Vikipeedia
etwiki
https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht
MediaWiki 1.39.0-wmf.25
first-letter
Meedia
Eri
Arutelu
Kasutaja
Kasutaja arutelu
Vikipeedia
Vikipeedia arutelu
Fail
Faili arutelu
MediaWiki
MediaWiki arutelu
Mall
Malli arutelu
Juhend
Juhendi arutelu
Kategooria
Kategooria arutelu
Portaal
Portaali arutelu
Mustand
Mustandi arutelu
TimedText
TimedText talk
Moodul
Mooduli arutelu
Tööriist
Tööriista arutelu
Tööriista määratlus
Tööriista määratluse arutelu
Afganistan
0
3
6179817
6152491
2022-08-18T12:53:07Z
Neptuunium
58653
Siin oleks vaja veel ajakohastada
wikitext
text/x-wiki
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{ajakohasta}}
{{Riik
| riiginimi = Afganistani Islamiemiraat
| omastav = Afganistani
| nimi1_keel = puštu | nimi1 = د افغانستان اسلامي امارت | nimi1_latin = Də Afġānistān Islāmī Imārat
| nimi2_keel = dari | nimi2 = امارت اسلامی افغانستان | nimi2_latin = Imārat-i Islāmī-yi Afghānistān
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| lipp = Flag of the Taliban.svg
| vapp =
| vapi_laius =
| asendikaart = Afghanistan in its region.svg
| deviis =
| riigikeel =
| ametlik_keel = [[puštu keel|puštu]], [[dari keel|dari]]
| pealinn = [[Kabul]]
| riigipea_ametinimi = juht
| riigipea_nimi = [[Hibatullah Akhundzada]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Hasan Akhund]]
| pindala = 647500
| rahvaarv =
| iseseisvus = [[19. august]] [[1919]]
| valuuta = [[Afganistani afgaani|afgaani]] (AFN)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +4:30
| hümn = [[De waţan Afghānistān day]]
| usund = islam
| üladomeen = [[.af]]
| telefonikood = 93
| riigikord =
| SKT =
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = AFG
| märkused =
}}
'''Afganistan''' ([[puštu keel]]es افغانستان ''Afghānistān'', [[dari keel]]es افغانستان ''Afghānestān'', kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist '''Afganistani Islamiemiraat'''<ref name=ERR_16_08_2021 />) on paljurahvuseline [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Aasia]] sisemaal. Riigi pealinn on [[Kabul]].
Tal on ühine piir [[Hiina]], [[Pakistan]]i, [[Iraan]]i, [[Türkmenistan]]i, [[Usbekistan]]i ja [[Tadžikistan]]iga ning teda võib arvata nii [[Kesk-Aasia]], [[Lõuna-Aasia]] kui ka [[Lähis-Ida]] alla.
Kolm neljandikku Afganistanist on raskesti ligipääsetav.
Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Näiteks on riigi pindala eri andmetel 652 225 või 645 806,56 või 647 500<ref name="snl.no">[http://www.snl.no/Afghanistan Store norske leksikon]</ref> km² ning elanike arv 2009. aasta seisuga oli 28 150 000{{lisa viide}} või 33 609 900<ref name="snl.no" />.
Alates 1970. aastatest on riik haaratud sõjalistesse konfliktidesse, millest ulatuslikumad on olnud [[Nõukogude-Afganistani sõda]] ja [[Afganistani sõda (2001)|2001–2014 väldanud Ameerika Ühendriikide sissetung]]. 2021. aasta 15. augusti õhtuks võtsid [[Ţālebān]]i võitlejad oma kontrolli alla [[Kabul]]is asuva [[Arg (Kabul)|presidendipalee]], millega taastasid islamiriigi võimu Afganistanis..<ref name=bbc16_08_2021 /><ref name=bbc16_08_2021-2 /><ref name=cnn16_08_2021 />
==Nimi==
"Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes [[puštud]]e traditsiooniliste alade nimetamiseks.
==Sümbolid ja tähised==
Afganistanil on [[Afganistani lipp|lipp]] ja [[Afganistani vapp|vapp]].
Afganistani [[riigihümn]] on 2006. aastast "[[De waţan Afghānistān day]]".
==Piir==
Afganistan piirneb põhjas Türkmenistani (piiri pikkus 744 km), [[Usbekistan]]i (137 km) ja Tadžikistani (1206 km), kirdes [[Hiina]] (91 km), idas ja lõunas Pakistani (2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).
Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas [[Vākhāni koridor]].
Lähimast merest ([[Araabia meri|Araabia merest]]) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi.
Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.
==Riik==
===Põhiseadus===
Afganistani esimene põhiseadus võeti vastu aastal 1964. See nägi ette [[Parlamentaarne monarhia|parlamentaarset monarhiat]], vabu valimisi, inimõiguste, naiste õiguste ja üldise hääleõiguse kehtestamist. Alates monarhia kukutamisest [[1973]]. aastal seda põhiseadust enam ei rakendatud.
2002. aastal asutati põhiseaduse kogu [[Lowyah Jirgah]] ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris [[2004]] ([[2004. aasta Afganistani põhiseadus]]) ja see jõustus samal aastal. Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus [[islam]]iga, kuid ei anna õiguslikku alust [[šariaat|šariaadile]].
===Riigikord===
Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.
2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.
President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.
President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament [[Rahvuskogu (Afganistan)|Rahvuskogu]].
Rahvuskogu koosneb kahest kojast – [[Vanematekoda|Vanematekojast]] ja [[Rahvakoda|Rahvakojast]]. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast [[2005. aasta Afganistani parlamendivalimised|2005. aasta valimisi]] on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised.
Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad [[Lowyah Jirgah]]', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid.
Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule.
Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president.
===Haldusjaotus===
1. järgu haldusüksus on [[provints (Afganistan)|provints]], mille eesotsas on kuberner (''waali''), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei kontrolli kogu riiki.
Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse 4 aastaks.
Afganistan koosneb 34 provintsist:
[[Pilt:Afghanistan, administrative divisions - et - colored.svg|thumb|Afganistani provintsid]]
{|
|-valign="top"
|
*[[Badakhshāni provints]]
*[[Bādghīsi provints]]
*[[Baghlāni provints]]
*[[Balkhi provints]]
*[[Bāmyāni provints]]
*[[Dāykundī provints]]
*[[Farāhi provints]]
*[[Fāryābi provints]]
*[[Ghaznī provints]]
*[[Ghōri provints]]
*[[Helmandi provints]]
*[[Herāti provints]]
|
*[[Jowzjāni provints]]
*[[Kabuli provints]]
*[[Kandahāri provints]]
*[[Kāpīsā provints]]
*[[Khōsti provints]]
*[[Kunari provints]]
*[[Kunduzi provints]]
*[[Laghmāni provints]]
*[[Lōgari provints]]
*[[Nangarhāri provints]]
*[[Nīmrōzi provints]]
*[[Nūristāni provints]]
|
*[[Paktīkā provints]]
*[[Paktiyā provints]]
*[[Panjshayri provints]]
*[[Parvāni provints]]
*[[Samangāni provints]]
*[[Sar-e Puli provints]]
*[[Zābuli provints]]
*[[Takhāri provints]]
*[[Uruzgāni provints]]
*[[Wardaki provints]]
|}
Provintsid on jaotatud 329 ringkonnaks (''woluswali''). Peale selle on veel 10 ringkonda, mis on loodud [[mudžaheedid]]e või [[Taliban|taliibide]] režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.
Igal [[kohalik omavalitsusüksus|kohalikul omavalitsusüksusel]] on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.
==Loodus==
===Geoloogiline ehitus===
Suurt osa riigist katvad [[Hindukuš]]i ja [[Safīd Kūh]]i mäestik on tekkinud [[Alpi kurrutus]]el.
===Pinnamood===
[[Fail:Afghanistan Topography.png|pisi|Afganistani pinnamood]]
Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukuši ja [[Safīd Kūh]]i mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal.
Suurem osa Afganistanist kuulub [[Iraani kiltmaa]] idaossa.
Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas [[Amudarja]] ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad ([[Rīgestān]]i kõrb [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] idas, [[Dasht-e-Mārgow]], peamiselt [[purdmaterjal]]i ja [[savi]]ga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukuš ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb [[Pamiir]]iga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. [[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.
Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000 m kõrgused.
Afganistani madalaim punkt (285 m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres.
Kitsad [[jõeorg|jõeorud]] ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni.
===Kliima===
Afganistan asub [[lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilises kliimavöötmes]] ja seal on [[mandriline kliima|mandriline]] [[kuiv lähistroopiline kliima]].
Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi piirkondade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks idas asuvas mäestike piirkonnas on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad India [[mussoon]]id, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse koos niiskuse ja vihmadega. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm tugevalt mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.
Suur osa riigist kannatab põua käes ning puhta vee kättesaadavus on raskendatud. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini.
====Sademed====
Kõrbes on [[aasta keskmine sademete hulk]] alla 100 mm (kõrbetasandikel 40...50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 mm, riigi kaguosas kuni 800 mm ning kõrgmägedes üle 1000 mm (suuremalt jaolt lumena).
====Õhutemperatuur====
Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.
Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi varjus.
[[Juuli keskmine temperatuur]] on 24...32 kraadi, [[jaanuari keskmine temperatuur]] 0...8 kraadi.
Kabulis ulatub temperatuur –30 °C-st talvel + 40 °C-ni suvel.
Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.
====Tuuled====
[[Pilt:Afghanstan dust storm 2008-08-02.JPG|pisi|Tolmutorm Afganistanis]]
Läänetuuled võivad tuua suuri liiva- ja tolmutorme.
===Veestik===
====Jõed====
Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, [[Kabuli jõgi]], Helmandi jõgi, [[Morghāb]] ja [[Harī Rūd]].
Afganistani jõed toituvad lume ja [[liustik]]e sulamisest, enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil kuivab enamik jõgesid väikesteks, kevadisel lumesulamisajal on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]].
Enamik jõgesid lõpeb [[soolasoo]]des, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad riigi põhjapiiril voolavasse Amudarjasse, mis on Afganistani veerikkaim jõgi. Kabuli jõgi suubub [[Indus]]esse.
Riigi pikim on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukušist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. Jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse [[Helmandi järv]]e ning [[Sīstān]]i soolajärvedesse. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.
Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja [[Jalālābād]]i ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on see aastaringselt veerohke. Jõgi jõuab välja Iraani ning suubub [[Indus]]esse.
Harī Rūdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.
Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav. Amudarja tähtsamad lisajõed on [[Pandži jõgi]] ja [[Vahši jõgi]].
====Järved====
Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on [[Zorkuli järv|Zorkul]], mis asetseb piki Tadžikistani piiri, [[Shiveh]]i järv [[Badakhshāni provints]]is ning [[Istādah-ye Muqur]]i soolajärv.
Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi.
====Padurad====
Iraani piiri lähedal on kaks [[soolapadur]]at.
====Veevarud====
84,55% Afganistani veevarudest pärineb Hindukušist (suurimad on [[Amudarja]], Helmandi, Harī Rūdi ja Kabuli jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.
Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.
Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.
Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud [[humanitaarkatastroof]]i oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest.
Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks.
====Veehoidlad ja paisud====
[[Pilt:AfghanistanHelmandKajakaiDamm.jpg|pisi|[[Kajakī pais]] Helmandi jõel (2004)]]
Tähtsad paisud ja veehoidlad Afganistanis on [[Kajakī veehoidla]] Helmandi jõel (rajatud aastal 1953), [[Kaylahgay pais]] Amudarja lisajõel, [[Sar Dehi pais]] [[Ghaznī jõgi|Ghaznī jõel]] ning [[Arghandābi pais]] Helmandi jõe kõrvalharul.
Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920.–1940. aastatel, vajab enamik põhjalikku remonti.
====Üleujutused====
Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa.
Kõige rohkem üleujutusi esineb Helmandi jõel.
===Mullad===
Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus.
Kõrbetes on [[hallmuld]].
Mägedes on [[mägipruunmullad|mägipruunmuldi]].
===Taimed===
Taimkate on mitmekesine.
Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja [[poolkõrb]]ed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.
Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas [[kaameliastel]], [[hundihammas]], [[astel-jooksjarohi]], [[mimoos]] ja [[estragonpuju]].
Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel [[stepirohustepp]] ja [[pujustepp]], [[mägipruunmuld|mägipruunmullal]] kasvab hõredalt [[pistaatsia]] ja [[artša]]. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal [[alpiniit|alpiniidud]].
Hindukušist lõunasse jääb [[Nūrestān]], kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas [[pähklipuu]], [[tamm]], [[haab]], [[sarapuu (perekond)|sarapuu]] ja [[harilik virsikupuu]].
Hindukušist põhja pool kasvab [[harilik pistaatsia]], millest saadakse ekspordiks [[pistaatsiapähkel|pistaatsiapähkleid]].
===Loomad===
Afganistanis on kohatud üle saja [[imetajad|imetaja]]liigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas [[leopard]], [[lumeleopard]], [[džeiraan]], [[keerdsarvkits]], [[buhhaara punahirv]] ja [[mägilammas]]. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, šaakalid ja [[mangust]]id, samuti [[kaljukits]]ed, [[metskits]]ed ja lambad, [[pruunkaru]]d, metssead, [[hüpiklased]], [[karihiirlased]], [[manul]]id, [[tolai jänes]]ed, [[viiksjänes]]ed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks [[punaümiseja]].
Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks [[valgekurg]]) jäävad haruldasteks. Palju on [[pistrikulised|pistrikulise]]liike.
Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.
Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell.
===Loodusõnnetused===
Peale üleujutuste esineb Afganistanis [[maavärin]]aid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid [[Hindukuši maavärinad]], milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta.
===Maavarad===
Afganistan on rikas maavarade poolest. Seal leidub ulatuslikke [[looduslik klaas|loodusliku klaasi]] leiukohti, [[maagaas]]i, [[nafta]]t, [[kivisüsi|kivisütt]], [[vask]]e, [[kromiitliiv]]a, [[steatiit]]i, [[väävel|väävlit]], [[plii]]d, [[tsink]]i, [[rauamaak]]i ning väärtuslikke ja vähem väärtuslikke [[vääriskivid|vääriskive]].
2010. aastal avaldas Ameerika Ühendriikide päevaleht The [[New York Times]] kirjutise viitega kõrgetasemelisele allikale Ameerika Ühendriikide valitsuses, et siiani kestva kodusõja tallermaaks olevast riigist on leitud vase, kulla, koobalti ja elektroonikatööstuse jaoks ülitähtsa metalli [[liitium]]i leiukohti, mis on niivõrd rikkalikud, et võivad muuta Afganistani üheks olulisemaks elektroonikatööstuse jaoks vajalikuks toorme [[eksport]]ööriks maailmas<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-avastas-afganistanist-hunnitud-maavarad.d?id=31646039&l=fplead USA avastas Afganistanist hunnitud maavarad], delfi.ee, 14. juuni 2010</ref>.
Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud.
==Rahvastik==
[[Pilt:Children of Kabul, Afghanistan.jpg|pisi|püsti|Lapsed Kabuli linnas]]
===Demograafilised näitajad===
====Rahvaarv (miljonites)====
*[[1979]]: 17
*[[1996]]: 18,6
*[[1999]]: 25,8
*[[2009]]: 33,6099<ref name="snl.no" />
* [[2025]] (prognoos): 48{{lisa viide}}.
===Rahvuslik koosseis===
[[Pilt:Ethnolinguistic Groups Afghanistan EN.svg|pisi|Afganistani rahvuslik koosseis]]
Peamised Afganistanis elavad rahvused:
*[[puštud]] ehk afgaanid (umbes 38–42%, 5–6 miljonit): idas ja lõunas.
*[[tadžikid]] (25%, 3–4 miljonit).
*[[hazarad]] (15–19%, 2–3 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis.
*[[usbekid]] (umbes 6–9%, 2 miljonit).
*[[türkmeenid]]
*[[aimakid]]
*[[nuristanlased]]: idas
*[[belutšid]]: lõunas
*[[kirgiisid]]: Pamiiris.
===Keeled===
Levinumad keeled on [[puštu keel]] ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret.
*[[dari keel]] (seda kõneleb umbes 50% elanikest, sh [[hazara keel]])
*[[puštu keel]] (umbes 35%)
*[[usbeki keel]]
*[[türkmeeni keel]]
===Religioon===
[[Riigiusk]] on islam. Enamik rahvastikust on [[sunniidid]], kes praktiseerivad islami traditsioonilist vormi, milles mehed ja naised on eraldatud.
'''Usuline kuuluvus''':
*[[islam]]: [[sunnism|sunniite]] 84%, [[šiiidid|šiiite]] 15% (koos [[ismailiidid|ismailiitidega]]; hazarad ja tadžikid);
*[[hinduism|hinduiste]] ja [[sikhism|sikhe]] umbes 1–2%.
===Asustus===
[[Rahvastiku tihedus]] oli 2009. aastal 51,9 in/km².
Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa.
Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning Pakistani piiri äärse [[Khyberi kuru]] vahel.
Afganistani lääneosa asustuse kese on [[Herāt]]i linn.
====Asulastik====
'''Suuremad linnad''' (elanike arv [[1988]]):
*[[Kabul]] 1 424 400 ([[1995]] umbes 2 000 000)
*[[Kandahār]] 225 500
*[[Herāt]] 177 300
*[[Mazār-e Sharīf]] 130 600
*[[Jalālābād]] 57 824 ([[1982]])
*[[Kunduz]] 57 112 (1982)
*[[Baghlān]] 41 240 (1982)
====Asulate loend====
[[Anār Darreh]] - [[Andkhvoy]] - [[Āqchah]] - [[As‘adābād]] - [[Āsmār]] - [[Aybak]] - [[Baghlān]] - [[Bagrām]] - [[Bālā Murghāb]] - [[Balkh]] - [[Bāmyān]] - [[Barākī Barak]] - [[Bāsawul]] - [[Bust]] - [[Chaghcharān]] - [[Chāh Āb]] - [[Chārīkār]] - [[Darwāzahgêy]] - [[Delārām]] - [[Dīshū]] - [[Dowlatābād]] - [[Emām Şāḩeb]] - [[Farāh]] - [[Feyẕābād]] - [[Gardēz]] - [[Ghaznī]] - [[Girishk]] - [[Ghōryān]] - [[Gīzāb]] - [[Herāt]] - [[Ishkāshim]] - [[Jabal os-Sarāj]] - [[Jalālābād]] - [[Jorm]] - [[Kabul]] - [[Kajakī]] - [[Kalā-i Now]] - [[Kalāt]] - [[Kāmdīsh]] - [[Kandahār]] - [[Kang (Afganistan)|Kang]] - [[Karrukh]] - [[Khānābād]] - [[Kholm]] - [[Khōst]] - [[Khvājeh ‘Alī Soflá]] - [[Kunduz]] - [[Koshk-e Kohneh]] - [[Kūchnay Darwēshān]] - [[Langar]] - [[Lashkargāh]] - [[Maḩmūd-e Rāqī]] - [[Mazār-e Sharīf]] - [[Maydān Shahr]] - [[Mehtarlām]] - [[Meymaneh]] - [[Mīr Bachcheh Kūt]] - [[Muqur]] - [[Mushungay]] - [[Naghlū]] - [[Ōbêh]] - [[Orgūn]] - [[Paghmān]] - [[Panjāb]] - [[Pol-e Khomrī]] - [[Pul-i ‘Alam]] - [[Qal‘ah-ye Fārsī]] - [[Qarqīn]] - [[Rostāq]] - [[Rūdbār]] - [[Sang Chārak]] - [[Sang-e Māshah]] - [[Sarowbī]] - [[Sheberghān]] - [[Shīnḏanḏ]] - [[Shīnkāy]] - [[Shīr Khān]] - [[Shūlgareh]] - [[Surkhāb]] - [[Zaranj]] - [[Zareh Sharan]] - [[Zendeh Jān]] - [[Zībāk]] - [[Tagāb]] - [[Tāloqān]] - [[Taywarah]] - [[Towr Kham]] - [[Towraghondī]] - [[Tūlak]] - [[Uruzgān]] - [[Wāzah Khwāh]]
===Ränne===
1970ndatele järgnenud sõdade perioodil lahkus riigist põgenikena umbes kolmandik rahvastikust.
==Majandus==
Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest.
Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970. aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast Ţālebāni režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon.
===Maakasutus===
Maa on mägine. Suurem osa maast on viljatu. Maast on 12% [[põllumaa]]d, 3% [[mets]]a ja 46% püsikarjamaid.
===Teed===
[[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.
==Ajalugu==
{{vaata|Afganistani ajalugu}}
{{Afganistani ajalugu}}
[[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude-Afganistani sõjas]] said Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) abi Pakistanist, [[Saudi Araabia]]st ja [[USA|Ameerika Ühendriikidest]]. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati [[palgasõdur]]eid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid 1996. aasta lõpuks Ţālebāni süsteemi.
===Afganistani sõda===
{{vaata|Afganistani sõda (2001–2021)}}
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]] alustasid Ameerika Ühendriigid [[7. oktoober|7. oktoobril]] Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i režiim ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega. 7. oktoobril 2001 alustasid Ameerika Ühendriigid õhurünnakutega kolmele olulisele keskusele Ţālebāni poolt kontrollitaval alal [[Kabul]]ile, [[Kandahār]]ile ja [[Jalālābād]]ile, millele järgnes maavägede interventsioon koos Suurbritannia, Austraalia ja Kanada üksustega. Operatsiooni sõjaline faas kestis 2001. aasta oktoobrist detsembrini, mille käigus Talibani režiim kukutati ning sunniti põgenema. [[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naaberriigis [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused. [[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan. Pärast võimult kukutamist tegutses Ţālebān [[Pakistan]]is ning moodustas vastupanuliikumise juhtimiseks Afganistanis ''Quetta Shura'' mulla [[Moḩammad ‘Omar]]i juhtimisel.
Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]]. aastal üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel.
[[21. märts]]il 2004 langes [[atentaat|atentaadi]] ohvriks Afganistani lennundusminister [[Mirwais Sadeq]]. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist. Aastal [[2004. aasta Afganistani põhiseadus|2004]] sai Afganistan uue [[põhiseadus]]e.
2004. aastal pärast [[Şaddām Ḩusayn]]i kukutamist ilmus Iraagis avalikkuse ette [[Al-Qā‘idah]] (AQ) Iraagi haru ja ühendas 2006. aastal 11 sunniitlikku äärmusorganisatsiooni Islami Riigiks Iraagis (ISI). 2011. aastal alanud [[Bashār al-Asad]]i vastu suunatud sõjategevuses [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjas]] hakkasid nad end 9. aprillil 2013 nimetama Islami Riigiks Iraagis ja Süürias. [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS]] kuulutas 29. juunil 2014 hõivatud aladel Süürias ja Iraagis välja šariaadi juhtimisvormiga ülemaailmse Islami Kalifaadi (IR). 2014. aastal laienes ISIS ka Afranistani aladele ning kuulutas 26. jaanuaril 2015. aastal välja nende kontrolli all olevalel Afganistani-[[Pakistan]]i aladel ISIS-e [[Khorāsān]]i provintsi.
15. augustil 2021 hõivas Taliban Kabuli, kust president [[Ashraf Ghanī]] oli paar tundi varem põgenenud. Katkes tsiviillennuühendus Kabuli ja muu maailma vahel. Alates 16. augustist kontrollis Taliban praktiliselt kogu Afganistani territooriumi peale Kabuli lennuvälja, kus Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Türgi sõjaväelased tagasid julgeolekut lääneriikide diplomaatide jm personali evakueerimisel. USA lahkus riigist augusti lõpuks.
==Kultuur==
[[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s on 2002. aastast [[Jam]]i minarett ja arheoloogiamälestised ning 2003. aastast [[Bāmyāni org|Bāmyāni oru]] kultuurmaastik ja arheoloogiamälestised.
Afganistani tuntumate näitlejate hulgas on [[Leena Alam]], [[Layla Alizada]], [[Saba Sahar]] ja [[Nikbakht Noruz]].
==Vaata ka==
*[[Afganistani kõrgkoolid]]
*[[Afganistani riigipeade loend]]
*[[Afganistani valitsusjuhtide loend]]
*[[Afganistani jalgpallikoondis]]
*[[Bāmyāni budad]]
*[[Eesti ja Afganistani suhted]]
*[[Afganistan 2016. aasta suveolümpiamängudel]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name=ERR_16_08_2021>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608308294/taliban-kuulutas-kabuli-presidendipaleest-voitu-afganistani-valitsuse-ule |title=Taliban kuulutas Kabuli presidendipaleest võitu Afganistani valitsuse üle |trans-title= |publisher=ERR |date=16. august 2021, 04:53 |access-date=16. augustil 2021 |quote=Talibani kõneisik teatas umbes samal ajal, et rühmitus kuulutab Afganistani presidendipaleest Kabulis välja Islamiemiraadi }}</ref>
<ref name=bbc16_08_2021>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-58227029 |title=Afghanistan: US takes control of Kabul airport to evacuate staff from country |trans-title= |publisher=BBC News |date=16. august 2021, 11:25 |access-date=16. augustil 2021 |website= |language=en }}</ref>
<ref name=bbc16_08_2021-2>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-58227029 |title=Afghanistan: US takes control of Kabul airport to evacuate staff from country |trans-title= |publisher=BBC News |date=16. august 2021, 12:25 |access-date=16. augustil 2021 |website= |language=en }}</ref>
<ref name=cnn16_08_2021>{{cite web|url=https://edition.cnn.com/world/live-news/afghanistan-taliban-us-news-08-16-21/index.html |title=The latest on Afghanistan |trans-title= |publisher=CNN |date=16. august 2021, 12:12 |access-date=16. augustil 2021 |authors=By Brad Lendon, Joshua Berlinger, Kara Fox |language=en }}</ref>
}}
==Välislingid==
{{vikisõnastikus}}
{{Commonskat|Afghanistan}}
* [http://www.maaleht.ee/news/fotogalerii/fotod/vaata-pilte-afganistan-labi-politseiniku-kaamera.d?id=24598135 "Vaata pilte: Afganistan läbi politseiniku kaamera"] Maaleht, 17. juuli 2009
* [[Kai Eide]]: [http://www.postimees.ee/?id=150940 "Afganistan aastal 2009 – kas pöördepunkt?"] Postimees, 10. august 2009
* [[Urmas Roosimägi]]: [http://www.postimees.ee/?id=180133 Afganistani vari] Postimees, 27. oktoober 2009
* [[Harri Tiido]]: [http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/harri-tiido-afganistani-rubiku-kuubik-ehk-kuidas-maetakse-miljardeid.d?id=49360339 "Afganistani Rubiku kuubik ehk kuidas maetakse miljardeid"] Eesti Ekspress, 11. juuli 2011
{{Aasiariigid}}
{{koord |type=country |region=AF}}
[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Afganistan| ]]
oe7eh9huyw9bw8mklaxqh8ol15uugw0
Maa
0
959
6180006
6087307
2022-08-18T23:50:59Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast planeet
|sümbol = [[file:Earth symbol (bold).svg|24px|🜨]]
|pilt =[[Image:The Earth seen from Apollo 17.jpg|250px|]]
|pildiallkiri = "[[Sinine marmorkuul]]", pildistatud [[kosmoselaev]]alt [[Apollo 17]] ([[7. detsember|7. detsembril]] [[1972]])
|orbiidi_tüüp =
|orbiidi_pikkus =
|afeel =152 097 701 km
|periheel =147 098 074 km
|keskmine_kaugus_päikesest =1,496×10<sup>8</sup> km
|orbiidi_ekstentrilisus =0,0167
|tiirlemisperiood =365,256 [[päev]]a
|sünoodiline_periood =
|orbitaalkiirus = keskmine: 29,783 km/[[sekund|s]]<br>suurim: 30,287 km/s<br>väikseim: 29,291 km/s
|orbiidi_kalle =
|ümbermõõt =40 075,017 km (ekvatoriaalne)<br>40 007,86 (meridionaalne)
|diameeter =12 756,270 km (ekvatoriaalne)<br>12 713,500 km (polaarne)<br>12 745,591 km (keskmine)
|ekvatoriaalne_raadius =
|polaarraadius =
|pindala =510 065 284,702 km<sup>2</sup>;
|ruumala =1,0832×10<sup>12</sup> km<sup>3</sup>;
|mass =5,9736×10<sup>24</sup> kg
|tihedus =5,515 [[gramm|g]]/cm³
|raskuskiirendus = 9,780 m/s²
|paokiirus = [[Esimene kosmiline kiirus]]: 7,9 km/s<br>[[Teine kosmiline kiirus]]: 11,186 km/s
|pöörlemisperiood = 23 [[tund|h]] 56 [[minut|min]] 4 [[Sekund|s]]
|pöörlemiskiirus =465,11 m/s
|telje_nurk =23,439°
|pinnatemperatuur =15° C
|kaaslaste_arv = 1 ([[Kuu]])
|spektriklass =
|albeedo =0,367
|atmosfäär =
|avastaja =
|avastamise_aeg =
}}
{{See artikkel|räägib planeedist; teiste tähenduste kohta vaata [[Maa (täpsustus)]]}}
'''Maa''' on [[Päikesesüsteem]]i kolmas [[planeet]] [[Päike]]se poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet [[universum]]is, kus leidub [[elu]].
Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti + kääbusplaneedid + muud väiksemad taevakehad. Suurem osa Päikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on pärit vanakreeka mütoloogiast<ref name=":0">Tartu Ülikooli Eureka Start kursuse materjalid.</ref>.
Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa [[biosfäär]] on oluliselt muutnud Maa [[atmosfäär]]i ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning [[osoonikiht|osoonikihi]] kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on [[elu]] sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene käinud ainult Maa kaaslase Kuu pinnal. Inimese valmistatud [[kosmoseaparaat|kosmoseaparaadid]] on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele võimalikele [[mõistusega olend]]itele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta.
Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega [[ookean]]idega, ülejäänud osa koosneb [[kontinent]]idest ja [[saar]]test, mille [[hüdrosfäär]]i moodustavad [[järv]]ed ja [[jõgi|jõed]]. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus [[vesi|vett]] ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa [[poolus]]ed on suuremalt jaolt kaetud [[jää]]ga.
Maa ja teised [[Maailmaruum|kosmose]] objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti [[Päike]] ja Kuu. Maa saab Päikeselt ühe [[ööpäev]]a jooksul [[energia]]t 1,49×10<sup>22</sup> J. Maa ainuke looduslik kaaslane on [[Kuu]], mis asub Maast keskmiselt 3,844×10<sup>5</sup> km kaugusel. Kuu põhjustab ookeanides [[looded|loodeid]]. Lisaks on inimesed alates [[20. sajand]]i keskpaigast saatnud Maa [[orbiit|orbiidile]] palju [[tehiskaaslane|tehiskaaslasi]].
== Nimi ==
Maad hüütakse tema värvuse järgi ka ''helesiniseks planeediks''. Inimeste elupaigana nimetatakse teda ''maailmaks''.
== Teke ja vanus ==
{{vaata|Maa teke}}
{{vaata|Maa vanus}}
Maa vanus on eri hinnangute kohaselt 4,45±0,05 [[miljard]]it [[aasta]]t{{lisa viide}}. Keemiliste mudelite põhjal, mis põhinevad kõige pikemate [[poolestusaeg]]adega [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivsete isotoopide]] praegusel levikul Maal ning [[meteoriit]]idelt ja [[Kuu]]lt pärineva diferentseerimata materjali analüüsil, arvatakse Maa tekkinud olevat umbes 4,65 miljardit aastat tagasi{{lisa viide}}. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid [[kivim]]eid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel või plastiline.
Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.
== Mõõtmed ja kuju==
{{Vaata|Maa kuju}}
Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeet|Maa-tüüpi]] planeetide seas on Maa suurim.
Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju [[geoid]], kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt [[pöördellipsoid]]i ([[lapikus]]ega 1:298,252 747 25). Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas [[sidrun]]i, [[tomat]]i, [[õun]]a ja [[kartul]]iga.
Maa [[ümbermõõt]] on piki [[ekvaator]]it 40 075,004 km ([[ekvatoriaalne ümbermõõt]]), üle [[poolus]]te piki [[meridiaan]]e 39 940,638 km (polaarne ümbermõõt). Nende kahe ümbermõõdu vahe on 134,366 km.{{lisa viide}} Keskmine ümbermõõt on 40 041,455 km. [[Maaellipsoid]]i [[lapikus]] on 1:298,252 747 25.
Maa [[diameeter]] on ekvaatoritasandil 12 756,270 ([[ekvatoriaalne diameeter]]), poolusi läbival sirgel 12 713,500 km ([[polaarne diameeter]]). Nende diameetrite vahe on 42,77 km.
Maa kogu[[pindala]] on 510 065 284,702 km<sup>2</sup>.
Maa [[ruumala]] on 1 083 230 000 000 km<sup>3</sup>.
Maa [[ekvatoriaalraadius]] on 6378,135 km. Maa [[polaarraadius]] on 6356,750 km. Maa ruumalaga [[kera]] [[raadius]] oleks 6371,005 076 123 km{{lisa viide}}. Seda nimetatakse Maa [[keskmine raadius|keskmiseks raadiuseks]]. Mõnedel andmetel on Maa keskmine raadius ka 6372,795 km{{lisa viide}}.
== Mass ja tihedus ==
Maa ligikaudne [[mass]] on 5,9742×10<sup>24</sup> [[kilogramm|kg]] ehk 5,9742×10<sup>21</sup> [[tonn]]i. Ta on [[Päikesesüsteem]]i [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas suurima massiga.
*Maa [[atmosfäär]]i mass on 5,1×10<sup>18</sup> kg.
*[[Jää]] mass on 25...30×10<sup>18</sup> kg.
*[[Ookean]]ide mass on 1,4×10<sup>21</sup> kg.
*[[Maakoor]]e mass 2,5×10<sup>22</sup> kg.
*[[Vahevöö]] mass on 4,05×10<sup>24</sup> kg.
*[[Maa tuum]]a mass on 1,90×10<sup>24</sup> kg.
Maa on Kuust 81,303 korda raskem, kuid Päikesest umbes 332 900 korda kergem.
Keskmine [[tihedus]] on 5,5 [[gramm kuupsentimeetri kohta|g/cm³]]. Seega on Maa keskmine tihedus [[vesi|vee]] tihedusest 5,5 korda suurem. Maa on Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas kõige suurema tihedusega{{lisa viide}}.
==Liikumine==
Universumis on kõik liikumises. Nii nagu liigub planeet Maa ümber Päikese, liigub meie Päikesesüsteem Linnutee galaktika südame ümber ja ka meie Linnutee galaktika liigub Universumis teiste galaktikate suhtes. Me liigume Andromeeda galaktika poole (nimetatakse ka Andromeeda udukoguks). Arvatakse, et Linnutee ja Andromeeda galaktikad põrkuvad kunagi, aga sinna kulub veel mitu miljardit aastat aega.
===Galaktika liikumine===
[[Linnutee|Galaktika]] tervikuna liigub [[Lõvi (tähtkuju)|Lõvi tähtkuju]] suunas kiirusega umbes 600 km/s.
===Päikesesüsteemi liikumine===
Päikesesüsteem liigub Linnutee galaktikas kiirusega umbes 792 000 km/h<ref>{{Netiviide|autor=Andrew Fraknoi|url=https://nightsky.jpl.nasa.gov/docs/HowFast.pdf|pealkiri=How Fast Are You Moving When You Are Sitting Still?|väljaanne=The Universe in the classroom|aeg=kevad, 2007|vaadatud=11.04.2020}}</ref>. Arvestades, et Päikesesüsteem on ligikaudu 4,6 miljardit aastat vana ja Päikesel kulub Linnutee galaktika südame ümber tiiru tegemiseks umbes 237 miljonit aastat, saame teada, et oma elueal on Päikesesüsteem teinud üle 19 tiiru ümber galaktika südame. Ühte sellist tiiru nimetatakse ka galaktiliseks aastaks.
===Planeet Maa liikumine===
Meie planeeti hoiab orbiidil Päikese hiiglaslik gravitatsioon. See on parasjagu tugev, et hoiab meie planeeti tiirlemas ümber enda, aga samas ka piisavalt nõrk, et ei tõmba Päikesesüsteemi planeete enda sisse. Kui Päikese saaks muuta hetkega olematuks, ei liiguks meie planeet enam mööda ringikujulist orbiiti, vaid liiguks otse edasi. Planeet Maa liigub ümber Päikese kiirusega 108 000 km/h. Järelikult liigub Maa 1800 km minutis ja 30 km sekundis.
=== Tiirlemine ===
{{vaata|Maa tiirlemine}}
[[Pilt:EarthsOrbit de.png|pisi|Maa [[orbiit]] ümber Päikese]]
Maa koos oma loodusliku [[planeedi kaaslane|kaaslase]] [[Kuu]]ga [[tiirlemine|tiirleb]] mööda [[ellips]]ikujulist [[orbiit]]i ümber Päikese. [[Orbiidi ekstsentrilisus]] on 0,0167. [[Tiirlemisperiood]] (nn [[täheaasta]]) on 365 [[ööpäev]]a 6 [[tund]]i 9 [[minut]]it ja 9,98 [[sekund]]it. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).
Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel.
Orbiidi [[pikem pooltelg]] on 149 597 887 km.
[[Kuu]]lt ja [[kosmoselaev]]adelt saab vaadelda [[Maa faasid|Maa faase]], mis sarnanevad [[Kuu faasid]]ega.
=== Pöörlemine ===
{{vaata|Maa pöörlemine}}
Lisaks sellele, et Maa tiirleb ümber Päikese, pöörleb Maa ka ümber oma keset läbiva mõttelise telje (telje, mis ühendab poolusi). Ühe täispöörde ümber oma telje sooritab Maa 24 h jooksul. [[Põhjanael]]<nowiki/>a poolt vaadatuna pöörleb Maa vastupäeva – ehk siis meile harjumuspärasel viisil tõuseb [[Päike]] alati idast. Seetõttu tähistatakse uue aasta saabumist uhkete ilutulestikega kõigepealt [[Sydney]]<nowiki/>s ([[Austraalia]]), siis H[[Hongkong|ongkong]]<nowiki/>is, seejärel [[Dubai]]<nowiki/>s ([[Araabia Ühendemiraadid]]), [[Berliin]]<nowiki/>is ([[Saksamaa]]), [[London]]<nowiki/>is ([[Suurbritannia]]) ning lõpuks [[New York|New Yorgis]] ([[Ameerika Ühendriigid]]).<ref name=":0" />
Maa orbiidi tasandiga on Maa pöörlemistelg mitte päris risti, vaid pigem kaldu. Seetõttu ongi nii, et Maa reisil ümber Päikese on kord põhjapoolne, kord lõunapoolne Maa poolus Päikese poole rohkem suunatud (vastavalt paikneb teine poolus siis Päikese suhtes rohkem "varjus"). See tingibki aastaaegade vaheldumise: kui põhjapoolkera saab rohkem Päikesekiirgust, siis saab Päike meid päeva jooksul palju soojendada ning meil on suvi. Kui aga möödub pool aastat ning põhjapoolkera paikneb Päikesest kaugemal, siis soojendab Päike rohkem hoopis lõunapoolkera ning meil on talv.<ref name=":0" />
Maa [[pöörlemine|pöörleb]] ümber oma [[kese]]t läbiva mõttelise [[polaartelg|polaartelje]]. [[Maa telg|Maa pöörlemistelg]] on Maa [[orbiidi tasand]]i ehk [[ekliptika tasandi]] [[normaal]]i suhtes 23,4° kaldu ([[pöörlemistelje kalle]]). Kaldenurga tõttu vahelduvad Maal [[aastaaeg|aastaajad]].
Maa pöörlemisperiood [[kinnistäht]]ede suhtes, mida [[Rahvusvaheline Maa Pöörlemise ning Tugisüsteemide Teenistus]] nimetab Maa [[täheööpäev]]aks, on 86164,098903691 [[keskmise päikeseaja sekund]]it ehk UT1-sekundit ehk 23<sup>h</sup> 56<sup>m</sup> 4,098903691<sup>s</sup>.<ref name="K5rwU" /><ref name="259mO" /> Selle aja jooksul teeb Maa [[Täispööre|täispöörde]] ümbritseva galaktilise tausta ([[tähesüsteem]]i) suhtes. Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks [[lumikate]]) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt [[looded|loodete]] mõjul pikeneb täheööpäev ühe [[sajand]]iga 0,0016 s.
Maa pöörlemisperiood [[keskmine kevadpunkt|keskmise kevadpunkti]] [[pretsessioon]]i suhtes ([[sideeriline ööpäev]]) on 1982. aasta andmetel 86164,09053083288 keskmise päikeseaja sekundit (23<sup>h</sup> 56<sup>m</sup> 4,09053083288<sup>s</sup>).<ref name="K5rwU" /> Sideeriline ööpäev on seega täheööpäevast umbes 8,4 [[millisekund|ms]] võrra lühem.<ref name="aWHXi" />
Maa [[pöörlemisperiood]] [[Päike]]se suhtes (Maa [[keskmine päikeseööpäev]]) on 86 400 [[keskmise päikeseaja sekund]]it (86400,0025 [[SI]] [[sekund]]it).<ref name="7RbI7" /> Et Maa [[päikeseööpäev]] on tänapäeval [[loodetekiirendus]]e tõttu pisut pikem kui 19. sajandil, siis iga ööpäev on 0...2 [[SI]] [[millisekund]]i võrra pikem kui 86 400 s.<ref name="qL1Ln" /><ref name="Fu7CG" /> Keskmise ööpäeva pikkus [[IERS]]-i andmete järgi on saadaval aastate 1623–2005<ref name="2rNIg" /> ja aastate 1962–2005<ref name="CrPks" /> kohta.
[[Taevakeha]]de (välja arvatud [[meteoor]]id [[Maa atmosfäär|atmosfäär]]is) ja [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]] [[tiirlemine|tiirlevad]] [[Maa tehiskaaslane|Maa tehiskaaslased]]) põhiline [[näiv liikumine]] Maa [[taevas]] toimub lääne suunas kiirusega 15°/h = 15'/min. [[Taevaekvaator]]i lähedal paiknevate taevakehade puhul vastab see ühele [[Päike]]se või [[Kuu]] [[näiv läbimõõt|näivale läbimõõdule]] kahe minuti kohta (Maalt paistavad Päike ja Kuu läbimõõdult ligikaudu võrdsetena).<ref name="XEwV6" /><ref name="8WARe" />
== Siseehitus ==
{{vaata|Maa siseehitus}}
Maa on [[geoloogiliselt elav planeet]], mille selgeks tõendiks on väga väike [[impaktstruktuur]]ide arv võrreldes näiteks [[geoloogiliselt surnud planeet|geoloogiliselt surnud]] [[Kuu]]ga. Kuu on [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]] tihedalt täis, ehkki oma väiksema [[mass]]i tõttu ei suuda see nii palju taevakehi ligi tõmmata kui Maa. Maa impaktstruktuurid on [[erosioon]]i tõttu minema uhutud, mattunud [[sete]]te alla või [[tektoonilised protsessid|tektooniliste protsesside]] käigus hävinud.
Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt [[seismilised lained|seismiliste lainete]] levikupildi alusel. Seismiliste lainete [[levikukiirus]] ja suund muutuvad siis, kui lainete [[levimiskeskkond|levimiskeskkonna]] omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla ([[mineraal|mineraloogiline]] ja [[kivim]]iline) koostis, mineraalide [[kristallstruktuur]] või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see [[vahevöö]]s sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on [[tihedus|tihedamad]]. Lisaks ühtlasele muutumisele esineb Maa sisemuses ka teravamaid [[piirpindu]], kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki ja palju. Sellised piirpinnad ongi Maa siseehituse üksusteks jaotamise aluseks. Kõige üldisem on jaotus [[maakoor]]eks, [[vahevööks]] ja [[Maa tuum|tuumaks]].
[[Geotermiline energia|Geotermilist energiat]] jõuab ühe [[aasta]] jooksul Maa pinnale 10<sup>21</sup> [[Džaul|J]].
=== Maakoor ===
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb [[mandriline maakoor|mandriliseks]] ja [[ookeaniline maakoor|ookeaniliseks maakooreks]].
Mandriline maakoor moodustab [[manner|mandreid]], koosneb [[settekivim|sette-]] ja [[moondekivim]]itest ja [[tardkivim]]ist ([[graniit|graniidist]]). Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, selle paksud on 25–70 km, keskmine paksus umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk [[Orogeenne vöönd|orogeensete vööndite]] piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste [[riftivöönd]]ite, [[kilp (geoloogia)|kilpide]] ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist: [[lasuv kiht|lasuvast]] settelisest [[pealiskord|pealiskorrast]], [[lamav kiht|lamavast]] kristalsest aluskorrast ja selle all olevast [[gabro]]idse koostisega kivimikihist. Viimast nimetatakse vahel [[basaldikiht|basaldikihiks]], ehkki see on ebasobiv nimetus, sest [[vulkaaniline kiht|vulkaanilist kivimit]] [[basalt]]i sellises sügavuses ei ole. Setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimitest (peamiselt [[gneiss]], [[migmatiit]] ja [[amfiboliit]]); nende vahele lõikuvad rohked [[plutoon]]id.
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt.
Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70 km sügavusel paiknev [[Mohorovičići eralduspind]] ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini.
=== Litosfäär ===
Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga [[litosfäär]]i, mis on oluline mõiste [[laamtektoonika]] seisukohalt. Litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk [[laam]]aks. Maa on ainus teadaolev [[taevakeha]], kus esineb [[laamtektoonika]]. Litosfäär hõlmab Maa välimise kihi 50–300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on [[astenosfäär]]i ülemine pind.
=== Vahevöö ===
Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 km sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ja alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist.
Mantli alumine osa ulatub 900–2900 km sügavusele. Vahevöö alaosas on [[D"-kiht]], mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220–250 km kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.
=== Maa tuum ===
{{vaata|Maa tuum}}
[[Maa tuum]] asub Maa keskmes. See on [[metall]]ilise koostisega. Tuuma siseosa ehk [[sisetuum]] on tahke, välisosa ehk [[välistuum]] aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese [[pööriseline liikumine]] on Maa tugeva [[Maa magnetväli|magnetvälja]] põhjustaja.
==== Välistuum ====
Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses toimub alles 2900 km sügavuses, [[Maa välistuum]]as. [[P-laine]]te levikukiirus aeglustub järsult, [[S-laine]]tele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa [[Magnetväli|magnetvälja]]. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 2900–5100 km sügavusele.
==== Sisetuum ====
5200 km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100–6378 km sügavusele.
===Koostis===
Levinumad Maad moodustavad [[Keemiline element|keemilised elemendid]] on:
*[[raud]] 34,6% ([[massiprotsent]])
*[[hapnik]] 29,5%
*[[räni]] 15,2%
*[[magneesium]] 12,7%
*[[nikkel]] 2,4%
*[[väävel]] 1,9%
Maa on [[gravitatsioon]]iliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt kergematest elementidest:
*[[hapnik]] 46%
*[[räni]] 28%
*[[alumiinium]] 8%
*[[raud]] 5%
*[[kaltsium]] 4%
*[[naatrium]] 3%
*[[kaalium]] 3%
*[[magneesium]] 2%
Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik levinumad [[mineraal]]id ja [[kivim]]id.
==Pinnavormid==
Maa pind on 71% ulatuses kaetud [[soolsus|soolase]] vedelas olekus [[vesi|veega]], mis moodustab [[maailmameri|maailmamere]] ja mille keskmine sügavus on 3,8 km.
Maailmamerest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse [[manner|mandriteks]] ja [[saar]]teks. Kokku moodustavad need [[maismaa]]. Maismaa keskmine [[kõrgus merepinnast]] on 623 m.
===Maailmajaod===
*[[Aafrika]]
*[[Ameerika]]
*[[Antarktika]]
*[[Euraasia]]
*[[Okeaania]]
== Kliima==
Keskmine [[temperatuur]] Maa pinnal on 15 °C. Maapinna lähedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur −89,6 °C.
Keskmine [[õhurõhk]] on 101 325 [[Paskal|Pa]].
== Elu ==
Mida on eluks vaja? Kõige lühem vastus on – Päikest, õhku ja vett (eks neid tegureid ole tegelikult palju rohkem, kuid need on olulisimad).
Maa atmosfäär on läbipaistev ning koosneb ruumala järgi 78% lämmastikust ja 21% hapnikust (kui tegemist on kuiva õhuga). Niiske õhk võib sisaldada kuni 5% veeauru. Atmosfäär on tihedaim maapinna lähedal ning muutub hõredamaks, kui liikuda maapinnast kõrgemale. Seda tingib ühelt poolt Maa gravitatsioonijõu vähenemine suurtel kõrgustel (maapinnaga võrreldes) ning teiselt poolt asjaolu, et kõrgemal paiknevad õhuosakesed "rõhuvad" madalamal paiknevaid õhuosakesi, surudes maapinna lähedal õhuosakesi rohkem kokku. Maa pöörlemise käigus pöörleb sellega kaasa ka atmosfäär, kuna maapinna osakesed ’haaravad’ atmosfääri madalamate kihtide osakesi oma liikumisega kaasa – ning alumiste kihtide osakesed "haaravad" samal viisil kaasa atmosfääri ülemiste kihtide osakesi. Jõud, mida atmosfääri osakesed oma massi tõttu maapinna ühikule avaldavad, on õhurõhk.<ref name=":0" />
Päikesekiirgus toob Maale Päikese energiat. Energia iseloomustab võimet teha tööd: näiteks saab energiat omav keha oma energia arvelt tööd teha. Energiat tähistatakse füüsikalistes valemites sümboliga E ning energia mõõtühikuteks on džaul (J) või kalor (cal). Energia puhul on oluline, et see võib kanduda ühelt kehalt teisele (näiteks Päikeselt Maale kiirguse abil) ning üle minna ühest energialiigist teise. Näiteks saab päikeseenergia arvelt teha elektrienergiat, kasutades päikesepaneele. Samuti oskavad taimed ja mõningad bakterid teha päikesekiirguse energia arvelt keemilisi ühendeid – suhkruid, mille energiat saame toidu tarbimise kaudu kasutada meiegi. Seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Fossiilkütused (nafta, maagaas, põlevkivi), mille põletamise kaudu kaetakse seni suurim osa maailma energiavajadusest, moodustusid ammustel aegadel surnud organismide orgaaniliste jäänuste ladestumisel. Ka need organismid said kunagi elada, osaledes toiduahelates, mille aluseks olid fotosünteesivad organismid – seega on ka fossiilsetes kütustes salvestunud energiaga päikesekiirguse energiaga seotud.<ref name=":0" />
Osa päikesekiirgusest neeldub atmosfääris, pannes kiiremini liikuma või koguni omavahel reageerima atmosfääri osakesi. Osa kiirgusest läbib aga atmosfääri ning neeldub juba maa- või merepinnas, soojendades neid. Temperatuur on keha või keskkonna osakeste soojusliikumise mõõt: mida kiiremini liiguvad osakesed, seda kõrgem on temperatuur. Maapinnast kõrgemale liikumisel õhutemperatuur langeb, kuna maa- ega merepind ei saa õhku enam piisavalt hästi soojendada.<ref name=":0" />
Vesi võib esineda kolmes olekus: gaasiline, vedel ja tahke (jää). Vett on lahustina elusorganismides (veres) ning seda esineb ka elukeskkonnana (ookean, järv, jõgi, …) Maailmamerel on oluline roll Maa kliima reguleerimisel ning see hoiab Maad ülekuumenemise eest.<ref name=":0" />
Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb [[elu]] (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste põhjal võib öelda, et elu Maal sai alguse ajal, mil [[asteroid]]id intensiivselt Maad pommitasid. Asteroidide langemine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi ja pärast seda moodustus stabiilne maakoor. Tekkinud maakoor pidi jahtuma, et vesi Maal oleks [[vedelik|vedelas]] olekus. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu jaoks hädavajalik tingimus. Teistelt Päikesesüsteemi planeetidelt pole siiani vedelas olekus vett leitud. 2015. aastal teatas NASA, et nad on leidnud tõendeid vedelas olekus vee leidmise kohta Marsilt.
Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad ([[kivistis|kivistunud]] [[sinivetikad]]). Need leiti Lääne-[[Austraalia]] [[kivim]]itest<ref name="IT8u2" />. 3,9 miljardi aasta vanusest [[Gröönimaa]] [[settekivimid|settekivimist]] on leitud [[süsinik]]u [[isotoop]]ide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele [[ainevahetus]]ele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.
Elu teke on Maad palju mõjutanud. Eluvormide on toodetud [[hapnik]] on muutnud atmosfääri koostist. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem [[süsinikdioksiid]]i, kuid mitte hapnikku. [[Fotosüntees]]ivate [[organism]]ide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks [[aeroobne elu|aeroobse elu]]. Hapniku [[aatom]]eist moodustunud [[osoonikiht]] kaitses Maad Päikeselt lähtuva [[ultraviolettkiirgus]]e eest, mille tõttu sai elu teke võimalikuks ka väljaspool [[ookean]]e. [[Taimed]] on muutnud Maa [[albeedo]]t ja [[energiabilanss]]i.
Maal elab miljoneid [[liik (bioloogia)|liike]]<ref name="a8azs" />, sealhulgas [[inimene]].
== Vaata ka ==
*[[Geokronoloogiline skaala]]
*[[Maa väidetavad kuud]]
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="K5rwU">[http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/models/constants.html Useful Constants], IERS.</ref>
<ref name="259mO">Nende arvude algallikas Aoki kasutab "keskmise päikeseaja sekundi" asemel terminit "UT1-sekund" (''seconds of UT1''). Vt Seidelmann, S.; Kinoshita, H.; Guinot, B.; Kaplan, G. H.; McCarthy, D. D.; Seidelmann, P. K. The new definition of universal time. – ''[[Astronomy and Astrophysics]]'', 1982, 105 (2). lk 359–361.</ref>
<ref name="aWHXi">[[Kenneth Seidelmann|P. Kenneth Seidelmann]]. ''Explanatory Supplement to the Astronomical Almanac'', Mill Valley, CA: University Science Books [[1992]], ISBN 0-935702-68-7, lk 48.</ref>
<ref name="7RbI7">[[Dennis McCarthy|Dennis D. McCarthy]], [[Christine Hackman]], [[Robert Nelson|Robert A.]]. The Physical Basis of the Leap Second. – ''[[The Astronomical Journal Nelson]]'', 2008, 136 (5), lk 1906–1908.</ref>
<ref name="qL1Ln">[https://web.archive.org/web/20120611083237/http://tycho.usno.navy.mil/leapsec.html Leap seconds], Time Service Department, USNO.</ref>
<ref name="Fu7CG">http://maia.usno.navy.mil/ser7/ser7.dat</ref>
<ref name="2rNIg">[http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/earthor/ut1lod/lod-1623.html EXCESS OF THE DURATION OF THE DAY TO 86400S AND ANGULAR VELOCITY OF THE EARTH'S ROTATION SINCE 1623 ], IERS</ref>
<ref name="CrPks">[https://web.archive.org/web/20070813203913/http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/earthor/ut1lod/figure3.html Variations in the duration of the day]</ref>
<ref name="XEwV6">Zeilik, M.; Gregory, S. A. ''Introductory Astronomy & Astrophysics'' (4. trükk), Saunders College Publishing, [[1998]], ISBN 0-03-006228-4, lk 56.</ref>
<ref name="8WARe">Williams, David R. [http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/planetfact.html Planetary Fact Sheets], [[NASA]]. Vaata näivaid läbimõõte Päikese ja Kuu leheküljel.</ref>
<ref name="IT8u2">Noffke, N., Chrisitian, D., Wacey, D., and Hazen, R.M. A microbial ecosystem in an ancient sabkha of the 3.49 GA Pilbara, Western Australia, and comparison with mesoarchean, neoproterozoic and phanerozoic examples. 2012 GSA Annual Meeting & Exposition, 4–7 November, Charlotte, North Carolina, USA.</ref>
<ref name="a8azs">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/1988Sci...241.1441M| Pealkiri = How many species are there on earth?| Autor = May, Robert M| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Science, vol 241| Aeg = 1988| Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise keeles}}</ref>
}}
== Kirjandus ==
* [[Cesare Emilliani]]. ''Planet Earth. Cosmology, Geology, and the Evolution of Live and Environment'', Cambridge University Press 1992, [[ISBN 0-521-40949-7]] [http://books.google.com/books?id=QDU7AAAAIAAJ&printsec=frontcover&dq=cesare+emiliani&lr=&as_brr=3&ei=rPWzS5uLLI3oygSA1MisDA&cd=1#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
*[[Arthur Holmes]], [[Donald Duff]]. ''Holmes Principles of Physical Geology'', 4. trükk, 2004. [http://books.google.com/books?id=E6vknq9SfIIC&printsec=frontcover&source=gbs_v2_summary_r&cad=0#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
=== Maa vanus ===
*[[G. Brent Dalrymple]]. ''The Age of the Earth'', 1994. [http://books.google.com/books?id=a7S3zaLBrkgC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=2#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
=== Maa teke ja ajalugu ===
*[[Minoru Ozima]]. ''The earth: its birth and growth'', 1981. [http://books.google.com/books?id=Bw84AAAAIAAJ&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=6#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
*[[Jonathan Irving Lunine]], [[Cynthia J. Lunine]]. ''Earth: evolution of a habitable world'', 1999. [http://books.google.com/books?id=sZgB52BCa0UC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=7#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
=== Elu ===
*[[Peter Douglas Ward]], [[Donald Brownlee]]. ''Rare earth: why complex life is uncommon in the universe'', 2000. [http://books.google.com/books?id=qz7YBLkabzAC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=1#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
*[[James Lovelock]]. ''Gaia: a new look at life on earth'', 2000. [http://books.google.com/books?id=89GBVioWGUgC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=3#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
=== Maa kaitse ===
*[[Albert Gore]]. ''Earth in the balance: ecology and the human spirit'', 2000. [http://books.google.com/books?id=QDbNhec98iEC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=10#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
{{Vikisõnaraamatus|Maa}}
{{Vikisõnaraamatus|maakera}}
{{commons|Category:Earth|Maa}}
*[http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/scienceopticsu/powersof10/ Maa asukoht süsteemis]
*[http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23481383 Elu Maal võis alata juba 4,4 miljardi aasta eest]. ''Forte'' 21. mai 2009
* Chris Baraniuk. [http://www.bbc.com/earth/story/20150814-what-is-at-the-centre-of-earth How we know what lies at Earth's core] [[BBC News Online|BBC]] <small>(inglise keeles, vaadatud 14.08.2015)</small>
{{Planeedid}}
[[Kategooria:Maa| ]]
[[Kategooria:Geograafia]]
[[Kategooria:Geoloogia]]
[[Kategooria:Geofüüsika]]
lg8nd94seun2ly0ad5jvkp8993i8llb
René Descartes
0
1059
6180011
5866125
2022-08-19T04:01:25Z
87.119.178.217
/* Teosed */
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''René Descartes''' [rön'ee dek'art] ([[ladina keel|ladinapäraselt]] '''Renatus Cartesius'''; [[31. märts]] [[1596]] La Haye en Touraine, Prantsusmaa – [[11. veebruar]] [[1650]] [[Stockholm]], Rootsi) oli [[prantslased|prantsuse]] [[matemaatika|matemaatik]], [[filosoof]] ja [[loodusteadlane]]. Teda kutsutakse uusaja filosoofia isaks. Kuna Descartesi ladinapärane nimi oli Cartesius, kutsutakse tänapäeval tema filosoofilist õpetust ning tema filosoofilistest ideedest välja arenenud filosoofiasuundi kartesianismiks.<ref name="UUVCe" />
==Elukäik ==
Descartes sündis Kesk-Prantsusmaal La Haye en Touraine'is, mis nimetati 1802. aastal tema auks ümber [[Descartes (Indre-et-Loire)|Descartesiks]]. Koht kannab sama nime ka tänapäeval. Kui ta oli üheaastane, suri tema ema Jeanne Brochard sünnitusel. Isa Joachim oli [[Rennes]]'is paikneva Bretagne'i kohtu liige.<ref name="otOev" /> René elas koos vanaema ja vanaonuga. 1607. aastal (nii hilja nõrga tervise tõttu) asus ta õppima [[La Flèche]]'i [[jesuiidid|jesuiitide koolis]] (''Collège Royal Henry-Le-Grand'')<ref name="4KoK8" />, kus ta tutvus matemaatika ja füüsikaga, sh [[Galileo Galilei]] töödega.<ref name="2CAbq" /> Pärast lõpetamist 1614. aastal õppis ta kaks aastat [[Poitiers' ülikool]]is, kus sai bakalaureuse- ja litsentsiaadikraadi õiguses. Tema isa soovis, et pojast saaks jurist.<ref name="PVzkc" /> Hiljem suundus Descartes Pariisi.
1618. aastal liitus ta Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. Alates järgmisest aastast oli ta Baieri vürsti [[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilian I]] teenistuses ja viibis 1620. aastal Praha lähedal toimunud lahingu juures (osa kolmekümneaastasest sõjast).
Descartes elas [[1629]]. aastast [[Holland]]is. Ta kirjutas töid filosoofiast, optikast, [[geomeetria]]st ja hinge loomusest. Matemaatikas on tema tööd aluseks [[koordinaatteljestik]]u kasutamisele geomeetrias, mis liidab kokku [[algebra]] ja geomeetria. Descartes lahkus [[Holland]]ist [[1649]]. aastal, suundudes kuninganna [[Kristiina]] kutsel [[Stockholm]]i, kus ta suri [[1650]]. aastal kopsupõletikku.
== Descartesi filosoofia ==
[[Pilt:Principia philosophiae.tif|pisi|"Principia philosophiae", 1685]]
Descartesi filosoofia eesmärgiks oli leida tõsikindel teadmine, kus poleka mingit ruumi eksitusteks. Eesmärgiks oli kahtluse ületamine. Ta püüdis välja selgitada, kas on olemas tõsikindel tunnetus, ning kui see peaks olemas olema, siis mille kohta see käib.<ref name="eirFi" /> Descartesi ei rahuldanud traditsioonilised akadeemilised teadmised ega raamatutarkused, kuna need ei andnud vastust küsimusele, kas saab midagi tõsikindlalt teada.<ref name="2XEUZ" /> Descartes on oma kasvatuse kohta öelnud:
".. ''ja kuna mulle kinnitati, et nende abil võib omandada selge ja kindla tunnetuse kõige selle kohta, mis on elule kasulik, siis oli mu ülimaks sooviks neid tundma õppida. Aga niipea kui ma olin lõpetanud kogu selle õpikursuse, mille lõpul tavaliselt võetakse vastu õpetlaste seisusesse, muutsin täielikult oma arvamust. Ma olin segaduses nii paljudest kahtlusist ja eksimusist, et mulle näis, et mu õppimispüüust ei olnud muud tulu kui et ma avastasin ikka rohkem ja rohkem oma teadmatust''."<ref name="nhdx7" />
Ehkki Descartes arvas, et kooliharidus ei anna tõsikindlat teadmist, pidas ta sellest ikkagi lugu, kuna leidis, et koolis loetavates kirjatükkides saab teadmisi autorite kõige parematest mõtetest, sest vaid need on raamatutesse kirja pandud. Ta pidas erinevatest autoriteetidest lugu, ent oli ühtaegu veendunud, et autorite olemasolev teadmine ei vasta kuidagi tema [[Tõsikindlus|tõsikindluse]] nõudele, ning uskus, et suudab ise paremat. <ref name="2XEUZ" />
===''Cogito ergo sum''===
{{vaata|Cogito ergo sum}}
Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab, et on.
Descartesi ''cogito''-argumendi aluseks on, et ükskõik kui palju kahtlusi inimesel ka ei tekiks, siis tema olemasolu on vähemalt tõene, sest muidu ei oleks tal võimalik kahelda. Selle vastu räägib mõneti fakt, et magades inimesed ei mõtle ega kahtle endas, kuid Descartes väitis oma teoses "Arutlus meetodist":<ref name="oKACu" />
"Kui ma aga lõpuks kaalusin, et kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad meil tulla ka magades, kuigi nad pole tõelised, siis otsustasin ma oletada, et kõik mu vaimu kunagi sattunud asjad ei olnud tõelisemad mu unenägude illusioonidest. Kuid kohe seepeale panin ma tähele, et sel ajal, kui ma tahtsin mõelda, et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes ma seda mõtlesin, ka midagi oleksin. Ja kui ma märkasin, et see tõde − ma mõtlen, järelikult olen − oli nii kindel ja püsiv, et teda ei suutnud kõigutada isegi skeptikute kõige liialeminevamad oletused, siis ma otsustasin, et ma võisin teda pidada kahtlemata minu otsivaks filosoofia esimeseks printsiibiks."<ref name="jmiPR" />
Descartesi meelest ei saa usaldada autoriteete, sest ka autoriteet peab millelegi tuginema, ning Descartesi arvates on kõigele vaja konkreetset tugipunkti, mis ei tekitaks kahtlusi. Descartes kirjutas, et kui heita kõrvale kõik, milles saab kahelda, siis ei oleks ei Jumalat, taevast ega keha. Samas ei saa öelda, et ei ole olemas hinge, meid, kes me sellisel moel mõtleme, sest kui on olemas mõtlemine, oleme ka meie.<ref name="aO0Nf" />
Juba Augustinus käsitles mõneti ''cogito''-argumenti, ent tema jaoks oli see pigem möödaminev nähtus, Descartesi jaoks aga kogu ta filosoofia alus. Descartesi filosoofia järgi on ainus, milles kahelda ei saa, iseenese olemasolu.<ref name="oKACu" />
=== Hing ja keha ===
Descartes avaldas käsitlenud kahe substantsi õpetust, mis seisneb hinge ja keha eraldatuses.<ref name="zBt9E" /> Descartes on öelnud, et tema, s.o hing, mille tõttu ta on see, mis ta on, on täiesti erinev kehast, ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mida ta on.<ref name="z2cap" /> Hinge olemasolu on Descartes kindlaks teinud just ''cogito''-argumendi alusel, ent kuna keha ja hing asetsevad eraldi, ei ole sugugi lihtne kindlaks teha keha olemasolu. Descartes arvas, et inimese hing kontrollib keha läbi ainukese üksikorgani, käbikeha.<ref name="S5als" /> Hing ei saa otseselt mõjutada keha käitumist, vaid enne on vaja käbikeha vibratsioonidega esile kutsuda emotsioonid, mis suunavad edasist käitumist<ref name="Ag4f0" />. Samuti on Descartes välja toonud, et mõningatel üksikutel juhtudel on keha ka vaimu võimeline mõjutama, nt juhul kui kirg juhib inimese tegevust. (otsi viide! - viide puudub). Descartes käsitles kirge füsioloogilisest seisukohast, arvates, et kired peegeldavad inimkeha, mitte aga hinge seisundit. Descartes eristas kuut põhikirge: imestus, armastus, vihkamine, soov, rõõm ja kurbus.<ref name="UUVCe" />
Põhjused, miks Descartes valis hinge ja keha ühenduskohaks just käbikeha:
1) Hing on ühtne ning ka käbikeha on ajus vaid üks, mistõttu saab sinna koonduda mitme organi (nt kahe silma) info.
2) Käbikeha paikneb ajuvatsakeste lähedal. Descartes uskus, et ajuvatsakeste seljaajuvedelik juhib närvide abil keha tegevust ning käbikeha mängib selles protsessis olulist rolli. Meeleorganitelt saadud info liigub närvide kaudu käbikehasse, milles info vastu võetakse, saavad tekkida emotsioonid ning seejärel keha reaktsioon stiimulile.<ref name="Ag4f0" />
Descartesi arvates ei olnud loomad intelligentsed ega mõistuslikud olevused, kuid nad said oma meeltega vastu võtta tajukogemusi. Mõtlemine muudab inimkäitumise märksa paindlikumaks kui seda on loomade käitumine. Descartesi filosoofia kohaselt olid loomad nagu masinad, kelle käitumuslikuks vastuseks oli refleks. Inimesed seevastu on võimelised uues situatsioonis oma käitumist kohandama tänu mõtlemise olemasolule.<ref name="S5als" />
=== Jumala eksistents ===
Jumalal on Descartesi filosoofias väga tähtis koht. Descartesi ei huvita Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid pigem on Jumalal süstemaatiline roll tema filosoofias, mis tähendab, et lähenemisviis Jumalale on mõistuspärane, ning kuna ratsionaalne inimene usub vaid argumente, tuleb ka Jumala olemasolu tõestada. Descartes on esitanud oma versioonid kosmoloogilisest ja ontoloogilisest jumalatõestusest. Ontoloogiline tõestus Descartesi sõnastuses kätkeks seda, et inimesel on mõttes mingi selge ja täpne tingimusteta täiusliku olendi idee. See idee on sama kallutamatu kui matemaatilised tõed või geomeetrilised kujundid. Näide Jumala olemusest ja võrdlusest geomeetriliste kujunditega Descartesi teosest "Viies meditatsioon":<ref name="E88fe" />
".. Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest nagu võrdkülgse kolmnurga olemusest kolme nurga suurus, mis võrdub kahe täisnurgaga, või mäe idee oru ideedest. Niisiis ei ole vähem tülgastav vaadelda Jumalat (see tähendab sõltumatult täiuslikku olendit) ilma eksistentsita (kel puuduks mingi täiuslikkus), kui vaadelda mäge ilma oruta." <ref name="c7MWS" />
==Seos Eestiga==
Tartus asub Descart'i nime kandev Kool ([[gümnaasium]]).
==Teosed==
*"Juhised mõistuse suunamiseks" (1628)
*"[[Arutlus meetodist]]" (1637)
*"Geomeetria" (1637)
*"[[Meditatsioonid esimesest filosoofiast]]" (1641)
*"Filosoofia printsiibid" (1644)
*"[[Hinge passioonid|Hinge tundmused]]" (1649)
== Teosed eesti keeles ==
=== Raamatud ===
* "Arutlus meetodist". Prantsuse keelest tõlkinud ja eessõna: [[Rudolf Kulpa]]; saatesõna: [[Konstantin Ramul]]. [[Noor-Eesti Kirjastus]], [[Tartu]] [[1936]], 90 lk; 2., redigeeritud trükk väljaandes: [[Jakov Ljatker]], "Descartes" (vene keelest tõlkinud [[Andres Raudsepp (tõlkija)|Andres Raudsepp]]) / René Descartes, "Arutlus meetodist". [[Olion]], [[Tallinn]] [[1995]], 176 lk; ISBN 5460002419
* "Meditatsioonid esimesest filosoofiast". Ladina keelest tõlkinud [[Meelis Friedenthal]] ja [[Marju Lepajõe]]; eessõna "Sissejuhatus meditatsioonidesse" lk 7–26: Meelis Friedenthal. Sari [[Avatud Eesti Raamat]], [[Ilmamaa]], Tartu [[2014]], 125 lk; ISBN 9789985774489
* "Hinge tundmused". Tõlkinud [[Andres Raudsepp]], sari [[Avatud Eesti Raamat]], [[2014]], 176 lk, ISBN 9789985775042
===Artiklid ===
* "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" (katkendid). Tõlkinud [[Marju Lepajõe]] – Akadeemia 1996, nr 8, lk 1642−1665; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101947 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* "Eessõna Filosoofia printsiipidele: Autori kiri sellele, kes tõlkis raamatu; mis võiks siinkohal kõlvata eessõnaks". Tõlkinud [[Rainer Kivi]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2004]], nr 2, lk 293–305; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=104070 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
==Vaata ka==
*[[Hüdrauliline mudel (Descartes)|Hüdrauliline mudel]]
*[[Descartesi auhind]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="UUVCe">Kroom (2010), lk 135</ref>
<ref name="otOev">Rodis-Lewis, Geneviève (1992). "Descartes' life and the development of his philosophy". In Cottingham, John. The Cambridge Companion to Descartes. Cambridge University Press. p. 22. ISBN 978-0-521-36696-0.</ref>
<ref name="4KoK8">Clarke, Desmond (2006). Descartes: A Biography. Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 0-521-82301-3., p. 24</ref>
<ref name="2CAbq">Porter, Roy (1999) [1997]. "The New Science". The Greatest Benefit to Mankind: A Medical History of Humanity from Antiquity to the Present (paperback edition, 135798642 ed.). Great Britain: Harper Collins. p. 217. ISBN 0006374549.</ref>
<ref name="PVzkc">Baird, Forrest E.; Walter Kaufmann (2008). From Plato to Derrida. Upper Saddle River, New Jersey: Pearson Prentice Hall. pp. 373–377. ISBN 0-13-158591-6.</ref>
<ref name="eirFi">Saarinen (2007), lk 111</ref>
<ref name="2XEUZ">Saarinen (2007), lk 112</ref>
<ref name="nhdx7">Saarinen (2007), lk 153</ref>
<ref name="oKACu">Saarinen (2007), lk 115</ref>
<ref name="jmiPR">{{Raamatuviide|autor=René Descartes|pealkiri=Arutlus meetodist|aasta=1995|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=147-148}}</ref>
<ref name="aO0Nf">Kroom (2010), lk 134</ref>
<ref name="zBt9E">{{Netiviide|Autor=|URL=|Pealkiri=Descartes and the Pineal Gland.|Väljaanne=Stanford Encyclopedia of Philosophy (online)|Aeg=|Kasutatud=30.04}}</ref>
<ref name="z2cap">{{Raamatuviide|autor=René Descartes|pealkiri=Arutlus meetodist|aasta=1995|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=148}}</ref>
<ref name="S5als">{{Raamatuviide|autor=Thomas Hardy Leahey|pealkiri=A history of psychology|aasta=1996|koht=USA|kirjastus=Viacom company|lehekülg=111}}</ref>
<ref name="Ag4f0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.britannica.com/biography/Rene-Descartes|Pealkiri=René Descartes|Väljaanne=Encyclopædia Britannica|Aeg=|Kasutatud=30.04}}</ref>
<ref name="E88fe">Saarinen (2007), lk 119</ref>
<ref name="c7MWS">Saarinen (2007), lk 120</ref>
}}
==Kirjandus==
[[Pilt:Statue de René DESCARTES - Jean-Charles GUILLO.jpg|pisi|Descartesi kuju tema sünnilinnas]]
=== Raamatud ===
* "Descartes ja tema ideede jõudmine Baltimaile 17. sajandil ja 18. sajandi algul: René Descartesi 400. sünniaastapäevale pühendatud näitus Tartu Ülikooli Raamatukogus, aprill – juuni 1996 = ''Descartes und der Eingang Seiner Ideen in die Schwedischen Ostseeprovinzen Estland und Livland im 17. und Frühen 18. Jahrhundert: Ausstellung aus Anlass des 400. Jubiläums von René Descartes in der Universitätsbibliothek Tartu von April bis Juni 1996''". Koostaja [[Arvo Tering]]; toimetajad [[Rein Saukas]], [[Claus Sommerhage]]; tõlge saksa keelde: [[Kiira Schmidt]]. [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] [[1996]], 140 lk; ISBN 9985561767
* Jakov Ljatker, "Descartes" (vene keelest tõlkinud Andres Raudsepp) Tallinn: Olion, 1995, 176 lk; ISBN 5460002419
=== Artiklid ===
* [[Alfred Koort]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=300 "Rene Descartes'i filosoofiast"] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1937]], nr 1 (mai), lk 43–49 ja raamatus: Alfred Koort, "Inimese meetod", [[Tartu]] [[1996]], lk 9–17
* Arvo Tering, "René Descartes'i ideede jõudmisest Eesti- ja Liivimaale XVII sajandil ja XVIII sajandi algul" – [[Keel ja Kirjandus]] 1996, nr 3, lk 179–188
* [[Gilbert Ryle]], "Descartes'i müüt". Tõlkinud [[Anto Unt]] – Akadeemia 1996, nr 8, lk 1666–1680; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101947 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* [[Helgi Kilp]], "Üks ja juhtiv õpetlaste riigist..." (väljaande Jakov Ljatker, "Descartes" / René Descartes, "Arutlus meetodist" arvustus) – Akadeemia [[1997]], nr 2, lk 396–400; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101583 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* [[Georg Henrik von Wright]], "Filosoofia, loogika ja normid". Tõlkinud [[Tiiu Hallap]]. [[Vagabund (kirjastus)|Vagabund]], [[Tallinn]] [[2001]], lk 663–705 ("Vaimust ja mateeriast"); ISBN 9985835530
* [[Rainer Kivi]], "Descartes'i filosoofia mõistest" – Akadeemia [[2004]], nr 2, lk 306–319; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=104070 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* [[Oets Kolk Bouwsma]], "Descartes'i kuri deemon". Tõlkinud [[Bruno Mölder]] – Akadeemia 2004, nr 12, lk 2668–2680; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=104081 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* [[Adrien Baillet]], "Descartes'i ''Olympica''". Tõlkinud ja kommenteerinud Rainer Kivi – Akadeemia [[2005]], nr 11, lk 2443–2455; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=104094 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* Rainer Kivi, "Essee Descartes'i ''Olympica''<nowiki/>'st" – samas, lk 2456–2485
* "21 maailmakuulsat mõtlejat", koostanud [[Gerda Kroom]], Tallinn [[2010]], lk 124–135; ISBN 9789949451562
== Allikad ==
* Gerda Kroom (2010). "21 maailmakuulsat mõtlejat". [[Odamees (kirjastus, 1992)|Odamees]]. ISBN 978-9949-451-56-2
* [[Esa Saarinen]] (2007). "Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini". [[Avita]]. ISBN 978-9985-209-98-1
==Välislingid==
{{vikitekstid|Autor:René Descartes}}
{{vikitsitaat}}
{{commonskat}}
* [http://www.tdl.ee/~biggie/descartes/ René Descartes'i teemaline veebikataloog] (''eesti keeles'')
* [[Jaan Kivistik (filosoof)|Jaan Kivistik]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/04/06/kultuur.htm#teine "Kõige tähtsam filosoof neljasaja-aastane"] Postimees, 6. aprill 1996, lk 9
*[[Janet Broughton]], [[John Peter Carriero]] (toim). ''A Companion to Descartes''. [http://books.google.ee/books?id=yKue-wZAvmYC&dq=janet+broughton&printsec=frontcover&source=bl&ots=rV6o52-uoF&sig=uf9PqMip17KuxsHdxVuqeSJ6jCw&hl=et&ei=-Ay-SeSQBtmOsAasrrXoDg&sa=X&oi=book_result&resnum=3&ct=result#PPR7,M1 Google'i raamat]
* [http://armorialartssciences.blogspot.com.ee/2014/08/rene-descartes.html Vapp]
{{JÄRJESTA:Descartes, René}}
[[Kategooria:René Descartes| ]]
[[Kategooria:Prantsuse filosoofid]]
[[Kategooria:Prantsuse matemaatikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1596]]
[[Kategooria:Surnud 1650]]
nc5b61brnetb4s92pra6gz1ayfjaqgo
6180050
6180011
2022-08-19T08:11:54Z
Andres
5
/* Seos Eestiga */
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''René Descartes''' [rön'ee dek'art] ([[ladina keel|ladinapäraselt]] '''Renatus Cartesius'''; [[31. märts]] [[1596]] La Haye en Touraine, Prantsusmaa – [[11. veebruar]] [[1650]] [[Stockholm]], Rootsi) oli [[prantslased|prantsuse]] [[matemaatika|matemaatik]], [[filosoof]] ja [[loodusteadlane]]. Teda kutsutakse uusaja filosoofia isaks. Kuna Descartesi ladinapärane nimi oli Cartesius, kutsutakse tänapäeval tema filosoofilist õpetust ning tema filosoofilistest ideedest välja arenenud filosoofiasuundi kartesianismiks.<ref name="UUVCe" />
==Elukäik ==
Descartes sündis Kesk-Prantsusmaal La Haye en Touraine'is, mis nimetati 1802. aastal tema auks ümber [[Descartes (Indre-et-Loire)|Descartesiks]]. Koht kannab sama nime ka tänapäeval. Kui ta oli üheaastane, suri tema ema Jeanne Brochard sünnitusel. Isa Joachim oli [[Rennes]]'is paikneva Bretagne'i kohtu liige.<ref name="otOev" /> René elas koos vanaema ja vanaonuga. 1607. aastal (nii hilja nõrga tervise tõttu) asus ta õppima [[La Flèche]]'i [[jesuiidid|jesuiitide koolis]] (''Collège Royal Henry-Le-Grand'')<ref name="4KoK8" />, kus ta tutvus matemaatika ja füüsikaga, sh [[Galileo Galilei]] töödega.<ref name="2CAbq" /> Pärast lõpetamist 1614. aastal õppis ta kaks aastat [[Poitiers' ülikool]]is, kus sai bakalaureuse- ja litsentsiaadikraadi õiguses. Tema isa soovis, et pojast saaks jurist.<ref name="PVzkc" /> Hiljem suundus Descartes Pariisi.
1618. aastal liitus ta Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. Alates järgmisest aastast oli ta Baieri vürsti [[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilian I]] teenistuses ja viibis 1620. aastal Praha lähedal toimunud lahingu juures (osa kolmekümneaastasest sõjast).
Descartes elas [[1629]]. aastast [[Holland]]is. Ta kirjutas töid filosoofiast, optikast, [[geomeetria]]st ja hinge loomusest. Matemaatikas on tema tööd aluseks [[koordinaatteljestik]]u kasutamisele geomeetrias, mis liidab kokku [[algebra]] ja geomeetria. Descartes lahkus [[Holland]]ist [[1649]]. aastal, suundudes kuninganna [[Kristiina]] kutsel [[Stockholm]]i, kus ta suri [[1650]]. aastal kopsupõletikku.
== Descartesi filosoofia ==
[[Pilt:Principia philosophiae.tif|pisi|"Principia philosophiae", 1685]]
Descartesi filosoofia eesmärgiks oli leida tõsikindel teadmine, kus poleka mingit ruumi eksitusteks. Eesmärgiks oli kahtluse ületamine. Ta püüdis välja selgitada, kas on olemas tõsikindel tunnetus, ning kui see peaks olemas olema, siis mille kohta see käib.<ref name="eirFi" /> Descartesi ei rahuldanud traditsioonilised akadeemilised teadmised ega raamatutarkused, kuna need ei andnud vastust küsimusele, kas saab midagi tõsikindlalt teada.<ref name="2XEUZ" /> Descartes on oma kasvatuse kohta öelnud:
".. ''ja kuna mulle kinnitati, et nende abil võib omandada selge ja kindla tunnetuse kõige selle kohta, mis on elule kasulik, siis oli mu ülimaks sooviks neid tundma õppida. Aga niipea kui ma olin lõpetanud kogu selle õpikursuse, mille lõpul tavaliselt võetakse vastu õpetlaste seisusesse, muutsin täielikult oma arvamust. Ma olin segaduses nii paljudest kahtlusist ja eksimusist, et mulle näis, et mu õppimispüüust ei olnud muud tulu kui et ma avastasin ikka rohkem ja rohkem oma teadmatust''."<ref name="nhdx7" />
Ehkki Descartes arvas, et kooliharidus ei anna tõsikindlat teadmist, pidas ta sellest ikkagi lugu, kuna leidis, et koolis loetavates kirjatükkides saab teadmisi autorite kõige parematest mõtetest, sest vaid need on raamatutesse kirja pandud. Ta pidas erinevatest autoriteetidest lugu, ent oli ühtaegu veendunud, et autorite olemasolev teadmine ei vasta kuidagi tema [[Tõsikindlus|tõsikindluse]] nõudele, ning uskus, et suudab ise paremat. <ref name="2XEUZ" />
===''Cogito ergo sum''===
{{vaata|Cogito ergo sum}}
Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab, et on.
Descartesi ''cogito''-argumendi aluseks on, et ükskõik kui palju kahtlusi inimesel ka ei tekiks, siis tema olemasolu on vähemalt tõene, sest muidu ei oleks tal võimalik kahelda. Selle vastu räägib mõneti fakt, et magades inimesed ei mõtle ega kahtle endas, kuid Descartes väitis oma teoses "Arutlus meetodist":<ref name="oKACu" />
"Kui ma aga lõpuks kaalusin, et kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad meil tulla ka magades, kuigi nad pole tõelised, siis otsustasin ma oletada, et kõik mu vaimu kunagi sattunud asjad ei olnud tõelisemad mu unenägude illusioonidest. Kuid kohe seepeale panin ma tähele, et sel ajal, kui ma tahtsin mõelda, et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes ma seda mõtlesin, ka midagi oleksin. Ja kui ma märkasin, et see tõde − ma mõtlen, järelikult olen − oli nii kindel ja püsiv, et teda ei suutnud kõigutada isegi skeptikute kõige liialeminevamad oletused, siis ma otsustasin, et ma võisin teda pidada kahtlemata minu otsivaks filosoofia esimeseks printsiibiks."<ref name="jmiPR" />
Descartesi meelest ei saa usaldada autoriteete, sest ka autoriteet peab millelegi tuginema, ning Descartesi arvates on kõigele vaja konkreetset tugipunkti, mis ei tekitaks kahtlusi. Descartes kirjutas, et kui heita kõrvale kõik, milles saab kahelda, siis ei oleks ei Jumalat, taevast ega keha. Samas ei saa öelda, et ei ole olemas hinge, meid, kes me sellisel moel mõtleme, sest kui on olemas mõtlemine, oleme ka meie.<ref name="aO0Nf" />
Juba Augustinus käsitles mõneti ''cogito''-argumenti, ent tema jaoks oli see pigem möödaminev nähtus, Descartesi jaoks aga kogu ta filosoofia alus. Descartesi filosoofia järgi on ainus, milles kahelda ei saa, iseenese olemasolu.<ref name="oKACu" />
=== Hing ja keha ===
Descartes avaldas käsitlenud kahe substantsi õpetust, mis seisneb hinge ja keha eraldatuses.<ref name="zBt9E" /> Descartes on öelnud, et tema, s.o hing, mille tõttu ta on see, mis ta on, on täiesti erinev kehast, ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mida ta on.<ref name="z2cap" /> Hinge olemasolu on Descartes kindlaks teinud just ''cogito''-argumendi alusel, ent kuna keha ja hing asetsevad eraldi, ei ole sugugi lihtne kindlaks teha keha olemasolu. Descartes arvas, et inimese hing kontrollib keha läbi ainukese üksikorgani, käbikeha.<ref name="S5als" /> Hing ei saa otseselt mõjutada keha käitumist, vaid enne on vaja käbikeha vibratsioonidega esile kutsuda emotsioonid, mis suunavad edasist käitumist<ref name="Ag4f0" />. Samuti on Descartes välja toonud, et mõningatel üksikutel juhtudel on keha ka vaimu võimeline mõjutama, nt juhul kui kirg juhib inimese tegevust. (otsi viide! - viide puudub). Descartes käsitles kirge füsioloogilisest seisukohast, arvates, et kired peegeldavad inimkeha, mitte aga hinge seisundit. Descartes eristas kuut põhikirge: imestus, armastus, vihkamine, soov, rõõm ja kurbus.<ref name="UUVCe" />
Põhjused, miks Descartes valis hinge ja keha ühenduskohaks just käbikeha:
1) Hing on ühtne ning ka käbikeha on ajus vaid üks, mistõttu saab sinna koonduda mitme organi (nt kahe silma) info.
2) Käbikeha paikneb ajuvatsakeste lähedal. Descartes uskus, et ajuvatsakeste seljaajuvedelik juhib närvide abil keha tegevust ning käbikeha mängib selles protsessis olulist rolli. Meeleorganitelt saadud info liigub närvide kaudu käbikehasse, milles info vastu võetakse, saavad tekkida emotsioonid ning seejärel keha reaktsioon stiimulile.<ref name="Ag4f0" />
Descartesi arvates ei olnud loomad intelligentsed ega mõistuslikud olevused, kuid nad said oma meeltega vastu võtta tajukogemusi. Mõtlemine muudab inimkäitumise märksa paindlikumaks kui seda on loomade käitumine. Descartesi filosoofia kohaselt olid loomad nagu masinad, kelle käitumuslikuks vastuseks oli refleks. Inimesed seevastu on võimelised uues situatsioonis oma käitumist kohandama tänu mõtlemise olemasolule.<ref name="S5als" />
=== Jumala eksistents ===
Jumalal on Descartesi filosoofias väga tähtis koht. Descartesi ei huvita Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid pigem on Jumalal süstemaatiline roll tema filosoofias, mis tähendab, et lähenemisviis Jumalale on mõistuspärane, ning kuna ratsionaalne inimene usub vaid argumente, tuleb ka Jumala olemasolu tõestada. Descartes on esitanud oma versioonid kosmoloogilisest ja ontoloogilisest jumalatõestusest. Ontoloogiline tõestus Descartesi sõnastuses kätkeks seda, et inimesel on mõttes mingi selge ja täpne tingimusteta täiusliku olendi idee. See idee on sama kallutamatu kui matemaatilised tõed või geomeetrilised kujundid. Näide Jumala olemusest ja võrdlusest geomeetriliste kujunditega Descartesi teosest "Viies meditatsioon":<ref name="E88fe" />
".. Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest nagu võrdkülgse kolmnurga olemusest kolme nurga suurus, mis võrdub kahe täisnurgaga, või mäe idee oru ideedest. Niisiis ei ole vähem tülgastav vaadelda Jumalat (see tähendab sõltumatult täiuslikku olendit) ilma eksistentsita (kel puuduks mingi täiuslikkus), kui vaadelda mäge ilma oruta." <ref name="c7MWS" />
==Seos Eestiga==
Tartus on [[Tartu Descartes'i Kool]].
==Teosed==
*"Juhised mõistuse suunamiseks" (1628)
*"[[Arutlus meetodist]]" (1637)
*"Geomeetria" (1637)
*"[[Meditatsioonid esimesest filosoofiast]]" (1641)
*"Filosoofia printsiibid" (1644)
*"[[Hinge passioonid|Hinge tundmused]]" (1649)
== Teosed eesti keeles ==
=== Raamatud ===
* "Arutlus meetodist". Prantsuse keelest tõlkinud ja eessõna: [[Rudolf Kulpa]]; saatesõna: [[Konstantin Ramul]]. [[Noor-Eesti Kirjastus]], [[Tartu]] [[1936]], 90 lk; 2., redigeeritud trükk väljaandes: [[Jakov Ljatker]], "Descartes" (vene keelest tõlkinud [[Andres Raudsepp (tõlkija)|Andres Raudsepp]]) / René Descartes, "Arutlus meetodist". [[Olion]], [[Tallinn]] [[1995]], 176 lk; ISBN 5460002419
* "Meditatsioonid esimesest filosoofiast". Ladina keelest tõlkinud [[Meelis Friedenthal]] ja [[Marju Lepajõe]]; eessõna "Sissejuhatus meditatsioonidesse" lk 7–26: Meelis Friedenthal. Sari [[Avatud Eesti Raamat]], [[Ilmamaa]], Tartu [[2014]], 125 lk; ISBN 9789985774489
* "Hinge tundmused". Tõlkinud [[Andres Raudsepp]], sari [[Avatud Eesti Raamat]], [[2014]], 176 lk, ISBN 9789985775042
===Artiklid ===
* "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" (katkendid). Tõlkinud [[Marju Lepajõe]] – Akadeemia 1996, nr 8, lk 1642−1665; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101947 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* "Eessõna Filosoofia printsiipidele: Autori kiri sellele, kes tõlkis raamatu; mis võiks siinkohal kõlvata eessõnaks". Tõlkinud [[Rainer Kivi]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2004]], nr 2, lk 293–305; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=104070 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
==Vaata ka==
*[[Hüdrauliline mudel (Descartes)|Hüdrauliline mudel]]
*[[Descartesi auhind]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="UUVCe">Kroom (2010), lk 135</ref>
<ref name="otOev">Rodis-Lewis, Geneviève (1992). "Descartes' life and the development of his philosophy". In Cottingham, John. The Cambridge Companion to Descartes. Cambridge University Press. p. 22. ISBN 978-0-521-36696-0.</ref>
<ref name="4KoK8">Clarke, Desmond (2006). Descartes: A Biography. Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 0-521-82301-3., p. 24</ref>
<ref name="2CAbq">Porter, Roy (1999) [1997]. "The New Science". The Greatest Benefit to Mankind: A Medical History of Humanity from Antiquity to the Present (paperback edition, 135798642 ed.). Great Britain: Harper Collins. p. 217. ISBN 0006374549.</ref>
<ref name="PVzkc">Baird, Forrest E.; Walter Kaufmann (2008). From Plato to Derrida. Upper Saddle River, New Jersey: Pearson Prentice Hall. pp. 373–377. ISBN 0-13-158591-6.</ref>
<ref name="eirFi">Saarinen (2007), lk 111</ref>
<ref name="2XEUZ">Saarinen (2007), lk 112</ref>
<ref name="nhdx7">Saarinen (2007), lk 153</ref>
<ref name="oKACu">Saarinen (2007), lk 115</ref>
<ref name="jmiPR">{{Raamatuviide|autor=René Descartes|pealkiri=Arutlus meetodist|aasta=1995|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=147-148}}</ref>
<ref name="aO0Nf">Kroom (2010), lk 134</ref>
<ref name="zBt9E">{{Netiviide|Autor=|URL=|Pealkiri=Descartes and the Pineal Gland.|Väljaanne=Stanford Encyclopedia of Philosophy (online)|Aeg=|Kasutatud=30.04}}</ref>
<ref name="z2cap">{{Raamatuviide|autor=René Descartes|pealkiri=Arutlus meetodist|aasta=1995|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=148}}</ref>
<ref name="S5als">{{Raamatuviide|autor=Thomas Hardy Leahey|pealkiri=A history of psychology|aasta=1996|koht=USA|kirjastus=Viacom company|lehekülg=111}}</ref>
<ref name="Ag4f0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.britannica.com/biography/Rene-Descartes|Pealkiri=René Descartes|Väljaanne=Encyclopædia Britannica|Aeg=|Kasutatud=30.04}}</ref>
<ref name="E88fe">Saarinen (2007), lk 119</ref>
<ref name="c7MWS">Saarinen (2007), lk 120</ref>
}}
==Kirjandus==
[[Pilt:Statue de René DESCARTES - Jean-Charles GUILLO.jpg|pisi|Descartesi kuju tema sünnilinnas]]
=== Raamatud ===
* "Descartes ja tema ideede jõudmine Baltimaile 17. sajandil ja 18. sajandi algul: René Descartesi 400. sünniaastapäevale pühendatud näitus Tartu Ülikooli Raamatukogus, aprill – juuni 1996 = ''Descartes und der Eingang Seiner Ideen in die Schwedischen Ostseeprovinzen Estland und Livland im 17. und Frühen 18. Jahrhundert: Ausstellung aus Anlass des 400. Jubiläums von René Descartes in der Universitätsbibliothek Tartu von April bis Juni 1996''". Koostaja [[Arvo Tering]]; toimetajad [[Rein Saukas]], [[Claus Sommerhage]]; tõlge saksa keelde: [[Kiira Schmidt]]. [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] [[1996]], 140 lk; ISBN 9985561767
* Jakov Ljatker, "Descartes" (vene keelest tõlkinud Andres Raudsepp) Tallinn: Olion, 1995, 176 lk; ISBN 5460002419
=== Artiklid ===
* [[Alfred Koort]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=300 "Rene Descartes'i filosoofiast"] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1937]], nr 1 (mai), lk 43–49 ja raamatus: Alfred Koort, "Inimese meetod", [[Tartu]] [[1996]], lk 9–17
* Arvo Tering, "René Descartes'i ideede jõudmisest Eesti- ja Liivimaale XVII sajandil ja XVIII sajandi algul" – [[Keel ja Kirjandus]] 1996, nr 3, lk 179–188
* [[Gilbert Ryle]], "Descartes'i müüt". Tõlkinud [[Anto Unt]] – Akadeemia 1996, nr 8, lk 1666–1680; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101947 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* [[Helgi Kilp]], "Üks ja juhtiv õpetlaste riigist..." (väljaande Jakov Ljatker, "Descartes" / René Descartes, "Arutlus meetodist" arvustus) – Akadeemia [[1997]], nr 2, lk 396–400; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101583 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* [[Georg Henrik von Wright]], "Filosoofia, loogika ja normid". Tõlkinud [[Tiiu Hallap]]. [[Vagabund (kirjastus)|Vagabund]], [[Tallinn]] [[2001]], lk 663–705 ("Vaimust ja mateeriast"); ISBN 9985835530
* [[Rainer Kivi]], "Descartes'i filosoofia mõistest" – Akadeemia [[2004]], nr 2, lk 306–319; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=104070 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* [[Oets Kolk Bouwsma]], "Descartes'i kuri deemon". Tõlkinud [[Bruno Mölder]] – Akadeemia 2004, nr 12, lk 2668–2680; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=104081 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* [[Adrien Baillet]], "Descartes'i ''Olympica''". Tõlkinud ja kommenteerinud Rainer Kivi – Akadeemia [[2005]], nr 11, lk 2443–2455; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=104094 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* Rainer Kivi, "Essee Descartes'i ''Olympica''<nowiki/>'st" – samas, lk 2456–2485
* "21 maailmakuulsat mõtlejat", koostanud [[Gerda Kroom]], Tallinn [[2010]], lk 124–135; ISBN 9789949451562
== Allikad ==
* Gerda Kroom (2010). "21 maailmakuulsat mõtlejat". [[Odamees (kirjastus, 1992)|Odamees]]. ISBN 978-9949-451-56-2
* [[Esa Saarinen]] (2007). "Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini". [[Avita]]. ISBN 978-9985-209-98-1
==Välislingid==
{{vikitekstid|Autor:René Descartes}}
{{vikitsitaat}}
{{commonskat}}
* [http://www.tdl.ee/~biggie/descartes/ René Descartes'i teemaline veebikataloog] (''eesti keeles'')
* [[Jaan Kivistik (filosoof)|Jaan Kivistik]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/04/06/kultuur.htm#teine "Kõige tähtsam filosoof neljasaja-aastane"] Postimees, 6. aprill 1996, lk 9
*[[Janet Broughton]], [[John Peter Carriero]] (toim). ''A Companion to Descartes''. [http://books.google.ee/books?id=yKue-wZAvmYC&dq=janet+broughton&printsec=frontcover&source=bl&ots=rV6o52-uoF&sig=uf9PqMip17KuxsHdxVuqeSJ6jCw&hl=et&ei=-Ay-SeSQBtmOsAasrrXoDg&sa=X&oi=book_result&resnum=3&ct=result#PPR7,M1 Google'i raamat]
* [http://armorialartssciences.blogspot.com.ee/2014/08/rene-descartes.html Vapp]
{{JÄRJESTA:Descartes, René}}
[[Kategooria:René Descartes| ]]
[[Kategooria:Prantsuse filosoofid]]
[[Kategooria:Prantsuse matemaatikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1596]]
[[Kategooria:Surnud 1650]]
ijy56yvvs5sce7w3xdpp356c00ocheu
Kristina Šmigun-Vähi
0
4256
6180078
6105506
2022-08-19T09:12:37Z
Sillerkiil
58396
/* Isiklikku */
wikitext
text/x-wiki
{{Olümpiavõitja
| Nimi = Kristina Šmigun-Vähi
| Pilt =Kristina Šmigun Otepää MK.JPG
| Pildisuurus =
| Pildinimi = Otepää MK-etapp (2006)
| Riik = Eesti
| Sünniaeg = {{süv|1977|2|23}}
| Sünnikoht = [[Tartu]]
| Medalid =
{{Olümpia1}}
{{Kuldmedal|[[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]|[[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#10 km (klassika)|10 km klassistiilis]]}}
{{Kuldmedal|[[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]|[[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#15 km suusavahetusega sõidus (7,5 + 7,5/klassika + vaba)|7,5 + 7,5 km<br/>suusavahetusega sõidus]]}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]]|[[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#10 km vabastiilis|10 km vabastiilis]]}}
{{Olümpia2|[[Suusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]]|topeltjälitussõidus}}
{{Hõbemedal|[[1999. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1999]]|15 km vabastiilis}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]]|10 km klassikastiilis}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]]|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km ühisstardist klassika|15 km klassikastiilis ühisstardiga sõidus]]}}
{{Pronksmedal|[[1999. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1999]]|30 km klassikastiilis}}
{{Pronksmedal|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]]|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km vabastiilis|30 km vabastiilis]]}}
}}
'''Kristina Šmigun-Vähi''' [krist'iina šmig'unn] (kuni 2007 '''Kristina Šmigun'''; sündinud [[23. veebruar]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] poliitik ja endine [[murdmaasuusatamine|suusataja]], kes kuulus naiste [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamises]] maailma tippu. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja. Tema esimene treener oli [[Herbert Abel]] ja järgmine [[Anatoli Šmigun]]. Ta on [[XIV Riigikogu]] liige.
Kristina Šmigun lõpetas 1996. aastal [[Tartu Kommertsgümnaasium]]i.
Esimest korda osales ta [[Nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängudel]] [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aastal]] [[Lillehammer]]is, kus saavutas 10 km vabastiilisõidus 27. koha.
[[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta taliolümpial]] [[Salt Lake City]]s jäi Šmiguni parimaks saavutuseks 30 km klassikastiilisõidu seitsmes koht. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis ta [[Soldier Hollow]]' suusastaadionil. Lõputseremoonial kandis Šmigun Eesti lippu. Nädal pärast olümpiamänge võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabastiilis, alistades olümpiavõitja [[Stefania Belmondo]] 0,6 sekundiga.
[[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Torino]]s võitis Kristina Šmigun kuldmedali nii 10 km klassikasõidus kui ka 15 km suusavahetusega sõidus. Samal aastal andis [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] Šmigunile Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmise gala toimus [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] peakorteris [[Lausanne]]'is ning seda kandis üle telekanal [[Eurosport]].
Pärast hooaja vahelejätmist tütre sünni tõttu teatas Kristina Šmigun-Vähi 21. septembril [[2009]], et kavatseb tippspordis jätkata.<ref name="z5ZxA" /> [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el võitis ta hõbemedali, kuid 2. juulil 2010 teatas, et loobub tippspordist.
Aastal 2010 valiti Šmigun-Vähi [[Eesti aasta sportlane|Eesti aasta naissportlaseks]]<ref name="7oWKE" /> ja 2012. aastal [[Eesti Olümpiakomitee]] asepresidendiks.<ref name="NSRuw" />
== Saavutused ==
===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Taliolümpiamängud|Olümpiamängudel]] ===
[[Pilt:Smigun and Neumannova 2006.jpg|pisi|Kristina Šmigun ja [[Kateřina Neumannová]] Torino OM-il 2006. aastal]]
* [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]]is
** 27. koht 10 km vabastiilis
** 28. koht 15 km vabastiilis
** 30. koht 5 km klassikastiilis
* [[1998. aasta taliolümpiamängud|1998]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nagano]]s
** 46. koht 30 km vabastiilis
* [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]] {{Riigi ikoon|USA}} [[Salt Lake City]]s
** 7. koht 30 km klassikastiilis
** 8. koht 15 km vabastiilis
** 15. koht 5 + 5 km topeltjälitussõidus
** 25. koht sprindis
* [[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s
**[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba)|7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus]]
** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#10 km (klassika)|10 km klassikasstiilis]]
** 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardiga sõidus
* [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]is
** [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#10 km (vaba)|10 km vabastiilis]]
=== [[Suusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===
[[Pilt:Kristina Šmigun 2007.jpg|pisi|Kristina Šmigun MK-etapil Otepääl 2007. aastal]]
* [[1993. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1993]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Falun]]is
**31. koht 10 km vabastiilis
**35. koht 5 km klassikastiilis
* [[1995. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1995]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Thunder Bay]]s
** 5. koht 5 km klassikastiilis
** 20. koht 10 km vabastiilis
* [[1997. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1997]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Trondheim]]is
** 8. koht 15 km vabastiilis
** 9. koht 10 km vabastiilis
** 28. koht 5 km klassikastiilis
* [[1999. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1999]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Ramsau am Dachstein|Ramsau]]s
**{{Hõbe}} hõbemedal 15 km vabastiilis
** {{Pronks}} pronksmedal 30 km klassikastiilis
** 6. koht 10 km vabastiilis
** 9. koht 5 km klassikastiilis
* [[2001. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2001]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s
** 12. koht 10 km klassikastiilis
** 19. koht sprindis
** 41. koht 15 km klassikastiilis
* [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Val di Fiemme]]s
**{{Kuld}} '''maailmameister''' [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#10 km jälitussõit ühistardist (5 km kl.+5 km vaba)|topeltjälitussõidus (5 km klassikastiilis + 5 km vabastiilis)]]
** {{Hõbe}} hõbemedal 10 km klassikastiilis
** {{Hõbe}} hõbemedal [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km klassikas 2|15 km klassikastiilis ühisstardiga sõidus]]
**{{Pronks}} pronksmedal [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km vabastiilis|30 km vabastiilis]]
* [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Oberstdorf]]is
** 4. koht 10 km vabastiilis
** 14. koht 30 km klassikastiilis
* [[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]]s
** 6. koht 30 km klassikastiilis ühisstardiga sõidus
** 9. koht 10 km vabastiilis
** 10. koht 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus
=== Juunioride maailmameistrivõistlustel ===
* [[1995. aasta põhja suusaalade juunioride maailmameistrivõistlused|1995]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gällivare]]s
**{{Hõbe}} hõbemedal 5 km klassikastiilis
**{{Hõbe}} hõbemedal 15 km vabastiilis
* [[1996. aasta põhja suusaalade juunioride maailmameistrivõistlused|1996]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Asiago]]s
**{{Hõbe}} hõbemedal 5 km klassikastiilis
**{{Hõbe}} hõbemedal 15 km vabastiilis
* [[1997. aasta põhja suusaalade juunioride maailmameistrivõistlused|1997]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Canmore]]'is
**{{Kuld}} '''juunioride maailmameister''' 5 km klassikastiilis
**{{Kuld}} '''juunioride maailmameister''' 15 km vabastiilis
=== [[Murdmaasuusatamise maailmakarikavõistlused|Maailmakarikavõistlustel]] ===
==== Maailma karikas ====
*Üldkarikas
**2. koht: 2000, 2003
*Tavakarikas
**'''1. koht''': '''1999'''
**3. koht: 2004, 2005
*Sprindikarikas
**3. koht: 1999, 2000
*Lühikeste distantside karikas
**'''1. koht''': '''2000'''
*Pikkade distantside karikas
**2. koht: 2000
==== Maailma karikasarja etappide võidud ====
Kristina Šmigun-Vähi osales karjääri jooksul maailma karikasarja etappidel 164 korda. Poodiumile jõudis ta neist 50 korral, millest 16 korral kõige kõrgemale astmele.
{| class="wikitable"
|-
!Jrk. nr
! Aasta
! Kuupäev
! Koht
! Riik
! Ala
|-
|align="center"|'''1.'''
|align="center"| [[1999]]
| [[12. jaanuar]]
| [[Nové Město]]
| {{PisiLipp|Tšehhi}}
| 15 km vabastiilisõit
|-
|align="center"|'''2.'''
|align="center"| [[1999]]
| [[10. detsember]]
| [[Sappada]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 10 km vabastiilisõit
|-
|align="center"|'''3.'''
|align="center"| [[1999]]
| [[28. detsember]]
| [[Garmisch-Partenkirchen]]
|{{PisiLipp|Saksamaa}}
| Sprint
|-
|align="center"|'''4.'''
|align="center"| [[2000]]
| [[16. veebruar]]
| [[Goms]]
| {{PisiLipp|Šveits}}
| 5 km vabastiilisõit
|-
|align="center"|'''5.'''
|align="center"| [[2000]]
| [[23. märts]]
| [[Lahti]]
| {{PisiLipp|Soome}}
| Sprint
|-
|align="center"|'''6.'''
|align="center"| [[2001]]
| [[22. detsember]]
| [[Ramsau am Dachstein|Ramsau]]
| {{PisiLipp|Austria}}
| 15 km ühisstardist vabastiilisõit
|-
|align="center"|'''7.'''
|align="center"| [[2002]]
| [[2. märts]]
| [[Lahti]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| 10 km vabastiilisõit
|-
|align="center"|'''8.'''
|align="center"| [[2002]]
| [[23. november]]
| [[Kiruna]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| 5 km vabastiilisõit
|-
|align="center"|'''9.'''
|align="center"| [[2003]]
| [[4. jaanuar]]
| [[Kavgolovo]]
| {{PisiLipp|Venemaa}}
| 5 km vabastiilisõit
|-
|align="center"|'''10.'''
|align="center"| [[2003]]
| [[22. november]]
| [[Beitostølen]]
| {{PisiLipp|Norra}}
| 10 km vabastiilisõit
|-
|align="center"|'''11.'''
|align="center"| [[2003]]
| [[29. november]]
| [[Kuusamo]]
| {{PisiLipp|Soome}}
| 2 × 7,5 km topeltjälitussõit
|-
|align="center"|'''12.'''
|align="center"| [[2003]]
| [[6. detsember]]
| [[Dobbiaco]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 15 km ühisstardist vabastiilisõit
|-
|align="center"|'''13.'''
|align="center"| [[2003]]
| [[21. detsember]]
|[[Ramsau am Dachstein|Ramsau]]
| {{PisiLipp|Austria}}
| 2 × 7,5 km topeltjälitussõit
|-
|align="center"|'''14.'''
|align="center"| [[2004]]
| [[28. november]]
| [[Kuusamo]]
| {{PisiLipp|Soome}}
| 10 km klassikastiilisõit
|-
|align="center"|'''15.'''
|align="center"| [[2004]]
| [[8. detsember]]
| [[Ramsau am Dachstein|Ramsau]]
| {{PisiLipp|Austria}}
| 15 km ühisstardist vabastiilisõit
|-
|align="center"|'''16.'''
|align="center"| [[2007]]
| [[11. märts]]
| [[Lahti]]
| {{PisiLipp|Soome}}
| 10 km klassikastiilisõit
|}
=== Maailma karikasarjas saadud punktid ja kohad ===
{| class="wikitable"
|-
! Aasta
! Punkte
! Koht
|-
| [[1993.–1994. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|1993/1994]]
| 7
| 60.
|-
| [[1994.–1995. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|1994/1995]]
| 93
| 29.
|-
| [[1995.–1996. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|1995/1996]]
|
| 17.
|-
| [[1996.–1997. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|1996/1997]]
| 211
| 13.
|-
| [[1997.–1998. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|1997/1998]]
| 138
| 19.
|-
| [[1998.–1999. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|1998/1999]]
| 666
| 4.
|-
| [[1999.–2000. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|1999/2000]]
| 1165
| 2
|-
| [[2000.–2001. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2000/2001]]
| 352
| 10.
|-
| [[2001.–2002. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2001/2002]]
| 649
| 4.
|-
| [[2002.–2003. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2002/2003]]
| 834
| 2.
|-
| [[2003.–2004. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2003/2004]]
| 853
| 5.
|-
| [[2004.–2005. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2004/2005]]
| 643
| 4.
|-
| [[2005.–2006. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2005/2006]]
| 346
| 17.
|-
| [[2006.–2007. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2006/2007]]
| 405
| 11.
|-
| [[2009.–2010. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2009/2010]]
| 259
| 32.
|}
==Terviseprobleemid==
1997. aasta lõpus, enne [[1998. aasta taliolümpiamängud|Nagano olümpiamänge]], sai Šmigun Lõuna-Eestis [[mootorsaan]]iga sõites [[rangluumurd|rangluumurru]]. [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]is tehtud operatsiooni järel paranes ta kodus, kuni oli valmis [[Vuokatti]]s suusasammu proovima. Esialgu sai Šmigun liigutada vaid vasakut kätt, paremat takistas tugiplaat.
[[2. veebruar]]il eemaldas spordiarst [[Toomas Tein]] Tartus osa [[fiksaator]]ist. Olenemata sellest, et olümpiale sõidu mõttekuses leidus kahtlejaid, asus Kristina koos isaga [[5. veebruar]]il teele.
Üle kuu aja intervjuude andmisest hoidunud Šmigun tunnistas [[Tallinna lennujaam]]as: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Ta osales ainult 30 km vabastiilisõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha.
[[2001. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused]] olid Kristinale suur pettumus. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi ta parimaks 9. koht 10 km klassikastiilis. Enda arvates tegi Šmigun vea, kui tahtis täielikult tervenemata kiiresti vormi jõuda: "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Šmigun.
==Dopinguskandaalid==
===2002===
23. jaanuaril 2002 saabus [[Eesti Suusaliit]]u Rahvusvaheliselt Suusaliidult järgmine sõnum: Kristina Šmiguni [[doping]]uproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil [[Brusson]]is antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat [[anaboolne toime|anaboolse toimega]] [[hormoon]]i [[19-norandrosteroon]]i.
"Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas Rahvusvahelisest Suusaliidust tulnud faksil," kinnitas Šmigun, "seepärast soovin kiiresti B-proovi uurimist. Võitlen oma puhtuse ja õigluse eest. Ma ei karda midagi. Võin, käsi piiblil, vanduda, et minu südametunnistus on puhas."
Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni otsusel tohib naissportlase uriiniproovis 19-norandrosterooni [[kontsentratsioon]] olla 4 ng/ml (nanogrammi milliliitri kohta), meessportlasel 2 ng/ml. Šmiguni A-proov näitas 6,4 ng/ml.
[[Eesti Antidopingu Keskus]]e juhataja [[Mihkel Mardna]] ütles [[Postimees|Postimehele]], et Šmiguni proov ületab lubatud füsioloogilise piiri väikese koguse võrra. Ta oli kahtlev, kas tegu on üldse dopingujuhtumiga. Kahtlusi dopinguproovi ehtsuse kohta süvendas ka FIS-ist saabunud teade, mille järgi osutus Šmiguni 15. detsembril 2001. aastal [[Davos]]is antud proov negatiivseks. Ka Eesti Suusaliidu president [[Toomas Savi]] lootis, et tegu on arusaamatusega. Tema eestvõttel alustasid Šmiguni kaitseks tööd Eesti parimad erialaasjatundjad. Viimaste käsitlust suusataja organismi eripära kohta polnud aga vaja käiku anda, sest enne tuli uus sõnum.
30. jaanuaril 2002 saabusid [[Tartu Ülikool]]i [[spordibioloogia]]instituudi vanemteadur [[Mehis Viru]] ja Šmigunide tiimi mänedžer [[Kristjan-Thor Vähi]] [[Saksamaa]]lt [[Kreischa]] laborist hea sõnumiga: testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis tulemuse 4,2 ng/ml, mis on negatiivne. Esmane dopinguteade lükati ümber ja Šmigun võis sõita olümpiale.
===2014===
2014. aasta veebruaris teatas Vene spordiportaal "Весь Спорт", et Torino olümpiamängude ajal ühelt Eesti sportlaselt võetud A-proov osutus positiivseks. Kuna ROK oli juba detsembris teavitanud tulemustest EOK-d ja see omakorda Šmiguni, otsustas Šmigun uudist isiklikult kinnitada. Ta valis teadlikult teistsuguse lähenemise meediale kui seda tehti [[Andrus Veerpalu]] juhtumi korral. Šmiguni teatel on ta andnud vabatahtlikult [[valedetektor]]i all tunnistuse, et pole elus kordagi teadlikult dopingut tarvitanud. Valedetektori test pole küll juriidiliselt otsustav, kuid oluline on vabatahtlik tunnistus. Veebruari keskpaigaks ei olnud B-proovi avalikustamise aeg veel teada.<ref name="JecmC" /><ref name="qTzCU" />
13. detsembril 2017 teatas [[ROK]], et kõik Torino olümpiamängude järelproovid on puhtad.<ref>[http://sport.err.ee/648500/kristina-smigun-vahi-dopingukahtlusest-vabanemisest-paev-on-paikest-tais Kristina Šmigun-Vähi dopingukahtlusest vabanemisest: päev on päikest täis!], sport.err.ee, 13.
detsember 2017.</ref>
== Tegevus poliitikuna ==
[[File:%C5%A0migun-V%C3%A4hi,_Kristina._IMG_20220423_135043.jpg|thumb|Kristina Šmigun-Vähi Riigikogu lahtiste uste päeval 23. aprillil 2022]]
Šmigun-Vähi kuulub [[Reformierakond]]a.
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 2002 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks [[Riigikogu]] [[XIV Riigikogu|XIV koosseisu]] liikmeks.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html</ref><ref>https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-2-voting-result.html</ref>
==Tunnustus==
* 2004 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1656}}</ref>
* 2004 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (maailmameistritiitli ning kahe hõbe- ja ühe pronksmedali võitmise eest 2003. aasta suusatamise maailmameistrivõistlustel)
* 2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5280}}</ref>
* 2006 – [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]]
* 2007 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (kahe kuldmedali võitmise eest murdmaasuusatamises Torino taliolümpiamängudel 2006. aastal)
* 2010 – [[aasta naine]]
* 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010 – [[Eesti aasta sportlane|aasta naissportlane]]
* 2022 – Eesti spordi kuulsuste halli autahvel.
== Isiklikku ==
[[Fail:Kristjan-Thor Vähi at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Kristjan-Thor Vähi 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
Kristina Šmigun-Vähi on 168 cm pikk ja kaalub 59 kilogrammi.
1993. aastal tutvus ta [[Kristjan-Thor Vähi]]ga, kes töötas seejärel aastaid Kristina Šmiguni tiimi mänedžerina. [[7. juuli]]l [[2007]] laulatas nad [[Tartu Pauluse kogudus]]e [[kirikuõpetaja]] [[Joel Luhamets]]. Kristjani vanaema ootamatu haigestumise tõttu jäeti pulmapidu ära.<ref name="KsEcp" /> Abieluettepaneku tegi Kristjan Kristinale 2 aastat enne pulmi [[Egiptus]]es [[Punane meri|Punase mere]] ääres. Pärast abiellumist hakkas Kristina kandma liitperekonnanime.
Juba enne pulmi teatas Kristina, et jätab järgmise hooaja vahele.<ref name="UVsVi" /> [[17. juuni]]l [[2008]] sündis tütar Victoria Kris<ref name="vgdtt" /> ja 3. märtsil [[2011]] poeg Kristhor Tomi.<ref name="91s65" />
Kristina ema on endine suusataja [[Rutt Šmigun|Rutt Rehemaa-Šmigun]] ning isa suusatreener ja endine suustaja [[Anatoli Šmigun]]. Ka õde [[Katrin Šmigun]] on endine tippsuusataja. Samuti on suusatajad onupoeg [[Aivar Rehemaa]] ja onutütar [[Jana Rehemaa-Weinberger]].
== Mälestuse jäädvustamine ==
12. septembril [[2006]] avati [[Tartu kommertsgümnaasium]]i hoone seinal bareljeef kooli vilistlasele Kristina Šmigunile (skulptor [[Endel Taniloo]]).
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="z5ZxA">[http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/eesti/article.php?id=25795923&l=fplead Kristina Šmigun-Vähi naaseb tippsporti!]. Delfi, 21. september 2009.</ref>
<ref name="7oWKE">[http://www.ohtuleht.ee/407062/ Eesti spordiajakirjanikud valisid aasta parimaid sportlasi]. Õhtuleht, 17. detsember 2010.</ref>
<ref name="NSRuw">[http://epl.delfi.ee/archive/eok-varske-asepresident-kristina-smigun-vahi-tahtis-on-jatta-aega-pere-jaoks?id=65237070&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+eestipaevaleht+%28EESTI+PÄEVALEHT%29&utm_content=Google+International EOK värske asepresident Kristina Šmigun-Vähi: tähtis on jätta aega pere jaoks] Eesti Päevaleht, 09. november 2012.</ref>
<ref name="JecmC">Kirsti Vainküla "63 päeva hoitud saladus" Eesti Ekspress, 13. veebruar 2014, lk 6–9.</ref>
<ref name="qTzCU">Raul Ranne "Šmiguni juhtum tekitab paranoilisi küsimusi" Eesti Ekspress, 13. veebruar 2014, lk 9.</ref>
<ref name="KsEcp">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 453.</ref>
<ref name="UVsVi">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 214.</ref>
<ref name="vgdtt">[http://sport.postimees.ee/17430/ Kristina Šmigun-Vähil sündis 3,47 kg kaaluv tütar]. Postimees, 17. juuni 2008.</ref>
<ref name="91s65">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kristina-smigun-vahi-pisipoeg-sai-huvitava-nime.d?id=41904923 Kristina Šmigun-Vähi pisipoeg sai huvitava nime]. Kroonika, 11. märts 2011.</ref>
}}
==Kirjandus==
* [[Jaan Martinson]], Kristina Šmigun-Vähi. "Kristina". [[Menu Kirjastus]], [[Tallinn]] [[2010]], 288 lk; ISBN 9789949470327
* Kirsti Vainküla "63 päeva hoitud saladus" Eesti Ekspress, 13. veebruar 2014, lk 6–9.
* Raul Ranne "Šmiguni juhtum tekitab paranoilisi küsimusi" Eesti Ekspress, 13. veebruar 2014, lk 9.
== Välislingid ==
{{Commonskat}}
*[https://www.fis-ski.com/DB/general/athlete-biography.html?sectorcode=CC&competitorid=57188 Kristina Šmigun-Vähi andmed FIS-i kodulehel]
* {{ESBL|id=Kristina_%8Amigun}}
*[http://www.epl.ee/artikkel_253465.html Intervjuu detsembris 2003]
*[http://www.postimees.ee/010304/esileht/sport/127819.php Intervjuu märts 2004]
*[http://www.ohtuleht.ee/192551 Kullatüdruk Kristina Šmigun: «Mul on uus unistus – kuld Vancouverist.»]. Õhtuleht, 27. veebruar 2006.
*[http://sport.postimees.ee/?id=49759 Emaroll kaalus Šmigunil tippspordi üles]. Postimees, 18. november 2008.
* [http://www.epl.ee/artikkel/463859 Kristina Šmigun-Vähi: tahaks hirmsasti jälle tugevasti treenida]. EPL.ee, 31. märts 2009.
* Gunnar Leheste. [http://www.epl.ee/artikkel/579550 Suusakuninganna valis perekonna]. EPL.ee, 3. juuli 2010.
{{Tähed jääl}}
{{JÄRJESTA:Šmigun, Kristina}}
[[Kategooria:Eesti murdmaasuusatajad]]
[[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]]
[[Kategooria:Tartust pärit sportlased]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]
mhfz6flhpcp9gvppvd04gakzgh4z9rd
Lääne-Austraalia
0
5604
6180001
6158623
2022-08-18T23:22:37Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
{{Provints
|nimi = Lääne-Austraalia
|nimi1_keel = inglise | nimi1 = Western Australia
|lipp = Flag of Western Australia.svg
|lipu_link = [[Lääne-Austraalia lipp]]
|vapp = Western Australian Coat of Arms.svg
|vapi_link = [[Lääne-Austraalia vapp]]
|pindala = 2645615
|elanikke =
|keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
|keskuse_nimi = [[Perth (Austraalia)|Perth]]
|asendikaardi_pilt = Western Australia in Australia.svg
}}
'''Lääne-Austraalia''' (inglise keeles ''Western Australia'',<ref name="JyNdb" /> lühend '''WA''') on [[Austraalia]] suurim [[osariik (Austraalia)|osariik]]. Hõlmab riigi ja ühtlasi [[Austraalia manner|Austraalia mandri]] läänepoolse kolmandiku. Piirneb põhjas, läänes ja lõunas [[India ookean]]iga, kirdes [[Põhjaterritoorium]]iga ning kagus [[Lõuna-Austraalia]] osariigiga. Lääne-Austraalia lõunarannikut uhub India ookeani osa [[Suur Austraalia laht]].<ref name="Atlas" />
Osariik on [[Sahha]] järel pindalalt teine [[1. järgu haldusüksus]] maailmas. Lääne-Austraalia on näiteks [[Rootsi]]st umbes kuus ja Eestist 60 korda suurem.
Seal elab ligikaudu 2,3 miljonit inimest (umbes 10% Austraalia rahvastikust), enamik neist osariigi edelanurgas [[Edelapiirkond|Edelapiirkonnas]].
Lääne-Austraalia levinumad hüüdnimed on ''Wildflower State'' ('metslillede osariik') ja ''Golden State'' ('kuldne osariik'), Lääne-Austraalia elanikke hüütakse Sandgroper'iteks ehk liivauuristajateks.<ref name="hCkAQ" />
Esimene Lääne-Austraaliasse jõudnud eurooplane oli Hollandi [[maadeuurija]] [[Dirk Hartog]], kes maabus [[1616]]. aastal Austraalia läänerannikule. [[1826]]. aastal rajasid britid [[Kuningas George'i laht|Kuningas George'i lahe]] äärde tänapäeva [[Albany (Austraalia)|Albany]] lähedale sõjaväe [[eelpost]]i. [[1829]]. aastal rajati [[Swani jõgi|Swani jõe]] suudmesse [[koloonia]] [[Swan River Colony]], millest kujunes hiljem osariigi pealinn [[Perth (Austraalia)|Perth]].
Perth on sageli sihtkohaks [[Eesti]] noortele, kes lähevad Austraaliasse töö- ja puhkeviisaga. Eesti [[kergejõustik]]lane [[Maris Mägi]] võitis 2011. aastal Perthis Austraalia meistrivõistlustel [[400 meetri jooks]]u.<ref name="Maris" />
[[Baz Luhrmann]]i film [[Austraalia (film)|"Austraalia"]] (2008) filmiti osaliselt Lääne-Austraalia kirdeosas [[Kununurra]] ümbruses.<ref name="LNnzh" />
Lääne-Austraalia sai [[omavalitsus]]e [[1890]]. aastal ja moodustas 1901. aastal koos teiste Briti kolooniatega [[Austraalia Ühendus]]e.
Tänapäeva Lääne-Austraalia majandus sõltub põhiliselt kaevandamisest, põllumajandusest ja turismist; osariik annab 46% Austraalia ekspordist.<ref name="xK0nR" /> Lääne-Austraalia on maailma kolmas [[Rauamaak|rauamaagi]] tootja.
== Asend ja piirid ==
{{vaata|Lääne-Austraalia piir}}
Lääne-Austraalia idapoolne piir on 129. [[Meridiaan|idameridiaan]], mis eraldab osariiki Põhjaterritooriumist ja Lõuna-Austraaliast. Läänes ja põhjas piirneb osariik India ookeaniga. [[Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon|Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni]] (IHO) järgi piirneb Austraalia lõunarannik India ookeani osaga, kuid Austraalias nimetatakse seda ametlikult [[Lõunaookean]]iks.<ref name="gh3gD" />
Osariigi idapiiri kogupikkus on 1862 km.<ref name="8QfJF" /> [[Rannajoon]]e pikkus on 20 781 km, millest 7892 km on saarte rannajoon.<ref name="z3Tmp" /> Osariigi maismaa kogupindala on 2,5 miljonit km².<ref name="WOFVn" />
== Loodus ==
=== Geoloogiline ehitus ===
Lääne-Austraalia [[aluspõhi]] koosneb peamiselt erakordselt vanadest [[Yilgarni kraaton|Yilgarni]] ja [[Pilbara kraaton|Pilbara]] [[kraaton]]itest, mis moodustasid koos India [[Dekkani kiltmaa]], [[Madagaskar]]i ning Lõuna-Aafrika [[Karoo]] ja [[Zimbabwe]] kraatonitega [[Arhaikum]]i [[Eoon (geoloogia)|eooni]] ajal Uri, ühe maailma vanima superkontinendi (3-3,2 miljardit aastat tagasi).
Sellest ajast saadik on ainuke [[orogenees]] olnud Stirlingi mäestiku teke Austraalia [[Rift|lahknemisel]] [[Antarktika]]st. Seetõttu on maa erakordselt vana ja [[Erosioon|erodeerunud]] ning suurim kõrgus on ainult 1245 m üle merepinna ([[Meharry]] mäetipp Hamersley mäestikus [[Pilbarra]] piirkonnas). Enamiku osariigist moodustab [[platoo]] keskmise kõrgusega umbes 400 m. Selle [[reljeef]] on väga madal, vee [[äravool]]u pinnasest ei esine. Platoo laskub suhteliselt järsult rannikutasandikele, moodustades kohati püstise kaljuseina (nt Darlingi mäestik Perthi lähedal).
[[Pilt:WAHighways.png|pisi|Lääne-Austraalia suuremad asulad ja teedevõrk. Legend ülevalt alla: [[põhimaantee]] number; [[maantee]] number; põhimaantee; [[tugimaantee]]; kohalik tee]]
Tingituna maastiku suurest vanusest on pinnas väheviljakas, kuid sisaldab paljudes kohtades rikkalikult [[Lateriit|rauda ja alumiiniumi]]. [[Graniit]][[Aluskord|aluspõhja]] tõttu sisaldab tasane pinnas tunduvalt vähem [[fosfor]]it ja [[lämmastik]]ku kui teiste sarnase kliimaga mandrite pinnas. Ulatuslike liivaväljade või [[Rauamaak|rauamaagi]] mõjul kujunenud pinnas on veelgi viljatum, kuna selles on vähe lahustuvat fosforit; samuti [[tsink]]i, vaske, [[molübdeen]]i ning mõnel pool ka [[kaalium]]it ja [[kaltsium]]it.
Pinnase vähese viljakuse pärast kasutatakse suures koguses kunstväetisi, eriti superfosfaati ning putuka- ja umbrohumürke, mis on habrast pinnast tohutult rikkunud ning tekitanud kahju [[Selgrootud|selgrootute]] ja bakterite [[populatsioon]]idele.
Samuti on põllumajanduse laiendamiseks tehtud ulatuslik lageraie kahjustanud kohalike looma- ja taimeliikide elupaiku. Selle tulemusena on osariigi edelapiirkonnas rohkem haruldasi, ohustatud või hävimisohus liike kui paljudel teistel Austraalia aladel, mistõttu on see ala üks maailma [[Biodiversiteet|bioloogilise mitmekesisuse]] tulipunkte. Osariigi nisukasvatuse piirkonnas leidub suuri alasid, kus on probleemiks maa [[soolsus]] ja magevee kadu.
=== Kliima ===
[[Lähistroopiline vahemereline kliima|Lähistroopilise vahemerelise kliimaga]] edelarannik oli algselt kaetud tiheda metsaga, seal kasvas ka erivärviline eukalüpt (''Eucalyptus diversicolor''), mis on maailma üks kõrgemaid puuliike.<ref name="sShLQ" /> Edelaranniku põllumajanduspiirkond kuulub üheksa liigirikkaima [[Habitaat|maismaaelupaiga]] hulka ning seal on [[endeem]]iliste liikide osakaal suurem kui enamikul teistel sarnastel aladel. Tänu [[Leeuwini hoovus]]ele on edelarannik ka kuue liigirikkaima mereelupaiga hulgas ning seal asub muuhulgas maailma lõunapoolseim [[korallrahu]].
Aasta keskmine sademete hulk ulatub 300 mm-st [[Nisuvöönd]]is (Wheatbelt region) kuni 1400 mm-ni niiskeimatel aladel Edelapiirkonnas (South West region) Northcliffe'i lähedal, kuid novembrist märtsini ületab vee aurustumine sademete hulga ja ilm on enamasti väga kuiv. Taimed peavad kohanema nii kuivusega kui ka pinnase äärmise toitainete nappusega. Alates 1970. aastate keskpaigast on täheldatud talviste (juunist augustini) sademete vähenemist, samas on suvekuudel (detsembrist veebruarini) kasvanud paduvihmade hulk.<ref name="d86sF" />
Lääne-Austraalia keskosa, neli viiendikku osariigist, on [[poolkõrb]] või kõrb, hõredalt asustatud ning selle piirkonna ainuke tähtsam tegevusala on kaevandamine. Aasta keskmine sademete hulk on 200–250 mm, millest suurem osa esineb suviste tsüklonite ajal kohatiste hoovihmadena.
Erandiks on põhjas olev troopikavöönd. Kimberley piirkonnas on erakordselt kuum [[mussoon]]kliima, aasta keskmise sademetehulgaga 500–1500 mm; kuid aprillist novembrini ei saja seal peaaegu üldse. 85% kogu osariigi vee [[äravool]]ust pinnasest esineb Kimberleys, kuid kuna see avaldub ränkade üleujutustena ja õhuke pinnas on lootusetult viljatu, on maaparandustöid tehtud vaid Ordi jõe ääres.
[[Pilt:Black Swans.jpg|pisi|[[Mustluik]] on Lääne-Austraalia vapilind]]
[[Pilt:Kangaroo Paw.JPG|pisi|Punaroheline kängurukäpp (''Anigozanthos manglesii'') on Lääne-Austraalia sümbollill]]
Lund sajab osariigis harva, tavaliselt ainult Stirlingi mäestikus Albany lähedal, kuna see on ainus lõuna pool olev suhteliselt kõrge mäestik. Lähedal asuvas Porongurupi mäestikus sajab veelgi harvemini. Väljaspool neid alasid on lumesadu tõeline suursündmus, mis võib vahel esineda Edela-Austraalia mägistes piirkondades. Suurim lumesadu lauskmaal oli 26. juunil 1956 Perth Hillsis, ulatudes põhjas Wongan Hillsi ja idas Salmon Gumsini. Siiski, isegi Stirlingi mäestikus sajab lund harva üle 5 cm ning tavaliselt ei püsi see üle ühe päeva.<ref name="Exe3f" />
Kõrgeim õhutemperatuur 50,5 °C mõõdeti Mardie karjafarmis 19. veebruaril 1988. Madalaim registreeritud õhutemperatuur on −7,2 °C ning see mõõdeti Eyre'i [[ornitoloogiajaam]]as 17. augustil 2008.<ref name="l0AD6" />
=== Taimestik ja loomastik ===
Lääne-Austraalia on koduks umbes 540 linnuliigile (olenevalt kasutatavast [[Taksonoomia|liigitussüsteemist]]), millest ligikaudu 15 leidub vaid Lääne-Austraalias. Lindude jaoks on parimad elupaigad osariigi edelaserv ja [[Broome]]'i ümbrus koos Kimberleyga.
Lääne-Austraalia [[Floora|taimestikku]] kuulub 9437 kohalikku [[Soontaimed|soontaimeliiki]] 1543 [[Perekond (bioloogia)|perekonnast]] ja 226 [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], samuti on seal 1171 kodustatud [[Võõrliik|võõr-]] või [[Invasiivne liik|sissetunginud liiki]]; enamasti on need umbrohud.<ref name="POZiO" /> Edelapiirkond on maailmas esimeste hulgas oma taimeliikide arvukuselt pindala kohta.
Lääne-Austraalias on mitmeid eripalgelisi [[Keskkond (ökoloogia)|ökoloogilisi elukeskkondi]]: põhjarannikul Kimberley [[Kanjon|liivakivikanjonid]], nendest sisemaa poole jäävad kuiv rohumaa (Ord Victoria tasandik), poolkõrb (Lääne-Austraalia Mulga põõsastik) ning [[Tanami kõrb]]. Perthi ümbruses ranniku lähedal on Edela-Austraalia [[savann]] ja Swani rannikumadalik. Austraalia edelaservas Margaret Riveri viinamarjakasvatuse piirkonnas kasvavad Warreni eukalüptimetsad. Ida pool Lõunaookeani ranniku lähedal paikneb Goldfields-Esperance'i regioon Esperance'i rohumaadega ja sisemaa poole jäävate Coolgardie ümbruse rohumaadega.
== Ajalugu ==
[[Pilt:John Forrest 1898.jpg|pisi|[[John Forrest]] oli Lääne-Austraalia esimene [[kuberner]]]]
Austraaliasse saabusid esimesed inimesed põhja poolt ligikaudu 40 000 kuni 60 000 aastat tagasi. Aastatuhandete jooksul liikusid nad üle mandri. Euroopa maadeavastajate saabudes 17. sajandi alguses olid [[Aborigeenid|põlisaustraallased (aborigeenid)]] asustanud kogu Lääne-Austraalia.
Esimene Lääne-Austraaliasse jõudnud eurooplane oli hollandi maadeavastaja [[Dirk Hartog]], kes maabus 25. oktoobril 1616 praeguse [[Dirk Hartogi saar]]e Inscriptioni neemel Austraalia läänetipu lähedal. 17. sajandi jooksul Hollandist ja mujalt rannikule jõudnud rändajad sattusid sinna enamasti juhuslikult; samuti hukkus palju laevu, mis kaldusid navigeerimisvea või tormi tõttu kõrvale [[Hea Lootuse neem]]e ja [[Jaava]] saare vaheliselt laevateelt. Möödus veel 200 aastat, enne kui tõestati suure lõunamandri olemasolu. 18. sajandi lõpus alustasid Lääne-Austraalia ranniku uurimist briti ja prantsuse meresõitjad.
Praeguse osariigi kujunemine algas 1826. aastal briti asula rajamisega Kuningas George'i lahe äärde Austraalia edelarannikule (1832 nimetati see Albanyks). Asula rajati, kuna Suurbritannia tahtis vältida Prantsuse koloonia võimalikku asutamist Lääne-Austraalia rannikule.
1829. aastal asutas kapten James Stirling Swani jõe äärde samanimelise koloonia (Swan River Colony). 1832. aastaks ulatus briti ümberasujate arv selles umbes 1500-ni, ja koloonia ametlik nimi muudeti Lääne-Austraaliaks. Kaks eraldiasuvat asulakohta arenesid aegapidi, ühest sai sadamalinn [[Fremantle]] ja teisest osariigi pealinn Perth.
Rahvaarv kasvas väga aeglaselt 1890. aastateni, kuni [[Kalgoorlie]] ümbrusest leiti märkimisväärne kogus kulda.
1887. aastal valmis uus põhiseadus, mis valmistas ette [[autonoomia]]t ja [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament|Suurbritannia parlamendi Esindajatekoja]] 1890. aasta otsusega antigi kolooniale omavalitsus. [[John Forrest]]ist sai esimene Lääne-Austraalia [[kuberner]].
1896. aastal otsustas Lääne-Austraalia parlament võtta laenu veejuhtme ehitamiseks, mille kaudu suunatakse Goldfieldsi piirkonda umbes 23 000 m³ vett päevas. Vesi juhitakse Perthist 530 km kaugusele Kalgoorliesse ning ajaloolaste hinnangul andis see osariigi rahvaarvu ja majanduse kasvule olulise tõuke. Veejuhe, mida nimetatakse Goldfieldsi veevarustussüsteemiks, valmis 1903. aastal. Süsteemi projekteeris ja selle ehitamist juhtis Lääne-Austraalia esimene peainsener C. Y. O'Connor.<ref name="EolUj" />
Järgides Forresti juhitud kampaaniat, hääletasid Lääne-Austraalia koloonia (mitteametliku nimega endiselt Swani jõe koloonia) elanikud Austraalia Ühenduse loomise poolt, mille tulemusena sai Lääne-Austraalia 1. jaanuaril 1901 ametlikult osariigiks.
== Rahvastik ==
[[Pilt:Central Perth from Kings Park.jpg|pisi|Lääne-Austraalia pealinn ja suurim linn Perth (vaade Kings Parkist). Perthis ja selle lähiümbruses elab 75% osariigi rahvastikust]]
[[Pilt:WApopulation1829-2008.png|pisi|vasakul|Lääne-Austraalia rahvaarv aastatel 1829–2008]]
[[Pilt:WApopDist2006.png|pisi|Elanike jagunemine Lääne-Austraalias (üks punkt vastab 1000 elanikule)]]
Alates 1826. aastast, kui Suurbritannia kuulutas Albany enda omaks, ennetamaks Prantsusmaa nõudmisi Austraalia läänepoolsele kolmandikule, rajasid eurooplased sinna alalisi asulaid. Briti ja iiri asunikud asutasid 1829. aastal Swani jõe koloonia, hilisema Perthi. Koloonia kasvas esialgu aeglaselt, mistõttu vajati rahvastiku lisandumiseks briti väljasaadetute tööjõudu. 1890. aastatel toimus kaevandusbuumist tingitud ränne teistest osariikidest Goldfields-Esperance'i piirkonda, mille tulemusel kasvas seal rahvaarv järsult.
Märkimisväärne ümberasujate sissevool Suurbritanniast, Iirimaalt ja mujalt [[Briti impeerium]]ist algas 20. sajandi alguses, kui kohalikud projektid, näiteks 1920. aastate grupiviisilise ümberasumise kava (''Group Settlement Scheme''), ärgitasid farmereid Edela-Austraaliasse kolima ning suurendasid Lääne-Austraalia kui asunike sihtkoha mainet.
Briti saartelt pärit sisserändajate mõjul kasvas Lääne-Austraalia rahvaarv 20. sajandil varasemast kiiremini. Nii nagu idapoolsetesse osariikidesse, saabus pärast Teist maailmasõda ka Lääne-Austraaliasse suurel hulgal itaallasi, horvaate ja kreeklasi. Sellele vaatamata on tänapäevani enamik sisserändajaid briti päritolu. Lääne-Austraalias, eriti Perthis, on suurem Suurbritannias sündinute osakaal kui teistes osariikides: 10,6% (2006), samas kui riigi keskmine on 5,3%. Suurbritanniast pärit sisserändajad on tihedalt asustanud osariigi teatud piirkonnad, kus neid on veerand rahvastikust.
Rahvuskuuluvuse järgi oli 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 77,5% Lääne-Austraalia elanikkonnast Euroopa päritolu: suurim rahvusgrupp nimetas end inglasteks (733 783 elanikku ehk 32,7% rahvastikust). Neile järgnesid austraallased (624 529; 27,8%), iirlased (171 667; 7,6%), itaallased (96 721; 4,3%), šotlased (62 781; 2,8%), sakslased (51 672; 2,3%) ja hiinlased (48 894; 2,2%). 2001. aastal elas Lääne-Austraalias 58 496 põlisaustraallast, see on 3,1% rahvastikust.
2006. aasta rahvaloenduse andmetel<ref name="4Rfxc" /> on 27,1% elanikest sündinud välismaal, mis on kõrgem kui Austraalia keskmine 22,2%. Lääneaustraallastest on sündinud Inglismaal 8,9%; Uus-Meremaal 2,4%; Šotimaal 1,2%; Lõuna-Aafrikas 1,1% ja Itaalias 1,1%.
2007. aastal elas Perthis ja selle lähiümbruses 1,55 miljonit inimest (75% osariigi rahvastikust). Teised suuremad linnad on [[Mandurah]] (78 612 elanikku), [[Bunbury]] (32 499), [[Geraldton]] (31 553), [[Kalgoorlie]] (28 242), [[Albany (Austraalia)|Albany]] (25 196), [[Broome]] (14 436) ja Port Hedland (14 000).<ref name="kLD7v" />
== Majandus ==
[[Pilt:Aerial view of Fremantle.JPG|pisi|Vaade [[Fremantle]]'ile, suurimale Lääne-Austraalia sadamale]]
[[Pilt:2000 Western Australia registration plate KM•36872 Kalamunda.jpg|Lääne-Austraalia numbrimärk. Tähed KM tähistavad Perthi Kalamunda eeslinna.|pisi]]
Lääne-Austraalia majandus põhineb suuresti mineraalide ja nafta kaevandamisel ning töötlemisel. Majanduse struktuur on tihedalt seotud loodusvarade rohkusega, mis annab osariigile nende kaevandamisel ja töötlemisel suhtelise eelise. Selle tulemusena on Lääne-Austraalia majandus heal järjel.
* Lääne-Austraalia annab hinnanguliselt 58% Austraalia mineraali- ja energiaekspordist.<ref name="PwYzD" /> Osariigi mäetööstus moodustab 4,64% Austraalia SKP-st.<ref name="6jhAO" />
* Osariigi kogutoodang inimese kohta (70 009 USA dollarit) on suurem kui üheski teises osariigis ja tunduvalt üle riigi keskmise (54 606 USA dollarit).<ref name="t320z" />
* Viimase 15 aasta tööstustoodangu mitmekesistumine on suurendanud tööstusharudevahelist tasakaalu. Osariigi majandus ei sõltu enam nii palju mõnest üksikust suurest eksporditurust ning on suures osas kindlustatud maailmaturuhindade kõikumise vastu.
* Teenindus- (rahandus, kindlustus, kinnisvara) ja ehitussektor on jõudsalt arenenud ning nende osa majanduse kogutoodangus on kasvanud.
* Hiljutine ülemaailmne mineraalide ja nafta nõudluse kasv, eriti Hiinas (rauamaak) ja Jaapanis (vedelgaas), on kindlustanud riigi keskmisest kõrgema majanduskasvu.
Lääne-Austraalia eksport moodustab 46% riigi koguekspordist.<ref name="HQv7p" /><ref name="w8KQg" /> Osariigi põhilised ekspordiartiklid on rauamaak, [[alumiiniumoksiid]], nikkel, kuld, [[ammoniaak]], nisu, vill, kariloomad (lambad ja veised), toornafta ja vedelgaas.
Lääne-Austraalia on suur [[Boksiit|boksiidikaevandaja]]. Boksiiti töödeldakse alumiiniumoksiidiks neljas puhastusjaamas, mis annavad üle 20% maailma kogutoodangust. Osariik on maailma kolmas rauamaagitootja (15% maailma kogutoodangust) ja kaevandab 75% Austraalia 420-tonnisest aastasest kullatoodangust. Teemante kaevandatakse Kimberley piirkonna põhjatipus Argyle'i teemandikaevanduses. [[Collie]]s kaevandatud kivisüsi on põhiline kütuseliik osariigi edelaosa elektrienergiavajaduse minimaalseks tagamiseks.
Lääne-Austraalia põllumajandustoodangul on oluline osa nii osariigi kui ka kogu Austraalia majanduses. Kuigi nisutoodangus on hooajati tavaliselt suur kõikumine, oli saak 2006/2007. aasta suvel peaaegu 10 miljonit tonni, mis moodustas ligi poole kogu riigi toodangust<ref name="abares" /> ning andis eksporditulu 1,7 miljardit USA dollarit.<ref name="EtEcq"/>
Teised tähtsamad põllumajandustooted on oder, herned,<ref name="abares" /> vill ning lamba- ja loomaliha. Välisriikides, eelkõige Kagu-Aasias ja Lähis-Idas, on suur nõudlus Lääne-Austraalia elusloomade järele, mis on tingitud nende riikide kultuuri- ja usutraditsioonidest ning ladude ja külmhoonete nappusest. Seetõttu eelistatakse seal importida töödeldud liha asemel elusloomi. Kogu Austraalia elusloomade ekspordist on Lääne-Austraalia osa ligikaudu 50%.<ref name="abares" />
Loodusvarade sektori kasvu tõttu viimastel aastatel on osariigis tekkinud märgatav oskustööjõu puudus, mis on sundinud osariigi valitsust tegema jõupingutusi sisserände soodustamiseks teistest osariikidest ja välismaalt.<ref name="f4WSF" /> Novembris 2011 oli keskmine nädalapalk Lääne-Austraalias 1538 AUD, Austraalias 1333 AUD.<ref name="8CT4M" /> Majanduskasv on mänginud rolli ka 2006. aasta keskmiste kinnisvarahindade tõusus, kuid 2007. aastal hinnad stabiliseerusid. Perthi kinnisvarahinnad on endiselt [[Sydney]] järel Austraalias teisel kohal ja jätkuvalt on probleemiks kõrged üürihinnad.
Perthist lõunas Kwinana tööstuspiirkonnas asub Austraalia suurim naftatöötlustehas, kus toodetakse kohalikuks tarbimiseks bensiini ja diislikütust.<ref name="L9myv" /> Piirkonnas on ka raua-, alumiiniumoksiidi- ja niklitöötlustehased, teravilja ekspordiks mõeldud sadamaehitised ning kaevandamise ja bensiinitootmise tugitööstused, nagu masina- ja metallitööstus. Fremantle'ist lõunas Hendersoni lähedal paiknevad laevaehituse (nt Austali laevatehas) ja sellega seotud abitehased. [[Töötlev majandus|Töötlevast tööstusest]] on esindatud tsemendi ja ehitusmaterjalide tootmine, jahu jahvatamine, toidu töötlemine, loomasööda tootmine, autokerede ehitamine ja trükitööstus.
Viimastel aastatel on kasvanud turismi osatähtsus. Märkimisväärne hulk välisturiste saabub Suurbritanniast ja Iirimaalt (28%), teistest Euroopa riikidest (14%), Singapurist (16%), Jaapanist (10%) ja Malaisiast (8%).<ref name="EtEcq" /> Turismist saadav sissetulek on jõudsalt elavdanud paljude väiksemate keskuste majandust, seda eriti rannikul.
Lääne-Austraalial on märkimisväärne kalandussektor. Kohalikuks tarbeks ja ekspordiks püütakse [[langust]]e, krevette, krabisid, haisid ja tuunikala; Kimberley piirkonnas ka pärle. Mereandide töötlemisega tegeldakse kõikjal läänerannikul. Vaalapüük oli varem osariigi peamine meretööstusharu, kuid nüüdseks on see lõpetatud. 1978. aastal püüti Albanys viimased vaalad.
== Valitsemiskord ==
[[Pilt:WAGovernmentHouse1crop gobeirne.JPG|pisi|Lääne-Austraalia valitsushoone (Government House) Perthis]]
Lääne-Austraalia sai omavalitsuse 1889. aastal, kui Perthis asutati kahekojaline osariigi [[parlament]]. See koosneb 59-liikmelisest Seadusandlikust Kogust ehk alamkojast (Legislative House) ning 36-liikmelisest Seadusandlikust Nõukogust ehk ülemkojast (Legislative Council). Üldine ja kohustuslik valimisõigus kehtib kõigile üle 18-aastastele kodanikele.
Austraalia kolooniate ühinemisega 1901. aastal sai Lääne-Austraaliast riigi [[Föderatsioon|föderaalsüsteemi]] kuuluv osariik, see tähendas vastavalt põhiseadusele teatud õiguste loovutamist Austraalia Ühenduse valitsusele (föderaalvalitsusele); kõik ülejäänud õigused jäid täielikult osariigile. Kuid Austraalia Ühendus on oma võimu tõhusalt laiendanud, suurendades kontrolli maksude ja riigi raha jagamise üle.
Kuigi ametlikult on Lääne-Austraalia valitseja kuninganna [[Elizabeth II]] ja täidesaatvat võimu kehastab [[kuberner]], kes on tema esindaja osariigis, kuulub tegelik võim peaministrile ja ministritele. Viimased on valitud Seadusandliku Kogu enamuses olevast parteist või koalitsioonist. Praegune peaminister on Colin Barnett.
=== Lahkulöömispoliitika ===
Austraalia riigist lahkulöömise soov on osariigi poliitikamaastiku üks läbivaid jooni, mis sai alguse peatselt pärast Euroopa ümberasujate saabumist 1826. aastal. Lääne-Austraalia oli Austraalia ühinemise vastumeelseim osaline<ref name="ux68m" /> ega osalenud ka esimesel föderatsiooninõupidamisel. Kauaaegsed Lääne-Austraalia elanikud olid enamasti föderatsiooni vastu, kuid kulla leidmine tõi kohale palju sisserändajaid teistest Austraalia osadest. Need uued elanikud, peamiselt Kalgoorlies ja Albanys hääletasid Austraalia Ühendusega liitumise poolt. Arutati ka ettepanekut võtta ühendusse vastu ainult need alad (Auralia nime all), ülejäänud Lääne-Austraaliast lahus.
1933. aasta aprillis toimunud rahvahääletusel pooldas 68% hääletanutest osariigi lahkumist Austraalia Ühendusest, eesmärgiga naasta autonoomse piirkonnana Briti impeeriumisse. Osariigi valitsus saatis Londonisse [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament|Suurbritannia parlamenti]] delegatsiooni, kuid Briti valitsus keeldus asjasse sekkumast ja eraldumisotsus jäi jõustamata.
=== Kohalik omavalitsus ===
Lääne-Austraalia jaguneb 141 omavalitsusüksuseks, sealhulgas [[Jõulusaar]] ja [[Kookossaared]]. Nende volitused ja tegevus sätestati 1995. aasta kohaliku omavalitsuse seadusega.<ref name="2prsj" />
== Haridus ==
Kohustuslik üldharidus osariigis on 12 aastat. Lapsed lähevad kooli juba 5-aastaselt, põhihariduse omandamist alustatakse pärast üheaastast eelkooli. Lääne-Austraalias tegutseb viis ülikooli.
== Meedia ==
Osariigi suurimad ajalehed on päevaleht The West Australian ja pühapäevaleht The Sunday Times. Suuremas osas Lääne-Austraalias on nähtavad kuus üleriigilist telekanalit. Eraraadiojaamad levivad [[Raadiolained|FM-sagedusalas]], kuid Austraalia Rahvusringhäälingu (ABC) kolm kanalit kasutavad endiselt AM-sagedusi.
== Kultuur ==
=== Vein ===
Austraalia suurim osariik hõlmab mandri läänepoolse kolmandiku; veinitootmispiirkonnad koonduvad selle jahedama kliimaga edelaossa. Lääne-Austraalia veinitoodang on alla 5% riigi veinitoodangust, ent kvaliteedilt on osariigi veinid tipule küllaltki lähedal.<ref name="tvbOR" /><ref name="u1m7U" /><ref name="wineaustralia" /><ref name="kNlVm" /> Suuremad veinitootmispiirkonnad on Margaret River, Great Southern ja Swan Valley; väiksematest keskustest on olulisemad Blackwood Valley, Manjimup, Pemberton, Peel, Chittering Valley, Perth Hills ja Geographe.<ref name="wineaustralia" />
=== Sport ===
[[Pilt:Foot australien.JPG|pisi|Austraalia jalgpall. Fremantle Dockersi ja Melbourne'i vaheline mäng Subiaco linnaosas Perthis (2004)]]
Lääne-Austraalias, nagu kogu riigiski, on populaarseimad spordialad [[Austraalia jalgpall]] ja [[kriket]]. Austraalia jalgpalli liigas (AFL) esindavad osariiki West Coast Eagles ja Fremantle Dockers. Jalgpalliklubi Perth Glory osaleb Austraalia meistriliigas (A-League).
=== Teater, filmikunst ja muusika ===
Lääne-Austraalia on koduks ühele riigi juhtivale lavakunstikoolile, Lääne-Austraalia Lavakunstiakadeemiale (WAAPA), samuti hoogustub seal teatri- ja muusikategevus. Tuntumad Lääne-Austraalia taustaga muusikud ja bändid on Adam Brand, Karnivool, Birds of Tokyo, Bon Scott, Eskimo Joe, Johnny Young, Gyroscope, John Butler Trio, Tame Impala, Kevin Mitchell, Kill Devil Hills, Pendulum, Pigram Brothers, Rolf Harris ja Triffids. Parimatele muusikutele jagatakse alates 2001. aastast Lääne-Austraalia muusikatööstuse auhindu (WAM).
Osariigist on pärit mitmed tuntud näitlejad ja saatejuhid, näiteks [[Heath Ledger]], [[Hugh Jackman]], Sam Worthington, Ernie Dingo, Jessica Marais, Megan Gale, Rove McManus, Isla Fisher ja Melissa George. Filmidest ja teleseriaalidest on täielikult või osaliselt Lääne-Austraalias filmitud "Cloudstreet", "Austraalia" (Australia), "Bran Nu Dae", "ABBA: film" (ABBA: the Movie) ja "Viimane rong Freosse" (Last Train to Freo).
Lääne-Austraalia Sümfooniaorkester (WASO) tegutseb Perthi kontserdisaalis. Osariigi tähtsaim teater on His Majesty's Theatre. 2012. aastal valmiv Perth Arena võõrustab kontserte ja spordi sisevõistlusi.
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="JyNdb">Inglise keeles kasutatakse vahel nimekuju West Australia, kuid seda võidakse pidada ebakorrektseks. Nime [[Westralia]] kasutati laialdaselt 19. ja 20. sajandil (vaata [http://henrietta.liswa.wa.gov.au/search/?searchtype=X&SORT=D&searcharg=westralia&searchscope=2&submit.x=0&submit.y=0&submit=Submit siit] ja [http://trove.nla.gov.au/result?q=westralia siit]). Need nimed esinevad endiselt mõne ettevõtte ja hoone nimes, näiteks [[Westralia House]] Perthis ja [[Westralia Airports Corporation]], mis juhib [[Perthi lennujaam]]a tööd; samuti mitme laevade nimes (vaata [http://henrietta.liswa.wa.gov.au/record=b2140613~S2 siit] ja [http://henrietta.liswa.wa.gov.au/record=b1791098~S2 siit]).</ref>
<ref name="Atlas">Atlas. Otava 1997, lk 51.</ref>
<ref name="hCkAQ">Kairi Fimberg, Ann Hannula. Austraalia – Down Under. Pegasus 2008, lk 119.</ref>
<ref name="Maris">[http://sport.postimees.ee/412025/maris-magi-voitis-perthis-400-meetri-jooksu/ Maris Mägi võitis Perthis 400 meetri jooksu] Postimees, 31.03.2011.</ref>
<ref name="LNnzh">[http://www.imdb.com/title/tt0455824/locations Australia (2008) – Filming locations] imdb.com.</ref>
<ref name="xK0nR">Enda Curran. [http://online.wsj.com/article/SB10001424052970203358704577236780148058626.html Western Australia Plans Sovereign Wealth Fund] Wall Street Journal, 21.02.2012.</ref>
<ref name="gh3gD">Andrew Darby. [http://www.theage.com.au/articles/2003/12/21/1071941610556.html Canberra all at sea over position of Southern Ocean] The Age, 22.12.2003.</ref>
<ref name="8QfJF">[https://web.archive.org/web/20071128113204/http://www.ga.gov.au/education/facts/dimensions/borders.htm State and Territory Borders] Geoscience Australia, 2007.</ref>
<ref name="z3Tmp">[https://web.archive.org/web/20110122025201/http://www.ga.gov.au/education/geoscience-basics/dimensions/coastline-lengths.html Coastline Lenghts] Geoscience Australia, 2010.</ref>
<ref name="WOFVn">[https://web.archive.org/web/20080730134442/http://www.ga.gov.au/education/facts/dimensions/areadime.htm Area of Australia, States, and Territories] Geoscience Australia, 2005.</ref>
<ref name="sShLQ">[http://www.bom.gov.au/lam/climate/levelthree/ausclim/ausclimwa.htm Climate of Australia] Austraalia Meteoroloogiaamet.</ref>
<ref name="d86sF">[http://www.water.wa.gov.au/Tools/Water+Education+Tools/Resources/Downloads_GetFile.aspx?id=931 How extreme south-west rainfalls have changed] Lääne-Austraalia Veeamet, 2005.</ref>
<ref name="Exe3f">Graham Parker. [http://www.feargod.net/wa-snow1.php Snow in Western Australia: Mountain Snow]</ref>
<ref name="l0AD6">[http://www.bom.gov.au/climate/extreme/records/national.pdf Climate of Western Australia] Austraalia Meteoroloogiaamet.</ref>
<ref name="POZiO">[https://web.archive.org/web/20120612033453/http://florabase.dec.wa.gov.au/statistics/ Western Australian Flora Statistics] FloraBase, 2010.</ref>
<ref name="EolUj">Tauman, Merab Harris (1988). [http://adb.anu.edu.au/biography/oconnor-charles-yelverton-7874 O'Connor, Charles Yelverton (1843–1902)] Australian Dictionary of Biography, Volume 1. MUP. pp. 51–54.</ref>
<ref name="4Rfxc">[http://www.censusdata.abs.gov.au/ABSNavigation/prenav/ViewData?&action=401&tabname=Summary&areacode=5&issue=2006&producttype=QuickStats&textversion=true&navmapdisplayed=true&&breadcrumb=PLD& 2006 Census QuickStats: Western Australia] Austraalia Statistikaamet, 2007.</ref>
<ref name="kLD7v">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/3218.02006-07?OpenDocument Estimated Resident Population, WA]. Austraalia Statistikaamet, 2008.</ref>
<ref name="abares">[http://www.daff.gov.au/abares 2008 Crop Report] ABARE, 2008.</ref>
<ref name="PwYzD">[http://www.dmp.wa.gov.au/7846.aspx Department of Mines and Petroleum] Lääne-Austraalia kaevandus- ja naftaministeerium, 2011.</ref>
<ref name="wineaustralia">[http://www.wineaustralia.com/australia/ Wine Australia]</ref>
<ref name="6jhAO">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/1301.0Chapter18012009%E2%80%9310 Australian Bureau of Statistics] Austraalia Statistikaamet, 2011.</ref>
<ref name="t320z">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/mf/5220.0 Australian National Accounts: State Accounts, 2008–09] Austraalia Statistikaamet, 2010.</ref>
<ref name="HQv7p">Enda Curran. [http://online.wsj.com/article/SB10001424052970203358704577236780148058626.html Western Australia Plans Sovereign Wealth Fund] The Wall Street Journal, 21.02.2012.</ref>
<ref name="w8KQg">[http://www.ausstats.abs.gov.au/ausstats/subscriber.nsf/0/34CE7FFF9776F3F1CA2574B30017CFB2/$File/13500_sep%202008.pdf Australian Economic Indicators] Austraalia Statistikaamet, 2008.</ref>
<ref name="EtEcq">[http://www.ausstats.abs.gov.au/ausstats/subscriber.nsf/0/EFF65DC1D23D314FCA25741D000DC292/$File/13065_2008_reissue.pdf WA at a Glance 2008] Austraalia Statistikaamet, 2008.</ref>
<ref name="EtEcq"/>
<ref name="f4WSF">[http://www.gowestnow.com/ Go West Now] Lääne-Austraalia valitsus, 2008.</ref>
<ref name="8CT4M">[http://abs.gov.au/ausstats/abs@.nsf/Lookup/by+Subject/1367.0~2012~Main+Features~Average+Weekly+Earnings~6.8 State and Territory Statistical Indicators, 2012] Austraalia Statistikaamet.</ref>
<ref name="L9myv">[https://web.archive.org/web/20081001041851/http://www.aip.com.au/pdf/Downstream_Petroleum_2007_Report.pdf Downstream Petroleum 2007 Report] Austraalia Bensiiniinstituut, 2008.</ref>
<ref name="ux68m">[http://www.austlii.edu.au/au/journals/MULR/2000/40.html Review Essay, New Federation History, Melbourne University Law Review] austlii.edu.au.</ref>
<ref name="2prsj">[http://www.austlii.edu.au/au/legis/wa/consol_act/lga1995182/ Local Government Act 1995] austlii.edu.au.</ref>
<ref name="tvbOR">Hugh Johnson & Jancis Robinson. The World Atlas of Wine. Mitchell Beazley, 2007.</ref>
<ref name="u1m7U">Tom Stevenson. The Sotheby's Wine Encyclopedia, p 589. Dorling Kindersley, 2005.</ref>
<ref name="kNlVm">Jancis Robinson. The Oxford Companion to Wine, p 765. Oxford University Press, 2006.</ref>
}}
== Välislingid ==
{{commonskat|Western Australia}}
* [http://www.wa.gov.au/ Lääne-Austraalia koduleht]
* [http://www.westernaustralia.com/au/Pages/Welcome_to_Western_Australia.aspx Lääne-Austraalia turismiinfo]
{{AUS}}
[[Kategooria:Austraalia osariigid]]
[[Kategooria:Lääne-Austraalia| ]]
htlscsklfpluancv1etul0brczhj249
Linux
0
6666
6179986
6132479
2022-08-18T22:16:46Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel| räägib operatsioonisüsteemist; Linuxi tuuma kohta vaata artiklit [[Linux (tuum)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}}{{keeletoimeta}}
{{OS info
| nimi = GNU/Linux
| logo = Tux.svg
| pildiallkiri = Pingviin Tux on Linuxi maskott
| arendaja = Linuxi kogukond
| programmikeel = [[Assembler]] ja [[C (programmeerimiskeel)|C]]
| perekond = Linux
| hetkeseis = aktiivne
| lähtekoodi tüüp = [[vaba tarkvara]]
| algne versioon = 1991
| toetatud platvormid = [[DEC Alpha|Alpha]], [[Synopsys ARC|ARC]], [[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]], [[AVR32]], [[Blackfin]], [[C6x]], [[ETRAX CRIS]], [[FR-V]], [[H8/300]], [[Qualcomm Hexagon|Hexagon]], [[Itanium]], [[M32R]], [[m68k]], [[Imagination META|META]], [[Microblaze]], [[MIPS arhitektuur|MIPS]], [[MN103]], [[Nios II]], [[OpenRISC]], [[PA-RISC]], [[PowerPC]], [[s390]], [[S+core]], [[SuperH]], [[SPARC]], [[TILE64]], [[Unicore32]], [[x86]], [[Xtensa]]
| tuuma tüüp = [[monoliitne tuum]]
| litsents = GPLv2
| veebisait = http://www.kernel.org
}}
'''Linuxi''' all mõeldakse tavaliselt [[Linux (tuum)|Linux]]i [[tuum (informaatika)|tuum]]al põhinevat [[operatsioonisüsteem]]i, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi [[Linuxi distributsioon|distributsiooni]].
Linux on [[UNIXi-laadne operatsioonisüsteem|UNIXi-laadne]] ja suuremas osas [[POSIX]]-i nõuetele vastav operatsioonisüsteem, mis ühendab Linuxi tuuma, [[GNU]] projekti [[teek|teegid]] ja abiprogrammid ning muu [[tarkvara]] terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Selle tõttu väidab [[Free Software Foundation]], et operatsioonisüsteemi peaks nimetama '''GNU/Linux''', et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune – ka Linuxi algse looja [[Linus Torvalds]]i poolt, kuna on olemas ka Linuxi tuuma kasutavaid operatsioonisüsteeme, mis ei sisalda GNU komponente.
Linux arendati algselt vaba operatsioonisüsteemina Intel [[x86]] arhitektuuriga [[personaalarvuti]]tele, kuid aja jooksul on seda kohandatud ja arendatud rohkematele riistvaraplatvormidele kui ükski teine operatsioonisüsteem. Kuna Linuxil põhinev [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] on [[nutitelefon]]ides võrreldes teiste mobiilseadmete operatsioonisüsteemidega suures ülekaalus, on Linux paigaldatud kõige suuremale hulgale tavakasutaja seadmetele maailmas. Lisaks sellele on Linux oma tavavormis juhtiv operatsioonisüsteem [[superarvuti]]tel ning infrastruktuuri- ja tavaserveritel. Personaalarvutites kasutab Linuxit aga ligikaudu 1,5% kõigist arvutikasutajatest.<ref name="TcRVv" />
Linux jookseb ja on väga populaarne ka [[manussüsteem]]idel – seadmetel, mida luuakse vastavalt vajadusele. Nendel seadmetel on tihti operatsioonisüsteem juba [[püsivara]]ga kaasas,<ref name="1Irfr" /> nagu näiteks [[ruuter]]id, [[televiisor]]id, [[tahvelarvuti]]d ja [[mobiiltelefon]]id.
Linux on tuntuim näide [[vaba tarkvara|vabast]] ja [[avatud lähtekood]]iga arendusmudelitega tarkvarast – erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt [[Microsoft Windows]] ja [[Mac OS X]]) on kogu selle [[lähtekood]] avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada [[GNU GPL|GNU Avaliku Litsentsi]] määratud tingimustel.<ref name="XIqwd" />
Suuremad/levinumad [[Linuxi distributsioon]]id on [[Ubuntu]] ([[Estobuntu]], [[Kubuntu]], [[Edubuntu]], [[Xubuntu]]), [[Red Hat]] ([[Fedora]], [[Centos]], [[Scientific Linux]]), [[openSUSE]], [[Debian]], [[Mandriva]], [[Gentoo]], [[Arch Linux]] ja [[Slackware]].
Personaalarvutite jaoks kohandatud distributsioonides on lisaks Linuxi tuumale enamasti ka [[X Window System|X11]] graafiline kasutajaliides ja mitmed distributsioonist olenevad tööriistad, samas kui [[server]]itele või isegi [[manussüsteem]]idele mõeldud Linuxi distributsioonid võivad lihtsuse, töökindluse ja kiiruse nimel välja jätta suure osa oma tööriistadest, graafilistest liidestest või isegi tuumast.
==Ajalugu==
===Eelkäijad===
Linuxi põhiliseks eelkäijaks peetakse operatsioonisüsteemi [[Unix]]i, mille lõid aastal 1969 Ameerika Ühendriikides AT&T Bell laboratooriumides [[Ken Thompson]], [[Dennis Ritchie]], [[Douglas McIlroy]] ja [[Joe Ossanna]].<ref name="AEcjp" /> Unix oli täielikult kirjutatud [[assemblerkeel]]es, kuna see oli tollel ajal hea praktika. Aastal 1973 kirjutas põhiliselt Dennis Ritchie selle ümber C programmeerimiskeelde.
Linuxi loomisel oli veel eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud Unixi-laadne 16-bitine MINIX,<ref name="MltPE" /> mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). Kuigi MINIXi lähtekood oli avalik, ei lubanud litsentsitingimused MINIXit tasuta kasutada muudel eesmärkidel kui õppetööks.
===Loomine===
1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul litsentsiga, mis lubas MINIX-it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla, mis lubab lähtekoodi kasutada ja levitada, kuidas kasutaja ise soovib ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC-d. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all.
===Nimetamine===
Torvalds tahtis kutsuda enda loodud operatsioonisüsteemi Freaxiks. Kokku pandud sõnadest ''free'' (ingl. 'tasuta') ja x vihjena Unixile. Selle nime all hoidis ka Linus vajalikke faile. Ta oli ka mõelnud siis nimele Linux, aga loobus sellest ideest, kuna see tundus liiga egoistlik.
1991. aastal laaditi failid üles [[FTP]]-serverisse, et oleks lihtsam teha koostööd kaastöötajatega. Kuna aga [[Helsingi Tehnikaülikool]]i failiserveri haldurile [[Ari Lemmke]]le see nimi ei meeldinud, muutis ta projekti nime Linuxiks ilma Linusega konsulteerimata.<ref name="OEWeT" /> Lõpuks Linus nõustus nimega.
Linus on ka andnud välja helijuhise, kuidas tuleks nime "Linux" hääldada. ({{Audio|Linus-linux.ogg|kuula}})
===Praegune arendustöö===
[[Pilt:Linus Torvalds (cropped).jpg|pisi|Linus Torvalds, Linuxi tuuma autor]]
Linuxi tuuma arendamist juhib seniajani Linus Torvalds (november 2015).<ref name="OHKr4" /> Free Software Foundation arendab ja toetab GNU osasid ning Linuxi kommuun ning korporatsioonid arendavad kolmanda-osapoole GNU väliseid komponente. GNU väliste osade hulka kuuluvad Linuxi tuuma moodulid, kasutajate programmid ja tarkvarateegid.<ref name="DTdhK" />
Linuxi kommuuniga liitumiseks tuleb liituda Linuxi arendajate [[postiloend]]iga<ref name="goj4g" /> ja lugeda nende kodulehel asuvat õpetust.<ref name="gP5T2" />
==Disain==
===Ülesehitus===
Linuxipõhine süsteem kasutab modulaarset Unixi sarnast operatsioonisüsteemi, kus operatsioonisüsteemi keskmes on [[monoliitne tuum|monoliitne]] Linuxi tuum, mis korraldab arvuti tööd, arvutivõrguga suhtlemist ning juurdepääsu välisseadmetele ja failisüsteemidele. Välisseadmete kontrollerid võivad olla kas tuuma osad või laaditakse moodulitena mällu arvuti töötamise ajal.
Monoliitne tuum on operatsioonisüsteemi arhitektuur, kus terve operatsioonisüsteem töötab teises ruumis kui kasutaja, mida kutsutakse tuuma ruumiks (ingl ''kernel space'') ja kontrollib kõike masinas toimuvat [[superviisor]]ina. Selline tuum erineb teistest selle poolest, et see saab üksinda hakkama virtuaalse kõrgema taseme liidese loomisega arvuti riistvara peale, mille puhul kasutavad programmid süsteemi kutseid (ingl ''system call'') suhtlemiseks tuumaga.
[[Pilt:OS-structure2.svg|pisi|center|Monoliitse, mikro- ja hübriidtuumapõhiste operatsioonisüsteemide võrdlus|800px]]
===Kasutajaliides===
Linux operatsioonisüsteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas käsurealt või graafilise kasutajaliidese vahendusel. Graafiline kasutajaliides on enamasti kasutusel personaalarvutite keskkonnas, samas kui serverites ja superarvutites kasutatakse enamasti ainult käsurida.
====Graafiline kasutajaliides====
Personaalarvutites on populaarsed graafilised kasutajaliidesed, millega tuleb kaasa töölaud, nagu [[GNOME]], [[KDE]], [[Xfce]], [[LXDE]], [[FVWM]], [[Enlightenment]], [[Window Maker]]. Graafilised kasutajaliidesed töötavad valdavalt X-serveri keskkonnas ([[X Window System]]), mis võimaldab graafilistel programmidel samas võrgus suhelda üle vajaliku protokolli ja lubab näidata ühes süsteemis töötavaid graafilisi rakendusi teises süsteemis nii, et ka kasutaja saab seda mõjutada.<ref name="jqpHC" /> On mitmeid X-serveri süsteeme, aga X.Org on siiamaani kõige populaarsem.
[[Wayland (protokoll)|Wayland]] on uuemat tüüpi graafiline server mille algne eesmärk oli asendada [[x11]] protokoll. Aasta 2015 seisuga ei ole veel Waylandi suuremas mastaabis kasutusele võetud.
====Käsurida====
[[Käsurida]], tuntud ka nimetusega ''shell'', on käsurealiides, millega saab kasutada Linuxi süsteeme. Käsurida on tekstipõhine kasutajaliides, mis kasutab teksti nii sisendiks kui ka väljundiks. Kõige populaarsem käsurealiides on [[GNU Bourne-Again Shell|GNU Bourne-Again Shell (bash)]], mis algselt arendati GNU projekti raames. Käsurida kasutab suurem osa madala tasandi Linuxi osasid, kaasa arvatud mitmed osad kasutaja ruumist. Käsurida sobib eriti hästi korduvate tegevuste [[Automatsioon|automatiseerimiseks]], sest see on loodud kiiresti tegutsema suure hulga andmetega ja sellel on väga hea protsesside vaheline suhtlus. Lisaks on Linuxi kogukond loonud tööriistu enamiku tihti esinevate ülesannete täitmiseks ja lisaks sellele saab käske omavahel siduda, suunates ühe käsu väljundi teise käsu sisendisse. Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminali emulaatori aknas või eraldi virtuaalsel konsoolil.
==Kasutusalad==
Linuxi distributsioonid on tihti disainitud kindlaks eesmärgiks.<ref name="1z6lA" /> Kuigi iga levinud distributsioon saab enamasti levinud probleemidega hakkama, on kõvasti optimaalsem kasutada selleks loodud distributsiooni.
===Personaalarvutid===
Linuxi kasutusmugavuse tõstmiseks personaalarvutitel on pühendatud viimasel ajal palju ressursse. Projektid nagu [[Upstart]] ja [[Systemd]]<ref name="YCu04" /> üritavad saavutada kiiremat käivitumist ja parandada kasutajamugavust. Samal ajal projektid [[Wayland]] ja [[Mir (tarkvara)|Mir]] tahavad asendada [[x11]] graafilist süsteemi, et suurendada jõudlust ja turvalisust.<ref name="s725P" />
Personaalarvutitel levinud Linuxi distributsioonid tulevad tihti graafilise süsteemiga ja neil on enamasti olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. Vaba tarkvarana kättesaadava tarkvara hulk on väga suur ja mitmekesine. Veelgi lihtsamaks teeb kasutaja jaoks asja [[pakihaldussüsteem]], mis lubab toetatud tarkvara paari nupuvajutusega installeerida [[repositoorium]]itest.<ref name="OIOCC" /> Mitmed tarkvarafirmad pakuvad ka kommertstooteid paralleelselt MS Windowsile, Macile ja Unixile, kaasa arvatud Linux, nagu näiteks [[Mozilla Firefox]],<ref name="Z8Nla" /> [[LibreOffice]]<ref name="y6SRT" /> ja [[Blender]].
Populaarsemateks personaalarvutite distributsioonideks peetakse [[Fedora]]t, [[Ubuntu]]t, [[Mageia]]t, [[Debian]]i ja [[Linux Mint]]i.<ref name="HqwZU" />
<gallery>
Pilt:Estobuntu-910-Desktop.jpeg|Estobuntu 9.10
Pilt:Debian-8-desktop-background.png|Debian 6.0
Pilt:Ubuntu_Desktop_12.10.png|Ubuntu 12.10 "Quantal Quetzal"
</gallery>
===Serverid===
[[Pilt:Linux kernel ubiquity.svg|pisi|Linuxi süsteemi kirjeldus]]
Linuxi distributsioonid on pikka aega olnud populaarsed serveritel ja tänapäevalgi jätkavad seda trendi <ref name="Zznyp" /> stabiilsuse, turvalisuse ja vabaduse tõttu. Linuxi distributsioonid on LAMP [[pinu]] (Linux, [[Apache veebiserver]], [[MariaDB]]/[[MySQL]], [[Perl]]/[[PHP]]/[[Python (programmeerimiskeel)|Python]]) alustalaks, kuna Linuxis on seda lihtne üles seada. Seetõttu on ka võitnud Linux veebiarendajate ja -majutuspakkujate südamed.
===Klastrid ja superarvutid===
Linux on populaarseks operatsioonisüsteemiks [[kobararvuti|kobar-]] ja [[superarvuti]]tel. 2015. aasta juunis töötas 500-st maailma parimast superarvutist 488 Linuxi operatsioonisüsteemiga.<ref name="eDPdD" />
Linux on väga paindlik – selle saab võtta väga väikesteks tükkideks nii, et alles jääb ainult optimaalne osa. Lisaks on Linux olemas väga paljudes süsteemides ja arhitektuuridega.<ref name="Xia4f" /> Seega võib öelda, et Linux on hästi laienemisvõimeline.
===Nutiseadmed===
Mitmed operatsioonisüsteemid nutiseadmetele, nagu [[nutitelefon]]id, [[tahvelarvuti]]d ja [[televiisor]]id, põhinevad Linuxil. Suuremad sellised platvormid on näiteks [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]], [[Firefox OS]], [[Mer]] ja [[Tizen]].
Android on nutitelefonide seas kõige populaarsem operatsioonisüsteem. Aasta 2015 teise kvartali seisuga on 82,8% müüdud nutitelefonidest Androidi operatsioonisüsteemiga.<ref name="vC9v7" />
Linuxiga töötas 19. aprillil 2021 Marsil esimese lennu teinud NASA helikopteri juhtarvuti.<ref>[https://news.slashdot.org/story/21/04/19/2053215/flying-on-mars-fueled-with-open-source-software] Slashdot 19.04.2021.</ref>
Peamiselt tuleneb Linuxi populaarsus selle paindlikkusest, modulaarsusest ja GNU litsentsist, mille tõttu on kõvasti lihtsam kohandada Android vastavalt vajadusele kui on luua uus nutiseadmele sobiv operatsioonisüsteem.
==Vaata ka==
* [[BSD]], [[NetBSD]], [[FreeBSD]], [[OpenBSD]]
* [[Coreutils]]
* [[Glibc]]
* [[Richard Stallman]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="TcRVv">{{cite web | url = https://www.netmarketshare.com/operating-system-market-share.aspx?qprid=10&qpcustomd=0 | title = Statistika Linuxi kasutatavuse kohta personaalarvutites|accessdate= 9. november 2015}}</ref>
<ref name="1Irfr">{{cite web | url = http://www.ibm.com/developerworks/library/l-embl/ | title = IBM-i ülevaade Linuxi kasutusest manussüsteemides |accessdate= 16. november 2015}}</ref>
<ref name="XIqwd">{{cite web | url = http://www.gnu.org/licenses/licenses.en.html | title = GNU Avaliku Litsentsi tingimused | accessdate= 16. november 2015}}</ref>
<ref name="AEcjp">{{cite web | url = http://www.unix.org/what_is_unix/history_timeline.html | title = Unixi loomise ajalugu | accessdate= 16. november 2015}}</ref>
<ref name="MltPE">{{cite web | url = http://www.minix3.org/previous-versions/CD-ROM-2.0/README.TXT | title = Teretulemast MINIX-isse |accessdate= 16. november 2015}}</ref>
<ref name="OEWeT">{{cite web | url = http://arstechnica.co.uk/business/2015/08/how-linux-was-born-as-told-by-linus-torvalds-himself/ | title = Linuxi sünd Linuse sõnadega |accessdate= 16. november 2015}}</ref>
<ref name="OHKr4">{{cite web | url = http://www.linuxfoundation.org/about/leadership | title = Linux Foundation-i töötajate nimekiri | accessdate = 9. november 2015 | archive-date = 2015-12-07 | archive-url = https://web.archive.org/web/20151207165505/http://www.linuxfoundation.org/about/leadership | url-status = dead }}</ref>
<ref name="DTdhK">{{cite web | url = http://www.linuceum.com/Desktop/linuxAppRepos.php | title = Kuidas kasutada Linux repositooriumi | accessdate = 16. november 2015 | archive-date = 2015-12-08 | archive-url = https://web.archive.org/web/20151208134552/http://www.linuceum.com/Desktop/linuxAppRepos.php | url-status = dead }}</ref>
<ref name="goj4g">{{cite web | url = http://www.tux.org/lkml/ | title = Linuxi arendajate e-maili list | accessdate= 9. november 2015}}</ref>
<ref name="gP5T2">{{cite web | url = https://www.kernel.org/doc/Documentation/HOWTO | title = Õpetus mida tuleks teha, et liituda Linuxi kommuuniga | accessdate = 9. november 2015 | archive-date = 2015-09-06 | archive-url = https://web.archive.org/web/20150906134811/https://www.kernel.org/doc/Documentation/HOWTO | url-status = dead }}</ref>
<ref name="jqpHC">{{cite web | url = https://lwn.net/Articles/553415/ | title = Arendajate kirjavestlus X-serveri ja Waylandi faktidest | accessdate= 9. november 2015}}</ref>
<ref name="1z6lA">{{cite web | url = https://www.linux.com/news/software/applications/810295-the-top-11-best-linux-distros-for-2015 | title = Nimekiri veebilehe linux.com poolt valitud parimatest Linuxi distributsioonideks igaks kasutusalaks |accessdate= 9. november 2015 | publisher = https://www.linux.com}}</ref>
<ref name="YCu04">{{cite web | url = http://0pointer.de/public/gnomeasia2014.pdf | title = 2014 aasta arutlus, mis on saavutatud ja mida üritatakse saavutada systemd-ga |accessdate= 9. november 2015}}</ref>
<ref name="s725P">{{cite web | url = http://wayland.freedesktop.org/architecture.html | title = Wayland projekti kirjeldus |accessdate= 9. november 2015}}</ref>
<ref name="OIOCC">{{cite web | url = http://www.howtogeek.com/117579/htg-explains-how-software-installation-package-managers-work-on-linux/ | title = Populaarne Linuxi õpetus kuidas kasutada pakihaldussüsteemi |accessdate= 9. november 2015 | publisher = http://www.howtogeek.com}}</ref>
<ref name="Z8Nla">{{cite web | url = https://support.mozilla.org/ee/kb/install-firefox-linux | title = Mozilla enda õpetus kuidas installeerida Firefoxi brauserit |accessdate= 9. november 2015 | publisher = http://www.mozilla.org}}</ref>
<ref name="y6SRT">{{cite web | url = https://www.libreoffice.org/get-help/install-howto/linux/ | title = LibreOffice'i kontoritarkvara paigaldamise õpetus |accessdate= 5. oktoober 2021 | publisher = [[The Document Foundation]]}}</ref>
<ref name="HqwZU">{{cite web | url = http://distrowatch.com/dwres.php?resource=major | title = Distrowatch veebilehe sõnul kümme kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni |accessdate= 9. november 2015}}</ref>
<ref name="Zznyp">{{cite web | url = http://www.linuxfoundation.org/news-media/infographics/largest-linux-user-trends-2014 | title = Linuxi kasutajate trendid ettevõtete tasemel |accessdate = 9. november 2015}}</ref>
<ref name="eDPdD">{{cite web | url = http://www.top500.org/statistics/list/ | title = Operatsioonisüsteemide statistika superarvutites | accessdate = 9. november 2015}}</ref>
<ref name="Xia4f">{{cite web | url = https://www.linux.com/news/featured-blogs/167-amanda-mcpherson/516604-linux-supercomputing-dominance-a-look-under-the-hood | title = Linux.com-i analüüs Linuxi populaarsuse kohta superarvutites |accessdate = 9. november 2015}}</ref>
<ref name="vC9v7">{{cite web | url = http://www.idc.com/prodserv/smartphone-os-market-share.jsp | title = Androidi populaarsuse analüüs nutiseadmetes |accessdate = 9. november 2015}}</ref>
}}
==Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://www.pingviin.org Pingviin.org: Eesti Linuxi-kasutajate portaal ja foorum]
*[http://www.linux.org Linux.org]
*[https://linux.ee/ Linux.ee]
*[http://www.kernel.org Kernel.org]
*[http://ftp.linux.ee/ Ftp.linux.ee]
*[[CERT-EE]]: [https://blog.ria.ee/mis-on-stack-clash/ Mis on Stack Clash?], [[Riigi Infosüsteemi Amet|RIA]] blogi, 20. juuni 2017
*[https://www.youtube.com/watch?v=J1bBG1NtL18& Dokumentaalfilm "Revolution OS"]
*[https://www.youtube.com/watch?v=XMm0HsmOTFI& The Code: Story of Linux documentary (Multilingual)]
{{Operatsioonisüsteemid}}
[[Kategooria:Linux| ]]
8p2piapjzvj4k1qsiwvcnb4ho6fcs3q
Sportlaste loend
0
7827
6180040
6179723
2022-08-19T07:55:51Z
Velirand
67997
/* T */
wikitext
text/x-wiki
''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}
==A==
* [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane
* [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister
* [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja
* [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister
* [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija
* [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane
* [[Kim Aabech]], taani jalgpallur
* [[Villu Aabne]], eesti korvpallur
* [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister
* [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur
* [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja
* [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja
* [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister
* [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister
* [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister
* [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister
* [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja
* [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur
* [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane
* [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja
* [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja
* [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja
* [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja
* [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister
* [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister
* [[Uno Aavola]]
* [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur
* [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja
* [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist
* [[Vitali Abalakov]], vene alpinist
* [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur
* [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja
* [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane
* [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister
* [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja
* [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja
* [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja
* [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister
* [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister
* [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja
* [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur
* [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister
* [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur
* [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane
* [[Vincent Aboubakar]]
* [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister
* [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane
* [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur
* [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist
* [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister
* [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister
* [[Tammy Abraham]]
* [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur
* [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane
* [[Francesco Acerbi]]
* [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja
* [[Mohamed Achik]], Maroko poksija
* [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja
* [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik
* [[Marcos Acuña]]
* [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist
* [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja
* [[Ché Adams]], inglise jalgpallur
* [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja
* [[Tyler Adams]]
* [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister
* [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister
* [[David Addy]]
* [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja
* [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister
* [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister
* [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur
* [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja
* [[Rebecca Adlington]]
* [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister
* [[Luis Advíncula]]
* [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur
* [[Andri Aedma]], eesti ujuja
* [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane
* [[Benik Afobe]]
* [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja
* [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister
* [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane
* [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja
* [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane
* [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane
* [[Kenny Agostino]]
* [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane
* [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane
* [[Érick Aguirre]]
* [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja
* [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister
* [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister
* [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane
* [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane
* [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane
* [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane
* [[Sebastian Aho]]
* [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane
* [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane
* [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister
* [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja
* [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane
* [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane
* [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur
* [[Artti Aigro]]
* [[Ola Aina]]
* [[Mihkel Ainsalu]]
* [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister
* [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane
* [[Kristoffer Ajer]]
* [[Manuel Akanji]]
* [[Nathan Aké]]
* [[Igor Akinfejev]]
* [[Jeroen van den Akker]]
* [[Mihkel Aksalu]]
* [[Siim Ala]]
* [[David Alaba]]
* [[Erkki Alak]]
* [[Olavi Alakulppi]]
* [[Andreas Alamommo]]
* [[Richard Aland]]
* [[Kalervo Alanenpää]]
* [[Santeri Alatalo]]
* [[Toimi Alatalo]]
* [[Vladimir Alatortsev]]
* [[Jordi Alba]]
* [[Marco Albarello]]
* [[Maria Albert]]
* [[Marko Albert]]
* [[Christijan Albers]]
* [[Flórián Albert]]
* [[Islam-Beka Albijev]]
* [[Eik Albri]]
* [[Marc Albrighton]]
* [[Omar Alderete]]
* [[Joey Alders]]
* [[Aleksandr Alehhin]]
* [[Sergei Aleinikov]]
* [[Mykolas Alekna]]
* [[Virgilijus Alekna]]
* [[Kirill Aleksejenko]]
* [[Marko Aleksejev]]
* [[Marius Aleksejev]]
* [[Markku Alén]]
* [[Jean Alesi]]
* [[Mall Alev]]
* [[Jaime Alguersuari]]
* [[Berit Aljand]]
* [[Martti Aljand]]
* [[Triin Aljand]]
* [[Émile Allais]]
* [[Teet Allas]]
* [[Olavi Allase]]
* [[Marcus Allbäck]]
* [[Ray Allen]]
* [[Rasmus Alles]]
* [[Karli Allik]], eesti võrkpallur
* [[Martin Allik]]
* [[Karmo Allikas]]
* [[Mihkel Allikmäe]]
* [[Rauno Alliku]]
* [[Martin Allikvee]]
* [[Vallo Allingu]]
* [[Andres Allsalu]]
* [[André Almeida]]
* [[Miguel Almirón]]
* [[Adam Almqvist]]
* [[Franziska van Almsick]]
* [[Manuel Almunia]]
* [[Airi Alnek]]
* [[Folke Alnevik]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Fernando Alonso]]
- [[Xabi Alonso]]
- [[Thomas Alsgaard]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Sandra Alusalu]]
- [[Saskia Alusalu]]
- [[Ilmar Aluvee]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Alar Alve]]
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]]
- [[Diego Alves]]
- [[Magno Alves]]
- [[Ivan Alõpov]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Friedrich Amelung]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Simon Ammann]]
- [[Nijel Amos]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Murodoullo Amrillaev]]
- [[An Hyeonsu]]
- [[Viswanathan Anand]]
- [[Olle Anderberg]]
- [[Anja Andersen]]
- [[Espen Andersen]]
- [[Frederik Andersen]]
- [[Hjalmar Andersen]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Mads Andersen]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]]
- [[Craig Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Josh Anderson]]
- [[Merike Anderson]]
- [[Paul Anderson]]
- [[Sten-Erik Anderson]]
- [[Wendell Anderson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Frank Andersson]]
- [[John Andersson]]
- [[Lina Andersson]]
- [[Rasmus Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]]
- [[André the Giant]]
- [[Georges André]]
- [[Vasile Andrei]]
- [[Andris Andreiko]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Frode Andresen]]
- [[Kaimo Andresson]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Nikolai Andrianov]]
- [[Sven Andrighetto]]
- [[Sergei Andronov]]
- [[Adolf Andruškevitš]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Tobias Angerer]]
- [[Maret Ani]]
- [[Hannes Anier]]
- [[Henri Anier]]
- [[Juri Anikejev]]
- [[Nikolai Anikin]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Ellina Anissimova]]
- [[Aníta Hinriksdóttir]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[August Anmann]]
- [[Mihkel Anmann]]
- [[Koit Annamaa]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]]
- [[Uku Annus]]
- [[Jacques Anquetil]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Giánnis Antetokoúnmpo]]
- [[Carmelo Anthony]]
- [[Joel Anthony]]
- [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]]
- [[Pero Antić]]
- [[Viktor Antipin]]
- [[Aleksy Antkiewicz]]
- [[Andrea Antonelli]]
- [[Bertil Antonsson]]
- [[Ants Antson]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Saïd Aouita]]
- [[Knut Tore Apeland]]
- [[Armand Apell]]
- [[Eerik Aps]]
- [[Johannes Aps]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Meri Arabidze]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Argo Arak]]
- [[Shizuka Arakawa]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Hannu Aravirta]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Gregor Arbet]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Mark Arcobello]]
- [[Jaak Ardon]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Emili Arm]]
- [[Franco Armani]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Joel Armia]]
- [[Lance Armstrong]]
- [[Stuart Armstrong]]
- [[Raul Arnemann]]
- [[René Arnoux]]
- [[Mikk-Mihkel Arro]]
- [[Christine Arron]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Jevgeni Aržanov]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Aita Artma]]
- [[Hugo-Herbert Artma]]
- [[Aksel Artus]]
- [[Madis Aruja]]
- [[Harry Arumeel]]
- [[Enno Aruniit]]
- [[Ardo Arusaar]]
- [[Henn Arvo]]
- [[Mao Asada]]
- [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]]
- [[Asashōryū]]
- [[Alberto Ascari]]
- [[Hans-Georg Aschenbach]]
- [[Filiberto Ascuy Aguilera]]
- [[Arthur Ashe]]
- [[Dina Asher-Smith]]
- [[Evelyn Ashford]]
- [[Anna Gret Asi]]
- [[Ömer Aşık]]
- [[Alfred Asikainen]]
- [[Amin Asikainen]]
- [[Lauri Asikainen]]
- [[Elis Ask]]
- [[Marko Asmer]]
- [[Toivo Asmer]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Aino Asszonyi]]
- [[Lajos Asztalos]]
- [[Vitālijs Astafjevs]]
- [[Mikel Astarloza]]
- [[Andrei Ašarin]]
- [[Amado Azar]]
- [[Viktorija Azarenka]]
- [[Zurab Azmaipharašvili]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Ekaterina Atalık]]
- [[Athenaios (poksija)|Athenaios]]
- [[Nāşir al-‘Aţīyah]]
- [[Derrick Atkins]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Andrus Aug]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Anders Aukland]]
- [[Mike Auksi]]
- [[Raimond Auling]]
- [[Harry Aumere]]
- [[Rein Aun]]
- [[Erik Aunapuu]]
- [[Berit Aunli]]
- [[Lauri Aus]]
- [[Caspar Austa]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Tarvo Avaste]]
- [[Pavel Avdejev]]
- [[Víctor Avendaño]]
- [[Nikolai Avilov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[André Ayew]]
- [[Jordan Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Floyd Ayité]]
- [[Turgut Aykaç]]
- [[Luke Ayling]]
== B ==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Hans Backe]]
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Javier Báez]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]]
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Éver Banega]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965)
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]]
- [[Jamie Baulch]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Taylor Beck]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Wade Belak]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Giovanni Benvenuti]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Lucky Bhembe]]
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]]
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[George Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]]
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]]
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Chris Bosh]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Paul Bosvelt]]
- [[Tyler Bozak]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Ilmārs Bricis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Eduard Brovko]]
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Sergei Bubka]]
- [[Ken Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]]
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
== C ==
[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]]
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Stig Cederberg]]
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]]
- [[Calum Chambers]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Svend Aage Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[Ivan Cichan]]
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]]
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]]
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Sebastian Coe]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]]
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Kim Collins]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Emil Čuprenski]]
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]
== D ==
[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Sergi Danõltšenko]]
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Howard Davis]]
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]]
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Tirunesh Dibaba]]
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Bevan Docherty]]
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Henri Drell]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Meagan Duhamel]]
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]]
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]
== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Johan Remen Evensen]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]
== F ==
[[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Gary Fanelli]]
- [[Juan Manuel Fangio]]
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Allyson Felix]]
- [[João Félix]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]]
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]]
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Esquiva Florentino]]
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Christopher Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Mircea Fulger]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Takis Fyssas]]
== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]]
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]]
- [[Anier García]]
- [[Raúl García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]]
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]]
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]]
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]
== H ==
[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]]
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Veikko Hakulinen]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Tony Halme]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Otis Harris]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Rasmus Haugasmägi]]
- [[Henrik Haukeland]]
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Sara Hector]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]]
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Stephen Hendry]]
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]]
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Denise Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[John Higgins]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Clarence Hill]]
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Peter Holland]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Julius Honka]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Hans Huber]]
- [[Liezel Huber]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]
== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Alex Iwobi]]
== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Nail Jakupov]]
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]]
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]]
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Raymond Joval]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]]
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]]
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Syed Kadir]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Kaká]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Aleksandr Kandaurov]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]]
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]]
- [[Jem Karacan]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]]
- [[Richard Karelson]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]]
- [[Dmitri Karpov]]
- [[Valeri Karpov]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Anastasía Kelesídou]]
- [[Ülle Kell]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]]
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]]
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]]
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Christian Klien]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]]
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]]
- [[Aleksandr Koroljov]]
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]]
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]]
- [[Joe Kovacs]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]]
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Yig'al Koyfman]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]]
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Iser Kuperman]]
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Uno Källe]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Rupert König]]
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Andres Laanemägi]]
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]]
- [[Ádám Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits]]
- [[Rod Laver]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]]
- [[Brian Lebler]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]]
- [[Roger Lee]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]]
- [[Allar Levandi]]
- [[Anna Levandi]]
- [[Armand Levandi]]
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]]
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]]
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Marcel Limage]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]]
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]]
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Éverton Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Evan Lysacek]]
== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]]
- [[István Majoros]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]]
- [[Karl Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Marek Marksoo]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Henry Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Tina Maze]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Mario Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]]
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[John McNally]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]]
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Boris Meos]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]]
- [[Ando Meritee]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]]
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Daniel Mesotitsch]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Karol Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Andy Miele]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Andrea Miller]]
- [[Bode Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]]
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Paul Morphy]]
- [[Glenn Morris]]
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Eva Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]]
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Selma Multer]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Helmut Mänd]]
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]]
- [[Peeter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]
== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]]
- [[Rafael Nadal]]
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Katie Nageotte]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]]
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Artur Nevinski]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]]
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]]
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Artur Noga]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Erki Nool]]
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]]
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]]
- [[Tiidrek Nurme]]
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]
== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Regina Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Linus Omark]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Andres Oper]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]
==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Uno Palu]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]]
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Daniel Petrov]]
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]]
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]]
- [[Inge Pind]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]]
- [[Józef Pisarski]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Michel Platini]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Anna Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Mart Poom]]
- [[Raimo Poomann]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[David Popovici]]
- [[Denis Popović]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]]
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[William Pottker]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Carey Price]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]]
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]]
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]
== Q ==
*[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister
*[[Simona Quadarella]]
*[[Robin Quaison]]
*[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur
*[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane
*[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija
*[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija
*[[Jonathan Quick]]
*[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja
*[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur
== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Leonard Randolph]]
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Raúl]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Peter Regin]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Micah Richards]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Erika Roger]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Hellat Rumvolt]]
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]]
- [[Bill Russell]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]]
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Rick Rypien]]
== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]]
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]]
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Emma Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Daniil Sapljošin]]
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Auke Scholma]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Jürgen Schult]]
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]]
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Ayrton Senna]]
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[András Sike]]
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Irina Simagina]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[René Simões]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Viktor Smeds]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Henri Sool]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Melanie South]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Eric Staal]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Mark Stone]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Sun Yang]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Igor Šaplavski]]
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]]
- [[Daugirdas Šemiotas]]
- [[Inna Šeškil]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]]
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Igor Švõrjov]]
== Z ==
[[Daniel Zaar]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] -
[[Javier Zanetti]] -
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] -
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] -
[[Vladimir Zažogin]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] -
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] -
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] -
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Victor Zilberman]] -
[[Nikolai Zimjatov]] -
[[Szymon Ziółkowski]] -
[[Jean-Olivier Zirignon]] -
[[Kregor Zirk]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] -
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] -
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] -
[[Louis Zutter]] -
[[Elina Zvierava]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]
== Ž ==
*[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja
*[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur
*[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur
*[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur
*[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija
*[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur
*[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist
*[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister
*[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja
*[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur
== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]]
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Guus Til]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]]
- [[Stefano Tilli]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Tončo Tončev]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]]
- [[Vladislav Tretjak]]
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Luule Tull]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Arda Turan]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Cecilia Törn]]
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]
== U ==
[[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]]
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]]
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Urmet Uusorg]]
== V ==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Vágner Love]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Pekka Viippo]]
- [[Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Priit Viks]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]]
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]
== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Chris Webber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Allan Wells]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Douglas Winston]]
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Åke Wärnström]]
- [[Barbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
== Õ ==
* [[Janek Õiglane]]
* [[Tõnu Õim]]
* [[Pille Õnnepalu]]
* [[Janar Õunap]]
* [[Toivo Õunap]]
* [[Madis Õunapuu]]
* [[Kethy Õunpuu]]
== Ä ==
* [[Ardo Ärmpalu]]
* [[Eevald Äärma]]
== Ö ==
* [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja
* [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja
* [[Alpay Özalan]]
* [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija
* [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister
== Ü ==
* [[Enes Ünal]]
* [[Gökhan Ünal]]
* [[Cengiz Ünder]]
* [[Jasmiin Üpraus]]
* [[Oskar Üpraus]]
* [[Žaksõlõk Üškempirov]]
== X ==
*[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister
*[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane
*[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister
== Y ==
* [[Vikas Yadav]], India poksija
* [[Steeve Yago]]
* [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija
* [[Satoru Yamagishi]]
* [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja
* [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane
* [[Yao Ming]], hiina korvpallur
* [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur
* [[Yusuf Yazıcı]]
* [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja
* [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister
* [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja
* [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister
* [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja
* [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja
* [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja
* [[Burak Yılmaz]]
* [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija
* [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister
* [[Okay Yokuşlu]]
* [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja
* [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja
* [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane
* [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur
* [[Amos Youga]]
* [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja
* [[Yu Yangyi]], hiina maletaja
* [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja
== Vaata ka ==
* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]
8v4sxp5s11cofzqhvmamcicl8kneeha
Imetajate loend
0
8313
6180048
6167234
2022-08-19T08:09:02Z
Andres
5
/* M */
wikitext
text/x-wiki
'''Imetajate loend''' loetleb [[Imetajad|imetajaid]].
Selles nimekirjas on imetajate [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis "[[Bioloogia mõisteid]]".
Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis:
*''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage
*''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane
*''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud
*<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud
__NOTOC__{{tähed}}
==A==
*[[aafrika elevant]] (''Loxodonta africana''), sgk [[elevantlased]]
*[[aafrika tsiibet]] (''Civettictis civetta''), sgk [[tsiibetkaslased]]
*[[aasia lõvi]] ehk india lõvi (''Panthera leo persica''), [[lõvi]] alamliik, sgk [[kaslased]]
*[[aasia taapir]] (''Tapirus indicus''), sgk [[taapirlased]]
*[[addaks]] (''Addax nasomaculatus'')
*[[afaliin]] (''Tursiops truncatus''), sgk [[delfiinlased]]
*[[afgaani rebane]] (''Vulpes cana''), sgk [[koerlased]], [[Kesk-Aasia]]s ja [[Lähis-Ida]]s
*[[aguuti]] (''Dasyprocta''), perekond, sgk [[aguutilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas
*[[aguutilased]] (''Dasyproctidae''), sugukond
*[[ahm]] (''Gulo gulo''), sgk [[kärplased]]
*[[aie]] (''Daubentonia madagascariensis''), sgk [[aielased]]
*[[aielased]] (''Daubentoniidae''), sugukond
*[[ainupilulised]] (''Monotremata''), selts, [[Austraalia]] idaosa endeem
*[[alpaka]] (''Vicugna pacos''), sgk [[kaamellased]]
*[[Amazonase jõedelfiin]] (''Inia geoffrensis''), sgk ''[[Iniidae]]''
*[[ameerika piison]] (''Bison bison''), sgk [[veislased]]
*[[amuuri tiiger]] (''Panthera tigris altaica''), [[tiiger|tiigri]] alamliik, sgk [[kaslased]], Venemaa Kaug-Idas, Hiina kirdeosas, Põhja-Korea põhjaosas, ohustatud
*[[anuubis]] (''Papio anubis''), sgk [[pärdiklased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">''[[Ardipithecus ramidus]]''</span>, sgk [[inimlased]]
*[[apenniini karihiir]] (''Sorex samniticus''), sgk [[karihiirlased]]
*''[[Apodemus]]'', perekond, sgk [[hiirlased]]
*[[arhaar]] (''Ovis ammon''), sgk [[veislased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">[[australopiteekus]] (''[[Australopithecus]]'')</span>, perekond, sgk [[inimlased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">''[[Australopithecus africanus]]''</span>, sgk [[inimlased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">''[[Australopithecus anamensis]]''</span>, sgk [[inimlased]], [[Ida-Aafrika]]s
*[[avahi]] ehk pisiindri (''Avahi laniger''), sgk [[indrilased]]
*[[avahi (perekond)|avahi]] (''Avahi''), perekond, sgk [[indrilased]]
*''[[Avahi betsileo]]'', sgk [[indrilased]]
*''[[Avahi cleesei]]'', sgk [[indrilased]]
*''[[Avahi occidentalis]]'', sgk [[indrilased]]
*''[[Avahi unicolor]]'', sgk [[indrilased]]
==B==
*[[baieri uruhiir]] (''Microtus bavaricus''), sgk [[hamsterlased]]
*[[baikali viigerhüljes]] ehk baikali viiger (''Pusa sibirica''), sgk [[hülglased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">[[bali tiiger]] (''Panthera tigris balica'')</span>, [[tiiger|tiigri]] alamliik, sgk [[kaslased]]
*[[baribal]] (''Ursus americanus''), sgk [[karulased]]
*''[[Bassaricyon neblina]]'', sgk [[pesukarulased]]
*[[bengali kass]] (''Prionailurus bengalensis''), sgk [[kaslased]]
*[[bengali tiiger]] (''Panthera tigris tigris''), [[tiiger|tiigri]] alamliik, sgk [[kaslased]]
*[[bonobo]] ehk kääbusšimpans (''Pan paniscus''), sgk [[inimlased]]
*''[[Bos (alamperekond)|Bos]]'', [[veis (perekond)|veis]]e alaperekond, sgk [[veislased]]
==C==
*[[Campbelli käpikhamstrik]] (''Phodopus campbelli''), sgk [[hamsterlased]]
*''[[Cercopithecus lomamiensis]]'', sgk [[pärdiklased]]
==D==
*<span style="background-color:#FFF68F">''[[Daeodon]]'', perekond, sgk [[sõralised]]</span>
*[[deegu]] (''Octodon degus''), sgk ''[[deegulased]]''
*[[delfiin]] (''Delphinus''), sgk [[delfiinlased]]
*[[delfiinlased]] (''Delphinidae''), sugukond
*[[dingo]] (''Canis lupus dingo'', ''Canis dingo'', ''Canis antarcticus''), liik või alamliik, sgk [[koerlased]]
*[[džungaaria kääbushamster]] ehk siberi hamster (''Phodopus sungorus''), sgk [[hamsterlased]]
*[[dugong]] (''Dugong dugon''), sgk [[dugonglased]]
==E==
*[[eesel]] (''Equus asinus''), sgk [[hobuslased]]
*[[eohippus]] (''Eohippus''), perekond, sgk [[hobuslased]] (välja surnud)
*''[[Epomops franqueti]]'', sgk [[tiiburlased]]
*[[esikloomalised]] (''Primates''), selts
*[[euroopa kobras]] (''Castor fiber''), sgk [[kobraslased]]
*[[euroopa piison]] ehk pürg (''Bison bonasus''), sgk [[veislased]]
*[[euroopa pruunkaru]] (''Ursus arctos arctos''), [[pruunkaru]] alamliik, sgk [[karulased]]
==F==
*[[fennekrebane]] (''Vulpes zerda''), sgk [[koerlased]]
*[[fossa]] (''Cryptoprocta ferox''), sgk ''[[Eupleridae]]''
==G==
*[[gaur]] (''Bos gaurus''), sgk [[veislased]]
*[[gepard]] (''Acinonyx jubatus''), sgk [[kaslased]]
*[[gorilla]] (''Gorilla''), perekond, sgk [[inimlased]], Kesk-Aafrikas
*[[Granti gasell]] (''Nanger granti''), sgk [[veislased]]
*[[grinda]] (''Globicephala''), perekond, sgk [[delfiinlased]]
*[[grisli]] (''Ursus arctos horribilis''), [[pruunkaru]] alamliik, sgk [[karulased]], Põhja-Ameerika mägedes
*[[grööni hüljes]] (''Pagophilus groenlandicus''), sgk [[hülglased]]
*[[grööni vaal]] (''Balaena mysticetus''), sgk [[silevaallased]]
==H==
*[[habelendlane]] (''Myotis mystacinus''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[haiiti pilukoonu]] (''Solenodon paradoxus''), sgk [[pilukoonlased]]
*[[hallhüljes]] (''Halichoerus grypus''), sgk [[hülglased]]
*[[halljänes]] (''Lepus europaeus''), sgk [[jäneslased]]
*[[hallrebane]] (''Urocyon''), perekond, sgk [[koerlased]]
*[[hallvaal]] (''Eschrichtius robustus''), sgk [[hallvaallased]]
*[[hallvaallased]] (''Eschrichtiidae''), sugukond
*[[hamadrill]] ehk mantelpaavian (''Papio hamadryas''), sgk [[pärdiklased]]
*[[hammasvaalalised]] (''Odontoceti''), alamselts
*[[hamster]] ehk harilik hamster (''Cricetus cricetus''), sgk [[hamsterlased]]
*[[hamsterlased]] (''Cricetidae''), sugukond
*[[harilik leethiir]] ehk leethiir ehk tava-leethiir (''Myodes glareolus'', varem ''Clethrionomys glareolus''), sgk [[hiirlased]]
*[[harilik saimiri]] (''Saimiri sciureus''), sgk [[karbusahvlased]]
*[[harilik siil]] (''Erinaceus europaeus''), sgk [[siillased]]
*[[heeringavaal]] ehk finnvaal (''Balaenoptera physalus''), sgk [[vaguvaallased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">[[heidelbergi inimene]]</span>, sgk [[inimlased]]
*[[hiidpanda]] ehk bambuskaru (''Ailuropoda melanoleuca''), sgk [[karulased]]
*[[hiidsaarmas]] (''Pteronura brasiliensis''), sgk [[kärplased]]
*[[hiid-soomusloom]] (''Manis gigantea''), sgk [[soomusloomlased]]
*[[hiidvöölane]] (''Priodontes giganteus''), sgk [[vöölased]]
*[[hiir]] (''Mus''), perekond, sgk [[hiirlased]]
*[[hiirlased]] (''Muridae''), sugukond
*[[hirv]] (''Cervus''), perekond, sgk [[hirvlased]]
*[[hobune]] (koduhobune) (''Equus caballus''), sgk [[hobuslased]]
*[[hobune (perekond)]] (''Equus''), sgk [[hobuslased]]
*''[[Hominina]]'', alamtriibus, sgk [[inimlased]]
*''[[Homininae]]'', alamsugukond, sgk [[inimlased]]
*''[[Hominini]]'', triibus, sgk [[inimlased]]
*''[[Hominoidea]]'', ülemsugukond
*<span style="background-color:#FFF68F">''[[Homo erectus]]''</span>, sgk [[inimlased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">''[[Homo habilis]]''</span>, sgk [[inimlased]]
*[[hunt]] (''Canis lupus''), sgk [[koerlased]]
*[[hõbe-nahkhiir]] (vananenud nimetus suur-nahkhiir) (''Vespertilio murinus''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[hülglased]] (''Phocidae''), sugukond
*[[hüpikgasell]] (''Antidorcas marsupialis''), sgk [[veislased]]
*[[hüpiklased]] (''Dipodidae''), sugukond
*[[hüäänkoer]] (''Lycaon pictus''), sgk [[koerlased]]
*[[hüäänlased]] (''Hyaenidae''), sugukond
==I==
*[[ibeeria hunt]] (''Canis lupus signatus''), [[hunt|hundi]] alamliik
*[[ibeeria ilves]] (''Lynx pardinus'', ''Felis lynx pardinus''), liik või [[ilves]]e alamliik, sgk [[kaslased]]
*[[ida-vöötorav]] (''Tamias striatus''), sgk [[oravlased]]
*[[ilka]] ehk kalastajakärp (''Martes pennanti''), sgk [[kärplased]]
*[[ilves]] (''Lynx lynx''), sgk [[kaslased]]
*[[ilves (perekond)|ilves]], perekond, sgk [[kaslased]]
*[[impala]] (''Aepyceros melampus''), sgk [[veislased]]
*[[india eeslik]] ehk khuur (''Equus hemionus khur''), [[eeslik]]u alamliik, sgk [[hobuslased]]
*[[india elevant]] (''Elephas maximus''), sgk [[elevantlased]]
*[[india soomusloom]] (''Manis crassicaudata''), sgk [[soomusloomlased]]
*[[inimahvlased]] (''Hominoidea''), ülemsugukond
*inimahvlased (''[[Pongidae]]''), varasem sugukond
*[[indri]] (''Indri indri''), sgk [[indrilased]]
*[[indri (perekond)|indri]] (''Indri''), perekond, sgk [[indrilased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">[[indrikoteerium]] (''Paraceratherium'')</span>, perekond
*[[indrilased]] (''Indriidae''), sugukond
*[[inimene]] (''Homo sapiens''), sgk [[inimlased]]
==J==
*[[jaaguar]] (''Panthera onca''), sgk [[kaslased]]; Lõuna- ja Põhja-Ameerikas
*[[jaapani rihmhammas]]''' (''Mesoplodon ginkgodens''), sgk [[nokisvaalalised]]
*[[jaava soomusloom]] (''Manis javanica''), sgk [[soomusloomlased]]
*[[jakk]] (''Bos grunniens''), sgk [[veislased]]
*[[juttselg-hiir]] (''Apodemus agrarius'')
*[[jõehobu]] (''Hippopotamus amphibius''), sgk [[jõehobulased]]
*[[jõesiga]] (''Potamochoerus porcus''), sgk [[sigalased]]
*[[jämesabarott]] (''Zyzomys''), perekond, sgk [[hiirlased]]; [[Austraalia]]s
*[[jäneselised]] (''Lagomorpha''), selts
*[[jänes]] (''Lepus''), perekond, sgk [[jäneslased]]
*[[jäneslased]] (''Leporidae''), sugukond
*[[jääkaru]] (''Ursus maritimus''), sgk [[karulased]]
==K==
*[[kaamel]] (''Camelus''), sgk [[kaamellased]]
*[[kaamellased]] (''Camelidae''), sugukond
*[[kabehirv]] (''Dama dama''), sgk [[hirvlased]]
*[[kabjalised]] (''Perissodactyla''), selts
*[[kaelkirjak]] (''Giraffa camelopardalis''), sgk [[kaelkirjaklased]]
*[[kaelushiir]] (''Apodemus flavicollis''), sgk [[hiirlased]]
*[[kahvripühvel]] ehk aafrika pühvel (''Syncerus caffer''), sgk [[veislased]]
*[[kaksküürkaamel]] ehk baktrian (''Camelus bactrianus''), sgk [[kaamellased]]
*[[kaksvarvaslaisik]] (''Choloepus hoffmanni''), sgk [[maalaisiklased]]
*[[kalaan]] ehk merisaarmas (''Enhydra lutris''), sgk [[kärplased]]
*[[kalakass]] (''Prionailurus viverrinus''), sgk [[kaslased]]
*[[kalifornia pringel]] (''Phocoena sinus''), sgk [[pringellased]]
*[[kalong]] (''Pteropus vampyrus''), sgk [[tiiburlased]]
*[[kanada ilves]]
*[[kanada kobras]]
*[[kanna]] (''Taurotragus onyx''), sgk [[veislased]]
*[[kapibaara]]
*[[kapi jänes]] (''Lepus capensis''), sgk [[jäneslased]], Aafrikast Indiasse
*[[karakal]] (''Caracal caracal'', ''Felis caracal''), sgk [[kaslased]]
*[[karihiir]] (''Sorex''), perekond, sgk [[karihiirlased]]
*[[karulased]] (''Ursidae''), selts
*[[karvane ninasarvik]] (''Coelodonta antiquitatis''), sgk [[ninasarviklased]], väljasurnud
*[[kasetriibik]] (''Sicista betulina''), sgk [[hüpiklased]]
*[[kass]]
*[[kašelott]] ehk võidisvaal (''Physeter macrocephalus''), sgk [[kašelotlased]]
*[[katta]] (''Lemur catta''), sgk [[leemurlased]]
*[[kiskjalised]]
*[[kiusvaalalised]] (''Mysticeti''), alamselts
*[[kivinugis]] (''Martes foina''), sgk [[kärplased]]
*[[koaala]] (''Phascolarctos cinereus''), sgk [[koaalalased]]
*[[kobras]]
*[[kobraslased]]
*[[Kodiaki karu]] (''Ursus arctos middendorffi''), sgk [[karulased]]
*[[koduhiir]] (''Mus musculus''), sgk [[hiirlased]]
*[[kodupart]], sgk [[partlased]]
*[[kodurott]] (''Rattus rattus''), sgk [[hiirlased]]
*[[siga|kodusiga]], alamliik (''Sus scrofa domestica'') või liik (''Sus domestica''), sgk [[sigalased]]
*[[veis|koduveis]], liik (''Bos taurus'') või alamliik (''Bos primigenius taurus''), sgk [[sõralised]]
*[[koer]], alamliik (''Canis lupus familiaris'') või liik (''Canis familiaris''), sgk [[koerlased]]
*[[koer (perekond)|koer]], perekond (''Canis''), sgk [[koerlased]]
*[[koerlased]] (''Canidae''), sugukond
*[[koiott]] (''Canis latrans''), sgk [[koerlased]]
*[[kreeta habekits]] ehk kreeta besoaarkits (''Capra aegagrus creticus''), [[pulstikkits]]e alamliik, sgk [[veislased]]
*[[kuhja-uruhiir]] (''Microtus levis'')
*<span style="background-color:#FFF68F">[[kukkurhunt]] (''Thylacinus cynocephalus'')</span>, sgk
*[[kukkurhuntlased]], [[Austraalia]]s ja [[Uus-Guinea]]s{{ref|kukkur|[*]}}
*[[kukkurkurat]] (''Sarcophilus harrisii''), sgk [[kukkurkärplased]]
*[[kukkur-sipelgakaru]] (''Myrmecobius fasciatus'')
*[[kuldhamster]] (''Mesocricetus auratus''), sgk [[hamsterlased]]
*[[kunel]] (''Glis glis'') sgk [[unihiired]]
*[[kõrbesebra]] ehk grevi sebra (''Equus grevyi''), sgk [[hobuslased]]
*[[kõrvukrebane]] (''Otocyon megalotis''), sgk [[koerlased]]
*[[kõrvukrebane (perekond)|kõrvukrebane]] (''Otocyon''), perekond, sgk [[koerlased]]
*[[kährik]] (''Nyctereutes procyonoides''), sgk [[koerlased]]
*[[känguru]]
*[[kärp]] (''Mustela erminea''), sgk [[kärplased]]
*[[käsitiivalised]] (''Chiroptera''), selts
*[[kääbusjõehobu]] (''Choeropsis liberiensis''), sgk [[jõehobulased]]
*[[kääbus-karihiir]] (''Sorex minutissimus''), sgk [[karihiirlased]]
*[[kääbus-nahkhiir]] (''Pipistrellus pipistrellus''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[kääbusrebane]]
*[[küülik]] (''Oryctolagus cuniculuson''), sgk [[jäneslased]]
*[[küülik (perekond)|küülik]] (''Oryctolagus''), perekond, sgk [[jäneslased]]
*[[küürvaal]] ehk pikkloibvaal (''Megaptera novaeangliae''), sgk [[vaguvaallased]], maailmameres [[Arktika]]st [[Antarktika]]ni
==L==
*[[laama (loom)|laama]] (''Lama glama''), sgk [[kaamellased]]
*[[laama (perekond)|laama]] (''Lama''), perekond, sgk [[kaamellased]]
*[[laane-karihiir]] (''Sorex caecutiens''), sgk [[karihiirlased]]
*[[laar]] (''Hylobates lar''), sgk [[gibonlased]]
*[[lagrits (loom)|lagrits]] (''Eliomys quercinus''), sgk [[unilased]]
*[[lakkhamster]] (''Lophiomys imhausi''), sgk [[hiirlased]]
*[[lakkhunt]] (''Chrysocyon brachyurus''), sgk [[koerlased]]
*[[lamantiin]] (''Tricechus senegalensis''), sgk [[lamantiinlased]]
*[[lamantiin (perekond)|lamantiin]] (''Trichechus''), perekond, sgk [[lamantiinlased]]
*[[lamantiinlased]] (''Trichechidae''), sugukond
*[[lammas]] ehk kodulammas (''Ovis aries''), sgk [[veislased]]
*[[lammas (perekond)|lammas]] (''Ovis''), perekond, sgk [[veislased]]
*[[leemurlased]] (''Lemuridae''), sugukond
*[[lehtninalased]] (''Phyllostomidae''), sugukond
*[[lemming]] (''Lemmus''), perekond, sgk [[hamsterlased]]
*''[[Lemuroidea]]'', ülemsugukond
*[[lendorav]] (''Pteromys volans''), sgk [[lendoravlased]]
*[[lendorav (perekond)|lendorav]] (''Pteromys''), sgk [[lendoravlased]]
*[[lendoravlased]] (''Pteromyidae''), sugukond
*[[leopard]] (''Panthera pardus''), sgk [[kaslased]]
*[[liiger]], isase [[lõvi]] ja emase [[tiiger|tiigri]] hübriid, sgk [[kaslased]]
*[[liivatuhnur]] (''Cryptomys''), perekond, sgk [[mullatuhnurlased]]
*[[loivalised]] (''Pinnipedia''), alamselts
*[[londilised]] (''Proboscidea''), selts
*''[[Loxodonta]]'', perekond, sgk [[elevantlased]]
*[[luitekass]] (''Felis margarita''), sgk [[kaslased]]
*[[lumelammas]] (''Ovis canadensis'')
*[[lõunasiil]] (''Erinaceus roumanicus''), sgk [[siillased]]
*[[lõvi]] (''Panthera leo''), sgk [[kaslased]]
*[[lühisabakänguru]] (''Setonix brachyurus''), sgk [[kukrulised]]
*[[lühisabaline tšintšilja]] (''Chinchilla chinchilla''), sgk [[villakhiirlased]]
==M==
*[[maasuslik]] (''Xerus inauris''), sgk [[oravlased]]
*''[[Macroscelides micus]]'', sgk [[londiklased]]
*[[magot]] ehk berberi makaak (''Macaca sylvanus''), sgk [[pärdiklased]]
*[[makaak]] (''Macaca''), perekond
*<span style="background-color:#FFF68F">[[mammut]] (''Mammuthus'')</span>, perekond, sgk [[elevantlased]]
*[[mandrill]] (''Mandrillus sphinx''), sgk [[pärdiklased]]
*[[mandrill (perekond)|mandrill]], perekond, sgk [[pärdiklased]]
*[[manul]] (''Felis manul''), sgk [[kaslased]]
*[[meemäger]] (''Mellivora capensis''), sgk [[kärplased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">''[[Melomys rubicola]]''</span>, sgk [[hiirlased]]
*[[merilõvi]] (''Otaria flavescens''), sgk [[kõrvukhülglased]]
*[[merisiga]] (''Cavia porcellus''), sgk [[merisigalased]]
*[[meriveiselised]] (''Sirenia''), selts
*[[metshiir]] ehk harilik metshiir (''Apodemus sylvaticus''), sgk [[hiirlased]]
*[[metshobune]] (''Equus ferus''), sgk [[hobuslased]]
*[[mets-karihiir]] (''Sorex araneus''), sgk [[karihiirlased]]
*[[metskass]] (''Felis silvestris''), sgk [[kaslased]]
*[[metskits]] (''Capreolus capreolus''), sgk [[hirvlased]]
*[[metsnugis]] (''Martes martes''), sgk [[kärplased]]
*[[metssiga]] (''Sus scrofa''), sgk [[sigalased]]
*[[metsümiseja]] (''Marmota monax''), sgk [[oravlased]]
*''[[Microcebus myoxinus]]'', sgk ''[[Cheirogaleidae]]''
*''[[Microcebus jollyae]]'', sgk ''[[Cheirogaleidae]]''
*[[miilu]] (''Elaphurus davidianus''), sgk [[hirvlased]]
*[[mink]] (''Mustela vison''), sgk [[kärplased]]
*[[mongoolia liivahiir]] (''Meriones unguiculatus''), sgk [[hiirlased]]
*''[[Mops condylurus]]'', sgk ''[[Molossidae]]''
*[[morsk]] (''Odobenus rosmarus''), sgk [[morsklased]]
*''[[Mus setulosus]]'', sgk [[hiirlased]]
*[[must elevant-karihiir]] (''Rhynchocyon petersi''), sgk [[torukoonlased]]
*[[mustjalg-tuhkur]] (''Mustela nigripes''), sgk [[kärplased]], Põhja-Ameerikas
*[[mustpringel]] (''Phocoena spinipinnis''), sgk [[pringellased]]
*[[mustsaba-hirv]] (''Odocoileus hemionus''), sgk [[hirvlased]]
*[[mutlased]] (''Talpidae''), sugukond
*[[mutt]] (''Talpa europaea''), sgk [[mutlased]]
*[[Mutt (perekond)|mutt]] (''Talpa''), perekond, sgk [[mutlased]]
*[[mõhnjalalised]] (''Tylopoda''), alamselts
*[[mõõksarv-orüks]] (''Oryx dammah'')
*[[mõõkvaal]] (''Orcinus orca''), sgk [[delfiinlased]]
*[[mäger]] (''Meles meles''), sgk [[kärplased]]
*[[mäger (perekond)|mäger]] (''Meles''), perekond, sgk [[kärplased]]
*[[mägigorilla]] (''Gorilla beringei beringei''), [[idagorilla]] alamliik, sgk [[inimlased]]
*[[möiraahv]] (''Alouatta''), perekond, sgk ''[[Atelidae]]''
*''[[Myonycteris torquata]]'', sgk [[tiiburlased]]
==N==
*[[naarits]] (''Mustela lutreola''), sgk [[kärplased]]
*[[nahkhiirlased]] (''Vespertilionidae''), sugukond
*[[napihambulised]] (''Edentata''), selts (obsoleetne)
*[[narvallased]] (''Monodontidae''), sugukond
*[[Nattereri lendlane]] (''Myotis nattereri''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[neandertallane]]
*[[niidu-uruhiir]] (''Microtus agrestis'')
*[[ninaahv]] ehk kahau (''Nasalis larvatus''), sgk [[pärdiklased]]
*[[Ninaahv (perekond)|ninaahv]] (''Nasalis''), perekond, sgk [[pärdiklased]]
*[[nirk]] (''Mustela nivalis''), sgk [[kärplased]]
*[[nokissiil]] (''Zaglossus bruijni''), sgk [[sipelgasiillased]]
*[[nokisvaallased]] (''Ziphiidae''), sugukond
*[[nokkloom]] (''Ornithorhynchus anatinus''), sgk [[nokkloomalised]], [[Austraalia]] idaosa endeem
*[[nokkloom (perekond)|nokkloom]] (''Ornithorhynchus''), perekond, sgk [[nokkloomalised]], [[Austraalia]] idaosa endeem
*[[nokkloomlased]] (''Ornitorhynchidae''), sugukond, [[Austraalia]] idaosa endeem
*[[nutria]] (''Myocastor coypus''), sgk [[nutrialased]]
*[[nuubia ulukeesel]] (''Equus africanus africanus''), liigi ''[[Equus africanus]]'' aalamliik, sgk [[hobuslased]]
*[[närilised]] (''Rodentia''), selts
==O==
*[[okaapi]] (''Okapia johnstoni''), sgk [[kaelkirjaklased]], Kongo DV kirdeosas
*[[okaapi (perekond)|okaapi]] (''Okapia''), perekond, sgk [[kaelkirjaklased]]
*[[okassealised]] (''Hystricomorpha''), alamselts
*[[okassiga]] (''Hystrix''), perekond, sgk [[okassigalased]]
*[[ondatra]] (''Ondatra zibethicus''), sgk [[hamsterlased]]
*[[opossumlased]] (''Didelphidae''), sugukond
*[[orangutan]] (''Pongo''), perekond, sgk [[inimlased]]
*[[orav]] ehk harilik orav ehk punaorav (''Sciurus vulgaris''), sgk [[oravlased]]
*[[orav (perekond)|orav]] (''Sciurus''), perekond, sgk [[oravlased]]
*[[oravlased]] (''Sciuridae''), sugukond
*[[orüks]] (''Oryx''), perekond, sgk [[veislased]]
*[[otselot]] (''Leopardus pardalis), sgk [[kaslased]]
*[[otselot (perekond)|otselot]] (''Leopardus''), perekond, sgk [[kaslased]]
==P==
*[[paavian]] (''Papio''), perekond, sgk [[pärdiklased]]
*[[paguuma]] (''Paguma larvata''), sgk [[tsiibetkaslased]]
*[[paljastuhnur]] (''Heterocephalus glaber''), sgk [[mullatuhnurlased]], [[Ida-Aafrika]]s
*[[pakaraana]] (''Dinomys branickii''), selts [[närilised]], sgk [[pakaraanalased]]
*[[palmiorav]] (''Epixerus ebii''), sgk [[oravlased]]
*[[pangoliin]] (''Manis pentadactyla''), sgk [[soomusloomlased]]
*[[panter]] (''Panthera''), perekond, sgk [[kaslased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">''[[Paranthropus boisei]]''</span>, sgk [[inimlased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">''[[Paranthropus robustus]]''</span>, sgk [[inimlased]]
*[[pargi-nahkhiir]] (''Pipistrellus nathusii''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[pesukaru]], (''Procyon lotor''), sgk [[pesukarulased]]
*''[[Phoca]]'', perekond, sgk [[hülglased]]
*[[pika]] ehk viiksjänes (''Ochotona''), perekond, sgk [[viiksjäneslased]]
*[[pikasabaline tšintšilja]] (''Chinchilla lanigera''), sgk [[villakhiirlased]]
*[[pikksaba-soomusloom]] (''Manis longicaudata''), sgk [[soomusloomlased]]
*[[pilukoonu]] (''Solenodon''), perekond, sgk [[pilukoonlased]]
*[[pisihiir]] (''Micromys minutus''), sgk [[hiirlased]]
*[[polaarrebane]] (''Vulpes lagopus''), sgk [[koerlased]]
*[[poolahvilised]] ehk leemurilised ehk poolahvid (''Prosimii'', ''Prosimiae'', ''Lemuroidea''), vananenud alamselts
*[[poolmaaki]] (''Hapalemur''), sgk [[leemurlased]]
*''[[Praomys]]'', perekond, sgk [[hiirlased]]
*[[prillkaru]] (''Tremarctos ornatus'')
*[[prillpringel]] (''Phocoena dioptrica''), sgk [[pringellased]]
*[[pringel]] (''Phocoena phocoena''), sgk [[pringellased]]
*[[pringellased]] (''Phocoenidae''), sugukond
*''[[Proconsul africanus]]''
*''[[Propithecus edwardsi]]'', sgk [[leemurlased]]
*[[prževalski hobune]]
*[[pruun-harjasvöölane]] (''Chaetophractus villosus''), sgk [[vöölased]]
*[[karu|pruunkaru]] (''Ursus arctos''), sgk [[karulased]]
*[[pruun-suurkõrv]] (''Plecotus auritus''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[pruunhüään]] (''Parahyaena brunnea''), sgk [[hüäänlased]]
*[[pudelnina-delfiin]]
*[[pudikass]] ehk kääbuskass, sgk [[kaslased]]
*[[pulstikkits]] (''Capra aegagrus''), sgk [[veislased]]
*[[puna-kabeorav]] (''Callosciurus erythraeus''), sgk [[oravlased]]
*[[punahirv]] (''Cervus elaphus''), sgk [[hirvlased]]
*[[punailves]]
*[[punane panda]] (''Ailurus fulgens''), sgk [[pesukarulased]]
*''[[Pusa]]'', perekond, sgk [[hülglased]]
*[[putuktoidulised]] (''Insectivora''), selts
*[[puuma]] (''Puma concolor'') , sgk [[kaslased]]
*[[põder]] (''Alces alces''), sgk [[hirvlased]]
*[[põhja-karvikvombat]] (''Lasiorhinus krefftii''), sgk [[vombatlased]]
*[[põhja-lonthüljes]] (''Mirounga angustirostris''), sgk [[hülglased]]
*[[põhja-nahkhiir]] (''Eptesicus nilssoni''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[põhjapringlik]] (''Phocoenoides dalli''), sgk [[pringellased]]
*[[põhjapõder]] (''Rangifer tarandus''), sgk [[põhjapõderlased]]
*[[põld-uruhiir]] (''Microtus arvalis'')
*[[pähklinäpp]] (''Muscardinus avellanarius''), sgk [[unilased]]
*[[päikesekaru]] (''Helarctos malayanus''), sgk [[karulased]]
*[[päikesekaru (perekond)|päikesekaru]] (''Helarctos''), perekond, sgk [[karulased]]
*[[pärdiklased]] (''Cercopithecidae''), sugukond
*[[pärsia eeslik]] ehk onager (''Equus hemionus onager''), [[eeslik]]u alamliik, sgk [[hobuslased]]
*[[pügmee-nahkhiir]] (''Pipistrellus pygmaeus'')
*[[pürenee kaljukits]] (''Capra pyrenaica''), sgk [[sõralised]]
==R==
*[[randal]] (''Phoca vitulina''), sgk [[hülglased]]
*[[rannikugorilla]] (''Gorilla gorilla''), sgk [[inimlased]]
*[[rebane]] (''Vulpes vulpes''), sgk [[koerlased]]
*[[rebane (perekond)|rebane]] (''Vulpes''), sgk [[koerlased]]
*[[reesusmakaak]] (''Macaca mulatta''), sgk [[pärdiklased]]
*[[rodeesia kaelkirjak]] ehk Thornicrofti kaelkirjak (''Giraffa camelopardalis thornicrofti''), [[kaelkirjak]]u [[alamliik]], sgk [[kaelkirjaklased]]
*[[rohepärdik]] (''Chlorocebus aethiops''), sgk [[pärdiklased]]
*[[rohtlahaukur]] (''Cynomys''), perekond, sgk [[oravlased]]
*[[rohtla-soomusloom]] (''Manis temmincki''), sgk [[soomusloomlased]]
*[[rookass]] (''Felis chaus''), sgk [[kaslased]]
*[[roostekass]] (''Prionailurus rubiginosus''), sgk [[kaslased]]
*[[rott]] (''Rattus''), perekond, sgk [[hiirlased]]
*[[rändrott]] (''Rattus norvegicus''), sgk [[hiirlased]]
==S==
*[[saarmas (perekond)|saarmas]] (''Lutra''), perekond, sgk [[kärplased]]
*[[saiga]] (''Saiga tatarica''), sgk [[veislased]]
*[[seebu]] (''Bos primigenius indicus''), sgk [[veislased]]
*[[serval]] (''Leptailurus serval''), sgk [[kaslased]]
*[[siberi metskits]] (''Capreolus pygargus'')
*[[sifaka]] (''Propithecus''), perekond, sgk [[indrilased]]
*[[siga (perekond)|siga]] (''Sus''), perekond, sgk [[sigalased]]
*[[sigalased]] (''Suidae''), sugukond
*[[siil (perekond)|siil]] (''Erinaceus''), perekond, sgk [[siillased]]
*[[siillased]] (''Erinaceidae''), sugukond
*[[silepringel]] (''Neophocaena phocaenoides''), sgk [[pringellased]]
*[[silevaallased]] (''Balaenidae''), sugukond, selts [[vaalalised]]
*[[sinignuu]] (''Connochaetes taurinus''), sgk [[veislased]]
*[[sinirebane]], [[polaarrebane|polaarrebase]] teisend, sgk [[koerlased]]
*[[sinivaal]] (''Balaenoptera musculus''), sgk [[vaguvaallased]]
*[[sipelgasiil]] (''Tachyglossus aculeatus''), sgk [[sipelgasiillased]]
*[[sipelgasiillased]] (''Tachyglossidae''), sugukond, selts [[ainupilulised]]
*[[skunk]] (''Mephitis mephitis''), sgk [[kärplased]]
*<span style="background-color:#FFF68F">''[[Smilodon]]''</span>, perekond, sgk [[kaslased]]
*[[somaali ulukeesel]] (''Asinus africanus somaliensis''), liigi ''[[Asinus africanus]]'' alamliik, sgk [[hobuslased]]
*[[soobel]] (''Martes zibellina''), sgk [[kärplased]]
*[[sooküülik]] (''Sylvilagus''), perekond, sgk [[jäneslased]]
*[[soomusloom]] (''Manis''), perekond, sgk [[soomusloomlased]]
*[[soomusloomalised]] (''Pholidota''), selts
*[[soomusloomlased]] (''Manidae''), sugukond
*[[soo-uruhiir]] (''Microtus oeconomus'')
*[[stelleri meriõhv]] (''Hydrodamalis gigas''), sgk [[dugonglased]]
*[[strepsiriinsed primaadid]] (''Strepsirrhini''), alamselts, selts [[esikloomalised]]
*[[sumatra ninasarvik]] (''Dicerorhinus sumatrensis''), sgk [[ninasarviklased]]
*[[surikaat]] (''Suricata suricatta''), sgk [[mangustlased]], [[Lõuna-Aafrika]]s
*[[suslik]] (''Spermophilus'', ''Citellus''), perekond, sgk [[oravlased]]
*[[suurkudu]] (''Tragelaphus strepsiceros''), sgk [[veislased]]
*[[suur-nahkhiir]] (''Vespertilio murinus''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[suur-valgejalghamstrik]] (''Peromyscus leucopus'')
*[[suur-vereimeja]] (''Desmodus rotundus''), sgk [[vereimejalased]]
*[[suurvidevlane]] (''Nyctalus noctula''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[sõralised]] (''Artiodactyla''), selts
*''[[Sylvisorex ollula]]'', sgk [[karihiirlased]]
==Š==
*[[šaakal]] (''Canis aureus''), sgk [[koerlased]]
*[[šimpans]] (''Pan troglodytes''), sgk [[inimlased]]
*[[šimpans (perekond)|šimpans]] (''Pan''), perekond, sgk [[inimlased]]
==Z==
*''[[Zyzomys argurus]]'', sgk [[hiirlased]], [[Austraalia]]s
*''[[Zyzomys maini]]'', sgk [[hiirlased]], [[Austraalia]]s
*''[[Zyzomys palatilis]]'', sgk [[hiirlased]], [[Austraalia]]s
*''[[Zyzomys penduculatus]]'', sgk [[hiirlased]], [[Austraalia]]s
*''[[Zyzomys woodwardi]]'', sgk [[hiirlased]], [[Austraalia]]s
==T==
*[[taapir]]
*[[taapirlased]] (''Tapiridae''), sugukond
*[[tapanuli orangutan]] (''Pongo tapanuliensis''), sgk [[inimlased]]
*[[tarvas]] (''Bos primigenius''), sgk [[veislased]], väljasurnud
*[[tasmaania vombat]] (''Vombatus ursinus''), sgk [[vombatlased]]
*[[tavadelfiin]] (''Delphinus delphis''), sgk [[delfiinlased]]
*[[teravmokk-ninasarvik]] (''Diceros bicornis''), sgk [[hobuslased]]
*[[tiigilendlane]] (''Myotis dasycneme''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[tšintšilja]] ehk villakhiir (''Chinchilla lanigera''), sgk [[villakhiirlased]]
*[[tuhnik]]
*[[turkmeenia eeslik]] ehk kulaan (''Equus hemionus kulan''), [[eeslik]]u alamliik, sgk [[hobuslased]]
*[[tõmmulendlane]] (''Myotis brandti''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[tähnikhirv]] (''Cervus nippon''), sgk [[hirvlased]]
==U==
*[[unilased]] (''Myoxidae''), sugukond
*[[urson]] (''Erethizon dorsatum''), sgk [[okaslased]], [[Põhja-Ameerika]]s
*[[uruhiir]] (''Microtus''), perekond, sgk [[hamsterlased]]
*[[uuriklased]] (''Geomyidae''), sugukond
==V==
*[[vaalad]], teatud [[vaalalised|vaalaliste]] seltsi kuuluvad rühmad
*[[vaalalised]] (''Cetacea''), selts
*[[vaguvaallased]] (''Balaenopteridae''), sugukond
*[[valgejänes]] (''Lepus timidus''), sgk [[jäneslased]]
*[[valgekoondelfiin]] (''Lagenorhynchus albirostris'')
*[[valgekõht-soomusloom]] (''Manis tricuspis''), sgk [[soomusloomlased]]
*[[valgelaup-sifaka]] (''Propithecus diadema''), sgk [[indrilased]]
*[[valgesaba-pampahirv]] (Odocoileus virginianus), sgk [[hirvlased]]
*[[vampiir (loom)|vampiir]]
*[[vasartiibur]] (''Hypsignathus monstrosus'') , sgk [[tiiburlased]]
*[[veelendlane]] (''Myotis daubentonii''), sgk [[nahkhiirlased]]
*[[veis (perekond)|veis]] (''Bos''), perekond, sgk [[veislased]]
*[[veislased]] (''Bovidae''), sugukond
*[[vereimejalased]]
*[[vesimutt]] (''Neomys fodiens''), sgk [[karihiirlased]]
*[[vesivohlu]] (''Kobus ellipsiprymnus''), sgk [[veislased]]
*[[viigerhüljes]] (''Phoca hispida''), sgk [[hülglased]]
*[[villakhiirlased]] (''Chinchillidae''), sugukond
*[[vombatlased]] (''Vombatidae''), sugukond
*[[võsa-uruhiir]] (''Microtus subterraneus'')
*[[vöölased]] (''Dasypodidae''), sugukond
*[[väike-karihiir]] (''Sorex minutus'')
*[[väike-metshiir]] (''Apodemus uralensis'')
*[[väikevaallased]] (''Neobalaeninae''), alamsugukond
*[[vööthüään]] (''Hyaena hyaena'')
==Ü==
*[[üheksavöölane]] (''Dasypus novemcinctus''), sgk [[vöölased]]
*[[üksküürkaamel]] ehk dromedar (''Camelus dromedarius''), sgk [[kaamellased]]
*[[ürgimetajad]] (''Prototheria''), alamklass, tänapäeval [[Austraalia manner|Austraalia mandril]], [[Tasmaania]]s, [[Uus-Guinea]]s, mõnel [[Bassi väin]]a saarel
*<span style="background-color:#FFF68F">[[ürgkobras]] (''Palaeocastor'')</span>, perekond, sgk [[kobraslased]]
==Märkused==
{{Märkus|kukkur}}Tõenäoliselt välja surnud.
[[Kategooria:Imetajad| Imetajate loend]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]
nxc8w6x4pt84sgxcv53rnjwdbqq5zu2
Vikipeedia:Administraatorikandidaadid
4
8343
6180108
6178196
2022-08-19T10:54:19Z
Andres
5
/* Hääletus (27. augustini) */
wikitext
text/x-wiki
{{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid=
[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]]
}}
Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]].
Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} <code><nowiki>{{poolt}}</nowiki></code> – {{vastu}} <code><nowiki>{{vastu}}</nowiki></code> – {{erapooletu}} <code><nowiki>{{erapooletu}}</nowiki></code> ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva.
==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)==
Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST)
:Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: "Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus." Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST)
:: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST)
::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe.
::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST)
:::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST)
:Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)
:::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus "ära siis käitu nagu debiilik" ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST)
:::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
:::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
:::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)
::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
:: Ma ei ütleks, et "seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele" oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST)
:: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST)
:::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST)
:: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST)
: Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST)
:::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|"jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida"]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST)
: Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST)
Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)
:Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist.
:Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad.
:Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata.
:Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: "Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu". Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima.
:Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada.
:Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi.
:Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida.
:Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima).
:Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida.
:Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud.
:::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)
Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST)
Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST)
:Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST)
:{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt.
:Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel.
:Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul.
:Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud)
:Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid.
:Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul.
:Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide.
:Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist.
:Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST)
::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl.
::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid. {{allkirjata|Andres}}
::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST)
::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST)
::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST)
:Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata.
:Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis.
:Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba "natuke" kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et "Ivo kodanikupositsiooniga" võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi.
:Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme?
:Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&diff=prev&oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see.
:Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST)
:::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST)
:::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et "ära nii tee" + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda.
:::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)
::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik.
::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna "multimeedia" sõna "multimeedium" asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada.
::Üldse oli kogu lugu selline:
::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti "Jõulutunneli"-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad.
::Wikimedia Eesti "Jõulutunneli" kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid.
::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat.
::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta "P.S." real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu.
::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte.
::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb.
::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast "multimeedia". Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb.
::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks.
::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud.
::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud.
::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
:::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta "Jõulutunnel", oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST)
::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias.
::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et "Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas", aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)
:::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka.
:::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms.
:::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST)
::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad.
::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST)
::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe.
::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha.
::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST)
::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas?
::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma.
::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)
::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem.
::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi "vastuvõetamatu käitumine" seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest "probleemne isiksus". Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST)
::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST)
Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST)
:::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST)
::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et "arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja" või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST)
Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu.
Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST)
Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST)
:Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse.
:Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma.
:Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST)
Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: "Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad)." Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST)
==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]==
Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST)
:Üldiselt nõus kandideerima, kuigi nõue "taipab, kuidas Vikipeedia töötab (saab aru selle toimimispõhimõtetest ja käitub vastavalt)" tekitab pisukest kõhklust, sest 100% viki toimimist vast ei hooma. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. august 2022, kell 08:00 (EEST)
::100% ei hooma vast keegi. Mulle tundub, et üldjoontes on sul Vikipeedia toimimispõhimõtted hästi teada ja kvalifikatsioon administraatorirolliks olemas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. august 2022, kell 10:14 (EEST)
=== Hääletus (27. augustini)===
----
{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:02 (EEST)
{{poolt}} - Siiani on jätnud mõistliku ja asjaliku vikipedisti mulje, kui tahab, miks mitte? [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:34 (EEST)
{{poolt}}. Taipab väga hästi, kuidas Vikipeedia töötab, pisiasju õpime kõik iga päev juurde. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 13. august 2022, kell 19:24 (EEST)
{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 14. august 2022, kell 15:39 (EEST)
{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. august 2022, kell 15:55 (EEST)
{{poolt}} - [[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]] ([[Kasutaja arutelu:Karljohan29|arutelu]]) 14. august 2022, kell 17:11 (EEST)
{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. august 2022, kell 22:16 (EEST)
{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 14. august 2022, kell 23:50 (EEST)
{{erapooletu}} Ma ei ole Sillerkiili kaastööga hästi tuttav. Igatahes mul on kõhklusi, sest ta ei tea näiteks, kuidas biograafiates sünniaega märgitakse. Kogemus on ühekülgne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2022, kell 13:54 (EEST)
n71x18izm5yk94x2p5bpjlbptpozg9s
200 meetri jooks
0
8633
6179931
6166459
2022-08-18T17:06:43Z
Raamaturott
56450
/* Ajalugu */
wikitext
text/x-wiki
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:200metres Helsinki2005.jpg|pisi|200 m jooksjad jõuavad lõpusirgele 2005. aasta kergejõustiku MM-il Helsingis]]
[[File:Athletics Men's 200 Final - 27th Summer Universiade 2013 - Kazan (RUS).webm|thumb|Meeste 200 m jooksu finaal]]
'''200 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]uala.
== Ajalugu ==
Kiirjooksul on väga pikk ajalugu. Esimestel [[antiikolümpiamängud]]el (776 e.m.a.) oli kavas ainult üks ala: [[dromos]] (kiirjooks) ehk stadiodromos, mille pikkus oli 192 meetrit. Jooks toimus sirgel rajal. Dromos oli olümpiamängude ainsa alana kavas üle viiekümne aasta, mille järel lisandusid ka pikemad jooksudistantsid.
200 meetri jooks oli [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] esimest korda kavas [[1900]]. aastal [[Pariis]]is. [[1896]]. aastal [[Ateena]]s ei lülitatud seda kavasse [[staadion]]i järskude kurvide tõttu (raadius ainult 9 meetrit).
200 meetri jooksu on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal, kuid erandlikult [[1904]]. aastal [[Saint Louis|Saint Louises]] sirgrajal. Finaali pääses 4 jooksjat, kusjuures täpselt 200 meetrit jooksis ainult võitja [[Archie Hahn]]. Lähetaja karistas nimelt valelähte tegemise eest stardijoone nihutamisega ühe [[jard]]i võrra tahapoole.
Esimeseks olümpiavõitjaks 200 meetri jooksus tuli [[Walter Tewksbury]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].
== Maailmarekordi areng ==
=== Mehed ===
'''Sirgrada'''
{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|21,2 j||[[Bernard Wefers]]||[[USA]]||[[30. mai]] [[1896]]||[[New York]]
|-
|21,2 j||[[Ralph Craig]]||USA||[[28. mai]] [[1910]]||[[Philadelphia]]
|-
|21,2 j||[[Donald Lippincott]]||USA||[[31. mai]] [[1913]]||[[Cambridge]]
|-
|21,2 j||[[Howard Drew]]||USA||[[28. veebruar]] [[1914]]||[[Claremont]]
|-
|20,8 j||[[Charles Paddock]]||USA||[[26. märts]] [[1921]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Charles Paddock||USA||30. mai [[1924]]||[[West Orange]]
|-
|20,6 j||[[Roland Locke]]||USA||[[1. mai]] [[1926]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
|-
|20,6||[[Ralph Metcalfe]]||USA||[[12. august]] [[1933]]||[[Budapest]]
|-
|20,3 j||[[Jesse Owens]]||USA||[[25. mai]] [[1935]]||[[Ann Arbor]]
|-
|20,2 j||[[Melvin Patton]]||USA||[[4. mai]] [[1949]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,1 j||[[David Sime]]||USA||[[11. mai]] [[1956]]||[[Durham]]
|-
|20,0 j||David Sime||USA||[[9. juuni]] 1956||[[Sanger (California)|Sanger]]
|-
|20,0 j||[[Frank Budd]]||USA||[[12. mai]] [[1962]]||[[Villanova]]
|-
|20,0||[[Tommie Smith]]||USA||[[13. märts]] [[1965]]||[[San Jose]]
|-
|19,5 j||Tommie Smith||USA||[[7. mai]] [[1966]]||San Jose
|}
j: tulemus saavutati 220 jardi (201,7 m) jooksus
'''Täiskurviga rada'''
{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|20,6 j||[[Andrew Stanfield]]||[[USA]]||[[26. mai]] [[1951]]||[[New York]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||[[28. juuni]] [[1952]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,6||[[Walter Thane Baker]]||USA||[[23. juuni]] [[1956]]||[[Bakersfield]]
|-
|20,6||[[Bobby Joe Morrow]]||USA||[[27. november]] 1956||[[Melbourne]]
|-
|20,6||[[Manfred Germar]]||[[Saksamaa]]||[[1. oktoober]] [[1958]]||[[Wuppertal]]
|-
|20,6 j||[[Otis Ray Norton]]||USA||[[19. märts]] [[1960]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Otis Ray Norton||USA||[[30. aprill]] 1960||[[Philadelphia]]
|-
|20,5 j||[[Peter Radford]]||[[Suurbritannia]]||[[28. mai]] 1960||[[Wolverhampton]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||28. juuni 1960||[[Los Angeles]]
|-
|20,5||[[Stonewall Johnson]]||USA||[[2. juuli]] 1960||[[Stanford]]
|-
|20,5||Otis Ray Norton||USA||2. juuli 1960||Stanford
|-
|20,5||[[Livio Berruti]]||[[Itaalia]]||[[3. september]] 1960||[[Rooma]]
|-
|20,5||Livio Berruti||Itaalia||3. september 1960||Rooma
|-
|20,5 j||[[Otis Paul Drayton]]||USA||[[23. juuni]] [[1962]]||[[Walnut]]
|-
|20,3 j||[[Henry Carr]]||USA||[[22. märts]] [[1963]]||[[Tempe]]
|-
|20,2 j||Henry Carr||USA||[[4. aprill]] [[1964]]||Tempe
|-
|20,0 j||[[Tommie Smith]]||USA||[[11. juuni]] [[1966]]||[[Sacramento]]
|-
|19,8||Tommie Smith||USA||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,8||[[Donald Quarrie]]||[[Jamaica]]||[[3. august]] [[1971]]||[[Cali]]
|-
|19,8||Donald Quarrie||Jamaica||[[7. juuni]] [[1975]]||[[Eugene]]
|}
'''Elektrooniline ajavõtt'''
{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|19,83||[[Tommie Smith]]||[[USA]]||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,72||[[Pietro Mennea]]||[[Itaalia]]||[[12. september]] [[1979]]||México
|-
|19,66||[[Michael Johnson]]||USA||[[23. juuni]] [[1996]]||[[Atlanta]]
|-
|19,32||Michael Johnson||USA||[[1. august]] 1996||Atlanta
|-
|19,30||[[Usain Bolt]]||[[Jamaica]]||[[20. august]] 2008||[[Peking]]
|-
|19,19||Usain Bolt||Jamaica||[[20. august]] 2009||[[Berliin]]
|}
=== Naised ===
==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==
=== Mehed ===
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1900]]
|[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,2
|[[Norman Pritchard]] {{Riigi ikoon|India}} 22,8
|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,9
|-
|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1904]]
|[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|[[Nathaniel Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,9
|[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}} ?
|-
|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1908]]
|[[Bob Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px]] [[Kanada]] 22,6
|[[Robert Cloughen]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,6
|[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,7
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1912]]
|[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,8
|[[Willie Applegarth]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,0
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1920]]
|[[Allen Woodring]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,1
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1924]]
|[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|[[Eric Liddell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1928]]
|[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] 21,8
|[[Walter Rangeley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|[[Helmut Körnig]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1932]]
|[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,2
|[[George Simpson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,4
|[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,5
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1936]]
|[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|[[Mack Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,3
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1948]]
|[[Mel Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}}21,1
|[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 21,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1952]]
|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|[[Jim Gathers]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1956]]
|[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} '''20,6 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,9
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1960]]
|[[Livio Berruti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''20,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|[[Les Carney]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,6
|[[Abdoulaye Seye]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1964]]
|[[Henry Carr]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,3
|[[Paul Drayton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,5
|[[Edwin Roberts]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,6
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel# 200 m|1968]]
|[[Tommie Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|[[Peter Norman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 20,0
|[[John Carlos]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,0
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1972]]
|[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 20,00
|[[Larry Black]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,19
|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,30
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1976]]
|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,22
|[[Millard Hampton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,29
|[[Dwayne Evans]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,43
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1980]]
|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,19
|[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,21
|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,29
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80
|[[Kirk Baptiste]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|[[Thomas Jefferson (jooksja)|Thomas Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,26
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|[[Joe DeLoach]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75
|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|[[Robson da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,04
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|[[Michael Marsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,13
|[[Michael Bates]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,38
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,32 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,68
|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 19,80
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2000]]
|[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,09
|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,14
|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,20
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2004]]
|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|[[Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,03
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2008]]
|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,30 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,98
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2012]]
|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,32
|[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,44
|[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,84
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2016]]
|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,78
|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,02
|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,12
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2020]]
|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,62
|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,68
|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|}
=== Naised ===
{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1948]]
|[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,4
|[[Audrey Williamson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 25,1
|[[Audrey Patterson]] {{Riigi ikoon|USA}} 25,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1952]]
|[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,7
|[[Bertha Brouwer]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,2
|[[Nadežda Kõnikina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 24,2
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1956]]
|[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''23,4 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 23,7
|[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,8
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1960]]
|[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 24,0
|[[Jutta Heine]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 24,4
|[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 24,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1964]]
|[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} '''23,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 23,1
|[[Marilyn Black]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1968]]
|[[Irena Szwewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''22,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,7
|[[Jennifer Lamy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1972]]
|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''22,40 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,45
|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 22,74
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1976]]
|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,37
|[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 22,39
|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,47
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1980]]
|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,03
|[[Natalja Botšina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 22,19
|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,20
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|[[Valerie Brisco]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|[[Florence Griffith-Joyner|Florence Griffith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,04
|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} '''21,34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|[[Grace Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,72
|[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,95
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,02
|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,12
|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,24
|[[Mary Onyali]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,38
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2000]]
| -
|[[Pauline Davis]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,27
|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,28
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2004]]
|[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,05
|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,18
|[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}}22,30
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2008]]
|[[Veronica Campbell|Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,74
|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,93
|[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,00
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2012]]
|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,88
|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,14
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2016]]
|[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,78
|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,88
|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,15
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2020]]
|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,53
|[[Christine Mboma]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 21,81
|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,87
|}
== Maailmameistrivõistluste medalivõitjad ==
=== Mehed ===
{| class="wikitable" style="font-size: 95%;"
|-
! Aasta
! style="background:gold;"|Kuld
! style="background:silver;"|Hõbe
! style="background:#cc9966;"|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1983 Helsingi]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,14
|style="background:#DCE5E5;" |[[Elliott Quow]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,41
|style="background:#FFDAB9;"|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,51
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1987 Rooma]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,16
|style="background:#DCE5E5;" |[[Gilles Quénéhervé]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,16
|style="background:#FFDAB9;"|[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,18
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1991 Tokio]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,34
|style="background:#FFDAB9;"|[[Atlee Mahorn]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,49
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1993 Stuttgart]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,85
|style="background:#DCE5E5;" |[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 19,94
|style="background:#FFDAB9;"|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,99
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1995 Gõteborg]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,12
|style="background:#FFDAB9;"|[[Jeff Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,18
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1997 Ateena]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,04
|style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,23
|style="background:#FFDAB9;"|[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,26
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1999 Sevilla]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,90
|style="background:#DCE5E5;" |[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,00
|style="background:#FFDAB9;"|[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 20,11
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2001 Edmonton]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,04
|style="background:#DCE5E5;" |[[Christopher Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,20
|style="background:#FFDAB9;"|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 20,20
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2003 Pariis]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,30
|style="background:#DCE5E5;" |[[Darvis Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|style="background:#FFDAB9;"|[[Shingo Suetsugu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 20,38
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2005 Helsingi]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|style="background:#DCE5E5;" |[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,20
|style="background:#FFDAB9;"|[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2007 Osaka]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,76
|style="background:#DCE5E5;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,91
|style="background:#FFDAB9;"|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,05
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2009 Berliin]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,19 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MR]]'''
|style="background:#DCE5E5;" |[[Alonso Edward]] {{Riigi ikoon|Panama}} 19,81
|style="background:#FFDAB9;"|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,85
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2011 Daegu]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,40
|style="background:#DCE5E5;" |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|style="background:#FFDAB9;"|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 19,80
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2013 Moskva]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,66
|style="background:#DCE5E5;" |[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,79
|style="background:#FFDAB9;"|[[Curtis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2015 Peking]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,55
|style="background:#DCE5E5;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|style="background:#FFDAB9;"|[[Anaso Jobodwana]] {{Riigi ikoon|LAV}} 19,87
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2017 London]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Ramil Guliyev]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 20,09
|style="background:#DCE5E5;" |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|LAV}} 20,11
|style="background:#FFDAB9;"|[[Jereem Richards]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,11
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2019 Doha]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,83
|style="background:#DCE5E5;" |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,95
|style="background:#FFDAB9;"|[[Alex Quiñónez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 19,98
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2022 Oregon]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,31
|style="background:#DCE5E5;" |[[Kenny Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,77
|style="background:#FFDAB9;"|[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80
|}
=== Naised ===
{| class="wikitable" style="font-size: 95%;"
|-
! Aasta
! style="background:gold;"|Kuld
! style="background:silver;"|Hõbe
! style="background:#cc9966;"|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1983 Helsingi]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,13
|style="background:#DCE5E5;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,19
|style="background:#FFDAB9;"|[[Kathy Smallwood-Cook]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,37
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1987 Rooma]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,74
|style="background:#DCE5E5;" |[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,96
|style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,06
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1991 Tokio]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 22,09
|style="background:#DCE5E5;" |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,21
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1993 Stuttrart]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,98
|style="background:#DCE5E5;" |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,00
|style="background:#FFDAB9;"|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,13
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1995 Göteborg]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,12
|style="background:#DCE5E5;" |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,12
|style="background:#FFDAB9;"|[[Galina Maltšugina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,37
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1997 Ateena]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Žanna Tarnopolskaja-Pintusevitš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 22,32
|style="background:#DCE5E5;" |[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,39
|style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,40
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1999 Sevilla]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,77
|style="background:#DCE5E5;" |[[Beverly McDonald]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Frazer]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,26
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2001 Edmonton]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,39
|style="background:#DCE5E5;" |[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,52
|style="background:#FFDAB9;"|[[Kelli White]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,56
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2003 Pariis]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Anastassia Kapatšinskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,38
|style="background:#DCE5E5;" |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,47
|style="background:#FFDAB9;"|[[Muriel Hurtis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,59
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2005 Helsingi]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style="background:#DCE5E5;" |[[Rochelle Boone-Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,31
|style="background:#FFDAB9;"|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2007 Osaka]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style="background:#DCE5E5;" |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,34
|style="background:#FFDAB9;"|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,63
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2009 Berliin]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,02
|style="background:#DCE5E5;" |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,35
|style="background:#FFDAB9;"|[[Debbie Ferguson-McKenzie]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,41
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2011 Daegu]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style="background:#DCE5E5;" |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,37
|style="background:#FFDAB9;"|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,42
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2013 Moskva]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,17
|style="background:#DCE5E5;" |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,32
|style="background:#FFDAB9;"|[[Blessing Okagbare]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,32
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2015 Peking]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,63
|style="background:#DCE5E5;" |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,66
|style="background:#FFDAB9;"|[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,97
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2017 London]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 22,05
|style="background:#DCE5E5;" |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,08
|style="background:#FFDAB9;"|[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,15
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2019 Doha]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,88
|style="background:#DCE5E5;" |[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,22
|style="background:#FFDAB9;"|[[Mujinga Kambundji]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 22,51
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|2022 Oregon]]
|style="background:#F7F6A8;" |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,88
|style="background:#DCE5E5;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style="background:#FFDAB9;"|[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,51
|}
== Veel rekordeid ==
{|class="wikitable"
|-
!
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
|Maailmarekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|Sisemaailmarekord
|'''19,92'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Liévin]]
|[[18. veebruar]] [[1996]]
|-
|Eesti rekord
|'''20,43'''
|[[Marek Niit]]
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Des Moines]]
|[[9. juuni]] [[2011]]
|-
|colspan="8"|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängude rekordid kergejõustikus|Olümpiamängude rekord]]
|'''19,32'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Peking]]
|[[20. august]] [[2008]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]<br>rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]<br>rekord
|'''19,85'''
|[[Konstantínos Kentéris]]
|{{PisiLipp|Kreeka}}
|[[München]]
|[[9. august]] [[2002]]
|-
|colspan="8"|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''19,68'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Atlanta]]
|[[1. august]] [[1996]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''20,03'''
|[[Shingo Suetsugu]]
|{{PisiLipp|Jaapan}}
|[[Yokohama]]
|[[6. juuli]] [[2003]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''20,06'''
|[[Peter Norman]]
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[México]]
|[[16. oktoober]] [[1968]]
|-
|[[Euroopa]] rekord
|'''19,72'''
|[[Pietro Mennea]]
|{{PisiLipp|Itaalia}}
|[[México]]
|[[12. september]] [[1979]]
|-
|[[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi]] rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berlin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]] rekord
|'''19,32'''
|[[Michael Johnson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Atlanta]]
|[[1. august]] [[1996]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''19,81'''
|[[Alonso Edward]]
|{{PisiLipp|Panama}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[1999]]
|}
==Vaata ka==
*[[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[200 m jooks 1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]]
== Välislingid ==
* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Meeste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Naiste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]
* Naiste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]
{{kergejõustiku alad}}
[[Kategooria:Jooksualad]]
cmd446lje33q7fw79q44mc54a3mlc89
Välismaa poliitikute loend
0
10276
6180035
6173732
2022-08-19T07:26:36Z
Velirand
67997
/* B */
wikitext
text/x-wiki
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}}
''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is.
{{tähed}}
== A ==
*[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige
*[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]])
*[[Frank Aaen]] ([[Enhetslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige
*[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker
*[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige
*[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]]
*[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige
*[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär
*[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees
*[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja
*[[José Luis Ábalos]]
*[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president
*[[Ferhat Abbas]]
*[[Tony Abbott]]
*[[Ibrāhīm ‘Abbūd]]
*[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]]
*[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]]
*[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]]
*[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]]
*[[Mohamed Ould Abdel Aziz]]
*[[Manal Abdel Samad]]
*[[James Abdnor]]
*[[Mario Abdo Benítez]]
*[[Kairat Abdrahmanov]]
*[[Ābdul Hāmid]]
*[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]
*[[Zahra Abdulla]]
*[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]
*[[Mõkdõbek Abdõldajev]]
*[[Shinzō Abe]]
*[[Carmelo Abela]]
*[[George Abela]]
*[[Robert Abela]]
*[[Maliina Abelsen]]
*[[Abhisit Vejjajiva]]
*[[Dzintars Ābiķis]]
*[[Iolu Abil]]
*[[Luis Abinader]]
*[[Solvita Āboltiņa]]
*[[Hovik Abrahamjan]]
*[[Hosams Abu Meri]]
*[[Nūrī Abū Sahmīn]]
*[[Alexander Abusch]]
*[[Dean Acheson]]
*[[Anton Ackermann]]
*[[Alexander Acosta]]
*[[Valdas Adamkus]]
*[[Adámos Adámou]]
*[[Paweł Bogdan Adamowicz]]
*[[Gerry Adams]]
*[[Jānis Ādamsons]]
*[[Lena Adelsohn Liljeroth]]
*[[Konrad Adenauer]]
*[[János Áder]]
*[[Rabindra Prasad Adhikari]]
*[[Isaias Afewerki]]
*[[Ivar Afzelius]]
*[[Valērijs Agešins]]
*[[Naci Ağbal]]
*[[Matti Ahde]]
*[[Bertie Ahern]]
*[[Ahmad Phesal Talib]]
*[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]]
*[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]
*[[Abiy Ahmed]]
*[[Ahmed Dini Ahmed]]
*[[Iājuddīn Āhmed]]
*[[Danijal Ahmetov]]
*[[Serik Ahmetov]]
*[[Esko Aho]]
*[[Justin Ahomadegbé]]
*[[Kwesi Ahoomey-Zunu]]
*[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]]
*[[Lothar Ahrendt]]
*[[Martti Ahtisaari]]
*[[Lionel Aingimea]]
*[[Aksel Airo]]
*[[Ara Ajvazjan]]
*[[Askar Akajev]]
*[[Daniel Akaka]]
*[[Hulusi Akar]]
*[[Recep Akdağ]]
*[[Jimmie Åkesson]]
*[[Mustafa Akıncı]]
*[[Nana Akufo-Addo]]
*[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]]
*[[Efkan Ala]]
*[[Alviina Alametsä]]
*[[Outi Alanko-Kahiluoto]]
*[[Irakli Alasania]]
*[[José Manuel Albares]]
*[[Berat Albayrak]]
*[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister
*[[Madeleine Albright]]
*[[Arturo Alessandri Palma]]
*[[Jorge Alessandri Rodríguez]]
*[[Ioánnis Alevrás]]
*[[Angelino Alfano]]
*[[Aires Ali]]
*[[Irfaan Ali]]
*[[Iyād ‘Allāwī]]
*[[George Allen]]
*[[Salvador Allende]]
*[[Alphonse Alley]]
*[[Esko Almgren]]
*[[Joaquín Almunia]]
*[[Norovõn Altanhujag]]
*[[Peter Altmaier]]
*[[Carlos Alvarado Quesada]]
*[[Gregorio Álvarez]]
*[[Arif Alvi]]
*[[Hama Amadou]]
*[[Diogo Freitas do Amaral]]
*[[Giuliano Amato]]
*[[Andris Ameriks]]
*[[David Amess]]
*[[Denis Amici]]
*[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]
*[[Idi Amin]]
*[[Hossein Amir-Abdollahian]]
*[[Celso Amorim]]
*[[Anita Anand]]
*[[Níkos Anastasiádis]]
*[[Amelia Andersdotter]]
*[[Wendell Anderson]]
*[[Claes Andersson]]
*[[Li Andersson]]
*[[Magdalena Andersson]]
*[[Sten Andersson]]
*[[Georgs Andrejevs]]
*[[Giulio Andreotti]]
*[[Laima Andrikienė]]
*[[Ecaterina Andronescu]]
*[[Juri Andropov]]
*[[Adamántios Androutsópoulos]]
*[[Jeanine Áñez]]
*[[Sávvas Angelídis]]
*[[Nikolina Angelkova]]
*[[Nahas Angula]]
*[[Aleksandr Ankvab]]
*[[Rudolf Anschober]]
*[[Kenny Anthony]]
*[[Ilona Antoniszyn-Klik]]
*[[Johannes Antonsson]]
*[[Sirkka-Liisa Anttila]]
*[[Arvydas Anušauskas]]
*[[Michel Aoun]]
*[[Erich Apel]]
*[[Gheorghe Apostol]]
*[[Hassan Gouled Aptidon]]
*[[Corazon Aquino]]
*[[Noynoy Aquino]]
*[[Davõd Arahhamija]]
*[[Ernesto Araújo]]
*[[Rui Maria de Araújo]]
*[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]]
*[[Pjetër Arbnori]]
*[[Luis Arce]]
*[[Jacinda Ardern]]
*[[Vladislav Ardzinba]]
*[[Andrzej Arendarski]]
*[[Paavo Arhinmäki]]
*[[Óscar Arias Sánchez]]
*[[Abdulla Aripov]]
*[[Jean-Bertrand Aristide]]
*[[Tamara van Ark]]
*[[Bartosz Arłukowicz]]
*[[Aušrinė Armonaitė]]
*[[Jorge Arreaza]]
*[[Inés Arrimadas]]
*[[Giorgi Arsenišvili]]
*[[Giorgi Arveladze]]
*[[Ḩāfiz̧ al-Asad]]
*[[Christine Aschbacher]]
*[[Ásgeir Ásgeirsson]]
*[[Catherine Ashton]]
*[[Khawaja Muhammad Asif]]
*[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]]
*[[Tarō Asō]]
*[[Jean Asselborn]]
*[[François Asselineau]]
*[[Azali Assoumani]]
*[[Radasłaŭ Astroŭski]]
*[[Arvils Ašeradens]]
*[[Alex Azar]]
*[[Mõkola Azarov]]
*[[José Azeredo Lopes]]
*[[Audrey Azoulay]]
*[[Audronius Ažubalis]]
*[[Almazbek Atambajev]]
*[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]]
*[[Alexandru Athanasiu]]
*[[Jum‘ah ‘Atīqah]]
*[[Clement Attlee]]
*[[Martine Aubry]]
*[[Uldis Augulis]]
*[[Ida Auken]]
*[[Aung San Suu Kyi]]
*[[Teuvo Aura]]
*[[Bogdan Aurescu]]
*[[Ruslan Aušev]]
*[[Petras Auštrevičius]]
*[[Arsen Avakov]]
*[[Nabi Avcı]]
*[[Lina Axelsson Kihlblom]]
*[[Hermann Axen]]
*[[Cabdiweli Shiikh Axmed]]
*[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]]
*[[Shariif Shiikh Axmed]]
*[[Jean-Marc Ayrault]]
== B ==
*[[Ömürbek Babanov]]
*[[Milan Babić]]
*[[Andrej Babiš]]
*[[Monica Babuc]]
*[[August Bach]]
*[[Michelle Bachelet]]
*[[Herbert Backe]]
*[[Annalena Baerbock]]
*[[Natsagiyn Bagabandi]]
*[[Sergei Bagapš]]
*[[Jean-Baptiste Bagaza]]
*[[Egemen Bağiş]]
*[[Hrant Bagratjan]]
*[[Mamuka Bahtadze]]
*[[Nikolai Baibakov]]
*[[Josaia Voreqe Bainimarama]]
*[[Gordon Bajnai]]
*[[Edil Bajsalov]]
*[[Andrej Bajuk]]
*[[James Baker]]
*[[Ma‘rūf al-Bakhīt]]
*[[Kurmanbek Bakijev]]
*[[Oleg Baklanov]]
*[[Davith Bakradze]]
*[[Zigmantas Balčytis]]
*[[Salomon Banamuhere Baliene]]
*[[Jan Peter Balkenende]]
*[[Édouard Balladur]]
*[[Frederick Ballantyne]]
*[[Ladislav Ballek]]
*[[Nuhu Bamalli]]
*[[Ban Ki-moon]]
*[[Hastings Kamuzu Banda]]
*[[Joyce Banda]]
*[[Rupiah Banda]]
*[[Sirimavo Bandaranaike]]
*[[Milan Bandić]]
*[[Mamata Banerjee]]
*[[Fátima Báñez]]
*[[Pridi Banomyong]]
*[[Ehud Barak]]
*[[Giorgi Baramidze]]
*[[Edwin Barclay]]
*[[Stephen Barclay]]
*[[Virgilio Barco Vargas]]
*[[Alben W. Barkley]]
*[[Katarina Barley]]
*[[Luis Barranzuela]]
*[[John Barrasso]]
*[[Maxamed Siyaad Barre]]
*[[Barbara Barrett]]
*[[José Manuel Durão Barroso]]
*[[Jacques Barrot]]
*[[Adama Barrow]]
*[[Dean Barrow]]
*[[Mesûd Barzanî]]
*[[Juris Bārzdiņš]]
*[[Joseph Barthel]]
*[[Evarist Bartolo]]
*[[Ivan Bartoš]]
*[[Karl-Heinz Bartsch]]
*[[Jaume Bartumeu]]
*[[Traian Băsescu]]
*[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]
*[[Muḩammad Bāsindwah]]
*[[Jyoti Basu]]
*[[Sühbaatarõn Batbold]]
*[[Fulgencio Batista]]
*[[Gerard Batliner]]
*[[Jambyn Batmönh]]
*[[Jorge Batlle]]
*[[Haltmaagijn Battulga]]
*[[Edith Baumann]]
*[[Hilmar Baunsgaard]]
*[[Martin Baxa]]
*[[Celâl Bayar]]
*[[Ibrahim Baylan]]
*[[Ceyhun Bayramov]]
*[[François Bayrou]]
*[[Luca Beccari]]
*[[Joseph Bech]]
*[[Henri Konan Bédié]]
*[[Bajram Begaj]]
*[[Menaẖem Begin]]
*[[Gerhard Beil]]
*[[Eugen Bejinariu]]
*[[Mikuláš Bek]]
*[[Azimbek Beknazarov]]
*[[Chokri Belaïd]]
*[[Guntis Belēvičs]]
*[[Alexander van der Bellen]]
*[[Jean-Max Bellerive]]
*[[Andrei Beloussov]]
*[[Ahmed Ben Bella]]
*[[David Ben-Guriyyon]]
*[[Edvard Beneš]]
*[[Marie Benešová]]
*[[Hilde Benjamin]]
*[[András Benkei]]
*[[Abdelilah Benkirane]]
*[[Jo Benkow]]
*[[Tibor Benkő]]
*[[Tony Benn]]
*[[Naftali Bennett]]
*[[William Bennett]]
*[[Daniel Bensaïd]]
*[[Robert J. Bentley]]
*[[Hans Bentzien]]
*[[Radu Berceanu]]
*[[John Bercow]]
*[[Gurbanguly Berdimuhammedow]]
*[[Pierre Bérégovoy]]
*[[Paul Bérenger]]
*[[Óscar Berger Perdomo]]
*[[Erik Bergkvist]]
*[[Raimonds Bergmanis]]
*[[Sabine Bergmann-Pohl]]
*[[Lavrenti Beria]]
*[[Sali Berisha]]
*[[Omer Beriziky]]
*[[Enrico Berlinguer]]
*[[Silvio Berlusconi]]
*[[Jakub Berman]]
*[[Juozas Bernatonis]]
*[[Anne Berner]]
*[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994
*[[Andris Bērziņš]] (Läti president)
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik
*[[Kenneth Kristensen Berth]]
*[[Andrej Bertoncelj]]
*[[Thamar Berutšašvili]]
*[[Eka Beselia]]
*[[Fatmir Besimi]]
*[[Belisario Betancur Cuartas]]
*[[Xavier Bettel]]
*[[Vjekoslav Bevanda]]
*[[Bidhya Devi Bhandari]]
*[[Benazir Bhutto]]
*[[Bilawal Bhutto Zardari]]
*[[Zulfikar Ali Bhutto]]
*[[Patrizio Bianchi]]
*[[Eva Biaudet]]
*[[István Bibó]]
*[[Joe Biden]]
*[[Brigitte Bierlein]]
*[[Andrzej Biernat]]
*[[Bolesław Bierut]]
*[[Ank Bijleveld]]
*[[Carl Bildt]]
*[[Agnė Bilotaitė]]
*[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]]
*[[Julius Maada Bio]]
*[[Ana Birchall]]
*[[Birgir Ármannsson]]
*[[Birgitta Jónsdóttir]]
*[[Valdis Birkavs]]
*[[Šarūnas Birutis]]
*[[Julie Bishop]]
*[[Pasteur Bizimungu]]
*[[Badri Bitsadze]]
*[[Kaadõr-ool Bitšeldei]]
*[[Paul Biya]]
*[[Malin Björk]]
*[[Ilkka-Christian Björklund]]
*[[Moses Blah]]
*[[Tony Blair]]
*[[Salvador Jorge Blanco]]
*[[Mariusz Błaszczak]]
*[[Pavel Blažek]]
*[[Kurt Blecha]]
*[[Antony Blinken]]
*[[Vilija Blinkevičiūtė]]
*[[Georgi Bliznaški]]
*[[Oleg Blohhin]]
*[[Stef Blok]]
*[[Thomas Blomqvist]]
*[[Michael Bloomberg]]
*[[Petra Bläss]]
*[[Gernot Blümel]]
*[[Emil Boc]]
*[[Francesco Boccia]]
*[[Andrea Bocskor]]
*[[Lennart Bodström]]
*[[Sinikka Bohlin]]
*[[Juri Boiko]]
*[[Jean-Bédel Bokassa]]
*[[Giga Bokeria]]
*[[Irina Bokova]]
*[[Enrique Bolaños]]
*[[János Boldóczki]]
*[[Jair Bolsonaro]]
*[[Lothar Bolz]]
*[[Per Bolund]]
*[[Jorge Bom Jesus]]
*[[Kjell Magne Bondevik]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Omar Bongo]]
*[[Yayi Boni]]
*[[Cory Booker]]
*[[Juan María Bordaberry]]
*[[Jānis Bordāns]]
*[[Anders Borg]]
*[[Mario Borghezio]]
*[[Bojko Borisov]]
*[[Élisabeth Borne]]
*[[Josep Borrell]]
*[[Biljana Borzan]]
*[[Kamil Bortniczuk]]
*[[Bogdan Borusewicz]]
*[[Peter Bossman]]
*[[Alfred Bossom]]
*[[Predrag Bošković]]
*[[Bekir Bozdağ]]
*[[François Bozizé]]
*[[Volkan Bozkır]]
*[[Davor Božinović]]
*[[Guillermo Botero]]
*[[Pieter Willem Botha]]
*[[Pik Botha]]
*[[Bouasone Bouphavanh]]
*[[Habib Bourgiba]]
*[[Abdelaziz Bouteflika]]
*[[Dési Bouterse]]
*[[Mame Badior Boye]]
*[[Richard Brabec]]
*[[Karen Bradley]]
*[[Trine Bramsen]]
*[[Willy Brandt]]
*[[Anne Brasseur]]
*[[Algirdas Brazauskas]]
*[[Vidmantas Brazys]]
*[[Trygve Bratteli]]
*[[Alenka Bratušek]]
*[[Tuija Brax]]
*[[Vilnis Edvīns Bresis]]
*[[Leonid Brežnev]]
*[[Jan Brewer]]
*[[Johnny Briceño]]
*[[Jim Bridenstine]]
*[[Ana Brnabić]]
*[[Elmar Brok]]
*[[Baiba Broka]]
*[[Edward Brooke]]
*[[Berit Brørby]]
*[[Flora Brovina]]
*[[Gordon Brown]]
*[[Gaston Browne]]
*[[Harry Browne]]
*[[Zbigniew Brzezinski]]
*[[Joachim Brudziński]]
*[[Gro Harlem Brundtland]]
*[[Hans Brunhart]]
*[[Magnus Brunner]]
*[[Gyude Bryant]]
*[[Arto Bryggare]]
*[[Patrick Buchanan]]
*[[Christine Buchholz]]
*[[Robert Buckland]]
*[[Dumitru Budianschi]]
*[[Muhammadu Buhari]]
*[[Nayib Bukele]]
*[[Vladimir Bukovski]]
*[[Dale Bumpers]]
*[[Gennadi Burbulis]]
*[[Nino Burdžanadze]]
*[[Colm Burke]]
*[[Didier Burkhalter]]
*[[Aaron Burr]]
*[[Džuanšer Burtšuladze]]
*[[Ebba Busch]]
*[[Germán Busch]]
*[[Marco Buschmann]]
*[[George H. W. Bush]]
*[[George W. Bush]]
*[[McKeeva Bush]]
*[[Ditmir Bushati]]
*[[Jerzy Buzek]]
*[[Algirdas Butkevičius]]
*[[Pete Buttigieg]]
*[[Pierre Buyoya]]
*[[Kaj Bärlund]]
*[[Siegfried Böhm]]
*[[Ibrahim Böhme]]
*[[Jens Böhrnsen]]
*[[Wolfgang Börnsen]]
*[[Markus Büchel]]
*[[Reinhard Bütikofer]]
*[[Harry F. Byrd, Jr.]]
