse murdma. Kohus mõistis endise keisri surma ning ta visati surnuks [[Theodosiuse sammas|Theodosiuse samba]] tipust. See oli uus hukkamisviis.<ref name=":1" /> Uus, võõras ladinlaste režiim püüdis ära kasutada Alexios V kui Bütsantsi viimase "seadusandliku" keisri hukanud mehe avalikku kohtuprotsessi ja hukkamist, et muuta oma valitsemine seadusadnlikuks. Alexios V Dukas Murzuphlos oli Bütsantsi viimane keiser (kui mitte lugeda [[Konstantinos Laskarius|Konstantinos Laskariust]]), kes valitses [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] enne, kui [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] [[Michael VIII Palaiologos]] selle ladinlastelt [[1261]]. aastal tagasi võttis.<ref name=":0" /> Kuigi Bütsantsi tähtsaim linn ja võimukeskus Konstantinoopol (n-ö keisririigi pea) oli langenud, polnud veel kõik keisriiigi provintsid ladinlaste käes. Segasel [[13. aprill|13. aprilli]] ööl valiti veel üks keiser - [[Theodoros I Laskarius]] -, kuigi puuduvad täpsemad andmed, kas ta tol ööl üldsegi viibis linnas või krooniti hoopis tema vend. Seega oli võimupretendente Bütsantsi aladel palju.<ref name=":4" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]] [[Alexios IV Angelos]] (kaaskeiser)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=jaanuar - aprill [[1204]]|järgnev= [[Konstantinos Laskarius]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskarius]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) }} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> 6ugnet0oxxyllr91mt6r8e6u6n83q7h 6179145 6179128 2022-08-17T10:40:38Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alecios V Dukas | pildi seletus = Alexios V miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | pildi nimi = 147 - Alexios V Doukas (Mutinensis - color).png | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[1204]] (kroonimine [[5. veebruar]]) | ametiajalõpp = [[12. aprill]] [[1204]] (2 kuud ja 15 päeva) | eelmine = * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] (kaasvalitseja) | järgmine = * [[Konstantinos Laskaris]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskaris]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) | sünniaeg = u. [[1140]] | surmaaeg = detsember [[1204]] (u. 63-64) | abikaasa = Eudokia Angelina }} '''Alexios V Dukas''', ladinapäraselt '''Alexius V Ducas''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u<abbr>.</abbr> [[1140]] – detsember [[1204]]), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] [[1204]]. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tusane või karvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]. Keiser võitis küll Konstantinoopoli elanike poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolit]] [[Neljas ristisõda|ristisõdijate]] eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Peale Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni [[1261]]. aastal. == Päritolu ja iseloom == [[Dukased|Dukas]] oli üks juhtivamaid aristokraatlikke perekondi Bütsantsis. Samas on vähe teada keiser Alexios V Dukase põlvnemisest. Kõrgest soost Dukased polnud ainsad, kes seda perekonnanime kasutas, ka paljud madalamast soost klannid olid Dukased. On väidetud, et Alexios V oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] (v. [[1081]]–[[1118]]) lapselapselaps naisliini pidi. See võib olla tõsi, sest enamikel Bütsantsi toonsatsel usurpaatoritel ja võimule soovijatel oli sugulusside vere või abielu kaudu [[Komnenos|Komnenostega]]. Ühe täpsema teooria kohaselt oli Alexios Isaak Dukase poeg ning seega [[Alexios IV Angelos]]<nowiki/>e teise astme nõbu.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hendrickx, B.; Matzukis, C.|pealkiri=Alexios V Doukas Mourtzouphlos: His Life, Reign and Death (?–1204)|aasta=1979|lehekülg=111–117|keel=kreeka}}</ref> Kirjas, mis saadeti paavst [[Innocentius III]]-le, on väidetud, et Alexios Dukas Murzuphlos mõrvas oma veresugulase Alexios IV Angelose<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Akropolites, G.|pealkiri=The History|aasta=2007|kirjastus=Oxford University Press|isbn=9780199210671|keel=inglise|toimetaja=Macrides, Ruth}}</ref>. Kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas Alexiost äärmiselt targana, aga ka üleoleva ja kiuslikuna. Choniatese hinnangud pole ilmselt objektiivsed, sest keiser vallandas ajaloolase kõrgelt ''logothetēs tōn sekretōn''<nowiki/>'i (fiskaalpoliitikat kontrolliv ametnik) kohalt.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niceta|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs. Translated by Harry J. Magoulia|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise}}</ref> Alexios oli kaval ja julm, ent otsustusvõimeline, mida tõestab tema võimuletulek. Oma vaadetelt oli ta kindel ladinlaste vastane.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=407-411|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Alexios Dukas V Murzuphlos}}</ref> Alexios Dukas oli saanud endale hüüdnimeks '''Murzuphlos''' (Μούρτζουφλος; ''Moúrtzouflos''), mis tähendab tõlkes tusane või karvased kulmud. Tusaseks kutsuti Alexiost tema kombe pärast pidevalt kulmu kortsutada.<ref name=":4" /> == Poliitilised intriigid ja võimuletõus == [[1200]]. aastal proovis [[Johannes Komnenos Paks]] võtta trooni keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angeloselt]] (v. [[1195]]–[[1203]]), milles osales ka Alexios Dukas Murzuphlos. Ebaõnnestunud riigipööre viis tulevase valitseja vangi, kus ta oli arvatavasti [[1201]]. aastast kuni [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v<abbr>.</abbr> [[1185]]–[[1195]], [[1203]]–[[1204]]) võimu taastamiseni. Isaak II ja team poeg [[Alexios IV Angelos]] said võimule lääne ristisõdijate abiga [[1203]]. aasta juulis. Vabadusse pääsedes anti Alexios Dukasele õukonnas ''protovestiarios''e positsioon (impeeriumi rahandusasjade juht).<ref name=":0" /> [[1204]]. aasta alguseks polnud keisrid suutnud tekitada [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikes kindlustunnet nende kaitstuse osas ladinlaste ja veneetsaste eest ning rahvas muutus rahutuks. Ristisõdijad polnud samuti [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]-ga rahul, sest keiser ei suutnud oma lubadusi täita. Kui tasu ristisõdijatele ei tulnud, otsustasid nad mässata ja süüdata linnaosasid põlema. Tulekahju tõttu hävis ligi kuuendik linnast ning kuni kolmandik elanikest jäi kodutuks. Lõpptulemusena vähendas see bütsantslaste soovi seista ristisõdijatele vastu. Kõige selle keskel kerkis ladinlastevastase liikumie juhiks Alexios Dukas. Ta võitis rahva poolehoiu oma vaprusega ladinlaste vastu suunatud rünnakus, kus tema hobune komistas ning Alexios oleks peaaegu tapetud või vangistatud, kui vibulaskjad poleks teda kaitsnud. Murzuphlos kasutas ära inimeste viha ristisõdijate vastu oma isiklike ambitsioonide jaoks.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=Byzantinische Zeitschrift, lxxxiv–v|aasta=1992|lehekülg=72-93|keel=inglise|artikkel=The Fires of the Fourth Crusade in Constantinople, 1203- 1204: A Damage Assessment}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, T.F.|pealkiri=The International History Review, Vol. 17, No. 4|aasta=1995|kirjastus=Taylor and Francis|lehekülg=726–743|keel=inglise|artikkel=Outside and Inside the Fourth Crusade}}</ref> [[1204]]. aasta 28. jaanuaril, mil linlased mässasid, kuulutati kaoses keisriks sõjamees [[Nikolaos Kanavos]]. Tema päritolu pole täpselt teada. Mõnede allikate järgi oli ta lihtsast soost, ent teised allikad kinnitavad tema aadliku seisust. Kanavos krooniti ka Sophia katedraaliks, kuid patriarh Johannes X Kamateros ei osalenud tseremoonial ja seega ei saanud temast ka täieõiguslikku keisrit.<ref name=":4" /> Teatud allikad väidavad, et Kanavos ise ei soovinudki keisrikrooni vastu võtta. Keisrid [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] ja [[Isaak II Angelos|Isaak II]] varjusid [[Blachernae palee|Blachernae paleesse]] ning saatsid Alexios Dukas Murzuphlose ristisõdijate juurde abi paluma või vähemalt teavitasid Dukast oma kavatsustest. Selle asemel, et minna ladinlaste juurde, kasutas Murzuphlos ära oma juurdepääsu paleele ning ööl vastu [[29. jaanuar|29. jaanuari]] [[1204]]. aasta maksis ta altkäemaksu "kirvekandjatele" ehk varjaagi kaardiväele ning nende toetusel ka keisrid vahistati. Ajaloolane Choniates väidab, et Murzuphlosel aitas altkäemaksu anda üks eunuhh, kellel oli juurdepääs keiserlikule riigikassale. Varjaagid olid peamine jõud, mis aitas edukat riigipööret läbi viia, ent abiks olid ka Murzuphlose tutvused. Noor [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kägistati vanglas surnuks ning tema nõrk ja pime isa [[Isaak II Angelos|Isaak II]] suri umbes riigipöörde ajal hirmu, kurbuse või väärkohlemise tõttu.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5" /> Seega oli [[1204]]. aasta jaanuari lõpus kolm võimupretendenti: [[Nikolaos Kanavos]], Alexios V Dukas ja ristisõdijad. Alexiosel oli aga kaardiväe toetus, mis tegi temast tugevama kandidaadi.<ref name=":4" /> [[Nikolaos Kanavos|Nikolaos Kanavose]] elu säästeti ning talle pakuti isegi ametniku kohta Alexios V valitsuse all, ent Kanavos keeldus ning eiras ka kõiki järgnevaid keisri kutseid. Kanavos varjus [[Hagia Sophia]] katedraali, kust ta aga jõuga välja viidi ning katedraali trepil tapeti.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Runciman, Steven|pealkiri=. A History of the Crusades, Volume III: The Kingdom of Acre and the Later Crusades|aasta=1987|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-14-013705-X|keel=inglise}}</ref> == Valitsemine == [[Fail:Alexius V.JPG|vasakul|pisi|Alexios V Dukas Murzuphlos]] Alexios V Dukas kuulutati mõnede allikate järgi keisriks juba enne [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] kukutamist<ref name=":1" />. Ametlikult toimus kroonimine [[1204]]. aasta [[5. veebruar|5. veebruaril]]<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Savignac, David|url=https://www.academia.edu/31064036|pealkiri=The Medieval Russian Account of the Fourth Crusade - A New Annotated Translation|väljaanne=Novgorod Chronicle|aeg=2020|vaadatud=16.08.2022}}</ref>. Keiser leidis eest tühja riigikassa, seega otsustas ta konfiskeerida raha aristokraatidelt, et kasutada seda avalikes huvides. Need sammud kasvatasid keisri populaarsust lihtrahva seas, ent võõrandasid aadlikke.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] surm muutsid järsult ristirüütlite õiguslikku vahekorda Bütsantsiga. Nimetatud keisrite võimuloleku ajal puudus neil formaalne põhjus otseseks sekkumiseks keisririigi siseasjadesse. Nende [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] alla tuleku eesmärk - taastada [[Isaak II Angelos|Isaak II]] võim - oli täidetud ja seega kadus neil legaalne põhjus linna all viibimiseks. Uus riigipööre ja Alexios V võimuletõus muutis aga taas olukorda. Ladinlased said uue põhjuse sekkumiseks, sest toimunud oli ebaseaduslik riigipööre ning õiguslik valitseja tapetud. Teisest küljest kadus keisrite surmaga ka igasugune ametlik lootus lubatud rahale. Selleks ajaks oli ristisõdijatel tekkinud juba plaan Konstantinoopolis võimu võtmiseks ja riigi jagamiseks. Ladinlased otsustasid kätte maksta tapetud Alexios IV eest ning kuulutasid Alexios V kurjategijaks. Mõlemad pooled asusid otseselt valmistuma sõjategevuseks. <ref name=":4" /> Olles saavutanud kindla kontrolli, andis Alexios V käsu sulgeda ristisõdijatele linnaväravad<ref name=":0" />. Keiser andis käsu linna kindlustamiseks ja müüride parandamiseks. Kõik linlased maksustati erilise "sõjamaksuga". Üsna pea tundis Alexios V ennast juba niivõrd kindlana, et esitas ristisõdalastele ultimaatumi nõudmisega lahkuda Bütsantsi aladelt, millest ladinlased keeldusid.<ref name=":4" /> Akeisri juhtimisel korraldasid bütsantslased rünnakuid toidumoona korjavate ristisõdijate salkade vastu. [[1204]]. aasta [[2. veebruar|2. veebruaril]] juhtis [[Henri I (Ladina keisririigi keiser)|Flandria Henri]] osa ristisõdijate armeest toiduvarusid hankima. [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole naastes ründas Alexios V tema järelväge. Bütsantslased said hävitavalt lüüa ning ristisõdijad said enda kätte keisririigi püha lipu [[Maarja|Jumalaema]] kujutisega (''Panagia Nikopoios''). Bütsantslased kaotasid mõned oma parimad sõdurid ning keiser pääses napilt eluga. Umbes sellel ajal üritas keiser hävitada [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] laevastikku, saates sinna põlema süüdatud laevad, mille eesmärk oli levitada tuld ka veneetslaste alustele. See katse andis vähe tulemusi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:Gustave dore crusades mourzoufle parleying with dandolo.jpg|pisi|Alexios V läbirääkimiselt doodž [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]] (Gustave Doré maal)]] Ikooni kaotamine, mida traditsiooniliselt nähti kui linna jumaliku kaitse füüsilist kehastust, oli tõsine psühholoogiline löök bütsantslastele. Paljud linnaelanikud uskusid, et ikooni sattumine ristisõdijate kätte on nende võidu jumalik kinnitus ning karistus bütsantslaste pattude eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Giarenis, I.|pealkiri=Mediterranean World, 23|aasta=2017|lehekülg=73–80|artikkel=The Crisis of the Fourth Crusade in Byzantium (1203–1204) and the Emergence of Networks for Anti-Latin Reaction and Political Action|keel=inglise}}</ref> Umbes [[8. veebruar|8. veebruaril]] kohtus keiser Alexios V rahuläbiräkimistel Veneetsia [[Doodž|doodži]] [[Enrico Dandolo|Enrico Dandologa]], kuid nende tingimused olid bütsantslastee looga karmid. Ajaloolane Choniates väidab, et kohtumine lõppes ristisõdijate ratsaväe ootamatu rünnakuga keisri ja tema saatjaskonna vastu. Alexios V pääses napilt vangistamisest. Tõenäoliselt tapeti ka Alexios IV Angelos samal päeval. Tõenäoliselt oli tapmise põhjuseks veneetslaste nõudmine, et endine keiser taas troonile tõstetakse. Kui uudis Alexios IV surmast ladinlasteni jõudis, halvenesid kahe osapoole suhted veelgi. Märtsis algas Konstantinoopolis sunniviisiline ladinlastest elanike väljasaatmine, mis kujunes ristisõdijate jaoks pöördepunktiks. Peale seda hakkasid nad arutama aktiivselt [[Bütsants|Bütsantsi impeeriumi]] jagamist.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Veneetsia, kes tundis Bütsantsi olusid kõige paremini, kavatses endale võtta kõige paremad piirkonnad<ref name=":4" />. Valmistuma hakati ka viimaseks rünnakuks linnale, mis toimus ligi kuu hiljem<ref name=":0" /><ref name=":1" />. == Konstantinoopoli langemine ja keisri surm == [[Fail:Empèri Bizantin - Partiment après la Quatrena Crosada.png|pisi|Bütsants pärast Alexios V kukutamist ja Konstantinoopoli ladinlaste kätte sattumist. Kollasega [[Ladina keisririik]] ja selle vasallid, rohelisega [[Veneetsia vabariik|Veneetsiale]] läinud alad, punasega Bütsantsi järglasriigid]] Ajaloolased on vaielnud selle üle, kas ristiväe juhtide plaan vallutada [[Konstantinoopol]] oli ajendatud hullumeelsusest või oli siiski tegemist kaine arvestusega. Väikesearvuline ristisõdijate vägi seisis siiski 100 000 elanikuga linna vastu ning mõnes teises ajaloosituatsioonis olnuks sellise kindlustatusega linna vallutamine lootusetu ettevõtmine. [[1204]]. aasta märtsiks oli aga linna olukord kujunenud niisuguseks, et vallutamine tundus juba võimalikuna.<ref name=":4" /> [[Fail:PriseDeConstantinople1204PalmaLeJeune.JPG|vasakul|pisi|Konstantinoopoli piiramine 1204. aastal (Palma il Giovane maal)]] Rünnak [[Konstantinoopol|Konstantinoopolile]] algas [[1204]]. aasta [[9. aprill|9. aprillil]], kuid esimene katse vallutada linn löödi peamiselt [[Kreeka tuli|kreeka tule]] abil tagasi. Juba sellegi rünnaku puhul on oletatud, et see oleks tegelikult võinud lõppeda edukalt, kuid rüütlid jätsid soodsa olukorra kasutamata ja taganesid.<ref name=":4" /> Kolm päeva hiljem, 12. aprillil algas teine linna vallutamise katse tormijooksuga ning peatselt hõivati üks linnamüüri kaitsetorn teise järel. Samal ajal seisid täies relvastuses keisri kaardiväelased keset linna ja nõudsid Alexioselt lisaraha, milleta nad keeldusid võitlemast. Kuid raha Alexiosel polnud ning ta ei suutnud veenda sõdureid asuma viivitamatult võitlusesse. Linnas aga oli juba puhkenud paanika ning suur tulekahju - kolmas selle aasta jooksul.<ref name=":4" /> Ründajad murdsid läbi Petria värava lähedalt, sisenesid linna ning rüüstasid [[Balachernae palee]]. Keiser Alexios V üritas koondada linnaelanikke kaitsele, ent edutult.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Saades aru olukorra lootusetusest, põgenes Alexios V ööl vastu 13. aprilli linnast koos oma armukese Eudokia Angelina ja ema Euphrosyne Dukaina Kameteraga [[Traakia|Traakiasse]]<ref name=":0" /><ref name=":1" />. Samal ajal ei mõelnud õukondlased mitte vastupanu organiseerimisele, vaid sellele, kes saab järgmiseks keisriks<ref name=":4" />. [[Hagia Sophia]] katedraalis kuulutati uueks keisriks [[Konstantinos Laskaris]], kuid ta ei suutnud veenda varjaagide kaardiväge võitlust jätkama ning põgenes [[13. aprill|13. aprilli]] varastel tundidel, jättes Konstantinoopoli ristisõdijate kontrolli alla.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Bütsantsi palgasõdurid, saamata nõutud raha, alistusid [[13. aprill|13. aprilli]] varahommikul ja sellega oli linna langemine lõplikult otsustatud ning [[Konstantinoopol|Konstantinoopol,]] mis oli 900 aasta jooksul tõrjunud kõik vaenlaste suurrünnakud, vallutati väiksearvulise rüütliväe poolt. Linna jõudnud rüütlid asusid kohe rüüstama ja röövima, peatudes alles kolmandal päeval, kui nad lugesid hoiatavaks märgiks alanud päikesevarjutust. Rüütlid suutsid nende päevade jooksul tekitada linnas paiknevatele arvukatele ajaloo- ja kultuurimälestistele pöördumatuid kahjustusi.. Rüüstamisest ei jäänud puutumata isegi keiser [[Constantinus Suur|Constantinus Suure]] sarkofaag ja pühakute säilmed. Seda hävitustööd, mis nendel päevadel Konstantinoopolis toimus, on vahel nimetatud keskaja suurimaks reliikviate, kunstiteoste ja väärisesemete röövimiseks. Rüütlitega võidu röövisid ja riisusid ka läänekiriku jumalasulased. Ohjeldamatus laastamismöllus kadusid igasugused piirid, nii lõpuks oli sunnitud sekkuma paavst, mõistes oma kirjas eriti teravas toonis hukka röövimised kirikutest. Kokkuvõttes oli [[1204]]. aastal Konstantinoopolit tabanud häving niivõrd ulatuslik ja kõikehõlmav, et kuigi Bütsantsi ajalugu jätkub veel paarsada aastat, ei suutnud linn sellest hoobist enam kunagi täielikult toibuda.<ref name=":4" /> Konstantinoopoli uuel režiimil seisis ees veel uue valitseja valimine. Pärast pikki vaidlusi sai selleks [[Flandria krahvkond|Flandria]] [[Flandria krahv|krahv]] [[Balduin I]], kelles sai mõne aja pärast Bütsantsi aladele kujunenud [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] esimene [[Ladina keisririigi valitsejate loend|keiser]].<ref name=":4" /> Alexios V Dukas paistis silma oma teovõimelisusega, sest alistuda ta ei kavatsenud<ref name=":4" />. Alexios V ja tema lähikondlased jõudsid Mosynopolisse, mille olid okupeerinud endine keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ja tema poolehoidjad. Algul võeti nad hästi vastu.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> Alexios V tegi Alexios III-le ettepaneku ühendada jõud võitluseks ladinlaste vastu, millega ka Alexios III nõustus. Uue liidu kinnituseks abiellus Alexios V oma armukese ja Alexios III tütre Eudokia Angelinaga. Mõlemad mehed ootasid aga juhust konkurendi kõrvaldamiseks ning oli kindel, et see liit ei saa kaua kesta. Otsustavamaks osutus Alexios III. Ühe peo ajal, kuhu oli kutsutud ka Alexios V, andis ta käsu nimekaim kinni võtta ja pimedaks torgata.<ref name=":4" /> Alexiose hülgasid ka tema senised toetajad. Kuigi Alexios V-l õnnestus põgeneda, langes ta [[1204]]. aasta novembris vangi edasitungivate [[Thierry de Loos|Thierry de Loosi]] juhitud ladinlaste kätte Mosynopolise lähedal (aga võibolla ka Anatoolias).<ref name=":2" /><ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Falk, A.|pealkiri=Franks and Saracens: Reality and Fantasy in the Crusades|aasta=2010|kirjastus=Karnac Books|isbn=9781855757332|keel=inglise}}</ref> Vangina Konstantinoopolisse naastes süüdistati teda vandenõus seadusliku valitseja [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]] vastu. Kohtuprotsessil vaidles pime Alexios V süüdistajatele vastu, väites, et just Alexios IV oli riigireetur, kui kutsus ristisõdijaid jõuga Konstantinoopolisse sisse murdma. Kohus mõistis endise keisri surma ning ta visati surnuks [[Theodosiuse sammas|Theodosiuse samba]] tipust. See oli uus hukkamisviis.<ref name=":1" /> Uus, võõras ladinlaste režiim püüdis ära kasutada Alexios V kui Bütsantsi viimase "seadusandliku" keisri hukanud mehe avalikku kohtuprotsessi ja hukkamist, et muuta oma valitsemine seadusadnlikuks. Alexios V Dukas Murzuphlos oli Bütsantsi viimane keiser (kui mitte lugeda [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos Laskarist]]), kes valitses [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] enne, kui [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] [[Michael VIII Palaiologos]] selle ladinlastelt [[1261]]. aastal tagasi võttis.<ref name=":0" /> Kuigi Bütsantsi tähtsaim linn ja võimukeskus Konstantinoopol (n-ö keisririigi pea) oli langenud, polnud veel kõik keisriiigi provintsid ladinlaste käes. Segasel [[13. aprill|13. aprilli]] ööl valiti veel üks keiser - [[Theodoros I Laskaris]] -, kuigi puuduvad täpsemad andmed, kas ta tol ööl üldsegi viibis linnas või krooniti hoopis tema vend. Seega oli võimupretendente Bütsantsi aladel palju.<ref name=":4" />{{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]] [[Alexios IV Angelos]] (kaaskeiser)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=jaanuar - aprill [[1204]]|järgnev= [[Konstantinos Laskaris]] (vahel ka Konstantinos XI) (lühiajaliselt) * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Theodoros I Laskaris]] ([[Nikaia keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]]) }} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak II Angelos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> 379z7yiqcz68o8qzk1tc48w9fn3pl5t Jeesuspalve 0 634886 6178837 6177629 2022-08-16T13:02:15Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''Jeesuspalve''' on lühike palve, mida austatakse ja praktiseeritakse eriti [[idakirikud|idakirikutes]]. Palve tekst on: "Issand [[Jeesus Kristus]], Jumala Poeg, heida armu, minu, patuse peale."<ref>"Jesus Prayer". OrthodoxWiki. 2010-04-21. Retrieved 2010-07-03.</ref> Palvet on [[õigeusu kirik]]u ajaloos laialdaselt õpetatud ja arutatud. Algne palvevormel ei sisaldanud sõna "patune", mis lisati hiljem.<ref>On the Prayer of Jesus by Ignatius Brianchaninov, Kallistos Ware 2006 ISBN 1-59030-278-8 pages xxiii–xxiv</ref> Seda korratakse sageli isikliku [[asketism|askeetliku]] praktika osana, kusjuures selle kasutamine on lahutamatu osa [[eremiit]]likust palvetraditsioonist, mida tuntakse [[hesühhasm]]ina. Selle traditsiooni vaimsed isad hindavad seda palvet eriti kõrgelt, sest see on meetod meele ja seejärel südame puhastamiseks ja avamiseks ning esmalt meelepalve või õigemini noeetilise palve (Νοερά Προσευχή) ja seejärel südamepalve (Καρδιακυσρ) esilekutsumine. Südamepalvet peetakse lakkamatuks palveks, mida [[apostel Paulus]] [[Uus testament|Uues Testamendis]] propageerib. [[Theophanes Sulgunu]] (Феофан Затворник 1815–1894) pidas jeesuspalvet kõigist teistest palvetest tugevamaks Jeesuse püha nime väe tõttu.<ref>On the Prayer of Jesus by Ignatius Brianchaninov, Kallistos Ware 2006 ISBN 1-59030-278-8 pages xxiii–xxiv</ref> Kuigi jeesuspalvet seostatakse rohkem idakristlusega, leidub see palve läänekristluses [[katoliku kirik]]u katekismuses.<ref>"Catechism of the Catholic Church, § 2667". Vatican.va. Archived from the original on 7 January 2019. Retrieved 15 March 201</ref> Seda kasutatakse ka koos hiljutise uuendusega [[anglikaani kirik]]us (''Anglican Prayer Beads'').<ref>"Anglican Prayer Beads". King of Peace Episcopal Church. Archived from the original on 1 February 2019.</ref> [[Gregorius Palamas]]e 14. sajandil kuulutatud jeesuspalve teoloogia lükkasid ladina kiriku teoloogid kuni 20. sajandini üldiselt tagasi. Paavst [[Johannes Paulus II]] nimetas Gregorius Palamast pühakuks<ref>Pape Jean Paul II (30 November 1979). "Messe à Ephèse". Vatican.va (in French). Archived from the original on 29 August 2018. Retrieved 16 March 2019.</ref>, suureks kirjanikuks ja [[teoloogia]] autoriteediks.<ref>Pope John Paul II (14 November 1990). "The Spirit as 'Love Proceeding'". Vatican.va. Archived from the original on 20 August 2002. Retrieved 16 March 2019.</ref> Samuti rääkis ta tunnustavalt hesühhasmist kui "sellest sügavast armu ühendusest, mida ida teoloogia armastab kirjeldada eriti võimsa terminiga "''theosis''", "jumalustamine"",<ref>Pope John Paul II (11 August 1996). "Eastern Theology Has Enriched the Whole Church". CatholicCulture.org. Archived from the original on 26 September 2007. Retrieved 16 March 2019.</ref> ja võrdles jeesuspalve meditatiivset omadust [[katoliku kirik]]u [[roosipärjapalve]]ga. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria: Kristlus]] [[Kategooria: Õigeusk]] [[Kategooria: Palved]] f79b0sd0fg5hzis9ypip64pqhe0qa20 Mall:Infokast valimised/rida 10 635000 6178805 6177982 2022-08-16T12:17:57Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki <includeonly>|- {{#if:{{{eraldaja|}}}|{{#if:{{{partei1|}}}{{{värv1|}}}{{{juht1|}}}{{{partei2|}}}{{{värv2|}}}{{{juht2|}}}{{{partei3|}}}{{{värv3|}}}{{{juht3|}}}|{{!}} colspan=4 {{!}} {{{eraldaja}}} }} }} |- {{#if:{{{partei1|}}}{{{värv1|}}}{{{pilt1|}}}{{{partei2|}}}{{{värv2|}}}{{{pilt2|}}}{{{partei1|}}}{{{värv3|}}}{{{pilt3|}}}|<!-- Pildid --> {{#if:{{{täide|}}}| ! <br />{{{täide}}} | {{!}} &nbsp; }} {{!}} style="text-align:center;{{#if:{{{partei1|}}}{{{värv1|}}}||width:0;}}{{#if:{{{värv1|}}}|border-bottom: 6px solid #{{{värv1}}}}}" {{!}} {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{pilt1|}}}|size={{if empty|{{{pilt1_suurus|}}}|{{{pildisuurus|}}}}}|alt={{{alt1|}}}|upright={{if empty|{{{pilt1_püsti|}}}|{{{pilt_püsti|}}}|{{#if:{{both|{{{veerg3|}}}|{{{pilt3|}}}}}|0.5|0.75}}}}|suppressplaceholder=yes}} {{!}} style="text-align:center;{{#if:{{{partei2|}}}{{{värv2|}}}||width:0;}}{{#if:{{{värv2|}}}|border-bottom: 6px solid #{{{värv2}}}}}"{{!}} {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{pilt2|}}}|size={{if empty|{{{pilt2_suurus|}}}|{{{pildisuurus|}}}}}|alt={{{alt2|}}}|upright={{if empty|{{{pilt2_püsti|}}}|{{{pilt_püsti|}}}|{{#if:{{both|{{{veerg3|}}}|{{{pilt3|}}}}}|0.5|0.75}}}}|suppressplaceholder=yes}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="text-align:center;{{#if:{{{partei3|}}}{{{värv3|}}}||width:0;}}{{#if:{{{värv3|}}}|border-bottom: 6px solid #{{{värv3}}}}}"{{!}} {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{pilt3|}}}|alt={{{alt3|}}}|size={{if empty|{{{pilt3_suurus|}}}|{{{pildisuurus|}}}}}|upright={{if empty|{{{pilt3_püsti|}}}|{{{pilt_püsti|}}}|0.5}}|suppressplaceholder=yes}}}} }} |- {{#if:{{{kandidaat1|}}}{{{kandidaat2|}}}{{{kandidaat3|}}}|<!-- Kandidaat --> ! style="width:75px;text-align:left" {{!}}Kandidaat {{!}} style="{{#if:{{{kandidaat1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kandidaat1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{kandidaat2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kandidaat2|}}} {{!}} style="{{#if:{{{kandidaat3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kandidaat3|}}} }} |-<!-- Partei juht --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised = {{#if:{{{juht1|}}}{{{juht2|}}}{{{juht3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Juht {{!}} style="{{#if:{{{juht1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{juht1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{juht2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{juht2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{juht3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{juht3|}}}}} }} | #default = }} |- {{#if:{{{partei1|}}}{{{partei2|}}}{{{partei3|}}}|<!-- Partei nimi --> ! style="width:75px;text-align:left" {{!}} Erakond {{!}} style="{{#if:{{{partei1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{partei1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{partei2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{partei2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{partei3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{partei3|}}}}} }} |- {{#if:{{{valimisliit1|}}}{{{valimisliite2|}}}{{{valimisliit3|}}}|<!-- Valimisliidu nimi --> ! style="text-align:left" {{!}} Valimisliit {{!}} style="{{#if:{{{valimisliit1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{valimisliit1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{valimisliit2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{valimisliit2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{valimisliit3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{valimisliit3|}}}}} }} |-<!-- Koduosariik --> {{#if:{{{Koduosariik1|}}}{{{Koduosariik2|}}}{{{Koduosariik3|}}}| {{#switch:{{{tüüp|}}} | eelvalimised | Eelvalimised | presidendivalimised | Presidendivalimised = ! style="text-align:left" {{!}} Koduosariik {{!}} style="{{#if:{{{Koduosariik1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{Koduosariik1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{Koduosariik2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{Koduosariik2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{Koduosariik3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{Koduosariik3|}}}}} | #default = }} }} |-<!-- Asepresidendikandidaat --> {{#switch:{{{type|}}} | presidendivalimised | Presidendivalimised = {{#if:{{{asepresidendikandidaat1|}}}{{{asepresidendikandidaat2|}}}{{{asepresidendikandidaat3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Asepresidendikandidaat {{!}} style="{{#if:{{{asepresidendikandidaat1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{asepresidendikandidaat1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{asepresidendikandidaat2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{asepresidendikandidaat2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{asepresidendikandidaat3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{asepresidendikandidaat3|}}}}} }} | #default = }} |-<!-- Valijameeste hääled --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | presidendivalimised | Presidendivalimised = {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|| {{#if:{{{valijameeste_hääled1|}}}{{{valijameeste_hääled2|}}}{{{valijameeste_hääled3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Valijameeste&nbsp;hääled {{!}} style="{{#if:{{{valijameeste_hääled1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{valijameeste_hääled1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{valijameeste_hääled2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{valijameeste_hääled2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{valijameeste_hääled3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{valijameeste_hääled3|}}}}} }} }} | #default = }} |-<!-- Delegaatide arv --> {{#switch:{{{type|}}} | eelvalimised | Eelvalimised | presidendivalimised | Presidendivalimised = {{#if:{{{delegaatide_arv1|}}}{{{delegaatide_arv2|}}}{{{delegaatide_arv3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Delegaatide&nbsp;arv {{!}} style="{{#if:{{{delegaatide_arv1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{delegaatide_arv1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{delegaatide_arv2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{delegaatide_arv2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{delegaatide_arv3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{delegaatide_arv3|}}}}} }} | #default = }} |-<!-- Võidetud osariigid --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | eelvalimised | Eelvalimised = | presidendivalimised | Presidendivalimised = {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|| {{#if:{{{võidetud_osariigid1|}}}{{{võidetud_osariigid2|}}}{{{võidetud_osariigid3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Võidetud&nbsp;osariike {{!}} style="{{#if:{{{võidetud_osariigid1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{võidetud_osariigid1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{võidetud_osariigid2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{võidetud_osariigid2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{võidetud_osariigid3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{võidetud_osariigid3|}}}}} }} }} | #default = }} |-<!-- Juht alates --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised = {{#if:{{{juht_alates1|}}}{{{juht_alates2|}}}{{{juht_alates3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Juht&nbsp;alates {{!}} style="{{#if:{{{juht_alates1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{juht_alates1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{juht_alates2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{juht_alates2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{juht_alates3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{juht_alates3|}}}}} }} | #default = }} |-<!-- Juhi valimisringkond --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised = {{#if:{{{juhi_valimisringkond1|}}}{{{juhi_valimisringkond2|}}}{{{juhi_valimisringkond3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Juhi&nbsp;valimisringkond {{!}} style="{{#if:{{{juhi_valimisringkond1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{juhi_valimisringkond1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{juhi_valimisringkond2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{juhi_valimisringkond2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{juhi_valimisringkond3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{juhi_valimisringkond3|}}}}} }} | #default = }} |-<!-- Eelmised valimised --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised = {{#if:{{{eelmised_valimised1|}}}{{{eelmised_valimised2|}}}{{{eelmised_valimised3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Eelmised&nbsp;valimised {{!}} style="{{#if:{{{eelmised_valimised1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{eelmised_valimised1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{eelmised_valimised2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{eelmised_valimised2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{eelmised_valimised3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{eelmised_valimised3|}}}}} }} | #default = }} |-<!-- Kohti enne --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised = {{#if:{{{kohti_enne1|}}}{{{kohti_enne2|}}}{{{kohti_enne3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|Kohti&nbsp;praegu|Kohti&nbsp;enne}} {{!}} style="{{#if:{{{kohti_enne1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti_enne1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{kohti_enne2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti_enne2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{kohti_enne3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti_enne3|}}}}} }} | #default = }} |-<!-- Kohti vaja --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised = {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah| {{#if:{{{kohti_vaja1|}}}{{{kohti_vaja2|}}}{{{kohti_vaja3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Kohti&nbsp;vaja {{!}} style="{{#if:{{{kohti_vaja1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti_vaja1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{kohti_vaja2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti_vaja2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{kohti_vaja3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti_vaja3|}}}}} }} }} | #default = }} |-<!-- Võidetud kohti --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised = {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|| {{#if:{{{kohti1|}}}{{{kohti2|}}}{{{kohti3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Võidetud&nbsp;kohti {{!}} style="{{#if:{{{kohti1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{kohti2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{kohti3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti3|}}}}} }} }} | #default = }} |-<!-- Kohti pärast --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised = {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|| {{#if:{{{kohti_pärast1|}}}{{{kohti_pärast2|}}}{{{kohti_pärast3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Kohti&nbsp;pärast {{!}} style="{{#if:{{{kohti_pärast1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti_pärast1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{kohti_pärast2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti_pärast2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{kohti_pärast3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohti_pärast3|}}}}} }} }} | #default = }} |-<!-- Kohtade muutus --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised = {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|| {{#if:{{{kohtade_muutus1|}}}{{{kohtade_muutus2|}}}{{{kohtade_muutus3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Kohtade&nbsp;muutus {{!}} style="{{#if:{{{kohtade_muutus1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohtade_muutus1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{kohtade_muutus2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohtade_muutus2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{kohtade_muutus3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{kohtade_muutus3|}}}}} }} }} | #default = }} |-<!-- Hääli --> {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|| {{#if:{{{hääli1|}}}{{{hääli2|}}}{{{hääli3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Hääli {{!}} style="{{#if:{{{hääli1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{hääli1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{hääli2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{hääli2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{hääli3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{hääli3|}}}}} }} }} |-<!-- Protsent --> {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|| {{#if:{{{protsent1|}}}{{{protsent2|}}}{{{protsent3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Protsent {{!}} style="{{#if:{{{protsent1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{protsent1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{protsent2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{protsent2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{protsent3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{protsent3|}}}}} }} }} |-<!-- Võidetud maakondi --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | eelvalimised | Eelvalimised | presidendivalimised | Presidendivalimised = {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|| {{#if:{{{võidetud_maakondi1|}}}{{{võidetud_maakondi2|}}}{{{võidetud_maakondi3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Võidetud&nbsp;maakondi {{!}} style="{{#if:{{{võidetud_maakondi1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{võidetud_maakondi1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{võidetud_maakondi2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{võidetud_maakondi2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{võidetud_maakondi3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{võidetud_maakondi3|}}}}} }} }} | #default = }} |-<!-- swing --> {{#switch:{{{tüüp|}}} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised = {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|| {{#if:{{{muutus1|}}}{{{muutus2|}}}{{{muutus3|}}}| ! style="text-align:left" {{!}} Muutus {{!}} style="width:75px;text-align:center" {{!}} {{{muutus1}}} {{!}} style="{{#if:{{{muutus2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{muutus2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{muutus3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{muutus3|}}}}} }} }} | #default = }} |-<!-- Tühjad lahtrid --> {{#if:{{#if:{{{1tühi|}}}|{{{1andmed1|}}}{{{1andmed2|}}}{{{1andmed3|}}}}}| ! style="text-align:left" {{!}} {{{1tühi}}} {{!}} style="{{#if:{{{1andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{1andmed1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{1andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{1andmed2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{1andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{1andmed3|}}}}} }} |- {{#if:{{#if:{{{2tühi|}}}|{{{2andmed1|}}}{{{2andmed2|}}}{{{2andmed3|}}}}}| ! style="text-align:left" {{!}} {{{2tühi}}} {{!}} style="{{#if:{{{2andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{2andmed1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{2andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{2andmed2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{2andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{2andmed3|}}}}} }} |- {{#if:{{#if:{{{3tühi|}}}|{{{3andmed1|}}}{{{3andmed2|}}}{{{3andmed3|}}}}}| ! style="text-align:left" {{!}} {{{3tühi}}} {{!}} style="{{#if:{{{3andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{3andmed1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{3andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{3andmed2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{3andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{3andmed3|}}}}} }} |- {{#if:{{#if:{{{4tühi|}}}|{{{4andmed1|}}}{{{4andmed2|}}}{{{4andmed3|}}}}}| ! style="text-align:left" {{!}} {{{4tühi}}} {{!}} style="{{#if:{{{4andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{4andmed1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{4andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{4andmed2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{4andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{4andmed3|}}}}} }} |- {{#if:{{#if:{{{5tühi|}}}|{{{5andmed1|}}}{{{5andmed2|}}}{{{5andmed3|}}}}}| ! style="text-align:left" {{!}} {{{5tühi}}} {{!}} style="{{#if:{{{5andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{5andmed1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{5andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{5andmed2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{5andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{5andmed3|}}}}} }} |- {{#if:{{#if:{{{6tühi|}}}|{{{6andmed1|}}}{{{6andmed2|}}}{{{6andmed3|}}}}}| ! style="text-align:left" {{!}} {{{6tühi}}} {{!}} style="{{#if:{{{6andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{6andmed1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{6andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{6andmed2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{6andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{6andmed3|}}}}} }} |- {{#if:{{#if:{{{7tühi|}}}|{{{7andmed1|}}}{{{7andmed2|}}}{{{7andmed3|}}}}}| ! style="text-align:left" {{!}} {{{7tühi}}} {{!}} style="{{#if:{{{7andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{7andmed1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{7andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{7andmed2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{7andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{7andmed3|}}}}} }} |- {{#if:{{#if:{{{8tühi|}}}|{{{8andmed1|}}}{{{8andmed2|}}}{{{8andmed3|}}}}}| ! style="text-align:left" {{!}} {{{8tühi}}} {{!}} style="{{#if:{{{8andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{8andmed1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{8andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{8andmed2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{8andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{8andmed3|}}}}} }} |- {{#if:{{#if:{{{9tühi|}}}|{{{9andmed1|}}}{{{9andmed2|}}}{{{9andmed3|}}}}}| ! style="text-align:left" {{!}} {{{9tühi}}} {{!}} style="{{#if:{{{9andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{9andmed1|}}} {{!}} style="{{#if:{{{9andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{9andmed2|}}} {{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style="{{#if:{{{9andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center" {{!}} {{{9andmed3|}}}}} }} </includeonly><noinclude> {{Documentation}}</noinclude> miik3gx618nmua02y8lwvj5sry5f24v Mall:Infokast valimised 10 635001 6178803 6178417 2022-08-16T12:17:05Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehaklass = line-height: 1.5em; {{#if:<!-- -->{{{kaart_pilt|}}}{{{kaart|}}}{{{kaart2_pilt|}}}{{{kaart2|}}}{{{kaart3_pilt|}}}{{{kaart3|}}}{{{kaart3_pilt|}}}{{{kaart4|}}}<!-- -->|width:{{max | 1 = {{#if:{{{kaart_pilt|}}}{{{kaart|}}}|{{#invoke:string|replace|{{if empty|{{{kaart_suurus|}}}|300px}}|px%s*$||plain=false}}}} | 2 = {{#if:{{{kaart2_pilt|}}}{{{kaart2|}}}|{{#invoke:string|replace|{{if empty|{{{kaart2_suurus|}}}|300px}}|px%s*$||plain=false}}}} | 3 = {{#if:{{{kaart3_pilt|}}}{{{kaart3|}}}|{{#invoke:string|replace|{{if empty|{{{kaart3_suurus|}}}|300px}}|px%s*$||plain=false}}}} | 4 = {{#if:{{{kaart3_pilt|}}}{{{kaart4|}}}|{{#invoke:string|replace|{{if empty|{{{kaart4_suurus|}}}|300px}}|px%s*$||plain=false}}}} }}px}} | pealkirjaklass = summary | pealkirjastiil = font-size: 125%; | pealkiri = {{{valimiste_nimi|{{PAGENAME}}}}} | andmestiil = text-align:center; | sildistiil = width:5em;white-space:nowrap; | alapealkirjastiil = line-height:130%; | alapealkiri1 = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{lipp|}}}|border={{#if:{{{lipu_ääris|}}}|yes}}|size={{{lipu_laius|}}}|sizedefault=50px}}<hr /> | alapealkiri2 = {{#if:{{{eelimine_aasta|}}}{{{valimiste_kuupäev|}}}{{{järgmine_aasta|}}}| {{järgnevuslingid|vasakulstiil=width:20%;|keskelstiil=width:60%;|paremalstiil=width:20%; | vasakul = {{#if:{{{eelimine_aasta|}}}|{{#ifexist:{{{eelmised_valimised|}}}|[[{{{eelmised_valimised}}}|{{{eelimine_aasta}}}]]|{{{eelimine_aasta}}}}}}} | keskel = {{#if:{{{valimiste_kuupäev|}}}|'''{{{valimiste_kuupäev}}}'''}} | paremal = {{#if:{{{järgmine_aasta|}}}|{{#ifexist:{{{järgmised_valimised|}}}|[[{{{järgmised_valimised}}}|{{{järgmine_aasta}}}]]|{{{järgmine_aasta}}}}}}} }} }} | alapealkiri3 = {{#if:{{{lahkuvad_liikmed|}}}{{{valitud_liikmed|}}}| {{järgnevuslingid|vasakulstiil=width:40%; text-align:center;|paremalstiil=width:40%; text-align:center; | vasakul = {{#if:{{{lahkuvad_liikmed|}}}|{{#ifexist:{{{lahkuvad_liikmed|}}}|[[{{{lahkuvad_liikmed|}}}|lahkuvad liikmed]]|{{{lahkuvad_liikmed|}}}}}}} | paremal = {{#if:{{{valitud_liikmed|}}}|{{#ifexist:{{{valitud_liikmed|}}}|[[{{{valitud_liikmed|}}}|valitud liikmed]]|{{{valitud_liikmed|}}}}}}} }} }} | päisestiil = font-weight:normal; | päis1 = {{#switch:{{{tüüp|}}} | eelvalimised | Eelvalimised | presidendivalimised | Presidendivalimised = {{#if:{{{võimalike_häälte_arv|}}}|<hr />{{{võimalike_häälte_arv}}}{{#if:{{{vajalik_võitmiseks|}}}|<br />{{{vajalik_võitmiseks|}}}|{{#if:{{{vajalikud_hääled|}}}|<br />{{{vajalikud_hääled}}} häält vajalik võitmiseks}}}} }} | parlamendivalimised | Parlamendivalimised | järelvalimised | Järelvalimised = {{#if:{{{valitavate_kohtade_arv|}}}|<hr />{{{valitavate_kohtade_arv}}}{{#if:{{{kohad_enamuseks|}}}|<br />{{{kohad_enamuseks}}} kohta vajalik enamuse saavutamiseks}} }} | #default = }} | andmed2 = {{#if:{{{arvamusküsitlused|}}}| [[{{{arvamusküsitlused}}}|Arvamusküsitlused]] }} | silt3 = Registreeritud valijaid | andmed3 = {{{registreeritud_valijad|}}} | silt4 = Osavõtt | andmed4 = {{{osavõtt|}}} | andmed5 = <nowiki /> {{(!}} style="background:transparent; width:100%;" {{!}}- {{Infokast valimised/rida | tüüp = {{{tüüp|}}} | eraldaja = <!-- none --> | täide = {{{täide|}}} | veerg3= {{#if:{{{värv3|}}}{{{pilt3|}}}{{{kandidaat3|}}}{{{juht3|}}}{{{partei3|}}}{{{valimisliit3|}}}{{{koduosariik3|}}}{{{asepresidendikandidaat3|}}}{{{valijameeste_hääled3|}}}{{{delegaatide_arv3|}}}{{{võidetud_osariigid3|}}}{{{juht_alates3|}}}{{{juhi_valimisringkond3|}}}{{{eelmised_valimised3|}}}{{{kohti_enne3|}}}{{{kohti_vaja3|}}}{{{kohti3|}}}{{{kohti_pärast3|}}}{{{kohtade_muutus3|}}}{{{hääli3|}}}{{{protsent3|}}}{{{võidetud_maakondi3|}}}{{{muutus3|}}}{{{1andmed3|}}}{{{2andmed3|}}}{{{3andmed3|}}}{{{4andmed3|}}}{{{5andmed3|}}}{{{6andmed3|}}}{{{7andmed3|}}}{{{8andmed3|}}}{{{9andmed3|}}}|yes}} | toimumata = {{{toimumata|ei}}} | värv1 = {{{värv1|}}} | värv2 = {{{värv2|}}} | värv3 = {{{värv3|}}} | pildisuurus = {{{pildisuurus |150x150px}}} | pilt_püsti = {{{pilt_püsti|}}} | pilt1 = {{{pilt1|}}} | pilt1_suurus = {{{pilt1_suurus|}}} | pilt1_püsti = {{{pilt1_püsti|}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | pilt2_suurus = {{{pilt2_suurus|}}} | pilt2_püsti = {{{pilt2_püsti|}}} | pilt3 = {{{pilt3|}}} | pilt3_suurus = {{{pilt3_suurus|}}} | pilt3_püsti = {{{pilt3_püsti|}}} | kandidaat1 = {{{kandidaat1|}}} | kandidaat2 = {{{kandidaat2|}}} | kandidaat3 = {{{kandidaat3|}}} | juht1 = {{{juht1|}}} | juht2 = {{{juht2|}}} | juht3 = {{{juht3|}}} | partei1 = {{{partei1|}}} | partei2 = {{{partei2|}}} | partei3 = {{{partei3|}}} | valimisliit1 = {{{valimisliit1|}}} | valimisliit2 = {{{valimisliit2|}}} | valimisliit3 = {{{valimisliit3|}}} | koduosariik1 = {{{koduosariik1|}}} | koduosariik2 = {{{koduosariik2|}}} | koduosariik3 = {{{koduosariik3|}}} | asepresidendikandidaat1 = {{{asepresidendikandidaat1|}}} | asepresidendikandidaat2 = {{{asepresidendikandidaat2|}}} | asepresidendikandidaat3 = {{{asepresidendikandidaat3|}}} | valijameeste_hääled1 = {{{valijameeste_hääled1|}}} | valijameeste_hääled2 = {{{valijameeste_hääled2|}}} | valijameeste_hääled3 = {{{valijameeste_hääled3|}}} | delegaatide_arv1 = {{{delegaatide_arv1|}}} | delegaatide_arv2 = {{{delegaatide_arv2|}}} | delegaatide_arv3 = {{{delegaatide_arv3|}}} | võidetud_osariigid1 = {{{võidetud_osariigid1|}}} | võidetud_osariigid2 = {{{võidetud_osariigid2|}}} | võidetud_osariigid3 = {{{võidetud_osariigid3|}}} | juht_alates1 = {{{juht_alates1|}}} | juht_alates2 = {{{juht_alates2|}}} | juht_alates3 = {{{juht_alates3|}}} | juhi_valimisringkond1 = {{{juhi_valimisringkond1|}}} | juhi_valimisringkond2 = {{{juhi_valimisringkond2|}}} | juhi_valimisringkond3 = {{{juhi_valimisringkond3|}}} | eelmised_valimised1 = {{{eelmised_valimised1|}}} | eelmised_valimised2 = {{{eelmised_valimised2|}}} | eelmised_valimised3 = {{{eelmised_valimised3|}}} | kohti_enne1 = {{{kohti_enne1|}}} | kohti_enne2 = {{{kohti_enne2|}}} | kohti_enne3 = {{{kohti_enne3|}}} | kohti_vaja1 = {{{kohti_vaja1|}}} | kohti_vaja2 = {{{kohti_vaja2|}}} | kohti_vaja3 = {{{kohti_vaja3|}}} | kohti1 = {{{kohti1|}}} | kohti2 = {{{kohti2|}}} | kohti3 = {{{kohti3|}}} | kohti_pärast1 = {{{kohti_pärast1|}}} | kohti_pärast2 = {{{kohti_pärast2|}}} | kohti_pärast3 = {{{kohti_pärast3|}}} | kohtade_muutus1 = {{{kohtade_muutus1|}}} | kohtade_muutus2 = {{{kohtade_muutus2|}}} | kohtade_muutus3 = {{{kohtade_muutus3|}}} | hääli1 = {{{hääli1|}}} | hääli2 = {{{hääli2|}}} | hääli3 = {{{hääli3|}}} | protsent1 = {{{protsent1|}}} | protsent2 = {{{protsent2|}}} | protsent3 = {{{protsent3|}}} | võidetud_maakondi1 = {{{võidetud_maakondi1|}}} | võidetud_maakondi2 = {{{võidetud_maakondi2|}}} | võidetud_maakondi3 = {{{võidetud_maakondi3|}}} | muutus1 = {{{muutus1|}}} | muutus2 = {{{muutus2|}}} | muutus3 = {{{muutus3|}}} | 1tühi = {{{1tühi|}}}| 1andmed1 = {{{1andmed1|}}}| 1andmed2 = {{{1andmed2|}}}| 1andmed3 = {{{1andmed3|}}} | 2tühi = {{{2tühi|}}}| 2andmed1 = {{{2andmed1|}}}| 2andmed2 = {{{2andmed2|}}}| 2andmed3 = {{{2andmed3|}}} | 3tühi = {{{3tühi|}}}| 3andmed1 = {{{3andmed1|}}}| 3andmed2 = {{{3andmed2|}}}| 3andmed3 = {{{3andmed3|}}} | 4tühi = {{{4tühi|}}}| 4andmed1 = {{{4andmed1|}}}| 4andmed2 = {{{4andmed2|}}}| 4andmed3 = {{{4andmed3|}}} | 5tühi = {{{5tühi|}}}| 5andmed1 = {{{5andmed1|}}}| 5andmed2 = {{{5andmed2|}}}| 5andmed3 = {{{5andmed3|}}} | 6tühi = {{{6tühi|}}}| 6andmed1 = {{{6andmed1|}}}| 6andmed2 = {{{6andmed2|}}}| 6andmed3 = {{{6andmed3|}}} | 7tühi = {{{7tühi|}}}| 7andmed1 = {{{7andmed1|}}}| 7andmed2 = {{{7andmed2|}}}| 7andmed3 = {{{7andmed3|}}} | 8tühi = {{{8tühi|}}}| 8andmed1 = {{{8andmed1|}}}| 8andmed2 = {{{8andmed2|}}}| 8andmed3 = {{{8andmed3|}}} | 9tühi = {{{9tühi|}}}| 9andmed1 = {{{9andmed1|}}}| 9andmed2 = {{{9andmed2|}}}| 9andmed3 = {{{9andmed3|}}} }} {{!}}- {{Infokast valimised/rida | tüüp = {{{tüüp|}}} | eraldaja = <hr /> | veerg3= {{#if:{{{värv6|}}}{{{pilt6|}}}{{{kandidaat6|}}}{{{juht6|}}}{{{partei6|}}}{{{valimisliit6|}}}{{{koduosariik6|}}}{{{asepresidendikandidaat6|}}}{{{valijameeste_hääled6|}}}{{{delegaatide_arv6|}}}{{{võidetud_osariigid6|}}}{{{juht_alates6|}}}{{{juhi_valimisringkond6|}}}{{{eelmised_valimised6|}}}{{{kohti_enne6|}}}{{{kohti_vaja6|}}}{{{kohti6|}}}{{{kohti_pärast6|}}}{{{kohtade_muutus6|}}}{{{hääli6|}}}{{{protsent6|}}}{{{võidetud_maakondi6|}}}{{{muutus6|}}}{{{1andmed6|}}}{{{2andmed6|}}}{{{3andmed6|}}}{{{4andmed6|}}}{{{5andmed6|}}}{{{6andmed6|}}}{{{7andmed6|}}}{{{8andmed6|}}}{{{9andmed6|}}}|yes}} | toimumata = {{{toimumata|ei}}} | värv1 = {{{värv4|}}} | värv2 = {{{värv5|}}} | värv3 = {{{värv6|}}} | pildisuurus = {{{pildisuurus |150x150px}}} | pilt_püsti = {{{pilt_püsti|}}} | pilt1 = {{{pilt4|}}} | pilt1_suurus = {{{pilt4_suurus|}}} | pilt1_püsti = {{{pilt4_püsti|}}} | pilt2 = {{{pilt5|}}} | pilt2_suurus = {{{pilt5_suurus|}}} | pilt2_püsti = {{{pilt5_püsti|}}} | pilt3 = {{{pilt6|}}} | pilt3_suurus = {{{pilt6_suurus|}}} | pilt3_püsti = {{{pilt6_püsti|}}} | kandidaat1 = {{{kandidaat4|}}} | kandidaat2 = {{{kandidaat5|}}} | kandidaat3 = {{{kandidaat6|}}} | juht1 = {{{juht4|}}} | juht2 = {{{juht5|}}} | juht3 = {{{juht6|}}} | partei1 = {{{partei4|}}} | partei2 = {{{partei5|}}} | partei3 = {{{partei6|}}} | valimisliit1 = {{{valimisliit4|}}} | valimisliit2 = {{{valimisliit5|}}} | valimisliit3 = {{{valimisliit6|}}} | koduosariik1 = {{{koduosariik4|}}} | koduosariik2 = {{{koduosariik5|}}} | koduosariik3 = {{{koduosariik6|}}} | asepresidendikandidaat1 = {{{asepresidendikandidaat4|}}} | asepresidendikandidaat2 = {{{asepresidendikandidaat5|}}} | asepresidendikandidaat3 = {{{asepresidendikandidaat6|}}} | valijameeste_hääled1 = {{{valijameeste_hääled4|}}} | valijameeste_hääled2 = {{{valijameeste_hääled5|}}} | valijameeste_hääled3 = {{{valijameeste_hääled6|}}} | delegaatide_arv1 = {{{delegaatide_arv4|}}} | delegaatide_arv2 = {{{delegaatide_arv5|}}} | delegaatide_arv3 = {{{delegaatide_arv6|}}} | võidetud_osariigid1 = {{{võidetud_osariigid4|}}} | võidetud_osariigid2 = {{{võidetud_osariigid5|}}} | võidetud_osariigid3 = {{{võidetud_osariigid6|}}} | juht_alates1 = {{{juht_alates4|}}} | juht_alates2 = {{{juht_alates5|}}} | juht_alates3 = {{{juht_alates6|}}} | juhi_valimisringkond1 = {{{juhi_valimisringkond4|}}} | juhi_valimisringkond2 = {{{juhi_valimisringkond5|}}} | juhi_valimisringkond3 = {{{juhi_valimisringkond6|}}} | eelmised_valimised1 = {{{eelmised_valimised4|}}} | eelmised_valimised2 = {{{eelmised_valimised5|}}} | eelmised_valimised3 = {{{eelmised_valimised6|}}} | kohti_enne1 = {{{kohti_enne4|}}} | kohti_enne2 = {{{kohti_enne5|}}} | kohti_enne3 = {{{kohti_enne6|}}} | kohti_vaja1 = {{{kohti_vaja4|}}} | kohti_vaja2 = {{{kohti_vaja5|}}} | kohti_vaja3 = {{{kohti_vaja6|}}} | kohti1 = {{{kohti4|}}} | kohti2 = {{{kohti5|}}} | kohti3 = {{{kohti6|}}} | kohti_pärast1 = {{{kohti_pärast4|}}} | kohti_pärast2 = {{{kohti_pärast5|}}} | kohti_pärast3 = {{{kohti_pärast6|}}} | kohtade_muutus1 = {{{kohtade_muutus4|}}} | kohtade_muutus2 = {{{kohtade_muutus5|}}} | kohtade_muutus3 = {{{kohtade_muutus6|}}} | hääli1 = {{{hääli4|}}} | hääli2 = {{{hääli5|}}} | hääli3 = {{{hääli6|}}} | protsent1 = {{{protsent4|}}} | protsent2 = {{{protsent5|}}} | protsent3 = {{{protsent6|}}} | võidetud_maakondi1 = {{{võidetud_maakondi4|}}} | võidetud_maakondi2 = {{{võidetud_maakondi5|}}} | võidetud_maakondi3 = {{{võidetud_maakondi6|}}} | muutus1 = {{{muutus4|}}} | muutus2 = {{{muutus5|}}} | muutus3 = {{{muutus6|}}} | 1tühi = {{{1tühi|}}}| 1andmed1 = {{{1andmed4|}}}| 1andmed2 = {{{1andmed5|}}}| 1andmed3 = {{{1andmed6|}}} | 2tühi = {{{2tühi|}}}| 2andmed1 = {{{2andmed4|}}}| 2andmed2 = {{{2andmed5|}}}| 2andmed3 = {{{2andmed6|}}} | 3tühi = {{{3tühi|}}}| 3andmed1 = {{{3andmed4|}}}| 3andmed2 = {{{3andmed5|}}}| 3andmed3 = {{{3andmed6|}}} | 4tühi = {{{4tühi|}}}| 4andmed1 = {{{4andmed4|}}}| 4andmed2 = {{{4andmed5|}}}| 4andmed3 = {{{4andmed6|}}} | 5tühi = {{{5tühi|}}}| 5andmed1 = {{{5andmed4|}}}| 5andmed2 = {{{5andmed5|}}}| 5andmed3 = {{{5andmed6|}}} | 6tühi = {{{6tühi|}}}| 6andmed1 = {{{6andmed4|}}}| 6andmed2 = {{{6andmed5|}}}| 6andmed3 = {{{6andmed6|}}} | 7tühi = {{{7tühi|}}}| 7andmed1 = {{{7andmed4|}}}| 7andmed2 = {{{7andmed5|}}}| 7andmed3 = {{{7andmed6|}}} | 8tühi = {{{8tühi|}}}| 8andmed1 = {{{8andmed4|}}}| 8andmed2 = {{{8andmed5|}}}| 8andmed3 = {{{8andmed6|}}} | 9tühi = {{{9tühi|}}}| 9andmed1 = {{{9andmed4|}}}| 9andmed2 = {{{9andmed5|}}}| 9andmed3 = {{{9andmed6|}}} }} {{!}}- {{Infokast valimised/rida | tüüp = {{{tüüp|}}} | eraldaja = <hr /> | veerg3= {{#if:{{{värv9|}}}{{{pilt9|}}}{{{kandidaat9|}}}{{{juht9|}}}{{{partei9|}}}{{{valimisliit9|}}}{{{koduosariik9|}}}{{{asepresidendikandidaat9|}}}{{{valijameeste_hääled9|}}}{{{delegaatide_arv9|}}}{{{võidetud_osariigid9|}}}{{{juht_alates9|}}}{{{juhi_valimisringkond9|}}}{{{eelmised_valimised9|}}}{{{kohti_enne9|}}}{{{kohti_vaja9|}}}{{{kohti9|}}}{{{kohti_pärast9|}}}{{{kohtade_muutus9|}}}{{{hääli9|}}}{{{protsent9|}}}{{{võidetud_maakondi9|}}}{{{muutus9|}}}{{{1andmed9|}}}{{{2andmed9|}}}{{{3andmed9|}}}{{{4andmed9|}}}{{{5andmed9|}}}{{{6andmed9|}}}{{{7andmed9|}}}{{{8andmed9|}}}{{{9andmed9|}}}|yes}} | toimumata = {{{toimumata|ei}}} | värv1 = {{{värv7|}}} | värv2 = {{{värv8|}}} | värv3 = {{{värv9|}}} | pildisuurus = {{{pildisuurus |150x150px}}} | pilt_püsti = {{{pilt_püsti|}}} | pilt1 = {{{pilt7|}}} | pilt1_suurus = {{{pilt7_suurus|}}} | pilt1_püsti = {{{pilt7_püsti|}}} | pilt2 = {{{pilt8|}}} | pilt2_suurus = {{{pilt8_suurus|}}} | pilt2_püsti = {{{pilt8_püsti|}}} | pilt3 = {{{pilt9|}}} | pilt3_suurus = {{{pilt9_suurus|}}} | pilt3_püsti = {{{pilt9_püsti|}}} | kandidaat1 = {{{kandidaat7|}}} | kandidaat2 = {{{kandidaat8|}}} | kandidaat3 = {{{kandidaat9|}}} | juht1 = {{{juht7|}}} | juht2 = {{{juht8|}}} | juht3 = {{{juht9|}}} | partei1 = {{{partei7|}}} | partei2 = {{{partei8|}}} | partei3 = {{{partei9|}}} | valimisliit1 = {{{valimisliit7|}}} | valimisliit2 = {{{valimisliit8|}}} | valimisliit3 = {{{valimisliit9|}}} | koduosariik1 = {{{koduosariik7|}}} | koduosariik2 = {{{koduosariik8|}}} | koduosariik3 = {{{koduosariik9|}}} | asepresidendikandidaat1 = {{{asepresidendikandidaat7|}}} | asepresidendikandidaat2 = {{{asepresidendikandidaat8|}}} | asepresidendikandidaat3 = {{{asepresidendikandidaat9|}}} | valijameeste_hääled1 = {{{valijameeste_hääled7|}}} | valijameeste_hääled2 = {{{valijameeste_hääled8|}}} | valijameeste_hääled3 = {{{valijameeste_hääled9|}}} | delegaatide_arv1 = {{{delegaatide_arv7|}}} | delegaatide_arv2 = {{{delegaatide_arv8|}}} | delegaatide_arv3 = {{{delegaatide_arv9|}}} | võidetud_osariigid1 = {{{võidetud_osariigid7|}}} | võidetud_osariigid2 = {{{võidetud_osariigid8|}}} | võidetud_osariigid3 = {{{võidetud_osariigid9|}}} | juht_alates1 = {{{juht_alates7|}}} | juht_alates2 = {{{juht_alates8|}}} | juht_alates3 = {{{juht_alates9|}}} | juhi_valimisringkond1 = {{{juhi_valimisringkond7|}}} | juhi_valimisringkond2 = {{{juhi_valimisringkond8|}}} | juhi_valimisringkond3 = {{{juhi_valimisringkond9|}}} | eelmised_valimised1 = {{{eelmised_valimised7|}}} | eelmised_valimised2 = {{{eelmised_valimised8|}}} | eelmised_valimised3 = {{{eelmised_valimised9|}}} | kohti_enne1 = {{{kohti_enne7|}}} | kohti_enne2 = {{{kohti_enne8|}}} | kohti_enne3 = {{{kohti_enne9|}}} | kohti_vaja1 = {{{kohti_vaja7|}}} | kohti_vaja2 = {{{kohti_vaja8|}}} | kohti_vaja3 = {{{kohti_vaja9|}}} | kohti1 = {{{kohti7|}}} | kohti2 = {{{kohti8|}}} | kohti3 = {{{kohti9|}}} | kohti_pärast1 = {{{kohti_pärast7|}}} | kohti_pärast2 = {{{kohti_pärast8|}}} | kohti_pärast3 = {{{kohti_pärast9|}}} | kohtade_muutus1 = {{{kohtade_muutus7|}}} | kohtade_muutus2 = {{{kohtade_muutus8|}}} | kohtade_muutus3 = {{{kohtade_muutus9|}}} | hääli1 = {{{hääli7|}}} | hääli2 = {{{hääli8|}}} | hääli3 = {{{hääli9|}}} | protsent1 = {{{protsent7|}}} | protsent2 = {{{protsent8|}}} | protsent3 = {{{protsent9|}}} | võidetud_maakondi1 = {{{võidetud_maakondi7|}}} | võidetud_maakondi2 = {{{võidetud_maakondi8|}}} | võidetud_maakondi3 = {{{võidetud_maakondi9|}}} | muutus1 = {{{muutus7|}}} | muutus2 = {{{muutus8|}}} | muutus3 = {{{muutus9|}}} | 1tühi = {{{1tühi|}}}| 1andmed1 = {{{1andmed7|}}}| 1andmed2 = {{{1andmed8|}}}| 1andmed3 = {{{1andmed9|}}} | 2tühi = {{{2tühi|}}}| 2andmed1 = {{{2andmed7|}}}| 2andmed2 = {{{2andmed8|}}}| 2andmed3 = {{{2andmed9|}}} | 3tühi = {{{3tühi|}}}| 3andmed1 = {{{3andmed7|}}}| 3andmed2 = {{{3andmed8|}}}| 3andmed3 = {{{3andmed9|}}} | 4tühi = {{{4tühi|}}}| 4andmed1 = {{{4andmed7|}}}| 4andmed2 = {{{4andmed8|}}}| 4andmed3 = {{{4andmed9|}}} | 5tühi = {{{5tühi|}}}| 5andmed1 = {{{5andmed7|}}}| 5andmed2 = {{{5andmed8|}}}| 5andmed3 = {{{5andmed9|}}} | 6tühi = {{{6tühi|}}}| 6andmed1 = {{{6andmed7|}}}| 6andmed2 = {{{6andmed8|}}}| 6andmed3 = {{{6andmed9|}}} | 7tühi = {{{7tühi|}}}| 7andmed1 = {{{7andmed7|}}}| 7andmed2 = {{{7andmed8|}}}| 7andmed3 = {{{7andmed9|}}} | 8tühi = {{{8tühi|}}}| 8andmed1 = {{{8andmed7|}}}| 8andmed2 = {{{8andmed8|}}}| 8andmed3 = {{{8andmed9|}}} | 9tühi = {{{9tühi|}}}| 9andmed1 = {{{9andmed7|}}}| 9andmed2 = {{{9andmed8|}}}| 9andmed3 = {{{9andmed9|}}} }} {{!)}} | andmed6 = {{#if:{{{kaart_pilt|}}}{{{kaart|}}}|<hr />{{#if:{{{kaart_pilt|}}} |{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{kaart_pilt}}}|size={{{kaart_suurus|}}}|sizedefault=300px}} |{{{kaart}}} }}{{#if:{{{kaart_allkiri|}}}|<div>{{{kaart_allkiri|}}}</div>}} }} | andmed7 = {{#if:{{{kaart2_pilt|}}}{{{kaart2|}}}|<hr />{{#if:{{{kaart2_pilt|}}} |{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{kaart2_pilt}}}|size={{{kaart2_suurus|}}}|sizedefault=300px}} |{{{kaart2}}} }}{{#if:{{{kaart2_allkiri|}}}|<div>{{{kaart2_allkiri|}}}</div>}} }} | andmed8 = {{#if:{{{kaart3_pilt|}}}{{{kaart3|}}}|<hr />{{#if:{{{kaart3_pilt|}}} |{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{kaart3_pilt}}}|size={{{kaart3_suurus|}}}|sizedefault=300px}} |{{{kaart3}}} }}{{#if:{{{kaart3_allkiri|}}}|<div>{{{kaart3_allkiri|}}}</div>}} }} | andmed9 = {{#if:{{{kaart4_pilt|}}}{{{kaart4|}}}|<hr />{{#if:{{{kaart4_pilt|}}} |{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{kaart4_pilt}}}|size={{{kaart4_suurus|}}}|sizedefault=300px}} |{{{kaart4}}} }}{{#if:{{{kaart4_allkiri|}}}|<div>{{{kaart4_allkiri|}}}</div>}} }} | andmed10 = {{#if:{{{ametikoht|}}}|<hr /> {{{!