*[[Robert Byrd]]
== C ==
*[[Amílcar Cabral]]
*[[Eduardo Cabrita]]
*[[Milan Cabrnoch]]
*[[Marcello Caetano]]
*[[Cai Yingwen]]
*[[Anda Čakša]]
*[[Rafael Caldera]]
*[[Felipe Calderón]]
*[[Armando Calderón Sol]]
*[[Marián Čalfa]]
*[[Cabdiweli Maxamed Cali]]
*[[Micheline Calmy-Rey]]
*[[Eduardo Camaño]]
*[[David Cameron]]
*[[Eduardo Campos]]
*[[Andrian Candu]]
*[[Gian Carlo Capicchioni]]
*[[Henrique Capriles Radonski]]
*[[Zuzana Čaputová]]
*[[Rodrigo Carazo Odio]]
*[[Antonio Carattoni]]
*[[Moana Carcasses Kalosil]]
*[[Fernando Henrique Cardoso]]
*[[Tiburcio Carías Andino]]
*[[Ingvar Carlsson]]
*[[Anthony Carmona]]
*[[António Óscar Carmona]]
*[[Santiago Carrillo]]
*[[Ashton Carter]]
*[[Jimmy Carter]]
*[[Horacio Cartes]]
*[[Evaristo Carvalho]]
*[[Leif Cassel]]
*[[Ignazio Cassis]]
*[[Christophe Castaner]]
*[[Jean Castex]]
*[[Pedro Castillo]]
*[[Fidel Castro]]
*[[Raúl Castro]]
*[[Bernard Cazeneuve]]
*[[Pedro Cateriano]]
*[[Aníbal Cavaco Silva]]
*[[Jean-Marie Cavada]]
*[[Mevlüt Çavuşoğlu]]
*[[Elena Ceaușescu]]
*[[Nicolae Ceaușescu]]
*[[Nicu Ceaușescu]]
*[[Özlem Sara Cekic]]
*[[Faruk Çelik]]
*[[Ömer Çelik]]
*[[Neville Cenac]]
*[[Mário Centeno]]
*[[Miro Cerar]]
*[[Oldřich Černík]]
*[[Jana Černochová]]
*[[Jan Černý]]
*[[Vǎlko Červenkov]]
*[[Carme Chacón]]
*[[René Chaloult]]
*[[José Antonio Chang]]
*[[Chang Myon]]
*[[Chaovarat Chanweerakul]]
*[[Elaine Chao]]
*[[Sokrátis Chásikos]]
*[[Olivier Chastel]]
*[[Allen Chastanet]]
*[[Christopher Chataway]]
*[[Hugo Chávez]]
*[[Lars Chemnitz]]
*[[Johannes Chemnitzer]]
*[[Chen Cheng]]
*[[Sean Chen]]
*[[Chen Shui-bian]]
*[[Richard Cheney]]
*[[Ion Chicu]]
*[[Frederick Chiluba]]
*[[Laura Chinchilla]]
*[[Jacques Chirac]]
*[[Shirley Chisholm]]
*[[Joaquim Chissano]]
*[[Bohuslav Chňoupek]]
*[[Choe Ryong-hae]]
*[[Choe Son-hui]]
*[[Choummaly Sayasone]]
*[[Peter Christensen]]
*[[Peter M. Christian]]
*[[Rudolf Christiani]]
*[[Perry Christie]]
*[[Níkos Christodoulídis]]
*[[Dimítris Christófias]]
*[[Warren Christopher]]
*[[Judy Chu]]
*[[Steven Chu]]
*[[Surayud Chulanont]]
*[[Chung Sye-kyun]]
*[[Chung Un-chan]]
*[[Winston Churchill]]
*[[Matteo Ciacci]]
*[[Carlo Azeglio Ciampi]]
*[[Valeria Ciavatta]]
*[[Milan Čič]]
*[[Tansu Çiller]]
*[[Włodzimierz Cimoszewicz]]
*[[Sorin Cîmpeanu]]
*[[Joseph Cimpoye]]
*[[Hüsamettin Cindoruk]]
*[[Aureliu Ciocoi]]
*[[Dacian Cioloș]]
*[[Victor Ciorbea]]
*[[Stanisław Ciosek]]
*[[Boubou Cissé]]
*[[Diango Cissoko]]
*[[Florin Cîțu]]
*[[Ion Ciubuc]]
*[[Nicolae Ciucă]]
*[[Helen Clark]]
*[[Nick Clegg]]
*[[Fridtjov Clement]]
*[[James Cleverly]]
*[[Bill Clinton]]
*[[Hillary Clinton]]
*[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
*[[Marie Louise Coleiro Preca]]
*[[Gérard Collomb]]
*[[Fernando Collor de Mello]]
*[[Álvaro Colom Caballeros]]
*[[Emilio Colombo]]
*[[Lazăr Comănescu]]
*[[Antoni Comín]]
*[[Blaise Compaoré]]
*[[Alpha Condé]]
*[[Garry Conille]]
*[[Giuseppe Conte]]
*[[Lansana Conté]]
*[[Robin Cook]]
*[[Jeremy Corbyn]]
*[[René Cornejo]]
*[[Rafael Correa]]
*[[Ulisses Correia e Silva]]
*[[Erich Correns (keemik)|Erich Correns]]
*[[Catherine Cortez Masto]]
*[[Laurentino Cortizo]]
*[[Luis Corvalán]]
*[[María Dolores de Cospedal]]
*[[Francesco Cossiga]]
*[[António Costa]]
*[[Pascal Couchepin]]
*[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]]
*[[Amadou Gon Coulibaly]]
*[[Simon Coveney]]
*[[Dragan Čović]]
*[[Brian Cowen]]
*[[Jo Cox]]
*[[Pat Cox]]
*[[Francisco Craveiro Lopes]]
*[[João Gomes Cravinho]]
*[[George Creel]]
*[[Édith Cresson]]
*[[Nicolae Crețulescu]]
*[[Igor Crnadak]]
*[[Branko Crvenkovski]]
*[[István Csurka]]
*[[Jacek Czaputowicz]]
*[[Teresa Czerwińska]]
*[[Lajos Czinege]]
*[[Raúl Cubas Grau]]
*[[Eduardo Cunha]]
*[[Andrew Cuomo]]
*[[Charles Curtis]]
*[[Mirko Cvetković]]
*[[Željka Cvijanović]]
*[[Józef Cyrankiewicz]]
== D ==
*[[Aden Abdullah Osman Daar]]
*[[Christophe Dabiré]]
*[[Sprent Dabwido]]
*[[Ivica Dačić]]
*[[David Dacko]]
*[[Bob Dadae]]
*[[Nooshi Dadgostar]]
*[[Djimrangar Dadnadji]]
*[[Bente Dahl]]
*[[Franz Dahlem]]
*[[Hans Dahlgren]]
*[[Ints Dālderis]]
*[[Massimo D'Alema]]
*[[Mikael Damberg]]
*[[Viorica Dăncilă]]
*[[Johan Danielsson]]
*[[Arnaud Danjean]]
*[[Oleksandr Danõljuk]]
*[[Gérald Darmanin]]
*[[Srđan Darmanović]]
*[[Constantin Dăscălescu]]
*[[Gundars Daudze]]
*[[Davíð Oddsson]]
*[[David Davis]]
*[[Koba Davitašvili]]
*[[Ahmet Davutoğlu]]
*[[Bill de Blasio]]
*[[Guido de Marco]]
*[[Idriss Déby]]
*[[Beril Dedeoğlu]]
*[[Irena Degutienė]]
*[[Joseph Deiss]]
*[[Gavril Dejeu]]
*[[Jorge Del Castillo]]
*[[Dolores Delgado]]
*[[Andor Deli]]
*[[Adam Delimhanov]]
*[[Jacques Delors]]
*[[Eric Arturo Delvalle]]
*[[Selahattin Demirtaş]]
*[[Níkos Déndias]]
*[[Deng Xiaoping]]
*[[Rauf Denktaş]]
*[[Georg Dertinger]]
*[[Hailemariam Desalegn]]
*[[Harlem Désir]]
*[[Sher Bahadur Deuba]]
*[[Kalzeubet Pahimi Deubet]]
*[[Ikililou Dhoinine]]
*[[Luigi Di Maio]]
*[[Elio Di Rupo]]
*[[Mamadou Dia]]
*[[Cheick Modibo Diarra]]
*[[Miguel Díaz-Canel]]
*[[Friedrich Dickel]]
*[[Johannes Dieckmann]]
*[[Jiří Dienstbier]]
*[[Matthias Diependaele]]
*[[Eberhard Diepgen]]
*[[Alexander Dierks]]
*[[Peter-Michael Diestel]]
*[[Klaas Dijkhoff]]
*[[Marjan Dikaučič]]
*[[Dileita Mohamed Dileita]]
*[[Emil Dimitriev]]
*[[Filip Dimitrov]]
*[[Georgi Dimitrov]]
*[[Nikola Dimitrov]]
*[[Zoran Đinđić]]
*[[Ulf Dinkelspiel]]
*[[Luisa Diogo]]
*[[Aléxandros Diomídis]]
*[[Mohamed Dionne]]
*[[Jevgeni Ditrihh]]
*[[Blaženka Divjak]]
*[[Ḩassān Diyāb]]
*[[Baciro Djá]]
*[[Abdelaziz Djerad]]
*[[Zoran Djordjević]]
*[[Barnabas Sibusiso Dlamini]]
*[[Themba Dlamini]]
*[[Nkosazana Dlamini-Zuma]]
*[[Alexander Dobrindt]]
*[[Evelina Dobrovolska]]
*[[Milorad Dodik]]
*[[Igor Dodon]]
*[[Horst Dohlus]]
*[[Dragan Đokanović]]
*[[Andrej Doležal]]
*[[Jānis Dombrava]]
*[[Valdis Dombrovskis]]
*[[Henri-Marie Dondra]]
*[[Jörn Donner]]
*[[Paschal Donohoe]]
*[[Osvaldo Dorticós Torrado]]
*[[Hans Peter Doskozil]]
*[[Susan Dougan]]
*[[Denzil Douglas]]
*[[Paul Doumer]]
*[[Konstantínos Dóvas]]
*[[Willem Drees]]
*[[Ruth Dreifuss]]
*[[Janez Drnovšek]]
*[[Thomas Drozda]]
*[[Dimítris Droútsas]]
*[[Martin Dzúr]]
*[[Šefik Džaferović]]
*[[Mihheil Džanelidze]]
*[[Mindia Džanelidze]]
*[[Sadõr Džaparov]]
*[[Sooronbaj Džeenbekov]]
*[[Nicanor Duarte Frutos]]
*[[Rui Duarte de Barros]]
*[[Alexander Dubček]]
*[[Tammy Duckworth]]
*[[Jean-Yves Duclos]]
*[[Andrzej Duda]]
*[[Džohhar Dudajev]]
*[[Eduardo Duhalde]]
*[[Nicolás Dujovne]]
*[[Milo Đukanović]]
*[[Jānis Dūklavs]]
*[[John Foster Dulles]]
*[[Roland Dumas]]
*[[Daniel Kablan Duncan]]
*[[Iván Duque Márquez]]
*[[Dick Durbin]]
*[[Rodrigo Duterte]]
*[[Peter Dutton]]
*[[Jean-Claude Duvalier]]
*[[Herta Däubler-Gmelin]]
*[[Fatih Dönmez]]
== E ==
*[[Lawrence Eagleburger]]
*[[Werner Eberlein]]
*[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]]
*[[Marcelo Ebrard]]
*[[Mario Echandi Jiménez]]
*[[Yukio Edano]]
*[[Yuli-Yoel Edelstein]]
*[[Karoline Edtstadler]]
*[[Oleg Efrim]]
*[[Vicente Ehate Tomi]]
*[[Odvar Voie Eikeland]]
*[[Einar Ágústsson]]
*[[Einar Kristinn Guðfinnsson]]
*[[Dwight D. Eisenhower]]
*[[Kristaps Eklons]]
*[[Myriam El Khomri]]
*[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]]
*[[Tsahhiagijn Elbegdordž]]
*[[Əbülfəz Elçibəy]]
*[[Max Elger]]
*[[Karen Ellemann]]
*[[Uffe Ellemann-Jensen]]
*[[Keith Maurice Ellison]]
*[[Kike Elomaa]]
*[[Lütfi Elvan]]
*[[Rahm Emanuel]]
*[[Umaro Sissoco Embaló]]
*[[Jadwiga Emilewicz]]
*[[Indulis Emsis]]
*[[Carl Enckell]]
*[[Tomas Eneroth]]
*[[Jan-Erik Enestam]]
*[[Eliot Engel]]
*[[Hans Egon Engell]]
*[[Knud Enggaard]]
*[[Bill English]]
*[[Nambar Enhbayar]]
*[[Karin Enström]]
*[[Rainer Eppelmann]]
*[[Necmettin Erbakan]]
*[[Ahmet Erdem]]
*[[Eren Erdem]]
*[[Recep Tayyip Erdoğan]]
*[[Sadullah Ergin]]
*[[Ludwig Erhard]]
*[[Erik Eriksen]]
*[[Karl Erjavec]]
*[[Tage Erlander]]
*[[Matilda Ernkrans]]
*[[Derviş Eroğlu]]
*[[Tahsin Ertuğruloğlu]]
*[[Levi Eshkol]]
*[[Mark Esper]]
*[[Lene Espersen]]
*[[Xavier Espot Zamora]]
*[[Sari Essayah]]
*[[Joseph Estrada]]
*[[Ekwee David Ethuro]]
*[[Wendelin Ettmayer]]
*[[Georg Ewald]]
*[[Gnassingbé Eyadéma]]
== F ==
*[[Laurent Fabius]]
*[[Nancy Faeser]]
*[[Karl-August Fagerholm]]
*[[Charles W. Fairbanks]]
*[[Tanja Fajon]]
*[[Valeri Falkov]]
*[[Michael Fallon]]
*[[Jordanka Fandakova]]
*[[Nigel Farage]]
*[[Khashayar Farmanbar]]
*[[Werner Fasslabend]]
*[[Danny Faure]]
*[[Werner Faymann]]
*[[Herbert Fechner]]
*[[Max Fechner]]
*[[Matthias Fekl]]
*[[Markus Feldmann]]
*[[Werner Felfe]]
*[[Edward Fenech Adami]]
*[[Alberto Fernández]]
*[[Leonel Fernández Reyna]]
*[[Geraldine Ferraro]]
*[[Elisa Ferreira]]
*[[Benita Ferrero-Waldner]]
*[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]]
*[[Petr Fiala]]
*[[Robert Fico]]
*[[Mihai Fifor]]
*[[Vlad Filat]]
*[[Pavel Filip]]
*[[Vojtěch Filip]]
*[[Griša Filipov]]
*[[François Fillon]]
*[[Bogdan Filov]]
*[[Gianfranco Fini]]
*[[Bashkim Fino]]
*[[Lorenzo Fioramonti]]
*[[Gabriela Firea]]
*[[Andrea Fischer]]
*[[Heinz Fischer]]
*[[Jan Fischer]]
*[[Joschka Fischer]]
*[[Oskar Fischer]]
*[[Mariann Fischer Boel]]
*[[Garret FitzGerald]]
*[[Charles Flanagan]]
*[[Steffen Flath]]
*[[Laura Flessel-Colovic]]
*[[Peter Florin]]
*[[Jenő Fock]]
*[[Ansgar Focke]]
*[[Ibrahima Kassory Fofana]]
*[[Mohamed Said Fofana]]
*[[Jorge Carlos Fonseca]]
*[[Nicole Fontaine]]
*[[Doug Ford]]
*[[Doug Ford (juunior)]]
*[[Gerald Ford]]
*[[Rob Ford]]
*[[Arlene Foster]]
*[[Anna Fotyga]]
*[[Liam Fox]]
*[[Vicente Fox]]
*[[Mihhail Fradkov]]
*[[Carlos Alberto França]]
*[[David J. Francis]]
*[[Federico Franco]]
*[[Itamar Franco]]
*[[Dawn Fraser]]
*[[Franco Frattini]]
*[[Claus Hjort Frederiksen]]
*[[Mette Frederiksen]]
*[[Chrystia Freeland]]
*[[Eduardo Frei Montalva]]
*[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]]
*[[Alexander Frick]]
*[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]]
*[[Boris Frlec]]
*[[Paul Fröhlich]]
*[[Alberto Fujimori]]
*[[Keiko Fujimori]]
*[[Yasuo Fukuda]]
*[[Mauricio Funes]]
*[[Jekaterina Furtseva]]
*[[Thorbjörn Fälldin]]
*[[Lajos Für]]
== G ==
*[[Tulsi Gabbard]]
*[[Sigmar Gabriel]]
*[[Chiril Gaburici]]
*[[Nikoloz Gagua]]
*[[Giorgi Gahharia]]
*[[Sergiu Gaibu]]
*[[Victor Gaiciuc]]
*[[Jegor Gaidar]]
*[[Māris Gailis]]
*[[Peter Gajdoš]]
*[[Kinga Gál]]
*[[Jacqueline Galant]]
*[[Andrei Galbur]]
*[[Ignacio Gallego]]
*[[Rómulo Gallegos]]
*[[Max Gallo]]
*[[Raman Galovtšenka]]
*[[Leopoldo Galtieri]]
*[[Jaime Gama]]
*[[Ali Badjo Gamatié]]
*[[Davith Gamkrelidze]]
*[[Zviad Gamsahhurdia]]
*[[Indira Gandhi]]
*[[Mahatma Gandhi]]
*[[Rajiv Gandhi]]
*[[Sonia Gandhi]]
*[[Ejup Ganić]]
*[[Gao Gang]]
*[[Benny Gantz]]
*[[Nona Gaphrindašvili]]
*[[Vassili Garbuzov]]
*[[Alan García Pérez]]
*[[Alfonso García Robles]]
*[[Irakli Garibašvili]]
*[[Marc Garneau]]
*[[Bratislav Gašić]]
*[[Ivan Gašparovič]]
*[[Petr Gazdík]]
*[[Robert Gates]]
*[[Levan Gatšetšiladze]]
*[[Joachim Gauck]]
*[[Alexander Gauland]]
*[[Charles de Gaulle]]
*[[César Gaviria Trujillo]]
*[[Natalia Gavrilița]]
*[[Maumoon Abdul Gayoom]]
*[[Laurent Gbagbo]]
*[[Cali Maxamed Geeddi]]
*[[Koen Geens]]
*[[Molly Geertsema]]
*[[Artašes Geghamjan]]
*[[Karl Geiler]]
*[[Hage Geingob]]
*[[Teodora Genčovska]]
*[[Hans-Dietrich Genscher]]
*[[Paolo Gentiloni]]
*[[Simonas Gentvilas]]
*[[Konstantínos Georgakópoulos]]
*[[Adonis Georgiadis]]
*[[Cháris Georgiádis]]
*[[Kimon Georgiev]]
*[[Kristalina Georgieva]]
*[[Bronisław Geremek]]
*[[Kaspars Gerhards]]
*[[Einar Gerhardsen]]
*[[Manfred Gerlach]]
*[[Donika Gërvalla-Schwarz]]
*[[Ernő Gerő]]
*[[Klara Geywitz]]
*[[Ashraf Ghanī]]
*[[Masud Gharahkhani]]
*[[Mohamed Ould Ghazouani]]
*[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]]
*[[Mihai Ghimpu]]
*[[Alejandro Giammattei]]
*[[Edward Gierek]]
*[[Gabrielle Giffords]]
*[[Nika Gilauri]]
*[[Yousaf Raza Gillani]]
*[[Julia Gillard]]
*[[Kirsten Gillibrand]]
*[[Newt Gingrich]]
*[[Roberto Giorgetti]]
*[[Sandis Ģirģens]]
*[[Julie Girling]]
*[[Rudy Giuliani]]
*[[Skënder Gjinushi]]
*[[Etilda Gjonaj]]
*[[Faídon Gkizíkis]]
*[[Florizel Glasspole]]
*[[Ruxanda Glavan]]
*[[Carlyle Glean]]
*[[John Glenn]]
*[[Manólis Glézos]]
*[[Kiro Gligorov]]
*[[Piotr Gliński]]
*[[Faure Gnassingbé]]
*[[Charles Albert Gobat]]
*[[Ivars Godmanis]]
*[[John Godson]]
*[[Philippe Goffin]]
*[[Goh Kun]]
*[[Ernst Goldenbaum]]
*[[Bruce Golding]]
*[[Zac Goldsmith]]
*[[Tatjana Golikova]]
*[[Robert Golob]]
*[[Marija Golubeva]]
*[[Vahtang Gomelauri]]
*[[Aristides Gomes]]
*[[Carlos Gomes Júnior]]
*[[Laureano Gómez Castro]]
*[[Władysław Gomułka]]
*[[Ralph Gonsalves]]
*[[Arancha González]]
*[[Ginés González García]]
*[[Luis Ángel González Macchi]]
*[[Lawrence Gonzi]]
*[[Oleksi Gontšaruk]]
*[[Ganna Gopko]]
*[[Vladislav Goranov]]
*[[Mihhail Gorbatšov]]
*[[Pravin Gordhan]]
*[[Al Gore]]
*[[Klement Gottwald]]
*[[Sylvie Goulard]]
*[[Michael Gove]]
*[[Ian Gow]]
*[[Kolinda Grabar-Kitarović]]
*[[Sanni Grahn-Laasonen]]
*[[Marat Gramov]]
*[[David Granger]]
*[[Walter Granzow]]
*[[Pavel Gratšov]]
*[[Chris Grayling]]
*[[German Gref]]
*[[Jules Grévy]]
*[[Nick Griffin]]
*[[Iveta Grigule-Pēterse]]
*[[Beppe Grillo]]
*[[Giulia Grillo]]
*[[Māris Grīnblats]]
*[[Sorin Grindeanu]]
*[[Petras Griškevičius]]
*[[Giánnis Grívas]]
*[[Gordan Grlić Radman]]
*[[Volodõmõr Groisman]]
*[[Andrei Gromõko]]
*[[Otto Grotewohl]]
*[[Petru Groza]]
*[[Josip Grubeša]]
*[[Nikola Gruevski]]
*[[Kostjantõn Grõštšenko]]
*[[Boriss Grõzlov]]
*[[Hermann Gröhe]]
*[[Gerhard Grüneberg]]
*[[Dalia Grybauskaitė]]
*[[Gu Zhutong]]
*[[Juan Guaidó]]
*[[Roberto Gualtieri]]
*[[Pavel Gubarev]]
*[[Dmitri Gudkov]]
*[[Gennadi Gudkov]]
*[[Guðlaugur Þór Þórðarson]]
*[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]
*[[Armando Guebuza]]
*[[Ismail Omar Guelleh]]
*[[Lidia Gueiler Tejada]]
*[[Lorenzo Guerini]]
*[[Didier Guillaume]]
*[[Gunnar Thoroddsen]]
*[[Antanas Guoga]]
*[[Mordekhay Gur]]
*[[Lado Gurgenidze]]
*[[Ameenah Gurib]]
*[[José Ángel Gurría]]
*[[Alfred Gusenbauer]]
*[[Xanana Gusmão]]
*[[Jeanette Gustafsdotter]]
*[[Maria Guzenina-Richardson]]
*[[Martín Guzmán]]
*[[Victor Guzun]]
*[[António Guterres]]
*[[Francisco Guterres]]
*[[Karl-Theodor zu Guttenberg]]
*[[William L. Guy]]
*[[Árpád Göncz]]
*[[Kinga Göncz]]
*[[Gerald Götting]]
*[[Abdulhamit Gül]]
*[[Abdullah Gül]]
*[[Asım Güzelbey]]
*[[Gregor Gysi]]
*[[Klaus Gysi]]
*[[Ferenc Gyurcsány]]
*[[Enikő Győri]]
*[[Vesna Györkös Žnidar]]
== H ==
*[[Deb Haaland]]
*[[Geir Haarde]]
*[[Tuula Haatainen]]
*[[Heikki Haavisto]]
*[[Pekka Haavisto]]
*[[Robert Habeck]]
*[[Otto von Habsburg]]
*[[Pierre Damien Habumuremyi]]
*[[Juvénal Habyarimana]]
*[[Yahya Ould Hademine]]
*[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]]
*[[Goran Hadžić]]
*[[Raul Hadžimba]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]]
*[[Chuck Hagel]]
*[[Magnhild Hagelia]]
*[[Kurt Hager]]
*[[Rune Hagestrand]]
*[[Carl Haglund]]
*[[Anna Hagwall]]
*[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]]
*[[Jörg Haider]]
*[[Alexander Haig]]
*[[Georgi Haindrava]]
*[[Haitham ibn Tāriq]]
*[[Jiří Hájek]]
*[[Irina Hakamada]]
*[[Per Olof Håkansson]]
*[[Teuvo Hakkarainen]]
*[[Hans Hækkerup]]
*[[Nikki Haley]]
*[[Andrzej Halicki]]
*[[Ibrahim Halidi]]
*[[Kristiina Halkola]]
*[[Jussi Halla-aho]]
*[[Anna Hallberg]]
*[[Halldór Ásgrímsson]]
*[[Lena Hallengren]]
*[[Walter Hallstein]]
*[[Tony Halme]]
*[[Tarja Halonen]]
*[[Herman Haluštšenko]]
*[[Kristin Halvorsen]]
*[[Jan Hamáček]]
*[[Barkat Gourad Hamadou]]
*[[Jasmin Hamid]]
*[[Thomas Hammarberg]]
*[[Matt Hancock]]
*[[Tobias Hans]]
*[[Hans Christian Hansen]]
*[[Ivar Hansen]]
*[[Ramush Haradinaj]]
*[[Timo Harakka]]
*[[Sa‘d al-Ḩarīrī]]
*[[Milena Harito]]
*[[Stephen Harper]]
*[[Kamala Harris]]
*[[Timothy Harris]]
*[[Francis Burton Harrison]]
*[[Jean-Paul Harroy]]
*[[Ruslan Hasbulatov]]
*[[Adrian Hasler]]
*[[Otmar Hasler]]
*[[Maggie Hassan]]
*[[Mohammed Waheed Hassan]]
*[[Satu Hassi]]
*[[Kadri Hazbiu]]
*[[Árpád Házi]]
*[[Orrin Hatch]]
*[[Yukio Hatoyama]]
*[[Kjell Arild Haugen]]
*[[Heidi Hautala]]
*[[Václav Havel]]
*[[Josh Hawley]]
*[[Edward Heath]]
*[[Wegesa Charles Heche]]
*[[Hans Hedtoft]]
*[[Eduard Heger]]
*[[Helmut Heiderich]]
*[[Hubertus Heil]]
*[[Thomas Heilmann]]
*[[Hilda Heine]]
*[[Eero Heinäluoma]]
*[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]]
*[[Lennart Heljas]]
*[[Gun Hellsvik]]
*[[Jesse Helms]]
*[[Jeanine Hennis-Plasschaert]]
*[[Anna-Maja Henriksson]]
*[[Waldemar Herdt]]
*[[Nils Herlitz]]
*[[Clodovil Hernandes]]
*[[Juan Orlando Hernández]]
*[[Rudolf Herrnstadt]]
*[[Isaac Herzog]]
*[[Roman Herzog]]
*[[Christian Herter]]
*[[Elsi Hetemäki-Olander]]
*[[Hans-Joachim Heusinger]]
*[[Ansgar Heveling]]
*[[Anne Hidalgo]]
*[[Thinathin Hidašeli]]
*[[Michael D. Higgins]]
*[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]]
*[[Alfred Hilbe]]
*[[Jonathan Hill]]
*[[Kaarlo Hillilä]]
*[[Samuel Hinds]]
*[[Mazie Hirono]]
*[[Christian Hirte]]
*[[Thomas Hitschler]]
*[[Helgi Hjörvar]]
*[[Aleksandr Hloponin]]
*[[Hồ Chí Minh]]
*[[Wopke Hoekstra]]
*[[Gleisi Hoffmann]]
*[[Hans-Joachim Hoffmann]]
*[[Heinz Hoffmann]]
*[[Aleš Hojs]]
*[[Eric Holder]]
*[[Harri Holkeri]]
*[[François Hollande]]
*[[Ernest Hollings]]
*[[Andrew Holness]]
*[[Heinrich Homann]]
*[[Erich Honecker]]
*[[Margot Honecker]]
*[[Hong Nam-ki]]
*[[Jaap de Hoop Scheffer]]
*[[Gyula Horn]]
*[[Nitzan Horowitz]]
*[[Imre Horváth]]
*[[Avdullah Hoti]]
*[[Gilbert Houngbo]]
*[[Félix Houphouët-Boigny]]
*[[Vladislav Hovalõg]]
*[[Raffi Hovhannisjan]]
*[[Svend Erik Hovmand]]
*[[John Howard]]
*[[Nils Hønsvald]]
*[[Enver Hoxhaj]]
*[[Dagfinn Høybråten]]
*[[Elias Hrawi]]
*[[Viktar Hrenin]]
*[[Zdeněk Hřib]]
*[[Viktor Hristenko]]
*[[Nikita Hruštšov]]
*[[Hu Jintao]]
*[[Hua Guofeng]]
*[[Huang Hua]]
*[[James Huang]]
*[[Anna Hubáčková]]
*[[Mike Huckabee]]
*[[Ismael Huerta]]
*[[Victoriano Huerta]]
*[[Laura Huhtasaari]]
*[[Anniken Huitfeldt]]
*[[Nicolas Hulot]]
*[[Peter Hultqvist]]
*[[Ollanta Humala]]
*[[John Hume]]
*[[Hubert Humphrey]]
*[[Hun Sen]]
*[[Jeremy Hunt]]
*[[Gustáv Husák]]
*[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]]
*[[Şaddām Ḩusayn]]
*[[Mamnoon Hussain]]
*[[Ahmed Hussen]]
*[[Vadõm Huttsait]]
*[[Hwang Kyo-ahn]]
*[[Jyri Häkämies]]
*[[Zakir Həsənov]]
*[[Ernst Höfner]]
*[[Gunnar Hökmark]]
*[[Danuta Hübner]]
*[[Uhnaagijn Hürelsüh]]
*[[Paavo Hynninen]]
*[[Skënder Hyseni]]
== I ==
*[[Themur Iakobašvili]]
*[[Mūsá Ibrāhīm]]
*[[Delina Ibrahimaj]]
*[[Ieng Sary]]
*[[Ieng Thirith]]
*[[Victoria Iftodi]]
*[[Ivars Ijabs]]
*[[Joseph Iléo]]
*[[Kirsan Iljumžinov]]
*[[Jorge Illueca]]
*[[Josefa Iloilo]]
*[[Sylvestre Ilunga]]
*[[Tomomi Inada]]
*[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995
*[[Hubert Ingraham]]
*[[Daniel Inouye]]
*[[Klaus Iohannis]]
*[[Stelian Ion]]
*[[Florin Iordache]]
*[[Selma Irmak]]
*[[Ismail Isakov]]
*[[Mugur Isărescu]]
*[[Tytti Isohookana-Asunmaa]]
*[[Mahamadou Issoufou]]
*[[Bakir Izetbegović]]
*[[Iakoba Italeli]]
*[[Daliyya Itsik]]
*[[Ville Itälä]]
*[[Mladen Ivanić]]
*[[Đorge Ivanov]]
*[[Igor Ivanov]]
*[[Dafydd Iwan]]
*[[Tadeusz Iwiński]]
== J ==
*[[Bharrat Jagdeo]]
*[[Thorbjørn Jagland]]
*[[Atifete Jahjaga]]
*[[Subrahmanyam Jaishankar]]
*[[Stasys Jakeliūnas]]
*[[Miloš Jakeš]]
*[[Max Jakobson]]
*[[Aleksandr Jakovlev]]
*[[Wenzel Jaksch]]
*[[Vladimir Jakušev]]
*[[Ruslan Jamadajev]]
*[[Jan Jambon]]
*[[Yahya Jammeh]]
*[[Gennadi Janajev]]
*[[Zelimhan Jandarbijev]]
*[[Elvinas Jankevičius]]
*[[Janez Janša]]
*[[Viktor Janukovõtš]]
*[[Ana Jara]]
*[[Natalia Jaresko]]
*[[Lívia Járóka]]
*[[Piotr Jaroszewicz]]
*[[Dmõtro Jaroš]]
*[[Werner Jarowinsky]]
*[[Wojciech Jaruzelski]]
*[[Arseni Jatsenjuk]]
*[[Grigori Javlinski]]
*[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]]
*[[Boriss Jeltsin]]
*[[Hans Jendretzky]]
*[[Gordana Jankuloska]]
*[[Kristian Jensen]]
*[[Mogens Jensen]]
*[[Siv Jensen]]
*[[Vuk Jeremić]]
*[[Nurlan Jermekbajev]]
*[[Géza Jeszenszky]]
*[[Junus-bek Jevkurov]]
*[[Sally Jewell]]
*[[Jiang Jieshi]]
*[[Jiang Jingguo]]
*[[Jiang Qing]]
*[[Jiang Yi-huah]]
*[[Juan Jiménez Mayor]]
*[[Muhammad Ali Jinnah]]
*[[Anna Johansson]]
*[[Morgan Johansson]]
*[[Ylva Johansson]]
*[[Patrick John]]
*[[Jóhanna Sigurðardóttir]]
*[[Boris Johnson]]
*[[Lyndon B. Johnson]]
*[[Ellen Johnson-Sirleaf]]
*[[Joko Widodo]]
*[[Jadranka Joksimović]]
*[[Jón Baldvin Hannibalsson]]
*[[Goodluck Jonathan]]
*[[Hugo de Jonge]]
*[[Gísli Jónsson]]
*[[Ljupčo Jordanovski]]
*[[Ivo Josipović]]
*[[Lionel Jospin]]
*[[Věra Jourová]]
*[[Joseph Joute]]
*[[Ādil al-Jubayr]]
*[[Anerood Jugnauth]]
*[[Pravind Jugnauth]]
*[[Anton Jugov]]
*[[Rasa Juknevičienė]]
*[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]]
*[[Jean-Claude Juncker]]
*[[Jung Hong-won]]
*[[Franz Josef Jung]]
*[[Ulrich Junghanns]]
*[[Tuure Junnila]]
*[[Alain Juppé]]
*[[Juris Jurašs]]
*[[Marian Jurečka]]
*[[Jānis Jurkāns]]
*[[Česlovas Juršėnas]]
*[[Viktor Juštšenko]]
*[[Anneli Jäätteenmäki]]
== K ==
*[[Sigrid Kaag]]
*[[Nestori Kaasalainen]]
*[[Alina Kabajeva]]
*[[Ahmad Tejan Kabbah]]
*[[Donald Kaberuka]]
*[[Andrej Kabiakoŭ]]
*[[Joseph Kabila]]
*[[Laurent-Désiré Kabila]]
*[[Roch Marc Christian Kaboré]]
*[[Amata Kabua]]
*[[David Kabua]]
*[[Ryszard Kaczorowski]]
*[[Jarosław Kaczyński]]
*[[Lech Kaczyński]]
*[[János Kádár]]
*[[Ahmat Kadõrov]]
*[[Ramzan Kadõrov]]
*[[Michel Kafando]]
*[[Paul Kagame]]
*[[Lazar Kaganovitš]]
*[[Moshe Kahlon]]
*[[İsmail Kahraman]]
*[[Toshiki Kaifu]]
*[[Antti Kaikkonen]]
*[[Eva Kaili]]
*[[Artuss Kaimiņš]]
*[[Tim Kaine]]
*[[Simonas Kairys]]
*[[Gerald Otieno Kajwang]]
*[[Amineh Kakabaveh]]
*[[Abdul Kalam]]
*[[Ivaylo Kalfin]]
*[[Robert Kaliňák]]
*[[Gyula Kállai]]
*[[Antti Kalliomäki]]
*[[Jānis Kalnbērziņš]]
*[[Sandra Kalniete]]
*[[Donald Kalpokas]]
*[[Aigars Kalvītis]]
*[[Abdallah Mohamed Kamil]]
*[[Mariusz Kamiński]]
*[[Pános Kamménos]]
*[[Viggo Kampmann]]
*[[Naoto Kan]]
*[[Panagiótis Kanellópoulos]]
*[[Ilkka Kanerva]]
*[[Stanisław Kania]]
*[[Toimi Kankaanniemi]]
*[[Mehmet Kaplan]]
*[[Radovan Karadžić]]
*[[Krasimir Karakatšanov]]
*[[Konstantínos Karamanlís]]
*[[Kóstas Karamanlís]]
*[[Šolban Kara-ool]]
*[[Petko Karavelov]]
*[[Susanna Karawanskij]]
*[[Ramūnas Karbauskis]]
*[[Islom Karimov]]
*[[Arturs Krišjānis Kariņš]]
*[[Ahti Karjalainen]]
*[[Ida Karkiainen]]
*[[Tawakul Karmān]]
*[[Raimundas Karoblis]]
*[[Justinas Karosas]]
*[[Włodzimierz Karpiński]]
*[[Aḩmad Walī Karzay]]
*[[Ḩāmid Karzay]]
*[[Mihhail Kasjanov]]
*[[Ioánnis Kasoulídis]]
*[[Paulo Kassoma]]
*[[Bernhard Nikolaus Kaster]]
*[[Anna-Liisa Kasurinen]]
*[[Elsi Katainen]]
*[[Jyrki Katainen]]
*[[Ahmed Kathrada]]
*[[Andreja Katič]]
*[[Katrín Jakobsdóttir]]
*[[Moshe Katsav]]
*[[Efrayim Katsir]]
*[[Volker Kauder]]
*[[Kenneth Kaunda]]
*[[Grégoire Kayibanda]]
*[[Vjatšaslau Kebitš]]
*[[Saško Kedev]]
*[[Ibrahim Boubacar Keïta]]
*[[Modibo Keïta]]
*[[Arvind Kejriwal]]
*[[Rachel Keke]]
*[[Urho Kekkonen]]
*[[Ahmatbek Keldibekov]]
*[[Ska Keller]]
*[[Petra Kelly]]
*[[Edward Kennedy]]
*[[John F. Kennedy]]
*[[Robert Kennedy]]
*[[Enda Kenny]]
*[[Jomo Kenyatta]]
*[[Uhuru Kenyatta]]
*[[Níki Keraméos]]
*[[Srgjan Kerim]]
*[[Suleiman Kerimov]]
*[[Christian Kern]]
*[[John Kerry]]
*[[Heinz Keßler]]
*[[John Key]]
*[[Miraj Khalid]]
*[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]]
*[[Ian Khama]]
*[[Seretse Khama]]
*[[‘Alī Khāmene'ī]]
*[[Imran Khan]]
*[[Sadiq Khan]]
*[[Moḩammad Khātamī]]
*[[Xasan Cali Khayre]]
*[[Rūḩollāh Khomeynī]]
*[[Mir Hazar Khan Khoso]]
*[[Robert Khotšharjan]]
*[[Mwai Kibaki]]
*[[Herbert Kickl]]
*[[Walter Kieber]]
*[[Kurt Georg Kiesinger]]
*[[Salva Kiir Mayardit]]
*[[Vasílis Kikílias]]
*[[Jakaya Kikwete]]
*[[Kemal Kılıçdaroğlu]]
*[[Sato Kilman]]
*[[Kim Chŏng-il]]
*[[Kim Chŏng-un]]
*[[Kim Dae-jung]]
*[[Kim Gu]]
*[[Kim Hwang-sik]]
*[[Kim Il-sŏng]]
*[[Kim Jae-ryong]]
*[[Kim Jong Pil]]
*[[Kim Seong-su]]
*[[Kim Yŏng-il]]
*[[Kim Yŏng-nam]]
*[[Kim Young-sam]]
*[[Stephenson King]]
*[[Sylvie Kinigi]]
*[[Klaus Kinkel]]
*[[Katja Kipping]]
*[[Cristina Fernández de Kirchner]]
*[[Néstor Kirchner]]
*[[Augusts Kirhenšteins]]
*[[Vahit Kirişci]]
*[[Gediminas Kirkilas]]
*[[Nobuo Kishi]]
*[[Andrej Kiska]]
*[[Károly Kiss]]
*[[Henry Kissinger]]
*[[Niyazi Kızılyürek]]
*[[Krista Kiuru]]
*[[Toivo Kivimäki]]
*[[Mari Kiviniemi]]
*[[Václav Klaus]]
*[[Kauno Kleemola]]
*[[Günther Kleiber]]
*[[Kuupik Kleist]]
*[[Frederik Willem de Klerk]]
*[[Bogdan Klich]]
*[[Pavlo Klimkin]]
*[[Nikola Kljusev]]
*[[Julia Klöckner]]
*[[Milan Kňažko]]
*[[Karin Kneissl]]
*[[Jossif Kobzon]]
*[[Fahrettin Koca]]
*[[Mimi Kodheli]]
*[[Bert Koenders]]
*[[Simon Kofe]]
*[[Jeppe Kofod]]
*[[Werner Kogler]]
*[[Helmut Kohl]]
*[[Yuriko Koike]]
*[[Girijā Prasād Koīrālā]]
*[[Sushīl Koīrālā]]
*[[Kuniaki Koiso]]
*[[Jun'ichirō Koizumi]]
*[[Shinjirō Koizumi]]
*[[Mauno Koivisto]]
*[[Wim Kok]]
*[[Enn Kokk]]
*[[Eduard Kokoitõ]]
*[[Vasil Kolarov]]
*[[Lothar Kolditz]]
*[[André Kolingba]]
*[[Konstantínos Kóllias]]
*[[Aleksei Kolodeznikov]]
*[[Vladimir Kolokoltsev]]
*[[Saleumxay Kommasith]]
*[[Bronisław Komorowski]]
*[[Željko Komšić]]
*[[Alpha Oumar Konaré]]
*[[Tarō Kōno]]
*[[Jioji Konrote]]
*[[Stávros Kontonís]]
*[[Anna Kontula]]
*[[Ewa Kopacz]]
*[[Ivan Korčok]]
*[[Ernest Bai Koroma]]
*[[Fahri Korutürk]]
*[[Janusz Korwin-Mikke]]
*[[Tadeusz Kościński]]
*[[Vihtori Kosola]]
*[[Hanna Kosonen]]
*[[Jadranka Kosor]]
*[[Aleksei Kossõgin]]
*[[Ivan Kostov]]
*[[Vojislav Koštunica]]
*[[Dmitri Kozak]]
*[[Lilijana Kozlovič]]
*[[Rihards Kozlovskis]]
*[[Leonid Kožara]]
*[[Níkos Kotzías]]
*[[Bernard Kouchner]]
*[[Delwa Kassiré Koumakoye]]
*[[Elena Kountoura]]
*[[László Kovács]]
*[[Mõhhailo Koval]]
*[[Sergei Kovaljov]]
*[[Ram Nath Kovind]]
*[[Henryk Kowalczyk]]
*[[Erhard Krack]]
*[[Jens Otto Krag]]
*[[Annegret Kramp-Karrenbauer]]
*[[Guntars Krasts]]
*[[Alexander Gerd Krauß]]
*[[Sergei Kravtsov]]
*[[Bruno Kreisky]]
*[[Dainius Kreivys]]
*[[Egon Krenz]]
*[[Katarina Kresal]]
*[[Günter Krings]]
*[[Henrik Dam Kristensen]]
*[[Ulf Kristersson]]
*[[Kristján Þór Júlíusson]]
*[[Ģirts Valdis Kristovskis]]
*[[Vilis Krištopans]]
*[[Zdravko Krivokapić]]
*[[Vladimir Krjutškov]]
*[[Neelie Kroes]]
*[[Werner Krolikowski]]
*[[Damir Krstičević]]
*[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]]
*[[Andrius Kubilius]]
*[[Juscelino Kubitschek]]
*[[Ivan Kubrakoŭ]]
*[[Nela Kuburović]]
*[[Milan Kučan]]
*[[Aleksei Kudrin]]
*[[John Agyekum Kufuor]]
*[[Kahha Kukava]]
*[[Linas Kukuraitis]]
*[[Dmõtro Kuleba]]
*[[Jerzy Kulej]]
*[[Katri Kulmuni]]
*[[Feliks Kulov]]
*[[Chandrika Kumaratunga]]
*[[Miapetra Kumpula-Natri]]
*[[Mario Kunasek]]
*[[Algimantas Kuncaitis]]
*[[Arūnas Kundrotas]]
*[[Kostadinka Kuneva]]
*[[Robert Kupiecki]]
*[[Martin Kupka]]
*[[Janīna Kursīte]]
*[[Janīna Kursīte-Pakule]]
*[[Sebastian Kurz]]
*[[Albin Kurti]]
*[[Numan Kurtulmuş]]
*[[Antti Kurvinen]]
*[[Mūsá Kūsā]]
*[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]
*[[Otto Kuusinen]]
*[[Leonid Kutšma]]
*[[Mindaugas Kvietkauskas]]
*[[Giorgi Kvirikašvili]]
*[[Aleksander Kwaśniewski]]
*[[Seppo Kääriäinen]]
*[[Horst Köhler]]
*[[Elisabeth Köstinger]]
*[[Márkos Kyprianoú]]
== L ==
*[[Luis Alberto Lacalle]]
*[[Luis Alberto Lacalle Pou]]
*[[Vilis Lācis]]
*[[Visvaldis Lācis]]
*[[Panagiótis Lafazánis]]
*[[Oskar Lafontaine]]
*[[Christine Lagarde]]
*[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]]
*[[Ricardo Lagos]]
*[[Armas Lahoniitty]]
*[[Émile Lahoud]]
*[[Miroslav Lajčák]]
*[[Boris Lalovac]]
*[[Carrie Lam]]
*[[Werner Lamberz]]
*[[Christine Lambrecht]]
*[[Otto Graf Lambsdorff]]
*[[Norbert Lammert]]
*[[David Lammy]]
*[[Luciana Lamorgese]]
*[[Laurent Lamothe]]
*[[Gabrielius Landsbergis]]
*[[Vytautas Landsbergis]]
*[[Ingeburg Lange]]
*[[William Langer]]
*[[Helena Langšádlová]]
*[[Ya'ir Lapid]]
*[[Jean-Michel Lapin]]
*[[Azzeddine Laraki]]
*[[Armin Laschet]]
*[[Guillermo Lasso]]
*[[György Lázár]]
*[[Pavlo Lazarenko]]
*[[Gérard Latortue]]
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]]
*[[Achille Lauro]]
*[[Frank Lautenberg]]
*[[Karl Lauterbach]]
*[[Sergei Lavrov]]
*[[Henrik Lax]]
*[[Paul Laxalt]]
*[[Caren Lay]]
*[[Jean-Yves Le Drian]]
*[[Lê Đức Thọ]]
*[[Bruno Le Maire]]
*[[Jean-Marie Le Pen]]
*[[Marine Le Pen]]
*[[Bruno Le Roux]]
*[[Patrick Leahy]]
*[[Iurie Leancă]]
*[[Aleksandr Lebedev]]
*[[Lee Hsien Loong]]
*[[Lee Kuan Yew]]
*[[Lee Myung-bak]]
*[[Lee Teng-hui]]
*[[Lasse Lehtinen]]
*[[Paula Lehtomäki]]
*[[Yrjö Leino]]
*[[Aivars Lembergs]]
*[[Steffi Lemke]]
*[[Paul LePage]]
*[[Jari Leppä]]
*[[Salomón Lerner Ghitis]]
*[[Gabriel-Beniamin Leș]]
*[[Väinö Leskinen]]
*[[Orlando Letelier]]
*[[Yves Leterme]]
*[[Enrico Letta]]
*[[Moritz Leuenberger]]
*[[Bruno Leuschner]]
*[[Doris Leuthard]]
*[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]]
*[[Igor Levitin]]
*[[Robert Ley]]
*[[Ursula von der Leyen]]
*[[Li Keqiang]]
*[[Li Zongren]]
*[[Bogusław Liberadzki]]
*[[Inese Lībiņa-Egnere]]
*[[Martin Lidegaard]]
*[[Trygve Halvdan Lie]]
*[[Avigdor Lieberman]]
*[[Joe Lieberman]]
*[[Ingbert Liebing]]
*[[Erkki Liikanen]]
*[[Keijo Liinamaa]]
*[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]]
*[[Lars Christian Lilleholt]]
*[[Gordon Darcy Lilo]]
*[[Eduard Limonov]]
*[[Lin Biao]]
*[[Ann Linde]]
*[[Vladimir Linderman]]
*[[Anna Lindh]]
*[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik
*[[Jari Lindström]]
*[[Tālis Linkaits]]
*[[Linas Linkevičius]]
*[[Edwin Linkomies]]
*[[Mika Lintilä]]
*[[Jan Lipavský]]
*[[Paavo Lipponen]]
*[[Sylvi Listhaug]]
*[[Ondřej Liška]]
*[[Yaakov Litzman]]
*[[Sergiu Litvinenco]]
*[[Liu Kun]]
*[[Liu Shaoqi]]
*[[Nicholas Liverpool]]
*[[Tzipi Livni]]
*[[Andrej Ljapčev]]
*[[Olga Ljubimova]]
*[[Porfirio Lobo Sosa]]
*[[Hans Loch]]
*[[Christopher Loeak]]
*[[Kelly Loeffler]]
*[[Anže Logar]]
*[[Maria Lohela]]
*[[Nathalie Loiseau]]
*[[Inger Haldis Løite]]
*[[Simon Lokodo]]
*[[Alekhsandre Lomaia]]
*[[Bohumír Lomský]]
*[[Lon Nol]]
*[[Luigi Longo]]
*[[Inge Lønning]]
*[[Baldwin Lonsdale]]
*[[Sander Loones]]
*[[Andrés Manuel López Obrador]]
*[[Delfin Lorenzana]]
*[[Pál Losonczi]]
*[[Matti Louekoski]]
*[[Mamadou Lamine Loum]]
*[[João Lourenço]]
*[[Annemarie Lorentzen]]
*[[Aleksejs Loskutovs]]
*[[Ruud Lubbers]]
*[[Svein Ludvigsen]]
*[[Richard Lugar]]
*[[Fernando Lugo]]
*[[Andrei Lugovoi]]
*[[Andrej Lukanov]]
*[[Alaksandr Łukašenka]]
*[[Anatoli Lukjanov]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Igor Lukšić]]
*[[Patrice Lumumba]]
*[[Edgar Lungu]]
*[[Marian Lupu]]
*[[Juri Lužkov]]
*[[Juri Lutsenko]]
*[[Volodõmõr Lõtvõn]]
*[[Stefan Löfven]]
*[[Hartwig Löger]]
*[[Gesine Lötzsch]]
*[[Isabella Lövin]]
*[[Annie Lööf]]
*[[Oumar Tatam Ly]]
*[[Ivar Lykke]]
*[[Mogens Lykketoft]]
*[[John Lyng]]
*[[Audun Lysbakken]]
== M ==
*[[Ma Yingjiu]]
*[[Taneti Maamau]]
*[[Heiko Maas]]
*[[Gloria Macapagal-Arroyo]]
*[[Seán MacBride]]
*[[Riek Machar]]
*[[Graça Machel]]
*[[Samora Machel]]
*[[Francisco Macías Nguema]]
*[[Antoni Macierewicz]]
*[[Buddy MacKay]]
*[[Harold Macmillan]]
*[[Mauricio Macri]]
*[[Emmanuel Macron]]
*[[Marek Maďarič]]
*[[Muşţafā Madbūlī]]
*[[Ferenc Mádl]]
*[[Miguel de la Madrid]]
*[[Adahhan Madumarov]]
*[[Nicolás Maduro]]
*[[Ricardo Maduro]]
*[[Magid Magid]]
*[[Paul Magnette]]
*[[John Magufuli]]
*[[Yvonne Magwas]]
*[[John Dramani Mahama]]
*[[Sammy Mahdi]]
*[[Ibrāhīm Maḩlab]]
*[[Choguel Kokalla Maïga]]
*[[Ousmane Issoufi Maïga]]
*[[Mmusi Maimane]]
*[[Lothar de Maizière]]
*[[Thomas de Maizière]]
*[[Kassim Majaliwa]]
*[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]]
*[[John Major]]
*[[Uladzimir Makjei]]
*[[Bernard Makuza]]
*[[Jana Maláčová]]
*[[Aušra Maldeikienė]]
*[[Georgi Malenkov]]
*[[Günther Maleuda]]
*[[Siniša Mali]]
*[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]
*[[Nūrī al-Mālikī]]
*[[Reiz Malile]]
*[[Ričardas Malinauskas]]
*[[Andrzej Malinowski]]
*[[Denõss Maljuska]]
*[[Cecilia Malmström]]
*[[Tandja Mamadou]]
*[[Askar Mamin]]
*[[Anthony Joseph Mamo]]
*[[Ogerta Manastirliu]]
*[[James Mancham]]
*[[Alessandro Mancini]]
*[[Nelson Mandela]]
*[[Peter Mandelson]]
*[[Luiz Henrique Mandetta]]
*[[Manea Mănescu]]
*[[Ramona Mănescu]]
*[[Lucas Mangope]]
*[[Ulsi Manja]]
*[[Deniss Manturov]]
*[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]]
*[[Moussa Mara]]
*[[Roxana Maracineanu]]
*[[Pasqual Maragall i Mira]]
*[[James Marape]]
*[[Kazimierz Marcinkiewicz]]
*[[Bongbong Marcos]]
*[[Ferdinand Marcos]]
*[[Andranik Margarjan]]
*[[Mihhail Margelov]]
*[[Giorgi Margvelašvili]]
*[[Zdravko Marić]]
*[[Sanna Marin]]
*[[Mladen Marinov]]
*[[Oksana Markarova]]
*[[Leonid Markelov]]
*[[Spýros Markezínis]]
*[[Sergei Markov]]
*[[Duško Marković]]
*[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister
*[[Reyes Maroto]]
*[[Manuel Marrero]]
*[[Thomas R. Marshall]]
*[[Retno Marsudi]]
*[[Al-Munşif al-Marzūqī]]
*[[Michel Martelly]]
*[[Antoni Martí]]
*[[Micheál Martin]]
*[[Ricardo Martinelli]]
*[[János Martonyi]]
*[[Jevgen Martšuk]]
*[[Jan Masaryk]]
*[[Aslan Mashadov]]
*[[Mokgweetsi Masisi]]
*[[Rokas Masiulis]]
*[[Sandra Mason]]
*[[Tadeusz Mazowiecki]]
*[[Valentinas Mazuronis]]
*[[Kęstutis Mažeika]]
*[[Kalkot Mataskelekele]]
*[[Hermann Matern]]
*[[Matthías Á. Mathiesen]]
*[[Marjo Matikainen-Kallström]]
*[[Anrijs Matīss]]
*[[Igor Matovič]]
*[[Ivane Matšavariani]]
*[[Sergio Mattarella]]
*[[Pirkko Mattila]]
*[[James Mattis]]
*[[Valentina Matvijenko]]
*[[Ion Gheorge Maurer]]
*[[Ueli Maurer]]
*[[Kóstas Mavrídes]]
*[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]
*[[Axmed Maxamed Maxamuud]]
*[[Xasan Shiikh Maxamuud]]
*[[Theresa May]]
*[[Stephan Ernst Johann Mayer]]
*[[Paul Biyoghé Mba]]
*[[Amama Mbabazi]]
*[[Sghaïr Ould M'Bareck]]
*[[Abdoul Mbaye]]
*[[Thabo Mbeki]]
*[[Tito Mboweni]]
*[[Mary McAleese]]
*[[John McCain]]
*[[Joseph McCarthy]]
*[[Emma McClarkin]]
*[[Mitch McConnell]]
*[[Martha McSally]]
*[[Esther McVey]]
*[[Russell Means]]
*[[Vladimír Mečiar]]
*[[Markus Meckel]]
*[[Ernst Mecklenburg]]
*[[Danilo Medina]]
*[[Vladimir Medinski]]
*[[Dmitri Medvedev]]
*[[Emilie Enger Mehl]]
*[[Rexhep Meidani]]
*[[Beate Meinl-Reisinger]]
*[[Golda Me'ir]]
*[[Dragan Mektić]]
*[[Dace Melbārde]]
*[[Guri Melby]]
*[[Teodor Meleșcanu]]
*[[Lambert Mende Omalanga]]
*[[Adnan Menderes]]
*[[Carlos Menem]]
*[[Fradique de Menezes]]
*[[Mengistu Haile Mariam]]
*[[Robert Menzies]]
*[[Ivane Merabišvili]]
*[[Angela Merkel]]
*[[Nikolai Merkuškin]]
*[[Friedrich Merz]]
*[[Hans-Rudolf Merz]]
*[[Carlos Mesa]]
*[[Luka Mesec]]
*[[Stjepan Mesić]]
*[[Ilir Meta]]
*[[Lubomír Metnar]]
*[[Roberta Metsola]]
*[[Jörg Meuthen]]
*[[Grigol Mgaloblišvili]]
*[[Michaił Miaśnikovič]]
*[[Fu'ād al-Mibaza‘]]
*[[Nikolaus Michalek]]
*[[Charles Michel]]
*[[James Michel]]
*[[Roberto Micheletti]]
*[[Adam Michnik]]
*[[Juha Mieto]]
*[[Martti Miettunen]]
*[[Zorana Mihajlović]]
*[[MaryAnn Mihychuk]]
*[[Krista Mikkonen]]
*[[Johanna Mikl-Leitner]]
*[[Stanisław Mikołajczyk]]
*[[Roman Mikulec]]
*[[Ignacio Milam Tang]]
*[[Enzo Moavero Milanesi]]
*[[Zoran Milanović]]
*[[Vasile Milea]]
*[[David Miliband]]
*[[Ed Miliband]]
*[[Alaksandr Milinkievič]]
*[[Leszek Miller]]
*[[John Atta Mills]]
*[[Slobodan Milošević]]
*[[Vladimir Milov]]
*[[Neven Mimica]]
*[[Hilary Minc]]
*[[Hubert Minnis]]
*[[Marco Minniti]]
*[[Najīb Mīqātī]]
*[[Paul Mirerekano]]
*[[Sergei Mironov]]
*[[Shavkat Mirziyoyev]]
*[[Eimutis Misiūnas]]
*[[Philipp Mißfelder]]
*[[Mihhail Mišustin]]
*[[Notis Mitarachi]]
*[[Keith Mitchell]]
*[[Daniel Mitov]]
*[[Ilinka Mitreva]]
*[[Konstantínos Mitsotákis]]
*[[Kyriákos Mitsotákis]]
*[[Günter Mittag]]
*[[François Mitterrand]]
*[[Kenji Miyamoto]]
*[[Zweli Mkhize]]
*[[Nikolai Mladenov]]
*[[Zdeněk Mlynář]]
*[[Zohrab Mnatsakanjan]]
*[[Steven Mnuchin]]
*[[Mobutu Sese Seko]]
*[[Alois Mock]]
*[[Narendra Modi]]
*[[Silvia Modig]]
*[[Hans Modrow]]
*[[Nicolae Moga]]
*[[Festus Gontebanye Mogae]]
*[[Federica Mogherini]]
*[[Mahathir Mohamad]]
*[[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
*[[Daniel arap Moi]]
*[[Jovenel Moïse]]
*[[Alfred Moisiu]]
*[[Ewald Moldt]]
*[[Abdul Quader Molla]]
*[[Per Stig Møller]]
*[[Vjatšeslav Molotov]]
*[[Walter Mondale]]
*[[Algirdas Monkevičius]]
*[[Jean Monnet]]
*[[Amélie de Montchalin]]
*[[Arnaud Montebourg]]
*[[Irene Montero]]
*[[Mario Monti]]
*[[Dolors Montserrat]]
*[[Moon Jae-in]]
*[[Evo Morales]]
*[[Layla Moran]]
*[[Mateusz Morawiecki]]
*[[Pedro Morenés]]
*[[Lenín Moreno]]
*[[Manny Mori]]
*[[Masako Mori]]
*[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]]
*[[Aldo Moro]]
*[[Oleksandr Moroz]]
*[[Scott Morrison]]
*[[Krisztina Morvai]]
*[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]]
*[[Pierre Moscovici]]
*[[Tallis Obed Moses]]
*[[Pakalitha Mosisili]]
*[[Gennadi Moskal]]
*[[Petar Moskov]]
*[[Anna Moskwa]]
*[[Toshimitsu Motegi]]
*[[Elisabeth Charlotte Motschmann]]
*[[Aaron Motsoaledi]]
*[[Mia Mottley]]
*[[Clément Mouamba]]
*[[Étienne Mourrut]]
*[[Patrick Mphephu]]
*[[Mswati III]]
*[[Walid Muallem]]
*[[Ḩusnī Mubārak]]
*[[Anna Maria Muccioli]]
*[[Robert Mugabe]]
*[[André Muhirwa]]
*[[Frederick Muhlenberg]]
*[[Anita Muižniece]]
*[[José Mujica]]
*[[Pranab Mukherjee]]
*[[Antonella Mularoni]]
*[[Mulatu Teshome]]
*[[Hilgard Muller]]
*[[Brian Mullooly]]
*[[Bakili Muluzi]]
*[[E. Harold Munn]]
*[[Anastase Murekezi]]
*[[Frank Murkowski]]
*[[Ināra Mūrniece]]
*[[Prokop Murra]]
*[[Muḩammad Mursī]]
*[[Joseph Muscat]]
*[[Yoweri Museveni]]
*[[Pervez Musharraf]]
*[[Edmund Muskie]]
*[[Isa Mustafa]]
*[[Besnik Mustafaj]]
*[[Adolphe Muzito]]
*[[Bingu wa Mutharika]]
*[[Peter Mutharika]]
*[[Vitali Mutko]]
*[[Levy Mwanawasa]]
*[[Melisbek Mõrzakmatov]]
*[[Novruz Məmmədov]]
*[[Elmar Məmmədyarov]]
*[[Hanna Mäntylä]]
*[[Kärim Mäsimov]]
*[[Erich Mückenberger]]
*[[Mehmet Müezzinoğlu]]
*[[Margarete Müller]]
*[[Ferenc Münnich]]
*[[Ayaz Mütəllibov]]
*[[Kai Mykkänen]]
*[[Alva Myrdal]]
== N ==
*[[Nuno Gomes Nabiam]]
*[[Elvira Nabiullina]]
*[[Jaroslav Naď]]
*[[Emmanuel Nadingar]]
*[[Fadei Nagacevschi]]
*[[Moses Nagamootoo]]
*[[Harish Nagpal]]
*[[Imre Nagy]]
*[[Andrea Nahles]]
*[[Epeli Nailatikau]]
*[[Muḩammad Najīb]]
*[[Najib Razak]]
*[[Moḩammad Najībullāh]]
*[[Yasuhiro Nakasone]]
*[[Gen Nakatani]]
*[[Fatos Nano]]
*[[Janet Napolitano]]
*[[Kocheril Raman Narayanan]]
*[[Jaroslav Narkevič]]
*[[Nesti Nase]]
*[[Mohamed Nasheed]]
*[[Gamal Abdel Nasser]]
*[[Adrian Năstase]]
*[[Nursultan Nazarbajev]]
*[[Alexandru Nazare]]
*[[Aḩmad Naz̧īf]]
*[[Edward Natapei]]
*[[Šalva Natelašvili]]
*[[Alessandro Natta]]
*[[Joe Natuman]]
*[[Denis Naughten]]
*[[Konrad Naumann]]
*[[Gitanas Nausėda]]
*[[Aleksei Navalnõi]]
*[[Kęstutis Navickas]]
*[[Monika Navickienė]]
*[[Stella Ndabeni-Abrahams]]
*[[Melchior Ndadaye]]
*[[Domitien Ndayizeye]]
*[[Souleymane Ndéné Ndiaye]]
*[[Jean Eyeghe Ndong]]
*[[Nureddin Nebati]]
*[[Petr Nečas]]
*[[Karl Nehammer]]
*[[Jawaharlal Nehru]]
*[[Zdeněk Nekula]]
*[[Ala Nemerenco]]
*[[Ralfs Nemiro]]
*[[Boriss Nemtsov]]
*[[Benjamin Netanyahu]]
*[[Agostinho Neto]]
*[[Hildigund Neubert]]
*[[Jaroslav Neverovič]]
*[[José Maria Neves]]
*[[Nadezhda Neynski]]
*[[Ngapoi Ngawang Jigme]]
*[[Sangay Ngedup]]
*[[Pierre Ngendandumwe]]
*[[Édouard Ngirente]]
*[[Firmin Ngrébada]]
*[[Joseph Dion Ngute]]
*[[Nguyễn Minh Triết]]
*[[Nguyễn Phú Trọng]]
*[[Nguyễn Tấn Dũng]]
*[[Nguyễn Xuân Phúc]]
*[[Malangatana Ngwenya]]
*[[Manuel Serifo Nhamadjo]]
*[[Moustapha Niasse]]
*[[Uta Nickel]]
*[[Adam Niedzielski]]
*[[Harald Nielsen]]
*[[Holger K. Nielsen]]
*[[Kirstjen Nielsen]]
*[[Jussi Niinistö]]
*[[Sauli Niinistö]]
*[[Ville Niinistö]]
*[[Aissen Nikolajev]]
*[[Ionás Nikoláou]]
*[[Tomislav Nikolić]]
*[[Marius Nilsen]]
*[[Torsten Nilsson]]
*[[Bujar Nishani]]
*[[Richard Nixon]]
*[[Maite Nkoana-Mashabane]]
*[[Kwame Nkrumah]]
*[[Pierre Nkurunziza]]
*[[Gustavo Noboa]]
*[[Yoshihiko Noda]]
*[[Philip Noel-Baker]]
*[[Zurab Nogaideli]]
*[[Albert Norden]]
*[[Eva Nordmark]]
*[[Ole Norrback]]
*[[Anatolie Nosatîi]]
*[[Kessai Note]]
*[[Katalin Novák]]
*[[Valerija Novodvorskaja]]
*[[Apolo Nsibambi]]
*[[Blade Nzimande]]
*[[Cyprien Ntaryamira]]
*[[Sylvestre Ntibantunganya]]
*[[Christian Ntsay]]
*[[Pär Nuder]]
*[[Sam Nujoma]]
*[[Devin Nunes]]
*[[Rašid Nurgalijev]]
*[[Otto Nuschke]]
*[[‘Abd Allāh an-Nusūr]]
*[[Paul Nuttall]]
*[[Jevgen Nõštšuk]]
*[[Julius Nyerere]]
*[[Filipe Nyusi]]
*[[Saparmyrat Nyýazow]]
==O==
*[[Barack Obama]]
*[[Francisco Pascual Obama Asue]]
*[[Olusegun Obasanjo]]
*[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
*[[Milton Obote]]
*[[Jaromír Obzina]]
*[[Yūko Obuchi]]
*[[Alexandria Ocasio-Cortez]]
*[[Edward Ochab]]
*[[Raila Odinga]]
*[[Mirian Odisharia]]
*[[Nelson Oduber]]
*[[Fred Oelßner]]
*[[Günther Oettinger]]
*[[Michael Ogio]]
*[[Maria Ohisalo]]
*[[Bertil Ohlin]]
*[[Monique Ohsan Bellepeau]]
*[[Outi Ojala]]
*[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]]
*[[Katsuya Okada]]
*[[Gazmend Oketa]]
*[[Okil Okilov]]
*[[Ngozi Okonjo-Iweala]]
*[[Irakli Okruašvili]]
*[[Ólafur Ragnar Grímsson]]
*[[Jan Olbrycht]]
*[[Jan Łukasz Ołdakowski]]
*[[Juozas Olekas]]
*[[Erich Ollenhauer]]
*[[Kajsa Ollongren]]
*[[Ehud Olmert]]
*[[Jan Olav Olsen]]
*[[Pia Olsen Dyhr]]
*[[Károly Olt]]
*[[Martin O'Malley]]
*[[Ilhan Omar]]
*[[Volodõmõr Omeljan]]
*[[Daniel Ona Ondo]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Peter O'Neill]]
*[[Itsunori Onodera]]
*[[Janusz Onyszkiewicz]]
*[[Šerig-ool Ooržak]]
*[[Ludovic Orban]]
*[[Viktor Orbán]]
*[[Plamen Orešarski]]
*[[Maksim Oreškin]]
*[[Tihomir Orešković]]
*[[Andrea Orlando]]
*[[Vitālijs Orlovs]]
*[[Beto O'Rourke]]
*[[Petteri Orpo]]
*[[Daniel Ortega]]
*[[George Osborne]]
*[[Vardan Oskanjan]]
*[[Bujar Osmani]]
*[[Vjosa Osmani]]
*[[Jostein Osnes]]
*[[Miguel Ángel Osorio Chong]]
*[[Ranko Ostojić]]
*[[Romualdas Ozolas]]
*[[Saadeddine Othmani]]
*[[Džoomart Otorbajev]]
*[[Harry Ott]]
*[[Henning Otte]]
*[[Roza Otunbajeva]]
*[[Francisco Ou]]
*[[Younes Ouaqasse]]
*[[Alassane Ouattara]]
*[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]]
*[[Ahmed Ouyahia]]
*[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Hāsinā Oyājed]]
*[[Ferdinand Oyono]]
== P ==
*[[Juho Kusti Paasikivi]]
*[[Pertti Paasio]]
*[[Rafael Paasio]]
*[[Sirpa Paatero]]
*[[Algimanta Pabedinskienė]]
*[[Artis Pabriks]]
*[[Behgjet Pacolli]]
*[[Pier Carlo Padoan]]
*[[Borut Pahor]]
*[[Antoni Pająk]]
*[[Jussi Pajunen]]
*[[Pak Pong-ju]]
*[[Bekir Pakdemirli]]
*[[Atte Pakkanen]]
*[[Rolandas Paksas]]
*[[Alfredo Palacio]]
*[[Justas Paleckis]]
*[[Sarah Palin]]
*[[Andrius Palionis]]
*[[Stefano Palmieri]]
*[[Páll Pétursson]]
*[[Olof Palme]]
*[[Eero Paloheimo]]
*[[Naledi Pandor]]
*[[Leon Panetta]]
*[[Boriss Pankin]]
*[[David W. Panuelo]]
*[[Geórgios Papadópoulos]]
*[[Tássos Papadópoulos]]
*[[Aléxandros Papágos]]
*[[Andréas Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou noorem]]
*[[Károlos Papoúlias]]
*[[Ioánnis Paraskevópoulos]]
*[[Park Geun-hye]]
*[[Park Tae Joon]]
*[[Vlasta Parkanová]]
*[[Annise Parker]]
*[[Sean Parnell]]
*[[Jiří Paroubek]]
*[[Bruno Rodríguez Parrilla]]
*[[Dimítrios Partsalídis]]
*[[Andri Parubi]]
*[[Georgi Pǎrvanov]]
*[[Diego Pary]]
*[[Solomon Pasi]]
*[[Pedro Passos Coelho]]
*[[Longin Pastusiak]]
*[[Nikol Pašinjan]]
*[[Zianon Paźniak]]
*[[Ange-Félix Patassé]]
*[[Priti Patel]]
*[[Antonio Patriota]]
*[[Dmitri Patrušev]]
*[[Petra Pau]]
*[[Ana Pauker]]
*[[Ron Paul]]
*[[Artūras Paulauskas]]
*[[Raimonds Pauls]]
*[[Dainius Pavalkis]]
*[[Žygimantas Pavilionis]]
*[[Prokópis Pavlópoulos]]
*[[Valentin Pavlov]]
*[[Daniels Pavļuts]]
*[[Waldemar Pawlak]]
*[[Julie Payette]]
*[[Marise Payne]]
*[[Lester B. Pearson]]
*[[Nilo Peçanha]]
*[[Eduardo de Pedro]]
*[[Marija Pejčinović Burić]]
*[[Ahti Pekkala]]
*[[Eino Pekkala]]
*[[Mauno Pekkala]]
*[[Mauri Pekkarinen]]
*[[Aino-Kaisa Pekonen]]
*[[Niko Peleshi]]
*[[Jaana Pelkonen]]
*[[Peter Pellegrini]]
*[[Nancy Pelosi]]
*[[Enrique Peña Nieto]]
*[[Mike Pence]]
*[[Stevo Pendarovski]]
*[[Muriel Pénicaud]]
*[[Risto E. J. Penttilä]]
*[[Domingos Simões Pereira]]
*[[Fernando Pereira]]
*[[Shim'on Peres]]
*[[Tom Perez]]
*[[Otto Pérez Molina]]
*[[Rick Perry]]
*[[Kamla Persad-Bissessar]]
*[[Marte Mjøs Persen]]
*[[Göran Persson]]
*[[Niels Helveg Petersen]]
*[[Kiril Petkov]]
*[[Bratislav Petković]]
*[[Jurgita Petrauskienė]]
*[[Ramona Petraviča]]
*[[Pavlo Petrenko]]
*[[Tomáš Petříček]]
*[[Kharálambos Petrídis]]
*[[Gustavo Petro]]
*[[Frauke Petry]]
*[[Göran Pettersson]]
*[[Phạm Bình Minh]]
*[[Phạm Minh Chính]]
*[[Maia Phandžikidze]]
*[[Édouard Philippe]]
*[[Danny Philip]]
*[[Jess Phillips]]
*[[Fabian Picardo]]
*[[Andris Piebalgs]]
*[[Janusz Piechociński]]
*[[Jacek Piechota]]
*[[Wilhelm Pieck]]
*[[Sirpa Pietikäinen]]
*[[Panagiótis Pikramménos]]
*[[Rihards Pīks]]
*[[Ivan Pilný]]
*[[Søren Pind]]
*[[Mizengo Pinda]]
*[[Sebastián Piñera]]
*[[Augusto Pinochet]]
*[[Lucía Pinochet]]
*[[Alexandru Pînzari]]
*[[Maria de Lourdes Pintasilgo]]
*[[Albert Pintat Santolària]]
*[[Sándor Pintér]]
*[[Manuel Pinto da Costa]]
*[[Panagiótis Pipinélis]]
*[[Pedro Pires]]
*[[Kati Piri]]
*[[Alois Pisnik]]
*[[Ioannis Plakiotakis]]
*[[Nikólaos Plastíras]]
*[[Andrej Plenković]]
*[[Rosen Plevneliev]]
*[[Igor Plotnõtskõi]]
*[[Miroslav Poche]]
*[[Nikolai Podgornõi]]
*[[Hifikepunye Pohamba]]
*[[Toivo T. Pohjala]]
*[[Pol Pot]]
*[[Genc Pollo]]
*[[Mike Pompeo]]
*[[Georges Pompidou]]
*[[Panteleimon Ponomarenko]]
*[[Augustin Matata Ponyo]]
*[[Nicu Popescu]]
*[[Călin Popescu-Tăriceanu]]
*[[Nikola Poposki]]
*[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991
*[[Petro Porošenko]]
*[[Alfonso Portillo]]
*[[Soraya Post]]
*[[Vladimir Potanin]]
*[[Janez Potočnik]]
*[[Colin Powell]]
*[[Don Pramudwinai]]
*[[Victoria Prentis]]
*[[Grigore Preoteasa]]
*[[René Préval]]
*[[Zahhar Prilepin]]
*[[Jevgeni Primakov]]
*[[Romano Prodi]]
*[[John Profumo]]
*[[Vladimiras Prudnikovas]]
*[[Kazimira Prunskienė]]
*[[Vadõm Prõstaiko]]
*[[Roman Prymula]]
*[[Juris Pūce]]
*[[Boriss Pugo]]
*[[Carles Puigdemont]]
*[[Frigyes Puja]]
*[[Nauris Puntulis]]
*[[Ulla Puolanne]]
*[[Rajkeswur Purryag]]
*[[Aleksei Puškov]]
*[[Vladimir Putin]]
*[[Hans-Gert Pöttering]]
== Q ==
*[[Muammar al-Qaddafi]]
*[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]]
*[[Dan Quayle]]
*[[Manuel Quezón]]
*[[Juan Ramón Quintana]]
*[[Elpidio Quirino]]
*[[Vilayət Quliyev]]
*[[İsa Qəmbər]]
== R ==
*[[Dominic Raab]]
*[[Susanne Raab]]
*[[Burhānuddīn Rabbānī]]
*[[Ivica Račan]]
*[[Rumen Radev]]
*[[Iveta Radičová]]
*[[Nebojša Radmanović]]
*[[Konstanty Radziwiłł]]
*[[Đorđe Radulović]]
*[[Jean-Pierre Raffarin]]
*[[Brigi Rafini]]
*[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]]
*[[Virginia Raggi]]
*[[Ragnhildur Helgadóttir]]
*[[Jillur Rahmān]]
*[[Emomalii Rahmon]]
*[[Kari Rajamäki]]
*[[Hery Rajaonarimampianina]]
*[[Gotabaya Rajapaksa]]
*[[Mahinda Rajapaksa]]
*[[László Rajk]]
*[[Marin Rajkov]]
*[[Andry Rajoelina]]
*[[Mariano Rajoy]]
*[[Mátyás Rákosi]]
*[[Vít Rakušan]]
*[[Geórgios Rállis]]
*[[Edi Rama]]
*[[Sellapan Ramanathan]]
*[[Cyril Ramaphosa]]
*[[Franca Rame]]
*[[Navin Ramgoolam]]
*[[José Ramos Horta]]
*[[Donald Ramotar]]
*[[Juris Rancāns]]
*[[Rannveig Guðmundsdóttir]]
*[[Jarmo Rantanen]]
*[[Paavo Rantanen]]
*[[Rose Christiane Raponda]]
*[[Lars Rasch]]
*[[Artur Rasizadə]]
*[[Anders Fogh Rasmussen]]
*[[Lars Løkke Rasmussen]]
*[[Poul Nyrup Rasmussen]]
*[[Dzintars Rasnačs]]
*[[Kohhir Rasulzoda]]
*[[Nasima Razmyar]]
*[[Dmõtro Razumkov]]
*[[Heinrich Rau]]
*[[Johannes Rau]]
*[[Zbigniew Rau]]
*[[Marc Ravalomanana]]
*[[Dixy Lee Ray]]
*[[Ronald Reagan]]
*[[Marcelo Rebelo de Sousa]]
*[[Julia Reda]]
*[[Ilmar Reepalu]]
*[[Khil Rāj Regmī]]
*[[Elisabeth Rehn]]
*[[Olli Rehn]]
*[[Juha Rehula]]
*[[Katherina Reiche]]
*[[Harry Reid]]
*[[Fredrik Reinfeldt]]
*[[Rudi Reinwarth]]
*[[Jānis Reirs]]
*[[Dana Reizniece-Ozola]]
*[[Blerim Reka]]
*[[Tommy Remengesau]]
*[[Konstantin Remtšugov]]
*[[France-Albert René]]
*[[Matteo Renzi]]
*[[Einars Repše]]
*[[Ana Revenco]]
*[[Didier Reynders]]
*[[Linda Reynolds]]
*[[Cecil Rhodes]]
*[[Ri Yong-ho (poliitik)]]
*[[Teresa Ribera]]
*[[Condoleezza Rice]]
*[[George Maxwell Richards]]
*[[Hans-Joachim Riecke]]
*[[Māris Riekstiņš]]
*[[Franck Riester]]
*[[Bernd Riexinger]]
*[[Harald Ringstorff]]
*[[Snyder Rini]]
*[[Edgars Rinkēvičs]]
*[[Antti Rinne]]
*[[Rui Rio]]
*[[Efraín Ríos Montt]]
*[[Daniel Risch]]
*[[Paula Risikko]]
*[[Reuven Rivlin]]
*[[Mary Robinson]]
*[[Margarita Robles]]
*[[Michel Rocard]]
*[[Nelson Rockefeller]]
*[[Adolfo Rodríguez Saá]]
*[[Eduardo Rodríguez]]
*[[Jorge Rodríguez]]
*[[Michel Roger]]
*[[William P. Rogers]]
*[[Rose Francine Rogombé]]
*[[Dmitri Rogozin]]
*[[Roh Moo-hyun]]
*[[Roh Tae-woo]]
*[[Petre Roman]]
*[[Gabriel Romanus]]
*[[Walter Romberg]]
*[[Carlos Humberto Romero]]
*[[Manfred Rommel]]
*[[Mitt Romney]]
*[[María Paula Romo]]
*[[Aivis Ronis]]
*[[Elihu Root]]
*[[Anton Rop]]
*[[Bronis Ropė]]
*[[Henrique Rosa]]
*[[Carlos Agostinho do Rosário]]
*[[Dariusz Rosati]]
*[[Uri Rosenthal]]
*[[Agustín Rossi]]
*[[Mārtiņš Roze]]
*[[Petra Roth]]
*[[Dilma Rousseff]]
*[[Manuel Roxas]]
*[[Ségolène Royal]]
*[[Fernando de la Rúa]]
*[[Alfrēds Rubiks]]
*[[Amber Rudd]]
*[[Kevin Rudd]]
*[[Ibrahim Rugova]]
*[[Ruhakana Rugunda]]
*[[Ḩasan Rūḩānī]]
*[[Siarhiej Rumas]]
*[[Willy Rumpf]]
*[[Donald Rumsfeld]]
*[[Veera Ruoho]]
*[[Liana Ruokytė Jonsson]]
*[[Dean Rusk]]
*[[Jiří Rusnok]]
*[[Mark Rutte]]
*[[Päivi Räsänen]]
*[[Louis Rwagasore]]
*[[Mauri Ryömä]]
== S ==
*[[Mihheil Saakašvili]]
*[[Vladimir Saar]]
*[[Annika Saarikko]]
*[[Carlos Saavedra Lamas]]
*[[Nyamko Sabuni]]
*[[Antonio Saca]]
*[[Anwār as-Sadāt]]
*[[Muqtadā aş-Şadr]]
*[[Adel Safar]]
*[[Mona Sahlin]]
*[[Ali Saibou]]
*[[Harjit Sajjan]]
*[[Aikateríni Sakellaropoúlou]]
*[[Tammām Salām]]
*[[Anatol Șalaru]]
*[[António de Oliveira Salazar]]
*[[Ken Salazar]]
*[[Amrullah Saleh]]
*[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]]
*[[Barham Aḩmad Şāliḩ]]
*[[Macky Sall]]
*[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
*[[Olof Salmén]]
*[[Charlot Salwai]]
*[[Jean-Michel Sama Lukonde]]
*[[Samak Sundaravej]]
*[[Antónis Samarás]]
*[[Catherine Samba-Panza]]
*[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]]
*[[Jorge Sampaio]]
*[[Anders Samuelsen]]
*[[Ivo Sanader]]
*[[Pedro Sánchez]]
*[[Salvador Sánchez Cerén]]
*[[Fidel Sánchez Hernández]]
*[[Per Sandberg]]
*[[Bernie Sanders]]
*[[Brian Sandoval]]
*[[Maia Sandu]]
*[[Evelyn Sanguinetti]]
*[[Julio Sanguinetti]]
*[[Artur Sanhá]]
*[[Malam Bacai Sanhá]]
*[[Jan Tore Sanner]]
*[[Nyimasata Sanneh-Bojang]]
*[[Chan Santokhi]]
*[[José Eduardo dos Santos]]
*[[Juan Manuel Santos]]
*[[Augusto Santos Silva]]
*[[Michel Sapin]]
*[[Jussi Saramo]]
*[[Kadõrbek Sarbajev]]
*[[Daciana Sârbu]]
*[[Serž Sargsjan]]
*[[Tigran Sargsjan]]
*[[Temir Sarijev]]
*[[Hanna Sarkkinen]]
*[[Nicolas Sarkozy]]
*[[Marielle de Sarnez]]
*[[Thilo Sarrazin]]
*[[Chrístos Sartzetákis]]
*[[Petri Sarvamaa]]
*[[Jacek Saryusz-Wolski]]
*[[Kimmo Sasi]]
*[[David Sassoli]]
*[[Denis Sassou-Nguesso]]
*[[Michael Sata]]
*[[Eisaku Satō]]
*[[Džantörö Satõbaldijev]]
*[[Algirdas Saudargas]]
*[[Charles Savarin]]
*[[Fatma Betül Sayan Kaya]]
*[[Oscar Luigi Scalfaro]]
*[[Günter Schabowski]]
*[[Alexander Schallenberg]]
*[[Friedrich Scharf]]
*[[Walter Scheel]]
*[[Hans Jörg Schelling]]
*[[Silvio Schembri]]
*[[Grzegorz Schetyna]]
*[[Alena Schillerová]]
*[[Tankred Schipanski]]
*[[Karl Schirdewan]]
*[[Poul Schlüter]]
*[[Samuel Schmid]]
*[[Christian Schmidt]]
*[[Elli Schmidt]]
*[[Helmut Schmidt]]
*[[Thomas Schmidt]]
*[[Wolfgang Schmidt]]
*[[Edzard Schmidt-Jortzig]]
*[[Werner Schmieder]]
*[[Pál Schmitt]]
*[[Olaf Scholz]]
*[[Margarete Schramböck]]
*[[Gerhard Schröder]]
*[[Martin Schulz]]
*[[Sven Schulze]]
*[[Gerhard af Schultén]]
*[[Kurt Schumacher]]
*[[Chuck Schumer]]
*[[Gerhard Schürer]]
*[[Karel Schwarzenberg]]
*[[Arnold Schwarzenegger]]
*[[Wolfgang Schäuble]]
*[[Wolfgang Schüssel]]
*[[Gudrun Schyman]]
*[[Guy Scott]]
*[[Luigi Scotti]]
*[[Ludwig Scotty]]
*[[Idrissa Seck]]
*[[Horst Seehofer]]
*[[Gonen Segev]]
*[[Mārīte Seile]]
*[[Helge Seip]]
*[[Fatmir Sejdiu]]
*[[Nikola Selaković]]
*[[Abdelmalek Sellal]]
*[[Patrick Sensburg]]
*[[Esko Seppänen]]
*[[Anatoli Serdjukov]]
*[[Igor Sergejev]]
*[[Jeff Sessions]]
*[[Ahmet Necdet Sezer]]
*[[Igor Setšin]]
*[[Vitali Sevastjanov]]
*[[Feleti Sevele]]
*[[Tokyo Sexwale]]
*[[Carlo Sforza]]
*[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]]
*[[Yits'ẖak Shamir]]
*[[Moshe Sharet]]
*[[Nawaz Sharif]]
*[[Shehbaz Sharif]]
*[[Alok Sharma]]
*[[Ariel Sharon]]
*[[Mehmet Shehu]]
*[[Ali Mohamed Shein]]
*[[Ardalan Shekarabi]]
*[[Shi Liang]]
*[[John Shimkus]]
*[[Hakubun Shimomura]]
*[[Yingluck Shinawatra]]
*[[Cabdi Faarax Shirdoon]]
*[[Sāmiḩ Shukrī]]
*[[David Shulkin]]
*[[George P. Shultz]]
*[[Mandé Sidibé]]
*[[Modibo Sidibé]]
*[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]]
*[[‘Āţif Şidqī]]
*[[Günter Sieber]]
*[[Tomasz Siemoniak]]
*[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]]
*[[Sigríður Á. Andersen]]
*[[Sigríður Anna Þórðardóttir]]
*[[Sigurður Bjarnason]]
*[[Eva-Riitta Siitonen]]
*[[Endre Sík]]
*[[Jozef Síkela]]
*[[Radosław Sikorski]]
*[[Haris Silajdžić]]
*[[Anton Siluanov]]
*[[Marina Silva]]
*[[Raymond Ndong Sima]]
*[[Kóstas Simítis]]
*[[Sven Simon]]
*[[Heide Simonis]]
*[[Vasko Simoniti]]
*[[Portia Simpson-Miller]]
*[[Mehmet Şimşek]]
*[[Horst Sindermann]]
*[[Kyrsten Sinema]]
*[[Manmohan Singh]]
*[[Feridun Sinirlioğlu]]
*[[Mindaugas Sinkevičius]]
*[[Rimantas Sinkevičius]]
*[[Anni Sinnemäki]]
*[[Fred Sinowatz]]
*[[Helvi Sipilä]]
*[[Juha Sipilä]]
*[[Eino Sirén]]
*[[Maithripala Sirisena]]
*[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
*[[Thongloun Sisoulith]]
*[[Lindiwe Sisulu]]
*[[Marek Siwiec]]
*[[Sjoerd Sjoerdsma]]
*[[Jonas Sjöstedt]]
*[[Gintarė Skaistė]]
*[[Zorjana Skaletska]]
*[[Phandu Skelemani]]
*[[Roosevelt Skerrit]]
*[[Ville Skinnari]]
*[[Matvei Skobelev]]
*[[Pános Skourlétis]]
*[[Werner Skowron]]
*[[Krzysztof Skubiszewski]]
*[[Marius Skuodis]]
*[[Saulius Skvernelis]]
*[[Per Edvin Sköld]]
*[[Emilija Slabunova]]
*[[Rudolf Slánský]]
*[[Michel Sleiman]]
*[[Ljubov Sliska]]
*[[Aleh Śližeŭski]]
*[[Leonid Slutski]]
*[[Ian Smith]]
*[[Josef Smrkovský]]
*[[Mircea Snegur]]
*[[Johan Vilhelm Snellman]]
*[[Antanas Sniečkus]]
*[[Sobhuza II]]
*[[Sergei Sobjanin]]
*[[Bohuslav Sobotka]]
*[[Wolfgang Sobotka]]
*[[Anatoli Sobtšak]]
*[[José Sócrates]]
*[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997
*[[Manasseh Sogavare]]
*[[Nicéphore Soglo]]
*[[Timo Soini]]
*[[Prak Sokhonn]]
*[[Maksim Sokolov]]
*[[Julija Sokolovska]]
*[[Włodzimierz Sokorski]]
*[[Felipe Solá]]
*[[Javier Solana]]
*[[Erna Solberg]]
*[[Ibrahim Mohamed Solih]]
*[[Luis Guillermo Solís]]
*[[Mõkola Solskõi]]
*[[László Sólyom]]
*[[Michael Somare]]
*[[Somchai Wongsawat]]
*[[Simonetta Sommaruga]]
*[[Ringaudas Songaila]]
*[[Enele Sopoaga]]
*[[Ine Marie Eriksen Søreide]]
*[[José Manuel Soria]]
*[[Guillaume Soro]]
*[[Kalevi Sorsa]]
*[[Ahmed Tidiane Souaré]]
*[[Anna Soubry]]
*[[Constança Urbano de Sousa]]
*[[Manuel Inocêncio Sousa]]
*[[Villy Søvndal]]
*[[Süleyman Soylu]]
*[[Paul-Henri Spaak]]
*[[Vincenzo Spadafora]]
*[[Jens Spahn]]
*[[Oliver Spasovski]]
*[[Baldwin Spencer]]
*[[Anne Spiegel]]
*[[Michael Spindelegger]]
*[[Andrei Spînu]]
*[[Edmunds Sprūdžs]]
*[[Oskars Spurdziņš]]
*[[József Szájer]]
*[[Paweł Szałamacha]]
*[[Edward Szczepanik]]
*[[Szeto Wah]]
*[[Péter Szijjártó]]
*[[Jerzy Szmajdziński]]
*[[Łukasz Szumowski]]
*[[Beata Szydło]]
*[[Jolanta Szymanek-Deresz]]
*[[Konrad Szymański]]
*[[Jan Szyszko]]
*[[Chrístos Staïkoúras]]
*[[Mārtiņš Staķis]]
*[[Dāvis Stalts]]
*[[Olesea Stamate]]
*[[Stefan Stambolov]]
*[[Sergej Stanišev]]
*[[Zbyněk Stanjura]]
*[[Laurynas Stankevičius]]
*[[Bettina Stark-Watzinger]]
*[[Keir Starmer]]
*[[Galina Starovoitova]]
*[[Michaíl Stasinópoulos]]
*[[Ole Stavad]]
*[[Kostís Stefanópoulos]]
*[[Stéfanos Stefanópoulos]]
*[[Nebojša Stefanović]]
*[[Karl Steinhoff]]
*[[Yuval Steinitz]]
*[[Frank-Walter Steinmeier]]
*[[Pär Stenbäck]]
*[[Per Stenmarck]]
*[[Jūlija Stepaņenko]]
*[[Maksõm Stepanov]]
*[[Marcus Stephen]]
*[[Jaroslav Stetsko]]
*[[Max van der Stoel]]
*[[Chivu Stoica]]
*[[Jens Stoltenberg]]
*[[Theodor Stolojan]]
*[[Willi Stoph]]
*[[Jonas Gahr Støre]]
*[[Heinz-Christian Strache]]
*[[Annika Strandhäll]]
*[[Laimdota Straujuma]]
*[[Dominique Strauss-Kahn]]
*[[Pēteris Strautmanis]]
*[[Svenn Stray]]
*[[Valeriu Streleț]]
*[[Anna Streżyńska]]
*[[Johannes Gerhardus Strijdom]]
*[[Alfredo Stroessner]]
*[[Jegor Strojev]]
*[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]]
*[[Marek Strzaliński]]
*[[Gunnar Sträng]]
*[[Freundel Stuart]]
*[[Alexander Stubb]]
*[[Sturla Böðvarsson]]
*[[Eugen Sturza]]
*[[Adolfo Suárez]]
*[[Yoshihide Suga]]
*[[Suharto]]
*[[Max Suhrbier]]
*[[Sukarno]]
*[[Megawati Sukarnoputri]]
*[[Vieno Johannes Sukselainen]]
*[[Marat Sultanov]]
*[[Samia Suluhu]]
*[[Lorenzo Sumulong]]
*[[Per Olof Sundman]]
*[[Gilbert Saboya Sunyé]]
*[[Ilkka Suominen]]
*[[Vladislav Surkov]]
*[[Giedrius Surplys]]
*[[Zenkō Suzuki]]
*[[Svandís Svavarsdóttir]]
*[[Sveinn Björnsson]]
*[[Cyril Svoboda]]
*[[Ludvík Svoboda]]
*[[Sushma Swaraj]]
*[[Jo Swinson]]
*[[Anna-Caren Sätherberg]]
*[[Mintimer Şäymiev]]
*[[Karin Söder]]
*[[Markus Söder]]
*[[Björn von Sydow]]
*[[Jan Peder Syse]]
== Š ==
*[[Kārlis Šadurskis]]
*[[Rimantė Šalaševičiūtė]]
*[[Michal Šalomoun]]
*[[Sergei Šamba]]
*[[Vilius Šapoka]]
*[[Marjan Šarec]]
*[[Zossima Šaškov]]
*[[Viktors Ščerbatihs]]
*[[Radmila Šekerinska]]
*[[Aleksandr Šelepin]]
*[[Dmitri Šepilov]]
*[[Eduard Ševardnadze]]
*[[Jevgeni Ševtšuk]]
*[[Remigijus Šimašius]]
*[[Ingrida Šimonytė]]
*[[Andrej Šircelj]]
*[[Viliam Široký]]
*[[Jurgita Šiugždinienė]]
*[[Andris Šķēle]]
*[[Karla Šlechtová]]
*[[Ainārs Šlesers]]
*[[Sergei Šmatko]]
*[[Denõss Šmõgal]]
*[[Sergei Šoigu]]
*[[Vladimír Špidla]]
*[[Nikola Špirić]]
*[[Lubomír Štrougal]]
*[[Natan Štšaranski]]
*[[Juri Štšekotšihhin]]
*[[Nikolai Štšolokov]]
*[[Željko Šturanović]]
*[[Dubravka Šuica]]
*[[Olena Šuljak]]
*[[Ilga Šuplinska]]
*[[Stanisłaŭ Šuškievič]]
*[[Igor Šuvalov]]
*[[Dominika Švarc Pipan]]
*[[Nikolai Švernik]]
== Z ==
*[[Níkos Zachariádis]]
*[[Alma Zadić]]
*[[Zoran Zaev]]
*[[Grazia Zafferani]]
*[[Albert Zafy]]
*[[Andri Zagorodnjuk]]
*[[Jekaterina Zahharijeva]]
*[[Wilhelm Zaisser]]
*[[Ahmad Zakajev]]
*[[Dragomir Zakov]]
*[[Anna Zalewska]]
*[[David Zalkaliani]]
*[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]]
*[[Guerrino Zanotti]]
*[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]]
*[[Lubomír Zaorálek]]
*[[José Luis Rodríguez Zapatero]]
*[[Antonín Zápotocký]]
*[[Moḩammad Javād Z̧arīf]]
*[[Tatiana Zatîc]]
*[[Valdis Zatlers]]
*[[Zayd ibn Ra‘ad]]
*[[Bogdan Zdrojewski]]
*[[Vicente Zeballos]]
*[[Tobias Josef Zech]]
*[[Jurelang Zedkaia]]
*[[Manuel Zelaya]]
*[[Volodõmõr Zelenskõi]]
*[[Miloš Zeman]]
*[[Meles Zenawi]]
*[[Sahle-Work Zewde]]
*[[Nihat Zeybekçi]]
*[[Rumyana Zheleva]]
*[[Zhou Enlai]]
*[[Yacouba Isaac Zida]]
*[[‘Alī Zīdān]]
*[[Halbe Zijlstra]]
*[[Roberts Zīle]]
*[[Helen Zille]]
*[[Jutta Zilliacus]]
*[[Yeshey Zimba]]
*[[Jevgeni Zinitšev]]
*[[Ryan Zinke]]
*[[Zbigniew Ziobro]]
*[[Murat Zjazikov]]
*[[Gennadi Zjuganov]]
*[[Anatoli Zlenko]]
*[[Robert Zoellick]]
*[[Juan Ignacio Zoido]]
*[[Xenofón Zolótas]]
*[[Tertius Zongo]]
*[[Salomé Zourabichvili]]
*[[Viktor Zubkov]]
*[[Lindiwe Zulu]]
*[[Jacob Zuma]]
*[[Beno Zupančič]]
*[[Denis Zvizdić]]
*[[Sándor Zöld]]
*[[Brigitte Zypries]]
*[[Ben Zyskowicz]]
== Ž ==
*[[Tatjana Ždanoka]]
*[[Andrei Ždanov]]
*[[Vladimir Žirinovski]]
*[[Todor Živkov]]
*[[Zoran Živković]]
*[[Bata Živojinović]]
*[[Georgi Žukov]]
*[[Zurab Žvania]]
== T ==
*[[Tommy Tabermann]]
*[[Ċensu Tabone]]
*[[Boris Tadić]]
*[[Antonio Tajani]]
*[[Hadia Tajik]]
*[[Sanae Takaichi]]
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]]
*[[Mehmet Ali Talat]]
*[[Patrice Talon]]
*[[Rita Tamašunienė]]
*[[Oliver Tambo]]
*[[Norihisa Tamura]]
*[[Tony Tan Keng Yam]]
*[[Alexandru Tănase]]
*[[Desislava Taneva]]
*[[Sadakazu Tanigaki]]
*[[Klaudia Tanner]]
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]]
*[[Nur Mohammad Taraki]]
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]]
*[[Imangali Tasmagambetov]]
*[[Kamtšõbek Tašijev]]
*[[Ersin Tatar]]
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]]
*[[Peter Tauber]]
*[[Taur Matan Ruak]]
*[[Christoffer Taxell]]
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]]
*[[Charles Ghankay Taylor]]
*[[Krzysztof Tchórzewski]]
*[[Abdelmadjid Tebboune]]
*[[Zoran Tegeltija]]
*[[Nelson Teich]]
*[[Andris Teikmanis]]
*[[Ömürbek Tekebajev]]
*[[Willy Telavi]]
*[[Oscar Temaru]]
*[[Michel Temer]]
*[[Eugen Teodorovici]]
*[[Gianfranco Terenzi]]
*[[Levon Ter-Petrosjan]]
*[[Adnan Terzić]]
*[[Bülent Tezcan]]
*[[Erwin Teufel]]
*[[Tom Thabane]]
*[[Hashim Thaçi]]
*[[Thaksin Shinawatra]]
*[[Thongsing Thammavong]]
*[[Than Shwe]]
*[[Givi Thargamadze]]
*[[Margaret Thatcher]]
*[[Thein Sein]]
*[[Roland Theis]]
*[[Ioánnis Theotókis]]
*[[Habib Thiam]]
*[[Paul Kaba Thieba]]
*[[Ilse Thiele]]
*[[Wolfgang Thierse]]
*[[Jigme Thinley]]
*[[Tillman Thomas]]
*[[Américo Thomaz]]
*[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]]
*[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]
*[[Astrid Thors]]
*[[Karl-Petter Thorwaldsson]]
*[[Róża Thun]]
*[[Nathela Thurnava]]
*[[Nicolas Tiangaye]]
*[[Luc-Adolphe Tiao]]
*[[Kurt Tiedke]]
*[[Nikolai Tihhonov]]
*[[Sulejman Tihić]]
*[[Kimmo Tiilikainen]]
*[[Muhtar Tileuberdi]]
*[[Rex Tillerson]]
*[[Stanislaw Tillich]]
*[[Khalīfah at-Tillīsī]]
*[[Frans Timmermans]]
*[[Nicolae Timofti]]
*[[Leo Tindemans]]
*[[Prem Tinsulanonda]]
*[[Harry Tisch]]
*[[Josip Broz Tito]]
*[[Eka Tkešelašvili]]
*[[Rashida Tlaib]]
*[[Tudorel Toader]]
*[[Maatia Toafa]]
*[[Petre Tobă]]
*[[Tshering Tobgay]]
*[[Stanko Todorov]]
*[[Palmiro Togliatti]]
*[[Lenita Toivakka]]
*[[Kasõm-Žomart Tokajev]]
*[[Tomislav Tolušić]]
*[[Valdemar Tomaševski]]
*[[Ruža Tomašić]]
*[[Litokwa Tomeing]]
*[[Anote Tong]]
*[[Matej Tonin]]
*[[David Tonojan]]
*[[Anatolie Topală]]
*[[Bamir Topi]]
*[[Maksim Topilin]]
*[[Mirek Topolánek]]
*[[Kjersti Toppe]]
*[[Ali Ertan Toprak]]
*[[Johnson Toribiong]]
*[[Quim Torra]]
*[[Martín Torrijos]]
*[[Nils Torvalds]]
*[[Faustin-Archange Touadéra]]
*[[Amadou Toumani Touré]]
*[[Marisol Touraine]]
*[[Aminata Touré]]
*[[Georgi Trajkov]]
*[[Trần Đại Quang]]
*[[Trần Đức Lương]]
*[[Dioncounda Traoré]]
*[[Moussa Traoré]]
*[[Kęstutis Trečiokas]]
*[[Ramon Tremosa]]
*[[David Trimble]]
*[[Goran Trivan]]
*[[Nicolás Trotta]]
*[[Patrice Trovoada]]
*[[Justin Trudeau]]
*[[Harry S. Truman]]
*[[Donald Trump]]
*[[Trương Tấn Sang]]
*[[Elizabeth Truss]]
*[[Efkleídis Tsakalótos]]
*[[Konstantínos Tsátsos]]
*[[Klaus Tschütscher]]
*[[Jumdžaagijn Tsedenbal]]
*[[Ivan Tsetserski]]
*[[Lotay Tshering]]
*[[Félix Tshisekedi]]
*[[Aléxis Tsípras]]
*[[Ilías Tsirimókos]]
*[[Maia Tskhitišvili]]
*[[Damdin Tsogtbaatar]]
*[[Marutei Tsurunen]]
*[[Morgan Tsvangirai]]
*[[Konstantin Tšernenko]]
*[[Viktor Tšernomõrdin]]
*[[Dmitri Tšernõšenko]]
*[[Horloogijn Tšojbalsan]]
*[[Anatoli Tšubais]]
*[[Igor Tšudinov]]
*[[Tzanís Tzannetákis]]
*[[Dragoș Tudorache]]
*[[Mihai Tudose]]
*[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]]
*[[Oleg Țulea]]
*[[Arvo Tuominen]]
*[[Erkki Tuomioja]]
*[[Sakari Tuomioja]]
*[[Tytti Tuppurainen]]
*[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]]
*[[Bisera Turković]]
*[[Dainis Turlais]]
*[[Malcolm Turnbull]]
*[[Oleksandr Turtšõnov]]
*[[Donald Tusk]]
*[[Julija Tõmošenko]]
*[[Johanna Töpfer]]
*[[Ralf Törngren]]
*[[Bülent Tüfenkci]]
*[[Danilo Türk]]
== U ==
*[[Feleknas Uca]]
*[[Giorgi Ugulava]]
*[[Walter Ulbricht]]
*[[Tudor Ulianovschi]]
*[[Erik Ullenhag]]
*[[Ola Ullsten]]
*[[Knut H. Ulltveit]]
*[[Guntis Ulmanis]]
*[[Kārlis Ulmanis]]
*[[Saži Umalatova]]
*[[Doku Umarov]]
*[[Per Unckel]]
*[[Östen Undén]]
*[[Unnur Brá Konráðsdóttir]]
*[[Riitta Uosukainen]]
*[[Shailendra Kumar Upadhyaya]]
*[[Torbjørn Urfjell]]
*[[Higinio Uriarte]]
*[[Álvaro Uribe Vélez]]
*[[Jutta Urpilainen]]
*[[Manuel Urrutia Lleó]]
*[[Joseph John Urusemal]]
*[[Dmitri Ustinov]]
*[[Davith Usuphašvili]]
*[[Vygaudas Ušackas]]
*[[Nils Ušakovs]]
*[[Agathe Uwilingiyimana]]
== V ==
*[[Nicolae Văcăroiu]]
*[[Milán Václavík]]
*[[Gediminas Vagnorius]]
*[[Jānis Vagris]]
*[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]]
*[[Žygimantas Vaičiūnas]]
*[[Inese Vaidere]]
*[[Milda Vainiutė]]
*[[Petras Vaitiekūnas]]
*[[Oscar Valdés]]
*[[Vlastimil Válek]]
*[[Éamon de Valera]]
*[[Valgerður Sverrisdóttir]]
*[[Antanas Valionis]]
*[[Ely Ould Mohamed Vall]]
*[[Najat Vallaud-Belkacem]]
*[[Matúš Vallo]]
*[[Manuel Valls]]
*[[Van Vai-Tšen]]
*[[Marcel Van der Aa]]
*[[Peter Van Loan]]
*[[Herman Van Rompuy]]
*[[Steven Vanackere]]
*[[Cyrus Vance]]
*[[Matti Vanhanen]]
*[[Ezio Vanoni]]
*[[Alberto Vaquina]]
*[[Jan Vapaavuori]]
*[[Shailesh Vara]]
*[[Leo Varadkar]]
*[[Juan Carlos Varela]]
*[[Judit Varga]]
*[[Getúlio Vargas]]
*[[Péter Várkonyi]]
*[[Radu Vasile]]
*[[Lia Olguța Vasilescu]]
*[[Mirtha Vásquez]]
*[[Grigol Vašadze]]
*[[José Mário Vaz]]
*[[Tabaré Vázquez]]
*[[Ari Vatanen]]
*[[Gianni Vattimo]]
*[[Mihhail Vedernikov]]
*[[Trygve Slagsvold Vedum]]
*[[Anu Vehviläinen]]
*[[Simone Veil]]
*[[Raimonds Vējonis]]
*[[Javier Velásquez]]
*[[Erion Veliaj]]
*[[George Vella]]
*[[Roland Venetiaan]]
*[[Evángelos Venizélos]]
*[[Sofoklís Venizélos]]
*[[Ramaswamy Venkataraman]]
*[[Pekka Vennamo]]
*[[Veikko Vennamo]]
*[[Ilie Verdeț]]
*[[Günter Verheugen]]
*[[Paul Verner]]
*[[Hendrik Verwoerd]]
*[[Aurelijus Veryga]]
*[[Margrethe Vestager]]
*[[Alejo Vidal-Quadras]]
*[[Jorge Videla]]
*[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997
*[[João Bernardo Vieira]]
*[[Vigdís Finnbogadóttir]]
*[[Vaira Vīķe-Freiberga]]
*[[Andris Vilks]]
*[[César Villanueva]]
*[[Dominique de Villepin]]
*[[Emil Vindsetmo]]
*[[Ilze Viņķele]]
*[[Antanas Vinkus]]
*[[Lasse Virén]]
*[[Henna Virkkunen]]
*[[Anne-Mari Virolainen]]
*[[Johannes Virolainen]]
*[[Veltto Virtanen]]
*[[Martín Vizcarra]]
*[[Jānis Vitenbergs]]
*[[Irina Vlah]]
*[[Pavel Voicu]]
*[[Udo Voigt]]
*[[Adam Vojtěch]]
*[[Knut Vollebæk]]
*[[Vjatšeslav Volodin]]
*[[Bounnhang Vorachith]]
*[[Vladimir Voronin]]
*[[Nikolai Vorontsov]]
*[[Augusts Voss]]
*[[Níkos Voútsis]]
*[[Jakub Vrána]]
*[[Mateja Vraničar Erman]]
*[[Jānis Vucāns]]
*[[Aleksandar Vučić]]
*[[Filip Vujanović]]
*[[Dušan Vujović]]
*[[Draginja Vuksanović]]
*[[Aleksandar Vulin]]
*[[Paavo Väyrynen]]
== W ==
*[[Abdoulaye Wade]]
*[[Sahra Wagenknecht]]
*[[Thomas Waitz]]
*[[Werner Walde]]
*[[Kurt Waldheim]]
*[[Lech Wałęsa]]
*[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]]
*[[Henry A. Wallace]]
*[[Stefan Wallin]]
*[[Sinuhe Wallinheimo]]
*[[Margot Wallström]]
*[[Manfred Walther]]
*[[Nicolai Wammen]]
*[[Paul Wandel]]
*[[Marco Wanderwitz]]
*[[Wang Yi]]
*[[Khandu Wangchuk]]
*[[Baron Waqa]]
*[[Tor Mikkel Wara]]
*[[Herbert Warnke]]
*[[Raphael Warnock]]
*[[Elizabeth Warren]]
*[[Witold Waszczykowski]]
*[[Halina Wawzyniak]]
*[[George Weah]]
*[[Manfred Weber]]
*[[Paula Mae Weekes]]
*[[Oliver Wehner]]
*[[Wei Fenghe]]
*[[Ezer Weizmann]]
*[[Richard von Weizsäcker]]
*[[Anders Wenström]]
*[[Alberto Weretilneck]]
*[[Guido Westerwelle]]
*[[Wen Jiabao]]
*[[Mark White]]
*[[Ranil Wickremesinghe]]
*[[Ulla-Maj Wideroos]]
*[[Eveline Widmer-Schlumpf]]
*[[Joeri Wiersma]]
*[[Geert Wilders]]
*[[Eliud Williams]]
*[[Rodney Williams]]
*[[Gavin Williamson]]
*[[Kåre Willoch]]
*[[Win Myint]]
*[[Iuliu Winkler]]
*[[Otto Winzer]]
*[[Volker Wissing]]
*[[Elżbieta Witek]]
*[[Sergei Witte]]
*[[Girma Wolde-Giorgis]]
*[[Aldona Wos]]
*[[Michał Woś]]
*[[Klaus Wowereit]]
*[[Christian Wulff]]
*[[Hella Wuolijoki]]
*[[Matti Wuori]]
*[[Ingegerd Wärnersson]]
*[[Kurt Wünsche]]
*[[Hendrik Wüst]]
== Ä ==
*[[Heydər Əliyev]]
*[[İlham Əliyev]]
*[[Əli Əsədov]]
== Ö ==
*[[Lembit Öpik]]
*[[Össur Skarphéðinsson]]
*[[Cem Özdemir]]
*[[Aydan Özoğuz]]
==Ü==
*[[Danijar Üsönov]]
==X==
*[[Olta Xhaçka]]
*[[Talat Xhaferi]]
*[[Xi Jinping]]
*[[Xie Juezai]]
==Y==
*[[Halimah Yacob]]
*[[Rāmvaraṇ Yādav]]
*[[Tokuo Yamashita]]
*[[Abdulla Yameen]]
*[[Philémon Yang]]
*[[Timothy Yang]]
*[[Yan Jiagan]]
*[[Umaru Yar'Adua]]
*[[Muhyiddin Yassin]]
*[[Hamza Yerlikaya]]
*[[Anders Ygeman]]
*[[Binali Yıldırım]]
*[[Cevdet Yılmaz]]
*[[İsmet Yılmaz]]
*[[Mesut Yılmaz]]
*[[Pascal Yoadimnadji]]
*[[Colville Young]]
*[[Adoum Younousmi]]
*[[Susilo Bambang Yudhoyono]]
*[[Figen Yüksekdağ]]
[[Kategooria:Poliitikud]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Välismaa loendid]]
phwmqo5jfnu4r04z3kevhmgjf6qs4xn
Bill Clinton
0
10978
6180066
6168899
2022-08-19T08:55:53Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
{{infokast president
| nimi= Bill Clinton
| pildi nimi= Bill_Clinton.jpg
| amet= [[Ameerika Ühendriikide riigipeade loend|42.]] [[Ameerika Ühendriikide president]]
| ametiajaalgus= [[20. jaanuar]] [[1993]]
| ametiajalõpp= [[20. jaanuar]] [[2001]]
| eelmine= [[George H. W. Bush]]
| järgmine= [[George W. Bush]]
| amet2= 40. ja 42. [[Arkansase kuberner]]
| ametiajaalgus2= [[11. jaanuar]] [[1983]]
| ametiajalõpp2= [[12. detsember]] [[1992]]
| eelmine2= [[Frank D. White]]
| järgmine2= [[Jim Guy Tucker]]
| amet3=
| ametiajaalgus3= [[9. jaanuar]] [[1979]]
| ametiajalõpp3= [[19. jaanuar]] [[1981]]
| eelmine3= [[Joe Purcell]] <br /><small>kuberneri rollis</small>
| järgmine3= [[Frank D. White]]
| amet4= 50. [[Arkansase peaprokurör]]
| ametiajaalgus4= [[3. jaanuar]] [[1977]]
| ametiajalõpp4= [[9. jaanuar]] [[1979]]
| eelmine4= [[Jim Tucker]]
| järgmine4= [[Steve Clark (poliitik) | Steve Clark]]
| sünnikuupäev= {{Sünniaeg ja vanus|1946|08|19}}
| sünnikoht= [[Hope (Arkansas)|Hope]], [[Arkansas]]
| surmakuupäev=
| surmakoht=
| alma_mater=[[Edmund A. Walsh School of Foreign Service|Georgetowni ülikool]]<br />[[University College, Oxford]]<br />[[Yale Law School]]
| allkiri=Signature of Bill Clinton.svg
| partei= [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik partei]]
|}}
'''William Jefferson Clinton''' (sünninimega '''William Jefferson Blythe III'''; sündinud [[19. august]]il [[1946]]) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] poliitik, 42. [[Ameerika Ühendriikide president]]. Ta oli president kaks ametiaega aastatel [[1993]]–[[2001]]. Ametisse astumise ajal oli ta 46 aastat vana ja seega nooruselt kolmas USA president. Clinton on vaadetelt [[Tsentrism|tsentristlik]] ja [[Kolmas tee|kolmanda tee]] esindaja.
Clinton sündis ja kasvas üles Arkansases. Tema bioloogiline isa William Jefferson Blythe jun hukkus autoõnnetuses kolm kuud enne tema sündi ning ema Virginia Dell Cassidy (1923–1994) õppis [[New Orleans|New Orleansi]] ülikoolis haigepõetamist. Esimesed neli aastat kasvatasid Billi tema vanavanemad Eldridge ja Edith, kes pidasid Hope'i linnas toidupoodi. Erinevalt toonasest lõunaosariikides valitsevast rassilisest segregatsioonist teenindasid Billi vanavanemad kõiki poe külastajaid (ka mustanahalisi) võrdsetel alustel. 1950. aastal tuli ema New Orleansist tagasi, abiellus kohaliku Buicki automüüja ja esinduse omaniku Roger Clintoniga, ning nad kolisid Hot Springsi, kus 1956. aastal sündis Billi vend Roger Clinton noorem.
Ametlikult võttis Bill endale oma kasuisa perekonnanime 1962. aastal. Kuigi Bill sai oma kasuisaga üldiselt hästi läbi, oli Roger hasartmängur ja alkohoolik ning läks tihti oma naisele ja lastele kallale, ning Bill läks füüsiliselt vahele, mistõttu Roger tihti vanglasse sattus. Billi suhted kasuisaga paranesid, kui Bill õppis Georgetowni ülikoolis, ning nädalavahetustel külastas teda [[Põhja-Carolina|Põhja-Carolinas]] [[Durham (Põhja-Carolina)|Durhamis]] [[Duke'i Ülikool|Duke'i ülikooli]] haiglas, kuhu Roger oli sattunud 1967. aasta sügisel. Roger suri sama aasta 8. novembril vähki.
Ta õppis [[Georgetown University|Georgetowni ülikoolis]] ning [[Rhodese stipendium]] võimaldas tal õpinguid jätkata [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi ülikoolis]]. Õigusteaduste doktorikraadi sai ta [[Yale Law School]]ist, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa [[Hillary Clinton]]iga. Nad abiellusid 1975. aastal, ning nende ainus laps, tütar Chelsea, sündis 27. veebruaril 1980.
[[Pilt:Coat of Arms of Bill Clinton.svg|thumb|Bill Clintoni vapp]]
Clinton valiti presidendiks aastal [[1992]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku partei]] kandidaadina ning tema ametiajal läbis USA oma ajaloo pikima rahuaegse majanduskasvu perioodi. Oma ametiaja alguses kirjutas ta alla seadusele, mis lõi [[NAFTA]]. Tema ajal algas ''Don't ask, don't tell'' poliitika, mis oli ajutine lahendus homoseksuaalsete inimeste õiguste probleemile Ameerika sõjaväes. Clinton üritas teha tervishoiureformi, kuid reformikava ei leidnud piisavalt toetust. 1996. aastal valiti ta presidendiks tagasi ning sellega oli ta esimene demokraadist president pärast [[Franklin D. Roosevelt]]i, kes sai teenida kaks ametiaega. 1998 lahvatas seksiskandaal [[Valge Maja]] praktikandi [[Monica Lewinsky]]ga ja Clintoni suhtes algatati ''[[impeachment]]''<nowiki>'i</nowiki>-menetlus. Siiski jäi see ainult süüdistuseks ja Clinton sai oma ametiaja lõpuni teenida. Clintoni viimasel kolmel aastal (1998–2000) oli eelarve ülejäägis.
Ametist lahkudes oli Clintoni toetusreiting suurem kui ühelgi teisel presidendil pärast Teist maailmasõda. Bill Clintoni administratsioon eemaldas Valgest Majast lahkudes kõikide Valge Maja töötajate klaviatuuridelt W-tähe.<ref>[http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/kaheksa-asja-mis-voivad-parvlaevade-kaitaja-vahetusel-tuksi-minna?id=75775323 Kaheksa asja, mis võivad parvlaevade käitaja vahetusel tuksi minna]
</ref> Clinton asutas [[Clintoni fond]]i, mille ülesandeks on rääkida probleemidest nagu [[AIDS]] ja [[globaalne soojenemine]]. 2004. aastal ilmus Clintoni autobiograafia "[[My Life]]" ning koos oma [[Hillary Clinton|abikaasaga]] osales ta [[Barack Obama]] 2008. aasta presidendikampaanias. Clinton nimetati 2009. aastal ÜRO erisaadikuks [[Haiti]]l ning pärast [[2010. aasta Haiti maavärin|2010. aasta maavärinat]] lõi ta koos [[George W. Bush]]iga ühise fondi kannatanute abistamiseks.
Clinton on vaegkuulja ning kannab kuuldeaparaati.
== Tunnustus ==
* 2000 – [[Karl Suure auhind]]
* 2006 – [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]]
==Vaata ka==
*[[Hillary Clinton]]
== Viited ==
{{viited}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[George H. W. Bush]]|nimi=[[Ameerika Ühendriikide president]]|aeg=[[20. jaanuar]] [[1993]] – 20. jaanuar [[2001]]|järgnev=[[George W. Bush]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Joe Purcell]]|nimi=[[Arkansase kuberner]]|aeg=[[9. jaanuar]] [[1979]] – [[19. jaanuar]] [[1981]]|järgnev=[[Frank D. White]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Frank D. White]]|nimi=[[Arkansase kuberner]]|aeg=[[11. jaanuar]] [[1983]] – [[12. detsember]] [[1992]]|järgnev=[[Jim Guy Tucker]]}}
{{lõpp}}
{{USApresident}}
{{Vikitsitaadid}}
{{JÄRJESTA:Clinton, Bill}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide presidendid]]
[[Kategooria:Arkansase kubernerid]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]
fhiqrmnrg8dn8ujrll6a26b3qm8a56z
Ob
0
12946
6179925
6178366
2022-08-18T16:44:27Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel| räägib jõest, linna kohta vaata artiklit [[Ob (linn)]]; teiste tähenduste kohta vaata [[Ob (täpsustus)]]}}
{{Infokast jõgi
| nimi = Ob
| pildi_nimi = March evening. The sun fell across the Ob river.jpg
| pildi_seletus = Obi jõgi [[Novosibirski oblast]]is
| pildi_laius =
| lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus =
| suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus =
| valgla_maad = [[Venemaa]]
| pikkus = 3650 km
| valgla_pindala = 2 990 000 km²
| jõe_langus =
| jõe_lang =
| vooluhulk =
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
| kaart =
| kaardi_seletus =
| osm = jah
}}
[[Pilt:Obi jõgi.png|pisi|vasakul||Obi jõe [[valgala]]]]
[[Pilt:Ob_hudrograaf.jpg|pisi|vasakul|Obi [[hüdrograaf]] Salehardis]]
'''Ob''' ([[vene keel]]es Обь, [[handi keel|handi]] ja [[mansi keel]]es Ас, [[neenetsi keel]]es Саля' ям) on [[jõgi]] [[Aasia]]s.
Obi alguseks loetakse [[Bija]] ja [[Katun]]i jõe ühinemiskohta. Obi pikkus on 3650 km Katuni [[suue|suudmest]], 4338 km Katuni lähtest või 5410 km [[Irtõš]]i lähtest.
Katun algab [[Kasahstan]]i piiri ääres [[Altai]] kõrgeima mäe [[Beluhha]] edela[[jalam]]ilt umbes 1838 m kõrguselt. Ta voolab algul edelasse, siis läände, loodesse, põhja ja kirdesse. Temasse suubub vasakult [[Koksa]] ja suudmes asub [[Kök-Suu Oozõ]] asula. Seal pöördub Katun kagusse, hiljem itta. Temasse suubub paremalt [[Argut]] ning jõgi pöördub sel põhja, parempoolse lisajõe [[Tšuja]] suudmes loodesse. Katun läbib [[Altai Vabariik|Altai Vabariigi]] pealinna [[Gorno-Altaisk]]i ja ületab kohe seejärel Altai Vabariigi piiri, jõudes [[Altai krai]]sse. Katun pöördub peatselt seejärel läände, ühineb parempoolse lisajõe [[Bija]]ga ja moodustab Obi jõe. Suudmekoha lähedal asub [[Biisk]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 99</ref>
Algul voolab Ob läände. Temasse suubuvad vasakult [[Anui]], [[Tšarõš]] ja [[Alei]]. Tšarõši suudmes pöördub Ob põhja. Altai krais jääb jõest läände [[Kulunda stepp]]. Siis jõuab jõgi Altai krai pealinna [[Barnaul]]i, kus pöördub taas läände. Temasse suubub paremalt [[Tšumõš]] ja suubumiskoha lähedal jõest lõunas asub [[Pavlovsk (Altai)|Pavlovsk]]. [[Kamen Obi ääres|Kamenis Obi ääres]] teeb Ob järsu käänaku ja voolab edasi kirdesse ja jõuab [[Novosibirski oblast]]isse. Novosibirski oblastis jääb jõest läände [[Baraba stepp]]. [[Ordõnskoje]]s jõuab jõgi [[Novosibirski veehoidla]]sse, millesse [[Berdsk]]is suubub paremalt [[Berd]]. Veehoidla kirdeots on [[Novosibirsk]]is, kus Obi suubub paremalt [[Inja]]. Novosibirskist edasi voolab jõgi põhja. Peatselt ületab ta [[Tomski oblast]]i piiri ja jõuab [[Lääne-Siberi lauskmaa]]le.<ref name=SMA/>
Tomski oblasti lõunaosas jääb Obist läände [[Vasjuganje]]. Ob möödub [[Melnikovo]]st ja seejärel suubub temasse paremalt [[Tomi jõgi|Tom]]. Tomi suudmes pöördub jõgi loodesse. Siis möödub ta [[Krivošeino]]st ja [[Moltšanovo]]st ning paremalt suubub temasse [[Tšulõm]]. Siis möödub jõgi [[Kolpaševo]]st, kus temasse suubub paremalt [[Ket]]. Vasakult suubub Obi [[Tšaja]]. [[Parabel]]is suubub Obi vasakult [[Parabeli jõgi]] ja paremalt [[Paidugina]]. [[Kargassok]]is suubub jõkke vasakult [[Vasjugan]], sealt allavoolu paremalt [[Tõm]]. Pärast möödumist [[Aleksandrovskoje]]st ja [[Streževor]]ist ületab jõgi [[Tjumeni oblast]]i piiri ning jõuab Tjumeni oblastisse kuuluvale [[Handi-Mansimaa]]le. Seal pöördub jõgi läände. Ta möödub [[Nižnevartovsk]]ist, kus temasse suubub paremalt [[Vahh]], [[Megion]]ist ja [[Langepass]]ist. Siis suubuvad temasse paremalt [[Agan]] ja vasakult [[Jugan]]. Ta möödub [[Neftejugansk]]ist ja [[Surgut]]ist ning jõuab lõpuks Handi-Mansimaa pealinna [[Hantõ-Mansiisk]]isse, kus temasse suubub vasakult [[Irtõš]], mis on mitte ainult Obi, vaid kõigi maailma jõgede peale kokku pikim lisajõgi. Seal pöördub Ob loodesse ning möödub [[Karõmkarõ]]st, [[Oktjabrskoje]]st, [[Priobje]]st ja [[Peregrebnoje]]st. Peregrebnojes pöördub jõgi põhja. Seal eraldub Obist lääne poole vana jõeharu, mida nimetatakse [[Väike-Ob]]iks. Obi suubub paremalt [[Kazõm]] ja Väike-Obi vasakult [[Põhja-Sosva]]. Siis ületavad Ob ja Väike-Ob Tjumeni oblastisse kuuluva [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali]] piiri. Obisse suubub paremalt [[Kunovat]] ja ta möödub [[Gorki (Jamal)|Gorkist]], Väike-Ob möödub [[Muži]]st. Siis ühinevad Ob ja Väike-Ob uuesti ning Ob jõuab Jamali pealinna [[Salehard]]i, kus pöördub itta. [[Aksarka]]s suubub jõkke paremalt [[Polui]] ja seejärel suubub Ob [[Obi laht]]e.<ref>Suur maailma atlas, lk. 84</ref>
== Viited ==
{{viited}}
{{Coordinate |NS=66.48333333 |EW=71.35 |type=waterbody |region=RU-YAN}}
[[Kategooria:Obi jõgikond]]
[[Kategooria:Venemaa jõed]]
2ub11ybpr6n1yut3yxkno6kbvio7ve4
6179926
6179925
2022-08-18T16:45:55Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel| räägib jõest, linna kohta vaata artiklit [[Ob (linn)]]; teiste tähenduste kohta vaata [[Ob (täpsustus)]]}}
{{Infokast jõgi
| nimi = Ob
| pildi_nimi = March evening. The sun fell across the Ob river.jpg
| pildi_seletus = Obi jõgi [[Novosibirski oblast]]is
| pildi_laius =
| lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus =
| suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus =
| valgla_maad = [[Venemaa]]
| pikkus = 3650 km
| valgla_pindala = 2 990 000 km²
| jõe_langus =
| jõe_lang =
| vooluhulk =
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
| kaart =
| kaardi_seletus =
| osm = jah
}}
[[Pilt:Obi jõgi.png|pisi||Obi jõe [[valgala]]]]
'''Ob''' ([[vene keel]]es Обь, [[handi keel|handi]] ja [[mansi keel]]es Ас, [[neenetsi keel]]es Саля' ям) on [[jõgi]] [[Aasia]]s.
Obi alguseks loetakse [[Bija]] ja [[Katun]]i jõe ühinemiskohta. Obi pikkus on 3650 km Katuni [[suue|suudmest]], 4338 km Katuni lähtest või 5410 km [[Irtõš]]i lähtest.
Katun algab [[Kasahstan]]i piiri ääres [[Altai]] kõrgeima mäe [[Beluhha]] edela[[jalam]]ilt umbes 1838 m kõrguselt. Ta voolab algul edelasse, siis läände, loodesse, põhja ja kirdesse. Temasse suubub vasakult [[Koksa]] ja suudmes asub [[Kök-Suu Oozõ]] asula. Seal pöördub Katun kagusse, hiljem itta. Temasse suubub paremalt [[Argut]] ning jõgi pöördub sel põhja, parempoolse lisajõe [[Tšuja]] suudmes loodesse. Katun läbib [[Altai Vabariik|Altai Vabariigi]] pealinna [[Gorno-Altaisk]]i ja ületab kohe seejärel Altai Vabariigi piiri, jõudes [[Altai krai]]sse. Katun pöördub peatselt seejärel läände, ühineb parempoolse lisajõe [[Bija]]ga ja moodustab Obi jõe. Suudmekoha lähedal asub [[Biisk]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 99</ref>
== Voolu suund ==
[[Pilt:Ob_hudrograaf.jpg|pisi|vasakul|Obi [[hüdrograaf]] Salehardis]]
Algul voolab Ob läände. Temasse suubuvad vasakult [[Anui]], [[Tšarõš]] ja [[Alei]]. Tšarõši suudmes pöördub Ob põhja. Altai krais jääb jõest läände [[Kulunda stepp]]. Siis jõuab jõgi Altai krai pealinna [[Barnaul]]i, kus pöördub taas läände. Temasse suubub paremalt [[Tšumõš]] ja suubumiskoha lähedal jõest lõunas asub [[Pavlovsk (Altai)|Pavlovsk]]. [[Kamen Obi ääres|Kamenis Obi ääres]] teeb Ob järsu käänaku ja voolab edasi kirdesse ja jõuab [[Novosibirski oblast]]isse. Novosibirski oblastis jääb jõest läände [[Baraba stepp]]. [[Ordõnskoje]]s jõuab jõgi [[Novosibirski veehoidla]]sse, millesse [[Berdsk]]is suubub paremalt [[Berd]]. Veehoidla kirdeots on [[Novosibirsk]]is, kus Obi suubub paremalt [[Inja]]. Novosibirskist edasi voolab jõgi põhja. Peatselt ületab ta [[Tomski oblast]]i piiri ja jõuab [[Lääne-Siberi lauskmaa]]le.<ref name=SMA/>
Tomski oblasti lõunaosas jääb Obist läände [[Vasjuganje]]. Ob möödub [[Melnikovo]]st ja seejärel suubub temasse paremalt [[Tomi jõgi|Tom]]. Tomi suudmes pöördub jõgi loodesse. Siis möödub ta [[Krivošeino]]st ja [[Moltšanovo]]st ning paremalt suubub temasse [[Tšulõm]]. Siis möödub jõgi [[Kolpaševo]]st, kus temasse suubub paremalt [[Ket]]. Vasakult suubub Obi [[Tšaja]]. [[Parabel]]is suubub Obi vasakult [[Parabeli jõgi]] ja paremalt [[Paidugina]]. [[Kargassok]]is suubub jõkke vasakult [[Vasjugan]], sealt allavoolu paremalt [[Tõm]]. Pärast möödumist [[Aleksandrovskoje]]st ja [[Streževor]]ist ületab jõgi [[Tjumeni oblast]]i piiri ning jõuab Tjumeni oblastisse kuuluvale [[Handi-Mansimaa]]le. Seal pöördub jõgi läände. Ta möödub [[Nižnevartovsk]]ist, kus temasse suubub paremalt [[Vahh]], [[Megion]]ist ja [[Langepass]]ist. Siis suubuvad temasse paremalt [[Agan]] ja vasakult [[Jugan]]. Ta möödub [[Neftejugansk]]ist ja [[Surgut]]ist ning jõuab lõpuks Handi-Mansimaa pealinna [[Hantõ-Mansiisk]]isse, kus temasse suubub vasakult [[Irtõš]], mis on mitte ainult Obi, vaid kõigi maailma jõgede peale kokku pikim lisajõgi. Seal pöördub Ob loodesse ning möödub [[Karõmkarõ]]st, [[Oktjabrskoje]]st, [[Priobje]]st ja [[Peregrebnoje]]st. Peregrebnojes pöördub jõgi põhja. Seal eraldub Obist lääne poole vana jõeharu, mida nimetatakse [[Väike-Ob]]iks. Obi suubub paremalt [[Kazõm]] ja Väike-Obi vasakult [[Põhja-Sosva]]. Siis ületavad Ob ja Väike-Ob Tjumeni oblastisse kuuluva [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali]] piiri. Obisse suubub paremalt [[Kunovat]] ja ta möödub [[Gorki (Jamal)|Gorkist]], Väike-Ob möödub [[Muži]]st. Siis ühinevad Ob ja Väike-Ob uuesti ning Ob jõuab Jamali pealinna [[Salehard]]i, kus pöördub itta. [[Aksarka]]s suubub jõkke paremalt [[Polui]] ja seejärel suubub Ob [[Obi laht]]e.<ref>Suur maailma atlas, lk. 84</ref>
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
{{Coordinate |NS=66.48333333 |EW=71.35 |type=waterbody |region=RU-YAN}}
[[Kategooria:Obi jõgikond]]
[[Kategooria:Venemaa jõed]]
3raj7clmujb9a9ap13qv7uksqyevtrj
Lahingute loend
0
17736
6179794
6177662
2022-08-18T12:05:26Z
Andres
5
/* S */
wikitext
text/x-wiki
''Siin on loetletud [[lahing]]uid. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingud on loetletud ka [[Teise maailmasõja lahingute loend]]is.
__NOTOC__{{tähed}}
==A==
*[[Abrahami tasandiku lahing]]
*[[Adrianoopoli lahing (378)]]
*[[Adua lahing]] (1896)
*[[Aktioni lahing]] (31 eKr)
*[[Alamo lahing]] (1836)
*[[Teine Al-Fallūjah' lahing]] (2004)
*[[Arbedo lahing]] (1422)
*[[Ardenni lahing]] (1944)
*[[Ardennide vastupealetung]] (1944–1945)
*[[Assanduni lahing]] (1016)
*[[Asseiceira lahing]] (1834)
*[[Austerlitzi lahing]] (1805)
*[[Auvere lahingud]] (1944)
*[[Avinurme lahing]] (1944)
*[[Ayacucho lahing]] (1824)
==B==
*[[Benacuse järve lahing]] (268 või 269)
*[[Bengtskäri lahing]] (1941)
*[[Berliini lahing]] (1945)
*[[Beverini piiramine (1208)]]
*[[Beverini piiramine (1211)]]
*[[Blenheimi lahing]]
*[[Borodino lahing]] (1812)
*[[Boyne'i lahing]]
*[[Breitenfeldi lahing (1642)]]
*[[Bråvalla lahing]] (8. sajand)
*[[Bzura lahing]] (1939)
*[[Budapesti piiramine]] (1944–1945)
==C==
*[[Cambrai lahing]] (1917)
*[[Campformio lahing]]
*[[Cannae lahing]] (216 eKr)
*[[Caporetto lahing]]
*[[Caransebeși lahing]] (1788)
*[[Chaironeia lahing]]
*[[Covadonga lahing]]
== D ==
*[[Delioni lahing]]
*[[Desio lahing]]
*[[Điện Biên Phủ lahing]]
*[[Donetski lahing]]
*[[Drøbaki lahing]] (1940)
*[[Durbe lahing]] (1260)
==E==
*[[Ecnomuse lahing]] (256 eKr)
*[[Egeri piiramine (1552)]]
*[[Emajõe lahing (1234)]]
*[[Esimene Harkivi lahing]] (1941)
==F==
* [[Fornovo lahing]] (1495)
* [[Fredericia lahing]] (1849)
* [[Frenchtowni lahing]] (1812)
* [[Frigiduse lahing]] (394)
==G==
*[[Gaugamela lahing]]
*[[Gemauerthofi lahing]]
*[[Gettysburgi lahing]]
*[[Kolmas Goa lahing]] (2013)
*[[Granhamni merelahing]]
*[[Granikose lahing]]
*[[Grodno lahing]] (1708)
*[[Grünwaldi lahing]]
==H==
*[[Haapsalu lahing]] (1944)
*[[Hafrsfjordi lahing]]
*[[Halhõn goli lahing]]
*[[Kolmas Harkovi lahing]] (1943)
*[[Harkivi lahing (2022)]]
*[[Hastenbecki lahing]] (1757)
*[[Hastingsi lahing]]
*[[Helme lahing]]
*[[Helsingborgi lahing]] (1362)
*[[Helsingborgi lahing (1710)]]
*[[1206. aasta esimene Holmi lahing]]
*[[1206. aasta teine Holmi lahing]]
*[[Hersoni lahing]] (2022)
*[[Hołowczyni lahing]]
*[[Huiljaipole lahing]] (2022)
*[[Hummuli lahing]]
*[[Härgmäe lahing]]
*[[Häädemeeste lahing]] (1944)
*[[Hydaspese lahing]] (327 eKr, kevad)
==I==
*[[Ifoghasi lahing]] (2013)
*[[Ilovaiski lahing]] (2014)
*[[Iminenase lahing]] (2013)
*[[Inchoni lahing]] (1950)
*[[Irpini lahing]] (2022)
*[[Issose lahing]] (333 eKr)
*[[Izjumi lahing]] (1943)
*[[Izjumi lahing (2022)]]
==J==
*[[Jena ja Auerstedti lahing]] (1806)
*[[Jeruusalemma mäe lahing]] (1560)
*[[Joala lahing]] (1918)
*[[Juminda miinilahing]] (1941)
*[[Jõepera lahing]] (1944)
*[[Jäälahing]] (1242)
==K==
*[[Kalka lahing]] (1223)
*[[Kanavere lahing]] (1343)
*[[Kareda lahing]] (1220)
*[[Karksi lahing]] (1600)
*[[Karuse lahing]] (1270)
*[[Kastre jõelahing]] (1704)
*[[Katalaunia lahing]] (451)
*[[Kautla lahing]] (1941)
*[[Kehra lahing]] (1919)
*[[Keila lahing (1918)]]
*[[Keila lahing (1944)]]
*[[Khalili lahing]] (2013)
*[[Kiievi lahing]] (1941)
*[[Koiva lahing (1608)]]
*[[Koiva lahing (1609)]]
*[[Koknese lahing]] (1605)
*[[Koluvere lahing]] (1573)
*[[Konna lahing]] (2013)
*[[Konstantinoopoli piiramine (1453)]]
*[[Kortrijki lahing]] (1302)
*[[Kose lahing]] (1944)
*[[Kosovo lahing (1915)]]
*[[Krivasoo lahing]] (1919)
*[[Kulikovo lahing]]
*[[Kuramaa lahingud]]
*[[Kurski lahing]] (1943)
*[[Kärevere lahing]] (1944)
==L==
*[[La Plata lahing]] (1939)
*[[Esimene Laadoga lahing]] (1941)
*[[Teine Laadoga lahing]] (1943)
*[[Laagna lahing]]
*[[Le Cateau lahing]] (1914)
*[[Lebavere lahing]]
*[[Lechi lahing (910)]]
*[[Lechi lahing (955)]]
*[[Lechi lahing (1632)]]
*[[Legnano lahing]] (1176)
*[[Lehola lahing (1215)]]
*[[Leipzigi lahing]]
*[[Lemsalu ja Roopa lahing]] (1919)
*[[Lahing Lenina all]]
*[[Lesnaja lahing]] (1708)
*[[Lihula lahing]] (1220)
*[[Liivamäe lahing]] (1941)
*[[Lindanise lahing]] (1219)
*[[Lohu linnuse piiramine]] (1223)
*[[Long Islandi lahing]] (1776)
*[[Loobu lahing]] (1941)
*[[Lutteri lahing]] (1626)
*[[Läsna-Valgejõe lahing]] (1704)
*[[Läänemere lahing]] (1939–1945)
*[[Lützeni lahing]] (1632)
==M==
*[[Madisepäeva lahing]] (1217)
*[[Malatitze lahing]] (1708)
*[[Malborki piiramine (1410)]]
*[[Malta piiramine]] (1565)
*[[Manzikerti lahing]] (1071)
*[[Maosaare lahing]] (2022)
*[[Maratoni lahing]] (490 eKr)
*[[Marne'i lahing]] (1914)
*[[Marne'i lahing (1918)]]
*[[Mediolanumi lahing]]
*[[Meerapalu lahing]] (1944)
*[[Mehikoorma lahing]] (1944)
*[[Meriküla lahing]] (1944)
*[[Mesolóngi esimene piiramine]] (1822)
*[[Mesolóngi teine piiramine]] (1823)
*[[Mewe lahing]] (1626) (ka [[Gniewi lahing]])
*[[Mežotne piiramine]] (1220)
*[[Midway lahing]] (1942)
*[[Miitavi lahing]] (1625)
*[[Mohácsi lahing]] (1526)
*[[Muhu lahing]] (1227)
*[[Muhu väina merelahing]] (1917)
*[[Mukdeni lahing]] (1905)
*[[Mulviuse silla lahing]] (312)
*[[Munamäe lahing]] (1919)
*[[Muqdisho lahing]] (1993)
*[[Mõkolajivi lahing]] (2022)
*[[Märjamaa lahing]] (1941)
*[[Mühlbergi lahing]] (1547)
==N==
*[[Nancy lahing]] (1477)
*[[Narva lahing (1558)]]
*[[Narva lahing (1700)]]
*[[Narva lahing (1704)]]
*[[Narva lahing (1918)]]
*[[Narva lahing (1919)]]
*[[Narva lahing (1944)]]
*[[Narva piiramine (1581)]]
*[[Narva piiramine (1700)]]
*[[Neeva lahing]]
*[[Neljas Gao lahing]] (2013)
*[[Neuermühleni lahing]] (1491)
*[[Nikopoli lahing]] (1396)
*[[Nõo lahing]] (1559)
==O==
*[[Ohtõrka lahing]] (2022)
*[[Lahing Ojamaa väinas]] (1210)
*[[Oppelni lahing]] (1945)
*[[Ortona lahing]] (1943)
*[[Osula lahing]] (1946)
*[[Otepää lahing]] (1217)
*[[Otepää lahing (1210)]]
*[[Otepää-Vastseliina lahing]] (1343)
==P==
*[[Paide piiramine (1560)|Paide piiramine]] (1560)
*[[Paide piiramine (1602)|Paide piiramine]] (1602)
*[[Paide lahing]] (1604)
*[[Paimio lahing]] (1599)
*[[Paju lahing]] (1919)
*[[Paldiski mereblokaad]] (1808)
*[[Pavia lahing]] (1525)
*[[Pihkva lahing (1601)]]
*[[Pihkva piiramine]] (1581–1582)
*[[Pihkva piiramine (1615)]]
*[[Plataia lahing]] (479 eKr)
*[[Poitiers' lahing (732)]]
*[[Poitiers' lahing (1356)]]
*[[Poltava lahing]] (1709)
*[[Ponte Ferreira lahing]] (1832)
*[[Porkuni lahing]] (1944)
*[[Préveza merelahing]]
*[[Priske lahing]] (1919)
*[[Prohhorovka lahing]] (1943)
*[[Punapargi lahing]] (1918)
*[[Purtse lahing]] (1941)
*[[Putki lahing]] (1944)
*[[Puutli punkrilahing]] (1953)
*[[Pärnu piiramine]] (1609)
*[[Pühajõe lahing]] (1700)
==R==
*[[Raate tee lahing]] (1940)
*[[Rakvere lahing (1268)]]
*[[Rakvere lahing (1603)]]
*[[Ratva lahing]] (1941)
*[[Raudvärava lahing]] (1032)
*[[Regilluse järve lahing]] (ca 496 eKr)
*[[Reidilahing]] (1801)
*[[Reola lahing]] (1919)
*[[Rhodose piiramine (1480)]]
*[[Rhodose piiramine (1522)]]
*[[Riia lahing (1198)]]
*[[Riia lahing (1210)]]
*[[Riia lahing (1215)]]
*[[Riia lahing (1621)]]
*[[Riia lahing (1710)]]
*[[Riia lahing (1917)]]
*[[Riia lahing (1919)]]
*[[Riigiküla lahing]] (1944)
*[[Ropaži lahing]] (1205)
*[[Rünnak Pearl Harborile]] (1941)
==S==
*[[Saaremaa lahing (1222)]]
*[[Saaremaa lahing (1719)]]
*[[Saaremaa lahing (1789)]]
*[[Lahing Saaremaa Uues sadamas]] (1215)
*[[Saari pealetung]] (1939)
*[[Saika punkrilahing]] (1951)
*[[Saladeni lahing]] (1703)
*[[Salaspilsi lahing]] (1605)
*[[Salatsi lahing]] (1609)
*[[Sattesele piiramine (1206)]]
*[[Sattesele piiramine (1212)]]
*[[Saule lahing]] (1236)
*[[Sedani lahing]] (1870)
*[[Sedani lahing (1940)]]
*[[Sekigahara lahing]] (1600)
*[[Sentinumi lahing]] (295 eKr)
*[[Seritsa lahing]] (1501)
*[[Selångeri lahing]] (1721)
*[[Sidepataljoni lahing]] (1940)
*[[Sinimägede lahingud]] (1944)
*[[Sipingi lahing]] (1946)
*[[Siti lahing]] (1238)
*[[Smolino lahing]] (1522)
*[[Solferino lahing]]
*[[Soltau lahing]] (1519)
*[[Somme'i lahing]] (1916)
*[[Spilve lahing]] (1701)
*[[Stalingradi lahing]] (1942–1943)
*[[Stamford Bridge'i lahing]] (1066)
*[[Stångebro lahing]] (1598)
*[[Stiklestadi lahing]]
*[[Storkyro lahing]] (1714)
*[[Stralsundi lahing]] (1715)
*[[Suomussalmi lahing]] (1940)
*[[Suursaare lahing]] (1788)
*[[Svitlodarski kaare lahingud]] (2015–2022)
*[[Svolderi merelahing]] (1000 või 999)
*[[Sõjamäe lahing]] (1343)
*[[Sõrve lahing]] (1944)
*[[Sänna – Suure-Ruuga lahing]] (1919)
*[[Systerbäcki lahing]] (1703)
==Z==
*[[Zama lahing]] (202 eKr)
*[[Zara piiramine]]
==T==
*[[Talana lahing]] (1899)
*[[Tali-Ihantala lahing]] (1944)
*[[Tallinna lahing (1602)]]
*[[Tallinna vallutamine (1944)|Tallinna lahing]] (1944)
*[[Tallinna merelahing]]
*[[Tallinna piiramine (1221)]]
*[[Tallinna piiramine (1223 veebruar-märts)]]
*[[Tallinna piiramine (1223 sügis)]]
*[[Tallinna piiramine (1570–1571)]]
*[[Tallinna piiramine (1577)]]
*[[Tallinna piiramine (1710)]]
*[[Tallinna vabastamine]] (1941)
*[[Tamsa lahing]] (1944)
*[[Tannenbergi lahing (1914)]]
*[[Tapa vallutamine]] (1919)
*[[Tartu lahing (1224)]]
*[[Tartu lahing (1625)]]
*[[Tartu lahing (1919)]]
*[[Tartu lahing (1944)]]
*[[Tartu piiramine (1558)]]
*[[Tartu piiramine (1656)]]
*[[Tartu piiramine (1657)]]
*[[Tartu piiramine (1704)]]
*[[Tehumardi lahing]] (1944)
*[[Teine Gao lahing]] (2013)
*[[Tejo lahing]] (1831)
*[[Termopüülide lahing]]
*[[Teutoburgi metsa lahing]] (9)
*[[Trafalgari lahing]] (1805)
*[[Trostjanetsi lahing]] (2022)
*[[Tsushima lahing]] (1905)
*[[Tšesme lahing]] (merelahing)
*[[Turaida lahing]] (1211)
*[[Tüürose lahing]] (332 eKr)
==V==
*[[Vahejuhtum Marco Polo sillal]] (1937)
*[[Vaida lahing]] (1944)
*[[Valga lahing]] (1657)
*[[Valgejõe lahing]] (1918)
*[[Varssavi lahing]] (1920)
*[[Velikije Luki operatsioon]] (1942–1943)
*[[Verduni lahing]] (1916)
*[[Verise jõe lahing]] (1838)
*[[Viljandi piiramine (1211)|Viljandi piiramine]] (1211)
*[[Viljandi piiramine (1223)|Viljandi piiramine]] (1223)
*[[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi piiramine]] (1560)
*[[Viljandi piiramine (1602)|Viljandi piiramine]] (1602)
*[[Voldi lahing]] (1944)
*[[Volhovi lahing]] (1942)
*[[Volmari piiramine (1601)]]
*[[Volnovahha lahing]]
*[[Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahing]] (1578)
*[[Võnnu lahing (1601)|Võnnu lahing]] (1601)
*[[Võnnu lahing (1626)|Võnnu lahing]] (1626)
*[[Võnnu lahing]] (1919)
*[[Võnnu piiramine]]
==W==
*[[Wallhofi lahing]] (ka [[Vallē lahing]]) (1626)
*[[Waterloo lahing]] (1815)
*[[Wizna lahing]] (1939)
==Ä==
*[[Älgaråsi lahing]]
==Ü==
*[[Ümera lahing]] (1210)
*[[Ümera lahing (1223)]]
==Y==
*[[Yorktowni piiramine]] (1791)
==Vaata ka==
*[[Blokaadide loend]]
*[[Dessantide loend]]
[[Kategooria:Lahingud| ]]
[[Kategooria:Ajaloo loendid]]
[[Kategooria:Sõjanduse loendid]]
l40v2pzqrc9si2un2cw90zjxikqorpd
Astrid Lindgren
0
17917
6180088
6165525
2022-08-19T09:47:03Z
Violanta22
168018
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Astrid Lindgren 1924.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1924]]
'''Astrid Anna Emilia Lindgren''' (kuni 1931 '''Astrid Ericsson'''; [[14. november]] [[1907]] [[Vimmerby]] – [[28. jaanuar]] [[2002]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.
2002. aastal loodi [[Riksdag|Rootsi parlamendi]] toetusel [[Astrid Lindgreni mälestusauhind]]. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni [[Rootsi kroon]]ini.
==Elukäik==
[[Pilt:StatueOfAstridLindgrenStockholm.jpg|thumb|Astrid Lindgreni kuju Stockholmis]]
Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875–1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena [[Smålandi maakond|Smålandi maakonnas]] Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps. Astridil oli vanem vend Gunnar (1906–1974) ning nooremad õed Stina (1911–2002) ja Ingegerd (1916–1997).
Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa".
Pärast kooli lõpetamist [[1924]]. aastal oli ta veidi aega praktikant ajalehes Vimmerby Tidningen. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisena lapseootele ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergiga (1877–1947) abiellumast, siirdus 19-aastaselt [[Stockholm]]i, et sekretäriks õppida.
4. detsembril [[1926]] sündis tal poeg Lars (suri 1986), kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures [[Kopenhaagen]]is.
[[1928]]. aastal asus Astrid sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga (1898–1952), kellega ta [[1931]]. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada.
Aastal [[1934]] sündis tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime [[Pipi Pikksukk]] pani tütar. Astrid Lindgreni tütar mõtles ka [[Segasumma suvila]] välja. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks [[rikas]].
[[1986]]. aastal kirjutas Lindgren [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saadikule Stockholmis [[Boriss Pankin]]ile, et juhtida tähelepanu olukorrale, et Nõukogude liit ei luba [[Leila Miller]]i ja [[Valdo Randpere]] tütart Kaisat oma vanematele Rootsi järgneda. Kirjas teatas Lindgren, et "võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta."<ref>{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hupe-labi-raudse-eesriide-ehk-sangarid-spioonid-ja-kameeleonid?id=77424744|Pealkiri=Hüpe läbi raudse eesriide ehk sangarid, spioonid ja kameeleonid|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=08.03.2017|Kasutatud=}}</ref>
Astrid Lindgren suri Stockholmis 28. jaanuaril 2002. Matuserongkäiku olid tänavatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. [[Stockholmi Toomkirik|Toomkirikus]] toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad, samuti välisajakirjanikud.<ref name="ÕL, 2002" /> Astrid Lindgreni põrm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile.<ref name="ÕL, 2002" />
==Karjäär==
1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse [[Rabén & Sjögren]] konkursil looga "Britt-Mari puistab südant" teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama konkursi raamatuga "[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]", mille avaldamisest kirjastus [[Bonniers]] oli varem loobunud. Nüüdseks on "Pipi Pikksukast" saanud maailma armastatumaid lasteraamatuid. Ehkki Lindgrenist oli sellega hinnatud kirjanik saanud, on ta tegelastele omane üleolev suhtumine täiskasvanute autoriteeti siiski aeg-ajalt ühiskonna pahameele osaliseks saanud.
1948. aastal saatis naisteajakiri Damernas Värld Lindgreni [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] väljaandele lühikesi kirjatükke kirjutama. Ameerikasse jõudnult ütles Lindgren, et on häiritud [[afroameeriklased|afroameeriklaste]] diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud lühijuttude kogu "Kati Ameerikas".
1958. aastal sai temast [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]] teine laureaat. Lindgreni 90. sünnipäeval kuulutati ta aasta rootslaseks.
1976. aastal tuli Lindgrenil maksta 102 protsenti tulumaksu (ta pidi maksma nii tavalise tulumaksu ja ka tööandja tasu), protestiks kirjutas ta 3. märtsil 1976 Stockholmi õhtulehele Expressen satiirilise lühijutu "Pomperiposa Monismaanias". See tekitas Rootsis suure debati maksusüsteemi osas ja oli üheks põhjuseks, miks [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] sama aasta septembris esimest korda peale 1932. aastat valimised kaotas. Irooniliselt oli Lindgren ise aga eluaegne sotsiaaldemokraat. Lõpuks lahenes maksuküsimus nii, et Lindgren pidi maksma vaid 80 protsenti tulumaksu.<ref>{{Netiviide|autor=Koppel, Peeter|url=https://arvamus.postimees.ee/4311633/peeter-koppel-vaariti-moistetud-muinasjutt-skandinaavia-eduloost|pealkiri=Peeter Koppel: vääriti mõistetud muinasjutt Skandinaavia eduloost|väljaanne=Postimees Online|aeg=16. november 2017|vaadatud=}}</ref>
==Teoseid==
[[Pilt:Villa villekulla.jpg|thumb|Segasummasuvila [[Ojamaa]]l Kneippbynis]]
{|
|-
| '''Aasta''' ||align="center"| '''Pealkiri''' || '''Tõlge'''
|-
| 1944 || [[Britt-Mari puistab südant]] (''Britt-Marie lättar sitt hjärta'')|| 2000
|-
| 1945 || [[Kerstin ja mina]] (''Kerstin och jag'')|| 2001
|-
| 1945 || [[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]] (''Pippi Långstrump'')|| 1968
|-
| 1946 || [[Pipi Pikksukk läheb laevale]] (''Pippi Långstrump går ombord'')|| 1968
|-
| 1946 || [[Meisterdetektiiv Blomkvist]] (''Mästerdetektiven Blomkvist'')|| 1960
|-
| 1947 || [[Meie, Bullerby lapsed]] (''Barnen i Bullerbyn'')|| 2000, 2006
|-
| 1948 || [[Pipi Pikksukk Lõunamerel]] (''Pippi Långstrump i Söderhavet'')|| 1968
|-
| 1949 || Veel Bullerby lastest || 2000, 2006
|-
| 1949 || [[Pöialpoiss Nils Karlsson]] || 1998
|-
| 1950 || [[Hakkaja Kaisa]] || 2003, 2014
|-
| 1950 || [[Kati Ameerikas]] (''Kati i Amerika'')|| 2000
|-
| 1951 || [[Meisterdetektiiv Blomkvist elab ohtlikku elu]] || 1960
|-
| 1952 || Bullerbys on alati lõbus || 2000, 2005
|-
| 1952 || [[Kati Itaalias]] || 2001
|-
| 1953 || [[Kalle Blomkvist ja Rasmus]] (''Kalle Blomkvist och Rasmus'')|| 1971
|-
| 1954 || [[Mio, mu Mio]] (''Mio, min Mio'')|| 1993
|-
| 1954 || [[Kati Pariisis]] || 2001
|-
| 1955 || [[Väikevend ja Karlsson katuselt]] (''Karlsson på taket'')|| 1964
|-
| 1956 || [[Hulkur Rasmus]] || 1965
|-
| 1957 || [[Rasmus, Pontus ja Lontu]] || 1967
|-
| 1958 || [[Lärmisepa tänava lapsed]] || 1995
|-
| 1959 || [[Päevanurme]] (''Sunnanäng'')|| 1959, 1997
|-
| 1960 || [[Madlike]] (''Madicken'') || 1993
|-
| 1961 || [[Lärmisepa tänava Lota]] || 1995
|-
| 1961 || [[Käraküla raamat]] (eestikeelse pealkirjaga "[[Bullerby lapsed]]")|| 1970
|-
| 1962 || [[Karlsson katuselt lendab jälle]] || 1970
|-
| 1963 || [[Vahtramäe Emil]] (''Emil i Lönneberga'')|| 1993
|-
| 1964 || [[Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses]] || 1969
|-
| 1965 || [[Kevad Kärakülas]] || 1987
|-
| 1966 || [[Vahtramäe Emili uued vembud]] || 1993
|-
| 1968 || [[Karlsson katuselt hiilib jälle]] || 1970
|-
| 1970 || [[Vahtramäe Emil on veel elus]] || 1993
|-
| 1970 || [[Minu väljamõeldised]] ||
|-
| 1973 || [[Vennad Lõvisüdamed]] (''Bröderna Lejonhjärta'')|| 1987
|-
| 1973 || [[Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna]] || 2002
|-
| 1976 || [[Madlike ja Jaanikingu põnn]] || 1994
|-
| 1979 || [[Pipi Pikksuka jõulupuu]] || 1999
|-
| 1981 || [[Röövlitütar Ronja]] (''Ronja rövardotter'')|| 1987
|-
| 1984 || [[Kui väike Ida tahtis teha vempu]] || 1985
|-
| 1984 || [[Emili vemp nr. 325]] || 2003
|-
| 1986 || [[Ei mingit koonerdamist, ütles Vahtramäe Emil]] || 2003
|-
| 1987 || [[Assar Seebimull]] || 1987
|-
| 1991 || [[Kui Liisbet pistis herne ninna]] || 2001
|}
==Koostöö Ilon Wiklandiga==
*Astrid Lindgreni enamiku raamatute [[illustraator]] oli [[Eesti]] päritolu [[Ilon Wikland]]. Nende esimene ühine raamat oli [[1954]]. aastal ilmunud "[[Mio, mu Mio]]".
==Tunnustus==
*[[1977]] – [[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Parim laste ja noorsooromaan|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]] parimale laste- ja noorsooromaanile
*[[1986]] – [[Selma Lagerlöfi auhind]]
*1989 – Haapsalu rajooni aukodanik<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20150912.2.9.2 Lääne Elu, 12. september 2015]</ref>
==Isiklikku==
Tema venna [[Gunnar Ericsson]]i tütre Barbro tütar on stsenarist ja kriminaalromaanide autor [[Karin Alvtegen]].
==Viited==
{{viited|
<ref name="ÕL, 2002">[https://archive.today/20030526015642/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/15.03.02/paevateema/4.shtml/ Maeti Astrid Lindgren] Õpetajate Leht 15. märts, 2002</ref>}}
==Kirjandus ==
* Jens Andersen. ''Astrid Lindgren : päev nagu elu'', Tallinn: Koolibri, 2017. Tõlkinud [[Tiina Toomet]]. ISBN 978-9985-0-3873-4
* Margareta Strömstedt. ''Astrid Lindgren: elulugu'', Tallinn: [[Tänapäev]], [[2000]]. Tõlkinud [[Tõnis Arnover]]. ISBN 9985-9269-2-7
* Eva-Maria Metcalf. ''Astrid Lindgren'', Stockholm: Rootsi Instituut, 2000. Tõlkinud Tõnis Arnover. ISBN 91-520-0607-7
* ''Astrid Lindgren: Hans Christian Anderseni preemia laureaat'', Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu, 1997. Tõlkinud: [[Anu Kehman]] ja [[Andres Jaaksoo]]. ISBN 9985901576
==Välislingid==
{{commons|Astrid Lindgren}}
{{vikitsitaadid}}
* {{IMDb|nm0511807|Astrid Lindgren}}
{{JÄRJESTA:Lindgren, Astrid}}
[[Kategooria:Rootsi kirjanikud]]
[[Kategooria:Lastekirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1907]]
[[Kategooria:Surnud 2002]]
s7xdovww8xtz2cr45zm5ca0yr4l3zin
Ain Kaalep
0
20639
6179824
6034316
2022-08-18T13:09:53Z
2001:1530:1018:91C0:D1CA:769F:53D5:6EF9
/* Isiklikku */
wikitext
text/x-wiki
{{Kirjanik
| Nimi = Ain Kaalep
| Pilt = Ain_Kaalep_2010_03_30_cropped.jpg
| Pildi_suurus = 200px
| Pildi_skaleering =
| Pildiallkiri = Ain Kaalep 2010. aasta märtsi lõpul
| Alt_tekst =
| Sünninimi =
| Sünniaeg = [[4. juuni]] [[1926]]
| Sünnikoht = [[Tartu]]
| Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2020|06|09|1926|06|04}}
| Surmakoht = Tartu
| Puhkepaik =
| Pseudonüüm =
| Rahvus = [[eestlased|eestlane]]
| Kodakondsus =
| Haridus = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]]
| Elukutse =
| Žanr =
| Kirjandusvool =
| Tuntud teoseid =
| Tunnustused =
| Tegutsemisaastad =
| Abikaasa = Astrid Kaalep
| Lapsed = [[Ruuben Kaalep]]
}}
'''Ain Kaalep''' ([[4. juuni]] [[1926]] [[Tartu]] – [[9. juuni]] [[2020]] Tartu) oli eesti [[luuletaja]], [[näitekirjanik]], [[kriitik]] ja [[tõlkija]].
==Elulugu==
Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis [[Hugo Treffneri gümnaasium]]is ja alates 1943. aastast [[Tartu Ülikool]]is, lõpetas [[1956]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] alal. Akadeemiliselt oli ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige.<ref>http://www.eys.ee/liikmed.php</ref>
Kaalep kuulus vabatahtlikuna Soome armee jalaväerügementi [[JR 200]]. Ta oli aastatel 1946–1947 vangistatud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimu]] poolt.
Ta oli [[Eesti Kongress]]i ja [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.
Aastatel 1989–2001 oli ta ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] peatoimetaja. 2002. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] (sellele kohale kutsutakse tavaliselt üheks akadeemiliseks aastaks).
Elas [[Elva]]s.
==Looming==
[[Pilt:Astrid ja Ain Kaalep.jpg|pisi|Astrid ja Ain Kaalep 2010. aastal oma kodus Elvas pärast filmivõtteid "Monoloogid 3D", Acuba Film 2011. Foto Lauri Kulpsoo]]
*"Aomaastikud" ([[1962]])
*"Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962)
*"Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, [[1967]], avaldatud [[Mana (ajakiri)|Manas]] [[1969]], nr. 36)
*"Järvemaastikud" (luulekogu, 1968)
*"Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2006]], nr. 6)
*"Klaasmaastikud" (1971)
*"Paani surm ja teisi luuletusi" (1976)
*"Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980)
*"Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986)
*"Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984)
*"Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965)
*"Kolm Lydiat" (1997)
*"Haukamaa laulu'" (1999)
*"Jumalatosin" (2008)
*"Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008" (2008)
===Tõlkeid===
Ain Kaalep oli viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulus saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule.
*"Antillide luulet"
*"Austraalia novelle"
*"Caspar Hauser ehk Südameleigus" [[Jakob Wassermann]]
*"El Greco" [[Ramón Gómez De la Serna]]
*"Ikke all" [[Ivan Vazov]] jt
==Tunnustus==
* [[1977]] – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (luulekogumiku "Peegelmaastikud" tõlge eesti keelde)
* [[1984]] – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Õnne piir")
* [[1985]] – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Maavallast ja maailma kirjandusest")
* [[1986]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]]
* [[1995]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]]
* [[1996]] – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|870}}</ref>
* 1996 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]]
* [[1998]] – [[Elva linna aukodanik]]
* [[2000]] – [[Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia]] ("Haukamaa laulu")
*[[2001]] – [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]]
* [[2002]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest
* [[2008]] – [[Rahvusmõtte auhind]]
* 2008 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium (luuleraamatu „Muusad ja maastikud“ eest)
* [[2010]] – [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]]
* 2010 – [[Jaan Krossi kirjandusauhind]] ("Muusad ja maastikud. Luuletusi 1945–2008")
* [[2014]] – [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler
* [[2016]] – [[Pallas|Kunstiühingu Pallas]] auliige
==Isiklikku==
Ain Kaalepi abikaasa Astrid Kaalepi (10. november 1921 – 8. detsember 2015) isa oli Tartu pikaajaline linnapea [[Karl Luik]].<ref name="Elvet">Malle Elvet [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=732 "Valga- ja Võrumaalt tõusis Karl Luik Tartut valitsema"] Lõunaleht, 7. juuli 2009</ref> Astrid ja Ain Kaalepi tütred on Rahel ja Triin.
Irene Saaliga (sündinud 1966) on Ain Kaalepil poeg [[Ruuben Kaalep]], kes on [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] poliitik,<ref>Mikk Salu [http://ekspress.delfi.ee/kuum/sinised-aratajad?id=71659621 "Sinised Äratajad"] Eesti Ekspress, 10. juuni 2015</ref> ja tütar [[Elo Saal|Elo Kaalep]]. Ruubeni sündides oli Ain juba 67- ja Elo sündides 75-aastane.
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
* [[Jaak Põldmäe]], "Ain Kaalepi luuleteoreetiliste vaadete kajasid tema loomingus (Kollaaž, segatehnika)" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 6, lk 329–335
* [[Jüri Talvet]], "Ain Kaalepi ''poetica iberica''" – Keel ja Kirjandus [[1981]], nr 6, lk 368–376
* Jüri Talvet, "Kirjaniku portree tema sünnipäevaks ehk Ain Kaalepi luule ja tarkus" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1986]], nr 6, lk 815–823
* Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1991]], lk 360–367 ja bibliograafia lk 374–375 (ülevaate autor [[Silvia Nagelmaa]])
* "Tuntud elvalasi läbi aegade". Koostanud [[Lembit Ainsoo|Lembit]] ja [[Uno Ainsoo]]. [[Liivimaa Mälu]], [[Tartu]] [[2006]], lk 49–52
* [[Daniele Monticelli]], "Maailmakultuuri sõnumitooja Ain Kaalep" (intervjuu) – Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 491–495
* [[Sirje Olesk]], "Kaks vaimukaaslast eri aegadest. Valik Ain Kaalepi ja Nigol Andreseni kirjavahetusest aastatel 1965–1975" – [[Tuna]] [[2007]], nr 4, lk 103–122; järg: [[2008]], nr 1, lk 113–128
* Olev Remsu, "Ain Kaalep - südametunnistusega esteet, erudiit ja sõdur" - Delfi/Eesti Päevaleht, 4. juuni 2016
==Välislingid==
{{Vikitsitaat}}
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=19715&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJ2YmJOagGIY2ilVAilDZWsa2sBTZYZmA%253D%253D ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
*{{ISIK|745}}
*[http://www.epl.ee/artikkel_290901.html Eesti Päevaleht Online], [[Anari Koppel]]i intervjuu Kaalepiga
*[http://www.videvik.ee/530/ain.html Videvik - Ain Kaalep 75], [[Jaan Kappo]]
*[[Janika Kronberg]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/26/kultuur.htm#teine "Kingitus, mis kinnitab ja jaatab püsivaid kultuuriväärtusi" (raamatu "Kolm Lydiat" arvustus)] (Postimees 26. 2. 1998, lk 16)
*[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/15.06.07/arvamus/3.shtml Ain Kaalep, "Seitsmeselt poliitikasse"] (Õpetajate Leht 15. 6 2007, lk 4)
*[[Riho Laurisaar]]: [http://www.epl.ee/artikkel/446836 Ain Kaalep: muusad on mulle lähedased], EPL, 31. oktoober 2008
*[http://www.epl.ee/artikkel/472247 AIN KAALEP: Õigekeelsusest ja heakeelsusest] EPL.ee, 29. juuni 2009
{{JÄRJESTA:Kaalep, Ain}}
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Tartu aukodanikud]]
[[Kategooria:Elva linna aukodanikud]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]]
[[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]]
[[Kategooria:Elva kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1926]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]
hae0b102wo6fwemhnbu2dnx54108jmk
Mall:Riigi andmed Afganistan
10
29919
6179815
6061359
2022-08-18T12:49:28Z
Neptuunium
58653
uus lipp
wikitext
text/x-wiki
{{ {{{1<noinclude>|riigilipu andmed</noinclude>}}}
| alias = Afganistan
| omastav alias = Afganistani
| lipu alias = Flag of the Taliban.svg
| suurus = {{{suurus|}}}
| nimi = {{{nimi|}}}
| altlink = {{{altlink|}}}
| variant = {{{variant|}}}
<noinclude>
| redir1 = AFG
</noinclude>
}}
j7ng6xt2ar7zcifk6kgmjkg4z5g3ht8
August Englas
0
30408
6180014
5951413
2022-08-19T05:14:48Z
Castellum
9117
wikitext
text/x-wiki
{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Heiki Nabi.jpg
| pildiallkiri = August Englas (vasakul) ja Heiki Nabi
| pildisuurus = 250px
| medalid =
{{Võistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{Medal|kuld|[[1953. aasta maailmameistrivõistlused maadluses|1953]]|[[poolraskekaal]]}}
{{Medal|kuld|[[1954. aasta maailmameistrivõistlused maadluses|1954]]|poolraskekaal}}
{{Võistlus|NSV Liidu meistrivõistlused}}
{{Medal|kuld|[[1949. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1949]]|poolraskekaal}}
{{Medal|kuld|[[1950. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1950]]|poolraskekaal}}
{{Medal|kuld|[[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1951]]|poolraskekaal}}
{{Medal|kuld|[[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused klassikalises maadluses|1951]]|poolraskekaal}}
{{Medal|kuld|[[1952. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1952]]|poolraskekaal}}
{{Medal|kuld|[[1953. aasta NSV Liidu meistrivõistlused klassikalises maadluses|1953]]|poolraskekaal}}
{{Medal|kuld|[[1954. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1954]]|poolraskekaal}}
}}
'''August Englas''' ([[15. jaanuar]] [[1925]] [[Pühajärve vald (Otepää kihelkond)|Pühajärve vald]], [[Otepää kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[21. märts]] [[2017]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[maadlus|maadleja]], maailmameister [[Kreeka-Rooma maadlus]]es [[1953]] ja [[vabamaadlus]]es [[1954]], seitsmekordne NSV Liidu meister ja seitsmekordne Eesti NSV meister.
Ta võistles [[poolraskekaal]]us, kui kaal on nimetamata. Ta oli 182 cm pikk ja kaalus 90 kg.
== Teine maailmasõda ==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] läbis ta [[Punaarmee]]s, osales [[kuulipildur]]ina [[Saaremaa]] ja [[Kuramaa kott|Kuramaa koti]] lahingutes, sai kaks korda haavata ja teenis [[vaprus]]e eest mitu autasu.<ref name=lk244/>
== 1947 ==
Englas alustas maadlustreeninguid Kalevis [[Edgar Puusepp|Edgar Puusepa]] ja [[Boris Sülluste]] juhendamisel.<ref name=lk244/>
== 1948 ==
Englas tuli Eesti NSV meistriks mõlemas maadlusstiilis.<ref>Koik 1996: 323</ref>
Ta paistis silma spordiühingutevahelisel raskejõustikumatšil, mille Kalev võitis, ja osales Balti NSV-de I spartakiaadil [[Riia]]s, kus Eesti NSV jäi kehva ettevalmistuse tõttu teiseks (Läti NSV 36 punkti, Eesti NSV 35). Englas kaotas napilt NSV Liidu meistrile A. Abolinšile.<ref>Koik 1996: 205</ref>
NSV Liidu meistrivõistlustel tuli Englas Kreeka-Rooma maadluses üheksandaks ([[Johannes Kotkas]] [[raskekaal]]us võitis) ja vabamaadluses neljandaks ([[Juhan Looaru]] kuld, Johannes Kotkas hõbe, [[Boris Meos]] pronks, lisaks said eestlased kolm neljandat ja ühe viienda koha).<ref>Koik 1996: 206</ref>
== 1949 ==
NSV Liidu meistrivõistlused mõlemas maadlusstiilis peeti samal ajal. Englas valis vabamaadluse. Kindel favoriit oli [[Tbilisi]] maadleja [[Vladimir Matškaljan]], kes oli noorpõlves Kreeka-Rooma maadleja, kuid polnud suutnud tippu tõusta. Kui NSV Liidus hakati vabamaadlust harrastama, leidis Matškaljan endale õige ala. Ta oli juba neljakordne NSV Liidu meister. Ent Englas võitis 8 kohtumisest 5 seljaga ja 3 punktidega, sealhulgas sai Matškaljani üle viimases voorus suure punktivõidu, ning tuli NSV Liidu meistriks. Johannes Kotkas sai Kreeka-Rooma maadluses hõbeda ja Juhan Looaru vabamaadluses pronksi.<ref>Koik 1996: 206–207</ref>
Suvel võitis Englas [[Budapest]]is ülemaailmse noorsoofestivali raames toimunud X rahvusvahelised üliõpilasmängud Kreeka-Rooma maadluses.<ref>Koik 1996: 207</ref>
== 1950 ==
Maadlusaeg lühenes 20 minutilt 15 minutile.<ref name=lk209>Koik 1996: 209</ref>
Englas tuli vabamaadluses taas NSV Liidu meistriks. Need olid üldse eestlastele õnnelikud meistrivõistlused: [[Kärbeskaal (maadlus)|kärbeskaal]]us said eestlased Juhan Looaru ja Boris Meos koguni kaksikvõidu, [[kergekaal]]us sai [[Elmar Runge]] hõbemedali. Kreeka-Rooma maadluses lisandusid Johannes Kotka kuld- ja [[Helmut Puur]]i pronksmedal.<ref name=lk209/>
II Balti NSV-de spartakiaadil [[Vilnius]]es võitis EestiNSV [[Leedu NSV]] 8:0 ja [[Läti NSV]] 6:2.<ref>Koik 1996: 327</ref>
== 1951 ==
August Englasest sai ainus eesti maadleja, kes on tulnud NSV Liidu meistriks samal aastal mõlemas maadlusstiilis. Kreeka-Rooma maadluses tuli meistriks ka Johannes Kotkas; Helmut Puur sai pronksi. Vabamaadluses saavutas pronksi Boris Meos.<ref name=lk209/>
NSV Liidu koondis koos Englase ja Kotkaga alistas kahel korral Budapestis [[Ungari]] 8:0. Samuti võitis Englas rahvusvahelised noorsoomängud [[Berliin]]is.<ref name=lk209/>
Kolmanda Eesti maadlejana Johannes Kotka ja Edgar Puusepa järel sai August Englas NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetuse.<ref name=lk209/>
== 1952 ==
Englas tuli Eesti NSV meistriks nii Kreeka-Rooma (poolraskekaalus) kui ka vabamaadluses (raskekaalus). Harukordne saavutus!<ref>Koik 1996: 324–325</ref>
NSV Liidu koondis, kuhu kuulusid ka August Englas ja Elmar Runge, saavutas ülekaaluka võidu kolmikmaavõitlusel nii [[Ida-Saksamaa]] kui ka Ungari üle.<ref>Koik 1996: 209–210</ref>
=== Helsingi olümpiamängud ===
Erilisi küsimusi ei tekitanud Englase valimine koondisse mõlemas maadlusviisis.<ref name=lk210>Koik 1996: 210</ref>
Selgus, et enam-vähem võrdsed on neli meest: rootslane [[Wiking Palm]], ameeriklane [[Henry Wittenberg]], türklane [[Adil Atan]] ja Englas.<ref name=lk210/>
I ring. Englas–Atan 2:1, Palm–[[Kevin Coote]] ([[Austraalia]]) 3:0, Wittenberg–Padron ([[Venezuela]]) 1.30.<ref name=lk210/>
II ring. Englas–Sayed Jadavi ([[India]]) 0.50, Palm–Padron 2.15, Wittenberg–[[Willy Lardon]] ([[Šveits]]) 0.50, Atan–[[Max Leichter]] ([[Saksamaa ÜV]]) 0.42.<ref name=lk210/>
III ring. Englas–Leichter 3.47, Atan–[[Jacob Theron]] ([[Lõuna-Aafrika Liit]]) 11.55, Palm–Wittenberg 2:1.<ref name=lk210/>
IV ringi jõudsid viis meest. Atan loositi vabaks. Englas–Wittenberg 1:2, Palm–[[Abbas Zandi]] ([[Iraan]]) 2:1.<ref name=lk210/>
V ring. Englas–Palm 1:2, Wittenberg–Atan 9.14.<ref name=lk210/>
VI ring. Palm–Atan 2:1.<ref name=lk210/>
I Palm, II Wittenberg, III Atan, IV Englas, V Zandi, VI Theron.
Englase halva esinemise tõttu maadles Kreeka-Rooma stiilis NSV Liidu varuvõistleja grusiin [[Šalva Tšihladze]], kes saigi hõbemedali.<ref>Teemägi 1997: 92</ref>
=== 1952 ===
[[Tallinn]]as toimunud III Balti NSV-de spartakiaadil võitis Eesti NSV nii Läti NSV kui ka Leedu NSV 8:0.<ref name=lk212>Koik 1996: 212</ref>
NSV Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses [[Bakuu]]s tuli Englas juba 4. korda järjest NSV Liidu meistriks. (Kreeka-Rooma maadluses võitis [[Jerevan]]is Kotkas.)<ref name=lk212/>
== 1953 ==
Englas tuli NSV Liidu meistriks Kreeka-Rooma maadluses nagu Kotkaski. Mõlemad pääsesid maailmameistrivõistlustele [[Napoli]]sse. Tbilisis läks vabamaadluses ka väga hästi: Elmar Runge tuli meistriks, [[Arvo Mõttus]] hõbedale, [[Sergei Kaškin]] ja [[Endel Saar (maadleja)|Endel Saar]] pronksile, Helmut Puur neljandaks.<ref name=lk214>Koik 1996: 214</ref>
Maailmameistrivõistlustel Napolis seljatas Englas avaringis [[Adelmo Bulgarelli]] ([[Itaalia]]), teises võitis punktidega olümpiavõitja [[Kelpo Gröndahl]]i ([[Soome]]), kolmandas kaotas punktidega [[Karl-Erik Nilsson]]ile ([[Rootsi]]) ja neljandas seljatas [[Kurt Rusterholz]]i (Šveits). Üllatuslikult polnudki vaja rohkem maadelda: kuna Nilsson kaotas Gröndahlile punktidega ja langes välja, oli Englas maailmameister soomlase ja šveitslase ees (hõbedakohtumise võitis Gröndahl punktidega). Kotkas sai Napolist hõbemedali.<ref>Koik 1996: 214–215</ref>
Englas võitis ka I rahvusvahelised noorsoomängud [[Bukarest]]is. Elmar Runge tuli sealsamas teiseks.<ref name=lk216>Koik 1996: 216</ref>
== 1954 ==
Englas esindas NSV Liitu vabamaadluse maailmameistrivõistlustel [[Tokio]]s. Nagu [[Helsingi]]s, oli ka siin esimene vastane Adil Atan ning Englas sai ka nüüd väikese punktivõidu. Edasi läks uutmoodi: teises ringis seljatas Englas N. Ito ([[Jaapan]]), kolmandas oli vaba ja neljandas võitis punktidega [[Gyula Kovács]]i (Ungari). Esikohamatšis saavutas Englas suure punktivõidu Helsingi olümpiavõitja Wiking Palmi üle ja tuli maailmameistriks. Palm sai hõbeda, Atan pronksi.<ref name=lk216/>
Vähe on neid, kes tulnud maailmameistriks mõlemas maadlusstiilis. Kogu NSV Liidu ajaloos oli Englas ainuke. Ka eestlastest on ta ainuke.<ref name=lk216/>
IV Balti NSV-de spartakiaadi finaalis võitis Eesti [[Valgevene NSV]] 4:4 seisul tänu suuremale seljavõitude arvule.<ref name=lk216/>
NSV Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses [[Leningrad]]is võitis Englas oma viimase, seitsmenda meistritiitli. Samas poolraskekaalus tõi Eesti NSV-le pronksi [[Vladimir Gorškov]], raskekaalus [[Valdeko Trisberg]]. Endel Saar oli 4. Kreeka-Rooma maadluse meistrivõistlustel Riias said hõbemedali Johannes Kotkas ja Helmut Puur.<ref name=lk217>Koik 1996: lk 217</ref>
== 1955 ==
Englas tuli Eesti NSV meistriks Kreeka-Rooma maadluses.<ref name="Koik 1996: 324">Koik 1996: 324</ref>
Eesti NSV koondise kokkutulekul nihestas Englas õla. See ei juhtunud treeningmatšil ega harjutamise ajal, vaid sportlaste omavahelisel naljategemisel. Õlg pandi kohe paika, kuid õlalihas hakkas paranemise asemel hoopis kärbuma. Englase karjäär tippsportlasena oligi sellega läbi.<ref name=lk217/>
NSV Liidu meistriks tulid vabamaadluses Sergei Kaškin, Endel Saar ja Valdeko Trisberg. Koos Englasega oleks Eesti NSV võitnud pooled kullad! Arvo Mõttus sai hõbeda. Kreeka-Rooma maadluses sai kulla Kotkas.<ref>Koik 1996: 217-218</ref>
== 1956 ==
Englas kinnitati Eesti NSV koondise pea[[treener]]iks Kreeka-Rooma maadluses. Johannes Kotkas ja Helmut Puur tulid samal aastal NSV Liidu meistriks. Võistkondlikult oli Eesti NSV 6. Sellega jäädi alla vabamaadlejatele (4 pronksi, 4., 5. ja 6. koht, kokku 3.), keda juhendas Edgar Puusepp.<ref>Koik 1996: 218</ref>
Englas jätkas treenerina [[Tööjõureservid]]es.<ref>Koik 1996: 219</ref>
== 1957 ==
Englase käsi oli pisut paranenud. Treeneri amet nõudis ka võtete ettenäitamist ja ta hakkas pisitasa harjutama.<ref>Koik 1996: 221</ref> Ta tuli Eesti NSV meistriks vabamaadluses.<ref name="Koik 1996: 324"/>
== 1958 ==
NSV Liidu meistrivõistlustel oli ta vabamaadluses 8.<ref>Koik 1996: 222</ref>
Maavõistlustel soomlastega alistas Eesti NSV (koos Englasega) [[Turu]] koondise Tallinnas 8:0 ja Turus 6,5:1,5 ning Helsingi koondise Helsingis 7,5:0,5.<ref>Koik 1996: 228</ref>
== 1959 ==
Englas tuli Eesti NSV meistriks vabamaadluse raskekaalus.<ref>Koik 1996: 325</ref> Nõnda on ta tulnud nii Eesti NSV kui ka NSV Liidu meistriks 7 korda. Eestlastest on ainult Johannes Kotkal rohkem NSV Liidu meistrivõistluste medaleid.
==Tunnustus==
*1975 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]]
*1996 [[Tallinna teenetemärk]]
*1999 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3238}}</ref>
*2002 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] ('''elutööpreemia''' – silmapaistvate saavutuste eest tippsportlasena ja pikaajalise tegevuse eest maadlusspordi arendamisel)
*2008 [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]]
== Vaata ka ==
* [[Maadlus 1952. aasta suveolümpiamängudel]]
* [[Englas]]
== Viited ==
{{Viited}}
== Kirjandus ==
*Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996
*Erlend Teemägi. "Helsingi 1952: XV olümpiamängud". Olympia. Tallinn 1997
*Tiit Lääne. "August Englas". Sari "Spordikangelased". Tallinn 2010
== Välislingid ==
* {{ESBL|August_Englas}}
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=52DN2KyOmaxM Haud Tallinna Metsakalmistul]
{{Eesti Spordiveteranide Liidu auliikmed}}
{{JÄRJESTA:Englas, August}}
[[Kategooria:Eesti maadlejad]]
[[Kategooria:Eesti maadlustreenerid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu maadlejad]]
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Spordiveteranide Liidu auliikmed]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1925]]
[[Kategooria:Surnud 2017]]
lcjs6ht6d20aey6icgxobgydxtm9w13
Surnud 2006
0
34300
6179885
6117322
2022-08-18T15:57:52Z
Andres
5
/* Märts */
wikitext
text/x-wiki
Sellel leheküljel on loetletud [[2006]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi.
{{Surnud|2006}}
==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Harry Magdoff]], USA sotsialist (92)
*1. jaanuar – [[Charles Porter]], USA poliitik (86)
*1. jaanuar – [[Frank Cary]], USA ettevõtja (84)
*1. jaanuar – [[John Latham]], kunstnik (84)
*1. jaanuar – [[Otis Carney]], USA kirjanik (83)
*1. jaanuar – [[Gottfried Roth]], austria arstiteadlane (83)
*1. jaanuar – [[William Thornton]], USA kirikuorganist (80)
*1. jaanuar – [[Dawn Lake]], Austraalia näitleja (78)
*1. jaanuar – [[Jerry Summers]], USA filminäitleja (74)
*1. jaanuar – [[Johan Ballegeer]], flaami kirjanik
*1. jaanuar – [[Jan G. Bosch]], šveitsi ärimees (67)
*1. jaanuar – [[Paul Lindblad]], USA pesapallur (64)
*1. jaanuar – [[Bart Bosman]], hollandi bioloog (63)
*1. jaanuar – [[Hubert Schoemaker]], USA ärimees (55)
*1. jaanuar – [[Sirje Piht]], parvlaeva Estonia kapteni [[Avo Piht]]i abikaasa (53, ajuvähk)
*1. jaanuar – [[Bryan Harvey]], USA muusik (49)
*1. jaanuar – [[Susan Bergman]], USA kirjanik (48, ajuvähk)
*1. jaanuar – [[Alex Miller]], USA näitleja ja ärimees (autoõnnetus)
*[[2. jaanuar]] – [[Hilda Häkkinen]], soome pikaealine (111)
*2. jaanuar – [[Michael Regnet]], saksa vaimulik (95)
*2. jaanuar (?) – [[Henk de Looper]], hollandi maahokimängija (93)
*2. jaanuar – [[Toni Hilti]], Liechtensteini ettevõtja (92)
*2. jaanuar – [[August Jurs]], Eesti sõjaväelane (90)
*2. jaanuar – [[Evelyn Farney]], USA laulja ja tantsija (89)
*2. jaanuar – [[Ofelia Fox]], Kuuba ööklubipidaja
*2. jaanuar – [[Philomena (näitleja)|Philomena]], India näitleja (80)
*2. jaanuar – [[Arlette Gruss]], prantsuse tsirkuseartist (75)
*2. jaanuar – [[Carlos Helo]], Tšiili koomik (75, müokardi infarkt)
*2. jaanuar – [[Frank Lackner]], USA psühholoog (75)
*2. jaanuar – [[Raul Davila]], Puerto Rico näitleja ja teleprodutsent (74)
*2. jaanuar – [[François Terrasson]], prantsuse kirjanik ja looduseuurija (67)
*2. jaanuar – [[Christian Fenner]], saksa politoloog (63)
*2. jaanuar – [[Severino Bottero]], itaalia treener (47, autoõnnetus)
*2. jaanuar – [[Koko Maring]], India ajakirjanik (24)
*2. jaanuar – [[Frank Wilkinson]], kodanikuõiguste eest võitleja USA-s
*2. jaanuar – [[Lidia Wysocka]], poola näitleja
*[[3. jaanuar]] – [[Urbano Lazzaro]], itaalia vastupanuvõitleja (81)
*3. jaanuar – [[Arturo Sergi]], USA tenor (79)
*3. jaanuar – [[Gabriel Deblock]], Prantsusmaa poliitik (70)
*3. jaanuar – [[Robertinho do Acordeon]], Brasiilia muusik (67)
*3. jaanuar – [[Bruce Wilson]], austraalia ajakirjanik (64, vähktõbi)
*3. jaanuar – [[Caceres Monteiro]], portugali ajakirjanik (57)
*3. jaanuar – [[Bill Skate]], Paapua Uus-Guinea poliitik (52)
*3. jaanuar – [[Steve Rogers]], USA ragbimängija (51)
*3. jaanuar – [[Ragtime (hobune)|Ragtime]], minihobune (19)
*[[4. jaanuar]] – [[Irving Layton]], Kanada luuletaja (93)
*4. jaanuar – [[Gretl Schörg]], austria operetilaulja ja näitleja (92)
*4. jaanuar – [[Milton Himmelfarb]], USA esseist (87)
*4. jaanuar – [[Jacques Charby]], prantsuse näitleja, filmirežissöör ja Alžeeria sõja vastane (86)
*4. jaanuar – [[Phyllis Gates]], USA seltskonnategelane (80)
*4. jaanuar – [[Michel Ghysel]], Prantsusmaa poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Nel van Vliet]], hollandi ujuja (79)
*4. jaanuar – [[Bernhard Ilschner]], saksa füüsik (77)
*4. jaanuar – [[Stan Hunt]], USA karikaturist (76)
*4. jaanuar – [[John Hahn-Petersen]], taani ajakirjanik (75, müokardi infarkt)
*4. jaanuar – [[Maria de Lourdes Pereira dos Santos Van-Dúnem]], Angola laulja
*4. jaanuar – [[Maktūm bin Rāshid Āl Maktūm]], Dubai valitseja ja Araabia Ühendemiraatide peaminister (62)
*4. jaanuar – [[William Haxby]], USA ookeanikartograaf (56)
*4. jaanuar – [[Bryan Harvey]], USA muusik (49)
*4. jaanuar – [[Karl Fian]], austria džässmuusik (45)
*4. jaanuar – [[Jeune]], Austraalia võidusõiduhobune (16)
*4. jaanuar – [[Sultan Bilimhanov]], Tšetšeenia poliitik (autoõnnetus)
*[[5. jaanuar]] – [[Keizo Miura]], jaapani alpinist (101)
*5. jaanuar – [[Elis Eriksson]], rootsi kunstnik (99)
*5. jaanuar – [[Rod Dedeaux]], USA pesapallitreener (91)
*5. jaanuar – [[Thora Mathiason]], laulja (91)
*5. jaanuar – [[Merlyn Rees]], Suurbritannia poliitik (85)
*5. jaanuar – [[Robert Scott (näitleja)|Robert Scott]], filminäitleja (84)
*5. jaanuar – [[Ken Mosdell]], USA jäähokimängija (83)
*5. jaanuar – [[Sven-Agne Larsson]], rootsi jalgpallur ja treener (80)
*5. jaanuar – [[Vajramuni]], india näitleja (60)
*5. jaanuar – [[Rachel Squire]], Suurbritannia poliitik (51)
*5. jaanuar – [[Simon Shanks]], USA jalgpallur (34, tapeti)
*5. jaanuar – [[Sophie Heathcote]], Austraalia näitleja (33, aneurüsm)
*[[6. jaanuar]] – [[Ilse Losa]], saksa-portugali lastekirjanik (92)
*6. jaanuar – [[Leonard J. South]], filmioperaator (92)
*6. jaanuar – [[Allaire du Pont]], võidusõiduhobuste omanik (92)
*6. jaanuar – [[Suzanne Wilkie]], laulja (83)
*6. jaanuar – [[Stanley Tupper]], USA poliitik
*6. jaanuar – [[Roshan Khan]], Pakistani skvošimängija (78)
*6. jaanuar – [[Alf McMichael]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (77)
*6. jaanuar – [[Bill Lynn]], Colombia muusik (72)
*6. jaanuar – [[Lou Rawls]], USA muusik (72, kopsu- ja ajuvähk)
*6. jaanuar – [[John Webster]], USA kopiraiter (71)
*6. jaanuar – [[Hugh Thompson]], USA sõjaväelane (62)
*6. jaanuar – [[Greg Scanlon]], filmirežissöör ja produtsent (53)
*6. jaanuar – [[Comandante Ramona]], Mehhiko mässuline (47)
*6. jaanuar – [[Johannes Lohmeyer]], usutegelane (23)
*[[7. jaanuar]] – [[Heinrich Harrer]], austria alpinist, suusataja ja geograaf (94)
*7. jaanuar – [[Marshall A. Robinson]], USA heategevustegelane (83)
*7. jaanuar – [[Nikolaus Hummel]], vanakatoliku kiriku piiskop (81)
*7. jaanuar – [[Urano Teixeira da Matta Bacellar]], Brasiilia sõjaväelane (58)
*7. jaanuar – [[Jim Sulevic]], USA näitleja (40)
*7. jaanuar – [[Gábor Zavadszky]], ungari jalgpallur (31)
*7. jaanuar – [[Roman Pomianowski]], poola ärijuht
*[[8. jaanuar]] – [[Simon Scheuchenpflug]], saksa luuletaja (91)
*8. jaanuar – [[Georg Wilhelm, Hannoveri prints]], saksa haridustegelane ja sportlane (90)
*8. jaanuar – [[David Kruidenier]], USA kirjastaja (84)
*8. jaanuar – [[Alex Elmsley]], inglise mustkunstnik (76)
*8. jaanuar – [[Jamie Hodgson]], briti fotograaf (76)
*8. jaanuar – [[Philip Hetos]], filmitegelane (73)
*8. jaanuar – [[Stafke Fabri]], flaami laulja (71)
*8. jaanuar – [[Manfred Bofinger]], saksa graafik ja karikaturist (64)
*8. jaanuar – [[David Rosenbaum]], USA ajakirjanik (63)
*8. jaanuar – [[Tony Banks (poliitik)|Tony Banks]], Suurbritannia poliitik (62)
*8. jaanuar – [[Gerrie Kleton]], hollandi jalgpallur (52)
*8. jaanuar – [[Stuart Quan]], USA kaskadöör ja karateõpetaja (43)
*8. jaanuar – [[José Luis Sánchez]] (Garrafa), Argentina jalgpallur (31, jalgrattaõnnetus)
*8. jaanuar – [[Elson Becerra]], Colombia jalgpallur (27, tapeti)
*8. jaanuar – [[Raatbek Sanatbajev]], kirgiisi maadleja ja sporditegelane
*[[9. jaanuar]] – [[Frank Okamura]], bonsai meister (94)
*9. jaanuar – [[W. Cleon Skousen]], USA usutegelane (92)
*9. jaanuar – [[Patricia Hitt]], USA riigiametnik (87)
*9. jaanuar – [[Mimmo Rotella]], itaalia kunstnik (87)
*9. jaanuar – [[Don Stewart]], näitleja (70)
*9. jaanuar – [[Mikk Mikiver]], eesti lavastaja ja näitleja (68)
*9. jaanuar – [[Jack Snow]], USA jalgpallur (62)
*9. jaanuar – [[Gary Rhine]], USA filmilooja (54, lennuõnnetus)
*9. jaanuar – [[Andy Caldecott]], Austraalia mootorrattavõidusõitja (41, ralliõnnetus)
*9. jaanuar – [[Cleon Skousen]], Ameerika Ühendriikide konservatiivne poliitikakommentaator ja publitsist (92)
*[[10. jaanuar]] – [[Alethea Hayter]], briti kirjanik (94)
*10. jaanuar – [[Joseph Waksberg]], USA valimisuuringute tegija (90)
*10. jaanuar – [[Elliot Forbes]], USA muusikateadlane (88)
*10. jaanuar – [[Sidney Frank]], USA ärimees ja filantroop (86)
*10. jaanuar – [[John Mackin]], Kanada näitleja (84)
*10. jaanuar – [[Leon Lobel]], USA lihunik (77)
*10. jaanuar – [[Dennis Marks]], stsenarist ja produtsent (73)
*10. jaanuar – [[Ira B. Black]], USA neuroteadlane (64)
*10. jaanuar – [[Dave Brown]], USA jalgpallur (52)
*10. jaanuar – [[Sergio Fedriani]], itaalia näitleja
*[[11. jaanuar]] – [[Jesse Cryor]], USA laulja (99)
*11. jaanuar – [[Alan Sytner]], inglise klubiomanik (70)
*11. jaanuar – [[Mark Spoon]], saksa diskor (39)
*11. jaanuar – [[Eric Namesnik]], USA ujuja (35, autoõnnetus)
*[[12. jaanuar]] – [[Meinrad Schütter]], šveitsi helilooja (95)
*12. jaanuar – [[Edwin S. Cohen]], USA maksuekspert (91)
*12. jaanuar – [[Eldon Dedini]], USA karikaturist (84)
*12. jaanuar – [[Brendan Cauldwell]], iiri näitleja (83)
*12. jaanuar – [[Robert Edwin Drake]], USA luureanalüütik (82)
*12. jaanuar – [[Anne Meacham]], USA näitleja (80)
*12. jaanuar – [[Günther Landgraf]], saksa füüsik (77)
*12. jaanuar – [[William M. Byrne Jr.]], USA kohtunik (75)
*12. jaanuar – [[Udo Thomer]], saksa näitleja (60)
*12. jaanuar – [[Faisal bin Hamad Al Khalifa]], Bahreini prints (15, autoõnnetus)
*[[13. jaanuar]] – [[Raúl Anguiano]], Mehhiko kunstnik (90)
*13. jaanuar – [[Justine Johnson]], USA muusikalinäitleja (84)
*13. jaanuar – [[Richard Newton]], televisiooninäitleja ja -lavastaja (79)
*13. jaanuar – [[Joan Root]], USA looduskaitsja (69)
*13. jaanuar – [[Marc Potvin]], USA jalgpallur (57)
*13. jaanuar – [[Ron Jessie]], USA jalgpallur (38)
*[[14. jaanuar]] – [[Lisa Gelius]], saksa kergejõustiklane (96)
*14. jaanuar – [[Jacques Faizant]], prantsuse karikaturist (87)
*14. jaanuar – [[Shelley Winters]], USA näitlejanna (85)
*14. jaanuar – [[Henri Colpi]], filmikriitik, stsenarist ja filmirežissöör (84)
*14. jaanuar – [[Bob Weinstock]], USA muusikaärimees (77)
*14. jaanuar – [[Richard Johnson]], USA ajalehe Houston Chronicle väljaandja (75)
*14. jaanuar – [[Rolf von der Laage]], saksa ajakirjanik (73)
*14. jaanuar – [[David Ingle]], USA neuroloog (72)
*14. jaanuar – [[Günther Möhring]], saksa maletaja (69)
*14. jaanuar – [[Jim Gary]], USA skulptor (66)
*14. jaanuar – [[Mark Philo]], inglise jalgpallur (21, autoõnnetus)
*14. jaanuar – [[mulla Khaksan]], Afganistani poliitik (tapeti)
*14. jaanuar – [[Erno Neufeld]], viiuldaja
*[[15. jaanuar]] – [[Jābir al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (69)
*15. jaanuar – [[Hilma Contreras]], Dominikaani Vabariigi kirjanik (92)
*15. jaanuar – [[Edward N. Hall]], USA raketiteadlane (91)
*15. jaanuar – [[Glyn Berry]], Kanada diplomaat (59, mõrvati)
*15. jaanuar – [[Edith Hagg]], austria ajakirjanik (51)
*[[16. jaanuar]] – [[Stanley Biber]], USA kirurg (82)
*16. jaanuar – [[Ville-Veikko Salminen]], soome näitleja (68)
*16. jaanuar – [[Hermann Swoboda]], saksa publitsist
*[[17. jaanuar]] – [[Max Bach]], saksa kirjastaja (90)
*17. jaanuar – [[Seth Morehead]], USA pesapallur (71)
*17. jaanuar – [[Clarence Ray Allen]], USA kurjategija (76, hukati)
*17. jaanuar – [[Wallace Mercer]], šoti jalgpallimänedžer (59, vähk)
*17. jaanuar – [[Giles Worsley]], inglise arhitektuuriajaloolane (44, vähk)
*[[18. jaanuar]] – [[Norm McCabe]], USA filmilooja (94)
*18. jaanuar – [[Jan Twardowski]], poola preester ja luuletaja (90)
*18. jaanuar – [[Thomas Murphy]], USA firmajuht (90)
*18. jaanuar – [[Anton Rupert]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ettevõtja ja filantroop (89)
*18. jaanuar – [[Garth Jones]], USA ajakirjanik (88)
*18. jaanuar – [[Horst Scharfenberg]], saksa telekokk (86)
*18. jaanuar – [[Shantakumari]], India näitlejatar (85)
*[[19. jaanuar]] – [[Wilson Pickett]], USA soulilaulja (64)
*19. jaanuar – [[Gábor Agárdy]], ungari näitleja (83)
*19. jaanuar – [[Fred van der Werff]], hollandi ärimees (90)
*19. jaanuar – [[Geoff Rabone]], Uus-Meremaa kriketimängija (84)
*19. jaanuar – [[Carola Stern]], saksa ajakirjanik (80)
*19. jaanuar – [[Anthony Franciosa]], USA filminäitleja (77)
*19. jaanuar – [[Alexander S. Djajasiswaja]], katoliku piiskop Bandungis Indoneesias
*19. jaanuar – [[Jos Staatsen]], Hollandi poliitik ja jalgpallijuht (62)
*[[20. jaanuar]] – [[Antonie Soonpää]], maailma vanim eestlane (107)
*20. jaanuar – [[Johannes Mikkel]], eesti kunstikollektsionäär (98)
*20. jaanuar – [[Hermann Heemsoth]], saksa näitleja (96)
*20. jaanuar – [[Pio Taufinu'u]], Samoa kardinal (82)
*20. jaanuar – [[Karl-Christian Kohn]], saksa kammerlaulja (77)
*20. jaanuar – [[Andrei Jordan]], Kõrgõzstani endine peaminister (71)
*20. jaanuar – [[Franz Zhorny]], austria käsipallur (56)
*20. jaanuar – [[David Edward Maust]], USA sarimõrvar (51, enesetapp)
*20. jaanuar – [[Dave Lepard]] ([[David Hellman]]), rootsi laulja (25, enesetapp)
*[[21. jaanuar]] – [[Ibrahim Rugova]], Kosovo poliitik (61)
*21. jaanuar – [[Otto Bachof]], saksa jurist (91)
*21. jaanuar – [[Josef Prader]], lõuna-tirooli vaimulik ja professor (90)
*21. jaanuar – [[Josef Illík]], tšehhi filmioperaator (86)
*21. jaanuar – [[William Rubin]], USA kunstiajaloolane (78)
*21. jaanuar – [[Karlheinz Liefers]], saksa näitleja ja režissöör (64)
*21. jaanuar – [[Thamesi jõe vaal]]
*[[22. jaanuar]] – [[Janette Carter]], USA kantrimuusik (82)
*22. jaanuar – [[Alec Coxon]], inglise kriketimängija (90)
*22. jaanuar – [[Thomas Christian David]], austria helilooja (80)
*22. jaanuar – [[Hans Jedlitschka]], šveitsi kuuldemängurežissöör (74)
*22. jaanuar – [[Nellie McKay]], USA kirjandusteadlane (67)
*22. jaanuar – [[Rick van der Linden]], hollandi helilooja ja klahvpillimängija (59, ajukahjustus)
*[[23. jaanuar]] – [[Michael Wharton]], briti humorist (92)
*23. jaanuar – [[Savino Guglielmetti]], itaalia võimleja ja 1928. aasta olümpiamängude võitja (94)
*23. jaanuar – [[Virginia Smith]], USA Kongressi Esindajatekoja liige 1975–1991 (94)
*23. jaanuar – [[Olga Marie Mikalsen]], norra laulja (91)
*23. jaanuar – [[William L. Rice]], USA kunstnik (74)
*23. jaanuar – [[Ernie Baron]], filipiini raadio- ja telesaatejuht (65)
*23. jaanuar – [[Andrea Bronfman]], USA filantroop ja juudikogukonna aktivist (60, liiklusõnnetus)
*23. jaanuar – [[Abu Ahmed Hassouna]], palestiina poliitik (44, mõrvati)
*23. jaanuar – [[Chris McKinstry]], kanada-tšiili tehisintellekti uurija (38)
*[[24. jaanuar]] – [[Zaki Badawi]], Suurbritannia islamikogukonna juht (84)
*24. jaanuar – [[William B. Graham]], USA ettevõtja (94)
*24. jaanuar – [[Fayard Nicholas]], USA tantsija (91)
*24. jaanuar – [[Jack Fiske]], USA spordiajakirjanik (88)
*24. jaanuar – [[Peter Ladefoged]], inglise-ameerika foneetik (80)
*24. jaanuar – [[Schafik Handal]], El Salvadori poliitik (75)
*24. jaanuar – [[Nicholas Shackleton]], briti geoloog (68)
*24. jaanuar – [[Henry Zapruder]], USA jurist (67)
*24. jaanuar – [[Carlos Martínez]], venezuela päritolu USA pesapallur (41)
*24. jaanuar – [[Chris Penn]], USA näitleja (40)
*[[25. jaanuar]] – Sir [[John James Cowpertwaithe]], Hongkongi rahandusminister 1961–1971 (90)
*25. jaanuar – [[Moss Mabry]], USA kostüümikunstnik (87)
*25. jaanuar – [[Richard W. Couper]], USA raamatukogundustegelane (83)
*25. jaanuar – [[Allan Temko]], USA arhitektuurikriitik (81)
*25. jaanuar – [[Sudharmono]], Indoneesia asepresident 1988–1993 (78)
*25. jaanuar – [[Jim Murray]], USA fotograaf (76)
*25. jaanuar – [[Henn Salum]], eesti arvutiteadlane (73)
*25. jaanuar – [[Michèle Desbordes]], prantsuse luuletaja (65)
*25. jaanuar – [[Luther Green]], USA korvpallur (59, kopsuvähk)
*25. jaanuar – [[Anna Malle]], USA pornonäitleja (38, liiklusõnnetus)
*25. jaanuar – [[Marion Dudley]], USA kurjategija (33, hukati)
*25. jaanuar – [[John F. Kerin]], austraalia günekoloogiaprofessor (õnnetus farmis)
*[[26. jaanuar]] – [[Morris Silverman]], USA filantroop (93)
*26. jaanuar – [[Wali Khan]], Afrganistani poliitik (89)
*26. jaanuar – [[Jaan Küünemäe]], eesti moto- ja autosportlane (86)
*26. jaanuar – [[Tom Hooper (skulptor)|Tom Hooper]], kanada skulptor (79)
*26. jaanuar – [[John Dunwoody]], briti poliitik (76)
*26. jaanuar – [[Cristine Mital]], prantsuse ajakirjanik (59, infarkt)
*[[27. jaanuar]] – [[Johannes Rau]], Saksamaa poliitik (75)
*27. jaanuar – [[Carol Mircea]], Rumeenia prints (86)
*27. jaanuar – [[Marvin Bieghler]], USA kurjategija (58, hukati)
*27. jaanuar – [[Gene McFadden]], USA laulja ja helilooja (56, vähk)
*27. jaanuar – [[Maurice Colclough]], briti ragbimängija (53, ajukasvaja)
*[[28. jaanuar]] – [[Victor Mishcon]], briti jurist ja poliitik (90)
*28. jaanuar – [[Yitzhak Kadouri]], iisraeli rabi ja juhtiv kabalist (umbes 110)
*28. jaanuar – [[Henry McGee]], briti koomik (76)
*28. jaanuar – [[Ludovic Spiess]], rumeenia tenor (68)
*28. jaanuar – [[Beth Fallon]], USA kolumnist (64)
*28. jaanuar – [[Arthur Bloom]], USA telekanali CBS uudistejuht (63, vähk)
*28. jaanuar – [[Jockel Finck]], saksa fotograaf (43, müokardi infarkt)
*[[29. jaanuar]] – [[Deane Stoltz]], USA filantroop ja ettevõtja (76)
*29. jaanuar – [[Nam June Paik]] (Paik Nam-june), korea päritolu USA videokunstnik (73)
*29. jaanuar – [[Olli Nannula]] (Oleg Pavlovitš Bobin), karjala näitleja (37)
*[[30. jaanuar]] – [[Otto Lang]], austria päritolu USA filmiprodutsent ja suusainstruktor (98)
*30. jaanuar – [[Feng Xiliang]], hiina ajakirjanik (86)
*30. jaanuar – [[Presovi Nikolaj]], Tšehhi ja Slovakkia õigeusu kiriku metropoliit (79)
*30. jaanuar – [[Coretta Scott King]], USA inimõiguste aktivist ja [[Martin Luther King]]i lesk (78)
*30. jaanuar – [[Stew Albert]], USA poliitiline aktivist (66)
*30. jaanuar – [[Wendy Wasserstein]], USA näitekirjanik (55, lümfivähk)
*[[31. jaanuar]] – [[Ruairi Bragha]], Iiri poliitik (88)
*31. jaanuar – [[Moira Shearer]], briti baleriin ja näitlejanna (80)
*31. jaanuar – [[Owen Abrahams]], austraalia jalgpallur (72)
==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Ernest Dudley]], briti kirjanik ja ajakirjanik (97)
*1. veebruar – [[Otto Wiesner]], saksa kirjanik (95)
*1. veebruar – [[Feliks Bednarski]], poola teoloog (94)
*1. veebruar – [[Samuel Goddard]], USA poliitik, Arizona kuberner 1965–1967 (86)
*1. veebruar – [[Guy Basquet]], prantsuse ragbimängija (82)
*1. veebruar – [[Roger Durham Hannay]], USA helilooja (75)
*1. veebruar – [[Dick Bass]], USA jalgpallur (68)
*1. veebruar – [[Roy Alon]], briti kaskadöör (63)
*1. veebruar – [[Dick Brooks]], USA võidusõitja (63, südamerabandus)
*1. veebruar – [[Eugenia Basilewsky]], eestirootsi päritolu tuntud Rootsi joogaõpetaja (88)
*1. veebruar – [[Jean-Philippe Maitre]], Šveitsi poliitik (56)
*[[2. veebruar]] – Sir [[Reginald Swartz]], Austraalia poliitik (94)
*2. veebruar – [[Stephen Worobetz]], Kanada arst ja poliitik (91)
*2. veebruar – [[Lo Hartog van Banda]], hollandi animatsioonistsenarist (89)
*2. veebruar – [[Frans Wanders]], hollandi laulja ja bassist (86)
*2. veebruar – [[Erich Konecki]], Läti ja Saksamaa jäähokimängija ja treener (85)
*2. veebruar – [[Guglielmo Letteri]], itaalia koomiksikunstnik (80)
*2. veebruar – [[Mizanur Rahman Chowdhury]], Bangladeshi poliitik, peaminister 1986–1988 (77)
*2. veebruar – [[Pat Rupp]], USA jäähokimängija (63)
*2. veebruar – [[Hans Dobbertin]], saksa krüptoloog (54)
*2. veebruar – [[Jill Chaifetz]], USA advokaat (41)
*2. veebruar – [[Wu Xianghu]], hiina ajakirjanik (41)
*[[3. veebruar]] – [[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]], Eesti Vabadussõja veteran (104)
*3. veebruar – [[Johnny Vaught]], USA jalgpallitreener (96)
*3. veebruar – [[Marianne Greenwood]], rootsi fotograaf ja kirjanik (90)
*3. veebruar – [[Al Lewis]], USA näitleja ja rohelise liikumise aktivist (95 või 82)
*3. veebruar – [[Pedro Ortega Díaz]], Venezuela poliitik (92)
*3. veebruar – [[Frank Goodman]], USA suhtekorraldaja (89)
*3. veebruar – [[Wanda Tazbir]], poola noortejuht (85)
*3. veebruar – [[Sonny King]], USA laulja (83)
*3. veebruar – [[Walerian Borowczyk]], poola päritolu Prantsusmaa filmirežissöör (82)
*3. veebruar – [[Reinhart Koselleck]], saksa ajaloolane (82)
*3. veebruar – [[Jean Byron]], USA näitlejatar (79)
*3. veebruar – [[Joop van der Reijden]], Hollandi poliitik (79)
*3. veebruar – [[Romano Mussolini]], itaalia muusik ja kunstnik, [[Benito Mussolini]] poeg (78)
*3. veebruar – [[Kurt Emmerich]], saksa spordireporter (76)
*3. veebruar – [[Józef Penkowski]], poola etnoloog (75)
*3. veebruar – [[Lou Jones]], USA jooksja, olümpiavõitja aastast 1956 (74)
*3. veebruar – [[Qawwal Bahauddin]], Pakistani laulja (71)
*3. veebruar – [[Pierre Potier]], prantsuse farmakoloog ja keemik (71)
*3. veebruar – [[Tilo Medek]], saksa helilooja (66)
*3. veebruar – [[Marquard Bohm]], saksa näitleja (64)
*3. veebruar – [[Reinhold Steingräber]], saksa maadleja (49)
*3. veebruar – [[Jason Sears]], USA punkroki artist (38)
*[[4. veebruar]] – [[Anders Frostenson]], rootsi vaimulik ja kirjanik (99)
*4. veebruar – [[Friedrich Engel]], Saksa ohvitser, Genova politseiülem 1944–1945 (97)
*4. veebruar – [[Myron Waldman]], USA animaator (97)
*4. veebruar – [[Margaret Ruth Eastwood]], näitleja [[Clint Eastwood]]i ema (97)
*4. veebruar – [[Hellmut Kalbitzer]], Saksa poliitik (93)
*4. veebruar – [[Jan Schlubach]], hollandi filmiarhitekt (85)
*4. veebruar – [[Betty Friedan]], USA feminist (85)
*4. veebruar – [[Joe McGuff]], USA spordiajakirjanik (79)
*4. veebruar – [[Jenő Dalnoki]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*4. veebruar – [[William Augustus Jones Jr.]], kodanikuõiguste aktivist USA-s (71)
*4. veebruar – [[Peter Kelling]], saksa spordiametnik (64)
*4. veebruar – [[Barbara W. Leyden]], USA paleoökoloog (56)
*[[5. veebruar]] – [[Joann (Krestjankin)]] (staarets Joann), Petseri õigeusu munk (95)
*5. veebruar – [[Herbert Fischer]], Saksa DV diplomaat (91)
*5. veebruar – [[Reuven Frank]], USA teleajakirjanik (85)
*5. veebruar – [[Khaled al-Fahoum]], [[Palestiina]] poliitik (84)
*5. veebruar – [[Martin Feinstein]], USA teatrijuht (84)
*5. veebruar – [[Carl Vogel]], saksa kunstikoguja ja õppejõud (84)
*5. veebruar – [[Esther Sanoval]], [[Puerto Rico]] näitleja (78)
*5. veebruar – [[Franklin Cover]], USA seriaalinäitleja (77)
*5. veebruar – [[Norma Candal]], Puerto Rico näitleja (75)
*5. veebruar – [[Sylvain Tack]], flaami ettevõtja (72)
*5. veebruar – [[Anna Podhajska]], poola biotehnoloog (67)
*5. veebruar – [[Ulrich Klöti]], šveitsi politoloog (63)
*5. veebruar – [[Ton van Dalen]], hollandi jalgpalliagent (60)
*5. veebruar – [[Reuven Frank]], USA ajakirjanik
*[[6. veebruar]] – [[Stella Ross-Craig]], briti illustraator (99)
*6. veebruar – [[Jan Maliński]], poola sõjalendur (89)
*6. veebruar – [[Béchir Hamza]], [[Tuneesia]] pediaater (86)
*6. veebruar – [[Esther Sandoval]], Puerto Rico näitleja (78)
*6. veebruar – [[Maulana M. Abdul Mannan]], Bangladeshi poliitik (71)
*6. veebruar – [[Karin Struck]], saksa kirjanik (58, vähk)
*[[7. veebruar]] – [[Max Rosenn]], USA apellatsioonikohtunik (96)
*7. veebruar – [[Hugh Thompson]], USA tenor (90)
*7. veebruar – [[Alan Shalleck]], USA telerežissöör ja stsenarist (76)
*7. veebruar – [[George Millay]], USA ettevõtja, teemapargi SeaWorld asutaja (76)
*7. veebruar – [[Mitchell Rupe]], USA kurjategija (51, maksahaigus)
*7. veebruar – [[Glenn L. Benner II]], USA kurjategija (43, hukati)
*7. veebruar – [[Władysław Prężyna]], poola vaimulik ja psühholoog
*[[8. veebruar]] – [[Mart Kenney]], Kanada muusik (95)
*[[8. veebruar]] – [[Akira Ikufube]], jaapani helilooja (91)
*8. veebruar – [[Jean Ipoustéguy]], prantsuse skulptor (86)
*8. veebruar – [[Jean Robert]], prantsuse kunstnik ja luuletaja (86)
*8. veebruar – [[Lukas Bonnier]], rootsi kirjastaja (83)
*8. veebruar – [[Elton Dean]], briti saksofonimängija (60)
*8. veebruar – [[Larry Black]] (Lawrence Black), USA jooksja (54)
*8. veebruar – [[Thierry Fortineau]], prantsuse koomik (53)
*8. veebruar – [[Kuljeet Randhawa]], India näitleja (30, enesetapp)
*8. veebruar – [[Andrzej Wróbel]], poola vaimulik
*[[9. veebruar]] – [[Ibolya Csák]], ungari kõrgushüppaja (91)
*9. veebruar – [[Ron Greenwood]], briti jalgpallimänedžer (84)
*9. veebruar – [[Freddie Laker]], briti lennundusettevõtja (83)
*9. veebruar – [[Nadira]], india filminäitleja (75)
*9. veebruar – [[Matti Salmenkylä]], soome spordiajakirjanik (75)
*9. veebruar – [[Don Lewis]], Kanada näitleja (70)
*[[10. veebruar]] – [[Virve Hinnov]], eesti kunstiajaloolane ja museoloog (90)
*10. veebruar – [[Phil Brown]], USA näitleja (89)
*10. veebruar – [[Juan Soriano]], mehhiko kunstnik (86)
*10. veebruar – [[Jakob von und zu Eltz]], saksa ettevõtja ja õppejõud (84)
*10. veebruar – [[Norman Shumway]], USA kirurg (83)
*10. veebruar – [[John Prentice]], šoti jalgpallur ja jalgpallimänedžer (79)
*10. veebruar – [[André Strappe]], prantsuse jalgpallur (77)
*10. veebruar – [[Lou Jones]], USA jooksja (74)
*10. veebruar – [[Knut-Olaf Haustein]], saksa arstiteadlane (71)
*10. veebruar – [[Dean Ingram]], USA spordiametnik (68)
*10. veebruar – [[James "Jay Dee" Yancey]] (J Dilla), USA heliplaadiprodutsent (32, neerupõletik)
*10. veebruar – [[Michel Marmion]], prantsuse sporditegelane
*[[11. veebruar]] – [[Harry Schein]], Rootsi Filmiinstituudi asutaja (82)
*11. veebruar – [[Jackie Pallo]], briti maadleja (80)
*11. veebruar – [[Ken Fletcher]], austraalia tennisist (65, vähk)
*11. veebruar – [[Peter Benchley]], USA kirjanik (65)
*11. veebruar – [[Jockey Shabalala]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja (62)
*[[12. veebruar]] – [[Juan Sánchez-Navarro y Peón]], Mehhiko teadlane, ettevõtja ja poliitik (92)
*12. veebruar – [[Otto Paetz]], saksa maalikunstnik ja graafik (92)
*12. veebruar – [[Lenny Dee]], USA organist, helilooja ja klubiomanik (83)
*11. veebruar – [[Jess Jarver]], eesti päritolu Austraalia sporditegelane (83)
*12. veebruar – [[Elmar Kell]], eesti lavakunstnik (81)
*12. veebruar – [[Geordie Hormel]], USA muusik ja produtsent (77)
*12. veebruar – [[Werner Schreyer]], saksa geoloog (75)
*12. veebruar – [[Rudi Geil]], Saksa poliitik (68)
*12. veebruar – [[Wolfgang Mittmann]], saksa kirjanik (67)
*[[13. veebruar]] – [[Bettie Wilson]], USA pikaealine (115)
*13. veebruar – [[Edna Lewis]], USA kokaraamatute autor (89)
*13. veebruar – Sir [[Peter Strawson]], briti filosoof (86)
*13. veebruar – [[Brummet Echohawk]], USA indiaani kunstnik (83)
*13. veebruar – [[Charles Ortega]], prantsuse maalikunstnik (81)
*13. veebruar – [[Kunnar Allikvee]], eesti fotograaf ja pedagoog (79)
*13. veebruar – [[Alan M. Levin]], USA dokumentaalfilmide režissöör (79)
*13. veebruar – [[Günther Bajog]], saksa kirjanik (78)
*13. veebruar – [[Lewis McFadin]], USA jalgpallur ja jalgpallitreener (77)
*13. veebruar – [[Joseph Ujlaki]], ungari päritolu prantsuse jalgpallur (76)
*13. veebruar – [[Ludwig Dennerle]], saksa ettevõtja (67)
*13. veebruar – [[Andreas Katsulas]], USA näitleja (59, kopsuvähk)
*13. veebruar – [[Urban Carmichael]], briti koomik (53)
*13. veebruar – [[Altõnbek Sarsenbajev]], Kasahstani poliitik (43, mõrvati)
*[[14. veebruar]] – Sir [[Peter Masefield]], briti lennundustegelane (91)
*14. veebruar – [[Hermann Lein]], austria vabadusvõitleja ja õpetaja (85)
*14. veebruar – [[Shoshana Damari]], iisraeli laulja (83)
*14. veebruar – [[Putte Wickmann]], rootsi džässmuusik (81)
*14. veebruar – [[Darry Cowl]], prantsuse näitleja ja pianist (80)
*14. veebruar – [[Lynden David Hall]], briti soulilaulja (31, Hodgkini lümfoom)
*[[15. veebruar]] – [[Sun Yun-suan]], Taiwani peaminister 1978–1984 (93)
*15. veebruar – [[Robert E. Rich, Sr.]], USA ettevõtja (92)
*15. veebruar – [[Anna Marly]], vene päritolu prantsuse helilooja (88)
*15. veebruar – [[Josip Vrhovec]], Jugoslaavia välisminister 1978–1982 (80)
*15. veebruar – [[Andrei Petrov]], vene helilooja (75)
*15. veebruar – [[Raymond Plante]], kanada kirjanik (58)
*[[16. veebruar]] – [[Susie Gibson]], USA pikaealine (115)
*16. veebruar – [[Sid Feller]], USA arranžeerija, dirigent ja muusikaprodutsent (89)
*16. veebruar – [[Ülo Kurvits]], eesti jurist ja tõlkija (85)
*16. veebruar – [[Ernie Stautner]], USA profijalgpallur (80)
*16. veebruar – [[Rufin Grijp]], [[Belgia]] poliitik (68)
*16. veebruar – [[Michael Durham]], USA profimaadleja (39, uneapnoe)
*[[17. veebruar]] – [[Sybille Bedford]], saksa-briti ajakirjanik (94)
*17. veebruar – [[Jevgeni Samoilov]], vene teatri- ja filminäitleja (93)
*17. veebruar – [[Bernhard Werner]], saksa sportlane (89)
*17. veebruar – [[Jacques Baumel]], Prantsuse poliitik (87)
*17. veebruar – [[Pierre Jallaud]], prantsuse kineast (83)
*17. veebruar – [[Ray Barretto]], USA džässmuusik (76)
*17. veebruar – [[Bill Cowsill]], USA laulja, ansambli The Cowsills solist (58, emfüseem)
*17. veebruar – [[Jorge Pinto Mendonça]], brasiilia jalgpallur (51, südame infarkt)
*[[18. veebruar]] – [[Hans Heinz Hahnl]], austria kirjanik (82)
*18. veebruar – [[Bill Hartley]], [[Austraalia]] poliitik ja ametiühingutegelane (75)
*18. veebruar – [[Raymond Vaillant]], prantsuse helilooja (71)
*18. veebruar – [[Richard Bright]], USA näitleja (68, liiklusõnnetus)
*18. veebruar – [[Laurel Hester]], USA geiliikumise aktivist (49, kopsuvähk)
*[[19. veebruar]] – [[François Schaller]], Šveitsi majandusteadlane (86)
*19. veebruar – [[Otto Kery]], austria näitleja, lavastaja ja teatrijuht (83)
*19. veebruar – [[Gerlinde Beck]], saksa kunstnik (75)
*19. veebruar – [[James E. Hinton]], USA fotograaf (69)
*[[20. veebruar]] – [[Fang Zhaoling]], hiina maalikunstnik (92)
*20. veebruar – [[Curt Gowdy]], USA spordikommentaator (86)
*20. veebruar – [[Paul Marcinkus]], leedu päritolu USA katoliku piiskop, [[Vatikani Pank|Vatikani Panga]] president [[1971]]–[[1989]] (84)
*20. veebruar – [[Eli J. Segal]], USA presidendi [[Bill Clinton]]i abi (63)
*20. veebruar – [[Luca Coscioni]], itaalia liberaalne poliitik (38, amüotroofne lateraalskleroos)
*20. veebruar – [[Lou Gish]], briti näitleja (35, vähk)
*[[21. veebruar]] – [[Theodore Draper]], USA ajaloolane (93)
*21. veebruar – [[Angelica Adelstein-Rozeanu]], rumeenia lauatennisist (84)
*21. veebruar – [[Stefan Terlezki]], ukraina päritolu Suurbritannia poliitik (78)
*21. veebruar – [[Gennadi Aigi]], tšuvaši luuletaja ja tõlkija (71)
*21. veebruar – [[Mirko Marjanović]], [[Serbia]] peaminister [[1994]]–[[2000]] (68)
*21. veebruar – [[Kalev Tammin]], eesti näitleja ja trupijuht (64)
*[[22. veebruar]] – [[Flossie Page]], USA pikaealine (112)
*22. veebruar – [[Hilde Domin]], saksa kirjanik (96)
*22. veebruar – [[Sinnathamby Rajaratnam]], [[Singapur]]i endine asepeaminister (90)
*22. veebruar – [[Said Mohamed Djohar]], [[Komoorid]]e president [[1989]]–[[1995]] ja [[1996]] (87)
*22. veebruar – [[Romana]], pakistani näitleja (50, kopsu- ja südamerikked)
*22. veebruar – [[Anthony Burger]], USA gospelpianist (44)
*22. veebruar – [[Aţwār Bahjat]], iraagi (nais)ajakirjanik (30, mõrvati)
*[[23. veebruar]] – [[Pál Veres]], ungari ajakirjanik (88)
*23. veebruar – [[Telmo Zarraonaindía]], hispaania jalgpallur (85)
*23. veebruar – [[Benno Besson]], Šveitsi näitleja, lavastaja ja teatrijuht (83)
*23. veebruar – [[Antonio Rodotà]], [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i direktor [[1997]]–[[2003]] (70)
*23. veebruar – [[Frederick Busch]], USA kirjanik (64)
*23. veebruar – [[Jaak Lõhmus]], eesti füüsik (68)
*[[24. veebruar]] – [[Charles Leonard juunior]], USA viievõistleja (92)
*24. veebruar – [[Alf Marholm]], saksa näitleja (87)
*24. veebruar – [[Heinz Ohff]], saksa kirjanik ja kultuurikriitik (83)
*24. veebruar – [[Don Knotts]], USA tele- ja filminäitleja (81)
*24. veebruar – [[Dennis Weaver]], USA filminäitleja (81)
*24. veebruar – [[Octavia Butler]], USA mustanahaline ulmekirjanik (58, peavigastus)
*[[25. veebruar]] – [[Henry Madison Morris]], USA kreatsionist ja kristlik apologeet (87)
*25. veebruar – [[Darren McGavin]], USA tele- ja filminäitleja (83)
*25. veebruar – [[Charlie Wayman]], briti jalgpallur (83)
*25. veebruar – [[Micheline Tessier]], kanada sopran (73)
*25. veebruar – [[Thomas Koppel]], taani muusik (61)
*[[26. veebruar]] – [[Georgina Battiscombe]], briti kirjanik ja biograaf (100)
*26. veebruar – [[Walter Kerber]], saksa jesuiit, teoloog ja eetik (79)
*26. veebruar – [[Tsegaye Gebre-Medhin]], etioopia luuletaja (71)
*[[27. veebruar]] – [[Alice Baker]], viimane [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] teeninud briti naine (107)
*27. veebruar – [[Robert Lee Scott Jr.]], USA lennuväekindral (97)
*27. veebruar – [[Milton Katims]], USA dirigent, [[Seattle]]'i sümfooniaorkestri juht (96)
*27. veebruar – [[Pierre Nérini]], prantsuse viiulikunstnik ja muusikaõppejõud (90)
*27. veebruar – [[Otis Chandler]], USA kirjastaja, ajalehe Los Angeles Times endine väljaandja (78)
*27. veebruar – [[Aboubaker Ezzat]], egiptuse koomik (73)
*27. veebruar – [[Hans-Georg Possanner]], [[Austria]] diplomaat (66)
*27. veebruar – [[Ferenc Bene]], ungari jalgpallur (61)
*27. veebruar – [[Linda Smith]], briti koomik (48, munasarjavähk)
*27. veebruar – [[Tshakani Mhinga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja (27)
*[[28. veebruar]] – [[Heinz Hübner]], saksa õigusteadlane (91)
*28. veebruar – [[Hugh McCartney]], Suurbritannia poliitik (86)
*28. veebruar – [[Owen Chamberlain]], USA füüsik, antiprootoni avastaja, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat [[1959]] (85)
*28. veebruar – [[J. Tyson Tildon]], USA neuroloog (74)
*28. veebruar – [[Travis Claridge]], USA jalgpallur (27)
*28. veebruar – [[Arno Wallaard]], hollandi jalgrattur (26)
==Märts==
*[[1. märts]] – [[John Parkinson]], [[Belfast]]i [[Titanic]]u Seltsi esimees (99)
*1. märts – [[Mack Easley]], [[USA]] poliitik, [[New Mexico]] osariigi endine asekuberner (89)
*1. märts – [[Annette von Aretin]], saksa teleteadustaja (85)
*1. märts – [[Pierre Pasquini]], prantsuse poliitik (85)
*1. märts – [[Harry Browne]], USA liberaalne poliitik, kirjanik ja majandusanalüütik (72)
*1. märts – [[Aleksandǎr Fol]], [[Bulgaaria]] endine haridusminister ja arheoloog (72)
*1. märts – [[Jan Raniecki]], [[Poola]] jalgpalliklubi [[Polonia Warszawa]] juht (70)
*1. märts – [[Peter Osgood]], briti jalgpallur (59, südamerabandus)
*1. märts – [[Johnny Jackson]], USA mustanahaline muusik (54, tapeti)
*1. märts – [[Jenny Tamburi]], itaalia näitleja (53)
*1. märts – [[Jack Wild]], briti näitleja (53, suuvähk)
*1. märts – [[Joëlle Aubron]], prantsuse vasakterrorist (46, kopsuvähk)
*[[2. märts]] – [[Marion Higgins]], USA pikaealine, [[California]] osariigi vanim elanik (112)
*2. märts – [[Rachel Mellon Walton]], USA filantroop (107)
*2. märts – [[Valter Heuer]], eesti maletaja, maleajakirjanik ja maleajaloolane (77)
*2. märts – [[Leopold Gratz]], [[Austria]] poliitik, [[Viin]]i linnapea [[1973]]–[[1984]] (75)
*2. märts – [[Willie Kent]], USA muusik (70)
*[[3. märts]] – [[Richard VanderVeen]], USA poliitik (83)
*3. märts – [[Ivor Cutler]], šoti luuletaja ja humorist (83)
*3. märts – [[Charlie Hodge]], USA kitarrist ja [[Elvis Presley]] taustalaulja (71)
*3. märts – [[Françoise Bette]], belgia näitleja (57)
*[[4. märts]] – [[Georges Penchenier]], prantsuse ajakirjanik (86)
*4. märts – [[Edgar Valter]], eesti illustraator ja lastekirjanik (76)
*4. märts – [[Roman Ogaza]], poola jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Rodney Strong]], USA balletitantsija (78)
*5. märts – [[Donato Squicciarini]], itaalia päritolu roomakatoliku peapiiskop ja diplomaat (77)
*5. märts – [[Mortimer Planno]], [[rastafarianism|rastafari]] õpetlane, [[Bob Marley]]' õpetaja (76)
*5. märts – [[Richard Kuklinski]], USA palgamõrvar (70)
*5. märts – [[James Gerard Porter]], USA kirjanik (70)
*5. märts – [[Milan Babić]], [[Horvaatia]] serblaste endine liider, sõjakurjategija (50, enesetapp)
*5. märts – [[Josh Rehm]], USA autovõidusõitja (27, autoõnnetus)
*[[6. märts]] – [[Ruth Weiss]], juudi päritolu Austria ja [[Hiina]] ajakirjanik (97)
*6. märts – [[Francis Zimbeaux]], prantsuse päritolu USA maastikumaalija (93)
*6. märts – [[Margaret Muse]], USA näitleja (91)
*6. märts – [[Iser Kuperman]], 7-kordne kabe maailmameister (83)
*6. märts – [[Mubdar Hatim ad-Dulaimi]], [[Iraak|Iraagi]] sõjaväelane (55, tapeti)
*6. märts – [[Kirby Puckett]], USA korvpallur (45, õnnetusjuhtum)
*6. märts – [[Dana Reeve]], USA näitleja ja laulja, [[Christopher Reeve]]'i lesk (45, kopsuvähk)
*[[7. märts]] – [[Gordon Parks]], USA mustanahaline fotograaf, muusik, ajakirjanik ja filmirežissöör (93)
*7. märts – [[John Joseph McFall]], USA poliitik, Demokraatliku Partei liige (88)
*7. märts – [[John Junkin]], Briti näitleja (76)
*7. märts – [[Ludwik Margules]], [[Mehhiko]] teatrijuht (72)
*7. märts – [[Ali Farka Touré]], [[Mali]] muusik (66)
*7. märts – [[Jesse Taylor]], USA bluusikitarrist (55)
*7. märts – [[Silvi Ait]], eesti näitleja (52)
*[[8. märts]] – [[Pavel Bogovski]], eesti arstiteadlane ja akadeemik (86)
*8. märts – [[Edith Ingamells]], [[Suurbritannia]] vanim naine (112)
*8. märts – [[Giordano Cottur]], itaalia jalgrattur (91)
*8. märts – Sir [[Brian Barratt-Boyes]], [[Uus-Meremaa]] kardioloog (82)
*8. märts – [[Ernst Alexander Rauter]], austria kirjanik (76)
*8. märts – [[Teresa Ciepły]], poola sprinter ja olümpiavõitja (69)
*8. märts – [[John Kramer]], USA õigusteadlane (68)
*[[9. märts]] – [[Margarethe Dux]], austria näitleja (91)
*9. märts – [[John Profumo]], Suurbritannia poliitik (91)
*9. märts – [[Hanka Bielicka]], poola laulja ja näitleja (90)
*9. märts – [[Dennis Brookes]], inglise kriketimängija (90)
*9. märts – [[Dominic Baranello]], USA poliitik (83)
*9. märts – [[Harry Seidler]], austraalia modernistlik arhitekt (82)
*9. märts – [[Colin Ingleby-Mackenzie]], inglise kriketimängija (72)
*[[10. märts]] – [[Mary MacIsaac]], [[Kanada]] pikaealine, [[Saskatchewani provints]]i vanim elanik (112)
*10. märts – [[Hans Oberndorfer]], saksa astronoom (80)
*10. märts – [[Alberto Migré]], [[Argentina]] stsenarist ja teleprodutsent (74)
*10. märts – [[Maliheh Nazari]], iraani näitlejanna (74)
*10. märts – [[Anna Moffo]], USA sopran (73 või 75)
*10. märts – [[Péter Halász]], ungari näitleja ja teatridirektor (62, maksavähk)
*[[11. märts]] – [[Gerard Radnitzky]], saksa majandusteadlane (84)
*11. märts – Sir [[Anthony Farrar-Hockley]], Suurbritannia kindral ja sõjaajaloolane (81)
*11. märts – [[Andrall Pearson]], USA firmajuht, [[PepsiCo]] endine direktor (80)
*11. märts – [[Bernie Geoffrion]], kanada hokimängija (75)
*11. märts – [[Ron Hastings]], kanada teatrinäitleja (69)
*11. märts – [[Robert Feliciaggi]], prantsuse poliitik (64)
*11. märts – [[Slobodan Milošević]], [[Serbia]] president [[1989]]–[[1997]] ja [[Jugoslaavia]] president [[1997]]–[[2000]] (64)
*11. märts – [[Kim Hyung-gon]], korea koomik (48, südameinfarkt)
*11. märts – [[Jesús Miguel Rollán]], hispaania veepallur (37, enesetapp)
*[[12. märts]] – [[Edgar August Heinsoo]], [[E.E.L.K.]] õpetaja (92)
*12. märts – [[Massimo Della Pergola]], itaalia ajakirjanik (93)
*12. märts – [[Jurij Brězan]], sorbi- ja saksakeelne sorbi kirjanik (89)
*12. märts – [[Friedrich Ostermann]], saksa kirjandusteadlane ja didaktik (87)
*12. märts – [[Erhard Rittershaus]], saksa poliitik (74)
*12. märts – [[Emil Beck]], saksa vehklemistreener (70)
*12. märts – [[István Gyulai]], ungari ajakirjanik ja sportlane, [[IAAF]]i peasekretär [[1991]]–[[2006]] (62)
*12. märts – [[Viktor Sokolov (dissident)|Viktor Sokolov]], vene päritolu USA õigeusu preester, [[NSV Liit|NSV Liidu]] dissidentlik ajakirjanik (59, kopsuvähk)
*12. märts – [[Jonatan Johansson (lumelaudur)|Jonatan Johansson]], rootsi lumelaudur (26, spordiõnnetus)
*[[13. märts]] – [[Robert C. Baker]], USA põllumajandusteadlane (84)
*13. märts – [[Ülo Tootsen]], eesti ajakirjanik (72)
*13. märts – [[Roy Clarke]], kõmri jalgpallur (80)
*13. märts – [[Maureen Stapleton]], USA näitleja (80)
*13. märts – [[Olimar Kallas]], eesti kunstnik (76)
*13. märts – [[Jimmy Johnstone]], šoti jalgpallur (61)
*[[14. märts]] – [[Eugen Oker]] (Fritz Gebhardt), saksa kirjanik ja ajakirjanik (86)
*14. märts – [[Edouard Sablier]], prantsuse ajakirjanik (86)
*14. märts – [[Art Michaluk]], USA hokimängija (82)
*14. märts – [[Hamish Gray]], Suurbritannia konservatiivne poliitik ja endine minister (78)
*14. märts – [[Lennart Meri]], Eesti kirjanik, filmimees, diplomaat ja poliitik (76)
*14. märts – [[Hans Vissor]], eesti veemotosportlane (59)
*[[15. märts]] – [[René Lasserre]], prantsuse restauraator (93)
*15. märts – [[George Mackey]], USA matemaatik (90)
*15. märts – [[Red Storey]], USA hokimängija (88)
*15. märts – [[Geórgios Rállis]], [[Kreeka]] peaminister [[1980]]–[[1981]] (87)
*15. märts – [[Jacques Legras]], prantsuse koomik (82)
*15. märts – [[Charles Newman]], USA kirjanik ja toimetaja (67)
*15. märts – [[Ken Brewer]], USA luuletaja (64)
*[[16. märts]] – [[K. Leroy Irvis]], USA mustanahaline poliitik (86)
*16. märts – [[Jade Snow Wong]], hiina päritolu USA keraamik (84)
*16. märts – [[Romeo Panciroli]], itaalia päritolu roomakatoliku peapiiskop, endine [[Vatikan]] pressibüroo juhataja (82)
*16. märts – [[David Feintuch]], USA ulmekirjanik (61)
*16. märts – [[Patrick Knaff]], prantsuse spordiajakirjanik (47, kopsuemboolia)
*16. märts – [[Jonathan Delisle]], kanada hokimängija (28, autoõnnetus)
*[[17. märts]] – [[Narvin Kimball]], USA mustanahaline muusik (97)
*17. märts – [[Oleg Cassini]], USA moekunstnik (92)
*17. märts – [[Ray Meyer]], USA korvpallitreener (92)
*17. märts – [[Marc Moret]], šveitsi ettevõtja, ravimifirma [[Sandoz]] endine juht (82)
*17. märts – [[G. William Miller]], USA rahandusminister [[1979]]–[[1981]] (81)
*17. märts – [[Anders Gustâv]], [[Rootsi]] poliitik (59)
*17. märts – [[Oleg Sõlg]], eesti laulja (54, kopsuvähk)
*17. märts – [[Lumumba Carson]], USA räppmuusik ja diskor (49, meningiit)
*17. märts – [[Renno Rumm]], mõrvas kahtlustatu Eestis (34, enesetapp)
*[[18. märts]] – [[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (92)
*18. märts – [[Nelson Dantas]], brasiilia näitleja (78)
*18. märts – [[Bill Beutel]], USA teleajakirjanik ja reporter (75)
*18. märts – [[Fernando Gil]], portugali filosoof (69)
*18. märts – [[Heinz Hess]], saksa riidetööstur (64)
*18. märts – [[Michael Attwell]], briti näitleja (63)
*[[19. märts]] – [[Anselmo Colzani]], itaalia ooperilaulja (87)
*19. märts – [[Channing Pollock]], USA mustkunstnik (79)
*19. märts – [[Muhammad Ali (näitleja)|Muhammad Ali]] (Shahenshah-e-Jazbaat), pakistani näitleja (78)
*19. märts – [[Richard Root]], USA epidemioloog (68, krokodillirünnak)
*19. märts – [[Kevin Payne]], USA profipoksija (34, spordivigastused)
*[[20. märts]] – [[Moira Redmond]], briti näitleja (77)
*20. märts – [[Gene Scott]], USA tennisist ja ajakirja Tennis Week väljaandja (68)
*20. märts – [[James Ongkili]], [[Malaisia]] poliitik (67)
*20. märts – [[Bhrigu Kumar Phukan]], [[India]] poliitik (49)
*[[21. märts]] – parun [[Desmond Ackner]], juudi päritolu briti jurist ja poliitik (85)
*21. märts – [[Philip B. Kunhardt Jr.]], USA filmiprodutsent ja -režissöör (78)
*21. märts – [[James O. Freedman]], USA õppejõud, [[Darthmouth]]i kolledži endine rektor (70)
*21. märts – [[Margaret Ewing]], [[Šotimaa|Šoti]] rahvuslasest poliitik (60, rinnavähk)
*21. märts – [[Jörn Eckert]], saksa jurist ja õigusajaloolane (51, vähk)
*21. märts – [[Kai Sepp]], eesti jurist ja notar (??)
*[[22. märts]] – [[Pierre Clostermann]], prantsuse sõjaväelendur ja lennundusinsener (85)
*22. märts – [[James Chikerema]], [[Zimbabwe]] rahvuslasest poliitik (80)
*22. märts – [[Britt Lomond]], USA näitleja ja vehkleja (80)
*22. märts – [[Bernard Lacoste]], prantsuse moefirma Lacoste omanik (74)
*22. märts – [[Ria Beckers]], [[Holland]]i poliitik (67)
*22. märts – [[Giuseppe Longoni]], itaalia jalgpallur (63)
*[[23. märts]] – [[Adwaitya]], kilpkonn, väidetavalt maailma vanim loom (umbes 255)
*23. märts – [[Pío Leyva]], kuuba muusik (88)
*23. märts – [[Cindy Walker]], USA kantrihelilooja (87)
*23. märts – Sir [[Satcam Boolell]], [[Mauritius]]e välisminister [[1986]]–[[1990]] (85)
*23. märts – [[Noël Josèphe]], [[Prantsusmaa]] poliitik, Nord Pas-de-Calais' regiooni president [[1981]]–[[1992]] (85)
*23. märts – [[Sarah Caldwell]], USA ooperidirigent (82)
*23. märts – [[Eloy de la Iglesia]], hispaania filmirežissöör (62, neeruvähk)
*23. märts – [[Bernhard Hottes]], [[Saksamaa|Saksa]] poliitik (41)
*[[24. märts]] – [[John Glenn Beall Jr.]], USA poliitik, [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] liige (78)
*24. märts – [[Lynne Perrie]], briti näitleja (74)
*24. märts – [[Jörg Bastuck]], saksa autovõidusõitja (36, autoõnnetus)
*[[25. märts]] – [[Richard Fleischer]], USA filmirežissöör (89)
*25. märts – [[Buck Owens]], USA kantrilaulja (76)
*25. märts – [[Rocío Dúrcal]], hispaania laulja ja näitleja (61, vähk)
*25. märts – [[Bob Carlos Clarke]], iiri fotograaf (55, enesetapp)
*25. märts – [[Danilo Lazović]], serbia näitleja (56)
*25. märts – [[Nikki Sudden]] (Adrian Nicholas Godfrey), briti muusik (49)
*25. märts – [[Raimund Wimmer]], austria ettevõtja (49)
*25. märts – [[Benno Leesik]], Eesti [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem [[1999]]–[[2006]] (46)
*[[26. märts]] – [[Ayako Koshino]], jaapani moekunstnik (92)
*26. märts – prints [[Abdul Rahman as-Sudairy]], [[Saudi Araabia]] riigitegelane (89)
*26. märts – [[Kalju Leht]], eesti filoloog ja pedagoog (80)
*26. märts – [[Alain Danet]], prantsuse hokimängija, [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] auliige (74)
*26. märts – [[Ariclê Perez]], brasiilia näitleja (62)
*26. märts – [[Anil Biswas]], [[India]] poliitik (61, ajuverejooks)
*26. märts – [[Angelo d'Arrigo]], itaalia lendur (45, lennuõnnetus)
*26. märts – [[Paul Dana]], USA autovõidusõitja (30, autoõnnetus)
*26. märts – [[Manar Maged]], [[Egiptus]]e kahepealine tüdruk (1, ajupõletik)
*[[27. märts]] – [[Lesław Bartelski]], poola kirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (85)
*27. märts – [[Stanisław Lem]], poola ulmekirjanik ja filosoof (84)
*27. märts – [[Lyn Nofziger]], USA ajakirjanik ja poliitikakonsultant (81)
*27. märts – [[Ian Hamilton Finlay]], šoti kunstnik (80)
*27. märts – [[Dan Curtis]], USA teleprodutsent (77)
*27. märts – [[Peter Brogle]], šveitsi näitleja (73)
*27. märts – [[Werner Camichel]], šveitsi bobisõitja (61)
*27. märts – [[Peter Wells]], austraalia kitarrist (58)
*27. märts – [[Neil Williams]], inglise kriketimängija (43, kopsupõletik)
*[[28. märts]] – [[Roman Karu]], Eesti mereväe veteran (90)
*28. märts – [[Caspar Weinberger]], juudi päritolu USA poliitik, kaitseminister [[1981]]–[[1987]] (88)
*28. märts – [[Bansi Lal]], [[India]] poliitik ja kaitseminister [[1975]]–[[1977]] (79)
*28. märts – [[Pro Hart]], austraalia kunstnik (77)
*28. märts – [[Jerry Brudos]], USA sarimõrvar (67)
*[[29. märts]] – [[Gilles Martinet]], prantsuse ajakirjanik ja poliitik (89)
*[[30. märts]] – [[Red Hickey]], USA jalgpallitreener (89)
*30. märts – [[Manohar Shyam Joshi]], india kirjanik ja stsenarist (73)
*30. märts – [[John McGahern]], iiri kirjanik ja luuletaja (71)
*30. märts – [[René Haquin]], belgia ajakirjanik (65)
*30. märts – [[Viktor Dorkin]], [[Venemaa]] kohalik poliitik, [[Dzeržinski (Venemaa)|Dzeržinski]] linnapea [[1993]]–2006 (52, mõrvati)
*[[31. märts]] – [[Jackie McLean]], USA džässmuusik (73)
==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Barbara von Haeften]], saksa vastupanuvõitleja [[Hans-Bernd von Haeften]]i lesk
*1. aprill – [[Joel Marshall Shumaker]], USA kitarrist (51)
*1. aprill – [[Ryusuke Matsumoto]], jaapani koomik (46)
*1. aprill – [[Daniel Patrick Dineen]], Kanada jäähokimängija (62)
*1. aprill – [[Edward S. Rothkowitz]], USA produtsent
*[[2. aprill]] – [[Harold Lehmann]], USA kunstnik (92)
*2. aprill – [[Nina von Stauffenberg]], [[Claus von Stauffenberg]]i lesk (92)
*2. aprill – [[René-Pierre Bille]], šveitsi fotograaf, filmimees ja luuletaja (91)
*2. aprill – [[Ron Schipper]], [[USA]] jalgpallitreener (77)
*2. aprill – Sir [[Anthony Beaumont-Dark]], [[Suurbritannia]] konservatiivne poliitik (73)
*2. aprill – [[Muḩammad al-Maghout]], süüria luuletaja ja näitekirjanik (72)
*2. aprill – [[Horst Gibtner]], Saksamaa poliitik (65)
*2. aprill – [[Bernard Seigal]], USA muusik ja esseist (48)
*2. aprill – [[Victor Quiñonez]], Rahvusvahelise Maadlusassotsiatsiooni (IWA) asutaja ja omanik (46)
*2. aprill – [[Carlos Fabião]], Portugali riigitegelane
*[[3. aprill]] – [[Genzo Murakami]], jaapani kirjanik (96)
*3. aprill – [[Albert Harker]], USA jalgpallur (95)
*3. aprill – [[Jüri Rebane (jurist)|Jüri Rebane]], eesti jurist, ametnik ja sporditegelane (90)
*3. aprill – [[Marshall Goldberg]], USA jalgpallur (88)
*3. aprill – [[Gwin Kolb]], USA kirjandusteadlane (86)
*3. aprill – [[Tom Abercrombie]], ajakirja [[National Geographic]] fotograaf (75)
*3. aprill – [[Ida Vos]], hollandi kirjanik (74)
*3. aprill – [[Barry Bingham Jr.]], USA [[Kentucky]] osariigi ajalehemagnaat (72)
*3. aprill – [[Dicky Soeprapto]], indoneesia näitleja (65)
*3. aprill – [[Peter Hadhazy]], USA jalgpallitegelane (62)
*3. aprill – [[Doug Coombs]], USA ekstreemsuusataja (46; suusaõnnetus)
*3. aprill – [[Martin Gilks]], briti muusik (41, liiklusõnnetus)
*3. aprill – [[Frédérique Huydts]], hollandi näitleja (38)
*[[4. aprill]] – [[Sebastian Valloppolly]] (Vallopilly), piiskop Indias (94)
*4. aprill – [[Jürgen Thorwald]], saksa kirjanik (90)
*4. aprill – [[Polly Burson]], USA näitleja ja kaskadöör (86)
*4. aprill – [[Katharina Kraemer]], saksa ettevõtja (85)
*4. aprill – [[Fred Christensen]], USA sõjalendur (84)
*4. aprill – [[Gary Dickson Gray]], USA näitleja (70)
*4. aprill – [[Jürgen Echternach]], [[Saksamaa|Saksa]] kristlik-demokraatlik poliitik (68)
*4. aprill – [[Frederick B. Williams]], USA vaimulik
*4. aprill – [[Peeter Kard]], eesti näitleja (65)
*4. aprill – [[Witold Gładkowski]], Poola poliitik (63)
*4. aprill – [[Eckhard Dagge]], saksa poksija (58)
*4. aprill – [[Denis Donaldson]], [[Põhja-Iirimaa]] vabariiklik poliitik ja Briti salaluure topeltagent (56, mõrvati)
*4. aprill – [[Martin Gilks]], briti löökpillimängija
*4. aprill – [[Albert Harker]], USA jalgpallur
*[[5. aprill]] – [[Alain de Boissieu]], Prantsusmaa sõjaväelane (92)
*5. aprill – [[Ellinor Piipuu]], eesti keraamik (92)
*5. aprill – [[George Savalla Gomes]] (Carequinha), brasiilia kloun (90)
*5. aprill – [[Alain de Boissieu]], prantsuse sõjaväelane (91)
*5. aprill – [[Abdul-Salam Ojeili]], Süüria kirjanik (88)
*5. aprill – [[Rolf Recknagel]], saksa kirjanik (88)
*5. aprill – [[J. B. Fuqua]], USA ettevõtja
*5. aprill – [[Pasquale Macchi]], katoliku peapiiskop (84)
*5. aprill – [[Karl Ruhrberg]], saksa kunstiajaloolane
*5. aprill – [[Allan Kaprow]] (78)
*5. aprill – [[Gene Pitney]], USA laulja ja helilooja (65)
*5. aprill – [[Armando Labra]], mehhiko majandusteadlane (62)
*5. aprill – [[Marcelo Real]], Argentina spordiajakirjanik (48)
*[[6. aprill]] – [[Francis L. Kellogg]], USA diplomaat (89)
*6. aprill – [[Walter Boehlich]], saksa kirjanduskriitik ja publitsist (84)
*6. aprill – [[Leslie Norris]], kõmri luuletaja (84)
*6. aprill – [[Stefanos Strategos]], kreeka näitleja (83)
*6. aprill – [[Augustyn Bloch]], poola helilooja (76)
*6. aprill – [[Horst Ehbauer]], saksa grimassitaja (73)
*6. aprill – [[Ryszard Badoń-Lehr]], Poola diplomaat
*6. aprill – [[Jim Clack]], USA jalgpallur (58)
*6. aprill – [[Maggie Dixon]], USA pesapallitreener (28)
*6. aprill – [[Leonard Da Cunha]], katoliku piiskop
*[[7. aprill]] – [[Frederick Pough]], USA mineraloog (99)
*7. aprill – [[Helen Cohn]], USA stilist (92)
*7. aprill – [[Bobbie Nudie]], USA moekunstnik (92)
*7. aprill – [[Felicitas Hübbe-Haunert]], saksa pedagoog (80)
*7. aprill – [[Zdzisław Pawlak]], poola informaatik (79)
*7. aprill – [[Imme Viidalepp]], eesti kunstnik (58)
*7. aprill – [[John Blackburn]], koomiksikunstnik ja kirjanik
*7. aprill – [[Melissa Nathan]], briti kirjanik (37)
*[[8. aprill]] – [[Gerard Reve]], hollandi kirjanik (82)
*8. aprill – [[Richard Pearlman]] (68)
*8. aprill – [[Wout van Doleweerd]], hollandi mänedžer (52)
*8. aprill – [[Borja Delclaux]], hispaania kirjanik (47)
*8. aprill – [[Elizabeth Maguire]], USA kirjanik (47)
*[[9. aprill]] – [[Robin Orr]], šoti helilooja ja dirigent (96)
*9. aprill – [[Hermann Schild]], saksa jalgrattur (93)
*9. aprill – [[Billy Hitchcock]], USA pesapallur (89)
*9. aprill – [[Frank Gibney]], USA ajakirjanik (81)
*9. aprill – [[Vilgot Sjöman]], rootsi filmilavastaja (81)
*9. aprill – [[Charles Doe]], USA restoraniomanik (79)
*9. aprill – [[Georges Rawiri]], Gaboni poliitik (74)
*9. aprill – [[Gordon Terry]], USA muusik (74)
*9. aprill – [[Hans Linné]], rootsi spordiajakirjanik (61)
*9. aprill – [[Natalja Troitskaja]], vene ooperilaulja (55)
*[[10. aprill]] – [[Ernst Müller-Meiningen]], saksa ajakirjanik (97)
*10. aprill – [[Kleitos Kyrou]], kreeka luuletaja (86)
*10. aprill – [[Shin Sang-ok]], Lõuna-Korea produtsent (80)
*10. aprill – [[Roger Rössing]], saksa fotograaf (77)
*10. aprill – [[Joe Faragalli]], Kanada jalgpallitreener (76)
*10. aprill – [[Anne Skrõpnik]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf (65)
*10. aprill – [[Bonaya Godana]], Keenia poliitik (54, lennuõnnetus)
*10. aprill – [[Mirugi Kariuki]], Keenia poliitik (53, lennuõnnetus)
*[[11. aprill]] – [[Naoki Tominaga]], jaapani skulptor (92)
*11. aprill – [[Les Foote]], austraalia jalgpallur (81)
*11. aprill – [[June Pointer]], USA muusik (52)
*11. aprill – [[Daniel Rialet]], prantsuse näitleja (46)
*11. aprill – [[Siobhán O'Hanlon]], Põhja-Iirimaa poliitik (43)
*11. aprill – [[Proof (räppar)|Proof]], ameerika räppar (30; tapeti)
*[[12. aprill]] – [[William Sloane Coffin]], USA vaimulik ja rahuvõitleja (81)
*12. aprill – [[Puggy Pearson]], USA pokkerimängija (77)
*12. aprill – [[Rajkumar]], india filminäitleja (77)
*12. aprill – [[Kazuo Kuroki]], jaapani filmirežissöör (75)
*12. aprill – [[Christiane Maybach]], saksa näitleja (74)
*12. aprill – [[William Woo]], USA ajakirjanik (69)
*12. aprill – [[Shekhar Mehta]], [[Keenia]] rallisõitja (60)
*12. aprill – [[Mushin Musa Matwalli Atwah]], Egiptuse siss (41)
*12. aprill – [[Paulina Klemberg]], USA lastepsühhiaater
*[[13. aprill]] – [[Arthur Winston]], "sajandi töövõtja" USA-s (100)
*13. aprill – [[Pierre Bettencourt]], prantsuse kirjanik (88)
*13. aprill – [[Muriel Spark]], briti kirjanik (88)
*13. aprill – [[Michael Shir]], Iisraeli kirjanik (83)
*13. aprill – [[Carel Alberts]], hollandi muusik (78)
*13. aprill – [[Ed Corbett]], USA näitleja (74)
*13. aprill – [[Avo Jans]], eesti korvpallur (66)
*13. aprill – [[Robert Lak]], [[Paapua Uus-Guinea]] poliitik (??)
*13. aprill – [[Peter Karches]], USA ärijuht (54)
*[[14. aprill]] – [[Miguel Reale]], brasiilia õigusfilosoof (95)
*14. aprill – [[Raúl Quijano]], [[Argentina]] välisminister [[1976]] (82)
*14. aprill – [[Mahmut Bakalli]], [[Kosovo]] poliitik (70)
*14. aprill – [[Olaf Prinits]], eesti matemaatikadidaktik (81)
*[[15. aprill]] – [[Franz Reinhardt]], saksa džässmuusik (85)
*15. aprill – [[Calum Kennedy]], šoti laulja (77)
*15. aprill – [[Lutz Borgmann]], saksa ajakirjanik (53)
*15. aprill – [[Pavel Koutecký]], tšehhi filmimees (49)
*15. aprill – lord [[Jago Eliot]], briti aadlik (40)
*[[16. aprill]] – [[Kurt Mühlenhaupt]], saksa kunstnik ja kirjanik (85)
*16. aprill – [[Harold Horwood]], kanada kirjanik ja poliitik (82)
*16. aprill – [[Philippe Castelli]], prantsuse näitleja (80)
*16. aprill – [[Daniel Schaefer]], USA poliitik, Vabariikliku Partei liige (70)
*16. aprill – [[Richard Eckersley (arvutigraafik)|Richard Eckersley]], briti-ameerika arvutigraafik (65)
*16. aprill – [[Maarike Harro]], eesti arstiteadlane (45)
*16. aprill – [[Francisco Adam]], portugali näitleja (22, autoõnnetus)
*[[17. aprill]] – [[Peter Cadbury]], briti ettevõtja (88)
*17. aprill – [[Elford Cederberg]], USA poliitik, Vabariikliku Partei liige (88)
*17. aprill – [[Henderson Forsythe]], USA näitleja (88)
*17. aprill – [[Warren Platner]], USA arhitekt (86)
*17. aprill – [[Arthur Hertzberg]], USA juudi rabi ja õpetlane (84)
*17. aprill – [[Marie-France Stirbois]], prantsuse poliitik (61)
*17. aprill – [[Peter Pospisil]], slovaki käsipallur (61)
*17. aprill – [[Gino Hahnemann]], saksa kirjanik (60)
*17. aprill – [[Scott Brazil]], USA teleprodutsent ja režissöör (50, amüotroofiline lateraalskleroos)
*17. aprill – [[Brett Goldin]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] näitleja (28)
*17. aprill – [[Vaishnavi]], india näitlejanna (20, enesetapp)
*[[18. aprill]] – [[Anna Hagman]], [[Soome]] vanim elanik (110)
*18. aprill – [[Dick Rockwell]], USA koomiksikunstnik (85)
*18. aprill – [[Grady McWhiney]], USA ajaloolane (77)
*18. aprill – [[Joseph Vissers]], flaami rahvusest Belgia poksija (77)
*[[19. aprill]] – [[Ellen Kuzwayo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi mustanahaliste liikumise aktivist ja kirjanik (91)
*19. aprill – [[Albert Scott Crossfield]], USA katselendur (84, lennuõnnetus)
*19. aprill – [[Seyed Hadi Mirmiran]], iraani arhitekt (61)
*[[20. aprill]] – [[Miguel Zacarías Nogaim]], mehhiko filmirežissöör (101)
*20. aprill – [[Cy Bahakel]], USA meediamagnaat ja [[Põhja-Carolina]] osariigi poliitik (87)
*20. aprill – [[Wolfgang Unzicker]], saksa maletaja (85)
*20. aprill – [[Sylvia de Leur]], hollandi näitlejanna (72)
*20. aprill – [[Ron Mather]], šoti korvpallitreener (68)
*[[21. aprill]] – Sir [[Richard Bayliss]], briti meedik, kuninganna [[Elizabeth II]] endine ihuarst (89)
*21. aprill – [[Telê Santana]], brasiilia jalgpallitreener ja -mänedžer (74)
*21. aprill – [[Fred Burton]], belgia koomiksikunstnik (43)
*21. aprill – [[Jacob Kovco]], esimene [[Iraak|Iraagis]] hukkunud [[Austraalia]] sõdur (25)
*[[22. aprill]] – [[Kay Finegan]], USA lauljatar (95)
*22. aprill – [[Henriette D. Avram]], USA raamatukogundustegelane, üks [[MARC]]-vormingu loojatest (86)
*22. aprill – [[Alida Valli]], itaalia näitlejanna (84)
*22. aprill – [[Jobie Nutarak]], Kanada poliitik (58, jahiõnnetus)
*22. aprill – [[Satyadeow Sawh]], [[Guyana]] kalandus- ja põllumajandusminister (50, mõrvati)
*22. aprill – [[Titos Kontopoulos]], kreeka ajakirjanik (45, vähk)
*[[23. aprill]] – [[Johnny Checketts]], [[Uus-Meremaa]] hävituslendur, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] kangelane (94)
*23. aprill – [[Harvey Bullock]], USA telestsenarist ja produtsent (84)
*23. aprill – [[Florence Mars]], USA kodanikuõiguste aktivist (83)
*23. aprill – [[Ghafar Baba]], [[Malaisia]] asepeaminister [[1986]]–[[1993]] (81)
*23. aprill – [[Phil Walden]], USA plaadifirma [[Capricorn Records]] asutaja (66, vähk)
*23. aprill – [[Susan Browning]], USA näitlejanna (65)
*23. aprill – [[David Peckinpah]], USA telestsenarist ja produtsent (54, infarkt)
*23. aprill – [[Tue Thomsen]], Gröönimaa ja Taani poksija (33)
*[[24. aprill]] – [[Grace Nelsen Jones]], USA [[Virginia]] osariigi vanim elanik (112)
*24. aprill – [[Erik Bergman]], soome helilooja (94)
*24. aprill – [[Moshe Teitelbaum]], hassiidi juutide liikumise Satmar vaimne juht (91)
*24. aprill – [[Steve Stavro]], kanada kaubandusmagnaat ja tõuhobuste aretaja (78)
*24. aprill – [[Bonnie Owens]], USA kantrilauljatar (76)
*24. aprill – [[Brian Labone]], briti jalgpallur (66)
*24. aprill – [[Nasreen Pervin Huq]], [[Bangladesh]]i naisõiguslane (47)
*[[25. aprill]] – [[Jane Jacobs]], kanada kirjanik ja linnaehituse kriitik (89)
*25. aprill – [[Tabe Slioor]], soome seltskonnategelane (79)
*25. aprill – [[Jokin Gorostidi]], [[Hispaania]] vasakpoolne poliitik (62)
*25. aprill – [[Peter Law]], [[Wales]]i poliitik (58, ajukasvaja)
*[[26. aprill]] – [[Voldemar Miller]], eesti ajaloolane, raamatuteadlane ja lastekirjanik (95)
*26. aprill – [[Yuval Ne'eman]], [[Iisrael]]i füüsik (80)
*26. aprill – [[Russell Swan]], USA korvpallur (42, kukkumisõnnetus)
*26. aprill – [[Peter Millard]], USA programmeerija ja insener (34, kopsuhaigus)
*[[27. aprill]] – [[Alexander Buel Trowbridge]], USA kaubandusminister [[1967]]–[[1968]] (76)
*27. aprill – [[Pat Marsden]], kanada spordikommentaator (69)
*27. aprill – [[Julia Thorne]], USA kirjanik, [[John Kerry]] esimene abikaasa (61, vähk)
*27. aprill – [[Bogdan Hancu]], esimene Iraagis hukkunud [[Rumeenia]] sõdur (28)
*[[28. aprill]] – [[Ben-Zion Orgad]], Iisraeli helilooja (80)
*28. aprill – [[MGG Pillai]], Malaisia ajakirjanik ja poliitikategelane (67)
*28. aprill – [[Steve Howe (pesapallur)|Steve Howe]], USA pesapallur (48, autoõnnetus)
*[[29. aprill]] – [[John Galbraith]], USA majandusteadlane (97)
*29. aprill – [[Alberta Nelson]], USA näitlejanna (68)
*[[30. aprill]] – [[Jean-François Revel]], prantsuse filosoof (82)
*30. aprill – [[Pramoedya Ananta Toer]], indoneesia kirjanik (81)
*30. aprill – [[Heinz Poll]], saksa päritolu USA koreograaf (80)
*30. aprill – [[Paul Spiegel]], Saksamaa Juutide Kesknõukogu esimees (68)
*30. aprill – [[Corinne Rey-Bellet]], šveitsi kiirlaskuja (33, tapeti)
==Mai==
*[[1. mai]] – [[Joseph S. Iseman]], [[USA]] jurist (89)
*1. mai – [[Raúl Francisco Primatesta]], [[Argentina]] [[roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] piiskop, kardinal (87)
*1. mai – [[Alvin S. White]], USA katselendur (87)
*1. mai – [[Jay Presson Allen]], [[USA]] stsenarist (84)
*1. mai – [[George F. Haines]], USA ujumistreener (82)
*1. mai – [[Betsy Jones-Moreland]], USA filmi- ja seriaalinäitleja (76)
*1. mai – [[Rauno Lehtinen]], [[soome]] helilooja (74)
*1. mai – [[Ed Casey]], [[Austraalia]] [[Queensland]]i osariigi poliitik (73)
*1. mai – [[Bruce Peterson]], USA katselendur ja insener (72)
*1. mai – [[Johnny Paris]], USA saksofonist (65)
*1. mai – [[Leonid Fiveger]], juudi päritolu [[Eesti]] pedagoog ja haridustegelane (59)
*1. mai – [[John Brack]], [[šveits]]i kantrilaulja (56, tromboos)
*1. mai – [[Rob Lacey]], USA näitleja ja kristlik kirjanik (43)
*1. mai – [[John Edward Hawkins]] (Big Hawk), USA räppar (36, tapeti)
*[[2. mai]] – [[Luigi Griffanti]], [[itaalia]] jalgpallur (89)
*2. mai – [[Hugo Kirnbauer]], [[austria]] raadiopioneer ja -saatejuht (88)
*2. mai – [[Howard Markey]], USA föderaalkohtunik (85)
*2. mai – [[Gabino Rey]], [[hispaania]] maalikunstnik (78)
*2. mai – [[John Khoury]], [[Antiookia Õigeusu Kirik]]u ülempreester (76)
*2. mai – [[Louis Rukeyser]], USA majandusajakirjanik (73)
*2. mai – [[Sam Mokuahi, Jr.]] (Sammy Steamboat), USA maadleja (71)
*2. mai – [[Joseph Lewis Clark]], süüdimõistetud mõrvar USA-s (57, hukati)
*2. mai – [[Juan Ramón Salgado]], [[Honduras]]e parlamendisaadik (suri laskehaavadesse)
*[[3. mai]] – [[Nándor Mikola]], [[ungari]]-soome akvarellist (95)
*3. mai – [[Rosita Fernandez]], USA laulja (88)
*3. mai – [[Karel Appel]], hollandi kunstnik (85)
*3. mai – [[Earl Woods]], USA golfitreener (74)
*3. mai – [[Pramod Mahajan]], [[India]] poliitik (56, suri haavadesse)
*3. mai – [[Lars-Erik Jonsson]], [[rootsi]] ooperilaulja (46, infarkt)
*[[4. mai]] – [[Luba Kadison]], juudi näitleja (99)
*4. mai – [[Alejandra Boero]], Argentina näitlejanna ja lavastaja (88)
*4. mai – [[Jack Perlmutter]], USA kunstnik (86)
*4. mai – [[Jim Delsing]], USA pesapallur (80)
*4. mai – [[Hossein Kasbian]], Iraani filminäitleja (73)
*4. mai – [[Paul Wadham]], austraalia jalgpallur (63)
*[[5. mai]] – [[Naushad]], india helilooja (86)
*5. mai – [[Zoe Dumitrescu-Busulenga]], [[rumeenia]] akadeemik (85)
*5. mai – [[Atıf Yılmaz]], [[türgi]] filmistsenarist ja -produtsent (80)
*5. mai – [[George Frem]], Liibanoni poliitik ja tööstur (72)
*5. mai – [[George Roche III]], USA kolledžijuht (70)
*5. mai – [[Uldis Vazdiks]], [[läti]] näitleja (64)
*[[6. mai]] – [[Lillian Asplund]], viimane elusolev USA päritolu reisija [[Titanic]]u pardalt (99)
*6. mai – [[Konstantin Beskov]], [[Venemaa|vene]] jalgpallur (85)
*6. mai – [[Shigeru Kayano]], [[ainud]]e rahvusliku liikumise juht [[Jaapan]]is (79)
*6. mai – [[Herbert Raditschnig]], austria dokumentalist ja filmioperaator (71)
*6. mai – [[Erdal Öz]], türgi kirjanik ja kirjastaja (71)
*6. mai – [[Grant McLennan]], [[austraalia]] laulja ja kitarrist (48)
*6. mai – [[Lorne Saxberg]], [[kanada]] ajakirjanik (48)
*[[7. mai]] – [[Jocelyn Simon]], [[Suurbritannia]] poliitik ja jurist (95)
*7. mai – [[Gustav Tõnspoeg]], [[ENSV|Eesti NSV]] liha- ja piimatööstuse minister ning [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees (77)
*7. mai – [[Stella Sigcau]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] naispoliitik, riigiettevõtete minister [[1994]]–[[1999]] (69)
*7. mai – [[Machiko Soga]], jaapani näitlejanna (63)
*7. mai – [[Richard Carleton]], austraalia teleajakirjanik (62, infarkt)
*7. mai – [[Steve Bender]], saksa laulja ja helilooja (59)
*[[8. mai]] – [[Fritz Schenk]], saksa ajakirjanik ja raadiosaatejuht (76)
*8. mai – [[Barbara Schwartz]], USA maalikunstnik (58, leukeemia)
*8. mai – [[Patrick Ntsoelengoe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (50)
*[[9. mai]] – [[Corey Engen]], USA suusataja (90)
*9. mai – [[Pietro Garinei]], itaalia luuletaja ja laulusõnade autor (87)
*9. mai – [[Tony Ward]], austraalia näitleja ja ajakirjanik (82)
*[[10. mai]] – [[Val Guest]], briti stsenarist ja filmirežissöör (94)
*10. mai – [[Volkmar Kurt Wentzel]], ajakirja National Geographic fotograaf (91)
*10. mai – [[Abraham Michael Rosenthal]], juudi päritolu USA ajakirjanik (84)
*10. mai – [[Aleksandr Zinovjev]], vene loogik, sotsioloog ja satiirik (83)
*10. mai – [[Georgi Kornijenko]], [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] diplomaat (81)
*10. mai – [[John Hicks]], USA džässpianist (64)
*10. mai – [[Soraya]], [[Colombia]] päritolu USA lauljatar ja kitarrist (37, rinnavähk)
*[[11. mai]] – [[Frankie Thomas Jr.]], USA näitleja (85)
*11. mai – [[Yossi Banai]], [[Iisrael]]i muusik ja näitleja (74)
*11. mai – [[Floyd Patterson]], USA poksija (71)
*11. mai – [[Michael O'Leary]], [[Iirimaa|Iiri]] poliitik (70, uppus)
*[[12. mai]] – [[Mony Dalmès]], prantsuse näitlejanna (91)
*12. mai – [[Gillespie V. Montgomery]], USA poliitik, [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] liige (85)
*12. mai – [[Venda Sõelsepp]], eesti lastekirjanik (82)
*12. mai – [[Toni Strobl]], austria muusik (81)
*12. mai – [[Breandán O'Dúill]], iiri näitleja ja saatejuht (70)
*[[13. mai]] – [[Peter Amthony]], [[Kõmrid|kõmri]] poksitreener (83)
*13. mai – [[Helga Aumere]], eesti muusikateadlane (83)
*13. mai – [[Jaroslav Pelikan]], USA kirikuajaloolane (82)
*13. mai – [[Joan Diener]], USA näitlejanna ja lauljanna (76)
*13. mai – [[Luis Brugger]], itaalia mägironija (47, hukkus ronimisel)
*[[14. mai]] – [[Stanley Kunitz]], USA luuletaja (100)
*14. mai – [[Robert Bruce Merrifield]], USA biokeemik, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaat [[1984]] (84)
*14. mai – [[Günther Nenning]], austria ajakirjanik ja poliitikategelane (84)
*14. mai – [[Udo Petersoo]], [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u peapiiskop [[1990]]–[[2006]] (72)
*14. mai – [[Robert Keith-Reid]], [[Fidži]] kirjastaja (64)
*14. mai – [[Reza Hassanzadeh]], [[Iraan]]i jalgpallur (33, autoõnnetuses saadud vigastused)
*[[15. mai]] – [[Joyce Ballantyne]], USA maalikunstnik (88)
*15. mai – [[Aleksander Terras]], eesti ajakirjanik (86)
*15. mai – [[Cheikha Rimitti]], [[Alžeeria]] laulja (83)
*15. mai – [[Chic Hecht]], juudi päritolu USA endine senaator ja diplomaat (77)
*15. mai – [[Abdullah Nur]], [[Saudi Araabia]] kirjanik ja ajakirjanik (77)
*15. mai – [[Eberhard Esche]], saksa näitleja (72)
*15. mai – [[Bill Strode]], USA fotograaf, [[Pulitzeri auhind|Pulitzeri preemia]] laureaat (69)
*[[16. mai]] – [[Herbert Doan]], USA ettevõtja, [[Dow Chemical|Dow Chemicali]] endine tegevjuht (83)
*16. mai – [[Takahiro Tamura]], jaapani näitleja (77)
*16. mai – prints [[Gideon Zulu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72)
*16. mai – [[Jorge Porcel]], argentina näitleja (69)
*16. mai – [[Klaus Dahlen]], saksa näitleja (68)
*16. mai – [[Eva Norvind]], [[mehhiko]] näitlejanna (62)
*16. mai – [[Clare Boylan]], iiri kirjanik (58, vähk)
*[[17. mai]] – [[Cy Feuer]], juudi päritolu USA muusikaliprodutsent ja lavastaja (95)
*17. mai – [[Eva-Maria Bauer]], saksa näitlejanna (82)
*17. mai – [[Mieczysław Nowak]], [[poola]] tõstja, kolmekordne olümpiavõitja (69)
*17. mai – [[John Marsden]], austraalia jurist ja kodanikuõiguste aktivist (64, vähk)
*17. mai – [[Mustafa Yücel Özbilgin]], Türgi ülemkohtunik (64, mõrvati)
*17. mai – [[Eric Forth]], Suurbritannia poliitik, Euroopa Parlamendi liige (61, luuvähk)
*17. mai – [[Nichola Goddard]], esimene pärast teist maailmasõda lahingus hukkunud Kanada sõdur (26)
*[[18. mai]] – [[Michael O'Riordan]], Iirimaa Kommunistliku Partei asutaja ja esimees (88)
*18. mai – [[Gilbert Sorrentino]], USA kirjanik (77)
*18. mai – [[Jaan Eilart]], eesti biogeograaf (73)
*18. mai – [[Alex Leibkind]], saksa judokas (53, südamerabandus)
*18. mai – [[Vitor Negrete]], [[brasiilia]] alpinist (38, hapnikupuudus)
*18. mai – [[Hans Horrevoets]], [[holland]]i purjetaja (32, uppus)
*[[19. mai]] – [[Alexandrina van Donkelaar-Vink]], Hollandi vanim elanik (111)
*19. mai – [[Yitzhak Ben Aharon]], Iisraeli Tööpartei asutaja (99)
*19. mai – [[Voldemar Nurmela]], eesti jurist (90)
*19. mai – [[Robert Heinecken]], USA fotograaf (74)
*19. mai – [[Freddie Garrity]], briti laulja (65)
*[[20. mai]] – [[Annis Stukus]], Kanada jalgpallur, jalgpallitreener ja hokimänedžer (91)
*20. mai – [[Cherd Songsri]], [[tai]] filmirežissöör (75)
*20. mai – [[Yohanna Madaki]], [[Nigeeria]] poliitik (??)
*[[21. mai]] – [[Katherine Dunham]], USA tantsija ja koreograaf (96)
*21. mai – [[Johannes Nittim]], eesti spordijuht (88)
*21. mai – [[Lewis Davis]], USA arhitekt (80)
*21. mai – [[Billy Walker]], USA kantrilaulja (77, autoõnnetus)
*[[22. mai]] – [[Lilia Prado]], mehhiko näitlejanna (78)
*22. mai – [[Lee Jong-wook]], Maailma Tervishoiuorganisatsiooni peadirektor [[2003]]–[[2006]] (61, ajutromb)
*[[23. mai]] – [[Mary Margaret Smith]], USA pikaealine, [[Ohio]] vanim elanik (112)
*23. mai – [[Lloyd Bentsen]], USA endine senaator ja rahandusminister [[1993]]–[[1994]] (85)
*23. mai – [[Kazimierz Górski]], poola jalgpallitreener (85)
*23. mai – [[Philippe Amaury]], prantsuse kirjastaja (66)
*23. mai – [[Ian Copeland]], USA muusikaagent (57, melanoom)
*[[24. mai]] – [[Eric Bedser]], briti kriketimängija (87)
*24. mai – [[Claude Piéplu]], prantsuse näitleja (83)
*24. mai – [[John Wheeldon]], Austraalia endine senaator ja minister (76)
*24. mai – [[Enn Üksti]], eesti maletaja (69)
*24. mai – [[Anderson Mazoka]], [[Sambia]] poliitilise opositsiooni liider (63)
*24. mai – [[Bob Yuma]], USA maadleja (55)
*[[25. mai]] – [[Nikolai Solovei]], vene päritolu Eesti poliitik, ühiskonna- ja haridustegelane (86)
*25. mai – [[Lars Gyllensten]], [[rootsi]] füüsik ja akadeemik (84)
*25. mai – [[Tõnis Loit]], eesti filosoof (76)
*25. mai – [[Otto Matthäus Zykan]], austria helilooja (71)
*25. mai – [[Desmond Dekker]], [[Jamaica]] ''reggae''-laulja ja helilooja (64)
*[[26. mai]] – [[Raymond Triboulet]], prantsuse poliitik ja vastupanuliikumise tegelane (99)
*26. mai – [[Horondino José da Silva]], brasiilia kitarrivirtuoos (88)
*26. mai – [[Ted Schroeder]], USA tennisist (84)
*26. mai – [[Édouard Michelin]], rehvifirma [[Michelin]] tegevjuht ja üks omanikke (42, paadiõnnetus)
*26. mai – [[Tamsin Causer]], briti naislangevarjur (32, ebaõnnestunud hüpe)
*[[27. mai]] – [[Thelma Leeds]], USA näitlejanna (95)
*27. mai – [[Fernando Romeo Lucas García]], [[Guatemala]] sõjaväelane ja poliitik, president [[1978]]–[[1982]] (81)
*27. mai – [[Alex Toth]], USA koomiksikunstnik (77)
*27. mai – [[Adeeb]], [[Pakistan]]i näitleja (72)
*27. mai – [[Paul Gleeson]], USA näitleja (67)
*[[28. mai]] – [[Jack Skead]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ornitoloog (94)
*28. mai – [[Arthur Widmer]], USA filmindustegelane, eriefektide pioneer (92)
*28. mai – [[Fermín Chávez]], Argentina ajaloolane (82)
*28. mai – [[Umberto Masetti]], itaalia motovõidusõitja (80)
*28. mai – [[Masumi Okada]], jaapani näitleja (70)
*28. mai – [[Sue Fear]], austraalia alpinist (43, mägironimisõnnetus)
*28. mai – [[Helju Jüssi]], eesti toimetaja ja tõlkija
*[[29. mai]] – [[Neville Amadio]], austraalia flötist (93)
*29. mai – [[Peter C. Borsari]], šveitsi fotograaf (67)
*29. mai – [[Endel Laanvee]], eesti haridustegelane (65)
*29. mai – [[Johnny Servoz-Gavin]], prantsuse autovõidusõitja (64)
*29. mai – [[Steve Mizerak]], USA piljarditšempion (61)
*29. mai – [[Paul Douglas]], briti teleoperaator (48, hukkus pommirünnakus)
*29. mai – [[James Brolan]], USA telekanali [[CBS]] helitehnik (42, hukkus pommirünnakus)
*29. mai – [[Toomas Krevald]], eesti metsandustegelane ja käsipallur (42)
*[[30. mai]] – [[Slim Aarons]], USA fotograaf (89)
*30. mai – [[Robert Sterling]], USA filmi- ja televisiooninäitleja (88)
*30. mai – [[Shōhei Imamura]], jaapani filmirežissöör (79)
*30. mai – [[Hladnik Boštjan]], [[sloveenia]] filmirežissöör (77)
*30. mai – [[David Lloyd]], [[Uus-Meremaa]] molekulaarbioloog (68)
*30. mai – [[Bill Kovacs]], USA arvutianimatsioonide pioneer (56, infarkti tüsistused)
*[[31. mai]] – [[Raymond Davis Jr.]], USA keemik ja füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat [[2002]] (91)
*31. mai – [[Matteo Spinola]], itaalia näitleja ja näitlejannade pressiesindaja (76)
*31. mai – [[Boris Rösner]], tšehhi näitleja (55)
==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Anton Seelos]], Austria mäesuusataja (95)
*1. juuni – [[Perry Bass]], [[USA]] naftatööstur ja filantroop (91)
*1. juuni – [[Allan Prior]], [[Suurbritannia|briti]] telestsenarist (84)
*1. juuni – [[Rocío Jurado]], [[hispaania]] laulja ja näitlejanna (61, kõhunäärme vähk)
*[[2. juuni]] – [[Edward Yates]], USA telerežissöör (87)
*2. juuni – [[Johnny Grande]], USA pianist (76)
*2. juuni – [[Leon Pownall]], [[kanada]] näitleja (63, vähk)
*2. juuni – [[Vince Welnick]], USA klahvpillimängija (55, enesetapp)
*[[3. juuni]] – [[Ni Wen-ya]], [[Taiwan]]i poliitik ja parlamendi endine esimees (105)
*3. juuni – [[Zako Heskija]], [[bulgaaria]] režissöör ja stsenarist (84)
*3. juuni – [[Takayuki Kiyooka]], [[jaapan]]i kirjanik (83)
*3. juuni – [[Leo Clarke]], [[Austraalia]] roomakatoliku piiskop (82)
*[[4. juuni]] – [[Endel Padrik]], [[eesti]] näitleja ja raadiodiktor (84)
*4. juuni – [[Alec Bregonzi]], briti näitleja (76)
*4. juuni – [[Raul Indipwo]], [[portugal]]i laulja (72)
*4. juuni – [[Jorma Palo]], [[soome]] kirurg ja arstiteadlane (69)
*[[5. juuni]] – [[Eevi Pärsim]], eesti mullamikrobioloog (70)
*5. juuni – [[Henri Magne]], [[prantsuse]] autovõidusõitja (53, autoavarii)
*[[6. juuni]] – [[Léon Roger Weil]], [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran (109)
*6. juuni – [[Arnold Newman]], USA fotograaf (88)
*6. juuni – [[Endrik Nõges]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] välisliige, automaatjuhtimise õppejõud (79)
*6. juuni – [[Mihkel Jõeveer]], eesti astronoom (68)
*6. juuni – [[Billy Preston]], USA soulmuusik ja pianist (59, neerupuudulikkus)
*6. juuni – [[Hilton Ruiz]], USA džässpianist (54, kukkumisel saadud vigastused)
*6. juuni – [[Jun Maeda]], jaapani motovõidusõitja (38, õnnetus treeningul)
*[[7. juuni]] – [[Abū Musʿab az-Zarqāwī]], [[jordaania]] terrorist (39, hukkus õhurünnakus)
*[[8. juuni]] – Sir [[Peter Smithers]], Suurbritannia poliitik (92)
*8. juuni – [[Abouna Matta El Meskeen]], [[kopti õigeusk|kopti õigeusu]] munk ja teoloog (87)
*8. juuni – [[Jake Copass]], USA kauboiluuletaja (86)
*8. juuni – [[Talcott Seelye]], USA diplomaat (84)
*8. juuni – [[Terry McCann]], USA maadleja, olümpiavõitja [[1960]] (74)
*8. juuni – [[Abu Samhadana]], [[palestiina]] vastupanuvõitleja (43, hukkus õhurünnakus)
*[[9. juuni]] – [[Patricia Janus]], USA luuletaja, kunstnik ja meditsiiniõde (74)
*9. juuni – [[Enzo Siciliano]], [[itaalia]] kirjanik (72)
*9. juuni – [[Enno Raidma]], eesti keemik (68)
*9. juuni – [[Drafi Deutscher]], [[Saksamaa|saksa]] laulja ja helilooja (60, südameatakk)
*[[10. juuni]] – [[Abdul Karim Abdullah al-Arashi]], [[Põhja-Jeemen]]i president [[1978]] (72)
*10. juuni – [[Philip Merrill]], USA diplomaat, kirjastaja ja pankur (72, jäi purjetades kadunuks)
*10. juuni – [[Moe Drabowsky]], [[poola]] päritolu USA pesapallur (70)
*10. juuni – [[Hubertus Czernin]], [[austria]] uuriv ajakirjanik (50, mastotsütoos)
*[[11. juuni]] – [[Pierre Clerdent]], [[Belgia]] poliitik (97)
*11. juuni – [[Bruce Shand]], Briti sõjaväelane, [[Camilla Parker Bowles]]i isa (89)
*11. juuni – [[Aarne Vinkel]], eesti kirjandusteadlane (88)
*11. juuni – [[Tim Hildebrandt]], USA kunstnik (67)
*[[12. juuni]] – [[Nijiro Tokuda]], jaapani vanim mees (111)
*12. juuni – [[Nicky Barr]], Austraalia hävituslendur ja ragbimängija (90)
*12. juuni – [[José Leite Lopes]], [[brasiilia]] füüsik, kvantmehaanika spetsialist (87)
*12. juuni – [[György Ligeti]], [[ungari]] päritolu [[austria]] helilooja (83)
*12. juuni – [[Kenneth Thomson]], kanada ettevõtja, rikkuselt 9. inimene maailmas (82)
*12. juuni – [[Robert Päsok]], eesti tehnika- ja majandusteadlane (73)
*12. juuni – [[Chakufwa Chihana]], [[Malawi]] opositsioonipoliitik (67)
*[[13. juuni]] – [[Burke Riley]], USA poliitik ja jurist (92)
*13. juuni – [[Charles Haughey]], [[Iirimaa]] peaminister [[1979]]–[[1981]], [[1982]] ja [[1987]]–[[1992]] (80)
*13. juuni – [[Hiroyuki Iwaki]], jaapani helilooja (73)
*13. juuni – [[Luis Jimenez]], USA skulptor (65, jäi kuju alla)
*[[14. juuni]] – [[Jean Roba]], belgia koomiksikunstnik (75)
*14. juuni – [[Khurshid Zahan Hoque]], [[Bangladesh]]i poliitik (69)
*14. juuni – [[Klaas Verboom]], kanada kunstnik (58, maksavähk)
*[[15. juuni]] – [[Raymond Devos]], [[belgia]] päritolu prantsuse humorist ja kloun (83)
*15. juuni – [[Betty Curtis]], itaalia lauljanna (70)
*15. juuni – [[Ján Langoš]], [[Slovakkia]] poliitik (59)
*15. juuni – [[Rabi Das]], India Lääne-Bengali kommunistlik poliitik (34, lasti maha)
*[[16. juuni]] – [[Igor Śmiałowski]], poola näitleja (88)
*16. juuni – [[Pasquale Amsco]], itaalia arstiteadlane (83)
*16. juuni – [[Erne Seder]], austria näitlejanna (81)
*16. juuni – [[Vlasta Průchová]], [[tšehhi]] džässlauljatar (79)
*16. juuni – [[Scott Manning]], kanada lennukikonstruktor ja piloot (48, lennuõnnetus)
*16. juuni – [[Johannes Braun]], eesti kirurg (95)
*[[17. juuni]] – [[Arthur Franz]], USA näitleja (86)
*17. juuni – [[Cláudio Besserman Vianna]] (Bussunda), brasiilia koomik (43, infarkt)
*17. juuni – [[Abdul Halim Saidullajev]], [[Tšetšeeni]] väepealik ja poliitik (39, hukkus tulevahetuses)
*[[18. juuni]] – [[Vincent Sherman]], USA filmirežissöör (99)
*18. juuni – [[Gică Petrescu]], [[rumeenia]] laulja ja helilooja (91)
*18. juuni – [[Luke Belton]], Iiri poliitik (87)
*18. juuni – [[Wolfgang Lettl]], saksa muusik (53)
*[[19. juuni]] – [[Howard Shanet]], USA helilooja ja dirigent (87)
*19. juuni – [[Hugh Baird]], šoti jalgpallur (76)
*19. juuni – [[Priit Kolbre]], Eesti diplomaat (50)
*[[20. juuni]] – [[William Shurcliff]], tuumapommi loomisel osalenud USA füüsik (97)
*20. juuni – [[Bill Daniel]], USA poliitik, [[Guam]]i kuberner [[1961]]–[[1963]] (90)
*[[21. juuni]] – [[Jacques Lanzmann]], prantsuse kirjanik, toimetaja ja laulusõnade autor (79)
*21. juuni – [[Khamis al-Obeidi]], [[Şaddām Husayn]]i advokaat (39, mõrvati)
*21. juuni – [[Kaj Mikael Lindberg]], [[The Baltic Guide]]'i rootsikeelse lehe toimetaja (34)
*[[22. juuni]] – [[Heinz Ansbacher]], saksa päritolu USA psühholoog (101)
*22. juuni – [[Anna Castelli Ferrieri]], itaalia arhitekt ja disainer (87)
*22. juuni – [[Pinuccia Nava]], itaalia näitlejanna (86)
*[[23. juuni]] – [[Harriet]], Galapagose kilpkonn (176)
*23. juuni – [[Aaron Spelling]], USA filmiprodutsent (83)
*23. juuni – [[Õnne Eelma]] (Õnneleid-Astrid Eelma), eesti graafik (72)
*23. juuni – [[Kuido-Uno Tiidolepp]], Eesti sõjaväelane (62)
*23. juuni – [[Martin Adler]], Rootsi ajakirjanik (47, lasti maha)
*[[24. juuni]] – [[Lyle Stuart]], USA ajakirjanik ja kirjastaja (83)
*24. juuni – [[Gerald Tomlinson]], USA kriminaalromaanide autor (73)
*24. juuni – [[Tichaona Jokonya]], [[Zimbabwe]] poliitik ja diplomaat (67)
*[[25. juuni]] – [[Seema Aissen Weatherwax]], ukraina-juudi päritolu USA fotograaf (100)
*25. juuni – [[Sophie Maslow]], USA koreograaf (95)
*25. juuni – [[Jaap Penraat]], hollandi arhitekt (88)
*25. juuni – [[Akbar Hossain]], [[Bangladesh]]i poliitik (65, infarkt)
*[[26. juuni]] – [[Johnny Jenkins]], USA bluusikitarrist (67)
*26. juuni – [[Parami Kulatunga]], [[Sri Lanka]] sõjaväejuht
*26. juuni – [[Bruno (JJ1)|Bruno]], Baieri pruunkaru (2)
*[[27. juuni]] – [[Don Wright]], kanada helilooja (97)
*27. juuni – [[Robert Carrier]], USA päritolu kokk, restoraniomanik ja kokaraamatute autor (82)
*27. juuni – [[Eileen Barton]], USA näitlejanna ja lauljanna (76)
*[[28. juuni]] – [[George Unwin]], briti hävituslendur (93)
*28. juuni – [[Mahmoud Mestiri]], [[Tuneesia]] poliitik ja diplomaat (77)
*28. juuni – [[Fernando Sanchez]], belgia-hispaania päritolu USA moekunstnik (70)
*28. juuni – [[Jim Baen]], USA kirjastaja, firma [[Baen Books]] omanik (62)
*28. juuni – [[Andres Oks]], eesti näitleja (58)
*[[29. juuni]] – [[Lloyd Richards]], esimene mustanahaline lavastaja [[Broadway]]l (87)
*29. juuni – [[Walter Förderer]], šveitsi kujur ja arhitekt (78)
*29. juuni – [[Joyce Hatto]], briti pianist (77)
*29. juuni – [[Mart Paama]], eesti odaviskaja (68)
*29. juuni – [[Fabián Bielinsky]], argentina filmirežissöör (47, infarkt)
*[[30. juuni]] – [[Robert Gernhardt]], saksa satiirik (68)
==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Irving Green]], [[USA]] muusikaprodutsent, plaadikompanii [[Mercury Records]] üks asutajaid (90)
*1. juuli – [[Willie Denson]], USA kantrilaulja (69)
*1. juuli – [[Ryūtarō Hashimoto]], [[Jaapan]]i peaminister [[1996]]–[[1998]] (68)
*1. juuli – [[Robert Lepikson]], [[Eesti]] ärimees ja poliitik (54)
*[[2. juuli]] – [[Herty Lewites]], juudi päritolu [[Nicaragua]] poliitik (65, infarkt)
*2. juuli – [[Balázs Horváth]], [[Ungari]] poliitik (64, kopsuvähk)
*2. juuli – [[Jaak Palumets]], eesti botaanik (47)
*[[3. juuli]] – Sir [[Carol Mather]], [[Suurbritannia]] sõjaväelane ja poliitik (87)
*3. juuli – [[Hans Bierbrauer]] (Oskar), [[Saksamaa|saksa]] karikaturist (84)
*3. juuli – [[Benjamin Hendrickson]], USA näitleja (55, enesetapp)
*[[4. juuli]] – [[Lars Korvald]], [[Norra]] peaminister [[1972]]–[[1973]] (90)
*4. juuli – [[Dorothy Hayden Truscott]], USA kirjanik ja [[bridž]]i maailmameister (80)
*[[5. juuli]] – [[Amzie Strickland]], USA näitlejanna (87)
*5. juuli – [[Lewis Glucksman]], juudi päritolu USA finantsist (80)
*5. juuli – [[Kenneth Lay]], USA firmajuht, energiaettevõtte [[Enron]] peadirektor [[1996]]–[[2002]] (64, infarkt)
*5. juuli – [[Tu'ipelehake ('Uluvalu)|Tu'ipelehake]], [[Tonga]] prints (56, autoõnnetus)
*5. juuli – [[Andrei Krasko]], [[Venemaa|vene]] teatri- ja filminäitleja (48, südamepuudulikkus)
*5. juuli – [[Juta Ojamaa]], Eesti kergejõustiklane ja kehalise kasvatuse õpetaja
*[[6. juuli]] – [[Juan de Ávalos]], [[hispaania]] skulptor (94)
*6. juuli – [[Tom Weir]], [[Šotimaa|šoti]] mägironija ja kirjanik (91)
*6. juuli – [[Kasey Rogers]], USA näitlejanna (79)
*6. juuli – [[Juan Pablo Rebella]], [[Uruguay]] filmirežissöör ja stsenarist (32, enesetapp)
*[[7. juuli]] – [[Dina Kaminskaja]], vene päritolu [[NSV Liit|NSV Liidu]] jurist (85)
*7. juuli – [[Elias Hrawi]], [[Liibanon]]i president [[1989]]–[[1998]] (79)
*7. juuli – [[Rudi-Carrell]], [[holland]]i-saksa telesaatejuht (71)
*7. juuli – [[Syd Barrett]], [[Pink Floyd]]i kitarrist (60, diabeedist tingitud tüsistused)
*[[8. juuli]] – [[Raja Rao]], [[india]] romaanikirjanik (97)
*8. juuli – [[June Allyson]], USA tele- ja filminäitlejanna (88)
*8. juuli – [[Ana María Campoy]], [[Colombia]] päritolu [[Argentina]] näitlejanna (84)
*8. juuli – [[Peter Hawkins]], briti näitleja (82)
*8. juuli – [[Catherine Leroy]], [[Prantsusmaa|prantsuse]] fotoajakirjanik ja sõjafotograaf (60, vähk)
*[[9. juuli]] – [[Fred Epstein]], USA närvikirurg (68)
*9. juuli – [[Esko Süvari]], eesti vaimulik (61)
*9. juuli – [[Alan Senitt]], juudi päritolu Briti poliitiline aktivist (27, tapeti)
*[[10. juuli]] – [[Philippe Takla]], Liibanoni jurist, poliitik ja kirjanik (91)
*10. juuli – [[Ahmad Nadeem Qasimi]], [[urdu keel]]es kirjutanud [[Pakistan]]i luuletaja ja ajakirjanik (89)
*10. juuli – [[Blanca Torres]], mehhiko näitlejanna (78)
*10. juuli – [[Šamil Bassajev]], tšetšeeni välikomandör (41; tapeti)
*[[11. juuli]] – [[Amanda Jasmiin]], eesti kunstnik, skulptor ja moekunstnik (104)
*11. juuli – [[Mary Day]], USA baleriin (96)
*11. juuli – [[Barnard Hughes]], USA teatri- ja filminäitleja (90)
*11. juuli – [[Ruth Schonthal]], saksa helilooja ja pianist (82)
*11. juuli – [[Bronwyn Oliver]], [[Austraalia]] skulptor (47)
*[[12. juuli]] – [[Lajos Polgar]], Ungari natsionaalsotsialist, väidetav sõjakurjategija (90)
*12. juuli – [[Kurt Kreuger (näitleja)|Kurt Kreuger]], saksa päritolu [[Šveits]]i näitleja (89)
*12. juuli – [[Hubert Lampo]], [[Belgia]] kirjanik (85)
*[[13. juuli]] – [[Red Buttons]], USA koomik ja näitleja (87)
*13. juuli – [[Stanislao Nievo]], itaalia kirjanik (78)
*13. juuli – [[Charles Dakin]], briti helilooja (76, autoõnnetus)
*[[14. juuli]] – [[Heinrich Heidersberger]], saksa fotograaf (100)
*14. juuli – [[Eduards Pāvuls]], läti näitleja (77)
*14. juuli – [[Carrie Nye]], USA näitlejanna (69, kopsuvähk)
*14. juuli – [[Andres Stolovitš]], Eesti füüsik (47)
*14. juuli – [[Aleksander Wojtkiewicz]], [[poola]] päritolu USA maletaja (43, kõhuverejooks)
*[[15. juuli]] – [[Kenneth Lochhead]], kanada maalikunstnik (80)
*15. juuli – [[Robert H. Brooks]], USA restoraniketi [[Hooters]] omanik (69)
*15. juuli – [[Andrew Sudduth]], USA sõudja (44, kõhunäärmevähk)
*15. juuli – [[István Pálfi]], Ungari poliitik, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige (39)
*[[16. juuli]] – [[Rosa Reichert]], saksa mägisuusataja (80)
*16. juuli – [[Endel Mändmaa]], eesti majandustegelane, [[Eesti NSV]] rahandusminister [[1979]]–[[1990]] (78)
*16. juuli – [[Harold Scott]], USA näitleja ja dramaturg (76)
*16. juuli – [[Winthrop Paul Rockefeller]], USA miljonär ja poliitik (57, luuüdihaigus)
*16. juuli – [[Kevin Hughes]], briti poliitik (53, närvihaigus)
*16. juuli – [[Aleksandr Goldstein]], vene kirjanik ja esseist (48)
*[[17. juuli]] – [[Mickey Spillane]], USA kirjanik (88)
*17. juuli – [[Robert Mardian]], USA jurist, president [[Richard Nixon]]i advokaat (82)
*17. juuli – [[Sam Myers]], USA muusik ja helilooja (70, kõrivähk)
*[[18. juuli]] – [[Raul Cortez]], [[brasiilia]] näitleja (73)
*18. juuli – [[V. P. Sathyan]], India jalgpallimeeskonna endine kapten (41, enesetapp)
*[[19. juuli]] – [[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane (95)
*19. juuli – [[Ilja Pähn]], eesti arst (91)
*19. juuli – [[Jack Warden]], USA näitleja (85)
*19. juuli – [[George Wetherill]], USA astrofüüsik (80)
*19. juuli – [[Tudi Wiggins]], kanada näitlejanna (70)
*[[20. juuli]] – [[Robert Corntwaithe]], USA näitleja (89)
*20. juuli – [[Lim Kim San]], [[Singapur]]i poliitik (89)
*20. juuli – [[Gérard Oury]], prantsuse filmirežissöör, stsenarist ja näitleja (87)
*20. juuli – [[Madonna Castillo]], [[Filipiinid]]e poliitik (31, mõrvati)
*[[21. juuli]] – [[Ug Attardi]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (83)
*21. juuli – [[Ta Mok]], [[Kambodža]] poliitik ja sõjaväelane, [[punased khmeerid|punaste khmeeride]] üks juhte (80)
*21. juuli – [[Mako]] (Makoto Iwamatsu), jaapani päritolu USA teatri- ja filminäitleja (72)
*21. juuli – [[Aleksandr Petrenko]], vene korvpallur (30, autoavarii)
*21. juuli – [[Palladium]], Eesti võistlushobune (17)
*[[22. juuli]] – [[Donald Reid Cabral]], [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigi]] poliitik (83)
*22. juuli – [[Dika Newlin]], USA muusikateadlane (82)
*22. juuli – [[Jessie Mae Hemphill]], USA kitarrist ja lauljatar (70)
*22. juuli – [[José Antonio Delgado]], [[Venezuela]] alpinist (41, suri Nanga Parbati mäe vallutamisel)
*[[23. juuli]] – [[Jean-Paul Desbiens]], kanada näitleja (79)
*23. juuli – [[John Mack]], USA oboemängija (78)
*23. juuli – [[Charles Eldon Brady Jr.]], USA kosmonaut (54, enesetapp)
*23. juuli – [[Ewa Sałacka]], [[poola]] näitlejanna (49, herilasepiste)
*[[24. juuli]] – [[Heinrich Hollreiser]], saksa dirigent (93)
*24. juuli – [[Leon Morris]], austraalia teoloog, [[Uus Testament|Uue Testamendi]] ekspert (92)
*24. juuli – [[Janka Bryl]], [[valgevene]] kirjanik (88)
*24. juuli – [[Bill Long]], kanada jäähokitreener (88)
*[[25. juuli]] – [[Janka Brõl]], Valgevene kirjanik (89)
*25. juuli – [[Aldo Notari]], Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni president (74)
*25. juuli – [[Karin Hübner]], saksa näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Bob Simpson]], briti ([[BBC]]) ajakirjanik (61)
*25. juuli – [[Mati Jostov]], [[Eesti Põlevkivi]] juhatuse esimees (47, autoavarii)
*[[26. juuli]] – [[Floyd Dixon]], USA pianist (77)
*26. juuli – [[Siim Rulli]], eesti näitleja ja telerežissöör (57)
*26. juuli – [[Jessie Gilbert]], briti naismaletaja (19, kukkumisõnnetus)
*[[27. juuli]] – [[Elisabeth Volkmann]], saksa näitlejanna (70)
*27. juuli – [[Johnny Weissmuller Jr.]], USA näitleja, [[Johnny Weissmuller]]i poeg (65)
*27. juuli – [[Funsho Williams]], [[Nigeeria]] poliitik (58, kägistati)
*[[28. juuli]] – [[Rut Brandt]], [[norra]] kirjanik ja ajakirjanik, [[Saksamaa]] poliitiku [[Willy Brandt]]i lesk (86)
*28. juuli – [[David Gemmell]], briti ulmekirjanik (57, pärgarteri ummistus)
*28. juuli – [[Abdallah Isaaq Deerow]], [[Somaalia]] poliitik (56, mõrvati)
*28. juuli – [[Nigel Cox]], [[Uus-Meremaa]] kirjanik (55, vähk)
*[[29. juuli]] – [[Pierre Vidal-Naquet]], prantsuse ajaloolane (76)
*29. juuli – [[Hani Awijan]], [[Palestiina Islamidžihaad]]i sõjalise tiiva juht (29, hukkus tulevahetuses)
*[[30. juuli]] – [[Philip D'Arcy Hart]], Briti arstiteadlane (106)
*30. juuli – [[Ferenc Zenthe]], ungari näitleja (86)
*30. juuli – [[Al Balding]], kanada golfimängija (82)
*30. juuli – [[Duygu Asena]], [[türgi]] kirjanik ja naisõiguslane (60, ajukasvaja)
*[[31. juuli]] – [[Frederick Kilgour]], USA raamatukogundustegelane, [[OCLC]] teenuse looja (92)
*31. juuli – [[Hans Lachmann]], saksa fotograaf (86)
*31. juuli – [[Rufus Harley]], USA torupillimängija (70)
==August==
*[[1. august]] – [[Johannes Willebrans]], [[holland]]i päritolu roomakatoliku piiskop ja kardinal (96)
*1. august – [[Vincent Dole]], [[USA]] arstiteadlane (93)
*1. august – [[Pandit Shiv Dayal Batish]], [[india]] muusik (91)
*1. august – [[Iris Marion Young]], USA feministlik politoloog ja poliitikafilosoof (57, söögitoruvähk)
*[[2. august]] – [[Ferenc Szusza]], [[ungari]] jalgpallur (82)
*2. august – [[Holger Börner]], Saksamaa poliitik, [[Hessen]]i liidumaa peaminister [[1976]]–[[1987]] (75)
*[[3. august]] – [[Elisabeth Schwarzkopf]], [[Saksamaa|saksa]] sopran (90)
*3. august – [[Ken Richmond]], [[Suurbritannia|briti]] näitleja ja maadleja (80)
*3. august – [[Arthur Lee]], USA rokkmuusik (61, leukeemia)
*[[4. august]] – [[Nandini Satpathy]], India poliitik, [[Orissa]] peaminister [[1972]]–[[1976]] (76)
*[[5. august]] – [[Aron Gurevitš]], juudi päritolu ajaloolane (82)
*5. august – [[Hugo Schiltz]], [[Belgia]] jurist ja poliitik (78)
*5. august – [[Daniel Schmid]], [[šveits]]i teatri- ja filmilavastaja (64, vähk)
*5. august – [[Gintaras Beresnevičius]], [[leedu]] usundiloolane ja kirjanik (45)
*[[6. august]] – [[Dorothy Healey]], USA kommunistlik poliitik ja ametiühingujuht (91)
*6. august – [[Moacir Santos]], [[brasiilia]] helilooja (80)
*6. august – Sir [[Robert Sparkes]], [[Austraalia]] poliitik (77)
*6. august – [[Arno Aadamsoo]], eesti psühhiaater (61)
*[[7. august]] – [[Claude Verdan]], šveitsi arstiteadlane ja kirurg (97)
*[[8. august]] – [[Gustavo Arcos Bergnes]], [[Kuuba]] revolutsionäär ja poliitik (79)
*[[9. august]] – [[James Van Allen]], USA astrofüüsik (91)
*9. august – [[Melissa Hayden]], kanada päritolu USA baleriin (83)
*9. august – [[Kalvi Schilf]], [[eesti]] insener ja ehitusettevõtja (67)
*9. august – [[Jenny Gröllmann]], saksa näitlejanna (59, vähk)
*[[10. august]] – [[Voldemar Raidaru]], eesti lastekirjanik (93)
*10. august – [[Yasuo Takei]], [[jaapan]]i rahandustegelane ja ettevõtja (76)
*10. august – [[Irving São Paulo]], brasiilia näitleja (41)
*[[11. august]] – [[Edgar Salumaa]], eesti õigusteadlane (84)
*11. august – [[Mike Douglas]], USA telesaatejuht ja meelelahutaja (81)
*11. august – [[Helmi Kurba]], Eesti poliitik (86)
*[[12. august]] – [[Mazisi Kunene]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] luuletaja ja kirjandusõppejõud (76)
*[[13. august]] – [[Günter Holland]], saksa ajakirjanik ja ettevõtja (82)
*13. august – [[Tauri Jürioja]], eesti autosportlane (17)
*[[14. august]] – [[Johnny Duncan]], USA kantrilaulja (67)
*14. august – [[Bruno Kirby]], USA näitleja (57, leukeemia)
*[[15. august]] – [[Svetozar Russakov]], [[Venemaa|vene]] kunstnik ja animaator (83)
*15. august – [[Faas Wilkes]], [[holland]]i jalgpallur (82)
*15. august – Dame [[Te Atairangikaahu]], [[maoorid]]e kuninganna [[1966]]–[[2006]] (75)
*15. august – [[Rick Bourke]], austraalia ragbimängija (51, vähk)
*[[16. august]] – [[Alfredo Stroessner]], [[Paraguay]] sõjaväelane ja poliitik, president [[1954]]–[[1989]] (93, kopsupõletik)
*16. august – [[Velda Otsus]], eesti näitleja (92)
*16. august – [[Alex Buzo]], austraalia näitekirjanik (62, vähk)
*16. august – [[Robert Kreem]], ülemaailmsete eesti päevade ESTO üks algatajaid (83, verevähk)
*[[17. august]] – [[Shamsur Rahman]], [[Bangladesh]]i luuletaja (76)
*17. august – [[Bernard Rapp]], prantsuse filmirežissöör ja kirjanik (61, kopsuvähk)
*[[18. august]] – [[Ken Kearney]], austraalia ragbimängija (82)
*18. august – [[Kathryn Frost]], USA sõjaväelane (57, rinnavähk)
*[[19. august]] – [[Mervyn Wood]], austraalia sõudja, kolmekordne olümpiavõitja (89)
*19. august – [[Joyce Blair]], briti näitlejanna (73)
*19. august – [[Jarkko Laine]], [[soome]] kirjanik ja tõlkija (59)
*[[20. august]] – [[Renate Brausewetter]], saksa tummfilminäitlejanna (100)
*20. august – [[Joe Rosenthal]], USA fotograaf (94)
*20. august – [[Claude Blanchard]], [[kanada]] laulja ja näitleja (74, infarkt)
*[[21. august]] – [[William Charles Norris]], USA insener ja arvutiärimees (95)
*21. august – [[Bismillah Khan]], india muusik, ''shehnai''-mängija (90)
*21. august – [[S. Yizhar]], heebrea kirjanik (89)
*21. august – [[Klaus Höhne]], saksa näitleja (79)
*21. august – [[Paul Fentener van Vlissingen]], hollandi ärimees ja filantroop (65, kõhunäärmevähk)
*21. august – [[Jon Lilletun]], Norra poliitik, haridusminister [[1997]]–[[2000]] (60, vähk)
*[[22. august]] – [[Eve Lokk]], eesti metallikunstnik (70)
*[[23. august]] – [[Jacques Wildberger]], šveitsi helilooja (84)
*23. august – [[Ed Warren]], USA demonoloog (79)
*23. august – [[Maynard Ferguson]], kanada trompetist (78)
*[[24. august]] – [[John Weinzweig]], kanada helilooja (93)
*24. august – [[Leopold Simoneau]], kanada ooperilaulja (90)
*24. august – [[Viktor Pavlov]], vene filminäitleja (65, infarkt)
*[[25. august]] – [[Toroku Takagi]], jaapani helilooja (102)
*25. august – [[Noor Hassanali]], [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] president [[1987]]–[[1997]] (88)
*25. august – [[Shirley Ann Richards]], austraalia näitlejanna (88)
*25. august – [[Silva Kaputikjan]], [[armeenia]] luuletaja (87)
*25. august – [[James Tenney]], USA helilooja (72)
*25. august – [[Cristian Nemescu]], [[rumeenia]] filmirežissöör (27, autoõnnetus)
*[[26. august]] – [[Marie-Dominique Philippe]], prantsuse katoliku preester, vennaskonna [[Communauté Saint Jean]] asutaja (93)
*26. august – [[Vladimir Tretchikoff]], vene päritolu [[Indoneesia]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] kunstnik (92)
*26. august – [[Yosef Hadar]], juudi päritolu [[Iisrael]]i helilooja (90)
*26. august – [[Rainer Barzel]], Saksamaa kristlik-demokraatlik poliitik (82)
*26. august – [[Nawab Akbar Bugti]], [[Pakistan]]i poliitik ja belutši hõimupealik (79, tapeti)
*[[27. august]] – [[María Esther de Capovilla]], maailma vanim inimene (116, kopsupõletik)
*27. august – [[Ulrich de Maizière]], Saksamaa sõjaväelane (94)
*27. august – [[Leho Ründal]], eesti tehnikateadlane (91)
*27. august – [[Hrishikesh Mukherjee]], india filmirežissöör (83)
*27. august – [[Heino Rang]], eesti keemik (79)
*[[28. august]] – [[William F. Quinn]], USA poliitik, [[Hawaii osariik|Hawaii]] esimene kuberner [[1957]]–[[1962]] (87)
*28. august – Sir [[Alfred Sherman]], juudi päritolu Suurbritannia ajakirjanik ja politoloog, peaminister [[Margaret Thatcher]]i nõunik (86)
*28. august – [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]], eesti kergejõustiklane (84)
*28. august – [[Don Chipp]], Austraalia poliitik, partei [[Austraalia Demokraadid]] asutaja (81)
*28. august – [[Melvin Schwartz]], juudi päritolu USA füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat [[1988]] (73)
*[[29. august]] – [[Gerald Green]], USA kirjanik ja filmiprodutsent (84)
*29. august – [[Benjamin Rawitz-Castel]], Iisraeli pianist (60, mõrvati)
*[[30. august]] – [[Nagib Mahfuz]], [[Egiptus]]e kirjanik (94)
*30. august – [[Glenn Ford]], USA filminäitleja (90)
*30. august – [[Hector Monro]], šoti päritolu Suurbritannia konservatiivne poliitik (83)
*30. august – [[Kent Andersson]], [[rootsi]] motovõidusõitja, maailmameister [[1973]] ja [[1974]] (64)
*30. august – [[Uwe Leichsenring]], Saksamaa poliitik, [[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei|Saksamaa Rahvusdemokraatliku Partei]] üks juhte (39, hukkus autoavariis)
*30. august – [[Igor Kio]], vene mustkunstnik (62)
*[[31. august]] – [[Mohamed Abdelwahab]], Egiptuse jalgpallur (23, infarkt?)
==September==
*[[1. september]] – [[György Faludy]], [[juudid|juudi]] päritolu [[ungari]] luuletaja, kirjanik ja tõlkija (95)
*1. september – Sir [[Kyffin Williams]], kõmri maalikunstnik (88)
*1. september – [[Bob O'Connor]], [[USA]] poliitik, [[Pittsburgh]]i linnapea [[2006]] (61, ajuvähk)
*[[2. september]] – [[Pietro Broccini]], [[itaalia]] jalgpallur (78)
*2. september – [[Bob Mathias]], USA kümnevõistleja, olümpiavõitja [[1948]] ja [[1952]] (75)
*2. september – [[Endel Ratas]], [[eesti]] vabadusvõitleja (67)
*[[3. september]] – [[Anna Ringier]], [[Šveits]]i vanim inimene (110)
*3. september – [[Annemarie Wendl]], [[Saksamaa|saksa]] näitlejanna (91)
*3. september – [[Eva Knardahl]], [[norra]] pianist (79)
*[[4. september]] – [[Astrid Varnay]], ungari päritolu sopran (88)
*4. september – [[Tamás Fejér]], ungari filmirežissöör (86)
*4. september – [[Colin Thiele]], [[Austraalia]] lastekirjanik (85)
*4. september – [[Ingrid Bjoner]], norra sopran (78)
*4. september – [[Giacinto Facchetti]], itaalia jalgpallur (64, vähk)
*4. september – [[Steve Irwin]], Austraalia loodusfilmitegija (44, [[astelrai]] torge)
*4. september – [[Andrus Kaarma]], eesti ärimees
*4. september – [[Satyendra Narayan Sinha]], [[India]] poliitik
*[[5. september]] – [[Kirill Raudsepp]], [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] kauaaegne dirigent (91)
*5. september – [[Johannes Rebane]], eesti näitleja (83)
*5. september – [[Apostolos Souglakos]], [[kreeka]] maadleja ja näitleja (56, südamerabandus)
*[[6. september]] – [[Agha Shahi]], [[Pakistan]]i poliitik, välisminister [[1977]]–[[1982]] (86)
*6. september – [[Warren Bolster]], USA fotograaf (59, enesetapp)
*[[7. september]] – [[Efraim Allsalu]], eesti maalikunstnik (77)
*7. september – [[Endel Eero]], Eesti poliitik, Riigikogu liige 1992–1999 (75)
*7. september – [[Richard Blinder]], USA arhitekt (71)
*7. september – [[Peter Hyndman]], Kanada poliitik (64)
*[[8. september]] – [[Jaakko Pöyry]], [[soome]] insener ja ettevõtja (82)
*8. september – [[Thomas Judge]], USA poliitik, [[Montana]] kuberner [[1973]]–[[1981]] (71, kopsufibroos)
*[[9. september]] – [[Lucjan Kydryński]], [[poola]] ajakirjanik ja telesaatejuht (77)
*9. september – [[Richard Dyer]], [[Uus-Meremaa]] laulja ja näitleja (68, südamerabandus)
*9. september – [[Émilie Mondor]], kanada naisjooksja (25, autoõnnetus)
*[[10. september]] – [[Tāufa'āhau Tupou IV]], [[Tonga]] kuningas [[1965]]–[[2006]] (88)
*10. september – [[Patty Berg]], USA naisgolfimängija (88)
*10. september – [[Ubiratan Guimarães]], [[Brasiilia]] poliitik ja sõjaväelane (68)
*[[11. september]] – [[Peter Clentzos]], kreeka päritolu USA teivashüppaja (97)
*11. september – [[Johannes Bob van Benthem]], [[holland]]i jurist, Euroopa Patendiameti esimene president [[1977]]–[[1985]] (85)
*11. september – [[William Auld]], [[Šotimaa|šoti]] luuletaja ja kirjanik (81)
*11. september – [[Kwan Hoi-shan]], [[Hongkong]]i näitleja (81)
*11. september – [[Joachim Fest]], saksa ajaloolane (79)
*[[12. september]] – [[Raymond Mikesell]], USA majandusteadlane (93)
*12. september – [[Mauno Forsman]], Soome poliitik ja pedagoog (77)
*12. september – [[Marc François]], prantsuse teatrilavastaja ja näitleja (46, enesetapp)
*12. september – [[Lauri Pääslane]], eesti kaitseväelane ja noorteinstruktor (38)
*[[13. september]] – Sir [[Douglas Dodds-Parker]], [[Suurbritannia]] konservatiivne poliitik (97)
*13. september – [[Silviu Brucan]], juudi päritolu [[Rumeenia]] kommunistlik poliitik ja diplomaat (90)
*13. september – [[Ann Richards]], USA poliitik ja pedagoog, [[Texas]]e kuberner [[1991]]–[[1995]] (73)
*[[14. september]] – [[Paulo Marques]], brasiilia ajakirjanik ja saatejuht (58)
*14. september – [[Tatjana Sarzanova]], [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna juhataja (51, tulistamisel saadud vigastused)
*14. september – [[Andrei Kozlov]], vene finantsist, Venemaa Keskpanga aseesimees (41, mõrvati)
*[[15. september]] – [[Oriana Fallaci]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (77)
*15. september – [[Douglas Henderson]], šoti poliitik (71)
*15. september – [[Nitun Kundu]], [[Bangladesh]]i kunstnik ja skulptor (70)
*15. september – [[Charles L. Grant]], USA õudus- ja ulmekirjanik (64, südamerabandus)
*15. september – [[Pablo Santos]], [[mehhiko]] näitleja (19, lennuõnnetus)
*[[16. september]] – [[Sten Andersson]], [[Rootsi]] sotsiaaldemokraatlik poliitik, välisminister [[1985]]–[[1991]] (83)
*16. september – [[Zsuzsa Körmöczy]], [[ungari]] naistennisist (82)
*[[17. september]] – [[Patricia Kennedy Lawford]], USA seltskonnategelane, president [[John F. Kennedy]] õde (82, kopsupõletik)
*17. september – [[Ain Raitviir]], eesti bioloog (68)
*17. september – [[George Heslop]], inglise jalgpallur (66)
*17. september – [[Aleksei Loktev]], [[Venemaa|vene]] näitleja (64, autoõnnetus)
*[[18. september]] – [[Edward J. King]], USA poliitik, [[Massachusetts]]i kuberner [[1979]]–[[1983]] (81)
*18. september – [[Nilton Pereira Mendes]], brasiilia jalgpallur (30, infarkt)
*[[19. september]] – [[Joe Glazer]], USA rahvamuusik (88)
*19. september – [[Vico Magistretti]], itaalia arhitekt (86)
*19. september – Sir [[Hugh Kawharu]], [[Uus-Meremaa]] akadeemik ja [[maoorid|maoori]] pealik (79)
*19. september – [[Danny Flores]], USA saksofonist (77, kopsupõletik)
*19. september – [[Roy Schuiten]], hollandi jalgrattur (55)
*[[20. september]] – [[Sven Nykvist]], rootsi filmioperaator (83)
*20. september – [[Edgar Viies]], eesti skulptor (75)
*20. september – [[Armin Jordan]], [[Šveits]]i dirigent (74)
*20. september – [[Don Walser]], USA kantrilaulja (72, suhkurtõbi)
*20. september – [[Ivan Šabunin]], Venemaa poliitik, Volgogradi oblasti kuberner [[1991]]–[[1997]] (70)
*[[21. september]] – [[Charles Larson]], USA teleprodutsent ja -stsenarist (86)
*21. september – [[Charles Rees]], briti keemik (78)
*21. september – [[Boz Burrell]], briti basskitarrist (60, infarkt)
*[[22. september]] – [[Enrique Gorriarán Merlo]], [[Argentina]] revolutsionäär (64)
*22. september – [[Edward Albert]], USA näitleja (55, kopsuvähk)
*[[23. september]] – Sir [[Malcolm Arnold]], briti helilooja (86)
*23. september – [[Aladár Pege]], ungari džässmuusik (67)
*23. september – [[Tim Rooney]], USA näitleja (59)
*[[24. september]] – [[Henry Townsend]], USA helilooja, kitarrist ja pianist (96)
*24. september – [[Sally Gray]], briti näitlejanna (90)
*24. september – [[Tetsuro Tamba]], jaapani näitleja (84)
*24. september – [[Patmini]], india näitlejanna (74, infarkt)
*24. september – [[Patrick Quinn]], USA näitleja (56, infarkt)
*24. september – [[Arvo Reinsalu]], Eesti sõjaväelane (54)
*[[25. september]] – [[Rudolf Karelson]], eesti keeleteadlane (77)
*25. september – Sir [[Vijay R. Singh]], india päritolu [[Fidži]] jurist ja poliitik (75, vähk)
*25. september – [[Safia Ahmed-jan]], [[Afganistan]]i naisõiguslane (65, mõrvati)
*[[26. september]] – [[Byron Nelson]], USA golfimängija (94)
*26. september – [[Giuseppe Bennati]], itaalia filmirežissöör (85)
*26. september – [[Gerhardt Behrendt]], saksa lavastaja ja nukukunstnik, laste teleseriaali "Sandmännchen" looja (77)
*26. september – [[Linda Kepp]]-Ojastu, eesti jooksja (70)
*[[28. september]] – [[Endel Aimre]], eesti ooperi- ja operetisolist (88)
*28. september – [[Virgil Ierunca]], rumeenia kirjanik (86)
*[[29. september]] – [[Louis-Albert Vachon]], [[kanada]] roomakatoliku kardinal ja endine [[Québec]]i peapiiskop (94)
*29. september – [[Aado Slutsk]], Eesti ringhäälingutegelane, [[Eesti Raadio]] direktor [[1969]]–[[1981]] (88)
*29. september – [[Arvo Putmaker]], eesti korvpallur (85)
*29. september – [[Erki Silvet]], eesti jurist ja õigusterminoloog (84)
*29. september – [[Jan Werner Danielsen]], [[norra]] laulja (30)
*[[30. september]] – [[András Sütő]], ungari päritolu [[Rumeenia]] kirjanik (79, melanoom)
*30. september – [[André Schwarz-Bart]], prantsuse kirjanik (78, südamelõikuse tüsistused)
*30. september – [[Adolf H. Lundin]], rootsi nafta- ja kaevandusmagnaat (73, leukeemia)
==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Frank Beyer]], [[Saksamaa|saksa]] filmirežissöör (74)
*1. oktoober – [[André Viger]], [[kanada]] invasportlane (54, vähk)
*[[2. oktoober]] – [[Paul Halmos]], [[USA]] matemaatik (90)
*2. oktoober – [[Frances Bergen]], USA näitlejanna (84)
*2. oktoober – [[Timo Sarpaneva]], [[soome]] tööstusdisainer ja klaasikunstnik (79)
*2. oktoober – [[Goran Mijatović]], [[serbia]] ettevõtja, jalgpalliklubi [[FK Bežanija]] omanik (36, autopommi plahvatus)
*[[3. oktoober]] – [[Gwen Meredith]], [[austraalia]] kirjanik, dramaturg ja raadiostsenarist (98)
* 3. oktoober – [[Peter Norman]], Austraalia jooksja (64)
*[[4. oktoober]] – [[Riccardo Pazzaglia]], [[itaalia]] filminäitleja ja -režissöör (80)
*4. oktoober – [[Tom Bell]], [[Suurbritannia|briti]] näitleja (73)
*4. oktoober – [[Ralph Griswold]], USA infotehnoloog, programmeerimiskeelte [[SNOBOL]] ja [[Icon]] looja (72, vähk)
*[[5. oktoober]] – [[Liao Hansheng]], [[Hiina]] sõjaväelane ja poliitik (95)
*5. oktoober – [[Friedrich Karl Flick]], saksa-[[austria]] tööstur ja investor, Austria rikkaim inimene (79)
*5. oktoober – [[Don Thompson]], briti kiirkõndija, olümpiavõitja [[1960]] (73, aneurüsm)
*5. oktoober – [[Hiljar Pärn]], eesti loomaarstiteadlane (71)
*5. oktoober – [[Jennifer Moss]], briti näitlejanna (61)
*[[6. oktoober]] – [[Wilson Tucker]], USA ulmekirjanik (91)
*6. oktoober – [[Heinz Sielmann]], saksa zooloog (89)
*6. oktoober – [[Eduardo Mignogna]], [[Argentina]] filmirežissöör (66)
*[[7. oktoober]] – [[Aadu Luukas]], [[eesti]] ettevõtja (67)
*7. oktoober – [[Anna Politkovskaja]], [[Venemaa]] ajakirjanik (48, mõrvati)
*7. oktoober – [[Julen Goikoetxea]], [[baskid|baski]] päritolu [[Hispaania]] jalgrattur (21, enesetapp)
*[[8. oktoober]] – [[Yaakov Maltz]], [[Iisrael]]i endine ülemkohtunik ja riigikontrolör (83)
*8. oktoober – [[Mark Porter]], [[Uus-Meremaa]] autovõidusõitja (31, autoõnnetusel saadud vigastused)
*[[9. oktoober]] – [[Sedat Alp]], [[türgi]] arheoloog (93)
*9. oktoober – [[Raymond Noorda]], USA ettevõtja, tarkvarafirma [[Novell (firma)|Novell]] tegevjuht [[1982]]–[[1994]] (82)
*9. oktoober – [[Reg Freeson]], [[juudid|juudi]] päritolu Suurbritannia poliitik (80)
*9. oktoober – [[Mario Moya Palencia]], [[Mehhiko]] poliitik, siseminister [[1969]]–[[1976]] (73, infarkt)
*9. oktoober – [[Kanshi Ram]], [[sikhid|sikhi]] päritolu [[India]] poliitik (72, infarkt)
*9. oktoober – [[Marek Grechuta]], [[poola]] laulja ja helilooja (60)
*[[10. oktoober]] – [[Francis Berry]], briti luuletaja ja kirjanduskriitik (91)
*10. oktoober – [[Lalit Suri]], India hotelliärimees ja parlamendisaadik (59, infarkt)
*[[11. oktoober]] – [[Benito Martínez]], [[Kuuba]] pikaealine, pretendent maailma vanima inimese tiitlile (126?)
*11. oktoober – Sir [[Victor Goodhew]], briti konservatiivne poliitik (86)
*11. oktoober – [[Jacques Sternberg]], juudi päritolu belgia-prantsuse ulmekirjanik (83, kopsuvähk)
*11. oktoober – [[Cory Lidle]], USA pesapallur (34, lennuõnnetus)
*11. oktoober – [[Jüri Ehlvest]], eesti kirjanik (39, infarkt)
*[[12. oktoober]] – [[Gillo Pontecorvo]], juudi päritolu [[Itaalia]] filmirežissöör (86)
*[[13. oktoober]] – [[Marija Budjonnaja]], [[Nõukogude Liidu marssal]]i [[Semjon Budjonnõi]] lesk (90)
*13. oktoober – [[Dino Monduzzi]], itaalia päritolu [[katoliku kirik|roomakatoliku]] kardinal (84)
*13. oktoober – [[Virve Soovik-Uuetoa]], eesti baleriin ja luuletaja (79)
*[[14. oktoober]] – [[James Barr]], [[šotlased|šoti]] piibliloolane, Vana Testamendi ekspert (82)
*14. oktoober – [[Freddy Fender]], mehhiko päritolu USA laulja (69, kopsuvähk)
*14. oktoober – [[Jüri Eenmaa]], eesti jurist (52, tuleõnnetus)
*14. oktoober – [[Chun Wei Cheung]], hiina päritolu [[Holland]]i sõudja (34, maksavähk)
*[[15. oktoober]] – [[Derek Bond]], briti näitleja (86)
*15. oktoober – [[William Bright]], USA keeleteadlane (78)
*[[16. oktoober]] – [[Trebisonda Valla]], itaalia tõkkejooksja, kuldmedal [[1936]]. aasta [[Berliini olümpiamängud]]elt (90)
*16. oktoober – [[Valentín Paniagua]], [[Peruu]] poliitik, president [[2000]]–[[2001]] (70, südamelõikuse tüsistused)
*16. oktoober – [[Niall Andrews]], [[Iirimaa|Iiri]] poliitik, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[1984]]–[[2004]] (69)
*16. oktoober – [[Anatoli Voronin]], vene meediategelane (55, tapeti)
*[[17. oktoober]] – [[Daniel Emilfork]], juudi päritolu prantsuse näitleja (82)
*17. oktoober – [[Lieuwe Steiger]], hollandi jalgpallur (82)
*17. oktoober – [[Christopher Glenn]], USA raadio- ja teleajakirjanik (68, maksavähk)
*[[18. oktoober]] – [[Oberia Coffin]], USA pikaealine, pretendent maailma vanima inimese tiitlile (122?)
*18. oktoober – [[Anna Russell]], briti-[[kanada]] koomik ja satiirik (94)
*18. oktoober – [[Mario Francesco Pompedda]], itaalia päritolu roomakatoliku kardinal (77)
*[[19. oktoober]] – [[Arnold Viiding]], eesti kergejõustiklane (95)
*19. oktoober – parun [[Ralph Harris]], briti majandusteadlane (81)
*19. oktoober – [[Phyllis Kirk]], USA näitlejanna (79)
*19. oktoober – [[Vladimir Nazarenko]], vene tuumafüüsik, Venemaa Teaduste Akadeemia liige (72)
*[[20. oktoober]] – [[Kaarlo Tuominen]], soome takistusjooksja (98)
*20. oktoober – [[Jane Wyatt]], USA filminäitleja (96)
*20. oktoober – vürstinna [[Irene Galitzine]], vene päritolu Itaalia moedisainer (90)
*20. oktoober – [[Maxi Herber]], saksa iluuisutaja, kuldmedal [[1936]]. aasta [[Berliini olümpiamängud]]elt (86)
*20. oktoober – [[Pärt Lias]], eesti kirjandusteadlane ja semiootik (65)
*[[21. oktoober]] – [[Paul Biegel]], hollandi lastekirjanik (81)
*21. oktoober – [[Nersi Gorgia]], [[Iraan]]i näitleja (68)
*21. oktoober – [[Paul Walters]], briti raadio- ja teleprodutsent (59)
*[[22. oktoober]] – [[Masayuki Fujio]], [[jaapan]]i poliitik, endine haridusminister (89)
*22. oktoober – [[Lembit Lauri]], eesti ajakirjanik (77)
*22. oktoober – [[Choi Kyu-hah]], [[Lõuna-Korea]] peaminister [[1976]]–[[1979]] ja president 1979–[[1980]] (87)
*[[23. oktoober]] – [[Rein Strickwerda]], rahvusvaheliselt tuntud hollandi ortopeed (76)
*23. oktoober – [[Bruno Lauzi]], itaalia laulja ja helilooja (69, Parkinsoni tõbi)
*[[24. oktoober]] – [[Rafael Ramírez Heredia]], mehhiko kirjanik (67, kopsuvähk)
*[[25. oktoober]] – [[Kintaro Ohki]], [[korea]] maadleja (77, südamerabandus)
*25. oktoober – [[Robert Rosenberg]], Iisraeli kirjanik (54, vähk)
*[[26. oktoober]] – [[Tillman Franks]], USA helilooja, basskitarrist ja muusikaprodutsent (86)
*26. oktoober – [[Theodore Taylor]], USA kirjanik (85, infarkt)
*26. oktoober – [[Pontus Hultén]], rootsi muuseumidirektor ja kunstikollektsionäär (82)
*26. oktoober – [[Rogério Duprat]], [[Brasiilia]] helilooja (74, vähk)
*[[27. oktoober]] – [[Ghulam Ishaq Khan]], [[Pakistan]]i president [[1988]]–[[1993]] (91)
*27. oktoober – [[József Gregor]], ungari ooperilaulja (66)
*27. oktoober – [[Aleksander Tammert seenior]], eesti kuulitõukaja ja treener (59)
*27. oktoober – [[Reko Lundán]], soome kirjanik ja teatrilavastaja (37, ajukasvaja)
*[[28. oktoober]] – [[Marijohn Wilkin]], USA kantrilaulja (86)
*28. oktoober – [[Henry Fok]], [[Hongkong|Hongkongi]] ettevõtja ja poliitik (83, vähk)
*28. oktoober – [[Tina Aumont]], prantsuse näitlejanna (60)
*28. oktoober – [[Trevor Berbick]], Jamaica profipoksija, endine profipoksi raskekaalu maailmameister (51, tapeti)
*[[29. oktoober]] – [[Mohammadu Maccido]], [[Sokoto]] sultan [[1996]]–[[2006]] (78, lennuõnnetus)
*[[30. oktoober]] – [[Jens Christian Hauge]], Norra vabadusvõitleja ja poliitik (91)
*30. oktoober – [[Aleksander Tšikin]], Eesti jooksja ja treener (91)
*30. oktoober – [[Clifford Geertz]], USA antropoloog (80)
*[[31. oktoober]] – [[Pieter Willem Botha]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] peaminister [[1978]]–[[1984]] ja president 1984–[[1989]] (90)
*31. oktoober – [[Aud Schønemann]], norra näitlejanna (83)
*31. oktoober – [[William Franklyn]], briti näitleja (81, eesnäärmevähk)
*31. oktoober – [[Peter Fryer]], briti marksistlik ajakirjanik (79)
==November==
*[[1. november]] – [[Silvio Varviso]], [[Šveits]]i dirigent (82)
*1. november – [[William Styron]], [[USA]] kirjanik (81, kopsupõletik)
*1. november – [[John Schofield]], [[Suurbritannia|briti]] jalgpallur (75)
*1. november – [[Adrienne Shelly]], USA näitlejanna (40, enesetapp)
*[[2. november]] – [[Signe Mölder]], eesti skulptor (87)
*2. november – [[Milly Vitale]], [[itaalia]] näitlejanna (74)
*2. november – [[Adrien Douady]], [[prantslased|prantsuse]] matemaatik (71)
*[[3. november]] – krahv [[Albrecht von Goertz]], [[sakslased|saksa]] päritolu USA autodisainer (92)
*3. november – [[Paul Mauriat]], prantsuse orkestrijuht (81)
*3. november – [[Alberto Spencer]], [[Ecuador]]i jalgpallur (68)
*[[4. november]] – [[Nelson S. Bond]], USA kirjanik (97)
*4. november – [[Dajan Ahmet]], tatari päritolu [[Eesti]] näitleja ja lavastaja (44, liiklusõnnetus)
*[[5. november]] – [[Pietro Rava]], itaalia jalgpallur (90)
*5. november – [[Sam Bowers]], USA poliitiline aktivist, [[Ku Klux Klan]]i üks liidreid (82)
*5. november – [[Bülent Ecevit]], [[Türgi]] poliitik ja kirjanik, mitmekordne peaminister (81)
*5. november – [[Chen Ding-nan]], [[Taiwan]]i poliitik (63, kopsuvähk)
*[[6. november]] – [[Miguel Aceves Mejía]], [[mehhiko]] näitleja, helilooja ja laulja (90)
*6. november – [[Francisco Fernández-Ochoa]], [[hispaania]] mägisuusataja, kuldmedal [[1972. aasta taliolümpiamängud]]elt (56, vähk)
*[[7. november]] – [[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (91)
*7. november – [[Jean-Jacques Servan-Schreiber]], prantsuse poliitik ja ajakirjanik (82)
*7. november – [[John Coburn]], [[Austraalia]] kunstnik (81)
*7. november – [[Aino Kukk]], eesti maletaja (76)
*[[8. november]] – [[Indrek Tuul]], eesti aerutamistreener (68)
*8. november – [[Lia Looveer]], eestluse edendaja Austraalias (86)
*[[9. november]] – [[Markus Wolf]], juudi päritolu [[Saksa DV]] luureametnik (83)
*9. november – [[Margareete-Helge Otter]], eesti rohuteadlane ja farmakoloog-biokeemik (69)
*9. november – [[Ed Bradley]], USA ajakirjanik (65, leukeemia)
*[[10. november]] – [[Maurice Floquet]], [[Prantsusmaa]] vanim inimene (111)
*10. november – [[Jack Palance]], USA filminäitleja (87)
*10. november – [[Diana Coupland]], briti näitlejanna (74, südamelõikuse tüsistused)
*10. november – [[Igor Sergejev]], [[Venemaa]] marssal, kaitseminister [[1997]]–[[2001]] (68)
*10. november – [[Nadarajah Raviraj]], tamili päritolu [[Sri Lanka]] poliitik (44, mõrvati)
*[[11. november]] – [[Ronnie Stevens]], briti koomik (81)
*11. november – [[Jabu Khanyile]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] muusik (49, eesnäärmevähk)
*11. november – [[Belinda Emmett]], Austraalia näitlejanna ja lauljanna (32, rinnavähi metastaasid)
*[[12. november]] – [[Alphonse Halimi]], juudi päritolu Prantsusmaa poksija (74, kopsupõletik)
*12. november – [[Mario Merola]], itaalia laulja ja näitleja (72, hingamisraskused)
*[[13. november]] – [[Konrad Fuchs]], saksa päritolu vaimulik, vanim katoliku preester maailmas ja Esimese maailmasõja veteran (109)
*[[14. november]] – [[Zelimhan Magomedov]], Venemaa naftafondi juht (50, mõrvati)
*[[15. november]] – [[Paul Rigby]], Austraalia koomiksikunstnik (82, infarkt)
*15. november – [[Ken Ishikawa]], [[jaapanlased|jaapani]] mangakunstnik (58)
*[[16. november]] – [[Milton Friedman]], juudi päritolu USA majandusteadlane (94, südamepuudulikkus)
*16. november – [[Juri Levada]], vene sotsioloog (76, infarkt)
*16. november – [[Paris Theodore]], USA relvakonstruktor (63, polüskleroos)
*[[17. november]] – [[Hugo Raudsaar]], eesti astronoom (83)
*17. november – [[Flo Sandon's]], itaalia lauljatar, [[Sanremo muusikafestival]]i võitja [[1953]] (82)
*17. november – [[Ferenc Puskás]], ungari jalgpallur (79, kopsupõletik)
*17. november – [[Vadim Zagladin]], [[NSV Liit|NSV Liidu]] välissuhete ekspert, aastatel [[1988]]–[[2006]] [[Mihhail Gorbatšov]]i nõunik (79)
*17. november – [[Ruth Brown]], USA bluusilaulja (78, südamelõikuse tüsistused)
*[[18. november]] – [[Lars Chemnitz]], [[Taani]] ja [[Gröönimaa]] poliitik (81)
*18. november – [[Lee Tong-won]], [[Lõuna-Korea]] poliitik ja diplomaat, välisminister [[1964]]–[[1966]]
*18. november – [[Movladi Baissarov]], [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia]] presidendi endine ihukaitse ülem ja [[FSB]] eriüksuse komandör (38?, tapeti)
*[[19. november]] – Sir [[Edward Ford]], Suurbritannia õukondlane, kuningas [[George VI]] ja kuninganna [[Elizabeth II]] erasekretäri abi [[1946]]–[[1967]] (96)
*19. november – Tan Sri [[Mohd Khir Johari]], Malaisia poliitik, endine haridusminister (83, infarkt)
*19. november – [[Lehti Viiroja]], eesti kunstiteadlane (83)
*19. november – [[Francis Girod]], prantsuse filmilavastaja ja -stsenarist (62, infarkt)
*19. november – [[Leo Linkovesi]], soome kiiruisutaja (59)
*[[20. november]] – [[Robert Altman]], USA filmilavastaja (81)
*20. november – [[Zoia Ceaușescu]], Rumeenia matemaatik, diktaator [[Nicolae Ceaușescu]] tütar (56, kopsuvähk)
*20. november – [[Walid Hassan]], Iraagi koomik (47, mõrvati)
*[[21. november]] – [[Hassan Gouled Aptidon]], Djibouti president 1977–1999 (90)
*21. november – [[Viktor Sergejev]], vene filmilavastaja ja -produtsent (68)
*21. november – [[Svein Erik Bakke]], norra ettevõtja (59)
*21. november – [[Konstantin Meštšerjakov]], vene pangandustegelane (mõrvati)
*21. november – [[Pierre Amine Gemayel]], Liibanoni poliitik, tööstusminister 2005–2006 (34, mõrvati)
*21. november – [[Vadim Zagladin]], Nõukogude Liidu välissuhete ekspert, ajakirjanik ja parteitegelane
*[[22. november]] – [[John Peyton]], Suurbritannia poliitik, transpordiminister 1970–1974 (87)
*22. november – [[Lembit Maurer]], eesti poksija (77)
*[[23. november]] – [[Anita O'Day]], USA džässilauljatar (87, kopsupõletik)
*23. november – [[Philippe Noiret]], prantsuse näitleja (76, vähk)
*23. november – [[Aleksandr Litvinenko]], endine Venemaa luuraja, president [[Vladimir Putin]]i kriitik (44, mürgitamine)
*[[24. november]] – [[William Diehl]], USA kirjanik ja fotoajakirjanik (81, aordi aneurüsm)
*24. november – [[Zdeněk Veselovský]], tšehhi zooloog (78, südamepuudulikkus)
*24. november – [[Juice Leskinen]], soome muusik (56)
*[[25. november]] – [[Emilio Vedova]], itaalia maalikunstnik (87)
*[[26. november]] – [[Kosti Klemelä]], soome näitleja (86)
*26. november – [[Mário Cesariny de Vasconcelos]], portugali sürrealistlik maalikunstnik (83)
*26. november – [[Spartak Beglov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud (82)
*26. november – [[David Cockrum]], USA koomiksikunstnik, koomiksi "[[X-Men]]" looja (63, suhkurtõbi)
*26. november – [[Isaac Gálvez]], hispaania jalgrattur (31, liiklusõnnetus)
*[[27. november]] – [[Annie Knight]], teadaolevalt kõige vanem inimene Suurbritannias (111)
*27. november – [[Paul Ernst Ruppel]], saksa vaimuliku muusika helilooja (93)
*27. november – [[Don Butterfield]], USA džässmuusik (tuubamängija) (83, infarkt)
*27. november – [[Ber-Leib Gassmann]], juudi päritolu Eesti jurist ja notar (82)
*27. november – [[Bertil Antonsson]], Rootsi maadleja (85)
*[[28. november]] – [[Max Merkel]], [[austerlased|austria]] jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*28. november – [[Ljubov Polištšuk]], vene filminäitleja (57, selgroo haigus)
*[[29. november]] – [[Leon Niemczyk]], poola näitleja (82)
*29. november – [[Akio Jissoji]], jaapani tele- ja filmirežissöör (69)
*[[30. november]] – [[Rafael Buenaventura]], [[Filipiinid]]e rahandustegelane, keskpanga president [[1999]]–[[2005]] (68, neeruvähk)
*30. november – [[Shirley Walker]], USA filmimuusika helilooja (61, aju aneurüsm)
==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Edi Sudjarat]], [[Indoneesia]] endine kaitseminister (68, hingamispuudulikkus)
*1. detsember – [[Claude Jade]], prantsuse filminäitleja (58, silmavähk)
*[[2. detsember]] – [[Mariska Veres]], hollandi ansambli [[Shocking Blue]] laulja (59, vähk)
*2. detsember – [[Kurt Wasserfallen]], [[Rootsi]] poliitik (59, vähk)
*[[3. detsember]] – [[Alli Vaittinen-Kuikka]], [[Soome]] meditsiinitöötaja ja poliitik (88)
*3. detsember – [[Craig Hinton]], briti ulmekirjanik ja ajakirjanik (42)
*[[4. detsember]] – [[Joseph Ki-Zerbo]], [[Burkina Faso]] poliitik (84)
*4. detsember – [[Arthur Shimkin]], juudi päritolu [[USA]] lastemuusika produtsent (84, põievähk)
*[[5. detsember]] – [[Tiina Nurk]], [[eestlased|eesti]] kunstiajaloolane (88)
*5. detsember – [[David Bronštein]], juudi päritolu [[NSV Liit|NSV Liidu]] maletaja (82)
*5. detsember – [[Gernot Jurtin]], austria jalgpallur (51, vähk)
*[[6. detsember]] – [[Kevin Berry]], [[Austraalia]] ujuja, olümpiavõitja [[1964]] (61, ajukasvaja)
*6. detsember – [[Khan Ahmedov]], [[Türkmenistan]]i peaminister [[1989]]–[[1992]]
*[[7. detsember]] – [[Moses Hardy]], USA vanim mees, [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran (113)
*7. detsember – [[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 (81)
*7. detsember – [[Jeane Kirkpatrick]], USA diplomaat, suursaadik [[ÜRO]]s [[1981]]–[[1985]] (80, südamepuudulikkus)
*7. detsember – [[Kim Hyung-chil]], [[Lõuna-Korea]] ratsasportlane (47, hukkus kukkunud hobuse all)
*[[8. detsember]] – [[Martha Tilton]], USA lauljatar (91)
*[[9. detsember]] – [[Ilse Leetaru]], eesti kunstnik ja kunstikoguja (91)
*9. detsember – [[Georgia Gibbs]], USA lauljatar (87)
*9. detsember – [[Francesco Rosetta]], itaalia jalgpallur (84, vähk)
*[[10. detsember]] – [[Augusto Pinochet]], [[Tšiili]] sõjaväelane ja poliitik (91)
*10. detsember – [[Salvatore Pappalardo]], itaalia päritolu roomakatoliku kardinal, [[Palermo]] peapiiskop aastatel [[1970]]–[[1996]] (88)
*[[11. detsember]] – [[Elizabeth Holden]], USA pikaealine, vanim inimene maailmas (116)
*11. detsember – [[Kenneth Cummins]], Briti mereväelane, esimese maailmasõja veteran (106)
*11. detsember – [[Herbert Sepp]], eesti õigusteadlane (77)
*11. detsember – [[Lo Tak Shing]], [[Hiina]] poliitik (71, südamerabandus)
*[[12. detsember]] – [[Raymond P. Shafer]], USA poliitik, [[Pennsylvania]] kuberner [[1967]]–[[1971]] (89, südamepuudulikkus)
*12. detsember – [[Paul Arizin]], USA korvpallur (78)
*12. detsember – [[Cor van der Hart]], hollandi jalgpallur (78)
*12. detsember – [[Peter Boyle]], USA filminäitleja (71, müeloom)
*[[13. detsember]] – [[Henry Beachell]], USA põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (100)
*13. detsember – [[Jorma Vanamo]], Soome diplomaat ja suursaadik (93)
*13. detsember – [[Loyola de Palacio]], [[Hispaania]] poliitik, [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[1999]]–[[2004]] (56, vähk)
*[[14. detsember]] – [[Anton Balasingham]], tamili päritolu [[Sri Lanka]] poliitik (68, vähk)
*14. detsember – [[Robert Long]], hollandi laulja ja telesaatejuht (63, vähk)
*14. detsember – [[Kate Fleming]], USA näitlejanna ja heliraamatute sisselugeja (41, uppus)
*[[15. detsember]] – [[Pentti H. Tikkanen]], soome kirjanik (79)
*15. detsember – [[Clay Regazzoni]], Šveitsi autovõidusõitja (67, autoõnnetus)
*[[16. detsember]] – [[Pnina Salzman]], juudi päritolu Iisraeli naispianist ja klaveriõpetaja (84)
*16. detsember – [[Larry Zox]], USA abstraktsionistlik maalikunstnik (69, vähk)
*16. detsember – [[Goce Nikolovski]], makedoonia laulja (59, enesetapp)
*[[17. detsember]] – [[Victor Terras]], eesti päritolu USA kirjandusteadlane (85)
*17. detsember – [[Esko Nikkari]], soome näitleja (68, vähk)
*[[18. detsember]] – [[Ruth Bernhard]], saksa päritolu USA naisfotograaf (101)
*18. detsember – [[Joseph Barbera]], itaalia päritolu USA animaator, animafilmide lavastaja ja produtsent (95)
*18. detsember – [[Daniel Pinkham]], USA helilooja ja organist (83)
*18. detsember – [[Denny Payton]], briti rokkmuusik (63)
*[[19. detsember]] – [[Jack Burnley]], USA koomiksikunstnik (95)
*19. detsember – [[Danuta Rinn]], poola lauljatar (70, vähk)
*19. detsember – [[Norik Širõn]], tatari päritolu [[Krimm]]i ajakirjanik ja ühiskonnategelane (22, tapeti)
*[[20. detsember]] – [[Juri Ždanov]], [[NSV Liit|NSV Liidu]] akadeemik (keemik), [[Andrei Ždanov]]i poeg (87)
*20. detsember – [[Tsepo Letlaka]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (80)
*20. detsember – [[Yukio Aoshima]], jaapani koomik ja [[Tōkyō prefektuur]]i endine juht (74)
*20. detsember – [[Ma Ji]] (''Mǎ Jì''), [[hiinlased|hiina]] näitleja (72, südamerabandus)
*20. detsember – [[Piergiorgio Welby]], itaalia luuletaja ja eutanaasia pooldaja (60)
*[[21. detsember]] – [[Sydney Wooderson]], briti keskmaajooksja (92, neerupuudulikkus)
*21. detsember – [[Ann Philippa Pearce]], briti lastekirjanik (86, insult)
*21. detsember – [[Saparmyrat Nyýazow]], Türkmenistani poliitik (66)
*[[22. detsember]] – [[Eino Jutikkala]], soome ajaloolane (99)
*22. detsember – [[Mirjam Helin]], soome ooperilaulja (95)
*22. detsember – [[Ervin Lázár]], ungari kirjanik (70)
*22. detsember – [[Dennis Linde]], USA helilooja ja laulusõnade autor (63, kopsufibroos)
*22. detsember – [[Jelena Muhhina (võimleja)|Jelena Muhhina]], vene päritolu NSV Liidu võimleja (46)
*[[23. detsember]] – [[Robert Stafford]], USA poliitik (93)
*23. detsember – [[Charlie Drake]], briti koomik, näitleja ja laulja (81)
*23. detsember – [[Bo Mya]], [[Birma]] [[karenid|kareni]] mässuliste juht aastatel [[1976]]–[[2004]] (79, diabeedi tüsistused)
*23. detsember – [[Marilyn Waltz]], USA modell (75)
*[[24. detsember]] – [[Braguinha]] (Carlos Alberto Ferreira Braga), [[Brasiilia]] helilooja ja laulja (99)
*24. detsember – [[Frank Stanton]], USA raadio- ja telekompanii [[CBS]] president [[1946]]–[[1971]] (98)
*24. detsember – [[Kenneth Sivertsen]], norra muusik ja luuletaja (45, ajukahjustus)
*[[25. detsember]] – [[James Brown]], USA mustanahaline soulmuusik, laulja ja muusikaprodutsent (73, kopsupõletik)
*[[26. detsember]] – [[Gerald Ford]], USA president [[1974]]–[[1977]] (93)
*26. detsember – [[John Heath-Stubbs]], briti luuletaja ja tõlkija (88, kopsuvähk)
*26. detsember – [[Ivar Formo]], norra suusataja (55, uppus)
*[[27. detsember]] – [[Pierre Delanoë]], prantsuse luuletaja ja laulusõnade autor (88)
*27. detsember – [[Marmaduke Hussey]], Suurbritannia tele- ja raadiokompanii [[BBC]] juht [[1986]]–[[1996]] (83)
*27. detsember – [[Conrad Buchanan]] (34)
*[[28. detsember]] – [[Kōmei Abe]], jaapani helilooja (95)
*28. detsember – [[Don Edgren]], Disneylandi atraktsioonide insener (83)
*28. detsember – [[Stanislav Landgraf]], Venemaa näitleja (68)
*28. detsember – [[Tommy Sandlin]], rootsi hokitreener (62, infarkt)
*28. detsember – [[Jamal Karimi-Rad]], [[Iraan]]i poliitik (50, hukkus liiklusõnnetuses)
*[[29. detsember]] – [[Boriss Gudz]], NSV Liidu luuraja ja ajaloolane (104)
*[[30. detsember]] – [[Anthony Lambton]], Suurbritannia konservatiivne poliitik (84)
*30. detsember – [[Donald Murray]], USA ajakirjanik (82)
*30. detsember – [[Şaddām Husayn]], [[Iraak|Iraagi]] president [[1979]]–[[2003]] (69; hukati poomise läbi)
*30. detsember – [[Michel Plasse]], Kanada hokimängija (58, südame seiskumine)
*30. detsember – [[Ron Fineman]], USA ajakirjanik (54)
*[[31. detsember]] – [[Yaakov Hodorov]], Iisraeli jalgpallur (79)
*31. detsember – [[Roy E. Posner]] (73)
*31. detsember – [[Liese Prokop]], Austria poliitik ja kergejõustiklane (65, aordi rebend)
[[Kategooria:2006]]
i23yxkotsdzbzud73a03w3euux16u1i
Juku Pent
0
36285
6180056
5596960
2022-08-19T08:22:11Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
'''Juku Pent''' (õieti '''Johannes Pent'''; [[20. november]] [[1918]] [[Jäneda]] – [[16. oktoober]] [[1991]] [[Sonthofen]], [[Saksamaa]]) oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja.
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] pälvis ta ühe päevaga nii I kui ka II klassi [[Raudrist]]i ([[1945]]).
Ta osales [[1952. aasta taliolümpiamängud]]el [[Oslo]]s [[Saksamaa]] koondise liikmena, tulles [[1952]]. aasta [[20. veebruar]]il 50 km suusatamises 26. kohale (ajaga 4:30.56,0).
==Kirjandus==
*[[Ants Männiste]]. Eesti suusasportlased taliolümpiamängudel 1936–1980. – [[Sporditäht]], [[2002]], nr 1, lk 18–20.
== Välislingid ==
* {{ESBL|Juku_Pent}}
*[https://www.postimees.ee/2534911/ka-valiseestlased-on-voistelnud-valgetel-olumpiatel Ka väliseestlased on võistelnud valgetel olümpiatel] Postimees, 5. veebruar 1998
{{JÄRJESTA:Pent, Juku}}
[[Kategooria:Eesti murdmaasuusatajad]]
[[Kategooria:Saksamaa murdmaasuusatajad]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Raudristi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]
32xvs1l7gqnqfqdp6o89gp7e1phzpr1
San Antonio
0
40270
6179993
6138675
2022-08-18T22:46:29Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel|räägib linnast Ameerika Ühendriikides Texases; 2004. aasta filmi kohta vaata artiklit [[San Antonio (film)]]; samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge [[San Antonio (täpsustus)]]}}
{{linn
| nimi = San Antonio
| hääldus =
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = San Antonio
| pilt = Downtown-san-antonio.jpeg
| lipp =
| lipu_link = [[San Antonio lipp]]
| vapp =
| vapi_link =
| pindala =
| elanikke =
| asendikaart = Texas
}}
'''San Antonio''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis, [[Bexari maakond|Bexari maakonna]] halduskeskus.
== Ajalugu ==
San Antonio asutasid hispaania kolonistid [[1718]]. aastal. See on Texase osariigi vanim linn. Linn on saanud nime keskajal elanud pühaku [[Padova Antonio]] järgi. Linnaõigused sai San Antonio 5. juunil 1837.
== Rahvastik ==
Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 1 434 625. San Antonio on elanike arvult Texase teine, USA seitsmes ja Põhja-Ameerika 12. linn. Aastal 2010 elas linnas 1 327 407 ja 2000. aastal 1 144 646. Perioodil 2000–2010 oli San Antonio USA kümne suurima linna seas kõige kiiremini kasvav linn. San Antonio kuulub [[Texase kolmnurk|Texase kolmnurga]] suurlinnastusse, paiknedes selle kolmnurga edelanurgas.
San Antonio on USA-s suurima elanike arvuga linn, kus [[ladinaameeriklased]] on enamuses (2020. aastal moodustasid ladinaameeriklased 63,85% rahvastikust).
== Turism ==
Igal aastal külastab San Antoniot 32 miljonit inimest.<ref>[http://www.sanantonioriverwalk.com/tourism.html sanantonioriverwalk.com] vaadatud 5.02.11</ref>
{{panoraampilt|STMCeastsmall.jpg|600px|Vaade [[South Texas Medical Center]]ile}}
== Sport ==
Linnas asub korvpalliklubi [[San Antonio Spurs]].
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{Commonskat}}
* [http://www.sanantonio.gov/ San Antonio koduleht]
* [http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/elu/usas-kerkib-uuselamurajoon-nimega-estonia.d?id=27680317 USA-s kerkib uuselamurajoon nimega Estonia]
{{USAsuurimadlinnad}}
[[Kategooria:Texase linnad]]
[[Kategooria:San Antonio| ]]
p4peh7kykavxl14mne2i7niwaahtz5h
Eesti raadiojaamade loend
0
44646
6179899
6179585
2022-08-18T16:12:31Z
85.253.16.218
/* Aktiivsed raadiojaamad */
wikitext
text/x-wiki
''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.''
==Aktiivsed raadiojaamad==
{| class="wikitable sortable"
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]]
|-
| [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]]
|-
| [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 ||
|-
| [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 ||
|-
| [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele
|-
| [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]]
|-
| [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Narva Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 ||
|-
| [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]]
|-
| [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme ||
|-
| [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 ||
|-
| [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele
|-
| [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 ||
|-
| [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 ||
|-
| [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 ||
|-
| [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 ||
|-
| [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 ||
|-
| [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 ||
|-
| [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele.
|-
| [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 ||
|-
| [[Radio Eli]] (Радио Эли) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 ||
|-
| [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal.
|-
| [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93,0 || Varem nimega [[Raadio 3]]
|-
| [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 ||
|-
| [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal
|-
| [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 ||
|-
| [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]]
|-
| [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 ||
|-
| [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 ||
|-
| [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 ||
|-
| [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele
|-
| [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 94,2 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]]
|-
| [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel
|-
| [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 ||
|-
| [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega Tallinnas [[Euro FM]] ja Narvas [[You FM]]
|-
| [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 ||
|-
| [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 ||
|-
| [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 ||
|-
| [[Star FM Eesti]] || || || [[eesti]] || FM || Lääne-Virumaa 88,5<br>Võrumaa 94,8<br>Jõgevamaa 95,8<br>Läänemaa 103,8 ||
|-
| [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 ||
|-
| [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 ||
|}
===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad===
{| class="wikitable sortable"
! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused
|-
| [[Rahvaraadio]] || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/
|-
| [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene ||
|-
| [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti ||
|-
| [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti ||
|-
| [[Hitmix Estonia]] || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee]
|-
| [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee]
|-
| [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti ||
|-
| [[Oma Raadio]] || || || ||
|-
| [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti ||
|-
| [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti ||
|-
| [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio
|-
| [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – ||
|-
| [[Tagatuba FM]] ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee]
|-
| [[Hits Radio Online]] || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee]
|-
| [[MeieFm]] || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee]
|-
|}
==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad==
{| class="wikitable sortable"
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]]
|-
| [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]]
|-
| [[Rix FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]]
|-
| [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]]
|-
| [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumor FM]]
|-
| [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 ||
|-
| [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga
|-
| [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019
|-
| [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]]
|-
| [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"-->
|-
| [[T-raadio]] || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 ||
|-
| [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 ||
|-
| [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998
|-
| [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 ||
|-
| [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991
|-
| [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama , [''sic''] et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref>
|-
| [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]]
|-
| [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 ||
|-
| [[Narva Raadio]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]]
|-
| [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]]
|-
| [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]]
|-
| [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]]
|-
| [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || ||
|-
| [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref>
|-
| [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003
|-
| [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996
|-
| [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016
|-
| [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005
|-
| [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002
|-
| [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel
|-
| [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref>
|-
| [[Radio Love]] || || || inglise || FM, internet || Tallinn 97,8 ||
|-
| [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]]
|-
| [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 ||
|-
| [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]]
|-
| [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM.
|-
| [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 ||
|-
| [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]]
|-
| [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref>
|-
| [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref>
|-
| [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997
|-
| [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref>
|-
| [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" />
|}
==Vaata ka==
*[[Raadio Eestis]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum
[[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]]
bqzpbl84dm3hf3mi3iqc6i9ct57avof
6180046
6179899
2022-08-19T08:05:04Z
85.253.16.218
/* Tegevuse lõpetanud raadiojaamad */
wikitext
text/x-wiki
''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.''
==Aktiivsed raadiojaamad==
{| class="wikitable sortable"
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]]
|-
| [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]]
|-
| [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 ||
|-
| [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 ||
|-
| [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele
|-
| [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]]
|-
| [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Narva Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 ||
|-
| [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]]
|-
| [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme ||
|-
| [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 ||
|-
| [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele
|-
| [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 ||
|-
| [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 ||
|-
| [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 ||
|-
| [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 ||
|-
| [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 ||
|-
| [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 ||
|-
| [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele.
|-
| [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 ||
|-
| [[Radio Eli]] (Радио Эли) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 ||
|-
| [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal.
|-
| [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93,0 || Varem nimega [[Raadio 3]]
|-
| [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 ||
|-
| [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal
|-
| [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 ||
|-
| [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]]
|-
| [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 ||
|-
| [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 ||
|-
| [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 ||
|-
| [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele
|-
| [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 94,2 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]]
|-
| [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel
|-
| [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 ||
|-
| [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega Tallinnas [[Euro FM]] ja Narvas [[You FM]]
|-
| [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 ||
|-
| [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 ||
|-
| [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 ||
|-
| [[Star FM Eesti]] || || || [[eesti]] || FM || Lääne-Virumaa 88,5<br>Võrumaa 94,8<br>Jõgevamaa 95,8<br>Läänemaa 103,8 ||
|-
| [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 ||
|-
| [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 ||
|}
===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad===
{| class="wikitable sortable"
! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused
|-
| [[Rahvaraadio]] || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/
|-
| [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene ||
|-
| [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti ||
|-
| [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti ||
|-
| [[Hitmix Estonia]] || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee]
|-
| [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee]
|-
| [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti ||
|-
| [[Oma Raadio]] || || || ||
|-
| [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti ||
|-
| [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti ||
|-
| [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio
|-
| [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – ||
|-
| [[Tagatuba FM]] ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee]
|-
| [[Hits Radio Online]] || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee]
|-
| [[MeieFm]] || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee]
|-
|}
==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad==
{| class="wikitable sortable"
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]]
|-
| [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]]
|-
| [[Rix FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]]
|-
| [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]]
|-
| [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumor FM]]
|-
| [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 ||
|-
| [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga
|-
| [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019
|-
| [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]]
|-
| [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"-->
|-
| [[T-raadio]] || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 ||
|-
| [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 ||
|-
| [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998
|-
| [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 ||
|-
| [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991
|-
| [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama , [''sic''] et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref>
|-
| [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]]
|-
| [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 ||
|-
| [[Narva Raadio]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]]
|-
| [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]]
|-
| [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]]
|-
| [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]]
|-
| [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || ||
|-
| [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref>
|-
| [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003
|-
| [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996
|-
| [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016
|-
| [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 2002–2005
|-
| [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002
|-
| [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel
|-
| [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref>
|-
| [[Radio Love]] || || || inglise || FM, internet || Tallinn 97,8 ||
|-
| [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]]
|-
| [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 ||
|-
| [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]]
|-
| [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM.
|-
| [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 ||
|-
| [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]]
|-
| [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref>
|-
| [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref>
|-
| [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997
|-
| [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref>
|-
| [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" />
|}
==Vaata ka==
*[[Raadio Eestis]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum
[[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]]
8p8024ldstyqw6b8r7ozfuqx8xtwlto
Jalgrattasport 1976. aasta suveolümpiamängudel
0
45189
6179886
4680432
2022-08-18T15:59:24Z
Andres
5
wikitext
text/x-wiki
'''[[Jalgrattasport]] [[1976. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[Montréal]]is hõlmas võistlusi [[18. juuli|18.]]–[[26. juuli]]ni.
== Trekisõit ==
=== Sprint ===
[[Olümpiavõitja]] [[1972]]: Daniel Morelon (Prantsusmaa).<br>
25 võistlejat.
<table border = 1>
<tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Võistleja</th><th>Riik</th></tr>
<tr><td>1.</td><td>[[Anton Tkáč]]</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td></tr>
<tr><td>2.</td><td>[[Daniel Morelon]]</td><td>[[Prantsusmaa]]</td></tr>
<tr><td>3.</td><td>[[Hans-Jürgen Geschke]]</td><td>[[Saksa DV]]</td></tr>
<tr><td>4.</td><td>[[Dieter Berkmann]]</td><td>[[Saksa FV]]</td></tr>
<tr><td>5.</td><td>[[Sergei Kravtsov]]</td><td>[[NSV Liit]]</td></tr>
<tr><td>6.</td><td>[[Yoshika Cho]]</td><td>[[Jaapan]]</td></tr>
<tr><td>7.</td><td>[[Niels Fredborg]]</td><td>[[Taani]]</td></tr>
<tr><td>8.</td><td>[[Giorgio Rossi]]</td><td>[[Itaalia]]</td></tr>
<tr><td>9.</td><td>[[Richard Tormen]]</td><td>[[Tšiili]]</td></tr>
<tr><td></td><td>Michel Vaarten</td><td>Belgia</td></tr>
</table>
=== 1000 m paigaltstardist ===
[[Olümpiarekord]]: [[Pierre Trentin]] (Prantsusmaa) 1.03,91 ([[1968]]).<br>
Olümpiavõitja 1972: Niels Fredborg (Taani) 1.06,44.<br>
30 võistlejat.
<table border = 1>
<tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Võistleja</th><th>Riik</th><th>Aeg</th></tr>
<tr><td>1.</td><td>[[Klaus-Jürgen Grünke]]</td><td>Saksa DV</td><td>1.05,927</td></tr>
<tr><td>2.</td><td>[[Michel Vaarten]]</td><td>[[Belgia]]</td><td>1.07,516</td></tr>
<tr><td>3.</td><td>Nils Fredborg</td><td>Taani</td><td>1.07,617</td></tr>
<tr><td>4.</td><td>[[Janusz Kierzkowski]]</td><td>[[Poola]]</td><td>1.07,660</td></tr>
<tr><td>5.</td><td>[[Eric Vermeulen]]</td><td>Prantsusmaa</td><td>1.07,846</td></tr>
<tr><td>6.</td><td>[[Hans Michalsky]]</td><td>Saksa FV</td><td>1.07,878</td></tr>
<tr><td>7.</td><td>[[Harald Bundli]]</td><td>[[Norra]]</td><td>1.08,093</td></tr>
<tr><td>8.</td><td>[[Walter Baeni]]</td><td>[[Šveits]]</td><td>1.08,112</td></tr>
<tr><td>9.</td><td>[[Miroslav Vymazal]]</td><td>Tšehhoslovakkia</td><td>1.08,173</td></tr>
<tr><td>10.</td><td>[[Massimo Marino]]</td><td>Itaalia</td><td>1.08,488</td></tr>
<tr><td>11.</td><td>[[David Weller]]</td><td>[[Jamaica]]</td><td>1.08,534</td></tr>
<tr><td>12.</td><td>[[Stephen Goodall]]</td><td>[[Austraalia]]</td><td>1.08,610</td></tr>
<tr><td>13.</td><td>[[Jocelyn Lovell]]</td><td>[[Kanada]]</td><td></td></tr>
</table>
=== 4000 m jälitussõit ===
==== Individuaalne ====
Olümpiarekord: [[Xaver Kurmann]] (Šveits) 4.39,42 (1968).<br>
Olümpiavõitja 1972: Knut Knudsen (Norra) 4.45,74.<br>
25 võistlejat.
<table border = 1>
<tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Võistleja</th><th>Riik</th><th>Aeg</th></tr>
<tr><td>1.</td><td>[[Gregor Braun]]</td><td>Saksa FV</td><td>4.47,61</td></tr>
<tr><td>2.</td><td>[[Herman Ponsteen]]</td><td>[[Holland]]</td><td>4.49,72</td></tr>
<tr><td>3.</td><td>[[Thomas Huschke]]</td><td>Saksa DV</td><td>4.52,71</td></tr>
<tr><td>4.</td><td>[[Vladimir Ossokin]]</td><td>NSV Liit</td><td>4.57,34</td></tr>
<tr><td>5.</td><td>[[Orfeo Pizzoferrato]]</td><td>Itaalia</td><td></td></tr>
<tr><td>6.</td><td>[[Garry Sutton]]</td><td>Austraalia</td><td></td></tr>
<tr><td>7.</td><td>[[Jan Iversen]]</td><td>Norra</td><td></td></tr>
<tr><td>8.</td><td>[[Michal Klasa]]</td><td>Tšehhoslovakkia</td><td></td></tr>
</table>
==== Meeskondlik ====
Olümpiarekord: Saksa FV 4.15,76 (1968).<br>
Olümpiavõitja 1972: Saksa FV 4.22,14.<br>
16 meeskonda.
<table border = 1>
<tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>Koosseis</th><th>Aeg</th></tr>
<tr><td>1.</td><td>[[Saksa FV]]</td><td>Gregor Braun, [[Hans Lutz]], [[Günther Schumacher]], [[Peter Vonhof]]</td><td>4.21,06</td></tr>
<tr><td>2.</td><td>[[NSV Liit]]</td><td>Vladimir Ossokin, [[Aleksandr Perov]], [[Vitali Petrakov]], [[Viktor Sokolov (jalgrattur)|Viktor Sokolov]]</td><td>4.27,15</td></tr>
<tr><td>3.</td><td>[[Suurbritannia]]</td><td>[[Ian Banbury]], [[Michael Bennett]], [[Robert Croker]], [[Ian Hallam]]</td><td>4.22,41</td></tr>
<tr><td>4.</td><td>[[Saksa DV]]</td><td>Thomas Huschke, [[Norbert Dürpisch]], [[Uwe Unterwalder]], [[Matthias Wiegand]]</td><td>4.22,75</td></tr>
<tr><td>5.</td><td>[[Poola]]</td><td></td><td></td></tr>
<tr><td>6.</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td><td></td><td></td></tr>
<tr><td>7.</td><td>[[Itaalia]]</td><td></td><td></td></tr>
<tr><td>8.</td><td>[[Holland]]</td><td></td><td></td></tr>
</table>
== Maanteesõit ==
=== Individuaalne ===
Olümpiavõitja 1972: [[Hennie Kuiper]] ([[Holland]]) 4:14.37.<br>
180,6 km, 14 riiki.<br>
134 võistlejat.
<table border = 1>
<tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Võistleja</th><th>Riik</th><th>Aeg</th></tr>
<tr><td>1.</td><td>[[Bernt Johansson]]</td><td>[[Rootsi]]</td><td>4:46.52</td></tr>
<tr><td>2.</td><td>[[Giuseppe Martinelli]]</td><td>[[Itaalia]]</td><td>4:47.23</td></tr>
<tr><td>3.</td><td>[[Mieczysław Nowicki]]</td><td>[[Poola]]</td><td></td></tr>
<tr><td>4.</td><td>[[Alfons de Wolf]]</td><td>[[Belgia]]</td><td></td></tr>
<tr><td>5.</td><td>[[Nikolai Gorelov]]</td><td>[[NSV Liit]]</td><td></td></tr>
<tr><td>6.</td><td>[[George Mount]]</td><td>[[USA]]</td><td></td></tr>
<tr><td>7.</td><td>[[Jean René Bernaudeau]]</td><td>[[Prantsusmaa]]</td><td></td></tr>
<tr><td>8.</td><td>[[Vittorio Algeri]]</td><td>Itaalia</td><td></td></tr>
<tr><td>9.</td><td>[[Peter Thaler]]</td><td>[[Saksa FV]]</td><td></td></tr>
<tr><td>10.</td><td>[[Bernardo Alfonsel]]</td><td>[[Hispaania]]</td><td>4:47.27</td></tr>
<tr><td>11.</td><td>[[Stanisław Szozda]]</td><td>Poola</td><td>4:49.01</td></tr>
<tr><td>12.</td><td>[[Ryszard Szurkowski]]</td><td>Poola</td><td></td></tr>
<tr><td>44.</td><td>'''[[Aavo Pikkuus]]'''</td><td>NSV Liit</td><td>4:54.49</td></tr>
</table>
=== Meeskondlik ===
Olümpiavõitja 1972: NSV Liit 2:11.17,8.<br>
102,5 km.<br>
28 meeskonda.
<table border = 1>
<tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>Koosseis</th><th>Aeg</th></tr>
<tr><td>1.</td><td>NSV Liit</td><td>[[Valeri Tšaplõgin]], '''[[Aavo Pikkuus]]''', [[Vladimir Kaminski]], [[Anatoli Tšukanov]]</td><td>2:08.53</td></tr>
<tr><td>2.</td><td>Poola</td><td>[[Tadeusz Mytnik]], Mieczysław Nowicki, Stanisław Szozda, Ryszard Szurkowski</td><td>2:09.13</td></tr>
<tr><td>3.</td><td>[[Taani]]</td><td>[[Verner Blaudzun]], [[Gert Frank]], [[Jörgen Hansen]], [[Jörn Lund]]</td><td>2:12.20</td></tr>
<tr><td>4.</td><td>Saksa FV</td><td>[[Hans-Peter Jakst]], [[Olaf Paltian]], [[Friedrich von Löffelholz]], [[Peter Weibel]]</td><td>2:12.35</td></tr>
<tr><td>5.</td><td>Tšehhoslovakkia</td><td>[[Petr Bucháček]], [[Petr Matoušek]], [[Milan Puzrla]], [[Vladimir Vondráček]]</td><td>2:18.54</td></tr>
<tr><td>6.</td><td>Suurbritannia</td><td>[[Paul Carbutt]], [[Philip Griffiths]], [[Dudley Hayton]], [[William Nickson]]</td><td>2:13.10</td></tr>
<tr><td>7.</td><td>[[Rootsi]]</td><td></td><td>2:13.13</td></tr>
<tr><td>8.</td><td>[[Norra]]</td><td></td><td>2:13.17</td></tr>
<tr><td>9.</td><td>[[Austraalia]]</td><td></td><td>2:13.43</td></tr>
<tr><td>10.</td><td>Saksa DV</td><td></td><td>2:14.33</td></tr>
<tr><td>11.</td><td>Itaalia</td><td></td><td>2:14.50</td></tr>
<tr><td>12.</td><td>[[Bulgaaria]]</td><td></td><td>2:15.07</td></tr>
</table>
[[Kategooria:1976. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Jalgrattasport olümpiamängudel]]
3wsv17homtbm8z7jgktkkjfiyi1cx71
Urmas Lattikas
0
46233
6180036
6176396
2022-08-19T07:33:20Z
194.204.33.9
Hasti
wikitext
text/x-wiki
6180038
6180036
2022-08-19T07:35:57Z
194.204.33.9
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Urmas Lattikas 2011.jpg|pisi|Urmas Lattikas 2011. aastal]]
'''Urmas Lattikas''' (sündinud [[17. august]]il [[1960]] [[Tapa]]l) on eesti [[helilooja]] ja [[džäss]]pianist.
[[Eesti Heliloojate Liit|EHL]] liige aastast [[2000]].
Lõpetas [[1974]] Tapa Muusikakooli [[klaver]]i erialal ja [[1986]] [[Eesti Muusikaakadeemia]] [[Kompositsiooni eriala|kompositsiooni]] erialal, [[Eino Tamberg]]i õpilasena. Täiendas end [[1990]] [[Boston]]is [[Berklee Muusikakolledž]]is kompositsiooni ja džässklaveri erialal.
[[1983]]. aastal asutas omanimelise džässkvinteti Jaak ja Alar.
==Tunnustus==
* [[1984]] [[Uno Naissoo]] nimelise loomingukonkursi laureaat<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2014-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140417002006/http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref>
* [[1984]] [[Uno Naissoo]] nimelise loomingukonkursi laureaat<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2014-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140417002006/http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref>
* [[2014]] [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=1026 Urmas Lattikas 1974 Tapa/ Tallinn]. Eesti Ansamblite Andmebaas
{{JÄRJESTA:Lattikas, Urmas}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti pianistid]]
[[Kategooria:Eesti džässmuusikud]]
[[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]
gqsd2k2avkuto0l99ftpvpvx30jjwmo
6180039
6180038
2022-08-19T07:44:47Z
Velirand
67997
Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/194.204.33.9|194.204.33.9]] ([[User talk:194.204.33.9|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]].
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Urmas Lattikas 2011.jpg|pisi|Urmas Lattikas 2011. aastal]]
'''Urmas Lattikas''' (sündinud [[17. august]]il [[1960]] [[Tapa]]l) on eesti [[helilooja]] ja [[džäss]]pianist.
[[Eesti Heliloojate Liit|EHL]] liige aastast [[2000]].
Lõpetas [[1974]] Tapa Muusikakooli [[klaver]]i erialal ja [[1986]] [[Eesti Muusikaakadeemia]] [[Kompositsiooni eriala|kompositsiooni]] erialal, [[Eino Tamberg]]i õpilasena. Täiendas end [[1990]] [[Boston]]is [[Berklee Muusikakolledž]]is kompositsiooni ja džässklaveri erialal.
[[1983]]. aastal asutas omanimelise džässkvinteti.
==Tunnustus==
* [[1984]] [[Uno Naissoo]] nimelise loomingukonkursi laureaat<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2014-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140417002006/http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref>
* [[1984]] [[Uno Naissoo]] nimelise loomingukonkursi laureaat<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2014-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140417002006/http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref>
* [[2014]] [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=1026 Urmas Lattikas 1974 Tapa/ Tallinn]. Eesti Ansamblite Andmebaas
{{JÄRJESTA:Lattikas, Urmas}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti pianistid]]
[[Kategooria:Eesti džässmuusikud]]
[[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]
snlrcuqnnytkuzv8pd73hwyowcicwsm
Laimonas Pautienius
0
49125
6180143
5473388
2022-08-19T11:55:53Z
Ikrep
88647
Teabe uuendamine
wikitext
text/x-wiki
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2019}}
'''Laimonas Pautienius''' (sündinud [[3. mai]]l [[1973]] [[Leedu]]s [[Merkinė]]s) on leedu [[ooperilaulja]] ([[bariton]]).
Lapsepõlves õppis ta [[klaver]]it lastemuusikakoolis. [[1997]] lõpetas Leedu Muusikaakadeemias professor [[Virgilijus Noreika]] lauluklassi. Samal aastal debüteeris [[Leedu Rahvusooper]]is (LRO) G. Puccini ooperis "[[Tosca]]" Spoleta rollis.
1999 debüteeris Laimonas Pautienius Kaunase Muusikateatris, mis on jäänud tema koduteatriks kuigi aastatel 2009-2020 oli Laimonas Pautienius ühtlasi ka Düsseldorfi Deutsche Oper am Rhein solist.
Laimonas Pautienius on esinenud Leedu Rahvusooperi Sümfooniaorkestriga (dirigent V. Viržonis)[[XXI Sajandi Orkester | XXI Sajandi Orkestriga]] ("Puccini Gala" 2008, dirigent [[Erki Pehk]]) ja Rahvusliku Filharmooniaorkestriga (dirigent J. Domarkas). On andnud kontserte USA-s, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Eestis.
PromFesti raames [[Pärnu Endla teater|Endla teatris]]: [[Rubinstein]]i "[[Deemon (ooper)|Deemon]]" (Deemon, 2005, lavastaja [[Mati Unt]]) ja [[George Bizet]]' "[[Carmen (ooper)|Carmen]]" (Escamilio, 2007)
== Tunnustus ==
Laimonas Pautienius on Vabariikliku J. Gruodise nimelise lauljate konkursi võitja (1996). 2001 aastal anti talle Leedu teatri kõrgeim auhind – St. Christopheri kuju (opereti valdkonnas). 2002 võitis ta I preemia konkursil "Operett – my love". Aastal 2003 hinnati teda Leedu Teatriliidu auhinna ja Leedu Kultuuriministeeriumi preemiaga. Samal aastal – 2003 – valiti Laimonas Pautienius Leedu aasta ooperisolistiks.
2003 aastal võitis Laimonas Pautienius I preemia III[[Klaudia Taevi nimeline konkurss| Klaudia Taevi nimelisel Rahvusvahelisel Konkursil]] Pärnus. Konkursi preemia osana astus ta 2004. mais [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperis Estonia]] üles Germonti (Verdi "La Traviata") ja Jeletski rollis (Tšaikovski "Padaemand") ning esitas Deemoni (2005) ja Escamillo (2007) rollid PromFesti raames valminud ooperiproduktsioonides.
{{DEFAULTSORT:Pautienius, Laimonas}}
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
[[Kategooria:Leedu lauljad]]
[[Kategooria:Leedu ooperilauljad]]
nbnxme0x8kksg0pa3jdyu7heo0o7lfb
Ivar Grünthal
0
49423
6179808
6165791
2022-08-18T12:41:35Z
193.40.13.174
/* Isiklikku */
wikitext
text/x-wiki
'''Ivar Grünthal''' ([[8. juuni]] [[1924]] [[Tartu]] – [[14. veebruar]] [[1996]] [[Göteborg]]) oli eesti kirjanik, arst ja poliitik.
== Elulugu ==
Õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is aastatel [[1932]]–[[1941]]. Pärast seda jätkas õpinguid [[Tartu Ülikool|Tartu]], [[Helsingi Ülikool|Helsingi]] ja [[Lundi ülikool]]is, õppides [[arstiteadus]]t. Lõpetas Lundi ülikooli [[meditsiinilitsentsiaat|meditsiinilitsentsiaadi]] kraadiga [[1951]]. aastal. Astus [[Rootsi]]s paguluses olles aastal [[1945]] [[EÜS Põhjala]] liikmeks.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis [[Soome armee]]s, kuuludes Eesti vabatahtlike rügemendi [[JR 200]] koosseisu, pärast ohvitserikoolituse läbimist ülendati [[lipnik]]uks (''vänrikki'').
Töötas aastatel [[1952]]–[[1958]] [[Visby]]s arstina. Aastast [[1959]] oli sotsiaalarst [[Göteborg]]is.
Aastatel [[1957]]–[[1966]] oli kultuuriajakirja [[Mana (ajakiri)|Mana]] toimetaja ja väljaandja. 1956–1962 oli ta [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e esinduskogu liige.
Tõlkis eesti luulet [[rootsi keel]]de, avaldas rohkelt artikleid ja arvustusi ajakirjades.
[[1. jaanuar]]il [[1962]] nimetas [[peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] [[August Rei]] Ivar Grünthali [[portfellita minister|portfellita ministriks]] ja [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalministri]] kohusetäitjaks peaministri asetäitja [[Aleksander Warma]] juhitavas [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuses eksiilis]].
== Teosed ==
=== Luulekogud ===
* "Uni lahtiste silmadega". Orto, [[Göteborg]]/[[Toronto]] [[1951]]
* "Müüdid mülka põhja kadunud maast". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1953]]
* "Must pühapäev". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1954]]
* "Meri". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1958]]
* "Lumi ja lubi". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1960]]
* "Mõõt on täis". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1964]]
Koondkogu "Neitsirike" sisaldab tervikuna kõik varem ilmunud luulekogud. Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1995]]
=== Värssromaanid ===
* "Peetri kiriku kellad". [[Göteborg]] [[1962]]
* "Laulu võim" – ajakirjas Mana [[1966]]–[[1986]], nr. 31, 43–52 ja 54–55
=== Kriitika, esseistika ===
* "Müütide maagia". Koostaja ja järelsõna: [[Mall Jõgi]]. Sari [[Eesti mõttelugu]], nr 40, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]]
== Tunnustus ==
* 1960 – [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Meri")
*1996 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (luule valikkogu „Neitsirike“)
== Isiklikku ==
Ivar Grünthal oli ajakirjanik [[Vera Poska-Grünthal]]i ja jurist [[Timotheus Grünthal]]i teine laps, riigimees [[Jaan Poska]] lapselaps.<ref name=":0">EE 14. köide lk. 73</ref>
Tal oli vanem õde [[Tanni Kents|Constancia]] (1920–2005) ja noorem õde Vera ([[1925]]–[[2018]]) ning noorem vend [[Timotheus Grünthal jr]] (sündinud [[1930–2008]]). Tema onu [[Villem Grünthal-Ridala]] oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija<ref name=":0" />.
Abikaasa Virve Grünthal (Lasberg), tütred Anne, Pia ja Kristiina, poeg Ivar-Hendrik.
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
* [[Arne Merilai]], "Ropp ja harras Ivar Grünthal" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1993]], nr. 4, lk. 193–198
* [[Mall Jõgi]], "Taevaste ja vaevaste ratsanike mail. Vaateid Ivar Grünthali kriitikasse" – Looming [[1994]], nr. 6, lk. 826–843
* [[Hellar Grabbi]], "Tulgu uus taevas". [[Virgela]], [[Tallinn]] [[1999]], lk. 41–49, 108–111, 242–245
* [[Hellar Grabbi]], "Ivar Grünthal: mälestusi, märkmeid, mõtteid" – [[Keel ja Kirjandus]] [[2006]], nr. 2, lk. 139–148
* Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn, 2010, 527 lk. (ISBN 978-9949-21-171-5)
== Välislingid ==
{{vikitsitaadid}}
* [[Janika Kronberg]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/04/11/kultuur.htm#esimene raamatu "Neitsirike" arvustus]
* [[Janika Kronberg]], [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=36270&number=331&rubriik=7 raamatu "Müütide maagia" arvustus]
{{JÄRJESTA:Grünthal, Ivar}}
[[Kategooria:Eesti arstid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Lundi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 1996]]
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
1hughcn6lvqh3u5qodg1lbfieqo82bh
6179809
6179808
2022-08-18T12:41:57Z
193.40.13.174
/* Isiklikku */
wikitext
text/x-wiki
'''Ivar Grünthal''' ([[8. juuni]] [[1924]] [[Tartu]] – [[14. veebruar]] [[1996]] [[Göteborg]]) oli eesti kirjanik, arst ja poliitik.
== Elulugu ==
Õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is aastatel [[1932]]–[[1941]]. Pärast seda jätkas õpinguid [[Tartu Ülikool|Tartu]], [[Helsingi Ülikool|Helsingi]] ja [[Lundi ülikool]]is, õppides [[arstiteadus]]t. Lõpetas Lundi ülikooli [[meditsiinilitsentsiaat|meditsiinilitsentsiaadi]] kraadiga [[1951]]. aastal. Astus [[Rootsi]]s paguluses olles aastal [[1945]] [[EÜS Põhjala]] liikmeks.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis [[Soome armee]]s, kuuludes Eesti vabatahtlike rügemendi [[JR 200]] koosseisu, pärast ohvitserikoolituse läbimist ülendati [[lipnik]]uks (''vänrikki'').
Töötas aastatel [[1952]]–[[1958]] [[Visby]]s arstina. Aastast [[1959]] oli sotsiaalarst [[Göteborg]]is.
Aastatel [[1957]]–[[1966]] oli kultuuriajakirja [[Mana (ajakiri)|Mana]] toimetaja ja väljaandja. 1956–1962 oli ta [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e esinduskogu liige.
Tõlkis eesti luulet [[rootsi keel]]de, avaldas rohkelt artikleid ja arvustusi ajakirjades.
[[1. jaanuar]]il [[1962]] nimetas [[peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] [[August Rei]] Ivar Grünthali [[portfellita minister|portfellita ministriks]] ja [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalministri]] kohusetäitjaks peaministri asetäitja [[Aleksander Warma]] juhitavas [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuses eksiilis]].
== Teosed ==
=== Luulekogud ===
* "Uni lahtiste silmadega". Orto, [[Göteborg]]/[[Toronto]] [[1951]]
* "Müüdid mülka põhja kadunud maast". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1953]]
* "Must pühapäev". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1954]]
* "Meri". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1958]]
* "Lumi ja lubi". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1960]]
* "Mõõt on täis". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1964]]
Koondkogu "Neitsirike" sisaldab tervikuna kõik varem ilmunud luulekogud. Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1995]]
=== Värssromaanid ===
* "Peetri kiriku kellad". [[Göteborg]] [[1962]]
* "Laulu võim" – ajakirjas Mana [[1966]]–[[1986]], nr. 31, 43–52 ja 54–55
=== Kriitika, esseistika ===
* "Müütide maagia". Koostaja ja järelsõna: [[Mall Jõgi]]. Sari [[Eesti mõttelugu]], nr 40, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]]
== Tunnustus ==
* 1960 – [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Meri")
*1996 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (luule valikkogu „Neitsirike“)
== Isiklikku ==
Ivar Grünthal oli ajakirjanik [[Vera Poska-Grünthal]]i ja jurist [[Timotheus Grünthal]]i teine laps, riigimees [[Jaan Poska]] lapselaps.<ref name=":0">EE 14. köide lk. 73</ref>
Tal oli vanem õde [[Tanni Kents|Constancia]] (1920–2005) ja noorem õde Vera ([[1925]]–[[2018]]) ning noorem vend [[Timotheus Grünthal jr]] ([[1930–2008]]). Tema onu [[Villem Grünthal-Ridala]] oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija<ref name=":0" />.
Abikaasa Virve Grünthal (Lasberg), tütred Anne, Pia ja Kristiina, poeg Ivar-Hendrik.
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
* [[Arne Merilai]], "Ropp ja harras Ivar Grünthal" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1993]], nr. 4, lk. 193–198
* [[Mall Jõgi]], "Taevaste ja vaevaste ratsanike mail. Vaateid Ivar Grünthali kriitikasse" – Looming [[1994]], nr. 6, lk. 826–843
* [[Hellar Grabbi]], "Tulgu uus taevas". [[Virgela]], [[Tallinn]] [[1999]], lk. 41–49, 108–111, 242–245
* [[Hellar Grabbi]], "Ivar Grünthal: mälestusi, märkmeid, mõtteid" – [[Keel ja Kirjandus]] [[2006]], nr. 2, lk. 139–148
* Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn, 2010, 527 lk. (ISBN 978-9949-21-171-5)
== Välislingid ==
{{vikitsitaadid}}
* [[Janika Kronberg]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/04/11/kultuur.htm#esimene raamatu "Neitsirike" arvustus]
* [[Janika Kronberg]], [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=36270&number=331&rubriik=7 raamatu "Müütide maagia" arvustus]
{{JÄRJESTA:Grünthal, Ivar}}
[[Kategooria:Eesti arstid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Lundi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 1996]]
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
nap8h967j24x20iova7lstg2gmn0ma0
6179810
6179809
2022-08-18T12:42:34Z
193.40.13.174
/* Isiklikku */
wikitext
text/x-wiki
'''Ivar Grünthal''' ([[8. juuni]] [[1924]] [[Tartu]] – [[14. veebruar]] [[1996]] [[Göteborg]]) oli eesti kirjanik, arst ja poliitik.
== Elulugu ==
Õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is aastatel [[1932]]–[[1941]]. Pärast seda jätkas õpinguid [[Tartu Ülikool|Tartu]], [[Helsingi Ülikool|Helsingi]] ja [[Lundi ülikool]]is, õppides [[arstiteadus]]t. Lõpetas Lundi ülikooli [[meditsiinilitsentsiaat|meditsiinilitsentsiaadi]] kraadiga [[1951]]. aastal. Astus [[Rootsi]]s paguluses olles aastal [[1945]] [[EÜS Põhjala]] liikmeks.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis [[Soome armee]]s, kuuludes Eesti vabatahtlike rügemendi [[JR 200]] koosseisu, pärast ohvitserikoolituse läbimist ülendati [[lipnik]]uks (''vänrikki'').
Töötas aastatel [[1952]]–[[1958]] [[Visby]]s arstina. Aastast [[1959]] oli sotsiaalarst [[Göteborg]]is.
Aastatel [[1957]]–[[1966]] oli kultuuriajakirja [[Mana (ajakiri)|Mana]] toimetaja ja väljaandja. 1956–1962 oli ta [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e esinduskogu liige.
Tõlkis eesti luulet [[rootsi keel]]de, avaldas rohkelt artikleid ja arvustusi ajakirjades.
[[1. jaanuar]]il [[1962]] nimetas [[peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] [[August Rei]] Ivar Grünthali [[portfellita minister|portfellita ministriks]] ja [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalministri]] kohusetäitjaks peaministri asetäitja [[Aleksander Warma]] juhitavas [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuses eksiilis]].
== Teosed ==
=== Luulekogud ===
* "Uni lahtiste silmadega". Orto, [[Göteborg]]/[[Toronto]] [[1951]]
* "Müüdid mülka põhja kadunud maast". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1953]]
* "Must pühapäev". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1954]]
* "Meri". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1958]]
* "Lumi ja lubi". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1960]]
* "Mõõt on täis". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1964]]
Koondkogu "Neitsirike" sisaldab tervikuna kõik varem ilmunud luulekogud. Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1995]]
=== Värssromaanid ===
* "Peetri kiriku kellad". [[Göteborg]] [[1962]]
* "Laulu võim" – ajakirjas Mana [[1966]]–[[1986]], nr. 31, 43–52 ja 54–55
=== Kriitika, esseistika ===
* "Müütide maagia". Koostaja ja järelsõna: [[Mall Jõgi]]. Sari [[Eesti mõttelugu]], nr 40, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]]
== Tunnustus ==
* 1960 – [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Meri")
*1996 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (luule valikkogu „Neitsirike“)
== Isiklikku ==
Ivar Grünthal oli ajakirjanik [[Vera Poska-Grünthal]]i ja jurist [[Timotheus Grünthal]]i teine laps, riigimees [[Jaan Poska]] lapselaps.<ref name=":0">EE 14. köide lk. 73</ref>
Tal oli vanem õde [[Tanni Kents|Constancia]] (1920–2005) ja noorem õde Vera ([[1925]]–[[2018]]) ning noorem vend [[Timotheus Grünthal jr]] ([[1930]]–[[2008]]). Tema onu [[Villem Grünthal-Ridala]] oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija<ref name=":0" />.
Abikaasa Virve Grünthal (Lasberg), tütred Anne, Pia ja Kristiina, poeg Ivar-Hendrik.
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
* [[Arne Merilai]], "Ropp ja harras Ivar Grünthal" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1993]], nr. 4, lk. 193–198
* [[Mall Jõgi]], "Taevaste ja vaevaste ratsanike mail. Vaateid Ivar Grünthali kriitikasse" – Looming [[1994]], nr. 6, lk. 826–843
* [[Hellar Grabbi]], "Tulgu uus taevas". [[Virgela]], [[Tallinn]] [[1999]], lk. 41–49, 108–111, 242–245
* [[Hellar Grabbi]], "Ivar Grünthal: mälestusi, märkmeid, mõtteid" – [[Keel ja Kirjandus]] [[2006]], nr. 2, lk. 139–148
* Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn, 2010, 527 lk. (ISBN 978-9949-21-171-5)
== Välislingid ==
{{vikitsitaadid}}
* [[Janika Kronberg]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/04/11/kultuur.htm#esimene raamatu "Neitsirike" arvustus]
* [[Janika Kronberg]], [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=36270&number=331&rubriik=7 raamatu "Müütide maagia" arvustus]
{{JÄRJESTA:Grünthal, Ivar}}
[[Kategooria:Eesti arstid]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Lundi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 1996]]
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
1g61o761xqdkp3axvilzezwzqgo6w6r
Madis Kallas
0
51829
6180083
6174117
2022-08-19T09:22:36Z
Sillerkiil
58396
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel| räägib mitmevõistlejast; võistlustantsija kohta vaata artiklit [[Madis Kallas (tantsija)]].}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Madis Kallas
| pildi nimi = Madis Kallas ametifoto 2021.jpg
| amet = [[Eesti]] [[keskkonnaminister]]
| ametiajaalgus = 18. juuli 2022
| ametiajalõpp =
| predecessor = [[Erki Savisaar]]
| järgmine =
| amet2 = [[Saaremaa vallavanem]]
| ametiajaalgus2 = 26. november 2021
| ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022
| predecessor2 = [[Mikk Tuisk]]
| järgmine2 = ''Selgub''
| amet3 = [[Saaremaa vallavanem]]
| ametiajaalgus3 = 3. november 2017
| ametiajalõpp3 = 27. mai 2020
| predecessor3 = (ametikoht loodud)
| järgmine3 = [[Mikk Tuisk]]
| amet4 = [[Kuressaare linnapea]]
| ametiajaalgus4 = 2. aprill 2015
| ametiajalõpp4 = 3. november 2017
| predecessor4 = [[Hannes Hanso]]
| järgmine4 =
| sünnikuupäev = {{süv|1981|04|22|df=y}}
| sünnikoht =
| surmakuupäev =
| surmakoht =
| allkiri =
| alma_mater = [[Tallinna Ülikool]], kehakultuur
| partei = |
}}
[[File:Kallas, Madis.IMG 1419.JPG|thumb|Madis Kallas [[Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas|Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussamba]] juures [[võidupüha]] kõnekoosolekul<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. juuni 2014</small>]]
[[Fail:Madis Kallas at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Madis Kallas 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Madis Kallas''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1981]]) on eesti poliitik, sporditegelane ja endine [[mitmevõistlus (kergejõustik)|mitmevõistleja]], alates 18. juulist 2022 [[Eesti keskkonnaminister]].
[[1996]]. aastal lõpetas ta [[Kihelkonna Põhikool]]i ja [[1999]]. aastal [[Kuressaare Gümnaasium]]i. 2004. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool]]i [[kehakultuur]]i eriala.
==Poliitika==
Aastatel 2013–2015 oli ta [[Kuressaare]] [[abilinnapea]]. [[2. aprill|2. aprillil]] [[2015]] valiti ta [[Kuressaare linnapea|Kuressaare linnapeaks]].<ref>[[Raul Vinni]], [http://www.saartehaal.ee/2015/04/02/uus-kuressaare-linnapeaks-valiti-madis-kallas/ Kuressaare linnapeaks valiti Madis Kallas], [[Saarte Hääl]], 2. aprill 2015</ref>
Pärast Saaremaa valdade ühendamist oli ta [[Saaremaa vald|Saaremaa]] [[Saaremaa vallavanem|vallavanem]] kuni [[27. mai]]ni [[2020]]. Ametist lahkumisest teavitas ta avalikkust [[20. aprill|20. aprillil]] 2020, võttes poliitilise vastutuse koroonakriisi tõttu.<ref>Raul Ranne, [https://leht.postimees.ee/6963002/saaremaa-vallavanem-madis-kallas-nii-kui-kriis-rahunes-asuti-taas-mind-rundama Saaremaa vallavanem Madis Kallas: Nii kui kriis rahunes, asuti taas mind ründama], [[Postimees]], 2. mai 2020</ref> Saaremaa vallavanemaks valiti ta taas [[26. november|26. novembril]] [[2021]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.saaremaavald.ee/teated/-/asset_publisher/FhgRyTHrrja4/content/volikogu-valis-saaremaa-vallavanemaks-madis-kallase-ning-kinnitas-valitsuse-liikmed|pealkiri=Volikogu valis Saaremaa vallavanemaks Madis Kallase ning kinnitas valitsuse liikmed|väljaanne=Saaremaa Vallavalitsus|aeg=26.11.2021|vaadatud=7.12.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.saaremaavald.ee/kontakt#Vallavalitsuse%20liikmed|pealkiri=Saaremaa Vallavalitsuse koosseis ja kontakt|väljaanne=Saaremaa Vallavalitsus|vaadatud=7.12.2021}}</ref>
[[18. juuli|18. juulil]] [[2022]] nimetati ta ametisse Eesti keskkonnaministriks.
==Sport==
===Saavutused spordis===
Tegeles tippsportlasena mitmevõistlusega.
* Eesti meister [[meeste seitsmevõistlus]]es 2004 (5599 punktiga)
* Eesti meister [[4×400 m teatejooks]]us 2008 (3.21,79)
* Eesti meister 4×110 m tõkkejooksu teatejooksus 2005 (1.02,64)
* Euroopa Karika Superliiga 1. koht Eesti koondise koosseisus 2004 ja 2005
* Universiaadil [[İzmir]]is (Türgi) 4. koht kümnevõistluses 2005 (7644)
* Euroopa meistrivõistlustel [[Göteborg]]is 2006 17. koht kümnevõistluses (7503)
* 18. juulil 2004 võitis 7763 punktiga [[Fred Kudu mälestusvõistlus]]e Tartus
* Isiklik rekord kümnevõistluses 7972 punkti (Arles 2006), seitsmevõistluses 5806 punkti (Tallinn 2007)
===Eesti Olümpiakomitee presidendi kandidaat 2012===
Ta kandideeris 2012. aastal [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. Talle oponeeris [[Eesti Olümpiaakadeemia]] president ja endine kergejõustiklane [[Neinar Seli]], kes valiti presidendiks.
==Tunnustus==
* 2003/2004. õppeaastal [[Tallinna Ülikool]]is õppides oli ta Eesti Olümpiakomitee stipendiaat
* 2002., 2004. ja 2005. aasta meessportlane [[Saare maakond|Saare maakonnas]]
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://www.iaaf.org/athletes/athlete=181288/BioPopUp.html IAAF Madis Kallasest]
* {{ESBL|Madis_Kallas}}
*[[Raul Vinni]]. [http://www.saartehaal.ee/2012/05/07/madis-kallas-ma-ei-teinud-nalja-taismahus/ Madis Kallas: ma ei teinud nalja], [[Saarte Hääl]], 7. mai 2012
*[http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/arvamus-madis-kallas-muutused-eesti-spordis-ei-ole-valistatud.d?id=64541030 ARVAMUS: Madis Kallas: muutused Eesti spordis ei ole välistatud], Delfi, 14. juuni 2012
*[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [http://arvamus.postimees.ee/941514/madis-kallas-eestile-toid-medalid-fanaatikud-mitte-susteem Madis Kallas: Eestile tõid medalid fanaatikud, mitte süsteem], Postimehe veebiväljaanne, 16. august 2012
*Peep Pahv. [http://sport.postimees.ee/1023108/kallas-avaldas-programmi-ja-ootab-selilt-sama-sammu/ Kallas avaldas programmi ja ootab Selilt sama sammu], Postimees, 30. oktoober 2012
*Raul Vinni. [http://www.saartehaal.ee/2013/08/24/kallas-laks-sotside-leeri/ Kallas läks sotside leeri], Saarte Hääl, 24. august 2013
{{JÄRJESTA:Kallas, Madis}}
[[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Kuressaare linnapead]]
[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]
[[Kategooria:Kuressaarest pärit sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]
iyf7fs878e7p1ls75jkyah9wqjo8xjl
Tarvastu ordulinnus
0
59192
6179802
6179268
2022-08-18T12:18:35Z
Kruusamägi
1530
wikitext
text/x-wiki
{{allikad}}
[[Fail:Tarvastu linnuse asendiplaan.jpg|pisi|Linnuse asendiplaan [[19. sajand]]ist.<br /><small>Autor: [[Wilhelm Tusch]]</small>]]
[[Fail:Tarvastu linnuse varemed.jpg|pisi|Linnuse vaade idast 19. sajandil.<br /><small>Autor: [[Wilhelm Tusch]]</small>]]
[[Pilt:Tarvastu kabel.JPG|pisi|püsti|[[Tarvastu kabel]] ]]
'''Tarvastu ordulinnus''' asus [[Sooviku]] külas [[Tarvastu jõgi|Tarvastu jõe]] kõrgel jõesaarel [[Tarvastu]] lähedal. See hävis 16. sajandi ja tänapäeval on sellest säilinud vaid varemed.
Ordulinnuse varemed on arvatud [[ehitismälestis]]eks.
== Ajalugu ==
[[Vesilinnus]]t, mis rajatud Tarvastu jõe parema kalda kõrgele künkale [[14. sajand]]il, on peetud [[Viljandi komtuur]]ide [[majandus]]linnuseks, seda eelkõige [[Tarvastu oja]]le rajatud [[vesiveski]] tõttu. Ilmselt peeti veskit tähtsaks strateegiliseks objektiks, sest oletatavasti ehitati just selle kaitseks paksude seintega torn. Ordu ei ehitanud kantsi ilmselt tühjale kohale. Väidetavalt asus samas paigas varem vanade eestlaste [[linnus]].
Linnus hõlmas kogu loodusliku künka. Pindalalt oli linnus suhteliselt suur: 6555 m². Hooned asusid linnuse [[ringmüür]]i servas ja ehitusmaterjaliks oli kasutatud [[maakivi]]. Linnuse põhjaküljele ehitati vesiveski, mis jõge paisutades täitis ümber linnuse oleva [[vallikraav]]i veega. Seega oli linnus ka looduslikult kaitstud. [[15. sajand]]il omandas Tarvastu ordulinnus ka poliitilise tähtsuse, sest [[1410]]. aastast peale peatusid siin sageli [[ordumeister|ordumeistrid]]. Selle tulemusena ehitati linnusesse võlvitud ruume, tugevdati müüre ja ehitati [[dansker]]itaoline kaitsetorn. [[Tarvastu foogt]] allus [[Viljandi komtuur]]ile ja [[Poola]] valitsemise ajal oli [[Tarvastu staarostkond|Tarvastu staarostkonna]] keskuseks.
Tarvastu linnust ründasid esimesena [[Leedu suurvürst]]i [[Gediminas]]e väed [[1329]]. Linnuse kõrval olev asula ja [[Tarvastu kirik|kirik]] hävitati ning linnus sai tugevasti kannatada. Kuigi linnus taastati ja tugevdati, vallutasid [[Ivan IV]] väed selle [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] [[1560]] tormijooksuga. Tarvastu ordulinnus sai tugevasti kannatada nii Liivi sõjas kui ka [[Rootsi-Poola sõda (1600–1629)|Rootsi-Poola sõdades]].
Linnus hävis lõplikult [[16. sajand]]i lõpul [[püssirohi|püssirohu]]lao plahvatuses.
Tarvastu ordulinnuse varemete lähedal paikneb [[Tarvastu mõisa kalmistu]]l [[Tarvastu kabel|kabel]], mille lasi püstitada [[Tarvastu mõis]]ast Charlotte Luise von [[Mensenkampff]] pärast oma abikaasa, Jakob von Mensenkampffi (1779–1825) surma 1825. aasta kevadel.
2022. aastal viidi läbi linnusevaremete konserveerimistöid.<ref>[https://sakala.postimees.ee/7586512/ordulinnuse-renoveerimine-on-paevavalgele-toonud-nii-mondagi-ponevat "Ordulinnuse renoveerimine on päevavalgele toonud nii mõndagi põnevat"] Sakala, 18. august 2022</ref>
== Pilte ==
<gallery>
Pilt:Tarvastu ordulinnus 1.jpg|Linnusele juurde ehitatud torni varemed
Pilt:Tarvastu ordulinnus 2.jpg|Linnuse kõrged müürid
Pilt:Tarvastu ordulinnus 3.jpg|Hoonete raudkivimüürid
Pilt:Tarvastu ordulinnus 4.jpg|Linnuse väravatepoolne osa ja siseõu
Pilt:Tarvastu ordulinnus 6.jpg
Pilt:Tarvastu ordulinnus 9.jpg
Pilt:Tarvastu ordulinnus 14.jpg
Pilt:Tarvastu ordulinnus 16.jpg
Pilt:Tarvastu ordulinnus 17.jpg
Pilt:Tarvastu ordulinnus 20.jpg
Pilt:Tarvastu ordulinnus 21.jpg
Pilt:Tarvastu ordulinnus 23.jpg
Pilt:Tarvastu ordulinnus 25.jpg
</gallery>
== Viited ==
{{Viited}}
==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|year=1836/1837 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= lk 187–188 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA187,M1 }}
== Välislingid ==
{{commonskat|Tarvastu Castle|Tarvastu ordulinnus}}
* {{kultuurimälestis}}
{{koord |type=landmark |region=EE |dim=200}}
[[Kategooria:Eesti linnused]]
[[Kategooria:Viljandi vald]]
[[Kategooria:Viljandi komtuurkond]]
[[Kategooria:Liivi ordu linnused]]
bkwjvzv0q459sl52tkst9w4qj4lsk15
Imavere mõis
0
61141
6179828
5819060
2022-08-18T13:32:36Z
84.50.88.107
/* Mõisakompleks */
wikitext
text/x-wiki
'''Imavere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Immafer'') oli [[rüütlimõis]] [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]].
==Ajalugu==
[[1748]]. aastal eraldas [[Berend Gustav von Kawer]] oma [[Loopre mõis]]ast Imavere mõisa. Selle esimesteks omanikes olid [[Ihrmann]]id.
[[Fail:Otto Karl Hermann von Stackelberg.jpg|pisi|Imavere mõisnik Otto Karl Hermann von Stackelberg]]
[[1759]]. aastal müüs [[Otto Reinhold von Ihrmann]] mõisa Saaremaa maapealikule ja [[Adavere mõis]]a omanikule [[Erich Johann von Vietinghoff]]ile. [[Vietinghoff]]idele kuulus mõis [[19. sajand]]i alguseni, mil selle omandas Erich Johann von Vietinghoffi pojatütre abikaasa [[Bernhard Caspar von Stackelberg]].
[[1897]]. aastal müüs tema pojapoeg [[Bernhard Caspar Otto von Stackelberg]] Imavere ja [[Võrevere mõis]]a [[Alexander Oskar von Stryk]]ile, kes kinkis selle oma väimehele [[Eugen Carl Alexander von Pistohlkors]]ile.<ref>Imavere Sõnumid, veebruar 2005</ref>
Tema kätte jäi mõis kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni.
==Mõisakompleks==
[[18. sajand]]i lõpus püstitati kõrgel soklil asuv kivist peahoone mis oli põhiosas ühekorruseline. Hoone keskel paiknes kolme akna laiune kahekorruseline osa, mida kaunistas [[frontoon|kolmnurkfrontoon]]. Mõisas asus ka arvukalt kõrvalhooneid, millest enamus on hävinud või varemeis, vaid kahekorruselised aidad on säilinud algkujul tänapäevani, samuti ka mõisale kuulunud viinaköök.
Eesti vabariigi algusaastail tegutses mõisahoones kool, selleks ehitati peahoonele teine korrus ja lisakorpus. Praegu on Imavere mõisakompleks erakätes.
==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]
==Viited==
{{Viited}}
==Kirjandus==
*[http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA200,M1 Heinrich von Hagemeister. "Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands". E. Frantzen. 1836]
==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/vilj/imavere.shtml Imavere mõisast Eesti mõisaportaalis]
{{Pilistvere kihelkond}}
[[Kategooria:Pilistvere kihelkonna mõisad]]
[[Kategooria:Järva vald]]
[[Kategooria:Pistohlkorside mõisad]]
csppljo7ltkn944uluansm8jyns9r91
Mall:Infokast jõgi
10
63615
6179910
6122469
2022-08-18T16:28:45Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Mall:Jõgi]] pealkirja [[Mall:Infokast jõgi]] alla
wikitext
text/x-wiki
<includeonly>{{infokast
| kehaklass = bordered
| kehastiil = width:260px; background-color:#F0F3FA;
| üleminestiil = padding: .22em; background-color: #CEDAF2;
| ülemine = {{{jõe_nimi|{{{nimi}}}}}}
| pildistiil =
| pilt = {{#if:{{{pildi_nimi|}}}|[[Fail:{{{pildi_nimi}}}|keskel|{{#if:{{{pildi_laius|}}}|{{{pildi_laius}}}|250x300px}}|{{{pildi_link|{{{pildi_seletus|}}}}}}]]}}
| pildiallkiri = {{{pildi_link|{{{pildi_seletus|}}}}}}
| sildistiil = width: 6.3em; padding:.2em .5em;
| andmestiil = padding:.2em .5em;
| silt1 = [[Lähe]]
| andmed1 = {{{jõe_lähe|{{{lähe|}}}}}}{{jõgi/koord | NS = {{{lähe_NS|}}} | EW = {{{lähe_EW|}}} | wd = {{#if:{{{lähe_NS|}}}||{{wikidata|property|raw|P625|P518=Q7376362}}}} | nimi = {{{jõe_nimi|{{{nimi}}}}}} / lähe | ulatus = {{{lähe_ulatus|500}}}}}
| silt2 = {{#if:{{{suue|}}}|[[Suue|Suubub]]|[[Suue]]}}
| andmed2 = {{{suue|}}}{{jõgi/koord| NS = {{{suue_NS|}}} | EW = {{{suue_EW|}}} | wd = {{#if:{{{suue_NS|}}}||{{wikidata|property|raw|P625|P518=Q1233637}}}} | nimi = {{{jõe_nimi|{{{nimi}}}}}} / suue | ulatus = {{{suue_ulatus|1000}}}}}
| silt3 = Valgla maad
| andmed3 = {{{valgala_maad|{{{valgla_maad|}}}}}}
| silt4 = Valgla pindala
| andmed4 = {{{valgala_pindala|{{{valgla_pindala|}}}}}}
| silt5 = Pikkus
| andmed5 = {{{pikkus|}}}
| silt6 = [[Langus]]
| andmed6 = {{{jõe_langus|}}}
| silt7 = [[Jõe lang|Lang]]
| andmed7 = {{{jõe_lang|}}}
| silt8 = [[Vooluhulk]]
| andmed8 = {{{äravool|{{{vooluhulk|}}}}}}
| silt9 = Parempoolsed lisajõed
| andmed9 = {{{paremad_lisajõed|}}}
| silt10 = Vasakpoolsed lisajõed
| andmed10 = {{{vasakud_lisajõed|}}}
| realahtristiil11 = background-color:#E0E0E0; padding:0;
| andmed11 = {{#if:{{{osm|}}}|{{kaart
| laius = 258
| kõrgus = 225
| raamita = jah
| align = center
| allikad = {{kaart/OSM|joon=jah|värv=#0033FF|paksus=3|pealkiri={{{jõe_nimi|{{{nimi}}}}}}}}
}}}}
| realahtristiil12 = background-color:#E0E0E0; padding:0;
| andmed12 = {{#if:{{{kaart|}}}|[[Fail:{{{kaart}}}|keskel|255x300px|{{{kaardi_seletus|}}}]]{{{kaardi_seletus|}}} }}
}}</includeonly><noinclude>
{{dokumentatsioon}}
</noinclude>
6hsv4egju42py6odwxysbevd9uhn8wq
Malli arutelu:Infokast jõgi
11
63618
6179916
5988751
2022-08-18T16:28:45Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Malli arutelu:Jõgi]] pealkirja [[Malli arutelu:Infokast jõgi]] alla
wikitext
text/x-wiki
: See on juba parem, minu arvates on lätlastel ilus mall. [http://lv.wikipedia.org/wiki/Daugava Daugava]
----
3 cm/km ei ole langus, vaid lang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 21:49 (UTC)
:Lang võiks tabelist ära jääda. Langu arvutamiseks vajalik - nii langus kui ka pikkus - on tabelis olemas. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 29. oktoober 2006, kell 21:54 (UTC)
:: Minu meelest võiks lang sellegipoolest olla. Lugejal on ju kergem, kui tema eest arvutatakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2006, kell 21:58 (UTC)
::: Jah, samamoodi on riikide puhul rahvastiku tihedus, kuigi selle saab rahvaarvust ja pindalast ka ise välja arvutada. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 30. oktoober 2006, kell 06:26 (UTC)
----
Kuidas saab teha et tabelis oleks püsiv laius? [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] 30. oktoober 2006, kell 06:53 (UTC)
:Määrad stiilis sisse soovitud laiuse a la style="width:300px" --[[Kasutaja:M2s17|m2s87]] 30. oktoober 2006, kell 10:58 (UTC)
----
Välisriikide jõgede juurde oleks vaja veel ühte täiendust - suudme koordinaate. Nii saaks kaardipildilist lisainfot jõe asukohast. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 30. detsember 2006, kell 22:30 (UTC)
Minu meelest peaks pildi link olema faililaiend ja nimi siis reaalne pildi nimi, praegu on vastupidi --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 23. september 2007, kell 18:22 (UTC)
== Probleem malli sõnaga ==
Kui vaadata malli teksti "suubub", siis selle järel ei saa olla nimetavas käändes vorm, nt suubub Peipsi järv. Teine lahendus oleks mingi teine sõna välja mõelda, ise pakuks nt suubumiskoht --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 31. detsember 2007, kell 14:38 (UTC)
: Miks ei võiks sisseütlevat käänet kasutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. detsember 2007, kell 15:00 (UTC)
:: Loomulikult võib, kuid praegu on seal paras segadus (sageli on nominatiivis) --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 31. detsember 2007, kell 15:43 (UTC)
== pildi_link > pildi_allkiri ==
Malli võiks muuta alles vahetult enne seda kasutavate artiklite vastavat muutmist. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 8. detsember 2008, kell 18:36 (UTC)
: nõus, ma lootsin, et ehk muutuvad automaatselt --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 8. detsember 2008, kell 18:45 (UTC)
:: Kui ma ei eksi, siis vana parameetri saab jätta nii: <nowiki>{{{pildi_link|{{{pildi_allkiri|}}}}}}</nowiki> --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 8. detsember 2008, kell 20:50 (UTC)
----
See on üsna segane, et parameetri "äravool" kirjeldus tabelis on "Vooluhulk". Need on eri asjad. Olgu siis parameetri nimi kah "vooluhulk". See tuleks võimalusel varasemas kasutuses muuta. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 5. veebruar 2014, kell 15:38 (EET)
----
[[Emajõgi|Emajõe]] tabeli eeskujul [[Adobe Creek (Santa Clara)]] infoboxi introdutseerides kuvab (Operas) lahtritesse kraadid <nowiki>(<!--ei tööta| lähe_NS = 37.32 | lähe_EW = -122.155278 ///// | suue_NS = 37.452778 | suue_EW = -122.091389 -->)</nowiki> span tägide vahele. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. september 2015, kell 15:28 (EEST)
----
[[Poltva]] jõgi kuvab kraadid span tägide vahele.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;"> ☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè| Kaastöö]]</sup> 5. november 2021, kell 16:32 (EET)
jn95si7q9bapsgfyl5expnnl8u8203f
Moldaavia ANSV
0
65309
6179827
6179661
2022-08-18T13:25:23Z
Andreas003
7485
wikitext
text/x-wiki
{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Endine riik
| nimi = Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
| omakeelne-nimi = <div style="font-size:90%;">{{font color|gray|rumeenia (moldova)}} '''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească''' <div style="font-size:90%;"> ('''Република Аутономэ Сочиалистэ Советикэ Молдовеняскэ''')
<br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|ukraina}} '''Молдавська Автономна Радянська Соціалістична Республіка''' <div style="font-size:90%;"> (''Moldavska Avtonomna Radjanska Sotsialistõtšna Respublika'')
<br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|vene}} '''Молдавская Автономная Советская Социалистическая Республика''' <br><div style="font-size:90%;"> (''Moldavskaja Avtonomnaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'')
| algusaasta = 12. oktoober 1924
| lõppaasta = 2. august 1940
| lipp = Flag of the Moldavian ASSR.svg
| vapp = Coat of Arms of Moldavian ASSR (1938-1940).png
| asendikaart = Soviet Union - Moldavian ASSR (1930, zoom).svg
| asendikaart-tekst = Moldaavia ANSV ja tema piirinõuded (1930)
| pindala = 8429
| pealinn = 1924–1929 [[Balta (linn)|Balta]]</br>1929–1940 [[Tiraspol]]</br>(ametlik pealinn [[Chișinău]])
| rahvaarv = 599156
| rahvaarv-aasta = 1939<ref name=":0" />
| lipp-tekst = [[Moldaavia ANSV lipp]]
| vapp-tekst = [[Moldaavia NSV vapp#Moldaavia ANSV vapp|Moldaavia ANSV vapp]]
| valitsusvorm =
| osa = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]], <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union (1924–1955).svg|25px]] [[Nõukogude Liit]]
| ajalugu1 = 12.10.1924
| sündmus1 = Moldaavia ANSV asutamine
| ajalugu2 =02.08.1940
| sündmus2 = Moldaavia ANSV likvideerimine ja [[Moldaavia NSV]] asutamine
| rahaühik = [[Nõukogude rubla]]
| deviis = Proletari din toate țările, uniți-vă!<br><div style="font-size:90%;">(''Kõigi maade proletaarlased, ühinege!'')
| järgnes = [[Pilt:Flag of the Moldavian Soviet Socialist Republic (1941-1952).svg|25px]] [[Moldaavia NSV]],<br>[[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]]
| eelnes = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Poltava kubermang]], <br> [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Odessa kubermang]]
| riigikeel = [[Moldaavia keel]], <br>[[ukraina keel]], <br>[[vene keel]]
| rahvastikutihedus = 68
| pindala-aasta = 1926<ref name=":0" />
}}
'''Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' (lühendatult Moldaavia ANSV, [[Rumeenia keel|rumeenia keeles]] ''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomne liiduvabariik]] [[Ukraina NSV]] koosseisus. Moldaavia ANSV piirnes läänes [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniaga]] ning idas Ukraina NSV koosseisu kuuluvate [[Vinnõtsja oblast|Vinnõtsja]] ja [[Odessa oblast|Odessa oblastiga]]. Tegemist oli [[Moldovlased|moldovlaste]] jaoks loodud haldusalaga, mille üheks sihiks oli Moldaavia rahvuse ja kultuuri välja arendamine [[Dnestr|Dnestri]] vasakkaldal ja teine siht survestada Rumeeniat Nõukogude Liidule loovutama [[Bessaraabia]].
Moldaavia ANSV moodustati [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] otsusega 12. oktoobril 1924 [[Odessa kubermang]]u ja [[Podoolia kubermang]]u aladest ning MANSV eksisteeris kuni [[1940]]. aasta augustini, mil Nõukogude Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] loovutada ja moodustas äsja okupeeritud aladel [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]].
== Ajalugu ==
=== Eellugu ===
Esmased kirjalikud allikad, mis mainivad [[Dnestr|Dnestri]] jõe vasakkaldal (väljaspool [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] ajalooliseid piire ja tulevase Moldaavia ANSV) elavaid [[Moldovlased|moldovlasi]], on pärit 14. sajandist. Dnestri vasakkalda moldovlaste ajalugu kulges kuni 18. sajandi lõpuni [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ülemvõimu all. Järk-järgult sattusid 18. sajandi lõpus tulevase MANSV alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu alla. 1783. okupeeris Venemaa Krimmi, 1792. aastal vallutas Vene keisririik [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] Osmanitelt Dnestri ja [[Dnepr|Dnepri]] vahelise ala ja 1812. aastal vallutas Venemaa Osmanitest sõltuvuses olevalt Moldova vürstiriigile [[Prut|Pruti]] ja Dnestri vahel oleva piirkonna, mida hakati keisririigis kutsuma [[Bessaraabia|Bessaraabiaks]]. Vallutatud aladele kutsusid Vene võimud sisserändajaid, lubades neile vabastust [[Pärisorjus|pärisorjusest]] ja [[Maksud|maksudest]], mistõttu muutus Dnestri vasakkalda etniline koosseis ja 19. sajandi alguseks olid seal enamuses [[venelased]] ja [[ukrainlased]]. Samuti kolisid keisrivõimu kutse peale Dnestri vasakkaldale mitmed moldovlaste pered. Ka [[Bessaraabia kubermang|Bessaraabia kubermangu]] kolisid mitmed Venemaalt pärit olevad kolonistid ja moldovlaste osatähtsus kubermangus järk-järgult vähenes, kuigi säilis siiski napp enamus.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Nancy Shields Collmann|pealkiri=The Russian Empire 1450–1801|aasta=2017|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=105-342}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Oleg GALUSCENCO|pealkiri=THE DYNAMICS OF THE ETHNIC COMPOSITION OF THE MASSR POPULATION IN 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=THE JOURNAL OF ETHNOLOGY AND CULTUROLOGY|lehekülg=111-116}}</ref>
Bessaraabia jäi Vene keisririigi koosseisu kuni [[Oktoobrirevolutsioon|oktoobrirevolutsioonini]]. 1917. aasta detsembris kuulutas Moldova võimuorgan [[Sfatul Țării]] välja Moldova autonoomia. Järgmise aasta jaanuaris sisenesid Bessaraabiasse [[enamlased]] ja kukutasid Sfatul Țării, mille peale otsustasid [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] väed piirkonda siseneda ja enamlased välja ajada. Võimule tagasi taastatud Sfatul Țării otsustas 13. jaanuaril välja kuulutada iseseisvuse ning juba sama aasta märtsis Rumeeniaga liituda.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Rebecca Haynes|pealkiri=Moldova: A History|aasta=19.03.2020|kirjastus=Bloomsbury Publishing|lehekülg=Chapter 7}}</ref> Dnestri vasakkalda moldovlased kogesid mitut võimuvahetust kaootilises [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] – kokku vahetus võim piirkonnas 12 korda. Kuigi ka vasakkaldal oli Rumeeniaga liituda soovinuid, kes pagesid kodusõja ajal Rumeeniasse ja tegid lobitööd Dnestri vasakkaldale tungimiseks, ei näidanud Rumeenia huvi regiooni vastu üles ja lõpuks jäid vasakkalda moldovlased [[Ukraina NSV]] koosseisu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vladimir Solonari|pealkiri=A Satellite Empire: Romanian Rule in Southwestern Ukraine, 1941–1944|aasta=2019|kirjastus=Cornell University Press|lehekülg=13}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Charles King|pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture|aasta=1999|koht=Stanford|kirjastus=Hoover Institution Press}}</ref>
[[Nõukogude Venemaa]] ei tunnustanud Bessaraabia liitumist Rumeeniaga, väites, et isehakanud Sfatul Țării ei olnud valitud esindama piirkonna elanikke. Seetõttu valmistus Punaarmee 1919. aasta aprillis, kohe pärast Dnestrini jõudmist, vabastama Bessaraabiat. 28. aprillil võeti vastu otsus kuulutada välja Bessaraabias Nõukogude riik paremkaldal pärast esimese asula vallutamist. 1919. aasta mai alguses kuulutati ametlikult välja [[Bessaraabia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], Nõukogude Venemaa koosseisus. Bessaraabia valitsus rajati aga [[Odessa|Odessas]] ja tegutses peamiselt [[Tiraspol|Tiraspolis]] [[Soomusrong|soomusrongis]], et sissetungi korral saaks valitsus kiiresti taganeda. Tegelikkuses ei olnud Bessaraabia võimudel kontrolli kummalgi pool Dnestri jõge, kui välja arvata lühiajaline [[Bender|Benderi]] okupatsiooni 1919. aasta 27. mail. 1919. aasta pealetungil Bessaraabia NSV taganes Tiraspolist ning Bessaraabia valitsus saadeti laiali. Hoolimata Bessaraabia NSV piiratud tegevusest mängisid hilisema Moldaavia ANSV jaoks suurt rolli liiduvabariigis rajatud [[VK(b)P]] Bessaraabia [[obkom|oblasti komitee]], mis korraldas vastupanuliikumist Rumeenia võimude vastu Bessaraabias ning kust tulid mitmed Moldaavia ANSV juhtkonna tulevased liikmed.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=The Moldovan ASSR between the Bolshevik "Empire" and Greater Romania: Nation- and State- Building in the Soviet Borderland (1917-1940)|aasta=2010|koht=Budapest|kirjastus=Central European University}}</ref>
=== Moldaavia ANSV rajamine ===
1921. aastaks oli [[Punaarmee]] kindlustanud Dnestri vasakkalda ning hoolimata kohatistest bandiidirünnakutest alustas armee katseid Bessaraabiat tagasi võtta. Rumeenia andmetel toimus 1921–1925 kokku 118 erinevat enamlaste rünnakut üle Dnestri ning kokku registreeriti üle 3000 terrorismirünnaku. Pärast [[Tatarbunari ülestõus|Tatarbunari ülestõusu]] ebaõnnestumist 1924. aastal keskendus [[Nõukogude Liit]] Moldaavia loomisele hoopis oma riigi piires.<ref name=":2" /><ref name=":1" />
Moldaavia ANSV rajamise eest võitlesid Nõukogude Liidus kaks gruppi: Bessaraabia enamlased ja Rumeenia enamlased. Esimesed soovisid liita Nõukogude Liiduga vaid Bessaraabia, teine grupp soovis liita tulevase Moldaaviaga lõpuks kogu Rumeenia. 1921. aasta ülevenemaalisel Rumeenia ja Bessaraabia kommunistide konverentsil suutsid rumeenlased eesotsas [[Ion Dicescu-Dik|Ion Dicescu-Dikiga]] moldaavlased välja tõrjuda ning [[Moskva|Moskvas]] hakkasid domineerima rumeenia kommunistid, mistõttu Bessaraabia enamlased loobusid Moskvas poliitikast osalemast ja suundusid Dnestri vasakkaldale, et seal tööd teha kohalike moldovlastega.<ref name=":1" />
Rumeenia kommunistide juhtimisel koostati 4. veebruaril 1924 memorandum, milles taotleti Moldaavia NSV rajamist sihiga eksportida revolutsioon Bessaraabiasse ja sealt edasi Rumeeniasse. Dik uskus, et Moldaavia saab platvormiks kogu Rumeenia ühendamisele, aga (Voronovici hinnangul) taotles ta Moldaavia nime Rumeenia NSV asemel, sest vasakkalda moldovlased [[Identiteet|identiteeditunne]] oli vaevu [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] seotud, rääkimata Rumeeniast. Kuna memorandum taotles Ukraina NSV koosseisus olevaid alasid ning oli avaldatud samal aastal, mil Ukraina oli loovutanud [[Vene NFSV]]-le alasid idas, ei olnud UNSV juhtkond vaimustuses veel ühest Ukraina territooriumit nõudvast liikumisest. Dnestri vasakkaldal elasid nii moldovlased kui ka [[ukrainlased]] ja UNSV juhtkond muretses Moldaavia kaotamise pärast. Moskva ei soovinud Ukraina vastupanu tõusu, mistõttu jõuti kompromissile, et luuakse Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.<ref name=":1" />
[[Fail:Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kujundamine.png|vasakul|pisi|"''Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamine''" [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] 03.10.1924]]
Pärast Harkivi-Moskva läbirääkimisi asuti Moldaavia ANSV loomiseks valmistuma. 6. märtsil 1924 rajati [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistliku Partei]] Moldaavia osakond, sama aasta 1. maist hakati välja andma Moldaavia osakonna partei ajalehte [[Plugarul Roşu]]. 18. aprillil lükati Moldaavia ANSV rajamine edasi, et kõigepealt korraldada regioonis rahvaloendus, et piirkonna piire määratleda. Ukraina rahvaloendus leidis 170 451 moldovlast, samas kui moldovlase [[Grigori Kotovski]] samal ajal läbi viidud rahvaloendus avastas 283 398 moldovlast. Selle peale leidsid Ukraina võimud, et moldovlasi on liiga vähe autonoomse vabariigi loomiseks ja otsustati vabariigi loomine tühistada. Seepeale sekkus otsustavalt Moskva, esitades 29. juulil Ukraina võimudele nõude luua Moldaavia haldusüksus.<ref name=":1" />
12. oktoobril 1924 kuulutati ametlikult välja Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] esimees [[Vlas Tšubar]] kuulutas päev varem, et rajatavas Moldaavias hakkavad moldovlased moodustama 58% rahvastikust. 1926. aasta rahvaloendusel selgus aga, et tegelikkuses moodustasid moldovlased vaid 30,1% rahvastikust, samuti oli 85 000 moldovlast jäänud väljapoole Moldaavia piire. Moldaavia ANSV moodustati [[Odessa kubermang|Odessa kubermangu]] Balta ja Odessa ringkonna ning [[Podoolia kubermang|Podoolia kubermangu]] Tultšini ringkonna aladest, kuid ANSV piiriks läänes ja edelas deklareeriti [[Prut]]i ja [[Doonau]] jõgi. Nii loeti tollal Rumeeniale kuulunud Bessaraabia formaalselt Moldaavia ANSV koosseisu. [[Dnestr]]i vasakkalda, st NSV Liidu koosseisu kuulunud ala moodustas 7516 km².<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":1" />
=== Moldoviseerimine ===
Uues autonoomses liiduvabariigis hakati rakendama Nõukogude Liidu piires levinud ''[[korenizatsija]]'' ehk põlismaistamise poliitikat, rakendades Moldaaviat samal ajal rindealana Rumeenia vastu. Tavaliselt loetakse moldoviseerimise perioodiks aastaid 1924–1932. Põlismaistamisele eelnenud esimeseks küsimuseks sai, kuidas kohalikke moldovlaste kultuuri arendada – kas neist kujundada rumeenlased (nagu soovisid seda Rumeenia enamlased) või unikaalne moldovlaste rahvus (nagu soovisid seda Bessaraabia enamlased). Otsustavaks sai selle otsuse tegemisel Ukraina juhtkond, kes eelistas Bessaraabia moldoviseerijad, sest nemad olid juba kohapeal ning Ukraina võimule tuttav, neil puudus otsekontakt Moskvaga, mis Ukraina võimu kohapeal nõrgestaks, ning moldoviseerijad ei planeerinud rahvusvähemusi [[Assimileerimine|assimileerima]] hakata.<ref name=":1" />
Seetõttu andsid Ukraina võimud kõnedes enne ANSV rajamist selge toe moldoviseerijatele. Moldaavia ANSV etteotsa said Bessaraabia enamlased, kellest olulisemad olid [[Grigori Borissov]], [[Abram Grinştein]] ja [[Iosif Badejev]]. Nad väitsid moldovlased olevat rumeenlastest eraldi rahvas ning sihtisid Nõukogude Liiduga ühendada peamiselt Bessaraabiat. Moldaavia keele mõttes puudus aga täielik üksmeel ka Moldaavia juhtkonnal. Borissov väitis, et ressursside säästmise jaoks võiks moldaavia keel üle võtta rumeenia keeleuuendused, samas kui Badejev ja Grinstein rõhutasid moldaavia keele erilisust ja omapära. Ukrainlased otsustasid toetada Badejevi ning Grinsteini argumente. Olles juba kõrvale lükanud rumeenia enamlased, eelistas Ukraina juhtkond jätkuvalt moldoviseerijaid ning 1926. aastaks tõrjuti Nõukogude keskvalitsusele toetunud rumeenia enamlased Moldaavias täielikult võimult. Olles niimoodi valinud välja juhtkonna, mida toetada suutis Ukraina 20. aastatel säilitada väga suure sõnaõiguse Moldaavia ANSV otsustusprotsessides.<ref name=":1" />
Kui Moldaavia ANSV esimesel aastal läks suur osa fookusest välispoliitikasse ja Bessaraabiale, siis 1925. aasta novembris tunnistas Badejev selle veaks olema ning sellest ajast keskendus MANSV juhtkond liiduvabariigi sisemistele probleemidele. Keskenduti põlismaistamise rakendamisele, mis tähendas [[Moldaavia keel|moldaavia keele]] ja grammatika väljaarendamist, moldaavia keele õpetamist koolides, moldovlaste integreerimist kommunistlikusse parteisse, [[Marksism|marksistliku]] tõe levitamist ning moldovlaste riigiasutustesse toomist. Eriti palju pani Moldaavia juhtkonna fookuse [[Moldova keel|moldova keele]] rajamisele ja standardiseerimisele 1920. aastate teises pooles. Kuigi Nõukogude võimud olid ametlikult juba 1920. aastast üritanud rajada (esimesed kaks aastat) moldaavia keeles õpetavaid koole, ei suutnud koolid üksi moldaavia keelt välja arendada, sest puudusid kohalikku keelt oskavad õpetajad. Moldovlastest õpetajaid oli vähe ning enamik neist oli madala haridusega, samuti oli motivatsioon moldova keeles õppida väike. Kuna Moldaavia oli ametlikult Ukraina NSV osa, pidid uued võimud lisaks [[Moldoviseerimine|moldoviseerimisele]] regioonis täide viima ka [[Ukrainastamine|ukrainastamist]].<ref name=":2" /><ref name=":1" />
[[Fail:51-102-0020 Гімназія, 2.jpg|pisi|Ülemoldaavialise Kesktäitevkomitee hoone, [[Balta (linn)|Balta]]]]
26. novembril, vähem kui kaks kuud pärast ANSV rajamist laiendati haldusala piire. Balta piirkond koos [[Balta (linn)|Balta]] linnaga lisati Moldaavia ANSV külge ning peamiselt [[Vene keel|vene-]] ja [[Ukraina keel|ukrainakeelsest]] Balta linnast tehti piirkonna ametlik [[pealinn]]. Baltas ei elanud sisuliselt üldse moldovlasi ning Nõukogude ametlik põhjendus regiooni liitmisel oli majanduslik, väites et Moldaavia majandus vajab tuge. Baltas oli sedavõrd vähe moldovlasi (369 moldovlast, 1.6% elanikkonnast)<ref name=":0" />, et kohalikud võimud plaanisid regioonis 1927. aastal täide viia vaid ukrainastamist. Seetõttu väljendasid 1920. aastate teisel poolel mitmed juhtivad moldovlased Moldaavia Nõukogude kongressidel pahameelt, et Baltast tehti pealinn, ning Baltat pakuti Ukrainale edutult tagasi. Samuti ei olnud kohalikud väga entusiastlikud uue Moldaavia ANSV rajamisest ja laienemisest ning rahvusvähemused olid kohati lausa muudatustele vaenulikud. Moldaavia juhtkonna pingutustel otsustati lõpuks siiski viia 1929. aastal pealinn [[Tiraspol]]i.<ref name=":1" />
Põlismaistamise sihiks sai veel moldovlaste juhtkonda toomine ja moldaavia keele õpetamine. 1926. aastal otsustas MANSV Sovarkom, et 1. jaanuarist 1927 peavad kõik riigiasutuste töötajad (aladel, kus enamuskeeleks polnud ukraina keel) töötama vaid moldaavia keeles. Samuti korraldati sisuliselt kõigides olulisemates asutustes keelekursusi ning loodi moldoviseerimisbrigaadid, kes pidid abistama kohalikke asutusi moldaavia keele ülevõtmisel. Hoolimata pingutustest ei võtnud moldoviseerimine vedu – töötajad ei ilmunud tihti keelekursustele kohale ning ülemused eelistasid tihti tööle võtta paremini haritud venelasi ja ukrainlasi piiratud haridusega moldovlastele. Tegelikkuses aja jooksul moldovlaste arv riigiinstitutsioonides isegi langes. Moldoviseerimine oli edukam haridus- ja kultuuriasutustes, ajalehtedes ning kommunistlikus parteis. Moldovlaste arv MANSV parteis kasvas 6% (1925. aastal) 25% (1930. aastal). Kuid 30. aastatel moldoviseerimise edu katkes: irooniliselt süüditati just haridusasutusi ning [[Moldaavia Teaduskomitee|Moldaavia Teaduskomiteed]] ebaedus riigiasutuste keele-eelistuse muutmisel ning kohalikust juhtkonnast tagandati moldoviseerimine eestvedajad. Samuti vähendas [[Suur terror]] moldovlaste osakaalu parteis.<ref name=":2" />[[Pilt:MoldaaviaANSVkaart.png|thumb|Moldaavia ANSV 1930. aastal|vasakul]]
=== Latiniseerimine ===
1932–1933 muudeti [[Jossif Stalin|Stalini]] juhtimisel ''korenizatsija'' poliitikat ning kuigi ametlikult poliitika jätkus, loetakse seda ajalookirjanduses sisulise põlismaistamise lõpuks. Moldaavia jaoks tähendas see poliitilise juhtkonna vahetumist ja kultuuri ümbersuunamist moldoviseerimiselt niinimetatud [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|latiniseerimisele]], mil moldaavia keel viidi üle [[Ladina tähestik|ladina tähestikule]], loobuti äsjaloodud moldaavia keele grammatika kasutamisest ja keeleloomes eelistati rumeenia keele sarnaseid konstrukte ja teoseid. Vana juhtkond ei olnud otseselt olnud latiniseerimise vastu, samuti oli juba 1929. aastal loodud komisjon, mis uuris moldaavia keele üleviimist ladina baasile, kuid lisaks keelele muutus ka poliitika Moldovas. Uuel poliitika põhjustena on esitatud mitmeid põhjuseid, aga mitmed ajaloolased on pidanud reaalseks Moskva soovi hoida Moldaavia ANSV areng sarnane Bessaraabia omaga (kus Rumeenia tutvustas oma traditsioone), et regiooni ühendamisel saaks rääkida samast rahvast. Latiniseerimine kestis Moldaavias perioodil 1932–1938.<ref name=":2" /><ref name=":1" />
Kriitika MTK vastu muutus intensiivsemaks 1930. aasta veebruaris, mil Ukraina NSV Kesktäitevkomitee märkis rahvusluse tõusu Moldaavias ning parempoolsete kliki tõusu kohalikul võimutasandil. Esimene avalik MTK hukkamõist tuli juba sama aasta septembris, mil väideti moldaavia keeleloome olevat rahvakauge ja poolik. 1931. aastal lahkus Chior MTK eesotsast [[Moskva|Moskvasse]] ning MTK eesotsa sattus tema asemel [[Ivan Ocinschi]], kes asus oma eelkäija tööd avalikult kritiseerima. Osad MTK osakonnad suleti, teised pidid oma tegevust piirama.<ref name=":2" />
2. veebruaril 1932 lubas kohalik partei aasta lõpuks moldaavia keele ladina baasile üle viia, Ocinschi hilisemal väitel Stalini isiklikul nõudmisel. Loodi latiniseerimiskomitee, mis saatis "kultuurisõdurid" ja "latiniseerijad" külast külla uut tähestikku õpetama. Sarnaselt moldoviseerimise algusega oli uuel juhtkonnal probleeme järsu muudatuse sisseviimisega. Ladina tähestikuga kirjutusmasinaid oli saada vähe, rahast oli puudu nende tellimiseks ning muudatuste sisseviimiseks ning latiniseerijaid saatis külades piiratud edu, sest kohalike huvi oli kesine ning osalejate arv väike.<ref name=":2" /> Uue tähestiku äraõppimise asemel hakkasid paljud kohalikud aina rohekm ajama ametlikku paberimajandust vene või ukraina keeles.<ref name=":1" />
Lisaks keelemuutustele läks 1930. aastatel keerulisemaks ka kohalike elanike elu. [[Golodomor]] põhjustas suure näljahäda ka Moldaavias, eriti maal, mistõttu 1931. aasta sügisest põgenesid paljud moldovlased üle Dnestri Rumeeniasse. Kokku põgenes Rumeeniasse kohalike ajalehtede väites üle 20 000 elaniku ning Rumeenia ajalehed nimetasid toimunut "Nõukogude [[Genotsiid|genotsiidiks]]." Samuti põhjustas inimohvreid 30. aastate esimeses poole [[sundkollektiviseerimine]], mistõttu jäid paljud moldaavlased vaesemaks.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Moldaavia etteotsa tõusid latiniseerimise perioodil niinimetatud rumeenistajad. sealhulgas sai Moldaavia juhtkonda taas [[Grigori Borissov]] (hüüdnimega [[Grigori Borissov|"Starõi"]]), kes 1928. aastal oli Badejeviga konflikti sattumise tõttu eemale tõrjutud. Hoolimata sellest ei tõusnud sel perioodil kordagi küsimus, kas Moldaavia peaks loobuma moldaavia keelest ning kultuuri arendamisest. Moldovlasi peeti edaspidigi omaette rahvaks. Samuti ei muudetud sisuliselt Moldaavias kehtestatud sihte partei moldoviseerida ning kultuuri arendada. Kuigi rumeenia kultuurist võis laenata autoreid, tegid seda väga vähesed kultuuritegelased ning kohalikud poliitikud.<ref name=":1" />
=== Kirillitsa teine tulek ===
1936–1937 alanud [[suur terror]] puudutas eriti karmilt ääremaid, sealhulgas ka Moldaavia juhtkonda. Suurpuhastused hakkasid Moldaavias kohalike võimude initsiatiivil juba enne käsu saabumist Moskvast 1937. aasta augustis. Ohvriks langesid nii rumeenia kui ka bessaraabia poliitiline juhtkond kogu Nõukogude Liidus ning suurem osa Moldaavia ANSV poliitilisest ja kultuursest juhtkonnast. Kohtu alla läksid nii kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased kui ka poliitikud, keda süüdistati kodanlikus natsionalismis ning Rumeenia jaoks spioneerimises. 1937. aasta sügise lõpuks oli üheksast Ukraina Kommunistliku Partei Moldaavia osakonna etteotsa valitud liikmest vaid üks veel positsioonil alles.<ref name=":1" /> Moldaavia ANSV terroriohvrite arv on teadmata, aga stalinistlike repressioonide tõttu hukkus vähemalt 5500 inimest, kuid üleüldiste repressioonide ohvrite arvu hinnataks 30. ja 40. aastate jooksul ulatuma vähemalt 75 000 elanikuni.<ref name=":0" />
1938. aasta veebruaris otsustati taas minna üle kirillitsale ning lõplik otsus tähestiku vahetamisel tehti 19. mail 1938. Latiniseerimine kuulutati Rumeenia [[Kodanlus|kodanlaste]] tööks, mis tegi moldaavia keele kohalikele moldovlastele täiesti arusaamatuks, ning asuti "puhastama" moldaavia keelt rumeenia mõjudest. Kirillitsale ülemineku puhul on tegemist tõenäoliselt Nõukogude Liidu keelepoliitika uue suunaga, mille jooksul viidi 30. aastatel mitmed keeled kirillitsasse, kuigi Moldaavias olid kirillitsa tähestikul kahtlemata olemas ka toetajad, kes muutust tervitasid.<ref name=":2" /><ref name=":1" />
Puhastusejärgse Moldaavia ANSV viimasel kahel aastal võttis uus juhtkond muudatusi ette väga ettevaatlikult. Laias plaanis jätkas Moldaavia juhtkond kohaliku moldaavia kultuuri väljaarendamist, laveerides uue moldaavia kultuuri väljaarendamise ja rumeenia mõjude aktsepteerimise vahel, vältides samas mõlemat äärmust.<ref name=":1" /> Laias plaanis ei muutunud ka Moldaavia ANSV piirid, kuigi 1939. aasta detsembris liideti MANSV külge veel [[Holma (Ukraina)|Holma]] küla, mis suurendas MANSV pindala 47,3 ruutkilomeetri võrra.<ref name=":0" /> Pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] sõlmimist algas Moldaavia ANSV-s varjatud ettevalmistamine Bessaraabia ühendamiseks ning juba 1940. aasta veebruarist on säilinud dokumente kavatsusest eraldada Moldaavia Ukraina NSV küljest.<ref name=":2" />
=== Moldaavia NSV loomine ===
[[Pilt:Romania MASSR 1920.png|thumb|Moldaavia ANSV ja [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] 1924–1940]]26. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Rumeeniale [[Ultimaatum|ultimaatumi]], nõudes Rumeenialt [[Bessaraabia|Bessaraabiat]] ning [[Põhja-Bukoviina|Põhja-Bukoviinat]] 24 tunni jooksul. Bessaraabia liidendamist nõuti alusel, et piirkonnas moodustavad enamuse ukrainlased, samas kui Bukoviinat nõuti "kompensatsiooniks Bessaraabia illegaalse okupeerimise eest". Seega moldaavia rahvuse ühendamisest ultimaatumis juttu ei olnud. 28. juunil nõustus [[Rumeenia kuningas]] [[Carol II]] Nõukogude Liidu tingimustega. Lisaks nõutud aladele okupeeris Nõukogude Liit veel [[Hertsa]], kuna piiride märkimisel kasutatud paks {{kas|pastakas}}<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture|lehekülg=92|tsitaat=On the map annexed to the ultimatum, the territories to be surrendered to Moscow were marked in a thick red pencil covering a seven-mile-wide swath of territory, so the the town of Herta and other portions of Romania were haphazardly included in the area to be cede, even though they were not mentioned in the text itself.|autor=Charles King|aasta=1999|koht=Stanford|kirjastus=Hoover Institution Press}}</ref> jättis piiril mitu kilomeetrit vaidlusaluseks, Nõukogude väed kasutasid segadust ära võimalikult laia ala okupeerimiseks.<ref name=":3" /><ref name=":2" />
[[Rumeenia relvajõud|Rumeenia vägede]] lahkumine Bessaraabiast meenutas pigem taandumist rindel kui süsteemset lahkumist. Lahkuvad Rumeenia sõjaväelased tegid enne taandumist elu võimalikult keeruliseks kohalikele Nõukogude võimu toetajatele ning etnilistele [[Juudid|juutidele]]. Pärast [[Punaarmee]] saabumist algasid Bessaraabas Nõukogude repressioonid. Kohapeale jäänud Rumeenia sõjaväelased, endised [[Sfatul Țării]] liikmed aga ka tavalised moldovlased langesid repressioonide ohvriks. Eri hinnangutel võib rääkida kuni 90 000 represseeritust.<ref name=":2" />
Okupeeritud Bukoviina jäi Ukraina NSV koosseisu, samas kui Bessaraabia jagati Ukraina ja Moldaavia alade vahel ära. Bessaraabia põhja- ja lõunapoolsed osad liideti Ukrainaga, samas kui Bessaraabia keskosa palus 10. juuli [[Moldaavia ANSV Rahvakomissaride Nõukogu]] liita endaga ning moodustada ühendatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] kiitis palve heaks ning 2. augustil 1940 likvideeriti Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja selle alad jagati kaheks: idaosa ning suurem osa autonoomsest vabariigist liideti taas Ukraina NSV koosseisu [[Odessa oblast|Odessa oblasti]] külge, samas kui läänepoolne Dnestri jõega piirnev osa liideti samal päeval Nõukogude liiduvabariigiks kuulutatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisu.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/maahaal/1940/07/10/14|pealkiri=Luuakse liidetud Moldaavia nõukogude sotsialistlik vabariik|väljaanne=Maa Hääl: maarahva ajaleht|aeg=10.07.1940}}</ref>
== Kultuur ==
Kuna Moldaavia ANSV-s tulid võimule moldovistid, kes eelistasid rõhutada unikaalse moldaavia kultuuri omapärasid, tekkis Nõukogude Moldaavia võimudel võimalus selle kultuuri põhitõed rajada. [[Moldovlased|Moldovlastele]] viidati kui omaette rahvale, kes olid maailma ajaloos väga vähe tähelepanu saanud, kelle [[kultuur]] oli siiani välja arendamata, [[keel]] talupoeglik (puudusid näiteks poliitilised väljendid), [[grammatika]] ühildamata ning Moldova ajalooline kultuur läbi tema ajaloo alla surutud rumeenlaste ning Vene tsaarivõimu poolt. Moldovlasi tutvustati kui ühte rahvast, kes elab mõlemal pool [[Dnestr|Dnestri]] kaldaid. Kui vasakkalda moldovlastel tekkis Nõukogude võimu all võimalus oma kultuuri üles ehitada, siis paremkalda moldovlased väideti jätkuvalt olevat [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] rõhumise all, kus nende kultuuri alla surutakse ning [[Rumeenistamine|rumeenistada]] proovitakse. Kohe algusest peale kuulutati Moldaavia ANSV sihiks taastada Nõukogude võim [[Bessaraabia|Bessaraabias]]. Siiski ei eitanud Moldaavia eliit moldova rahva lähedust Rumeeniaga. [[Vladimir Dembo]] kirjeldas näiteks moldovlaste vahe olevat [[Sotsiaalne klass|klassis]]: moldovlased on peamiselt [[talupojad]], samas kui [[rumeenlased]] on suures osas domineeriv [[Aadel|aadlikiht]].<ref name=":2" /><ref name=":1" />
[[Fail:Stamp of Moldova md037st.jpg|pisi|Postmark mäletamaks [[Plugarul Roşu]] 80. aastapäeva]]
1926. aasta detsembris rajati [[Moldaavia Teaduskomitee]] (MTK), mille sihiks määrati uurida Moldaavia rahva ja piirkonna kultuuri ning avastuste jagamine maailmaga. Teaduskomitee sai eelkäijaks [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemia|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemiale]] ja mängis esialgu suurt rolli moldaavia keele ja kultuuri väljaarendamisel. 1928. aastal rajati Moldaavia kirjanike liit ''Octombrie ('oktoober')'', mis pidi "tootma" hakkama moldaaviakeelseid kirjandusteoseid. Samuti oli Plugarul Roşu (1930. aastast uue nimega [[Moldova Socialistă]] ('sotsialistlik Moldova')) [[tiraaž]] 8000 eksemplari. Asutati eraldi moldovlaste jaoks raamatukogusid ning toimusid massilised poliitkirjanduse kooslugemised.<ref name=":2" /> 1933. aastal avati Moldaavia Riiklik Teater.<ref name=":1" />
Moldaavia ANSV põlismaistamise üks fookusi oli ka naiste harimine ning avalikku ellu toomine. 1926. aasta rahvaloenduse järgi oli 61% naistest kirjaoskamatud, eriti hull oli olukord etniliselt moldova naiste seas, kus lugeda oskas vaid 10%. See tegi võimudele keeruliseks marksismi võidukäiku kohalikele selgitada, mis andis tunda, kui just naised [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] vastu võitlesid. Ka oli väike naiste osakaal parteis – 1925. aastal oli neid MANSV parteis 8%, esimese viisaastaku lõpuks 1931. aastal 13%, aga 1937. aastaks pärast puhastusi oli naiste protsent langenud alla 1925. aasta oma. Enamik silmapaistvaid naisi MANSV-s saavutas oma edu juhtkonnas olevate abikaasade toel.<ref name=":2" />
=== Moldaavia keele loomine ===
Esmane moldova keele grammatika rajas esimene Moldaavia ANSV hariduskomissar [[Gabriel Buciușcanu]] 1925. aastal, kuid tegemist oli sisuliselt sama grammatikaga, mis oli kasutusel Rumeenia keeles, välja arvatud fakt, et moldova keel kasutas edasi ajaloolist [[kirillitsa]] tähestikku. Seetõttu korjati Buciușcanu variant kiiresti käibelt.<ref name=":2" /> Vene keeleteadlane [[Maksim Sergijevski]] tegi Moldaavia ANSV eri piirkondadesse kokku neli retke ja märkis üles kaks erinevat murret. Vasakkaldal räägiti nii Moldovale omast bessaraabia dialekti kui ka ainult vasakkaldale omast Transnistria dialekti. Järgmine hariduskomissar [[Pavel Chior]] leidis moldaavia keele arendamisel asjalikum olevat eelistada bessaraabia murret, sest sellega oleks suurem ühisosa mõlema kalda moldovlastel.<ref name=":2" />
[[Leonid Madan]] hakkas koostama moldaavia keele grammatikat 1920. aastate alguses moldovlastele juba enne Nõukogude otsust, et moldovlasi käsitletakse rumeenlastest erineva rahvana. 1924. aastal valmis Madani moldaavia keele mustand. 1926. aasta juulis ja augustis kutsuti moldaavia keele õpetajad Baltasse suvekursustele, kus neid hariti moldaavia ja rumeenia keelte erinevuses. Sama aasta novembris korraldas [[Moldaavia ANSV Hariduse Rahvakomissariaat]] avaliku arutelu Plugarul Roşu lehekülgedel, kuidas veel moldaavia grammatikat parandada. Debati ning MTK täienduste baasil rajati uus versioon grammatikast, mis sai 1927. aastal Baltal järjekordsel suvekursusel palju tähelepanu. Kursuse lõpuks otsustas Moldaavia Teaduskomitee avaldada ametlikud juhised, milline peaks moldaavia keele grammatika olema. Madani täielik "Moldaavia grammatika" ilmus 1929. aastal [[Tiraspol|Tiraspolis]]. Tegemist on kogu Moldova ajaloo kõige radikaalsema katsega luua oma keelt. Peamiselt baseerus grammatika Bessaraabia ja vasakkalda kohalikel murretel. Madan väitis moldaavia keele olevat tekkinud [[Ladina keel|ladina]] ja [[Daakia keel|daakia keele]] segunemisel, kuid oma mõju on keelele jätnud mitmed rahvad, sealhulgas [[Avaarid (Euraasia)|avaarid]], [[tatarlased]], [[poolakad]] ning [[venelased]]. Madan vähendas võimalikult palju nii [[Rumeenia keel|rumeenia]] kui ka [[Vene keel|vene keele]] mõju moldaavia keeles ja kuulutas välja uue moldaavia keele vabaks võõrkeelte rõhumise alt.<ref name=":2" />
Lisaks grammatikale toimus 1920. aastatel keele kategoriseerimine ja laiendamine. Madan andis välja vanasõnade ja rahvalaulude kogumiku. 1929–1930 rajas MTK lingustika osakond üle 7500 uudissõna ajaloo, bioloogia, keemia, poliitika ja geograafia kirjeldamiseks. Kuigi palju oli [[Laensõna|laensõnu]] vene keelest, olid need kohalikele talupoegadele üldjuhul tuntud sõnad ja tihtipeale tuttavamad, kui olid rumeenia laenud [[Prantsuse keel|prantsuse keelest]].<ref name=":2" />
[[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|Latiniseerimise]] ajajärgul tõmmati tagasi 1920. aastate saavutused. Madani grammatika korjati käibelt ning tema nimi sai regioonis ''madanismina'' tuntuks tehiskultuuri rajamise all. Samuti süüdistati Madani moldaavia keelele kasulike vene-ukraina mõjude piiramisel. Siiani rumanofiiliaga seotud olnud ladina tähestik sai 1932. aastal ametlikuks tähestikus, samuti laenati rumeenia keelest uudissõnu. Moldaavia keele põhi liikus Bessaraabia kohalikult murdelt ära kogu [[Moldova (piirkond)|Moldova piirkonna]] murdele. 30. aastate moldaavia keelt eristas rumeenia keelest väga vähe peale erineva ametliku nime. 1932. aasta Madani "Moldaavia keele grammatika" on sisuliselt rumeenia keel, kust olid eemaldatud kõik 20. aastate keeleuuendused. Lisaks Leninile ja Stalinile võis raamatust leida ka rumeenia kirjanike teoseid, mis tol perioodil muutus tavaliseks.<ref name=":2" />
1938. aastal uuesti kirillitsasse viidud moldaavia keeles puudusid 1920. aastate omalooming ja keelearendus. Kuid sarnaselt eelmiste suunamuudatustega tegi uus juhtkond moldaavia keeles uuele tähestikule üleviimisel järjekordse suurpuhastuse: otsiti välja moldaavia keelt "solkinud" sõnad ja asuti neid riigistruktuuridest välja juurima. 1938. aasta moldaavia keele peamiseks väljaarendajaks kujunes [[I. D. Cioban]], kes mõistis hukka "kohaliku talupojakeele" moldaavia keele standardiks tegemisel ning juhtis uue moldaavia grammatika väljaarendamist, mis oli sisuliselt lihtsalt kirillitsas kirjutatud rumeenia keel. 1938. aastal kasutusele võetud moldaavia keelt nähakse enamasti kompromissina moldoviseerijate ja latiniseerijate vahel ning see standard sai aluseks moldaavia keelele ka [[Moldaavia NSV|Moldaavia NSV-s]].<ref name=":2" /><ref name=":1" />
== Majandus ==
[[Fail:Economic map of the Moldavian ASSR.png|pisi|Moldaavia ANSV majandus]]
Erinevalt tavalisest Nõukogude poliitikast ei keskendunud MANSV juhtkond mitte vabariigi [[Industrialiseerimine|industrialiseerimisele]], vaid pigem [[Põllumajandus|põllumajandusele]]. 20. aastate partei kohtumistel otsustati haridusasutuste loomisel keskenduda põllumajanduskoolidele, sest enamik etnilistest moldovlastest elas maal.<ref name=":1" /> Samuti toetas põllumajanduse edendamist Moldaavia geograafia – 88% Moldaaviast oli haritav. Moldaavia põldudel olid kõige levinumad kultuurid [[mais]] (31,4%), [[nisu]] (31,3%), [[rukis]] (21,6%) ja [[Päevalill|päevalilled]] (6,4%). Võrreldes ülejäänud Ukrainaga oli Moldaavia põllud tasakaalustatumad: puudusid nii väga väiksed kui ka väga suured põllumaad. Sellele lisaks oli Moldaavias levinud [[taimekasvatus]] ja [[viinamarjakasvatus]]. 1926. aastal oli 13 700 hektarit viinamarjakasvatuses rakendatud ning kultuurtaimedel oli 9300 hektarit.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://istmat.org/node/40020|pealkiri=Автономная Молдавская Социалистическая Советская Республика|väljaanne=Исторические материалы|vaadatud=05.07.2022}}</ref>
Sellegipoolest arendati ANSV piires teatud määral ka siiski tööstust. Arendati [[Kergetööstus|kergetööstust]] ja ehitati [[Elektrijaam|elektrijaamu]]. Siiski oli 83% Moldaavia tööstusest seotud põllumajandusega: 63,1% tööstusest oli pühendatud [[nisujahu]] valmistamisele, 16,6% [[toiduõli]] tootmisele ning 3,3% [[Veini valmistamine|veinitootmisele]], [[Tubakas (aine)|tubaka]] valmistamisele ning [[Puuviljad|puuviljade]] kuivatamisele. Metalli- ja nahatööstusele oli pühendatud Moldaavias 4,6%. Paljud Moldaavia elanikud töötasid ka [[Käsitööline|käsitöölistena]], eriti [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] ajastul. Töökohad jagunesid enamuses rahvuse baasil: [[moldovlased]] ja kohalikud [[ukrainlased]] elasid ja töötasid maal, samas kui linnas ja tööstuses töötasid peamiselt [[venelased]], uusasunikest ukrainlased, [[juudid]] ja [[sakslased]].<ref name=":1" /><ref name=":4" />
Üleüldiselt olid Moldaavia elanikud ülejäänud Ukrainaga võrreldes vaesemad, keskmiselt oli Moldaavias üks [[kariloom]] perekonnal vähem kui Ukrainas. Ka tootlus oli madal ning ei mänginud Ukraina NSV jaoks olulist rolli. Moldaavia [[eelarve]] oli üks Ukraina väiksemaid ning jäi suure osa ajast defitsiiti, mistõttu pidi Ukraina toetama Moldaaviat oma eelarvest. 1925–1926 oli Moldaavia eelarve 2,5 miljonit [[Nõukogude rubla|rubla]].<ref name=":4" />
== Rahvastik ==
[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja seega ka Moldaavias viidi läbi kolm [[Rahvaloendus|rahvaloendust]], neist esimene 1926., teine 1937. ja kolmas 1939. aastal. 1926–1936 avaldati Moldaavia kohta ka hinnangulist statistikat, kuid sealsed arvutused ei suutnud jälgida tegelikke rahvaarvu muutusi ning hindasid rahvakasvu oluliselt suuremaks, kui see tegelikult oli. Hinnangutes öeldi juba 1930. aastal Moldaavia rahvaarv olevat üle 600 000 elaniku. Kuigi ametlikult hinnati 1935. aasta elanike arvuks 615 500 inimest, hindas sellega kaasnenud salajane hinnang kohalike arvu olevat 547 900 elanikku. Suur erinevus tulenes tõenäoliselt kollektiviseerimise mõjust ja näljahädast.<ref name=":0" />
1926. aasta rahvaloendusel registreeriti 17. detsembril Moldaavia ANSV-s 572 339 elanikku. [[Moldovlased|Moldovlasi]] oli 172 419 (30,1%), [[ukrainlased|ukrainlasi]] 277 515 (48,5%), [[venelased]] 48 868 (8,5%), [[juudid]] 48 564 (8,5%), [[sakslased]] 10 739 (1,9%) ja ülejäänud rahvusvähemused ([[poolakad]], [[bulgaarlased]] jt) 2,5% ANSV elanikest. Rahvaloendusel määrati identiteet inimese enese hinnangu järgi: kui moldovlaseks pidas rahvaloendusel end 172 419 inimest, siis moldaavia keelt emakeelena kõnelejaid oli 170 263 ning mõlemad kriteeriumid täitsid 168 432 elanikku.<ref name=":0" /> Piirkonna asustustihedus oli 68 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid piirkonniti oli rahvastikutihedus väga erinev. Üle 95% moldovlastest, sakslastest, bulgaarlastest ja romadest elas maal, ukrainlastest elas maal 89,4% ukrainlastest. Linnaelanikke oli Moldaavias 13%, 39,3% kõikidest kohalikest venelastest ja 51,7% juutidest elas linnas.<ref name=":0" />
Oodatust viletsamate tulemuste tõttu vigaseks kuulutatud rahvaloenduse – 1937. aasta 6. jaanuaril korraldatud Nõukogude rahvaloenduse – infole pääsesid teadlased ligi alles 1980. aastatel. Selle järgi elas Moldaavias 565 994 elanikku, kellest 470 828 elas maal. Sellele lisaks teenis Moldaavia aladel [[Punaarmee|Punaarmees]] 1785 sõdurit ja karistusasutustes 1616 isikut. Vabariigi etniline koosseis pole teada, aga kogu Nõukogude Liidus oli moldovlaste arv 223 850, millest [[Ukraina NSV|Ukrainas]] elas 221 831. Eeldades, et moldovlaste osakaal Ukraina-Moldaavia vahel püsis enam-vähem paigal, siis elas 1937. aasta tulemusel Moldaavias umbes 148 000 moldovlast.<ref name=":0" />
17. jaanuaril 1939 toimus Moldaavias viimane ANSV rahvaloendus. Loenduse tulemustel elas Moldaavias 599 156 elanikku, kellest 475 144 maal ja 124 012 linnas. Moldovlasi oli 170 982 ning nad moodustasid rahvaloenduse järgi 28,5% elanikkonnast, samas kui ukrainlaseid oli 303 825 ja nad moodustasid territooriumil 50,7% rahvusenamuse. Venelasi oli 61 278 (10,2%), juute 37 037 (6,2%), sakslasi 11 947 (2%), bulgaarlasid 7355 (1,2%) ja muud rahvusvähemused veel 1,2%. Emakeeleks pidasid moldaavia keelt 164 081 elanikku, st moldaavia keel ei olnud kõigi moldovlaste emakeel. Samas olid vene keel ja [[jidiši keel]] oma rahvaarvust suurema kõnelejaskonnaga – vene keelt rääkis emakeelena 88 725 elanikku (14,8%), jidiši keelt 23 788 elanikku (4%). On raske seletada rahvastiku märgatavat kasvu võrreldes 1937. aasta rahvaloendusega, sest seda ei kata tollane sündimus ning rahvaloendused ei märgi ära ka represseeritud inimeste arvu, mida arvatakse olevat kuni 75 000 elanikku.<ref name=":0" />
[[Fail:Harta etnica rassm.jpg|pisi|Moldaavia ANSV rahvuste kaart]]
{| class="wikitable"
|+Moldaavia NSV rahvastikuloenduste tulemused
! rowspan="3" |Rahvus
! colspan="4" |Rahvaloendused<ref name=":0" />
! rowspan="3" |
! colspan="2" |Hinnang<ref name=":2" />
|-
! colspan="2" |1926
! colspan="2" |1939
! colspan="2" |1936
|-
!Rahvaarv
!Osakaal, %
!Rahvaarv
!Osakaal, %
!Rahvaarv
!Osakaal, %
|-
|[[Moldovlased]]
|172 419
|30,13
|170 982
|28,54
| rowspan="10" |
|184 046
|31,6
|-
|[[Ukrainlased]]
|277 515
|48,49
|303 825
|50,71
|265 193
|45,5
|-
|[[Venelased]]
|48 868
|8,54
|61 278
|10,23
|56 592
|9,7
|-
|[[Juudid]]
|48 564
|8,48
|37 035
|6,18
|45 620
|7,8
|-
|[[Sakslased]]
|10 739
|1,88
|11 947
|1,99
|12 711
|2,2
|-
|[[Bulgaarlased]]
|6026
|1,05
|7355
|1,23
|––––––––
|–––––––
|-
|[[Poolakad]]
|4853
|0,85
|3390
|0,57
|4450
|0,8
|-
|[[Romad]]
|918
|0,16
|––––––––
|–––––––
|––––––––
|–––––––
|-
|[[Rumeenlased]]
|137
|0,02
|––––––––
|–––––––
|––––––––
|–––––––
|-
|Muu
|2055
|0,4
|1455
|0,24
|13 526
|2,4
|-
!KOKKU
!572 114
!100%
!599 156
!100%
!
!582 138
!100%
|}
=== Etniline koosseis ===
Hoolimata [[Vlas Tšubar|Tšubari]] lubadusest, et [[moldovlased]] moodustavad autonoomses piirkonnas napi enamuse (58%), moodustas väidetav enamusrahvus Moldaavia Autonoomses Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis vaid kolmandiku rahvast. Tõenäoliselt Tšubar ei valetanud siiski teadlikult, vaid kasutas 1924. aastal kogutud piiratud teavet oma kõnes – regioonis puudusid usaldusväärsed rahvaloenduse tulemused. Olukorra tegi hullemaks veel kaks kuud hiljem ette võetud MANSV laiendamine, kus vabariigile lisatud uued alad olid enamuses [[Ukraina keel|ukrainakeelsed]]. Moldaavia ANSV pindala tõusis 23,7% ning rahvaarv tõusis umbes 153 000 elaniku võrra, kuid moldovlaste osakaal vabariigis langes 30% peale.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Moldovlased moodustasid enamuse [[Dubăsari rajoon|Dubăsari]] (67%) ja [[Slobozia rajoon|Slobozia rajoonides]] (64,7%). [[Grigoriopoli rajoon|Grigoriopoli rajoonis]] moodustasid moldovlased suurima rahvuse (45,7%). Venelased moodustasid suurima rahvuse [[Tiraspol|Tiraspolis]] (32,7%). Ülejäänud rajoonides moodustasid rahvusenamuse ukrainlased. Ukrainlased moodustasid enamuse nii linnades kui ka maal. Moldaavia esimeses pealinnas [[Balta (linn)|Baltas]] moodustasid enamuse juudid. Mõlemas pealinnas oli moldovlasi tühine arv: Baltas 369 moldovlast (1,6%) ja Tiraspolis 301 moldovlast (1,4%).<ref name=":0" />
=== Migratsioon ===
Moldaavia haldusüksuse rajamisest peale toimus piirkonnas püsiv väljaränne. 1925–1927 kolisid Moldaaviast välja 18 000 elanikku, 1927–1929 lahkus piirkonnast üle 10 000 elaniku. Suurem osa lahkujatest kolis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] ning kõige sagedasemad lahkujad olid juudid ja sakslased. Samas toimus väikesearvuline aga pidev legaalne migratsioon ka välismaale. Näiteks 1927. aastal asus välismaale elama 65 kohalikku. Lisaks legaalsele migratsioonile toimus suuremamahuliselt üle [[Dnestr|Dnestri]] jõe ka illegaalne migratsioon. Peamiselt pageti Nõukogude Liidust [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]], aga liikumine toimus mõlemat pidi. Eriti massiliselt muutus Rumeeniasse pagemine 1932–1933 [[Näljahäda Ukrainas 1932–1933|näljahäda]] ja [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ajal, mil Rumeeniasse ajakirjanduse hinnangul pages kokku umbes 20 000 isikut.<ref name=":0" />
== Viited ==
{{viited}}{{ANSV}}
[[Kategooria:Moldova]]
[[Kategooria:Moldova ajalugu]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu autonoomsed vabariigid]]
3qdfwp1r1eraxhaialb2gijcc53mt1w
6179866
6179827
2022-08-18T15:00:53Z
Ursus scribens
115317
wikitext
text/x-wiki
{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Endine riik
| nimi = Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
| omakeelne-nimi = <div style="font-size:90%;">{{font color|gray|rumeenia (moldova)}} '''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească''' <div style="font-size:90%;"> ('''Република Аутономэ Сочиалистэ Советикэ Молдовеняскэ''')
<br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|ukraina}} '''Молдавська Автономна Радянська Соціалістична Республіка''' <div style="font-size:90%;"> (''Moldavska Avtonomna Radjanska Sotsialistõtšna Respublika'')
<br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|vene}} '''Молдавская Автономная Советская Социалистическая Республика''' <br><div style="font-size:90%;"> (''Moldavskaja Avtonomnaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'')
| algusaasta = 12. oktoober 1924
| lõppaasta = 2. august 1940
| lipp = Flag of the Moldavian ASSR.svg
| vapp = Coat of Arms of Moldavian ASSR (1938-1940).png
| asendikaart = Soviet Union - Moldavian ASSR (1930, zoom).svg
| asendikaart-tekst = Moldaavia ANSV ja tema piirinõuded (1930)
| pindala = 8429
| pealinn = 1924–1929 [[Balta (linn)|Balta]]</br>1929–1940 [[Tiraspol]]</br>(ametlik pealinn [[Chișinău]])
| rahvaarv = 599156
| rahvaarv-aasta = 1939<ref name=":0" />
| lipp-tekst = [[Moldaavia ANSV lipp]]
| vapp-tekst = [[Moldaavia NSV vapp#Moldaavia ANSV vapp|Moldaavia ANSV vapp]]
| valitsusvorm =
| osa = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]], <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union (1924–1955).svg|25px]] [[Nõukogude Liit]]
| ajalugu1 = 12.10.1924
| sündmus1 = Moldaavia ANSV asutamine
| ajalugu2 =02.08.1940
| sündmus2 = Moldaavia ANSV likvideerimine ja [[Moldaavia NSV]] asutamine
| rahaühik = [[Nõukogude rubla]]
| deviis = Proletari din toate țările, uniți-vă!<br><div style="font-size:90%;">(''Kõigi maade proletaarlased, ühinege!'')
| järgnes = [[Pilt:Flag of the Moldavian Soviet Socialist Republic (1941-1952).svg|25px]] [[Moldaavia NSV]],<br>[[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]]
| eelnes = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Poltava kubermang]], <br> [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Odessa kubermang]]
| riigikeel = [[Moldaavia keel]], <br>[[ukraina keel]], <br>[[vene keel]]
| rahvastikutihedus = 68
| pindala-aasta = 1926<ref name=":0" />
}}
'''Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' (lühendatult Moldaavia ANSV, [[Rumeenia keel|rumeenia keeles]] ''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomne liiduvabariik]] [[Ukraina NSV]] koosseisus. Moldaavia ANSV piirnes läänes [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniaga]] ning idas Ukraina NSV koosseisu kuuluvate [[Vinnõtsja oblast|Vinnõtsja]] ja [[Odessa oblast|Odessa oblastiga]]. Tegemist oli [[Moldovlased|moldovlaste]] jaoks loodud haldusalaga, mille üheks sihiks oli Moldaavia rahvuse ja kultuuri välja arendamine [[Dnestr|Dnestri]] vasakkaldal ja teine siht survestada Rumeeniat Nõukogude Liidule loovutama [[Bessaraabia]].
Moldaavia ANSV moodustati [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] otsusega 12. oktoobril 1924 [[Odessa kubermang]]u ja [[Podoolia kubermang]]u aladest ning MANSV eksisteeris kuni [[1940]]. aasta augustini, mil Nõukogude Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] loovutada ja moodustas äsja okupeeritud aladel [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]].
== Ajalugu ==
=== Eellugu ===
Esmased kirjalikud allikad, mis mainivad [[Dnestr|Dnestri]] jõe vasakkaldal (väljaspool [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] ajalooliseid piire ja tulevase Moldaavia ANSV) elavaid [[Moldovlased|moldovlasi]], on pärit 14. sajandist. Dnestri vasakkalda moldovlaste ajalugu kulges kuni 18. sajandi lõpuni [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ülemvõimu all. Järk-järgult sattusid 18. sajandi lõpus tulevase MANSV alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu alla. 1783. okupeeris Venemaa Krimmi, 1792. aastal vallutas Vene keisririik [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] Osmanitelt Dnestri ja [[Dnepr|Dnepri]] vahelise ala ja 1812. aastal vallutas Venemaa Osmanitest sõltuvuses olevalt Moldova vürstiriigile [[Prut|Pruti]] ja Dnestri vahel oleva piirkonna, mida hakati keisririigis kutsuma [[Bessaraabia|Bessaraabiaks]]. Vallutatud aladele kutsusid Vene võimud sisserändajaid, lubades neile vabastust [[Pärisorjus|pärisorjusest]] ja [[Maksud|maksudest]], mistõttu muutus Dnestri vasakkalda etniline koosseis ja 19. sajandi alguseks olid seal enamuses [[venelased]] ja [[ukrainlased]]. Samuti kolisid keisrivõimu kutse peale Dnestri vasakkaldale mitmed moldovlaste pered. Ka [[Bessaraabia kubermang|Bessaraabia kubermangu]] kolisid mitmed Venemaalt pärit olevad kolonistid ja moldovlaste osatähtsus kubermangus järk-järgult vähenes, kuigi säilis siiski napp enamus.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Nancy Shields Collmann|pealkiri=The Russian Empire 1450–1801|aasta=2017|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=105-342}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Oleg GALUSCENCO|pealkiri=THE DYNAMICS OF THE ETHNIC COMPOSITION OF THE MASSR POPULATION IN 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=THE JOURNAL OF ETHNOLOGY AND CULTUROLOGY|lehekülg=111-116}}</ref>
Bessaraabia jäi Vene keisririigi koosseisu kuni [[Oktoobrirevolutsioon|oktoobrirevolutsioonini]]. 1917. aasta detsembris kuulutas Moldova võimuorgan [[Sfatul Țării]] välja Moldova autonoomia. Järgmise aasta jaanuaris sisenesid Bessaraabiasse [[enamlased]] ja kukutasid Sfatul Țării, mille peale otsustasid [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] väed piirkonda siseneda ja enamlased välja ajada. Võimule tagasi taastatud Sfatul Țării otsustas 13. jaanuaril välja kuulutada iseseisvuse ning juba sama aasta märtsis Rumeeniaga liituda.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Rebecca Haynes|pealkiri=Moldova: A History|aasta=19.03.2020|kirjastus=Bloomsbury Publishing|lehekülg=Chapter 7}}</ref> Dnestri vasakkalda moldovlased kogesid mitut võimuvahetust kaootilises [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] – kokku vahetus võim piirkonnas 12 korda. Kuigi ka vasakkaldal oli Rumeeniaga liituda soovinuid, kes pagesid kodusõja ajal Rumeeniasse ja tegid lobitööd Dnestri vasakkaldale tungimiseks, ei näidanud Rumeenia huvi regiooni vastu üles ja lõpuks jäid vasakkalda moldovlased [[Ukraina NSV]] koosseisu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vladimir Solonari|pealkiri=A Satellite Empire: Romanian Rule in Southwestern Ukraine, 1941–1944|aasta=2019|kirjastus=Cornell University Press|lehekülg=13}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Charles King|pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture|aasta=1999|koht=Stanford|kirjastus=Hoover Institution Press}}</ref>
[[Nõukogude Venemaa]] ei tunnustanud Bessaraabia liitumist Rumeeniaga, väites, et isehakanud Sfatul Țării ei olnud valitud esindama piirkonna elanikke. Seetõttu valmistus Punaarmee 1919. aasta aprillis, kohe pärast Dnestrini jõudmist, vabastama Bessaraabiat. 28. aprillil võeti vastu otsus kuulutada välja Bessaraabias Nõukogude riik paremkaldal pärast esimese asula vallutamist. 1919. aasta mai alguses kuulutati ametlikult välja [[Bessaraabia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], Nõukogude Venemaa koosseisus. Bessaraabia valitsus rajati aga [[Odessa|Odessas]] ja tegutses peamiselt [[Tiraspol|Tiraspolis]] [[Soomusrong|soomusrongis]], et sissetungi korral saaks valitsus kiiresti taganeda. Tegelikkuses ei olnud Bessaraabia võimudel kontrolli kummalgi pool Dnestri jõge, kui välja arvata lühiajaline [[Bender|Benderi]] okupatsiooni 1919. aasta 27. mail. 1919. aasta pealetungil Bessaraabia NSV taganes Tiraspolist ning Bessaraabia valitsus saadeti laiali. Hoolimata Bessaraabia NSV piiratud tegevusest mängisid hilisema Moldaavia ANSV jaoks suurt rolli liiduvabariigis rajatud [[VK(b)P]] Bessaraabia [[obkom|oblasti komitee]], mis korraldas vastupanuliikumist Rumeenia võimude vastu Bessaraabias ning kust tulid mitmed Moldaavia ANSV juhtkonna tulevased liikmed.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=The Moldovan ASSR between the Bolshevik "Empire" and Greater Romania: Nation- and State- Building in the Soviet Borderland (1917-1940)|aasta=2010|koht=Budapest|kirjastus=Central European University}}</ref>
=== Moldaavia ANSV rajamine ===
1921. aastaks oli [[Punaarmee]] kindlustanud Dnestri vasakkalda ning hoolimata kohatistest bandiidirünnakutest alustas armee katseid Bessaraabiat tagasi võtta. Rumeenia andmetel toimus 1921–1925 kokku 118 erinevat enamlaste rünnakut üle Dnestri ning kokku registreeriti üle 3000 terrorismirünnaku. Pärast [[Tatarbunari ülestõus|Tatarbunari ülestõusu]] ebaõnnestumist 1924. aastal keskendus [[Nõukogude Liit]] Moldaavia loomisele hoopis oma riigi piires.<ref name=":2" /><ref name=":1" />
Moldaavia ANSV rajamise eest võitlesid Nõukogude Liidus kaks gruppi: Bessaraabia enamlased ja Rumeenia enamlased. Esimesed soovisid liita Nõukogude Liiduga vaid Bessaraabia, teine grupp soovis liita tulevase Moldaaviaga lõpuks kogu Rumeenia. 1921. aasta ülevenemaalisel Rumeenia ja Bessaraabia kommunistide konverentsil suutsid rumeenlased eesotsas [[Ion Dicescu-Dik|Ion Dicescu-Dikiga]] moldaavlased välja tõrjuda ning [[Moskva|Moskvas]] hakkasid domineerima rumeenia kommunistid, mistõttu Bessaraabia enamlased loobusid Moskvas poliitikast osalemast ja suundusid Dnestri vasakkaldale, et seal tööd teha kohalike moldovlastega.<ref name=":1" />
Rumeenia kommunistide juhtimisel koostati 4. veebruaril 1924 memorandum, milles taotleti Moldaavia NSV rajamist sihiga eksportida revolutsioon Bessaraabiasse ja sealt edasi Rumeeniasse. Dik uskus, et Moldaavia saab platvormiks kogu Rumeenia ühendamisele, aga (Voronovici hinnangul) taotles ta Moldaavia nime Rumeenia NSV asemel, sest vasakkalda moldovlased [[Identiteet|identiteeditunne]] oli vaevu [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] seotud, rääkimata Rumeeniast. Kuna memorandum taotles Ukraina NSV koosseisus olevaid alasid ning oli avaldatud samal aastal, mil Ukraina oli loovutanud [[Vene NFSV]]-le alasid idas, ei olnud UNSV juhtkond vaimustuses veel ühest Ukraina territooriumit nõudvast liikumisest. Dnestri vasakkaldal elasid nii moldovlased kui ka [[ukrainlased]] ja UNSV juhtkond muretses Moldaavia kaotamise pärast. Moskva ei soovinud Ukraina vastupanu tõusu, mistõttu jõuti kompromissile, et luuakse Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.<ref name=":1" />
[[Fail:Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kujundamine.png|vasakul|pisi|"''Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamine''" [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] 03.10.1924]]
Pärast Harkivi-Moskva läbirääkimisi asuti Moldaavia ANSV loomiseks valmistuma. 6. märtsil 1924 rajati [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistliku Partei]] Moldaavia osakond, sama aasta 1. maist hakati välja andma Moldaavia osakonna partei ajalehte [[Plugarul Roşu]]. 18. aprillil lükati Moldaavia ANSV rajamine edasi, et kõigepealt korraldada regioonis rahvaloendus, et piirkonna piire määratleda. Ukraina rahvaloendus leidis 170 451 moldovlast, samas kui moldovlase [[Grigori Kotovski]] samal ajal läbi viidud rahvaloendus avastas 283 398 moldovlast. Selle peale leidsid Ukraina võimud, et moldovlasi on liiga vähe autonoomse vabariigi loomiseks ja otsustati vabariigi loomine tühistada. Seepeale sekkus otsustavalt Moskva, esitades 29. juulil Ukraina võimudele nõude luua Moldaavia haldusüksus.<ref name=":1" />
12. oktoobril 1924 kuulutati ametlikult välja Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] esimees [[Vlas Tšubar]] kuulutas päev varem, et rajatavas Moldaavias hakkavad moldovlased moodustama 58% rahvastikust. 1926. aasta rahvaloendusel selgus aga, et tegelikkuses moodustasid moldovlased vaid 30,1% rahvastikust, samuti oli 85 000 moldovlast jäänud väljapoole Moldaavia piire. Moldaavia ANSV moodustati [[Odessa kubermang|Odessa kubermangu]] Balta ja Odessa ringkonna ning [[Podoolia kubermang|Podoolia kubermangu]] Tultšini ringkonna aladest, kuid ANSV piiriks läänes ja edelas deklareeriti [[Prut]]i ja [[Doonau]] jõgi. Nii loeti tollal Rumeeniale kuulunud Bessaraabia formaalselt Moldaavia ANSV koosseisu. [[Dnestr]]i vasakkalda, st NSV Liidu koosseisu kuulunud ala moodustas 7516 km².<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":1" />
=== Moldoviseerimine ===
Uues autonoomses liiduvabariigis hakati rakendama Nõukogude Liidu piires levinud ''[[korenizatsija]]'' ehk põlismaistamise poliitikat, rakendades Moldaaviat samal ajal rindealana Rumeenia vastu. Tavaliselt loetakse moldoviseerimise perioodiks aastaid 1924–1932. Põlismaistamisele eelnenud esimeseks küsimuseks sai, kuidas kohalikke moldovlaste kultuuri arendada – kas neist kujundada rumeenlased (nagu soovisid seda Rumeenia enamlased) või unikaalne moldovlaste rahvus (nagu soovisid seda Bessaraabia enamlased). Otsustavaks sai selle otsuse tegemisel Ukraina juhtkond, kes eelistas Bessaraabia moldoviseerijad, sest nemad olid juba kohapeal ning Ukraina võimule tuttav, neil puudus otsekontakt Moskvaga, mis Ukraina võimu kohapeal nõrgestaks, ning moldoviseerijad ei planeerinud rahvusvähemusi [[Assimileerimine|assimileerima]] hakata.<ref name=":1" />
Seetõttu andsid Ukraina võimud kõnedes enne ANSV rajamist selge toe moldoviseerijatele. Moldaavia ANSV etteotsa said Bessaraabia enamlased, kellest olulisemad olid [[Grigori Borissov]], [[Abram Grinştein]] ja [[Iosif Badejev]]. Nad väitsid moldovlased olevat rumeenlastest eraldi rahvas ning sihtisid Nõukogude Liiduga ühendada peamiselt Bessaraabiat. Moldaavia keele mõttes puudus aga täielik üksmeel ka Moldaavia juhtkonnal. Borissov väitis, et ressursside säästmise jaoks võiks moldaavia keel üle võtta rumeenia keeleuuendused, samas kui Badejev ja Grinstein rõhutasid moldaavia keele erilisust ja omapära. Ukrainlased otsustasid toetada Badejevi ning Grinsteini argumente. Olles juba kõrvale lükanud rumeenia enamlased, eelistas Ukraina juhtkond jätkuvalt moldoviseerijaid ning 1926. aastaks tõrjuti Nõukogude keskvalitsusele toetunud rumeenia enamlased Moldaavias täielikult võimult. Olles niimoodi valinud välja juhtkonna, mida toetada suutis Ukraina 20. aastatel säilitada väga suure sõnaõiguse Moldaavia ANSV otsustusprotsessides.<ref name=":1" />
Kui Moldaavia ANSV esimesel aastal läks suur osa fookusest välispoliitikasse ja Bessaraabiale, siis 1925. aasta novembris tunnistas Badejev selle veaks olema ning sellest ajast keskendus MANSV juhtkond liiduvabariigi sisemistele probleemidele. Keskenduti põlismaistamise rakendamisele, mis tähendas [[Moldaavia keel|moldaavia keele]] ja grammatika väljaarendamist, moldaavia keele õpetamist koolides, moldovlaste integreerimist kommunistlikusse parteisse, [[Marksism|marksistliku]] tõe levitamist ning moldovlaste riigiasutustesse toomist. Eriti palju pani Moldaavia juhtkonna fookuse [[Moldova keel|moldova keele]] rajamisele ja standardiseerimisele 1920. aastate teises pooles. Kuigi Nõukogude võimud olid ametlikult juba 1920. aastast üritanud rajada (esimesed kaks aastat) moldaavia keeles õpetavaid koole, ei suutnud koolid üksi moldaavia keelt välja arendada, sest puudusid kohalikku keelt oskavad õpetajad. Moldovlastest õpetajaid oli vähe ning enamik neist oli madala haridusega, samuti oli motivatsioon moldova keeles õppida väike. Kuna Moldaavia oli ametlikult Ukraina NSV osa, pidid uued võimud lisaks [[Moldoviseerimine|moldoviseerimisele]] regioonis täide viima ka [[Ukrainastamine|ukrainastamist]].<ref name=":2" /><ref name=":1" />
[[Fail:51-102-0020 Гімназія, 2.jpg|pisi|Ülemoldaavialise Kesktäitevkomitee hoone, [[Balta (linn)|Balta]]]]
26. novembril, vähem kui kaks kuud pärast ANSV rajamist laiendati haldusala piire. Balta piirkond koos [[Balta (linn)|Balta]] linnaga lisati Moldaavia ANSV külge ning peamiselt [[Vene keel|vene-]] ja [[Ukraina keel|ukrainakeelsest]] Balta linnast tehti piirkonna ametlik [[pealinn]]. Baltas ei elanud sisuliselt üldse moldovlasi ning Nõukogude ametlik põhjendus regiooni liitmisel oli majanduslik, väites et Moldaavia majandus vajab tuge. Baltas oli sedavõrd vähe moldovlasi (369 moldovlast, 1.6% elanikkonnast)<ref name=":0" />, et kohalikud võimud plaanisid regioonis 1927. aastal täide viia vaid ukrainastamist. Seetõttu väljendasid 1920. aastate teisel poolel mitmed juhtivad moldovlased Moldaavia Nõukogude kongressidel pahameelt, et Baltast tehti pealinn, ning Baltat pakuti Ukrainale edutult tagasi. Samuti ei olnud kohalikud väga entusiastlikud uue Moldaavia ANSV rajamisest ja laienemisest ning rahvusvähemused olid kohati lausa muudatustele vaenulikud. Moldaavia juhtkonna pingutustel otsustati lõpuks siiski viia 1929. aastal pealinn [[Tiraspol]]i.<ref name=":1" />
Põlismaistamise sihiks sai veel moldovlaste juhtkonda toomine ja moldaavia keele õpetamine. 1926. aastal otsustas MANSV Sovarkom, et 1. jaanuarist 1927 peavad kõik riigiasutuste töötajad (aladel, kus enamuskeeleks polnud ukraina keel) töötama vaid moldaavia keeles. Samuti korraldati sisuliselt kõigides olulisemates asutustes keelekursusi ning loodi moldoviseerimisbrigaadid, kes pidid abistama kohalikke asutusi moldaavia keele ülevõtmisel. Hoolimata pingutustest ei võtnud moldoviseerimine vedu – töötajad ei ilmunud tihti keelekursustele kohale ning ülemused eelistasid tihti tööle võtta paremini haritud venelasi ja ukrainlasi piiratud haridusega moldovlastele. Tegelikkuses aja jooksul moldovlaste arv riigiinstitutsioonides isegi langes. Moldoviseerimine oli edukam haridus- ja kultuuriasutustes, ajalehtedes ning kommunistlikus parteis. Moldovlaste arv MANSV parteis kasvas 6% (1925. aastal) 25% (1930. aastal). Kuid 30. aastatel moldoviseerimise edu katkes: irooniliselt süüditati just haridusasutusi ning [[Moldaavia Teaduskomitee|Moldaavia Teaduskomiteed]] ebaedus riigiasutuste keele-eelistuse muutmisel ning kohalikust juhtkonnast tagandati moldoviseerimine eestvedajad. Samuti vähendas [[Suur terror]] moldovlaste osakaalu parteis.<ref name=":2" />[[Pilt:MoldaaviaANSVkaart.png|thumb|Moldaavia ANSV 1930. aastal|vasakul]]
=== Latiniseerimine ===
1932–1933 muudeti [[Jossif Stalin|Stalini]] juhtimisel ''korenizatsija'' poliitikat ning kuigi ametlikult poliitika jätkus, loetakse seda ajalookirjanduses sisulise põlismaistamise lõpuks. Moldaavia jaoks tähendas see poliitilise juhtkonna vahetumist ja kultuuri ümbersuunamist moldoviseerimiselt niinimetatud [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|latiniseerimisele]], mil moldaavia keel viidi üle [[Ladina tähestik|ladina tähestikule]], loobuti äsjaloodud moldaavia keele grammatika kasutamisest ja keeleloomes eelistati rumeenia keele sarnaseid konstrukte ja teoseid. Vana juhtkond ei olnud otseselt olnud latiniseerimise vastu, samuti oli juba 1929. aastal loodud komisjon, mis uuris moldaavia keele üleviimist ladina baasile, kuid lisaks keelele muutus ka poliitika Moldovas. Uuel poliitika põhjustena on esitatud mitmeid põhjuseid, aga mitmed ajaloolased on pidanud reaalseks Moskva soovi hoida Moldaavia ANSV areng sarnane Bessaraabia omaga (kus Rumeenia tutvustas oma traditsioone), et regiooni ühendamisel saaks rääkida samast rahvast. Latiniseerimine kestis Moldaavias perioodil 1932–1938.<ref name=":2" /><ref name=":1" />
Kriitika MTK vastu muutus intensiivsemaks 1930. aasta veebruaris, mil Ukraina NSV Kesktäitevkomitee märkis rahvusluse tõusu Moldaavias ning parempoolsete kliki tõusu kohalikul võimutasandil. Esimene avalik MTK hukkamõist tuli juba sama aasta septembris, mil väideti moldaavia keeleloome olevat rahvakauge ja poolik. 1931. aastal lahkus Chior MTK eesotsast [[Moskva|Moskvasse]] ning MTK eesotsa sattus tema asemel [[Ivan Ocinschi]], kes asus oma eelkäija tööd avalikult kritiseerima. Osad MTK osakonnad suleti, teised pidid oma tegevust piirama.<ref name=":2" />
2. veebruaril 1932 lubas kohalik partei aasta lõpuks moldaavia keele ladina baasile üle viia, Ocinschi hilisemal väitel Stalini isiklikul nõudmisel. Loodi latiniseerimiskomitee, mis saatis "kultuurisõdurid" ja "latiniseerijad" külast külla uut tähestikku õpetama. Sarnaselt moldoviseerimise algusega oli uuel juhtkonnal probleeme järsu muudatuse sisseviimisega. Ladina tähestikuga kirjutusmasinaid oli saada vähe, rahast oli puudu nende tellimiseks ning muudatuste sisseviimiseks ning latiniseerijaid saatis külades piiratud edu, sest kohalike huvi oli kesine ning osalejate arv väike.<ref name=":2" /> Uue tähestiku äraõppimise asemel hakkasid paljud kohalikud aina rohekm ajama ametlikku paberimajandust vene või ukraina keeles.<ref name=":1" />
Lisaks keelemuutustele läks 1930. aastatel keerulisemaks ka kohalike elanike elu. [[Golodomor]] põhjustas suure näljahäda ka Moldaavias, eriti maal, mistõttu 1931. aasta sügisest põgenesid paljud moldovlased üle Dnestri Rumeeniasse. Kokku põgenes Rumeeniasse kohalike ajalehtede väites üle 20 000 elaniku ning Rumeenia ajalehed nimetasid toimunut "Nõukogude [[Genotsiid|genotsiidiks]]." Samuti põhjustas inimohvreid 30. aastate esimeses poole [[sundkollektiviseerimine]], mistõttu jäid paljud moldaavlased vaesemaks.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Moldaavia etteotsa tõusid latiniseerimise perioodil niinimetatud rumeenistajad. sealhulgas sai Moldaavia juhtkonda taas [[Grigori Borissov]] (hüüdnimega [[Grigori Borissov|"Starõi"]]), kes 1928. aastal oli Badejeviga konflikti sattumise tõttu eemale tõrjutud. Hoolimata sellest ei tõusnud sel perioodil kordagi küsimus, kas Moldaavia peaks loobuma moldaavia keelest ning kultuuri arendamisest. Moldovlasi peeti edaspidigi omaette rahvaks. Samuti ei muudetud sisuliselt Moldaavias kehtestatud sihte partei moldoviseerida ning kultuuri arendada. Kuigi rumeenia kultuurist võis laenata autoreid, tegid seda väga vähesed kultuuritegelased ning kohalikud poliitikud.<ref name=":1" />
=== Kirillitsa teine tulek ===
1936–1937 alanud [[suur terror]] puudutas eriti karmilt ääremaid, sealhulgas ka Moldaavia juhtkonda. Suurpuhastused hakkasid Moldaavias kohalike võimude initsiatiivil juba enne käsu saabumist Moskvast 1937. aasta augustis. Ohvriks langesid nii rumeenia kui ka bessaraabia poliitiline juhtkond kogu Nõukogude Liidus ning suurem osa Moldaavia ANSV poliitilisest ja kultuursest juhtkonnast. Kohtu alla läksid nii kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased kui ka poliitikud, keda süüdistati kodanlikus natsionalismis ning Rumeenia jaoks spioneerimises. 1937. aasta sügise lõpuks oli üheksast Ukraina Kommunistliku Partei Moldaavia osakonna etteotsa valitud liikmest vaid üks veel positsioonil alles.<ref name=":1" /> Moldaavia ANSV terroriohvrite arv on teadmata, aga stalinistlike repressioonide tõttu hukkus vähemalt 5500 inimest, kuid üleüldiste repressioonide ohvrite arvu hinnataks 30. ja 40. aastate jooksul ulatuma vähemalt 75 000 elanikuni.<ref name=":0" />
1938. aasta veebruaris otsustati taas minna üle kirillitsale ning lõplik otsus tähestiku vahetamisel tehti 19. mail 1938. Latiniseerimine kuulutati Rumeenia [[Kodanlus|kodanlaste]] tööks, mis tegi moldaavia keele kohalikele moldovlastele täiesti arusaamatuks, ning asuti "puhastama" moldaavia keelt rumeenia mõjudest. Kirillitsale ülemineku puhul on tegemist tõenäoliselt Nõukogude Liidu keelepoliitika uue suunaga, mille jooksul viidi 30. aastatel mitmed keeled kirillitsasse, kuigi Moldaavias olid kirillitsa tähestikul kahtlemata olemas ka toetajad, kes muutust tervitasid.<ref name=":2" /><ref name=":1" />
Puhastusejärgse Moldaavia ANSV viimasel kahel aastal võttis uus juhtkond muudatusi ette väga ettevaatlikult. Laias plaanis jätkas Moldaavia juhtkond kohaliku moldaavia kultuuri väljaarendamist, laveerides uue moldaavia kultuuri väljaarendamise ja rumeenia mõjude aktsepteerimise vahel, vältides samas mõlemat äärmust.<ref name=":1" /> Laias plaanis ei muutunud ka Moldaavia ANSV piirid, kuigi 1939. aasta detsembris liideti MANSV külge veel [[Holma (Ukraina)|Holma]] küla, mis suurendas MANSV pindala 47,3 ruutkilomeetri võrra.<ref name=":0" /> Pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] sõlmimist algas Moldaavia ANSV-s varjatud ettevalmistamine Bessaraabia ühendamiseks ning juba 1940. aasta veebruarist on säilinud dokumente kavatsusest eraldada Moldaavia Ukraina NSV küljest.<ref name=":2" />
=== Moldaavia NSV loomine ===
[[Pilt:Romania MASSR 1920.png|thumb|Moldaavia ANSV ja [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] 1924–1940]]26. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Rumeeniale [[Ultimaatum|ultimaatumi]], nõudes Rumeenialt [[Bessaraabia|Bessaraabiat]] ning [[Põhja-Bukoviina|Põhja-Bukoviinat]] 24 tunni jooksul. Bessaraabia liidendamist nõuti alusel, et piirkonnas moodustavad enamuse ukrainlased, samas kui Bukoviinat nõuti "kompensatsiooniks Bessaraabia illegaalse okupeerimise eest". Seega moldaavia rahvuse ühendamisest ultimaatumis juttu ei olnud. 28. juunil nõustus [[Rumeenia kuningas]] [[Carol II]] Nõukogude Liidu tingimustega. Lisaks nõutud aladele okupeeris Nõukogude Liit veel [[Hertsa]], kuna piiride märkimisel kasutatud jäme punane pliiats<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture|lehekülg=92|tsitaat=On the map annexed to the ultimatum, the territories to be surrendered to Moscow were marked in a thick red pencil covering a seven-mile-wide swath of territory, so the the town of Herta and other portions of Romania were haphazardly included in the area to be cede, even though they were not mentioned in the text itself.|autor=Charles King|aasta=1999|koht=Stanford|kirjastus=Hoover Institution Press}}</ref> jättis piiril mitu kilomeetrit vaidlusaluseks, Nõukogude väed kasutasid segadust ära võimalikult laia ala okupeerimiseks.<ref name=":3" /><ref name=":2" />
[[Rumeenia relvajõud|Rumeenia vägede]] lahkumine Bessaraabiast meenutas pigem taandumist rindel kui süsteemset lahkumist. Lahkuvad Rumeenia sõjaväelased tegid enne taandumist elu võimalikult keeruliseks kohalikele Nõukogude võimu toetajatele ning etnilistele [[Juudid|juutidele]]. Pärast [[Punaarmee]] saabumist algasid Bessaraabas Nõukogude repressioonid. Kohapeale jäänud Rumeenia sõjaväelased, endised [[Sfatul Țării]] liikmed aga ka tavalised moldovlased langesid repressioonide ohvriks. Eri hinnangutel võib rääkida kuni 90 000 represseeritust.<ref name=":2" />
Okupeeritud Bukoviina jäi Ukraina NSV koosseisu, samas kui Bessaraabia jagati Ukraina ja Moldaavia alade vahel ära. Bessaraabia põhja- ja lõunapoolsed osad liideti Ukrainaga, samas kui Bessaraabia keskosa palus 10. juuli [[Moldaavia ANSV Rahvakomissaride Nõukogu]] liita endaga ning moodustada ühendatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] kiitis palve heaks ning 2. augustil 1940 likvideeriti Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja selle alad jagati kaheks: idaosa ning suurem osa autonoomsest vabariigist liideti taas Ukraina NSV koosseisu [[Odessa oblast|Odessa oblasti]] külge, samas kui läänepoolne Dnestri jõega piirnev osa liideti samal päeval Nõukogude liiduvabariigiks kuulutatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisu.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/maahaal/1940/07/10/14|pealkiri=Luuakse liidetud Moldaavia nõukogude sotsialistlik vabariik|väljaanne=Maa Hääl: maarahva ajaleht|aeg=10.07.1940}}</ref>
== Kultuur ==
Kuna Moldaavia ANSV-s tulid võimule moldovistid, kes eelistasid rõhutada unikaalse moldaavia kultuuri omapärasid, tekkis Nõukogude Moldaavia võimudel võimalus selle kultuuri põhitõed rajada. [[Moldovlased|Moldovlastele]] viidati kui omaette rahvale, kes olid maailma ajaloos väga vähe tähelepanu saanud, kelle [[kultuur]] oli siiani välja arendamata, [[keel]] talupoeglik (puudusid näiteks poliitilised väljendid), [[grammatika]] ühildamata ning Moldova ajalooline kultuur läbi tema ajaloo alla surutud rumeenlaste ning Vene tsaarivõimu poolt. Moldovlasi tutvustati kui ühte rahvast, kes elab mõlemal pool [[Dnestr|Dnestri]] kaldaid. Kui vasakkalda moldovlastel tekkis Nõukogude võimu all võimalus oma kultuuri üles ehitada, siis paremkalda moldovlased väideti jätkuvalt olevat [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] rõhumise all, kus nende kultuuri alla surutakse ning [[Rumeenistamine|rumeenistada]] proovitakse. Kohe algusest peale kuulutati Moldaavia ANSV sihiks taastada Nõukogude võim [[Bessaraabia|Bessaraabias]]. Siiski ei eitanud Moldaavia eliit moldova rahva lähedust Rumeeniaga. [[Vladimir Dembo]] kirjeldas näiteks moldovlaste vahe olevat [[Sotsiaalne klass|klassis]]: moldovlased on peamiselt [[talupojad]], samas kui [[rumeenlased]] on suures osas domineeriv [[Aadel|aadlikiht]].<ref name=":2" /><ref name=":1" />
[[Fail:Stamp of Moldova md037st.jpg|pisi|Postmark mäletamaks [[Plugarul Roşu]] 80. aastapäeva]]
1926. aasta detsembris rajati [[Moldaavia Teaduskomitee]] (MTK), mille sihiks määrati uurida Moldaavia rahva ja piirkonna kultuuri ning avastuste jagamine maailmaga. Teaduskomitee sai eelkäijaks [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemia|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemiale]] ja mängis esialgu suurt rolli moldaavia keele ja kultuuri väljaarendamisel. 1928. aastal rajati Moldaavia kirjanike liit ''Octombrie ('oktoober')'', mis pidi "tootma" hakkama moldaaviakeelseid kirjandusteoseid. Samuti oli Plugarul Roşu (1930. aastast uue nimega [[Moldova Socialistă]] ('sotsialistlik Moldova')) [[tiraaž]] 8000 eksemplari. Asutati eraldi moldovlaste jaoks raamatukogusid ning toimusid massilised poliitkirjanduse kooslugemised.<ref name=":2" /> 1933. aastal avati Moldaavia Riiklik Teater.<ref name=":1" />
Moldaavia ANSV põlismaistamise üks fookusi oli ka naiste harimine ning avalikku ellu toomine. 1926. aasta rahvaloenduse järgi oli 61% naistest kirjaoskamatud, eriti hull oli olukord etniliselt moldova naiste seas, kus lugeda oskas vaid 10%. See tegi võimudele keeruliseks marksismi võidukäiku kohalikele selgitada, mis andis tunda, kui just naised [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] vastu võitlesid. Ka oli väike naiste osakaal parteis – 1925. aastal oli neid MANSV parteis 8%, esimese viisaastaku lõpuks 1931. aastal 13%, aga 1937. aastaks pärast puhastusi oli naiste protsent langenud alla 1925. aasta oma. Enamik silmapaistvaid naisi MANSV-s saavutas oma edu juhtkonnas olevate abikaasade toel.<ref name=":2" />
=== Moldaavia keele loomine ===
Esmane moldova keele grammatika rajas esimene Moldaavia ANSV hariduskomissar [[Gabriel Buciușcanu]] 1925. aastal, kuid tegemist oli sisuliselt sama grammatikaga, mis oli kasutusel Rumeenia keeles, välja arvatud fakt, et moldova keel kasutas edasi ajaloolist [[kirillitsa]] tähestikku. Seetõttu korjati Buciușcanu variant kiiresti käibelt.<ref name=":2" /> Vene keeleteadlane [[Maksim Sergijevski]] tegi Moldaavia ANSV eri piirkondadesse kokku neli retke ja märkis üles kaks erinevat murret. Vasakkaldal räägiti nii Moldovale omast bessaraabia dialekti kui ka ainult vasakkaldale omast Transnistria dialekti. Järgmine hariduskomissar [[Pavel Chior]] leidis moldaavia keele arendamisel asjalikum olevat eelistada bessaraabia murret, sest sellega oleks suurem ühisosa mõlema kalda moldovlastel.<ref name=":2" />
[[Leonid Madan]] hakkas koostama moldaavia keele grammatikat 1920. aastate alguses moldovlastele juba enne Nõukogude otsust, et moldovlasi käsitletakse rumeenlastest erineva rahvana. 1924. aastal valmis Madani moldaavia keele mustand. 1926. aasta juulis ja augustis kutsuti moldaavia keele õpetajad Baltasse suvekursustele, kus neid hariti moldaavia ja rumeenia keelte erinevuses. Sama aasta novembris korraldas [[Moldaavia ANSV Hariduse Rahvakomissariaat]] avaliku arutelu Plugarul Roşu lehekülgedel, kuidas veel moldaavia grammatikat parandada. Debati ning MTK täienduste baasil rajati uus versioon grammatikast, mis sai 1927. aastal Baltal järjekordsel suvekursusel palju tähelepanu. Kursuse lõpuks otsustas Moldaavia Teaduskomitee avaldada ametlikud juhised, milline peaks moldaavia keele grammatika olema. Madani täielik "Moldaavia grammatika" ilmus 1929. aastal [[Tiraspol|Tiraspolis]]. Tegemist on kogu Moldova ajaloo kõige radikaalsema katsega luua oma keelt. Peamiselt baseerus grammatika Bessaraabia ja vasakkalda kohalikel murretel. Madan väitis moldaavia keele olevat tekkinud [[Ladina keel|ladina]] ja [[Daakia keel|daakia keele]] segunemisel, kuid oma mõju on keelele jätnud mitmed rahvad, sealhulgas [[Avaarid (Euraasia)|avaarid]], [[tatarlased]], [[poolakad]] ning [[venelased]]. Madan vähendas võimalikult palju nii [[Rumeenia keel|rumeenia]] kui ka [[Vene keel|vene keele]] mõju moldaavia keeles ja kuulutas välja uue moldaavia keele vabaks võõrkeelte rõhumise alt.<ref name=":2" />
Lisaks grammatikale toimus 1920. aastatel keele kategoriseerimine ja laiendamine. Madan andis välja vanasõnade ja rahvalaulude kogumiku. 1929–1930 rajas MTK lingustika osakond üle 7500 uudissõna ajaloo, bioloogia, keemia, poliitika ja geograafia kirjeldamiseks. Kuigi palju oli [[Laensõna|laensõnu]] vene keelest, olid need kohalikele talupoegadele üldjuhul tuntud sõnad ja tihtipeale tuttavamad, kui olid rumeenia laenud [[Prantsuse keel|prantsuse keelest]].<ref name=":2" />
[[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|Latiniseerimise]] ajajärgul tõmmati tagasi 1920. aastate saavutused. Madani grammatika korjati käibelt ning tema nimi sai regioonis ''madanismina'' tuntuks tehiskultuuri rajamise all. Samuti süüdistati Madani moldaavia keelele kasulike vene-ukraina mõjude piiramisel. Siiani rumanofiiliaga seotud olnud ladina tähestik sai 1932. aastal ametlikuks tähestikus, samuti laenati rumeenia keelest uudissõnu. Moldaavia keele põhi liikus Bessaraabia kohalikult murdelt ära kogu [[Moldova (piirkond)|Moldova piirkonna]] murdele. 30. aastate moldaavia keelt eristas rumeenia keelest väga vähe peale erineva ametliku nime. 1932. aasta Madani "Moldaavia keele grammatika" on sisuliselt rumeenia keel, kust olid eemaldatud kõik 20. aastate keeleuuendused. Lisaks Leninile ja Stalinile võis raamatust leida ka rumeenia kirjanike teoseid, mis tol perioodil muutus tavaliseks.<ref name=":2" />
1938. aastal uuesti kirillitsasse viidud moldaavia keeles puudusid 1920. aastate omalooming ja keelearendus. Kuid sarnaselt eelmiste suunamuudatustega tegi uus juhtkond moldaavia keeles uuele tähestikule üleviimisel järjekordse suurpuhastuse: otsiti välja moldaavia keelt "solkinud" sõnad ja asuti neid riigistruktuuridest välja juurima. 1938. aasta moldaavia keele peamiseks väljaarendajaks kujunes [[I. D. Cioban]], kes mõistis hukka "kohaliku talupojakeele" moldaavia keele standardiks tegemisel ning juhtis uue moldaavia grammatika väljaarendamist, mis oli sisuliselt lihtsalt kirillitsas kirjutatud rumeenia keel. 1938. aastal kasutusele võetud moldaavia keelt nähakse enamasti kompromissina moldoviseerijate ja latiniseerijate vahel ning see standard sai aluseks moldaavia keelele ka [[Moldaavia NSV|Moldaavia NSV-s]].<ref name=":2" /><ref name=":1" />
== Majandus ==
[[Fail:Economic map of the Moldavian ASSR.png|pisi|Moldaavia ANSV majandus]]
Erinevalt tavalisest Nõukogude poliitikast ei keskendunud MANSV juhtkond mitte vabariigi [[Industrialiseerimine|industrialiseerimisele]], vaid pigem [[Põllumajandus|põllumajandusele]]. 20. aastate partei kohtumistel otsustati haridusasutuste loomisel keskenduda põllumajanduskoolidele, sest enamik etnilistest moldovlastest elas maal.<ref name=":1" /> Samuti toetas põllumajanduse edendamist Moldaavia geograafia – 88% Moldaaviast oli haritav. Moldaavia põldudel olid kõige levinumad kultuurid [[mais]] (31,4%), [[nisu]] (31,3%), [[rukis]] (21,6%) ja [[Päevalill|päevalilled]] (6,4%). Võrreldes ülejäänud Ukrainaga oli Moldaavia põllud tasakaalustatumad: puudusid nii väga väiksed kui ka väga suured põllumaad. Sellele lisaks oli Moldaavias levinud [[taimekasvatus]] ja [[viinamarjakasvatus]]. 1926. aastal oli 13 700 hektarit viinamarjakasvatuses rakendatud ning kultuurtaimedel oli 9300 hektarit.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://istmat.org/node/40020|pealkiri=Автономная Молдавская Социалистическая Советская Республика|väljaanne=Исторические материалы|vaadatud=05.07.2022}}</ref>
Sellegipoolest arendati ANSV piires teatud määral ka siiski tööstust. Arendati [[Kergetööstus|kergetööstust]] ja ehitati [[Elektrijaam|elektrijaamu]]. Siiski oli 83% Moldaavia tööstusest seotud põllumajandusega: 63,1% tööstusest oli pühendatud [[nisujahu]] valmistamisele, 16,6% [[toiduõli]] tootmisele ning 3,3% [[Veini valmistamine|veinitootmisele]], [[Tubakas (aine)|tubaka]] valmistamisele ning [[Puuviljad|puuviljade]] kuivatamisele. Metalli- ja nahatööstusele oli pühendatud Moldaavias 4,6%. Paljud Moldaavia elanikud töötasid ka [[Käsitööline|käsitöölistena]], eriti [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] ajastul. Töökohad jagunesid enamuses rahvuse baasil: [[moldovlased]] ja kohalikud [[ukrainlased]] elasid ja töötasid maal, samas kui linnas ja tööstuses töötasid peamiselt [[venelased]], uusasunikest ukrainlased, [[juudid]] ja [[sakslased]].<ref name=":1" /><ref name=":4" />
Üleüldiselt olid Moldaavia elanikud ülejäänud Ukrainaga võrreldes vaesemad, keskmiselt oli Moldaavias üks [[kariloom]] perekonnal vähem kui Ukrainas. Ka tootlus oli madal ning ei mänginud Ukraina NSV jaoks olulist rolli. Moldaavia [[eelarve]] oli üks Ukraina väiksemaid ning jäi suure osa ajast defitsiiti, mistõttu pidi Ukraina toetama Moldaaviat oma eelarvest. 1925–1926 oli Moldaavia eelarve 2,5 miljonit [[Nõukogude rubla|rubla]].<ref name=":4" />
== Rahvastik ==
[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja seega ka Moldaavias viidi läbi kolm [[Rahvaloendus|rahvaloendust]], neist esimene 1926., teine 1937. ja kolmas 1939. aastal. 1926–1936 avaldati Moldaavia kohta ka hinnangulist statistikat, kuid sealsed arvutused ei suutnud jälgida tegelikke rahvaarvu muutusi ning hindasid rahvakasvu oluliselt suuremaks, kui see tegelikult oli. Hinnangutes öeldi juba 1930. aastal Moldaavia rahvaarv olevat üle 600 000 elaniku. Kuigi ametlikult hinnati 1935. aasta elanike arvuks 615 500 inimest, hindas sellega kaasnenud salajane hinnang kohalike arvu olevat 547 900 elanikku. Suur erinevus tulenes tõenäoliselt kollektiviseerimise mõjust ja näljahädast.<ref name=":0" />
1926. aasta rahvaloendusel registreeriti 17. detsembril Moldaavia ANSV-s 572 339 elanikku. [[Moldovlased|Moldovlasi]] oli 172 419 (30,1%), [[ukrainlased|ukrainlasi]] 277 515 (48,5%), [[venelased]] 48 868 (8,5%), [[juudid]] 48 564 (8,5%), [[sakslased]] 10 739 (1,9%) ja ülejäänud rahvusvähemused ([[poolakad]], [[bulgaarlased]] jt) 2,5% ANSV elanikest. Rahvaloendusel määrati identiteet inimese enese hinnangu järgi: kui moldovlaseks pidas rahvaloendusel end 172 419 inimest, siis moldaavia keelt emakeelena kõnelejaid oli 170 263 ning mõlemad kriteeriumid täitsid 168 432 elanikku.<ref name=":0" /> Piirkonna asustustihedus oli 68 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid piirkonniti oli rahvastikutihedus väga erinev. Üle 95% moldovlastest, sakslastest, bulgaarlastest ja romadest elas maal, ukrainlastest elas maal 89,4% ukrainlastest. Linnaelanikke oli Moldaavias 13%, 39,3% kõikidest kohalikest venelastest ja 51,7% juutidest elas linnas.<ref name=":0" />
Oodatust viletsamate tulemuste tõttu vigaseks kuulutatud rahvaloenduse – 1937. aasta 6. jaanuaril korraldatud Nõukogude rahvaloenduse – infole pääsesid teadlased ligi alles 1980. aastatel. Selle järgi elas Moldaavias 565 994 elanikku, kellest 470 828 elas maal. Sellele lisaks teenis Moldaavia aladel [[Punaarmee|Punaarmees]] 1785 sõdurit ja karistusasutustes 1616 isikut. Vabariigi etniline koosseis pole teada, aga kogu Nõukogude Liidus oli moldovlaste arv 223 850, millest [[Ukraina NSV|Ukrainas]] elas 221 831. Eeldades, et moldovlaste osakaal Ukraina-Moldaavia vahel püsis enam-vähem paigal, siis elas 1937. aasta tulemusel Moldaavias umbes 148 000 moldovlast.<ref name=":0" />
17. jaanuaril 1939 toimus Moldaavias viimane ANSV rahvaloendus. Loenduse tulemustel elas Moldaavias 599 156 elanikku, kellest 475 144 maal ja 124 012 linnas. Moldovlasi oli 170 982 ning nad moodustasid rahvaloenduse järgi 28,5% elanikkonnast, samas kui ukrainlaseid oli 303 825 ja nad moodustasid territooriumil 50,7% rahvusenamuse. Venelasi oli 61 278 (10,2%), juute 37 037 (6,2%), sakslasi 11 947 (2%), bulgaarlasid 7355 (1,2%) ja muud rahvusvähemused veel 1,2%. Emakeeleks pidasid moldaavia keelt 164 081 elanikku, st moldaavia keel ei olnud kõigi moldovlaste emakeel. Samas olid vene keel ja [[jidiši keel]] oma rahvaarvust suurema kõnelejaskonnaga – vene keelt rääkis emakeelena 88 725 elanikku (14,8%), jidiši keelt 23 788 elanikku (4%). On raske seletada rahvastiku märgatavat kasvu võrreldes 1937. aasta rahvaloendusega, sest seda ei kata tollane sündimus ning rahvaloendused ei märgi ära ka represseeritud inimeste arvu, mida arvatakse olevat kuni 75 000 elanikku.<ref name=":0" />
[[Fail:Harta etnica rassm.jpg|pisi|Moldaavia ANSV rahvuste kaart]]
{| class="wikitable"
|+Moldaavia NSV rahvastikuloenduste tulemused
! rowspan="3" |Rahvus
! colspan="4" |Rahvaloendused<ref name=":0" />
! rowspan="3" |
! colspan="2" |Hinnang<ref name=":2" />
|-
! colspan="2" |1926
! colspan="2" |1939
! colspan="2" |1936
|-
!Rahvaarv
!Osakaal, %
!Rahvaarv
!Osakaal, %
!Rahvaarv
!Osakaal, %
|-
|[[Moldovlased]]
|172 419
|30,13
|170 982
|28,54
| rowspan="10" |
|184 046
|31,6
|-
|[[Ukrainlased]]
|277 515
|48,49
|303 825
|50,71
|265 193
|45,5
|-
|[[Venelased]]
|48 868
|8,54
|61 278
|10,23
|56 592
|9,7
|-
|[[Juudid]]
|48 564
|8,48
|37 035
|6,18
|45 620
|7,8
|-
|[[Sakslased]]
|10 739
|1,88
|11 947
|1,99
|12 711
|2,2
|-
|[[Bulgaarlased]]
|6026
|1,05
|7355
|1,23
|––––––––
|–––––––
|-
|[[Poolakad]]
|4853
|0,85
|3390
|0,57
|4450
|0,8
|-
|[[Romad]]
|918
|0,16
|––––––––
|–––––––
|––––––––
|–––––––
|-
|[[Rumeenlased]]
|137
|0,02
|––––––––
|–––––––
|––––––––
|–––––––
|-
|Muu
|2055
|0,4
|1455
|0,24
|13 526
|2,4
|-
!KOKKU
!572 114
!100%
!599 156
!100%
!
!582 138
!100%
|}
=== Etniline koosseis ===
Hoolimata [[Vlas Tšubar|Tšubari]] lubadusest, et [[moldovlased]] moodustavad autonoomses piirkonnas napi enamuse (58%), moodustas väidetav enamusrahvus Moldaavia Autonoomses Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis vaid kolmandiku rahvast. Tõenäoliselt Tšubar ei valetanud siiski teadlikult, vaid kasutas 1924. aastal kogutud piiratud teavet oma kõnes – regioonis puudusid usaldusväärsed rahvaloenduse tulemused. Olukorra tegi hullemaks veel kaks kuud hiljem ette võetud MANSV laiendamine, kus vabariigile lisatud uued alad olid enamuses [[Ukraina keel|ukrainakeelsed]]. Moldaavia ANSV pindala tõusis 23,7% ning rahvaarv tõusis umbes 153 000 elaniku võrra, kuid moldovlaste osakaal vabariigis langes 30% peale.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Moldovlased moodustasid enamuse [[Dubăsari rajoon|Dubăsari]] (67%) ja [[Slobozia rajoon|Slobozia rajoonides]] (64,7%). [[Grigoriopoli rajoon|Grigoriopoli rajoonis]] moodustasid moldovlased suurima rahvuse (45,7%). Venelased moodustasid suurima rahvuse [[Tiraspol|Tiraspolis]] (32,7%). Ülejäänud rajoonides moodustasid rahvusenamuse ukrainlased. Ukrainlased moodustasid enamuse nii linnades kui ka maal. Moldaavia esimeses pealinnas [[Balta (linn)|Baltas]] moodustasid enamuse juudid. Mõlemas pealinnas oli moldovlasi tühine arv: Baltas 369 moldovlast (1,6%) ja Tiraspolis 301 moldovlast (1,4%).<ref name=":0" />
=== Migratsioon ===
Moldaavia haldusüksuse rajamisest peale toimus piirkonnas püsiv väljaränne. 1925–1927 kolisid Moldaaviast välja 18 000 elanikku, 1927–1929 lahkus piirkonnast üle 10 000 elaniku. Suurem osa lahkujatest kolis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] ning kõige sagedasemad lahkujad olid juudid ja sakslased. Samas toimus väikesearvuline aga pidev legaalne migratsioon ka välismaale. Näiteks 1927. aastal asus välismaale elama 65 kohalikku. Lisaks legaalsele migratsioonile toimus suuremamahuliselt üle [[Dnestr|Dnestri]] jõe ka illegaalne migratsioon. Peamiselt pageti Nõukogude Liidust [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]], aga liikumine toimus mõlemat pidi. Eriti massiliselt muutus Rumeeniasse pagemine 1932–1933 [[Näljahäda Ukrainas 1932–1933|näljahäda]] ja [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ajal, mil Rumeeniasse ajakirjanduse hinnangul pages kokku umbes 20 000 isikut.<ref name=":0" />
== Viited ==
{{viited}}{{ANSV}}
[[Kategooria:Moldova]]
[[Kategooria:Moldova ajalugu]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu autonoomsed vabariigid]]
6bg7gh8ptd308uwp6ocik9og090kcv9
6179869
6179866
2022-08-18T15:04:54Z
Ursus scribens
115317
seoseid ?
wikitext
text/x-wiki
{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Endine riik
| nimi = Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
| omakeelne-nimi = <div style="font-size:90%;">{{font color|gray|rumeenia (moldova)}} '''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească''' <div style="font-size:90%;"> ('''Република Аутономэ Сочиалистэ Советикэ Молдовеняскэ''')
<br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|ukraina}} '''Молдавська Автономна Радянська Соціалістична Республіка''' <div style="font-size:90%;"> (''Moldavska Avtonomna Radjanska Sotsialistõtšna Respublika'')
<br><div style="font-size:110%;">{{font color|gray|vene}} '''Молдавская Автономная Советская Социалистическая Республика''' <br><div style="font-size:90%;"> (''Moldavskaja Avtonomnaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'')
| algusaasta = 12. oktoober 1924
| lõppaasta = 2. august 1940
| lipp = Flag of the Moldavian ASSR.svg
| vapp = Coat of Arms of Moldavian ASSR (1938-1940).png
| asendikaart = Soviet Union - Moldavian ASSR (1930, zoom).svg
| asendikaart-tekst = Moldaavia ANSV ja tema piirinõuded (1930)
| pindala = 8429
| pealinn = 1924–1929 [[Balta (linn)|Balta]]</br>1929–1940 [[Tiraspol]]</br>(ametlik pealinn [[Chișinău]])
| rahvaarv = 599156
| rahvaarv-aasta = 1939<ref name=":0" />
| lipp-tekst = [[Moldaavia ANSV lipp]]
| vapp-tekst = [[Moldaavia NSV vapp#Moldaavia ANSV vapp|Moldaavia ANSV vapp]]
| valitsusvorm =
| osa = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]], <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union (1924–1955).svg|25px]] [[Nõukogude Liit]]
| ajalugu1 = 12.10.1924
| sündmus1 = Moldaavia ANSV asutamine
| ajalugu2 =02.08.1940
| sündmus2 = Moldaavia ANSV likvideerimine ja [[Moldaavia NSV]] asutamine
| rahaühik = [[Nõukogude rubla]]
| deviis = Proletari din toate țările, uniți-vă!<br><div style="font-size:90%;">(''Kõigi maade proletaarlased, ühinege!'')
| järgnes = [[Pilt:Flag of the Moldavian Soviet Socialist Republic (1941-1952).svg|25px]] [[Moldaavia NSV]],<br>[[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]]
| eelnes = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Poltava kubermang]], <br> [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Odessa kubermang]]
| riigikeel = [[Moldaavia keel]], <br>[[ukraina keel]], <br>[[vene keel]]
| rahvastikutihedus = 68
| pindala-aasta = 1926<ref name=":0" />
}}
'''Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' (lühendatult Moldaavia ANSV, [[Rumeenia keel|rumeenia keeles]] ''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomne liiduvabariik]] [[Ukraina NSV]] koosseisus. Moldaavia ANSV piirnes läänes [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniaga]] ning idas Ukraina NSV koosseisu kuuluvate [[Vinnõtsja oblast|Vinnõtsja]] ja [[Odessa oblast|Odessa oblastiga]]. Tegemist oli [[Moldovlased|moldovlaste]] jaoks loodud haldusalaga, mille üheks sihiks oli Moldaavia rahvuse ja kultuuri välja arendamine [[Dnestr|Dnestri]] vasakkaldal ja teine siht survestada Rumeeniat Nõukogude Liidule loovutama [[Bessaraabia]].
Moldaavia ANSV moodustati [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] otsusega 12. oktoobril 1924 [[Odessa kubermang]]u ja [[Podoolia kubermang]]u aladest ning MANSV eksisteeris kuni [[1940]]. aasta augustini, mil Nõukogude Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] loovutada ja moodustas äsja okupeeritud aladel [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]].
== Ajalugu ==
=== Eellugu ===
Esmased kirjalikud allikad, mis mainivad [[Dnestr|Dnestri]] jõe vasakkaldal (väljaspool [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] ajalooliseid piire ja tulevase Moldaavia ANSV) elavaid [[Moldovlased|moldovlasi]], on pärit 14. sajandist. Dnestri vasakkalda moldovlaste ajalugu kulges kuni 18. sajandi lõpuni [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ülemvõimu all. Järk-järgult sattusid 18. sajandi lõpus tulevase MANSV alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu alla. 1783. okupeeris Venemaa Krimmi, 1792. aastal vallutas Vene keisririik [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] Osmanitelt Dnestri ja [[Dnepr|Dnepri]] vahelise ala ja 1812. aastal vallutas Venemaa Osmanitest sõltuvuses olevalt Moldova vürstiriigile [[Prut|Pruti]] ja Dnestri vahel oleva piirkonna, mida hakati keisririigis kutsuma [[Bessaraabia|Bessaraabiaks]]. Vallutatud aladele kutsusid Vene võimud sisserändajaid, lubades neile vabastust [[Pärisorjus|pärisorjusest]] ja [[Maksud|maksudest]], mistõttu muutus Dnestri vasakkalda etniline koosseis ja 19. sajandi alguseks olid seal enamuses [[venelased]] ja [[ukrainlased]]. Samuti kolisid keisrivõimu kutse peale Dnestri vasakkaldale mitmed moldovlaste pered. Ka [[Bessaraabia kubermang|Bessaraabia kubermangu]] kolisid mitmed Venemaalt pärit olevad kolonistid ja moldovlaste osatähtsus kubermangus järk-järgult vähenes, kuigi säilis siiski napp enamus.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Nancy Shields Collmann|pealkiri=The Russian Empire 1450–1801|aasta=2017|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=105-342}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Oleg GALUSCENCO|pealkiri=THE DYNAMICS OF THE ETHNIC COMPOSITION OF THE MASSR POPULATION IN 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=THE JOURNAL OF ETHNOLOGY AND CULTUROLOGY|lehekülg=111-116}}</ref>
Bessaraabia jäi Vene keisririigi koosseisu kuni [[Oktoobrirevolutsioon|oktoobrirevolutsioonini]]. 1917. aasta detsembris kuulutas Moldova võimuorgan [[Sfatul Țării]] välja Moldova autonoomia. Järgmise aasta jaanuaris sisenesid Bessaraabiasse [[enamlased]] ja kukutasid Sfatul Țării, mille peale otsustasid [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] väed piirkonda siseneda ja enamlased välja ajada. Võimule tagasi taastatud Sfatul Țării otsustas 13. jaanuaril välja kuulutada iseseisvuse ning juba sama aasta märtsis Rumeeniaga liituda.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Rebecca Haynes|pealkiri=Moldova: A History|aasta=19.03.2020|kirjastus=Bloomsbury Publishing|lehekülg=Chapter 7}}</ref> Dnestri vasakkalda moldovlased kogesid mitut võimuvahetust kaootilises [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] – kokku vahetus võim piirkonnas 12 korda. Kuigi ka vasakkaldal oli Rumeeniaga liituda soovinuid, kes pagesid kodusõja ajal Rumeeniasse ja tegid lobitööd Dnestri vasakkaldale tungimiseks, ei näidanud Rumeenia huvi regiooni vastu üles ja lõpuks jäid vasakkalda moldovlased [[Ukraina NSV]] koosseisu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vladimir Solonari|pealkiri=A Satellite Empire: Romanian Rule in Southwestern Ukraine, 1941–1944|aasta=2019|kirjastus=Cornell University Press|lehekülg=13}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Charles King|pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture|aasta=1999|koht=Stanford|kirjastus=Hoover Institution Press}}</ref>
[[Nõukogude Venemaa]] ei tunnustanud Bessaraabia liitumist Rumeeniaga, väites, et isehakanud Sfatul Țării ei olnud valitud esindama piirkonna elanikke. Seetõttu valmistus Punaarmee 1919. aasta aprillis, kohe pärast Dnestrini jõudmist, vabastama Bessaraabiat. 28. aprillil võeti vastu otsus kuulutada välja Bessaraabias Nõukogude riik paremkaldal pärast esimese asula vallutamist. 1919. aasta mai alguses kuulutati ametlikult välja [[Bessaraabia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], Nõukogude Venemaa koosseisus. Bessaraabia valitsus rajati aga [[Odessa|Odessas]] ja tegutses peamiselt [[Tiraspol|Tiraspolis]] [[Soomusrong|soomusrongis]], et sissetungi korral saaks valitsus kiiresti taganeda. Tegelikkuses ei olnud Bessaraabia võimudel kontrolli kummalgi pool Dnestri jõge, kui välja arvata lühiajaline [[Bender|Benderi]] okupatsiooni 1919. aasta 27. mail. 1919. aasta pealetungil Bessaraabia NSV taganes Tiraspolist ning Bessaraabia valitsus saadeti laiali. Hoolimata Bessaraabia NSV piiratud tegevusest mängisid hilisema Moldaavia ANSV jaoks suurt rolli liiduvabariigis rajatud [[VK(b)P]] Bessaraabia [[obkom|oblasti komitee]], mis korraldas vastupanuliikumist Rumeenia võimude vastu Bessaraabias ning kust tulid mitmed Moldaavia ANSV juhtkonna tulevased liikmed.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=The Moldovan ASSR between the Bolshevik "Empire" and Greater Romania: Nation- and State- Building in the Soviet Borderland (1917-1940)|aasta=2010|koht=Budapest|kirjastus=Central European University}}</ref>
=== Moldaavia ANSV rajamine ===
1921. aastaks oli [[Punaarmee]] kindlustanud Dnestri vasakkalda ning hoolimata kohatistest bandiidirünnakutest alustas armee katseid Bessaraabiat tagasi võtta. Rumeenia andmetel toimus 1921–1925 kokku 118 erinevat enamlaste rünnakut üle Dnestri ning kokku registreeriti üle 3000 terrorismirünnaku. Pärast [[Tatarbunari ülestõus|Tatarbunari ülestõusu]] ebaõnnestumist 1924. aastal keskendus [[Nõukogude Liit]] Moldaavia loomisele hoopis oma riigi piires.<ref name=":2" /><ref name=":1" />
Moldaavia ANSV rajamise eest võitlesid Nõukogude Liidus kaks gruppi: Bessaraabia enamlased ja Rumeenia enamlased. Esimesed soovisid liita Nõukogude Liiduga vaid Bessaraabia, teine grupp soovis liita tulevase Moldaaviaga lõpuks kogu Rumeenia. 1921. aasta ülevenemaalisel Rumeenia ja Bessaraabia kommunistide konverentsil suutsid rumeenlased eesotsas [[Ion Dicescu-Dik|Ion Dicescu-Dikiga]] moldaavlased välja tõrjuda ning [[Moskva|Moskvas]] hakkasid domineerima rumeenia kommunistid, mistõttu Bessaraabia enamlased loobusid Moskvas poliitikast osalemast ja suundusid Dnestri vasakkaldale, et seal tööd teha kohalike moldovlastega.<ref name=":1" />
Rumeenia kommunistide juhtimisel koostati 4. veebruaril 1924 memorandum, milles taotleti Moldaavia NSV rajamist sihiga eksportida revolutsioon Bessaraabiasse ja sealt edasi Rumeeniasse. Dik uskus, et Moldaavia saab platvormiks kogu Rumeenia ühendamisele, aga (Voronovici hinnangul) taotles ta Moldaavia nime Rumeenia NSV asemel, sest vasakkalda moldovlased [[Identiteet|identiteeditunne]] oli vaevu [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] seotud, rääkimata Rumeeniast. Kuna memorandum taotles Ukraina NSV koosseisus olevaid alasid ning oli avaldatud samal aastal, mil Ukraina oli loovutanud [[Vene NFSV]]-le alasid idas, ei olnud UNSV juhtkond vaimustuses veel ühest Ukraina territooriumit nõudvast liikumisest. Dnestri vasakkaldal elasid nii moldovlased kui ka [[ukrainlased]] ja UNSV juhtkond muretses Moldaavia kaotamise pärast. Moskva ei soovinud Ukraina vastupanu tõusu, mistõttu jõuti kompromissile, et luuakse Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.<ref name=":1" />
[[Fail:Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kujundamine.png|vasakul|pisi|"''Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamine''" [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] 03.10.1924]]
Pärast Harkivi-Moskva läbirääkimisi asuti Moldaavia ANSV loomiseks valmistuma. 6. märtsil 1924 rajati [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistliku Partei]] Moldaavia osakond, sama aasta 1. maist hakati välja andma Moldaavia osakonna partei ajalehte [[Plugarul Roşu]]. 18. aprillil lükati Moldaavia ANSV rajamine edasi, et kõigepealt korraldada regioonis rahvaloendus, et piirkonna piire määratleda. Ukraina rahvaloendus leidis 170 451 moldovlast, samas kui moldovlase [[Grigori Kotovski]] samal ajal läbi viidud rahvaloendus avastas 283 398 moldovlast. Selle peale leidsid Ukraina võimud, et moldovlasi on liiga vähe autonoomse vabariigi loomiseks ja otsustati vabariigi loomine tühistada. Seepeale sekkus otsustavalt Moskva, esitades 29. juulil Ukraina võimudele nõude luua Moldaavia haldusüksus.<ref name=":1" />
12. oktoobril 1924 kuulutati ametlikult välja Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] esimees [[Vlas Tšubar]] kuulutas päev varem, et rajatavas Moldaavias hakkavad moldovlased moodustama 58% rahvastikust. 1926. aasta rahvaloendusel selgus aga, et tegelikkuses moodustasid moldovlased vaid 30,1% rahvastikust, samuti oli 85 000 moldovlast jäänud väljapoole Moldaavia piire. Moldaavia ANSV moodustati [[Odessa kubermang|Odessa kubermangu]] Balta ja Odessa ringkonna ning [[Podoolia kubermang|Podoolia kubermangu]] Tultšini ringkonna aladest, kuid ANSV piiriks läänes ja edelas deklareeriti [[Prut]]i ja [[Doonau]] jõgi. Nii loeti tollal Rumeeniale kuulunud Bessaraabia formaalselt Moldaavia ANSV koosseisu. [[Dnestr]]i vasakkalda, st NSV Liidu koosseisu kuulunud ala moodustas 7516 km².<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":1" />
=== Moldoviseerimine ===
Uues autonoomses liiduvabariigis hakati rakendama Nõukogude Liidu piires levinud ''[[korenizatsija]]'' ehk põlismaistamise poliitikat, rakendades Moldaaviat samal ajal rindealana Rumeenia vastu. Tavaliselt loetakse moldoviseerimise perioodiks aastaid 1924–1932. Põlismaistamisele eelnenud esimeseks küsimuseks sai, kuidas kohalikke moldovlaste kultuuri arendada – kas neist kujundada rumeenlased (nagu soovisid seda Rumeenia enamlased) või unikaalne moldovlaste rahvus (nagu soovisid seda Bessaraabia enamlased). Otsustavaks sai selle otsuse tegemisel Ukraina juhtkond, kes eelistas Bessaraabia moldoviseerijad, sest nemad olid juba kohapeal ning Ukraina võimule tuttav, neil puudus otsekontakt Moskvaga, mis Ukraina võimu kohapeal nõrgestaks, ning moldoviseerijad ei planeerinud rahvusvähemusi [[Assimileerimine|assimileerima]] hakata.<ref name=":1" />
Seetõttu andsid Ukraina võimud kõnedes enne ANSV rajamist selge toe moldoviseerijatele. Moldaavia ANSV etteotsa said Bessaraabia enamlased, kellest olulisemad olid [[Grigori Borissov]], [[Abram Grinştein]] ja [[Iosif Badejev]]. Nad väitsid moldovlased olevat rumeenlastest eraldi rahvas ning sihtisid Nõukogude Liiduga ühendada peamiselt Bessaraabiat. Moldaavia keele mõttes puudus aga täielik üksmeel ka Moldaavia juhtkonnal. Borissov väitis, et ressursside säästmise jaoks võiks moldaavia keel üle võtta rumeenia keeleuuendused, samas kui Badejev ja Grinstein rõhutasid moldaavia keele erilisust ja omapära. Ukrainlased otsustasid toetada Badejevi ning Grinsteini argumente. Olles juba kõrvale lükanud rumeenia enamlased, eelistas Ukraina juhtkond jätkuvalt moldoviseerijaid ning 1926. aastaks tõrjuti Nõukogude keskvalitsusele toetunud rumeenia enamlased Moldaavias täielikult võimult. Olles niimoodi valinud välja juhtkonna, mida toetada suutis Ukraina 20. aastatel säilitada väga suure sõnaõiguse Moldaavia ANSV otsustusprotsessides.<ref name=":1" />
Kui Moldaavia ANSV esimesel aastal läks suur osa fookusest välispoliitikasse ja Bessaraabiale, siis 1925. aasta novembris tunnistas Badejev selle veaks olema ning sellest ajast keskendus MANSV juhtkond liiduvabariigi sisemistele probleemidele. Keskenduti põlismaistamise rakendamisele, mis tähendas [[Moldaavia keel|moldaavia keele]] ja grammatika väljaarendamist, moldaavia keele õpetamist koolides, moldovlaste integreerimist kommunistlikusse parteisse, [[Marksism|marksistliku]] tõe levitamist ning moldovlaste riigiasutustesse toomist. Eriti palju pani Moldaavia juhtkonna fookuse [[Moldova keel|moldova keele]] rajamisele ja standardiseerimisele 1920. aastate teises pooles. Kuigi Nõukogude võimud olid ametlikult juba 1920. aastast üritanud rajada (esimesed kaks aastat) moldaavia keeles õpetavaid koole, ei suutnud koolid üksi moldaavia keelt välja arendada, sest puudusid kohalikku keelt oskavad õpetajad. Moldovlastest õpetajaid oli vähe ning enamik neist oli madala haridusega, samuti oli motivatsioon moldova keeles õppida väike. Kuna Moldaavia oli ametlikult Ukraina NSV osa, pidid uued võimud lisaks [[Moldoviseerimine|moldoviseerimisele]] regioonis täide viima ka [[Ukrainastamine|ukrainastamist]].<ref name=":2" /><ref name=":1" />
[[Fail:51-102-0020 Гімназія, 2.jpg|pisi|Ülemoldaavialise Kesktäitevkomitee hoone, [[Balta (linn)|Balta]]]]
26. novembril, vähem kui kaks kuud pärast ANSV rajamist laiendati haldusala piire. Balta piirkond koos [[Balta (linn)|Balta]] linnaga lisati Moldaavia ANSV külge ning peamiselt [[Vene keel|vene-]] ja [[Ukraina keel|ukrainakeelsest]] Balta linnast tehti piirkonna ametlik [[pealinn]]. Baltas ei elanud sisuliselt üldse moldovlasi ning Nõukogude ametlik põhjendus regiooni liitmisel oli majanduslik, väites et Moldaavia majandus vajab tuge. Baltas oli sedavõrd vähe moldovlasi (369 moldovlast, 1.6% elanikkonnast)<ref name=":0" />, et kohalikud võimud plaanisid regioonis 1927. aastal täide viia vaid ukrainastamist. Seetõttu väljendasid 1920. aastate teisel poolel mitmed juhtivad moldovlased Moldaavia Nõukogude kongressidel pahameelt, et Baltast tehti pealinn, ning Baltat pakuti Ukrainale edutult tagasi. Samuti ei olnud kohalikud väga entusiastlikud uue Moldaavia ANSV rajamisest ja laienemisest ning rahvusvähemused olid kohati lausa muudatustele vaenulikud. Moldaavia juhtkonna pingutustel otsustati lõpuks siiski viia 1929. aastal pealinn [[Tiraspol]]i.<ref name=":1" />
Põlismaistamise sihiks sai veel moldovlaste juhtkonda toomine ja moldaavia keele õpetamine. 1926. aastal otsustas MANSV Sovarkom, et 1. jaanuarist 1927 peavad kõik riigiasutuste töötajad (aladel, kus enamuskeeleks polnud ukraina keel) töötama vaid moldaavia keeles. Samuti korraldati sisuliselt kõigides olulisemates asutustes keelekursusi ning loodi moldoviseerimisbrigaadid, kes pidid abistama kohalikke asutusi moldaavia keele ülevõtmisel. Hoolimata pingutustest ei võtnud moldoviseerimine vedu – töötajad ei ilmunud tihti keelekursustele kohale ning ülemused eelistasid tihti tööle võtta paremini haritud venelasi ja ukrainlasi piiratud haridusega moldovlastele. Tegelikkuses aja jooksul moldovlaste arv riigiinstitutsioonides isegi langes. Moldoviseerimine oli edukam haridus- ja kultuuriasutustes, ajalehtedes ning kommunistlikus parteis. Moldovlaste arv MANSV parteis kasvas 6% (1925. aastal) 25% (1930. aastal). Kuid 30. aastatel moldoviseerimise edu katkes: irooniliselt süüditati just haridusasutusi ning [[Moldaavia Teaduskomitee|Moldaavia Teaduskomiteed]] ebaedus riigiasutuste keele-eelistuse muutmisel ning kohalikust juhtkonnast tagandati moldoviseerimine eestvedajad. Samuti vähendas [[Suur terror]] moldovlaste osakaalu parteis.<ref name=":2" />[[Pilt:MoldaaviaANSVkaart.png|thumb|Moldaavia ANSV 1930. aastal|vasakul]]
=== Latiniseerimine ===
1932–1933 muudeti [[Jossif Stalin|Stalini]] juhtimisel ''korenizatsija'' poliitikat ning kuigi ametlikult poliitika jätkus, loetakse seda ajalookirjanduses sisulise põlismaistamise lõpuks. Moldaavia jaoks tähendas see poliitilise juhtkonna vahetumist ja kultuuri ümbersuunamist moldoviseerimiselt niinimetatud [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|latiniseerimisele]], mil moldaavia keel viidi üle [[Ladina tähestik|ladina tähestikule]], loobuti äsjaloodud moldaavia keele grammatika kasutamisest ja keeleloomes eelistati rumeenia keele sarnaseid konstrukte ja {{kas|teoseid}}. Vana juhtkond ei olnud otseselt olnud latiniseerimise vastu, samuti oli juba 1929. aastal loodud komisjon, mis uuris moldaavia keele üleviimist ladina baasile, kuid lisaks keelele muutus ka poliitika Moldovas. Uuel poliitika põhjustena on esitatud mitmeid põhjuseid, aga mitmed ajaloolased on pidanud reaalseks Moskva soovi hoida Moldaavia ANSV areng sarnane Bessaraabia omaga (kus Rumeenia tutvustas oma traditsioone), et regiooni ühendamisel saaks rääkida samast rahvast. Latiniseerimine kestis Moldaavias perioodil 1932–1938.<ref name=":2" /><ref name=":1" />
Kriitika MTK vastu muutus intensiivsemaks 1930. aasta veebruaris, mil Ukraina NSV Kesktäitevkomitee märkis rahvusluse tõusu Moldaavias ning parempoolsete kliki tõusu kohalikul võimutasandil. Esimene avalik MTK hukkamõist tuli juba sama aasta septembris, mil väideti moldaavia keeleloome olevat rahvakauge ja poolik. 1931. aastal lahkus Chior MTK eesotsast [[Moskva|Moskvasse]] ning MTK eesotsa sattus tema asemel [[Ivan Ocinschi]], kes asus oma eelkäija tööd avalikult kritiseerima. Osad MTK osakonnad suleti, teised pidid oma tegevust piirama.<ref name=":2" />
2. veebruaril 1932 lubas kohalik partei aasta lõpuks moldaavia keele ladina baasile üle viia, Ocinschi hilisemal väitel Stalini isiklikul nõudmisel. Loodi latiniseerimiskomitee, mis saatis "kultuurisõdurid" ja "latiniseerijad" külast külla uut tähestikku õpetama. Sarnaselt moldoviseerimise algusega oli uuel juhtkonnal probleeme järsu muudatuse sisseviimisega. Ladina tähestikuga kirjutusmasinaid oli saada vähe, rahast oli puudu nende tellimiseks ning muudatuste sisseviimiseks ning latiniseerijaid saatis külades piiratud edu, sest kohalike huvi oli kesine ning osalejate arv väike.<ref name=":2" /> Uue tähestiku äraõppimise asemel hakkasid paljud kohalikud aina rohekm ajama ametlikku paberimajandust vene või ukraina keeles.<ref name=":1" />
Lisaks keelemuutustele läks 1930. aastatel keerulisemaks ka kohalike elanike elu. [[Golodomor]] põhjustas suure näljahäda ka Moldaavias, eriti maal, mistõttu 1931. aasta sügisest põgenesid paljud moldovlased üle Dnestri Rumeeniasse. Kokku põgenes Rumeeniasse kohalike ajalehtede väites üle 20 000 elaniku ning Rumeenia ajalehed nimetasid toimunut "Nõukogude [[Genotsiid|genotsiidiks]]." Samuti põhjustas inimohvreid 30. aastate esimeses poole [[sundkollektiviseerimine]], mistõttu jäid paljud moldaavlased vaesemaks.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Moldaavia etteotsa tõusid latiniseerimise perioodil niinimetatud rumeenistajad. sealhulgas sai Moldaavia juhtkonda taas [[Grigori Borissov]] (hüüdnimega [[Grigori Borissov|"Starõi"]]), kes 1928. aastal oli Badejeviga konflikti sattumise tõttu eemale tõrjutud. Hoolimata sellest ei tõusnud sel perioodil kordagi küsimus, kas Moldaavia peaks loobuma moldaavia keelest ning kultuuri arendamisest. Moldovlasi peeti edaspidigi omaette rahvaks. Samuti ei muudetud sisuliselt Moldaavias kehtestatud sihte partei moldoviseerida ning kultuuri arendada. Kuigi rumeenia kultuurist võis laenata autoreid, tegid seda väga vähesed kultuuritegelased ning kohalikud poliitikud.<ref name=":1" />
=== Kirillitsa teine tulek ===
1936–1937 alanud [[suur terror]] puudutas eriti karmilt ääremaid, sealhulgas ka Moldaavia juhtkonda. Suurpuhastused hakkasid Moldaavias kohalike võimude initsiatiivil juba enne käsu saabumist Moskvast 1937. aasta augustis. Ohvriks langesid nii rumeenia kui ka bessaraabia poliitiline juhtkond kogu Nõukogude Liidus ning suurem osa Moldaavia ANSV poliitilisest ja kultuursest juhtkonnast. Kohtu alla läksid nii kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased kui ka poliitikud, keda süüdistati kodanlikus natsionalismis ning Rumeenia jaoks spioneerimises. 1937. aasta sügise lõpuks oli üheksast Ukraina Kommunistliku Partei Moldaavia osakonna etteotsa valitud liikmest vaid üks veel positsioonil alles.<ref name=":1" /> Moldaavia ANSV terroriohvrite arv on teadmata, aga stalinistlike repressioonide tõttu hukkus vähemalt 5500 inimest, kuid üleüldiste repressioonide ohvrite arvu hinnataks 30. ja 40. aastate jooksul ulatuma vähemalt 75 000 elanikuni.<ref name=":0" />
1938. aasta veebruaris otsustati taas minna üle kirillitsale ning lõplik otsus tähestiku vahetamisel tehti 19. mail 1938. Latiniseerimine kuulutati Rumeenia [[Kodanlus|kodanlaste]] tööks, mis tegi moldaavia keele kohalikele moldovlastele täiesti arusaamatuks, ning asuti "puhastama" moldaavia keelt rumeenia mõjudest. Kirillitsale ülemineku puhul on tegemist tõenäoliselt Nõukogude Liidu keelepoliitika uue suunaga, mille jooksul viidi 30. aastatel mitmed keeled kirillitsasse, kuigi Moldaavias olid kirillitsa tähestikul kahtlemata olemas ka toetajad, kes muutust tervitasid.<ref name=":2" /><ref name=":1" />
Puhastusejärgse Moldaavia ANSV viimasel kahel aastal võttis uus juhtkond muudatusi ette väga ettevaatlikult. Laias plaanis jätkas Moldaavia juhtkond kohaliku moldaavia kultuuri väljaarendamist, laveerides uue moldaavia kultuuri väljaarendamise ja rumeenia mõjude aktsepteerimise vahel, vältides samas mõlemat äärmust.<ref name=":1" /> Laias plaanis ei muutunud ka Moldaavia ANSV piirid, kuigi 1939. aasta detsembris liideti MANSV külge veel [[Holma (Ukraina)|Holma]] küla, mis suurendas MANSV pindala 47,3 ruutkilomeetri võrra.<ref name=":0" /> Pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] sõlmimist algas Moldaavia ANSV-s varjatud ettevalmistamine Bessaraabia ühendamiseks ning juba 1940. aasta veebruarist on säilinud dokumente kavatsusest eraldada Moldaavia Ukraina NSV küljest.<ref name=":2" />
=== Moldaavia NSV loomine ===
[[Pilt:Romania MASSR 1920.png|thumb|Moldaavia ANSV ja [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] 1924–1940]]26. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Rumeeniale [[Ultimaatum|ultimaatumi]], nõudes Rumeenialt [[Bessaraabia|Bessaraabiat]] ning [[Põhja-Bukoviina|Põhja-Bukoviinat]] 24 tunni jooksul. Bessaraabia liidendamist nõuti alusel, et piirkonnas moodustavad enamuse ukrainlased, samas kui Bukoviinat nõuti "kompensatsiooniks Bessaraabia illegaalse okupeerimise eest". Seega moldaavia rahvuse ühendamisest ultimaatumis juttu ei olnud. 28. juunil nõustus [[Rumeenia kuningas]] [[Carol II]] Nõukogude Liidu tingimustega. Lisaks nõutud aladele okupeeris Nõukogude Liit veel [[Hertsa]], kuna piiride märkimisel kasutatud jäme punane pliiats<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture|lehekülg=92|tsitaat=On the map annexed to the ultimatum, the territories to be surrendered to Moscow were marked in a thick red pencil covering a seven-mile-wide swath of territory, so the the town of Herta and other portions of Romania were haphazardly included in the area to be cede, even though they were not mentioned in the text itself.|autor=Charles King|aasta=1999|koht=Stanford|kirjastus=Hoover Institution Press}}</ref> jättis piiril mitu kilomeetrit vaidlusaluseks, Nõukogude väed kasutasid segadust ära võimalikult laia ala okupeerimiseks.<ref name=":3" /><ref name=":2" />
[[Rumeenia relvajõud|Rumeenia vägede]] lahkumine Bessaraabiast meenutas pigem taandumist rindel kui süsteemset lahkumist. Lahkuvad Rumeenia sõjaväelased tegid enne taandumist elu võimalikult keeruliseks kohalikele Nõukogude võimu toetajatele ning etnilistele [[Juudid|juutidele]]. Pärast [[Punaarmee]] saabumist algasid Bessaraabas Nõukogude repressioonid. Kohapeale jäänud Rumeenia sõjaväelased, endised [[Sfatul Țării]] liikmed aga ka tavalised moldovlased langesid repressioonide ohvriks. Eri hinnangutel võib rääkida kuni 90 000 represseeritust.<ref name=":2" />
Okupeeritud Bukoviina jäi Ukraina NSV koosseisu, samas kui Bessaraabia jagati Ukraina ja Moldaavia alade vahel ära. Bessaraabia põhja- ja lõunapoolsed osad liideti Ukrainaga, samas kui Bessaraabia keskosa palus 10. juuli [[Moldaavia ANSV Rahvakomissaride Nõukogu]] liita endaga ning moodustada ühendatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] kiitis palve heaks ning 2. augustil 1940 likvideeriti Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja selle alad jagati kaheks: idaosa ning suurem osa autonoomsest vabariigist liideti taas Ukraina NSV koosseisu [[Odessa oblast|Odessa oblasti]] külge, samas kui läänepoolne Dnestri jõega piirnev osa liideti samal päeval Nõukogude liiduvabariigiks kuulutatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisu.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/maahaal/1940/07/10/14|pealkiri=Luuakse liidetud Moldaavia nõukogude sotsialistlik vabariik|väljaanne=Maa Hääl: maarahva ajaleht|aeg=10.07.1940}}</ref>
== Kultuur ==
Kuna Moldaavia ANSV-s tulid võimule moldovistid, kes eelistasid rõhutada unikaalse moldaavia kultuuri omapärasid, tekkis Nõukogude Moldaavia võimudel võimalus selle kultuuri põhitõed rajada. [[Moldovlased|Moldovlastele]] viidati kui omaette rahvale, kes olid maailma ajaloos väga vähe tähelepanu saanud, kelle [[kultuur]] oli siiani välja arendamata, [[keel]] talupoeglik (puudusid näiteks poliitilised väljendid), [[grammatika]] ühildamata ning Moldova ajalooline kultuur läbi tema ajaloo alla surutud rumeenlaste ning Vene tsaarivõimu poolt. Moldovlasi tutvustati kui ühte rahvast, kes elab mõlemal pool [[Dnestr|Dnestri]] kaldaid. Kui vasakkalda moldovlastel tekkis Nõukogude võimu all võimalus oma kultuuri üles ehitada, siis paremkalda moldovlased väideti jätkuvalt olevat [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] rõhumise all, kus nende kultuuri alla surutakse ning [[Rumeenistamine|rumeenistada]] proovitakse. Kohe algusest peale kuulutati Moldaavia ANSV sihiks taastada Nõukogude võim [[Bessaraabia|Bessaraabias]]. Siiski ei eitanud Moldaavia eliit moldova rahva lähedust Rumeeniaga. [[Vladimir Dembo]] kirjeldas näiteks moldovlaste vahe olevat [[Sotsiaalne klass|klassis]]: moldovlased on peamiselt [[talupojad]], samas kui [[rumeenlased]] on suures osas domineeriv [[Aadel|aadlikiht]].<ref name=":2" /><ref name=":1" />
[[Fail:Stamp of Moldova md037st.jpg|pisi|Postmark mäletamaks [[Plugarul Roşu]] 80. aastapäeva]]
1926. aasta detsembris rajati [[Moldaavia Teaduskomitee]] (MTK), mille sihiks määrati uurida Moldaavia rahva ja piirkonna kultuuri ning avastuste jagamine maailmaga. Teaduskomitee sai eelkäijaks [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemia|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemiale]] ja mängis esialgu suurt rolli moldaavia keele ja kultuuri väljaarendamisel. 1928. aastal rajati Moldaavia kirjanike liit ''Octombrie ('oktoober')'', mis pidi "tootma" hakkama moldaaviakeelseid kirjandusteoseid. Samuti oli Plugarul Roşu (1930. aastast uue nimega [[Moldova Socialistă]] ('sotsialistlik Moldova')) [[tiraaž]] 8000 eksemplari. Asutati eraldi moldovlaste jaoks raamatukogusid ning toimusid massilised poliitkirjanduse kooslugemised.<ref name=":2" /> 1933. aastal avati Moldaavia Riiklik Teater.<ref name=":1" />
Moldaavia ANSV põlismaistamise üks fookusi oli ka naiste harimine ning avalikku ellu toomine. 1926. aasta rahvaloenduse järgi oli 61% naistest kirjaoskamatud, eriti hull oli olukord etniliselt moldova naiste seas, kus lugeda oskas vaid 10%. See tegi võimudele keeruliseks marksismi võidukäiku kohalikele selgitada, mis andis tunda, kui just naised [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] vastu võitlesid. Ka oli väike naiste osakaal parteis – 1925. aastal oli neid MANSV parteis 8%, esimese viisaastaku lõpuks 1931. aastal 13%, aga 1937. aastaks pärast puhastusi oli naiste protsent langenud alla 1925. aasta oma. Enamik silmapaistvaid naisi MANSV-s saavutas oma edu juhtkonnas olevate abikaasade toel.<ref name=":2" />
=== Moldaavia keele loomine ===
Esmane moldova keele grammatika rajas esimene Moldaavia ANSV hariduskomissar [[Gabriel Buciușcanu]] 1925. aastal, kuid tegemist oli sisuliselt sama grammatikaga, mis oli kasutusel Rumeenia keeles, välja arvatud fakt, et moldova keel kasutas edasi ajaloolist [[kirillitsa]] tähestikku. Seetõttu korjati Buciușcanu variant kiiresti käibelt.<ref name=":2" /> Vene keeleteadlane [[Maksim Sergijevski]] tegi Moldaavia ANSV eri piirkondadesse kokku neli retke ja märkis üles kaks erinevat murret. Vasakkaldal räägiti nii Moldovale omast bessaraabia dialekti kui ka ainult vasakkaldale omast Transnistria dialekti. Järgmine hariduskomissar [[Pavel Chior]] leidis moldaavia keele arendamisel asjalikum olevat eelistada bessaraabia murret, sest sellega oleks suurem ühisosa mõlema kalda moldovlastel.<ref name=":2" />
[[Leonid Madan]] hakkas koostama moldaavia keele grammatikat 1920. aastate alguses moldovlastele juba enne Nõukogude otsust, et moldovlasi käsitletakse rumeenlastest erineva rahvana. 1924. aastal valmis Madani moldaavia keele mustand. 1926. aasta juulis ja augustis kutsuti moldaavia keele õpetajad Baltasse suvekursustele, kus neid hariti moldaavia ja rumeenia keelte erinevuses. Sama aasta novembris korraldas [[Moldaavia ANSV Hariduse Rahvakomissariaat]] avaliku arutelu Plugarul Roşu lehekülgedel, kuidas veel moldaavia grammatikat parandada. Debati ning MTK täienduste baasil rajati uus versioon grammatikast, mis sai 1927. aastal Baltal järjekordsel suvekursusel palju tähelepanu. Kursuse lõpuks otsustas Moldaavia Teaduskomitee avaldada ametlikud juhised, milline peaks moldaavia keele grammatika olema. Madani täielik "Moldaavia grammatika" ilmus 1929. aastal [[Tiraspol|Tiraspolis]]. Tegemist on kogu Moldova ajaloo kõige radikaalsema katsega luua oma keelt. Peamiselt baseerus grammatika Bessaraabia ja vasakkalda kohalikel murretel. Madan väitis moldaavia keele olevat tekkinud [[Ladina keel|ladina]] ja [[Daakia keel|daakia keele]] segunemisel, kuid oma mõju on keelele jätnud mitmed rahvad, sealhulgas [[Avaarid (Euraasia)|avaarid]], [[tatarlased]], [[poolakad]] ning [[venelased]]. Madan vähendas võimalikult palju nii [[Rumeenia keel|rumeenia]] kui ka [[Vene keel|vene keele]] mõju moldaavia keeles ja kuulutas välja uue moldaavia keele vabaks võõrkeelte rõhumise alt.<ref name=":2" />
Lisaks grammatikale toimus 1920. aastatel keele kategoriseerimine ja laiendamine. Madan andis välja vanasõnade ja rahvalaulude kogumiku. 1929–1930 rajas MTK lingustika osakond üle 7500 uudissõna ajaloo, bioloogia, keemia, poliitika ja geograafia kirjeldamiseks. Kuigi palju oli [[Laensõna|laensõnu]] vene keelest, olid need kohalikele talupoegadele üldjuhul tuntud sõnad ja tihtipeale tuttavamad, kui olid rumeenia laenud [[Prantsuse keel|prantsuse keelest]].<ref name=":2" />
[[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|Latiniseerimise]] ajajärgul tõmmati tagasi 1920. aastate saavutused. Madani grammatika korjati käibelt ning tema nimi sai regioonis ''madanismina'' tuntuks tehiskultuuri rajamise all. Samuti süüdistati Madani moldaavia keelele kasulike vene-ukraina mõjude piiramisel. Siiani rumanofiiliaga seotud olnud ladina tähestik sai 1932. aastal ametlikuks tähestikus, samuti laenati rumeenia keelest uudissõnu. Moldaavia keele põhi liikus Bessaraabia kohalikult murdelt ära kogu [[Moldova (piirkond)|Moldova piirkonna]] murdele. 30. aastate moldaavia keelt eristas rumeenia keelest väga vähe peale erineva ametliku nime. 1932. aasta Madani "Moldaavia keele grammatika" on sisuliselt rumeenia keel, kust olid eemaldatud kõik 20. aastate keeleuuendused. Lisaks Leninile ja Stalinile võis raamatust leida ka rumeenia kirjanike teoseid, mis tol perioodil muutus tavaliseks.<ref name=":2" />
1938. aastal uuesti kirillitsasse viidud moldaavia keeles puudusid 1920. aastate omalooming ja keelearendus. Kuid sarnaselt eelmiste suunamuudatustega tegi uus juhtkond moldaavia keeles uuele tähestikule üleviimisel järjekordse suurpuhastuse: otsiti välja moldaavia keelt "solkinud" sõnad ja asuti neid riigistruktuuridest välja juurima. 1938. aasta moldaavia keele peamiseks väljaarendajaks kujunes [[I. D. Cioban]], kes mõistis hukka "kohaliku talupojakeele" moldaavia keele standardiks tegemisel ning juhtis uue moldaavia grammatika väljaarendamist, mis oli sisuliselt lihtsalt kirillitsas kirjutatud rumeenia keel. 1938. aastal kasutusele võetud moldaavia keelt nähakse enamasti kompromissina moldoviseerijate ja latiniseerijate vahel ning see standard sai aluseks moldaavia keelele ka [[Moldaavia NSV|Moldaavia NSV-s]].<ref name=":2" /><ref name=":1" />
== Majandus ==
[[Fail:Economic map of the Moldavian ASSR.png|pisi|Moldaavia ANSV majandus]]
Erinevalt tavalisest Nõukogude poliitikast ei keskendunud MANSV juhtkond mitte vabariigi [[Industrialiseerimine|industrialiseerimisele]], vaid pigem [[Põllumajandus|põllumajandusele]]. 20. aastate partei kohtumistel otsustati haridusasutuste loomisel keskenduda põllumajanduskoolidele, sest enamik etnilistest moldovlastest elas maal.<ref name=":1" /> Samuti toetas põllumajanduse edendamist Moldaavia geograafia – 88% Moldaaviast oli haritav. Moldaavia põldudel olid kõige levinumad kultuurid [[mais]] (31,4%), [[nisu]] (31,3%), [[rukis]] (21,6%) ja [[Päevalill|päevalilled]] (6,4%). Võrreldes ülejäänud Ukrainaga oli Moldaavia põllud tasakaalustatumad: puudusid nii väga väiksed kui ka väga suured põllumaad. Sellele lisaks oli Moldaavias levinud [[taimekasvatus]] ja [[viinamarjakasvatus]]. 1926. aastal oli 13 700 hektarit viinamarjakasvatuses rakendatud ning kultuurtaimedel oli 9300 hektarit.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://istmat.org/node/40020|pealkiri=Автономная Молдавская Социалистическая Советская Республика|väljaanne=Исторические материалы|vaadatud=05.07.2022}}</ref>
Sellegipoolest arendati ANSV piires teatud määral ka siiski tööstust. Arendati [[Kergetööstus|kergetööstust]] ja ehitati [[Elektrijaam|elektrijaamu]]. Siiski oli 83% Moldaavia tööstusest seotud põllumajandusega: 63,1% tööstusest oli pühendatud [[nisujahu]] valmistamisele, 16,6% [[toiduõli]] tootmisele ning 3,3% [[Veini valmistamine|veinitootmisele]], [[Tubakas (aine)|tubaka]] valmistamisele ning [[Puuviljad|puuviljade]] kuivatamisele. Metalli- ja nahatööstusele oli pühendatud Moldaavias 4,6%. Paljud Moldaavia elanikud töötasid ka [[Käsitööline|käsitöölistena]], eriti [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] ajastul. Töökohad jagunesid enamuses rahvuse baasil: [[moldovlased]] ja kohalikud [[ukrainlased]] elasid ja töötasid maal, samas kui linnas ja tööstuses töötasid peamiselt [[venelased]], uusasunikest ukrainlased, [[juudid]] ja [[sakslased]].<ref name=":1" /><ref name=":4" />
Üleüldiselt olid Moldaavia elanikud ülejäänud Ukrainaga võrreldes vaesemad, keskmiselt oli Moldaavias üks [[kariloom]] perekonnal vähem kui Ukrainas. Ka tootlus oli madal ning ei mänginud Ukraina NSV jaoks olulist rolli. Moldaavia [[eelarve]] oli üks Ukraina väiksemaid ning jäi suure osa ajast defitsiiti, mistõttu pidi Ukraina toetama Moldaaviat oma eelarvest. 1925–1926 oli Moldaavia eelarve 2,5 miljonit [[Nõukogude rubla|rubla]].<ref name=":4" />
== Rahvastik ==
[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja seega ka Moldaavias viidi läbi kolm [[Rahvaloendus|rahvaloendust]], neist esimene 1926., teine 1937. ja kolmas 1939. aastal. 1926–1936 avaldati Moldaavia kohta ka hinnangulist statistikat, kuid sealsed arvutused ei suutnud jälgida tegelikke rahvaarvu muutusi ning hindasid rahvakasvu oluliselt suuremaks, kui see tegelikult oli. Hinnangutes öeldi juba 1930. aastal Moldaavia rahvaarv olevat üle 600 000 elaniku. Kuigi ametlikult hinnati 1935. aasta elanike arvuks 615 500 inimest, hindas sellega kaasnenud salajane hinnang kohalike arvu olevat 547 900 elanikku. Suur erinevus tulenes tõenäoliselt kollektiviseerimise mõjust ja näljahädast.<ref name=":0" />
1926. aasta rahvaloendusel registreeriti 17. detsembril Moldaavia ANSV-s 572 339 elanikku. [[Moldovlased|Moldovlasi]] oli 172 419 (30,1%), [[ukrainlased|ukrainlasi]] 277 515 (48,5%), [[venelased]] 48 868 (8,5%), [[juudid]] 48 564 (8,5%), [[sakslased]] 10 739 (1,9%) ja ülejäänud rahvusvähemused ([[poolakad]], [[bulgaarlased]] jt) 2,5% ANSV elanikest. Rahvaloendusel määrati identiteet inimese enese hinnangu järgi: kui moldovlaseks pidas rahvaloendusel end 172 419 inimest, siis moldaavia keelt emakeelena kõnelejaid oli 170 263 ning mõlemad kriteeriumid täitsid 168 432 elanikku.<ref name=":0" /> Piirkonna asustustihedus oli 68 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid piirkonniti oli rahvastikutihedus väga erinev. Üle 95% moldovlastest, sakslastest, bulgaarlastest ja romadest elas maal, ukrainlastest elas maal 89,4% ukrainlastest. Linnaelanikke oli Moldaavias 13%, 39,3% kõikidest kohalikest venelastest ja 51,7% juutidest elas linnas.<ref name=":0" />
Oodatust viletsamate tulemuste tõttu vigaseks kuulutatud rahvaloenduse – 1937. aasta 6. jaanuaril korraldatud Nõukogude rahvaloenduse – infole pääsesid teadlased ligi alles 1980. aastatel. Selle järgi elas Moldaavias 565 994 elanikku, kellest 470 828 elas maal. Sellele lisaks teenis Moldaavia aladel [[Punaarmee|Punaarmees]] 1785 sõdurit ja karistusasutustes 1616 isikut. Vabariigi etniline koosseis pole teada, aga kogu Nõukogude Liidus oli moldovlaste arv 223 850, millest [[Ukraina NSV|Ukrainas]] elas 221 831. Eeldades, et moldovlaste osakaal Ukraina-Moldaavia vahel püsis enam-vähem paigal, siis elas 1937. aasta tulemusel Moldaavias umbes 148 000 moldovlast.<ref name=":0" />
17. jaanuaril 1939 toimus Moldaavias viimane ANSV rahvaloendus. Loenduse tulemustel elas Moldaavias 599 156 elanikku, kellest 475 144 maal ja 124 012 linnas. Moldovlasi oli 170 982 ning nad moodustasid rahvaloenduse järgi 28,5% elanikkonnast, samas kui ukrainlaseid oli 303 825 ja nad moodustasid territooriumil 50,7% rahvusenamuse. Venelasi oli 61 278 (10,2%), juute 37 037 (6,2%), sakslasi 11 947 (2%), bulgaarlasid 7355 (1,2%) ja muud rahvusvähemused veel 1,2%. Emakeeleks pidasid moldaavia keelt 164 081 elanikku, st moldaavia keel ei olnud kõigi moldovlaste emakeel. Samas olid vene keel ja [[jidiši keel]] oma rahvaarvust suurema kõnelejaskonnaga – vene keelt rääkis emakeelena 88 725 elanikku (14,8%), jidiši keelt 23 788 elanikku (4%). On raske seletada rahvastiku märgatavat kasvu võrreldes 1937. aasta rahvaloendusega, sest seda ei kata tollane sündimus ning rahvaloendused ei märgi ära ka represseeritud inimeste arvu, mida arvatakse olevat kuni 75 000 elanikku.<ref name=":0" />
[[Fail:Harta etnica rassm.jpg|pisi|Moldaavia ANSV rahvuste kaart]]
{| class="wikitable"
|+Moldaavia NSV rahvastikuloenduste tulemused
! rowspan="3" |Rahvus
! colspan="4" |Rahvaloendused<ref name=":0" />
! rowspan="3" |
! colspan="2" |Hinnang<ref name=":2" />
|-
! colspan="2" |1926
! colspan="2" |1939
! colspan="2" |1936
|-
!Rahvaarv
!Osakaal, %
!Rahvaarv
!Osakaal, %
!Rahvaarv
!Osakaal, %
|-
|[[Moldovlased]]
|172 419
|30,13
|170 982
|28,54
| rowspan="10" |
|184 046
|31,6
|-
|[[Ukrainlased]]
|277 515
|48,49
|303 825
|50,71
|265 193
|45,5
|-
|[[Venelased]]
|48 868
|8,54
|61 278
|10,23
|56 592
|9,7
|-
|[[Juudid]]
|48 564
|8,48
|37 035
|6,18
|45 620
|7,8
|-
|[[Sakslased]]
|10 739
|1,88
|11 947
|1,99
|12 711
|2,2
|-
|[[Bulgaarlased]]
|6026
|1,05
|7355
|1,23
|––––––––
|–––––––
|-
|[[Poolakad]]
|4853
|0,85
|3390
|0,57
|4450
|0,8
|-
|[[Romad]]
|918
|0,16
|––––––––
|–––––––
|––––––––
|–––––––
|-
|[[Rumeenlased]]
|137
|0,02
|––––––––
|–––––––
|––––––––
|–––––––
|-
|Muu
|2055
|0,4
|1455
|0,24
|13 526
|2,4
|-
!KOKKU
!572 114
!100%
!599 156
!100%
!
!582 138
!100%
|}
=== Etniline koosseis ===
Hoolimata [[Vlas Tšubar|Tšubari]] lubadusest, et [[moldovlased]] moodustavad autonoomses piirkonnas napi enamuse (58%), moodustas väidetav enamusrahvus Moldaavia Autonoomses Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis vaid kolmandiku rahvast. Tõenäoliselt Tšubar ei valetanud siiski teadlikult, vaid kasutas 1924. aastal kogutud piiratud teavet oma kõnes – regioonis puudusid usaldusväärsed rahvaloenduse tulemused. Olukorra tegi hullemaks veel kaks kuud hiljem ette võetud MANSV laiendamine, kus vabariigile lisatud uued alad olid enamuses [[Ukraina keel|ukrainakeelsed]]. Moldaavia ANSV pindala tõusis 23,7% ning rahvaarv tõusis umbes 153 000 elaniku võrra, kuid moldovlaste osakaal vabariigis langes 30% peale.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Moldovlased moodustasid enamuse [[Dubăsari rajoon|Dubăsari]] (67%) ja [[Slobozia rajoon|Slobozia rajoonides]] (64,7%). [[Grigoriopoli rajoon|Grigoriopoli rajoonis]] moodustasid moldovlased suurima rahvuse (45,7%). Venelased moodustasid suurima rahvuse [[Tiraspol|Tiraspolis]] (32,7%). Ülejäänud rajoonides moodustasid rahvusenamuse ukrainlased. Ukrainlased moodustasid enamuse nii linnades kui ka maal. Moldaavia esimeses pealinnas [[Balta (linn)|Baltas]] moodustasid enamuse juudid. Mõlemas pealinnas oli moldovlasi tühine arv: Baltas 369 moldovlast (1,6%) ja Tiraspolis 301 moldovlast (1,4%).<ref name=":0" />
=== Migratsioon ===
Moldaavia haldusüksuse rajamisest peale toimus piirkonnas püsiv väljaränne. 1925–1927 kolisid Moldaaviast välja 18 000 elanikku, 1927–1929 lahkus piirkonnast üle 10 000 elaniku. Suurem osa lahkujatest kolis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] ning kõige sagedasemad lahkujad olid juudid ja sakslased. Samas toimus väikesearvuline aga pidev legaalne migratsioon ka välismaale. Näiteks 1927. aastal asus välismaale elama 65 kohalikku. Lisaks legaalsele migratsioonile toimus suuremamahuliselt üle [[Dnestr|Dnestri]] jõe ka illegaalne migratsioon. Peamiselt pageti Nõukogude Liidust [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]], aga liikumine toimus mõlemat pidi. Eriti massiliselt muutus Rumeeniasse pagemine 1932–1933 [[Näljahäda Ukrainas 1932–1933|näljahäda]] ja [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ajal, mil Rumeeniasse ajakirjanduse hinnangul pages kokku umbes 20 000 isikut.<ref name=":0" />
== Viited ==
{{viited}}{{ANSV}}
[[Kategooria:Moldova]]
[[Kategooria:Moldova ajalugu]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu autonoomsed vabariigid]]
f10wcbql963a4r6hvrzvemx63zj1b10
Maarja Kivi
0
65541
6179818
6158665
2022-08-18T12:59:13Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud -->
| Nimi = Marya Roxx
| Pilt = Maarja Kivi.jpg
| Pildi_kirjeldus = Maarja Kivi mais 2009
| Pildi_suurus =
| Horisontaalne =
| Taust = soolo_laulja
| Sünninimi = Maarja Kivi
| Alias =
| Sündinud = {{sünniaeg ja vanus|1986|1|18}}<br>[[Tallinn]], [[Eesti]]
| Surnud =
| Päritolu =
| Pill = basskitarr
| Hääleliik =
| Stiil = [[rokkmuusika|rokk]], ''[[metal]]''
| Amet =
| Aktiivne = alates 2003
| Seotud_artistid =
| URL = http://www.maryaroxx.com
| Koosseis =
| Endised_liikmed =
| Tähelepanuväärsed_pillid =
}}
'''Maarja Meriste-Kivi''' (sünninimega Maarja Kivi; sündinud [[18. jaanuar]]il [[1986]] [[Tallinn]]as) on eesti muusik ja laulja, endine ansambli [[Vanilla Ninja]] liige. Ta on lõpetanud [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i.
== Lauljakarjäär ==
Lauljakarjääri alustas ta [[2002]]. aasta [[Eurolaul|Eurolaulu]] võistlusel. Sama aasta lõpus liitus ta [[Vanilla Ninja]]ga, kus oli esilaulja ja bassimängija. Ta oli bändis kuni [[2004]]. aastani. Teda hakkas asendama [[Triinu Kivilaan]].
[[2005]]. aasta lõpus naasis Kivi lavale artistinimega '''Maarja''' ja põhjustas oma artistinimega Eesti muusikas segadust. [[Maarja-Liis Ilus]], kes oli juba aastaid Maarja nime all oli laulnud, arvas, et identse nime kasutamine ei tule Maarja Kivile lauljana kasuks, kuna teda võidakse segi ajada Maarja-Liisiga.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/190366 Kaks Maarjat korraga. Kas Maarja-Liis Ilus ja Maarja Kivi lähevad nime pärast kaklema?]</ref>
2006. aastal naasis Kivi muusikasse ja tegi taas koostööd plaadifirmaga [[Bros Music]], mis andis välja ka Vanilla Ninja plaate. Vaatamata endise bändi vastuolule Bros Musicuga, sujus Maarja koostöö plaadifirma ja produtsendi [[David Brandes]]ega hästi. Anti singlid "Could You" ja "Shine It On" jõudsid mõlemad Saksamaal viiekümne parema hulka.
2007. aastal hakkas Maarja tegutsema [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kus Maarja võttis nimeks '''Marya Roxx'''. Maarja hakkas tegelema rohkem metali ja raske rokiga. Ameerikas hakkas Kivi salvestama enda kirjutatud muusikat. Tema taustabändi liikmed on [[Paul Crook]], [[John Miceli]], [[Joey Vera]].
2008. aasta veebruaris ilmus Maarjal Ameerikas singel, mis kandis pealkirja "21?".
==Diskograafia==
===Singlid===
* "Could You" (2006) parimad kohad edetabelis olid 35. [[Šveits]]is ja 47. [[Saksamaa]]l.
* "Shine It On" (2006) parimad kohad edetabelis olid 37. [[Eesti]]s, 48. Saksamaal ja 53. Austrias.
* "[[21?!]]" (2008).
*"Land of Dreams" (2015)
*"Victorius" (2020)
===Albumid===
* "[[Payback Time]]" (2010)
==Isiklikku==
Ta sündis Riina ja Madis Kivi peres. Tal on õed Helen ja Kristi ning vend Vahur.
18. septembril 2004 abiellus Kivi Vanilla Ninja endise mänedžeri Renee Meristega.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006. lk. 454</ref> Neil on tütar Dora-Liisa<ref>"Kes? Mis? Kus? 2008, lk. 441</ref> (sünd. 22. septembril 2004) ja poeg Angus Martin (sünd. 7. augustil 2012<ref>{{Netiviide |url=http://eesti.us/lablog/?p=533 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-05-03 |arhiivimisaeg=2013-12-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131225052140/http://eesti.us/lablog/?p=533 |url-olek=ei tööta }}</ref>).
== Viited ==
<references/>
==Välislingid==
* [http://www.maryaroxx.com/ Ametlik koduleht]
* [http://www.mkboard.com/ Maarja Net]
{{JÄRJESTA:Kivi, Maarja}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Vanilla Ninja]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]
c24mho80l09ez82kosj2yekjx5gqunl
Jürgen Ligi
0
65649
6180082
5836569
2022-08-19T09:22:04Z
Sillerkiil
58396
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast ametiisik
| nimi = Jürgen Ligi
| pildi nimi = Jürgen Ligi.jpg
| amet = [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 5. märts 1995
| ametiajalõpp =
| eelmine =
| järgmine =
| amet2 = [[Eesti välisminister]]
| ametiajaalgus2 = 12. september 2016
| ametiajalõpp2 = 23. november 2016
| eelmine2 = [[Marina Kaljurand]]
| järgmine2 = [[Sven Mikser]]
| amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]]
| ametiajaalgus3 = 9. aprill 2015
| ametiajalõpp3 = 12. september 2016
| eelmine3 = [[Jevgeni Ossinovski]]
| järgmine3 = [[Maris Lauri]]
| amet4 = [[Eesti rahandusminister]]
| ametiajaalgus4 = 4. juuni 2009
| ametiajalõpp4 = 3. november 2014
| eelmine4 = [[Ivari Padar]]
| järgmine4 = [[Maris Lauri]]
| amet5 = [[Eesti kaitseminister]]
| ametiajaalgus5 = oktoober 2005
| ametiajalõpp5 = aprill 2007
| eelmine5 = [[Jaak Jõerüüt]]
| järgmine5 = [[Jaak Aaviksoo]]
| amet6 =
| ametiajaalgus6 =
| ametiajalõpp6 =
| eelmine6 =
| järgmine6 =
| amet7 =
| ametiajaalgus7 =
| ametiajalõpp7 =
| eelmine7 =
| järgmine7 =
| amet8 =
| ametiajaalgus8 =
| ametiajalõpp8 =
| eelmine8 =
| järgmine8=
| sünninimi =
| sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1959|7|16}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmakuupäev =
| surmakoht =
| rahvus =
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (1994-)
| abikaasa =
| vanemad = [[Herbert Ligi]] (isa)
| lapsed =
| sugulased = [[Priit Ligi]] (vend) <br/> [[Katre Ligi]] (õde) <br/> [[Harri Moora]] (vanaisa) <br/> [[Aliise Moora]] (vanaema) <br/> [[Ann Marksoo]] (tädi)
| elukoht =
| alma_mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] <br/> (geograafia, 1982) <br/> [[Tartu Ülikool]] <br/> (välismajandus, 1993)
| elukutse =
| tegevusala =
| autasud = ''[[Jürgen Ligi#Tunnustused ja tiitlid|Loend]]''
| allkiri =
}}
[[Fail:2 Jürgen Ligi at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jürgen Ligi 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Jürgen Ligi''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1959]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[XIV Riigikogu]] liige.
Ta on [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimees<ref name="KA0fW" />. Ligi on pikaaegne [[Riigikogu]] liige – ta on kuulunud [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XII Riigikogu|XII]] koosseisu ning kuulus [[XIII Riigikogu]] koosseisu kuni haridus- ja teadusministri-ametisse astumiseni. Aastatel 2005–2007 oli Jürgen Ligi [[Eesti kaitseminister]] ja 2009–2014 [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] (8. aprillist 2015 12. septembrini 2016) ja seejärel [[Eesti välisminister|välisminister]].
Ligi on tuntud otsekohesuse poolest. Maailmavaatelt on Jürgen Ligi [[liberaal]].<ref name="nJQU9" />
==Haridus==
*[[Tartu 2. Keskkool]] (1977)
*[[Tartu Riiklik Ülikool]], geograafia (1977–1982)
*[[Tartu Ülikool]], välismajandus (1989–1993)<ref name="nOCeG" />
*[[Estonian Business School]], MBA programm (1994–1996){{lisa viide}}
==Riigikogu liige==
Alates 2. aprillist 2007 oli ta [[XI Riigikogu]] liige ja alates sama aasta [[17. aprill]]ist Riigikogu rahanduskomisjoni esimees.
==Kaitseminister==
[[10. oktoober|10. oktoobrist]] [[2005]] kuni [[5. aprill]]ini [[2007]] oli ta [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]].
Jürgen Ligi pooldab elukutselise [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] loomist Eestis.
==Rahandusminister==
Jürgen Ligist sai Eesti rahandusminister 2009. aasta juunis.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-rahandusministriks-saab-jurgen-ligi?id=23714957 FOTOD: Rahandusministriks saab Jürgen Ligi]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 03.06.2009</ref> Rahvusvaheline majandusväljaanne [[Emerging Markets]] nimetas Jürgen Ligi areneva Euroopa 2010. aasta parimaks rahandusministriks.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgen-ligi-valiti-euroopa-aasta-rahandusministriks?id=38011651 Jürgen Ligi valiti Euroopa aasta rahandusministriks]. [[Ärileht]], 07.01.2011</ref>
Rahandusministrina juhatas Jürgen Ligi valitsuskomisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks. Selle komisjoni protokollid näitavad, et komisjoni esimehena osales Ligi 18st koosolekust vaid kahel. Tänaseks on selgunud, et Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi enam kui 200 miljardit eurot hämarat raha.
[[2011]]. aastal kandideeris ta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi ametikohale.<ref name="GfFbL" />
2012. aastal võttis Jürgen Ligi korduvalt sõna seoses [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]iga. Muuhulgas kritiseeris ta skandaali algatanud [[Silver Meikar]]it, [[Kaja Kallas]]e blogisissekannet [[Riigikogu liikmete eetikakoodeks]]i teemal ja meeleavaldusi korraldanud kodanikuliikumist "[[Aitab valelikust poliitikast]]". Ligi sõnavõtud pälvisid omakorda ohtralt kriitikat.<ref name="iFoaO" /><ref name="9ZsGJ" /><ref name="3Oe9Y" />
[[22. oktoober|22. oktoobril]] 2014 avaldas Jürgen Ligi [[Facebook]]is postituse, milles nimetas sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusministrit [[Jevgeni Ossinovski]]t "sisserändaja pojaks roosast erakonnast."<ref name="8FqRy" /><ref name="PM_2014-10-26_kustutas" /> Seda kritiseerisid teravalt paljud poliitikud ja avaliku elu tegelased. Järgmisel päeval Ligi vabandas ja hiljem kustutas ka oma furoori tekitanud postituse.<ref name="PM_2014-10-26_kustutas" /> Avalikkuse ette toodi ka see, et Ossinovski oli varem nimetanud Ligit "ebaadekvaatseks [[Alaväärsuskompleks|Napoleoni kompleks]]iga teismeliseks tatikaks, kes pole küps olema minister."<ref name="88keZ" /> 26. oktoobril 2014 esitas Jürgen Ligi seoses oma postitusega peaminister Taavi Rõivasele palve rahandusministri kohalt tagasiastumiseks. Peaminister Rõivas teatas, et Ligi tagasiastumispalve presidendile esitamisega ta ei kiirusta.<ref name="kl7DA" /> 3. novembril lahkus Ligi ametist.<ref>[https://www.err.ee/523552/maris-lauri-andis-riigikogu-ees-ametivande Maris Lauri andis riigikogu ees ametivande]. [[ERR]], 03.11.2014</ref>
==Haridus- ja teadusminister==
8. aprillist 2015 kuni 12. aprillini{{lisa viide}} 2016 oli Jürgen Ligi Taavi Rõivase teises valitsuses haridus- ja teadusminister.<ref name="Muv9f" />
==Töökäik==
[[Pilt:Arvamusfestival 2014, Jürgen Ligi.jpg|pisi|Jürgen Ligi 2014. aasta [[Arvamusfestival]]il]]
*Plaaniinstituut, ökonomist 1982–1989
*Saaremaa ATK, peaspetsialist 1989
*Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonna juhataja 1989–1990
*Ettevõtluskonsultant 1992
*Kaarma Vallavalitsus, majandusnõunik 1992–1993
*EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993–1995
*[[VIII Riigikogu]] 1995–1999
*[[IX Riigikogu]] 1999–2003
*[[X Riigikogu]] 2003–2005
*Kaitseminister alates 10. oktoobrist 2005 kuni 2. aprillini 2007
*[[XI Riigikogu]] liige alates [[2. aprill]]ist [[2007]], alates [[17. aprill]]ist 2007 [[Riigikogu rahanduskomisjon]]i esimees
*[[Rahandusminister]] 4. juuni 2009 – 3. november 2014
*[[Haridus- ja teadusminister]] 8. aprillist 2015
*[[Eesti välisminister|Välisminister]] 12. septembrist 2016
==Tunnustus==
*2011 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]]
*2011 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18142}}</ref>
*2013 – [[maksumaksja vaenlane]]
*2014 – [[maksumaksja vaenlane]]
==Isiklikku==
Jürgen Ligi on [[Herbert Ligi]] poeg ja [[Priit Ligi]] vend. Tema vanaisa oli akadeemik [[Harri Moora]] ja vanaema [[Aliise Moora]]. Tema tädi on geograaf [[Ann Marksoo]]. Tema õde, poetess [[Katre Ligi]] on abielus [[Hando Runnel]]iga. Jürgen Ligi on sugulane [[Juhan Viiding]]u ja [[Indrek Tarand]]iga.<ref name="j6xod" /> Ligil on pojad Sander ja Rasmus.
2015. aasta algul sai Ligi kiiruseületamise eest 120 eurot trahvi, kuna sõitis 90 alas kiirusega 113 km/h. Ligi palus vabandust Facebookis.<ref name="fY67o" />
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="PM_2014-10-26_kustutas">{{netiviide |Pealkiri=Ligi kustutas skandaalse kommentaari |Väljaandja=Postimees |Aeg=2010-10-23 |URL=http://www.postimees.ee/2964769/ligi-kustutas-skandaalse-kommentaari |online=2014-10-26}}</ref>
<ref name="KA0fW">[http://uudised.err.ee/index.php?06191053 Reformierakonna aseesimeestena jätkavad Ligi, Paet ja Pentus]</ref>
<ref name="nJQU9">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-reformierakonna-aseesimehed-on-kaja-kallas-jurgen-ligi-ja-urmas-paet?id=76898644 FOTOD: Reformierakonna aseesimehed on Kaja Kallas, Jürgen Ligi ja Urmas Paet]</ref>
<ref name="nOCeG">[http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/rivx/inimesed/vilistlased.html Välismajanduse õppetooli vilistlased]</ref>
<ref name="GfFbL">[http://uudised.err.ee/index.php?06233901 Ligi langes keskpanga juhi kandidaatide seast välja]</ref>
<ref name="iFoaO">Kadi Viik [http://uudised.err.ee/index.php?06265206 "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom"] ERR, 05.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref>
<ref name="9ZsGJ">Epp-Mare Kukemelk [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naispoliitikud-peavad-ligi-valjautlemisi-seksistlikuks-ja-matslikuks.d?id=65229488 "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks"] Delfi, 7. november 2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref>
<ref name="3Oe9Y">Mikk Mägi [http://arvamus.postimees.ee/1027076/mikk-magi-kes-maksis-meeleavalduse-eest?redir= "Kes maksis meeleavalduse eest?"] Postimees, 02.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)</ref>
<ref name="8FqRy">{{netiviide |Autor=Tiina Kaukvere |Pealkiri=Ligi nimetas Ossinovskit sisserändaja pojaks roosast erakonnast |Väljaandja=Postimees |Aeg=2014-10-23 |URL=http://www.postimees.ee/2964497/ligi-nimetas-ossinovskit-sisserandaja-pojaks-roosast-erakonnast |online=2014-10-26}}</ref>
<ref name="88keZ">http://arvamus.postimees.ee/2968495/jurgen-ligi-solvumine-kui-poliitiline-kaup</ref>
<ref name="kl7DA">{{netiviide |Autor=Karin Kangro |Pealkiri=Rõivas alustab uue rahandusministri otsinguid |Väljaandja=Postimees |Aeg=2014-10-26 |URL=http://www.postimees.ee/2968239/roivas-alustab-uue-rahandusministri-otsinguid#comments |online=2014-10-26}}</ref>
<ref name="Muv9f">[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016</ref>
<ref name="j6xod">[http://www.postimees.ee/?id=330261 "Jürgen Ligi: siin ei ole mingit ohverdamist!"] Postimees 23. oktoober 2010, Arter</ref>
<ref name="fY67o">Karoliina Vasli "Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni" Õhtuleht, 2. aprill 2015</ref>
}}
==Välislingid==
{{Commonskat}}
*[http://www.riigikogu.ee/?page=isikukaart&op=ems&pid=77188 Lühitutvustus Riigikogu lehel]
*Jürgen Ligi saates "[[Kukul külas]]", 14. oktoober 2007, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-10-14_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-10-14_14-04.wma 2. osa]
*[http://www.spiegel.de/politik/ausland/juncker-nachfolger-warum-juergen-ligi-sich-als-euro-gruppenchef-eignet-a-839914-druck.html 20. Juni 2012, "Euro-Krise: Der nächste Juncker sollte ein Este sein", Der Spiegel Online]
*Kadi Viik [http://uudised.err.ee/index.php?06265206 "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom"] ERR, 5.11.2012
*Epp-Mare Kukemelk [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naispoliitikud-peavad-ligi-valjautlemisi-seksistlikuks-ja-matslikuks.d?id=65229488 "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks"] Delfi, 7. november 2012
*Peeter Raidla [http://www.jt.ee/1132370/jurgen-ligi-riigi-rahakott-praegu-500eurost-tulumaksuvaba-miinimumi-valja-ei-kannata "Jürgen Ligi: riigi rahakott praegu 500eurost tulumaksuvaba miinimumi välja ei kannata"] Järva Teataja, 9.02.2013
*Olev Remsu "Bütsants ja Eesti. Ligi ja Ossinovski". Kogumik "Aja Kirju", Petrone Print 2016
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaak Jõerüüt]] | nimi=[[Kaitseminister]] | aeg= 2005–2007 | järgnev=[[Jaak Aaviksoo]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Helir-Valdor Seeder]] (kohusetäitja) | nimi=[[Rahandusminister]] | aeg=2009–2014 | järgnev= [[Maris Lauri]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jevgeni Ossinovski]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg=2015–2016 | järgnev=[[Maris Lauri]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Marina Kaljurand]] | nimi=[[Välisminister]] | aeg=2016 | järgnev= [[Sven Mikser]] }}
{{lõpp}}
{{Eesti VM}}
{{Mall:XIV Riigikogu}}
{{JÄRJESTA:Ligi, Jürgen}}
[[Kategooria:Eesti kaitseministrid]]
[[Kategooria:Eesti rahandusministrid]]
[[Kategooria:Eesti haridusministrid]]
[[Kategooria:Eesti välisministrid]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]
4visfasbnxb3e8uv9aajjkq9g4uhuio
Cesare Borgia
0
71573
6180043
5794713
2022-08-19T08:01:48Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
{{see artikkel|räägib [[Aleksander VI]] vallapojast, temast tehtud filmi kohta vaata artiklit [[Cesare Borgia (film)]].}}
[[Pilt:Cesareborgia.jpg|pisi|Cesare Borgia. [[Attobello Melone]] maal]]
'''Cesare Borgia''' ([[september]] [[1475]] – [[12. märts]] [[1507]]) oli paavst [[Aleksander VI]] ja tema armukese [[Vannozza Cattanei]] poeg, [[kondotjeer]].
Ta oli [[Valentinois' hertsog|Valentinois']] ja [[Romagna]] hertsog. [[Lucrezia Borgia]] oli tema õde, Hispaania ülik [[Goffredo Borgia]] ja [[Navarra kuningas]] [[Giovanni Borgia|Giovanni III]] olid tema vennad.
Kui ta oli 15-aastane, tegi isa temast [[Pamplona piiskop]]i, 17-aastaselt sai ta [[Valencia peapiiskop|Valencia peapiiskopiks]] ja 18-aastaselt [[kardinal|kardinaliks]]. Pärast isa surma ja sellele järgnenud paavst [[Pius III]] üürikest valitsusaega (suri 1503. aasta 18. oktoobril), kes toetas Cesaret, sai paavstiks Borgiade vaenlane paavst [[Julius II]], misjärel Cesare kaotas kõik tänu isale saavutatu ja suri mõne aasta pärast kuulsusetult Navarras.
Prantsuse kuningas andis [[1498]]. aastal talle [[Valentinois' hertsog]]i tiitli, mille tõttu ta sai hüüdnimeks il Valentino. Ta oli ka [[Romagna hertsog]], [[Andria vürst|Andria]] ja [[Venafro vürst]], Dyois' krahv ning [[Piombino]], [[Camerino]], [[Forlì]], [[Imola]], [[Rimini]], [[Urbino]] ja [[Faenza]] isand.
Cesare Borgiale on sageli viidatud seoses [[Niccolò Machiavelli]] traktaadiga "[[Valitseja (Il Principe)]]". Paavsti poja tegevus leiab traktaadis käsitlemist ("Cesare Borgia, pööbli poolt hertsog Valentinoks kutsutu, saavutas ja ka kaotas võimu läbi isa saatuse." – "Valitseja", VII ptk).
Paavsti kuuleka pojana oli Cesare Borgia verejanuline käsutäitja, kes laskis hukata oma sugulasi ja väejuhte, meelitades neid lõksu valelubadustega. Pärast oma isa surma kaotas ta peatselt nii võimu kui ka tiitlid. Järgmine paavst [[Pius III]] toetas teda, kuid tema võimuaeg jäi lühikeseks. Seejärel valiti paavstiks Borgia surmavaenlane [[Julius II]]. Borgia oli sunnitud põgenema [[Hispaania]]sse, kus ta asus oma õemehe, [[Navarra kuningriik|Navarra]] kuninga [[Jean III (Navarra)|Jean III]] teenistusse ja hukkus [[Viana]] piiramisel.
Tema õukonnas tegutses [[1502]]–[[1503]] [[arhitekt]]i ja [[insener]]ina ka [[Leonardo da Vinci]]. Borgia andis Leonardole piiramatu juurdepääsu kõigile plaanitavatele ja pooleliolevatele ehitustele oma valdustes. Kuigi Leonardo viibis verejanulise Borgia teenistuses, reisis tema armeedega kaasas ja pakkus oma teadmistega abi sõjatehnikas, siis iroonilisel kombel on Leonardo oma üleskirjutistes mitmeid kordi tunnistanud, et sõda ja vägivald talle absoluutselt ei meeldinud. 1502. aasta 31. detsembrist kuni 1503. aasta 18. jaanuarini toimus Cesare Borgia eestvedamisel Senigallia veresaun, mille käigus tapeti ka Leonardo sõber Vitellozzo Vitelli. See võis olla üheks põhjuseks, miks Leonardo lahkus veidi aega pärast seda sündmust Borgia teenistusest. 1503. aasta märtsis elas Leonardo jälle Firenzes, olles selleks ajaks lahkunud Borgia juurest.<ref name=o1 />
Borgia abiellus [[10. mai]]l [[1499]] [[Charlotte d'Albret]]'ga ([[1480]]–[[1514]]), kes oli [[Navarra kuningas|Navarra kuninga]] õde. Abielust sündis tütar [[Luisa Borgia]] (1500–1553).
Lisaks sellele oli Cesare Borgial veel vähemalt 11 abieluvälist last.
Suri [[Navarra kuningriik|Navarras]] ja on maetud [[Viana]]sse [[Hispaania]]s.<ref name=BK11 />
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name=o1>{{Raamatuviide|autor=Walter Isaacson|pealkiri=Leonardo da Vinci|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=324-325|isbn=9789985347492|keel=Eesti keel. Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa}}</ref>
<ref name=BK11>{{cite book|last=Bustillo Kastrexana|first=Joxerra|title=Guía de la conquista de Navarra en 12 escenarios|year=2012|publisher=Txertoa Argitaletxea|location=Donostia|isbn=978-84-71484819|page=11}}</ref>
}}
{{Commons|Category:Cesare Borgia}}
{{JÄRJESTA:Borgia, Cesare}}
[[Kategooria:Kondotjeerid]]
[[Kategooria:Itaalia vaimulikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1475]]
[[Kategooria:Surnud 1507]]
fp12mrqhnli13t0zkea54e49y6eg5at
Vera Poska-Grünthal
0
81047
6179813
6154003
2022-08-18T12:48:01Z
193.40.13.174
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Vera Poska-Grünthal''', ka '''Veera Poska-Grünthal''' ([[25. märts]] [[1898]] [[Tallinn]] – [[29. jaanuar]] [[1986]] [[Stockholm]]) oli eesti õigusteadlane, naisõiguslane ja [[ajakirjanik]], Eesti riigimehe [[Jaan Poska]] tütar.
Lõpetanud [[Tallinna Gümnaasium]]i, alustas ta [[1915]] [[õigusteadus]]e õpinguid [[Peterburi]]s ja astus [[1917]] [[EÜS Põhjala]] liikmeks. Sõja ja [[revolutsioon]]ilise tegevuse tõttu katkenud õpinguid jätkas ta [[Tartu Ülikool]]is, lõpetades õigusteaduskonna [[1925]]. Ta kaitses [[magistrikraad]]i õigusteaduses [[1938]].
Tema algatusel kutsuti ellu [[Tartu Emadekaitse Ühing]] ja ulualuseta emadele mõeldud [[Emadekoda]]. Ta osales mitme rahvusvahelise naisorganisatsiooni tegevuses, sealhulgas [[Rahvusvaheline Naisliit|Rahvusvahelise Naisliidu]] korraldatud I sotsiaaltöö kongressil [[Pariis]]is [[1928]], kus tema ettepanekul asutati [[Rahvusvaheline Naisjuristide Organisatsioon]]. Vera Poska-Grünthali eestvedamisel asutati naisteajakiri [[Triinu]] ja ta oli pikka aega selle toimetaja.
[[1944]] põgenes Poska-Grünthal perega [[Rootsi]]. Ta töötas kuni [[pension]]ile minekuni [[arhiiv]]is, mis oli Rootsis pagulastest haritlaste tavaline saatus.
==Tunnustus==
* [[1940]] [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]
==Teosed==
* "Naine ja naisliikumine", [[1935]]
* Naisteajakiri Triinu, [[1952]]
===Paguluses avaldatud mälestusteosed===
* "Jaan Poska tütar jutustab", [[1969]]
* "See oli Eestis", [[1975]]
* "Elu jätkub võõrsil", [[1985]]
==Isiklikku==
Vera Poska-Grünthal oli [[vandeadvokaat]] [[Jaan Poska]] tütar. Tema abikaasa oli [[jurist]] [[Timotheus Grünthal]]. Neil oli tütar [[Constancia Grünthal]] (ka [[Tanni Kents]]; jurist, [[22. juuli]] [[1920]] – [[17. jaanuar]] [[2005]]), poeg [[Ivar Grünthal]] (kirjanik ja pagulaspoliitik, [[8. juuni]] [[1924]] [[Tartu]] – [[14. veebruar]] [[1996]] [[Göteborg]]), tütar Vera Grünthal ([[1925]]–[[2018]]) ja poeg Timotheus Grünthal noorem ([[1. juuli]] [[1930]] – [[6. jaanuar]] [[2008]]). Tema lapselaps (Timotheus noorema poeg) Raoul Grünthal (sünd. 1966) on töötanud Põhjamaade suurima meediakontserni [[Schibsted]]i heaks, olles 15 aastat Schibstedi Rootsi haru peadirektor.<ref>https://schibsted.com/news/raoul-grunthal-to-leave-schibsted/</ref>
{{Vikitsitaadid}}
{{JÄRJESTA:Poska-Grünthal, Vera}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1986]]
mmi91c889tibzx181q0mcbqbeasapmn
6179814
6179813
2022-08-18T12:49:16Z
193.40.13.174
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Vera Poska-Grünthal''', ka '''Veera Poska-Grünthal''' ([[25. märts]] [[1898]] [[Tallinn]] – [[29. jaanuar]] [[1986]] [[Stockholm]]) oli eesti õigusteadlane, naisõiguslane ja [[ajakirjanik]], Eesti riigimehe [[Jaan Poska]] tütar.
Lõpetanud [[Tallinna Gümnaasium]]i, alustas ta [[1915]] [[õigusteadus]]e õpinguid [[Peterburi]]s ja astus [[1917]] [[EÜS Põhjala]] liikmeks. Sõja ja [[revolutsioon]]ilise tegevuse tõttu katkenud õpinguid jätkas ta [[Tartu Ülikool]]is, lõpetades õigusteaduskonna [[1925]]. Ta kaitses [[magistrikraad]]i õigusteaduses [[1938]].
Tema algatusel kutsuti ellu [[Tartu Emadekaitse Ühing]] ja ulualuseta emadele mõeldud [[Emadekoda]]. Ta osales mitme rahvusvahelise naisorganisatsiooni tegevuses, sealhulgas [[Rahvusvaheline Naisliit|Rahvusvahelise Naisliidu]] korraldatud I sotsiaaltöö kongressil [[Pariis]]is [[1928]], kus tema ettepanekul asutati [[Rahvusvaheline Naisjuristide Organisatsioon]]. Vera Poska-Grünthali eestvedamisel asutati naisteajakiri [[Triinu]] ja ta oli pikka aega selle toimetaja.
[[1944]] põgenes Poska-Grünthal perega [[Rootsi]]. Ta töötas kuni [[pension]]ile minekuni [[arhiiv]]is, mis oli Rootsis pagulastest haritlaste tavaline saatus.
==Tunnustus==
* [[1940]] [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]
==Teosed==
* "Naine ja naisliikumine", [[1935]]
* Naisteajakiri Triinu, [[1952]]
===Paguluses avaldatud mälestusteosed===
* "Jaan Poska tütar jutustab", [[1969]]
* "See oli Eestis", [[1975]]
* "Elu jätkub võõrsil", [[1985]]
==Isiklikku==
Vera Poska-Grünthal oli [[vandeadvokaat]] [[Jaan Poska]] tütar. Tema abikaasa oli [[jurist]] [[Timotheus Grünthal]]. Neil oli tütar [[Constancia Grünthal]] (ka [[Tanni Kents]]; jurist, [[22. juuli]] [[1920]] – [[17. jaanuar]] [[2005]]), poeg [[Ivar Grünthal]] (kirjanik ja pagulaspoliitik, [[8. juuni]] [[1924]] [[Tartu]] – [[14. veebruar]] [[1996]] [[Göteborg]]), tütar Vera Grünthal ([[1925]]–[[2018]]) ja poeg Timotheus Grünthal noorem ([[1. juuli]] [[1930]] – [[6. jaanuar]] [[2008]]). Tema lapselaps (Timotheus noorema poeg) Raoul Grünthal (sünd. 1966) on töötanud Põhjamaade suurima meediakontserni [[Schibsted]]i heaks, olles 15 aastat Schibstedi Rootsi haru peadirektor<ref name="Schibstedi koduleht">https://schibsted.com/news/raoul-grunthal-to-leave-schibsted/</ref>.
{{Vikitsitaadid}}
{{JÄRJESTA:Poska-Grünthal, Vera}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1986]]
4tw41txdfepy61inxsc5a8qxtyyhdr7
Eino Leino
0
82126
6179956
6065848
2022-08-18T18:20:32Z
Hrk2322
168934
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Eino Leino''' (sünninimega '''Armas Einar Leopold Lönnbohm'''; [[6. juuli]] [[1878]] [[Paltamo vald]] – [[10. jaanuar]] [[1926]] [[Tuusula vald]]) oli [[soome]] [[kirjanik]], [[tõlkija]], [[ajakirjanik]] ja [[kriitik]]. Ta tõlkis [[soome keel]]de nii proosat kui ka luulet, muu hulgas [[Dante]] "Jumaliku komöödia".
Ta õppis aastast 1895 Helsingi ülikoolis, kuulus vabameelsesse ringkonda Nuori Suomi; tegutses kirjandus- ja teatriarvustajana ning ajakirjanikuna; reisis välismaal, käis 1921. aastal Eestis. Kogude "Püha kevad" (1901) ja "Kangastusi" (1902) traagilise optimismi kaudu areneb looming kõrgjärku, mille meistrisaavutus on rahvalaulupäraste ballaadide kogu "Helkavirsiä" (1903) ja "Helkavirsiä. Toinen sarja" (1916), eesti keeles [[August Annist|August Anni]] tõlkes "Helkalaulud" (1922). Hilisemas luules rohkenevad sünged toonid ning filosoofilised ja teosoofilised elamused.
Leino on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.
== Eino Leino ja Eesti ==
Aastal 1921 Leino kirjutas [[Konstantin Päts|Konstantin Pätsile]] ja palus saada Eesti kodanikuks.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond Tallinnas|url=https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html|pealkiri=Eino Leino}}</ref> Tema samal ajal taotles [[Soome]] [[Kodakondsus|kodakondsusest]] vabastamist [[Kaarlo Juho Ståhlberg|K. J. Ståhlbergilt]].<ref name=":0" />
[[Fail:Eino Leino.jpg|pisi|Eino Leino]]
== Teosed eesti keeles ==
* "Kaunimad laulud" (luule valikkogu). Koostanud [[August Annist]] ja [[Debora Vaarandi]]; soome keelest tõlkinud August Annist, [[Ellen Niit]], [[Ants Oras]], [[Gustav Suits]], Debora Vaarandi. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1972]]
* "Päikesepoeg: valitud luulet". Koostanud Debora Vaarandi (samad tõlkijad kes eelmisel valikkogul), Eesti Raamat, Tallinn [[1998]]
* "Hing". Ajakiri [[Romaan (ajakiri)|Romaan]], nr 8, II aastakäik, lk 247, 1923
== Vaata ka ==
{{Vikitsitaadid}}
*[[Eino Leino auhind]]
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* [[Hannu Mäkelä]], "Meister: Eino Leino elu ja surm" (biograafiline romaan). Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], luuletused tõlkinud [[Leelo Tungal]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] [[2003]], 535 lk
* [[Aino Thauvón-Suits]], "Minu mälestuste Eino Leino: kannatav inimene". Soome keelest tõlkinud [[Ene Kaaber]] ja [[Mari Maasik]], värsid tõlkinud [[August Annist]] jt, järelsõna: [[Rutt Hinrikus]]. [[Ilo (kirjastus)|Ilo]], Tallinn [[2005]], 272 lk
=== Artikleid ===
* [[Heldur Niit]], "Eino Leino taas Eestis" (valikkogu "Kaunimad laulud" arvustus) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1973]], nr 1, lk 160–167
* [[Nigol Andresen]], "Eino Leino hinnanguid eesti kirjandusele" ([[Gustav Suits]], luulekogu "Elu tuli"; [[Friedebert Tuglas]], soomekeelne novellivalimik "Vilkkuva tuli") – [[Keel ja Kirjandus]] [[1975]], nr 10, lk 616–619
* Eino Leino "Eesti muljed". Tõlkinud ja kommenteerinud Sirje Ruutsoo (= [[Sirje Kiin]]) ja Heldur Niit – [[Keel ja Kirjandus]] [[1978]], nr 8, lk 491–499
* [[Hella Wuolijoki]], "Mälestusi Leinost". Soome keelest tõlkinud [[Linda Viiding]] – Looming [[1986]], nr 7, lk 938–953
== Välislingid ==
* [[August Anni]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=524 Kolm Eino Leino hõimuballaadi.], Looming nr. 10/[[1926]]
* {{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html | Pealkiri = Eino Leino | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 04.05.2018 | Keel = {{et}} }}
{{JÄRJESTA:Leino, Eino}}
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome tõlkijad]]
[[Kategooria:Soome ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Soome kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Teatrikriitikud]]
[[Kategooria:Soome luuletajad]]
[[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1878]]
[[Kategooria:Surnud 1926]]
l6ekz50zebel1fk4p1zk26okjeb74eu
Maria Goeppert-Mayer
0
88378
6180061
6179501
2022-08-19T08:30:48Z
Nimelik
60716
/* Aatomituuma kihilise struktuuri mudel */
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Maria Goeppert-Mayer.jpg|pisi|Maria Goeppert-Mayer 1963. aastal]]
'''Maria Goeppert-Mayer''' ([[28. juuni]] [[1906]] [[Katowice]] – [[20. veebruar]] [[1972]] [[San Diego]]) oli Saksa-USA [[Teoreetiline füüsika|teoreetilise füüsika]] alal töötav teadlane, kes 1963. aastal pälvis Nobeli füüsikaauhinna [[aatomituum]]a kihilise struktuuri avastamise ja uurimise eest, olles 2018. aasta seisuga üks kolmest naisest, kes kunagi Nobeli füüsikaauhinna on saanud (esimene oli [[Marie Curie]] ja kolmas [[Donna Strickland]]).
Goeppert Mayer lõpetas [[Göttingeni ülikool]]i doktoritööga võimaliku [[kahefootoniline neeldumine|kahefootonilise neeldumise]] kohta aatomites. Sel ajal tundus võimalus seda teooriat kontrollida kauge, aga laseri arenemine tegi selle võimalikuks. Tänapäeval on kahefootonilise neeldumise ristlõike ühik nimetatud Goeppert Mayeri (GM) järgi.
Maria Goeppert abiellus Joseph Edward Mayeriga ning kolis Ameerika Ühendriikidesse, kus ta oli dotsent [[Johns Hopkinsi Ülikool]]is. Ranged onupojapoliitika vastased reeglid ei lasknud ülikoolil teda teaduskonna liikmeks võtta, aga talle anti tööd assistendina. 1935. aastal avaldas ta esimese artikli [[kahene beetalagunemine|kahese beetalagunemise]] kohta. 1937. aastal läks ta edasi [[Columbia ülikool]]i, kus võttis tasustamata koha. Teise maailmasõja ajal töötas ta [[Manhattani projekt]]i heaks isotoopide eraldamise juures ning Edward Telleriga Los Alamose laboris Telleri "Super" pommi arendamisel.
Pärast sõda sai Goeppert Mayerist vabatahtlik füüsika abiprofessor [[Chicago Ülikool]]is (kus Teller ja Goeppert Mayeri abikaasa töötasid) ja vanemprofessor lähedal asuvas Argonne’i riiklikus laboris. 1963. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna aatomituuma kihilise struktuuri avastamise ja selle uurimise eest, 1960. aastal sai Goeppert Mayer Chicago ülikoolis professorikoha.
Maria Goeppert-Mayer suri 20. veebruaril 1972 pärast aastast südameinfarkti tagajärjel koomas viibimist.
== Elukäik ==
Maria Goeppert sündis 28. juunil 1906 Preisi linnas Kattowitzis Friedrich Göpperti ja Maria Göpperti ainsa lapsena. 1910. aastal kolis perekond [[Göttingen]]i, sest pereisa sai Göttingeni ülikoolis koha pediaatriaprofessorina. Goeppert oli lähedasem oma isa kui emaga: "Mu isa oli huvitavam; lõppude lõpuks ta oli ju teadlane."
Goeppert sai hariduse Göttingeni kõrgemas tehnikakoolis keskklassi tüdrukute jaoks, kelle eesmärk oli kõrgharidus. 1921. aastal astus ta Frauenstudiumi, [[sufražett]]ide juhitud eragümnaasiumi, mille eesmärk oli tüdrukute ettevalmistamine ülikooliks. Aasta varem tegi ta ülikooli sisseastumiseksamid 3–4 tüdrukuga oma koolist ja 30 poisiga. Kõik tüdrukud said sisse, aga poistest vaid üks.
1924. aasta kevadel astus Goeppert Göttingeni ülikooli, kus asus õppima matemaatikat, hakkas aga huvituma hoopis füüsikast. Oma 1930. aasta doktoritöö kirjutas ta teooriast kahefootonilise neeldumise kohta aatomites. Hiljem kirjeldas Eugene Wigner seda tööd kui "selguse ja konkreetsuse meistriteost." Tema teooriat oli aga võimalik kontrollida alles 1961. aastal tänu laserile. Maria Goeppert Mayeri panuse auks on kahefootonilise neeldumise ristlõike ühik nimetatud Goeppert-Mayeri ühikuks (GM). Üks GM on 10<sup>−50</sup> cm<sup>4</sup> • s • footon<sup>−1</sup>. Tema eksamineerijad olid hilisemad Nobeli auhinna laureaadid [[Max Born]], [[James Franck]] ja Adolf Otto Reinhold Windaus.
1930. aasta 19. jaanuaril abiellus Goeppert Joseph Edward Mayeriga, James Francki assistendiga. Paar kolis Mayeri kodumaale [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus mehele oli pakutud keemiadotsendi kohta [[Johns Hopkinsi Ülikool]]is. Nad said kaks last: Maria Anni ja Peter Conradi.
=== Ameerika Ühendriigid ===
Näiliselt ei lasknud karmid onupojapoliitika vastased reeglid Johns Hopkinsi ülikoolil Goeppert Mayerit teaduskonna liikmeks võtta, kuid talle anti assistendikoht füüsikaosakonnas, kus ta jälgis kirjavahetust Saksamaaga. Ta sai väga väikese palga, tööpaiga ja juurdepääsu töövahenditele. Ta õpetas mõnda kursust ja avaldas 1935. aastal tähtsa töö kahese beetalagunemise kohta.
Goppert Mayeri ja Karl Herzfeldi koostöös sündis hulk kvantmehaanikaalaseid töid (kuigi üldiselt ei pööranud Johns Hopkinsi ülikool kvantmehaanikale suurt tähelepanu). Naine naasis ka suviti 1931–1933 Göttingeni, et töötada oma endise eksamineerija Borniga, kirjutades koos artiklit käsiraamatu "Handbuch der Physik" jaoks. See lõppes aga natsipartei võimuletulekul 1933. aastal, kui paljud akadeemikud, sealhulgas Born ja Franck, kaotasid töö. Goeppert, Mayer ja Herzfeld lõid kaasa põgenike abistamises.
1937. aastal Joe Mayer vallandati. Ta arvas ise vallandamise põhjuseks olevat reaalteaduste osakonna dekaani rahulolematuse naise viibimisega laboris. Herzfeld nõustus ja lisas, et nii Goeppert-Mayeri, Francki kui Herzfeldi töötamisega Johns Hopkinsi ülikoolis arvati saksa teadlaste hulk liiga suur olevat. Õpilastelt oli tulnud ka kaebusi, et Joe Mayeri keemialoengud hõlmasid liiga palju modernset füüsikat. Mayer võttis vastu koha [[Columbia ülikool]]is, kus ka Goeppert-Mayer sai ametikoha, aga mitte palka. Peagi sai ta headeks sõpradeks [[Harold Urey]] ja [[Enrico Fermi]]ga, kes saabusid Columbia ülikooli 1939. aastal. Fermi palus Goeppert-Mayeril uurida [[transuraanilised elemendid|transuraaniliste elementide]] [[Väliselektronkiht|valentselektronkihti]]. Kasutades Thomas-Fermi mudelit, arvas Goeppert-Mayer, et nad moodustaksid uue jada, sarnase [[Haruldased muldmetallid|haruldaste muldmetallidega]]. Hiljem suudeti seda ka tõestada.
=== Manhattani projekt ===
1941. aasta detsembris sai Goeppert-Mayer oma esimese tasustatud erialase töökoha: ta sai poole kohaga õpetajaks Sarah Lawrence’i kolledžis. 1942. aasta kevadel liitus ta [[Manhattani projekt]]iga. Ta võttis Ureylt vastu võimaluse töötada poole kohaga teadusuurijana Columbia ülikooli Substitute Alloy Materialsi (SAM) laborites. Projekti eesmärk oli eraldada lõhustatava uraanium-235 isotoope looduslikust [[uraan]]ist; Goeppert-Mayer uuris uraaniumheksafluoriidi keemilisi ja [[Termodünaamika|termodünaamilisi]] omadusi ja isotoopide eraldamise võimalikkust [[Fotokeemiline reaktsioon|fotokeemiliste]] protsesside abil. Sel ajal oli meetod veel liiga ebapraktiline, aga hiljem sai tänu laseritele võimalikuks isotoopide eraldamine laser[[Ergastatud olek|ergastamise]] abil.
Tänu Edward Tellerile anti Goeppert-Mayerile koht Columbia ülikooli Opacity projekti juures, mis uuris aine ja kiirguse omadusi ülikõrgete temperatuuride juures. Loodeti arendada termotuumarelvi. 1945. aasta veebruaris saadeti Joe Mayer sõtta Vaikse ookeani saartele ning Goeppert-Mayer otsustas jätta oma lapsed New Yorki ja liituda Telleri rühmaga Los Alamose laboris. Joe tuli Vaikselt ookeanilt tagasi enne oodatud aega ja paar naasis 1945. aasta juulis koos New Yorki.
1946. aasta veebruaris sai Joest Chicago ülikooli keemiaosakonna ja uue tuumateaduste instituudi (ka Enrico Ferni instituut) professor. Goeppert-Mayeril õnnestus saada samas koolis vabatahtlikuks füüsika abiprofessoriks. Teller võttis samuti vastu koha Chicago ülikoolis ja Goeppert-Mayer sai temaga koos uuesti Opacity projekti kallal tööle hakata. Kui läheduses avati Argonne’i riiklik labor, pakuti Goeppert-Mayerile seal poolt kohta vanemfüüsikuna teoreetilise füüsika osakonnas. Ta vastas: "Ma ei tea midagi tuumafüüsikast."
=== Aatomituuma kihilise struktuuri mudel ===
Chicagos ja Argonne’is veedetud aja jooksul arendas Goeppert-Mayer 1940ndate teisel poolel välja matemaatilise mudeli aatomituuma struktuuri kohta, mille ta avaldas 1950. aastal. Tema mudel seletas, miks teatud arvud nukleone aatomituumas on eriti püsivad. Need numbrid on: 2, 8, 20, 28, 50, 82 ja 126. Need numbrid said nimetuse [[maagilised numbrid (füüsika)|maagilised numbrid]]. Goeppert-Mayer mõistis, et tuum koosneb jadast suletud kihtidest ja neutronipaaridest, ja et prootonid kipuvad paaris olema. Ta kirjeldas ideed järgnevalt:
"Kujuta ette tantsijaid täis tuba. Kujuta, et nad keerlevad ringides, iga ring suletud teise sisse. Nüüd kujutle, et igasse ringi saad sa mahutada kaks korda sama palju tantsijaid, kui üks paar liigub päripäeva, teine vastupäeva. Nüüd lisa veel üks muutuja; kõik tantsijad tiirlevad ja pöörlevad ringi ja ringi, iga paar nii tiirleb kui pöörleb oma telje ümber. Aga ainult mõned neist, kes liiguvad vastupäeva, ka pöörlevad vastupäeva. Teised pöörlevad päripäeva, samal ajal tiireldes vastupäeva. Sama kehtib kõigi päripäeva tantsijate kohta: mõned pöörlevad päripäeva, mõned vastupäeva."
Saksa teadlased Otto Haxel, J. Hans D. Jensen ja Hans Suess, töötasid samuti sama probleemi kallal ja jõudsid iseseisvalt sama järelduseni. Nende tulemused kuulutati välja ajakirja Physical Review numbris enne Goeppert-Mayerit. Hiljem tegi ta meestega koostööd. 1950. aastal avaldati Hans Jenseni ja Goeppert-Mayeri kaasautorsusel valminud raamat "Elementary Theory of Nuclear Shell Structure". 1963. aastal jagasid Goeppert-Mayer, Jensen ja [[Eugene Wigner|Wigner]] Nobeli füüsikaauhinda.
==Tunnustus==
Maria Goeppert-Mayer pälvis [[1963]]. aastal koos [[Johannes Hans Daniel Jensen]]iga [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] [[aatomituum]]a kihilise struktuuri avastamise ja uurimise eest, olles teine naine, kes on selle auhinna füüsikas pälvinud (enne teda sai selle [[Marie Curie]] 1903).
[[1964]]. aastal valiti ta [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks.
Pärast tema surma hakati välja andma Maria Goeppert-Mayeri auhinda noortele naisfüüsikutele.
==Välislingid==
* [https://www.nobelprize.org/prizes/physics/1963/mayer/facts/ Maria Goeppert-Mayer Nobeli auhinna lehel]
{{NobelFüüsika}}
{{JÄRJESTA:Goeppert-Mayer, Maria}}
[[Kategooria:Saksamaa füüsikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]]
[[Kategooria:Göttingeni ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1906]]
[[Kategooria:Surnud 1972]]
ja087jt28lrqjyqks8cio1rmn1szdr5
Laredo (Texas)
0
90023
6179998
5519906
2022-08-18T23:12:56Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Laredo
| hääldus =
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Laredo
| lipp =
| lipu_link = [[Laredo lipp]]
| vapp = Laredo Coat of Arms.gif
| vapi_link = [[Laredo vapp]]
| pindala =
| elanikke =
| asendikaart = Texas
}}
'''Laredo''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es, [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus. Linn asub [[Mehhiko]] piiri ääres [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] jõe kaldal. Teisel pool jõge asub Mehhiko linn [[Nuevo Laredo]].
Elanike arv on 2020. aasta seisuga 263 640. Aastal 2010 oli elanikke 236 091. See on elanike arvult osariigi kolmas linn ning Mehhiko piiri ääres asuvatest USA linnadest [[San Diego]] ja [[El Paso]] järel kolmandal kohal.
Laredo asutasid hispaania kolonistid [[1755]]. aastal. Laredo on saanud nime Hispaanias asuva [[Laredo (Hispaania)|samanimelise]] linna järgi.
Laredo on suurima [[ladinaameeriklased|ladinaameeriklaste]] osatähtsusega suurlinn Texase osariigis – 2022. aastal moodustasid ladinaameeriklased linna elanikkonnast 95,5%.
Laredos asub kiirtee [[Interstate 35]] kõige lõunapoolsem punkt.
<gallery>
San Agustin Cathedral.JPG|San Agustini katedraal
Old map-Laredo-1892.jpg|Laredo kaart (1892)
Webb County Building.JPG|Webbi maakonna haldushoone
</gallery>
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|2=Laredo}}
* [http://www.laredotexas.gov/ Laredo koduleht]
[[Kategooria:Texase linnad]]
5hfzue7wwmo08g0arc885xowts00o8w
Telomeer
0
95568
6180072
6140646
2022-08-19T09:04:38Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Telomere caps.gif|pisi|275px|Telomeerid (valged) inimese kromosoomide (hallid) otstel]]
[[Pilt:Telomere.png|pisi|Telomeer]]
'''Telomeer''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnadest τέλος (''telos'') 'lõpp' ja μέρος (''merοs'') 'osa') on [[DNA]] ahela piirkond enamiku liikide [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] [[kromosoom]]i kummaski otsas.
Telomeeri ülesanne on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest.
Iga [[rakujagunemine|rakujagunemise]] käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, et kahjustada ei saaks [[geen]]id.
Telomeeride teine ülesanne on rakujagunemiste regulatsioon. Rakk on jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni; selle pikkuseni jõudes lakkab rakk jagunemast<ref name="Cancer 2012">[[Lauren Pecorino]]. (2008). ''Molecular Biology of Cancer: Mechanisms, Targets, and Therapeutics'', 3. trükk, Oxford University Press 2012, ISBN 9780199577170, lk 67.</ref>.
Telomeeride pikkus sõltub ka [[telomeraas]]i aktiivsusest. Telomeraasi [[RNA]]-komponent sisaldab telomeeri DNA-ga komplementaarset järjestust, mis toimib [[matriits]]ina telomeeri vastavate järjestuste sünteesimisel; nii saavad telomeerid tänu telomeraasile uueneda<ref name="Cancer 2012"/>. Telomeraasi aktiivsus eri tüüpi rakkudes võib olla väga erinev. Tavalisest suurem telomeraasi aktiivsus on seotud ka [[vähk (haigus)|vähi]] tekke ja arenguga. Ligikaudu 90% [[kasvaja]]tes on telomeraas tavalisest aktiivsem<ref name="Pecorino" />.
==Uurimislugu==
1970. aastate algul avastas vene teoreetik [[Aleksei Olovnikov]], et kromosoomid ei saa oma otsi täielikult replitseerida. Tuginedes sellele ja [[Leonard Havflick]]i ideele [[somaatiline rakk|somaatiliste rakkude]] piiratud jagunemise kohta, väitis Olovnikov, et DNA järjestused lähevad kaduma igal korral, kui DNA [[replikatsioon|replitseerub]]. Protsess toimub seni, kuni kaotused jõuavad kriitilisele tasemele ja raku jagunemine peatub.<ref name="bKHiv" /><ref name="D2K7R" />
Aastatel 1975–1977 töötas [[Elizabeth Blackburn]] [[Yale Ülikool|Yale'i Ülikool]]is koos [[Joseph Gall]]iga. Koos avastasid nad tavapäratud lühikesed DNA järjestused kromosoomi otstes ehk telomeerid. Nende töö avaldati 1978. aastal. Telomeeride lühenemise mehhanism piirab tavaliselt jagunemiste arvu ja loomkatsetest võib järeldada, et see vastutab ka vananemise eest rakulisel tasandil.<ref name="yL1PS" />
[[Elizabeth Blackburn]], [[Carol Greider]] ja [[Jack Szostak]] avastasid, kuidas telomeerid ja telomeraas kaitsevad kromosoome, ning said selle eest 2009. aastal [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna füsioloogia- ja meditsiini]]valdkonnas.<ref name="xef7h" />
==Telomeeri ja telomeraasi ehitus==
Telomeerid esinevad peaaegu kõigil [[eukarüoot]]setel rakkudel. [[Prokarüoot]]idel selline struktuur puudub, sest erinevalt eukarüootidest on neil [[rõngaskromosoom]]. Telomeerid koosnevad kuni mitmest tuhandest lühikese korduva struktuuriga järjestusest. Inimese puhul on nendeks TTAGGG järjestused, mis on omavahel seotud spetsiifiliste [[valk]]udega.<ref name="Pecorino" /> Erinevatel organismidel on pisut erinevad järjestused. Näiteks on korduvaks järjestuseks putukatel TTAGG ja kõrgematel taimedel TTTAGGG. [[Guaniin]]i (vastasahelas [[tsütosiin]]i) on kordustes rikkalikult ja ühe korduse pikkus jääb enamjaolt vahemikku 6–8 aluspaari.<ref name="rakubio" /> Ka telomeeride pikkus varieerub olulisel määral, alates ligikaudu 300 aluspaarist pärmil kuni mitme tuhande aluspaarini inimesel. Telomeersed otsad ei ole sugugi lineaarsed, vaid moodustavad keerukaid struktuure, mida nimetatakse telomeeri lingudeks ehk [[T-ling]]udeks <ref name="Shay" />. Esmalt moodustub suur ring, mis on stabiliseeritud telomeeri seostus[[proteiin]]idega (TRF1) <ref name="XNGf2" />. Telomeeri otsas olev üheahelalise DNA jupp on aga paardunud kaheahelalise telomeeri alaga, segades selle paardumist [[heeliks]]iks. Selle tulemusel tekib kolmeahelaline piirkond, mida nimetatakse [[T-linguks]].<ref name="rv6np" />
[[Pilt:T-loop.gif|pisi|T-ling]]
Telomeraas on [[nukleoproteiin]], mis inimesel sisaldab telomeraasi [[pöördtranskriptaas]]i aktiivsust (hTERT) ja telomeraas RNA-d (hTR). Pöördtranskriptaasid on sellised ensüümid, mis sünteesivad RNA-lt DNA-d. See on keskse molekulaarbioloogia dogma erand, sest tavaliselt sünteesitakse DNA-lt RNA ja RNA-lt omakorda valgud. hTR koosneb üheteistkümnest kordusega komplementaarsest aluspaarist ja käitub matriitsina pöördtranskriptaasile. Selle tulemusel lisatakse kromosoomi DNA 3´ otstele uusi kordusi.<ref name="Pecorino" />
==Ülesanded==
Telomeeride peamiseks ülesandeks on kompenseerida raku jagunemise käigus toimuvat kromosoomide lühenemist. [[DNA polümeraas]]i puuduste tõttu telomeeride pikkus väheneb replikatsiooni käigus 50–200 aluspaari.<ref name="Pecorino" /> Seega tänu telomeeridele ei lähe kaduma rakule olulisi geenijärjestusi, vaid eemaldub jupp kordusjärjestust, mis valke ei kodeeri. Telomeer on tänu telomeraassele aktiivsusele võimeline pikenema. Telomeerid somaatilistes rakkudes ei pikene aga lõpmatuseni ja see annab telomeeridele veel teise ülesande, milleks on rakujagunemiste kontroll. Rakk teeb läbi teatud hulga jagunemisi, mis on eri rakutüübiti erinev ja on määratud telomeeride pikkusega. Mida pikem on telomeer, seda rohkem jagunemisi rakk saab läbi viia. Teatud punkti jõudes, kui telomeerid on lühenenud, jagunemine peatub ja rakk siseneb püsivasse [[kasvuarest]]i ehk vananemisfaasi.<ref name="Pecorino" /> Seega on ka vananemine reguleeritud telomeeridega. Kui aga mingi mutatsiooni mõjul ei lõpeta rakk jagunemist ja telomeerid muutuvad kriitiliselt lühikeseks, tekib kromosomaalse ebastabiilsus ning algab [[apoptoos]] ehk programmeeritud rakusurm.<ref name="Pecorino" /> Rakkudel, mis kogu organismi elu vältel paljunema peavad, on aktiivne telomeraas. Sellised rakud on näiteks [[idurakud]] ja vereloome [[tüvirakud]]. Enamikus somaatilistes rakkudes on telomeraas represseeritud ja see põhjustab rakkude piiratud jagunemisvõimet.<ref name="Shay" />
Telomeerid on vajalikud ka selleks, et rakkude jagunemist ei peatataks liiga vara. Nimelt toimib rakus kontrollsüsteem, mis tuvastades DNA lahtise otsa või katke, peatab [[rakutsükkel|rakujagunemise]]. Selline kontrollsüsteem on üldiselt vajalik vältimaks paljude [[mutatsioon]]ide edasikandumist. Telomeerid katavad kromosoomi otsi nii, et kontrollsüsteem ei tuvasta neid DNA katketena.<ref name="rakubio" />
Telomeerid kaitsevad kromosoome ka tuumas olevate [[ensüüm]]ide lagundava toime eest. Samas on takistatud ka kromosoomide omavaheline kokkujäämine.
==Telomeerid ja vähk==
Seda, et telomeerid on seotud [[vähk (haigus)|vähiga]], pakuti välja juba 1990. aastal. 1994. aastal õnnestuski [[Christopher M. Counter]]il, [[Silvia Bacchett]]il, [[Calvin B. Harley]]l koos kolleegidega [[McMasteri Ülikool]]ist näidata, et telomeraas on aktiivne vähkkasvaja rakkudes <ref name="tkUt8" />.
Juhul kui rakutsükli kontrollpunktid ei toimi korrektselt, võib rakk läbida rakujagunemise peatumise faasi ja jätkata jagunemist. Sellised rakud lähevad faasi, mida nimetatakse kriisiks. Kriisis on telomeerid lühenenud, aga rakud püüavad endiselt jaguneda. Selles faasis on rakkude jagunemine ja suremine tasakaalus. Lühenenud telomeeridega rakkude kromosoomid muutuvad ebastabiilseks. Mitmed kromosomaalsed ümberkorraldused hakkavad toimuma. Sellised suured muutused võivad viia kasvaja [[Kasvaja supressorgeenid|supressormehhanism]]ide kaoni, [[apoptoos]]ist hoidumiseni ja ka telomeraasi uuesti aktiivseks muutumiseni. Kui telomeraas on taasaktiveeritud või rohkem aktiivne, siis see võib viia rakkude seas erinevate tulemusteni. Esiteks, kui telomeraasi ei produtseerita piisavalt, siis pole need rakud võimeliselt pikaajaliselt jagunema ja suurt pahaloomuliste vähirakkude hulka ei moodustu. Teiseks, telomeraasi toodetakse liias, sel juhul telomeerid pikenevad kiiresti. Selliseid olukordi tekib reaalses elus aga suhteliselt harva, seda esineb vähem kui 10% vähkidel. Kõige sagedasem on olukord, kus telomeeride pikkus vähirakkudes on sama või väiksem kui vastava normaalse koe rakkudes. Sel juhul areneb pahaloomuline kasvaja.<ref name="Shay" />
Telomeraasi on leitud ligikaudu 90% kasvajarakkudes ja see on sageli ka 10–20 korda aktiivsem kui tavalistes rakkudes <ref name="Shay" />. Telomeraasi abil saavutavad rakud surematuse. Kui rakud paljunevad kontrollimatult, võivad need tungida lähedastesse [[kude]]desse ja neid kahjustada. Mõned kasvajarakud võivad kehas liikuda uutesse piirkondadesse ja algatada uute kasvajate arengu.
===Teraapiad===
Kuna telomeraas ei ole aktiivne enamikus tavalistes inimese rakkudes, siis püüavad mitmed teadlased üle kogu maailma välja töötada telomeraasi abil toimivat vähiteraapiat. Proovitakse eri viisidel inhibeerida telomeraasi. Mitu strateegiat, mis on suunatud kas telomeraasi RNA komponendi (hTR) või katalüütilise ühiku (TERT) vastu, on praegu jõudnud kliiniliste katsete faasi. hTR-le suunatud ravi toimub [[antisense oligonukleotiid]]ide ja [[ribosüüm]]ide abil. Antisense oligonukleotiidid on komplementaarsed osaga hTR-ist ja seetõttu oligonukleotiid paardub hTR-ga. See takistab telomeraasi seondumist telomeerile või hoopis algatab RNA lagundamise. Ka ribosüüm seondub komplementaarsuse alusel ja lagundab RNA-d. hTERT-i inhibeerimiseks kasutatakse erinevaid pöördtranskriptaasi inhibiitoreid, näiteks BIBR1532, mis on sünteetiline molekul, kuid inhibeerivaid komponente on leitud ka [[puuvõrk|puuvõrgus]] ja [[roheline tee|rohelises tees]].<ref name="Shay" />
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Pecorino">Pecorino, L. (2008). Molecular Biology of Cancer. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-921148-7</ref>
<ref name="bKHiv">[[Aleksei Olovnikov|Оловников А. М.]] Принцип маргинотомии в матричном синтезе полинуклеотидов. – ''Доклады АН СССР'', 1971, kd 201, nr 6, lk 1496–1499.</ref>
<ref name="D2K7R">Olovnikov AM (September 1973). "A theory of marginotomy. The incomplete copying of template margin in enzymic synthesis of polynucleotides and biological significance of the phenomenon". J. Theor. Biol. 41 (1): 181–90. doi:10.1016/0022-5193(73)90198-7. PMID 4754905.</ref>
<ref name="yL1PS">Harrison's Principles of Internal Medicine, Ch. 69, Cancer cell biology and angioge</ref>
<ref name="xef7h">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/2009/press.html|"The 2009 Nobel Prize in Physiology or Medicine – Press Release". Nobelprize.org. 2009-10-05. Retrieved 2012-06-12]</ref>
<ref name="rakubio">[http://cellbio.ebc.ee/rakubio/kromatii.html Rakubioloogia avalikud õppematerjalid]</ref>
<ref name="Shay">Shay, J.W. ja Wright, W.E. (2011) Role of telomeres and telomerase in cancer. Semin Cancer Biol.</ref>
<ref name="XNGf2">Griffith J, Comeau L, Rosenfield S, Stansel R, Bianchi A, Moss H, de Lange T (1999). "Mammalian telomeres end in a large duplex loop". Cell 97 (4): 503–14</ref>
<ref name="rv6np">urge S, Parkinson G, Hazel P, Todd A, Neidle S (2006). "Quadruplex DNA: sequence, topology and structure". Nucleic Acids Res 34 (19): 5402–15</ref>
<ref name="tkUt8">{{Netiviide |url=http://www.genethik.de/telomerase.htm |pealkiri=Greider, C. W. ja Blackburn, E. H. Telomeres, Telomerase and Cancer. Scientific American. |vaadatud=2012-10-02 |arhiivimisaeg=2012-12-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121225132441/http://www.genethik.de/telomerase.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>
}}
==Kirjandus==
*[[Toivo Maimets|Maimets, T.]] (1999). Molekulaarne rakubioloogia. Ilmamaa. ISBN 9985-878-65-5
==Välislingid==
{{Commonscat}}
*[http://cellbio.ebc.ee/rakubio/kromatii.html Rakubioloogia avalikud õppematerjalid]
*[[Ülo Maiväli]]: [http://www.horisont.ee/node/1257 Telomeerid ja surelikkuse bioloogia] Horisont, 6/2009
*[[Tiit Kändler]], [http://www.epl.ee/news/melu/rakkude-kaitsjad-voivad-valjendada-elu-pikkust.d?id=62927300 Rakkude kaitsjad võivad väljendada elu pikkust] Eesti Päevaleht, 8.12.2011
*[http://nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1214 Telomeres and Telomerase: The Means to the End] [[Elizabeth Blackburn]]i ingliskeelne loeng.
[[Kategooria:Rakubioloogia]]
[[Kategooria:Telomeerid| ]]
2zq2xxor61kkyf986hwkdiwxmwde6sr
Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti
0
96542
6180138
6168476
2022-08-19T11:47:10Z
The Prince of Tartu
901
/* 2022 */
wikitext
text/x-wiki
{{sisukord paremale}}
''See loend loetleb [[Loomingu Raamatukogu]]s alates [[1957]]. aastast ilmunud teosed.''
==1957==
*1. [[Pentti Haanpää]]. "Elu suurelt maanteelt". Soome keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]]
*2. [[William Jacobs]]. "Säravad suled". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*3. [[Friedebert Tuglas]]. "Ühe Norra reisi kroonika".
*4. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ivan Tšuprovi langemine". Vene keelest tõlkinud [[Paul Viiding]]
*5. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*6. [[Aleksandr Kuprin|Aleksander Kuprin]]. "Tsirkuses". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*7. [[Alberto Moravia]]. "Rooma novelle". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*8. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*9. [[Konstantin Paustovski]]. "Suvepäevad". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]]
*10. "Vanaisade vahelugemisi. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]]
*11. [[Vera Panova]]. "Serjoža". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*12. [[Elsa Triolet]]. "Avignoni armastajad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|A. Gross]]
*13. [[John Steinbeck]]. "Pärl". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*14. [[Guy de Maupassant]]. "Valik novelle". Prantsuse keelest tõlkinud [[Nelly Toiger]]
*15. [[Branislav Nušitš]]. "Humoreske ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]], [[Viktor Tomberg]]
*16. [[Antanas Vienuolis]]. "Uppunu". Leedu keelest tõlkinud [[Aili Erleman]]
*17. [[Halldór Laxness]]. "Hea preili ja härrasmaja". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*18. "Neljakümne aasta eest. Vanade eesti revolutsionääride mälestusi".
*19. [[Kazimierz Brandys]]. "Olevikumälestusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*20. "40 luuletust. Põimik nõukogude rahvaste poeesiat". Koostanud [[Ralf Parve]], vene keelest tõlkinud [[Felix Kotta]]
*21. [[Aleksander Siivas]]. "Lõpuni kindel: jooni [[Hans Heidemann]]i elust dokumentide alusel".
*22. [[Karel Čapek]]. "Jutte ühest ja teisest taskust". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*23. [[Andrejs Upīts|Andrej Upit]]. "Valik novelle". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*24. [[Erni Krusten]]. "Õnnetu armastus".
==1958==
*1. "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Kiira Sipjagina]]
*2. [[Anton Hansen Tammsaare]]. "Elavad nukud".
*3. [[Leonhard Frank]]. "Karl ja Anna. Michaeli tagasitulek". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*4. [[Egon Rannet]]. "Kadunud poeg".
*5–6. [[Graham Greene]]. "Vaikne ameeriklane". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*7. [[Svetoslav Minkov]]. "Õlgveltveebel". Vene keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*8. [[Aleksei Tolstoi]]. "Siug". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*9. [[Martin Andersen Nexø]]. "Tühjade kohtade reisijad". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*10. [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]]. "Kolumbus kinnitab otsad". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*11. [[Heikki Lounaja]]. "Tema Majesteet ja teisi novelle ning teisi jutte". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*12. "Maamees naerab. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]]
*13. "Kevadelaulud. Põimik eesti looduselüürikat". Koostanud [[Ralf Parve]]
*14. [[Vercors]]. "Mere vaikus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*15. [[Jerzy Andrzejewski]]. "Kuldne rebane". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*16. [[Jaroslav Hašek]]. "Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*17. [[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]]. "Legendi järg: noormehe märkmeid". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]]
*18. Anatoli Kuznetsov. "Legendi järg: noormehe märkmeid (II)". Vene keelest tõlkinud Kiira Sipjagina
*19. [[Gottfried Keller]]. "Kolm Seldwyla juttu". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*20. [[John Galsworthy]]. "Forsyte'i pääsmine". Inglise keelest tõlkinud [[Armand Tungal]]
*21. [[Vicente Blasco Ibáñez]]. "Valencia lood". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]]
*22. [[Bernhard Seeger]]. "Kui lapsed ei ole enam lapsed: külajutte". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Sikemäe]]
*23. [[Antoine de Saint-Exupéry]]. "Inimeste maa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Hange]]
*24. [[Domenico Rea]]. "Pildikesi Napolist". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*25. [[Heinrich Böll]]. "Jällenägemine puiesteel". Saksa keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*26. [[Lilli Promet]]. "Ainult puhtast armastusest: novelle ja laaste".
*27. "Indoneesia jutte". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]]
*28. [[Pavel Kohout]]. "Niisugune armastus". Tšehhi keelest tõlkinud [[Armand Tungal]]
*29. [[Miervaldis Birze|Miervald Birze]]. "Kõigile õitsevad aedades roosid...: jutustus kolme nädala sündmustest". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*30. [[Artur Lundkvist]]. "Vindinge valss". Rootsi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*31. [[Mihhail Koltsov]]. "Ajaloost ja argipäevast: olukirjeldusi ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]]
*32. [[Gilbert Keith Chesterton]]. "Isa Browni lugusid". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*33. [[Zsigmond Móricz]]. "Seitse kreutserit". Ungari keelest tõlkinud [[Paula Palmeos]]
*34. [[Premendro Mitro]]. "Robinson Crusoe oli tüdruk". Venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Harald Joasoon]]
*35. [[Øivind Bolstad]]. "Toska saare vembumees". Norra keelest tõlkinud E. Suurväli, [[Henrik Sepamaa]]
*36. "Nimi pole see, mis kuulsaks teeb. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Einar Maasik]]
==1959==
*1. [[Ludvik Aškenazy]] "Laste-etüüdid". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*2. "Merejutte". Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] jt
*3. [[Robert Burns]]. "Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme". Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]]
*4. [[William Saroyan]]. "Terves ilmas ja lausa taevas". Inglise keelest tõlkinud A. Bergman
*5. [[Vera Inber]]. "Ööbik ja roos". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*6. "Rumeenia novelle". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*7. [[Šolom Aleihhem]]. "Kuuskümmend kuus". Juudi keelest tõlkinud [[Aron Tamarkin]]
*8. [[François Mauriac]]. "Ussipesa. I osa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*9. François Mauriac. "Ussipesa. II osa". Prantsuse keelest tõlkinud Hans Vanaveski
*10. [[Arnold Zweig]]. "Vikerkaar". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*11. "Poiss ja päike. Armeenia novelle". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]
*12. [[Hans Kirk]]. "Tütarlaps tamburiiniga". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*13. [[Sergei Antonov]]. "Uus töötaja". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*14. [[Manivald Kesamaa]] ja [[Herbert Mere]]. "Hiina tähtede all. I osa".
*15. Manivald Kesamaa ja Herbert Mere. "Hiina tähtede all. II osa".
*16. [[W. Somerset Maugham]]. "Värisev leht: novellid Lõunamere saartelt". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*17. [[Stepan Vassiltšenko]]. "Mustlanna". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]]
*18. [[Bertolt Brecht]]. "Kalendrijutud". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Jaan Kross]]
*19. [[Einar Maasik]]. "Koduküla teel".
*20. [[Pierre Courtade]]. "Kõrgemad loomad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*21. [[Ivar Lo-Johansson]]. "Vili valmib nüüd Dakotas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*22. [[Aleksander Grin]]. "Punased purjed". Vene keelest tõlkinud O. Mamers
*23–24. [[Ray Bradbury]]. "451° Fahrenheiti". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*25. [[Nikolai Gribatšov]]. "Augustikuu tähed". Vene keelest tõlkinud [[Vello Vent]]
*26. "Saksad surevad, mõisad põlevad: valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905–1917". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]]
*27. [[William Heinesen]]. "Nõiutud valgus". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*28. [[Vance Palmer]]. "Laskem linnud vabadusse". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*29. [[Paul Guimard]]. "Le Havre'i tänav". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]]
*30. [[Aleksander Dovženko]]. "Poeem merest". Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]]
*31. [[Karlludwig Opitz]]. "Minu kindral: ühe staabiveltveebli distsipliinilage raport". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*32. [[Vassili Ardamatski]]. "Kohtumised". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]]
*33. [[Sadek Hedajät]]. "Hadži-aga". Pärsia keelest tõlkinud [[Inna Genss]]
*34. [[Theun de Vries]]. "Friisi postitõld". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]]
*35. [[Aleksander Kozatšinski]]. "Roheline vanker". Vene keelest tõlkinud [[Henn Meriste]]
*36. [[Veikko Huovinen]]. "Havukka-Aho mõtleja". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*37. "Õlimüüja ja Lillehaldjas. Tundmatu autori teos XIV sajandist". Hiina keelest tõlkinud [[Leo Leesment]]
*38. [[Ernö Urban]]. "Kaks vaati rummi". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*39. [[Ernest Hemingway]]. "Mehed ilma naisteta". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Seppik]]
*40. [[Sigurd Hoel]]. "Nad armastasid teineteist". Norra keelest tõlkinud [[Hendrik Sepamaa]]
*41. [[Juri Nagibin]]. "Öine külaline". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*42. [[Marie Pujmanová]]. "Õde Alena". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*43. "Aafrika jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*44. [[Konstantin Simonov]]. "Kaugel idas". Vene keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]]
*45. [[Angus Wilson]]. "Halb seltskond". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*46. [[Juliusz Słowacki]]. "Maria Stuart: ajalooline draama". Poola keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Aleksander Kurtna]]
*47. [[Aleksander Rekemtšuk]]. "Suvepuhkuste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Alma Selge]]
*48. [[John Osborne]]. "Vaata raevus tagasi". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]]
*49. [[Ostap Višnja]]. "Jahimees muheleb". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]]
*50. [[Miguel Ángel Asturias]]. "Nädalalõpp Guatemaalas". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]]
*51. [[Katri Vala]]. "Maa rinnal". Soome keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*52. "Levanti. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Elvi Männik]]
==1960==
*1. [[Mart Raud]]. "Igaviku lävel".
*2. [[Vladimir Bill-Belotserkovski]]. "Bismarck ja neeger". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*3. [[Wolfgang Borchert]]. "Ukse taga". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*4. [[Anton Tšehhov]]. "Orus". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*5. [[Tô Hoái]]. "Muong Gion". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*6. [[Johannes Barbarus]]. "Kolm juttu".
*7. [[Halldór Stefánsson]]. "Tasu päästmise eest". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*8. [[Eduard Vilde]]. "Casanova jätab jumalaga".
*9. [[John O'Hara]]. "Perekondlik koosviibimine". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*10. [[Venjamin Kaverin]]. "Tundmatu sõber". Vene keelest tõlkinud [[Helvi Einas]]
*11. [[Olavi Siippainen]]. "Sinise jakiga tüdruk". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*12. "Spordilugusid".
*13. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Rõõmus poiss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*14. [[Frigyes Karinthy]]. "Palun, härra õpetaja!" Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*15. [[Tšõngõz Ajtmatov]]. "Džamilja". Vene keelest tõlkinud [[Ardo Sivadi]]
*16. [[Sofja Vinogradskaja]]. "Esimesed aastad". Vene keelest tõlkinud [[Arnold Miller]]
*17. [[Mark Twain]]. "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*18. [[Rein Sepp]]. "Viimne üksiklane".
*19. [[Carlo Montella]]. "Kiri Giuliale". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*20. [[Premtšand]]. "Kaotuse võit". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*21. [[Abram Chasins]] ja [[Villa Stiles]]. "Legend van Cliburnist". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*22. [[Johannes R. Becher]]. "Luuletaja päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*23. [[Bruno Traven]]. "Tänukiri". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*24. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "Kuuldud jutustusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*25. [[Mihhail Prišvin]]. "Phacelia". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*26. [[Jan Otčenášek]]. "[[Romeo, Julia ja pimedus]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*27. [[Erskine Caldwell]]. "Tagasi Lavinia juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Ruus]]
*28. "Laule Eestist". Koostanud [[Paul Rummo]]
*29. [[Stephen Leacock]]. "Defektiivne detektiiv". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*30. [[Pavel Nilin]]. "Kohtumine Tiškoviga". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*31. [[Henriette van Eyk]]. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (I osa)". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] ja [[Valdek Kruuspere]]
*32. Henriette van Eyk. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (II osa)". Hollandi keelest tõlkinud Rein Sepp ja Valdek Kruuspere
*33. [[Aapeli]]. "Meie issanda sipelgad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*34–35. [[Olav Duun]]. "Olsøy poisid". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*36. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*37. [[Sergei Lvov]]. "Päästke meie hinged!" Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]]
*38. [[Friedrich Wolf]]. "Pariisi õngitseja". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]]
*39. [[Uno Laht]]. "Selle suve värsid".
*40. [[Henri Crespi]]. "Sigaret". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]]
*41. [[Pál Szabó]]. "Teispool Doonaud, Tisza taga ...". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Rein Sepp]]
*42. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Avarii. Sügisõhtul". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*43. [[Peter Karvaš]]. "Kesköö-missa". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*44. [[Aleksander Tvardovski]]. "Kaugused kauguste taga. Peatükke poeemist ja luuletusi". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] jt.
*45. "Tolstoi läheduses. Mälestusi L. Tolstoist". Koostanud ja vene keelest tõlkinud [[Elvi Pillesaar]]
*46. [[Anna Seghers]]. "Varjupaik ja teisi jutte". Saksa keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]] ja [[Viktor Tomberg]]
*47. "Küla ilma meesteta. Iiri jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*48. [[Peer Schaldemose]]. "Vanemate patud". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*49. "Külalisi mitmes Eestis. Valimik reisimuljeid XVII–XX sajandist". Koostanud [[Ain Kaalep]]
*50. [[Ivan Jefremov]]. "Cor Serpentis. Mao süda". Vene keelest tõlkinud [[Harald Joasoon]]
*51. [[Sinclair Lewis]]. "Pajude allee". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*52. "Just nagu põgus nägemus. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]]
==1961==
*1. [[Ludvik Aškenazy]]. "Armunud kastis". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*2. [[Pierre Gamarra]]. "Päikesekonservid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]]
*3. [[Sakari Pälsi]]. "Mina olin veel väikene". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*4. "Muusikalisi hetki". Koostanud [[Ain Kaalep]]
*5. [[Ilja Ehrenburg]]. "Pariis". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]]
*6. [[Corrado Alvaro]]. "Öised sõnad". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*7–8. [[Olga Bergholz]]. "Päevased tähed". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*9. [[Egon Erwin Kisch]]. "Pöörane reporter". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*10. [[Leon Kruczkowski]]. "Vabaduse esimene päev". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*11. [[Tarjei Vesaas]]. "Imelik tunne". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*12. [[Mihhail Zoštšenko]]. "Kauba kvaliteet". Vene keelest tõlkinud [[Ralf Parve]]
*13. [[Edward Morgan Forster]]. "Teine kuningriik". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*14. [[Vladimir Bogomolov]]. "Ivan". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*15. [[Ernests Birznieks-Upītis]]. "Halli kivi jutud". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]], [[Enda Kallas]], [[Oskar Kuningas]]
*16. "Naer pole ainult naljaasi. Valimik satiiri ja huumorit kodanliku Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Juhan Peegel]]
*17. [[Rabindranath Tagore]]. "Lahendatud mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*18. [[Jaroslav Putík]]. "Südametunnistus: professor Oppenheimeri lugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Johannes Seilenthal]]
*19. [[Gábor Goda]]. "Murdvaras". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]]
*20–21. [[Veera Panova]]. "Sentimentaalne romaan". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*22. [[Ivo Andrić]]. "Janu". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*23. [[Armand Lanoux]]. "133-nda reisijad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|Aino Gross]]
*24–25. [[Victor Stafford Reid]]. "Leopard". Inglise keelest tõlkinud [[Aita Kurfeldt]]
*26. [[Janka Brõl]]. "Viimne kohtumine". Valgevene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*27–28. [[Françoise Mallet-Joris]]. "Valed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*29. [[Erik Asklund]]. "Manne". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*30. [[Evald Tammlaan]]. "Jänkimehe kroonika".
*31. [[Fjodor Abramov]]. "Ilma isata". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*32–34. [[Jerome David Salinger]]. "[[Kuristik rukkis]]". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*35. "Vihm mere kohal. Venetsueela novelle". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*36–38. [[Martti Larni]]. "Ilus seakarjus ehk Majandusnõunik Minna Karlsson-Kanase mälestused". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*39. [[Ólafur Jóhann Sigurðsson|Olafur Jóhann Sigurdsson]]. "Konstantinoopoli tähed". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*40–42. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*43. "Sõlmeks sõlmitud lõngad. Vene nõukogude luule valimik". Koostanud [[Aksel Tamm]], tõlkinud [[Jaan Kross]] jt
*44. [[Cezar Petrescu]]. "Dacia Felix". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*45. "Mõrtsukatöö Rue Morgue’il. Valik kriminaalnovelle". Koostanud [[Vidrik Kivilo]], tõlkinud Vidrik Kivilo ja [[Tatjana Hallap]]
*46. [[Sherwood Anderson]]. "Mahavaikitud vale". Inglise keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]]
*47. [[Jacques-Stephen Alexis]]. "Romansse tähtedele". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Henno Rajandi]]
*48. [[Max Frisch]]. "Härra Biedermann ja tulesüütajad". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*49–51. [[Graham Greene]]. "Meie mees Havannas". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]]
*52. "Oma maja. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]], [[Hans Luik]]
==1962==
*1–2. [[Viktor Nekrassov]]. "Kira Georgijevna". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*3. [[John Bell Clayton]]. "Valge ring". Inglise keelest tõlkinud [[A. Bergmann]]
*4. [[Ain Kaalep]]. "Samarkandi vihik".
*5. [[Stanisław Dygat]]. "Käsualuse kättemaks". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*6. [[Upendranath Ašk]]. "Mustad isandad". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*7–9. [[Konstantin Fedin]]. "Sanatoorium «Arcturus»". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*10. [[James Aldridge]]. "Mõned mu parimad sõbrad on inglased". Inglise keelest tõlkinud [[V. Torro]] ja [[Vidrik Kivilo]]
*11–12. [[Luchino Visconti]] jt. "Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*13. [[Minni Nurme]]. "Valus küsimus".
*14. [[János Fülöp]]. "Botond". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*15. [[Halldór Laxness]]. "Napoleon Bonaparte". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*16–17. [[Truman Capote]]. "Rohukannel". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]]
*18. [[Vladimir Voinovitš]]. "Meie elame siin". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*19. [[Ita Gassel]]. "Alphonsine". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heiti Kaarde]]
*20–21. "13 lugu. Laaste ja jutte noortelt autoritelt". Koostanud [[Villem Gross]]
*22. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Poola keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*23–25. [[Folke Fridell]]. "Piiga hallis". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*26. [[John Morrison]]. "Pandaloopi prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Gross]]
*27. [[Emmanuil Kazakevitš]]. "Päevavalgel". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]]
*28–31. [[John Braine]]. "Tee ülesmäge". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*32. [[Regīna Ezera]]. "Latgale jutustusi". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]] ja [[Enda Kallas]]
*33. [[Josef Reding]]. "Üksinda Paabelis". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Mits]]
*34–36. [[O. Henry]]. "Kapsad ja kuningad". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*37–38. "Tänapäeva tungalteri. Valimik huumorit ja satiiri Nõukogude Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Huko Lumet]]
*39. [[Marcel Aymé]]. "Teise mehe pea". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lennart Meri]]
*40. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*41. [[Ēvalds Vilks]]. "Ma ei või sind üksi jätta". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*42–43. [[Jiři Fried]]. "Ajahäda". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*44. [[Leonid Pervomaiski]]. "Armastuslaulu asemel". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*45. [[Lope Félix de Vega Carpio]]. "Sevilla täht". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*46. [[Juri Gontšarov]]. "Tervitus avamerelt". Vene keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Jaan Kross]]
*47. [[Betti Alver]]. "Mõrane peegel".
*48–50. [[Joseph Kessel]]. "Lõvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*51. [[Sergei Jessenin]]. "Lüürika". Koostanud [[August Sang]], vene keelest tõlkinud August Sang, [[Artur Alliksaar]], [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Debora Vaarandi]], [[Elem Treier]], [[Venda Sõelsepp]]
*52. "Poolel teel Kuule. Valik nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud V. Soosaar, [[Hans Luik]]
==1963==
*1–3. [[Iris Uurto]]. "Armastus ja kartus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*4–5. [[Georgi Vladimov]]. "Rikas maak". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*6. [[Alan Sillitoe]]. "Tublid naised". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*7. [[Bertolt Brecht]]. "Kolmekrossiooper". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]
*8–9. [[Vladimir Pozner]]. "Hukkamise paik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*10. [[Marie Under]]. "Kolmteist ballaadi".
*11–12. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Üks päev Ivan Denissovitši elus". Vene keelest tõlkinud [[Lennart Meri]], [[Enn Sarv]]
*13. [[Slavko Kolar]]. "Migudac ehk arguse apoloogia". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*14. [[Fjodor Knorre]]. "Omad lapsed". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]]
*15–16. [[Justinas Marcinkevičius]]. "Mänd, mis naeris". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*17. [[Stefan Heym]]. "Batsill". Saksa keelest tõlkinud [[Villem Alttoa]], [[P. Suve]]
*18. [[Ion Drutse]]. "Ühe doina jälgedes". Moldaavia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*19. [[Juhan Saar]]. "Värviline mõte".
*20–22. [[Sara Lidman]]. "Mina ja mu poeg". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*23–24. [[Vassil Bõkav]]. "Kolmas rakett". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*25–26. [[Heinrich Böll]]. "…ega lausunud ühtegi sõna". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*27–28. [[Lucia Demetrius]]. "Viimane tauber". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*29. "Armas luiskaja. [[George Bernard Shaw|Bernard Shaw]]’ ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*30. [[Imre Sarkadi]]. "Argus". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*31. [[Vladimir Maksimov]]. "Inimene on elus". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*32–33. [[Karel Michal]]. "Viirastused päise päeva ajal". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*34. [[Richard Wright (kirjanik)|Richard Wright]]. "Neli meest". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Ain Kaalep]]
*35. [[André Maurois]]. "Kulla needus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*36–37. [[Joseph Conrad]]. "Pimeduse süda". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Anvelt]]
*38. [[Allan Jokinen]]. "Kummituskoer". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*39. [[Hans Christian Branner]]. "Punased hobused lumes". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*40–41. [[Maciej Patkowski]]. "Skorpionid". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*42. [[Jaan Kross]]. "Tuule-Juku".
*43–46. [[Albert Camus]]. "Katk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*47. [[Venjamin Kaverin]]. "Viltune vihm". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*48–51. [[John Steinbeck]]. "Me tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*52. "Mõrv eesriide taga. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
==1964==
*1. [[Stig Dagerman]]. "Öö mängud". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*2. [[Vladimir Voinovitš]]. "Tahan olla aus". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*3–5. [[Alain-Fournier]]. "Suur Meaulnes". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], [[Nora Kaplinski]]
*6. [[Aleksander Tvardovski]]. "Tjorkin teises ilmas". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]]
*7–8. "13 autorit. Eesti noorte autorite lühiproosat".
*9. [[Johan Borgen]]. "Mesinädalad". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*10. [[Krishan Chander|Krišan Tšandar]]. "Taevas on selge". Urdu keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*11–13. [[Juan Goytisolo]]. "Mõõn". Hispaania keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tatjana Hallap]]
*14. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Füüsikud". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*15. [[Bill Naughton]]. "Hilisöö Watlingi maanteel". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*16–18. [[Ferenc Sánta]]. "20 tunni reportaaž". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*19. "Laulame ligi külada. Eesti rahvalaule". Koostanud [[Ruth Mirov]]
*20–23. [[Erich Maria Remarque]]. "Lissaboni öö". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]]
*24. [[Per Olof Sundman]]. "Trummilööja". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*25. [[Edesio Alvarado]]. "Põgenik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*26. [[Josef Nesvabda]]. "Einsteini aju". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*27. [[Unto Seppänen]]. "Seda sorti mees". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*28–29. [[Icchokas Meras]]. "Viik kestab silmapilgu". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*30. [[Juri Kazakov]]. "Aadam ja Eeva". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*31–32. [[Jurij Brĕzan]]. "Ühe armastuse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*33–34. [[Vil Lipatov]]. "Võõras". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*35. [[Arvo Turtiainen]]. "Soome sari". Koostanud [[Paul Rummo]], soome keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], Paul Rummo, [[Jaan Kross]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Ain Kaalep]], [[Mats Traat]]
*36. [[István Szabó]]. "Kõik niisama nagu vanasti". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*37. [[Sławomir Mrożek]]. "Elevant". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*38–39. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Asja huvides". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*40–41. [[Karel Čapek]]. "Aedniku aasta". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*42. [[Juhan Peegel]]. "Saaremaa motiive".
*43. [[John Updike]]. "Vetelpäästja". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*44. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks". Taani keelest tõlkinud ja eessõna [[Henrik Sepamaa]]
*45–46. [[Irina Grekova]]. "Naistejuuksur". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]]
*47. [[Viktor Bezorudko]]. "Suhhi Mlõntsi musketärid". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*48–50. [[William Golding]]. "Kärbeste jumal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*51–52. [[Italo Calvino]]. "Olematu rüütel". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
==1965==
*1. [[Enn Vetemaa]]. "Monument".
*2–5. [[John Braine]]. "Õnne tipul". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*6. [[Jānis Sudrabkalns]]. "Kas teie usute amulettidesse?" Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*7–8. [[Jerzy Stefan Stawiński|Jerzy S. Stawiński]]. "Adami jälil". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]]
*9–10. [[Shūsaku Endō|Sjusaku Endo]]. "Meri ja mürk". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]]
*11. [[Jacques Prévert]]. "Kuidas portreteerida lindu". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*12. [[Arthur Omre]]. "Armastuse auto". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*13. [[Walter Macken]]. "Jumal lõi pühapäeva". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*14. [[William Faulkner]]. "Ümberpöörd". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*15–16. [[Andrei Bitov]]. "Kutsealune". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]]
*17–18. [[Pär Lagerkvist]]. "Kääbus". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*19–21. [[Andrzej Szczypiorski]]. "Minevik". Poola keekest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]]
*22. [[Otia Iosseliani]]. "Mäng". Gruusia keelest tõlkinud [[Uno Ussisoo]]
*23. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni kolmas seadus". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*24. [[Vassili Aksjonov]]. "Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija". Vene keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*25–26. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sõnad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*27. [[Dimitrios Hadzis]]. "Õpetaja testament". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]]
*28. [[Jevgeni Švarts]]. "Draakon". Vene keelest tõlkinud [[Karin Ruus]]
*29–31. [[Ernest Hemingway]]. "Pidu sinus eneses". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*32–35. [[Jorge Semprún]]. "Suur reis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]]
*36–38. [[Endre Fejes]]. "Vanarauahoov". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*39. [[Milan Kundera]]. "Naljakad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*40. [[Hermann Hesse]]. "Klingsori viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Oskar Kuningas]]
*41–42. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene".
*43. [[Leo Ågren]]. "Ballaad". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*44–46. [[Max Frisch]]. "Homo faber". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*47–48. [[Isaac Asimov]]. "Kadunud robot". Inglise keelest tõlkinud [[Ain Raitviir]]
*49. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*50. [[Martin Walser]]. "Lennuk maja kohal". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*51. [[Mirdza Bendrupe]]. "Piibussaare". Läti keelest tõlkinud ja järelsõna [[Oskar Kuningas]]
*52. "Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle". Tõlkinud [[Hans Luik]]
==1966==
*1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Neli novelli".
*3. [[Jerome David Salinger]]. "Parim päev banaanikala püügiks". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*4. "Kõnelus gloobusega. Ukraina kaasaegset luulet". Valinud, tõlkinud ja eessõna [[Harald Rajamets]]
*5–6. [[Vitali Sjomin]]. "Seitsmekesi majas". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*7. [[Artur Alliksaar]]. "Nimetu saar".
*8–9. [[Veijo Meri]]. "Manillaköis". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*10. [[Utuy Tatang Sontani]]. "Dogerid". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]]
*11–13. [[Kōbō Abe]]. "Neljas jääaeg". Jaapani keelest tõlkinud ja eessõna autor [[Agu Sisask]]
*14. [[James Baldwin]]. "Keegi ei tea minu nime". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*15–16. [[Tarjei Vesaas]]. "Jääloss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*17–18. [[Peter Weiss]]. "Jean Paul Marat’ jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade’i juhtimisel". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*19–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]]
*22–23. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Lumevalgus...lumepimedus". – [[Enn Vetemaa]]. "Lumesõda".
*24–25. [[Isaak Babel]]. "Odessa lood". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*26. [[Herman Melville]]. "Billy Budd, fokkmarsimadrus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*27–30. [[Karl Ristikivi]]. "Imede saar".
*31–32. [[Bernard Malamud]]. "Idioodid kõigepealt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*33. "Mina meesi... Valik eesti rahvalaule". Koostanud [[Ülo Tedre]]
*34. [[Herbert George Wells]]. "Võlupood". Inglise keelest tõlkinud [[Aleksander Zirnask]]
*35. [[Werner Bergengruen]]. "Surm Tallinnas: kurioosseid lugusid ühest vanast linnast". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Sepp]]
*36. [[Peter Karvaš]]. "Suur parukas". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*37. [[Corey Ford]]. "Mötlemise õpetus". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Võhandu]]
*38–39. [[Antti Hyry]]. "Kodus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*40–43. [[Franz Kafka]]. "Protsess". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], järelsõna [[Roger Garaudy]], prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*44. [[Kornel Filipowicz]]. "Antikangelase päevik". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]]
*45. [[Albert Camus]]. "Võõras". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*46–48. [[Johannes Bobrowski]]. "Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*49–52. [[Grigori Baklanov]]. "Juuli 1941". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
==1967==
*1–2. [[Jules Feiffer]]. "Karmuella-armuella ja Nunnu". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Uno Laht]]
*3. [[Margareta Ekström]]. "Kallaletung". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*4. [[Mati Unt]]. "Elu võimalikkusest kosmoses".
*5–6. [[Fazil Iskander]]. "Kitstuuri tähtkuju". Vene keelest tõlkinud [[Henno Mereste]]
*7. [[Carson McCullers]]. "Kurva kohviku ballaad". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]]
*8–10. [[Jaan Oks]]. "Vaevademaa". Eessõna [[Nigol Andresen]], järelsõna [[Friedebert Tuglas]]
*11–13. [[Georges Conchon]]. "Metsik riik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*14. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ühepäevaliblikas". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]]
*15. [[Arnošt Lustig]]. "Hingepalve Katarzyna Horowitzi eest". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*16. [[Enn Vetemaa]]. "Pillimees".
*17. [[Sławomir Mrożek]]. "Tango". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*18. [[John Wain]]. "Onuke". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*19–20. [[Nikolai Dubov]]. "Põgenik". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*21–22. [[Paavo Haavikko]]. "Isiklikud asjad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*23. [[Anatole France]] (?). "Roosipuumööbel". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*24. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Tolmust ja värvidest]]".
*25–26. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Tõotus". Saksa keelest tõlkinud [[Aino Toomaspoeg]]
*27. [[Ivan Klíma]]. "Armastajad üheks ööks". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*28–29. "Kõne voolab voolavas maailmas. Valik uuemat soome lüürikat". Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Ly Seppel]]
*30. [[Ralph D. Paine]]. "Kadunud laevad". Inglise keelest tõlkinud [[Aadu Hint]] ja [[Herman Sergo]]
*31. [[Vassili Grossman]]. "Mõned kurvad päevad". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]]
*32–34. [[Rex Stout]]. "[[Uksekell helises]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]]
*35–36. [[Charles Baudelaire]]. "Kurja lilled". Koostanud [[August Sang]], prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] jt
*37. [[Mats Traat]]. "Irdinimene".
*38–39. [[Arthur van Schendel]]. "Fregatt «Johanna Maria»". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]]
*40–41. [[Bertolt Brecht]]. "Pagulasvestlused". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*42–43. [[Michael Frayn]]. "Plekkmehed". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*44–46. "Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest". Tõlkinud [[Jaan Kross]] jt
*47–48. [[Luigi Pirandello]]. "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*49. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy mälestused". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]]
*50–52. [[Veniamin Kaverin]]. "Kaksikportree". Vene keelest tõlkinud [[Ruth Eliaser]]
==1968==
*1. [[Arvo Valton]]. "Kaheksa jaapanlannat".
*2–3. [[Jean Anouilh]]. "Becket ehk jumala au". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Kõiv]]
*4. [[Elmer Diktonius]]. "Maine hellus". Rootsi keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]
*5–7. [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]. "Ajastu ahistavad asjad". Vene keelest tõlkinud [[Matti Vaga]]
*8. [[Georges Perec]]. "Asjad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*9–10. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]]
*11–12. [[Saul Bellow]]. "Püüa päeva". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*13. [[Marie Under]]. "Uneretk".
*14–16. [[Maurice Druon]]. "Zeusi mälestused". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*17. [[Willy Kyrklund]]. "Solange". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*18. [[Volter Kilpi]]. "«Albatrossi» lugu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*19. [[Václav Havel]]. "Teade". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*20–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Saatuslikud munad". Vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*22–24. [[Agatha Christie]]. "Tuhkur hobune". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]]
*25–26. [[Sándor Somogyi Tóth]]. "Olid ju prohvet, kullake". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]]
*27. [[Jānis Ezeriņš]]. "Salakaubavedaja". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*28–29. [[Jaroslava Blažková]]. "Nailonkuu". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*30. [[Ott Kangilaski]]. "Jutulõng".
*31–34. [[Truman Capote]]. "Külmavereliselt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*35–38. [[Karl August Hindrey]]. "Ja oli kunagi keegi...". Eessõna [[Ülo Tedre]]
*39. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Romulus Suur". Saksa keelest tõlkinud [[Armand Tungal]]
*40. [[Ališer Navoii]]. [Valik luuletusi]. Koostanud ja usbeki keelest tõlkinud [[August Sang]]
*41–42. [[Jean Ribillard]]. "Isand M’Saudi elu ja mõtted". Esperanto keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*43. [[Aziz Nesin]]. "Hull pääses lahti". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]]
*44. [[Hans Erich Nossack]]. "Lülituslaud". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*45. [[Viivi Luik]]. "Hääl".
*46. [[Nikolai Jevdokimov]]. "Vajalik inimene". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*47–50. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*51–52. [[Pär Lagerkvist]]. "Sibüll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
==1969==
*1–2. [[Mati Unt]]. "Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg".
*3. [[Andrei Platonov]]. "Gradovi linn". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]]
*4–5. [[Peter Weiss]]. "Juurdlus". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*6. [[Vassili Šukšin]]. "Vanja, kuidas sina siia said?" Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*7. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Tuhkatriinumäng".
*8–10. [[Olli]]. "Kui Simson olnuks soomlane". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*11. [[Jevgen Gutsalo]]. "Belle Parisienne". Ukraina keelest tõlkinud [[Enn Mälgand]] ja [[Harald Rajamets]]
*12–13. [[Paul Viiding]]. "Elu aseaine".
*14–17. [[Rolf Hochhuth]]. "Asemik". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]
*18–19. "Pappa Jannseni postipaunast".
*20–21. [[Mika Waltari]]. "Fine van Brooklyn". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*22. [[Friedebert Tuglas]]. "Kirjandusloolisi pisivesteid".
*23–26. [[Viktor Šklovski]]. "Sentimentaalne teekond". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*27. [[Samuel Beckett]]. "Õnnelikud päevad". Inglise keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Valdek Kruuspere]]
*28–29. [[Albert Bels]]. "Uurija". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*30–33. [[William Golding]]. "Vaba langemine". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*34. [[Franz Grillparzer]]. "Vaene mängumees". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]]
*35–36. [[Jacek Bocheński]]. "Tabu". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*37–39. [[James Joyce]]. "Dublinlased". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Jaak Rähesoo]]
*40. [[Fazil Hüsnü Dağlarca]]. "Nelja tiivaga lind". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]]
*41. [[Mahatma Gandhi]]. "Maailm on väsinud vihkamast".
*42–44. [[Max Frisch]]. "Don Juan ehk armastus geomeetria vastu. Eluloomäng". Saksa keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Harald Rajamets]]
*45–47. [[Norbert Wiener]]. "Inimolendite kasulik kasutamine. Küberneetika ja ühiskond". Inglise keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*48. [[André Gide]]. "Halvasti aheldatud Prometheus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]]
*49–50. [[Veijo Meri]]. "Suguvõsa". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*51–52. [[Hans Henny Jahnn]]. "7 äraspidist juttu. Sõnakunsti üksildumine". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
==1970==
*1. [[Vaino Vahing]]. "Lugu".
*2. [[Harold Pinter]]. "Sünnipäevapidu". Inglise keelest tõlkinud [[Joel Sang]]
*3–5. [[Vassili Belov]]. "Igapäine asi". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*6. [[Marguerite Duras]]. "Moderato cantabile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]]
*7–9. [[Aleksander Tassa]]. "Saalomoni sõrmus".
*10–12. [[Jelizaveta Drabkina]]. "Talihari". Vene keelest tõlkinud [[Aleksander Klejnot]]
*13. [[Erni Hiir]]. "Kui tulevad käod".
*14. [[Hermann Hesse]]. "Unenäokingitus". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]]
*15. [[Jaan Kross]]. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus".
*16–19. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Agoonia". Vene keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*20–21. [[Eduard Petiška]]. "Golem ja teisi juudi legende ja lugusid vanast Prahast". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*22–23. [[Edgar Allan Poe]]. "Kaev ja pendel". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Aavik]]
*24–26. [[Väinö Linna]]. "Must armastus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*27. [[Hando Runnel]]. "Avalikud laulud".
*28. [[Natalja Baranskaja]]. "Nädalast nädalasse". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]]
*29–30. "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule". Koostanud [[Udo Kolk]], [[Richard Ritsing]], [[Aino Valmet]]
*31–33. [[Lars Gyllensten]]. "Sokratese surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*34–35. [[James D. Watson]]. "Kaksikspiraal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*36–39. [[Bertolt Brecht]]. "Mees on mees. Galilei elu. Arturo Ui". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]
*40–41. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*42. [[Dylan Thomas]]. "Piimmetsa vilus". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]
*43. [[Heimito von Doderer]]. "Jeeriku pasunad". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*44. [[Andris Jakubāns]]. "Hakkas sadama kell neli üksteist". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*45. [[Peter Handke]]. "Kaspar". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*46–47. [[Aleksandr Herzen]]. "Teiselt kaldalt". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*48–49. [[Ernst Penzoldt]]. "Squirrel". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]]
*50. [[Milo Urban]]. "Vyšny Mlyni taga". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*51–52. [[Bernard Shaw]]. "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]
==1971==
*1. [[Andres Ehin]]. "Uks lagendikul".
*2–3. [[Juri Oleša]]. "Kadedus". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*4. [[Jaan Kross]]. "Michelsoni immatrikuleerimine. Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel".
*5–7. [[Arthur Miller]]. "Pärast pattulangemist. Hind". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]]
*8. [[István Örkény]]. "Tótid". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*9–11. [[Viljo Kojo]]. "Sinise kambri unenägu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*12–13. [[August Strindberg]]. "Surmatants". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*14. [[Heinrich Mann]]. "Kobes". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], eessõna [[Nigol Andresen]]
*15–16. [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]. "Tigu nõlvakul". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*17. [[Joel Sang]]. [[Jüri Üdi]]. [[Toomas Liiv]]. [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk".
*18. [[Juozas Grušas]]. "Anupras kukkus kõrgelt". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*19–21. [[Pentti Holappa]]. "Pärija omadused". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*22. [[Vésteinn Ludviksson]]. "Kaheksa torustikust kostvat häält". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*23–26. [[Michael Frayn]]. "Hommikupooliku lõpu poole". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*27. [[Pär Lagerkvist]]. "Ahasveeruse surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*28–29. [[Valmar Adams]]. "Sinu sekundid".
*30. [[César Vallejo]]. "Inimlikud luuletused". Koostanud ja eessõna [[Ricardo Mateo]], hispaania keelest tõlkinud ja eessõna [[Ain Kaalep]]
*31. [[Teet Kallas]]. "Verine padi".
*32. [[Kåre Holt]]. "Vana tee «Armastuse» juurde". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]]
*33–35. "Jenowewa. Helena. Mai Roos. Romaan ja Dudora".
*36–38. [[Vassil Bõkav]]. "Sotnikov". Vene keelest tõlkinud [[Väino Ilus]]
*39. "Lahtine laegas. Valimik aforisme". Soome keelest tõlkinud [[Endel Nirk]]
*40–41. [[Tšõngõz Aitmatov]]. "Valge laev". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*42. [[John Osborne]]. "Luther". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]]
*43. [[Gunnar Lunde]]. "Must naer". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]]
*44. [[Fjodor Abramov]]. "Pelageja". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*45–47. [[William Faulkner]]. "Kui ma olin suremas". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]
*48–49. [[Fjodor Dostojevski]]. "Ülestähendusi põranda alt". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]], järelsõna [[Valeri Bezzubov]]
*50–51. [[Andrei Bitov]]. "Apteekrisaar". Vene keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*52. [[Nelly Sachs]]. "Eeli". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], järelsõna [[Nigol Andresen]]
==1972==
*1–2. [[Arvo Valton]]. "Õukondlik mäng".
*3–4. [[Erich Segal]]. "Armastuse lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Hiedel]]
*5–6. [[Jorge Luis Borges]]. "Hargnevate teede aed". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*7–8. [[Eugene O'Neill]]. "Pikk päevatee kaob öösse". Inglise keelest tõlkinud [[Minni Nurme]]
*9–10. [[Sivar Arnér]]. "Pime ja valge". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*11. [[Anna Haava]]. "Väikesed pildid Eestist".
*12.–13. [[Robert Musil]]. "Kolm naist". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]]
*14. [[Donald Barthelme]]. "Tavatud kombed, koletud teod". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Enn Soosaar]]
*15. [[Daniil Granin]]. "Kaks lugu". Vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Andres Jaaksoo]]
*16–17. [[Jean Giraudoux]]. "Trooja sõda ei tule". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]]
*18–19. "Uus Eestimaa kukulind ehk lõbu laulik". Kokku pannud [[Ülo Tedre]]
*20–23. [[Ilja Ehrenburg]]. "Julio Jurenito". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*24–26. [[Sigurd Hoel]]. "Patused suvepäikese all". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*27. [[Lembit Vahak]]. "Karske õhtupoolik".
*28. [[Georg Christoph Lichtenberg]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]]
*29–31. [[Laurence J. Peter]] ja [[Raymond Hull]]. "Peteri printsiip". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*32–34. [[H. J. Eysenck]]. "Tunne oma võimeid". Inglise keelest tõlkinud [[Paul Kees]]
*35–36. [[Pentti Haanpää]]. "Üheksa mehe saapad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*37–39. [[Per Olof Sundman]]. "Ekspeditsioon". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*40. [[Albert Paris Gütersloh]]. "Austria-elamus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*41–42. [[Hando Runnel]]. "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks".
*43. [[Isaak Babel]]. "Maria". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]]
*44–45. [[Peter Brook]]. "Tühi ruum". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]]
*46. [[Albert Schweitzer]]. "Aukartus elu ees". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]]
*47–49. [[Valentin Rasputin]]. "Viimne tärmin". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*50. "Viiskümmend. Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus". Koostanud [[Ain Kaalep]]
*51–52. [[Albert Camus]]. "Sisyphose müüt". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
==1973==
*1–2. [[Fernando Pessoa]]. "Autopsühhograafia". Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Ain Kaalep]]
*3–4. [[Joseph Heller]]. "Me pommitasime New Havenit". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Erik Rummo]]
*5. [[Juri Nagibin]]. "Metsavahimajas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*6. [[Julian Stryjkowski]]. "Siirius". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Gunnar Kaarend]]
*7. [[Kersti Merilaas]]. "Kaks viimast rida".
*8–11. [[Saul Bellow]]. "Mr. Sammleri planeet". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*12–13. [[Tadeusz Różewicz]]. "Kartoteek. Veider vanake". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Aleksander Kabur]]
*14. [[Veikko Huovinen]]. "Joodiku eetika". Soome keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]]
*15. [[Vaino Vahing]]. "Sina".
*16–17. [[Juha Mannerkorpi]]. "Närilised". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*18–19. [[Nathalie Sarraute]]. "Kas te kuulete neid?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*20–21. [[T. S. Eliot]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], [[Jaan Kaplinski]]
*22. [[Mari Saat]]. "Katastroof".
*23–24. [[Hrant Mathevosjan]]. "Koormahobused". Armeenia keelest tõlkinud [[Silvia Tobias]]
*25–26. [[Andrei Platonov]]. "Džan". Vene keelest tõlkinud [[Joel Sang]]
*27–30. [[Miroslav Skála]]. "Pulmareis Jiljisse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*31–32. [[Kazys Saja]]. "Polüglott. Abstinent. Maniakk". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*33. [[Jüri Üdi]]. "Käekäik".
*34–35. [[Ödön von Horvath]]. "Jumalata noorus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*36. [[Ernst Enno]]. "Minu sõbrad".
*37–38. [[Marģers Zariņš]]. "Loojangu orel". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*39. [[Elias Canetti]]. "Marrakeši hääled". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
*40. [[Richard Bach]]. "Johathan Livingston Merikajakas". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]]
*41–44. [[August Kitzberg]]. "Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused".
*45–46. [[Georg Büchner]]. "Dantoni surm". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]]
*47–48. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kevadviretused". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*49–52. [[Hermann Hesse]]. "Stepihunt". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Mati Sirkel]]
==1974==
*1–2. "Vainoköis. Valik Kodavere pajatusi". Koostanud [[Mall Hiiemäe]]
*2. [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*3. [[Daniil Granin]]. "Vihm võõras linnas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*4–5. [[Nikolai Baturin]]. "Varahilisel ajal".
*6–7. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Teed ja kohtumised". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*8. [[Mats Traat]]. "Kohvioad".
*9–10. [[Mkrtitš Armen]]. "Heghnari allikas". Armeenia keelest tõlkinud [[Sülvia Tobias-Börner]]
*11–13. [[Günter de Bruyn]]. "Auhind". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*14. "Ärgem rääkigem raamidest! Kujutava kunsti motiive eesti luules". Koostanud [[Vaime Kabur]]
*15. [[Anatole France]]. "Crainquebille". Koostanud [[Ott Ojamaa]], prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] jt
*16. [[Ota Pavel]]. "Ilusate sokkude surm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*17. [[Uno Laht]]. "Bordelli likvideerimine".
*18–19. [[Saulius Šaltenis]]. "Pähklileib. Henrik Monte". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*20. [[Jerzy Szaniawski]]. "Professor Tutka lood". Poola keelest tõlkinud [[Gunnar Kaarend]]
*21. [[Aleksandr Puškin]]. "Luulet. Uusi eestindusi". Vene keelest tõlkinud [[Kalju Kangur]]
*22–23. [[Grõgir Tjutjunnõk]]. "Raudrohi". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Andres Jaaksoo]]
*24. [[Eha Lättemäe]]. "Metsamarju. Mõtsamarju".
*25–26. [[Vladimir Lidin]]. "Lillede kastmise tund". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]]
*27–30. [[William Faulkner]]. "Isaac McCaslini lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]
*31. [[Arvo Valton]]. "Pööriöö külaskäik".
*32. "Runo radadel. Nõukogude Karjala luulet". Valinud ja soome keelest tõlkinud [[Eha Lättemäe]]
*33. [[Johann Wolfgang Goethe]]. "Aforisme". Valinud ja saksa keelest tõlkinud [[Mati Hint]]
*34. [[Viivi Luik]]. "Salamaja piir".
*35. [[Kristiina Pelto-Timperi]]. "Sirelisuru". Soome keelest tõlkinud [[Toomas Niit]]
*36. [[Enn Vetemaa]]. "Püha Susanna ehk Meistrite kool".
*37–39. [[Sven Fagerberg]]. "Valgeks võõbatud süda". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*40–41. [[Vassili Aksjonov]]. "Teekond tühjade tünnidega". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*42–43. [[Luigi Pirandello]]. "Heinrich IV". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*44. [[Rein Saluri]]. "Külalised".
*45–46. [[Rabindranath Tagore]]. "Aednik". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]]
*47–48. [[Elisabeth Aspe]]. "Ennosaare Ain".
*49–52. [[Jørgen-Frantz Jacobsen]]. "Barbara". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
==1975==
1975. a. avanumbriks oli toimetusel ette valmistatud topeltnumber "Laustud sõna lagub: valik eesti vanasõnu". Alguses kõik laabus, saadi trükiluba, trükiti tiraaž valmis, saadi ka ilmumisluba ning valmistuti tiraaži ettetellijatele ja kaubandusvõrku laiali saatma. Viimasel hetkel keelati aga otse Moskvast ära raamatu trükikojast väljasaatmine, ametlikult põhjendades seda roppude sõnade hulgaga raamatus. Toonane LR-i toimetaja [[Jüri Ojamaa]] kahtlustas oma mälestustes<ref>[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:223222 Õpetajate Leht, nr 47–48, 24. detsember 2003, lk 16]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Digar.ee)</ref> aga, et tegelik põhjus oli sarja kuuluvate raamatute samas numbris avaldatud bibliograafia, mis sisaldas ka mitmete selleks ajaks põlu alla sattunud kirjanike teoseid. Tiraaž hävitati ja asendati kiirkorras "Niidermaadega". Samas on üksikud eksemplarid seda hävitatud raamatut säilinud (ilmselt tõid trükitöölised mõned raamatud salaja trükikojast välja) ning tegu on haruldaseima raamatuga "Loomingu raamatukogu" sarjas.
*1–2. [[Vsevolod Ivanov]]. "Niidermaad". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]], [[Maiga Varik]], koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]]
*3–4. [[Anatol Kudravets]]. "Mälestamispäev". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*5. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kutsikad". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*6. [[Anar]]. "Dante juubel". Tõlkinud [[Ly Seppel]]
*7–8. [[Thornton Wilder]]. "San Luis Rey sild". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*9. [[Mati Unt]]. "Via regia".
*10–11. [[Aleksandr Borin]]. "Avarii". Vene keelest tõlkinud [[Karl-Hanto Selmet]]
*12–13. [[Antonin Artaud]]. "Esseid ja kirju". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*14–16. [[Redik Soar]]. "Esimesilt päevilt".
*17–20. [[Konstantin Simonov]]. "Kakskümmend päeva sõjata". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]]
*21. [[Mihhail Šolohhov]]. "Keeris". Vene keelest tõlkinud [[Otto Samma]]
*22. [[Jüri Üdi]]. "Armastuskirjad".
*23. [[Thomas Mann]]. "Seadus". Saksa keelest tõlkinud [[Lii Ojamaa]]
*24. [[Roald Dahl]]. "Musi mopsti". Inglise keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*25–26. [[Jüri Jürison]]. "Eestimehe teekond ümber maailma «Askoldi» laeva peal". Kokku pannud [[Juhan Peegel]]
*27. [[Italo Svevo]]. "Kaks novelli". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*28–31. [[Taisto Huuskonen]]. "Terasetorm Karjala kannasel". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]]
*32–33. [[Pascal Lainé]]. "Irrevolutsioon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]]
*34. [[Toomas Vint]]. "Ringmäng".
*35. [[Kurt Vonnegut]]. "Õnne sünnipäevaks, Wanda June". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]]
*36–37. [[Mykolas Sluckis]]. "Neidude pühapäev". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*38–39. [[Hjalmar Söderberg]]. "Doktor Glas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*40. "Trükkal J. W. Lackneri tapmine". Saksa keelest tõlkinud [[Aldo Roomere]]
*41. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle häda mõistuse pärast".
*42. [[August Strindberg]]. "Preili Julie". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*43–46. [[Veijo Meri]]. "Aleksis Stenvalli elu". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*47–52. [[Friedrich Wilhelm Willmann]]. "Juttud ja teggud".
==1976==
*1. [[Riho Lahi]]. "Vanaisa jutud".
*2. [[Jack London]]. "Lõke". Inglise keelest tõlkinud [[Ester Heinaste]]
*3–4. [[Rabindranath Tagore]]. "Gitandžali". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]]
*5. [[Bruno Traven]]. "Bandiitide tohter". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Viktor Tomberg]]
*6. [[Arvo Valton]]. "Muinasjutt Grandi leidmisest".
*7–9. [[Daniil Hrabrovitski]]. "Tule taltsutamine". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*10–11. [[Olev Remsu]]jev. "Homne karikakar".
*12–13. [[Nikolai Baturin]]. "Oaas".
*14. [[Hando Runnel]]. "Mõru ning mööduja".
*15–16. [[Ulrich Plenzdorf]]. "Noore W. uued kannatused". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*17–20. [[Andres Saal]]. "Vambola".
*21. [[Aleksandrs Čaks]]. "Minu armastus". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*22. [[Pierre Gascar]]. "Naised". Prantsuse keelest tõlkinud [[Imre Pullman]]
*23–25. [[Otia Iosseliani]]. "Tähesadu". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*26. [[Romualdas Granauskas]]. "Loojanguvana". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*27. [[Paavo Haavikko]]. "Neliteist valitsejat. Rääkida, vastata, õpetada". Soome keelest tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Eha Lättemäe]], [[Paul-Eerik Rummo]]
*28–29. [[Evelyn Waugh]]. "Kallis kadunuke". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*30–31. [[Willy Sørensen]]. "Kummalised lood". Taani keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*32. [[Enn Vetemaa]]. "Roosiaed".
*33. [[Karl Ernst von Baer]]. "[[Eestlaste endeemilistest haigustest]]". Ladina keelest tõlkinud [[Ülo Torpats]]
*34–37. [[Boriss Balter]]. "Nägemiseni, poisid!" Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*38–39. [[Curzio Malaparte]]. "Kriket Poolas". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*40–41. [[Karel Čapek]]. "Retk Hispaaniasse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Aleksander Raid]]
*42. [[Vladimir Anikanov]]. "Miniatuur". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]]
*43. [[Eila Pennanen]]. "Saladus". Soome keelest tõlkinud ja eessõna [[Luule Sirp]]
*44–45. [[L'udo Zúbek]]. "Varjatud allikas". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*46–47. [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]]. "Kahekordne vikerkaar". Vene keelest tõlkinud [[Endel Sõgel]], [[Maiga Varik]]
*48. [[Jón Óskar]]. "Minu nägu ja sinu nägu". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*49. [[Ants Paikre]]. "Kirjeldamatu, asendamatu".
*50. [[Jorge Luis Borges]]. "Kunsttükid". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*51. [[Riho Mesilane]]. "Veterinaari esimene nädal".
*52. [[Kaissõn Kulijev]]. "Niikaua kui püsivad mäed". Balkaari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Andres Jaaksoo]]
==1977==
*1. [[Asta Põldmäe]]. "Me".
*2–3. [[Richard Brautigan]]. "Arbuusisuhkrus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*4. "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi: valik «Noorte kirjandussündmusest '76»".
*5–6. [[Anatoli Lunatšarski]]. "Vabastatud Don Quijote". Vene keelest tõlkinud ja eessõna [[Hans Luik]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*7–8. [[Maximilian Põdder]]. "Bob Ellerhein".
*9. [[Juri Vlassov]]. "Välkvalge hetk". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Paavo Kivine]]
*10–13. [[Ákos Kertész]]. "Makra". Ungari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Edvin Hiedel]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*14–15. [[Pu Songling]]. "Libarebased". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]]
*16. [[Ustav Mikelsaar]]. "Ohver".
*17–19. [[Juri Trifonov]]. "Teine elu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*20–21. [[Camilo José Cela]]. "Apelsin on talvine vili". Hispaania keelest tõlkinud [[Ants Viir]], [[Ott Ojamaa]]
*22–23. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Ja ei olnud paremat venda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*24. "[[Dhammapada]]". Paali keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*25–26. [[Regīna Ezera]]. "Zooloogilised novellid". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*27. [[Teet Kallas]]. "Insener Paberiti juhtum".
*28–31. [[Carlo Cassola]]. "Bube pruut". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]]
*32–33. [[Viktoria Tokareva]]. "Tüütu tüüp". Vene keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]]
*34. "Vastutus: Soomerootsi novelle". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*35. [[Algirdas Pocius]]. "Hommikul, kui vaevas uni". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*36. [[Salvador Espriu]]. "Labürindi lõpp". Valinud ja katalaani keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ja [[Jüri Talvet]]
*37–39. [[Jean-Pierre Chabrol]]. "Kuulus tugitool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]]
*40. [[Nodar Dumbadze]]. "Päike". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]]
*41–43. [[Anatoli Koni]]. "Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast". Vene keelest tõlkinud [[Aino Lukas]]
*44–45. [[Paul Kuusberg]]. "Linnukesega".
*46–47. [[Joyce Carol Oates]]. "Neli suve". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]]
*48. [[Stanisław Jerzy Lec]]. "Sugemata mõtted". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]
*49. [[Aino Pervik]]. "Umimetsades".
*50–52. [[Günter Kunert]]. "Sorida laekais". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
==1978==
*1–3. [[A. H. Tammsaare]]. "Mõtteid ja mõtisklusi".
*4–5. [[Ronald David Laing]]. "Omadega puntras". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]
*6. [[Aulikki Oksanen]]. "Kirsivargad". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*7–8. [[Eyvind Johnson]]. "Oli aasta 1914". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*9–10. [[Jordan Radičkov]]. "Püssirohuaabits". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*11. [[Ludvig Holberg]]. "Mäeotsa Jeppe ehk mats mõisahärraks". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*12–13. [[Daniil Granin]]. "Nimekaim". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*14. [[Hubert Matve]]. "Karedad lood".
*15–17. [[Jean Cocteau]]. "Kolm näidendit". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], [[Häidi Kolle]], [[Henno Rajandi]]
*18. [[Kalju Saaber]]. "Mees, naine ja bernhardiin".
*19–20. [[Dibaš Kaintšin]]. "Kaktantši ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*21–22. [[Vojtĕch Steklač]]. "Hüvasti, mu arm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]
*23. [[Andrei Balabuhha]]. "Eelkäijad". Vene keelest tõlkinud [[Astrid Kabur]]
*24–26. [[Jawaharlal Nehru]]. "India avastamine". Inglise keelest tõlkinud [[Maret Kark]]
*27–28. [[Vytautas Martinkus]]. "Tuulelipp perekonnapeoks". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*29. [[Boriss Lavrenjov]]. "Tuul". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Karindi]]
*30–33. [[Jerome K. Jerome]]. "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]]
*34. [[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]. "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*35. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool".
*36–37. [[Ingmar Bergman]]. "Stseenid ühest abielust". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*38. [[Timur Pulatov]]. "Valdused". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*39. [[Vahagn Grigorjan]]. "Lukkupandud tuba". Armeenia keelest tõlkinud [[Andres Jaaksoo]]
*40. [[Katre Ligi]]. "Kõigest ei kõnni ära".
*41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Tagasiside". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*43–44. [[Ryunosuke Akutagawa]]. "Hammasrattad". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]]
*45. [[Galina Kornilova]]. "Kesköised jalutuskäigud". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]]
*46–47. [[Martin Walser]]. "Kõrvalhaak. Toalahing". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*48–49. [[Andrei Bitov]]. "Lahkuv Monahhov". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa|J. Aam]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*50–51. [[Nikolai Pärna]]. "Rütm, elu ja looming".
*52. [[Vicente Aleixandre]]. "Südame ajalugu". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jüri Talvet]]
==1979==
*1. [[Rein Saluri]]. "Mees teab".
*2–3. [[Patrick White]]. "Hiilija öö. Kakaduud". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*4–5. [[Juri Oleša]]. "Ei ühtki päeva reata". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*6. [[Günter Herburger]]. "Külakooliõpetaja Hofer. Suvistejuhtum". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*7. [[Imants Ziedonis]]. "Epifaaniad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*8. [[Pio Baroja]]. "Vagabund Elizabide". Hispaania keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] ja [[Jüri Talvet]]
*9–10. [[Jerzy Broszkiewicz]]. "Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*11–13. [[Jakob Pärn]]. "Oma tuba, oma luba. Must kuub".
*14–15. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*16. [[Viktor Konetski]]. "Viimast korda Antverpenis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*17. "Lugusid vanast Tallinnast". Koostanud [[Isidor Goldman]]
*18–19. "Leningradi vanad puud: Leningradi kirjanike lühijutte". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] jt, koostanud [[Vladimir Bahtin]]
*20–21. [[Erno Paasilinna]]. "Kadunud armee". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*22. [[Juozas Aputis]]. "Ah, Teofilis!" Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*23–24. [[Leonardo Sciascia]]. "Igati". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*25–26. [[Ivan Maiski]]. "Bernard Shaw ja teised". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Aino Lukas]]
*27. [[Lao-zi]]. "Daodejing. Kulgemise väe raamat". Hiina keelest tõlkinud ja eessõna [[Linnart Mäll]]
*28–29. [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*30–32. [[Hans Scherfig]]. "Idealistid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*33–36. [[Konstantin Simonov]]. "Me ei saa enam kokku ...". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*37–38. "Üheksateist ööd: valitud lugusid araabia jutukogust «[[Tuhat üks ööd|Tuhat üks ööd»]]". Vene keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]]
*39. [[Ike Volkov]]. "Sügis äärelinna teatris: luuletusi 1970–1976".
*40–42. [[Vsevolod Meierhold]]. "Meierhold meierholdluse vastu". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Reet Reiljan]]
*43–46. [[Mario Soldati]]. "Näitleja". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], luuletõlked [[Linda Ruud]]
*47–48. [[Revaz Inanišvili]]. "Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]]
*49–51. [[Jüri Tuulik]]. "Vares"
*52. [[Christopher Geiser]]. "Tuba hommikueinega". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
==1980==
*1–2. "Purjetan punasta merda: valik regivärsilisi merelaule". Koostanud [[Hilja Kokamägi]]
*3. [[Flannery O'Connor]]. "Tõusuteel kohtuvad kõik". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*4. [[Nikolai Bulgakov]]. "Ma lähen õue". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*5–8. [[Robert Merle]]. "Kaitstud mehed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*9–10. [[Harijs Gāliņš]]. "Surma oksjon". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*11–12. [[Stig Claesson]]. "Kes armastab Yngve Frejd". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*13. [[Sergei Voronin]]. "Kümme juttu". Vene keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]], [[Mare Mauer]]
*14. [[Anastass Mikojan]]. "Mälestusi Leninist". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*15–17. [[Raimondas Kašauskas]]. "Mootorratturid". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*18–19. [[Jaan Kross]]. "Kajalood".
*20. [[Azorín]]. "Väikese filosoofi pihtimused". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]]
*21–22. [[Sergei Zalõgin]]. "Minajutud". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*23–24. [[Alpo Ruuth]]. "Uudishimulikud". Soome keelest tõlkinud [[Malle Veisserik]]
*25–26. "Sõna 1: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*27. [[Oralhan Bokejev]]. "Ardak".; [[Rollan Seisenbajev]]. "Rindelaulud".; [[Muhtar Magauin]]. "Hämarus": Kasahhi nüüdisproosat. Vene keelest tõlkinud [[Priit Sakkeus]]
*28–29. [[Pavel Vežinov]]. "Barjäär". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]]
*30. [[Aleksandr Grin]]. "Rotipüüdja". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*31–32. [[Juri Araktšejev]]. "Segadus". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*33. [[Andres Ehin]]. "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama".
*34–35. [[Johannes Aavik|J. Randvere]]. "Ruth"
*36–39. [[Herbert Ernest Bates|H. E. Bates]]. "Armastatud Lydia". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]]
*40–41. "Bhagavadgītā". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*42–45. [[Gabriel García Márquez]]. "Kadunud aja meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*46–47. "Sõna 2: noorte loomingut".
*48–49. [[Odisseas Elitis]]. "Õige on". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*50–52. [[Isaac Bashevis Singer]]. "Surnud moosekant". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
==1981==
*1. [[Mihkel Mutt]]. "Mehed".
*2–3. [[Janusz Glowacki]]. "Paradiis". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*4–5. [[Federico Fellini]], [[Tonino Guerra]]. "Amarcord". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*6. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Herakles ja Augeiase tall". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]]
*7–9. [[Viktor Astafjev]]. "Karjapoissi-karjapiigat". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]]
*10. [[Wolfgang Kohlhaase]]. "Uusaasta Balzaciga". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*11–13. [[Vjatšeslav Kondratjev]]. "Saška". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*14–15. [[Matti Mazajev]]. "Triumfivärav". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*16–17. [[John Fowles]]. "Eebenipuust torn". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]
*18–20. [[Ivan Bunin]]. "Suure paastu esmaspäev". Koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*21–22. [[Vilhelm Moberg]] "Kohtunik". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*23. [[Anar]]. "Kontakt". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*24. [[Vladimirs Kaijaks]]. "Ämblik". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*25–26. [[Arvo Valton]]. "Arvidi maailmareis".
*27–30. [[Fjodor Dostojevski]]. "Inimene on saladus". Vene keelest tõlkinud [[Peeter Torop]]
*31. "Sõna 3: loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut". Koostaja [[Henn-Kaarel Hellat]]
*32–33. [[Natalia Ginzburg]]. "See oli nii. Ambur". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Merike Pau]]
*34–35. [[Theodor Kallifatides]]. "Armastus". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*36. [[Juri Sbitnev]]. "Põdrajaht". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]]
*37–38. [[Jón Helgason]]. "Sõnade jäljed tänaval". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*39. [[Saulius Tomas Kondrotas]]. "Kentaurivapi suguvõsa". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak|Tiiu Jõgi]].
*40. [[Rein Saluri]]. "Kala metsas".
*41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Meie, allakirjutanud". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*43–44. [[Juhani Peltonen]]. "Märtsiudu". Soome keelest tõlkinud [[Peep Nemvalts]]
*45–46. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*47. "Sõna 4: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*48–51. [[Hermynia Zur Mühlen]]. "Lõpp ja algus". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*52. [[Jaan Kross]]. "Ülesõidukohad".
==1982==
*1. [[Teet Kallas]]. "Arvi kamin".
*2. [[Sergei Narovtšatov]]. "Absoluut". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*3–4. [[Šāntideva]]. "Bodhitšarjāvatāra". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*5–7. [[Viktor Kazko]]. "Kohtupäev". Vene keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]]
*8. [[Thomas Mann]]. "Mario ja võlur". Saksa keelest tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]
*9–10. "Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid". Vene keelest tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]]
*11. <nowiki>[</nowiki>[[Endel Nirk]]<nowiki>]</nowiki>. "Krahviproua Genoveva pihtimused ehk ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud. Saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas"
*12–13. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kuuskümmend küünalt". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*14–15. [[Joaquín Grau]]. "Diktaatori surm". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]]
*16–18. [[Aleksandr Žitinski]]. "Trepp". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*19. [[Hans Laansalu]]. "Tuuline saar".
*20–21. [[Josef Frais]]. "Mehed maa-aluselt mandrilt". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*22. [[Banguolis Balaševičius]]. "Kümme tuhat Einsteini". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*23–24. [[Grigori Baklanov]]. "Vähem vendade seast". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]]
*25–26. [[Aivars Kalve]]. "Hüvastijätt". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]
*27–29. [[Leonid Andrejev]]. "Saatana päevik". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*30–32. [[Joan Didion]]. "Meie ühised palved". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*33–35. "Grettir Ásmundripoja saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*36–37. [[Anatoli Agranovski]]. "Oma ala meister". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*38–39. "Sõna 5: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*40. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]]
*41–43. [[Maulana Fahruddin Ali Safi]]. "Inimlikud imetabasused". Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*44–46. [[James Aldridge]]. "Viimne pilguheit". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]]
*47–48. [[Timo K. Mukka]]. "Laul Sipirja lastest". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*49. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Maateadus ja armastus". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*50–51. [[Ernesto Sábato]]. "Tunnel". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]]
*52. [[Juri Trifonov]]. "Äraspidi maja". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
==1983==
*1. [[Joel Sang]]. "Abisõnad".
*2–3. [[Stendhal]]. "Lamiel". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*4. [[Boriss Jekimov]]. "Tohuvabohu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*5–7. [[Virginia Woolf]]. "Tuletorni juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], [[Jaak Rähesoo]]
*8–9. [[Leonid Zorin]]. "Peateema". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*10–11. [[Elias Canetti]]. "Maailm peas". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
*12–13. "[[Šukasaptati]]: papagoi seitsekümmend juttu". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]]
*14–17. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Sissid". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*18. [[Valentin Tšernõhh]]. "Halamisest pole abi". Vene keelest tõlkinud [[Heli Speek]], [[Olev Remsu]]
*19. [[Veera Saar]]. "Ira".
*20–21. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*22–23. [[Peet Vallak]]. "Hinge taud".
*24–25. [[Vadim Šefner]]. "Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*26. [[Hugo Raudsepp]]. "Sinimandria".
*27. [[Franz Kafka]]. "Öösel". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*28. [[Vladimir Majakovski]]. "Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga". Vene keelest tõlkinud [[Arvi Siig]]
*29. "Sõna 6: noorte loomingut". Koostanud [[Mihkel Mutt]]
*30–33. [[Lidia Seifullina]]. "Seaduserikkujad". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*34–35. [[Johan Bargum]]. "Eradetektiiv". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*36–39. [[Abel Posse]]. "Daimon". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]]
*40. "Kui palju on maailmas värve: valik soome nüüdisluulet". Koostanud [[Endel Mallene]], soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] jt.
*41–43. [[Vladimir Levi]]. "Kunst olla ise". Vene keelest tõlkinud [[Mare Mauer]], [[Vaime Kabur]]
*44–45. [[Jean Giono]]. "Külajutud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*46. [[Danielius Mušinskas]]. "Õhtu, mille pani kirja Mickus". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*47–49. [[Doris Lessing]]. "Ellujäänu mälestused". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*50. [[Rezo Tšeišvili]]. "Luca Pacioli viimased eluaastad". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*51–52. [[Áron Tamási]]. "Talv orus". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
==1984==
*1–2. [[Gustav Suits]]. "Noor Kreutzwald".
*3. [[Juri Bondarev]]. "Hetked". Vene keelest tõlkinud [[Rein Põder]]
*4–5. [[Ilkka Pitkänen]]. "Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*6–8. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "[[Inglite Joanna]]". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]
*9. [[Kōbō Abe]]. "Härra S. Karma kuritöö". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]]
*10–11. [[Māra Svīre]]. "Õdus õhtu kahekesi". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*12–13. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Õnneliku lõpuga lugu". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*14–15. [[Christiane Baroche]]. "Süvavesi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]]
*16. [[Mihhail Roštšin]]. "Täiskasvanute maailm". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*17–19. [[Fernando Namora]]. "Pühapäeva õhtupoolikul". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*20–21. [[Daniil Granin]]. "Veel nähtav on me jälg". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]]
*22–24. [[Dina Kalinovskaja]]. "Oo laupäev!" Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*25. [[Per Olov Enquist]]. "Vihmausside elust". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*26. [[Rosen Bosev]]. "Taevane maja". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Zaneva]]
*27–28. [[Anatoli Kim]]. "Gurini utoopia". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]
*29–32. [[William Heinesen]]. "Kadunud moosekandid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*33–34. [[Mihhail Veller]]. "Ühesõiduhobu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]], [[Teet Kallas]]
*35. [[Truman Capote]]. "Hommikueine [[Tiffany]] juures". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]], kommenteerinud [[Enn Soosaar]]
*36. "Sõna 7". Koostaja [[Mihkel Mutt]]
*37. [[Jevgeni Bogat]]. "Kuristiku kohal. Õppetund". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*38–39. [[Mati Unt]]. "Räägivad".
*40–41. [[Juri Štšerbak]]. "Väike jalgpallimeeskond". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]
*42. [[Octavio Paz]]. "Alati on olevik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jaan Kaplinski]], [[Asta Põldmäe]], [[Jüri Talvet]]
*43.–46. [[Robert Walser]]. "Abiline". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*47. [[Juri Tšernjakov]]. "Punt". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*48. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus: teine raamat. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]]
*49.–52. [[Mihály Sükösd]]. "Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
==1985==
*1–2. [[Valmar Adams]]. "Oomega: esseid ja murdmemuaare".
*3. [[Karel Čapek]]. "[[RUR. Rossum's Universal Robots]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]
*4–5. [[Valeri Brjussov]]. "Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]]
*6–7. [[Pentti Saarikoski]]. "On või ei ole. Euroopa serval". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*8–9. [[Anatoli Makarov]]. "Kevadtalveöö". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*10–11. "Täiskuutaeva all: valimik hiina ja jaapani luulet". Klassikalisest hiina keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]]
*12–13. [[Boriss Šubin]]. "Doktor Tšehhov". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]]
*14–16. [[Karin Boye]]. "Kallokaiin". Rootsi keelest tõlkinud [[Katrin Korv]]
*17–18. [[Dale Wasserman]]. "[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*19–21. [[Boriss Vassiljev]]. "Sõda algas homme". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*22. [[Paul Kuusberg]]. "Kes ta oli?"
*23. [[Julio Cortázar]]. "Tseremooniad". Hispaania keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]]
*24. [[Sattor Tursun]]. "Elu punaste küngaste jalamil". Tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*25–26. [[Marie Cardinal]]. "Võti väljaspool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ilotar Aavisto]]
*27. [[Valter Udam]]. "Vastutus".
*28–30. [[Viktors Lagzdiņš]]. "Mõrv metsatalus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*31. [[Graham Greene]]. "Kaotaja teeb puhta töö". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*32. [[Ilja Varšavski]]. "Veel üks lask". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*33–34. [[Ryszard Klyć]]. "«Kakaduu»". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*35–38. [[Gertrude Stein]]. "Alice B. Toklase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*39. [[Stasys Kašauskas]]. "Meie, Aadama lapsed: irooniline proosa". Leedu keelest tõlkinud [[Valvi Strikaitienė]]
*40–42. [[Onelio Jorge Cardoso]]. "Mulle meeldib meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]]
*43–44. [[Kurt Tucholsky]]. "Pärast". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]]
*45–47. [[Peter Seeberg]]. "Karjased. Novelle". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*48. [[John Cheever]]. "Oi mis paradiis see näib". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*49–50. [[Jüri Talvet]]. "Teekond Hispaaniasse".
*51–52. "Sõna 8: noori tõlkijaid". Koostanud [[Toomas Haug]]
==1986==
*1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Valik kirju".
*3–4. [[Märta Tikkanen]]. "Sajandi armastuslugu". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*5. [[Jevgeni Gabrilovitš]]. "Rääkige tõtt – nii, nagu asi on: stsenaarium". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*6–8. [[Mihkel Mutt]]. "Kallid generatsioonid".
*9. [[Alberto Moravia]]. "Paradiis". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]]
*10–11. [[Grigori Danilevski]]. "Vürstitar Tarakanova (1775–1776): ajalooline romaan". Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]]
*12–13. [[Henri Troyat]]. "Leinav lumi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*14–15. "Sõna 9". Koostaja [[Toomas Haug]]
*16–18. [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*19. [[Jorge Amado]]. "Quincas Vesikuradi kolm surma". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*20–21. [[Maxie Wander]]. "Tere hommikust, kallis: protokollid helilindilt". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*22–24. [[Vladimir Makanin]]. "Hingekosutus". Vene keelest tõlkinud [[Tiiu Laansoo]] jt
*25–26. [[Per Gunnar Evander]]. "Ängi eluasemed". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*27. "Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm: vene mustlasfolkloori". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]]
*28–30. [[Susan Hill]]. "Kevadkirkal aastaajal". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*31. [[Svava Jakobsdóttir]]. "Pidu ilumüüri ääres". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*32–33. [[Mihály Babits]]. "Kurgkaliif". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]]
*34–37. [[Vladimír Páral]]. "Katapult: rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaan paradiisi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*38. [[Guram Dotšanašvili]]. "Water(po)loo ehk taastamistööd". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*39. [[Aleksandr Borin]]. "Lootusetu kohtuasi". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]]
*40–42. [[Hermann Hesse]]. "Siddhartha. Hommikumaaränd". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]], [[Mati Sirkel]]
*43–45. [[François Mauriac]]. "Ohvritall". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], värsid tõlkinud [[Indrek Hirv]]
*46–47. [[Vladimir Levi]]. "Vestlus kirjades". Vene keelest lühendatult tõlkinud [[Mare Mauer]]
*48. [[Elsa Morante]]. "Andaluusia sall". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], värsid tõlkinud [[Lauri Leesi]]
*49–50. [[Hella Wuolijoki]]. "Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901–1904". Soome keelest lühendatult tõlkinud [[Linda Viiding]]
*51. [[Nikolae Jesinenku]]. "Maja põleb!" Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]]
*52. [[Rein Veidemann]]. "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi".
==1987==
*1–2. [[Oskar Luts]]. "Kirjad Maariale. Harald teotseb".
*3. [[Šolem Alejchem]]. "Ülemlaul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*4. [[Ramūnas Klimas]]. "Kiečius, kuupaiste ja kaherublane portvein". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*5–6. [[Heinrich Böll]]. "Iiri päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*7–8. [[Dumitru Radu Popescu]]. "Iha". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*9-11. [[Valentin Rasputin]]. "Raha Mariale. Tulekahi". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]], [[Boris Kabur]]
*12–13. [[Enn Vetemaa]]. "Tulnuk".
*14–15. [[Raija Siekkinen]]. "Elu keskpunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*16. [[Edmunds Rudzītis]]. "Möödakäijad ja läbikäijad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*17–18. [[Jorge Luis Borges]]. "Aleph". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*19–21. [[Pavel Gurevitš]]. "Müstika ja tänapäev". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]]
*22. [[Hagar Olsson]]. "Siidimaal. Kojutulek". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*23–24. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Neitsi ja mustlane". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*25–26. "Valik I: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]]
*27–30. [[Giorgio Bassani]]. "Finzi-Continide aed". Itaalia keelest tõlkinud [[Ülar Ploom]], luuletõlked [[Doris Kareva]]
*31–33. [[Walter Matthias Diggelmann]]. "Aga kirsipuu on olemas". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]]
*34. [[Jaak Jõerüüt]]. "Teateid surmast".
*35. [[Fazil Iskander]]. "Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*36. [[John Milton]]. "Areopagitica: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]
*37–38. [[Vennad Vainerid]]. "Allaaetud kassid ja koerad". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]]
*39. [[Torgny Lindgren]]. "[[Mao tee kalju peal]]". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*40–42. [[Karl Ristikivi]]. "[[Lohe hambad]]".
*43–44. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]]
*45. [[Indrek Hirv]]. "Uneraev".
*46. [[Hugo Wormsbecher]]. "Koduõu". Saksa keelest tõlkinud [[Ela Vood]]
*47–50. [[Arto Paasilinna]]. "Ulguv mölder". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Ruutsoo]]
*51–52. [[Daphne du Maurier]]. "Õunapuu". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
==1988==
*1–2. [[Uku Masing]]. "Ehatuule maa".
*3–5. [[Carson McCullers]]. "Laulatuse lummas". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*6–7. "Aken sadama poole: norra novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]], [[Arvo Alas]]
*8–10. [[Antti Tuuri]]. "Viisteist meetrit vasakule. Ühe müügiagendi lugu". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*11–12. [[George Orwell]]. "Loomade farm". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*13. [[Sergei Kaledin]]. "Rahupaik". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]]
*14–16. [[Ain Kalmus]]. "Juudas".
*17. [[Dino Buzzati]]. "Merekoll". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]]
*18–19. [[Aldous Huxley]]. "Pärast tulevärki". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*20. [[Gabriela Adameșteanu]]. "Anna endale üks vaba päev". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*21–22. [[Aapeli]]. "Pisikese Peetruse hoov". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*23–24. [[Günter Grass]]. "Kass ja hiir". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*25–26. "Valik II: artikleid eestluse ajaloost". Koostanud [[Toomas Haug]]
*27–29. [[Andrei Platonov]]. "Auk". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*30–32. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolm teed järve äärde". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*33–35. [[Jennifer Johnston]]. "Varjud me palgeil". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*36. [[Petrus Alfonsi]]. "Elutarkusest (Disciplina clericalis)". Ladina keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*37. [[Jaan Lattik]]. "Koolipoisid".