}} cellspacing="0" cellpadding="0" style="background:transparent; width:100%;" {{!}} style="width:50%; text-align:left;" {{!}} {{#if:{{{enne_valimisi|}}}{{{enne_partei|}}}|'''{{#ifeq:{{{toimumata|ei}}}|jah|Ametisolev {{lc:{{{ametikoht}}}}}|{{{ametikoht}}} enne valimisi}}'''<br /> {{{enne_valimisi}}}<br />{{#if:{{{enne_partei|}}}|{{{enne_partei|}}} }} }} {{!}} style="width:50%; text-align:right;" {{!}} {{#ifeq:{{{toimumata|ei}}}|jah||{{#if:{{{pärast_valimisi|}}}{{{pärast_partei|}}}|'''{{{ametikoht}}} pärast valimisi'''<br /> {{{pärast_valimisi}}}<br />{{#if:{{{pärast_partei|}}}|{{{pärast_partei|}}} }} }} }} {{!}}} }} }}</includeonly><noinclude>{{documentation}}</noinclude> 7ega6apzvnhn24ooxu2e6xpaiuq31bn 2022. aasta Bahreini Grand Prix 0 635023 6179230 6177526 2022-08-17T11:53:42Z Killerlicka 68247 GP nimede parandused ja üks Williamsi linkimine wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Infokast Grand Prix raport | grand_prix = Bahreini | aasta = 2022 | pilt = Bahrain International Circuit--Grand Prix Layout.svg | tüüp = F1 | sõite_hooajal = 22 | sõidu_number = 1 | asukoht = [[Bahrain International Circuit]]<br>[[Sakhir]], [[Bahrein]] | järgmine_etapp = 2022 Saudi Araabia Grand Prix | distants_mi = 191.530 | distants_km = 308.238 | distants_ringid = 57 | pealtvaatajd = | ilm = selge | kuupäev = 20. märts | raja_pikkus_mi = 3363 | raja_pikkus_km = 5412 | raja_tüüp = alaline võidusõidurajatis | ametlik_nimi = Formula 1 Gulf Air [[Bahreini Grand Prix|Bahrain Grand Prix]] 2022 | kval_sõitja = [[Charles Leclerc]] | kval_riik = MON | kval_võistkond = [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | kval_aeg = 1:30.558 | kiireim_sõitja = [[Charles Leclerc]] | kiireim_riik = MON | kiireim_võistkond = [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | kiireim_aeg = 1:34.570 | kiireim_ring = 51 | esimene_sõitja = [[Charles Leclerc]] | esimene_riik = MON | esimene_võistkond = [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | teine_sõitja = [[Carlos Sainz juunior]] | teine_riik = ESP | teine_võistkond = [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | kolmas_sõitja = [[Lewis Hamilton]] | kolmas_riik = GBR | kolmas_võistkond = [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] | ringide_graafik = {{F1Ringid2022|BHR}} }} '''2022. aasta Bahreini Grand Prix''' (ametlikult '''Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022''') oli [[2022. aasta Vormel 1 hooaeg|2022. aasta Vormel 1 hooaja]] esimene etapp, mis toimus 20. märtsil 2022 [[Bahrain International Circuit|Bahreini rahvusvahelisel ringrajal]] [[Bahrein]]is.<ref name="Timetable">{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-gulf-air-bahrain-grand-prix-2022-timetable.79WPJiS4uJQyQqnzMYesrH.html|title=Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022 – Full Schdeule|website=Formula 1|date=6 March 2022|access-date=8 April 2022}}</ref> [[Charles Leclerc]] võitis sõidu, alustades parimalt stardikohalt.<ref>{{cite news|last=Pugmire|first=Jerome|date=20 March 2022|url=https://www.cbc.ca/sports/formula-1-bahrain-gp-march-20-1.6391613|title=Leclerc leads Ferrari 1-2 to open Formula 1 season in Bahrain, Verstappen retires late|publisher=CBC|access-date=7 April 2022}}</ref> Leclerc sooritas [[kübaratrikk|kübaratriki]] kvalifikatsiooni- ja sõiduvõidu ning võistluste kiireima ringiga.<ref>{{cite news|last=Clancy|first=Rebecca|date=20 March 2022|url=https://www.thetimes.co.uk/article/bahrain-gp-charles-leclerc-claims-dramatic-bahrain-victory-after-verstappens-late-disaster-b0qc0hnnq|url-status=live|title=Bahrain GP: Charles Leclerc claims dramatic Bahrain victory after Verstappen's late disaster|newspaper=The Times|archive-url=https://web.archive.org/web/20220320191352/https://www.thetimes.co.uk/article/bahrain-gp-charles-leclerc-claims-dramatic-bahrain-victory-after-verstappens-late-disaster-b0qc0hnnq|archive-date=20 March 2022|access-date=7 April 2022}}</ref><ref>{{cite magazine|last=Singh Mahil|first=Raj|date=21 March 2022|url=https://www.sportingnews.com/hk/motorsport/news/formula-1-live-results-highlights-bahrain-grand-prix/h89dcd1ho2rwahtgrreasz00|title=Bahrain Grand Prix 2022 results: Leclerc wins F1 season opener as Verstappen retirement gifts Ferrari 1–2|magazine=The Sporting News|access-date=7 April 2022}}</ref> Teine Ferrari sõitja [[Carlos Sainz juunior]] ning [[Lewis Hamilton]] lõpetasid poodiumil. Valitsev maailmameister [[Max Verstappen]] ja tema võistkonnakaaslane [[Sergio Pérez]] katkestasid.<ref>{{cite news|last=Richards|first=Gill|date=20 March 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/mar/20/charles-leclerc-wins-dramatic-bahrain-f1-gp-as-ferrari-bring-home-one-two|title=Charles Leclerc wins dramatic Bahrain F1 GP as Ferrari bring home one-two|newspaper=The Guardian|access-date=7 April 2022}}</ref> See oli [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] esimene kaksikvõit alates [[2019. aasta Singapuri Grand Prix]]'st.<ref>{{cite news|last=Cobb|first=Haydyn|date=20 March 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/leclerc-ferrari-turnaround-bahrain-win/9168524/|title=Leclerc hails Ferrari F1 turnaround after two 'difficult' years|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=7 April 2022}}</ref> == Taust == === Osalejad === {{lisateave|2022. aasta Vormel 1 hooaeg#Sõitjad ja võistkonnad}} Sõitjad ja võistkonnad olid samad, mis tervele hooajale registreeritud, välja arvatud [[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martini]] piloot [[Sebastian Vettel]], kes sai positiivse [[SARS-CoV-2|koroonaviiruse]] testitulemuse ning asendati [[Nico Hülkenberg|Nico Hülkenbergiga]].<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Bahrain%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf|title=2022 Bahrain Grand Prix – Entry List|publisher=FIA|date=18 March 2022|access-date=18 March 2022}}</ref><ref>{{cite news|date=17 March 2022|title=Bahrain Grand Prix: Sebastian Vettel ruled out after positive Covid-19 test|url=https://www.bbc.com/sport/formula1/60778776|access-date=19 March 2022|publisher=BBC}}</ref> See oli Hülkenbergi esimene sõit alates [[2020. aasta Eifel Grand Prix]]'st. Sellel võistlusel tegi ka debüüdi [[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]] sõitja [[Zhou Guanyu]].<ref>{{cite news|url=https://www.grandprix247.com/2022/03/17/guanyu-zhou-plenty-of-eyes-will-be-watching-my-f1-debut-in-bahrain/|title=Guanyu Zhou: Plenty of eyes will watch my F1 debut in Bahrain|publisher=Reuters|date=17 March 2022|access-date=18 March 2022|via=Grand Prix 247}}</ref> Temast sai esimene hiinlane, kes on Vormel 1 etapil võistelnud.<ref>{{Cite web |date=2022-03-21 |title=China's first F1 driver Zhou celebrates debut |url=https://www.espn.com/f1/story/_/id/33562406/china-first-f1-driver-guanyu-zhou-celebrates-dream-debut-alfa-romeo |access-date=2022-06-13 |website=ESPN.com |language=en}}</ref> === Rehvivalik === Rehvitarnija [[Pirelli]] tõi sellele etapile C1, C2, ja C3 (vastavalt kõva, keskmine ja pehme) rehvisegud.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.what-tyres-will-the-teams-and-drivers-have-for-the-2022-bahrain-grand-prix.5nQGRrYUMcq8Y2BQeHBTeK.html|title=What tyres will the teams and drivers have for the 2022 Bahrain Grand Prix?|website=Formula 1|date=16 March 2022|access-date=8 April 2022}}</ref> See on üks aste kõvemad segud, kui 2021. aastal, kui kasutati C2, C3 ja C4 segusid. See oli ka esimene etapp, kus kasutati uusi 18-tollised velgesid. == Vabatreeningud == Grand Prix jooksul peeti kolm tunniajast vabatreeningut. Esimene nendest toimus reedel, 18. märtsil kell 15 kohaliku aja järgi (UTC+03:00). Sessiooni ainukese punase lipu tõi välja [[Esteban Ocon]], kui tema [[Alpine F1 Team|Alpine]] kaotas suure kerepaneeli peasirgel. Vabatreeningu kiireim oli [[Pierre Gasly]] [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauriga]] pehmetel rehvidel.<ref>{{cite web |last=Barretto |first=Lawrence |date=18 March 2022 |title=5 things we learned from Friday practice at the Bahrain Grand Prix |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.5-things-we-learned-from-friday-practice-at-the-bahrain-grand-prix.1IL6KUgtcExf4UMlWK6SVg.html |access-date=19 March 2022 |website=Formula 1}}</ref> Teine vabatreening algas kell 18 kohaliku aja järgi samal päeval. Kiireim oli valitsev maailmameister [[Red Bull Racing|Red Bulli]] piloot [[Max Verstappen]] ajaga 1:31.936 pehmetel rehvidel. [[Charles Leclerc]] oli teine, kaotades 0,087 sekundit ja [[Carlos Sainz juunior]] oli kolmas. Viimane vabatreening toimus laupäeval, 19. märtsil kell 15 kohaliku aja järgi.<ref name="Timetable"></ref> [[Max Verstappen]] oli taas kiireim. [[Charles Leclerc]] oli teine, kaotades 0,096 sekundit ning [[Sergio Pérez]] kolmas, 0,25-sekundilise kaotusega Verstappenile.<ref>{{Cite web |title=2022 Bahrain Grand Prix FP3 report and highlights: Max Verstappen sets ominous pace in final practice session in Bahrain {{!}} Formula 1® |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fp3-verstappen-leads-leclerc-and-perez-in-fascinating-final-practice-in.57KJgIJBkld07os5mkIO65.html |access-date=2022-06-04 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> == Kvalifikatsioon == Kvalifikatsioon toimus 19. märtsil kell 18 kohaliku aja järgi ja kestis tund aega.<ref name="Timetable"/> [[Kevin Magnussen]] jõudis [[Haas F1 Team|Haasiga]] esimest korda kolmandasse kvalifikatsiooniringi alates [[2019. aasta Brasiilia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.first-haas-q3-appearance-since-2019-all-we-could-have-hoped-for-says.6mFrexIjYoHIWEPcA1kx7B.html|title=First Haas Q3 appearance since 2019 'all we could have hoped for' says Magnussen after F1 return|website=Formula 1|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}</ref> Kiireim oli [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] piloot [[Charles Leclerc]].<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-knew-it-was-a-matter-of-time-says-leclerc-after-opening-2022-with-pole.3ftqXEHYXUB3aMwBkd8hk3.html|title='I knew it was a matter of time' says Leclerc after opening 2022 with pole position|website=Formula 1|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}</ref> Verstappen oli teine ja Leclerci võistkonnakaaslane [[Carlos Sainz juunior]] oli kolmas.<ref>{{cite web|last=Kelly|first=Sean|date=19 March 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.facts-and-stats-haas-make-first-q3-appearance-since-2019-as-leclerc-claims.D4MHJehAUyDZqkf8WtQX4.html|title=Facts and Stats: Haas make first Q3 appearance since 2019, as Leclerc claims second Bahrain pole|website=Formula 1|access-date=19 March 2022}}</ref> === Kvalifikatsiooni tulemused === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%;" ! rowspan="2" | Koht ! rowspan="2" | {{Tooltip|Nr|Auto number}} ! rowspan="2" | Sõitja ! rowspan="2" | Konstruktor ! colspan="3" style="background:#eaecf0; text-align:center;" | {{nowrap|Kvalifikatsiooni ajad}} ! rowspan="2" | {{nowrap|Stardipositsioon}} |- ! scope="col" | Q1 ! scope="col" | Q2 ! scope="col" | Q3 |- ! scope="row" | 1 | align="center" | 16 | data-sort-value="lec" | {{riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | '''1:31.471''' | 1:30.932 | '''1:30.558''' | align="center" | 1 |- ! scope="row" | 2 | align="center" | 1 | data-sort-value="ver" | {{riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | 1:31.785 | '''1:30.757''' | 1:30.681 | align="center" | 2 |- ! scope="row" | 3 | align="center" | 55 | data-sort-value="sai" | {{riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | 1:31.567 | 1:30.787 | 1:30.687 | align="center" | 3 |- ! scope="row" | 4 | align="center" | 11 | data-sort-value="per" | {{riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | 1:32.311 | 1:31.008 | 1:30.921 | align="center" | 4 |- ! scope="row" | 5 | align="center" | 44 | data-sort-value="ham" | {{riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] | 1:32.285 | 1:31.048 | 1:31.238 | align="center" | 5 |- ! scope="row" | 6 | align="center" | 77 | data-sort-value="bot" | {{riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]] | [[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | 1:31.919 | 1:31.717 | 1:31.560 | align="center" | 6 |- ! scope="row" | 7 | align="center" | 20 | data-sort-value="mag" | {{riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]] | [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | 1:31.955 | 1:31.461 | 1:31.808 | align="center" | 7 |- ! scope="row" | 8 | align="center" | 14 | data-sort-value="alo" | {{riigi ikoon|ESP}} [[Fernando Alonso]] | [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]] | 1:32.346 | 1:31.621 | 1:32.195 | align="center" | 8 |- ! scope="row" | 9 | align="center" | 63 | data-sort-value="rus" | {{riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] | 1:32.269 | 1:31.252 | 1:32.216 | align="center" | 9 |- ! scope="row" | 10 | align="center" | 10 | data-sort-value="gas" | {{riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]] | [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | 1:32.096 | 1:31.635 | 1:32.338 | align="center" | 10 |- ! scope="row" | 11 | align="center" | 31 | data-sort-value="oco" | {{riigi ikoon|FRA}} [[Esteban Ocon]] | [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]] | 1:32.041 | 1:31.782 | data-sort-value="16" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | align="center" | 11 |- ! scope="row" | 12 | align="center" | 47 | data-sort-value="sch" | {{nowrap|{{riigi ikoon|DEU}} [[Mick Schumacher]]}} | [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | 1:32.380 | 1:31.998 | data-sort-value="19" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | align="center" | 12 |- ! scope="row" | 13 | align="center" | 4 | data-sort-value="nor" | {{riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | 1:32.239 | 1:32.008 | data-sort-value="19" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | align="center" | 13 |- ! scope="row" | 14 | align="center" | 23 | data-sort-value="alb" | {{riigi ikoon|THA}} [[Alexander Albon]] | [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | 1:32.726 | 1:32.664 | data-sort-value="17" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | align="center" | 14 |- ! scope="row" | 15 | align="center" | 24 | data-sort-value="zho" | {{riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]] | {{nowrap|[[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]}} | 1:32.493 | 1:33.543 | data-sort-value="12" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | align="center" | 15 |- ! scope="row" | 16 | align="center" | 22 | data-sort-value="tsu" | {{riigi ikoon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]] | [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | 1:32.750 | data-sort-value="13" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | data-sort-value="13" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | align="center" | 16 |- ! scope="row" | 17 | align="center" | 27 | data-sort-value="hul" | {{riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]] | {{nowrap|[[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | 1:32.777 | data-sort-value="13" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | data-sort-value="13" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | align="center" | 17 |- ! scope="row" | 18 | align="center" | 3 | data-sort-value="ric" | {{riigi ikoon|AUS}} [[Daniel Ricciardo]] | [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | 1:32.945 | data-sort-value="13" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | data-sort-value="13" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | align="center" | 18 |- ! scope="row" | 19 | align="center" | 18 | data-sort-value="str" | {{riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]] | [[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | 1:33.032 | data-sort-value="13" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | data-sort-value="13" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | align="center" | 19 |- ! scope="row" | 20 | align="center" | 6 | data-sort-value="lat" | {{riigi ikoon|CAN}} [[Nicholas Latifi]] | [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | 1:33.634 | data-sort-value="17" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | data-sort-value="17" align="center" style="background: silver" | <small>N/A</small> | align="center" | 20 |- ! colspan="8" | 107% aeg: 1:37.873 |- ! colspan="8" | Allikas:<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/results.html/2022/races/1124/bahrain/qualifying.html|title=Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022 – Qualifying|website=Formula 1|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}</ref><ref name="Starting grid">{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/results.html/2022/races/1124/bahrain/starting-grid.html|title=Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022 – Starting Grid|website=Formula 1|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}</ref> |} == Sõit == Sõit algas pühapäeval, 20. märtsil kell 18.00 kohaliku aja järgi. Võistlus toimus tehisvalguse käes ja oli 57 ringi pikk.<ref name="Timetable"/> Leclerc suutis stardis ja esimeses kurvis oma kohta Verstappeni ees kaitsta. Sainz suutis hoida kolmandat kohta, kuid neljandana alustanud Pérez kaotas kohti Hamiltonile ja Magnussenile. Bottas, kes alustas kuuendalt kohtalt, kukkus esimese ringiga 14ndaks. Schumacher ja Ocon põrkasid esimesel ringil kokku ja viimane sai 5 sekundilise ajakaristuse. Pérez suutis uuesti Magnussenist ja Hamiltonist mööda saada ja tõusis taas neljandaks.<ref name="f1_recap">{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-leads-1-2-for-ferrari-in-bahrain-gp-as-both-red-bulls-suffer-late.3GyOQOvMIMA8FIH17cXOoT.html|title=Leclerc leads 1–2 for Ferrari in Bahrain GP as both Red Bulls suffer late retirements|website=Formula 1|date=20 March 2022|accessdate=23 March 2022}}</ref> Hamilton läks esimesena 9. ringil boksi ja naasis sealt 12ndana. Leclerci seljataga olnud Verstappen läks boksi 14. ringil koos Sainziga, Leclerc järgnes ring hiljem. Pärast boksipeatusi suutis Verstappen DRSi abiga Leclercist mööduda, kuid Leclerc sai temast kohe mööda tagasi. Kaks ringi hiljem üritas Verstappen peasirgel uuesti, aga pidurdas blokki ja sõitis esimeses kurvis otse, lastes sellega Leclercil vahet kasvatada.<ref name="f1_recap"/><ref>{{cite web|last1=Cobb|first1=Haydn|last2=Kalinauckas|first2=Alex|date=20 March 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/leclerc-explains-tactics-for-beating-verstappen-in-bahrain-gp-battles/9171149/|title=Leclerc explains F1 tactics for beating Verstappen in Bahrain GP battles|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=28 March 2022}}</ref> Leclerc suutis oma edu hoida ning Verstappen tegi 31. ringil boksipeatuse, Leclerc järgnes talle ring hiljem. Sainz and Pérez tegid oma peatused 34. ringil. Vaid 10 ringi hiljem tegid Verstappen, Sainz ja Hamilton veel kolmanda peatuse. 46ndal ringil süttis Gasly auto ning see tõi rajale turvaauto. Turvaauto lahkudes suutis Leclerc oma kohta hoida, kui Verstappen andis võistkonnale teada, et ta jõuallikalt kaob jõud. Sainz ja Hamilton said temast mööda ning 54. ringil läks valitsev maailmameister boksi ja katkestas. Viimasel ringil tekkis Pérezi autol kütusesüsteemi rike, mistõttu tegi ta spinni ja oli sunnitud katkestama. Leclerc ja Sainz võtsid kaksikvõidu ja Hamilton oli kolmas.<ref name="f1_recap"/><ref>{{cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|date=20 March 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/bahrain-gp-leclerc-leads-ferrari-1-2-as-verstappen-retires/9167870/|title=Bahrain GP: Leclerc leads Ferrari 1-2; Red Bull implodes|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=20 March 2022}}</ref> Russell lõpetas neljandana ning Magnussen oli viies. === Sõidu tulemused === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%;" ! scope="col" | Koht ! scope="col" | {{Tooltip|Nr|Auto number}} ! scope="col" | Sõitja ! scope="col" | Konstruktor ! class="unsortable" scope="col" | Ringid ! class="unsortable" scope="col" | Aeg/katkestanud ! scope="col" | {{nowrap|Stardipositsioon}} ! scope="col" | Punktid |- ! 1 | align="center" | 16 | data-sort-value="lec" | '''{{riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]]''' | [[Scuderia Ferrari|'''Ferrari''']] | 57 | 1:37:33.584 | align="center" | 1 | align="center" | '''26'''{{ref|1|1}} |- ! 2 | align="center" | 55 | data-sort-value="sai" | '''{{riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz juunior|Carlos Sainz jun]]''' | [[Scuderia Ferrari|'''Ferrari''']] | 57 | +5.598 | align="center" | 3 | align="center" | '''18''' |- ! 3 | align="center" | 44 | data-sort-value="ham" | '''{{riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]]''' | '''[[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]]''' | 57 | +9.675 | align="center" | 5 | align="center" | '''15''' |- ! 4 | align="center" | 63 | data-sort-value="rus" | '''{{riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]]''' | '''[[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]]''' | 57 | +11.211 | align="center" | 9 | align="center" | '''12''' |- ! 5 | align="center" | 20 | data-sort-value="mag" | '''{{riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]]''' | '''[[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]''' | 57 | +14.754 | align="center" | 7 | align="center" | '''10''' |- ! 6 | align="center" | 77 | data-sort-value="bot" | '''{{riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]]''' | '''[[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]''' | 57 | +16.119 | align="center" | 6 | align="center" | '''8''' |- ! 7 | align="center" | 31 | data-sort-value="oco" | '''{{riigi ikoon|FRA}} [[Esteban Ocon]]''' | '''[[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]]''' | 57 | +19.423 | align="center" | 11 | align="center" | '''6''' |- ! 8 | align="center" | 22 | data-sort-value="tsu" | '''{{riigi ikoon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]]''' | nowrap="" |'''[[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]''' | 57 | +20.386 | align="center" | 16 | align="center" | '''4''' |- ! 9 | align="center" | 14 | data-sort-value="alo" | '''{{riigi ikoon|ESP}} [[Fernando Alonso]]''' | '''[[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]]''' | 57 | +22.390 | align="center" | 8 | align="center" | '''2''' |- ! 10 | align="center" | 24 | data-sort-value="zho" | '''{{riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]]''' | '''[[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]''' | 57 | +23.064 | align="center" | 15 | align="center" | '''1''' |- ! 11 | align="center" | 47 | data-sort-value="sch" | {{nowrap|{{riigi ikoon|GER}} [[Mick Schumacher]]}} | nowrap="" |[[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | 57 | +32.574 | align="center" | 12 | |- ! 12 | align="center" | 18 | data-sort-value="str" | {{riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]] | nowrap="" |{{nowrap|[[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | 57 | +45.873 | align="center" | 19 | |- ! 13 | align="center" | 3 | data-sort-value="alb" | {{riigi ikoon|THA}} [[Alexander Albon]] | [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | 57 | +53.932 | align="center" | 14 | |- ! 14 | align="center" | 3 | data-sort-value="ric" | {{riigi ikoon|AUS}} [[Daniel Ricciardo]] | [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | 57 | +54.975 | align="center" | 18 | |- ! 15 | align="center" | 4 | data-sort-value="nor" | {{riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | 57 | +56.335 | align="center" | 13 | |- ! 16 | align="center" | 6 | data-sort-value="lat" | {{riigi ikoon|CAN}} [[Nicholas Latifi]] | [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | 57 | +1:01.795 | align="center" | 20 | |- ! 17 | align="center" | 27 | data-sort-value="hul" | {{riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]] | [[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | 57 | +1:03.829 | align="center" | 17 | |- ! 18{{ref|2|2}} | align="center" | 11 | data-sort-value="per" | {{riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | 56 | {{nowrap|Kütusesurve}} | align="center" | 4 | |- ! 19{{ref|2|2}} | align="center" | 1 | data-sort-value="ver" | {{riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | 54 | {{nowrap|Kütusesurve}} | align="center" | 2 | |- ! Ret | align="center" | 10 | data-sort-value="gas" | {{riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]] | [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | 44 | Jõuallikas | align="center" | 10 | |- class="sortbottom" | colspan="8" align="center"|''Kiireim ring:'' {{riigi ikoon|MON}} ''[[Charles Leclerc]] ([[Scuderia Ferrari|Ferrari]]) – 1:34.570 (51. ring)'' |- ! colspan="8" |Source:<ref name="Starting grid"/><ref name="Race result">{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/results.html/2022/races/1124/bahrain/race-result.html|title=Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022 – Race Result|website=Formula 1|date=20 March 2022|access-date=20 March 2022}}</ref><ref name="Fastest laps">{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/results.html/2022/races/1124/bahrain/fastest-laps.html|title=Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022 – Fastest Laps|website=Formula 1|date=20 March 2022|access-date=20 March 2022}}</ref> |} '''Märkused''' * {{note|1|1}} – sisaldab punkti kiireima ringi eest.<ref name="Fastest laps"/> * {{note|2|2}} – [[Sergio Pérez]] ja [[Max Verstappen]] klassifitseeriti, sest nad lõpetasid rohkem kui 90% võistlusdistantsist.<ref name="Race result"/> == MM-punktid pärast sõitu == {{veerg-algus}} {{veerg-2}} ;Sõitjate MM-sarja punktiarvestus {|class="wikitable" style="font-size: 85%;" ! scope="col" | {{Tooltip|Pos.|Position}} ! scope="col" | Driver ! scope="col" | Points |- | align="center"| 1 | {{riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | align="left"| 26 |- | align="center"| 2 | {{riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz juunior|Carlos Sainz jun]] | align="left"| 18 |- | align="center"| 3 | {{riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | align="left"| 15 |- | align="center"| 4 | {{riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | align="left"| 12 |- | align="center"|5 | {{riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]] | align="left"|10 |- !colspan=4|Allikas:<ref name="Stats F1">{{cite web|url=https://www.statsf1.com/en/2022/bahrein/championnat.aspx|title=Bahrain 2022 – Championship|website=Stats F1|date=20 March 2022|access-date=10 April 2022}}</ref> |} {{veerg-2}} ;Konstruktorite MM-sarja punktiarvestus {|class="wikitable" style="font-size: 85%;" ! scope="col" | {{Tooltip|Pos.|Position}} ! scope="col" | Constructor ! scope="col" | Points |- |align="center"|1 |{{riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] |align="left"|44 |- |align="center"|2 |{{riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |align="left"|27 |- |align="center"|3 |{{riigi ikoon|USA}} [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] |align="left"|10 |- |align="center"|4 |{{riigi ikoon|CHE}} [[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] |align="left"|9 |- |align="center"|5 |{{riigi ikoon|FRA}} [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]] |align="left"|8 |- !colspan=4|Source:<ref name="Stats F1"/> |} {{veerg-lõpp}} * <small>'''Märkus'''. Esitatud on ainult esiviisik.