*38. [[Max Frisch]]. "Sinihabe". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*39. [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi|R. N. Coudenhove-Kalergi]]. "Totaalne riik – totaalne inimene". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]]
*40–42. [[Mihhail Bulgakov]]. "Koera süda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*43. [[Kenkô]]. "Jõudeaja võrsed". Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]]
*44–46. [[Hando Runnel]]. "Laulud eestiaegsetele meestele".
*47–49. [[Tor Åge Bringsværd]]. "Pinocchio paberid". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*50. [[Johannes Aavik]]. "Rahvustunde nõrkusest Eestis".
*51–52. "Valik III: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]]
==1989==
*1–2. [[Jakob Hurt]]. "Kõned ja kirjad".
*3–6. [[Erik Virbsoo]]. "Lugusid möödunud aegadest".
*7–9. [[Heino Susi]]. "Kojutulek".
*10. [[Ana Blandiana]]. "Minevikuplaanid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*11–12. [[Marguerite Duras]]. "Armuke". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*13. [[Aleksandr Blok]]. "Keisrivõimu viimased päevad". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]]
*14–15. [[Šolem Alejchem]]. "Piimamees Tevje". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*16–17. "Ex Oriente: tõlkekogumik". Koostanud [[Jaan Kaplinski]]
*18–19. [[Kiril Topalov]]. "Ole sa õnnistatud". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]]
*20–23. [[Stig Dagerman]]. "Kes kõrvetada saanud ...". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
*24–26. [[Käbi Laretei]]. "Peotäis mulda, lapike maad". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*27–28. [[Erich Fromm]]. "Armastuse kunst". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]]
*29–30. [[Miguel de Unamuno]]. "Abel Sánchez: lugu kirest". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*31. [[Martin Walser]]. "Põgenev hobune". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*32–35. [[Rainer Maria Rilke]]. "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*36. "Mardiöö unenägu: valimik [[EYS Veljesto|EÜS «Veljesto»]] mardiooperite aariaid". Koostanud [[Pekka Erelt]]
*37–39. [[John Maxwell Coetzee|J. M. Coetzee]]. "Barbarite ootel". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*40–41. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu I".
*42–43. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu II".
*44–46. [[Fazil Iskander]]. "Küülikud ja maod". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*47–48. [[Jean Genet]]. "Toatüdrukud. Palkon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]]
*49–50. [[Yasunari Kawabata]]. "Lumine maa". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]]
*51. [[Georges Simenon]]. "Kiri emale". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]]
*51. [[Václav Havel]]. "Keskendumisraskused". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
==1990==
*1–2. [[Helmut Tarand]]. "Epitaaf"
*3–5. [[Raymond Carver]]. "Üks hea asi: jutud". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*6. "Isad: [[Talmud]]i 4. osa 9. traktaat". Heebrea keelest tõlkinud [[Andres Gross]] ja [[Marju Lepajõe]]
*7–9. [[Pier Paolo Pasolini]]. "Teoreem". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*10. [[Andres Küng]]. "Tuule lapsed: peatükke kaasajooksikluse ajaloost". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*11. [[Njörður P. Njarðvik]]. "Surmamõistetud: ajalooline romaan". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*12–13. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Gorbatšovism". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]]
*14–15. [[Mircea Eliade]]. "Mîntuleasa tänavas". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*16–18. [[Vassili Grossman]]. "Kõik voolab". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*19–21. [[Vladimir Nabokov]]. "Lužini kaitse". Tõlkinud [[Mare Mauer]]
*22–23. [[Juan Carlos Onetti]]. "Ühele nimetule kalmule". Tõlkinud [[Ruth Lias]]
*24–25. [[Juli Daniel]]. "Lunastus: jutustused". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*26. [[Dr. Bertram]]. "Kolm Tartu balli". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*27–30. [[Graham Swift]]. "Sulgpall". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*31–32. [[Joseph Roth]]. "Lõputu põgenemine: aruanne". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]]
*33–36. [[Olli Jalonen]]. "Hotell elavatele". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*37–39. [[Juri Dombrovski]]. "Tõmmu daam: kolm novelli Shakespeare'ist". Vene keelest tõlkinud [[Urmas Rattus]]
*40. [[John Banville]]. "Newtoni kiri: vahepala". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*41–42. [[Gustaf Fröding]]. "Valik luulet". Rootsi keelest tõlkinud [[Ants Oras]]
*43–44. [[Jaan Rummo]]. "Kõneoskus".
*45–46. [[Anita Brookner]]. "Hôtel du Lac". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*47. [[Endel Nirk]]. "Tabelinus: dramaatiline lugulaul viies jaos".
*48–51. [[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]". Inglise keelest tõlkinud [[Elias Treeman]]
*52. [[Ilmar Talve]]. "See oli sel ajal kui...: vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945–1954".
==1991==
*1–3. [[Bernard Kangro]]. "Seitsmes päev"
*4–6. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Katastroika". Vene keelest tõlkinud [[Jaak Hion]], [[Jüri Ojamaa]]
*7–8. [[Vasile Voiculescu]]. "Maagiline armastus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*9–10. [[Alexander Staël von Holstein]], [[Hermann von Keyserling]]. "India-reisid". Vene ja saksa keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]], [[Krista Läänemets]]
*11–13. [[Gustave Le Bon]]. "Hulkade psühholoogia". Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson
*14–17. [[Luisa Josefina Hernández]]. "Igatsus Trooja järele". [Hispaania keelest] tõlkinud [[Marin Mõttus]]
*18–21. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*22–25. [[Bobbie Ann Mason]]. "Maal sees". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*26. [[Bô Yin Râ]]. "Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest". Saksa keelest tõlkinud [[Genadi Noa]]
*27–28. [[Joseph Brodsky]]. "Täiel määral mitte keegi". Inglise keelest tõlkinud [[Juhan Kristjan Talve]], [[Kersti Unt]]
*29–32. [[Kingsley Amis]]. "Roheline mees". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*33–35. [[Hando Runnel]]. "Isamaavajadus".
*36–37. [[Jitshok Leib Perets]]. "Kui mitte veel kõrgemale ...". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*38–39. [[Antonio Tabucchi]]. "India nokturn". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*40. [[Elem Treier]]. "Anton Hansen Tammsaare kui saladus".
*41–42. [[Jonas Gardell]]. "Tahan koju". Rootsi keelest tõlkinud [[Krõõt Kaljusto]]
*43. [[Gabriel García Márquez]]. "Merehädalise jutustus". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*44–46. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Ela!" Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]]
*47–48. [[Gabriele D'Annunzio]]. "Neitsi Orsola. Neitsi Anna". Itaalia keelest tõlkinud [[Tiina Laats]]
*49. [[Pandelis Prevelakis]]. "Ühe linna kroonika". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*50–52. [[C. S. Lewis]]. "Lihtsalt kristlus". Inglise keelest tõlkinud K. Konsman
==1992==
*1–2. [[Fanny de Sivers]]. "Mateeriasse kootud palve"
*3–5. [[Mircea Eliade]]. "Maitreyi". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*6–8. [[Christoph Hein]]. "Tangomängija". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*9. [[Doris Kareva]]. "Maailma asemel".
*10. [[Hector Hugh Munro|Saki]]. "Sredni Vashtar". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*11–13. [[Daniel Katz]]. "Kui vanaisa Soome suusatas". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*14–16. [[Alison Lurie]]. "Tõelised inimesed". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]]
*17–18. [[Vladimir Nabokov]]. "Läbipaistvad asjad". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*19. [[Abraham B. Jehošua]]. "Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*20–22. [[Antanas Škema]]. "Valge palakas". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*23. [[Manuel Arboleda Roca Pérez]]. "Mälestuste otsija". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*24–26. [[Katrin Jakobi]]. "Suvekodumaa: novelle".
*27–28. [[Romain Gary]]. "Kodanik Tuvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]]
*29–32. [[Manolis Karagatsis]]. "Kastropirgose pealik". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*33–36. [[Paul Goma]]. "Kalidor: lapsepõlv Basarabias". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*37–39. [[Ernst Turmann]]. "Pikva". Saksa keelest tõlkinud [[Hanna Miller]]
*40–43. [[Ruth Rendell]]. "Kui mõrtsukas on töö teinud". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*44. [[Indrek Hirv]]. "Võhumõõk".
*45–48. [[Käbi Laretei]]. "Mineviku heli". Autori tõlge rootsi keelest
*49–50. [[John Fowles]]. "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*51–52. [[Annika Idström]]. "Kirjad Trinidadi". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
==1993==
*1–2. [[Karl Ristikivi]]. "Mälestusi ja reisikirju"
*3–4. [[Saul Bellow]]. "Vargus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*5–6. [[Elza Stērste]]. "Armastusjutt ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*7–8. [[Giovanni Verga]]. "Talupoja au". Itaalia keelest tõlkinud [[Ellen Ilves]], [[Tiina Laats]], [[Merike Pau]], [[Ülar Ploom]], [[Kaia Sisask]], [[Malle Talvet]]
*9–10. [[Ismail Kadare]]. "Loorikaravan". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]], [[Kalle Kasemaa]]
*11–12. [[Graham Greene]]. "Kümnes mees". Inglise keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*13. [[Liisi Ojamaa]]. "Myyrid & wärawad".
*14–16. [[Henry James]]. "Kruvi keere". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*17–18. [[Elmar Salumaa]]. "Kierkegaard".
*19–22. [[Edward Morgan Forster|E. M. Forster]]. "Maurice". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*23. [[Antoine Chalvin]]. "Punapäine tüdruk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]]
*24. [[José Donoso]]. "«Chattanooga choochoo»". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*25–26. [[Amos Oz]]. "Kurja nõu mägi". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*27–28. [[Cees Nooteboom]]. "Järgmine lugu". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*29–32. [[Manuel Puig]]. "Mingitud musikesed". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]]
*33–36. [[Herbert Salu]]. "Surmatrummid ja pajupill: ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704".
*37–39. [[Isaak Dinesen]]. "Aafrika äärel". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*40. [[Boriss Falkov]]. "Kolgas". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*41–43. [[Rein Veidemann]]. "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993".
*44–45. [[Erno Paasilinna]]. "Lugemist kõigile". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*46–47. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*48–50. [[Per Agne Erkelius]]. "Päevapiltnik". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*51–52. [[Bernd Nielsen-Stokkeby]]. "Mälestusi Eestimaalt: katkendeid". Saksa keelest tõlkinud [[Ursula Põks]]
==1994==
*1–4. [[Daniel Palgi]]. "Murduvas maailmas: mälestusi".
*5–7. [[Hermann Hesse]]. "Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*8–9. [[Josef Šmuel Agnon]]. "Teine nägu: jutte armastusest". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*10. [[Kathy Page]]. "Vana siddalane". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*11. [[Jaan Kross]]. "Järelehüüd".
*12–13. [[Marcel Schwob]]. "Monelle'i raamat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]]
*14–15. [[André Kaminski]]. "Mina ja inimsööjad: novelle". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]]
*16. [[Daniel Boulanger]]. "Kas te tunnete Maronne'i?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Kaia Sisask]]
*17–19. [[Vassili Aksjonov]]. "Nukra nõia rännutee ehk žanriotsing". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]]
*20–22. [[Lillian Hellman]]. "Pentimento: portreeraamat". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*23–26. [[Juhani Salokannel]]. "Päästja". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]]
*27–29. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Härra Stone ja rüütlite kaaslane". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Tiiman]]
*30–32. [[Jens Bjøneboe]]. "Mooramees". Norra keelest tõlkinud [[Maarja Siiner]]
*33–36. [[Heljo Mänd]]. "Roheline hääl".
*37–39. [[Per Agne Erkelius]]. "Unistus Johannesest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*40–42. [[Arvo Mägi]]. "Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949–89".
*43. [[Isak Dinesen]]. "Varjud rohul". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*44–45. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*46–48. [[David Šahar]]. "Suvi prohvetite tänaval". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*49–51. [[Antti Tuuri]]. "Mehed koos naistega". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]]
*52. [[Lars Andersson]]. "Katkukuninga legend". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]]
==1995==
*1–2. "Kaksteist Eesti kirja: [[Maimu Berg]], [[Sirje Kiin]], [[Kauksi Ülle]], [[Kati Murutar]], [[Heljo Mänd]], [[Herta Laipaik]], [[Eeva Park]], [[Asta Põldmäe]], [[Valeria Ränik]], [[Maarja Talgre]], [[Leelo Tungal]], [[Tiia Toomet]]"
*3. [[Michael Bullock]]. "Kaev ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]]
*4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Doris Kareva]], [[Anu Saluäär]]
*5. [[Arthur Koestler]]. "Pühendatud". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]]
*6–7. [[Jaan Kaplinski]]. "Jää ja Titanic".
*8–9. [[Truman Capote]]. "Sünnipäevalapsed". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*10. [[Henry Miller]]. "Naeratus redeli jalamil". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*11–12. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]
*13. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale: luuletusi". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Ain Prosa]]
*14. [[Marina Palei]]. "Ringkanali Cabiria". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]]
*15–17. [[Lisa St Aubin de Terán]]. "Koja valvurid". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*18–20. [[Jerzy Kosiński]]. "Kirgas lind". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]]
*21. [[Antonio Tabucchi]]. "Taevarand". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*22–23. [[Heinrich Böll]]. "Katharina Blumi kaotatud au ehk kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Turu]]
*24. [[Yaşar Kemal]]. "Madu maha tappa!" Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]]
*25–27. [[Graham Greene]]. "Armastusloo lõpp". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*28–30. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]]
*31–34. [[Arthur Koestler]]. "Keskpäevapimedus". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Kiik]]
*35. [[Hermann Hesse]]. "Fantaasiad". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*36. [[Rein Saluri]]. "Tobukesed: kolm nukrat janti".
*37–38. [[Henry James]]. "Asperni kirjad". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*39–40. [[Herman Lindqvist]]. "Üks Euroopa puha" Rootsi keelest tõlkinud [[Kärt Siirak]]
==1996==
*1. [[Eeva Park]]. "Palveränd"
*2–4. [[Rosa Montero]]. "Hurm ja pimedus". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]]
*5–6. [[Dag Solstad]]. "Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]]
*7. [[Mihai Eminescu]]. "Cezara. Vaene Dionis". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*8–9. [[Daniil Harms]]. "Maaõlm". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]]
*10. [[Jehuda Amichai]]. "Tagurpidi armastus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*11. [[Indrek Hirv]]. "Põuasinine".
*12–15. [[Jörn Donner]]. "President". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Jesmin]]
*16–17. [[Eustathios]]. "Hysmine & Hysminias". Kreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*18. [[Astrid Ivask]]. "Leiud". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]]
*19. [[Kjell Westö]]. "Bruusi juhtum". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]]
*20. [[Edzard Schaper]]. "Maailma lõpp Hiiumaal". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Lukas]]
*21. [[Henry James]]. "Daisy Miller". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*22–23. [[Torgny Lindgren]]. "Kumalasemesi". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*24. [[Kathy Page]]. "Vabaduse teine kevad". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]]
*25–26. [[Kerstin Ekman]]. "Koer". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]]
*27–30. [[Franz Kafka]]. "Kirjad Milenale". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*31–32. [[Mika Waltari]]. "Neli päevaloojakut: romaan romaanist". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*33–36. [[Tuula-Liina Varis]]. "Kilpkonn ja õlgmarssal". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], [[Pentti Saarikoski]] luuletused tõlkinud [[Joel Sang]]
*37. [[Arthur Schnitzler]]. "Kreeka tantsijatar". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*38. [[Mircea Eliade]]. "Doktor Honigbergeri saladus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*39–40. "«[[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogu»]] 40 aastat".
==1997==
*1–3. [[Linnar Priimägi]]. "Kommentaarium".
*4. "Isahirve öö: XX sajandi türgi luulet". Koostanud [[Ly Seppel]], türgi keelest tõlkinud Ly Seppel ja [[Andres Ehin]]
*5–6. [[Willa Cather]]. "Kadunud daam". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*7–8. [[Ingmar Bergman]]. "Pühapäevalapsed". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*9–10. [[Joseph Roth]]. "Savoy hotell". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*11. [[Franz Kafka]]. "Kiri isale". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*12–13. [[Kurt Tucholsky]]. "Gripsholmi loss". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]]
*14–15. [[Paul Sayer]]. "Hullumeelsuse mõnud". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Laats]]
*16. [[Andrus Kivirähk]]. "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel".
*17–18. [[Aleksandros Papadiamandis]]. "Mõrtsukas". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*19. [[Kjell Askildsen]]. "Suur tühi väli ja teisi novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]]
*20. [[Géza Csáth]]. "Võluri surm ja teisi novelle". Ungari keelest tõlkinud [[Kaarel Veskis]]
*21–26. [[George Du Maurier]]. "Trilby". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*27. [[Timo K. Mukka]]. "Tabu". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*28–30. [[Ilona Laaman]]. "Vesi ahjus: Elu kommentaaridega".
*31–34. [[Virginia Woolf]]. "Orlando". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*35. [[Olev Remsu]]. "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg".
*36. [[Nathanael West]]. "Preili Südamevalu". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*37–38. [[Iring Fetscher]]. "Sallivus: ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale. Ajalooline tagasivaade ja aktuaalsed probleemid". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*39–40. [[Ingeborg Johansen]]. "Joaveski". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]]
==1998==
*1–3. [[Leonid Trett]]. "A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin"
*4–6. [[Anne Brontë]]. "Agnes Grey". Inglise keelest tõlkinud [[Ragne Kepler]] ja [[Anne Lange]]
*7–8. [[Stig Dagerman]]. "Saksamaa sügis". Rootsi keelest tõlkinud [[Juhan Talve]]
*9–10. [[Géza Ottlik]]. "Katused varavalges". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*11–12. [[Milan Kundera]]. "Romaanikunst". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*13–16. [[Virginia Woolf]]. "Proua Dalloway". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*17–19. [[Enel Melberg]]. "Üheteistkümnes päev". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ja [[Mari Tuulik]]
*20. [[Indrek Hirv]]. "Fuugamust".
*21–22. [[Ingmar Bergman]]. "Erakõnelused". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*23–26. [[Paul Sayer]]. "Jumala laps". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*27–28. [[Villy Sørensen]]. "Ragnarok: jumalate lugu". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*29–30. [[Sergei Dovlatov]]. "Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]]
*31–32. [[Sherwood Anderson]]. "Mees, kellel pea töötas". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]]
*33–34. [[Øystein Lønn]]. "Mida me täna teeme?" Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]]
*35–36. [[Adelaida García Morales]]. "Lõunas. Bene". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]
*37–38. [[Per Olov Enquist]]. "Hamsun". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*39. [[David Herbert Lawrence]]. "Mees, kes suri". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]]
*40. [[Sigmund Freud]]. "[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
==1999==
*1–2. [[Aino Kallas]]. "Elukaaslane". Soome keelest tõlkinud [[Helgi Kelle]] ja [[Aino Laagus]]
*3–6. [[Virginia Woolf]]. "Lained". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*7. [[Joseph Roth]]. "Legend pühast joodikust". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*8. [[Tayyib Salih]]. "Zaini pulmad". Araabia keelest tõlkinud [[Amar Annus]]
*9. [[Jüri Ehlvest]]. "Elli lend".
*10. [[Iwan Goll]]. "Eurokokid". Saksa keelest tõlkinud [[Aadu Hurt]]
*11. [[Lao She]]. "Teemaja". Hiina keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]]
*12. [[Vitório Káli]]. "Tupárize mõõk". Portugali keelest tõlkinud [[Margit Levoll]], [[Siivi Sarap]], [[Anneli Tuulik]]
*13–15. [[Šulamit Hareven]]. "Päevi näinud linn". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*16. [[Steen Steensen Blicher]]. "Vejlbye kirikuõpetaja. Sukakaupmees". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]]
*17. [[Dr. Bertram]]. "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]]
*18–20. [[Czesław Miłosz]]. "Vangistatud mõistus". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*21–24. [[Italo Svevo]]. "Raugaiga". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]]
*25–26. [[Ingeborg Johansen]]. "Proua Teil Tallinnas". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]]
*27. [[Rein Saluri]]. "Katked 1958–1999".
*28–29. [[Graham Greene]]. "Doktor Fischer Genfist ehk pommipidu". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]]
*30. [[Pierre Bourdieu]]. "Televisioonist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]
*31. [[Karl Kraus]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*32–34. [[Georges Bernanos]]. "Karmeliitide dialoogid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Hellamaa]]
*35–36. [[Ronald Firbank]]. "Valmouth". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*37–40. [[Ingmar Bergman]]. "Hea tahe". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
==2000==
*1–3. [[Helga Suits-Kangro]]. "Kaarel, kas mäletad?"
*4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohveti aed". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]]
*5–6. [[Otto von Grünewaldt]]. "Üliõpilasaeg". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Hiio]]
*7. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Lepatriinu". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]]
*8–10. [[Saxo Grammaticus]]. "Taanlaste vägiteod". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*11–13. [[Katherine Mansfield]]. "Tass teed". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]]
*14. [[David Vogel]]. "Sanatooriumis". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*15–16. [[Arthur Schnitzler]]. "Unenäonovell". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*17–19. [[Peter Nilson]]. "Puujalaga messias ja teisi jutte". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*20. [[Toomas Liiv]]. "Achtung".
*21–24. [[Willa Cather]]. "Minu Ántonia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*25–27. [[Cora Sandel]]. "Krane kohvik". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]]
*28–29. [[Jaan Kross]]. "Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop".
*30. [[Joseph d'Arbaud]]. "Vacarési peletis". Provansi keelest tõlkinud [[Merike Riives]]
*31–32. [[Monika Hunnius]]. "Minu onu Hermann: mälestusi vanast Eestimaast". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*33–34. [[Mika Waltari]]. "Feliks Õnnelik". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*35–38. [[Nathanael West]]. "Rändtirtsu päev". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]]
*39–40. [[Agneta Pleijel]]. "Talv Stockholmis". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]]
==2001==
*1. [[Katri Kaasik-Aaslav]], [[Vaino Vahing]]. "Teatriromanss"
*2–3. [[F. Scott Fitzgerald]]. "Rikas noormees". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*4–5. [[Savjon Liebrecht]]. "Õunad kõrbest ja teisi jutte". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] ja [[Rahel M. Kasemaa]]
*6–7. [[Luigi Pirandello]]. "Sitsiilia sidrunid". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]]
*8. [[Agota Kristof]]. "Eile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*9–10. [[Hermann Broch]]. "Esperance". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]]
*11–13. [[Jonas Gardell]]. "Koomiku lapsepõlv". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]]
*14. [[Gianni Celati]]. "Õnneliku lõpuga lood". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]]
*15–17. [[Damon Runyon]]. "Armulõõm tormakail Neljakümnendail". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*18–19. [[Pentti Haanpää]]. "Taivalvaara näitleja". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]]
*20. [[Mati Unt]]. "Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis"
*21–24. [[Joseph Conrad]], "Salakuulaja: lihtne lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*25–27. [[Stephen Crane]]. "Vapruse punane pitser". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]]
*28. [[Kahlil Gibran]]. "Liiv ja vaht". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]]
*29–30. [[Anna Žigure]]. "Läti maa ja taevas". Läti keelest lühendatult tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*31–32. [[Mehis Heinsaar]]. "Härra Pauli kroonikad"
*33. [[Felicitas Hoppe]]. "Juuksurite piknik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*34–35. [[Alain Besançon]]. "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]]
*36–37. [[Jerzy Pilch]]. "Muud mõnud". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*38–39. [[Mihhail Bulgakov]]. "Üheksa unenägu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*40. [[Heinrich Böll]]. "Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]]
==2002==
*1. [[Tandem]]. "Pegasus on pisut pervers"
*2. [[Ferdinand von Saar]]. "Reekviem armastusele". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*3–5. [[Kate Chopin]]. "Virgumine". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*6–7. [[Gustav Janouch]]. "Kõnelused Kafkaga: märkmeid ja mälestusi". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*8–10. [[Aharon Appelfeld]] "Imede aeg". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*11–12. [[Thomas More]]. "Utoopia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*13–15. [[Leif Panduro]]. "Heinanohu". Taani keelest tõlkinud [[Ellen Oll]]
*16–17. [[Dezsö Kosztolányi]]. "Häälitsev loodus". Ungari keelest tõlkinud [[Ene Asu-Õunas]] ja [[Kaur Mägi]]
*18–19. [[Claes Andersson]]. "Kaksteist aastat poliitikas: katkeid, mälupilte, ulmi". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Tuulik]]
*20. [[Peeter Sauter]]. "Pori: filmilugu"
*21–23. [[Henry James]]. "Eurooplased". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*24. [[Bernhard Kellermann]]. "Jangtse". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*25–27. [[Per Olov Enquist]]. "Tribaadide öö. Pildimeistrid". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*28–30. [[Friedrich Maximilian von Klinger]]. "Poliitik ja poeet". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*31. [[Ülar Ploom]]. "Üks ja kogu: sisse- ja väljavaateid viimasest viiest aastast"
*32–33. [[Mircea Eliade]]. "Kogemata avastatud tõdedest. Valik esseid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*34–35. [[John Galsworthy]]. "Villa Rubei". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*36–38. [[Torgny Lindgren]]. "Värvi-Piltide vees: kujusid". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*39–40. [[Vladislav Hodassevitš]]. "Nekropol". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
==2003==
*1–3 (tegelikult 1–2). [[Haljand Udam]]. "Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest"
*3–6. [[Allen Ginsberg]]. "Ameerika: valik luuletusi 1947–1996". Inglise keelest tõlkinud [[Contra]], [[Lauri Kitsnik]], [[Hasso Krull]], [[Andres Langemets]], [[Margit Langemets]], [[Jürgen Rooste]], [[Tõnu Õnnepalu]]
*7–8. "Viikingid Vínlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*9–10. [[Edith Wharton]]. "Ethan Frome". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*11–14. [[Samuel Butler]]. "Eikugasil!". Inglise keelest tõlkinud [[Heiki Silvet]]
*15–16. [[Frans G. Bengtsson]]. "Pikkade juustega Merovingid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*17. [[Hermann Hesse]]. "Supelsaks: ülestähendusi Badeni tervisvetelt". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*18. [[Hugo Raudsepp]]. "Vaheliku vapustused"
*19–20. [[Jaan Kaplinski]], [[Johannes Salminen]]. "Ööd valged ja mustad: kirjavahetus aastast 2001". Soome ja rootsi keelest tõlkinud [[Aino Laagus]] ja [[Mari Allik]]
*21–23. [[Andonis Samarakis]]. "Viga". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]]
*24–25. [[Lena Jackson]]. "Päikeseratta all: reisikirju aedadest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anna Ydberg]]
*26. [[Sven Kivisildnik]]. "Päike, mida sa õhtul teed?"
*27–29. [[Katia Mann]]. "Minu kirjutamata memuaarid". Välja andnud [[Elisabeth Plessen]] ja [[Michael Mann]], saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*30. [[Fleur Jaeggy]]. "Vangipõlve õndsad aastad". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]
*31–32. [[Fredrik Lång]]. "Soome mehe mure". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*33–34. [[Jaan Undusk]]. "Quevedo"
*35–38. [[Göran Hägg]]. "Praktiline kõnekunst". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]]
*39–40. [[Thomas Mann]]. "Peremees ja koer". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ja [[Heli Mägar]]
==2004==
*1–3. [[Vaino Vahing]]. "Noor Unt"
*4. [[Ingmar Bergman]]. "Saraband". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*5–6. [[Ring Lardner]]. "Unetus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*7–9. [[Péter Nádas]] ja [[Richard Swartz]]. "Kahekõne: neli päeva 1989-ndal". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*10. [[Jacques Cazotte]]. "Armunud kurat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]
*11–14. [[Dido Sotiriu]]. "Verega joodetud maa". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*15–16. [[Carl Jonas Love Almqvist]]. "Sobib küll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ja [[Anu Saluäär]]
*17. [[Thomas Wolfe]]. "Kadunud poiss". Inglise keelest tõlkinud [[Lauri Pilter]]
*18. [[Ilmar Jaks]]. "Pleenum Heaolu Keskasutuses"
*19–20. [[Juri Buida]]. "Preisi pruut". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]]
*21–23. [[Joseph Conrad]]. "Salajane kaaslane. Varjujoon". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*24. [[Peter Altenberg]]. "Uut vana". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*25–26. [[Carl-Johan Vallgren]]. "Härra Bachmanni brošüüri jaoks". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]]
*27–28. [[Jerzy Pilch]]. "Kange ingli tiiva all". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*29–30. [[Olev Mikiver]]. "Heites pilku tagasi"
*31–32. [[Indro Montanelli]], [[Mario Cervi]]. "Aldo Moro juhtum". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]]
*33–35. "Vembuvana. Jänes: Winnebago triksterilood". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]
*36. [[Jean Paul]]. "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*37–39. [[Lars Norén]]. "Öö on päeva ema. Vaikne muusika". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*40. [[Francis Bacon]]. "Uus Atlantis. Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
==2005==
*1–2. [[Bernhard Linde]]. "«Noor-Eesti» kümme aastat"
*3–4. [[Menis Kumandareas]]. "Nende lõhn ajab mind nutma". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*5–7. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*8–10. [[Konstantin Vaginov]]. "Sokulaul". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]]
*11–12. [[Hans Christian Andersen]]. "Peer Õnneseen". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*13–14. [[Johann Gottfried Seume]]. "Apokrüüfid". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*15. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]]
*16–17. [[Andrei Gelassimov]]. "Janu". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]]
*18–20. [[Robert Girardi]]. "Vaporetto 13". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*21–23. [[Gudbergur Bergsson]]. "Luik". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]
*24–27. [[Ralph Waldo Emerson]]. "Inimkonna esindajad". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]], luuletõlked [[Mati Soomre]]
*28. [[Urmas Vadi]]. "Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!"
*29–30. [[Gaito Gazdanov]]. "Õhtu Claire'i pool". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]]
*31–32. [[Hiner Saleem]]. "Minu isa püss". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*33–34. [[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale". Hispaania keelest tõlkinud [[Triin Lõbus]]
*35–37. [[Joseph Roth]]. "Kaputsiinide hauakamber". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]]
*38–39. [[Adalbert Stifter]]. "Graniit. Mäekristall". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*40. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
==2006==
*1–2. [[Mati Unt]]. "Vend Antigone, ema Oidipus"
*3–4. [[Antti Tuuri]]. "Kuidas ma kirjutan romaani". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]]
*5–6. [[Hasso Krull]]. "Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast"
*7–8. [[Thomas Mann]]. "Völsungite veri. Segadus ja varajane valu". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]]
*9–10. [[Edwin A. Abbott]]. "Lapikmaa". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]]
*11–12. [[Jeremias Gotthelf]]. "Must ämblik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*13–15. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]]
*16–18. [[Bo Carpelan]]. "Suve varjud". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]]
*19. [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*20. [[Andrei Hvostov]]. "Henrik"
*21–23. [[Mare Kandre]]. "Naene ja dr. Dreuf". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]]
*24. [[Bettina Balàka]]. "Jahimeeste seas". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*25. "Carmina Burana" [24 laulu]. Ladina keelest tõlkinud [[Mati Soomre]]
*26. [[Gohar Markosjan-Käsper]]. "Teekond säravatele tippudele". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]]
*27–30. [[Slavenka Drakulić]]. "Nad ei teeks kärbselegi liiga: sõjakurjategijad Haagi kohtus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*31. [[Michel Lambert]]. "Kolmas trepiaste". Prantsuse keelest tõlkinud [[Helle Michelson]]
*32. [[Carl-Henning Wijkmark]]. "Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*33. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Tõmba sobimatu maha". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]
*34. [[Saalomon]]. "Laulude laul". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]]
*35. [[Johannes Aavik]]. "Keeleuuenduse lõpmatu kurv" ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] teatritekst)
*36. [[Jevgeni Griškovets]]. "Kuidas ma koera sõin". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]]
*37–40. "Loomingu raamatukogu" 50 aastat
==2007==
*1–2. [[Tiina Sepp]]. "Peregrina päevik".
*3–4. [[Raija Siekkinen]]. "See oli siin". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*5. [[Enn Soosaar]]. "Isa ja aeg".
*6. [[Juris Kronbergs]]. "Maa-alune luule". Läti keelest tõlkinud [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]]
*7. [[Valentin Kuik]]. "Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev".
*8–9. [[Juri Lotman]]. "Valik kirju". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ja [[Maiga Varik]]
*10. "Efrawci poeg Peredur: rüütliromaan". Kymri keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*11–12. [[Ingmar Bergman]]. "Lärmab ja veiderdab". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*13–16. [[Maria Kirschbaum-Pljuhhanova]]. "Mälu hoiab meid eluaeg koos". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]]
*17–18. [[Jaakov Šabtai]]. "Onu Perets tõuseb lendu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*19–20. [[Amar Annus]]. "Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast".
*21–22. [[Publius Cornelius Tacitus]], "Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Ladina keelest tõlkinud [[Kristi Viiding]]
*23–24. [[Rainer Maria Rilke]]. "Armastusest". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*25–26. [[Walter Benjamin]]. "Ühesuunaline tänav". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*27. [[Tomas Tranströmer]]. "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] ja [[Lennart-Hans Jürgenson]]
*28–29. [[Anu Saluäär]]. "Rändamisest ja väljarändamisest: reisikiri".
*30. [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*31–32. [[Manfred Kyber]]. "Pooles mastis". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*33–34. [[Ingvar Ambjørnsen]]. "Öö vastu sünget homset". Norra keelest tõlkinud [[Eha Vain]]
*35–36. [[Marcel Gauchet]]. "Religioonist demokraatias: essee ilmalikkuse arengust". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]]
*37–40. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
==2008==
*1. [[Ain Kaalep]]. "Jumalatosin"
*2. [[Nikos Kazantzakis]]. "Askees. Salvatores Dei". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]]
*3–4. [[Giacomo Leopardi]]. "Mõtted". Itaalia keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]
*5. [[Hindrik Prants]]. "Soome sild: Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul"
*6. [[Andrei Hvostov]]. "Projektijuht Posse"
*7–8. "Valik [[upanišadid|upanišade]]". Sanskriti keelest tõlkinud [[Martti Kalda]]
*9–10. [[Arthur Japin]]. "Suur maailm". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*11–12. "Tammany Halli Plunkitt: sari väga lihtsaid teese väga argise poliitika kohta Tammany filosoofi, endise senaatori [[George Washington Plunkitt]]i kõnedest, mida ta pidas New Yorgi ringkonnakohtu saapapuhastajapingist". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*13. [[Jakob Wassermann]]. "Caxamalca kuld". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*14. [[Miguel de Unamuno]]. "Püha Manuel hea, märter". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]
*15–17. [[Jehošua Kenaz]]. "Maastik kolme puuga. Muusikaline moment". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*18–20. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]]
*21–23. [[Billy Collins]]. "Allegooria surm". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Must]]
*24–25. [[Jürg Amann]]. "Robert Walseri eksiminek ehk ootamatu vaitjäämine". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*26. [[János Háy]]. "Géza-poisike". Ungari keelest tõlkinud [[Anne-Mari Anderson]], [[Siiri Erm]], [[Siiri Kolka]], [[Mariliis Laurend]], [[Kaidi Lõhmus]], [[Keiu-Nille Ollin]], [[Viktória Tóth]], [[Kristi Valk]], [[Veronika Varep]]
*27–30. [[Elin Toona]]. "Ella"
*31–32. [[Gertrude Leutenegger]]. "Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*33–34. [[George Steiner]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]]
*35–36. [[Maimu Berg]]. "Vene rulett. Euroopasse! Euroopasse!"
*37–39. [[Milorad Pavić]]. "Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest". Serbia keelest tõlkinud [[Maiga Varik]]
*40. [[Kuningas Taavet]]. "Laulud". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]]
==2009==
*1–2. [[Toomas Paul]]. "Uskmatu Tooma lugu"
*3–5. [[Vladimir Kantor]]. "Krokodill". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]
*6–7. [[Aphra Behn]]. "Oroonoko ehk kuninglik ori". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]]
*8–10. [[Dag Solstad]]. "Armand V.: Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]
*11–12. [[Nikolai Gogol]]. "Revident". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*13–15. [[Holger Kaints]]. "Lennukivaatleja"
*16. [[Judith Katzir]]. "Schlafstunde. Fellini kingad". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*17–18. [[Urs Widmer]]. "Ema kallim". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*19–20. [[Per Olov Enquist]]. "Allatõugatud ingel". Rootsi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*21–24. [[Israel Joshua Singer]]. "Jobu-Joše". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*25–27. [[Aleksei Gastev]]. "Töölislöögi poeesia: valik tekste". Vene keelest tõlkinud [[Aare Pilv]]
*28–30. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*31–34. [[Marta Sillaots]]. "Sealtpoolt künniseid: tagasivaade"
*35–36. [[Pascal Quignard]]. "Ekslevad varjud: viimne kuningriik I". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]
*37–40. [[Olavi Paavolainen]]. "Külalisena Kolmandas Reich'is". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
==2010==
*1–2. [[Tiit Hennoste]]. "Kommikoer ja pommikoer"
*3–4. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Väikesi vaatlusi". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*5–6. [[Tiitus]]. "Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*7–8. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Minu Taani onuke. Tuhk". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Jaan Ross]]
*9–10. [[Dag Solstad]]. "Ujedus ja väärikus". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]
*11. "Lind tulemäe kohal: Valik XX sajandi teise poole türgi luulet". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]]
*12–13. [[Alona Kimhi]]. "Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*14–15. [[Ricarda Huch]]. "Viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]
*16. [[Veikko Huovinen]]. "Poja surm". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]]
*17–19. [[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]], [[Pirkko Põdra]] ja [[Triin Lõbus]]
*20. [[Tiit Aleksejev]]. "Leegionärid"
*21. "Johannese ilmutus". Kreeka keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]]
*22–25. [[Ain Kalmus]]. "Päästa meid ära kurjast"
*26–29. [[Walter Benjamin]]. "Valik esseid". Koostanud ja kommenteerinud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Hasso Krull]] ja [[Tiiu Relve]]
*30. [[Claude Duneton]]. "Punaste metsade taga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]
*31–33. [[Kärgatav Kõu]]. "Ühe indiaanlase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]
*34–35. [[Antti Hyry]]. "Ait". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*36–37. [[Ilmar Mikiver]]. "Ankruketi lõpp: 9 esseed eesti luulest"
*38–40. [[Javier Marías]]. "Kirjapandud elud". Hispaania keelest tõlkinud [[Maria Kall]]
==2011==
*1–2. [[Hando Runnel]]. "Vee peal käimine keelatud"
*3. [[Moše Cordovero]]. "Deboora palmipuu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*4–6. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*7–8. [[Osamu Dazai]]. "Inimeseks kõlbmatu". Jaapani keelest tõlkinud [[Margis Talijärv]]
*9–10. [[Dag Solstad]]. "17. romaan". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]
*11–12. [[Georges Perec]]. "Ruumiliigid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]]
*13–14. [[Nora Ikstena]]. "Neitsi õpetus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]]
*15–16. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamets]]
*17–18. [[Ismail Kadare]]. "Kuri aasta". Albaania keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]
*19. [[Vladimir Glotser]]. "Maria Durnovo: minu mees Daniil Harms". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*20. [[Ülo Mattheus]]. "Vabanemine kuulmise läbi"
*21–23. [[Paul Bourget]]. "Esseid kaasaja psühholoogiast". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]
*24–25. [[Valeri Popov]], [[Andrei Arjev]], [[Jelena Skulskaja]]. "Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünnipäeva puhul". Koostanud Jelena Skulskaja, vene keelest tõlkinud [[Ingrid Velbaum-Staub]]
*26–28. [[Katarzyna Grochola]]. "Armastuse avaldus". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]
*29–30. [[Juhani Aho]]. "Üksi". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*31–34. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sein". Prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]] ja [[Marit Karelson]]
*35–37. [[Urs Widmer]]. "Isa raamat". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]]
*38–39. [[Torgny Lindgren]]. "Mälestused". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*40. [[Gabriel Zaid]]. "Liiga palju raamatuid". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]]
==2012==
*1–2. [[Andrus Kivirähk]]. "Kevadine Luts".
*3–6. [[W. H. Auden]]. "39 luuletust ja 5 esseed". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]]
*7. [[Václav Havel]]. "Lahkumine". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*8–10. [[Miranda July]]. "Siin oledki sa kõige rohkem oma". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]]
*11–12. [[August Strindberg]]. "Üksi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]
*13–14. [[Jean-Louis Fournier]]. "Issi, kus me lähme?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]
*15. [[Marina Palei]]. "Küla". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]], [[Irina Belobrovtseva]] järelsõna
*16–17. [[Norman Manea]]. "Klounidest: diktaator ja kunstnik". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]
*18. [[Peter Handke]]. "Kirjaniku õhtupoolik". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]
*19–20. [[Hasso Krull]]. "Jumalanna pesa"
*21–23. [[Mihhail Artsõbašev]]. "Naine, nagu ta seal seisis". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]], järelsõna [[Vaapo Vaher]]
*24–27. [[Nancy Huston]]. "Murrangujooned". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*28–30. [[Marek Tamm]]. "Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist"
*31–32. [[Karl Ristikivi]]. "Lõhkemata pomm. Pimenägemine". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]]
*33–35. [[Paolo Nori]]. "Tuubat ei ole". Itaalia keelest tõlkinud [[Heidi Grenzen]]
*36–37. [[Kristina Carlson]]. "Härra Darwini aednik". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]]
*38–39. [[Doris Lessing]]. "Vanaemad". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]
*40. [[Hjalmar Söderberg]]. "Lookesed". Rootsi keelest tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Arnold Ravel]], [[Anu Saluäär]]
==2013==
*1–3. [[Madis Kõiv]]. "Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned"
*4–5. [[Tatu Vaaskivi]]. "Maarjamaa". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*6–8. [[Alexander Genis]]. "Dovlatov ja tema ümbrus". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]
*9–10. [[André Breton]]. "Nadja". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]]
*11–12. [[Jüri Valge]]. "Kas siis selle maa keel...?"
*13–16. [[Ryszard Kapuściński]]. "Reisid Herodotosega". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]. Tsitaadid [[Herodotos]]e raamatust «[[Historia|Historia»]] vanakreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] ja [[Kaarina Rein]]
*17–18. [[Winfried Georg Sebald]] "Õhusõda ja kirjandus". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*19–20. "Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Mart Kuldkepp]]
*21–23. [[Juan José Millás]]. "Asjad kutsuvad meid". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] ja [[Margarita Kuusmaa]]
*24–27. [[Bohumil Hrabal]]. "Ma teenindasin Inglise kuningat". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]
*28–30. [[Pepetela]]. "Platoo ja stepp". Portugali keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]]
*31–32. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Vestlused professor Y-iga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]]
*33–35. [[Virginia Woolf]]. "Olemise hetked. Märkmed möödanikust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]]
*36–37. [[Roberto Bolaño]]. "Tšiili nokturn". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]
*38–40. [[Ulla-Lena Lundberg]]. "Siber: tiivuline autoportree". Rootsi keeles tõlkinud [[Anu Saluäär]]
==2014==
*1. [[Tiit Aleksejev]]. "Kuningad. Näidend aastast 1343".
*2–3. [[Undinė Radzevičiūtė]]. "Ei mingit Baden-Badenit". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]
*4–5. [[Joel Haahtela]]. "Kadumispunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]
*6–8. [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. "Õnne põik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]
*9–11. [[Walter Benjamin]]. "Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku". Koostanud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]
*12–13. [[Kristīne Želve]]. "Juukselõikaja-tüdruk". Läti keelest tõlkinud [[Hannes Korjus]]
*14–15. [[Richard Millet]]. "Märkmeid Eestist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Eda Lepp]]
*16–19. [[Dezső Kosztolányi]]. "Anna Édes". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]]
*20. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart"
*21–23. [[Mercè Rodoreda]]. "Teemandi väljak". Katalaani keelest tõlkinud [[Maria Kall]]
*24–25. [[Bruno Schulz]]. "Kaneelipoed". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*26–27. [[Boriss Jevsejev]]. "Kitsas elulint". Vene keelest tõlkinud [[Kristiina Mänd]]
*28–29. [[Kim Thúy]]. "Ru". Prantsuse keelest tõlkinud (ja järelsõna kirjutanud) [[Triinu Tamm]]
*30. [[Charles Baudelaire]]. "Mu alasti kistud süda". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]], järelsõna [[Hasso Krull]]
*31–33. [[Marusja Klimova]]. "Siniveri". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]
*34. [[Ivan Turgenev]]. "Senilia". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]]
*35–38. [[Enrique Vila-Matas]]. "Pariisile ei tule iial lõppu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]
*39. [[Maria Jotuni]]. "Kõik õige on vastupidav". Soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]]
*40. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
==2015==
*1. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Neljakuningapäev]]".
*2. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]].
*3–4. [[Benjamín Prado]]. "Lumes on tühjus". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]].
*5–6. [[Emmanuel Bove]]. "Minu sõbrad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].
*7. [[Theodor Kallifatides]]. "Uus maa minu akna taga". Rootsi keelest tõlkinud [[Ruth Laidmets]].
*8–9. [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel".
*10–11. [[Heinrich von Kleist]]. "Berliini õhtulehed". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*12–14. [[Šolem Aš]]. "Oru laul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]].
*15–16. [[Lydia Davis]]. "Arved klaariks". Inglise keelest tõlkinud [[Triin Tael]].
*17–18. [[Christa Wolf]]. "Mis jääb. August". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]].
*19–20. [[Mia Couto]]. "Iga inimene on omaette rass". Portugali keelest tõlkinud [[Tiina Vahtras]].
*21–23. [[Ugo Foscolo]]. "Jacopo Ortise viimased kirjad". Itaalia keelest tõlkinud [[Eva Kolli]].
*24–27. [[Vladimír Macura]]. "Bonne". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]].
*28–30. [[Marcel Proust]]. "Esseid kirjandusest ja kunstist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]].
*31–33. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Rasmus Hanseni kirjutuskera". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]].
*34. [[Maria Jotuni]]. "Armastus". Novellid. Soome keelest tõlkinud [[Evelin Banhard]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Hille Lagerspetz]], [[Ave Leek]], [[Mihkel Mõisnik]], [[Asta Põldmäe]], [[Arvi Sepp]] ja [[Eva Velsker]].
*35–36. [[Witold Gombrowicz]]. "Neitsilikkus ja teisi jutte". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]].
*37–39. [[Roberto Bolaño]]. "Liuväli". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]].
*40. [[Alf Henrikson]]. "Saatuse sõrmed: ajalooline mõttemäng". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].
==2016==
*1. [[Eda Ahi]], [[Kärt Hellerma]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Maarja Kangro]], [[Tiina Ann Kirss]], [[Veronika Kivisilla]], [[Helga Nõu]], [[Carolina Pihelgas]], [[Anu Saluäär]], [[Jelena Skulskaja]], [[Triin Soomets]], [[Elin Toona]], [[Elo Viiding]]. "Kolmteist eesti kirja".
*2–5. [[Alexander Genis]]. "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]].
*6–8. [[Jaan Undusk]]. "Teekond Hispaania".
*9–10. [[Eugen Ruge]]. "Cabo de Gata". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]].
*11–13. [[Djuna Barnes]]. "Öömets". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]].
*14. [[Eeva Park]]. "Geeniuste algkursus".
*15–16. [[Michel Faber]]. "Fahrenheiti kaksikud". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]].
*17–18. [[Niels Fredrik Dahl]]. "Eelmisel suvel". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]].
*19–20. [[Danilo Kiš]]. "Boriss Davidovitši hauakamber". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]].
*21–24. [[Nancy Huston]]. "Loomispäevik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]].
*25–28. [[Olli Jalonen]]. "Poisiraamat". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]].
*29–30. [[Wolfgang Hildesheimer]]. "Armutud legendid". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Uudelt]], järelsõna kirjutanud [[Mati Sirkel]].
*31–32. [[Mateiu Caragiale|Mateiu I. Caragiale]]. "Curtea-Veche kuningad". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*33. [[Elo Viiding]]. "Lühikesed ja lihtsad lood".
*34–37. [[Marusja Klimova]]. "Majake Bois-Colombes'is". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*38–39. [[Michel Houellebecq]]. "Maailma vastu, elu vastu". Prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik.
*40. [[Joaquim Maria Machado de Assis]]. "Hulluarst". Portugali keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].
==2017==
* [[Sirje Olesk]], [[Anu Saluäär]]. "Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost".
*1–2. "Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu". Koostanud [[Arvo Krikmann]]
*3–4. [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]. "Jutustused". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]
*5. [[Jean-Philippe Toussaint]]. "Tung ja kannatlikkus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]
*6–7. [[Mihkel Mutt]]. "Mõtted".
*8–10. [[Kirmen Uribe]]. "Bilbao-New York-Bilbao". Baski keelest tõlkinud [[Merilin Kotta]]
*11–12. [[Aki Ollikainen]]. "Must muinasjutt". Soome keelest tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]]
*13–14. [[H. G. Wells]]. "Venemaa pimeduses". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]]
*15–17. [[Charles Baudelaire]]. "Kunstlikud paradiisid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]]
*18–20. [[Péter Esterházy]]. "Hrabali raamat". Ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]
*21–22. [[Ernst Jünger]]. "Marmorkaljudel". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]
*23–24. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare'i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]
*25–26. [[Virginia Woolf]]. "Kirjutamata romaan ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Mirjam Parve]]
*27–29. [[Albert Engström]]. "Anders Zorni elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]
*30–32. [[Herman Bang]], "Tee ääres". Taani keelest tõlkinud [[Eva Velsker]]
*33–34. [[Nikolai Baturin]], "Fööniksbergi karussell".
*35. [[Clarice Lispector]]. "Tähetund". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]].
*36–39. [[Martin Luther]], "Lauakõned". Saksa keelest tõlkinud [[Vallo Ehasalu]].
*40. [[Kęstutis Navakas]]. "Kala peeglis". Valinud ja leedu keelest tõlkinud [[Rein Raud]].
==2018==
*1–2. [[Tiit Aleksejev]], [[P. I. Filimonov]], [[Meelis Friedenthal]], [[Andrei Hvostov]], [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Kalle Käsper]], [[Paavo Matsin]], [[Ülo Mattheus]], [[Enn Nõu]], [[Olev Remsu]], [[Peeter Sauter]], [[Lauri Sommer]], [[Urmas Vadi]], [[Rein Veidemann]] ja [[Toomas Vint]]. "Kuusteist Eesti kirja".
*3–4. [[Patrik Ouředník]]. "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]].
*5. [[Émile Zola]]. "Kuidas surrakse". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]].
*6–9. [[Robert Walser]]. "Õed-vennad Tannerid". Saksa keelest tõlkinud [[Liisi Rünkla]].
*10–11. [[Jossif Brodski]]. "Atlantise lähistel. Valik luuletusi". Koostanud [[Mihhail Lotman]], vene ja inglise keelest tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]].
*12–14. [[Inga Gaile]]. "Klaas". Läti keelest tõlkinud [[Aive Mandel]].
*15–17. [[Moritz von Kotzebue]]. "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud [[Agur Benno]].
*18. [[László Krasznahorkai]]. "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]].
*19–20. [[Sergio Pitol]]. "Mefisto valss ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]].
*21. [[Ingmar Bergman]]. "Puumaaling. Pärast proovi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ja [[Anu Saluäär]].
*22. [[Doris Lessing]]. "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]].
*23–24. [[Georges Rodenbach]]. "Surnud Brugge". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]].
*25. [[Jüri Kolk]]. "Esimene malbe päev sel aastal".
*26–29. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Zürichis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]].
*30–32. [[Friedrich Hölderlin]]. "Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*33–35. [[Annie Saumont]]. "Aeg elada ja teisi jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Esko]].
*36–37. [[Pirkko Saisio]]. "Kaini tütar". Soome keelest tõlkinud [[Hille Lagerspetz]].
*38. [[Khalil Gibran]]. "Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused". Inglise keelest tõlkinud [[Rauno Alliksaar]].
*39–40. [[Theodor Kallifatides]]. "Veel üks elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].
==2019==
*1–3. [[Mare Kandre]]. "Kurat ja jumal". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]]
*4–5. [[David Foster Wallace]]. "Teatavate piiride poorsusest". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]], järelsõna [[Raili Marling]].
*6–9. [[Urmas Vadi]]. "Ballettmeister".
*10–12. [[Bruno Schulz]]. "[[Liivakella sanatoorium]]". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]
*13–15. [[Alain Mabanckou]]. "Katkine Klaas". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]]
*16. [[Werner Bergengruen]]. "Poplavkin ja teised jutud". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*17–18. [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]]. "Vanapoiss".
*19–20. [[Jorgos Seferis]]. "Müütiline jutustus. Logiraamat III". tõlkinud [[Kaarina Rein]].
*21–23. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Petrogradis". Vene keelest tõlkinud [[Jaana Peterson]]
*24–26. [[Zakes Mda]]. "Suremise viisid". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]].
*27–29. [[Etgar Keret]]. "Kissingeri igatsedes". Heebrea keelest tõlkinud [[Margus Alver]].
*30–31. [[Claudio Magris]]. "Teine meri". Itaalia keelest tõlkinud [[Eda Ahi]].
*32–34. [[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]]. "Valik esseid kirjandusest". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]].
*35–36. [[Giedra Radvilavičiūtė]]. "Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]].
*37. [[Jean Echenoz]]. "Jooks". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].
*38–40. "[[Roomlaste teod]]". Ladina keelest tõlkinud [[Anni Arukask]], [[Marilyn Fridolin]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Marten Teemant]], [[Tuuli Triin Truusalu]], [[Martin Uudevald]], [[Kristi Viiding]].
==2020==
*1–3. [[Jaan Kross]]. "Tiit Pagu". Järelsõna [[Jaan Undusk]].
*4–5. [[Max Blecher]]. "Valgustatud urg". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*6–7. [[Bohumil Hrabal]]. "Liiga vali üksindus". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]].
*8–9. [[Samanta Schweblin]]. "Nähtamatu niit". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ruth Sepp]].
*10–11. [[Tuula-Liina Varis]]. "Tahan tunda, et elan". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]].
*12–13. [[Jitshak Šami]]. "Isade kättemaks". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]].
*14–15. [[Albert Engström]]. "Moskoviidid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].
*16–17. [[Yōko Tawada]]. "Kahtlased kujud öises rongis". Jaapani keelest tõlkinud [[Lauri Kitsnik]].
*18–19. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kaks Praha lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]].
*20. [[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi|Aleksei Tolstoi]]. "Vereimeja". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*21–23. [[Don DeLillo]]. "Kosmopolis". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]].
*24–26. [[Sergi Žadan]]. "Depeche Mode". Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]].
*27–28. [[Armin Kõomägi]]. "Perifeeria kangelased".
*29–31. [[Enrique Vila-Matas]]. "Bartleby & Co". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]].
*32–33. [[Ilya Kaminsky]]. "Kurtide vabariik". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]].
*34–35. [[Gustave Flaubert]]. "November". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]].
*36. [[Péter Esterházy]]. "Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest". Koostanud ja ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]].
*37–40. [[Margaret Atwood]]. "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest". Inglise keelest tõlkinud [[Maarja Pärtna]].
==2021==
*1–2. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "''Untermensch'': minu lõhkikistud elu". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]].
*3. [[Vivant Denon]]. "Ei mingit homset". Tõlkinud ja saatesõna [[Malle Talvet]].
*4–5. [[Anna Žīgure]]. "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost". Läti keelest tõlkinud [[Arno Baltin]].
*6–9. [[Dubravka Ugrešić]]. "Romaanijõe forsseerimine". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]].
*10–12. [[José Luís Peixoto]]. "Ei ühtki pilku". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]].
*13. [[Willem Frederik Hermans]]. "Hoitud maja". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]].
*14–16. [[Peeter Sauter]]. "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas".
*17–18. [[Lukianos]]. "Kõnelused surnutega". Ladina keelest tõlkinud [[Marilyn Fridolin]].
*19–20. [[Marcin Wicha]]. "Asjad, mida ma ära ei visanud". Poola keelest tõlkinud [[Margus Alver]].
*21–22. [[Anton Tšehhov]]. "Elu igavus ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Anita Soovik]]. Saatesõna [[Katrin Hallas]].
*23–25. [[Nellie Bly]]. "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]].
*26–28. [[Lotta Olsson]]. "Surnute tõeline arv". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Aet Varik]].
*29–30. [[Theodor Kallifatides]]. "Taplus Trooja pärast". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]].
*31–34. [[Tsitsi Dangarembga]]. "Närvilised olud". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]].
*35–36. [[Thomas Bernhard]]. "Hukkasaaja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]].
*37–38. [[Éric Vuillard]]. "[[Päevakord]]". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]].
*39–40. [[Moritz von Kotzebue]]. "Vene sõjavang prantslaste seas". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Agur Benno]].
==2022==
*1–2. [[Mehis Heinsaar]]. "Ööpäevik".
*3–6. [[Carlo Levi]]. "Kristus jäi pidama Ebolis". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Järelsõna kirjutanud [[Kristiina Rebane]].
*7. [[Byung-Chul Han]]. "Läbipaistvusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]].
*8–9. [[Bernardo Atxaga]]. "Need taevad". Baski keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merilin Kotta]].
*10. [[Tõnis Vilu]]. "Kõik linnud valgusele".
*11–12. [[Patti Smith]]. "Pühendumus". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paula Taberland]].
*13–15. [[Justus Lipsius]]. "Laimamisest. Meelekindlusest". Ladina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kristi Viiding]].
*16–17. [[Tiziano Scarpa]]. "Stabat Mater". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]].
*18–19. [[Guntis Berelis]]. "Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Contra]].
*20. [[Michael Köhlmeier]]. "Idüll uppuva koeraga". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Mägar]].
*21–23. [[Jelena Tšižova]]. "Naiste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]].
*24–25. [[Peedu Saar]]. "Loomad".
*26-27. [[Mircea Cărtărescu]]. "Ruletimängija". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. ''Ilmumas''.
*28. [[Hella S. Haasse]]. "Uruq". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. ''Ilmumas''.
*29-30. [[Natsume Sōseki]]. "Noorsand". Jaapani keelest tõlkinud [[Maarja Jaanits]]. ''Ilmumas''.
*31-33. [[Samuel Beckett]]. "Molloy". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]. ''Ilmumas''.
==LR kuldsari==
===2020===
*1. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot. Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ja [[Leo Metsar]].
*2. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]].
*3. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]].
*4. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]].
*5. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]].
*6. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] ja [[Krista Kaer]].
===2021===
*1. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart".
*2. [[Ilf ja Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]].
*3. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]].
*4. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]].
*5. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]].
*6. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]], [[Anu Lutsepp]].
===2022===
*1. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Sirje Kiin]]. ''Ilmumas''.
*2. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]. ''Ilmumas''.
*3. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna [[Anu Saluäär]]. ''Ilmumas''.
*4. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". Illustreerinud [[Heldur Laretei]]. ''Ilmumas''.
*5. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Uustrüki saatesõna [[Tõnu Õnnepalu]]. ''Ilmumas''.
*6. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Hendrik Lindepuu]]. ''Ilmumas''.
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]]
[[Kategooria:Raamatusarjad]]
j9co5ticc8m09rh6s3sobh7hq60x7tg
Coop Eesti
0
97797
6180097
6146264
2022-08-19T10:17:29Z
2001:7D0:8425:7980:11C0:E617:C4AA:7463
wikitext
text/x-wiki
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Coop Eesti
| logo =
| asutamisaeg = [[1902]]
| asutajad =
| peakorter = Suur-Sõjamäe 70, Soodevahe küla, Rae vald, 75322 Harjumaa
| valdkonnad =
| tooted = toidukaubad, kodutarbed, kioskites, tanklates, ja turgudel
| teenused =
| käive = netokäive 752 mln eurot (2021)<ref name="dv04072019">[https://www.dv.ee/novosti/2019/07/04/magaziny-grossja-nastupajut-na-pjatki-prism Магазины Гросся наступают на пятки Prisma], Деловые Ведомости, 04.07.2019</ref>
| tegevuskasum = 11,6 mln eurot (2018)<ref name="dv04072019"/>
| võrguleht = [https://www.coop.ee www.coop.ee]
| Facebook = www.facebook.com/CoopEesti/
| E-pood = www.ecoop.ee/et/
}}
Coop Eesti Keskühistu koordineerib üle Eesti asuvate [[tarbijate ühistu]]te tegevust. Coop Eesti omanikeks on Niko
2021. aasta seisuga hõlmas Coop üle 100 konsumi ja 14 maksimarketit.
2021. aastal oli Coop Eesti käive ligi 752 miljonit eurot ning turuosaks hinnanguliselt 24,7 protsenti.<ref name="kaive-kasvas">[https://www.err.ee/1608160015/coopi-kaive-kasvas-ligi-700-miljoni-euroni "Coopi käive kasvas ligi 700 miljoni euroni"] ERR, 30. märts 2021</ref>
== Struktuur ==
Coop Eesti koosneb 18 piirkondlikust tarbijate ühistust ja Coop Eesti Keskühistust. Keskühistu eesmärk on toetada ja arendada ühistute vahelist koostööd kaupade sisseostmisel, logistikas, turunduses, kaupluste kontseptsioonide ülesehitamisel ning arendusprojektides. Coop Eesti Keskühistule kuulub Coop Energia OÜ ja ligikaudu 42% [[Coop Pank|Coop Pangast]].
* 18 iseseisvat piirkondlikku tarbijate ühistut,
* 320 [[kauplus]]t (2019),<ref name="dv04072019"/>
* Üle 6000 [[töötaja]]t,
* ligi 70 000 klientomanikku.
[[Pilt:WMEE-exp2019-(006) Kambja.jpg|pisi|[[Kambja]] [[Konsum]] 2019. aastal]]
== Tegevus ==
[[Pilt:Kose AjaO.JPG|pisi|[[Kose (Võru vald)|Võru Kose]] A ja O kauplus 2013. aastal]]
Coop Eestil on 330 kauplust, mille alla kuuluvad Coop [[Maksimarket]]id, Coop [[Konsum]]id, Coop Väikekauplused (endise nimega [[A ja O (kauplus)|A ja O]]) ning Coop Ehituskeskus. Coop Eesti pakub alates [[2016]]. aastast ööpäev läbi avatud [[e-pood|e-poe]] teenust veebilehel [https://www.ecoop.ee/ eCoop.ee]
Coop Eesti oli [[2018]] toidu- ja esmatarbekauba Eesti turuliider turuosaga 22,73%.<ref name="dv04072019"/>
Coop Eesti konsolideeritud jaekaubanduse netokäive 2018 oli 589 miljonit eurot.<ref name="dv04072019"/>
== Eesti tarbijate ühistud ==
{| class="wikitable sortable"
|-
! Ühistu!! Asutamise aasta
|-
| [[Antsla Tarbijate Ühistu]]|| [[1902]]
|-
| [[Rapla Tarbijate Ühistu]]|| [[1904]]
|-
| [[Vändra Tarbijate Ühistu]]|| 1904
|-
| [[Saaremaa Tarbijate Ühistu]]|| [[1905]]
|-
| [[Hiiumaa Tarbijate Ühistu]]|| [[1907]]
|-
| [[Viljandi Tarbijate Ühistu]]|| [[1908]]
|-
| [[Tartu Tarbijate Ühistu]]|| 1908
|-
| [[Lihula Tarbijate Ühistu]]|| 1908
|-
| [[Abja Tarbijate Ühistu]]|| [[1909]]
|-
| [[Harju Tarbijate Ühistu]]|| 1909
|-
| [[Tõrva Tarbijate Ühistu]]|| [[1910]]
|-
| [[Haapsalu Tarbijate Ühistu]]|| [[1911]]
|-
| [[Võru Tarbijate Ühistu]]|| 1911
|-
| [[Järva Tarbijate Ühistu]]|| 1911
|-
| [[Kilingi-Nõmme Majandusühistu]]|| 1911
|-
| [[Põltsamaa Majandusühistu]]|| [[1914]]
|-
| Keskühistu|| 1917
|-
| [[Jõgeva Majandusühistu]]|| [[1919]]
|-
| [[Elva Tarbijate Ühistu]]|| [[1921]]
|-
| [[Põlva Tarbijate Ühistu]]|| [[1932]]
|}
== Omamärgitooted ==
Coopil on neli omamärgitootesarja – "Säästu", "Hüva", "Coop", "Supreme" ja lisaks teiste Coopide omamärgitooted Coopi kaubamärgi nime all.
* Säästu tooted: hea hind ja kvaliteet, igapäevased tooted (121 toodet)
* Hüva tooted: hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted (65 toodet)
* Coopi tooted: väga hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted (uus sari)
* Supreme-tooted: kõrge kvaliteediga tooted (7 toodet)
* Muud omamärgitooted: ligikaudu 285 teiste Coopide toodet Coopi kaubamärgi nime all
== Säästukaart ja Säästukaart Pluss ==
Coop Eesti annab välja Säästukaarti ja Säästukaart Plussi. Coop Eestil on umbes 600 000 püsiklienti, neist Säästukaardi omanikke on ligikaudu 500 000 ning Säästukaart Plussi omanikke ligi 100 000. Esimene Coop Eesti liikme- ja püsikliendikaart Säästukaart väljastati 1999. aastal.
Säästukaart võimaldab osa saada paljudest soodus- ja eripakkumistest Coop Eesti kauplustes ja koostööpartnerite juures ning osaleda boonusprogrammis.
Säästukaart Pluss maksekaardiga saab kaupade eest ka tasuda ning võtta Coop Eesti kaupluste kassadest välja sularaha.
Kõikidele Säästukaardi omanikele kehtib Coop Eesti kauplustes oma sünnipäeval ning 5 päeva enne ja pärast peolauatoodete soodustus 10%. Soodustus rakendub personaalse Säästukaardi (põhi- või lisakaardi) registreerimisel kassas.
== eCoop ==
Alates 2016. aastast pakub Coop Eesti [[Harjumaa]]l ja [[Tallinn]]as kojuveoteenust. 2018. aasta kevadel laienes eCoop ka [[Pärnu]]sse ja selle ümbrusse. Esimesena Eestis võttis 2018. aasta sügisel Coopi e-pood kasutusele täisfunktsionaalsed toidukapid, mis säilitavad kaupa nii jahutatud kui ka sügavkülmutuse režiimis.
== Nutikassad ==
Paljudes Coopi kauplustes on kasutusel nutikassad, mis muudavad igapäevaostude sooritamise kiiremaks ja lihtsamaks. Coopi kauplustes on saadaval nii iseteeninduskassad kui ka skaneerimispuldid.
Iseteeninduskassades skaneerib klienditeenindaja asemel tooted klient ise ning tasub seejärel Säästukaart Plussi või pangakaardiga. Iseteeninduskassa sobib hästi väiksemate ostude sooritamiseks.
Skaneerimispuldiga saab klient toote riiulilt võttes kohe skaneerida ja endale kotti asetada ilma, et peaks hiljem uuesti kassas kotti lahti pakkima. Iseteeninduskassas tuleb kliendil pult tagastada ning ostu eest tasuda.
== E-poe toidukapid ==
2018. aasta sügisel tõi Coopi e-pood turule uudse teenuse, mis esimesena Eestis toimetab kliendi tellitud toidu- ja esmatarbekaubad täisfunktsionaalsesse toidukappi.
Nutikapid on jagatud kolme eri temperatuuriga tsoonideks – sügavkülma, jahe- ja tavatemperatuuriga kapid. Viimastel on ka soojendusfunktsioon, et talviste miinuskraadide korral säiliks tavatemperatuuriga kapis toidu hoiustamiseks nõutud plusskraadid. Sarnased kapid on end tõestanud näiteks nii Rootsi kui ka Moskva talves.
Esimesed kuus nutikappi paigaldati Tallinna põhimagistraalide äärde, kus kliendil on töölt koju sõites kõige mugavam peatuda ning tellitud kaup aega kulutamata kaasa haarata.
== Coop Kokad ==
Coop Kokad (endise nimega MaksiKöök) on [[1995]]. aastal loodud kaubamärk, mille tooted on müügil enamikus Coop Eesti kauplustes ja veebipoes. Coop Kokkade sortimendis on umbes 150 toodet: salatid, kulinaariatooted, suupistete valiktooted, valmistoidud ja magustoidud.
== Keskühistu juhid läbi ajaloo ==
{| class="wikitable sortable"
|-
! Esimees !! Ametiaeg
|-
| [[Juhan Kukk]] || 1917 ([[mai]]-[[juuni]])
|-
| [[Hermann Namsing]]|| 1917–1923
|-
| Juhan Kukk|| 1923–1924
|-
| [[Juhan Narma|Juhan Nihtig]]|| 1924–1930
|-
| [[Johan Pitka]] || 1930–1937
|-
| [[Jaan Põdra]]|| 1938–1940
|-
| [[Ernst Vinter]]|| 1941
|-
| [[Artur Reintamm]]|| 1941–1944
|-
| [[Voldemar Jaanus]]|| 1944–1946
|-
| [[Georg Nellis]]|| 1946–1952
|-
| [[Valter Vaino]]|| 1952–1975
|-
| [[Ago Madik]]|| 1975–1984
|-
| [[Andres Aruvald]]|| 1984–1992
|-
| [[Mati Sumberg]]|| 1992–1995
|-
| [[Uno Koppelmaa]]|| 1995–1998
|-
| [[Jaan Koppel]]|| 1998–2001
|-
| [[Mihkel Sims]]|| 2001–2002
|-
| Rein Sepp|| 2002–2009
|-
| [[Kati Kusmin]]|| 2009–2012
|-
| [[Jaanus Vihand]]|| 2012–2019
|-
| [[Alo Ivask]]|| 2019–
|}
== Ajalugu ==
Esimene [[tarbijate ühistu]] asutati [[1902]]. aastal [[Antsla]]s, kus 17 põllumeest otsustasid võõraste kaupmeeste suure vaheltkasu vältimiseks üheskoos [[vikat]]eid osta. Antsla põllumehed mõistsid, et sarnasel moel on võimalik hankida ka muud kaupa ning müüa seda oma inimestele võõra kaupmehega võrreldes odavamalt. Selleks asutati Antsla Tarbijate Ühistu, mille loomine pani alguse ühistulisele kaubandusele Eestis. Esimesed rahvuslikud tarbijateühistud asutati 1902. aastal Antslas ja [[Sindi]]s, 1903. aastal asutati ühistu [[Kolga-Jaani]]s ja [[Rapla]]s jm. Eriti aktiivselt asutati ühistuid 1907.–1912. aastatel. 1913. aastal tegutses 135 kaubandusühistut, suurem osa neist maal.
=== Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus ===
1917. aastaks oli Eestis 133 tarbijate ühistut. [[7. mai]]l 1917 asutati koostöö arendamiseks katusorganisatsioonina [[Eesti Tarvitajateühisuste Liit]]. Eesti Tarvitajate Keskühisuse juhataja oli aastatel 1917–1935 [[Johan Nihtig]]. 1918. aastal tegutses Eesti Vabariigi territooriumil 136 kaubandusühistut. 21.03.1919. aastal võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu "Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise korra" seaduse. Selle põhjal sai asutatav selts või ühisus tegevusloa ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem asutatud seltsid ja ühisused pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus. 1919. aastal muudeti liidu põhikirja ja organisatsioon sai nimeks Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (ETK). 1923. aastal tegutses Eestis 285 tarbijateühistu, alates 1925. aastast hakkas nende arv vähenema — osa väiksema käibega ühistuid kas lõpetas tegevuse või ühines mõne suuremaga. 26.03.1926. aastal võttis Riigikogu vastu ühistute tööd reguleeriva "Kooperatiivühingute ja nende liitude seaduse muutmise seaduse", mis oli ka tarvitajateühisuste tegevuse aluseks. Teine tähtsam kaubandusühistu oli [[Kaubanduslik Keskühisus Estonia]].
Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse ülesanne oli varustada oma liikmesühinguid kvaliteetse ja soodsa kaubaga. Selleks sõlmiti lepinguid kodu- ja välismaa ettevõtetega ning toodeti oma tehastes tarbijate soovitud kaupa. ETK omandusse kuulusid mitmed ettevõtted: [[ETK tubakavabrik|tubakavabrik]],<ref>[https://dea.digar.ee/article/uhisuudised/1933/07/08/2 Tarvitajateühingud kavatsevad eratubakavabrlkute boikotti], Ühistegelised Uudised, nr. 27, 8 juuli 1933</ref> keemiatehas [[AS Orto|Orto]], Kopli masinatehas, [[ETK Põltsamaa Tehased|Põltsamaa ettevõtted]], Johansoni paberivabrik jne. Oma liikmete kaudu hakkas ETK põllupidajailt kokku ostma põllu- ja aiasaadusi nii töötlemiseks kui ka ekspordiks.
1932. aastal asutati Tallinnas keemiatööstusettevõte Orto. Ortos arendati nelja tootesuunda: [[tarbekeemia]] (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), [[kodukeemia]] (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, metallipuhastaja), [[tööstuskeemia]] (taskulambipatareid) ja [[parfümeeria]] (seep, hambapasta, kölnivesi, juukseõli, näokreem). 1936. aastal asutati [[Kopli]]s, ETK metallitehas, kus toodeti peamiselt põllutööriistu: loorehasid, kartulivõtjaid, kuid ka jalgrattaid ja autosid.
Tallinnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Siimoni tänav]]a nurgal asus [[ETK tubakavabrik]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1934/11/24/14 ETK awab uue tubakawabriku hoone.], Postimees (1886-1944), nr. 322, 24 november 1934</ref>
=== Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit ===
[[3. aprill]]il 1941 toimunud [[Eesti NSV]] tarbijate kooperatsiooni I vabariiklikul kongressil nimetati ETK ümber Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikuks Liiduks ehk lühendatult ETKVL-iks ja selle struktuur viidi vastavusse Nõukogude Liidu tarbijate kooperatsiooniga.
1944. aastal taastati tarbijate kooperatiivide maakondlikud liidud ja tegutses 155 tarbijate kooperatiivi. [[Eesti NSV haldusjaotus|1950. aastal moodustati endiste maakondade]] asemele 39 rajooni, kooperatiivide maakondlikud liidud muudeti rajooniliitudeks. 11.11.1952. aastal nimetati rajooniliidud ümber rajooni tarbijate kooperatiivide liitudeks (RTKL). 1968. aastal kuulus ETKVL-i kaks rajooniliitu 13 kooperatiiviga ja 30 vahetult alluvat kooperatiivi. ETKVL arendas kooperatiivkaubandust ja -tööstust, organiseeris põllumajandussaaduste ja tooraine varumist ja kokkuostu. Suuremad tööstus- ja põllumajandusettevõtted olid [[AS Orto|keemiakombinaat Orto]], tootmiskoondis Kooperaator, [[Põltsamaa Põllumajanduskombinaat]], [[Pärnu kalakombinaat]] jne.
=== Eesti Tarbijateühistute Keskühistu ===
[[Fail:Maksimarketi avamine 94 (01).jpg|pisi|Tihniku Maksimarketi avamine 1994. aastal ETK endises hulgilaos. See oli Eesti esimene Maksimarket]]
[[19. detsember|19. detsembril]] 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimi ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (lühemalt Eesti Tarbijate Keskühistu).
Alates [[2015]]. aastast võeti kasutusele rahvusvaheline ühiskaubanduse kaubamärk Coop.
== Vaata ka ==
* [[Coop Ühiskaubandusmuuseum]]
* [[COOP logistikakeskuse päikeseelektrijaam]]
* [[ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehas]]
== Viited ==
{{Viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://www.coop.ee Coop Eesti koduleht]
* [https://www.facebook.com/CoopEesti/ Coop Eesti Facebook]
* [https://ecoop.ee/et/ E-pood]
* Merilin Pärli [https://www.err.ee/613460/intervjuu-vihand-coop-on-turuliider-vaatamata-konkurentide-unistustele "Intervjuu | Vihand: Coop on turuliider vaatamata konkurentide unistustele"] ERR, 19. august 2017
[[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]]
[[Kategooria:Coop Eesti| ]]
ka70hzby52b0v432fwja2s0zrniqemo
Laagri (Tallinn)
0
103507
6179967
6150926
2022-08-18T20:11:07Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Laagri
| pilt = Laagri asumi kaart.png
| pindala = 0,41<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref>
| elanikke = 906 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" />
| asendikaardi_pilt = Tallinn laagri asum.png
}}
[[Fail:Laagri raudteepeatus.jpg|thumb|Laagri endine raudteepeatus]]
'''Laagri''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Asum piirneb [[Pääsküla]] asumi ja [[Saue vald|Saue vallaga]]. Laagri asumi lõunapiiril kulgeb [[Pääsküla jõgi]], mis lahutab asumit [[Laagri|Laagri alevikust]]. Asumi pindala on 0,41 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" />
Laagri asum on saanud nime selle järgi, et asumi territooriumil asus [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ja [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal vangilaager ning 1920ndatel sõjaväelaager.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
== Ajalugu ==
Laagri oli kunagi osa [[Pääsküla]]st, kuid vangilaagri ja hiljem sõjaväelaagri tekkimine tõrjus Pääsküla nime kõrvale. Sõjaväelaste transpordi paremaks korraldamiseks avati Laagris 1932. aastal [[Laagri raudteepeatus|raudteepeatus]]. Peatus asus [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõest]] lõuna pool ning kujutas endast tüüpilist teivasjaama "piletimüügiga vagunis".<ref name=":0" />
1957. aastal otsustas Eesti NSV põllumajandusministeerium luua Laagrisse individuaalelamute elamurajooni. Tol ajal kuulusid Laagri alad Tuleviku kolhoosile, mis tähendas, et krundi suurus võis olla 1200 m<sup>2</sup> (linnas 600 m<sup>2</sup>). 1958. aastal puhastati maa võsast, loodi tänavateplaneering, märgiti maha trassid jne. Kuna Laagri maa oli soostunud, tuli seda kuivendada, milleks loodi üle 10 kilomeetri drenaaži.<ref name=":0" />
Laagri maa-ala jaotati 151 krundiks, mille arv vähenes hiljem 109-le. Laagrisse lisandusid mõned korterelamud, 1962. aastal ehitati kauplus.
1958. aastal rajati raudteepeatusse perroon ja piletimüügiruum.<ref name=":0" />
Laagri asumi need alad, mis jäid [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõest]] põhja poole, liideti Tallinnaga 1968. aastal. Jõest lõuna pool olev osa jäi [[Harju rajoon|Harju rajooni]] osaks.<ref name=":0" />
== Elanikkond ==
{| class="wikitable"
!Aasta
!Arvestuslik rahvaarv<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" />
|-
|2017
|906
|-
|2016
|913
|-
|2015
|923
|-
|2014
|935
|-
|2013
|953
|-
|2012
|929
|-
|2011
|880
|}
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased aga 10–19%. Eestlaste osakaal oli 80–100%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38</ref>
== Laagri asumi tänavad ==
Laagri asumis on järgmised tänavad: [[Männimetsa tee (Tallinn)|Männimetsa tee]], [[Arukaskede puiestee]], [[Sookaskede puiestee]], [[Kaskede puiestee]], [[Pajude puiestee]], [[Lehiste puiestee]], [[Pärnade puiestee]], [[Paplite puiestee]], [[Saarvahtra puiestee]], [[Tammede puiestee]] ja [[Põdra tänav]].
== Vaata ka ==
*[[Vana-Pääsküla]]
==Viited==
{{Viited}}
{{Tallinna asumid}}
[[Kategooria:Nõmme linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]
cb0o9b5m1mrw79f83d1j0clvulwrkla
Vallo Reimaa
0
106619
6180079
6141914
2022-08-19T09:13:16Z
Sillerkiil
58396
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Vallo Reimaa at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Vallo Reimaa 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Vallo Reimaa''' (sündinud [[8. mai]]l [[1961]] [[Kose]]l) on Eesti poliitik ja pedagoog. Ta oli [[5. aprill]]ist [[2007]] kuni [[23. jaanuar]]ini [[2008]] [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] regionaalminister.
[[20. jaanuar]]il [[2008]] kutsus IRL-i volikogu ta regionaalministri kohalt tagasi.
==Haridus==
Vallo Reimaa on lõpetanud [[1979]]. aastal [[Kose Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://www.kose.edu.ee/w3/media/LENNUD.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-03-08 |arhiivimisaeg=2015-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150328152322/http://www.kose.edu.ee/w3/media/LENNUD.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 1986. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo ja ühiskonnateaduste õpetajana.
==Töökohad==
*1982–1986 [[Puhja Keskkool]]i õpetaja
*1986–1990 [[Kohtla Põhikool]]i direktori asetäitja õppealal
*1991–1998 [[Jõhvi]] linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik
*1994–2005 [[Virumaa Kõrgkool]]i, [[Majandusõiguse ja Politoloogia Instituut|Majandusõiguse ja Politoloogia Instituudi]], [[Kohtla-Järve Polütehnikum]]i, [[TTÜ Kohtla-Järve Kolledž]]i, [[Erakolledž Futurum-2|Erakolledži Futurum-2]] ja [[Tallinna Ülikool]]i lektor
*1999. aastast Jõhvi linnavolikogu liige, alates 2002. aastast esimees
*1999–2007 [[Jõhvi Põhikool|Jõhvi Gümnaasium]]i direktor
*2007–2008 regionaalminister
*2012–2015 [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i direktor
*2015–... Tartu Tamme Kooli direktor Ta on [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige. [[20. jaanuar]]il [[2008]] kutsus IRL-i volikogu ta regionaalministri kohalt tagasi.
==Tunnustus==
*2005 [[Ida-Virumaa teenetemärk]]
*2006 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.siseministeerium.ee/30808 Vallo Reimaast Siseministeeriumi kodulehel]
*[http://www.epl.ee/artikkel/380207 "IRL-i üllatusminister: Jõhvi koolijuht"] [[Eesti Päevaleht]], 30. märts 2007
*[http://www.postimees.ee/170108/esileht/siseuudised/306748.php "Regionaalminister sattus erakonnas kriitikatule alla"] [[Postimees]], 17. jaanuar 2008
{{JÄRJESTA:Reimaa, Vallo}}
[[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti regionaalministrid]]
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1961]]
ftd91lh52ep2n4iyhtswm3plsu8blpg
Chelsea FC
0
106711
6180106
6178692
2022-08-19T10:52:40Z
KungFuDuck
33833
/* Praegune koosseis */
wikitext
text/x-wiki
{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}}
{{Jalgpalliklubi
| nimi = Chelsea
| pilt =
| pildiallkiri =
| täisnimi = Chelsea Football Club
| hüüdnimi = ''The Pensioners'' (kuni 1952)<br />''The Blues''
| lühend =
| asutatud = 10. märtsil 1905
| väljak = [[Stamford Bridge]], [[London]]
| mahutavus = 40 834
| ametinimetus1 = Esimees
| esimees = [[Bruce Buck]]
| omanik = [[Roman Abramovitš]]
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener = [[Thomas Tuchel ]]
| liiga = [[Premier League]]
| hooaeg = [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]]
| positsioon = 4. koht
| muster_la1= _chelsea2021h|muster_b1= _chelsea2021h|muster_ra1= _chelsea2021h|muster_sh1 = _chelsea2021h|muster_so1 =
| vasakkäsi1=0000FF |kere1=0000FF |paremkäsi1=0000FF |püksid1=0000FF |sokid1=FFFFFF
| muster_la2=_chelsea2021a|muster_b2= _chelsea2021a|muster_ra2=_chelsea2021a|muster_sh2 =_chelsea2021a|muster_so2 =
| vasakkäsi2=BCD3E7 |kere2=BCD3E7 |paremkäsi2=BCD3E7 |püksid2=BCD3E7 |sokid2=0000FF
| veeb = http://www.chelseafc.com/home
| e mäng =
| võit =
| kaotus =
| mängija =
| fännid =
| auhinnad =
}}
'''Chelsea FC''' on [[1905]]. aastal asutatud [[Inglismaa]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[London]]is. Klubi kodustaadion on algusest peale olnud [[1877]]. aastal valminud [[Stamford Bridge]], mis ei asu [[Chelsea]] linnaosas, nagu nime järgi võiks arvata, vaid hoopis naaberlinnaosas [[Fulham]]is.
Chelsea on kuuekordne Inglismaa [[Premier League]]'i meister, kaheksakordne [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|Inglismaa karikavõistluste]] ja viiekordne [[Inglismaa liiga karikas|Inglismaa liiga karika]] võitja.
Esimese tõelise edu saavutas Chelsea jalgpalliklubi 1955. aastal, mil tuldi Inglismaa jalgpalli [[Inglismaa jalgpalli 1. liiga|1. liiga]] meistriks. Tol ajal oli see Inglismaa kõrgeim liiga. Kuni 2000. aastateni õnnestus Chelseal saavutada vaid üksikuid võite. Pärast vene ärimehe [[Roman Abramovitš]]i omandusse minekut [[2003]]. aastal on Chelsea FC tulnud viis korda Premier League'i meistriks hooaegadel [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–05]], [[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–06]], [[Premier League'i hooaeg 2009–2010|2009–10]], [[Premier League'i hooaeg 2014–2015|2014–15]] ja [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]]. Chelsea on võitnud [[UEFA Meistrite Liiga]] hooaegadel [[UEFA Meistrite Liiga 2011–2012|2011–12]] ja [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020–21]] ning [[UEFA Euroopa Liiga]] hooaegadel [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–13]] ja [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]].
==Ajalugu==
Aastal [[2003]] ostis Chelsea vene ärimees [[Roman Abramovitš]].<ref>[http://www.ohtuleht.ee/142555 Tšuktšimaa kuberner Roman Abramovitš ostis üle poole Chelsea aktsiatest]</ref> Ta hankis meeskonda suurte summade eest uusi tippmängijaid. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–2005]] oli klubi peatreeneriks portugallane [[José Mourinho]],<ref>[http://sport.delfi.ee/archive/chelsea-peatreeneriks-sai-jose-mourinho.d?id=7953545 Chelsea peatreeneriks sai Jose Mourinho]</ref> kes viis klubi esimese meistritiitlini 50 aasta jooksul. Mourinho käe all jõudis Chelsea kahe meistritiitlini, kahe liiga karikavõiduni ja ühe [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|FA Cupi võiduni]]. [[20. september|20. septembril]] [[2007]] teatas Mourinho peatreeneri kohalt tagasiastumisest. Ajakirjanduses olid juba mõnda aega levinud oletused Mourinho ja Abramovitsi halbade suhete kohta.
9. veebruaril [[2009]] teatas klubi, et vallandab 2008. aasta juulist peatreenerina töötanud brasiillase [[Luiz Felipe Scolari]]. Uueks peatreeneriks sai [[Guus Hiddink]]. Hollandlane viis klubi [[UEFA Meistrite Liiga]] poolfinaali, kus tuli mängida [[Barcelona FC|Barcelona]]ga. Esimene kohtumine peeti [[Camp Nou]]l, kus mäng jäi 0:0 viiki. Teises, [[Stamford Bridge|Stamford Bridge']]l toimunud ja 1:1 viigiga lõppenud mängus lõi [[Andrés Iniesta]] Barcelona viigivärava alles 93. minutil. Hiddinki ajal jõudis Chelsea ka FA Cupi finaali ning finaalkohtumises saavutatud võit tõi Hiddinkile kui Chelsea peatreenerile tema ainsa tiitli. Samas viis ta Chelsea kolmandale kohale Premier League'is.
Kaks päeva pärast hooaja lõppu teatati Guus Hiddinki lahkumisest ja uueks peatreeneriks sai [[AC Milan]]i endine peatreener [[Carlo Ancelotti]]. Ancelotti esimene saavutus oli võita World Football Challenge, kus mängiti klubidega AC Milan, [[Milano Internazionale]], [[Club América]] ja [[Seattle Sounders FC|Seattle Sounders]]. Chelsea võitis kõiki nimetatud klubisid. Järgmisena võitis Chelsea Ancelotti käe all [[FA Community Shield]] mängu [[Manchester United]]i vastu tulemusega 2:2 normaalajal. Mäng jätkus [[penaltiseeria]]ga, mille 3:1 võit lõpetas Chelsea senise 'penaltineeduse'.
==Hooajad==
===Hooaeg 2010–2011===
[[Premier League'i hooaeg 2010–2011|Premier League'i hooajal 2010–2011]] oli Londoni Chelsea tiitlit kaitsev meister. Chelsea lõpetas hooaja teisel kohal. Chelsea alustas [[FA Cup]]i kolmandast voorust, kus mängiti üle [[Ipswich Town]] 7:0. Väravad lõid [[Salomon Kalou|Kalou]], [[Daniel Sturridge|Sturridge]] (2), [[Nicolas Anelka|Anelka]], [[Frank Lampard|Lampard]] (2) ja omavärava lõi [[Carlos Edwards|Edwards]]. Neljandas voorus mängiti [[Everton FC|Everton]]iga: esimene mäng lõppes [[Viik|viig]]iga 1:1, teises kaotati pärast seisuga 1:1 lõppenud normaalaega [[penaltiseeria]]s 3:4.
Chelsea alustas League Cupi kolmandast voorust, kus mängiti [[Newcastle United]]iga. [[Patrick van Aanholt]] lõi värava juba 6. minutil. Mäng lõppes seisuga 3:4, Newcastle'i võiduvärava lõi [[Shola Ameobi]] 90. minutil.
;UEFA Meistrite Liiga
Chelsea alustas [[UEFA Meistrite Liiga]] [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|hooaega 2010–11]] otse alagrupiturniirist. [[Olympique de Marseille]], [[Moskva Spartak]] ja [[MŠK Žilina]] sattusid Londoni klubiga ühte gruppi. Esimeses mängus alistati [[Žilina]] meeskond 4:1, kaks Chelsea väravat lõi [[Nicolas Anelka]]. Järgmises ringis tuli 2:0 võit Marseille'i Olympique üle. Kolmandas ringis kohtusid omavahel Moskva Spartak ja Chelsea, mäng lõppes Chelsea 2:0 võiduga. Väravad lõid [[Juri Žirkov|Žirkov]] ja [[Nicolas Anelka|Anelka]]. Alagrupi neljandas mängus kohtuti taas Spartakiga, aga seekord kodus. [[Branislav Ivanović|Ivanović]] tegi duubli, Chelsea võitis 4:1. Kodus peetud mängus Žilinaga oli Chelsea pärast esimest poolt kaotusseisus. 19. minutil viis [[Babatounde Bello]] [[Slovakkia]] meeskonna juhtima, kuid [[Daniel Sturridge]]'i ja [[Florent Malouda]] väravad tõid viienda võidu. Viimases mängus Marseille'ga lõi prantslaste ründaja Brandao 81. minutil kohtumise ainsa värava. Chelsea ja Marseille said grupist edasi.
Kaheksandikfinaalis oli Chelsea vastaseks [[FC Kopenhaagen]]. Esimeses ringis võitis Chelsea 2:0, Anelka tegi taas duubli. Teises ringis seis viigistati 0:0 ning Chelsea pääses veerandfinaali.
Veerandfinaalis oli Chelsea vastaseks [[Manchester United FC|Manchester United]]. Esimese ringi võitis United 1:0. [[Wayne Rooney]] lõi 24. minutil ainsa värava. Teises ringis viis Hernandez 43. minutil Manchesteri meeskonna juhtima. 69. minutil jäi Chelsea Ramirese teise kollase kaardi tõttu kümnekesi. Drogba viigistas mängu 77. minutil. Kahe mängu kokkuvõttes oli Chelsea 2:1 taga, võitis Manchester United 3:1.
===Hooaeg 2011–2012===
2011. aasta suvel sai klubi peatreeneriks [[Portugallased|portugallane]] [[André Villas-Boas]], kes eelmisel hooajal koos klubiga [[FC Porto]] tuli [[UEFA Euroopa Liiga]] meistriks. 4. märtsil 2012 vallandati portugallane ja hooaja lõpuni töötas meeskonnaga itaallane [[Roberto Di Matteo]]. Premier League hooaja lõpetas Chelsea 6. kohal. Klubi jõudis ka [[FA Cup]]finaalini, milles alistas [[Liverpool FC|Liverpool]]i 2:1. Väravad lõid [[Ramires]] ja [[Didier Drogba|Drogba]]. Chelsea alustas [[Carling Cup]]i 2011–2012 hooaega kolmandast voorust, milles mängiti [[Fulham FC|Fulham]]iga. Normaal- ja lisaaeg lõppesid 0:0 viigiga. [[Penaltiseeria]]s olid Chelsea mängijad edukamad (4:3). Neljandas voorus lisaajal võideti [[Everton FC|Everton]]i 2:1, 116. minutil lõi värava Chelsea [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] [[Daniel Sturridge]]. 28. novembril 2011 toimunud veerandfinaalis oli Chelsea vastaseks [[Liverpool FC|Liverpool]]. Mäng Stamford Bridge'i staadionil lõppes Chelsea 0:2 kaotusega ja klubi langes karikasarjast välja.
;UEFA Meistrite Liiga
Hooajal 2011–12 osales klubi [[UEFA Meistrite Liiga 2011-2012|UEFA Meistrite Liiga 2011–12]] grupifaasis. Chelsea alagrupivastasteks said [[Valencia CF|Valencia]], [[Leverkuseni Bayer]] ja [[KRC Genk|Genk]]. Chelsea alustas 2:0 võiduga Bayeri üle. Seejärel mängiti [[Mestalla staadion]]il Valenciaga 1:1 viiki. Chelsea värava lõi 56. minutil [[Frank Lampard]], kuid 83. minutil tema asemele tulnud [[Salomon Kalou]] mängis kolme minuti pärast oma karistusalas käega ja [[Roberto Soldado]] realiseeris [[penalti]]. Londonlased võitsid esimese kohtumise Belgia klubiga Genk 5:0, aga teise matši tulemuseks oli viik 1:1. [[Ramires]]i väravale vastas täpse löögiga Genki ründaja [[Jelle Vossen]]. Alagrupi eelviimases kohtumises Bayeriga viis [[Didier Drogba]] Chelsea juhtima, aga [[Eren Derdiyok]]i ja [[Manuel Friedrich]]i väravad tõid [[Leverkusen]]i meeskonnale võidu.<ref>[http://sport.err.ee/jalgpall/5cc6296d-5583-421a-9bb9-9f54de9e8dfa Leverkuseni Bayer üllatas viimastel minutitel Chelseat ja tagas edasipääsu]</ref> Viimane kohtumine Valenciaga oli otsustav mõlema meeskonna jaoks, sest selles selgus alagrupi teise koha võitja ning väljalangemismängudes osaleja. Didier Drogba lõi londonlaste esimese värava juba 3. minutil ning hiljem [[Juan Mata]] söödust veel ühe. Ramires lisas 3. värava ja lõpptulemus jäi 3:0 Chelsea kasuks. Kuna Bayer mängis viimases voorus viiki, sai Chelsea oma alagrupis esikoha.
Kaheksandikfinaalis sai Chelsea vastaseks [[SSC Napoli]]. Esimese mängu kaotas Londoni klubi tulemusega 1:3. Chelsea ainsa värava lõi Juan Mata. Teine mäng toimus Stamford Bridge'il 14. märtsil. Põhiaeg lõppes 3:1 Chelsea kasuks. Kahe mängu kokkuvõttes andis see tulemuseks 4:4. [[Branislav Ivanović]]i värav lisaajal tõi Londoni klubile võidu ja kindlustas edasipääsu veerandfinaali.
Veerandfinaalis mängis Chelsea [[SL Benfica]]ga. Inglismaa klubi võitis mõlemad mängud: 1:0 [[Lissabon]]is ja 2:1 kodus.
Poolfinaalis mängis Chelsea tiitlikaitsja [[FC Barcelona]]ga. [[Didier Drogba]] lõi esimese mängu ainsa värava.
Teine mäng toimus 24. aprillil [[Camp Nou]]l. Barcelona läks esimesel poolajal 2:0 juhtima, kusjuures Chelsea kaitsja [[John Terry]] sai kahe Barcelona värava vahelisel ajal punase kaardi. [[Ramires]]i esimese poolaja lõpus löödud värava tõttu mindi vaheajale seisul 2:1. Kahe mängu kokkuvõttes viinuks see Chelsea Meistrite Liiga finaali. Teise poolaja alguses määras kohtunik Chelseale penalti, kuid [[Lionel Messi]] lõi palli latti. [[Fernando Torres]] lõi kohtumise viimasel minutil värava ja mäng lõppes 2:2 viigiga.
Chelsea võitis turniiri, kui alistas [[Allianz Arena]]l penaltiseerias [[Müncheni Bayern]]i 4:3. Normaal- ja lisaaeg lõppesid 1:1 viigiga.
Värava lõid [[Thomas Müller]] 83. minutil ja [[Didier Drogba]] 88. minutil. [[Arjen Robben]] eksis penaltiga.
===Hooaeg 2012–2013===
13. juunil 2012 teatas Chelsea koduleht, et Roberto Di Matteo jätkab tööd klubi peatreenerina. Leping sõlmiti järgnevaks kaheks aastaks. 2012. aasta novembris asendas Matteod [[Rafael Benítez]]. Suvise [[Üleminekuaken|üleminekuakna]] jooksul liitusid klubiga [[Marko Marin]], vennad [[Eden Hazard|Eden]] ja [[Thorgan Hazard]], [[Oscar dos Santos Emboaba Junior|Oscar]], [[César Azpilicueta]] ja [[Victor Moses]]. Klubist lahkusid [[Didier Drogba]], [[José Bosingwa]], [[Salomon Kalou]] ja [[Raul Meireles]].
Londoni klubi kaotas [[Community Shield|superkarika mängus]] [[Manchester City FC|Manchester Cityle]] 2:3. 40. minutil lõi esimese värava Fernando Torres, siis aga sai Chelsea kaitsja [[Branislav Ivanović]] punase kaardi ning Manchester City lõi 14 minuti jooksul 3 väravat. Kümme minutit enne mängu lõppu lõi [[Ryan Bertrand]] ühe värava tagasi, kuid kohtumise lõppseisuks jäi 2:3.
31. augustil toimus [[Monaco]]s [[Euroopa superkarikas|Euroopa superkarika]] mäng, Chelsea vastaseks oli [[Madridi Atlético]]. Hispaania klubi ründaja [[Radamel Falcao]] lõi esimese poolaja jooksul Chelseale kolm väravat. Teisel poolajal lõi Atlético kaitsja [[Miranda (jalgpallur)|Miranda]] veel ühe värava, Chelsea suutis vastata vaid [[Gary Cahill]]i löödud väravaga. Kohtumise lõppseisuks jäi 4:1.
Chelsea vastasteks UEFA Meistrite Liiga alagrupis olid [[Torino Juventus]], [[Donetski Šahtar]] ja Taani klubi [[FC Nordsjælland|Nordsjælland]]. Turniiri alustas Chelsea ja Torino Juventuse 2:2 viik, mõlemad Chelsea väravad lõi [[Oscar dos Santos Emboaba Junior|Oscar]]. Järgmisena tuli 4:0 võit [[FC Nordsjælland|Nordsjællandi]] üle. Esimene mäng Šahtariga lõppes Ukraina klubi 2:1 võiduga. Kohtumise Stamford Bridge'il võitis Chelsea 3:2, otsustava värava lõi 94. minutil [[Victor Moses]]. Otsustav mäng Torino Juventusega mängiti Itaalias, Juventus võitis 3:0, peaaegu kindlustades oma edasipääsu väljalangemismängudesse. Chelsea võitis Taani üle 6:1, kuid sai esimeseks meeskonnaks, kes pärast UEFA Meistrite Liiga võitu järgmisel aastal alagrupist edasi ei pääsenud.
;UEFA Euroopa Liiga
Pärast väljalangemist Meistrite Liigast jätkas Chelsea mängimist Euroopas, [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]] kuueteistkümnendikfinaalis. Esimene mäng [[Praha Sparta]]ga toimus 14. veebruaril [[Praha]]s. Chelsea võitis [[Oscar dos Santos Emboaba Junior|Oscar]]i väravast 1:0. Kohtumine [[Stamford Bridge]]'il lõppes 1:1 viigiga, väravad lõid [[David Lafata]] ja [[Eden Hazard]]. Kaheksandikfinaalis oli londonlaste vastaseks sai [[Bukaresti Steaua]]. Chelsea kaotas mängu Rumeenias 0:1, ainus värav tuli penaltist. Kodumängus tuli 3:1 võit. Esimene veerandfinaali kohtumine [[Kaasani Rubin]]iga lõppes 3:1 võiduga, väravaid lõid [[Fernando Torres]] (2) ja [[Victor Moses]]. Teises kohtumises tuli 2:3 kaotus. Poolfinaalis alistati [[Šveits]]i klubi [[FC Basel|Basel]] 2:1 võõrsil ja 3:1 [[Stamford Bridge]]'il. Finaalkohtumine [[Lissaboni Benfica]]ga toimus 15. mail 2013 [[Amsterdam ArenA]]l. [[Eden Hazard]] ei osalenud mängus vigastuse tõttu. Torres lõi mängu esimese värava 60. minutil, kaheksa minutit hiljem realiseeris [[Óscar Cardozo]] penalti. Mängu viimasel lisaminutil lõi [[Branislav Ivanović]] [[Juan Mata]] nurgalöögist peaga värava ja tõi Londoni klubile esimese [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]] meistritiitli.
==Mängijad==
=== Praegune koosseis ===
''Seisuga 3. veebruar 2022''
{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=1|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Kepa Arrizabalaga]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=3|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Marcos Alonso]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=5|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Jorginho (sündinud 1991)|Jorginho]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=6|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Thiago Silva]]}}
{{JK koosseis mängija|no=7|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[N'Golo Kanté]]}}
{{JK koosseis mängija|no=8|rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Mateo Kovačić]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=10|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Christian Pulisic]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=12|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Ruben Loftus-Cheek]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=13|rah=ENG|pos=VV|nimi=[[Marcus Bettinelli]]|märkus=}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=14|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Trevoh Chalobah]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=16|rah=SEN|pos=VV|nimi=[[Édouard Mendy]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=17|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Raheem Sterling]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=18|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Ross Barkley]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=19|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Mason Mount]]}}
{{JK koosseis mängija|no=20|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Callum Hudson-Odoi]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=21|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Ben Chilwell]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=22|rah=MAR|pos=PK|nimi=[[Hakim Ziyech]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=23|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Kenedy|Kenedy]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=24|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Reece James|Reece James]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=28|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[César Azpilicueta]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=29|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Kai Havertz]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=31|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Malang Sarr]]|märkus=}}
{{JK koosseis lõpp}}
== Saavutused ==
===Inglismaa===
*'''Inglismaa meistri tiitel''' ([[Football League First Division]], 1992. aastast [[FA Premier League]]) (6):
**1954–1955, [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–2005]], [[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–2006]], [[Premier League'i hooaeg 2009–2010|2009–2010]], [[Premier League'i hooaeg 2014–2015|2014–2015]], [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–2017]]
*'''[[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|FA Cup]]''' (8):
**1970, 1997, 2000, 2007, 2009, 2010, 2012, 2018
*'''[[Inglismaa liiga karikas]]''' (5):
**1965, 1998, 2005, 2007, 2015
*'''[[FA Community Shield|Charity Shield]] / [[FA Community Shield|Community Shield]]''' (4):
**1956, 2000, 2005, 2009
*'''[[Full Members Cup]]''' (2):
**1986, 1990
===Euroopa===
* '''[[UEFA Meistrite Liiga]]''' (2):
**[[UEFA Meistrite Liiga 2011–2012|2011–2012]], [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020–21]]
* '''[[UEFA Euroopa Liiga]]''' (2):
**[[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–2013]], [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]]
*'''[[UEFA karikavõitjate karikas]]''' (2):
**1971, 1998
*'''[[Euroopa superkarikas|UEFA Superkarikas]]''' (2):
**1998, 2021
===Maailm===
*'''[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmaemistrivõistlused]]''' (1):
** 2021
== Märkimisväärsed peatreenerid ==
{{vaata|Chelsea FC peatreenerite loend}}
*[[Ruud Gullit]] (1996–1998)
*[[Gianluca Vialli]] (1998–2000)
*[[Claudio Ranieri]] (2000–2004)
*[[José Mourinho]] (2004–2007, 2013–2015)
*[[Avram Grant]] (2008)
*[[Luiz Felipe Scolari]] (2008–2009)
*[[Guus Hiddink]] (2009, 2015–2016)
*[[Carlo Ancelotti]] (2009–2011)
*[[Roberto Di Matteo]] (2012)
*[[Rafael Benítez]] (2012–2013)
*[[Antonio Conte]] (2016–2018)
*[[Maurizio Sarri]] (2018–2019)
*[[Frank Lampard]] (2019–2021)
*[[Thomas Tuchel]] (2021–)
==Vaata ka==
*[[Chelsea aasta jalgpallur]]
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[http://www.chelseafc.com/page/LandingPage/0,,10268~1031634,00.html Chelsea FC ametlik koduleht]
* [http://sport.postimees.ee/?id=80137 Chelsea vallandas Luiz Felipe Scolari] Postimees, 9. veebruar 2009
* [[Sven Randlaid]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06154348 Chelsea peatreeneriks saab Guus Hiddink] ERR, 11. veebruar 2009
{{Premier League}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Chelsea FC| ]]
[[Kategooria:Premier League'i klubid]]
[[Kategooria:Londoni jalgpalliklubid]]
chlasuhw88tentpl81gqfx8fiqqh7h3
6180107
6180106
2022-08-19T10:52:55Z
KungFuDuck
33833
/* Praegune koosseis */
wikitext
text/x-wiki
{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}}
{{Jalgpalliklubi
| nimi = Chelsea
| pilt =
| pildiallkiri =
| täisnimi = Chelsea Football Club
| hüüdnimi = ''The Pensioners'' (kuni 1952)<br />''The Blues''
| lühend =
| asutatud = 10. märtsil 1905
| väljak = [[Stamford Bridge]], [[London]]
| mahutavus = 40 834
| ametinimetus1 = Esimees
| esimees = [[Bruce Buck]]
| omanik = [[Roman Abramovitš]]
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener = [[Thomas Tuchel ]]
| liiga = [[Premier League]]
| hooaeg = [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]]
| positsioon = 4. koht
| muster_la1= _chelsea2021h|muster_b1= _chelsea2021h|muster_ra1= _chelsea2021h|muster_sh1 = _chelsea2021h|muster_so1 =
| vasakkäsi1=0000FF |kere1=0000FF |paremkäsi1=0000FF |püksid1=0000FF |sokid1=FFFFFF
| muster_la2=_chelsea2021a|muster_b2= _chelsea2021a|muster_ra2=_chelsea2021a|muster_sh2 =_chelsea2021a|muster_so2 =
| vasakkäsi2=BCD3E7 |kere2=BCD3E7 |paremkäsi2=BCD3E7 |püksid2=BCD3E7 |sokid2=0000FF
| veeb = http://www.chelseafc.com/home
| e mäng =
| võit =
| kaotus =
| mängija =
| fännid =
| auhinnad =
}}
'''Chelsea FC''' on [[1905]]. aastal asutatud [[Inglismaa]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[London]]is. Klubi kodustaadion on algusest peale olnud [[1877]]. aastal valminud [[Stamford Bridge]], mis ei asu [[Chelsea]] linnaosas, nagu nime järgi võiks arvata, vaid hoopis naaberlinnaosas [[Fulham]]is.
Chelsea on kuuekordne Inglismaa [[Premier League]]'i meister, kaheksakordne [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|Inglismaa karikavõistluste]] ja viiekordne [[Inglismaa liiga karikas|Inglismaa liiga karika]] võitja.
Esimese tõelise edu saavutas Chelsea jalgpalliklubi 1955. aastal, mil tuldi Inglismaa jalgpalli [[Inglismaa jalgpalli 1. liiga|1. liiga]] meistriks. Tol ajal oli see Inglismaa kõrgeim liiga. Kuni 2000. aastateni õnnestus Chelseal saavutada vaid üksikuid võite. Pärast vene ärimehe [[Roman Abramovitš]]i omandusse minekut [[2003]]. aastal on Chelsea FC tulnud viis korda Premier League'i meistriks hooaegadel [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–05]], [[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–06]], [[Premier League'i hooaeg 2009–2010|2009–10]], [[Premier League'i hooaeg 2014–2015|2014–15]] ja [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]]. Chelsea on võitnud [[UEFA Meistrite Liiga]] hooaegadel [[UEFA Meistrite Liiga 2011–2012|2011–12]] ja [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020–21]] ning [[UEFA Euroopa Liiga]] hooaegadel [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–13]] ja [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]].
==Ajalugu==
Aastal [[2003]] ostis Chelsea vene ärimees [[Roman Abramovitš]].<ref>[http://www.ohtuleht.ee/142555 Tšuktšimaa kuberner Roman Abramovitš ostis üle poole Chelsea aktsiatest]</ref> Ta hankis meeskonda suurte summade eest uusi tippmängijaid. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–2005]] oli klubi peatreeneriks portugallane [[José Mourinho]],<ref>[http://sport.delfi.ee/archive/chelsea-peatreeneriks-sai-jose-mourinho.d?id=7953545 Chelsea peatreeneriks sai Jose Mourinho]</ref> kes viis klubi esimese meistritiitlini 50 aasta jooksul. Mourinho käe all jõudis Chelsea kahe meistritiitlini, kahe liiga karikavõiduni ja ühe [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|FA Cupi võiduni]]. [[20. september|20. septembril]] [[2007]] teatas Mourinho peatreeneri kohalt tagasiastumisest. Ajakirjanduses olid juba mõnda aega levinud oletused Mourinho ja Abramovitsi halbade suhete kohta.
9. veebruaril [[2009]] teatas klubi, et vallandab 2008. aasta juulist peatreenerina töötanud brasiillase [[Luiz Felipe Scolari]]. Uueks peatreeneriks sai [[Guus Hiddink]]. Hollandlane viis klubi [[UEFA Meistrite Liiga]] poolfinaali, kus tuli mängida [[Barcelona FC|Barcelona]]ga. Esimene kohtumine peeti [[Camp Nou]]l, kus mäng jäi 0:0 viiki. Teises, [[Stamford Bridge|Stamford Bridge']]l toimunud ja 1:1 viigiga lõppenud mängus lõi [[Andrés Iniesta]] Barcelona viigivärava alles 93. minutil. Hiddinki ajal jõudis Chelsea ka FA Cupi finaali ning finaalkohtumises saavutatud võit tõi Hiddinkile kui Chelsea peatreenerile tema ainsa tiitli. Samas viis ta Chelsea kolmandale kohale Premier League'is.
Kaks päeva pärast hooaja lõppu teatati Guus Hiddinki lahkumisest ja uueks peatreeneriks sai [[AC Milan]]i endine peatreener [[Carlo Ancelotti]]. Ancelotti esimene saavutus oli võita World Football Challenge, kus mängiti klubidega AC Milan, [[Milano Internazionale]], [[Club América]] ja [[Seattle Sounders FC|Seattle Sounders]]. Chelsea võitis kõiki nimetatud klubisid. Järgmisena võitis Chelsea Ancelotti käe all [[FA Community Shield]] mängu [[Manchester United]]i vastu tulemusega 2:2 normaalajal. Mäng jätkus [[penaltiseeria]]ga, mille 3:1 võit lõpetas Chelsea senise 'penaltineeduse'.
==Hooajad==
===Hooaeg 2010–2011===
[[Premier League'i hooaeg 2010–2011|Premier League'i hooajal 2010–2011]] oli Londoni Chelsea tiitlit kaitsev meister. Chelsea lõpetas hooaja teisel kohal. Chelsea alustas [[FA Cup]]i kolmandast voorust, kus mängiti üle [[Ipswich Town]] 7:0. Väravad lõid [[Salomon Kalou|Kalou]], [[Daniel Sturridge|Sturridge]] (2), [[Nicolas Anelka|Anelka]], [[Frank Lampard|Lampard]] (2) ja omavärava lõi [[Carlos Edwards|Edwards]]. Neljandas voorus mängiti [[Everton FC|Everton]]iga: esimene mäng lõppes [[Viik|viig]]iga 1:1, teises kaotati pärast seisuga 1:1 lõppenud normaalaega [[penaltiseeria]]s 3:4.
Chelsea alustas League Cupi kolmandast voorust, kus mängiti [[Newcastle United]]iga. [[Patrick van Aanholt]] lõi värava juba 6. minutil. Mäng lõppes seisuga 3:4, Newcastle'i võiduvärava lõi [[Shola Ameobi]] 90. minutil.
;UEFA Meistrite Liiga
Chelsea alustas [[UEFA Meistrite Liiga]] [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|hooaega 2010–11]] otse alagrupiturniirist. [[Olympique de Marseille]], [[Moskva Spartak]] ja [[MŠK Žilina]] sattusid Londoni klubiga ühte gruppi. Esimeses mängus alistati [[Žilina]] meeskond 4:1, kaks Chelsea väravat lõi [[Nicolas Anelka]]. Järgmises ringis tuli 2:0 võit Marseille'i Olympique üle. Kolmandas ringis kohtusid omavahel Moskva Spartak ja Chelsea, mäng lõppes Chelsea 2:0 võiduga. Väravad lõid [[Juri Žirkov|Žirkov]] ja [[Nicolas Anelka|Anelka]]. Alagrupi neljandas mängus kohtuti taas Spartakiga, aga seekord kodus. [[Branislav Ivanović|Ivanović]] tegi duubli, Chelsea võitis 4:1. Kodus peetud mängus Žilinaga oli Chelsea pärast esimest poolt kaotusseisus. 19. minutil viis [[Babatounde Bello]] [[Slovakkia]] meeskonna juhtima, kuid [[Daniel Sturridge]]'i ja [[Florent Malouda]] väravad tõid viienda võidu. Viimases mängus Marseille'ga lõi prantslaste ründaja Brandao 81. minutil kohtumise ainsa värava. Chelsea ja Marseille said grupist edasi.
Kaheksandikfinaalis oli Chelsea vastaseks [[FC Kopenhaagen]]. Esimeses ringis võitis Chelsea 2:0, Anelka tegi taas duubli. Teises ringis seis viigistati 0:0 ning Chelsea pääses veerandfinaali.
Veerandfinaalis oli Chelsea vastaseks [[Manchester United FC|Manchester United]]. Esimese ringi võitis United 1:0. [[Wayne Rooney]] lõi 24. minutil ainsa värava. Teises ringis viis Hernandez 43. minutil Manchesteri meeskonna juhtima. 69. minutil jäi Chelsea Ramirese teise kollase kaardi tõttu kümnekesi. Drogba viigistas mängu 77. minutil. Kahe mängu kokkuvõttes oli Chelsea 2:1 taga, võitis Manchester United 3:1.
===Hooaeg 2011–2012===
2011. aasta suvel sai klubi peatreeneriks [[Portugallased|portugallane]] [[André Villas-Boas]], kes eelmisel hooajal koos klubiga [[FC Porto]] tuli [[UEFA Euroopa Liiga]] meistriks. 4. märtsil 2012 vallandati portugallane ja hooaja lõpuni töötas meeskonnaga itaallane [[Roberto Di Matteo]]. Premier League hooaja lõpetas Chelsea 6. kohal. Klubi jõudis ka [[FA Cup]]finaalini, milles alistas [[Liverpool FC|Liverpool]]i 2:1. Väravad lõid [[Ramires]] ja [[Didier Drogba|Drogba]]. Chelsea alustas [[Carling Cup]]i 2011–2012 hooaega kolmandast voorust, milles mängiti [[Fulham FC|Fulham]]iga. Normaal- ja lisaaeg lõppesid 0:0 viigiga. [[Penaltiseeria]]s olid Chelsea mängijad edukamad (4:3). Neljandas voorus lisaajal võideti [[Everton FC|Everton]]i 2:1, 116. minutil lõi värava Chelsea [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] [[Daniel Sturridge]]. 28. novembril 2011 toimunud veerandfinaalis oli Chelsea vastaseks [[Liverpool FC|Liverpool]]. Mäng Stamford Bridge'i staadionil lõppes Chelsea 0:2 kaotusega ja klubi langes karikasarjast välja.
;UEFA Meistrite Liiga
Hooajal 2011–12 osales klubi [[UEFA Meistrite Liiga 2011-2012|UEFA Meistrite Liiga 2011–12]] grupifaasis. Chelsea alagrupivastasteks said [[Valencia CF|Valencia]], [[Leverkuseni Bayer]] ja [[KRC Genk|Genk]]. Chelsea alustas 2:0 võiduga Bayeri üle. Seejärel mängiti [[Mestalla staadion]]il Valenciaga 1:1 viiki. Chelsea värava lõi 56. minutil [[Frank Lampard]], kuid 83. minutil tema asemele tulnud [[Salomon Kalou]] mängis kolme minuti pärast oma karistusalas käega ja [[Roberto Soldado]] realiseeris [[penalti]]. Londonlased võitsid esimese kohtumise Belgia klubiga Genk 5:0, aga teise matši tulemuseks oli viik 1:1. [[Ramires]]i väravale vastas täpse löögiga Genki ründaja [[Jelle Vossen]]. Alagrupi eelviimases kohtumises Bayeriga viis [[Didier Drogba]] Chelsea juhtima, aga [[Eren Derdiyok]]i ja [[Manuel Friedrich]]i väravad tõid [[Leverkusen]]i meeskonnale võidu.<ref>[http://sport.err.ee/jalgpall/5cc6296d-5583-421a-9bb9-9f54de9e8dfa Leverkuseni Bayer üllatas viimastel minutitel Chelseat ja tagas edasipääsu]</ref> Viimane kohtumine Valenciaga oli otsustav mõlema meeskonna jaoks, sest selles selgus alagrupi teise koha võitja ning väljalangemismängudes osaleja. Didier Drogba lõi londonlaste esimese värava juba 3. minutil ning hiljem [[Juan Mata]] söödust veel ühe. Ramires lisas 3. värava ja lõpptulemus jäi 3:0 Chelsea kasuks. Kuna Bayer mängis viimases voorus viiki, sai Chelsea oma alagrupis esikoha.
Kaheksandikfinaalis sai Chelsea vastaseks [[SSC Napoli]]. Esimese mängu kaotas Londoni klubi tulemusega 1:3. Chelsea ainsa värava lõi Juan Mata. Teine mäng toimus Stamford Bridge'il 14. märtsil. Põhiaeg lõppes 3:1 Chelsea kasuks. Kahe mängu kokkuvõttes andis see tulemuseks 4:4. [[Branislav Ivanović]]i värav lisaajal tõi Londoni klubile võidu ja kindlustas edasipääsu veerandfinaali.
Veerandfinaalis mängis Chelsea [[SL Benfica]]ga. Inglismaa klubi võitis mõlemad mängud: 1:0 [[Lissabon]]is ja 2:1 kodus.
Poolfinaalis mängis Chelsea tiitlikaitsja [[FC Barcelona]]ga. [[Didier Drogba]] lõi esimese mängu ainsa värava.
Teine mäng toimus 24. aprillil [[Camp Nou]]l. Barcelona läks esimesel poolajal 2:0 juhtima, kusjuures Chelsea kaitsja [[John Terry]] sai kahe Barcelona värava vahelisel ajal punase kaardi. [[Ramires]]i esimese poolaja lõpus löödud värava tõttu mindi vaheajale seisul 2:1. Kahe mängu kokkuvõttes viinuks see Chelsea Meistrite Liiga finaali. Teise poolaja alguses määras kohtunik Chelseale penalti, kuid [[Lionel Messi]] lõi palli latti. [[Fernando Torres]] lõi kohtumise viimasel minutil värava ja mäng lõppes 2:2 viigiga.
Chelsea võitis turniiri, kui alistas [[Allianz Arena]]l penaltiseerias [[Müncheni Bayern]]i 4:3. Normaal- ja lisaaeg lõppesid 1:1 viigiga.
Värava lõid [[Thomas Müller]] 83. minutil ja [[Didier Drogba]] 88. minutil. [[Arjen Robben]] eksis penaltiga.
===Hooaeg 2012–2013===
13. juunil 2012 teatas Chelsea koduleht, et Roberto Di Matteo jätkab tööd klubi peatreenerina. Leping sõlmiti järgnevaks kaheks aastaks. 2012. aasta novembris asendas Matteod [[Rafael Benítez]]. Suvise [[Üleminekuaken|üleminekuakna]] jooksul liitusid klubiga [[Marko Marin]], vennad [[Eden Hazard|Eden]] ja [[Thorgan Hazard]], [[Oscar dos Santos Emboaba Junior|Oscar]], [[César Azpilicueta]] ja [[Victor Moses]]. Klubist lahkusid [[Didier Drogba]], [[José Bosingwa]], [[Salomon Kalou]] ja [[Raul Meireles]].
Londoni klubi kaotas [[Community Shield|superkarika mängus]] [[Manchester City FC|Manchester Cityle]] 2:3. 40. minutil lõi esimese värava Fernando Torres, siis aga sai Chelsea kaitsja [[Branislav Ivanović]] punase kaardi ning Manchester City lõi 14 minuti jooksul 3 väravat. Kümme minutit enne mängu lõppu lõi [[Ryan Bertrand]] ühe värava tagasi, kuid kohtumise lõppseisuks jäi 2:3.
31. augustil toimus [[Monaco]]s [[Euroopa superkarikas|Euroopa superkarika]] mäng, Chelsea vastaseks oli [[Madridi Atlético]]. Hispaania klubi ründaja [[Radamel Falcao]] lõi esimese poolaja jooksul Chelseale kolm väravat. Teisel poolajal lõi Atlético kaitsja [[Miranda (jalgpallur)|Miranda]] veel ühe värava, Chelsea suutis vastata vaid [[Gary Cahill]]i löödud väravaga. Kohtumise lõppseisuks jäi 4:1.
Chelsea vastasteks UEFA Meistrite Liiga alagrupis olid [[Torino Juventus]], [[Donetski Šahtar]] ja Taani klubi [[FC Nordsjælland|Nordsjælland]]. Turniiri alustas Chelsea ja Torino Juventuse 2:2 viik, mõlemad Chelsea väravad lõi [[Oscar dos Santos Emboaba Junior|Oscar]]. Järgmisena tuli 4:0 võit [[FC Nordsjælland|Nordsjællandi]] üle. Esimene mäng Šahtariga lõppes Ukraina klubi 2:1 võiduga. Kohtumise Stamford Bridge'il võitis Chelsea 3:2, otsustava värava lõi 94. minutil [[Victor Moses]]. Otsustav mäng Torino Juventusega mängiti Itaalias, Juventus võitis 3:0, peaaegu kindlustades oma edasipääsu väljalangemismängudesse. Chelsea võitis Taani üle 6:1, kuid sai esimeseks meeskonnaks, kes pärast UEFA Meistrite Liiga võitu järgmisel aastal alagrupist edasi ei pääsenud.
;UEFA Euroopa Liiga
Pärast väljalangemist Meistrite Liigast jätkas Chelsea mängimist Euroopas, [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]] kuueteistkümnendikfinaalis. Esimene mäng [[Praha Sparta]]ga toimus 14. veebruaril [[Praha]]s. Chelsea võitis [[Oscar dos Santos Emboaba Junior|Oscar]]i väravast 1:0. Kohtumine [[Stamford Bridge]]'il lõppes 1:1 viigiga, väravad lõid [[David Lafata]] ja [[Eden Hazard]]. Kaheksandikfinaalis oli londonlaste vastaseks sai [[Bukaresti Steaua]]. Chelsea kaotas mängu Rumeenias 0:1, ainus värav tuli penaltist. Kodumängus tuli 3:1 võit. Esimene veerandfinaali kohtumine [[Kaasani Rubin]]iga lõppes 3:1 võiduga, väravaid lõid [[Fernando Torres]] (2) ja [[Victor Moses]]. Teises kohtumises tuli 2:3 kaotus. Poolfinaalis alistati [[Šveits]]i klubi [[FC Basel|Basel]] 2:1 võõrsil ja 3:1 [[Stamford Bridge]]'il. Finaalkohtumine [[Lissaboni Benfica]]ga toimus 15. mail 2013 [[Amsterdam ArenA]]l. [[Eden Hazard]] ei osalenud mängus vigastuse tõttu. Torres lõi mängu esimese värava 60. minutil, kaheksa minutit hiljem realiseeris [[Óscar Cardozo]] penalti. Mängu viimasel lisaminutil lõi [[Branislav Ivanović]] [[Juan Mata]] nurgalöögist peaga värava ja tõi Londoni klubile esimese [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]] meistritiitli.
==Mängijad==
=== Praegune koosseis ===
''Seisuga 3. veebruar 2022''
{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=1|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Kepa Arrizabalaga]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=3|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Marcos Alonso]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=5|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Jorginho (sündinud 1991)|Jorginho]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=6|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Thiago Silva]]}}
{{JK koosseis mängija|no=7|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[N'Golo Kanté]]}}
{{JK koosseis mängija|no=8|rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Mateo Kovačić]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=10|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Christian Pulisic]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=12|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Ruben Loftus-Cheek]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=13|rah=ENG|pos=VV|nimi=[[Marcus Bettinelli]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=14|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Trevoh Chalobah]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=16|rah=SEN|pos=VV|nimi=[[Édouard Mendy]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=17|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Raheem Sterling]]|märkus=}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=18|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Ross Barkley]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=19|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Mason Mount]]}}
{{JK koosseis mängija|no=20|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Callum Hudson-Odoi]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=21|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Ben Chilwell]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=22|rah=MAR|pos=PK|nimi=[[Hakim Ziyech]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=23|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Kenedy|Kenedy]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=24|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Reece James|Reece James]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=28|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[César Azpilicueta]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}}
{{JK koosseis mängija|no=29|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Kai Havertz]]|märkus=}}
{{JK koosseis mängija|no=31|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Malang Sarr]]|märkus=}}
{{JK koosseis lõpp}}
== Saavutused ==
===Inglismaa===
*'''Inglismaa meistri tiitel''' ([[Football League First Division]], 1992. aastast [[FA Premier League]]) (6):
**1954–1955, [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–2005]], [[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–2006]], [[Premier League'i hooaeg 2009–2010|2009–2010]], [[Premier League'i hooaeg 2014–2015|2014–2015]], [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–2017]]
*'''[[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|FA Cup]]''' (8):
**1970, 1997, 2000, 2007, 2009, 2010, 2012, 2018
*'''[[Inglismaa liiga karikas]]''' (5):
**1965, 1998, 2005, 2007, 2015
*'''[[FA Community Shield|Charity Shield]] / [[FA Community Shield|Community Shield]]''' (4):
**1956, 2000, 2005, 2009
*'''[[Full Members Cup]]''' (2):
**1986, 1990
===Euroopa===
* '''[[UEFA Meistrite Liiga]]''' (2):
**[[UEFA Meistrite Liiga 2011–2012|2011–2012]], [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020–21]]
* '''[[UEFA Euroopa Liiga]]''' (2):
**[[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–2013]], [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]]
*'''[[UEFA karikavõitjate karikas]]''' (2):
**1971, 1998
*'''[[Euroopa superkarikas|UEFA Superkarikas]]''' (2):
**1998, 2021
===Maailm===
*'''[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmaemistrivõistlused]]''' (1):
** 2021
== Märkimisväärsed peatreenerid ==
{{vaata|Chelsea FC peatreenerite loend}}
*[[Ruud Gullit]] (1996–1998)
*[[Gianluca Vialli]] (1998–2000)
*[[Claudio Ranieri]] (2000–2004)
*[[José Mourinho]] (2004–2007, 2013–2015)
*[[Avram Grant]] (2008)
*[[Luiz Felipe Scolari]] (2008–2009)
*[[Guus Hiddink]] (2009, 2015–2016)
*[[Carlo Ancelotti]] (2009–2011)
*[[Roberto Di Matteo]] (2012)
*[[Rafael Benítez]] (2012–2013)
*[[Antonio Conte]] (2016–2018)
*[[Maurizio Sarri]] (2018–2019)
*[[Frank Lampard]] (2019–2021)
*[[Thomas Tuchel]] (2021–)
==Vaata ka==
*[[Chelsea aasta jalgpallur]]
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[http://www.chelseafc.com/page/LandingPage/0,,10268~1031634,00.html Chelsea FC ametlik koduleht]
* [http://sport.postimees.ee/?id=80137 Chelsea vallandas Luiz Felipe Scolari] Postimees, 9. veebruar 2009
* [[Sven Randlaid]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06154348 Chelsea peatreeneriks saab Guus Hiddink] ERR, 11. veebruar 2009
{{Premier League}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Chelsea FC| ]]
[[Kategooria:Premier League'i klubid]]
[[Kategooria:Londoni jalgpalliklubid]]
gtrdve6qi9q8wuxyex42uezqrvflart
Bernhard Caspar Otto von Stackelberg
0
112868
6180101
5934263
2022-08-19T10:32:39Z
77.11.27.239
/* Välislingid */
wikitext
text/x-wiki
[[Parun]] '''Bernhard Caspar Otto von Stackelberg''' ([[28. veebruar]] ([[vkj]] 16. veebruar) [[1841]] [[Pärnu]] – [[8. august]] (vkj 27. juuli) [[1898]] [[Hermani mõis]]) oli [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] mõisnik.
<ref name="Estland">[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00324.html "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland" Görlitz. 1930. lk.302]</ref>
Bernhard Caspar Otto von Stackelberg sündis [[Adavere mõis|Adavere]], [[Imavere mõis|Imavere]], [[Hermani mõis|Hermani]] ja [[Võrevere mõis]]niku [[Otto Karl Hermann von Stackelberg]]i ja Julie Hedwig von Stackelbergi (sünd. [[von Ditmar]]) pojana.
Ta päris isalt Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisa.
[[1876]]. aastal müüs ta Adavere mõisa [[Nikolai Karl Otto von Wahl]]ile ning [[1897]]. aastal müüs ta Imavere ja Võrevere mõisa [[Alexander Oskar von Stryk]]ile, kes kinkis selle oma väimehele [[Eugen Carl Alexander von Pistohlkors|Eugen von Pistohlkors]]ile.
Nende mõisate müümise järel kolis Stackelberg [[Hermani mõis]]a, kus ta ka [[1898]]. aastal suri. Ta maeti perekonnakalmistule [[Adavere mõisa kalmistu|Adaveres]].
==Rahvapärimusi==
Rahvajuttude järgi olnud parun kõva naistemees, kes pidanud palju armukesi. Kui neist tüdinud, siis pannud mõnele mõisaametnikule mehele. Stackelberg korraldanud mõisa juures jaanipidusid ja lasknud naistel üle lõkke hüpata. Kelle seelik kõige kõrgemale tõusnud, see saanud kingituseks siidrätiku.<ref name="Remmel">[[Mari-Ann Remmel]], "Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus". [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu]] [[2004]]</ref>
Kord jäänud mustlased [[Imavere mõis]]a maadele laagrisse. Stackelberg nõudis seepeale, et laagri omavolilise püstitamise eest peavad mustlased tema nähes sugu tegema.<ref name="Remmel"/>
Stackelberg olnud lihtne mees, kes saanud hästi talupoegadega läbi, ning käinud nende pidudel ja pulmades.<ref name="Remmel"/>
Paruni matusepäeval möllas kohutav äiksesetorm ning vihmasadu, millist ka vanemad inimesed polnud näinud. Selle peale olid inimesed öelnud, et nüüd hull parun sõitis tulise tõllaga põrgusse.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koovalla20070601.2.4 Lembe Allik, "Nendest, kes kunagi olid" Kõo Vallaleht, 1. juuni 2007]</ref>
Bernhard Caspar Otto von Stackelberg abiellus [[1865]]. aastal paruness Lucie Alice von Roseniga (1846–1915). Abielust sündisid:
*Alice Julie Gertrud von Stackelberg (sünd. 1866), abiellus [[vabahärra]] [[Richard von Fersen]]iga
*Ebba Chalrotte Maria von Stackelberg (sünd. 1868)
*Helene von Stackelberg (1873–1885)
[[1886]]. aastal abiellus ta Marie Emma von Schulziga (1856–1889).
[[1892]]. aastal abiellus ta eestlanna Anna Jõega.
==Esivanemad==
{{Sugupuu3
|pealkiri=Bernhard Caspar Otto von Stackelbergi esivanemad
|nimi=Parun<br>Bernhard Caspar Otto von Stackelberg<br>(1841–1898)
|isa= Parun<br>[[Otto Karl Hermann von Stackelberg]]<br>(1800–1873)
|isaisa= [[Bernhard Caspar von Stackelberg]]<br>(1768–1845)
|isaisaisa= [[Justus Friedrich von Stackelberg]]<br>(1737–1800)
|isaisaisaisa= [[Heinrich Caspar von Stackelberg]]<br>(1702–1778)
|isaisaisaema= Friederika Christina Catharina von Radingh<br>(1708–1789)
|isaisaema= Katharina Elisabeth von Mohrenschildt<br>(1750–1821)
|isaisaemaisa= [[Berend Otto von Mohrenschildt]]<br>(1718–1789)
|isaisaemaema= Marie von Ramm<br>(1716–1758)
|isaema= Helene Luise von Vietinghoff<br>(1772–1800)
|isaemaisa= [[Hermann Karl von Vietinghoff]]<br>(1737–1812)
|isaemaisaisa= [[Erich Johann von Vietinghoff]]<br>(1699–1761)
|isaemaisaema= Beata Regina von Fick<br>(1708–1785)
|isaemaema= Johanna Luisa von Bergholtz<br>(1742–1809)
|isaemaemaisa= [[Karl Magnus von Bergholtz]]<br>(1714–1792)
|isaemaemaema= Luise Margaretha von Patkul<br>(1713–1747)
|ema= Hedwig Juliane von Ditmar<br>(1806–1887)
|emaisa= [[Woldemar Adolph von Ditmar]]<br>(1770–1837)
|emaisaisa= [[Friedrich Adolph von Ditmar]]<br>(1724–1788)
|emaisaisaisa= [[Otto Wilhelm von Ditmar]]<br>(1682–1754)
|emaisaisaema= Ursula von Dücker<br>(suri 1726)
|emaisaema= Anna Margaretha Haffstein<br>(1748–1802)
|emaisaemaisa= [[Otto Ernst Haffstein]]<br>(sündis 1715)
|emaisaemaema= Katharina Luise von Banckau<br>(sündis 1718)
|emaema= Karoline von Krüdener<br>(1768–1852)
|emaemaisa= [[Karl Ludwig von Krüdener]]<br>(1737–1778)
|emaemaisaisa= [[Johann Friedrich von Krüdener]]<br>(1695–1755)
|emaemaisaema= Helene Juliane von Patkul<br>(1708–1750)
|emaemaema= Johanna Juliane von Meyer<br>(1750–1774)
|emaemaemaisa= [[Karl Wilhelm von Meyer]]<br>(suri 1767)
|emaemaemaema= Maria Elisabeth Vestring
}}
==Vaata ka==
*[[Stackelberg]]
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
*[[Mari-Ann Remmel]], "Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus". [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu]] [[2004]]
==Välislingid==
*[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/image_324 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]
*[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000559/image_312 Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]
{{DEFAULTSORT:Stackelberg, Bernhard Caspar Otto von}}
[[Kategooria:Stackelbergid|Bernhard Caspar Otto]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlikud]]
[[Kategooria:Adavere mõisnikud]]
[[Kategooria:Hermani mõisnikud]]
[[Kategooria:Imavere mõisnikud]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Sündinud 1841]]
[[Kategooria:Surnud 1898]]
rghpcewdh6p9naxigp4p6rfgy55vrl5
Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal
0
118632
6180093
6148558
2022-08-19T10:03:14Z
80.235.77.243
wikitext
text/x-wiki
[[File:GustavHeinrichvonWetterRosenthal.jpg|pisi|Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal]]
'''Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal''' (inglisepäraselt: '''Gustavus Henry Johann Baron de Rosenthal'''; [[12. jaanuar]] ([[vkj|<small>vkj</small>]] 1. jaanuar) [[1753]] [[Vaimõisa mõis]] – [[8. juuli]] (<small>vkj</small> 26. juuni) [[1829]] [[Velise]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõjaväelane ja baltisaksa poliitik.
== Elukäik ==
Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal sündis [[Orgita mõis|Orgita]], [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]], [[Päädeva mõis|Päädeva]], [[Palivere mõis|Palivere]], [[Aaspere mõis|Aaspere]] ja [[Jõgisoo mõis]]a omaniku [[Johann Adolf von Wetter-Rosenthal]]i ja Ulrike von Funckeni pojana.
[[1775]]. aastal [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] alguses eksiilis elades astus ta John Rose'i nime all [[Põhja-Ameerika]] sõjaväkke, kus temast sai [[brigaadikindral]] William Irvine'i [[adjutant]] (''aide-de-camp'') [[major]]i auastmes.
Iseseisvussõjas osalemise eest sai ta Cincinnatuse ordeni rüütliks [[Pennsylvania]]s (Pennsylvania State Society of the Cincinnati).<ref>{{Cite web |url=http://pasocietyofthecincinnati.org/Cinnweb/SOC/1-1-1main.asp |title=The Society of the Cincinnati - Inception of General Society |access-date=15. detsember 2009 |archive-date=4. aprill 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100404042802/http://www.pasocietyofthecincinnati.org/Cinnweb/SOC/1-1-1main.asp |url-status=dead }}</ref><ref>Decennial Register of the Pennsylvania Society of [[:en:Sons of the Revolution|Sons of the Revolution]], 1888-1898, [http://files.usgwarchives.net/pa/1pa/military/revwar/sorrolln-z.txt USGWArchives.org]</ref><ref>[[Wetter-Rosenthal]]id raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=986 lk.216]</ref>
Aastail [[1803]]–[[1806]] oli ta [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees, kellena omab suuri teeneid [[Eestimaa talurahvaseadused|1805. aasta talurahvaseaduse]] väljatöötamises ja vastu võtmises. Pärast Rüütelkonna peamehe ametit tõmbus tagasi oma [[Velise mõis]]a perekonnaelu nautima. Suri 1829. aastal ning maeti [[Velise mõisa Wetter-Rosenthalide kalmistu|Wetter-Rosenthalide kabelisse]] Velise mõisa pargis.
==Isiklikku==
Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal abiellus Katharine Juliane von Uexkülliga (1764–1808), kes oli [[Gotthard Wilhelm von Uexküll]]i (1735–1778) ja Ida-Preisimaalt pärit Johanna Juliana Austini (1741–1816) tütar, rüütelkonna peamehe [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]]i (1762–1827) õde.<ref>[[Uexküll]]id raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=504 lk. 487]</ref> Abielust sündisid:
*Margarethe Ulrike Juliane von Wetter-Rosenthal (1787–1808), abiellus [[Bernhard von Mohrenschildt]]iga
*Eleonore Juliane Elisabeth von Wetter-Rosenthal (1793–1828), abiellus oma õe lese Bernhard von Mohrenschildtiga
===Sugupuu===
{{Sugupuu3
|pealkiri=Gustav Heinrich Wetter von Rosenthali esivanemad
|nimi=Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal<br>(1753–1829)
|isa= [[Johann Adolf von Wetter-Rosenthal]]
|isaisa= [[Karl Heinrich von Wetter-Rosenthal]]
|isaisaisa=[[Adolf Friedrich von Wetter-Rosenthal]]
|isaisaisaisa=[[Bernhard Friedrich Wetter]]
|isaisaisaema=Margaretha Elisabeth Schulz
|isaisaema=Margaretha Elisabeth von Rosenbach
|isaisaemaisa=[[Bernhard von Rosenbach]]
|isaisaemaema=Anna Derenthal
|isaema= Hedwig Eleonore Clodt von Jürgensburg<br>(1704–1783)
|isaemaisa= [[Johann Adolf Clodt von Jürgensburg]]
|isaemaisaisa=[[Gustav Adolf Clodt von Jürgensburg]]
|isaemaisaema= Brita Stuart<br>(1628–1668)
|isaemaema= Vabapreili<br>Anna Margaretha von Lieven<br>(1753–1829)
|isaemaemaisa= Vabahärra<br>[[Bernhard von Lieven]]
|isaemaemaema= Elisabeth Gertrud von Wrangell
|ema= Ulrike von Funcken
|emaisa= [[Gustav Heinrich von Funcken]]<br>(1681–1761)
|emaisaisa= [[Rembert von Funcken (1646–1709)|Rembert von Funcken]]<br>(1646–1709)
|emaisaisaisa= [[Rembert von Funcken (1597–1654)|Rembert von Funcken]]<br>(1597–1654)
|emaisaisaema= Sara Helena Selius
|emaisaema= Vabapreili<br>Helene von Uexküll-Gyllenband
|emaisaemaisa= Vabahärra<br>[[Reinhold Johann von Uexküll-Gyllenband]]
|emaisaemaema= Margaretha von Nieroth
|emaema= Ulrika Katharina Clodt von Jürgensburg
|emaemaisa= ...
|emaemaisaisa= ...
|emaemaisaema= ...
|emaemaema= ...
|emaemaemaisa= ...
|emaemaemaema= ...
}}
==Teoseid==
*"Journal of a Volunteer Expedition to Sandusky, From May 24 to June 13, 1782." Contributed by Baron [[George Pilar von Pilchau]], St. Petersburg, Russia. The Pennsylvania Magazine of History and Biography, Vol.18 ( No. 2 pp. 129–157; No. 3 pp. 293–328), 1894, (New York: Ayer Publishing, 1969, ISBN 0405011776 [http://books.google.ee/books?id=9pyiQYuLiZAC&lpg=PA119&hl=en&pg=PA129#v=onepage&q=&f=false Google Books])
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
*[[Consul Willshire Butterfield]]: "An historical account of the expedition against Sandusky under Col. William Crawford in 1782 : with biographical sketches, personal reminiscences, and descriptions of interesting localities; including, also, details of the disastrous retreat, the barbarities of the savages, and the awful death of Crawford by torture", [[Cincinnati]]: Robert Clark & Co 1873, [http://www.archive.org/details/historicalaccoun00inbutt Digitaalselt]
*[[Mardee de Wetter]]. "Incognito. An Affair of Honor", [[Las Cruses (New Mexico)|Las Cruses, New Mexico]]: Yucca Tree Press 2006.
*[[Jaanus Kiili]]. "Vaimõisa Ameeriklane - Gustav von Rosenthal", [[Nädaline: Mõeldes tagasi]]: 14. veebr. 2009 [http://dea.digar.ee/page/nadaline/2009/02/14/9 lk. 9] , 21. märts 2009. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nadaline20090321.1.8 lk.8-9]
*Jaanus Kiili. "Kaardilt kadunud: Märjamaal asus indiaanisõja mälestuseks nime saanud paik", [[Nädaline: Mõeldes tagasi]]: 09. november 2013. [http://eestielu.delfi.ee/raplamaa/kodulugu/kaardilt-kadunud-marjamaal-asus-indiaanisoja-malestuseks-nime-saanud-paik?id=67045026 Digitaalselt]
*Jaanus Kiili. "Velise Rosenthalide kadunud maailm", [[Raplamaa Sõnumid]], nr. 23, 10 juuni 2015 . [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20150610.2.13.3 lk.17-18]
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jakob Georg von Berg]] | nimi=[[Eestimaa rüütelkonna peamees]] | aeg=[[1803]]-[[1806]] | järgnev=[[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]]}}
{{lõpp}}
{{DEFAULTSORT:Wetter-Rosenthal, Gustav Heinrich von}}
[[Kategooria:Eestimaa rüütelkonna peamehed]]
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1753]]
[[Kategooria:Surnud 1829]]
dbr4589tok724r17peavx3390cnzsfu
Mall:Infokast jõgi/doc
10
120219
6179912
6122488
2022-08-18T16:28:45Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Mall:Jõgi/doc]] pealkirja [[Mall:Infokast jõgi/doc]] alla
wikitext
text/x-wiki
{{dokumentatsiooni alamleht}}
{| style="float:right"
|
{| style="border-bottom:1px solid #ccc"
|-valign="top"
| Lühikood:
<pre style="overflow:auto;white-space:pre;width:200px">
{{Jõgi
| nimi =
| pildi_nimi =
| pildi_seletus =
| lähe = | lähe_NS = | lähe_EW =
| suue = | suue_NS = | suue_EW =
| pikkus =
| valgla_pindala =
| jõe_langus =
| vooluhulk =
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
}}</pre>
|Kõik parameetrid:
<pre style="overflow:auto;white-space:pre;width:200px">{{Jõgi
| nimi =
| pildi_nimi =
| pildi_seletus =
| pildi_laius =
| lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus =
| suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus =
| valgla_maad =
| pikkus =
| valgla_pindala =
| jõe_langus =
| jõe_lang =
| vooluhulk =
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
| kaart =
| kaardi_seletus =
| osm =
}}</pre>
|}
|-
|
{| align=right
|-valign="top"
|Näide:
<pre style="overflow:auto;white-space:pre;width:195px">{{Jõgi
| jõe_nimi = Väike Emajõgi
| jõe_lähe = [[Pühajärv]]el | lähe_NS = 58.01606 | lähe_EW = 26.446514
| suue = [[Võrtsjärv]]e | suue_NS = 58.096119 | suue_EW = 26.057252
| pikkus = 92,8 km
| valgla_pindala = 1289,6 km²
| jõe_langus = 87,2 m
| vooluhulk = 10,7 m³/s
| paremad_lisajõed = [[Laatre jõgi]], [[Voki oja]]
| vasakud_lisajõed = [[Pedeli jõgi]], [[Visula jõgi]], [[Ärnu jõgi]]
}}</pre>
|<br />
{{Jõgi
| jõe_nimi = Väike Emajõgi
| jõe_lähe = [[Pühajärv]]el | lähe_NS = 58.01606 | lähe_EW = 26.446514
| suue = [[Võrtsjärv]]e | suue_NS = 58.096119 | suue_EW = 26.057252
| pikkus = 92,8 km
| valgla_pindala = 1289,6 km²
| jõe_langus = 87,2 m
| vooluhulk = 10,7 m³/s
| paremad_lisajõed = [[Laatre jõgi]], [[Voki oja]]
| vasakud_lisajõed = [[Pedeli jõgi]], [[Visula jõgi]], [[Ärnu jõgi]]
}}
|}
|}
; nimi: Jõe nimi.
; pildi_nimi: nt ''[[:Pilt:Avijõgi.jpg|Avijõgi.jpg]]''
; pildi_seletus: Tekst pildi all.
; lähe: Lähte asukoht.
; suue: Veekogu, kuhu jõgi suubub.
; lähe_NS, lähe_EW: Lähte koordinaadid vormingus K/M/S (55/44/33/N) või kümnendkraadides (55.742). Vaikimisi Vikiandmetest väärtus täpsustusega P518=[[d:Q7376362|Q7376362]].
; suue_NS, suue_EW: Suudme koordinaadid vormingus K/M/S (11/22/33/W) või kümnendkraadides (-11.375). Vaikimisi Vikiandmetest väärtus täpsustusega P518=[[d:Q1233637|Q1233637]].
; lähe_ulatus, suue_ulatus: Suudme või lähte ulatuse (laiuse) määramiseks meetrites; koordinaatide lingis mõõtkava valimiseks. Kasuta vaikeväärtusest oluliselt suurema ulatuse puhul.
; valgla_maad: Maad, mille piiresse [[valgla]] jääb. Kasuta pigem siis, kui valgla on mitmel maal.
; pikkus: Jõe pikkus (km).
; valgla_pindala: Valgla suurus (km²).
; jõe_langus: [[Langus]] (m).
; jõe_lang: [[Jõe lang|Lang]] (m/km).
; vooluhulk: [[Vooluhulk]] (m³/s).
; paremad_lisajõed, vasakud_lisajõed: Vastavalt paremalt ja vasakult suubuvate jõgede nimed.
; kaart: nt ''[[:Pilt:Fluss-lv-Gauja.png|Fluss-lv-Gauja.png]]''
; kaardi_laius, pildi_laius: Pildi vaikelaiusest erineva laiuse määramiseks, nt ''150px''.
; osm: väärtus "jah" tõstab dünaamilisel kaardil esile OpenStreetMapi objekti, kui see on saadaval
<includeonly>
[[Kategooria:Geograafia infokastid]]
</includeonly>
391xp06ckhw9mk35z0y6u88j4it6p80
6179919
6179912
2022-08-18T16:31:35Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
{{dokumentatsiooni alamleht}}
{| style="float:right"
|
{| style="border-bottom:1px solid #ccc"
|-valign="top"
| Lühikood:
<pre style="overflow:auto;white-space:pre;width:200px">
{{Infokast jõgi
| nimi =
| pildi_nimi =
| pildi_seletus =
| lähe = | lähe_NS = | lähe_EW =
| suue = | suue_NS = | suue_EW =
| pikkus =
| valgla_pindala =
| jõe_langus =
| vooluhulk =
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
}}
</pre>
|Kõik parameetrid:
<pre style="overflow:auto;white-space:pre;width:200px">
{{Infokast jõgi
| nimi =
| pildi_nimi =
| pildi_seletus =
| pildi_laius =
| lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus =
| suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus =
| valgla_maad =
| pikkus =
| valgla_pindala =
| jõe_langus =
| jõe_lang =
| vooluhulk =
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
| kaart =
| kaardi_seletus =
| osm =
}}
</pre>
|}
|-
|
{| align=right
|-valign="top"
|Näide:
<pre style="overflow:auto;white-space:pre;width:195px">{{Infokast jõgi
| jõe_nimi = Väike Emajõgi
| jõe_lähe = [[Pühajärv]]el | lähe_NS = 58.01606 | lähe_EW = 26.446514
| suue = [[Võrtsjärv]]e | suue_NS = 58.096119 | suue_EW = 26.057252
| pikkus = 92,8 km
| valgla_pindala = 1289,6 km²
| jõe_langus = 87,2 m
| vooluhulk = 10,7 m³/s
| paremad_lisajõed = [[Laatre jõgi]], [[Voki oja]]
| vasakud_lisajõed = [[Pedeli jõgi]], [[Visula jõgi]], [[Ärnu jõgi]]
}}</pre>
|<br />
{{Jõgi
| jõe_nimi = Väike Emajõgi
| jõe_lähe = [[Pühajärv]]el | lähe_NS = 58.01606 | lähe_EW = 26.446514
| suue = [[Võrtsjärv]]e | suue_NS = 58.096119 | suue_EW = 26.057252
| pikkus = 92,8 km
| valgla_pindala = 1289,6 km²
| jõe_langus = 87,2 m
| vooluhulk = 10,7 m³/s
| paremad_lisajõed = [[Laatre jõgi]], [[Voki oja]]
| vasakud_lisajõed = [[Pedeli jõgi]], [[Visula jõgi]], [[Ärnu jõgi]]
}}
|}
|}
; nimi: Jõe nimi.
; pildi_nimi: nt ''[[:Pilt:Avijõgi.jpg|Avijõgi.jpg]]''
; pildi_seletus: Tekst pildi all.
; lähe: Lähte asukoht.
; suue: Veekogu, kuhu jõgi suubub.
; lähe_NS, lähe_EW: Lähte koordinaadid vormingus K/M/S (55/44/33/N) või kümnendkraadides (55.742). Vaikimisi Vikiandmetest väärtus täpsustusega P518=[[d:Q7376362|Q7376362]].
; suue_NS, suue_EW: Suudme koordinaadid vormingus K/M/S (11/22/33/W) või kümnendkraadides (-11.375). Vaikimisi Vikiandmetest väärtus täpsustusega P518=[[d:Q1233637|Q1233637]].
; lähe_ulatus, suue_ulatus: Suudme või lähte ulatuse (laiuse) määramiseks meetrites; koordinaatide lingis mõõtkava valimiseks. Kasuta vaikeväärtusest oluliselt suurema ulatuse puhul.
; valgla_maad: Maad, mille piiresse [[valgla]] jääb. Kasuta pigem siis, kui valgla on mitmel maal.
; pikkus: Jõe pikkus (km).
; valgla_pindala: Valgla suurus (km²).
; jõe_langus: [[Langus]] (m).
; jõe_lang: [[Jõe lang|Lang]] (m/km).
; vooluhulk: [[Vooluhulk]] (m³/s).
; paremad_lisajõed, vasakud_lisajõed: Vastavalt paremalt ja vasakult suubuvate jõgede nimed.
; kaart: nt ''[[:Pilt:Fluss-lv-Gauja.png|Fluss-lv-Gauja.png]]''
; kaardi_laius, pildi_laius: Pildi vaikelaiusest erineva laiuse määramiseks, nt ''150px''.
; osm: väärtus "jah" tõstab dünaamilisel kaardil esile OpenStreetMapi objekti, kui see on saadaval
<includeonly>
[[Kategooria:Geograafia infokastid]]
</includeonly>
mqk64c13mbsgajr1b8zv3zpdqgpf5t0
Aleksander Trusa
0
121849
6180142
5920596
2022-08-19T11:54:56Z
193.40.110.66
wikitext
text/x-wiki
{{allikad}}
'''Aleksander Trusa''' [[VR I/3]] ([[6. oktoober]] [[1886]] [[Tartu]] – oktoober [[1961]] [[Tallinn]]) oli Eesti [[arst]] ja sõjaväelane ([[sanitaarleitnant]], 1921).
Töötas [[Nõmme]] linnaarstina.
[[NKVD]] arreteeris ta [[1946]] ja ta viibis kuni [[1947]]. aastani [[Harku vangla]]s.
==Tunnustus==
*[[Vabadusristi I liigi 3. järk]], [[25. august]] [[1920]]
*[[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]], [[20. veebruar]] [[1939]]
{{JÄRJESTA:Trusa, Aleksander}}
[[Kategooria:Eesti arstid]]
[[Kategooria:Linnaarstid]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväearstid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1886]]
[[Kategooria:Surnud 1961]]
7z7e3xxkf5zfdsud4d5535f6bafkgel
Afganistani vapp
0
127173
6179816
5975947
2022-08-18T12:52:48Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Emblem of Afghanistan (2013–2021) (variant).svg|thumb|Afganistani endine riigivapp]]
'''Afganistani vapp''' on [[Afganistan]]i riigivapp.
2021. aastal aset leidnud Talibani võimu taastamisele eelnenud ajal kasutatud vapp oli kasutusel 2002. aastast (2004 tehti väikesed muudatused).
Vapil on kujutatud stiliseeritud [[mošee]]d [[mihrab]]i (palveorva) ja [[minbar]]iga (kantsliga). Kummalgi küljel on vardas Afganistani värvides lipp. Vapi ümber on nisupeadest pärg. All on lint, millele on kirjutatud "Afganistan". Üleval, kus viljapead kokku saavad, on araabia keeles kirjutatud [[šahada]] (usutunnistus): "Ei ole jumalat peale Jumala ja [[Muḩammad]] on Jumala saadik." Mošee kupli kohal on kiri: "Allahu akbar" ("Jumal on suur"). Mošee all on [[hidžra]] aastaarv 1298 ([[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] aasta [[1919]]), mis tähistab [[Suurbritannia]] alt iseseisvumise aastat.
[[Kategooria:Afganistani sümboolika]]
[[Kategooria:Vapid riigiti]]
cqsuqsrxju3qhf9bhllbbrii6xlrm0u
El Paso
0
130314
6179994
6148151
2022-08-18T22:53:27Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel|räägib linnast Texases; teiste kohtade ja muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[El Paso (täpsustus)]]}}
{{linn
| nimi = El Paso
| hääldus =
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = El Paso
| lipp = Flag of El Paso, Texas.svg
| lipu_link = [[El Paso lipp]]
| vapp = Seal ElPasoTX.jpg
| vapi_link = [[El Paso pitsat]]
| pindala =
| elanikke =
| asendikaart = Texas
}}
'''El Paso''' on [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Texas]]e osariigis, [[El Paso maakond|El Paso maakonna]] keskus. Linn asub [[Mehhiko]] piiri kõrval [[Rio Grande]] ääres. Teisel pool piiri asub Mehhiko suurlinn [[Ciudad Juárez]].
Linnas tegutseb [[Texase Ülikool El Pasos]]. Ülikool võõrustab ülikoolide [[ameerika jalgpall]]i meeskondade hooajajärgset mängu [[Sun Bowl]].
== Rahvastik ==
Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 678,815. Aastal 2010 oli elanikke 649 121. El Paso on elanike arvult Texase osariigi kuues ja USA 23. linn.
81,25% elanikkonnast moodustavad [[ladinaameeriklased]]. El Paso on San Antonio järel USA suuruselt teine linn, kus ladinaameeriklased on enamuses.
== Majandus ==
2008. aastal oli El Paso linnastuala [[SKP]] 26,353 miljardit [[USA dollar]]it.<ref>[https://web.archive.org/web/20110519171212/http://econpost.com/gdp/el-paso-texas-gdp econpost.com] vaadatud 5.05.11</ref>
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://www.ci.el-paso.tx.us/ El Paso koduleht]
{{USAsuurimadlinnad}}
[[Kategooria:Texase linnad]]
to8dtj45ttu4ci6q6cg6nq23anx7rqv
6180003
6179994
2022-08-18T23:29:30Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel|räägib linnast Texases; teiste kohtade ja muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[El Paso (täpsustus)]]}}
{{linn
| nimi = El Paso
| hääldus =
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = El Paso
| lipp = Flag of El Paso, Texas.svg
| lipu_link = [[El Paso lipp]]
| vapp = Seal ElPasoTX.jpg
| vapi_link = [[El Paso pitsat]]
| pindala =
| elanikke =
| asendikaart = Texas
}}
'''El Paso''' on [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Texas]]e osariigis, [[El Paso maakond|El Paso maakonna]] keskus. Linn asub [[Mehhiko]] piiri kõrval [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] ääres. Teisel pool piiri asub Mehhiko suurlinn [[Ciudad Juárez]].
Linnas tegutseb [[Texase Ülikool El Pasos]]. Ülikool võõrustab ülikoolide [[ameerika jalgpall]]i meeskondade hooajajärgset mängu [[Sun Bowl]].
== Rahvastik ==
Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 678,815. Aastal 2010 oli elanikke 649 121. El Paso on elanike arvult Texase osariigi kuues ja USA 23. linn.
81,25% elanikkonnast moodustavad [[ladinaameeriklased]]. El Paso on San Antonio järel USA suuruselt teine linn, kus ladinaameeriklased on enamuses.
== Majandus ==
2008. aastal oli El Paso linnastuala [[SKP]] 26,353 miljardit [[USA dollar]]it.<ref>[https://web.archive.org/web/20110519171212/http://econpost.com/gdp/el-paso-texas-gdp econpost.com] vaadatud 5.05.11</ref>
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://www.ci.el-paso.tx.us/ El Paso koduleht]
{{USAsuurimadlinnad}}
[[Kategooria:Texase linnad]]
6v3gb8fadkjbjvxvlgpn2bffby7norm
6180004
6180003
2022-08-18T23:29:47Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel|räägib linnast Texases; teiste kohtade ja muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[El Paso (täpsustus)]]}}
{{linn
| nimi = El Paso
| hääldus =
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = El Paso
| lipp = Flag of El Paso, Texas.svg
| lipu_link = [[El Paso lipp]]
| vapp = Seal ElPasoTX.jpg
| vapi_link = [[El Paso pitsat]]
| pindala =
| elanikke =
| asendikaart = Texas
}}
'''El Paso''' on [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Texas]]e osariigis, [[El Paso maakond|El Paso maakonna]] keskus. Linn asub [[Mehhiko]] piiri kõrval [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] ääres. Teisel pool piiri asub Mehhiko suurlinn [[Ciudad Juárez]].
Linnas tegutseb [[Texase Ülikool El Pasos]]. Ülikool võõrustab ülikoolide [[ameerika jalgpall]]i meeskondade hooajajärgset mängu [[Sun Bowl]].
== Rahvastik ==
Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 678 815. Aastal 2010 oli elanikke 649 121. El Paso on elanike arvult Texase osariigi kuues ja USA 23. linn.
2020. aasta seisuga moodustavad 81,25% elanikkonnast [[ladinaameeriklased]]. El Paso on San Antonio järel USA suuruselt teine linn, kus ladinaameeriklased on enamuses.
== Majandus ==
2008. aastal oli El Paso linnastuala [[SKP]] 26,353 miljardit [[USA dollar]]it.<ref>[https://web.archive.org/web/20110519171212/http://econpost.com/gdp/el-paso-texas-gdp econpost.com] vaadatud 5.05.11</ref>
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://www.ci.el-paso.tx.us/ El Paso koduleht]
{{USAsuurimadlinnad}}
[[Kategooria:Texase linnad]]
fe5scnss2tcnmv7xd35hj66zigp4g7e
Fresno
0
138164
6179987
5898517
2022-08-18T22:17:53Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Fresno
| hääldus =
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Fresno
| lipp = Flag of Fresno, California.svg
| lipu_link = [[Fresno lipp]]
| vapp =
| vapi_link =
| pindala = 271,4
| elanikke =
| asendikaart = California
| pilt = Downtownfresnoskyline.jpg
| pildiallkiri = Fresno kesklinn
}}
'''Fresno''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[Fresno maakond|Fresno maakonna]] halduskeskus. See asub [[San Joaquini org|San Joaquini oru]] keskosas.
Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 542 107. Aastal 2010 oli elanikke 494 665. See on rahvaarvult osariigi viies linn. Aastatel 1960–2000 tõusis linna elanike arv 133 929-lt 427 652-ni.
Linna nimi tähendab [[hispaania keel]]es 'saarepuu'. Linna nimi tuleneb sellest, et neid puid kasvab palju [[San Joaquini jõgi|San Joaquini jõe]] kaldal.
Fresno linn tekkis [[1872]]. aastal [[Central Pacific Railroad]]i raudteepeatuse juurde. Fresno sai linnaõigused [[1875]]. aastal.
2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid 50,6% rahvastikust valged, 12,6% aasialased, 8,3% afroameeriklased ja 1,7% põlisameeriklased. Sõltumatust rassist [[ladinaameeriklased|ladinaameeriklaste]] osakaal oli 2020. aastal 50,5%, millega oli Fresno [[San Antonio]] ja [[El Paso]] järel suuruselt kolmas linn, kus ladinaameeriklased enamuses olid.
Linnas tegutseb [[California State University]] süsteemi kuuluv ülikool, mis on asutatud [[1911]]. aastal.
Linnas asub Fresno [[Yosemite'i rahvusvaheline lennujaam]], mis on ühteaegu tsiviil- ja sõjaväelennujaam.
Linna läheduses asub mitmeid looduskaitsealasid, näiteks [[Yosemite rahvuspark]] (100 km kaugusel), [[Sierra metsakaitseala]] (64 km), [[Kings Canyoni rahvuspark]] (100 km) ja [[Sekvoia rahvuspark]] (120 km).
== Sõpruslinnad ==
Fresnol on üheksa sõpruslinna:
*{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Afula]], [[Iisrael]]
*{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Châteauroux]], [[Prantsusmaa]]
*{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kōchi]], [[Jaapan]]
*{{Riigi ikoon|Tansaania}} [[Morogoro]], [[Tansaania]]
*{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Münster]], [[Saksamaa]]
*{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Taishan]], [[Hiina]]
*{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Torreón]], [[Mehhiko]]
*{{Riigi ikoon|Armeenia}} [[Vagharšapat]], [[Armeenia]]
*{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Verona]], [[Itaalia]]
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://www.fresno.gov/ Fresno koduleht]
{{USAsuurimadlinnad}}
[[Kategooria:California linnad]]
40s4bigbfldo5jwoizqhalu7wz5gght
Historitsism
0
145745
6179876
5993533
2022-08-18T15:14:35Z
Evlper
104506
/* Slaavilik historitsism */
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel| räägib kunstisuunast; historitsismi kohta muusikas vaata artiklit [[Historitsism (muusika)]]; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit [[Historitsism (filosoofia)]]}}
[[Pilt:Thomas Cole - The Architect's Dream - WGA05141.jpg|pisi|[[Thomas Cole]]'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840)]]
[[Pilt:Villa am Bernsteinsee.JPG|pisi|Historitsistlik [[villa]] [[Bitterfeld]]is]]
[[Pilt:Château Frontenac01.jpg|pisi|[[Château Frontenac]] Kanada linnas [[Québec]]is valmis aastal 1893]]
[[Pilt:Artgate Fondazione Cariplo - Pagliano Eleuterio, La lezione di geografia.jpg|pisi|[[Eleuterio Pagliano]] kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil]]
[[Fail:Historicist furniture set.JPG|pisi|Historitsistlik mööbel]]
'''Historitsism''' (tuletub [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ιστορία ''istoría'', mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt [[arhitektuur]]is ja [[maalikunst]]is esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund [[19. sajand]]il ja 20. sajandi alguses.
Keiserlikku miljööd loovaid historitsistlikke uus- ehk '''neostiile''' ([[uusbütsants]], [[uusromaanika]], [[uusgootika]], [[uusrenessanss]], [[uusbarokk]], [[uusrokokoo]] ja [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]]) kasutati ja rakendati peamiselt arhitektuuris paralleelselt, nii samaaegselt kui üksteisest eraldiseisvalt. Kuigi nii-öelda ajaloolistav kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist [[Eklektitsism (kunst)|eklektitsismiga]].
Historitsism tekkis [[romantism]]i mõjul aastatel [[1840]]–[[1900]] industriaalselt ja majanduslikult arenevas [[Euroopa]]s ning seejärel tsiviliseeruvas [[Põhja-Ameerika]]s. Historitsismile eelnenud [[klassitsism]] ja [[romantism]] lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism [[Antiikaeg|antiigist]] ja romantism [[keskaeg|keskaja]] eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. [[Sakraalarhitektuur|Sakraalehitis]]tes kasutati [[romaani stiil|romaani]] ja [[gooti stiil|gooti]] vorme, [[profaanarhitektuur|profaanehitistes]] võeti eeskujuks [[Vana-Kreeka|antiiki]], [[renessanss]]i ja [[barokk]]i.
== Ajaloolistav ehituskunst ==
Historitsistlikult on kujundatud rohkearvuliselt [[mõis]]aid ja [[villa]]sid, mis ehitati XIX sajandil ning XX sajandi alguses [[Aadlikud|aadlike]] või [[uusrikas]]te tarbeks nii [[Euroopa]]s kui ka [[Ameerika|Uues Maailmas]]. Põhja-Ameerikas mängis tähtsat rolli niinimetatud ''[[Keisriosariik]]'', mis peegeldas Briti monarhia ja Euroopa keisririikide mõjusid üle terve mandri.
=== Britilik historitsism ===
Tollases [[Suurbritannia|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] levisid:
* ''Georgian style'' ehk [[George'i ajastu|George'i ajastu stiil]] (1714–1830), kasutatud on ka mõistet ''Regency style'', ''Regency'' (1811–1837);
* ''Victorian style'' ehk [[Victoria ajastu|Victoria ajastu stiil]] (1837–1901), millele eelnes vahetult [[uusjakobiinlik stiil]];
* ''Edwardian style'' ehk [[Edwardi ajastu|Edwardi ajastu still]] (1901–1914);
* [[uusparunistiil]] (Šotimaa ja Põhja-Iirimaa eeskujul).
=== Prantsuslik historitsism ===
Prantsusmaal võttis ilmet [[Prantsuse teine keisririik|Teisele keisririigile]] omane klassitsistlikult barokne [[Teise keisririigi stiil]] ja ''[[beaux-arts]]''.
=== Slaavilik historitsism ===
[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigis]] kui ka [[Serbia Kuningriik|Serbia]] ja [[Bulgaaria vürstiriik|Bulgaaria]] mõjusfääri aladel Balkani maades taaselustus ehitiste kujundamine [[Bütsantsi arhitektuur]]i eeskujudel – [[Uusbütsantsi stiil|uusbütsantsi]] ja [[uusvene stiil]].
==Vaata ka==
*[[uusbütsants]]
*[[uusromaanika]]
*[[uusgootika]]
*[[uusrenessanss]]
*[[uusbarokk]]
*[[uusrokokoo]]
*[[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]]
{{Lääne kunst}}
[[Kategooria:Historitsism| ]]
[[Kategooria:Arhitektuuristiilid]]
[[Kategooria:Kunstistiilid]]
[[Kategooria:19. sajand]]
jqn067lk11kqk61dvkcwnb8f5p6tbm7
Sündinud 9. aprillil
0
155189
6179864
6170617
2022-08-18T14:50:45Z
Ehitaja
63547
wikitext
text/x-wiki
{{sündinud aprillis}}
''Siin loetletakse [[9. aprill]]il sündinud tuntud inimesi.
*[[1336]] – [[Timur]], väepealik
*[[1649]] – [[James Scott, Monmouthi hertsog]], Inglismaa sõjaväelane ja trooninõudleja
*[[1727]] – [[Reinhold Wilhelm von Pohlmann]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane
*[[1802]] – [[Elias Lönnrot]], soome rahvaluulekoguja ja kirjanik
*[[1821]] – [[Charles Baudelaire]], prantsuse kirjanik
*[[1862]] – [[Teuvo Pakkala]], soome kirjanik
*[[1863]] – [[Henry De Vere Stacpoole]], iiri kirjanik
*[[1865]] – [[Erich Ludendorff]], Saksa sõjaväelane
*[[1880]] – [[Maria Jotuni]], soome kirjanik
*[[1882]] – [[Juozas Tūbelis]], Leedu poliitik
*[[1883]] – [[Bogdan Filov]], Bulgaaria poliitik
* 1883 – [[Ivan Iljin]], vene filosoof, kirjanik ja publitsist
*[[1884]] – [[Kuno-Hans von Both]], Saksamaa sõjaväelane
*[[1889]] – [[Theodor Tallmeister]], eesti kirikutegelane
*[[1893]] – [[Voldemar Sumberg]], eesti arst
*[[1895]] – [[Johannes Taras]], Vabadussõja veteran
*[[1896]] – [[Jakob Kalle]], Eesti poliitik
*[[1904]] – [[Lydia Malmsten]] (a-st 1926 Bock), eesti näitleja
*[[1906]] – [[Priit Hallap]], eesti laulja ja näitleja
*[[1911]] – [[Leida Loone]], eesti ajaloolane
* 1911 – [[Mare Voog]], eesti näitleja
*[[1920]] – [[Elfriede Karu]], eesti proviisor
*[[1922]] – [[Kazimieras Vasiliauskas]], leedu katoliku preester
*[[1925]] – [[Ernst Neizvestnõi]], juudi päritolu NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide skulptor
*[[1926]] – [[Hugh Hefner]], ajakirja [[Playboy]] asutaja
*[[1927]] – [[Viia Uluots-Wiget]], 1927–1987
* 1927 – [[Karl Kalkun]], eesti näitleja
*[[1930]] – [[Alphonse Alley]], Dahomee poliitik
*[[1932]] – [[Carl Perkins]], USA laulja
* 1932 – [[Cheeta]], Tarzani filmidest tuntud šimpans
*[[1933]] – [[Jean-Paul Belmondo]], prantsuse näitleja
*[[1934]] – [[Heinar Tedrema]], eesti meditsiinipedagoog
* 1934 – [[Ell Saviauk]], eesti pianist ja pedagoog
*[[1935]] – [[Aulis Sallinen]], soome helilooja
*[[1936]] – [[Michael Somare]], Paapua Uus-Guinea poliitik
* 1936 – [[Valerie Solanas]], USA feministlik kirjanik
* 1936 – [[Endel Maasik]], eesti põllumajandusteadlane
*[[1938]] – [[Viktor Tšernomõrdin]], Venemaa poliitik ja diplomaat
* 1938 – [[Priit Kohava]], eesti metsakorraldaja ja looduskaitsja
*[[1939]] – [[Ants Nopri]], eesti näitleja
*[[1940]] – [[Juris Laipenieks]], Tšiili endine kergejõustiklane
*[[1946]] – [[Bente Dahl]], Taani poliitik
*[[1947]] – [[Juhan Schütz]], eesti viiuldaja
*[[1948]] – [[Sergei Lebedev]], Vene luuraja, armeekindral
* 1948 – [[Hrafn Andrés Harðarson]], islandi luuletaja ja tõlkija
* 1948 – [[Radojka Šverko]], Horvaatia laulja
* 1948 – [[Guillermo Botero]], Colombia jurist ja poliitik
*[[1949]] – [[Juri Merzljakov]], Venemaa diplomaat
*[[1950]] – [[Malle Laan]], eesti arhitekt
*[[1952]] – [[Jerzy Szmajdziński]], poola poliitik
* 1952 – [[Michel Sapin]], Prantsuse poliitik
*[[1953]] – [[Viktor Vassiljev]], Eesti arst ja poliitik
* 1953 – [[Dominique Perrault]], prantsuse arhitekt ja linnaplaneerija
*[[1954]] – [[Dennis Quaid]], USA näitleja
* 1954 – [[Jevgeni Kožokin]], Venemaa ajaloolane ja politoloog
* 1954 – [[Kalle Remm]], eesti zooloog, geograaf ja kartograaf
*[[1955]] – [[Kersti Kracht]], eesti majandustegelane
* 1955 – [[Igor Päss]], eesti juhtimiskonsultant
*[[1956]] – [[Volodõmõr Lõtvõn]], Ukraina poliitik
* 1956 – [[Vahur Sova]], eesti arhitekt
*[[1957]] – [[Severiano Ballesteros]], Hispaania golfimängija
*[[1958]] – [[Helje Eelma]], eesti kunstnik ja disainer
*[[1959]] – [[Peter Gajdoš]], Slovakkia poliitik ja sõjaväelane
*[[1960]] – [[Enno Tammer]], eesti ajakirjanik
* 1960 – [[Jaak Aab]], Eesti poliitik
*[[1961]] – [[Mati Lukk]], eesti kontrabassimängija
* 1961 – [[Thamar Berutšašvili]], Gruusia poliitik, diplomaat ja kõrgkoolipedagoog
*[[1962]] – [[Anu Saagim]], eesti seltskonnategelane
* 1962 – [[Isabel Coixet]], hispaania filmirežissöör ja -stsenarist
*[[1963]] – [[Marija Pejčinović Burić]], Horvaatia poliitik
* 1963 – [[Tõnu Veiler]], eesti koreograaf, lavastaja ja balletipedagoog
*[[1964]] – [[Kadri Viires]], eesti tekstiilikunstnik
*[[1965]] – [[Raivo Haab]], eesti graafik
*[[1966]] – [[Cynthia Nixon]], USA filminäitleja
*[[1967]] – [[Tarmo Kruusimäe]] (Kojamees), eesti muusik
*[[1968]] – [[Aivar Viidik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja
*[[1969]] – [[Tõnu Kõrvits]], eesti helilooja ja arranžeerija
* 1969 – [[Tarmo Pajusaar]], eesti klarnetist, muusikateadlane ja helirežissöör
*[[1971]] – [[Jacques Villeneuve]], Kanada vormelisõitja
* 1971 – [[Gunnar Kobin]], eesti ärimees
*[[1972]] – [[Siiri Vallner]], eesti arhitekt
* 1972 – [[Cháris Georgiádis]], Küprose majandusteadlane ja poliitik
*[[1974]] – [[Jenna Jameson]], Ameerika ettevõtja ja endine pornofilminäitleja
*[[1975]] – [[Bertine Zetlitz]], norra poplauljanna
* 1975 – [[Karin Paulus]], eesti kunstiteadlane ja kriitik
*[[1977]] – [[Gerard Way]], USA laulja
* 1977 – [[Marko Lepik]], endine eesti jalgpallur
*[[1978]] – [[Jorge Andrade]], portugali jalgpallur
* 1978 – [[Rachel Stevens]], inglise laulja ja näitleja
* 1978 – [[Vesna Pisarović]], Horvaatia laulja (1978–)
*[[1979]] – [[Mario Matt]], Austria mäesuusataja
*[[1982]] – [[Ville Hytönen]], soome kirjanik ja kirjastaja
*[[1983]] – [[Siiri Koel]], eesti ooperilaulja
* 1984 – [[Anneli Soo]], eesti õigusteadlane
*[[1985]] – [[Tim Bendzko]], Saksa laulja ja laulukirjutaja
* 1985 – [[Christian Noboa]], Ecuadori jalgpallur
*[[1986]] – [[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör
* 1986 – [[Luca Marin]], Itaalia ujuja
* 1986 – [[Leighton Meester]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja
*[[1987]] – [[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[1989]] – [[Valeri Minkenen]], soome jalgpallur
* 1989 – [[Emmelie Konradsson]], Rootsi endine jalgpallur
*[[1990]] – [[Joacim Eriksson]], rootsi jäähokimängija
*[[1991]] – [[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur
* 1991 – [[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell
*[[1996]] – [[Merit Männiste]], eesti muusik ja laulja
*[[2000]] – [[Jackie Evancho]], Ameerika Ühendriikide laulja
[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 09.]]
1y68ekcjk8fyt5yyg7fgb77gt41faou
Sündinud 19. aprillil
0
155199
6179863
6128524
2022-08-18T14:50:34Z
Ehitaja
63547
wikitext
text/x-wiki
{{sündinud aprillis}}
''Siin loetletakse [[19. aprill]]il sündinud tuntud inimesi.
*[[1793]] – [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]], Austria keiser
*[[1795]] – [[Christian Gottfried Ehrenberg]], saksa loodusteadlane, bioloog, mikrobioloog
*[[1826]] – [[Ludwig Woldemar Leonce von Rahden]], baltisaksa päritoluga Venemaa riigitegelane
*[[1832]] – [[José Echegaray y Eizaguirre]], Hispaania insener, matemaatik, poliitik ja kirjanik
*[[1871]] – [[Aleksander-Harald Trilljärv]], eesti näitleja, tõlkija ja astroloog
*[[1882]] – [[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik
*[[1885]] – [[Karl Tarvas]], eesti arhitekt
*[[1887]] – [[Friedrich Leht]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog
*[[1889]] – [[August Duberg]], Linnamäe vallavanem
*[[1892]] – [[Georgi Adamovitš]], vene luuletaja, kriitik ja tõlkija
*[[1894]] – [[Riho Hoolma]], eesti teatritegelane
*[[1900]] – [[Elmar Roots]], eesti loomaarstiteadlane
*[[1902]] – [[Venjamin Kaverin]], vene kirjanik
*[[1907]] – [[Vootele Veikat]], eesti ooperilaulja
*[[1908]] – [[Aleksander Margiste]], eesti majandusteadlane
*[[1914]] – [[Mart Kull (1914)|Mart Kull]], eesti arstiteadlane
*[[1916]] – [[Vernon Presley]], [[Elvis Presley]] isa
*[[1922]] – [[Erich Hartmann]], Saksamaa sõjalendur
* 1922 – [[Helmut Raig]], eesti põllumajandusteadlane
*[[1925]] – [[Hugh O'Brian]], USA näitleja
*[[1927]] – [[Ellen Uuspõld]], eesti keeleteadlane
*[[1928]] – [[Herbert Pajupuu]], eesti põllumajandusteadlane ja -juht
*[[1929]] – [[Edward Crook]], USA poksija
* 1929 – [[Endel Ratnik]], eesti energeetikateadlane
*[[1930]] – [[Erkki Pakkanen]], soome poksija
*[[1932]] – [[Fernando Botero]], Colombia maalikunstnik ja skulptor
*[[1933]] – [[Jayne Mansfield]], Ameerika Ühendriikide filmi-, teatri- ja teleseriaalinäitleja
*[[1935]] – [[Dudley Moore]], inglise näitleja, koomik ja muusik
*[[1937]] – [[Joseph Estrada]], Filipiinide filminäitleja ja poliitik
*[[1939]] – [[Rein Ole]], eesti arstiteadlane ja radioloog
*[[1941]] – [[Priit Aimla]], eesti humorist ja poliitik
* 1941 – [[Joseph Bessala]], Kameruni poksija
* 1941 – [[Vitali Ignatjenko]], Nõukogude Liidu ja Venemaa ajakirjanik ning ühiskonnategelane
*[[1942]] – [[Peeter Mudist]], eesti kunstnik
* 1942 – [[Pertti Purhonen]], Soome poksija
* 1942 – [[Mati Kilp]], eesti matemaatik
*[[1943]] – [[Ranno Krusta]], eesti laskmistreener
*[[1944]] – [[Jan Szyszko]], Poola metsateadlane ja poliitik
*[[1945]] – [[Peep Sürje]], eesti insener
*[[1946]] – [[Jaan Jürine]], eesti spordiajakirjanik ja -tegelane
*[[1952]] – [[Ekke Väli]], eesti skulptor
*[[1949]] – [[Merike Merilain]], eesti sünoptik
*[[1953]] – [[Sara Simeoni]], itaalia kergejõustiklane
* 1953 – [[Helje Tamme]], eesti pedagoog ja munitsipaalpoliitik
*[[1956]] – [[Jaanus Johanson]], eesti rahvusest Läti näitleja
* 1956 – [[Eve Pormeister]], Eesti saksa filoloog
* 1956 – [[Mari Kurismaa]], eesti sisearhitekt ja kunstnik
*[[1959]] – [[Sirpa Pietikäinen]], Soome poliitik
*[[1960]] – [[Uģis Roze]], läti laulja
*[[1963]] – [[Barbi Pilvre]], eesti ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud
* 1963 – [[Annika Vendik]], eesti jurist
*[[1967]] – [[Maksim Topilin]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik
*[[1968]] – [[Ashley Judd]], ameerika näitleja
* 1968 – [[Mswati III]], Svaasimaa kuningas
* 1968 – [[Urmas Treiel]], eesti poliitik
* 1968 – [[Ago Rebane]], eesti purjetaja
* 1968 – [[Garmen Tabor]], eesti näitleja
*[[1969]] – [[Neeme Raud]], eesti ajakirjanik
* 1969 – [[Rainer Jancis]], eesti helilooja ja muusik
*[[1970]] – [[Kelly Holmes]], briti kergejõustiklane
* 1970 – [[Piret Rauk]], eesti näitleja
*[[1971]] – [[Alina Braziulene]], Eesti füüsikaõpetaja ja koolidirektor
*[[1972]] – [[Rivaldo]], brasiilia jalgpallur
*[[1975]] – [[Jussi Jääskeläinen]], Soome jalgpallur
*[[1976]] – [[Ruta Arumäe]], eesti majandusanalüütik
*[[1979]] – [[Kate Hudson]], USA näitleja
* 1979 – [[Antoaneta Stefanova]], bulgaaria maletaja ja maletreener
*[[1980]] – [[Alexis Thorpe]], USA näitleja
* 1980 – [[Märt Agu]], eesti koreograaf
*[[1981]] – [[Dmõtro Kuleba]], Ukraina poliitik
*[[1982]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja
* 1982 – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja
* 1982 – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija
*[[1983]] – [[Kairi Look]], eesti lastekirjanik
*[[1985]] – [[Valon Behrami]], Šveitsi jalgpallur
* 1985 – [[Zack Conroy]], USA näitleja
*[[1986]] – [[Henrik Kalmet]], eesti näitleja ja saatejuht
* 1986 – [[Jevgeni Birjukov]], vene jäähokimängija
*[[1988]] – [[Jana Mintšenkova]], Eesti laskesuusataja
*[[1990]] – [[Héctor Herrera]], Mehhiko jalgpallur
* 1990 – [[Dominik Furch]], tšehhi jäähokimängija
*[[1991]] – [[Jesse Blacker]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija
*[[1995]] – [[Kevin Mbabu]], Šveitsi jalgpallur
[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 19.]]
0tsrylejufprk4989s707ahmd1tytp7
Narew
0
158800
6179918
6009129
2022-08-18T16:30:29Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
{{Jõgi
| jõe_nimi = Narew
| pildi_nimi = Modlin spichlerz.jpg
| pildi_link = Narewi suubumiskoht Wisła jõkke endise Modlini küla juures
| jõe_lähe = [[Białowieża laas|Białowieża laanes]]
| suue = [[Wisła]]sse
| valgla_maad = [[Image:Flag of Belarus.svg|25px]] [[Valgevene]]<br/>[[Image:Flag of Poland.svg|25px]] [[Poola]]
| pikkus = 448 km
| valgla_pindala = 75 175 km²
| jõe_langus =
| jõe_lang =
| äravool =
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
}}
'''Narew''' ([[poola keel]]es ''Narew'', [[leedu keel]]es ''Naura'', [[valgevene keel]]es ''Нараў'') on [[jõgi]] [[Poola]] kirdeosas ja [[Valgevene]] lääneosas, [[Wisła]] parempoolne lisajõgi (mõnes allikas loetakse [[Bug]] Narewi vasakpoolseks lisajõeks).
Jõe pikkus on 484 km, sellest 448 km Poolas ja 36 km Valgevenes. Jõe lähe asub [[Białowieża laas|Białowieża laanes]]. Narew on tasane jõgi, mille valgla pindala on 75 175 km² (sellest 53 873 km² Poolas).
Sel on mitmed lisajõgesid, teiste hulgas vasakul poolt [[Orzyc]].
{{Commonscat|Narew}}
[[Kategooria:Poola jõed]]
[[Kategooria:Valgevene jõed]]
[[Kategooria:Wisła jõgikond]]
274zk2h7g8cefs7fh67yqj7y71ls7ee
Jaak Jõerüüt
0
170351
6180047
6106967
2022-08-19T08:06:06Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Jaak Jõerüüt 2012.jpg|pisi|Jaak Jõerüüt 2012. aastal]]
'''Jaak Jõerüüt''' (sündinud [[9. detsember|9. detsembril]] [[1947]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[proosakirjanik]], luuletaja, [[diplomaat]] ja [[poliitik]].
Ta on töötanud ajakirjaniku ja toimetajana. Jõerüüt oli tööl ka [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidus]] ning hilisemal on ajal on tähelepanu pälvinud tema osalus Kirjanike Liidu kaadripoliitikas. On avaldanud mitu luulekogu ja proosaraamatut.
Jõerüüt on olnud Eesti suursaadik [[Soome]]s, [[Itaalia]]s, [[Malta]]l, [[Küpros]]el, [[ÜRO]] juures, [[Läti]]s ja [[Rootsi]]s. Aastail 2004–2005 oli ta [[Eesti kaitseminister]].
== Elulugu ==
=== Tegevus nõukogude ajal ===
Jaak Jõerüüt õppis [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna 10. Keskkool]]is aastail 1955–1966 ja [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudi]] majandusteaduskonnas, mille lõpetas 1973. aastal ([[Majandusteadlane|ökonomistina]]).
Jõerüüt on töötanud [[raamatukoguhoidja]]na, [[ajakirjanik]]una ajalehes [[Õhtuleht]] 1969. aastal ja ajalehes [[Rahva Hääl]] aastatel 1966–1973. Seejärel oli ta tööl assistendina Tallinna Polütehnilise Instituudi [[statistika]] kateedris aastatel 1973–1974 ja teadurina [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Majanduse Instituudis aastatel 1975–1976.
1976–1977 oli Jõerüüt toimetaja kirjastuses [[Eesti Raamat]]. Seejärel oli Jõerüüt tööl [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidus]]: organisatsioonilise sekretärina (1977–1981), juhatuse sekretärina (1981–1986) ja juhatuse aseesimehena (1988–1989). Jõerüüt osales juhtorganite liikmena ja partei allorganisatsiooni büroo sekretärina Kirjanike Liidu [[Kaadripoliitika Nõukogude Liidus|kaadripoliitika]]s,{{ref|a|[a]}}{{ref|b|[b]}} mida otseselt suunas EKP Keskkomitee tippjuhtkond. Aastatel 1989–1990 oli Jõerüüt Eesti NSV kultuuriministri asetäitja. 1989. aastal sai Jõerüüdist Eesti [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] esimees. Ta oli 1990. aastast [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik.
=== Diplomaatiline karjäär ===
Aastatel [[1993]]–[[1997]] oli Jõerüüt Eesti suursaadik Soomes, [[1998]]–[[2002]] [[Itaalia]]s ja [[Malta]]l, [[1999]]–[[2004]] [[Küpros]]el. 2002–2004 töötas ta Eesti Vabariigi välisministeeriumi siseauditi juhina.<ref name="OpQww" /> 2004. aasta juulist kuni novembrini oli Jõerüüt [[Eesti suursaadik ÜRO juures|suursaadik ÜRO juures]]. [[2006]]–2011 oli ta Eesti suursaadik [[Läti]]s ja [[2011]]–[[2014]] Eesti suursaadik [[Rootsi]]s.<ref name="shsES" /><ref name="f20fq" /> 16. oktoobril 2015 läks ta diplomaatilisest teenistusest pensionile.<ref name="26WE9" />
=== Poliitiline tegevus ===
[[Pilt:Flickr - Saeima - Tikšanās ar Igaunijas vēstnieku (9).jpg|pisi|Jaak Jõerüüt ja [[Gundars Daudze]] jaanuaris 2004]]
Jaak Jõerüüt oli aastatel [[1978]]–[[1989]] [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] liige<ref name="yzD2Z" />. Eesti NSV Kirjanike Liidu partorgina oli Jaak Jõerüüt okupatsiooniajal mitmete kirjandusinimeste-kolleegide karistajaks poliitiliste eksisammude eest, sealhulgas 40 kirjale allakirjutamise eest, millest ta ise oli keeldunud.<ref name="AaIsW" /> Järgnevalt astus ta [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse]], oli selle liige [[1990]]–[[1993]] ja 2004–2012 [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige.<ref name="äriregister"/> Jõerüüt oli [[Eesti Kongress]]i liige.
[[22. november|22. novembril]] 2004 nimetas president [[Arnold Rüütel]] Jõerüüdi [[Eesti kaitseminister|kaitseministriks]] [[Juhan Partsi valitsus]]es [[Margus Hanson]]i asemel, kelle kodust oli varastatud portfell tööalaste dokumentidega. Pärast valitsusevahetust jätkas Jõerüüt kaitseministrina [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] kuni oktoobrini 2005. Tema kaitseministriks olemise ajal tehtud tähtsaim tehing oli 60 [[Pasi]] XA-180 [[soomuk]]i ostmine [[Soome]]lt 112,7 miljoni krooni eest.<ref name="PIUXh" />
Novembris 2012 astus Jaak Jõerüüt Reformierakonnast välja.<ref name="ox3ZK" />
=== Ministrikohalt tagasiastumine ===
{{vaata|Särgiskandaal}}
Jõerüüdi tagasiastumist kaitseministri kohalt on peetud kummastavaks. [[Jaak Allik]]: "See on pretsedenditu ja kardan, et ka kauaks pretsedendituks jääv juhtum, kus valitsusliige lahkub protestiks selle vastu, mis tema haldusalas, aga laiemalt ka kogu riigis on toimunud".<ref name="keeljakirjandus.eki.ee">Jaak Allik. "Diplomaatiline avaldus." [http://keeljakirjandus.eki.ee/Allik%20Jaak%20J.pdf] - Keel ja Kirjandus 10, 2009</ref> Diplomaadina ajakirjanduslikust avalikkusest eemal seisnud Jõerüüt sattus ministriks saades ajakirjanduse ja opositsiooni surve alla ning leidis end mitte "riigikaitse komandosillal", vaid keset ministeeriumi ja Kaitseväe juhtkonna vahelisi vastuolusid.<ref name="keeljakirjandus.eki.ee"/> Lisaks toimus nimetatud perioodil mitmeid lahkumisega seostatavaid sündmusi. Jaak Jõerüüdi kaitseministriks oleku ajal läks kaduma [[mälupulk]] [[Kaitseministeerium]]i andmetega 300 000 mehe kohta. See tuli ilmsiks mälupulga leidmise ja [[Kaitsepolitseiamet]]isse viimisega [[13. juuni]]l [[2005]]. 27. septembril saatis Kaitsepolitsei mälupulga edasi [[Andmekaitse Inspektsioon]]i, kes algatas [[väärteomenetlus]]e isikuandmete kaitse seaduse rikkumise kohta.<ref name="qpVHj" /> Enne seda, [[26. september|26. septembril]] [[2005]] esitas Jõerüüt tagasiastumisavalduse põhjendusega, et tema alluvusse kuulunud [[Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum|Kindral Laidoneri Muuseum]]i direktor [[Indrek Tarand]] kandis [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] vahelisel jalgpallimatšil T-särki kirjaga "[[Kommarid ahju]]!". Üks särgil kommariks nimetatud isikutest oli Jõerüüt, kes kommenteeris: "See pilt vapustas mind. Kui poliitilises võitluses hakatakse tõsiselt ja muretult kasutama ahju ajamise teemat, siis minu jaoks on see piir ületatud."<ref name="0FU06" /> Oktoobri alguses sai Jõerüüdi asemel kaitseministriks [[Jürgen Ligi]].
=== Osalemine [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]] ===
Jõerüüt andis ajalehes [[Postimees]] ise teada oma valmisolekust kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks.<ref>"Jõerüüt tunnistas valmisolekut kandideerida presidendiks" [https://www.postimees.ee/3666979/joeruut-tunnistas-valmisolekut-kandideerida-presidendiks] - Postimees 22. aprill 2016</ref> Ükski poliitiline jõud teda otseselt presidendikandidaadiks ei seadnud, võimalike presidendikandidaatide nimekirja sattus ta meedia valimisteemaliste arutluste ajal meedia kaudu. Jõerüüti kutsuti küll [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] koosolekule ärakuulamiseks. Valimiste lõppstaadiumis langes Jõerüüt ka meedia koostatud nimekirjades tagaplaanile ning teda ei käsitletud enam võimaliku presidendikandidaadina. Valimiskampaania ajal käsitleti meedias kriitiliselt Jõerüüdi kui NLKP liikme ja Kirjanike Liidu partorgi osa parteivõimu, eeskätt EKP Keskkomitee suuniste ja [[NLKP kaadripoliitika]] püüdlikul elluviimisel. Jõerüüt keeldus alla kirjutamast nn [[40 kiri|40 kirjale]], nimetades seda "mädaks". Ta oli otseselt tegev NLKP liikmetest kolleegide poliitilisel karistamisel ja ametikohtadelt kõrvaldamisel, sealhulgas nii seoses 40 kirjaga kui ka [[Looming (ajakiri)|ajakirjas Looming]] ilmunud luuletusega, mille esitähed andsid kokku "sinimustavalge". Elulooraamatus "On nagu on" (Küsimused [[Aita Kivi]]) AS Ajakirjade Kirjastus 2017) väldib Jõerüüt nende [[okupatsioon]]iaegsete teravate konkreetsete etteheidete käsitlemist, mis kerkisid esile presidendivalimiste ajal ajakirjanduses ja jätab oma tegevuse Nõukogude Eesti tippjuhtide käsualusena NLKP-s praktiliselt kõrvale.
=== Suhtumine religiooni ===
2000. aastatel on Jaak Jõerüüt avalikult toonitanud, et tal on sidemeid usuringkondadega.<ref>Jaak Jõerüüt. "On nagu on. Küsimused Aita Kivi." AS Ajakirjade Kirjastus 2017, lk. 198.</ref> 2011. aastal teatas Jaak Jõerüüt: "Pirita kloostris on toimunud mõned minu elu väga tähtsad sündmused, aga need on olnud isiklikud ja nende lähem kirjeldamine ei ole vajalik."<ref name="4gdVm" /> 2014. aasta oktoobris avalikustas Jaak Jõerüüt Postimehes, et kuulub [[Katoliiklus|katoliiklaste]] hulka.<ref name="vDg05" />
=== Suhtumine Rail Balticusse ===
Jaak Jõerüüt on [[Rail Baltic]]u küsimuses esitanud põhimõtteliselt vastandlikke seisukohti, võttes 2014. aastal Postimehes sõna Rail Balticu vastaste vastu<ref>"Jaak Jõerüüt: rongide poolt. Perroonimõtted" [http://arvamus.postimees.ee/2672726/jaak-joeruut-rongide-poolt-perroonimotted"]; [https://rbestonia.ee/meedia/postimees-jaak-joeruut-rongide-poolt-perroonimotted] - Postimees 24. jaanuar 2014 ja Postimees. Meedia 24. jaanuar 2014 ]</ref>, 2018. aastal aga samas ajalehes Rail Balticu vastu<ref>"Jaak Jõerüüt: ehmatavalt sageli meenutab kogu see juba aastaid kestnud Rail Balticu protsess sovetiaega" [https://arvamus.postimees.ee/4467313/jaak-joeruut-ehmatavalt-sageli-meenutab-kogu-see-juba-aastaid-kestnud-rail-balticu-protsess-sovetiaega] - Postimees 11. aprill 2018</ref>, pidades vajalikuks anda allkiri ka laia tähelepanu pälvinud [[400 kiri|400 kirjale]] selles küsimuses.<ref>"400 avalik kiri: valeinfo põhjal vastu võetud Rail Balticu seadus tuleb tühistada!" Postimees 9. aprill 2018 [https://arvamus.postimees.ee/4464987/400-avalik-kiri-valeinfo-pohjal-vastu-voetud-rail-balticu-seadus-tuleb-tuhistada]</ref>
== Tunnustus ==
* 1980 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Mr. Dikshit")
* 1983 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Raisakullid")
* 1991 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Mr. Warma ja täiskuu valgus")
* 1995 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist]]
* 1998 – [[Norra Kuninglik Teeneteorden|Norra Kuningliku Teeneteordeni]] II klass
* 2001 – Malta Vabariigi Auliidu suurrist
* 2002 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{{EVkavaler|1029}}</ref>
* 2004 – [[Itaalia Vabariigi Teeneteorden]]i komandöririst
* 2006 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1152}}</ref>
* 2009 – Läti [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe III klassi orden]]
* 2014 – Rootsi Kuningriigi [[Põhjatähe orden]], I klass
* 2016 – [[Postimehe aasta arvamusliider]]
== Teosed ==
=== Luulekogud ===
* "Kaitsekiht", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1975]]
* "Kõne sellel teemal", Eesti Raamat, Tallinn [[1977]]
* "Üks ja ainus. Luuletusi 1967–1971" [[Tuum (kirjastus)|Tuum]], Tallinn [[1997]]
* "Uus raamat", Tuum, Tallinn [[2004]]
* "Armastuse laiad, kõrged hooned." Tallinn, Tuum 2010
=== Proosaraamatud ===
* "Leping. Õpetajad" (jutustused), Eesti Raamat, Tallinn [[1979]]
* "Igavene suvi" (novellikogu), Eesti Raamat, Tallinn [[1980]]
* "Raisakullid" (romaan), Eesti Raamat, Tallinn [[1982]]; "Raisakullid" II, Eesti Raamat [[1985]]; "Raisakullid" I-II, EKSA [[2013]]
* "Raisakullid" III-IV, EKSA, Tallinn [[2014]]
* "Meeste tantsud" (novellikogu), Eesti Raamat, Tallinn [[1984]]
* "Teateid surmast" (jutustused), [[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1987]], nr 34
* "Teateid põrgust" (jutustused), Eesti Raamat, Tallinn [[1990]]
* "Sõber. Valik novelle 1979–2005", Tuum, Tallinn [[2005]]
* "Muutlik" (romaan), Tuum, Tallinn [[2017]]
* "Elu lehekülgi lehitsetakse kiiresti" (novellid ja lühiromaan), EKSA, Tallinn [[2017]]
* "Poliitiline daamikinnas" (romaan), EKSA, Tallinn [[2019]]
=== Muud teosed ===
* "Meierkasti Mats" (lasteraamat; pildid joonistanud [[Rein Tammik]]). Kirjastus [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn [[1975]], 18 lk
* "Autod" (lasteraamat; pildid joonistanud Rein Tammik), Kunst, Tallinn [[1977]], 18 lk
* "Diplomaat ja mälu" (memuaarid), Tuum, Tallinn [[2004]], 240 lk
* "Poliitiline avaldus. Arvamusi ja kommentaare 1996–2008", Tuum, Tallinn [[2008]], 260 lk
* "On nagu on" (Elulooraamat. Küsimused [[Aita Kivi]]), AS Ajakirjade Kirjastus 2017, 208 lk
=== Tema loomingu tõlked ===
* Яак Иыэрюют: "Мужские танцы" (повести, новеллы); перевод с эстонского [[Nelli Abašina|Нелли Абашиной]]; Москва: Советский писатель, [[1986]], 286 lk
* Яак Йыэрюйт: "Дипломат и память"; перевод с эстонского [[Elviira Mihhailova|Эльвиры Михайловой]]. Tuum, Tallinn [[2007]], 262 lk
* Jāks Jeerīts: "Ziņas par nāvi" ("Teateid surmast"), tõlkinud [[Maima Grīnberga]]. Mansards 2011, 190 lk
* Jāks Jeerīts: "Mainīgais", tõlkinud [[Guntars Godiņš]]. "Mansards" 2012, 390 lk
* Jaak Jõerüüt: ''Muuttuvainen: Elämäntaitoja etsimässä.'' Suomentanut Raija Hämäläinen. Basam Books, Helsinki 2013.
* Jaak Jõerüüt: ''Uusi kirja''. Suomentanut Raija Hämäläinen. Basam Books, Helsinki 2014.
== Isiklikku ==
1974. aastast on Jaak Jõerüüt abielus [[Viivi Luik|Viivi Luigega]].<ref name="2JPq9" /> Tema onu oli majandusteadlane [[Ivar Jõerüüt]].
== Märkused ==
{{märkus|a|a}}1980. aastatel, pärast [[Karl Vaino]] ja [[Rein Ristlaan]]e võimuletulekut, toimus Eestis suur [[Kaadripoliitika Nõukogude Liidus|kaadrivahetus]] kultuuriasutustes ja -organisatsioonides. 1983. aastal läksid [[NLKP]] liikmed, Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretärid Jaak Jõerüüt ja [[Arvi Siig]] [[EKP Keskkomitee]] sekretäri Ristlaane juurde ultimatiivse sooviga, et Kirjanike Liidu juhatuse esimees [[Paul Kuusberg]] peab lahkuma või lahkuvad nemad, ja leppisid temaga kokku, et juhatuse esimeheks saab [[Vladimir Beekman]]. Vt Vladimir Beekman. "Alles see oli." Tallinn, Tänapäev 2008, lk 161.
{{märkus|b|b}}Kirjanike Liidu partorgina osales Jõerüüt 1982. aastal [[Sirje Kiin]]i väljaviskamisel NLKP-st. (Vt Sirje Kiin. "Poliitiline autobiograafia".) Sirje Kiin kaotas seetõttu töökoha ja tema kirjutisi keelati avaldada. [http://www.sirjekiin.net/Eesti/Poliitiline%20elulugu.htm]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="OpQww">[https://www.ohtuleht.ee/125325 Jõerüüt sai välisministeeriumi siseauditi juhiks]</ref>
<ref name="shsES">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilves-nimetas-eesti-suursaadikuks-rootsis-jaak-joeruudi.d?id=41831347 "Ilves nimetas Eesti suursaadikuks Rootsis Jaak Jõerüüdi"] Delfi, 9. märts 2011</ref>
<ref name="f20fq">[http://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/10696-2014-10-30-14-39-03/index.html J. Jõerüüdi tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 30.10.2014.</ref>
<ref name="26WE9">Pullerits, Priit. Lõuna-Euroopas oli juba ammu halba aimata. – Postimees, 17.10.2015, lk 6–7.</ref>
<ref name="yzD2Z">"Kes on kes Eesti poliitikas 1988–1992", Eesti Entsüklopeediakirjastus 1992, ISBN 5899000236</ref>
<ref name="AaIsW">Vahur Koorits. Presidendikandidaat Jaak Jõerüüt osales aastakümnete eest komparteilasena 40 kirjale alla kirjutanud tõlkija karistamises. Eesti Päevaleht, 26. aprill 2016.[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/presidendikandidaat-jaak-joeruut-osales-aastakumnete-eest-komparteilasena-40-kirjale-alla-kirjutanud-tolkija-karistamises?id=74357855]</ref>
<ref name="PIUXh">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 50</ref>
<ref name="ox3ZK">[http://www.postimees.ee/1037992/jaak-joeruut-astus-reformierakonnast-valja/ "Jaak Jõerüüt astus Reformierakonnast välja"] Postimees, 12. november 2012</ref>
<ref name="qpVHj">[[Heidit Kaio]], [[Janar Filippov]], [[Mihkel Kärmas]]: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B99B1613D114486FC2257132002E9E48 "Mälupulga uskumatud seiklused"] Eesti Ekspress, 16. märts 2006</ref>
<ref name="0FU06">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 107, 108</ref>
<ref name="4gdVm">Jaak Jõerüüt. "Pirita klooster kui nähtus". Raamatus: "Pirita klooster ADMMI – MMXI", Pirita klooster 2011, lk. 27.</ref>
<ref name="vDg05">Jaak Jõerüüt: Valed inimesed." Postimees 21. oktoober 2014 http://arvamus.postimees.ee/2961899/jaak-joeruut-valed-inimesed</ref>
<ref name="2JPq9">[http://www.viiviluik.ee/?act=elulugu Viivi Luik: elulugu]</ref>
<ref name="äriregister">[https://ariregister.rik.ee/erakonnad Äriregister: Erakonna liikme otsing]</ref>
}}
== Kirjandus ==
* [[Ilmar Kopso]], "Jõerüüdi tee" – [[Kirjanduse jaosmaa]] ’83, Eesti Raamat, Tallinn [[1985]], lk 120–128
* [[Irina Belobrovtseva]], "Asjaliku põlvkonna inimestest. Ääremärkustega artiklikonspekt" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1986]], nr 9, lk 513–517
* [[Marika Mikli]], "J. J. kõrvaltvaates" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1986, nr 10, lk 1420–23
* Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn [[1991]], lk 621–624 ja bibliograafia lk 635–636, autor [[Silvia Nagelmaa]]
* "Lind korstna otsas (metafüüsilise maastiku kohal): vestlus Jaak Jõerüüdiga." (Intervjueerija [[Berk Vaher]] – Looming [[2005]], nr 9, lk 1406–1413
*[[Kivisildnik]], "Teeneline lahkuja" (Arvustus raamatule "Diplomaat ja mälu." Tallinn, Tuum 2004.) – [[Sirp]] 4.november 2005 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/teeneline-lahkuja]
* [[Jaak Allik]], "Diplomaatiline avaldus." (Arvustus raamatule "Poliitiline avaldus. Arvamusi ja kommentaare 1996–2008." Tallinn, Tuum 2008.) [http://keeljakirjandus.eki.ee/Allik%20Jaak%20J.pdf] – Keel ja Kirjandus 2009, 10, lk 794–797.
* [[Viivi Luik]] (luuletaja, Jaak Jõerüüdi abikaasa). [http://pluss.postimees.ee/?id=262927 "Elu on kera"] (Arvustus J. Jõerüüdi luuleraamatule "Armastuse laiad, kõrged hooned") – Postimees 15. mai 2010
* [[Rein Veidemann]]. [http://pluss.postimees.ee/?id=262927 "Jaak Jõerüüdi luuleapooriad"] (Arvustus J. Jõerüüdi luuleraamatule "Armastuse laiad, kõrged hooned") – Postimees 15. mai 2010
* [[Toomas Haug]]. "Jõerüüdi harjutused." (Arvustus romaanile "Muutlik".) [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:118421/17152/page/147] - Looming 2011, 6, lk 882-884
==Publikatsioone==
* Jaak Jõerüüt. "Mõni sõna sõbrast – saadikukandidaadist ([[Rein Veidemann]]ist)." – Õhtuleht 18.03.1989
==Välislingid==
{{Commons|Category:Jaak Jõerüüt}}
{{vikitsitaadid}}
'''Elust'''
*[[Hannes Rumm]]. [http://uudisvoog.postimees.ee/141104/esileht/arvamus/149952.php "Kirjanik, diplomaat, Viivi Luige abikaasa"] Postimees, 13. november 2004
*[[Andrus Kivirähk]] [http://www.epl.ee/artikkel/279010 "Laul Jaak Jõerüüdist"] Eesti Päevaleht, 20. november 2004
*[[Urmo Soonvald]]. [http://www.ohtuleht.ee/166044 "Jaak Jõerüüt: alguses lootsin kommunistlikku parteid õõnestada, aga olin liiga naiivne"] Õhtuleht, 26. november 2004
*[[Priit Pullerits]]. [http://www.postimees.ee/030105/lisad/arter/arteri_persoon/151050.php "Jaak Jõerüüt naudib jumala kingitust"] Postimees, 27. november 2004
* [http://kes-kus.ee/jaak-joeruut-hipist-sirgub-diplomaat/ "Jaak Jõerüüt: hipist sirgub diplomaat"] [[Juku-Kalle Raid]], [[Marek Reinaas]] ja [[Tiina Ilsen]] vestlevad Jaak Jõerüüdiga. – KesKus, detsember 2015
'''Ministrikohalt tagasiastumine'''
*[[Priit Simson]]. [http://www.epl.ee/news/eesti/joeruut-katkestas-segastel-pohjustel-lahetuse-pariisi.d?id=51013742 "Jõerüüt katkestas segastel põhjustel lähetuse Pariisi"] Eesti Päevaleht, 27. juuni 2005
*[[Kai Kalamees]]. [http://www.epl.ee/news/eesti/jaak-joeruut-hindasin-oma-voimeid-ule.d?id=51013825 "Jaak Jõerüüt: hindasin oma võimeid üle"] Eesti Päevaleht, 28. juuni 2005
*[[Urmo Soonvald]]. [http://www.ohtuleht.ee/176573 "Jaak Jõerüüt lubab mõttetu Pariisi sõidu ise kinni maksta"] Õhtuleht, 29. juuni 2005
*[http://www.epl.ee/news/eesti/joeruut-esitas-sargiskandaali-parast-lahkumisavalduse.d?id=51020135 "Jõerüüt esitas särgiskandaali pärast lahkumisavalduse"] Eesti Päevaleht, 26. september 2005
*[http://www.postimees.ee/260905/online_uudised/178158.php "Kaitseminister Jaak Jõerüüdi lahkumissavalduse tekst"] Postimees, 26. september 2005
*[http://www.epl.ee/news/arvamus/semiootikud-skandaalsest-t-sargist-kommarid-ahju.d?id=51020259 "SEMIOOTIKUD skandaalsest T-särgist "Kommarid ahju!"] Ärileht, 28. september 2005
*[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=11292787&categoryID=120&ndate=1127975486 "Jõerüüt pärandas Iraagi-küsimuse parteile"] Delfi, 29. september 2005
*[http://kultuur.elu.ee/ke484_erik_arro.htm Eerik Arro. "Kommunistid, astuge tagasi!"] Kultuur ja Elu
*[http://euro.postimees.ee/250706/esileht/siseuudised/210623.php "Semiootikud ei pidanud «Kommarid ahju!»-särki vaenu õhutavaks"] Postimees, 25. juuli 2006
'''Presidendivalimised'''
* BNS [https://www.postimees.ee/3666979/joeruut-tunnistas-valmisolekut-kandideerida-presidendiks]"Jõerüüt tunnistas valmisolekut kandideerida presidendiks" - Postimees 22. aprill 2016, 20:22
*[[Kadri Paas]]. [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tulevane-presidendikandidaat-tegeleb-vaga-vaartusliku-ettevotlusega?id=74323403 Tulevane presidendikandidaat tegeleb väga väärtusliku ettevõtlusega] ärileht.ee, 23. aprill 2016
* [[Otti Eylandt]]. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/jaak-joeruut-minu-nimi-ei-ole-lennart-arnold-ega-toomas-hendrik?id=74328385 Jaak Jõerüüt: minu nimi ei ole Lennart, Arnold ega Toomas Hendrik] Eesti Päevaleht, 25. aprill 2016
*[[Vahur Koorits]]. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/presidendikandidaat-joeruut-keeldus-36-aastat-tagasi-venestamise-vastasele-40-kirjale-alla-kirjutamast-ja-nimetas-seda-madaks?id=74347159 Presidendikandidaat Jõerüüt keeldus 36 aastat tagasi venestamise vastasele 40 kirjale alla kirjutamast ja nimetas seda "mädaks"] delfi.ee, 26. aprill 2016
* Vahur Koorits. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/presidendikandidaat-jaak-joeruut-osales-aastakumnete-eest-komparteilasena-40-kirjale-alla-kirjutanud-tolkija-karistamises?id=74357855&com=1®=1&no=0&s=1 Presidendikandidaat Jaak Jõerüüt osales aastakümnete eest komparteilasena 40 kirjale alla kirjutanud tõlkija karistamises] delfi.ee, 27. aprill 2016
* Vahur Koorits. [http://ajaleht.epl.ee/uudised/joeruut-keeldus-40-kirjale-alla-kirjutamast-nimetades-seda-madaks?id=74350721 Jõerüüt keeldus 40 kirjale alla kirjutamast, nimetades seda "mädaks"] Eesti Päevaleht, 27. aprill 2016
*Vahur Koorits. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/joeruut-osales-40-kirjale-alla-kirjutanud-tolkija-karistamises?id=74363349 Jõerüüt osales 40 kirjale alla kirjutanud tõlkija karistamises] Eesti Päevaleht, 28. aprill 2016
*Vahur Koorits. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/1981-ajakirjas-ilmus-sona-sinimustvalge-sellele-jargnenud-okupatsioonivoimu-kattemaksus-osales-ka-jaak-joeruut?id=74368503 1981 – ajakirjas ilmus sõna "sinimustvalge". Sellele järgnenud okupatsioonivõimu kättemaksus osales ka Jaak Jõerüüt] Delfi.ee, 28. aprill 2016
*[[Sirje Kiin]]. [https://eestielu.com/en/opinion/214-comment-kommentaar/eesti-vabariik/5309-kommentaar-usaldus-ja-andestus Kommentaar - Usaldus ja andestus (Andestada saab, aga ei saa enam usaldada. Teade J. Jõerüüdi käitumisest aastal 1980 seoses "40 kirjaga", milles osalejate karistamisel ta osales] Eesti Elu nr 17, 29. aprill 2016
'''Muu'''
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suursaadik-jaak-joeruut-wikileaks-on-globaalne-kont.d?id=39524909 "Suursaadik Jaak Jõerüüt: Wikileaks on globaalne kont"] – Delfi, 1. veebruar 2011
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ilves-nimetas-eesti-suursaadikuks-rootsis-jaak-joeruudi.d?id=41831347 "Ilves nimetas Eesti suursaadikuks Rootsis Jaak Jõerüüdi"] – Delfi, 9. märts 2011
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-joeruut-peab-kaitseministri-ametit-laarile-sobilikuks.d?id=43029501 "Jaak Jõerüüt peab kaitseministri ametit Laarile sobilikuks"] – Delfi, 31. märts 2011
* Epp-Mare Kukemelk (toimetaja). [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-saadik-estonia-huku-kohta-haav-hakkab-tasapisi-kinni-kasvama.d?id=58640504 "Eesti saadik Estonia huku kohta: haav hakkab tasapisi kinni kasvama] – Delfi, 28. september 2011
* [[Indrek Mesikepp]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/taismahus-jaak-joeruudile-kirjanikule-ja-masinistile.d?id=63743640 "Jaak Jõerüüdile, kirjanikule ja masinistile"] – Eesti Päevaleht, 7. jaanuar 2012
* [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/1049216/print/joeruut-voim-halvab-inimese/ "Jõerüüt: võim halvab inimese"] Postimees, 22. november 2012. Tsitaat: "Kui kogu see rahajant on liberalismi komponent, siis olen mina Murueide tütar."
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Hanson]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=[[2004]]–[[2005]]| järgnev=[[Jürgen Ligi]]}}
{{lõpp}}
{{JÄRJESTA:Jõerüüt, Jaak}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud]]
[[Kategooria:Eesti kaitseministrid]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]
[[Kategooria:Eesti Vabariigi alalised esindajad ÜRO juures]]
ijxnxm18083u9ynpuqepef6oop8sf6a
Oskar Aalde
0
181415
6180109
5381802
2022-08-19T11:11:32Z
193.40.110.66
wikitext
text/x-wiki
'''Oskar Aalde''' (kuni 21. juulini 1935 '''Oskar Aal'''; 6/[[19. detsember]] [[1904]] Koorküla vald, Helme kihelkond – [[18. juuli]] [[1980]] [[Toronto]]) oli Eesti sõjaväelane ([[leitnant]], 1934).
Õppis 1926–1929 Sõjakooli jalaväe osakonnas, mille täieliku kursuse lõpetas, ja 1934 lühikest aega Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
Teenis [[3. Üksik Jalaväepataljon]]is (nooremleitnant 1929, leitnant 1934).
1941 mobiliseeritud Punaarmeesse, naasis Eestisse, teenis Saksa sõjaväes. 1944 Saksamale, 1948 Rootsi8, hiljem Saksamaale.
== Välislingid ==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=17871 Ohvitseride andmekogu]
{{JÄRJESTA:Aalde, Oskar}}
[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas]]
[[Kategooria:Sündinud 1904]]
[[Kategooria:Surnud 1980]]
nusx4rgm5hugu674u0ak0qzwe9xw8o4
6180130
6180109
2022-08-19T11:29:11Z
193.40.110.66
wikitext
text/x-wiki
'''Oskar Aalde''' (kuni 22. juunini 1935 '''Oskar Aal'''; 6/[[19. detsember]] [[1904]] Koorküla vald, Helme kihelkond – [[18. juuli]] [[1980]] [[Toronto]]) oli Eesti sõjaväelane ([[leitnant]], 1934).
Õppis 1926–1929 Sõjakooli jalaväe osakonnas, mille täieliku kursuse lõpetas, ja 1934 lühikest aega Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
Teenis [[3. Üksik Jalaväepataljon]]is (nooremleitnant 1929, leitnant 1934).
1941 mobiliseeritud Punaarmeesse, naasis Eestisse, teenis Saksa sõjaväes. 1944 Saksamale, 1948 Rootsi8, hiljem Saksamaale.
== Välislingid ==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=17871 Ohvitseride andmekogu]
{{JÄRJESTA:Aalde, Oskar}}
[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas]]
[[Kategooria:Sündinud 1904]]
[[Kategooria:Surnud 1980]]
jimkpan2l6ykdjme7ozkyupgb3tpi33
6180132
6180130
2022-08-19T11:29:36Z
193.40.110.66
wikitext
text/x-wiki
'''Oskar Aalde''' (kuni 22. juunini 1935 '''Oskar Aal'''; 6/[[19. detsember]] [[1904]] Koorküla vald, Helme kihelkond – [[18. juuli]] [[1980]] [[Toronto]]) oli Eesti sõjaväelane ([[leitnant]], 1934).
Õppis 1926–1929 Sõjakooli jalaväe osakonnas, mille täieliku kursuse lõpetas, ja 1934 lühikest aega Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
Teenis [[3. Üksik Jalaväepataljon]]is (nooremleitnant 1929, leitnant 1934).
1941 mobiliseeritud Punaarmeesse, naasis Eestisse, teenis Saksa sõjaväes. 1944 Saksamale, 1948 Rootsi, hiljem Kanadasse.
== Välislingid ==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=17871 Ohvitseride andmekogu]
{{JÄRJESTA:Aalde, Oskar}}
[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas]]
[[Kategooria:Sündinud 1904]]
[[Kategooria:Surnud 1980]]
9tjivi490x5yggbjwfrnt0bjbrakx5o
6180133
6180132
2022-08-19T11:30:02Z
193.40.110.66
wikitext
text/x-wiki
'''Oskar Aalde''' (kuni 22. juunini 1935 '''Oskar Aal'''; 6/[[19. detsember]] [[1904]] Koorküla vald, Helme kihelkond – [[18. juuli]] [[1980]] [[Toronto]]) oli Eesti sõjaväelane ([[leitnant]], 1934).
Õppis 1926–1929 Sõjakooli jalaväe osakonnas, mille täieliku kursuse lõpetas, ja 1934 lühikest aega Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
Teenis [[3. Üksik Jalaväepataljon]]is (nooremleitnant 1929, leitnant 1934).
1941 mobiliseeritud Punaarmeesse, naasis Eestisse, teenis Saksa sõjaväes. 1944 Saksamaale, 1948 Rootsi, hiljem Kanadasse.
== Välislingid ==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=17871 Ohvitseride andmekogu]
{{JÄRJESTA:Aalde, Oskar}}
[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas]]
[[Kategooria:Sündinud 1904]]
[[Kategooria:Surnud 1980]]
osf5h5oz0xcp3q3u5qp0ht02hgkjn20
Moskvitš 408
0
182756
6180140
5837651
2022-08-19T11:51:21Z
RawBots
122784
Trükiviga parandatud
wikitext
text/x-wiki
{{Auto
| pilt =M-408-blue-front.jpg|pildiallkiri=Moskvitš 408
| nimi =Moskvitš 408
| tootja =[[MZMA]]/[[AZLK]]/[[IZH]]
| emafirma =MZMA/AZLK
| alias =Elite 1300, Elite 1300M, Elite 1500, Elite 1500M, Scaldia-Moskvich, Carat, IŽ-Moskvitš 408
| tootmine =1964–76
| kokkupanek =
| eelkäija =[[Moskvitš 403]]
| järeltulija =[[Moskvitš 412]]
| klass =[[väikeauto]]
| keretüüp =4-ukseline sedaan<br>5-ukseline universaal<br>3-ukseline universaalkaubik<br>muud
| paigutus=tagavedu
| platvorm =408/412/2140
| mootor =MZMA-408 37 kW (50 hj), UMK-412 56 kW (75 hj)
| ülekanne =4k-manuaal ja tagavedu
| teljevahe =2400
| pikkus =4090/4250
| laius =1550 mm
| kõrgus =1480
| kliirens =178 mm
| rööbe ees =
| rööbe taga =
| kaal =945–1045
| max kiirus =
| kütusepaak =46 l
| kütusekulu =6,5–9 l / 100 km
| seotud =
| sarnane =
| disainer =
}}
'''Moskvitš 408''' on [[Moskva sõiduautode tehas]]e toodetud [[Moskvitš]]i [[auto]]mudel.
Kandilise Moskvitši ajastu algas [[1964]] mudeliga 408. [[1967]] lisandus mudel [[Moskvitš-412|Moskvitš 412]]. Need mudelid olid sama kere, kuid erineva võimsusega [[mootor]]iga. Mudelil 408 oli 1,3 l mootor võimsusega 37 kW (50 hj), mudelil 412 1,5 l mootor võimsusega 56 kW (75 hj). [[1969]]. aastal muudeti mõlema mudeli keret, peamine väline uuendus olid kandilised [[esituled]] ja uued [[tagatuled]]. Mudelinimed ja mootorid jäid samaks.
Aastal 1976 uuendati taas keret: muudeti nii esi- kui ka tagaosa. Mudeli 408 nimi vahetati 2138 vastu, mudelist 412 sai 2140. Mootorid olid ikka samad.
Kuni VAZ-2101 ilmumiseni oli Moskvitš [[NSV Liit|NSV Liidus]] ainus üldkättesaadav pereauto. Väiksemad autod, näiteks mootorkärud ja [[Zaporožets]], ei olnud NSV Liidus kunagi nii populaarsed kui [[Lääne-Euroopa]]s ja [[Jaapan]]is, kus autode masstootmine algas just sellistest väikestest autodest nagu Volkswageni "Põrnikas", [[Citroen 2CV]] ja [[Fiat 600]], ning neid ei peetud täisväärtuslikeks autodeks. Suuremaid autosid, näiteks Volga [[GAZ-24]], millesarnased olid tol ajal levinud [[Põhja-Ameerika]]s, müüdi seevastu eraisikutele vähe. Sellepärast levisid just keskmise suurusega autod nagu Moskvitš 408, hiljem IŽ ja Žiguli, NSV Liidus laialdaselt. Juhtide seas oli Moskvitš 408 tuntud vastupidava ja töökindla autona.
Suur osa, mõnel aastal rohkem kui pool toodangust, müüdi välismaal. Seda tehti sageli teise nime all, näiteks [[Prantsusmaa]]l oligi see paratamatu, sest seal tohtis kolmekohalist numbrit, mille keskmine number on 0, kasutada ainult [[Peugeot]].
Moskvitš 408 toodeti pikka aega, [[1976]]. aastani. Selle aja lõpuks nägi ta vahepealsest õnnestunud välimusemuudatusest hoolimata välja vananenuna, kuid tuleb arvestada, et ka paljusid edukaid Lääne-Euroopa autosid toodeti kaua, näiteks samasse klassi kuuluvat [[Peugeot 304]] [[1969]]–[[1980]], Žiguli prototüüpi [[FIAT-124]] [[1966]]–[[1974]] ja [[SIMCA 1300/1500]] [[1963]]–[[1975]].
Võrreldes teiste sama aja autodega esines autol Moskvitš 408 ka puudusi: kere ja salongi suhteliselt väike laius ja kõrgus, juba 1970. aastate alguseks vananenud salongisisustus, vananenud [[pidurisüsteem]] ja [[võimendi]] puudumine. Teised [[1960. aastad|1960. aastate]] autod pakkusid valikvarustusena juba kõrgemat salongi ja poolautomaatset [[käigukast]]i. Esivedrustus oli halb kuni 1969. aasta maikuuni, mil selle konstruktsioonist kõrvaldati keermespuksid.
Lisaks eraisikutele kasutasid autot Moskvitš 408 [[miilits]] ja [[autoinspektsioon]]. Autot prooviti nii [[sedaan]]i kui ka [[universaal]]ina juurutada [[takso]]na, kuid võrreldes Volgaga kitsama salongi tõttu sellest loobuti. Universaale ja [[kaubik]]uid kasutasid laialt [[kaubandus]]organisatsioonid kaupade veoks, sest erinevalt Volga kaubikutest müüdi Moskvitši kaubikuid ka eraisikutele, kuigi mitte suurtes kogustes.
== Teisendid ==
Moskvitš 408-st valmis hulgaliselt teisendeid: käsijuhtimisega, eksportteisend (see vastas Lääne-Euroopa ohutusnormidele), parempoolse rooliga, [[kiirabiauto]] (sedaan), takso, [[õppeauto]] (lisapedaalidega) ja [[konditsioneer]]iga. Oli ka ekspordiks mõeldud autokomplekt.
Moskvitš 408 universaali nimetati Moskvitš 426. Sellest valmis lisaks baasversioonile kiirabiauto, takso, ekspordiversioon, ekspordiks mõeldud autokomplekt, konditsioneeriga teisend ja parempoolse rooliga teisend.
Moskvitš 408 kaubikut nimetati Moskvitš 433.
== Kollektsioneerimine ==
Moskvitš 408 varasemad aastakäigud kuuluvad Venemaal [[vanaauto]]de hulka. Palju autosid on kasutusel tänapäevalgi, peamiselt suvehooajal, sest nad ei sobi tänapäevaste teeoludega. Paljud neist on halvas tehnilises seisukorras, sest Moskvitš 408 tootmise algus sattus kokku ajaga, mil hakati rohkem sõitma, sealhulgas talvel. Sellegipoolest on küllalt kerge leida suurepärases seisukorras väga väikese läbisõiduga autosid, mida saab osta vanaautode kohta üsna soodsalt. Sellega ongi seletatav vanaautode kogujate peaaegu täielik huvipuudus Moskvitš 408 vastu, erinevalt näiteks samade aastate Volgast [[GAZ-21]]. Siiski võib ennustada väikest huvi kasvu tulevikus.
==Välislingid==
* [http://www.eastcars.ee/M408_Moskvits/ Eastcars Moskvitš kollektsioon]
[[Kategooria:Moskvitš]]
hmpzn0qde7zjxgxfypbpvlrqt6pphi1
Kama Chinen
0
184771
6179832
6129766
2022-08-18T13:54:34Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
'''Kama Chinen''' (知念カマ; [[10. mai]]l [[1895]] [[Okinawa prefektuur]] – [[2. mai]] [[2010]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.yomiuri.co.jp/national/news/20100503-OYT1T00752.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-05-05 |arhiivimisaeg=2010-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100505212504/http://www.yomiuri.co.jp/national/news/20100503-OYT1T00752.htm |url-olek=töötab }}</ref> [[Nanjō]], Okinawa prefektuur) oli [[jaapan]]i ülipikaealine, maailma vanim inimene alates 11. septembrist 2009 kuni surmani.
==Elu==
Chinen elas [[Okinawa prefektuur]]is. 2008. aasta septembris jäi ta ratastooli.<ref>"Japan's Centenarians at Record High of 36,276". [[ABC News]]. September 12, 2008.</ref>
Pärast ameeriklase [[Gertrude Baines]]'i surma 11. septembril 2009<ref>[http://www.latimes.com/news/obituaries/la-me-gertrude-baines12-2009sep12,0,6915924.story "Gertrude Baines, the world's oldest person, dies at 115"] ''[[Los Angeles Times]]'', 11.09.2009. vaadatud 11.09.2009</ref> sai temast 114 aasta ja 124 päeva vanusena<ref name="GRG">{{Netiviide |url=http://www.grg.org/Adams/E.HTM |pealkiri=Validated living supercentenarians |vaadatud=2010-11-24 |arhiivimisaeg=2013-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130502005622/http://www.grg.org/Adams/E.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> maailma vanim elusolev inimene.
==Surm==
Chinen suri kell 4.40 pärast lõunat 2. mail 2010, 8 päeva enne oma 115. sünnipäeva. Ta oli siis 114 aastat ja 357 päeva vana. Surma ajal oli ta eluea pikkuselt 28. inimene maailma ajaloos ja kõige vanemaks elanud inimene Okinawa prefektuurist.
Pärast tema surma oli [[Eugénie Blanchard]] vanim elav inimene maailmas ja [[Chiyono Hasegawa]] vanim elusolev inimene Jaapanis<ref>[https://web.archive.org/web/20100507103957/http://sankei.jp.msn.com/life/welfare/100503/wlf1005032259000-n1.htm Report on Kama Chinen's death] (jaapani keeles)</ref>
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://2.bp.blogspot.com/_OWoH3MruUoQ/TLq7Ceby96I/AAAAAAAAAX8/li6YMfIVvHs/s1600/KChinen6.jpg Foto]
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Gertrude Baines]]|nimi=[[Maailma vanim elusolev inimene]]|aeg= [[11. september]] [[2009]] – [[2. mai]] [[2010]] |järgnev= [[Eugénie Blanchard]]}}
{{lõpp}}
{{JÄRJESTA:Chinen, Kama}}
[[Kategooria:Jaapani inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1895]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]
[[Kategooria:Ülipikaealised]]
j1z3e9ehwr1rh70amrwqou7pck1hxr7
Lembit Virkus
0
185668
6179829
6096698
2022-08-18T13:41:51Z
Hypikhiir
166325
wikitext
text/x-wiki
'''Lembit Virkus''' ([[7. november]] [[1932]] – [[11. märts]] [[1972]]) oli eesti [[kergejõustik]]lane.
Alustas 15-aastaselt omapäi jooksutreeninguid, aastast 1954 jätkas [[Elmot Heido]] juhendamisel ning [[Hubert Pärnakivi]] treeningu- ja võistluspartnerina.
Ta oli Eesti meister 5000 m jooksus aastatel 1956, 1959, 1960 ja 10 000 m jooksus aastatel 1956, 1957, 1959-1961, 1964 ja 1966. Sai 1959. aastal NSV Liidu meistrivõistlustel hõbemedali 10 000 m jooksus.
==Püstitatud Eesti rekordid==
===[[10 000 meetri jooks|10 000 m]]===
*30.52,8 (26.05.1956 Tallinn)
*30.27,6 (10.07.1956 Tallinn)
*30.25,8 (12.05.1957 Riia)
*30.19,4 (24.06.1957 Tallinn)
*29.42,4 (17.08.1957 Tartu)
*29.34,4 (29.08.1957 Moskva)
*29.19,0 (07.06.1958 Vilnius)
*29.06,4 (25.08.1958 Moskva)
===[[5000 meetri jooks|5000 m]]===
*14.11,2 (06.07.1957 Moskva)
===[[3000 meetri jooks|3000 m]]===
*8.15,8 (08.09.1958 Tallinn)
*8.11,6 (18.05.1960 Tartu)
===[[Tunnijooks]]===
*19 151 m (18.10.1959 Tartu)
*19 887 m (14.09.1960 Tartu, ka NSV Liidu rekord)
===[[20 000 meetri jooks|20 000 m]]===
*1:02.48,6 (18.10.1959 Tartu)
*1:00.21,2 (14.09.1960 Tartu, ka NSV Liidu rekord)
==Isiklikud rekordid==
* 14.02,8 (5000 m)
* 29.06,4 (10 000 m)
== Välislingid ==
* {{ESBL|Lembit_Virkus}}
{{JÄRJESTA:Virkus, Lembit}}
[[Kategooria:Eesti pikamaajooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1932]]
[[Kategooria:Surnud 1971]]
bufww88lgl8jic3khr4n4xjbvqoe26w
Pelgulinna asum
0
188769
6180131
6172032
2022-08-19T11:29:22Z
2001:7D0:4300:5480:1112:DBE9:21AB:7D42
/* Nimi */ Kangelastegusid sooritatakse. Kuritegusid pannakse toime.
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Pelgulinn
| pilt = Pelgulinna asumi kaart.png
| pindala = 2,38<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref>
| elanikke = 15 336 (01.01.2020)<ref name="Tallinn arvudes 2020">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2020], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020</ref>
| asendikaardi_pilt = Tallinn pelgulinna asum.png
}}
'''Pelgulinn''' on asum [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas. Asum piirneb [[Kalamaja]], [[Karjamaa (Tallinn)|Karjamaa]], [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]], [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]], [[Lilleküla]], [[Merimetsa]], [[Pelguranna]] ja [[Sitsi]] asumiga. Pelgulinna asumi pindala on 2,38 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" />
Pelgulinn on koos [[Kalamaja]] ja [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmikülaga]] määratletud Tallinna üldplaneeringus [[miljööväärtuslik piirkond|miljööväärtuslikuks piirkonnaks]].
Pelgulinna asumis tegutsevad [[Pelgulinna Selts]]<ref>[http://pelgulinnaselts.ee/ Pelgulinna Seltsi koduleht]</ref> ja [[Telliskivi Selts]], mis tegutseb ka Kalamajas.<ref>[http://www.telliskiviselts.info/ Telliskivi Seltsi koduleht]</ref>
== Nimi ==
[[Robert Nerman]]i arvates sai asum kujundliku nime [[Pelgupaik|pelgupaiga]] tähenduses. Seal varjasid inimesed end Tallinnas toime pandud [[kuritegu]]de pärast või vaenuvägede eest.<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 474</ref>
Teine tõlgendus on vaese piirkonna pilkenimi, sest selliseid Pelgulinnu on Eestis teisigi. Näiteks [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] asus selline saunaküla, kus elasid need peremehed, kes ei suutnud makse tasuda ja pidid pelgu minema. Teine tõlgendus tundub usutavamana, sest veel [[1930. aastad|1930-ndailgi]] tajuti nime sageli halvustavana.<ref name=Kohanimeraamat/>
[[Wiedemanni sõnaraamat]] annab tõlke [[saksa keel]]de pelgulinn 'Freistadt' (see tähendab [[vabalinn]]a).<ref name=Kohanimeraamat/>
[[Pilt:Heina tänav Tallinnas, 17. juuli 2011.jpg|pisi|Heina tänav Pelgulinnas 2011. aasta suvel. Allee rohelust ääristav sõjaeelsest ajast pärit puitarhitektuur on Pelgulinnale iseloomulik, silma torkavad kivist trepikodadega puumajad]]
== Elanikkond ==
{| class="wikitable"
!Aasta
!Arvestuslik rahvaarv<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" />
|-
|2020
|15 336
|-
|2017
|16 003
|-
|2016
|16 015
|-
|2015
|15 949
|-
|2014
|15 865
|-
|2013
|15 445
|-
|2012
|15 347
|-
|2011
|15 004
|}
Pelgulinna näol on tegemist [[Põhja-Tallinn|Põhja-Tallinna]] linnaosa kõige rahvarohkema asumiga. 2016. aastal moodustasid 0–17 aasta vanused asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68 aasta vanused aga 10–19%. Eestlasi oli asumi elanike seas 50–79%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref>
[[File:Tallinna hipodroomi vana tallihoone (1).jpg|thumb|Tallinna hipodroomi vana tallihoone]]
== Olulisemad objektid ==
Pelgulinnas asub AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna polikliinik ja Pelgulinna sünnitusmaja. Asumi territooriumile jäävad [[Tallinna Peeteli kirik]] ja [[Tallinna Hipodroom]].
Piirkonna olulisemateks ettevõteteks on [[AS Tallinna Vesi]] ([[Ädala tänav|Ädala]] 10), [[AS Eesti Raudtee]] [[Kopli kaubajaam|Kopli Kaubajaam]] ([[Kopli tänav]] 23), [[Mööblimaja AS]] ([[Mulla tänav]] 1), AS Hiieko ja [[Estel Pluss AS]].
== Haridus ja kultuur ==
Pelgulinna asumis asub neli kooli: [[Ehte Humanitaargümnaasium]] ([[Ehte tänav|Ehte]] 9), [[Tallinna Heleni Kool]] (Ehte 7), [[Haabersti Vene Eragümnaasium|MTÜ Kool 21. Sajandil Haabersti Vene Eragümnaasium]] (Sõle tänav 40) ja [[Pelgulinna Gümnaasium]] (Mulla 7). Pelgulinnas tegutsevad [[Tallinna Pelgulinna Rahvamaja|Pelgulinna Rahvamaja]] ja [[Sõle raamatukogu]].
[[Pilt:Tallinn, elamu Maisi 4, 1929 (1).jpg|pisi|Maisi 4 (ehitatud 1929)]]
== Pelgulinna asumi tänavad ==
Pelgulinna tänavanimedes esineb kolm läbivat teemat.
Ehete temaatika esineb sellistes tänavanimedes nagu [[Aarde tänav|Aarde]], [[Ehte tänav|Ehte]], [[Helme tänav|Helme]], [[Preesi tänav|Preesi]], [[Sõle tänav|Sõle]], [[Vaniku tänav|Vaniku]] (varem Pärja).
Kõrreliste temaatika väljendub nimedes nagu [[Kaera tänav|Kaera]], [[Kõrre tänav|Kõrre]], [[Luste tänav|Luste]], [[Maisi tänav|Maisi]], [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu]], [[Roo tänav|Roo]], [[Rukki tänav (Tallinn)|Rukki]], [[Õle tänav|Õle]].
Heinamaa-rohumaa temaatika järgi on nimed saanud sellised tänavad nagu [[Heina tänav|Heina]], [[Härjapea tänav|Härjapea]], [[Kesa tänav (Tallinn)|Kesa]], [[Lible tänav|Lible]], [[Orase tänav|Orase]], [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], [[Rohu tänav|Rohu]], [[Söödi tänav|Söödi]], [[Taime tänav|Taime]], [[Timuti tänav|Timuti]], [[Ädala tänav|Ädala]].
[[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]] nimetati Johann Grabby tellisetehase järgi.<ref name=":0" />
Asumis on veel [[Aru tänav]], [[Auna tänav]], [[Hipodroomi tänav (Tallinn)|Hipodroomi tänav]], [[Kolde puiestee]], [[Mulla tänav]], [[Mullamaa tänav]] (varem Mulla põik), [[Nabra tänav]], [[Paavli tänav]], [[Pebre tänav]], [[Ristiku põik]], [[Saue tänav]], [[Sõmera tänav]].
==Ajalugu==
[[19. sajand]]i keskel asusid tänase [[Pelgulinn]]a aladel [[raba]]d vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja [[männik]]utega. Piirkonna väheseid rohumaid kasutati [[karjamaa]]dena. Piirkonna hoonestus tekkis esimesena [[Paldiski maantee]] äärde, kus varaseimad andmed elamute kohta on [[18. sajand]]i keskpaigast. 1879. aastal asutas ettevõtja [[Johann Grabby]] [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a äärde suure [[Grabby tellisetehas]]e. Tellisetehas muutis piirkonna ajaloo ja mõni aasta hiljem nimetati telliskivitööstuse juurde viivat tänavat juba töösturi järgi Grabby tänavaks (Grabbysche Strasse). Suur tellisetehas andis tööd ja leiba, ümberringi kerkinud asustuse laste jaoks loodi 1912. aastal Pelgulinna esimene kool, mida kutsuti Grabby järgi Krabi kooliks<ref>[https://www.ohtuleht.ee/573349/igal-paigal-oma-lugu-telliskivi-kandil-mitu Igal paigal oma lugu, Telliskivi kandil mitu], www.ohtuleht.ee, 7. veebruar 2014</ref>.
[[Pilt:TLA_1465_1_7798_Wagenschmiere_Fabrik_(vankrimäärdevabrik,_asus_aadressil_Paldiski_mnt_46),_omanik_Martin_Böckler_19_saj_lõpp_20_saj_algus.jpg|thumb|Vankrimäärdevabrik, asus aadressil Paldiski mnt 46, omanik Martin Böckler (19. sajandi lõpp)]]
Pelgulinna kujunemist ja arengut kiirendas [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi raudtee]] rajamine, mis algas [[1869]]. aastal. Raudteetöölised asusid meelsasti elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks Paldiski maanteele ka [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]], [[Härjapea tänav|Härjapea]], [[Heina tänav|Heina]] ja [[Õle tänav]].
Pelgulinna tänapäevane elamupiirkond tekkis 19. ja [[20. sajand]]i vahetusel töölis[[agul]]ina. Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud. [[Nõukogude aeg|Nõukogude aja]] algupoolel käsitleti puumajade piirkonda [[kõdurajoon]]ina, nüüd aga nähakse selles [[miljööväärtuslik piirkond|miljööväärtuslikku piirkonda]]<ref>[http://www.miljooala.ee/harju-maakond?region_id=46 Piirkond "Tallinna Linn. Pelgulinna miljööväärtusega hoonestusala], http://www.miljooala.ee</ref>. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguseks oli hoonestatud ala, mis ühelt poolt piirnes [[Kolde puiestee]] ja teiselt [[Roo tänav]]aga.
[[File:TLA 1465 1 6633 Jaan Vanaveski tsementesemete tööstus Ristiku 11 õuel 1931.jpg|thumb|Jaan Vanaveski tsementesemete tööstus Ristiku 11 õuel. J. Vanaveski paremal kaabuga (1931)]]
Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal. 1928. aastal valmis Tallinna tolle aja kõige moodsam koolimaja, kus praegu asub [[Ristiku Põhikool]]. 1923. aastal ehitati Paldiski maantee 50 krundile hipodroom.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Piirkonna Kolde tänava [[aedlinn]]astiilist lähtuv hooneehitus arenes tänu soodsale [[ehituslaen]]ule [[1920. aastad|1920. aastail]]. Eelkõige kujunesid nii Kolde puiesteel asuv ühistu Oma Kolle ja [[Maisi tänav]]a [[linnateenistuja]]te elamud.
Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel. Märkimisväärselt suurenes linnaosa elanikkond. 1926. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku, mis moodustas 5,8% tolleaegsest Tallinna elanike arvust, 1934. aasta rahvaloenduse andmeil juba 10 135 inimest ehk 7,3% Tallinna elanikest.<ref name="miljöö" />
Sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala. Raudtee kõrval olev ala [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänava]] (tollase Oskari tänava) piirkonnas täitus põhiliselt eramutega. [[27. august]]il [[1930]] võeti vastu [[Aarde tänav|Aarde]], [[Preesi tänav|Preesi]], [[Sõle tänav|Sõle]] ja Pärja (tänapäeval [[Vaniku tänav|Vaniku]]), [[18. september|18. septembril]] [[1931]] [[Sõmera tänav|Sõmera]] ning [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1932]] Muru (tänapäeval [[Auna tänav|Auna]]), [[Orase tänav|Orase]], [[Söödi tänav|Söödi]], [[Taime tänav|Taime]] ja [[Aru tänav]]a hooned.<ref name="miljöö" />
Pelgulinna uusasumi elamute ilmet mõjutas [[22. aprill]]il 1931 vastu võetud Tallinna ehituse sundmäärus, mille järgi lubati puitmajadel kahe puutrepi asemel ehitada üks kivitrepp, mis pidi asuma maja keskel ja ulatuma [[pööning]]uni. Ühe kivitrepiga puust elumajas võis kolmandal korrusel olla kuni kaks korterit.<ref name="miljöö" />
[[1939]]. aasta lõpul valmisid hooned Härjapea tänaval. 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja. Tüüpilised olid 1–2 majaga kinnistud. Sõle tänava ääres, Kolde puiestee ja Heina tänava lõpus, Taime, Orase ja Nurme (Maisi) tänava piirkonnas ning mitmel pool mujalgi puudus veel hoonestus. Osa krunte olid päris tühjad, osa kasutati aiamaana<ref name="miljöö">[http://www.tallinn.ee/est/Pelgulinna-miljoo-1930.-aastate-lopus Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus], Tallinn.ee (vaadatud 10. septembril 2011)</ref>. 1939. aastal valmis ka [[Tallinna Peeteli kirik|Peeteli kirik]].<ref name=":0" />
[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|[[Paldiski maantee]] äärsed uusehitised aadressiga [[Sõle tänav]] 3, 7, 9, 1965]]
[[Pilt:TLA_1465_1_8879_Paldiski_maantee_38b_kevad_1967.jpg|thumb|left|Paldiski maantee 38b (1967)]]
Pelgulinna miljööga haakuvad ka 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate algul ehitatud elamud Ristiku tänava lõpus ja [[Rukki tänav (Tallinn)|Rukki tänava]] piirkonnas.
Mitmed asumi piirkonnad said tugevalt kannatada 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitamise]] käigus. 1950. aastatel ehitati [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu]] ja [[Kaera tänav|Kaera]] tänava kanti hulgaliselt kahekorruselisi elumaju ning asumisse loodi, [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a äärde [[Kalinini rajoon]]i kolhoositurg.<ref name=":0" />
1953. aastal sai valmis [[Pelgulinna haigla]] ([[Sõle tänav]] 16) vanem osa. Haigla sai uue neljakorruselise peahoone 1964. aastal. [[Pelgulinna sünnitusmaja]] (Sõle tänav 23) valmis 1970. aastal.<ref name=":0" />
==Vaata ka==
* [[Pelgulinna päevad]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
{{commonscat|Pelgulinn}}
*[http://www.epl.ee/news/tallinn/pelgulinn-saab-ranged-ehitusreeglid.d?id=51012432 Pelgulinn saab ranged ehitusreeglid], 7. juuni 2005
*Robert Nerman, [http://www.postimees.ee/240308/esileht/siseuudised/tallinn/319267.php Pelgulinn 20. sajandi alguses], Postimees, 24. märts 2008
*Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=66987 Pelgulinlaste heaolu paranes jõudsalt], Tallinna Postimees, 9. jaanuar 2009
*[http://www.tallinn.ee/est/Pelgulinna-miljoo-1930.-aastate-lopus Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus], Tallinn.lv
*[http://pelgulinnakunst.blogspot.com/2011/02/tagasivaade.html Pelgulinna kunst]
{{Tallinna asumid}}
[[Kategooria:Pelgulinna asum| ]]
[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna asumid]]
4umcvbv0shsm89km0geegd95bu0iul3
Laiaküla (Tallinn)
0
188784
6179968
6150929
2022-08-18T20:21:32Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Laiaküla
| pilt = Laiaküla asumi kaart.png
| pindala = 1,59<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref>
| elanikke = 233 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" />
| asendikaardi_pilt = Tallinn laiakyla asum.png
}}
'''Laiaküla''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s. Asum piirneb [[Iru (Tallinn)|Iru]], [[Kloostrimetsa]] ja [[Lepiku (Tallinn)|Lepiku]] asumi ning [[Viimsi vald|Viimsi vallaga]]. Laiaküla asumi pindala on 1,59 km².<ref name="Tallinn arvudes 2017" />
Laiaküla nimi tuleneb selle küla varasemast hajusast asustusest. Tänapäevase asumi piirid ei kattu ajaloolise küla piiridega: osa endise küla maadest kuulub praeguse [[Kloostrimetsa]] asumi ning [[Viimsi vald|Viimsi valla]] [[Laiaküla]] küla koosseiu.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
== Ajalugu ==
Laiaküla tekkis siis, kui kõrval asuvast Lepiku külast hakati andma välja uusi maatükke. Kui 1920. aastal oli Laiakülas kolm majapidamist, siis 1930. aastate lõpus oli seal kokku kaheksa talu. Neist taludest oli kõige kuulsam Kloostrimetsa talu, mis kuulus [[Konstantin Päts]]ile (asus praeguses [[Tallinna Botaanikaaed|Botaanikaaias]] [[Kloostrimetsa]] asumis).<ref name=":0" />
Laiaküla piirkond sai tugevalt kannatada [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal.<ref name=":0" />
Pärast asumite piiride määramist 1991. aastal jäi Laiaküla koosseisu suur osa [[Pärnamäe kalmistu]]st. 1920ndate teisel poolel rajati [[Iru vanadekodu vana kalmistu|Iru vanadekodu juurde kalmistu]], millele ehitati 1930ndatel juurde kabel. Samal ajal loodi [[Iru (Tallinn)|Iru]] ja [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] elanikele väike kalmistu. Need kalmistud ühendati 1962. aastal, kui [[Pärnamäe tee]] ja linnapiiri vahele hakati rajama suuremat kalmistut. 1985. aastal ehitati kalmistule juurde leinatalituse hoone ning 1993. aastal rajati sinna Eesti esimene krematoorium. Praegu on [[Pärnamäe kalmistu]] näol tegemist Eesti suurima kalmistuga.<ref name=":0" />
== Rahvastik ==
{| class="wikitable"
!Aasta
!Arvestuslik rahvaarv<ref name="Tallinn arvudes 2017" /><ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref>
|-
|2017
|233
|-
|2016
|216
|-
|2015
|197
|-
|2014
|178
|-
|2013
|173
|-
|2012
|164
|-
|2011
|150
|}
Laiaküla asumi elanikkond on võrdlemisi noor: 2016. aastal moodustasid kuni 17-aastased asumi elanikkonnast 23–31% ja üle 68-aastased 3–9%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref>
[[File:Pärnamäe kalmistu.jpg|300px|thumb|Pärnamäe kalmistu]]
== Loodus ==
Laiaküla jääb osaliselt [[Pirita jõeoru maastikukaitseala]]le. Valdav osa territooriumist on kaetud elujõus puurühmade või metsaaladega.
== Laiaküla asumi tänavad ==
Mitmed asumi tänavad on nimetatud liiviku- ja ravimtaimede järgi, näiteks [[Kassikäpa tee]], [[Naistepuna tee]], [[Piipheina tee]], [[Põdrakanepi tee]], [[Pärnaõie tee]] jm.<ref name=":0" /> Asumisse kuuluvad veel [[Kiviaia tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Laiaküla tee]], [[Miku tee]], [[Muuga tee]], [[Pruuali tee]], [[Pärnamäe tee]] ja [[Ristaia tee]].
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Pirita linnaosa]]
krbn7cgjqb6zxtjoz2hmscudvn3buz2
Laagna (Tallinn)
0
188805
6179966
6150925
2022-08-18T20:10:57Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Laagna
| pilt = Laagna asumi kaart.png
| pindala = 1,36<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref>
| elanikke = 24 093 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" />
| asendikaardi_pilt = Tallinn laagna asum.png
}}
[[File:Õhuvaade Laagna asumile ja Laagna teele.png|300px|thumb|Õhuvaade Laagna asumile ja Laagna teele]]
'''Laagna''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s. Asum piirneb [[Loopealse]], [[Tondiraba]], [[Sõjamäe]], [[Pae (Tallinn)|Pae]], [[Kurepõllu]] ja [[Paevälja]] asumiga. Laagna asumi pindala on 1,36 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" />
Praegune Laagna asum on moodustatud Lasnamäe kahest endisest [[mikrorajoon]]ist, täpsemalt [[2. Lasnamäe mikrorajoon|II]] ja [[3. Lasnamäe mikrorajoon|III mikrorajoon]]ist. 1979. aastal nimetati III mikrorajoon mõneks ajaks ümber Kangelaste mikrorajooniks, kuid see otsus sai peagi tühistatud, sest mikrorajoonidele nime panemine oli vastuolus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] seadustega. Tänapäevane nimi Laagna on kasutusel alates 1991. aastast ning pärineb eeposest "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]", kus see nimi tähistas Lasnamäed.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Rober Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Laagna asumi asustus on tihe, selles piirkonnas on palju kortermaju.
== Ajalugu ==
"Kalevipoja" ja mütoloogiaga laiemalt seotud tänavanimed võeti kasutusele 1990. aastate keskel, et asendada nõukoguliku ideoloogiaga seotud tänavanimesid. Eesti kultuuritegelastega seotud tänavanimed võeti kasutusele aastatel 1979–1980, seda osalt loomeliitude ärgitusel.<ref name=":0" />
1980. aastal rajati asumisse Tallinna 13. Keskkool, mis tänapäeval kannab [[Tallinna Laagna Gümnaasium|Tallinna Laagna Gümnaasiumi]] nime. Alates 1994. aastast asub Laagnal [[Lindakivi kultuurikeskus]], enne seda tegutses samas majas samanimeline kino. [[Laagna raamatukogu]] tegutseb praeguses asukohas alates 1998. aastast, asutuse eelkäija loodi juba 1926. aastal. Laagna asumi territooriumile rajati 2003. aastal spordihoone.<ref name=":0" />
==Elanikkond==
{| class="wikitable"
!Aasta
!Arvestuslik rahvaarv<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" />
|-
|2017
|24 093
|-
|2016
|24 159
|-
|2015
|24 259
|-
|2014
|24 251
|-
|2013
|24 012
|-
|2012
|23 985
|-
|2011
|24 354
|}
2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68-aastased aga 10–19%. Eestlasi oli asumi elanikkonnas 18–49%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref>
== Olulisemad objektid ==
Laagna asumis asuvad [[Põhja Prefektuur]]i [[Ida-Harju politseijaoskond]], [[Lasnamäe Kergejõustikuhall]] ja Lasnamäe Sportmängude maja.
== Haridus ja kultuur ==
Laagna asumis asuvateks haridusasutusteks on [[Lasnamäe Vene Gümnaasium]], [[Tallinna Laagna Gümnaasium]] ja [[Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool]]. Asumis paiknevad [[Laagna raamatukogu]] ja [[Paepealse raamatukogu]], samuti [[Lindakivi kultuurikeskus]].
==Laagna asumi tänavad==
Mitmed asumi tänavanimed on seotud "Kalevipoja" või mütoloogiaga laiemalt, näiteks [[Anni tänav]], [[Arbu tänav]], [[Vikerlase tänav]] ja [[Virbi tänav]]. Samuti esineb mitmeid Eesti kultuuritegelastega seotud tänavanimesid, näiteks [[Miina Härma tänav]].<ref name=":0" /> Asumis asuvad lisaks veel [[Kahu tänav]], [[Kalevipoja tänav]], [[Kalevipoja põik]], [[Jaan Koorti tänav]], [[Laagna tee]], [[Liikuri tänav]], [[Loitsu tänav]], [[Lummu tänav]], [[Pikri tänav]], [[Paul Pinna tänav]], [[Punane tänav]], [[Juhan Smuuli tee]], [[Varraku tänav]], [[Vilisuu tänav]] ja [[Võru tänav]].
==Vaata ka==
*[[Laagna raamatukogu]]
== Galerii ==
<gallery>
Fail:Lasnamäe 2.JPG|Paul Pinna tänav
Fail:Laagna road, Sept 2009.jpg|[[Laagna tee]]
Fail:EU-EE-TLN-Laagna-Bridge.JPG|[[Laagna sild]]
Fail:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Kalevipoja bus stop.JPG|J.Smuuli ja Paekaare
Fail:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Virbi4.JPG|Virbi 4 kortermaja
Fail:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Varraku bridge.JPG|[[Varraku sild]]
Fail:MedicumIMGP6670.JPG|Medicumi polikliinik
Fail:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Euromekka shop.JPG|Euromekka kaubanduskeskus
Fail:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Lindakivi.JPG|P. Pinna bussipeatuse lähedal
Fail:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Pikri street.JPG|[[Pikri tänav]]
</gallery>
==Viited==
{{viited}}
{{Tallinna asumid}}
{{commonscat|Laagna}}
[[Kategooria:Tallinna asumid]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]]
273u8pao6ccwo72dfjpqgeh4qbkrmbf
Hialeah
0
188897
6179995
5520381
2022-08-18T22:59:39Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Hialeah
| hääldus =
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Hialeah
| lipp =
| lipu_link =
| vapp =
| vapi_link =
| pilt = Palm_Ave-Hialeah_-_panoramio.jpg
| pildiallkiri = Palm Avenue Hialeah's
| pindala =
| elanikke =
| asendikaardi_pilt = Map of Florida highlighting Hialeah.png
}}
'''Hialeah''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i maakonnas]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 223,109. See on teine suurim linn [[Miami]] linnastus ja Florida osariigis suuruselt kuues.
Hialeah on suurima [[ladinameeriklased|ladinameeriklaste]] osakaaluga linn USA-s (peale [[Puerto Rico]]) – ladinameeriklased moodustasid 2022. aasta seisuga elanikkonnast 95,7%. Umbes 75% elanikest on [[Kuuba]] päritolu.
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[http://www.hialeahfl.gov/ Hialeah' koduleht]
[[Kategooria:Florida linnad]]
ruo52ipcl817bt36upfas1fxzatnqkp
Mircea Malița
0
193415
6179820
6091208
2022-08-18T13:02:09Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Mircea Malita.jpg|pisi|Mircea Malita]]
'''Mircea Malița''' (ka ''Malitza''; [[20. veebruar]] [[1927]] [[Oradea]] – [[21. mai]] [[2018]] [[Bukarest]]) oli [[Rumeenia]] [[matemaatik]], [[diplomaat]] ja [[teadusfilosoof]].
Ta oli [[Rumeenia Akadeemia]] liige ja [[Rooma Klubi]] auliige.
{{JÄRJESTA:Malitza, Mircea}}
[[Kategooria:Rumeenia matemaatikud]]
[[Kategooria:Teadusfilosoofid]]
[[Kategooria:Rumeenia diplomaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]
[[Kategooria:Surnud 2018]]
g7h7vi8u54zvr75iz2e62aov5tsz0jx
6179821
6179820
2022-08-18T13:02:30Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Mircea Malita.jpg|pisi|Mircea Malita]]
'''Mircea Augustin Malița''' (ka ''Malitza''; [[20. veebruar]] [[1927]] [[Oradea]] – [[21. mai]] [[2018]] [[Bukarest]]) oli [[Rumeenia]] [[matemaatik]], [[diplomaat]] ja [[teadusfilosoof]].
Ta oli [[Rumeenia Akadeemia]] liige ja [[Rooma Klubi]] auliige.
{{JÄRJESTA:Malitza, Mircea}}
[[Kategooria:Rumeenia matemaatikud]]
[[Kategooria:Teadusfilosoofid]]
[[Kategooria:Rumeenia diplomaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]
[[Kategooria:Surnud 2018]]
ktb7xg0bwxfhdjwnmgsjk2t3pysilrg
Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon
0
195826
6180071
6069176
2022-08-19T09:03:18Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
{{keeletoimeta}}
'''Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon''' ([[inglise keel]]es ''International Association of Classification Societies'' (IACS) ) on [[klassifikatsiooniühing]]ute liit, mille peakorter asub [[London]]is. Assotsiatsioon asutati 11. septembril 1968 [[Hamburg]]is. Liidu liikmesühingute kontrolli all on üle 90% maailma [[kaubalaev]]astikust.
Liidu tegevuse eesmärk on turvalised laevad ja puhas meri, milleni püütakse jõuda tehniliste nõuete soovitamisega [[IMO]]-le ja liikmesühingutes laevade nõuetele vastavuse kontrolli ühtlustamisega.
Nõuete kohta saab täpsemalt lugeda kirjutises [[SOLAS]].
IACS-i liikmed:
* ABS [[American Bureau of Shipping]]
* BV [[Bureau Veritas]]
* CCS [[China Classification Society]]
* DNV [[Det Norske Veritas]]
* GL [[Germanischer Lloyd]]
* KR [[Korean Register of Shipping]]
* LR [[Lloyd's Register]]
* NK [[Nippon Kaiji Kyokai]] (ClassNK)
* RINA [[Registro Italiano Navale]]
* RS [[Vene Mereregister]] (''Russian Maritime Register of Shipping'')
11. märtsil 2022 teatas assotsiatsioon [[Vene Mereregister|Vene Mereregistri]] väljaarvamisest kooskõlas Suurbritannias kui liidu asukohamaal Venemaale kehtestatud sanktsioonidega.<ref>[https://iacs.org.uk/news/iacs-council-withdraws-russian-register-s-membership-of-iacs/ IACSi pressiteade] (inglise keeles)</ref>
== Vaata ka ==
* [[Jääklass]]
* [[Laevaehitus]]
* [[Rahvusvaheline õigus]]
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
* [http://www.iacs.org.uk/ IACS-i ametlik veeb]
* [http://www.vta.ee/atp/?id=802 Veeteede Amet sõlminud kokkulepped järgmiste klassifikatsiooniühingutega]
<!-- mittetöötav vana URL, vaja uus leida
* [http://www.legaltext.ee/en/andmebaas/paraframe.asp?loc=text&lk=en&sk=et&dok=T50899.htm&query=&tyyp=&ptyyp=A&pg=1049&fr=no NÕUKOGU DIREKTIIV 94/57/EÜ
laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioone ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta
22. november 1994]
-->
* [http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32004R0789 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2004, 21. aprill 2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91EMPs kohaldatav tekst. ]
{{ENref|:en:International Association of Classification Societies| 31.12.2009}}
[[Kategooria:Laevandus]]
[[Kategooria:Rahvusvaheline õigus]]
<!-- interwiki -->
sjn2g0h63bqyfewda6qugdv0ys7sj2l
William Kent
0
197738
6179939
5830559
2022-08-18T17:29:27Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel|räägib aiakunstnikust William Kentist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata artiklit [[William Kent (täpsustus)]].}}
{{Infokast persoon
| nimi = William Kent
| pilt = William Kent.jpg
| pildisuurus = 220px
| pildiallkiri = Portree
| sünnikoht = Bridlington, Inglismaa
| sünniaeg = u 1685
| surmaaeg = 12. aprill 1748
| rahvus = inglane
| surmakoht = London
| tegevusala = arhitektuur, maastikukujundus
}}
'''William Kent''' (umbes [[1685]] – [[12. aprill]] [[1748]]) oli inglise [[maastikukujundaja]], [[maalikunstnik]] ja [[arhitekt]]. Ta on tuntud kui [[Inglise pargistiil]]i väljaarendaja. Arhitektina järgis ta peamiselt [[Palladianism|palladionistlikku]] stiili ja töötas koos Burlingtoni krahvi [[Richard Boyle|Richard Boyle'iga]].
==Elulugu==
William Kent sündis [[Bridlington]]is [[Inglismaa]]l umbes 1685. aastal.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Van Vynckt, R. J.|pealkiri=International dictionary of architects and architecture. Vol. 1, Architects|aasta=1993|koht=Detroit|kirjastus=St James Press|lehekülg=461-463|isbn=1558620877}}</ref> Ta sündis vaeses peres<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Hobhouse, P.|pealkiri=Aianduse ajalugu|aasta=2006|koht=Harjumaa|kirjastus=Varrak|lehekülg=206-215|isbn=9985311868}}</ref> ja ristiti William Cantiks 1. jaanuaril 1686.<ref>{{Netiviide|autor=Harris, J|url=https://www.oxforddnb.com/view/10.1093/ref:odnb/9780198614128.001.0001/odnb-9780198614128-e-15424|pealkiri=Kent, William (bap. 1686, d. 1748)|väljaanne=Oxford Dictionary of National Biography|aeg=24. mai 2007|vaadatud=23.10.2020}}</ref>
Ta alustas töömeheteed postitõldade maalija õpipoisina. Tema annet märkasid jõukad [[patroon]]id, kelle toetusel sõitis ta [[Itaalia]]sse maalimist õppima.<ref name=":1" /> Ta õppis maalimist, [[Söövitamine|söövitamist]] ja [[Graveerimine|graveerimist]] [[Rooma]]s aastatel 1709–1719. Itaalias ringi sõites tutvus ta Burlingtoni krahvi [[Richard Boyle]]’iga.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.vam.ac.uk/articles/william-kent-designing-georgian-britain|pealkiri=William Kent: designing Georgian Britain|väljaanne=vam.ac.uk|aeg=|vaadatud=23.10.2020}}</ref> [[Lord Burlington]] oli 18. sajandi Inglismaal peamine arhitektuuripatroon. Ta oli üks peamistest palladionistliku ehitusstiili praktiseerijatest, eestkõnelejatest ja levitajatest Inglismaal.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Lotha, G|url=https://www.britannica.com/biography/William-Kent|pealkiri=William Kent|väljaanne=Encyclopædia Britannica|aeg=8. aprill 2020|vaadatud=24.10.2020}}</ref> Kui Kent 1719. aastal Inglismaale tagasi läks, sai lord Burlingtonist tema suurim soosija.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
1719. aastal alustas Kent maalimist Burlingtoni majas Londonis. Tema esimesed lord Burlingtonile tehtud tööd olid laemaalid, näiteks [["Inigo Jonesi ülistamine"]] (u 1719–1720).<ref>{{Netiviide|autor=Harris, J|url=https://www.royalacademy.org.uk/article/with-william-kent-at-burlington|pealkiri=With William Kent at Burlington House|väljaanne=|aeg=24. märts 2014|vaadatud=11.11.2020}}</ref> Burlingtoni majja jäi Kent elama kogu oma ülejäänud eluks.<ref name=":3" /> Kent olevat joonud palju alkoholi ja söönud ohtralt. Ta sai hästi läbi ka inimestega, kes olid temast palju kõrgemal sotsiaalsel positsioonil.<ref name=":0" /> Kent suri 12. aprillil 1748 [[London]]is.<ref name=":3" />
==Looming==
Kenti looming on mõjutatud peamiselt inglise arhitektist [[Inigo Jones]]ist ja [[Veneetsia]] arhitektist [[Andrea Palladio]]st.<ref name=":2" /> Kent töötas koostöös lord Burlingtoniga, kes oli 18. sajandi alguses üks olulisemaid palladionistliku stiili praktiseerijaid. 1727. aastal andis William Kent välja oma versioonid Inigo Jonesi arhitektuurikavanditest. Kenti ja lord Burlingtoni töö aitas kaasa sellele, et Inglismaa arhitektuuris kasutati järgmistel aastakümnetel valdavalt klassitsistlikku stiili.<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Toman, R.|pealkiri=Barokk. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=174-176|isbn=9789985020418}}</ref>
Oma elu jooksul tegi Kent lae- ja [[seinamaal]]e, kujundas [[interjöör]]e ja [[Mööbliesemete loend|mööbliesemeid]]<ref name=":2" /> ning disainis isegi treppe ning hõbedast ja kullast esemeid.<ref name=":0" /> Kentist sai oma aja tähtsaim [[aiakujundaja]], kui ta vastandus oma maastikukujundustega korrapärasele [[Prantsuse park|Prantsuse pargistiilile]].<ref name=":1" /><ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Laidre, S., Ootsing, S. ja Rajasaar, I.|pealkiri=Kunstileksikon|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Pakett|lehekülg=168|isbn=9985609735}}</ref> Paljude kunstivormide valdamine tagas talle suure hulga kliente.<ref name=":0" /> Näiteks sisustas ta kõrgklassi liikmete kodusid, tegi sisekujundusi Londoni parlamendihoonetele ja portreemaale kuningale.<ref name=":0" /><ref name=":5">{{Netiviide|autor=Curl, J. S|url=https://www.encyclopedia.com/education/dictionaries-thesauruses-pictures-and-press-releases/kent-william|pealkiri=Kent, William|väljaanne=A Dictionary of Architecture and Landscape Architecture|aeg=|vaadatud=24.10.2020}}</ref>
===Arhitektuur===
Kent saavutas sisearhitektina populaarsuse alles [[1730. aastad|1730. aastatel]].<ref name=":0" /> Ta oli üks esimestest inglise arhitektidest, kes kavandas kogu maja interjööri korraga, ühtse tervikuna.<ref name=":3" /> Ta mõtles läbi ning kujundas näiteks laemaalingud, seinakatted, ukseavad ja lauanõud omavahel kokkusobivalt.<ref name=":0" /> Ta visandas oma joonistele ka pildiraame, kaminaid ja mööbliesemeid.<ref name=":2" /> Ta põimis interjööris tihti [[Gooti kunst|gooti]] ja [[Barokk|barokkstiilis]] arhitektuuridetaile klassikaliste elementidega. Kent praktiseeris Inglismaal populaarseks saanud palladionistlikku stiii, kasutades arhitektuuris elemente Andrea Palladio ehituslaadist. Ta laemaalingud olid erksates värvides ja kujutasid [[Geomeetriline stiil|geomeetrilisi]] kujundeid ja [[Allegooria|allegoorilist]] sisu. Tema laemaalingud sobisid kokku sarnast tooni mööbliesemetega, mis olid kaetud [[siid]]i või [[samet]]iga. Kenti disainitud toolid ja lauad olid massiivsed, ohtralt kaunistatud ning ornamentidega kaetud.<ref name=":0" />
Tema kuulsamate tööde hulka kuuluvad [[Houghton hall|Houghton Hall]] [[Norfolk]]is, [[Wansteadi maja]] [[Essex]]is, Holkham Hall Norfolkis ja [[Burlingtoni villa|lord Burlingtoni]] [[Chiswick House]].<ref name=":2" /><ref name=":5" />
Põhilised Kenti kujundatud avalikud hooned on [[Horse Guardsi hoone]] (''Horse Guards Building'') (1750–1758) ja [[Riigikassa hooned]] (''Treasury Buildings''), mis asuvad Londonis [[Whitehall|Whitehallis]]. Kent võitis pärast [[Kensingtoni palee]]s maalimist ka Inglismaa kuningliku pere soosingu. Kent tegi edaspidi mitmeid töid kuningas [[George II]] ja tema vanima poja, [[Walesi prints|Walesi printsi]] Fredericku jaoks.<ref name=":2" />
[[Fail:Holkham-Hall-South-Facafe.jpg|pisi|333x333px|Holkham Halli lõunafassaad]]
====Holkham Halli häärber====
Holkham Halli häärber on maamõis Norfolkis, mille sisekujunduse autor on William Kent. [[Holkham Hall]] on üks silmapaistvamaid palladionistlikke hooneid Inglismaal. Maja lasi ehitada esimene Leicesteri krahv [[Thomas Coke]]. Coke tutvus Kenti ja lord Burlingtoniga Itaalias ning soovis nende abiga luua „kõige itaaliapärasemat maja Inglismaal“.<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.anglotopia.net/british-history/great-british-houses-holkham-hall-stunning-palladian-house-huge-art-collection-norfolk/|pealkiri=Great British houses: Holkham Hall – a stunning palladian house with a huge art collection in Norfolk|väljaanne=anglotopia.net|aeg=19. detsember 2014|vaadatud=26.10.2020}}</ref>
Holham Halli eeskujuks võeti [[Andrea Palladio]] kavandatud Villa Mocenigo plaanid.<ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=Van Vynckt, R.J.|pealkiri=International dictionary of architects and architecture. Vol. 2, Architecture|aasta=1993|koht=Detroit|kirjastus=St James Press|lehekülg=482-484}}</ref> Maja ehitati aastatel [[1734]]–[[1764]]. Maja projekteeriti Thomas Coke’i, [[Matthew Brettingham]]i, William Kenti ja lord Burlingtoni koostööna.<ref name=":2" />
Holkham Hallil on sümmeetriline põhiplaan. Põhihoones paiknevad esindusruumid ning sellest viivad koridorid nelja väiksemasse hoonesse. Väiksemates hoonetes asuvad perekonna magamisruumid, külaliste ruumid, köögid ja kabel.<ref name=":10" />
Kent kasutas Holkham Halli sisekujunduses kalleid materjale ja lõi suurejoonelise [[Kassettlagi|kassettlae]].<ref name=":8" /> Maja sissepääs viib läbi Marmorsaali, kus on valgest marmorist sammastega ääristatud trepp, mis viib teistesse esindusruumidesse.<ref name=":6" /> Esindusruumide põhifunktsiooniks sai Thomas Coke'i Itaalia reisidelt toodud raamatute, maalide ja skulptuuride demonstreerimine.<ref name=":2" /> Näiteks tehti Läänegalerii selleks, et näidata Coke'i skulptuurikogu.<ref name=":6" />
Enamik Holham Halli avalikes ruumides olevast mööblist arvatakse olevat Kenti disainitud. Kent on kujundanud ka pargi Holkham Halli juures.<ref name=":10" />
==Inglise pargistiil==
[[Fail:Rousham House Gardens (1).jpg|pisi|Roushami park]]
William Kent on tuntud kui looduslähedase pargistiili ehk [[Inglise park|Inglise pargi]] väljaarendaja.<ref name=":4" /> Kenti mõjutas tema sõber ja kaasaegne [[Alexander Pope]], kes seisis 18. sajandi alguses loodust puudutavate seisukohtade muutmise eest. Tol ajal olid Inglismaal aiad korrapärasemad ja parkide kujundamisel järgiti rangeid reegleid. Näiteks viljelesid prantsuspärast stiili [[George London]], kes oli oma ajastu hinnatumaid aiakujundajaid ja [[Henry Wise]], [[Anne (Suurbritannia)|Inglismaa kuninganna Anne]]'i ülemaednik. Pope soovitas tagasi pöörduda looduse lihtsuse juurde ja aiakujundamisel arvestada kohavaimuga.<ref name=":1" /> Uue aiatüübi tekkimisele andis hoogu ka võimuvahetus Inglismaal – absolutistlik monarhia vahetus konstitutsioonilise monarhia vastu. Maitsekujundusega hakkas tegelema uus poliitiline klass, kes eelistas absolutistlikule hierarhiale liberaalsemat maailmapilti. Senise reeglipärase aiatüübi asemele kerkis ettekujutus looduslikust pargist.<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Külvik, M., Maiste, J., Lepp, A. ja Prank-Vijard, V. jt.|pealkiri=Park on paradiis looduses ja kunstis|aasta=2009|koht=Tartumaa|kirjastus=Eesti Maaülikool|lehekülg=29-33, 60-73, 358}}</ref>
Uus Inglise pargistiil võttis suures osas eeskuju barokiajastu kunstniku Claude Lorraini maalidest.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Gombrich, E. H.|pealkiri=Kunsti lugu|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=460-461|isbn=9985200160}}</ref> Kent oli üks esimestest maastikuarhitektidest, kes hakkas kandma maastikumaali kompositsioonireegleid üle aiakujundusse. 1730ndateks oli ta Inglismaal arendanud välja maaliliste vaadetega mitmekesise ja vaheldusrikka aiastiili.<ref name=":9" />
Inglise pargistiil vastandub Prantsuse pargile, mis on reeglipärasem ja sirgjoonelisem.<ref name=":4" /> Kui Prantsuse pargis oli kõige tähtsam keskne vaade lossile, siis Inglise maastikustiili puhul luuakse palju erinevaid vaateid.<ref name=":9" /> Inglise pargistiilile on iseloomulikud asümmeetrilisus, looklevad teerajad ja looduslikud veekogud. Sealjuures kasutatakse pargis ka [[Antiikarhitektuur|antiik]]- ja [[Uusgootika|uusgooti]] elemente nagu [[paviljon]]id ja kunstlikud varemed.<ref name=":4" /> Metsamaastiku radade ja avarate vaadete lõppu paigutati arhitektuurielemente. Näiteks võib Kenti kujundatud [[Roushami park|Roushami pargis]] (1738–1741) näha [[Veskitempel|Veskitempli]] varemeid ja [[marmor]]ist kujude rühma.<ref name=":1" />
Roushami pargis [[Oxfordshire]]'is töötas 1720. aastatel aiakujundaja [[Charles Bridgeman]], kes lõi sinna korrapärased basseinid ja looklevad rajad. Kent muutis basseinid tiikide ahelaks, mida ühendavad looklevad ojad. Kent avardas ka vaateid jõge ümbritsevatele põldudele, metsalagendikele ja hekkidele.<ref name=":1" /> Kent kujundas aedu peale [[Rousham]]i ka näiteks [[Claremont Landscape Garden|Claremont]]is, [[Richmond Gardens]]s ja [[Stowe House]]'i juures.<ref name=":9" /> 1731. aastal palkas lord Burlington Kenti, et ta projekteeriks uuesti lord Burlingtoni aia [[Chiswick]]is looduslähedasemas stiilis.<ref name=":1" />
Kenti viis kujundada parke looduslikult ja voolujooneliselt vastandus ta [[Klassitsism|klassikalisele]] arhitektuuristiilile, mis oli korrapäratu asemel reeglipärane.<ref name=":3" /> Kenti pargistiili ideede mõju jõudis kiiresti teiste maastikukujundajateni. Juba 1740. aastaks kujundasid Inglise stiilis aeda juba neli Kenti järgijat: [[Henry Hoare]], [[Charles Hamilton]], [[Philip Southcote]] ja [[William Shenstone]].<ref name=":1" /> Inglise stiil levis kiiresti ning avaldas 18. sajandi teisel poolel [[Prantsusmaa]]l tugevat mõju.<ref name=":3" />
==Tähtsus==
William Kenti töö arhitektina aitas kaasa palladionismi levikule 18. sajandi Inglismaal. Tal oli juhtiv roll uue arhitektuuripildi loomises ajal, mil Inglismaal oli Prantsuse stiil moest välja läinud.<ref name=":2" /> Prantsuse stiili seostati absolutistliku monarhiaga, kuid Inglismaal oli [[Stuartid|Stuartite]] dünastia asendunud konstitutsioonilise monarhiaga. Seetõttu hakati otsima asendust kõikidele stiilivormidele, mis seostusid absolutistliku süsteemiga.<ref name=":9" /> Inglismaal ei soositud barokkarhitektuuri tunneteküllust ja Prantsuse korrapärast pargistiili peeti kunstlikuks. Just sel ajal kujundas William Kent välja uudse Inglise pargistiili.<ref name=":7" />
Inglismaalt kiiresti Lääne- ja Kesk-Euroopasse levinud pargistiil jõudis Mandri-Euroopa kaudu ka Eestisse. Inglise looduspärase pargistiili ideed mõjutasid 18. ja 19. sajandil peamiselt baltisaksa aadlike mõisaparkide kujundust.<ref name=":9" />
==Galerii==
<gallery>
Fail:Chiswick House 322.jpg|Chiswick House'i park
Fail:Marble Hall Holkham Hall.jpg|Marmorsaal, Holkham Hall
Fail:Obelisk, Holkham Hall - geograph.org.uk - 206887.jpg|Obelisk, Holkham Hall
Fail:The Ionic Temple In Chiswick House Gardens, London-14821825349.jpg|Tempel, Chiswick House'i park
Fail:Temple of British Worthies, Stowe - geograph.org.uk - 835444.jpg|Tempel, Stowe House'i park
Fail:Rousham House Gardens.jpg|Rousham House'i park
Fail:The Triumphal Arch, Holkham Park, Norfolk (geograph 3185446).jpg|Võidukaar, valminud 1752, Holkham Park, Norfolk
</gallery>
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
*{{Raamatuviide|autor=Gombrich, E. H.|pealkiri=Kunsti lugu|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=460-461|isbn=9985200160}}
* {{Raamatuviide|autor=Hobhouse, P.|pealkiri=Aianduse ajalugu|aasta=2006|koht=Harjumaa|kirjastus=Varrak|lehekülg=206-215|isbn=9985311868}}
*Külvik, M. (2009). ''Park on paradiis looduses ja kunstis.'' Tartumaa: Eesti Maaülikool. ISBN 9789949426768.
* {{Raamatuviide|autor=Laidre, S., Ootsing, S. ja Rajasaar, I.|pealkiri=Kunstileksikon|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Pakett|lehekülg=168|isbn=9985609735}}
*{{Raamatuviide|autor=Toman, R.|pealkiri=Barokk. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=174-176|isbn=9789985020418}}
* {{Raamatuviide|autor=Van Vynckt, R. J.|pealkiri=International dictionary of architects and architecture. Vol. 1, Architects|aasta=1993|koht=Detroit|kirjastus=St James Press|lehekülg=|isbn=1558620877}}
*Van Vynckt, R. J. (1993). ''International dictionary of architects and architecture. Vol. 2, Architecture.'' Detroit: St James Press. ISBN 1558620885.
==Välislingid==
* {{Netiviide|autor=Curl, J. S|url=https://www.encyclopedia.com/education/dictionaries-thesauruses-pictures-and-press-releases/kent-william|pealkiri=Kent, William|väljaanne=A Dictionary of Architecture and Landscape Architecture|aeg=|vaadatud=24.10.2020}}
* {{Netiviide|autor=Harris, J|url=https://www.oxforddnb.com/view/10.1093/ref:odnb/9780198614128.001.0001/odnb-9780198614128-e-15424|pealkiri=Kent, William (bap. 1686, d. 1748)|väljaanne=Oxford Dictionary of National Biography|aeg=24. mai 2007|vaadatud=23.10.2020}}
*{{Netiviide|autor=Lotha, G|url=https://www.britannica.com/biography/William-Kent|pealkiri=William Kent|väljaanne=Encyclopædia Britannica|aeg=8. aprill 2020|vaadatud=24.10.2020}}
*Harris, J. [https://www.royalacademy.org.uk/article/with-william-kent-at-burlington "With William Kent at Burlington House"]. 24. märts 2014. Vaadatud 11.11.2020.
* {{Netiviide|autor=|url=https://www.anglotopia.net/british-history/great-british-houses-holkham-hall-stunning-palladian-house-huge-art-collection-norfolk/|pealkiri=Great British houses: Holkham Hall – a stunning palladian house with a huge art collection in Norfolk|väljaanne=anglotopia.net|aeg=19. detsember 2014|vaadatud=26.10.2020}}
* {{Netiviide|autor=|url=https://www.vam.ac.uk/articles/william-kent-designing-georgian-britain|pealkiri=William Kent: designing Georgian Britain|väljaanne=vam.ac.uk|aeg=|vaadatud=23.10.2020}}
* [https://www.wga.hu/frames-e.html?/html/k/kent/index.html Web Gallery of Art – William Kent]
* [https://www.holkham.co.uk/ Holkham Hall]
{{JÄRJESTA:Kent, William}}
[[Kategooria:Inglise kunstnikud]]
[[Kategooria:Inglise arhitektid]]
[[Kategooria:Sündinud 1685]]
[[Kategooria:Surnud 1748]]
0dcsmhf6sfga3c5abtuolqa0lgf2uh9
Pisihiir
0
203414
6180121
5503404
2022-08-19T11:21:58Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Taksonitabel
| nimi = Pisihiir
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[Loomad]]}}
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN
|ID=119151882
|nimi=Micromys minutus
|hindaja=Kryštufek, B., Lunde, D.P., Meinig, H., Aplin, K., Batsaikhan, N. & Henttonen, H.
|aasta=2019
|IUCN_aasta=2019
}}</ref>
| pilt = Micromysminutus1.jpg
| pildi suurus = 220px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = [[Pisihiir (perekond)|Pisihiir]] ''Micromys''
| liik = '''Pisihiir'''
| binaarne = ''Micromys minutus''
| binaarse_autor = ([[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1771)
| levikukaart = Distribution of Harvest Mouse.png
| levikukaardi suurus = 220px
| levikukaardi_seletus = Levik maailmas
}}
'''Pisihiir''' (''Micromys minutus'') on [[hiirlased|hiirlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pisihiir (perekond)|pisihiire]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[närilised|näriline]].
Pisihiir elab [[Euraasia]] [[parasvööde|parasvöötmes]]. Tema tavaliseks elupaigaks on teraviljapõllud, samuti muud kõrgema rohttaimestikuga alad. [[Kaug-Ida]]s võib ta kohati kahjustada külve. [[Eesti]]s leidub teda sagedamini Lõuna- ja Kagu-Eestis. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 161-162</ref> Mägedes elab kuni 2200 m kõrgusel.
Ta kuulub [[soodsas seisundis]] liikide hulka.
== Välimus ==
Pisihiir on oma sugukonna kõige väiksem liik <ref name="Loomade elu"/> ja maailmas üks väikseimaid [[imetaja]]id. Täiskasvanud looma keha pikkus on 6–7 cm, [[saba]] pikkus 5–7 cm, mass 5–6 g <ref name="Loomade elu"/>.
Pisihiirel on punakas- või kollakaspruun karvastik ja heledam kõhualune <ref name="Loomade elu"/>, lapik nina ning suhteliselt suured [[silm]]ad ja [[kõrv]]ad.
Tal on arenenud [[haardsaba]] kõrtel ja [[põõsas]]tel ronimiseks <ref name="Loomade elu"/>. Tagajalgade ja saba abil leiab ta kindla asendi, mis võimaldab tal samal ajal esikäppadega toitu haarata.
== Eluviis ==
Pisihiir on aktiivne [[ööpäev]] ringi. Vahelduvad puhke- ja toitumisperioodid. Pisihiir on tundlik [[ülekuumenemine (bioloogia)|ülekuumenemise]] suhtes ja väldib otsest [[päikesekiirgus]]t.
Pisihiir toitub peamiselt [[seeme|seemnetest]]. [[Putukad|Putukaid]] sööb ta ka meelsasti. Talveks kogub ta seemnevarusid. <ref name="Loomade elu"/> Sööb ka [[nektar]]it ja [[puuvili|puuvilju]].
[[Pesa]] valmistab ta kõrtest <ref name="Loomade elu"/>. See on [[kera]]jas, 6–13 cm läbimõõduga ja punutud kõrgele [[rohttaim]]ede vahele või põõsasse, tavaliselt meetri kõrgusele <ref name="Loomade elu"/>. Pesa on kahekihiline: välimine kiht mooduastub sellesama taime lehtedest, millele ta on ehitatud, sisemine on hoopis pehmem.
Pesakonnas on 5–9, harva kuni 12 poega <ref name="Loomade elu"/>. [[Tiinus]] kestab 21 päeva <ref name="Loomade elu"/>. Pojad sünnivad paljaste ja pimedatena.
Sigimise vaheaegadel elab pisihiir maapealsetes varjepaikades: [[tuulemurd|tuulemurrus]], viljarõukude ja [[heinakuhi|heinakuhjade]] all. <ref name="Loomade elu"/>
Pisihiir ei ole sotsiaalne loom. Isendid kohtuvad väljaspool paljunemisaega üksnes talvitumiskohtades, kus võivad moodustuda suured, kuni 5 tuhande isendilised karjad. Erinevalt teistest hiirlastest nad talvitudes ei paljune, seda teevad nad üksnes suvel. [[Taliuinak]]usse nad ei lange. Kevade saabudes muutuvad isendid üksteise suhtes agressiivseteks.
[[Inglismaa]]l on ta haruldane. Seal püütakse looma eest hoolitseda. Näiteks [[Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises|Wimbledoni turniiril]] kasutatud [[tennisepall]]idest valmistatakse pisihiirele sobivaid pesi. Arvatakse, et nendest ei tule vaenlased nii kergesti poegi sööma.
Pisihiir on väga julge. Ta talub vangistust hästi ja sööb peaaegu kõike seda, mida inimenegi. <ref name="Loomade elu"/> Isasloomi ei tohi koos pidada, sest nad lähevad omavahel vihaselt kaklema.
== Viited ==
<references/>
== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Hiirlased]]
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
fch1z2a08yi1lqwio8sqwjilulupohs
Von Bocki maja
0
206009
6180063
6142726
2022-08-19T08:36:36Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Seinamaal von Bocki majal.jpg|pisi|Von Bocki maja]]
[[Pilt:Tartu ylikooli peahoone joonisel.jpg|pisi|[[Louis Höflinger]]i litograafia reproduktsioon Von Bocki maja otsaseinal]]
'''Von Bocki maja''' (varem kõnekeeles ka '''Marksu maja''') on [[Tartu Ülikool]]i õppehoone [[Tartu]]s aadressil [[Ülikooli tänav]] 16.
== 1775–1839 ==
Von Bocki maja on kivist ja [[varaklassitsism|varaklassitsistlikus]] stiilis. Selle laskis ehitada raehärra D. H. Wilcke pärast [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta suurtulekahju]] ja see valmis [[1780]]. Selle ostis temalt riiginõunik [[polkovnik]] [[Magnus Johann von Bock]], kes ehitas kõrvale teisegi maja. [[1802]]. aastal andis Bock maja ühe korruse ülikoolile tasuta kasutada. Ülikooli taasavamise aktus peeti Bocki majas, loenguid hakati selles pidama 1802. aasta maist. Pärast ülikooli peahoone valmimist [[1809]] jäi von Bocki maja ülikooli käsutusse. [[1823]]–[[1839]] oli maja omanikuks E. von Loewenstern. {{kas|<ref>{{Netiviide |url=http://www.visittartu.com/42260 |pealkiri=Von Bocki majast. |vaadatud=2010-03-22 |arhiivimisaeg=2008-05-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080504185415/http://www.visittartu.com/42260 |url-olek=ei tööta }}</ref>}} 1839 ostis maja Tartu ülikool.
== 1839–1945 ==
1839 hakkas majas tegutsema õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi [[Akademische Mussengesellschaft|Akademische Musse]]. Selles majas sai endale ruumid ka [[Õpetatud Eesti Selts]], [[1840]] paiknes majas seltsi [[raamatukogu]].<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/03/24/tartu/uudised.htm Ülikooli peahoonel on tähtpäev]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, E. Puusemp</ref> [[1845]]–[[1847]] asusid majas kliinikud, sest parasjagu renoveeriti Toomemäe kliinikuid. [[1848]]–[[1856]] asus hoones Veterinaariakool, hilisem Veterinaaria instituut, mis seejärel kolis Narva maanteele rajatud õppehoonesse. 1856 remonditi hoone jälle Akademische Musse tarbeks. Peale klubi oli hoones 19. sajandi teisel poolel rektori ametikorter ja ülikooli polikliinik. 19. sajandi lõpust kuni II maailmasõjani oli hoone teine korrus matemaatika instituudi käsutuses.
== 1945–2010 ==
[[Pilt:Von_Bocki_maja_Tartus.jpg|pisi|Von Bocki maja. Jõuluaegne vaade. Taamal ülikooli peahoone]]
[[Pilt:Välisvalgustus ylikooli juures 2008 Lilian Lukka.jpg|pisi|Von Bocki maja, vaade ülikooli peahoone poolt]]
Teises maailmasõjas hävis hoone katus. [[1950. aastad|1950. aastatel]] ehitati ümber teine korrus. Nõukogude ajal oli hoone niinimetatud punaste kateedrite käsutuses ([[teaduslik kommunism|teadusliku kommunismi]] ja [[NLKP ajalugu|kommunistliku partei ajaloo]] kateedrid). Hiljemalt [[1970. aastad|1970. aastatel]] hakati eelmainitud põhjustel hoonet hüüdma [[Karl Marx|Marksu]] majaks. 1970.–1990. aastatel olid majas ka ajaloo-keeleteaduskonna, hiljem ajalooteaduskonna ja filoloogiateaduskonna dekanaadid, ülikooli trükiste müügipunkt, pedagoogikakateeder ja ülikooli allüksused. [[1994]] kolis filosoofiateaduskond (sh endine ajalooteaduskond) oma vastvalminud majja Lossi tänav 3.
[[2007]] maja renoveeriti ning raekojapoolsele välisküljele maaliti [[Tartu Ülikooli peahoone]]t kujutav seinamaal [[Louis Höflinger]]i [[1860]]. aastal valminud [[litograafia]] põhjal.
==Tartu Ülikooli fotonäitus "Ülikooli näod" õppejõududest ja teadlastest von Bocki maja peahoonepoolsel seinal Jakobi tänaval==
<gallery>
Ülikooli näod 1.JPG
Ülikooli näod 2.JPG
Ülikooli näod 3.JPG
Ülikooli näod 4.JPG
Ülikooli näod 5.JPG
Ülikooli näod 6.JPG
</gallery>
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.visittartu.com/et/tartu-von-bocki-maja/ Von Bocki maja]
* {{kultuurimälestis}}
{{koord}}
[[Kategooria:Tartu Ülikooli hooned]]
[[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]]
[[Kategooria:Tartu kultuurimälestised]]
lew84z1t4aecnx74iq7jmqc0begfx94
2011. aasta Riigikogu valimised
0
216591
6179831
5841352
2022-08-18T13:42:42Z
Karljohan29
136246
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast valimised
| lipp = Flag of Estonia.svg
| eelimine_aasta = 2007
| järgmine_aasta = 2015
| valimiste_kuupäev = 6. märts 2011
| tüüp = parlamendivalimised
| ametikoht = Peaminister
| juht1 = [[Andrus Ansip]]
| pilt1 = Portrait Andrus Ansip.jpg
| partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| värv1 = FFE200
| kohad_enamuseks = 51
| osavõtt = 63,5% ({{tõus}}1,6[[Protsendipunkt|pp]])
| partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| juht2 = [[Edgar Savisaar]]
| pilt2 = Edgar Savisaar 2005-crop.jpg
| pilt4 = Mart Laar.png
| pilt5 = SDE Sven Mikser.jpg
| lipu_ääris = jah
| hääli1 = '''164 255'''
| kohti1 = '''33'''
| kohtade_muutus1 = {{tõus}}2
| muutus1 = {{tõus}} 0,8[[Protsendipunkt|pp]]
| protsent1 = '''28,6%'''
| juht4 = [[Mart Laar]]
| juht5 = [[Sven Mikser]]
| värv2 = 007557
| värv4 = 009CE2
| värv5 = E10600
| partei5 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
| partei4 = [[Isamaa ja Res Publica Liit]]
| kohti2 = 26
| kohti4 = 23
| kohti5 = 19
| hääli2 = 134 124
| hääli4 = 118 023
| hääli5 = 98 307
| protsent2 = 23,3%
| protsent4 = 20,5%
| protsent5 = 17,1%
| muutus2 = {{langus}} 2,8[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus4 = {{tõus}} 2,6[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus5 = {{tõus}} 6,5[[Protsendipunkt|pp]]
| kohtade_muutus2 = {{langus}}3
| kohtade_muutus4 = {{tõus}}4
| kohtade_muutus5 = {{tõus}}9
| eelmised_valimised = 2007. aasta Riigikogu valimised
| järgmised_valimised = 2015. aasta Riigikogu valimised
| valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta
| kaart_pilt = 2011. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg
| kaart_allkiri = 2011. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa.
| enne_valimisi = [[Andrus Ansip]]
| pärast_valimisi = [[Andrus Ansip]]
| enne_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| pärast_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| eelmised_valimised1 = 31 kohta, 27,8%
| eelmised_valimised2 = 29 kohta, 26,1%
| eelmised_valimised4 = 19 kohta, 17,9%
| eelmised_valimised5 = 10 kohta, 10,6%
| toimumata = ei
| valitud_liikmed = XII Riigikogu
| lahkuvad_liikmed = XI Riigikogu
| kaart_suurus = 400px
}}'''2011. aasta Riigikogu valimised''' olid [[Riigikogu]] [[XII Riigikogu|kaheteistkümnenda koosseisu]] valimised. Need toimusid [[6. märts]]il [[2011]].
[[Elektrooniline hääletamine Eestis|Elektrooniline hääletamine]] toimus alates 24. veebruarist 2011 kell 9.00 ööpäevaringselt kuni 2. märtsi kella 20ni. Eelhääletamine toimus 28. veebruarist 2. märtsini.
==Kandidaadid==
20. jaanuariks esitasid [[Vabariigi Valimiskomisjon]]ile dokumendid 9 erakonda ja 34 üksikkandidaati. Valimiskomisjon registreeris 9 erakonna nimekirja (kokku 757 inimest) ning 32 üksikkandidaati.<ref>http://www.vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/valimiskomisjon-registreeris-riigikogu-liikme-kandidaadid</ref> Üksikkandidaatide arv oli pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] toimunud Riigikogu valimistel suurim.<ref>[http://www.delfi.ee/news/rk/uudised/fotod-telestuudiosse-kogunes-28-uksikkandidaati.d?id=40040467 Delfi: Telestuudiosse kogunes 28 üksikkandidaati]</ref>
Valimistel kandideerisid erakondadest [[Erakond Eestimaa Rohelised]] (122 kandidaati), [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] (125), [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (125), [[Eesti Reformierakond]] (125), [[Eesti Keskerakond]] (125), [[Vene Erakond Eestis]] (16), [[Eesti Iseseisvuspartei]] (16), [[Eestimaa Rahvaliit]] (88) ja [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] (15).<ref>[http://www.vvk.ee/index.php?id=12655 2011. aasta Riigikogu valimiste koduleht] vaadatud 28.01.11</ref>
Üksikkandidaatidena kandideerisid [[Svetlana Ivnitskaja]], [[Andres Ergma]], [[Mart Helme]], [[Anti Poolamets]], [[Anne Eenpalu]], [[Taira Aasa]], [[Martin Helme]], [[Ilmar Ibragimov]], [[Toomas Trapido]], [[Henn Põlluaas]], [[Ragnar Nurmik]], [[Leo Kunnas]], [[Siiri Sisask]], [[Aare Siir]], [[Koit Luus]], [[Priit Tammeraid]], [[Ege Hirv]], [[Raimond Ellik]], [[Rein Teesalu]], [[Eugen Veges]], [[Üllar Õun]], [[Aivar Koitla]], [[Mihhail Derbnev]], [[Andreas Reinberg]], [[Valdo Paddar]], [[Kalle Hiob]], [[Märt Meesak]], [[Ingvar Tšižikov]], [[Veiko Rämmel]], [[Sten-Hans Vihmar]], [[Heiki Merirand]] ning [[Mark Soosaar]].<ref>[http://www.vvk.ee/index.php?id=12655 2011. aasta Riigikogu valimiste koduleht] vaadatud 28.01.11</ref>
==Valimisringkonnad==
Eesti jagati 12 valimisringkonnaks:
*[[valimisringkond nr 1]] (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 9 mandaati;
*[[valimisringkond nr 2]] (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 11 mandaati;
*[[valimisringkond nr 3]] (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati;
*[[valimisringkond nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) – 14 mandaati;
*[[valimisringkond nr 5]] (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati;
*[[valimisringkond nr 6]] (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati;
*[[valimisringkond nr 7]] (Ida-Virumaa) – 8 mandaati;
*[[valimisringkond nr 8]] (Järva- ja Viljandimaa) – 8 mandaati;
*[[valimisringkond nr 9]] (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati;
*[[valimisringkond nr 10]] (Tartu linn) – 8 mandaati;
*[[valimisringkond nr 11]] (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati;
*[[valimisringkond nr 12]] (Pärnumaa) – 8 mandaati.
Kokku oli hääletamiseks avatud 625 valimisjaoskonda.
== Prognoosid ==
[[TNS Emor]]i veebruaris tehtud prognoosi järgi oleks Reformierakond kogunud 29 % häältest, IRL 25%, Keskerakond 23%, sotsiaaldemokraadid 14%, rohelised 3%, Rahvaliit 2% ja üksikkandidaadid 4% häältest.
== Valimisaktiivsus ==
Eelhääletusel osales 249 811 inimest ehk 27,4% hääleõiguslikest kodanikest, neist 140 846 inimest ehk 15,4% hääleõiguslikest hääletas elektrooniliselt.<ref>http://web.vvk.ee/index.php?id=12828</ref> 6. märtsi keskpäevaks oli valimas käinud 342 936 hääleõiguslikku kodanikku, mis moodustab 37,6% valijate üldarvust. Valimiste lõpuks kujunes valimisaktiivsuseks 63,0%, mis on kõrgem kui eelmistel Riigikogu valimistel. Kõige kõrgem aktiivsus oli Tallinnas (69,8%) ja kõige madalam Ida-Virumaal (55,4%).
== Valimistulemused ==
{{2011. aasta Riigikogu valimised}}
{| class="wikitable" style="font-size:90%;float:right;margin-left:10px;margin-top:0px;"
|-
!Isikumandaadi saanud || kvoote
|-
| [[Edgar Savisaar]] || style="text-align:right;" | 3,559
|-
| [[Andrus Ansip]] || style="text-align:right;" | 3,043
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]] || style="text-align:right;" | 1,838
|-
| [[Urmas Paet]] || style="text-align:right;" | 1,708
|-
| [[Mart Laar]] || style="text-align:right;" | 1,530
|-
| [[Sven Mikser]] || style="text-align:right;" | 1,450
|-
| [[Keit Pentus]] || style="text-align:right;" | 1,359
|-
| [[Jüri Ratas]] || style="text-align:right;" | 1,207
|-
| [[Urmas Kruuse]] || style="text-align:right;" | 1,189
|-
| [[Kaja Kallas]] || style="text-align:right;" | 1,147
|-
| [[Taavi Rõivas]] || style="text-align:right;" | 1,145
|-
| [[Igor Gräzin]] || style="text-align:right;" | 1,060
|-
| [[Juhan Parts]] || style="text-align:right;" | 1,022
|-
| [[Deniss Boroditš]] || style="text-align:right;" | 1,006
|}
==Vaata ka==
*[[Ühinenud üksikkandidaadid]]
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://www.vvk.ee/riigikogu-valimised-2011 2011. aasta Riigikogu valimised VVK kodulehel]
* [http://etv.err.ee/index.php?0561028 ETV: Valimisstuudiod, 2011], [[Eesti Rahvusringhääling]]
* [http://www.erakonnad.info/2011.html Erakonnad.info: Valimised 2011]
* [http://www.postimees.ee/?id=349149 President kuulutas välja riigikogu valimised], Postimees, 29. november 2010
* 07. märts 2011, [http://uudised.err.ee/index.php?06225201&print=1 Sibul: katkestus pani valimiste usaldusväärsuse löögi alla], uudised.err.ee
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[2007. aasta Riigikogu valimised]] | nimi=[[Riigikogu valimised]] | aeg=[[2011]] | järgnev=[[2015. aasta Riigikogu valimised]]}}
{{lõpp}}
{{Eesti valimised}}
[[Kategooria:2011. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Riigikogu valimised]]
[[Kategooria:XII Riigikogu]]
[[Kategooria:2011. aasta valimised]]
[[Kategooria:Parlamendivalimised]]
55j2x6wklcbo2ntjczv44c49hs8cxlm
Vera Muhhina
0
225917
6179964
6142255
2022-08-18T19:48:31Z
CommonsDelinker
1930
Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Paris-1937Expo.jpg|Paris-1937Expo.jpg]] pildiga [[Pilt:Exposition_Internationale_des_Arts_et_Techniques_dans_la_Vie_Moderne_(Paris-1937).jpg|Exposition_Internationale_des_Arts_
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt: Nesterov-Mukhina.jpg|pisi|Vera Muhhina portree. [[Mihhail Nesterov]]i maal (1937)]]
'''Vera Muhhina''' ([[läti keel]]es Vera Muhina; [[vene keel]]es Вера Игнатьевна Мухина; [[1. juuli]] ([[vkj]] 19. juuni) [[1889]] [[Riia]] – [[6. oktoober]] [[1953]] [[Moskva]]) oli vene [[skulptor]].
== Varajane elu ja looming ==
Skulptori lapseplv möödus [[Krimm|Krimmis]] [[Must meri|Musta mere]] ääres<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Башинская, Ирина А.|pealkiri=Вера Игнатьевна Мухина|aasta=1987|koht=Ленинград|kirjastus="ХУДОЖНИК РСФСР"}}</ref>, kuid 1903. aastal, peale isa surma, kolis Vera koos oma õega [[Kursk|Kurskisse]], kus nende eest hoolitses nende onu. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Воронова, Олга П.|pealkiri=Вера Игнатьевна Мухина|aasta=1976|koht=Москва|kirjastus="ИСКУССТВО"}}</ref>
Kunstihariduse omandas aastatel 1910-1911 [[Konstantin Juoni]] koolis, kus pöörati tähelepanu vormi tervikliku konstruktsiooni saavutamisele ja kujutatava omaduste täpsele kujutamisele. Juba sellel perioodil ilmnes noore kunstniku kalduvus vormide monumentaliseerimisele.<ref name=":0" /> Juoni koolis sai Muhhina tuttavaks ka [[Ljubov Popova|Ljubov Popovaga]], kes hiljem tutvustas talle [[Paul Gauguin|Gauguini]], [[Vincent van Gogh|Van Goghi]] ja [[Paul Cézanne|Cézanne'i]] <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Hilton, Alison|pealkiri=Woman's Art Journal 13|aasta=1992|artikkel="Review of Women Artists of Russia's New Age, 1900-1935; Revolutionary Costume: Soviet Clothing and Textiles of the 1920s|lehekülg=38}}</ref>, samuti ka oma sõpru "Vene Cézanniste" - [[Pjotr Kontšalovski|Pjotr Kontšalovskit]], [[Robert Falk|Robert Falki]] ja [[Aristarh Lentulovi]].<ref name=":1" />
Oskuste väljakujunemise järgmiseks etapiks olid kunstitunnid [[Ilja Maškov|Ilja Maškoviga]]. Muhhina tolleaegsed joonistused olid suures mõõtkavas, ruumis rangelt reastatud ning lakooniliselt sileda siluetiga, andes märki autori gravitatsioonist skulptuurse vormi poole.<ref name=":0" />
1912-1914. aastatel elas kunstnik [[Pariis|Pariisis]], kus täiendas oma kunstioskusi kuulsa prantsuse skulptori [[Émile Antoine Bourdelle]] käe all. Tema avas Muhhinale kaasaegse, selgelt väljakujunenud konstruktiivse kompositsiooni seadused, aidates sellega loobuda vananenud akadeemilistest kaanonitest. Esimesed professionaalsed visandid - "Istuv Poiss" (1912), "Istuv figuur" (1913) - teostas ta [[Émile Antoine Bourdelle|Bourdelle'i]] töökojas.<ref name=":0" />
1914. aasta kevadel reisis Vera koos [[Iza Burmeister|Iza Burmeistri]] ja [[Ljubov Popova|Ljubov Popovaga]] [[Itaalia|Itaaliasse]], kust tekkis Muhhinal mõistmine kujutise tähendusest kunstis. Marsruudi ([[Genova]], [[Napoli]], [[Rooma]], [[Firenze]], [[Veneetsia]]) skeem laienes reisijate tahtmise ja kapriisi järgi. 1914. aasta suveks naasis Muhhina [[Venemaa|Venemaale]], sooviga sügisel uuesti [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]] minna, kuid juuli lõpus algas [[Esimene maailmasõda]].<ref name=":1" />
== Perekond ==
Sõja puhkedes astus Muhhina medõe kursustele, õppis ära kaks kuud ja asus tööle laatsaretti. Kolis aga varsti ümber tavalisse haiglasse, sest laatsaretis töötamine oli väljakannatamatu.<ref name=":1" /> Haiglas kohtus ka enda tulevase abikaasa [[Aleksei Zamkov|Aleksei Zamkoviga]].<ref>{{Netiviide|autor=Тесленко, Диана|url=https://www.culture.ru/materials/120580/pervaya-dama-sovetskoi-skulptury-10-faktov-o-vere-mukhinoi.|pealkiri=Первая дама советской скульптуры.|väljaanne=Культура.рф|vaadatud=21.11.2021}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Aleksei Zamkov|Zamkovi]] nimi on on tänaseks unustatud, kuid omal ajal oli tal arstiteaduskonna nomenklatuur.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=David Vseviov|url=https://vikerraadio.err.ee/782422/mustiline-venemaa-ideid-vananemise-valtimiseks-skulptor-vera-muhhina|pealkiri=Müstiline Venemaa. Ideid vananemise vältimiseks. Skulptor Vera Muhhina|väljaanne=Vikerraadio|aeg=04.12.2005|vaadatud=30.11.2021}}</ref>
[[Aleksei Zamkov|Zamkov]] ja Muhhina abiellusid 1918.aastal ning järgnevad kaks aastat elatusid nad suuresti [[Aleksei Zamkov|Zamkovi]] pühapäevateenistusest [[Borisovo|Borisovos]] (Zamkovi lapsepõlve küla), kus ta ravis talupoegi, kes tasusid talle erinevate toiduainetega. Nende ainus laps Vsevolod sündis 1920. aastal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Halfin, Igal|pealkiri=Language and Revolution: Making Modern Political Identities.|aasta=2002|koht=London|kirjastus=Taylor & Francis Group}}</ref>
== Aktiivseimad aastad ==
Kunstnikku köitis [[Kubism|kubismi]] laiaulatuslik elunähtuste üldistus, suurendatud skulptuurimahtude lakoonilisus ja vormide arengu dünaamilisus. Nende põhimõtete järgi tegi ta esimese, praeguseks hävinud, kahemeetrise monumentaalse kompositsiooni "Pieta" (1916), mis sümboliseeris leina Esimeses maailmasõjas hukkunute pärast. <ref name=":0" />
[[Oktoobrirevolutsioon|Oktoobrirevolutsiooni]] ajal oli Muhhina kunsti peamiseks teemaks [[Bolševikud|bolševikude]] võidu kujutamine püüeldes sellega avalikustada sotsialistlikku revolutsiooni kui ülemaailmse tähtsusega ajaloolist nähtust. Kompositsioonis "Revolutsiooni leek" [[Monument|(monumendi]] eskiis oli tehtud 1922-23, kuid jäi realiseerimata) oli Muhhina esimesena andnud [[Oktoobrirevolutsioon|Oktoobrirevolutsioonile]] [[Metafoor|metafoorse]] kehastuse.<ref name=":0" />
Sotsialistlik kunst jagunes kahte rühma, millest esimene seisnes sümboolika otsimises, paatoslikult tingimuslikul kujul, paljastades sellega revolutsiooni idee. Teist rühma iseloomustas rangelt dokumentaalset lähenemine sündmuste kujutamisel. Lai loominguline ulatus võimaldas Muhhinal viia läbi otsinguid üheaegselt mõlemas suunas - [[Klin|Klini]] linna monumendid "Vabastatud töö" [vene keeles: "Освобождённому труду"] ja "Revolutsioon" (mõlemad valmistatud 1919. aastal), Vladimir Zagorski mälestusmärk (1921). Juba nendes töödes kujuneb välja võiduka proletariaadi üldistatud kuvand. <ref name=":0" />
1918/1919. aastal jagunesid Moskva skulptorid kollektiivideks, tööstus- ja kutserühmadeks, mille ülesanneteks oli vajalike materjalide hankimine ja riigiorganitega koostöö korraldamine. Muhhina ühines grupiga "[[Monoliit (kunstirühmitus)|Monoliit]]" (Aktiivne 1919-1920/22).<ref>{{Raamatuviide|autor=Суздалев, Петр К.|pealkiri=Вера Игнатьевна Мухина|aasta=1981|koht=Москва|kirjastus="ИСКУССТВО"}}</ref> Kunstirühmituse asutajaks oli [[Viktor Koroljov]] ja sinna kuulusid kunstnikud nagu [[Maria Strahovskaja]], [[Aleksandr Blažievitš]], [[Boris Ternovets]], Koroljov ise ja veel paljud teised.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kovtun, Evgueny|pealkiri=Russian Avant-Garde|aasta=2010|koht=New York|kirjastus=Parkstone International}}</ref>
=== Seos moemaailmaga ===
1920. aastate alguses töötas Vera Muhhina koos moedisaineriga [[Nadežda Lamanova|Nadežda Lamanovaga]] filmi- ja teatrikujunduses.<ref name=":2" /> Sai ka tuttavaks disaineri [[Aleksandra Ekster|Aleksandra Eksteriga]]. Soojus, kergus ja lihtne lõige määrasid kaasaegsete nõukogude rõivaste ja hiljem ka [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivismi]] esteetika standardi. Seetõttu olid ka mitmed kunstilised kollektiivid riidedisaini alal kokku puutunud ja isegi jõud ühendanud. Professionaalsete moedisaineritega ([[Nadežda Lamanova]], [[Jevgenia Pribylskaja]] ja [[Nadežda Makarova)|Nadežda Makarova]]) ühinesid rõivadisaini vastu huvi tundnud kunstnikud ja [[konstruktivistid]] (Ekster, Muhhina, [[Vladimir Tatlin]], [[Aleksandr Rodtšenko]], [[Varvara Stepanova]]).<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Adaskina, Natalia|pealkiri=The Journal of Decorative and Propaganda Arts|lehekülg=144-147|artikkel="Constructivist Fabrics and Dress Design"|aasta=1987}}</ref>
[[Nadežda Lamanova|Lamanova]], [[Aleksandra Ekster|Ekster]], Muhhina ja [[Jevgenia Pribylskaja|Pribylskaja]] tegutsesid nii [[Riiklik Kunstiteaduse Akadeemia|Riikliku Kunstiteaduse Akadeemia]] tekstiililaborites kui ka [[Moskva Õmblustrust|Moskva Õmblustrusti]] moeateljees. Sama rühm esindas moeateljeed esimesel ülevenemaalisel näitusel, mis oli korraldatud [[IZO Narkompros]] (Otdel izobrazitelnõh iskusstv Narodnova komissariata prosvešenija, otsetõlkes "Hariduse Rahvakomissariaadi kujutava kunsti osakond") ja Riikliku Kunstiteaduste Akadeemia poolt 1923. aastal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Barlett, Djurdja|pealkiri=Fashioneast: The Spectre That Haunted Socialism|aasta=2010|koht=Cambridge|kirjastus=MIT Press}}</ref>
1925. aastal kujundasid Muhhina ja [[Nadežda Lamanova|Lamanova]] mudelite sarja, mis oli mõeldud igapäevaseks kandmiseks, olles lõikelt ja ehituselt ülimalt lihtsad, et võimaldada riiete õmblust ka kodustes tingimustes. <ref name=":4" />
=== Skulptuurid ===
1930ndatel aastatel teeb skulptor portreesid inimestest, keda ta hästi tunneb, üritades seejuures anda edasi nende täpseid isikuomadusi. Samuti loob enda vaaside eskiisid, millest mõned viisi 1940ndatel üle klaasi. Vaasidel kordusid kõige sagedamini looduses nähtud motiivid, näiteks metslilled.<ref name=":0" />
1938-39. aastatel töötas Muhhina [[Nižni Novgorodi oblast|Gorki]] linnalt tellitud kirjaniku [[Maksim Gorki]] mälestusmärgi projekti kallal, kuid algse monumendi valmimist takistas alanud [[Teine maailmasõda]]. 1940. aastate lõpus tegeles Muhhina taas Maksim Gorki mälestusmärgi valmimise kallal, seekord nii Gorki (avaldati 1951/52 aastal) kui ka Moskva (avaldati 1951/52 aastal) linnade jaoks. Mälestusmärkide eesmärk oli Gorki tegelaskuju eksklusiivsuse ja samal ajal isiksuse ajaloolise tähtsuse edastamine.<ref name=":0" />
== Tähtsamad teosed ==
"Julia" (1925) väljendas skulptori plastilist ideaali.<ref name=":0" /> Muhhina propageeris ja idealiseerid Nõuogude Liidu füüsiliselt tugeva, kuid graatsiliselt liikuva naise figuuri.<ref name=":2" />
"Taluperenaise" (Krestyanka, 1927) kuju tõi Muhhinale ülemaailmse kuulsuse ning pälvis samal aastal ka Oktoobrirevolutsiooni kümnendale aastapäevale pühendatud juubelinäitusel esimese koha preemia. 1934. aastal [[Veneetsia|Veneetsias]] toimunud XIX rahvusvahelisel näitusel tunnistati kuju üheks parimaks ning osteti ära [[Trieste|Triestesse]]. Teine, pronksist koopia, valati 1935. aastal [[Tretjakovi galerii]] jaoks.<ref name=":0" />
1929. aastal loob Muhhina aktimodelli sketši "Klaasist figuuri mudel", mis viidi klaasi üle alles 1951. aastal.<ref name=":0" />
[[Fail:Exposition Internationale des Arts et Techniques dans la Vie Moderne (Paris-1937).jpg|pisi|297x297px|1937 aasta Pariisi maailmanäitus - ''Exposition Internationale des Arts et Techniques dans la Vie Moderne''. Vasakul - Saksa paviljon, paremal - Nõukogude Liidu paviljon.]]
[[Fail:Russia-2000-stamp-Tatlin Tower and Worker and Kolkhoz Woman by Vera Mukhina.jpg|pisi|297x297px|Postmark - kujutatud on Tatlini Torn (Mälestusmärk III Internatsionaalile) ja Muhhina "Tööline ja kolhoositar"]]
[[Pilt:Vera_Muhhina_"Tööline_ja_kolhoositar"_1973.jpg|pisi|Skulptuur "[[Tööline ja kolhoositar]]" (foto: [[Jaan Künnap]], 1973)|297x297px]]1936. aastal kutsuti Vera Muhhina osalema kinnisel konkursil monumentaal- ja dekoratiivrühma "[[Tööline ja kolhoositar]]" väljatöötamiseks, mis pidi kaunistama 1937. aasta [[Pariisi maailmanäitus|Pariisi maailmanäitusel]] Nõukogude Paviljoni. Paviljoni arhitektiks oli [[Boriss Iofan]], kes kutsus üles ka teised suured [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] skulptorid - [[Ivan Šadr]], [[Matvei Manizer]] ja [[Vjatšeslav Andrejev]] - projekti kujundamiseks. Kuigi [[Boriss Iofan|Iofani]] eskiisi ideele oli kõige lähemal [[Vjatšeslav Andrejev|Andrejev]], puudus tema eskiisi juures hoone ja skulptuuri vaheline ühtsus. Muhhina skulptuurirühm loob mulje pidurdamatust, kasvavast edasiliikumisest, justkui oleks selles materialiseerunud 1930ndate aastate [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] "pulss".<ref name=":0" /> Kompositsioon tähistas edusamme ja lubadusi ehk vilju, mida kollektiivne töö tuua võiks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hillings, Valerie|pealkiri=Art Journal|aasta=1999|lehekülg=58|artikkel="Komar and Melamid's Dialogue with (Art) History"}}</ref> Projekt kiideti heaks ja võeti vastu 11. novembril 1936 ning 20. detsembril sai mudel valmis ning see tarniti tehasesse.<ref name=":0" /> See 22 meetri kõrgune kuju valmistati roostevabast terasest, mis oli esimene skulptuur sellest materjalist. Skulptuuri loomisel tegi Muhhina tihedat koostööd teraseeksperdi [[Petr Lvov|Petr Lvoviga]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Friedman, Jane|pealkiri=Studies in the Decorative arts|aasta=2000|lehekülg=52-53|artikkel="Soviet Mastery of the Skies at the Mayakovsky Metro Station"}}</ref> Skulptur tarniti 65-s tükis ja 28-s vagunis [[Pariis|Pariisi]] ning selle kokkupanemiseks kulus 11 päeva. Maailmanäituse avamine toimus 25. mail 1937. aastal, selle põhieesmärgiks oli 20. sajandi teaduse, tehnika ja kunsti saavutuste demonstreerimine. Pärast näituse lõppu skulptuuripaar demonteeriti ja saadeti tagasi [[Nõukogude Liit|NSV Liitu]]. Demonteerimise ajal sai skulptuur aga kõvasti kannatada ning 1939. aastal rekonstrueeriti see peaaegu täielikult ja püstitati Moskva Rahvamajandussaavutuste Näituse peasissepääsu juurde.<ref name=":0" /> "Töölisest ja kolhoositarist" sai 1947. aastast filmistuudio [[Mosfilm]] tunnusmärgiks. <ref>{{Netiviide|autor=Гурин, Александр|url=http://www.russkije.lv/ru/lib/read/vera-mukhina.html?source=persons.|pealkiri=Вера Мухина|väljaanne=Русские Латвии|vaadatud=26.11.2021}}</ref>
Teda peetakse 12-18-külgtahuga klaasist teeklaasi [[disainer]]iks.<ref name=":3" />
==Tunnustus==
*1942 – [[Vene NFSV teeneline kunstitegelane]]
*Viiekordne [[Stalini preemia]] laureaat<ref name=":3" />
== Viited ==
<references />
{{commonsi kategooria tekstina}}
{{JÄRJESTA:Muhhina, Vera}}
[[Kategooria:Venemaa skulptorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1889]]
[[Kategooria:Surnud 1953]]
axwnfpv8vk75hv0ykxv2f6yo3ju3m70
Kaelushiir
0
230358
6180102
5397111
2022-08-19T10:40:39Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Taksonitabel
| nimi = Kaelushiir
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| pilt = Apodemus.flavicollis.jpg
| pildi suurus = 220px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = ''[[Apodemus]]''
| liik = '''Kaelushiir'''
| binaarne = ''Apodemus flavicollis''
| binaarse_autor = ([[Hans Bøchmann Melchior|Melchior]], 1834)
| levikukaart = Mapa Apodemus flavicollis.png
| levikukaardi suurus =
| levikukaardi_seletus =
| sünonüümid = ''Apodemus arianus''
}}
'''Kaelushiir''' (''Apodemus flavicollis'') on [[närilised|näriliste]] seltsi [[hiirlased|hiirlaste]] sugukonda kuuluv [[pisiimetaja]].
Eestis sage.
== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Hiirlased]]
p1v66jes4h2wb6f6vtqa1ww6grtscdg
Mart Velsker
0
232288
6180009
5877782
2022-08-19T01:46:14Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
'''Mart Velsker''' (sündinud [[12. mai]]l [[1966]]) on eesti [[kirjandusteadlane]].
Ta lõpetas 1984. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja [[1991]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[eesti keel]]e ja kirjanduse erialal.<ref>{{Netiviide |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-03-25 |arhiivimisaeg=2016-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160812173856/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref>
Mart Velsker on aastast 1994 [[Tartu Ülikool]]i õppejõud. Aastatel 2000–2004 oli ta Helsingi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Ta on uurinud eeskätt uuemat eesti luulet ning viimase poole sajandi kirjanduskriitikat. Ta on "Eesti kirjanduse ajaloo" (2001) ja gümnaasiumiõpiku "Uuem eesti kirjandus" (2006) üks autoritest.<ref>https://www.flku.ut.ee/et/mart-velsker</ref>
==Tunnustus==
*2010 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (artikliauhind: „Karlova Kirjanduse põhijooned“ (Keel ja Kirjandus nr 1, 2010))
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{ETIS}}
*[http://www.ylikool.ee/et/13/mart_velsker Mart Velskeri loeng "Kellele on vaja eesti luulet" Ööülikoolis ]
{{JÄRJESTA:Velsker, Mart}}
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]
71swvpi3vaywc7x0y8o2dwsbliucape
Granaadiheitja Carl-Gustav
0
240015
6179923
6173273
2022-08-18T16:40:57Z
2A01:1B8:FE00:329:D0A7:32A2:226:9FA7
/* Kasutajad */
wikitext
text/x-wiki
{{toimeta}}
{{Infokast relv
| nimi = Granaadiheitja Carl-Gustav
| pilt = Pilt:Carl Gustav recoilless rifle.jpg
| pildi_suurus = 250px
| alt_tekst =
| pildi_allkiri =
| päritoluriik = [[Rootsi]]
| tüüp = mitmeotstarbeline ([[tankitõrje]], valgustus, kaitserajatiste ja personalivastane)
<!-- Tüübi valik -->
| on_laskerelv = jah
| on_lõhkekeha = jah
| on_rakett =
<!-- Teenistusajalugu -->
| teenistuses = 1948–...
| kasutajad = ''[[Granaadiheitja Carl-Gustav#Kasutajad|Vaata loendit]]''
| sõjad = [[Falklandi sõda]], [[Liibanoni kodusõda]], [[Kargili sõda]], [[Afganistani sõda (2001–)]], [[Iraagi sõda]], [[Sri Lanka kodusõda]], [[Liibüa kodusõda]], [[Süüria kodusõda]], [[Lahad Datu konflikt]], [[Iraagi kodusõda (2014–2017)]]
<!-- Tootmisajalugu -->
| disainer = Hugo Abramson, Sigfrid Akselson ja Harald Jentzen
| disainitud = {{Lihtloend|
* M1: 1946
* M2: 1964
* M3: 1991
* M4: 2014<ref name="EDcnc" /><ref name="kc8Wx" />
}}
| tootja = [[Saab Bofors Dynamics]] (varasem Bofors Anti-Armour AB), [[Howa]] (litsents)<ref name="VYVpt" /><ref name="JSDF weapons" />
| ühiku_hind =
| tootmises =
| toodetud =
| variandid =
<!-- Täpsustused -->
| täpsustuste_silt =
| kaal = * M2 tühjalt: 14,2 kg<ref name="KaitsevägiM2" />
* M3 tühjalt: 10,7 kg<ref name="KaitsevägiM3" />
* M4 tühjalt: 6,6 kg
| pikkus = 1,1 m
| detaili_pikkus =
| laius =
| kõrgus =
| läbimõõt =
| meeskond = 2 (laadija ja laskur, kuid võimalik kasutada ka üksi)
<!-- Laskerelva täpsustused -->
| laskemoon = 84×246 mm R
| laskemoona_kaal =
| kaliiber = 84 mm
| torud =
| tööpõhimõte =
| laskekiirus = 6 lasku minutis
| algkiirus = 230–255 m/s
| laskeulatus = * 300–500 m sõidukite puhul
* 700 m paigalseisvate sihtmärkide puhul
* 1000 m paigalseisvate sihtmärkide puhul kiirendlaskemoonaga
| max_laskeulatus =
| söötur =
| sihikud = mehaaniline sihik; optiline sihik
<!-- Lõhkekeha täpsustused -->
| lõhkepea =
| lõhkepea_kaal =
| õhkimine =
| plahvatusvõimsus =
<!-- Sõiduki/raketi täpsustused -->
| mootor =
| mootori_võimsus =
| võimsuse-kaalu_suhe =
| kandevõime =
| kütusemahutavus =
| tegevusulatus =
| kiirus =
| juhtimissüsteem =
<!-- Raketi täpsustused -->
| tiivaulatus =
| kütus =
| lennulagi =
| lennukõrgus =
| sügavus =
| boost =
| täpsus =
| laskeplatvorm =
| transport =
}}
'''Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav''' ({{IPA-sv |ˈkʰɑːɭ ˈɡɵ̞stɑːv}}); (samuti tuntud kui '''Carl-Gustaf''' või '''M2CG''') on [[Rootsi]] päritolu vintraudne 84 [[Millimeeter|mm]] tagasilöögita mitmeotstarbeline [[tankitõrje]]relv, mida saab kasutada ka lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tekitamiseks, vaenlase [[jalavägi|jalaväe]] ja kaitserajatiste hävitamiseks.<ref name="õpik" /> Carl-Gustavi tootja on Rootsi ettevõte [[Saab Bofors Dynamics]] (endise nimega Bofors Anti-Armour AB).
Rootsis on selle ametlik nimi ''Grg m/48'' (''Granatgevär'' või granaadiheitja, mudel 48). Eestis on relva hüüdnimi ''Kusti''.
Carl-Gustav on kasutusel paljude riikide relvajõududes, sealhulgas ka [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]] [[Jagu|jao-]] ja [[Rühm (sõjandus)|rühma]]relvana. Eestis kasutatavad variandid on M2 ja M3.<ref name="relvad" /> 2021. ja 2022. aastal hakatakse Eestis vanemaid relvi välja vahetama M4-mudelite vastu.<ref name="M4_Eestis" /><ref>[https://www.err.ee/1608134887/eesti-ostab-saabilt-250-granaadiheitjat-carl-gustav-m4 "Eesti ostab Saabilt 250 granaadiheitjat Carl-Gustav M4"] ERR, 8. märts 2021</ref>
==Ajalugu==
Esimest mudelit hakati tootma 1946. aastal ja kuigi sarnased selle ajastu relvad on praktiliselt teenistusest kadunud, kasutatakse Carl-Gustavit siiani laialdaselt edasi.
Tagasilöögita tulistamise süsteem võimaldas granaadiheitja [[Mürsk|mürsus]] kasutada tunduvalt rohkem [[lõhkeaine]]t, saavutades mürsu algkiiruseks 290 m/s varasemate 105 m/s ([[R PzB 54|Panzerschreck]] ja Bazooka) ning 75 m/s (PIAT) asemel. Tulemuseks oli oluliselt suurem täpsus pikematel vahemaadel. Carl-Gustavit saab kasutada kuni 700 m kaugusel asuvate suuremate seisvate objektide ründamiseks, kuid mürsu siiski suhteliselt aeglane lennukiirus piirab liikuvate sihtmärkide tulistamise laskekaugust 400 meetrini.<ref name="õpik" /><ref name="Rootsi" />
1964. aastal võeti kasutusele Carl-Gustavi täiustatud mudel (M2), mis asendas kiiresti originaalmudeli. Praeguseks on valminud ka M3- (1991. aastal) ja M4-mudel (2014. aastal).<ref name="M4" />
==Kirjeldus==
[[Pilt:US_Special_Forces_soldier_fires_a_Carl_Gustav_rocket_during_a_training_exercise_conducted_in_Basrah_Iraq.jpg|300px|pisi|USA eriväelased Carl-Gustavit laskmas (Iraak, 2009)]]
Tankitõrjegranaadiheitja M2 koosneb põhiliselt vintrauast koos gaasilehtri ja [[Venturi efekt]]i vastase tagasilöögi summutiga, kahest käepidemest relva eesotsas ja õlatoest. Õlatoe ette saab kinnitada ka harkjala. Relval on küljes mehaaniline sihik, kuid tavaliselt kasutatakse sihtimiseks kinnitatavat 3x suurendusega optilist sihikut. Optilise sihiku vaateväli on 17 kraadi. Kõige uuemad mudelid on varustatud Rootsi punatäppsihikuga. Mehaanilisele sihikule on võimalik lisada helendavad lisatükid, mis parandavad sihtimist pimedas. Samuti on võimalik kasutada relval öövaatlusseadet.<ref name="õpik" />
Carl-Gustavit on võimalik tulistada püsti-, iste-, lamades-, kükkis-, põlvelt ja põlviliasendist. Relva saab laskmiseks kiiresti ette valmistada ning see on tankitõrjegranaadiheituri ja tema abi ülesanne. Tankitõrjegranaadiheituri ülesanne on relva kandmine ning tulistamine, granaadiheituri abi kannab laskemoona ning laeb relva. Koos [[Kumulatiivlaeng|kumulatiivgranaadiga]] kaalub relv 17 kg. Kaal muutub, kui kasutatakse optilist sihikut või mõnda teist tüüpi laskemoona.<ref name="õpik" />
Tankitõrjegranaadiheitja M3 on oma vintraua [[Süsinikkiud|süsinikkiust]] katte tõttu tunduvalt kergem, kuid Eesti Kaitseväes seda rahuajal ei kasutata, kuna see on tundlik löökide ja [[Deformatsioon|deformeerumise]] suhtes.<ref name="õpik" />
2014. aasta lõpul välja tulnud granaadiheitja Carl-Gustav viimane mudel M4 koosneb [[titaan]]ist valmistatud komponentidest ning täiustatud süsinikkiust kattest. M4 granaadiheitja kaalub alla 7 kg ning selle pikkus jääb alla 1000 mm, mis teeb selle kandmise oluliselt kergemaks kui eelnevate mudelite puhul. Samuti on võimalik M4 kanda laetuna, mis vähendab lasu ettevalmistuseks kuluvat aega.<ref name="M4" /> Esimesed relvad jõuavad Eestisse 2022. aastal ja viimane tarne on planeeritud 2024. aastaks. Uusi granaadiheitjaid hakatakse kasutama paralleelselt praegu kaitseväe varustusse kuuluvate modifikatsioonirelvadega M2 ja M3.<ref name="M4_Eestis" />
==Tööpõhimõte==
Mehaanilise pääste- ja löögimehhanismi abil esile kutsutud lasu tagajärjel väljub üks osa heitelaengu [[gaas]]idest gaasilehtri, teine osa rauasuudme kaudu. [[püssirohi|Püssirohugaasid]] on ühtlasi ka granaadi liikumapanevaks jõuks. Gaasilehtrist välja paiskuvad gaasid muudavad relva peaaegu tagasilöögituks ja lasu hetkel stabiilseks. Kumulatiivgranaadi põrkamisel vastu takistust kaugemal kui 30 m relvast toimub [[plahvatus]], mille kutsub esile [[Piesoelekter|piesoelektriline]] sütik. Granaadi hävitav toime avaldub kumulatiivjoa tekitatud mehaanilistes purustustes, [[ülerõhk|ülerõhus]], ülitugevas valguses ja kuumuses.<ref name="õpik" />
===Laskemoon===
[[Pilt:MSPO2007-40.jpg|pisi|Carl-Gustavi 84 mm laskemoon]]
Carl-Gustavi laskemoona täiustatakse pidevalt. Kuigi vanemad HEAT (ingl '''''h'''igh-'''e'''xplosive '''a'''nti-'''t'''ank warhead'' – tankivastane fugasslõhkepea, mille puhul on purustustavaks jõuks suur [[lööklaine]]) tüüpi mürsud ei ole enam moodsate [[Soomus (sõjandus)|tankisoomuste]] vastu efektiivsed, on relv leidnud uut kasutust punkrivastase relvana HEDP (ingl '''''h'''igh-'''e'''xplosive '''d'''ual '''p'''urpose warhead'' – mitmeotstarbeline fugasslõhkepea) tüüpi mürskudega. Vanemate soomusmasinate vastu on aga ka HEAT mürsud siiani edukalt kasutatavad. Lisaks on kasutuses HE (ingl '''''h'''igh '''e'''xplosive warhead'' – fugasslõhkepea) mürsud, mis on HEAT edasiarendus, samuti mitmesugused kumulatiiv-, kumulatiivsed tandem-, kild-, suitsu- ja valgusgranaadid.<ref name="KaitsevägiM2" /> Valgusgranaatide efektiivseks kasutamiseks tuleb need tulistada väga suure nurga alt, mis kujutab laskurile suurt ohtu, kuna tulistamisel tekkiv tagaplahvatus võib põhjustada talle põletusi. Seetõttu on paljud riigid loobunud valgusrakettide kasutamisest.<ref name="õpik" /> [[USA]] armee nõuab nende tulistamist ainult püstiasendist.
Carl-Gustavi granaadid:
*'''HE 441''' – kildgranaat, mida on võimalik seada lõhkema kas kokkupuutel või õhus, et rünnata jalaväge avatud [[maastik]]ul või varjendi taga, soomustamata sõidukeid või muid sarnaseid sihtmärke. Efektiivne laskekaugus on 1200 m õhus ning 1300 m kokkupuutel.<ref name="KaitsevägiM2" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''HE 441B''' – kildgranaat, mis on efektiivne jalaväe vastu kuni 1100 m. Granaat vajab tööle hakkamiseks 20 kuni 70 m lendu, kaalub 3,1 kg ja mürsu algkiirus on 255 m/s.<ref name="opfor" />
*'''SMOKE 469''' – suitsugranaat, mida tulistatakse sarnaselt HE 441-ga, efektiivne laskekaugus 1300 m. 3,1 kg mürsu algkiirus on samuti 255 m/s.<ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''HEDP 502''' – punkrivastane granaat, mida on võimalik seada lõhkema kas sihtmärgiga kokkupuutel või kümnendik sekundit hiljem. Efektiivne laskekaugus on 1000 m pehmete sihtmärkide, näiteks jalaväe puhul, 500 m seisvate sihtmärkide ja 300 m liikuvate sihtmärkide pihta. Minimaalne laskekaugus lõhkepea aktiveerumiseks on 15–40 m. Soomust läbitavus on kuni 150 mm. Mürsu kaal on 3,3 kg ja algkiirus 230 m/s.<ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''ILLUM 545''' – valgustusgranaat, mille efektiivne laskekaugus on 300–2100 m. [[Langevari|Langevarjuga]] varustatud granaat [[põlemine|põleb]] 30 sekundit tootes 65000 [[Kandela|cd]] valgust, mis valgustab 400–500 m [[Diameeter|diameetriga]] ala. Granaadi mass on 3,1 kg, algkiirus 260 m/s.<ref name="KaitsevägiM2" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''HEAT 551''' – kumulatiivgranaat, mis on varustatud [[reaktiivmootor]]iga. Efektiivne laskekaugus on 700 m, liikuva sihtmärgi pihta 400 m. Soomust läbistavus on kuni 400 mm. Granaadi kaal on 3,2 kg, algkiirus 255 m/s, maksimaalne lennukiirus 330 m/s.<ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''TP 552''' – inertgranaat, mis on samade [[Ballistiline rakett|ballistiliste]] omadustega kui HEAT 551.
*'''HEAT 651''' – uuem kumulatiivgranaat, mis kasutab kesk-lennu reaktiivmootorit kaugusele kuni 1000 m. Teoreetiliselt on sellel väiksem soomust läbistavus kui HEAT 551 granaadil, kuid sisaldab eraldiseisvat sütikut, et parandada efektiivsust aktiivsoomuse vastu.
*'''HEAT 751''' – kumulatiivne tandemgranaat, mille efektiivne laskekaugus on kuni 600 m ja soomustläbistavus üle 500 mm aktiivsoomuse korral, ilma aktiivsoomuseta 700 mm. Granaat kaalub 4 kg, algkiirus on 210 m/s ja maksimaalne lennukiirus 340 m/s.<ref name="KaitsevägiM2" /><ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''HEAT 655 CS''' – kumulatiivgranaat, mida on võimalik tulistada suletud alalt, näiteks ruumist seest.<ref name="õpik" /><ref name="relvad" />
==Üldandmed==
[[Pilt:84mm%E7%84%A1%E5%8F%8D%E5%8B%95%E7%A0%B2_(8465130736).jpg|300px|pisi|Carl-Gustav]]
*'''Kaliiber:''' 84 mm vintraud (24 soont; progresseeruvad keermed)
*'''Laskemoon:''' 84x246 mm R
*'''Meeskond:''' 2 optimaalne, 1 minimaalne
*'''Relva kaal:''' 14,2 kg (M2), 10,7 kg (M3); 7,0 kg (M4)
*'''Relva pikkus:''' 1130 mm (M2), 1065 mm (M3), 1000 mm (M4)
*'''Kaba:''' Hingega
*'''Sihik:'''
** mehaaniline sihik
** optiline 3×
** lasersihik
** öövaatlusseade
*'''Lahinguline laskekiirus:''' 6 lasku minutis
*'''Granaadi algkiirus (sõltuvalt tüübist):''' 215–260 m/s
*'''Ohutsoon:''' relva taga 80 m ja 90°
*'''Survetsoon:''' relva keskosast 6 m ja 180°
*'''Sihikuline laskekaugus:''' kuni 1200 m
*'''Otselasu kaugus mehaanilise sihikuga'''
**'''seisev sihtmärk:''' 200 m
**'''liikuv sihtmärk:''' 150 m
*'''Otselasu kaugus optilise sihikuga'''
**'''seisev sihtmärk:''' 300 m
**'''liikuv sihtmärk:''' 200 m
[[Pilt:Defense.gov_photo_essay_111206-A-3108M-002.jpg|300px|pisi|Carl-Gustav M3 84mm]]
*'''Laskemoona tüübid'''
**kumulatiivgranaat
**kumulatiivne tandemgranaat
**kildgranaat
**punkrivastane granaat
**suitsugranaat
**valgustusgranaat
*'''Efektiivne laskekaugus eri laskemoonaga'''
**'''HEAT 751 (kum. tandem) –''' 600 m
**'''HEAT 551 (kumulatiiv) –''' 700 m
**'''HEDP 502 (punkrivastane) –''' 500 m
**'''HE 441 (kild) –''' 1200 m õhus/1300 m kokkupuutel
**'''SMOKE 469 (suits) –''' 1300 m
**'''ILLUM (valgus) –''' 2100 m (400–500 m raadius)
*'''Soomustläbitavus'''
**'''HEAT 551 –''' 350 m
**'''HEAT 751 –''' aktiivsoomus + 550 m
==Kasutajad==
* {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}}: kasutusel 250<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Austraalia}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Austria}} <ref name="jones2009" /> M2 on välja vahetatud M3 vastu<ref name="moIx7" />
* {{PisiLipp|Belgia}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Belize}}: kasutusel 8<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Birma}} <ref name="Birma" />
* {{PisiLipp|Botswana}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Brasiilia}}: kasutusel 149<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Burkina Faso}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Eesti}}: M2 ja M3, M4<ref name="KaitsevägiM2" /><ref name="KaitsevägiM3" /><ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Ghana}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Honduras}}: kasutusel 120<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Iirimaa}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Iisrael}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|India}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Indoneesia}}: kasutusel eriüksustes<ref name="Indoneesia" />
* {{Pisilipp|Jaapan}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Kanada}}: M2 ja M3, kasutusel 1075<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Katar}}: kasutusel u 40<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Keenia}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Kreeka}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Kuveit}}: kasutusel u 200<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Leedu}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Liibüa}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Läti}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Malaisia}}: kasutusel 236<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Myanmar}}: kasutusel u 1000<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Nigeeria}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Norra}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Pakistan}} <ref name="Pakistan" />
* {{Pisilipp|Peruu}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Poola}}: kasutusel eriüksustes<ref name="Poola" />
* {{Pisilipp|Portugal}}: kasutusel 152<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Rootsi}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Saksamaa}} <ref name="jones2009" />
* {{PisiLipp|Sambia}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Saudi Araabia}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Sierra Leone}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Singapur}}: kasutusel u 200<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Suurbritannia}}: M2-varianti kasutati kuni 1990. aastate alguseni<ref name="owen" />
* {{Pisilipp|Taani}}: kasutusel 349<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Tai}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Trinidad ja Tobago}}: kasutusel u 24<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Tšehhi}} <ref name="Tšehhi" />
* {{Pisilipp|Tšiili}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-harkivskoyi-teroborony-prohodyat-navchannya-z-shvedskymy-granatometamy-carl-gustaf/ Бійці Харківської тероборони проходять навчання з шведськими гранатометами Carl-Gustaf] - Militarnõu, 10.04.2022 (vaadatud: 10.04.2022)</ref>
* {{PisiLipp|USA}}: oli kasutusel nii eriüksustes (USSOCOM) kui ka tavalistes USA armee jalaväeüksustes Afganistani sõjas<ref name="USSOCOM" /><ref name="defence" /><ref name="defencetalk" /><ref name="standard" />
* {{Pisilipp|Uus-Meremaa}}: kasutusel 42<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Venezuela}}: M3<ref name="milBal2015" />
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="JSDF weapons">{{netiviide | väljaandja = Plala | url = http://www13.plala.or.jp/aconit/e-nerima_soubi.html | koht = Jaapan | pealkiri = Exhibition of Equipments | vaadatud = 29. juulil 2008 | arhiivimisaeg = 2012-03-13 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120313105118/http://www13.plala.or.jp/aconit/e-nerima_soubi.html | url-olek = ei tööta }}.</ref>
<ref name="KaitsevägiM2">{{netiviide | pealkiri = 84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M2 | vaadatud = 07.05.2015 | url =http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2 | väljaandja= Eesti Kaitsevägi}}</ref>
<ref name="KaitsevägiM3">{{netiviide | pealkiri = 84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M3 | vaadatud = 07.05.2015 | url =http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m3| väljaandja= Eesti Kaitsevägi}}</ref>
<ref name="EDcnc">{{netiviide | pealkiri = Carl Gustaf M4 | vaadatud = 07.05.2015 | url= http://saab.com/land/weapon-systems/support-weapons/carl-gustaf-m4/ | väljaandja= Saab| keel =inglise}}</ref>
<ref name="õpik">Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav õpik. Urmas Aal, Kaido Tiitus ; KVÜÕA, Tartu 2000</ref>
<ref name="kc8Wx">{{netiviide| pealkiri= Saab’s latest Carl Gustaf M4 system impresses customers in live fire demonstration | väljaandja= Saab | aeg= 2014-09-26 | url= http://www.saabgroup.com/en/About-Saab/Newsroom/Press-releases--News/2014---9/Saabs-latest-Carl-Gustaf-M4-system-impresses-customers-in-live-fire-demonstration/}}</ref>
<ref name="relvad">[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/ Eesti kaitseväes kasutusel olevad relvad]</ref>
<ref name="VYVpt">{{netiviide | pealkiri = Right-Wing | url = http://rightwing.sakura.ne.jp/equipment/jgsdf/firearms/84rcl/84rcl.html | autor = 84mm無反動砲「カール・グスタフ」| koht = [[Jaapan|JP]] | vaadatud = 2009-11-04 | väljaandja = Sakura | keel = ja}}</ref>
<ref name="Rootsi">Carl Gustaf M2: SoldR Mtrl Vapen Granatgevär 8,4 cm, Rootsi, 2000</ref>
<ref name="M4">{{Cite web |url=http://saab.com/region/saab-australia/land/carl-gustaf-m4/ |title=Carl-Gustav M4 |access-date=8. mail 2015 |archive-date=18. oktoober 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151018094921/http://saab.com/region/saab-australia/land/carl-gustaf-m4/ |url-status=dead }}</ref>
<ref name="opfor">{{Viide | pealkiri= OPFOR Worldwide Equipment Guide | väljaandmise koht= USA | kirjastaja= Army TRADOC DCSINT Threat Support Directorate| ilmumisaeg= jaanuar 1999}}.</ref>
<ref name="milBal2015">{{cite journal|journal=Military Balance|volume=115|issue=1|date=veebruar 2015}}</ref>
<ref name="jones2009">Jones, Richard D. ''Infantry Weapons 2009/2010''. Jane's; 35 ed. (January 27, 2009). ISBN 978-0-7106-2869-5.</ref>
<ref name="moIx7">{{cite web| title = Direct fire support weapons land 40 phase 2 | url= http://www.defence.gov.au/dmo/lsd/land40/ | publisher = Defence Material Organisation| date = 2010}}</ref>
<ref name="Birma">[http://www.svd.se/nyheter/utrikes/svenska-vapen-hos-burmas-arme_7743628.svd Rootsi müüb Birmale relvi] (rootsi keeles)</ref>
<ref name="Indoneesia">[http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/1612007/ind.asp Kopassus & Kopaska – Indoneesia Vabariigi eriüksused] (ajakiri Hrvatski Vojnik, horvaatia keeles)</ref>
<ref name="Pakistan">''India-Pakistan in War and Peace.'' J. N. Dixit. Routledge 2002</ref>
<ref name="Poola">[https://web.archive.org/web/20100326120026/http://www.altair.com.pl/cz-art-1660 Altair] (poola keeles)</ref>
<ref name="owen">[http://www.asianmilitaryreview.com/upload/200712031855161.pdf William F. Owen ''Light Anti-Armour Weapons: Anti-Everything?'' 2007]</ref>
<ref name="Tšehhi">[http://www.acr.army.cz/technika-a-vyzbroj/pozemni-technika/technika-druhu-vojsk/karl-Gustaf---protitankova-zbran-12603/ Tankitõrjerelv Carl Gustaf] (tšehhi keeles)</ref>
<ref name="USSOCOM">The World defense almanac 1996–97.</ref>
<ref name="defence">[http://www.dvidshub.net/video/130147/carl-Gustaf-recoilless-rifle Tagasilöögita granaadiheitja Carl Gustaf. Defense Video and Imagery Distribution System, 2011] (inglise keeles)</ref>
<ref name="defencetalk">[http://www.defencetalk.com/us-army-orders-additional-carl-gustaf-weapon-system-44788/ Armee tellib lisanduvaid Carl-Gustavi relvasüsteeme. Ajakiri Defense talk, 2012] (inglise keeles)</ref>
<ref name="standard">[http://www.deagel.com/news/Carl-Gustaf-Selected-as-Standard-Equipment-for-US-Army-Light-Infantry-Units_n000012406.aspx Carl-Gustav valiti USA Armee jalaväeüksuste standardvarustuse hulka. Ajakiri Deagel, 2014] (inglise keeles)</ref>
<ref name="M4_Eestis">[https://www.err.ee/1094921/kaitsevagi-ostab-saabilt-koige-moodsamad-carl-gustavid "Kaitsevägi ostab Saabilt kõige moodsamad Carl-Gustavid"] ERR, 27. mai 2020</ref>
}}
==Välislingid==
{{commons|Carl Gustaf}}
*[https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m2 Carl Gustav M2 Eesti Kaitseväes]
*[https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m3 Carl Gustav M3 Eesti Kaitseväes]
*[https://www.youtube.com/watch?v=EQNk1DQhmwU U.S Army – Carl Gustav] YouTube video
[[Kategooria:Rootsi relvad]]
[[Kategooria:Granaadiheitjad]]
he42k07uimebt8yld2egkgc0eh8a52o
6179924
6179923
2022-08-18T16:42:04Z
2A01:1B8:FE00:329:D0A7:32A2:226:9FA7
/* Kasutajad */
wikitext
text/x-wiki
{{toimeta}}
{{Infokast relv
| nimi = Granaadiheitja Carl-Gustav
| pilt = Pilt:Carl Gustav recoilless rifle.jpg
| pildi_suurus = 250px
| alt_tekst =
| pildi_allkiri =
| päritoluriik = [[Rootsi]]
| tüüp = mitmeotstarbeline ([[tankitõrje]], valgustus, kaitserajatiste ja personalivastane)
<!-- Tüübi valik -->
| on_laskerelv = jah
| on_lõhkekeha = jah
| on_rakett =
<!-- Teenistusajalugu -->
| teenistuses = 1948–...
| kasutajad = ''[[Granaadiheitja Carl-Gustav#Kasutajad|Vaata loendit]]''
| sõjad = [[Falklandi sõda]], [[Liibanoni kodusõda]], [[Kargili sõda]], [[Afganistani sõda (2001–)]], [[Iraagi sõda]], [[Sri Lanka kodusõda]], [[Liibüa kodusõda]], [[Süüria kodusõda]], [[Lahad Datu konflikt]], [[Iraagi kodusõda (2014–2017)]]
<!-- Tootmisajalugu -->
| disainer = Hugo Abramson, Sigfrid Akselson ja Harald Jentzen
| disainitud = {{Lihtloend|
* M1: 1946
* M2: 1964
* M3: 1991
* M4: 2014<ref name="EDcnc" /><ref name="kc8Wx" />
}}
| tootja = [[Saab Bofors Dynamics]] (varasem Bofors Anti-Armour AB), [[Howa]] (litsents)<ref name="VYVpt" /><ref name="JSDF weapons" />
| ühiku_hind =
| tootmises =
| toodetud =
| variandid =
<!-- Täpsustused -->
| täpsustuste_silt =
| kaal = * M2 tühjalt: 14,2 kg<ref name="KaitsevägiM2" />
* M3 tühjalt: 10,7 kg<ref name="KaitsevägiM3" />
* M4 tühjalt: 6,6 kg
| pikkus = 1,1 m
| detaili_pikkus =
| laius =
| kõrgus =
| läbimõõt =
| meeskond = 2 (laadija ja laskur, kuid võimalik kasutada ka üksi)
<!-- Laskerelva täpsustused -->
| laskemoon = 84×246 mm R
| laskemoona_kaal =
| kaliiber = 84 mm
| torud =
| tööpõhimõte =
| laskekiirus = 6 lasku minutis
| algkiirus = 230–255 m/s
| laskeulatus = * 300–500 m sõidukite puhul
* 700 m paigalseisvate sihtmärkide puhul
* 1000 m paigalseisvate sihtmärkide puhul kiirendlaskemoonaga
| max_laskeulatus =
| söötur =
| sihikud = mehaaniline sihik; optiline sihik
<!-- Lõhkekeha täpsustused -->
| lõhkepea =
| lõhkepea_kaal =
| õhkimine =
| plahvatusvõimsus =
<!-- Sõiduki/raketi täpsustused -->
| mootor =
| mootori_võimsus =
| võimsuse-kaalu_suhe =
| kandevõime =
| kütusemahutavus =
| tegevusulatus =
| kiirus =
| juhtimissüsteem =
<!-- Raketi täpsustused -->
| tiivaulatus =
| kütus =
| lennulagi =
| lennukõrgus =
| sügavus =
| boost =
| täpsus =
| laskeplatvorm =
| transport =
}}
'''Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav''' ({{IPA-sv |ˈkʰɑːɭ ˈɡɵ̞stɑːv}}); (samuti tuntud kui '''Carl-Gustaf''' või '''M2CG''') on [[Rootsi]] päritolu vintraudne 84 [[Millimeeter|mm]] tagasilöögita mitmeotstarbeline [[tankitõrje]]relv, mida saab kasutada ka lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tekitamiseks, vaenlase [[jalavägi|jalaväe]] ja kaitserajatiste hävitamiseks.<ref name="õpik" /> Carl-Gustavi tootja on Rootsi ettevõte [[Saab Bofors Dynamics]] (endise nimega Bofors Anti-Armour AB).
Rootsis on selle ametlik nimi ''Grg m/48'' (''Granatgevär'' või granaadiheitja, mudel 48). Eestis on relva hüüdnimi ''Kusti''.
Carl-Gustav on kasutusel paljude riikide relvajõududes, sealhulgas ka [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]] [[Jagu|jao-]] ja [[Rühm (sõjandus)|rühma]]relvana. Eestis kasutatavad variandid on M2 ja M3.<ref name="relvad" /> 2021. ja 2022. aastal hakatakse Eestis vanemaid relvi välja vahetama M4-mudelite vastu.<ref name="M4_Eestis" /><ref>[https://www.err.ee/1608134887/eesti-ostab-saabilt-250-granaadiheitjat-carl-gustav-m4 "Eesti ostab Saabilt 250 granaadiheitjat Carl-Gustav M4"] ERR, 8. märts 2021</ref>
==Ajalugu==
Esimest mudelit hakati tootma 1946. aastal ja kuigi sarnased selle ajastu relvad on praktiliselt teenistusest kadunud, kasutatakse Carl-Gustavit siiani laialdaselt edasi.
Tagasilöögita tulistamise süsteem võimaldas granaadiheitja [[Mürsk|mürsus]] kasutada tunduvalt rohkem [[lõhkeaine]]t, saavutades mürsu algkiiruseks 290 m/s varasemate 105 m/s ([[R PzB 54|Panzerschreck]] ja Bazooka) ning 75 m/s (PIAT) asemel. Tulemuseks oli oluliselt suurem täpsus pikematel vahemaadel. Carl-Gustavit saab kasutada kuni 700 m kaugusel asuvate suuremate seisvate objektide ründamiseks, kuid mürsu siiski suhteliselt aeglane lennukiirus piirab liikuvate sihtmärkide tulistamise laskekaugust 400 meetrini.<ref name="õpik" /><ref name="Rootsi" />
1964. aastal võeti kasutusele Carl-Gustavi täiustatud mudel (M2), mis asendas kiiresti originaalmudeli. Praeguseks on valminud ka M3- (1991. aastal) ja M4-mudel (2014. aastal).<ref name="M4" />
==Kirjeldus==
[[Pilt:US_Special_Forces_soldier_fires_a_Carl_Gustav_rocket_during_a_training_exercise_conducted_in_Basrah_Iraq.jpg|300px|pisi|USA eriväelased Carl-Gustavit laskmas (Iraak, 2009)]]
Tankitõrjegranaadiheitja M2 koosneb põhiliselt vintrauast koos gaasilehtri ja [[Venturi efekt]]i vastase tagasilöögi summutiga, kahest käepidemest relva eesotsas ja õlatoest. Õlatoe ette saab kinnitada ka harkjala. Relval on küljes mehaaniline sihik, kuid tavaliselt kasutatakse sihtimiseks kinnitatavat 3x suurendusega optilist sihikut. Optilise sihiku vaateväli on 17 kraadi. Kõige uuemad mudelid on varustatud Rootsi punatäppsihikuga. Mehaanilisele sihikule on võimalik lisada helendavad lisatükid, mis parandavad sihtimist pimedas. Samuti on võimalik kasutada relval öövaatlusseadet.<ref name="õpik" />
Carl-Gustavit on võimalik tulistada püsti-, iste-, lamades-, kükkis-, põlvelt ja põlviliasendist. Relva saab laskmiseks kiiresti ette valmistada ning see on tankitõrjegranaadiheituri ja tema abi ülesanne. Tankitõrjegranaadiheituri ülesanne on relva kandmine ning tulistamine, granaadiheituri abi kannab laskemoona ning laeb relva. Koos [[Kumulatiivlaeng|kumulatiivgranaadiga]] kaalub relv 17 kg. Kaal muutub, kui kasutatakse optilist sihikut või mõnda teist tüüpi laskemoona.<ref name="õpik" />
Tankitõrjegranaadiheitja M3 on oma vintraua [[Süsinikkiud|süsinikkiust]] katte tõttu tunduvalt kergem, kuid Eesti Kaitseväes seda rahuajal ei kasutata, kuna see on tundlik löökide ja [[Deformatsioon|deformeerumise]] suhtes.<ref name="õpik" />
2014. aasta lõpul välja tulnud granaadiheitja Carl-Gustav viimane mudel M4 koosneb [[titaan]]ist valmistatud komponentidest ning täiustatud süsinikkiust kattest. M4 granaadiheitja kaalub alla 7 kg ning selle pikkus jääb alla 1000 mm, mis teeb selle kandmise oluliselt kergemaks kui eelnevate mudelite puhul. Samuti on võimalik M4 kanda laetuna, mis vähendab lasu ettevalmistuseks kuluvat aega.<ref name="M4" /> Esimesed relvad jõuavad Eestisse 2022. aastal ja viimane tarne on planeeritud 2024. aastaks. Uusi granaadiheitjaid hakatakse kasutama paralleelselt praegu kaitseväe varustusse kuuluvate modifikatsioonirelvadega M2 ja M3.<ref name="M4_Eestis" />
==Tööpõhimõte==
Mehaanilise pääste- ja löögimehhanismi abil esile kutsutud lasu tagajärjel väljub üks osa heitelaengu [[gaas]]idest gaasilehtri, teine osa rauasuudme kaudu. [[püssirohi|Püssirohugaasid]] on ühtlasi ka granaadi liikumapanevaks jõuks. Gaasilehtrist välja paiskuvad gaasid muudavad relva peaaegu tagasilöögituks ja lasu hetkel stabiilseks. Kumulatiivgranaadi põrkamisel vastu takistust kaugemal kui 30 m relvast toimub [[plahvatus]], mille kutsub esile [[Piesoelekter|piesoelektriline]] sütik. Granaadi hävitav toime avaldub kumulatiivjoa tekitatud mehaanilistes purustustes, [[ülerõhk|ülerõhus]], ülitugevas valguses ja kuumuses.<ref name="õpik" />
===Laskemoon===
[[Pilt:MSPO2007-40.jpg|pisi|Carl-Gustavi 84 mm laskemoon]]
Carl-Gustavi laskemoona täiustatakse pidevalt. Kuigi vanemad HEAT (ingl '''''h'''igh-'''e'''xplosive '''a'''nti-'''t'''ank warhead'' – tankivastane fugasslõhkepea, mille puhul on purustustavaks jõuks suur [[lööklaine]]) tüüpi mürsud ei ole enam moodsate [[Soomus (sõjandus)|tankisoomuste]] vastu efektiivsed, on relv leidnud uut kasutust punkrivastase relvana HEDP (ingl '''''h'''igh-'''e'''xplosive '''d'''ual '''p'''urpose warhead'' – mitmeotstarbeline fugasslõhkepea) tüüpi mürskudega. Vanemate soomusmasinate vastu on aga ka HEAT mürsud siiani edukalt kasutatavad. Lisaks on kasutuses HE (ingl '''''h'''igh '''e'''xplosive warhead'' – fugasslõhkepea) mürsud, mis on HEAT edasiarendus, samuti mitmesugused kumulatiiv-, kumulatiivsed tandem-, kild-, suitsu- ja valgusgranaadid.<ref name="KaitsevägiM2" /> Valgusgranaatide efektiivseks kasutamiseks tuleb need tulistada väga suure nurga alt, mis kujutab laskurile suurt ohtu, kuna tulistamisel tekkiv tagaplahvatus võib põhjustada talle põletusi. Seetõttu on paljud riigid loobunud valgusrakettide kasutamisest.<ref name="õpik" /> [[USA]] armee nõuab nende tulistamist ainult püstiasendist.
Carl-Gustavi granaadid:
*'''HE 441''' – kildgranaat, mida on võimalik seada lõhkema kas kokkupuutel või õhus, et rünnata jalaväge avatud [[maastik]]ul või varjendi taga, soomustamata sõidukeid või muid sarnaseid sihtmärke. Efektiivne laskekaugus on 1200 m õhus ning 1300 m kokkupuutel.<ref name="KaitsevägiM2" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''HE 441B''' – kildgranaat, mis on efektiivne jalaväe vastu kuni 1100 m. Granaat vajab tööle hakkamiseks 20 kuni 70 m lendu, kaalub 3,1 kg ja mürsu algkiirus on 255 m/s.<ref name="opfor" />
*'''SMOKE 469''' – suitsugranaat, mida tulistatakse sarnaselt HE 441-ga, efektiivne laskekaugus 1300 m. 3,1 kg mürsu algkiirus on samuti 255 m/s.<ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''HEDP 502''' – punkrivastane granaat, mida on võimalik seada lõhkema kas sihtmärgiga kokkupuutel või kümnendik sekundit hiljem. Efektiivne laskekaugus on 1000 m pehmete sihtmärkide, näiteks jalaväe puhul, 500 m seisvate sihtmärkide ja 300 m liikuvate sihtmärkide pihta. Minimaalne laskekaugus lõhkepea aktiveerumiseks on 15–40 m. Soomust läbitavus on kuni 150 mm. Mürsu kaal on 3,3 kg ja algkiirus 230 m/s.<ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''ILLUM 545''' – valgustusgranaat, mille efektiivne laskekaugus on 300–2100 m. [[Langevari|Langevarjuga]] varustatud granaat [[põlemine|põleb]] 30 sekundit tootes 65000 [[Kandela|cd]] valgust, mis valgustab 400–500 m [[Diameeter|diameetriga]] ala. Granaadi mass on 3,1 kg, algkiirus 260 m/s.<ref name="KaitsevägiM2" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''HEAT 551''' – kumulatiivgranaat, mis on varustatud [[reaktiivmootor]]iga. Efektiivne laskekaugus on 700 m, liikuva sihtmärgi pihta 400 m. Soomust läbistavus on kuni 400 mm. Granaadi kaal on 3,2 kg, algkiirus 255 m/s, maksimaalne lennukiirus 330 m/s.<ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''TP 552''' – inertgranaat, mis on samade [[Ballistiline rakett|ballistiliste]] omadustega kui HEAT 551.
*'''HEAT 651''' – uuem kumulatiivgranaat, mis kasutab kesk-lennu reaktiivmootorit kaugusele kuni 1000 m. Teoreetiliselt on sellel väiksem soomust läbistavus kui HEAT 551 granaadil, kuid sisaldab eraldiseisvat sütikut, et parandada efektiivsust aktiivsoomuse vastu.
*'''HEAT 751''' – kumulatiivne tandemgranaat, mille efektiivne laskekaugus on kuni 600 m ja soomustläbistavus üle 500 mm aktiivsoomuse korral, ilma aktiivsoomuseta 700 mm. Granaat kaalub 4 kg, algkiirus on 210 m/s ja maksimaalne lennukiirus 340 m/s.<ref name="KaitsevägiM2" /><ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" />
*'''HEAT 655 CS''' – kumulatiivgranaat, mida on võimalik tulistada suletud alalt, näiteks ruumist seest.<ref name="õpik" /><ref name="relvad" />
==Üldandmed==
[[Pilt:84mm%E7%84%A1%E5%8F%8D%E5%8B%95%E7%A0%B2_(8465130736).jpg|300px|pisi|Carl-Gustav]]
*'''Kaliiber:''' 84 mm vintraud (24 soont; progresseeruvad keermed)
*'''Laskemoon:''' 84x246 mm R
*'''Meeskond:''' 2 optimaalne, 1 minimaalne
*'''Relva kaal:''' 14,2 kg (M2), 10,7 kg (M3); 7,0 kg (M4)
*'''Relva pikkus:''' 1130 mm (M2), 1065 mm (M3), 1000 mm (M4)
*'''Kaba:''' Hingega
*'''Sihik:'''
** mehaaniline sihik
** optiline 3×
** lasersihik
** öövaatlusseade
*'''Lahinguline laskekiirus:''' 6 lasku minutis
*'''Granaadi algkiirus (sõltuvalt tüübist):''' 215–260 m/s
*'''Ohutsoon:''' relva taga 80 m ja 90°
*'''Survetsoon:''' relva keskosast 6 m ja 180°
*'''Sihikuline laskekaugus:''' kuni 1200 m
*'''Otselasu kaugus mehaanilise sihikuga'''
**'''seisev sihtmärk:''' 200 m
**'''liikuv sihtmärk:''' 150 m
*'''Otselasu kaugus optilise sihikuga'''
**'''seisev sihtmärk:''' 300 m
**'''liikuv sihtmärk:''' 200 m
[[Pilt:Defense.gov_photo_essay_111206-A-3108M-002.jpg|300px|pisi|Carl-Gustav M3 84mm]]
*'''Laskemoona tüübid'''
**kumulatiivgranaat
**kumulatiivne tandemgranaat
**kildgranaat
**punkrivastane granaat
**suitsugranaat
**valgustusgranaat
*'''Efektiivne laskekaugus eri laskemoonaga'''
**'''HEAT 751 (kum. tandem) –''' 600 m
**'''HEAT 551 (kumulatiiv) –''' 700 m
**'''HEDP 502 (punkrivastane) –''' 500 m
**'''HE 441 (kild) –''' 1200 m õhus/1300 m kokkupuutel
**'''SMOKE 469 (suits) –''' 1300 m
**'''ILLUM (valgus) –''' 2100 m (400–500 m raadius)
*'''Soomustläbitavus'''
**'''HEAT 551 –''' 350 m
**'''HEAT 751 –''' aktiivsoomus + 550 m
==Kasutajad==
* {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}}: kasutusel 250<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Austraalia}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Austria}} <ref name="jones2009" /> M2 on välja vahetatud M3 vastu<ref name="moIx7" />
* {{PisiLipp|Belgia}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Belize}}: kasutusel 8<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Birma}} <ref name="Birma" />
* {{PisiLipp|Botswana}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Brasiilia}}: kasutusel 149<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Burkina Faso}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Eesti}}: M2 ja M3, M4<ref name="KaitsevägiM2" /><ref name="KaitsevägiM3" /><ref name="milBal2015" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608134887/eesti-ostab-saabilt-250-granaadiheitjat-carl-gustav-m4|pealkiri=}}</ref>
* {{PisiLipp|Ghana}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Honduras}}: kasutusel 120<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Iirimaa}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Iisrael}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|India}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Indoneesia}}: kasutusel eriüksustes<ref name="Indoneesia" />
* {{Pisilipp|Jaapan}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Kanada}}: M2 ja M3, kasutusel 1075<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Katar}}: kasutusel u 40<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Keenia}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Kreeka}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Kuveit}}: kasutusel u 200<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Leedu}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Liibüa}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Läti}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Malaisia}}: kasutusel 236<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Myanmar}}: kasutusel u 1000<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Nigeeria}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Norra}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Pakistan}} <ref name="Pakistan" />
* {{Pisilipp|Peruu}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Poola}}: kasutusel eriüksustes<ref name="Poola" />
* {{Pisilipp|Portugal}}: kasutusel 152<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Rootsi}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Saksamaa}} <ref name="jones2009" />
* {{PisiLipp|Sambia}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Saudi Araabia}}<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Sierra Leone}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Singapur}}: kasutusel u 200<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Suurbritannia}}: M2-varianti kasutati kuni 1990. aastate alguseni<ref name="owen" />
* {{Pisilipp|Taani}}: kasutusel 349<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Tai}} <ref name="jones2009" />
* {{Pisilipp|Trinidad ja Tobago}}: kasutusel u 24<ref name="milBal2015" />
* {{PisiLipp|Tšehhi}} <ref name="Tšehhi" />
* {{Pisilipp|Tšiili}}<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-harkivskoyi-teroborony-prohodyat-navchannya-z-shvedskymy-granatometamy-carl-gustaf/ Бійці Харківської тероборони проходять навчання з шведськими гранатометами Carl-Gustaf] - Militarnõu, 10.04.2022 (vaadatud: 10.04.2022)</ref>
* {{PisiLipp|USA}}: oli kasutusel nii eriüksustes (USSOCOM) kui ka tavalistes USA armee jalaväeüksustes Afganistani sõjas<ref name="USSOCOM" /><ref name="defence" /><ref name="defencetalk" /><ref name="standard" />
* {{Pisilipp|Uus-Meremaa}}: kasutusel 42<ref name="milBal2015" />
* {{Pisilipp|Venezuela}}: M3<ref name="milBal2015" />
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="JSDF weapons">{{netiviide | väljaandja = Plala | url = http://www13.plala.or.jp/aconit/e-nerima_soubi.html | koht = Jaapan | pealkiri = Exhibition of Equipments | vaadatud = 29. juulil 2008 | arhiivimisaeg = 2012-03-13 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120313105118/http://www13.plala.or.jp/aconit/e-nerima_soubi.html | url-olek = ei tööta }}.</ref>
<ref name="KaitsevägiM2">{{netiviide | pealkiri = 84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M2 | vaadatud = 07.05.2015 | url =http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2 | väljaandja= Eesti Kaitsevägi}}</ref>
<ref name="KaitsevägiM3">{{netiviide | pealkiri = 84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M3 | vaadatud = 07.05.2015 | url =http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m3| väljaandja= Eesti Kaitsevägi}}</ref>
<ref name="EDcnc">{{netiviide | pealkiri = Carl Gustaf M4 | vaadatud = 07.05.2015 | url= http://saab.com/land/weapon-systems/support-weapons/carl-gustaf-m4/ | väljaandja= Saab| keel =inglise}}</ref>
<ref name="õpik">Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav õpik. Urmas Aal, Kaido Tiitus ; KVÜÕA, Tartu 2000</ref>
<ref name="kc8Wx">{{netiviide| pealkiri= Saab’s latest Carl Gustaf M4 system impresses customers in live fire demonstration | väljaandja= Saab | aeg= 2014-09-26 | url= http://www.saabgroup.com/en/About-Saab/Newsroom/Press-releases--News/2014---9/Saabs-latest-Carl-Gustaf-M4-system-impresses-customers-in-live-fire-demonstration/}}</ref>
<ref name="relvad">[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/ Eesti kaitseväes kasutusel olevad relvad]</ref>
<ref name="VYVpt">{{netiviide | pealkiri = Right-Wing | url = http://rightwing.sakura.ne.jp/equipment/jgsdf/firearms/84rcl/84rcl.html | autor = 84mm無反動砲「カール・グスタフ」| koht = [[Jaapan|JP]] | vaadatud = 2009-11-04 | väljaandja = Sakura | keel = ja}}</ref>
<ref name="Rootsi">Carl Gustaf M2: SoldR Mtrl Vapen Granatgevär 8,4 cm, Rootsi, 2000</ref>
<ref name="M4">{{Cite web |url=http://saab.com/region/saab-australia/land/carl-gustaf-m4/ |title=Carl-Gustav M4 |access-date=8. mail 2015 |archive-date=18. oktoober 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151018094921/http://saab.com/region/saab-australia/land/carl-gustaf-m4/ |url-status=dead }}</ref>
<ref name="opfor">{{Viide | pealkiri= OPFOR Worldwide Equipment Guide | väljaandmise koht= USA | kirjastaja= Army TRADOC DCSINT Threat Support Directorate| ilmumisaeg= jaanuar 1999}}.</ref>
<ref name="milBal2015">{{cite journal|journal=Military Balance|volume=115|issue=1|date=veebruar 2015}}</ref>
<ref name="jones2009">Jones, Richard D. ''Infantry Weapons 2009/2010''. Jane's; 35 ed. (January 27, 2009). ISBN 978-0-7106-2869-5.</ref>
<ref name="moIx7">{{cite web| title = Direct fire support weapons land 40 phase 2 | url= http://www.defence.gov.au/dmo/lsd/land40/ | publisher = Defence Material Organisation| date = 2010}}</ref>
<ref name="Birma">[http://www.svd.se/nyheter/utrikes/svenska-vapen-hos-burmas-arme_7743628.svd Rootsi müüb Birmale relvi] (rootsi keeles)</ref>
<ref name="Indoneesia">[http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/1612007/ind.asp Kopassus & Kopaska – Indoneesia Vabariigi eriüksused] (ajakiri Hrvatski Vojnik, horvaatia keeles)</ref>
<ref name="Pakistan">''India-Pakistan in War and Peace.'' J. N. Dixit. Routledge 2002</ref>
<ref name="Poola">[https://web.archive.org/web/20100326120026/http://www.altair.com.pl/cz-art-1660 Altair] (poola keeles)</ref>
<ref name="owen">[http://www.asianmilitaryreview.com/upload/200712031855161.pdf William F. Owen ''Light Anti-Armour Weapons: Anti-Everything?'' 2007]</ref>
<ref name="Tšehhi">[http://www.acr.army.cz/technika-a-vyzbroj/pozemni-technika/technika-druhu-vojsk/karl-Gustaf---protitankova-zbran-12603/ Tankitõrjerelv Carl Gustaf] (tšehhi keeles)</ref>
<ref name="USSOCOM">The World defense almanac 1996–97.</ref>
<ref name="defence">[http://www.dvidshub.net/video/130147/carl-Gustaf-recoilless-rifle Tagasilöögita granaadiheitja Carl Gustaf. Defense Video and Imagery Distribution System, 2011] (inglise keeles)</ref>
<ref name="defencetalk">[http://www.defencetalk.com/us-army-orders-additional-carl-gustaf-weapon-system-44788/ Armee tellib lisanduvaid Carl-Gustavi relvasüsteeme. Ajakiri Defense talk, 2012] (inglise keeles)</ref>
<ref name="standard">[http://www.deagel.com/news/Carl-Gustaf-Selected-as-Standard-Equipment-for-US-Army-Light-Infantry-Units_n000012406.aspx Carl-Gustav valiti USA Armee jalaväeüksuste standardvarustuse hulka. Ajakiri Deagel, 2014] (inglise keeles)</ref>
<ref name="M4_Eestis">[https://www.err.ee/1094921/kaitsevagi-ostab-saabilt-koige-moodsamad-carl-gustavid "Kaitsevägi ostab Saabilt kõige moodsamad Carl-Gustavid"] ERR, 27. mai 2020</ref>
}}
==Välislingid==
{{commons|Carl Gustaf}}
*[https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m2 Carl Gustav M2 Eesti Kaitseväes]
*[https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m3 Carl Gustav M3 Eesti Kaitseväes]
*[https://www.youtube.com/watch?v=EQNk1DQhmwU U.S Army – Carl Gustav] YouTube video
[[Kategooria:Rootsi relvad]]
[[Kategooria:Granaadiheitjad]]
19oxwfv1lmdrinm1vm1825thwi97uf1
Koduhiir
0
241650
6180128
6130568
2022-08-19T11:24:23Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Taksonitabel
| nimi = Koduhiir
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN
|ID=197519724
|nimi=Mus musculus
|hindaja=Musser, G., Hutterer, R., Kryštufek, B., Yigit, N. & Mitsainas, G.
|aasta=2021
|IUCN_aasta=2021
}}</ref>
| pilt = House mouse.jpg
| pildi suurus = 220px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = [[Hiir]] ''Mus''
| liik = '''Koduhiir'''
| binaarne = ''Mus musculus''
| binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758
| levikukaart =
| levikukaardi suurus =
| levikukaardi_seletus =
| sünonüümid =
}}
[[Pilt:Mus musculus front teeth.jpg|pisi|Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus.]]
'''Koduhiir''' (''Mus musculus'') rahvapäraselt '''majahiir'''<ref name=bio2>[http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSMUS.htm Koduhiir] bio.edu.ee. Vaadatud 22. jaanuaril 2012</ref>, on [[hiirlased|hiirlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[hiir]]e [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[imetaja]].
Koduhiirt on kodustatud ning teda peetakse [[lemmikloom]]ana ja laborites [[katseloom]]ana. Valge [[laborihiir]] on koduhiire [[albinism|albinootiline]] vorm<ref name=bio/><ref name=bio2/>. Koduhiire baasil on loodud ka [[geneetiliselt muundatud hiir]]ed.
== Levila ==
Koduhiir on [[inimkaasleja]]. Inimese abil on ta levinud kõikjale maailmas<ref name="Loomade elu"/>. Tema arvukus sõltub inimasustuse tihedusest. Ta puudub vaid väga hõreda inimasustusega [[Kaug-Põhi|Kaug-Põhjas]]. [[Eesti]]s on ta sage ja kõikjal levinud.<ref name=bio/><ref name=bio2/>
== Välimus ==
Koduhiire [[tüvepikkus]] on 6–10 cm, millele lisandub 5–11 cm pikkune [[saba]]. Kaal on 18–30 g. Värvus on muutlik, aga valdavalt [[hall (värvus)|hall]]<ref name=bio>[http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSMUS2.htm Koduhiir] bio.edu.ee. Vaadatud 22. jaanuaril 2012</ref>.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd, lk 166</ref>
Hiir on väiksem kui [[rott]]. Sellepärast võib hiir olla umbes rotipoja suurune. Kui võrrelda hiirt ja rotipoega, siis on hiirel suuremad [[kõrv]]ad ja pikem saba.<ref name=ProControl>ProControl. [https://web.archive.org/web/20110510111917/http://www.procontrol.ee/et/levinumad-kahjurnaerilised Majahiir (Mus domesticus)] Vaadatud 22. jaanuaril 2012</ref>
Koduhiirel on iseloomulik nn hiirelõhn. Seda eritavad [[muskusnäärmed]].<ref name=bio/>
== Genoom ==
Haploidne hiire [[genoom]] koosneb 20 [[kromosoom]]ist, mille seas on 19 on [[autosoom]]i ehk mittesugukromosoomi ja 2 [[sugukromosoom]]i. Selle maht on ligi 2,7 Gbp.<ref>[http://www.informatics.jax.org/mgihome/other/mouse_facts1.shtml Mouse Facts]</ref>
Hiire [[sekveneerimine|sekveneeritud]] genoom avaldati 2002. aastal.<ref>(2002) [http://www.nature.com/nature/journal/v418/n6899/full/nature00957.html A physical map of the mouse genome] Nature 418, 743–750 </ref>
== Elupaik ==
Talvel elab koduhiir vaid hoonetes, suvel ka asulate lähedal [[põld]]udel, [[aed]]ades ja [[võsa]]s<ref name=bio/><ref name=bio2/>. Ta elab väikese perena, kuhu kuuluvad üks isasloom, paar-kolm emast ja nende järglased<ref name=bio2/>. Ta kaevab lühikesi ja lihtsa ehitusega [[urg]]e<ref name=bio/>.
Koduhiir eelistab kuivi pesakohti. Pesa rajab ta tavaliselt toiduallikate juurde. Ta otsib harva toitu kaugemalt kui paar meetrit pesast. Pesad on enamasti tehtud kohapeal leiduvatest materjalidest, näiteks vanast [[paber]]ist.<ref name=ProControl/>
== Eluviis ==
Koduhiired väldivad uusi asju. Seda nimetatakse [[neofoobia]]ks.<ref name=ProControl/>
[[Pilt:Il Gatto e il Topo 2.jpg|pisi|Kass ja hiir]]
Looduses söövad koduhiiri kõik lihatoidulised loomad: [[kärplased]], [[rebane]], [[metssiga]] ja [[röövlinnud]].<ref name=bio/><ref name=bio2/>
== Toitumine ==
Koduhiir on kõigesööja<ref name=bio/>. Valdavalt toitub ta inimese ja koduloomade toidust ja jäätmetest<ref name=bio/>. Looduses sööb ta [[taim]]ede rohelisi osi, [[seeme|seemneid]], vilja[[tera|teri]] ja [[putukad|putukaid]]<ref name=bio/>. Ta kogub ka väikesi tagavarasid.<ref name=bio2/>
[[Pilt:Babymouse.jpg|pisi|left|4 päeva vanune koduhiir]]
== Paljunemine ==
Hoonetes sigib koduhiir aasta ringi, 5–8 korda aastas. Looduses sigib ta vaid soojal ajal, Eestis [[aprill]]ist [[oktoober|oktoobrini]], paar-kolm korda aastas. [[Tiinus]] kestab 21 päeva. Pesakonnas on 3–8 poega, aga rekordiliselt on täheldatud 21 poega. Pojad on [[sünd]]ides paljad ja [[pime]]dad ning kaaluvad kõigest 1 g. Nende [[silm]]ad avanevad alles 12–15 päeva vanuselt ja poegi [[imetamine|imetatakse]] 18 päeva. Pojad saavutavad iseseisvuse ja [[suguküpsus]]e 2 kuu vanuselt.<ref name=bio/><ref name=bio2/>
== Eluiga ==
Looduses on koduhiirte eluiga keskmiselt 3 kuud<ref name=bio2/>. Vangistuses elavad nad sageli 2–3 aastat. Laboritingimustes on koduhiir elanud üle 4 aastaseks.
== Kahjulikkus ==
Koduhiir on inimese jaoks peamiselt [[kahjur]], kes reostab ja hävitab [[toit]]u ja muid varusid<ref name=bio/>. Sellepärast ei kuulu koduhiir [[looduskaitse]] alla<ref name=bio2/>. Lisaks toidu rikkumisele levitab koduhiir haigusi<ref name=ProControl/>.
Kodus elavate pisiloomade, aga eriti koduhiirte püüdmiseks on leiutatud [[hiirelõks]].
Minevikus võideldi koduhiirte vastu peamiselt nii, et kodus peeti hiirtest toituvaid loomi: mitte üksnes [[kass]]e, vaid ka [[koer]]i, [[naarits]]aid ja isegi [[majauss]]e.
Tänapäeval soovitatakse koduhiirtest lahtisaamiseks kombineeritud tõrjet: neid hävitatakse lõksude abil füüsiliselt ja lisaks antakse neile mürgitatud sööta. Söödaga tuleb olla ettevaatlik, sest koduhiir valib toitu väga hoolikalt.<ref name=ProControl/>
==Vaata ka==
*[[Laborihiir]]
*[[Geneetiliselt muundatud hiir]]
*[[C57BL/6]]
== Viited ==
{{Viited}}
== Välislingid ==
{{Commonscat|Mus musculus|Mus musculus}}
* {{Elurikkus}}
*[[Rein Kuresoo]]. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9812/hiired.html Koduhiir ja kaelushiir] [[Eesti Loodus]], detsember 1998
*[[Rainer Kerge]]. [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel447_430.html Koduhiirele anna kätt] Eesti Loodus, jaanuar 2004
*[http://www.looduskalender.ee/node/1650 Millised on meie maja hiired?] [[Looduskalender]], 9. oktoober 2008
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Hiirlased]]
a7m2j0m0zl8uhs3sf5t6ottddyklhp9
Lammas
0
243451
6180017
6103339
2022-08-19T06:36:12Z
Metzziga
148707
/* Välimus */
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel| räägib lambast; lamba perekonna ning teiste selle liikide kohta vaata artiklit [[Lammas (perekond)]]; Sambias elava rahva kohta vaata artiklit [[lambad (rahvas)]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Lammas
| värvus = loomad
| pilt = Ovejas en Patagonia - Argentina.jpg
| pildi_seletus = Lambad [[Argentina]]s
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla''
| sugukond = [[Veislased]] ''Bovidae''
| alamsugukond = [[Kitslased]] ''Caprinae''
| perekond = '''[[Lammas (perekond)|Lammas]]''' ''Ovis''
| liik = '''aries'''
| binaarne = ''Ovis aries''
| binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]]
}}
'''Lammas''' ehk '''kodulammas''' (''Ovis aries'') on loomaliik [[veislased|veislaste]] sugukonna [[lammas (perekond)|lamba]] perekonnast, üks levinumaid [[koduloom]]i.
Nagu kõik [[mäletseja]]d, on ka lammas [[sõraline]]. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60–125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks [[nisa]], ta sünnitab korraga 1–3 talle ning [[tiinus]] kestab alla viie kuu.
Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii [[tasandik]]el kui ka [[mäed|mägedes]], [[Stepp|stepis]] ja [[poolkõrb]]etes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada puisniite, mis nendeta kalduvad võsastuma.
Tõenäoliselt põlvneb kodulammas Euroopa ja Aasia metsikutest [[muflon]]itest. Lammas oli üks esimesi kodustatud loomi, kellest on jälgi juba varases [[Mesopotaamia]] kultuuris: [[Sumeri keel|sumerikeelseis]] tekstides tähendas [[planeet]]ide ehk rändtähtede kohta kasutatav sõna algselt metslammast (vastandina kinnis[[täh]]tedele, kes püsisid paigal ja keda võrreldi kodulammastega).
== Välimus ==
Nende kõrvad võimaldavad väga head kuulmist. Lambad värvus varieerub valgest kuni tumepruunini. Isaseid lambaid nimetatakse jääradeks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.vedantu.com/animal/sheep|pealkiri=What is a Sheep?|väljaanne=vedantu.com|vaadatud=16.05.2022}}</ref>
== Toitumine ==
Lambad söövad enamasti lauda perioodil lehe rikkast heina või kuivsilo, aga enamasti heina. Lambad võivad süüa heina 1–2 kg päevas. Või 1–3kg kuivsilo päevas. Osa heinast võib asendada põhuga, mida võib süüa 0,5–1 kg päevas, see annab lammastele 15–20% päeva energiavajadusest. Lammastele võib sööta ka juurvilju või kartulit (toorest), aga kartul on kuivaine rikkam kui juurvili. Suvel söövad nad enamasti väljas karjamaarohtu, mida söövad täiskasvanud lambad päevas 6–12kg.<ref>{{Netiviide|autor=Ann Mari Anupõld|url=https://lammas.ee/?page_id=2769|pealkiri=Lammas|väljaanne=lammas.ee|vaadatud=16.05.2022|keel=Eesti keel}}</ref>
==Terminoloogia==
[[Pilt:Lammas.jpg|thumb|Lambatall]]
Kohitsemata suguküps [[isane]] lammas on eesti keeles [[jäär]] ehk [[päss]], [[Kastratsioon|kohitsetu]] [[oinas]]. [[Emane]] lammas (vanem kui 1 aasta<ref name="EME" />) on '''utt''' (utt : ute : utte) või lammas, noorloom on [[Tall (zooloogia)|tall]] (tall : talle : talle) või [[voon]]. Noort oinast nimetatakse oinikuks või oiniktalleks, noort utte utetalleks. Lammaste rühma nimetatakse lambakarjaks.
== Lamba anatoomia ja füsioloogia ==
=== Lamba tüümus ===
Lamba embrüol on tuvastatud tüümus embrüonaalses arengujärgus<ref name="Jxuor" />.
Lamba embrüo tüümus hakkab formeeruma tiinuse esimesel trimestril.
Meriino lammaste neonataalne tümektoomia takistab uurijate arvates perifeersete T-rakkude populatsioonide normaalset teket.<ref name="TZJQ5" />
Lamba tüümus kasvab ka pärast lambatalle sündi ja saavutab maksimumi ~2 kuu vanuses.
Pole selge, kas lammaste jaoks on tüümus elutähtis elund – ''in utero'' tümektoomia läbinud lambatalledel ei tuvastatud postnataalse arengu jooksul nn ''runting syndrome'' (tüümuse atroofia jm).
Lamba tüümus on paariline elund, mille vasak ja parem pool asuvad mõlemal pool kaela – saab eristada [[tüümuse kihn]]u, [[tüümuse koor|koort]], [[tüümuse säsi|säsi]], [[tüümuse kortikomedullaarne tsoon|kortikomedulaarset tsooni]].<ref name="daVoj" />
[[Pilt:Enlarged sheep thymus in peste des petits ruminants.jpg|pisi|left|Suurenenud lamba harkelund]]
[[Lamba tüümus]]es on tuvastatud [[Hassalli kehad]]e lõhustamine makrofaagide poolt. Lamba embrüo tüümuses toimub suurenenud Hassalli kehade lõhustumine [[makrofaagid]]e poolt kas [[tiinus]]e lõppedes või kohe pärast [[lambatall]]e sündi; need asendatakse uute Hassalli kehadega. Arvatakse, et see on normaalne füsioloogiline protsess, mis peaks kestma kogu eluperioodi jooksul.<ref name="NHwIc" />
==Kasutusalad==
Eestis saadakse lambalt eelkõige [[vill]]a ja [[liha]]. [[Lambavill]] on maailmas enim tarvitatav loomne kiud, tavaliselt saadakse seda [[pügamine|pügamise]] teel 1–2 korda aastas.
Mujal tarvitatakse laialt ka kõrge [[kaltsium]]isisaldusega lamba[[piim]]a, millest muuhulgas valmistatakse [[juust]]u, [[jogurt]]it ja kääritatud jooke. Suurim lambapiimatootja oli 2008. aastal Hiina (1 096 000 tonni ehk 12,1 maailma toodangust); kokku toodeti tol aastal 9 069 676 tonni lambapiima. Tuntud lambajuustud on [[Bulgaaria]]s ja [[Kreeka]]s toodetav [[feta]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[Roqueforti juust|Roquefort]], [[Hispaania]] [[Manchego]] ning [[Itaalia]] [[Pecorino Romano]] ja [[Ricotta]].
Lamba [[nahk]]a, [[sarv]]i, [[karv]]u ja [[kont]]e kasutavad [[kergetööstus|kerge-]] ja [[keemiatööstus]]. Eestis kasutatakse lambanahku tihti vaipade ja mööblikatetena, lambanahkadest on tehtud ka näiteks [[torupill]]ide õhukotte.
Üks tähtsamaid lambakasvatuse kõrvalsaadusi on [[lanoliin]]. Seda veekindlat rasvast ainet valmistatakse lambavillast ning kasutatakse laialdaselt [[kosmeetika]]tööstuses.
===Lambaliha===
{{vaata|Lambaliha}}
Eestis tarvitatakse lambaliha toiduks suhteliselt vähe, samas on sel tähtis roll [[Kaukaasia köök|Kaukaasia]], [[Kesk-Aasia köök|Kesk-Aasia]] ja [[Araabia köök|Araabia köögis]].
21. sajandil süüakse kõige rohkem lambaliha [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] äärsetes riikides, [[Uus-Meremaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Kreeka]]s, [[Uruguay|Uruguays]], [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l. Neis maades süüakse 3–18 kilo liha inimese kohta aastas. Lambaliha on populaarne ka [[Prantsusmaa]]l, [[Aafrika]]s (eriti [[Maghrib]]is), [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]], [[Lähis-Ida]]s, [[India]]s ning mõnes [[Hiina]] piirkonnas. Sageli tuleneb see lambakasvatustraditsioonist. Samas tarvitab keskmine USA elanik lambaliha aastas vaid pool kilo või vähem; selle asemel süüakse aastas keskmiselt 22 kilo sea- ja 29 kilo veiseliha.
Eriti just neis riikides võidakse levinud või traditsioonilisi toite valmistada [[rupskid|rupskitest]]. Mitmel pool maailmas peetakse lamba munandeid delikatessiks. Üks tavatumaid toite on [[Šotimaa|Šoti]] rahvusroog ''[[haggis]]'': lamba siseelundid küpsetatakse koos [[kaerakruubid|kaerakruupide]] ja hakitud [[sibul]]atega lamba[[Magu|maos]]. [[Norra]] rahvustoitude hulka kuulub lambapeast valmistatud ''[[smalahove]]''. Traditsiooniliselt valmistatakse ka [[Kesk-Aasia]]s, [[Kaukaasia]]s ning [[Lähis-Ida]]s populaarset [[pilaff]]i ja [[šašlõkk]]i just lambalihast.
==Lambakasvatus==
Eesti kliimas karjatatakse lambaid suvel [[karjamaa]]l. Talvel söödetakse neile [[koresööt]]a ([[hein]]a ja [[põhk]]u), [[kuivsilo]], [[märgsilo]], juurvilja ja [[jõusööt]]a.
Tänapäeval kasvatatakse lambaid kõige enam Austraalias, Uus-Meremaal, Briti saartel ning mõnes Lõuna-Ameerika riigis.
[[Pilt:Sodankylä museum sheep.jpg|thumb|Lambad Soomes]]
==Lambatõud==
[[Kihnu maalammas]]<ref name="Kihnu_maalamba_selts">[http://www.kihnumaalammas.eu/Kihnu-Maalambast Kihnu Maalambast], KIHNU MAALAMBA TÄNAPÄEVANE KIRJELDUS, [[Kihnu Maalambakasvatajate Selts]]</ref> on kohalik põlis[[tõug]], viimane säilinud haru varem kogu Eestis levinud [[eesti maalammas|eesti maalambast]]. Tema säilitamisega tegeleb [[Kihnu Maalambakasvatajate Selts]]. Eestis on aretatud kahte eestimaist lambatõugu: [[eesti tumedapealine lambatõug|eesti tumedapealist lambatõugu]] ja [[eesti valgepealine lambatõug|eesti valgepealist lambatõugu]].
==Lammas kultuuris==
Lambad on juba vanades kultuurides levinud [[loomaohver|ohvriloomad]]. Sellistena on neid korduvalt kirjeldatud piiblis, kust pärineb ka mõiste [[patuoinas]] – keegi, kes ohverdatakse või keda karistatakse kellegi teise pattude eest. Samas seostuvad nad kunstis pastoraalse idülliga. Kreeka mütoloogiast on tuntud imetabaste omaduste lambanahk – [[kuldvillak]].
Lammaste järgi on nime saanud [[Jäära tähtkuju]]. Samuti on lammas kaheksas [[Hiina sodiaak|Hiina sodiaagi]] kaheteistkümnest tähtkujust; selle järgi sai nime [[Hiina kalender|Hiina kalendri]] lamba aasta.
Maailmas on populaarne Briti multifilm "[[Lammas Shawn|Lammas Shaun]]" ("Shaun the Sheep"). Eestis valmis [[1992]]. aastal lastefilm "[[Lammas all paremas nurga]]s" (režissöör [[Lembit Ulfsak]]). [[Leonie Swann]]i raamatut "[[Glennkill]]" on tituleeritud lambakriminulliks, selles kirjeldatakse karjase mõrva uurimist tema lammaste pilgu läbi.
== Vaata ka ==
*[[Lambakasvatus]]
*[[Suffolki lambatõug]]
*{{cite journal | last1 = Lassen| first1 = B. | last2 = Järvis | first2 = T. | last3 = Mägi | first3 = E. | year = 2013 | title = Gastrointestinal parasites of sheep on Estonian islands | doi = | url =http://agrt.emu.ee/pdf/2013_1_lassen1.pdf | journal = J of Agr Sci | volume = XXIV | issue = 1 | pages =7-14 | pmid = }}
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="EME">[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (L–Ü), 2009. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 351</ref>
<ref name="Jxuor">R. K. Jordan, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/eji.1830061007/abstract Development of sheep thymus in relation to in utero thymectomy experiments], 16. november 2005, DOI: 10.1002/eji.1830061007, European Journal of Immunology, 6. väljaanne, nr 10, lk 693–698, oktoober 1976, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="TZJQ5">Craig P. Cunningham, Wayne G. Kimpton, Anita Fernando ja Ross N. P. Cahill, [http://intimm.oxfordjournals.org/content/13/11/1351.full Neonatal thymectomy identifies two major pools of sessile and recirculating peripheral T cells which appear to be under separate homeostatic control], Int. Immunol. (2001) 13 (11): 1351–1359., doi: 10.1093/intimm/13.11.1351, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="daVoj">K. Yamaguchi, M. Miyasaka, [http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-1-4684-5535-9_87#page-1 Microvasculature of the Sheep Thymus], Histophysiology of the Immune System, Advances in Experimental Medicine and Biology, 237. väljaanne, 1988, lk 571–575, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="NHwIc">Kotani M, Fukumoto T, Brandon MR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7249046 Destruction of Hassall's corpuscles by macrophages in the sheep thymus. Lühikokkuvõte.], Cell Tissue Res. 1981;217(1):49–54., veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
}}
==Välislingid==
* [http://www.kihnumaalammas.eu/Kihnu-Maalambast "Kihnu Maalambast"] Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi kodulehel
{{Vikitsitaadid}}
[[Kategooria:Lammas| ]]
7296oaseiql4zu839o1ktl8ylo1t22u
6180021
6180017
2022-08-19T06:39:13Z
Metzziga
148707
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel| räägib lambast; lamba perekonna ning teiste selle liikide kohta vaata artiklit [[Lammas (perekond)]]; Sambias elava rahva kohta vaata artiklit [[lambad (rahvas)]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Lammas
| värvus = loomad
| pilt = Ovejas en Patagonia - Argentina.jpg
| pildi_seletus = Lambad [[Argentina]]s
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla''
| sugukond = [[Veislased]] ''Bovidae''
| alamsugukond = [[Kitslased]] ''Caprinae''
| perekond = '''[[Lammas (perekond)|Lammas]]''' ''Ovis''
| liik = '''aries'''
| binaarne = ''Ovis aries''
| binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]]
}}
'''Lammas''' ehk '''kodulammas''' (''Ovis aries'') on loomaliik [[veislased|veislaste]] sugukonna [[lammas (perekond)|lamba]] perekonnast, üks levinumaid [[koduloom]]i.
Nagu kõik [[mäletseja]]d, on ka lammas [[sõraline]]. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60–125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks [[nisa]], ta sünnitab korraga 1–3 talle ning [[tiinus]] kestab alla viie kuu. Lammaste värvus varieerub valgest kuni tumepruunini.<ref>{{Netiviide|url=https://www.vedantu.com/animal/sheep|pealkiri=What is a Sheep?|väljaanne=vedantu.com|vaadatud=16.05.2022}}</ref>
Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii [[tasandik]]el kui ka [[mäed|mägedes]], [[Stepp|stepis]] ja [[poolkõrb]]etes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada puisniite, mis nendeta kalduvad võsastuma.
Tõenäoliselt põlvneb kodulammas Euroopa ja Aasia metsikutest [[muflon]]itest. Lammas oli üks esimesi kodustatud loomi, kellest on jälgi juba varases [[Mesopotaamia]] kultuuris: [[Sumeri keel|sumerikeelseis]] tekstides tähendas [[planeet]]ide ehk rändtähtede kohta kasutatav sõna algselt metslammast (vastandina kinnis[[täh]]tedele, kes püsisid paigal ja keda võrreldi kodulammastega).
== Välimus ==
Nende kõrvad võimaldavad väga head kuulmist.
== Toitumine ==
Lambad söövad enamasti lauda perioodil lehe rikkast heina või kuivsilo, aga enamasti heina. Lambad võivad süüa heina 1–2 kg päevas. Või 1–3kg kuivsilo päevas. Osa heinast võib asendada põhuga, mida võib süüa 0,5–1 kg päevas, see annab lammastele 15–20% päeva energiavajadusest. Lammastele võib sööta ka juurvilju või kartulit (toorest), aga kartul on kuivaine rikkam kui juurvili. Suvel söövad nad enamasti väljas karjamaarohtu, mida söövad täiskasvanud lambad päevas 6–12kg.<ref>{{Netiviide|autor=Ann Mari Anupõld|url=https://lammas.ee/?page_id=2769|pealkiri=Lammas|väljaanne=lammas.ee|vaadatud=16.05.2022|keel=Eesti keel}}</ref>
==Terminoloogia==
[[Pilt:Lammas.jpg|thumb|Lambatall]]
Kohitsemata suguküps [[isane]] lammas on eesti keeles [[jäär]] ehk [[päss]], [[Kastratsioon|kohitsetu]] [[oinas]]. [[Emane]] lammas (vanem kui 1 aasta<ref name="EME" />) on '''utt''' (utt : ute : utte) või lammas, noorloom on [[Tall (zooloogia)|tall]] (tall : talle : talle) või [[voon]]. Noort oinast nimetatakse oinikuks või oiniktalleks, noort utte utetalleks. Lammaste rühma nimetatakse lambakarjaks.
== Lamba anatoomia ja füsioloogia ==
=== Lamba tüümus ===
Lamba embrüol on tuvastatud tüümus embrüonaalses arengujärgus<ref name="Jxuor" />.
Lamba embrüo tüümus hakkab formeeruma tiinuse esimesel trimestril.
Meriino lammaste neonataalne tümektoomia takistab uurijate arvates perifeersete T-rakkude populatsioonide normaalset teket.<ref name="TZJQ5" />
Lamba tüümus kasvab ka pärast lambatalle sündi ja saavutab maksimumi ~2 kuu vanuses.
Pole selge, kas lammaste jaoks on tüümus elutähtis elund – ''in utero'' tümektoomia läbinud lambatalledel ei tuvastatud postnataalse arengu jooksul nn ''runting syndrome'' (tüümuse atroofia jm).
Lamba tüümus on paariline elund, mille vasak ja parem pool asuvad mõlemal pool kaela – saab eristada [[tüümuse kihn]]u, [[tüümuse koor|koort]], [[tüümuse säsi|säsi]], [[tüümuse kortikomedullaarne tsoon|kortikomedulaarset tsooni]].<ref name="daVoj" />
[[Pilt:Enlarged sheep thymus in peste des petits ruminants.jpg|pisi|left|Suurenenud lamba harkelund]]
[[Lamba tüümus]]es on tuvastatud [[Hassalli kehad]]e lõhustamine makrofaagide poolt. Lamba embrüo tüümuses toimub suurenenud Hassalli kehade lõhustumine [[makrofaagid]]e poolt kas [[tiinus]]e lõppedes või kohe pärast [[lambatall]]e sündi; need asendatakse uute Hassalli kehadega. Arvatakse, et see on normaalne füsioloogiline protsess, mis peaks kestma kogu eluperioodi jooksul.<ref name="NHwIc" />
==Kasutusalad==
Eestis saadakse lambalt eelkõige [[vill]]a ja [[liha]]. [[Lambavill]] on maailmas enim tarvitatav loomne kiud, tavaliselt saadakse seda [[pügamine|pügamise]] teel 1–2 korda aastas.
Mujal tarvitatakse laialt ka kõrge [[kaltsium]]isisaldusega lamba[[piim]]a, millest muuhulgas valmistatakse [[juust]]u, [[jogurt]]it ja kääritatud jooke. Suurim lambapiimatootja oli 2008. aastal Hiina (1 096 000 tonni ehk 12,1 maailma toodangust); kokku toodeti tol aastal 9 069 676 tonni lambapiima. Tuntud lambajuustud on [[Bulgaaria]]s ja [[Kreeka]]s toodetav [[feta]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[Roqueforti juust|Roquefort]], [[Hispaania]] [[Manchego]] ning [[Itaalia]] [[Pecorino Romano]] ja [[Ricotta]].
Lamba [[nahk]]a, [[sarv]]i, [[karv]]u ja [[kont]]e kasutavad [[kergetööstus|kerge-]] ja [[keemiatööstus]]. Eestis kasutatakse lambanahku tihti vaipade ja mööblikatetena, lambanahkadest on tehtud ka näiteks [[torupill]]ide õhukotte.
Üks tähtsamaid lambakasvatuse kõrvalsaadusi on [[lanoliin]]. Seda veekindlat rasvast ainet valmistatakse lambavillast ning kasutatakse laialdaselt [[kosmeetika]]tööstuses.
===Lambaliha===
{{vaata|Lambaliha}}
Eestis tarvitatakse lambaliha toiduks suhteliselt vähe, samas on sel tähtis roll [[Kaukaasia köök|Kaukaasia]], [[Kesk-Aasia köök|Kesk-Aasia]] ja [[Araabia köök|Araabia köögis]].
21. sajandil süüakse kõige rohkem lambaliha [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] äärsetes riikides, [[Uus-Meremaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Kreeka]]s, [[Uruguay|Uruguays]], [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l. Neis maades süüakse 3–18 kilo liha inimese kohta aastas. Lambaliha on populaarne ka [[Prantsusmaa]]l, [[Aafrika]]s (eriti [[Maghrib]]is), [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]], [[Lähis-Ida]]s, [[India]]s ning mõnes [[Hiina]] piirkonnas. Sageli tuleneb see lambakasvatustraditsioonist. Samas tarvitab keskmine USA elanik lambaliha aastas vaid pool kilo või vähem; selle asemel süüakse aastas keskmiselt 22 kilo sea- ja 29 kilo veiseliha.
Eriti just neis riikides võidakse levinud või traditsioonilisi toite valmistada [[rupskid|rupskitest]]. Mitmel pool maailmas peetakse lamba munandeid delikatessiks. Üks tavatumaid toite on [[Šotimaa|Šoti]] rahvusroog ''[[haggis]]'': lamba siseelundid küpsetatakse koos [[kaerakruubid|kaerakruupide]] ja hakitud [[sibul]]atega lamba[[Magu|maos]]. [[Norra]] rahvustoitude hulka kuulub lambapeast valmistatud ''[[smalahove]]''. Traditsiooniliselt valmistatakse ka [[Kesk-Aasia]]s, [[Kaukaasia]]s ning [[Lähis-Ida]]s populaarset [[pilaff]]i ja [[šašlõkk]]i just lambalihast.
==Lambakasvatus==
Eesti kliimas karjatatakse lambaid suvel [[karjamaa]]l. Talvel söödetakse neile [[koresööt]]a ([[hein]]a ja [[põhk]]u), [[kuivsilo]], [[märgsilo]], juurvilja ja [[jõusööt]]a.
Tänapäeval kasvatatakse lambaid kõige enam Austraalias, Uus-Meremaal, Briti saartel ning mõnes Lõuna-Ameerika riigis.
[[Pilt:Sodankylä museum sheep.jpg|thumb|Lambad Soomes]]
==Lambatõud==
[[Kihnu maalammas]]<ref name="Kihnu_maalamba_selts">[http://www.kihnumaalammas.eu/Kihnu-Maalambast Kihnu Maalambast], KIHNU MAALAMBA TÄNAPÄEVANE KIRJELDUS, [[Kihnu Maalambakasvatajate Selts]]</ref> on kohalik põlis[[tõug]], viimane säilinud haru varem kogu Eestis levinud [[eesti maalammas|eesti maalambast]]. Tema säilitamisega tegeleb [[Kihnu Maalambakasvatajate Selts]]. Eestis on aretatud kahte eestimaist lambatõugu: [[eesti tumedapealine lambatõug|eesti tumedapealist lambatõugu]] ja [[eesti valgepealine lambatõug|eesti valgepealist lambatõugu]].
==Lammas kultuuris==
Lambad on juba vanades kultuurides levinud [[loomaohver|ohvriloomad]]. Sellistena on neid korduvalt kirjeldatud piiblis, kust pärineb ka mõiste [[patuoinas]] – keegi, kes ohverdatakse või keda karistatakse kellegi teise pattude eest. Samas seostuvad nad kunstis pastoraalse idülliga. Kreeka mütoloogiast on tuntud imetabaste omaduste lambanahk – [[kuldvillak]].
Lammaste järgi on nime saanud [[Jäära tähtkuju]]. Samuti on lammas kaheksas [[Hiina sodiaak|Hiina sodiaagi]] kaheteistkümnest tähtkujust; selle järgi sai nime [[Hiina kalender|Hiina kalendri]] lamba aasta.
Maailmas on populaarne Briti multifilm "[[Lammas Shawn|Lammas Shaun]]" ("Shaun the Sheep"). Eestis valmis [[1992]]. aastal lastefilm "[[Lammas all paremas nurga]]s" (režissöör [[Lembit Ulfsak]]). [[Leonie Swann]]i raamatut "[[Glennkill]]" on tituleeritud lambakriminulliks, selles kirjeldatakse karjase mõrva uurimist tema lammaste pilgu läbi.
== Vaata ka ==
*[[Lambakasvatus]]
*[[Suffolki lambatõug]]
*{{cite journal | last1 = Lassen| first1 = B. | last2 = Järvis | first2 = T. | last3 = Mägi | first3 = E. | year = 2013 | title = Gastrointestinal parasites of sheep on Estonian islands | doi = | url =http://agrt.emu.ee/pdf/2013_1_lassen1.pdf | journal = J of Agr Sci | volume = XXIV | issue = 1 | pages =7-14 | pmid = }}
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="EME">[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (L–Ü), 2009. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 351</ref>
<ref name="Jxuor">R. K. Jordan, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/eji.1830061007/abstract Development of sheep thymus in relation to in utero thymectomy experiments], 16. november 2005, DOI: 10.1002/eji.1830061007, European Journal of Immunology, 6. väljaanne, nr 10, lk 693–698, oktoober 1976, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="TZJQ5">Craig P. Cunningham, Wayne G. Kimpton, Anita Fernando ja Ross N. P. Cahill, [http://intimm.oxfordjournals.org/content/13/11/1351.full Neonatal thymectomy identifies two major pools of sessile and recirculating peripheral T cells which appear to be under separate homeostatic control], Int. Immunol. (2001) 13 (11): 1351–1359., doi: 10.1093/intimm/13.11.1351, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="daVoj">K. Yamaguchi, M. Miyasaka, [http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-1-4684-5535-9_87#page-1 Microvasculature of the Sheep Thymus], Histophysiology of the Immune System, Advances in Experimental Medicine and Biology, 237. väljaanne, 1988, lk 571–575, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="NHwIc">Kotani M, Fukumoto T, Brandon MR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7249046 Destruction of Hassall's corpuscles by macrophages in the sheep thymus. Lühikokkuvõte.], Cell Tissue Res. 1981;217(1):49–54., veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
}}
==Välislingid==
* [http://www.kihnumaalammas.eu/Kihnu-Maalambast "Kihnu Maalambast"] Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi kodulehel
{{Vikitsitaadid}}
[[Kategooria:Lammas| ]]
0p4c1boxsrg1fgwi7mzi82fed2t1b0l
6180022
6180021
2022-08-19T06:41:01Z
Metzziga
148707
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel| räägib lambast; lamba perekonna ning teiste selle liikide kohta vaata artiklit [[Lammas (perekond)]]; Sambias elava rahva kohta vaata artiklit [[lambad (rahvas)]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Lammas
| värvus = loomad
| pilt = Ovejas en Patagonia - Argentina.jpg
| pildi_seletus = Lambad [[Argentina]]s
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla''
| sugukond = [[Veislased]] ''Bovidae''
| alamsugukond = [[Kitslased]] ''Caprinae''
| perekond = '''[[Lammas (perekond)|Lammas]]''' ''Ovis''
| liik = '''aries'''
| binaarne = ''Ovis aries''
| binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]]
}}
'''Lammas''' ehk '''kodulammas''' (''Ovis aries'') on loomaliik [[veislased|veislaste]] sugukonna [[lammas (perekond)|lamba]] perekonnast, üks levinumaid [[koduloom]]i.
Nagu kõik [[mäletseja]]d, on ka lammas [[sõraline]]. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60–125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks [[nisa]], ta sünnitab korraga 1–3 talle ning [[tiinus]] kestab alla viie kuu. Lammaste värvus varieerub valgest kuni tumepruunini.<ref>{{Netiviide|url=https://www.vedantu.com/animal/sheep|pealkiri=What is a Sheep?|väljaanne=vedantu.com|vaadatud=16.05.2022}}</ref> Nende kõrvad võimaldavad väga head kuulmist.
Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii [[tasandik]]el kui ka [[mäed|mägedes]], [[Stepp|stepis]] ja [[poolkõrb]]etes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada puisniite, mis nendeta kalduvad võsastuma.
Tõenäoliselt põlvneb kodulammas Euroopa ja Aasia metsikutest [[muflon]]itest. Lammas oli üks esimesi kodustatud loomi, kellest on jälgi juba varases [[Mesopotaamia]] kultuuris: [[Sumeri keel|sumerikeelseis]] tekstides tähendas [[planeet]]ide ehk rändtähtede kohta kasutatav sõna algselt metslammast (vastandina kinnis[[täh]]tedele, kes püsisid paigal ja keda võrreldi kodulammastega).
== Toitumine ==
Lambad söövad enamasti lauda perioodil lehe rikkast heina või kuivsilo, aga enamasti heina. Lambad võivad süüa heina 1–2 kg päevas. Või 1–3kg kuivsilo päevas. Osa heinast võib asendada põhuga, mida võib süüa 0,5–1 kg päevas, see annab lammastele 15–20% päeva energiavajadusest. Lammastele võib sööta ka juurvilju või kartulit (toorest), aga kartul on kuivaine rikkam kui juurvili. Suvel söövad nad enamasti väljas karjamaarohtu, mida söövad täiskasvanud lambad päevas 6–12kg.<ref>{{Netiviide|autor=Ann Mari Anupõld|url=https://lammas.ee/?page_id=2769|pealkiri=Lammas|väljaanne=lammas.ee|vaadatud=16.05.2022|keel=Eesti keel}}</ref>
==Terminoloogia==
[[Pilt:Lammas.jpg|thumb|Lambatall]]
Kohitsemata suguküps [[isane]] lammas on eesti keeles [[jäär]] ehk [[päss]], [[Kastratsioon|kohitsetu]] [[oinas]]. [[Emane]] lammas (vanem kui 1 aasta<ref name="EME" />) on '''utt''' (utt : ute : utte) või lammas, noorloom on [[Tall (zooloogia)|tall]] (tall : talle : talle) või [[voon]]. Noort oinast nimetatakse oinikuks või oiniktalleks, noort utte utetalleks. Lammaste rühma nimetatakse lambakarjaks.
== Lamba anatoomia ja füsioloogia ==
=== Lamba tüümus ===
Lamba embrüol on tuvastatud tüümus embrüonaalses arengujärgus<ref name="Jxuor" />.
Lamba embrüo tüümus hakkab formeeruma tiinuse esimesel trimestril.
Meriino lammaste neonataalne tümektoomia takistab uurijate arvates perifeersete T-rakkude populatsioonide normaalset teket.<ref name="TZJQ5" />
Lamba tüümus kasvab ka pärast lambatalle sündi ja saavutab maksimumi ~2 kuu vanuses.
Pole selge, kas lammaste jaoks on tüümus elutähtis elund – ''in utero'' tümektoomia läbinud lambatalledel ei tuvastatud postnataalse arengu jooksul nn ''runting syndrome'' (tüümuse atroofia jm).
Lamba tüümus on paariline elund, mille vasak ja parem pool asuvad mõlemal pool kaela – saab eristada [[tüümuse kihn]]u, [[tüümuse koor|koort]], [[tüümuse säsi|säsi]], [[tüümuse kortikomedullaarne tsoon|kortikomedulaarset tsooni]].<ref name="daVoj" />
[[Pilt:Enlarged sheep thymus in peste des petits ruminants.jpg|pisi|left|Suurenenud lamba harkelund]]
[[Lamba tüümus]]es on tuvastatud [[Hassalli kehad]]e lõhustamine makrofaagide poolt. Lamba embrüo tüümuses toimub suurenenud Hassalli kehade lõhustumine [[makrofaagid]]e poolt kas [[tiinus]]e lõppedes või kohe pärast [[lambatall]]e sündi; need asendatakse uute Hassalli kehadega. Arvatakse, et see on normaalne füsioloogiline protsess, mis peaks kestma kogu eluperioodi jooksul.<ref name="NHwIc" />
==Kasutusalad==
Eestis saadakse lambalt eelkõige [[vill]]a ja [[liha]]. [[Lambavill]] on maailmas enim tarvitatav loomne kiud, tavaliselt saadakse seda [[pügamine|pügamise]] teel 1–2 korda aastas.
Mujal tarvitatakse laialt ka kõrge [[kaltsium]]isisaldusega lamba[[piim]]a, millest muuhulgas valmistatakse [[juust]]u, [[jogurt]]it ja kääritatud jooke. Suurim lambapiimatootja oli 2008. aastal Hiina (1 096 000 tonni ehk 12,1 maailma toodangust); kokku toodeti tol aastal 9 069 676 tonni lambapiima. Tuntud lambajuustud on [[Bulgaaria]]s ja [[Kreeka]]s toodetav [[feta]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[Roqueforti juust|Roquefort]], [[Hispaania]] [[Manchego]] ning [[Itaalia]] [[Pecorino Romano]] ja [[Ricotta]].
Lamba [[nahk]]a, [[sarv]]i, [[karv]]u ja [[kont]]e kasutavad [[kergetööstus|kerge-]] ja [[keemiatööstus]]. Eestis kasutatakse lambanahku tihti vaipade ja mööblikatetena, lambanahkadest on tehtud ka näiteks [[torupill]]ide õhukotte.
Üks tähtsamaid lambakasvatuse kõrvalsaadusi on [[lanoliin]]. Seda veekindlat rasvast ainet valmistatakse lambavillast ning kasutatakse laialdaselt [[kosmeetika]]tööstuses.
===Lambaliha===
{{vaata|Lambaliha}}
Eestis tarvitatakse lambaliha toiduks suhteliselt vähe, samas on sel tähtis roll [[Kaukaasia köök|Kaukaasia]], [[Kesk-Aasia köök|Kesk-Aasia]] ja [[Araabia köök|Araabia köögis]].
21. sajandil süüakse kõige rohkem lambaliha [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] äärsetes riikides, [[Uus-Meremaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Kreeka]]s, [[Uruguay|Uruguays]], [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l. Neis maades süüakse 3–18 kilo liha inimese kohta aastas. Lambaliha on populaarne ka [[Prantsusmaa]]l, [[Aafrika]]s (eriti [[Maghrib]]is), [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]], [[Lähis-Ida]]s, [[India]]s ning mõnes [[Hiina]] piirkonnas. Sageli tuleneb see lambakasvatustraditsioonist. Samas tarvitab keskmine USA elanik lambaliha aastas vaid pool kilo või vähem; selle asemel süüakse aastas keskmiselt 22 kilo sea- ja 29 kilo veiseliha.
Eriti just neis riikides võidakse levinud või traditsioonilisi toite valmistada [[rupskid|rupskitest]]. Mitmel pool maailmas peetakse lamba munandeid delikatessiks. Üks tavatumaid toite on [[Šotimaa|Šoti]] rahvusroog ''[[haggis]]'': lamba siseelundid küpsetatakse koos [[kaerakruubid|kaerakruupide]] ja hakitud [[sibul]]atega lamba[[Magu|maos]]. [[Norra]] rahvustoitude hulka kuulub lambapeast valmistatud ''[[smalahove]]''. Traditsiooniliselt valmistatakse ka [[Kesk-Aasia]]s, [[Kaukaasia]]s ning [[Lähis-Ida]]s populaarset [[pilaff]]i ja [[šašlõkk]]i just lambalihast.
==Lambakasvatus==
Eesti kliimas karjatatakse lambaid suvel [[karjamaa]]l. Talvel söödetakse neile [[koresööt]]a ([[hein]]a ja [[põhk]]u), [[kuivsilo]], [[märgsilo]], juurvilja ja [[jõusööt]]a.
Tänapäeval kasvatatakse lambaid kõige enam Austraalias, Uus-Meremaal, Briti saartel ning mõnes Lõuna-Ameerika riigis.
[[Pilt:Sodankylä museum sheep.jpg|thumb|Lambad Soomes]]
==Lambatõud==
[[Kihnu maalammas]]<ref name="Kihnu_maalamba_selts">[http://www.kihnumaalammas.eu/Kihnu-Maalambast Kihnu Maalambast], KIHNU MAALAMBA TÄNAPÄEVANE KIRJELDUS, [[Kihnu Maalambakasvatajate Selts]]</ref> on kohalik põlis[[tõug]], viimane säilinud haru varem kogu Eestis levinud [[eesti maalammas|eesti maalambast]]. Tema säilitamisega tegeleb [[Kihnu Maalambakasvatajate Selts]]. Eestis on aretatud kahte eestimaist lambatõugu: [[eesti tumedapealine lambatõug|eesti tumedapealist lambatõugu]] ja [[eesti valgepealine lambatõug|eesti valgepealist lambatõugu]].
==Lammas kultuuris==
Lambad on juba vanades kultuurides levinud [[loomaohver|ohvriloomad]]. Sellistena on neid korduvalt kirjeldatud piiblis, kust pärineb ka mõiste [[patuoinas]] – keegi, kes ohverdatakse või keda karistatakse kellegi teise pattude eest. Samas seostuvad nad kunstis pastoraalse idülliga. Kreeka mütoloogiast on tuntud imetabaste omaduste lambanahk – [[kuldvillak]].
Lammaste järgi on nime saanud [[Jäära tähtkuju]]. Samuti on lammas kaheksas [[Hiina sodiaak|Hiina sodiaagi]] kaheteistkümnest tähtkujust; selle järgi sai nime [[Hiina kalender|Hiina kalendri]] lamba aasta.
Maailmas on populaarne Briti multifilm "[[Lammas Shawn|Lammas Shaun]]" ("Shaun the Sheep"). Eestis valmis [[1992]]. aastal lastefilm "[[Lammas all paremas nurga]]s" (režissöör [[Lembit Ulfsak]]). [[Leonie Swann]]i raamatut "[[Glennkill]]" on tituleeritud lambakriminulliks, selles kirjeldatakse karjase mõrva uurimist tema lammaste pilgu läbi.
== Vaata ka ==
*[[Lambakasvatus]]
*[[Suffolki lambatõug]]
*{{cite journal | last1 = Lassen| first1 = B. | last2 = Järvis | first2 = T. | last3 = Mägi | first3 = E. | year = 2013 | title = Gastrointestinal parasites of sheep on Estonian islands | doi = | url =http://agrt.emu.ee/pdf/2013_1_lassen1.pdf | journal = J of Agr Sci | volume = XXIV | issue = 1 | pages =7-14 | pmid = }}
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="EME">[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (L–Ü), 2009. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 351</ref>
<ref name="Jxuor">R. K. Jordan, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/eji.1830061007/abstract Development of sheep thymus in relation to in utero thymectomy experiments], 16. november 2005, DOI: 10.1002/eji.1830061007, European Journal of Immunology, 6. väljaanne, nr 10, lk 693–698, oktoober 1976, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="TZJQ5">Craig P. Cunningham, Wayne G. Kimpton, Anita Fernando ja Ross N. P. Cahill, [http://intimm.oxfordjournals.org/content/13/11/1351.full Neonatal thymectomy identifies two major pools of sessile and recirculating peripheral T cells which appear to be under separate homeostatic control], Int. Immunol. (2001) 13 (11): 1351–1359., doi: 10.1093/intimm/13.11.1351, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="daVoj">K. Yamaguchi, M. Miyasaka, [http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-1-4684-5535-9_87#page-1 Microvasculature of the Sheep Thymus], Histophysiology of the Immune System, Advances in Experimental Medicine and Biology, 237. väljaanne, 1988, lk 571–575, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="NHwIc">Kotani M, Fukumoto T, Brandon MR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7249046 Destruction of Hassall's corpuscles by macrophages in the sheep thymus. Lühikokkuvõte.], Cell Tissue Res. 1981;217(1):49–54., veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
}}
==Välislingid==
* [http://www.kihnumaalammas.eu/Kihnu-Maalambast "Kihnu Maalambast"] Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi kodulehel
{{Vikitsitaadid}}
[[Kategooria:Lammas| ]]
ozyn996vspvqxdmypjdllkzmlisvkr6
6180024
6180022
2022-08-19T06:45:49Z
Metzziga
148707
Artikkel halvas seisus, lisasin toimetamise ja keeletoimetamise märkused. Proovin ka üht-teist ise ära teha, aga tööd on palju, nt "Lamba anatoomia ja füsioloogia" alajaotus räägib vaid lamba tüümusest.
wikitext
text/x-wiki
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2022}}
{{Keeletoimeta|lisaja=Metzziga|aasta=2022|kuu=august}}
{{See artikkel| räägib lambast; lamba perekonna ning teiste selle liikide kohta vaata artiklit [[Lammas (perekond)]]; Sambias elava rahva kohta vaata artiklit [[lambad (rahvas)]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Lammas
| värvus = loomad
| pilt = Ovejas en Patagonia - Argentina.jpg
| pildi_seletus = Lambad [[Argentina]]s
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla''
| sugukond = [[Veislased]] ''Bovidae''
| alamsugukond = [[Kitslased]] ''Caprinae''
| perekond = '''[[Lammas (perekond)|Lammas]]''' ''Ovis''
| liik = '''aries'''
| binaarne = ''Ovis aries''
| binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]]
}}
'''Lammas''' ehk '''kodulammas''' (''Ovis aries'') on loomaliik [[veislased|veislaste]] sugukonna [[lammas (perekond)|lamba]] perekonnast, üks levinumaid [[koduloom]]i.
Nagu kõik [[mäletseja]]d, on ka lammas [[sõraline]]. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60–125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks [[nisa]], ta sünnitab korraga 1–3 talle ning [[tiinus]] kestab alla viie kuu. Lammaste värvus varieerub valgest kuni tumepruunini.<ref>{{Netiviide|url=https://www.vedantu.com/animal/sheep|pealkiri=What is a Sheep?|väljaanne=vedantu.com|vaadatud=16.05.2022}}</ref> Nende kõrvad võimaldavad väga head kuulmist.
Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii [[tasandik]]el kui ka [[mäed|mägedes]], [[Stepp|stepis]] ja [[poolkõrb]]etes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada puisniite, mis nendeta kalduvad võsastuma.
Tõenäoliselt põlvneb kodulammas Euroopa ja Aasia metsikutest [[muflon]]itest. Lammas oli üks esimesi kodustatud loomi, kellest on jälgi juba varases [[Mesopotaamia]] kultuuris: [[Sumeri keel|sumerikeelseis]] tekstides tähendas [[planeet]]ide ehk rändtähtede kohta kasutatav sõna algselt metslammast (vastandina kinnis[[täh]]tedele, kes püsisid paigal ja keda võrreldi kodulammastega).
== Toitumine ==
Lambad söövad enamasti lauda perioodil lehe rikkast heina või kuivsilo, aga enamasti heina. Lambad võivad süüa heina 1–2 kg päevas. Või 1–3kg kuivsilo päevas. Osa heinast võib asendada põhuga, mida võib süüa 0,5–1 kg päevas, see annab lammastele 15–20% päeva energiavajadusest. Lammastele võib sööta ka juurvilju või kartulit (toorest), aga kartul on kuivaine rikkam kui juurvili. Suvel söövad nad enamasti väljas karjamaarohtu, mida söövad täiskasvanud lambad päevas 6–12kg.<ref>{{Netiviide|autor=Ann Mari Anupõld|url=https://lammas.ee/?page_id=2769|pealkiri=Lammas|väljaanne=lammas.ee|vaadatud=16.05.2022|keel=Eesti keel}}</ref>
==Terminoloogia==
[[Pilt:Lammas.jpg|thumb|Lambatall]]
Kohitsemata suguküps [[isane]] lammas on eesti keeles [[jäär]] ehk [[päss]], [[Kastratsioon|kohitsetu]] [[oinas]]. [[Emane]] lammas (vanem kui 1 aasta<ref name="EME" />) on '''utt''' (utt : ute : utte) või lammas, noorloom on [[Tall (zooloogia)|tall]] (tall : talle : talle) või [[voon]]. Noort oinast nimetatakse oinikuks või oiniktalleks, noort utte utetalleks. Lammaste rühma nimetatakse lambakarjaks.
== Lamba anatoomia ja füsioloogia ==
=== Lamba tüümus ===
Lamba embrüol on tuvastatud tüümus embrüonaalses arengujärgus<ref name="Jxuor" />.
Lamba embrüo tüümus hakkab formeeruma tiinuse esimesel trimestril.
Meriino lammaste neonataalne tümektoomia takistab uurijate arvates perifeersete T-rakkude populatsioonide normaalset teket.<ref name="TZJQ5" />
Lamba tüümus kasvab ka pärast lambatalle sündi ja saavutab maksimumi ~2 kuu vanuses.
Pole selge, kas lammaste jaoks on tüümus elutähtis elund – ''in utero'' tümektoomia läbinud lambatalledel ei tuvastatud postnataalse arengu jooksul nn ''runting syndrome'' (tüümuse atroofia jm).
Lamba tüümus on paariline elund, mille vasak ja parem pool asuvad mõlemal pool kaela – saab eristada [[tüümuse kihn]]u, [[tüümuse koor|koort]], [[tüümuse säsi|säsi]], [[tüümuse kortikomedullaarne tsoon|kortikomedulaarset tsooni]].<ref name="daVoj" />
[[Pilt:Enlarged sheep thymus in peste des petits ruminants.jpg|pisi|left|Suurenenud lamba harkelund]]
[[Lamba tüümus]]es on tuvastatud [[Hassalli kehad]]e lõhustamine makrofaagide poolt. Lamba embrüo tüümuses toimub suurenenud Hassalli kehade lõhustumine [[makrofaagid]]e poolt kas [[tiinus]]e lõppedes või kohe pärast [[lambatall]]e sündi; need asendatakse uute Hassalli kehadega. Arvatakse, et see on normaalne füsioloogiline protsess, mis peaks kestma kogu eluperioodi jooksul.<ref name="NHwIc" />
==Kasutusalad==
Eestis saadakse lambalt eelkõige [[vill]]a ja [[liha]]. [[Lambavill]] on maailmas enim tarvitatav loomne kiud, tavaliselt saadakse seda [[pügamine|pügamise]] teel 1–2 korda aastas.
Mujal tarvitatakse laialt ka kõrge [[kaltsium]]isisaldusega lamba[[piim]]a, millest muuhulgas valmistatakse [[juust]]u, [[jogurt]]it ja kääritatud jooke. Suurim lambapiimatootja oli 2008. aastal Hiina (1 096 000 tonni ehk 12,1 maailma toodangust); kokku toodeti tol aastal 9 069 676 tonni lambapiima. Tuntud lambajuustud on [[Bulgaaria]]s ja [[Kreeka]]s toodetav [[feta]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[Roqueforti juust|Roquefort]], [[Hispaania]] [[Manchego]] ning [[Itaalia]] [[Pecorino Romano]] ja [[Ricotta]].
Lamba [[nahk]]a, [[sarv]]i, [[karv]]u ja [[kont]]e kasutavad [[kergetööstus|kerge-]] ja [[keemiatööstus]]. Eestis kasutatakse lambanahku tihti vaipade ja mööblikatetena, lambanahkadest on tehtud ka näiteks [[torupill]]ide õhukotte.
Üks tähtsamaid lambakasvatuse kõrvalsaadusi on [[lanoliin]]. Seda veekindlat rasvast ainet valmistatakse lambavillast ning kasutatakse laialdaselt [[kosmeetika]]tööstuses.
===Lambaliha===
{{vaata|Lambaliha}}
Eestis tarvitatakse lambaliha toiduks suhteliselt vähe, samas on sel tähtis roll [[Kaukaasia köök|Kaukaasia]], [[Kesk-Aasia köök|Kesk-Aasia]] ja [[Araabia köök|Araabia köögis]].
21. sajandil süüakse kõige rohkem lambaliha [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] äärsetes riikides, [[Uus-Meremaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Kreeka]]s, [[Uruguay|Uruguays]], [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l. Neis maades süüakse 3–18 kilo liha inimese kohta aastas. Lambaliha on populaarne ka [[Prantsusmaa]]l, [[Aafrika]]s (eriti [[Maghrib]]is), [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]], [[Lähis-Ida]]s, [[India]]s ning mõnes [[Hiina]] piirkonnas. Sageli tuleneb see lambakasvatustraditsioonist. Samas tarvitab keskmine USA elanik lambaliha aastas vaid pool kilo või vähem; selle asemel süüakse aastas keskmiselt 22 kilo sea- ja 29 kilo veiseliha.
Eriti just neis riikides võidakse levinud või traditsioonilisi toite valmistada [[rupskid|rupskitest]]. Mitmel pool maailmas peetakse lamba munandeid delikatessiks. Üks tavatumaid toite on [[Šotimaa|Šoti]] rahvusroog ''[[haggis]]'': lamba siseelundid küpsetatakse koos [[kaerakruubid|kaerakruupide]] ja hakitud [[sibul]]atega lamba[[Magu|maos]]. [[Norra]] rahvustoitude hulka kuulub lambapeast valmistatud ''[[smalahove]]''. Traditsiooniliselt valmistatakse ka [[Kesk-Aasia]]s, [[Kaukaasia]]s ning [[Lähis-Ida]]s populaarset [[pilaff]]i ja [[šašlõkk]]i just lambalihast.
==Lambakasvatus==
Eesti kliimas karjatatakse lambaid suvel [[karjamaa]]l. Talvel söödetakse neile [[koresööt]]a ([[hein]]a ja [[põhk]]u), [[kuivsilo]], [[märgsilo]], juurvilja ja [[jõusööt]]a.
Tänapäeval kasvatatakse lambaid kõige enam Austraalias, Uus-Meremaal, Briti saartel ning mõnes Lõuna-Ameerika riigis.
[[Pilt:Sodankylä museum sheep.jpg|thumb|Lambad Soomes]]
==Lambatõud==
[[Kihnu maalammas]]<ref name="Kihnu_maalamba_selts">[http://www.kihnumaalammas.eu/Kihnu-Maalambast Kihnu Maalambast], KIHNU MAALAMBA TÄNAPÄEVANE KIRJELDUS, [[Kihnu Maalambakasvatajate Selts]]</ref> on kohalik põlis[[tõug]], viimane säilinud haru varem kogu Eestis levinud [[eesti maalammas|eesti maalambast]]. Tema säilitamisega tegeleb [[Kihnu Maalambakasvatajate Selts]]. Eestis on aretatud kahte eestimaist lambatõugu: [[eesti tumedapealine lambatõug|eesti tumedapealist lambatõugu]] ja [[eesti valgepealine lambatõug|eesti valgepealist lambatõugu]].
==Lammas kultuuris==
Lambad on juba vanades kultuurides levinud [[loomaohver|ohvriloomad]]. Sellistena on neid korduvalt kirjeldatud piiblis, kust pärineb ka mõiste [[patuoinas]] – keegi, kes ohverdatakse või keda karistatakse kellegi teise pattude eest. Samas seostuvad nad kunstis pastoraalse idülliga. Kreeka mütoloogiast on tuntud imetabaste omaduste lambanahk – [[kuldvillak]].
Lammaste järgi on nime saanud [[Jäära tähtkuju]]. Samuti on lammas kaheksas [[Hiina sodiaak|Hiina sodiaagi]] kaheteistkümnest tähtkujust; selle järgi sai nime [[Hiina kalender|Hiina kalendri]] lamba aasta.
Maailmas on populaarne Briti multifilm "[[Lammas Shawn|Lammas Shaun]]" ("Shaun the Sheep"). Eestis valmis [[1992]]. aastal lastefilm "[[Lammas all paremas nurga]]s" (režissöör [[Lembit Ulfsak]]). [[Leonie Swann]]i raamatut "[[Glennkill]]" on tituleeritud lambakriminulliks, selles kirjeldatakse karjase mõrva uurimist tema lammaste pilgu läbi.
== Vaata ka ==
*[[Lambakasvatus]]
*[[Suffolki lambatõug]]
*{{cite journal | last1 = Lassen| first1 = B. | last2 = Järvis | first2 = T. | last3 = Mägi | first3 = E. | year = 2013 | title = Gastrointestinal parasites of sheep on Estonian islands | doi = | url =http://agrt.emu.ee/pdf/2013_1_lassen1.pdf | journal = J of Agr Sci | volume = XXIV | issue = 1 | pages =7-14 | pmid = }}
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="EME">[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (L–Ü), 2009. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 351</ref>
<ref name="Jxuor">R. K. Jordan, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/eji.1830061007/abstract Development of sheep thymus in relation to in utero thymectomy experiments], 16. november 2005, DOI: 10.1002/eji.1830061007, European Journal of Immunology, 6. väljaanne, nr 10, lk 693–698, oktoober 1976, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="TZJQ5">Craig P. Cunningham, Wayne G. Kimpton, Anita Fernando ja Ross N. P. Cahill, [http://intimm.oxfordjournals.org/content/13/11/1351.full Neonatal thymectomy identifies two major pools of sessile and recirculating peripheral T cells which appear to be under separate homeostatic control], Int. Immunol. (2001) 13 (11): 1351–1359., doi: 10.1093/intimm/13.11.1351, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="daVoj">K. Yamaguchi, M. Miyasaka, [http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-1-4684-5535-9_87#page-1 Microvasculature of the Sheep Thymus], Histophysiology of the Immune System, Advances in Experimental Medicine and Biology, 237. väljaanne, 1988, lk 571–575, veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="NHwIc">Kotani M, Fukumoto T, Brandon MR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7249046 Destruction of Hassall's corpuscles by macrophages in the sheep thymus. Lühikokkuvõte.], Cell Tissue Res. 1981;217(1):49–54., veebiversioon (vaadatud 31.12.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
}}
==Välislingid==
* [http://www.kihnumaalammas.eu/Kihnu-Maalambast "Kihnu Maalambast"] Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi kodulehel
{{Vikitsitaadid}}
[[Kategooria:Lammas| ]]
ixy713ho3fug1awphcb0h6qo60nfara
Raikküla Kool
0
244116
6180141
5831677
2022-08-19T11:52:05Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
{{Mitte segi ajada| endise [[Raikküla lasteaed-algkool]]iga}}
'''Raikküla Kool''' on [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Raikküla]]s asuv [[riigikool]] õpiraskustega lastele.
Õppetöö toimub [[erikool]]i lihtsustatud ja [[Toimetuleku riiklik õppekava|toimetuleku õppekava]] alusel. Õppetöö on üles ehitatud [[avastusõpe|avastusõppele]], arvestades lapse individuaalseid eripärasusi. Koolis on hästi välja arendatud [[tööõpetus]]e baas – poisid õpivad ehitus[[laudsepp|laudsepa]] oskusi, tütarlapsed [[õmblemine|õmblemist]], [[kudumine|kudumist]], [[masinkudumine|masinkudumist]] jne. Kõik lapsed omandavad toitlustamise algtõed.
Erivajadustega lapsi hakati õpetama 1958. aastal<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://docs.google.com/document/d/1eHv3HzFvKCzJjkF5Uapmqv-HbZ59WDJ7sT7eONUgZ2k/edit#heading=h.gjdgxs|pealkiri=Raikküla Kooli arengukava 2021|väljaanne=|aeg=15. märts 2017|vaadatud=11. juuli 2020}}</ref>. {{kas|Juba mitu aastat}} tegeleb kool laste füüsilise puude korrigeerimisega. Õppekavas on [[ravivõimlemine]], [[vesiteraapia]] ja [[massaaž]]. Tegeldakse ka laste kõne korrigeerimisega.
== Välislingid ==
*[https://www.raikkulakool.ee/ Raikküla Kooli koduleht]
{{koord | NS = 58.93426210774814 | EW = 24.75898409459061 | tüüp = maamärk }}
{{lisapildid}}
[[Kategooria:Eesti erikoolid]]
[[Kategooria:Rapla vald]]
khxz6ctu9xkyjvlvwkgtvfzol59af1u
Sten Andersson
0
244325
6179963
5583581
2022-08-18T19:43:29Z
CommonsDelinker
1930
Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Olof_Pame,_Tage_Erlander,_Sten_Andersson_and_Ingvar_Carlsson_1968.jpg|Olof_Pame,_Tage_Erlander,_Sten_Andersson_and_Ingvar_Carlsson_1968.jpg]] pildiga [[Pilt:Olof_Palme,_Tage_Er
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel|räägib Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei liikmest, teiste sama nimega inimeste kohta vaata [[Sten Andersson (täpsustus)]]}}
[[Pilt:Olof Palme, Tage Erlander, Sten Andersson and Ingvar Carlsson 1968.jpg|pisi|[[Olof Palme]], [[Tage Erlander]], Sten Andersson ja [[Ingvar Carlsson]] (1968)]]
'''Sten Sture Andersson''' ([[20. aprill]] [[1923]] [[Stockholm]] – [[16. september]] [[2006]] Stockholm) oli [[Rootsi]] poliitik, [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] liige.
Ta tegi tihedalt koostööd [[Olof Palme]]ga ja sai tuntuks kogu maailmas oma toetusega [[Palestiina]] iseseisvusele. 2010. aasta novembris sai ta surmajärgselt [[Maḩmūd ‘Abbās]]ilt Palestiina kõrgeima ordeni [[Star of Jerusalem]].
*1985–1991 välisminister
*1982–1985 sotsiaalminister
*1966–1994 [[Riksdag]]i liige
*1962–1993 Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei täitevkomitee liige
*1962–1982 Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei sekretär
1. jaanuarist kuni septembrini 1994 oli ta [[Põhjamaade Nõukogu]] president.
{{JÄRJESTA:Andersson, Sten}}
[[Kategooria:Rootsi välisministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]
[[Kategooria:Surnud 2006]]
4ho767u6lwcsl1ozpomnyy1hnazsbce
Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus
0
245657
6180049
6145231
2022-08-19T08:09:28Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
{{Raamatu info
| pealkiri = Apteeker Melchior<br />ja Oleviste mõistatus
| orig_tiitel =
| kaane_pilt =
| autor = [[Indrek Hargla]]
| kaane_kujun = [[Toomas Niklus]]
| toimetaja = [[Linda Uustalu]]
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| sari = Kriminaalromaan vanast Tallinnast
| žanr = [[kriminaalromaan]]<br />[[ajalooline romaan]]
| kirjastaja = [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]
| avaldatud = [[juuli]] [[2010]]
| tüüp = pehme köide
| lehekülgi = 310, [1] lk
| mõõtmed_kaal = 20 cm
| isbn = 9789985320532
| eelnev =
| järgnev = "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus|Rataskaevu viirastus]] (2010)"
}}
'''"Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"''' on [[Indrek Hargla]] [[2010]]. aastal ilmunud [[ajalooline romaan|ajalooline]] [[kriminaalromaan]], milles astub esmakordselt üles [[apteeker]] [[Melchior Wakenstede]]<ref name="Varrak">[https://web.archive.org/web/20100820081247/http://www.varrak.ee/product/7921/ Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus.] Kriminaalromaan vanast Tallinnast. Kirjastus Varrak</ref>.
Teose sündmustik toimub [[Tallinn]]as [[1409]]. aastal. Mõrvamüsteeriumi keskmes on [[Oleviste kirik]].
[[2011]]. aasta [[jaanuar]]is välja antud kordustrüki on kujundanud [[Mari Kaljuste]] ja [[Anne Pikkov]]<ref name="Varrak"/>.
Teose põhjal on loodud film "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]", mis esilinastus 2022. aasta aprillis.
== Tegelaskujud ==
* [[Melchior Wakenstede]], apteeker ([[Raeapteek]])
* Henning von Clingenstain, [[Saksa ordu]] endine [[käsknik]] [[Gotland]]il
* Wenzel Dorn, Tallinna rae [[kohtufoogt]]
* Wunbaldus, [[Dominiiklaste ordu]] pruulmeister
* Baltazar Eckell, Dominiiklaste ordu [[prior]]
* Burckhart Casendorpe, [[Püha Kanuti gild]]i [[oldermann]], kullassepp
* Clawes Freisinger, [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] [[oldermann]], kaupmees
* Ruprecht von Spanheim, [[komtuur]]
* Gallenreutter, [[Vestfaal]]i ehitusmeister
* Kilian Rechperger, laulik
== Romaani tõlked ==
* [[Soome keel]]es ("Apteekkari Melchior ja Olevisten kirkon arvoitus") ilmus teos [[Moreeni]] kirjastuselt [[2011]]. aastal [[Jouko Vanhanen]]i tõlkes<ref>[http://www.moreenikustannus.fi/Products.asp?document_id=683&cat_id=683 Apteekkari Melchior ja Olevisten kirkon arvoitus (Apteekkari Melchior -sarja, osa 1).] Kustannusosakeyhtiö Moreeni</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20120103043130/http://www.aamulehti.fi/Kirjat/1194702747753/artikkeli/indrek+hargla+apteekkari+melchior+ja+olevisten+kirkon+arvoitus.html Indrek Hargla: Apteekkari Melchior ja Olevisten kirkon arvoitus.] Aamulehti, 26. oktoober 2011.</ref>.
* Ungari keeles ("Melchior, a patikárius és a Szent Olaf-Templom rejtélye") ilmus teos Metropolis Media kirjastuselt 2013. aastal Nóra Ráczi tõlkes.<ref>{{Netiviide|url=https://www.libri.hu/konyv/indrek_hargla.melchior-a-patikarius-es-a-szent-olaf-templom-rejtelye.html|pealkiri=Melchior, a patikárius és a Szent Olaf-Templom rejtélye|väljaanne=Libri|vaadatud=12.06.2022}}</ref>
* Prantsuse keeles ("L'énigme de Saint-Olav: Melchior l'apothicaire - livre 1") ilmus teos Gaia kirjastuselt 2013. aastal ja Actes Sud kirjastuselt 2014. aastal, mõlemad [[Jean Pascal Ollivry]] tõlkes.<ref>{{Netiviide|url=https://www.amazon.com/L%C3%83%C2%A9nigme-de-Saint-Olav/dp/2847202889/ref=sr_1_11?crid=2BIMINN00PUSU&keywords=hargla&qid=1655040309&s=books&sprefix=harla%2Cstripbooks-intl-ship%2C266&sr=1-11|pealkiri=L'énigme de Saint-Olav: Melchior l'apothicaire - livre 1 (Gaïa Polar)|vaadatud=12.06.2022|väljaanne=Amazon}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.amazon.com/LENIGME-SAINT-OLAV-BABEL-NOIR-109/dp/2330030630/ref=sr_1_8?crid=2BIMINN00PUSU&keywords=hargla&qid=1655040309&s=books&sprefix=harla%2Cstripbooks-intl-ship%2C266&sr=1-8|pealkiri=L'ENIGME DE SAINT-OLAV BABEL NOIR 109: MELCHIOR L'APOTHICAIRE - LIVRE 1|vaadatud=12.06.2022|väljaanne=Amazon}}</ref>
* Saksa keeles ("Apotheker Melchior und das Rätsel der Olaikirche: Ein Hansekrimi aus dem alten Reval") ilmus teos kirjastuse CEP Europäische Verlagsanstalt kaudu 2014. aastal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.amazon.com/Apotheker-Melchior-das-R%C3%A4tsel-Olaikirche/dp/3863930568/ref=tmm_pap_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1655040309&sr=1-9|pealkiri=Apotheker Melchior und das Rätsel der Olaikirche: Ein Hansekrimi aus dem alten Reval|väljaanne=Amazon|vaadatud=12.06.2022}}</ref>
* Inglise keeles ("Apothecary Melchior and the Mystery of St Olaf's Church"; ISBN 978-0720618440) ilmus teos 2016. aastal.<ref>[https://www.amazon.com/Apothecary-Melchior-Mystery-Olafs-Church/dp/0720618444 Apothecary Melchior and the Mystery of St Olaf's Church] Amazon.com.</ref>
== Arvustused ==
* Kaarel Kressa. [http://www.epl.ee/artikkel/581994 Krimiautor Indrek Hargla kirjutab Tallinna keskajast.] Eesti Päevaleht, 18. august 2010
* [http://www.ekspress.ee/news/areen/raamatud/peeter-helme-soovitab-morvad-hansaaja-tallinnas.d?id=33196495 Peeter Helme soovitab: Mõrvad hansaaja Tallinnas.] Eesti Ekspressis, 19. september 2010
* Paavo Matsin. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/melchior-on-hetero/ Melchior on hetero!] Sirp, 22. oktoober 2010
* Jaan Martinson. [http://www.ohtuleht.ee/blogid/raamatublogi/2264 Lõpuks ometi! Suur Krimka Eesti autorilt!] Õhtuleht, 20. august 2010
* [http://www.nlib.ee/ll-49/ Liivametsa lugemised (49).] Eesti Rahvusraamatukogu.
=== Blogid ===
* [http://loterii.blogspot.com/2010/09/indrek-hargla-apteeker-melchior-ja.html Indrek Hargla – Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus (2010).] loterii, 3. september 2010
* [http://sehkendaja.wordpress.com/2010/09/17/51-indrek-hargla-apteeker-melchior-ja-oleviste-moistatus/ 51. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus".] Sehkendamine, 17. september 2010
* [http://iibis.wordpress.com/2010/09/17/apteeker-melchior-ja-mis-veel-on-haad-ajaviiteks/ Apteeker Melchior (ja mis veel on hääd ajaviiteks).] Iibisepesast, 17. september 2010
* [http://lastejutud.wordpress.com/2010/10/29/indrek-hargla-apteeker-melchior-ja-oleviste-moistatus/ Indrek Hargla. Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus.] Anonüümsed jutud, 29. oktoober 2010
* [http://bukahoolik.blogspot.com/2010/11/indrek-hargla-apteeker-melchior-ja.html Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus".] Bukahooliku märkmed, 5. november 2010
* [http://bibliofiil.wordpress.com/2010/11/30/vana-haa-tallinn/ Vana hää Tallinn.] Never judge a book by its movie, 30 november 2010
* [http://needread.wordpress.com/2010/12/21/ratsanik-vabandust-apteeker-melchior/ Ratsanik… vabandust, apteeker Melchior.] Need read (Autor Raul), 21. detsember 2010
* [http://nloeb.wordpress.com/2011/01/30/indrek-hargla-apteeker-melchior-ja-oleviste-moistatus/ indrek hargla "apteeker melchior ja oleviste mõistatus".] "mingi purjepaat hulbib seal" – french (autor nora), 30. jaanuar 2011
* [http://lugemisarhiiv.blogspot.com/2011/04/i-hargla-apteeker-melchior-ja-oleviste.html I. Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus".] Kiiksu lugemisarhiiv, 17. aprill 2011
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1097773 Indrek Hargla - "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus".] Uus raamat . Klassikaraadio, 17. september 2010
* Hannu Marttila. [http://blogit.hs.fi/kirjat/2011/01/05/viisi-kunkkua-ja-assa/ Kirjallisuuskriitikko löytää arvosteltavaa.] Helsingin Sanomat, 5. jaanuar 2011
{{Kriminaalromaan vanast Tallinnast}}
[[Kategooria:Eesti kriminaalkirjandusteosed]]
[[Kategooria:Eesti romaanid]]
[[Kategooria:2010. aasta Eestis]]
[[Kategooria:2010. aasta kirjandusteosed]]
6r5j9t1ghtq7m2jjfhqm5cl396vbq0p
2011. aasta Eesti presidendivalimised
0
249410
6179848
6004536
2022-08-18T14:25:11Z
Karljohan29
136246
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast valimised
| lipu_ääris = jah
| lipp = Flag of Estonia.svg
| toimumata = ei
| tüüp = presidendivalimised
| valimiste_kuupäev = 29. august 2011
| eelmised_valimised = 2006. aasta Eesti presidendivalimised
| eelimine_aasta = 2006
| järgmised_valimised = 2016. aasta Eesti presidendivalimised
| järgmine_aasta = 2016
| võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget
| vajalikud_hääled = 68
| pilt1 = Toomas Hendrik Ilves 2011-12-19.jpg
| värv1 = EEEEEE
| kandidaat1 = '''[[Toomas Hendrik Ilves]]'''
| partei1 = Parteitu{{efn|name=erakond|Kuulus enne presidendiks asumist [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonda]].}}
| 1tühi = I voor [[Riigikogu]]s
| 1andmed1 = '''73'''
| ametikoht = President
| enne_valimisi = [[Toomas Hendrik Ilves]]
| pärast_valimisi = [[Toomas Hendrik Ilves]]
| 2tühi = Üleseadjad
| 2andmed1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
| värv2 = EEEEEE
| pilt2 = Tarand, Indrek-9984.jpg
| kandidaat2 = [[Indrek Tarand]]
| partei2 = Parteitu
| 1andmed2 = 25
| 2andmed2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
}}'''2011. aasta Eesti presidendivalimised''' toimusid [[Riigikogu]]s [[2011]]. aasta [[29. august]]il.
Riigikogu erakorraline istungjärk, mille päevakorras oli [[Eesti Vabariigi president|Vabariigi Presidendi]] valimine, toimus 29. augustil kell 13.00. President valiti salajasel hääletusel, kus igal Riigikogu liikmel oli üks hääl. Presidendiks valituks saamiseks pidi kandidaat koguma Riigikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikulise toetuse ehk vähemalt 68 Riigikogu liikme hääle.
Presidendikandidaatideks seati üles ametis olev president [[Toomas Hendrik Ilves]], kelle kandidaadiks registreerimist toetasid [[Reformierakond]]a, [[Isamaa ja Res Publica Liit]]u ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] kuulunud 75 parlamendiliiget, ja tema vastaskandidaat [[Indrek Tarand]], kes sai oma kandidatuurile 26 [[Keskerakond|Keskerakonna]] liikme toetuse.
Riigikogus kell 13.00 alanud presidendivalimiste esimeses voorus osutus valituks Toomas Hendrik Ilves, kes kogus 73 häält, Indrek Tarand sai 25 häält ning 3 hääletussedelit osutusid kehtetuks, kahele neist oli märgitud toetus mõlemale kandidaadile ning üks sedel oli jäänud tühjaks.
== Kandidaadid ==
*[[Toomas Hendrik Ilves]]
*[[Indrek Tarand]]
==Märkused==
<references group="lower-alpha"/>
{{Eesti valimised}}
[[Kategooria:2011. aasta Eestis]]
[[Kategooria:2011. aasta valimised]]
[[Kategooria:Eesti presidendivalimised]]
r1ijbb5313k4ke0m2731co1ukwh5mmg
Carl Eduard
0
256102
6179938
5788451
2022-08-18T17:26:00Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}
[[Image:Bundesarchiv Bild 146-2007-0184, Karl-Eduard von Sachsen-Coburg und Gotha.jpg|thumb|Charles Edward, endine Saxi-Coburgi ja Gotha hertsog, 1933. aastal SA-[[Obergruppenführer]]i vormis]]
'''Charles Edward, [[Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog]]''' (Leopold Charles Edward George Albert; saksapäraselt ''Carl Eduard Georg Albert Luitpold'') ([[19. juuli]] [[1884]] – [[6. märts]] [[1954]] [[Coburg]] [[Baieri]]) oli [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]]st Saksamaa Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogiriigi hertsog ning Saksamaa sõjaväelane [[Esimene maailmasõda|Esimeses]] ja [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] ning Saksa [[natsionaalsotsialism]]i pooldaja.
Charles Edward oli 4. ja viimane Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog 30. juulist 1900 kuni 14. novembrini 1918 ja [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]] pea aastatel 1900–1954.
Charles Edward oli vastuolulise elukäiguga Suurbritannia kuningliku suguvõsa liige (Suurbritannia Ühendkuningriigi prints ja [[Albany hertsog]]), kes 1900. aastal asus valitsema pärijana Saksamaal asuvaid hertsogiriike ning andis ustavusvande Saksamaa keisrile, mistõttu jäädes truuks antud vandele oli sunnitud asuma 1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjaväteenistusse. Pärast 1918. aasta revolutsiooni Saksamaal toimunud haldusreformide käigus Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkondade likvideerimist asus Charles Edward toetama Saksamaal tekkinud natsionaalsotsialistlikku liikumist ja liikumises aktiivse osavõtu eest mõisteti ta sõjajärgsel kohtuprotsessil süüdi kui oluline natsiliikumise tegelane ja konfiskeeriti kõik ta varad.
==Noorpõlv==
Charles Edward sündis [[Claremont House|Claremont]]is [[Esher]]i lähedal [[Surrey]]s. Tema isa oli Albany hertsog [[Prints Leopold, Albany hertsog|prints Leopold]], kes oli kuninganna Victoria ja [[prints Albert]]i neljas poeg. Charles Edwardi ema oli [[printsess Helena, Albany hertsoginna]] (ka Waldecki ja Pyrmonti printsess Helena).
Kuna tema isa suri enne tema sündi, päris ta kohe ka isa tiitli ''Tema Kuninglik Kõrgus Albany hertsog''.
Tema [[ristivanemad|ristivanemateks]] olid isapoolne vanaema kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]], [[Walesi prints]], hilisem kuningas [[Edward VII]], [[Schleswig-Holsteini prints|Schleswig-Holsteini printsess]] [[Helena (Suurbritannia printsess)|Helena]] ja [[Argyli hertsog]]inna [[Louise Campbell|printsess Louise]], [[Hannoveri printsess Frederica|Frederica, Hannoveri printsess]]; emapoolsed sugulased onu [[Bentheimi ja Steinfurti prints Alexis|Alexis, Bentheimi ja Steinfurti prints]], ja vanaisa [[Waldecki ja Pyrmonti prints George Victor|George Victor, Waldecki ja Pyrmonti prints]]<ref name="Yvonne">[http://users.uniserve.com/~canyon/christenings.htm#Christenings Yvonne's Royalty Home Page — Royal Christenings]</ref>.
Saksamaa keiser [[Wilhelm II]] oli Charles Edwardile vanaisapoolne lapselaps (''[[:en:cousin|first cousine]]'').
==Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog==
1900. aastal asus 16-aastane Charles Edward, Albany hertsog, onult ([[Alfred, Saxi-Coburgi ja Gotha hertsog|Alfred, Saxi-Coburgi ja Gotha hertsog]]) päritud Saxi-Coburgi ja Gotha kaksikhertsogiriigi valitsejaks. Kuna valitsejatrooni pärimisjärjekorras olev [[Edinburghi hertsog]]i ainus poeg [[Albert, Edinburghi prints|prints Alfred]], suri 1899. aastal ja [[Prints Arthur, Connaughti hertsog|Connaughti hertsog, prints Arthur]], kuninganna kolmas poeg, teavitas avalikult loobumisest õigustest hertsogkonnale. Arthuri poeg [[Arthur, Connaughti prints|Connaughti prints Arthur]] (kes samuti teavitas loobumisest õigustest hertsogkonna troonile), kes õppis koos prints Charles Edwardiga [[Eton College|Eton College'i]]s, ähvardas füüsilise vägivallga, kui Charles Edward ei nõustu [[Saksamaa]]l asuvat hertsogkonna valitsejakohta vastu võtma. Samuti mõjutas Charles Edwardit tema ema täitma oma kohust.
Järgmised 5 aastat valitses Charles Edward alaealisena hertsogiriike, hertsog Alfredi kolmanda tütre [[Alexandra, Saxi-Coburgi ja Gotha printsess|Alexandra]] abikaasa [[Ernst II, Hohenlohe-Langenburgi prints|Hohenlohe-Langenburgi printsi Ernst II]] [[regent|regendi]]valitsemise all. Charles Edward sai täiealiseks 19. juulil 1905 ning asus täieõiguslikult valitsema Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogiriike.
==Abielu ja järglased==
Keiser Wilhelm II valis Charles Edwardile abikaasa – oma õetütre [[Victoria Adelaide, Schleswig-Holsteini printsess|Schleswig-Holsteini printsessi Victoria Adelaide]] (31. detsember 1885 – 3. oktoober 1970), [[Friedrich Ferdinand, Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi hertsog|Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi hertsogi Friedrich Ferdinandi]] tütre ning nende pulm toimus 11. oktoobril 1905 [[Glücksburgi loss]]is [[Holstein]]is. Hertsogil ja hertsoginnal oli 5 last.
Charles Edwardi tütar Saxi-Coburgi ja Gotha printsess [[Sibylla]] oli [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XVI Gustav]]i ema.
==Esimene maailmasõda==
Esimese maailmasõja algusega, kus vaenupoolte erinevatel rinnetel võitlesid Charles Edwardi sünnimaa ja Saksamaa keisririigi üks hertsogiriik, mille valitsejana Charles Edward pidi valima, kas murda antud ustavusvannet Saksa keisrile või jääda ilma oma hertsogiriikidest. Charles Edward määrati vastavalt tema tiitlitele Saksamaa armees kindraliks, ehkki ei olnud kõrgemate sõjaväelaste hulgas. 1915. aastal võttis Suurbritannia kuningas [[George V]] vastu otsuse arvata Charles Edward välja [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi]] kõrgemate aadlike nimekirjast ([[:en:The Most Noble Order of the Garter|The Most Noble Order of the Garter]]) 1917. aastal selleks, et avalikult demonstreerida Suurbritannia valitsejadünastia eristumist Saksamaalt pärit [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]]st, kuningas George V muutis valitsejadünastia nime ning sellest ajast kannab Suurbritannia valitsejadünastia senise Saksi-Coburgi ja Gotha asemel nime [[Windsori dünastia|Windsorid]]. Järgnenud troonipärimisseaduse muudatustega kaotas ka Charles Edward kui Suurbritannia vastu sõdinud isik, samuti tema järglased, kõik Suurbritannia tiitlid.
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Saksi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia]]
[[Kategooria:Corps Borussia Bonni liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1954]]
s1ivpvgpfewc3gjvl372uf6bwsy8eby
Tartu Ülikooli usuteaduskond
0
258885
6179877
6179776
2022-08-18T15:22:12Z
Ursus scribens
115317
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast ülikool
| nimi = Tartu Ülikooli usuteaduskond
| pilt =
| pildi_seletus =
| ladina_nimi =
| deviis =
| asutatud = 1632
| tüüp = avalik-õigusliku ülikooli [[instituut]]
| eelarve =
| rektor = teaduskonna juhataja Roland Karo
| akadeemilisi_töötajaid =
| tugitöötajaid =
| üliõpilasi =
| kõrghariduse esimesel astmel (bakalaureuseõpe, rakenduskõrghariduseõpe) =
| magistriõppes =
| doktoriõppes =
| asukoht = [[Tartu]]
| endised_nimed =
| ühendused =
| laiuskoordinaat = 58.38111111
| pikkuskoordinaat = 26.72027778
}}
'''Tartu Ülikooli usuteaduskond''' on [[Tartu Ülikool]]i [[instituut]], kus saab õppida [[teoloogia]]t ja religiooniuuringuid nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
Teaduskond valmistab magistriõppes religioonipedagoogika erialal ette ka [[usuteaduse õpetaja]]id. Usuteaduskond annab teoreetilise ettevalmistuse praktiliseks tööks [[vaimulik]]una, kuid ametisse astumiseks tuleb läbida konfessionaalne õpe mujal ([[Luterlus|luterliku]] kiriku puhul [[pastoraalseminar]]is).<ref name="Altnurme">Riho Altnurme [https://web.archive.org/web/20111031142112/http://www.us.ut.ee/et/29747 "Tartu Ülikooli usuteaduskond 2010"] Tartu Ülikooli usuteaduskonna kodulehel (vaadatud 4. oktoobril 2011).</ref> Usuteaduskond kuulub 1. jaanuarist 2016 Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda.
Usuteaduskonnas on [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ja [[semitistika]], [[Uus Testament|Uue Testamendi]], [[kirikulugu|kirikuloo]], [[süstemaatiline usuteadus|süstemaatilise]], [[praktiline usuteadus|praktilise]] ja [[võrdlev usuteadus|võrdleva usuteaduse]] õppetoolid ning [[Lähis-Ida]] vanade keelte ja kultuuride õppetool.<ref name="Altnurme" />
Juunis 2010 oli teaduskonnas 12 õppejõudu, 5 teadurit ja 3 bürootöötajat. 31. detsembril 2009 oli üliõpilasi kokku 302, neist 139 bakalaureuseõppes (avatud ülikoolis 30), 122 magistriõppes (avatud ülikoolis 56) ning 41 doktoriõppes. 1991–2009 andis usuteaduskond 317 bakalaureuse-, 66 magistri- ja 23 doktorikraadi. Riigitellimus uutele üliõpilastele on aastati tugevalt kõikunud: 1991. aastal oli usuteaduskonnas 30 riigieelarvelist kohta, 2009. aastal aga bakalaureuseõppes 64 üliõpilast, 3+2 magistriõppes 29 ning doktoriõppes 6 kohta.<ref name="Altnurme" />
Oma tugevateks külgedeks nimetab usuteaduskond kodulehel semitistikat, muistsete tsivilisatsioonide, religiooni ja teaduse vahekorra, kristluse ajaloo ning religioonipedagoogika ja -psühholoogia uurimist. Samuti tegeldakse seal piiblitõlkega, Eesti teoloogia- ja kirikuloo ning Eesti tänapäevase religioosse olukorra uurimisega. Teaduskonnas loodud religiooniuuringute uurimisgrupp osaleb Tartu Ülikooli kultuuriteooria tippkeskuses, mis on ainus humanitaar- ja sotsiaalteaduste tippkeskus Eestis. 2001–2004 täideti teaduskonnas Euroopa Liidu 5. raamprogrammi projekti "Churches and European Integration" koos Helsingi, Lundi, Münsteri ja Glasgow' ülikoolide teadlastega. 1994. aastast on usuteaduskonnas olnud 21 Eesti Teadusfondi granti.<ref name="Altnurme" />
Teaduskonna juhataja on alates 2021. aastast Roland Karo<ref>{{Netiviide|url=https://usuteaduskond.ut.ee/et/sisu/usuteadukonna-noukogu-valis-moodunud-kuul-instituudi-uueks-juhatajaks-roland-karo|pealkiri=Usuteaduskonna nõukogu valis instituudi uueks juhatajaks Roland Karo|aeg=12.11.2021|vaadatud=10.03.2022}}</ref>.
==Ajalugu==
=== 1632–1710 ===
Usuteaduskond avati Tartu Ülikoolis esmakordselt 1632. aastal, mil sellest sai ülikooli traditsiooniline juhtiv fakulteet. [[Uppsala ülikool]]i eeskujul oli ette nähtud neli professorikohta (kaks korralist, I-II, ja kaks erakorralist, III-IV), millest viimane oli täitmata (nagu Uppsalaski). Usuteaduskonna erakorralised professorid õpetasid heebrea, kreeka ja ida keeli ka filosoofiateaduskonnas.<ref name="teoloogiateadus">Tarmo Kulmar, Urmas Petti, Alar Laats [https://web.archive.org/web/20121031060544/http://www.us.ut.ee/et/27673 "Eesti teoloogiateaduse ajaloost: Teoloogia ja selle õpetamine kuni 18. sajandi lõpuni"] Tartu Ülikooli usuteaduskonna kodulehel (vaadatud 4. oktoobril 2011).</ref>
Õppetöö vormideks olid loengud ja disputatsioonid, teaduskraadidest väljastati kandidaadi-, litsentsiaadi- ja doktorikraadi. Usuteaduse kandidaadiks saadi eksami ja disputatsiooni järel, litsentsiaadikraad anti aga pärast eksamit ''totum theologici studii cursum''. Litsentsiaadieksami läbisid Tartu Ülikooli teoloogiaõppejõududest [[Georg Mancelius]] 1632., [[Petrus Goetschenius]] 1633. ja [[Petrus Schomerus]] 1639. aastal. Doktorikraadi tingimuseks oli dissertatsiooni kaitsmine, 1675. aastast kinnitas kraadi [[Rootsi kuningas]]. Tartu teoloogidest said sellega hakkama [[Johann Gezelius]] 1661. ja Schomerus 1648. aastal, Pärnu õppejõududest [[Olaus Moberg]] 1699. aastal.<ref name="teoloogiateadus" />
[[Academia Gustaviana]]s (1632–1656) ja [[Academia Gustavo-Carolina]]s (1690–1710) töötas usuteaduskonnas kokku 18 õppejõudu:
* [[Andreas Virginius]] (tööaastad 1632–1656 ehk kogu Academia Gustaviana aja), I usuteaduse professor ja piiblikommentaator, kelle juhendusel kirjutati palju disputatsioone eriti [[psalmid]]e, [[Matteuse evangeelium|Matteuse]] ja [[Johannese evangeelium]]ide [[eksegees]]i alalt;
* [[Georg Mancelius]], 1632–1637 II usuteaduse professor;
* [[Petrus Schomerus]], 1639–1640 II usuteaduse professor;
* [[Salomo Matthiae]], 1642–1650 II usuteaduse professor;
* [[Gabriel Elvering]], 1652–56 II usuteaduse professor;
* [[Johann Weideling]], 1632–1633 III usuteaduse erakorraline professor;
* [[Petrus Goetschenius]], 1633/34–1636 III usuteaduse erakorraline professor;
* [[Johann Gezelius]], 1643–1649 III usuteaduse erakorraline professor;
* [[Georg Preussius]], 1654–1656 III usuteaduse erakorraline professor;
* [[Adrian Virginius]], 1638–1647 adjunkt;
* [[Petrus Svenonis Lidenius]], 1652–1656 adjunkt
* [[Olaus Moberg]], 1690–1695 ja 1698–1705 I usuteaduse professor ning 1690 kohusetäitjana III usuteaduse erakorraline professor;
* [[Crispin Jernfeld]], 1695 I usuteaduse professor, 1695–1698 II usuteaduse professor ning 1690–1695 II usuteaduse professor;
* [[Johannes Folcher]], 1707–1710 I usuteaduse professor, 1703–1707 II usuteaduse professor ning 1701–1703 III usuteaduse erakorraline professor;
* [[Lars Molin]], 1698–1703 II usuteaduse professor ning 1695–1698 III usuteaduse erakorraline professor;
* [[Ingemund Bröms]], 1707–1709 II usuteaduse professor ning 1705–1707 III usuteaduse erakorraline professor;
* [[Gabriel Skragge]], 1698–1701 III usuteaduse erakorraline professor;
* [[Nicolaus Wiraeus]], 1707–1710 III usuteaduse erakorraline professor.<ref name="teoloogiateadus" />
=== 1802–1940 ===
Luterlik usuteaduskond oli ka 1802. aastal (taas)avatud keiserlikus Tartu Ülikoolis, koolitades luteri pastoreid terve Vene keisririigi tarbeks. 1918. aastani oli usuteaduskond (peamiselt) saksakeelne, 1918. aastast eestikeelne. 19. sajandi esimesel kahel kümnendil kandis Tartu usuteaduskond eelkõige [[ratsionalism (teoloogia)|ratsionalistlikku]] vaimu, mille järgi olid religioonis peamised moraalsed väärtused. 1820. aastate algul toimus fakulteedis [[pietism|pietistlik]] reform ning 1823. aastal vabastati ametist või saadeti emerituuri kõik senised professorid. Reformi järel lõi usuteaduskond sidemed ka luterliku maakirikuga.
Tartus 1835–1842 õpetanud [[Carl Christian Ulmann]] sai ainsa [[teoloog]]ina ülikooli [[rektor]]iks. 1838. aastal hakkas ilmuma Tartus usuteaduslise ajakirjana "Mittheilungen und Nachrichten für die evangelische Geistlichkeit Russlands", mille väljaandjaks oli Tartu usuteaduskonna tolleaegne tegeliku usuteaduse professor dr. Carl Christian Ulmann Tartu usuteaduskonna liikmete ja mitmete Venemaa evangeeliumiusuliste vaimulikkude kaastegevusel. Ajakirja andis Ulmann välja kuni 1850. a. rp. 1853. aastani, veel mitu aastat pärast seda, kui ta 1842. aastal professoriametist lahkuma pidi ja Tartust Riiga elama asus. 1830.–1840. aastail toetas usuteaduskond [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|Eesti-]] ja [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|Liivimaa maakirikuid]] kriisis, mille tekitasid [[vennastekogudus]]te ja [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu kirik]]u konkurents.<ref name="teoloogiateadus" /> 1859. aastal asutasid Tartu ülikooli usuteaduskonna professorid ja dotsendid, uue usuteaduslise ajakirja "Dorpater Zeitschrift für Theologie und Kirche". 1857. aastal tegi prof. [[Alexander Konstantin von Oettingen]] ettepaneku usuteaduskonnale, kes 26. VIII. 1857 sellega ühines ja ajakirja jaoks programmi välja töötas. 5. IV. 1858 sai nõukogu teate, et ministri ettepanekul 29. III 1858 on keiser usuteaduslise ajakirja väljaandmise ülikooli vastutusel lubanud ja ta vabastanud vaimulikust ja ilmalikust [[tsensuur]]ist. 13 aastat oli ajakirja peatoimetajaks süstemaatilise usuteaduse professor Alexander Konstantin von Oettingen. Kirjatöid avaldasid kirikuloolane ja professor [[Johann Heinrich Kurtz]], tegeliku usuteaduse professor [[Arnold Friedrich Christiani]], kirikuloolased [[Gustav Moritz Constantin von Engelhardt]] ja [[Johann Matthias Lütkens]], asetäitja õppejõud [[August Carlblom]], Vana Testamendi teaduse professorid [[Johann Christoph Wilhelm Volck]] ja [[Heinrich Ferdinand Mühlau]] jt<ref>[[Olaf Sild]], Omamaalise usuteaduslise ajakirja ülesanne ja siht. Tartu Ülikooli usuteaduskonna väljaanne, [[Usuteaduslik Ajakiri]] 1926, I. aastakäik, lk 4.</ref>.
Usuteaduskonna praeguste õppejõudude [[Tarmo Kulmar]]i, [[Urmas Petti]] ja [[Alar Laats]]i hinnangul oli teadustöö kõrgpunkt fakulteedis kahe kohalikku päritolu õpetlase, dogmaatiku [[Alexander Konstantin von Oettingen]]i ja kirikuloolase [[Gustav Moritz Constantin von Engelhardt]]i ajal.<ref name="teoloogiateadus" />
1890. aastail alanud [[Venestamine|venestamine]] ei lubanud kutsuda õppejõude Saksamaalt, samuti hakati õppejõude ametisse nimetama teaduskonna arvamust kuulamata (nii juhtus näiteks süstemaatik [[Johann Hermann Kersten]]i ja kirikuloolase [[Jan Kvačala]] puhul). Kui varem oli teaduskond tegutsenud saksakeelsena ka muidu venekeelses ülikoolis, siis 1916. aastal anti korraldus minna üle vene keelele. Protesti märgiks astusid professorid ametist tagasi ning teaduskond lõpetas tegevuse, õppetöö taastus alles [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal 1918. aasta sügisel.<ref name="teoloogiateadus" />
1919. aastal avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Usuteaduskonnas jätkasid siiski tööd mitu sakslasest professorit ([[Alexander von Bulmerincq]], [[Konrad Grass]], [[Otto Emil Seesemann]] ja [[Adalbert von Stromberg]]), mistõttu õppetöö jäi veel pikaks ajaks suuresti saksakeelseks. 1940. aastal sulges usuteaduskonna Nõukogude võim.<ref name="teoloogiateadus" />
=== Pärast 1991. aastat ===
1991. aastal avati usuteaduskond uuesti, kuid enam mitte pelgalt luterliku, vaid [[Protestantlus|protestantlikuna]]. Teaduskonna struktuur on jäänud põhiliselt samaks, vaid 1940. aastal suletud õigeusu õppetooli pole korduvatele aruteludele tänini taastatud.<ref name="teoloogiateadus" /> Küll luges 2005–2009 [[Kreeka]] haridusministeeriumi rahastusel külalisprofessorina õigeusu teoloogia aineid [[Grigorios Papathomas]] Pariisist.<ref name="Altnurme" /> 2001. aastal asutati luterliku usuteaduse õppetool.<ref name="teoloogiateadus" />
==Akadeemiline tegevus==
Tartu Ülikooli usuteaduskonna toel on tegutsenud usuteaduslikud seltsid: [[Theologische Studentenverein zu Dorpat]] 1867–1939, [[Akadeemiline Usuteadlaste Selts]] 1921–1940 ja 1999. aastast [[Akadeemiline Teoloogia Selts]].<ref name="teoloogiateadus" />
Usuteaduskonnaga on seotud ka [[2002]]. aastal asutatud [[teaduse ja religiooni kolleegium]].
Usuteaduslikud kirjutised ilmusid 1918–1940 peamiselt [[Tartu Ülikooli Toimetised|Tartu Ülikooli Toimetiste]] B-sarjas ning [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteaduslikus Ajakirjas]] (1926–1940), mis jätkab taas ilmumist 2000. aastast.<ref name="teoloogiateadus" />
==Vaata ka==
*[[Ristiusu Arheoloogia Muuseum]]
==Viited==
{{viited}}
== Kirjandus ==
* T. Frey (Hg.). Die Theologische Fakultät der Kaiserlichen Universität Dorpat-Jurjew 1802–1903. Historisch-biographisches Album mit Beiträgen früherer und jetziger Glieder der Fakultät. Reval, 1905.
* Tartu Usuteaduskond Rootsi ajal. – Usuteadusline Ajakiri, lisavihk nr. 3 Tartu Ülikooli 300 a. juubeli puhul.
* H. Seesemann. Die Theologische Fakultät der Universität Dorpat 1802–1918.
* A. Võõbus. The Department of Theology at the University of Tartu. Its Life and Work, Martyrdom and Annihilation. – Papers of the Estonian Theological Society in Exile, 14. Stockholm, 1963.
* L. Raid. Tartu Ülikooli usuteaduskond 1632–1940. Trt., 1995.
* T. Kulmar. Tartu Ülikooli usuteaduskond. – Eesti Kirik. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku häälekandja eksiilis. 49. aastakäik, 1999, nr. 2.
== Välislingid ==
* [http://www.us.ut.ee Tartu Ülikooli usuteaduskonna koduleht]
* Tarmo Kulmar, Urmas Petti, Alar Laats [http://www.us.ut.ee/et/27673 "Eesti teoloogiateaduse ajaloost: Teoloogia ja selle õpetamine kuni 18. sajandi lõpuni"] Tartu Ülikooli usuteaduskonna kodulehel
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskond| ]]
[[Kategooria:Religiooniharidus]]
[[Kategooria:Religiooniteadus]]
[[Kategooria:Kristlus Eestis]]
akm031dc0jk4qpl9ge3jeqzjz2tci5m
Biograafiad (Va)
0
259227
6180064
6162459
2022-08-19T08:38:56Z
Velirand
67997
/* Vag */
wikitext
text/x-wiki
{{Mall:BiograafiadIndeks}}
'''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va".
==Vaa==
*[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965)
*[[Heldur Vaabel]] (1928–2012)
*[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936)
*[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–)
*[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971)
*[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–)
*[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013)
*[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978)
*[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–)
*[[Knut Vaage]] (1961–)
*[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–)
*[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966)
*[[Vaajakorpi]] (1934–)
*[[Valentin Vaala]] (1909–1976)
*[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003)
*[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–)
*[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–)
*[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980)
*[[Roi Vaara]] (1953–)
*[[Tero Vaara]] (1965–)
*[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979)
*[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007)
*[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010)
*[[Risto Vaarandi]] (1972–)
*[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane (teadusdoktor), koolitegelane ja jurist (1896–1980)
*[[Jukka Vaari]] (1965–)
*[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja
*[[Daniel Vaarik]], eesti meediaekspert ja suhtekorraldaja (1973–)
*[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja
*[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–)
*[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–?)
*[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992)
*[[Els Vaarman]] (1908–1966)
*[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–)
*[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–)
*[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–)
*[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–)
*[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–)
*[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–)
*[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–)
*[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006)
*[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–)
*[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942)
*[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009)
*[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–)
==Vab==
*[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–)
*[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001)
*[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–)
*[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja teatrinäitleja (1909–1989)
*[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–)
*[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964)
*[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–)
*[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–)
*[[Ado Vabbe]], eesti kunstnik, graafik (1892–1961)
*[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–)
==Vac==
*[[Elena Văcărescu]] (1864–1967)
*[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–)
*[[Livio Vacchini]] (1933–)
*[[Étienne Vacherot]] (1809–1897)
*[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–)
*[[Marc Vachon]] (1963–)
*[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938)
*[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983)
*[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–)
*[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand)
*[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007)
*[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–)
*[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–)
==Vad==
*[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978)
*[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021)
*[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963)
*[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005)
*[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005)
*[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–)
*[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–)
*[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–)
*[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951)
*[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005)
*[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000)
*[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967)
==Vag==
*[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–)
*[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980)
*[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960)
*[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944)
*[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–)
*[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006)
*[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999)
*[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–)
*[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712)
*[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–)
*[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–)
*[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–)
*[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–)
*[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010)
*[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–)
==Vah==
*[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976)
*[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962)
*[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–)
*[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966)
*[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982)
*[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980)
*[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942)
*[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976)
*[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–)
*[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007)
*[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–)
*[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–)
*[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–)
*[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–)
*[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–)
*[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–)
*[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–)
*[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992)
*[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978)
*[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949)
*[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974)
*[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974—)
*[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984—)
*[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–)
*[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–)
*[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992)
*[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–)
*[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–)
*[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–)
*[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981)
*[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–)
*[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–)
*[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–)
*[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–)
*[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–)
*[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944)
*[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–)
*[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–)
*[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013)
*[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943)
*[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011)
*[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998)
*[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–)
*[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962)
*[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–)
*[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008)
*[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–)
*[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–)
*[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984)
*[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000)
*[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016)
*[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–)
*[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011)
*[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993)
*[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–)
*[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958)
*[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004)
*[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–)
*[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–)
*[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–)
*[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986)
*[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983)
*[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–)
*[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–)
*[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–)
*[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–)
*[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018)
*[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?)
*[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–)
*[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–)
*[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947)
*[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–)
*[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (suri 1965)
*[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–)
*[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965)
*[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–)
*[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–)
*[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–)
*[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990)
*[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–)
*[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021)
*[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007)
*[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–)
*[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941)
*[[Marek Vahula]], eesti bioloog ning looduskaitse- ja turismitegelane (1971–)
*[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–)
*[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994)
==Vai==
*[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001)
*[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–)
*[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950)
*[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–)
*[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–)
*[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–)
*[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007)
*[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–)
*[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944)
*[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004)
*[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–)
*[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–)
*[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–)
*[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–)
*[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988)
*[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–)
*[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988)
*[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–)
*[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–)
*[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935)
*[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–)
*[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–)
*[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–)
*[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–)
*[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–)
*[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–)
*[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–)
*[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999)
*[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–)
*[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009)
*[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja
*[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017)
*[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–)
*[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–)
*[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–)
*[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–)
*[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–)
*[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–)
*[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009)
*[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021)
*[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970)
*[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924)
*[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942)
*[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–)
*[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–)
*[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009)
*[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–)
*[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–)
*[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–)
*[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990)
*[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–)
*[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973)
*[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–)
*[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–)
*[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997)
*[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–)
*[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–)
*[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022)
*[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–)
*[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–)
*[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–)
*[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–)
*[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022)
*[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–)
*[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–)
*[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–)
*[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944)
*[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021)
*[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–)
*[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–)
*[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–)
*[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993)
*[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942)
*[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011)
*[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–)
*[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–)
*[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–)
*[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–)
*[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–)
*[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021)
*[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–)
*[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957)
==Vak==
*[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924)
*[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967)
*[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938)
*[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–)
*[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–)
*[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993)
*[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–)
*[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943)
*[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952)
*[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–)
==Val==
*[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944)
*[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938)
*[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–)
*[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–)
*[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–)
*[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–)
*[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–)
*[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–)
*[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–)
*[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968)
*[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–)
*[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014)
*[[Valdemar II]]
*[[Valdemar IV]]
*[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302)
*[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891)
*[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–)
*[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–)
*[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–)
*[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–)
*[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017)
*[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–)
*[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–)
*[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937)
*[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015)
*[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–)
*[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–)
*[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–)
*[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–)
*[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–)
*[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–)
*[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970)
*[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942)
*[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944)
*[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–)
*[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–)
*[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–)
*[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004)
*[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–)
*[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005)
*[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998)
*[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–)
*[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–)
*[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011)
*[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–)
*[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–)
*[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–)
*[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–)
*[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–)
*[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–)
*[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378)
*[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317)
*[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011)
*[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–)
*[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982)
*[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021)
*[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375)
*[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392)
*[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455)
*[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926)
*[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827)
*[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975)
*[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315)
*[[Valerianus]]
*[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–)
*[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945)
*[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015)
*[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013)
*[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–)
*[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967)
*[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985)
*[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–)
*[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002)
*[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960)
*[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020)
*[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989)
*[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006)
*[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–)
*[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–)
*[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–)
*[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–)
*[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997)
*[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966)
*[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–)
*[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015)
*[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–)
*[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–)
*[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949)
*[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021)
*[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952)
*[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–)
*[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–)
*[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–)
*[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–)
*[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–)
*[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–)
*[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–)
*[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–)
*[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952)
*[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–)
*[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976)
*[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–)
*[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009)
*[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–)
*[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007)
*[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–)
*[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–)
*[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–)
*[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935)
*[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019)
*[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020)
*[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001)
*[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601)
*[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–)
*[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–)
*[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–)
*[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–)
*[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik
*[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–)
*[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–)
*[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–)
*[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017)
*[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457)
*[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840
*[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007)
*[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959)
*[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871)
*[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008)
*[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?)
*[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–)
*[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–)
*[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–)
*[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–)
*[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621)
*[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–)
*[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940)
*[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–)
*[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–)
*[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–)
*[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–)
*[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–)
*[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–)
*[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004)
*[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–)
*[[Charles-Villem Vallmann]], endine eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–)
*[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986)
*[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937)
*[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–)
*[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–)
*[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–)
*[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–)
*[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–)
*[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–)
*[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977)
*[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017)
*[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–)
*[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–)
*[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993)
*[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–)
*[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (suri 1944)
*[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–)
*[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik
*[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–)
*[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–)
*[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–)
*[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–)
*[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011)
*[[Tom Valsberg]], eesti muusik, laulusõnade autor, kirjanik ja maailmarändur (1982–)
*[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972)
*[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–)
*[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008)
*[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991)
*[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006)
*[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993)
*[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–)
*[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005)
*[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943)
*[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–)
*[[Arvo Valton]], eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist (1935–)
*[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010)
*[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–)
==Vam==
*[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener, ettevõtja, sporditegelane ja talisupleja (1876–1949)
*[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–)
*[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972)
==Van==
*[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–)
*[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862)
*[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–)
*[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002)
*[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939)
*[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–)
*[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020)
*[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961)
*[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–)
*[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912)
*[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–)
*[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–)
*[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–)
*[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964)
*[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–)
*[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–)
*[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991)
*[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–)
*[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–)
*[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886—1918)
*[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–)
*[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–)
*[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–)
*[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–)
*[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978)
*[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–)
*[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–)
*[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–)
*[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004)
*[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–)
*[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976)
*[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002)
*[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013)
*[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798)
*[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933)
*[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–)
*[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–)
*[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–)
*[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992)
*[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–)
*[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–)
*[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–)
*[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996)
*[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022)
*[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905)
*[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–)
*[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–)
*[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015)
*[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–)
*[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937)
*[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–)
*[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–)
*[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942)
*[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–)
*[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022)
*[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998)
*[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002)
*[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956)
*[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–)
==Vaq==
*[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–)
==Vap==
*[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–)
*[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992)
*[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik, ettevõtja ja sommeljee (1953–)
*[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–)
==Var==
*[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–)
*[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–)
*[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–)
*[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986)
*[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974)
*[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938)
*[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–)
*[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022)
*[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–)
*[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013)
*[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–)
*[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–)
*[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982)
*[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–)
*[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–)
*[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983)
*[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014)
*[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–)
*[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–)
*[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–)
*[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–)
*[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–)
*[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997)
*[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982)
*[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–)
*[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939)
*[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–)
*[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–)
*[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007)
*[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–)
*[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001)
*[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–)
*[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–)
*[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–)
*[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–)
*[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988)
*[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984)
*[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966)
*[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987)
*[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–)
*[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985)
*[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016)
*[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942)
*[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946)
*[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–)
*[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–)
*[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915)
*[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–)
*[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925)
*[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–)
*[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–)
*[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–)
*[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966)
*[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–)
*[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954)
*[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–)
*[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–)
*[[Aet Varik]], eesti tõlkija
*[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–)
*[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–)
*[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941)
*[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997)
*[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–)
*[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–)
*[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–)
*[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011)
*[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–)
*[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–)
*[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006)
*[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–)
*[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–)
*[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989)
*[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986)
*[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–)
*[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991)
*[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–)
*[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–)
*[[Jaana Varkki]], eesti moekunstnik
*[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008)
*[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–)
*[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–)
*[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–)
*[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–)
*[[Anni Varma]]
*[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000)
*[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963)
*[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–)
*[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–)
*[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946)
*[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018)
*[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–)
*[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–)
*[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–)
*[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–)
*[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007)
*[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471)
*[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974)
*[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–)
*[[Jenni Vartiainen]], soome lauljatar ja laulukirjutaja (1983–)
*[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–)
*[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007)
*[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–)
*[[Roman Varts]], eesti näitleja
*[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–)
*[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–)
*[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016)
*[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9)
*[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–)
*[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011)
*[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985)
*[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006)
*[[Jossif Varvinski]], arstiteadlane (1811–1878)
==Vas==
*[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595)
*[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994)
*[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–)
*[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004)
*[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994)
*[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013)
*[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972)
*[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–)
*[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–)
*[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015)
*[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–)
*[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987)
*[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574)
*[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008)
*[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–)
*[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001)
*[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013)
*[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–)
*[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–)
*[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–)
*[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–)
*[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944)
*[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015)
*[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973)
*[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–)
*[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–)
*[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–)
*[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962)
*[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926)
*[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–)
*[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–)
*[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829)
*[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–)
*[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977)
*[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975)
*[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–)
*[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–)
*[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007)
*[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–)
*[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975)
*[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–)
*[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–)
*[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977)
*[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893)
*[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462)
*[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533)
*[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612)
*[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–)
*[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik
*[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953)
*[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–)
*[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–)
*[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009)
*[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020)
*[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–)
*[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903)
*[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–)
*[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012)
*[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–)
*[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–)
*[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–)
*[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–)
*[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–)
*[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–)
*[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–)
*[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–)
*[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974)
*[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–)
==Vaš==
*[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–)
*[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003)
==Vaz==
*[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–)
*[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006)
*[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–)
*[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020)
*[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–)
==Važ==
*[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915)
*[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964)
==Vat==
*[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–)
*[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–)
*[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–)
*[[Kati Vatmann]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1967–)
*[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982)
*[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970)
*[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989)
*[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–)
*[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–)
==Vau==
*[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968)
*[[Indrek Vau]], eesti trompetist
*[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942)
*[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990)
*[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929)
*[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958)
*[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–)
*[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik
*[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895)
*[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943)
==Vav==
*[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943)
*[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–)
[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]]
gpply4flhmzcrd4i234uxzf93k0ltn9
Kodurott
0
263120
6180116
6130574
2022-08-19T11:19:31Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Taksonitabel
| nimi = Kodurott
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN
|ID=192565917
|nimi=Rattus rattus
|hindaja=Kryštufek, B., Palomo, L., Hutterer, R., Mitsainas, G. & Yigit, N.
|aasta=2021
|IUCN_aasta=2021
}}</ref>
| pilt = Rattus rattus03.jpg
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = [[Rott]] ''Rattus''
| liik = '''Kodurott'''
| binaarne = ''Rattus rattus''
| binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758)
| levikukaart = Black rat range map.png
| levikukaardi_seletus =
}}
'''Kodurott''' (''Rattus rattus'') ehk '''mustrott''' on [[hiirlased|hiirlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[rott|roti]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[närilised|näriline]].
== Päritolu ja levila ==
Koduroti looduslik levila on [[India]]s<ref name="bio2" />. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma<ref name="bio2" />.
[[Vahemere maad|Vahemere maadesse]] jõudis ta [[Vana-Rooma]] ajal, sest roomlased [[import]]isid Indiast [[vürts]]e. Vahemere maades elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega [[Rändrott|rändrotid]]. Ajalooliselt on kodurott seotud [[laev]]andusega<ref name="ProControl" />, sest levis eeskätt laevade abil. [[Eesti]]sse jõudsid kodurotid [[13. sajand]]il, enne Eestis rotte ei elanud<ref name="bio" />. Kodurott levis kiiresti üle Eesti ja muutus kõikjal tavaliseks.{{lisa viide}}
[[Rändrott]] jõudis Euroopasse [[16. sajand]]il ja levis pikapeale üle Euroopa, kodurotti välja tõrjudes. Eestisse jõudis ta [[18. sajand]]il<ref name="bio" />. Tänapäeval elab kodurott Eestis peamiselt lõuna- ja kaguosas<ref name="bio" /><ref name="Zacek" />. Sama on juhtunud mujal maailmas: kodurott on levinud paljudes piirkondades üle maailma ning samuti on paljudes piirkondades rändrott ta välja tõrjunud.{{lisa viide}}
== Välimus ==
Koduroti tüvepikkus on 15–25 cm ja kaal 190–250 g<ref name="bio2" />.
Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kõigepealt on kodurott tavaliselt tumedam<ref name="bio" />. Kodurott on saleda, rändrott jässaka kehaga. Koduroti [[saba]] on pikem kui keha, rändrotil lühem kui keha. Koduroti [[kõrv]]ad ja [[silm]]ad on suured, rändrotil väikesed. Koduroti [[nina]]mik on terav, rändrotil tömp. Karvadest vabad kehaosad (kõrva sisemus, käpad, saba ja ninaots) on rändrotil enamasti [[roosa]]d, vahel [[pruun]]id, aga kodurotil tuhakarva [[hall (värvus)|hall]]id, välja arvatud ninaots, mis on temalgi erkroosa<ref name="Nurms" />. Koduroti karv on läikivam ja hoiab rohkem keha ligi<ref name="Nurms" />.
Roti kehatemperatuur on 32,1–38,1 °C. Roti [[süda]] lööb 260–600 korda minutis.<ref name="PMR3z" />
== Eluviis ==
[[Pilt:RatTrapP1050311d.jpg|pisi|Kodurott rotilõksus]]
[[Kompimine|Kompimis]]-, [[maitsmine|maitsmis]]-, [[haistmine|lõhna]]- ja [[kuulmine|kuulmismeel]] on kodurotil suurepärased, nägemine on tal kehv.<ref name="ProControl" />
Kodurott suudab hüpata kuni meetri kõrgusele.<ref name="ProControl" />
Kodurott sööb kõike, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu<ref name="bio" /><ref name="Zacek" />. Ta eelistab [[puuvili|puuvilju]], [[pähkel|pähkleid]], [[viljatera|teri]] ja [[köögivili|köögivilju]], mida sööb 25–28 g päevas<ref name="ProControl" />. [[Putukas|Putukaid]] sööb ka<ref name="Zacek" />. Söögi suhtes ta nõudlik ei ole, võib süüa nii raibet kui [[kannibalism|liigikaaslast]]<ref name="bio2" />.
Kodurott on põhiliselt ööloom, aga võib ka päevasel ajal toitu otsida.<ref name="Zacek" />
Kodurotid elavad rühmades, kus domineerivad isased. Grupisisesed kaklused on tavalised ja neid algatavad emasloomad.<ref name="Zacek" />
Protsess, mille käigus rändrott hakkas kodurotti linnadest välja tõrjuma, langes kokku muutustega [[arhitektuur]]is. Kasutamata pööninguid ja lakkasid muutus järjest vähemaks, ühtlasi tekkisid inimtühjad keldrid ja torustikud. Kodurott hea jooksja ja ronijana eelistab elada kõrgel, aga rändrott on osavam [[ujumine|ujumises]], kaevamises ja eri tasapindade vahel hüppamises ning seetõttu eelistab elada keldrites ja [[tunnel]]ites.<ref name="Nurms" />
== Paljunemine ==
[[Pilt:Roofrat hagenbeck 01.jpg|pisi|Kodurotid]]
Kodurott on inimkaasleja<ref name="bio2" /><ref name="Zacek" />. Nähtavasti ei suudaks ta ilma inimese abita Eestis ellu jääda<ref name="bio2" />. Ta on hea ronija ning sellepärast eelistab elada [[pööning]]ul või [[lakk (pööning)|lakas]], [[kelder|keldrit]] ta väldib<ref name="bio" />. Teda võib sageli [[katus]]elgi kohata<ref name="ProControl" />. Tal võimaldavad levida torud, kaablid ja kangid<ref name="ProControl" />.
Kodurott sigib 2–6 korda aastas, tavaliselt [[märts]]ist [[oktoober|oktoobrini]]. Heades tingimustes võib ta aga aasta ringi paljuneda. [[Tiinus]] kestab 20–24 päeva ja selle järel sünnib 7–12 poega.<ref name="bio" /><ref name="bio2" />
Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Nägijaks saavad nad 2 nädala vanuselt. Ema imetab poegi 3 nädalat. [[Suguküpsus|Suguküpseks]] saavad nad juba 2 kuu vanuselt. Kodurott elab 2½, maksimaalselt 3 aastat vanaks<ref name="Zacek" />.<ref name="bio" /><ref name="bio2" />
Rotil on 42 [[kromosoom]]i.<ref name="ZyJj5" />
== Tähtsus ==
[[Pilt:Rattus rattus 01.JPG|pisi|Kodurott]]
Inimesele on rotid kahjulikud. Koduroti [[hammas|hambad]] kasvavad pidevalt ja nende kulutamiseks peavad nad palju närima. Niimoodi rikuvad nad puitehitisi ja [[mööbel|mööblit]]. Nad rikuvad ka [[toiduaine]]id ja levitavad [[haigus]]i<ref name="bio2" />. Kuid kodurott on muutunud haruldaseks ja selletõttu jääb tema tekitatud kahju paljukordselt alla rändroti tekitatud kahjule.<ref name="bio" />
Kodurotte söövad paljud [[kiskja]]d ja [[röövlind|röövlinnud]], kes aitavad leevendada koduroti suurest sigivusest tekkivaid ohte. Siiski on koduroti peamine vaenlane inimene.<ref name="bio2" /><ref name="Zacek" />
[[Antiikaeg|Antiikajal]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli kodurott peamine [[katk]]u levitaja<ref name="Zacek" />. Koduroti veres säilivad paljude haiguste tekitajad paremini kui rändroti veres. Euroopas hakkasid katkuepideemiad levima pärast seda, kui kodurott oli Rooma riigis kõikjale jõudnud, ja katkuepideemiad lõppesid laias laastus sellel ajal, kui rändrott oli koduroti sadamatest välja tõrjunud.{{lisa viide}}
== Kasvatamine ==
[[Pilt:Rat temple.jpg|pisi|Kodurotid Karni Mata templis]]
Ehkki nime põhjal võiks vastupidist arvata, ei ole kodurott mingi koduloom. Teda pole õnnestunud kodustada, kuigi on proovitud, ja temast pole aretatud ühtki kodus pidamiseks sobivat tõugu. Näiteks rändrott kodustub kergesti ja rändrotist on aretatud palju tõuge.<ref name="Nurms" />
[[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaias]] kasvatatakse nii kodu- kui rändrotte, mitte niivõrd külastajatele vaatamiseks kui toiduks teistele loomadele. Kummagi rotiliigi jaoks on loodud erisugune keskkond. Rändrotid elavad nagu koduloomad ikka keset mänguasju, plastpudeleid ja muud inimestele omast träni, võttes loomulikuna külastajate horde ja eredat valgustust. Seevastu kodurotid elavad hämaruses ega näita end inimesele, kui vähegi võimalik.<ref name="Nurms" />
Vastupidine olukord on inimese kodus, kui rott tahab ühe seina juurest minna vastasseinani. Rändrott hoiab end pidevas kokkupuutes teiste objektidega, liibub sel teekonnal seina vastu või jookseb voodi alt läbi. Seevastu kodurott tuiskab kõige lühemat teed pidi otsejoones üle toa.<ref name="Nurms" />
Rändrott oma peremeest naljalt ei hammusta ja lubab end isegi vannitada, kuigi see on talle ebameeldiv. Kodurott seevastu võib kergesti peremeest hammustada. Unest üles äratatud kodurott lööb äratajale kõhklemata hambad kätte. Rändrotiga võrreldes on tal pisemad kihvad ja nõrgem hammustus kui rändrotil olla võiks.<ref name="Nurms" />
Indias [[Karni Mata]] [[tempel|templis]] peetakse kodurotte [[püha loom|pühade loomadena]]. Külastajatelt oodatakse, et nad toovad rottidele toitu, ja neil on keelatud jalanõusid kanda, et nad kogemata rottidele peale ei astuks. See on maailma ainus poolkodustatud kodurottide asurkond.<ref name="Nurms" />
Paljudele loomatõugudele on omased [[geneetiline haigus|geneetilised haigused]], sealhulgas rändrotitõugudele. Need tulevad lähisugulaste vahelisest ristamisest. Kodurotte ei aretata, nad on metsikud, seetõttu pole neil ka levinud geneetilisi haigusi.<ref name="Nurms" />
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="bio2">[http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/kodurott.htm Kodurott] bio.edu.ee</ref>
<ref name="bio">[http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/kodurot2.htm Kodurott] bio.edu.ee</ref>
<ref name="Zacek">[[Sven Začek]]. [http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=167 Loodusõpe. Kodurott] www.looduspilt.ee</ref>
<ref name="Nurms">Madis Nurms. [http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=1525 Lemmikute lood: mitte just kodune kodurott]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Lemmik 2011/1</ref>
<ref name="ProControl">[https://web.archive.org/web/20110510100934/http://www.procontrol.ee/et/levinumad-kahjurnaerilised/kodurott Kodurott (Rattus rattus)] ProControl, professionaalne kahjuritõrje</ref>
<ref name="PMR3z">"[[A ja O]]". [[Tallinn]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] [[1987]], lk 135</ref>
<ref name="ZyJj5">"A ja O". Tallinn, Valgus 1987, lk 154</ref>
}}
== Välislingid ==
{{Commons|Rattus rattus}}
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Hiirlased]]
4ar6jj4sdyej5k1d0k8quafs23dw8te
Aivar Kokk
0
268477
6180081
6144257
2022-08-19T09:21:33Z
Sillerkiil
58396
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|lisaja=Neptuunium|aasta=2018|kuu=august}}
{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2018}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Aivar Kokk
| pildi nimi = IRL Aivar Kokk.jpg
| amet = [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 2011
| ametiajalõpp =
| eelmine =
| järgmine =
| amet2 =
| ametiajaalgus2 =
| ametiajalõpp2 =
| eelmine2 =
| järgmine2 =
| amet3 =
| ametiajaalgus3 =
| ametiajalõpp3 =
| eelmine3 =
| järgmine3 =
| amet4 =
| ametiajaalgus4 =
| ametiajalõpp4 =
| eelmine4 =
| järgmine4 =
| amet5 =
| ametiajaalgus5 =
| ametiajalõpp5 =
| eelmine5 =
| järgmine5 =
| amet6 =
| ametiajaalgus6 =
| ametiajalõpp6 =
| eelmine6 =
| järgmine6 =
| amet7 =
| ametiajaalgus7 =
| ametiajalõpp7 =
| eelmine7 =
| järgmine7 =
| amet8 =
| ametiajaalgus8 =
| ametiajalõpp8 =
| eelmine8 =
| järgmine8=
| sünninimi =
| sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1960|4|15}}
| sünnikoht = [[Jõgeva]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmakuupäev =
| surmakoht =
| rahvus =
| partei = [[Erakond Isamaa]] (2011-)
| abikaasa =
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased =
| elukoht =
| alma_mater =[[Tallinna Polütehniline Instituut]] <br/> (ehitusdetailide ja -konstruktsioonide tootmine, 1983)
| elukutse =
| tegevusala =
| autasud = ''[[Aivar Kokk#Autasud|Loend]]''
| allkiri =
}}
[[Fail:Aivar Kokk at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Aivar Kokk 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Aivar Kokk''' (sündinud [[15. aprill]]il [[1960]] [[Jõgeva]]l) on Eesti ettevõtja ja poliitik, [[Riigikogu]] [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu|XIV]] koosseisu liige. 2004–2009 oli ta Jõgeva [[maavanem]].
Kokka on süüdistatud seotuses [[sundparteistamine|sundparteistamisega]]<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/30a6ebab-0eb0-4646-991a-24e7e40c45a1 "Kalurid süüdistavad Peipsi ärimeest alluvate IRLi sundimises"] ERR, 6. märts 2013</ref>.
== Elulugu ==
Kokk sündis 15. aprillil 1960 Jõgeval. Lapsepõlve ja kooliaja veetis ta [[Luua]]l ja [[Palamuse]]l. 1983. aastal lõpetas [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusinseneri-tehnoloogina.
=== Poliitiline tegevus ===
Alates 1989. aastast on osalenud Jõgeva vallavolikogu töös: vahemikus 1989–2000, 2013–2017 ja alates 2017. aastast vallavolikogu liikmena, vahemikus 2002–2004 ja 2009–2011 volikogu esimehena. Aastatel 2004–2009 töötas ta [[Jõgeva maavanem]]ana.
Alates 2011. aastast kuulub [[Erakond Isamaa|Erakonda Isamaa]]<ref>[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Aivar+Kokk Äriregistri päring]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 15.10.2019)</ref>.
[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aastal valiti]] [[Riigikogu XII koosseis]]u. Riigikogus on olnud{{kunas}} [[maaelukomisjon]]i aseesimees ning kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aastal valiti]] [[XIII Riigikogu|Riigikogu XIII koosseis]]u, olles ühtaegu{{kunas}} [[sotsiaalkomisjon]]i esimees ning kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees. 2016. aasta detsembris valiti [[majanduskomisjon]]i esimeheks. Samuti on Kokk alates 2017. aasta veebruarist on [[riigireform]]i probleemkomisjoni liige, 2017. aasta juunis valiti [[maaelukomisjon]]i esimeheks.
6. juunil [[2022]] valiti Kokk [[Riigikogu rahanduskomisjon]]i esimeheks.
Kuulub Eesti-Venemaa, Eesti-Hiina ja Eesti-Soome parlamendirühma.
Erakondlikus plaanis on ta [[Erakond Isamaa]] volikogu ja eestseisuse liige ning on Isamaa Jõgevamaa piirkonna kontaktisik <ref>[https://isamaa.ee/jogevamaa/ Isamaa erakonna Jõgeva piirkond] (vaadatud 15.10.219)</ref>.
{{pooleli}}
=== Tegevus ettevõtjana ===
Kokk tegutseb 1991. aastast ettevõtjana<ref>[https://kokk.info/minust/ Autobiograafiline veebieht] (vaadatud 15.10.2019)</ref>. Kokku on ta aastate jooksul asutanud 6 ja juhtinud 11 ettevõtet. 2019. aasta seisuga kuulub ta kolme ettevõtte juhatusse:
* Isamaa erakond MTÜ<ref>[https://isamaa.ee/eestseisus/ Isamaa erakonna juhatus] (vaadatud 15.10.2019)</ref>
* Eesti uisuliit MTÜ (asepresident)<ref>[https://www.uisuliit.ee/Juhatus-2 Eesti Uisuliidu juhatus] (vaadatud 15.10.2019)</ref>
* Jõgevamaa äriklubi MTÜ (asutaja)
== Autasud ==
* Jõgeva valla aasta tegija 2004
* Ajalehe Maaleht "Aasta tera" 2006
* [[Poola Vabariigi Kuldne teeneterist]] 2006
* [[Jõgeva linna aumärk]] 2007
* [[Mustvee linna aukodanik]] 2007
* [[Päästeteenistuse kuldrist]] 2007<ref>{{Netiviide |url=https://www.rescue.ee/files/2019-09/aumaerkide-register-avalik.xls |pealkiri=Päästeteenistuse aumärkide register |vaadatud=2019-10-15 |arhiivimisaeg=2019-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015090849/https://www.rescue.ee/files/2019-09/aumaerkide-register-avalik.xls |url-olek=ei tööta }}</ref>
* [[Lõuna Politseiprefektuuri teenetemärk]] 2008
* [[Jõgevamaa Kuldrist]] 2015
* [[Jõgeva valla vapimärk]] 2020.
== Isiklikku ==
Kokk on abielus ja tal on kolm tütart. Tema hobid on tervisesport, aiandus, fotograafia ja toiduvalmistamine.
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Aivar Kokk}}
*[https://kokk.info/ Ametlik veebileht]
*[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/2dcb35ed-acbc-4bcf-9e9d-9da681842d6d/Aivar-Kokk Aivar Kokk Riigikogu veebilehel]
*[http://uudised.err.ee/index.php?06236205 Riigikogulane kinkis kuluhüvitise eest koolidele pihlakaistikuid]
*Peeter Ernits [http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/aivar-kokk-poodi-minnes-vaatan-punaseid-silte.d?id=33737963 Aivar Kokk: Poodi minnes vaatan punaseid silte], Maaleht, 8. oktoober 2010
*Dannar Leitmaa: [http://www.epl.ee/news/eesti/patibande-liitus-irl-iga-riigikogulase-aivar-koka-soovitusel.d?id=64494440 "Pätibande liitus IRL-iga riigikogulase Aivar Koka soovitusel"], Eesti Päevaleht, 5. juuni 2012
*[https://www.err.ee/1608096358/terviseamet-algatas-koroonat-levitanud-aivar-koka-suhtes-vaarteomenetluse "Terviseamet algatas koroonat levitanud Aivar Koka suhtes väärteomenetluse"] ERR, 3. veebruar 2021
{{JÄRJESTA:Kokk, Aivar}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]]
[[Kategooria:Jõgeva maavanemad]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]
qb68dcuys60e3g207ete6ygdz6t8tmd
MBLAQ
0
277144
6179851
6179778
2022-08-18T14:26:04Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast muusik
| nimi = MBLAQ
| pilt = MBLAQ in 2010.jpg
| pildi_kirjeldus = MBLAQ (2010)
| pildi_suurus =
| horisontaalne =
| taust = grupp_või_bänd
| alias =
| päritolu = [[Lõuna-Korea]]
| stiil = [[k-pop]], [[EDM]], [[R&B]]
| tegev = 2009–2015
| plaadifirma = J. Tune Camp; gr8!
| seotud_esitajad =
| URL =
| koosseis = {{Lihtloend|
* [[Yang Seung-ho|Seungho]]
* [[G.O (laulja)|G.O]]
* [[Mir (laulja)|Mir]]
}}
| endised_liikmed = {{Lihtloend|
* [[Lee Joon]]
* [[Thunder (laulja)|Thunder]]
}}
}}
'''MBLAQ''' ([[korea keel]]es 엠블랙; täisnimega '''Music Boys Live in Absolute Quality''' – eesti keeles 'muusikapoisid, kes elavad absoluutses kvaliteedis') on viieliikmeline [[Lõuna-Korea]] ansambel, mille lõi Lõuna-Korea meelelahutaja Rain agentuuris J.Tune Camp. Ansambli liikmed olid [[Yang Seung-ho|Seungho]], [[G.O (laulja)|G.O]], [[Lee Joon]], [[Thunder (laulja)|Thunder]] ja [[Mir (laulja)|Mir]]. Debüütetteaste tehti 2009. aasta 9. oktoobril kontserdil "Rain's Legend of Rainism".
2009. aasta 14. oktoobril avaldati debüütsingel "Just BLAQ", mis vallutas erinevaid Korea edetabeleid.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.koreatimes.co.kr/www/news/special/2009/10/178_53618.html |Pealkiri=Rain’s MBLAQ Makes Broadcasting Debut |väljaanne=[[The Korea Times]] |Aeg=15. oktoober 2009 |Kasutatud=18. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> Esimene album "Y" ilmus 2010. aasta 19. mail ja 10. jaanuaril aastal 2011 avaldas MBLAQ oma esimese stuudioalbumi "BLAQ Style".
16. detsembril 2014 teatasid Lee Joon ja Thunder, et lahkusid MBLAQ-i koosseisust.<ref>{{Netiviide |URL=http://mwave.interest.me/enewsworld/en/article/83204/lee-joon-and-cheon-dung-release-official-statement-on-ending-promotions-as-mblaq |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141216082504/http://mwave.interest.me/enewsworld/en/article/83204/lee-joon-and-cheon-dung-release-official-statement-on-ending-promotions-as-mblaq |Arhiivimisaeg=16. detsember 2014 |Pealkiri=Lee Joon and Cheon Dung Release Official Statement on Ending Promotions as MBLAQ |Väljaanne=Mwave |Aeg=16. detsember 2014 |Kasutatud=18. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> Pärast 2015. aastat pole MBLAQ enam tegutsenud.
== Viited ==
{{Viited}}
== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
[[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid]]
[[Kategooria:Poistebändid]]
2ndpc7eua6k04ecdghh0uevtxr6a5of
Parasvöötme rohtlad
0
278805
6180012
5870314
2022-08-19T04:48:59Z
87.119.178.217
/* Elustik */
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Steppe world.png|pisi|Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega)]]
'''Parasvöötme rohtla''' on [[rohtlavöönd]]i osa, mis hõlmab [[parasvööde|parasvöötmes]] paiknevaid [[rohtla]]id. Need on suured avarad alad, kus sademete hulk on aurumisega võrdne. Sademeid on seal [[kõrb]]ete jaoks liiga palju ja [[mets]]ade tekkeks liiga vähe<ref name="GPK">Geograafia põhikoolile - Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia</ref>. Peamiselt kasvavad seal [[rohttaimed]].
Rohttaimed ajavad juurevõsusid ja taluvad pidevat karjatamist. Rohtlad on väga viljakad - seal elab palju suuri rohusööjaid ([[saiga]], [[ameerika piison]], [[suur-sipelgaõgija]] jne). Rohtlates on end raske varjata. Väiksemad loomad (nt [[mustjalg-tuhkur]]) kaevavad [[mustmuld]]a käike. Suuremad loomad liiguvad karjades<ref name="GPK"/>.
== Paiknemine ==
[[Pilt:Pseudo-steppe.png|pisi|Rohtlaid üle maailma]]
Rohtlad paiknevad parasvöötme soojemas osas. Naabervöönditeks on [[poolkõrbevöönd|poolkõrbed]] ja [[lehtmetsavöönd|lehtmetsad]]. Rohtlad ei moodusta maakera ümber pidevat vööndit. [[Põhja-Ameerika]] rohtlad ehk [[preeria]]d paiknevad [[Kaljumäestik]]u eelse vööndina. Suurim ühtne rohtla jääb [[Euraasia]]sse, täpsemalt kulgeb see [[Ukraina]]st üle [[Venemaa]] [[Hiina]]ni välja. Seal nimetatakse seda [[Stepp|stepiks]]. Kohati on rohtlaid ka [[Ees-Aasia]]s ja [[Ungari]]s, kus neid [[Doonau]] äärseid rohtlaid nimetatakse [[pusta]]deks.<ref name="GPK"/>
== Kliima ==
[[Pilt:Mongolia steppe.JPG|pisi|Mongoolia stepp]]
Rohtlate kliima on [[mandriline paraskliima|mandriline]]. Talv on külm ja suvi palav. Seega on õhutemperatuuride amplituud suur. Pika sooja suve ja sademete vähesuse tõttu tekib rohtlates tihti niiskusepuudus, mis suve lõpul võib muutuda [[Põud|põuaks]].<ref name="GPK"/>.
== Veestik ==
[[Pilt:Mongolian steppe.jpg|pisi|Jõgi stepis]]
=== Jõed ===
Jõed on rohtlates väga veevaesed, põhjavesi asub sügaval<ref name="GPK"/>. Enamuse aastast on [[Jõgi|jõed]] kuivad, ent tulvavee tekkides on veetase kõrge. Kui puud üldse kunagi rohtlas kasvavad, siis teevad nad seda jõgede/järvede ääres. Suurimad jõed on [[Missouri]], [[Irtõš]] ja [[Colorado jõgi|Colorado]].
Peamiseks mullatüübiks on [[mustmuld]], mis on maailmas kõige viljakam [[muld]].
== Elustik ==
Parasvöötme rohtlate elustik on suhteliselt kesine, suuremalt jaolt koosneb see [[rohttaimed]]est ja [[rohusööjad|rohusööja]]test. Vähem esindatud on kiskjad, närilised, vähe on ka [[lind]]e, [[kahepaiksed|kahepaikseid]] ja [[Roomajad|roomajaid]]. Puid leidub vaid jõgede ja järvede ääres ning küngaste ülemosas.
Parasvöötme rohtlate loomastik koosneb peamiselt rohusööjatest. Sealsed kõrrelised on toiduks paljudele imetajatele, nagu näiteks [[ameerika piison]], [[saiga]] ja [[prževalski hobune]].
Sealsed kiskjad on aga väikesed. Parasvöötme rohtlates elavad näiteks [[marmortõhk]], [[mustjalg-tuhkur]], [[koiott]] ja [[lakkhunt]]. Närilistest on üks omanäolisemaid [[rohtlahaukur]]. Lindudest võib rohtlates näha maailma raskeimat lendavat lindu [[suurtrapp]]i. Veel leidub seal [[tuttlõoke]]si jt.
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm Õppematerjal rohtlate kohta] (vaadatud 25.09.2012)
[[Kategooria:Loodusvööndid]]
hr52stco6are4a9w43fxrx1vtu7vxwd
Reed Morn
0
285494
6179982
5946237
2022-08-18T21:54:58Z
Anssi Puro
168574
Link
wikitext
text/x-wiki
'''Reed Morn''' (kodanikunimega '''Frieda Johanna Drewerk'''; [[19. august]] [[1898]] [[Tallinn]] – [[17. oktoober]] [[1978]] [[Los Angeles]]) oli eesti kirjanik.
Ta õppis aastatel [[1908]]–[[1912]] Tallinnas algkoolis, aastatel [[1912]]–[[1916]] Tallinna tütarlaste kaubanduskoolis, aastatel [[1916]]–[[1918]] [[Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium]]is, aastal [[1918]] Tallinna vene gümnaasiumis, lõpetas aastal [[1919]] Tallinna 5. tütarlaste gümnaasiumi. Aastatel [[1919]]–[[1924]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonnas]], huvitudes kirjandusest, romaani keeltest ja filosoofiast, sai aastal [[1924]] ''mag. phil.'' kraadi väitekirjaga ""Candide" kunstiteosena".
Ta töötas aastatel [[1924]]–[[1926]] õpetajana [[Järva Maakonna Paide Ühisgümnaasium]]is, aastal [[1928]] Tallinna 1. tütarlaste gümnaasiumis, aastal [[1929]] Tallinna [[Kaarli Koguduse Eragümnaasium]]is ja mõnda aega ka õpetajana vanglas. Aastatel [[1932]]–[[1933]] täiendas ennast (kuna sai Tartu Prantsuse teadusliku instituudi stipendiumi) [[Sorbonne|Sorbonne'i ülikoolis]] ning viibis mõned kuud [[Hispaania]]s [[hispaania keel]]e õppimiseks. Peaaegu kümme aastat elas Tallinnas vabakutselise kirjanikuna.
Aastal [[1944]] põgenes Saksamaale, kus esines sakslasena ning jäi [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpupäevil [[Sudeedimaa|Sudeetides]] vangi tšehhi partisanide kätte. Ta viibis kümme kuud interneeritute laagris, kust saadeti aastal [[1946]] (kuna ta oli nimetanud Düsseldorfi oma kodulinnaks) [[Düsseldorf]]i. Ta töötas [[Saksamaa]]l raamatukogudes, siirdus [[1950]]. aasta lõpul [[Rootsi]], elades pool aastat [[Göteborg]]is, kuid kuna ei kohanenud sealse elulaadiga, siis läks ta tagasi Saksamaale.
Aastal [[1952]] asus ta elama [[USA]]-sse, kus valis elupaigaks [[Los Angeles]]e. Seal ta ka aastal [[1978]] suri.
== Looming ==
* Andekas parasiit: romaan. Tartu: Loodus, 1927
* Kastreerit elu: romaan. Tartu: Loodus, 1929
* Tee ja tõde: romaan. Toronto: [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], 1956
* [[Jeanne d'Arc]]: Prantsusmaa rahvuskangelane. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935
== Tõlked ==
* Nõia koobas. Prantsuse keelest F. Drewerk. Tallinna: Rahvaülikool, 1920
* [[Alphonse Daudet]], Sappho: romaan. Prantsuse keelest tõlkinud Friida Dreverk. Tartu: Loodus, 1936
{{Vikitsitaadid}}
{{JÄRJESTA:Morn, Reed}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1978]]
f0qdppb7463as3mp8r9zeb96cu02eq7
Peeter Plakk
0
287684
6180095
5824138
2022-08-19T10:12:29Z
Manjana007
168953
Sünnikuupäeva
wikitext
text/x-wiki
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}
'''Peeter Plakk''' (sündinud [[22. aprill|18. aprill]]il [[1953|1978]] [[Tallinn]]as) on eesti elektroonik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref>
==Elulugu==
Peeter Plakk on [[Paul Plakk|Paul Plaki]] poeg ja [[Mari Plakk|Mari Plaki]] vend.<ref name="ETBL" />
Lõpetas 1971 [[Tallinna 24. Keskkool]]i, 1976 [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) automaatikateaduskonna. Oli 1976–1986 TPI teadusliku uurimise sektori insener, vaneminsener ja nooremteadur, 1986–1992 TÜ elektroluminestsentsi ja pooljuhtide labori vanemteadur ja teadur, 1992–2002 [[OÜ Emros]] elektroonikainsener, 2002– [[OÜ Eli]] elektroonikains.<ref name="ETBL" />
==Teadustöö==
Uurimusi [[elektriline kaksikkiht|elektrilisest kakskihist]], meditsiinilisest elektroonikast. 10 teadustrükist.<ref name="ETBL" />
==Viited==
{{viited}}
==Teoseid==
* Об измерениях электрического двойного слоя при твердых металлических электродах (kaasautor Paul Plakk). // TPI Toimetised 617 (1986)
*
Эквивалентная схема электрического двойного слоя и его электротехнический непротиворечивая модель (kaasautorid Paul Plakk, Tiit Plakk). // TPI Toim 617 (1986)
* Закономерности структуры электрического двойного слоя между металлом и раствором сильного элекролита (kaasautorid Peeter Plakk, Tiit Plakk). // TPI Toimetised 651 (1987)
* Hot-wire anemometer for spirometry (kaasautorid P. Liik, P. Kingissepp). // Med. Biol. Eng. Comput. 36 (1998)
* Spiroanalüsaatori SA-03 andurite kontrollimine hingamiskõverate generaatori abil (kaasautor). // EA (2001) 9.
==Kirjandus==
* Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 132.
* {{ETBL|3}}
{{ETBL}}
{{JÄRJESTA:Plakk, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti elektroonikateadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]
ohu3zah1vabei5ix1p58od5zuvtcp0p
6180096
6180095
2022-08-19T10:17:26Z
Manjana007
168953
wikitext
text/x-wiki
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}
'''Peeter Plakk''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1953]] [[Tallinn]]as) on eesti elektroonik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref>
==Elulugu==
Peeter Plakk on [[Paul Plakk|Paul Plaki]] poeg ja [[Mari Plakk|Mari Plaki]] vend.<ref name="ETBL" />
Lõpetas 1971 [[Tallinna 24. Keskkool]]i, 1976 [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) automaatikateaduskonna. Oli 1976–1986 TPI teadusliku uurimise sektori insener, vaneminsener ja nooremteadur, 1986–1992 TÜ elektroluminestsentsi ja pooljuhtide labori vanemteadur ja teadur, 1992–2002 [[OÜ Emros]] elektroonikainsener, 2002– [[OÜ Eli]] elektroonikains.<ref name="ETBL" />
==Teadustöö==
Uurimusi [[elektriline kaksikkiht|elektrilisest kakskihist]], meditsiinilisest elektroonikast. 10 teadustrükist.<ref name="ETBL" />
==Viited==
{{viited}}
==Teoseid==
* Об измерениях электрического двойного слоя при твердых металлических электродах (kaasautor Paul Plakk). // TPI Toimetised 617 (1986)
*
Эквивалентная схема электрического двойного слоя и его электротехнический непротиворечивая модель (kaasautorid Paul Plakk, Tiit Plakk). // TPI Toim 617 (1986)
* Закономерности структуры электрического двойного слоя между металлом и раствором сильного элекролита (kaasautorid Peeter Plakk, Tiit Plakk). // TPI Toimetised 651 (1987)
* Hot-wire anemometer for spirometry (kaasautorid P. Liik, P. Kingissepp). // Med. Biol. Eng. Comput. 36 (1998)
* Spiroanalüsaatori SA-03 andurite kontrollimine hingamiskõverate generaatori abil (kaasautor). // EA (2001) 9.
==Kirjandus==
* Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 132.
* {{ETBL|3}}
{{ETBL}}
{{JÄRJESTA:Plakk, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti elektroonikateadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]
nlaq0hpynit4849o2w09bhuhvfz9bib
1937. aasta Pariisi maailmanäitus
0
290312
6179965
5734631
2022-08-18T19:48:44Z
CommonsDelinker
1930
Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Paris-1937Expo.jpg|Paris-1937Expo.jpg]] pildiga [[Pilt:Exposition_Internationale_des_Arts_et_Techniques_dans_la_Vie_Moderne_(Paris-1937).jpg|Exposition_Internationale_des_Arts_
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Exposition Internationale des Arts et Techniques dans la Vie Moderne (Paris-1937).jpg|pisi|1937. aasta Pariisi maailmanäitus]]
'''1937. aasta Pariisi maailmanäitus''' oli [[maailmanäitus]], mis toimus [[Pariis]]is [[1937]]. aasta 25. maist kuni 25. novembrini.
Maailmanäituse deviis oli "Kunstid ja tehnika kaasaegses elus", näituse ametlik nimi oli "Exposition Internationale des Arts et Techniques dans la Vie Moderne".
Praegustest maailmanäitustest erinevalt oli siis suur rõhk professionaalsel ning rahvakunstil. Kunstnikest olid esindatud näiteks [[Vera Muhhina]] ("[[Tööline ja kolhoositar]]"), [[Pablo Picasso]] ("[[Guernica]]"), [[Albert Speer]], [[Fernand Léger]] ja [[Raoul Dufy]].
==Eesti 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel==
{{Vaata| Eesti 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel}}
Eesti esines esimest korda maailmanäitusel koos Läti ja Leeduga. Maailmanäitusele eelnenud kahe aasta jooksul korraldati Eestis mitmeid üleriigilisi konkursse ja sellest kujunes suurim välisesinemine Eesti tutvustamiseks üldse nii ulatuslikkuse kui ka kulutuste poolest<ref name=":0">70 aastat Pariisi maailmanäitusest aastal 1937, näitus [[Adamson-Ericu muuseum]]is, 2007</ref>. Balti riikide ühispaviljoni peaarhitektiks valiti Eestist [[Aleksander Nürnberg]] ning 17. juunil 1937 avati Pariisis külastajatele hoone suure pidulikkusega ja kõikide osapoolte ametlike delegatsioonide osavõtul<ref name=":0" />. Peakunstnik oli [[Oskar Raunam]]. Ekspositsiooni kujundustöödega oli seotud ka kahe audiplomi saaja [[Adamson-Eric]], tutvustas hiljem maailmanäitust ajakirjanduse veergudel<ref name=":0" />.
Eestit esindas maailmanäitusel valdavalt [[Rakenduskunstnike Ühing]]u (RaKü) liikmete looming, fotokunst ja raamatud ning lisaks oli kaasatud kodumaist käsitööd. Väiksem osatähtsus oli tööstusel, mida esitleti eestkätt põlevkivitootmise kaudu. Eestit tutvustati ka atraktiivse turismimaana<ref name=":0" />.
Eesti võitis näituselt arvukalt auhindu.
== Viited ==
{{Viited}}
==Välislingid==
{{Commons category|Exposition Internationale des Arts et Techniques dans la Vie Moderne (1937)}}
*[http://katkestuste-linn.blogspot.com/2009/12/088-porgandipaviljon.html 2000 Hannoveri porgandipaviljon (ülevaateartikkel kajastab ka 1937 näitust)]
[[Kategooria:Pariis]]
[[Kategooria:1937]]
[[Kategooria:Maailmanäitused]]
3sjld0l2wrb6chlifeoanugo13dxb24
María Moscholioú
0
291720
6180067
5599460
2022-08-19T08:57:36Z
2A02:587:CC04:D7A5:9E9:1249:C391:5989
wikitext
text/x-wiki
'''María Moscholioú''' ([[kreeka keel]]es Μαρία Μοσχολιού 25 November 2020<ref>{{Netiviide|url=https://kefaloniamagazine.gr/koinonia/pethane-i-maria-moscholioy-foto/|pealkiri=}}</ref>) on [[kreeka]] teatri- ja filminäitleja<ref name="Maria Moscholiou">[http://www.hoc.gr/index.php?option=com_content&view=article&id=355&catid=44&Itemid=109&lang=en Maria Moscholiou.] Kreeka Olümpiakomitee</ref>.
Moscholioú sündis [[Ateena]]s. Ta on lõpetanud National Theatre of Greece Drama Schooli<ref name="Maria Moscholiou"/>.
[[1968. aasta suveolümpiamängud|1968.]], [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]], [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976.]] ja [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta olümpiamängude]] eel kehastus naine [[Olümpia]]s [[Hera tempel (Olümpia)|Hera templi]] varemeis ülempreestriks, kes süütas [[olümpiatuli|olümpiatule]]<ref name="Maria Moscholiou"/>.
== Filmograafia ==
* "Maria Pentagiotissa" (1957)
* "Gerakina" (1958)
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://www.imdb.com/name/nm2521898/ Maria Mosholiou.] IMDb
* [http://visualrian.ru/en/site/gallery/#484130/context%5Bq%5D=%D1%80%D1%83%D0%BA%D0%B8&context%5Bfield%5D=keyword Greek actress Maria Mosholiou.] RIA Novosti media library
* [http://www.nt-archive.gr/peopleDetails.aspx?personID=2010 Maria Mosholiou rollid teatris.] National Theatre
{{JÄRJESTA:Moscholiou, Maria}}
[[Kategooria:Kreeka inimesed]]
m07azpr8ak18znbbwievx1y6gk73tyg
Asko Esna
0
292504
6180026
5377089
2022-08-19T06:54:54Z
Angmar Brekker
94578
wikitext
text/x-wiki
'''Asko Esna''' (sündinud [[1. mai]]l [[1986]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[võrkpall]]ur.
Alates hooajast 2022/23 on ta [[Rakvere VK]] peatreener.<ref>[https://www.facebook.com/photo/?fbid=550366006881270&set=a.521934359724435 🥁Uus peatreener🥁] Rakvere Võrkpalliklubi facebook, ''18.08.2022''</ref>
Tema vend on [[Sten Esna]].
== Välislingid ==
*{{ESBL|id=Asko_Esna}}
==Viited==
<references/>
{{DEFAULTSORT:Esna, Asko}}
[[Kategooria:Eesti võrkpallurid]]
[[Kategooria:Eesti võrkpallitreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]
ifdxhlbqwffbxaxhrsdx0oy6utpq8zg
Väike-metshiir
0
308468
6180110
5837948
2022-08-19T11:11:35Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Taksonitabel
| nimi = Väike-metshiir
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = iucn3.1
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN
|ID=115059444
|nimi=Apodemus uralensis
|hindaja=Kryštufek, B., Sozen, M. & Bukhnikashvili, A.
|aasta=2017
|IUCN_aasta=2017
}}</ref>
| pilt = Apodemus uralensis 3.jpg
| pildi suurus = 220px
| pildi_seletus = Väike-metshiir
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = ''[[Apodemus]]''
| liik = '''Väike-metshiir'''
| binaarne = ''Apodemus uralensis''
| binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1811
| levikukaart =
| levikukaardi suurus =
| levikukaardi_seletus =
}}
'''Väike-metshiir''' (''Apodemus uralensis'') on [[hiirlased|hiirlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]].
Teda leidub ka Eestis.
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
{{Elurikkus}}
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Hiirlased]]
1kescggrjivd8eflto694jwm0tvrxbz
Mord Fustang
0
310756
6179954
6134498
2022-08-18T18:03:54Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2019}}
'''Mord Fustang''', pärisnimega '''Rauno Roosnurm''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1991]]) on eesti ''[[electro house]]''<nowiki/>'i ja ''[[dubstep]]''<nowiki/>'i produtsent ja DJ.
Ta lõpetas 2006. aastal [[Kose Muusikakool]]i klaveri eriala (õp Maarja Laas) ning 2010. aastal [[Kose Gümnaasium]]i.
USA-s resideeriv Mord Fustang oli teinud 2013. aastaks juba neli ülesastumist Miamis toimuval maailma suurimal elektroonilise tantsumuusika üritusel [[Winter Music Conference]], mille iga-aastane külastajate arv ületab 100 000 inimest.<ref>[http://www.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&id=526 Mord Fustang], allstarz, vaadatud 13. juuli 2013</ref>
Aprillis 2013 esines noor talent [[California]]s muusika- ja kunstifestivalil [[Coachella festival|Coachella]], kus esinesid sellised elektroonilise tantsumuusika artistid nagu [[Knife Party]], [[Eric Prydz]], [[Hardwell]], [[Paul Oakenfold]], [[Fedde Le Grand]] jpt.<ref>[https://web.archive.org/web/20130528112602/http://www.elu24.ee/1207084/com/eesti-artistid-on-tousmas-elektroonilise-tantsumuusika-maailma-absoluutsesse-tippu Eesti artistid on tõusmas elektroonilise tantsumuusika maailma absoluutsesse tippu], elu24, 18. aprill 2013</ref>
Mord Fustang esines [[Grind Fest]]il [[Pärnu]]s, mis toimus 12.–13. juulil. Tuntumatest välisartistidest astusid Grind Festil üles [[High Contras]]t, [[Pendulum]], [[Feed Me]], [[Camo & Krooked]], [[Foreign Beggars]], [[Friction]] ja [[Gemini]].<ref>[http://menu.err.ee/uudised/muusika/00ad9e5d-2dd3-49eb-a46f-c32744c824c0 Grind Fest toob Eestisse elektroonilise tantsumuusika paremiku], Melu, 20. juuni 2013</ref>
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.elu24.ee/470898/eesti-tantsumuusikaprodutsent-mord-fustang-vallutab-rahvusvahelisi-muusikaedetabeleid/ Eesti tantsumuusikaprodutsent Mord Fustang vallutab rahvusvahelisi muusikaedetabeleid], elu24, 15. juuni 2011
*[http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/koige-edukam-eesti-muusik-maailmas-mord-fustang.d?id=66424712 Kõige edukam Eesti muusik maailmas – Mord Fustang], Eesti Ekspress, 12. juuli 2013
[[Kategooria:Eesti muusikaprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti DJd]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]
hy1uvag9wgnucoo8t8u861fztx1kwf6
Lõuna-Baden
0
322268
6179798
4837229
2022-08-18T12:09:54Z
88.196.75.90
/* Moodustamine */
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Flagge Großherzogtum Baden (1891-1918).svg|thumb|Lipp]]
[[Pilt:Baden Großes Landeswappen 1947-1952.svg|thumb|Vapp]]
[[Pilt:Map-SouthBaden.svg|thumb|Badeni (eresinine) paiknemine sõjajärgse Saksamaa Prantsuse okupatsioonitsoonis (kahvatusinine)]]
'''Lõuna-Baden''' (saksa ''Südbaden''), mis moodustati detsembris 1945 endise [[Badeni vabariik|Badeni vabariigi]] lõunaosast, oli [[Saksamaa 1945–1949|Prantsuse okupatsioonitsooni]] alajaotus [[Teine maailmasõda|sõja]]järgsel Saksamaal. Osariik nimetati hiljem ümber '''Badeniks''' ja sai aastal 1949 Saksa Föderatiivse Vabariigi ([[Lääne-Saksamaa]], tänapäeval lihtsalt [[Saksamaa]]) asutaja[[Liidumaa|osariigiks]]. Aastal 1952 sai Baden Saksamaa [[Baden-Württemberg]]i liidumaa osaks.
== Moodustamine ==
[[Jalta konverents]]il aastal 1945 eraldati [[Prantsusmaa]]le okupatsioonitsoon sõjajärgse Saksamaa haldamiseks. Edela-Saksamaa – mis varem koosnes [[Badeni vabariik|Baden]]ist, [[Württembergi Vaba Rahvariik|Württemberg]]ist ja [[Preisimaa]] [[Hohenzollerni provints]]ist – jagati Prantsusmaa (lõunas) ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] (põhjas) vahel. Piir kahe tsooni vahel seati nii, et [[Karlsruhe]]t ja [[München]]it ühendav [[Autobahn]] (tänapäeval [[Bundesautobahn 8|A8]]) jäi täielikult Ameerika tsooni; [[Baieri]] oli ka Ameerika haldusalas. Prantsuse tsoonis ühendati Hohenzollern ja Lõuna-Württemberg [[Württemberg-Hohenzollern]]iks. Badeni lõunaosast moodustati 1. detsembril 1945 Lõuna-Baden. [[Freiburg]] määrati Lõuna-Badeni pealinnaks; Badeni endine pealinn (Karlsruhe) jäi Ameerika tsooni.
19. mail 1947 võeti vastu Badeni põhiseadus, mille eessõna seadis sellele uuele riigile väite olla vana Badeni tõeline järglane: kuigi enamus selle territooriumist oli olnud Badeni osaks vaid viimased 150 aastat. Selle väite kinnitamiseks võttis põhiseadus uuele riigile vastu ka sõjaeelse Badeni lipu ja vapi. Põhiseadus tegi ka selgeks, et riigi nimi oli "Baden", mitte "Lõuna-Baden". Aastal 1949 hääletas Badeni parlament [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus]]e kasuks ja sai (Lääne-)Saksamaa asutajariigiks selle moodustamisel 23. mail 1949.
== Poliitika ==
Lõuna-Badeni esimesel aastal valitseti seda otse Prantsuse sõjaväelise administratsiooni poolt. Pärast kohalikke valimisi detsembris 1946 oli tugevaimaks parteiks [[Badische Christlich-Soziale Volkspartei]] (BCSV) ja selle juht [[Leo Wohleb]] nimetati Prantsuse administratsiooni poolt riigisekretariaadi presidendiks. Aprillis 1947 ühines BCSV föderaalse [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liiduga]] (CDU), võttes nimeks ''CDU Baden'' ja olles nii [[CDU Baden-Württemberg]] eelkäijaks.
24. juulil 1947 toimusid esimesed ja ainsad riiklikud valimised Badenis, kus Wohlebi CDU võitis absoluutse enamuse 55,9%. SPB – [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|SPD]] Badeni haru – tuli 22,4% teiseks. Kuna Prantsuse sõjaväelise administratsioon haldas veel palju olulist täitevvõimu Badenis, ei olnud üheparteiline valitsus võimalik vaatamata CDU absoluutsele enamusele. Püüded moodustada kõigi parteide valitsus nurjusid erimeelsuste tõttu [[Saksamaa Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] (KPD) kaasamisest. Lõpuks moodustati CDU ja SPB vaheline [[suur koalitsioon]], Wohleb sai [[ministerpresident|ministerpresidendiks]]. Pärast Saksa Föderatiivse Vabariigi moodustamist ja Prantsuse administratsiooni lõppu olid üheparteilised valitsused jälle võimalikud ja koalitsiooni ei vajatud enam; aastatel 1949 kuni 1952 valitses Wohleb Badenit CDU ainuvalitsuse juhina.
== Lõpetamine ==
[[Pilt:Suedweststaat.png|thumb|Kolm osariiki, mis ühendati aastal 1952 [[Baden-Württemberg]]i liidumaa moodustamiseks]]
Sõjaväelise võimu lõpetamisega Lääne-Saksamaal taotlesid kolm lääneriiki, et riigijuhid vaataksid üle ja viimistleksid piirid, mis loodi okupatsiooni ajal. Edelas kõheldi, kas Baden ja Württemberg tuleks taastada eraldi osariikidena (Württemberg pidi neelama Hohenzollerni, kuna Preisimaa lõpetati) või liita uue osariigi moodustamiseks. Badenis oli Wohleb ühendamise tugev vastane. Aastal 1950 korraldati referendum kolme edelaosariigi ühendamisest. Sõjaeelsetes piirides Badenis lükati ühinemine tagasi ja valiti Badeni taastamine. Selle tulemuse Badenis kaalus üles palju suurema Württembergi hääletus, kus ühinemisega nõus oldi. Pärast seda referendumit ühendati 25. aprillil 1952 need kolm edelaosariiki Saksamaa liiduma [[Baden-Württemberg]]i moodustamiseks.
Mitmeid õiguslikke toiminguid algatati referendumi ja järgnenud ühendamise vastu. Äsjaasutatud [[Saksamaa Põhiseaduskohus]] (''Bundesverfassungsgericht'') lükkas aastal 1951 referendumi tühistamise tagasi, kui kohtunike hääletus lõppes viigiga. Aastal 1956 otsustas kohus, et referendumit (Lõuna-)Badenis ei toetatud enamuse poolt ja seda tuleb korrata. Baden-Württembergi valitsus ei võimaldanud seda enne, kui 14 aastat hiljem aastal 1970: 18 aastat pärast ühendamist. Seekord hääletas (Lõuna-)Baden 81% ''status quo'' säilitamise poolt.
[[Kategooria:Baden-Württemberg]]
0ihbrv1rahaxd49dkfc1xn7c06vjkmo
Raadio 3
0
323296
6180044
6168486
2022-08-19T08:04:08Z
85.253.16.218
/* Sagedused */
wikitext
text/x-wiki
'''Raadio 3''' (endine '''Raadio V6''' praegune '''Retro FM''') oli [[Sky Media]] raadiogruppi kuuluv [[Eesti]] kommertsraadiojaam, mis Raadio 3 nime all läks esimest korda eetrisse 16. mail 2005 muudeti Retro FM.<ref>[https://web.archive.org/web/20120406065028/http://www.rhmuuseum.ee/?page=71 Raadio kroonika]. Eesti Ringhäälingumuuseum. Vaadatud 04.05.2012.</ref><ref>[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=159661&leht_id=3140 Raadio 3 alustas tööd (pressiteade)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 04.05.2012.</ref> Raadio 3 asus tööle senise [[Super FM European Hit Radio]] lainepikkusel.
Saatekava oli [[Eesti]] oludele ja kohaliku publiku maitsele kohandatud versioon AC- (Adult Contemporary) formaadist, mis kujunes välja 1970. aastate lõpus [[USA|USAs]]. Oma sihtrühmana määratles jaam 30–50-aastasi aktiivseid [[eesti keel]]t kõnelevaid raadiokuulajaid.<ref>[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/raadio-3-hakkab-kerget-rokki-mangima.d?id=8718179 Raadio 3 hakkab kerget rokki mängima]. Delfi Majandus (viitega BNSile) 01.10.2004. Vaadatud 04.05.2012.</ref>
Raadiojaamal on umbes 190 000 kuulajat (2020).<ref>[https://web.archive.org/web/20120708162425/http://www.emor.ee/raadioauditooriumi-ulevaade-suvikuudel-2010/ Raadioauditooriumi ülevaade suvekuudel 2010]. TNS EMOR koduleht. Vaadatud 04.05.2012.</ref>
2013. aastast kannab raadiojaam nime '''Retro FM'''. Jaam on keskendunud 1980. ja 1990. aastate populaarsematele poplugudele. Igal tööpäeval kella 6–10 läheb eetrisse hommikuprogramm "Retro Hommik", mida juhivad 2014. aasta meesraadiohääleks nimetatud [[Rauno Märks]] ja 2021. aastast ka naissaatejuht [[Maris Kõrvits]].{{lisa viide}} Külalisena lööb kaasa melomaan [[Olav Osolin]], kes tööpäeviti kell 8.40 algavas saates tutvustab läbi päevaloo rubriigi muusikaajaloo sündmust, ja [[Vladas Radvilavičius]], kes kell 9.05 algavas saates teeb "Netivalvur Vladasena" ülevaate kõige kuumemast interneti teemast. Nädalavahetusel on kavas erimuusika saated.
==Sagedused==
* [[Tallinn]] 97,8 [[MHz]]
* [[Tartu]] 98,6 MHz
* [[Pärnu]] 98,3 MHz
* [[Rakvere]] 98,5 MHz
* [[Saaremaa]] 95,4 MHz
* [[Viljandi]] 97,9 MHz
* [[Türi]] 98,1 MHz
* [[Varbola]] 98,0 MHz
* [[Virtsu]] 88,2 MHz
==Vaata ka==
* [[Eesti raadiojaamade loend]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
* [http://www.retrofm.ee/ Raadio 3 veebileht]
* [http://www.epl.ee/news/melu/kirsti-timmer-juhib-raadio-3-hommikuprogrammi.d?id=51077727 Kirsti Timmer juhib Raadio 3 hommikuprogrammi]. Eesti Päevaleht, 1. märts 2007
* [http://www.elu24.ee/233027/raadio-3-lasi-saatejuhid-lahti/ Raadio 3 lasi saatejuhid lahti]. Elu24, 5. märts 2010
[[Kategooria:Eesti raadiojaamad]]
c70wu5h5obsp5eusgttjfyfwtmhpzvf
Arutelu:Lembit Virkus
1
334454
6179830
5287256
2022-08-18T13:42:42Z
Hypikhiir
166325
/* Lembit Virkuse surmaasta oli vale */ uus alaosa
wikitext
text/x-wiki
== Lembit Virkuse surmaasta oli vale ==
Tegelikult on õige 1972, parandasin ära [[Kasutaja:Hypikhiir|Hypikhiir]] ([[Kasutaja arutelu:Hypikhiir|arutelu]]) 18. august 2022, kell 16:42 (EEST)
saq4jwpcr9h49j81pqbty5so1zk0yir
Fresno maakond
0
337889
6179992
5898314
2022-08-18T22:34:27Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{provints
| nimi =
| hääldus =
| nimi1_keel = | nimi1 =
| lipp =
| lipu_link =
| vapp =
| vapi_link =
| pindala =
| elanikke =
| asendikaardi_pilt = Map_of_California_highlighting_Fresno_County.svg
| asendikaardi_pilt_laius =
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Californias
}}
[[Pilt:Fresno county courthouse.jpg|pisi|Fresno maakonna kohtumaja]]
[[Pilt:Mount Abbot.jpg|pisi|[[Mount Abbot]]]]
'''Fresno maakond''' (''Fresno County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[California]] osariigis.
Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Fresno]].
Maakonna pindala on 15 570 km², millest 140 km² moodustab [[veepindala]].
[[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 1 008 654. Aastal 2010 oli elanikke 930 450 ja 2000. aastal oli elanike arv 799 407.
Fresno maakond on elanike arvult California kümnes ja pindalalt kuues maakond.
== Naabermaakonnad ==
* [[Madera maakond]] (põhjas)
* [[Mono maakond]] (kirdes)
* [[Inyo maakond]] (idas)
* [[Tulare maakond]] (lõunas)
* [[Kingsi maakond (California)|Kingsi maakond]] (lõunas)
* [[Monterey maakond]] (edelas)
* [[San Benito maakond]] (läänes)
* [[Mercedi maakond]] (loodes)
== Ajalugu ==
Fresno maakond moodustati 1856. aastal Mariposa, Mercedi ja Tulare maakonna osadest. Maakond on saanud nime [[Fresno]] linna järgi (hispaania keeles tähendab ''fresno'' 'saarepuu').
== Linnad ==
{{div col|colwidth=25em}}
*[[Clovis]] (2020. aasta seisuga 120 124 elanikku)
*[[Coalinga]] (17 590 elanikku)
*[[Firebaugh]] (8096 elanikku)
*[[Fowler]] (6700 elanikku)
*[[Fresno]] (halduskeskus; 542 107 elanikku)
*[[Huron]] (6206 elanikku)
*[[Kerman]] (16 016 elanikku)
*[[Kingsburg]] (12 380 elanikku)
*[[Mendota]] (12 595 elanikku)
*[[Orange Cove]] (9649 elanikku)
*[[Parlier]] (14 576 elanikku)
*[[Reedley]] (25 227 elanikku)
*[[San Joaquin]] (3701 elanikku)
*[[Sanger (California)|Sanger]] (26 617 elanikku)
*[[Selma (California)|Selma]] (24 674 elanikku)
{{div col end}}
== Kaitsealad ==
* [[Suure sekvoia rahvusmonument]] (osa)
* [[Kings Canyoni rahvuspark]] (osa)
* [[Sekvoia rahvuspark]] (osa)
* [[Sierra metsakaitseala]] (osa)
== Maanteed ==
{{div col|colwidth=22em}}
*[[File:I-5 (CA).svg|25px]] [[Interstate 5]]
*[[File:California 33.svg|25px]] [[California State Route 33|State Route 33]]
*[[File:California 41.svg|25px]] [[California State Route 41|State Route 41]]
*[[File:California 43.svg|25px]] [[California State Route 43|State Route 43]]
*[[File:California 63.svg|25px]] [[California State Route 63|State Route 63]]
*[[File:California 99.svg|25px]] [[California State Route 99|State Route 99]]
*[[File:California 145.svg|25px]] [[California State Route 145|State Route 145]]
*[[File:California 168.svg|25px]] [[California State Route 168|State Route 168]]
*[[File:California 180.svg|25px]] [[California State Route 180|State Route 180]]
*[[File:California 198.svg|25px]] [[California State Route 198|State Route 198]]
*[[File:California 201.svg|25px]] [[California State Route 201|State Route 201]]
*[[File:California 245.svg|25px]] [[California State Route 245|State Route 245]]
*[[File:California 269.svg|25px]] [[California State Route 269|State Route 269]]
{{div col end}}
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://www.co.fresno.ca.us/ Fresno maakonna koduleht] (''inglise keeles'')
{{Geograafiline asukoht
| Keskel = Fresno maakond
| Põhi = [[Madera maakond]]
| Kirre = [[Mono maakond]]
| Ida = [[Inyo maakond]]
| Kagu =
| Lõuna = [[Tulare maakond]] ja [[Kingsi maakond (California)|Kingsi maakond]]
| Edel = [[Monterey maakond]]
| Lääs = [[San Benito maakond]]
| Loe = [[Mercedi maakond]]
}}
{{California maakonnad}}
[[Kategooria:California maakonnad]]
3ar8gwuxn6akk25ge02aw36wo7dajdx
Randel Länts
0
340637
6180113
3758538
2022-08-19T11:16:13Z
Sillerkiil
58396
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Randel Länts at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Randel Länts 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Randel Länts''' (sündinud [[16. mai]]l [[1978]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik, [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraat]].
Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] [[Viljandi]] osakonna esimees, Viljandi linnavolikogu liige ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Ivari Padar]]i nõunik.
Ta oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär (2005–2010) ning ühingu [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] president (2004–2005).
==Kandideerimine valimistel==
Länts kandideeris [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta]] ja [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] ning [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]].
1999. aastal kandideeris Länts kohalikel valimistel [[Tartu]] linnas, 2005. aastal ja 2009. aastal Viljandi linnas.
[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] oli ta sotsiaaldemokraatide kandidaat Viljandi linnapea ametikohale. Teda toetas 453 valijat (6.1% häältest).
==Välislingid==
* [http://randellants.wordpress.com Randel Läntsi blogi]
{{JÄRJESTA:Länts, Randel}}
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]
71xnkb2azvjdkypomjpdynwrz36ix5i
Salinas
0
347482
6180000
5737735
2022-08-18T23:19:42Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{See artikkel|räägib California linnast; Ecuadori linna kohta vaata artiklit [[Salinas (Ecuador)]]; jõe kohta vaata lehekülge [[Salinase jõgi]]}}
{{linn
| nimi = Salinas
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = | |
| deviis = "Rich in Land, Rich in Values."
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt =
| vapi_link =
| pindala =
| elanikke =
| asendikaart =
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Monterey County California Incorporated and Unincorporated areas Salinas Highlighted.svg|200px]]
}}
[[Pilt:Main Street, Salinas.jpg|pisi|Salinase peatänav]]
'''Salinas''' on linn [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Monterey maakond|Monterey maakonna]] halduskeskus ja suurim linn. Salinas asub [[Salinase jõgi|Salinase jõe]] suudmest 16 km kaugusel idas.
[[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 163 542. Aastal 2010 oli elanikke 150 441. Salinas on suurima [[ladinaameeriklased|ladinaameeriklaste]] osatähtsusega suurlinn California osariigis – 2020. aastal moodustasid ladinaameeriklased linna elanikkonnast 79,6%.
[[200]] pKr elasid Salinase piirkonnas [[esselenid]]. 200. ja 500. aasta vahel asusid sellesse piirkonda [[rumseni keel|rumseni]] ja [[ohloni keel]]t kõnelevad indiaanihõimud, kellel oli 18. sajandil kokkupuuteid hispaanlastega. [[1856]]. aastal ehitati kahe [[postitõld|postitõlla]]tee ristumiskohta reisijate võõrastemaja ja selle ümber tekkis asula. [[1867]] pandi paika tänavad ja avati [[postkontor]]. [[1874]]. aastal sai Salinas linnaõigused. Linn on nime saanud Salinase jõe järgi.
Enamiku linna hoonetest moodustavad 20. sajandi ühepereelamud ja madalad kortermajad. Hoonete stiil on mitmekesine, varieerudes alates tagasihoidlikest [[bangalo]]test kuni avarateni luksusmajadeni.
Salinases on [[lähistroopiline vahemereline kliima]], mis on ideaalne taimekasvatuseks ja viinamarjaistanduste pidamiseks. Talvel jäävad temperatuurid 5–17 °C ja suvel 12–21 °C vahele. Salinase õhk on kvaliteedilt üks puhtamaid USA linnade seas. Sademeid langeb 385 mm aastas.
Salinas on tuntud kui "maailma salatikauss" ("Salad Bowl of the World"), sest linna lähistel asuvas Salinase jõe orus haritavalt maalt saadakse neli viiendikku USA [[aedsalat]]isaagist.
Salinases on sündinud kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat [[John Steinbeck]] ja filminäitleja [[Vanessa Hudgens]].
== Sõpruslinnad ==
* {{Riigi ikoon|Filipiinid}} [[Cebu City]] ([[Filipiinid]]), alates 1964
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ichikikushikino]] ([[Jaapan]]), alates 1979
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Yurécuaro]] ([[Mehhiko]]), alates 1996
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guanajuato]] ([[Mehhiko]]), alates 2007
* {{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Drogheda]] ([[Iirimaa]]), alates 2012
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Söke]] ([[Türgi]]), alates 2015
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Seogwipo]] ([[Lõuna-Korea]]), alates 2018
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat|Salinas, California}}
*[http://www.ci.salinas.ca.us/ Salinase koduleht] (''inglise keeles'')
[[Kategooria:California linnad]]
[[Kategooria:Monterey maakond]]
3j8lnq3f70dto0ceqlrruxys3tuf0xw
Eesti sportlaste loend
0
349406
6180041
6179237
2022-08-19T07:56:33Z
Velirand
67997
/* T */
wikitext
text/x-wiki
{{TähestikTOC
|numbrid=
|alajaotused=}}
== A ==
* [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karikavõitja
* [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister
* [[Villu Aabne]], korvpallur
* [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister
* [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane
* [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja
* [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja
* [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Urmo Aava]], autorallisõitja
* [[Arvi Aavik]], maadleja
* [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister
* [[Uno Aavola]], kahevõistleja
* [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister
* [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister
* [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister
* [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister
* [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister
* [[Margus Ader]], laskesuusataja
* [[Andri Aedma]], ujuja
* [[Andri Aganits]], võrkpallur
* [[Matthias Agur]], veemotosportlane
* [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur
* [[Erik Aibast]], orienteeruja
* [[Artti Aigro]], suusahüppaja
* [[Ene Aigro]], suusataja
* [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur
* [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur
* [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja
* [[Erkki Alak]], maadleja
* [[Maria Albert]], ujuja
* [[Marko Albert]], triatleet
* [[Marius Aleksejev]], käsipallur
* [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja
* [[Berit Aljand]], ujuja
* [[Martti Aljand]], ujuja
* [[Triin Aljand]], ujuja
* [[Teet Allas]], jalgpallur
* [[Olavi Allase]], keskmaajooksja
* [[Rasmus Alles]], jalgpallur
* [[Karli Allik]], võrkpallur
* [[Rauno Alliku]], jalgpallur
* [[Martin Allikvee]], ujuja
* [[Airi Alnek]], orienteeruja
* [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja
* [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja
* [[Sten-Erik Anderson]], sõudja
* [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane
* [[Maret Ani]], tennisist
* [[Hannes Anier]], jalgpallur
* [[Henri Anier]], jalgpallur
* [[August Anmann]], poksija
* [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija
* [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja
* [[Eerik Aps]], maadleja
* [[Johannes Aps]], poksija
* [[Argo Arak]], võrkpallur
* [[Argo Arbeiter]], jalgpallur
* [[Emili Arm]], iluuisutaja
* [[Raul Arnemann]], sõudja
* [[Paul Aron]], autosportlane
* [[Ralf Aron]], eesti autosportlane
* [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja
* [[Aita Artma]], sõudja
* [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja
* [[Ardo Arusaar]], maadleja
* [[Anna Gret Asi]], korvpallur
* [[Andrus Aug]], jalgrattur
* [[Harry Aumere]], kergejõustiklane
* [[Erik Aunapuu]], tennisist
== B ==
* [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane
* [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja
* [[Julia Beljajeva]], vehkleja
* [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja
* [[Enn Biene]], aerutaja
* [[Priit Biene]], mootorrattasportlane
* [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane
* [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister
* [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja
* [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur
* [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja
* [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe
* [[Rene Busch]], tennisist
* [[Alo Bärengrub]], jalgpallur
== C ==
== D ==
* [[Nelli Differt]], vehkleja
* [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur
* [[Marek Doronin]], korvpallur
== E ==
* [[Ernst Ehaveer]], korvpallur
* [[Timo Eichfuss]], korvpallur
* [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja
* [[Ago Elbing]], poksija
* [[Mati Eliste]], ujuja
* [[Are Eller]], aerutaja
* [[Dina Ellermann]], ratsutaja
* [[Liis Emajõe]], jalgpallur
* [[Irina Embrich]], vehkleja
* [[Tõnu Endrekson]], sõudja
* [[Siim Ennemuist]], võrkpallur
* [[Anu Ennok]], võrkpallur
* [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja
* [[Imre Erik]], käsipallur
* [[Johannes Erm]], kümnevõistleja
* [[Kalev Ermits]], laskesuusataja
* [[Asko Esna]], võrkpallur
* [[Sten Esna]], võrkpallur
* [[Rein Etruk]], maletaja
== F ==
* [[Karl Fatal]], keskmaajooksja
* [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane
* [[Roman Fosti]], pikamaajooksja
* [[Anne Freimuth]], sõudja
* [[Andre Frolov]], jalgpallur
== G ==
* [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja
* [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister
*[[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja
* [[Leonid Gulov]], sõudja
== H ==
* [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja
* [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur
* [[Mikk Haavistu]], jalgpallur
* [[Toivo Haimi]], sõudja
* [[Helger Hallik]], maadleja
* [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja
* [[Reinar Hallik]], korvpallur
* [[Henri Hang]], jalgpallur
* [[Sirli Hanni]], laskesuusataja
* [[Evelin Harjakas]], jalgpallur
* [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane
* [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur
* [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur
* [[Marju Hein]], sõudja
* [[Kristo Heinmann]], orienteeruja
* [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja
* [[Erika Hendsel]], tennisist
* [[Janek Hepner]], jalgpallur
* [[Urmas Hepner]], jalgpallur
* [[Kregor Hermet]], korvpallur
* [[Martti Himma]], murdmaasuusataja
* [[Eleri Hirv]], eesti orienteeruja ja rogainija
* [[Aino Huimerind]], võrkpallur
* [[Kalev Hunt]], sõudja
* [[Külli Hunt]], sõudja
* [[Margus Hunt]], ameerika jalgpallur ja kettaheitja
* [[Rimo Hunt]], jalgpallur
* [[Martin Hurt]], jalgpallur
* [[Helery Hälvin]], iluuisutaja
* [[Raivo Hääl]], autosportlane
== I ==
* [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja
* [[Kalle Ilves]], korvpallur
* [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja
* [[Joel Indermitte]], jalgpallur
* [[Kaire Indrikson]], ujuja
* [[Sten Indrikson]], ujuja
* [[Kevin Ingermann]], jalgpallur
* [[Priidu Isak]], poksija
* [[Märt Israel]], kettaheitja
== J ==
* [[Urmas Jaamul]], ujuja
* [[Jüri Jaanson]], sõudja
* [[Eerik Jago]], võrkpallur
* [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja
* [[Ado Jalakas]], maadleja
* [[Triinu Jalg]], kabetaja
* [[Merilii Jalg]], kabetaja
* [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja
* [[Avo Jans]], korvpallur
* [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija
* [[Eneli Jefimova]], ujuja
* [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur
* [[Timmo Jeret]], jalgrattur
* [[Kadri Joa]], sõudja
* [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur
* [[Laura Joonas]], orienteeruja
* [[Koit Joor]], poksija
* [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet
* [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane
* [[Janari Jõesaar]], korvpallur
* [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja
* [[Gert Jõeäär]], jalgrattur
* [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja
* [[Marta Jõumees]], sõudja
* [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane
* [[Andrei Jämsä]], sõudja
* [[Andre Järva]], jalgpallur
* [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka
* [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja
* [[Enar Jääger]], jalgpallur
* [[Lisell Jäätma]], vibulaskur
* [[Robin Jäätma]], vibulaskur
* [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja
* [[Oliver Jürgens]], jalgpallur
* [[Markus Jürgenson]], jalgpallur
* [[Jaan Jüris]], suusahüppaja
== K ==
* [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks
* [[Urmas Kaal]], jalgpallur
* [[Martin Kaalma]], jalgpallur
* [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur
* [[Evely Kaasiku]], orienteeruja
* [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja
* [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja
* [[Vello Kade]], veemotosportlane
* [[Stefan Kaibald]], võrkpallur
* [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur
* [[Ingrit Kala]], orienteeruja
* [[Sören Kaldma]], jalgpallur
* [[Tiit Kaldma]], käsipallur
* [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja
* [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur
* [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur
* [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur
* [[Helgi Kaljuste]], sõudja
* [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija
* [[Juura Kallari]], maadleja
* [[Madis Kallas]], kümnevõistleja
* [[Ken Kallaste]], jalgpallur
* [[Risto Kallaste]], jalgpallur
* [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja
* [[Gert Kams]], jalgpallur
* [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja
* [[Lembit Kandrov]], poksija
* [[Kaia Kanepi]], tennisist
* [[Tanel Kangert]], jalgrattur
* [[Julius Kangur]], ujuja
* [[Kristjan Kangur]], korvpallur
* [[Martin Kangur]], autorallisõitja
* [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister
* [[Richard Karelson]], maadleja
* [[Urmas Karlson]], jalgrattur
* [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja
* [[Fred Karu]], ujuja
* [[Martin Kase]], jalgpallur
* [[Robert Kasela]], sulgpallur
* [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja
* [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus)
* [[Mari Kaseväli]], orienteeruja
* [[Osvald Kastanja]], jalgpallur
* [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane
* [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur
* [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener
* [[Markkus Keel]], võrkpallur
* [[Martti Keel]], võrkpallur
* [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka
* [[Tamara Keerd]], lauatennisist
* [[Rait Keerles]], korvpallur
* [[Ülle Kell]], vibulaskja
* [[Kert Kesküla]], korvpallur
* [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur
* [[Marvi Kibe]], sõudja
* [[Tõnu Kibena]], võrkpallur
* [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja
* [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur
* [[Olev Kiirend]], maadleja
* [[Janek Kiisman]], jalgpallur
* [[Ott Kiivikas]], kulturist
* [[Irina Kikkas]], iluvõimleja
* [[Matti Killing]], sõudja
* [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja
* [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane
* [[Tarmo Kink]], jalgpallur
* [[Hain Kinks]], suusataja
* [[Herbert Kipp]], jalgpallur
* [[Helmuth Kippar]], jalgpallur
* [[Erika Kirpu]], vehkleja
* [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur
* [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur
* [[Magnus Kirt]], odaviskaja
* [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur
* [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane
* [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane
* [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur
* [[Arne Kivistik]], orienteeruja
* [[Dzintar Klavan]], jalgpallur
* [[Ragnar Klavan]], jalgpallur
* [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja
* [[Martin Klein]], maadleja
* [[Bert Klemmer]], jalgpallur
* [[Vilve Kodanik]], sõudja
* [[Harri Koiduste]], maadleja
* [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja
* [[Reena Koll]], teivashüppaja
* [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur
* [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija
* [[Oliver Konsa]], jalgpallur
* [[Einar Kont]], maadleja
* [[Anett Kontaveit]], tennisist
* [[Andres Koogas]], jalgpallur
* [[Kaido Koppel]], jalgpallur
* [[Valentin Kordas]], võrkpallur
* [[Kevin Korjus]], autosportlane
* [[Tristan Koskor]], jalgpallur
* [[Artur Kotenko]], jalgpallur
* [[Johannes Kotkas]], maadleja
* [[Toivo Kotov]], orienteeruja
* [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur
* [[Evi Krass]], kergejõustiklane
* [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija
* [[Liina Kree]], sõudja
* [[Ardo Kreek]], võrkpallur
* [[Gert Krestinov]], motosportlane
* [[Kerr Kriisa]], korvpallur
* [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja
* [[Valmo Kriisa]], korvpallur
* [[Kalle Kriit]], jalgrattur
* [[Eron Krillo]], jalgpallur
* [[Marko Kristal]], jalgpallur
* [[Georg Kristjanson]], maadleja
* [[Pavel Kružajev]], võrkpallur
* [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija
* [[Tiit Krutob]], allveeujuja
* [[Parri Kruuda]], võrkpallur
* [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur
* [[Elju Kubi]], kettaheitja
* [[Daisy Kudre]], orienteeruja
* [[Doris Kudre]], orienteeruja
* [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane
* [[Kati Kukk]], purjetaja
* [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja
* [[Sigvard Kukk]], jalgrattur
* [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja
* [[Andres Kull]], laskesportlane
* [[Valentina Kullam]], korvpallur
* [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur
* [[Liis Kullerkann]], võrkpallur
* [[Martin Kupper]], kettaheitja
* [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur
* [[Toivo Kurg]], tõstja
* [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja
* [[Alo Kuslap]], sõudja
* [[Kaur Kuslap]], sõudja
* [[Igor Kuzmin]], sõudja
* [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane
* [[Kristin Kuuba]], sulgpallur
* [[Kristina Kuusk]], vehkleja
* [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja
* [[Marge Kõrkjas]], ujuja
* [[Risto Kägo]], jalgpallur
* [[Kristen Kähr]], jalgpallur
* [[Olle Kärner]], orienteeruja
* [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja
* [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane
* [[Silver Kübar]], motosportlane
* [[Kalev Külv]], kettaheitja
* [[Valter Külvet]], kümnevõistleja
* [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja
* [[Kert Kütt]], jalgpallur
== L ==
* [[Kertu Laak]], võrkpallur
* [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja
* [[Getter Laar]], jalgpallur
* [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur
* [[Liina Laasma]], odaviskaja
* [[Gustav Ladva]], poksija
* [[Tuulikki Laesson]], maletaja
* [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija
* [[Karin Laine]], murdmaasuusataja
* [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane
* [[Enno Lamp]], sõudja
* [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane
* [[Marko-Matteus Langel]], ujuja
* [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur
* [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist
* [[Elle Lapp]], korvpallur
* [[August Lass]], jalgpallur
* [[Sulev Laugasson]], poksija
* [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur
* [[Ülo Laumets]], korvpallur
* [[Tiina Laurisson]], vibusportlane
* [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja
* [[Katrina Lehis]], vehkleja
* [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja
* [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja
* [[Lauri Leis]], kergejõustiklane
* [[Toomas Leius]], tennisist
* [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja
* [[Lauri Lelumees]], käija
* [[Marek Lemsalu]], jalgpallur
* [[Jaan Lentsius]], korvpallur
* [[Aigar Leok]], motosportlane
* [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane
* [[Väino Leok]], veemotosportlane
* [[Raido Leokin]], jalgpallur
* [[Ellen Leonova]], võrkpallur
* [[Martin Lepa]], jalgpallur
* [[Marko Lepik]], jalgpallur
* [[Sander Lepik]], jalgpallur
* [[Brent Lepistu]], jalgpallur
* [[Sergei Lepmets]], jalgpallur
* [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja
* [[Roland Lessing]], laskesuusataja
* [[Allar Levandi]], kahevõistleja
* [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija
* [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja
* [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja
* [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja
* [[Marten Liiv]], kiiruisutaja
* [[Frank Liivak]], jalgpallur
* [[Arvo Lill]], korvpallur
* [[Harri Lill]], kurlingumängija
* [[Heino Lill]], korvpallur
* [[Jüri Lill]], veemootorisportlane
* [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja
* [[Nikolai Linberg]], jalgpallur
* [[Joel Lindpere]], jalgpallur
* [[Inno Ling]], orienteeruja
* [[Li Lirisman]], karateka
* [[Karoliine Loit]], vehkleja
* [[Viljar Loor]], võrkpallur
* [[Arnold Loorits]], maadleja
* [[Timo Loorits]], sõudja
* [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja
* [[Meelis Ludvig]], maadleja
* [[Marko Luhamaa]], karateka
* [[Leila Luik]], pikamaajooksja
* [[Liina Luik]], pikamaajooksja
* [[Lily Luik]], pikamaajooksja
* [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur
* [[Tõnu Lume]], maadleja
* [[Siim Luts]], jalgpallur
* [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja
* [[Timo Lõhmus]], võrkpallur
* [[Saron Läänmäe]], jalgpallur
* [[Rein Lüüs]], tennisist
* [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur
== M ==
* [[August Maalstein]], kergejõustiklane
* [[Silver Maar]], võrkpallur
* [[Laura Maasik]], kergejõustiklane
* [[Nigul Maatsoo]], poksija
* [[Merike Madar]], kulturist
* [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja
* [[Paul Maibaum]], maadleja
* [[Raivo Maimre]], jalgrattur
* [[Martin Maiste]], maadleja
* [[Lauri Malsroos]], orienteeruja
* [[Egert Malts]], suusahüppaja
* [[Endla Mandel]], sõudja
* [[Rene Mandri]], jalgrattur
* [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane
* [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja
* [[Marek Marksoo]], tennisist
* [[Ago Markvardt]], kahevõistleja
* [[Margaret Markvardt]], ujuja
* [[Kristian Marmor]], jalgpallur
* [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur
* [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur
* [[Eve-Mai Maurer]], ujuja
* [[Lembit Maurer]], poksija
* [[Marko Meerits]], jalgpallur
* [[Keity Meier]], mootorrattasportlane
* [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane
* [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane
* [[Ülle Merisalu]], ujuja
* [[Nino Metsar]], ujuja
* [[Peeter Metsar]], korvpallur
* [[Pärtel Mettig]], korvpallur
* [[Kristiine Miilen]], võrkpallur
* [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja
* [[Sander Mirme]], rogainija
* [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Ille Molloka]], sõudja
* [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur
* [[Merle Morrisson]], sõudja
* [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja
* [[Madli Murel]], kolmevõistleja
* [[Raul Must]], sulgpallur
* [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur
* [[Roman Mõtlik]], jalgpallur
* [[Epp Mäe]], maadleja
* [[Jarek Mäestu]], sõudja
* [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur
* [[Maris Mägi]], kergejõustiklane
* [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane
* [[Helary Mägisalu]], maadleja
* [[Alfred Mäll]], tõstja
* [[Valter Mäng]], jalgpallur
* [[Ants Mängel]], sulgpallur
* [[Talvi Märja]], tennisist
* [[Markko Märtin]], autorallisõitja
* [[Risto Mätas]], odaviskaja
* [[Janika Mölder]], iluvõimleja
== N ==
* [[Mart Naaber]], võrkpallur
* [[Tõnis Naarits]], maadleja
* [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe
* [[Andrus Nagel]], korvpallur
* [[Konstantin Nahk]], jalgpallur
* [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja
* [[Mai Narva]], maletaja
* [[Regina Narva]], maletaja
* [[Triin Narva]], maletaja
* [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus)
* [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja
* [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja
* [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur
* [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur
* [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja
* [[Terje Neitsov]], sõudja
* [[Piret Niglas]], suusataja
* [[Marek Niit]], kergejõustiklane
* [[Priidu Niit]], kettaheitja
* [[Ants Nisu]], maadleja
* [[Oskar Nisu]], jalgrattur
* [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja
* [[Andi Noot]], keskmaajooksja
* [[Peeter Noppel]], poksija
* [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister
* [[Rauno Nurger]], korvpallur
* [[Liidia Nurme]], tennisist
* [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane
* [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja
* [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur
* [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur
== O ==
* [[Kristjan Oja]], laskesuusataja
* [[Rait Oja]], jalgpallur
* [[Regina Oja]], laskesuusataja
* [[Reimo Oja]], jalgpallur
* [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja
* [[Sten Oja]], rallikrossisõitja
* [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja
* [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur
* [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur
* [[Marten Ojapõld]], autosportlane
* [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja
* [[Mart Ojavee]], jalgrattur
* [[Malle Ojokas]], sõudja
* [[Maaren Olander]], jalgpallur
* [[Hendrik Olde]], maletaja
* [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane
* [[Raul Olle]], murdmaasuusataja
* [[Villi Olumets]], maadleja
* [[Andres Olvik]], ujuja
* [[Andres Oper]], jalgpallur
* [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja
* [[Oliver Orav]], võrkpallur
* [[Saara Orav]], tennisist
* [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja
== P ==
* [[Asko Paade]], korvpallur
* [[Aino Paal]], suusataja
* [[Juhan Paalo]], sõudja
* [[Martin Padar]], judoka
* [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja
* [[Ave Pajo]], jalgpallur
* [[Rauno Pajuviidik]], maadleja
* [[Karl Palatu]], jalgpallur
* [[Kersti Paldis]], sõudja
* [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja
* [[Sergei Pareiko]], jalgpallur
* [[Tiiu Parmas]], tennisist
* [[Helgi Parts]], kergejõustiklane
* [[Raivo Parts]], sõudja
* [[Elina Partõka]], ujuja
* [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane
* [[Mait Patrail]], käsipallur
* [[Andero Pebre]], jalgpallur
* [[Marek Peeba]], veemotosportlane
* [[Lembit Peegel]], poksija
* [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja
* [[Rasmus Peetson]], jalgpallur
* [[Meelis Peitre]], jalgpallur
* [[Leho Pent]], tõstja
* [[Sten Pentus]], autosportlane
* [[Indrek Pertelson]], judoka
* [[Silvia Pertens]], võrkpallur
* [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja
* [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane
* [[Pirjo Peterson]], jalgpallur
* [[Tiiu Peterson]], sõudja
* [[Voldemar Peterson]], jalgpallur
* [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija
*[[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja
* [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane
* [[Arnold Pihlak]], jalgpallur
* [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja
* [[Kail Piho]], kahevõistleja
* [[Ingrid Piht]], orienteeruja
* [[Kristofer Piht]], jalgpallur
* [[Ly Piir]], iluuisutaja
* [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja
* [[Raio Piiroja]], jalgpallur
* [[Veronika Pikkel]], kabetaja
* [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja
* [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja
* [[Inge Pind]], sõudja
* [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane
* [[Anna Pohlak]], purjetaja
* [[Mart Poom]], jalgpallur
* [[Valeri Pormann]], maadleja
* [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja
* [[Indrek Possul]], suusataja
* [[Sander Post]], jalgpallur
* [[Guido Povar]], poksija
* [[Janno Prants]], laskesuusataja
* [[Feliks Press]], maadleja
* [[Kristjan Press]], maadleja
* [[Sten Priinits]], vehkleja
* [[Igor Prins]], jalgpallur
* [[Stanislav Prins]], jalgpallur
* [[Jakob Proovel]], maadleja
* [[Toomas Proovel]], maadleja
* [[Albert Prosa]], jalgpallur
* [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane
* [[Jaan Puidet]], korvpallur
* [[Raimo Punning]], maadleja
* [[Keith Pupart]], võrkpallur
* [[Sander Puri]], jalgpallur
* [[Ats Purje]], jalgpallur
* [[Edgar Puusepp]], maadleja
* [[Martin Puusepp]], jalgrattur
* [[Heino Puuste]], odaviskaja
* [[Aita Põldma]], tennisist
* [[Mirko Põldma]], jalgrattur
* [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane
* [[Henn Põlluste]], maadleja
* [[Johan Põntson]], maadleja
* [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane
* [[Ulvi Pärgma]], sõudja
* [[Andre Pärn]], korvpallur
* [[Monika Pärnpuu]], sõudja
* [[Erki Pütsep]], jalgrattur
== Q ==
== R ==
* [[Andrus Raadik]], võrkpallur
* [[Anton Raadik]], poksija
* [[Toomas Raadik]], korvpallur
* [[Argo Raag]], maadleja
* [[Merle Raaliste]], sõudja
* [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane
* [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja
* [[Risto Raid]], jalgrattur
* [[Eedo Raide]], rallisõitja
* [[Kenneth Raisma]], tennisist
* [[Allar Raja]], sõudja
* [[Andres Raja]], kümnevõistleja
* [[Jan Rajevski]], jäähokimängija
* [[Mark Rajevski]], jäähokimängija
* [[Taavi Rand]], iluuisutaja
* [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja
* [[Harry Rattus]], maadleja
* [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur
* [[Kirti Rebane]], orienteeruja
* [[Viiu Rebane]], orienteeruja
* [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja
* [[Taavi Reigam]], korvpallur
* [[Martin Reim]], jalgpallur
* [[Sven Reintak]], kergejõustiklane
* [[Mikk Reintam]], jalgpallur
* [[Sandra Reinvald]], korvpallur
* [[Carmely Reiska]], iluvõimleja
* [[Kevin Renno]], võitlussportlane
* [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja
* [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja
* [[Herol Riiberg]], jalgpallur
* [[Boris Riisik]], jalgpallur
* [[Rait Rikberg]], võrkpallur
* [[Liisi Rist]], jalgrattur
* [[Siret Rits]], võrkpallur
* [[Erika Roger]], suusataja
* [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja
* [[Urmas Rooba]], jalgpallur
* [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja
* [[Maria Romanjuk]], ujuja
* [[Kuno Rooba]], orienteeruja
* [[Ain Rool]], kabetaja
* [[Heldur Roone]], maadleja
* [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur
* [[Jaan Roots]], maadleja
* [[Maire Roots]], sõuda
* [[Vello Rootsi]], orienteeruja
* [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja
* [[Künter Rothberg]], judoka
* [[Hellat Rumvolt]], poksija
* [[Rain Ruuder]], kikkpoksija
* [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur
* [[Taavi Rähn]], jalgpallur
* [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja
* [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane
* [[Margus Rääk]], maadleja
* [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja
* [[Helina Rüütel]], sulgpallur
* [[Margit Rüütel]], tennisist
== S ==
* [[Kaimar Saag]], jalgpallur
* [[Kadi Liis Saar]], tennisist
* [[Katriin Saar]], tennisist
* [[Kevin Saar]], võrkpallur
* [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja
* [[Andrus Sabiin]], sõudja
* [[Liis Saharov]], jalgpallur
* [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja
* [[Joseph Saliste]], jalgpallur
* [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja
* [[Jane Salumäe]], maratonijooksja
* [[Jens Salumäe]], suusahüppaja
* [[Priit Salumäe]], jalgrattur
* [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja
* [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur
* [[Kalli Samorodni]], sõudja
* [[Rauno Sappinen]], jalgpallur
* [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane
* [[Elo Saue]], orienteeruja
* [[Eveli Saue]], laskesuusataja
* [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija
* [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija
* [[Helen Schmidt]], triatlonist
* [[Anett Schutting]], tennisist
* [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija
* [[Indrek Sei]], ujuja
* [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014)
* [[Konstantin Selli]], kabetaja
* [[Enn Sellik]], pikamaajooksja
* [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja
* [[Kätlin Sepp]], ujuja
* [[Madis Sihimets]], maadleja
* [[Eler Siim]], sõudja
* [[Mattias Siimar]], tennisist
* [[Karl Siitan]], autosportlane
* [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur
* [[Evald Sikk]], maadleja
* [[Kermo Sikk]], laksesuusataja
* [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja
* [[Joanna Sild]], kabetaja
* [[Sixten Sild]], orienteeruja
* [[Timo Sild]], orienteeruja
* [[Henry Sildaru]], vigursuusataja
* [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja
* [[Olle Sildre]], jäähokimängija
* [[Janis Sillat]], sõudja
* [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja
* [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja
* [[Helmuth Sirgemets]], poksija
* [[Hugo Soasepp]], poksija
* [[Leili Soima]], sõudja
* [[August Sokk]], korvpallur
* [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur
* [[Tanel Sokk]], korvpallur
* [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult)
* [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener
* [[Henri Sool]], kergejõustiklane
* [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane
* [[Erik Sorga]], jalgpallur
* [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija
* [[Andrei Stepanov]], jalgpallur
* [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja
* [[Leenart Strastin]], poksija
* [[Andrus Suija]], sõudja
* [[Silja Suija]], murdmaasuusataja
* [[Olari Suislep]], maadleja
* [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane
* [[Robert Suokas]], poksija
* [[Diana Suumann]], kergejõustiklane
* [[Riho Suun]], jalgrattur
* [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur
* [[Valdu Suurkask]], korvpallur
* [[Geir Suursild]], sõudja
* [[Elvia Sõber]], kabetaja
* [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane
* [[Aimur Säärits]], maadleja
* [[Jüri Süldre]], poksija
== Š ==
* [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja
* [[Jade Šadeiko]], võrkpallur
* [[Tihhon Šišov]], jalgpallur
* [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja
* [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister
* [[Irina Štork]], iluuisutaja
* [[Mark Švets]], jalgpallur
== Z ==
* [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja
* [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur
* [[Indrek Zelinski]], jalgpallur
* [[Sergei Zenjov]], jalgpallur
* [[Kregor Zirk]], ujuja
* [[Inna Zlidnis]], jalgpallur
* [[Toivo Zoova]], sõudja
* [[Jürgen Zopp]], tennisist
* [[Julia Zuikova]], vehkleja
* [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane
* [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja
* [[Sirli Zupping]], orienteeruja
== Ž ==
* [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur
== T ==
* [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit
* [[Ando Tagamets]], korvpallur
* [[Kaspar Taimsoo]], sõudja
* [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja
* [[Avo Talpas]], maadleja
* [[Janar Talts]], korvpallur
* [[Astrid Talumäe]], purjetaja
* [[Tanel Tamberg]], jalgpallur
* [[Joonas Tamm]], jalgpallur
* [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks
* [[Aleksander Tammann]], tennisist
* [[Jaanus Tamme]], purjetaja
* [[Märt Tammearu]], võrkpallur
* [[Annika Tammela]], jalgpallur
* [[Timo Tammemaa]], võrkpallur
* [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija
* [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide)
* [[Kalver Tammik]], sõudja
* [[Lisette Tammik]], jalgpallur
* [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja
* [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja
* [[Urve Tammsalu]], sõudja
* [[Ain Tammus]], jalgpallur
* [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja
* [[Johannes Tasa]], orienteeruja
* [[Martin Taska]], jalgpallur
* [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister
* [[Ingemar Teever]], jalgpallur
* [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja
* [[Taijo Teniste]], jalgpallur
* [[Siim Tenno]], jalgpallur
* [[Renee Teppan]], võrkpallur
* [[Harutjun Therzjan]], poksija
* [[Tarvi Thomberg]], maadleja
* [[Ants Hindrek Tiido]], judoka
* [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur
* [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja
* [[Edgar Tiits]], veemotosortlane
* [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija
* [[Vardo Tikas]], võrkpallur
* [[Karel Tilga]], kümnevõistleja
* [[Alfred Timmo]], käsipallur
* [[Triin Tobi]], mäesuusataja
* [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja
* [[Kati Tolmoff]], sulgpallur
* [[Janek Tombak]], jalgrattur
* [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja
* [[Priit Tomson]], korvpallur
* [[Andres Toobal]], võrkpallur
* [[Alo Toom]], maadleja
* [[Alari Toome]], sõudja
* [[Janar Toomet]], jalgpallur
* [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja
* [[Kaarel Torop]], jalgpallur
* [[Tiina Torop]], kergejõustiklane
* [[Anneli Trees]], kabetaja
* [[Henri Treial]], võrkpallur
* [[Grete Treier]], jalgrattur
* [[Väino Treiman]], kergejõustiklane
* [[Ardu Treinbuk]], kabetaja
* [[Jane Trepp]], ujuja
* [[Egle Trump]], sõudja
* [[Stine Lise Truu]], suusataja
* [[Tiiu Truus]], sõudja
* [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja
* [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane
* [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur
* [[Gedly Tugi]], odaviskaja
* [[Andrus Tull]], kabetaja
* [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja
* [[Indrek Turi]], kümnevõistleja
* [[Raimond Turja]], poksija
* [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija
* [[Peeter Turnau]], vehkleja
* [[Rauno Tutk]], jalgpallur
* [[Andres Tuvikene]], sõudja
* [[Karin Tõnissoo]], sõudja
* [[Toomas Tõniste]], purjetaja
* [[Tõnu Tõniste]], purjetaja
* [[Harry Tõnuri]], tennisist
* [[Moonika Tõrva]], sõudja
* [[Tagne Tähe]], laskesuusataja
* [[Robert Täht]], võrkpallur
* [[Ott Tänak]], rallisõitja
* [[Avo Tölpt]], karateka
* [[Herik Tölpt]], karateka
* [[Hanno Tünder]], sõudja
* [[Heldur Tüüts]], kergejõustiklane
* [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja
== U ==
* [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja
* [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja
* [[Egle Uljas]], kergejõustiklane
* [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja
* [[Aap Uspenski]], maadleja
* [[Martin Ustaal]], jalgpallur
* [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja
* [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane
* [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane
== V ==
* [[Karmen Vagula]], kabetaja
* [[Lembi Vaher]], teivashüppaja
* [[Karl Vahi]], poksija
* [[Johan Vahter]], võrkpallur
* [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja
* [[Norman Vahtra]], jalgrattur
* [[Josten Vaidem]], jalgrattur
* [[Arnold Vaiksaar]], poksija
* [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur
* [[Sille Vaiksaar]], sõudja
* [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja
* [[Boris Valdek]], vehkleja
* [[Uno Valdmets]], käsipallur
* [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur
* [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja
* [[Siim Valtna]], jalgpallur
* [[Laura Vana]], sulgpallur
* [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane
* [[Renet Vanker]], võrkpallur
* [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur
* [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister
* [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja
* [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja
* [[Rain Veideman]], korvpallur
* [[Andrei Veis]], jalgpallur
* [[Siim-Sander Vene]], korvpallur
* [[Oliver Venno]], võrkpallur
* [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur
* [[Kadi Veski]], kabetaja
* [[Karl Vestel]], jalgrattur
* [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane
* [[Tõnu Vihmaru]], sõudja
* [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur
* [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja
* [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja
* [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur
* [[Arkadi Viira]], maadleja
* [[Priit Viks]], laskesuusataja
* [[Heino Villemson]], korvpallur
* [[Mart Vilt]], kergejõustiklane
* [[Jüri Vips]], autosportlane
* [[Hans Vissor]], veemotosportlane
* [[Rein Volt]], maadleja
* [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur
* [[Martin Vunk]], jalgpallur
* [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija
* [[Õilme Võro]], sprinter
* [[Imre Vähi]], kulturist
* [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister
* [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister
== W ==
== Õ ==
* [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja
* [[Tõnu Õim]], maletaja
* [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur
* [[Janar Õunap]], jalgpallur
* [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja
* [[Ingel Õunmaa]], paraujuja
* [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur
== Ä ==
== Ö ==
== Ü ==
* [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane
* [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur
== X ==
== Y ==
== Vaata ka ==
* [[Sportlaste loend]]
* [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]
* [[Eesti mäesuusatajate loend]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]
[[Kategooria:Eesti spordi loendid]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
kdiloal1ka7ozezauv0r7hlt1cfff0x
Teuvo Pakkala
0
353040
6179860
4711462
2022-08-18T14:47:20Z
Ehitaja
63547
teistes keeltes 9. aprill
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Pakkala Teuvo.jpg|pisi|Teuvo Pakkala (aastal 1890)]]
'''Teuvo Pakkala''' (enne soomendamist '''Teodor Oskar Johaninpoika Frosterus'''; [[9. aprill]] [[1862]] [[Oulu]] – [[7. mai]] [[1925]] [[Kuopio]]) oli soome [[kirjanik]].
Tema isa oli kullassepp, ema oli puusepa perest pärit. Lapsepõlves sai ta tunda vaesust, eelkõige isa alkoholismi tõttu. Olukord muutus, kui isa [[lestaadiuslus]]e mõjul viinast loobus, hakkas terveid eluviise propageerima ning sai hea töökoha. Seetõttu sai Teuvo ka võimaluse [[Oulu]] lütseumisse õppima asuda. Aastal [[1882]] (peale lütseumi lõpetamist) asus ta õppima [[Helsingi Ülikool]]i (tollase nimetusega Keiserlik Aleksandri Ülikool). Ta õppis seal arstiteadust, ajalugu ja keeleteadust, kuid õige pea huvi nende vastu rauges. Seejärel oli ta aasta Oulus armees ja asus siis tööle ajakirjanikuna.
{{pooleli}}
{{JÄRJESTA:Pakkala, Teuvo}}
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome tõlkijad]]
[[Kategooria:Soome ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1862]]
[[Kategooria:Surnud 1925]]
mvxp9mgfodmxlr58jn32bzkhhrzg7ze
6179861
6179860
2022-08-18T14:49:21Z
Ehitaja
63547
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Pakkala Teuvo.jpg|pisi|Teuvo Pakkala (aastal 1890)]]
'''Teuvo Pakkala''' (enne soomendamist '''Teodor Oskar Johaninpoika Frosterus'''; [[9. aprill]] [[1862]] [[Oulu]] – [[7. mai]] [[1925]] [[Kuopio]]) oli soome [[kirjanik]].
Tema isa oli kullassepp, ema oli puusepa perest pärit. Lapsepõlves sai ta tunda vaesust, eelkõige isa alkoholismi tõttu. Olukord muutus, kui isa [[lestaadiuslus]]e mõjul viinast loobus, hakkas terveid eluviise propageerima ning sai hea töökoha. Seetõttu sai Teuvo ka võimaluse [[Oulu]] lütseumisse õppima asuda. Aastal [[1882]] (peale lütseumi lõpetamist) asus ta õppima [[Helsingi Ülikool]]i (tollase nimetusega Keiserlik Aleksandri Ülikool). Ta õppis seal arstiteadust, ajalugu ja keeleteadust, kuid õige pea huvi nende vastu rauges. Seejärel oli ta aasta Oulus armees ja asus siis tööle ajakirjanikuna.
Pakkala näidendit "Parvepoisid" ([[Oskar Merikanto]] lauludega) on Eestis korduvalt lavastatud, [[Peeter Volkonski]] ja [[Hannes Villemson]]i tõlkes ilmus see 2002. aastal sarjas "Sõnalava" .
{{pooleli}}
{{JÄRJESTA:Pakkala, Teuvo}}
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome tõlkijad]]
[[Kategooria:Soome ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1862]]
[[Kategooria:Surnud 1925]]
rabuil9vzaomw3kkd3ny1ivlh0rh428
6179862
6179861
2022-08-18T14:49:56Z
Ehitaja
63547
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Pakkala Teuvo.jpg|pisi|Teuvo Pakkala (aastal 1890)]]
'''Teuvo Pakkala''' (enne soomendamist '''Teodor Oskar Johaninpoika Frosterus'''; [[9. aprill]] [[1862]] [[Oulu]] – [[7. mai]] [[1925]] [[Kuopio]]) oli soome prosaist ja näitekirjanik.
Tema isa oli kullassepp, ema oli puusepa perest pärit. Lapsepõlves sai ta tunda vaesust, eelkõige isa alkoholismi tõttu. Olukord muutus, kui isa [[lestaadiuslus]]e mõjul viinast loobus, hakkas terveid eluviise propageerima ning sai hea töökoha. Seetõttu sai Teuvo ka võimaluse [[Oulu]] lütseumisse õppima asuda. Aastal [[1882]] (peale lütseumi lõpetamist) asus ta õppima [[Helsingi Ülikool]]i (tollase nimetusega Keiserlik Aleksandri Ülikool). Ta õppis seal arstiteadust, ajalugu ja keeleteadust, kuid õige pea huvi nende vastu rauges. Seejärel oli ta aasta Oulus armees ja asus siis tööle ajakirjanikuna.
Pakkala näidendit "Parvepoisid" ([[Oskar Merikanto]] lauludega) on Eestis korduvalt lavastatud, [[Peeter Volkonski]] ja [[Hannes Villemson]]i tõlkes ilmus see 2002. aastal sarjas "Sõnalava" .
{{pooleli}}
{{JÄRJESTA:Pakkala, Teuvo}}
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome tõlkijad]]
[[Kategooria:Soome ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1862]]
[[Kategooria:Surnud 1925]]
m99ospxjsm7bh5u4022yp78b8gjmow7
Konkurentsiamet
0
353510
6179940
6015073
2022-08-18T17:29:30Z
Merleke5
122868
wikitext
text/x-wiki
{{Asutus
| nimi = Konkurentsiamet
| asutatud =
| tüüp = valitsusasutus
| juht_nimetus = Peadirektor
| juht_nimi = [[Evelin Pärn-Lee]]
| peakorter = [[Tatari tänav|Tatar]] 39
| asukoht = [[Tallinn]]
| embleem =
| embleemisuurus =
| emaorg = [[Justiitsministeerium]]
| veebileht = [https://www.konkurentsiamet.ee/et Konkurentsiamet]
| lühend =
}}
'''Konkurentsiamet''' on [[Justiitsministeerium]]i valitsemisalas olev [[valitsusasutus]], mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi<ref name="riigiteataja.ee">https://www.riigiteataja.ee/akt/115112017002?leiaKehtiv(vaadatud 15.11.2018)</ref> järgmistes valdkondades:
# konkurentsi valdkond;
# elektri, maagaasi ja kaugkütte valdkond;
# [[Post|postside]] valdkond;
# raudteevaldkond (tegevuslubade väljastamisel, konkurentsiolukorra jälgimisel, ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamisel ja [[raudteeinfrastruktuur]]i kasutustingimuste kohta esitatud kaebuste menetlemisel);
# [[ühisveevärk|ühisveevärgi]] ja -[[ühiskanalisatsioon|kanalisatsiooni]] valdkond;
# [[lennundus]]tegevuse valdkond (lennujaamatasudega seotud vaidluste lahendamisel ja lennujaama kasutajate kaebuste menetlemisel).
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.konkurentsiamet.ee/?id=14155 Konkurentsiameti koduleht]
{{Eesti riigiametid}}
[[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]
[[Kategooria:Eesti riigiametid]]
qi8i1ofbbrbtatz4vbmcjj21e48b8ge
Apodemus
0
358313
6180033
5377251
2022-08-19T07:24:51Z
Metsavend
738
wikitext
text/x-wiki
{{Pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi = ''Apodemus''
| värvus = loomad
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| pilt = Apodemus.flavicollis.jpg
| pildi suurus = 220px
| pildi_seletus = [[Kaelushiir]]
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| alamklass = [[Eluspoegijad imetajad]] ''Theria''
| infraklass = [[Pärisimetajad]] ''Eutheria''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| alamselts = ''[[Myomorpha]]''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = '''''Apodemus'''''
| perekonna_autor = [[Johann Jakob Kaup|Kaup]], 1829
| levikukaart =
| levikukaardi suurus =
| levikukaardi_seletus =
}}
'''''Apodemus''''' on [[Hiirlased|hiirlaste]] sugukonda kuuluv [[närilised|näriliste]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].
==Klassifikatsioon==
Perekonda ''Apodemus'' klassifitseeritakse järgmised hiirlaste [[liik (bioloogia)|liigid]]:
* ''Apodemus agrarius'' <small>Pallas, 1771</small> – [[juttselg-hiir]]
* ''[[Apodemus alpicola]]'' <small>Heinrich, 1952</small>
* ''[[Apodemus argenteus]]'' <small>Temminck, 1844</small>
* ''[[Apodemus chevrieri]]'' <small>Milne-Edwards, 1868</small>
* ''[[Apodemus draco]]'' <small>Barrett-Hamilton, 1900</small>
* ''[[Apodemus epimelas]]'' <small>Nehring, 1902</small>
* ''Apodemus flavicollis'' <small>Melchior, 1834</small> – [[kaelushiir]]
* ''[[Apodemus gurkha]]'' <small>Thomas, 1924</small>
* ''[[Apodemus hyrcanicus]]'' <small>Vorontsov, Boyeskorov & Mezhzherin, 1992</small>
* ''[[Apodemus latronum]]'' <small>Thomas, 1911</small>
* ''[[Apodemus mystacinus]]'' <small>Danford and Alston, 1877</small>
* ''[[Apodemus pallipes]]'' <small>Barrett-Hamilton, 1900</small>
* ''[[Apodemus peninsulae]]'' <small>Thomas, 1907</small>
* ''[[Apodemus ponticus]]'' <small>Sviridenko, 1936</small>
* ''[[Apodemus rusiges]]'' <small>Miller, 1913</small>
* ''[[Apodemus semotus]]'' <small>Thomas, 1908</small>
* ''[[Apodemus speciosus]]'' <small>Temminck, 1844</small>
* ''[[Apodemus sylvaticus]]'' <small>Linnaeus, 1758</small> – [[metshiir]]
* ''Apodemus uralensis'' <small>Pallas, 1811</small> – [[väike-metshiir]]
* ''[[Apodemus witherbyi]]'' <small>Thomas, 1902</small>.
== Välislingid ==
*[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Apodemus/classification/ Sissekanne ADW-s]
*[http://www.faunaeur.org/full_results.php?id=305579 Sissekanne Fauna Europaea-s]
*[http://www.cbif.gc.ca/pls/itisca/next?taxa=&p_format=&p_ifx=&p_lang=fr&v_tsn=584983 Sissekanne ITIS-es]
*[http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=13001203 Sissekanne Mammal Species of the World-is]
*[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=10128 Sissekanne NCBI-s]
*[http://species.wikimedia.org/wiki/Apodemus Sissekanne saidil Wikispecies]
<small>''Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit [[:fr:Apodemus]] seisuga 15.01.2014.''</small>
[[Kategooria:Hiirlased]]
dkj49n0bkilabnvl4nrdaf8f5o4znvi
6180034
6180033
2022-08-19T07:26:19Z
Metsavend
738
/* Klassifikatsioon */
wikitext
text/x-wiki
{{Pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi = ''Apodemus''
| värvus = loomad
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| pilt = Apodemus.flavicollis.jpg
| pildi suurus = 220px
| pildi_seletus = [[Kaelushiir]]
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| alamklass = [[Eluspoegijad imetajad]] ''Theria''
| infraklass = [[Pärisimetajad]] ''Eutheria''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| alamselts = ''[[Myomorpha]]''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = '''''Apodemus'''''
| perekonna_autor = [[Johann Jakob Kaup|Kaup]], 1829
| levikukaart =
| levikukaardi suurus =
| levikukaardi_seletus =
}}
'''''Apodemus''''' on [[Hiirlased|hiirlaste]] sugukonda kuuluv [[närilised|näriliste]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].
==Klassifikatsioon==
Perekonda ''Apodemus'' klassifitseeritakse järgmised hiirlaste [[liik (bioloogia)|liigid]]:
* ''Apodemus agrarius'' <small>Pallas, 1771</small> – [[juttselg-hiir]]
* ''[[Apodemus alpicola]]'' <small>Heinrich, 1952</small>
* ''[[Apodemus argenteus]]'' <small>Temminck, 1844</small>
* ''[[Apodemus chevrieri]]'' <small>Milne-Edwards, 1868</small>
* ''[[Apodemus draco]]'' <small>Barrett-Hamilton, 1900</small>
* ''[[Apodemus epimelas]]'' <small>Nehring, 1902</small>
* ''Apodemus flavicollis'' <small>Melchior, 1834</small> – [[kaelushiir]]
* ''[[Apodemus gurkha]]'' <small>Thomas, 1924</small>
* ''[[Apodemus hyrcanicus]]'' <small>Vorontsov, Boyeskorov & Mezhzherin, 1992</small>
* ''[[Apodemus latronum]]'' <small>Thomas, 1911</small>
* ''[[Apodemus mystacinus]]'' <small>Danford and Alston, 1877</small> – [[kalju-metshiir]]
* ''[[Apodemus pallipes]]'' <small>Barrett-Hamilton, 1900</small>
* ''[[Apodemus peninsulae]]'' <small>Thomas, 1907</small>
* ''[[Apodemus ponticus]]'' <small>Sviridenko, 1936</small>
* ''[[Apodemus rusiges]]'' <small>Miller, 1913</small>
* ''[[Apodemus semotus]]'' <small>Thomas, 1908</small>
* ''[[Apodemus speciosus]]'' <small>Temminck, 1844</small>
* ''[[Apodemus sylvaticus]]'' <small>Linnaeus, 1758</small> – [[metshiir]]
* ''Apodemus uralensis'' <small>Pallas, 1811</small> – [[väike-metshiir]]
* ''[[Apodemus witherbyi]]'' <small>Thomas, 1902</small>.
== Välislingid ==
*[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Apodemus/classification/ Sissekanne ADW-s]
*[http://www.faunaeur.org/full_results.php?id=305579 Sissekanne Fauna Europaea-s]
*[http://www.cbif.gc.ca/pls/itisca/next?taxa=&p_format=&p_ifx=&p_lang=fr&v_tsn=584983 Sissekanne ITIS-es]
*[http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=13001203 Sissekanne Mammal Species of the World-is]
*[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=10128 Sissekanne NCBI-s]
*[http://species.wikimedia.org/wiki/Apodemus Sissekanne saidil Wikispecies]
<small>''Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit [[:fr:Apodemus]] seisuga 15.01.2014.''</small>
[[Kategooria:Hiirlased]]
8hvuoychfxn6am7e9lq9mm7tb9ifaeu
6180111
6180034
2022-08-19T11:14:49Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi = ''Apodemus''
| värvus = loomad
| pilt = Apodemus.flavicollis.jpg
| pildi suurus = 220px
| pildi_seletus = [[Kaelushiir]]
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| alamselts = ''[[Myomorpha]]''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = '''''Apodemus'''''
| perekonna_autor = [[Johann Jakob Kaup|Kaup]], 1829
| tüüpliik = [[Juttselg-hiir]] ''Mus agrarius''
| tüüpliigi_autor =
}}
'''''Apodemus''''' on [[Hiirlased|hiirlaste]] sugukonda kuuluv [[närilised|näriliste]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].
==Klassifikatsioon==
Perekonda ''Apodemus'' klassifitseeritakse järgmised hiirlaste [[liik (bioloogia)|liigid]]:
* ''Apodemus agrarius'' <small>Pallas, 1771</small> – [[juttselg-hiir]]
* ''[[Apodemus alpicola]]'' <small>Heinrich, 1952</small>
* ''[[Apodemus argenteus]]'' <small>Temminck, 1844</small>
* ''[[Apodemus chevrieri]]'' <small>Milne-Edwards, 1868</small>
* ''[[Apodemus draco]]'' <small>Barrett-Hamilton, 1900</small>
* ''[[Apodemus epimelas]]'' <small>Nehring, 1902</small>
* ''Apodemus flavicollis'' <small>Melchior, 1834</small> – [[kaelushiir]]
* ''[[Apodemus gurkha]]'' <small>Thomas, 1924</small>
* ''[[Apodemus hyrcanicus]]'' <small>Vorontsov, Boyeskorov & Mezhzherin, 1992</small>
* ''[[Apodemus latronum]]'' <small>Thomas, 1911</small>
* ''[[Apodemus mystacinus]]'' <small>Danford and Alston, 1877</small> – [[kalju-metshiir]]
* ''[[Apodemus pallipes]]'' <small>Barrett-Hamilton, 1900</small>
* ''[[Apodemus peninsulae]]'' <small>Thomas, 1907</small>
* ''[[Apodemus ponticus]]'' <small>Sviridenko, 1936</small>
* ''[[Apodemus rusiges]]'' <small>Miller, 1913</small>
* ''[[Apodemus semotus]]'' <small>Thomas, 1908</small>
* ''[[Apodemus speciosus]]'' <small>Temminck, 1844</small>
* ''Apodemus sylvaticus'' <small>Linnaeus, 1758</small> – [[metshiir]]
* ''Apodemus uralensis'' <small>Pallas, 1811</small> – [[väike-metshiir]]
* ''[[Apodemus witherbyi]]'' <small>Thomas, 1902</small>
== Välislingid ==
*[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Apodemus/classification/ Sissekanne ADW-s]
*[http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=13001203 Sissekanne Mammal Species of the Worldis]
*[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=10128 Sissekanne NCBI-s]
[[Kategooria:Hiirlased]]
8bcxhe5l93o5q0rqmnyku09mw1k4muj
Raheem Sterling
0
367630
6180104
5491691
2022-08-19T10:50:20Z
KungFuDuck
33833
wikitext
text/x-wiki
{{Jalgpallur
| nimi = Raheem Sterling
| pilt = Raheem Sterling (24366304179) (cropped).jpg
| pildiallkiri = Sterling [[Manchester City FC|Manchester City]]ga 2016. aastal
| täisnimi = Raheem Shaquille Sterling
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1994|12|8}}
| sünnilinn = [[Kingston]]
| sünnimaa = [[Jamaica]]
| surmaaeg =
| surmalinn =
| surmamaa =
| pikkus = 170 cm
| positsioon = [[poolkaitsja]], [[ääreründaja]]
| koduklubi = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| särginumber = 17
| noorteaastad1 =2003–2010 | noorteklubi1 = [[Queens Park Rangers FC|Queens Park Rangers]]
| noorteaastad2 = 2010–2012 | noorteklubi2= [[Liverpool FC|Liverpool]]
| aastad1 =2012–2015 | mänge1 = 95 | väravaid1 = 18| klubi1 = [[Liverpool FC|Liverpool]]
| aastad2 =2015–2022 | mänge2 = 225 | väravaid2 =91 | klubi2 = [[Manchester City FC|Manchester City]]
| aastad3 =2022– | mänge3 = 2| väravaid3 = 0| klubi3 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| mänge_kokku = | väravaid_kokku =
| klubi_seisuga = 14. august 2022
| koondiseaastad1 =2012– | koondisemänge1 =49 | koondiseväravaid1 =8 | koondis1 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]]
| koondis_seisuga = 14. august 2022
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 =
}}
'''Raheem Shaquille Sterling''' (sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1994]] [[Kingston]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League|kõrgliiga]] klubis [[Chelsea FC|Chelsea]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es.<ref>{{Netiviide|URL=https://www.transfermarkt.com/raheem-sterling/profil/spieler/134425|Pealkiri=Sterling|Väljaanne=Transfermarkt|Kasutatud=6. september 2017}}</ref>
2014. aastal võitis ta [[Golden Boy]] auhinna.
==Klubikarjäär==
Sterling alustas jalgpalli mängimist [[Inglismaa]] klubi [[Queens Park Rangers FC|Queens Park Rangers]]'i noorteakadeemias, kus ta mängis aastatel 2003–2010
2010. aasta veebruaris liitus ta 600 000 [[naelsterling|naelsterlingi]] eest [[Liverpool FC|Liverpool]]i akadeemiaga.
Sterling tegi oma debüüdi Liverpooli põhimeeskonnas 24. märtsil 2012. Esimese värava lõi ta sama aasta oktoobris [[Reading FC|Reading]]i vastu, Liverpool võitis 1:0.
2015. aasta juulis siirdus ta 44 miljoni naela eest [[Manchester City FC|Manchester Citysse]].
Oma esimesel hooajal võitis ta klubiga [[Football League Cup]]'i, kui finaalis alistati vana koduklubi Liverpool [[penaltiseeria]]s.
Hooaegadel [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]] ja [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] on ta Manchester Cityga tulnud Inglismaa meistriks. Hooajal 2018–19 valiti ta Inglismaa liiga parimaks noormängijaks, liiga hooaja sümboolsesse koosseisu ja [[Football Writers' Association]]i poolt Inglismaa jalgpalli hooaja parimaks mängijaks.
==Koondisekarjäär==
[[Inglismaa jalgpallikoondis]]es mängib Sterling 2012. aastast.
2019. aasta mai seisuga on ta koondises löönud kaheksa väravat, millest ühe [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu.
==Saavutused==
;Manchester City
*[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]], [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–2021]], [[Premier League'i hooaeg 2021–2022|2021–2022]]
*[[FA Cup]]: 2018–19
*[[EFL Cup]]: 2015–16, 2018–19, 2018–19, 2019–20, 2020–21
*[[FA Community Shield]]: 2018
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.mancity.com/raheem-sterling Profiil Manchester City kodulehel]
{{Manchester City FC mängijad}}
{{Golden Boy}}
{{FIFA World Cup 2014 Inglismaa koondis}}
{{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}}
{{JÄRJESTA:Sterling, Raheem}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Liverpool FC mängijad]]
[[Kategooria:Manchester City mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]
g6z8bxspfj2979u7zlq8uab4hot65za
6180105
6180104
2022-08-19T10:50:43Z
KungFuDuck
33833
wikitext
text/x-wiki
{{Jalgpallur
| nimi = Raheem Sterling
| pilt = Raheem Sterling (24366304179) (cropped).jpg
| pildiallkiri = Sterling [[Manchester City FC|Manchester City]]ga 2016. aastal
| täisnimi = Raheem Shaquille Sterling
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1994|12|8}}
| sünnilinn = [[Kingston]]
| sünnimaa = [[Jamaica]]
| surmaaeg =
| surmalinn =
| surmamaa =
| pikkus = 170 cm
| positsioon = [[poolkaitsja]], [[ääreründaja]]
| koduklubi = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| särginumber = 17
| noorteaastad1 =2003–2010 | noorteklubi1 = [[Queens Park Rangers FC|Queens Park Rangers]]
| noorteaastad2 = 2010–2012 | noorteklubi2= [[Liverpool FC|Liverpool]]
| aastad1 =2012–2015 | mänge1 = 95 | väravaid1 = 18| klubi1 = [[Liverpool FC|Liverpool]]
| aastad2 =2015–2022 | mänge2 = 225 | väravaid2 =91 | klubi2 = [[Manchester City FC|Manchester City]]
| aastad3 =2022– | mänge3 = 2| väravaid3 = 0| klubi3 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| mänge_kokku = | väravaid_kokku =
| klubi_seisuga = 14. august 2022
| koondiseaastad1 =2012– | koondisemänge1 =77 | koondiseväravaid1 =19 | koondis1 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]]
| koondis_seisuga = 14. august 2022
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 =
}}
'''Raheem Shaquille Sterling''' (sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1994]] [[Kingston]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League|kõrgliiga]] klubis [[Chelsea FC|Chelsea]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es.<ref>{{Netiviide|URL=https://www.transfermarkt.com/raheem-sterling/profil/spieler/134425|Pealkiri=Sterling|Väljaanne=Transfermarkt|Kasutatud=6. september 2017}}</ref>
2014. aastal võitis ta [[Golden Boy]] auhinna.
==Klubikarjäär==
Sterling alustas jalgpalli mängimist [[Inglismaa]] klubi [[Queens Park Rangers FC|Queens Park Rangers]]'i noorteakadeemias, kus ta mängis aastatel 2003–2010
2010. aasta veebruaris liitus ta 600 000 [[naelsterling|naelsterlingi]] eest [[Liverpool FC|Liverpool]]i akadeemiaga.
Sterling tegi oma debüüdi Liverpooli põhimeeskonnas 24. märtsil 2012. Esimese värava lõi ta sama aasta oktoobris [[Reading FC|Reading]]i vastu, Liverpool võitis 1:0.
2015. aasta juulis siirdus ta 44 miljoni naela eest [[Manchester City FC|Manchester Citysse]].
Oma esimesel hooajal võitis ta klubiga [[Football League Cup]]'i, kui finaalis alistati vana koduklubi Liverpool [[penaltiseeria]]s.
Hooaegadel [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]] ja [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] on ta Manchester Cityga tulnud Inglismaa meistriks. Hooajal 2018–19 valiti ta Inglismaa liiga parimaks noormängijaks, liiga hooaja sümboolsesse koosseisu ja [[Football Writers' Association]]i poolt Inglismaa jalgpalli hooaja parimaks mängijaks.
==Koondisekarjäär==
[[Inglismaa jalgpallikoondis]]es mängib Sterling 2012. aastast.
2019. aasta mai seisuga on ta koondises löönud kaheksa väravat, millest ühe [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu.
==Saavutused==
;Manchester City
*[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]], [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–2021]], [[Premier League'i hooaeg 2021–2022|2021–2022]]
*[[FA Cup]]: 2018–19
*[[EFL Cup]]: 2015–16, 2018–19, 2018–19, 2019–20, 2020–21
*[[FA Community Shield]]: 2018
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.mancity.com/raheem-sterling Profiil Manchester City kodulehel]
{{Manchester City FC mängijad}}
{{Golden Boy}}
{{FIFA World Cup 2014 Inglismaa koondis}}
{{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}}
{{JÄRJESTA:Sterling, Raheem}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Liverpool FC mängijad]]
[[Kategooria:Manchester City mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]
a6m4isnqk0iowvs3k84movryqets69b
Megyn Kelly
0
372601
6180129
6133700
2022-08-19T11:25:25Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
[[File:MegynKelly.jpg|thumb]]
'''Megyn Marie Kelly''' (varem kandnud ka nime '''Megyn Kendall'''<ref>[https://web.archive.org/web/20141021164403/http://www.mediabistro.com/fishbowldc/new-year-new-name_b4801 "New Year, New Name – FishbowlDC"]. Mediabistro.com. 02.01.2007.</ref>; sündinud [[18. november|18. novembril]] [[1970]]) on [[USA]] [[ajakirjanik]]. Ta on endine [[Fox News Channel|Fox News Channeli]] ja praegune [[NBC News|NBC Newsi]] saatejuht ja poliitikakommentaator.
2014. aastal lisas ajakiri [[Time]] Kelly maailma saja mõjukaima inimese nimekirja.<ref>[http://time.com/70888/megyn-kelly-2014-time-100/ "Time 2014 100 Most Influential People"]. Time.com. 23.04.2014.</ref>
==Karjäär==
Kelly õppis Syracuse'i ülikoolis [[politoloogia]]t ja seejärel Albany õiguskoolis [[õigusteadus]]t.<ref>[http://www.foxnews.com/on-air/personalities/megyn-kelly/bio/#s=h-l On Air Personalities – Megyn Kelly]. Fox.</ref> Pärast ülikooli lõpetamist 1995. aastal suundus ta tööle Bickel & Brewer LLP advokaadibüroo [[Chicago]] kontorisse ja töötas hiljem aastaid advokaadina prestiižses Jones Day advokaadibüroos.<ref>[http://federal-circuits.vlex.com/vid/zary-marekh-herself-equifax-experian-trw-18531486 ZARY MAREKH, on behalf of herself and others similarly situated, Plaintiff-Appellant, v. EQUIFAX; EXPERIAN, formerly, TRW; TRANS UNION,, (2nd Cir. 2001)]</ref>
Advokaaditöö kõrval osales Kelly ajakirjanduskursustel ja 2003. aastal kolis ta [[Washington]]i, kus asus tööle telekanali WJLA-TV reporterina.<ref name="Kurtz">Howard Kurtz. [http://alb.merlinone.net/mweb/wmsql.wm.request?oneimage&imageid=6546634 For Megyn Kelly, a quick rise at Fox]. Washington Post. 16.04.2008.</ref> 2004. aastal alustas ta tööd Fox Entertainment Groupi reporterina ja lõi edaspidi kaasa mitmes Foxi saates, kommenteerides poliitikat ja seadusandlust. Uudistesaate "American Newsroom" kaasankruks saades kolis Kelly [[New York]]i. 1. veebruaril 2010 hakkas ta juhtima kahetunnist saadet "America Live". 2010. aastal vaatas saadet keskmiselt 1 293 000 inimest.<ref>[http://www.businessinsider.com/megyn-kelly-sees-biggest-year-to-year-ratings-increase-at-fox-news-2010-11 "Megyn Kelly Sees Biggest Year to Year Ratings Increased at Fox News"]. Business Insider.30.11.2010.</ref> 7. oktoobrist 2013 juhib Kelly argipäeviti tunniajast saadet "The Kelly File".
Detsembris 2013 tekitas poleemikat see, kui Kelly ütles reaktsioonina ühele [[Slate]]'is ilmunud blogipostitusele,<ref>Aisha Harris. [http://www.slate.com/articles/life/holidays/2013/12/santa_claus_an_old_white_man_not_anymore_meet_santa_the_penguin_a_new_christmas.html "Santa Claus Should Not Be a White Man Anymore"]. Slate. 10.12.2013.</ref> et [[jõuluvana]] on valgenahaline (ja ei saa olla näiteks mustanahaline). Ta ütles ka, et [[Jeesus]] oli valgenahaline.<ref>[http://www.foxnews.com/us/2013/12/13/megyn-kelly-responds-to-critics-over-santa-is-white-flap/?intcmp=features Megyn Kelly says 'Santa is white' remarks were tongue-in-cheek]. Fox News. 13.12.2013.</ref> Teiste seas tegid Kelly sõnade üle nalja [[Jon Stewart]],<ref>[http://www.huffingtonpost.com/2013/12/17/jon-stewart-megyn-kelly_n_4459151.html "Jon Stewart Hits Back At Megyn Kelly's 'White Santa' Defense"]. Huffington Post. 17.12.2013.</ref> [[Stephen Colbert]]<ref>[http://www.huffingtonpost.com/2013/12/13/colbert-megyn-kelly-santa-white_n_4440467.html "Stephen Colbert Mocks Megyn Kelly's Santa Comments"]. Huffington Post. 13.12.2013.</ref> ja [[Rachel Maddow]].<ref>[http://www.msnbc.com/rachel-maddow-show/week-god-86 "The Rachel Maddow Show. This Week in God"]. MSNBC. 14.12.2013.</ref> Kaks päeva hiljem ütles Kelly, et oli rääkinud naljaga pooleks<ref>[http://www.csmonitor.com/The-Culture/TV/2013/1215/Megyn-Kelly-said-Santa-and-Jesus-are-white.-Really-video "Megyn Kelly said Santa and Jesus are white. Really?"]. Christian Science Monitor. 15.12.2013</ref> ja möönis, et Jeesuse nahavärvi osas puudub lõplik kokkulepe.<ref>[https://web.archive.org/web/20140714193913/http://www.stuttgartdailyleader.com/article/20131214/NEWS/312149985 "Today's News: Our Take - Megyn Kelly Stands By "Santa Is White" Remarks"]. Stuttgart Daily Leader. 14.12.2013.</ref>
6. augustil 2015 [[Cleveland|Clevelandis]] toimunud [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaatide debatis, kus Kelly osales debati moderaatorina, avaldas ta arvamust, et [[Donald Trump]]i sugune mees ei peaks olema president. Peale seda asus Trump teda oma [[Twitter]]i konto alt ründama.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.huffingtonpost.com/entry/trump-megyn-kelly-debate-fox-news_us_55c5f6b3e4b0f73b20b989a7|Pealkiri=Here Are All The Ugly Remarks Trump Has Made About Megyn Kelly|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Trump keeldus osalemast 28. jaanuaril 2016 [[Des Moines|Des Moinesis]] toimunud debatis, kus Kelly oli samuti moderaator.
Kelly leping Foxiga lõppes 2016. aastal, viimane "Kelly File" läks eetrisse 6. jaanuaril 2017. Peale seda läks ta üle NBC News'i.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.nytimes.com/2017/01/03/business/media/megyn-kelly-nbc-fox-news.html|Pealkiri=Megyn Kelly’s Jump to NBC From Fox News Will Test Her, and the Networks|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.hollywoodreporter.com/news/megyn-kelly-says-goodbye-kelly-file-i-am-better-having-been-961725|Pealkiri=Megyn Kelly Says Goodbye on 'The Kelly File': "I Am Better for Having Been Here"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
==Isiklikku==
2006. aastal lahutas Kelly oma esimesest abikaasast Daniel Kendallist ja võttis tagasi oma neiupõlvenime.<ref name=Kurtz/>
2008. aastal abiellus ta Douglas Bruntiga.<ref>[http://www.nytimes.com/2008/03/16/fashion/weddings/16vows.html?_r=0 "Vows – Megyn Kelly and Douglas Brunt]. New York Times. 16.03.2008.</ref> Neil on kolm last: Yates, Yardley ja Thatcher.<ref>[http://www.mediaite.com/tv/fox-news-introduces-megyn-kellys-third-child-to-viewers-thatcher-bray/ "Fox News Introduces Megyn Kelly’s Third Child To Viewers: Thatcher Bray"]. Mediate. 26.07.2013.</ref>
Kelly peab end poliitiliselt sõltumatuks ning on hääletanud nii [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraatide]] kui ka [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklaste]] poolt.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://variety.com/2015/tv/news/fox-news-megyn-kelly-independent-1201525083/|Pealkiri=Fox News Anchor Megyn Kelly Comes Out as an Independent|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
15. novembril 2016 ilmus [[HarperCollins|HarperCollinsi]] kirjastuses Kelly autobiograafia "Settle for More". Raamatus kirjeldas ta ka oma vaenu Donald Trumpiga. Seda ründasid Trumpi toetajad, pannes sellele ühetärniseid hinnanguid Amazon.com-i arvustustes. Kuigi müügile paisati suhteliselt väike tiraaž, oli raamat negatiivseid arvustusi kogunud suhteliselt palju. Väidetavalt olid ründajad saanud üleskutse negatiivsete hinnangute panemiseks [[Reddit|Redditist]] Trumpi toetajate subredditist "r/The_Donald".<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.latimes.com/business/hollywood/la-fi-ct-kelly-trump-20161116-story.html|Pealkiri=Trump supporters try to undermine Megyn Kelly's book with an onslaught of negative reviews on Amazon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
==Viited==
{{Viited}}
{{JÄRJESTA:Kelly, Megyn}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]
g9ntl63ku0xf5fuwpxusk55af7x2bbc
Maa pöörlemine
0
374893
6180007
4721494
2022-08-18T23:51:41Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Globespin.gif|pisi|Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje.]]
[[Pilt:Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal.jpg|pisi|Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal [[ESO]] [[Paranali observatoorium]]is Tšiilis.<ref>[http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal]], ESO]]</ref>]]
'''Maa pöörlemine''' on [[Maa (planeet)|Maa]] kui [[tahke keha]] [[pöörlemine]] ümber oma [[kese]]t läbiva mõttelise [[polaartelg|polaartelje]].
==Pöörlemise suund==
Maa pöörleb läänest itta. [[Põhjanael]]a poolt vaadatuna pöörleb Maa vastupäeva.
==Pöörlemistelg==
===Poolused===
[[Põhjapoolus]] on [[põhjapoolkera]] punkt, kus [[Maa telg]] lõikub Maa pinnaga. See erineb Maa [[magnetiline põhjapoolus|magnetilisest põhjapoolusest]]. Teine punkt, kus [[Maa pöörlemistelg]] lõikub Maa pinnaga, on [[lõunapoolus]] [[Antarktika]]s.
[[Pilt:AxialTiltObliquity.png|pisi|Maa [[pöörlemistelje kalle]] ning selle vahekord [[pöörlemistelg|pöörlemistelje]] ja [[orbiidi tasand]]i suhtes]]
===Pöörlemistelje kalle===
[[Maa telg|Maa pöörlemistelg]] on Maa [[orbiidi tasand]]i ehk [[ekliptika tasandi]] [[normaal]]i suhtes 23,4° kaldu ([[pöörlemistelje kalle]]). Kaldenurga tõttu vahelduvad Maal [[aastaaeg|aastaajad]].
==Pöörlemisperiood==
===Täheööpäev===
{{vaata|Täheööpäev}}
Maa pöörlemisperiood [[kinnistäht]]ede suhtes, mida [[Rahvusvaheline Maa Pöörlemise ning Tugisüsteemide Teenistus]] nimetab Maa [[täheööpäev]]aks, on 86164,098903691 [[keskmise päikeseaja sekund]]it ehk UT1-sekundit ehk 23<sup>h</sup> 56<sup>m</sup> 4,098903691<sup>s</sup>.<ref>[http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/models/constants.html Useful Constants], IERS.</ref><ref>Nende arvude algallikas Aoki kasutab "keskmise päikeseaja sekundi" asemel terminit "UT1-sekund" (''seconds of UT1''). Vt Seidelmann, S.; Kinoshita, H.; Guinot, B.; Kaplan, G. H.; McCarthy, D. D.; Seidelmann, P. K. The new definition of universal time. – ''[[Astronomy and Astrophysics]]'', 1982, 105 (2). lk 359–361.</ref> Selle aja jooksul teeb Maa [[Täispööre|täispöörde]] ümbritseva galaktilise tausta ([[tähesüsteem]]i) suhtes. Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks [[lumikate]]) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt [[looded|loodete]] mõjul pikeneb täheööpäev ühe [[sajand]]iga 0,0016 s.
===Sideeriline ööpäev===
{{vaata|Sideeriline ööpäev}}
Maa pöörlemisperiood [[keskmine kevadpunkt|keskmise kevadpunkti]] [[pretsessioon]]i suhtes ([[sideeriline ööpäev]]) on 1982. aasta andmetel 86164,09053083288 keskmise päikeseaja sekundit (23<sup>h</sup> 56<sup>m</sup> 4,09053083288<sup>s</sup>).<ref>[http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/models/constants.html Useful Constants], IERS.</ref> Sideeriline ööpäev on seega täheööpäevast umbes 8,4 [[millisekund|ms]] võrra lühem.<ref>[[Kenneth Seidelmann|P. Kenneth Seidelmann]]. ''Explanatory Supplement to the Astronomical Almanac'', Mill Valley, CA: University Science Books [[1992]], ISBN 0-935702-68-7, lk 48.</ref>
===Päikeseööpäev===
{{vaata|Päikeseööpäev}}
{{vaata|Keskmine päikeseööpäev}}
Maa [[pöörlemisperiood]] [[Päike]]se suhtes (Maa [[keskmine päikeseööpäev]]) on 86 400 [[keskmise päikeseaja sekund]]it ((86400,0025 [[SI]] [[sekund]]it).<ref>[[Dennis McCarthy|Dennis D. McCarthy]], [[Christine Hackman]], [[Robert Nelson|Robert A.]]. The Physical Basis of the Leap Second. – ''[[The Astronomical Journal Nelson]]'', 2008, 136 (5), lk 1906–1908.</ref> Et Maa [[päikeseööpäev]] on praegu [[loodetekiirendus]]e tõttu pisut pikem kui 19. sajandil, siis iga ööpäev on 0...2 [[SI]] [[millisekund]]i võrra pikem kui 86 400 s.<ref>[https://web.archive.org/web/20120611083237/http://tycho.usno.navy.mil/leapsec.html Leap seconds], Time Service Department, USNO.</ref><ref>http://maia.usno.navy.mil/ser7/ser7.dat</ref> [[Aatomkell]]ad näitavad, et praegu on ööpäev 1,7 [[millisekund]]it pikem kui sajand tagasi,<ref>[[Dennis McCarthy]]|McCarthy, D.D.]] & Seidelmann, P.K. ''TIME: From Earth Rotation to Atomic Physics.'' Weinheim: Wiley-VCH 2009, lk 88––89.</ref> nii et [[UTC]]-d tuleb tasapisi üha sagedamini kohandada [[liigsekund]]itega. Keskmise ööpäeva pikkus [[IERS]]-i andmete järgi on saadaval aastate 1623–2005<ref>[http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/earthor/ut1lod/lod-1623.html EXCESS OF THE DURATION OF THE DAY TO 86400S AND ANGULAR VELOCITY OF THE EARTH'S ROTATION SINCE 1623 ], IERS</ref> ja aastate 1962–2005<ref>[https://web.archive.org/web/20070813203913/http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/earthor/ut1lod/figure3.html Variations in the duration of the day]</ref> kohta.
==Taevakehade näiv ööpäevane liikumine==
[[Taevakeha]]de (välja arvatud [[meteoor]]id [[Maa atmosfäär|atmosfäär]]is) ja [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]] [[tiirlemine|tiirlevad]] [[Maa tehiskaaslane|Maa tehiskaaslased]]) põhiline [[näiv liikumine]] Maa [[taevas]] toimub lääne suunas kiirusega 15°/h = 15'/min. [[Taevaekvaator]]i lähedal paiknevate taevakehade puhul vastab see ühele [[Päike]]se või [[Kuu]] [[näiv läbimõõt|näivale läbimõõdule]] kahe minuti kohta (Maalt paistavad Päike ja Kuu läbimõõdult ligikaudu võrdsetena).<ref>Zeilik, M.; Gregory, S. A. ''Introductory Astronomy & Astrophysics'' (4. trükk), Saunders College Publishing, [[1998]], ISBN 0-03-006228-4, lk 56. </ref><ref>Williams, David R. [http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/planetfact.html Planetary Fact Sheets], [[NASA]]. Vaata näivaid läbimõõte Päikese ja Kuu leheküljel.</ref>
==Ajalugu==
[[Vana-Kreeka]]s uskus mitu [[pütaagorlased|pütaagorlast]] taeva ööpäevase pöörlemise asemel Maa pöörlemist. Esimene neist oli [[Philolaos]] (5.–4. sajand eKr), kuigi tema keerulises süsteemis figureeris [[Vastu-Maa]], mis tiirleb ööpäevase perioodiga ümber Keskse Tule.<ref>
[[George Bosworth Burch]]. The Counter-Earth. – ''[[Osiris (ajakiri)|]], [[1954]], kd 11, lk 267–294.
</ref>
Tavapärasemat pilti toetasid 4. sajandil eKr [[Hiketas]], [[Herakleides]] Pontikos ja [[Ekphantos]], kes oletasid, et Maa pöörleb, kuid ei väitnud, et Maa tiirleb ümber Päikese. 3. sajandil eKr tuli [[Aristarchos]] Samoselt välja [[heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilise maailmasüsteemi]] ideega.
==Vaata ka==
*[[Päevavalgus]]
*[[Allais' efekt]]
*[[Pöörlemistelje pretsessioon]]
*[[Ööpäevane tsükkel]]
*[[Maa tiirlemine]]
*[[Päikesesüsteemi teke ja evolutsioon]]
*[[Geodeetiline joon]]
*[[Geodeesia]]
*[[Kuu tekke kokkupõrketeooria]]
*[[Maa ajalugu]]
*[[Geodeesia ajalugu]]
*[[Newcombi valem]]
*[[Kerakujuline Maa]]
*[[Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem]]
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Maa]]
0mflk6338bogczn7qxhg7lzx326jdzv
Eesti valimisringkonnad
0
378316
6179855
6147937
2022-08-18T14:33:54Z
Karljohan29
136246
wikitext
text/x-wiki
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2014}}
'''Eesti valimisringkonnad''' on [[Eesti valimised|valimisteks]] ([[Riigikogu valimised|Riigikogu]], [[kohaliku omavalitsuse volikogu]] või [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimised) moodustatud territoriaalsed üksused ([[valimisringkond|valimisringkonnad]]), mille piires jagatakse [[mandaat]]e<ref>[https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimisringkonnad-ja-valimisjaoskonnad Valimisringkonnad Eesti valimiste veebilehel] (vaadatud 29.10.2019)</ref>. Valimisringkonnas seatakse üles kandidaadid, kes saavad kandideerida mandaadile ainult ühes ringkonnas. Valijad saavad hääletada ainult selle valimisringkonna kandidaatide poolt, kus need valijad tegelikult elavad.
[[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] on Eesti territoorium jaotatud kaheteistkümneks valimisringkonnaks<ref name="Valimiskomisjon.ee">[https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014124?leiaKehtiv#para6 Riigikogu valimise seadus §6] (vaadatud 29.10.2019)</ref>. [[Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised|Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel]] moodustavad vallad ja linnad harilikult ühe valimisringkonna, aga teatud juhtudel ka rohkem<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017008?leiaKehtiv#para8 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus § 8] (vaadatud 29.10.2019)</ref>. [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] on kogu Eesti territoorium üks valimisringkond<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018020?leiaKehtiv#para6 Euroopa Parlamendi valimise seadus §6] (vaadatud 29.10.2019)</ref>.
== Valimisringkonnad Riigikogu valimistel ==
[[Fail:Estonian electoral districts since 2019.svg|pisi|Riigikogu valimisringkonnad 2019. aastal]]
Riigikogu valimised toimuvad mitmemandaadilistes valimisringkondades. 2003. aasta valimistest alates kuni praeguseni on Eestis kaksteist valimisringkonda:<ref name="Valimiskomisjon.ee"/>
*[[valimisringkond nr 1]] – Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa;
*[[valimisringkond nr 2]] – Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa;
*[[valimisringkond nr 3]] – Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa;
*[[valimisringkond nr 4]] – Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa;
*[[valimisringkond nr 5]] – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa;
*[[valimisringkond nr 6]] – Lääne-Virumaa;
*[[valimisringkond nr 7]] – Ida-Virumaa;
*[[valimisringkond nr 8]] – Järva- ja Viljandimaa;
*[[valimisringkond nr 9]] – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn);
*[[valimisringkond nr 10]] – Tartu linn;
*[[valimisringkond nr 11]] – Võru-, Valga- ja Põlvamaa;
*[[valimisringkond nr 12]] – Pärnumaa.
1995. ja 1999. aasta Riigikogu valimistel oli Eestis moodustatud üksteist valimisringkonda ning 1992. aastal kaksteist valimisringkonda.
== Valimisringkonnad kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ==
Igal valimise aastal vähemalt kolm kuud enne valimispäeva moodustavad kohalike omavalitsuste volikogud uued ringkonnad. Valimisringkondade arvud kohalike omavalitsuste territooriumitel läbi aegade:<ref>[https://web.archive.org/web/20190324114005/https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/toimunud-kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised Haldus- ja valimisüksuste näitajad kohalikel valimistel] (vaadatud 29.10.2019)</ref>
{| class="wikitable"
|Valimise aasta
|Valimisringkondi Eestis kokku
|Sealhulgas valdu ja linnu, kus on ainult üks valimisringkond
|-
|2017
|106
|70
|-
|2013
|222
|214
|-
|2009
|234
|224
|-
|2005
|240
|224
|-
|2002
|251
|238
|-
|1999
|264
|241
|-
|1996
|273
|247
|-
|1993
|322
|202
|}
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti valimised]]
docx12r0itzeeweezkydoa0imyb7swa
Surnud 9. juulil
0
383626
6180032
5675753
2022-08-19T07:24:32Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
{{surnud juulis}}
''Siin loetletakse [[9. juuli]]l surnud tuntud isikuid.''
*[[1744]] – [[Friedrich von Löwen (1654–1744)|Friedrich von Löwen]], baltisaksa poliitik
*[[1856]] – [[Amedeo Avogadro]], itaalia füüsik ja keemik
*[[1880]] – [[Pierre Paul Broca]], prantsuse arst ja antropoloog
*[[1932]] – [[King Camp Gillette]], USA leiutaja
*[[1936]] – [[Karl Wellig]], Eesti kaupmees
*[[1941]] – [[Ida Suvero]], eesti näitleja
* 1941 – [[Jüri Parijõgi]], eesti noorsookirjanik ja pedagoog
* 1941 – [[Valdur Hirvesoo]], eesti organist, helilooja ja koorijuht
* 1941 – [[Jaak Varik]], eesti luterlik vaimulik
*[[1944]] – [[Valdeko Aalperk]], Eesti sõjaväelane
*[[1945]] – [[Jan Szembek]], Poola diplomaat
*[[1949]] – [[Viktor Liivak]], Eesti sõjaväelane
*[[1971]] – [[Karl Ast]], eesti kirjanik ja poliitik
*[[1975]] – [[Juhan Nõmmik]], eesti maalikunstnik
*[[1983]] – [[Ants Särev]], eesti matemaatik
*[[1985]] – [[Kārlis Lobe]], Läti sõjaväelane
*[[1992]] – [[Eric Sevareid]], USA ajakirjanik
*[[1995]] – [[Aleksander Arulaid]], eesti maletaja
*[[1996]] – [[Eno Raud]], eesti lastekirjanik
*1996 – [[Vello Hubel]], eesti disainer
*[[1997]] – [[Oskar Kuningas]], eesti kirjandusloolane ja tõlkija
*1997 – [[Pertti Virtaranta]], soome keeleteadlane
*[[1998]] – [[Helju Rauniste]], eesti ajakirjanik
*[[2002]] – [[Rod Steiger]], USA näitleja
*[[2004]] – [[Isabel Sanford]], USA näitleja
* 2004 – [[Teet Kuusmaa]], eesti kunstnik ja karikaturist
*[[2006]] – [[Fred Epstein]], USA närvikirurg
*2006 – [[Esko Süvari]], eesti vaimulik
*2006 – [[Alan Senitt]], juudi päritolu Briti poliitiline aktivist
*[[2007]] – [[Charles Lane]], USA näitleja
*2007 – [[John Baker]], Austraalia sõjaväelane, kaitseväe juhataja 1995–1998
*[[2008]] – [[Sherman Lee]], USA kunstitegelane, Clevelandi kunstimuuseumi direktor 1958–1983
*2008 – [[Kåre Rodahl]], Norra arstiteadlane
*2008 – [[Joseph Murdoch Ritchie]], USA biofüüsik
*2008 – [[Charles H. Joffe]], USA filmiprodutsent
*2008 – [[Séamus Brennan]], Iirimaa poliitik
*2008 – [[Eva Liivak]], eesti alpinist
*[[2009]] – [[George Haig]], Briti sõjaväelane
*2009 – [[Arvo Eek]], eesti keeleteadlane
*2009 – [[Frank Mickens]], USA pedagoog
*2009 – [[Ron Kennedy]], Kanada jäähokimängija ja treener
*2009 – [[Magomed Gadaboršev]], Vene sõjaväelane
*[[2011]] – [[Facundo Cabral]], Argentina laulja
*[[2012]] – [[Isuzu Yamada]], jaapani näitlejanna
*[[2013]] – [[Suune Tihane]], Eesti kaitseliitlane
* 2013 – [[Markus Büchel]], Liechtensteini poliitik ja jurist
*[[2015]] – [[Irene Leisner]], eesti õpetaja
*[[2017]] – [[Viktor Rajevski]], Eesti loomakasvatusteadlane ja Eesti NSV riigitegelane
*[[2019]] – [[Ross Perot]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik
* 2019 – [[Rip Torn]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 2019 – [[Fernando de la Rúa]], Argentina poliitik
* 2019 – [[Pino (šimpans)|Pino]], [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] šimpans
*[[2020]] – [[Miloš Jakeš]], Tšehhoslovakkia partei- ja riigitegelane
[[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 09]]
cr1teyy5fgri02013986de2k3z97vlc
Mart Müürisepp
0
385070
6180025
6133475
2022-08-19T06:50:08Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
'''Mart Müürisepp''' (sündinud [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1991]]<ref>http://jalgpall.ee/voistlused/player/10624</ref>[[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti [[näitleja]].
Ta lõpetas [[2011]]. aastal [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i. 2009–2011 osales Jakob Westholmi Gümnaasiumi teatriringis (juhendaja Rando Kuustik), kus tegi eriilmelisi rolle teatriõhtutel "Siin ja praegu".
2011. aastast töötab [[NUKU|Eesti Nuku- ja Noorsooteatris]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/mart-muurisepp/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-11-25 |arhiivimisaeg=2015-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150107063920/http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/mart-muurisepp/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
Ta on mänginud filmis "[[Vasha]]" (2009, [[režissöör]] Hannu Salonen) Tomi ja filmis "[[Vasaku jala reede]]" (2012, režissöörid Andres Kõpper ja Arun Tamm) Ristot. Ta on näidelnud [[TV3]] sarjades "[[Unistuste agentuur]]" (2010–2011) ja "[[Päikese poole (draamasari)]]" (2011-2012).
2014. aastal võitis ta TV3 paroodiasaatesarja "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".
2015. aastal esines ta Eesti eri paigus monolavastusega "Mees metsast" (autor [[Rein Pakk]]).<ref>Tanel Meos, Anne Soosalu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/71284437/suur-intervjuu-mart-muurisepp-kergitab-oma-maski-kui-alustasin-naitlemist-teadvustasin-endale-et-tahan-seda-teha-40-aastat Suur intervjuu: Mart Müürisepp kergitab oma maski: kui alustasin näitlemist, teadvustasin endale, et tahan seda teha 40 aastat!] Kroonika/Delfi, 20.04.2015.</ref>
2016. aastal astus üles [[Kanal 2]] sketšisaates "[[Suur komöödiaõhtu]]". 2018. aastal juhtis ta koos [[Katariina Tamm]]ega Kanal 2 huumorisaadet "[[Su nädal kõlab tuttavalt]]".
Oma suhte kohta teatriga on ta öelnud nii: „Ma elan ja hingan teatrit ning suurema osa aastast teen tööd.”<ref>http://epl.delfi.ee/news/lp/mart-muurisepp-loikasin-endale-ise-poroloonist-lavapartneri?id=70297405</ref>
Tema suuremad rollid teatris on nimiosa "Väikeses Gavroche'is" ja Gregor Samsa roll "Metamorfoosis"<ref>{{Netiviide |url=http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/mart-muurisepp/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-11-25 |arhiivimisaeg=2015-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150107063920/http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/mart-muurisepp/ |url-olek=ei tööta }}</ref>.
== Rollid NUKU teatris<ref>[http://nuku.ee/et/mart-m%C3%BC%C3%BCrisepp Mart Müürisepp] NUKU</ref> ==
* [[Vahur Keller]] „Eesti jõulud” (lav. Vahur Keller), 2017 – Raimo
* [[Mehis Heinsaar]]-Aare Toikka „Mees, kes ei teinud mitte midagi” (lav. [[Aare Toikka]]), 2017 – Mees, kes mitte midagi ei tee
* [[Daphne du Maurier|Daphne Du Maurier]]-[[Alfred Hitchcock]]-Vahur Keller „Linnud” (lav. Vahur Keller), 2017 – Frank
* [[Oscar Wilde]] „[[Dorian Gray portree]]” (lav. Vahur Keller), 2015 – Dorian Grey
* [[Jules Verne]] „[[Kapten Granti lapsed]]” (lav. Vahur Keller), 2014 – Ayrton
* [[Mihkel Ulman]] „Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater” (lav.-d [[Taavi Tõnisson]] ja Mirko Rajas), 2014 – Prints Kaspar, leskproua poeg Hans
* [[Victor Hugo]]-[[Urmas Lennuk]] „Väike Gavroche” (lav. Taavi Tõnisson), 2013 – Väike Gavroche
* J. Tesori - D. Lindsay-Abaire'i muusikal „[[Shrek]]” (lav. Ain Mäeots), 2013 – Eesel
* Vahur Keller-[[Andres Roosileht]] „Õhtusöök vampiiridega” (lav. Andres Roosileht), 2012 – Ima
* [[Astrid Lindgren]] „[[Karlsson katuselt]]” (lav. Vahur Keller), 2011 – Bosse
* [[Franz Kafka]] „Metamorfoos” (lav. Mirko Rajas), 2011 – Gregor Samsa
* Astrid Lindgren „[[Kalle Blomkvist ja Rasmus]]” (lav. Vahur Keller), 2010 – Kalle Blomkvist
== Tunnustus ==
* Tallinna Noor Kultuuritegija 2011
* NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2011/2012
* NUKU teatri kolleegipreemia Suurim Üllataja hooajal 2011/2012
* NUKU teatri kolleegipreemia Ladvaõun ehk parim meesnäitleja hooajal 2013/14
== Isiklikku ==
Müürisepp oli mitu aastat suhtes NUKU teatri näitleja [[Kaisa Selde]]ga.{{lisa viide}}
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Müürisepp, Mart}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]
e2vgw6c7it9y88t191itcmkb3hphkt1
Surnud 2015
0
387762
6179889
6165800
2022-08-18T16:00:46Z
Andres
5
/* August */
wikitext
text/x-wiki
''Sellel leheküljel on loetletud [[2015]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi.