</small> == Viited == {{reflist}} f7kjhyx0b9q2hazp43h74gob5rtufw6 2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused 0 635264 6178940 6178305 2022-08-16T17:15:20Z Angmar Brekker 94578 /* Eelring */ wikitext text/x-wiki [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari. [[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]]. ==Eelring== === Protseduur === Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. '''Edasipääseja selgitamine''': # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 2 punkti: mäng võidetud #* 1 punkt: mäng kaotatud # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras: #*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud otse 16 parema sekka. |- | width="10px" bgcolor="#87cefa" | |Pääsenud 24 parema hulka. |} === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 36 | 1.167 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.822 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 42 | 0.857 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana |- | 17.08 |width="200" align="right"| Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana |- | 17.08 |width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš |- | 16.08 |width="200" align="right"| Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster |- | 17.08 |width="200" align="right"| ''3. matši võitja'' | |width="200" align="left"| ''4. matši võitja'' |- | 17.08 |width="200" align="right"| ''3. matši kaotaja'' | |width="200" align="left"| ''4. matši kaotaja'' |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 31 | 1.355 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 31 | 42 | 0.738 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga |- | 17.08 |width="200" align="right"| Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde |- | 17.08 |width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. |- | 16.08 |width="200" align="right"| Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. |- | 17.08 |width="200" align="right"| ''7. matši võitja'' | |width="200" align="left"| ''8. matši võitja'' |- | 17.08 |width="200" align="right"| ''7. matši kaotaja'' | |width="200" align="left"| ''8. matši kaotaja'' |} === E-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer |- | 16.08 |width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren |- | 17.08 |width="200" align="right"| ''9. matši kaotaja'' | |width="200" align="left"| ''10. matši kaotaja'' |- | 17.08 |width="200" align="right"| ''9. matši võitja'' | |width="200" align="left"| ''10. matši võitja'' |} === F-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | '''2''' | 1 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 57 | 50 | 1.140 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | '''2''' | 1 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 59 | 53 | 1.113 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | '''1''' | 2 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 59 | 0.898 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | '''1''' | 2 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 50 | 57 | 0.877 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck |- | 17.08 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck |- | 17.08 |width="200" align="right"| Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler |} === G-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 54 | 53 | 1.019 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 54 | 0.981 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener |- | 17.08 |width="200" align="right"| Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller |- | 17.08 |width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener |} === H-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 29 | 1.448 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 48 | 40 | 1.200 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 40 | 48 | 0.833 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 29 | 42 | 0.690 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler |- | 17.08 |width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler |- | 17.08 |width="200" align="right"| Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira |} == Välislingid == * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022 [[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis]] qhs2bbzuuaze16gh0wezm66b03cbann 6178995 6178940 2022-08-16T19:25:06Z Angmar Brekker 94578 /* Eelring */ wikitext text/x-wiki [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari. [[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]]. ==Eelring== === Protseduur === Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. '''Edasipääseja selgitamine''': # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 2 punkti: mäng võidetud #* 1 punkt: mäng kaotatud # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras: #*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud otse 16 parema sekka. |- | width="10px" bgcolor="#87cefa" | |Pääsenud 24 parema hulka. |} === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 36 | 1.167 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.822 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 42 | 0.857 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana |- | 17.08 |width="200" align="right"| Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana |- | 17.08 |width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 27 | 1.556 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 61 | 58 | 1.052 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 58 | 61 | 0.951 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 27 | 42 | 0.643 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster |- | 17.08 |width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen |- | 17.08 |width="200" align="right"| Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 31 | 1.355 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 31 | 42 | 0.738 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga |- | 17.08 |width="200" align="right"| Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde |- | 17.08 |width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 58 | 54 | 1.074 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 54 | 58 | 0.931 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.881 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. |- | 17.08 |width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner |- | 17.08 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. |} === E-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | 1 | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 19 | 2.211 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 19 | 42 | 0.452 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | — | 0 | 0 | — |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren |- | 17.08 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| ''10. matši kaotaja'' |- | 17.08 |width="200" align="right"| Krattiger/Breer {{riigi ikoon|Šveits}} | |width="200" align="left"| ''10. matši võitja'' |} === F-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | '''2''' | 1 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 57 | 50 | 1.140 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | '''2''' | 1 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 59 | 53 | 1.113 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | '''1''' | 2 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 59 | 0.898 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | '''1''' | 2 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 50 | 57 | 0.877 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck |- | 17.08 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck |- | 17.08 |width="200" align="right"| Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler |} === G-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 54 | 53 | 1.019 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 54 | 0.981 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener |- | 17.08 |width="200" align="right"| Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller |- | 17.08 |width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener |} === H-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 29 | 1.448 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 48 | 40 | 1.200 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 40 | 48 | 0.833 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 29 | 42 | 0.690 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler |- | 17.08 |width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler |- | 17.08 |width="200" align="right"| Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira |} == Välislingid == * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022 [[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis]] 8lq6zjg94hf73shx750ip98wrepakd2 6179024 6178995 2022-08-16T20:07:49Z Angmar Brekker 94578 /* E-alagrupp */ wikitext text/x-wiki [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari. [[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]]. ==Eelring== === Protseduur === Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. '''Edasipääseja selgitamine''': # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 2 punkti: mäng võidetud #* 1 punkt: mäng kaotatud # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras: #*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud otse 16 parema sekka. |- | width="10px" bgcolor="#87cefa" | |Pääsenud 24 parema hulka. |} === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 36 | 1.167 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.822 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 42 | 0.857 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana |- | 17.08 |width="200" align="right"| Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana |- | 17.08 |width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 27 | 1.556 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 61 | 58 | 1.052 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 58 | 61 | 0.951 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 27 | 42 | 0.643 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster |- | 17.08 |width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen |- | 17.08 |width="200" align="right"| Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 31 | 1.355 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 31 | 42 | 0.738 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga |- | 17.08 |width="200" align="right"| Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde |- | 17.08 |width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 58 | 54 | 1.074 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 54 | 58 | 0.931 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.881 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. |- | 17.08 |width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner |- | 17.08 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. |} === E-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 19 | 2.211 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 34 | 1.235 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 34 | 42 | 0.810 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 19 | 42 | 0.452 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}} |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren |- | 17.08 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren |- | 17.08 |width="200" align="right"| Krattiger/Breer {{riigi ikoon|Šveits}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] |} === F-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | '''2''' | 1 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 57 | 50 | 1.140 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | '''2''' | 1 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 59 | 53 | 1.113 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | '''1''' | 2 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 59 | 0.898 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | '''1''' | 2 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 50 | 57 | 0.877 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck |- | 17.08 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck |- | 17.08 |width="200" align="right"| Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler |} === G-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 54 | 53 | 1.019 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 54 | 0.981 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener |- | 17.08 |width="200" align="right"| Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller |- | 17.08 |width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener |} === H-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 29 | 1.448 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 48 | 40 | 1.200 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 40 | 48 | 0.833 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 29 | 42 | 0.690 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler |- | 17.08 |width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler |- | 17.08 |width="200" align="right"| Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira |} == Välislingid == * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022 [[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis]] nwvmj0nzmj8g4sjvju1avw961s1r4jh 6179025 6179024 2022-08-16T20:08:11Z Angmar Brekker 94578 /* E-alagrupp */ wikitext text/x-wiki [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari. [[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]]. ==Eelring== === Protseduur === Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. '''Edasipääseja selgitamine''': # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 2 punkti: mäng võidetud #* 1 punkt: mäng kaotatud # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras: #*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud otse 16 parema sekka. |- | width="10px" bgcolor="#87cefa" | |Pääsenud 24 parema hulka. |} === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 36 | 1.167 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.822 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 42 | 0.857 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana |- | 17.08 |width="200" align="right"| Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana |- | 17.08 |width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 27 | 1.556 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 61 | 58 | 1.052 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 58 | 61 | 0.951 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 27 | 42 | 0.643 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster |- | 17.08 |width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen |- | 17.08 |width="200" align="right"| Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 31 | 1.355 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 31 | 42 | 0.738 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga |- | 17.08 |width="200" align="right"| Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde |- | 17.08 |width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 58 | 54 | 1.074 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 54 | 58 | 0.931 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.881 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. |- | 17.08 |width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner |- | 17.08 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. |} === E-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 19 | 2.211 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 34 | 1.235 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 34 | 42 | 0.810 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 19 | 42 | 0.452 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren |- | 17.08 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren |- | 17.08 |width="200" align="right"| Krattiger/Breer {{riigi ikoon|Šveits}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] |} === F-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | '''2''' | 1 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 57 | 50 | 1.140 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | '''2''' | 1 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 59 | 53 | 1.113 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | '''1''' | 2 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 59 | 0.898 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | '''1''' | 2 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 50 | 57 | 0.877 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck |- | 17.08 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck |- | 17.08 |width="200" align="right"| Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler |} === G-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 54 | 53 | 1.019 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 54 | 0.981 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener |- | 17.08 |width="200" align="right"| Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller |- | 17.08 |width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener |} === H-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 29 | 1.448 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 48 | 40 | 1.200 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 40 | 48 | 0.833 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 29 | 42 | 0.690 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler |- | 17.08 |width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler |- | 17.08 |width="200" align="right"| Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira |} == Välislingid == * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022 [[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis]] kykihoo0zbrerf6n43tdvgax7y3vjm5 6179065 6179025 2022-08-17T05:00:48Z Angmar Brekker 94578 /* F-alagrupp */ wikitext text/x-wiki [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari. [[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]]. ==Eelring== === Protseduur === Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. '''Edasipääseja selgitamine''': # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 2 punkti: mäng võidetud #* 1 punkt: mäng kaotatud # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras: #*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud otse 16 parema sekka. |- | width="10px" bgcolor="#87cefa" | |Pääsenud 24 parema hulka. |} === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 36 | 1.167 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.822 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 42 | 0.857 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana |- | 17.08 |width="200" align="right"| Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana |- | 17.08 |width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 27 | 1.556 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 61 | 58 | 1.052 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 58 | 61 | 0.951 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 27 | 42 | 0.643 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster |- | 17.08 |width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen |- | 17.08 |width="200" align="right"| Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 31 | 1.355 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 31 | 42 | 0.738 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga |- | 17.08 |width="200" align="right"| Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde |- | 17.08 |width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 58 | 54 | 1.074 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 54 | 58 | 0.931 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.881 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. |- | 17.08 |width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner |- | 17.08 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. |} === E-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 19 | 2.211 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 34 | 1.235 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 34 | 42 | 0.810 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 19 | 42 | 0.452 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren |- | 17.08 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren |- | 17.08 |width="200" align="right"| Krattiger/Breer {{riigi ikoon|Šveits}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] |} === F-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 57 | 50 | 1.140 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 59 | 53 | 1.113 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 59 | 0.898 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 50 | 57 | 0.877 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst''' |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}''' |'''2: 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck |- | 17.08 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck |- | 17.08 |width="200" align="right"| Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler |} === G-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 54 | 53 | 1.019 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 54 | 0.981 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener |- | 17.08 |width="200" align="right"| Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller |- | 17.08 |width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener |} === H-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 29 | 1.448 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 48 | 40 | 1.200 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 40 | 48 | 0.833 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 29 | 42 | 0.690 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev ! !Tulemus ! |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning |- | 16.08 |width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler |- | 17.08 |width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler |- | 17.08 |width="200" align="right"| Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira |} == Välislingid == * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022 [[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis]] qga19sjvaptd4ou7932mhef4tzo8i0a 6179070 6179065 2022-08-17T06:02:31Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari. [[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]]. ==Eelring== === Protseduur === Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. '''Edasipääseja selgitamine''': # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 2 punkti: mäng võidetud #* 1 punkt: mäng kaotatud # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras: #*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud otse 16 parema sekka. |- | width="10px" bgcolor="#87cefa" | |Pääsenud 24 parema hulka. |} === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 36 | 1.167 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.822 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 42 | 0.857 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 18:00 |width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | <small> 21:18 </small> | <small> 21:19 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | <small> 21:19 </small> | <small> 21:17 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 27 | 1.556 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 61 | 58 | 1.052 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 58 | 61 | 0.951 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 27 | 42 | 0.643 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | <small> 21:23 </small> | <small> 25:23 </small> | <small> 15:12 </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | <small> 21:14 </small> | <small> 21:13 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 31 | 1.355 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 31 | 42 | 0.738 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | <small> 21:15 </small> | <small> 21:16 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | <small> 21:14 </small> | <small> 24:22 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 58 | 54 | 1.074 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 54 | 58 | 0.931 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.881 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.''' | <small> 19:21 </small> | <small> 18:21 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 21:00 |width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | <small> 26:24 </small> | <small> 17:21 </small> | <small> 15:9 </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 21:00 |width="200" align="right"| Sowa/Pfretzschner, L. {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === E-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 19 | 2.211 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 34 | 1.235 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 34 | 42 | 0.810 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 19 | 42 | 0.452 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer''' | <small> 13:21 </small> | <small> 16:21 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 22:00 |width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | <small> 21:19 </small> | <small> 21:15 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Nurminen/Siren {{riigi ikoon|Soome}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 22:00 |width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === F-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 57 | 50 | 1.140 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 59 | 53 | 1.113 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 59 | 0.898 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 50 | 57 | 0.877 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst''' | <small> 19:21 </small> | <small> 23:21 </small> | <small> 8:15 </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}''' |'''2: 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | <small> 18:21 </small> | <small> 21:14 </small> | <small> 20:18 </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 14:00 |width="200" align="right"| Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === G-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 54 | 53 | 1.019 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 54 | 0.981 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 18:00 |width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | <small> 21:14 </small> | <small> 24:22 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | <small> 21:18 </small> | <small> 17:21 </small> | <small> 16:14 </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === H-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 29 | 1.448 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 48 | 40 | 1.200 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 40 | 48 | 0.833 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 29 | 42 | 0.690 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | <small> 21:14 </small> | <small> 21:15 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | <small> 21:15 </small> | <small> 27:25 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 13:00 |width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} == Väljalangemismängud == === 1/12 finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === 1/8 finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Veerandfinaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Poolfinaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} ===Kolmanda koha mäng === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} == Välislingid == * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022 [[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis]] rwrvsb6b8z1giht23a8dzmycxwbs636 6179071 6179070 2022-08-17T06:05:22Z Angmar Brekker 94578 /* Protseduur */ wikitext text/x-wiki [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari. [[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]]. ==Eelring== === Protseduur === Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. Alagrupis mängib iga võistkond kaks mängu. Esimeses mängus lähevad paarid vastamisi asetuse järgi (esimene ja neljas ning teine ja kolmas). Teises mängus lähevad vastamisi esimeste mängude võitjad omavahel ning kaotajad omavahel. '''Edasipääseja selgitamine''': # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 2 punkti: mäng võidetud #* 1 punkt: mäng kaotatud # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras: #*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud otse 16 parema sekka. |- | width="10px" bgcolor="#87cefa" | |Pääsenud 24 parema hulka. |} === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 36 | 1.167 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.822 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 42 | 0.857 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 18:00 |width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | <small> 21:18 </small> | <small> 21:19 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | <small> 21:19 </small> | <small> 21:17 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 27 | 1.556 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 61 | 58 | 1.052 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 58 | 61 | 0.951 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 27 | 42 | 0.643 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | <small> 21:23 </small> | <small> 25:23 </small> | <small> 15:12 </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | <small> 21:14 </small> | <small> 21:13 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 31 | 1.355 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 31 | 42 | 0.738 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | <small> 21:15 </small> | <small> 21:16 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | <small> 21:14 </small> | <small> 24:22 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 58 | 54 | 1.074 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 54 | 58 | 0.931 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.881 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.''' | <small> 19:21 </small> | <small> 18:21 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 21:00 |width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | <small> 26:24 </small> | <small> 17:21 </small> | <small> 15:9 </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 21:00 |width="200" align="right"| Sowa/Pfretzschner, L. {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === E-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 19 | 2.211 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 34 | 1.235 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 34 | 42 | 0.810 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 19 | 42 | 0.452 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer''' | <small> 13:21 </small> | <small> 16:21 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 22:00 |width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | <small> 21:19 </small> | <small> 21:15 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Nurminen/Siren {{riigi ikoon|Soome}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 22:00 |width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === F-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 57 | 50 | 1.140 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 59 | 53 | 1.113 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 59 | 0.898 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 50 | 57 | 0.877 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst''' | <small> 19:21 </small> | <small> 23:21 </small> | <small> 8:15 </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}''' |'''2: 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | <small> 18:21 </small> | <small> 21:14 </small> | <small> 20:18 </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 14:00 |width="200" align="right"| Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === G-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 54 | 53 | 1.019 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 54 | 0.981 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 18:00 |width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | <small> 21:14 </small> | <small> 24:22 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | <small> 21:18 </small> | <small> 17:21 </small> | <small> 16:14 </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === H-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 29 | 1.448 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 48 | 40 | 1.200 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 40 | 48 | 0.833 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 29 | 42 | 0.690 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | <small> 21:14 </small> | <small> 21:15 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | <small> 21:15 </small> | <small> 27:25 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 13:00 |width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} == Väljalangemismängud == === 1/12 finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === 1/8 finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Veerandfinaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Poolfinaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} ===Kolmanda koha mäng === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} == Välislingid == * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022 [[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis]] 94kz5u1c9v0kkpjryhzz0a1eqe0ijsv 6179227 6179071 2022-08-17T11:51:49Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari. [[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]]. ==Eelring== === Protseduur === Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. Alagrupis mängib iga võistkond kaks mängu. Esimeses mängus lähevad paarid vastamisi asetuse järgi (esimene ja neljas ning teine ja kolmas). Teises mängus lähevad vastamisi esimeste mängude võitjad omavahel ning kaotajad omavahel. '''Edasipääseja selgitamine''': # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 2 punkti: mäng võidetud #* 1 punkt: mäng kaotatud # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras: #*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud otse 16 parema sekka. |- | width="10px" bgcolor="#87cefa" | |Pääsenud 24 parema hulka. |} === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 36 | 1.167 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.822 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 42 | 0.857 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 18:00 |width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | <small> 21:18 </small> | <small> 21:19 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | <small> 21:19 </small> | <small> 21:17 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 27 | 1.556 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 61 | 58 | 1.052 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 58 | 61 | 0.951 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 27 | 42 | 0.643 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | <small> 21:23 </small> | <small> 25:23 </small> | <small> 15:12 </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | <small> 21:14 </small> | <small> 21:13 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | '''2''' | 0 | 4 | 4 | 0 | MAX | 84 | 64 | 1.313 |- bgcolor="#87cefa" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | '''1''' | 1 | 3 | 2 | 2 | 1.000 | 78 | 78 | 1.000 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 31 | 42 | 0.738 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | <small> 21:15 </small> | <small> 21:16 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | <small> 21:14 </small> | <small> 24:22 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | <small> 21:15 </small> | <small> 21:18 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 58 | 54 | 1.074 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 54 | 58 | 0.931 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.881 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.''' | <small> 19:21 </small> | <small> 18:21 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 21:00 |width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | <small> 26:24 </small> | <small> 17:21 </small> | <small> 15:9 </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 21:00 |width="200" align="right"| Sowa/Pfretzschner, L. {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === E-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 19 | 2.211 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 34 | 1.235 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 34 | 42 | 0.810 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 19 | 42 | 0.452 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer''' | <small> 13:21 </small> | <small> 16:21 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 22:00 |width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | <small> 21:19 </small> | <small> 21:15 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Nurminen/Siren {{riigi ikoon|Soome}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 22:00 |width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === F-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 57 | 50 | 1.140 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 59 | 53 | 1.113 |- bgcolor="#87cefa" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | '''1''' | 1 | 3 | 3 | 2 | 1.500 | 92 | 90 | 1.022 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | '''0''' | 2 | 2 | 1 | 4 | 0.250 | 86 | 101 | 0.851 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst''' | <small> 19:21 </small> | <small> 23:21 </small> | <small> 8:15 </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}''' |'''2: 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | <small> 18:21 </small> | <small> 21:14 </small> | <small> 20:18 </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| '''Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2:0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | <small> 21:18 </small> | <small> 21:15 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 14:00 |width="200" align="right"| Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === G-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 54 | 53 | 1.019 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 54 | 0.981 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 18:00 |width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | <small> 21:14 </small> | <small> 24:22 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | <small> 21:18 </small> | <small> 17:21 </small> | <small> 16:14 </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === H-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | '''2''' | 0 | 4 | 4 | 0 | MAX | 90 | 72 | 1.250 |- bgcolor="#87cefa" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | '''1''' | 1 | 4 | 2 | 2 | 1.000 | 91 | 88 | 1.034 |- bgcolor="#87cefa" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | '''1''' | 1 | 3 | 2 | 3 | 0.667 | 89 | 99 | 0.899 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | '''0''' | 2 | 2 | 1 | 4 | 0.250 | 80 | 91 | 0.879 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | <small> 21:14 </small> | <small> 21:15 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | <small> 21:15 </small> | <small> 27:25 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 13:00 |width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler''' | <small> 21:13 </small> | <small> 18:21 </small> | <small> 12:15 </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | <small> 27:25 </small> | <small> 21:18 </small> | <small> </small> |} == Väljalangemismängud == === 1/12 finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === 1/8 finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Veerandfinaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Poolfinaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} ===Kolmanda koha mäng === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} == Välislingid == * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022 [[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis]] 911twuwhjdf4bftvlrxt6j565wdicsz 6179232 6179227 2022-08-17T11:54:56Z Angmar Brekker 94578 /* H-alagrupp */ wikitext text/x-wiki [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari. [[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]]. ==Eelring== === Protseduur === Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. Alagrupis mängib iga võistkond kaks mängu. Esimeses mängus lähevad paarid vastamisi asetuse järgi (esimene ja neljas ning teine ja kolmas). Teises mängus lähevad vastamisi esimeste mängude võitjad omavahel ning kaotajad omavahel. '''Edasipääseja selgitamine''': # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 2 punkti: mäng võidetud #* 1 punkt: mäng kaotatud # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras: #*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud otse 16 parema sekka. |- | width="10px" bgcolor="#87cefa" | |Pääsenud 24 parema hulka. |} === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 36 | 1.167 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.822 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 42 | 0.857 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 18:00 |width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | <small> 21:18 </small> | <small> 21:19 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | <small> 21:19 </small> | <small> 21:17 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 27 | 1.556 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 61 | 58 | 1.052 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 58 | 61 | 0.951 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 27 | 42 | 0.643 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš | <small> 21:23 </small> | <small> 25:23 </small> | <small> 15:12 </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | <small> 21:14 </small> | <small> 21:13 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 19:00 |width="200" align="right"| Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | '''2''' | 0 | 4 | 4 | 0 | MAX | 84 | 64 | 1.313 |- bgcolor="#87cefa" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | '''1''' | 1 | 3 | 2 | 2 | 1.000 | 78 | 78 | 1.000 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | 0 | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 31 | 42 | 0.738 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad | <small> 21:15 </small> | <small> 21:16 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | <small> 21:14 </small> | <small> 24:22 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde | <small> 21:15 </small> | <small> 21:18 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 37 | 1.135 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 58 | 54 | 1.074 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 54 | 58 | 0.931 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 37 | 42 | 0.881 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.''' | <small> 19:21 </small> | <small> 18:21 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 21:00 |width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | <small> 26:24 </small> | <small> 17:21 </small> | <small> 15:9 </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 21:00 |width="200" align="right"| Sowa/Pfretzschner, L. {{riigi ikoon|Saksamaa}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === E-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 19 | 2.211 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 42 | 34 | 1.235 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 34 | 42 | 0.810 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 19 | 42 | 0.452 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}} |'''0 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer''' | <small> 13:21 </small> | <small> 16:21 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 22:00 |width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren | <small> 21:19 </small> | <small> 21:15 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 20:00 |width="200" align="right"| Nurminen/Siren {{riigi ikoon|Soome}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 22:00 |width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === F-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 57 | 50 | 1.140 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 59 | 53 | 1.113 |- bgcolor="#87cefa" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | '''1''' | 1 | 3 | 3 | 2 | 1.500 | 92 | 90 | 1.022 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | '''0''' | 2 | 2 | 1 | 4 | 0.250 | 86 | 101 | 0.851 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 16:00 |width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst''' | <small> 19:21 </small> | <small> 23:21 </small> | <small> 8:15 </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}''' |'''2: 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | <small> 18:21 </small> | <small> 21:14 </small> | <small> 20:18 </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| '''Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}''' |'''2:0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck | <small> 21:18 </small> | <small> 21:15 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 14:00 |width="200" align="right"| Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === G-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 0 | MAX | 45 | 36 | 1.250 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | '''1''' | 0 | 2 | 2 | 1 | 2.000 | 54 | 53 | 1.019 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | '''0''' | 1 | 1 | 1 | 2 | 0.500 | 53 | 54 | 0.981 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | '''0''' | 1 | 1 | 0 | 2 | 0.000 | 36 | 45 | 0.800 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 18:00 |width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi | <small> 21:14 </small> | <small> 24:22 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 19:00 |width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}''' |'''2 : 1''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | <small> 21:18 </small> | <small> 17:21 </small> | <small> 16:14 </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 15:00 |width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}} | |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === H-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Paar ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | '''2''' | 0 | 4 | 4 | 0 | MAX | 90 | 72 | 1.250 |- bgcolor="#87cefa" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | '''1''' | 1 | 3 | 2 | 2 | 1.000 | 91 | 88 | 1.034 |- bgcolor="#87cefa" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | '''1''' | 1 | 3 | 2 | 3 | 0.667 | 89 | 99 | 0.899 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | '''0''' | 2 | 2 | 1 | 4 | 0.250 | 80 | 91 | 0.879 |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning | <small> 21:14 </small> | <small> 21:15 </small> | <small> </small> |- | 16.08 | 17:00 |width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | <small> 21:15 </small> | <small> 27:25 </small> | <small> </small> |- | 17.08 | 13:00 |width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}} |'''1 : 2''' |width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler''' | <small> 21:13 </small> | <small> 18:21 </small> | <small> 12:15 </small> |- | 17.08 | 13:30 |width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}''' |'''2 : 0''' |width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira | <small> 27:25 </small> | <small> 21:18 </small> | <small> </small> |} == Väljalangemismängud == === 1/12 finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 18.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === 1/8 finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 19.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Veerandfinaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 20.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Poolfinaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} ===Kolmanda koha mäng === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} === Finaal === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Kuupäev !width="50"| Kell ! !width="50"| Tulemus ! !width="45"| <small> 1. geim </small> !width="45"| <small> 2. geim </small> !width="45"| <small> 3. geim </small> |- | 21.08 | |width="200" align="right"| | |width="200" align="left"| | <small> </small> | <small> </small> | <small> </small> |} == Välislingid == * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022 * [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022 [[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis]] 5471ka8srpr2ejh0ny32ds5jm7oa9ed Margarete Steiff 0 635266 6178970 6178331 2022-08-16T18:36:40Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Fail:Steiffmargarete.jpg|pisi| Margarete Steiff]] '''Margarete Steiff''' ([[24. juuli]] [[1847]] [[Giengen an der Brenz]] – [[9. mai]] [[1909]] Giengen an der Brenz) oli saksa õmblejanna, kes alustas traditsioonilise õmblustööga, kuid [[1880]]. aastal asutas pehmete mänguasjade valmistamise ettevõtte [[Margarete Steiff GmbH]]. <ref>Milvi Martina Piir. Naine ajas. [https://vikerraadio.err.ee/969650/naine-ajas-margarete-steiff Margarete Steiff.] </ref> [[1902]]. aastal kujundas [[Richard Steiff]] pehme, liikuvate käppadega mänguasja "Bear 55 PB". [[1906]]. aastal sai maailma esimene [[kaisukaru]] tuntuks kui Teddy Bear [[USA]] presidendi [[Theodore Roosevelt|Theodore "Teddy" Roosevelti]] auks. ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Steiff, Margarete}} [[Kategooria:Saksamaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1909]] 6m25qva0n3ue8m7uk8milwvez71h0ne Pseudovene stiil 0 635287 6178993 6178594 2022-08-16T19:23:46Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki '''Uusvene stiil''' ehk '''pseudovene stiil''' ([[vene keel]]es псевдорусский стиль, неорусский стиль, русско-византийский стиль) on katustermin reale stiilidele, mis tekkisid Venemaa [[historitsism]]is 19. sajandi teisel veerandil. Uusvene stiili iseloomustab lähtumine Venemaa ajaloolisest arhitektuurist ja Peetri-eelse Venemaa arhitektuuri ja [[Bütsantsi arhitektuur]]i elementide eklektiline kombineerimine ja segamine.<ref>[https://www.hisour.com/russian-revival-architecture-30803/ Russian Revival architecture. - HiSoUR]</ref> Uusvene arhitektuuristiili tõus langeb kokku ajaga, mil 19. sajandi Euroopas taastekkis huvi rahvusliku arhitektuuri vastu. Selles stiilis ehitised kujutavad endast Venemaa ajaloolise arhitektuuripärandi interpretatsioone ja stilisatsioone. Pole õige nimetada seda vanavene või vene stiiliks, sest enamik uusvene stiilis töötanud arhitekte ei [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerinud]] ega kasutanud mineviku arhitektuuritraditsioone, vaid ühendasid ajaloolise arhitektuuri üksikuid elemente muude rahvusvaheliste [[neostiil]]idega ning lõpuks ka koos [[juugend]]stiili vormikeelega. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=august}} == Stiilisuunad == * vene-bütsantsi stiil (1825–1850) * Romanovite stiil (1880–1891) * 19. sajandi lõpuaastate historitsism (1891-1900) * nn vene rahvusromantism (1900-1920)<ref>A. Pantelejev. Vene õigeusu kirikuarhitektuur. - Eesti kunsti ajalugu 4</ref> == Näiteid == * [[Tallinn]]a [[Aleksander Nevski katedraal]] * [[Pärnu Issandamuutmise kirik]] * [[Toila-Oru Issandamuutmise kirik]] * [[Sindi Jumalailmumise kirik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 3skkq6qhxdxk6v3q1hh6353b7wnwcd0 6178994 6178993 2022-08-16T19:24:04Z Evlper 104506 /* Stiilisuunad */ wikitext text/x-wiki '''Uusvene stiil''' ehk '''pseudovene stiil''' ([[vene keel]]es псевдорусский стиль, неорусский стиль, русско-византийский стиль) on katustermin reale stiilidele, mis tekkisid Venemaa [[historitsism]]is 19. sajandi teisel veerandil. Uusvene stiili iseloomustab lähtumine Venemaa ajaloolisest arhitektuurist ja Peetri-eelse Venemaa arhitektuuri ja [[Bütsantsi arhitektuur]]i elementide eklektiline kombineerimine ja segamine.<ref>[https://www.hisour.com/russian-revival-architecture-30803/ Russian Revival architecture. - HiSoUR]</ref> Uusvene arhitektuuristiili tõus langeb kokku ajaga, mil 19. sajandi Euroopas taastekkis huvi rahvusliku arhitektuuri vastu. Selles stiilis ehitised kujutavad endast Venemaa ajaloolise arhitektuuripärandi interpretatsioone ja stilisatsioone. Pole õige nimetada seda vanavene või vene stiiliks, sest enamik uusvene stiilis töötanud arhitekte ei [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerinud]] ega kasutanud mineviku arhitektuuritraditsioone, vaid ühendasid ajaloolise arhitektuuri üksikuid elemente muude rahvusvaheliste [[neostiil]]idega ning lõpuks ka koos [[juugend]]stiili vormikeelega. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=august}} == Stiilisuunad == * vene-bütsantsi stiil (1825–1850, kohati kuni 1870. aastateni) * Romanovite stiil (1880–1891) * 19. sajandi lõpuaastate historitsism (1891-1900) * nn vene rahvusromantism (1900-1920)<ref>A. Pantelejev. Vene õigeusu kirikuarhitektuur. - Eesti kunsti ajalugu 4</ref> == Näiteid == * [[Tallinn]]a [[Aleksander Nevski katedraal]] * [[Pärnu Issandamuutmise kirik]] * [[Toila-Oru Issandamuutmise kirik]] * [[Sindi Jumalailmumise kirik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 8bmh51woryvlgibwforxildh09ge7vt 6178997 6178994 2022-08-16T19:26:55Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki '''Uusvene stiil''' ehk '''pseudovene stiil''' ([[vene keel]]es псевдорусский стиль, неорусский стиль, русско-византийский стиль) on katustermin reale stiilidele, mis tekkisid Venemaa [[historitsism]]is 19. sajandi teisel veerandil. Uusvene stiili iseloomustab lähtumine Venemaa ajaloolisest arhitektuurist ja Peetri-eelse Venemaa arhitektuuri ja [[Bütsantsi arhitektuur]]i elementide eklektiline kombineerimine ja segamine.<ref>[https://www.hisour.com/russian-revival-architecture-30803/ Russian Revival architecture. - HiSoUR]</ref> Uusvene arhitektuuristiili tõus langeb kokku ajaga, mil 19. sajandi Euroopas taastekkis huvi rahvusliku arhitektuuri vastu. Selles stiilis ehitised kujutavad endast Venemaa ajaloolise arhitektuuripärandi interpretatsioone ja stilisatsioone. Pole õige nimetada seda vanavene või vene stiiliks, sest enamik uusvene stiilis töötanud arhitekte ei [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerinud]] ega kasutanud mineviku arhitektuuritraditsioone, vaid ühendasid ajaloolise arhitektuuri üksikuid elemente muude rahvusvaheliste [[neostiil]]idega ning lõpuks ka koos [[juugend]]stiili vormikeelega. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=august}} == Stiilisuunad == * vene-bütsantsi stiil (1825–1850, kohati kuni 1870. aastateni) * Romanovite stiil (1880–1891) * 19. sajandi lõpuaastate historitsism (1891-1900) * nn vene rahvusromantism (1900-1920)<ref>A. Pantelejev. Vene õigeusu kirikuarhitektuur. - Eesti kunsti ajalugu 4</ref> == Näiteid == <gallery> Собор Воскресения Христова 1.jpg|Peterburi Päästja Valatud Vere peakirik Saints Peter and Paul Cathedral in Peterhof 01.jpg|Peterhofi Peeter-Pauli kirik Гутуевская церковь05.jpg|Peterburi Svyato Mihailovsky Cathedral Izhevsk Russia Richard Bartz-edit.jpg|Iževski Püha Miikaeli kirik </gallery> == Näiteid Eestis == * [[Tallinn]]a [[Aleksander Nevski katedraal]] * [[Pärnu Issandamuutmise kirik]] * [[Toila-Oru Issandamuutmise kirik]] * [[Sindi Jumalailmumise kirik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] cduwmvksnsjsle9q3xl6hvaglsgyf8e 6178999 6178997 2022-08-16T19:27:43Z Evlper 104506 /* Näiteid */ wikitext text/x-wiki '''Uusvene stiil''' ehk '''pseudovene stiil''' ([[vene keel]]es псевдорусский стиль, неорусский стиль, русско-византийский стиль) on katustermin reale stiilidele, mis tekkisid Venemaa [[historitsism]]is 19. sajandi teisel veerandil. Uusvene stiili iseloomustab lähtumine Venemaa ajaloolisest arhitektuurist ja Peetri-eelse Venemaa arhitektuuri ja [[Bütsantsi arhitektuur]]i elementide eklektiline kombineerimine ja segamine.<ref>[https://www.hisour.com/russian-revival-architecture-30803/ Russian Revival architecture. - HiSoUR]</ref> Uusvene arhitektuuristiili tõus langeb kokku ajaga, mil 19. sajandi Euroopas taastekkis huvi rahvusliku arhitektuuri vastu. Selles stiilis ehitised kujutavad endast Venemaa ajaloolise arhitektuuripärandi interpretatsioone ja stilisatsioone. Pole õige nimetada seda vanavene või vene stiiliks, sest enamik uusvene stiilis töötanud arhitekte ei [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerinud]] ega kasutanud mineviku arhitektuuritraditsioone, vaid ühendasid ajaloolise arhitektuuri üksikuid elemente muude rahvusvaheliste [[neostiil]]idega ning lõpuks ka koos [[juugend]]stiili vormikeelega. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=august}} == Stiilisuunad == * vene-bütsantsi stiil (1825–1850, kohati kuni 1870. aastateni) * Romanovite stiil (1880–1891) * 19. sajandi lõpuaastate historitsism (1891-1900) * nn vene rahvusromantism (1900-1920)<ref>A. Pantelejev. Vene õigeusu kirikuarhitektuur. - Eesti kunsti ajalugu 4</ref> == Näiteid == <gallery> Собор Воскресения Христова 1.jpg|Peterburi Päästja Valatud Vere peakirik Saints Peter and Paul Cathedral in Peterhof 01.jpg|Peterhofi Peeter-Pauli kirik Гутуевская церковь05.jpg|Peterburi Jumalailmumise kirik Svyato Mihailovsky Cathedral Izhevsk Russia Richard Bartz-edit.jpg|Iževski Püha Miikaeli kirik </gallery> == Näiteid Eestis == * [[Tallinn]]a [[Aleksander Nevski katedraal]] * [[Pärnu Issandamuutmise kirik]] * [[Toila-Oru Issandamuutmise kirik]] * [[Sindi Jumalailmumise kirik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] fghrm41sfywxuqp9edygw5atff2kjaj 6179002 6178999 2022-08-16T19:28:29Z Evlper 104506 /* Näiteid */ wikitext text/x-wiki '''Uusvene stiil''' ehk '''pseudovene stiil''' ([[vene keel]]es псевдорусский стиль, неорусский стиль, русско-византийский стиль) on katustermin reale stiilidele, mis tekkisid Venemaa [[historitsism]]is 19. sajandi teisel veerandil. Uusvene stiili iseloomustab lähtumine Venemaa ajaloolisest arhitektuurist ja Peetri-eelse Venemaa arhitektuuri ja [[Bütsantsi arhitektuur]]i elementide eklektiline kombineerimine ja segamine.<ref>[https://www.hisour.com/russian-revival-architecture-30803/ Russian Revival architecture. - HiSoUR]</ref> Uusvene arhitektuuristiili tõus langeb kokku ajaga, mil 19. sajandi Euroopas taastekkis huvi rahvusliku arhitektuuri vastu. Selles stiilis ehitised kujutavad endast Venemaa ajaloolise arhitektuuripärandi interpretatsioone ja stilisatsioone. Pole õige nimetada seda vanavene või vene stiiliks, sest enamik uusvene stiilis töötanud arhitekte ei [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerinud]] ega kasutanud mineviku arhitektuuritraditsioone, vaid ühendasid ajaloolise arhitektuuri üksikuid elemente muude rahvusvaheliste [[neostiil]]idega ning lõpuks ka koos [[juugend]]stiili vormikeelega. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=august}} == Stiilisuunad == * vene-bütsantsi stiil (1825–1850, kohati kuni 1870. aastateni) * Romanovite stiil (1880–1891) * 19. sajandi lõpuaastate historitsism (1891-1900) * nn vene rahvusromantism (1900-1920)<ref>A. Pantelejev. Vene õigeusu kirikuarhitektuur. - Eesti kunsti ajalugu 4</ref> == Näiteid == <gallery> Собор Воскресения Христова 1.jpg|Peterburi [[Valatud Vere Päästja kirik]] Saints Peter and Paul Cathedral in Peterhof 01.jpg|Peterhofi Peeter-Pauli kirik Гутуевская церковь05.jpg|Peterburi Jumalailmumise kirik Svyato Mihailovsky Cathedral Izhevsk Russia Richard Bartz-edit.jpg|Iževski Püha Miikaeli kirik </gallery> == Näiteid Eestis == * [[Tallinn]]a [[Aleksander Nevski katedraal]] * [[Pärnu Issandamuutmise kirik]] * [[Toila-Oru Issandamuutmise kirik]] * [[Sindi Jumalailmumise kirik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 1acxsjeok5hilr2bgy2owvi3c5va5pj 6179008 6179002 2022-08-16T19:33:50Z Evlper 104506 /* Näiteid */ wikitext text/x-wiki '''Uusvene stiil''' ehk '''pseudovene stiil''' ([[vene keel]]es псевдорусский стиль, неорусский стиль, русско-византийский стиль) on katustermin reale stiilidele, mis tekkisid Venemaa [[historitsism]]is 19. sajandi teisel veerandil. Uusvene stiili iseloomustab lähtumine Venemaa ajaloolisest arhitektuurist ja Peetri-eelse Venemaa arhitektuuri ja [[Bütsantsi arhitektuur]]i elementide eklektiline kombineerimine ja segamine.<ref>[https://www.hisour.com/russian-revival-architecture-30803/ Russian Revival architecture. - HiSoUR]</ref> Uusvene arhitektuuristiili tõus langeb kokku ajaga, mil 19. sajandi Euroopas taastekkis huvi rahvusliku arhitektuuri vastu. Selles stiilis ehitised kujutavad endast Venemaa ajaloolise arhitektuuripärandi interpretatsioone ja stilisatsioone. Pole õige nimetada seda vanavene või vene stiiliks, sest enamik uusvene stiilis töötanud arhitekte ei [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerinud]] ega kasutanud mineviku arhitektuuritraditsioone, vaid ühendasid ajaloolise arhitektuuri üksikuid elemente muude rahvusvaheliste [[neostiil]]idega ning lõpuks ka koos [[juugend]]stiili vormikeelega. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=august}} == Stiilisuunad == * vene-bütsantsi stiil (1825–1850, kohati kuni 1870. aastateni) * Romanovite stiil (1880–1891) * 19. sajandi lõpuaastate historitsism (1891-1900) * nn vene rahvusromantism (1900-1920)<ref>A. Pantelejev. Vene õigeusu kirikuarhitektuur. - Eesti kunsti ajalugu 4</ref> == Näiteid == <gallery> Christ the Savior Cathedral Moscow.jpg|Moskva Lunastaja Kristuse katedraal Russian Church - panoramio - dokaspar.jpg|[[Aleksander Nevski]]le pühitsetud mälestuskirik [[Potsdam]]is Moscow 09-13 img20 Grand Kremlin Palace.jpg|[[Moskva Paleevalitsus]]e hoone Russische Kirche Wiesbaden Kuppeln.jpg|[[Wiesbaden]]i Jekaterina kiriku kuplid Собор Воскресения Христова 1.jpg|Peterburi [[Valatud Vere Päästja kirik]] Saints Peter and Paul Cathedral in Peterhof 01.jpg|Peterhofi Peeter-Pauli kirik Гутуевская церковь05.jpg|Peterburi Jumalailmumise kirik Svyato Mihailovsky Cathedral Izhevsk Russia Richard Bartz-edit.jpg|Iževski Püha Miikaeli kirik </gallery> == Näiteid Eestis == * [[Tallinn]]a [[Aleksander Nevski katedraal]] * [[Pärnu Issandamuutmise kirik]] * [[Toila-Oru Issandamuutmise kirik]] * [[Sindi Jumalailmumise kirik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] rzxwtxypr8ca3w8vv7p3gjm2svb1zva 6179034 6179008 2022-08-16T21:05:28Z Evlper 104506 /* Stiilisuunad */ wikitext text/x-wiki '''Uusvene stiil''' ehk '''pseudovene stiil''' ([[vene keel]]es псевдорусский стиль, неорусский стиль, русско-византийский стиль) on katustermin reale stiilidele, mis tekkisid Venemaa [[historitsism]]is 19. sajandi teisel veerandil. Uusvene stiili iseloomustab lähtumine Venemaa ajaloolisest arhitektuurist ja Peetri-eelse Venemaa arhitektuuri ja [[Bütsantsi arhitektuur]]i elementide eklektiline kombineerimine ja segamine.<ref>[https://www.hisour.com/russian-revival-architecture-30803/ Russian Revival architecture. - HiSoUR]</ref> Uusvene arhitektuuristiili tõus langeb kokku ajaga, mil 19. sajandi Euroopas taastekkis huvi rahvusliku arhitektuuri vastu. Selles stiilis ehitised kujutavad endast Venemaa ajaloolise arhitektuuripärandi interpretatsioone ja stilisatsioone. Pole õige nimetada seda vanavene või vene stiiliks, sest enamik uusvene stiilis töötanud arhitekte ei [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerinud]] ega kasutanud mineviku arhitektuuritraditsioone, vaid ühendasid ajaloolise arhitektuuri üksikuid elemente muude rahvusvaheliste [[neostiil]]idega ning lõpuks ka koos [[juugend]]stiili vormikeelega. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=august}} == Stiilisuunad == * vene-bütsantsi stiil (1825–1850, kohati kuni 1870. aastateni) * Romanovite stiil (1880–1891) * 19. sajandi lõpuaastate historitsism (1891-1900) * nn uusvene modern (1900-1920)<ref>A. Pantelejev. Vene õigeusu kirikuarhitektuur. - Eesti kunsti ajalugu 4</ref> == Näiteid == <gallery> Christ the Savior Cathedral Moscow.jpg|Moskva Lunastaja Kristuse katedraal Russian Church - panoramio - dokaspar.jpg|[[Aleksander Nevski]]le pühitsetud mälestuskirik [[Potsdam]]is Moscow 09-13 img20 Grand Kremlin Palace.jpg|[[Moskva Paleevalitsus]]e hoone Russische Kirche Wiesbaden Kuppeln.jpg|[[Wiesbaden]]i Jekaterina kiriku kuplid Собор Воскресения Христова 1.jpg|Peterburi [[Valatud Vere Päästja kirik]] Saints Peter and Paul Cathedral in Peterhof 01.jpg|Peterhofi Peeter-Pauli kirik Гутуевская церковь05.jpg|Peterburi Jumalailmumise kirik Svyato Mihailovsky Cathedral Izhevsk Russia Richard Bartz-edit.jpg|Iževski Püha Miikaeli kirik </gallery> == Näiteid Eestis == * [[Tallinn]]a [[Aleksander Nevski katedraal]] * [[Pärnu Issandamuutmise kirik]] * [[Toila-Oru Issandamuutmise kirik]] * [[Sindi Jumalailmumise kirik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 184immgr2basn7ivdzxke5grq1l9ni0 Toila-Oru Issandamuutmise kirik 0 635291 6178983 6178670 2022-08-16T19:09:12Z 46.131.42.200 wikitext text/x-wiki {{liita|Oru lossi Issanda Muutmise kirik}} '''Toila-Oru Issandamuutmise kirik''' oli 1899. aastal Vene suurkaupmehe [[Grigori Jelissejev]]i [[Oru loss|Toila-Oru lossi]] ansamblisse ehitatud [[Õigeusu kirik|õigeusu]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]]. Kirik demonteeriti 1935. aastal, kui loss kujundati [[riigivanem]]a suveresidentsiks<ref name="Pantelejev">A. Pantelejev. Vene õigeusu kirikuarhitektuur. - Eesti kunsti ajalugu 4</ref>. Kiriku arhitekt oli Jelissejevite perekonnaarhitekt, kunstiteadlane ja kirjastaja [[Gavril Baranovski]]. [[Uusvene stiil]]is kirik oli mõõtmetelt väike, kompaktse üldlahendusega ja viie saleda torniga katusel. Hoone nurka oli liidetud kirikust vaid veidi kõrgem neljatahuline [[kellatorn]]<ref name="Pantelejev" />. Kirik valmis vaid kahe kuuga ja selle pühitses 16. augustil 1899 [[Riia ja Miitavi ülempiiskop]] [[Agafangel (Preobraženski)|Agafangel]]<ref>[http://www.toila.edu.ee/kool/index.php?kodulugu=Oruloss%205 Oru loss ja park. - Toila kodulugu. Toila Gümnaasium]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.toila.edu.ee/kool/index.php?kodulugu=kirik Kirik 20. sajandi alguse fotol] [[Kategooria:Eesti õigeusu kirikud]] [[Kategooria:Toila vald]] mxrn2bm76e98nb4bjigiy9a3eds4g4n Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik 0 635295 6179055 6178586 2022-08-17T02:46:12Z Xqbot 13355 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik]] oikgflwprj2bm318nmdbtaj4ging9t1 Arutelu:Toila-Oru Issandamuutmise kirik 1 635297 6178821 6178667 2022-08-16T12:44:03Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki Mitu kirikut seal õigupoolest oli? Meil on ka artikkel [[Oru lossi Issanda Muutmise kirik]] – ega see juhtumisi samast kirikust räägi? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. august 2022, kell 00:06 (EEST) :See on sama jah. Aga Oru lossi kirikut ei osanud küll otsida siit, tal oli nimi ikka pühitsuse järgi.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. august 2022, kell 00:46 (EEST) ::Siin on küll kirjas, et "Kirik lammutati 1935. aastal" ja teises artiklis, et "1938 kirik suleti ja selle varad läksid 1938 avatud Kohtla-Järve Issanda Muutmise kirikule". ::Muidu tuleks need artiklid liita. Ma küll ei tea, et mis see ideaalne nimi olema peaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. august 2022, kell 01:52 (EEST) :::Toila gümnaasiumi kodu-uurijad väidavad ka, et 1936. aastal oli kirik demonteeritud: "Endistest ehitustest oli demonteeritud kirik ja selle altarisein ning ikoonid viidud Kohtla-Järve juurde Pavandule ehitatud kiriku sisustuseks." Huvitav, kust see 1938 on võetud.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. august 2022, kell 09:36 (EEST) ::::Tol veebilehel oli kirjas, et: "1938. aastal suleti Orul Peterburi kaupmehe G. Jelissejevi endises mõisas Soome lahe kaldal Issanda Muutmise kirik, mis oli ehitatud arhitekt Baranovski projekti järgi. Kiriku pühitses 16. augustil 1899 Riia ja Miitavi püha piiskop Agafangel (Preobraženski). Mõõtmetelt tagasihoidlik viie kullatud kupliga kirik oli vooderdatud sidrunikarva tellistega." [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. august 2022, kell 15:44 (EEST) hsciqodsskqebwd9o7s7h8m4mizlvz0 6178826 6178821 2022-08-16T12:52:51Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki Mitu kirikut seal õigupoolest oli? Meil on ka artikkel [[Oru lossi Issanda Muutmise kirik]] – ega see juhtumisi samast kirikust räägi? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. august 2022, kell 00:06 (EEST) :See on sama jah. Aga Oru lossi kirikut ei osanud küll otsida siit, tal oli nimi ikka pühitsuse järgi.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. august 2022, kell 00:46 (EEST) ::Siin on küll kirjas, et "Kirik lammutati 1935. aastal" ja teises artiklis, et "1938 kirik suleti ja selle varad läksid 1938 avatud Kohtla-Järve Issanda Muutmise kirikule". ::Muidu tuleks need artiklid liita. Ma küll ei tea, et mis see ideaalne nimi olema peaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. august 2022, kell 01:52 (EEST) :::Toila gümnaasiumi kodu-uurijad väidavad ka, et 1936. aastal oli kirik demonteeritud: "Endistest ehitustest oli demonteeritud kirik ja selle altarisein ning ikoonid viidud Kohtla-Järve juurde Pavandule ehitatud kiriku sisustuseks." Huvitav, kust see 1938 on võetud.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. august 2022, kell 09:36 (EEST) ::::Tol veebilehel oli kirjas, et: "1938. aastal suleti Orul Peterburi kaupmehe G. Jelissejevi endises mõisas Soome lahe kaldal Issanda Muutmise kirik, mis oli ehitatud arhitekt Baranovski projekti järgi. Kiriku pühitses 16. augustil 1899 Riia ja Miitavi püha piiskop Agafangel (Preobraženski). Mõõtmetelt tagasihoidlik viie kullatud kupliga kirik oli vooderdatud sidrunikarva tellistega." [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. august 2022, kell 15:44 (EEST) :::::Aastaarv 1935 pärineb A. Pantelejevi Eesti kirikuarhitektuuri artiklist Eesti kunsti ajaloos, ilmus 2019. Kuidagi ka ei oska kahtluse alla panna.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. august 2022, kell 15:52 (EEST) dhiv3v14xcc23ggqukqapopn4ntyvn2 Arutelu:Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik 1 635301 6178830 6178651 2022-08-16T12:55:12Z Ursus scribens 115317 Ursus scribens teisaldas lehekülje [[Arutelu:Arančycy Ristiülendamise kirik]] pealkirja [[Arutelu:Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik]] alla wikitext text/x-wiki == Variandid == Pühade nimedel on eesti keeles variante. "Püha Risti Ülestõstmine" on vanem nimetus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2022, kell 08:06 (EEST) cgcrekyqy6fbs112vnp95gr3gfux5el Vitali Deineha 0 635305 6178964 6178698 2022-08-16T18:30:44Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki '''Vitali Deineha''' (sündinud [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1983]] [[Kiiev]]is) on [[Ukraina]] vabatahtlik ja ühiskonnategelane, heategevusfondi [[Naase Elusalt]] asutaja. ==Elukäik== Deineha sündis 25. oktoobril 1983 Kiievis.<ref name="whoiswho">[https://who-is-who.ua/main/page/nagoroda2/46/654 Державні нагороди України. Кавалери та лауреати (том V, частина друга) - Дейнега Віталій Олегович] who-is-who.ua ([https://web.archive.org/web/20220331025913/https://who-is-who.ua/main/page/nagoroda2/46/654 arhiiviversioon])</ref> Ta õppis [[Kiievi Polütehniline Instituut|Kiievi Polütehnilises Instituudi]] [[rakendusmatemaatika]] teaduskonnas, lõpetas selle 2007. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist tegutses ta IT-spetsialistina.<ref name="whoiswho" /> 2014. aasta mais, pärast [[Vene-Ukraina sõda|Venemaa-Ukraina sõja]] algust asutas Deineha heategevusfondi Naase Elusalt. Ta juhtis fondi kuni 2020. aasta maini, et seejärel valmistuda ümbermaailmareisiks, mis oli olnud ta pikaaegne unistus. Ta asus teele 2021. aasta lõpus, ent pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] 24. veebruaril 2022 otsustas reisi pooleli jätta ja tagasi pöörduda.<ref name="lb.ua">[https://lb.ua/news/2022/04/22/514202_vitaliy_deynega_strah_pid_chas_viyni.html Віталій Дейнега: «Страх під час війни вбиває більше, ніж зброя»] lb.ua, 22. aprill 2022.</ref> Pärast Ukrainasse tagasi jõudmist asutas ta meediaprojekti [[Ukrainian Witness]], mille eesmärk on jäädvustada sõjaaegset igapäevaelu ja pakkuda seejuures kvaliteetset materjali välismaistele meediaväljaannetele.<ref name="lb.ua" /><ref>Yuliia Styrkina [http://dspace.pnpu.edu.ua/bitstream/123456789/18818/1/8.pdf MODERN MILITARY VOCABULARY IN TEACHING ENGLISH: LINGUISTIC AND SOCIAL ASPECTS OF MASTERING] Aesthetics and ethics of pedagogical action. 2022. Issue 25, lk 89-90.</ref> ==Tunnustus== *2014 Orden [[Teenete eest]], 3. klass<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/676/2014 Указ Президента України Про відзначення державними нагородами України з нагоди Дня Незалежності України]</ref> *2016 Ukraina kaitseministeeriumi medal Ukraina Relvajõudude abistamise eest<ref>[https://web.archive.org/web/20200103193650/http://www.mil.gov.ua/news/2016/05/13/general-armii-ukraini-stepan-poltorak-nagorodiv-volonteriv-medallyu-za-spriyannya-zbrojnim-silam-ukraini--20311 Генерал армії України Степан Полторак нагородив волонтерів медаллю «За сприяння Збройним Силам України»]</ref> *2019 [[Ivan Mazepa rist]]<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/889/2019 Указ Президента України Про відзначення державними нагородами України з нагоди Міжнародного дня волонтера]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Deineha, Vitali}} [[Kategooria:Ukraina inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] g7j9rtq04bvqqo1nlji3vu30haj7omn Arutelu:Narva tank 1 635306 6179172 6178730 2022-08-17T11:11:42Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki == Pealkirjast == Võiks olla "Narva tankimonument". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. august 2022, kell 12:50 (EEST) ---- "Augustis lepiti kokku" - peaks ütlema konkreetselt, kes kellega leppis. Võiks lisada ka detaili, mille viite ma olen hetkel kuhugi kaotanud, et 1944. aasta jõeületuses väidetavalt tankid üldse ei osalenudki. Mingil hetkel, võib-olla pärast tolmu settimist, võiks ka tankiteemalist poleemikat veidi pikemalt kajastada, sh tanki kaitsjate argumente, muidu jääb tausta mittetundvale lugejale arusaamatuks, miks selle ümber üldse mingi vaidlus oli. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 16. august 2022, kell 13:09 (EEST) ---- Narva tankmonument ei olnud ainuke tankmonument Eestis. Lisaks olid veel ka Pärnu lähedal Paikusel, Võrus, Valgas ja Mäksal. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. august 2022, kell 14:11 (EEST) mti5aenzx8ic7kd1cxzek64nqvimny3 Eesti Varude Keskus 0 635310 6178809 2022-08-16T12:21:51Z Neptuunium 58653 saagu algus wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = AS Eesti Varude Keskus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = EVK | deviis = | asutatud = 11. märts 2021 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[riigiettevõte]] | staatus = | eesmärk = strateegiliste kaupade varude soetamine ja haldamine | peakorter = [[Pärnu maantee (Tallinn)|Pärnu mnt]] 102b, [[Tallinn]] | asukoht = | piirkond = [[Eesti]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Juhatuse esimees | juht_nimi = [[Ando Leppiman]] | juht2_nimetus = Nõukogu esimees | juht2_nimi = [[Timo Tatar]] | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = {{URL|https://espa.ee/et}} | ideoloogia = | märkused = }} '''AS Eesti Varude Keskus''' ('''EVK'''; inglise keeles ''Estonian Stockpiling Agency'', ESPA) on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]ile kuuluv Eesti riigiettevõte, mis tegeleb riigile hädaolukordades vajalike elutähtsate kaupade varumise, hoiustamise ja kasutusele võtmise korraldamisega. Ettevõte loodi 11. märtsil 2021 valitsuses kinnitatud [[hädaolukorra seadus]]e muudatusega senise '''Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri''' ('''OSPA''') baasil. Kui OSPA tegeles vaid kütusevarudega siis EVK-i pädevusse kuuluvad näiteks ka toit, ravimid ja isikukaitsevahendid.<ref name="ERR1" /> EVK alustas tööd 1. juulil 2021.<ref name="5bBEQ" /> == Ajalugu == === Eesti Vedelkütusevaru Agentuur === EVK-i eellasametis olnud AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri (OSPA) moodustas valitsus 15. aprillil 2005 vastavalt [[vedelkütusevaru seadus]]ele,<ref name="RhjyX" /> inspireerituna Saksamaa vastavast seadusandlusest ja sealse vedelkütusevaru agentuuri EBV eeskujust.<ref name="fg7WU" /> Seda juhtisid kaks juhatuse liiget ning viieks aastaks valitud neljaliikmeline nõukogu, mis jaotus pooleks riigi ja erasektori vedelkütuste ettevõtete esindajate vahel.<ref name="7Jova" /> 2016. aasta aprilli lõpu seisuga oli OSPA-l varutud 90 päeva jagu vedelkütust riigisiseses tarbimise katmiseks.<ref name="T1N7S" /> 2019. aasta märtsi lõpus asus pool sellest Eestis, ülejäänu Soomes ja Rootsis.<ref name="fg7WU" /> === Eesti Varude Keskus === 30. juulil 2020 kiitis valitsus heaks [[majandus- ja taristuminister]] [[Taavi Aas]]a ettepaneku luua 2021. aasta keskpaigaks riiklike varude haldamiseks uus ametkond OSPA ümberkorraldamise kaudu. Ümberkorralduse eeskujuna nimetati Soome vastavat ametkonda ning põhjusena [[koroonakriis]]i ajal selgunud puuduseid riiklike varude tagamisel.<ref name="UYQij" /> == Varud == 2022. aasta juuli alguses seisuga oli EVK-i andmetel Eesti stateegilistes varudes riigi 1,3 miljoni inimese jaoks olemas kuue ja poole päeva jagu [[valmistoit]]u. Eesmärgina nähti 14 päevase varu saavutamist.<ref name="MajPost" /> Vedelkütusevarusid olid sama seisuga vastavalt 90 päeva riigisisesele tasemele, mis on seaduses ettenähtud tase. Täpsemalt oli varutud 9947 tonni [[lennukikütus]]t, 62 689 tonni bensiini ja 181 300 tonni diislikütust. Kütusest 49% oli hoiul Eestis, 36% [[Rootsi]]s ja 15% Soomes. Gaasivarusid, mida hoiustati Lätis, oli EVK-l toona saja [[gigavatt-tund|gigavatt-tunni]] jagu. Eesmärgiks peeti koguda gaasi vähemalt ühe [[teravatt-tund|teravatt-tunni]] jagu.<ref name="MajPost" /> Keskse EVK hallatava ravimivaru soetamine pidi algama 2022. aasta suve lõpus või sügisel. Seni asuvad ravimivarud raviasutuste juures.<ref name="MajPost" /> Riiklik isikukaitsevahendite varu ulatub EKV järgi üle 40 miljoni ühiku, sisaldades nt kaitsemaske ja -ülikondi, [[respiraator]]eid, kitleid, kaitseprille ja nitriilkindaid.<ref name="5Wn4v" /> == Struktuur ja juhtimine == EVK juhib juhatus, millesse kuuluvad kolm liiget. Selle kõrval on kuueliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad riigiasutuste ja erasektori esindajad.<ref name="dDVSE" /> Juhatuse esimehe Alates 9. maist 2022 on EVK juhatuse esimeheks olnud endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler [[Ando Leppiman]], kelle ametiaeg kestab viis aastat. Lisaks temale kuuluvad juhatusse [[Priit Enok]] ja Priit Ploompuu.<ref name="5Ki7G" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608138745/eestisse-luuakse-riiklike-varude-keskus |Pealkiri=Eestisse luuakse riiklike varude keskus |Aeg=11. märts 2021 |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="MajPost">{{Netiviide |Autor=[[Tõnis Oja]] |URL=https://majandus.postimees.ee/7558528/eesti-varude-keskus-kellele-ja-palju-varutakse-millest-on-nappus |Pealkiri=Eesti Varude Keskus: kellele ja palju varutakse, millest on nappus |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=6. juuli 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="5bBEQ">{{Netiviide |URL=https://espa.ee/et |Pealkiri=Eesti Varude Keskus <nowiki>|</nowiki> ESPA |Väljaandja=Eesti Varude Keskus |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="RhjyX">{{Netiviide |URL=https://web.ospa.ee/ |Pealkiri=Estonian Oil Stockpiling Agency |Väljaandja=AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="7Jova">{{Netiviide |URL=https://web.ospa.ee/juhatus-ja-noukogu/ |Pealkiri=Juhtkond |Väljaandja=AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="fg7WU">{{Netiviide |URL=https://leht.postimees.ee/7209361/julgeolek-priit-enok-tulevasel-varude-keskusel-on-15-aastat-kogemust |Pealkiri=JULGEOLEK ⟩ Priit Enok: tulevasel varude keskusel on 15 aastat kogemust |Autor=[[Erkki Koort]] |Aeg=25. märts 2021 |Kasutatud=16. august 2022 |Väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="T1N7S">{{Netiviide |Autor=[[Priit Enok]] |URL=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2016/04/26/kriisi-eest-kaitseb-riiklik-kutusevaru |Pealkiri=Kriisi eest kaitseb riiklik kütusevaru |Väljaanne=Tööstusuudised.ee |Aeg=26. aprill 2021 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="UYQij">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7029666/koroonakriisi-oppetund-riik-loob-eesti-varude-keskuse |Pealkiri=Koroonakriisi õppetund: riik loob Eesti Varude Keskuse |Autor=Anna Ploompuu |Aeg=31. juuli 2020 |Kasutatud=16. august 2022 |Väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="5Wn4v">{{Netiviide |URL=https://espa.ee/et/tervishoiuvarud |Pealkiri=Tervishoiuvarud |Väljaandja=Eesti Varude Keskus |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="dDVSE">{{Netiviide |url=https://espa.ee/et/juhtimine-ja-audit |pealkiri=Juhtimine ja audit |väljaandja=Eesti Varude Keskus |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="5Ki7G">{{Netiviide |URL=https://majandus.postimees.ee/7504236/elutahtsate-varude-eest-vastutaja-saab-uue-juhi |Pealkiri=Elutähtsate varude eest vastutaja saab uue juhi |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=20. aprill 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> }} == Välislingid == [[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] hmzjubymwlxrtxukdmexaan6qs7ulp5 6178822 6178809 2022-08-16T12:49:23Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = AS Eesti Varude Keskus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = ESPA_logo.png | pildiallkiri = EVK embleem | lühend = EVK | deviis = | asutatud = 11. märts 2021 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[riigiettevõte]] | staatus = | eesmärk = strateegiliste kaupade varude soetamine ja haldamine | peakorter = [[Pärnu maantee (Tallinn)|Pärnu mnt]] 102b, [[Tallinn]] | asukoht = | piirkond = [[Eesti]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Juhatuse esimees | juht_nimi = [[Ando Leppiman]] | juht2_nimetus = Nõukogu esimees | juht2_nimi = [[Timo Tatar]] | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = {{URL|https://espa.ee/et}} | ideoloogia = | märkused = }} '''AS Eesti Varude Keskus''' ('''EVK'''; inglise keeles ''Estonian Stockpiling Agency'', ESPA) on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]ile kuuluv Eesti riigiettevõte, mis tegeleb riigile hädaolukordades vajalike elutähtsate kaupade varumise, hoiustamise ja kasutusele võtmise korraldamisega. Ettevõte loodi 11. märtsil 2021 valitsuses kinnitatud [[hädaolukorra seadus]]e muudatusega senise '''Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri''' ('''OSPA''') baasil. Kui OSPA tegeles vaid kütusevarudega siis EVK-i pädevusse kuuluvad näiteks ka toit, ravimid ja isikukaitsevahendid.<ref name="ERR1" /> EVK alustas tööd 1. juulil 2021.<ref name="5bBEQ" /> == Ajalugu == === Eesti Vedelkütusevaru Agentuur === EVK-i eellasametis olnud AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri (OSPA) moodustas valitsus 15. aprillil 2005 vastavalt [[vedelkütusevaru seadus]]ele,<ref name="RhjyX" /> inspireerituna Saksamaa vastavast seadusandlusest ja sealse vedelkütusevaru agentuuri EBV eeskujust.<ref name="fg7WU" /> Seda juhtisid kaks juhatuse liiget ning viieks aastaks valitud neljaliikmeline nõukogu, mis jaotus pooleks riigi ja erasektori vedelkütuste ettevõtete esindajate vahel.<ref name="7Jova" /> 2016. aasta aprilli lõpu seisuga oli OSPA-l varutud 90 päeva jagu vedelkütust riigisiseses tarbimise katmiseks.<ref name="T1N7S" /> 2019. aasta märtsi lõpus asus pool sellest Eestis, ülejäänu Soomes ja Rootsis.<ref name="fg7WU" /> === Eesti Varude Keskus === 30. juulil 2020 kiitis valitsus heaks [[majandus- ja taristuminister]] [[Taavi Aas]]a ettepaneku luua 2021. aasta keskpaigaks riiklike varude haldamiseks uus ametkond OSPA ümberkorraldamise kaudu. Ümberkorralduse eeskujuna nimetati Soome vastavat ametkonda ning põhjusena [[koroonakriis]]i ajal selgunud puuduseid riiklike varude tagamisel.<ref name="UYQij" /> == Varud == 2022. aasta juuli alguses seisuga oli EVK-i andmetel Eesti stateegilistes varudes riigi 1,3 miljoni inimese jaoks olemas kuue ja poole päeva jagu [[valmistoit]]u. Eesmärgina nähti 14 päevase varu saavutamist.<ref name="MajPost" /> Vedelkütusevarusid olid sama seisuga vastavalt 90 päeva riigisisesele tasemele, mis on seaduses ettenähtud tase. Täpsemalt oli varutud 9947 tonni [[lennukikütus]]t, 62 689 tonni bensiini ja 181 300 tonni diislikütust. Kütusest 49% oli hoiul Eestis, 36% [[Rootsi]]s ja 15% Soomes. Gaasivarusid, mida hoiustati Lätis, oli EVK-l toona saja [[gigavatt-tund|gigavatt-tunni]] jagu. Eesmärgiks peeti koguda gaasi vähemalt ühe [[teravatt-tund|teravatt-tunni]] jagu.<ref name="MajPost" /> Keskse EVK hallatava ravimivaru soetamine pidi algama 2022. aasta suve lõpus või sügisel. Seni asuvad ravimivarud raviasutuste juures.<ref name="MajPost" /> Riiklik isikukaitsevahendite varu ulatub EKV järgi üle 40 miljoni ühiku, sisaldades nt kaitsemaske ja -ülikondi, [[respiraator]]eid, kitleid, kaitseprille ja nitriilkindaid.<ref name="5Wn4v" /> == Struktuur ja juhtimine == EVK juhib juhatus, millesse kuuluvad kolm liiget. Selle kõrval on kuueliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad riigiasutuste ja erasektori esindajad.<ref name="dDVSE" /> Juhatuse esimehe Alates 9. maist 2022 on EVK juhatuse esimeheks olnud endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler [[Ando Leppiman]], kelle ametiaeg kestab viis aastat. Lisaks temale kuuluvad juhatusse [[Priit Enok]] ja Priit Ploompuu.<ref name="5Ki7G" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERR1">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608138745/eestisse-luuakse-riiklike-varude-keskus |Pealkiri=Eestisse luuakse riiklike varude keskus |Aeg=11. märts 2021 |Väljaanne=[[ERR]] |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="MajPost">{{Netiviide |Autor=[[Tõnis Oja]] |URL=https://majandus.postimees.ee/7558528/eesti-varude-keskus-kellele-ja-palju-varutakse-millest-on-nappus |Pealkiri=Eesti Varude Keskus: kellele ja palju varutakse, millest on nappus |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=6. juuli 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="5bBEQ">{{Netiviide |URL=https://espa.ee/et |Pealkiri=Eesti Varude Keskus <nowiki>|</nowiki> ESPA |Väljaandja=Eesti Varude Keskus |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="RhjyX">{{Netiviide |URL=https://web.ospa.ee/ |Pealkiri=Estonian Oil Stockpiling Agency |Väljaandja=AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="7Jova">{{Netiviide |URL=https://web.ospa.ee/juhatus-ja-noukogu/ |Pealkiri=Juhtkond |Väljaandja=AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="fg7WU">{{Netiviide |URL=https://leht.postimees.ee/7209361/julgeolek-priit-enok-tulevasel-varude-keskusel-on-15-aastat-kogemust |Pealkiri=JULGEOLEK ⟩ Priit Enok: tulevasel varude keskusel on 15 aastat kogemust |Autor=[[Erkki Koort]] |Aeg=25. märts 2021 |Kasutatud=16. august 2022 |Väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="T1N7S">{{Netiviide |Autor=[[Priit Enok]] |URL=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2016/04/26/kriisi-eest-kaitseb-riiklik-kutusevaru |Pealkiri=Kriisi eest kaitseb riiklik kütusevaru |Väljaanne=Tööstusuudised.ee |Aeg=26. aprill 2021 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="UYQij">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7029666/koroonakriisi-oppetund-riik-loob-eesti-varude-keskuse |Pealkiri=Koroonakriisi õppetund: riik loob Eesti Varude Keskuse |Autor=Anna Ploompuu |Aeg=31. juuli 2020 |Kasutatud=16. august 2022 |Väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="5Wn4v">{{Netiviide |URL=https://espa.ee/et/tervishoiuvarud |Pealkiri=Tervishoiuvarud |Väljaandja=Eesti Varude Keskus |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="dDVSE">{{Netiviide |url=https://espa.ee/et/juhtimine-ja-audit |pealkiri=Juhtimine ja audit |väljaandja=Eesti Varude Keskus |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="5Ki7G">{{Netiviide |URL=https://majandus.postimees.ee/7504236/elutahtsate-varude-eest-vastutaja-saab-uue-juhi |Pealkiri=Elutähtsate varude eest vastutaja saab uue juhi |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=20. aprill 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> }} == Välislingid == * [https://espa.ee/et Ametlik koduleht] [[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] [[Kategooria:Eesti julgeolek]] j56cphd0v5n0vzadokc1xp7eebzrnie AS Eesti Varude Keskus 0 635311 6178810 2022-08-16T12:22:37Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Eesti Varude Keskus]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Eesti Varude Keskus]] ewtwwpvt5xsyu7m61c83veemfqljdeg Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 0 635312 6178811 2022-08-16T12:22:44Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Eesti Varude Keskus]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Eesti Varude Keskus]] ewtwwpvt5xsyu7m61c83veemfqljdeg OSPA 0 635313 6178813 2022-08-16T12:23:32Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Eesti Varude Keskus]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Eesti Varude Keskus]] ewtwwpvt5xsyu7m61c83veemfqljdeg AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 0 635314 6178814 2022-08-16T12:23:39Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Eesti Varude Keskus]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Eesti Varude Keskus]] ewtwwpvt5xsyu7m61c83veemfqljdeg Eesti varude keskus 0 635315 6178815 2022-08-16T12:23:46Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Eesti Varude Keskus]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Eesti Varude Keskus]] ewtwwpvt5xsyu7m61c83veemfqljdeg Mall:Infokast F1 jõuallika tarnija 10 635316 6178820 2022-08-16T12:37:35Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{Infokast | kehastiil = vcard | pealkiri = <includeonly>{{if empty|{{{name|}}}|{{{Short_name|}}}|{{PAGENAMEBASE}}}} ''Vormel 1-e jõuallika tarnijana''</includeonly> | pilt = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{logo|{{{Logo|}}}}}}|sizedefault=frameless}} | päisestiil = background-color: gainsboro; | silt1 = Täisnimi | andmed1 = {{{täisnimi|{{{Täisnimi|}}}}}} | klass1 = fn org | silt2 = Peakontor | andmed2 = {{{peakorter|{{{Peakorter|}}}}}} | klass...' wikitext text/x-wiki {{Infokast | kehastiil = vcard | pealkiri = <includeonly>{{if empty|{{{name|}}}|{{{Short_name|}}}|{{PAGENAMEBASE}}}} ''Vormel 1-e jõuallika tarnijana''</includeonly> | pilt = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{logo|{{{Logo|}}}}}}|sizedefault=frameless}} | päisestiil = background-color: gainsboro; | silt1 = Täisnimi | andmed1 = {{{täisnimi|{{{Täisnimi|}}}}}} | klass1 = fn org | silt2 = Peakontor | andmed2 = {{{peakorter|{{{Peakorter|}}}}}} | klass2 = label | silt3 = {{nowrap|Asutaja(d)}} | andmed3 = {{{asutajad|{{{Asutajad|}}}}}} | klass3 = agent | silt4 = Märgitud personal | andmed4 = {{{personal|{{{Personal|}}}}}} | klass4 = agent | header10 = {{#if:{{{debüüt|{{{Debüüt|}}}}}}{{{viimane|{{{Viimane|}}}}}}{{{sõidud|{{{Sõidud|}}}}}}{{{šassii|{{{Šassii|}}}}}}{{{konst_tiitlid|{{{Konst_tiitlid|}}}}}}{{{sõitjate_tiitlid|{{{Sõitjate_tiitlid|}}}}}}{{{võidud|{{{Võidud|}}}}}}{{{poodiumid|{{{Poodiumid|}}}}}}{{{parimad_stardikohad|{{{Parimad_stardikohad|}}}}}}{{{kiireimad_ringid|{{{Kiireimad_ringid|}}}}}}|[[Vormel 1]] maailmameistrivõistluste karjäär}} | silt11 = Debüüt | andmed11 = {{{debüüt|{{{Debüüt|}}}}}} | silt12 = Viimane {{nowrap|Grand Prix}} | andmed12 = {{{viimane|{{{Viimane|}}}}}} | silt13 = Osaletud sõidud | andmed13 = {{{sõidud|{{{Sõidud|}}}}}} | silt14 = Šassii | andmed14 = {{{šassii|{{{Šassii|}}}}}} | silt15 = Konstruktorite MM-tiitlid | andmed15 = {{{konst_tiitlid|{{{Konst_tiitlid|}}}}}} | silt16 = Sõitjate MM-tiitlid | andmed16 = {{{sõitjate_tiitlid|{{{Sõitjate_tiitlid|}}}}}} | silt17 = Võidud | andmed17 = {{{võidud|{{{Võidud|}}}}}} | silt18 = Poodiumid | andmed18 = {{{poodiumid|{{{Poodiumid|}}}}}} | silt19 = Punktid | andmed19 = {{{punktid|{{{Punktid|}}}}}} | silt20 = Parimad stardikohad | andmed20 = {{{parimad_stardikohad|{{{Parimad_stardikohad|}}}}}} | silt21 = Kiireimad ringid | andmed21 = {{{kiireimad_ringid|{{{Kiireimad_ringid|}}}}}} }}<noinclude> {{documentation}}<!-- category links go on /doc --> </noinclude> qb74o4ecnfeql0wrk9k8f13rlre78yh 6178833 6178820 2022-08-16T12:57:33Z Killerlicka 68247 wikitext text/x-wiki {{Infokast | kehastiil = vcard | pealkiri = <includeonly>{{if empty|{{{nimi|}}}|{{{Nimi|}}}|{{PAGENAMEBASE}}}} ''Vormel 1-e jõuallika tarnijana''</includeonly> | pilt = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{logo|{{{Logo|}}}}}}|sizedefault=frameless}} | päisestiil = background-color: gainsboro; | silt1 = Täisnimi | andmed1 = {{{täisnimi|{{{Täisnimi|}}}}}} | klass1 = fn org | silt2 = Peakorter | andmed2 = {{{peakorter|{{{Peakorter|}}}}}} | klass2 = label | silt3 = {{nowrap|Asutaja(d)}} | andmed3 = {{{asutajad|{{{Asutajad|}}}}}} | klass3 = agent | silt4 = Märgitud personal | andmed4 = {{{personal|{{{Personal|}}}}}} | klass4 = agent | header10 = {{#if:{{{debüüt|{{{Debüüt|}}}}}}{{{viimane|{{{Viimane|}}}}}}{{{sõidud|{{{Sõidud|}}}}}}{{{šassii|{{{Šassii|}}}}}}{{{konst_tiitlid|{{{Konst_tiitlid|}}}}}}{{{sõitjate_tiitlid|{{{Sõitjate_tiitlid|}}}}}}{{{võidud|{{{Võidud|}}}}}}{{{poodiumid|{{{Poodiumid|}}}}}}{{{parimad_stardikohad|{{{Parimad_stardikohad|}}}}}}{{{kiireimad_ringid|{{{Kiireimad_ringid|}}}}}}|[[Vormel 1]] maailmameistrivõistluste karjäär}} | silt11 = Debüüt | andmed11 = {{{debüüt|{{{Debüüt|}}}}}} | silt12 = Viimane {{nowrap|Grand Prix}} | andmed12 = {{{viimane|{{{Viimane|}}}}}} | silt13 = Osaletud sõidud | andmed13 = {{{sõidud|{{{Sõidud|}}}}}} | silt14 = Šassii | andmed14 = {{{šassii|{{{Šassii|}}}}}} | silt15 = Konstruktorite MM-tiitlid | andmed15 = {{{konst_tiitlid|{{{Konst_tiitlid|}}}}}} | silt16 = Sõitjate MM-tiitlid | andmed16 = {{{sõitjate_tiitlid|{{{Sõitjate_tiitlid|}}}}}} | silt17 = Võidud | andmed17 = {{{võidud|{{{Võidud|}}}}}} | silt18 = Poodiumid | andmed18 = {{{poodiumid|{{{Poodiumid|}}}}}} | silt19 = Punktid | andmed19 = {{{punktid|{{{Punktid|}}}}}} | silt20 = Parimad stardikohad | andmed20 = {{{parimad_stardikohad|{{{Parimad_stardikohad|}}}}}} | silt21 = Kiireimad ringid | andmed21 = {{{fastest_laps|{{{Kiireimad_ringid|}}}}}} }}<noinclude> {{documentation}}<!-- category links go on /doc --> </noinclude> 9w47tj8eozc57y3dydisyy2vbq6rwod Arančycy Ristiülendamise kirik 0 635317 6178829 2022-08-16T12:55:12Z Ursus scribens 115317 Ursus scribens teisaldas lehekülje [[Arančycy Ristiülendamise kirik]] pealkirja [[Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik]] oikgflwprj2bm318nmdbtaj4ging9t1 Arutelu:Arančycy Ristiülendamise kirik 1 635318 6178831 2022-08-16T12:55:12Z Ursus scribens 115317 Ursus scribens teisaldas lehekülje [[Arutelu:Arančycy Ristiülendamise kirik]] pealkirja [[Arutelu:Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Arančycy Püha Risti Ülendamise kirik]] jdvo6q5ivdlwcuff9hrxz2bn7y7tqd5 Mall:Infokast F1 jõuallika tarnija/doc 10 635319 6178834 2022-08-16T12:58:14Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}} == Kasutamine == {{Infokast F1 jõuallika tarnija | nimi = {{{nimi}}} | logo = {{{logo}}} | täisnimi = {{{täisnimi}}} | peakorter = {{{peakorter}}} | asutajad = {{{asutajad}}} | personal = {{{personal}}} | debüüt = {{{debüüt}}} | viimane = {{{viimane}}} | sõidud = {{{sõidud}}} | šassii = {{{šassii}}} | konst_ti...' wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} == Kasutamine == {{Infokast F1 jõuallika tarnija | nimi = {{{nimi}}} | logo = {{{logo}}} | täisnimi = {{{täisnimi}}} | peakorter = {{{peakorter}}} | asutajad = {{{asutajad}}} | personal = {{{personal}}} | debüüt = {{{debüüt}}} | viimane = {{{viimane}}} | sõidud = {{{sõidud}}} | šassii = {{{šassii}}} | konst_tiitlid = {{{konst_tiitlid}}} | sõitjate_tiitlid = {{{sõitjate_tiitlid}}} | võidud = {{{võidud}}} | poodiumid = {{{poodiumid}}} | punktid = {{{punktid}}} | parimad_stardikohad = {{{parimad_stardikohad}}} | kiireimad_ringid = {{{kiireimad_ringid}}} }} <pre style="overflow:auto"> {{Infokast F1 jõuallika tarnija | nimi = | logo = | täisnimi = | peakorter = | asutajad = | personal = | debüüt = <!-- esimene sõit, kus osaleti --> | viimane = <!-- viimane sõit, kus osaleti --> | sõidud = <!