{{Surnud|2015}}
==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Géry Leuliet]], prantsuse vaimulik (104)
*1. jaanuar – [[Giovanni Del Rio]], Itaalia poliitik (89)
*1. jaanuar – [[Józef Hałas]], poola kunstnik (87)
*1. jaanuar – [[Ninón Sevilla]], Kuuba päritolu tantsija, laulja ja näitleja (85)
*1. jaanuar – [[William Standish]] (William Lloyd Standish), USA kohtunik (84)
*1. jaanuar – [[Miller Williams]], USA luuletaja (84)
*1. jaanuar – [[Mrunalini Devi Puar]], India dieteetik (83)
*1. jaanuar – [[Mario Cuomo]], USA poliitik (82)
*1. jaanuar – [[Donna Douglas]], USA näitleja (82)
*1. jaanuar – [[Jevgeni Batšurin]], vene autorilaulude esitaja (80)
*1. jaanuar – [[‘Umar Karāmī]] (Omar Karami, Omar Karameh, Omar Karamé), Liibanoni poliitik (80)
*1. jaanuar – [[Manfred Kiedorf]], saksa kunstnik (78)
*1. jaanuar – [[Vjatšeslav Korfidov]], vene näitleja (74)
*1. jaanuar – [[Tommy Ruskin]], USA trummar (72)
*1. jaanuar – [[Siyavuş Qarayev]], Aserbaidžaani keemik, Aserbaidžaani Naftaakadeemia rektor (72)
*1. jaanuar – [[Ulrich Beck]], saksa sotsioloog (70)
*1. jaanuar – [[Bill Keating]], USA jalgpallur ja jurist (70)
*1. jaanuar – [[Aleksandr Smogul]], vene autorilaulude esitaja (68)
*1. jaanuar – [[Eric Cunningham]], Kanada poliitik (65)
*1. jaanuar – [[Boriss Morukov]], Venemaa kosmonaut (64)
*1. jaanuar – [[Jeff Golub]], USA kitarrist (59)
*1. jaanuar – [[Aleksandr Bednov]], Luganski Rahvavabariigi välikomandör (45)
*[[2. jaanuar]] – [[Little Jimmy Dickens]], USA kantrimuusik (94)
*2. jaanuar – [[István Pásztor]], ungari jalgrattur (89)
*2. jaanuar – [[Vasant Gowarikar]], India meteoroloog (81)
*2. jaanuar – [[Art Neu]] (Arthur A. Neu), USA poliitik (81)
*2. jaanuar – [[Zbigniew Popielski]], poola helilooja (80)
*2. jaanuar – [[Viktor Piterski]], vene näitleja (71)
*2. jaanuar – [[Robert Berg]], Venemaa poliitik (66)
*2. jaanuar – [[Lam Po-chuen]] (Lin Baoquan), Hongkongi filmidubleerija (63)
*2. jaanuar – [[Abū Anas al-Lībī]], Liibüa päritolu terrorismis kahtlustatu (50)
*[[3. jaanuar]] – [[Bernice Madigan]], USA pikaealine (115)
*3. jaanuar – [[Edward Brooke]], USA poliitik (95)
*3. jaanuar – [[Eduardo Rosillo]], Kuuba raadiosaatejuht (85)
*3. jaanuar – [[Jelena Tšukovskaja]], vene memuarist, toimetaja ja keemik (83)
*3. jaanuar – [[Viktor Prudnikov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (75)
*3. jaanuar – [[Igor Zaborov]], vene viiuldaja (62)
*3. jaanuar – [[Olga Knjazeva]], Nõukogude Liidu vehkleja (60)
*3. jaanuar – [[Jouko Törmänen]], soome suusahüppaja ja sporditegelane (60)
*3. jaanuar – [[Vjatšeslav Butšnev]], Venemaa politseikindral (55)
*3. jaanuar – [[Kurt Kuch]], Austria ajakirjanik (42)
*[[4. jaanuar]] – [[René Vautier]], prantsuse filmilavastaja (86)
*4. jaanuar – [[He Zhenliang]], Hiina poliitik ja diplomaat (85)
*4. jaanuar – [[Edmund Wnuk-Lipiński]], poola sotsioloog (70)
*4. jaanuar – [[Gasan Magomedov]], Vene jalgpallur (20)
*[[5. jaanuar]] – [[Jean-Pierre Beltoise]], prantsuse võidusõitja (77)
*5. jaanuar – [[Martin Joseph]], Trinidadi ja Tobago poliitik (65)
*5. jaanuar – [[Pino Daniele]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (59)
*[[6. jaanuar]] – [[Vlastimil Bubník]], tšehhi jalgpallur ja jäähokimängija (83)
*6. jaanuar – [[Paul Tammela]], eesti matemaatik (69)
*[[7. jaanuar]] – [[Arch Moore]], USA poliitik (91)
*7. jaanuar – [[Tadeusz Konwicki]], poola kirjanik, filmirežissöör ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Rod Taylor]], Austraalia näitleja (84)
*7. jaanuar – [[Georges Wolinski]], prantsuse kirjanik, näitleja ja karikaturist (80)
*7. jaanuar – [[Jean Cabut]], prantsuse karikaturist (76)
*7. jaanuar – [[Philippe Honoré]], prantsuse karikaturist (73)
*7. jaanuar – [[Jean-Paul Parisé]], Kanada jäähokimängija (73)
*7. jaanuar – [[Bernard Maris]], prantsuse majandusajakirjanik (68)
*7. jaanuar – [[Maria Tilk]], eesti ajaloolane (66)
*7. jaanuar – [[Bernard Velhac]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (57)
*7. jaanuar – [[Elsa Cayat]], prantsuse arst, psühhiaater ja psühhoanalüütik (54)
*7. jaanuar – [[Stéphane Charbonnier]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (47)
*[[8. jaanuar]] – [[Krystyna Nepomucka]], poola kirjanik (94)
*8. jaanuar – [[Eevi Talmar]], eesti jalgrattur, suusataja ja treener (86)
*8. jaanuar – [[Richard Meade]], Suurbritannia ratsutaja (76)
*8. jaanuar – [[Aini-Merike Remmel]], eesti arhitekt (76)
*8. jaanuar – [[Leif Rantala]], soome keeleteadlane (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Samuel Goldwyn juunior]], USA filmiprodutsent (88)
*9. jaanuar – [[Peder Pedersen (jalgrattur)|Peder Pedersen]], taani jalgrattur (69)
*9. jaanuar – [[Józef Oleksy]], Poola poliitik, peaminister aastatel 1995–1996 (68)
*9. jaanuar – [[Roy Tarpley]], USA korvpallur (50)
*[[10. jaanuar]] – [[Francesco Rosi]], itaalia filmilavastaja (92)
*10. jaanuar – [[Elemér Hankiss]], ungari sotsioloog (86)
*10. jaanuar – [[Robert Stone]], USA kirjanik (77)
*[[11. jaanuar]] – [[Jenő Buzánszky]], ungari jalgpallur (89)
*11. jaanuar – [[Ilmar Kleis]], eesti tehnikateadlane (84)
*11. jaanuar – [[Anita Ekberg]], rootsi näitleja (83)
*11. jaanuar – [[Bruno Visintin]], itaalia poksija (82)
*11. jaanuar – [[Ryszard Zub]], Poola vehkleja (80)
*[[12. jaanuar]] – [[Voldemar Madisso]], metsavend, eesti aktivist Kanadas (94)
*12. jaanuar – [[Jelena Obraztsova]], vene ooperilaulja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Peep Pillak (näitleja)|Peep Pillak]], eesti endine näitleja ja konferansjee (72)
*[[15. jaanuar]] – [[Rimma Markova]], vene näitleja (89)
*15. jaanuar – [[Kim Fowley]], Ameerika Ühendriikide muusik (75)
*[[16. jaanuar]] – [[Ray Lumpp]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91)
*[[17. jaanuar]] – [[Gea Troska]], eesti etnograaf (88)
*17. jaanuar – [[Paul-Toomas Hage]], eesti ettevõtja (68)
*17. jaanuar – [[Greg Plitt]], Ameerika Ühendriikide modell ja filminäitleja (37)
*[[19. jaanuar]] – [[Robert Manzon]], prantsuse võidusõitja (97)
*19. jaanuar – [[Karl Pribram]], USA neurobioloog (95)
*19. jaanuar – [[Frieda Bernstein]], Eesti pianist (90)
*19. jaanuar – [[Peter Wallenberg]], rootsi tööstur (88)<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/suri-rootsi-koige-mojukama-ariperekonna-alustala?id=70596109 Suri Rootsi kõige mõjukama äriperekonna alustala]</ref>
*19. jaanuar – [[Vladimir Kessarev]], vene jalgpallur (84)
*19. jaanuar – [[Anne Kirkbride]], inglise näitleja (60)
*[[20. jaanuar]] – [[Edgar Froese]], saksa muusik (70)
*20. jaanuar – [[Hitoshi Saitō]], Jaapani judoka (54)
*[[21. jaanuar]] – [[Leon Brittan]], Suurbritannia poliitik, Euroopa Komisjoni liige 1989–1999 (75)
*[[22. jaanuar]] – [[Wendell H. Ford]], USA poliitik (90)
*22. jaanuar – [[Tarmo Kinkar]], eesti majandusjuht (51)
*[[23. jaanuar]] – [[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (90)
*23. jaanuar – [[Ernie Banks]], USA pesapallur (83)
*23. jaanuar – [[Adolf Melezinek]], Tšehhi ja Austria tehnikateadlane, inseneripedagoogika rajajaid, TTÜ audoktor (82)
*[[24. jaanuar]] – [[Otto Carius]], saksa sõjaväelane (92)
*24. jaanuar – [[Johan Martin Ferner]], Norra purjetaja ja kuningliku pere liige (87)
*24. jaanuar – [[Stig Berling]], Nõukogude Liidu spioon Rootsis (77)
*24. jaanuar – [[Toller Cranston]], Kanada iluuisutaja (65)
*[[25. jaanuar]] – [[Demis Roussos]], kreeka laulja ja basskitarrist (68)
*25. jaanuar – [[Aleksei Fedotov]], vene teatri- ja filminäitleja (41)
*[[26. jaanuar]] – [[R. K. Laxman]], India karikaturist (93)
*26. jaanuar – [[Valeri Miloserdov]], vene korvpallur (63)
*26. jaanuar – [[Lee Spick]], inglise elukutseline snuukrimängija (34)
*[[27. jaanuar]] – [[Charles Hard Townes]], USA füüsik, 1964. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat (99)
*27. jaanuar – [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], eesti filmimees, ajaloolane ja publitsist (83)
*27. jaanuar – [[Tõnis Härm]], eesti jurist ja ettevõtja (78)
*[[28. jaanuar]] – [[Yves Chauvin]], prantsuse keemik, 2005. aasta Nobeli keemiaauhinna laureaat (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Rod McKuen]], USA muusik (81)
*29. jaanuar – [[Colleen McCullough]], Austraalia kirjanik (77)
*29. jaanuar – [[Sirje Simson]], eesti kunstiajaloolane (67)
*[[30. jaanuar]] – [[Gerrit Voorting]], Hollandi jalgrattur (92)
*30. jaanuar – [[Carl Djerassi]], USA keemik ja kirjanik (91)
*30. jaanuar – [[Inna Taarna]], eesti näitleja ja teatripedagoog (88)
*30. jaanuar – [[Geraldine McEwan]], Briti näitleja (82)
*30. jaanuar – [[Želju Želev]], Bulgaaria poliitik, president aastatel 1990–1997 (79)
*30. jaanuar – [[Ülo Kaevats]], eesti filosoof (67)
*[[31. jaanuar]] – [[Richard von Weizsäcker]], Saksamaa poliitik, president aastatel 1984–1994 (94)
*31. jaanuar – [[Aarne Kriisk]], eesti adventvaimulik (71)
*31. jaanuar – [[Kenji Gotō]], jaapani ajakirjanik (47)
==Veebruar==
* [[1. veebruar]] – [[Aldo Ciccolini]], Itaalias sündinud Prantsuse pianist (89)
* 1. veebruar – [[Udo Lattek]], saksa jalgpallitreener (80)
* 1. veebruar – [[Robert Nerman]], eesti arhitektuuri- ja linnaajaloolane (68)
* [[2. veebruar]] – [[Frank Borghi]], USA jalgpallur (89)
* 2. veebruar – [[Karl-Erik Palmér]], rootsi jalgpallur (85)
* 2. veebruar – [[Joseph Alfidi]], USA pianist ja helilooja (65)
* 2. veebruar – [[Dominic Newton]], USA hiphopmuusik, räppar (37)
* [[3. veebruar]] – [[Charlie Sifford]], USA golfimängija (92)
* 3. veebruar – [[Martin Gilbert]], Briti ajaloolane (78)
* 3. veebruar – [[Stella Parland]], soomerootsi kirjanik (40)
* [[4. veebruar]] – [[Monica Scattini]], itaalia filminäitleja (59)
* [[5. veebruar]] – [[Val Logsdon Fitch]], USA füüsik, 1980. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat (91)
* [[6. veebruar]] – [[Marisa Del Frate]], itaalia näitleja, laulja ja telesaatejuht (83)
* 6. veebruar – [[André Brink]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (79)
* 6. veebruar – [[Kathrine Windfeld]], taani filmirežissöör (48)
* [[7. veebruar]] – [[John Whitehead]], USA investeerimispankur, [[Goldman Sachs]]i endine tegevjuht (92)
* 7. veebruar – [[Dean Smith (korvpallitreener)|Dean Smith]], USA korvpallitreener (83)
* 7. veebruar – [[Billy Casper]], USA golfimängija (83)
* 7. veebruar – [[Joe B. Mauldin]], USA muusik (74)
* 7. veebruar – [[Peeter Novoseltsev]], eesti näitleja (54)
* [[8. veebruar]] – [[Kalju Kenk]], eesti mehaanikateadlane (74)
* [[9. veebruar]] – [[Joseph Beltšikov]], Eesti arst (94)
* 9. veebruar – [[Roy Harris]], inglise keeleteadlane
* 9. veebruar – [[Roman Frister]], Poola-Iisraeli ajakirjanik ja kirjanik (87)
* 9. veebruar – [[Ülo Käppa]], eesti võrkpallur (81)
* [[10. veebruar]] – [[Deng Liqun]], Hiina kommunistlik riigitegelane (99)
* [[11. veebruar]] – [[Roger Hanin]], prantsuse näitleja ja filmirežissöör (89)
* [[12. veebruar]] – [[Sam Andrew]], USA muusik (73)
* 12. veebruar – [[Steve Strange]], Briti muusik (55)
* [[13. veebruar]] – [[Aune Aasoja]], eesti meigikunstnik ja joogaõpetaja (44)
* [[14. veebruar]] – [[Erna Roth-Mägi]], esimene Eesti Vabariigis sündinud inimene (96)
* 14. veebruar – [[Franjo Mihalić]], Jugoslaavia kergejõustiklane, jooksja (94)
* 14. veebruar – [[Louis Jourdan]], prantsuse näitleja (93)
* 14. veebruar – [[Michele Ferrero]], itaalia ettevõtja (89)
* 14. veebruar – [[Taso Veere]], eesti põllumajandusjuht (71)
* [[15. veebruar]] – [[Gustaf Sjökvist]], rootsi dirigent (71)
* 15. veebruar – [[Steve Montador]], Kanada jäähokimängija (35)
* [[16. veebruar]] – [[Olga Törös]], Ungari võimleja (100)
* 16. veebruar – [[Lasse Braun]], Itaalia filmirežissöör (78)
* 16. veebruar – [[Lesley Gore]], USA laulja (68)
* 16. veebruar – [[Aleksandr Melentjev]], Venemaa laskur (60)
* 16. veebruar – [[Uri Orbach]], Iisraeli kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (54)
* 16. veebruar – [[Lorena Rojas]], Mehhiko laulja ja näitleja (44)
* [[17. veebruar]] – [[Andrzej Koszewski]], Poola helilooja ja muusikateoreetik (92)
* 17. veebruar – [[Feliks Tych]], juudi soost Poola ajaloolane (85)
* 17. veebruar – [[Are Tsirk]], eesti aktivist USA-s (77)
* [[18. veebruar]] – [[Claude Criquielion]], Belgia jalgrattur (58)
* 18. veebruar – [[Jerome Kersey]], USA korvpallur (52)
* [[21. veebruar]] – [[Clark Terry]], USA džässmuusik (94)
* 21. veebruar – [[Luca Ronconi]], itaalia teatrilavastaja (81)
* 21. veebruar – [[Annika Vendik]], eesti jurist (51)
* 21. veebruar – [[Alina Jakimkina]], vene laskesuusataja (21)
* [[22. veebruar]] – [[Sebastián Cancio]], Argentina jalgrattur (36)
* [[23. veebruar]] – [[James Aldridge]], inglise kirjanik (96)
* 23. veebruar – [[Jevgeni Tatarski]], vene filmirežissöör ja -stsenarist (76)
* 23. veebruar – [[Gennadi Taniel]], eesti helilooja (74)
* 23. veebruar – [[Dennis Hefter]], saksa võrkpallur (21)
* [[24. veebruar]] – [[Bertrice Small]], USA kirjanik (77)
* 24. veebruar – [[Rahhat Älijev]], Kasahstani ettevõtja ja endine riigitegelane (52)
* [[25. veebruar]] – [[Terry Gill]], Austraalia näitleja (75)
* 25. veebruar – [[Marian Szeja]], poola jalgpallur (73)
* [[26. veebruar]] – [[Earl Lloyd]], USA korvpallur ja treener (86)
* 26. veebruar – [[Fritz J. Raddatz]], saksa följetonist, esseist ja kirjanik (83)
* [[27. veebruar]] – [[Juhan Paberit]], eesti skulptor (97)
* 27. veebruar – [[Leonard Nimoy]], USA näitleja ja filmilavastaja (83)
* 27. veebruar – [[Boriss Nemtsov]], Venemaa poliitik (55)
* [[28. veebruar]] – [[Yaşar Kemal]], kurdi päritolu Türgi kirjanik (91)
* 28. veebruar – [[Mihhail Tšetšetov]], Ukraina poliitik (61)
* 28. veebruar – [[Anthony Mason]], USA korvpallur (48)
*[[Keith Donnellan]], USA filosoof
== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Minnie Miñoso]], Kuuba-Ameerika pesapallur (89)
*1. märts – [[Anatoli Logunov]], vene füüsik (88)
*1. märts – [[Guido-Roland Raudver]], eesti ajakirjanik ja koduloo-uurija (87)
*1. märts – [[Guram Minašvili]], gruusia korvpallur (79)
*1. märts – [[Wolfram Wuttke]], saksa jalgpallur (53)
*1. märts – [[Christian Welp]], saksa korvpallur (51)
*[[2. märts]] – [[Dave Mackay]], šoti jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[3. märts]] – [[Leili Padevest]], eesti teleajakirjanik (69)
*[[4. märts]] – [[Mihkel Oland]], eesti aktivist Rootsis ja soomepoiss (94)
* 4. märts – [[Karl-Alfred Jacobsson]], rootsi jalgpallur (89)
* 4. märts – [[George Motoi]], rumeenia näitleja ja lavastaja (79)
*[[5. märts]] – [[Edward Egan]], USA preester (82)
*5. märts – [[Vlada Divljan]], serbia muusik (56)
*5. märts – [[Umarali Kuvvatov]], Tadžikistani poliitik (46)
*[[6. märts]] – [[Janusz Kałużny]], poola astronoom (59)
*[[7. märts]] – [[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (59)
*[[8. märts]] – [[Lew Soloff]], USA džässtrompetist (71)
*8. märts – [[Sam Simon]], USA teleprodutsent ja stsenarist (59)
*8. märts – [[Marija Krjutškova]], vene riistvõimleja (26)
*[[9. märts]] – [[James Molyneaux]], Põhja-Iiri unionistlik poliitik (94)
*9. märts – [[Othar Koberidze]], gruusia näitleja ja filmilavastaja (90)
*9. märts – [[Frei Otto]], saksa arhitekt (89)
*9. märts – [[Ülo Tedre]], eesti rahvaluuleteadlane (87)
*9. märts – [[Ivan Tarakanov]], udmurdi keeleteadlane (86)
*9. märts – [[Florence Arthaud]], prantsuse purjetaja (57)
*9. märts – [[Windell Middlebrooks]], USA näitleja (36)
*9. märts – [[Alexis Vastine]], prantsuse poksija (28)
*9. märts – [[Camille Muffat]], prantsuse ujuja, 2012. aasta olümpiavõitja (25)
*[[11. märts]] – [[Eino Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (85)
*11. märts – [[Karl Annuk]], eesti põllumajandusteadlane (84)
*11. märts – [[Enno-Olavi Saks]], eesti mehaanikateadlane (71)
*[[12. märts]] – [[Michael Graves]], USA arhitekt (80)
*12. märts – [[Terry Pratchett]], inglise kirjanik (66)
*12. märts – [[Carl (Wiedi vürst)|Carl]], Wiedi vürst (53)
*[[13. märts]] – [[Olgred Aule]], eesti majandusteadlane Saksamaal (98)
*[[14. märts]] – [[Valentin Rasputin]], vene kirjanik (77)
*[[15. märts]] – [[Narayan Desai]], India ühiskonnategelane ja kirjanik (90)
* 15. märts – [[Georg Seim]], eesti tõstja (86)
* 15. märts – [[Xu Caihou]], Hiina sõjaväelane ja riigitegelane (71)
* 15. märts – [[Mike Porcaro]], USA kitarrist (59)
*[[16. märts]] – [[Lev Kuznetsov]], vene vehkleja (84)
* 16. märts – [[Miguel Donoso Pareja]], Ecuadori kirjanik (83)
* 16. märts – [[Andy Fraser]], Briti muusik (62)
* 16. märts – [[Bruce Crump]], USA muusik (57)
* 16. märts – [[Jack Haley (korvpallur)|Jack Haley]], USA korvpallur (51)
* [[17. märts]] – [[Shaw Taylor]], Briti näitleja ja telesaatejuht (90)
*17. märts – [[Tatjana Hallap]], eesti tõlkija (87)
*[[18. märts]] – [[Ants Viires]], eesti etnograaf (96)
*[[19. märts]] – [[Yosef Ben-Jochannan]], USA kirjanik ja ajaloolane (96)
*19. märts – [[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (91)
*19. märts – [[Eino Uusitalo]], soome poliitik (90)
*19. märts – [[Uno Liiv]], eesti tehnikateadlane, TTÜ professor ja kergejõustiklane (85)
*[[20. märts]] – [[Karli Kukk]], eesti kaitseliitlane, sõjaliste teenetega vabadusvõitleja (93)
*20. märts – [[Malcolm Fraser]], Austraalia poliitik, peaminister aastatel 1975–1983 (84)
*20. märts – [[Petr Vopěnka]], tšehhi matemaatik (79)
*20. märts – [[Josef Mikoláš]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (77)
*20. märts – [[A. J. Pero]], USA trummar (55)
*[[21. märts]] – [[Jørgen Ingmann]], taani muusik (89)
*21. märts – [[Betty Brey]], USA ujuja (83)
*21. märts – [[Ralf Nellis]], eesti piirivalveohvitser (83)
*21. märts – [[Aleksandr Zaverjuhha]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (74)
*21. märts – [[Perro Aguayo]], Mehhiko ''wrestler'' (35)
*21. märts – [[Milen Dobrev]], Bulgaaria tõstja (35)
*[[22. märts]] – [[Arkadi Arkanov]], vene kirjanik ja satiirik (81)
*22. märts – [[Toivo Nikopensius]], eesti laulja (68)
*22. märts – [[Peter Pišťanek]], slovaki kirjanik (54)
*[[23. märts]] – [[Lee Kuan Yew]], Singapuri poliitik (91)
*23. märts – [[Herberto Hélder]], portugali luuletaja (84)
*23. märts – [[Lil' Chris]], Briti laulja, laulukirjutaja ja näitleja (24)
*[[24. märts]] – [[Astrid Ivask]], läti luuletaja ja tõlkija (88)
*24. märts – [[Yehuda Avner]], Iisraeli diplomaat (86)
*24. märts – [[Eo Vaher]], Eesti markide ekspert Ameerika Ühendriikides (83)
*24. märts – [[Oleg Brõžak]], ukraina päritolu Saksamaa ooperilaulja (54)
*24. märts – [[Maria Radner]], saksa ooperilaulja (33)
*[[25. märts]] – [[Ivo Garrani]], itaalia filminäitleja (91)
*25. märts – [[Joris Van Hauthem]], Belgia poliitik (52)
*[[26. märts]] – [[Arnold Jannus]], eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor (95)
*26. märts – [[Tomas Tranströmer]], rootsi luuletaja (83)
*26. märts – [[Karl Moik]], Austria telesaatejuht ja laulja (76)
*26. märts – [[John Renbourn]], inglise muusik (70)
*[[27. märts]] – [[Rik Battaglia]], itaalia filminäitleja (88)
*27. märts – [[Rod Hundley]], USA korvpallur ja spordikommentaator (80)
*[[28. märts]] – [[Gene Saks]], USA teatri- ja filmilavastaja ning näitleja (93)
*28. märts – [[Albert Norak]], Eesti NSV riigitegelane (86)
*28. märts – [[Endel Tünder]], eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor (85)
*28. märts – [[Miroslav Ondříček]], tšehhi filmioperaator (80)
*[[29. märts]] – [[Gediminas Pranckūnas]], leedu näitleja ja teatrilavastaja (71)
*[[30. märts]] – [[Anton Abe]], eesti põllumajandusteadlane (93)
*30. märts – [[Hilda Kaepa]], eesti aktivist USA-s (89)
*30. märts – [[Helmut Dietl]], saksa filmilavastaja (70)
*[[31. märts]] – [[Mehmet Selim Kiraz]], türgi prokurör (45)
==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Misao Ōkawa]], jaapani ülipikaealine (117)
*1. aprill – [[Cynthia Lennon]], Briti muusiku [[John Lennon]]i esimene abikaasa (75)
*1. aprill – [[Dave Ball]], inglise muusik (65)
*[[2. aprill]] – [[Manoel de Oliveira]], portugali filmirežissöör (106)
*2. aprill – [[Barbara Sass]], poola filmilavastaja (78)
*2. aprill – [[Margus Tuuling]], eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (73)
*2. aprill – [[Steve Stevaert]], Belgia poliitik (60)
*2. aprill – [[Natalja Bobrova]], vene iluvõimleja (36)
*[[3. aprill]] – [[Hilja Jalviste]], eesti günekoloog (97)
*3. aprill – [[Kayahan]], türgi laulja (66)
*3. aprill – [[Bob Burns]], USA trummar (64)
*[[4. aprill]] – [[Elmer Lach]], Kanada jäähokimängija (97)
*4. aprill – [[Klaus Rifbjerg]], taani kirjanik (83)
*4. aprill – [[Peet Kokla]], eesti ajakirjanik Rootsis (72)
*4. aprill – [[Tõnu Tamm (füüsik)|Tõnu Tamm]], eesti füüsik (69)
*4. aprill – [[Eva Saks]], eesti tehnikateadlane (64)
*[[5. aprill]] – [[Julie Wilson]], USA laulja ja näitleja (90)
*5. aprill – [[Donald N. Levine]], USA sotsioloog (83)
*5. aprill – [[Tom Towles]], USA näitleja (65)
*5. aprill – [[Pāvels Kovaļovs]], läti kergejõustiklane (24)
*[[6. aprill]] – [[Gertrude Weaver]], USA ülipikaealine (116)
*6. aprill – [[Eugène Moke Motsüri]], Kongo DV piiskop (99)
*6. aprill – [[Giovanni Berlinguer]], Itaalia poliitik (90)
*6. aprill – [[James Best]], USA näitleja (88)
*6. aprill – [[Romualdas Ozolas]], Leedu filosoof ja poliitik (76)
*6. aprill – [[Dave Ulliott]], inglise pokkerimängija (61)
*6. aprill – [[Margit Peil]], eesti muusikateadlane (51)
*[[7. aprill]] – [[Tim Babcock]], USA poliitik (95)
*7. aprill – [[Stan Freberg]], USA koomik ja dublaažinäitleja (88)
*7. aprill – [[James Berton Roads]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (86)
*7. aprill – [[Geoffrey Lewis]], USA näitleja (79)
*[[8. aprill]] – [[Jean-Claude Turcotte]], Kanada roomakatoliku kardinal (78)
*8. aprill – [[Sergei Laštšenko]], ukraina kikkpoksija (27)
*[[9. aprill]] – [[Alexander Dalgarno]], inglise füüsik (87)
*9. aprill – [[Nina Companeez]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (77)
*9. aprill – [[Rogvold Suhhoverko]], vene näitleja (73)
*[[10. aprill]] – [[Raúl Héctor Castro]], USA poliitik (98)
*10. aprill – [[Judith Malina]], USA näitleja, teatrilavastaja ja stsenarist (88)
*10. aprill – [[Richie Benaud]], Austraalia kriketimängija (84)
*10. aprill – [[Rose Francine Rogombé]], Gaboni poliitik (72)
*[[12. aprill]] – [[Jože Ciuha]], sloveeni maalikunstnik (90)
*12. aprill – [[Ariadna Kuznetsova]], vene keeleteadlane (83)
*12. aprill – [[Ibrahim Sulayman Muhammad Arbaysh]], Saudi Araabia ([[Al-Qā‘idah]]') terrorist (35)
*[[13. aprill]] – [[Gerald Calabrese]], USA poliitik ja korvpallur (90)
*13. aprill – [[Günter Grass]], saksa kirjanik (87)
*13. aprill – [[Ronnie Carroll]], Põhja-Iirimaa laulja ja meelelahutaja (80)
*13. aprill – [[Eduardo Galeano]], Uruguay kirjanik ja ajakirjanik (74)
*[[14. aprill]] – [[Roberto Tucci]], Kanada roomakatoliku kardinal (93)
*14. aprill – [[Vladimir Valutski]], vene filmistsenarist (78)
*14. aprill – [[Percy Sledge]], USA laulja (74)
*14. aprill – [[Klaus Bednarz]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (72)
*[[15. aprill]] – [[Jefim Baikovski]], vene näitleja (87)
*15. aprill – [[Surya Bahadur Thapa]], Nepali poliitik (87)
*15. aprill – [[Gunilla Wolde]], rootsi lastekirjanik ja illustraator (75)
*15. aprill – [[Oleg Kalašnikov]], Ukraina poliitik (52)
*15. aprill – [[Jonathan Crombie]], Kanada näitleja (48)
*[[16. aprill]] – [[Valeri Beloussov]], vene jäähokimängija ja -treener (66)
*16. aprill – [[Stanislav Gross]], Tšehhi poliitik (45)
*16. aprill – [[Oless Buzõna]], ukraina kirjanik ja ajakirjanik (45)
*[[17. aprill]] – [[Robert P. Griffin]], USA poliitik (91)
*17. aprill – [[Francis George]], USA roomakatoliku kardinal (78)
*17. aprill – [[Renato Altissimo]], Itaalia poliitik (74)
*17. aprill – [[‘Izzat Ibrāhīm ad-Dūrī]], Iraagi kindral (72)
*17. aprill – [[Jaroslav Holík]], tšehhi jäähokimängija (72)
*17. aprill – [[Mariano Gago]], Portugali poliitik (66)
*[[18. aprill]] – [[Leonid Vladimirski]], vene illustraator (94)
*18. aprill – [[Viktor Koršunov]], vene näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (85)
*18. aprill – [[Alvar Sammal]] (Suur Sämm), eesti ettevõtja ja grillimeister (52)
*[[19. aprill]] – [[Artur-Bernhard Upsi]], Eesti NSV parteitegelane (84)
*[[20. aprill]] – [[Roy Mason]], Briti poliitik (91)
*20. aprill – [[Bob St. Clair]], USA ameerika jalgpallur (84)
*20. aprill – [[Richard Anthony]], prantsuse laulja (77)
*20. aprill – [[Urmas Jaamul]], eesti ujuja ja treener (69)
*20. aprill – [[Seita Vuorela]], soome lastekirjanik (44)
*[[21. aprill]] – [[M. H. Abrams]], USA kirjanduskriitik (102)
*21. aprill – [[Eduard Burmakin]], vene kirjanik ja filosoof (86)
*21. aprill – [[Viktor Spiridonov]], vene jalgpallur (77)
*21. aprill – [[Ela-Heigi Martis]], eesti museoloog (75)
*21. aprill – [[Ferenc Konrád]], ungari veepallur (70)
*[[23. aprill]] – [[Valdek Spirka]], eesti elektrotehnikateadlane ja pikamaajooksja (77)
*23. aprill – [[Richard Corliss]], USA filmikriitik (71)
*[[24. aprill]] – [[Władysław Bartoszewski]], poola poliitik, ajakirjanik, kirjanik, ühiskonnategelane ja ajaloolane (93)
*24. aprill – [[Sawyer Sweeten]], USA telenäitleja (19)
*[[25. aprill]] – [[Juri Butsko]], vene helilooja ja muusikapedagoog (76)
*25. aprill – [[Raul Salumäe]], eesti ajaloolane (54)
*[[26. aprill]] – [[Jayne Meadows]], USA näitlejanna (95)
*26. aprill – [[Józef Paczyński]], poola mehaanikainsener, [[Auschwitz-Birkenau]] ja [[Mauthausen-Gusen]]i koonduslaagrite veteran (95)
*26. aprill – [[Marcel Pronovost]], Kanada jäähokimängija (84)
*26. aprill – [[Izatullo Hajojev]], tadžiki poliitik (78)
*26. aprill – [[Wang Guozhen]], hiina luuletaja (58)
*[[27. aprill]] – [[Gene Fullmer]], USA poksija (83)
*27. aprill – [[Andrew Lesnie]], Austraalia filmioperaator (59)
*27. aprill – [[Indrek Paavle]], eesti ajaloolane (44)
*[[28. aprill]] – [[Antônio Abujamra]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (82)
*28. aprill – [[Yoshihiko Ōsaki]], Jaapani ujuja (76)
*28. aprill – [[René Féret]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, produtsent ja näitleja (69)
*28. aprill – [[Batõrhan Šökenov]], kasahhi ja Venemaa muusik (52)
*[[29. aprill]] – [[Giovanni Canestri]], itaalia vaimulik (96)
*29. aprill – [[Jean Nidetch]], USA ettevõtja, [[Kaalujälgijad|Kaalujälgijate]] organisatsiooni kaasasutaja (91)
*29. aprill – [[Ewald Quak]], saksa päritolu Eesti matemaatik (56)
*[[30. aprill]] – [[Patachou]], prantsuse lauljatar ja näitlejanna (96)
*30. aprill – [[Robert Kasemägi]], eesti metsasarvemängija, orkestrijuht ja muusikapedagoog (95)
*30. aprill – [[Lennart Bodström]], rootsi poliitik (87)
*30. aprill – [[William Pfaff]], USA kirjanik ja ajakirjanik (86)
*30. aprill – [[Ben E. King]], USA R&B ja soulilaulja (76)
*30. aprill – [[Rein Siim]], eesti maalikunstnik, arhitekt ja karatetreener (76)
*30. aprill – [[Hyon Yong-chol]], [[Põhja-Korea]] poliitik, kaitseminister (66)
*30. aprill – [[Gregory Mertens]], Belgia jalgpallur (24)
== Mai ==
* [[Yoshimi Kawade]], Jaapani biokeemik, viroloog ja biosemiootik (90 või 91)
* [[1. mai]] – [[Geoff Duke]], inglise mootorrattasportlane (92)
* 1. mai – [[Grace Lee Whitney]], USA näitleja (85)
* 1. mai – [[Boriss Škitkin]], Venemaa kabetaja (79)
* 1. mai – [[Stephen Milburn Anderson]], USA filmilavastaja, produtsent ja kirjanik (67)
* [[2. mai]] – [[Leida Kook]], eesti arst, arstiteadlane ja pedagoog (102)
* 2. mai – [[Maija Plissetskaja]], Vene balletitantsija (89)
* 2. mai – [[Ruth Rendell]], inglise kirjanik (85)
* 2. mai – [[Kaido Jaanson]], eesti ajaloolane ja politoloog (74)
* 2. mai – [[Michael Blake]], USA kirjanik ja stsenarist (69)
* 2. mai – [[Sarah Correa]], Brasiilia ujuja (22)
* [[3. mai]] – [[Rezo Tšheidze]], gruusia filmilavastaja, näitleja, stsenarist ja produtsent (88)
* 3. mai – [[Danny Jones (ragbimängja)|Danny Jones]], Walesi ragbimängija (29)
* [[4. mai]] – [[Ellen Albertini Dow]], USA näitlejanna (101)
* [[5. mai]] – [[Brian Sedgemore]], Briti poliitik (78)
* 5. mai – [[Craig Gruber]], USA muusik (63)
* [[6. mai]] – [[Jim Wright]], USA poliitik (92)
* 6. mai – [[Denise McCluggage]], USA (nais)võidusõitja ja ajakirjanik (88)
* 6. mai – [[Errol Brown]], Briti laulja ja laulukirjutaja (71)
* [[8. mai]] – [[Atanas Semerdžiev]], Bulgaaria poliitik (90)
* 8. mai – [[Menashe Kadishman]], Iisraeli skulptor ja maalikunstnik (82)
* 8. mai – [[Vassõl Tkatšuk]], Ukraina poliitik ja riigitegelane (81)
* 8. mai – [[Zeki Alasya]], türgi näitleja ja filmilavastaja (72)
* 8. mai – [[Rutger Gunnarsson]], rootsi basskitarrist (69)
* 8. mai – [[Priit Tiimus]], eesti valgustusdisainer (36)
* [[9. mai]] – [[Kenan Evren]], Türgi sõjaväelane ja riigitegelane (97)
* 9. mai – [[Elizabeth Wilson]], USA näitlejanna (94)
* 9. mai – [[Alexandre Lamfalussy]], Belgia majandusteadlane (86)
* 9. mai – [[Michael MacKellar]], Austraalia poliitik (76)
* [[10. mai]] – [[Jukka Thurén]], soome teoloog (84)
* 10. mai – [[Luiz Henrique da Silveira]], Brasiilia poliitik (75)
* 10. mai – [[Jack Body]], Uus-Meremaa helilooja (70)
* 10. mai – [[Chris Burden]], USA kunstnik (69)
* [[11. mai]] – [[Olavi Lanu]], soome skulptor (89)
* 11. mai – [[Jef Geeraerts]], Belgia kirjanik (85)
* 11. mai – [[Tim Nicot]], Belgia jalgpallur (23)
* [[12. mai]] – [[William Zinsser]], USA kirjanik ja kirjanduskriitik (92)
* 12. mai – [[Peter Gay]], USA kultuuriajaloolane (91)
* 12. mai – [[Suchitra Bhattacharya]], India kirjanik (65)
* [[13. mai]] – [[Nina Otkalenko]], Nõukogude Liidu keskmaajooksja (86)
* 13. mai – [[Artur Kivistik]], Eesti laevakapten (71)
* 13. mai – [[Urve Lippus]], eesti muusikateadlane (65)
* 13. mai – [[Abū ‘Alā' al-‘Afrī]], organisatsiooni ISIL üks juhte
* [[14. mai]] – [[Zdzisław Żygulski juunior]], poola kunstiteadlane (93)
* 14. mai – [[B. B. King]], USA bluusilaulja ja kitarrist (89)
* 14. mai – [[Stepan Morozov]], vene näitleja (38)
* [[15. mai]] – [[Carlos Maggi]], Uruguay kirjanik ja ajakirjanik (92)
* 15. mai – [[John Stephenson]], USA näitleja (91)
* 15. mai – [[Rudolf Tonn]], Austria poliitik (84)
* 15. mai – [[Alla Kirejeva]], vene kirjanik, kirjanduskriitik ja kunstnik (82)
* 15. mai – [[Rudolf Fruntov]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (72)
* 15. mai – [[Renzo Zorzi]], Itaalia Vormel 1-sõitja (68)
* [[16. mai]] – [[Elias Gleizer]], Brasiilia näitleja (81)
* 16. mai – [[Peter Tallberg]], Soome purjetaja (77)
* 16. mai – [[Dean Potter]], USA mägironija ja ekstreemsportlane (43)
* 16. mai – [[Prashant Bhargava]], USA filmilavastaja (41)
* [[17. mai]] – [[Leo Honkala]], Soome maadleja (82)
* 17. mai – [[Mihhail Giršman]], Vene kirjandusteadlane ja semiootik (77)
* 17. mai – [[Chinx Drugz]], USA räppar (31)
* [[18. mai]] – [[Wolf von Schilgen]], saksa-austria kirjanik (97)
* 18. mai – [[Hans Bentzien]], Saksa DV riigitegelane (88)
* 18. mai – [[Halldór Ásgrímsson]], Islandi poliitik (67)
* 18. mai – [[Ana Barbu]], Moldova estraadilaulja (56)
* [[19. mai]] – [[Gerald Götting]], Saksa DV riigitegelane (91)
* 19. mai – [[Happy Rockefeller]], USA asepresidendi [[Nelson Rockefeller]]i abikaasa (88)
* 19. mai – [[Jack Aspinwall]], Briti poliitik (82)
* 19. mai – [[Robert S. Wistrich]], Briti ja Iisraeli ajaloolane (70)
* 19. mai – [[Jevgeni Menšov]], vene näitleja ja telesaatejuht (68)
* [[20. mai]] – [[Sudha Shivpuri]], India näitlejanna (77)
* 20. mai – [[Leili Iher]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (74)
* 20. mai – [[Jan Prochyra]], poola näitleja (66)
* 20. mai – [[Mary Ellen Trainor]], USA näitleja (62)
* 20. mai – [[Bob Belden]], USA saksofonist, helilooja ja produtsent (58)
* [[21. mai]] – [[Garibaldi Kivisalu]], eesti tantsija (90)
* 21. mai – [[Joaquim Durão]], portugali maletaja (84)
* 21. mai – [[Alan Woodward]], inglise jalgpallur (68)
* 21. mai – [[Twinkle]] (Lynn Annett Ripley), inglise laulja ja laulukirjutaja (66)
* 21. mai – [[Annarita Sidoti]], itaalia käija (44)
* [[22. mai]] – [[Juta Kurman]], eesti helikunstnik, laulja ja pedagoog (102)
* 22. mai – [[Kalju Reesalu]], soomepoiss, ettevõtja ja eesti aktivist Rootsis (91)
* 22. mai – [[Marques Haynes]], USA korvpallur (89)
* 22. mai – [[Radomir Naumov]], Serbia poliitik (68)
* 22. mai – [[Terry Sue-Patt]], Briti näitleja (50)
* [[23. mai]] – [[Carl Nesjar]], norra maalikunstnik, graafik ja skulptor (94)
* 23. mai – [[Paul Kangur]], eesti arhitekt (88)
* 23. mai – [[John Forbes Nash]], USA matemaatik (86)
* 23. mai – [[Anne Meara]], USA näitleja (85)
* 23. mai – [[Toivo Sikka]], eesti etnograaf (53)
* 23. mai – [[Liv Marit Wedvik]], norra kantrilaulja (45)
* 23. mai – [[Aleksei Mozgovoi]], Luganski Rahvavabariigi üks sõjalisi juhte (40)
* [[24. mai]] – [[Johannes Salminen]], rootsikeelne Soome kirjanik ja esseist (89)
* 24. mai – [[Marcus Belgrave]], USA džässtrompetist (78)
* 24. mai – [[Tanith Lee]], Briti kirjanik (67)
* [[25. mai]] – [[Olavi Hurmerinta]], soome kunstnik ja karikaturist (87)
* 25. mai – [[Juri Zotov]], Eestis elanud luuletaja ja proosakirjanik (77)
* 25. mai – [[Mary Ellen Mark]], USA fotograaf (75)
* 25. mai – [[Anton Krivošejev]], vene karateka (25)
* [[26. mai]] – [[Les Johnson]], Austraalia poliitik (90)
* 26. mai – [[Vicente Aranda]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (88)
* [[27. mai]] – [[Gottfried Diener]], šveitsi bobisõitja (88)
* 27. mai – [[Dennis Sheehan]], iiri muusikamänedžer (68)
* [[28. mai]] – [[Vadim Urussov]], vene keemik (78)
* 28. mai – [[Jonas Čepulis]], leedu päritolu Nõukogude Liidu poksija (75)
* 28. mai – [[Reynaldo Rey]], USA näitleja ja koomik (75)
* 28. mai – [[Andrus Saar]], eesti sotsioloog, ajakirjanik ja ajakirjandusteadlane (68)
* [[29. mai]] – [[Doris Hart]], USA tennisist (89)
* 29. mai – [[Betsy Palmer]], USA näitleja (88)
* 29. mai – [[Tiit Sillaots]], eesti looduskaitsetegelane (67)
* [[30. mai]] – [[Joël Champetier]], prantsuskeelne Kanada ulmekirjanik (57)
* 30. mai – [[Beau Biden]], USA advokaat ja poliitik (46)
* 30. mai – [[Janek Jelle]], eesti rallisõitja (41)
==Juuni==
* [[1. juuni]] – [[Jean Ritchie]], USA laulja ja muusik (92)
* 1. juuni – [[Jacques Parizeau]], Kanada poliitik (84)
* 1. juuni – [[Nicholas Liverpool]], Dominica poliitik (80)
* 1. juuni – [[Nobutaka Machimura]], Jaapani poliitik (70)
* 1. juuni – [[Charles Kennedy]], Briti poliitik (55)
* [[2. juuni]] – [[Irwin Rose]], USA bioloog (88)
* 2. juuni – [[Alberto De Martino]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (85)
* 2. juuni – [[Fernando de Araújo]], Ida-Timori poliitik (52)
* [[3. juuni]] – [[Bevo Francis]], USA korvpallur (82)
* 3. juuni – [[Matti Milius]], eesti kunstikoguja (69)
* [[4. juuni]] – [[Hermann Zapf]], saksa kirjatüüpide kujundaja (96)
* 4. juuni – [[Kurt Weber]], Poola operaator ja filmilavastaja (87)
* 4. juuni – [[Celso Santebañes]], Brasiilia modell (20)
* [[5. juuni]] – [[Giacomo Furia]], itaalia filminäitleja (90)
* 5. juuni – [[Ţāriq ‘Azīz]], Iraagi poliitik (79)
* 5. juuni – [[Manuel Camacho Solís]], Mehhiko poliitik (69)
* 5. juuni – [[Eshel Ben-Jacob]], Iisraeli füüsik (63)
* 5. juuni – [[Jerry Collins]], Uus-Meremaa ragbimängija (34)
* [[6. juuni]] – [[Ludvík Vaculík]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik (89)
* 6. juuni – [[Richard Johnson]], inglise näitleja (87)
* 6. juuni – [[Pierre Brice]], prantsuse näitleja (86)
* 6. juuni – [[Vincent Bugliosi]], USA advokaat ja kirjanik (80)
* 6. juuni – [[Sergei Šarikov]], vene vehkleja (40)
* [[7. juuni]] – [[Christopher Lee]], inglise filminäitleja ja muusik (93)
* 7. juuni – [[Vassili Župikov]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (61)
* 7. juuni – [[Tarmo Riga]], eesti alpinist ja lennundustöötaja (43)
* 7. juuni – [[Jane Riga]], eesti alpinist, tõlkija ja giid (41)
* 7. juuni – [[Allan Valge]], eesti alpinist (36)
* [[8. juuni]] – [[Jean Gruault]], prantsuse stsenarist ja produtsent (90)
* 8. juuni – [[Chea Sim]], Kambodža poliitik (81)
* 8. juuni – [[Džuna Davithašvili]], assüüria päritolu Vene imeravija ja astroloog (65 või 79)<ref>http://7days.ru/news/stal-izvesten-istinnyy-vozrast-dzhuny.htm</ref>
* 8. juuni – [[Urmas Arusoo]], eesti vaimulik (61)
* 8. juuni – [[Margit Arusoo]], eesti kooliõpetaja (58)
* [[9. juuni]] – [[Jean Gruault]], prantsuse stsenarist, näitekirjanik ja näitleja (90)
* 9. juuni – [[James Last]] (kodanikunimi Hans Last), saksa helilooja, dirigent ja muusik (86)
* 9. juuni – [[Fred Anton Maier]], norra kiiruisutaja (76)
* 9. juuni – [[Pedro Zerolo]], Hispaania poliitik ja jurist (54)
* [[10. juuni]] – [[Robert Chartoff]], USA filmiprodutsent (81)
* 10. juuni – [[Wolfgang Jeschke]], saksa ulmekirjanik (78)
* [[11. juuni]] – [[Ron Moody]], inglise näitleja (91)
* 11. juuni – [[David Premack]], USA psühholoog (89)
* 11. juuni – [[Ornette Coleman]], USA džässmuusik (85)
* 11. juuni – [[Lembit Savi]], [[Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu|Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu]] endine esimees, eesti aktivist USA-s (85)
* 11. juuni – [[Jim Ed Brown]], USA kantrilaulja (81)
* 11. juuni – [[Dusty Rhodes]], USA ''wrestler'' (69)
* [[12. juuni]] – [[Tatjana Hodorovitš]], vene keeleteadlane ja inimõiguslane (93)
* 12. juuni – [[Monica Lewis]], USA laulja ja filminäitleja (93)
* 12. juuni – [[Nek Chand Saini]], India kunstnik (90)
* 12. juuni – [[Ernest Tomlinson]], inglise helilooja (90)
* 12. juuni – [[Shoshana Arbeli-Almozlino]], Iisraeli poliitik (89)
* 12. juuni – [[Nasir al-Wuhayshi]], Jeemeni Al-Qaida juht (38)
* [[13. juuni]] – [[Sheila Kaul]], India poliitik (100)
* 13. juuni – [[Sergio Renán]], Argentina näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 13. juuni – [[Magnus Härenstam]], rootsi näitleja, koomik ja telesaatejuht (73)
* 13. juuni – [[Graham Lord]], inglise kirjanik (72)
* [[14. juuni]] – [[Qiao Shi]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (91)
* 14. juuni – [[José Ely de Miranda]], brasiilia jalgpallur (82)
* 14. juuni – [[Walter Weller]], austria dirigent ja viiuldaja (75)
* 14. juuni – [[Hugo Blanco]], Venezuela muusik ja helilooja (74)
* 14. juuni – [[Mati Soomre]], eesti tõlkija, humorist ja ajakirjanik
* [[15. juuni]] – [[Kirk Kerkorian]], USA ettevõtja (98)
* 15. juuni – [[Blaze Starr]], USA burleskitantsija, striptiisitar ja modell (83)
* 15. juuni – [[Jean Doré]], Kanada poliitik (70)
* 15. juuni – [[Harry Rowohlt]], saksa kirjanik, kolumnist ja tõlkija (70)
* 15. juuni – [[Milvi Torim]], eesti graafik (70)
* 15. juuni – [[Wilfried David]], Belgia jalgrattur (69)
* 15. juuni – [[Žanna Friske]], vene telesaatejuht, laulja ja filminäitleja (40)
* [[16. juuni]] – [[Charles Correa]], India arhitekt ja linnaplaneerija (84)
* 16. juuni – [[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija (48)
* [[17. juuni]] – [[Jeralean Talley]], USA ülipikaealine (116)
* 17. juuni – [[Roberto Marcelo Levingston]], Argentina sõjaväelane ja poliitik (95)
* 17. juuni – [[Süleyman Demirel]], türgi poliitik (90)
* 17. juuni – [[Ron Clarke]], Austraalia kergejõustiklane (78)
* 17. juuni – [[Clementa C. Pinckney]], USA poliitik ja vaimulik (41)
* [[18. juuni]] – [[Meeta Haldre]], eesti pikaealine (100)<ref>[http://tartu.postimees.ee/3237103/meeta-haldre-anna-haava-elu-lopuperioodi-hea-sobranna-on-lahkunud Meeta Haldre, Anna Haava elu lõpuperioodi hea sõbranna, on lahkunud]</ref>
* 18. juuni – [[Martin Krampen]], saksa semiootik (87)<ref>[http://www.schwaebische.de/region_artikel,-Martin-Krampen-87jaehrig-gestorben-_arid,10255740_toid,351.html Martin Krampen 87jährig gestorben]</ref>
* 18. juuni – [[Allen Weinstein]], USA ajaloolane (77)
* [[19. juuni]] – [[James Salter]], USA kirjanik (90)
* 19. juuni – [[Harold Battiste]], USA helilooja ja muusik (83)
* [[20. juuni]] – [[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika kergejõustiklane (92)
* 20. juuni – [[Gerhard A. Ritter]], saksa ajaloolane (86)
* 20. juuni – [[François Delapierre]], prantsuse poliitik (44)
* [[21. juuni]] – [[Arved Viirlaid]], eesti kirjanik (93)
* 21. juuni – [[Remo Remotti]], itaalia näitleja, humorist, kirjanik ja laulja (90)
* 21. juuni – [[Gunther Schuller]], USA helilooja, dirigent ja muusik (89)
* 21. juuni – [[Veijo Meri]], soome kirjanik (86)
* 21. juuni – [[Juan Jose Estrada]], mehhiko poksija (51)
* [[22. juuni]] – [[Valentina Hein]], eesti laulja (94)
* 22. juuni – [[Pekka Silvola]], soome poliitik (90)
* 22. juuni – [[Ene Pikk]], eesti raamatugraafik (90)
* 22. juuni – [[Ljubov Kozõreva]], NSV Liidu suusataja (85)
* 22. juuni – [[Gabriele Wohmann]], saksa kirjanik (83)
* 22. juuni – [[Laura Antonelli]], itaalia filminäitleja (73)
* 22. juuni – [[James Roy Horner]], Ameerika orkestri- ja filmimuusika helilooja (61)
* [[23. juuni]] – [[Boris Bernstein]], Eesti kunstiteadlane (90)
* 23. juuni – [[Dick Van Patten]], USA näitleja ja ettevõtja (86)
* 23. juuni – [[Magali Noël]], prantsuse näitlejanna ja lauljatar (83)
* 23. juuni – [[Helmuth Lohner]], Austria näitleja ja teatridirektor (82)
* 23. juuni – [[Nirmala Joshi]], india päritolu roomakatoliku nunn (81)
* [[24. juuni]] – [[Dileep Singh Bhuria]], India poliitik (71)
* 24. juuni – [[Valeri Kislenko]], vene näitleja (62)
* 24. juuni – [[Cristiano Araújo]], Brasiilia laulja ja laulukirjutaja (29)
* [[25. juuni]] – [[Patrick Macnee]], Briti näitleja (93)
* [[26. juuni]] – [[Jevgeni Primakov]], Venemaa poliitik ja diplomaat ning majandusteadlane ja ajaloolane (85)
* 26. juuni – [[Kája Saudek]] (Karel Saudek), tšehhi kunstnik (80)
* 26. juuni – [[Lev Jelissejev]], vene näitleja (80)
* 26. juuni – [[Hain Kinks]], eesti suusataja ja suusatreener (73)
* 26. juuni – [[Matti Makkonen]], soome insener (63)
* 26. juuni – [[Sergei Stadnikov]], Eesti egüptoloog (58)
* 26. juuni – [[Vytautas Galvonas]], leedu insener ja poliitik (57)
* [[27. juuni]] – [[Bronius Vyšniauskas]], leedu skulptor (92)
* 27. juuni – [[Boriss Šilkov]], vene kiiruisutaja (87)
* 27. juuni – [[Chris Squire]], inglise muusik, laulukirjutaja ja laulja (67)
* 27. juuni – [[Carmen Olmedo Checa]], hispaania poliitik ja feminist (65)
* [[28. juuni]] – [[Goran Brajković]], horvaadi jalgpallur (36)
* 28. juuni – [[Todor Slavov]], bulgaaria rallisõitja (31)
* [[29. juuni]] – [[Charles Pasqua]], Prantsuse poliitik (88)
* 29. juuni – [[Josef Masopust]], tšehhi jalgpallur ja treener (84)
* 29. juuni – [[Jackson Vroman]], liibanoni päritolu USA korvpallur (34)
* [[30. juuni]] – [[Leonard Starr]], USA karikaturist ja koomiksikunstnik (89)
* 30. juuni – [[Urve Miller]], eesti paleontoloog (84)
* 30. juuni – [[Ilse Reiljan]], eesti naistearst (83)
* 30. juuni – [[Heino Sampu]], eesti raamatugraafik (83)
==Juuli==
* [[1. juuli]] – [[Nicholas Winton]], Briti filantroop (106)
* 1. juuli – [[David P. Craig]], Austraalia keemik (95)
* 1. juuli – [[Sergio Sollima]], itaalia filmirežissöör (94)
* 1. juuli – [[Miloslava Misáková]], tšehhi võimleja (93)
* 1. juuli – [[Val Doonican]], iiri laulja (88)
* 1. juuli – [[Czesław Olech]], poola matemaatik (84)
* [[2. juuli]] – [[Lembit Pella]], eesti insener ja eesti aktivist Rootsis (89)
* 2. juuli – [[Vladimir Jadov]], vene sotsioloog (86)
* 2. juuli – [[Slavko Avsenik]], sloveeni helilooja ja muusik (85)
* 2. juuli – [[Petro Korol]], Ukraina tõstja (74)
* [[3. juuli]] – [[Diana Douglas]], USA näitlejanna (92)
* 3. juuli – [[Boyd K. Packer]], USA usujuht (90)
* 3. juuli – [[György Szabad]], ungari poliitik ja ajaloolane (90)
* 3. juuli – [[Jacques Sernas]], leedu päritolu Prantsuse ja Itaalia näitleja (89)
* 3. juuli – [[Goran Gogić]], serbia jalgpallur (29)
* [[4. juuli]] – [[Étienne Bierry]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (96)
* 4. juuli – [[Nedelčo Beronov]], Bulgaaria jurist ja poliitik (86)
* 4. juuli – [[Carlo de Gavardo]], Tšiili rallisõitja (45)
* [[5. juuli]] – [[Yoichiro Nambu]], jaapani päritolu USA füüsik (94)
* 5. juuli – [[Philip Goodhart]], Briti poliitik (89)
* 5. juuli – [[Andrei Bronnikov]], vene näitleja (63)
* 5. juuli – [[Amanda Peterson]], USA filminäitleja (43)
* [[6. juuli]] – [[Robert Looga]], eesti arstiteadlane (94)
* 6. juuli – [[Jerry Weintraub]], USA filmiprodutsent (77)
* [[7. juuli]] – [[Maria Barroso]], Portugali poliitik ja näitleja (90)
* 7. juuli – [[Jaime Morey]], hispaania laulja (73)
* 7. juuli – [[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (72)
* [[8. juuli]] – [[Casimir Ehrnrooth]], Soome ettevõtja ja majandustegelane (84)
* 8. juuli – [[Arne Kotte]], norra jalgpallur (80)
* 8. juuli – [[Ken Stabler]], USA ameerika jalgpallur (69)
* 8. juuli – [[Irwin Keyes]], USA filminäitleja (63)
* [[9. juuli]] – [[Irene Leisner]], eesti õpetaja (84)<ref>[http://tartu.postimees.ee/3256401/suri-teenekas-opetaja-irene-leisner Suri teenekas õpetaja Irene Leisner]</ref>
* 9. juuli – [[Sa‘ūd ibn Fayşal ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia välisminister (75)
* 9. juuli – [[Michael Masser]], USA laulukirjutaja (74)
* 9. juuli – [[Christian Audigier]], prantsuse moelooja (57)
* [[10. juuli]] – [[Linda Poots]], eesti zooloog ja ajakirjanik (86)
* 10. juuli – [[Jon Vickers]], Kanada tenor (88)
* 10. juuli – [[Omar Sharif]], Egiptuse näitleja (83)
* 10. juuli – [[Friedrich Leinung]], saksa katoliku preester (81)
* 10. juuli – [[Roger Rees]], uelsi päritolu Briti ja USA näitleja (71)
* 10. juuli – [[Vytautas Kleiva]], leedu muusikapedagoog ja poliitik (55)
* [[11. juuli]] – [[Giacomo Biffi]], itaalia kardinal (87)
* 11. juuli – [[Reijo Lindroos]], soome poliitik (78)
* 11. juuli – [[Jevgen Beznisko]], ukraina graafik (77)
* 11. juuli – [[Satoru Iwata]], jaapani ettevõtja ja programmeerija (59)
* 11. juuli – [[Thomas Piccirilli]], USA kirjanik (50)
* 11. juuli – [[Hussein Fatal]], USA räppar (38)
* 11. juuli – [[Silvar Kibur]], Eesti profijalgrattur (28)
* [[12. juuli]] – [[Hans Sepp]], eesti arstiteadlane Kanadas (93)
* 12. juuli – [[Olga Frolova]], vene arabist (89)
* 12. juuli – [[Bosse Larsson]], rootsi telesaatejuht (81)
* 12. juuli – [[Cheng Siwei]], Hiina Rahvavabariigi poliitik ja majandustegelane (80)
* 12. juuli – [[Sergei Artsibašev]], vene teatrilavastaja ja näitleja (63)
* [[13. juuli]] – [[Gerhard Zwerenz]], saksa kirjanik ja poliitik (90)
* 13. juuli – [[Martin Litchfield West]], Briti klassikaline filoloog (77)
* 13. juuli – [[Joan Sebastian]], Mehhiko laulja (64)
* 13. juuli – [[Ildikó Schwarczenberger]], Ungari vehkleja (63)
* 13. juuli – [[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik (35)
* [[14. juuli]] – [[Alby Schultz]], Austraalia poliitik (76)
* [[15. juuli]] – [[Wan Li]], hiina revolutsionäär ja Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (98)
* 15. juuli – [[Phil Cayzer]], Austraalia sõudja (93)
* 15. juuli – [[Aubrey Morris]], Briti näitleja (89)
* 15. juuli – [[Rogi Wieg]], hollandi kirjanik (52)
* 15. juuli – [[Meelis Leppoja]], eesti disainer ja filatelist (37)
* [[16. juuli]] – [[Veikko Savela]], soome poliitik (96)
* 16. juuli – Sir [[Jack Goody]], Briti etnoloog, antropoloog ja kultuuriteoreetik (95)
* 16. juuli – [[Jean Lacouture]], prantsuse ajakirjanik, ajaloolane ja kirjanik (94)
* 16. juuli – [[Alcides Ghiggia]], Uruguay ja Itaalia jalgpallur (88)
* [[17. juuli]] – [[Nova Pilbeam]], Briti näitleja (95)
* 17. juuli – [[Anne-Reet Kerjan-Karu]], eesti aktivist USA-s (81)
* 17. juuli – [[Jules Bianchi]], prantsuse vormelisõitja (25)
* [[18. juuli]] – [[George Coe]], USA näitleja (86)
* 18. juuli – [[Urve Karuks]], eesti luuletaja ja tõlkija (79)
* 18. juuli – [[Alex Rocco]], USA näitleja (79)
* 18. juuli – [[Rein Vihalemm]], eesti filosoof (76)
* 18. juuli – [[Igor Artašonov]], vene näitleja (51)
* 18. juuli – [[Yang Ko-han]], Taiwani näitlejanna (27)
* [[19. juuli]] – [[Van Alexander]], USA muusik ja helilooja (100)
* 19. juuli – [[Paavo Loosberg]], Eesti ja Kanada sõjaväelane, fotograafia- ja trükitehnika õppejõud, eesti aktivist Kanadas (95)
* 19. juuli – [[Gennadi Seleznjov]], Venemaa poliitik (67)
* 19. juuli – [[Galina Prozumenštšikova]], Nõukogude Liidu ujuja (66)
* 19. juuli – [[Bernat Martínez]], Hispaania mootorrattasportlane (35)
* 19. juuli – [[Dani Rivas]], Hispaania mootorrattasportlane (27)
* 19. juuli – [[Josh Greenberg]], USA ettevõtja, üks Groovesharki muusikateenuse loojaid (28)
* [[20. juuli]] – [[Dieter Moebius]], Šveitsi-Saksa muusik (71)
* [[21. juuli]] – [[Theodore Bikel]], Austria-USA näitleja ja muusik (91)
* 21. juuli – [[Kuno Plaan]], eesti kondiiter (84)
* 21. juuli – [[Edgar Lawrence Doctorow]], USA kirjanik (84)
* 21. juuli – [[Dick Nanninga]], hollandi jalgpallur (66)
* [[22. juuli]] – [[Natasha Parry]], Briti näitleja (84)
* 22. juuli – [[Daron Norwood]], USA kantrilaulja (49)
* [[23. juuli]] – [[José Sazatornil]], hispaania näitleja (89)
* [[24. juuli]] – [[Mario Sereni]], itaalia ooperilaulja (87)
* 24. juuli – [[Marius Sagadi]], eesti basskitarrist (60)
* [[25. juuli]] – [[Vello Mäeots]], eesti laulja (75)
* 25. juuli – [[Robin Phillips]], Briti näitleja, teatri- ja filmilavastaja (73)
* [[26. juuli]] – [[Vassili Pitšul]], vene filmilavastaja (54)
* 26. juuli – [[Bobbi Kristina Brown]], USA laulja ja meediategelane, Whitney Houstoni tütar (22)
* [[27. juuli]] – [[Semjon Školnikov]], Eesti filmioperaator ja poliitik (97)
* 27. juuli – [[Ivan Moravec]], Tšehhi pianist (84)
* 27. juuli – [[Abdul Kalam]], India teadlane ja poliitik (83)
* 27. juuli – [[Erni Lõbu]], eesti ajakirjanik (82)
* 27. juuli – [[Volita Paklar]], eesti muusikapedagoog (77)
* 27. juuli – [[Sebastiano Vassalli]], itaalia kirjanik (73)
* [[28. juuli]] – [[Leo Tõnisson]], eesti kunstipedagoog (93)
* 28. juuli – [[Jan Kulczyk]], poola ettevõtja (65)
* 28. juuli – [[Edward Natapei]], Vanuatu poliitik (61)
* [[29. juuli]] – [[Lulo Purre]], eesti näitleja (93)
* 29. juuli – [[Buddy Emmons]], USA kitarrist (78)
* [[30. juuli]] – [[Erna Boston]], eesti meditsiinitegelane, õendusjuht (91)
* 30. juuli – [[Endel Lippmaa]], Eesti füüsik ja poliitik (84)
* 30. juuli – [[Alena Vrzáňová]], tšehhi iluuisutaja (84)
* 30. juuli – [[Lynn Anderson]], USA kantrilauljatar (67)
* 30. juuli – [[Nevil Blumberg]], Eesti muusik (54)
* 30. juuli – [[Yakub Memon]], India terrorist (53)
* [[31. juuli]] – [[Billy Pierce]], USA pesapallur (88)
* 31. juuli – [[Alan Cheuse]], USA kirjanik ja kirjanduskriitik (75)
* 31. juuli – [[László Sinkó]], ungari näitleja (75)
* 31. juuli – [[Roddy Piper]], Kanada ''wrestler'' (61)
==August==
* [[1. august]] – [[Bernard d'Espagnat]], prantsuse füüsik (93)
* 1. august – [[Pjotr Ossovski]], vene maalikunstnik (90)
* 1. august – [[Anatoli Kremer]], Venemaa helilooja ja dirigent (82)
* 1. august – [[Stephan Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (46)
* 1. august – [[Chiara Pierobon]], itaalia jalgrattur (22)
* [[2. august]] – [[Johannes Virm]], Austraalia eesti poksija (89)
* 2. august – [[Valentin Bukin]], vene näitleja (73)
* 2. august – [[Cilla Black]], inglise laulja ja näitleja (72)
* 2. august – [[Natalja Moltšanova]], vene sukelduja (53)
* 2. august – [[Anders Hugger]], taani poksija (34)
* [[3. august]] – [[Robert Conquest]], Briti päritolu USA ajaloolane (98)
* 3. august – [[Margot Loyola]], Tšiili rahvalaulja (96)
* 3. august – [[Hiroyuki Agawa]], jaapani kirjanik (94)
* 3. august – [[Coleen Gray]], USA näitleja (92)
* 3. august – [[Johanna Quandt]], saksa ettevõtja (89)
* 3. august – [[Adam Walaciński]], poola helilooja (86)
* 3. august – [[Aleksandr Lobanovski]], vene laulja (bard) (80)
* [[4. august]] – [[Gerd Natschinski]], saksa helilooja ja dirigent (86)
* 4. august – [[Calle Örnemark]], rootsi skulptor ja maalikunstnik (81)
* 4. august – [[Achim Hill]], saksa sõudja (80)
* [[5. august]] – [[Ellen Vogel]], hollandi näitleja (93)
* 5. august – [[George Cole]], inglise näitleja (90)
* 5. august – [[Antti Leppänen]], soome hokimängija (väravavaht) (67)
* [[6. august]] – [[Orna Porat]], Iisraeli näitlejanna (91)
* 6. august – [[Mircea Dobrescu]], rumeenia poksija (84)
* 6. august – [[Ulla Lindkvist]], rootsi orienteeruja (75)
* 6. august – [[Aleksei Negrun]], vene jääpallimängija (43)
* [[7. august]] – [[Frances Oldham Kelsey]], Kanada-USA farmakoloog (101)
* 7. august – [[Elmar Saarepere]], eesti kooliõpetaja ja koorijuht ning eesti aktivist Austraalias (101)
* 7. august – [[Louise Suggs]], USA golfimängija (91)
* 7. august – [[Manuel Contreras]], Tšiili salapolitsei ülem (86)
* 7. august – [[Viktor Sokolov (režissöör)|Viktor Sokolov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (86)
* 7. august – [[Wei Jianxing]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (84)
* 7. august – [[Terrence Evans]], USA näitleja (81)
* 7. august – [[Samuil Lurje]], Vene kirjanik, esseist, kirjanduskriitik ja kirjandusteadlane (73)
* 7. august – [[Raal Kivi]], eesti arhitekt (69)
* 7. august – [[Sólveig Anspach]], islandi-prantsuse filmilavastaja (54)
* [[8. august]] – [[Sean Price]], USA räppar (43)
* 8. august – [[Heino Relvik]], eesti tehnikateadlane (93)
* [[9. august]] – [[Boriss Gostev]], Nõukogude Liidu riigitegelane (rahandusminister 1985–1989) (87)
* 9. august – [[Inge Teder]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (84)
* 9. august – [[Frank Gifford]], USA ameerika jalgpallur (84)
* 9. august – [[David Nobbs]], inglise stsenarist (80)
* [[10. august]] – [[Buddy Baker]], USA autovõidusõitja ja kommentaator (74)
* 10. august – [[Hubert Haenel]], Prantsusmaa poliitik (73)
* [[11. august]] – [[Serge Collot]], prantsuse muusik ja pedagoog (91)
* 11. august – [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]], taani jalgpallur (73)
* 11. august – [[Magomed Suleimanov]], Kaukasuse Emiraadi juht (39)
* [[12. august]] – [[Ines Jaagus]], eesti arhitekt (94)
* 12. august – [[Stephen Lewis]], inglise näitleja (88)
* 12. august – [[Jaakko Hintikka]], soome loogik ja filosoof (86)
* [[13. august]] – [[Bob Fillion]], Kanada jäähokimängija (95)
* 13. august – [[Harold Ousley]], USA muusik (86)
* 13. august – [[Fredi Lepp]], eesti vabadusvõitleja (86)
* 13. august – [[Pierre Jansen]], prantsuse helilooja (85)
* [[14. august]] – [[Ferdinand Veike]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (90)
* 14. august – [[Evald Rink]], Eesti ajaloolane ja bibliograaf (99)
* 14. august – [[Bob Johnston]], USA muusikaprodutsent (83)
* 14. august – [[Vladimir Protassenko]], vene näitleja (76)
* [[15. august]] – [[Max Greger]], saksa džässmuusik, saksofonist, bigbändijuht ja dirigent (89)
* 15. august – [[Manuel Mendívil]], Mehhiko ratsutaja (79)
* 15. august – [[Julian Bond]], USA aktivist (75)
* 15. august – [[Rafael Chirbes]], hispaania kirjanik ja kirjanduskriitik (66)
* [[16. august]] – [[Shuja Khanzada]], Pakistani poliitik ja sõjaväelane (71)
* 16. august – [[Sylvia Hitchcock]], USA näitlejanna ja modell (69)
* 16. august – [[Jacob Bekenstein]], Mehhiko-USA teoreetiline füüsik (68)
* [[17. august]] – [[László Paskai]], ungari vaimulik (88)
* 17. august – [[Eduardo Guerrero]], Argentina sõudja (87)
* 17. august – [[Yvonne Craig]], USA näitleja (78)
* 17. august – [[Jüri Tümanok]], Eesti munitsipaalpoliitik (49)
* [[18. august]] – [[William Jay Smith]], USA luuletaja (97)
* 18. august – [[Louis Stokes]], USA poliitik (90)
* 18. august – [[Bud Yorkin]], USA produtsent ja filmilavastaja (89)
* 18. august – [[Beata Brookes]], Briti poliitik (84)
* 18. august – [[Khaled Asaad]], süüria arheoloog (81)
* 18. august – [[Roger Smalley]], Briti-Austraalia helilooja (72)
* [[19. august]] – [[Aleksander Heintalu]] (Vigala Sass), eesti ravitseja (74)
* [[20. august]] – [[Egon Bahr]], saksa poliitik (93)
* 20. august – [[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea (91)
* 20. august – [[Lev Durov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (83)
* 20. august – [[Lina Morgan]], hispaania näitlejanna (78)
* 20. august – [[Lars Amble]], rootsi näitleja ja lavastaja (76)
* [[21. august]] – [[Wang Dongxing]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (99)
* 21. august – [[Anna Kashfi]], Briti näitlejanna (80)
* 21. august – [[Gerry Steinberg]], Briti poliitik (70)
* [[22. august]] – [[Eric Thompson]], Briti vormelisõitja (95)
* 22. august – [[Arthur Morris]], Austraalia kriketimängija (93)
* 22. august – [[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (86)
* 22. august – [[Ieng Thirith]], Kambodža poliitik (83)
* 22. august – [[Jörg Schneider]], Šveitsi näitleja (80)
* 22. august – [[Mariem Hassan]], Lääne-Sahara laulja (56–57)
* [[23. august]] – [[Guy Ligier]], prantsuse Vormel 1-sõitja (85)
* 23. august – [[Jerzy Kamas]], poola näitleja (77)
* 23. august – [[Tiit Sepp]], eesti riigiametnik (68)
* [[24. august]] – [[Valdur Napp]], eesti arhitekt (73)
* 24. august – [[Justin Wilson]], Briti vormelisõitja (37)
* [[25. august]] – [[Ljudmila Šapošnikova]], vene kirjanik, orientalist ja ühiskonnategelane (89)
* 25. august – [[Francis Sejersted]], norra ajaloolane (79)
* 25. august – [[Vardo Rumessen]], Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik (73)
* 25. august – [[José María Benegas]], Hispaania poliitik (67)
* [[26. august]] – [[Amelia Boynton Robinson]], USA inimõiguslane (104)
* 26. august – [[Aleksandr Levikov]], vene luuletaja, proosakirjanik ja publitsist (88)
* 26. august – [[Peter Kern]], austria näitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (66)
* [[27. august]] – [[Erik Lindström]], Soome muusik, helilooja ja dirigent (93)
* 27. august – [[Matei Boilă]], Rumeenia poliitik ja preester (89)
* 27. august – [[Darryl Dawkins]], USA korvpallur (58)
* 27. august – [[Henri Raide]], eesti rallisõitja ja ettevõtja (32)
* [[28. august]] – [[Al Arbour]], Kanada jäähokimängija (82)
* 28. august – [[Nelson Shanks]], USA kunstnik (77)
* 28. august – [[Józef Wesołowski]], poola vaimulik (67)
* 28. august – [[Joan Lind]], USA sõudja (62)
* [[29. august]] – [[Milorad Ekmečić]], serbia ajaloolane (86)
* 29. august – [[Wayne Dyer]], USA kirjanik (75)
* 29. august – [[Žanna Botvinkina]], Eesti tööstusjuht (71)
* [[30. august]] – [[Marvin Mandel]], USA poliitik (95)
* 30. august – [[Mihhail Svetin]], vene näitleja (84)
* 30. august – [[Oliver Sacks]], Briti-USA neuroloog ja neuropsühholoog (82)
* 30. august – [[Hain Toss]], eesti arhitekt (76)
* 30. august – [[Wes Craven]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (76)
* 30. august – [[Stefano Campana]], Šveitsi rallisõitja (38)
* 30. august – [[Robin Munz]], Šveitsi rallisõidu kaardilugeja, Campana paarimees rallis (21)
* [[31. august]] – [[Joy Beverley]], Briti lauljanna (91)
* 31. august – [[Barbara Brecht-Schall]], saksa näitleja (84)
* 31. august – [[Islam Timurzijev]], Venemaa poksija (32)
== September ==
*[[1. september]] – [[Boriss Bunejev]], vene filmilavastaja ja -stsenarist (94)
* 1. september – [[Dean Jones]], USA näitleja (84)
* 1. september – [[Vladimir Penart]], Eesti kurjategija (89)
* 1. september – [[Boomer Castleman]], USA laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (70)
*[[2. september]] – [[Jevgeni Uhnaljov]], vene kunstnik ja heraldik (83)
*2. september – [[Simo Salminen]], soome näitleja (82)
*[[3. september]] – [[Zhang Zhen]], Hiina kindral (100)
* 3. september – [[Chandra Bahadur Dangi]], maailma kõige väiksem mees (75)
* 3. september – [[Jean-Luc Préel]], Prantsusmaa poliitik (74)
* 3. september – [[Viire Villandi]], eesti ajakirjanik ja keeletoimetaja (60)
*[[4. september]] – [[Jean Darling]], USA näitlejanna (93)
* 4. september – [[Henrik Cederlöf]], soomerootsi kirjandusajaloolane (93)
*4. september – [[Geoffrey Bolton]], Austraalia ajaloolane (83)
* 4. september – [[Antonio Ciciliano]], itaalia purjetaja (82)
* 4. september – [[Rainer Kirsch]], saksa kirjanik (81)
* 4. september – [[Sylvie Joly]], prantsuse näitlejanna (80)
* 4. september – [[Markus Sackmann]], Saksamaa jurist ja poliitik (54)
* [[5. september]] – [[Setsuko Hara]], Jaapani näitleja (95)
* 5. september – [[Sergio Ciani]], itaalia näitleja (79)
* [[6. september]] – [[Martin Milner]], USA näitleja (83)
* 6. september – [[Vladislav Timakov]], Venemaa veepallur (22)
* [[7. september]] – [[Turdakun Ussubalijev]], kirgiisi rahvusest Nõukogude partei- ja riigitegelane (95)
* 7. september – [[Ülle Udam]], eesti munitsipaalpoliitik (77)
* [[8. september]] – [[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (90)
* 8. september – [[Ferenc Kiss]], ungari maadleja (73)
* 8. september – [[Willi Fuggerer]], saksa jalgrattur (73)
* 8. september – [[Teri Harangozó]], ungari lauljanna (72)
* 8. september – [[Peeter Luksep]], eesti päritolu Rootsi majandustegelane ja poliitik (60)
* 8. september – [[Joost Zwagerman]], hollandi kirjanik (51)
* [[10. september]] – [[Silvia Rang]], eesti keemik (87)
* 10. september – [[Adrian Frutiger]], šveitsi kirjatüüpide looja (87)
* 10. september – [[Bengt Nyholm]], rootsi jalgpallur (85)
* 10. september – [[Franco Interlenghi]], itaalia näitleja (83)
* 10. september – [[Gohar Markosjan-Käsper]], venekeelne Armeenia kirjanik (66)
* 10. september – [[Kärt Jänes-Kapp]], eesti ajakirjanik ja toimetaja (55)
* [[11. september]] – [[Rezo Tšeišvili]], gruusia kirjanik ja filmistsenarist (82)
* 11. september – [[Kaljo Valgma]], eesti arstiteadlane (84)
* [[12. september]] – [[Frank D. Gilroy]], USA näitekirjanik ja stsenarist (89)
* 12. september – [[Kalevi Wiik]], soome keeleteadlane (83)
* 12. september – [[Ron Springett]], Inglismaa jalgpallur (80)
* [[13. september]] – [[Anne Metsala]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (81)
* 13. september – [[Moses Malone]], USA korvpallur (60)
* 13. september – [[Betty Lago]], Brasiilia näitlejanna ja modell (60)
* [[14. september]] – [[Carl Emil Schorske]], USA kultuuriajaloolane (100)
* 14. september – [[Juri Afanasjev]], Venemaa poliitik ja ajaloolane (81)
* 14. september – [[Mihai Volontir]], Moldova näitleja (81)
* 14. september – [[Corneliu Vadim Tudor]], Rumeenia poliitik (65)
* 14. september – [[Davey Browne]], austraalia poksija (28)
* 14. september – [[Fred DeLuca]], USA [[Subway]] kiirtoiduettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht (67)
* [[15. september]] – [[Meir Pa'il]], Iisraeli poliitik ja ajaloolane (89)
* 15. september – [[Tomas Pontén]], rootsi näitleja ja filmilavastaja (69)
* 15. september – [[Keith Remfry]], briti judoka (67)
* 15. september – [[Toivo Kaldmäe]], eesti auto- ja motosporditegelane (61)
* 15. september – [[Nora Ausmees]], eesti mikrobioloog Rootsis (54)
* [[16. september]] – [[Guy Béart]], prantsuse laulja, helilooja ja luuletaja (85)
* 16. september – [[Kurt Oppelt]], Austria iluuisutaja (83)
* [[17. september]] – [[Nelo Risi]], itaalia filmilavastaja ja luuletaja (95)
* 17. september – [[David Willcocks]], Briti koorijuht, organist ja pedagoog (95)
* 17. september – [[Dettmar Cramer]], saksa jalgpallitreener (90)
* 17. september – [[Milo Hamilton]], USA spordikommentaator (88)
* 17. september – [[Boriss Gussakov]], vene teatri- ja filminäitleja (74)
* 17. september – [[Ingrīda Andriņa]], läti teatri- ja filminäitleja (71)
* 17. september – [[Mihhail Remizov]], vene näitleja (66)
* [[18. september]] – [[Eduardo Bonvallet]], Tšiili jalgpallur (60)
* 18. september – [[Marcin Wrona]], poola filmirežissöör (42)
* [[19. september]] – [[Masajūrō Shiokawa]], Jaapani poliitik (93)
* 19. september – [[Brian Sewell]], inglise kunstikriitik (84)
* 19. september – [[Jackie Collins]], Briti-USA kirjanik (77)
* 19. september – [[Todd Ewen]], Kanada jäähokimängija (49)
* 19. september – šeik [[Rāshid ibn Muḩammad Āl Maktūm]], Dubai emiiri [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]i vanim poeg (33)
* [[20. september]] – [[Kalju Saareke]], eesti balletitantsija, koreograaf ja tantsupedagoog (89)
* 20. september – [[Olev Sau]], eesti helilooja (86)
* 20. september – [[Mario Caiano]], itaalia filmilavastaja ja -stsenarist (82)
* [[21. september]] – [[Vassili Iljin]], Nõukogude Liidu käsipallur (66)
* 21. september – [[Ivan Dvornõi]], Nõukogude Liidu korvpallur (63)
* [[22. september]] – [[Yogi Berra]], USA pesapallur (90)
* [[23. september]] – [[Kārlis Zariņš (ooperilaulja)|Kārlis Zariņš]], läti laulja (85)
* 23. september – [[Carlos Álvarez-Nóvoa]], hispaania näitleja (75)
* 23. september – [[Martti Metsäketo]], soome muusik ja laulja (74)
* 23. september – [[Dragan Holcer]], Jugoslaavia jalgpallur (70)
* [[24. september]] – [[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (94)
* 24. september – [[Jüri-Rivaldo Pastarus]], eesti tehnikateadlane (67)
* [[25. september]] – [[Carol Rama]], itaalia kunstnik (97)
* 25. september – [[Alexandr Jurečka]], tšehhi judoka (24)
* [[26. september]] – [[Ulla Puolanne]], Soome poliitik (84)
* 26. september – [[Uudo Pragi]], eesti geograaf (73)
* [[27. september]] – [[Pietro Ingrao]], Itaalia poliitik (100)
* 27. september – [[John Guillermin]], Briti filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
* 27. september – [[Kalju Haan]], eesti teatriteadlane (78)
* 27. september – [[Wilton Felder]], USA džässmuusik (75)
* [[28. september]] – [[Walter Dale Miller]], USA poliitik (89)
* 28. september – [[Ignacio Zoco]], Hispaania jalgpallur (76)
* 28. september – [[Catherine E. Coulson]], USA näitlejanna (71)
* [[29. september]] – [[Phil Woods]], USA džässmuusik (83)
* 29. september – [[Kalju Lott]], eesti keemik (73)
* [[30. september]] – [[Guido Altarelli]], itaalia füüsik (74)
* 30. september – [[Göran Hägg]], rootsi kirjanik ja kriitik (68)
== Oktoober ==
* [[1. oktoober]] – [[Don Edwards]], USA poliitik (100)
* 1. oktoober – [[Frans Pointl]], hollandi kirjanik (82)
* 1. oktoober – [[Stanisław Kociołek]], Poola riigitegelane (82)
* 1. oktoober – [[Igor Dobrjakov]], vene näitleja (68)
* 1. oktoober – [[Božo Bakota]], Jugoslaavia jalgpallur (65)
* 1. oktoober – [[Sam Jackenthal]], USA [[Vigursuusatamine|vigursuusataja]] (16)
* [[2. oktoober]] – [[Coleridge Goode]], Jamaica-Briti džässbassist (100)
* 2. oktoober – [[Lubomír Lipský]], tšehhi filminäitleja (92)
* 2. oktoober – [[Brian Friel]], iiri näitekirjanik ja lavastaja (86)
* 2. oktoober – [[Lembit Aader]], eesti majandusgeograaf (78)
* 2. oktoober – [[Eric Arturo Delvalle]], Panama poliitik (78)
* [[3. oktoober]] – [[Denis Healey]], Briti poliitik (98)
* 3. oktoober – [[Franciszek Walicki]], poola ajakirjanik, laulusõnade autor ja helilooja (94)
* 3. oktoober – [[Bassel Khartabil]], Süüria tarkvaraarendaja (34)
* [[4. oktoober]] – [[Yves Barsacq]], prantsuse näitleja (84)
* 4. oktoober – [[Neal Walk]], USA korvpallur (67)
* [[5. oktoober]] – [[Jos Vandeloo]], Belgia flaamikeelne kirjanik (90)
* 5. oktoober – [[Henning Mankell]], rootsi kirjanik (67)
* 5. oktoober – [[Toivo Jürimäe]], eesti spordipedagoog (66)
* 5. oktoober – [[Chantal Akerman]], Belgia filmilavastaja, stsenarist ja näitlejanna (65)
* [[6. oktoober]] – [[Árpád Göncz]], Ungari poliitik, kirjanik ja tõlkija (93)
* 6. oktoober – [[Juhan Maidlo]], eesti spordiajakirjanik ja spordiajaloolane (85)
* 6. oktoober – [[Billy Joe Royal]], USA laulja (73)
* 6. oktoober – [[Stasys Povilaitis]], leedu laulja (68)
* [[7. oktoober]] – [[Elena Lucena]], Argentina filminäitleja (101)
* 7. oktoober – [[Gene Allen]], USA filmikunstnik (97)
* 7. oktoober – [[Harry Gallatin]], USA korvpallur ja treener (88)
* 7. oktoober – [[Gail Zappa]], USA ettevõtja, muusik [[Frank Zappa]] lesk (70)
* 7. oktoober – [[Jurelang Zedkaia]], Marshalli Saarte poliitik (65)
* 7. oktoober – [[Dominique Dropsy]], prantsuse jalgpallur (63)
* 7. oktoober – [[Peeter Kannukene]], eesti elektriinsener (62)
* 7. oktoober – [[Hossein Hamadan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (60)
* [[8. oktoober]] – [[István Nemeskürty]], ungari kirjanik, kirjandus- ja filmiteadlane, stsenarist ja filmiprodutsent (90)
* 8. oktoober – [[Paul Prudhomme]], USA kokk (75)
* [[9. oktoober]] – [[Du Runsheng]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane, revolutsionäär, riigi- ja majandustegelane (102)
* 9. oktoober – [[Geoffrey Howe]], Briti poliitik (88)
* 9. oktoober – [[Aili Ennet]], eesti psühhiaater (78)
* 9. oktoober – [[Dave Meyers]], USA korvpallur (62)
* 9. oktoober – [[Koopsta Knicca]], USA räppmuusik (40)
* [[10. oktoober]] – [[Richard Heck]], USA keemik (84)
* [[12. oktoober]] – [[Joan Leslie]], USA näitleja ja tantsija (90)
* 12. oktoober – [[Sergio Caprari]], itaalia poksija (83)
* [[13. oktoober]] – [[Sue Lloyd-Roberts]], Briti teleajakirjanik (64)
* [[14. oktoober]] – [[Mathieu Kérékou]], Benini poliitik, president aastatel 1972–1991 ja 1996–2006 (82)
* 14. oktoober – [[Arvo Raimo]], eesti näitleja (74)
* 14. oktoober – [[Jevgenia Haponen]], Eesti teleajakirjanik (67)
* 14. oktoober – [[Florența Mihai]], Rumeenia tennisist (60)
* 14. oktoober – [[Riin Kübarsepp]], eesti kunstikriitik, eesti kultuuriajakirjanik (36)
* [[15. oktoober]] – [[Maie Kalnin]], eesti hambaarst (83)
* 15. oktoober – [[Kenneth D. Taylor]], Kanada diplomaat (81)
* 15. oktoober – [[Georgi Bõstrov]], Eesti poliitik (71)
* 15. oktoober – [[Krista Madiste]], eesti muusikapedagoog (42)
* 15. oktoober – [[Nate Huffman]], Ameerika ja Euroopa profikorvpallur (40)
* [[16. oktoober]] – [[Mihhail Burtsev]], Nõukogude Liidu vehkleja (59)
* 16. oktoober – [[Denis Cuspert]], saksa räppmuusik ja islamiterrorist (39)
* [[17. oktoober]] – [[Danièle Delorme]], prantsuse näitleja (89)
* 17. oktoober – [[Christopher Wood]], inglise stsenarist ja kirjanik (79)
* 17. oktoober – [[Howard Kendall]], inglise jalgpallur ja treener (69)
* 17. oktoober – [[Anne-Marie Lizin]], Belgia poliitik (66)
* 17. oktoober – [[Jacqueline Sutton]], inglise ajakirjanik (50)
* [[18. oktoober]] – [[Frank Watkins]], USA muusik (47)
* [[19. oktoober]] – [[Aino Kolpakova]], eesti luuletaja (80)
* 19. oktoober – [[Terho Ovaska]], Soome karikaturist (75)
* [[20. oktoober]] – [[Arno Gruen]], Saksa-Šveitsi psühholoog ja psühhoanalüütik (92)
* 20. oktoober – [[Yoná Magalhães]], Brasiilia näitlejanna (80)
* [[21. oktoober]] – [[France Bučar]], Sloveenia poliitik (92)
* 21. oktoober – [[Tatjana Nikolajeva]], vene keeleteadlane ja semiootik (82)
* 21. oktoober – [[Enn Tomson]], eesti helirežissöör (74)
* [[22. oktoober]] – [[Willem Aantjes]], Hollandi poliitik (92)
* 22. oktoober – [[Mark Murphy]], USA laulja (83)
* 22. oktoober – [[Arnold Klein]], USA nahaarst (70)
* [[23. oktoober]] – [[Jimmy Roberts]], Kanada jäähokimängija (75)
* 23. oktoober – [[Ljubov Tjurina]], Nõukogude Liidu võrkpallur (72)
* 23. oktoober – [[Krunoslav Hulak]], horvaadi maletaja (64)
* [[24. oktoober]] – [[Maureen O'Hara]], Iirimaa filminäitleja (95)
* 24. oktoober – [[Ján Chryzostom Korec]], Slovakkia vaimulik (91)
* 24. oktoober – [[Zdzisław Jaskuła]], poola luuletaja, proosakirjanik, lavastaja ja ühiskonnategelane (63)
* 24. oktoober – [[Margarita Hemlin]], vene kirjanik (55)
* [[25. oktoober]] – [[Wojciech Fangor]], poola kunstnik (92)
* 25. oktoober – [[Juri Mamlejev]], vene kirjanik (83)
* 25. oktoober – [[Lisa Jardine]], Briti ajaloolane (71)
* 25. oktoober – [[Annariitta Minkkinen]], soome laulja (66)
* 25. oktoober – [[Flip Saunders]], USA korvpallur ja sporditegelane (60)
* 25. oktoober – [[Fehmi Demir]], Türgi poliitik (58)
* 25. oktoober – [[Maira Asare]], läti luuletaja ja tõlkija (55)
* [[26. oktoober]] – [[Leo Kadanoff]], USA füüsik (78)
* [[27. oktoober]] – [[Ranjit Roy Chaudhury]], India farmakoloog (84)
* 27. oktoober – [[Philip French]], briti filmikriitik (82)
* 27. oktoober – [[Ayerdhal]], prantsuse kirjanik (56)
* [[28. oktoober]] – [[Diane Charlemagne]], inglise laulja (51)
* [[29. oktoober]] – [[Herta Elviste]], eesti näitleja (92)
* 29. oktoober – [[Ranko Žeravica]], Jugoslaavia korvpallur (85)
* 29. oktoober – [[Luther Burden]], USA korvpallur (62)
* 29. oktoober – [[Sergei Prissekin]], vene maalikunstnik (56)
* [[30. oktoober]] – [[Al Molinaro]], USA näitleja (96)
* 30. oktoober – [[Zehra Deović]], Bosnia lauljatar (76)
* 30. oktoober – [[Mel Daniels]], USA korvpallur (71)
* 30. oktoober – [[Sinan Şamil Sam]], Türgi poksija (41)
* [[31. oktoober]] – [[Gus Savage]], USA poliitik (90)
* 31. oktoober – [[Ants Antson]], eesti kiiruisutaja (76)
==November==
* [[1. november]] – [[Günter Schabowski]], Saksa DV riigitegelane (86)
* 1. november – [[Fred Thompson]], USA poliitik, jurist ja näitleja (73)
* [[2. november]] – [[Colin Welland]], Briti näitleja ja stsenarist (81)
* 2. november – [[Miroslav Poljak]], Jugoslaavia veepallimängija (71)
* [[3. november]] – [[Judy Cassab]], Austraalia kunstnik (95)
* 3. november – [[Tom Graveney]], inglise kriketimängija (88)
* 3. november – [[Csaba Fenyvesi]], ungari vehkleja (72)
* 3. november – [[Aḩmad al-Jalabī]], Iraagi poliitik (71)
* 3. november – [[Helmet Palm]], eesti autosportlane (60)
* [[4. november]] – [[René Girard]], prantsuse filosoof ja kultuuriteoreetik (91)
* 4. november – [[Laila Pullinen]], soome skulptor (82)
* 4. november – [[Veikko Heinonen]], soome suusahüppaja (81)
* 4. november – [[Olav Keerberg]], eesti taimefüsioloog (80)
* 4. november – [[Melissa Mathison]], USA filmistsenarist ja -produtsent (65)
* 4. november – [[Marina Pankova]], vene võrkpallur (52)
* [[5. november]] – [[Nora Brockstedt]], norra laulja (92)
* 5. november – [[Czesław Kiszczak]], Poola poliitik (90)
* 5. november – [[Hans Mommsen]], saksa ajaloolane (85)
* 5. november – [[Mihhail Lessin]], Venemaa poliitik ja meediategelane (57)
* [[6. november]] – [[Karel Mejta]], Tšehhoslovakkia sõudja (87)
* 6. november – [[Bobby Campbell]], Inglismaa jalgpallur ja treener (78)
* [[7. november]] – [[Yits'ẖak Navon]], Iisraeli poliitik, president aastatel 1978–1983 (94)
* 7. november – [[Pancho Guedes]], portugali arhitekt (90)
* [[8. november]] – [[Andrei Ešpai]], mari helilooja (90)
* 8. november – [[Dora van der Groen]], Belgia teatri- ja filminäitleja (88)
* 8. november – [[Tobias Wendelstig]], Rootsi hokimängija (34)
* [[9. november]] – [[Byron Krieger]], USA vehkleja (95)
* 9. november – [[Andy White]], Briti trummar (85)
* 9. november – [[Valentin Lužin]], Eesti hokimängija (44)
* [[10. november]] – [[Helmut Schmidt]], Saksa poliitik (96)
* 10. november – [[Robert Craft]], USA helilooja (92)
* 10. november – [[Gene Amdahl]], USA arvutidisainer (92)
* 10. november – [[Klaus Roth]], Briti matemaatik (90)
* 10. november – [[Mati Lepik]], eesti kultuuritegelane (78)
* 10. november – [[André Glucksmann]], juudi päritolu Prantsuse filosoof, politoloog ja esseist (78)
* 10. november – [[Allen Toussaint]], USA muusik ja helilooja (77)
* 10. november – [[Pat Eddery]], iiri džoki (63)
* 10. november – [[Michael Wright]], USA ja Türgi korvpallur (35)
* 10. november – [[Laurent Vidal]], prantsuse triatleet (31)
* [[11. november]] – [[Tage Skou-Hansen]], taani kirjanik (90)
* 11. november – [[Georgi Jungvald-Hilkevitš]], vene filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (81)
* 11. november – [[Phil Taylor]], Briti trummar (61)
* 11. november – [[Nathaniel Marston]], USA näitleja ja produtsent (40)
* [[12. november]] – [[Pál Várhidi]], ungari jalgpallur (84)
* 12. november – [[Márton Fülöp]], ungari jalgpallur (32)
* [[13. november]] – [[Regina Zdanavičiūtė]], leedu näitleja (90)
* 13. november – [[Maare Kümnik]], eesti bibliograaf (79)
* 13. november – [[Rein Tamsalu]], eesti merefüüsik (75)
* 13. november – [[Giorgio Bambini]], itaalia poksija (70)
* [[14. november]] – [[Warren Mitchell]], Briti näitleja (89)
* 14. november – [[Nick Bockwinkel]], USA ''wrestler'' (80)
* [[15. november]] – [[Dora Doll]], prantsuse näitleja (93)
* 15. november – [[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (90)
* 15. november – [[Saeed Jaffrey]], India näitleja (86)
* 15. november – [[Herbert Scarf]], USA ökonoom (85)
* 15. november – [[Moira Orfei]], itaalia filminäitleja ja tsirkuseartist (83)
* 15. november – [[Nicoletta Machiavelli]], itaalia filminäitleja (71)
* 15. november – [[P. F. Sloan]], USA laulja ja laulukirjutaja (70)
* [[16. november]] – [[Bert Olmstead]], Kanada jäähokimängija (89)
* 16. november – [[Jerzy Katlewicz]], poola dirigent (88)
* 16. november – [[Nando Gazzolo]], itaalia näitleja (87)
* 16. november – [[David Canary]], USA näitleja (77)
* 16. november – [[Aleksandr Surin]], vene filmilavastaja ja -näitleja (75)
* 16. november – [[Aleksandr Fisch]], eesti viiuldaja (70)
* 16. november – [[Julia Balõkina]], valgevene sprinter (surnukeha leidmise kuupäev) (31)
* [[17. november]] – [[Al Aarons]], USA džässmuusik (83)
* 17. november – [[Ants Vist]], eesti dokumentalist ja ajakirjanik (80)
* 17. november – [[Drago Grubelnik]], Sloveenia mäesuusataja (39)
* [[18. november]] – [[Mal Whitfield]], USA kergejõustiklane (91)
* 18. november – [[Rudolf von Thadden]], saksa ajaloolane (83)
* 18. november – [[Bjørn Borgen]], norra jalgpallur (78)
* 18. november – [[Jonah Lomu]], Uus-Meremaa ragbimängija (40)
* 18. november – [[Abdelhamid Abaaoud]], Belgia islamiterrorist (28)
* [[20. november]] – [[Keith Michell]], inglise näitleja (82)
* 20. november – [[Héctor Salva]], Uruguay jalgpallur (75)
* 20. november – [[Kitanoumi Toshimitsu]], Jaapani sumomaadleja (62)
* 20. november – [[Svetlana Kitova]], vene kergejõustiklane (55)
* [[21. november]] – [[Bob Foster]], USA profipoksija (76)
* 21. november – [[Linda Haglund]], Rootsi kergejõustiklane (59)
* [[22. november]] – [[Ingeborg Sjöqvist]], Rootsi vettehüppaja (103)
* 22. november – [[Alfredo Prucker]], itaalia suusataja (89)
* 22. november – [[Kim Young-sam]], Lõuna-Korea poliitik, riigi president aastatel [[1993]]–[[1998]] (87)
* 22. november – [[André Waignein]], belgia helilooja ja dirigent (73)
* 22. november – [[Ali Ahsan Mohammad Mojaheed]], Bangladeshi poliitik (67)
* 22. november – [[Salahuddin Quader Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (66)
* 22. november – [[Valentin Mogilnõi]], Nõukogude Liidu võimleja (49)
* [[23. november]] – [[Douglass North]], USA majandusteadlane (95)
* 23. november – [[Otto Schaden]], USA egüptoloog (78)
* 23. november – [[Dan Fante]], USA kirjanik (71)
* 23. november – [[Jouni Kaipainen]], soome helilooja (58)
* [[24. november]] – [[Vaike Lapp]], Eesti kultuuritegelane (86)
* 24. november – [[Pierre Gabriel]], prantsuse matemaatik (82)
* [[25. november]] – [[Elmo Williams]], USA filmitoimetaja (102)
* 25. november – [[Lennart Hellsing]], rootsi kirjanik ja tõlkija (96)
* 25. november – [[Aino Paal]], eesti suusataja, spordipedagoog ja terviseedendaja (89)
* 25. november – [[Klaus-Peter Hertzsch]], saksa teoloog (85)
* 25. november – [[Vladimir Timin]], komi kirjanik (78)
* 25. november – [[O'Neil Bell]], Jamaica profipoksija (40)
* [[26. november]] – [[Eldzier Cortor]], USA kunstnik (99)
* 26. november – [[Norbert Gastell]], saksa dublaažinäitleja (86)
* 26. november – [[Noboru Karashima]], jaapani orientalist ja kirjanik (82)
* 26. november – [[Aleksandr Kukarin]], vene viievõistleja (22)
* [[27. november]] – [[Heljo Sepp]], eesti pianist ja muusikapedagoog (93)
* 27. november – [[Philippe Washer]], Belgia tennisemängija (91)
* 27. november – [[Madis Lepasoo]], eesti klahvpillimängija (54)
* 27. november – [[Mark Behr]], Lõuna-Aafrika kirjanik (52)
* [[28. november]] – [[Barbro Hiort af Ornäs]], rootsi näitleja (94)
* 28. november – [[Olene S. Walker]], USA poliitik (85)
* 28. november – [[Gerry Byrne]], inglise jalgpallur (77)
* 28. november – [[Luc Bondy]], Šveitsi filmi- ja teatrilavastaja (67)
* 28. november – [[Tomasz Tomczykiewicz]], poola poliitik (54)
* 28. november – [[Tahir Elçi]], türgi advokaat (49)
* [[29. november]] – [[Buddy Moreno]], USA muusik (103)
* 29. november – [[Claire Aho]], soome fotograaf (90)
* [[30. november]] – [[Marcus Klingberg]], Poola-Iisraeli arst ja agent (97)
* 30. november – [[Shigeru Mizuki]], Jaapani mangakunstnik (93)
* 30. november – [[Astrid Lepa]], eesti näitleja, lavastaja ja režissöör (91)
* 30. november – [[Eldar Rjazanov]], Vene filmirežissöör (88)
* 30. november – [[Lilija Konovalova]], vene võrkpallur (82)
* 30. november – [[Vello Salum]], eesti vaimulik (82)
==Detsember==
* [[1. detsember]] – [[Joseph Engelberger]], USA insener, leiutaja ja ettevõtja (90)
* 1. detsember – [[Edwar al-Kharrat]], Egiptuse kirjanik (89)
* 1. detsember – [[Marjorie Oludhe Macgoye]], Keenia proosakirjanik ja luuletaja (87)
* 1. detsember – [[Garald Kruger]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (86)
* 1. detsember – [[Jim Loscutoff]], USA korvpallur (85)
* 1. detsember – [[Mati Uus]], eesti soojustehnikainsener (72)
* [[2. detsember]] – [[Gabriele Ferzetti]], itaalia näitleja (90)
* 2. detsember – [[Ernst Larsen]], norra kergejõustiklane (89)
* 2. detsember – [[Ferenc Juhász]], ungari luuletaja (87)
* 2. detsember – [[John Eaton]], USA helilooja (85)
* 2. detsember – [[Sandy Berger]], USA jurist ja poliitiline konsultant (70)
* [[3. detsember]] – [[Vladimir Železnikov]], vene lastekirjanik ja filmistsenarist (90)
* 3. detsember – [[Bill Bennett]], Kanada poliitik (83)
* 3. detsember – [[Scott Weiland]], USA muusik (48)
* 3. detsember – [[Renate Karhu]], eesti ooperiartist
* [[4. detsember]] – [[Dag Skogheim]], norra kirjanik (87)
* 4. detsember – [[Robert Loggia]], USA näitleja (85)
* 4. detsember – [[Yossi Sarid]], Iisraeli poliitik (75)
* 4. detsember – [[Erik De Vlaeminck]], Belgia jalgrattur (70)
* 4. detsember – [[Xu Ming]], Hiina ettevõtja (44)
*[[5. detsember]] – [[Siddhi Savetsila]], Tai poliitik (96)
* 5. detsember – [[Dimităr Popov]], Bulgaaria poliitik (88)
* 5. detsember – [[William McIlvanney]], šoti proosakirjanik ja luuletaja (79)
* 5. detsember – [[Marília Pêra]], Brasiilia näitleja (72)
* [[6. detsember]] – [[Mariuccia Mandelli]], itaalia moedisainer (90)
* 6. detsember – [[Igor Bestužev-Lada]], vene sotsioloog ja ajaloolane (88)
* 6. detsember – [[Franzl Lang]], saksa laulja (84)
* 6. detsember – [[Ilmar Mändmets]], Eesti poliitik (71)
* 6. detsember – [[Holly Woodlawn]], Puerto Rico päritolu USA näitleja (69)
* [[7. detsember]] – [[Gerhard Lenski]], USA sotsioloog (91)
* 7. detsember – [[Martin E. Brooks]], USA näitleja (90)
* 7. detsember – [[Heinz Fricke]], saksa dirigent (88)
* 7. detsember – [[Rrok Mirdita]], Albaania vaimulik (76)
* 7. detsember – [[Shirley Stelfox]], inglise näitleja (74)
* [[8. detsember]] – [[Bonnie Lou]], USA laulja (91)
* 8. detsember – [[Mattiwilda Dobbs]], USA ooperilaulja (90)
* 8. detsember – [[Alan Hodgkinson]], inglise jalgpallur (79)
* 8. detsember – [[Edgar-Aleksander Serm]], eesti vaimulik (78)
* 8. detsember – [[Douglas Tompkins]], USA ettevõtja ja looduskaitsja (72)
* [[9. detsember]] – [[Carlo Furno]], itaalia vaimulik (94)
* 9. detsember – [[Els Oksaar]], eesti keeleteadlane (89)
* 9. detsember – [[Soshana Afroyim]], Austria kunstnik (88)
* 9. detsember – [[Akiyuki Nosaka]], jaapani kirjanik, laulja ja laulusõnade autor (85)
* 9. detsember – [[Gheorghe Gruia]], rumeenia käsipallur (75)
* [[10. detsember]] – [[Dolph Schayes]], USA korvpallur (87)
* 10. detsember – [[Klaus Baumgartner]], Šveitsi poliitik (77)
* 10. detsember – [[Denis Héroux]], Kanada filmilavastaja (75)
* 10. detsember – [[Arnold Peralta]], Hondurase jalgpallur (26)
* [[11. detsember]] – [[Igor Kašintsev]], vene näitleja (83)
* 11. detsember – [[Eduard Schults]], Eesti tehnikateadlane ja alpinist (83)
* 11. detsember – [[Gaston Salvatore]], Tšiili kirjanik (74)
* 11. detsember – [[Jiří Paďour]], Tšehhi vaimulik (72)
* [[12. detsember]] – [[Väino-Rein Villik]], eesti jurist (79)
* 12. detsember – [[Rose Siggins]], USA näitlejanna (43)
* 12. detsember – [[Abu Ali al-Anbari]], Iraagi terrorist
* [[13. detsember]] – [[Benedict Anderson]], Briti päritolu USA politoloog (79)
* 13. detsember – [[Hema Upadhyay]], india kunstnik (surnukeha leidmise kuupäev) (43)
* [[14. detsember]] – [[Armando Cossutta]], itaalia poliitik (89)
* 14. detsember – [[Lillian Vernon]], USA ettevõtja (88)
* 14. detsember – [[Aleš Veselý]], tšehhi skulptor (80)
* 14. detsember – [[Thomas Palm]], eesti majandusteadlane USA-s (78)
* 14. detsember – [[Enno Selirand]], eesti psühholoog (65)
* [[15. detsember]] – [[Licio Gelli]], itaalia fašist ja vandenõulane (96)
* 15. detsember – [[Tom Arden]], Austraalia päritolu briti kirjanik (54)
* [[16. detsember]] – [[Elle Mälberg]], Eesti pikaealine ja Eesti vanim elanik alates 2014 (108)
* 16. detsember – [[Gabre Gabric]], itaalia kergejõustiklane (101)
* 16. detsember – [[Linda Rummo]], eesti näitleja (94)
* 16. detsember – [[Peter Dickinson]], inglise kirjanik (88)
* 16. detsember – [[Mati Brauer]], eesti helirežissöör (70)
* 16. detsember – [[Eeva-Kaarina Aronen]], soome kirjanik ja toimetaja (66)
* [[17. detsember]] – [[Osamu Hayaishi]], jaapani biokeemik (95)
* 17. detsember – [[Börje Grönroos]], Soome kergejõustiklane ja poksija (86)
* [[18. detsember]] – [[Léon Mébiame]], Gaboni poliitik (81)
* [[19. detsember]] – [[Mabuni Kenei]], Jaapani karateka (97)
* 19. detsember – [[Kurt Masur]], saksa dirigent (89)
* 19. detsember – [[Karin Söder]], Rootsi poliitik (87)
* 19. detsember – [[Jimmy Hill]], inglise jalgpallur ja treener (87)
* 19. detsember – [[Dickie Moore]], Kanada jäähokimängija (84)
* 19. detsember – [[Carlos Païta]], Argentina dirigent (83)
* 19. detsember – [[Matti Klaar]], eesti kindlustustöötaja (76)
* 19. detsember – [[Mati Kärmas]], eesti viiuldaja (74)
* 19. detsember – [[Samir Qantar]], Liibanoni sõjapealik (53)
* [[20. detsember]] – [[Patricia Elliott]], USA näitlejanna (77)
* [[21. detsember]] – [[Kenzō Ōhashi]], Jaapani jalgpallur (81)
* 21. detsember – [[Carol Burns]], Austraalia näitlejanna (68)
* 21. detsember – [[Emmanuel Yarborough]], USA sumomaadleja ja vabavõitleja (51)
* 21. detsember – [[Dejan Brđović]], Serbia võrkpallur (49)
* 21. detsember – [[Andrei Trošinski]], Kasahstani jäähokimängija (37)
* 21. detsember – [[Nadežda Tšernobai]], Eesti kunstnik (30)
* [[22. detsember]] – [[Peter Lundblad]], rootsi laulja (65)
* [[23. detsember]] – [[Bülent Ulusu]], Türgi poliitik, riigi peaminister 1980–1983 (92)
* 23. detsember – [[Hocine Aït Ahmed]], Alžeeria poliitik (89)
* 23. detsember – [[Don Howe]], inglise jalgpallur ja treener (80)
* 23. detsember – [[Alfred G. Gilman]], USA farmakoloog (74)
* 23. detsember – [[Aavo Keerme]], eesti omavalitsusjuht (67)
* [[24. detsember]] – [[Eugène Dodeigne]], prantsuse skulptor (92)
* 24. detsember – [[Turid Birkeland]], norra kultuuritegelane ja poliitik (53)
* 24. detsember – [[Aiman Qabli]], Rootsi räppmuusik (20)
* [[25. detsember]] – [[Elfriide Sepp]], eesti gaidijuht Rootsis (96)
* 25. detsember – [[Jason Wingreen]], USA näitleja (95)
* 25. detsember – [[George Clayton Johnson]], USA ulmekirjanik (86)
* 25. detsember – [[Robert Spitzer]], USA psühhiaater (83)
* 25. detsember – [[Jim Carlton]], Austraalia poliitik (80)
* 25. detsember – [[Manuel Agujetas]], Hispaania flamenkolaulja (76)
* 25. detsember – [[Sadhana Shivdasani]], India filminäitlejanna (74)
* 25. detsember – [[Zahrān ‘Allūsh]], Süüria mässuliste üks juhte (44)
* [[26. detsember]] – [[Sidney Mintz]], USA antropoloog (93)
* [[27. detsember]] – [[Haskell Wexler]], USA filmioperaator, -produtsent ja -lavastaja (93)
* 27. detsember – [[Ellsworth Kelly]], USA maalikunstnik (92)
* 27. detsember – [[Stein Eriksen]], Norra mäesuusataja (88)
* 27. detsember – [[Roy Swinbourne]], inglise jalgpallur (86)
* 27. detsember – [[Meadowlark Lemon]], USA korvpallur (83)
* 27. detsember – [[Stevie Wright]], Austraalia laulja (68)
* 27. detsember – [[Aleksandr Šušukin]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (51)
* 27. detsember – [[Alfredo Pacheco]], El Salvadori jalgpallur (33)
* [[28. detsember]] – [[Linda Landre]], eesti kunstnik Kanadas (96)
* 28. detsember – [[Chris Barnard]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (76)
* 28. detsember – [[Lemmy Kilmister]], inglise laulja ja basskitarrist (70)
* 28. detsember – [[Eloy Inos]], USA poliitik (66)
* 28. detsember – [[Guru Josh]], inglise DJ (51)
* 28. detsember – [[Ian Murdock]], USA informaatik (42)
* [[29. detsember]] – [[Allen Sapp]], Kanada kunstnik (87)
* 29. detsember – [[Elżbieta Krzesińska]], poola kaugushüppaja (81)
* 29. detsember – [[Kim Yang-gon]], Põhja-Korea poliitik (73)
* 29. detsember – [[Arūnas Smailys]], leedu näitleja (57)
* 29. detsember – [[Pavel Srníček]], tšehhi jalgpallur (väravavaht) (47)
* [[30. detsember]] – [[Mangesh Padgaonkar]], [[marathi keel|marathikeelne]] India luuletaja (86)
* 30. detsember – [[Doug Atkins]], USA ameerika jalgpallur (85)
* 30. detsember – [[Richard Sapper]], saksa tööstusdisainer (83)
* 30. detsember – [[Howard Davis]], USA poksija (59)
* [[31. detsember]] – [[Wesley Burrowes]], iiri näitekirjanik ja stsenarist (85)
* 31. detsember – [[Wayne Rogers]], USA näitleja (82)
* 31. detsember – [[Aivo Parring]], eesti matemaatik (75)
* 31. detsember – [[Valeri Rõžakov]], vene näitleja (70)
* 31. detsember – [[Natalie Cole]], USA laulja (65)
* detsembris – [[Steve Gohouri]], Elevandiluuranniku jalgpallur (34)
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:2015]]
[[Kategooria:Surnud 2015| ]]
fxtkg495bxv9mithhfzyx0sxixl5rwu
Surnud 12. märtsil
0
394070
6179890
5841003
2022-08-18T16:01:53Z
Andres
5
wikitext
text/x-wiki
{{surnud märtsis}}
''Siin loetletakse [[12. märts]]il surnud tuntud isikuid.''
*{{tühik}}[[604]] – [[Gregorius I]], paavst aastatel 590–604
* [[1898]] – [[Zacharias Topelius]], soomerootsi kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane
* [[1901]] – [[Aleksei Kozlov (filosoof)|Aleksei Kozlov]], vene filosoof
* [[1916]] – [[Marie von Ebner-Eschenbach]], austria kirjanik
* [[1925]] – [[Arkadi Avertšenko]], vene kirjanik, satiirik ja teatrikriitik
* 1925 – [[Sun Zhongshan]] (Sun Yatsen), hiina revolutsionäär, Hiina Vabariigi esimene president
* [[1930]] – [[Alois Jirásek]], tšehhi kirjanik
* [[1943]] – [[Gustav Vigeland]], norra skulptor
* [[1946]] – [[Ferenc Szálasi]], ungari poliitik
* [[1956]] – [[Bolesław Bierut]], poola kommunistlik partei- ja riigitegelane
* [[1961]] – [[Herbert Normann]], eesti arstiteadlane
* 1961 – [[Victor d'Arcy]], Suurbritannia kergejõustiklane
* [[1965]] – [[Kauno Kleemola]], Soome poliitik ja agronoom
* [[1966]] – [[Mari Raamot]], eesti naisliikumise tegelane
* [[1969]] – [[Jaan Grünberg]], eesti maalikunstnik
* [[1971]] – [[August Torma]], eesti diplomaat
* [[1975]] – [[Hendrik Pihl]], eesti epidemioloog
* 1975 – [[Olga Hepnarová]], tšehhi kurjategija
* [[1980]] – [[Ernő Gerő]], juudi rahvusest Ungari kommunistlik partei- ja riigitegelane
* [[1984]] – [[Liis Raud]], eesti kirjandusteadlane
* 1984 – [[Viktor Taimre]], eesti näitleja ja laulja
* [[1989]] – [[Maurice Ewans]], inglise näitleja
* [[1991]] – [[Karl Talpak]], eesti sõjaväelane, kolonel
* [[1992]] – [[Voldemar Paavel]], eesti näitleja
* 1992 – [[Aino Talvi]], eesti näitleja
* [[1993]] – [[Valeri Spiridonov]], Eesti maadleja
* 1993 – [[Vambola Põder]], eesti ajakirjanik ja väliskommentaator
* [[1995]] – [[Madis Aruja]], eesti orienteeruja ja looduskaitsja
* [[1996]] – [[Endel Kõpp]], eesti usuteadlane ja piiblitõlkija
* 1996 – [[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane
* [[1997]] – [[Holger Pukk]], eesti lastekirjanik
* 1997 – [[Maret Kernumees]], eesti kunstnik
* [[1999]] – [[Yehudi Menuhin]], ameerika viiuldaja ja dirigent
* 1999 – [[Abi Zeider]], Eesti trompetist
* [[2001]] – [[Robert Ludlum]], ameerika kirjanik
* [[2002]] – [[Spyros Kyprianou]], endine Küprose president
* 2002 – [[Heino Riomar]], eesti jurist
* 2002 – [[Duilio Bianchini]], Itaalia poksija
* [[2003]] – [[Lynne Thigpenn]], ameerika näitleja
* 2003 – [[Zoran Đinđić]], Serbia poliitik
* 2003 – [[Elis Ask]], Soome poksija
* [[2004]] – [[Finn Carling]], norra kirjanik
* 2004 – [[Karel Kachyňa]], tšehhi filmilavastaja
* [[2006]] – [[Massimo Della Pergola]], itaalia ajakirjanik
* 2006 – [[Jurij Brězan]], sorbi- ja saksakeelne sorbi kirjanik
* 2006 – [[Friedrich Ostermann]], saksa kirjandusteadlane ja didaktik
* 2006 – [[Erhard Rittershaus]], saksa poliitik
* 2006 – [[Emil Beck]], saksa vehklemistreener
* 2006 – [[István Gyulai]], ungari ajakirjanik ja sportlane, [[IAAF]]i peasekretär [[1991]]–2006
* 2006 – [[Viktor Sokolov (dissident)|Viktor Sokolov]], vene päritolu USA õigeusu preester, [[NSV Liit|NSV Liidu]] dissidentlik ajakirjanik
* 2006 – [[Jonatan Johansson (lumelaudur)|Jonatan Johansson]], rootsi lumelaudur
* [[2007]] – [[Antonio Ortíz Mena]], Mehhiko finantsist ja poliitik, rahandusminister 1958–1970
* 2007 – [[Isidoro Vejo Rodríguez]], Uruguay poliitik, riigitööde minister 1963–1967
* 2007 – [[Preah Maha Ghosananda]], Kambodža budistide vaimne juht
* 2007 – [[Yeap Ghim Guan]], Malaisia jurist ja poliitik
* 2007 – [[Rein Neggo]], eesti kirikuõpetaja ja kirjanik Ameerikas
* [[2008]] – [[Lazare Ponticelli]], Prantsusmaa viimane elusolev Esimese maailmasõja veteran
* 2008 – [[Erwin Geschonneck]], saksa näitleja
* 2008 – [[Károly Németh]], Ungari poliitik, presidendinõukogu esimees aastatel 1987–1988
* 2008 – [[Alun Hoddinott]], Briti helilooja
* [[2009]] – [[Leonore Annenberg]], USA filantroop ja riigiametnik
* 2009 – [[Blanca Varela]], Peruu luuletaja
* 2009 – [[Milan Stitt]], USA näitekirjanik
* 2009 – [[Reginald C. Lindsay]], USA kohtunik
* [[2010]] – [[Charles Muscatine]], USA kirjandusteadlane
* 2010 – [[Miguel Delibes]], hispaania kirjanik
* 2010 – [[Hanna-Renate Laurien]], Saksa poliitik
* 2010 – [[Fatima Meer]], LAV-i stsenarist ja poliitikategelane
* 2010 – [[David Ahenakew]], Kanada indiaani poliitik
* 2010 – [[Bob Attersley]], kanada jäähokimängija
* 2010 – [[Hugh Robertson]], šoti jalgpallur
* 2010 – [[Lesley Duncan]], Briti laulja
* 2010 – [[Glauco Villas Boas]], Brasiilia koomiksikunstnik
* 2010 – [[Aleksandr Minajev]], vene jalgpallur
* 2012 – [[Timo Konietzka]], saksa jalgpallur ja treener
* 2012 – [[Michael Hossack]], USA muusik
* [[2013]] – [[German Ashkinazi]], Eesti ja Iisraeli pooljuhtide teadlane
* 2013 – [[Clive Burr]], inglise trummar
* [[2014]] – [[René Llense]], prantsuse jalgpallur
* 2014 – [[Věra Chytilová]], tšehhi filmilavastaja
* [[2015]] – [[Michael Graves]], USA arhitekt
* 2015 – [[Terry Pratchett]], inglise kirjanik
* [[2018]] – [[Oleg Tabakov]], vene näitleja, lavastaja ja teatridirektor
[[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Märts, 12.]]
cy6907a3ck1lt6mt9j7sxv6e0h17ur5
Kalle Mesila
0
394194
6179868
6179099
2022-08-18T15:03:51Z
85.253.189.36
/* Tunnustus */
wikitext
text/x-wiki
'''Kalle Mesila''' ([[3. jaanuar]] [[1940]] [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]] – [[15. august]] [[2022]]) oli eesti luterlik [[vaimulik]].
Õppis [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[17. november|17. novembril]] [[1962]] aseõpetajaks, õpetajaõigused sai [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[2001]].
Oli [[1962]]–[[1965]] [[Kuressaare Laurentsiuse Kogudus|Kuressaare]] ja [[Kaarma Peeter-Pauli Kogudus|Kaarma kogudus]]e õpetaja, [[1966]]–[[1969]] [[Käru kogudus]]e õpetaja, [[1969]]–[[1971]] [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeeste]] ja [[Treimani kogudus]]e õpetaja, [[1971]]–[[1979]] [[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus|Jõelähtme koguduse]] õpetaja, [[1979]]–[[1982]] [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus|Kursi koguduse]] õpetaja, [[1980]]–[[1993]] [[Äksi Andrease kogudus|Äksi koguduse]] õpetaja, [[1981]]–[[2010]] [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja ja [[2001]]–[[2002]] [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] abipraost.
== Tunnustus ==
* 2010 [[Tartu medal]]
==Välislingid==
*[http://www.eestikirik.ee/in-memoriam-kalle-mesila/ In memoriam Kalle Mesila], [[Eesti Kirik]], [[17. august]] [[2022]]
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[August Janni]] | nimi=[[Tartu Peetri kogudus|Tartu Peetri koguduse õpetaja]] | aeg=[[1981]]–[[2010]] | järgnev=[[Ants Tooming]] }}
{{lõpp}}
{{JÄRJESTA:Mesila, Kalle}}
[[Kategooria:Häädemeeste Miikaeli koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Kuressaare Laurentiuse koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Käru koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Tartu Peetri koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Äksi Andrease koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]
tvo9wwpwi787yl5uqjaz751khra1ih8
6179878
6179868
2022-08-18T15:31:22Z
85.253.189.36
/* Välislingid */
wikitext
text/x-wiki
'''Kalle Mesila''' ([[3. jaanuar]] [[1940]] [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]] – [[15. august]] [[2022]]) oli eesti luterlik [[vaimulik]].
Õppis [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[17. november|17. novembril]] [[1962]] aseõpetajaks, õpetajaõigused sai [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[2001]].
Oli [[1962]]–[[1965]] [[Kuressaare Laurentsiuse Kogudus|Kuressaare]] ja [[Kaarma Peeter-Pauli Kogudus|Kaarma kogudus]]e õpetaja, [[1966]]–[[1969]] [[Käru kogudus]]e õpetaja, [[1969]]–[[1971]] [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeeste]] ja [[Treimani kogudus]]e õpetaja, [[1971]]–[[1979]] [[Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus|Jõelähtme koguduse]] õpetaja, [[1979]]–[[1982]] [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus|Kursi koguduse]] õpetaja, [[1980]]–[[1993]] [[Äksi Andrease kogudus|Äksi koguduse]] õpetaja, [[1981]]–[[2010]] [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja ja [[2001]]–[[2002]] [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] abipraost.
== Tunnustus ==
* 2010 [[Tartu medal]]
==Välislingid==
* [http://www.eestikirik.ee/in-memoriam-kalle-mesila/ In memoriam Kalle Mesila], [[Eesti Kirik]], [[17. august]] [[2022]]
* [http://www.eestikirik.ee/kalle-mesila-kinnitab-ule-koige-on-armastus/ Kalle Mesila kinnitab: üle kõige on armastus], [[Eesti Kirik]], [[8. jaanuar]] [[2020]]
* [https://tartu.postimees.ee/148054/ule-tanavate-kaiguvad-huudja-haal-ja-kiitja-keel Üle tänavate kaiguvad Hüüdja Hääl ja Kiitja Keel], [[Tartu Postimees]], [[31. juuli]] [[2009]]
* [https://tartu.postimees.ee/1938041/kirikuopetaja-kalle-mesila-usub-sisemist-joudu Kirikuõpetaja Kalle Mesila usub sisemist jõudu], [[Tartu Postimees]], [[8. mai]] [[2002]]
* [https://www.tartu.ee/et/tunnustatud-isikud/kalle-mesila Tunnustatud isikud. Kalle Mesila], tartu.ee, 2010
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[August Janni]] | nimi=[[Tartu Peetri kogudus|Tartu Peetri koguduse õpetaja]] | aeg=[[1981]]–[[2010]] | järgnev=[[Ants Tooming]] }}
{{lõpp}}
{{JÄRJESTA:Mesila, Kalle}}
[[Kategooria:Häädemeeste Miikaeli koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Kuressaare Laurentiuse koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Käru koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Tartu Peetri koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Äksi Andrease koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]
ctyw6b7vqfw2s9lopuexqrtwu8j7cie
Tugevvoolupaigaldis
0
401113
6180073
5595008
2022-08-19T09:05:27Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
{{Vikinda|kuu=aprill|aasta=2020}}
'''Tugevvoolupaigaldis''' on [[energiatehnika]]s kasutatav [[elektripaigaldis]]. Tugevvoolupaigaldistes on tööpinge vähemalt 50 [[volt]]i [[vahelduvvool]]u korral ja 120 [[volt]]i [[alalisvool]]u korral, mis mõlemad on inimesele ohtlikud pinged (vt [[elektrilöök]]).
Eestis on elektritööde teostajal kohustus registreerida vastutav pädevustunnistusega spetsialist majandustegevuse registris (https://mtr.mkm.ee/).
Elektriala pädevuse info on lahti kirjutatud juba kehtetu määrusega https://www.riigiteataja.ee/akt/12853781
Tugevvoolupaigaldise ehitamine algab reeglina elektripaigaldise projekteerimisest, sellele eelnevalt projekteerimisülesande koostamisest.
Kõikide uute või rekonstrueeritavate elektripaigaldiste valmimisel on tööde teostajal vaja taotleda elektripaigaldisele [https://www.riigiteataja.ee/akt/108072015014 audit], mida on õigus teha akrediteeritud inspekteerimisasutusel (http://www.eak.ee/?pageId=86). Auditi, varem ka nõuetekohasuse (nõuetele vastavuse) tõendamise tunnistus on ehitise jaoks üks vajalikest dokumentidest, mis vaja esitada elektripaigalduse ohutuse tõendamiseks omavalitsusele (linnast, vallast) enne ehitisele kasutusloa saamist või elektri võrguettevõttele uue elektripaigaldise pingestamiseks (elektri sisselülitamiseks).
== Vaata ka ==
*[[Nõrkvoolupaigaldis]]
*[[Juhistikusüsteem]]
[[Kategooria:Elektrotehnika]]
2qiw7fhcxk8r9qmiqj6j7hrwkj7njaw
Douglas Costa
0
408870
6179871
5914776
2022-08-18T15:11:03Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Jalgpallur
| nimi = Douglas Costa
| pilt = Douglas Costa1.jpg
| täisnimi = Douglas Costa de Souza
| pildiallkiri = Douglas Costa [[FK Šahtar Donetsk|Donetski Šahtari]] eest mängimas (2013)
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|9|14}}
| sünnilinn = [[Sapucaia do Sul]]
| sünnimaa = Brasiilia
| pikkus = 172 cm
| positsioon = [[äärepoolkaitsja]]
| koduklubi = [[LA Galaxy]]
| särginumber = 10
| aastad1 = 2008–2010 | mänge1 = 28 | väravaid1 = 2 | klubi1 = [[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmio]]
| aastad2 = 2010–2015 | mänge2 = 141 | väravaid2 = 29 | klubi2 = [[Donetski Šahtar]]
| aastad3 = 2015–2018 | mänge3 = 50 | väravaid3 = 8 | klubi3 = [[Bayern München|Müncheni Bayern]]
| aastad4 = 2017–2018 | mänge4 = 31 | väravaid4 = 4 | klubi4 = → [[Juventus]] (laenul)
| aastad5 = 2018–2022 | mänge5 = 42 | väravaid5 =2 | klubi5 = [[Juventus]]
| aastad6 = 2020–2021 | mänge6 = 11 | väravaid6 = 1 | klubi6 = → [[Müncheni Bayern]] (laenul)
| aastad7 = 2021 | mänge7 = 23 | väravaid7 =2| klubi7 = → [[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmio]] (laenul)
| aastad8 = 2022 | mänge8 = 13| väravaid8 =2 | klubi8 = → [[LA Galaxy]] (laenul)
| aastad9 = 2022– | mänge9 = 2 | väravaid9 =0 | klubi9 = [[LA Galaxy]]
| klubi_seisuga = 25. juuli 2022
| koondiseaastad1 = 2009 | koondisemänge1 = 12 | koondiseväravaid1 = 4 | koondis1 = Brasiilia U-20
| koondiseaastad2 = 2014–2018 | koondisemänge2 = 31 | koondiseväravaid2 = 3 | koondis2 = [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]
| koondis_seisuga =
}}
'''Douglas Costa de Souza''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1990]] [[Sapucaia do Sul]]is) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Major League Soccer]]i (MLS) klubis [[LA Galaxy]] [[poolkaitsja|poolkaitsjana]].
==Klubikarjäär==
===Grêmio===
Douglas sündis [[Sapucaia do Sul]]is ja alustas jalgpallurikarjääri [[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmios]]. Ta liitus klubiga 11-aastaselt. Debüüdi esindusmeeskonnas tegi ta 18-aastaselt 2:1 võidumängus [[Botafogo]] vastu 4. oktoobril 2008, samas mängus lõi ta ka oma esimese värava. Grêmios mängis ta 37 mängu ja lõi kaks väravat.
===Donetski Šahtar===
10. jaanuaril 2010 sõlmis Douglas viieks aastaks lepingu [[Donetski Šahtar]]iga, ülemineku summa oli 8 miljonit eurot.<ref>[http://shakhtar.com/en/news/11836 "Douglas increases the height"]. Šahtar Donetski koduleht. 10.01.2010. Kasutatud 20.06.2015</ref> Debüüdi tegi ta 18. veebruaril [[UEFA Euroopa Liiga 2009–2010|Euroopa Liiga]] kohtumises Inglismaa klubi [[Fulham FC|Fulhami]] vastu. Šahtar kaotas 2:1. Esimese värava Šahtaris lõi ta 14. märtsil 2010 [[FC Metalist Harkiv|Metalist Harkivile]].<ref>[http://uk.soccerway.com/matches/2010/03/14/ukraine/premier-league/joint-stock-company-fc-shakhtar-donetsk/fc-metalist-kharkiv/786623/ "Shakhtar vs Metalist 2–1"]. Kasutatud 20.06.2015</ref>
Aastatel 2010–2014 võitis ta viiel korral Ukraina liiga (2010, 2011, 2012, 2013, 2014), kolmel korral Ukraina karika (2011, 2012, 2013) ja kolmel korral Ukraina superkarika (2011, 2013, 2014). Kokku mängis ta Ukraina klubis 141 mängu ja lõi 29 väravat.
===Müncheni Bayern===
1. juulil 2015 avalikustas [[Müncheni Bayern]], et Douglas Costa on sõlminud viie aasta pikkuse lepingu. Üleminek [[Donetski Šahtar]]ist oli väärt 30 miljonit eurot ja oli klubi ajaloo hinnalt neljas ost. Costa sai särginumbri 11, mis enne kuulus [[Xherdan Shaqiri]]le.
==Koondisekarjäär==
Douglas Costa mängis Brasiilia alla 20-aastaste koondises 2009. aasta [[Lõuna-Ameerika]] meistrivõistlustel ja [[2009. aasta jalgpalli juunioride maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistrivõistlustel]]. Ta tuli Lõuna-Ameerika juunioride meistriks ja võitis juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali.
Debüüdi [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia rahvuskoondises]] tegi ta 12. novembril 2014 [[sõprusmäng]]us [[Türgi jalgpallikoondis|Türgiga]]. Esimese värava lõi ta rahvuskoondises [[2015. aasta Copa América]] esimeses alagrupimängus [[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] vastu.
Ta kuulus Brasiilia koondisse [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]].
==Saavutused==
;Donetski Šahtar
* [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga|Ukraina meister]] (5): 2010, 2011, 2012, 2013, 2014
* [[Ukrainia karikavõistlused jalgpallis|Ukraina karikavõitja]] (3): 2011, 2012, 2013
* [[Ukrainia superkarikavõistlused jalgpallis|Ukraina superkarikavõitja]] (3): 2010, 2012, 2013
;Müncheni Bayern
* [[Bundesliga|Saksamaa meister]] (3): [[Bundesliga hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Bundesliga hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[Bundesliga hooaeg 2020–2021|2020–21]]
* [[DFB-Pokal]] (1): 2015–16
* [[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]] (1): 2020
;Juventus
*[[Serie A|Itaalia meister]] (3): [[Serie A hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]], [[Serie A hooaeg 2019–2020|2019–20]]
*[[Coppa Italia]] (1): 2017–18
*[[Supercoppa Italiana]] (1): 2018
;Brasiilia U20
*U20 Lõuna-Ameerika jalgpalli meistrivõistlused (1): 2009
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat|Douglas Costa de Souza}}
{{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}}
{{JÄRJESTA:Costa, Douglas}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]]
[[Kategooria:Donetski Šahtari mängijad]]
[[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]]
[[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]]
[[Kategooria:Los Angeles Galaxy jalgpallurid]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]
kjlrua3lb3r4nye39nn9b9cb60p7je9
Arutelu:Tartu Ülikooli usuteaduskond
1
411951
6179795
4244928
2022-08-18T12:07:57Z
Andres
5
wikitext
text/x-wiki
Parandus tehti lingi peal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2015, kell 02:08 (EEST)
----
Vanad andmed tuleks säilitada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. august 2022, kell 15:07 (EEST)
ebze70n7h6tigvjo56ks9ji259ksysy
Biograafiad (Vi)
0
417554
6179894
6171845
2022-08-18T16:07:04Z
Andres
5
/* Vir */
wikitext
text/x-wiki
{{BiograafiadIndeks}}
'''Biograafiad (Vi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Vi".
==Vib==
*[[Raul Vibo]], eesti teedeinsener (1970–)
*[[Johannes Vibur]], Eesti sõjaväelane ja arst (1895–1980)
==Vic==
*[[Vicar]], Tšiili kunstnik (1934–2012)
*[[Raul Vicente Zafra]], Eesti neuroteadlane (1979–)
*[[Ferdinand Vichmann]], Eesti sõjaväelane (1882–?)
*[[Sid Vicious]], inglise laulja (1957–1979)
*[[August Heinrich Vick]], Eesti vaimulik (1717–1755)
*[[Heinrich Vick]], Eesti vaimulik (1687–1741)
*[[Heinrich Vick noorem]], Eesti vaimulik (1725–1795)
*[[Ludwig Nathanael Vick]], Eesti vaimulik (1745–1810)
*[[Giambattista Vico]], itaalia filosoof (1668–1744)
*[[Victor I]], paavst (2. sajand)
*[[Victor II]], paavst (suri 1057)
*[[Victor III]], paavst (suri 1087)
*[[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]], Briti kuninganna (1819–1901)
*[[kroonprintsess Victoria (Rootsi)|kroonprintsess Victoria]], Rootsi kroonprintsess (1977–)
*[[Victoria (Hesseni printsess)|Victoria]], Hesseni printsess (1863–1950)
*[[printsess Victoria Alexandra]], Briti printsess (1868–1935)
==Vid==
*[[Domagoj Vida]], horvaadi jalgpallur (1989–)
*[[Arturo Vidal]], Tšiili jalgpallur (1987–)
*[[Gore Vidal]], USA kirjanik ja poliitikakommentaator (1925–2012)
*[[Alejo Vidal-Quadras]], Euroopa Parlamendi liige Hispaaniast (1945–)
*[[Jorge Videla]], Argentina sõjaväelane ja poliitik (1925–2013)
*[[Linus Videll]], rootsi jäähokimängija (1985–)
*[[Zhan Videnov]], Bulgaaria poliitik (1959–)
*[[Iva Videnova]], bulgaaria maletaja (1987–)
*[[Kadri Vider]], eesti keeleteadlane (1969–)
*[[Helle Videvik]], eesti keraamik (1945–)
*[[Nemanja Vidić]], Serbia jalgpallur (1981–)
*[[Milan Vidmar]], sloveenia elektriinsener ja maletaja (1885–1962)
*[[Eugène-François Vidocq]], Prantsuse detektiiv (1775–1857)
==Vie==
*[[Roman Viederfeldt]], eesti advokaat (1899–1984)
*[[Angélico Vieira]], portugali laulja (1982–2011)
*[[Anton de Vieira]], portugali päritoluga Venemaa krahv, sõjaväelane ja riigitegelane (1673/1682 – 1745)
*[[João Bernardo Vieira]], Guinea-Bissau poliitik (1939–2009)
*[[Luan Vieira]], Brasiilia jalgpallur (1993–)
*[[Marcelo Vieira]], Brasiilia jalgpallur (1988–)
*[[Patrick Vieira]], Prantsusmaa jalgpallur (1976–)
*[[Rudolf Vienberg]], Eesti sõjaväelane (1895–1963)
*[[Arthur Vierendeel]], Belgia insener (1852–1940)
*[[Louis Vierne]], prantsuse helilooja ja organist (1870–1937)
*[[Viezo]], ristitud liivlane (12. sajand)
*[[Michelle Vieth]], Mehhiko näitleja (1979–)
*[[Arnold von Vietinghoff]], Liivi ordumeister (suri 1364)
*[[Erich Johann von Vietinghoff]], baltisaksa poliitik (1699–1761)
*[[Hermann Karl von Vietinghoff]], baltisaksa mõisnik (1737–1812)
*[[Konrad von Vietinghoff]], Liivi ordumeister (suri 1413)
*[[Konrad von Vietinghoff (Pärnu komtuur)|Konrad von Vietinghoff]], Pärnu komtuur (suri 1507)
*[[Leopold Vietoris]], Austria matemaatik (1891–2002)
*[[Luciano Vietto]], Argentina jalgpallur (1993–)
*[[Niina Vieveger]], eesti õpetaja (1917–1998)
==Vig==
*[[Venta Vīgante]], läti õpetaja ja näitekirjanik (1913–1994)
*[[Lorenzo Vigas]], Venezuela filmirežissöör (1967–)
*[[Oswaldo Vigas]], Venezuela kunstnik (1923–2014)
*[[Vigdís Finnbogadóttir]] ([[1930]]–)
*[[Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun]], prantsuse maalikunstnik (1755–1842)
*[[Eduard Vigel]], eesti raamatukogundustegelane (1890–1957)
*[[Filipp Vigel]], Venemaa riigiametnik ja memuarist (1786–1856)
*[[Emanuel Vigeland]], norra maalikunstnik ja skulptor (1875–1948)
*[[Gustav Vigeland]], norra skulptor (1869–1943)
*[[Signe Viggor]], eesti keemik ja mikrobioloog (1975–)
*[[Vigilius]], paavst (suri 555)
*[[Ivar Vigla]]
*[[Leopold Vigla]], eesti dirigent, akordionist ja muusikapedagoog (1900–1974)
*[[Charles Blacker Vignoles]], Briti insener (1793–1875)
*[[Alfred de Vigny]], prantsuse luuletaja (1797–1863)
==Vih==
*[[Andres Vihalem]], eesti teleajakirjanik (1937–1991)
*[[Paul Vihalem]], eesti õigusteadlane (1910–1985)
*[[Arno Vihalemm]], eesti luuletaja ja graafik (1911–1990)
*[[Peeter Vihalemm]], eesti ajakirjandusteadlane ja sotsiaalpsühholoog (1944–)
*[[Rein Vihalemm]], eesti filosoof (1938–2015)
*[[Tiiu Vihalemm]], eesti biokeemik ja toitumisteadlane (1940–)
*[[Triin Vihalemm]], eesti sotsioloog (1968–)
*[[Asta Vihandi]], eesti ooperilaulja ja näitleja (1929–1993)
*[[Natalja Vihljantseva]], Venemaa tennisist (1997–)
*[[Johannes Vihm]], eesti klaverimeister (1890–1938)
*[[Helgi Vihma]], eesti keeleteadlane (1931–)
*[[Peeter Vihma]], eesti sotsioloog, kodanikuühiskonna aktivist ja filmirežissöör (1980–)
*[[Ülo Vihma]], eesti juhtimiskonsultant, endine näitleja ja telesaatejuht (1958–)
*[[Eero Vihman]], eesti päritolu ameerika keeleteadlane (1927–2000)
*[[Marilyn Vihman]], ameerika keeleteadlane (1939–)
*[[Mari Vihmand]], eesti helilooja (1967–)
*[[Martin Vihmann]], eesti jooksja (1981–)
*[[Illimar Vihmar]], eesti teatrikunstnik (1989–)
*[[Ingomar Vihmar]], eesti näitleja ja lavastaja (1970–)
*[[Sten-Hans Vihmar]], eesti poliitik ja ettevõtja (1987–)
*[[Sergei Vihrov]], Eesti jalgpallur (1986–)
*[[Erkki Vihula]], eesti alpinist (1969–)
*[[Veiko Vihuri]], eesti vaimulik (1968–)
==Vii==
*[[Richard Viiard]], Eesti omavalitsustegelane (1897–1951)
*[[Martin Viiask]], eesti korvpallur (1983–)
*[[Gunnar Viibus]], eesti diskor (1982–)
*[[Edgar Viidakas]], eesti tööline, Eesti NSV Ülemnõukogu saadik (sündis 1929)
*[[Ants Viidalepp]], eesti maalikunstnik (1921–2012)
*[[Helve Viidalepp]] eesti maalikunstnik (1921–1979)
*[[Imme Viidalepp]], eesti naiskunstnik (1947–2006)
*[[Jaan Viidalepp]], eesti liblikateadlane (1939–)
*[[Richard Viidalepp]], eesti rahvaluuleteadlane (1904–1986)
*[[Kaili Viidas]], eesti näitleja (1984–)
*[[Heinrich Viidekop]], Eesti kohtunik (1901–1985)
*[[Votele Viidemann]], eesti tõlkija (1947–1992)
*[[Aivar Viidik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1968–)
*[[Vicki Viidikas]], eesti päritolu Austraalia poetess ja kirjanik (1948–1998)
*[[Arnold Viiding]], eesti kergejõustiklane (1911–2006)
*[[Bernhard Viiding]], eesti luuletaja, prosaist ja publitsist (1932–2001)
*[[Elo Viiding]] (Elo Vee), eesti luuletaja (1974–)
*[[Herbert Viiding]], eesti geoloog (1929–1988)
*[[Juhan Viiding]], eesti luuletaja ja näitleja (1948–1995)
*[[Kristi Viiding]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1972–)
*[[Kristo Viiding]], eesti näitleja (1984–)
*[[Linda Viiding]], eesti tõlkija (1906–2003)
*[[Paul Viiding]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1904–1962)
*[[Edgar Viies]], eesti skulptor (1931–2006)
*[[Raoul Viies]], eesti komsomolitegelane ja riigiametnik (1925–1985)
*[[Uno Viigand]], eesti ristsõnakoostaja (sündinud 1952)
*[[Margus Viigimaa]], eesti arst ja arstiteadlane (1958–)
*[[Karel Viigipuu]], eesti laskesuusataja (1986–)
*[[Kristel Viigipuu]], eesti laskesuusataja (1990–)
*[[Linnar Viik]], eesti infotehnoloog ja IT-visionäär (1965–)
*[[Riho Viik]], eesti jurist (1956–)
*[[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]], eesti astronoom (1939–)
*[[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]], eesti filosoof (1968–)
*[[Urmas Viik]], eesti kunstnik (1961–)
*[[Jüri Viikberg]], eesti keeleteadlane (1953–)
*[[Heino Viikholm]], eesti nelipühi pastor (1929–2014)
*[[Helmi Viikholm]], eesti koolijuht (1922–2009)
*[[Karmen Viikmaa]], eesti semiootik ja maletaja (1983–)
*[[Mart Viikmaa]], eesti geneetik (1938–2018)
*[[Harald Viikman]], eesti ehitusinsener (1892–1965)
*[[Kristen Viikmäe]], eesti jalgpallur (1979–)
*[[Anti Viikna]], eesti keemik (1944–)
*[[Eero Viil]], Eesti diplomaat ja riigiametnik (1963–2019)
*[[Ivar Viil]], eesti keemik ja raadioajakirjanik (1930–1991)
*[[Karl Viil]], Eesti sõjaväelane (1901–1943)
*[[Leelo Viil]], eesti jurist (1964–)
*[[Laine Viileberg]], eesti mikrobioloog (1925–2003)
*[[Artur Viilip]], Eesti sõjaväelane (1894–1976)
*[[Juhan Viilip]], eesti jurist (1903–1954)
*[[Jüri Viilip]], eesti loomaarst (1906–1949)
*[[Luule Viilma]], eesti arst (1950–2002)
*[[Urmas Viilma]], eesti vaimulik, EELK peapiiskop (1973–)
*[[Karl Viilu]], Eesti kohtunik ja filatelist (1902–1977)
*[[Astrid Villup]], eesti keeleteadlane (1926–2004)
*[[Eve Viilup]], eesti teletegija (1953–2014)
*[[Merike Viilup]], eesti ajakirjanik ja meediakonsultant (1954–)
*[[Väino Viilup]], Eesti tööstusjuht ja poliitik (1928–2021)
*[[Kullar Viimne]], eesti režissöör ja operaator (1980–)
*[[Kristina Viin]], eesti kunstnik, illustraator ja luuletaja (1985–)
*[[Hans Viinapuu]], eesti arst (1897–1987)
*[[Avo Viiol]], eesti jurist ja rahariisuja (1958–)
*[[Pekka Viippo]], Soome endine poksija ja veterankergejõustiklane (1960–)
*[[Arkadi Viira]], Eesti maadleja
*[[Helga Viira]], eesti tõlkija (1920–2002)
*[[Teele Viira]], eesti laulja (1988–)
*[[Krista Viirand]], eesti näitleja (1957–)
*[[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik (1979–2020)
*[[Tiiu Viirand]], eesti toimetaja ja tõlkija (1939–)
*[[Juta Viire]], eesti näitleja (1920–2009)
*[[Alide Viire-Slet]], Eesti konsulaarametnik (1903–2007)
*[[Helgi Viirelaid]], Eesti õpetaja ja poliitik (1935–2017)
*[[Aleksander Viires]], Eesti sõjaväelane (sündis 1899)
*[[Ants Viires]], eesti etnograaf (1918–2015)
*[[Heldur Viires]], eesti kunstnik (1927–2021)
*[[Helmi Viires]], eesti keeleteadlane (1919–1984)
*[[Lea Viires]], eesti psühholoog (1934–)
*[[Piret Viires]], eesti kirjandusteadlane (1963–)
*[[Aleksander Viiret]], Eesti sõjaväelane (1904–1973)
*[[Arved Viirlaid]], eesti kirjanik (1922–2015)
*[[Margit Viirma]], eesti kabetaja ja laulja (1992–)
*[[Piret Viirma]], eesti kabetaja (1968–)
*[[Ants Viirmaa]], Türi linnavanem (1897–1942)
*[[Hans-Davis Viirmaa]], eesti treener ja spordiametnik (1931–2010)
*[[Margit Viirmaa]], eesti korvpallur (1932–2021)
*[[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja (1960–)
*[[Margot Viirmann-Kanemägi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1899–1976)
*[[Imbi Viirok]], eesti psühholoog ja koolitaja (1968–)
*[[Katrin Viirpalu]], eesti raadio- ja teleajakirjanik (1968–)
*[[Piret Viirpalu]], eesti kunstipedagoog (1970–)
*[[Harald Viirsalu]], Eesti sõjaväelane (1900–1982)
*[[Vello Viirsalu]], eesti arst, sporditegelane ja spordiajaloolane (1938–2011)
*[[Erika Viirsalu-Nivanka]], eesti hõimusuhete arendaja ja ajakirjanik (1909–1988)
*[[Eduard Viirsoo]], eesti agronoom (1903–1988)
*[[Maela Viirsoo]], eesti päritolu Argentina radiokeemik ja tuumateadlane (1937–)
*[[Kustav Viise]], eesti vaimulik (1898–1978)
*[[Aarne Viisimaa]], eesti laulja (1898–1989)
*[[Heli Viisimaa]], eesti näitleja (1918–1996)
*[[Vello Viisimaa]], eesti opereti- ja estraadinäitleja (1928–1991)
*[[Mart Viisitamm]], Eesti poliitik (1980–)
*[[Nikolai Viitak]], Eesti poliitik (1896–1942)
*[[Erna Viitol]], eesti skulptor (1920–2001)
*[[Helmi Viitol]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1892–1970)
*[[Karl Viitol]], eesti laulja (1888–1944)
*[[Livia Viitol]], eesti kirjanduskriitik (1953–)
*[[Tiit-Rein Viitso]], eesti keeleteadlane (1938–)
==Vij==
*[[Jaan Vija]], eesti agronoom ja põllumajandustegelane (1930–2013)
*[[Nelli Vija]], eesti teadlane ja bioloog (1930–)
*[[Tiiu Vijar]], eesti köite- ja nahakunstnik (1942–)
*[[Indrek Vijard]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1965–)
*[[Pradeep Vijayakar]], India spordiajakirjanik (1950–2011)
*[[Subbaraman Vijayalakshmi]], India maletaja (1979–)
==Vik==
*[[Bjarte Engen Vik]], norra kahevõistleja (1971–)
*[[Bjørg Vik]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1935–2018)
*[[Alicia Vikander]], rootsi näitleja (1988–)
*[[Béla Vikár]], ungari etnograaf ja tõlkija (1859–1945)
*[[Maie Vikat]], eesti kasvatusteadlane ja muusikapedagoog (1936–)
*[[Vaira Vīķe-Freiberga]], Läti poliitik (1937–)
*[[Varg Vikernes]], norra muusik (1973–)
*[[Ervin Viks]], (1897–1983)
*[[Heino Viks]], eesti vaimulik (1911–2005)
*[[Priit Viks]], eesti laskesuusataja (1982–)
*[[Valter Viks]], eesti vaimulik (1895–1959)
*[[Ülle Viks]], eesti keeleteadlane
*[[Mihhail Viktorov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1938)
*[[Boriss Viktorov-Karolinski]], vene näitleja (1889–1956)
==Vil==
*[[Enrique Vila-Matas]], hispaania kirjanik (1948–)
*[[Heikki Vilander]], soome poksija
*[[Tito Vilanova]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (1968–2014)
*[[Guillermo Vilas]], Argentina endine elukutseline tennisist (1952–)
*[[Priit Vilba]], eesti poliitik (1953–)
*[[Asta Vilbaste]], eesti bioloog (arahnoloog) (1923–)
*[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik (1893–1974)
*[[Gustav Vilbaste]], eesti botaanik, publitsist, looduskaitsja, kodu-uurija (1885–1967)
*[[Henn Vilbaste]], eesti looduskaitsja, ornitoloog ja bioloog (1932–1993)
*[[Juhan Vilbaste]], eesti zooloog (1924–1985)
*[[Kaarel Vilbaste]], eesti bioloog (1950–1986)
*[[Kristel Vilbaste]], eesti loodusajakirjanik (1965–)
*[[Sirje Vilbaste]], eesti bioloog (1951–)
*[[August Vilbert]], eesti motosportlane (1903–1938)
*[[Tõnis Vilbing]], Riigivanema teener (1867–?)
*[[René Vilbre]], eesti filmirežissöör (1970–)
*[[Boris Vilde]], Eesti ja Prantsusmaa etnograaf ja keeleteadlane ning [[Prantsuse vastupanuliikumine|Prantsuse vastupanuliikumise]] liige (1908–1942)
*[[Eduard Vilde]], eesti kirjanik (1865–1933)
*[[Linda Vilde]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1880–1966)
*[[Maksim Vilde]], Eesti poksija (1987–)
*[[Aleksander Engelbert Vilder]], eesti laskur (sündis 1899)
*[[Sepo Vilderson]], eesti jalgpallur (1963–)
*[[Jonas Vileišis]], Leedu jurist, poliitik ja diplomaat (1872–1942)
*[[Heiki Vilep]], eesti lastekirjanik ja luuletaja (1960–)
*[[Tamāra Vilerte]], läti maletaja (1984–)
*[[Sandro Viletta]], šveitsi mäesuusataja (1986–)
*[[Ester Vilgats]], eesti ajakirjanik (1953–)
*[[Kaire Vilgats]], eesti laulja (1975–)
*[[Kalev Vilgats]], eesti ajakirjanik (1966–)
*[[Tonny Vilhena]], hollandi jalgpallur (1995–)
*[[Selma Vilhunen]], soome filmirežissöör (1976–)
*[[Ülo Vilimaa]], eesti balletitantsija, lavastaja, koreograaf ja maalikunstnik (1941–2021)
*[[Johan Vilip]], eesti füüsik (1870–1942)
*[[Aleksander Vilipere]], eesti trummar (1955–2011)
*[[Saulius Vilius]], leedu alpinist (1971–)
*[[Aleksander Viljamson]], eesti lendur (1918–1986)
*[[Ago Viljari]], eesti teoloog ja vaimulik (1910–1989)
*[[Linda Viljasoo]], eesti botaanik (1910–1991)
*[[Stina Viljus]], eesti sulgpallur (1989–)
*[[Andrei Vilkitski]], vene hüdrograaf (1858–1913)
*[[Boriss Vilkitski]], vene polaaruurija (1885–1961)
*[[Andris Vilks]], Läti poliitik (1963–)
*[[Lars Vilks]], Rootsi kunstnik ja kunstiteoreetik (1946–2021)
*[[Anton Vill]], eesti kunstnik (1979–)
*[[Helmi Vill]], eesti rahvalaulik (1904–1973)
*[[Marten Vill]], eesti muusik (1982–)
*[[Sirje Vill]], eesti kultuuritegelane, ajakirjanik ja õpetaja (1951–)
*[[Claudio Villa]], itaalia laulja (1926–1987)
*[[David Villa]], Hispaania jalgpallur (1981–)
*[[Juan Antonio Villacañas]], hispaania luuletaja, esseist ja kriitik (1922–2001)
*[[Timo Villak]], eesti sisearhitekt ja disainer (1980–)
*[[Kaljo Villako]], eesti arstiteadlane, gastroenteroloog ja radioloog (1919–2001)
*[[Leo Villand]], eesti pedagoogikateadlane (1928–2010)
*[[Valeeria Villandi]], eesti luuletaja ja tõlkija (1924–)
*[[Anthony Villanueva]], Filipiinide poksija (1945–2014)
*[[César Villanueva]], Peruu poliitik (1946–)
*[[José Luis Villanueva]], Filipiinide poksija (1913–1983)
*[[Feliks Villard]], eesti maletaja (1908–?)
*[[Kirsti Villard]], eesti näitleja (1988–)
*[[Violetta Villas]], poola laulja (1938–2011)
*[[André Villas-Boas]], portugali jalgpallitreener (1977–)
*[[Robert Villatte des Prûgnes]], prantsuse agronoom ja kirjanik (1869–1965)
*[[Cirilo Villaverde]], Kuuba kirjanik, ajakirjanik ja vabadusvõitleja (1812–1894)
*[[Louis Villecourt]], prantsuse jurist ja diplomaat (1897–1930)
*[[Hans Villemi]], eesti autosportlane (1995–)
*[[Paul Villemi]], Eesti sõjaväelane (1897–1942)
*[[Richard Villems]], eesti geneetik (1944–)
*[[Heldur Villemson]], Eesti maadleja (1969–1992)
*[[Johannes Villemson]], eesti kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane (1893–1971)
*[[Martin Villemson]], eesti kirimaletaja ja spordiajakirjanik (1897–1933)
*[[Jacques Villeneuve]], prantsuse autovõidusõitja (1971–)
*[[Laine Villenthal]], Eesti esimene naissoost kirikuõpetaja (1922–2009)
*[[Dominique de Villepin]], Prantsuse diplomaat ja poliitik (1953–)
*[[Illar Viller]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1931–)
*[[Jaak Viller]], Eesti teatritegelane (1949–2020)
*[[Ingvar Villido]], eesti müstik (1962–)
*[[George Villiers, esimene Buckinghami hertsog|George Villiers]], Inglismaa kuninga James I favoriit (1592–1628)
*[[Markus Villig]], eesti ettevõtja (1993–)
*[[Martin Villig]], eesti ettevõtja (1978–)
*[[Charles Villmann]], eesti astronoom ja atmosfäärifüüsik (1923–1992)
*[[Eduard-Richard Villmann]], Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1882–1942)
*[[Kärt Villmann]], eesti disainer (1972–)
*[[Peeter Villmann]], eesti tõlkija (1949–)
*[[Sten Villmann]], eesti sõudja (1986–)
*[[Erna Villmer]], eesti näitleja ja lavastaja (1889–1965)
*[[François Villon]], prantsuse luuletaja (15. sajand)
*[[Heino Villum]], eesti poksija ja treener (1931–1988)
*[[Linda Vilmre]], eesti muuseumitöötaja (1902–1990)
*[[Albert Vilms]], eesti advokaat (1903–1999)
*[[Juhan Vilms]], eesti arst ja eugeenik (1893–1952)
*[[Jüri Vilms]], eesti poliitik (1889−1918)
*[[Keiti Vilms]], eesti kalambuurist ja twitteri-kirjanik (1983–)
*[[Sirje Vilms]], eesti sünoptik
*[[Ago Vilo]], eesti tõlkija ja poliitikavaatleja (1933–)
*[[Jaak Vilo]], eesti matemaatik (1966–)
*[[Toomas Vilosius]], eesti poliitik ja arst (1951–)
*[[Harry Vilpart]], eesti laulja (bariton) (1917–1997)
*[[Kalle Vilpuu]], eesti kitarrist (1963–)
*[[Madli Vilsar]], eesti modell (1991–)
*[[Ardis Vilt]], eesti basskitarrist (1991–)
*[[Liisi Vilt]], eesti pikaealine (1898–2005)
*[[Mart Vilt]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1935–2021)
*[[Heidi Vilu]], eesti suhtekorraldaja ja töökeskkonnaspetsialist (1981–)
*[[Helle Vilu]], eesti ühiskonnategelane
*[[Raivo Vilu]], eesti biokeemik ja ühiskonnategelane (1945–)
*[[Tõnis Vilu]], eesti luuletaja (1988–)
*[[Olga Viluhhina]], Venemaa laskesuusataja (1988–)
*[[Ülane Vilumets]], eesti ettevõtja (1983–)
==Vim==
*[[Hillar Vimberg]], eesti muusik (1962–)
*[[Kuulo Vimmsaare]], eesti ajaloolane (1921–2013)
==Vin==
*[[Juozas Vinča]], Leedu poksija (1905–1990)
*[[Gaia Vince]], Briti ajakirjanik ja teaduskirjanik (1973–)
*[[Vincent (Taani prints)|Vincent]], Taani prints (2011–)
*[[Gene Vincent]], USA laulja (1935–1971)
*[[Kayne Vincent]], Uus-Meremaa jalgpallur (1988–)
*[[Gottschalk Vincke]], Liivi ordu rüütelvend (suri umbes 1635)
*[[Hermann Vincke]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil alguses
*[[Rudolf Vincke]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil (suri enne 1584)
*[[Heidenreich Vincke von Overberg]], Liivi ordumeister (surnud 1450)
*[[Johann Vincke von Overberg]], Dünaburgi komtuur (suri 1501/1502)
*[[Meelis Vind]], eesti muusik (1964–)
*[[Emil Vindsetmo]], Norra ametnik ja poliitik (1916–1983)
*[[Frederick Vine]], briti meregeoloog ja geofüüsik (1939–)
*[[Aleksandr Viner]], vene lavastaja (1896–1984)
*[[Carlos Vinícius]], Brasiilia jalgpallur (1995–)
*[[Lembit Vink]], eesti tervishoiutegelane ja muusikaõpetaja (1924–2017)
*[[Aarne Vinkel]], eesti kirjandusteadlane (1918–2006)
*[[Krista Vinkel]], eesti naistearst (1957–2010)
*[[Leida Vinkel]], eesti põllumajandustöötaja (1930–)
*[[Ilze Viņķele]], Läti poliitik (1971–)
*[[Antanas Vinkus]], Leedu poliitik ja diplomaat (1942–)
*[[Olev Vinn]], eesti paleontoloog ja paleobioloog (1971–)
*[[Raili Vinn]], eesti metallikunstnik (1943–)
*[[Vello Vinn]], eesti graafik (1939–)
*[[Theodor Vinnal]], eesti notar (1898–1945)
*[[Raul Vinni]], eesti ajakirjanik (1977–)
*[[Anastassija Vinnikova]], valgevene laulja (1991–)
*[[Ivan Vinogradov]], vene matemaatik (1891–1983)
*[[Vladislav Vinogradov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja sporditegelane (1899–1962)
*[[Sergei Vinogradski]], vene mikrobioloog, ökoloog ja mullateadlane (1856–1953)
*[[Fjodor Vinokurov]], Eesti kirjandusteadlane (1980–)
*[[Irina Vinokurova]], vepsa rahvaluule ja etnograafia uurija (1955–)
*[[Aili Vint]], eesti kunstnik (1941–)
*[[Endel Vint]], eesti majandusteadlane (1909–1983)
*[[Juhan Vint]], Eesti sõjaväelane (1900–1968)
*[[Maara Vint]], eesti graafik (1955–)
*[[Mare Vint]], eesti graafik (1942–2020)
*[[Toomas Vint]], eesti kunstnik ja kirjanik (1944–)
*[[Tõnis Vint]], eesti graafik (1942–2019)
*[[Kristi Vinter-Nemvalts]], eesti haridusteadlane (1978–)
*[[Maie Vinter]], eesti tõlk Rootsis (1937–2014)
*[[Ülo Vinter]], eesti helilooja (1924—2000)
*[[Søren Vinterberg]], taani ajakirjanik, kirjanduskriitik, koomiksite ekspert (1944–)
*[[Alfrēds Vinters]], Läti helilooja, sõnade autor ja esitaja (1908–1976)
==Vio==
*[[Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc]], prantsuse arhitekt (1814–1879)
==Vip==
*[[Kaupo Vipp]], eesti publitsist ja ettevõtja (1962–)
*[[Heinrich Vipper]], eesti põllumajandusteadlane (1928–2013)
*[[Jüri Vips]], eesti autosportlane (2000–)
*[[Vipsania Agrippina]], Agrippa tütar, Tiberiuse abikaasa (36 eKr – 20 pKr)
*[[Marcus Vipsanius Agrippa]], Vana-Rooma väejuht ja riigimees (umbes 63 eKr – 12 eKr)
==Vir==
*[[Nikolai Viralu]], Eesti sõjaväelane, diplomaat, advokaat ja ajakirjanik (1887–1938)
*[[Rudolf Virchow]], saksa arstiteadlane (1821–1902)
*[[Lasse Virén]], soome kergejõustiklane (1949–)
*[[Adrian Virginius vanem|Adrian Virginius]] vanem, baltisaksa luteri teoloog (suri 1647)
*[[Adrian Virginius]], Eesti vaimulik, piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja (1663–1706)
*[[Andreas Virginius]], usuteadlane (1596–1664)
*[[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas Virginius]], Liivimaa vaimulik (1640–1701)
*[[Eduard Virgo]], Eesti ühiskonnategelane ja diplomaat (1878–1938)
*[[Venda Virit]], eesti agronoom ja õppejõud (1923–1992)
*[[Vadim Virjassov]], Eesti jäähokimängija (1986–)
*[[Gunta Virkava]], läti näitleja (1951–)
*[[Meelis Virkebau]], eesti majandustegelane (1957–)
*[[Silvi Virkepuu]], eesti kujundusgraafik ja disainer (1951–2020)
*[[Leonhard Virkhaus]], eesti päritolu helilooja, koorijuht ja organist (1910–1984)
*[[Taavo Virkhaus]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent (1934–2021)
*[[Tarmo Virki]], eesti ajakirjanik (1974–)
*[[Artturi Heikki Virkkunen]], soome ajaloolane (1864–1924)
*[[Henna Virkkunen]], Soome poliitik (1972–)
*[[Lembit Virkus]], eesti jooksja (1932–1972)
*[[Lia Virkus]], eesti kokaraamatute autor (1963–)
*[[Maarja Virkus]], eesti saksofonist
*[[Rein Virkus]], eesti haridustegelane (1930–1998)
*[[Sirje Virkus]], eesti infoteadlane (1956–)
*[[Johannes Virm]], Austraalia poksija, päritolult eestlane (1925–2015)
*[[Jarmo Virmavirta]], soome ajakirjanik ja kirjanik (1940–)
*[[Anne-Mari Virolainen]], Soome poliitik (1965–)
*[[Johannes Virolainen]], Soome poliitik (1914–2000)
*[[Tenno Vironi]], eesti laulja ja pedagoog (1887–1951)
*[[Hans Virrit]], Eesti sõjaväelane (1894–1948)
*[[Edvarts Virza]], läti kirjanik ja tõlkija (1883–1940)
*[[Helena Virt]], eesti laulja (1983–)
*[[Olavi Virta]], soome laulja (1915–1972)
*[[Keijo Virtamo]], soome entsüklopedist (1919–2021)
*[[Artturi Ilmari Virtanen]], soome biokeemik (1895–1973)
*[[Reima Virtanen]], soome poksija (1947–)
*[[Veltto Virtanen]], soome psühholoog, rock-muusik ja poliitik (1951–)
*[[Pertti Virtaranta]], soome keeleteadlane (1918–1997)
*[[Terry Virts]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut (1967–)
*[[Tessa Virtue]], Kanada iluuisutaja (1989–)
*[[Atko-Meeme Viru]], eesti sporditeadlane (1932–2007)
*[[Nikolai Viru]], eesti laskesportlane ja -treener ning Eesti, Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaväelane (1904–1970)
*[[Valdeko Viru]], eesti dirigent ja helilooja (1925–2006)
*[[Tõnu Virve]], eesti teatri- ja filmikunstnik, lavastaja ning produtsent (1946–2019)
==Vis==
*[[Azzone Visconti]], Milano valitseja (1302–1339)
*[[Bernabò Visconti]], Milano valitseja (1319–1385)
*[[Filippo Maria Visconti]], Milano hertsog (1392–1447)
*[[Galeazzo I Visconti]], Milano valitseja (1277–1328)
*[[Galeazzo II Visconti]], Milano valitseja (1320–1378)
*[[Gian Galeazzo Visconti]], Milano hertsog (1351–1402)
*[[Giovanni Visconti]], Milano valitseja (1290–1354)
*[[Giovanni Maria Visconti]], Milano hertsog (suri 1412)
*[[Lucchino Visconti]], Milano valitseja (1292–1349)
*[[Matteo I Visconti]], Milano valitseja (1255–1322)
*[[Matteo II Visconti]], Milano valitseja (1319–1355)
*[[Ottone Visconti]], Milano valitseja (1207–1295)
*[[Bruno Visintin]], itaalia poksija (1932–2015)
*[[Erna Visk]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1910–1983)
*[[Jaan Viska]], eesti koolijuht (1947–2018)
*[[Ann Viskar]], eesti ajakirjanik (1882–1940)
*[[Pavel Viskovatov]], vene keeleteadlane (1842–1905)
*[[Ivan Viskovatõi]], Vene tsaaririigi diplomaat ja poliitik (suri 1570)
*[[Harry Visman]], Eesti sõjaväelane (1897–1973)
*[[Jaak Visnap]], eesti kunstnik (1957–)
*[[Eduard Visnapuu]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1895–1969)
*[[Henrik Visnapuu]], eesti luuletaja (1889–1951)
*[[Indrek Visnapuu]], eesti korvpallitreener (1976–)
*[[Lembit Visnapuu]], eesti füüsik (1936–)
*[[Valdur Visnapuu]], Eesti ohvitser (1917–1944)
*[[Märt Visnapuu]], eesti näitleja (1962–)
*[[Peeter Vissak]], eesti looduskaitsetegelane ja botaanik (1956–)
*[[Rünno Vissak]], eesti ajaloolane ja tõlkija (1962–)
*[[Silvia Vissak]], eesti ajakirjanik (1929–2017)
*[[Tiia Vissak]], eesti majandusteadlane (1975–)
*[[Vissarion]], vene usutegelane (1961–)
*[[Anu Vissel]], eesti folklorist ja etnomusikoloog (1952–2005)
*[[Hendrik Vissel]], eesti näitleja (1990–)
*[[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane (1995–)
*[[Joseph Vissers]], Belgia poksija (1928–2006)
*[[Ánna Víssi]], laulja ja näitleja (1957–)
*[[Adam Vissitajev]], tšetšeeni tsirkuseartist (1948–)
*[[Aina Vissitajeva]], tšetšeeni tsirkuseartist (1962–)
*[[Hans Vissor]], eesti veemotosportlane (1946–2006)
==Viš==
*[[Katja Višnar]], sloveeni murdmaasuusataja (1984–)
*[[Galina Višnevskaja]], vene ooperilauja, näitleja, lavastaja ja pedagoog (1926–2012)
*[[Vsevolod Višnevski]], vene kirjanik (1900–1951)
*[[Maret-Mai Višnjova]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1931–2020)
==Viz==
*[[Martín Vizcarra]], Peruu poliitik (1963–)
*[[Felipe Vizeu]], Brasiilia jalgpallur (1997–)
*[[Viktor Vizgin]], vene filosoof (1940–)
*[[Vladimir Vizgin]], vene teadusajaloolane (1936–)
==Vit==
*[[Albert Camille Vital]], Madagaskari sõjaväelane (1952–)
*[[Vitale da Bologna]], itaalia kunstnik (suri 1361)
*[[Vitalianus]], paavst (suri 672)
*[[Vitellius]]
*[[Jānis Vitenbergs]], Läti poliitik (1985–)
*[[Timoteo Viti]], itaalia kunstnik (1469–1523)
*[[Madli Vitismann]], eesti ajakirjanik (1950–)
*[[Vincas Vitkauskas]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1890–1965)
*[[Vladas Vitkauskas]], leedu alpinist (1953–)
*[[Jāzeps Vītols]], läti helilooja, dirigent ja pianist (1863–1948)
*[[Maksim Vitorgan]], Venemaa näitleja (1972–)
*[[Francisco de Vitoria]], hispaania õigusteadlane (suri 1546)
*[[Vitruvius]], vanarooma arhitekt ja insener (1. sajand eKr)
*[[Philippe de Vitry]], prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja (1291–1361)
*[[Georgi Vitsin]], vene teatri- ja filminäitleja (1917–2001)
*[[Vitslav I]], Rügeni vürst (suri 1250)
*[[Heido Vitsur]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1944–)
*[[Lauri Vitsut]], eesti ettevõtja (1966–)
*[[Toomas Vitsut]], Eesti poliitik (1960–)
*[[Ossie Vitt]], USA pesapallur (1890–1963)
*[[Walter Vitt]], saksa ajakirjanik, kunstikriitik ja näitusekuraator (1936–)
*[[Vittorio Amedeo I]]
*[[Vittorio Emanuele I]], Savoia, Piemonte ja Aosta hertsog, Sardiinia kuningas (1759–1824)
*[[Vittorio Emanuele II]], Piemonte, Savoia ja Sardiinia kuningas, Itaalia kuningas (1820–1878)
*[[Vittorio Emanuele II]], Itaalia kuningas, Etioopia keiser, Albaania kuningas (1869–1947)
*[[Vittorio Emanuele, Napoli prints]], Itaalia kroonprints, trooninõudleja (1937–)
*[[Vincent Vittoz]], prantsuse suusataja (1975–)
*[[Michał Vituška]], valgevene poliitik ja sõjaväelane (1907–?)
==Viv==
*[[Antonio Vivaldi]], itaalia helilooja (1678–1741)
*[[Vivekananda]], india usureformaator, filosoof ja ühistegelane (1863–1902)
*[[Joan Enric Vives i Sicília]]
*[[Domenico de Vivo]], itaalia keeleteadlane (1839–1897)
*[[Eduard Vivsik]], Eesti fotograaf (1968–)
[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Vi, Biograafiad]]
exvbf4bf36xrz9855clr2k6xiwumj40
Cartoon Network
0
418071
6180065
5972858
2022-08-19T08:43:26Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Telekanal
| nimi = Cartoon Network
| logo = Cartoon Network 2010 logo.svg
| alustas = [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1992]]
| omanik =
| formaat =
| loosung =
| riik =
| leviala =
| turuosa =
| võtmeisikud =
| peakorter =
| tütarkanalid =
| koduleht =[http://www.cartoonnetwork.com| Cartoon Network]
}}
'''Cartoon Network''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Kaabeltelevisioon|kaabel]]- ja [[Satelliittelevisioon|satelliit]]telekanal. Kanal hakkas tööle [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1992]].
Ted Turneri (kes määras Betty Coheni võrgustiku esimeseks presidendiks) asutatud kanal näitab peamiselt animeeritud telesarju, peamiselt lastesaateid, alates tegevusest kuni animeeritud komöödiani. Praegu on kanal eetris pärastlõunati kella 14–21. ET/PT tööpäeviti ja kella 8–21 ET/PT nädalavahetustel. Cartoon Network on suunatud peamiselt lastele vanuses 7–14, samas kui selle varahommikune Cartoonito plokk on mõeldud 2–6-aastastele koolieelikutele ja selle ööpäevane plokk Adult Swim on suunatud vanematele teismelistele ja noortele täiskasvanutele vanuses 18–34 reklaamieesmärkidel ja Nielseni eraldi kanalina reitingute jaoks).
== Saateid ja sarju ==
*"[[Dexteri laboratoorium]]"
*"[[Lehm ja tibu]]"
*"[[Jõujumbud]]"
*"[[Arg koer nimega Julgus]]"
*"[[Steveni universum]]"
==Välislingid==
* [http://www.cartoonnetwork.com Koduleht]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telekanalid]]
25bxys58ifxdfm3iozjmcoxcraqmrxe
Tõnu Tender
0
420977
6179973
6141363
2022-08-18T21:15:49Z
Metsavend
738
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Tiina Laansalu ja Tõnu Tender.jpg|pisi|[[Tiina Laansalu]] ja Tõnu Tender 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda]]
'''Tõnu Tender''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1965]] Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja riigiametnik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide</ref>
Tender lõpetas [[1984]]. aastal [[Tallinna 20. keskkool]]i ja 1992 [[Tartu Ülikool]]i eesti filoloogia erialal (''cum laude''), [[1996]] TÜ-s magistrantuuri ja [[2010]] doktorantuuri. Ta kaitses filoloogiamagistri kraadi väitekirjaga "Eesti släng: olemus ja uurimislugu, sissevaade vanglaslängi", ning filosoofiadoktori kraadi meedia ja kommunikatsiooni alal (2010, TÜ) väitekirjaga "Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal". Ta on [[EYS Veljesto]] liige.
Ta oli 1995–1996 TÜ-s eesti keele õpetaja (Soome välisüliõpilastele), 1997–1998 [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] eesti murrete lektor ja 1997–2001 [[Emakeele Selts]]i teadussekretär. 2001–2005 oli ta Haridus- ja Teadusministeeriumi keeletalituse juhataja ja 2005–2015 keeleosakonna nõunik.<ref name="ETBL" /> 1. septembrist 2015 1. septembrini 2020 oli ta [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] direktor.<ref>{{Netiviide |url=http://portaal.eki.ee/organisatsioon/80-juhtkond.html |pealkiri=Eesti Keele Instituudi koduleht |vaadatud=2015-11-21 |arhiivimisaeg=2015-11-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151122092658/http://portaal.eki.ee/organisatsioon/80-juhtkond.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=39307&lang=et ETIS]</ref> Augustist 2022 on ta [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktor.<ref>[https://tartu.postimees.ee/7538951/ulenurme-gumnaasiumi-direktori-ametikohal-asub-toole-tonu-tender Ülenurme gümnaasiumi direktori ametikohal asub tööle Tõnu Tender], Tartu Postimees</ref>
Tenderi uurimisvaldkonnad on keelepoliitika, mitmekeelsus, võõrkeelte oskus, keeleõppe motivatsioonid ja Eesti släng. Ta oli riiklike programmide Eesti keel ja rahvuskultuur (1999–2003) juhtkomitee liige, Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008) juhtkomitee liige ja aseesimees, Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013) juhtkomitee liige, Euroopa keeleõppe raamdokumendi projektijuht (2002–2008). Ta on olnud mitme väljaande toimetaja, ajakirja [[Oma Keel]] toimetuskolleegiumi liige (2000–). Emakeele Seltsi (1987–), [[Eesti Kirjanduse Selts]]i (1993–), [[Eesti Keelenõukogu]] (2001–2011), [[Euroopa Komisjon]]i hariduse ja kultuuri peadirektoraadi töörühma Keeleõpe töö jaoks liige (2009–).<ref name="ETBL" />
==Teoseid==
Ta on avaldanud üle 50 teadustrükise.<ref name="ETBL" />
* Trellide ja luku taga: sissevaade Eestis kinnipeetavate 20. sajandi slängi (kaasautor U. Ilm). Trt, 2003;
* Cultural sustainability in a transition society: relations between foreign languages and geo-cultural self-position in Estonia (kaasautor A. Masso). // Int. J. Envir., Cultural, Econ. and Social Sustainability 3 (2007) 3;
* About the linguistic constitution of social space: the case of Estonia (kaasautor A. Masso). // Trames 12 (2008) 2;
* Two languages in addition to "mother tongue" – will this policy preserve linguistic diversity in Europe (kaasautor T. Vihalemm)? // Trames 13 (2009) 1.
==Tunnustus==
* 4 Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirja ning hõbemärk<ref name="ETIS" />
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{ETBL|4|722}}
*{{ETIS}}
{{ETBL}}
{{JÄRJESTA:Tender, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]
q6380yxzztfqydu6oibslh4ymagovtz
6179974
6179973
2022-08-18T21:16:10Z
Metsavend
738
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Tiina Laansalu ja Tõnu Tender.jpg|pisi|[[Tiina Laansalu]] ja Tõnu Tender 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda]]
'''Tõnu Tender''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1965]] Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja riigiametnik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide</ref>
Tender lõpetas [[1984]]. aastal [[Tallinna 20. keskkool]]i ja 1992 [[Tartu Ülikool]]i eesti filoloogia erialal (''cum laude''), [[1996]] TÜ-s magistrantuuri ja [[2010]] doktorantuuri. Ta kaitses filoloogiamagistri kraadi väitekirjaga "Eesti släng: olemus ja uurimislugu, sissevaade vanglaslängi", ning filosoofiadoktori kraadi meedia ja kommunikatsiooni alal (2010, TÜ) väitekirjaga "Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal". Ta on [[EYS Veljesto]] liige.
Ta oli 1995–1996 TÜ-s eesti keele õpetaja (Soome välisüliõpilastele), 1997–1998 [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] eesti murrete lektor ja 1997–2001 [[Emakeele Selts]]i teadussekretär. 2001–2005 oli ta Haridus- ja Teadusministeeriumi keeletalituse juhataja ja 2005–2015 keeleosakonna nõunik.<ref name="ETBL" /> 1. septembrist 2015 1. septembrini 2020 oli ta [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] direktor.<ref>{{Netiviide |url=http://portaal.eki.ee/organisatsioon/80-juhtkond.html |pealkiri=Eesti Keele Instituudi koduleht |vaadatud=2015-11-21 |arhiivimisaeg=2015-11-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151122092658/http://portaal.eki.ee/organisatsioon/80-juhtkond.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=39307&lang=et ETIS]</ref> Augustist 2022 on ta [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktor.<ref>[https://tartu.postimees.ee/7538951/ulenurme-gumnaasiumi-direktori-ametikohal-asub-toole-tonu-tender Ülenurme gümnaasiumi direktori ametikohal asub tööle Tõnu Tender], Tartu Postimees</ref>
Tenderi uurimisvaldkonnad on keelepoliitika, mitmekeelsus, võõrkeelte oskus, keeleõppe motivatsioonid ja Eesti släng. Ta oli riiklike programmide Eesti keel ja rahvuskultuur (1999–2003) juhtkomitee liige, Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008) juhtkomitee liige ja aseesimees, Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013) juhtkomitee liige, Euroopa keeleõppe raamdokumendi projektijuht (2002–2008). Ta on olnud mitme väljaande toimetaja, ajakirja [[Oma Keel]] toimetuskolleegiumi liige (2000–). Emakeele Seltsi (1987–), [[Eesti Kirjanduse Selts]]i (1993–), [[Eesti Keelenõukogu]] (2001–2011), [[Euroopa Komisjon]]i hariduse ja kultuuri peadirektoraadi töörühma Keeleõpe töö jaoks liige (2009–).<ref name="ETBL" />
==Teoseid==
Ta on avaldanud üle 50 teadustrükise.<ref name="ETBL" />
* Trellide ja luku taga: sissevaade Eestis kinnipeetavate 20. sajandi slängi (kaasautor U. Ilm). Trt, 2003;
* Cultural sustainability in a transition society: relations between foreign languages and geo-cultural self-position in Estonia (kaasautor A. Masso). // Int. J. Envir., Cultural, Econ. and Social Sustainability 3 (2007) 3;
* About the linguistic constitution of social space: the case of Estonia (kaasautor A. Masso). // Trames 12 (2008) 2;
* Two languages in addition to "mother tongue" – will this policy preserve linguistic diversity in Europe (kaasautor T. Vihalemm)? // Trames 13 (2009) 1.
==Tunnustus==
* 4 Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirja ning hõbemärk<ref name="ETIS" />
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{ETBL|4|722}}
*{{ETIS}}
{{ETBL}}
{{JÄRJESTA:Tender, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
7d3lj5kih7xmpu1du2au4qmppbmgcxk
6180018
6179974
2022-08-19T06:37:20Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Tiina Laansalu ja Tõnu Tender.jpg|pisi|[[Tiina Laansalu]] ja Tõnu Tender 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda]]
'''Tõnu Tender''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1965]] Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja riigiametnik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide</ref>
Tender lõpetas [[1984]]. aastal [[Tallinna 20. keskkool]]i ja 1992 [[Tartu Ülikool]]i eesti filoloogia erialal (''cum laude''), [[1996]] TÜ-s magistrantuuri ja [[2010]] doktorantuuri. Ta kaitses filoloogiamagistri kraadi väitekirjaga "Eesti släng: olemus ja uurimislugu, sissevaade vanglaslängi", ning filosoofiadoktori kraadi meedia ja kommunikatsiooni alal (2010, TÜ) väitekirjaga "Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal". Ta on [[EYS Veljesto]] liige.
Ta oli 1995–1996 TÜ-s eesti keele õpetaja (Soome välisüliõpilastele), 1997–1998 [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] eesti murrete lektor ja 1997–2001 [[Emakeele Selts]]i teadussekretär. 2001–2005 oli ta Haridus- ja Teadusministeeriumi keeletalituse juhataja ja 2005–2015 keeleosakonna nõunik.<ref name="ETBL" /> 1. septembrist 2015 1. septembrini 2020 oli ta [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] direktor.<ref>{{Netiviide |url=http://portaal.eki.ee/organisatsioon/80-juhtkond.html |pealkiri=Eesti Keele Instituudi koduleht |vaadatud=2015-11-21 |arhiivimisaeg=2015-11-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151122092658/http://portaal.eki.ee/organisatsioon/80-juhtkond.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=39307&lang=et ETIS]</ref> Augustist 2022 on ta [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktor.<ref>[https://tartu.postimees.ee/7538951/ulenurme-gumnaasiumi-direktori-ametikohal-asub-toole-tonu-tender Ülenurme gümnaasiumi direktori ametikohal asub tööle Tõnu Tender], Tartu Postimees</ref>
Tenderi uurimisvaldkonnad on keelepoliitika, mitmekeelsus, võõrkeelte oskus, keeleõppe motivatsioonid ja Eesti släng. Ta oli riiklike programmide Eesti keel ja rahvuskultuur (1999–2003) juhtkomitee liige, Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008) juhtkomitee liige ja aseesimees, Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013) juhtkomitee liige, Euroopa keeleõppe raamdokumendi projektijuht (2002–2008). Ta on olnud mitme väljaande toimetaja, ajakirja [[Oma Keel]] toimetuskolleegiumi liige (2000–). Emakeele Seltsi (1987–), [[Eesti Kirjanduse Selts]]i (1993–), [[Eesti Keelenõukogu]] (2001–2011), [[Euroopa Komisjon]]i hariduse ja kultuuri peadirektoraadi töörühma Keeleõpe töö jaoks liige (2009–).<ref name="ETBL" />
==Teoseid==
Ta on avaldanud üle 50 teadustrükise.<ref name="ETBL" />
* Trellide ja luku taga: sissevaade Eestis kinnipeetavate 20. sajandi slängi (kaasautor U. Ilm). Trt, 2003;
* Cultural sustainability in a transition society: relations between foreign languages and geo-cultural self-position in Estonia (kaasautor A. Masso). // Int. J. Envir., Cultural, Econ. and Social Sustainability 3 (2007) 3;
* About the linguistic constitution of social space: the case of Estonia (kaasautor A. Masso). // Trames 12 (2008) 2;
* Two languages in addition to "mother tongue" – will this policy preserve linguistic diversity in Europe (kaasautor T. Vihalemm)? // Trames 13 (2009) 1.
==Tunnustus==
* 4 Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirja ning hõbemärk<ref name="ETIS" />
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{ETBL|4|722}}
*{{ETIS}}
{{ETBL}}
{{JÄRJESTA:Tender, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]
aal901ovyrailx1jolb0eg577nz7wku
Terviseamet
0
422968
6179943
6178765
2022-08-18T17:37:46Z
Merleke5
122868
wikitext
text/x-wiki
{{Asutus
| nimi = Terviseamet
| asutatud = 1. jaanuar 2010
| tüüp = valitsusasutus
| lühend = TEA
| juht_nimetus = Peadirektor
| juht_nimi = [[Birgit Lao]]
| peakorter = [[Paldiski maantee]] 81
| asukoht = [[Tallinn]]
| embleem = Building of the Health Board (Estonia).jpg
| embleemisuurus = 275px
| emaorg = [[Sotsiaalministeerium]]
| veebileht = [https://www.terviseamet.ee/et Terviseamet]
| lühend =
}}
'''Terviseamet''' ('''TEA''')<ref name="LZnOo" /> on [[Sotsiaalministeerium]]i haldusalas tegutsev Eesti [[riigiamet]]. Ameti tegevusvaldkonnad on [[tervishoid]], [[nakkushaiguste seire]] ja [[epideemiatõrje]], [[keskkonnatervis]], [[kemikaaliohutus]] ja meditsiiniseadmete ohutus.<ref name="terviseamet.ee" />
Terviseamet moodustati 1. jaanuaril 2010 [[Tervisekaitseinspektsioon]]i, [[Tervishoiuamet]]i ja [[Kemikaalide teabekeskus]]e ühendamisel. Ravimiametist toodi lisaks üle meditsiiniseadmete osakond.<ref name="terviseamet.ee" /> Terviseametil on Tallinnas peamaja ning üle Eesti kokku neli piirkondlikku talitust, mille alla kuuluvad ka maakondlikud esindused. Ameti koosseisus on kesklabor [[Tallinn]]as, [[Tartu]] labor ja [[Kohtla-Järve]] labor. Koosseisu kuuluvad ka esindused [[Rapla]]s, [[Paide]]s, Tartus, [[Põltsamaa]]l, [[Räpina]]s, [[Valga]]s, [[Viljandi]]s, [[Võru]]s, [[Pärnu]]s, [[Kuressaare]]s, [[Kärdla]]s, [[Haapsalu]]s, Kohtla-Järvel, [[Rakvere]]s ja [[Narva]]s.<ref name="XKBpc" /><ref name="FWtfv" />
Alates 2012. aastast on Terviseamet avaldanud oma tegevuste kohta kokkuvõtteid.<ref name="Al2dT" />
== Juhid ==
Terviseameti esimene peadirektor oli Tervisekaitseinspektsiooni senine peadirektor [[Tiiu Aro]], kelle ametiaeg pidi kestma 2018. aasta lõpuni, kuid kes otsustas lahkuda ametist 1. juulil 2017.
Pärast Tiiu Aro lahkumist kinnitati Terviseameti peadirektoriks [[Merike Jürilo]].<ref name="2Jah2" /><ref name="yM6Jy" /> Merike Jürilo lahkus Terviseameti juhi kohalt 1. juulil 2020<ref name="PpDMV" />. Peadirektori kohusetäitjana tegutses sama aasta sügiseni asedirektor [[Mari-Anne Härma]].
Sügisest sai peadirektoriks [[Üllar Lanno]].<ref name="2Jobt" /> 6. septembril 2021 teatas Üllar Lanno, et astub Terviseameti ravimite külmlao nn kobarkäki skandaali tõttu ametist tagasi. Peadirektori ülesannete täitmist jätkas taas Mari-Anne Härma.
17. märtsil 2022 kinnitas [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]] [[Tanel Kiik]] [[Avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon|avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni]] ettepanekul Terviseameti peadirektoriks [[sihtasutus Innove|sihtasutuse Innove]] viimase juhi ja hilisema hariduse erisaadiku [[Birgit Lao]], kes asus Terviseameti peadirektorina ametisse 2. mail 2022.<ref name="kuFcK" />
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="LZnOo">{{Netiviide |URL=https://www.siseministeerium.ee/en/media/748/download |Pealkiri=Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (PDF; lk 47) |Väljaandja=[[Siseministeerium]] |Kasutatud=16. august 2022}}</ref>
<ref name="terviseamet.ee">http://www.terviseamet.ee/info/terviseametist.html (vaadatud 16.12.2015)</ref>
<ref name="XKBpc">Terviseameti kontaktandmed [http://www.terviseamet.ee/info/kontaktandmed.html]</ref>
<ref name="FWtfv">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/13225575|Pealkiri=Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus|Väljaanne=|Aeg=2009|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="Al2dT">{{Netiviide|Autor=Terviseamet|URL=http://www.terviseamet.ee/info/terviseametist.html|Pealkiri=Terviseameti tegevused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="2Jah2">{{Netiviide|Autor=Andres Einmann|URL=https://www.postimees.ee/4115997/tiiu-aro-lahkub-enne-ametiaja-loppu-terviseameti-juhi-kohalt|Pealkiri=Tiiu Aro lahkub enne ametiaja lõppu terviseameti juhi kohalt|Väljaanne=|Aeg=17.05.2017|Kasutatud=26.10.2018}}</ref>
<ref name="yM6Jy">{{Netiviide|Autor=Otti Eylandt|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/terviseameti-uus-juht-jarelevalvaja-ei-saa-olla-rumalam-kui-haiglad-ja-arstid?id=81898803|Pealkiri=Terviseameti uus juht: järelevalvaja ei saa olla rumalam kui haiglad ja arstid|Väljaanne=|Aeg=27.04.2018|Kasutatud=26.10.2018}}</ref>
<ref name="PpDMV">{{Netiviide|autor=Urmet Kook, Merilin Pärli|url=https://www.err.ee/1103370/merike-jurilo-lahkub-terviseameti-juhi-kohalt|pealkiri=Merike Jürilo lahkub terviseameti juhi kohalt|väljaanne=ERR|aeg=18.06.2020|vaadatud=21.12.2020}}</ref>
<ref name="2Jobt">{{Netiviide|autor=Mirjam Mäekivi|url=https://www.err.ee/1138361/terviseameti-uueks-juhiks-saab-ullar-lanno|pealkiri=Terviseameti uueks juhiks saab Üllar Lanno|väljaanne=ERR|aeg=23.09.2020|vaadatud=21.12.2020}}</ref>
<ref name="kuFcK">[https://www.sm.ee/et/uudised/terviseameti-juhiks-saab-birgit-lao Terviseameti juhiks saab Birgit Lao.] Sotsiaalministeeriumi veebisait, 17. märts 2022.</ref>
}}
==Välislingid==
*[https://www.terviseamet.ee/et Terviseameti koduleht]
*[http://www.vaktsineeri.ee/uudised.html Terviseameti leht vaktsineeri.ee]
*[https://www.16662.ee Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662]
{{Eesti riigiametid}}
[[Kategooria:Eesti tervishoiuasutused]]
[[Kategooria:Eesti riigiametid]]
ky03z67pvh2htoogfr62cnkgxze99qp
Vene Mereregister
0
423928
6180069
6068509
2022-08-19T09:00:32Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
'''Vene Mereregister''' (vene keeles Российский морской регистр судоходства, inglise Russian Maritime Register of Shipping) on [[Venemaa]] riiklik laevandusorganisatsioon ([[klassifikatsiooniühing]])<ref name="Mereviki">{{Mereviki|Vene_Mereregister}} (vaadatud 25.12.2015)</ref>. Organisatsiooni peakontor asub [[Peterburi]]s<ref name="Mereviki"/>.
Organisatsioon asutati [[1913]]<ref name="Mereviki"/>. 1969. aastast oli Vene Mereregister [[Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni]] liige, kuid 11. märtsil 2022 teatas assotsiatsiooon Vene Mereregistri väljaarvamisest kooskõlas Suurbritannias kui assotsiatsiooni asukohamaal Venemaale kehtestatud sanktsioonidega.<ref>[https://iacs.org.uk/news/iacs-council-withdraws-russian-register-s-membership-of-iacs/ IACSi pressiteade] (inglise keeles)</ref>
Alates 1997. aastast on Vene Mereregister [[INTERTANKO]], [[INTERCARGO]] ja [[BIMCO]] liige<ref name="Mereviki"/>.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.rs-class.org/en/ Vene Mereregistri koduleht]
*{{Mereviki|Vene_Mereregister}}
[[Kategooria:Venemaa organisatsioonid]]
[[Kategooria:Mereorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Laevandus]]
ihb84pvox8w34hmw2m1a47nt5cy48kg
Narva linnavolikogu
0
426003
6180070
6178926
2022-08-19T09:02:28Z
145.14.47.250
/* 2013.–2017. aasta */
wikitext
text/x-wiki
'''Narva linnavolikogu''' on [[Narva]] linna omavalitsusorgan, mis tegutseb linnas alates [[1873]]. aastast. [[1870]]. aastast pidi Venemaa üldise linnaseaduse järgi linnades moodustama linnaomavalitsuse, mis koosnes [[linnavolikogu]]st ja [[linnavalitsus]]t.<ref name="fondiloend"/>
Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]].
Narva linnavolikogu valisid kõik linna maksumaksjad, kes jagati maksu suuruse järgi kolmeks klassiks.<ref name="fondiloend"/>
[[1892]]. aastal tõsteti valimistsensust ja linnavolikogu said valida ainult [[kinnisvara]]omanikud.<ref name="fondiloend"/>
Narva linnavolikogu tegevuse seaduslikkuse üle teostas järelevalvet Peterburi kuberner, pärast Veebruarirevolutsiooni kuni 11. oktoobrini 1919 kubermangukomissar. Kõik volikogu otsused pidi linnapea esitama kubernerile.<ref name="fondiloend"/>
Alates 15. aprillist 1917 võisid linnavolikogu liikmeid valida peale kinnisvaraomanike ka muud linnaelanikud.<ref name="fondiloend"/>
Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele valitakse Narva linnavolikogu liikmed neljaks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. Volikogu esindab ja selle tööd juhib esimees.<ref name="linnavolikogu"/>
Praegu on Narva volikogus 31 liiget.<ref name="narvalvl"/> Volikogu tegevust juhib Vladimir Žavoronkov.<ref name="linnavolikogu"/>
==Narva linnavolikogu esimehed==
* ?1921–1940 [[Johan Hansing]].<ref name="vp18062021"/>
* ...1923... Vak (Вакъ)
* 1990–1993 [[Vladimir Tšuikin]]
* 1993–1999 [[Anatoli Paal]]<ref name="gazeta"/>
* 1999–2003 [[Elsa Suikanen]]
* 2003–2011 [[Mihhail Stalnuhhin]]<ref name="mke04082021"/>
* 2011–2013 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="pm07042013"/>
* 2013–2015 [[Tarmo Tammiste]]<ref name="pm14112013"/><ref name="pm03122015"/>
* 2016–2018 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="delfi02022016"/><ref name="err22062018"/>
* 2018–2020 [[Irina Janovitš]]<ref name="pm16082018"/><ref name="pr11112020"/>
* 2020–2021 [[Tatjana Stolfat]]<ref name="pr30122020-1"/>
* 2021–2021 [[Katri Raik]] <ref name="err19112021"/><ref name="err09122022"/>
* alates 2022 [[Vladimir Žavoronkov]]<ref name="err11012022"/>
==Narva linnavolikogu koosseisud==
[[Märtsirevolutsioon]]ijärgsed esimesed Narva Linnavolikogu valimised toimusid Narvas 19. (6. vkj) augustil 1917. aastal.
[[Narva linnavolinike loend 1927|1927. aasta Narva linnavolinike]] valimisel said hääli [[Eesti Tööerakond]] 1868; kaupmeeste ühing 255; [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 1379; [[Eesti Rahvaerakond]] 243; [[Kristlik Rahvaerakond]] 1209; [[Arnold Grimpel|grimpel]]sotsid 1970; majaomanikkude rühm 978; üürnikud 504; ühendatud Vene rühm 1113; Vene majaomanikkude rühm 305. Valimisel Käisid 17,250 elanikku, 50 protsendi ümber hääleõiguslikkude elanikkude armust<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1927/01/18/16 Linnawalimiste tagajärgedest Eestis.], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1927</ref>.
{{vaata|Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinike loend 1939}}
=== 1993.–1996. aasta ===
[[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]]. 31 478 valijatest käis valimas 20 952 elanikku ehk 66,6 %, kõige rohkem hääli sai [[Anelja Varul]] (4934). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva Ametühingute Keskuse nimekiri, 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Eesti Demokraatlikust Tööparteist]], 7 mandaate (22,6%) KVL-st Narva Eesti Seltsi nimekiri<ref name="kov1993tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/>
{|
|-
| '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || [[Sergei Sovetnikov]] || Viktor Veevo
|-
| Elsa Bashmanova || '''KVL Narva Ametühingute <br>Keskuse nimekiri''' || Nikolai Zolin
|-
| Tamara Buldogerova || Maia Akimova || '''KVL Narva Eesti Seltsi nimekiri'''
|-
| Oskar Ida || Vsevolod Kingisepp || Rein Annik
|-
| Tatjana Jegorova || Valeri Lõssenko || Oleg Klushin
|-
| Antonina Jevsejeva || Olga Pavlenkova || Juri Konovalov
|-
| Nikolai Kulikov || Ljudmila Shibella || Toivo Kutti
|-
| Arnold Mägima || Oleg Skvortsov || Anatoli Paal
|-
| Aleksander Petuhhov || Elsa Suikanen || Valentin Pappa
|-
| Ants Pihelgasen || Leonid Tamjar || Stanislav Sorokin
|-
| Reet Popova || Dmitri Tšoptšits ||
|-
| Feliks Shmorgun || Anelja Varul ||
|}
=== 1996.–1999. aasta ===
[[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1996]]. 26 274 valijatest käis valimas 18 183 elanikku ehk 69,0 %, kõige rohkem hääli sai [[Anatoli Paal]] (1633). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva, 8 mandaate (25,8% häältest) said kandidaadid Eesti Demokraatlikust Tööparteist, 6 mandaate (19,4% häältest) said kandidaadid [[Konstitutsioonierakond|Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist]], 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid KVL-st Minu Kodu Narva Linn.<ref name="kov1996tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/>
{|
|-
| '''KVL Narva''' || '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || Vladimir Homjakov
|-
| Rein Annik || Stanislav Aleksejev || Larissa Olenina
|-
| Ülo Järvet || Tamara Buldogerova || Tatjana Zarutskihh
|-
| Galina Moldon || Jelena Kaljadina || '''Eesti Keskerakond'''
|-
| Anatoli Paal || Nikolai Kulikov || Galina Oja
|-
| Valentin Pappa || Arnold Mägima || Nadezda Sinjakova
|-
| Vladislav Ponjatovski || Sergei Sovetnikov || Anelja Varul
|-
| Olev Silland || Feliks Šmorgun || '''KVL Minu Kodu Narva Linn'''
|-
| Elsa Suikanen || Liidia Verner || Eldar Efendijev
|-
| Dmitri Tšoptšits || '''Eestimaa Ühendatud Rahvapartei''' || Uljan Mišin
|-
| Ants Usk || Vladimir Butuzov ||
|-
| Viktor Veevo || Julia Dmitrijeva ||
|-
| Aleksandra Zabornikova || Mihhail Galtšik ||
|}
=== 1999.–2002. aasta ===
[[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1999]]. 53 412 valijatest käis valimas 22 055 elanikku ehk 41,3%, kõige rohkem hääli sai Vadim Orlov (1225). 14 mandaate (45,2% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 7 mandaate (22,6% häältest) said kandidaadid Eesti Valimisliidust Ühtsus ja Usaldus, 4 mandaate (12,9% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva – 21, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva Rahva Usaldus, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Valimisliidust Arukus.<ref name="kov1999tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1999tul"/>
{|
|-
| '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Tomilov || Fjodor Ovsjannikov
|-
| Eldar Efendijev || Jelena Torokvei || Jevgeni Rogov
|-
| Andrei Filippov || rowspan=2 |'''Eesti Valimisliit <br>Ühtsus ja Usaldus''' || Olev Silland
|-
| Valeri Jääger || ||
|-
| Vladimir Kuznetsov || Vladimir Butuzov || '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei'''
|-
| Mihhail Mihhaltšenko || Julia Dmitrijeva || Tamara Buldõgerova
|-
| Galina Moldon || Vladimir Homjakov || Nikolai Kulikov
|-
| Galina Oja || Valentina Kameneva || Arno Timoškin
|-
| Larissa Olenina || Jelena Pahhomova || '''Valimisliit Narva Rahva Usaldus'''
|-
| Nadezda Sinjakova || Jevgeni Salnikov || Alla Matvejeva
|-
| Mihhail Stalnuhhin || Dina Žukova || Vadim Orlov
|-
| Elsa Suikanen || '''Valimisliit Narva – 21''' || '''Valimisliit Arukus'''
|-
| Vladimir Tarahtin || Svetlana Bogdanova || Vladislav Ponjatovski
|}
Linnavolikogu esimeheks valiti Elsa Suikanen, sest ta oli ainus kandidatuur, kes oskas päriselt eesti keelt.<ref name="stena12012019"/>
=== 2002.–2005. aasta ===
[[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2002]]. 51 417 valijatest käis valimas 23 076 elanikku ehk 44,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2431). 18 mandaate (50,5% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 5 mandaate (16,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elujõud, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Reformi erakonnast, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Ühendusest Vabariigi Eest - Res Publica, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Väärilise Elu Poole, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Eestimaa Rahvaliidust.<ref name="kov2002tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2002tul"/>
{|
|-
| '''Eesti Keskerakond''' || Aleksandr Jefimov || '''Reformi erakond'''
|-
| Mihhail Stalnuhhin || Eldar Efendijev || Fjodor Ovsjannikov
|-
| Tamara Buldõgerova || Larissa Olenina || Tatjana Zarutskihh
|-
| Aleksandr Moissejev || Heli Adamovitš || Ants Liimets
|-
| Anna Kovalenko || Jan Saan || rowspan=2 | '''Ühendus Vabariigi Eest –<br> Res Publica'''
|-
| Tatjana Eigard || Vladimir Tarahtin ||
|-
| Nadežda Sinjakova || '''Valimisliit Elujõu''' || Sergei Missenjov
|-
| Vladimir Mižui || Genadi Afanassjev || Nikolai Golubev
|-
| Jelena Torokvei || Julia Dmitrijeva || '''Valimisliit Väärilise Elu Poole'''
|-
| Galina Vologdina || Vladislav Ponjatovski || Vladimir Homjakov
|-
| Jelizaveta Tšertova || Arvet Pent || Vladimir Kalatšov
|-
| Elle Välja || Viktor Veevo || '''Eestimaa Rahvaliit'''
|-
| Maie Bragina || || Aleksandr Gamazin
|}
=== 2005.–2009. aasta ===
[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]]. 52 882 valijatest käis valimas 24 779 elanikku ehk 46,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2624). 22 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 4 mandaate (14,6% häältest) said kandidaadid Erakonnast Res Publica, 3 mandaate (10,7% häältest) said kandidaadid Eestimaa Rahvaliidust, 1 mandaat (6,4% häältest) sai kandidaat Reformi erakonnast, 1 mandaat (5,4% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Linnakodanik". <ref name="kov2005tul"/><ref name="kov2005tulsl"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2005tul"/>
{|
|-
| '''Eesti Keskerakond''' || Anna Kovalenko || '''Erakond Res Publica'''
|-
| Mihhail Stalnuhhin || Jelizaveta Tšertova || Ants Pauls
|-
| Olev Silland || Larissa Olenina || Sergei Missenjov
|-
| Tamara Buldõgerova || Andrus Tamm || Tatjana Zarutskihh
|-
| Aleksandr Moissejev || Jelena Pahhomova || Vladimir Tarahtin
|-
| Artur Pärnoja || Aleksandr Jefimov || '''Eestimaa Rahvaliit'''
|-
| Galina Vologdina || Sergei Nikitin || Nadežda Tšerkašina
|-
| Jelena Torokvei || Andrei Tšuhljajev || Aleksei Nalivaiko
|-
| Andrei Filippov || Vladimir Kalatšov || Nikolai Kulikov
|-
| Dina Žukova || Vladimir Butuzov || '''Reformi erakond'''
|-
| Vladimir Mižui || Nadežda Sinjakova || Ants Liimets
|-
| Fjodor Ovsjannikov || || '''Valimisliit Linnakodanik'''
|-
| || || Genadi Afanassjev
|}
=== 2009.–2013. aasta ===
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[2009]]. 52 954 valijatest käis valimas 27 772 elanikku ehk 54,33%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (4510). 26 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 2 mandaate (7,75% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Uus Narva, 2 mandaate (5,91% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Peetri plats, 1 mandaat (4,66% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Jüri Mišini plokk – Meie kodu Narva". <ref name="kov2009tul"/>
http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/>
{|
|-
| '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Orlov || Sergei Nikitin
|-
| Mihhail Stalnuhhin || Anna Kovalenko || Vladimir Kalatšov
|-
| Olev Silland || Aleksei Nalivaiko || Nikolai Burdakov
|-
| Galina Vologdina || Larissa Olenina || '''Valimisliit Uus Narva'''
|-
| Aleksandr Jefimov || Vladimir Butuzov || Aleksandr Brokk
|-
| Aleksandr Moissejev || Tarmo Tammiste || Ago Silde
|-
| Vladimir Mižui || Aleksandr Nikolajev || '''Valimisliit Peetri plats'''
|-
| Tamara Gordejeva || Nadežda Tšerkašina || Artur Pärnoja
|-
| Andrei Filippov || Natalia Umarova || [[Nadežda Sinjakova]]
|-
| Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || rowspan=2 | '''Valimisliit Jüri Mišini plokk –<br> Meie kodu Narva'''
|-
| Maksim Belozjorov || [[Tatjana Zarutskihh]] ||
|-
| Fjodor Ovsjannikov || Olga Närgi || [[Juri Mišin|Yury Mishin]]
|}
==== Linnavolikogu esimehed ====
Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Mihhail Stalnuhhin. 2011. aasta aprillis läks ta tööle Riigikokku ja teda asendas Aleksandr Jefimov<ref name="pm07042013"/>, kes kaotas aastal 2013 kollegide usaldust ja tema asemel valiti linnavolikogu esimeheks Tarmo Tammiste.<ref name="pm14112013"/><ref name="sp03022016"/>
==== Fraktsioonid ====
2011. aasta septembril oli loodud opositsiooni fraktsioon '''Kindlus''', mille koosseisu kuulus 8 volinikku: S.Lvov, A.Brokk, N.Sinjakova, A.Tšuhhljaejv, A.Pärnoja, T.Gordejeva, M.Belozjorov ja Y.Mishin.<ref name="vp23052013">[https://www.slavia.ee/2019-08-04-05-52-54/96-2009-07-07-12-07-55/10518-2013-05-23-123500 Фракция Нарвского горсобрания «Крепость» пойдёт на выборы вместе с соцдемами] Viru Prospekt, 23.05.2013 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
5. jaanuaril 2012 määras Narva valimiskomisjon, et traagiliselt hukkunud Jüri Mišini asemel osaleb linnavolikogu tegevuses Anatoli Ilkevitš.<ref name="err05012012"/>
=== 2013.–2017. aasta ===
[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2013]]. 49 957 valijatest käis valimas 23 106 elanikku, kõige rohkem hääli sai [[Jevgeni Ossinovski]] (2403). 20 mandaate (60,1% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 11 mandaate (35,8% häältest) said kandidaadid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnast]], [[Erakond Isamaa]] ja [[Res Publica]] liidu kandidaadid said 2,9% häältest ning 1,9% häältest sai üksikkandidaad.<ref name="kov2013tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/>
{|
|-
| '''Sotsiaaldemokraatlik Erakond''' || colspan="2" style="text-align:center"| '''Eesti Keskerakond'''
|-
| Jevgeni Ossinovski || Mihhail Stalnuhhin || Natalia Umarova
|-
| Jüri Raud || Aleksandr Jefimov || Tarmo Tammiste
|-
| Katri Raik || [[Olev Silland]] || [[Nadežda Tšerkašina]]
|-
| Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || Aleksei Mägi
|-
| Sergei Lvov || [[Vadim Orlov]] || [[Vladimir Mižui]]
|-
| Tamara Luigas || Galina Vologdina || Jan Saan
|-
| [[Nadežda Sinjakova]] || Aleksei Voronov || [[Jelizaveta Tšertova]]
|-
| Ilja Fjodorov || [[Larissa Olenina]] || Aleksandr Nikolajev
|-
| Vladimir Kasterin || Anna Kovalenko || Vladimir Butuzov
|-
| Tamara Gordejeva || Viktoria Lutus || [[Jekaterina Golubtsova]]
|-
| Ants Kutti || ||
|}
==== Linnavolikogu esimehed ====
16. novembril 2013 Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Tarmo Tammiste.<ref name="pr15112013"/> 3. detsembril 2015 valiti ta Narva linnapeaks ja siis pidi ta volikogust lahkuma.<ref name="pm03122015"/> 2.veebruaril 2016 sai linnavolikogu esimeheks Aleksandr Jefimov.<ref name="delfi02022016"/><ref name="sp03022016"/>
==== Fraktsioonid ====
Kuna mõned kandidaadid loobusid linnavolikogu tegevuses osalemist, said nende asemel linnavolikogu liikmeteks teised kandidaadid. Kokku moodustati 3 fraktsiooni.
2014. aasta augustil lahkus '''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna''' (SDE) fraktsioonist Vladimir Kasterin, kes liitus '''Keskerakonna''' fraktsiooniga. 2015. aasta jaanuaril lahkus SDE fraktsioonist Tamara Luigas, kes liitus '''Kindluse''' fraktsiooniga.<ref name="pr21052015"/>
2015. aasta novembril keskerakondlaste fraktsioon '''Kesk''' lõhenes ning loodi uus fraktsioon '''Ühtne Narva'''.<ref name="err03122015"/>
*'''Fraktsioon Kesk''': Vladimir Kasterin, Fjodor Ovsjannikov, Natalia Umarova, Nadežda Tšerkašina.
*'''Fraktsioon "Ühtne Narva"''': Aleksei Voronov (fraktsiooni esimees), Heli Adamovitš, [[Nikolai Burdakov]], Vladimir Butuzov, Jekaterina Golubtsova, Aleksandr Jefimov, Anna Kovalenko, Sergei Lvov, Vladimir Mižui, Galina Moldon, Aleksei Mägi, Aleksandr Nikolajev, Larissa Olenina, Jelena Pahhomova, Jan Saan, Olev Silland, Vladimir Tarahtin, Ilja Fjodorov, Jelizaveta Tšertova.
*'''Fraktsioon Kindlus''': Andrei Tšuhljajev (fraktsiooni esimees), Tamara Gordejeva, Tamara Luigas, Nadežda Sinjakova.
*'''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon''': Ants Kutti (fraktsiooni esimees), Vladimir Izotov, Katri Raik, Jüri Raud.<ref name="baltias"/>
=== 2017.–2021. aasta ===
[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2017]]. 48 168 valijast käis valimas 21 401 elanikku ehk 44,4%. Kõige rohkem hääli sai [[Katri Raik]] (1490). 23 mandaati (66,8% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 8 mandaati (23,3% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Meie Narva, Edgar Savisaare Valimisliidu kandidaadid said 4,6% häältest, Valimisliidu Patriot kandidaadid said 3,0%, Eesti Reformierakonna kandidaadid said 1,3% häältest ning 0,9% häältest sai Erakond Isamaa ja Res Publica Liit.<ref name="kov2017tulemused/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2017tul"/>
{| class="wikitable"
|-
|colspan="4" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit Meie Narva'''
|-
| style="background:#007557" | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:#007557" | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Katri Raik
|-
| style="background:#007557" | || Olev Silland || style="background:#007557" | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas
|-
| style="background:#007557" | || Aleksei Voronov || style="background:#007557" | || Vladimir Mižui || style="background:lightgray" | || Jüri Raud
|-
| style="background:#007557" | || Aleksandr Jefimov || style="background:#007557" | || Anna Kovalenko || style="background:lightgray" | || Ants Kutti
|-
| style="background:#007557" | || Jelena Pahhomova || style="background:#007557" | || Sergei Lvov || style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin
|-
| style="background:#007557" | || Jan Saan || style="background:#007557; " | || Fjodor Ovsjannikov || style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš
|-
| style="background:#007557" | || Tarmo Tammiste || style="background:#007557; " | || Vladimir Tarahtin || style="background:lightgray" | || Veera Grigorjeva
|-
| style="background:#007557" | || Larissa Olenina || style="background:#007557; " | || Tamara Komlova || style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova
|-
| style="background:#007557" | || Galina Vologdina || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"|
|-
| style="background:#007557" | || Viktoria Lutus || style="background:#007557; " | || Irina Janovitš ||colspan="2"|
|-
| style="background:#007557" | || Aleksei Mägi || style="background:#007557; " | || Ilja Fjodorov ||colspan="2"|
|-
| style="background:#007557" | || Tatjana Patsanovskaja ||colspan="2"| || colspan="2"|
|}
==== Linnavolikogu esimehed ====
Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Aleksandr Jefimov.<ref name="pm26102017"/> 27. juunil 2018 ta lahkus ametist.<ref name="err21092018"/>
16. augustil 2018 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Irina Janovitš.<ref name="pm16082018"/> 11. novembril 2020 teatas ta, et astub ametist tagasi.<ref name="pr11112020"/>
30. detsembril 2020 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Tatjana Stolfat.<ref name="pr30122020-2"/>
==== Fraktsioonid ====
2017. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus kaks fraktsiooni: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]l 23 kohta ja '''Meie Narva''' valimisliidul 8 kohta.<ref name="err16102017"/>
26. oktoobril 2017 lahkus Narva linnavolikogust Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus, teda asendas volikogus Vladimir Butuzov. Eelmisel päeval esitanud oma avalduse mandaadist loobumise kohta ja Sotsiaalabiameti direktori ametis jätkamisest Galina Vologdina tühistas oma avalduse ja jäi volikogu liikmeks.<ref name="26102019pr"/>
15. novembril 2017 lahkus linnavolikogus Tatjana Patsanovskaja, kes sai Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjaks. Tema asemel sai linnavolinikuks Nikolai Burdakov. Narva linnapeaks valitud Tarmo Tammiste sai linnavolinikuks Jekaterina Golubtsova.<ref name="err16112017"/>
2018. juunis Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses ja oli kustutud linnavolikogu liikmete nimekirjast.<ref name="err22062018"/> Tema asemel sai volinikuks Svetlana Lešihhina.<ref name="err26062018"/>
2018. aasta augustis esitas [[prokuratuur]] kaheksale Narva linnavolikogu liikmele (A.Voronov, J.Pahhomova, J.Tšertova, T.Stolfat, L.Olenina, I.Fjodorov, S.Lvov ja A.Mägi)<ref name="err20122019"/> kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises.<ref name="err28082019"/> Keskerakonna esimehe [[Jüri Ratas]] nõue oli et kriminaaluurimise alla sattunud volinikud lahkuksid Narva volikogust. 15. augustil astus 22 Keskfraktsiooni liikmetest 13 volikogu liiget (A.Voronov, L.Olenina, A.Mägi, S.Lvov, I.Fjodorov, T.Stolfat, J.Tšertova, G.Vologdina, V.Mižui, J.Kavrus, O.Silland, I.Janovitš ja J.Golubtsova) ise Keskerakonnast välja.<ref name="err16082018-1"/>
15. augustil 2018 lahkus 20 volinikku Keskerakonna fraktsioonist ja moodustasid fraktsiooni '''Narva – meie kodu'''<ref name="err16082018-2"/> Endisest Keskfraktsioonist ei liitunud sellega Fjodor Ovsjannikov ja Mihhail Stalnuhhin.<ref name="pr16082018"/> 25. oktoobril 2018 liitus fraktsiooniga S.Lešihhina.<ref name="err25102018"/> 13. detsembril 2018 Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu.<ref name="err13122018"/><ref name="ruserr13122018"/>
4. jaanuaril 2019 asutasid A.Jefimov, I.Fjodorov ja T.Stolfat eesmärgiga korraldada kultuurilisi üritusi MTÜd '''Kodulinn Narva''', juhatuse liikmeteks said ka V.Butuzov, O.Silland, A.Voronov, L.Olenina, L.Pahhomova ja I.Janovitš.<ref name="err14082019"/> Selle MTÜ baasil 2019. aasta jaanuaris oli loodud samanimeline fraktsioon, mille juhina oli märtsi lõpuni A.Voronov. 20. juunil 2019 valiti fraktsiooni juhiks ja linnavolikogu esimeheks Irina Janovitš.<ref name="err20062019"/>
2019. aasta märtsil Sergei Gorlatš lahkus fraktsioonist '''Meie Narva'''. Sama aasta novembril liitus ta '''Kesk''' fraktsiooniga.<ref name="err08092021"/>
3. aprillil 2019 lahkus linnavolikogust mitmeaastane '''Kesk''' fraktsiooni esimees Aleksei Voronov, keda arreteeriti 27. märtsil korruptsioonis kahtluse tõttu. Teda asendas S.Lešihhina.<ref name="err02042019"/>
30. märtsil 2020 lahkus linnavolikogust '''Kesk''' fraktsiooni liige Fjodor Ovsjannikov. Teda asendas Heli Adamovitš.<ref name="err01042020"/>
24. novembril 2020 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' seitse volinikku (V.Butuzov, T.Stolfat, T.Komlova, J.Kavrus, J.Golubtsova, A.Kovalenko ja H.Adamovitš).<ref name="err24112020"/> Koos Tarmo Tammistega nad taastasid Narva linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni nimega '''Kesk'''. 20.01.2021 liitusid fraktsiooniga G.Vologdina ja J.Saan, kes lahkusid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonist ning Ants Kutti, kes lahkus '''Meie Narva''' fraktsioonist.<ref name="err20012021"/> Fraktsiooni juhiks 24. augustini 2021 oli T.Komlova, pärast Ants Kutti.<ref name="err25082021"/>
30. detsembril 2020 valiti Katri Raik Narva linnapeaks ja ta pidi volikogust lahkuma, tema asemel sai linnavolinikuks Vladimir Izotov. '''Meie Narva''' fraktsiooni esimeheks valiti Jana Kondrašova.<ref name="err07012021"/>
19. jaanuarilt 2021 asendas Sergei Gorlatši, kes sai abilinnapeaks, Marina Šurupova, kes liitus fraktsiooniga '''Meie Narva'''.<ref name="err08092021"/>
11. veebruaril 2021 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' V.Mižui, I.Janovitš, N.Burdakov, S.Lvov, I.Fjodorov, J.Pahhomova, S.Lešihhina, 15. veebruaril – Vladimir Tarahtin. 2020. aasta detsembris lahkusid fraktsioonist J.Tšertova, J.Saan ja G.Vologdina. Sellega jäid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonis kaks inimest – Olev Silland ja Aleksei Mägi.<ref name="err15022021"/> 25. veebruaril O.Silland lahkus fraktsioonist.<ref name="err25022021"/> 2021. aasta märtsil nimetas Aleksei Mägi oma fraktsiooni '''Kodulinn Narva''' [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] fraktsiooniks. 29. aprillil liitusid temaga I.Fjodorov ja L.Olenina.<ref name="err29042021"/> 27. mail astusid fraktsiooni sisse I.Janovitš ja V.Tarahtin. Fraktsiooni juhiks sai A.Mägi.<ref name="err27052021-1"/> 26. augustil 2021 nimetati '''EKRE''' fraktsiooni ümber '''Elagu Narva''' fraktsiooniks, esimeheks valiti I.Janovitš.<ref name="err26082021"/>
30. märtsil 2021 liitusid fraktsiooniga '''Kesk''' N.Burdakov, O.Silland ja J.Tšertova ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 14 inimest.<ref name="err30032021"/>
Mai alguses lahkus fraktsioonist '''Meie Narva''' Veera Grigorjeva.<ref name="err27052021-2"/>
27. mail 2021 liitusid fraktsiooniga Kesk V.Mižui, S.Lešihhina ja V.Grigorjeva ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 17 inimest.<ref name="err27052021-2"/>
16. augustil 2021 tagandas Narva linnavolikogu Katri Raigi Narva linnapea ametist<ref name="pr16082021"/> ja ta taastas oma kohta linnavolikogus ning M.Šurupova pidi volikogust lahkuma.<ref name="err24082021"/>
Seoses nende otsusega kandideerida 2021. aasta valimistel Katri Raigi nimekirjas lahkusid '''Kesk''' fraktsioonist 31. augustil 2021 Tamara Komlova ja 2. septembril 2021 Anna Kovalenko. Fraktsioonis jäi 15 liiget.<ref name="err03092021"/>
2. septembril 2021 oli tühistatud abilinnapea amet ning S.Gorlatš tuli tagasi linnavolikokku ja sellest lahkus V.Izotov.<ref name="err08092021"/>
23. septembril 2021 liitusid fraktsiooniga '''Meie Narva''' S.Gorlatš, T.Komlova ja A.Kovalenko. Nendega sai fraktsioonis 8 liiget.<ref name="err23092021"/>
Sellega oli 2021. aasta oktoobril kolm fraktsiooni – '''Kesk''' (15 liiget), '''Meie Narva''' (8 liiget) ja '''Elagu Narva''' (5 liiget) ning kolm fraktsiooniväljast volinikku (M.Stalnuhhin, J.Pahhomova ja S.Lvov).<ref name="lv23102021"/>
=== 2021.–2025. aasta ===
[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2021]]. Kokku Narvas oli 225 kandidaati, sh Valimisliidust Narodnyi Sojuz 2, Valimisliidust Elagu Narva 27, Valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" 85, Eesti Keskerakonnast 70, Eesti Konservatiivne Rahvaerakonnast 17, Erakonnast [[Eesti 200]] 53 ja 1 üksikkandidaat.<ref name="kov2021kand"/>
44 781 valijast käis valimas 20 865 elanikku ehk 46,6%. Kõige rohkem hääli sai Katri Raik (4512).<ref name="kov2021detal"/> 15 mandaati (43,9% häältest) said kandidaadid "Katri Raigi nimekirjast", 10 mandaati (35,5% häältest) said kandidaadid Keskerakonnast, 4 mandaati (13,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elagu Narva ja 2 mandaati (6,7% häältest) said kandidaadid Erakonnast Eesti 200. EKRE kandidaadid said 4,3% häältest, Valimisliidu Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaad said 0,2% häältest ja volikokku ei pääsenud.<ref name="kov2021tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2021tul"/>
{| class="wikitable"
|-
|colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Katri<br> Raigi nimekiri"''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Elagu Narva"'''
|-
| style="background:lightgray" | || Katri Raik || style="background:#007557; " | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:lightgray" | || Aleksei Jevgrafov
|-
| style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš || style="background:#007557; " | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Aleksei Mägi
|-
| style="background:lightgray" | || Vadim Orlov || style="background:#007557; " | || Jelena Pahhomova || style="background:lightgray" | || Irina Janovitš
|-
| style="background:lightgray" | || Tamara Komlova || style="background:#007557; " | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Andrei Ivankiv
|-
| style="background:lightgray" | || Andrei Jakovlev || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin || style="background:#007557; " | || Aleksandr Jefimov ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Erakond Eesti 200'''
|-
| style="background:lightgray" | || Igor Andrejev || style="background:#007557; " | || Viktoria Lutus || style="background:#22AAAA" | || Natalia Umarova
|-
| style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova || style="background:#007557; " | || Jekaterina Golubtsova || style="background:#22AAAA" | || Denis Larchenko
|-
| style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas || style="background:#007557; " | || Nadežda Tšerkašina ||colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Vladimir Žavoronkov || style="background:#007557; " | || Jan Saan ||colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Jüri Raud ||colspan="2"| || colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Jekaterina Platonova ||colspan="2"| || colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Anna Kovalenko ||colspan="2"| || colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Marina Šurupova ||colspan="2"| || colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Andrei Fischer ||colspan="2"| || colspan="2"|
|}
==== Linnavolikogu esimehed ====
Narva linnavolikogu istungil 19.novembril volikogu esimeheks valiti Katri Raik ja aseesimeheks Nataia Umarova.<ref name="err19112021"/> 2021. detsembri alguses sai teada, et Katri Raik loobub Narva linnavolikogu esimehe kohast ja kandideerib Narva linnapea kohale<ref name="err09122022"/> ja 16. detsembril sai ta valituks.<ref name="pm16122021"/> Uue Narva volikogu esimehe kohale oli pakutud "Narva tuleviku" fraktsioonist Vladimir Žavoronkov ja "Kesk" fraktsioonist Mihhail Stalnuhhin. Esimesel voorul, 23. detsembril ei saanud nad valituks, sest said vastavalt 15 ja 12 häält (enamik on 16 häält).<ref name="err23122021"/> 11. jaanuaril 2022 valiti esimeheks Vladimir Žavoronkov, kes sai 17 häält.<ref name="err11012022"/>
==== Fraktsioonid ====
2021. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus neli rühma: '''Katri Raigi nimekiri''' sai 15 kohta, '''Keskerakond''' 10 kohta, '''"Elagu Narva"''' neli kohta ja '''Eesti 200''' kaks kohta.<ref name="err19112021"/>
22. oktoobril 2021 sõlmisid "Eesti 200" erakonna linnavolikokku valitud volinikud ja valimised võitnud Katri Raigi nimekiri esindajad kokkuleppe, mille järgi alustasid nad koalitsioonikõnelusi, mille eesmärgiks oli enamuse saavutamine volikogus.<ref name="err22102021"/>
2. novembril 2021 Keskkriminaalpolitsei kahtlustas Katri Raigi nimekirja esindajat Sergei Gorlatši häälte ostmises ja pidas teda kinni. Sellega seoses koalitsioonilepingu sõlmimist lükati edasi.<ref name="err02112021"/> 3.novembril Sergei Gorlatš otsustas peatada Narva linnavolikogu liikme volitused kuni uurimise lõpuni ehk vähemalt kolmeks kuuks<ref name="err03112021"/>, aga 18. novembril muutus ta meelt ja jäi volikogus.<ref name="err18112021"/> 5. novembril koalitsioonileping allkirjastati.<ref name="err05112021"/>
19.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Kesk"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 10 inimest, juhiks valiti Tatjana Stolfat ja asejuhiks Aleksandr Jefimov.<ref name="err19112021v"/>
26.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Narva tulevik"''' Katri Raigi nimekirja alusel loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 13 nimekirja liiget (Sergei Gorlatš ei saanud kutset ja Marina Šurupova lahkus koalitsioonist). Fraktsiooni esimeheks valiti Vladimir Žavoronkov.<ref name="err25112021"/><ref name="pm17122021"/> Hiljem lahkusid fraktsioonist Viktor Šemarin ja Jana Kondrašova ning liitusid fraktsiooniga endised "Kesk" fraktsiooni liikmed Jelizaveta Tšertova, Jelena Kavrus, Nadežda Tšerkašina ja Jekaterina Golubtsova.<ref name="err06012022"/> 18.veebruari 2022 seisuga oli fraktsioonis 14 inimest, esimeheks oli Igor Andrejev.<ref name="ng18022022"/>
16.detsembril 2021 Narva linnapeaks valitud Katri Raigi asemel sai linnavolikogu liikmeks Anton Nikolajev.<ref name="err20122022"/>
17.veebruaril 2022 teatati fraktsiooni '''"Elagu Narva"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 5 inimest, juhiks valiti Aleksei Jevgrafov ja asejuhiks Aleksei Mägi. Samuti fraktsiooni liikmeteks said Irina Janovitš, Andrei Ivankiv ja Sergei Gorlatš.<ref name="ng18022022"/>
==Vaata ka==
* [[Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinikud 1921]]
* [[Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinikud 1934]]
* [[Narva linnavolinike loend 1939|Narva linnavolinikud 1939]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref>
<ref name="gazeta">[http://www.gazeta.ee/?p=33616 «Мы — не прах под ногами правителя» (надпись на плакате на стоянии людей в Таллинне в 2011 году)] Gazeta.ee</ref>
<ref name="linnavolikogu">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/ |pealkiri=Narva Linnavolikogu |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215200832/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu// |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="narvalvl">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |pealkiri=Narva Linnavolikogu liikmed |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215195824/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="vp18062021">[https://virupanorama.ee/et/archives/4838 Narva kunagiste linnapeade perekonnarahulad korrastati talguliste poolt] Viru panorama, 18.06.2021 (vaadatud 12.12.2021)</ref>
<ref name="mke04082021">[https://www.mke.ee/sobytija/kandidatom-v-mery-narvy-ot-tsentristskoj-partii-stanet-mikhail-stalnukhin Кандидатом в мэры Нарвы от Центристской партии станет Михаил Стальнухин] МК-Эстония, 04.08.2021 (vaadatud 25.10.2021)</ref>
<ref name="pm07042013">[http://www.postimees.ee/415929/narva-volikogu-uus-esimees-ei-kibele-uuendusi-kaivitama Narva volikogu uus esimees ei kibele uuendusi käivitama] Postimees, 07.04.2013</ref>
<ref name="pm14112013">[http://poliitika.postimees.ee/2597510/narva-volikogu-esimeheks-valiti-tarmo-tammiste Narva volikogu esimeheks valiti Tarmo Tammiste], Postimees 14.11.2013</ref>
<ref name="pr21052015">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588108/narvskie-socdemy-gotovy-k-sotrudnichestvu-s-centristami Нарвские соцдемы готовы к сотрудничеству с центристами] Põhjarannik, 21.05.2015 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="pm03122015">[https://www.postimees.ee/3423041/tarmo-tammiste-valiti-tagasi-narva-linnapeaks Tarmo Tammiste valiti tagasi Narva linnapeaks] Postimees, 03.12.2015 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err03122015">[https://www.err.ee/550273/narva-linnapeaks-valiti-tarmo-tammiste Narva linnapeaks valiti Tarmo Tammiste] ERR, 03.12.2015 (vaadatud 23.102021)</ref>
<ref name="delfi02022016">[https://rus.delfi.ee/statja/73580031/gorsobranie-narvy-vozglavil-aleksandr-efimov Горсобрание Нарвы возглавил Александр Ефимов], Delfi.ee 02.02.2016</ref>
<ref name="err22062018">[https://www.err.ee/841432/narva-linnavolikogu-esimees-jefimov-jai-loplikult-kelmuses-suudi Narva linnavolikogu esimees Jefimov jäi lõplikult kelmuses süüdi], err.ee 22.06.2018</ref>
<ref name="pr30122020-1">[https://prospekt.ee/narva_linn/16657-v-narve-smenilas-vlast.html?fbclid=IwAR0fzs-1x-x4CQZxi1qhi95sqn7Nw_se6v5jW2niIcLLyDlzWMQNTsEmxsY В Нарве сменилась власть] Виру Проспект+Нарвская Газета 30.12.2020 (vaadatud 30.12.2020)</ref>
<ref name="err19112021">[https://www.err.ee/1608408947/katri-raik-valiti-esialgu-narva-volikogu-esimeheks Katri Raik valiti esialgu Narva volikogu esimeheks] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref>
<ref name="kov1993tul">[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1993] (vaadatud 28.11.2021)</ref>
<ref name="kov1996tul">[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1996] (vaadatud 20.11.2021)</ref>
<ref name="kov1999tul">[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1999] (vaadatud 26.10.2021)</ref>
<ref name="stena12012019">[https://www.stena.ee/blog/%C2%ABzhenskaya-vlast%C2%BB-v-narve-vyzovy-i-razmyshleniya «Женская власть» в Нарве. Вызовы и размышления.] Stena.ee, 12.01.2019 (vaadatud 26.10.2021)</ref>
<ref name="kov2002tul">[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn] (vaadatud 26.10.2021)</ref>
<ref name="kov2005tul">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Valimistulemus] (vaadatud 26.10.2021)</ref>
<ref name="kov2005tulsl">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/tulbad_315000000.html Valimistulemus suuremates linnades] (vaadatud 26.10.2021)</ref>
<ref name="kov2009tul">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0511.html Valimistulemus valdades ja linnades] (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="sp03022016">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588316/narva-dva-mesyaca-byla-bez-predsedatelya-gorsobraniya Нарва два месяца была без председателя горсобрания] Северное побережье, 03.02.2016 (vaadatud 25.10.2021)</ref>
<ref name="err05012012">[https://rus.err.ee/143865/mesto-jurija-mishina-v-gorsobranii-narvy-zajmjot-anatolij-ilkevich Место Юрия Мишина в горсобрании Нарвы займёт Анатолий Илькевич] ERR, 05.01.2012 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="kov2013tul">[http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 27.01.2021)</ref>
<ref name="kov2013liikmed">[http://kov2013.vvk.ee/representatives_0511.html Volikugu liikmed hetkeseisuga] (vaadatud 27.01.2021)</ref>
<ref name="baltias">[https://baltias.russian-albion.com/ru/deputaty/deputaty-narvskogo-gorsobraniya Депутаты Нарвского горсобрания]</ref>
<ref name="pr15112013">[https://pohjarannik.postimees.ee/6593663/narva-saab-uue-linnapea Narva saab uue linnapea] Põhjarannik, 15.11.2013 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="kov2017tulemused>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 28.01.2021)</ref>
<ref name="kov2017tul">[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0511 Valimistulemus] (vaadatud 28.01.2021)</ref>
<ref name="26102019pr">[https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=220237 26.20.2017 Narva linna valimiskomissjoni protokol nr.9] (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="pm26102017">[https://www.postimees.ee/4290387/narva-linnavolikogu-juhina-jatkab-aleksandr-jefimov Narva linnavolikogu juhina jätkab Aleksandr Jefimov] Postimees, 26.10.2017</ref>
<ref name="err26062018">[https://rus.err.ee/842553/mesto-aleksandra-efimova-v-gorodskom-sobranii-narvy-zajmet-svetlana-leshihina Место Александра Ефимова в городском собрании Нарвы займет Светлана Лешихина] ERR, 26.06.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="pm16082018">[https://rus.postimees.ee/6134456/predsedatelem-gorodskogo-sobraniya-narvy-vybrali-irinu-yanovich Председателем городского собрания Нарвы выбрали Ирину Янович] Postimees.ee, 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref>
<ref name="err13122018">[https://www.err.ee/884643/riigikogu-liikme-mihhail-stalnuhhini-volitused-narva-volikogus-peatati-puudumiste-tottu Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu] ERR 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="ruserr13122018">[https://rus.err.ee/884660/deputatskie-polnomochija-mihaila-stalnuhina-v-narvskom-gorsobranii-priostanovleny-za-proguly Депутатские полномочия Михаила Стальнухина в Нарвском горсобрании приостановлены за прогулы] ERR, 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="pr11112020">[https://www.ohtuleht.ee/1017382/voimupoore-narvas-volikogu-tagandas-linnapea-ametist Võimupööre Narvas: volikogu tagandas linnapea ametist] Õhtuleht/Põhjarannik 11.11.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref>
<ref name="err20122019">[https://www.err.ee/1016370/prokuratuur-lopetas-narva-volikogulaste-kriminaalasja-oportuniteediga Prokuratuur lõpetas Narva volikogulaste kriminaalasja oportuniteediga] ERR, 20.12.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="pr30122020-2">[https://pohjarannik.postimees.ee/7144750/narva-volikogu-esimeheks-sai-uue-koalitsiooni-kandidaat-tatjana-stolfat Narva volikogu esimeheks sai uue koalitsiooni kandidaat Tatjana Stolfat] Põhjarannik 30.12.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref>
<ref name="err21092018">[https://rus.err.ee/863092/narvskie-vlasti-trudoustroili-byvshego-predsedatelja-gorsobranija-narvy-aleksandra-efimova Нарвские власти трудоустроили бывшего председателя горсобрания Нарвы Александра Ефимова] ERR, 21.09.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref>
<ref name="err16102017">[https://www.err.ee/636564/kov-2017-tulemused-narva KOV 2017 tulemused: Narva] ERR, 16.10.2017 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err16112017">[https://rus.err.ee/642949/prezident-transa-nikolaj-burdakov-vnov-stal-deputatom-narvskogo-gorsobranija Президент "Транса" Николай Бурдаков вновь стал депутатом Нарвского горсобрания] ERR, 16.11.2017 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="err28082019">[https://www.err.ee/974397/narva-korruptsiooniasjas-on-kaheksast-inimesest-viie-osas-otsus-tehtud Narva korruptsiooniasjas on kaheksast inimesest viie osas otsus tehtud] ERR, 28.08.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err16082018-1">[https://www.err.ee/854261/ratas-narvas-laks-nii-nagu-meie-erakond-tahtis Ratas: Narvas läks nii nagu meie erakond tahtis] ERR, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err16082018-2">[https://www.err.ee/854326/narva-keskfraktsiooni-lagunemisest-tekkinud-uus-fraktsioon-tousis-voimule Narva keskfraktsiooni lagunemisest tekkinud uus fraktsioon tõusis võimule] ERR.ee 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref>
<ref name="pr16082018">[https://pohjarannik.postimees.ee/6583711/keskerakonnast-lahkunud-voronovi-leer-sailitas-narvas-ainuvoimu Keskerakonnast lahkunud Voronovi leer säilitas Narvas ainuvõimu] Põhjarannik, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err20062019">[https://rus.err.ee/954602/pravjawuju-v-narve-frakciju-kodulinn-narva-vozglavila-irina-janovich Правящую в Нарве фракцию Kodulinn Narva возглавила Ирина Янович] ERR 20.06.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err25102018">[https://rus.err.ee/872003/v-narvskom-gorsobranii-frakcija-alekseja-voronova-popolnilas-ewe-odnim-chelovekom В Нарвском горсобрании фракция Алексея Воронова пополнилась еще одним человеком] ERR, 25.10.2018</ref>
<ref name="err02042019">[https://rus.err.ee/926159/aleksej-voronov-ujdet-iz-gorodskogo-sobranija-soveta-narvskoj-bolnicy-i-pravlenija-narva-vesi Алексей Воронов уйдет из городского собрания, совета Нарвской больницы и правления Narva Vesi] ERR 02.04.2019</ref>
<ref name="err01042020">[https://rus.err.ee/1071242/vmesto-fedora-ovsjannikova-deputatom-narvskogo-gorsobranija-stala-heli-adamovich Вместо Федора Овсянникова депутатом Нарвского горсобрания стала Хели Адамович] ERR 01.04.2020 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="err14082019">[https://rus.err.ee/897710/deputaty-narvy-iz-pravjawej-frakcii-narva-nash-dom-uchredili-sobstvennoe-nko Депутаты Нарвы из правящей фракции "Нарва - наш дом" учредили собственное НКО] ERR 14.01.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err24112020">[https://rus.err.ee/1162846/sem-deputatov-narvskogo-gorsobranija-pokinuli-frakciju-kodulinn-narva Семь депутатов Нарвского горсобрания покинули фракцию Kodulinn Narva] ERR 24.11.2020 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err08092021">[https://rus.err.ee/1608332288/byvshij-vice-mjer-narvy-sergej-gorlach-vernulsja-v-gorsobranie Бывший вице-мэр Нарвы Сергей Горлач вернулся в горсобрание] ERR 08.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err20012021">[https://rus.err.ee/1608080008/deputaty-narvskogo-gorsobranija-kutti-vologdina-i-saan-popolnili-rjady-frakcii-kesk Депутаты Нарвского горсобрания Кутти, Вологдина и Саан пополнили ряды фракции "Kesk"] ERR 20.01.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err25082021">[https://rus.err.ee/1608317072/ants-kutti-smenil-tamaru-komlovu-na-postu-predsedatelja-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii Антс Кутти сменил Тамару Комлову на посту председателя фракции Kesk в Нарвском горсобрании] ERR 25.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err07012021">[https://rus.err.ee/1230127/novym-predsedatelem-frakcii-nasha-narva-stala-jana-kondrashova Новым председателем фракции "Наша Нарва" стала Яна Кондрашова] ERR 07.01.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err15022021">[https://rus.err.ee/1608110602/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-vladimir-tarahtin Фракцию Kodulinn Narva покинул и Владимир Тарахтин] ERR 15.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err25022021">[https://rus.err.ee/1608122122/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-olev-silland-v-nej-ostalsja-tolko-aleksej-mjagi Фракцию Kodulinn Narva покинул и Олев Силланд: в ней остался только Алексей Мяги] ERR 25.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err29042021">[https://rus.err.ee/1608195052/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-larisa-olenina-i-ilja-fedorov Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Лариса Оленина и Илья Федоров] ERR 29.04.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err27052021-1">[https://rus.err.ee/1608226663/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-irina-janovich-i-vladimir-tarahtin Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Ирина Янович и Владимир Тарахтин] ERR 27.05.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err26082021">[https://rus.err.ee/1608318545/v-narvskom-gorsobranii-frakciju-ekre-pereimenovali-v-elagu-narva В Нарвском горсобрании фракцию EKRE переименовали в Elagu Narva] ERR 26.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err30032021">[https://rus.err.ee/1608160765/rjady-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-burdakov-silland-i-chertova Ряды фракции Kesk в Нарвском горсобрании пополнили Бурдаков, Силланд и Чертова] ERR 30.03.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err27052021-2">[https://rus.err.ee/1608226606/u-frakcii-kesk-stalo-absoljutnoe-bolshinstvo-mest-v-narvskom-gorsobranii У фракции Kesk стало абсолютное большинство мест в Нарвском горсобрании] ERR 27.05.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="pr16082021">[https://pohjarannik.postimees.ee/7316716/voimukriis-narvas-volikogu-tagandas-katri-raigi-narva-linnapea-ametist-uue-linnapea-valimine-nurjus Võimukriis Narvas: volikogu tagandas Katri Raigi Narva linnapea ametist, uue linnapea valimine nurjus] Põhjarannik 16.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err24082021">[https://rus.err.ee/1608315560/byvshij-mjer-narvy-katri-rajk-vernulas-v-gorsobranie Бывший мэр Нарвы Катри Райк вернулась в горсобрание] ERR, 24.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err03092021">[https://rus.err.ee/1608328100/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-pokinuli-frakciju-kesk Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко покинули фракцию Kesk] ERR 03.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err23092021">[https://rus.err.ee/1608348149/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-voshli-vo-frakciju-meie-narva Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко вошли во фракцию Meie Narva] ERR 23.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="lv23102021">[https://www.narva.ee/volikogu-liikmed Narva linnavolikogu liikmete nimekiri Narva linna kodulehel] (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="kov2021kand">[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0045/municipality/0511/electoral_district/1 Valimised. Kandidaadid] (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="kov2021detal">[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0045-0511.html Valimised. Detailne hääletamistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="kov2021tul">[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0045-0511.html Valimised. Valimistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="err22102021">[https://www.err.ee/1608379103/raigi-valimisliit-ja-eesti-200-alustasid-narvas-koalitsioonikonelusi Raigi valimisliit ja Eesti 200 alustasid Narvas koalitsioonikõnelusi] ERR, 22.10.2021 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="err02112021">[https://www.err.ee/1608389594/keskkriminaalpolitsei-kahtlustab-narva-poliitikut-haalte-ostmises Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Narva poliitikut häälte ostmises] ERR, 02.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref>
<ref name="err03112021">[https://www.err.ee/1608390920/keskkriminaalpolitsei-poolt-kahtlustatav-gorlats-peatas-saadikuvolitused Keskkriminaalpolitsei poolt kahtlustatav Gorlatš peatas saadikuvolitused] ERR, 03.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref>
<ref name="err05112021">[https://rus.err.ee/1608393041/v-narve-podpisan-koalicionnyj-dogovor В Нарве подписан коалиционный договор] ERR 05.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err18112021">[https://www.err.ee/1608406322/kuriteokahtlustusega-saadiku-volikokku-jaamine-kahandab-narva-voimu-toetust Kuriteokahtlustusega saadiku volikokku jäämine kahandab Narva võimu toetust] ERR, 18.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref>
<ref name="err19112021v">[https://rus.err.ee/1608408923/frakciju-kesk-v-narvskom-gorsobranii-vozglavila-tatjana-stolfat Фракцию Kesk в Нарвском горсобрании возглавила Татьяна Стольфат] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err25112021">[https://rus.err.ee/1608415094/frakcija-katri-rajk-v-narvskom-gorodskom-sobranii-nedoschitalas-dvoih-deputatov Фракция Катри Райк в Нарвском городском собрании недосчиталась двоих депутатов] ERR 25.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err09122022">[https://www.err.ee/1608430817/katri-raik-loobub-narva-volikogu-esimehe-kohast-ja-kandideerib-linnapeaks Katri Raik loobub Narva volikogu esimehe kohast ja kandideerib linnapeaks] ERR, 09.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="pm17122021">[https://leht.postimees.ee/7410653/valimistel-rekordi-teinud-katri-raik-valiti-taas-narva-linnapeaks Valimistel rekordi teinud Katri Raik valiti taas Narva linnapeaks] Postimees, 17.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err20122022">[https://rus.err.ee/1608441842/anton-nikolaev-zamenil-katri-rajk-v-narvskom-gorsobranii Антон Николаев заменил Катри Райк в Нарвском горсобрании] ERR 20.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err23122021">[https://rus.err.ee/1608445073/v-narve-ne-smogli-vybrat-novogo-predsedatelja-gorsobranija В Нарве не смогли выбрать нового председателя горсобрания] ERR 23.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err06012022">[https://rus.err.ee/1608457361/izmenenija-vo-frakcii-narva-tulevik-kondrashova-ushla-kavrus-cherkashina-i-golubcova-prishli Изменения во фракции Narva Tulevik: Кондрашова ушла, Каврус, Черкашина и Голубцова пришли] ERR 06.01.2022 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err11012022">[https://rus.err.ee/1608462593/predsedatelem-narvskogo-gorodskogo-sobranija-izbran-vladimir-zhavoronkov Председателем Нарвского городского собрания избран Владимир Жаворонков] </ref>
<ref name="ng18022022">[https://gazeta.ee/narva/narva-prinyala-byudzhet-2022-goda/?fbclid=IwAR0HX2zQX3L24IkQ5UU2Rdzv7WEOBdQyYMfiwjxOKj4RyvRt47p_Zn9JHuY Нарва приняла бюджет 2022 года] gazeta.ee, 18.02.2022 (vaadatud 18.02.2022)</ref>
}}
== Välislingid ==
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/422052013040?leiaKehtiv Narva Linnavolikogu töökord] Vastu võetud 20.04.2006 nr 16
[[Kategooria:Narva]]
[[Kategooria:Eesti poliitika]]
[[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]]
[[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed| ]]
0wmtqrf98m5ea95x6uhww8968dtdqx6
6180080
6180070
2022-08-19T09:14:31Z
145.14.47.250
/* 2013.–2017. aasta */
wikitext
text/x-wiki
'''Narva linnavolikogu''' on [[Narva]] linna omavalitsusorgan, mis tegutseb linnas alates [[1873]]. aastast. [[1870]]. aastast pidi Venemaa üldise linnaseaduse järgi linnades moodustama linnaomavalitsuse, mis koosnes [[linnavolikogu]]st ja [[linnavalitsus]]t.<ref name="fondiloend"/>
Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]].
Narva linnavolikogu valisid kõik linna maksumaksjad, kes jagati maksu suuruse järgi kolmeks klassiks.<ref name="fondiloend"/>
[[1892]]. aastal tõsteti valimistsensust ja linnavolikogu said valida ainult [[kinnisvara]]omanikud.<ref name="fondiloend"/>
Narva linnavolikogu tegevuse seaduslikkuse üle teostas järelevalvet Peterburi kuberner, pärast Veebruarirevolutsiooni kuni 11. oktoobrini 1919 kubermangukomissar. Kõik volikogu otsused pidi linnapea esitama kubernerile.<ref name="fondiloend"/>
Alates 15. aprillist 1917 võisid linnavolikogu liikmeid valida peale kinnisvaraomanike ka muud linnaelanikud.<ref name="fondiloend"/>
Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele valitakse Narva linnavolikogu liikmed neljaks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. Volikogu esindab ja selle tööd juhib esimees.<ref name="linnavolikogu"/>
Praegu on Narva volikogus 31 liiget.<ref name="narvalvl"/> Volikogu tegevust juhib Vladimir Žavoronkov.<ref name="linnavolikogu"/>
==Narva linnavolikogu esimehed==
* ?1921–1940 [[Johan Hansing]].<ref name="vp18062021"/>
* ...1923... Vak (Вакъ)
* 1990–1993 [[Vladimir Tšuikin]]
* 1993–1999 [[Anatoli Paal]]<ref name="gazeta"/>
* 1999–2003 [[Elsa Suikanen]]
* 2003–2011 [[Mihhail Stalnuhhin]]<ref name="mke04082021"/>
* 2011–2013 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="pm07042013"/>
* 2013–2015 [[Tarmo Tammiste]]<ref name="pm14112013"/><ref name="pm03122015"/>
* 2016–2018 [[Aleksandr Jefimov]]<ref name="delfi02022016"/><ref name="err22062018"/>
* 2018–2020 [[Irina Janovitš]]<ref name="pm16082018"/><ref name="pr11112020"/>
* 2020–2021 [[Tatjana Stolfat]]<ref name="pr30122020-1"/>
* 2021–2021 [[Katri Raik]] <ref name="err19112021"/><ref name="err09122022"/>
* alates 2022 [[Vladimir Žavoronkov]]<ref name="err11012022"/>
==Narva linnavolikogu koosseisud==
[[Märtsirevolutsioon]]ijärgsed esimesed Narva Linnavolikogu valimised toimusid Narvas 19. (6. vkj) augustil 1917. aastal.
[[Narva linnavolinike loend 1927|1927. aasta Narva linnavolinike]] valimisel said hääli [[Eesti Tööerakond]] 1868; kaupmeeste ühing 255; [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 1379; [[Eesti Rahvaerakond]] 243; [[Kristlik Rahvaerakond]] 1209; [[Arnold Grimpel|grimpel]]sotsid 1970; majaomanikkude rühm 978; üürnikud 504; ühendatud Vene rühm 1113; Vene majaomanikkude rühm 305. Valimisel Käisid 17,250 elanikku, 50 protsendi ümber hääleõiguslikkude elanikkude armust<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1927/01/18/16 Linnawalimiste tagajärgedest Eestis.], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1927</ref>.
{{vaata|Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinike loend 1939}}
=== 1993.–1996. aasta ===
[[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]]. 31 478 valijatest käis valimas 20 952 elanikku ehk 66,6 %, kõige rohkem hääli sai [[Anelja Varul]] (4934). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva Ametühingute Keskuse nimekiri, 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei|Eesti Demokraatlikust Tööparteist]], 7 mandaate (22,6%) KVL-st Narva Eesti Seltsi nimekiri<ref name="kov1993tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/>
{|
|-
| '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || [[Sergei Sovetnikov]] || Viktor Veevo
|-
| Elsa Bashmanova || '''KVL Narva Ametühingute <br>Keskuse nimekiri''' || Nikolai Zolin
|-
| Tamara Buldogerova || Maia Akimova || '''KVL Narva Eesti Seltsi nimekiri'''
|-
| Oskar Ida || Vsevolod Kingisepp || Rein Annik
|-
| Tatjana Jegorova || Valeri Lõssenko || Oleg Klushin
|-
| Antonina Jevsejeva || Olga Pavlenkova || Juri Konovalov
|-
| Nikolai Kulikov || Ljudmila Shibella || Toivo Kutti
|-
| Arnold Mägima || Oleg Skvortsov || Anatoli Paal
|-
| Aleksander Petuhhov || Elsa Suikanen || Valentin Pappa
|-
| Ants Pihelgasen || Leonid Tamjar || Stanislav Sorokin
|-
| Reet Popova || Dmitri Tšoptšits ||
|-
| Feliks Shmorgun || Anelja Varul ||
|}
=== 1996.–1999. aasta ===
[[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1996]]. 26 274 valijatest käis valimas 18 183 elanikku ehk 69,0 %, kõige rohkem hääli sai [[Anatoli Paal]] (1633). 12 mandaate (38,7% häältest) said kandidaadid KVL-st Narva, 8 mandaate (25,8% häältest) said kandidaadid Eesti Demokraatlikust Tööparteist, 6 mandaate (19,4% häältest) said kandidaadid [[Konstitutsioonierakond|Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist]], 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid KVL-st Minu Kodu Narva Linn.<ref name="kov1996tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1996tul"/>
{|
|-
| '''KVL Narva''' || '''Eesti Demokraatlik Tööpartei''' || Vladimir Homjakov
|-
| Rein Annik || Stanislav Aleksejev || Larissa Olenina
|-
| Ülo Järvet || Tamara Buldogerova || Tatjana Zarutskihh
|-
| Galina Moldon || Jelena Kaljadina || '''Eesti Keskerakond'''
|-
| Anatoli Paal || Nikolai Kulikov || Galina Oja
|-
| Valentin Pappa || Arnold Mägima || Nadezda Sinjakova
|-
| Vladislav Ponjatovski || Sergei Sovetnikov || Anelja Varul
|-
| Olev Silland || Feliks Šmorgun || '''KVL Minu Kodu Narva Linn'''
|-
| Elsa Suikanen || Liidia Verner || Eldar Efendijev
|-
| Dmitri Tšoptšits || '''Eestimaa Ühendatud Rahvapartei''' || Uljan Mišin
|-
| Ants Usk || Vladimir Butuzov ||
|-
| Viktor Veevo || Julia Dmitrijeva ||
|-
| Aleksandra Zabornikova || Mihhail Galtšik ||
|}
=== 1999.–2002. aasta ===
[[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1999]]. 53 412 valijatest käis valimas 22 055 elanikku ehk 41,3%, kõige rohkem hääli sai Vadim Orlov (1225). 14 mandaate (45,2% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 7 mandaate (22,6% häältest) said kandidaadid Eesti Valimisliidust Ühtsus ja Usaldus, 4 mandaate (12,9% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva – 21, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, 2 mandaate (6,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Narva Rahva Usaldus, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Valimisliidust Arukus.<ref name="kov1999tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov1999tul"/>
{|
|-
| '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Tomilov || Fjodor Ovsjannikov
|-
| Eldar Efendijev || Jelena Torokvei || Jevgeni Rogov
|-
| Andrei Filippov || rowspan=2 |'''Eesti Valimisliit <br>Ühtsus ja Usaldus''' || Olev Silland
|-
| Valeri Jääger || ||
|-
| Vladimir Kuznetsov || Vladimir Butuzov || '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei'''
|-
| Mihhail Mihhaltšenko || Julia Dmitrijeva || Tamara Buldõgerova
|-
| Galina Moldon || Vladimir Homjakov || Nikolai Kulikov
|-
| Galina Oja || Valentina Kameneva || Arno Timoškin
|-
| Larissa Olenina || Jelena Pahhomova || '''Valimisliit Narva Rahva Usaldus'''
|-
| Nadezda Sinjakova || Jevgeni Salnikov || Alla Matvejeva
|-
| Mihhail Stalnuhhin || Dina Žukova || Vadim Orlov
|-
| Elsa Suikanen || '''Valimisliit Narva – 21''' || '''Valimisliit Arukus'''
|-
| Vladimir Tarahtin || Svetlana Bogdanova || Vladislav Ponjatovski
|}
Linnavolikogu esimeheks valiti Elsa Suikanen, sest ta oli ainus kandidatuur, kes oskas päriselt eesti keelt.<ref name="stena12012019"/>
=== 2002.–2005. aasta ===
[[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2002]]. 51 417 valijatest käis valimas 23 076 elanikku ehk 44,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2431). 18 mandaate (50,5% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 5 mandaate (16,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elujõud, 3 mandaate (9,7% häältest) said kandidaadid Reformi erakonnast, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Ühendusest Vabariigi Eest - Res Publica, 2 mandaate (8,5% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Väärilise Elu Poole, 1 mandaat (3,2% häältest) said kandidaat Eestimaa Rahvaliidust.<ref name="kov2002tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2002tul"/>
{|
|-
| '''Eesti Keskerakond''' || Aleksandr Jefimov || '''Reformi erakond'''
|-
| Mihhail Stalnuhhin || Eldar Efendijev || Fjodor Ovsjannikov
|-
| Tamara Buldõgerova || Larissa Olenina || Tatjana Zarutskihh
|-
| Aleksandr Moissejev || Heli Adamovitš || Ants Liimets
|-
| Anna Kovalenko || Jan Saan || rowspan=2 | '''Ühendus Vabariigi Eest –<br> Res Publica'''
|-
| Tatjana Eigard || Vladimir Tarahtin ||
|-
| Nadežda Sinjakova || '''Valimisliit Elujõu''' || Sergei Missenjov
|-
| Vladimir Mižui || Genadi Afanassjev || Nikolai Golubev
|-
| Jelena Torokvei || Julia Dmitrijeva || '''Valimisliit Väärilise Elu Poole'''
|-
| Galina Vologdina || Vladislav Ponjatovski || Vladimir Homjakov
|-
| Jelizaveta Tšertova || Arvet Pent || Vladimir Kalatšov
|-
| Elle Välja || Viktor Veevo || '''Eestimaa Rahvaliit'''
|-
| Maie Bragina || || Aleksandr Gamazin
|}
=== 2005.–2009. aasta ===
[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2005]]. 52 882 valijatest käis valimas 24 779 elanikku ehk 46,9%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (2624). 22 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 4 mandaate (14,6% häältest) said kandidaadid Erakonnast Res Publica, 3 mandaate (10,7% häältest) said kandidaadid Eestimaa Rahvaliidust, 1 mandaat (6,4% häältest) sai kandidaat Reformi erakonnast, 1 mandaat (5,4% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Linnakodanik". <ref name="kov2005tul"/><ref name="kov2005tulsl"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2005tul"/>
{|
|-
| '''Eesti Keskerakond''' || Anna Kovalenko || '''Erakond Res Publica'''
|-
| Mihhail Stalnuhhin || Jelizaveta Tšertova || Ants Pauls
|-
| Olev Silland || Larissa Olenina || Sergei Missenjov
|-
| Tamara Buldõgerova || Andrus Tamm || Tatjana Zarutskihh
|-
| Aleksandr Moissejev || Jelena Pahhomova || Vladimir Tarahtin
|-
| Artur Pärnoja || Aleksandr Jefimov || '''Eestimaa Rahvaliit'''
|-
| Galina Vologdina || Sergei Nikitin || Nadežda Tšerkašina
|-
| Jelena Torokvei || Andrei Tšuhljajev || Aleksei Nalivaiko
|-
| Andrei Filippov || Vladimir Kalatšov || Nikolai Kulikov
|-
| Dina Žukova || Vladimir Butuzov || '''Reformi erakond'''
|-
| Vladimir Mižui || Nadežda Sinjakova || Ants Liimets
|-
| Fjodor Ovsjannikov || || '''Valimisliit Linnakodanik'''
|-
| || || Genadi Afanassjev
|}
=== 2009.–2013. aasta ===
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[2009]]. 52 954 valijatest käis valimas 27 772 elanikku ehk 54,33%, kõige rohkem hääli sai Mihhail Stalnuhhin (4510). 26 mandaate (76,6% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 2 mandaate (7,75% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Uus Narva, 2 mandaate (5,91% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Peetri plats, 1 mandaat (4,66% häältest) sai kandidaat Valimisliidust "Jüri Mišini plokk – Meie kodu Narva". <ref name="kov2009tul"/>
http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/>
{|
|-
| '''Eesti Keskerakond''' || Vadim Orlov || Sergei Nikitin
|-
| Mihhail Stalnuhhin || Anna Kovalenko || Vladimir Kalatšov
|-
| Olev Silland || Aleksei Nalivaiko || Nikolai Burdakov
|-
| Galina Vologdina || Larissa Olenina || '''Valimisliit Uus Narva'''
|-
| Aleksandr Jefimov || Vladimir Butuzov || Aleksandr Brokk
|-
| Aleksandr Moissejev || Tarmo Tammiste || Ago Silde
|-
| Vladimir Mižui || Aleksandr Nikolajev || '''Valimisliit Peetri plats'''
|-
| Tamara Gordejeva || Nadežda Tšerkašina || Artur Pärnoja
|-
| Andrei Filippov || Natalia Umarova || [[Nadežda Sinjakova]]
|-
| Andrei Tšuhljajev || Jelena Pahhomova || rowspan=2 | '''Valimisliit Jüri Mišini plokk –<br> Meie kodu Narva'''
|-
| Maksim Belozjorov || [[Tatjana Zarutskihh]] ||
|-
| Fjodor Ovsjannikov || Olga Närgi || [[Juri Mišin|Yury Mishin]]
|}
==== Linnavolikogu esimehed ====
Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Mihhail Stalnuhhin. 2011. aasta aprillis läks ta tööle Riigikokku ja teda asendas Aleksandr Jefimov<ref name="pm07042013"/>, kes kaotas aastal 2013 kollegide usaldust ja tema asemel valiti linnavolikogu esimeheks Tarmo Tammiste.<ref name="pm14112013"/><ref name="sp03022016"/>
==== Fraktsioonid ====
2011. aasta septembril oli loodud opositsiooni fraktsioon '''Kindlus''', mille koosseisu kuulus 8 volinikku: S.Lvov, A.Brokk, N.Sinjakova, A.Tšuhhljaejv, A.Pärnoja, T.Gordejeva, M.Belozjorov ja Y.Mishin.<ref name="vp23052013">[https://www.slavia.ee/2019-08-04-05-52-54/96-2009-07-07-12-07-55/10518-2013-05-23-123500 Фракция Нарвского горсобрания «Крепость» пойдёт на выборы вместе с соцдемами] Viru Prospekt, 23.05.2013 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
5. jaanuaril 2012 määras Narva valimiskomisjon, et traagiliselt hukkunud Jüri Mišini asemel osaleb linnavolikogu tegevuses Anatoli Ilkevitš.<ref name="err05012012"/>
=== 2013.–2017. aasta ===
[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2013]]. 49 957 valijatest käis valimas 23 106 elanikku, kõige rohkem hääli sai [[Jevgeni Ossinovski]] (2403). 20 mandaate (60,1% häältest) said kandidaadid Eesti Keskerakonnast, 11 mandaate (35,8% häältest) said kandidaadid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnast]], [[Erakond Isamaa]] ja [[Res Publica]] liidu kandidaadid said 2,9% häältest ning 1,9% häältest sai üksikkandidaad.<ref name="kov2013tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2013liikmed"/>
{| class="wikitable"
|-
|colspan="4" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Sotsiaaldemokraatlik Erakond'''
|-
| style="background:#007557" | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:#007557" | || Natalia Umarova || style="background:#E10600" | || Jevgeni Ossinovski
|-
| style="background:#007557" | || Aleksandr Jefimov || style="background:#007557" | || Tarmo Tammiste || style="background:#E10600" | || Jüri Raud
|-
| style="background:#007557" | || Olev Silland || style="background:#007557" | || Nadežda Tšerkašina || style="background:#E10600" | || Katri Raik
|-
| style="background:#007557" | || Jelena Pahhomova || style="background:#007557" | || Aleksei Mägi || style="background:#E10600" | || Andrei Tšuhljajev
|-
| style="background:#007557" | || Vadim Orlov || style="background:#007557" | || Vladimir Mižui || style="background:#E10600" | || Sergei Lvov
|-
| style="background:#007557" | || Galina Vologdina || style="background:#007557" | || Jan Saan || style="background:#E10600" | || Tamara Luigas
|-
| style="background:#007557" | || Aleksei Voronov || style="background:#007557" | || Jelizaveta Tšertova || style="background:#E10600" | || Ants Kutti
|-
| style="background:#007557" | || Larissa Olenina || style="background:#007557" | || Aleksandr Nikolajev || style="background:#E10600" | || Nadežda Sinjakova
|-
| style="background:#007557" | || Anna Kovalenko || style="background:#007557" | || Vladimir Butuzov || style="background:#E10600" | || Ilja Fjodorov
|-
| style="background:#007557" | || Viktoria Lutus || style="background:#007557" | || Jekaterina Golubtsova || style="background:#E10600" | || Vladimir Kasterin
|-
|colspan="2"| ||colspan="2"| || style="background:#E10600" | || Tamara Gordejeva
|}
==== Linnavolikogu esimehed ====
16. novembril 2013 Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Tarmo Tammiste.<ref name="pr15112013"/> 3. detsembril 2015 valiti ta Narva linnapeaks ja siis pidi ta volikogust lahkuma.<ref name="pm03122015"/> 2.veebruaril 2016 sai linnavolikogu esimeheks Aleksandr Jefimov.<ref name="delfi02022016"/><ref name="sp03022016"/>
==== Fraktsioonid ====
Kuna mõned kandidaadid loobusid linnavolikogu tegevuses osalemist, said nende asemel linnavolikogu liikmeteks teised kandidaadid. Kokku moodustati 3 fraktsiooni.
2014. aasta augustil lahkus '''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna''' (SDE) fraktsioonist Vladimir Kasterin, kes liitus '''Keskerakonna''' fraktsiooniga. 2015. aasta jaanuaril lahkus SDE fraktsioonist Tamara Luigas, kes liitus '''Kindluse''' fraktsiooniga.<ref name="pr21052015"/>
2015. aasta novembril keskerakondlaste fraktsioon '''Kesk''' lõhenes ning loodi uus fraktsioon '''Ühtne Narva'''.<ref name="err03122015"/>
*'''Fraktsioon Kesk''': Vladimir Kasterin, Fjodor Ovsjannikov, Natalia Umarova, Nadežda Tšerkašina.
*'''Fraktsioon "Ühtne Narva"''': Aleksei Voronov (fraktsiooni esimees), Heli Adamovitš, [[Nikolai Burdakov]], Vladimir Butuzov, Jekaterina Golubtsova, Aleksandr Jefimov, Anna Kovalenko, Sergei Lvov, Vladimir Mižui, Galina Moldon, Aleksei Mägi, Aleksandr Nikolajev, Larissa Olenina, Jelena Pahhomova, Jan Saan, Olev Silland, Vladimir Tarahtin, Ilja Fjodorov, Jelizaveta Tšertova.
*'''Fraktsioon Kindlus''': Andrei Tšuhljajev (fraktsiooni esimees), Tamara Gordejeva, Tamara Luigas, Nadežda Sinjakova.
*'''Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon''': Ants Kutti (fraktsiooni esimees), Vladimir Izotov, Katri Raik, Jüri Raud.<ref name="baltias"/>
=== 2017.–2021. aasta ===
[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2017]]. 48 168 valijast käis valimas 21 401 elanikku ehk 44,4%. Kõige rohkem hääli sai [[Katri Raik]] (1490). 23 mandaati (66,8% häältest) said kandidaadid [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]], 8 mandaati (23,3% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Meie Narva, Edgar Savisaare Valimisliidu kandidaadid said 4,6% häältest, Valimisliidu Patriot kandidaadid said 3,0%, Eesti Reformierakonna kandidaadid said 1,3% häältest ning 0,9% häältest sai Erakond Isamaa ja Res Publica Liit.<ref name="kov2017tulemused/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2017tul"/>
{| class="wikitable"
|-
|colspan="4" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit Meie Narva'''
|-
| style="background:#007557" | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:#007557" | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Katri Raik
|-
| style="background:#007557" | || Olev Silland || style="background:#007557" | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas
|-
| style="background:#007557" | || Aleksei Voronov || style="background:#007557" | || Vladimir Mižui || style="background:lightgray" | || Jüri Raud
|-
| style="background:#007557" | || Aleksandr Jefimov || style="background:#007557" | || Anna Kovalenko || style="background:lightgray" | || Ants Kutti
|-
| style="background:#007557" | || Jelena Pahhomova || style="background:#007557" | || Sergei Lvov || style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin
|-
| style="background:#007557" | || Jan Saan || style="background:#007557; " | || Fjodor Ovsjannikov || style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš
|-
| style="background:#007557" | || Tarmo Tammiste || style="background:#007557; " | || Vladimir Tarahtin || style="background:lightgray" | || Veera Grigorjeva
|-
| style="background:#007557" | || Larissa Olenina || style="background:#007557; " | || Tamara Komlova || style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova
|-
| style="background:#007557" | || Galina Vologdina || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"|
|-
| style="background:#007557" | || Viktoria Lutus || style="background:#007557; " | || Irina Janovitš ||colspan="2"|
|-
| style="background:#007557" | || Aleksei Mägi || style="background:#007557; " | || Ilja Fjodorov ||colspan="2"|
|-
| style="background:#007557" | || Tatjana Patsanovskaja ||colspan="2"| || colspan="2"|
|}
==== Linnavolikogu esimehed ====
Narva linnavalitsuse esimeheks valiti Aleksandr Jefimov.<ref name="pm26102017"/> 27. juunil 2018 ta lahkus ametist.<ref name="err21092018"/>
16. augustil 2018 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Irina Janovitš.<ref name="pm16082018"/> 11. novembril 2020 teatas ta, et astub ametist tagasi.<ref name="pr11112020"/>
30. detsembril 2020 valiti Narva linnavalitsuse esimeheks Tatjana Stolfat.<ref name="pr30122020-2"/>
==== Fraktsioonid ====
2017. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus kaks fraktsiooni: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]l 23 kohta ja '''Meie Narva''' valimisliidul 8 kohta.<ref name="err16102017"/>
26. oktoobril 2017 lahkus Narva linnavolikogust Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus, teda asendas volikogus Vladimir Butuzov. Eelmisel päeval esitanud oma avalduse mandaadist loobumise kohta ja Sotsiaalabiameti direktori ametis jätkamisest Galina Vologdina tühistas oma avalduse ja jäi volikogu liikmeks.<ref name="26102019pr"/>
15. novembril 2017 lahkus linnavolikogus Tatjana Patsanovskaja, kes sai Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitjaks. Tema asemel sai linnavolinikuks Nikolai Burdakov. Narva linnapeaks valitud Tarmo Tammiste sai linnavolinikuks Jekaterina Golubtsova.<ref name="err16112017"/>
2018. juunis Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses ja oli kustutud linnavolikogu liikmete nimekirjast.<ref name="err22062018"/> Tema asemel sai volinikuks Svetlana Lešihhina.<ref name="err26062018"/>
2018. aasta augustis esitas [[prokuratuur]] kaheksale Narva linnavolikogu liikmele (A.Voronov, J.Pahhomova, J.Tšertova, T.Stolfat, L.Olenina, I.Fjodorov, S.Lvov ja A.Mägi)<ref name="err20122019"/> kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises.<ref name="err28082019"/> Keskerakonna esimehe [[Jüri Ratas]] nõue oli et kriminaaluurimise alla sattunud volinikud lahkuksid Narva volikogust. 15. augustil astus 22 Keskfraktsiooni liikmetest 13 volikogu liiget (A.Voronov, L.Olenina, A.Mägi, S.Lvov, I.Fjodorov, T.Stolfat, J.Tšertova, G.Vologdina, V.Mižui, J.Kavrus, O.Silland, I.Janovitš ja J.Golubtsova) ise Keskerakonnast välja.<ref name="err16082018-1"/>
15. augustil 2018 lahkus 20 volinikku Keskerakonna fraktsioonist ja moodustasid fraktsiooni '''Narva – meie kodu'''<ref name="err16082018-2"/> Endisest Keskfraktsioonist ei liitunud sellega Fjodor Ovsjannikov ja Mihhail Stalnuhhin.<ref name="pr16082018"/> 25. oktoobril 2018 liitus fraktsiooniga S.Lešihhina.<ref name="err25102018"/> 13. detsembril 2018 Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu.<ref name="err13122018"/><ref name="ruserr13122018"/>
4. jaanuaril 2019 asutasid A.Jefimov, I.Fjodorov ja T.Stolfat eesmärgiga korraldada kultuurilisi üritusi MTÜd '''Kodulinn Narva''', juhatuse liikmeteks said ka V.Butuzov, O.Silland, A.Voronov, L.Olenina, L.Pahhomova ja I.Janovitš.<ref name="err14082019"/> Selle MTÜ baasil 2019. aasta jaanuaris oli loodud samanimeline fraktsioon, mille juhina oli märtsi lõpuni A.Voronov. 20. juunil 2019 valiti fraktsiooni juhiks ja linnavolikogu esimeheks Irina Janovitš.<ref name="err20062019"/>
2019. aasta märtsil Sergei Gorlatš lahkus fraktsioonist '''Meie Narva'''. Sama aasta novembril liitus ta '''Kesk''' fraktsiooniga.<ref name="err08092021"/>
3. aprillil 2019 lahkus linnavolikogust mitmeaastane '''Kesk''' fraktsiooni esimees Aleksei Voronov, keda arreteeriti 27. märtsil korruptsioonis kahtluse tõttu. Teda asendas S.Lešihhina.<ref name="err02042019"/>
30. märtsil 2020 lahkus linnavolikogust '''Kesk''' fraktsiooni liige Fjodor Ovsjannikov. Teda asendas Heli Adamovitš.<ref name="err01042020"/>
24. novembril 2020 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' seitse volinikku (V.Butuzov, T.Stolfat, T.Komlova, J.Kavrus, J.Golubtsova, A.Kovalenko ja H.Adamovitš).<ref name="err24112020"/> Koos Tarmo Tammistega nad taastasid Narva linnavolikogus Keskerakonna fraktsiooni nimega '''Kesk'''. 20.01.2021 liitusid fraktsiooniga G.Vologdina ja J.Saan, kes lahkusid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonist ning Ants Kutti, kes lahkus '''Meie Narva''' fraktsioonist.<ref name="err20012021"/> Fraktsiooni juhiks 24. augustini 2021 oli T.Komlova, pärast Ants Kutti.<ref name="err25082021"/>
30. detsembril 2020 valiti Katri Raik Narva linnapeaks ja ta pidi volikogust lahkuma, tema asemel sai linnavolinikuks Vladimir Izotov. '''Meie Narva''' fraktsiooni esimeheks valiti Jana Kondrašova.<ref name="err07012021"/>
19. jaanuarilt 2021 asendas Sergei Gorlatši, kes sai abilinnapeaks, Marina Šurupova, kes liitus fraktsiooniga '''Meie Narva'''.<ref name="err08092021"/>
11. veebruaril 2021 lahkusid fraktsioonist '''Kodulinn Narva''' V.Mižui, I.Janovitš, N.Burdakov, S.Lvov, I.Fjodorov, J.Pahhomova, S.Lešihhina, 15. veebruaril – Vladimir Tarahtin. 2020. aasta detsembris lahkusid fraktsioonist J.Tšertova, J.Saan ja G.Vologdina. Sellega jäid '''Kodulinn Narva''' fraktsioonis kaks inimest – Olev Silland ja Aleksei Mägi.<ref name="err15022021"/> 25. veebruaril O.Silland lahkus fraktsioonist.<ref name="err25022021"/> 2021. aasta märtsil nimetas Aleksei Mägi oma fraktsiooni '''Kodulinn Narva''' [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] fraktsiooniks. 29. aprillil liitusid temaga I.Fjodorov ja L.Olenina.<ref name="err29042021"/> 27. mail astusid fraktsiooni sisse I.Janovitš ja V.Tarahtin. Fraktsiooni juhiks sai A.Mägi.<ref name="err27052021-1"/> 26. augustil 2021 nimetati '''EKRE''' fraktsiooni ümber '''Elagu Narva''' fraktsiooniks, esimeheks valiti I.Janovitš.<ref name="err26082021"/>
30. märtsil 2021 liitusid fraktsiooniga '''Kesk''' N.Burdakov, O.Silland ja J.Tšertova ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 14 inimest.<ref name="err30032021"/>
Mai alguses lahkus fraktsioonist '''Meie Narva''' Veera Grigorjeva.<ref name="err27052021-2"/>
27. mail 2021 liitusid fraktsiooniga Kesk V.Mižui, S.Lešihhina ja V.Grigorjeva ning fraktsiooni liikmete arv jõudis 17 inimest.<ref name="err27052021-2"/>
16. augustil 2021 tagandas Narva linnavolikogu Katri Raigi Narva linnapea ametist<ref name="pr16082021"/> ja ta taastas oma kohta linnavolikogus ning M.Šurupova pidi volikogust lahkuma.<ref name="err24082021"/>
Seoses nende otsusega kandideerida 2021. aasta valimistel Katri Raigi nimekirjas lahkusid '''Kesk''' fraktsioonist 31. augustil 2021 Tamara Komlova ja 2. septembril 2021 Anna Kovalenko. Fraktsioonis jäi 15 liiget.<ref name="err03092021"/>
2. septembril 2021 oli tühistatud abilinnapea amet ning S.Gorlatš tuli tagasi linnavolikokku ja sellest lahkus V.Izotov.<ref name="err08092021"/>
23. septembril 2021 liitusid fraktsiooniga '''Meie Narva''' S.Gorlatš, T.Komlova ja A.Kovalenko. Nendega sai fraktsioonis 8 liiget.<ref name="err23092021"/>
Sellega oli 2021. aasta oktoobril kolm fraktsiooni – '''Kesk''' (15 liiget), '''Meie Narva''' (8 liiget) ja '''Elagu Narva''' (5 liiget) ning kolm fraktsiooniväljast volinikku (M.Stalnuhhin, J.Pahhomova ja S.Lvov).<ref name="lv23102021"/>
=== 2021.–2025. aasta ===
[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] toimusid [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2021]]. Kokku Narvas oli 225 kandidaati, sh Valimisliidust Narodnyi Sojuz 2, Valimisliidust Elagu Narva 27, Valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" 85, Eesti Keskerakonnast 70, Eesti Konservatiivne Rahvaerakonnast 17, Erakonnast [[Eesti 200]] 53 ja 1 üksikkandidaat.<ref name="kov2021kand"/>
44 781 valijast käis valimas 20 865 elanikku ehk 46,6%. Kõige rohkem hääli sai Katri Raik (4512).<ref name="kov2021detal"/> 15 mandaati (43,9% häältest) said kandidaadid "Katri Raigi nimekirjast", 10 mandaati (35,5% häältest) said kandidaadid Keskerakonnast, 4 mandaati (13,1% häältest) said kandidaadid Valimisliidust Elagu Narva ja 2 mandaati (6,7% häältest) said kandidaadid Erakonnast Eesti 200. EKRE kandidaadid said 4,3% häältest, Valimisliidu Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaad said 0,2% häältest ja volikokku ei pääsenud.<ref name="kov2021tul"/>
Narva linnavolikogu volinikeks valiti järgmised isikud.<ref name="kov2021tul"/>
{| class="wikitable"
|-
|colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Katri<br> Raigi nimekiri"''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Eesti Keskerakond''' ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Valimisliit "Elagu Narva"'''
|-
| style="background:lightgray" | || Katri Raik || style="background:#007557; " | || Mihhail Stalnuhhin || style="background:lightgray" | || Aleksei Jevgrafov
|-
| style="background:lightgray" | || Sergei Gorlatš || style="background:#007557; " | || Tatjana Stolfat || style="background:lightgray" | || Aleksei Mägi
|-
| style="background:lightgray" | || Vadim Orlov || style="background:#007557; " | || Jelena Pahhomova || style="background:lightgray" | || Irina Janovitš
|-
| style="background:lightgray" | || Tamara Komlova || style="background:#007557; " | || Jelizaveta Tšertova || style="background:lightgray" | || Andrei Ivankiv
|-
| style="background:lightgray" | || Andrei Jakovlev || style="background:#007557; " | || Jelena Kavrus ||colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Viktor Šemarin || style="background:#007557; " | || Aleksandr Jefimov ||colspan="2" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''Erakond Eesti 200'''
|-
| style="background:lightgray" | || Igor Andrejev || style="background:#007557; " | || Viktoria Lutus || style="background:#22AAAA" | || Natalia Umarova
|-
| style="background:lightgray" | || Jana Kondrašova || style="background:#007557; " | || Jekaterina Golubtsova || style="background:#22AAAA" | || Denis Larchenko
|-
| style="background:lightgray" | || Anton Pratkunas || style="background:#007557; " | || Nadežda Tšerkašina ||colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Vladimir Žavoronkov || style="background:#007557; " | || Jan Saan ||colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Jüri Raud ||colspan="2"| || colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Jekaterina Platonova ||colspan="2"| || colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Anna Kovalenko ||colspan="2"| || colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Marina Šurupova ||colspan="2"| || colspan="2"|
|-
| style="background:lightgray" | || Andrei Fischer ||colspan="2"| || colspan="2"|
|}
==== Linnavolikogu esimehed ====
Narva linnavolikogu istungil 19.novembril volikogu esimeheks valiti Katri Raik ja aseesimeheks Nataia Umarova.<ref name="err19112021"/> 2021. detsembri alguses sai teada, et Katri Raik loobub Narva linnavolikogu esimehe kohast ja kandideerib Narva linnapea kohale<ref name="err09122022"/> ja 16. detsembril sai ta valituks.<ref name="pm16122021"/> Uue Narva volikogu esimehe kohale oli pakutud "Narva tuleviku" fraktsioonist Vladimir Žavoronkov ja "Kesk" fraktsioonist Mihhail Stalnuhhin. Esimesel voorul, 23. detsembril ei saanud nad valituks, sest said vastavalt 15 ja 12 häält (enamik on 16 häält).<ref name="err23122021"/> 11. jaanuaril 2022 valiti esimeheks Vladimir Žavoronkov, kes sai 17 häält.<ref name="err11012022"/>
==== Fraktsioonid ====
2021. aasta valimiste tulemuste järgi oli Narva linnavolikogus neli rühma: '''Katri Raigi nimekiri''' sai 15 kohta, '''Keskerakond''' 10 kohta, '''"Elagu Narva"''' neli kohta ja '''Eesti 200''' kaks kohta.<ref name="err19112021"/>
22. oktoobril 2021 sõlmisid "Eesti 200" erakonna linnavolikokku valitud volinikud ja valimised võitnud Katri Raigi nimekiri esindajad kokkuleppe, mille järgi alustasid nad koalitsioonikõnelusi, mille eesmärgiks oli enamuse saavutamine volikogus.<ref name="err22102021"/>
2. novembril 2021 Keskkriminaalpolitsei kahtlustas Katri Raigi nimekirja esindajat Sergei Gorlatši häälte ostmises ja pidas teda kinni. Sellega seoses koalitsioonilepingu sõlmimist lükati edasi.<ref name="err02112021"/> 3.novembril Sergei Gorlatš otsustas peatada Narva linnavolikogu liikme volitused kuni uurimise lõpuni ehk vähemalt kolmeks kuuks<ref name="err03112021"/>, aga 18. novembril muutus ta meelt ja jäi volikogus.<ref name="err18112021"/> 5. novembril koalitsioonileping allkirjastati.<ref name="err05112021"/>
19.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Kesk"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 10 inimest, juhiks valiti Tatjana Stolfat ja asejuhiks Aleksandr Jefimov.<ref name="err19112021v"/>
26.novembril 2021 teatati fraktsiooni '''"Narva tulevik"''' Katri Raigi nimekirja alusel loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 13 nimekirja liiget (Sergei Gorlatš ei saanud kutset ja Marina Šurupova lahkus koalitsioonist). Fraktsiooni esimeheks valiti Vladimir Žavoronkov.<ref name="err25112021"/><ref name="pm17122021"/> Hiljem lahkusid fraktsioonist Viktor Šemarin ja Jana Kondrašova ning liitusid fraktsiooniga endised "Kesk" fraktsiooni liikmed Jelizaveta Tšertova, Jelena Kavrus, Nadežda Tšerkašina ja Jekaterina Golubtsova.<ref name="err06012022"/> 18.veebruari 2022 seisuga oli fraktsioonis 14 inimest, esimeheks oli Igor Andrejev.<ref name="ng18022022"/>
16.detsembril 2021 Narva linnapeaks valitud Katri Raigi asemel sai linnavolikogu liikmeks Anton Nikolajev.<ref name="err20122022"/>
17.veebruaril 2022 teatati fraktsiooni '''"Elagu Narva"''' loomisest. Fraktsiooni koosseisu kuulus 5 inimest, juhiks valiti Aleksei Jevgrafov ja asejuhiks Aleksei Mägi. Samuti fraktsiooni liikmeteks said Irina Janovitš, Andrei Ivankiv ja Sergei Gorlatš.<ref name="ng18022022"/>
==Vaata ka==
* [[Narva linnavolinike loend 1921|Narva linnavolinikud 1921]]
* [[Narva linnavolinike loend 1934|Narva linnavolinikud 1934]]
* [[Narva linnavolinike loend 1939|Narva linnavolinikud 1939]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref>
<ref name="gazeta">[http://www.gazeta.ee/?p=33616 «Мы — не прах под ногами правителя» (надпись на плакате на стоянии людей в Таллинне в 2011 году)] Gazeta.ee</ref>
<ref name="linnavolikogu">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/ |pealkiri=Narva Linnavolikogu |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215200832/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu// |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="narvalvl">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |pealkiri=Narva Linnavolikogu liikmed |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160215195824/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/linnavolikogu/page:2304 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="vp18062021">[https://virupanorama.ee/et/archives/4838 Narva kunagiste linnapeade perekonnarahulad korrastati talguliste poolt] Viru panorama, 18.06.2021 (vaadatud 12.12.2021)</ref>
<ref name="mke04082021">[https://www.mke.ee/sobytija/kandidatom-v-mery-narvy-ot-tsentristskoj-partii-stanet-mikhail-stalnukhin Кандидатом в мэры Нарвы от Центристской партии станет Михаил Стальнухин] МК-Эстония, 04.08.2021 (vaadatud 25.10.2021)</ref>
<ref name="pm07042013">[http://www.postimees.ee/415929/narva-volikogu-uus-esimees-ei-kibele-uuendusi-kaivitama Narva volikogu uus esimees ei kibele uuendusi käivitama] Postimees, 07.04.2013</ref>
<ref name="pm14112013">[http://poliitika.postimees.ee/2597510/narva-volikogu-esimeheks-valiti-tarmo-tammiste Narva volikogu esimeheks valiti Tarmo Tammiste], Postimees 14.11.2013</ref>
<ref name="pr21052015">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588108/narvskie-socdemy-gotovy-k-sotrudnichestvu-s-centristami Нарвские соцдемы готовы к сотрудничеству с центристами] Põhjarannik, 21.05.2015 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="pm03122015">[https://www.postimees.ee/3423041/tarmo-tammiste-valiti-tagasi-narva-linnapeaks Tarmo Tammiste valiti tagasi Narva linnapeaks] Postimees, 03.12.2015 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err03122015">[https://www.err.ee/550273/narva-linnapeaks-valiti-tarmo-tammiste Narva linnapeaks valiti Tarmo Tammiste] ERR, 03.12.2015 (vaadatud 23.102021)</ref>
<ref name="delfi02022016">[https://rus.delfi.ee/statja/73580031/gorsobranie-narvy-vozglavil-aleksandr-efimov Горсобрание Нарвы возглавил Александр Ефимов], Delfi.ee 02.02.2016</ref>
<ref name="err22062018">[https://www.err.ee/841432/narva-linnavolikogu-esimees-jefimov-jai-loplikult-kelmuses-suudi Narva linnavolikogu esimees Jefimov jäi lõplikult kelmuses süüdi], err.ee 22.06.2018</ref>
<ref name="pr30122020-1">[https://prospekt.ee/narva_linn/16657-v-narve-smenilas-vlast.html?fbclid=IwAR0fzs-1x-x4CQZxi1qhi95sqn7Nw_se6v5jW2niIcLLyDlzWMQNTsEmxsY В Нарве сменилась власть] Виру Проспект+Нарвская Газета 30.12.2020 (vaadatud 30.12.2020)</ref>
<ref name="err19112021">[https://www.err.ee/1608408947/katri-raik-valiti-esialgu-narva-volikogu-esimeheks Katri Raik valiti esialgu Narva volikogu esimeheks] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref>
<ref name="kov1993tul">[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1993] (vaadatud 28.11.2021)</ref>
<ref name="kov1996tul">[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1996] (vaadatud 20.11.2021)</ref>
<ref name="kov1999tul">[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn. 1999] (vaadatud 26.10.2021)</ref>
<ref name="stena12012019">[https://www.stena.ee/blog/%C2%ABzhenskaya-vlast%C2%BB-v-narve-vyzovy-i-razmyshleniya «Женская власть» в Нарве. Вызовы и размышления.] Stena.ee, 12.01.2019 (vaadatud 26.10.2021)</ref>
<ref name="kov2002tul">[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/316000000.html Valimistulemus. Narva linn] (vaadatud 26.10.2021)</ref>
<ref name="kov2005tul">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/315000000.html Valimistulemus] (vaadatud 26.10.2021)</ref>
<ref name="kov2005tulsl">[http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/tulbad_315000000.html Valimistulemus suuremates linnades] (vaadatud 26.10.2021)</ref>
<ref name="kov2009tul">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0511.html Valimistulemus valdades ja linnades] (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="sp03022016">[https://severnojepoberezhje.postimees.ee/6588316/narva-dva-mesyaca-byla-bez-predsedatelya-gorsobraniya Нарва два месяца была без председателя горсобрания] Северное побережье, 03.02.2016 (vaadatud 25.10.2021)</ref>
<ref name="err05012012">[https://rus.err.ee/143865/mesto-jurija-mishina-v-gorsobranii-narvy-zajmjot-anatolij-ilkevich Место Юрия Мишина в горсобрании Нарвы займёт Анатолий Илькевич] ERR, 05.01.2012 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="kov2013tul">[http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 27.01.2021)</ref>
<ref name="kov2013liikmed">[http://kov2013.vvk.ee/representatives_0511.html Volikugu liikmed hetkeseisuga] (vaadatud 27.01.2021)</ref>
<ref name="baltias">[https://baltias.russian-albion.com/ru/deputaty/deputaty-narvskogo-gorsobraniya Депутаты Нарвского горсобрания]</ref>
<ref name="pr15112013">[https://pohjarannik.postimees.ee/6593663/narva-saab-uue-linnapea Narva saab uue linnapea] Põhjarannik, 15.11.2013 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="kov2017tulemused>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0511 Valimistulemus suuremates keskustes] (vaadatud 28.01.2021)</ref>
<ref name="kov2017tul">[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0511 Valimistulemus] (vaadatud 28.01.2021)</ref>
<ref name="26102019pr">[https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&docid=220237 26.20.2017 Narva linna valimiskomissjoni protokol nr.9] (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="pm26102017">[https://www.postimees.ee/4290387/narva-linnavolikogu-juhina-jatkab-aleksandr-jefimov Narva linnavolikogu juhina jätkab Aleksandr Jefimov] Postimees, 26.10.2017</ref>
<ref name="err26062018">[https://rus.err.ee/842553/mesto-aleksandra-efimova-v-gorodskom-sobranii-narvy-zajmet-svetlana-leshihina Место Александра Ефимова в городском собрании Нарвы займет Светлана Лешихина] ERR, 26.06.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="pm16082018">[https://rus.postimees.ee/6134456/predsedatelem-gorodskogo-sobraniya-narvy-vybrali-irinu-yanovich Председателем городского собрания Нарвы выбрали Ирину Янович] Postimees.ee, 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref>
<ref name="err13122018">[https://www.err.ee/884643/riigikogu-liikme-mihhail-stalnuhhini-volitused-narva-volikogus-peatati-puudumiste-tottu Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini volitused Narva volikogus peatati puudumiste tõttu] ERR 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="ruserr13122018">[https://rus.err.ee/884660/deputatskie-polnomochija-mihaila-stalnuhina-v-narvskom-gorsobranii-priostanovleny-za-proguly Депутатские полномочия Михаила Стальнухина в Нарвском горсобрании приостановлены за прогулы] ERR, 13.12.2018 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="pr11112020">[https://www.ohtuleht.ee/1017382/voimupoore-narvas-volikogu-tagandas-linnapea-ametist Võimupööre Narvas: volikogu tagandas linnapea ametist] Õhtuleht/Põhjarannik 11.11.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref>
<ref name="err20122019">[https://www.err.ee/1016370/prokuratuur-lopetas-narva-volikogulaste-kriminaalasja-oportuniteediga Prokuratuur lõpetas Narva volikogulaste kriminaalasja oportuniteediga] ERR, 20.12.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="pr30122020-2">[https://pohjarannik.postimees.ee/7144750/narva-volikogu-esimeheks-sai-uue-koalitsiooni-kandidaat-tatjana-stolfat Narva volikogu esimeheks sai uue koalitsiooni kandidaat Tatjana Stolfat] Põhjarannik 30.12.2020 (vaadatud 29.09.2021)</ref>
<ref name="err21092018">[https://rus.err.ee/863092/narvskie-vlasti-trudoustroili-byvshego-predsedatelja-gorsobranija-narvy-aleksandra-efimova Нарвские власти трудоустроили бывшего председателя горсобрания Нарвы Александра Ефимова] ERR, 21.09.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref>
<ref name="err16102017">[https://www.err.ee/636564/kov-2017-tulemused-narva KOV 2017 tulemused: Narva] ERR, 16.10.2017 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err16112017">[https://rus.err.ee/642949/prezident-transa-nikolaj-burdakov-vnov-stal-deputatom-narvskogo-gorsobranija Президент "Транса" Николай Бурдаков вновь стал депутатом Нарвского горсобрания] ERR, 16.11.2017 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="err28082019">[https://www.err.ee/974397/narva-korruptsiooniasjas-on-kaheksast-inimesest-viie-osas-otsus-tehtud Narva korruptsiooniasjas on kaheksast inimesest viie osas otsus tehtud] ERR, 28.08.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err16082018-1">[https://www.err.ee/854261/ratas-narvas-laks-nii-nagu-meie-erakond-tahtis Ratas: Narvas läks nii nagu meie erakond tahtis] ERR, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err16082018-2">[https://www.err.ee/854326/narva-keskfraktsiooni-lagunemisest-tekkinud-uus-fraktsioon-tousis-voimule Narva keskfraktsiooni lagunemisest tekkinud uus fraktsioon tõusis võimule] ERR.ee 16.08.2018 (vaadatud 28.09.2021)</ref>
<ref name="pr16082018">[https://pohjarannik.postimees.ee/6583711/keskerakonnast-lahkunud-voronovi-leer-sailitas-narvas-ainuvoimu Keskerakonnast lahkunud Voronovi leer säilitas Narvas ainuvõimu] Põhjarannik, 16.08.2018 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err20062019">[https://rus.err.ee/954602/pravjawuju-v-narve-frakciju-kodulinn-narva-vozglavila-irina-janovich Правящую в Нарве фракцию Kodulinn Narva возглавила Ирина Янович] ERR 20.06.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err25102018">[https://rus.err.ee/872003/v-narvskom-gorsobranii-frakcija-alekseja-voronova-popolnilas-ewe-odnim-chelovekom В Нарвском горсобрании фракция Алексея Воронова пополнилась еще одним человеком] ERR, 25.10.2018</ref>
<ref name="err02042019">[https://rus.err.ee/926159/aleksej-voronov-ujdet-iz-gorodskogo-sobranija-soveta-narvskoj-bolnicy-i-pravlenija-narva-vesi Алексей Воронов уйдет из городского собрания, совета Нарвской больницы и правления Narva Vesi] ERR 02.04.2019</ref>
<ref name="err01042020">[https://rus.err.ee/1071242/vmesto-fedora-ovsjannikova-deputatom-narvskogo-gorsobranija-stala-heli-adamovich Вместо Федора Овсянникова депутатом Нарвского горсобрания стала Хели Адамович] ERR 01.04.2020 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="err14082019">[https://rus.err.ee/897710/deputaty-narvy-iz-pravjawej-frakcii-narva-nash-dom-uchredili-sobstvennoe-nko Депутаты Нарвы из правящей фракции "Нарва - наш дом" учредили собственное НКО] ERR 14.01.2019 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err24112020">[https://rus.err.ee/1162846/sem-deputatov-narvskogo-gorsobranija-pokinuli-frakciju-kodulinn-narva Семь депутатов Нарвского горсобрания покинули фракцию Kodulinn Narva] ERR 24.11.2020 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err08092021">[https://rus.err.ee/1608332288/byvshij-vice-mjer-narvy-sergej-gorlach-vernulsja-v-gorsobranie Бывший вице-мэр Нарвы Сергей Горлач вернулся в горсобрание] ERR 08.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err20012021">[https://rus.err.ee/1608080008/deputaty-narvskogo-gorsobranija-kutti-vologdina-i-saan-popolnili-rjady-frakcii-kesk Депутаты Нарвского горсобрания Кутти, Вологдина и Саан пополнили ряды фракции "Kesk"] ERR 20.01.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err25082021">[https://rus.err.ee/1608317072/ants-kutti-smenil-tamaru-komlovu-na-postu-predsedatelja-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii Антс Кутти сменил Тамару Комлову на посту председателя фракции Kesk в Нарвском горсобрании] ERR 25.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err07012021">[https://rus.err.ee/1230127/novym-predsedatelem-frakcii-nasha-narva-stala-jana-kondrashova Новым председателем фракции "Наша Нарва" стала Яна Кондрашова] ERR 07.01.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err15022021">[https://rus.err.ee/1608110602/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-vladimir-tarahtin Фракцию Kodulinn Narva покинул и Владимир Тарахтин] ERR 15.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err25022021">[https://rus.err.ee/1608122122/frakciju-kodulinn-narva-pokinul-i-olev-silland-v-nej-ostalsja-tolko-aleksej-mjagi Фракцию Kodulinn Narva покинул и Олев Силланд: в ней остался только Алексей Мяги] ERR 25.02.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err29042021">[https://rus.err.ee/1608195052/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-larisa-olenina-i-ilja-fedorov Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Лариса Оленина и Илья Федоров] ERR 29.04.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err27052021-1">[https://rus.err.ee/1608226663/rjady-frakcii-ekre-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-irina-janovich-i-vladimir-tarahtin Ряды фракции EKRE в Нарвском горсобрании пополнили Ирина Янович и Владимир Тарахтин] ERR 27.05.2021 (Vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err26082021">[https://rus.err.ee/1608318545/v-narvskom-gorsobranii-frakciju-ekre-pereimenovali-v-elagu-narva В Нарвском горсобрании фракцию EKRE переименовали в Elagu Narva] ERR 26.08.2021 (vaadatud 22.10.2021)</ref>
<ref name="err30032021">[https://rus.err.ee/1608160765/rjady-frakcii-kesk-v-narvskom-gorsobranii-popolnili-burdakov-silland-i-chertova Ряды фракции Kesk в Нарвском горсобрании пополнили Бурдаков, Силланд и Чертова] ERR 30.03.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err27052021-2">[https://rus.err.ee/1608226606/u-frakcii-kesk-stalo-absoljutnoe-bolshinstvo-mest-v-narvskom-gorsobranii У фракции Kesk стало абсолютное большинство мест в Нарвском горсобрании] ERR 27.05.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="pr16082021">[https://pohjarannik.postimees.ee/7316716/voimukriis-narvas-volikogu-tagandas-katri-raigi-narva-linnapea-ametist-uue-linnapea-valimine-nurjus Võimukriis Narvas: volikogu tagandas Katri Raigi Narva linnapea ametist, uue linnapea valimine nurjus] Põhjarannik 16.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err24082021">[https://rus.err.ee/1608315560/byvshij-mjer-narvy-katri-rajk-vernulas-v-gorsobranie Бывший мэр Нарвы Катри Райк вернулась в горсобрание] ERR, 24.08.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err03092021">[https://rus.err.ee/1608328100/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-pokinuli-frakciju-kesk Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко покинули фракцию Kesk] ERR 03.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="err23092021">[https://rus.err.ee/1608348149/reshivshie-ballotirovatsja-po-spisku-katri-rajk-komlova-i-kovalenko-voshli-vo-frakciju-meie-narva Решившие баллотироваться по "Списку Катри Райк" Комлова и Коваленко вошли во фракцию Meie Narva] ERR 23.09.2021 (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="lv23102021">[https://www.narva.ee/volikogu-liikmed Narva linnavolikogu liikmete nimekiri Narva linna kodulehel] (vaadatud 23.10.2021)</ref>
<ref name="kov2021kand">[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0045/municipality/0511/electoral_district/1 Valimised. Kandidaadid] (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="kov2021detal">[https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0045-0511.html Valimised. Detailne hääletamistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="kov2021tul">[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0045-0511.html Valimised. Valimistulemus] (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="err22102021">[https://www.err.ee/1608379103/raigi-valimisliit-ja-eesti-200-alustasid-narvas-koalitsioonikonelusi Raigi valimisliit ja Eesti 200 alustasid Narvas koalitsioonikõnelusi] ERR, 22.10.2021 (vaadatud 24.10.2021)</ref>
<ref name="err02112021">[https://www.err.ee/1608389594/keskkriminaalpolitsei-kahtlustab-narva-poliitikut-haalte-ostmises Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Narva poliitikut häälte ostmises] ERR, 02.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref>
<ref name="err03112021">[https://www.err.ee/1608390920/keskkriminaalpolitsei-poolt-kahtlustatav-gorlats-peatas-saadikuvolitused Keskkriminaalpolitsei poolt kahtlustatav Gorlatš peatas saadikuvolitused] ERR, 03.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref>
<ref name="err05112021">[https://rus.err.ee/1608393041/v-narve-podpisan-koalicionnyj-dogovor В Нарве подписан коалиционный договор] ERR 05.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err18112021">[https://www.err.ee/1608406322/kuriteokahtlustusega-saadiku-volikokku-jaamine-kahandab-narva-voimu-toetust Kuriteokahtlustusega saadiku volikokku jäämine kahandab Narva võimu toetust] ERR, 18.11.2021 (vaadatud 20.11.2021)</ref>
<ref name="err19112021v">[https://rus.err.ee/1608408923/frakciju-kesk-v-narvskom-gorsobranii-vozglavila-tatjana-stolfat Фракцию Kesk в Нарвском горсобрании возглавила Татьяна Стольфат] ERR, 19.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err25112021">[https://rus.err.ee/1608415094/frakcija-katri-rajk-v-narvskom-gorodskom-sobranii-nedoschitalas-dvoih-deputatov Фракция Катри Райк в Нарвском городском собрании недосчиталась двоих депутатов] ERR 25.11.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err09122022">[https://www.err.ee/1608430817/katri-raik-loobub-narva-volikogu-esimehe-kohast-ja-kandideerib-linnapeaks Katri Raik loobub Narva volikogu esimehe kohast ja kandideerib linnapeaks] ERR, 09.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="pm17122021">[https://leht.postimees.ee/7410653/valimistel-rekordi-teinud-katri-raik-valiti-taas-narva-linnapeaks Valimistel rekordi teinud Katri Raik valiti taas Narva linnapeaks] Postimees, 17.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err20122022">[https://rus.err.ee/1608441842/anton-nikolaev-zamenil-katri-rajk-v-narvskom-gorsobranii Антон Николаев заменил Катри Райк в Нарвском горсобрании] ERR 20.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err23122021">[https://rus.err.ee/1608445073/v-narve-ne-smogli-vybrat-novogo-predsedatelja-gorsobranija В Нарве не смогли выбрать нового председателя горсобрания] ERR 23.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err06012022">[https://rus.err.ee/1608457361/izmenenija-vo-frakcii-narva-tulevik-kondrashova-ushla-kavrus-cherkashina-i-golubcova-prishli Изменения во фракции Narva Tulevik: Кондрашова ушла, Каврус, Черкашина и Голубцова пришли] ERR 06.01.2022 (vaadatud 23.01.2022)</ref>
<ref name="err11012022">[https://rus.err.ee/1608462593/predsedatelem-narvskogo-gorodskogo-sobranija-izbran-vladimir-zhavoronkov Председателем Нарвского городского собрания избран Владимир Жаворонков] </ref>
<ref name="ng18022022">[https://gazeta.ee/narva/narva-prinyala-byudzhet-2022-goda/?fbclid=IwAR0HX2zQX3L24IkQ5UU2Rdzv7WEOBdQyYMfiwjxOKj4RyvRt47p_Zn9JHuY Нарва приняла бюджет 2022 года] gazeta.ee, 18.02.2022 (vaadatud 18.02.2022)</ref>
}}
== Välislingid ==
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/422052013040?leiaKehtiv Narva Linnavolikogu töökord] Vastu võetud 20.04.2006 nr 16
[[Kategooria:Narva]]
[[Kategooria:Eesti poliitika]]
[[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]]
[[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed| ]]
n0y37suagspx18tlg0gvzaaend0kv3q
Uus Riia Teater
0
435433
6179970
6141679
2022-08-18T20:31:11Z
85.253.189.36
/* Näitlejad */
wikitext
text/x-wiki
{{Teater
| teatri_nimi = Uus Riia Teater
| pilt = Jaunais Rīgas teātris.jpg
| moto =
| asukoht = [[Riia]], {{pisilipp|Läti}}
| asutatud = 1992
| lõpp =
| teatrijuht = Gundega Palma
| mahutavus = 470/ 100
| url = http://www.jrt.lv/
| märkused =
}}
'''Uus Riia Teater''' ehk '''URT''', ka '''Riia Uus Teater''' ([[läti keel]]es:''Jaunais Rīgas teātris'' ehk ''JRT'') on [[Läti]] riiklik [[repertuaariteater]], mis asutati 1992. aastal.
See asub [[Riia]] kesklinnas aadressil Lacplesa iela 25<ref name="latvia" /><ref name="rigaculture" />, kus aastatel 1920–1979 oli [[Läti Kunstiteater]] ja 1979–1992 [[Läti NSV Riiklik Noorsooteater]]. URT on Läti novaatorlikem teater meisterlike ja kaasaegsete lavastuste paremikuga, mis on valminud nii kohalike kui ka külalislavastajate osalusel.<ref name="instituut" />
Teatri esimene kunstiline juht aastatel 1992–1997 oli Juris Rijnieks. Mitmed maailma tuntud läti teatridirektorid nagu Alvis Hermanis ja [[Viesturs Kairišs]] on alustanud oma karjääri selles teatris. Oluliseks pöördepunktiks kujuneski aasta 1997, mil teatrisse tuli peanäitejuhiks, kunstiliseks juhiks ja lavastajaks [[Alvis Hermanis]], kelle katsetused uute teatrivormidega on toonud talle menu paljudel Euroopa festivalidel.<ref name="linnateater" />
==Teatri ajalugu ja tegevus==
Teater asub ajaloolises hoones, mis on olnud koduks mitmele teatrile Riias. Aastatel 1908–1915 seal asus esimene Uus Riia teater, seejärel Läti Kunstiteater ning lõpuks nii kodumaal kui väljaspool seda tuntud lavastaja [[Adolf Šapiro]] juhitud ja vabas Lätis suletud Läti NSV Riiklik Noorsooteater.<ref name="eesriie" />
Uue Riia Teatri asutas 1992. aastal väike grupp päris noori näitlejaid pakkudes oma vaatajatele kaasaegset tõlgendust ja nüüdisaegset vaadet Läti klassikalistele algupärastele lavastustele ja erinevate välisautorite teostele. Erinevalt Eestist tekkisid Lätis nüüdisaegsed teatritrupid märksa hiljem ning riigiteatrites oli mõtlemine pikka aega küllaltki vanamoodne, seetõttu saavutas URT suure populaarsuse eelkõige uue põlvkonna publiku hulgas tänu targale ja atraktiivsele ning ebatavalisele ja uuenduslikule repertuaarivalikule.<ref name="sihtkoht" /> Praegusel ajal URT on Läti külastatavamaid teatreid.
Teatri kasutuses on kaks statsionaarset lava suures (470 kohaga) ja väikses (100 kohaga) saalis, samuti kammer-, peaproovi- ja Minuti saal.<ref name="meeting" /> Peale selle korraldatakse etendusi Teatrimuuseumi laval ja väljaspool teatrimaja.<ref name="liveriga" />
Riia Uus Teater on Alvis Hermanise juhitav tippteater<ref name="mõtetelinn" /> ja repertuaariteatritest hoiab juhtpositsiooni Euroopas.<ref name="sirp" />
Riia Uue teatri lavastusi kutsutakse välismaale festivalidele ja külalisetendusi andma.<ref name="murduvad" /> Samuti URT on esinenud kõikidel maailma suurematel festivalidel, sh rahvusvahelistel teatrifestivalidel [[Quebec]]is ja [[Edinburgh]]is võitjalavastusega ”Pikk elu”<ref name="menu" />, [[Avignon]]is, [[Viin]]is (Wiener Festwochen), [[Salzburg]]is (Salzburg Festspiele), [[Holland]]is (Holland Festival), BITEFil ning on käinud üle 200 linnas 40 riigis nii Euroopas kui ka väljaspool seda.<ref name="festivalid" /><ref name="woact" />
Teater on võtnud osa teatrifestivalidest Eestis, sh festivalist ”Talveöö unenägu” 2008. aastal Alvis Hermanise lavastusega "Sonja" (kunstnik: Kristīne Jurjāne; näitlejad: Gundars Āboliņš, Jevgeņis Isajevs). Eesti vaatajal oli võimalik näha Hermanise üht varasemat, 2003. aastal mänguplaani võetud lavastust „Pikk elu“ Tartu festivali "Draama 2006" aukülalisena. 2009. aastal Tartus korraldatud festivalinädala põnevaimaks teatrielamuseks oli Vanemuise kontserdimajas Alvis Hermanise ja festivali aukülalise Riia Uue Teatri etendus «Vaikuse hääl».<ref name="vanemuine" />
==Direktorid==
* I. Gaile (1992–1995)
* G. Libers (1995–1997)
* Alavis Hermanis
* Gundega Palma (alates aastast 2000)
==Näitlejad==
* [[Tšulpan Hamatova]]
* [[Vilis Daudziņš]]
* [[Kaspars Znotiņš]]
* Ģirts Krūmiņš
* [[Baiba Broka (näitleja)|Baiba Broka]]
* Regīna Razuma
* Maija Apine
* [[Andris Keišs]]
* Andis Strods
* Inga Alsiņa
* Edgars Samītis
* Elita Kļaviņa
* Gatis Gāga
* [[Guna Zariņa]]
* [[Gundars Āboliņš]]
* Inga Alsiņa
* Ivars Krasts
* [[Iveta Pole]]
* Jana Čivžele
* Jevgeņijs Isajevs
* Liene Šmukste
* Jana Čivžele
* [[Iveta Pole]]
* Varis Piņķis
==Näitejuhid==
* Juris Rijnieks
* Alvis Hermanis
* Māra Ķimele
* Viesturs Kairišs
==Kunstnikud==
* Monika Pormale
* Kristians Brekte
* Ieva Kaulinja
* Edmunds Jansons
* Juris Pertaškevitš
* Una Laukmane
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="latvia">[https://web.archive.org/web/20160509123900/http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/riia-uus-teater Riia Uus Teater], Avasta Lätit</ref>
<ref name="rigaculture">[http://www.inyourpocket.com/riga/New-Riga-Theatre_10731v Riia Uus teater ([[inglise keel |en]]:New Riga Theatre. ([[läti keel |lv]]:Jaunais Rīgas teātris)], Riga Culture</ref>
<ref name="instituut">[https://web.archive.org/web/20160426022526/http://www.teater.ee/teater_eestis/uudised/aid-1909/L%C3%A4ti-Uue-Teatri-Instituut-esitleb-veebruaris-valikprogrammi%26art_year%3D2003%26art_month%3D2 Läti Uue Teatri Instituut esitleb veebruaris valikprogrammi], Eesti teatriagentuur</ref>
<ref name="linnateater">[https://web.archive.org/web/20160507160402/http://linnateater.ee/festival-2014/sisuleht/festival-2000/festival-2008 Teatrifestival Talveöö unenägu 2008], Linnateater.ee.</ref>
<ref name="eesriie">[https://web.archive.org/web/20160507163530/http://www.teatriliit.ee/kirjastustegevus/uksikvaljaanded/nii-sulgus-eesriie Nii sulgus eesriie], Eesti Teatriliit</ref>
<ref name="sihtkoht">[https://web.archive.org/web/20160509123900/http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/riia-uus-teater Riia Uus teater], Avasta Lätit</ref>
<ref name="meeting">[http://eng.meeting.lv/the-new-riga-theatre-o1272 Uus Riia teater ([[inglise keel |en]]:The New Riga Theatre)], Meeting.lv. ([[inglise keel]]es)</ref>
<ref name="liveriga">[https://web.archive.org/web/20160507215108/http://www.liveriga.com/en/2841-new-riga-theatre Uus Riia teater ([[inglise keel |en]]:New Riga Theatre], LiveRiga. ([[inglise keel]]es)</ref>
<ref name="mõtetelinn">[http://kes-kus.ee/heade-motete-linn-sedapuhku-poorab-kowalsky-oma-peapilgu-tartusse-tuhjade-pudelite-linna-ning-raagib-et-seal-on-teater-ja-laheb-selle-sisse/ “Heade mõtete linn”: Sedapuhku pöörab Kowalsky oma peapilgu Tartusse, tühjade pudelite linna, ning räägib, et seal on teater. Ja läheb selle sisse!], Keskus</ref>
<ref name="sirp">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/2014-01-30-11-32-11/ Riia Uus teater demokraatia hämaratel alleedel], Sirp. Eesti kultuurileht</ref>
<ref name="murduvad">[https://web.archive.org/web/20160512181715/http://www.vonkrahl.ee/murduvad-just-koige-korgemad-puud/ Murduvad just kõige kõrgemad puud], vonKrahl. Tambet Kaugema.28.01.2011</ref>
<ref name="menu">[http://www.local-life.com/riga/culture/40-New_Riga_Theatre New Riga Theat...], ([[inglise keel]]es)</ref>
<ref name="festivalid">[https://web.archive.org/web/20160412003443/http://www.jrt.lv/en/about-new-riga-theatre uuest Riia Teatrist ([[inglise keel |en]]:About The New Riga Theatre)], About JRT Festivals. ([[inglise keel]]es)</ref>
<ref name="woact">[https://web.archive.org/web/20160507113401/http://www.woact.com/theaters-%26-operas/new-riga-theatre Uus Riia Teater ([[inglise keel |en]]:New Riga Theatre)], Woact. ([[inglise keel]]es)</ref>
<ref name="vanemuine">[http://www.vanemuine.ee/artiklid/draama-naitab-head-teatrit/ Draama näitab head teatrit], Raimu Hanson, 07.09.2009, Tartu Postimees.</ref>
}}
==Välislingid==
* [http://www.postimees.ee/1446965/riia-uus-teater-hea-lati-teater Riia Uus Teater hea Läti teater]
[[Kategooria:Läti teatrid]]
[[Kategooria:Riia ehitised]]
tgat6wpljlng3l8ctx3et323w7h7bbw
6179971
6179970
2022-08-18T20:33:54Z
85.253.189.36
wikitext
text/x-wiki
{{Teater
| teatri_nimi = Uus Riia Teater
| pilt = Jaunais Rīgas teātris.jpg
| moto =
| asukoht = [[Riia]], {{pisilipp|Läti}}
| asutatud = 1992
| lõpp =
| teatrijuht = Gundega Palma
| mahutavus = 470/ 100
| url = http://www.jrt.lv/
| märkused =
}}
'''Uus Riia Teater''' ehk '''URT''', ka '''Riia Uus Teater''' ([[läti keel]]es: ''Jaunais Rīgas teātris'' ehk ''JRT'') on [[Läti]] riiklik [[repertuaariteater]], mis asutati [[1992]]. aastal.
See asub [[Riia]] kesklinnas aadressil Lacplesa iela 25 <ref name="latvia" /><ref name="rigaculture" />, kus aastatel [[1920]]–[[1979]] oli [[Läti Kunstiteater]] ja [[1979]]–[[1992]] [[Läti NSV Riiklik Noorsooteater]]. URT on Läti novaatorlikem teater meisterlike ja kaasaegsete lavastuste paremikuga, mis on valminud nii kohalike kui ka külalislavastajate osalusel. <ref name="instituut" />
Teatri esimene kunstiline juht aastatel 1992–1997 oli [[Juris Rijnieks]]. Mitmed maailma tuntud läti teatridirektorid nagu [[Alvis Hermanis]] ja [[Viesturs Kairišs]] on alustanud oma karjääri selles teatris. Oluliseks pöördepunktiks kujuneski aasta [[1997]], mil teatrisse tuli peanäitejuhiks, kunstiliseks juhiks ja lavastajaks [[Alvis Hermanis]], kelle katsetused uute teatrivormidega on toonud talle menu paljudel Euroopa festivalidel. <ref name="linnateater" />
==Teatri ajalugu ja tegevus==
Teater asub ajaloolises hoones, mis on olnud koduks mitmele teatrile Riias. Aastatel 1908–1915 seal asus esimene Uus Riia teater, seejärel Läti Kunstiteater ning lõpuks nii kodumaal kui väljaspool seda tuntud lavastaja [[Adolf Šapiro]] juhitud ja vabas Lätis suletud Läti NSV Riiklik Noorsooteater.<ref name="eesriie" />
Uue Riia Teatri asutas 1992. aastal väike grupp päris noori näitlejaid pakkudes oma vaatajatele kaasaegset tõlgendust ja nüüdisaegset vaadet Läti klassikalistele algupärastele lavastustele ja erinevate välisautorite teostele. Erinevalt Eestist tekkisid Lätis nüüdisaegsed teatritrupid märksa hiljem ning riigiteatrites oli mõtlemine pikka aega küllaltki vanamoodne, seetõttu saavutas URT suure populaarsuse eelkõige uue põlvkonna publiku hulgas tänu targale ja atraktiivsele ning ebatavalisele ja uuenduslikule repertuaarivalikule.<ref name="sihtkoht" /> Praegusel ajal URT on Läti külastatavamaid teatreid.
Teatri kasutuses on kaks statsionaarset lava suures (470 kohaga) ja väikses (100 kohaga) saalis, samuti kammer-, peaproovi- ja Minuti saal.<ref name="meeting" /> Peale selle korraldatakse etendusi Teatrimuuseumi laval ja väljaspool teatrimaja.<ref name="liveriga" />
Riia Uus Teater on Alvis Hermanise juhitav tippteater<ref name="mõtetelinn" /> ja repertuaariteatritest hoiab juhtpositsiooni Euroopas.<ref name="sirp" />
Riia Uue teatri lavastusi kutsutakse välismaale festivalidele ja külalisetendusi andma.<ref name="murduvad" /> Samuti URT on esinenud kõikidel maailma suurematel festivalidel, sh rahvusvahelistel teatrifestivalidel [[Quebec]]is ja [[Edinburgh]]is võitjalavastusega ”Pikk elu”<ref name="menu" />, [[Avignon]]is, [[Viin]]is (Wiener Festwochen), [[Salzburg]]is (Salzburg Festspiele), [[Holland]]is (Holland Festival), BITEFil ning on käinud üle 200 linnas 40 riigis nii Euroopas kui ka väljaspool seda.<ref name="festivalid" /><ref name="woact" />
Teater on võtnud osa teatrifestivalidest Eestis, sh festivalist ”Talveöö unenägu” 2008. aastal Alvis Hermanise lavastusega "Sonja" (kunstnik: Kristīne Jurjāne; näitlejad: Gundars Āboliņš, Jevgeņis Isajevs). Eesti vaatajal oli võimalik näha Hermanise üht varasemat, 2003. aastal mänguplaani võetud lavastust „Pikk elu“ Tartu festivali "Draama 2006" aukülalisena. 2009. aastal Tartus korraldatud festivalinädala põnevaimaks teatrielamuseks oli Vanemuise kontserdimajas Alvis Hermanise ja festivali aukülalise Riia Uue Teatri etendus «Vaikuse hääl».<ref name="vanemuine" />
==Direktorid==
* I. Gaile (1992–1995)
* G. Libers (1995–1997)
* Alavis Hermanis
* Gundega Palma (alates aastast 2000)
==Näitlejad==
* [[Tšulpan Hamatova]]
* [[Vilis Daudziņš]]
* [[Kaspars Znotiņš]]
* Ģirts Krūmiņš
* [[Baiba Broka (näitleja)|Baiba Broka]]
* Regīna Razuma
* Maija Apine
* [[Andris Keišs]]
* Andis Strods
* Inga Alsiņa
* Edgars Samītis
* Elita Kļaviņa
* Gatis Gāga
* [[Guna Zariņa]]
* [[Gundars Āboliņš]]
* Inga Alsiņa
* Ivars Krasts
* [[Iveta Pole]]
* Jana Čivžele
* Jevgeņijs Isajevs
* Liene Šmukste
* Jana Čivžele
* [[Iveta Pole]]
* Varis Piņķis
==Näitejuhid==
* Juris Rijnieks
* Alvis Hermanis
* Māra Ķimele
* Viesturs Kairišs
==Kunstnikud==
* Monika Pormale
* Kristians Brekte
* Ieva Kaulinja
* Edmunds Jansons
* Juris Pertaškevitš
* Una Laukmane
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="latvia">[https://web.archive.org/web/20160509123900/http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/riia-uus-teater Riia Uus Teater], Avasta Lätit</ref>
<ref name="rigaculture">[http://www.inyourpocket.com/riga/New-Riga-Theatre_10731v Riia Uus teater ([[inglise keel |en]]:New Riga Theatre. ([[läti keel |lv]]:Jaunais Rīgas teātris)], Riga Culture</ref>
<ref name="instituut">[https://web.archive.org/web/20160426022526/http://www.teater.ee/teater_eestis/uudised/aid-1909/L%C3%A4ti-Uue-Teatri-Instituut-esitleb-veebruaris-valikprogrammi%26art_year%3D2003%26art_month%3D2 Läti Uue Teatri Instituut esitleb veebruaris valikprogrammi], Eesti teatriagentuur</ref>
<ref name="linnateater">[https://web.archive.org/web/20160507160402/http://linnateater.ee/festival-2014/sisuleht/festival-2000/festival-2008 Teatrifestival Talveöö unenägu 2008], Linnateater.ee.</ref>
<ref name="eesriie">[https://web.archive.org/web/20160507163530/http://www.teatriliit.ee/kirjastustegevus/uksikvaljaanded/nii-sulgus-eesriie Nii sulgus eesriie], Eesti Teatriliit</ref>
<ref name="sihtkoht">[https://web.archive.org/web/20160509123900/http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/riia-uus-teater Riia Uus teater], Avasta Lätit</ref>
<ref name="meeting">[http://eng.meeting.lv/the-new-riga-theatre-o1272 Uus Riia teater ([[inglise keel |en]]:The New Riga Theatre)], Meeting.lv. ([[inglise keel]]es)</ref>
<ref name="liveriga">[https://web.archive.org/web/20160507215108/http://www.liveriga.com/en/2841-new-riga-theatre Uus Riia teater ([[inglise keel |en]]:New Riga Theatre], LiveRiga. ([[inglise keel]]es)</ref>
<ref name="mõtetelinn">[http://kes-kus.ee/heade-motete-linn-sedapuhku-poorab-kowalsky-oma-peapilgu-tartusse-tuhjade-pudelite-linna-ning-raagib-et-seal-on-teater-ja-laheb-selle-sisse/ “Heade mõtete linn”: Sedapuhku pöörab Kowalsky oma peapilgu Tartusse, tühjade pudelite linna, ning räägib, et seal on teater. Ja läheb selle sisse!], Keskus</ref>
<ref name="sirp">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/2014-01-30-11-32-11/ Riia Uus teater demokraatia hämaratel alleedel], Sirp. Eesti kultuurileht</ref>
<ref name="murduvad">[https://web.archive.org/web/20160512181715/http://www.vonkrahl.ee/murduvad-just-koige-korgemad-puud/ Murduvad just kõige kõrgemad puud], vonKrahl. Tambet Kaugema.28.01.2011</ref>
<ref name="menu">[http://www.local-life.com/riga/culture/40-New_Riga_Theatre New Riga Theat...], ([[inglise keel]]es)</ref>
<ref name="festivalid">[https://web.archive.org/web/20160412003443/http://www.jrt.lv/en/about-new-riga-theatre uuest Riia Teatrist ([[inglise keel |en]]:About The New Riga Theatre)], About JRT Festivals. ([[inglise keel]]es)</ref>
<ref name="woact">[https://web.archive.org/web/20160507113401/http://www.woact.com/theaters-%26-operas/new-riga-theatre Uus Riia Teater ([[inglise keel |en]]:New Riga Theatre)], Woact. ([[inglise keel]]es)</ref>
<ref name="vanemuine">[http://www.vanemuine.ee/artiklid/draama-naitab-head-teatrit/ Draama näitab head teatrit], Raimu Hanson, 07.09.2009, Tartu Postimees.</ref>
}}
==Välislingid==
* [http://www.postimees.ee/1446965/riia-uus-teater-hea-lati-teater Riia Uus Teater hea Läti teater]
[[Kategooria:Läti teatrid]]
[[Kategooria:Riia ehitised]]
7wueclzvx5b02q0oy3y00ekfuk7zuwb
Viljar Arakas
0
443317
6180120
6142471
2022-08-19T11:21:51Z
Sillerkiil
58396
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Viljar Arakas at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Viljar Arakas 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Viljar Arakas, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Viljar Arakas [[Arvamusfestival]]il (2014).]]
'''Viljar Arakas''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1979]] [[Tallinn]]as<ref>{{Netiviide |url=http://www.glc-investorsforum.com/arakas0.html |pealkiri=3. German-Baltic Investors Forum: Viljar Arakas |vaadatud=2016-08-18 |arhiivimisaeg=2016-08-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160828034912/http://www.glc-investorsforum.com/arakas0.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti ettevõtja, varavalitsemisettevõtte [[EfTEN Capital]] tegevjuht.
Arakas lõpetas 1999. aastal [[Tallinna Polütehnikum]]i [[telekommunikatsioon]]i erialal ja sai 2003. aastal bakalaureusekraadi ärijuhtimises [[EBS]]ist.<ref name="EBS">[https://web.archive.org/web/20160819071319/http://www.ebs.ee/et/uudised/magistrioppe-uudised/aasta-aerijuht-2013-on-eften-capitali-juhatuse-esimees-viljar-arakas "Aasta ärijuht 2013 on EfTEN Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas"], EBSi pressiteade, 5. juuni 2014.</ref>
Ta on pälvinud [[Aasta ärijuht|Aasta ärijuhi]] auhinna 2013. aasta tegevuse eest.<ref name="EBS" />
==Viited==
{{viited}}
{{vikitsitaadid}}
{{JÄRJESTA:Arakas, Viljar}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]
qg997q5xv1og0jcpp6cuw156lwdsdbr
Kasutaja arutelu:Neptuunium
3
447971
6179895
6175230
2022-08-18T16:08:01Z
OskarRand1
162064
/* Eestikeelne Vikipeedia 20 */
wikitext
text/x-wiki
{{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid=
[[Kasutaja arutelu:Neptuunium/Arhiiv I|I]]
}}
== Teiseldamine ==
Palun teisalda nimi Yle Teema & Fem HD lehel Yle Teema & Fem. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 6. detsember 2018, kell 18:19 (EET)
: Tehtud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
== Kustutamine ==
Palun taasta Investigation Discovery leht. Miks kustutasid selle? [[Kasutaja:Sipelgas122|Sipelgas122]] ([[Kasutaja arutelu:Sipelgas122|arutelu]]) 7. detsember 2018, kell 18:23 (EET)
: Nagu ma enne ütlesin: "Vikipeedia ei ole saatekava vms, kuhu kirjutada reklaami stiilis "X on uus ja huvitav telekanal, kus näidatakse parimaid sarju ja saateid!"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
----
Palun kustutada leht: Tsiviilmenetlus - lapse perest eraldamine. Sai loodud ülikooli tarbeks, kuid ekslikult (polnud vaja luuagi seda tegelikult) ning sinna enam ei kirjutata ja tuleks ära kustutada. {{allkirjata|Geelia Arula}}
:No ja siis, et sa seda enam ei täienda? Selle saaks nt liita artikli [[Lastekaitse]] osaks. Sellise peakirjaga saa ei sobi jah, aga on siis tekst ise vigane või muidu sobimatu? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. aprill 2020, kell 11:39 (EEST)
See ei ole üldse pealkirjaga veel kooskõlaski ja põhimõtteliselt terve teema on seal üldse arutlemata veel ja sinna lihtsalt copypaste pandud seaduse sätted. Pole kasu sellisest artiklist. Ja kui ekslikult sai loodud, siis paluks siiski ära kustutada.--[[Kasutaja:Geelia Arula|Geelia Arula]] ([[Kasutaja arutelu:Geelia Arula|arutelu]]) 13. aprill 2020, kell 10:07 (EEST)
== Parandatud artikkel ==
Kas artikkel on nüüd piisavalt hea ja vastab tingimustele: [[Keeled_Eestis]]? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 23:20 (EET)
: Jah, parem kindlasti. Muide, vabandust ses suhtes, et mu eelnevad märkused polnud mõeldud halvustavalt või solvavalt. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. jaanuar 2019, kell 00:14 (EET)
Kas te saaksite üle vaadata artiklid: [[https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa-Araabia_dialoog]] ja [http://Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv]. Kas peaks midagi parandama avaosas ennem uue osa lisamist? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 21:57 (EET)
: Tegin mõned väiksed parandused, kuid yldiselt tundusid korras olevat (v.a. viidete puudumine [[Euroopa-Araabia dialoog]]i artiklis). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. jaanuar 2019, kell 00:41 (EET)
----
Miks Sa kasutaja Ehud Amiri lisatud viiteid ja Yad Vashemi linke kustutad? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:14 (EET)
: Need muudatused said nyydseks tagasi pööratud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. veebruar 2019, kell 19:49 (EET)
::Pöörasin ka [[Uku Masing]]u muudatuse tagasi. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:58 (EET)
:::Why are you deleting relevant links to Yad Vashem website? Yad Vashem is the Israeli authority that recognises the Righteous Among the Nations. [[Kasutaja:Ehud Amir|Ehud Amir]] ([[Kasutaja arutelu:Ehud Amir|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 09:23 (EET)
::::Don't worry, your edits have been restored. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 19:24 (EET)
==Augustamistangid==
Kustutatud lehekülje kohta küsimus: tööriista pilt on artikli [[auguraud]] juures, kuid tangid ei ole kontoritarve. Millised on soovitused tööriista kirjeldamiseks? Palun võimalusel vastus [[Kasutaja:Tangid123/liivakast|Kasutaja]] arutelusse. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 15:37 (EET)
== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==
The name is "[[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]" not "Baltisches biografisches Lexikon digital" [[Eri:Kaastöö/89.14.13.194|89.14.13.194]] 27. märts 2019, kell 12:58 (EET)
== Kremli troll ==
Kas mõned lehed tasub äkki kaitse alla panna või saada hakkama selle trolli talitsemisega? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 18:17 (EEST)
: Ma pole päris kindel, aga vist võib veel teisega piirduda. Kui ta veel artiklite nimeruumi sellele Henno "tunnistuse avalik ostmise katsele" analoogset konkreetset iba kirjutab, siis võib minu meelest blokeerida/kaitsta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. mai 2019, kell 18:33 (EEST)
:: See, mis ta artiklisse pani, oli minu meelest siiski peaaegu neutraalse sõnastusega. Jah, tõsi, päris ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 19:08 (EEST)
==Tolkieni artiklid==
Mina ei loodaks, et algne autor hakkab neid toimetama. Kui need ei ole aartikli nimeruumis, siis nad on sisuliselt maha kantud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2019, kell 18:58 (EEST)
: Ma toimetan nad ise läbi, lihtsalt sellisel kujul olid nad enamjaolt liiga... toored, et artiklite nimeruumi jätta. Meil siin teisi Tolkieni entusiaste parasjagu eriti ei ole ja nende paremini arusaadavaks muutmine nõuab taustateadmisi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. mai 2019, kell 19:11 (EEST)
::Tegelikult on (ma tean kolme) aga see artiklite toores olek on nad kõik eemale peletanud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. juuli 2019, kell 21:21 (EEST)
== Palve artikli taastamiseks ==
Kas saaksid siia kopeerida kustutatud artikli [[Tallinna Nelipühakogudus Eelim]] sisu. Me oleme üldjuhul kogudustest artiklid teinud --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 09:16 (EEST)
: {{ping|Estopedist1}} ikka saab! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2019, kell 17:10 (EEST)
===Kustutatud artikli sisu ===
[[Pilt:MG 801.jpg|pisi]]
'''Tallinna Nelipühakogudus Eelim''' on kogudus [[Tallinn]]as.
Koguduse palvemaja paikneb vanemas kahe-kolmekorruselises majas, mis on korda tehtud. Selle aadress on [[Tatari tänav|Tatari]] 52.
== Artikkel "lesbi" ==
Tere, miks te tühistasite minu muudatused? Põhjust ei olnud antud. [[Kasutaja:Blomsterhagens|Blomsterhagens]] ([[Kasutaja arutelu:Blomsterhagens|arutelu]]) 21. mai 2019, kell 20:19 (EEST)
: Tere, kirjutasin põhjuse lahti artikli arutelulehel. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. mai 2019, kell 20:20 (EEST)
== Hongkonglane ==
Märkasin, et oled ka selle kasutaja muudatusi tagasi pööranud. Minu meelest sealt ei ole midagi enam oodata, oma kasutajalehel ta kommentaaridele ei reageeri, kõik läheb samas vaimus edasi. Võib-olla lihtsalt blokeerida, esialgu ehk hoiatusena nt nädalaks? Nii kehvade artiklite massiline olemasolu, nagu tema neid muudkui loob, viib Wiki usaldusväärsust alla.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 15:06 (EEST)
: Põhimõtteliselt nõus. Kui ta oma mürgeldamisega jälle silma jääb, blokeerin. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuni 2019, kell 16:10 (EEST)
== Tähtkujud ==
Kui tähtkuju nimega muud ei ole, nt [[Maokandja]], siis pole vaja ju lisada sulgudesse täpsustust tähtkuju. --Metsavend 30. juuni 2019, kell 01:25 (EEST)
: Antud juhul on kyll, sest kategooria nimest peab olema arusaadav, et millega on tegu. Vaata näiteks sellega lingitud intervikisid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2019, kell 03:37 (EEST)
:: Kategooria nimega Maokandja ongi üheselt arusaadav. Vaatasingi lingitud vikisid, vähemalt saksa, hollandi ja norra ei kasuta mingit täpsustust. Aga olgu siis pealegi puust ja punaseks. --Metsavend 1. juuli 2019, kell 00:43 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
----
Sul jääb kustutamise resümeedesse aeg-ajalt kohatut sisu. Eriti isikunimesid ei tohiks sellistesse resümeedesse jääda. Soovitan kasutada eelistuste all (tööriistad) valikut "Eemalda automaatne kustutamise...". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. november 2019, kell 16:50 (EET)
== Translatsioon ==
Piiskop Philippe'i vastus: kanoonilise õiguse n.416 võib tõlkida teiste keelde eeskujul "üleviimine."
Vastava mõiste linkimisel aga vaja täpsustada, et see tähendab vaimulikkonna ametnike üleviimist. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 23. november 2019, kell 13:24 (EET)
: Aitäh! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. november 2019, kell 21:23 (EET)
== Abipalve malli osas ==
Palun abi malliga https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist .
Tegin copy-paste https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_teadlane ning muutsin tekste, aga ei kuva korrektselt, mingi jama , aga ei leia viga üles. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 9. jaanuar 2020, kell 20:06 (EET)
: Nyyd vist funktsioneerib? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 02:11 (EET)
:: Jah, tänud! Milles oli viga? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 10. jaanuar 2020, kell 17:14 (EET)
::: Yks malli sulgev "<nowiki>}}</nowiki> " oli puudu/ylearu (jõudsin juba unustada). Mallide sees teiste mallide kasutamisel tuleb seda aeg-ajalt kogemata minulgi ette. :)<br>
::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 17:18 (EET)
:::: Tänud! Veel selline küsimus, et muutsin lähtetekstis "Töökoha" "Organisatsioon(id)"eks, aga all-paremal infokasti vaates kuvab ikka "Töökohad" https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist - millest see tingitud võiks olla? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 13. jaanuar 2020, kell 16:00 (EET)
::::: Vale teksti kuvamine võis võib-olla olla mingisugune brauseri kypsistest tulenev anomaalia, parasjagu uurides seda märganud. Aga jäi silma, et pisike viga oli tekkinud näite koodis olnud parameetriga "<nowiki>| organisatsioon(id) =</nowiki>, mis ei vastanud malli enda lähtekoodis "Organisatsioonide" lahtri jaoks ettenähtud kujule "<nowiki>| data24 = {{{organisatsioon|{{{organisatsioonid|}}}}}}</nowiki>". Antud parameeter peaks malli kasutamisel olema vormistatud niisiis kujul "<nowiki>| organisatsioon =</nowiki>" või "<nowiki>| organisatsioonid =</nowiki>".<br>
::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. jaanuar 2020, kell 03:48 (EET)
: Kas siit https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mall:Infokast_aktivist&action=edit võib ära kustutada need andmete read, mida ei kuvata (abikaasa, lapsed...) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 17:38 (EET)
: Kuidas viisakalt olemasolevat malli vahetada? Näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Persooni infokast https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist vastu vahetada? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 16:31 (EET)
:: Ma ei näe põhjust neid parameetreid eemaldada (sellisel kujul kustutamine eemaldaks need mallist yleyldse), sest minu meelest on see isikumallide puhul huvipakkuv info. Neid ei pea iga isiku puhul kasutama, aga võimalusena võiksid parameetrid alles jääda. Mis puutub Thunbergi artiklisse, siis lihtsalt kopeerida uue malli kood ja tõsta vana väärtused võimaluste piires yle (loodetavasti nõnda, et varasemas malliga kuvatud asjakohase teabe hulk ei väheneks). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. jaanuar 2020, kell 19:15 (EET)
::: Kas tundub OK? https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Nüüd liikus ka automaagiliselt https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid alla, mis on hea. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 17:41 (EET)
:::: Auhinnad võiks maakeeles olla, aga muus osas - jah, miks mitte. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. jaanuar 2020, kell 17:46 (EET)
::::: "→''Välislingid: ta on juba keskkonnakaitsjate kategoorias, pole vaja dubleerida''" "Aktivist" kategooria ei dubleeri minu arvates "Keskkonnaaktivist"i oma, lihtsalt on üldisem - sarnaselt saab märkida inimese puhul nii kategooriad "Eesti" kui "Tallinn" (või "rallisõitjad" ja "motoratturid"/"sportlased" ja "jalgpallurid") - need ju ei dubleeri teineteist. Oleks vaja saada Greta nimi nii keskkonnakaitsjate kui aktivistide alla, muidu viimase juures valitseb tühjus, aga tegelikult peaksid https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid all olema kõikides valdkondades tegutsejad. PS Hetkel üldotsing "aktivistid" annab suht häguse tulemuse, aga peaks viima aktivistide nimekirjani. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 20. jaanuar 2020, kell 00:02 (EET)
:::::: Me ei pane alamkategooriates olevaid artikleid reeglina peakategooriasse. Ja kategoorias "Aktivistid" tuleb ideaalis loetleda eeskätt kindlate valdkondadega tegelavate aktivstide kategooriaid, mille all asuvad vastavad isikuartiklid. Isikuartiklid on seal praegu seetõttu, et kõiki vajalikke alamkategooriaid ei eksisteeri (me ei tee reeglina uut kategooriat, kui pole vähemalt 3 artiklit, mida sinna panna).
:::::: Mis puutub sellesse näitesse, siis sobivam analoog oleks võib-olla nt kategooriad "Arstid" ja "Hambaarstid", mille puhul pole mõtekas märkida näiteks [[Minna Adoff]]i mõlemasse kategooriasse vaid just hambaarstide omasse. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. jaanuar 2020, kell 04:29 (EET)
::::::: Kui vaadata kasutaja pilgu läbi (a´la "kirjutan ülevaadet Eesti arstidest ja nende spetsialiseerumistest läbi aegade"), siis kategooria "Arstid" all peaks olema a) ülal nimekiri alamkategooriatest, sh "Hambaarstid" ning b) alamkategooriate all loetelu kõikidest arstidest tähestikulises jörjekorras. Kui tahan eraldi hambaarstide loetelusse sattuda, kõpsan alamkategooria lingil "Hambaarstid" peal ning satun ainult hambarstidest koosnevasse tähestikulisse loetelusse. Mõte on selles, et hambaarst on eelkõige arst ja alles siis tuleb spetsialiseerumine - ta peab olema mõlemas nimekirjas (sest ta on nii hambaarst kui ka arst üheaegselt), lihtsalt üldnimekiri on kordades pikem, sest mahutab kõiki arste. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 19:39 (EET)
:::::::: Ma ikkagi absoluutselt ei nõustu selliste hiigelloendite mõtekuse ja otstarbekuse osas. Mis puutub soovitustesse kategooriseerimise korda muuta, siis laiema kõlapinna saamiseks tasub seda teha näiteks üldise arutelu all. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. jaanuar 2020, kell 19:44 (EET)
== [[NOAA]] ==
tõlgenduse (loe: nimetuse) võtsin siiski kehtivas õigusruumis (EL) avaldatule ([https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?qid=1581098271958&uri=CELEX:22014A0307(01)&from=EN nt 2014. a protokoll]) tuginedes, "rough html" oli selle mõttega, et teistes vikides on [[:en:Template:Infobox government agency|valitsusasutuse malli kasutamist]] ikka palju, väga palju, ja, IMHO, peaks see mall ka siin vikis olemas olema... (nt supiköök, koerte varjupaik vms võib olla asutus, ent mitte valitsus-/riigiasutus).<br />Hetkeversiooni (8. veebruar 2020, kell 00:24 (EET)) «...Ookeani- ja Atmosfäärinähtuste Administratsioon» võiks mõista nii, et nähtused on olemas, ja neil olemas oma Administratsioon..., nii et kui sadama hakkab, saadavad usalased admnistratsiooni petitsiooni, ja nähtused tuleriidale... ;-)<br />Ehk siis teisisõnu: tegemist on „redelil“ riigist allpool kohe järgmisel pulgal/astmel oleva moodustisega, mitte pelgalt asutusega.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:19 (EET)<br />Ehk siis: tavaliselt teen alul html-vormingus tabeli, kui seal asjad paika saavad, siis edasi vikivormingus tabel ja selle alusel (võttes arvesse mitmeid samu malle teistes vikides, ehk, kohandades oludele) mall.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:34 (EET)
: Ma olen sinuga nõus selles suhtes, et see mll peaks olema kindlasti, aga me ei vormista puuduvaid malle niimoodi. Pigem tuleks mall luua või lisada organisatsiooni omale puuduvad parameetrida. Mis puutub kommentaari nimede osas, siis sellega pigem ei nõustu. Lisaks too praegune nimekuju on aktiivselt kasutuses. - 8. veebruar 2020, kell 12:48 (EET)
::Olgu nii! Nimede osas siiski lisaks seda, et ELi õigusruumis elades on ka sealtsuunast tulevad (avaldatud) eestikeelsed nimetused valiidsed.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 15:12 (EET)
----
See on dünaamiline IP-aadress, blokeeringu pikendamisel pole mõtet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. veebruar 2020, kell 20:48 (EET)
----
Vt pildiallkirjade kohta [[Kasutaja arutelu:Kynnap]] ja [[:en:MOS:CREDITS]]. Piltide juures pole autori nimetamiseks minu meelest üldjuhul rohkem põhjust kui Vikipeedia tekstiosa juures. Samuti, kui teemaks pole foto või muu teos ise ning seetõttu pole autoril sisulist tähtusust, siis pole minu meelest oluline ka see, et autorist on Vikipeedias artikkel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2020, kell 15:17 (EEST)
: Hyva, võib minu poolest tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. aprill 2020, kell 15:19 (EEST)
== Undeletion request ==
Can you please undelete [[Kasutaja:Devlet Geray/Interview]] & send me the text that was on it? Thank you.--[[Kasutaja:PlanespotterA320|PlanespotterA320]] ([[Kasutaja arutelu:PlanespotterA320|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 21:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 11. märts 2021, kell 21:59 (EET)
== Kaplinski ==
Tere. Mis allikast Te saite info, et Jaan Kaplinski surmakuupäev on 9. august? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:25 (EEST)
: Korrektuur tehtud, tänan märkimast. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2021, kell 11:33 (EEST)
:: Seni pole ju kuupäeva veel avaldatud. Võib ju ka 8. august olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:37 (EEST)
== Abipalve grammatika osas ==
Hei Vikipeediasse, Neptuunium!
Olen algaja ja kirjutan oma esimest artiklit eesti keeles.
Kirjutan tõlketarkvaraga eesti keeles.
Kas tohin paluda abi eesti keele grammatika kontrollimisel artiklites?
[[Kasutaja:Waren1|Waren1]] ([[Kasutaja arutelu:Waren1|arutelu]]) 10. august 2021, kell 14:16 (EEST)
== Uuemad ja vähemuuemad pildid infokastis ==
Pean seda äärmiselt sobimatuks praktikaks, et mõned vikipedistid püüavad alati kasutada seda kõige uuemat saadaolevat pilti. Võimalusel peaks ALATI kasutama fotomaterjali, mis on inimese puhul sellest tema eluperioodist, kus ta tegi põhiosa oma saavutustest ja oli tuntuim (nt sportlaste puhul sellest, kui isik olümpiamängudel medali võitis ja mitte sellest, milline ta oma 90ndates välja nägi või näitleja puhul sellest, kus ta tegi oma tuntuimad rollid). Ka teksti puhul on esmane välja suurimad saavutused ja me ei kirjuta, et "x on eesti pensionär, endine peaminister." [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 12:54 (EET)
: Antud juhul pole tegu [[Roger Ebert]]i või kellegi teise taolisega, kus oleks inimese suhtes austav kasutada mõnd vanemat fotot. Kynnap näeb tollel uuemal pildil igati viisakas ja auväärne välja. Mis puutub sellesse "ALATI"-sse, siis pole minu silmad veel sellist konsensuslikku juhtnööri kusagil näinud. Ei näe ka põhjust, miks näiteks [[Christopher Lee]] puhul peaks 2013. aastast pärit igati väärika värvifoto ([[:File:Christopher Lee at the Berlin International Film Festival 2013.jpg]]) asemel kasutama pilti 1950ndates lihtsalt põhjusel, et tema kuulsaimaid filmid jäävad sellesse aega ([[:File:The_Hound_of_the_Baskervilles_(1959)_trailer_-_Sir_Henry_Baskerville.png]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 13:01 (EET)
::Rollipildid (nt "baskerville") peapildiks küll ei sobi. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:11 (EET)
::: Nojah. Võib-olla parem näide oleks alpinist [[Reinhold Messner]]. Pole ilmselge, et peaksime kasutama vana pilti [[:File:Reinhold Messner 5.jpg]] uuema ([[:File:Reinhold Messner at Frankfurt Book Fair 2017 (26) (cropped).jpg]]) asemel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 18:48 (EET)
:::: Ei ole parem näide. :) Sest kus siis veel, kui mitte eesti vikis eksponeerida esiletõstvalt Künnapi pilte tippalpinistidest: Mainitud pilt on ajast, kui Messner oli kõrgvormis. Olen Ivoga nõus, et peapildiks sobib paremini tippaja pilt. Kuid reeglit sellest teha muidugi ei saa. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 19:39 (EET)
:Mulle meenub, et olengi teinud artikli, kus avalauses kirjas "eesti pensionär, endine ....". :) Artikkel [[Leida Vinkel]]. Kas avalause vajab seal kindlasti kohendamist? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:05 (EET)
::Elukutselist pensionäri on jah raske ette kujutada.
::Näiteks mitmed näitlejad ongi surmani kinolinal või teatrilaval. Seega võib [[Sean Connery]] või [[Ita Ever]]i puhul vabalt olla pilt üsna hilisest eluperioodist. See aga ei tähenda, et mingi varasema perioodi pilt oleks kuidagi alaväärne ja vajaks väljavahetamist hilisema vastu. Iseäranis nö infokasti pilt peaks esitama inimest ikkagi võimalikult iseloomulikust küljest ja olema võimalikult kvaliteetne. Kui aga üks kvaliteetne ja iseloomulik pilt on ees, siis ei ole hea toon selle väljavahetamine teise ja nö uuema vastu. Nii lihtsalt ei tehta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 23:05 (EET)
== How we will see unregistered users ==
<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
<section begin=content/>
Hi!
You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.
When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.
Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.
If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].
We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.
Thank you.
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/>
</div>
4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". -->
== Please take a look of 213.35.146.106 ==
This IP user seems keeping removing content without telling why. User:213.35.146.106. A block may be required. much thanks.[[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 19:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. märts 2022, kell 22:20 (EET)
::Thank you. [[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 17. märts 2022, kell 02:11 (EET)
== Borgward ==
@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] Tere!
Palun, kas saate luua eestikeelsesse Vikipeediasse artikli Borgwardi kohta ja kasutada sisu mõnest teisest Vikipeediast, milles see artikkel on saadaval, või kirjutada see oma sõnadega.
aitäh [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:03 (EEST)
== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==
Hea administraator!
Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.
Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)
==Kategooria teisaldamine==
Miks te teisaldasite lehe Kategooria:Calvin Harrise singlid Kategooria:Calvin Harrise vastu. -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. august 2022, kell 19:08 (EEST)
kxr28k9ybu36k7hjkcm2e0h1scraokq
6179896
6179895
2022-08-18T16:08:45Z
OskarRand1
162064
/* Kategooria teisaldamine */
wikitext
text/x-wiki
{{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid=
[[Kasutaja arutelu:Neptuunium/Arhiiv I|I]]
}}
== Teiseldamine ==
Palun teisalda nimi Yle Teema & Fem HD lehel Yle Teema & Fem. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 6. detsember 2018, kell 18:19 (EET)
: Tehtud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
== Kustutamine ==
Palun taasta Investigation Discovery leht. Miks kustutasid selle? [[Kasutaja:Sipelgas122|Sipelgas122]] ([[Kasutaja arutelu:Sipelgas122|arutelu]]) 7. detsember 2018, kell 18:23 (EET)
: Nagu ma enne ütlesin: "Vikipeedia ei ole saatekava vms, kuhu kirjutada reklaami stiilis "X on uus ja huvitav telekanal, kus näidatakse parimaid sarju ja saateid!"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
----
Palun kustutada leht: Tsiviilmenetlus - lapse perest eraldamine. Sai loodud ülikooli tarbeks, kuid ekslikult (polnud vaja luuagi seda tegelikult) ning sinna enam ei kirjutata ja tuleks ära kustutada. {{allkirjata|Geelia Arula}}
:No ja siis, et sa seda enam ei täienda? Selle saaks nt liita artikli [[Lastekaitse]] osaks. Sellise peakirjaga saa ei sobi jah, aga on siis tekst ise vigane või muidu sobimatu? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. aprill 2020, kell 11:39 (EEST)
See ei ole üldse pealkirjaga veel kooskõlaski ja põhimõtteliselt terve teema on seal üldse arutlemata veel ja sinna lihtsalt copypaste pandud seaduse sätted. Pole kasu sellisest artiklist. Ja kui ekslikult sai loodud, siis paluks siiski ära kustutada.--[[Kasutaja:Geelia Arula|Geelia Arula]] ([[Kasutaja arutelu:Geelia Arula|arutelu]]) 13. aprill 2020, kell 10:07 (EEST)
== Parandatud artikkel ==
Kas artikkel on nüüd piisavalt hea ja vastab tingimustele: [[Keeled_Eestis]]? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 23:20 (EET)
: Jah, parem kindlasti. Muide, vabandust ses suhtes, et mu eelnevad märkused polnud mõeldud halvustavalt või solvavalt. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. jaanuar 2019, kell 00:14 (EET)
Kas te saaksite üle vaadata artiklid: [[https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa-Araabia_dialoog]] ja [http://Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv]. Kas peaks midagi parandama avaosas ennem uue osa lisamist? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 21:57 (EET)
: Tegin mõned väiksed parandused, kuid yldiselt tundusid korras olevat (v.a. viidete puudumine [[Euroopa-Araabia dialoog]]i artiklis). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. jaanuar 2019, kell 00:41 (EET)
----
Miks Sa kasutaja Ehud Amiri lisatud viiteid ja Yad Vashemi linke kustutad? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:14 (EET)
: Need muudatused said nyydseks tagasi pööratud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. veebruar 2019, kell 19:49 (EET)
::Pöörasin ka [[Uku Masing]]u muudatuse tagasi. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:58 (EET)
:::Why are you deleting relevant links to Yad Vashem website? Yad Vashem is the Israeli authority that recognises the Righteous Among the Nations. [[Kasutaja:Ehud Amir|Ehud Amir]] ([[Kasutaja arutelu:Ehud Amir|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 09:23 (EET)
::::Don't worry, your edits have been restored. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 19:24 (EET)
==Augustamistangid==
Kustutatud lehekülje kohta küsimus: tööriista pilt on artikli [[auguraud]] juures, kuid tangid ei ole kontoritarve. Millised on soovitused tööriista kirjeldamiseks? Palun võimalusel vastus [[Kasutaja:Tangid123/liivakast|Kasutaja]] arutelusse. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 15:37 (EET)
== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==
The name is "[[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]" not "Baltisches biografisches Lexikon digital" [[Eri:Kaastöö/89.14.13.194|89.14.13.194]] 27. märts 2019, kell 12:58 (EET)
== Kremli troll ==
Kas mõned lehed tasub äkki kaitse alla panna või saada hakkama selle trolli talitsemisega? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 18:17 (EEST)
: Ma pole päris kindel, aga vist võib veel teisega piirduda. Kui ta veel artiklite nimeruumi sellele Henno "tunnistuse avalik ostmise katsele" analoogset konkreetset iba kirjutab, siis võib minu meelest blokeerida/kaitsta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. mai 2019, kell 18:33 (EEST)
:: See, mis ta artiklisse pani, oli minu meelest siiski peaaegu neutraalse sõnastusega. Jah, tõsi, päris ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 19:08 (EEST)
==Tolkieni artiklid==
Mina ei loodaks, et algne autor hakkab neid toimetama. Kui need ei ole aartikli nimeruumis, siis nad on sisuliselt maha kantud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2019, kell 18:58 (EEST)
: Ma toimetan nad ise läbi, lihtsalt sellisel kujul olid nad enamjaolt liiga... toored, et artiklite nimeruumi jätta. Meil siin teisi Tolkieni entusiaste parasjagu eriti ei ole ja nende paremini arusaadavaks muutmine nõuab taustateadmisi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. mai 2019, kell 19:11 (EEST)
::Tegelikult on (ma tean kolme) aga see artiklite toores olek on nad kõik eemale peletanud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. juuli 2019, kell 21:21 (EEST)
== Palve artikli taastamiseks ==
Kas saaksid siia kopeerida kustutatud artikli [[Tallinna Nelipühakogudus Eelim]] sisu. Me oleme üldjuhul kogudustest artiklid teinud --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 09:16 (EEST)
: {{ping|Estopedist1}} ikka saab! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2019, kell 17:10 (EEST)
===Kustutatud artikli sisu ===
[[Pilt:MG 801.jpg|pisi]]
'''Tallinna Nelipühakogudus Eelim''' on kogudus [[Tallinn]]as.
Koguduse palvemaja paikneb vanemas kahe-kolmekorruselises majas, mis on korda tehtud. Selle aadress on [[Tatari tänav|Tatari]] 52.
== Artikkel "lesbi" ==
Tere, miks te tühistasite minu muudatused? Põhjust ei olnud antud. [[Kasutaja:Blomsterhagens|Blomsterhagens]] ([[Kasutaja arutelu:Blomsterhagens|arutelu]]) 21. mai 2019, kell 20:19 (EEST)
: Tere, kirjutasin põhjuse lahti artikli arutelulehel. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. mai 2019, kell 20:20 (EEST)
== Hongkonglane ==
Märkasin, et oled ka selle kasutaja muudatusi tagasi pööranud. Minu meelest sealt ei ole midagi enam oodata, oma kasutajalehel ta kommentaaridele ei reageeri, kõik läheb samas vaimus edasi. Võib-olla lihtsalt blokeerida, esialgu ehk hoiatusena nt nädalaks? Nii kehvade artiklite massiline olemasolu, nagu tema neid muudkui loob, viib Wiki usaldusväärsust alla.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 15:06 (EEST)
: Põhimõtteliselt nõus. Kui ta oma mürgeldamisega jälle silma jääb, blokeerin. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuni 2019, kell 16:10 (EEST)
== Tähtkujud ==
Kui tähtkuju nimega muud ei ole, nt [[Maokandja]], siis pole vaja ju lisada sulgudesse täpsustust tähtkuju. --Metsavend 30. juuni 2019, kell 01:25 (EEST)
: Antud juhul on kyll, sest kategooria nimest peab olema arusaadav, et millega on tegu. Vaata näiteks sellega lingitud intervikisid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2019, kell 03:37 (EEST)
:: Kategooria nimega Maokandja ongi üheselt arusaadav. Vaatasingi lingitud vikisid, vähemalt saksa, hollandi ja norra ei kasuta mingit täpsustust. Aga olgu siis pealegi puust ja punaseks. --Metsavend 1. juuli 2019, kell 00:43 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
----
Sul jääb kustutamise resümeedesse aeg-ajalt kohatut sisu. Eriti isikunimesid ei tohiks sellistesse resümeedesse jääda. Soovitan kasutada eelistuste all (tööriistad) valikut "Eemalda automaatne kustutamise...". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. november 2019, kell 16:50 (EET)
== Translatsioon ==
Piiskop Philippe'i vastus: kanoonilise õiguse n.416 võib tõlkida teiste keelde eeskujul "üleviimine."
Vastava mõiste linkimisel aga vaja täpsustada, et see tähendab vaimulikkonna ametnike üleviimist. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 23. november 2019, kell 13:24 (EET)
: Aitäh! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. november 2019, kell 21:23 (EET)
== Abipalve malli osas ==
Palun abi malliga https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist .
Tegin copy-paste https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_teadlane ning muutsin tekste, aga ei kuva korrektselt, mingi jama , aga ei leia viga üles. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 9. jaanuar 2020, kell 20:06 (EET)
: Nyyd vist funktsioneerib? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 02:11 (EET)
:: Jah, tänud! Milles oli viga? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 10. jaanuar 2020, kell 17:14 (EET)
::: Yks malli sulgev "<nowiki>}}</nowiki> " oli puudu/ylearu (jõudsin juba unustada). Mallide sees teiste mallide kasutamisel tuleb seda aeg-ajalt kogemata minulgi ette. :)<br>
::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 17:18 (EET)
:::: Tänud! Veel selline küsimus, et muutsin lähtetekstis "Töökoha" "Organisatsioon(id)"eks, aga all-paremal infokasti vaates kuvab ikka "Töökohad" https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist - millest see tingitud võiks olla? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 13. jaanuar 2020, kell 16:00 (EET)
::::: Vale teksti kuvamine võis võib-olla olla mingisugune brauseri kypsistest tulenev anomaalia, parasjagu uurides seda märganud. Aga jäi silma, et pisike viga oli tekkinud näite koodis olnud parameetriga "<nowiki>| organisatsioon(id) =</nowiki>, mis ei vastanud malli enda lähtekoodis "Organisatsioonide" lahtri jaoks ettenähtud kujule "<nowiki>| data24 = {{{organisatsioon|{{{organisatsioonid|}}}}}}</nowiki>". Antud parameeter peaks malli kasutamisel olema vormistatud niisiis kujul "<nowiki>| organisatsioon =</nowiki>" või "<nowiki>| organisatsioonid =</nowiki>".<br>
::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. jaanuar 2020, kell 03:48 (EET)
: Kas siit https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mall:Infokast_aktivist&action=edit võib ära kustutada need andmete read, mida ei kuvata (abikaasa, lapsed...) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 17:38 (EET)
: Kuidas viisakalt olemasolevat malli vahetada? Näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Persooni infokast https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist vastu vahetada? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 16:31 (EET)
:: Ma ei näe põhjust neid parameetreid eemaldada (sellisel kujul kustutamine eemaldaks need mallist yleyldse), sest minu meelest on see isikumallide puhul huvipakkuv info. Neid ei pea iga isiku puhul kasutama, aga võimalusena võiksid parameetrid alles jääda. Mis puutub Thunbergi artiklisse, siis lihtsalt kopeerida uue malli kood ja tõsta vana väärtused võimaluste piires yle (loodetavasti nõnda, et varasemas malliga kuvatud asjakohase teabe hulk ei väheneks). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. jaanuar 2020, kell 19:15 (EET)
::: Kas tundub OK? https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Nüüd liikus ka automaagiliselt https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid alla, mis on hea. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 17:41 (EET)
:::: Auhinnad võiks maakeeles olla, aga muus osas - jah, miks mitte. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. jaanuar 2020, kell 17:46 (EET)
::::: "→''Välislingid: ta on juba keskkonnakaitsjate kategoorias, pole vaja dubleerida''" "Aktivist" kategooria ei dubleeri minu arvates "Keskkonnaaktivist"i oma, lihtsalt on üldisem - sarnaselt saab märkida inimese puhul nii kategooriad "Eesti" kui "Tallinn" (või "rallisõitjad" ja "motoratturid"/"sportlased" ja "jalgpallurid") - need ju ei dubleeri teineteist. Oleks vaja saada Greta nimi nii keskkonnakaitsjate kui aktivistide alla, muidu viimase juures valitseb tühjus, aga tegelikult peaksid https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid all olema kõikides valdkondades tegutsejad. PS Hetkel üldotsing "aktivistid" annab suht häguse tulemuse, aga peaks viima aktivistide nimekirjani. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 20. jaanuar 2020, kell 00:02 (EET)
:::::: Me ei pane alamkategooriates olevaid artikleid reeglina peakategooriasse. Ja kategoorias "Aktivistid" tuleb ideaalis loetleda eeskätt kindlate valdkondadega tegelavate aktivstide kategooriaid, mille all asuvad vastavad isikuartiklid. Isikuartiklid on seal praegu seetõttu, et kõiki vajalikke alamkategooriaid ei eksisteeri (me ei tee reeglina uut kategooriat, kui pole vähemalt 3 artiklit, mida sinna panna).