-- mitmes sõidus osaleti --> | šassii = | konst_tiitlid = | sõitjate_tiitlid = | võidud = | poodiumid = | punktid = | parimad_stardikohad = | kiireimad_ringid = }} </pre> </pre> <includeonly> [[Kategooria:]] </includeonly> f03zpqsy1qiypvh1r6txxv886nxobiz Lielkaļi 0 635320 6178874 2022-08-16T14:44:49Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Lielkaļi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Lielkaļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57967 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla edelaosas. Looduskaitse all on külas kasvav pärn.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://oz...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lielkaļi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Lielkaļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57967 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla edelaosas. Looduskaitse all on külas kasvav pärn.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] m1q2maxtw1r7oxml8ue53i5t3wuxsdv Lielkali 0 635321 6178875 2022-08-16T14:45:43Z Melilac 58734 Ümbersuunamine lehele [[Lielkaļi]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Lielkaļi]] piq4hpbagk6d2pwyzwzw49z8nq3ujwi Plēķi 0 635322 6178876 2022-08-16T14:52:18Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Plēķi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Plēķi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57974 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas. Asulast idas asub Plēķi tiik. ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Plēķi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Plēķi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57974 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas. Asulast idas asub Plēķi tiik. ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] dn7iphvy8h9hommvdhbpj78i9gq7up1 Pleki 0 635323 6178877 2022-08-16T14:52:56Z Melilac 58734 Ümbersuunamine lehele [[Plēķi]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Plēķi]] l3rz8pxkiv0t5uy5b2loezvqk7v88r3 Rimstavas 0 635324 6178879 2022-08-16T15:01:55Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Rimstavas | elanikke = 78 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Rimstavas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]]. Küla asub valla kaguosas, [[Riia]]st 180, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 13 ja valla keskusest [[Galgauska]]st 8 km kaugusel. Küla jääb merepinnast 130 meetri kõrgusele. Rimstavas kujunes teise maailmasõja järgsetel aastatel kui [[kolhoos]]i K...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rimstavas | elanikke = 78 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Rimstavas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]]. Küla asub valla kaguosas, [[Riia]]st 180, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 13 ja valla keskusest [[Galgauska]]st 8 km kaugusel. Küla jääb merepinnast 130 meetri kõrgusele. Rimstavas kujunes teise maailmasõja järgsetel aastatel kui [[kolhoos]]i Kopdarbība keskasula. Aastal 2017 oli külas 90 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 78.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2226 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] pla1sbbh9ns1n0p4ntzr2k18rif56l6 Sīļi (Galgauska vald) 0 635325 6178881 2022-08-16T15:05:47Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Sīļi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Sīļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57982 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas. ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sīļi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Sīļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57982 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas. ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] aaf7h6gfkwntd4jhxpcj8x408o5hkv7 Zemītes 0 635326 6178887 2022-08-16T15:14:21Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Zemītes | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Zemītes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57945 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla edelaosas. ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zemītes | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Zemītes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57945 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla edelaosas. ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] dpl79vauawlng1quwdcr0wmmc268iy8 Zemites 0 635327 6178888 2022-08-16T15:15:13Z Melilac 58734 Ümbersuunamine lehele [[Zemītes]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Zemītes]] fn2raw8njz5n5x2rogrksm0l0b1symk Musteri 0 635328 6178896 2022-08-16T15:28:25Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Musteri | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Musteri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2227 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas endise [[Ieriķi–Gulbene–Abrene raudtee]] ääres. Musteri jääb [[Tirza jõgi|Tirza jõe]] ja Galgauska veskijärve kald...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Musteri | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Musteri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2227 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas endise [[Ieriķi–Gulbene–Abrene raudtee]] ääres. Musteri jääb [[Tirza jõgi|Tirza jõe]] ja Galgauska veskijärve kaldale. Looduskaitse all on külas kasvav kask.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] lwk3snij23omkl0tktlh09icdrt8ees Galgauskas muiža 0 635329 6178908 2022-08-16T15:48:31Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Galgauskas muiža | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Galgauskas muiža''' (ka '''Muiža''', vanasti '''Galgauska''' või '''Galgovska''', tõlkes ''Galgauska mõis'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57976 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas [[Tirza jõgi|Tirza jõe]] kaldal....' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Galgauskas muiža | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Galgauskas muiža''' (ka '''Muiža''', vanasti '''Galgauska''' või '''Galgovska''', tõlkes ''Galgauska mõis'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Galgauska vald|Galgauska vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57976 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas [[Tirza jõgi|Tirza jõe]] kaldal. Asula on kujunenud endise [[Galgauska mõis]]a keskuse juurde. Galgauska mõisakompleks (sealhulgas tootmishoone ja möldri maja),ning Galgauska õigeusu kirik on kohaliku kaitse all olevad kultuurimälestised.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Galgauskas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Looduskaitse all on külas kasvav elupuu ümbermõõduga 1,55 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Galgauska vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 19zpdilaiznd0vx7via98bbi04bdo7j Galgovska 0 635330 6178910 2022-08-16T15:51:05Z Melilac 58734 Ümbersuunamine lehele [[Galgauskas muiža]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Galgauskas muiža]] hx6jepn3jhyahff5ponyiyg1up4n740 Arutelu:Galgauskas muiža 1 635331 6178914 2022-08-16T15:57:11Z Melilac 58734 /* Kirik */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Kirik == Kirik on mõnel pool mõisakompleksi osa. Ka selle lähistel on õigeusu kirik. Kas see on kompleksi osa või ei? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. august 2022, kell 18:57 (EEST) rzc1b25m51ivn5zpcn3emoa8rlmij49 Gouy-en-Ternois 0 635332 6178924 2022-08-16T16:46:51Z 2001:7D0:8400:5580:8587:2A28:3912:F4ED Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}} {{linn | nimi = Gouy-en-Ternois | hääldus = | vapp = Blason Gouy-en-Ternois.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} [[Pilt:Gouy-en-Ternois - Entrée de la commune.JPG|pisi|Maantee Gouy-en-Ternoisi]] '''Gouy-en-Ternois''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Väike põllumajandusküla asub 27 km Arrasist läänes, tee D82 ääres. Pilt:62381-Gouy-en-Ternois-Sols.png|pisi|tühi...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{linn | nimi = Gouy-en-Ternois | hääldus = | vapp = Blason Gouy-en-Ternois.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} [[Pilt:Gouy-en-Ternois - Entrée de la commune.JPG|pisi|Maantee Gouy-en-Ternoisi]] '''Gouy-en-Ternois''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Väike põllumajandusküla asub 27 km Arrasist läänes, tee D82 ääres. [[Pilt:62381-Gouy-en-Ternois-Sols.png|pisi|tühi|]] == Huviväärsused == * St. Vaasti kirik, pärineb 18. sajandist. == Vaata ka == * [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]] == Viited == {{viited}} {{Arrasi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]] 4vw4koe8v80nz0noiweg6pu832r1kvm Arutelu:Galgauska mõis 1 635333 6178955 2022-08-16T18:14:48Z Melilac 58734 /* Saksa keeli */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Saksa keeli == Siin on kirjas saksakeelne nimekuju Golkowsky. Kaardil on Golgowsky. Kumb on õige(m)? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. august 2022, kell 21:14 (EEST) j8zhqkj1j0n6dr7hrjv2undzddmycov 6179017 6178955 2022-08-16T19:58:12Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki == Saksa keeli == Siin on kirjas saksakeelne nimekuju Golkowsky. Kaardil on Golgowsky. Kumb on õige(m)? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. august 2022, kell 21:14 (EEST) :Kirjapildi erinevus on imepisike. Enamasti kirjutati saksa keeles Golgowsky. Tuleneb poolakas Golgowski nimest.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 16. august 2022, kell 22:57 (EEST) jw6ablukvesuajb623u0g2ieimytcad 6179228 6179017 2022-08-17T11:52:24Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki == Saksa keeli == Siin on kirjas saksakeelne nimekuju Golkowsky. Kaardil on Golgowsky. Kumb on õige(m)? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. august 2022, kell 21:14 (EEST) :Kirjapildi erinevus on imepisike. Enamasti kirjutati saksa keeles Golgowsky. Tuleneb poolakas Golgowski nimest.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 16. august 2022, kell 22:57 (EEST) ---- Veel. Kirik on mõnel pool mõisakompleksi osa. Ka selle mõisa lähistel on õigeusu kirik. Kas see on kompleksi osa või ei? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. august 2022, kell 14:52 (EEST) j8zf3l7e28ki9k5d1gmshnzxy96xt6q Ülespoomine 0 635334 6178956 2022-08-16T18:17:52Z WikedKentaur 464 Ümbersuunamine lehele [[Poomine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[poomine]] 5fs8ti0d4g5f1li9ri3ivp6kze8yqij Mall:Jaungulbene vald 10 635335 6178966 2022-08-16T18:35:03Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{Navmall |nimi = Jaungulbene vald |päis = [[Jaungulbene vald|Jaungulbene valla]] asulad |loend1 = [[Aduliena]]{{·}} [[Agrumi]]{{·}} [[Grīvas]]{{·}} '''[[Gulbītis]]'''{{·}} [[Jaungulbene]]{{·}} [[Kaipi]]{{·}} [[Obrava]]{{·}} [[Pauri]]{{·}} [[Siladzirnavas]]{{·}} [[Tūjas]]{{·}} [[Ušuri]] }}<noinclude> [[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]] </noinclude>' wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Jaungulbene vald |päis = [[Jaungulbene vald|Jaungulbene valla]] asulad |loend1 = [[Aduliena]]{{·}} [[Agrumi]]{{·}} [[Grīvas]]{{·}} '''[[Gulbītis]]'''{{·}} [[Jaungulbene]]{{·}} [[Kaipi]]{{·}} [[Obrava]]{{·}} [[Pauri]]{{·}} [[Siladzirnavas]]{{·}} [[Tūjas]]{{·}} [[Ušuri]] }}<noinclude> [[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]] </noinclude> p3u0w8w7v6nvk8dej0uclprig325qbn Tūjas 0 635336 6178973 2022-08-16T18:51:39Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Tūjas | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Tūjas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57965 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas, [[Ušurs]]i järve põhjakaldal. ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tūjas | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Tūjas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57965 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas, [[Ušurs]]i järve põhjakaldal. ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 26pshtgiuc68j1mv62muba95de301al 6178975 6178973 2022-08-16T18:53:36Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tūjas | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Tūjas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57965 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub [[Riia]]št 202 km kaugusel valla kaguosas, [[Ušurs]]i järve põhjakaldal. ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] k0lg7x251astcu9b8xf0wvfx7bk7tki Tujas 0 635337 6178974 2022-08-16T18:52:50Z Melilac 58734 Ümbersuunamine lehele [[Tūjas]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Tūjas]] 70tn9w5pw4pvcmakfw49lovjmyoa0oq Obrava 0 635338 6178976 2022-08-16T18:57:33Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Obrava | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Obrava''' (ka '''Obrova''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57963 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub [[Riia]]št 202 km kaugusel valla lõunaosas. ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Obrava | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Obrava''' (ka '''Obrova''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57963 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub [[Riia]]št 202 km kaugusel valla lõunaosas. ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] e0w180o1u3opdzy70dvhfhuonr18a9p 6179003 6178976 2022-08-16T19:28:40Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Obrava | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Obrava''' (ka '''Obrova''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57963 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub [[Riia]]st 202 km kaugusel valla lõunaosas. ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] hu6vzirahkuloegxumyjko04fkzz58q Obrova 0 635339 6178978 2022-08-16T18:58:11Z Melilac 58734 Ümbersuunamine lehele [[Obrava]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Obrava]] tnqd5ry4lvxd712x6qqr0favahd66oo Aduliena 0 635340 6178984 2022-08-16T19:12:53Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Aduliena | elanikke = 107 (2000) | asendikaardi_pilt = }} '''Aduliena''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]]. Küla asub valla lääneosas. Oma nime sai see [[Tirza vald]]a jäävalt Aduliena järvelt. Aastal 1997 oli külas 128 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57944 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastal 2000 oli elanikke...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aduliena | elanikke = 107 (2000) | asendikaardi_pilt = }} '''Aduliena''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]]. Küla asub valla lääneosas. Oma nime sai see [[Tirza vald]]a jäävalt Aduliena järvelt. Aastal 1997 oli külas 128 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57944 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastal 2000 oli elanikke 107. ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] q4nym4nwhtkltiu4k9tuc0jgx7vwoy2 Clément Grenier 0 635341 6178985 2022-08-16T19:13:08Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[file:Clément_Grenier,_in_Rennes,_after_his_victory_in_Coupe_de_France,_April_28th,_2019.png|pisi|Clément Grenier (2019)]] '''Clément Jean Camille Grenier''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1991]] [[Annonay]]'s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Hispaania kõrgliigaklubis [[RCD Mallorca|Mallorca]]. 2002. aastal liitus ta [[Lyoni Olympique]]'i noorteakadeemiaga. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Prantsusmaa k...' wikitext text/x-wiki [[file:Clément_Grenier,_in_Rennes,_after_his_victory_in_Coupe_de_France,_April_28th,_2019.png|pisi|Clément Grenier (2019)]] '''Clément Jean Camille Grenier''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1991]] [[Annonay]]'s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Hispaania kõrgliigaklubis [[RCD Mallorca|Mallorca]]. 2002. aastal liitus ta [[Lyoni Olympique]]'i noorteakadeemiaga. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Prantsusmaa kõrgliigas hooajal 2009/10. Alates hooajast 2011/12 kuulus ta Lyoni põhikoosseisu. 2012. aastal võitis ta Lyoniga Prantsusmaa karikafinaali ja superkarika. Hooaja 2016/17 teises pooles oli ta Lyonist laenul Itaalia kõrgliigaklubis [[AS Roma]]. 2018. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Prantsusmaa kõrgliigaklubiga [[En Avant Guingamp|Guingamp]]. Sama aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu Prantsusmaa kõrgliigaklubiga [[Rennesi Stade]]. 2019. aastal võitis ta klubiga Prantsusmaa karikavõistlused. 2022. aasta märtsis sõlmis ta lepingu Mallorcaga. Aastatel 2009–2012 mängis Grenier Prantsusmaa noortekoondistes. 2011. aastal saavutas ta Prantsusmaa kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel neljanda koha. [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es mängis ta aastatel 2013–2014 kokku viis korda. 2014. aasta mais nimetati ta [[FIFA World Cup 2014|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] osalevasse Prantsusmaa koondisse, kuid vigastuse tõttu pidi ta kohast loobuma ja ta asendati [[Morgan Schneiderlin]]iga. == Saavutused == ;Lyon *[[Coupe de France]]: 2011–12 *[[Trophée des Champions]]: 2012 ;Stade Rennais *[[Coupe de France]]: 2018–19 == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{JÄRJESTA:Grenier, Clément}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:En Avant de Guingampi mängijad]] [[Kategooria:Stade Rennais FC jalgpallurid]] [[Kategooria:RCD Mallorca jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] gq5kphsz9k3e3fls6zwyelvyn24byor Clément Jean Camille Grenier 0 635342 6178986 2022-08-16T19:14:43Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Clément Grenier]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Clément Grenier]] bi4k4ppwb5hw7smvl2wzuyjf8s1fgis Arutelu:Aduliena 1 635343 6178987 2022-08-16T19:15:58Z Melilac 58734 Uus lehekülg: 'Asula on nihkunud. Algselt kandis selle nime [[Aduliena vald|Aduliena]] vallamaja ümbrus, mis nüüdseks on asustuseta ja metsa kasvanud. Tänapäevane Aduliena on tegelikult sellega liidetud endise Sveķi küla ala. ~~~~' wikitext text/x-wiki Asula on nihkunud. Algselt kandis selle nime [[Aduliena vald|Aduliena]] vallamaja ümbrus, mis nüüdseks on asustuseta ja metsa kasvanud. Tänapäevane Aduliena on tegelikult sellega liidetud endise Sveķi küla ala. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. august 2022, kell 22:15 (EEST) jcwm8z485qgu55h717edyosc39qlq7f Radio Love 0 635344 6179021 2022-08-16T20:05:09Z 145.14.28.118 Uus lehekülg: '{{Raadiojaama infobox | nimi = Radio Love | ((image = [[Pilt:x.jpg|center|118px|]] | caption = | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | aktiivne_aastetel = | sagedused = | omanik = [[FRONT NET OÜ]] | veebilehekülg = [http://www.love.ee Radio Love veebileht] }} '''Radio Love''' oli ainus Inglise raadio Levis ainult Tallinnas ja Harjumaal. == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]]...' wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox | nimi = Radio Love | ((image = [[Pilt:x.jpg|center|118px|]] | caption = | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | aktiivne_aastetel = | sagedused = | omanik = [[FRONT NET OÜ]] | veebilehekülg = [http://www.love.ee Radio Love veebileht] }} '''Radio Love''' oli ainus Inglise raadio Levis ainult Tallinnas ja Harjumaal. == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.love.ee/ Radio Love veebikodu] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] h4finrxe06rqkl4v0otze5o4v0vhqrq 6179074 6179021 2022-08-17T06:37:51Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Raadiojaama infobox | nimi = Radio Love | ((image = [[Pilt:x.jpg|center|118px|]] | caption = | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | aktiivne_aastetel = | sagedused = | omanik = [[FRONT NET OÜ]] | veebilehekülg = [http://www.love.ee Radio Love veebileht] }} '''Radio Love''' oli ainus Inglise raadio Levis ainult Tallinnas ja Harjumaal. == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.love.ee/ Radio Love veebikodu] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] fsky20419e4sfe8dzn2jlsf27vrtyxo 6179075 6179074 2022-08-17T06:39:01Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Lisa materjali}} {{Raadiojaama infobox | nimi = Radio Love | ((image = [[Pilt:x.jpg|center|118px|]] | caption = | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | aktiivne_aastetel = | sagedused = | omanik = [[FRONT NET OÜ]] | veebilehekülg = [http://www.love.ee Radio Love veebileht] }} '''Radio Love''' oli ainus Inglise raadio Levis ainult Tallinnas ja Harjumaal. == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.love.ee/ Radio Love veebikodu] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 2p56fl3l2pgvy37kwqhdr0bcq20ik30 Konstantinos Laskaris 0 635345 6179153 2022-08-17T10:56:10Z TTimmi 148145 Alustasin Konstantinos Laskarise elulookirjeldamist wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Konstantinos Laskaris | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[bütsantsi keiser|keiser]] (?) | ametiajaalgus = [[1204]] | ametiajalõpp = [[1205]] | eelmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] | järgmine = [[Theodoros I Laskaris]] | sünniaeg = [[1170]] | sünnikoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] (tänapäeva [[İstanbul|Istanbul]], [[Türgi]]) | surmaaeg = [[1205]] | vanemad = * isa: Manuel Laskaris * ema: Ioanna Karatzaina }} '''Konstantinos Laskaris''' (kreeka keeles Κωνσταντίνος Λάσκαρις; [[1170]]–[[1205]]) oli arvatavasti [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] mõned kuud ajavahemikus [[1204]]–[[1205]]. Vahel viidatakse talle kui '''Konstantinos XI''', ent seeda numbrit kasutatakse eelkõige siiski Bütsantsi viimase keisri [[Konstantinos XI|Konstantinos XI Palaiologose]] puhul. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1204]] - [[1205]]|järgnev=[[Theodoros I Laskaris]] ([[Nikaia keisririik]]) Teised Bütsantsi järglasriigid: * [[Baudouin I (Ladina keiser)]] ([[Ladina keisririik]]) * [[Michael I Komnenos Dukas]] ([[Epeirose despoot]]) * [[Alexios I Megas Komnenos]] ([[Trapezundi keisririik]])}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] * [[Theodoros I Laskaris]] * [[Alexios I Megas Komnenos]] * [[Michael I Komnenos Dukas]] * [[Balduin I]] * [[Alexios I Megas Komnenos]] * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> 04qhkah7sj8rz0nhwdmqtigwhyqcsgp Mall:Pirelli 10 635346 6179166 2022-08-17T11:07:08Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: ''''[[Pirelli|<span style="padding:1px 4px; color:#dd0029; background-color:#fee100;">P</span>]]'''<noinclude> [[Kategooria:Rehvitootjate mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude>' wikitext text/x-wiki '''[[Pirelli|<span style="padding:1px 4px; color:#dd0029; background-color:#fee100;">P</span>]]'''<noinclude> [[Kategooria:Rehvitootjate mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 069adsqcghu9kyrbmj69ejjyunn8wc7 Arutelu:Johannes Pürn 1 635347 6179167 2022-08-17T11:07:53Z Pelmeen10 17243 Uus lehekülg: 'ESBLi järgi on nimi Johannes Martin Pürn. ~~~~' wikitext text/x-wiki ESBLi järgi on nimi Johannes Martin Pürn. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. august 2022, kell 14:07 (EEST) 6bnoazrx695pklwf3fq6g6155rnjhu5 Kategooria:Rehvitootjate mallid 14 635348 6179169 2022-08-17T11:08:54Z Killerlicka 68247 Alustatud tühja leheküljega wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Mall:Michelin 10 635349 6179170 2022-08-17T11:11:34Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: ''''[[Michelin|<span style="padding:1px 3px; color:white; background-color:#00008b;">M</span>]]'''<noinclude> [[Category:Tire manufacturer templates|{{PAGENAME}}]]</noinclude>' wikitext text/x-wiki '''[[Michelin|<span style="padding:1px 3px; color:white; background-color:#00008b;">M</span>]]'''<noinclude> [[Category:Tire manufacturer templates|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 1fok04qdb2ypgiiymu8ndtfk5o296bi 6179173 6179170 2022-08-17T11:11:54Z Killerlicka 68247 Õige kategooria wikitext text/x-wiki '''[[Michelin|<span style="padding:1px 3px; color:white; background-color:#00008b;">M</span>]]'''<noinclude> [[Kategooria:Rehvitootjate mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> kely7hsf771yrfoh0tz33tctdqi9klp Mall:Goodyear 10 635350 6179179 2022-08-17T11:13:57Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: ''''[[Goodyear Tire and Rubber Company|<span style="padding:1px 3px; color:white; background-color:#af7817;">G</span>]]'''<noinclude> [[Kategooria:Rehvitootjate mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude>' wikitext text/x-wiki '''[[Goodyear Tire and Rubber Company|<span style="padding:1px 3px; color:white; background-color:#af7817;">G</span>]]'''<noinclude> [[Kategooria:Rehvitootjate mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> s87kctvpcla1u0ljr6aewrceohydvvb Kittelwitz 0 635351 6179184 2022-08-17T11:15:02Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Kietlice]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Kietlice]] 3anclwn24ebdzlxkddzlpoenrsb2jbl Kitteldorf 0 635352 6179208 2022-08-17T11:35:09Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Kietlice]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Kietlice]] 3anclwn24ebdzlxkddzlpoenrsb2jbl Mall:Viimane F1GP 10 635353 6179214 2022-08-17T11:42:03Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '[[2022. aasta Ungari Grand Prix]]<noinclude>{{Documentation}}</noinclude>' wikitext text/x-wiki [[2022. aasta Ungari Grand Prix]]<noinclude>{{Documentation}}</noinclude> d064pwv3m6pqs8o8s4jnj56uyg5b8f8 Mall:Viimane F1GP/doc 10 635354 6179221 2022-08-17T11:46:28Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}} === Kasutus === Seda malli kasutatakse praeguste Vormel 1-e sõitjate ja võistkondade infokastide "viimane" väljas, et ei peaks manuaalselt kõiki artikleid muutma pärast sõitu. Seda malli peaks uuendama pärast Grand Prix'd. Kasutada tuleb lihtsat linki viimase sõidu artiklile, nt. <nowiki>[[2022. aasta Bahreini Grand Prix]]</nowiki>.' wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} === Kasutus === Seda malli kasutatakse praeguste Vormel 1-e sõitjate ja võistkondade infokastide "viimane" väljas, et ei peaks manuaalselt kõiki artikleid muutma pärast sõitu. Seda malli peaks uuendama pärast Grand Prix'd. Kasutada tuleb lihtsat linki viimase sõidu artiklile, nt. <nowiki>[[2022. aasta Bahreini Grand Prix]]</nowiki>. 5so4k0oj3d5zx4xd9j0vp7s1n664bix Alfa Romeo Vormel 1-s 0 635355 6179224 2022-08-17T11:50:21Z Killerlicka 68247 Alfa Romeo kui konstruktor ja kui jõuallika tarnija wikitext text/x-wiki {{Infokast F1 võistkond | nimi = {{riigi ikoon|CHE}} Alfa Romeo-Ferrari | täisnimi = Alfa Romeo F1 Team Orlen | logo = Logo Alfa Romeo Racing Orlen.svg | peakontor = [[Hinwil]], [[Zürichi kanton|Zürich]], [[Šveits]] | juht = [[Frédéric Vasseur]]<br />(Tegevdirektor) | direktor = [[Jan Monchaux]] | eelmine_nimi = [[Sauber Motorsport|Sauber F1 Team]] | veebileht = {{URL|https://www.sauber-group.com/motorsport/formula-1/}} {{URL|https://www.alfaromeo.com/alfa-romeo-racing}} <!-- Jäta 2022 informatsioon kuni 1. jaanuarini 2023 --> | 2022_sõitjad = 24. {{riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]]<ref name="2022 details">{{cite web|url=https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2022/2022-fia-formula-one-world-championship-entry |title=2022 FIA Formula One World Championship – Entry List |publisher=[[Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=9 February 2022 |access-date=9 February 2022}}</ref><br>77. {{riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]]<ref name="2022 details"/> | 2022_testisõitjad = 88. {{riigi ikoon|POL}} [[Robert Kubica]]<ref name="2022 Kubica reserve">{{cite web|url= https://www.reuters.com/lifestyle/sports/kubica-stays-alfa-romeo-reserve-driver-2022-2021-11-24/ |title= Kubica stays as Alfa Romeo reserve driver in 2022 |publisher=[[Reuters]] |date=24 November 2021 |access-date=10 January 2021}}</ref><br>{{nowrap|99. {{riigi ikoon|ITA}} [[Antonio Giovinazzi]]<ref name="2022 Ferrari Test Drivers">{{cite web|url= https://www.autosport.com/f1/news/schumacher-to-share-ferrari-f1-reserve-role-with-giovinazzi-in-2022/6948802/ |title= Schumacher to share Ferrari F1 reserve role with Giovinazzi in 2022 |publisher=[[Autosport]] |date=22 December 2021 |access-date=22 December 2021}}</ref><br>{{riigi ikoon|GBR}} [[Callum Ilott]]<ref>{{cite web|url=https://www.motorsport.com/f1/news/ilott-alfa-romeo-f1-miami/10291085/|title=Ilott called back for Alfa Romeo F1 reserve duty in Miami|website=Motorsport.com|last=Cooper|first=Adam|date=2022-05-05|access-date=2022-05-06}}</ref>}} | 2022_šassii = [[Alfa Romeo C42|C42]] | 2022_jõuallikas = [[Scuderia Ferrari|Ferrari]]<ref name="2022 details"/> | 2022_rehvid = [[Pirelli]] | debüüt = [[1950. aasta Suurbritannia Grand Prix]] | viimane = {{Viimane F1GP}} | sõidud = 183 | jõuallikad = Alfa Romeo, [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | konst_tiitlid = 0 | sõitjate_tiitlid = 2 ({{F1|1950}}, {{F1|1951}}) | võidud = 10 | poodiumid = 26 | punktid = 179 | parimad_stardikohad = 12 | kiireimad_ringid = 14 | viimane_hooaeg = 2021 | viimane_koht = 9. (13 p) }} Itaalia mootorivalmistaja [[Alfa Romeo]] on [[Vormel 1]] sarjas osalenud mitu korda. Praegu osalevad nad '''Alfa Romeo F1 Team Orlen''' nime all. Võistkonda haldab [[Sauber Motorsport|Sauber Motorsport AG]]. Mark on kohati osalenud nii konstruktorina kui ka jõuallikatarnijana {{F1|1950}} ja {{F1|1987}} hooaegade vahel ning alates {{F1|2015}}. aastast kommertspartnerina. Alfa Romeo esimesed tehasesõitjad võitsid kaks esimest sõitjate maailmameistrivõistluste tiitlit: [[Nino Farina]] {{F1|1950}}. aastal ja [[Juan Manuel Fangio]] {{F1|1951}}. aastal. Pärast sellist edu otsustas Alfa Romeo Vormel 1-st loobuda. 1960-ndatel polnud ettevõttel olulist kohalolekut sarjas, sellegipoolest mõned eravõistkonnad kasutasid oma autodes Alfa Romeo mootoreid. Järgmisel kümnendi alguses toetas Alfa Romeo nende tehasesõitjat [[Andrea de Adamich|Andrea de Adamichit]] modifitseeritud 3-liitrise V8 mootoriga [[Alfa Romeo Tipo 33#Alfa Romeo 33/3|Alfa Romeo Tipo 33/3]] sportautost Adamichi [[McLaren|McLareni]] ({{F1|1970}}) and [[March Engineering|Marchi]] ({{F1|1971}}) jaoks. Kumbki kombinatsiooni punkte ei toonud. Kümnendi keskpaigas arendas Alfa Romeo insener [[Carlo Chiti]] uues rida-12 mootori, mis oli [[1975. aasta sportautode maailmameistrivõistlused|1975. aasta sportautode maailmameistrivõistlustel]] väga edukas. [[Brabham|Brabhami]] võistkonna omanik [[Bernie Ecclestone]] veenis Alfa Romeot neile mootoreid tasuta tarnima {{F1|1976}}. aasta hooajaks. Kuigi Brabham-Alfa Romeo esimene hooaeg oli tagasihoidlik, siis {{F1|1977}} ja {{F1|1978}} hooaegadel võtsid nende autod 14 poodiumikohta, nende hulgaks kaks [[Niki Lauda]] etapivõitu. Ettevõtte spordiosakond, [[Autodelta]], naases tehasetiimina {{F1|1979}}. aastal. Teine periood konstruktorina oli vähem edukas, kui esimene. Tagasitulekust kuni hilisema uuesti lahkumisena {{F1|1985}}. aasta hooaja järel, Alfa Romeo tehasesõitjad ei võitnud ühtegi sõitu ja võistkond ei lõpetanud konstruktorite karikas kunagi kõrgmal, kui kuuendal kohal. Mootoreid tarniti ka [[Osella]] võistkonnale vahemikus {{F1|1983}} – {{F1|1987}}, aga nemad teenisid ainult kaks punkti konstruktorite arvestuses. Alfa Romeo logo naases Vormel 1 sarja 2015. aastal [[Scuderia Ferrari]] autodel. 