:::::: Mis puutub sellesse näitesse, siis sobivam analoog oleks võib-olla nt kategooriad "Arstid" ja "Hambaarstid", mille puhul pole mõtekas märkida näiteks [[Minna Adoff]]i mõlemasse kategooriasse vaid just hambaarstide omasse. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. jaanuar 2020, kell 04:29 (EET)
::::::: Kui vaadata kasutaja pilgu läbi (a´la "kirjutan ülevaadet Eesti arstidest ja nende spetsialiseerumistest läbi aegade"), siis kategooria "Arstid" all peaks olema a) ülal nimekiri alamkategooriatest, sh "Hambaarstid" ning b) alamkategooriate all loetelu kõikidest arstidest tähestikulises jörjekorras. Kui tahan eraldi hambaarstide loetelusse sattuda, kõpsan alamkategooria lingil "Hambaarstid" peal ning satun ainult hambarstidest koosnevasse tähestikulisse loetelusse. Mõte on selles, et hambaarst on eelkõige arst ja alles siis tuleb spetsialiseerumine - ta peab olema mõlemas nimekirjas (sest ta on nii hambaarst kui ka arst üheaegselt), lihtsalt üldnimekiri on kordades pikem, sest mahutab kõiki arste. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 19:39 (EET)
:::::::: Ma ikkagi absoluutselt ei nõustu selliste hiigelloendite mõtekuse ja otstarbekuse osas. Mis puutub soovitustesse kategooriseerimise korda muuta, siis laiema kõlapinna saamiseks tasub seda teha näiteks üldise arutelu all. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. jaanuar 2020, kell 19:44 (EET)
== [[NOAA]] ==
tõlgenduse (loe: nimetuse) võtsin siiski kehtivas õigusruumis (EL) avaldatule ([https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?qid=1581098271958&uri=CELEX:22014A0307(01)&from=EN nt 2014. a protokoll]) tuginedes, "rough html" oli selle mõttega, et teistes vikides on [[:en:Template:Infobox government agency|valitsusasutuse malli kasutamist]] ikka palju, väga palju, ja, IMHO, peaks see mall ka siin vikis olemas olema... (nt supiköök, koerte varjupaik vms võib olla asutus, ent mitte valitsus-/riigiasutus).<br />Hetkeversiooni (8. veebruar 2020, kell 00:24 (EET)) «...Ookeani- ja Atmosfäärinähtuste Administratsioon» võiks mõista nii, et nähtused on olemas, ja neil olemas oma Administratsioon..., nii et kui sadama hakkab, saadavad usalased admnistratsiooni petitsiooni, ja nähtused tuleriidale... ;-)<br />Ehk siis teisisõnu: tegemist on „redelil“ riigist allpool kohe järgmisel pulgal/astmel oleva moodustisega, mitte pelgalt asutusega.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:19 (EET)<br />Ehk siis: tavaliselt teen alul html-vormingus tabeli, kui seal asjad paika saavad, siis edasi vikivormingus tabel ja selle alusel (võttes arvesse mitmeid samu malle teistes vikides, ehk, kohandades oludele) mall.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:34 (EET)
: Ma olen sinuga nõus selles suhtes, et see mll peaks olema kindlasti, aga me ei vormista puuduvaid malle niimoodi. Pigem tuleks mall luua või lisada organisatsiooni omale puuduvad parameetrida. Mis puutub kommentaari nimede osas, siis sellega pigem ei nõustu. Lisaks too praegune nimekuju on aktiivselt kasutuses. - 8. veebruar 2020, kell 12:48 (EET)
::Olgu nii! Nimede osas siiski lisaks seda, et ELi õigusruumis elades on ka sealtsuunast tulevad (avaldatud) eestikeelsed nimetused valiidsed.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 15:12 (EET)
----
See on dünaamiline IP-aadress, blokeeringu pikendamisel pole mõtet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. veebruar 2020, kell 20:48 (EET)
----
Vt pildiallkirjade kohta [[Kasutaja arutelu:Kynnap]] ja [[:en:MOS:CREDITS]]. Piltide juures pole autori nimetamiseks minu meelest üldjuhul rohkem põhjust kui Vikipeedia tekstiosa juures. Samuti, kui teemaks pole foto või muu teos ise ning seetõttu pole autoril sisulist tähtusust, siis pole minu meelest oluline ka see, et autorist on Vikipeedias artikkel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2020, kell 15:17 (EEST)
: Hyva, võib minu poolest tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. aprill 2020, kell 15:19 (EEST)
== Undeletion request ==
Can you please undelete [[Kasutaja:Devlet Geray/Interview]] & send me the text that was on it? Thank you.--[[Kasutaja:PlanespotterA320|PlanespotterA320]] ([[Kasutaja arutelu:PlanespotterA320|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 21:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 11. märts 2021, kell 21:59 (EET)
== Kaplinski ==
Tere. Mis allikast Te saite info, et Jaan Kaplinski surmakuupäev on 9. august? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:25 (EEST)
: Korrektuur tehtud, tänan märkimast. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2021, kell 11:33 (EEST)
:: Seni pole ju kuupäeva veel avaldatud. Võib ju ka 8. august olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:37 (EEST)
== Abipalve grammatika osas ==
Hei Vikipeediasse, Neptuunium!
Olen algaja ja kirjutan oma esimest artiklit eesti keeles.
Kirjutan tõlketarkvaraga eesti keeles.
Kas tohin paluda abi eesti keele grammatika kontrollimisel artiklites?
[[Kasutaja:Waren1|Waren1]] ([[Kasutaja arutelu:Waren1|arutelu]]) 10. august 2021, kell 14:16 (EEST)
== Uuemad ja vähemuuemad pildid infokastis ==
Pean seda äärmiselt sobimatuks praktikaks, et mõned vikipedistid püüavad alati kasutada seda kõige uuemat saadaolevat pilti. Võimalusel peaks ALATI kasutama fotomaterjali, mis on inimese puhul sellest tema eluperioodist, kus ta tegi põhiosa oma saavutustest ja oli tuntuim (nt sportlaste puhul sellest, kui isik olümpiamängudel medali võitis ja mitte sellest, milline ta oma 90ndates välja nägi või näitleja puhul sellest, kus ta tegi oma tuntuimad rollid). Ka teksti puhul on esmane välja suurimad saavutused ja me ei kirjuta, et "x on eesti pensionär, endine peaminister." [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 12:54 (EET)
: Antud juhul pole tegu [[Roger Ebert]]i või kellegi teise taolisega, kus oleks inimese suhtes austav kasutada mõnd vanemat fotot. Kynnap näeb tollel uuemal pildil igati viisakas ja auväärne välja. Mis puutub sellesse "ALATI"-sse, siis pole minu silmad veel sellist konsensuslikku juhtnööri kusagil näinud. Ei näe ka põhjust, miks näiteks [[Christopher Lee]] puhul peaks 2013. aastast pärit igati väärika värvifoto ([[:File:Christopher Lee at the Berlin International Film Festival 2013.jpg]]) asemel kasutama pilti 1950ndates lihtsalt põhjusel, et tema kuulsaimaid filmid jäävad sellesse aega ([[:File:The_Hound_of_the_Baskervilles_(1959)_trailer_-_Sir_Henry_Baskerville.png]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 13:01 (EET)
::Rollipildid (nt "baskerville") peapildiks küll ei sobi. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:11 (EET)
::: Nojah. Võib-olla parem näide oleks alpinist [[Reinhold Messner]]. Pole ilmselge, et peaksime kasutama vana pilti [[:File:Reinhold Messner 5.jpg]] uuema ([[:File:Reinhold Messner at Frankfurt Book Fair 2017 (26) (cropped).jpg]]) asemel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 18:48 (EET)
:::: Ei ole parem näide. :) Sest kus siis veel, kui mitte eesti vikis eksponeerida esiletõstvalt Künnapi pilte tippalpinistidest: Mainitud pilt on ajast, kui Messner oli kõrgvormis. Olen Ivoga nõus, et peapildiks sobib paremini tippaja pilt. Kuid reeglit sellest teha muidugi ei saa. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 19:39 (EET)
:Mulle meenub, et olengi teinud artikli, kus avalauses kirjas "eesti pensionär, endine ....". :) Artikkel [[Leida Vinkel]]. Kas avalause vajab seal kindlasti kohendamist? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:05 (EET)
::Elukutselist pensionäri on jah raske ette kujutada.
::Näiteks mitmed näitlejad ongi surmani kinolinal või teatrilaval. Seega võib [[Sean Connery]] või [[Ita Ever]]i puhul vabalt olla pilt üsna hilisest eluperioodist. See aga ei tähenda, et mingi varasema perioodi pilt oleks kuidagi alaväärne ja vajaks väljavahetamist hilisema vastu. Iseäranis nö infokasti pilt peaks esitama inimest ikkagi võimalikult iseloomulikust küljest ja olema võimalikult kvaliteetne. Kui aga üks kvaliteetne ja iseloomulik pilt on ees, siis ei ole hea toon selle väljavahetamine teise ja nö uuema vastu. Nii lihtsalt ei tehta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 23:05 (EET)
== How we will see unregistered users ==
<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
<section begin=content/>
Hi!
You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.
When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.
Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.
If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].
We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.
Thank you.
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/>
</div>
4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". -->
== Please take a look of 213.35.146.106 ==
This IP user seems keeping removing content without telling why. User:213.35.146.106. A block may be required. much thanks.[[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 19:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. märts 2022, kell 22:20 (EET)
::Thank you. [[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 17. märts 2022, kell 02:11 (EET)
== Borgward ==
@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] Tere!
Palun, kas saate luua eestikeelsesse Vikipeediasse artikli Borgwardi kohta ja kasutada sisu mõnest teisest Vikipeediast, milles see artikkel on saadaval, või kirjutada see oma sõnadega.
aitäh [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:03 (EEST)
== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==
Hea administraator!
Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.
Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)
==Kategooria teisaldamine==
Miks te teisaldasite lehe Kategooria:Calvin Harrise singlid Kategooria:Calvin Harrise vastu? -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. august 2022, kell 19:08 (EEST)
20455b5k0rvpfn2squ57cvar9u01uk8
6179898
6179896
2022-08-18T16:10:38Z
Neptuunium
58653
/* Kategooria teisaldamine */
wikitext
text/x-wiki
{{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid=
[[Kasutaja arutelu:Neptuunium/Arhiiv I|I]]
}}
== Teiseldamine ==
Palun teisalda nimi Yle Teema & Fem HD lehel Yle Teema & Fem. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 6. detsember 2018, kell 18:19 (EET)
: Tehtud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
== Kustutamine ==
Palun taasta Investigation Discovery leht. Miks kustutasid selle? [[Kasutaja:Sipelgas122|Sipelgas122]] ([[Kasutaja arutelu:Sipelgas122|arutelu]]) 7. detsember 2018, kell 18:23 (EET)
: Nagu ma enne ütlesin: "Vikipeedia ei ole saatekava vms, kuhu kirjutada reklaami stiilis "X on uus ja huvitav telekanal, kus näidatakse parimaid sarju ja saateid!"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
----
Palun kustutada leht: Tsiviilmenetlus - lapse perest eraldamine. Sai loodud ülikooli tarbeks, kuid ekslikult (polnud vaja luuagi seda tegelikult) ning sinna enam ei kirjutata ja tuleks ära kustutada. {{allkirjata|Geelia Arula}}
:No ja siis, et sa seda enam ei täienda? Selle saaks nt liita artikli [[Lastekaitse]] osaks. Sellise peakirjaga saa ei sobi jah, aga on siis tekst ise vigane või muidu sobimatu? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. aprill 2020, kell 11:39 (EEST)
See ei ole üldse pealkirjaga veel kooskõlaski ja põhimõtteliselt terve teema on seal üldse arutlemata veel ja sinna lihtsalt copypaste pandud seaduse sätted. Pole kasu sellisest artiklist. Ja kui ekslikult sai loodud, siis paluks siiski ära kustutada.--[[Kasutaja:Geelia Arula|Geelia Arula]] ([[Kasutaja arutelu:Geelia Arula|arutelu]]) 13. aprill 2020, kell 10:07 (EEST)
== Parandatud artikkel ==
Kas artikkel on nüüd piisavalt hea ja vastab tingimustele: [[Keeled_Eestis]]? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 23:20 (EET)
: Jah, parem kindlasti. Muide, vabandust ses suhtes, et mu eelnevad märkused polnud mõeldud halvustavalt või solvavalt. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. jaanuar 2019, kell 00:14 (EET)
Kas te saaksite üle vaadata artiklid: [[https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa-Araabia_dialoog]] ja [http://Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv]. Kas peaks midagi parandama avaosas ennem uue osa lisamist? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 21:57 (EET)
: Tegin mõned väiksed parandused, kuid yldiselt tundusid korras olevat (v.a. viidete puudumine [[Euroopa-Araabia dialoog]]i artiklis). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. jaanuar 2019, kell 00:41 (EET)
----
Miks Sa kasutaja Ehud Amiri lisatud viiteid ja Yad Vashemi linke kustutad? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:14 (EET)
: Need muudatused said nyydseks tagasi pööratud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. veebruar 2019, kell 19:49 (EET)
::Pöörasin ka [[Uku Masing]]u muudatuse tagasi. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:58 (EET)
:::Why are you deleting relevant links to Yad Vashem website? Yad Vashem is the Israeli authority that recognises the Righteous Among the Nations. [[Kasutaja:Ehud Amir|Ehud Amir]] ([[Kasutaja arutelu:Ehud Amir|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 09:23 (EET)
::::Don't worry, your edits have been restored. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 19:24 (EET)
==Augustamistangid==
Kustutatud lehekülje kohta küsimus: tööriista pilt on artikli [[auguraud]] juures, kuid tangid ei ole kontoritarve. Millised on soovitused tööriista kirjeldamiseks? Palun võimalusel vastus [[Kasutaja:Tangid123/liivakast|Kasutaja]] arutelusse. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 15:37 (EET)
== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==
The name is "[[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]" not "Baltisches biografisches Lexikon digital" [[Eri:Kaastöö/89.14.13.194|89.14.13.194]] 27. märts 2019, kell 12:58 (EET)
== Kremli troll ==
Kas mõned lehed tasub äkki kaitse alla panna või saada hakkama selle trolli talitsemisega? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 18:17 (EEST)
: Ma pole päris kindel, aga vist võib veel teisega piirduda. Kui ta veel artiklite nimeruumi sellele Henno "tunnistuse avalik ostmise katsele" analoogset konkreetset iba kirjutab, siis võib minu meelest blokeerida/kaitsta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. mai 2019, kell 18:33 (EEST)
:: See, mis ta artiklisse pani, oli minu meelest siiski peaaegu neutraalse sõnastusega. Jah, tõsi, päris ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 19:08 (EEST)
==Tolkieni artiklid==
Mina ei loodaks, et algne autor hakkab neid toimetama. Kui need ei ole aartikli nimeruumis, siis nad on sisuliselt maha kantud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2019, kell 18:58 (EEST)
: Ma toimetan nad ise läbi, lihtsalt sellisel kujul olid nad enamjaolt liiga... toored, et artiklite nimeruumi jätta. Meil siin teisi Tolkieni entusiaste parasjagu eriti ei ole ja nende paremini arusaadavaks muutmine nõuab taustateadmisi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. mai 2019, kell 19:11 (EEST)
::Tegelikult on (ma tean kolme) aga see artiklite toores olek on nad kõik eemale peletanud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. juuli 2019, kell 21:21 (EEST)
== Palve artikli taastamiseks ==
Kas saaksid siia kopeerida kustutatud artikli [[Tallinna Nelipühakogudus Eelim]] sisu. Me oleme üldjuhul kogudustest artiklid teinud --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 09:16 (EEST)
: {{ping|Estopedist1}} ikka saab! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2019, kell 17:10 (EEST)
===Kustutatud artikli sisu ===
[[Pilt:MG 801.jpg|pisi]]
'''Tallinna Nelipühakogudus Eelim''' on kogudus [[Tallinn]]as.
Koguduse palvemaja paikneb vanemas kahe-kolmekorruselises majas, mis on korda tehtud. Selle aadress on [[Tatari tänav|Tatari]] 52.
== Artikkel "lesbi" ==
Tere, miks te tühistasite minu muudatused? Põhjust ei olnud antud. [[Kasutaja:Blomsterhagens|Blomsterhagens]] ([[Kasutaja arutelu:Blomsterhagens|arutelu]]) 21. mai 2019, kell 20:19 (EEST)
: Tere, kirjutasin põhjuse lahti artikli arutelulehel. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. mai 2019, kell 20:20 (EEST)
== Hongkonglane ==
Märkasin, et oled ka selle kasutaja muudatusi tagasi pööranud. Minu meelest sealt ei ole midagi enam oodata, oma kasutajalehel ta kommentaaridele ei reageeri, kõik läheb samas vaimus edasi. Võib-olla lihtsalt blokeerida, esialgu ehk hoiatusena nt nädalaks? Nii kehvade artiklite massiline olemasolu, nagu tema neid muudkui loob, viib Wiki usaldusväärsust alla.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 15:06 (EEST)
: Põhimõtteliselt nõus. Kui ta oma mürgeldamisega jälle silma jääb, blokeerin. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuni 2019, kell 16:10 (EEST)
== Tähtkujud ==
Kui tähtkuju nimega muud ei ole, nt [[Maokandja]], siis pole vaja ju lisada sulgudesse täpsustust tähtkuju. --Metsavend 30. juuni 2019, kell 01:25 (EEST)
: Antud juhul on kyll, sest kategooria nimest peab olema arusaadav, et millega on tegu. Vaata näiteks sellega lingitud intervikisid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2019, kell 03:37 (EEST)
:: Kategooria nimega Maokandja ongi üheselt arusaadav. Vaatasingi lingitud vikisid, vähemalt saksa, hollandi ja norra ei kasuta mingit täpsustust. Aga olgu siis pealegi puust ja punaseks. --Metsavend 1. juuli 2019, kell 00:43 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
----
Sul jääb kustutamise resümeedesse aeg-ajalt kohatut sisu. Eriti isikunimesid ei tohiks sellistesse resümeedesse jääda. Soovitan kasutada eelistuste all (tööriistad) valikut "Eemalda automaatne kustutamise...". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. november 2019, kell 16:50 (EET)
== Translatsioon ==
Piiskop Philippe'i vastus: kanoonilise õiguse n.416 võib tõlkida teiste keelde eeskujul "üleviimine."
Vastava mõiste linkimisel aga vaja täpsustada, et see tähendab vaimulikkonna ametnike üleviimist. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 23. november 2019, kell 13:24 (EET)
: Aitäh! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. november 2019, kell 21:23 (EET)
== Abipalve malli osas ==
Palun abi malliga https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist .
Tegin copy-paste https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_teadlane ning muutsin tekste, aga ei kuva korrektselt, mingi jama , aga ei leia viga üles. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 9. jaanuar 2020, kell 20:06 (EET)
: Nyyd vist funktsioneerib? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 02:11 (EET)
:: Jah, tänud! Milles oli viga? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 10. jaanuar 2020, kell 17:14 (EET)
::: Yks malli sulgev "<nowiki>}}</nowiki> " oli puudu/ylearu (jõudsin juba unustada). Mallide sees teiste mallide kasutamisel tuleb seda aeg-ajalt kogemata minulgi ette. :)<br>
::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 17:18 (EET)
:::: Tänud! Veel selline küsimus, et muutsin lähtetekstis "Töökoha" "Organisatsioon(id)"eks, aga all-paremal infokasti vaates kuvab ikka "Töökohad" https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist - millest see tingitud võiks olla? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 13. jaanuar 2020, kell 16:00 (EET)
::::: Vale teksti kuvamine võis võib-olla olla mingisugune brauseri kypsistest tulenev anomaalia, parasjagu uurides seda märganud. Aga jäi silma, et pisike viga oli tekkinud näite koodis olnud parameetriga "<nowiki>| organisatsioon(id) =</nowiki>, mis ei vastanud malli enda lähtekoodis "Organisatsioonide" lahtri jaoks ettenähtud kujule "<nowiki>| data24 = {{{organisatsioon|{{{organisatsioonid|}}}}}}</nowiki>". Antud parameeter peaks malli kasutamisel olema vormistatud niisiis kujul "<nowiki>| organisatsioon =</nowiki>" või "<nowiki>| organisatsioonid =</nowiki>".<br>
::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. jaanuar 2020, kell 03:48 (EET)
: Kas siit https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mall:Infokast_aktivist&action=edit võib ära kustutada need andmete read, mida ei kuvata (abikaasa, lapsed...) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 17:38 (EET)
: Kuidas viisakalt olemasolevat malli vahetada? Näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Persooni infokast https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist vastu vahetada? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 16:31 (EET)
:: Ma ei näe põhjust neid parameetreid eemaldada (sellisel kujul kustutamine eemaldaks need mallist yleyldse), sest minu meelest on see isikumallide puhul huvipakkuv info. Neid ei pea iga isiku puhul kasutama, aga võimalusena võiksid parameetrid alles jääda. Mis puutub Thunbergi artiklisse, siis lihtsalt kopeerida uue malli kood ja tõsta vana väärtused võimaluste piires yle (loodetavasti nõnda, et varasemas malliga kuvatud asjakohase teabe hulk ei väheneks). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. jaanuar 2020, kell 19:15 (EET)
::: Kas tundub OK? https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Nüüd liikus ka automaagiliselt https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid alla, mis on hea. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 17:41 (EET)
:::: Auhinnad võiks maakeeles olla, aga muus osas - jah, miks mitte. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. jaanuar 2020, kell 17:46 (EET)
::::: "→''Välislingid: ta on juba keskkonnakaitsjate kategoorias, pole vaja dubleerida''" "Aktivist" kategooria ei dubleeri minu arvates "Keskkonnaaktivist"i oma, lihtsalt on üldisem - sarnaselt saab märkida inimese puhul nii kategooriad "Eesti" kui "Tallinn" (või "rallisõitjad" ja "motoratturid"/"sportlased" ja "jalgpallurid") - need ju ei dubleeri teineteist. Oleks vaja saada Greta nimi nii keskkonnakaitsjate kui aktivistide alla, muidu viimase juures valitseb tühjus, aga tegelikult peaksid https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid all olema kõikides valdkondades tegutsejad. PS Hetkel üldotsing "aktivistid" annab suht häguse tulemuse, aga peaks viima aktivistide nimekirjani. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 20. jaanuar 2020, kell 00:02 (EET)
:::::: Me ei pane alamkategooriates olevaid artikleid reeglina peakategooriasse. Ja kategoorias "Aktivistid" tuleb ideaalis loetleda eeskätt kindlate valdkondadega tegelavate aktivstide kategooriaid, mille all asuvad vastavad isikuartiklid. Isikuartiklid on seal praegu seetõttu, et kõiki vajalikke alamkategooriaid ei eksisteeri (me ei tee reeglina uut kategooriat, kui pole vähemalt 3 artiklit, mida sinna panna).
:::::: Mis puutub sellesse näitesse, siis sobivam analoog oleks võib-olla nt kategooriad "Arstid" ja "Hambaarstid", mille puhul pole mõtekas märkida näiteks [[Minna Adoff]]i mõlemasse kategooriasse vaid just hambaarstide omasse. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. jaanuar 2020, kell 04:29 (EET)
::::::: Kui vaadata kasutaja pilgu läbi (a´la "kirjutan ülevaadet Eesti arstidest ja nende spetsialiseerumistest läbi aegade"), siis kategooria "Arstid" all peaks olema a) ülal nimekiri alamkategooriatest, sh "Hambaarstid" ning b) alamkategooriate all loetelu kõikidest arstidest tähestikulises jörjekorras. Kui tahan eraldi hambaarstide loetelusse sattuda, kõpsan alamkategooria lingil "Hambaarstid" peal ning satun ainult hambarstidest koosnevasse tähestikulisse loetelusse. Mõte on selles, et hambaarst on eelkõige arst ja alles siis tuleb spetsialiseerumine - ta peab olema mõlemas nimekirjas (sest ta on nii hambaarst kui ka arst üheaegselt), lihtsalt üldnimekiri on kordades pikem, sest mahutab kõiki arste. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 19:39 (EET)
:::::::: Ma ikkagi absoluutselt ei nõustu selliste hiigelloendite mõtekuse ja otstarbekuse osas. Mis puutub soovitustesse kategooriseerimise korda muuta, siis laiema kõlapinna saamiseks tasub seda teha näiteks üldise arutelu all. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. jaanuar 2020, kell 19:44 (EET)
== [[NOAA]] ==
tõlgenduse (loe: nimetuse) võtsin siiski kehtivas õigusruumis (EL) avaldatule ([https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?qid=1581098271958&uri=CELEX:22014A0307(01)&from=EN nt 2014. a protokoll]) tuginedes, "rough html" oli selle mõttega, et teistes vikides on [[:en:Template:Infobox government agency|valitsusasutuse malli kasutamist]] ikka palju, väga palju, ja, IMHO, peaks see mall ka siin vikis olemas olema... (nt supiköök, koerte varjupaik vms võib olla asutus, ent mitte valitsus-/riigiasutus).<br />Hetkeversiooni (8. veebruar 2020, kell 00:24 (EET)) «...Ookeani- ja Atmosfäärinähtuste Administratsioon» võiks mõista nii, et nähtused on olemas, ja neil olemas oma Administratsioon..., nii et kui sadama hakkab, saadavad usalased admnistratsiooni petitsiooni, ja nähtused tuleriidale... ;-)<br />Ehk siis teisisõnu: tegemist on „redelil“ riigist allpool kohe järgmisel pulgal/astmel oleva moodustisega, mitte pelgalt asutusega.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:19 (EET)<br />Ehk siis: tavaliselt teen alul html-vormingus tabeli, kui seal asjad paika saavad, siis edasi vikivormingus tabel ja selle alusel (võttes arvesse mitmeid samu malle teistes vikides, ehk, kohandades oludele) mall.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:34 (EET)
: Ma olen sinuga nõus selles suhtes, et see mll peaks olema kindlasti, aga me ei vormista puuduvaid malle niimoodi. Pigem tuleks mall luua või lisada organisatsiooni omale puuduvad parameetrida. Mis puutub kommentaari nimede osas, siis sellega pigem ei nõustu. Lisaks too praegune nimekuju on aktiivselt kasutuses. - 8. veebruar 2020, kell 12:48 (EET)
::Olgu nii! Nimede osas siiski lisaks seda, et ELi õigusruumis elades on ka sealtsuunast tulevad (avaldatud) eestikeelsed nimetused valiidsed.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 15:12 (EET)
----
See on dünaamiline IP-aadress, blokeeringu pikendamisel pole mõtet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. veebruar 2020, kell 20:48 (EET)
----
Vt pildiallkirjade kohta [[Kasutaja arutelu:Kynnap]] ja [[:en:MOS:CREDITS]]. Piltide juures pole autori nimetamiseks minu meelest üldjuhul rohkem põhjust kui Vikipeedia tekstiosa juures. Samuti, kui teemaks pole foto või muu teos ise ning seetõttu pole autoril sisulist tähtusust, siis pole minu meelest oluline ka see, et autorist on Vikipeedias artikkel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2020, kell 15:17 (EEST)
: Hyva, võib minu poolest tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. aprill 2020, kell 15:19 (EEST)
== Undeletion request ==
Can you please undelete [[Kasutaja:Devlet Geray/Interview]] & send me the text that was on it? Thank you.--[[Kasutaja:PlanespotterA320|PlanespotterA320]] ([[Kasutaja arutelu:PlanespotterA320|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 21:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 11. märts 2021, kell 21:59 (EET)
== Kaplinski ==
Tere. Mis allikast Te saite info, et Jaan Kaplinski surmakuupäev on 9. august? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:25 (EEST)
: Korrektuur tehtud, tänan märkimast. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2021, kell 11:33 (EEST)
:: Seni pole ju kuupäeva veel avaldatud. Võib ju ka 8. august olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:37 (EEST)
== Abipalve grammatika osas ==
Hei Vikipeediasse, Neptuunium!
Olen algaja ja kirjutan oma esimest artiklit eesti keeles.
Kirjutan tõlketarkvaraga eesti keeles.
Kas tohin paluda abi eesti keele grammatika kontrollimisel artiklites?
[[Kasutaja:Waren1|Waren1]] ([[Kasutaja arutelu:Waren1|arutelu]]) 10. august 2021, kell 14:16 (EEST)
== Uuemad ja vähemuuemad pildid infokastis ==
Pean seda äärmiselt sobimatuks praktikaks, et mõned vikipedistid püüavad alati kasutada seda kõige uuemat saadaolevat pilti. Võimalusel peaks ALATI kasutama fotomaterjali, mis on inimese puhul sellest tema eluperioodist, kus ta tegi põhiosa oma saavutustest ja oli tuntuim (nt sportlaste puhul sellest, kui isik olümpiamängudel medali võitis ja mitte sellest, milline ta oma 90ndates välja nägi või näitleja puhul sellest, kus ta tegi oma tuntuimad rollid). Ka teksti puhul on esmane välja suurimad saavutused ja me ei kirjuta, et "x on eesti pensionär, endine peaminister." [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 12:54 (EET)
: Antud juhul pole tegu [[Roger Ebert]]i või kellegi teise taolisega, kus oleks inimese suhtes austav kasutada mõnd vanemat fotot. Kynnap näeb tollel uuemal pildil igati viisakas ja auväärne välja. Mis puutub sellesse "ALATI"-sse, siis pole minu silmad veel sellist konsensuslikku juhtnööri kusagil näinud. Ei näe ka põhjust, miks näiteks [[Christopher Lee]] puhul peaks 2013. aastast pärit igati väärika värvifoto ([[:File:Christopher Lee at the Berlin International Film Festival 2013.jpg]]) asemel kasutama pilti 1950ndates lihtsalt põhjusel, et tema kuulsaimaid filmid jäävad sellesse aega ([[:File:The_Hound_of_the_Baskervilles_(1959)_trailer_-_Sir_Henry_Baskerville.png]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 13:01 (EET)
::Rollipildid (nt "baskerville") peapildiks küll ei sobi. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:11 (EET)
::: Nojah. Võib-olla parem näide oleks alpinist [[Reinhold Messner]]. Pole ilmselge, et peaksime kasutama vana pilti [[:File:Reinhold Messner 5.jpg]] uuema ([[:File:Reinhold Messner at Frankfurt Book Fair 2017 (26) (cropped).jpg]]) asemel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 18:48 (EET)
:::: Ei ole parem näide. :) Sest kus siis veel, kui mitte eesti vikis eksponeerida esiletõstvalt Künnapi pilte tippalpinistidest: Mainitud pilt on ajast, kui Messner oli kõrgvormis. Olen Ivoga nõus, et peapildiks sobib paremini tippaja pilt. Kuid reeglit sellest teha muidugi ei saa. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 19:39 (EET)
:Mulle meenub, et olengi teinud artikli, kus avalauses kirjas "eesti pensionär, endine ....". :) Artikkel [[Leida Vinkel]]. Kas avalause vajab seal kindlasti kohendamist? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:05 (EET)
::Elukutselist pensionäri on jah raske ette kujutada.
::Näiteks mitmed näitlejad ongi surmani kinolinal või teatrilaval. Seega võib [[Sean Connery]] või [[Ita Ever]]i puhul vabalt olla pilt üsna hilisest eluperioodist. See aga ei tähenda, et mingi varasema perioodi pilt oleks kuidagi alaväärne ja vajaks väljavahetamist hilisema vastu. Iseäranis nö infokasti pilt peaks esitama inimest ikkagi võimalikult iseloomulikust küljest ja olema võimalikult kvaliteetne. Kui aga üks kvaliteetne ja iseloomulik pilt on ees, siis ei ole hea toon selle väljavahetamine teise ja nö uuema vastu. Nii lihtsalt ei tehta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 23:05 (EET)
== How we will see unregistered users ==
<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
<section begin=content/>
Hi!
You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.
When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.
Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.
If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].
We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.
Thank you.
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/>
</div>
4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". -->
== Please take a look of 213.35.146.106 ==
This IP user seems keeping removing content without telling why. User:213.35.146.106. A block may be required. much thanks.[[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 19:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. märts 2022, kell 22:20 (EET)
::Thank you. [[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 17. märts 2022, kell 02:11 (EET)
== Borgward ==
@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] Tere!
Palun, kas saate luua eestikeelsesse Vikipeediasse artikli Borgwardi kohta ja kasutada sisu mõnest teisest Vikipeediast, milles see artikkel on saadaval, või kirjutada see oma sõnadega.
aitäh [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:03 (EEST)
== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==
Hea administraator!
Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.
Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)
==Kategooria teisaldamine==
Miks te teisaldasite lehe Kategooria:Calvin Harrise singlid Kategooria:Calvin Harrise vastu? -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. august 2022, kell 19:08 (EEST)
: Teietada pole tarvis. :) Vastates küsimusele: sest selline kategooria on praegu mõistlikum. Niisamuti nagu enne kategooriat "Poola jõed" tehakse kategooria "Poola". Kui CH-d puudutavaid artikleid hiljem piisavalt juurde lisanub, et neid on tarvilik eraldi kategooriatesse panna, siis saab seda teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. august 2022, kell 19:10 (EEST)
0jsjb0dzvrr9vnnwo2jqi6xxo85z5oa
6179906
6179898
2022-08-18T16:24:17Z
OskarRand1
162064
/* Kategooria teisaldamine */
wikitext
text/x-wiki
{{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid=
[[Kasutaja arutelu:Neptuunium/Arhiiv I|I]]
}}
== Teiseldamine ==
Palun teisalda nimi Yle Teema & Fem HD lehel Yle Teema & Fem. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 6. detsember 2018, kell 18:19 (EET)
: Tehtud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
== Kustutamine ==
Palun taasta Investigation Discovery leht. Miks kustutasid selle? [[Kasutaja:Sipelgas122|Sipelgas122]] ([[Kasutaja arutelu:Sipelgas122|arutelu]]) 7. detsember 2018, kell 18:23 (EET)
: Nagu ma enne ütlesin: "Vikipeedia ei ole saatekava vms, kuhu kirjutada reklaami stiilis "X on uus ja huvitav telekanal, kus näidatakse parimaid sarju ja saateid!"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
----
Palun kustutada leht: Tsiviilmenetlus - lapse perest eraldamine. Sai loodud ülikooli tarbeks, kuid ekslikult (polnud vaja luuagi seda tegelikult) ning sinna enam ei kirjutata ja tuleks ära kustutada. {{allkirjata|Geelia Arula}}
:No ja siis, et sa seda enam ei täienda? Selle saaks nt liita artikli [[Lastekaitse]] osaks. Sellise peakirjaga saa ei sobi jah, aga on siis tekst ise vigane või muidu sobimatu? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. aprill 2020, kell 11:39 (EEST)
See ei ole üldse pealkirjaga veel kooskõlaski ja põhimõtteliselt terve teema on seal üldse arutlemata veel ja sinna lihtsalt copypaste pandud seaduse sätted. Pole kasu sellisest artiklist. Ja kui ekslikult sai loodud, siis paluks siiski ära kustutada.--[[Kasutaja:Geelia Arula|Geelia Arula]] ([[Kasutaja arutelu:Geelia Arula|arutelu]]) 13. aprill 2020, kell 10:07 (EEST)
== Parandatud artikkel ==
Kas artikkel on nüüd piisavalt hea ja vastab tingimustele: [[Keeled_Eestis]]? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 23:20 (EET)
: Jah, parem kindlasti. Muide, vabandust ses suhtes, et mu eelnevad märkused polnud mõeldud halvustavalt või solvavalt. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. jaanuar 2019, kell 00:14 (EET)
Kas te saaksite üle vaadata artiklid: [[https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa-Araabia_dialoog]] ja [http://Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv]. Kas peaks midagi parandama avaosas ennem uue osa lisamist? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 21:57 (EET)
: Tegin mõned väiksed parandused, kuid yldiselt tundusid korras olevat (v.a. viidete puudumine [[Euroopa-Araabia dialoog]]i artiklis). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. jaanuar 2019, kell 00:41 (EET)
----
Miks Sa kasutaja Ehud Amiri lisatud viiteid ja Yad Vashemi linke kustutad? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:14 (EET)
: Need muudatused said nyydseks tagasi pööratud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. veebruar 2019, kell 19:49 (EET)
::Pöörasin ka [[Uku Masing]]u muudatuse tagasi. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:58 (EET)
:::Why are you deleting relevant links to Yad Vashem website? Yad Vashem is the Israeli authority that recognises the Righteous Among the Nations. [[Kasutaja:Ehud Amir|Ehud Amir]] ([[Kasutaja arutelu:Ehud Amir|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 09:23 (EET)
::::Don't worry, your edits have been restored. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 19:24 (EET)
==Augustamistangid==
Kustutatud lehekülje kohta küsimus: tööriista pilt on artikli [[auguraud]] juures, kuid tangid ei ole kontoritarve. Millised on soovitused tööriista kirjeldamiseks? Palun võimalusel vastus [[Kasutaja:Tangid123/liivakast|Kasutaja]] arutelusse. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 15:37 (EET)
== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==
The name is "[[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]" not "Baltisches biografisches Lexikon digital" [[Eri:Kaastöö/89.14.13.194|89.14.13.194]] 27. märts 2019, kell 12:58 (EET)
== Kremli troll ==
Kas mõned lehed tasub äkki kaitse alla panna või saada hakkama selle trolli talitsemisega? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 18:17 (EEST)
: Ma pole päris kindel, aga vist võib veel teisega piirduda. Kui ta veel artiklite nimeruumi sellele Henno "tunnistuse avalik ostmise katsele" analoogset konkreetset iba kirjutab, siis võib minu meelest blokeerida/kaitsta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. mai 2019, kell 18:33 (EEST)
:: See, mis ta artiklisse pani, oli minu meelest siiski peaaegu neutraalse sõnastusega. Jah, tõsi, päris ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 19:08 (EEST)
==Tolkieni artiklid==
Mina ei loodaks, et algne autor hakkab neid toimetama. Kui need ei ole aartikli nimeruumis, siis nad on sisuliselt maha kantud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2019, kell 18:58 (EEST)
: Ma toimetan nad ise läbi, lihtsalt sellisel kujul olid nad enamjaolt liiga... toored, et artiklite nimeruumi jätta. Meil siin teisi Tolkieni entusiaste parasjagu eriti ei ole ja nende paremini arusaadavaks muutmine nõuab taustateadmisi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. mai 2019, kell 19:11 (EEST)
::Tegelikult on (ma tean kolme) aga see artiklite toores olek on nad kõik eemale peletanud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. juuli 2019, kell 21:21 (EEST)
== Palve artikli taastamiseks ==
Kas saaksid siia kopeerida kustutatud artikli [[Tallinna Nelipühakogudus Eelim]] sisu. Me oleme üldjuhul kogudustest artiklid teinud --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 09:16 (EEST)
: {{ping|Estopedist1}} ikka saab! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2019, kell 17:10 (EEST)
===Kustutatud artikli sisu ===
[[Pilt:MG 801.jpg|pisi]]
'''Tallinna Nelipühakogudus Eelim''' on kogudus [[Tallinn]]as.
Koguduse palvemaja paikneb vanemas kahe-kolmekorruselises majas, mis on korda tehtud. Selle aadress on [[Tatari tänav|Tatari]] 52.
== Artikkel "lesbi" ==
Tere, miks te tühistasite minu muudatused? Põhjust ei olnud antud. [[Kasutaja:Blomsterhagens|Blomsterhagens]] ([[Kasutaja arutelu:Blomsterhagens|arutelu]]) 21. mai 2019, kell 20:19 (EEST)
: Tere, kirjutasin põhjuse lahti artikli arutelulehel. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. mai 2019, kell 20:20 (EEST)
== Hongkonglane ==
Märkasin, et oled ka selle kasutaja muudatusi tagasi pööranud. Minu meelest sealt ei ole midagi enam oodata, oma kasutajalehel ta kommentaaridele ei reageeri, kõik läheb samas vaimus edasi. Võib-olla lihtsalt blokeerida, esialgu ehk hoiatusena nt nädalaks? Nii kehvade artiklite massiline olemasolu, nagu tema neid muudkui loob, viib Wiki usaldusväärsust alla.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 15:06 (EEST)
: Põhimõtteliselt nõus. Kui ta oma mürgeldamisega jälle silma jääb, blokeerin. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuni 2019, kell 16:10 (EEST)
== Tähtkujud ==
Kui tähtkuju nimega muud ei ole, nt [[Maokandja]], siis pole vaja ju lisada sulgudesse täpsustust tähtkuju. --Metsavend 30. juuni 2019, kell 01:25 (EEST)
: Antud juhul on kyll, sest kategooria nimest peab olema arusaadav, et millega on tegu. Vaata näiteks sellega lingitud intervikisid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2019, kell 03:37 (EEST)
:: Kategooria nimega Maokandja ongi üheselt arusaadav. Vaatasingi lingitud vikisid, vähemalt saksa, hollandi ja norra ei kasuta mingit täpsustust. Aga olgu siis pealegi puust ja punaseks. --Metsavend 1. juuli 2019, kell 00:43 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
----
Sul jääb kustutamise resümeedesse aeg-ajalt kohatut sisu. Eriti isikunimesid ei tohiks sellistesse resümeedesse jääda. Soovitan kasutada eelistuste all (tööriistad) valikut "Eemalda automaatne kustutamise...". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. november 2019, kell 16:50 (EET)
== Translatsioon ==
Piiskop Philippe'i vastus: kanoonilise õiguse n.416 võib tõlkida teiste keelde eeskujul "üleviimine."
Vastava mõiste linkimisel aga vaja täpsustada, et see tähendab vaimulikkonna ametnike üleviimist. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 23. november 2019, kell 13:24 (EET)
: Aitäh! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. november 2019, kell 21:23 (EET)
== Abipalve malli osas ==
Palun abi malliga https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist .
Tegin copy-paste https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_teadlane ning muutsin tekste, aga ei kuva korrektselt, mingi jama , aga ei leia viga üles. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 9. jaanuar 2020, kell 20:06 (EET)
: Nyyd vist funktsioneerib? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 02:11 (EET)
:: Jah, tänud! Milles oli viga? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 10. jaanuar 2020, kell 17:14 (EET)
::: Yks malli sulgev "<nowiki>}}</nowiki> " oli puudu/ylearu (jõudsin juba unustada). Mallide sees teiste mallide kasutamisel tuleb seda aeg-ajalt kogemata minulgi ette. :)<br>
::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 17:18 (EET)
:::: Tänud! Veel selline küsimus, et muutsin lähtetekstis "Töökoha" "Organisatsioon(id)"eks, aga all-paremal infokasti vaates kuvab ikka "Töökohad" https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist - millest see tingitud võiks olla? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 13. jaanuar 2020, kell 16:00 (EET)
::::: Vale teksti kuvamine võis võib-olla olla mingisugune brauseri kypsistest tulenev anomaalia, parasjagu uurides seda märganud. Aga jäi silma, et pisike viga oli tekkinud näite koodis olnud parameetriga "<nowiki>| organisatsioon(id) =</nowiki>, mis ei vastanud malli enda lähtekoodis "Organisatsioonide" lahtri jaoks ettenähtud kujule "<nowiki>| data24 = {{{organisatsioon|{{{organisatsioonid|}}}}}}</nowiki>". Antud parameeter peaks malli kasutamisel olema vormistatud niisiis kujul "<nowiki>| organisatsioon =</nowiki>" või "<nowiki>| organisatsioonid =</nowiki>".<br>
::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. jaanuar 2020, kell 03:48 (EET)
: Kas siit https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mall:Infokast_aktivist&action=edit võib ära kustutada need andmete read, mida ei kuvata (abikaasa, lapsed...) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 17:38 (EET)
: Kuidas viisakalt olemasolevat malli vahetada? Näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Persooni infokast https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist vastu vahetada? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 16:31 (EET)
:: Ma ei näe põhjust neid parameetreid eemaldada (sellisel kujul kustutamine eemaldaks need mallist yleyldse), sest minu meelest on see isikumallide puhul huvipakkuv info. Neid ei pea iga isiku puhul kasutama, aga võimalusena võiksid parameetrid alles jääda. Mis puutub Thunbergi artiklisse, siis lihtsalt kopeerida uue malli kood ja tõsta vana väärtused võimaluste piires yle (loodetavasti nõnda, et varasemas malliga kuvatud asjakohase teabe hulk ei väheneks). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. jaanuar 2020, kell 19:15 (EET)
::: Kas tundub OK? https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Nüüd liikus ka automaagiliselt https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid alla, mis on hea. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 17:41 (EET)
:::: Auhinnad võiks maakeeles olla, aga muus osas - jah, miks mitte. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. jaanuar 2020, kell 17:46 (EET)
::::: "→''Välislingid: ta on juba keskkonnakaitsjate kategoorias, pole vaja dubleerida''" "Aktivist" kategooria ei dubleeri minu arvates "Keskkonnaaktivist"i oma, lihtsalt on üldisem - sarnaselt saab märkida inimese puhul nii kategooriad "Eesti" kui "Tallinn" (või "rallisõitjad" ja "motoratturid"/"sportlased" ja "jalgpallurid") - need ju ei dubleeri teineteist. Oleks vaja saada Greta nimi nii keskkonnakaitsjate kui aktivistide alla, muidu viimase juures valitseb tühjus, aga tegelikult peaksid https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid all olema kõikides valdkondades tegutsejad. PS Hetkel üldotsing "aktivistid" annab suht häguse tulemuse, aga peaks viima aktivistide nimekirjani. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 20. jaanuar 2020, kell 00:02 (EET)
:::::: Me ei pane alamkategooriates olevaid artikleid reeglina peakategooriasse. Ja kategoorias "Aktivistid" tuleb ideaalis loetleda eeskätt kindlate valdkondadega tegelavate aktivstide kategooriaid, mille all asuvad vastavad isikuartiklid. Isikuartiklid on seal praegu seetõttu, et kõiki vajalikke alamkategooriaid ei eksisteeri (me ei tee reeglina uut kategooriat, kui pole vähemalt 3 artiklit, mida sinna panna).
:::::: Mis puutub sellesse näitesse, siis sobivam analoog oleks võib-olla nt kategooriad "Arstid" ja "Hambaarstid", mille puhul pole mõtekas märkida näiteks [[Minna Adoff]]i mõlemasse kategooriasse vaid just hambaarstide omasse. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. jaanuar 2020, kell 04:29 (EET)
::::::: Kui vaadata kasutaja pilgu läbi (a´la "kirjutan ülevaadet Eesti arstidest ja nende spetsialiseerumistest läbi aegade"), siis kategooria "Arstid" all peaks olema a) ülal nimekiri alamkategooriatest, sh "Hambaarstid" ning b) alamkategooriate all loetelu kõikidest arstidest tähestikulises jörjekorras. Kui tahan eraldi hambaarstide loetelusse sattuda, kõpsan alamkategooria lingil "Hambaarstid" peal ning satun ainult hambarstidest koosnevasse tähestikulisse loetelusse. Mõte on selles, et hambaarst on eelkõige arst ja alles siis tuleb spetsialiseerumine - ta peab olema mõlemas nimekirjas (sest ta on nii hambaarst kui ka arst üheaegselt), lihtsalt üldnimekiri on kordades pikem, sest mahutab kõiki arste. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 19:39 (EET)
:::::::: Ma ikkagi absoluutselt ei nõustu selliste hiigelloendite mõtekuse ja otstarbekuse osas. Mis puutub soovitustesse kategooriseerimise korda muuta, siis laiema kõlapinna saamiseks tasub seda teha näiteks üldise arutelu all. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. jaanuar 2020, kell 19:44 (EET)
== [[NOAA]] ==
tõlgenduse (loe: nimetuse) võtsin siiski kehtivas õigusruumis (EL) avaldatule ([https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?qid=1581098271958&uri=CELEX:22014A0307(01)&from=EN nt 2014. a protokoll]) tuginedes, "rough html" oli selle mõttega, et teistes vikides on [[:en:Template:Infobox government agency|valitsusasutuse malli kasutamist]] ikka palju, väga palju, ja, IMHO, peaks see mall ka siin vikis olemas olema... (nt supiköök, koerte varjupaik vms võib olla asutus, ent mitte valitsus-/riigiasutus).<br />Hetkeversiooni (8. veebruar 2020, kell 00:24 (EET)) «...Ookeani- ja Atmosfäärinähtuste Administratsioon» võiks mõista nii, et nähtused on olemas, ja neil olemas oma Administratsioon..., nii et kui sadama hakkab, saadavad usalased admnistratsiooni petitsiooni, ja nähtused tuleriidale... ;-)<br />Ehk siis teisisõnu: tegemist on „redelil“ riigist allpool kohe järgmisel pulgal/astmel oleva moodustisega, mitte pelgalt asutusega.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:19 (EET)<br />Ehk siis: tavaliselt teen alul html-vormingus tabeli, kui seal asjad paika saavad, siis edasi vikivormingus tabel ja selle alusel (võttes arvesse mitmeid samu malle teistes vikides, ehk, kohandades oludele) mall.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:34 (EET)
: Ma olen sinuga nõus selles suhtes, et see mll peaks olema kindlasti, aga me ei vormista puuduvaid malle niimoodi. Pigem tuleks mall luua või lisada organisatsiooni omale puuduvad parameetrida. Mis puutub kommentaari nimede osas, siis sellega pigem ei nõustu. Lisaks too praegune nimekuju on aktiivselt kasutuses. - 8. veebruar 2020, kell 12:48 (EET)
::Olgu nii! Nimede osas siiski lisaks seda, et ELi õigusruumis elades on ka sealtsuunast tulevad (avaldatud) eestikeelsed nimetused valiidsed.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 15:12 (EET)
----
See on dünaamiline IP-aadress, blokeeringu pikendamisel pole mõtet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. veebruar 2020, kell 20:48 (EET)
----
Vt pildiallkirjade kohta [[Kasutaja arutelu:Kynnap]] ja [[:en:MOS:CREDITS]]. Piltide juures pole autori nimetamiseks minu meelest üldjuhul rohkem põhjust kui Vikipeedia tekstiosa juures. Samuti, kui teemaks pole foto või muu teos ise ning seetõttu pole autoril sisulist tähtusust, siis pole minu meelest oluline ka see, et autorist on Vikipeedias artikkel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2020, kell 15:17 (EEST)
: Hyva, võib minu poolest tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. aprill 2020, kell 15:19 (EEST)
== Undeletion request ==
Can you please undelete [[Kasutaja:Devlet Geray/Interview]] & send me the text that was on it? Thank you.--[[Kasutaja:PlanespotterA320|PlanespotterA320]] ([[Kasutaja arutelu:PlanespotterA320|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 21:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 11. märts 2021, kell 21:59 (EET)
== Kaplinski ==
Tere. Mis allikast Te saite info, et Jaan Kaplinski surmakuupäev on 9. august? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:25 (EEST)
: Korrektuur tehtud, tänan märkimast. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2021, kell 11:33 (EEST)
:: Seni pole ju kuupäeva veel avaldatud. Võib ju ka 8. august olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:37 (EEST)
== Abipalve grammatika osas ==
Hei Vikipeediasse, Neptuunium!
Olen algaja ja kirjutan oma esimest artiklit eesti keeles.
Kirjutan tõlketarkvaraga eesti keeles.
Kas tohin paluda abi eesti keele grammatika kontrollimisel artiklites?
[[Kasutaja:Waren1|Waren1]] ([[Kasutaja arutelu:Waren1|arutelu]]) 10. august 2021, kell 14:16 (EEST)
== Uuemad ja vähemuuemad pildid infokastis ==
Pean seda äärmiselt sobimatuks praktikaks, et mõned vikipedistid püüavad alati kasutada seda kõige uuemat saadaolevat pilti. Võimalusel peaks ALATI kasutama fotomaterjali, mis on inimese puhul sellest tema eluperioodist, kus ta tegi põhiosa oma saavutustest ja oli tuntuim (nt sportlaste puhul sellest, kui isik olümpiamängudel medali võitis ja mitte sellest, milline ta oma 90ndates välja nägi või näitleja puhul sellest, kus ta tegi oma tuntuimad rollid). Ka teksti puhul on esmane välja suurimad saavutused ja me ei kirjuta, et "x on eesti pensionär, endine peaminister." [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 12:54 (EET)
: Antud juhul pole tegu [[Roger Ebert]]i või kellegi teise taolisega, kus oleks inimese suhtes austav kasutada mõnd vanemat fotot. Kynnap näeb tollel uuemal pildil igati viisakas ja auväärne välja. Mis puutub sellesse "ALATI"-sse, siis pole minu silmad veel sellist konsensuslikku juhtnööri kusagil näinud. Ei näe ka põhjust, miks näiteks [[Christopher Lee]] puhul peaks 2013. aastast pärit igati väärika värvifoto ([[:File:Christopher Lee at the Berlin International Film Festival 2013.jpg]]) asemel kasutama pilti 1950ndates lihtsalt põhjusel, et tema kuulsaimaid filmid jäävad sellesse aega ([[:File:The_Hound_of_the_Baskervilles_(1959)_trailer_-_Sir_Henry_Baskerville.png]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 13:01 (EET)
::Rollipildid (nt "baskerville") peapildiks küll ei sobi. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:11 (EET)
::: Nojah. Võib-olla parem näide oleks alpinist [[Reinhold Messner]]. Pole ilmselge, et peaksime kasutama vana pilti [[:File:Reinhold Messner 5.jpg]] uuema ([[:File:Reinhold Messner at Frankfurt Book Fair 2017 (26) (cropped).jpg]]) asemel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 18:48 (EET)
:::: Ei ole parem näide. :) Sest kus siis veel, kui mitte eesti vikis eksponeerida esiletõstvalt Künnapi pilte tippalpinistidest: Mainitud pilt on ajast, kui Messner oli kõrgvormis. Olen Ivoga nõus, et peapildiks sobib paremini tippaja pilt. Kuid reeglit sellest teha muidugi ei saa. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 19:39 (EET)
:Mulle meenub, et olengi teinud artikli, kus avalauses kirjas "eesti pensionär, endine ....". :) Artikkel [[Leida Vinkel]]. Kas avalause vajab seal kindlasti kohendamist? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:05 (EET)
::Elukutselist pensionäri on jah raske ette kujutada.
::Näiteks mitmed näitlejad ongi surmani kinolinal või teatrilaval. Seega võib [[Sean Connery]] või [[Ita Ever]]i puhul vabalt olla pilt üsna hilisest eluperioodist. See aga ei tähenda, et mingi varasema perioodi pilt oleks kuidagi alaväärne ja vajaks väljavahetamist hilisema vastu. Iseäranis nö infokasti pilt peaks esitama inimest ikkagi võimalikult iseloomulikust küljest ja olema võimalikult kvaliteetne. Kui aga üks kvaliteetne ja iseloomulik pilt on ees, siis ei ole hea toon selle väljavahetamine teise ja nö uuema vastu. Nii lihtsalt ei tehta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 23:05 (EET)
== How we will see unregistered users ==
<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
<section begin=content/>
Hi!
You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.
When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.
Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.
If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].
We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.
Thank you.
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/>
</div>
4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". -->
== Please take a look of 213.35.146.106 ==
This IP user seems keeping removing content without telling why. User:213.35.146.106. A block may be required. much thanks.[[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 19:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. märts 2022, kell 22:20 (EET)
::Thank you. [[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 17. märts 2022, kell 02:11 (EET)
== Borgward ==
@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] Tere!
Palun, kas saate luua eestikeelsesse Vikipeediasse artikli Borgwardi kohta ja kasutada sisu mõnest teisest Vikipeediast, milles see artikkel on saadaval, või kirjutada see oma sõnadega.
aitäh [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:03 (EEST)
== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==
Hea administraator!
Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.
Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)
==Kategooria teisaldamine==
Miks te teisaldasite lehe Kategooria:Calvin Harrise singlid Kategooria:Calvin Harrise vastu? -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. august 2022, kell 19:08 (EEST)
: Teietada pole tarvis. :) Vastates küsimusele: sest selline kategooria on praegu mõistlikum. Niisamuti nagu enne kategooriat "Poola jõed" tehakse kategooria "Poola". Kui CH-d puudutavaid artikleid hiljem piisavalt juurde lisanub, et neid on tarvilik eraldi kategooriatesse panna, siis saab seda teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. august 2022, kell 19:10 (EEST)
Ingliskeelses Vikipeedias on kategooria Calvin Harrise singlite kohta. -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. august 2022, kell 19:24 (EEST)
33ioruvtlkbrpz95q0dzil5ghsoq5s1
6179907
6179906
2022-08-18T16:25:41Z
Neptuunium
58653
/* Kategooria teisaldamine */
wikitext
text/x-wiki
{{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid=
[[Kasutaja arutelu:Neptuunium/Arhiiv I|I]]
}}
== Teiseldamine ==
Palun teisalda nimi Yle Teema & Fem HD lehel Yle Teema & Fem. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 6. detsember 2018, kell 18:19 (EET)
: Tehtud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
== Kustutamine ==
Palun taasta Investigation Discovery leht. Miks kustutasid selle? [[Kasutaja:Sipelgas122|Sipelgas122]] ([[Kasutaja arutelu:Sipelgas122|arutelu]]) 7. detsember 2018, kell 18:23 (EET)
: Nagu ma enne ütlesin: "Vikipeedia ei ole saatekava vms, kuhu kirjutada reklaami stiilis "X on uus ja huvitav telekanal, kus näidatakse parimaid sarju ja saateid!"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
----
Palun kustutada leht: Tsiviilmenetlus - lapse perest eraldamine. Sai loodud ülikooli tarbeks, kuid ekslikult (polnud vaja luuagi seda tegelikult) ning sinna enam ei kirjutata ja tuleks ära kustutada. {{allkirjata|Geelia Arula}}
:No ja siis, et sa seda enam ei täienda? Selle saaks nt liita artikli [[Lastekaitse]] osaks. Sellise peakirjaga saa ei sobi jah, aga on siis tekst ise vigane või muidu sobimatu? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. aprill 2020, kell 11:39 (EEST)
See ei ole üldse pealkirjaga veel kooskõlaski ja põhimõtteliselt terve teema on seal üldse arutlemata veel ja sinna lihtsalt copypaste pandud seaduse sätted. Pole kasu sellisest artiklist. Ja kui ekslikult sai loodud, siis paluks siiski ära kustutada.--[[Kasutaja:Geelia Arula|Geelia Arula]] ([[Kasutaja arutelu:Geelia Arula|arutelu]]) 13. aprill 2020, kell 10:07 (EEST)
== Parandatud artikkel ==
Kas artikkel on nüüd piisavalt hea ja vastab tingimustele: [[Keeled_Eestis]]? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 23:20 (EET)
: Jah, parem kindlasti. Muide, vabandust ses suhtes, et mu eelnevad märkused polnud mõeldud halvustavalt või solvavalt. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. jaanuar 2019, kell 00:14 (EET)
Kas te saaksite üle vaadata artiklid: [[https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa-Araabia_dialoog]] ja [http://Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv]. Kas peaks midagi parandama avaosas ennem uue osa lisamist? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 21:57 (EET)
: Tegin mõned väiksed parandused, kuid yldiselt tundusid korras olevat (v.a. viidete puudumine [[Euroopa-Araabia dialoog]]i artiklis). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. jaanuar 2019, kell 00:41 (EET)
----
Miks Sa kasutaja Ehud Amiri lisatud viiteid ja Yad Vashemi linke kustutad? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:14 (EET)
: Need muudatused said nyydseks tagasi pööratud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. veebruar 2019, kell 19:49 (EET)
::Pöörasin ka [[Uku Masing]]u muudatuse tagasi. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:58 (EET)
:::Why are you deleting relevant links to Yad Vashem website? Yad Vashem is the Israeli authority that recognises the Righteous Among the Nations. [[Kasutaja:Ehud Amir|Ehud Amir]] ([[Kasutaja arutelu:Ehud Amir|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 09:23 (EET)
::::Don't worry, your edits have been restored. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 19:24 (EET)
==Augustamistangid==
Kustutatud lehekülje kohta küsimus: tööriista pilt on artikli [[auguraud]] juures, kuid tangid ei ole kontoritarve. Millised on soovitused tööriista kirjeldamiseks? Palun võimalusel vastus [[Kasutaja:Tangid123/liivakast|Kasutaja]] arutelusse. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 15:37 (EET)
== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==
The name is "[[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]" not "Baltisches biografisches Lexikon digital" [[Eri:Kaastöö/89.14.13.194|89.14.13.194]] 27. märts 2019, kell 12:58 (EET)
== Kremli troll ==
Kas mõned lehed tasub äkki kaitse alla panna või saada hakkama selle trolli talitsemisega? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 18:17 (EEST)
: Ma pole päris kindel, aga vist võib veel teisega piirduda. Kui ta veel artiklite nimeruumi sellele Henno "tunnistuse avalik ostmise katsele" analoogset konkreetset iba kirjutab, siis võib minu meelest blokeerida/kaitsta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. mai 2019, kell 18:33 (EEST)
:: See, mis ta artiklisse pani, oli minu meelest siiski peaaegu neutraalse sõnastusega. Jah, tõsi, päris ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 19:08 (EEST)
==Tolkieni artiklid==
Mina ei loodaks, et algne autor hakkab neid toimetama. Kui need ei ole aartikli nimeruumis, siis nad on sisuliselt maha kantud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2019, kell 18:58 (EEST)
: Ma toimetan nad ise läbi, lihtsalt sellisel kujul olid nad enamjaolt liiga... toored, et artiklite nimeruumi jätta. Meil siin teisi Tolkieni entusiaste parasjagu eriti ei ole ja nende paremini arusaadavaks muutmine nõuab taustateadmisi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. mai 2019, kell 19:11 (EEST)
::Tegelikult on (ma tean kolme) aga see artiklite toores olek on nad kõik eemale peletanud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. juuli 2019, kell 21:21 (EEST)
== Palve artikli taastamiseks ==
Kas saaksid siia kopeerida kustutatud artikli [[Tallinna Nelipühakogudus Eelim]] sisu. Me oleme üldjuhul kogudustest artiklid teinud --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 09:16 (EEST)
: {{ping|Estopedist1}} ikka saab! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2019, kell 17:10 (EEST)
===Kustutatud artikli sisu ===
[[Pilt:MG 801.jpg|pisi]]
'''Tallinna Nelipühakogudus Eelim''' on kogudus [[Tallinn]]as.
Koguduse palvemaja paikneb vanemas kahe-kolmekorruselises majas, mis on korda tehtud. Selle aadress on [[Tatari tänav|Tatari]] 52.
== Artikkel "lesbi" ==
Tere, miks te tühistasite minu muudatused? Põhjust ei olnud antud. [[Kasutaja:Blomsterhagens|Blomsterhagens]] ([[Kasutaja arutelu:Blomsterhagens|arutelu]]) 21. mai 2019, kell 20:19 (EEST)
: Tere, kirjutasin põhjuse lahti artikli arutelulehel. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. mai 2019, kell 20:20 (EEST)
== Hongkonglane ==
Märkasin, et oled ka selle kasutaja muudatusi tagasi pööranud. Minu meelest sealt ei ole midagi enam oodata, oma kasutajalehel ta kommentaaridele ei reageeri, kõik läheb samas vaimus edasi. Võib-olla lihtsalt blokeerida, esialgu ehk hoiatusena nt nädalaks? Nii kehvade artiklite massiline olemasolu, nagu tema neid muudkui loob, viib Wiki usaldusväärsust alla.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 15:06 (EEST)
: Põhimõtteliselt nõus. Kui ta oma mürgeldamisega jälle silma jääb, blokeerin. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuni 2019, kell 16:10 (EEST)
== Tähtkujud ==
Kui tähtkuju nimega muud ei ole, nt [[Maokandja]], siis pole vaja ju lisada sulgudesse täpsustust tähtkuju. --Metsavend 30. juuni 2019, kell 01:25 (EEST)
: Antud juhul on kyll, sest kategooria nimest peab olema arusaadav, et millega on tegu. Vaata näiteks sellega lingitud intervikisid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2019, kell 03:37 (EEST)
:: Kategooria nimega Maokandja ongi üheselt arusaadav. Vaatasingi lingitud vikisid, vähemalt saksa, hollandi ja norra ei kasuta mingit täpsustust. Aga olgu siis pealegi puust ja punaseks. --Metsavend 1. juuli 2019, kell 00:43 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
----
Sul jääb kustutamise resümeedesse aeg-ajalt kohatut sisu. Eriti isikunimesid ei tohiks sellistesse resümeedesse jääda. Soovitan kasutada eelistuste all (tööriistad) valikut "Eemalda automaatne kustutamise...". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. november 2019, kell 16:50 (EET)
== Translatsioon ==
Piiskop Philippe'i vastus: kanoonilise õiguse n.416 võib tõlkida teiste keelde eeskujul "üleviimine."
Vastava mõiste linkimisel aga vaja täpsustada, et see tähendab vaimulikkonna ametnike üleviimist. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 23. november 2019, kell 13:24 (EET)
: Aitäh! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. november 2019, kell 21:23 (EET)
== Abipalve malli osas ==
Palun abi malliga https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist .
Tegin copy-paste https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_teadlane ning muutsin tekste, aga ei kuva korrektselt, mingi jama , aga ei leia viga üles. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 9. jaanuar 2020, kell 20:06 (EET)
: Nyyd vist funktsioneerib? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 02:11 (EET)
:: Jah, tänud! Milles oli viga? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 10. jaanuar 2020, kell 17:14 (EET)
::: Yks malli sulgev "<nowiki>}}</nowiki> " oli puudu/ylearu (jõudsin juba unustada). Mallide sees teiste mallide kasutamisel tuleb seda aeg-ajalt kogemata minulgi ette. :)<br>
::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 17:18 (EET)
:::: Tänud! Veel selline küsimus, et muutsin lähtetekstis "Töökoha" "Organisatsioon(id)"eks, aga all-paremal infokasti vaates kuvab ikka "Töökohad" https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist - millest see tingitud võiks olla? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 13. jaanuar 2020, kell 16:00 (EET)
::::: Vale teksti kuvamine võis võib-olla olla mingisugune brauseri kypsistest tulenev anomaalia, parasjagu uurides seda märganud. Aga jäi silma, et pisike viga oli tekkinud näite koodis olnud parameetriga "<nowiki>| organisatsioon(id) =</nowiki>, mis ei vastanud malli enda lähtekoodis "Organisatsioonide" lahtri jaoks ettenähtud kujule "<nowiki>| data24 = {{{organisatsioon|{{{organisatsioonid|}}}}}}</nowiki>". Antud parameeter peaks malli kasutamisel olema vormistatud niisiis kujul "<nowiki>| organisatsioon =</nowiki>" või "<nowiki>| organisatsioonid =</nowiki>".<br>
::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. jaanuar 2020, kell 03:48 (EET)
: Kas siit https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mall:Infokast_aktivist&action=edit võib ära kustutada need andmete read, mida ei kuvata (abikaasa, lapsed...) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 17:38 (EET)
: Kuidas viisakalt olemasolevat malli vahetada? Näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Persooni infokast https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist vastu vahetada? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 16:31 (EET)
:: Ma ei näe põhjust neid parameetreid eemaldada (sellisel kujul kustutamine eemaldaks need mallist yleyldse), sest minu meelest on see isikumallide puhul huvipakkuv info. Neid ei pea iga isiku puhul kasutama, aga võimalusena võiksid parameetrid alles jääda. Mis puutub Thunbergi artiklisse, siis lihtsalt kopeerida uue malli kood ja tõsta vana väärtused võimaluste piires yle (loodetavasti nõnda, et varasemas malliga kuvatud asjakohase teabe hulk ei väheneks). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. jaanuar 2020, kell 19:15 (EET)
::: Kas tundub OK? https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Nüüd liikus ka automaagiliselt https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid alla, mis on hea. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 17:41 (EET)
:::: Auhinnad võiks maakeeles olla, aga muus osas - jah, miks mitte. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. jaanuar 2020, kell 17:46 (EET)
::::: "→''Välislingid: ta on juba keskkonnakaitsjate kategoorias, pole vaja dubleerida''" "Aktivist" kategooria ei dubleeri minu arvates "Keskkonnaaktivist"i oma, lihtsalt on üldisem - sarnaselt saab märkida inimese puhul nii kategooriad "Eesti" kui "Tallinn" (või "rallisõitjad" ja "motoratturid"/"sportlased" ja "jalgpallurid") - need ju ei dubleeri teineteist. Oleks vaja saada Greta nimi nii keskkonnakaitsjate kui aktivistide alla, muidu viimase juures valitseb tühjus, aga tegelikult peaksid https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid all olema kõikides valdkondades tegutsejad. PS Hetkel üldotsing "aktivistid" annab suht häguse tulemuse, aga peaks viima aktivistide nimekirjani. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 20. jaanuar 2020, kell 00:02 (EET)
:::::: Me ei pane alamkategooriates olevaid artikleid reeglina peakategooriasse. Ja kategoorias "Aktivistid" tuleb ideaalis loetleda eeskätt kindlate valdkondadega tegelavate aktivstide kategooriaid, mille all asuvad vastavad isikuartiklid. Isikuartiklid on seal praegu seetõttu, et kõiki vajalikke alamkategooriaid ei eksisteeri (me ei tee reeglina uut kategooriat, kui pole vähemalt 3 artiklit, mida sinna panna).
:::::: Mis puutub sellesse näitesse, siis sobivam analoog oleks võib-olla nt kategooriad "Arstid" ja "Hambaarstid", mille puhul pole mõtekas märkida näiteks [[Minna Adoff]]i mõlemasse kategooriasse vaid just hambaarstide omasse. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. jaanuar 2020, kell 04:29 (EET)
::::::: Kui vaadata kasutaja pilgu läbi (a´la "kirjutan ülevaadet Eesti arstidest ja nende spetsialiseerumistest läbi aegade"), siis kategooria "Arstid" all peaks olema a) ülal nimekiri alamkategooriatest, sh "Hambaarstid" ning b) alamkategooriate all loetelu kõikidest arstidest tähestikulises jörjekorras. Kui tahan eraldi hambaarstide loetelusse sattuda, kõpsan alamkategooria lingil "Hambaarstid" peal ning satun ainult hambarstidest koosnevasse tähestikulisse loetelusse. Mõte on selles, et hambaarst on eelkõige arst ja alles siis tuleb spetsialiseerumine - ta peab olema mõlemas nimekirjas (sest ta on nii hambaarst kui ka arst üheaegselt), lihtsalt üldnimekiri on kordades pikem, sest mahutab kõiki arste. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 19:39 (EET)
:::::::: Ma ikkagi absoluutselt ei nõustu selliste hiigelloendite mõtekuse ja otstarbekuse osas. Mis puutub soovitustesse kategooriseerimise korda muuta, siis laiema kõlapinna saamiseks tasub seda teha näiteks üldise arutelu all. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. jaanuar 2020, kell 19:44 (EET)
== [[NOAA]] ==
tõlgenduse (loe: nimetuse) võtsin siiski kehtivas õigusruumis (EL) avaldatule ([https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?qid=1581098271958&uri=CELEX:22014A0307(01)&from=EN nt 2014. a protokoll]) tuginedes, "rough html" oli selle mõttega, et teistes vikides on [[:en:Template:Infobox government agency|valitsusasutuse malli kasutamist]] ikka palju, väga palju, ja, IMHO, peaks see mall ka siin vikis olemas olema... (nt supiköök, koerte varjupaik vms võib olla asutus, ent mitte valitsus-/riigiasutus).<br />Hetkeversiooni (8. veebruar 2020, kell 00:24 (EET)) «...Ookeani- ja Atmosfäärinähtuste Administratsioon» võiks mõista nii, et nähtused on olemas, ja neil olemas oma Administratsioon..., nii et kui sadama hakkab, saadavad usalased admnistratsiooni petitsiooni, ja nähtused tuleriidale... ;-)<br />Ehk siis teisisõnu: tegemist on „redelil“ riigist allpool kohe järgmisel pulgal/astmel oleva moodustisega, mitte pelgalt asutusega.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:19 (EET)<br />Ehk siis: tavaliselt teen alul html-vormingus tabeli, kui seal asjad paika saavad, siis edasi vikivormingus tabel ja selle alusel (võttes arvesse mitmeid samu malle teistes vikides, ehk, kohandades oludele) mall.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:34 (EET)
: Ma olen sinuga nõus selles suhtes, et see mll peaks olema kindlasti, aga me ei vormista puuduvaid malle niimoodi. Pigem tuleks mall luua või lisada organisatsiooni omale puuduvad parameetrida. Mis puutub kommentaari nimede osas, siis sellega pigem ei nõustu. Lisaks too praegune nimekuju on aktiivselt kasutuses. - 8. veebruar 2020, kell 12:48 (EET)
::Olgu nii! Nimede osas siiski lisaks seda, et ELi õigusruumis elades on ka sealtsuunast tulevad (avaldatud) eestikeelsed nimetused valiidsed.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 15:12 (EET)
----
See on dünaamiline IP-aadress, blokeeringu pikendamisel pole mõtet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. veebruar 2020, kell 20:48 (EET)
----
Vt pildiallkirjade kohta [[Kasutaja arutelu:Kynnap]] ja [[:en:MOS:CREDITS]]. Piltide juures pole autori nimetamiseks minu meelest üldjuhul rohkem põhjust kui Vikipeedia tekstiosa juures. Samuti, kui teemaks pole foto või muu teos ise ning seetõttu pole autoril sisulist tähtusust, siis pole minu meelest oluline ka see, et autorist on Vikipeedias artikkel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2020, kell 15:17 (EEST)
: Hyva, võib minu poolest tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. aprill 2020, kell 15:19 (EEST)
== Undeletion request ==
Can you please undelete [[Kasutaja:Devlet Geray/Interview]] & send me the text that was on it? Thank you.--[[Kasutaja:PlanespotterA320|PlanespotterA320]] ([[Kasutaja arutelu:PlanespotterA320|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 21:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 11. märts 2021, kell 21:59 (EET)
== Kaplinski ==
Tere. Mis allikast Te saite info, et Jaan Kaplinski surmakuupäev on 9. august? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:25 (EEST)
: Korrektuur tehtud, tänan märkimast. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2021, kell 11:33 (EEST)
:: Seni pole ju kuupäeva veel avaldatud. Võib ju ka 8. august olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:37 (EEST)
== Abipalve grammatika osas ==
Hei Vikipeediasse, Neptuunium!
Olen algaja ja kirjutan oma esimest artiklit eesti keeles.
Kirjutan tõlketarkvaraga eesti keeles.
Kas tohin paluda abi eesti keele grammatika kontrollimisel artiklites?
[[Kasutaja:Waren1|Waren1]] ([[Kasutaja arutelu:Waren1|arutelu]]) 10. august 2021, kell 14:16 (EEST)
== Uuemad ja vähemuuemad pildid infokastis ==
Pean seda äärmiselt sobimatuks praktikaks, et mõned vikipedistid püüavad alati kasutada seda kõige uuemat saadaolevat pilti. Võimalusel peaks ALATI kasutama fotomaterjali, mis on inimese puhul sellest tema eluperioodist, kus ta tegi põhiosa oma saavutustest ja oli tuntuim (nt sportlaste puhul sellest, kui isik olümpiamängudel medali võitis ja mitte sellest, milline ta oma 90ndates välja nägi või näitleja puhul sellest, kus ta tegi oma tuntuimad rollid). Ka teksti puhul on esmane välja suurimad saavutused ja me ei kirjuta, et "x on eesti pensionär, endine peaminister." [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 12:54 (EET)
: Antud juhul pole tegu [[Roger Ebert]]i või kellegi teise taolisega, kus oleks inimese suhtes austav kasutada mõnd vanemat fotot. Kynnap näeb tollel uuemal pildil igati viisakas ja auväärne välja. Mis puutub sellesse "ALATI"-sse, siis pole minu silmad veel sellist konsensuslikku juhtnööri kusagil näinud. Ei näe ka põhjust, miks näiteks [[Christopher Lee]] puhul peaks 2013. aastast pärit igati väärika värvifoto ([[:File:Christopher Lee at the Berlin International Film Festival 2013.jpg]]) asemel kasutama pilti 1950ndates lihtsalt põhjusel, et tema kuulsaimaid filmid jäävad sellesse aega ([[:File:The_Hound_of_the_Baskervilles_(1959)_trailer_-_Sir_Henry_Baskerville.png]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 13:01 (EET)
::Rollipildid (nt "baskerville") peapildiks küll ei sobi. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:11 (EET)
::: Nojah. Võib-olla parem näide oleks alpinist [[Reinhold Messner]]. Pole ilmselge, et peaksime kasutama vana pilti [[:File:Reinhold Messner 5.jpg]] uuema ([[:File:Reinhold Messner at Frankfurt Book Fair 2017 (26) (cropped).jpg]]) asemel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 18:48 (EET)
:::: Ei ole parem näide. :) Sest kus siis veel, kui mitte eesti vikis eksponeerida esiletõstvalt Künnapi pilte tippalpinistidest: Mainitud pilt on ajast, kui Messner oli kõrgvormis. Olen Ivoga nõus, et peapildiks sobib paremini tippaja pilt. Kuid reeglit sellest teha muidugi ei saa. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 19:39 (EET)
:Mulle meenub, et olengi teinud artikli, kus avalauses kirjas "eesti pensionär, endine ....". :) Artikkel [[Leida Vinkel]]. Kas avalause vajab seal kindlasti kohendamist? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:05 (EET)
::Elukutselist pensionäri on jah raske ette kujutada.
::Näiteks mitmed näitlejad ongi surmani kinolinal või teatrilaval. Seega võib [[Sean Connery]] või [[Ita Ever]]i puhul vabalt olla pilt üsna hilisest eluperioodist. See aga ei tähenda, et mingi varasema perioodi pilt oleks kuidagi alaväärne ja vajaks väljavahetamist hilisema vastu. Iseäranis nö infokasti pilt peaks esitama inimest ikkagi võimalikult iseloomulikust küljest ja olema võimalikult kvaliteetne. Kui aga üks kvaliteetne ja iseloomulik pilt on ees, siis ei ole hea toon selle väljavahetamine teise ja nö uuema vastu. Nii lihtsalt ei tehta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 23:05 (EET)
== How we will see unregistered users ==
<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
<section begin=content/>
Hi!
You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.
When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.
Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.
If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].
We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.
Thank you.
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/>
</div>
4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". -->
== Please take a look of 213.35.146.106 ==
This IP user seems keeping removing content without telling why. User:213.35.146.106. A block may be required. much thanks.[[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 19:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. märts 2022, kell 22:20 (EET)
::Thank you. [[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 17. märts 2022, kell 02:11 (EET)
== Borgward ==
@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] Tere!
Palun, kas saate luua eestikeelsesse Vikipeediasse artikli Borgwardi kohta ja kasutada sisu mõnest teisest Vikipeediast, milles see artikkel on saadaval, või kirjutada see oma sõnadega.
aitäh [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:03 (EEST)
== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==
Hea administraator!
Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.
Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)
==Kategooria teisaldamine==
Miks te teisaldasite lehe Kategooria:Calvin Harrise singlid Kategooria:Calvin Harrise vastu? -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. august 2022, kell 19:08 (EEST)
: Teietada pole tarvis. :) Vastates küsimusele: sest selline kategooria on praegu mõistlikum. Niisamuti nagu enne kategooriat "Poola jõed" tehakse kategooria "Poola". Kui CH-d puudutavaid artikleid hiljem piisavalt juurde lisanub, et neid on tarvilik eraldi kategooriatesse panna, siis saab seda teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. august 2022, kell 19:10 (EEST)
Ingliskeelses Vikipeedias on kategooria Calvin Harrise singlite kohta. -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. august 2022, kell 19:24 (EEST)
: Jah ning see kuulub kategooriasse [[en:Category:Calvin Harris]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. august 2022, kell 19:25 (EEST)
1gjl3tykl2i0wlsln35q7yhrlk7wqzx
6179920
6179907
2022-08-18T16:32:16Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
{{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid=
[[Kasutaja arutelu:Neptuunium/Arhiiv I|I]]
}}
== Teiseldamine ==
Palun teisalda nimi Yle Teema & Fem HD lehel Yle Teema & Fem. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 6. detsember 2018, kell 18:19 (EET)
: Tehtud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
== Kustutamine ==
Palun taasta Investigation Discovery leht. Miks kustutasid selle? [[Kasutaja:Sipelgas122|Sipelgas122]] ([[Kasutaja arutelu:Sipelgas122|arutelu]]) 7. detsember 2018, kell 18:23 (EET)
: Nagu ma enne ütlesin: "Vikipeedia ei ole saatekava vms, kuhu kirjutada reklaami stiilis "X on uus ja huvitav telekanal, kus näidatakse parimaid sarju ja saateid!"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET)
----
Palun kustutada leht: Tsiviilmenetlus - lapse perest eraldamine. Sai loodud ülikooli tarbeks, kuid ekslikult (polnud vaja luuagi seda tegelikult) ning sinna enam ei kirjutata ja tuleks ära kustutada. {{allkirjata|Geelia Arula}}
:No ja siis, et sa seda enam ei täienda? Selle saaks nt liita artikli [[Lastekaitse]] osaks. Sellise peakirjaga saa ei sobi jah, aga on siis tekst ise vigane või muidu sobimatu? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. aprill 2020, kell 11:39 (EEST)
See ei ole üldse pealkirjaga veel kooskõlaski ja põhimõtteliselt terve teema on seal üldse arutlemata veel ja sinna lihtsalt copypaste pandud seaduse sätted. Pole kasu sellisest artiklist. Ja kui ekslikult sai loodud, siis paluks siiski ära kustutada.--[[Kasutaja:Geelia Arula|Geelia Arula]] ([[Kasutaja arutelu:Geelia Arula|arutelu]]) 13. aprill 2020, kell 10:07 (EEST)
== Parandatud artikkel ==
Kas artikkel on nüüd piisavalt hea ja vastab tingimustele: [[Keeled_Eestis]]? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 23:20 (EET)
: Jah, parem kindlasti. Muide, vabandust ses suhtes, et mu eelnevad märkused polnud mõeldud halvustavalt või solvavalt. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. jaanuar 2019, kell 00:14 (EET)
Kas te saaksite üle vaadata artiklid: [[https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa-Araabia_dialoog]] ja [http://Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv]. Kas peaks midagi parandama avaosas ennem uue osa lisamist? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 21:57 (EET)
: Tegin mõned väiksed parandused, kuid yldiselt tundusid korras olevat (v.a. viidete puudumine [[Euroopa-Araabia dialoog]]i artiklis). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. jaanuar 2019, kell 00:41 (EET)
----
Miks Sa kasutaja Ehud Amiri lisatud viiteid ja Yad Vashemi linke kustutad? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:14 (EET)
: Need muudatused said nyydseks tagasi pööratud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. veebruar 2019, kell 19:49 (EET)
::Pöörasin ka [[Uku Masing]]u muudatuse tagasi. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:58 (EET)
:::Why are you deleting relevant links to Yad Vashem website? Yad Vashem is the Israeli authority that recognises the Righteous Among the Nations. [[Kasutaja:Ehud Amir|Ehud Amir]] ([[Kasutaja arutelu:Ehud Amir|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 09:23 (EET)
::::Don't worry, your edits have been restored. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 19:24 (EET)
==Augustamistangid==
Kustutatud lehekülje kohta küsimus: tööriista pilt on artikli [[auguraud]] juures, kuid tangid ei ole kontoritarve. Millised on soovitused tööriista kirjeldamiseks? Palun võimalusel vastus [[Kasutaja:Tangid123/liivakast|Kasutaja]] arutelusse. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 15:37 (EET)
== BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital ==
The name is "[[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]" not "Baltisches biografisches Lexikon digital" [[Eri:Kaastöö/89.14.13.194|89.14.13.194]] 27. märts 2019, kell 12:58 (EET)
== Kremli troll ==
Kas mõned lehed tasub äkki kaitse alla panna või saada hakkama selle trolli talitsemisega? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 18:17 (EEST)
: Ma pole päris kindel, aga vist võib veel teisega piirduda. Kui ta veel artiklite nimeruumi sellele Henno "tunnistuse avalik ostmise katsele" analoogset konkreetset iba kirjutab, siis võib minu meelest blokeerida/kaitsta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. mai 2019, kell 18:33 (EEST)
:: See, mis ta artiklisse pani, oli minu meelest siiski peaaegu neutraalse sõnastusega. Jah, tõsi, päris ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 19:08 (EEST)
==Tolkieni artiklid==
Mina ei loodaks, et algne autor hakkab neid toimetama. Kui need ei ole aartikli nimeruumis, siis nad on sisuliselt maha kantud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2019, kell 18:58 (EEST)
: Ma toimetan nad ise läbi, lihtsalt sellisel kujul olid nad enamjaolt liiga... toored, et artiklite nimeruumi jätta. Meil siin teisi Tolkieni entusiaste parasjagu eriti ei ole ja nende paremini arusaadavaks muutmine nõuab taustateadmisi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. mai 2019, kell 19:11 (EEST)
::Tegelikult on (ma tean kolme) aga see artiklite toores olek on nad kõik eemale peletanud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. juuli 2019, kell 21:21 (EEST)
== Palve artikli taastamiseks ==
Kas saaksid siia kopeerida kustutatud artikli [[Tallinna Nelipühakogudus Eelim]] sisu. Me oleme üldjuhul kogudustest artiklid teinud --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 09:16 (EEST)
: {{ping|Estopedist1}} ikka saab! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2019, kell 17:10 (EEST)
===Kustutatud artikli sisu ===
[[Pilt:MG 801.jpg|pisi]]
'''Tallinna Nelipühakogudus Eelim''' on kogudus [[Tallinn]]as.
Koguduse palvemaja paikneb vanemas kahe-kolmekorruselises majas, mis on korda tehtud. Selle aadress on [[Tatari tänav|Tatari]] 52.
== Artikkel "lesbi" ==
Tere, miks te tühistasite minu muudatused? Põhjust ei olnud antud. [[Kasutaja:Blomsterhagens|Blomsterhagens]] ([[Kasutaja arutelu:Blomsterhagens|arutelu]]) 21. mai 2019, kell 20:19 (EEST)
: Tere, kirjutasin põhjuse lahti artikli arutelulehel. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. mai 2019, kell 20:20 (EEST)
== Hongkonglane ==
Märkasin, et oled ka selle kasutaja muudatusi tagasi pööranud. Minu meelest sealt ei ole midagi enam oodata, oma kasutajalehel ta kommentaaridele ei reageeri, kõik läheb samas vaimus edasi. Võib-olla lihtsalt blokeerida, esialgu ehk hoiatusena nt nädalaks? Nii kehvade artiklite massiline olemasolu, nagu tema neid muudkui loob, viib Wiki usaldusväärsust alla.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 15:06 (EEST)
: Põhimõtteliselt nõus. Kui ta oma mürgeldamisega jälle silma jääb, blokeerin. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuni 2019, kell 16:10 (EEST)
== Tähtkujud ==
Kui tähtkuju nimega muud ei ole, nt [[Maokandja]], siis pole vaja ju lisada sulgudesse täpsustust tähtkuju. --Metsavend 30. juuni 2019, kell 01:25 (EEST)
: Antud juhul on kyll, sest kategooria nimest peab olema arusaadav, et millega on tegu. Vaata näiteks sellega lingitud intervikisid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2019, kell 03:37 (EEST)
:: Kategooria nimega Maokandja ongi üheselt arusaadav. Vaatasingi lingitud vikisid, vähemalt saksa, hollandi ja norra ei kasuta mingit täpsustust. Aga olgu siis pealegi puust ja punaseks. --Metsavend 1. juuli 2019, kell 00:43 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
----
Sul jääb kustutamise resümeedesse aeg-ajalt kohatut sisu. Eriti isikunimesid ei tohiks sellistesse resümeedesse jääda. Soovitan kasutada eelistuste all (tööriistad) valikut "Eemalda automaatne kustutamise...". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. november 2019, kell 16:50 (EET)
== Translatsioon ==
Piiskop Philippe'i vastus: kanoonilise õiguse n.416 võib tõlkida teiste keelde eeskujul "üleviimine."
Vastava mõiste linkimisel aga vaja täpsustada, et see tähendab vaimulikkonna ametnike üleviimist. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 23. november 2019, kell 13:24 (EET)
: Aitäh! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. november 2019, kell 21:23 (EET)
== Abipalve malli osas ==
Palun abi malliga https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist .
Tegin copy-paste https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_teadlane ning muutsin tekste, aga ei kuva korrektselt, mingi jama , aga ei leia viga üles. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 9. jaanuar 2020, kell 20:06 (EET)
: Nyyd vist funktsioneerib? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 02:11 (EET)
:: Jah, tänud! Milles oli viga? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 10. jaanuar 2020, kell 17:14 (EET)
::: Yks malli sulgev "<nowiki>}}</nowiki> " oli puudu/ylearu (jõudsin juba unustada). Mallide sees teiste mallide kasutamisel tuleb seda aeg-ajalt kogemata minulgi ette. :)<br>
::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 17:18 (EET)
:::: Tänud! Veel selline küsimus, et muutsin lähtetekstis "Töökoha" "Organisatsioon(id)"eks, aga all-paremal infokasti vaates kuvab ikka "Töökohad" https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist - millest see tingitud võiks olla? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 13. jaanuar 2020, kell 16:00 (EET)
::::: Vale teksti kuvamine võis võib-olla olla mingisugune brauseri kypsistest tulenev anomaalia, parasjagu uurides seda märganud. Aga jäi silma, et pisike viga oli tekkinud näite koodis olnud parameetriga "<nowiki>| organisatsioon(id) =</nowiki>, mis ei vastanud malli enda lähtekoodis "Organisatsioonide" lahtri jaoks ettenähtud kujule "<nowiki>| data24 = {{{organisatsioon|{{{organisatsioonid|}}}}}}</nowiki>". Antud parameeter peaks malli kasutamisel olema vormistatud niisiis kujul "<nowiki>| organisatsioon =</nowiki>" või "<nowiki>| organisatsioonid =</nowiki>".<br>
::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. jaanuar 2020, kell 03:48 (EET)
: Kas siit https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mall:Infokast_aktivist&action=edit võib ära kustutada need andmete read, mida ei kuvata (abikaasa, lapsed...) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 17:38 (EET)
: Kuidas viisakalt olemasolevat malli vahetada? Näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Persooni infokast https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist vastu vahetada? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 16:31 (EET)
:: Ma ei näe põhjust neid parameetreid eemaldada (sellisel kujul kustutamine eemaldaks need mallist yleyldse), sest minu meelest on see isikumallide puhul huvipakkuv info. Neid ei pea iga isiku puhul kasutama, aga võimalusena võiksid parameetrid alles jääda. Mis puutub Thunbergi artiklisse, siis lihtsalt kopeerida uue malli kood ja tõsta vana väärtused võimaluste piires yle (loodetavasti nõnda, et varasemas malliga kuvatud asjakohase teabe hulk ei väheneks). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. jaanuar 2020, kell 19:15 (EET)
::: Kas tundub OK? https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Nüüd liikus ka automaagiliselt https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid alla, mis on hea. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 17:41 (EET)
:::: Auhinnad võiks maakeeles olla, aga muus osas - jah, miks mitte. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. jaanuar 2020, kell 17:46 (EET)
::::: "→''Välislingid: ta on juba keskkonnakaitsjate kategoorias, pole vaja dubleerida''" "Aktivist" kategooria ei dubleeri minu arvates "Keskkonnaaktivist"i oma, lihtsalt on üldisem - sarnaselt saab märkida inimese puhul nii kategooriad "Eesti" kui "Tallinn" (või "rallisõitjad" ja "motoratturid"/"sportlased" ja "jalgpallurid") - need ju ei dubleeri teineteist. Oleks vaja saada Greta nimi nii keskkonnakaitsjate kui aktivistide alla, muidu viimase juures valitseb tühjus, aga tegelikult peaksid https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid all olema kõikides valdkondades tegutsejad. PS Hetkel üldotsing "aktivistid" annab suht häguse tulemuse, aga peaks viima aktivistide nimekirjani. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 20. jaanuar 2020, kell 00:02 (EET)
:::::: Me ei pane alamkategooriates olevaid artikleid reeglina peakategooriasse. Ja kategoorias "Aktivistid" tuleb ideaalis loetleda eeskätt kindlate valdkondadega tegelavate aktivstide kategooriaid, mille all asuvad vastavad isikuartiklid. Isikuartiklid on seal praegu seetõttu, et kõiki vajalikke alamkategooriaid ei eksisteeri (me ei tee reeglina uut kategooriat, kui pole vähemalt 3 artiklit, mida sinna panna).
:::::: Mis puutub sellesse näitesse, siis sobivam analoog oleks võib-olla nt kategooriad "Arstid" ja "Hambaarstid", mille puhul pole mõtekas märkida näiteks [[Minna Adoff]]i mõlemasse kategooriasse vaid just hambaarstide omasse. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. jaanuar 2020, kell 04:29 (EET)
::::::: Kui vaadata kasutaja pilgu läbi (a´la "kirjutan ülevaadet Eesti arstidest ja nende spetsialiseerumistest läbi aegade"), siis kategooria "Arstid" all peaks olema a) ülal nimekiri alamkategooriatest, sh "Hambaarstid" ning b) alamkategooriate all loetelu kõikidest arstidest tähestikulises jörjekorras. Kui tahan eraldi hambaarstide loetelusse sattuda, kõpsan alamkategooria lingil "Hambaarstid" peal ning satun ainult hambarstidest koosnevasse tähestikulisse loetelusse. Mõte on selles, et hambaarst on eelkõige arst ja alles siis tuleb spetsialiseerumine - ta peab olema mõlemas nimekirjas (sest ta on nii hambaarst kui ka arst üheaegselt), lihtsalt üldnimekiri on kordades pikem, sest mahutab kõiki arste. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 19:39 (EET)
:::::::: Ma ikkagi absoluutselt ei nõustu selliste hiigelloendite mõtekuse ja otstarbekuse osas. Mis puutub soovitustesse kategooriseerimise korda muuta, siis laiema kõlapinna saamiseks tasub seda teha näiteks üldise arutelu all. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. jaanuar 2020, kell 19:44 (EET)
== [[NOAA]] ==
tõlgenduse (loe: nimetuse) võtsin siiski kehtivas õigusruumis (EL) avaldatule ([https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?qid=1581098271958&uri=CELEX:22014A0307(01)&from=EN nt 2014. a protokoll]) tuginedes, "rough html" oli selle mõttega, et teistes vikides on [[:en:Template:Infobox government agency|valitsusasutuse malli kasutamist]] ikka palju, väga palju, ja, IMHO, peaks see mall ka siin vikis olemas olema... (nt supiköök, koerte varjupaik vms võib olla asutus, ent mitte valitsus-/riigiasutus).<br />Hetkeversiooni (8. veebruar 2020, kell 00:24 (EET)) «...Ookeani- ja Atmosfäärinähtuste Administratsioon» võiks mõista nii, et nähtused on olemas, ja neil olemas oma Administratsioon..., nii et kui sadama hakkab, saadavad usalased admnistratsiooni petitsiooni, ja nähtused tuleriidale... ;-)<br />Ehk siis teisisõnu: tegemist on „redelil“ riigist allpool kohe järgmisel pulgal/astmel oleva moodustisega, mitte pelgalt asutusega.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:19 (EET)<br />Ehk siis: tavaliselt teen alul html-vormingus tabeli, kui seal asjad paika saavad, siis edasi vikivormingus tabel ja selle alusel (võttes arvesse mitmeid samu malle teistes vikides, ehk, kohandades oludele) mall.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:34 (EET)
: Ma olen sinuga nõus selles suhtes, et see mll peaks olema kindlasti, aga me ei vormista puuduvaid malle niimoodi. Pigem tuleks mall luua või lisada organisatsiooni omale puuduvad parameetrida. Mis puutub kommentaari nimede osas, siis sellega pigem ei nõustu. Lisaks too praegune nimekuju on aktiivselt kasutuses. - 8. veebruar 2020, kell 12:48 (EET)
::Olgu nii! Nimede osas siiski lisaks seda, et ELi õigusruumis elades on ka sealtsuunast tulevad (avaldatud) eestikeelsed nimetused valiidsed.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 15:12 (EET)
----
See on dünaamiline IP-aadress, blokeeringu pikendamisel pole mõtet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. veebruar 2020, kell 20:48 (EET)
----
Vt pildiallkirjade kohta [[Kasutaja arutelu:Kynnap]] ja [[:en:MOS:CREDITS]]. Piltide juures pole autori nimetamiseks minu meelest üldjuhul rohkem põhjust kui Vikipeedia tekstiosa juures. Samuti, kui teemaks pole foto või muu teos ise ning seetõttu pole autoril sisulist tähtusust, siis pole minu meelest oluline ka see, et autorist on Vikipeedias artikkel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2020, kell 15:17 (EEST)
: Hyva, võib minu poolest tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. aprill 2020, kell 15:19 (EEST)
== Undeletion request ==
Can you please undelete [[Kasutaja:Devlet Geray/Interview]] & send me the text that was on it? Thank you.--[[Kasutaja:PlanespotterA320|PlanespotterA320]] ([[Kasutaja arutelu:PlanespotterA320|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 21:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 11. märts 2021, kell 21:59 (EET)
== Kaplinski ==
Tere. Mis allikast Te saite info, et Jaan Kaplinski surmakuupäev on 9. august? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:25 (EEST)
: Korrektuur tehtud, tänan märkimast. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2021, kell 11:33 (EEST)
:: Seni pole ju kuupäeva veel avaldatud. Võib ju ka 8. august olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:37 (EEST)
== Abipalve grammatika osas ==
Hei Vikipeediasse, Neptuunium!
Olen algaja ja kirjutan oma esimest artiklit eesti keeles.
Kirjutan tõlketarkvaraga eesti keeles.
Kas tohin paluda abi eesti keele grammatika kontrollimisel artiklites?
[[Kasutaja:Waren1|Waren1]] ([[Kasutaja arutelu:Waren1|arutelu]]) 10. august 2021, kell 14:16 (EEST)
== Uuemad ja vähemuuemad pildid infokastis ==
Pean seda äärmiselt sobimatuks praktikaks, et mõned vikipedistid püüavad alati kasutada seda kõige uuemat saadaolevat pilti. Võimalusel peaks ALATI kasutama fotomaterjali, mis on inimese puhul sellest tema eluperioodist, kus ta tegi põhiosa oma saavutustest ja oli tuntuim (nt sportlaste puhul sellest, kui isik olümpiamängudel medali võitis ja mitte sellest, milline ta oma 90ndates välja nägi või näitleja puhul sellest, kus ta tegi oma tuntuimad rollid). Ka teksti puhul on esmane välja suurimad saavutused ja me ei kirjuta, et "x on eesti pensionär, endine peaminister." [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 12:54 (EET)
: Antud juhul pole tegu [[Roger Ebert]]i või kellegi teise taolisega, kus oleks inimese suhtes austav kasutada mõnd vanemat fotot. Kynnap näeb tollel uuemal pildil igati viisakas ja auväärne välja. Mis puutub sellesse "ALATI"-sse, siis pole minu silmad veel sellist konsensuslikku juhtnööri kusagil näinud. Ei näe ka põhjust, miks näiteks [[Christopher Lee]] puhul peaks 2013. aastast pärit igati väärika värvifoto ([[:File:Christopher Lee at the Berlin International Film Festival 2013.jpg]]) asemel kasutama pilti 1950ndates lihtsalt põhjusel, et tema kuulsaimaid filmid jäävad sellesse aega ([[:File:The_Hound_of_the_Baskervilles_(1959)_trailer_-_Sir_Henry_Baskerville.png]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 13:01 (EET)
::Rollipildid (nt "baskerville") peapildiks küll ei sobi. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:11 (EET)
::: Nojah. Võib-olla parem näide oleks alpinist [[Reinhold Messner]]. Pole ilmselge, et peaksime kasutama vana pilti [[:File:Reinhold Messner 5.jpg]] uuema ([[:File:Reinhold Messner at Frankfurt Book Fair 2017 (26) (cropped).jpg]]) asemel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 18:48 (EET)
:::: Ei ole parem näide. :) Sest kus siis veel, kui mitte eesti vikis eksponeerida esiletõstvalt Künnapi pilte tippalpinistidest: Mainitud pilt on ajast, kui Messner oli kõrgvormis. Olen Ivoga nõus, et peapildiks sobib paremini tippaja pilt. Kuid reeglit sellest teha muidugi ei saa. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 19:39 (EET)
:Mulle meenub, et olengi teinud artikli, kus avalauses kirjas "eesti pensionär, endine ....". :) Artikkel [[Leida Vinkel]]. Kas avalause vajab seal kindlasti kohendamist? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:05 (EET)
::Elukutselist pensionäri on jah raske ette kujutada.
::Näiteks mitmed näitlejad ongi surmani kinolinal või teatrilaval. Seega võib [[Sean Connery]] või [[Ita Ever]]i puhul vabalt olla pilt üsna hilisest eluperioodist. See aga ei tähenda, et mingi varasema perioodi pilt oleks kuidagi alaväärne ja vajaks väljavahetamist hilisema vastu. Iseäranis nö infokasti pilt peaks esitama inimest ikkagi võimalikult iseloomulikust küljest ja olema võimalikult kvaliteetne. Kui aga üks kvaliteetne ja iseloomulik pilt on ees, siis ei ole hea toon selle väljavahetamine teise ja nö uuema vastu. Nii lihtsalt ei tehta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 23:05 (EET)
== How we will see unregistered users ==
<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">
<section begin=content/>
Hi!
You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.
When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.
Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.
If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].
We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.
Thank you.
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/>
</div>
4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". -->
== Please take a look of 213.35.146.106 ==
This IP user seems keeping removing content without telling why. User:213.35.146.106. A block may be required. much thanks.[[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 19:48 (EET)
: Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. märts 2022, kell 22:20 (EET)
::Thank you. [[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 17. märts 2022, kell 02:11 (EET)
== Borgward ==
@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] Tere!
Palun, kas saate luua eestikeelsesse Vikipeediasse artikli Borgwardi kohta ja kasutada sisu mõnest teisest Vikipeediast, milles see artikkel on saadaval, või kirjutada see oma sõnadega.
aitäh [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:03 (EEST)
== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==
Hea administraator!
Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.
Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST)
==Kategooria teisaldamine==
Miks te teisaldasite lehe Kategooria:Calvin Harrise singlid Kategooria:Calvin Harrise vastu? -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. august 2022, kell 19:08 (EEST)
: Teietada pole tarvis. :) Vastates küsimusele: sest selline kategooria on praegu mõistlikum. Niisamuti nagu enne kategooriat "Poola jõed" tehakse kategooria "Poola". Kui CH-d puudutavaid artikleid hiljem piisavalt juurde lisanub, et neid on tarvilik eraldi kategooriatesse panna, siis saab seda teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. august 2022, kell 19:10 (EEST)
Ingliskeelses Vikipeedias on kategooria Calvin Harrise singlite kohta. -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. august 2022, kell 19:24 (EEST)
: Jah ning see kuulub kategooriasse [[en:Category:Calvin Harris]]. Hetkel pole tarvidust singlite jaoks eraldi kategooriat teha, kuivõrd ka albumid jms tuleks kuhugi kategoriseerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. august 2022, kell 19:25 (EEST)
l4e7op9wlvacpsi4z7f3aix9vmamj8d
Henry Parland
0
449548
6179849
5613292
2022-08-18T14:25:48Z
Ehitaja
63547
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Soomerootsi luuletajad]]
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Henry_Parland.jpg|pisi|Henry Parland]]
'''Henry George William Parland''' ([[29. juuli]] [[1908]] [[Viiburi]] – [[10. november]] [[1930]] [[Kaunas]]) oli soomerootsi luuletaja ja proosakirjanik.
Henry Parland veetis varasema lapsepõlve [[Peterburi]]s ja [[Kiiev]]is.
[[1917]]. aastal asus Parlandite perekond elama [[Soome]].<ref>[https://www.poetryfoundation.org/poems-and-poets/poets/detail/henry-parland Henry Parland 1908–1930] Poetry Foundation</ref> Parlandite perekonnas kõneldi [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]t. Henry Parland õppis ära ka [[soome keel|soome]] ja [[rootsi keel]]e.<ref>[http://parland.sls.fi/index.php?p=page&content=forfattarportratt Henry Parland 1908–1930] Svenska litteratursällskapet i Finland</ref> [[1927]]. aastal lõpetas Henry Parland gümnaasiumi ja asus [[Helsingi Ülikool]]is õppima õigusteadust.
Ta osales kirjanduselus ja tegi kaastööd kirjandusajakirjale [[Quosego]]. Parlandi esimene luulekogu "Idealrealisation" ilmus [[1929]]. aasta kevadel.<ref>[http://www.balticsealibrary.info/index.php?option=com_flexicontent&view=items&cid=86&id=536&Itemid=131 Parland, Henry] Baltic Sea Library</ref> [[1929]]. aasta mais saatsid Parlandi vanemad ta alkoholiprobleemide ja boheemlaselu tõttu Kaunasesse emapoolse onu [[Vilhelm Sesemann]]i juurde. Kaunases töötas Parland [[Rootsi]] konsulaadis sekretärina.<ref>[http://authorscalendar.info/hparland.htm Henry Parland (1908-1930)] authorscalendar.info</ref> Henry Parland suri 1930. aasta novembris [[sarlakid|sarlakitesse]].<ref>[http://www.swedishbookreview.com/article-2005-2-parland.asp Henry Parland] Swedish Book Review</ref>
[[1932]]. aastal avaldati Parlandi loomingu kogumik "Återsken" ('Vastuhelk'), mis sisaldas ka romaani "Sönder" ('Katki').<ref>[http://denstoredanske.dk/Kunst_og_kultur/Litteratur/Finlandssvensk_litteratur/Henry_Parland Henry Parland] Den Store Danske</ref>
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Parland, Henry}}
[[Kategooria:Soome luuletajad]]
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 1930]]
[[Kategooria:Soomerootsi luuletajad]]
9dj42371ph4wgluin4gfsf347omn2te
6179850
6179849
2022-08-18T14:25:59Z
Ehitaja
63547
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Soomerootsi kirjanikud]]
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Henry_Parland.jpg|pisi|Henry Parland]]
'''Henry George William Parland''' ([[29. juuli]] [[1908]] [[Viiburi]] – [[10. november]] [[1930]] [[Kaunas]]) oli soomerootsi luuletaja ja proosakirjanik.
Henry Parland veetis varasema lapsepõlve [[Peterburi]]s ja [[Kiiev]]is.
[[1917]]. aastal asus Parlandite perekond elama [[Soome]].<ref>[https://www.poetryfoundation.org/poems-and-poets/poets/detail/henry-parland Henry Parland 1908–1930] Poetry Foundation</ref> Parlandite perekonnas kõneldi [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]t. Henry Parland õppis ära ka [[soome keel|soome]] ja [[rootsi keel]]e.<ref>[http://parland.sls.fi/index.php?p=page&content=forfattarportratt Henry Parland 1908–1930] Svenska litteratursällskapet i Finland</ref> [[1927]]. aastal lõpetas Henry Parland gümnaasiumi ja asus [[Helsingi Ülikool]]is õppima õigusteadust.
Ta osales kirjanduselus ja tegi kaastööd kirjandusajakirjale [[Quosego]]. Parlandi esimene luulekogu "Idealrealisation" ilmus [[1929]]. aasta kevadel.<ref>[http://www.balticsealibrary.info/index.php?option=com_flexicontent&view=items&cid=86&id=536&Itemid=131 Parland, Henry] Baltic Sea Library</ref> [[1929]]. aasta mais saatsid Parlandi vanemad ta alkoholiprobleemide ja boheemlaselu tõttu Kaunasesse emapoolse onu [[Vilhelm Sesemann]]i juurde. Kaunases töötas Parland [[Rootsi]] konsulaadis sekretärina.<ref>[http://authorscalendar.info/hparland.htm Henry Parland (1908-1930)] authorscalendar.info</ref> Henry Parland suri 1930. aasta novembris [[sarlakid|sarlakitesse]].<ref>[http://www.swedishbookreview.com/article-2005-2-parland.asp Henry Parland] Swedish Book Review</ref>
[[1932]]. aastal avaldati Parlandi loomingu kogumik "Återsken" ('Vastuhelk'), mis sisaldas ka romaani "Sönder" ('Katki').<ref>[http://denstoredanske.dk/Kunst_og_kultur/Litteratur/Finlandssvensk_litteratur/Henry_Parland Henry Parland] Den Store Danske</ref>
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Parland, Henry}}
[[Kategooria:Soome luuletajad]]
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 1930]]
[[Kategooria:Soomerootsi luuletajad]]
[[Kategooria:Soomerootsi kirjanikud]]
8ignrj721otjxdm1aqzh2kynenly0fv
6180019
6179850
2022-08-19T06:37:43Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Henry_Parland.jpg|pisi|Henry Parland]]
'''Henry George William Parland''' ([[29. juuli]] [[1908]] [[Viiburi]] – [[10. november]] [[1930]] [[Kaunas]]) oli soomerootsi luuletaja ja proosakirjanik.
Henry Parland veetis varasema lapsepõlve [[Peterburi]]s ja [[Kiiev]]is.
[[1917]]. aastal asus Parlandite perekond elama [[Soome]].<ref>[https://www.poetryfoundation.org/poems-and-poets/poets/detail/henry-parland Henry Parland 1908–1930] Poetry Foundation</ref> Parlandite perekonnas kõneldi [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]t. Henry Parland õppis ära ka [[soome keel|soome]] ja [[rootsi keel]]e.<ref>[http://parland.sls.fi/index.php?p=page&content=forfattarportratt Henry Parland 1908–1930] Svenska litteratursällskapet i Finland</ref> [[1927]]. aastal lõpetas Henry Parland gümnaasiumi ja asus [[Helsingi Ülikool]]is õppima õigusteadust.
Ta osales kirjanduselus ja tegi kaastööd kirjandusajakirjale [[Quosego]]. Parlandi esimene luulekogu "Idealrealisation" ilmus [[1929]]. aasta kevadel.<ref>[http://www.balticsealibrary.info/index.php?option=com_flexicontent&view=items&cid=86&id=536&Itemid=131 Parland, Henry] Baltic Sea Library</ref> [[1929]]. aasta mais saatsid Parlandi vanemad ta alkoholiprobleemide ja boheemlaselu tõttu Kaunasesse emapoolse onu [[Vilhelm Sesemann]]i juurde. Kaunases töötas Parland [[Rootsi]] konsulaadis sekretärina.<ref>[http://authorscalendar.info/hparland.htm Henry Parland (1908-1930)] authorscalendar.info</ref> Henry Parland suri 1930. aasta novembris [[sarlakid|sarlakitesse]].<ref>[http://www.swedishbookreview.com/article-2005-2-parland.asp Henry Parland] Swedish Book Review</ref>
[[1932]]. aastal avaldati Parlandi loomingu kogumik "Återsken" ('Vastuhelk'), mis sisaldas ka romaani "Sönder" ('Katki').<ref>[http://denstoredanske.dk/Kunst_og_kultur/Litteratur/Finlandssvensk_litteratur/Henry_Parland Henry Parland] Den Store Danske</ref>
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Parland, Henry}}
[[Kategooria:Soome luuletajad]]
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Soomerootsi luuletajad]]
[[Kategooria:Soomerootsi kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 1930]]
h3gnbk1ohszni6ihi9n6wvtv2rrii5v
Lawrence'i maakond (Lõuna-Dakota)
0
451273
6179972
4535240
2022-08-18T20:53:00Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Map of South Dakota highlighting Lawrence County.svg|pisi|Lawrence'i maakonna asukoht Lõuna-Dakotas]]
[[Pilt:Lawrence county south dakota courthouse.jpg|pisi|Maakonna kohtumaja Deadwoodis]]
'''Lawrence'i maakond''' (''Lawrence County'') on [[maakond (USA)|maakond]] USA-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis.
Maakonna [[halduskeskus]] on [[Deadwood]]. Suurim linn on [[Spearfish]].
Maakonna pindala on 2072 km². Veepindala on 1 km².
Elanike arv on 2015. aasta seisuga arvestuslikult 24 827. [[USA 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] kohaselt oli elanikke 24 097. Asustustihedus on 12 in/km².
== Naabermaakonnad ==
* [[Butte'i maakond]] (põhjas)
* [[Meade'i maakond]] (idas)
* [[Penningtoni maakond (Lõuna-Dakota)|Penningtoni maakond]] (lõunas)
* [[Westoni maakond]], [[Wyoming]] (edelas)
* [[Crooki maakond]], [[Wyoming]] (läänes)
== Ajalugu ==
Lawrence'i maakond moodustati 11. jaanuaril [[1875]] ja organiseeriti [[1877]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20180402202102/http://publications.newberry.org/ahcbp/documents/DAKs_Individual_County_Chronologies.htm "Dakota Territory, South Dakota, and North Dakota: Individual County Chronologies"]. Dakota Territory Atlas of Historical County Boundaries. The Newberry Library. 2006. Vaadatud 9.12.2016</ref>. Maakond on saanud nime John Lawrence, kes sai 1877. aastal maakonna varahoidjaks.
== Maanteed ==
[[Pilt:Sd lawrence1 sr14a.jpg|pisi|Maantee [[U.S. Route 14]] A]]
*[[Image:I-90.svg|20px]] [[Interstate 90]]
*[[Image:US 14.svg|20px]] [[U.S. Highway 14]]
*[[Image:US 85.svg|20px]] [[U.S. Highway 85]]
*[[Image:US 385.svg|23px]] [[U.S. Highway 385]]
*[[Image:SD 34.svg|20px]] [[South Dakota Highway 34]]
== Kaitsealad ==
* [[Black Hillsi metsakaitseala]] (osa)
[[USA Ajalooliste Paikade Riiklik Register|USA Ajalooliste Paikade Riikliku Registrisse]] on kantud Lawrence'i maakonnas 53 objekti.
== Linnad ja asulad ==
[[Pilt:North of Deadwood South Dakota.jpg|pisi|Heinapõllud Deadwoodi lähedal]]
* [[Central City]]
* [[Deadwood]]
* [[Lead]]
* [[Spearfish]]
* [[Whitewood]]
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat|Lawrence County, South Dakota}}
* [http://www.lawrence.sd.us/ Lawrence'i maakonna koduleht]
{{Geograafiline asukoht
| Keskel = Lawrence'i maakond
| Põhi = [[Butte'i maakond]]
| Kirre =
| Ida = [[Meade'i maakond]]
| Kagu =
| Lõuna = [[Penningtoni maakond (Lõuna-Dakota)|Penningtoni maakond]]
| Edel = [[Westoni maakond|Westoni maakond (Wyoming)]]
| Lääs = [[Crooki maakond (Wyoming)]]
| Loe =
}}
{{Lõuna-Dakota maakonnad}}
{{koord}}
[[Kategooria:Lõuna-Dakota maakonnad]]
cudsubuqhrx6mw8bzzm3b78cqbxh7ty
Elmer Diktonius
0
451896
6179856
6028007
2022-08-18T14:34:33Z
Ehitaja
63547
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Soomerootsi luuletajad]]
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Elmer Diktonius.jpg|pisi|Elmer Diktonius]]
'''Elmer Rafael Diktonius''' ([[20. jaanuar]] [[1896]] [[Helsingi]] – [[23. september]] [[1961]] [[Kauniainen]]) oli soomerootsi luuletaja, proosakirjanik ja helilooja.
Elmer Diktonius oli pärit [[rootsi keel|rootsikeelsest]] perekonnast, kuid ta käis [[soome keel|soomekeelses]] koolis ja oli kakskeelne. [[1915]]–[[1919]] õppis ta Helsingi Muusikainstituudis. 1919. aasta augustist kuni [[1920]]. aasta septembrini teenis ta sõjaväes. 1920. aastal jõudsid avalikkuse ette Diktoniuse modernistlikud laulud, mis aga ei leidnud muusikakriitika poolehoidu. Diktoniuse esimene raamat "Min dikt" ('Minu luule') ilmus [[1921]]. aastal ja koosned suuremas osas aforismidest. Aastatel 1921–[[1922]] tegi ta kaastööd ajalehele Arbetarbladet. Diktoniuse teine luulekogu "Hårda sånger" ('Karmid laulud') ilmus 1922. aastal. Laiemalt tuntuks sai ta oma kolmanda luulekoguga "Brödet och elden" ('Leib ja tuli') (1922). [[1927]]. aastal avaldatud luulekoguga "Stenkol" ('Kivisüsi') sai ta [[Rootsi]]ski tuntuks noore vasakpoolse poeedina. [[1930]]. aastal järgnes luulekogu "Stark men mörk" ('Tugev, kuid tume'). Diktonius oli ka üks aastatel [[1928]]–[[1929]] ilmunud kirjandusajakirja Quosego asutajaid.<ref>[http://authorscalendar.info/elmerdik.htm Elmer (Rafael) Diktonius (1896-1961)] authorscalendar.info</ref>
Diktonius oli [[1920. aastad|1920. aastate]]–[[1930. aastad|1930. aastate]] soomerootsi modernistliku luule üks juhtivamaid autoreid ja ideolooge.<ref>[http://www.oversattarlexikon.se/artiklar/Elmer_Diktonius Elmer Diktonius, 1896–1961] Svenskt översattarlexikon</ref>
Elmer Diktoniuse ainus romaan on [[1932]]. aastal ilmunud "Janne Kubik". Eksperimentaalse romaani kulminatsiooniks on [[1918]]. aasta sündmused [[Soome]]s.<ref>[http://www.kiiltomato.net/elmer-diktonius-janne-kubik/ Sommarklassikern: Ett träsnitt i ord
Malin Slotte, 28.7.2002] kiiltomato.net</ref>
Kaheköiteline novellikogu "Medborgare i republiken Finland" ('Kodanikud Soome Vabariigis') ilmus [[1935]]. ja [[1940]]. aastal.
Viimane luulekogu, mille Diktonius ise avaldas, oli "Novembervår" ('Novembrikevad') ([[1951]]).<ref>[http://www.blf.fi/artikel.php?id=1464 DIKTONIUS, Elmer (1896–1961) Författare, tonsättare] Biografiskt lexikon för Finland</ref>
[[Eesti keel]]es on [[1968]]. aastal ilmunud Elmer Diktoniuse luule- ja aforismivalimik "Maine hellus".
Ta on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Diktonius, Elmer}}
[[Kategooria:Soome luuletajad]]
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome heliloojad]]
[[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1896]]
[[Kategooria:Surnud 1961]]
[[Kategooria:Soomerootsi luuletajad]]
8tziflaw3z9ycymgs53elws0k3pc341
6179858
6179856
2022-08-18T14:34:43Z
Ehitaja
63547
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Soomerootsi kirjanikud]]
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Elmer Diktonius.jpg|pisi|Elmer Diktonius]]
'''Elmer Rafael Diktonius''' ([[20. jaanuar]] [[1896]] [[Helsingi]] – [[23. september]] [[1961]] [[Kauniainen]]) oli soomerootsi luuletaja, proosakirjanik ja helilooja.
Elmer Diktonius oli pärit [[rootsi keel|rootsikeelsest]] perekonnast, kuid ta käis [[soome keel|soomekeelses]] koolis ja oli kakskeelne. [[1915]]–[[1919]] õppis ta Helsingi Muusikainstituudis. 1919. aasta augustist kuni [[1920]]. aasta septembrini teenis ta sõjaväes. 1920. aastal jõudsid avalikkuse ette Diktoniuse modernistlikud laulud, mis aga ei leidnud muusikakriitika poolehoidu. Diktoniuse esimene raamat "Min dikt" ('Minu luule') ilmus [[1921]]. aastal ja koosned suuremas osas aforismidest. Aastatel 1921–[[1922]] tegi ta kaastööd ajalehele Arbetarbladet. Diktoniuse teine luulekogu "Hårda sånger" ('Karmid laulud') ilmus 1922. aastal. Laiemalt tuntuks sai ta oma kolmanda luulekoguga "Brödet och elden" ('Leib ja tuli') (1922). [[1927]]. aastal avaldatud luulekoguga "Stenkol" ('Kivisüsi') sai ta [[Rootsi]]ski tuntuks noore vasakpoolse poeedina. [[1930]]. aastal järgnes luulekogu "Stark men mörk" ('Tugev, kuid tume'). Diktonius oli ka üks aastatel [[1928]]–[[1929]] ilmunud kirjandusajakirja Quosego asutajaid.<ref>[http://authorscalendar.info/elmerdik.htm Elmer (Rafael) Diktonius (1896-1961)] authorscalendar.info</ref>
Diktonius oli [[1920. aastad|1920. aastate]]–[[1930. aastad|1930. aastate]] soomerootsi modernistliku luule üks juhtivamaid autoreid ja ideolooge.<ref>[http://www.oversattarlexikon.se/artiklar/Elmer_Diktonius Elmer Diktonius, 1896–1961] Svenskt översattarlexikon</ref>
Elmer Diktoniuse ainus romaan on [[1932]]. aastal ilmunud "Janne Kubik". Eksperimentaalse romaani kulminatsiooniks on [[1918]]. aasta sündmused [[Soome]]s.<ref>[http://www.kiiltomato.net/elmer-diktonius-janne-kubik/ Sommarklassikern: Ett träsnitt i ord
Malin Slotte, 28.7.2002] kiiltomato.net</ref>
Kaheköiteline novellikogu "Medborgare i republiken Finland" ('Kodanikud Soome Vabariigis') ilmus [[1935]]. ja [[1940]]. aastal.
Viimane luulekogu, mille Diktonius ise avaldas, oli "Novembervår" ('Novembrikevad') ([[1951]]).<ref>[http://www.blf.fi/artikel.php?id=1464 DIKTONIUS, Elmer (1896–1961) Författare, tonsättare] Biografiskt lexikon för Finland</ref>
[[Eesti keel]]es on [[1968]]. aastal ilmunud Elmer Diktoniuse luule- ja aforismivalimik "Maine hellus".
Ta on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Diktonius, Elmer}}
[[Kategooria:Soome luuletajad]]
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome heliloojad]]
[[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1896]]
[[Kategooria:Surnud 1961]]
[[Kategooria:Soomerootsi luuletajad]]
[[Kategooria:Soomerootsi kirjanikud]]
0zdc93flr19dzavxktsxslmetvnduzh
6180020
6179858
2022-08-19T06:38:22Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Elmer Diktonius.jpg|pisi|Elmer Diktonius]]
'''Elmer Rafael Diktonius''' ([[20. jaanuar]] [[1896]] [[Helsingi]] – [[23. september]] [[1961]] [[Kauniainen]]) oli soomerootsi luuletaja, proosakirjanik ja helilooja.
Elmer Diktonius oli pärit [[rootsi keel|rootsikeelsest]] perekonnast, kuid ta käis [[soome keel|soomekeelses]] koolis ja oli kakskeelne. [[1915]]–[[1919]] õppis ta Helsingi Muusikainstituudis. 1919. aasta augustist kuni [[1920]]. aasta septembrini teenis ta sõjaväes. 1920. aastal jõudsid avalikkuse ette Diktoniuse modernistlikud laulud, mis aga ei leidnud muusikakriitika poolehoidu. Diktoniuse esimene raamat "Min dikt" ('Minu luule') ilmus [[1921]]. aastal ja koosned suuremas osas aforismidest. Aastatel 1921–[[1922]] tegi ta kaastööd ajalehele Arbetarbladet. Diktoniuse teine luulekogu "Hårda sånger" ('Karmid laulud') ilmus 1922. aastal. Laiemalt tuntuks sai ta oma kolmanda luulekoguga "Brödet och elden" ('Leib ja tuli') (1922). [[1927]]. aastal avaldatud luulekoguga "Stenkol" ('Kivisüsi') sai ta [[Rootsi]]ski tuntuks noore vasakpoolse poeedina. [[1930]]. aastal järgnes luulekogu "Stark men mörk" ('Tugev, kuid tume'). Diktonius oli ka üks aastatel [[1928]]–[[1929]] ilmunud kirjandusajakirja Quosego asutajaid.<ref>[http://authorscalendar.info/elmerdik.htm Elmer (Rafael) Diktonius (1896-1961)] authorscalendar.info</ref>
Diktonius oli [[1920. aastad|1920. aastate]]–[[1930. aastad|1930. aastate]] soomerootsi modernistliku luule üks juhtivamaid autoreid ja ideolooge.<ref>[http://www.oversattarlexikon.se/artiklar/Elmer_Diktonius Elmer Diktonius, 1896–1961] Svenskt översattarlexikon</ref>
Elmer Diktoniuse ainus romaan on [[1932]]. aastal ilmunud "Janne Kubik". Eksperimentaalse romaani kulminatsiooniks on [[1918]]. aasta sündmused [[Soome]]s.<ref>[http://www.kiiltomato.net/elmer-diktonius-janne-kubik/ Sommarklassikern: Ett träsnitt i ord
Malin Slotte, 28.7.2002] kiiltomato.net</ref>
Kaheköiteline novellikogu "Medborgare i republiken Finland" ('Kodanikud Soome Vabariigis') ilmus [[1935]]. ja [[1940]]. aastal.
Viimane luulekogu, mille Diktonius ise avaldas, oli "Novembervår" ('Novembrikevad') ([[1951]]).<ref>[http://www.blf.fi/artikel.php?id=1464 DIKTONIUS, Elmer (1896–1961) Författare, tonsättare] Biografiskt lexikon för Finland</ref>
[[Eesti keel]]es on [[1968]]. aastal ilmunud Elmer Diktoniuse luule- ja aforismivalimik "Maine hellus".
Ta on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Diktonius, Elmer}}
[[Kategooria:Soome luuletajad]]
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome heliloojad]]
[[Kategooria:Soomerootsi luuletajad]]
[[Kategooria:Soomerootsi kirjanikud]]
[[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1896]]
[[Kategooria:Surnud 1961]]
3qjkq18l1ibzogvyvzbyh6esrqokw0e
Kahveltõstuk
0
461512
6180028
6150301
2022-08-19T06:57:13Z
CommonsDelinker
1930
Fail Forklift_Truck.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Rosenzweig|Rosenzweig]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Forklift Truck.jpg|]].
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Airforce forklift.jpg|pisi]]
'''Kahveltõstuk''' (lühendatult '''tõstuk''') on [[sõiduk]], mida kasutatakse objektide tõstmiseks ja teisaldamiseks lühikeste vahemaade taha.
Kahveltõstuki tehniline väljatöötamine ja arendus leidis aset 20. sajandi alguses mitmes ettevõttes, sealhulgas jõuülekandeid tootva ettevõtte Clark Material Handling Company ja vintse tootva ettevõtte Yale & Towne Manufacturing poolt.<ref name="VNER4" /><ref name="Brindley" /><ref name="RbAN0" />. Pärast II maailmasõda levis kahveltõstukite kasutamine üle maailma ning need on saanud asendamatuks osaks tootmises ja ladustamises. 2013. aastal müüsid maailma 20 suurimat tõstukitootjat seadmeid 30,4 miljardi USA dollari eest (944 405 müüdud masinat).<ref name="modern" />
==Ajalugu==
[[Pilt:"M. D. Shore, S1-c, operating a forklift truck at the Navy supply depot at Guam, Marianas.", 06-08-1945 - NARA - 520685.jpg|pisi|II maailmasõja ajal kasutatud tõstuk]]
Tehniline areng, mis pani aluse tänapäevase kahveltõstuki loomisele, leidis aset 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Tänapäevaste tõstukite eelkäijateks võib pidada käsivintse, mida kasutati suurte raskuste tõstmiseks.<ref name="backbone" /> 1906. aastal võttis USA ettevõte [[Pennsylvania Railroad]] kasutusele akutoitega platvormid, mida kasutati pagasiveoks nende Altoonas asuvas rongijaamas. [[Esimene maailmasõda]] tõi kaasa uued veoste käitlemise tehnoloogiad Suurbritannias, mille eestvedajaks oli ettevõte [[Ransomes, Sims & Jefferies]], mis asus Ipswichis. Seda kannustas sõja põhjustatud tööjõupuudus. Aastal 1917 alustas USA ettevõte Clark Material Handling Company jõuallikatega vedukite ja tõstukite kasutuselevõttu oma tehastes. Tõstukiturule sisenesid järgmisena aastal 1919 Towmotor Company, ja [[Yale Materials Handling Corporation|Yale & Towne Manufacturing]] aastal 1920.<ref name="Brindley" /> Kahveltõstukite arendamine ja kasutus jätkus järgnevate aastakümnete jooksul. Hüdroajamite areng ning esimeste elektritõstukite väljatöötamine koos standardiseeritud aluste kasutuselevõtuga 1930. aastate lõpus aitas suurendada kahveltõstukite kasutuse levikut.<ref name="backbone" />
Teise maailmasõja algus kiirendas tõstukite kasutuselevõttu toodangu suurendamiseks.<ref name="potted" /> Pärast sõda tegeleti efektiivsemate ladustamismeetodite väljatöötamise ja rakendusega.
See tekitas vajaduse manööverdamisvõimelisemate ja suurema tõstekõrgusega kahveltõstukite järele.<ref name="j0B09" /> 1954. aastal tõi Briti ettevõte [[Lansing Bagnall]] (nüüd kuulub [[KION Group]]i juurde) turule esimese akutoitega elektritõstuki.<ref name="potted" /> Tänu sellele sai võimalikuks riiulite kõrguse suurendamine ja nende vahemaa vähendamine, mis võimaldas laoruumi efektiivsemalt ära kasutada.<ref name="potted" /> Aastatel 1950–1960 muutis oluliseks seadme kasutamisohutus, kuna tõstekõrgused ja kogused järjest suurenesid. Ohutusvarustus nagu koormatoed ja tugevdatud juhikabiinid said osaks kahveltõstukite standardvarustusest.<ref name="backbone" /> 1955. aastal hakkasid insenerid tõsiselt tegelema tõstukite ohutu kasutamise probleemiga. Tootjad hakkasid pakkuma koormatagasid, mis on mõeldud iga koorma paigal hoidmiseks, kui tõstuk manööverdab erinevatel vahemaadel. Ka kaamerakabiinide arvu kasv hakkas heidutama vigastusi.<ref>{{Netiviide|url=https://aph-tehnik.com.ua/istoriya-vilochnogo-pogruzchika-chast-vtoraya/|pealkiri=Kahveltõstuk|vaadatud=|koht=aph-tehnik.com.ua}}</ref> Alatest 1980-ndatest suurenes tõstukite disainis rõhk [[Ergonoomika|ergonoomilisele]] disainile, mis suurendas kasutusmugavust, vähendas vigastusi ja kasvatas tootlikkust.<ref name="rWaWK" /> 1990-ndatest alates pöörati tähelepanu kahveltõstukite heitgaasidele, mis kulmineerus heitgaasistandardite kehtestamisega tõstukitootjatele mitmetes riikides.<ref name="PpVBE" /> [[Vahelduvvool]]ul töötavate tõstukite ja [[kütuseelement]]-tehnoloogia on ühed uuemad suunad tõstukite arenduses.<ref name="backbone" /><ref name="brower" />
==Üldised kasutuspõhimõtted==
[[Pilt:Toyota L&F Geneo 005.JPG|pisi|Tõstukikabiin ja selle juhtseadmed]]
Kahveltõstukitele on väljastatud lubatud tõstekoormus ja koormuse [[Masskese|massikeskme]] asukoha piirväärtused. See informatsioon paikneb enamasti tootja paigaldatud andmeplaadil ning seal sätestatud parameetrite ületamine on keelatud. Paljude riikide õigusaktide järgi on tõstuki nimeplaadi eemaldamine või muutmine tootja loata kuritegu.
Tõstukite oluliseks omaduseks on nende juhtimine tagarataste abil. Kuigi see parandab manööverdatavust kitsastes oludes on see erinev tüüpiliste ratassõidukite juhtimisest.
Teine kahveltõstuki oluline omadus on selle stabiilsus. Tõstukit ja selle koormat tuleb käsitleda kui ühtset tervikut, millel on pidevalt muutuv raskuskese. Tõstuk ei tohi kunagi suurel kiirusel läbida kurvi koos ülestõstetud koormaga, kus [[tsentrifugaaljõud]] ja [[gravitatsioon]]ijõud võivad kombineeruda, põhjustades katastroofilise ümberkukkumise. Kahveltõstuki kahvli lubatud tõstekoormus väheneb, kui last on nihutatud ettepoole. Enamasti on tõstuki küljes laadimise olulisemaid parameetreid näitav nimeplaat. Tõstukit ei tohi kasutada inimeste tõstmiseks, kui ei ole kasutusel spetsiaalne erivarustus.
Kahveltõstukid on ladude ja jaotuskeskuste oluline osa. On tähtis, et need struktuurid oleksid disainitud tõstukite efektiivse ja ohutu liikumise võimaldamiseks. ''Drive-In/Drive-Thru'' tüüpi ladustamise korral peab kahveltõstuk liikuma ladustamispositsioonis, mis on mitu standardaluse mõõtu sügav, et asetada või tõsta koormat. Sageli aitavad tõstukeid sellistel keerulistel manöövritel juhtsiinid. Need manöövrid nõuavad hästi väljaõpetatud juhte. Kuna iga alusega seotud operatsioon eeldab ladustusstruktuuri sisenemist, on õnnetused sellise ladustamisstruktuuri puhul sagedasemad.<ref name="8k6pE" />
[[Pilt:Canterbury's Dedicated Container Lift.jpg|pisi|Spetsiaalne [[Kuninglik Uus-Meremaa laevastik|Uus-Meremaa laevastiku]] konteinertõstuk]]
===Tõustukite juhtimisvõimalused===
Kahveltõstukite hüdraulikat juhitakse kas otse ventiile lülitavatest kangidest või kaudselt, solenoidide juhitud ventiilidega, mida on võimalik juhipaneelilt juhtida. Viimane lahendus võimaldab parandada tõstuki juhtimise ergonoomikat.
Kahveltõstukeid on saada paljudes eri konfiguratsioonides ja tõstevõimevahemikes. Tüüpilises laos kasutatakse 1–5-tonnise tõstevõimega tõstukeid. Suuremaid masinaid, millel on kuni 50-tonnine tõstevõime, kasutatakse suuremate laadungite käitlemiseks, näiteks täidetud [[merekonteiner]]eid.<ref name="G7x32" />
Lisaks kahvli kõrguse muutmisele saab juht muuta tõstuki masti kaldenurka, et kompenseerida laadungi raskusjõu poolt kahvlile avaldatud paindemomendi mõju ning vähendada laadungi mahalibisemise ohtu. Lisaks annab kallutusnurk piiratud võime töötada ebatasasel pinnal. Paljud tõstukijuhid käivad oma oskusi võrdlemas iga-aastastel tõstukijuhtimisvõistlustel, kus lahendatakse eri keerukuse ja ajapiiranguga juhtimisülesandeid.
==Tüüpdisainid==
[[Pilt:KooiAap-A2.jpg|pisi|Veoautol põhinev kahveltõstuk]]
Järgnev on nimekiri levinud kahveltõstukitüüpidest:<ref name="avelucis"/><ref name="TpYMJ"/><ref name="m9ysc"/>
* '''Käsikahveltõstuk''' – kannab tõstuki nime tinglikult, kuna tal puudub oma jõuallikas.
See on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel (10–30 m). Sageli veetakse seda tõstukit kaasas jaotusauto furgoonis, siirdamaks kaubaaluseid autole ja autolt maha.
Mugav ja ratsionaalne kasutada käsikahveltõstukit nendes kohtades, kus aluseid pole vaja tõsta riiulitele või virna ning aluste siirdamisi on vaja teha suhteliselt vähe.
* '''Siirdamistõstukeid''' on mitut liiki, olenevalt sellest missugust tööd laos on otstarbekas sellega teha. Siirdamistõstukeid valmistatakse erineva tõstejõu (vahemikus 1,4–2,5 tonni) ja erinevate tegevuste jaoks (horisontaaltransport, tellimuste komplekteerimine, peale- ja mahalaadimine). Siirdamistõstukid jaotuvad järgmiselt: ''juhiplatvormita siirdamistõstuk,juhiplatvormiga siirdamistõstuk ja juhiistmega siirdamistõstuk''.
* '''Juhiplatvormita siirdamistõstuk''' on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks suhteliselt lühikestel distantsidel (10–30 m). Mugav ja otstarbekas on kasutada seda kohtades, kus on vaja teostada sagedasi kaubaaluste siirdamisi, kuid siirdamisteekonnad ei ole pikad. Sobib hästi kasutamiseks kauba laadimisel jaotusautole või jaotusautolt maha, samuti kaupluseruumides kauba laoruumist müügisaali toimetamisel. Tänu suhteliselt väikesele kaalule sobib kaasaveoks jaotusauto furgoonis. Toodetakse tõstejõuga 1,6–3,0 t. Liikumiskiirus enamasti vahemikus 6–8 km/h.
* '''Juhiplatvormiga siirdamistõstuk''' on mõeldud kaubaaluste või koormate siirdamiseks keskmistel distantsidel (30–60 m). Tänu juhiplatvormile on töö sellega kiirem ja ohutum.
Sobib hästi koormate laadimiseks treileritele, konteineritesse, jaotusauto furgoonidesse ja nendelt maha. Sobib hästi manööverdamiseks kitsastes kohtades.
Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega tõstuki mudel, kuna järsul pöördel on oht, et juht paiskub tsentrifugaaljõu (keskpunktist lähtuva) toimel seisuplatvormilt maha.
Enamik firmasid toodab ka varianti, mis muudab kliirensit (põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10–15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb "põhja peale kandma". Toodetakse tõstejõuga 1,6–3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6–8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h.
* '''Juhiistmega siirdamistõstuk''' on mõeldud kaubaaluste ja koormate siirdamiseks pikkadel distantsidel (60–200 m). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel. Sobib koormate siirdamiseks suurtes ladudes pikkadel teekondadel ühest punktist teise. Vahel on tarvis teostada suurtes ladudes pikki siirdamisi. Ühe aluse kaupa vedamine on aeganõudev ja vähetootlik. Seetõttu valmistatakse siirdetõstukeid ka tavalisest pikemate kahvlitega (2,4–2,8 m). Nendega on võimalik vedada korraga kaks EUR-alust pikisuunas või kolm EUR-alust ristsuunas kahvlitel. Juhiistmega siirdamistõstukeid toodetakse tõstejõuga 2,0–3,6 t. Liikumiskiiruseks on kiirematel tõstukitel kuni 15 km/h.
* '''Tugiratastõstukid''' sõidavad kauba riiulisse paigutamisel tugiratastega riiuli sisse (põranda-hoiukohale). Seetõttu peab selle tõstukitüübi kasutamisel laoriiuli esimesel korrusel (põranda-hoiukohtadel) kasutama ainult standardseid kaubaaluseid või aluseid, mille tugiklotsid ei ole alt ühendatud laudadega, kuna tugirattad sõidavad kauba ülemistele riiulikorrustele paigutamisel põrandal seisva aluse vahedesse. Tugiratastõstukitega on üldjuhul võimalik paigutada kaupa kuni neljandale riiulikorrusele.
* '''Juhiplatvormita tugiratastõstuk''' on mõeldud kasutamiseks lühikestel distantsidel (vahemaadel), kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes oludes. Toodetakse ka ühe mastisiiniga mudelit (parem nähtavus), samuti raamtõstega (vajalik abitegevustel) ja topeltaluste käsitsemiseks (tõhusam töö) ette nähtud mudelit.
* '''Juhiplatvormiga tugiratastõstuk''' on mõeldud kasutamiseks keskmistel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks arvestatavate kaubavoogude juures väiksemates ladudes. Tihti on veoki koormaruumi paigutatud kaubaaluseid kahes kihis. Kuid ka hoiukohtadele riiulitel on võimalik aluseid paigutada ühekorraga – alumine alus põrandakohale ja pealmine alus teisele riiulikorrusele, on võimalik kahe aluse tugiratastõstukiga saavutada kahekordne efektiivsus. Kitsendavaks tingimuseks on siinjuures koorma tavalisest enam piiratud kaal.
* '''Juhiistmega tugiratastõstuk''' on mõeldud kauba siirdamiseks ja tõstmiseks kitsastes riiulivahekoridorides. Suhteliselt odava tõstukina sobib see kasutamiseks keskmise suurusega ladudes, kus kaubavood ei ole väga suured. Kasutamisel on puuduseks väike paindlikkus ja asjaolu, et esimese korruse kaubaalused peavad olema paigutatud kohtadele alati väga täpselt. Sellest sõltub ülemistel korrustel olevate aluste käsitsemise lihtsus. Tõstukeid valmistatakse ka variandis, mille puhul juhiistme asemel on seismisplatvorm.
* '''Lükandmastiga tõstukid''' (''reach truck'') on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed kaubaaluste riiulisse asetamiseks/võtmiseks või virnastamiseks.
Lükandmastiga tõstukite eeliseks on suur kasutamise universaalsus (mitmekülgsus). Kuna tõstuki mast liigub horisontaal-tasandis edasi-tagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt (kaugemalt), tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel. Kuna tugiratastega aluse vahedesse ei sõideta, vajab tõstuk töötamiseks laia vahekoridori (2,6–2,9 m). Enamik tõstukitest on varustatud ka külgnihutamisseadmega, mis võimaldab kaubaaluse paigutamisel riiulikohale parandada/täpsustada aluse asendit külgsuunas. Lükandmastiga tõstukeid toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2–3,2 t. Veomootorite võimsused on tavaliselt vahemikus 4,0–6,0 kW, kiirete tõstete võimaldamiseks on hüdraulika pumba mootorite võimsused vahemikus 10,0–11,5 kW. Tavaliselt on liikumiskiirus kuni 12 km/h, kiirematel kuni 16 km/h.
* '''Pöördkahvliga''' tõstukeid kasutatakse kõrgete ladude kitsastes vahekoridorides (1,7 m). Tõstuk sõidab vahekoridoris risti pööramata ja kaup paigutatakse hoiukohale tõstuki kahvleid 90° pöörates. Tõstuki suunamine kitsas koridoris toimub siinide abil, mis on kinnitatud riiulipostide ette või induktsiooni (elektriline või magnetiline mõju) teel. Need tõstukid on valmistatud arvestusega, et koormusi tuleb tõsta kuni 8.–9. riiulikorrusele. Selleks, et suurel kõrgusel oleks kauba paigutamine ja haaramine võimalik, on pöördkahveltõstukid varustatud videokaamerate ja monitoridega. Ka kuuluvad tõstuki põhivarustuse hulka turvaseadised. Toodetakse tõstejõuga 1,0 t–1,5 t. Tõstekõrgus kuni 14,5 m. Liikumiskiirus kuni 12 km/h. Aluseid saab tõsta ja maha panna tõstuki kõrvale nii vasakule kui ka paremale poole.
* '''Komplekteerimistõstukid''' on tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks. Komplekteerimistõstuki abil on komplekteerimistöö teostamine efektiivne, mugav ja ohutu. Tõstuk on varustatud konsooliga, millele kinnitatakse komplekteerimisleht. Toodetakse: madalkomplekteerimistõstukeid (1.–2. riiulikorrus), keskmiste kõrguste komplekteerimistõstukeid (2.–4. riiulikorrus) ja kõrgkomplekteerimistõstukeid (2.–8. riiulikorrus).
* '''Vastukaal'''- ehk '''frontaaltõstukid''' on levinuim universaalne tõstukitüüp. Kasutatakse sisepõlemis- ja elektrimootoriga tõstukeid. Diisel- ja bensiinimootoriga tõstukeid kasutatakse üldjuhul välitingimustes või poolvälitingimustes ja elektrimootoriga vastukaaltõstukeid siseruumides. Gaasiga liikuvaid tõstukeid kasutatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Kuna diiselmootoriga tõstukid on kiiremad kui elektritõstukid ja nende päevane tööressurss ei ole millegagi piiratud, on suure intensiivsusega töödel õige kasutada just neid tõstukeid. Näiteks sobivad need väga hästi töötamiseks poolavatud terminalides, estakaadidel ja treilerites. Gaasitõstuk sobib, kui on vaja traditsioonilist vastukaalutõstukit. Suure efekti annab kasutamine, kui on vaja sõita nii välis- kui ka sisetingimustes, samuti siseruumides mitme vahetusega töötades. Erinevalt elektritõstukist võib gaasitõstuk töötada ka 24 tundi, 7 päeva nädalas, gaasi lõppemisel on vaja vahetada ainult balloon ja töö võib kohe jätkuda. Traditsioonilised kasutajad on joogi-, mööbli-, puidu- ja pakenditööstused. Elektrimootoriga vastukaaltõstukid sobivad treilerite ja konteinerite laadimiseks ja tühjendamiseks. Need on asendamatud juhtudel, kui kaubaalused on paigutatud treilerisse kahes kihis. Sellisel juhul ei ole võimalik teise kihi laadimiseks siirdamistõstukit kasutada. Samuti on vastukaaltõstukiga mugav ja efektiivne teostada laos pikki siirdamisi. Selleks, et vastukaaltõstukiga oleks võimalik kaupu ka riiulitele paigutada ja sealt võtta, peaks olema vahekäikude laius 3,2–3,5 m, mille puhul ei saa aga rääkida efektiivsest ruumala kasutamisest. Toodetakse ka kolmerattalist elektrilist vastukaaltõstukit, mille pöörderaadius on tunduvalt väiksem kui neljarattalisel. Sellist modifikatsiooni kasutades piisab ka 3,2 m riiulivahest. Kui on tegemist väiksema laoga, mille kauba liikumine ei ole väga suur ja nõuded ruumi efektiivseks kasutamiseks ei ole kõrged, on õige soetada just niisugune kolmerattaline elektrimootoriga vastukaaltõstuk. Sellega oleks võimalik teostada laos kõik vajalikud tööoperatsioonid ja kapitali seotaks laotehnikaga kõige vähem. VastukaaItõstukeid toodetakse tõstejõududega 1,6–8,0 t ja maksimaalse tõstekõrgusega kuni 7,0 m.
* '''Teleskooptõstukid''' töötavad kitsaste (1,5 m) vahekoridoridega kõrgetes ladudes. Teleskooptõstukid täidavad laos samu funktsioone, mida pöördkahveltõstukid – aluste paigutamine hoiukohtadele ja kauba võtmine riiulikohalt. Teleskooptõstukil on tõstekahvlite asemel spetsiaalne seade, mille liugkahvlid liiguvad mõlemale poole, asetades ja võttes aluseid kaubaga. Teleskooptõstuk ei saa võtta alust põrandakohalt ega asetada seda põrandale. Selle tõstukiga on võimalik asetada kaubaalus selleks ette nähtud platvormile, kust võetakse see tavalise tõstukiga, millel on tõstekahvlid. Teleskooptõstukiga on mugav töötada, kuna see on kiire ja juhi platvorm tõuseb töötasandile üles. Teleskooptõstuki tootlikkus on küll suur, kuid kitsendavaks asjaoluks selle kasutamisel on autonoomsuse puudumine. Viimastel aastatel on hakatud tootma aga juhita teleskooptõstukeid, mis töötavad raadiojuhtimise teel, kusjuures nende tootlikkus on ülikõrge.
===Kahveltõstukite jõuallikad===
* Käsikahveltõstuk – ilma jõuallikata. Laadungite tõstmine ja liigutamise mehhanismid saavad energia operaatori füüsilisest pingutusest.
* Sisepõlemismootoriga kahveltõstuk – kütuseks on kas diisel, petrooleum, bensiin, biogaas, butaan või propaan ning mootori tüübiks võib olla nii kahe- kui ka neljataktiline küünla- või kompressioonsüütega mootor. Põhja-Ameerika ja Euroopa tõstukid on tehase poolt varustatud kõrgtehnoloogiliste heitgaase vähendavate süsteemidega. Muudes riikides tüüpiliselt heitgaase vähendavaid süsteeme ei rakendata.
* Elektritõstukid – energiaallikana kasutatakse [[pliiaku]]sid või erijuhtudel liitiumioonakusid. Enamus üldlevinud tõstukitüüpe on saadaval elektrilise versioonina. Elektritõstukeid kasutatakse enamasti sisetingimustes tasastel pindadel. Elektritõstukite akud peavad enamasti laadimata vastu kuni 6 järjestikust töötundi või terve 8-tunnise vahetuse koos 2-3 vahepausiga. Akutoide ennetab kahjulike heitgaaside tekkimise ning on soovituslik toidutööstuses ja tervishoiuvaldkonnas.
* [[Kütuseelement|Kütuseelemendiga]] tõstukid ei tekita heitgaase, nendega saab töötada terve 8-tunnise vahetuse vaid ühe vesinikutankimisega, need on tangitavad 3 minutiga ning peavad vastu 8–10 aastat. Kütuseelementi jõuallikana kasutavaid kahveltõstukeid kasutatakse enamasti külmhoonetes, kuna madalad temperatuurid ei avalda nende tööle mõju.<ref name="brower" />
* Veoautoga integreeritud kahveltõstuk – energiaallikana kasutatakse veoauto akusid või eraldiseisvat sisepõlemismootorit.
===Maksumus===
Uue tõstuki hind võib alata 15 000 eurost või ületada isegi 150 000 eurot, sõltudes konkreetse tõstuki näitajatest ja omadustest. Levinumad tõstukid töötavad bensiiniga ning on tõstevõimega 2,0–2,5 tonnini. Nende hind on keskeltläbi 20 000 USA dollarit. Lisaks soetushinnale on tõstukite puhul oluline võtta arvesse ka nende ülalpidamiskulusid.
===Nüüdisaegsed tõstukid ja nende lisaseadmed===
[[Pilt:Straight mast container handler 02.jpg|pisi|150px| Konteinertõstuk Haikou Xiuyingi sadamas (Hainan, Hiina RV)]]
Lisaks vastukaaluga kahveltõstukitele on saada mitmeid erilahendusi<ref name="pantheon" />, näiteks:
* '''Rööbastel ülikitsastes vahedes töötavad tõstukid''' – tõstuk liigub mööda rööbast või trossi ning on võimeline töötama kitsastes oludes, mis aitab kokku hoida laopinda.
* '''Omniratastega tõstukid''' – omnirataste tehnoloogia (nt [[Mecanumi rattad]]) lubavad tõstukil liikuda vabalt igas suunas ning seda suvalise nurga all. Näiteks võimaldab omnirataste süsteem külgliikumist, ilma juhikabiini suunda muutmata. Omnirattaid kasutav tõstuk on näiteks Airtrax Sidewinder.
* '''Robottõstukid''' – vähendamaks tööjõukulusid ja suurendamaks tootlikkust on kasutusele võetud [[robotsõiduk|robottõstukid]].<ref name="NzJZT" /><ref name="AIc9S" /> Tegu on juba paljude tootjate pakutava ja laialt levinud tõstukitüübiga.<ref name="pantheon" /> Juhita tõstukid orienteeruvad ruumis tõstukil oleva laseri ja ruumi eri punktidesse paigutatud peeglite abil. Positsioneerimise täpsus ruumis on kuni 10 mm. Strateegilistesse kohtadesse ruumis on paigutatud laserite tarvis peeglid. Tõstuki kahvlite liikumise kontroll toimub peegeldavate andurite abil. Ühendusepidamine juhtimissüsteemiga toimub raadio teel. Töökorraldused saab seade raadio teel arvutist, mis selle tööd juhib. Tõstuki ja selle tõstekahvlite liikumise teekonna muutmine on kiire ja lihtne.
* '''Raadiosüstik''' – teadaolevalt on võimalik sügavriiuleid kasutades saavutada ladudes ülisuurt ruumikasutuse ökonoomiat. Peamiseks probleemiks on aga seejuures piirang, et ühes riiuliposti vahes peavad olema kaubaalused ühesuguse tooteartikliga. Nimetatud kitsendus võtab ära võimaluse kasutada sügavriiuleid ladudes, kus on sadu erinevaid tooteartikleid. Sügavriiulite laiaulatuslikumaks kasutamiseks oli vaja leiutada meetod, kuidas saab kauba paigutada hoiukohale või võtta sellelt ilma tõstukiga riiuli konstruktsiooni sisse sõitmata. Sobivaks seadmeks sai omal jõul liikuv, raadio teel tõstukijuhi juhitav ja tõstukiga koos töötav seade – raadiosüstik (''radioshuttle''). Raadiosüstikut kasutades võib hoiustada ühe postivahe erinevatel korrustel erinevaid tooteartikleid. Süstik kujutab endast raadio teel juhitavat robotit, mis töötab koos seda teenindava tõstukiga, saades korraldused tõstukijuhilt.
* '''Konveierite kasutamine ladudes'''
Konveiereid kasutatakse ladudes materjalide siirdamiseks kindlaksmääratud punktide vahel ning kaupade ja saadetiste sorteerimiseks. Konveiersüsteemid on laialt levinud suure käibesagedusega peenkaubaladudes, postitöötlemiskeskustes ja väikepakisaadetiste sorteerimisterminalides.
Konveiersüsteeme iseloomustab:
1) kõrge tootlikkus vähese personali ja väikese energiakuluga;
2) võimalus kasutada neid ainult kindlate punktide (töökohtade) vahel laos;
3) võimalus kasutada neid pidevalt või hoida töös katkendlikult vastavalt vajadusele;
4) võimaldab kasutada täiuslikku kaupade (saadetiste) liikumise kontrolli.
Konveiersüsteemid on viimastel aastatel hakanud suhteliselt laialt levima nii konventsionaalsetes ladudes kui ka poolautomaat- ja täisautomatiseeritud ladudes.
Seoses kooditehnika laialdase kasutuselevõtuga kasutatakse üha enam erinevaid konveiersüsteeme sorteerimisliinidena saadetiste identifitseerimistunnuse põhisel sorteerimisel.
==Vastukaalutõstuki osad==
Tüüpiline vastukaaluga kahveltõstuk koosneb järgmistest osadest:<ref name="NV9vz"/>
* '''Raam''' – baasosa, kuhu kinnituvad ülejäänud masinaelemendid.
* '''Kahvel''' – laadungi tõstmist võimaldav osa.
* '''[[Vastukaal]]''' – mass, mis on kinnitatud tõstuki tagaossa ning mis aitab tasakaalustada koorma raskusjõu momenti. Elektritõstukites kasutatakse tihti vastukaaluna akusid.
* '''Kabiin''' – operaatori asupaik, kust on võimalik masinat juhtida. Tihti on kabiin tugevdatud laega, et kaitsta operaatorit ülalt kukkuda võivate objektide eest.
* '''Jõuallikas''' – kasutatakse nii sisepõlemismootoreid, akutoidet kui ka kütuseelemente.
* '''Kallutussilindrid''' – hüdraulilised silindrid, mis on kinnitatud tõstuki raami ja mastiga ning võimaldavad seda koorma asendi parandamiseks kallutada.
* '''Mast''' – vertikaalne mehhanism, mille tööks on koorma üles ja alla liigutamine.
* '''Veermik''' – võimaldab tõstuki liikumise.
* '''Koormatugi''' – ennetab koorma liikumist ülestõstetud asendis.
* '''Rehvid''' – siseruumides kasutatakse enamasti massiivseid rehve, välistingimustes õhkrehve.
==Elektriajamite kasutamine kahveltõstukites==
Elektriajameid on hakatud tõstukites laialdaselt kasutama nende eeliste tõttu<ref name="abovebelow"/>. Elektritõstukid on lihtsalt juhitavad, stabiilsed, tekitavad vähe müra ega erita heitgaase. Seetõttu on arenenud maades nõudlus elektritõstukite järele suurem kui sisepõlemismootoriga tõstukite järele. Lisaks võimaldavad elektrimootorid kasutada selliseid energiasäästutehnoloogiaid nagu rekuperatiivpidurdus.
* '''Alalisvoolumootorid''' – kni 1990. aastateni olid harjastega alalisvoolumootorid põhiliseks jõuallikaks peaaegu kõigis elektrisõidukites. Kuigi lihtsalt juhitavad, on neil palju puudusi, nagu näiteks kommutaatori harjaste kulumisest tingitud väiksem töökindlus.
* '''Kolmefaasilised vahelduvvoolumootorid''' – vahelduvvoolumootorite kasutuselevõtt sai võimalikuks tänu uutele tehnoloogiatele, mis saavutasid küpsuse 1990. aastate jooksul. Mootorite kiirust ja momenti juhitakse vektorjuhtimisega. Vahelduvvoolumootorite eeliseks on harjaste puudumine, mis suurendab mootori töökindlust oluliselt ning võimaldab mootori väiksemate mõõtmete juures saavutada suuremaid võimsusi.
==Lisaseadmed==
Järgnevalt on toodud näiteid kahveltõstukite lisaseadmetest:<ref name="GduZg" />
[[Pilt:Elevatore idraulico PORTER mod. ES 3200 - 4 LX.jpg|pisi|püsti|Tõstuki mast ja kahvel (hüdraulilised)]]
* '''Mõõteseadmed''' – tõstuki kahvlile kinnituvad andurid, mis võimaldavad hinnata laadungi mõõtmeid ning saavutada paremat ruumikasutust.
* '''Lehehaarats (lükke-tõmbe)''' – hüdrauliline lisa, mis võimaldab tõstukil lehtmaterjali virnast eemaldada üksiku lehe.
* '''Vaadikinnitus''' – mehaanilised lõuad, mis aitavad tünne jm mahuteid fikseerida tõstuki kahvlile.
* '''Korv''' – kahvlitele libisev spetsiaalne raam, mis võimaldab inimesi ohutult tõsta.
* '''Teleskoopkahvel''' – hüdrauliline lisa, mis võimaldab kasutada "topeltsügavat" ladustamispõhimõtet.
* '''Kaal''' – võimaldab laadungi massi kiiresti ja mugavalt hinnata.
* '''Üksik-/topeltkahvlid''' – tõstekahvlid, mis võimaldavad tõsta nii ühte alust kui (pärast eraldumist) kahte alust korraga.
Igasuguste lisade mass vähendab tõstuki võimalikku kasulikku koormat.
==Kahveltõstukite ohutus==
===Standardid===
Kahveltõstukitega töötamise ohutus on reguleeritud paljude rahvusvaheliste ja riigisiseste standarditega. Üks levinumaid neist on ANSI B56.<ref name="p8A3O" />
Eesti Vabariigis on üheks reguleerivaks standardiks EVS-EN 15000.<ref name="NC0Yw" />
===Ohutusvahendid===
Tänapäeval on turul saada paljusid süsteeme ja lahendusi, mis aitavad vähendada tõstukijuhtimisega seotud ohte.
====Ultrahelisensorid====
Ultrahelisensorid on lähedussensorid, mis hindavad objekti kaugust aja järgi, mis kulus ultrahelisignaali tagasipõrkeks. See sensor ei erista inimesi ja objekte ning tuvastab mis tahes takistuse. Enamasti kasutatakse seda tüüpi sensorit vaid tagurdamise lihtsustamiseks.
====Raadiosüsteemid====
Tegu on lahendustega, mis teavitavad tõstukijuhte lähedal asuvatest inimestest. Jalakäijad peavad kandma raadiomajakaid, mis tõstuki lähedusse sattumisel ning tuvastamisel väljastavad signaali, teavitades juhti võimalikust õnnetusohust. Tuvastus toimub igas suunas ning võimaldab ka teiste laos olevate objektide märkimist. Näide turul olevast süsteemist:
* '''Pedestrian Alert System PAS''' <ref name="wDeDz" />
==Tootjate ülemaailmne edetabel==
Igal aastal koostab ajakiri Modern Materials ülemaailmse tõstukitootjate edetabeli, kus järjestab 20 müüjat (müügimaht on USA dollarites).<ref name="pyix6" /> Aruande kokkuvõte on toodud järgmises tabelis.<!-- Please feel free to play with the table, you can't break it. -->
{|class="wikitable sortable"
|-
! Koht !! Ettevõtte nimi !! 2013. aasta koht !! 2014. aasta müük !! Põhja-Ameerika kaubamärk !! Ülemaailmne kaubamärk !! Asukohariik
|-
|1||[[Toyota Industries]]||1.||7 712 000 000||[[Toyota]], [[BT Industries|BT]], [[The Raymond Corporation|Raymond]]||Aichi || Jaapan
|-
|2||[[KION Group]]||2.||5 314 000 000 || [[VOLTAS]], [[The Linde Group|Linde]], [[STILL]], [[Officine Meccaniche|OM]], Baoli||Wiesbaden || Saksamaa
|-
|3||[[Jungheinrich|Jungheinrich Lift Truck Corp.]]||3.||3 033 000 000||Jungheinrich||Hamburg || Saksamaa
|-
|4||[[NACCO Industries, Inc.|Hyster-Yale Material Handling]]||4.||2 767 000 000||[[Hyster]], [[Yale Materials Handling Corporation|Yale]]||Cleveland, Ohio || Ameerika Ühendriigid
|-
|5||[[Crown Equipment Corporation]]||5.||2 500 000 000||[[Crown Equipment Corporation|Crown]], Hamech||New Bremen, Ohio || Ameerika Ühendriigid
|-
|6||[[Mitsubishi Caterpillar Forklift America Inc.]]||6.||2 159 000 000||[[Mitsubishi]], [[Caterpillar Inc.|CAT]]||Sagamihara || Jaapan
|-
|7||[http://www.unicarriersamericas.com/ UniCarriers Americas Corporation] ||7.||1 533 000 000||[[Nissan]], [[Barrett Industrial Trucks|Barrett]], [[Atlet]], [[TCM Corp.|TCM]], [http://www.unicarriers.co.jp/en/ UniCarriers]||Tokyo || Jaapan
|-
|8||[[Anhui Forklift Group]]||8.||1 123 000 000|| Heli forklift |Heli||Hefei, Anhui || Hiina
|-
|9||[[Zhejiang Hangcha Engineering Machinery Co.]]||9.||971 000 000||[[HC Forklift|HC]]||Hangzhou || Hiina
|-
|10||[[Komatsu Limited|Komatsu Utility Co.]]||10.||900 000 000||Komatsu, Tusk||Tokyo || Jaapan
|-
|11||[[Clark Material Handling Company]]||11.||741 000 000||Clark||Seoul || [[Lõuna-Korea]]
|-
|12||[[Doosan Group|Doosan Infracore]]||12.||683 000 000||Doosan||Seoul || Lõuna-Korea
|-
|13||[[Hyundai Heavy Industries]]||13.||477 000 000||Hyundai||Ulsan || Lõuna-Korea
|-
|14||[[Lonking|Lonking Forklift Company Ltd.]]||14.||190 000 000||Lonking||Shanghai||Hiina
|-
|14||[[Combilift]]||16.||190 000 000||Combilift||Monaghan || [[Iirimaa]]
|-
|16||[[Tailift]]||15.||181 000 000||[[Tailift]], [[Worldlift]]||Taichung || [[Taiwan]]
|-
|17||[[Hubtex]]||17.||108 000 000||Hubtex||Fulda || Saksamaa
|-
|18||Hytsu||18.||82 000 000||Hytsu||Shanghai||Hiina
|-
|19||Godrej & Boyce Manufacturing ||19.||76 000 000||Not available in N.A.||Mumbai || India
|-
|20||Paletrans Equipment||20.||69 000 000||Paletrans||Cravinhos|| Brasiilia
|}
==Vaata ka==
* [[Elektriauto]]
* [[Vesinikauto]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="VNER4">{{cite web|title=Our History|publisher=Hyster-Yale Materials Handling, Inc.|url=http://www.yale.com/north-america/en-us/about-us/our-history/|accessdate=15. detsember 2013}}</ref>
<ref name="Brindley">{{cite web |url= http://www.warehousenews.co.uk/News/December_2005/F-History.html |title= The History of The Fork Lift|accessdate= 25. jaanuar 2008 |last= Brindley|first= James|authorlink= |date=detsember 2005|work= |archiveurl= https://web.archive.org/web/20090831192629/http://www.warehousenews.co.uk/News/December_2005/F-History.html |archivedate=31.08.2009|publisher= Warehouse & Logistic News}}</ref>
<ref name="RbAN0">{{cite web|title=History|publisher=Clark Material Handling Company|year=2008|url=http://www.clarkmhc.com/company/history.asp|accessdate=15. detsember 2013|archive-date=2013-09-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20130909042606/http://clarkmhc.com/company/history.asp|url-status=dead}}</ref>
<ref name="modern">{{cite web|last = Bond|first = Josh|title = Top 20 Lift truck suppliers, 2013|publisher = Modern Materials Handling|date = 1. august 2013|url = http://www.mmh.com/article/top_20_lift_truck_suppliers_2013|accessdate = 14. detsember 2013}}</ref>
<ref name="backbone">{{cite web|title=Forklift Trucks– The Backbone Of The Industry |publisher=The MHEDA Journal |date= |url=http://www.themhedajournal.org/content/3q04/lifttrucks.php |accessdate=15. detsember 2013 |url-status=dead |archiveurl= https://web.archive.org/web/20130901014848/http://www.themhedajournal.org:80/content/3q04/lifttrucks.php |archivedate=1. september 2013 |df=dmy}}</ref>
<ref name="potted">{{cite web|last=Sellick|first=Tony |title=A potted history of the forklift truck|publisher=Forklift training website|year=2010|url= http://www.fork-lift-training.co.uk/history.html |accessdate=15. detsember 2013}}</ref>
<ref name="j0B09">{{cite web|url= http://www.datakey.org/mhedajournal/3q04/lifttrucks_a.php3 |title=Forklift- The Backbone of The Industry |accessdate=25.01.2008 |authorlink= |date= |year= |format= |work= |publisher=MHEDA Journal Online |pages= |doi= |archiveurl= https://web.archive.org/web/20071218101546/http://www.datakey.org/mhedajournal/3q04/lifttrucks_a.php3 |archivedate=18. detsember 2007 |quote= |url-status=dead |df=dmy}}</ref>
<ref name="rWaWK">{{cite web|last=Lang|first=Susan S.|title=Prize winning Cornell researcher shows ergonomics aren't just for chairs and keyboards -- would you believe forklifts?|publisher=Cornell Chronicle|date=15. oktoober 2003|url= http://www.news.cornell.edu/stories/2003/10/ergonomics-would-you-believe-forklifts |accessdate=15. detsember 2013}}</ref>
<ref name="PpVBE">{{cite web|last=Liew|first=Christine |title=Emissions drive innovation|publisher=Forkliftaction.com |date=27. september 2007|url= http://www.forkliftaction.com/news/newsdisplay.aspx?nwid=4751 |accessdate=15. detsember 2013}}</ref>
<ref name="brower">{{cite web|last=Brower|first=Warren|title=Hydrogen fuel cells are a good choice for large forklift fleets|work=Fuel Cells Provide End-User Benefits|publisher=The MHEDA Journal|date=aprill 2010|url=http://www.themhedajournal.org/index.php/2010/04/fuel-cells-provide-end-user-benefits/|accessdate=15. detsember 2013|archive-date=2013-12-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20131216005507/http://www.themhedajournal.org/index.php/2010/04/fuel-cells-provide-end-user-benefits/|url-status=dead}}</ref>
<ref name="8k6pE">{{cite web|last=Phelan, Jr.|first=John T.|title= Which storage rack system is right for your company?|work = Material Handling Wholesaler|date=18. märts 2009|url=http://www.mhwmag.com/article.cfm?id=26044|accessdate =11. august 2009}}</ref>
<ref name="G7x32">{{cite web|url=http://www.kalmarind.com/show.php?id=1020219|title=The Kalmar heavy range 20-50 tonnes, More than 50 years of development|accessdate=07.10.2008}}</ref>
<ref name="avelucis">{{Cite web|title = Tõstukite liigid ja ehitus|url = http://e-ope.khk.ee/oo/tostukite_liigid_ja_ehitus/index.html|website = http://e-ope.khk.ee|accessdate = 28.03.2017|archive-date = 29.03.2017|archive-url = https://web.archive.org/web/20170329140539/http://e-ope.khk.ee/oo/tostukite_liigid_ja_ehitus/index.html|url-status = dead}}</ref>
<ref name="TpYMJ">{{cite web|url=https://www.lencrowforklifts.com.au/news/different-types-of-forklift-and-their-common-use/|title=Types of Forklift}}</ref>
<ref name="m9ysc">{{Netiviide |url=http://www.egeminusa.com/pages/agvs/promat.html |pealkiri=Egemin Trailer Loader |vaadatud=2017-03-26 |arhiivimisaeg=2009-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090305042014/http://www.egeminusa.com/pages/agvs/promat.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="pantheon">{{Cite web|title = Kaasaegsed laondusseadmed|url = http://e-ope.khk.ee/oo/tostukite_liigid_ja_ehitus/kaasaegsed_laondusseadmed.html|website = http://e-ope.khk.ee|accessdate = 28.03.2017|archive-date = 29.03.2017|archive-url = https://web.archive.org/web/20170329045947/http://e-ope.khk.ee/oo/tostukite_liigid_ja_ehitus/kaasaegsed_laondusseadmed.html|url-status = dead}}</ref>
<ref name="NzJZT">[http://192.248.11.75/IUOM2005MECH/automated-fork-lift/index.html Automated forklift project]</ref>
<ref name="AIc9S">[http://www.fmcsgvs.com/content/products/forked_vehicles.htm Forked AGV's]</ref>
<ref name="NV9vz">{{cite web |url= http://www.forkliftbiz.com/Forklift_Lease_Truck.htm |title= Forklift Lease Truck |accessdate= 24.01.2008 |authorlink= |date= |year= |work= |publisher= |pages= |doi= |quote= |archive-date= 2.02.2009 |archive-url= https://web.archive.org/web/20090202065358/http://www.forkliftbiz.com/Forklift_Lease_Truck.htm |url-status= dead }}</ref>
<ref name="abovebelow">{{Cite web|title = AC forklift drives|url = https://www.controldesign.com/assets/Media/MediaManager/wp_070910_DM_ACMotorsDrives.pdf|website = https://www.controldesign.com|accessdate = 28.03.2017}}</ref>
<ref name="GduZg">{{cite web |url= http://www.cascorp.com/americas/en/products|title= Cascade Corporation - Attachments |accessdate= 24.01.2008 |authorlink= |date= |year= |format= |work= |publisher= |pages= |doi= |archiveurl= |archivedate= |quote=}}</ref>
<ref name="p8A3O">{{cite web |url= http://www.itsdf.org |title= Industrial Truck Standards Development Foundation |accessdate= 23.01.2008 |authorlink= |date= |year= |format= |work= |publisher= |pages= |doi= |archiveurl= |archivedate= |quote=}}</ref>
<ref name="NC0Yw">{{cite web|url=https://www.evs.ee/tooted/evs-en-15000-2008 |title=Tööstustõstukite ohutus. Iseliikuvad muutuva tõsteulatusega tõstukid. Spetsifikatsioon, jõudluse ja katsetamise nõuded pikitelje koormusmomendi indikaatoritele ja piirajatele |accessdate=27.03.2017}}</ref>
<ref name="wDeDz">{{cite web |url= http://www.claitec.com/en/portfolio/pedestrian-alert-system-pas|title= Pedestrian Alert System PAS|author= Claitec}}</ref>
<ref name="pyix6">{{Cite web|title = Top 20 lift truck suppliers, 2015 - Article from Modern Materials Handling|url = http://www.mmh.com/article/top_20_lift_truck_suppliers_2015|website = www.mmh.com|accessdate = 28.11.2015}}</ref>
}}
==Välislingid==
{{commonscat}}
* [http://www.cdc.gov/niosh/docs/2001-109/ Preventing Injuries and Deaths of Workers Who Operate or Work Near Forklifts], an alert from the [[National Institute for Occupational Safety and Health]] (NIOSH)
* [http://www.osha.gov/SLTC/poweredindustrialtrucks/index.html Safety and Health Topic: Powered Industrial Trucks], from the [[Occupational Safety and Health Administration]] (OSHA)
* [http://www.propane101.com/forkliftcylindermounting.htm Forklift LPG Cylinder Mounting], Proper cylinder mounting and LPG forklift cylinder safety.
* [http://www.3dvieweronline.com/members/Idd3d9446802a44259755d38e6d163e820/zCAQiWEKBLQLuGT Kahveltõstuki 3D-mudel]
{{DEFAULTSORT:Kahveltõstuk}}
[[Kategooria:Masinaehitus]]
7gdotn5jvz3mnf0lp087486bs8ld41e
Silvi Tenjes
0
462648
6179942
6163758
2022-08-18T17:34:58Z
Silvi.tenjes
113629
wikitext
text/x-wiki
'''Silvi Tenjes''' on eesti [[keeleteadlane]] ja multimodaalse suhtluse uurija.
Ta lõpetas aastal 1991 Tartu Ülikooli filoloogina, eesti keele ja kirjanduse õpetajana.
Ta sai doktorikraadi 2001. aastal Tartu Ülikoolis tööga "Nonverbal Means as Regulators in Communication: Sociocultural Perspectives" (juhendaja [[Haldur Õim]]).
Ta on töötanud Tartu Ülikoolis teadurina, vanemteadurina ja dotsendina.
Tema teadustöö põhiteemad on keel, suhtluslikud kehaliigutused (nt Kristiina Jokineni, Silvi Tenjese ja Ingrid Rummo artikkel "Embodied interaction and semiotic categorization: communicative gestures of a girl with Patau syndrome"<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=The Construal of Spatial Meaning: Windows into Conceptual Space|aasta=2013|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=74-97|artikkel=Embodied interaction and semiotic categorization: communicative gestures of a girl with Patau syndrome|toimetaja=Carita Paradis, Jean Hudson, and Ulf Magnusson}}</ref>, artikkel "Gestures and spatial relationships in Estonian"<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Gestures. Meaning and Use|aasta=2003|koht=Oporto|kirjastus=Edições Universidade Fernando Pessoa|lehekülg=169–173|toimetaja=Monica Rector, Isabella Poggi, and Nadine Trigo|artikkel=Gestures and spatial relationships in Estonian}}</ref> või artikkel "Gestures as pre-positions in communication"<ref>Tenjes, Silvi (2001). "Gestures as pre-positions in communication". ''Trames 5 (55/50)(4), pp. 302–320''.</ref>), õppimis- ja juhtimisprotsessid, semantika (nt raamat "Semantika"<ref>{{Raamatuviide|autor=Tenjes, Silvi|pealkiri=Semantika|aasta=2010|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=|url=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17050/9789949196005.pdf?sequence=1&isAllowed=y}}</ref> või artikkel "Spatial suffixes and their metaphorical uses: concept HAND"<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Views & Voices: Inquiries into the English Language and Literature, 1(4). Special issue: Space, Time & Beyond. Inquiries into the Spatio-Temporal Aspects of Language and Literature|aasta=2010|koht=Rijeka|kirjastus=University of Rijeka|lehekülg=127–145|toimetaja=Maja Brala, Branka Kalogjera, and Tihana Kraš|artikkel=Spatial suffixes and their metaphorical uses: concept HAND}}</ref>), biokäitumuslikud ja sotsiokultuurilised protsessid liigutustes ja suhtluses (nt artikkel "Mitmeviisiline suhtlus ja teiste käitumise mõistmine sõjaväelistel juhtidel"<ref>{{Netiviide|autor=Tenjes, Silvi|url=http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/ERYa16.12|pealkiri=Mitmeviisiline suhtlus ja teiste käitumise mõistmine sõjaväelistel juhtidel|väljaanne=Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat / Estonian Papers in Applied Linguistics 16, lk 203–221|aeg=2020}}</ref> või Dmitri Kulakovi ja Silvi Tenjese artikkel "Multimodaalse suhtlusakti struktuur ja tähenduse kujunemine mitme osalejaga suhtlussituatsioonis"<ref>{{Netiviide|autor=Kulakov, Dmitri; Tenjes, Silvi|url=http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/ERYa13.12|pealkiri=Multimodaalse suhtlusakti struktuur ja tähenduse kujunemine mitme osalejaga suhtlussituatsioonis|väljaanne=Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat / Estonian Papers in Applied Linguistics 13, lk 187–202|aeg=2017}}</ref>).
== Tunnustus ==
1995 – Eesti Teaduste Akadeemia I preemia magistritöö "Žestid eestikeelses dialoogis" eest.
== Välislingid ==
[https://www.etis.ee/CV/Silvi_Tenjes/est Silvi Tenjes] Eesti Teadusinfosüsteemis
== Teaduse populariseerimine ==
On avaldanud populaarteaduslikke artikleid, nt "Kaugeltki mitte kogu teadlik teadmine pole sõnaline"<ref>{{Netiviide|autor=Tenjes, Silvi|url=https://arvamus.postimees.ee/7265800/silvi-tenjes-kaugeltki-mitte-kogu-teadlik-teadmine-pole-sonaline|pealkiri=Kaugeltki mitte kogu teadlik teadmine pole sõnaline|väljaanne=Postimees|aeg=7. juuni 2021}}</ref>, "Kuidas mõjub meile teise inimese puudutus?"<ref>{{Netiviide|autor=Tenjes, Silvi|url=http://arvamus.postimees.ee/3839357/silvi-tenjes-kuidas-mojub-meile-teise-inimese-puudutus|pealkiri=Kuidas mõjub meile teise inimese puudutus?|väljaanne=Postimees|aeg=16. september 2016}}</ref> või "Suhelda saab vaid multimodaalselt"<ref>{{Netiviide|autor=Tenjes, Silvi|url=http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11786&catid=11&Itemid=16&issue=3325|pealkiri=Suhelda saab vaid multimodaalselt|väljaanne=Sirp (Keele Infoleht)|aeg=17. detsember 2010}}</ref>.
== Viited ==
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]
{{DEFAULTSORT:Tenjes, Silvi}}
coa862so29bkulz30pj0enxbytzecp2
Nikolai Tuiman
0
464424
6180136
6114023
2022-08-19T11:46:07Z
193.40.110.66
wikitext
text/x-wiki
'''Nikolai Tuiman''' ([[27. detsember]] [[1898]] [[Väätsa vald (Türi kihelkond)|Väätsa vald]], [[Järvamaa]] – [[8. aprill]] [[1976]] [[Petseri]]) oli [[Eesti Vabariik|Eesti]] [[sõjaväelane]] ([[allohvitser|veltveebel]], 1921) ja hilisem [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistaja]].
Sai [[sõjaväelendur]]i kutse 28. veebruaril 1921.
Teenis [[Lennurood]]us.
1934. aastal osales [[Artur Sirk|Artur Sirgu]] põgenemise korraldamises. Tema ülesandeks oli hankida auto, võtta Sirk [[Patarei vangla]] juures peale ning toimetada esimesse varjamiskohta.<ref>https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1935/03/02/2</ref> Vangistatuna leidis Nikolai vangla raamatukogust mõned [[Joseph Franklin Rutherford|Joseph Franklin Rutherfordi]] raamatud, mille lugemine viis ta arusaamisele, et ta on oma elus valinud vale tee. Pärast vanglast vabanemist keelati tal esialgu elada Tallinnas. Selle piirangu äramuutmisel sõitis ta [[Tallinn]]a, ühest Jehoova tunnistajate raamatust leitud aadressile. Vend Baxteri abiga tegi Nikolai elus kannapöörde, loobus poliitilisest tegevusest ning sai rahumeelseks ja innukaks Jehoova tunnistajaks.
Hiljem, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kehtinud keeluajal, oli ta üks koguduse tugisambaid ja osales põrandaaluses trükitöös. Ta arreteeriti 4. oktoobril 1950 [[Paide]]s, oli vangis ja asumisel. Ta jäi oma usule kindlaks 15 aasta jooksul, mil ta oli Siberisse küüditatud.<ref>http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/302011002</ref>
Vabanes 15. novembril 1965 õiguseta elada [[Eesti NSV]]-s, mistõttu elas edasise elu [[Petseri]]s.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=28354 Kirje ohvitseride andmebaasis]
{{JÄRJESTA:Tuiman, Nikolai}}
[[Kategooria:Lennuväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Eesti lendurid]]
[[Kategooria:Jehoova tunnistajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1976]]
0g1vdnjqjcj7kvths1quqlbbh5xu8pm
6180137
6180136
2022-08-19T11:46:46Z
193.40.110.66
wikitext
text/x-wiki
'''Nikolai Tuiman''' (varem '''Nikolai Tuimann'''; [[27. detsember]] [[1898]] [[Väätsa vald (Türi kihelkond)|Väätsa vald]], [[Järvamaa]] – [[8. aprill]] [[1976]] [[Petseri]]) oli [[Eesti Vabariik|Eesti]] [[sõjaväelane]] ([[allohvitser|veltveebel]], 1921) ja hilisem [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistaja]].
Sai [[sõjaväelendur]]i kutse 28. veebruaril 1921.
Teenis [[Lennurood]]us.
1934. aastal osales [[Artur Sirk|Artur Sirgu]] põgenemise korraldamises. Tema ülesandeks oli hankida auto, võtta Sirk [[Patarei vangla]] juures peale ning toimetada esimesse varjamiskohta.<ref>https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1935/03/02/2</ref> Vangistatuna leidis Nikolai vangla raamatukogust mõned [[Joseph Franklin Rutherford|Joseph Franklin Rutherfordi]] raamatud, mille lugemine viis ta arusaamisele, et ta on oma elus valinud vale tee. Pärast vanglast vabanemist keelati tal esialgu elada Tallinnas. Selle piirangu äramuutmisel sõitis ta [[Tallinn]]a, ühest Jehoova tunnistajate raamatust leitud aadressile. Vend Baxteri abiga tegi Nikolai elus kannapöörde, loobus poliitilisest tegevusest ning sai rahumeelseks ja innukaks Jehoova tunnistajaks.
Hiljem, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kehtinud keeluajal, oli ta üks koguduse tugisambaid ja osales põrandaaluses trükitöös. Ta arreteeriti 4. oktoobril 1950 [[Paide]]s, oli vangis ja asumisel. Ta jäi oma usule kindlaks 15 aasta jooksul, mil ta oli Siberisse küüditatud.<ref>http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/302011002</ref>
Vabanes 15. novembril 1965 õiguseta elada [[Eesti NSV]]-s, mistõttu elas edasise elu [[Petseri]]s.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=28354 Kirje ohvitseride andmebaasis]
{{JÄRJESTA:Tuiman, Nikolai}}
[[Kategooria:Lennuväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Eesti lendurid]]
[[Kategooria:Jehoova tunnistajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1976]]
dgy2k0tlsrtdmfh4rdkp6oyiqz7wmbc
Kivi Jüri
0
467988
6180053
6165375
2022-08-19T08:17:47Z
Kruusamägi
1530
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:3394 Skulptuur Kivijüri Taniloo Sirp 1966.jpg|pisi|"Kivijüri" (2011)]]
[[Fail:Kivijüri Kärdlas.JPG|pisi|"Kivijüri" (juuli 2012)]]
'''"Kivi Jüri"''' ehk '''"Kivijüri"''' on [[Kärdla]]s asuv [[mälestusmärk]] "[[Hiiumaa]] kaitselahingute kangelastele 1941". Mälestusmärk püstitati 1966. aastal Kärdlast väljuvate maanteede ristile. [[Graniit|Graniidist]] mälestusmärgi autorid on skulptor [[Endel Taniloo]] ja arhitekt [[Ülo Sirp]].
Mälestusmärgi skulptuuri näol on tegemist suurima graniit[[büst]]iga Eestis. Mälestusmärgi alus mõõtmetega 2,6 × 2 × 1,7 m kaalub 36 tonni ja sellele toetuv sõduripea 10 tonni. Üldkõrgus on 4,3 m.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.hiiuvald.ee/vaatamisvaarsused/kardla/234-malestusmark-kivi-juri|Pealkiri=Hiiu valla koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-05-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170527160434/http://www.hiiuvald.ee/vaatamisvaarsused/kardla/234-malestusmark-kivi-juri|url-olek=ei tööta}}</ref>
Mälestusmärk on tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks 1997. aastal.
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
* {{kultuurimälestis|3394}}
* [https://www.err.ee/1608664129/kivi-juri-skulptuur-tekitab-hiidlastes-kusimusi "Kivi Jüri skulptuur tekitab hiidlastes küsimusi"] ERR, 22. juuli 2022
* [https://www.err.ee/1608689836/hiidlased-viivad-kardlast-minema-kivi-juriks-kutsutud-sojamonumendi "Hiidlased viivad Kärdlast minema Kivi Jüriks kutsutud sõjamonumendi"] ERR, 19. august 2022
{{koord}}
[[Kategooria:Eesti mälestusmärgid]]
[[Kategooria:Kärdla]]
[[Kategooria:Hiiu maakonna kultuurimälestised]]
7c0zup8zvvhuffj1705kypzx7f7itdu
Evald Laprik
0
484897
6179975
6098036
2022-08-18T21:17:02Z
Metsavend
738
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Nlkpartpilet.jpg|pisi|NLKP isiklik parteikaart]]
'''Evald Laprik''' ([[30. jaanuar]] [[1929]] [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe vald]], Harjumaa – [[16. juuli]] [[2017]]) oli eesti õpetaja, koolijuht ja sporditegelane.
==Haridus==
1949. aastal lõpetas ta [[Türi Keskkool]]i. 1959. aastal lõpetas ta [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatikaõpetajana. 1974. aastal lõpetas [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia erialal.<ref name="esbl" />
==Töö==
1951. aastast töötas õpetajana. Aastatel 1953–1955 oli ta [[Võiera]] 7-klassilise Kooli direktor, 1956–1957 [[Vändra]] rajooni haridusosakonna juhataja.<ref name="esbl" /> Aastatel 1958–1960 oli ta [[Räpina Keskkool]]i direktor,<ref>[https://yg.rapina.ee/koolist/direktorid/ Räpina Ühisgümnaasium. Direktorid]</ref> 1960–1972 [[Rapla Keskkool]]i direktor<ref>[https://sõnumid.ee/2017/07/20/evald-laprik-on-lahkunud/ Evald Laprik on lahkunud. Raplamaa Sõnumid, 20/07/2017]</ref> ning 1974–1989 [[Viljandi Jakobsoni Kool|C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli]] direktor.<ref>[https://sakala.postimees.ee/4183185/lahkus-legendaarne-koolijuht Lahkus legendaarne koolijuht. Sakala, 19. juuli 2017]</ref>
Aastatel 1989–1990 oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi koolijuhtide kvalifikatsiooni tõstmise teaduskonna dekaan, 1990–1994 [[Eesti Hariduse Arenduskeskus]]e koolitusosakonna juhataja, 1994–1997 Viljandi maakonna haridusosakonna nõunik ja 1997–2002 koolituskeskuse Vilko juhataja.<ref name="EL" /><ref name="esbl" />
==Sporditegevus==
1950. aastal võitis ta Eesti talvistel kergejõustiku esivõistlustel [[teivashüpe|teivashüppes]] pronksi, aastatel 1952–1954 tuli teivashüppes spordiühingu [[Jõud (spordiselts)|Jõud]] meistriks.
Ta oli spordiühingu Jõud kergejõustikusektsiooni juht ning tegutses kergejõustikukohtunikuna.<ref name="esbl">[https://www.esbl.ee/biograafia/Evald_Laprik Eesti spordi biograafiline leksikon. Evald Laprik]</ref>
==Ühiskondlik tegevus==
Ta oli [[Eesti Koolijuhtide Ühendus]]e asutajaliige ja hiljem auliige.<ref name="EL">[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20170818.2.12.1 In memoriam: Evald Laprik. Õpetajate Leht, 18. august 2017]</ref>
1999. aasta Riigikogu valimistel osales ta [[Eesti Koonderakond|Eesti Koonderakonna]] nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?id=10577&otsi_ajaloost=Evald+Laprik Vabariigi Valimiskomisjon. Valimiste arhiiv]</ref>
Aastatel 2002–2004 oli ta [[Eesti Pensionäride Erakond|Eesti Pensionäride Erakonna]] juhatuse esimees.<ref>[https://www.postimees.ee/1957067/eesti-pensionaride-erakond-olemasolevad-parteid-ei-kaitse-piisavalt-eakate-huve Eesti Pensionäride Erakond: olemasolevad parteid ei kaitse piisavalt eakate huve. Postimees, 9. august 2002]</ref><ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20110302.1.9&st=1&l=et Eesti Päevaleht, 2. märts 2011]</ref>
==Tunnustused==
*1981 – [[Eesti NSV teeneline õpetaja]]
*1986 – Spordiühingu Jõud auliige
*2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3818}}</ref>
*2005 – [[Vabariigi Presidendi hariduspreemia]]
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=79088 TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum. Kärdla Keskkooli õpetaja Evald Teras (1985)]
{{JÄRJESTA:Laprik, Evald}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]]
[[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 2017]]
mbc877sxi56e4le2s3fhi0fgitw1vj2
Mikk Marran
0
487622
6179936
6178836
2022-08-18T17:17:57Z
Merleke5
122868
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast ametiisik
| nimi = Mikk Marran
| pildi nimi = Mikk Marran with SecDef Ash Carter, 2015 (cropped).jpg
| pildi seletus = Mikk Marran (2015)
| amet =
| ametiajaalgus =
| ametiajalõpp =
| eelmine =
| järgmine =
| amet2 = [[Välisluureamet]]i peadirektor
| ametiajaalgus2 = 1. jaanuar 2016
| ametiajalõpp2 = 1. november 2022
| eelmine2 = [[Rainer Saks]]
| järgmine2 =
| amet3 = [[Kaitseministeerium]]i kantsler
| ametiajaalgus3 = 1. jaanuar 2011
| ametiajalõpp3 = 31. detsember 2015
| eelmine3 = [[Riho Terras]]
| järgmine3 = [[Jonatan Vseviov]]
| sünninimi =
| sünnikuupäev = {{Sünniaeg ja vanus|1978|10|2}}
| sünnikoht =
| surmakuupäev =
| surmakoht =
| rahvus = eestlane
| partei =
| abikaasa =
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased =
| elukoht =
| alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] (BA)<br>[[National Defense University]]
| elukutse = Riigiametnik
| autasud = [[Mikk Marran#Tunnustus|Loetelu]]
| allkiri =
}}
[[Pilt:Mikk Marran with SecDef Ash Carter, 2015 (7).jpg|pisi|Marran [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Ash Carter]]iga, 2015]]
'''Mikk Marran''' (sündinud 2. oktoobril [[1978]] <ref name="52G3s" />) on [[Eesti]] riigiametnik, kes on alates 1. jaanuarist 2016 kuni 1. novembrini 2022 [[Välisluureamet]]i peadirektor.
15. augustil 2022 teatas ajakirjandus, et enneaegselt Välisluureametist lahkumise järel asub Marran tööle [[RMK]] juhatuse esimehena.
== Haridus ==
Mikk Marran on lõpetanud [[Tallinna Ülikool]]i sotsiaalteaduskonna haldusjuhtimise eriala bakalaureuseõppe ja Ameerika Ühendriikide [[National Defence University]] rahvusliku ressursi strateegia eriala magistriõppe.<ref name="kamin" />
== Karjäär ==
=== Kaitseministeeriumis ===
Juba Tallinna Ülikoolis õppimise ajal 1999. aastal asus Mikk Marran tööle [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumisse]],<ref name="xktZ1" /> kus ta töötas muu hulgas Balti koostöö büroos, rahvusvahelise koostöö osakonna ning NATO ja ESDP osakonna juhatajana. Aastatel 2006-2009 oli ta [[Eesti alaline esindus NATO juures|Eesti alalises esinduse NATO juures]] kaitsetalituse direktor.<ref name="JJGFC" /> Alates 2010. aasta suvest oli Mikk Marran Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler. Alates 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2015 oli ta Kaitseministeeriumi [[kantsler]], vahetades selles ametis välja senise kantsleri [[Riho Terras]]e.<ref name="rRA8V" />
=== Välisluureametis ===
2015. aasta augustis nimetati senine [[Teabeamet|Teabeameti]] juht [[Rainer Saks]] [[Välisministeerium|Välisministeeriumi]] kantsleriks<ref name="u1w1a" /> ja tollane [[Eesti kaitseminister]] [[Hannes Hanso]] esitas 12. oktoobril 2015 Teabeameti uue peadirektori kandidaadina valitsusele kinnitamiseks Mikk Marrani, kes oli saanud [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]is ühehäälse heakskiidu.<ref name="kamin" /> Valitsus kinnitas Mikk Marrani ametisse 15. oktoobril 2015 ja tema ametiaeg algas ametlikult 1. jaanuaril 2016.<ref name="bRKpq" /> 2020. aasta juunis kinnitas valitsus [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Jüri Luik|Jüri Luige]] ettepanekul ja riigikogu erikomisjoni heakskiidul Mikk Marrani ametisse ka teiseks ametiajaks.<ref name="CEO1y" />
15. augustil 2022 teatas [[ERR]], et [[Riigimetsa Majandamise Keskus]] on alustanud Mikk Marraniga läbirääkimisi asutuse juhatuse esimeheks saamise osas. Marran oli üks kolmest ametikohale kandideerimisel viimasesse vooru jõudnust. RMK nõukogu esimehe [[Randel Länts|Randel Läntsi]] sõnul soovis Marran uusi väljakutseid ning on tugev juht. Uudise ilmumise ajal oli Marranil jäänud Välisluureameti peadirektorina töötada veel kolm aastat.<ref name="jHIpI" /> [[Postimees|Postimehe]] teatel heitis [[Kaitseministeerium]] Marranile välisluure juhina ette aeglast reageerimist [[2021–2022. aastate Valgevene-Euroopa liidu piirikriis|2021–2022. aasta Valgevene - Euroopa liidu piirikriis]]i ajal ja vahetult enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] 2022. aasta alguses. Marran eitas selliste väidete tõepärasust ja viitas, et on töötanud viie Eesti kaitseministri ning kahe [[Eesti kaitseväe juhataja|Eesti kaitseväe juhatajaga]] ja saanud nende kõigiga hästi läbi. Samas lisas ta, et soovis juba mõnda aega ametit vahetada.<ref name="Tv6V8" />
Kaitseministeeriumi allikatele viidates nimetas Postimees Välisluureameti uue peadirektori kandidaatidena [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[küberväejuhatus]]e ülemat [[Kaupo Rosin]]at, [[Eesti suursaadik Ukrainas|Eesti suursaadikut Ukrainas]] [[Kaimo Kuuse]]t ning [[Jüri Luik]]e, kes oli Välisluureameti peadirektori kandidaat ka 2015. aastal.<ref name="Tv6V8" />
== Isiklikku ==
Ta on abielus [[Kaisa Marran]]iga ja neil on kolm last.<ref name="dOiXN" />
== Teosed ==
* Mikk Marran & Eve Vungo (1999). "Eesti pöördub läände". [[Kohtla-Järve]]. [[Avita]]. ISBN 9789985201305
== Tunnustus ==
* [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="kamin" />
* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]] (I ja II klass)<ref name="I5KJD" />
* [[Kaitseväe teeneterist]] (kaks korda)<ref name="kamin" />
== Vaata ka ==
* [[Arnold Sinisalu]]
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="kamin">{{Netiviide |URL=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/teabeameti-peadirektori-kandidaadiks-esitatakse-mikk-marran |Pealkiri=Teabeameti peadirektori kandidaadiks esitatakse Mikk Marran |Väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=12. oktoober 2015 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref>
<ref name="52G3s">{{Netiviide |URL=https://www.inforegister.ee/EEIMGQB-MIKK-MARRAN |Pealkiri=Mikk Marran |Väljaanne=[[Inforegister]] |Kasutatud=30. november 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref>
<ref name="jHIpI">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608685186/valisluurejuht-mikk-marranist-saab-ootamatult-rmk-juht |Autor=[[Indrek Kiisler]] |Pealkiri=Välisluurejuht Mikk Marranist saab ootamatult RMK juht |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=15. august 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref>
<ref name="xktZ1">{{Netiviide |URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/28/eesti-koige-salajasema-ameti-juht-raakis-juhtimisest |Autor=Andres Kärssin |Pealkiri=Eesti esiluuraja tahab ettevõtjana kätt proovida |Väljaanne=[[Äripäev]] |Aeg=28. märts 2016}}</ref>
<ref name="JJGFC">{{Netiviide |URL=https://www.delfi.ee/artikkel/72679627/teabeameti-uueks-juhiks-saab-mikk-marran |Pealkiri=Teabeameti uueks juhiks saab Mikk Marran. |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=12. oktoober 2015}}</ref>
<ref name="rRA8V">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/343764/mikk-marran-saab-kaitseministeeriumi-uueks-kantsleriks |Autor=Merike Tamm |Pealkiri=Mikk Marran saab kaitseministeeriumi uueks kantsleriks. |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=18. oktoober 2010}}</ref>
<ref name="dOiXN">{{Netiviide |Autor=Regina Herodes |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/soovitused/treenerilt-harrastajale-kaisa-marran-oma-unistust-elades-pole-voimalik-ule-tootada?id=70212799 |Pealkiri=TREENERILT HARRASTAJALE: Kaisa Marran: oma unistust elades pole võimalik üle töötada |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=24. november 2014 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref>
<ref name="I5KJD">{{Netiviide |URL=http://www.kmin.ee/et/uudised/mikk-marran-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |Pealkiri=Mikk Marran sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |Väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=30. detsember 2015 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref>
<ref name="u1w1a">{{Netiviide |autor=Merike Teder |url=https://www.postimees.ee/3292853/valisministeerium-saab-uue-kantsleri-detsembriks |pealkiri=Välisministeerium saab uue kantsleri detsembriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=13. august 2015 |vaadatud=16. august 2022}}</ref>
<ref name="bRKpq">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/547295/mikk-marran-kinnitati-teabeameti-peadirektoriks |Pealkiri=Mikk Marran kinnitati teabeameti peadirektoriks |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=15. oktoober 2015 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref>
<ref name="CEO1y">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/6994338/valitsus-kinnitas-marrani-jatkamise-valisluureameti-juhina |pealkiri=Valitsus kinnitas Marrani jätkamise välisluureameti juhina |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=11. juuni 2020 |vaadatud=16. august 2022}}</ref>
<ref name="Tv6V8">{{Netiviide |autor=[[Ülle Harju]] |url=https://www.postimees.ee/7585059/mikk-marran-kindlasti-pole-rmk-seadusest-korgemal |pealkiri=Mikk Marran: kindlasti pole RMK seadusest kõrgemal |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=15. august 2022 |vaadatud=16. august 2022}}</ref>
}}
== Välislingid ==
{{Commonscat}}
* Rainer Kerge (15. veebruar 2020). "[https://elu.ohtuleht.ee/992355/valisluure-juht-mikk-marran-venemaa-valmistub-pidevalt-sojaks- Välisluure juht Mikk Marran: „Venemaa valmistub pidevalt sõjaks.“]". [[Õhtuleht]]
* Erkki Koort (14. märts 2019). "[https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab]". [[Postimees]]
* Marian Võsumets (8. veebruar 2018). "[https://www.postimees.ee/4402089/paevaintervjuu-varske-valisluureraport-kasitleb-venemaa-sojandust-ja-nuhkimist-turistide-jarele PÄEVAINTERVJUU Värske välisluureraport käsitleb Venemaa sõjandust ja nuhkimist turistide järele]". [[Postimees]]
* Andres Kärssin (28. märts 2016). "[https://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/28/eesti-koige-salajasema-ameti-juht-raakis-juhtimisest Eesti esiluuraja tahab ettevõtjana kätt proovida]". [[Äripäev]]
{{JÄRJESTA:Marran, Mikk}}
[[Kategooria:Eesti ametnikud]]
[[Kategooria:Eesti julgeolekutöötajad]]
[[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]
i14l4662ysyoooekzvogkiakbn9m3qc
Rudolf Konimois Film
0
502407
6179979
5329442
2022-08-18T21:41:26Z
85.253.189.36
wikitext
text/x-wiki
[[OÜ]] '''Rudolf Konimois Film''' on Eesti [[filmitootja]].
Ettevõte, mis tegutses aastatel [[1997]]–[[2017]], on tootnud [[telereklaam]]e, [[muusikavideo|muusikavideoid]], [[dokumentaalfilm|dokumentaal-]], [[lühifilm|lühi-]] ja [[mängufilm]]e. <ref name="EFIS">{{EFIS|filmitegijad|asutus|151}} (vaadatud 22.03.2018)</ref>
==Filme<ref name="EFIS"/>==
*2001 "[[Isamaa ilu]]"
*2003 "[[Sigade revolutsioon]]"
*...
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{EFIS|filmitegijad|asutus|151}}
[[Kategooria:Eesti filmistuudiod]]
icduyzdn0afej0w6yrvm0q2rk4p661o
Anne Treisman
0
508716
6180085
6113081
2022-08-19T09:27:03Z
CommonsDelinker
1930
Fail Anne_Treisman.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Rosenzweig|Rosenzweig]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:Anne Treisman|]].
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=september}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
'''Anne Marie Treisman''' (sündinud '''Taylor'''; [[27. veebruar]] [[1935]]<ref name=":0">Genzlinger, Neil (13 February 2018). [https://www.nytimes.com/2018/02/13/obituaries/anne-treisman-who-studied-how-we-perceive-dies-at-82.html "Anne Treisman, Who Studied How We Perceive, Dies at 82"]. The New York Times.</ref> – 9. veebruar 2018)<ref>Dean of the Faculty. (2018). [Obituary] Anne Marie Treisman. Retrieved 12 Feb 2018, from https://dof.princeton.edu/about/clerk-faculty/emeritus/anne-marie-treisman.</ref><ref>[https://www.psychologicalscience.org/publications/observer/obsonline/anne-treisman-1935-2018.html Anne Treisman, 1935-2018"]. Retrieved 12 February 2018.</ref><ref>Kahneman-Treisman Center for Behavioral Science & Public Policy. (2018). Anne Treisman 1935 – 2018. Retrieved 14 Feb 2018, from https://behavioralpolicy.princeton.edu/news/anne-treisman-1935-2018</ref> oli inglise [[psühholoog]], kes oli spetsialiseerunud [[Kognitiivne psühholoogia|kognitiivse psühholoogia]]le. Ta uuris visuaalset [[tähelepanu]], objekti [[taju]] ja [[mälu]]. Üks tema tuntumaid teooriaid on [[Tunnuste integreerimise teooria|tunnuste integratsiooni teooria]], mille ta avaldas koos G. Geladega 1980. aastal.
Treisman õpetas [[Oxfordi Ülikool]]is, [[Briti Columbia Ülikool]]is, [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]] ja [[Princetoni Ülikool]]is. 2013. aastal sai Treisman USA presidendilt [[Barack Obama]]lt medali "[[National Medal of Science]]" silmapaistva töö eest tähelepanu uurimisel.<ref>[https://behavioralpolicy.princeton.edu/news/anne-treisman-1935-2018 "Treisman wins National Medal of Science for psychology research"]. Princeton University. 3 January 2013. Retrieved 9 March 2013.</ref>
== Haridus ==
Anne Treisman sündis [[Wakefield]]is [[Yorkshire]]'i krahvkonnas [[Inglismaa]]l. Kaks aastat hiljem kolis pere [[Rochester, Kent|Rochesteri Kentis]],<ref>Sheehy 2016, p. 580.</ref> kus tema isa Percy Taylor töötas juhtiva haridusametnikuna [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] ajal.<ref>[http://thepsychologist.bps.org.uk/volume-23/edition-11/one-one-anne-treisman "One on one...with Anne Treisman"]. the psychologist. 9 October 2010. Retrieved 18 November 2013.</ref> Tema ema oli prantslanna Suzanne Touren.<ref name=":0" /> Kui Treisman oli 11-aastane, kolis pere [[Reading]]isse [[Berkshire|Berkshire'i krahvkonnas]], kus ta lõpetas [[Kendricki]]<ref>"Anne Treisman". sfn.org. 16 April 2014. Retrieved 12 February2018.</ref> tütarlaste gümnaasiumi. Ta keskendus õppimisel prantsuse ja ladina keelele ning ajaloole. Esimese [[Bachelor of Arts|bakalaureusekraadi]] sai ta prantsuse kirjanduses [[Newnham College, Cambridge|Newnham College'ist Cambridge'is]] 1954. {{Teadlane|nimi=Anne M. Treisman|pilt=|pildiallkiri=Treisman</span>
[[Briti Columbia ülikool]]is (2004)|täisnimi=Anne Marie Taylor|sündinud=Anne Marie Taylor|sünniaeg={{Birth date|1935|02|27|df=yes}}|sünnikoht=[[Wakefield]], [[Yorkshire]], Inglismaa|surmaaeg=9. veebruar 2018<span style="display:none">(2018-02-09)</span> (82-aastaselt)|elukoht=[[New York City]], United States|alma_mater=[[Newnham College, Cambridge]]<br>[[University of Oxford]]|tuntumad_tööd=tunnuste integratsiooni teooria; tähelepanuteooria|tuntud_õpilased=Postdoctoral fellows [[Nancy Kanwisher]] and [[Nilli Lavie]]|abikaasa=Michel Treisman (1960–1976, lahutatud)
[[Daniel Kahneman]] (1978–2018, surmani)}}
Teise bakalaureusekraadi omandas ta psühholoogias, õppides [[Richard Gregory]] käe all, kes tutvustas talle taju uurimise meetodeid.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikibooks.org/wiki/Applied_History_of_Psychology/History_of_Research_on_Attention|Pealkiri=Wikibooks:Applied History of Psychology/History of Research on Attention|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 1957 alustas Treisman doktoriõpinguid [[Oxfordi Ülikool]]is [[Carolus Oldfield]]i<ref name=":1" /> juhendamisel. Tema teadustöö juhindus [[Donald Broadbent]]i raamatust "Taju ja suhtlus".<ref>[[Donald Broadbent|Broadbent, D. E.]] (1958). ''Perception and Communication''. Elmsford, NY: Pergamon Press.</ref> 1962<ref name=":1" /> valmis Treismani väitekiri "Selektiivne tähelepanu ja kõne tajumine".
==Isiklikku==
Esimene abielu oli [[Michel Treimaniga]] 1960, see lahutati 1976. 1978. aastal abiellus ta [[Daniel Kahneman]]iga, kes pälvis 2002. aastal [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli mälestusauhinna]] majandusteadustes.<ref>{{Netiviide|Autor=Kahneman, Daniel (2002)|URL=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2002/kahneman-bio.html|Pealkiri="Autobiography" nobelprize.org|Väljaanne=|Aeg=Retrieved 14 October 2014|Kasutatud=}}</ref>
== Karjäär ==
Treisman töötas pärast doktorikraadi omandamist [[Meditsiiniuuringute Nõukogu]] allüksuses ''Medical Research Council Psycholinguistics Research Unit,'' kus ta juhtis selektiivse kuulmise eksperimente. Oma eksperimentide põhjal konstrueeris ta kitsendamise mudeli, mille erinevus Broadbenti mudelist seisnes valiku mehhanismis: selektiivne filter asendati kitsendamis- või summutamiskomponentidega. Selles komponendis analüüsitakse infot kolmes järgus: füüsikalised tunnused; lingvistilised omadused ning semantilised aspektid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J., Bachmann, T|pealkiri=Tähelepanu ja teadvus|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=103}}</ref> Kogu protsess toimub ilma tähelepanuta, analüüsi sügavuse määrab see, kui raske on erinevaid infokanaleid teineteisest eristada. Treisman kasutas uuringutes [[dihhootilist]] kuulamisülesannet.
Dihhootiline kuulamine (ingl ''dichotic listening)'' – (kuulmis)tähelepanu uurimise katsemeetod, milles samaaegselt esitatakse erinevatele kõrvadele (nt kõrvaklappide kaudu) omavahel erinev inforida. Katseisik peab valime ühe sisendkanali teabe ja ignoreerima teist (või püüdma jagada tähelepanu mõlema kanali vahel). Treisman kasutas oma dihhootilise kuulamisülesande katses eri keeltes erinevate sõnumite edasiandmist nii nais- kui ka meeshääle poolt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J., Bachamann, T.|pealkiri=Tähelepanu ja teadvus|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=327}}</ref>
Treisman jõudis järeldusele, et sõnumite tunnuseid analüüsitakse edukalt [[närvisüsteem]]i poolt ning et valik sõnumi ja sama hääle vahel, intensiivsus ja lokaliseerimine, toimub analüüsi ajal, mitte enne või pärast, samuti tehakse kindlaks nende verbaalne sisu.<ref>Treisman, Anne (1964). "Verbal cues, language and meaning in selective attention". ''The American Journal of Psychology''. '''77''' (2): 206–219. [https://www.jstor.org/stable/1420127?origin=crossref&seq=1#page_scan_tab_contents doi:10.2307/1420127.]</ref>
Broadbenti filtri teooria<ref>{{Netiviide|Autor=Vikipeedia|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Broadbenti_filtri_teooria|Pealkiri=Broadbenti filtri teooria|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> on [[tähelepanu]] varajase valiku [[teooria]]. Selle teooria kohaselt töödeldakse [[stiimul]]eid sensoorses puhvris paralleelselt. Lühiajalisse mällu lubatakse informatsiooni läbi selektiivse filtri vaid ükshaaval. Filtri teooria rõhutab, et selektiivne filter on vajalik informatsiooni vooluga toimetulekuks. Varajane valik tähendab, et informatsiooni valitakse väga varjases infotöötluse staadiumis.
Treisman ja Kahneman juhtisid ühist tähelepanulaborit [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis]] Berkeleys. Alates 1993. aastast kuni pensionile jäämiseni (2010) oli Treisman [[Princetoni Ülikool]]i psühholoogia osakonna liige. Ta nimetati seal psühholoogiaprofessoriks aastal 1995. Tema tööd on ilmunud 29 raamatus ja rohkem kui 80 ajakirjas artiklitena ning teda on palju tsiteeritud, samuti on teda käsitletud paljudes õpikutes. 2015. aastal loodi anonüümse annetuse toel Kahnemani-Treismani käitumisteaduse ja avaliku poliitika keskus, mis asub Princetoni Woodrow Wilsoni koolis, et austada Daniel Kahnemani ja Anne Treismani pärandit.
Anne Treismani [[tunnuste integreerimise teooria]]t on käsitletud ka [[Jaan Aru]] ja [[Talis Bachmann]]i eestikeelses raamatus "Tähelepanu ja teadvus", mis ilmus 2009. aastal. <ref>[[Jaan Aru]], [[Talis Bachmann]] (2009). Tähelepanu ja teadvus. (384 lk) Tallinn: Tänapäev.</ref>
== Tähelepanu kitsendamise teooria ==
Selektiivse tähelepanu teooria, milles erinevalt Broadbenti filtriteooriast eeldatakse, et filtri asemel töötab selektsioonimehhanism, mis ei filtreeri mittevalitud informatsiooni täielikult välja, vaid kitsendab seda, jättes prioriteetse informatsiooni kitsendamata. Seega jõuab kõrgemale, tähenduslikule töötlustasemele selge ja suuremahulise sihtinfo kõrval ka kitsendatud ulatusega ja mitte nii rikas teave konkureerivatest stiimulitest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J., Bachamnn, T.|pealkiri=Tähelepanu ja teadvus|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=345}}</ref>
== Tähelepanulise integratsiooni teooria ==
Treisman hakkas Oxfordis St. Anne's College'i teadurina (Treisman, 2006) uurima tähelepanu pööramist objektide täieliku esitlusviisi moodustamisele erinevate funktsioonide integreerimisel. 1980 avaldasid Treisman ja Gelade oma klassikalise tähelepanulise integratsiooni teooria (FIT)<ref name=":2">Treisman, Anne; Gelade, Garry (1980). [https://web.archive.org/web/20080905025042/http://homepage.psy.utexas.edu/homepage/class/Psy355/Gilden/treisman.pdf "A Feature-Integration Theory of Attention" (PDF).] ''Cognitive Psychology''. '''12''': 97–136. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0010028580900055?via%3Dihub doi:10.1016/0010-0285(80)90005-5] [[PMID]] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7351125 7351125.]</ref>. Üks FIT võtmeelemente on see, et objekti tajumise varased etapid kodeerivad selliseid tunnuseid nagu värv, vorm ja orientatsioon eraldi üksustena; keskendunud tähelepanu ühendab erinevad tunnused ühtseks taju objektiks. Treismani arvates on tähelepanu selleks mehhanismiks, mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks, ning alles seejärel saame rääkida objekti teadvustamisest. On erinevad tunnustekaardid, mis asuvad töötlussüsteemis eri piirkondades. Lisaks sellele on ka töötlusmehhanism, mida nimetatakse objektide failiks. Tähelepanu abil selekteeritakse aktuaalse objekti tunnustega sobivad tunnuste väärtused tunnustekaardilt ning viiakse need objektifaili kui konkreetsed tunnuste kombinatsioonid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J., Bachamn, T.|pealkiri=Tähelepanu ja teadvus|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=187}}</ref> Treisman kasutab Balinti sündroomi selle teooria tõendusmaterjalina: kui kiirusagaras paiknev ruumilookuste neuronaalne kaart on kahjustatud, siis omaduste automaatne sõlmimine ei toimu; töötab ainult tähelepanu mehhanism, mis suudab korraga haarata ühte objekti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J, Bachmann, T|pealkiri=Tähelepanu ja teadvus|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=225}}</ref>
== Tunnuste integreerimise teooria ==
Treismani tunnuste integratsiooni teooria on visuaalse objekti tajumise kaheetapiline mudel:
===Tähelepanueelne etapp===
Esimese etapi nimetus on "tähelapanueelne", sest see toimib automaatselt, ilma tähelepanuta mida tajutakse. Selles etapis jaotatakse objekti omadused töötlemise jaoks algosadeks (st, värv, tekstuur, [[Kujund|kuju]] jne). Tähelepanueelses etapis toimuvad infotöötlusprotsessid, mis teostavad erinevatest piirkondadest saabunud pertseptiivsete tunnuste töötlust paralleelselt, aitavad üksiktunnustest kokku panna erinevaid omavahel eristuvaid tajuobjekte, suudavad valikuliselt töödelda mingit osa objektidest eelisrežiimil nende salientsust suurendades ning seega loovad eeldused selleks, et keskendatud (fokaalne) tähelepanu saab moodustatud tajuobjekte ühekaupa valida ja järjestikku analüüsida.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aru, J. Bachmann, T.|pealkiri=Tähelepanu ja taju|aasta=2009|koht=Eesti, Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=325}}</ref> Treismani sõnul ei ole me teadlikud sellest protsessist kuna see toimub kiiresti ja taju varajastes protsessides<ref name=":2" />. Tõendid tähelepanueelsest etapist pärinevad ka Treismani enda uuringutest.
===Fokuseerunud tähelepanu etapp===
Fokaalne tähelepanu<ref>{{Netiviide|Autor=Vikipeedia|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4helepanu|Pealkiri=Tähelepanu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, mis keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja ümber lülitada. Teise etapi protsess sõltub tähelepanust. Selles etapis rekombineeritakse funktsioonid ja me tajume kogu objekti mitte üksikuid omadusi.
Treisman seostas fokuseeritud tähelepanu etapis tekkivat seondumise protsessi füsioloogiaga, märkides, et objekt põhjustab mõlemas, nii "milline" kui "kus" ajukoore väljas, aktiivsust (vt [[Two-streams hypothesis|Kaks-voolu hüpotees]]). Aktiivsus "milline" ajukoore väljas sisaldab informatsiooni värvi ja vormi kohta, samas kui aktiivsus ajukoore "kus" väljas sisaldab informatsiooni asukoha ja liikumise kohta. Treismani järgi on tähelepanu "liim", mis ühendab informatsiooni mõlemast väljast ja kombineerib tajutud objekti omadused kõik ühte kohta. Lihtne on hinnata ühe objekti tajumist isolatsioonis, kuid kui me võtame arvesse palju objekte siis paljudes kohtades eksisteerib arvukalt tunnuseid. Tajusüsteemi ülesanne on siduda iga tunnus objektiga millele see kuulub.
== Tunnustus ==
* 1989 – William James Fellow Award [[Ameerika Psühholoogia Assotsiatsioon]]ilt
* 1989 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuninglikku Seltsi]] liikmeks
* 1994 – valiti USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvuslikku Teaduste Akadeemia]] liikmeks
* 1995 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks
* 2005 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks
* 2009 – Grawemeyeri auhind [[Lousville'i Ülikool]]ilt<ref>[http://grawemeyer.org/psychology/previous-winners/2009.html "2009– Anne Treisman"]. ''grawemeyer.org''.</ref>
* 2013 – [[National Medal of Science]]<ref>Dunn, Sydni. [https://www.nationalmedals.org/laureates/anne-treisman# "Anne Treisman"]. ''National Science & Technology Medals Foundation''.</ref>
== Valik publikatsioone ==
* {{Cite journal|last=Treisman|first=A.|title=A feature integration theory of attention|journal=Cognitive Psychology|volume=12|pages=97–136|year=1980|last2=Gelade|first2=G.|doi=10.1016/0010-0285(80)90005-5|pmid=7351125}}
<div class="cx-template-editor-source-container" lang="en" dir="ltr" style="display: none;"><div class="cx-template-editor-source"><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="last" title="The surname of the author; don't wikilink, use 'authorlink'; can suffix with a numeral to add additional authors" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="first" title="Given or first name, middle names, or initials of the author; don't wikilink, use 'authorlink'; can suffix with a numeral to add additional authors" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="last2" title="The surname of the second author; don't wikilink, use 'authorlink2'." class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="first2" title="Given or first name, middle names, or initials of the second author; don't wikilink." class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="year" title="Year of the source being referenced; recommended only when date parameter format is YYYY-MM-DD and a CITEREF disambiguator is needed" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="title" title="The title of the article; can be wikilinked to an existing Wikipedia article or url may be used to add an external link, but not both. Displays in quotes." class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="journal" title="Name of the source journal; may be wikilinked; displays in italics; alias of 'work'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="volume" title="For one publication published in several volumes" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="pages" title="Pages in the source that support the content (not an indication of the number of pages in the source; displays after 'pp.'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="doi" title="Digital Object Identifier; begins with '10.'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span data-key="pmid" title="PubMed Unique Identifier" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div></div></div></div>
* {{Cite journal|last=Treisman|first=A|title=Search, similarity and the integration of features between and within dimensions|journal=Journal of Experimental Psychology: Human Perception and Performance|volume=17|pages=652–676|year=1991|last2=Gelade|first2=G.|doi=10.1037/0096-1523.17.3.652|pmid=7351125}}
* {{Cite journal|last=Treisman|first=A.|url=http://www-psychology.concordia.ca/fac/deAlmeida/PSYC352/Pages/Treisman-1986-Features.pdf|title=Features and Objects in Visual Processing|journal=[[Scientific American]]|volume=255|issue=5|pages=114–125|date=november 1986|location=New York City|year=1991|format=pdf|doi=10.1038/scientificamerican1186-114B}}
== Vaata ka ==
* [[Tähelepanu]]
* Kognitiiv-[[neuropsühholoogia]]
* Subitsioneerimine ja loendamine
== Viited ==
{{viited}}
== Lisalugemist ==
* {{Cite book|year=2016|title=Biographical Dictionary of Psychology|publisher=Routledge|isbn=978-1-136-79885-6|edition=Reprint|series=World Reference Series|url=https://books.google.com.my/books?id=5CJZCwAAQBAJ&pg=PA580&dq=anne+treisman+born&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwi4yZ3mzaXZAhUIG5QKHWE7A7EQ6AEIKDAB#v=onepage&q&f=false|editor-last=Sheehy|editor-first=Noel|editor-last2=Chapman|editor-first2=Anthony J.|editor-last3=Conroy|editor-first3=Wenday A.}}
<div class="cx-template-editor-source-container" lang="en" dir="ltr" style="display: none;"><div class="cx-template-editor-source"><div class="cx-template-editor-title" title="This template formats a citation to a book using the provided bibliographic information (such as author and title) as well as various formatting options.">Cite book</div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="url" class="cx-template-editor-param-key">URL</span><span data-key="url" title="The URL of the online location where the text of the publication can be found. Requires schemes of the type "http://..." or maybe even the protocol relative scheme "//..."" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="url" style="position: relative;">https://books.google.com.my/books?id=5CJZCwAAQBAJ&pg=PA580&dq=anne+treisman+born&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwi4yZ3mzaXZAhUIG5QKHWE7A7EQ6AEIKDAB#v=onepage&q&f=false</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="title" class="cx-template-editor-param-key">Title</span><span data-key="title" title="The title of the book; displays in italics" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="title" style="position: relative;">Biographical Dictionary of Psychology</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="publisher" class="cx-template-editor-param-key">Publisher</span><span data-key="publisher" title="Name of the publisher; displays after title" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="publisher" style="position: relative;">Routledge</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="year" class="cx-template-editor-param-key">Year of publication</span><span data-key="year" title="Year of the source being referenced; use 'date' instead, if month and day are also known" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="year" style="position: relative;">2016</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="isbn" class="cx-template-editor-param-key">ISBN</span><span data-key="isbn" title="International Standard Book Number; use the 13-digit ISBN where possible" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="isbn" style="position: relative;">978-1-136-79885-6</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-last" class="cx-template-editor-param-key">Editor last name</span><span data-key="editor-last" title="The surname of the editor; don't wikilink, use 'editor-link'; can suffix with a numeral to add additional editors" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-last" style="position: relative;">Sheehy</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-first" class="cx-template-editor-param-key">Editor first name</span><span data-key="editor-first" title="Given or first name, middle names, or initials of the editor; don't wikilink, use 'editor-link'; can suffix with a numeral to add additional editors" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-first" style="position: relative;">Noel</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="edition" class="cx-template-editor-param-key">Edition</span><span data-key="edition" title="When the publication has more than one edition; for example: '2nd', 'Revised' etc.; suffixed by ' ed.'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="edition" style="position: relative;">Reprint</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="series" class="cx-template-editor-param-key">Series identifier</span><span data-key="series" title="Series identifier when the source is part of a series, such as a book series or a journal" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="series" style="position: relative;">World Reference Series</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="ref" class="cx-template-editor-param-key">Ref</span><span data-key="ref" title="An anchor identifier; can be made the target of wikilinks to full references; special value 'harv' generates an anchor suitable for the harv and sfn templates" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="ref" style="position: relative;">harv</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-last2" class="cx-template-editor-param-key">Last name of second editor</span><span data-key="editor-last2" title="The surname of the second editor; don't wikilink, use 'editor2-link'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-last2" style="position: relative;">Chapman</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-first2" class="cx-template-editor-param-key">First name of second editor</span><span data-key="editor-first2" title="Given or first name, middle names, or initials of the second editor; don't wikilink, use 'editor2-link'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-first2" style="position: relative;">Anthony J.</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-last3" class="cx-template-editor-param-key">Last name of third editor</span><span data-key="editor-last3" title="The surname of the third editor; don't wikilink, use 'editor3-link'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-last3" style="position: relative;">Conroy</div></div><div class="cx-template-editor-param"><div class="cx-template-editor-param-title"><span id="editor-first3" class="cx-template-editor-param-key">First name of third editor</span><span data-key="editor-first3" title="Given or first name, middle names, or initials of the third editor; don't wikilink, use 'editor3-link'" class="cx-template-editor-param-desc"></span></div><div class="cx-template-editor-param-value" data-key="editor-first3" style="position: relative;">Wenday A.</div></div></div></div>
== Välislingid ==
* [https://web.archive.org/web/20111023215053/http://psych.princeton.edu/psychology/research/treisman/index.php Treismani koduleht Princetoni Ülikoolis]
* [http://socrates.berkeley.edu/~lynnlab/people/atreisman_cv.pdf Treismani akadeemiline CV]
* [https://www.youtube.com/watch?v=GDSPbKGDMY4 Video, kus Treisman räägib oma tööst]
{{JÄRJESTA:Treisman, Anne}}
[[Kategooria:Suurbritannia psühholoogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1935]]
[[Kategooria:Surnud 2018]]
dhqa3ctfxv0rptpnxzjrjvlm15gg8o2
Ventersdorp
0
513174
6179801
5900138
2022-08-18T12:13:05Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Ventersdorp
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = inglise | Ventersdorp |
| omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Ventersdorp |
| omakeelne_nimi_3 =
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt =
| vapi_link =
| pindala = 53,88
| elanikke = 4204 (2011)
| asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik
}}
'''Ventersdorp''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] [[JB Marksi vald|JB Marksi vallas]].
Asula tekkis [[1866]]. aastal rajatud kiriku ümber ja sai nime kohaliku maaomaniku Johannes Venteri järgi, kelle farmi maadele asula ehitati.<ref>[http://www.north-west-info.co.za/provinces/town/697/ventersdorp Ventersdorp] North West Info</ref> Linnaõigused sai Ventersdorp [[1887]]. aastal.<ref>[https://www.artefacts.co.za/main/Buildings/towndetframes.php?townid=290 Ventersdorp, North West] Artfacts</ref>
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ventersdorpi elanikest mustanahalisi aafriklasi 51,43%, valgeid 40,25%, [[värvilised|värvilisi]] 5,54%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 2,28% ja teisi 0,52%. [[Afrikaani keel]]t pidas emakeeleks 46,56% inimesi, [[tsvana keel]]t 40,54%, [[inglise keel]]t 4,29%, [[koosa keel]]t 2,83%, [[sotho keel]]t 1,49% ja [[suulu keel]]t 1,15%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/675009</ref>
==Galerii==
<gallery>
Pilt:Melkstok Deli, Ventersdorp, North West, South Africa (19908005524).jpg
Pilt:Ventersdorp, North West, South Africa (19910035603).jpg
Pilt:Ventersdorp, North West, South Africa (20343056098).jpg
Pilt:Ventersdorp, North West, South Africa (20521236862).jpg
Pilt:Ventersdorp, North West, South Africa (20539741091).jpg
</gallery>
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Loodeprovintsi (LAV) linnad]]
0ae1vox50jtwsmwmfe6rojyie024a00
Madli Luuk
0
514216
6179999
6132968
2022-08-18T23:17:47Z
46.131.29.217
Videoviide
wikitext
text/x-wiki
'''Madli Luuk''' (sündinud [[23. jaanuar]]il [[1975]]) on eesti kunstnik ja õpetaja.
Lõpetas 2001. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] graafika erialal ning läbis samas kunstipedagoogika magistriõppe.<ref>[http://www.emic.ee/puhkpillikvintett-estica-ja-liivakunstnik-madli-luuk PUHKPILLIKVINTETT ESTICA JA LIIVAKUNSTNIK MADLI LUUK]</ref>
Madli Luuk on töötanud kujundaja-kirjastajana [[Eesti Geoloogiakeskus]]es. Aastatel 2002–2005 oli ta [[Viinistu Kunstimuuseum]]i juhataja ning [[Loksa 1. Keskkool]]i kunstiõpetuse ja kunstiajaloo õpetaja. Aastatel 2005–2018 õpetas [[Tallinna Rahvaülikool]]is<ref>[https://web.archive.org/web/20180717070746/http://kultuur.ee/kursus/akvarellikursus-pildiga/ Akvarellikursus] Tallinna Rahvaülikool</ref> akvarell- ja akrüülmaalitehnikaid. On olnud enam kui 15 aastat seotud RMK Aegviidu Külastuskeskusega, kus tegutses loodusretkejuhi, kunstniku ja teabetöötajana. On kujundanud ja illustreerinud paljusid loodusega seotud õppematerjale matkaradadele ja loodusõppega seonduvatele koolidele. On 25 aasta jooksul olnud tõlkija norra, rootsi, taani, soome ja inglise keelest [[PÖFF]]i ja [[Matsalu loodusfilmide festival]]ide filmidele. Alates 2014 töötab [[Rocca al Mare Kool]]i Vodja Individuaalõppekeskuses kunstiõpetajana.
==Viited==
{{Viited}}https://www.youtube.com/watch?v=uWgomwCvKmU
{{JÄRJESTA:Luuk, Madli}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]
1q1uhnq0h7dt1gyjiyl7tc6yim9mzk8
6180008
6179999
2022-08-19T00:18:57Z
46.131.29.217
värviline liivakunstivideo Ivo Lille heliteosele "Sence" koostöös videokunstnik Piibe Piirmaga
wikitext
text/x-wiki
'''Madli Luuk''' (sündinud [[23. jaanuar]]il [[1975]]) on eesti kunstnik ja õpetaja.
Lõpetas 2001. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] graafika erialal ning läbis samas kunstipedagoogika magistriõppe.<ref>[http://www.emic.ee/puhkpillikvintett-estica-ja-liivakunstnik-madli-luuk PUHKPILLIKVINTETT ESTICA JA LIIVAKUNSTNIK MADLI LUUK]</ref>
Madli Luuk on töötanud kujundaja-kirjastajana [[Eesti Geoloogiakeskus]]es. Aastatel 2002–2005 oli ta [[Viinistu Kunstimuuseum]]i juhataja ning [[Loksa 1. Keskkool]]i kunstiõpetuse ja kunstiajaloo õpetaja. Aastatel 2005–2018 õpetas [[Tallinna Rahvaülikool]]is<ref>[https://web.archive.org/web/20180717070746/http://kultuur.ee/kursus/akvarellikursus-pildiga/ Akvarellikursus] Tallinna Rahvaülikool</ref> akvarell- ja akrüülmaalitehnikaid. On olnud enam kui 15 aastat seotud RMK Aegviidu Külastuskeskusega, kus tegutses loodusretkejuhi, kunstniku ja teabetöötajana. On kujundanud ja illustreerinud paljusid loodusega seotud õppematerjale matkaradadele ja loodusõppega seonduvatele koolidele. On 25 aasta jooksul olnud tõlkija norra, rootsi, taani, soome ja inglise keelest [[PÖFF]]i ja [[Matsalu loodusfilmide festival]]ide filmidele. Alates 2014 töötab [[Rocca al Mare Kool]]i Vodja Individuaalõppekeskuses kunstiõpetajana.
==Viited==
{{Viited}}https://www.youtube.com/watch?v=uWgomwCvKmU
https://www.youtube.com/watch?v=J5Mmduh9WLI
{{JÄRJESTA:Luuk, Madli}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]
42czdmr3hspx41iixz6dwchj3fa4jj7
Jean Fernel
0
525553
6179933
5690942
2022-08-18T17:11:39Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Jean Fernel.jpg|pisi|Jean Fernel]]
'''Jean François Fernel''' ([[ladina keel]]es ''Joannes Fernelius''; [[1497]] – [[26. aprill]] [[1558]]) oli [[Prantsusmaa]] [[arst]], kes võttis kasutusele mõiste "[[füsioloogia]]" selleks, et kirjeldada uurimust keha kohta. Ta oli esimene, kes kirjeldas [[lülisambakanal]]it. Tema järgi on nimetatud [[kuukraater]] [[Fernelius]].
Fernel väitis, et [[maitsepungad]] on tundlikud rasvale, mis osutus 21. sajandi alguses tehtud uuringutes tõeks.
== Elulugu ==
Fernel sündis [[Montdidier|Montdidieris]] ja sai varasema hariduse [[Clermont]]'s, hiljem ta läks õppima [[Pariis|Pariisi]] [[Sainte-Barbe Kõrgkool|Sainte-Barbe kõrgkooli.]] Alguses pühendus ta rohkem matemaatilistele ja [[Astronoomia|astronoomilistele]] uuringutele, kuid alates 1534. aastast, pühendus ta täielikult meditsiinile, ta lõpetas selle eriala aastal 1530. Tema üldised teadmised, oskused ja edukus, millega ta osutus taaselustama Vana-Kreeka füüsikute uuringuid, andis talle maine.{{viited}}
== Kirjandus ==
# [http://santerre.baillet.org/communes/montdidier/v2b/v2b4c02b27.php Jean Fernel] autor Victor de Beauvillé (prantsuse keeles)
{{JÄRJESTA:Fernel, Jean}}
[[Kategooria:Prantsusmaa arstid]]
[[Kategooria:Sündinud 1497]]
[[Kategooria:Surnud 1558]]
m7i8dx8yo9m9gxqdllx0fbu3m0bk157
6179934
6179933
2022-08-18T17:12:19Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Jean Fernel.jpg|pisi|Jean Fernel]]
'''Jean François Fernel''' ([[ladina keel]]es ''Joannes Fernelius''; [[1497]] – [[26. aprill]] [[1558]]) oli [[Prantsusmaa]] [[arst]], kes võttis kasutusele mõiste "[[füsioloogia]]" selleks, et kirjeldada uurimust keha kohta. Ta oli esimene, kes kirjeldas [[lülisambakanal]]it. Tema järgi on nimetatud [[kuukraater]] [[Fernelius]].
Fernel väitis, et [[maitsepungad]] on tundlikud rasvale, mis osutus 21. sajandi alguses tehtud uuringutes tõeks.
== Elulugu ==
Fernel sündis [[Montdidier|Montdidieris]] ja sai varasema hariduse [[Clermont (Oise)|Clermont]]'s, hiljem ta läks õppima [[Pariis|Pariisi]] [[Sainte-Barbe Kõrgkool|Sainte-Barbe kõrgkooli.]] Alguses pühendus ta rohkem matemaatilistele ja [[Astronoomia|astronoomilistele]] uuringutele, kuid alates 1534. aastast, pühendus ta täielikult meditsiinile, ta lõpetas selle eriala aastal 1530. Tema üldised teadmised, oskused ja edukus, millega ta osutus taaselustama Vana-Kreeka füüsikute uuringuid, andis talle maine.{{viited}}
== Kirjandus ==
# [http://santerre.baillet.org/communes/montdidier/v2b/v2b4c02b27.php Jean Fernel] autor Victor de Beauvillé (prantsuse keeles)
{{JÄRJESTA:Fernel, Jean}}
[[Kategooria:Prantsusmaa arstid]]
[[Kategooria:Sündinud 1497]]
[[Kategooria:Surnud 1558]]
acokup9g86cj98p70thubx7gbt3g74c
Kert Valdaru
0
533807
6180125
5344211
2022-08-19T11:23:09Z
Sillerkiil
58396
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Kert Valdaru at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Kert Valdaru 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Kert Valdaru''' (sündinud [[17. juuni]]l [[1978]] [[Kuressaare]]s) on Eesti haridusjuht.
Ta lõpetas 1996. aastal [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i ja 2001. aastal [[Tartu Ülikool]]i sotsiaalteaduskonna sotsiaaltöö erialal.
Ta on [[Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus]]e juht.
==Poliitiline tegevus==
Ta oli [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige 1998–2010. 2014. aastast on ta [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige ning 2018. aasta aprillist novembrini oli ta erakonna peasekretär.
{{JÄRJESTA:Valdaru, Kert}}
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti sotsiaaltöötajad]]
[[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]
a60bif1pyk6jdyu8tnsi4hbkh1r8cw9
Kasutaja arutelu:Octagon11
3
535360
6179981
6171416
2022-08-18T21:54:53Z
Kruusamägi
1530
wikitext
text/x-wiki
Tere tulemast Vikipeediasse, Octagon11! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. veebruar 2019, kell 13:49 (EET)
Selline väike märkus, et kommentaarid arutelulehtedel saab allkirjastada nelja tildega (<nowiki>~~~~</nowiki>). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. aprill 2019, kell 22:24 (EEST)
Tere! Artiklis peab olema mõni siselink, see tuleb siduda Wikidata üksusega ja soovitavalt lisada kategooria. --Metsavend 15. juuni 2019, kell 17:17 (EEST)
:Artiklid peaks kategoriseerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. aprill 2020, kell 23:42 (EEST)
::Meenutan Wikidata linkidesse ja kategooriatesse puutuvat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. mai 2020, kell 19:59 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
== Artikliloomest ==
Palun lahkesti mitte luua yhelauselisi artikleid. Näiteks mõnest instituudist kirjutades võiks lisada kasvõi paar muud hädapärast infokildu kui lihtsalt "X on Y Z-s". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. mai 2020, kell 03:41 (EEST)
:Ühelauselised artiklid on tõesti vähe liiast. Oleks veel 2...3 lauset, aga no ühe lausega annab edasi liiga vähe informatsiooni, et sellest lugejatele tõesti kasu oleks. Meil ei ole ju neid inimesi, kes jõuks neid artikleid pikemaks kirjutada.
:Samuti peaksid artikleid tehes ise keelelingid lisama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:25 (EEST)
----
Palun pane uutes artiklites definitsioonis sulgudes olevad ukrainekeelsed nimed ''kursiivi''. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:27 (EEST)
:Uued artiklid võiksid/peaksid ühest lausest pikemad olema. Ühest korralikust artiklist on rohkem kasu, kui kümnest jupatsist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:29 (EEST)
Miks need peaksid kursiivis olema? Sel teemal on varem arutatud ja leitud, et kursiivi pole vaja. Kursiiv on transkriptsiooni jaoks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 15:12 (EEST)
:Minu arust on see traditsioon suhteliselt algusest olnud. Kus on arutatud? Kui on kokkulepe, poleks ma vastu. [https://keeleabi.eki.ee/viki/Esiletostud.html Keeleabi] järgi tuleks kasutada kursiivi vähemalt siis, kui võõrkeelses fraasis ei kasutata läbibat suurtähte.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 19:17 (EEST)
::Kahjuks ei mäleta, see oli juba aastate eest. Andres veel leidis, et kursiivis venekeelne tekst on raskemini loetav. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 21:05 (EEST)
:::Kui ma ei eksi, siis on senini infokaste, kus originaali nimi on originaali all, hieroglüüfidega, ja kursiivis...[[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè| Kaastöö]]</sup> 11. oktoober 2020, kell 21:37 (EEST)
== Translation request ==
Hello.
Can you translate and upload the articles [[:simple:State Border Service of Azerbaijan]] and [[:simple:Azerbaijani Land Force]] in Estonian Wikipedia?
Yours sincerely, [[Kasutaja:Multituberculata|Multituberculata]] ([[Kasutaja arutelu:Multituberculata|arutelu]]) 29. august 2021, kell 22:51 (EEST)
== Keelelingid ==
Artikleid luues TULEB lisada ka keelelingid. Seda on korduvalt välja toodud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 00:06 (EET)
:Коли ви створюєте нові статті, ви повинні додавати посилання на Wikidata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 20:27 (EEST)
== Lakkamatud probleemid ==
: See ei ole aktsepteeritav. Sa lood järjepanu ülimalt lühikesi artiklialgeid, mis on lisaks poolikud ja millega peavad teised edasi tegelema. Nii ei tohi teha! Neist artiklitest ei ole sellisel kujul mingit kasu. Palun lõpeta!
: This is not acceptable. You create a series of extremely short article beginnings, which are also half-baked and need to be reworked by others. You can't do that! These articles are of no use as such. Please just stop this!
: Це неприйнятно. Ви створюєте серію дуже коротких початків статей, які також є недоробленими і над ними потрібно працювати іншим. Ви не можете цього робити! Ці статті не приносять користі як такі. Будь ласка, припиніть! ~~
6rwpg0ygbks4ng3yfyfhp5mf6mhhdhz
6179984
6179981
2022-08-18T22:08:02Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
Tere tulemast Vikipeediasse, Octagon11! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. veebruar 2019, kell 13:49 (EET)
Selline väike märkus, et kommentaarid arutelulehtedel saab allkirjastada nelja tildega (<nowiki>~~~~</nowiki>). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. aprill 2019, kell 22:24 (EEST)
Tere! Artiklis peab olema mõni siselink, see tuleb siduda Wikidata üksusega ja soovitavalt lisada kategooria. --Metsavend 15. juuni 2019, kell 17:17 (EEST)
:Artiklid peaks kategoriseerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. aprill 2020, kell 23:42 (EEST)
::Meenutan Wikidata linkidesse ja kategooriatesse puutuvat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. mai 2020, kell 19:59 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
== Artikliloomest ==
Palun lahkesti mitte luua yhelauselisi artikleid. Näiteks mõnest instituudist kirjutades võiks lisada kasvõi paar muud hädapärast infokildu kui lihtsalt "X on Y Z-s". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. mai 2020, kell 03:41 (EEST)
:Ühelauselised artiklid on tõesti vähe liiast. Oleks veel 2...3 lauset, aga no ühe lausega annab edasi liiga vähe informatsiooni, et sellest lugejatele tõesti kasu oleks. Meil ei ole ju neid inimesi, kes jõuks neid artikleid pikemaks kirjutada.
:Samuti peaksid artikleid tehes ise keelelingid lisama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:25 (EEST)
----
Palun pane uutes artiklites definitsioonis sulgudes olevad ukrainekeelsed nimed ''kursiivi''. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:27 (EEST)
:Uued artiklid võiksid/peaksid ühest lausest pikemad olema. Ühest korralikust artiklist on rohkem kasu, kui kümnest jupatsist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:29 (EEST)
Miks need peaksid kursiivis olema? Sel teemal on varem arutatud ja leitud, et kursiivi pole vaja. Kursiiv on transkriptsiooni jaoks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 15:12 (EEST)
:Minu arust on see traditsioon suhteliselt algusest olnud. Kus on arutatud? Kui on kokkulepe, poleks ma vastu. [https://keeleabi.eki.ee/viki/Esiletostud.html Keeleabi] järgi tuleks kasutada kursiivi vähemalt siis, kui võõrkeelses fraasis ei kasutata läbibat suurtähte.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 19:17 (EEST)
::Kahjuks ei mäleta, see oli juba aastate eest. Andres veel leidis, et kursiivis venekeelne tekst on raskemini loetav. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 21:05 (EEST)
:::Kui ma ei eksi, siis on senini infokaste, kus originaali nimi on originaali all, hieroglüüfidega, ja kursiivis...[[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè| Kaastöö]]</sup> 11. oktoober 2020, kell 21:37 (EEST)
== Translation request ==
Hello.
Can you translate and upload the articles [[:simple:State Border Service of Azerbaijan]] and [[:simple:Azerbaijani Land Force]] in Estonian Wikipedia?
Yours sincerely, [[Kasutaja:Multituberculata|Multituberculata]] ([[Kasutaja arutelu:Multituberculata|arutelu]]) 29. august 2021, kell 22:51 (EEST)
== Keelelingid ==
Artikleid luues TULEB lisada ka keelelingid. Seda on korduvalt välja toodud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 00:06 (EET)
:Коли ви створюєте нові статті, ви повинні додавати посилання на Wikidata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 20:27 (EEST)
== Lakkamatud probleemid ==
: See ei ole aktsepteeritav. Sa lood järjepanu ülimalt lühikesi artiklialgeid, mis on lisaks poolikud ja millega peavad teised edasi tegelema. Nii ei tohi teha! Neist artiklitest ei ole sellisel kujul mingit kasu. Palun lõpeta!
: This is not acceptable. You create a series of extremely short article beginnings, which are also half-baked and need to be reworked by others. You can't do that! These articles are of no use as such. Please just stop this!
: Це неприйнятно. Ви створюєте серію дуже коротких початків статей, які також є недоробленими і над ними потрібно працювати іншим. Ви не можете цього робити! Ці статті не приносять користі як такі. Будь ласка, припиніть! ~~
:: Ma arvan, et asi ei ole nii hull. Octagon11 ikka täiendab ka artikleid ilusti, mitte ei vorbi järjest kümneid lühikesi artikleid, samuti tegeleb Octagon11 mitmete oluliste teemadega. Uued artiklid võiksid olla pikemad, aga muidu okei töö.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. august 2022, kell 01:08 (EEST)
g8mytquwy3xnkkl34mph8eaalocdp84
6179988
6179984
2022-08-18T22:23:01Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
Tere tulemast Vikipeediasse, Octagon11! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. veebruar 2019, kell 13:49 (EET)
Selline väike märkus, et kommentaarid arutelulehtedel saab allkirjastada nelja tildega (<nowiki>~~~~</nowiki>). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. aprill 2019, kell 22:24 (EEST)
Tere! Artiklis peab olema mõni siselink, see tuleb siduda Wikidata üksusega ja soovitavalt lisada kategooria. --Metsavend 15. juuni 2019, kell 17:17 (EEST)
:Artiklid peaks kategoriseerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. aprill 2020, kell 23:42 (EEST)
::Meenutan Wikidata linkidesse ja kategooriatesse puutuvat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. mai 2020, kell 19:59 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
== Artikliloomest ==
Palun lahkesti mitte luua yhelauselisi artikleid. Näiteks mõnest instituudist kirjutades võiks lisada kasvõi paar muud hädapärast infokildu kui lihtsalt "X on Y Z-s". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. mai 2020, kell 03:41 (EEST)
:Ühelauselised artiklid on tõesti vähe liiast. Oleks veel 2...3 lauset, aga no ühe lausega annab edasi liiga vähe informatsiooni, et sellest lugejatele tõesti kasu oleks. Meil ei ole ju neid inimesi, kes jõuks neid artikleid pikemaks kirjutada.
:Samuti peaksid artikleid tehes ise keelelingid lisama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:25 (EEST)
----
Palun pane uutes artiklites definitsioonis sulgudes olevad ukrainekeelsed nimed ''kursiivi''. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:27 (EEST)
:Uued artiklid võiksid/peaksid ühest lausest pikemad olema. Ühest korralikust artiklist on rohkem kasu, kui kümnest jupatsist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:29 (EEST)
Miks need peaksid kursiivis olema? Sel teemal on varem arutatud ja leitud, et kursiivi pole vaja. Kursiiv on transkriptsiooni jaoks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 15:12 (EEST)
:Minu arust on see traditsioon suhteliselt algusest olnud. Kus on arutatud? Kui on kokkulepe, poleks ma vastu. [https://keeleabi.eki.ee/viki/Esiletostud.html Keeleabi] järgi tuleks kasutada kursiivi vähemalt siis, kui võõrkeelses fraasis ei kasutata läbibat suurtähte.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 19:17 (EEST)
::Kahjuks ei mäleta, see oli juba aastate eest. Andres veel leidis, et kursiivis venekeelne tekst on raskemini loetav. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 21:05 (EEST)
:::Kui ma ei eksi, siis on senini infokaste, kus originaali nimi on originaali all, hieroglüüfidega, ja kursiivis...[[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè| Kaastöö]]</sup> 11. oktoober 2020, kell 21:37 (EEST)
== Translation request ==
Hello.
Can you translate and upload the articles [[:simple:State Border Service of Azerbaijan]] and [[:simple:Azerbaijani Land Force]] in Estonian Wikipedia?
Yours sincerely, [[Kasutaja:Multituberculata|Multituberculata]] ([[Kasutaja arutelu:Multituberculata|arutelu]]) 29. august 2021, kell 22:51 (EEST)
== Keelelingid ==
Artikleid luues TULEB lisada ka keelelingid. Seda on korduvalt välja toodud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 00:06 (EET)
:Коли ви створюєте нові статті, ви повинні додавати посилання на Wikidata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 20:27 (EEST)
== Lakkamatud probleemid ==
: See ei ole aktsepteeritav. Sa lood järjepanu ülimalt lühikesi artiklialgeid, mis on lisaks poolikud ja millega peavad teised edasi tegelema. Nii ei tohi teha! Neist artiklitest ei ole sellisel kujul mingit kasu. Palun lõpeta!
: This is not acceptable. You create a series of extremely short article beginnings, which are also half-baked and need to be reworked by others. You can't do that! These articles are of no use as such. Please just stop this!
: Це неприйнятно. Ви створюєте серію дуже коротких початків статей, які також є недоробленими і над ними потрібно працювати іншим. Ви не можете цього робити! Ці статті не приносять користі як такі. Будь ласка, припиніть! ~~
:: Ma arvan, et asi ei ole nii hull. Octagon11 ikka täiendab ka artikleid ilusti, mitte ei vorbi järjest kümneid lühikesi artikleid, samuti tegeleb Octagon11 mitmete oluliste teemadega. Uued artiklid võiksid olla pikemad, aga muidu okei töö.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. august 2022, kell 01:08 (EEST)
::: Ma aeg-ajalt olen nende yhelauseliste artiklinuppude pärast ise ka tõredavõitu olnud (ja tõtt-öelda eelistaks jätkuvalt, et kui juba uus artikkel luua, siis vähemalt infokasti võiks rohkem kui rea kirjutada), aga yldjoontes pean Raamaturotiga nõustuma. Olulised teemad ja mitmeid artikleid on Octagon hiljem ka siiski õnneks täiendanud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. august 2022, kell 01:23 (EEST)
n74y7x0ezpehi928pr5i5o1v1l9ahig
6179989
6179988
2022-08-18T22:24:44Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
Tere tulemast Vikipeediasse, Octagon11! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. veebruar 2019, kell 13:49 (EET)
Selline väike märkus, et kommentaarid arutelulehtedel saab allkirjastada nelja tildega (<nowiki>~~~~</nowiki>). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. aprill 2019, kell 22:24 (EEST)
Tere! Artiklis peab olema mõni siselink, see tuleb siduda Wikidata üksusega ja soovitavalt lisada kategooria. --Metsavend 15. juuni 2019, kell 17:17 (EEST)
:Artiklid peaks kategoriseerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. aprill 2020, kell 23:42 (EEST)
::Meenutan Wikidata linkidesse ja kategooriatesse puutuvat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. mai 2020, kell 19:59 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
== Artikliloomest ==
Palun lahkesti mitte luua yhelauselisi artikleid. Näiteks mõnest instituudist kirjutades võiks lisada kasvõi paar muud hädapärast infokildu kui lihtsalt "X on Y Z-s". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. mai 2020, kell 03:41 (EEST)
:Ühelauselised artiklid on tõesti vähe liiast. Oleks veel 2...3 lauset, aga no ühe lausega annab edasi liiga vähe informatsiooni, et sellest lugejatele tõesti kasu oleks. Meil ei ole ju neid inimesi, kes jõuks neid artikleid pikemaks kirjutada.
:Samuti peaksid artikleid tehes ise keelelingid lisama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:25 (EEST)
----
Palun pane uutes artiklites definitsioonis sulgudes olevad ukrainekeelsed nimed ''kursiivi''. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:27 (EEST)
:Uued artiklid võiksid/peaksid ühest lausest pikemad olema. Ühest korralikust artiklist on rohkem kasu, kui kümnest jupatsist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:29 (EEST)
Miks need peaksid kursiivis olema? Sel teemal on varem arutatud ja leitud, et kursiivi pole vaja. Kursiiv on transkriptsiooni jaoks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 15:12 (EEST)
:Minu arust on see traditsioon suhteliselt algusest olnud. Kus on arutatud? Kui on kokkulepe, poleks ma vastu. [https://keeleabi.eki.ee/viki/Esiletostud.html Keeleabi] järgi tuleks kasutada kursiivi vähemalt siis, kui võõrkeelses fraasis ei kasutata läbibat suurtähte.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 19:17 (EEST)
::Kahjuks ei mäleta, see oli juba aastate eest. Andres veel leidis, et kursiivis venekeelne tekst on raskemini loetav. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 21:05 (EEST)
:::Kui ma ei eksi, siis on senini infokaste, kus originaali nimi on originaali all, hieroglüüfidega, ja kursiivis...[[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè| Kaastöö]]</sup> 11. oktoober 2020, kell 21:37 (EEST)
== Translation request ==
Hello.
Can you translate and upload the articles [[:simple:State Border Service of Azerbaijan]] and [[:simple:Azerbaijani Land Force]] in Estonian Wikipedia?
Yours sincerely, [[Kasutaja:Multituberculata|Multituberculata]] ([[Kasutaja arutelu:Multituberculata|arutelu]]) 29. august 2021, kell 22:51 (EEST)
== Keelelingid ==
Artikleid luues TULEB lisada ka keelelingid. Seda on korduvalt välja toodud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 00:06 (EET)
:Коли ви створюєте нові статті, ви повинні додавати посилання на Wikidata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 20:27 (EEST)
== Lakkamatud probleemid ==
: See ei ole aktsepteeritav. Sa lood järjepanu ülimalt lühikesi artiklialgeid, mis on lisaks poolikud ja millega peavad teised edasi tegelema. Nii ei tohi teha! Neist artiklitest ei ole sellisel kujul mingit kasu. Palun lõpeta!
: This is not acceptable. You create a series of extremely short article beginnings, which are also half-baked and need to be reworked by others. You can't do that! These articles are of no use as such. Please just stop this!
: Це неприйнятно. Ви створюєте серію дуже коротких початків статей, які також є недоробленими і над ними потрібно працювати іншим. Ви не можете цього робити! Ці статті не приносять користі як такі. Будь ласка, припиніть! ~~
:: Ma arvan, et asi ei ole nii hull. Octagon11 ikka täiendab ka artikleid ilusti, mitte ei vorbi järjest kümneid lühikesi artikleid, samuti tegeleb Octagon11 mitmete oluliste teemadega. Uued artiklid võiksid olla pikemad, aga muidu okei töö.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. august 2022, kell 01:08 (EEST)
::: Ma aeg-ajalt olen nende yhelauseliste artiklinuppude pärast ise ka tõredavõitu olnud (ja tõtt-öelda arvam jätkuvalt, et kui juba uus artikkel luua, siis vähemalt infokasti võiks rohkem kui rea kirjutada, sest artikkel stiilis "Ukraina merejalavägi on Ukraina relvajõdude väeliik" ei ole väga informatiivne), aga yldjoontes pean Raamaturotiga nõustuma. Olulised teemad ja mitmeid artikleid on Octagon hiljem ka siiski õnneks asjalikult täiendanud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. august 2022, kell 01:23 (EEST)
di1eqterdj5uuqq38j8mw43qpueijei
6180002
6179989
2022-08-18T23:27:35Z
Kruusamägi
1530
/* Lakkamatud probleemid */
wikitext
text/x-wiki
Tere tulemast Vikipeediasse, Octagon11! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. veebruar 2019, kell 13:49 (EET)
Selline väike märkus, et kommentaarid arutelulehtedel saab allkirjastada nelja tildega (<nowiki>~~~~</nowiki>). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. aprill 2019, kell 22:24 (EEST)
Tere! Artiklis peab olema mõni siselink, see tuleb siduda Wikidata üksusega ja soovitavalt lisada kategooria. --Metsavend 15. juuni 2019, kell 17:17 (EEST)
:Artiklid peaks kategoriseerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. aprill 2020, kell 23:42 (EEST)
::Meenutan Wikidata linkidesse ja kategooriatesse puutuvat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. mai 2020, kell 19:59 (EEST)
== Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.'''
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". -->
== Reminder: Community Insights Survey ==
<div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">
'''Share your experience in this survey'''
Hi {{PAGENAME}},
There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal!
With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide.
Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages.
This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English).
Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey.
Sincerely,
</div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST)
<!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". -->
== Artikliloomest ==
Palun lahkesti mitte luua yhelauselisi artikleid. Näiteks mõnest instituudist kirjutades võiks lisada kasvõi paar muud hädapärast infokildu kui lihtsalt "X on Y Z-s". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. mai 2020, kell 03:41 (EEST)
:Ühelauselised artiklid on tõesti vähe liiast. Oleks veel 2...3 lauset, aga no ühe lausega annab edasi liiga vähe informatsiooni, et sellest lugejatele tõesti kasu oleks. Meil ei ole ju neid inimesi, kes jõuks neid artikleid pikemaks kirjutada.
:Samuti peaksid artikleid tehes ise keelelingid lisama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:25 (EEST)
----
Palun pane uutes artiklites definitsioonis sulgudes olevad ukrainekeelsed nimed ''kursiivi''. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:27 (EEST)
:Uued artiklid võiksid/peaksid ühest lausest pikemad olema. Ühest korralikust artiklist on rohkem kasu, kui kümnest jupatsist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 10. oktoober 2020, kell 21:29 (EEST)
Miks need peaksid kursiivis olema? Sel teemal on varem arutatud ja leitud, et kursiivi pole vaja. Kursiiv on transkriptsiooni jaoks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 15:12 (EEST)
:Minu arust on see traditsioon suhteliselt algusest olnud. Kus on arutatud? Kui on kokkulepe, poleks ma vastu. [https://keeleabi.eki.ee/viki/Esiletostud.html Keeleabi] järgi tuleks kasutada kursiivi vähemalt siis, kui võõrkeelses fraasis ei kasutata läbibat suurtähte.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 19:17 (EEST)
::Kahjuks ei mäleta, see oli juba aastate eest. Andres veel leidis, et kursiivis venekeelne tekst on raskemini loetav. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. oktoober 2020, kell 21:05 (EEST)
:::Kui ma ei eksi, siis on senini infokaste, kus originaali nimi on originaali all, hieroglüüfidega, ja kursiivis...[[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè| Kaastöö]]</sup> 11. oktoober 2020, kell 21:37 (EEST)
== Translation request ==
Hello.
Can you translate and upload the articles [[:simple:State Border Service of Azerbaijan]] and [[:simple:Azerbaijani Land Force]] in Estonian Wikipedia?
Yours sincerely, [[Kasutaja:Multituberculata|Multituberculata]] ([[Kasutaja arutelu:Multituberculata|arutelu]]) 29. august 2021, kell 22:51 (EEST)
== Keelelingid ==
Artikleid luues TULEB lisada ka keelelingid. Seda on korduvalt välja toodud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 00:06 (EET)
:Коли ви створюєте нові статті, ви повинні додавати посилання на Wikidata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 20:27 (EEST)
== Lakkamatud probleemid ==
: See ei ole aktsepteeritav. Sa lood järjepanu ülimalt lühikesi artiklialgeid, mis on lisaks poolikud ja millega peavad teised edasi tegelema. Nii ei tohi teha! Neist artiklitest ei ole sellisel kujul mingit kasu. Palun lõpeta!
: This is not acceptable. You create a series of extremely short article beginnings, which are also half-baked and need to be reworked by others. You can't do that! These articles are of no use as such. Please just stop this!
: Це неприйнятно. Ви створюєте серію дуже коротких початків статей, які також є недоробленими і над ними потрібно працювати іншим. Ви не можете цього робити! Ці статті не приносять користі як такі. Будь ласка, припиніть! ~~
:: Ma arvan, et asi ei ole nii hull. Octagon11 ikka täiendab ka artikleid ilusti, mitte ei vorbi järjest kümneid lühikesi artikleid, samuti tegeleb Octagon11 mitmete oluliste teemadega. Uued artiklid võiksid olla pikemad, aga muidu okei töö.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. august 2022, kell 01:08 (EEST)
::: Ma aeg-ajalt olen nende yhelauseliste artiklinuppude pärast ise ka tõredavõitu olnud (ja tõtt-öelda arvam jätkuvalt, et kui juba uus artikkel luua, siis vähemalt infokasti võiks rohkem kui rea kirjutada, sest artikkel stiilis "Ukraina merejalavägi on Ukraina relvajõdude väeliik" ei ole väga informatiivne), aga yldjoontes pean Raamaturotiga nõustuma. Olulised teemad ja mitmeid artikleid on Octagon hiljem ka siiski õnneks asjalikult täiendanud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. august 2022, kell 01:23 (EEST)
::::See ongi selline piiril balantseerimine. Ühelt poolt on töö kehv, aga samas ka mitte päris nii kehv, et kustutatud saaks. Samas on seda ajapikku kogunenud juba väga palju ja see veab eestikeelse Vikipeedia kvaliteeti alla. Lisaks koormab see kaastöölisi. Näiteks on hulk lihtsaid liigutusi (nagu keelelinkide lisamine), mida pole proovitudki ära õppida. Lakkamatult peab järgi käima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. august 2022, kell 02:27 (EEST)
ck3i258iar66rd58t455aquo1e7w092
Ivan Mazepa
0
538994
6179852
6179031
2022-08-18T14:28:03Z
Octagon11
123728
/* Mälestuse jäädvustamine */
wikitext
text/x-wiki
{{infokast persoon
| nimi = Ivan Mazepa
| pilt = Portret Mazepa.jpg
| pildi suurus = 220px
| pildiallkiri =
| sünninimi = Ivan Stepanovitš Mazepa
| sünniaeg = 1639
| sünnikoht = [[Bila Tserkva]]
| surmaaeg = 1709
| surmakoht =
| rahvus =
| alma mater =
| haridus =
| tegevusala =
| tunnustused =
| abikaasa =
| lapsed =
| sugulased =
| allkiri =
| moodul =
}}
'''Ivan Mazepa''' ([[ukraina keel]]es ''Іван Степанович Мазепа'') (1639–1709) oli [[Ukraina]] [[kasakad|kasakate]] [[hetman]].
== Mälestuse jäädvustamine ==
* 2020. aastal sai [[Ukraina maaväed|Ukraina maavägede]] [[54. mehhaniseeritud brigaad]] lisanimetuse: hetman Ivan Mazepa nimeline.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України. 54 окремій механізованій бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України - почесне найменування "імені гетьмана Івана Мазепи" та надалі іменувати її - 54 окрема механізована бригада імені гетьмана Івана Мазепи Сухопутних військ Збройних Сил України; 06.05.2020.</ref>
* 18. augustil 2022 pandi ühele [[Ukraina merevägi|Ukraina mereväe]] [[Ada-klassi korvett|Ada-klassi korvetile]] presidendi ukaasiga nimeks Hetman Ivan Mazepa.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №586/2022 Про присвоєння імені гетьмана Івана Мазепи корвету класу «Ada» Військово-Морських Сил Збройних Сил України. 1. Присвоїти корвету класу «Ada» Військово-Морських Сил Збройних Сил України ім'я гетьмана Івана Мазепи та надалі іменувати цей корвет - корвет «Гетьман Іван Мазепа», 18.08.2022.</ref>
==Autasud ==
* [[File:RUS Imperial Order of Saint Andrew ribbon.svg|40px]] [[Püha Andrease orden|Püha Andreas Esmakutsutu orden]] (8. veebruar 1700, tühistatud 6. novembril 1708)
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Mazepa, Ivan}}
[[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1639]]
[[Kategooria:Surnud 1709]]
qwtemakikb1tqru2z938wwyu5mw73m9
6179854
6179852
2022-08-18T14:32:52Z
Octagon11
123728
/* Autasud */
wikitext
text/x-wiki
{{infokast persoon
| nimi = Ivan Mazepa
| pilt = Portret Mazepa.jpg
| pildi suurus = 220px
| pildiallkiri =
| sünninimi = Ivan Stepanovitš Mazepa
| sünniaeg = 1639
| sünnikoht = [[Bila Tserkva]]
| surmaaeg = 1709
| surmakoht =
| rahvus =
| alma mater =
| haridus =
| tegevusala =
| tunnustused =
| abikaasa =
| lapsed =
| sugulased =
| allkiri =
| moodul =
}}
'''Ivan Mazepa''' ([[ukraina keel]]es ''Іван Степанович Мазепа'') (1639–1709) oli [[Ukraina]] [[kasakad|kasakate]] [[hetman]].
== Mälestuse jäädvustamine ==
* 2020. aastal sai [[Ukraina maaväed|Ukraina maavägede]] [[54. mehhaniseeritud brigaad]] lisanimetuse: hetman Ivan Mazepa nimeline.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України. 54 окремій механізованій бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України - почесне найменування "імені гетьмана Івана Мазепи" та надалі іменувати її - 54 окрема механізована бригада імені гетьмана Івана Мазепи Сухопутних військ Збройних Сил України; 06.05.2020.</ref>
* 18. augustil 2022 pandi ühele [[Ukraina merevägi|Ukraina mereväe]] [[Ada-klassi korvett|Ada-klassi korvetile]] presidendi ukaasiga nimeks Hetman Ivan Mazepa.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №586/2022 Про присвоєння імені гетьмана Івана Мазепи корвету класу «Ada» Військово-Морських Сил Збройних Сил України. 1. Присвоїти корвету класу «Ada» Військово-Морських Сил Збройних Сил України ім'я гетьмана Івана Мазепи та надалі іменувати цей корвет - корвет «Гетьман Іван Мазепа», 18.08.2022.</ref>
==Autasud ==
* [[File:RUS Imperial Order of Saint Andrew ribbon.svg|40px]] [[Püha Andrease orden|Püha Andreas Esmakutsutu orden]] (8. veebruar 1700, tühistatud 6. novembril 1708){{lisa viide}}
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Mazepa, Ivan}}
[[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1639]]
[[Kategooria:Surnud 1709]]
892479vjlje636fif5d6ohvolv40ff6
Ely
0
540324
6180068
6177888
2022-08-19T08:58:17Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
{{see Artikkel|linnast Suurbritannias|USA-s Nevada osariigis asuva linna|Ely (Nevada)}}
{{linn
| nimi = Ely
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = | |
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt =
| vapi_link =
| pilt = Ely-071.jpg
| pildiallkiri = [[Ely katedraal]]
| deviis =
| pindala =
| elanikke =
| laius =
| pikkus =
| asendikaart =
| asendikaardi_seletus =
| asendikaardi_pilt =
}}
'''Ely''' on linn [[Suurbritannia]]s [[Cambridgeshire]]'i krahvkonnas. See asub [[Cambridge]]'ist umbes 23 km kaugusel kirdes ja [[London]]ist 130 km kaugusel.
Linnas elab 20 256 inimest (2011).
Linna üks tähelepanuväärsemaid objekte on [[Ely katedraal]].
== Välislingid ==
*[https://www.ely.org.uk/ Koduleht]
{{Suurbritannia linnad}}
[[Kategooria:Suurbritannia linnad]]
cyhd7cpk27zlunsx3vzuw4i8rf3xdrq
Rakvere Võrkpalliklubi
0
545825
6180027
6168959
2022-08-19T06:56:57Z
Angmar Brekker
94578
wikitext
text/x-wiki
{|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250
|- align="center" bgcolor="#3A75C4"
|colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Rakvere Võrkpalliklubi'''</font>
|- align="center" bgcolor="#eeeeee"
|colspan="2"|
|- align="left" bgcolor="#eeeeee"
|| '''Täisnimi''' || BMF/Rakvere Võrkpalliklubi
|- align="left" bgcolor="#eeeeee"
|| '''Asutatud''' || 2012
|- align="left" bgcolor="#eeeeee"
|| '''Kodusaal''' || [[Rakvere Spordikeskus|Rahu Hall]]
|- align="left" bgcolor="#eeeeee"
|| '''Tegev meistriliigas''' || 2012–2019
|- align="left" bgcolor="#eeeeee"
|| '''Liigad 2021/22''' || [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliiga]]
|}
'''Rakvere Võrkpalliklubi''' on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere]]s tegutsev [[võrkpalliklubi]]; ühtlasi üks kahest Rakveres tegutsevast võrkpalliklubist (teine on [[Võrkpalliklubi Rivaal]]).
Klubi asutati 28. detsembril 2012.<ref>[https://www.e-krediidiinfo.ee/80351328-RAKVERE%20V%C3%95RKPALLIKLUBI?lang=en&as_concern=0 Rakvere Võrkpalliklubi] E-krediidiinfo.ee, ''(vaadatud 15.05.2022)''</ref>
Klubi mängis kuni 2019. aastani [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigas]]. Hooajal 2016/17 sai klubi Balti liigas esikoha.
Alates hooajast 2019/20 on klubi mänginud Eesti tugevuselt teises liigas, [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliiga]]s.<ref>[https://sport.err.ee/959630/rakvere-vorkpalliklubi-votab-korgemal-tasemel-aja-maha Rakvere Võrkpalliklubi võtab kõrgemal tasemel aja maha] err.ee ''08.07.2019''</ref>
==Ajalugu==
{{col-begin|width=100%}}
|-
|
'''Liigad:'''
{| class="wikitable" style="font-size:100%;
!Aastad
!Liigad
|-
|align=left|2013–2019||[[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]
|-
|align=left|2019–||[[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliiga]]
|}
'''Nimed:'''
{| class="wikitable" style="font-size:100%;
!Aastad
!Nimetus
|-
|align=left|2013–2019||Rakvere Võrkpalliklubi
|-
|align=left|2019–||BMF/Rakvere Võrkpalliklubi
|}
<br><br><br><br><br><br><br><br>
|
'''Peatreenerid läbi aastate''':
{| class="wikitable" style="font-size:100%;
!Karjäär
!Peatreener
|-
|align=left|2013–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]]
|-
|align=left|2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]]
|-
|align=left|2014–2017||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]]
|-
|align=left|2017–2019||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]
|-
|align=left|2022–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Asko Esna]]
|}
|}
==Tulemused==
{| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center"
!Hooaeg
![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]
![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]]
![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]
!Osalemine Eurosarjades
|-
|bgcolor=#efefef|2013–14
| 5
| poolfinaal
| 5
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2014–15
| 6
| veerandfinaal
| 8
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2015–16
| bgcolor=silver| 2
| bgcolor=silver| 2
| 4
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2016–17
| 4
| veerandfinaal
| bgcolor=gold| 1
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2017–18
| 4
| veerandfinaal
| 4
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2018–19
| 4
| veerandfinaal
| 6
| align=left|–
|}
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Spordiregister|org|4784}}
*[https://volleybox.net/rakvere-vorkpalliklubi-t3737 Rakvere Võrkpalliklubi] volleybox.net
[[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]]
[[Kategooria:Rakvere sport]]
n0gjnbpkathlqipnka2eyay9yy6lrr8
AG (laulja)
0
560982
6179990
6161800
2022-08-18T22:29:16Z
46.131.37.251
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2019|kuu=juuli}}{{Viitamata|kuu=juuli|aasta=2019}}
{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud -->
| Nimi = AG
| Pilt = RäpparAG.jpg
| Pildi_kirjeldus = Räppar AG Delfi TV stuudios 22. juulil 2019
| Horisontaalne =
| Taust = soolo_laulja
| Sünninimi = Silver Orissaar
| Alias = AG
| Sündinud = {{süv|1998|07|29}}
| Surnud =
| Päritolu = eestlane
| Pill =
| Hääleliik =
| Stiil = [[hiphop]]
| Amet = [[räppar]] mc AG
| Aktiivne = [[2016]]–
| Plaadifirma =Masterhead Records
| Seotud_artistid =
| URL =
| Koosseis =
| Endised_liikmed =
| Tähelepanuväärsed_pillid =
}}
'''Silver Orissaar''' (tuntud kui '''AG'''; sündinud [[29. juuli|29. juulil]] [[1998]]) on Pärnust pärit [[Eesti]] [[räppar]].
== Elukäik ==
Räppar AG õppis [[Audru kool]]is ja lõpetas 2017. aastal [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i. Muusikaga tegeles ta juba põhikoolis, kus Tiia Tamme juhendamisel laulis poistekooris ja ansamblis. Lisaks laulmisele mängis AG ka koolibändis trumme, klaverit, kitarri ja basskitarri.
Räpiga hakkas AG tegelema 2016. aastal, mil ilmus esimene lugu AG kodanikunime alt. AG artistinimi tuleneb sellest, et ''Silver'' on inglise keeles [[hõbe]], mille tähis on Ag.
Varem harrastas räppar [[BMX]]-iga sõitmist ja [[judo|judot]].
Silver Orissaar õpib [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]]is ettevõtlust.
AG-l on huvitav minevik. Noores eas sai palju gaasi poistega nuusutatud pärnus mai tänaval garaazide taga. Barbid olid tema lemmik mänguasjad. Eks sealt võis ka tulla tema naiselik pool. AG ise kahjuks aru ei saa, et ta on ajupuudega individiid. Me oleme üritanud temaga kaine peaga rääkida aga poiss ei võta vedu. Oleme proovinud teda hüpnoosida kui ta aines oli aga ikka ei võta vedu. Kurat kaua sa seda sitta teed? Ja mine hulluks, tema naistest me ei hakka parem rääkima isegi. Üks hullem kui teine. Täielikud maltsad. Tahate teada kus elavad AG suurimad fännid? FUCKING TARTUS. TARTUS? KURADI ABORIGEENIJÄÄNUSED. FUCK AG. PEACE
=== Muusikuna ===
AG-l on humoorikas kõrvalprojekt AG IDAS ehk AGIDAS, mille raames on ilmunud singel “Slaavikükk”, mis kujutab idanaabrite elu läbi artisti silmade.<ref>[https://parnu.postimees.ee/6744199/parnu-rapipoiss-kirjutas-loo-slaavikukist Pärnu räpipoiss kirjutas loo slaavikükist] Pärnu Postimees, 2. august 2019 (vaadatud 02.08.2019)</ref>
2019. aastal ilmus debüütalbum "Segamini". Album räägib noore inimese keerulistest ja vähem keerulistest olukordadest. Albumil kõlab singel "Muusik", kus lööb kaasa ka [[Lauri Saatpalu]].
2020. aastal ilmus digialbum "Suhted". Album räägib erinevatest olukordadest ja tunnetest, mida suhete jooksul võib kogeda. Samuti on mõningaid olukordi vaadeldud läbi huumoriprisma ning lähtutud artisti elust enesest.
2021. aastal ilmus füüsiline album "Emotsioonide vine all". Album kehastab ja kajastab 14 erinevat karakterit, kaasatud pole ühtegi külalisartisti, taustajõuna teevad kaasa vaid produtsendid. Mark Eva ja DJ Simon Jay ning paaris loos oma häälega toetav Kristin Kalnapenk. "Emotsioonide vine all" peegeldab erinevaid emotsioone protagonisti elus praegusel muutlikul ning keerukal ajal: uus elukoht uues linnas (Tallinn), sõbrad, peod, segamini suhted (mis "juhuslikult" ka esimesele kahele albumile nime on andnud) ja albumi valmimise lõpusirgeks paika loksunud ning järgmiste tormideni sadamasse ankurdunud eraelu.
==Diskograafia==
=== Albumid ===
* "Segamini" (2019)
* "Suhted" (2020)
* "Emotsioonide vine all" (2021)
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [https://elu.ohtuleht.ee/758837/kuula-ja-vaata-parnu-rappar-silver-orissaar-kaklemise-asemel-panen-emotsioonid-oma-lauludesse Kuula ja vaata | Pärnu räppar Silver Orissaar: kaklemise asemel panen emotsioonid oma lauludesse] elu.ohtuleht.ee, 14. september 2016
[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]
oxmvaywpwxqqipnrkc7o0d8ji96g6iw
6179991
6179990
2022-08-18T22:30:43Z
46.131.37.251
/* Elukäik */
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2019|kuu=juuli}}{{Viitamata|kuu=juuli|aasta=2019}}
{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud -->
| Nimi = AG
| Pilt = RäpparAG.jpg
| Pildi_kirjeldus = Räppar AG Delfi TV stuudios 22. juulil 2019
| Horisontaalne =
| Taust = soolo_laulja
| Sünninimi = Silver Orissaar
| Alias = AG
| Sündinud = {{süv|1998|07|29}}
| Surnud =
| Päritolu = eestlane
| Pill =
| Hääleliik =
| Stiil = [[hiphop]]
| Amet = [[räppar]] mc AG
| Aktiivne = [[2016]]–
| Plaadifirma =Masterhead Records
| Seotud_artistid =
| URL =
| Koosseis =
| Endised_liikmed =
| Tähelepanuväärsed_pillid =
}}
'''Silver Orissaar''' (tuntud kui '''AG'''; sündinud [[29. juuli|29. juulil]] [[1998]]) on Pärnust pärit [[Eesti]] [[räppar]].
== Elukäik ==
Räppar AG õppis [[Audru kool]]is ja lõpetas 2017. aastal [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i. Muusikaga tegeles ta juba põhikoolis, kus Tiia Tamme juhendamisel laulis poistekooris ja ansamblis. Lisaks laulmisele mängis AG ka koolibändis trumme, klaverit, kitarri ja basskitarri.
Räpiga hakkas AG tegelema 2016. aastal, mil ilmus esimene lugu AG kodanikunime alt. AG artistinimi tuleneb sellest, et ''Silver'' on inglise keeles [[hõbe]], mille tähis on Ag.
Varem harrastas räppar [[BMX]]-iga sõitmist ja [[judo|judot]].
Silver Orissaar õpib [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]]is ettevõtlust.
AG ON LAULJA! MITTE RÄPPAR
=== Muusikuna ===
AG-l on humoorikas kõrvalprojekt AG IDAS ehk AGIDAS, mille raames on ilmunud singel “Slaavikükk”, mis kujutab idanaabrite elu läbi artisti silmade.<ref>[https://parnu.postimees.ee/6744199/parnu-rapipoiss-kirjutas-loo-slaavikukist Pärnu räpipoiss kirjutas loo slaavikükist] Pärnu Postimees, 2. august 2019 (vaadatud 02.08.2019)</ref>
2019. aastal ilmus debüütalbum "Segamini". Album räägib noore inimese keerulistest ja vähem keerulistest olukordadest. Albumil kõlab singel "Muusik", kus lööb kaasa ka [[Lauri Saatpalu]].
2020. aastal ilmus digialbum "Suhted". Album räägib erinevatest olukordadest ja tunnetest, mida suhete jooksul võib kogeda. Samuti on mõningaid olukordi vaadeldud läbi huumoriprisma ning lähtutud artisti elust enesest.
2021. aastal ilmus füüsiline album "Emotsioonide vine all". Album kehastab ja kajastab 14 erinevat karakterit, kaasatud pole ühtegi külalisartisti, taustajõuna teevad kaasa vaid produtsendid. Mark Eva ja DJ Simon Jay ning paaris loos oma häälega toetav Kristin Kalnapenk. "Emotsioonide vine all" peegeldab erinevaid emotsioone protagonisti elus praegusel muutlikul ning keerukal ajal: uus elukoht uues linnas (Tallinn), sõbrad, peod, segamini suhted (mis "juhuslikult" ka esimesele kahele albumile nime on andnud) ja albumi valmimise lõpusirgeks paika loksunud ning järgmiste tormideni sadamasse ankurdunud eraelu.
==Diskograafia==
=== Albumid ===
* "Segamini" (2019)
* "Suhted" (2020)
* "Emotsioonide vine all" (2021)
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [https://elu.ohtuleht.ee/758837/kuula-ja-vaata-parnu-rappar-silver-orissaar-kaklemise-asemel-panen-emotsioonid-oma-lauludesse Kuula ja vaata | Pärnu räppar Silver Orissaar: kaklemise asemel panen emotsioonid oma lauludesse] elu.ohtuleht.ee, 14. september 2016
[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]
4uohuo6wpkclxwb2m42uc3lq2ntbcp5
6180015
6179991
2022-08-19T05:27:30Z
OskarRand1
162064
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2019|kuu=juuli}}{{Viitamata|kuu=juuli|aasta=2019}}
{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud -->
| Nimi = AG
| Pilt = RäpparAG.jpg
| Pildi_kirjeldus = Räppar AG Delfi TV stuudios 22. juulil 2019
| Horisontaalne =
| Taust = soolo_laulja
| Sünninimi = Silver Orissaar
| Alias = AG
| Sündinud = {{süv|1998|07|29}}
| Surnud =
| Päritolu = eestlane
| Pill =
| Hääleliik =
| Stiil = [[hiphop]]
| Amet = [[räppar]] mc AG
| Aktiivne = [[2016]]–
| Plaadifirma =Masterhead Records
| Seotud_artistid =
| URL =
| Koosseis =
| Endised_liikmed =
| Tähelepanuväärsed_pillid =
}}
'''Silver Orissaar''' (tuntud kui '''AG'''; sündinud [[29. juuli|29. juulil]] [[1998]]) on Pärnust pärit [[Eesti]] [[räppar]].
== Elukäik ==
Räppar AG õppis [[Audru kool]]is ja lõpetas 2017. aastal [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i. Muusikaga tegeles ta juba põhikoolis, kus Tiia Tamme juhendamisel laulis poistekooris ja ansamblis. Lisaks laulmisele mängis AG ka koolibändis trumme, klaverit, kitarri ja basskitarri.
Räpiga hakkas AG tegelema 2016. aastal, mil ilmus esimene lugu AG kodanikunime alt. AG artistinimi tuleneb sellest, et ''Silver'' on inglise keeles [[hõbe]], mille tähis on Ag.
Varem harrastas räppar [[BMX]]-iga sõitmist ja [[judo|judot]].
Silver Orissaar õpib [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]]is ettevõtlust.
=== Muusikuna ===
AG-l on humoorikas kõrvalprojekt AG IDAS ehk AGIDAS, mille raames on ilmunud singel “Slaavikükk”, mis kujutab idanaabrite elu läbi artisti silmade.<ref>[https://parnu.postimees.ee/6744199/parnu-rapipoiss-kirjutas-loo-slaavikukist Pärnu räpipoiss kirjutas loo slaavikükist] Pärnu Postimees, 2. august 2019 (vaadatud 02.08.2019)</ref>
2019. aastal ilmus debüütalbum "Segamini". Album räägib noore inimese keerulistest ja vähem keerulistest olukordadest. Albumil kõlab singel "Muusik", kus lööb kaasa ka [[Lauri Saatpalu]].
2020. aastal ilmus digialbum "Suhted". Album räägib erinevatest olukordadest ja tunnetest, mida suhete jooksul võib kogeda. Samuti on mõningaid olukordi vaadeldud läbi huumoriprisma ning lähtutud artisti elust enesest.
2021. aastal ilmus füüsiline album "Emotsioonide vine all". Album kehastab ja kajastab 14 erinevat karakterit, kaasatud pole ühtegi külalisartisti, taustajõuna teevad kaasa vaid produtsendid. Mark Eva ja DJ Simon Jay ning paaris loos oma häälega toetav Kristin Kalnapenk. "Emotsioonide vine all" peegeldab erinevaid emotsioone protagonisti elus praegusel muutlikul ning keerukal ajal: uus elukoht uues linnas (Tallinn), sõbrad, peod, segamini suhted (mis "juhuslikult" ka esimesele kahele albumile nime on andnud) ja albumi valmimise lõpusirgeks paika loksunud ning järgmiste tormideni sadamasse ankurdunud eraelu.
==Diskograafia==
=== Albumid ===
* "Segamini" (2019)
* "Suhted" (2020)
* "Emotsioonide vine all" (2021)
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [https://elu.ohtuleht.ee/758837/kuula-ja-vaata-parnu-rappar-silver-orissaar-kaklemise-asemel-panen-emotsioonid-oma-lauludesse Kuula ja vaata | Pärnu räppar Silver Orissaar: kaklemise asemel panen emotsioonid oma lauludesse] elu.ohtuleht.ee, 14. september 2016
[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]
6vfgh4boesmidgcmhyr9y901bcuw3jo
Robert Behnken
0
565159
6180074
6138102
2022-08-19T09:07:19Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
{{infokast persoon
| nimi = Robert Behnken
| pilt = Robert L. Behnken in 2018.jpg
| pildi suurus =
| pildiallkiri =
| sünninimi = Robert Louis Behnken
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1970|7|28}}
| sünnikoht = [[Creve Coeur]], [[Missouri]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| rahvus =
| alma mater =
| haridus =
| tegevusala =
| töökoht =
| tunnustused =
| abikaasa = [[Megan McArthur]]
| lapsed =
| sugulased =
| allkiri =
| moodul =
}}
'''Robert Louis Behnken''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1970]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] õhuväelane ja [[NASA]] [[astronaut]].
Behnkenil on doktorikraad [[masinaehitus]]es ja [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväes]] [[kolonel]]i auaste. Behnken valiti astronaudiks [[2000]]. aastal. Tema esimene missioon oli [[2008]]. aastal toimunud [[STS-123]], mille ajal väljus ta kolm korda avakosmosesse. Behnken lendas teist korda kosmosesse missioonil [[STS-130]].<ref name="Bio" />
Augustis 2018 teatas NASA, et Behnken on koos [[Douglas Hurley|Douglas Hurleyga]] määratud [[Dragon 2]] esimese mehitatud lennu meeskonda.<ref name="Dragon" /> Missioon [[Crew Dragon Demo-2]] startis [[30. mai]]l [[2020]] ja põkkus järgmisel päeval [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaamaga]]. Missioon naasis [[Maa]]le [[2. august]]il.
==Viited==
{{Viited|allikad=
<ref name="Bio">{{netiviide |pealkiri=Robert L. Behnken (Colonel, USAF, PH.D.) NASA Astronaut |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/astronauts/biographies/robert-l-behnken/biography |vaadatud=22. august 2019}}</ref>
<ref name="Dragon">{{netiviide |pealkiri=NASA Astronauts Flying Aboard Crew Dragon |väljaanne=SpaceX |url=https://www.spacex.com/news/2018/08/04/nasa-astronauts-flying-aboard-crew-dragon |vaadatud=22. august 2019 |arhiivimisaeg=2019-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190812063032/https://www.spacex.com/news/2018/08/04/nasa-astronauts-flying-aboard-crew-dragon |url-olek=ei tööta }}</ref>
}}
{{JÄRJESTA:Behnken,Robert}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide astronaudid]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]
mqks8r7b8au1hentif7n92l0103v558
Maków Mazowiecki
0
568364
6179909
5603046
2022-08-18T16:28:05Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Maków Mazowiecki
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Maków Mazowiecki
| lipp =
| lipu_link =
| vapp = POL_Maków_Mazowiecki_COA.svg
| vapi_link = [[Maków Mazowiecki vapp]]
| pindala =
| elanikke = 9938 (30.06.2016)
| asendikaart = Poola
}}
'''Maków Mazowiecki''' (kuni [[1928]]. aastani '''Maków nad Orzycem''') on linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonna]] halduskeskus.
Linn asub [[Varssavi]]st umbes 73 km põhjas ning sellest voolab läbi [[Orzyc]]i jõgi.
Asulat on esmakordselt mainitud [[1065]]. aastal, linnaõigused sai [[1421]]. aastal.<ref>[https://www.makowmazowiecki.pl/261,historia Historia Makowa Mazowieckiego] Maków Mazowiecki</ref>
[[1931]]. aastal moodustasid [[juudid]] 55,4% Maków Mazowiecki elanikest.<ref>[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/m/582-makow-mazowiecki/100-demografia/21239-demografia Maków Mazowiecki. Demografia] Wirtualny sztetl</ref>
==Galerii==
<gallery>
Makowskafara.jpg
Kościół św Brata Alberta w Makowie Mazowieckim.jpg
LO w Makowie Mazowieckim – główne wejście, 19.03.2019.jpg
Makow Maz mikveh.jpg
</gallery>
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna linnad]]
h5youn4wf95sw2e6j8lge53r36m9exa
Stefan Airapetjan
0
570481
6180099
6102456
2022-08-19T10:24:57Z
OskarRand1
162064
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast muusik
| nimi = Stefan Airapetjan
| pilt = Stefan Airapetjan, Turquoise Carpet 2022.png
| pildi_kirjeldus = Stefan Airapetjan, 2022
| pildi_suurus =
| horisontaalne =
| taust = soolo_laulja
| sünninimi =
| alias =
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1997|12|24}}
| sünnikoht = [[Viljandi]]
| päritolu =
| pill =
| hääleliik =
| stiil =
| amet =
| tegev = 2018–
| plaadifirma =
| seotud_esitajad =
| URL =
| tähelepanuväärsed_pillid =
| allkiri =
}}
'''Stefan Airapetjan''' (esitajanimega Stefan; sündinud [[24. detsember|24. detsembril]] [[1997]]<ref>{{Netiviide|url=http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/731.html|pealkiri=Rozell / Stefan / Vajé|väljaanne=allstarz.ee|vaadatud=15.02.2022}}</ref> [[Viljandi]]s) on [[Armeenia]] juurtega Eesti laulja.
Hooajal 2010/2011 osales Stefan ETV laste laulukonkursil "[[Laulukarussell]]" ning jõudis finaali. Tema juhendaja ja vokaalpedagoog on aastaid olnud [[Hedi-Kai Pai]].
Konkursil Eesti Laul osales ta bändiga [[Vajé]] esmakordselt 2018. aastal ning pälvis lauluga "Laura (Walk with Me)" kolmanda koha. Samuti osales ta lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2019]], kus sai lauluga "Without You" kolmanda koha, ning [[Eesti Laul 2020]], kus saavutas 7. koha. 2020. aasta kevadel osales saates "[[Maskis laulja]]", mille ta võitis.
Lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]] saavutas Stefan 1. koha lauluga "Hope" ning on seega valitud Eestit esindama [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusele]] Itaalias Torinos. Poolfinaalist pääseti edasi finaali, kus saavutati 13. koht.
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Airapetjan, Stefan}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti armeenlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]
f2i5nwweglrq750y6u78m8zg2auyai8
Gedly Tugi
0
577466
6180013
5567524
2022-08-19T04:52:34Z
Teomees
97479
wikitext
text/x-wiki
'''Gedly Tugi''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[2001]] [[Karksi-Nuia]]s) on [[Eesti]] kergejõustiklane, [[odaviskaja]]. Tema treener on [[Toomas Merila]].
2018. aasta [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlustel]] Ungaris võitis Tugi tulemusega 55.28 (500 grammine oda) pronksmedali ning 2019. aasta [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistluste]] Rootsis võitis ta samuti pronksmedali, saavutades tulemuse 54.52.
[[2019. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Eesti meistrivõistlustel]] tuli esmakordselt täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks, tulemus 51.11. Teistkordselt tuli täiskasvanute Eesti meistriks [[2022. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Eesti meistrivõistlustel]] visates oda 56.21. 2022. aasta Eesti U-23 meistrivõistlustel Rakveres tuli vanuseklassi meistriks tulemusega 58.39, mis on Eesti läbi aegade 4. tulemus.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid]. [[Eesti Kergejõustiku Liit]]. Vaadatud 19.08.2002</ref>
[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[München]]is jäi tema parimaks katseks 54.38, mis andis 18. koha.<ref>[https://www.european-athletics.com/historical-data/athletes/est/gedly-tugi-014757878 European Athletics].</ref>
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
* {{IAAF}}
* [https://sport.err.ee/1608687844/gedly-tugi-pigem-tunnen-suurt-ootust-kui-narvi Gedly Tugi: pigem tunnen suurt ootust kui närvi]. err.ee 17.08.2022.
* [https://sport.delfi.ee/artikkel/120053102/delfi-munchenis-em-il-debuteerinud-gedly-tugi-finaali-ei-paasenud-pole-veel-piisavalt-oskusi-et-voistelda EM-il debüteerinud Gedly Tugi finaali ei pääsenud]. Delfi Sport, 18.08.2022.
{{JÄRJESTA:Tugi, Gedly}}
[[Kategooria:Eesti odaviskajad]]
[[Kategooria:Sündinud 2001]]
a2yux2gw1l8bfjuu4fkwfzadklii38l
Anni Käärst
0
580237
6179870
6002428
2022-08-18T15:10:19Z
81.90.125.102
Nimemuutus
wikitext
text/x-wiki
'''Anni Käärst''' (sündinud Anni Irs, [[1976]]. aastal [[Elva]]s) on eesti [[ehtekunstnik]], [[skulptor]] ja [[maalikunstnik]].
Anni Käärst on pärit Elvast ja õppis [[Elva gümnaasium]]is ja kõrghariduse omandas ta [[Tartu Kunstikool]]is [[nahkehistöö]] valdkonnas. Hetkel tegeleb ta kunstiga vabakutselisena. Kunstnik elab [[Tartu_maakond|Tartumaal]].
Kunstnik alustas [[käsitöö|käsitööga]] väga varases eas, õppides emalt juba kahe-aastasena [[Heegeldamine|heegeldamist]] ja [[Kudumine|kudumist]]. Suure osa tema loomingust moodustavad [[Puuskulptuur|puuskulptuurid]] ja tarbeesemeid aga tihti kujundab ta ka erinevaid rõivaesemeid ja [[Vaip|vaipu]]. Lisaks meeldib kunstnikule ka maalida ja joonistada. Oma töödest postitab kunstnik pilte erinevatesse [[Internet|interneti]] keskkondadesse ja oma [[Facebook]]i kontole, kus jagab vaatajatega ka infot tööde valmimisprotsessi, sealjuures ka ebaõnnestumiste, kohta. Internetis hakkas kunstnik oma loomingut jagama [[2008]]. aastal.
Lisaks kunstile harrastab Anni Käärst ka [[laskesport]]i ning on saavutanud võistlustel häid tulemusi.
Anni Käärst on ise öelnud enda kohta: „Olen alati teadnud, et olen kunstnik. Õppiv, katsetav, loodan, et arenev. Mängin värvi ja vormiga, nagu laps. Ja ma ei tahagi suureks saada.”
== Looming ==
Anni Irsi looming on väga mitmekülgne. Kunstniku lemmikteema on skulptuuride puhul naised. Esimene päriselt eksisteeriva inimese järgi valminud skulptuur kujutas kunstniku ema. Teised naisi kujutavad skulptuurid ei kujuta otseselt kedagi spetsiifilist, vaid kunstnik on saanud inspiratsiooni erinevate aspektide jaoks erinevatelt naistelt.
Kunstnik on loonud ka tarbeesemeid, näiteks puidust kausse ja anumaid, ka vaipu ja riideesemeid. Eriti populaarsed on tema omanäolised loodusest inspireeritud sõrmused ja kõrvarõngad erinevatest looduslikest materjalidest, näiteks [[Sammaltaimed|sammaldest]] ja [[Samblikud|samblikest]]. Suur osa loomingust valmib kunstnikul koos tütre Lagle Nõuga. Koos on esinetud ka näitustel, näiteks esitleti enda loodud ehteid 2018. aasta juunis [[Botaanikaaed|botaanikaaias]] näitusel “Midagi haldjatele”, mis keskendus [[Eestimaa]] loodusest pärinevale ilule. Oma loomingut seob kunstnik ka oma elustiiliga – luues ehteid vanadest [[Padrun|padrunikestadest]], mis seonduvad tema hobi, laskespordiga.<ref>https://etv.err.ee/1022088/prillitoos</ref> Ehete valmistamise protsess väga spetsiifiline, sest ehteid saab valada vormidesse ainult [[Talv|talvel]], kuna siis on väiksem õhuniiskus. [[Suvi|Suvist]] perioodi kasutatakse materjali korjamiseks ja kuivatamiseks. Hulk materjalist ehete jaoks korjatakse metsast, seal hulgas ka vaja minev puit.
Tihti valmistab Anni Irs oma teoseid lähedaste sünnipäevaks, näiteks ema juubeliks valminud puuskulptuur ja õele tehtud joonistused sünnipäevaks. Kunstnikult saavad soovijad skulptuure ka tellida. Anni Irs on osalenud ka mitmesugustel puu- ja [[Jääskulptuur|jääskulptuuride]] valmistamise ühisüritustel.
==Näitused==
*2002 – esimene isikunäitus Vee Hingus, Tartus, [[Obu galerii|Obu galeriis]]. [[Õlipastell]]
*2003 – Paljalt Inimene, Obu galerii. Õlimaalid
*2005 – Sündida Ilusasse Ruumi ([[Marina Tiidor|Marina Tiidori]], M. Rumbi ja E. Kauriga), Tartus [[Y-galerii|Y-Galeriis,]] [[Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik|Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus]]. Õlimaalid
*2005 – Puukujud (koos Mariina Tiidoriga), [[Elva Linnaraamatukogu]]. Puuskulptuurid
*2006 – Kuldnaine (koos Mariina Tiidoriga), [[Sinilind (kultuurikeskus)|Elva kultuurikeskuses]] Sinilind. Õlimaalid
*2006 – Kolme Ilma Linnud (Mariina Tiidori ja H. Kivisaarega), Tartus Y-Galeriis, puuskulptuurid
*2006 – Ühe Linna Süda, Elva Linnaraamatukogus, fotod
*2007 – Valguse Vaim, [[Tartumaa Muuseum]], õlimaalid
*2008 – Elva Mänd, Elva Kultuurikeskuses, maalid ja joonistused
*2008 – Väike Rahvas (Mariina Tiidori, A. Rattasepaga) Elva Linnaraamatukogus, puuskulptuurid
*2008 – Vaimu Silm, Elva Linnaraamatukogus, joonistused
*2009 – Kirju Liblika Suvi, Elva Linnaraamatukogu, õlimaalid
*2009 – Lillekirja, Elva Linnaraamatukogu, õlipastellid
*2009 – Muinasjutt (koos Mariina Tiidori), Elva Matkakeskus, graafika
*2010 – Iidne, Elva Linnaraamatukogu, segatehnika
*2011 – Imelind, Elva Linnaraamatukogu, tekstiilimaal
*2012 – Kevad Südames, Elva Linnaraamatukogu, paberilõiked
*2012 – Kun, Elva Linnaraamatukogu (Mariina Tiidori ja H. Kivisaarega) puuskulptuurid
*2013 – Minu Inimesed, Elva Linnaraamatukogu, puulõiked
*2014 – Kevade Sõnumid, Elva Linnaraamatukogu, fotod
*2014 – Randevuu, Elva Linnaraamatukogu, õlimaalid
*2015 – Elu lust, Elva Linnaraamatukogu, joonistused
*2016 – Aga ikkagi on ilus, Elva Linnaraamatukogu, joonistused ja maalid
*2017 – Midagi haldjatele (koos Lagle Nõuga) Elva Linnaraamatukogu, kristallvaigust ehted
*2018 – Elva kooli direktorid läbi aegade, Elva Gümnaasiumi klaasgalerii, joonistused
==Elva Puukujude Talgud==
Anni Irs on Mariina Tiidori ja Karl Kontori kõrval üks Elva Puukujude talgute korraldajaist aastail 2006–2008, 2011, 2013 ja 2015. Nende ühisel eestvedamisel on Elva külje all [[Tartumaa Tervisespordikeskus|Tartumaa Tervisespordikeskuses]] toimunud kuuel korral puuskulptuuride saagimise ühisüritused, mille käigus on valminud [[Väike Väerada]] Elvas<ref>[https://www.puhkaeestis.ee/et/elva-manguvaljak-seeneriik Seeneriik]</ref> Supelranna tänaval, Metsatuba <ref>[https://www.tervisesport.ee/et Tartumaa Tervisespordikeskuses]</ref>, Maajumalate park sealsamas ja teisi objekte [[Tartu maraton|Tartu maratoni]] rajal ning Tartumaa Tervisespordikeskuse territooriumil.
==Isiklikku==
Anni Irsi isa on Aadu Irs. Kunstnikul on ka tütar – Lagle Nõu, kes on samuti kunstnik ja on emale partner ehete ja ka teiste kunstiprojektide valmistamisel.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.anniirs.ee/ Anni Irsi koduleht]
{{JÄRJESTA:Irs, Anni}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]
cmp9imjngphms3rlbowy23vxzep0mnd
6179872
6179870
2022-08-18T15:11:07Z
81.90.125.102
Nime muutus
wikitext
text/x-wiki
'''Anni Käärst''' (sündinud Anni Irs, [[1976]]. aastal [[Elva]]s) on eesti [[ehtekunstnik]], [[skulptor]] ja [[maalikunstnik]].
Anni Käärst on pärit Elvast ja õppis [[Elva gümnaasium]]is ja kõrghariduse omandas ta [[Tartu Kunstikool]]is [[nahkehistöö]] valdkonnas. Hetkel tegeleb ta kunstiga vabakutselisena. Kunstnik elab [[Tartu_maakond|Tartumaal]].
Kunstnik alustas [[käsitöö|käsitööga]] väga varases eas, õppides emalt juba kahe-aastasena [[Heegeldamine|heegeldamist]] ja [[Kudumine|kudumist]]. Suure osa tema loomingust moodustavad [[Puuskulptuur|puuskulptuurid]] ja tarbeesemeid aga tihti kujundab ta ka erinevaid rõivaesemeid ja [[Vaip|vaipu]]. Lisaks meeldib kunstnikule ka maalida ja joonistada. Oma töödest postitab kunstnik pilte erinevatesse [[Internet|interneti]] keskkondadesse ja oma [[Facebook]]i kontole, kus jagab vaatajatega ka infot tööde valmimisprotsessi, sealjuures ka ebaõnnestumiste, kohta. Internetis hakkas kunstnik oma loomingut jagama [[2008]]. aastal.
Lisaks kunstile harrastab Anni Käärst ka [[laskesport]]i ning on saavutanud võistlustel häid tulemusi.
Anni Käärst on ise öelnud enda kohta: „Olen alati teadnud, et olen kunstnik. Õppiv, katsetav, loodan, et arenev. Mängin värvi ja vormiga, nagu laps. Ja ma ei tahagi suureks saada.”
== Looming ==
Anni Käärsti looming on väga mitmekülgne. Kunstniku lemmikteema on skulptuuride puhul naised. Esimene päriselt eksisteeriva inimese järgi valminud skulptuur kujutas kunstniku ema. Teised naisi kujutavad skulptuurid ei kujuta otseselt kedagi spetsiifilist, vaid kunstnik on saanud inspiratsiooni erinevate aspektide jaoks erinevatelt naistelt.
Kunstnik on loonud ka tarbeesemeid, näiteks puidust kausse ja anumaid, ka vaipu ja riideesemeid. Eriti populaarsed on tema omanäolised loodusest inspireeritud sõrmused ja kõrvarõngad erinevatest looduslikest materjalidest, näiteks [[Sammaltaimed|sammaldest]] ja [[Samblikud|samblikest]]. Suur osa loomingust valmib kunstnikul koos tütre Lagle Nõuga. Koos on esinetud ka näitustel, näiteks esitleti enda loodud ehteid 2018. aasta juunis [[Botaanikaaed|botaanikaaias]] näitusel “Midagi haldjatele”, mis keskendus [[Eestimaa]] loodusest pärinevale ilule. Oma loomingut seob kunstnik ka oma elustiiliga – luues ehteid vanadest [[Padrun|padrunikestadest]], mis seonduvad tema hobi, laskespordiga.<ref>https://etv.err.ee/1022088/prillitoos</ref> Ehete valmistamise protsess väga spetsiifiline, sest ehteid saab valada vormidesse ainult [[Talv|talvel]], kuna siis on väiksem õhuniiskus. [[Suvi|Suvist]] perioodi kasutatakse materjali korjamiseks ja kuivatamiseks. Hulk materjalist ehete jaoks korjatakse metsast, seal hulgas ka vaja minev puit.
Tihti valmistab Anni Käärst oma teoseid lähedaste sünnipäevaks, näiteks ema juubeliks valminud puuskulptuur ja õele tehtud joonistused sünnipäevaks. Kunstnikult saavad soovijad skulptuure ka tellida. Anni Käärst on osalenud ka mitmesugustel puu- ja [[Jääskulptuur|jääskulptuuride]] valmistamise ühisüritustel.
==Näitused==
*2002 – esimene isikunäitus Vee Hingus, Tartus, [[Obu galerii|Obu galeriis]]. [[Õlipastell]]
*2003 – Paljalt Inimene, Obu galerii. Õlimaalid
*2005 – Sündida Ilusasse Ruumi ([[Marina Tiidor|Marina Tiidori]], M. Rumbi ja E. Kauriga), Tartus [[Y-galerii|Y-Galeriis,]] [[Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik|Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus]]. Õlimaalid
*2005 – Puukujud (koos Mariina Tiidoriga), [[Elva Linnaraamatukogu]]. Puuskulptuurid
*2006 – Kuldnaine (koos Mariina Tiidoriga), [[Sinilind (kultuurikeskus)|Elva kultuurikeskuses]] Sinilind. Õlimaalid
*2006 – Kolme Ilma Linnud (Mariina Tiidori ja H. Kivisaarega), Tartus Y-Galeriis, puuskulptuurid
*2006 – Ühe Linna Süda, Elva Linnaraamatukogus, fotod
*2007 – Valguse Vaim, [[Tartumaa Muuseum]], õlimaalid
*2008 – Elva Mänd, Elva Kultuurikeskuses, maalid ja joonistused
*2008 – Väike Rahvas (Mariina Tiidori, A. Rattasepaga) Elva Linnaraamatukogus, puuskulptuurid
*2008 – Vaimu Silm, Elva Linnaraamatukogus, joonistused
*2009 – Kirju Liblika Suvi, Elva Linnaraamatukogu, õlimaalid
*2009 – Lillekirja, Elva Linnaraamatukogu, õlipastellid
*2009 – Muinasjutt (koos Mariina Tiidori), Elva Matkakeskus, graafika
*2010 – Iidne, Elva Linnaraamatukogu, segatehnika
*2011 – Imelind, Elva Linnaraamatukogu, tekstiilimaal
*2012 – Kevad Südames, Elva Linnaraamatukogu, paberilõiked
*2012 – Kun, Elva Linnaraamatukogu (Mariina Tiidori ja H. Kivisaarega) puuskulptuurid
*2013 – Minu Inimesed, Elva Linnaraamatukogu, puulõiked
*2014 – Kevade Sõnumid, Elva Linnaraamatukogu, fotod
*2014 – Randevuu, Elva Linnaraamatukogu, õlimaalid
*2015 – Elu lust, Elva Linnaraamatukogu, joonistused
*2016 – Aga ikkagi on ilus, Elva Linnaraamatukogu, joonistused ja maalid
*2017 – Midagi haldjatele (koos Lagle Nõuga) Elva Linnaraamatukogu, kristallvaigust ehted
*2018 – Elva kooli direktorid läbi aegade, Elva Gümnaasiumi klaasgalerii, joonistused
==Elva Puukujude Talgud==
Anni Irs on Mariina Tiidori ja Karl Kontori kõrval üks Elva Puukujude talgute korraldajaist aastail 2006–2008, 2011, 2013 ja 2015. Nende ühisel eestvedamisel on Elva külje all [[Tartumaa Tervisespordikeskus|Tartumaa Tervisespordikeskuses]] toimunud kuuel korral puuskulptuuride saagimise ühisüritused, mille käigus on valminud [[Väike Väerada]] Elvas<ref>[https://www.puhkaeestis.ee/et/elva-manguvaljak-seeneriik Seeneriik]</ref> Supelranna tänaval, Metsatuba <ref>[https://www.tervisesport.ee/et Tartumaa Tervisespordikeskuses]</ref>, Maajumalate park sealsamas ja teisi objekte [[Tartu maraton|Tartu maratoni]] rajal ning Tartumaa Tervisespordikeskuse territooriumil.
==Isiklikku==
Anni Irsi isa on Aadu Irs. Kunstnikul on ka tütar – Lagle Nõu, kes on samuti kunstnik ja on emale partner ehete ja ka teiste kunstiprojektide valmistamisel.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.anniirs.ee/ Anni Irsi koduleht]
{{JÄRJESTA:Irs, Anni}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]
70xubvewfbb33eqa1cvqxy6nr45xnbt
6179873
6179872
2022-08-18T15:11:53Z
81.90.125.102
Nime muutus
wikitext
text/x-wiki
'''Anni Käärst''' (sündinud Anni Irs, [[1976]]. aastal [[Elva]]s) on eesti [[ehtekunstnik]], [[skulptor]] ja [[maalikunstnik]].
Anni Käärst on pärit Elvast ja õppis [[Elva gümnaasium]]is ja kõrghariduse omandas ta [[Tartu Kunstikool]]is [[nahkehistöö]] valdkonnas. Hetkel tegeleb ta kunstiga vabakutselisena. Kunstnik elab [[Tartu_maakond|Tartumaal]].
Kunstnik alustas [[käsitöö|käsitööga]] väga varases eas, õppides emalt juba kahe-aastasena [[Heegeldamine|heegeldamist]] ja [[Kudumine|kudumist]]. Suure osa tema loomingust moodustavad [[Puuskulptuur|puuskulptuurid]] ja tarbeesemeid aga tihti kujundab ta ka erinevaid rõivaesemeid ja [[Vaip|vaipu]]. Lisaks meeldib kunstnikule ka maalida ja joonistada. Oma töödest postitab kunstnik pilte erinevatesse [[Internet|interneti]] keskkondadesse ja oma [[Facebook]]i kontole, kus jagab vaatajatega ka infot tööde valmimisprotsessi, sealjuures ka ebaõnnestumiste, kohta. Internetis hakkas kunstnik oma loomingut jagama [[2008]]. aastal.
Lisaks kunstile harrastab Anni Käärst ka [[laskesport]]i ning on saavutanud võistlustel häid tulemusi.
Anni Käärst on ise öelnud enda kohta: „Olen alati teadnud, et olen kunstnik. Õppiv, katsetav, loodan, et arenev. Mängin värvi ja vormiga, nagu laps. Ja ma ei tahagi suureks saada.”
== Looming ==
Anni Käärsti looming on väga mitmekülgne. Kunstniku lemmikteema on skulptuuride puhul naised. Esimene päriselt eksisteeriva inimese järgi valminud skulptuur kujutas kunstniku ema. Teised naisi kujutavad skulptuurid ei kujuta otseselt kedagi spetsiifilist, vaid kunstnik on saanud inspiratsiooni erinevate aspektide jaoks erinevatelt naistelt.
Kunstnik on loonud ka tarbeesemeid, näiteks puidust kausse ja anumaid, ka vaipu ja riideesemeid. Eriti populaarsed on tema omanäolised loodusest inspireeritud sõrmused ja kõrvarõngad erinevatest looduslikest materjalidest, näiteks [[Sammaltaimed|sammaldest]] ja [[Samblikud|samblikest]]. Suur osa loomingust valmib kunstnikul koos tütre Lagle Nõuga. Koos on esinetud ka näitustel, näiteks esitleti enda loodud ehteid 2018. aasta juunis [[Botaanikaaed|botaanikaaias]] näitusel “Midagi haldjatele”, mis keskendus [[Eestimaa]] loodusest pärinevale ilule. Oma loomingut seob kunstnik ka oma elustiiliga – luues ehteid vanadest [[Padrun|padrunikestadest]], mis seonduvad tema hobi, laskespordiga.<ref>https://etv.err.ee/1022088/prillitoos</ref> Ehete valmistamise protsess väga spetsiifiline, sest ehteid saab valada vormidesse ainult [[Talv|talvel]], kuna siis on väiksem õhuniiskus. [[Suvi|Suvist]] perioodi kasutatakse materjali korjamiseks ja kuivatamiseks. Hulk materjalist ehete jaoks korjatakse metsast, seal hulgas ka vaja minev puit.
Tihti valmistab Anni Käärst oma teoseid lähedaste sünnipäevaks, näiteks ema juubeliks valminud puuskulptuur ja õele tehtud joonistused sünnipäevaks. Kunstnikult saavad soovijad skulptuure ka tellida. Anni Käärst on osalenud ka mitmesugustel puu- ja [[Jääskulptuur|jääskulptuuride]] valmistamise ühisüritustel.
==Näitused==
*2002 – esimene isikunäitus Vee Hingus, Tartus, [[Obu galerii|Obu galeriis]]. [[Õlipastell]]
*2003 – Paljalt Inimene, Obu galerii. Õlimaalid
*2005 – Sündida Ilusasse Ruumi ([[Marina Tiidor|Marina Tiidori]], M. Rumbi ja E. Kauriga), Tartus [[Y-galerii|Y-Galeriis,]] [[Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik|Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus]]. Õlimaalid
*2005 – Puukujud (koos Mariina Tiidoriga), [[Elva Linnaraamatukogu]]. Puuskulptuurid
*2006 – Kuldnaine (koos Mariina Tiidoriga), [[Sinilind (kultuurikeskus)|Elva kultuurikeskuses]] Sinilind. Õlimaalid
*2006 – Kolme Ilma Linnud (Mariina Tiidori ja H. Kivisaarega), Tartus Y-Galeriis, puuskulptuurid
*2006 – Ühe Linna Süda, Elva Linnaraamatukogus, fotod
*2007 – Valguse Vaim, [[Tartumaa Muuseum]], õlimaalid
*2008 – Elva Mänd, Elva Kultuurikeskuses, maalid ja joonistused
*2008 – Väike Rahvas (Mariina Tiidori, A. Rattasepaga) Elva Linnaraamatukogus, puuskulptuurid
*2008 – Vaimu Silm, Elva Linnaraamatukogus, joonistused
*2009 – Kirju Liblika Suvi, Elva Linnaraamatukogu, õlimaalid
*2009 – Lillekirja, Elva Linnaraamatukogu, õlipastellid
*2009 – Muinasjutt (koos Mariina Tiidori), Elva Matkakeskus, graafika
*2010 – Iidne, Elva Linnaraamatukogu, segatehnika
*2011 – Imelind, Elva Linnaraamatukogu, tekstiilimaal
*2012 – Kevad Südames, Elva Linnaraamatukogu, paberilõiked
*2012 – Kun, Elva Linnaraamatukogu (Mariina Tiidori ja H. Kivisaarega) puuskulptuurid
*2013 – Minu Inimesed, Elva Linnaraamatukogu, puulõiked
*2014 – Kevade Sõnumid, Elva Linnaraamatukogu, fotod
*2014 – Randevuu, Elva Linnaraamatukogu, õlimaalid
*2015 – Elu lust, Elva Linnaraamatukogu, joonistused
*2016 – Aga ikkagi on ilus, Elva Linnaraamatukogu, joonistused ja maalid
*2017 – Midagi haldjatele (koos Lagle Nõuga) Elva Linnaraamatukogu, kristallvaigust ehted
*2018 – Elva kooli direktorid läbi aegade, Elva Gümnaasiumi klaasgalerii, joonistused
==Elva Puukujude Talgud==
Anni Käärst on Mariina Tiidori ja Karl Kontori kõrval üks Elva Puukujude talgute korraldajaist aastail 2006–2008, 2011, 2013 ja 2015. Nende ühisel eestvedamisel on Elva külje all [[Tartumaa Tervisespordikeskus|Tartumaa Tervisespordikeskuses]] toimunud kuuel korral puuskulptuuride saagimise ühisüritused, mille käigus on valminud [[Väike Väerada]] Elvas<ref>[https://www.puhkaeestis.ee/et/elva-manguvaljak-seeneriik Seeneriik]</ref> Supelranna tänaval, Metsatuba <ref>[https://www.tervisesport.ee/et Tartumaa Tervisespordikeskuses]</ref>, Maajumalate park sealsamas ja teisi objekte [[Tartu maraton|Tartu maratoni]] rajal ning Tartumaa Tervisespordikeskuse territooriumil.
==Isiklikku==
Anni Irsi isa on Aadu Irs. Kunstnikul on ka tütar – Lagle Nõu, kes on samuti kunstnik ja on emale partner ehete ja ka teiste kunstiprojektide valmistamisel.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.anniirs.ee/ Anni Irsi koduleht]
{{JÄRJESTA:Irs, Anni}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]
i9qlbk2sz8y7tuxlhnko7omllen4qgw
6179874
6179873
2022-08-18T15:12:18Z
81.90.125.102
Nime muutus
wikitext
text/x-wiki
'''Anni Käärst''' (sündinud Anni Irs, [[1976]]. aastal [[Elva]]s) on eesti [[ehtekunstnik]], [[skulptor]] ja [[maalikunstnik]].
Anni Käärst on pärit Elvast ja õppis [[Elva gümnaasium]]is ja kõrghariduse omandas ta [[Tartu Kunstikool]]is [[nahkehistöö]] valdkonnas. Hetkel tegeleb ta kunstiga vabakutselisena. Kunstnik elab [[Tartu_maakond|Tartumaal]].
Kunstnik alustas [[käsitöö|käsitööga]] väga varases eas, õppides emalt juba kahe-aastasena [[Heegeldamine|heegeldamist]] ja [[Kudumine|kudumist]]. Suure osa tema loomingust moodustavad [[Puuskulptuur|puuskulptuurid]] ja tarbeesemeid aga tihti kujundab ta ka erinevaid rõivaesemeid ja [[Vaip|vaipu]]. Lisaks meeldib kunstnikule ka maalida ja joonistada. Oma töödest postitab kunstnik pilte erinevatesse [[Internet|interneti]] keskkondadesse ja oma [[Facebook]]i kontole, kus jagab vaatajatega ka infot tööde valmimisprotsessi, sealjuures ka ebaõnnestumiste, kohta. Internetis hakkas kunstnik oma loomingut jagama [[2008]]. aastal.
Lisaks kunstile harrastab Anni Käärst ka [[laskesport]]i ning on saavutanud võistlustel häid tulemusi.
Anni Käärst on ise öelnud enda kohta: „Olen alati teadnud, et olen kunstnik. Õppiv, katsetav, loodan, et arenev. Mängin värvi ja vormiga, nagu laps. Ja ma ei tahagi suureks saada.”
== Looming ==
Anni Käärsti looming on väga mitmekülgne. Kunstniku lemmikteema on skulptuuride puhul naised. Esimene päriselt eksisteeriva inimese järgi valminud skulptuur kujutas kunstniku ema. Teised naisi kujutavad skulptuurid ei kujuta otseselt kedagi spetsiifilist, vaid kunstnik on saanud inspiratsiooni erinevate aspektide jaoks erinevatelt naistelt.
Kunstnik on loonud ka tarbeesemeid, näiteks puidust kausse ja anumaid, ka vaipu ja riideesemeid. Eriti populaarsed on tema omanäolised loodusest inspireeritud sõrmused ja kõrvarõngad erinevatest looduslikest materjalidest, näiteks [[Sammaltaimed|sammaldest]] ja [[Samblikud|samblikest]]. Suur osa loomingust valmib kunstnikul koos tütre Lagle Nõuga. Koos on esinetud ka näitustel, näiteks esitleti enda loodud ehteid 2018. aasta juunis [[Botaanikaaed|botaanikaaias]] näitusel “Midagi haldjatele”, mis keskendus [[Eestimaa]] loodusest pärinevale ilule. Oma loomingut seob kunstnik ka oma elustiiliga – luues ehteid vanadest [[Padrun|padrunikestadest]], mis seonduvad tema hobi, laskespordiga.<ref>https://etv.err.ee/1022088/prillitoos</ref> Ehete valmistamise protsess väga spetsiifiline, sest ehteid saab valada vormidesse ainult [[Talv|talvel]], kuna siis on väiksem õhuniiskus. [[Suvi|Suvist]] perioodi kasutatakse materjali korjamiseks ja kuivatamiseks. Hulk materjalist ehete jaoks korjatakse metsast, seal hulgas ka vaja minev puit.
Tihti valmistab Anni Käärst oma teoseid lähedaste sünnipäevaks, näiteks ema juubeliks valminud puuskulptuur ja õele tehtud joonistused sünnipäevaks. Kunstnikult saavad soovijad skulptuure ka tellida. Anni Käärst on osalenud ka mitmesugustel puu- ja [[Jääskulptuur|jääskulptuuride]] valmistamise ühisüritustel.
==Näitused==
*2002 – esimene isikunäitus Vee Hingus, Tartus, [[Obu galerii|Obu galeriis]]. [[Õlipastell]]
*2003 – Paljalt Inimene, Obu galerii. Õlimaalid
*2005 – Sündida Ilusasse Ruumi ([[Marina Tiidor|Marina Tiidori]], M. Rumbi ja E. Kauriga), Tartus [[Y-galerii|Y-Galeriis,]] [[Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik|Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus]]. Õlimaalid
*2005 – Puukujud (koos Mariina Tiidoriga), [[Elva Linnaraamatukogu]]. Puuskulptuurid
*2006 – Kuldnaine (koos Mariina Tiidoriga), [[Sinilind (kultuurikeskus)|Elva kultuurikeskuses]] Sinilind. Õlimaalid
*2006 – Kolme Ilma Linnud (Mariina Tiidori ja H. Kivisaarega), Tartus Y-Galeriis, puuskulptuurid
*2006 – Ühe Linna Süda, Elva Linnaraamatukogus, fotod
*2007 – Valguse Vaim, [[Tartumaa Muuseum]], õlimaalid
*2008 – Elva Mänd, Elva Kultuurikeskuses, maalid ja joonistused
*2008 – Väike Rahvas (Mariina Tiidori, A. Rattasepaga) Elva Linnaraamatukogus, puuskulptuurid
*2008 – Vaimu Silm, Elva Linnaraamatukogus, joonistused
*2009 – Kirju Liblika Suvi, Elva Linnaraamatukogu, õlimaalid
*2009 – Lillekirja, Elva Linnaraamatukogu, õlipastellid
*2009 – Muinasjutt (koos Mariina Tiidori), Elva Matkakeskus, graafika
*2010 – Iidne, Elva Linnaraamatukogu, segatehnika
*2011 – Imelind, Elva Linnaraamatukogu, tekstiilimaal
*2012 – Kevad Südames, Elva Linnaraamatukogu, paberilõiked
*2012 – Kun, Elva Linnaraamatukogu (Mariina Tiidori ja H. Kivisaarega) puuskulptuurid
*2013 – Minu Inimesed, Elva Linnaraamatukogu, puulõiked
*2014 – Kevade Sõnumid, Elva Linnaraamatukogu, fotod
*2014 – Randevuu, Elva Linnaraamatukogu, õlimaalid
*2015 – Elu lust, Elva Linnaraamatukogu, joonistused
*2016 – Aga ikkagi on ilus, Elva Linnaraamatukogu, joonistused ja maalid
*2017 – Midagi haldjatele (koos Lagle Nõuga) Elva Linnaraamatukogu, kristallvaigust ehted
*2018 – Elva kooli direktorid läbi aegade, Elva Gümnaasiumi klaasgalerii, joonistused
==Elva Puukujude Talgud==
Anni Käärst on Mariina Tiidori ja Karl Kontori kõrval üks Elva Puukujude talgute korraldajaist aastail 2006–2008, 2011, 2013 ja 2015. Nende ühisel eestvedamisel on Elva külje all [[Tartumaa Tervisespordikeskus|Tartumaa Tervisespordikeskuses]] toimunud kuuel korral puuskulptuuride saagimise ühisüritused, mille käigus on valminud [[Väike Väerada]] Elvas<ref>[https://www.puhkaeestis.ee/et/elva-manguvaljak-seeneriik Seeneriik]</ref> Supelranna tänaval, Metsatuba <ref>[https://www.tervisesport.ee/et Tartumaa Tervisespordikeskuses]</ref>, Maajumalate park sealsamas ja teisi objekte [[Tartu maraton|Tartu maratoni]] rajal ning Tartumaa Tervisespordikeskuse territooriumil.
==Isiklikku==
Anni Käärsti isa on Aadu Irs. Kunstnikul on ka tütar – Lagle Nõu, kes on samuti kunstnik ja on emale partner ehete ja ka teiste kunstiprojektide valmistamisel.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.anniirs.ee/ Anni Irsi koduleht]
{{JÄRJESTA:Irs, Anni}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]
ewluuq9wvrq624ox1qi87iznl7nt86c
6179927
6179874
2022-08-18T16:49:27Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Anni Irs]] pealkirja [[Anni Käärst]] alla
wikitext
text/x-wiki
'''Anni Käärst''' (sündinud Anni Irs, [[1976]]. aastal [[Elva]]s) on eesti [[ehtekunstnik]], [[skulptor]] ja [[maalikunstnik]].
Anni Käärst on pärit Elvast ja õppis [[Elva gümnaasium]]is ja kõrghariduse omandas ta [[Tartu Kunstikool]]is [[nahkehistöö]] valdkonnas. Hetkel tegeleb ta kunstiga vabakutselisena. Kunstnik elab [[Tartu_maakond|Tartumaal]].
Kunstnik alustas [[käsitöö|käsitööga]] väga varases eas, õppides emalt juba kahe-aastasena [[Heegeldamine|heegeldamist]] ja [[Kudumine|kudumist]]. Suure osa tema loomingust moodustavad [[Puuskulptuur|puuskulptuurid]] ja tarbeesemeid aga tihti kujundab ta ka erinevaid rõivaesemeid ja [[Vaip|vaipu]]. Lisaks meeldib kunstnikule ka maalida ja joonistada. Oma töödest postitab kunstnik pilte erinevatesse [[Internet|interneti]] keskkondadesse ja oma [[Facebook]]i kontole, kus jagab vaatajatega ka infot tööde valmimisprotsessi, sealjuures ka ebaõnnestumiste, kohta. Internetis hakkas kunstnik oma loomingut jagama [[2008]]. aastal.
Lisaks kunstile harrastab Anni Käärst ka [[laskesport]]i ning on saavutanud võistlustel häid tulemusi.
Anni Käärst on ise öelnud enda kohta: „Olen alati teadnud, et olen kunstnik. Õppiv, katsetav, loodan, et arenev. Mängin värvi ja vormiga, nagu laps. Ja ma ei tahagi suureks saada.”
== Looming ==
Anni Käärsti looming on väga mitmekülgne. Kunstniku lemmikteema on skulptuuride puhul naised. Esimene päriselt eksisteeriva inimese järgi valminud skulptuur kujutas kunstniku ema. Teised naisi kujutavad skulptuurid ei kujuta otseselt kedagi spetsiifilist, vaid kunstnik on saanud inspiratsiooni erinevate aspektide jaoks erinevatelt naistelt.
Kunstnik on loonud ka tarbeesemeid, näiteks puidust kausse ja anumaid, ka vaipu ja riideesemeid. Eriti populaarsed on tema omanäolised loodusest inspireeritud sõrmused ja kõrvarõngad erinevatest looduslikest materjalidest, näiteks [[Sammaltaimed|sammaldest]] ja [[Samblikud|samblikest]]. Suur osa loomingust valmib kunstnikul koos tütre Lagle Nõuga. Koos on esinetud ka näitustel, näiteks esitleti enda loodud ehteid 2018. aasta juunis [[Botaanikaaed|botaanikaaias]] näitusel “Midagi haldjatele”, mis keskendus [[Eestimaa]] loodusest pärinevale ilule. Oma loomingut seob kunstnik ka oma elustiiliga – luues ehteid vanadest [[Padrun|padrunikestadest]], mis seonduvad tema hobi, laskespordiga.<ref>https://etv.err.ee/1022088/prillitoos</ref> Ehete valmistamise protsess väga spetsiifiline, sest ehteid saab valada vormidesse ainult [[Talv|talvel]], kuna siis on väiksem õhuniiskus. [[Suvi|Suvist]] perioodi kasutatakse materjali korjamiseks ja kuivatamiseks. Hulk materjalist ehete jaoks korjatakse metsast, seal hulgas ka vaja minev puit.
Tihti valmistab Anni Käärst oma teoseid lähedaste sünnipäevaks, näiteks ema juubeliks valminud puuskulptuur ja õele tehtud joonistused sünnipäevaks. Kunstnikult saavad soovijad skulptuure ka tellida. Anni Käärst on osalenud ka mitmesugustel puu- ja [[Jääskulptuur|jääskulptuuride]] valmistamise ühisüritustel.
==Näitused==
*2002 – esimene isikunäitus Vee Hingus, Tartus, [[Obu galerii|Obu galeriis]]. [[Õlipastell]]
*2003 – Paljalt Inimene, Obu galerii. Õlimaalid
*2005 – Sündida Ilusasse Ruumi ([[Marina Tiidor|Marina Tiidori]], M. Rumbi ja E. Kauriga), Tartus [[Y-galerii|Y-Galeriis,]] [[Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik|Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus]]. Õlimaalid
*2005 – Puukujud (koos Mariina Tiidoriga), [[Elva Linnaraamatukogu]]. Puuskulptuurid
*2006 – Kuldnaine (koos Mariina Tiidoriga), [[Sinilind (kultuurikeskus)|Elva kultuurikeskuses]] Sinilind. Õlimaalid
*2006 – Kolme Ilma Linnud (Mariina Tiidori ja H. Kivisaarega), Tartus Y-Galeriis, puuskulptuurid
*2006 – Ühe Linna Süda, Elva Linnaraamatukogus, fotod
*2007 – Valguse Vaim, [[Tartumaa Muuseum]], õlimaalid
*2008 – Elva Mänd, Elva Kultuurikeskuses, maalid ja joonistused
*2008 – Väike Rahvas (Mariina Tiidori, A. Rattasepaga) Elva Linnaraamatukogus, puuskulptuurid
*2008 – Vaimu Silm, Elva Linnaraamatukogus, joonistused
*2009 – Kirju Liblika Suvi, Elva Linnaraamatukogu, õlimaalid
*2009 – Lillekirja, Elva Linnaraamatukogu, õlipastellid
*2009 – Muinasjutt (koos Mariina Tiidori), Elva Matkakeskus, graafika
*2010 – Iidne, Elva Linnaraamatukogu, segatehnika
*2011 – Imelind, Elva Linnaraamatukogu, tekstiilimaal
*2012 – Kevad Südames, Elva Linnaraamatukogu, paberilõiked
*2012 – Kun, Elva Linnaraamatukogu (Mariina Tiidori ja H. Kivisaarega) puuskulptuurid
*2013 – Minu Inimesed, Elva Linnaraamatukogu, puulõiked
*2014 – Kevade Sõnumid, Elva Linnaraamatukogu, fotod
*2014 – Randevuu, Elva Linnaraamatukogu, õlimaalid
*2015 – Elu lust, Elva Linnaraamatukogu, joonistused
*2016 – Aga ikkagi on ilus, Elva Linnaraamatukogu, joonistused ja maalid
*2017 – Midagi haldjatele (koos Lagle Nõuga) Elva Linnaraamatukogu, kristallvaigust ehted
*2018 – Elva kooli direktorid läbi aegade, Elva Gümnaasiumi klaasgalerii, joonistused
==Elva Puukujude Talgud==
Anni Käärst on Mariina Tiidori ja Karl Kontori kõrval üks Elva Puukujude talgute korraldajaist aastail 2006–2008, 2011, 2013 ja 2015. Nende ühisel eestvedamisel on Elva külje all [[Tartumaa Tervisespordikeskus|Tartumaa Tervisespordikeskuses]] toimunud kuuel korral puuskulptuuride saagimise ühisüritused, mille käigus on valminud [[Väike Väerada]] Elvas<ref>[https://www.puhkaeestis.ee/et/elva-manguvaljak-seeneriik Seeneriik]</ref> Supelranna tänaval, Metsatuba <ref>[https://www.tervisesport.ee/et Tartumaa Tervisespordikeskuses]</ref>, Maajumalate park sealsamas ja teisi objekte [[Tartu maraton|Tartu maratoni]] rajal ning Tartumaa Tervisespordikeskuse territooriumil.
==Isiklikku==
Anni Käärsti isa on Aadu Irs. Kunstnikul on ka tütar – Lagle Nõu, kes on samuti kunstnik ja on emale partner ehete ja ka teiste kunstiprojektide valmistamisel.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.anniirs.ee/ Anni Irsi koduleht]
{{JÄRJESTA:Irs, Anni}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]
ewluuq9wvrq624ox1qi87iznl7nt86c
Ukraina merevägi
0
581096
6179847
6168121
2022-08-18T14:25:01Z
Octagon11
123728
/* Tulevased */
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast väeüksus
| nimi = Ukraina merevägi
| pilt = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Navy.svg|200px]]
| pildiallkiri = Ukraina mereväe embleem
| algusaeg = 1992. aasta august
| lõpuaeg =
| aeg =
| riik = {{Pisilipp|Ukraina}}
| kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]]
| haru =
| liik = [[merevägi]]
| ülesanne =
| suurus = 6500 teenistujat<ref>http://www.kyivpost.com/content/kyiv-post-plus/ukraines-navy-barely-recovering-from-its-near-death-experience-396689.html</ref>
| alluv =
| garnison = [[Sevastopol]] (1992–2014)<br>[[Odessa]] (alates 2014)
| garnisonisilt =
| hüüdnimi =
| patroon =
| deviis =
| värvid = sinine ja kuldne
| värvisilt =
| marss = "Марш ВМС України"
| maskott =
| tähtpäevad = [[juuli]] esimene [[pühapäev]] - mereväe päev<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №331/2015 Про День Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 12.06.2015. ''1. Установити в Україні свято - День Військово-Морських Сил Збройних Сил України, яке відзначати щорічно у першу неділю липня''.</ref>
| varustus =
| varustusesilt =
| lahingud =
| lahingusilt =
| aumärgid =
| autasud =
| lõpetatud =
| lennutunnid =
<!-- Ülemad -->
| praegune_ülem = [[viitseadmiral]] [[Oleksi Neižpapa]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4239690-zelenskyi-naznachyl-komanduuischeho-vms Зеленский назначил командующего ВМС] - Korrespondent.net, 11.06.2020 (vaadatud: 11.06.2020)</ref>
| praegune_ülem_silt =
| tseremoniaalne_ülem =
| tseremoniaalne_ülem_silt =
| rügemendi_kolonel =
| rügemendi_kolonel_silt =
| märkimisväärsed_ülemad =
<!-- Sümboolika -->
| märk = [[Pilt:Naval ensign of Ukraine.svg|100px]]
| märk_silt = Lipp
| märk_2 = [[Pilt:БЗ ВМС.svg|50px]]
| märk_2_silt = Baretimärk
| märk_3 =
| märk_3_silt =
| märk_4 =
| märk_4_silt =
<!-- Õhusõidukid -->
| ründelennuk =
| pommituslennuk =
| elektrooniline_lennu =
| hävituslennuk =
| helikopter = [[Mi-2MSB]]<ref>[https://www.061.ua/news/3017518/voennym-letcikam-vms-ukrainy-postavili-vertolet-razrabotki-motor-sic Военным летчикам ВМС Украины поставили вертолет разработки “Мотор Сич”] - 061.ua, 08.02.2021 (vaadatud: 24.06.2021)</ref> [[Mil Mi-8]] MSB-V<ref>[https://armyinform.com.ua/2019/08/09/mi-8msb-pidsylyv-aviacziyu-vms/ Мі-8МСБ підсилив авіацію ВМС] - Armija Inform, 2019. (vaadatud: 02.01.2022)</ref>
| rünnakhelikopter =
| püüdehävituslennuk =
| patrulllennuk =
| luurelennuk =
| õppelennuk =
| transportlennuk =
}}
'''Ukraina merevägi''' ([[ukraina keel]]es ''Військово-морські сили Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]ude väeliik, mis täidab [[merevägi|mereväe]] ülesandeid.