2017. aastal teatas Alfa Romeo, et nendest saab [[2018. aasta Vormel 1 hooaeg|järgmisest hooajast]] [[Sauber|Sauberi]] nimisponsor ja teevad suuremat tehnilist ja kommertskoostööd. Võistkond naasis Vormel 1 sarja {{F1|2019}}. aastal, kui Sauber nimetati ümber Alfa Romeoks. Alates 2022. aastast on Saksamaa sporditarvete ettevõte [[Puma (ettevõte)|Puma]] Alfa Romeo suursponsor.<ref>{{cite web |title=Alfa Romeo agree Puma racing kit deal |url=https://www.sportspromedia.com/news/alfa-romeo-f1-puma-kit-supplier-sponsorship/ |website=.sportspromedia.com |access-date=19 March 2022}}</ref> == Sõjaeelne Euroopa meistrivõistlus ning sõjajärgsed Grand Prix'd == [[File:Alfa-Romeo-159-(1951).jpg|thumb|left|The Alfa Romeo 159 Formula 1 car.]] === Alfa Corse ja Scuderia Ferrari (1920.–1940. aastatel) === Alfa Romeo oli teise maailmasõja eel Grand Prix'del väga edukas. Mitmed autod, nagu [[Alfa Romeo P2|P2]] ja [[Alfa Romeo P3|P3]], võitsid sõite tihti kuni sakslaste Mercedese Auto Unioni tulekuni 1934. aastal; selleks ajaks oli Alfa Romeo ajutiselt taandunud konstruktorina kuid toetas erasõitjad nagu [[Enzo Ferrari]] ja tema [[Scuderia Ferrari]]. Pärast teist maailmasõda kuni Vormel 1 sarja loomiseni (1946 – 1949) näitas Alfa Romeo oma võimu, võites kõik Grand Prix peale kolme. == FIA maailmameistrivõistlused == === Alfa Romeo S.p.A. (1950 – 1951) === [[Nino Farina]] võitis esimese sõitjate maailmameistritiitli autol [[Alfa Romeo 158/159 Alfetta|158]], aasta hiljem võitis [[Juan Manuel Fangio]] autoga [[Alfa Romeo 158/159 Alfetta|Alfetta 159]] (158 edasiarendus kaheastmelise kompressoriga). Alfetta mootorid olid väga võimsad oma väikese suuruse kohta. 159 mootoril oli 310 kW, aga see tuli väga kõrge kütusekulu arvelt (125 – 175 liitrit 100&nbsp;km kohta).<ref name="ddavid.com">{{Cite web|url=http://www.ddavid.com/formula1/alfa158.htm|title=Grand Prix Cars – Alfa Romeo 158|access-date=26 April 2007|work=ddavid.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20070407141836/http://www.ddavid.com/formula1/alfa158.htm|archive-date=7 April 2007|url-status=dead}}</ref> 1952. aastal, seistes silmitsi suurenenud ohuga Ferrari poolit; otsustas Itaalia riigi omandis olev Alfa Romeo loobuda edasisest võistlemises pärast seda, kui Itaalia valitsus keeldus toetamast uue auto ehitamist. Eelneval kahel kaastal osales Alfa Romeo sarjas väga väikese eelarvega, kasutades põhiliselt sõjaeelset tehnoloogiat ja materjale. === Autodelta, Marlboro ja Benetton Team Alfa Romeo (1979 – 1985) === [[File:Alfa Romeo 177 (2).jpg|thumb|The [[Alfa Romeo 177]], mida kasutati 1979. aasta hooajal.]] 1977. aastal andis Alfa Romeo [[Autodelta|Autodeltale]] loa hakkata arendama uut vormel 1 autot. Valminud auto ([[Alfa Romeo 177]]) tegi debüüdi [[1979. aasta Belgia Grand Prix|1979. aasta Belgia Grand Prix'l]]. Partnerlus Brabhamiga lõpetati enne hooaja lõppu, kui Bernie Ecclestone'i võistkond naases Ford/Cosworth DFV mootorite juurde. Võistkonna teine tulek 1979. aasta keskpaiga ja 1985. aasta vahel ei toonud loodetud edu. Selle perioodi jooksul saavutati kaks parimat stardikohta, [[Bruno Giacomelli]] juhtis suurema osa [[1980. aasta USA Grand Prix|1980. aasta USA Grand Prix'st]] kuni elektrisüsteemi rikke tõttu katkestamiseni, 3 kolmandat kohta, 2 teist kohta ja pks kiireim ring. Treeningu käigus [[1980. aasta Saksamaa Grand Prix|1980. aasta Saksamaa Grand Prix'ks]] [[Hockenheimring|Hockenheimringil]] hukkus nende sõitja [[Patrick Depailler]]. {{f1|1981}}. aastaks palkas Alfa Romeo endale [[Mario Andretti]], aga tulemusi jätkuvalt ei tulnud auto kehva vastupidavuse tõttu. Peale Autodelta ümber struktueerimist osteti võistkonna juhtimise ja auto arendamise teenust sisse [[Euroracing|Euroracingult]], samas kui mootorit arendas jätkuvalt Autodelta.<ref name="QR0185">{{cite journal | journal = Quattroruote | title = La settima volta dell'Alfa | trans-title = Alfa's seventh lap | language = it |date=January 1985 | volume = 30 | issue = 351 | publisher = Editoriale Domus | location = Milan, Italy | first = Franco | last = Lini | page = 186 }}</ref> Võistkonna parim hooaeg oli {{f1|1983}}, kui hakati kasutama [[turbokompressor|turbokompressoriga]] 890T V8 mootorit ja saavutati konstruktorite arvestuses kuues koht, suuresti tänu [[Andrea de Cesaris|Andrea de Cesarise]] kahele teisele kohale. [[File:Alfa Romeo 179B, Museo Nazionale dell'Automobile di Torino cropped.jpg|thumb|left|[[Alfa Romeo 179]]B, mida ksautati 1981. aasta hooajal.]] Kuigi 890T turbomootor oli 1983. aasta hooajal konkurentsivõimeline, siis võimsamad ja kütusesäästlikumat mootorid [[BMW Vormel 1-s|BMWlt]], Ferrarilt, [[Renault F1|Renault']], [[Techniques d'Avant Garde|TAG]]-[[Porsche in Formula One|Porschelt]] ja [[Honda F1|Hondalt]], lisaks [[FIA]] poolt kehtestatud 220 liitrine kütuselimiit ja tankimise keelustamine {{f1|1984}}. aasta hooajal, tähendas Alfa Romeo langust. 890T (ainuke V8 turbomootor sellel ajal) oli väga janune ja kannatas enim kiiretel radadel, eriti Alfa Romeo koduradadel Imolas ja Monzas. Probleemi leevendamiseks pidi võistkond kasutama vähem turbot, et kütust säästa. See omakorda kärpis märkimisväärselt mootori jõudlust, mis omakorda oli kiiretel radadel väga suureks miinuseks. Mootorit küll arendati edasi, aga kütuseprobleemid säilisid. [[Riccardo Patrese]] kolmas koht [[1984. aasta Itaalia Grand Prix]|1984. aasta Itaalia Grand Prix'l] jäi võistkonna viimaseks poodiumiks. Läbi kahe viimase hooaja oli Patresel ja [[Eddie Cheever|Eddie Cheeveril]] suuri raskuseid sõitude lõpetamisega kütuse otsa saamise tõttu. [[File:Cheever, Alfa Romeo 02.08.1985.jpg|thumb|right|[[Benetton Group|Benettoni]] sponsoreeritud [[Alfa Romeo 185T]] 1985. aastal]] Võistkonna 1985. aasta auto, [[Alfa Romeo 185T]], oli nii konkurentsivõimetu, et poole hooaja pealt võeti käiku eelmise aasta [[Alfa Romeo 184T|184T]]. Auto kohandati vastavusse 1985. aasta reeglitega ja nimetati ringi 184&nbsp;TB-ks. Eelmise aasta auto oli märkimisväärselt parem, aga sellegipoolest ei saavutatud häid tulemusi. 2000. aastal antud intervjuus ütles Patrese, et 185T oli kohutavaim auto, millega ta eales sõitnud oli. Alfa Romeo loobus Vormel 1-s pärast 1985. aasta hooaja viimast sõitu [[1985. aasta Austraalia Grand Prix|Austraalias]]. === Sauber (2019 – tänapäev) === [[File:Alfa Romeo C38 Antonio Giovinazzi ITA ALFA ROMEO RACING (46388731925).jpg|thumb|left|[[Antonio Giovinazzi]], Alfa Romeo Racing C38 testimisel Montmelós 2019. aastal]] 2019. aasta jaanuaris andis [[Sauber]] teada, et võistkonna uueks nimeks saab Alfa Romeo Racing. Erinevalt eelnevast nimevahetusest, kui võistkonna nimeks sai [[BMW Vormel 1-s#BMW Sauber|BMW Sauber]], jäi võistkond kasutama Šveitsi võistluslitsentsi<ref>{{cite web|last=Nimmervoll|first=Christian|title="Mogelpackung" Alfa Romeo: Es bleibt ein Schweizer Team!|url=https://www.motorsport-total.com/formel-1/news/quotmogelpackungquot-alfa-romeo-es-bleibt-ein-schweizer-team-19031601|publisher=motorsport-total.com|date=16 March 2019|accessdate=25 February 2022}}</ref> ning juhtkond jäi samaks. Alfa Romeo {{F1|2019}}. aasta auto nimeks sai [[Alfa Romeo Racing C38|C38]], jätkates Sauberi traditsiooni. C38 aerodünaamika oli võrreldes konkurentidega üsna omapärane, eriti auto esiosa.<ref>{{cite web|url=https://www.racefans.net/2019/02/26/alfa-romeo-c38-technical-analysis/|title=Alfa Romeo C38: Technical analysis|website=racefans.net|date=26 February 2019|access-date=4 January 2020}}</ref> Sõitjateks palgati {{F1|2007}}. aasta maailmameister [[Kimi Räikkönen]] ja endine Sauber reservsõitja [[Antonio Giovinazzi]]. Giovinazzi juhtis [[2019. aasta Singapuri Grand Prix|Singapuri Grand Prix'd]] neli ringi, olles esimene Alfa Romeo sõitja alates Andrea de Cesarisest [[1983. aasta Belgia Grand Prix|1983. aasta Belgia Grand Prix'l]]. Võistkonna parim tulemus tuli kaootiliselt [[2019. aasta Brasiilia Grand Prix|Brasiilia Grand Prix'lt]], kus Räikkönen ja Giovinazzi lõpetasid vastavalt neljandana ja viiendana. Alfa Romeo lõpetas aasta konstrukotrite arvestuses kaheksandana, kogudes 57 punkti. Alfa Romeo jätkas {{F1|2020}}. aasta hooajal sama sõitjate koosseisuga. Jaanuaris andis võistkond teada, et nimisponsorina liitub [[Poola]] kütusefirma [[PKN Orlen]] ja [[Robert Kubica]] liitub reservsõitjana.<ref name="KUB">{{Cite web|url=https://www.motorsport.com/f1/news/alfa-romeo-kubica-orlen-reserve/4617950/|title=Alfa Romeo F1 team rebranded as Kubica joins in reserve role|last=Khorounzhiy|first=Valentin|date=1 January 2020|website=motorsport.com|access-date=1 January 2020}}</ref> Räikkönen tõmbas pärast hooaja lõppu oma Vormel 1 karjäärile joone alla<ref>{{cite web |title='My wife will be more emotional than me' says Raikkonen ahead of his final F1 appearance {{!}} Formula 1 |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.my-wife-will-be-more-emotional-than-me-says-raikkonen-ahead-of-his-final-f1.2xKS8XR6tQeUBEss2exWvI.html |website=www.formula1.com |publisher=Formula 1 |language=en}}</ref> ning Giovinazzi lahkus võistkonnast, et osaleda [[Vormel E]] sarjas.<ref>{{cite web |title='I don't think this will be my last F1 race' vows Giovinazzi ahead of final weekend with Alfa Romeo {{!}} Formula 1® |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-dont-think-this-will-be-my-last-f1-race-vows-giovinazzi-ahead-of-final.2iL1Z8b5knel9RdOWuKoSn.html |website=www.formula1.com |publisher=Formula 1 |language=en}}</ref> Uueks hooajaks liitus võistkonnaga endine [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedese]] sõitja [[Valtteri Bottas]]<ref>{{cite web |title=Alfa Romeo announce Valtteri Bottas to join the team in 2022 on multi-year deal {{!}} Formula 1® |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html |website=www.formula1.com |publisher=Formula 1 |language=en}}</ref> ja Vormel 2 sõitja [[Zhou Guanyu]].<ref>{{cite web |title=Alfa Romeo announce Guanyu Zhou as Valtteri Bottas's team mate for 2022 {{!}} Formula 1® |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-guanyu-zhou-as-valtteri-bottass-team-mate-for.3FGtpRMOhG1qZ4Qinr8ky6.html |website=www.formula1.com |publisher=Formula 1 |language=en}}</ref> == Jõuallika tarnija == {{Infokast F1 jõuallika tarnija | nimi = Alfa Romeo | logo = | täisnimi = | peakorter = | asutajad = | personal = | debüüt = [[1950. aasta Suurbritannia Grand Prix]] | viimane = [[1987. aasta Austraalia Grand Prix]] | sõidud = 226 (215 starti) | šassii = Alfa Romeo, [[De Tomaso]], [[Cooper]], [[LDS]], [[McLaren]], [[March Engineering|March]], [[Brabham]], [[Osella]] | konst_tiitlid = 0 | sõitjate_tiitlid = 2 ({{F1|1950}}, {{F1|1951}}) | võidud = 12 | poodiumid = 40 | punktid = 148 | parimad_stardikohad = 15 | kiireimad_ringid = 20 }} === Vabalthingavad jõuallikad (1960.–1970. aastatel) === [[File:Alfa Special F1 (11818671363).jpg|thumb|[[Peter de Klerk|Peter de Klerki]] Alfa Special.]] Kuuekümnendatel kasutasid mitmed väikesed Vormel 1 võistkonnad, nagu [[LDS]], [[Cooper Car Company|Cooper]] ja [[De Tomaso]], Alfa Romeo [[R4 mootor|R4 mootorit]].<ref name="f1db.com">{{Cite web|url=http://www.f1db.com/f1/page/en10003|title=Alfa Romeo 1.5 L4|access-date=26 April 2007|work=f1db.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20110716094753/http://www.f1db.com/f1/page/en10003|archive-date=16 July 2011|url-status=dead}}</ref> 1962. aastal ehitas [[Peter de Klerk]] eritellimusel vormelauto spetsiaalselt [[Lõuna-Aafrika vormel 1 meistrivõistlused|Lõuna-Aafrika vormel 1 meistrivõistlusteks]]. De Klerki auto jõuallikaks oli Alfa Romeo Giulietta 1.5-liitrine [[R4 mootor]], mida kasutas ka [[LDS]]. De Klerki auto ristiti Alfa Specialiks. Auto osales kahel Grand Prix'l, katkestades [[1963. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix|1963. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix'l]] ja lõpetades kümnendana [[1965. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix|1965. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix'l]]. See auto osales ka viiel mitte meistrivõistluste arvestusse kuuluval Grand Prix'l, saades [[1963. aasta Rand Grand Prix|1963. aasta Rand Grand Prix'l]] kolmanda koha.<ref>{{cite web|title=8W - When? - South African Drivers Championship|url=http://8w.forix.com/zadc.html|publisher=8W Forix|access-date=8 March 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190525004630/http://8w.forix.com/zadc.html|archive-date=25 May 2019|url-status=dead}}</ref> [[File:1970 Italian GP - De Adamich's McLaren-Alfa Romeo M14D.jpg|thumb|left|1970 [[McLaren M14A|McLaren-Alfa Romeo M14D]]]] Kümnendi lõpus arendas Alfa Romeo uue V8 mootori oma autodele, mida katsetas [[Lucien Bianchi]] Cooperi autoga.<ref name="Cooper">{{Cite web|url=http://www.ultimatecarpage.com/car/614/Cooper-T86C-Alfa-Romeo.html|title=Cooper T86C Alfa Romeo|access-date=12 June 2011|work=ultimatecarpage.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20131006091049/http://www.ultimatecarpage.com/car/614/Cooper-T86C-Alfa-Romeo.html|archive-date=6 October 2013|url-status=dead}}</ref> Alfa Romeo naasis ajutisel Vormel 1-te {{F1|1970}}. ja {{F1|1971}}. aasta hooaegadeks oma uue V8 mootoriga. Esimeseks aastaks usaldati uus mootor üikaaegsele Alfa Romeo piloodile [[Andrea de Adamich|Andrea de Adamichile]], kes sõitis kolmanda tehasemeeskonna [[McLaren|McLareniga]]. See kombinatsioon oli hädas võistlustele kvalifitseerimisega ja kvalifitseeritud sõitudes poldud väga konkurentsivõimelised. Teisel aastal sõitis de Adamich [[March Engineering|Marchi]] autoga, aga see kombinatsioon oli samuti ebaedukas. [[File:2001 Goodwood Festival of Speed Brabham BT46B Fan car.jpg|thumb|Radikaalne 1978. aasta [[Brabham BT46]]B, mis oli tuntud ka kui "ventilaatorauto", jõuallikas oli Alfa Romeo oma.]] 1976. aastal leppis Bernie Ecclestone Alfa Romeoga kokku, et [[Brabham|Brabhami]] Vormel 1 võistkond hakkab kasutama nende uut [[Carlo Chiti]] disainitud 12-silindrist [[lamamootor|lamamootorit]]. Jõuallikad olid vabalthingavad ja tootsid 380 kW Cosqorth DFV 347 kW vastu; kuigi Alfa Romeo 12-silindriline jõuallikas oli raske ning kasutas rohkem õli ja vett, kui 8-silindriline Cosworthi jõuallikas. Alfa Romeo jõuallika mahutamine oli väga keeruline ja seetõttu pidi näiteks süüteküünalde vahetamiseks terve mootori autost välja tõstma. Väga kõrge kütusekulu tõttu pidi autos olema vähemalt neli kütusepaaki, et mahutada vähemalt 214 liitrit kütust.<ref>Henry (1985) pp.159-160</ref> [[Gordon Murray]] järjest ebaharilikumad disainid, nagu [[Brabham BT46|BT46]], msi võitis kaks sõitu 1978. aasta hooajal, olid tingitud vajadusest luua kerge ja aerodünaamiline šassii suure ja raske jõuallika ümber.<ref>Henry (1985) p.171</ref> Kui maaefekt muutus 1978. aasta hooajast oluliseks, sai selgeks, et madalad ja laiad jõuallikad hakkavad segama Venturi tunnelite tööd auto põhja all. Murray nõudmisel arendas Alfa Romeo kolme kuuga välja uue kitsama [[V12 mootor|V12 mootori]], aga seegi oli kütusekulukas ja mitte väga töökindel.<ref>Henry (1985) p.190</ref> === Turbomootorid (1980s) === 1987. aasta hooajast hakkas Alfa Romeo tegema koostööd [[Equipe Ligier|Ligier'ga]]. Gianni Tonti disainitud kahe turboga 1500&nbsp;cm<sup>3</sup> R4 mootorit, nimega Alfa Romeo 415T, testiti Ligier JS29 peal [[René Arnoux]] poolt.<ref name="statsf1.com">{{Cite web|url=http://www.statsf1.com/en/ligier-js29.aspx|title=Ligier JS29|access-date=21 November 2009|work=statsf1.com}}</ref> Kui Fiat (sama ettevõte, kes omas ka Ferrarit) võttis Alfa Romeo üle kontrolli, jäeti tehing katki (ostensibly due to negative remarks by Arnoux about the engine, comparing it to used food) ning Ligier oli sunnitud kasutama [[BMW M12|Megatroni]] (endiseid BMW) jõuallikaid terve 1987. aasta hooaja jooksul.<ref name="forix.com">{{Cite web|url=http://www.forix.com/8w/6thgear/neverraced.html|title=Grand Prix cars that never raced|access-date=26 April 2007|work=forix.com| archive-url= https://web.archive.org/web/20070404181536/http://www.forix.com/8w/6thgear/neverraced.html| archive-date= 4 April 2007 | url-status= live}}</ref> [[File:Ghinzani Osella FA1F 1984 Dallas F1.jpg|thumb|left|1984 [[Osella FA1F]] viis edasi Alfa Romeo turboga jõuallikas.]] Alfa Romeo tarnis jõuallikaid ka väikesele ja edutule Itaalia [[Osella]] võistkonnale 1983 ja 1988 aastate vahel. Koostöö alguses pakkus Alfa Romeo võistkonnale tehnilist tuge; 1984. aasta Osella (mudel FA 1/F) baseerus aasta vanemal tehase Alfa Romeo 183T-l.<ref>Nye (1985) p. 227</ref> Kõik järgnevad Osella mudelid, kuni [[Osella FA1L|FA1L-ni]] 1988. aastal, baseerusid sellel Alfa Romeo mudelil. 1988. aastaks sai Alfa Romeol kõrini Enzo Osella autode tekitatud negatiivsest valguses ja neil keelati kasutada Alfa Romeo nime. Sellest hooajast oli Osella jõuallika nimeks "Osella V8". Peale seda hooaega lõppes kahe Itaalia ettevõtte vahel koostöö ja Alfa Romeo lahkus Vormel 1-st. === Vabalthingav V10 (1985) === 1985. aastal hakkas Alfa Romeo arendama V10 jõuallikat uute Vormel 1 reeglite tarvis, mis keelustasid turbo kasutamise. Jõuallikat plaaniti kasutada Ligier masinatel. Sellest sai esimene moderne Vormel 1-e V10 jõuallikas, varsti järgnesid ka Honda ja Renault jõuallikad. Alfa Romeo V1035 jõuallika disainis Pino D'Agostino 1986. aasta hooaja ajal.<ref name="youtube.com">YouTube: [https://www.youtube.com/watch?v=vi5zlJdPlhE Alfa Romeo V1035 F1 Sound. Test Balocco 1986 - YouTube], accessdate: 13. September 2018</ref> Esimeses faasis tootis 3.5 liitrine jõuallikas 435 kW ja viimases staadiumis juba 460 kW 13300 pöörde peal. Pärast Ligier'ga koostöö katkestamist, anti jõuallikas kasutamiseks [[Alfa Romeo 164|164 Pro Car]] projektis.<ref name="velocetoday.com">{{Cite web|url=http://velocetoday.com/cars/cars_134.php|title=Alfa V10 164 Pro Car|access-date=25 October 2007|work=velocetoday.com}}</ref> 1988. aastal ostis Alfa Romeo Brabhamile kuuluva [[Brabham|Motor Racing Developments Ltd.]], et ehitada šassii uue ProCar võistlussarja tarvis.<ref name="mcz.com/f1">{{Cite web|url=http://www.mcz.com/f1/team/brabham.htm|title=Brabham|access-date=23 August 2007|work=mcz.com/f1| archive-url= https://web.archive.org/web/20070816055917/http://www.mcz.com/f1/team/brabham.htm| archive-date= 16 August 2007 | url-status= live}}</ref> Hakati arendama [[V10 mootor|V10 mootoriga]] [[Alfa Romeo 164|Alfa Romeo 164 ProCar'i]] (Brabham BT57<ref name="oldracingcars.com">{{Cite web|url=http://www.oldracingcars.com/marques/brabham/|title=Brabham|access-date=3 October 2008|work=oldracingcars.com}}</ref>), mis pidi osalema FIA ProCar võistlussarjas. == Partnerlus võistkondadega == === Scuderia Ferrari (2015 – 2018) === Alfa Romeo kaubamärk oli [[Scuderia Ferrari]] vormelitel alates 2015. aastast kuni 2018. aasta hooaja lõpuni.<ref>{{Cite news|url=http://formula1.ferrari.com/en/partners/alfa-romeo/|title=Alfa Romeo – Scuderia Ferrari Sponsor|work=Scuderia Ferrari S.p.A|access-date=29 March 2018|language=en}}</ref> === Sauber F1 Team (2018) === [[File:FIA F1 Austria 2018 Nr. 16 Leclerc.jpg|thumb|[[Charles Leclerc]] Alfa Romeo Sauberi võistkonna [[Sauber C37]] roolis during the [[2018. aasta Austria Grand Prix|2018. aasta Austria Grand Prix'l]].]] 29. novembril 2017. aastal andis Alfa Romeo teada, et nendest saab [[Sauber|Sauberi]] Vormel 1 võistkonna nimisponsor alates 2018. aastast.<ref>{{cite web|title=The Sauber F1 Team enters a multi-year partnership agreement with Alfa Romeo|url=https://www.sauberf1team.com/news/the-sauber-f1-team-enters-a-multi-year-partnership-agreement-with-alfa-romeo|publisher=[[Sauber F1 Team]]|access-date=29 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180101211518/https://www.sauberf1team.com/news/the-sauber-f1-team-enters-a-multi-year-partnership-agreement-with-alfa-romeo|archive-date=1 January 2018|url-status=dead}}</ref> 2. detsembril 2017. aastal peeti pressikonverents Alfa Romeo muuseumis [[Arese|Areses]], tutvustamaks uut lepingut kahe ettevõtte vahel. Pärast seda toimus uue auto värvilahenduse esitlus ja tutvustati uue hooaja sõitjaid [[Charles Leclerc|Charles Leclerci]] ja [[Marcus Ericsson|Marcus Ericssoni]].<ref>{{Cite news|url=https://www.formula1.com/en/latest/headlines/2017/12/sauber-confirm-leclerc---ericsson--as-alfa-romeo-livery-revealed.html|title=Sauber confirm Leclerc & Ericsson, as Alfa Romeo livery revealed|work=Formula1.com|access-date=2 December 2017|language=en}}</ref> 2018. aasta jaanuaris avalikustas Frederic Vasseur, et Alfa Romeol on plaan Sauberi võistkond üle võtta<ref name="MW1">{{cite news |author1=Ryan Wood |title=Fred Vasseur wants Alfa Romeo works team future for Sauber |url=https://www.motorsportweek.com/news/id/16643 |access-date=2 August 2019 |work=Motorsport Week |publisher=Motorsport Media Services Ltd |date=2018-01-15 |quote=At this moment in time we are using Ferrari engines, but our goal is not to be a subsidiary of, but the main Alfa Romeo team. |archive-date=2 August 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190802130954/https://www.motorsportweek.com/news/id/16643 |url-status=dead }}</ref> ja aasta hiljem kuulutati, et võistkond võistleb {{F1|2019}}. aasta hooajast Alfa Romeo Racing nime all, kuid omanikud ja muu struktuur jääb samaks.<ref>{{cite news |title=Formula 1: Sauber renamed Alfa Romeo Racing from start of 2019 season |url=https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/47089294 |access-date=2 February 2019 |work=bbc.co.uk |agency=BBC News |publisher=BBC Sport |date=1 February 2019}}</ref> == Vormel 1 tulemused == {{vaata|Alfa Romeo Grand Prix tulemused}} ('''Paks kiri''' näitab võidetud meistritiitlit) {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:85%" ! Aasta ! Nimi ! Auto ! Jõuallikas ! Rehvid ! Nr. ! Sõitja ! Punktid ! Koht |- ! {{F1|1950}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Alfa Romeo S.p.A. | align="left"| [[Alfa Romeo 158/159 Alfetta|158]] | align="left"| 158 1.5 L8 s | {{Pirelli}} | {{N/A}} | align="left"| {{riigi ikoon|ARG}} [[Juan Manuel Fangio]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} '''[[Giuseppe Farina]]'''<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Luigi Fagioli]]<br>{{riigi ikoon|GBR}} [[Reg Parnell]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Piero Taruffi]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Consalvo Sanesi]] | colspan=2 {{N/A}} |- ! {{F1|1951}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Alfa Romeo S.p.A. | align="left"| [[Alfa Romeo 158/159 Alfetta|159]] | align="left"| 158 1.5 L8 s | {{Pirelli}} | {{N/A}} | align="left"| {{riigi ikoon|ARG}} '''[[Juan Manuel Fangio]]'''<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Giuseppe Farina]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Luigi Fagioli]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Felice Bonetto]]<br>{{riigi ikoon|SUI}} [[Toulo de Graffenried]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Consalvo Sanesi]]<br>{{riigi ikoon|GER}} [[Paul Pietsch]] | colspan=2 {{N/A}} |- ! colspan="9" style="text-align:center;"| {{F1|1952}} – {{F1|1978}}: Alfa Romeo ei osalenud konstruktorina |- ! {{F1|1979}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Autodelta | align="left"| [[Alfa Romeo 177|177]]<br>[[Alfa Romeo 179|179]] | align="left"| 115-12 3.0 F12<br>1260 3.0 V12 | {{Goodyear}} | 35.<br>36. | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} [[Bruno Giacomelli]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Vittorio Brambilla]] | 0 | NC |- ! {{F1|1980}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Marlboro Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 179|179]] | align="left"| 1260 3.0 V12 | {{Goodyear}} | 22.<br>22.<br>22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|FRA}} [[Patrick Depailler]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Vittorio Brambilla]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Andrea de Cesaris]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Bruno Giacomelli]] | 4 | 11. |- ! {{F1|1981}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Marlboro Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 179|179B]]<br>[[Alfa Romeo 179|179C]]<br>[[Alfa Romeo 179|179D]] | align="left"| 1260 3.0 V12 | {{Michelin}} | 22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|USA}} [[Mario Andretti]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Bruno Giacomelli]] | 10 | 9. |- ! {{F1|1982}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Marlboro Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 179|179D]]<br>[[Alfa Romeo 182|182]] | align="left"| 1260 3.0 V12 | {{Michelin}} | 22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} [[Andrea de Cesaris]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Bruno Giacomelli]] | 7 | 10. |- ! {{F1|1983}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Marlboro Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 183T|183T]] | align="left"| 890T 1.5 V8 t | {{Michelin}} | 22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} [[Andrea de Cesaris]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Mauro Baldi]] | 18 | 6. |- ! {{F1|1984}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Benetton Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 184T|184T]] | align="left"| 890T 1.5 V8 t | {{Goodyear}} | 22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} [[Riccardo Patrese]]<br>{{riigi ikoon|USA}} [[Eddie Cheever]] | 11 | 8. |- ! {{F1|1985}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Benetton Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 185T|185T]]<br>[[Alfa Romeo 184T|184TB]] | align="left"| 890T 1.5 V8 t | {{Goodyear}} | 22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} [[Riccardo Patrese]]<br>{{riigi ikoon|USA}} [[Eddie Cheever]] | 0 | NC |- ! colspan="9" style="text-align:center;"| {{F1|1986}} – {{F1|2018}}: Alfa Romeo ei osalenud konstruktorina |- ! {{F1|2019}} | align="left"| {{riigi ikoon|CHE}} Alfa Romeo Racing | align="left"| [[Alfa Romeo Racing C38|C38]] | align="left"| Ferrari 064 1.6 V6 t | {{Pirelli}} | 7.<br>99. | align="left"| {{riigi ikoon|FIN}} [[Kimi Räikkönen]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Antonio Giovinazzi]] | 57 | 8. |- ! {{F1|2020}} | align="left"| {{riigi ikoon|CHE}} Alfa Romeo Racing Orlen | align="left"| [[Alfa Romeo Racing C39|C39]] | align="left"| Ferrari 065 1.6 V6 t | {{Pirelli}} | 7.<br>99. | align="left"| {{riigi ikoon|FIN}} [[Kimi Räikkönen]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Antonio Giovinazzi]] | 8 | 8. |- ! {{F1|2021}} | align="left"| {{riigi ikoon|CHE}} Alfa Romeo Racing Orlen | align="left"| [[Alfa Romeo Racing C41|C41]] | align="left"| Ferrari 065/6 1.6 V6 t | {{Pirelli}} | 7.<br>88.<br>99. | align="left"| {{riigi ikoon|FIN}} [[Kimi Räikkönen]]<br>{{riigi ikoon|POL}} [[Robert Kubica]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Antonio Giovinazzi]] | 13 | 9. |- ! {{F1|2022}} | align="left"| {{riigi ikoon|CHE}} Alfa Romeo F1 Team Orlen | align="left"| [[Alfa Romeo C42|C42]] | align="left"| Ferrari 066/7 1.6 V6 t | {{Pirelli}} | 24.<br>77. | align="left"| {{riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]]<br>{{riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]] | 51* | 6.* |- !colspan="9"| Allikas:<ref>{{cite web|url=https://www.statsf1.com/en/alfa-romeo/saison.aspx |title=Alfa Romeo – Seasons |publisher=StatsF1 |access-date=15 March 2019}}</ref> |} <nowiki>*</nowiki> – käimasolev hooaeg === Sõitjate meistrititlid === * {{riigi ikoon|ITA}} [[Giuseppe Farina]] ({{F1|1950}}) * {{riigi ikoon|ARG}} [[Juan Manuel Fangio]] ({{F1|1951}}) == Vormel 1 klientide jõuallikate tulemused == {|class="wikitable" ! Konstruktor!!Hooajad!!Võidud!!Esimene võit!!Viimane võit |- |{{riigi ikoon|ITA}} [[De Tomaso]]||{{F1|1961}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|LAV|1928}} [[LDS ]]||{{F1|1962}} – {{F1|1963}}, {{F1|1965}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|LAV|1928}} [[Alfa Special]]||{{F1|1963}}, {{F1|1965}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|GBR}} [[Cooper Car Company|Cooper]]||{{F1|1962}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|GBR}} [[McLaren]]||{{F1|1970}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|GBR}} [[March Engineering|March]]||{{F1|1971}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|GBR}} [[Brabham]]||{{F1|1976}} – {{F1|1979}}||2||[[1978. aasta Rootsi Grand Prix]]||[[1978. aasta Itaalia Grand Prix]] |- |{{riigi ikoon|ITA}} [[Osella]]||{{F1|1983}} – {{F1|1987}}||0||–||– |- !Kokku||{{F1|1961}} – {{F1|1987}}||2||[[1978. aasta Rootsi Grand Prix]]||[[1978. aasta Itaalia Grand Prix]] |} * ''Välja arvatud tehasevõistkond'' == Viited == ;Viited {{Reflist}} ;Kirjandus * {{viide | perekonnanimi = Henry | eesnimi = Alan | pealkiri = Brabham, the Grand Prix Cars | kirjastaja = Osprey | aasta = 1985 | isbn = 0-905138-36-8 }} * {{viide | perekonnanimi = Nye | eesnimi = Doug | pealkiri = Autocourse history of the Grand Prix car 1966–85 | kirjastaja = Hazleton publishing | aasta = 1986 | isbn = 0-905138-37-6 }} dq4k419znehp180979jocnl5zi2xuuy Ušuri 0 635356 6179226 2022-08-17T11:51:28Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{linn | nimi = Ušuri | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ušuri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57960 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas, [[Ušurs]]i järve läänekaldal. Looduskaitse all on külas kasvav tamm ümbermõõduga 4,82 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas...' wikitext text/x-wiki {linn | nimi = Ušuri | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ušuri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57960 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas, [[Ušurs]]i järve läänekaldal. Looduskaitse all on külas kasvav tamm ümbermõõduga 4,82 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] t480omfjr4zr54ylocnm6y50yvsyhla 6179229 6179226 2022-08-17T11:52:42Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ušuri | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ušuri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57960 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas, [[Ušurs]]i järve läänekaldal. Looduskaitse all on külas kasvav tamm ümbermõõduga 4,82 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] i77yj90ccltv27m2c61sd5kp07viidj Agrumi 0 635357 6179238 2022-08-17T11:58:37Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Agrumi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Agrumi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57978 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas. ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Agrumi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Agrumi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57978 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas. ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 1xodjftzi6mrftqgoafgtkhi3v1xlys