== Ajalugu ==
Kuni [[Krimmi kriis|Krimmi annekteerimiseni 2014. aastal]] asus laevastiku peamine baas [[Krimmi poolsaar]]el [[Sevastopol]]is. Enne 2022. aastga Venemaa sissetungi oli plaanis rajada mereväebaas „Ida“ asukohaga [[Berdjansk]]is.<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/vms-ukrayiny-berdyansk/31560021.html Створення бази ВМС України в Бердянську має бути прискорено – міністр оборони] - Радіо Свобода, 13 листопада 2021 (vaadatud: 07.01.2022)</ref>
=== Sõjategevus 2022. aastal ===
Vene vägede kätte langes [[Berdjansk]]is painkenud kaater Krementšuk. Samuti Berjanskis paikenud laev Donbass hävis.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vms-ukrayiny-vtratyly-korabel-upravlinnya-donbas-ta-mbak-kremenchuk/ ВМС України втратили у Маріуполі корабель управління “Донбас” та МБАК “Кременчук”] - Militarnõi, 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)</ref>
== Koosseis ==
=== Struktuur ===
* Ukraina Mereväe väejuhatus (''Командування Військово-морських сил України'') [[Odessa]]s
* Lääne mereväebaas{{lisa viide}}
** 1. pealveelaevade brigaad
** 1. julgestus- ja logistikadivisjon
** 24. jõekaatrite divisjon
** 28. päästedivisjon
* Lõuna mereväebaas{{lisa viide}}
** 5. pealveelaevade brigaad
** 5. julgestus- ja logistikadivisjon
* 29. pealveelaevade divisjon<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №435/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 29 дивізіон надводних кораблів Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 23.06.2022.</ref>
* [[Pilt:10-та МАБр.png|25px]] 10. Ukraina kangelase polkovnik Ihor Bedzai nimeline merelennuväe brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №446/2022 Про присвоєння імені Героя України полковника Ігоря Бедзая 10 морській авіаційній бригаді Військово-Морських Сил Збройних Сил України. 1. Присвоїти 10 морській авіаційній бригаді Військово-Морських Сил Збройних Сил України ім'я Героя України полковника Ігоря Бедзая та надалі іменувати її - 10 морська авіаційна бригада імені Героя України полковника Ігоря Бедзая Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 24.06.2022</ref>
* 37. üksik sidepolk<ref>[https://mil.in.ua/uk/18-rokiv-okremomu-polku-zvyazku-viyskovo-morskyh-syl-ukrayiny/ 18 років окремому полку зв’язку Військово-морських Сил України] (vaadatud: 13.07.2022)</ref>
* [[Pilt:БЗ МП.svg|25px]] [[Ukraina merejalavägi]]
** 35. üksik merejalaväe brigaad<ref>[http://1tv.od.ua/news/38743 Для контрактников 35-й отдельной бригады морской пехоты построили новую казарму] (vaadatud: 19.12.2020)</ref>
** [[36. üksik merejalaväe brigaad]]<ref>УКАЗ Президента України. Про присвоєння почесного найменування 36 окремій бригаді морської піхоти Командування морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 5 липня 2019 року N 495/2019.</ref> [[Mõkolajiv]]is<ref>[https://www.5.ua/ru/obshchestvo/pochetnoe-zvanye-36-i-otdelnoi-bryhade-morskoi-pekhoti-prysvoeno-ymia-kontr-admyrala-bylynskoho-195253.html ПОЧЕТНОЕ ЗВАНИЕ: 36-Й ОТДЕЛЬНОЙ БРИГАДЕ МОРСКОЙ ПЕХОТЫ ПРИСВОЕНО ИМЯ КОНТР-АДМИРАЛА БИЛИНСКОГО] - 5. kanal 07.07.2019 (vaadatud: 19.12.2020)</ref>
** 32. üksik reaktiivsuurtükiväe polk<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/06/22/artylerysty-komanduvannya-morskoyi-pihoty-provely-komandno-shtabni-trenuvannya-z-bojovoyu-strilboyu/ Артилеристи Командування морської піхоти провели командно-штабні тренування з бойовою стрільбою] - Armija Inform, 2021. (vaadatud: 03.01.2022)</ref>
** 406. üksik kindral-horužnõi [[Oleksi Almaziv|Oleksi Almazov]]i nimeline suurtükiväebrigaad<ref>[https://novynarnia.com/2021/08/26/406-ta-artbryhada/ 406-та артбригада показала, як готувалася до параду військ із “Нептунами”. ФОТО]- Новинарня 26.08.2021 (vaadatud: 01.01.2022)</ref>
** 140. üksik luurepataljon<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/morska-pikhota-okhoroniaje-uzberezhzhia-skadovsk/30278464.html Загроза з окупованого Криму: як морпіхи утримують «фронт» у Скадовську] - Radio Svoboda, 2019. (vaadatud: 02.01.2022)</ref>
==== Õppeasutused ====
* 198. mereväe õppekeskus<ref>[https://web.archive.org/web/20210911174201/https://suspilne.media/7703-u-198-mu-navcalnomu-centri-vms-zbrojnih-sil-ukraini-sklali-prisagu-strokoviki/ У 198-му навчальному центрі ВМС Збройних сил України склали присягу строковики] - Suspilne, 04.01.2020 (vaadatud: 11.09.2021)</ref>
* [[Pilt:203ЦПСС.png|25px]] 203. mereväe allohvitseride õppekeskus<ref>[https://armyinform.com.ua/2020/02/13/yak-narodzhuyutsya-serzhanty-lidery/ Як народжуються сержанти-лідери] - Armija Inform, 2020. (vaadatud: 02.01.2022)</ref>
* [[Pilt:IVMC emblem.jpg|25px]] [[Odessa Mereakadeemia]] Mereväe Instituut<ref>[https://web.archive.org/web/20211230113327/https://ivms.com.ua/pro-ivms/ Про Інститут Військово-Морських Сил Національного університету “Одеська морська академія”] - Інститут Військово-Морських Сил (vaadatud: 04.01.2022)</ref>
== Laevad ==
=== Kasutuses ===
* Dessantlaev [[Juri Olefirenko (dessantlaev)|Juri Olefirenko]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №434/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» середній десантний корабель «Юрій Олефіренко» Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 23.06.2022.</ref>
* [[Gjurza-M-klassi suurtükikaater|Gjurza-M-klassi suurtükikaatrid]]<ref>[https://rus.lb.ua/society/2016/12/06/352733_bronekatera_akkerman_berdyansk.html Бронекатера "Аккерман" и "Бердянск" вошли в состав ВМС Украины] - Lb.ua, 06.12.2021 (vaadatud: 23.01.2021)</ref>
* Kentavr-klassi ründedessantkaatrid<ref>[https://www.bbc.com/ukrainian/news-45522351 У Києві на воду спустили перший бойовий катер "Кентавр": чим він особливий?] - BBC 14.09.2018 (vaadatud: 05.09.2018)</ref>
* Island-klassi kaatrid<ref>[https://www.navaltoday.com/2018/09/28/us-coast-guard-transfers-two-island-class-cutters-to-ukraine/ US Coast Guard transfers two Island-class cutters to Ukraine] - Naval Today, 28.09.2018. (vaadatud: 01.01.2022)</ref>
=== Tulevased ===
* 2020. aastal tellis Ukraina neli Türgi päritolu [[Ada-klassi korvett]]i.<ref>[https://www.turkishdefenceindustrynews.com/ukraine-ordered-four-ada-class-corvettes-from-turkey/ Ukraine ordered four ADA-class corvettes from Turkey] (vaadatud: 08.08.2021)</ref> Ühe Ada-klassi korveti nimeks sai 18. augustil 2022 presidendi ukaasiga [[Hetman Ivan Mazepa (sõjalaev)|Hetman Ivan Mazepa]].<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №586/2022 Про присвоєння імені гетьмана Івана Мазепи корвету класу «Ada» Військово-Морських Сил Збройних Сил України. 1. Присвоїти корвету класу «Ada» Військово-Морських Сил Збройних Сил України ім'я гетьмана Івана Мазепи та надалі іменувати цей корвет - корвет «Гетьман Іван Мазепа», 18.08.2022.</ref>
* 2021. aastal otsustas Suurbritannia lõpetada kahe [[Sandown-klassi miinijahtija]] kasutamine. Suurbritannia ja Ukraina kokkuleppe kohaselt pidi Ukraina need endale saama.<ref>[Ukraine to receive two Sandown-class minehunters from UK] - Navy Recognition, 06.08.2021 (vaadatud: 18.01.2022)</ref>
== Sümboolika ==
{| class="wikitable"
|+
|-
! Liik !! Baretimärk !! Bareti värv !! Bareti foto !! Käiseembleem
|-
| Merevägi || [[Pilt:БЗ ВМС.svg|100px]] || - || - || [[Pilt:НЗ ВМС.svg|100px]]
|-
| Merejalavägi || [[Pilt:БЗ МП.svg|100px]] || helesinine || [[Pilt:Морська піхота України 2018 берети.jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ МП.svg|100px]]
|}
== Galerii ==
<gallery>
Stamp of Ukraine s1513 01.png|Fregatt [[Hetman Sagaidatšnõi]] postmargil
Yuri Olefirenko (U401).jpg|Dessantlaev Juri Olefirenko
Нікополь P176.jpg|Suurtükikaater Nikopol
L450 Станіслав.jpg|Ründedessantkaater Stanislav
P192 Sumy.jpg|Sumõ
Bayraktar TB2 Ukrainian Navy.jpg|Ukraina mereväe [[Bayraktar TB2]] 2021. aastal
</gallery>
== Viited ==
{{Viited}}
== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
* [https://navy.mil.gov.ua/ Ametlik koduleht]
* Олександр Рудоманов. [https://rus.lb.ua/society/2015/10/21/318926_ukrainskie_podrazdeleniya_beregovoy.html Украинские подразделения береговой обороны приняли на вооружение РСЗО "Град"] - Lb.ua, 21.10.2015
* Андрей Рыженко. [https://zn.ua/internal/moskitnyy-flot-boleznennyy-ukus-dlya-protivnika-352218_.html "Москитный флот": болезненный укус для противника] - Zn.ua, 24.04.2020
[[Kategooria:Mereväed riigiti]]
[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]
[[Kategooria:1992]]
q0zl9crz15xvdsp4xvj2x53facxi1yj
6179853
6179847
2022-08-18T14:29:42Z
Octagon11
123728
/* Tulevased */
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast väeüksus
| nimi = Ukraina merevägi
| pilt = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Navy.svg|200px]]
| pildiallkiri = Ukraina mereväe embleem
| algusaeg = 1992. aasta august
| lõpuaeg =
| aeg =
| riik = {{Pisilipp|Ukraina}}
| kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]]
| haru =
| liik = [[merevägi]]
| ülesanne =
| suurus = 6500 teenistujat<ref>http://www.kyivpost.com/content/kyiv-post-plus/ukraines-navy-barely-recovering-from-its-near-death-experience-396689.html</ref>
| alluv =
| garnison = [[Sevastopol]] (1992–2014)<br>[[Odessa]] (alates 2014)
| garnisonisilt =
| hüüdnimi =
| patroon =
| deviis =
| värvid = sinine ja kuldne
| värvisilt =
| marss = "Марш ВМС України"
| maskott =
| tähtpäevad = [[juuli]] esimene [[pühapäev]] - mereväe päev<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №331/2015 Про День Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 12.06.2015. ''1. Установити в Україні свято - День Військово-Морських Сил Збройних Сил України, яке відзначати щорічно у першу неділю липня''.</ref>
| varustus =
| varustusesilt =
| lahingud =
| lahingusilt =
| aumärgid =
| autasud =
| lõpetatud =
| lennutunnid =
<!-- Ülemad -->
| praegune_ülem = [[viitseadmiral]] [[Oleksi Neižpapa]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4239690-zelenskyi-naznachyl-komanduuischeho-vms Зеленский назначил командующего ВМС] - Korrespondent.net, 11.06.2020 (vaadatud: 11.06.2020)</ref>
| praegune_ülem_silt =
| tseremoniaalne_ülem =
| tseremoniaalne_ülem_silt =
| rügemendi_kolonel =
| rügemendi_kolonel_silt =
| märkimisväärsed_ülemad =
<!-- Sümboolika -->
| märk = [[Pilt:Naval ensign of Ukraine.svg|100px]]
| märk_silt = Lipp
| märk_2 = [[Pilt:БЗ ВМС.svg|50px]]
| märk_2_silt = Baretimärk
| märk_3 =
| märk_3_silt =
| märk_4 =
| märk_4_silt =
<!-- Õhusõidukid -->
| ründelennuk =
| pommituslennuk =
| elektrooniline_lennu =
| hävituslennuk =
| helikopter = [[Mi-2MSB]]<ref>[https://www.061.ua/news/3017518/voennym-letcikam-vms-ukrainy-postavili-vertolet-razrabotki-motor-sic Военным летчикам ВМС Украины поставили вертолет разработки “Мотор Сич”] - 061.ua, 08.02.2021 (vaadatud: 24.06.2021)</ref> [[Mil Mi-8]] MSB-V<ref>[https://armyinform.com.ua/2019/08/09/mi-8msb-pidsylyv-aviacziyu-vms/ Мі-8МСБ підсилив авіацію ВМС] - Armija Inform, 2019. (vaadatud: 02.01.2022)</ref>
| rünnakhelikopter =
| püüdehävituslennuk =
| patrulllennuk =
| luurelennuk =
| õppelennuk =
| transportlennuk =
}}
'''Ukraina merevägi''' ([[ukraina keel]]es ''Військово-морські сили Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]ude väeliik, mis täidab [[merevägi|mereväe]] ülesandeid.
== Ajalugu ==
Kuni [[Krimmi kriis|Krimmi annekteerimiseni 2014. aastal]] asus laevastiku peamine baas [[Krimmi poolsaar]]el [[Sevastopol]]is. Enne 2022. aastga Venemaa sissetungi oli plaanis rajada mereväebaas „Ida“ asukohaga [[Berdjansk]]is.<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/vms-ukrayiny-berdyansk/31560021.html Створення бази ВМС України в Бердянську має бути прискорено – міністр оборони] - Радіо Свобода, 13 листопада 2021 (vaadatud: 07.01.2022)</ref>
=== Sõjategevus 2022. aastal ===
Vene vägede kätte langes [[Berdjansk]]is painkenud kaater Krementšuk. Samuti Berjanskis paikenud laev Donbass hävis.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vms-ukrayiny-vtratyly-korabel-upravlinnya-donbas-ta-mbak-kremenchuk/ ВМС України втратили у Маріуполі корабель управління “Донбас” та МБАК “Кременчук”] - Militarnõi, 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)</ref>
== Koosseis ==
=== Struktuur ===
* Ukraina Mereväe väejuhatus (''Командування Військово-морських сил України'') [[Odessa]]s
* Lääne mereväebaas{{lisa viide}}
** 1. pealveelaevade brigaad
** 1. julgestus- ja logistikadivisjon
** 24. jõekaatrite divisjon
** 28. päästedivisjon
* Lõuna mereväebaas{{lisa viide}}
** 5. pealveelaevade brigaad
** 5. julgestus- ja logistikadivisjon
* 29. pealveelaevade divisjon<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №435/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 29 дивізіон надводних кораблів Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 23.06.2022.</ref>
* [[Pilt:10-та МАБр.png|25px]] 10. Ukraina kangelase polkovnik Ihor Bedzai nimeline merelennuväe brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №446/2022 Про присвоєння імені Героя України полковника Ігоря Бедзая 10 морській авіаційній бригаді Військово-Морських Сил Збройних Сил України. 1. Присвоїти 10 морській авіаційній бригаді Військово-Морських Сил Збройних Сил України ім'я Героя України полковника Ігоря Бедзая та надалі іменувати її - 10 морська авіаційна бригада імені Героя України полковника Ігоря Бедзая Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 24.06.2022</ref>
* 37. üksik sidepolk<ref>[https://mil.in.ua/uk/18-rokiv-okremomu-polku-zvyazku-viyskovo-morskyh-syl-ukrayiny/ 18 років окремому полку зв’язку Військово-морських Сил України] (vaadatud: 13.07.2022)</ref>
* [[Pilt:БЗ МП.svg|25px]] [[Ukraina merejalavägi]]
** 35. üksik merejalaväe brigaad<ref>[http://1tv.od.ua/news/38743 Для контрактников 35-й отдельной бригады морской пехоты построили новую казарму] (vaadatud: 19.12.2020)</ref>
** [[36. üksik merejalaväe brigaad]]<ref>УКАЗ Президента України. Про присвоєння почесного найменування 36 окремій бригаді морської піхоти Командування морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 5 липня 2019 року N 495/2019.</ref> [[Mõkolajiv]]is<ref>[https://www.5.ua/ru/obshchestvo/pochetnoe-zvanye-36-i-otdelnoi-bryhade-morskoi-pekhoti-prysvoeno-ymia-kontr-admyrala-bylynskoho-195253.html ПОЧЕТНОЕ ЗВАНИЕ: 36-Й ОТДЕЛЬНОЙ БРИГАДЕ МОРСКОЙ ПЕХОТЫ ПРИСВОЕНО ИМЯ КОНТР-АДМИРАЛА БИЛИНСКОГО] - 5. kanal 07.07.2019 (vaadatud: 19.12.2020)</ref>
** 32. üksik reaktiivsuurtükiväe polk<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/06/22/artylerysty-komanduvannya-morskoyi-pihoty-provely-komandno-shtabni-trenuvannya-z-bojovoyu-strilboyu/ Артилеристи Командування морської піхоти провели командно-штабні тренування з бойовою стрільбою] - Armija Inform, 2021. (vaadatud: 03.01.2022)</ref>
** 406. üksik kindral-horužnõi [[Oleksi Almaziv|Oleksi Almazov]]i nimeline suurtükiväebrigaad<ref>[https://novynarnia.com/2021/08/26/406-ta-artbryhada/ 406-та артбригада показала, як готувалася до параду військ із “Нептунами”. ФОТО]- Новинарня 26.08.2021 (vaadatud: 01.01.2022)</ref>
** 140. üksik luurepataljon<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/morska-pikhota-okhoroniaje-uzberezhzhia-skadovsk/30278464.html Загроза з окупованого Криму: як морпіхи утримують «фронт» у Скадовську] - Radio Svoboda, 2019. (vaadatud: 02.01.2022)</ref>
==== Õppeasutused ====
* 198. mereväe õppekeskus<ref>[https://web.archive.org/web/20210911174201/https://suspilne.media/7703-u-198-mu-navcalnomu-centri-vms-zbrojnih-sil-ukraini-sklali-prisagu-strokoviki/ У 198-му навчальному центрі ВМС Збройних сил України склали присягу строковики] - Suspilne, 04.01.2020 (vaadatud: 11.09.2021)</ref>
* [[Pilt:203ЦПСС.png|25px]] 203. mereväe allohvitseride õppekeskus<ref>[https://armyinform.com.ua/2020/02/13/yak-narodzhuyutsya-serzhanty-lidery/ Як народжуються сержанти-лідери] - Armija Inform, 2020. (vaadatud: 02.01.2022)</ref>
* [[Pilt:IVMC emblem.jpg|25px]] [[Odessa Mereakadeemia]] Mereväe Instituut<ref>[https://web.archive.org/web/20211230113327/https://ivms.com.ua/pro-ivms/ Про Інститут Військово-Морських Сил Національного університету “Одеська морська академія”] - Інститут Військово-Морських Сил (vaadatud: 04.01.2022)</ref>
== Laevad ==
=== Kasutuses ===
* Dessantlaev [[Juri Olefirenko (dessantlaev)|Juri Olefirenko]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №434/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» середній десантний корабель «Юрій Олефіренко» Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 23.06.2022.</ref>
* [[Gjurza-M-klassi suurtükikaater|Gjurza-M-klassi suurtükikaatrid]]<ref>[https://rus.lb.ua/society/2016/12/06/352733_bronekatera_akkerman_berdyansk.html Бронекатера "Аккерман" и "Бердянск" вошли в состав ВМС Украины] - Lb.ua, 06.12.2021 (vaadatud: 23.01.2021)</ref>
* Kentavr-klassi ründedessantkaatrid<ref>[https://www.bbc.com/ukrainian/news-45522351 У Києві на воду спустили перший бойовий катер "Кентавр": чим він особливий?] - BBC 14.09.2018 (vaadatud: 05.09.2018)</ref>
* Island-klassi kaatrid<ref>[https://www.navaltoday.com/2018/09/28/us-coast-guard-transfers-two-island-class-cutters-to-ukraine/ US Coast Guard transfers two Island-class cutters to Ukraine] - Naval Today, 28.09.2018. (vaadatud: 01.01.2022)</ref>
=== Tulevased ===
* 2020. aastal tellis Ukraina neli Türgi päritolu [[Ada-klassi korvett]]i.<ref>[https://www.turkishdefenceindustrynews.com/ukraine-ordered-four-ada-class-corvettes-from-turkey/ Ukraine ordered four ADA-class corvettes from Turkey] (vaadatud: 08.08.2021)</ref> Ühe Ada-klassi korveti nimeks sai 18. augustil 2022 presidendi ukaasiga [[Hetman Ivan Mazepa (sõjalaev)|Hetman Ivan Mazepa]].<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №586/2022 Про присвоєння імені гетьмана Івана Мазепи корвету класу «Ada» Військово-Морських Сил Збройних Сил України. 1. Присвоїти корвету класу «Ada» Військово-Морських Сил Збройних Сил України ім'я гетьмана Івана Мазепи та надалі іменувати цей корвет - корвет «Гетьман Іван Мазепа», 18.08.2022.</ref>
* 2021. aastal otsustas Suurbritannia lõpetada kahe [[Sandown-klassi miinijahtija]] kasutamine. Suurbritannia ja Ukraina kokkuleppe kohaselt pidi Ukraina need endale saama.<ref>[Ukraine to receive two Sandown-class minehunters from UK] - Navy Recognition, 06.08.2021 (vaadatud: 18.01.2022)</ref>
=== Endised laevad ===
* [[Hetman Sagaidatšnõi]]
== Sümboolika ==
{| class="wikitable"
|+
|-
! Liik !! Baretimärk !! Bareti värv !! Bareti foto !! Käiseembleem
|-
| Merevägi || [[Pilt:БЗ ВМС.svg|100px]] || - || - || [[Pilt:НЗ ВМС.svg|100px]]
|-
| Merejalavägi || [[Pilt:БЗ МП.svg|100px]] || helesinine || [[Pilt:Морська піхота України 2018 берети.jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ МП.svg|100px]]
|}
== Galerii ==
<gallery>
Stamp of Ukraine s1513 01.png|Fregatt [[Hetman Sagaidatšnõi]] postmargil
Yuri Olefirenko (U401).jpg|Dessantlaev Juri Olefirenko
Нікополь P176.jpg|Suurtükikaater Nikopol
L450 Станіслав.jpg|Ründedessantkaater Stanislav
P192 Sumy.jpg|Sumõ
Bayraktar TB2 Ukrainian Navy.jpg|Ukraina mereväe [[Bayraktar TB2]] 2021. aastal
</gallery>
== Viited ==
{{Viited}}
== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
* [https://navy.mil.gov.ua/ Ametlik koduleht]
* Олександр Рудоманов. [https://rus.lb.ua/society/2015/10/21/318926_ukrainskie_podrazdeleniya_beregovoy.html Украинские подразделения береговой обороны приняли на вооружение РСЗО "Град"] - Lb.ua, 21.10.2015
* Андрей Рыженко. [https://zn.ua/internal/moskitnyy-flot-boleznennyy-ukus-dlya-protivnika-352218_.html "Москитный флот": болезненный укус для противника] - Zn.ua, 24.04.2020
[[Kategooria:Mereväed riigiti]]
[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]
[[Kategooria:1992]]
7cfn5z7migxno8cy5m3n7bxk6fr7fcu
Koroonapandeemia Belgias
0
585265
6179950
5795314
2022-08-18T17:52:31Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
{{Haiguspuhang
|nimetus=Koroonapandeemia Belgias
|osa=Osa [[Koroonapandeemia|üleilmsest koroonapandeemiast]]
|kujutis = Spread of COVID19 in Belgium.png
|pildi_laius = 300px
|pildiallkiri = Haiguse levik riigis
|kujutis2 = COVID-19 outbreak Belgium cases per capita map.svg
|pildi2_laius = 300px
|pildiallkiri2 = Kinnitatud juhtumite arv 10 000 inimese kohta
|haigus = [[COVID-19]]
|viirus= [[SARS-CoV-2]]
|kestus = 4. veebruar 2020 –
|asukoht = {{pisilipp|Belgia}}
|rahvaarv = 11 492 641 <small>(2020)</small><ref name="Population" />
|esmajuht = [[Brüssel]]
|andmeaeg = Andmed 2020. aasta kevade seisuga
|testituid =
|nakatunuid =
|surmi =
|tervenenuid =
|haiglaravil =
|kriitilisi =
|aktiivjuhud =
|letaalsus={{osakaal|20078|664263|2}} <small>(11.01.2021)</small>
|meetmed =
|markus =
|commons = COVID-19 pandemic in Belgium
|veebileht = [https://www.info-coronavirus.be/ info-coronavirus.be]
}}
'''Koroonapandeemia Belgias''' on osa 2019. aasta sügisel [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist alanud ja 2020. aasta märtsis [[pandeemia]]ks kasvanud [[2019.–2020. aasta koroonahaiguse pandeemia|ülemaailmsest koroonapandeemiast]].
[[Pilt:Covid-19 Mouscron J2a.jpg|pisi|left|[[Tourcoing]]i ja [[Mouscron|Mouscron'd]] eraldavad betoonplokid [[Prantsusmaa|Prantsuse]]-Belgia piiril {{murdmata|27. märtsil 2020}}]]
Esimene nakatumisjuhtum tuvastati ühel Hiinast Wuhanist kodumaale naasnud üheksaliikmelise [[belglased|belglaste]] rühma liikmel [[Brüssel]]is 4. veebruaril 2020.<ref name=o1 /><ref name=o2 />
31. mai seisuga oli riigis registreeritud 58 381 haigusjuhtumit, 9467 inimest oli surnud, 15 887 taastunud.<ref name="wm" />
{{COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Belgias}}
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Population">{{cite web|url=https://statbel.fgov.be/nl/themas/bevolking/structuur-van-de-bevolking |title=Structuur van de bevolking |language=nl |publisher=Statbel |date= |accessdate=29.2.2020}}</ref>
<ref name="wm">[https://www.worldometers.info/coronavirus/country/belgium/ Belgium {{!}} Coronavirus Cases:]</ref>
<ref name=o1>{{Cite web |url=https://www.info-coronavirus.be/en/news/one-repatriated-belgian-has-tested-positive-for-the-novel-coronavirus/ |title=One repatriated Belgian has tested positive for the novel coronavirus |date=4. veebruar 2020 |website=Federal Public Service (FPS) Health, Food Chain Safety and Environment |language=en |access-date=4. veebruar 2020 |archive-date=2020-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406101412/https://www.info-coronavirus.be/en/news/one-repatriated-belgian-has-tested-positive-for-the-novel-coronavirus/ |url-status=dead }}</ref>
<ref name=o2>{{Cite web |url=https://www.vrt.be/vrtnws/en/2020/02/16/covid-19-belgian-leaves-hospital/ |title=COVID-19 Belgian leaves hospital |date=16. veebruar 2020 |website=VRT NWS |language=en |access-date=16. veebruar 2020}}</ref>}}
==Välislingid==
* Christopher Pitchers, [https://www.euronews.com/2020/10/26/coronavirus-belgian-hospitals-could-reach-limit-within-15-days Coronavirus: Belgian hospitals could reach limit within 15 days], [[Euronews]], 26. oktoober 2020
* [https://www.bbc.com/news/world-europe-54688846 Covid: Belgian doctors with coronavirus asked to keep working], [[BBC News]], 26. oktoober 2020
{{COVID-19}}
[[Kategooria:Koroonapandeemia riigiti|Belgia]]
eogqgpmaujozxu1ndels0naijni3ekn
Kaido Veermäe
0
587257
6179978
5789090
2022-08-18T21:36:51Z
85.253.189.36
wikitext
text/x-wiki
'''Kaido Veermäe''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]] ja [[filmirežissöör]].
Ta lõpetas aastal [[1992]] [[Jakob Westholmi Keskkool]]i ning aastal [[1996]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]].
Ta oli aastatel [[1996]]–[[1997]] [[Vanalinnastuudio]] näitleja. Aastatel [[1996]]–[[2000]] oli ta agentuuri [[Kontuur Leo Burnett]] reklaamikirjutaja ning aastatel [[2000]]–[[2002]] loovjuht. Aastast [[2002]] on ta [[Rudolf Konimois Film]]i režissöör.
Ta on mänginud telelavastustes ("[[Ma armastasin sakslast]]", 1998), filmides ("Öine navigatsioon", 1998; "[[Agent Sinikael]]", 2002 ja "Idioot", 2011). Ta on mänginud ka seriaalides ("[[Wikmani poisid (seriaal)|Wikmani poisid]]", 1995; "[[Ohtlik lend]]", 2006; "[[Tuulepealne maa]]", 2008 ja "[[Kodu keset linna]]", 2010–2011).
== Tunnustus ==
* [[1995]] [[Voldemar Panso preemia]]
== Rolle ==
{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2020}}
== Välislingid ==
* [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/veerm%C3%A4e_kaido1 Kaido Veermäe ETBL-i veebiversioonis]
{{JÄRJESTA:Veermäe, Kaido}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]
l21x0k4y6s1g6mgy08m39kk0hmnnd85
6179980
6179978
2022-08-18T21:42:32Z
85.253.189.36
wikitext
text/x-wiki
'''Kaido Veermäe''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]] ja [[filmirežissöör]].
Ta lõpetas aastal [[1992]] [[Jakob Westholmi Keskkool]]i ning aastal [[1996]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]].
Ta oli aastatel [[1996]]–[[1997]] [[Vanalinnastuudio]] näitleja. Aastatel [[1996]]–[[2000]] oli ta agentuuri [[Kontuur Leo Burnett]] reklaamikirjutaja ning aastatel [[2000]]–[[2002]] loovjuht. [[2002]]–[[2017]] oli ta [[Rudolf Konimois Film]]i režissöör.
Ta on mänginud telelavastustes ("[[Ma armastasin sakslast]]", 1998), filmides ("Öine navigatsioon", 1998; "[[Agent Sinikael]]", 2002 ja "Idioot", 2011). Ta on mänginud ka seriaalides ("[[Wikmani poisid (seriaal)|Wikmani poisid]]", 1995; "[[Ohtlik lend]]", 2006; "[[Tuulepealne maa]]", 2008 ja "[[Kodu keset linna]]", 2010–2011).
== Tunnustus ==
* [[1995]] [[Voldemar Panso preemia]]
== Rolle ==
{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2020}}
== Välislingid ==
* [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/veerm%C3%A4e_kaido1 Kaido Veermäe ETBL-i veebiversioonis]
{{JÄRJESTA:Veermäe, Kaido}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]
33jbjdhru1ri8oix7of5jla01w012nc
Koroonapandeemia Kanadas
0
587411
6179951
5771762
2022-08-18T17:55:56Z
InternetArchiveBot
90448
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9
wikitext
text/x-wiki
{{haiguspuhang
|nimetus=Koroonapandeemia Kanadas
|osa=Osa [[2019.–2020. aasta koroonahaiguse pandeemia|üleilmsest koroonapandeemiast]]
|kujutis2 = COVID-19 Outbreak Cases in Canada (Pop Density).svg
|pildi2_laius = 320px
|pildiallkiri2 = Nakkusjuhtumeid haldusüksustes miljoni elaniku kohta
|haigus = [[COVID-19]]
|viirus= [[SARS-CoV-2]]
|peiteaeg =
|kestus = 28. jaanuar 2020 –
|asukoht={{pisilipp|Kanada}}
|esmajuht=[[Toronto]]
|rahvaarv=36 933 418 <small>(2018)</small>
|andmeaeg=
|testituid=
|testjuhte=
|nakatunuid=
|surmi=
|tervenenuid=
|haiglaravil=
|karantiinis=
|kriitilisi=
|aktiivjuhud=
|meetmed =
|markus =
|commons = COVID-19 pandemic in Canada
|veebileht = [https://www.canada.ca/en/public-health/services/diseases/coronavirus-disease-covid-19.html?utm_campaign=not-applicable&utm_medium=vanity-url&utm_source=canada-ca_coronavirus Coronavirus disease (COVID-19)]
}}
'''Koroonapandeemia Kanadas''' on osa 2019. aasta sügisel [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist alanud ja 2020. aasta märtsis [[pandeemia]]ks kasvanud kiiresti leviva [[SARS-CoV-2]] [[koroonaviirused|koroonaviiruse]] põhjustatud [[Koroonapandeemia|ülemaailmsest koroonapandeemiast]].
Esimene nakatumisjuhtum tuvastati 28. jaanuaril 2020 Hiinast Wuhanist [[Toronto]]sse naasnud isikul.
4. juuli seisuga oli haigus tuvastatud kokku enam kui 105 tuhandel inimesel, neist ligi 69 tuhat oli taastunud ja ligikaudu 8600 inimest oli surnud.<ref name="govt-tracker"/><ref name="ctv-tracker"/>
== Andmestik ==
{{COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Kanadas}}
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="govt-tracker">{{cite news |url=https://www.canada.ca/en/public-health/services/diseases/2019-novel-coronavirus-infection.html?topic=tilelink |title=Coronavirus disease (COVID-19): Outbreak update |work=Government of Canada |access-date=23. juuni 2020 |archive-date=2020-06-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200623024826/https://www.canada.ca/en/public-health/services/diseases/2019-novel-coronavirus-infection.html?topic=tilelink |url-status=dead }}</ref>
<ref name="ctv-tracker">{{cite news|url=https://www.ctvnews.ca/mobile/health/coronavirus/tracking-every-case-of-covid-19-in-canada-1.4852102 |title=Tracking every case of COVID-19 in Canada |work=CTV News|access-date=23. juuni 2020}}</ref>
}}
{{COVID-19}}
[[Kategooria:Koroonapandeemia riigiti|Kanada]]
[[Kategooria:Kanada]]
rqlpy0nrebfcs2r8qi3zohwt4cujizv
Université Paris Cité
0
587988
6179804
5749773
2022-08-18T12:23:05Z
RutoSu
150646
RutoSu teisaldas lehekülje [[Université de Paris]] pealkirja [[Université Paris Cité]] alla
wikitext
text/x-wiki
'''Université de Paris''' on uus, pika ajalooga [[Pariisi Ülikool]]iga prantsuse keeles sama nimega [[ülikool]] [[Pariis]]is.
Ülikool asutati 20. märtsil [[2019]] seniste [[Pariisi 5. Ülikool|Pariisi 5.]] ja [[Pariisi 7. Ülikool|Pariisi 7. Ülikooli]] baasil, millega liideti veel mitu väiksemat õppeasutust.
==Vaata ka==
* [[Pariisi Ülikool]]
==Välislingid==
* [https://u-paris.fr/ Ülikooli koduleht]
[[Kategooria:Prantsusmaa teadusasutused]]
[[Kategooria:Pariis]]
2a2mdn49nmst95b7sfjc6v49yieullw
6179806
6179804
2022-08-18T12:23:19Z
RutoSu
150646
Université Paris Cité
wikitext
text/x-wiki
'''Université Paris Cité''' on uus, pika ajalooga [[Pariisi Ülikool]]iga prantsuse keeles sama nimega [[ülikool]] [[Pariis]]is.
Ülikool asutati 20. märtsil [[2019]] seniste [[Pariisi 5. Ülikool|Pariisi 5.]] ja [[Pariisi 7. Ülikool|Pariisi 7. Ülikooli]] baasil, millega liideti veel mitu väiksemat õppeasutust.
==Vaata ka==
* [[Pariisi Ülikool]]
==Välislingid==
* [https://u-paris.fr/ Ülikooli koduleht]
[[Kategooria:Prantsusmaa teadusasutused]]
[[Kategooria:Pariis]]
pgnoxagghpqz5u4vav3uqnhhl82zy2h
6179807
6179806
2022-08-18T12:23:31Z
RutoSu
150646
wikitext
text/x-wiki
'''Université Paris Cité''' on uus, pika ajalooga [[Pariisi Ülikool]]iga prantsuse keeles sama nimega [[ülikool]] [[Pariis]]is.
Ülikool asutati 20. märtsil [[2019]] seniste [[Pariisi 5. Ülikool|Pariisi 5.]] ja [[Pariisi 7. Ülikool|Pariisi 7. Ülikooli]] baasil, millega liideti veel mitu väiksemat õppeasutust.
==Vaata ka==
* [[Pariisi Ülikool]]
==Välislingid==
* [https://u-paris.fr/ Ülikooli koduleht]
[[Kategooria:Prantsusmaa teadusasutused]]
[[Kategooria:Pariis]]
[[fr:Université Paris Cité]]
ohcf64atlc4wbcgarj16hdf023ja5e7
Maarja Johanna Mägi
0
589383
6180086
6179707
2022-08-19T09:34:27Z
Violanta22
168018
Lisasin pildi.
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4757.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "Apteeker Melchior"]]
[[File:Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8605 50197891963.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "Apteeker Melchior. Viirastus"]]
'''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] näitleja.
Ta lõpetas aastal [[2020]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend).
Ta on aastast [[2020]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] draamanäitleja.
== Tunnustus ==
* 2019 [[Voldemar Panso nimeline auhind]] <ref>{{Netiviide|url=http://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-auhindade-jargi/voldemar-panso-nimeline-auhind|pealkiri=Eesti Teatriliidu koduleht}}</ref>
* 2022 Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust. <ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.postimees.ee/6839233/voldemar-panso-preemia-laureaat-on-maarja-johanna-magi|pealkiri=Eesti Postimees, 30. November 2019.}}</ref>
== Rolle ==
Filmirollid:
Keterlyn kolmeosalises ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör [[Elmo Nüganen]]):
* "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (aprill 2022)
* "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (august 2022)
* "Apteeker Melchior. Timuka tütar" (oktoober 2022)
Filmid põhinevad [[Indrek Hargla]] kriminaalromaanidel.
Lipuvere Leena rahvuslikus komöödias "Vigased pruudid" (režissöör [[Ergo Kuld]]). Filmivõtted toimusid [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] suvel 2022 ja film esilinastub eeldatavasti sügisel 2023. <ref>{{Netiviide|url= https://menu.err.ee/1608657085/galerii-loppesid-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted|pealkiri= menu.err.ee 14.07.2022.}}</ref>
Film põhineb [[Eduard Vilde]] [[1888]]. aastal valminud samanimelisel [[Jutustus|jutustusel]].
Rollid Vanemuises:
(praegused rollid)
* Bianca – [[Shakespeare|W. Shakespeare]] “[[Tõrksa taltsutus]]” (2022)
* Sofia/Ema – [[Astrid Lindgren|A. Lindgren]] “[[Vennad Lõvisüdamed]]” (2022)
* Virginia – [[Bertolt Brecht|B. Brecht]] “Galilei elu” (2021)
* Edna – J. B. Priestley “Inspektor tuleb” (2021)
* Punamütsike – [[Vennad Grimmid]] / Täär „[[Punamütsike]]“ (2021)
* Laps/Naine TV-s/Winstoni õde – [[George Orwell|G. Orwell]]/Icke/Macmillian “1984” (2021)
* Ilona – [[Hella Wuolijoki|H. Wuolijoki]] “Niskamäe naised” (2021)
* Mariliis – [[Mart Kadastik|M. Kadastik]] “Head inimesed” (2020)
* Ursula-Marie – [[Janne Teller|J. Teller]] “Mitte midagi” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref>
(varasemad rollid)
* Emilie – [[Oskar Luts|O. Luts]] “Laul õnnest” (2020) <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref>
(tulevased rollid)
* Matilde - [[Eduard Vilde|E. Vilde]]/[[Tiit Palu|T. Palu]] "[[Pisuhänd]] 2" <ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref>
Rollid mujal teatrites:
* Väike prints – [[Antoine de Saint-Exupéry|de Saint-Exupéry]] “[[Väike prints]]” (Diplomilavastus, [[Tallinna Linnateater]], 2018)
* Osalemine lavastuses – R. Keerd/trupp “Valgete vete sina” (Diplomilavastus, [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3]], 2019)
* Irina Sergejevna – [[Anton Tšehhov|A. Tšehhov]] / Metsanurk “Liiga palju armastust” (Diplomilavastus, [[Kuressaare Teater|Kuressaare Linnateater]], 2019)
* Jelena Nikolajevna – [[Maksim Gorki|M. Gorki]] “Päikese lapsed” (Diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]], 2019)<ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/|pealkiri=Vanemuise teatri koduleht}}</ref>
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]
[[Kategooria:Vanemuise näitlejad]]
tj6snul2z7va61bg4pybr27nlbs6uy6
Raoul Saue
0
589709
6180139
5701653
2022-08-19T11:50:33Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
'''Raoul Saue''' (kuni 1935 '''Raoul Sauer'''; 26. aprill ([[vkj]]) / [[9. mai]] [[1906]] [[Tartu]] – [[8. mai]] [[1943]] [[Petšorlag]], Komi ANSV), jääpallur, jäähokimängija, treener ning spordiajakirjanik, -kohtunik ja -tegelane.
==Hariduskäik==
Ta lõpetas 1924. aastal [[Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasium]]i ning õppis aastatel 1924–1933 ja 1938–1940 [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Fraternitas Estica]] liige.
==Töö- ja elukäik==
Alates 1928. aastast töötas ta Tallinna linnavalitsuses, oli 1940. aastal maksunõude osakonna juhataja.<ref>[https://commons.wikimedia.org/wiki/File:1940_kandidaadid.jpg 1940. aasta Riigivolikogu valimistele esialgselt esitatud kandidaadid ("Kandidaadid väljaspool Töötava Rahva Liitu"]. [[Lääne Elu]], 10. juuli 1940. Lk 1.)</ref>
Ta oli [[II Riigivolikogu valimised|II Riigivolikogu valimistel]] demokraatlike ja rahvuslike jõudude kandidaat [[Riigivolikogu 5. valimisringkond|5. valimisringkonnas]] (NSV Liidu poolt organiseeritud [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] vastaskandidaat). Pärast 20. juulil 1940 peetud Eesti-Läti jalgpallimaavõistlust ta arreteeriti. Suri vangilaagris.
==Sportlase ja sporditegelasena==
Hakkas [[jääpall]]i mängima Reaalkooli liuväljal ja jätkas 1922. aastal [[Tallinna Lawn Tennise ja Hockey Klubi]]s soomlasest treeneri Karl Malteni juhendamisel. Tuli klubi meeskonnas 1927. aastal Eesti meistriks, oli aastatel 1933–1934 Tallinna Kalevi meeskonnas Eesti jääpallimeister.
Tuli [[jäähoki]]s aastatel 1934 ja 1937 mängiva treenerina Eesti meistriks.
Kuulus kaheksa korda Eesti jääpalli- ja kaks korda jäähokikoondisse.
Oli Kalevi vee- ja talispordiosakonna esimees ja Eesti esimese jäähokiväljaku rajajaid. Oli [[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehe]] kaastööline.
Ta oli Eesti esimene rahvusvahelise kategooria jäähokikohtunik, tegutses kohtunikuna ka 1931. aasta Euroopa meistrivõistlustel.
Oli [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936. aasta Garmisch-Partenkircheni taliolümpiamängudel]] Eesti delegatsiooni esindaja. Aastatel 1933–1940 oli ta ESK laekur ja Talvespordiliidu sekretär ning 1939–1940 Võimlejate Liidu esimees.
==Tunnustus==
*2018 Eesti jäähoki kuulsuste hall<ref>[https://www.eestihoki.ee/ejhl/kuulsuste-hall Eesti jäähoki kuulsuste hall]</ref>
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{ESBL|id=Raoul_Saue}}
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=5494 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944'']
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000077554 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]
{{JÄRJESTA:Saue, Raoul}}
[[Kategooria:Eesti jääpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Eesti treenerid]]
[[Kategooria:Eesti jäähokitreenerid]]
[[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1906]]
[[kategooria:Surnud 1943]]
lm3myde4pqushmc5fl7javxzrzo4kp6
Krasnosielc
0
590697
6179908
6130966
2022-08-18T16:27:34Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Krasnosielc
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Krasnosielc
| nimi2_keel = | nimi2 =
| pilt = Krasnosielc church st John Kanty and belfry.jpg
| pildiallkiri = Krasnosielci kirik
| lipp =
| lipu_link =
| vapp =
| vapi_link =
| pindala =
| elanikke = 1122 (2011)
| asendikaart = Poola
}}
'''Krasnosielc''' on küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonnas]], [[Krasnosielci vald|Krasnosielci valla]] halduskeskus.
Krasnosielc asub [[Maków Mazowiecki]]st ligi 19 km ja [[Varssavi]]st umbes 90 km põhjas. Sellest voolab läbi [[Orzyc]]i jõgi.
Küla on esmamainitud [[1386]]. aastal. Krasnosielc sai linnaõigused [[1824]]. aastal, kuid kaotas need [[1869]]. aastal.<ref>[https://sztetl.org.pl/en/towns/k/579-krasnosielc/96-local-history/67147-local-history Krasnosielc. Local history]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Virtual Shtetl</ref>
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna külad]]
tc3dek86rktbj5by38htmikur5en6cd
Lille Roomets
0
599374
6179977
5926698
2022-08-18T21:24:06Z
Lilleriin
134239
/* Looming */
wikitext
text/x-wiki
'''Lille Roomets''' (sündinud [[1977]]) on eesti kirjanik ja [[Eesti Noortekirjanduse Ühing|Eesti Noortekirjanduse Ühingu]] asutajaliige.
== Looming ==
*'''"Üks väike valge tuvi"''' (kirjastus Tänapäev, 2019)
*'''"Üks väike valge sulg"''' (kirjastus Tänapäev, 2020)
*'''"Minu elulugu. Jens Kuusk, 8-aastane"''' (kirjastus Tänapäev, 2020)
*'''"Viivuranna gümnaasium. Uus tüdruk"''' (Heli Kirjastus 2021) Heli Künnapas, Lille Roomets
== Tunnustus ==
[[Tänapäev|Kirjastus Tänapäeva]] X [[Noorteromaani võistlus|noorteromaanide võistlus]] 2018 a. 1. koht noorteromaaniga "Üks väike valge tuvi"
[[Tänapäev|Kirjastus Tänapäeva]], [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja ajakiri Täheke lasteraamatukonkursil "[[Minu esimene raamat|Minu esimene raamat"]] 2019. aastal teine koht käsikirjaga "Minu elulugu. Jens Kuusk, 8-aastane."
[[Hea Lugu|Kirjastus Hea Lugu]] 2021. aasta ajalooliste romaanide konkursil äramärgitud käsikirjaga "Mina ja August"
{{JÄRJESTA:Roomets, Lille}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]
268xgte6l4y4x83wnn2fwg9p1lyl83j
Eesti tegevkorvpallurid välisliigades
0
602235
6179946
6179474
2022-08-18T17:46:33Z
Majandus6
144508
Värskendasin andmeid
wikitext
text/x-wiki
Sellel lehel on loetletud [[Eesti]] [[Korvpall|korvpallurid]], kes mängivad välismaa klubide eest. Leht kajastab klubisid, kus mängija momendil mängib. Siin ei ole kajastatud ajaloolisi andmeid. Lehel on toodud mängijaid, kes on vähemalt 20 aastased (sünniaasta 2002 või varasem). Tabelis on toodud mängija nimi, sünniaasta, mängija pikkus, mängija praegune meeskond, meeskonnaga liitumise hooaeg ja liiga, kus meeskond mängib.
Enim mängib Eesti korvpallureid [[Ameerika Ühendriigid|USAs]] (8 meest ja 3 naist), [[Itaalia|Itaalias]] (6 meest ja 1 naine) ja Hispaanias (5 meest ja 1 naine).
== Mehed<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.google.com/maps/d/u/0/viewer?mid=1NtX_fx5HQb3eT4uPkZt2D9jFYepPj-Te&ll=39.454754526961864%2C-100.0231397&z=5|pealkiri=Eesti korvpallurid välismaal|väljaanne=korvpall24.ee}}</ref> ==
{| class="wikitable sortable"
!Järjekorra
nr
!Mängija nimi
!Sünniaasta
!Mängija pikkus
(cm)
!Riik
!Meeskond
!Liitumise hooaeg
!Liiga
!Mängib riigi tugevaimas liigas
!Märkus
|-
|1
|[[Siim-Sander Vene]]<ref>{{Netiviide|url=https://sport.ohtuleht.ee/1067836/siim-sander-vene-karjaar-jatkub-iisraeli-tippklubis|pealkiri=Siim-Sander Vene karjäär jätkub Iisraeli tippklubis|väljaanne=Õhtuleht|aeg=9. august 2022}}</ref>
|1990
|203
|[[Iisrael|ISR]]
|[[:en:Hapoel_Jerusalem_B.C.|Jeruusalemm Hapoel]]
|2022/2023
|[https://Israeli Basketball Premier League|Liiga HaAl
|Jah
|[[Iisrael|Iisreali]] kõrgliiga
|-
|2
|[[Maik-Kalev Kotsar]]<ref>{{Netiviide|url=https://sport.postimees.ee/7571034/vagev-maik-kalev-kotsar-siirdus-euroliiga-klubisse|pealkiri=Vägev! Maik-Kalev Kotsar siirdus Euroliiga klubisse|väljaanne=Postimees|aeg=25. juuli 2022}}</ref>
|1996
|211
|[[Hispaania|ESP]]
|[[:en:Saski_Baskonia|Saski Baskonia]]
|2022/2023
|[[Liiga ACB]]
|Jah
|[[Hispaania]] kõrgliiga
|-
|3
|[[Sander Raieste]]
|1999
|204
|[[Hispaania|ESP]]
|[[:en:Saski_Baskonia|Saski Baskonia]]
|2016/2017
|[[Liiga ACB]]
|Jah
|[[Hispaania]] kõrgliiga
|-
|4
|[[Kaspar Treier]]
|1999
|204
|[[Itaalia|ITA]]
|Sassari Dinamo
|2020/2021
|Serie A
|Jah
|[[Itaalia]] kõrgliiga
|-
|5
|[[Mikk Jurkatamm]] ?<ref>{{Netiviide|url=https://sport.ohtuleht.ee/1052954/itaaliasse-siirduva-mikk-jurkatammeta-manginud-taltech-alistas-voorsil-viimsi|pealkiri=Itaaliasse siirduva Mikk Jurkatammeta mänginud TalTech alistas võõrsil Viimsi|väljaanne=https://sport.ohtuleht.ee/|aeg=9. jaanuar 2022}}</ref>
|2000
|196
|[[Itaalia|ITA]]
|Treviso Basket
|2021/2022
|Serie A
|Jah
|[[Itaalia]] kõrgliiga
|-
|6
|[[Joonas Riismaa]]<ref>{{Netiviide|url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120034308/joonas-riismaa-ma-ei-osanud-itaaliasse-minnes-oodata-et-jouan-20-aastaselt-korgliigasse|pealkiri=Joonas Riismaa: ma ei osanud Itaaliasse minnes oodata, et jõuan 20-aastaselt kõrgliigasse|väljaanne=Delfi|aeg=12. juuli 2022}}</ref>
|2002
|199
|[[Itaalia|ITA]]
|Happy Casa Brindisi
|2022/2023
|Serie A
|Jah
|[[Itaalia]] kõrgliiga
|-
|7
|[[Matthias Tass]]<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608684610/matthias-tass-loi-kaed-itaalia-korgliigaklubiga|pealkiri=Matthias Tass lõi käed Itaalia kõrgliigaklubiga|väljaanne=err.ee|aeg=14.08.2022}}</ref>
|1999
|208
|[[Itaalia|ITA]]
|Trento
|2022/2023
|Serie A
|Jah
|[[Itaalia]] kõrgliiga
|-
|8
|[[Kristian Kullamäe]]<ref>{{Netiviide|url=https://sport.postimees.ee/7575968/vahva-kristian-kullamae-liitus-leedu-tippklubiga|pealkiri=Vahva! Kristian Kullamäe liitus Leedu tippklubiga|väljaanne=Postimees|aeg=1.08.2008}}</ref>
|1999
|194
|[[Leedu|LTU]]
|Panevėžyse Lietkabelisega
|2022/2023
|LKL
|Jah
|[[Leedu]] kõrgliiga
|-
|9
|[[Janari Jõesaar]]<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608664294/janari-joesaar-liitus-kolmekordse-poola-meistriga|pealkiri=Janari Jõesaar liitus kolmekordse Poola meistriga|väljaanne=err.ee|aeg=22. juuli 2022}}</ref>
|1993
|198
|[[Poola|POL]]
|Wloclaweki Anwil
|2022/2023
|PLK
|Jah
|[[Poola]] kõrgliiga
|-
|10
|[[Kregor Hermet]]<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608629146/eesti-koondise-korvpallur-solmis-lepingu-poola-korgliigaklubiga|pealkiri=Eesti koondise korvpallur sõlmis lepingu Poola kõrgliigaklubiga|aeg=14, juuni 2022}}</ref>
|1997
|205
|[[Poola|POL]]
|MKS Start Lublin
|2022/2023
|PLK
|Jah
|[[Poola]] kõrgliiga
|-
|11
|[[Henri Drell]]<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608469484/henri-drelli-karjaar-jatkub-nba-tutarliigas|pealkiri=Henri Drelli karjäär jätkub NBA tütarliigas|väljaanne=err.ee|aeg=18. jaanuar 2022}}</ref> ?
|2000
|204
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Windy City Bulls
|2021/2022
|NBA G-liiga
|Ei
|[https://gleague.nba.com/ NBA tütarliiga]
|-
|12
|[[Rauno Nurger]]<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608660730/rauno-nurgeri-karjaar-jatkub-taas-hispaanias|pealkiri=Rauno Nurgeri karjäär jätkub taas Hispaanias|väljaanne=err.ee|aeg=18. juuli 2022}}</ref>
|1993
|208
|[[Hispaania|ESP]]
|San Sebastiani Gipuzkoa
|2022/2023
|LEB Gold
|Ei
|[[Hispaania]] esiliiga (Hispaania tugevuselt teine liiga)
|-
|13
|[[Jaan Puidet]]<ref>{{Netiviide|url=https://sport.tv3.ee/korvpall/jaan-puidet-jatkab-karjaari-hispaanias/|pealkiri=2020. aasta Iõpus Hispaania esiliiga klubi Real Valladolidiga liitunud Jaan Puidet jätkab samas meeskonnas ka uueI hooajal.|väljaanne=sport.tv3|aeg=7. juuli 2022}}</ref>
|1992
|190
|[[Hispaania|ESP]]
|Real Valladolid
|2020/2021
|LEB Gold
|Ei
|[[Hispaania]] esiliiga (Hispaania tugevuselt teine liiga)
|-
|14
|[[Mait Peterson]]<ref>{{Netiviide|url=http://www.basket.ee/et/uudised?news_id=9596|pealkiri=Itaalias Serie B võitnud 20-aastane Mait Peterson jätkab Agrigentos ka aste kõrgemal|aeg=15. juuli 2022}}</ref>
|2002
|209
|[[Itaalia|ITA]]
|Agrigento Fortitudo
|2022/2023
|Serie A2
|Ei
|[[Itaalia]] esiliiga (Itaalia tugevuselt teine liiga)
|-
|15
|[[Hugo Erkmaa]]
|1999
|193
|[[Itaalia|ITA]]
|CJ Basket Taranto
|2021/2022
|Serie B
|Ei
|[[Itaalia]] kolmas liiga
|-
|16
|[[Kiur-Thomas Vehmanen]]
|2000
|190
|[[Soome|FIN]]
|Loimaa Bisons
|2021/2022
|Korisliiga
|Jah
|[[Soome]] kõrgliiga
|-
|17
|[[Kasper Suurorg]]<ref>{{Netiviide|autor=Ats Kuldkepp|url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120052800/korvpallur-kasper-suurorg-solmis-eurocupis-mangiva-hispaania-klubiga-pika-lepingu|pealkiri=Korvpallur Kasper Suurorg sõlmis EuroCupis mängiva Hispaania klubiga pika lepingu|väljaanne=Delfi|aeg=17. august 2022}}</ref>
|2002
|197
|[[Hispaania|ESP]]
|CB Prat
|2022/2023
|LEB Silver
|Ei
|[[Hispaania]] tugevuselt kolmas liiga
|}
=== Mehed (USA üliõpilas- ja kolledžite liigad)<ref name=":0" /> ===
{| class="wikitable sortable"
!Järjekorra
nr
!Mängija nimi
!Sünniaasta
!Mängija pikkus
(cm)
!Riik
!Meeskond
!Liitumise hooaeg
!Liiga
!Märkus
|-
|1
|[[Carlos Jürgens]]
|1998
|193
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Oral Roberts Golden Eagles
|2018/2019
|NCAA Division I
|USA üliõpilasliiga kõrgeim divisjon
|-
|2
|[[Leemet Böckler]]
|2001
|198
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Saint Mary’s Gaels
|2020/2021
|NCAA Division I
|USA üliõpilasliiga kõrgeim divisjon
|-
|3
|[[Kerr Kriisa]]
|2001
|189
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Arizona Wildcats
|2020/2021
|NCAA Division I
|USA üliõpilasliiga kõrgeim divisjon
|-
|4
|[[Markus Ilver]]<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608579800/anna-gret-asi-vahetab-usa-s-ulikooli|pealkiri=Anna Gret Asi vahetab USA-s ülikooli|vaadatud=|arhiivimisaeg=|arhiivimisurl=|url-olek=|aeg=28.04.2022}}</ref>
|2002
|207
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Wisconsin Badgers
|2021/2022
|NCAA Division I
|USA üliõpilasliiga kõrgeim divisjon
|-
|5
|[[Marten Maide]]
|2000
|195
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Fresno Pacific Sunbirds
|2021/2022
|NCAA Division II
|USA üliõpilasliiga teine divisjon
|-
|6
|[[Andre Loigu]]
|2001
|184
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Northwest College Trappers
|2020/2021
|NJCAA Division I
|USA kolledžite liiga kõrgeim divisjon
|-
|7
|[[Hannes Saar]]<ref>{{Netiviide|url=https://korvpall24.geenius.ee/rubriik/uudis/saar-naitas-njcaa-liigas-stabiilseid-esitusi-loigu-viskas-viimases-mangus-eksimatult/|pealkiri=Saar näitas NJCAA liigas stabiilseid esitusi, Loigu viskas viimases mängus eksimatult|aeg=13. detsember 2021|vaadatud=2022-01-19|arhiivimisaeg=2022-01-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220119192606/https://korvpall24.geenius.ee/rubriik/uudis/saar-naitas-njcaa-liigas-stabiilseid-esitusi-loigu-viskas-viimases-mangus-eksimatult/|url-olek=ei tööta}}</ref>
|2002
|
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Barton Cougars
|2021/2022
|NJCAA Division I
|USA kolledžite liiga kõrgeim divisjon
|}
== Naised<ref name=":0" /> ==
{| class="wikitable sortable"
!Järjekorra
nr
!Mängija nimi
!Sünniaasta
!Mängija pikkus
(cm)
!Riik
!Naiskond
!Liitumise
hooaeg
!Liiga
!Mängib riigi tugevaimas liigas
!Märkus
|-
|1
|[[Kadri-Ann Lass]]<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608373916/greeta-uprus-ja-janne-pulk-tegid-koduklubide-eest-tugevad-esitused|pealkiri=Greeta Üprus ja Janne Pulk tegid koduklubide eest tugevad esitused|väljaanne=err.ee|aeg=18. oktoober 2021}}</ref>
|1996
|191
|[[Hispaania|ESP]]
|Ibaeta CD
|2022/2023
|Kõrgliiga
|Jah
|[[Hispaania]] kõrgliiga
|-
|2
|[[Mailis Pokk]]
|1992
|185
|[[Saksamaa|GER]]
|Keltern Rutornik Stars
|2020/2021
|Bundesliga
|Jah
|[[Saksamaa]] kõrgliiga
|-
|3
|[[Janne Pulk]]<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608373916/greeta-uprus-ja-janne-pulk-tegid-koduklubide-eest-tugevad-esitused|pealkiri=Greeta Üprus ja Janne Pulk tegid koduklubide eest tugevad esitused|väljaanne=err.ee|aeg=18. oktoober 2021}}</ref>
|2000
|175
|[[Itaalia|ITA]]
|San Giovanni Valdarno
|2021/2022
|Serie A2
|Ei
|[[Itaalia]] tugevuselt teine liiga
|-
|4
|[[Greeta Üprus]]
|1994
|177
|[[Suurbritannia|GBR]]
|Oaklands Wolves
|2020/2021
|WBBL
|Jah
|[[Suurbritannia]] kõrgliiga
|}
=== Naised (USA üliõpilas- ja kolledžite liigad)<ref name=":0" /> ===
{| class="wikitable sortable"
!Järjekorra
nr
!Mängija nimi
!Sünniaasta
!Mängija pikkus
(cm)
!Riik
!Naiskond
!Liitumise hooaeg
!Liiga
!Märkus
|-
|1
|[[Johanna Eliise Teder]]
|2000
|174
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Washington State Cougars
|2020/2021
|NCAA I divisjon
|USA üliõpilasliiga kõrgeim divisjon
|-
|2
|[[Anna Gret Asi]]<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://korvpall24.geenius.ee/rubriik/uudis/uleplatsimees-kerr-kriisa-alustas-ncaa-hooaega-punktirekordiga-markus-ilver-ja-kasper-suurorg-debuteerisid-uksteise-vastu/|pealkiri=Üleplatsimees Kerr Kriisa alustas NCAA hooaega punktirekordiga, Markus Ilver ja Kasper Suurorg debüteerisid üksteise vastu|vaadatud=10. novembril 2021}}</ref>
|2002
|178
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Oklahoma State University
|2022/2023
|NCAA I divisjon
|USA üliõpilasliiga kõrgeim divisjon
|-
|3
|[[Anna-Helena Ehala]]
|2000
|181
|[[Ameerika Ühendriigid|USA]]
|Christian Brothers Lady Bucsi
|2021/2022
|NCAA II divisjon
|USA üliõpilasliiga tugevuselt teine divisjon
|}
== Vaata ka ==
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Eesti korvpalliklubide loend]]
== Viited ==
[[Kategooria:Korvpalli loendid]]
[[Kategooria:Korvpall]]
[[Kategooria:Korvpalliklubid]]
<references />
== Välislingid ==
* [http://www.basket.ee/ Eesti Korvpalliliit]
[[Kategooria:Korvpall riigiti]]
ivxt91rtwqo0d5blxzr2o0pl7w2duww
Apteeker Melchior (film)
0
605090
6180087
6179702
2022-08-19T09:39:15Z
Violanta22
168018
wikitext
text/x-wiki
{{filmi info
| pealkiri = "Apteeker Melchior"
| stsenaarium = [[Indrek Hargla]]<br>[[Elmo Nüganen]]<br>[[Olle Mirme]]
| toimetaja =
| kunstnik = [[Matis Mäesalu]]
| montaaž =
| operaator = [[Mihkel Soe]]
| helilooja = [[Liina Sumera]]
| peaosades = [[Märten Metsaviir]]<br>[[Alo Kõrve]]<br>[[Maarja Johanna Mägi]]
| filmistuudio =
| jutustaja =
| produtsent = [[Kristian Taska]]<br>[[Esko Rips]]<br>[[Veiko Esken]]<br>[[Tanel Tatter]]<br>[[Armin Karu]]
| režissöör = [[Elmo Nüganen]]
| žanr = [[draamafilm|draama]], [[krimifilm]]
| pildiallkiri =
| pildi suurus =
| pilt = Filmi Apteeker Melchior plakat.jpg
| originaalpealkiri =
| levitaja =
| eelnev =
| filmiveebi_id =
| efis_id = 20523
| imdb_id = 13332268
| amg_id =
| koduleht =
| järgnev = "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]"
| piletitulu =
| tootja = [[Taska Film]]<br>[[Nafta Films]]<br>[[Apollo Film Productions]]<br>[[Hansafilm]]
| eelarve =
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| riik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]]
| kestus =
| esilinastus = [[11. aprill]] [[2022]]<ref>[https://menu.err.ee/1608561760/galerii-esilinastus-apteeker-melchior "Galerii: esilinastus "Apteeker Melchior""] ERR menu, 11. aprill 2022</ref>
| aasta =
| movies.ee_id =
}}
'''"Apteeker Melchior"''' on 2021. aastal valminud ja 2022. aasta aprillis esilinastunud Eesti film, mis põhineb [[Indrek Hargla]] romaanisarja "Apteeker Melchior" esimesel osal "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]". Film on esimene osa [[Apteeker Melchior (filmisari)|samanimelisest mängufilmide sarjast]].<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis|pealkiri="Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis|väljaanne=ERR|aeg=10. juuli 2020|vaadatud=27.03.2021}}</ref>
Film valmis Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös, kaastootjad on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust.<ref>[https://kinoveeb.delfi.ee/artikkel/94150687/uus-kodumaine-film-tulekul-filmi-apteeker-melchior-montaaz-sai-valmis Uus kodumaine film tulekul! Filmi „Apteeker Melchior“ montaaž sai valmis] Delfi Kinoveeb, 29.07.2021.</ref>
== Osatäitjad ==
* [[Melchior Wakenstede]] – [[Märten Metsaviir]]
* Wentzel Dorn – [[Alo Kõrve]]
* Keterlyn Kordt – [[Maarja Johanna Mägi]]
* Hinric – [[Ken Rüütel]]
* Spanheim – [[Marko Matvere]]
* Martin – [[Martin Kork]]
* Rode – [[Mait Malmsten]]
* Rinus – [[Kristjan Sarv]]
* Freisinck – [[Andero Ermel]]
* Kilian – [[Franz Malmsten juunior]]
* Hedwig – [[Henessi Schmidt]]
* Casendorpe – [[Hendrik Toompere juunior]]
* Ditmar – [[Jaan Pehk]]
* Ludeke – [[Gatis Gaga]]
== Pilte ==
<gallery>
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 0766.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 0903.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 2509.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 2960.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 3247.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 3659.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4644.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 5209.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 6468.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9052.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9208.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9944.jpg
</gallery>
==Tsitaate filmist==
Keterlyn: "Homseks tuli nii palju tellimusi, et ma hakkasin siin ise... retseptide järgi... Alguses mul läks midagi liiga palju, aga nüüd sai täpselt. ''(kõlab kärgatus)'' Vist läks ikka natukene palju."
Keterlyn: "Kas moonimahla oli vaja kuumutada?"
Melchior: "Jaa, loomulikult. Ja india kanepi seemneid ära unusta!"
Keterlyn: "Juba panin."
"Vabandust! Vabandust! Tuhat vabandust! Tuhat vabandust..."
'Armuvalu. Retsepti ei ole.'
Keterlyn: "Kus on siin üks... apteeker?"
Melchior: "Mina olengi."
Keterlyn: "Ja mis nimi...?"
Melchior: "Melchior."
Keterlyn: "Liignimi?"
Melchior: "Wakenstede."
Keterlyn: "Siis see o' teile..."
Melchior: "Tohoh... Kellelt?"
Keterlyn: "Ütleme... ''(sosistades)'' Sõpradelt!"
Melchior: "Astuge siis edasi...!"
Keterlyn: "... Ilus linn the-eil... Lahked inimesedh..."
Melchior: "Kust preili ise pärit on?"
Keterlyn: "Von Rostock."
Keterlyn: "...Selle raamatu pärast on ''paljud inimesed üksteist ära tapnud.''
Melchior: "Preili ei öelnud oma nime."
Keterlyn: "Ketherlyn..."
Melchior: "Ja liignimi?"
Keterlyn: "Tahaks olla Wakenstede! Aga ei tea, kuidas elu läheb."
== Viited ==
<references />
== Välislingid ==
{{commonskat|Melchior the Apothecary}}
* [https://taska.ee/film/melchior-the-apothecary/ "Apteeker Melchior"] Taska Filmi kodulehel
* [https://www.nafta.ee/film-and-tv/in-development-in-production/melchior-the-apothecary "Apteeker Melchior"] Nafta Filmsi kodulehel
* [[imdbtitle:13332268|"Apteeker Melchior"]] IMDb-s
{{Apteeker Melchiori lood}}
[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2021. aasta filmid]]
[[Kategooria:Eesti draamafilmid]]
hooea3grvbaar7f36ev3fw6adrhmgni
6180090
6180087
2022-08-19T09:50:24Z
Violanta22
168018
/* Pilte */
wikitext
text/x-wiki
{{filmi info
| pealkiri = "Apteeker Melchior"
| stsenaarium = [[Indrek Hargla]]<br>[[Elmo Nüganen]]<br>[[Olle Mirme]]
| toimetaja =
| kunstnik = [[Matis Mäesalu]]
| montaaž =
| operaator = [[Mihkel Soe]]
| helilooja = [[Liina Sumera]]
| peaosades = [[Märten Metsaviir]]<br>[[Alo Kõrve]]<br>[[Maarja Johanna Mägi]]
| filmistuudio =
| jutustaja =
| produtsent = [[Kristian Taska]]<br>[[Esko Rips]]<br>[[Veiko Esken]]<br>[[Tanel Tatter]]<br>[[Armin Karu]]
| režissöör = [[Elmo Nüganen]]
| žanr = [[draamafilm|draama]], [[krimifilm]]
| pildiallkiri =
| pildi suurus =
| pilt = Filmi Apteeker Melchior plakat.jpg
| originaalpealkiri =
| levitaja =
| eelnev =
| filmiveebi_id =
| efis_id = 20523
| imdb_id = 13332268
| amg_id =
| koduleht =
| järgnev = "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]"
| piletitulu =
| tootja = [[Taska Film]]<br>[[Nafta Films]]<br>[[Apollo Film Productions]]<br>[[Hansafilm]]
| eelarve =
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| riik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]]
| kestus =
| esilinastus = [[11. aprill]] [[2022]]<ref>[https://menu.err.ee/1608561760/galerii-esilinastus-apteeker-melchior "Galerii: esilinastus "Apteeker Melchior""] ERR menu, 11. aprill 2022</ref>
| aasta =
| movies.ee_id =
}}
'''"Apteeker Melchior"''' on 2021. aastal valminud ja 2022. aasta aprillis esilinastunud Eesti film, mis põhineb [[Indrek Hargla]] romaanisarja "Apteeker Melchior" esimesel osal "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]". Film on esimene osa [[Apteeker Melchior (filmisari)|samanimelisest mängufilmide sarjast]].<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis|pealkiri="Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis|väljaanne=ERR|aeg=10. juuli 2020|vaadatud=27.03.2021}}</ref>
Film valmis Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös, kaastootjad on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust.<ref>[https://kinoveeb.delfi.ee/artikkel/94150687/uus-kodumaine-film-tulekul-filmi-apteeker-melchior-montaaz-sai-valmis Uus kodumaine film tulekul! Filmi „Apteeker Melchior“ montaaž sai valmis] Delfi Kinoveeb, 29.07.2021.</ref>
== Osatäitjad ==
* [[Melchior Wakenstede]] – [[Märten Metsaviir]]
* Wentzel Dorn – [[Alo Kõrve]]
* Keterlyn Kordt – [[Maarja Johanna Mägi]]
* Hinric – [[Ken Rüütel]]
* Spanheim – [[Marko Matvere]]
* Martin – [[Martin Kork]]
* Rode – [[Mait Malmsten]]
* Rinus – [[Kristjan Sarv]]
* Freisinck – [[Andero Ermel]]
* Kilian – [[Franz Malmsten juunior]]
* Hedwig – [[Henessi Schmidt]]
* Casendorpe – [[Hendrik Toompere juunior]]
* Ditmar – [[Jaan Pehk]]
* Ludeke – [[Gatis Gaga]]
== Pilte ==
<gallery>
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4757.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 0766.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 0903.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 2509.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 2960.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 3247.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 3659.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4644.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 5209.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 6468.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9052.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9208.jpg
Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 9944.jpg
</gallery>
==Tsitaate filmist==
Keterlyn: "Homseks tuli nii palju tellimusi, et ma hakkasin siin ise... retseptide järgi... Alguses mul läks midagi liiga palju, aga nüüd sai täpselt. ''(kõlab kärgatus)'' Vist läks ikka natukene palju."
Keterlyn: "Kas moonimahla oli vaja kuumutada?"
Melchior: "Jaa, loomulikult. Ja india kanepi seemneid ära unusta!"
Keterlyn: "Juba panin."
"Vabandust! Vabandust! Tuhat vabandust! Tuhat vabandust..."
'Armuvalu. Retsepti ei ole.'
Keterlyn: "Kus on siin üks... apteeker?"
Melchior: "Mina olengi."
Keterlyn: "Ja mis nimi...?"
Melchior: "Melchior."
Keterlyn: "Liignimi?"
Melchior: "Wakenstede."
Keterlyn: "Siis see o' teile..."
Melchior: "Tohoh... Kellelt?"
Keterlyn: "Ütleme... ''(sosistades)'' Sõpradelt!"
Melchior: "Astuge siis edasi...!"
Keterlyn: "... Ilus linn the-eil... Lahked inimesedh..."
Melchior: "Kust preili ise pärit on?"
Keterlyn: "Von Rostock."
Keterlyn: "...Selle raamatu pärast on ''paljud inimesed üksteist ära tapnud.''
Melchior: "Preili ei öelnud oma nime."
Keterlyn: "Ketherlyn..."
Melchior: "Ja liignimi?"
Keterlyn: "Tahaks olla Wakenstede! Aga ei tea, kuidas elu läheb."
== Viited ==
<references />
== Välislingid ==
{{commonskat|Melchior the Apothecary}}
* [https://taska.ee/film/melchior-the-apothecary/ "Apteeker Melchior"] Taska Filmi kodulehel
* [https://www.nafta.ee/film-and-tv/in-development-in-production/melchior-the-apothecary "Apteeker Melchior"] Nafta Filmsi kodulehel
* [[imdbtitle:13332268|"Apteeker Melchior"]] IMDb-s
{{Apteeker Melchiori lood}}
[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2021. aasta filmid]]
[[Kategooria:Eesti draamafilmid]]
97ly1pqt8siuck4p04f2hyxwd6c48yf
Rannamaja (seriaal)
0
608576
6179957
5916416
2022-08-18T18:21:01Z
2001:1530:1007:5477:ECFD:B2AF:A1:2E0D
Lisasin nimesi
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast seriaal
| nimi = Rannamaja
| keel = [[eesti keel]]
| montaaž = [[Oliver Munaveiski]]
| operaator = [[Priit Sooba]]
[[Kalle Kross]]
[[Marko Sein]]
[[Oliver Muraveiski]]
| produtsent = [[Regina Lugima]]
[[Ronald Lugima]]
| kanal = [[TV3]]
| kestus = 41 minutit
| esmalinastuspaik = [[Eesti]]
| riik = [[Eesti]]
| hooaegu = 2
| žanr = [[tõsielu]]
| seotud = [[Rannamaja: raju reede]]
| tootja = [[Filmimees]]
| jutustaja = [[Maarius Pärn]]
| esmalinastus = 4. september 2019
| jagusid = 16
| viimane_linastus = jätkuv
}}
'''"Rannamaja"''' on [[Eesti|Eestis]] toodetud suhteteemaline [[Tõsielusari|tõsieluseriaal]], mida toodab [[Filmimees (filmistuudio)|OÜ Filmimees]]. Seriaali näidatakse [[TV3]] eetris, esmalinastus 4. septembril 2019.
Seriaal on eetris olnud kaks kaheksa jao pikkust hooaega, kokku 16 jagu.
"Rannamaja" tegijad on korraldanud kandideerimise seriaali 3. hooaega, mistõttu on põhjust oodata veel vähemalt ühte hooaega.
== Sisututvustus ==
Kuus vallalist noort kolivad rannamaja ühise katuse alla vaid ühe eesmärgiga – luua armusuhteid ja leida endale unistuse kaaslane. Juhul, kui peaks selguma, et seltskonnas sobivat paarilist ei leidu, on võimalus omale kallim leida rannamaja noorte korraldatud vallaliste peolt.
Lisaks kuuele noorele on rannamajas veel keegi, kelle käes on kogu võim - tahvel. Salapärane nutiseade juhib kõike, mis rannamajas toimub - kes kellega kohtingule läheb; kes kelle tagant koristab ja kes majast lahkub.
Seriaali jutustaja on [[Maarius Pärn]].
== Osalejad ==
=== 1. hooaeg ===
{| class="wikitable"
|+
!Nimi
!Vanus
!Elukoht/Kodukant
!Ilmus
!Lahkus
|-
|Kerli Rehe
|24
|Pärnumaa
|jagu 1
|
|-
|Seidi Voogre
|20
|Tallinn/Saaremaa
|jagu 1
|
|-
|Merylin Nau
|25
|Tallinn
|jagu 1
|
|-
|Silver Meier
|25
|Tallinn/Tartu
|jagu 1
|
|-
|Kristo Koik
|
|
|jagu 1
|
|-
|Kristo Krüger
|23
|Pärnumaa
|jagu 1
|
|-
|Kristen Seppen
|22
|Rakvere
|jagu 2
|
|-
|Hanna
|19
|Tabivere
|jagu 2
|
|-
|Toomas
|22
|Tartu
|jagu 2
|
|-
|Helena
|22
|Tallinn
|jagu 2
|
|-
|Oskar
|22
|Tallinn
|jagu 2
|
|-
|Viktoria Martinson
|20
|Tallinn
|jagu 2
|
|}
{{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}}
4mg3cmmtqb5yuxw22rkyd0ege0eyorr
Vikipeedia:Suvepäevad 2022
4
612585
6180042
6178695
2022-08-19T07:58:56Z
K2suvi
63964
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Veldemani puhkemaja.jpg|pisi|Suvepäevad toimuvad Veldemani puhkemaja territooriumil]]
[[Fail:Veldemani puhkemaja rand.jpg|pisi|Veldemani puhkemaja rand]]
[[File:Veldemani puhkemaja vaade Võrtsjärvele.jpg|pisi|Veldemani puhkemaja vaade Võrtsjärvele]]
'''Vikipeedia suvepäevad 2022''' toimuvad 26.–28. augustil [[Võrtsjärv]]e põhjakaldal [[Vaibla|Vaibla külas]] ja neid tähistatakse koos [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] 20. aastapäevaga.
Registreeruda saad [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfNn4dfwdyYY3Jq6Xkqz1TEfH4kRQdm3N0jKGyT24RfzOn4wA/viewform?usp=sf_link SIIN] kuni 24.08.
== Orienteeruv ajakava ==
;Reede (26.08)
* 14 kogunemine Viljandis ja ühine lõuna Tegelaste Toas (Pikk 2b, Viljandi)
* 15…16 [[Viljandi Muuseum|Viljandi muuseumi]] külastamine (Laidoneri plats 10)
* 16…17 vabakava/jalutuskäik Viljandis
* 17…18 saabumine Veldemani puhkemajja
* 19 grill ja lõke
;Laupäev (27.08)
* 5…7 varahommikune pildiretk soovijatele (päikesetõus ca 6.01)
* 9…10 hommikusöök
* 10…12 Strateegia tutvustus ja arutelu
* 12…14 Wikimedia Eesti üldkoosolek
* 14…15 lõuna
* 15…16 ühistegevus Vikipeedias
* 16…19 aktiivne puhkus (nt on võimalik laenutada paate, ringi sõita, ujuda jne)
* 19… õhtusöök, piduõhtu, saun
;Pühapäev (28.08)
* 9…10 hommikusöök
* 10…11 ideering koos Wikimedia Finlandiga
* 11…14 tutvumine ümbruskonnaga (Meleski klaasivabrik, Rõika peeglivabrik jne, Puhja, Võrtsu kallas)
* 15 lõuna Puhjas
''* Kõik ajad on ligikaudsed. Päevakava muutub lähtuvalt kohale tulnud inimeste huvidest.''
==Osavõtt==
Osalustasu on 10€ päev, kolm päeva kokku 30€ (2 ööbimist, 2x hommikusöök, 3x lõunasöök, 2x õhtusöök, muuseumipilet, transpordikulude kompenseerimine).
Alla 7-aastased lapsed on oodatud osalema tasuta!
Võimalusel palun tasuda osalustasu sularahas kohapeal.
== Transport==
Üritame võimalusel komplekteerida autod võimalikult täis (saab registreerimisel märkida). Kui siiski peaks tulema autodest puudus, siis sihtkohta saab näiteks bussiliiniga Viljandi-Tartu (Tartu-Viljandi) väljudes [[Leie]] peatuses. Peatusest on sihtkohta ca 2,8 km, on võimalik ka autoga vastu tulla.
== Välislingid ==
* [https://veldemani.ee/ Veldemani puhkemaja]
{{Suvepäevad}}
[[Kategooria:Vikipeedia suvepäevad]]
h3gbhgep9u1bdiyvuo08aw7okcx574u
Maarjo Mändmaa
0
615290
6180112
6159308
2022-08-19T11:14:54Z
Sillerkiil
58396
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast ametiisik
| pildi nimi= Maarjo Mändmaa at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg
| pildi seletus=
| amet = [[Sotsiaalministeerium|Sotsiaalministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus = [[23. august]] [[2021]]
| ametiajalõpp =
| eelmine = [[Marika Priske]]
| järgmine =
| amet2 = [[Sotsiaalministeerium|Sotsiaalministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus2 = 2002
| ametiajalõpp2 = 2007
| eelmine2 = [[Hannes Danilov]]
| järgmine2 = [[Riho Tapfer]]
| alma_mater = [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]<br/>(1996)
| sünnikuupäev={{sünniaeg ja vanus|1974|12|08}}
| nimi=Maarjo Mändmaa}}
'''Maarjo Mändmaa''' (sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1974]]<ref name="RT-2021"/>) on Eesti riigiametnik.
1996. aastal lõpetas Mändmaa [[Sisekaitseakadeemia|Eesti Riigikaitse Akadeemia]] korrektsiooni kolledži kriminoloogia eriala (''[[cum laude]]''). Ta on õppinud avalikku haldust [[Tartu Ülikool]]is ning haldusjuhtimist [[Tallinna Tehnikaülikool]]i magistrantuuris.<ref name="ERR-2021"/>
1996–2000 oli Mändmaa [[Justiitsministeerium]]i kriminaalhoolduse osakonna juhataja, 2000–2002 [[Justiitsministeerium]]i siseauditi osakonna juhataja ja aastatel 2002–2007 [[Sotsiaalministeerium]]i kantsler, 2007–2021 ASi Hoolekandeteenused juhataja.<ref name="ERR-2021" />
Alates 23. augustis 2021 on ta taas [[Sotsiaalministeerium]]i kantsler.<ref name="RT-2021" />
Ta on olnud [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Praxise]] nõukogu esimees ja [[MTÜ Sõbralik Eesti]] juhatuse liige ning [[MTÜ Naabrivalve]] asutajaliige.<ref name="ERR-2021" />
== Tunnustus ==
* 2020 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="VPK"/><ref name="RT-2020"/>
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="VPK">{{EVkavaler|19943}}</ref>
<ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/329012020002 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 27.01.2020 otsus nr 544 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 29.01.2020, 2.]</ref>
<ref name="RT-2021">[https://www.riigiteataja.ee/akt/324082021001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 19.08.2021 korraldus nr 296 "Sotsiaalministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 24.08.2021, 1.]</ref>
<ref name="ERR-2021">[https://www.err.ee/1608304458/riisalo-ja-kiik-esitavad-sotsiaalministeeriumi-kantsleriks-maarjo-mandmaa "Riisalo ja Kiik esitavad sotsiaalministeeriumi kantsleriks Maarjo Mändmaa".] Eesti Rahvusringhääling, 11.08.2021.]</ref>
}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Hannes Danilov]]|nimi=[[Sotsiaalministeerium|Sotsiaalministeeriumi kantsler]]|aeg=2002–2007|järgnev=[[Riho Tapfer]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Marika Priske]]|nimi=[[Sotsiaalministeerium|Sotsiaalministeeriumi kantsler]]|aeg=23.08.2021–|järgnev=pole ametisse nimetatud}}
{{lõpp}}
{{JÄRJESTA:Mändmaa, Maarjo}}
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Eesti Riigikaitse Akadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]
0flayf4wbu1xu6n6yak6pvkcdxsoz4w
Valentin Berežkov
0
615439
6179932
5964961
2022-08-18T17:09:24Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
'''Valentin Mihhailovitš Berežkov''' ([[vene keel]]es ''Валентин Михайлович Бережков''; [[2. juuli]] [[1916]] [[Petrograd]] – [[21. november]] [[1998]] [[Claremont]], [[California]]) oli [[Nõukogude Liit|nõukogude]] tõlk, diplomaat ja ajakirjanik. Ta oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Stalin]]i tõlk, töötas 1940. aasta novembris [[Molotov]]i [[Berliin]]i visiidi ajal Molotovi kohtumistel [[Ribbentrop]]i ja [[Hitler]]iga vene-saksa tõlgina. Hitler, märgates Berežkovi hiilgavat [[saksa keel]]e oskust, arvas kohtumisel, et tõlk on sakslane või ''Volksdeutscher'' (Venemaa sakslane), ja kui Berežkov ütles, et ta on venelane, avaldas [[füürer]] imestust: "Unmöglich!"<ref>Bereshkow, Valentin M.: Ich war Stalins Dolmetscher. Hinter den Kulissen der politischen Weltbühne. Universitas, München 1991, S. 267.</ref>.
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Berežkov, Valentin}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu diplomaadid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1916]]
[[Kategooria:Surnud 1998]]
gzxcw30hebq19kk7jwv7x8epfvu4ubv
Mall:Infokast jõgi/koord
10
616723
6179914
6009025
2022-08-18T16:28:45Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Mall:Jõgi/koord]] pealkirja [[Mall:Infokast jõgi/koord]] alla
wikitext
text/x-wiki
{{#if:{{{NS|}}}{{#titleparts:{{{wd|}}}||8}}|<div><small>{{koord|tekst=DMS|artikkel={{{artikkel|}}}|NS={{#if:{{{NS|}}}|{{{NS}}}|{{#titleparts:{{{wd}}}|4}}}}|EW={{#if:{{{EW|}}}|{{{EW}}}|{{#titleparts:{{{wd}}}||5}}}}|tüüp=veekogu|nimi={{{nimi}}}|mõõt={{{ulatus}}}|allikas={{#if:{{{NS|}}}|etwiki_jõgi|wikidata}}}}</small></div>}}<noinclude>
[[Kategooria:Geograafia infokastid]]
</noinclude>
mw9bqb9lqcmnhfppofk585164cs3i8e
Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed
10
616734
6179835
6178413
2022-08-18T14:00:36Z
TolBot
157432
[[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid
json
application/json
{
"AD": {
"cases": 45975,
"deaths": 154,
"deaths_per_million": 1948.528,
"fully_vaccinated": 53456,
"name": "Andorra",
"percent_fully_vaccinated": 69.11,
"percent_vaccinated": 74.83,
"population": 79034,
"total_vaccinated": 57886,
"vaccine_doses": 153383
},
"AE": {
"cases": 1007039,
"deaths": 2340,
"deaths_per_million": 249.863,
"fully_vaccinated": 9792266,
"name": "Araabia Ühendemiraadid",
"percent_fully_vaccinated": 98.01,
"percent_vaccinated": 100,
"population": 9365144,
"total_vaccinated": 9991089,
"vaccine_doses": 24922054
},
"AF": {
"cases": 189710,
"deaths": 7759,
"deaths_per_million": 193.494,
"fully_vaccinated": 8272846,
"name": "Afganistan",
"percent_fully_vaccinated": 20.63,
"percent_vaccinated": 22.61,
"population": 40099462,
"total_vaccinated": 9066437,
"vaccine_doses": 9822860
},
"AG": {
"cases": 8851,
"deaths": 144,
"deaths_per_million": 1544.733,
"fully_vaccinated": 62031,
"name": "Antigua ja Barbuda",
"percent_fully_vaccinated": 62.83,
"percent_vaccinated": 68.75,
"population": 93220,
"total_vaccinated": 64091,
"vaccine_doses": 128267
},
"AI": {
"cases": 3746,
"deaths": 10,
"deaths_per_million": 634.8,
"fully_vaccinated": 10273,
"name": "Anguilla",
"percent_fully_vaccinated": 65.21,
"percent_vaccinated": 68.79,
"population": 15753,
"total_vaccinated": 10837,
"vaccine_doses": 24060
},
"AL": {
"cases": 323282,
"deaths": 3574,
"deaths_per_million": 1251.966,
"fully_vaccinated": 1253962,
"name": "Albaania",
"percent_fully_vaccinated": 43.93,
"percent_vaccinated": 46.61,
"population": 2854710,
"total_vaccinated": 1330520,
"vaccine_doses": 2934116
},
"AM": {
"cases": 430361,
"deaths": 8643,
"deaths_per_million": 3096.768,
"fully_vaccinated": 980101,
"name": "Armeenia",
"percent_fully_vaccinated": 33.02,
"percent_vaccinated": 38.01,
"population": 2790974,
"total_vaccinated": 1128072,
"vaccine_doses": 2141957
},
"AO": {
"cases": 102636,
"deaths": 1917,
"deaths_per_million": 55.559,
"fully_vaccinated": 7638251,
"name": "Angola",
"percent_fully_vaccinated": 22.14,
"percent_vaccinated": 40.31,
"population": 34503774,
"total_vaccinated": 13908654,
"vaccine_doses": 21623361
},
"AQ": {
"name": "Antarktis"
},
"AR": {
"cases": 9633732,
"deaths": 129566,
"deaths_per_million": 2861.643,
"fully_vaccinated": 37714047,
"name": "Argentina",
"percent_fully_vaccinated": 83.3,
"percent_vaccinated": 91.07,
"population": 45276780,
"total_vaccinated": 41232016,
"vaccine_doses": 108466115
},
"AS": {
"name": "Ameerika Samoa"
},
"AT": {
"cases": 4885051,
"deaths": 20512,
"deaths_per_million": 2299.015,
"fully_vaccinated": 6625237,
"name": "Austria",
"percent_fully_vaccinated": 74.26,
"percent_vaccinated": 77.13,
"population": 8922082,
"total_vaccinated": 6881718,
"vaccine_doses": 18964990
},
"AU": {
"cases": 9870588,
"deaths": 13153,
"deaths_per_million": 507.425,
"fully_vaccinated": 21748163,
"name": "Austraalia",
"percent_fully_vaccinated": 83.9,
"percent_vaccinated": 86.46,
"population": 25921089,
"total_vaccinated": 22412361,
"vaccine_doses": 58323222
},
"AW": {
"cases": 42638,
"deaths": 227,
"deaths_per_million": 2130.735,
"fully_vaccinated": 83357,
"name": "Aruba",
"percent_fully_vaccinated": 78.24,
"percent_vaccinated": 84.12,
"population": 106536,
"total_vaccinated": 89622,
"vaccine_doses": 172979
},
"AX": {
"name": "Ahvenamaa maakond"
},
"AZ": {
"cases": 806472,
"deaths": 9777,
"deaths_per_million": 948.027,
"fully_vaccinated": 4859674,
"name": "Aserbaidžaan",
"percent_fully_vaccinated": 47.12,
"percent_vaccinated": 52.07,
"population": 10312992,
"total_vaccinated": 5370143,
"vaccine_doses": 13839106
},
"BA": {
"cases": 392253,
"deaths": 15971,
"deaths_per_million": 4882.69,
"fully_vaccinated": 846080,
"name": "Bosnia ja Hertsegoviina",
"percent_fully_vaccinated": 25.93,
"percent_vaccinated": 28.91,
"population": 3270943,
"total_vaccinated": 943394,
"vaccine_doses": 1924950
},
"BB": {
"cases": 98622,
"deaths": 525,
"deaths_per_million": 1866.999,
"fully_vaccinated": 154208,
"name": "Barbados",
"percent_fully_vaccinated": 54.84,
"percent_vaccinated": 58,
"population": 281200,
"total_vaccinated": 163082,
"vaccine_doses": 317290
},
"BD": {
"cases": 2009434,
"deaths": 29314,
"deaths_per_million": 173.091,
"fully_vaccinated": 120985170,
"name": "Bangladesh",
"percent_fully_vaccinated": 71.44,
"percent_vaccinated": 76.89,
"population": 169356251,
"total_vaccinated": 130216849,
"vaccine_doses": 293246060
},
"BE": {
"cases": 4460582,
"deaths": 32410,
"deaths_per_million": 2791.218,
"fully_vaccinated": 9156096,
"name": "Belgia",
"percent_fully_vaccinated": 78.85,
"percent_vaccinated": 79.69,
"population": 11611420,
"total_vaccinated": 9253002,
"vaccine_doses": 25752683
},
"BF": {
"cases": 21128,
"deaths": 387,
"deaths_per_million": 17.511,
"fully_vaccinated": 1640349,
"name": "Burkina Faso",
"percent_fully_vaccinated": 7.42,
"percent_vaccinated": 11.55,
"population": 22100683,
"total_vaccinated": 2551596,
"vaccine_doses": 3134621
},
"BG": {
"cases": 1230822,
"deaths": 37517,
"deaths_per_million": 5448.405,
"fully_vaccinated": 2067397,
"name": "Bulgaaria",
"percent_fully_vaccinated": 30.02,
"percent_vaccinated": 30.4,
"population": 6885868,
"total_vaccinated": 2093417,
"vaccine_doses": 4507140
},
"BH": {
"cases": 668499,
"deaths": 1513,
"deaths_per_million": 1033.989,
"fully_vaccinated": 1224883,
"name": "Bahrein",
"percent_fully_vaccinated": 83.71,
"percent_vaccinated": 84.73,
"population": 1463265,
"total_vaccinated": 1239847,
"vaccine_doses": 3464725
},
"BI": {
"cases": 48548,
"deaths": 38,
"deaths_per_million": 3.028,
"fully_vaccinated": 16882,
"name": "Burundi",
"percent_fully_vaccinated": 0.13,
"percent_vaccinated": 0.14,
"population": 12551213,
"total_vaccinated": 17474,
"vaccine_doses": 19346
},
"BJ": {
"cases": 27316,
"deaths": 163,
"deaths_per_million": 12.541,
"fully_vaccinated": 2690085,
"name": "Benin",
"percent_fully_vaccinated": 20.7,
"percent_vaccinated": 24.55,
"population": 12996895,
"total_vaccinated": 3190518,
"vaccine_doses": 3681560
},
"BL": {
"name": "Saint-Barthélemy"
},
"BM": {
"cases": 17674,
"deaths": 148,
"deaths_per_million": 2305.835,
"fully_vaccinated": 47657,
"name": "Bermuda",
"percent_fully_vaccinated": 74.25,
"percent_vaccinated": 75.65,
"population": 64185,
"total_vaccinated": 48554,
"vaccine_doses": 132042
},
"BN": {
"cases": 215283,
"deaths": 225,
"deaths_per_million": 505.195,
"fully_vaccinated": 426764,
"name": "Brunei",
"percent_fully_vaccinated": 96.66,
"percent_vaccinated": 100.63,
"population": 445373,
"total_vaccinated": 444293,
"vaccine_doses": 1173118
},
"BO": {
"cases": 1088291,
"deaths": 22155,
"deaths_per_million": 1834.103,
"fully_vaccinated": 6080564,
"name": "Boliivia",
"percent_fully_vaccinated": 50.34,
"percent_vaccinated": 60.43,
"population": 12079472,
"total_vaccinated": 7299112,
"vaccine_doses": 14332894
},
"BQ": {
"cases": 11091,
"deaths": 37,
"deaths_per_million": 1385.456,
"fully_vaccinated": 16736,
"name": "Caribbean Netherlands",
"percent_fully_vaccinated": 63.29,
"percent_vaccinated": 72.26,
"population": 26706,
"total_vaccinated": 19109,
"vaccine_doses": 35845
},
"BR": {
"cases": 34223207,
"deaths": 682010,
"deaths_per_million": 3182.112,
"fully_vaccinated": 171145175,
"name": "Brasiilia",
"percent_fully_vaccinated": 79.85,
"percent_vaccinated": 86.79,
"population": 214326223,
"total_vaccinated": 186014159,
"vaccine_doses": 467119772
},
"BS": {
"cases": 36944,
"deaths": 823,
"deaths_per_million": 2017.622,
"fully_vaccinated": 162729,
"name": "Bahama",
"percent_fully_vaccinated": 39.89,
"percent_vaccinated": 42.02,
"population": 407906,
"total_vaccinated": 171391,
"vaccine_doses": 355958
},
"BT": {
"cases": 60779,
"deaths": 21,
"deaths_per_million": 27.01,
"fully_vaccinated": 673485,
"name": "Bhutan",
"percent_fully_vaccinated": 86.62,
"percent_vaccinated": 89.29,
"population": 777486,
"total_vaccinated": 694208,
"vaccine_doses": 1917605
},
"BW": {
"cases": 325824,
"deaths": 2774,
"deaths_per_million": 1071.695,
"fully_vaccinated": 1512567,
"name": "Botswana",
"percent_fully_vaccinated": 58.44,
"percent_vaccinated": 65.54,
"population": 2588423,
"total_vaccinated": 1696430,
"vaccine_doses": 2871301
},
"BY": {
"cases": 994037,
"deaths": 7118,
"deaths_per_million": 743.148,
"fully_vaccinated": 6332753,
"name": "Valgevene",
"percent_fully_vaccinated": 66.12,
"percent_vaccinated": 67.21,
"population": 9578168,
"total_vaccinated": 6437839,
"vaccine_doses": 13394906
},
"BZ": {
"cases": 67891,
"deaths": 680,
"deaths_per_million": 1699.868,
"fully_vaccinated": 218868,
"name": "Belize",
"percent_fully_vaccinated": 54.71,
"percent_vaccinated": 62.44,
"population": 400031,
"total_vaccinated": 249789,
"vaccine_doses": 497112
},
"CA": {
"cases": 4151317,
"deaths": 43539,
"deaths_per_million": 1141.108,
"fully_vaccinated": 31519379,
"name": "Kanada",
"percent_fully_vaccinated": 82.61,
"percent_vaccinated": 86.26,
"population": 38155012,
"total_vaccinated": 32913923,
"vaccine_doses": 87926842
},
"CC": {
"name": "Kookossaared"
},
"CD": {
"cases": 92543,
"deaths": 1393,
"deaths_per_million": 14.526,
"fully_vaccinated": 2471211,
"name": "Kongo Demokraatlik Vabariik",
"percent_fully_vaccinated": 2.58,
"percent_vaccinated": 3.97,
"population": 95894118,
"total_vaccinated": 3806618,
"vaccine_doses": 4119787
},
"CF": {
"cases": 14803,
"deaths": 113,
"deaths_per_million": 20.707,
"fully_vaccinated": 1245498,
"name": "Kesk-Aafrika Vabariik",
"percent_fully_vaccinated": 22.82,
"percent_vaccinated": 23.86,
"population": 5457154,
"total_vaccinated": 1301882,
"vaccine_doses": 1392969
},
"CG": {
"cases": 24837,
"deaths": 386,
"deaths_per_million": 66.143,
"fully_vaccinated": 654119,
"name": "Kongo Vabariik",
"percent_fully_vaccinated": 11.21,
"percent_vaccinated": 11.92,
"population": 5835806,
"total_vaccinated": 695760,
"vaccine_doses": 833210
},
"CH": {
"cases": 4012610,
"deaths": 13951,
"deaths_per_million": 1605.149,
"fully_vaccinated": 6008142,
"name": "Šveits",
"percent_fully_vaccinated": 69.13,
"percent_vaccinated": 70.1,
"population": 8691406,
"total_vaccinated": 6092818,
"vaccine_doses": 15936363
},
"CI": {
"cases": 86256,
"deaths": 817,
"deaths_per_million": 29.733,
"fully_vaccinated": 8369532,
"name": "Elevandiluurannik",
"percent_fully_vaccinated": 30.46,
"percent_vaccinated": 38.1,
"population": 27478249,
"total_vaccinated": 10469471,
"vaccine_doses": 17411265
},
"CK": {
"cases": 6265,
"deaths": 1,
"deaths_per_million": 58.813,
"fully_vaccinated": 14685,
"name": "Cooki saared",
"percent_fully_vaccinated": 83.57,
"percent_vaccinated": 85.55,
"population": 17003,
"total_vaccinated": 15033,
"vaccine_doses": 39780
},
"CL": {
"cases": 4399408,
"deaths": 60036,
"deaths_per_million": 3079.846,
"fully_vaccinated": 17644515,
"name": "Tšiili",
"percent_fully_vaccinated": 90.52,
"percent_vaccinated": 92.58,
"population": 19493184,
"total_vaccinated": 18046833,
"vaccine_doses": 61571224
},
"CM": {
"cases": 120967,
"deaths": 1933,
"deaths_per_million": 71.07,
"fully_vaccinated": 1226658,
"name": "Kamerun",
"percent_fully_vaccinated": 4.51,
"percent_vaccinated": 5.77,
"population": 27198628,
"total_vaccinated": 1569870,
"vaccine_doses": 1854436
},
"CN": {
"cases": 929839,
"deaths": 5226,
"deaths_per_million": 3.665,
"fully_vaccinated": 1268285000,
"name": "Hiina",
"note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].",
"percent_fully_vaccinated": 88.95,
"percent_vaccinated": 91.27,
"population": 1425893464,
"total_vaccinated": 1301392000,
"vaccine_doses": 3428933000
},
"CO": {
"cases": 6286392,
"deaths": 141287,
"deaths_per_million": 2742.555,
"fully_vaccinated": 36397439,
"name": "Colombia",
"percent_fully_vaccinated": 70.65,
"percent_vaccinated": 82.64,
"population": 51516562,
"total_vaccinated": 42573293,
"vaccine_doses": 87079477
},
"CR": {
"cases": 1069162,
"deaths": 8800,
"deaths_per_million": 1707.426,
"fully_vaccinated": 4186342,
"name": "Costa Rica",
"percent_fully_vaccinated": 81.23,
"percent_vaccinated": 86.54,
"population": 5153957,
"total_vaccinated": 4460393,
"vaccine_doses": 11585211
},
"CU": {
"cases": 1109649,
"deaths": 8529,
"deaths_per_million": 757.704,
"fully_vaccinated": 9982680,
"name": "Kuuba",
"percent_fully_vaccinated": 88.68,
"percent_vaccinated": 94.97,
"population": 11256372,
"total_vaccinated": 10690595,
"vaccine_doses": 40381235
},
"CV": {
"cases": 62266,
"deaths": 410,
"deaths_per_million": 697.368,
"fully_vaccinated": 308044,
"name": "Roheneemesaared",
"percent_fully_vaccinated": 52.4,
"percent_vaccinated": 60.54,
"population": 587925,
"total_vaccinated": 355957,
"vaccine_doses": 839348
},
"CW": {
"cases": 45243,
"deaths": 285,
"deaths_per_million": 1497.336,
"fully_vaccinated": 99762,
"name": "Curaçao",
"percent_fully_vaccinated": 52.41,
"percent_vaccinated": 56.95,
"population": 190338,
"total_vaccinated": 108407,
"vaccine_doses": 255166
},
"CX": {
"name": "Jõulusaar"
},
"CY": {
"cases": 571994,
"deaths": 1149,
"deaths_per_million": 1282.356,
"fully_vaccinated": 645496,
"name": "Küpros",
"percent_fully_vaccinated": 72.04,
"percent_vaccinated": 74.69,
"population": 896007,
"total_vaccinated": 669258,
"vaccine_doses": 1792456
},
"CZ": {
"cases": 4020351,
"deaths": 40687,
"deaths_per_million": 3870.989,
"fully_vaccinated": 6885372,
"name": "Tšehhi",
"percent_fully_vaccinated": 65.51,
"percent_vaccinated": 66.32,
"population": 10510750,
"total_vaccinated": 6971018,
"vaccine_doses": 17839314
},
"DE": {
"cases": 31725160,
"deaths": 146214,
"deaths_per_million": 1752.986,
"fully_vaccinated": 63412275,
"name": "Saksamaa",
"percent_fully_vaccinated": 76.03,
"percent_vaccinated": 77.62,
"population": 83408554,
"total_vaccinated": 64744842,
"vaccine_doses": 184360609
},
"DJ": {
"cases": 15690,
"deaths": 189,
"deaths_per_million": 170.955,
"fully_vaccinated": 190673,
"name": "Djibouti",
"percent_fully_vaccinated": 17.25,
"percent_vaccinated": 19.09,
"population": 1105557,
"total_vaccinated": 211044,
"vaccine_doses": 231653
},
"DK": {
"cases": 3259684,
"deaths": 6833,
"deaths_per_million": 1167.188,
"fully_vaccinated": 4786513,
"name": "Taani",
"percent_fully_vaccinated": 81.76,
"percent_vaccinated": 82.37,
"population": 5854240,
"total_vaccinated": 4822068,
"vaccine_doses": 13214716
},
"DM": {
"cases": 14852,
"deaths": 68,
"deaths_per_million": 939.071,
"fully_vaccinated": 30566,
"name": "Dominica",
"percent_fully_vaccinated": 42.21,
"percent_vaccinated": 45.4,
"population": 72412,
"total_vaccinated": 32872,
"vaccine_doses": 67431
},
"DO": {
"cases": 635461,
"deaths": 4384,
"deaths_per_million": 394.32,
"fully_vaccinated": 6025393,
"name": "Dominikaani Vabariik",
"percent_fully_vaccinated": 54.2,
"percent_vaccinated": 65.33,
"population": 11117874,
"total_vaccinated": 7263303,
"vaccine_doses": 15926857
},
"DZ": {
"cases": 269473,
"deaths": 6878,
"deaths_per_million": 155.688,
"fully_vaccinated": 6851660,
"name": "Alžeeria",
"percent_fully_vaccinated": 15.36,
"percent_vaccinated": 18.4,
"population": 44177969,
"total_vaccinated": 8210605,
"vaccine_doses": 15205854
},
"EC": {
"cases": 983615,
"deaths": 35811,
"deaths_per_million": 2012.11,
"fully_vaccinated": 14063328,
"name": "Ecuador",
"percent_fully_vaccinated": 79.02,
"percent_vaccinated": 85.52,
"population": 17797737,
"total_vaccinated": 15219781,
"vaccine_doses": 36801542
},
"EE": {
"cases": 595419,
"deaths": 2642,
"deaths_per_million": 1988.408,
"fully_vaccinated": 844566,
"name": "Eesti",
"percent_fully_vaccinated": 63.56,
"percent_vaccinated": 65.13,
"population": 1328701,
"total_vaccinated": 865322,
"vaccine_doses": 2014763
},
"EG": {
"cases": 515645,
"deaths": 24786,
"deaths_per_million": 226.849,
"fully_vaccinated": 38866849,
"name": "Egiptus",
"percent_fully_vaccinated": 35.57,
"percent_vaccinated": 47.65,
"population": 109262178,
"total_vaccinated": 52066692,
"vaccine_doses": 96161665
},
"EH": {
"name": "Lääne-Sahara",
"population": 611872
},
"ER": {
"cases": 10143,
"deaths": 103,
"deaths_per_million": 28.451,
"fully_vaccinated": null,
"name": "Eritrea",
"percent_vaccinated": null,
"population": 3620312,
"total_vaccinated": null,
"vaccine_doses": null
},
"ES": {
"cases": 13306301,
"deaths": 111906,
"deaths_per_million": 2356.564,
"fully_vaccinated": 40620131,
"name": "Hispaania",
"percent_fully_vaccinated": 85.54,
"percent_vaccinated": 86.94,
"population": 47486935,
"total_vaccinated": 41284188,
"vaccine_doses": 95584445
},
"ET": {
"cases": 492874,
"deaths": 7571,
"deaths_per_million": 62.943,
"fully_vaccinated": 36707357,
"name": "Etioopia",
"percent_fully_vaccinated": 30.52,
"percent_vaccinated": 37.16,
"population": 120283026,
"total_vaccinated": 44695420,
"vaccine_doses": 52509414
},
"EU": {
"cases": 162513507,
"deaths": 1130574,
"deaths_per_million": 2525.894,
"fully_vaccinated": 327974626,
"name": "Euroopa Liit",
"note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.",
"percent_fully_vaccinated": 73.28,
"percent_vaccinated": 75.49,
"population": 447593544,
"total_vaccinated": 337875632,
"vaccine_doses": 896243410
},
"FI": {
"cases": 1238998,
"deaths": 5350,
"deaths_per_million": 966.403,
"fully_vaccinated": 4340306,
"name": "Soome",
"percent_fully_vaccinated": 78.4,
"percent_vaccinated": 81.66,
"population": 5535992,
"total_vaccinated": 4520789,
"vaccine_doses": 12490579
},
"FJ": {
"cases": 67969,
"deaths": 875,
"deaths_per_million": 946.345,
"fully_vaccinated": 636879,
"name": "Fidži",
"percent_fully_vaccinated": 68.88,
"percent_vaccinated": 76.62,
"population": 924610,
"total_vaccinated": 708480,
"vaccine_doses": 1525546
},
"FK": {
"cases": 1881,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 1775,
"name": "Falklandi saared",
"percent_vaccinated": 75.57,
"population": 3764,
"total_vaccinated": 2632,
"vaccine_doses": 4407
},
"FM": {
"cases": 7196,
"deaths": 21,
"deaths_per_million": 185.626,
"fully_vaccinated": null,
"name": "Mikroneesia Liiduriigid",
"percent_vaccinated": null,
"population": 113131,
"total_vaccinated": null,
"vaccine_doses": null
},
"FO": {
"cases": 34658,
"deaths": 28,
"deaths_per_million": 529.421,
"fully_vaccinated": 40895,
"name": "Fääri saared",
"percent_fully_vaccinated": 83.37,
"percent_vaccinated": 85.04,
"population": 52888,
"total_vaccinated": 41715,
"vaccine_doses": 103894
},
"FR": {
"cases": 34338121,
"deaths": 153404,
"deaths_per_million": 2275.281,
"fully_vaccinated": 53018428,
"name": "Prantsusmaa",
"percent_fully_vaccinated": 78.64,
"percent_vaccinated": 80.89,
"population": 67422000,
"total_vaccinated": 54535664,
"vaccine_doses": 149034040
},
"GA": {
"cases": 48592,
"deaths": 306,
"deaths_per_million": 130.703,
"fully_vaccinated": 256802,
"name": "Gabon",
"percent_fully_vaccinated": 10.97,
"percent_vaccinated": 13.22,
"population": 2341179,
"total_vaccinated": 309473,
"vaccine_doses": 568751
},
"GB": {
"cases": 23549842,
"deaths": 187215,
"deaths_per_million": 2782.582,
"fully_vaccinated": 50600643,
"name": "Suurbritannia",
"percent_fully_vaccinated": 75.21,
"percent_vaccinated": 79.89,
"population": 67281040,
"total_vaccinated": 53748627,
"vaccine_doses": 150893884
},
"GD": {
"cases": 19006,
"deaths": 234,
"deaths_per_million": 1877.859,
"fully_vaccinated": 38707,
"name": "Grenada",
"percent_fully_vaccinated": 31.06,
"percent_vaccinated": 35.24,
"population": 124610,
"total_vaccinated": 43915,
"vaccine_doses": 89660
},
"GE": {
"cases": 1710749,
"deaths": 16877,
"deaths_per_million": 4490.977,
"fully_vaccinated": 1273576,
"name": "Gruusia",
"percent_fully_vaccinated": 33.89,
"percent_vaccinated": 43.64,
"population": 3757980,
"total_vaccinated": 1639970,
"vaccine_doses": 2913546
},
"GF": {
"name": "Prantsuse Guajaana"
},
"GG": {
"cases": null,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 51351,
"name": "Guernsey",
"percent_fully_vaccinated": 81.01,
"percent_vaccinated": 85.42,
"population": 63065,
"total_vaccinated": 54146,
"vaccine_doses": 157708
},
"GH": {
"cases": 168457,
"deaths": 1459,
"deaths_per_million": 44.437,
"fully_vaccinated": 8010792,
"name": "Ghana",
"percent_fully_vaccinated": 24.4,
"percent_vaccinated": 33.97,
"population": 32833031,
"total_vaccinated": 11153112,
"vaccine_doses": 19883528
},
"GI": {
"cases": 20034,
"deaths": 106,
"deaths_per_million": 3244.567,
"fully_vaccinated": 41421,
"name": "Gibraltar",
"percent_fully_vaccinated": 122.94,
"percent_vaccinated": 124.88,
"population": 32670,
"total_vaccinated": 42074,
"vaccine_doses": 119855
},
"GL": {
"cases": 11971,
"deaths": 21,
"deaths_per_million": 373.38,
"fully_vaccinated": 38502,
"name": "Gröönimaa",
"percent_fully_vaccinated": 67.7,
"percent_vaccinated": 72.52,
"population": 56243,
"total_vaccinated": 41243,
"vaccine_doses": 79745
},
"GM": {
"cases": 12238,
"deaths": 368,
"deaths_per_million": 139.398,
"fully_vaccinated": 357390,
"name": "Gambia",
"percent_fully_vaccinated": 13.54,
"percent_vaccinated": 17.14,
"population": 2639916,
"total_vaccinated": 452514,
"vaccine_doses": 815861
},
"GN": {
"cases": 37470,
"deaths": 447,
"deaths_per_million": 33.033,
"fully_vaccinated": 2712094,
"name": "Guinea",
"percent_fully_vaccinated": 20.04,
"percent_vaccinated": 34.3,
"population": 13531906,
"total_vaccinated": 4640906,
"vaccine_doses": 6434120
},
"GP": {
"name": "Guadeloupe"
},
"GQ": {
"cases": 16914,
"deaths": 183,
"deaths_per_million": 111.963,
"fully_vaccinated": 214032,
"name": "Ekvatoriaal-Guinea",
"percent_fully_vaccinated": 13.09,
"percent_vaccinated": 16.53,
"population": 1634466,
"total_vaccinated": 270109,
"vaccine_doses": 488738
},
"GR": {
"cases": 4654737,
"deaths": 32028,
"deaths_per_million": 3066.24,
"fully_vaccinated": 7634469,
"name": "Kreeka",
"percent_fully_vaccinated": 73.09,
"percent_vaccinated": 75.87,
"population": 10445365,
"total_vaccinated": 7924581,
"vaccine_doses": 21300748
},
"GS": {
"name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared"
},
"GT": {
"cases": 1077836,
"deaths": 19261,
"deaths_per_million": 1093.848,
"fully_vaccinated": 6666796,
"name": "Guatemala",
"percent_fully_vaccinated": 37.86,
"percent_vaccinated": 48.47,
"population": 17608483,
"total_vaccinated": 8534021,
"vaccine_doses": 18910657
},
"GU": {
"name": "Guam",
"population": 170184
},
"GW": {
"cases": 8482,
"deaths": 174,
"deaths_per_million": 84.436,
"fully_vaccinated": 342389,
"name": "Guinea-Bissau",
"percent_fully_vaccinated": 16.62,
"percent_vaccinated": 25.72,
"population": 2060721,
"total_vaccinated": 529954,
"vaccine_doses": 573125
},
"GY": {
"cases": 70703,
"deaths": 1276,
"deaths_per_million": 1585.946,
"fully_vaccinated": 461605,
"name": "Guyana",
"percent_fully_vaccinated": 57.37,
"percent_vaccinated": 60.39,
"population": 804567,
"total_vaccinated": 485891,
"vaccine_doses": 1017969
},
"HK": {
"cases": 1432837,
"deaths": 9584,
"deaths_per_million": 1278.791,
"fully_vaccinated": 6541316,
"name": "Hongkong",
"percent_fully_vaccinated": 87.28,
"percent_vaccinated": 90.51,
"population": 7494578,
"total_vaccinated": 6783403,
"vaccine_doses": 18293689
},
"HN": {
"cases": 449495,
"deaths": 10958,
"deaths_per_million": 1066.125,
"fully_vaccinated": 5505202,
"name": "Honduras",
"percent_fully_vaccinated": 53.56,
"percent_vaccinated": 61.01,
"population": 10278346,
"total_vaccinated": 6270383,
"vaccine_doses": 14891157
},
"HR": {
"cases": 1201743,
"deaths": 16528,
"deaths_per_million": 4070.801,
"fully_vaccinated": 2246928,
"name": "Horvaatia",
"percent_fully_vaccinated": 55.34,
"percent_vaccinated": 57.06,
"population": 4060135,
"total_vaccinated": 2316881,
"vaccine_doses": 5267020
},
"HT": {
"cases": 32703,
"deaths": 838,
"deaths_per_million": 73.203,
"fully_vaccinated": 162599,
"name": "Haiti",
"percent_fully_vaccinated": 1.42,
"percent_vaccinated": 2.18,
"population": 11447569,
"total_vaccinated": 249913,
"vaccine_doses": 354635
},
"HU": {
"cases": 2021648,
"deaths": 47083,
"deaths_per_million": 4849.026,
"fully_vaccinated": 6201472,
"name": "Ungari",
"percent_fully_vaccinated": 63.87,
"percent_vaccinated": 66.07,
"population": 9709786,
"total_vaccinated": 6415177,
"vaccine_doses": 16530488
},
"ID": {
"cases": 6297484,
"deaths": 157296,
"deaths_per_million": 574.591,
"fully_vaccinated": 170356449,
"name": "Indoneesia",
"percent_fully_vaccinated": 62.23,
"percent_vaccinated": 74.09,
"population": 273753191,
"total_vaccinated": 202813315,
"vaccine_doses": 430915083
},
"IE": {
"cases": 1653576,
"deaths": 7782,
"deaths_per_million": 1560.606,
"fully_vaccinated": 4048242,
"name": "Iirimaa",
"percent_fully_vaccinated": 81.18,
"percent_vaccinated": 82.11,
"population": 4986526,
"total_vaccinated": 4094293,
"vaccine_doses": 11020396
},
"IL": {
"cases": 4619552,
"deaths": 11524,
"deaths_per_million": 1240.34,
"fully_vaccinated": 6150790,
"name": "Iisrael",
"percent_fully_vaccinated": 66.2,
"percent_vaccinated": 72.29,
"population": 9291000,
"total_vaccinated": 6716035,
"vaccine_doses": 18216618
},
"IM": {
"cases": 37794,
"deaths": 115,
"deaths_per_million": 1364.775,
"fully_vaccinated": 67106,
"name": "Man",
"percent_fully_vaccinated": 78.57,
"percent_vaccinated": 81.44,
"population": 84263,
"total_vaccinated": 69560,
"vaccine_doses": 189994
},
"IN": {
"cases": 44298864,
"deaths": 527206,
"deaths_per_million": 374.552,
"fully_vaccinated": 938220798,
"name": "India",
"percent_fully_vaccinated": 66.66,
"percent_vaccinated": 72.69,
"population": 1407563842,
"total_vaccinated": 1023166139,
"vaccine_doses": 2086296791
},
"IO": {
"name": "Briti India ookeani ala"
},
"IQ": {
"cases": 2454213,
"deaths": 25338,
"deaths_per_million": 582.033,
"fully_vaccinated": 7741261,
"name": "Iraak",
"percent_fully_vaccinated": 17.78,
"percent_vaccinated": 25.3,
"population": 43533592,
"total_vaccinated": 11014427,
"vaccine_doses": 18982116
},
"IR": {
"cases": 7493317,
"deaths": 143160,
"deaths_per_million": 1628.235,
"fully_vaccinated": 58058144,
"name": "Iraan",
"percent_fully_vaccinated": 66.03,
"percent_vaccinated": 73.58,
"population": 87923432,
"total_vaccinated": 64698435,
"vaccine_doses": 150984487
},
"IS": {
"cases": 203814,
"deaths": 179,
"deaths_per_million": 483.346,
"fully_vaccinated": 290193,
"name": "Island",
"percent_fully_vaccinated": 78.69,
"percent_vaccinated": 84,
"population": 370335,
"total_vaccinated": 309770,
"vaccine_doses": 805469
},
"IT": {
"cases": 21554626,
"deaths": 174300,
"deaths_per_million": 2942.252,
"fully_vaccinated": 47959487,
"name": "Itaalia",
"percent_fully_vaccinated": 80.96,
"percent_vaccinated": 85.79,
"population": 59240330,
"total_vaccinated": 50823924,
"vaccine_doses": 140122474
},
"JE": {
"cases": null,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 81208,
"name": "New Jersey osariik",
"percent_fully_vaccinated": 74.08,
"percent_vaccinated": 76.51,
"population": 109618,
"total_vaccinated": 83864,
"vaccine_doses": 238111
},
"JM": {
"cases": 148322,
"deaths": 3230,
"deaths_per_million": 1142.274,
"fully_vaccinated": 723192,
"name": "Jamaica",
"percent_fully_vaccinated": 25.58,
"percent_vaccinated": 29.17,
"population": 2827694,
"total_vaccinated": 824895,
"vaccine_doses": 1477587
},
"JO": {
"cases": 1726717,
"deaths": 14095,
"deaths_per_million": 1264.321,
"fully_vaccinated": 4554791,
"name": "Jordaania",
"percent_fully_vaccinated": 40.86,
"percent_vaccinated": 43.21,
"population": 11148278,
"total_vaccinated": 4816724,
"vaccine_doses": 10040301
},
"JP": {
"cases": 16192610,
"deaths": 35998,
"deaths_per_million": 288.879,
"fully_vaccinated": 102589482,
"name": "Jaapan",
"percent_fully_vaccinated": 82.33,
"percent_vaccinated": 83.47,
"population": 124612530,
"total_vaccinated": 104017553,
"vaccine_doses": 307218024
},
"KE": {
"cases": 337985,
"deaths": 5673,
"deaths_per_million": 107.026,
"fully_vaccinated": 9326814,
"name": "Keenia",
"percent_fully_vaccinated": 16.96,
"percent_vaccinated": 22.99,
"population": 53005614,
"total_vaccinated": 12641679,
"vaccine_doses": 18535975
},
"KG": {
"cases": 205198,
"deaths": 2991,
"deaths_per_million": 458.198,
"fully_vaccinated": 1326358,
"name": "Kõrgõzstan",
"percent_fully_vaccinated": 20.32,
"percent_vaccinated": 24.18,
"population": 6527743,
"total_vaccinated": 1578518,
"vaccine_doses": 3182018
},
"KH": {
"cases": 137326,
"deaths": 3056,
"deaths_per_million": 184.218,
"fully_vaccinated": 14427169,
"name": "Kambodža",
"percent_fully_vaccinated": 86.97,
"percent_vaccinated": 91.12,
"population": 16589023,
"total_vaccinated": 15115433,
"vaccine_doses": 41897973
},
"KI": {
"cases": 3430,
"deaths": 13,
"deaths_per_million": 100.874,
"fully_vaccinated": 61975,
"name": "Kiribati",
"percent_fully_vaccinated": 48.09,
"percent_vaccinated": 63.28,
"population": 128874,
"total_vaccinated": 81548,
"vaccine_doses": 156812
},
"KM": {
"cases": 8374,
"deaths": 161,
"deaths_per_million": 195.953,
"fully_vaccinated": 382032,
"name": "Komoorid",
"percent_fully_vaccinated": 46.5,
"percent_vaccinated": 51.51,
"population": 821626,
"total_vaccinated": 423255,
"vaccine_doses": 804403
},
"KN": {
"cases": 6493,
"deaths": 46,
"deaths_per_million": 966.265,
"fully_vaccinated": 26944,
"name": "Saint Kitts ja Nevis",
"percent_fully_vaccinated": 56.6,
"percent_vaccinated": 70.99,
"population": 47606,
"total_vaccinated": 33794,
"vaccine_doses": 64225
},
"KP": {
"cases": 1,
"deaths": 6,
"deaths_per_million": 0.231,
"name": "Põhja-Korea",
"population": 25971909
},
"KR": {
"cases": 21861296,
"deaths": 25813,
"deaths_per_million": 498.031,
"fully_vaccinated": 44660623,
"name": "Lõuna-Korea",
"percent_fully_vaccinated": 86.17,
"percent_vaccinated": 87.01,
"population": 51830139,
"total_vaccinated": 45097618,
"vaccine_doses": 128470845
},
"KW": {
"cases": 656393,
"deaths": 2562,
"deaths_per_million": 602.807,
"fully_vaccinated": 3330480,
"name": "Kuveit",
"percent_fully_vaccinated": 78.36,
"percent_vaccinated": 80.94,
"population": 4250114,
"total_vaccinated": 3440132,
"vaccine_doses": 8179003
},
"KY": {
"cases": 29907,
"deaths": 29,
"deaths_per_million": 425.619,
"fully_vaccinated": 60034,
"name": "Kaimanisaared",
"percent_fully_vaccinated": 88.11,
"percent_vaccinated": 90.38,
"population": 68136,
"total_vaccinated": 61583,
"vaccine_doses": 147628
},
"KZ": {
"cases": 1469601,
"deaths": 19030,
"deaths_per_million": 991.328,
"fully_vaccinated": 10546804,
"name": "Kasahstan",
"percent_fully_vaccinated": 54.94,
"percent_vaccinated": 56.32,
"population": 19196465,
"total_vaccinated": 10811034,
"vaccine_doses": 20918681
},
"LA": {
"cases": 212761,
"deaths": 757,
"deaths_per_million": 101.952,
"fully_vaccinated": 5222417,
"name": "Laos",
"percent_fully_vaccinated": 70.34,
"percent_vaccinated": 79.31,
"population": 7425058,
"total_vaccinated": 5888649,
"vaccine_doses": 11111066
},
"LB": {
"cases": 1200111,
"deaths": 10589,
"deaths_per_million": 1893.384,
"fully_vaccinated": 2387834,
"name": "Liibanon",
"percent_fully_vaccinated": 42.7,
"percent_vaccinated": 48.5,
"population": 5592631,
"total_vaccinated": 2712342,
"vaccine_doses": 5728684
},
"LC": {
"cases": 28379,
"deaths": 388,
"deaths_per_million": 2159.731,
"fully_vaccinated": 54643,
"name": "Saint Lucia",
"percent_fully_vaccinated": 30.42,
"percent_vaccinated": 33.32,
"population": 179652,
"total_vaccinated": 59852,
"vaccine_doses": 122245
},
"LI": {
"cases": 18961,
"deaths": 86,
"deaths_per_million": 2202.925,
"fully_vaccinated": 26439,
"name": "Liechtenstein",
"percent_fully_vaccinated": 67.72,
"percent_vaccinated": 68.53,
"population": 39039,
"total_vaccinated": 26754,
"vaccine_doses": 71386
},
"LK": {
"cases": 668497,
"deaths": 16635,
"deaths_per_million": 764.004,
"fully_vaccinated": 14558718,
"name": "Sri Lanka",
"percent_fully_vaccinated": 66.86,
"percent_vaccinated": 78.57,
"population": 21773441,
"total_vaccinated": 17106561,
"vaccine_doses": 39724661
},
"LR": {
"cases": 7656,
"deaths": 294,
"deaths_per_million": 56.61,
"fully_vaccinated": 2328125,
"name": "Libeeria",
"percent_fully_vaccinated": 44.83,
"percent_vaccinated": 50.95,
"population": 5193416,
"total_vaccinated": 2645947,
"vaccine_doses": 2921554
},
"LS": {
"cases": 34206,
"deaths": 704,
"deaths_per_million": 308.575,
"fully_vaccinated": 872661,
"name": "Lesotho",
"percent_fully_vaccinated": 38.25,
"percent_vaccinated": 40.51,
"population": 2281454,
"total_vaccinated": 924248,
"vaccine_doses": 1077116
},
"LT": {
"cases": 1203644,
"deaths": 9250,
"deaths_per_million": 3319.397,
"fully_vaccinated": 1877674,
"name": "Leedu",
"percent_fully_vaccinated": 67.38,
"percent_vaccinated": 70.12,
"population": 2786651,
"total_vaccinated": 1954008,
"vaccine_doses": 4495727
},
"LU": {
"cases": 285145,
"deaths": 1121,
"deaths_per_million": 1753.423,
"fully_vaccinated": 462338,
"name": "Luksemburg",
"percent_fully_vaccinated": 72.83,
"percent_vaccinated": 75.33,
"population": 639321,
"total_vaccinated": 481579,
"vaccine_doses": 1338242
},
"LV": {
"cases": 887046,
"deaths": 5918,
"deaths_per_million": 3158.087,
"fully_vaccinated": 1305976,
"name": "Läti",
"percent_fully_vaccinated": 69.69,
"percent_vaccinated": 71.84,
"population": 1873919,
"total_vaccinated": 1346184,
"vaccine_doses": 2895716
},
"LY": {
"cases": 506441,
"deaths": 6436,
"deaths_per_million": 955.566,
"fully_vaccinated": 1219637,
"name": "Liibüa",
"percent_fully_vaccinated": 18.11,
"percent_vaccinated": 34.08,
"population": 6735277,
"total_vaccinated": 2295434,
"vaccine_doses": 3680943
},
"MA": {
"cases": 1263700,
"deaths": 16269,
"deaths_per_million": 438.794,
"fully_vaccinated": 23469735,
"name": "Maroko",
"percent_fully_vaccinated": 63.3,
"percent_vaccinated": 67.37,
"population": 37076584,
"total_vaccinated": 24978724,
"vaccine_doses": 55086912
},
"MC": {
"cases": 14299,
"deaths": 61,
"deaths_per_million": 1662.76,
"fully_vaccinated": 23308,
"name": "Monaco",
"percent_fully_vaccinated": 58.98,
"percent_vaccinated": 67.49,
"population": 36686,
"total_vaccinated": 26672,
"vaccine_doses": 49980
},
"MD": {
"cases": 561196,
"deaths": 11693,
"deaths_per_million": 3819.362,
"fully_vaccinated": 1063425,
"name": "Moldova",
"percent_fully_vaccinated": 26.43,
"percent_vaccinated": 26.87,
"population": 3061506,
"total_vaccinated": 1081073,
"vaccine_doses": 2165600
},
"ME": {
"cases": 271241,
"deaths": 2764,
"deaths_per_million": 4402.262,
"fully_vaccinated": 284630,
"name": "Montenegro",
"percent_fully_vaccinated": 45.33,
"percent_vaccinated": 46.59,
"population": 627859,
"total_vaccinated": 292543,
"vaccine_doses": 678440
},
"MF": {
"name": "Püha Martin"
},
"MG": {
"cases": 66599,
"deaths": 1410,
"deaths_per_million": 48.763,
"fully_vaccinated": 1341878,
"name": "Madagaskar",
"percent_fully_vaccinated": 4.64,
"percent_vaccinated": 4.82,
"population": 28915653,
"total_vaccinated": 1393303,
"vaccine_doses": 1666135
},
"MH": {
"cases": 6606,
"deaths": 9,
"deaths_per_million": 214.031,
"fully_vaccinated": null,
"name": "Marshalli Saared",
"percent_vaccinated": null,
"population": 42050,
"total_vaccinated": null,
"vaccine_doses": null
},
"MK": {
"cases": 336560,
"deaths": 9429,
"deaths_per_million": 4482.891,
"fully_vaccinated": 837577,
"name": "Põhja-Makedoonia",
"percent_fully_vaccinated": 39.82,
"percent_vaccinated": 40.61,
"population": 2103330,
"total_vaccinated": 854061,
"vaccine_doses": 1856093
},
"ML": {
"cases": 31249,
"deaths": 739,
"deaths_per_million": 33.737,
"fully_vaccinated": 1498260,
"name": "Mali",
"percent_fully_vaccinated": 6.84,
"percent_vaccinated": 9.41,
"population": 21904983,
"total_vaccinated": 2060837,
"vaccine_doses": 2797589
},
"MM": {
"cases": 614510,
"deaths": 19437,
"deaths_per_million": 361.295,
"fully_vaccinated": 27027467,
"name": "Myanmar",
"percent_fully_vaccinated": 49.31,
"percent_vaccinated": 60.22,
"population": 53798084,
"total_vaccinated": 33004742,
"vaccine_doses": 62259560
},
"MN": {
"cases": 972443,
"deaths": 2124,
"deaths_per_million": 634.45,
"fully_vaccinated": 2175617,
"name": "Mongoolia",
"percent_fully_vaccinated": 65.35,
"percent_vaccinated": 68.27,
"population": 3347782,
"total_vaccinated": 2272965,
"vaccine_doses": 5492919
},
"MO": {
"cases": 793,
"deaths": 6,
"deaths_per_million": 8.739,
"fully_vaccinated": 593315,
"name": "Macau",
"percent_fully_vaccinated": 86.41,
"percent_vaccinated": 90.38,
"population": 686607,
"total_vaccinated": 620567,
"vaccine_doses": 1473193
},
"MP": {
"name": "Põhja-Mariaanid"
},
"MQ": {
"name": "Martinique"
},
"MR": {
"cases": 62724,
"deaths": 992,
"deaths_per_million": 214.952,
"fully_vaccinated": 1410195,
"name": "Mauritaania",
"percent_fully_vaccinated": 30.56,
"percent_vaccinated": 43.17,
"population": 4614974,
"total_vaccinated": 1992317,
"vaccine_doses": 3052866
},
"MS": {
"cases": 1106,
"deaths": 8,
"deaths_per_million": 1811.184,
"fully_vaccinated": 1923,
"name": "Montserrat",
"percent_fully_vaccinated": 43.54,
"percent_vaccinated": 47,
"population": 4417,
"total_vaccinated": 2076,
"vaccine_doses": 4509
},
"MT": {
"cases": 113627,
"deaths": 798,
"deaths_per_million": 1514.956,
"fully_vaccinated": 470458,
"name": "Malta",
"percent_fully_vaccinated": 89.31,
"percent_vaccinated": 90.66,
"population": 526748,
"total_vaccinated": 477573,
"vaccine_doses": 1333486
},
"MU": {
"cases": 251746,
"deaths": 1019,
"deaths_per_million": 784.501,
"fully_vaccinated": 977728,
"name": "Mauritius",
"percent_fully_vaccinated": 75.27,
"percent_vaccinated": 78.68,
"population": 1298915,
"total_vaccinated": 1021934,
"vaccine_doses": 2569905
},
"MV": {
"cases": 184689,
"deaths": 307,
"deaths_per_million": 588.734,
"fully_vaccinated": 384787,
"name": "Maldiivid",
"percent_fully_vaccinated": 73.79,
"percent_vaccinated": 76.52,
"population": 521458,
"total_vaccinated": 399025,
"vaccine_doses": 949887
},
"MW": {
"cases": 87732,
"deaths": 2673,
"deaths_per_million": 134.391,
"fully_vaccinated": 1932524,
"name": "Malawi",
"percent_fully_vaccinated": 9.72,
"percent_vaccinated": 12.42,
"population": 19889742,
"total_vaccinated": 2469812,
"vaccine_doses": 3810791
},
"MX": {
"cases": 6949653,
"deaths": 328871,
"deaths_per_million": 2595.562,
"fully_vaccinated": 79947470,
"name": "Mehhiko",
"percent_fully_vaccinated": 63.1,
"percent_vaccinated": 74.22,
"population": 126705138,
"total_vaccinated": 94045513,
"vaccine_doses": 209673612
},
"MY": {
"cases": 4744929,
"deaths": 36117,
"deaths_per_million": 1075.747,
"fully_vaccinated": 27478719,
"name": "Malaisia",
"percent_fully_vaccinated": 81.85,
"percent_vaccinated": 83.65,
"population": 33573874,
"total_vaccinated": 28085052,
"vaccine_doses": 71979956
},
"MZ": {
"cases": 229932,
"deaths": 2219,
"deaths_per_million": 69.177,
"fully_vaccinated": 14098645,
"name": "Mosambiik",
"percent_fully_vaccinated": 43.83,
"percent_vaccinated": 46.57,
"population": 32077072,
"total_vaccinated": 14978771,
"vaccine_doses": 31616078
},
"NA": {
"cases": 169253,
"deaths": 4074,
"deaths_per_million": 1610.181,
"fully_vaccinated": 482539,
"name": "Namiibia",
"percent_fully_vaccinated": 19.07,
"percent_vaccinated": 21.99,
"population": 2530151,
"total_vaccinated": 556375,
"vaccine_doses": 903935
},
"NC": {
"cases": 73116,
"deaths": 314,
"deaths_per_million": 1091.035,
"fully_vaccinated": 180518,
"name": "Uus-Kaledoonia",
"percent_fully_vaccinated": 62.72,
"percent_vaccinated": 65.52,
"population": 287800,
"total_vaccinated": 188554,
"vaccine_doses": 462522
},
"NE": {
"cases": 9157,
"deaths": 312,
"deaths_per_million": 12.355,
"fully_vaccinated": 2986249,
"name": "Niger",
"percent_fully_vaccinated": 11.83,
"percent_vaccinated": 14.85,
"population": 25252722,
"total_vaccinated": 3750520,
"vaccine_doses": 4532244
},
"NF": {
"name": "Norfolki saare ala"
},
"NG": {
"cases": 262664,
"deaths": 3147,
"deaths_per_million": 14.747,
"fully_vaccinated": 24675659,
"name": "Nigeeria",
"percent_fully_vaccinated": 11.56,
"percent_vaccinated": 17.13,
"population": 213401323,
"total_vaccinated": 36549506,
"vaccine_doses": 56126494
},
"NI": {
"cases": 14899,
"deaths": 244,
"deaths_per_million": 35.618,
"fully_vaccinated": 5641315,
"name": "Nicaragua",
"percent_fully_vaccinated": 82.35,
"percent_vaccinated": 87.86,
"population": 6850540,
"total_vaccinated": 6018721,
"vaccine_doses": 11660036
},
"NL": {
"cases": 8380856,
"deaths": 22648,
"deaths_per_million": 1294.046,
"fully_vaccinated": 11968730,
"name": "Holland",
"percent_fully_vaccinated": 68.39,
"percent_vaccinated": 73.07,
"population": 17501696,
"total_vaccinated": 12787640,
"vaccine_doses": 36056544
},
"NO": {
"cases": 1458603,
"deaths": 3890,
"deaths_per_million": 719.968,
"fully_vaccinated": 4050773,
"name": "Norra",
"percent_fully_vaccinated": 74.97,
"percent_vaccinated": 80.4,
"population": 5403021,
"total_vaccinated": 4343877,
"vaccine_doses": 11586416
},
"NP": {
"cases": 994389,
"deaths": 11990,
"deaths_per_million": 399.201,
"fully_vaccinated": 20640381,
"name": "Nepal",
"percent_fully_vaccinated": 68.72,
"percent_vaccinated": 84.07,
"population": 30034989,
"total_vaccinated": 25251001,
"vaccine_doses": 53260490
},
"NR": {
"cases": null,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 8585,
"name": "Nauru",
"percent_fully_vaccinated": 68.61,
"percent_vaccinated": 83.86,
"population": 12512,
"total_vaccinated": 10493,
"vaccine_doses": 24005
},
"NU": {
"cases": null,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 1417,
"name": "Niue",
"percent_fully_vaccinated": 87.79,
"percent_vaccinated": 102.23,
"population": 1614,
"total_vaccinated": 1650,
"vaccine_doses": 4161
},
"NZ": {
"cases": 1705597,
"deaths": 1807,
"deaths_per_million": 352.26,
"fully_vaccinated": 4129547,
"name": "Uus-Meremaa",
"percent_fully_vaccinated": 80.5,
"percent_vaccinated": 83.75,
"population": 5129728,
"total_vaccinated": 4296025,
"vaccine_doses": 11607675
},
"OM": {
"cases": 397574,
"deaths": 4628,
"deaths_per_million": 1023.787,
"fully_vaccinated": 3044224,
"name": "Omaan",
"percent_fully_vaccinated": 67.34,
"percent_vaccinated": 72.36,
"population": 4520471,
"total_vaccinated": 3270883,
"vaccine_doses": 7088013
},
"PA": {
"cases": 966779,
"deaths": 8444,
"deaths_per_million": 1940.584,
"fully_vaccinated": 3133918,
"name": "Panama",
"percent_fully_vaccinated": 72.02,
"percent_vaccinated": 80.28,
"population": 4351267,
"total_vaccinated": 3493065,
"vaccine_doses": 8517984
},
"PE": {
"cases": 4037977,
"deaths": 215088,
"deaths_per_million": 6379.504,
"fully_vaccinated": 27990079,
"name": "Peruu",
"percent_fully_vaccinated": 83.02,
"percent_vaccinated": 88.19,
"population": 33715472,
"total_vaccinated": 29734527,
"vaccine_doses": 81781715
},
"PF": {
"cases": 76252,
"deaths": 649,
"deaths_per_million": 2134.644,
"fully_vaccinated": 184491,
"name": "Prantsuse Polüneesia",
"percent_fully_vaccinated": 60.68,
"percent_vaccinated": 61.95,
"population": 304032,
"total_vaccinated": 188352,
"vaccine_doses": 465418
},
"PG": {
"cases": 44843,
"deaths": 663,
"deaths_per_million": 66.637,
"fully_vaccinated": 282810,
"name": "Paapua Uus-Guinea",
"percent_fully_vaccinated": 2.84,
"percent_vaccinated": 3.44,
"population": 9949437,
"total_vaccinated": 342244,
"vaccine_doses": 647736
},
"PH": {
"cases": 3840943,
"deaths": 61173,
"deaths_per_million": 537.169,
"fully_vaccinated": 72226419,
"name": "Filipiinid",
"percent_fully_vaccinated": 63.42,
"percent_vaccinated": 67.48,
"population": 113880328,
"total_vaccinated": 76848338,
"vaccine_doses": 158195420
},
"PK": {
"cases": 1564809,
"deaths": 30544,
"deaths_per_million": 131.995,
"fully_vaccinated": 130540653,
"name": "Pakistan",
"percent_fully_vaccinated": 56.41,
"percent_vaccinated": 59.99,
"population": 231402116,
"total_vaccinated": 138807949,
"vaccine_doses": 290178938
},
"PL": {
"cases": 6128006,
"deaths": 116798,
"deaths_per_million": 3048.941,
"fully_vaccinated": 22535944,
"name": "Poola",
"percent_fully_vaccinated": 58.83,
"percent_vaccinated": 59.41,
"population": 38307726,
"total_vaccinated": 22759072,
"vaccine_doses": 55741464
},
"PM": {
"cases": 3131,
"deaths": 1,
"deaths_per_million": 169.981,
"name": "Saint-Pierre ja Miquelon",
"population": 5883
},
"PN": {
"cases": null,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 47,
"name": "Pitcairn",
"percent_fully_vaccinated": 100,
"percent_vaccinated": 100,
"total_vaccinated": 47,
"vaccine_doses": 94
},
"PR": {
"population": 2828246
},
"PS": {
"cases": 697447,
"deaths": 5691,
"deaths_per_million": 1108.624,
"fully_vaccinated": 1773409,
"name": "Palestiina Riik",
"percent_fully_vaccinated": 34.55,
"percent_vaccinated": 39.15,
"population": 5133392,
"total_vaccinated": 2009619,
"vaccine_doses": 3737310
},
"PT": {
"cases": 5385702,
"deaths": 24762,
"deaths_per_million": 2406.39,
"fully_vaccinated": 8904917,
"name": "Portugal",
"percent_fully_vaccinated": 86.54,
"percent_vaccinated": 94.7,
"population": 10290103,
"total_vaccinated": 9744544,
"vaccine_doses": 24840221
},
"PW": {
"cases": 5308,
"deaths": 6,
"deaths_per_million": 332.889,
"name": "Belau",
"population": 18024
},
"PY": {
"cases": 712907,
"deaths": 19357,
"deaths_per_million": 2887.467,
"fully_vaccinated": 3505098,
"name": "Paraguay",
"percent_fully_vaccinated": 52.29,
"percent_vaccinated": 59.35,
"population": 6703799,
"total_vaccinated": 3978373,
"vaccine_doses": 9313856
},
"QA": {
"cases": 421532,
"deaths": 681,
"deaths_per_million": 253.326,
"fully_vaccinated": 2751485,
"name": "Katar",
"percent_fully_vaccinated": 102.35,
"percent_vaccinated": 102.35,
"population": 2688235,
"total_vaccinated": 2751485,
"vaccine_doses": 7339048
},
"RE": {
"name": "Réunion"
},
"RO": {
"cases": 3170726,
"deaths": 66417,
"deaths_per_million": 3436.21,
"fully_vaccinated": 8114769,
"name": "Rumeenia",
"percent_fully_vaccinated": 42.42,
"percent_vaccinated": 42.3,
"population": 19328560,
"total_vaccinated": 8176457,
"vaccine_doses": 16827486
},
"RS": {
"cases": 2225382,
"deaths": 16491,
"deaths_per_million": 2399.896,
"fully_vaccinated": 3278198,
"name": "Serbia",
"percent_fully_vaccinated": 47.71,
"percent_vaccinated": 48.81,
"population": 6871547,
"total_vaccinated": 3354075,
"vaccine_doses": 8534688
},
"RU": {
"cases": 18688416,
"deaths": 375532,
"deaths_per_million": 2588.042,
"fully_vaccinated": 75309482,
"name": "Venemaa",
"percent_fully_vaccinated": 51.9,
"percent_vaccinated": 57.13,
"population": 145102755,
"total_vaccinated": 82903599,
"vaccine_doses": 172190537
},
"RW": {
"cases": 132370,
"deaths": 1466,
"deaths_per_million": 108.9,
"fully_vaccinated": 10488764,
"name": "Rwanda",
"percent_fully_vaccinated": 77.91,
"percent_vaccinated": 81.27,
"population": 13461888,
"total_vaccinated": 10940142,
"vaccine_doses": 26054302
},
"SA": {
"cases": 812300,
"deaths": 9272,
"deaths_per_million": 257.911,
"fully_vaccinated": 25082132,
"name": "Saudi Araabia",
"percent_fully_vaccinated": 70.97,
"percent_vaccinated": 75.59,
"population": 35950396,
"total_vaccinated": 26713922,
"vaccine_doses": 66700629
},
"SB": {
"cases": 21544,
"deaths": 153,
"deaths_per_million": 216.147,
"fully_vaccinated": 192043,
"name": "Saalomoni Saared",
"percent_fully_vaccinated": 27.13,
"percent_vaccinated": 41.68,
"population": 707851,
"total_vaccinated": 295016,
"vaccine_doses": 505046
},
"SC": {
"cases": 45852,
"deaths": 168,
"deaths_per_million": 1577.909,
"fully_vaccinated": 81049,
"name": "Seišellid",
"percent_fully_vaccinated": 76.12,
"percent_vaccinated": 80.09,
"population": 106470,
"total_vaccinated": 85268,
"vaccine_doses": 211021
},
"SD": {
"cases": 63147,
"deaths": 4961,
"deaths_per_million": 108.658,
"fully_vaccinated": 4536964,
"name": "Sudaan",
"percent_fully_vaccinated": 10.1,
"percent_vaccinated": 14.81,
"population": 45657202,
"total_vaccinated": 6651268,
"vaccine_doses": 8179010
},
"SE": {
"cases": 2551996,
"deaths": 19528,
"deaths_per_million": 1865.656,
"fully_vaccinated": 7660378,
"name": "Rootsi",
"percent_fully_vaccinated": 73.19,
"percent_vaccinated": 74.94,
"population": 10467097,
"total_vaccinated": 7843712,
"vaccine_doses": 22846207
},
"SG": {
"cases": 1805698,
"deaths": 1567,
"deaths_per_million": 287.333,
"fully_vaccinated": 5001650,
"name": "Singapur",
"percent_fully_vaccinated": 91.71,
"percent_vaccinated": 92.11,
"population": 5453600,
"total_vaccinated": 5023328,
"vaccine_doses": 14296679
},
"SH": {
"cases": 4,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 3531,
"name": "Saint Helena (meretagune ala)",
"percent_vaccinated": 71.83,
"population": 5404,
"total_vaccinated": 4361,
"vaccine_doses": 7892
},
"SI": {
"cases": 1107198,
"deaths": 6753,
"deaths_per_million": 3186.264,
"fully_vaccinated": 1222225,
"name": "Sloveenia",
"percent_fully_vaccinated": 57.67,
"percent_vaccinated": 59.72,
"population": 2119410,
"total_vaccinated": 1265802,
"vaccine_doses": 2996643
},
"SJ": {
"name": "Svalbard ja Jan Mayen"
},
"SK": {
"cases": 2580748,
"deaths": 20236,
"deaths_per_million": 3714.648,
"fully_vaccinated": 2763765,
"name": "Slovakkia",
"percent_fully_vaccinated": 50.73,
"percent_vaccinated": 51.82,
"population": 5447622,
"total_vaccinated": 2822919,
"vaccine_doses": 7074803
},
"SL": {
"cases": 7743,
"deaths": 126,
"deaths_per_million": 14.963,
"fully_vaccinated": 2170329,
"name": "Sierra Leone",
"percent_fully_vaccinated": 25.77,
"percent_vaccinated": 34.24,
"population": 8420641,
"total_vaccinated": 2882812,
"vaccine_doses": 3526495
},
"SM": {
"cases": 20196,
"deaths": 118,
"deaths_per_million": 3496.711,
"fully_vaccinated": 23633,
"name": "San Marino",
"percent_fully_vaccinated": 69.49,
"percent_vaccinated": 77.5,
"population": 33746,
"total_vaccinated": 26357,
"vaccine_doses": 69338
},
"SN": {
"cases": 87835,
"deaths": 1968,
"deaths_per_million": 116.61,
"fully_vaccinated": 1071360,
"name": "Senegal",
"percent_fully_vaccinated": 6.35,
"percent_vaccinated": 13.38,
"population": 16876720,
"total_vaccinated": 2300648,
"vaccine_doses": 2523856
},
"SO": {
"cases": 27020,
"deaths": 1361,
"deaths_per_million": 79.751,
"fully_vaccinated": 2040506,
"name": "Somaalia",
"percent_fully_vaccinated": 11.96,
"percent_vaccinated": 16.45,
"population": 17065581,
"total_vaccinated": 2807072,
"vaccine_doses": 3648859
},
"SR": {
"cases": 81007,
"deaths": 1382,
"deaths_per_million": 2254.545,
"fully_vaccinated": 237879,
"name": "Suriname",
"percent_fully_vaccinated": 40.2,
"percent_vaccinated": 45.26,
"population": 612984,
"total_vaccinated": 267820,
"vaccine_doses": 505699
},
"SS": {
"cases": 17823,
"deaths": 138,
"deaths_per_million": 12.839,
"fully_vaccinated": 1471227,
"name": "Lõuna-Sudaan",
"percent_fully_vaccinated": 13.69,
"percent_vaccinated": 14.08,
"population": 10748272,
"total_vaccinated": 1513206,
"vaccine_doses": 1563496
},
"ST": {
"cases": 6123,
"deaths": 76,
"deaths_per_million": 340.644,
"fully_vaccinated": 100631,
"name": "São Tomé ja Príncipe",
"percent_fully_vaccinated": 45.1,
"percent_vaccinated": 56.55,
"population": 223107,
"total_vaccinated": 126163,
"vaccine_doses": 223558
},
"SV": {
"cases": 190818,
"deaths": 4217,
"deaths_per_million": 667.863,
"fully_vaccinated": 4330643,
"name": "El Salvador",
"percent_fully_vaccinated": 68.59,
"percent_vaccinated": 73.33,
"population": 6314167,
"total_vaccinated": 4630037,
"vaccine_doses": 11127982
},
"SX": {
"cases": null,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 26515,
"name": "Sint Maarten",
"percent_fully_vaccinated": 60.2,
"percent_vaccinated": 64.72,
"population": 44042,
"total_vaccinated": 28502,
"vaccine_doses": 64027
},
"SY": {
"cases": 56797,
"deaths": 3160,
"deaths_per_million": 148.187,
"fully_vaccinated": 1914784,
"name": "Süüria",
"percent_fully_vaccinated": 8.98,
"percent_vaccinated": 13.33,
"population": 21324367,
"total_vaccinated": 2842478,
"vaccine_doses": 4389805
},
"SZ": {
"cases": 73336,
"deaths": 1419,
"deaths_per_million": 1190.166,
"fully_vaccinated": 342088,
"name": "Svaasimaa",
"percent_fully_vaccinated": 28.69,
"percent_vaccinated": 34.43,
"population": 1192271,
"total_vaccinated": 410506,
"vaccine_doses": 746363
},
"TC": {
"cases": 6351,
"deaths": 36,
"deaths_per_million": 797.978,
"fully_vaccinated": 30129,
"name": "Turks ja Caicos",
"percent_fully_vaccinated": 66.78,
"percent_vaccinated": 71.35,
"population": 45114,
"total_vaccinated": 32189,
"vaccine_doses": 70169
},
"TD": {
"cases": 7458,
"deaths": 193,
"deaths_per_million": 11.234,
"fully_vaccinated": 2093522,
"name": "Tšaad",
"percent_fully_vaccinated": 12.38,
"percent_vaccinated": 13.12,
"population": 17179740,
"total_vaccinated": 2218493,
"vaccine_doses": 2356138
},
"TF": {
"name": "Prantsuse Lõunaalad"
},
"TG": {
"cases": 38330,
"deaths": 281,
"deaths_per_million": 32.505,
"fully_vaccinated": 1557538,
"name": "Togo",
"percent_fully_vaccinated": 18.02,
"percent_vaccinated": 24.86,
"population": 8644829,
"total_vaccinated": 2148694,
"vaccine_doses": 3290821
},
"TH": {
"cases": 4626057,
"deaths": 31915,
"deaths_per_million": 445.733,
"fully_vaccinated": 53288742,
"name": "Tai",
"percent_fully_vaccinated": 74.42,
"percent_vaccinated": 79.46,
"population": 71601103,
"total_vaccinated": 56897353,
"vaccine_doses": 141522592
},
"TJ": {
"cases": 17786,
"deaths": 125,
"deaths_per_million": 12.82,
"fully_vaccinated": 4976770,
"name": "Tadžikistan",
"percent_fully_vaccinated": 51.05,
"percent_vaccinated": 53.23,
"population": 9750064,
"total_vaccinated": 5189877,
"vaccine_doses": 12504152
},
"TK": {
"fully_vaccinated": 1125,
"name": "Tokelau",
"percent_fully_vaccinated": 60.84,
"percent_vaccinated": 72.42,
"population": 1849,
"total_vaccinated": 1339,
"vaccine_doses": 3326
},
"TL": {
"cases": 23100,
"deaths": 135,
"deaths_per_million": 102.2,
"fully_vaccinated": 735782,
"name": "Ida-Timor",
"percent_fully_vaccinated": 55.7,
"percent_vaccinated": 64.09,
"population": 1320942,
"total_vaccinated": 846537,
"vaccine_doses": 1766617
},
"TM": {
"cases": null,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 9753,
"name": "Türkmenistan",
"percent_vaccinated": 0.53,
"total_vaccinated": 32240,
"vaccine_doses": 41993
},
"TN": {
"cases": 1141334,
"deaths": 29202,
"deaths_per_million": 2381.32,
"fully_vaccinated": 6379291,
"name": "Tuneesia",
"percent_fully_vaccinated": 52.02,
"percent_vaccinated": 72.52,
"population": 12262946,
"total_vaccinated": 8893118,
"vaccine_doses": 14913093
},
"TO": {
"cases": 14135,
"deaths": 12,
"deaths_per_million": 113.189,
"fully_vaccinated": 76562,
"name": "Tonga",
"percent_fully_vaccinated": 72.22,
"percent_vaccinated": 82.1,
"population": 106017,
"total_vaccinated": 87044,
"vaccine_doses": 201221
},
"TR": {
"cases": 16671848,
"deaths": 100400,
"deaths_per_million": 1184.306,
"fully_vaccinated": 53135008,
"name": "Türgi",
"percent_fully_vaccinated": 62.68,
"percent_vaccinated": 68.3,
"population": 84775404,
"total_vaccinated": 57904833,
"vaccine_doses": 151708298
},
"TT": {
"cases": 175856,
"deaths": 4084,
"deaths_per_million": 2676.869,
"fully_vaccinated": 716020,
"name": "Trinidad ja Tobago",
"percent_fully_vaccinated": 46.93,
"percent_vaccinated": 49.33,
"population": 1525663,
"total_vaccinated": 752658,
"vaccine_doses": 1578603
},
"TV": {
"cases": null,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 6160,
"name": "Tuvalu",
"percent_fully_vaccinated": 51.66,
"percent_vaccinated": 53.4,
"population": 11925,
"total_vaccinated": 6368,
"vaccine_doses": 12528
},
"TW": {
"cases": 4952570,
"deaths": 9506,
"deaths_per_million": 398.409,
"fully_vaccinated": 20004280,
"name": "Taiwan",
"percent_fully_vaccinated": 83.84,
"percent_vaccinated": 89.66,
"population": 23859912,
"total_vaccinated": 21393560,
"vaccine_doses": 60196686
},
"TZ": {
"cases": 38454,
"deaths": 841,
"deaths_per_million": 13.226,
"fully_vaccinated": 14775183,
"name": "Tansaania",
"percent_fully_vaccinated": 23.24,
"percent_vaccinated": 25.66,
"population": 63588334,
"total_vaccinated": 16315065,
"vaccine_doses": 19927742
},
"UA": {
"cases": 5306219,
"deaths": 116511,
"deaths_per_million": 2676.48,
"fully_vaccinated": 15221792,
"name": "Ukraina",
"percent_fully_vaccinated": 35.02,
"percent_vaccinated": 36.19,
"population": 43531422,
"total_vaccinated": 15729617,
"vaccine_doses": 31683310
},
"UG": {
"cases": 169396,
"deaths": 3628,
"deaths_per_million": 79.121,
"fully_vaccinated": 12434786,
"name": "Uganda",
"percent_fully_vaccinated": 27.12,
"percent_vaccinated": 39.7,
"population": 45853778,
"total_vaccinated": 18203390,
"vaccine_doses": 24859885
},
"US": {
"cases": 93278036,
"deaths": 1039026,
"deaths_per_million": 3083.185,
"fully_vaccinated": 223457170,
"name": "Ameerika Ühendriigid",
"percent_fully_vaccinated": 67.3,
"percent_vaccinated": 78.91,
"population": 336997624,
"total_vaccinated": 261981618,
"vaccine_doses": 606162842
},
"UY": {
"cases": 975264,
"deaths": 7429,
"deaths_per_million": 2168.253,
"fully_vaccinated": 2891152,
"name": "Uruguay",
"percent_fully_vaccinated": 84.38,
"percent_vaccinated": 87.55,
"population": 3426260,
"total_vaccinated": 2999756,
"vaccine_doses": 8722595
},
"UZ": {
"cases": 243605,
"deaths": 1637,
"deaths_per_million": 48.032,
"fully_vaccinated": 15794134,
"name": "Usbekistan",
"percent_fully_vaccinated": 46.34,
"percent_vaccinated": 58.36,
"population": 34081449,
"total_vaccinated": 19890447,
"vaccine_doses": 58191020
},
"VA": {
"cases": 29,
"deaths": 0,
"fully_vaccinated": null,
"name": "Vatikan",
"percent_vaccinated": null,
"population": 511,
"total_vaccinated": null,
"vaccine_doses": null
},
"VC": {
"cases": 9405,
"deaths": 115,
"deaths_per_million": 1102.251,
"fully_vaccinated": 31167,
"name": "Saint Vincent ja Grenadiinid",
"percent_fully_vaccinated": 29.87,
"percent_vaccinated": 35.5,
"population": 104332,
"total_vaccinated": 37038,
"vaccine_doses": 72257
},
"VE": {
"cases": 540796,
"deaths": 5781,
"deaths_per_million": 205.001,
"fully_vaccinated": 14287370,
"name": "Venezuela",
"percent_fully_vaccinated": 49.77,
"percent_vaccinated": 77.19,
"population": 28199866,
"total_vaccinated": 22157232,
"vaccine_doses": 37860994
},
"VG": {
"cases": 7131,
"deaths": 63,
"deaths_per_million": 2024.291,
"fully_vaccinated": 18187,
"name": "Briti Neitsisaared",
"percent_fully_vaccinated": 58.44,
"percent_vaccinated": 62.44,
"population": 31122,
"total_vaccinated": 19433,
"vaccine_doses": 41346
},
"VI": {
"population": 104218
},
"VN": {
"cases": 11373276,
"deaths": 43103,
"deaths_per_million": 442.227,
"fully_vaccinated": 80185029,
"name": "Vietnam",
"percent_fully_vaccinated": 82.27,
"percent_vaccinated": 89.04,
"population": 97468028,
"total_vaccinated": 86785069,
"vaccine_doses": 234856999
},
"VU": {
"cases": 11753,
"deaths": 14,
"deaths_per_million": 43.868,
"fully_vaccinated": 130607,
"name": "Vanuatu",
"percent_fully_vaccinated": 40.93,
"percent_vaccinated": 44.91,
"population": 319136,
"total_vaccinated": 143339,
"vaccine_doses": 289912
},
"WF": {
"cases": 761,
"deaths": 7,
"deaths_per_million": 602.047,
"fully_vaccinated": 6457,
"name": "Wallis ja Futuna",
"percent_fully_vaccinated": 58.2,
"percent_vaccinated": 58.44,
"population": 11627,
"total_vaccinated": 6483,
"vaccine_doses": 16426
},
"WS": {
"cases": 15405,
"deaths": 29,
"deaths_per_million": 132.563,
"fully_vaccinated": 198896,
"name": "Samoa",
"percent_fully_vaccinated": 90.92,
"percent_vaccinated": 104.81,
"population": 218764,
"total_vaccinated": 229291,
"vaccine_doses": 503009
},
"XC": {
"cases": null,
"deaths": null,
"fully_vaccinated": 275988,
"name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik",
"percent_fully_vaccinated": 72.2,
"percent_vaccinated": 74.39,
"total_vaccinated": 284357,
"vaccine_doses": 617389
},
"XK": {
"cases": 268156,
"deaths": 3186,
"deaths_per_million": 1787.763,
"fully_vaccinated": 824390,
"name": "Kosovo",
"percent_fully_vaccinated": 46.26,
"percent_vaccinated": 50.83,
"population": 1782115,
"total_vaccinated": 905902,
"vaccine_doses": 1835165
},
"XW": {
"cases": 593274654,
"deaths": 6445398,
"deaths_per_million": 814.914,
"fully_vaccinated": 4897675412,
"name": "Maa",
"note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.",
"percent_fully_vaccinated": 61.92,
"percent_vaccinated": 67.41,
"population": 7909295152,
"total_vaccinated": 5332047607,
"vaccine_doses": 12468106546
},
"YE": {
"cases": 11903,
"deaths": 2152,
"deaths_per_million": 65.248,
"fully_vaccinated": 452843,
"name": "Jeemen",
"percent_fully_vaccinated": 1.37,
"percent_vaccinated": 2.16,
"population": 32981641,
"total_vaccinated": 712781,
"vaccine_doses": 880609
},
"YT": {
"name": "Mayotte"
},
"ZA": {
"cases": 4008988,
"deaths": 102066,
"deaths_per_million": 1718.507,
"fully_vaccinated": 19272157,
"name": "Lõuna-Aafrika Vabariik",
"percent_fully_vaccinated": 32.45,
"percent_vaccinated": 37.4,
"population": 59392255,
"total_vaccinated": 22213805,
"vaccine_doses": 37343941
},
"ZM": {
"cases": 332264,
"deaths": 4016,
"deaths_per_million": 206.233,
"fully_vaccinated": 5568318,
"name": "Sambia",
"percent_fully_vaccinated": 28.59,
"percent_vaccinated": 38.72,
"population": 19473125,
"total_vaccinated": 7540676,
"vaccine_doses": 8721321
},
"ZW": {
"cases": 256565,
"deaths": 5588,
"deaths_per_million": 349.391,
"fully_vaccinated": 4692440,
"name": "Zimbabwe",
"percent_fully_vaccinated": 29.34,
"percent_vaccinated": 39.87,
"population": 15993524,
"total_vaccinated": 6376117,
"vaccine_doses": 12182698
}
}
qzej654sny0ee94zsxbpxbkp6kmv5vx
Mihkel Kohava
0
616768
6179891
6179710
2022-08-18T16:02:47Z
Merleke5
122868
wikitext
text/x-wiki
'''Mihkel Kohava''' (sündinud [[17. juuni|17. juunil]] [[1995]]<ref name=":0">[http://teater.ut.ee/tegijad/mihkelkohava.html Mihkel Kohava.] Tartu Üliõpilasteatri veebisait.</ref>) on eesti näitleja ja lavastaja.
Ta lõpetas 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] lavastajana ja on töötanud seejärel vabakutselise lavastaja ja draamaõpetajana<ref>{{Netiviide|url=https://polygonteater.org/inimesed/|pealkiri=Polygoni teatrikooli koduleht}}</ref>.<ref>[https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/mihkel-kohava/ Mihkel Kohava.] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.</ref>
Aastatel 2015–2016 tegi Mihkel Kohava kaasa [[Tartu Üliõpilasteater|Tartu Üliõpilasteatri]] lavastustes näitlejana.<ref name=":0" />
== Lavastused ==
* 2019 "Liiga palju armastust", Anton Tšehhovi novellide põhjal (kaaslavastajad [[Elise Metsanurk]] ja [[Andreas Aadel]]), [[Kuressaare Teater]] [[Sadamaait|Sadamaaidas]]
* 2020 August Kitzberg, "Tuulte pöörises", [[Eesti Noorsooteater|NUKU teater]]
* 2020 "Odüsseia ühele",<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=F7xX8yYBuLs]</ref> Homerose eepose põhjal tehnoloogiline kogemuslavastus, [[ELEKTRON.ART]]
== Viited ==
{{viited}}
{{DEFAULTSORT:Kohava,Mihkel}}
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]
im82lvw0eknsz7w75by1hn4rfz3jkdf
Bapaume
0
616971
6179937
6085836
2022-08-18T17:23:27Z
2001:7D0:8400:5580:318F:2E2E:DF9B:F313
/* Esimene maailmasõda */
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=oktoober|aasta=2021}}
{{linn
| nimi = Bapaume
| hääldus = bapom
| pilt = le beffroi de bapaume.jpg
| pildiallkiri = Raekoda
| pildilaius =
| vapp = Blason ville fr Bapaume (62).svg
| vapi_link =
| lipp =
| lipu_link =
| deviis =
| pindala =
| elanikke =
| laius = 50.1044
| pikkus = 2.8519
| asendikaardi_pilt =
| asendikaardi_pilt_laius =
| asendikaardi_pilt_seletus =
| asendikaart = Prantsusmaa
| asendikaardi_seletus =
}}
'''Bapaume''' (algne hollandi nimi ''Batpalmen'') on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-[[Prantsusmaa]]l [[Hauts-de-France]]'i [[Piirkond (Prantsusmaa)|piirkonnas]] [[Pas-de-Calais' departemang|Pas-de-Calais']] [[Departemang (Prantsusmaa)|departemangus]].
Bapaume on põllumajanduslik ja kergetööstuslik linn [[Arras]]ist u. 23 km lõunas ja kagus ning [[Amiens]]ist 50 km kirdes. Juurdepääs vallale toimub teelt D 917, mis tuleb [[Ervillers]]ist põhjas, läbib valla siksakiliselt, kulgeb seejärel kagusse [[Beaulencourt]]i. Tee D 930 läheb itta ja kirdesse [[Frémicourt]]i. Tee D 929 hargneb teelt D 917 valla servas ja läheb edelasse [[Warlencourt-Eaucourt]]i. ''[[Autoroute A1]]'' läbib lõuna pool valla idaserva ja teenindab linna väljapääsu 14 juures.
[[Pilt:62080-Bapaume-Sols.png|pisi|tühi|]]
[[Pilt:BAPAUME.JPG|thumb|Vana raudteejaam]]
Bapaume'i on nimetatud ''Seuil de Bapaume'iks'' (Bapaume'i künnis), kuna see asub ühelt poolt [[Artois]]' ja [[Flandria]] tasandiku ning teiselt poolt [[Somme]]'i oru ja [[Pariisi nõgu|Pariisi nõo]] vahelises ristumispunktis. 11. sajandi keskpaigast kehtis Bapaume'i lõiv, mis vaadati üle 1202. aastal ja taas 1442. aastal.
Bapaume'i läbib palju teid, mõlemad vanad teed kahe piirkonna vahel, seejärel ''Autoroute'' (1965) ja ''TGV'' (1993). Kuid 19. sajandil oli linnavolikogu [[Pariisi–Lille'i raudtee]] läbi oma territooriumi mineku vastu.
Seda seisukohta kahetseti 1859. aastal, kui vald kutsus üles ehitama raudtee, mis ühendaks [[Achiet-le-Grand]]i (Pariisi-Lille'i liinil) Bapaume'iga loomade veojõuga (võimalik, et nad kartsid auru). Kahte valda ühendav raudtee võeti kasutusele alles 1871. aastal auruveojõuga. [[TGV]] tuli 1993. aastal.
== Nimi ==
Bapaume (flaami ''Batpalmen'' või ''Bapalmen'') tähendab "peksma oma peopesi" – kannatama maa vaesuse või mõne mineviku hävingu tõttu.
== Ajalugu ==
[[Pilt:Vue generale bapaume.jpg|thumb|upright=2|Üldvaade Péronne'i väravas (17. sajand)]]
=== Varane Bapaume ===
Praegune linn ei ole oma algses asukohas. Gallia perioodil asus linn u. 1500 m lääne pool rohke allika lähedal: [[Sensée]] jõe läte. [[Rooma riik|Rooma riigi]] ajal linn õitses, kuna oli [[Bavay]]d [[Amiens]]iga ühendava tee ääres. See periood kestis u. 3 sajandit.
Barbarite sissetungid aastatel 255–280 purustasid täielikult selle esimese Bapaume'i.
Hilis-Rooma riigis ehitati linn uuesti samale kohale [[Bataavid|bataavi]] asunike poolt, kes loeti sõdur-talunikeks. Praeguse Bapaume'i asukoha ümber ehitati kaitsevallid ning tee Arrasist [[Saint-Quentin]]isse ja [[Péronne (Somme)|Péronne'i]] suunati ümber kaitsesüsteemi lähedusse.
Seda linna kutsuti ''Helenaks'' ja see oli kohaks, kus [[Aëtius]] lõi 448. aastal tagasi [[Frangid|frankide]] sissetungikatse. Kuid sissetung 454. aastal oli edukas ja lõpetas roomlaste kohaloleku. Järgnenud sajandite jooksul laastati linna mitu korda. Frangid ehitasid Rooma künkale lossi, kuna selles piirkonnas elasid Arrouaise'i metsa peitunud bandiidid. Bérenger' nime kandev bnandiit hõivas lossi vimkaga ja jättis sinna oma jälje. Pärast tema surma tulid ''Helluini'' (Helena) inimesed kindluse lähedale varjupaika ja nii sündis Bapaume. Helluin kadus järkjärgult. Selle paiga mitmete väljakaevamiste käigus leiti linna jälgi ja ajalugu.
=== Flandria krahvid ===
[[Pilt:IsabelladeHainault.jpg|thumb|left|upright|Hainaut' Isabelle]]
[[Pilt:Sceau de Philippe Auguste. - Archives Nationales - SC-D157.jpg|thumb|upright|Philippe II pitser]]
Linna tähtsus kasvas järk-järgult, peamine liiklus ei kulgenud ida-lääne, vaid põhja-lõuna suunas. Bandiitidevastase läbipääsu tagamiseks kehtestasid Flandria krahvid teemaksud koos sõduritega, kes saatsid kaupmehi läbi Arrouaise'i metsa ja linnast põhja pool. Selle tasuga ehitati kirikud. Bapaume'i isandad allusid Flandria krahvidele.
28. aprillil 1180 tähistati Bapaume'is [[Philippe II]] ja [[Baudouin V (Hainaut)|Baudouin V]] tütre [[Hainaut' Isabelle]]'i abielu. Selle liidu tõttu anti Bapaume 1191. aastal Prantsusmaa kuninga kontrolli alla.
{{clear}}
=== Prantsusmaa kuningriik ja Artois' krahvkond ===
Philippe II naasis mitu korda Bapaume'i, et anda ühishartasid. Linn muutus iseseisvaks kellatorniga raekoja ehitamise, vapi ja pitsati loomise ning kodanike miilitsaga. 1202. aastal vaadati teemaks uuesti läbi, seejärel teistkordselt 1291. aastal. Prantsusmaa kuningas [[Louis IX]] kinnistas Bapaume'i 1237. aastal Artois' krahvkonda oma venna Roberti valitsemise alla tingimusel, et see vandus Prantsusmaa kuningatele truudust. Linnas oli õitsenguperiood teemaksust ja peenest linakudumisest ([[batist]]) maapiirkonnas. Artois' krahvi [[Robert I (Artois)|Robert I]] järglane oli [[Robert II (Artois)|Robert II]], siis krahvinna [[Mahaut (Artois)|Mahaut]] kui Artois' krahvkonna pea. Mahaut' vennapoeg tituleeris ennast [[Robert III (Artois)|Robert III-ks]] ja nõudis pikka aega trooni ning aitas kättemaksuks inglasi. Järgnes pikk sõja- ja õnnetusteperiood.
<gallery>
Pilt:RobertArtois maly.jpg|Robert I
Pilt:Robert2Artois.jpg|Robert II
Pilt:MathildeArtois.jpg|Mahaut
Pilt:Edouard III et Robert III d'Artois.jpg|Robert III ja kuningas [[Edward III]]
</gallery>
Krahvinna Mahaut elas sageli lossis, kuna reisis tihti. Tal oli seal oma tuba ja ta tegi arvukalt kindlustustöid. Tema surma korral 1330. aastal läks Bapaume Flandria krahvile. Viimane võttis ette suuri töid, sealhulgas ümbritsev müür ja suured kraavid linna ümber 1335. aastal. Kogu loss ja linn olid üks kaunimaid kindlusi ja seda nimetati "Artois' võtmeks".
=== Saja-aastane sõda ===
Kindlustused kaitsesid Bapaume'i elanikke selles sõjas korduvalt inglaste hirmutavate röövimiste eest. Bapaume'i foogtkond kannatas sel perioodil kohutavalt: just sel ajal peitusid külaelanikud oma kriidipinnasesse kaevatud ''muche'ides'' (maa-alustes peidupaikades).
=== Burgundia hertsogid ===
[[Pilt:John duke of burgundy.jpg|thumb|left|upright|Jean Kartmatu]]
[[Pilt:Philip the good.jpg|thumb|upright|Philippe Hea]]
Bapaume oli aastatel 1383-1494 [[Burgundia hertsog]]ite kontrolli all ja just selles linnas varjus [[Jean Kartmatu]] pärast [[Louis I (Orléans)|Orléansi hertsogi]] mõrva 1407. aastal. Bapaume'is ühendas ta uuesti ka oma armee, et siseneda 30. jaanuaril 1414 kampaaniasse. 1414. aasta juulis piiras Prantsusmaa kuningas Bapaume'i: Jeani garnison alistus hirmuta ja [[Charles VI]] läks seejärel Arrasi piirama. 30. augustil sõlmiti rahuleping ja Bapaume anti Jean Kartmatule, kuid see oli sellises seisus, et 3. septembril ei olnud piisavalt valijaid, et valida vanemad. Pärast Jeani surma 1420. aastal veetis tema poeg [[Philippe Hea]] lossis mitu päeva ja andis 1437. aastal Bapaume'i linnale kaks tasuta laata aastas. Järgnes õitsenguperiood, kuid 4. aprillil 1472 hävitas linna kohutav tulekahju. Seejärel rüüstati ja põletati seda 7. mail 1475 [[Louis XI]] vägede poolt ning taas 1477. aastal. 1486. aastal ründas [[Charles VIII]] taas [[Artois]]'d ja seega Bapaume'i. Piirkond kannatas palju burgundlaste ja prantslaste vaheliste lahingute tõttu. 4. juunil 1488 põhjustas tulekahju linnale täiendavat kahju.
{{clear}}
=== Madalmaade halduses ===
[[Pilt:Barend van Orley - Portrait of Charles V - Google Art Project.jpg|thumb|left|upright|Karl V]]
[[Pilt:Philip IV of Spain - Velázquez 1644.jpg|thumb|upright|Felipe IV]]
Prantsusmaa kuninga ja Austria [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximiliani]] vahel 13. mail 1493 sõlmitud [[Senlise leping]]u tagajärjel läks Bapaume Austria koja võimu alla ning seda valitsesid Madalmaade kubernerid ja kuni aastani 1641 Hispaania kuningate poolt nimtatud kubernerid. Algas uus õitsenguajastu, mida vaevasid kuberneride katsed piirata linna privileege. 23. juulil 1509 sai linnapea Philippe Leclercq kirjaliku teadaande Bapaume'i linnapeade ja vanemate volitustest.
Bapaume kannatas palju [[François I]] ja [[Karl V]] vahelise rivaalitsemise tõttu. Linn laastati prantslaste poolt 15. oktoobril 1521 ja läks [[Madridi rahu]]ga Karl V-le. See hävis uuesti 1543. aastal tulekahjus, kuigi vahepeal oli keiser andnud käsu loss ja kindlustused ümber ehitada. Prantsuse armeed laastasid piirkonda uuesti 1554. aastal.
Pärast seda, kui Lelievre'i-nimeline isik püüdis lossi vallutada, kindlustasid Bapaume'i elanikud, et lossi ja linna kindlustused ehitati 1578. aastal uuesti üles. Sissetungide ja laastamistega murettekitav periood kestis 1598. aastani, kui 2. mail sõlmiti [[Vervinsi rahu]]. Järgnes rahu ja õitsengu ajastu (hoolimata 1626. aasta katkuepideemiast), mis lõppes märtsis 1635, kui [[Louis XIII]] kuulutas sõja [[Felipe IV]]-le. 18. septembril 1641 alistus Bapaume pärast piiramist Prantsuse armee poolt. Seda kapitulatsiooni tähistati Pariisis ülimalt, kuna Bapaume'i peeti üheks Artois' ja Flandria peamiseks tugipunktiks.
[[Pilt:Franz I und Karl V. (cropped).jpg|thumb|center|François I ja Karl V sisenevad Pariisi (1540)]]
{{clear}}
=== Bapaume ja Prantsusmaa kuningriik ===
[[Pilt:Louis XIIIval grace.jpg|thumb|left|upright|Louis XIII]]
[[Pilt:Louis XIV 1648 Henri Testelin.jpg|thumb|upright|Louis XIV (1648)]]
[[Louis XIII]] kinnitas linna volitused 1642. aastal. Ta tugevdas kindlustusi, mis olid piiramise ajal kannatada saanud. Linn ja seda ümbritsev maapiirkond pidid Hispaania ja Prantsuse armeede kohalolekut kannatama 1654. aastani ([[Louis XIV]] võttis Arrasi ja läbis Bapaume'i augustis kaks korda).
Päikesekuningas läbis 1667. aastal Bapaume'i [[Flandria krahvkond|Flandriast]] naastes mitu korda. 11. mail 1670 tuli ta linna lähedale paigutatud vägesid üle vaatama. 7. mail 1673 veetis ta pärast kindlustuste ülevaatamist öö lossis.
<gallery class="center">
Pilt:Koning Lodewijk XV- Child.jpg|Noor Louis XV
Pilt:Louis XV; Buste.jpg|Louis XV
</gallery>
1681. aastal hävines Bapaume tulekahjus, mille järel oli keelatud rookatustega ümberehitus. 1723. aastal püstitati väljakule [[Louis XV]] ratsamonument. See oli noore monarhi esimene kuju Prantsusmaal. 24. juulil 1744 läbis kuningas Bapaume'i ja oli rahva seas väga tunnustatud. Ta läbis linna uuesti 6. septembril 1745, 2. mail ja 11. juunil 1746 ning 25. septembril 1747.
=== Kindlustused ===
[[Pilt:Bapaume-xv.jpg|thumb|left|Bapaume'i plaan 15. sajandil]]
[[Pilt:Bapaume-XVIII.jpg|thumb|Bapaume'i plaan 18. sajandil]]
Asukoht allutas Bapaume'i mitmele sõjale. Ehitati kaitsekonstruktsioonid: esiteks Rooma laager, siis valli ja palisaadiga linnus ja lõpuks loss vallil. Kuninganna [[Mahaut (Artois)|Mahaut]] omas selles lossis kambrit ja tundub, et [[Jeanne d'Arc]] veetis seal ühe öö.
1335. aastal kindlustas linn end lossist eraldi. Need kindlustused ei olnud aga kuigi tõhusad ja linna vallutati korduvalt. 1540. aastal käskis [[Karl V]] ehitada kindlustatud koha. Lisati linna ja lossi ümbritsevad müürid ja bastionid. 1578. aastal ühendati loss ja linn üheks tervikuks. Neid Karl V kindlustusi tugevdas hiljem [[Sébastien Le Prestre de Vauban|Vauban]]. Ehitati keerukaid kaitsesüsteeme, nagu kaevandid ja tunnelid.
1550. aastal määras kuningas [[Wail]]i, [[Havernas]]i ja [[Hauteclocque]]'i isanda Wallerand de Hauteclocque'i Bapaume'i linna ja lossi leitnandiks ja kapteniks.
Hiljem sai "Bapaume'i lossi ja linna peaks" rüütel ja Saint-Martini isand Dominique de Grossolles.
19. sajandil ei peetud Bapaume'i enam kindlustatud linnaks. Seetõttu alustati 1847. aastal kindlustuste demonteerimist. Seda tegi armee manöövrite ja lõhkeainetega tehtavate katsete raames. Müürid ja bastionid tasandati ning kraavid täideti. Veel on näha ainult torn ja osa Dauphini bastionist.
Hiljuti on tehtud tööd maa-aluste galeriide taastamiseks ja nende külastamiseks: esiteks Reyne'i bastion linnast kagus ja siis Dauphini bastion teises küljes. Need tunnelid olid kahe maailmasõja ajal varjupaigaks.
<gallery>
Pilt:Bapaume-galerie1.jpg|Kaevandigalerii Reyne'i bastionis
Pilt:Bapaume-pierre02.jpg|Graveeritud kivi Dauphini bastionis
Pilt:Bapaume-bastion.jpg|Dauphini bastion
Pilt:Bapaume-pierre1551.jpg|Kivi kaevandivõrgu sissepääsu juures aastast 1551
</gallery>
=== Prantsuse revolutsioon ===
Bapaume'i ühiskond muutus [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal. [[Terrorivalitsus|Terrori]] ajal ei piisanud lossist, et vangistada kodanikke, keda kahtlustati revolutsiooni mittesoosimises. Põgenenud elanike vabanenud kodud rekvireeriti vanglaks.
[[Joseph Le Bon]] tuli valda, et taaselustada revolutsioonilise komitee tegevust.
Linn oli ringkonnakeskus aastatel 1790-1795.
=== Bapaume'i lahing 2. ja 3. jaanuaril 1871 ===
[[Pilt:Bapaume-tableau-Faidherbe.jpg|thumb|Osa Armand Dumaresqi maalist Bapaume'i lahingust]]
[[Bapaume'i lahing (1871)|Bapaume'i lahing]] toimus 2. ja 3. jaanuaril 1871 [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõja]] ajal [[Biefvillers-lès-Bapaume]]'i ja Bapaume'i territoorioumitel.
Kindral [[Louis Faidherbe]] Põhjaarmee eesotsas peatas preislased.
{{clear}}
=== Esimene maailmasõda ===
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2008-0098, Frankreich, Bapaume, Zerstörungen.jpg|thumb|Kesklinn (1916)]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2008-0096, Frankreich, Bapaume, Kirchenruine.jpg|thumb|left|Bapaume'i kirik hävitati pommitamisega (1916)]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-03377, Frankreich, Rückmarsch deutscher Truppen.jpg|thumb|Saksa väed lahkuvad Bapaume'ist 1918. aasta augustis]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2008-0097, Frankreich, Bapaume, Zerstörungen.jpg|thumb|left|Kesklinn (1916)]]
1916. aastal oli Bapaume üks linnadest, mida liitlased pidasid [[Somme'i lahing]]u raames strateegilisteks eesmärkideks. Sakslased okupeerisid Bapaume'i 26. septembril 1914, seejärel britid 17. märtsil 1917. 24. märtsil 1918 hõivasid sakslased taas linna.
1918. aastal oli [[Teine Bapaume'i lahing]] (21. august – 3. september) osa [[Amiensi lahing (1918)|Amiensi lahingu]] teisest etapist, Briti ja Rahvaste Ühenduse rünnakust, mis oli Esimese maailmasõja pöördepunkt Läänerindel ja liitlaste [[Sajapäevane pealetung|Sajapäevase pealetungi]] algus. Täiustatud soomustoetus ja suurtükiväe pommitamine nõrgendasid kunagi vallutamatuid positsioone ja aitasid liitlasvägedel auke läbi kaevikuliinide rebida. 29. augustil hõivas [[Uus-Meremaa diviis]] pärast raskeid lahinguid Bapaume'i, olles koos Briti [[5. jalaväediviis (Ühendkuningriik)|5. jalaväediviisiga]] murdnud läbi väga tugevast Le Transloy-Louparti kaevikusüsteemist ja ületanud mitmeid teisi tugevaid punkte linnas.
Sakslased seadsid raekojas lõksu koos miini ja taimeriga, mis plahvatas vahetult enne austraallaste saabumist. [[Esimene Bapaume'i lahing]] toimus 24. - 25. märtsil 1918 ja [[Teine Bapaume'i lahing]] 21. augustil - 3. septembril 1918.
Pärast vaherahu algas aeglane ja ohtlik [[Demineerimine|demineerimis]]töö. Linn klassifitseeriti '''punaseks tsooniks''' ja rekonstrueerimiseks tehti suuri töid. Inglismaa linn [[Sheffield]] andis abi rekonstrueerimiseks.
Sellest ajast on säilinud sõjamemoriaal ja kaks sõjaväekalmistut, kus on ka Teise maailmasõja aegseid haudu:
* ''[[Bapaume'i kogukonnakalmistu]]''
* ''[[Bapaume'i Austraalia kalmistu]]'' 88 sõduri säilmetega aastatest 1914-1918 asub kohas nimega ''Pré Pot de Chart''. See kalmistu loodi märtsis 1917 ja suleti juunis 1917, seejärel lisati aprillis ja mais 1918 veel 23 sakslase surnukeha.
Bapaume'i kirik hävitati pommitamisega 1916. aastal.
{{clear}}
=== Teine maailmasõda ===
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli Bapaume taas intensiivsete võitluste ala. Linnapea Abel Guidet oli vastupanuliikumise liige ning vahistati ja saadeti [[Groß-Rosen]]i koonduslaagrisse, kus ta 27. novembril 1944 suri.
1948. aastast on tema mälestuseks monument, mis kujutab tema vahistamise hetke. Raekojas on urn Groß-Roseni mullaga ja linnapead kujutav maal.
[[Pilt:Bapaume hôtel-de-ville (façade) 1.jpg|thumb|Raekoja fassaad]]
== Sõpruslinnad ==
* [[Moers]]-Kapellen, [[Saksamaa]], aastast 1974
* [[Anstruther]], [[Fife]], [[Šotimaa]] (aastast 1991)
[[Pilt:Bapaume rondpoint centre-ville 1.jpg|thumb|Ringristmik kesklinnas]]
== Paigad ja mälestised ==
=== Raekoda ja kellatorn ===
[[Pilt:Bapaume hôtel-de-ville 1a.jpg|thumb|upright|Raekoda ja kellatorn]]
Raekoda koos praeguse kellatorniga ehitati 1931. ja 1932. aastal eelmise 1610. aastal ehitatud ja 1917. aastal hävitatud hoonega sarnase arhitektuuriga. Esimene kellatorn ehitati 12. sajandil Bapaume'i linnale väljastatud harta alusel. Hiljem jäi hoone liiga väikeseks ja linnajuhid said 1374. aastal loa selle laiendamiseks. Järgnenud sõdade tõttu muutus kellatorn ohtlikuks ja lammutati 1537. aastal. Uut kellatorni alustati 1583. aastal, kuid pärast paljusid ebaõnnestumisi hoone ehitati ja siis hävitati ning [[Felipe II]] andis 1590. aastal loa uue hoone ehitamiseks, mis valmis 1610. aastal. Selle fassaadil olid Arrasi raekojaga sarnased sambad ja kaared. Selle ehitamiseks oli Bapaume'i linnajuhtidel luba kehtestada läbisõiduõigus.
{{clear}}
=== Kindral Faidherbe'i kuju ===
[[Pilt:Bapaume statue Faidherbe 1.jpg|thumb|upright|Kindral Faidherbe'i kuju]]
[[Louis Faidherbe]]'i kuju pühitseti 27. septembril 1891 ja algselt kujundas selle [[Louis Noël]]. 29. septembril 1916 rekvireerisid kuju sakslased, kes uskusid, et see on pronks, ja kuju kadus. Šrapnelliga täkitud alus jäi 13 aastaks tühjaks. Alles 1926. aastal otsustas linn paluda skulptor Déchinil, Louis Noël kasupojal Pariisist see kuju algupäraste plaanide järgi uuesti luua. Uue monumendi avas 18. augustil 1929 sõjaminister [[Paul Painlevé]]. Väljaku ümberehitamise ajal 1997. aastal viidi kuju 26. septembril paar meetrit madalamale.
{{clear}}
=== Monument Briquetile ja Tallandierile ===
[[Pilt:Bapaume-monument-briquet-taillandier.jpg|thumb|upright|Monument Briquetile ja Tallandierile]]
Raekoja ette püstitati mälestussammas Albert Taillandieri ja Raoul Briqueti mälestuseks, kes hukkusid raekoja plahvatuses 25. märtsil 1917. Mõlemad olid Pas-de-Calais' valitud esindajad, kuid erinevatest parteidest: Taillandier ol konservatiiv ja Briquet oli sotsialist. Nad olid [[Rahvuskogu (Prantsusmaa)|Prantsusmaa Rahvuskogu]] nimel rindel kontrollkäigul ja soovisid hoones ööbida, kuid nad jäid plahvatusse ja hukkusid. [[Ernst Jünger]] kirjutas oma teoses ''[[Terasäikestes]]'', et plahvatuse põhjustas [[improviseeritud lõhkeseade]], mille jätsid taganevad Saksa väed.
<gallery>
Pilt:Bapaume-Taillandier.jpg|Albert Taillandier
Pilt:Bapaume-briquet.jpg|Raoul Briquet
</gallery>
{{clear}}
=== Saint Nicolase kirik ===
[[Pilt:Bapaume église St-Nicolas 2.jpg|thumb|Saint Nicolase kirik]]
Saint-Nicolase kihelkonna päritolu langeb kokku linna päritoluga. Esimene kirik ehitati 1085. aastal, kui linn sai esmakordselt tähtsaks, kuid oli 14. sajandi lõpuks kadunud. Teine kirik ehitati 1600. aasta paiku, kuid hävitati Esimeses maailmasõjas. See ehitati uuesti samale vundamendile aastatel 1924-1929. Kirikus on kolm ajalooliste objektidena registreeritud eset:
* Bareljeef: Ülestõusmine (16. sajand) (kadus 1916. aastal)
* Kuju: Haletsuse neitsi (16. sajand); see kuju oli ainus kiriku ese, mis elas Esimese maailmasõja üle
* Orel (1934)
{{clear}}
=== Sõjamälestusmärk ===
[[Pilt:Bapaume monument-aux-morts 2.jpg|thumb|upright|Sõjamälestusmärk]]
See ehitis koosneb ülaosas linna vapiga kaunistatud frontooniga kiviseinast, mis külgneb mõlemal poolel balustraadiga. Frontooni all kolmetulbalise loendi kohal 1914–1918 hukkunud sõduritest on suured sõnad "Pro Patria", millele järgneb tekst "La ville de Bapaume à ses enfants" (Bapaume'i linn oma lastele). Allpool küljel on seisv naine lapsega, kes sümboliseerivad selgelt lesknaist ja orbu. Naisel, kelle juuksed on osaliselt kaetud looriga, mis laskub mööda selga alla kuni põlvekõrguseni, on tõstetud parem käsi, et osutada nime palmioksaga käes. Ta on kaitse märgiks pannud oma vasaku käe lapse vasakule õlale, kes lühikeste pükstega, pea kõrgele tõstetud ja enesekindel, hoiab paremas käes baretti ja vanikut vasaku käsivarre ümber. Monumendi alumine osa sisaldab neljas veerus 1939.–1945. aasta sõjas kadunute nimekirja.
=== Muud huvipakkuvad paigad ===
* '''Valli ja palustraadiga linnus'''. Vanast linnusest ei ole järele jäänud muud kui müürilõik linna kindlustustest. Paik ise on säilitanud oma kraatrikuju ning muudeti rohepargiks ja jalutuskohaks. Bapaume'i inimesed kutsuvad seda paika "Le Donjon" (vangikoobas).
* '''Austraalia sõjakalmistu''' pindalaga 459 m², 88 hauaga Esimesest maailmasõjast. See kalmistu avati märtsis 1917 ja kasutati juunini 1917. 1918. aasta aprillis ja mais lisati 23 Saksa hauda.
== Vallaga seotud märkimisväärsed inimesed ==
* '''Gaspard de Bavincourt''', sündis Bapaume'is, johanniitide ordu rüütel, munk [[Anchini klooster|Anchini kloostrist]]
* '''G. Prévot''', sündis 1820. aastal Bapaume'is. [[Prantsuse teine keisririik|Prantsuse teise keisririigi]] keiserliku kaardiväe fotograaf
* Kindral '''[[Louis Faidherbe]]'''
* Linnapea '''Abel Guidet'''
* '''[[Jean-Paul Delevoye]]''', endine Bapaume'i linnapea. Ta pidas aastatel 2004-2010 ''Médiateur de la République'' (Prantsusmaa [[õigusvahemees]]) ametit. Ta valiti 16. novembril 2010 ''[[Conseil économique, social et environnemental]]'' (CESE) presidendiks
* '''Jean-Jacques Cottel''', Bapaume'i linnapea
* '''[[Michèle Bellon]]''', sündis 1949. aastal Bapaume'is, ''Électricité Réseau Distribution France'' (ERDF) direktoraadi president, 2012. aastal suurim tööandja Prantsusmaal (35 000 töötajat)
* '''Hugues De Beaumetz''' 1140–1198, Bapaume'i isand
* '''Gilles I de Beaumetz''' 1170–1214, Bapaume'i ja Beaumetz-les-Logesi isand
* '''Gilles II de Beaumetz''' 1205–1267, Bapaume'i lossihärra
97u5h80kchsk2ovt87k40xyyoxcisuc
Vikipeedia:Amicitia 100 artiklit
4
619991
6179945
6115961
2022-08-18T17:42:45Z
2001:7D0:87E6:AC00:6590:89B9:A138:7898
/* Artiklid */
wikitext
text/x-wiki
See projektileht kajastab korporatsioon [[Amicitia]] liikmete kirjutatud, tõlgitud ja täiendatud artikleid ajavahemikus 01.02.2022-31.05.2024.
== Artiklid ==
Lisa siia link enda koostamisel olevale artiklile. Selleks vajuta "Muuda lähteteksti" ja trüki siia alla järgnev tekst: <nowiki>[[Mustand:Artikliteema]] ~~~~</nowiki>. Lisa ette "trellid" (#), sest see annab teemale järjekorranumbri. Lisa rea lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>), mis muutuvad salvestamise järel allkirjaks ning sellega on näha, et milline Vikipeedia kasutaja ja millal selle rea lisas. Samamoodi allkirjastatakse arutelulehekülgedel oma kommentaare. Selle asemel võid vajutada ka üleval menüüs "allkiri ja ajatempel" ikooni.
# [[Artek_(laager)]], kirjutas kasutaja Lindafr.
# [[Mustand:Aumõrvad]], kirjutas kasutaja H.laius
# [[Spaleer]], kirjutas kasutaja Kaddleen
# [[Debrecen]], täiendas kasutaja KKosk
# [[Annuiteetlaen]], kirjutas kasutaja Lindafr.
== Artiklisoovitused ==
Vikipeedias ei ole järgnevaid artikleid:
# Sõjaeelne liige
# Asutajaliikmed
# Auliige
Täiendamist vajavad (pikenda üle kahe korra, need on väga lühikesed artiklid):
# [[sirkel]] (tõlgi näiteks [https://de.wikipedia.org/wiki/Zirkel%20(Studentenverbindung) saksa keelest])
# [[Volbriöö]] (tõlgi näiteks [https://de.wikipedia.org/wiki/Walpurgisnacht saksa keelest])
Leia veel artiklisoovitusi [[Vikipeedia:Soovitud_artiklid|siit]] ja [[Eri:Oodatud_leheküljed|siit]].
Miks mitte kirjutada mõnest oma erialaterminist või koolis õpitud põnevast nähtusest, mida siin veel kirjeldatud ei ole?
== Alustamine ==
Vali endale meelepärane teema, mis on [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|tähelepanuväärne]] ja mille kohta Vikipeedias veel artiklit pole. Kui mõni olemasolev artikkel on liiga lühike, võid seda täiendada. Samuti võib tõlkida puuduvaid artikleid muust keelest eesti keelde.
Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see '''Mustandi nimeruumi''' (näiteks "Mustand:Artikli pealkiri"). Alustamiseks sisesta Vikipeedia lehel otsingukasti Mustand:Artikli pealkiri, kliki sellel ja mustand ongi alustatud. Saad hakata sisu lisama. Kui su artikkel on juba sellises faasis, et on valmis avaldamiseks, siis saad selle teisaldada artikli nimeruumi (vt allpool, kuidas seda teha).
== Artikli koostamine ==
Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Sisukord|juhendit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Head artiklid|heade artiklitega]], mis aitaksid mõista [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli koostamise põhimõtteid]]. Vaata näiteks artikleid [[Andesiit]] ja [[Uurali algkeel]].
Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning ei tohi kopeerida teiste autorite loodud teksti ([[plagiaat]] ehk loomevargus on lubamatu]). Kasuta omaenda sõnastust ning viita faktide päritolule, et nende paikapidavust oleks võimalik kontrollida.
Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, näiteks oma arvuti tekstidokumendis. Kui see on valmis, võid selle tõsta Mustandi nimeruumi ja asuda artiklit vormistama (vorminda pealkirjad, lisa lingid, viited, pildid). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd.
==Artikli teisaldamine artikli nimeruumi==
Kui oled Mustandi nimeruumis artikli valmis saanud, siis võid artikli teisaldada artikli nimeruumi. Selleks:
* Vali üleval "Veel" rippmenüüs "Teisalda"
* Vali rippmenüüs "Mustand" asemel "(Artiklid)"
* Vajuta "Teisalda lehekülg"
== Abi ==
Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]] või sellest [https://www.youtube.com/watch?v=e58722zHV20 õppevideost].
Artiklite koostamise juhised on võetud [[Vikipeedia:Kadrina Keskkool]] lehelt.
Korralduslike küsimuste puhul pöördu ksv!! Linda Freienthali või Ülle Vahari poole.
[[Kategooria:Vikipeedia õppetöös]]
43z0ipjy5eupd07oafyroudunakuxrn
6179961
6179945
2022-08-18T19:05:02Z
Lindafr
134180
/* Artiklid */
wikitext
text/x-wiki
See projektileht kajastab korporatsioon [[Amicitia]] liikmete kirjutatud, tõlgitud ja täiendatud artikleid ajavahemikus 01.02.2022-31.05.2024.
== Artiklid ==
Lisa siia link enda koostamisel olevale artiklile. Selleks vajuta "Muuda lähteteksti" ja trüki siia alla järgnev tekst: <nowiki>[[Mustand:Artikliteema]] ~~~~</nowiki>. Lisa ette "trellid" (#), sest see annab teemale järjekorranumbri. Lisa rea lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>), mis muutuvad salvestamise järel allkirjaks ning sellega on näha, et milline Vikipeedia kasutaja ja millal selle rea lisas. Samamoodi allkirjastatakse arutelulehekülgedel oma kommentaare. Selle asemel võid vajutada ka üleval menüüs "allkiri ja ajatempel" ikooni.
# [[Artek_(laager)]], kirjutas kasutaja Lindafr.
# [[Mustand:Aumõrvad]], kirjutas kasutaja H.laius
# [[Spaleer]], kirjutas kasutaja Kaddleen
# [[Debrecen]], täiendas kasutaja KKosk
# [[Annuiteetlaen]], kirjutas kasutaja Lindafr.
# [[Mustand:Võlukunsti värv]], kirjutas kasutaja Lindafr.
== Artiklisoovitused ==
Vikipeedias ei ole järgnevaid artikleid:
# Sõjaeelne liige
# Asutajaliikmed
# Auliige
Täiendamist vajavad (pikenda üle kahe korra, need on väga lühikesed artiklid):
# [[sirkel]] (tõlgi näiteks [https://de.wikipedia.org/wiki/Zirkel%20(Studentenverbindung) saksa keelest])
# [[Volbriöö]] (tõlgi näiteks [https://de.wikipedia.org/wiki/Walpurgisnacht saksa keelest])
Leia veel artiklisoovitusi [[Vikipeedia:Soovitud_artiklid|siit]] ja [[Eri:Oodatud_leheküljed|siit]].
Miks mitte kirjutada mõnest oma erialaterminist või koolis õpitud põnevast nähtusest, mida siin veel kirjeldatud ei ole?
== Alustamine ==
Vali endale meelepärane teema, mis on [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|tähelepanuväärne]] ja mille kohta Vikipeedias veel artiklit pole. Kui mõni olemasolev artikkel on liiga lühike, võid seda täiendada. Samuti võib tõlkida puuduvaid artikleid muust keelest eesti keelde.
Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see '''Mustandi nimeruumi''' (näiteks "Mustand:Artikli pealkiri"). Alustamiseks sisesta Vikipeedia lehel otsingukasti Mustand:Artikli pealkiri, kliki sellel ja mustand ongi alustatud. Saad hakata sisu lisama. Kui su artikkel on juba sellises faasis, et on valmis avaldamiseks, siis saad selle teisaldada artikli nimeruumi (vt allpool, kuidas seda teha).
== Artikli koostamine ==
Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Sisukord|juhendit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Head artiklid|heade artiklitega]], mis aitaksid mõista [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli koostamise põhimõtteid]]. Vaata näiteks artikleid [[Andesiit]] ja [[Uurali algkeel]].
Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning ei tohi kopeerida teiste autorite loodud teksti ([[plagiaat]] ehk loomevargus on lubamatu]). Kasuta omaenda sõnastust ning viita faktide päritolule, et nende paikapidavust oleks võimalik kontrollida.
Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, näiteks oma arvuti tekstidokumendis. Kui see on valmis, võid selle tõsta Mustandi nimeruumi ja asuda artiklit vormistama (vorminda pealkirjad, lisa lingid, viited, pildid). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd.
==Artikli teisaldamine artikli nimeruumi==
Kui oled Mustandi nimeruumis artikli valmis saanud, siis võid artikli teisaldada artikli nimeruumi. Selleks:
* Vali üleval "Veel" rippmenüüs "Teisalda"
* Vali rippmenüüs "Mustand" asemel "(Artiklid)"
* Vajuta "Teisalda lehekülg"
== Abi ==
Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]] või sellest [https://www.youtube.com/watch?v=e58722zHV20 õppevideost].
Artiklite koostamise juhised on võetud [[Vikipeedia:Kadrina Keskkool]] lehelt.
Korralduslike küsimuste puhul pöördu ksv!! Linda Freienthali või Ülle Vahari poole.
[[Kategooria:Vikipeedia õppetöös]]
4vg40g94dgmx0gs7tubvztp1goa9k38
Rotikuningas
0
620879
6180030
6162234
2022-08-19T07:23:34Z
Metsavend
738
/* Esinemine teistel loomadel */
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Rotikuningas.jpg|pisi|Rotikuningas TÜ Loodusmuuseumis ]]
'''Rotikuningas''' on sabapidi kokku põimunud rotipundar, milles võib olla kaks kuni mõnikümmend looma.<ref name="Miljutin2005">{{Netiviide|autor=Andrei Miljutin|url=http://www.eestiloodus.ee/artikkel1174_1150.html|pealkiri=Rotikuningad Eestis ja mujal|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=juuli 2005|vaadatud=29.12.2021}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide|autor=Miljutin, Andrei|url=https://www.kirj.ee/public/Ecology/2007/issue_1/bio-2007-1-7.pdf|pealkiri=Rat kings in Estonia|väljaanne=Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. Ecol., 2007, 56, 1, 77ñ81|aeg=27.11.2006|vaadatud=29.12.2021}}</ref>
Teadlaste arvates tekib rotipundar [[Rott|rottide]] sabade kokkukülmumisel või -kleepumisel. Rotid magavad koos ja kui nende sabaotsad kokku kleepuvad ning nad püüavad ärgates vabaneda, võivad sabad liigutamise tagajärjel sõlme minna.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64402480/kes-on-rotikuningas-ja-kuidas-ta-tekib|pealkiri=Kes on rotikuningas ja kuidas ta tekib?|väljaanne=Maaleht|aeg=16.05.2012|vaadatud=29.12.2021}}</ref>
Tegemist on haruldase loodusnähtusega, mida on 400 aasta jooksul registreeritud vaid pisut üle viiekümne korra.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64402480/kes-on-rotikuningas-ja-kuidas-ta-tekib|pealkiri=Kes on rotikuningas ja kuidas ta tekib?|väljaanne=Maaleht|aeg=16.05.2012|vaadatud=29.12.2021}}</ref> Viimane juhtum registreeriti [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[2021]]. aastal [[Eesti|Eestis]].<ref name="Hanson2021" >{{Netiviide|autor=Hanson, Raimu|url=https://tartu.postimees.ee/7367327/teadlasele-avanes-voimalus-uurida-asja-leitud-ulimalt-haruldast-elus-rotikuningat|pealkiri=Teadlasele avanes võimalus uurida äsja leitud ülimalt haruldast elus rotikuningat|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=22.10.2021|vaadatud=29.12.2021}}</ref>
== Etümoloogia ==
Termin "rotikuningas" on tõenäoliselt pärit [[Saksa keel|saksa keelest]]. Sõna ''Rattenkönig'' on üle kandunud ka teistesse keeltesse: [[Inglise keel|inglise keeles]] ''Rat King,'' [[Prantsuse keel|prantsuse keeles]] ''roi des rats''. Algselt ei kasutatud seda terminit mitte rottide, vaid inimeste kohta, kes elasid teiste kulul. [[Konrad Gesner]] ajakirjas [[Historia animalium]] (1551–1558) ütles: "Räägitakse, et rott kasvab vanas eas väga võimsaks ning noored rotid toidavad teda: seda kutsutaksegi rotikuningaks." [[Martin Luther]] ütles: "Lõpuks on [[paavst]], rottide kuningas, otse teiste peal." Hiljem viitas see termin [[Kuningas|kuningale,]] kes istub sõlmitud sabadest troonil.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Hart, Martin|pealkiri=Rats. Translated from 1973 Dutch edn by Arnold J. Pomerans|aasta=1982|kirjastus=Allison & Busby|lehekülg=66-67|isbn=0-85031-297-3}}</ref> Usuti, et vanemad rotid istuvad pesa tegemiseks nooremate rottide sabadele ja kui sabad sassi lähevad, jääb vanem rott ellu, sest teised rotid toimetavad talle toidu kohale.<ref name=":3" />
Alternatiivne teooria väidab, et nimetus tuleneb prantsuse keelest väljendist ''rouet de rats'' ehk 'rottide pöörlev ratas', mille sõlmedega sabad on rataste kodarad.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Hart, Martin|pealkiri=Rats. Translated from 1973 Dutch edn by Arnold J. Pomerans|aasta=1982|kirjastus=Allison & Busby|lehekülg=66-67|isbn=0-85031-297-3}}</ref>
== Tekkimine ==
[[Fail:Rat King Illustration.svg|pisi|Rotikuninga illustratsioon]]
Rotikuninga tekkimise põhjused on looduslike leidude väikese hulga tõttu tänapäevani ebaselged. 17.-18. sajandi loodusuurijad püstitasid nähtuse selgitamiseks palju erinevaid hüpoteese, millest enamik olid kaheldava väärtusega. Muuhulgas peeti näiteks võimalikuks, et rotid jäid üksteise külge kinni sündimise ajal ning et rotid sõlmisid end tahtlikult nõrgemate rottide külge, et pesa moodustada. Kõige realistlikum seletus on, et koduroti ([[Kodurott|''Rattus'' ''rattus'']]) pikk ja painduv saba puutub kokku mingisuguste kleepuvate või külmunud ainetega näiteks [[rasu]] (mida nahk ise eritab), [[veri]], toit või muud kehaeritised. Sellised vedelikud toimivad siduva ainena, mis võib lisaks ka rottide une ajal tahkuda. Seda eriti talvisel perioodil, mil kodurotid kogunevad sooja saamiseks tihedalt kokku.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Kui rotid avastavad, et on sabapidi kokku seotud, aheldavad nad rabelemise käigus end veelgi tihedamalt kokku.<ref name=":3" /> Seda hüpoteesi kinnitab ka rotikuninga leidude geograafiline analüüs, mis näitab, et rotikuningad esinevad piirkondades, kus on elavad kodurotid ja esinevad külmad talved.<ref name=":0" /> Kuigi rotikuninga tekkimine looduses on võimalik, on see siiski väga haruldane. Enne elusa isendikogumi leidmist Eestis pidasid paljud teadlased rotikuningaid võltsinguteks.<ref name=":0" />
== Uskumused ==
[[Fail:Der_rattenkonig.jpg|pisi|16. sajandi puulõikel kujutatud rotikuningas]]
Enne, kui inimesed suutsid rotikuningat bioloogilisest vaatepunktist seletada, tekkis rotikuninga ümber palju muinasjutte. Näiteks [[Keskaeg|keskajal]] valitses arusaam, et indiviidide rühma valitseb alati [[kuningas]]. Sellest lähtuvalt määrati ka koos tegutsenud rottide rühmale kuningas, kes oli kaunistatud kõigi kuningliku väärikuse atribuutidega (kepp, kroon, lilla mantel). Sabasõlmest sai kuninga [[troon]], millel ta istub.<ref name=":4" /> Usuti ka, et kui rotid sabapidi kokku jäid, tõid teised rotid neile süüa ja rotikuningas võis sel viisil elada kaua aega.<ref>{{Netiviide|autor=Saarõ Evar|url=https://vana.umaleht.ee/vana/index.php?leht=663&keel=22|pealkiri=Rotirahva õnnõtus: 16 sorka jäi handapiten kokku|väljaanne=Uma Leht|aeg=2005|vaadatud=13.01.2022}}</ref>.
Reeglina aga ei äratanud rotikuningas inimestes mitte ainult imetlust, vaid pigem hirmu ja õudust.
Ajaloo vältel on rotikuningat peetud äärmiselt halvaks [[Enne|endeks]]. Usuti, et rotikuninga leidmine ennustab [[epideemia]] puhangut. See juhtus peamiselt seetõttu, et tavapäraselt ilmusid rotikuningad sagedamini siis, kui rotte oli liiga palju ja uute urgude jaoks oli ruumi vähe. Rottide arvukuse suurenedes suurenes ka haiguspuhangu oht, näiteks keskajal [[katk]], mille tekitajat (''Yersinia pestis'') kannavad edasi rotikirbud.
[[17. sajand|17. sajandil]] seletati nähtust sellega, et meile sääraseid koletisi saates tuletab [[jumal]] inimestele meelde, kui patused nad on. Rotikuninga ilmumist peeti siis ühtlasi katku endeks.<ref name="Miljutin2005" />
== Rotikuninga leiud ==
* [[1828]] [[Buchheim]], [[Saksamaa]]
Üks mölder lasi oma kamina seinad maha lõhkuda ja leidis rusude alt 32-st rotist koosneva mumifitseerunud rotikuninga, mis asub praegu Alteburgis Mauritanumi loodusmuuseumis.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.mauritianum.de/web/ausstellung/dauerausstellung/|pealkiri=Dauerausstellung|vaadatud=02.01.2021}}</ref>
* [[1963]] [[Rucphen]], [[Holland]]
Üks talupidaja kuulis laudas asuvast pulgahunnikust tulevat valjut kiunumist ning avastas, et seal on rott ja tappis ta. Seejärel püüdis ta rotti välja tõmmata kuni nägi, et kuus isendit veel on selle roti küljes kinni. Ka ülejäänud rotid hukati ning hiljem uuriti neid [[Röntgenikiirgus|röntgeniga]]<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Lucas Reilly|url=https://www.mentalfloss.com/article/506504/almost-comprehensive-history-rat-kings|pealkiri=An (Almost) Comprehensive History of Rat Kings|väljaanne=Mental Floss|aeg=oktoober 2017|vaadatud=2.01.2012.2021}}</ref>
* [[2005]] [[Saru]], [[Mõniste]], [[Võrumaa]]
Kui Alaveski talu peremees Rein Kõiv ühel hommikul oma faasaneid söötma läks, leidis ta liivapõranda suures augus siplevad rotid. Inimest nähes hakkasid loomad tegema hirmukisa, kuid põgeneda nad ei suutnud. Pärast tokiga surnuks löömist ja külmunud liivast välja kangutamist ilmnes, et tegemist on 16-st rotist koosneva rotikuningaga, milles umbes üheksa rotti veel eluski. Mõned kuud hiljem toodi rotikuningas [[Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum|Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumisse]].<ref name="Miljutin2005" />
* [[2021]] [[Palutaja]], [[Kanepi vald|Kanepi]], [[Põlva maakond|Põlvamaa]]
Kui Sõõriklaane talu perenaine ühel oktoobrihommikul kanalasse linde söötma läks, avastas ta otse lävepaku tagant rotipuntra.<ref name="Hanson2021" /> Viimane osutus 13-liikmeliseks rotikuningaks, mis eutaneeriti ja lisati [[Tartu Ülikooli loodusmuuseum|Tartu Ülikooli loodusmuuseumi]] kollektsiooni.<ref>{{Netiviide|autor=Helen Eelrand|url=https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/94926097/polvamaalt-elusana-leitud-uliharuldane-rotikuningas-uinutati-ning-jaab-teadlastele-uurimiseks|pealkiri=Põlvamaalt elusana leitud üliharuldane rotikuningas uinutati ning jääb teadlastele uurimiseks|väljaanne=Delfi|aeg=oktoober 2021|vaadatud=02.01.2021}}</ref>
== Esinemine teistel loomadel ==
Teiste loomade kuningaid on leitud üliharva. [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikast]] on palju [[Oravakuningas|oravakuningate]] leide. Paljud neist on õnnestunud üksteisest edukalt eraldada. Pärast 2000. aastal on teatatud mitmetest oravakuninga juhtudest. Loomaarstid pidid nad eraldama, kuna nad olid üksteise külge kinni jäänud ja nad oleks võinud nälga surra või kiskja saagiks langeda.<ref>{{Netiviide|autor=Dvorsky, George|url=https://gizmodo.com/six-baby-squirrels-with-tails-hopelessly-tangled-togeth-1826106637|pealkiri="Six Baby Squirrels With Tails Hopelessly Tangled Together Rescued in Nebraska"|väljaanne=Gizmodo|aeg=17.05.2018|vaadatud=13.01.2022}}</ref> 2013. aasta juunis leiti [[Kanada|Kanadast]] [[Saskatchewani provints|Saskatchewani provintsist]] Reginast männimahlaga kokku kleepunud kuuest oravast koosnev oravakuningas.<ref>{{Netiviide|autor=McDonald, Alyssa|url=http://www.metronews.ca/news/regina/2013/06/11/photos-regina-squirrels-stuck-in-a-sticky-situation.html|pealkiri=. "Photos: Regina Squirrels Tangled by Sticky Situation"|väljaanne=Metro News|aeg=11.06.2013|vaadatud=13.01.2022|arhiivimisaeg=2017-11-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171125035045/http://www.metronews.ca/news/regina/2013/06/11/photos-regina-squirrels-stuck-in-a-sticky-situation.html}}</ref> 2018. aastal leiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Wisconsin|Wisconsinis]] viis noort [[Hallorav|halloravat]].<ref>{{Netiviide|autor=Pinarski, Phil|url=https://www.abc15.com/news/national/that-s-nuts-five-squirrels-tied-together-by-tails-freed-by-wisconsin-humane-society|pealkiri="That's Nuts! Five Squirrels Tied Together by Tails Freed by Wisconsin Humane Society"|aeg=14.09.2018|vaadatud=13.01.2022}}</ref>
1929. aasta aprillis leiti [[Holstein|Holsteinis]] [[Saksamaa|Saksamaal]] sabapidi kokku põimunud noori [[Metshiir|metshiiri]] (''[[Apodemus sylvaticus]]'').<ref name="Miljutin2005" />
== Viited ==
<references />
[[Kategooria:Imetajad]]
[[Kategooria:Närilised]]
ngssm6ssmkbcn07klpir0p2zly4pjk5
In memoriam 2022
0
620930
6180134
6179624
2022-08-19T11:35:01Z
Velirand
67997
/* August */
wikitext
text/x-wiki
''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi.
{{Surnud|2022}}
==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90)
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104)
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31)
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)
==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73)
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)
==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90)
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70)
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
<!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) --->
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45)
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85)
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)
==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91)
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90)
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)
== Mai ==
*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)
== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)
==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85)
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82)
*29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52)
*[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95)
*30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)
==August==
*[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88)
*1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)
*[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95)
*[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73)
*3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58)
*3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57)
*3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43)
*[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92)
*4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90)
*[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84)
*5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79)
*5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66)
*[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77)
*[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89)
*7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75)
*7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65)
*7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33)
*[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98)
*8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80)
*8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73)
*[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93)
*9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91)
*9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89)
*9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83)
*9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog, TTÜ professor (76)
*9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64)
*9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57)
*9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28)
*[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91)
*10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91)
*10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77)
*10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63)
*10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40)
*[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89)
*11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81)
*11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68)
*11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60)
*11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19)
*[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67)
*12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26)
*[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84)
*[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89)
*14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72)
*14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70)
*14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64)
*14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62)
*[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96)
*15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82)
*15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81)
*[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100)
*16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99)
*16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77)
*[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96)
[[Kategooria:2022]]
c10jhdrwgd8x6n02l81hicxtf2epxee
Artek
0
622048
6179944
6163340
2022-08-18T17:41:28Z
2001:7D0:87E6:AC00:6590:89B9:A138:7898
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:1985_CPA_5644.jpg|pisi|Arteki 60. aastapäeva tähistamiseks 1985. aastal välja antud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[postmark]] ]]
'''Artek''' ([[vene keel]]es ''Артек'') on rahvusvaheline lastelaager (endine [[pioneerilaager]]) [[Must meri|Musta mere]] ääres [[Krimmi poolsaar|Krimmi poolsaarel]] [[Gurzuf]]i linnas [[Aju-Dag]]i lähedal. See asutati 16. juunil 1925.
Esimesel aastal majutas laager vaid 80 last, kuid nende hulk kasvas kiiresti. 1969. aastaks laienes laager 3,2 ruutkilomeetrile. Laager koosnes 150 hoonest, sealhulgas kolmest meditsiiniasutusest, koolist, filmistuudiost Artekfilm, kolmest ujumisbasseinist, 7000 vaatajat mahutavast staadionist ja mitmesugustele tegevustele mõeldud mängualadest. Erinevalt teistest pioneerilaagritest oli Artek oma sooja kliima tõttu tegev aasta läbi.
Artekis käimine oli Nõukogude Liidu lastele privileeg. Laagri kõrgajal puhkas Artekis korraga 27 000 last. Aastatel 1925–1969 külastas laagrit 300 000 last, nendest üle 13 000 lapse 70 välisriigist.<ref>[http://bse.sci-lib.com/article072849.html Артек], [[Great Soviet Encyclopedia]]</ref> Pärast [[Üleliiduline_V._I._Lenini_nimeline_Pioneeriorganisatsioon|pioneeriorganisatsiooni]] lagunemist 1991. aastal laagri prestiiž langes, kuid see jäi siiski populaarseks puhkuse veetmise sihtkohaks.<ref name="tub">[http://www.ukrainian.su/kryim/artek-mezhdunarodnyiy-detskiy-tsentr.html The International Children Center Artek] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140607133524/http://ukrainian.su/kryim/artek-mezhdunarodnyiy-detskiy-tsentr.html |date=7 June 2014 }} - Ukrainian tours</ref>
== Ajalugu ==
=== Nõukogude aeg ===
Artek koosnes kümnest väiksemast laagrist. Igaühel oli oma nimi: Morskoi, Lazurnõi, Kiparisnõi jne. Arteki kuulsaim Pribrežnõi kompleks, mis ehitati aastatel 1960–1964, koosnes neljast laagrist (Retšnoi, Ozjornõi, Lesnoi ja Polevoi). Selle kompleksi arhitektid eesotsas [[Anatoli Poljanski]]ga said [[NSV Liidu riiklik preemia|NSV Liidu riikliku preemia]] arhitektuuri alal 1967. aastal.{{citation needed|date=March 2014}}
[[Fail:Artek_road_sign.jpg|pisi|Artekki suunav tänavasilt. Foto on võetud trollibussi aknast]]
=== 2000. aastad ===
Laagri keskus oli osa Ukraina valitsusprogrammist.<ref>[http://www.dus.gov.ua/246.0.0.1.0.0.phtml Information about Artek at the State Management of Affairs website] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130319032453/http://www.dus.gov.ua/246.0.0.1.0.0.phtml|date=March 19, 2013}}</ref> 60% lastest said tasuta või riigi poolt osaliselt rahastatult osaleda. Toetust said väikese sissetulekuga või suurtest peredest pärit lapsed, samuti orvud, puudega või andekad lapsed.
== Tuntud külalisi ==
Teiste hulgas külastasid Artekki järgmised tuntud inimesed:
{|
|valign=top|
*{{flagicon|Alžeeria}} [[Ahmed Ben Bella]] (1964)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|USA}} [[Frank Borman]] (1969)<ref name="1960s"/><ref>{{cite book | last=Borman | first=Frank | author2=Serling, Robert J.| year=1988 | title=Countdown – An Autobiography | publisher=W. Morrow | isbn=0-688-07929-6 | location=New York|url=https://archive.org/details/countdownautobio0000borm| url-access=registration | page=[https://archive.org/details/countdownautobio0000borm/page/251 251]}}</ref>
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Leonid Brežnev]] (1979)<ref name="1970s"/>
*{{flagicon|Kuuba}} [[Fidel Castro]] (1961)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Konstantin Tšernenko]] (1979)<ref name="1970s"/>
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Juri Gagarin]] (külastas igal aastal vahemikus 1961–1967)<ref name="1960s">[http://ok.artek.org/?ID=102107 ··• МДЦ "Aртек" ·•· Хроника 60-х годов. •··<!-- Bot generated title -->] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20110725014115/http://ok.artek.org/?ID=102107 |date=July 25, 2011 }}</ref>
*{{flagicon|India}} [[Indira Gandhi]] (12 June 1955)<ref name="1950s">[http://www.artek.org/?ID=102106 ··• МДЦ "Aртек" ·•· Хроника 50-х годов. •··<!-- Bot generated title -->]</ref>
*{{flagicon|Norra}} [[Einar Gerhardsen]] (16. juuni 1965)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|Prantsusmaa}} [[André Gide]] (suvi 1936)
*{{flagicon|NSVL}} [[Mihhail Gorbatšov]] (1985)<ref name="1980s"/>
*{{flagicon|Türgi}} [[Nâzım Hikmet]] (1952)<ref name="1950s"/>
*{{flagicon|Mali}} [[Modibo Keïta]] (1965)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|Soome}} [[Urho Kekkonen]] (11. oktoober 1962)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|USA}} [[Rockwell Kent]] (17. oktoober 1961)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Nikita Hruštšov]] (1956, 1958, 1964)<ref name="1960s"/><ref name="1950s"/>
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Sergei Koroljov]] (18. juuli 1965)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Samuil Maršak]] (1960, 1961)<ref name="1960s"/>
|valign=top|
*{{flagicon|India}} [[Jawaharlal Nehru]] (12. juuni 1955)<ref name="1950s"/>
*{{flagicon|Ghana}} [[Kwame Nkrumah]] (1961)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|NSVL|1936}} [[Aleksandr Pokrõškin]] (aprill 1948, 1955)<ref name="1950s"/><ref name="1940s">[http://www.artek.org/?ID=102105 ··• МДЦ "Aртек" ·•· Хроника 40-х годов. •··<!-- Bot generated title -->]</ref>
*{{flagicon|India}} [[Sarvepalli Radhakrishnan]] (1964)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|USA|1912}} [[Paul Robeson]] (1958)<ref name="1950s"/>
*{{flagicon|Itaalia}} [[Gianni Rodari]] (19–20. detsember 1963)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|NSVL|1924}} [[Otto Schmidt]] (juuli 1933)<ref name="1930s">[http://www.artek.org/?ID=102104 ··• МДЦ "Aртек" ·•· Хроника 30-х годов. •··<!-- Bot generated title -->]</ref>
*{{flagicon|Etioopia}} [[Haile Selassie I]] (juuli 1959)<ref name="1950s"/>
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Lidija Skoblikova]] (1977)<ref name="1970s">[http://www.artek.org/?ID=102108 ··• МДЦ "Aртек" ·•· Хроника 70-х годов. •··<!-- Bot generated title -->]</ref>
*{{flagicon|USA}} [[Samantha Smith]] (juuli 1983)<ref name="1980s">[http://www.artek.org/?ID=102109 ··• МДЦ "Aртек" ·•· Хроника 80-х годов. •··<!-- Bot generated title -->]</ref>
*{{flagicon|USA}} [[Benjamin Spock]] (1977)<ref name="1970s"/>
*{{flagicon|Ida-Saksamaa}} [[Willi Stoph]] (1958)<ref name="1950s"/>
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Mihhail Tal]] (1977)<ref name="1970s"/>
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Valentina Tereškova]] (25. august 1965)<ref name="1960s"/>
*{{flagicon|Mongoolia}} [[Jumdžaagijn Tsedenbal]] (30. juuli 1959; 1962)<ref name="1960s"/><ref name="1950s"/>
*{{flagicon|USA|1949}} [[Peter Willcox]] (suvi 1967)<ref>{{Cite web|url=http://www.novayagazeta.ru/society/61648.html|title=Новая газета - Novayagazeta.ru}}</ref>
*{{flagicon|NSVL|1955}} [[Lev Jašin]] (1974)<ref name="1970s"/>
|}
== Viited ==
{{viited}}
siic3tnv0zp1e618pzpwixwnk380ng9
Subotiv
0
624589
6180060
6059434
2022-08-19T08:29:30Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Subotiv
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Суботів
| pilt = Іллінська церква із дзвіницею, Суботів.jpg
| pildiallkiri = Kirik
| lipp = Subotiv prapor.png
| vapp = Coa Subotiv, Cherkasy oblast, Ukraine.svg
| pindala = 3,95 ruutkilomeetrit
| elanikke =
| laius =
| pikkus =
| asendikaart =
}}
'''Subotiv''' on küla [[Ukraina]] [[Tšerkassõ oblast]]is [[Tšerkassõ rajoon]]is. Küla peetakse ukraina [[Kasakad|kasaka]]atamani ja rahvuskangelase [[Bogdan Hmelnõtskõi]] sünnipaigaks.
== Ajaloost ==
Arheoloogilistel andmetel oli asula sel kohal olemas juba varasel pronksiajal, sealt on leitud hilisema slaavlaste ja Kiievi-Vene aegsete asunduste jälgi. Kirjalikes allikates on Subotivi esmamainitud 17. sajandil.
== Vaatamisväärsused ==
[[Illinska kirik]] (Püha [[Eelija]] kirik) ehitati [[Bogdan Hmelnõtskõi]] käsul 1653. aastal, kirikusse on ta ka ise maetud. Kirik on jäädvustatud ühel [[Tarass Ševtšenko]] 1845. aasta maalil, samuti on seda kujutatud Ukraina viie[[Ukraina grivna|grivna]]sel [[Rahatäht|rahatähel]].
== Pildid ==
<gallery>
Церква в Суботові 1.jpg|Subotivi kirik
Subotiv church of Bohdan Khmelnytsky.jpg|[[Tarass Ševtšenko]]. "Bogdani kirik Subotivis". 1845. Akvarell, paber
5 hryvnia 2005 back.jpg|Kirik rahatähel
Суботів4.JPG|Bogdan Hmelnõtskõi mälestussammas
Хата ХІХ ст. с. Суботів, Чигиринський р-н., Черкаська обл..JPG|19. sajandi maja Subotivis
Підмурки кам'яниці Хмельницьких 000.jpg|Muuseum
</gallery>
[[Kategooria:Tšerkassõ oblasti külad]]
5o6etqvg2wghh7hnzv9l0359lyizud5
Jana Vagner
0
626521
6180054
6071675
2022-08-19T08:18:55Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
'''Jana Vagner''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1973]] [[Moskva]]s) on vene [[kirjanik]].
== Elukäik ==
Jana Vagner sündis [[1973]]. aastal kakskeelses peres. Tema [[Tšehhi]] päritolu ema oli tuli [[1960]]. aastatel [[Moskva]]sse, et õppida vene keelt ja kirjandust. Vagneri isa on vene rahvusest. [[1994]]. aastal lõpetas Jana Vagner [[Venemaa Riiklik Humanitaarülikool|Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli]] [[magistrikraad|magistrikraadiga]] juhtimise erialal. [[2010]]. aastani töötas ta (sünkroon)tõlgi ja logistikafirma juhatajana, peale selle on ta olnud raadios uudistesaate juht.<ref name=":0">Guzeva, Alexandra 2020. Who is Yana Vagner, author of „To The Lake“? ''Russia Beyond'', <nowiki>https://www.rbth.com/arts/332882-yana-vagner-vong-lake</nowiki>.</ref><ref>Яна Вагнер, <nowiki>https://www.goodreads.com/author/show/5218658._</nowiki>.</ref>
== Looming ==
[[2008]]. aastal hakkas ta kirjutama blogi, milles kujutas fiktsionaalset lugu ellujäämisest keset [[Apokalüpsis|postapokalüptilist]] viirusepuhangut. Järjejutust arenes edasi Vagneri debüütraamat „Вонгозеро“, mis ilmus [[2011]]. aastal.<ref name=":0" /> [[Apokalüpsis|Apokalüptiline]] põnevik on kirjutatud peategelase Anna vaatepunktist, see räägib teekonnast, mille ta peab oma abikaasa Sergei, poja Mihhaili ja nende ühiste tuttavatega ette võtma, et pääseda Moskvat tabanud viiruslaine eest. Põgenemise ajal seisavad nad vastamisi muutunud maailmaga, kus ei kehti enam tavapärased käitumis- ja moraalinormid. Lisaks raskendavad ellujäämist keerulised suhted tegelaste endi vahel. Sihtkohaks võetakse utoopiline Vongozero järve saarekesel asuv jahimaja.<ref>Vagner, Jana 2016. ''Vongozero''. Tallinn: Varrak.</ref>
Raamatu põhjal valmis [[2019]]. aastal teleseriaal „Эпидемия“ (režissöör [[Pavel Kostomarov]], ingliskeelne pealkiri „To The Lake“).<ref name=":0" /> [[2013]]. aastal ilmus raamatu teine osa „Живые люди“, mille fookuses on ellujäämine muust maailmast eraldatuna, elades külg külje kõrval kitsastes oludes. Üle tuleb elada talv, pääseda näljast ning õppida karmide tingimustega kohanema.<ref>Elusad inimesed, <nowiki>https://varrak.ee/raamatud/elusad-inimesed/?add-to-cart=62691</nowiki>.</ref>
Jana Vagneri kõige hilisem romaan „Кто не спрятался“ ilmus [[2017]]. aastal. [[Narratiiv]]i keskmes on sõbrad, kes sõidavad mägedesse hotelli, kuid jäävad sinna jäise vihma tõttu lõksu. Peagi leitakse üks nende seast tapetuna, mis käivitab sündmuste ahela.<ref name=":0" />
== Olulisemad teosed ==
* „Вонгозеро“ ([[2011]], eesti keeles „Vongozero“ ([[2016]]), tõlkinud Jaana Peterson)
* „Живые люди“ ([[2013]], eesti keeles „Elusad inimesed“ ([[2021]]), tõlkinud Jaana Peterson)
* „Кто не спрятался“ ([[2017]])
== Viited ==
{{viited}}
hrttn6q11n0e06jvuhf5jsbfzpuvfq9
6180057
6180054
2022-08-19T08:24:08Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
'''Jana Vagner''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1973]] [[Moskva]]s) on vene [[kirjanik]].
== Elukäik ==
Jana Vagner sündis [[1973]]. aastal kakskeelses peres. Tema [[Tšehhi]] päritolu ema oli tuli [[1960]]. aastatel [[Moskva]]sse, et õppida vene keelt ja kirjandust. Vagneri isa on vene rahvusest. [[1994]]. aastal lõpetas Jana Vagner [[Venemaa Riiklik Humanitaarülikool|Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli]] [[magistrikraad|magistrikraadiga]] juhtimise erialal. [[2010]]. aastani töötas ta (sünkroon)tõlgi ja logistikafirma juhatajana, peale selle on ta olnud raadios uudistesaate juht.<ref name=":0">Guzeva, Alexandra 2020. Who is Yana Vagner, author of „To The Lake“? ''Russia Beyond'', <nowiki>https://www.rbth.com/arts/332882-yana-vagner-vong-lake</nowiki>.</ref><ref>Яна Вагнер, <nowiki>https://www.goodreads.com/author/show/5218658._</nowiki>.</ref>
== Looming ==
[[2008]]. aastal hakkas ta kirjutama blogi, milles kujutas fiktsionaalset lugu ellujäämisest keset [[Apokalüpsis|postapokalüptilist]] viirusepuhangut. Järjejutust arenes edasi Vagneri debüütraamat „Вонгозеро“, mis ilmus [[2011]]. aastal.<ref name=":0" /> [[Apokalüpsis|Apokalüptiline]] põnevik on kirjutatud peategelase Anna vaatepunktist, see räägib teekonnast, mille ta peab oma abikaasa Sergei, poja Mihhaili ja nende ühiste tuttavatega ette võtma, et pääseda Moskvat tabanud viiruslaine eest. Põgenemise ajal seisavad nad vastamisi muutunud maailmaga, kus ei kehti enam tavapärased käitumis- ja moraalinormid. Lisaks raskendavad ellujäämist keerulised suhted tegelaste endi vahel. Sihtkohaks võetakse utoopiline Vongozero järve saarekesel asuv jahimaja.<ref>Vagner, Jana 2016. ''Vongozero''. Tallinn: Varrak.</ref>
Raamatu põhjal valmis [[2019]]. aastal teleseriaal „Эпидемия“ (režissöör [[Pavel Kostomarov]], ingliskeelne pealkiri „To The Lake“).<ref name=":0" /> [[2013]]. aastal ilmus raamatu teine osa „Живые люди“, mille fookuses on ellujäämine muust maailmast eraldatuna, elades külg külje kõrval kitsastes oludes. Üle tuleb elada talv, pääseda näljast ning õppida karmide tingimustega kohanema.<ref>Elusad inimesed, <nowiki>https://varrak.ee/raamatud/elusad-inimesed/?add-to-cart=62691</nowiki>.</ref>
Jana Vagneri kõige hilisem romaan „Кто не спрятался“ ilmus [[2017]]. aastal. [[Narratiiv]]i keskmes on sõbrad, kes sõidavad mägedesse hotelli, kuid jäävad sinna jäise vihma tõttu lõksu. Peagi leitakse üks nende seast tapetuna, mis käivitab sündmuste ahela.<ref name=":0" />
== Olulisemad teosed ==
* „Вонгозеро“ ([[2011]], eesti keeles „Vongozero“ ([[2016]]), tõlkinud Jaana Peterson)
* „Живые люди“ ([[2013]], eesti keeles „Elusad inimesed“ ([[2021]]), tõlkinud Jaana Peterson)
* „Кто не спрятался“ ([[2017]])
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Vagner, Jana}}
[[Kategooria:Vene kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
6gfsrqikk3aow5p04hghgaskarb887s
6180058
6180057
2022-08-19T08:25:09Z
Velirand
67997
+ pilt
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Яна_Вагнер.jpg|pisi|Jana Vagner]]
'''Jana Vagner''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1973]] [[Moskva]]s) on vene [[kirjanik]].
== Elukäik ==
Jana Vagner sündis [[1973]]. aastal kakskeelses peres. Tema [[Tšehhi]] päritolu ema oli tuli [[1960]]. aastatel [[Moskva]]sse, et õppida vene keelt ja kirjandust. Vagneri isa on vene rahvusest. [[1994]]. aastal lõpetas Jana Vagner [[Venemaa Riiklik Humanitaarülikool|Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli]] [[magistrikraad|magistrikraadiga]] juhtimise erialal. [[2010]]. aastani töötas ta (sünkroon)tõlgi ja logistikafirma juhatajana, peale selle on ta olnud raadios uudistesaate juht.<ref name=":0">Guzeva, Alexandra 2020. Who is Yana Vagner, author of „To The Lake“? ''Russia Beyond'', <nowiki>https://www.rbth.com/arts/332882-yana-vagner-vong-lake</nowiki>.</ref><ref>Яна Вагнер, <nowiki>https://www.goodreads.com/author/show/5218658._</nowiki>.</ref>
== Looming ==
[[2008]]. aastal hakkas ta kirjutama blogi, milles kujutas fiktsionaalset lugu ellujäämisest keset [[Apokalüpsis|postapokalüptilist]] viirusepuhangut. Järjejutust arenes edasi Vagneri debüütraamat „Вонгозеро“, mis ilmus [[2011]]. aastal.<ref name=":0" /> [[Apokalüpsis|Apokalüptiline]] põnevik on kirjutatud peategelase Anna vaatepunktist, see räägib teekonnast, mille ta peab oma abikaasa Sergei, poja Mihhaili ja nende ühiste tuttavatega ette võtma, et pääseda Moskvat tabanud viiruslaine eest. Põgenemise ajal seisavad nad vastamisi muutunud maailmaga, kus ei kehti enam tavapärased käitumis- ja moraalinormid. Lisaks raskendavad ellujäämist keerulised suhted tegelaste endi vahel. Sihtkohaks võetakse utoopiline Vongozero järve saarekesel asuv jahimaja.<ref>Vagner, Jana 2016. ''Vongozero''. Tallinn: Varrak.</ref>
Raamatu põhjal valmis [[2019]]. aastal teleseriaal „Эпидемия“ (režissöör [[Pavel Kostomarov]], ingliskeelne pealkiri „To The Lake“).<ref name=":0" /> [[2013]]. aastal ilmus raamatu teine osa „Живые люди“, mille fookuses on ellujäämine muust maailmast eraldatuna, elades külg külje kõrval kitsastes oludes. Üle tuleb elada talv, pääseda näljast ning õppida karmide tingimustega kohanema.<ref>Elusad inimesed, <nowiki>https://varrak.ee/raamatud/elusad-inimesed/?add-to-cart=62691</nowiki>.</ref>
Jana Vagneri kõige hilisem romaan „Кто не спрятался“ ilmus [[2017]]. aastal. [[Narratiiv]]i keskmes on sõbrad, kes sõidavad mägedesse hotelli, kuid jäävad sinna jäise vihma tõttu lõksu. Peagi leitakse üks nende seast tapetuna, mis käivitab sündmuste ahela.<ref name=":0" />
== Olulisemad teosed ==
* „Вонгозеро“ ([[2011]], eesti keeles „Vongozero“ ([[2016]]), tõlkinud Jaana Peterson)
* „Живые люди“ ([[2013]], eesti keeles „Elusad inimesed“ ([[2021]]), tõlkinud Jaana Peterson)
* „Кто не спрятался“ ([[2017]])
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Vagner, Jana}}
[[Kategooria:Vene kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
5mdy3ks8eykei4riwwfrdcrp4xcomlb
6180059
6180058
2022-08-19T08:25:40Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Яна_Вагнер.jpg|pisi|Jana Vagner]]
'''Jana Vagner''' ([[vene keel]]es Яна Михайловна Вагнер; sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1973]] [[Moskva]]s) on vene [[kirjanik]].
== Elukäik ==
Jana Vagner sündis [[1973]]. aastal kakskeelses peres. Tema [[Tšehhi]] päritolu ema oli tuli [[1960]]. aastatel [[Moskva]]sse, et õppida vene keelt ja kirjandust. Vagneri isa on vene rahvusest. [[1994]]. aastal lõpetas Jana Vagner [[Venemaa Riiklik Humanitaarülikool|Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli]] [[magistrikraad|magistrikraadiga]] juhtimise erialal. [[2010]]. aastani töötas ta (sünkroon)tõlgi ja logistikafirma juhatajana, peale selle on ta olnud raadios uudistesaate juht.<ref name=":0">Guzeva, Alexandra 2020. Who is Yana Vagner, author of „To The Lake“? ''Russia Beyond'', <nowiki>https://www.rbth.com/arts/332882-yana-vagner-vong-lake</nowiki>.</ref><ref>Яна Вагнер, <nowiki>https://www.goodreads.com/author/show/5218658._</nowiki>.</ref>
== Looming ==
[[2008]]. aastal hakkas ta kirjutama blogi, milles kujutas fiktsionaalset lugu ellujäämisest keset [[Apokalüpsis|postapokalüptilist]] viirusepuhangut. Järjejutust arenes edasi Vagneri debüütraamat „Вонгозеро“, mis ilmus [[2011]]. aastal.<ref name=":0" /> [[Apokalüpsis|Apokalüptiline]] põnevik on kirjutatud peategelase Anna vaatepunktist, see räägib teekonnast, mille ta peab oma abikaasa Sergei, poja Mihhaili ja nende ühiste tuttavatega ette võtma, et pääseda Moskvat tabanud viiruslaine eest. Põgenemise ajal seisavad nad vastamisi muutunud maailmaga, kus ei kehti enam tavapärased käitumis- ja moraalinormid. Lisaks raskendavad ellujäämist keerulised suhted tegelaste endi vahel. Sihtkohaks võetakse utoopiline Vongozero järve saarekesel asuv jahimaja.<ref>Vagner, Jana 2016. ''Vongozero''. Tallinn: Varrak.</ref>
Raamatu põhjal valmis [[2019]]. aastal teleseriaal „Эпидемия“ (režissöör [[Pavel Kostomarov]], ingliskeelne pealkiri „To The Lake“).<ref name=":0" /> [[2013]]. aastal ilmus raamatu teine osa „Живые люди“, mille fookuses on ellujäämine muust maailmast eraldatuna, elades külg külje kõrval kitsastes oludes. Üle tuleb elada talv, pääseda näljast ning õppida karmide tingimustega kohanema.<ref>Elusad inimesed, <nowiki>https://varrak.ee/raamatud/elusad-inimesed/?add-to-cart=62691</nowiki>.</ref>
Jana Vagneri kõige hilisem romaan „Кто не спрятался“ ilmus [[2017]]. aastal. [[Narratiiv]]i keskmes on sõbrad, kes sõidavad mägedesse hotelli, kuid jäävad sinna jäise vihma tõttu lõksu. Peagi leitakse üks nende seast tapetuna, mis käivitab sündmuste ahela.<ref name=":0" />
== Olulisemad teosed ==
* „Вонгозеро“ ([[2011]], eesti keeles „Vongozero“ ([[2016]]), tõlkinud Jaana Peterson)
* „Живые люди“ ([[2013]], eesti keeles „Elusad inimesed“ ([[2021]]), tõlkinud Jaana Peterson)
* „Кто не спрятался“ ([[2017]])
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Vagner, Jana}}
[[Kategooria:Vene kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
7o70ix87g16hwuif1haf5lu3rnhunt9
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut
0
626544
6180062
6178674
2022-08-19T08:34:12Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:TÜ kultuuriteaduste instituut Foto- M.Tulf.jpg|pisi|Von Bocki maja, kus tegutseb Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut]]
'''Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut''' on instituut [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas]].
Instituudi õppehoone, mis on tuntud kui [[von Bocki maja]], varem kõnekeeles ka Marksu maja, asub Tartu südalinnas aadressil [[Ülikooli tänav]] 16. Samas majas taasavati 1802. aastal [[Tartu Ülikool]].
Kultuuriteaduste instituut moodustati 2007. aastal Tartu Ülikooli struktuurireformi käigus, kui senine osakondade süsteem korraldati ümber instituutideks. Selle käigus liitusid kirjanduse ja rahvaluule osakond, ajaloo-osakonna etnoloogia õppetool ning kunstide osakond (kuni 31.08.2017).
Praegu moodustavad instituudi kolm osakonda: kirjanduse ja teatriteaduse, eesti ja võrdleva rahvaluule ning etnoloogia osakond. Kultuuriteaduste instituudi juurde kuulub ka vabade kunstide professuur, mida ülikool kutsub igaks kalendriaastaks täitma mõne silmapaistva loovisiku. Samuti orientalistikakeskus, vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute [[UNESCO]] õppetool ja arktiliste kultuuride keskus.
Tartu Ülikoolis on 11 rahvusteaduste professuuri, mille eesmärk on edendada eestikeelset haridust, kaasa aidata keele ja kultuuri säilimisele ning säilitada ülikooli rahvuslikku kultuuripärandit. Kolm rahvusteaduste professuuri on kultuuriteaduste instituudis – eesti ja võrdleva rahvaluule, eesti kirjanduse ning etnoloogia professuur.<ref>{{Netiviide|url=https://humanitaarteadused.ut.ee/et/sisu/rahvusteaduste-professuurid|pealkiri=Rahvusteaduste professuurid|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=28.10.2021|vaadatud=22.03.2022}}</ref>
== Instituudi juhtimine ==
Instituuti juhib juhataja, kelle valib instituudi nõukogu kolmeks aastaks instituudi töötajate hulgast, kes on või on olnud valitud professori ametikohale või kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Instituudi juhataja täidab oma ülesandeid instituudi juhina lisaülesande korras.<ref>{{Netiviide|url=https://www.flku.ut.ee/sites/default/files/www_ut/kultuuriteaduste_instituudi_pohikiri_2021-01-01.pdf|pealkiri=Kultuuriteaduste instituudi põhikiri|väljaanne=Tartu Ülikool, kultuuriteaduste instituut|aeg=1. jaanuar 2021|vaadatud=22.03.2022}}</ref>
Instituudi esimene juhataja oli toonane eesti kirjanduse professor [[Tiina Ann Kirss]], kellelt 2009. aasta kevadel võttis järje üle etnoloogia professor [[Art Leete]]. Aastail 2016–2018 oli instituudi juhatajaks eesti ja võrdleva rahvaluule professor [[Ülo Valk]]. 2019. aastal sai instituudi juhatajaks taas Art Leete, kes jätkab selles rollis 2024. aasta lõpuni.
== Instituuti kuuluvate erialade ajalugu ==
* Emakeelse Tartu ülikooli juurde loodi 1919. aastal '''eesti võrdleva rahvaluule kateeder'''. Selleks ajaks oli eesti folkloristika küll välja kujunenud, ja seda oluliselt Tartus, kuid seni seoses seltside ja üksikisikute tööga. Esimeseks professoriks kutsuti [[Walter Anderson]], kes töötas sellel ametikohal aastatel 1920–1939. Ülikoolis töötasid II maailmasõja eel ka rahvaluule suurkogumise initsiaator [[Matthias Johann Eisen]] ning Eesti Rahvaluule Arhiivi asutaja [[Oskar Loorits]]. Sõjajärgsel ajal viidi rahvaluule õpetamine kirjanduse õppetooli koosseisu ning eriala juhiks oli aastatel 1944–1994 Eduard Laugaste. 1993. aastal õppetool iseseisvus ja taastas endise nime – eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, mille põhjal moodustati 2007. aastal eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. Alates 1995. aastast on rahvaluule eriala juhiks professor [[Ülo Valk]].
* '''Kirjanduse ja teatriteaduse osakond''' loodi 2007. aastal, selle otseseks eelkäijaks oli kirjanduse ja rahvaluule osakond, kuid vastavate erialade ja allüksuste kujunemine algas märksa varem. Kirjanduse ja teatriteaduse osakonda kuulub neli õppetooli: eesti kirjanduse õppetool, maailmakirjanduse õppetool, kirjandusteooria ja intermediaarsete uuringute õppetool ning teatriteaduse õppetool. Eesti kirjanduse õppetool on 1919. aastal taasavatud Tartu Ülikooli vanimaid kateedreid. Eesti kirjanduse eriala kuulub seega rahvusülikoolina mõistetud Tartu ülikooli tuumstruktuuri. Sõjaeelses Eesti Vabariigis juhatas eesti ja üldise kirjanduse uurimist ning õpetamist [[Gustav Suits]]. Nõukogude ajal olid eriala juhtideks Harald-Heino Peep ja [[Karl Muru]], taasiseseisvunud Eestis [[Arne Merilai]], [[Rein Veidemann]] ja [[Tiina Kirss]]. Alates 2012. aastast juhatab eesti kirjanduse õppetooli professor Arne Merilai. 1980. aastal asutati väliskirjanduse (maailmakirjanduse) õppetool. Maailmakirjanduse eriala põhiülesandeid on tagada lääne võrdleva kirjandusloo õpetamine antiigist tänapäevani. Taastatud Eesti Vabariigis sai maailmakirjanduse eriala juhiks professor [[Jüri Talvet]]. Alates 2015. aastast on maailmakirjanduse eriala koosseisus kaks professuuri – maailmakirjandus ning kirjandusteooria ja intermediaalsete uuringute professuur, mis 2021. aastast vormusid eraldi õppetoolideks. Alates 1. veebruarist 2021 juhib maailmakirjanduse õppetooli võrdleva kirjandusteaduse professor [[Liina Lukas]] ning professor Marina Grišakova juhib kirjandusteooria ja intermediaalsete uuringute professuuri. Teatriteadus on suhteliselt noor õppetool. Teatriteadust õpetatakse Tartu Ülikoolis alates 1992. aastast, algselt juhatas eriala [[Luule Epner]]. Alates 2010. aastast juhib eriala [[Anneli Saro]].
* Esimesed teated '''etnoloogia''', toonase nimetusega [[etnograafia]] kui aine õpetamisest Tartu Ülikoolis pärinevad 1820ndatest geograafia ja statistika professuuri juures. Iseseisev „etnograafia dotsentuur“ loodi ülikooli süsteemi 1921. aasta lõpus, nüüd juba filosoofiateaduskonnas, kuid õpetamiseni jõuti alles 1923. aasta kevadsemestril, mil loenguid pidas soomlane [[Ilmari Manninen]], kes oli samal ajal ka [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumi]] direktor. Pärast Mannineni Eestist lahkumist 1929. aastal etnograafia õppetool praktiliselt suleti, sest polnud ühtegi doktorikraadiga inimest dotsendi- või professorikohale võtta. Üksikuid loenguid pidasid huvilistele Eesti Rahva Muuseumis töötavad etnograafid. Etnograafia professuur avati uuesti alles 1939, mil Eesti esimese etnograafiaprofessorina asus tööle aasta varem doktorikraadi kaitsnud [[Gustav Ränk]]. Ränk oli ametis kuni Rootsi põgenemiseni 1944. aastal. Tema lahkumise järel professuuri (õppetooli) ei taastatud. 1945–1950 õpetati etnograafiat arheoloogiakateedris [[Harri Moora]] juhtimisel. 1950 liideti arheoloogia ja Eesti ajaloo NSVL ajaloo kateedriga, etnograafia õpetamine taastus 1953. aastal. 1950ndatel käisid Tartu Riiklikus Ülikoolis etnograafiat õpetamas põhiliselt Moskva ja Leningradi etnograafid. Alates 1955. aastast pidas üksikuid loenguid ka Ajaloo Instituudis töötav [[Ants Viires]] ja 1958. aastast ajutise lektorina ENSV Riikliku Etnograafiamuuseumi teadustöötaja [[Jüri Linnus]]. Alaline etnograafiaõppejõu koht loodi 1970. aastal – dotsent [[Arved Luts]][[Arved Luts|ule]]. Temast sai k<nowiki/>a 1992. aastal [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo-osakonna]] all nüüd juba etnoloogia nimekujul taasavatud professuuri (õppetooli) esimene erakorraline professor. 1994. aastal valiti juba korraliselt sellele ametikohale [[Elle Vunder]] ja 2004. aastal [[Art Leete]]. 2007. aasta struktuurireformi käigus liitus etnoloogia õppetool vastloodud kultuuriteaduste instituudiga ning muutus osakonnaks. 2012. aastal anti etnoloogiale Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahel sõlmitud lepingu raames rahvusprofessuuri staatus.
== Erialad ==
Bakalaureuseastmes saab õppida kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekaval, kus on võimalik spetsialiseeruda [[Kirjandusteadus|kirjanduse]], [[Teatriteadus|teatriteaduse]], [[folkloristika]] või [[etnoloogia]] suunale. <ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/oppekavad/kirjandus-ja-kultuuriteadused|pealkiri=Kirjandus ja kultuuriteadused|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=2021|vaadatud=22.03.2022}}</ref>
'''Kirjanduse erialal''' õpitakse tundma, kuidas inimesed keelt kasutavad ning mis on keelelise tegevuse esteetilised tähendused. Sel erialal õpitakse mineviku ja oleviku tekste tõlgendama, looma ning neist aru saama. Oluline rõhk kirjanduse kursustes langeb eesti kirjanduse ja kultuuri seostamisele maailmakirjanduse nähtustega, maailmakirjanduse (eeskätt lääne kirjanduse) retseptsiooni käsitlemisele.
'''Teatriteaduse''' eesmärk on anda süvateadmisi eesti ja maailmateatri ajaloost ning draamakirjandusest. Samuti omandada etendusanalüüsi oskused ning õppida tundma ja rakendama mitmesuguseid teatriteoreetilisi meetodeid (teatrisemiootika, retseptsiooniteooria jne). Teatriuurimine võimaldab teatritekstide analüüsimise ja etenduste vaatamise kaudu näha teatri laiemat tähendust ühiskonnas ning kirjeldada teatrilaval toimuvat süsteemselt ja mõtestatult.
'''Etnoloogia erialal''' tehakse sissevaade inimeste igapäevaellu. Täpsemalt pööratakse tähelepanu sellele, kuidas kultuuri luuakse, selles kultuuris elatakse ning kuidas kultuur inimtegevuse tulemusena muutub. Selle eriala õppimine tähendab õppida mõistma kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme, neid märkama, kirjeldama, analüüsima ja võrdlema. Kuna etnoloogia on üks kultuuriteadus teiste seas, siis on etnoloogi jaoks oluline orienteeruda ka lähedastes distsipliinides, näiteks ajalugu, folkloristika, semiootika, sotsioloogia.
'''Folkloristikat''' erialana saab Eestis õppida ainult Tartu ülikoolis. Üliõpilaste kasutada on Eestis ainulaadne erialaraamatukogu, praktikate käigus tutvutakse Eesti rahvaluule arhiivi talletatud pärimusega ning käiakse ekspeditsioonidel mujal Eestis. Sel erialal õpitakse tundma Eesti ja sugulasrahvaste rahvajutte, -laule ja -usundit ning mütoloogiat. Folkloor on justkui side, mille kaudu antakse edasi sageli nähtamatut, igapäevast kultuuri, mis kujundab nii mineviku kui ka praegusaja inimeste mõttemaailma nii suulises, kirjalikus kui ka digitaalses vormis. Folkloristika suunab avatud pilgu sellele, mis inimesi liidab ja mis lahutab, kuidas kujuneb identiteet ja maailmapilt, kuidas tavad muutuvad ja püsivad.
Magistriastmes on neli õppekava: kirjandus- ja teatriteadus, kultuurikorraldus, etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia ning folkloristika ja pärandirakendused (inglise keeles).
Doktoriõppes on kirjandus ja kultuuriteaduste õppekava, mis võimaldab valida viie eriala vahel: eesti ja võrdlev rahvaluule, eesti kirjandus, etnoloogia, maailmakirjandus ja teatriteadus. Lõpetamisel omandatakse filosoofiadoktori kraad.
== Instituudi juurde kuuluvad üksused ==
=== Orientalistikakeskus ===
[[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus|Orientalistikakeskus]] loodi Tartu Ülikooli 17. juunil 1994. Selle eelkäijateks olid orientalistika laboratoorium (1991–1994), ajaloo ja semiootika laboratoorium (1983–1991) ja orientalistika kabinet (1955–1994). Aastatel 1994–2007 kuulus keskus ajaloo osakonna, 2007–2010 ajaloo ja arheoloogia instituudi koosseisu. Alates aastast 2011 on orientalistika keskus kultuuriteaduste instituudi koosseisus.
Keskuse eesmärk on orientalistikaalase teadus- ja õppetöö korraldamine ja läbiviimine ning orientalistika arendusprojektide koordineerimine.
=== Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool ===
Kultuuriteaduste instituudi juures tegutseb vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool, mida juhatab kultuuriteaduste professor [[Kristin Kuutma]].
Viimase 15 aasta jooksul on väga paljud maailma riigid ühinenud [[UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon]]iga. Sellega koos on hüppeliselt kasvanud vajadus spetsialistide järele, kes mõistavad kultuuripärandi olemust, sellega seotud ühiskondlikke protsesse ning sotsiaalset ja majanduslikku konteksti. Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli eesmärk on neid protsesse toetada ja jälgida: luua teadusuuringutega uusi tõlgendusi, valmistada üliõpilasi ette tööks selles kiiresti arenevas valdkonnas ning luua juba tegutsevatele praktikutele võimalusi kogemusi vahetada ja uuemate uurimistulemustega kursis olla.
UNESCO õppetoolid edendavad kõrgharidust ja teadustööd UNESCO jaoks olulistel teemadel. Vaimse kultuuripärandiga seotud õppetoole on maailmas praegu kaheksa. UNESCO õppetoolide võrgustikku tervikuna kuulub üle 860 õppetooli 115 riigist.
=== Vabade kunstide professuur ===
Tartu Ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loodud [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor|vabade kunstide professori]] ametikoht, kuhu kutsutakse igal aastal üks silmapaistev Eesti loovisik.
Esimesena oli vabade kunstide professor 1993. aastal eesti luuletaja ja kirjastaja [[Hando Runnel]]. Järgnevalt on seda ametikohta pidanud [[Madis Kõiv]], [[Jaak Rähesoo]], [[Jüri Arrak]], [[Veljo Tormis]], [[Jaan Kross]], [[Elmo Nüganen]], [[Jaan Kaplinski]], [[Leonhard Lapin]], [[Ain Kaalep]], [[Tõnu Õnnepalu]], [[Tiit Pääsuke]], [[Mati Unt]], [[Vilen Künnapu]], [[Andres Ehin]], [[Helena Tulve]], [[Arvo Valton]], [[Ene-Liis Semper]], [[Vello Salo]], [[Sirje Helme]], [[Arvo Pärt]], [[Merle Karusoo]], [[Kristiina Ehin]], [[Valdur Mikita]], [[Peeter Laurits]], [[Ilmar Raag]], [[Kärt Summatavet]], [[Olga Pärn|Olga]] ja [[Priit Pärn]] ning [[Hasso Krull]]. Kolmekümnes vabade kunstide professor on [[Reet Aus]].
=== Arktiliste kultuuride keskus ===
Arktiliste kultuuride keskus rajati 2021. aastal. Keskuse üheks oluliseks eesmärgiks on Arktikaga seotud teadus- ja arendustöö kontsentreerimine ja antud valdkonna spetsialistide olemasolu parem teadvustamine rahvusvaheliselt. Arktiliste kultuuride keskuses tegutsevad hetkel kultuuriteaduste instituudi teadlased, kes on juba kaua põhjarahvaid uurinud. Arktiliste kultuuride keskus on väljaspool Venemaad sellel alal maailma suurim keskus. Keskus on lisaks teadustegevusele oluline partner ka Eesti Välisministeeriumile, mille eestvedamisel püüab Eesti saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks.
== Viited ==
<references />
== Välislingid ==
* [https://www.flku.ut.ee/et Koduleht]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond]]
1mt55jm5gjoc0gxtn1brjrai37lmybw
Tšulpan Hamatova
0
628653
6179969
6169411
2022-08-18T20:30:23Z
85.253.189.36
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Чулпан_Хаматова_12_июня_2015-2.jpg|pisi|Tšulpan Hamatova]]
'''Tšulpan Hamatova''' ([[tatari keel|tatari]] Чулпан Наил кызы Хаматова, [[vene keel|vene]], Чулпан Наилевна Хаматова; sündinud [[25. märts]]il [[1975]] [[Kaasan]]is) on [[tatarlased|tatari]] päritolu [[Venemaa]] filmi- ja teatrinäitleja. Ta on [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]] (2012). 1998–2022 oli ta Moskva teatri [[Sovremennik]] näitleja. <ref>[https://www.kp.ru/daily/27383.5/4577079/ Появились печальные новости о сбежавшей из России Чулпан Хаматовой]</ref>
Aastast 2022 on ta [[Riia Uus Teater|Riia Uue Teatri]] näitleja.
Tšulpan Hamatova saab [[tatari keel]]est aru, kuid ei oska seda rääkida.<ref>[https://news.ru/cinema/chulpan-hamatova-rasskazala-o-proklyatiyah-kotorye-ej-posylayut-zriteli/ Чулпан Хаматова рассказала о "проклятиях", которые ей посылают зрители] news.ru, 16. aprill 2020</ref>
Hamatova on üks vähihaigeid lapsi toetava heategevusfondi "Подари жизнь" ('Kingi elu') asutaja.
2012. aastal osales ta [[Vladimir Putin]]i presidendikampaanias.
Veebruaris 2022 kirjutas ta alla pöördumisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi]] vastu Ukrainasse.<ref>https://web.archive.org/web/20220301095146/https://meduza.io/news/2022/02/24/eto-nash-pozor-rossiyskie-pisateli-zhurnalisty-i-rezhissery-prizvali-ostanovit-voynu-s-ukrainoy</ref> Märtsis 2022 lahkus ta koos perega Venemaalt ja jäi elama [[Läti|Lätti]].
== Tunnustus ==
*Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia (2004, 2014)
*Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik (2012)
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Hamatova, Tšulpan}}
[[Kategooria:Venemaa näitlejad]]
[[Kategooria:Vene filminäitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]
edu717rpj13js8l7wss82eg71n7wz7b
Igor Kirillov
0
630614
6180051
6113777
2022-08-19T08:14:18Z
Kuriuss
38125
wikitext
text/x-wiki
[[File:Игорь Леонидович Кириллов (2018-11-27) .jpg|Igor Kirillov 2018. aastal|pisi]]
'''Igor Kirillov''' ([[vene keel]]es Игорь Леонидович Кириллов; [[14. september]] [[1932]] [[Moskva]] – [[30. oktoober]] [[2021]] Moskva) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] uudistejuht, [[diktor]] ja näitleja. Ta oli 30 aastat [[NSV Liidu Kesktelevisioon]]i (Центральное телевидение СССР) uudistesaatejuht ja uudistesaate "[[Vremja]]" ("Время") diktor. Ta pälvis [[1988]]. aastal [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u aunimetuse.
==Noorpõlv ja haridus==
Kirillov sündis [[Moskva]]s. Tema isa Leonid Mihhailovitš Kirillov (1904–1979) oli insener ja ema Irina (Rebekka) Veniaminovna Kirillova (1901–1995) oli raamatukoguhoidja. Ta kavatses saada režissööriks, kuid pääses [[Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut|Üleliidulisse Riiklikku Kinematograafia Instituuti]] näitlejaks õppima. Sealt lahkus ta aasta pärast ja lõpetas 1955. aastal Mihhail Štšepkini nimelise Kõrgema Teatrikooli.
==Isiklik elu ja surm==
Ta abiellus helitehnik Irina Vsevolodovna Kirillovaga, kui nad mõlemad olid üliõpilased, naine suri [[2004]]. aastal. Tütar Anna on kutseline pianist, poeg suri [[2011]]. aastal. Ta abistas oma naise õde Nataljat kaheaastase haiguse ajal, naine suri 2011. aastal. Hiljem abiellus uuesti [[Tatjana Aleksandrovna Kirillova]]ga.
Kirillov suri 2021. aasta 30. oktoobril 89-aastaselt, olles viimane elusolev uudistediktor, kes sai [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u aunimetuse. Ta oli septembris vereringeprobleemide tõttu haiglasse viidud ja suri pärast [[COVID-19|koroonasse]] nakatumist.<ref name="BBC News"> [https://www.bbc.com/news/world-europe-59104781 "Igor Kirillov: TV man known as the face of the USSR dies at 89"] BBC News, 31. oktoober 2021</ref>
==Tunnustus==
* [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] (1968)
* [[NSV Liidu riiklik preemia]] (1977)
* [[Rahvaste Sõpruse orden]] (1980)
* [[NSV Liidu rahvakunstnik]] (1988)
* IV klassi orden "Teenete eest isamaale" (2006)
* III klassi orden "Teenete eest isamaale" (2011)
* [[Austuse orden]] (2018)
* [[Tööpunalipu orden]]
* Medal "Moskva 850. aastapäeva mälestuseks"
==Viited==
{{JÄRJESTA:Kirillov; Igor}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu inimesed]]
[[Kategooria:Venemaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1932]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]
0chkd33zybm1euzp4tisztklbr56anx
6180091
6180051
2022-08-19T09:52:28Z
Velirand
67997
+ kategooria
wikitext
text/x-wiki
[[File:Игорь Леонидович Кириллов (2018-11-27) .jpg|Igor Kirillov 2018. aastal|pisi]]
'''Igor Kirillov''' ([[vene keel]]es Игорь Леонидович Кириллов; [[14. september]] [[1932]] [[Moskva]] – [[30. oktoober]] [[2021]] Moskva) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] uudistejuht, [[diktor]] ja näitleja. Ta oli 30 aastat [[NSV Liidu Kesktelevisioon]]i (Центральное телевидение СССР) uudistesaatejuht ja uudistesaate "[[Vremja]]" ("Время") diktor. Ta pälvis [[1988]]. aastal [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u aunimetuse.
==Noorpõlv ja haridus==
Kirillov sündis [[Moskva]]s. Tema isa Leonid Mihhailovitš Kirillov (1904–1979) oli insener ja ema Irina (Rebekka) Veniaminovna Kirillova (1901–1995) oli raamatukoguhoidja. Ta kavatses saada režissööriks, kuid pääses [[Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut|Üleliidulisse Riiklikku Kinematograafia Instituuti]] näitlejaks õppima. Sealt lahkus ta aasta pärast ja lõpetas 1955. aastal Mihhail Štšepkini nimelise Kõrgema Teatrikooli.
==Isiklik elu ja surm==
Ta abiellus helitehnik Irina Vsevolodovna Kirillovaga, kui nad mõlemad olid üliõpilased, naine suri [[2004]]. aastal. Tütar Anna on kutseline pianist, poeg suri [[2011]]. aastal. Ta abistas oma naise õde Nataljat kaheaastase haiguse ajal, naine suri 2011. aastal. Hiljem abiellus uuesti [[Tatjana Aleksandrovna Kirillova]]ga.
Kirillov suri 2021. aasta 30. oktoobril 89-aastaselt, olles viimane elusolev uudistediktor, kes sai [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u aunimetuse. Ta oli septembris vereringeprobleemide tõttu haiglasse viidud ja suri pärast [[COVID-19|koroonasse]] nakatumist.<ref name="BBC News"> [https://www.bbc.com/news/world-europe-59104781 "Igor Kirillov: TV man known as the face of the USSR dies at 89"] BBC News, 31. oktoober 2021</ref>
==Tunnustus==
* [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] (1968)
* [[NSV Liidu riiklik preemia]] (1977)
* [[Rahvaste Sõpruse orden]] (1980)
* [[NSV Liidu rahvakunstnik]] (1988)
* IV klassi orden "Teenete eest isamaale" (2006)
* III klassi orden "Teenete eest isamaale" (2011)
* [[Austuse orden]] (2018)
* [[Tööpunalipu orden]]
* Medal "Moskva 850. aastapäeva mälestuseks"
==Viited==
{{JÄRJESTA:Kirillov; Igor}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu inimesed]]
[[Kategooria:Venemaa inimesed]]
[[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud
[[Kategooria:Sündinud 1932]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]
8rx4ld1vjgikya0q8n4y7ka54jpll1r
6180092
6180091
2022-08-19T09:52:41Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
[[File:Игорь Леонидович Кириллов (2018-11-27) .jpg|Igor Kirillov 2018. aastal|pisi]]
'''Igor Kirillov''' ([[vene keel]]es Игорь Леонидович Кириллов; [[14. september]] [[1932]] [[Moskva]] – [[30. oktoober]] [[2021]] Moskva) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] uudistejuht, [[diktor]] ja näitleja. Ta oli 30 aastat [[NSV Liidu Kesktelevisioon]]i (Центральное телевидение СССР) uudistesaatejuht ja uudistesaate "[[Vremja]]" ("Время") diktor. Ta pälvis [[1988]]. aastal [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u aunimetuse.
==Noorpõlv ja haridus==
Kirillov sündis [[Moskva]]s. Tema isa Leonid Mihhailovitš Kirillov (1904–1979) oli insener ja ema Irina (Rebekka) Veniaminovna Kirillova (1901–1995) oli raamatukoguhoidja. Ta kavatses saada režissööriks, kuid pääses [[Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut|Üleliidulisse Riiklikku Kinematograafia Instituuti]] näitlejaks õppima. Sealt lahkus ta aasta pärast ja lõpetas 1955. aastal Mihhail Štšepkini nimelise Kõrgema Teatrikooli.
==Isiklik elu ja surm==
Ta abiellus helitehnik Irina Vsevolodovna Kirillovaga, kui nad mõlemad olid üliõpilased, naine suri [[2004]]. aastal. Tütar Anna on kutseline pianist, poeg suri [[2011]]. aastal. Ta abistas oma naise õde Nataljat kaheaastase haiguse ajal, naine suri 2011. aastal. Hiljem abiellus uuesti [[Tatjana Aleksandrovna Kirillova]]ga.
Kirillov suri 2021. aasta 30. oktoobril 89-aastaselt, olles viimane elusolev uudistediktor, kes sai [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u aunimetuse. Ta oli septembris vereringeprobleemide tõttu haiglasse viidud ja suri pärast [[COVID-19|koroonasse]] nakatumist.<ref name="BBC News"> [https://www.bbc.com/news/world-europe-59104781 "Igor Kirillov: TV man known as the face of the USSR dies at 89"] BBC News, 31. oktoober 2021</ref>
==Tunnustus==
* [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] (1968)
* [[NSV Liidu riiklik preemia]] (1977)
* [[Rahvaste Sõpruse orden]] (1980)
* [[NSV Liidu rahvakunstnik]] (1988)
* IV klassi orden "Teenete eest isamaale" (2006)
* III klassi orden "Teenete eest isamaale" (2011)
* [[Austuse orden]] (2018)
* [[Tööpunalipu orden]]
* Medal "Moskva 850. aastapäeva mälestuseks"
==Viited==
{{JÄRJESTA:Kirillov; Igor}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu inimesed]]
[[Kategooria:Venemaa inimesed]]
[[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1932]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]
gmb8tpcxf7ve5azdwppkuehzlr1f6y6
2022. aasta meeste rannavõrkpalli maailmameistrivõistlused
0
631091
6180037
6179656
2022-08-19T07:34:50Z
Angmar Brekker
94578
wikitext
text/x-wiki
{| class="toccolours" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;"
| colspan="2" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;" |[[Fail:Volleyball_(beach)_pictogram.svg|vasakul|50x50px|Rannavõrkpall]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli maailmameistrivõistlused'''
|-
| style="text-align:left;" |'''Korraldaja:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Linn:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |[[Rooma]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Aeg:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |10.–19. juuni 2022
|-
| style="text-align:left;" |'''Osalejate arv:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |42
|-
| style="text-align:left;" |'''Maailmameistrid:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Norra}} [[Anders Mol|Mol]]/[[Christian Sørum|Sørum]]
|-
|'''<''' '''[[2019. aasta meeste rannavõrkpalli maailmameistrivõistlused|Hamburg 2019]]'''
|'''[[2023. aasta meeste rannavõrkpalli maailmameistrivõistlused|Mehhiko 2023]]''' '''>'''
|}
'''2022. aasta meeste rannavõrkpalli maailmameistrivõistlused''' on 12.ndat korda toimuvad [[FIVB]] korraldatavad maailmameistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 10.–19. juunil 2022 [[Rooma|Roomas]], [[Itaalia|Itaalias]].
[[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]].
== Eelring ==
=== Protseduur ===
Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 42 rannavõrkpallipaari, kellest 32 pääsevad edasi. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 21. mail 2022. Eelringist pääsevad edasi iga alagrupi 2 esimest. Kolmandad kohad asetatakse pingejärjestusse, kellest 4 parimat pääsevad otse 32 sekka ning ülejäänud peavad võistlema lisaringis.
'''Edasipääseja selgitamine''':
# Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud)
# Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte:
#* 2 punkti: mäng võidetud
#* 1 punkt: mäng kaotatud
# Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis FIVB selgitab võitja alljärgnevas järjekorras:
#*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega.
#*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega.
#*Kui viik püsib ka punktide jagatise arvestuses, selgitatakse võitja võrdsete võistkondade omavaheliste mängude põhjal. Kui võrdsed on kolm või rohkem võistkonda, siis arvestatakse ainult nende võistkondade omavahelisi mänge.
Alagrupimängud toimusid 10.–13. juuni 2022.
{| class="wikitable" style="text-align:left"
| width="10px" bgcolor="#ccffcc" |
|Pääsenud 32 parema sekka.
|-
| width="10px" bgcolor="#fafad2" |
|Pääsenud lisaringi.
|}
=== A-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Brasiilia}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Argentina}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Gambia}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi
| bgcolor="Silver" |X
| '''2:1'''
|'''2:0'''
| '''2:0'''
|'''3'''
|0
|6
|6
|1
|6,000
|142
|127
|1,118
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Brasiilia}} Bruno Schmidt/Saymon
| 1:2
| bgcolor="Silver" |X
| '''2:0'''
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|5
|2
|2,500
|140
|124
|1,129
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Argentina}} Capogrosso N./Capogrosso T.
| 0:2
| 0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''1'''
|2
|4
|2
|4
|0,500
|112
|111
|1,009
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Gambia}} Jawo/Jarra
| 0:2
|0:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''0'''
|3
|3
|0
|6
|0,000
|94
|126
|0,746
|}
=== B-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Kanada}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Poola}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|-bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| bgcolor="Silver" |X
|1:2
|'''2:1'''
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|5
|3
|1,667
|158
|148
|1,068
|-bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Varenhorst/van de Velde
|'''2:1'''
| bgcolor="Silver" |X
|1:2
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|5
|3
|1,667
|142
|134
|1,060
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kanada}} Schachter/Dearing
|1:2
|'''2:1'''
| bgcolor="Silver" |X
|0:2
|'''1'''
|2
|4
|3
|5
|0,600
|141
|148
|0,953
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak
|0:2
|0:2
|'''2:0'''
| bgcolor="Silver" |X
|'''1'''
|2
|4
|2
|4
|0,500
|124
|135
|0,919
|}
=== C-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Eesti}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Mehhiko}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Maroko}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:1'''
|'''2:1'''
|'''2:0'''
|'''3'''
|0
|6
|6
|2
|3,000
|150
|127
|1,181
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen
|1:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|5
|2
|2,500
|133
|96
|1,385
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Mehhiko}} Virgen/Sarabia
|1:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''1'''
|2
|4
|3
|4
|0,750
|119
|134
|0,888
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Maroko}} Abicha/El Gharouti
|0:2
|0:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''0'''
|3
|3
|0
|6
|0,000
|81
|126
|0,643
|}
=== D-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Katar}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|USA}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Paraguay}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|-bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Katar}} Cherif/Ahmed
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:0'''
|'''2:0'''
|'''3'''
|0
|6
|6
|0
|MAX
|126
|87
|1,448
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|USA}} T. Sander/Crabb
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:1'''
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|4
|3
|1,333
|127
|132
|0,962
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Gauthier-Rat
|0:2
|1:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''1'''
|2
|4
|3
|4
|0,750
|128
|127
|1,008
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Paraguay}} Gonzalo/Roger
|0:2
|0:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''0'''
|3
|3
|0
|6
|0,000
|91
|126
|0,722
|}
=== E-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Brasiilia}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Läti}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Austria}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Iraan}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Brasiilia}} Andre/George
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:1'''
|'''2:1'''
|'''3'''
|0
|6
|6
|2
|3,000
|155
|130
|1,192
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Smedins
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:1'''
|'''2'''
|1
|5
|4
|3
|1,333
|131
|127
|1,032
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
|1:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''1'''
|2
|4
|3
|4
|0,750
|129
|130
|0,992
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iraan}} Salemi B./A.Vakili
|1:2
|1:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''0'''
|3
|3
|2
|6
|0,333
|127
|155
|0,819
|}
=== F-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšehhi}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Norra}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|USA}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Mosambiik}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:1'''
|'''2:0'''
|'''3'''
|0
|6
|6
|1
|6,000
|138
|101
|1,366
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:1'''
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|4
|3
|1,333
|129
|129
|1,000
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|USA}} Schalk/Brunner
|1:2
|1:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''1'''
|2
|4
|4
|4
|1,000
|138
|138
|1,000
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Mosambiik}} Ainadino Martinho/Monjane
|0:2
|0:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''0'''
|3
|3
|0
|6
|0,000
|89
|126
|0,706
|}
=== G-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Austria}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Hispaania}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Hiina}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|1:2
|'''2:1'''
|'''2'''
|1
|5
|5
|3
|1,667
|146
|136
|1,074
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|4
|2
|2,000
|126
|113
|1,115
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
|'''2:1'''
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|4
|3
|1,333
|133
|135
|0,985
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hiina}} Wu Jiaxin/HA Likejiang
|1:2
|0:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''0'''
|3
|3
|1
|6
|0,167
|119
|140
|0,850
|}
=== H-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Norra}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšiili}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|-bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:0'''
|'''2:0'''
|'''3'''
|0
|6
|6
|0
|MAX
|126
|79
|1,595
|-bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|5
|2
|2,000
|112
|114
|0,983
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
|0:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''1'''
|2
|4
|2
|4
|0,500
|99
|118
|0,839
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšiili}} Aravena/Droguett
|0:2
|0:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''0'''
|3
|3
|0
|6
|0,000
|100
|126
|0,794
|}
=== I-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Austria}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Poola}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšiili}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|-bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:1'''
|'''2:0'''
|'''3'''
|0
|6
|6
|1
|6,000
|141
|112
|1,259
|-bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|0:2
|'''2:1'''
|'''1'''
|2
|4
|2
|5
|0,400
|123
|131
|0,939
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšiili}} Grimalt M./Grimalt E.
|1:2
|'''2:0'''
| bgcolor="Silver" |X
|0:2
|'''1'''
|2
|4
|3
|4
|0,750
|127
|132
|0,962
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Windisch/Dal Corso
|0:2
|1:2
|'''2:0'''
| bgcolor="Silver" |X
|'''1'''
|2
|4
|3
|4
|0,750
|123
|139
|0,885
|}
=== J-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Saksamaa}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Kuuba}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Uus-Meremaa}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Uruguay}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| bgcolor="Silver" |X
|1:2
|'''2:0'''
|'''2:1'''
|'''2'''
|1
|5
|5
|3
|1,667
|149
|139
|1,072
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kuuba}} Diaz/Alayo
|'''2:1'''
| bgcolor="Silver" |X
|0:2
|'''2:1'''
|'''2'''
|1
|5
|4
|4
|1,000
|153
|154
|0,994
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} McHugh/Burnett
|0:2
|'''2:0'''
| bgcolor="Silver" |X
|1:2
|'''1'''
|2
|4
|3
|4
|0,750
|132
|126
|1,048
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Uruguay}} Hannibal/Cairus
|1:2
|1:2
|'''2:1'''
| bgcolor="Silver" |X
|'''1'''
|2
|4
|4
|5
|0,800
|157
|172
|0,913
|}
=== K-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|USA}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tai}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Colombia}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|-bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:0'''
|'''2:0'''
|'''3'''
|0
|6
|6
|0
|MAX
|126
|77
|1,636
|-bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|USA}} Crabb Tr./Bourne
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|4
|2
|2,000
|114
|100
|1,140
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tai}} J. Surin/N. Banlue
|0:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''1'''
|2
|4
|2
|4
|0,500
|94
|125
|0,752
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Colombia}} Murray/Rivas
|0:2
|0:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''0'''
|3
|3
|0
|6
|0,000
|99
|131
|0,756
|}
=== L-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Uus-Meremaa}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Brasiilia}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Brasiilia}}
! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Nicaragua}}
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} Nicolaidis/Carracher
| bgcolor="Silver" |X
|1:2
|'''2:1'''
|'''2:1'''
|'''2'''
|1
|5
|5
|4
|1,250
|152
|138
|1,101
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Brasiilia}} Alison/Guto
|'''2:1'''
| bgcolor="Silver" |X
|1:2
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|5
|3
|1,667
|149
|128
|1,164
|-
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Brasiilia}} Renato/Vitor Felipe
|1:2
|'''2:1'''
| bgcolor="Silver" |X
|'''2:0'''
|'''2'''
|1
|5
|5
|3
|1,667
|137
|134
|1,022
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Nicaragua}} Mora/Lopez
|1:2
|0:2
|0:2
| bgcolor="Silver" |X
|'''0'''
|3
|3
|6
|6
|0,167
|96
|134
|0,716
|}
=== Kolmandate kohtade järjestus ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="50" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Brasiilia}} Renato/Vitor Felipe (L3)
|'''2'''
|1
|5
|5
|3
|1,667
|137
|134
|1,022
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans (G3)
|'''2'''
|1
|5
|4
|3
|1,333
|133
|135
|0,985
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|USA}} Schalk/Brunner (F3)
|'''1'''
|2
|4
|4
|4
|1,000
|138
|138
|1,000
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} McHugh/Burnett (J3)
|'''1'''
|2
|4
|4
|5
|0,800
|157
|172
|0,913
|- bgcolor="#fafad2"
|'''5.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Gauthier-Rat (D3)
|'''1'''
|2
|4
|3
|4
|0,750
|128
|127
|1,008
|- bgcolor="#fafad2"
|'''6.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler (E3)
|'''1'''
|2
|4
|3
|4
|0,750
|129
|130
|0,992
|- bgcolor="#fafad2"
|'''7.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšiili}} Grimalt M./Grimalt E. (I3)
|'''1'''
|2
|4
|3
|4
|0,750
|127
|132
|0,962
|- bgcolor="#fafad2"
|'''8.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Mehhiko}} Virgen/Sarabia (C3)
|'''1'''
|2
|4
|3
|4
|0,750
|119
|134
|0,888
|- bgcolor="#fafad2"
|'''9.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kanada}} Schachter/Dearing (B3)
|'''1'''
|2
|4
|3
|5
|0,600
|141
|148
|0,953
|- bgcolor="#fafad2"
|'''10.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Argentina}} Capogrosso N./Capogrosso T. (A3)
|'''1'''
|2
|4
|2
|4
|0,500
|112
|111
|1,009
|- bgcolor="#fafad2"
|'''11.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi (H3)
|'''1'''
|2
|4
|2
|4
|0,500
|99
|118
|0,839
|- bgcolor="#fafad2"
|'''12.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tai}} J. Surin/N. Banlue (K3)
|'''1'''
|2
|4
|2
|4
|0,500
|94
|125
|0,752
|}
==Lisaring==
Lisaringi pääsenud asetatakse pingejärjestuse alusel (vt kolmandate kohtade järjestus) omavahel vastamisi ning iga paari võitja pääseb 32 sekka.
{| class = "wikitable" style="text-align:left;"
!align="center| Kuupäev
!width="250" align="center"| Paar
!width="50" align="center"| Tulemus
!width="250" align="center"| Paar
!width="150" align="center"| Geimid
|-
| 14.06.2022 ||bgcolor="#ccffcc"|{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Gauthier-Rat ||align="center"| 2 : 1 || {{riigi ikoon|Tai}} J. Surin/N. Banlue || <small>(19–21, 22–20, 16–14)</small>
|-
| 14.06.2022 || bgcolor="#ccffcc"|{{riigi ikoon|Tšiili}} Grimalt M./Grimalt E.
|align="center"| 2 : 1
|{{riigi ikoon|Argentina}} Capogrosso N./Capogrosso T.
|<small>(21–18, 15–21, 15–11)</small>
|-
|14.06.2022
|bgcolor="#ccffcc"|{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
|align="center"| 2 : 1
|{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
|<small>(21–15, 14–21, 15–13)</small>
|-
|14.06.2022
|{{riigi ikoon|Mehhiko}} Virgen/Sarabia
|align="center"| 0 : 2
|bgcolor="#ccffcc"|{{riigi ikoon|Kanada}} Schachter/Dearing
|<small>(17–21, 16–21)</small>
|}
==Väljalangemismängud==
<onlyinclude>{{#invoke:RoundN|N32
|widescore=yes|bold_winner=high
|3rdplace=yes
<!-- Date — Place | Team 1 | Score 1 | Team 2 | Score 2 -->
|15. juuni|{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi|0|'''{{riigi ikoon|Tšiili}} Grimalt M./Grimalt E.'''|'''2'''
|15. juuni|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Alison/Guto'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira|0
|15. juuni|'''{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller'''|'''2'''|{{riigi ikoon|USA}} T. Sander/Crabb|1
|15. juuni|{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans|0|{{riigi ikoon|Norra}} '''Mol, A./Sørum, C.'''|'''2'''
|15. juuni|{{riigi ikoon|Brasiilia}} '''Andre/George'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} McHugh/Burnett|0
|15. juuni|{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.|0|{{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} '''Nicolaidis/Carracher'''|'''2'''
|15. juuni|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Bruno Schmidt/Saymon'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Smedins|0
|15. juuni|{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler|0|'''{{riigi ikoon|Katar}} Cherif/Ahmed'''|'''2'''
|15. juuni|'''{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Kanada}} Schachter/Dearing|0
|15. juuni|'''{{riigi ikoon|USA}} Crabb Tr./Bourne'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga|1
|15. juuni|'''{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Kuuba}} Diaz/Alayo|0
|15. juuni|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Renato/Vitor Felipe'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner|1
|15. juuni|{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz|1|'''{{riigi ikoon|USA}} Schalk/Brunner'''|'''2'''
|15. juuni|'''{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler|0
|15. juuni|'''{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Holland}} Varenhorst/Van De Velde|0
|15. juuni|{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Gauthier-Rat|0|'''{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri'''|'''2'''
<!-- 1/16 finaalid -->
|16. juuni|{{riigi ikoon|Tšiili}} Grimalt M./Grimalt E.|0|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Alison/Guto'''|'''2'''
|16. juuni|{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller|1|'''{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.'''|'''2'''
|16. juuni|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Andre/George'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} Nicolaidis/Carracher|0
|16. juuni|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Bruno Schmidt/Saymon'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Katar}} Cherif/Ahmed|0
|16. juuni|'''{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]'''|'''2'''|{{riigi ikoon|USA}} Crabb Tr./Bourne|0
|16. juuni|{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava|1|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Renato/Vitor Felipe'''|'''2'''
|16. juuni|'''{{riigi ikoon|USA}} Schalk/Brunner'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol|1
|16. juuni|'''{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri|0
<!-- quarter finals -->
|17. juuni|{{riigi ikoon|Brasiilia}} Alison/Guto|0|'''{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.'''|'''2'''
|17. juuni|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Andre/George'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Brasiilia}} Bruno Schmidt/Saymon|0
|17. juuni|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]|0|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Renato/Vitor Felipe'''|'''2'''
|17. juuni|'''{{riigi ikoon|USA}} Schalk/Brunner'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen|1
<!-- semi finals -->
|18. juuni|'''{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Brasiilia}} Andre/George|0
|18. juuni|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Renato/Vitor Felipe'''|'''2'''|{{riigi ikoon|USA}} Schalk/Brunner|0
<!-- final -->
|19. juuni|'''{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.'''|'''2'''|{{riigi ikoon|Brasiilia}} Renato/Vitor Felipe|0
<!-- third place -->
|19. juuni|'''{{riigi ikoon|Brasiilia}} Andre/George'''|'''2'''|{{riigi ikoon|USA}} Schalk/Brunner|1
}}</onlyinclude>
== Lõppjärjestus ==
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|-
!width=40|Koht
!width=250|Võistkond
|-
|[[File:Gold medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.
|-
|[[File:Silver medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Brasiilia}} Renato/Vitor Felipe
|-
|[[File:Bronze medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Brasiilia}} Andre/George
|-
|4
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|USA}} Schalk/Brunner
|-
|rowspan="4"|5
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Brasiilia}} Alison/Guto
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Brasiilia}} Bruno Schmidt/Saymon
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen
|-
|rowspan="8"|9
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Tšiili}} Grimalt M./Grimalt E.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} Nicolaidis/Carracher
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Katar}} Cherif/Ahmed
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|USA}} Crabb Tr./Bourne
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
|-
|rowspan="16"|17
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|USA}} T. Sander/Crabb
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} McHugh/Burnett
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Smedins
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Kanada}} Schachter/Dearing
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Kuuba}} Diaz/Alayo
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Varenhorst/van de Velde
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Gauthier-Rat
|-
|rowspan="4"|33
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Tai}} J. Surin/N. Banlue
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Argentina}} Capogrosso N./Capogrosso T.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Mehhiko}} Virgen/Sarabia
|-
|rowspan="12"|37
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Gambia}} Jawo/Jarra
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Maroko}} Abicha/El Gharouti
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Paraguay}} Gonzalo/Roger
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Iraan}} Salemi B./A.Vakili
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Mosambiik}} Ainadino Martinho/Monjane
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Hiina}} Wu Jiaxin/HA Likejiang
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Tšiili}} Aravena/Droguett
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Windisch/Dal Corso
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Nicaragua}} Mora/Lopez
|}
== Välislingid ==
* [https://en.volleyballworld.com/beachvolleyball/competitions/beach-volleyball-world-championships-rome-2022/ Koduleht] FIVB
[[Kategooria:Rannavõrkpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:2022. aasta spordis]]
7agz7wabd2qdgui2nwq0ebf9ldwpqyn
Arutelu:Maarjo Mändmaa
1
633499
6180119
6159755
2022-08-19T11:21:47Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
== Vana nimi ==
See isik oli vana nime all juba tuntud, seetõttu tuleks seda segaduse vältimiseks mainida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 07:39 (EEST)
: Vana nimi tuleks artiklisse lisada, aga ma ei leia nimevahetuse aastat. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 09:22 (EEST)
::Võib ka ilma aastata mainida. Nimi võeti äsja välja, aga minu meelest õigustamatult. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 14:25 (EEST)
::: Varasem nimi eemaldati artiklist. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 19. august 2022, kell 14:21 (EEST)
di341qlrp34p9z9tu5zthdhbh9wc2wd
6180124
6180119
2022-08-19T11:22:31Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
== Vana nimi ==
See isik oli vana nime all juba tuntud, seetõttu tuleks seda segaduse vältimiseks mainida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 07:39 (EEST)
: Vana nimi tuleks artiklisse lisada, aga ma ei leia nimevahetuse aastat. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 09:22 (EEST)
::Võib ka ilma aastata mainida. Nimi võeti äsja välja, aga minu meelest õigustamatult. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 14:25 (EEST)
::: Varasem nimi eemaldati artiklist 14. juulil. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 19. august 2022, kell 14:21 (EEST)
acxy6hrrwlnlmjavcixjgzkp8n6yrjj
2022. aasta Euroopa kuumalained
0
633840
6179834
6178687
2022-08-18T13:58:12Z
Pietadè
41543
upd
wikitext
text/x-wiki
{{muutuv sündmus}}
{{loodusanomaalia
|nimetus=2022. aasta Euroopa kuumalained
|kujutis=Eurasia geos5 2022194.jpg
|pildiallkiri=Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]])
|liik=[[kuumalaine]]
|piirkond={{Flatlist|
* Andorra
* Hispaania
* Holland
* Horvaatia
* Iirimaa
* Itaalia
* Kreeka
* Norra
* Poola
* Portugal
* Prantsusmaa
* Rumeenia
* Saksamaa
* Slovakkia
* Sloveenia
* Šveits
* Ungari
* Ühendkuningriik }}
|maksimumtemperatuur=+47 [[Celsiuse skaala|°C]]
|algus=[[12. juuni]] [[2022]]
|lõpp=kestab
|kestus=
|aeg=[[14. juuli]] [[2022]]
|koht={{ill|de|Pinhão|Pinhão (Alijó)}}, [[Portugal]]
|surmad=12 125<br />
*Saksamaa: 8138
*Hispaania: 2894
*Portugal: 1063
*Ühendkuningriik: 16
*Iirimaa: 6
*Prantsusmaa: 5
*Poola: 3
|keskkond=[[Metsapõleng|metsatulekahju]]d, [[põud]]
|commonscat=Category:2022 European Heatwaves
}}
'''2022. aasta''' juunis, juulis ja augustis mõjutasid püsivad '''[[kuumalaine]]d''' piirkondi peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]]'''[[Euroopa]]s''', põhjustades mitmeid [[metsatulekahju]]sid, inimeste evakueerimist kodudest ja kuumusega seotud surmi. Juunis registreeriti 40–43 [[Celsiuse skaala|°C]] [[temperatuur]] suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased/öised, kuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> [[Klimatoloogia|Klimatoloogid]] on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian />
<gallery mode=packed caption="Juuli ja augusti nädalased ilmakaardid" heights="140px" style="font-size:100%;">
July 2022 European heat wave week 1.png|Maksimumtemperatuur<br />3.–9. juuli
July 2022 European heat wave week 2.png|Maksimumtemperatuur<br />10.–16. juuli
Wcmax1 20220717 20220723 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />17.–23. juuli
Wcmax1 20220724 20220730 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />24.–30. juuli
Wcmax1 20220731 20220806 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />31. juuli – 6. august</gallery>
<gallery mode=packed heights="140px" style="font-size:88%;">
Wctan1 20220703 20220709.png|Tavatemperatuur<br />3.–9. juuli
Wctan1 20220710 20220716 Europe.png|Tavatemperatuur<br />10.–16. juuli
Wctan1 20220717 20220723 Europe.png|Tavatemperatuur<br />17.–23. juuli
Wctan1 20220724 20220730 Europe.png|Tavatemperatuur<br />24.–30. juuli
Tmp anomalies 20220731 20220806 Europe.png|Tavatemperatuur<br />31. juuli –6. august</gallery>
<gallery mode=packed heights="140px" style="font-size:88%;">
Wcpcp1 20220703 20220709.png|Sademete hulk<br />3.–9. juuli
Wcpcp1 20220710 20220716 Europe.png|Sademete hulk<br />10.–16. juuli
Wcpcp1 20220717 20220723 Europe.png|Sademete hulk<br />17.–23. juuli
Wcpcp1 20220724 20220730 Europe.png|Sademete hulk<br />24.–30. juuli
Pcpns 20220731 20220806 Europe.png|Sademete hulk<br />31. juuli –6. august</gallery>
==Vaata ka==
* [[2022. aasta Suurbritannia kuumalaine]]
* [[2003. aasta Euroopa kuumalaine]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref>
<ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref>
}}
[[Kategooria:Kuumalained]]
[[Kategooria:2022]]
i31mio3abzth08it7852469z3emeof5
6179836
6179834
2022-08-18T14:03:35Z
Pietadè
41543
wikitext
text/x-wiki
{{muutuv sündmus}}
{{loodusanomaalia
|nimetus=2022. aasta Euroopa kuumalained
|kujutis=Eurasia geos5 2022194.jpg
|pildiallkiri=Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]])
|liik=[[kuumalaine]]
|piirkond={{Flatlist|
* Andorra
* Bosnia ja Hertsegoviina
* Hispaania
* Holland
* Horvaatia
* Iirimaa
* Itaalia
* Kreeka
* Leedu
* Norra
* Poola
* Portugal
* Prantsusmaa
* Rumeenia
* Saksamaa
* Slovakkia
* Sloveenia
* Šveits
* Ungari
* Ühendkuningriik }}
|maksimumtemperatuur=+47 [[Celsiuse skaala|°C]]
|algus=[[12. juuni]] [[2022]]
|lõpp=kestab
|kestus=
|aeg=[[14. juuli]] [[2022]]
|koht={{ill|de|Pinhão|Pinhão (Alijó)}}, [[Portugal]]
|surmad=12 125<br />
*Saksamaa: 8138
*Hispaania: 2894
*Portugal: 1063
*Ühendkuningriik: 16
*Iirimaa: 6
*Prantsusmaa: 5
*Poola: 3
|keskkond=[[Metsapõleng|metsatulekahju]]d, [[põud]]
|commonscat=Category:2022 European Heatwaves
}}
'''2022. aasta''' juunis, juulis ja augustis mõjutasid püsivad '''[[kuumalaine]]d''' piirkondi peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]]'''[[Euroopa]]s''', põhjustades mitmeid [[metsatulekahju]]sid, inimeste evakueerimist kodudest ja kuumusega seotud surmi. Juunis registreeriti 40–43 [[Celsiuse skaala|°C]] [[temperatuur]] suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased/öised, kuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> [[Klimatoloogia|Klimatoloogid]] on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian />
<gallery mode=packed caption="Juuli ja augusti nädalased ilmakaardid" heights="140px" style="font-size:100%;">
July 2022 European heat wave week 1.png|Maksimumtemperatuur<br />3.–9. juuli
July 2022 European heat wave week 2.png|Maksimumtemperatuur<br />10.–16. juuli
Wcmax1 20220717 20220723 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />17.–23. juuli
Wcmax1 20220724 20220730 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />24.–30. juuli
Wcmax1 20220731 20220806 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />31. juuli – 6. august</gallery>
<gallery mode=packed heights="140px" style="font-size:88%;">
Wctan1 20220703 20220709.png|Tavatemperatuur<br />3.–9. juuli
Wctan1 20220710 20220716 Europe.png|Tavatemperatuur<br />10.–16. juuli
Wctan1 20220717 20220723 Europe.png|Tavatemperatuur<br />17.–23. juuli
Wctan1 20220724 20220730 Europe.png|Tavatemperatuur<br />24.–30. juuli
Tmp anomalies 20220731 20220806 Europe.png|Tavatemperatuur<br />31. juuli –6. august</gallery>
<gallery mode=packed heights="140px" style="font-size:88%;">
Wcpcp1 20220703 20220709.png|Sademete hulk<br />3.–9. juuli
Wcpcp1 20220710 20220716 Europe.png|Sademete hulk<br />10.–16. juuli
Wcpcp1 20220717 20220723 Europe.png|Sademete hulk<br />17.–23. juuli
Wcpcp1 20220724 20220730 Europe.png|Sademete hulk<br />24.–30. juuli
Pcpns 20220731 20220806 Europe.png|Sademete hulk<br />31. juuli –6. august</gallery>
==Vaata ka==
* [[2022. aasta Suurbritannia kuumalaine]]
* [[2003. aasta Euroopa kuumalaine]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref>
<ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref>
}}
[[Kategooria:Kuumalained]]
[[Kategooria:2022]]
7wmaugtbgoya69e8ntzqu9aize756pr
6179837
6179836
2022-08-18T14:04:09Z
Pietadè
41543
Montenegro
wikitext
text/x-wiki
{{muutuv sündmus}}
{{loodusanomaalia
|nimetus=2022. aasta Euroopa kuumalained
|kujutis=Eurasia geos5 2022194.jpg
|pildiallkiri=Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]])
|liik=[[kuumalaine]]
|piirkond={{Flatlist|
* Andorra
* Bosnia ja Hertsegoviina
* Hispaania
* Holland
* Horvaatia
* Iirimaa
* Itaalia
* Kreeka
* Leedu
* Montenegro
* Norra
* Poola
* Portugal
* Prantsusmaa
* Rumeenia
* Saksamaa
* Slovakkia
* Sloveenia
* Šveits
* Ungari
* Ühendkuningriik }}
|maksimumtemperatuur=+47 [[Celsiuse skaala|°C]]
|algus=[[12. juuni]] [[2022]]
|lõpp=kestab
|kestus=
|aeg=[[14. juuli]] [[2022]]
|koht={{ill|de|Pinhão|Pinhão (Alijó)}}, [[Portugal]]
|surmad=12 125<br />
*Saksamaa: 8138
*Hispaania: 2894
*Portugal: 1063
*Ühendkuningriik: 16
*Iirimaa: 6
*Prantsusmaa: 5
*Poola: 3
|keskkond=[[Metsapõleng|metsatulekahju]]d, [[põud]]
|commonscat=Category:2022 European Heatwaves
}}
'''2022. aasta''' juunis, juulis ja augustis mõjutasid püsivad '''[[kuumalaine]]d''' piirkondi peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]]'''[[Euroopa]]s''', põhjustades mitmeid [[metsatulekahju]]sid, inimeste evakueerimist kodudest ja kuumusega seotud surmi. Juunis registreeriti 40–43 [[Celsiuse skaala|°C]] [[temperatuur]] suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased/öised, kuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> [[Klimatoloogia|Klimatoloogid]] on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian />
<gallery mode=packed caption="Juuli ja augusti nädalased ilmakaardid" heights="140px" style="font-size:100%;">
July 2022 European heat wave week 1.png|Maksimumtemperatuur<br />3.–9. juuli
July 2022 European heat wave week 2.png|Maksimumtemperatuur<br />10.–16. juuli
Wcmax1 20220717 20220723 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />17.–23. juuli
Wcmax1 20220724 20220730 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />24.–30. juuli
Wcmax1 20220731 20220806 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />31. juuli – 6. august</gallery>
<gallery mode=packed heights="140px" style="font-size:88%;">
Wctan1 20220703 20220709.png|Tavatemperatuur<br />3.–9. juuli
Wctan1 20220710 20220716 Europe.png|Tavatemperatuur<br />10.–16. juuli
Wctan1 20220717 20220723 Europe.png|Tavatemperatuur<br />17.–23. juuli
Wctan1 20220724 20220730 Europe.png|Tavatemperatuur<br />24.–30. juuli
Tmp anomalies 20220731 20220806 Europe.png|Tavatemperatuur<br />31. juuli –6. august</gallery>
<gallery mode=packed heights="140px" style="font-size:88%;">
Wcpcp1 20220703 20220709.png|Sademete hulk<br />3.–9. juuli
Wcpcp1 20220710 20220716 Europe.png|Sademete hulk<br />10.–16. juuli
Wcpcp1 20220717 20220723 Europe.png|Sademete hulk<br />17.–23. juuli
Wcpcp1 20220724 20220730 Europe.png|Sademete hulk<br />24.–30. juuli
Pcpns 20220731 20220806 Europe.png|Sademete hulk<br />31. juuli –6. august</gallery>
==Vaata ka==
* [[2022. aasta Suurbritannia kuumalaine]]
* [[2003. aasta Euroopa kuumalaine]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref>
<ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref>
}}
[[Kategooria:Kuumalained]]
[[Kategooria:2022]]
ev7f2cxdqy2k07c453vuhc5nz5p34tl
6179838
6179837
2022-08-18T14:05:55Z
Pietadè
41543
wikitext
text/x-wiki
{{muutuv sündmus}}
{{loodusanomaalia
|nimetus=2022. aasta Euroopa kuumalained
|kujutis=Eurasia geos5 2022194.jpg
|pildiallkiri=Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]])
|liik=[[kuumalaine]]
|piirkond={{Flatlist|
* Andorra
* Bosnia ja Hertsegoviina
* Hispaania
* Holland
* Horvaatia
* Iirimaa
* Itaalia
* Kreeka
* Leedu
* Montenegro
* Norra
* Poola
* Portugal
* Prantsusmaa
* Rumeenia
* Saksamaa
* Slovakkia
* Sloveenia
* Šveits
* Ungari
* Ühendkuningriik }}
|maksimumtemperatuur=+47 [[Celsiuse skaala|°C]]
|algus=[[12. juuni]] [[2022]]
|lõpp=kestab
|kestus=
|aeg=[[14. juuli]] [[2022]]
|koht={{ill|de|Pinhão|Pinhão (Alijó)}}, [[Portugal]]
|surmad=12 125<br />
*Saksamaa: 8138
*Hispaania: 2894
*Portugal: 1063
*Ühendkuningriik: 16
*Iirimaa: 6
*Prantsusmaa: 5
*Poola: 3
|keskkond=[[Metsapõleng|metsatulekahju]]d, [[põud]]
|commonscat=Category:2022 European Heatwaves
}}
'''2022. aasta''' juunis, juulis ja augustis mõjutasid püsivad '''[[kuumalaine]]d''' piirkondi peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]]'''[[Euroopa]]s''', põhjustades mitmeid [[metsatulekahju]]sid, inimeste evakueerimist kodudest ja kuumusega seotud surmi. Juunis registreeriti 40–43 [[Celsiuse skaala|°C]] [[temperatuur]] suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased/öised, kuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> [[Klimatoloogia|Klimatoloogid]] on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian />
<gallery mode=packed caption="Juuli ja augusti nädalased ilmakaardid" heights="140px" style="font-size:100%;">
July 2022 European heat wave week 1.png|Maksimumtemperatuur<br />3.–9. juuli
July 2022 European heat wave week 2.png|Maksimumtemperatuur<br />10.–16. juuli
Wcmax1 20220717 20220723 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />17.–23. juuli
Wcmax1 20220724 20220730 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />24.–30. juuli
Wcmax1 20220731 20220806 Europe.png|Maksimumtemperatuur<br />31. juuli – 6. august</gallery>
<gallery mode=packed heights="140px" style="font-size:88%;">
Wctan1 20220703 20220709.png|Tavatemperatuur<br />3.–9. juuli
Wctan1 20220710 20220716 Europe.png|Tavatemperatuur<br />10.–16. juuli
Wctan1 20220717 20220723 Europe.png|Tavatemperatuur<br />17.–23. juuli
Wctan1 20220724 20220730 Europe.png|Tavatemperatuur<br />24.–30. juuli
Tmp anomalies 20220731 20220806 Europe.png|Tavatemperatuur<br />31. juuli – 6. august</gallery>
<gallery mode=packed heights="140px" style="font-size:88%;">
Wcpcp1 20220703 20220709.png|Sademete hulk<br />3.–9. juuli
Wcpcp1 20220710 20220716 Europe.png|Sademete hulk<br />10.–16. juuli
Wcpcp1 20220717 20220723 Europe.png|Sademete hulk<br />17.–23. juuli
Wcpcp1 20220724 20220730 Europe.png|Sademete hulk<br />24.–30. juuli
Pcpns 20220731 20220806 Europe.png|Sademete hulk<br />31. juuli – 6. august</gallery>
==Vaata ka==
* [[2022. aasta Suurbritannia kuumalaine]]
* [[2003. aasta Euroopa kuumalaine]]
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref>
<ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref>
}}
[[Kategooria:Kuumalained]]
[[Kategooria:2022]]
hedii3wj6gw87ag8jfp0vcu4u13hv8v
Katoliku ordude loend
0
633966
6179833
6173648
2022-08-18T13:55:15Z
Sacerdos79
801
wikitext
text/x-wiki
{{toimeta}}
'''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks.
*[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870)
*[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502)
*[[Itaalia annuntsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604)
*[[Assumptsionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845)
*[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827)
*[[Augustiinlased]]
**[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256)
**[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625)
**[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959)
**[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588)
*[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695)
*[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878)
*[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530)
*[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822)
*[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]]
**[[Aleppo Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') – B.A. (1829)
**[[Püha Ristija Johannese Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae Melkitarum'') – B.C. (1697)
**[[Pühima Päästja Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris Melkitarum'') – B.S. (1684)
*[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893)
*[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus)
*[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807)
*[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346)
*''[[Companions of the Cross]]'' – C.C. (1986)
*[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878)
*[[Doktrinaarid]] (Kristliku Doktriini Isade Kongregatsioon, ''Congregatio Patrum Doctrinae Christianae'') – D.C. (1592)
*[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216)
*[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643)
*[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209)
** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517)
**[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528)
**[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212)
**[[Uuendatud frantsisklased]] (Vendade Frantsisklaste Uuendamise Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Franciscani a Renovatione'') – C.F.R. (1987)
*[[Frantsisklaste kolmas ordu]]
**[[Felitsiaanid]] (Püha Seeravliku Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855)
**[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909)
**[[Pärispatuta Maarja frantsisklased]] (Pärispatuta Maarja Õdede-Frantsisklaste Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Franciscanarum Mariae Immaculatae'') – F.M.I. (1893)
**[[Püha Franciscuse misjonärid]] (Püha Franciscuse Misjonikongregatsioon, ''Congregatio Missionaria Sancti Francisci'') – C.M.S.F. (1901)
**[[Püha Franciscuse vaesed vennad]] (Püha Seeravliku Franciscuse Vaeste Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Pauperum Sancti Francisci Seraphici'') – C.F.P. (1857)
*[[Gabrielistid]] (Püha Gabrieli Kristliku Juhendamise Vendade Instituut, ''Institutum Fratrum instructionis Christianae a Sancto Gabriele'') – F.S.G. (1711)
*[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950)
*[[Halastuse preestrid]] (Halastuse Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Presbyterorum a Misericordia'') – C.P.M. (1808)
*[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373)
*[[Hinnalise vere misjonärid]] (Kõige Hinnalisema Vere Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Pretiosissimi Sanguinis'') – C.PP.S. (1815)
*[[Huijbergeni vennad]] (Pühima Neitsi Maarja Jumalaema Pärispatuta Saamise Vennad, ''Fratres Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginis Mariae Matris Dei'') – C.F.H. (1854)
*[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571)
*[[Iiri kristlikud vennad]] (Vendade Kristlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Christianorum'') – C.F.C. (1802)
*[[Issanda Jüngrite Kongregatsioon]] (''Congregatio Discipulorum Domini'') – C.D.D. (1927)
*[[Jeesuse ja Maarja Püha Südame kongregatsioon]] (Jeesuse ja Maarja Püha Südame ning Pühima Altarisakramendi Alalise Adoratsiooni Kongregatsioon, ''Congregatio Sacrorum Cordium Jesu et Mariae necnon adorationis perpetuae Sanctissimi Sacramenti Altaris'') – SS.CC. (1800)
*[[Jeesuse Kongregatsioon]] (''Congregatio Jesu'') – C.J. (1609/2004)
*[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534)
*[[Jooseplased]] (ka josefiidid; Geraardsbergeni Jooseplaste Instituut, ''Institutum Iosephitarum Gerardimontensium'') – C.I., C.J. (1817)
*[[Jumaliku halastuse tütred]] (Jumaliku Halastuse Tütarde Kongregatsioon, ''Congregatio Filiae Divinae Caritatis'') – F.D.C. (1868)
*[[Jumalaema regulaarkanoonikud]] (''Canonici Regulares Matris Dei'') – C.R.M.D. (1969)
*[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012)
** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510)
*[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586)
*[[Kanossalased]] (ka kanossiaanid; ''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C.
*[[Karmeliidid]] (Karmeli Mäe Pühima Neitsi Maarja Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Beatissimae Mariae Virginis de Monte Carmelo'') – O.Carm. (12. saj.)
**[[Karmeliidid-diskaltseaadid]] (Paljasjalgsete Karmeliitide Ordu, ''Ordo Carmelitarum Discalceatorum'') – O.C.D. (1593)
**[[Pärispatuta Maarja karmeliidid]] (Õnnistatud Pärispatuta Neitsi Maarja Vendade Karmeliitide Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Carmelitarum Beatae Virginis Mariae Immaculatae'') – C.M.I. (1855)
*[[Kartuuslased]] (Kartuuslaste Ordu, ''Ordo Cartusiensis'') – O.Cart. (1084)
*[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849)
*[[Kolumbaanid]] (Püha Columbani Välismisjoni Selts, ''Societas Sancti Columbani pro Missionibus ad Exteros'') – S.S.C., S.S.C.M.E. (1918)
*[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725)
*[[Kristus-Kuninga kaastöölised]] (Kristus-Kuninga Koguduste Kaastööliste Kongregatsioon, ''Congregatio Cooperatorum Paroecialium Christi Regis'') – C.P.C.R. (1928)
*[[Kristuse kuningriigi töölised]] (Kristuse Kuningriigi Tööliste Preesterlik Vennaskond, ''Confraternidad Sacerdotal de Operarios del Reino de Cristo'') – C.O.R.C. (1963)
*[[Kristuse leegionärid]] (Kristuse Leegionäride Kongregatsioon, ''Congregatio Legionariorum Christi'') – L.C. (1941)
*[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834)
*[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a Sancto Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839)
*''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F.
*''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M
*''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M
*''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)''
*''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R.
*''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S.
*''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H
*''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S
*''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C.
*''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B.
*''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C.
*''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C.
*''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100)
*''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J
*''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990)
*''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984)
*''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I.
*Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J.
*''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624)
*Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S
*Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s)
*[[Laatsaristid]] ([[vintsentlased|vintsentlaste]] alternatiivne nimetus)
*[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus)
*[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980)
*[[Loreto õed]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Instituut, ''Institutum Beatae Mariae Virginis'') – I.B.V.M. (1609)
*[[Loretto õed]] (ka lorettiinid; Loretto Õed Risti Jalamil, ''Sisters of Loretto at the Foot of the Cross'') – S.L. (1812)
*[[Maarja Puhta Südame Kongregatsioon]] (''Congregatio Immaculati Cordis Mariae'') – C.I.C.M. (1862)
*[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Marianorum sub titulo Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginia Mariae'') – M.I.C. (1673)
*[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695)
*[[Marianistid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1817)
*Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I.
*[[Mariannhilli misjonärid]] (Mariannhilli Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum de Mariannhill'') – C.M.M. (1909)
*[[Maristid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1816)
*[[Maristid-koolivennad]] (''Fratres Maristae a Scholis'') – F.M.S. (1817)
*Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911)
*Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M.
*[[Mhitaristid]] (ka mehitaristid; Mhitaristide, Püha Benedictuse Reeglile Alluvate Armeenia Munkade Ordu, ''Ordo Mechitaristarum, Monachorum Armenorum sub Regula Sancti Benedicti'') – C.A.M., O.Mech., C.M.V. (1701)
*[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866)
*[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus)
*[[Montréali Meie Emanda Kongregatsioon]] (''Congregatio a Domina Nostra Marianopolitana'') – C.N.D. (1658)
*Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313)
*Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816)
*Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827)
*Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829)
*Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622)
*Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835)
*Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658)
*Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2]
*Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P.
*[[Oratoorlased]] (ka oratoriaanid; Püha Philippus Neri Oratooriumi Konföderatsioon, ''Confoederatio Oratorii Sancti Philippi Nerii'') – C.O. (1575)
*[[Passionistid]] (Jeesuse Kristuse Kannatuste Kongregatsioon, ''Congregatio Passionis Iesu Christi'') – C.P. (1720)
*[[Piaristid]] (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617)
**[[Püha Joosep Calasanctiuse töölised]] (Püha Joosep Calasanctiuse Kristlike Tööliste Kongregatsioon, ''Congregatio pro operariis christianis a Sancto Iosepho Calasantio'') – C.Op. (1889)
*[[Premonstraadid]] ehk norbertiinid (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120)
*Presentation Brothers – F.P.M.
*Presentation Sisters – P.M.
*Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M.
*Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P.
*[[Prantsuse oratoorlased]] (Jeesuse ja Pärispatuta Maarja Oratooriumi Kongregatsioon, ''Congregatio Oratorii Jesu et Mariae Immaculatae'') – C.O.I., C.O.J. (1611)
*[[Preestrite Vendluse Kongregatsioon]] (''Congregatio a Fraternitate Sacerdotali'') – C.F.S. (1901)
*[[Punase tähe rüütlid]] (Punase Tähe Ristikandjate-Rüütlite Ordu, ''Ordo Militaris Crucigerorum cum Rubea Stella'') – C.M.R.S. (1233)
*[[Pärispatuta Saamise pojad]] (Pärispatuta Saamise Poegade Kongregatsioon, ''Congregatio Filii Immaculatæ Conceptionis'') – C.F.I.C. (1857)
*[[Püha Peetruse Preestrite Vennaskond]] (''Fraternitas Sacerdotalis Sancti Petri'') – F.S.S.P. (1988)
*[[Püha Risti Kongregatsioon]] (''Congregatio a Sancta Cruce'') – C.S.C. (1837)
*[[Püha Risti ordu]] (Püha Risti Ordu Regulaarkanoonikud, ''Canonici Regulares Ordinis Sanctae Crucis'') – O.S.C. (1210)
*[[Püha Risti regulaarkanoonikud]] (Püha Risti Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Canonicorum Regularium Sanctæ Crucis'') – O.R.C. (1131)
*[[Pühima Haua regulaarkanoonikud]] (Jeruusalemma Issanda Pühima Haua Kaitsjate-Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Canonicorum Regularium Custodum Sacrosant Sepulchri Domini Hierosolymitani'') – C.R.S.S. (1114)
*[[Pühima Südame Misjonärid]] (''Missionarii Sacratissimi Cordis'') – M.S.C. (1854)
*[[Redemptoristid]] (Pühima Lunastaja Kongregatsioon, ''Congregatio Sanctissimi Redemptoris'') – C.Ss.R. (1732)
*[[Resurrektsionistid]] (Meie Issanda Jeesuse Kristuse Ülestõusmise Kongregatsioon, ''Congregatio a Resurrectione Domini Nostri Iesu Christi'') – C.R. (1836)
*[[Rosariaanid]] (Pühima Roosipärja Kongregatsioon, ''Congregatio Sanctissimi Rosarii'') – C.S.R. (1928)
*Religious of the Cenacle – R.C.
*Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M.
*Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J.
*Rosminians (Institute of Charity) – I.C.
*Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S.
*[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857)
*[[Scalabrini misjonärid]] (Püha Carlo Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum a Sancto Carolo'') – C.S. (1887)
*Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A.
*Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S.
*School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833)
*[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233)
*Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861)
*Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest
*Sisters of Charity – S.C.
*Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M.
*Sisters of Charity of the Incarnate Word
*Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844)
*Sisters of La Retraite
*Sisters of Mercy – R.S.M. (1831)
*Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803)
*Sisters of Our Lady of Mercy
*Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650)
*Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866)
*Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S.
*Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845
*Society of St. Paul – S.S.P (1914)
*Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703)
*Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S.
*Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642)
*[[Somaskalased]] (Somasca Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium a Somascha'') – C.R.S. (1534)
*[[Steyleri misjonärid]] (Jumala Sõna Selts, ''Societas Verbi Divini'') – S.V.D. (1875)
*[[Teatiinid]] (Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium'') – C.R. (1524)
*[[Tilburgi vennad]] (Pühima Neitsi Maarja, Halastuse Ema Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Beatae Mariae Virginis, Matris Misericordiae'') – C.M.M. (1844)
*[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662)
*[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194)
*[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244)
*[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus)
*[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098)
*[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535)
*Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535)
**[[Hallid ursuliinid]] (Surmaheitluses Jeesuse Püha Südame Õdede Ursuliinide Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis'') – U.S.J.K. (1920)
*[[Venturiinid]] (Preester Jeesuse Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu Sacerdotis'') – C.G.S. (1926)
*Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F
*Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831)
*[[Vintsentlased]] (Misjoni Kongregatsioon, ''Congregatio Missionis'') – C.M. (1625)
**[[Halastuse tütred]] (Püha Vincent de Pauli Halastuse Tütarde Selts, ''Societas Filiarum Caritatis a Sancto Vincentio de Paulo'') – F.d.C., D.C. (1633)
*Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V.
*[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588)
[[Kategooria:Ordud]]
[[Kategooria:Katoliiklus]]
awv98g92c4bt3hp8mnkcua3u7cimpv0
6180115
6179833
2022-08-19T11:17:15Z
Sacerdos79
801
wikitext
text/x-wiki
{{toimeta}}
'''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks.
*[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870)
*[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502)
*[[Itaalia annuntsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604)
*[[Assumptsionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845)
*[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827)
*[[Augustiinlased]]
**[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256)
**[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625)
**[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959)
**[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588)
*[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695)
*[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878)
*[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530)
*[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822)
*[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]]
**[[Aleppo Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') – B.A. (1829)
**[[Püha Ristija Johannese Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae Melkitarum'') – B.C. (1697)
**[[Pühima Päästja Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris Melkitarum'') – B.S. (1684)
*[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893)
*[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus)
*[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807)
*[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346)
*''[[Companions of the Cross]]'' – C.C. (1986)
*[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878)
*[[Doktrinaarid]] (Kristliku Doktriini Isade Kongregatsioon, ''Congregatio Patrum Doctrinae Christianae'') – D.C. (1592)
*[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216)
*[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643)
*[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209)
** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517)
**[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528)
**[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212)
**[[Uuendatud frantsisklased]] (Vendade Frantsisklaste Uuendamise Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Franciscani a Renovatione'') – C.F.R. (1987)
*[[Frantsisklaste kolmas ordu]]
**[[Felitsiaanid]] (Püha Seeravliku Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855)
**[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909)
**[[Pärispatuta Maarja frantsisklased]] (Pärispatuta Maarja Õdede-Frantsisklaste Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Franciscanarum Mariae Immaculatae'') – F.M.I. (1893)
**[[Püha Franciscuse misjonärid]] (Püha Franciscuse Misjonikongregatsioon, ''Congregatio Missionaria Sancti Francisci'') – C.M.S.F. (1901)
**[[Püha Franciscuse vaesed vennad]] (Püha Seeravliku Franciscuse Vaeste Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Pauperum Sancti Francisci Seraphici'') – C.F.P. (1857)
*[[Gabrielistid]] (Püha Gabrieli Kristliku Juhendamise Vendade Instituut, ''Institutum Fratrum instructionis Christianae a Sancto Gabriele'') – F.S.G. (1711)
*[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950)
*[[Halastuse preestrid]] (Halastuse Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Presbyterorum a Misericordia'') – C.P.M. (1808)
*[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373)
*[[Hinnalise vere misjonärid]] (Kõige Hinnalisema Vere Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Pretiosissimi Sanguinis'') – C.PP.S. (1815)
*[[Huijbergeni vennad]] (Pühima Neitsi Maarja Jumalaema Pärispatuta Saamise Vennad, ''Fratres Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginis Mariae Matris Dei'') – C.F.H. (1854)
*[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571)
*[[Iiri kristlikud vennad]] (Vendade Kristlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Christianorum'') – C.F.C. (1802)
*[[Issanda Jüngrite Kongregatsioon]] (''Congregatio Discipulorum Domini'') – C.D.D. (1927)
*[[Jeesuse ja Maarja Püha Südame kongregatsioon]] (Jeesuse ja Maarja Püha Südame ning Pühima Altarisakramendi Alalise Adoratsiooni Kongregatsioon, ''Congregatio Sacrorum Cordium Jesu et Mariae necnon adorationis perpetuae Sanctissimi Sacramenti Altaris'') – SS.CC. (1800)
*[[Jeesuse Kongregatsioon]] (''Congregatio Jesu'') – C.J. (1609/2004)
*[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534)
*[[Jooseplased]] (ka josefiidid; Geraardsbergeni Jooseplaste Instituut, ''Institutum Iosephitarum Gerardimontensium'') – C.I., C.J. (1817)
*[[Jumaliku halastuse tütred]] (Jumaliku Halastuse Tütarde Kongregatsioon, ''Congregatio Filiae Divinae Caritatis'') – F.D.C. (1868)
*[[Jumalaema regulaarkanoonikud]] (''Canonici Regulares Matris Dei'') – C.R.M.D. (1969)
*[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012)
** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510)
*[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586)
*[[Kanossalased]] (ka kanossiaanid; ''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C.
*[[Karmeliidid]] (Karmeli Mäe Pühima Neitsi Maarja Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Beatissimae Mariae Virginis de Monte Carmelo'') – O.Carm. (12. saj.)
**[[Karmeliidid-diskaltseaadid]] (Paljasjalgsete Karmeliitide Ordu, ''Ordo Carmelitarum Discalceatorum'') – O.C.D. (1593)
**[[Pärispatuta Maarja karmeliidid]] (Õnnistatud Pärispatuta Neitsi Maarja Vendade Karmeliitide Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Carmelitarum Beatae Virginis Mariae Immaculatae'') – C.M.I. (1855)
*[[Kartuuslased]] (Kartuuslaste Ordu, ''Ordo Cartusiensis'') – O.Cart. (1084)
*[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849)
*[[Kolumbaanid]] (Püha Columbani Välismisjoni Selts, ''Societas Sancti Columbani pro Missionibus ad Exteros'') – S.S.C., S.S.C.M.E. (1918)
*[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725)
*[[Kristus-Kuninga kaastöölised]] (Kristus-Kuninga Koguduste Kaastööliste Kongregatsioon, ''Congregatio Cooperatorum Paroecialium Christi Regis'') – C.P.C.R. (1928)
*[[Kristuse kuningriigi töölised]] (Kristuse Kuningriigi Tööliste Preesterlik Vennaskond, ''Confraternidad Sacerdotal de Operarios del Reino de Cristo'') – C.O.R.C. (1963)
*[[Kristuse leegionärid]] (Kristuse Leegionäride Kongregatsioon, ''Congregatio Legionariorum Christi'') – L.C. (1941)
*[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834)
*[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a Sancto Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839)
*''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F.
*''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M
*''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M
*''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)''
*''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R.
*''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S.
*''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H
*''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S
*''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C.
*''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B.
*''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C.
*''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C.
*''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100)
*''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J
*''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990)
*''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984)
*''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I.
*Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J.
*''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624)
*Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S
*Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s)
*[[Laatsaristid]] ([[vintsentlased|vintsentlaste]] alternatiivne nimetus)
*[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus)
*[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980)
*[[Loreto õed]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Instituut, ''Institutum Beatae Mariae Virginis'') – I.B.V.M. (1609)
*[[Loretto õed]] (ka lorettiinid; Loretto Õed Risti Jalamil, ''Sisters of Loretto at the Foot of the Cross'') – S.L. (1812)
*[[Maarja Puhta Südame Kongregatsioon]] (''Congregatio Immaculati Cordis Mariae'') – C.I.C.M. (1862)
*[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Marianorum sub titulo Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginia Mariae'') – M.I.C. (1673)
*[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695)
*[[Marianistid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1817)
*Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I.
*[[Mariannhilli misjonärid]] (Mariannhilli Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum de Mariannhill'') – C.M.M. (1909)
*[[Maristid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1816)
*[[Maristid-koolivennad]] (''Fratres Maristae a Scholis'') – F.M.S. (1817)
*Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911)
*Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M.
*[[Mhitaristid]] (ka mehitaristid; Mhitaristide, Püha Benedictuse Reeglile Alluvate Armeenia Munkade Ordu, ''Ordo Mechitaristarum, Monachorum Armenorum sub Regula Sancti Benedicti'') – C.A.M., O.Mech., C.M.V. (1701)
*[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866)
*[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus)
*[[Montréali Meie Emanda Kongregatsioon]] (''Congregatio a Domina Nostra Marianopolitana'') – C.N.D. (1658)
*Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313)
*Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816)
*Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827)
*Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829)
*Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622)
*Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835)
*Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658)
*Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2]
*Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P.
*[[Oratoorlased]] (ka oratoriaanid; Püha Philippus Neri Oratooriumi Konföderatsioon, ''Confoederatio Oratorii Sancti Philippi Nerii'') – C.O. (1575)
*[[Passionistid]] (Jeesuse Kristuse Kannatuste Kongregatsioon, ''Congregatio Passionis Iesu Christi'') – C.P. (1720)
*[[Piaristid]] (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617)
**[[Püha Joosep Calasanctiuse töölised]] (Püha Joosep Calasanctiuse Kristlike Tööliste Kongregatsioon, ''Congregatio pro operariis christianis a Sancto Iosepho Calasantio'') – C.Op. (1889)
*[[Premonstraadid]] ehk norbertiinid (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120)
*Presentation Brothers – F.P.M.
*Presentation Sisters – P.M.
*Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M.
*Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P.
*[[Prantsuse oratoorlased]] (Jeesuse ja Pärispatuta Maarja Oratooriumi Kongregatsioon, ''Congregatio Oratorii Jesu et Mariae Immaculatae'') – C.O.I., C.O.J. (1611)
*[[Preestrite Vendluse Kongregatsioon]] (''Congregatio a Fraternitate Sacerdotali'') – C.F.S. (1901)
*[[Punase tähe rüütlid]] (Punase Tähe Ristikandjate-Rüütlite Ordu, ''Ordo Militaris Crucigerorum cum Rubea Stella'') – C.M.R.S. (1233)
*[[Pärispatuta Saamise pojad]] (Pärispatuta Saamise Poegade Kongregatsioon, ''Congregatio Filii Immaculatæ Conceptionis'') – C.F.I.C. (1857)
*[[Püha Peetruse Preestrite Vennaskond]] (''Fraternitas Sacerdotalis Sancti Petri'') – F.S.S.P. (1988)
*[[Püha Risti Kongregatsioon]] (''Congregatio a Sancta Cruce'') – C.S.C. (1837)
*[[Püha Risti ordu]] (Püha Risti Ordu Regulaarkanoonikud, ''Canonici Regulares Ordinis Sanctae Crucis'') – O.S.C. (1210)
*[[Püha Risti regulaarkanoonikud]] (Püha Risti Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Canonicorum Regularium Sanctæ Crucis'') – O.R.C. (1131)
*[[Pühima Haua regulaarkanoonikud]] (Jeruusalemma Issanda Pühima Haua Kaitsjate-Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Canonicorum Regularium Custodum Sacrosant Sepulchri Domini Hierosolymitani'') – C.R.S.S. (1114)
*[[Pühima Südame Misjonärid]] (''Missionarii Sacratissimi Cordis'') – M.S.C. (1854)
*[[Redemptoristid]] (Pühima Lunastaja Kongregatsioon, ''Congregatio Sanctissimi Redemptoris'') – C.Ss.R. (1732)
*[[Resurrektsionistid]] (Meie Issanda Jeesuse Kristuse Ülestõusmise Kongregatsioon, ''Congregatio a Resurrectione Domini Nostri Iesu Christi'') – C.R. (1836)
*[[Rogatsionistid]] (Jeesuse Südame Rogatsionistide Kongregatsioon, ''Congregatio Rogationistarum a Corde Iesu'') – R.C.J. (1897)
*[[Rosariaanid]] (Pühima Roosipärja Kongregatsioon, ''Congregatio Sanctissimi Rosarii'') – C.S.R. (1928)
*Religious of the Cenacle – R.C.
*Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M.
*Rosminians (Institute of Charity) – I.C.
*Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S.
*[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857)
*[[Scalabrini misjonärid]] (Püha Carlo Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum a Sancto Carolo'') – C.S. (1887)
*Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A.
*Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S.
*School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833)
*[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233)
*Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861)
*Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest
*Sisters of Charity – S.C.
*Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M.
*Sisters of Charity of the Incarnate Word
*Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844)
*Sisters of La Retraite
*Sisters of Mercy – R.S.M. (1831)
*Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803)
*Sisters of Our Lady of Mercy
*Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650)
*Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866)
*Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S.
*Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845
*Society of St. Paul – S.S.P (1914)
*Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703)
*Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S.
*Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642)
*[[Somaskalased]] (Somasca Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium a Somascha'') – C.R.S. (1534)
*[[Steyleri misjonärid]] (Jumala Sõna Selts, ''Societas Verbi Divini'') – S.V.D. (1875)
*[[Teatiinid]] (Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium'') – C.R. (1524)
*[[Tilburgi vennad]] (Pühima Neitsi Maarja, Halastuse Ema Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Beatae Mariae Virginis, Matris Misericordiae'') – C.M.M. (1844)
*[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662)
*[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194)
*[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244)
*[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus)
*[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098)
*[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535)
*Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535)
**[[Hallid ursuliinid]] (Surmaheitluses Jeesuse Püha Südame Õdede Ursuliinide Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis'') – U.S.J.K. (1920)
*[[Venturiinid]] (Preester Jeesuse Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu Sacerdotis'') – C.G.S. (1926)
*Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F
*Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831)
*[[Vintsentlased]] (Misjoni Kongregatsioon, ''Congregatio Missionis'') – C.M. (1625)
**[[Halastuse tütred]] (Püha Vincent de Pauli Halastuse Tütarde Selts, ''Societas Filiarum Caritatis a Sancto Vincentio de Paulo'') – F.d.C., D.C. (1633)
*Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V.
*[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588)
[[Kategooria:Ordud]]
[[Kategooria:Katoliiklus]]
sw17eidyu0hvj9is2ixfgaywdr3ouxr
6180117
6180115
2022-08-19T11:19:32Z
Sacerdos79
801
wikitext
text/x-wiki
{{toimeta}}
'''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks.
*[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870)
*[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502)
*[[Itaalia annuntsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604)
*[[Assumptsionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845)
*[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827)
*[[Augustiinlased]]
**[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256)
**[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625)
**[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959)
**[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588)
*[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695)
*[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878)
*[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530)
*[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822)
*[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]]
**[[Aleppo Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') – B.A. (1829)
**[[Püha Ristija Johannese Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae Melkitarum'') – B.C. (1697)
**[[Pühima Päästja Melkiitide Basiliaani Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris Melkitarum'') – B.S. (1684)
*[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893)
*[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus)
*[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807)
*[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346)
*''[[Companions of the Cross]]'' – C.C. (1986)
*[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878)
*[[Doktrinaarid]] (Kristliku Doktriini Isade Kongregatsioon, ''Congregatio Patrum Doctrinae Christianae'') – D.C. (1592)
*[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216)
*[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643)
*[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209)
** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517)
**[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528)
**[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212)
**[[Uuendatud frantsisklased]] (Vendade Frantsisklaste Uuendamise Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Franciscani a Renovatione'') – C.F.R. (1987)
*[[Frantsisklaste kolmas ordu]]
**[[Felitsiaanid]] (Püha Seeravliku Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855)
**[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909)
**[[Pärispatuta Maarja frantsisklased]] (Pärispatuta Maarja Õdede-Frantsisklaste Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Franciscanarum Mariae Immaculatae'') – F.M.I. (1893)
**[[Püha Franciscuse misjonärid]] (Püha Franciscuse Misjonikongregatsioon, ''Congregatio Missionaria Sancti Francisci'') – C.M.S.F. (1901)
**[[Püha Franciscuse vaesed vennad]] (Püha Seeravliku Franciscuse Vaeste Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Pauperum Sancti Francisci Seraphici'') – C.F.P. (1857)
*[[Gabrielistid]] (Püha Gabrieli Kristliku Juhendamise Vendade Instituut, ''Institutum Fratrum instructionis Christianae a Sancto Gabriele'') – F.S.G. (1711)
*[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950)
*[[Halastuse preestrid]] (Halastuse Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Presbyterorum a Misericordia'') – C.P.M. (1808)
*[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373)
*[[Hinnalise vere misjonärid]] (Kõige Hinnalisema Vere Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Pretiosissimi Sanguinis'') – C.PP.S. (1815)
*[[Huijbergeni vennad]] (Pühima Neitsi Maarja Jumalaema Pärispatuta Saamise Vennad, ''Fratres Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginis Mariae Matris Dei'') – C.F.H. (1854)
*[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571)
*[[Iiri kristlikud vennad]] (Vendade Kristlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Christianorum'') – C.F.C. (1802)
*[[Issanda Jüngrite Kongregatsioon]] (''Congregatio Discipulorum Domini'') – C.D.D. (1927)
*[[Jeesuse ja Maarja Püha Südame kongregatsioon]] (Jeesuse ja Maarja Püha Südame ning Pühima Altarisakramendi Alalise Adoratsiooni Kongregatsioon, ''Congregatio Sacrorum Cordium Jesu et Mariae necnon adorationis perpetuae Sanctissimi Sacramenti Altaris'') – SS.CC. (1800)
*[[Jeesuse Kongregatsioon]] (''Congregatio Jesu'') – C.J. (1609/2004)
*[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534)
*[[Jooseplased]] (ka josefiidid; Geraardsbergeni Jooseplaste Instituut, ''Institutum Iosephitarum Gerardimontensium'') – C.I., C.J. (1817)
*[[Jumaliku halastuse tütred]] (Jumaliku Halastuse Tütarde Kongregatsioon, ''Congregatio Filiae Divinae Caritatis'') – F.D.C. (1868)
*[[Jumalaema regulaarkanoonikud]] (''Canonici Regulares Matris Dei'') – C.R.M.D. (1969)
*[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012)
** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510)
*[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586)
*[[Kanossalased]] (ka kanossiaanid; ''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C.
*[[Karmeliidid]] (Karmeli Mäe Pühima Neitsi Maarja Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Beatissimae Mariae Virginis de Monte Carmelo'') – O.Carm. (12. saj.)
**[[Karmeliidid-diskaltseaadid]] (Paljasjalgsete Karmeliitide Ordu, ''Ordo Carmelitarum Discalceatorum'') – O.C.D. (1593)
**[[Pärispatuta Maarja karmeliidid]] (Õnnistatud Pärispatuta Neitsi Maarja Vendade Karmeliitide Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Carmelitarum Beatae Virginis Mariae Immaculatae'') – C.M.I. (1855)
*[[Kartuuslased]] (Kartuuslaste Ordu, ''Ordo Cartusiensis'') – O.Cart. (1084)
*[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849)
*[[Kolumbaanid]] (Püha Columbani Välismisjoni Selts, ''Societas Sancti Columbani pro Missionibus ad Exteros'') – S.S.C., S.S.C.M.E. (1918)
*[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725)
*[[Kristus-Kuninga kaastöölised]] (Kristus-Kuninga Koguduste Kaastööliste Kongregatsioon, ''Congregatio Cooperatorum Paroecialium Christi Regis'') – C.P.C.R. (1928)
*[[Kristuse kuningriigi töölised]] (Kristuse Kuningriigi Tööliste Preesterlik Vennaskond, ''Confraternidad Sacerdotal de Operarios del Reino de Cristo'') – C.O.R.C. (1963)
*[[Kristuse leegionärid]] (Kristuse Leegionäride Kongregatsioon, ''Congregatio Legionariorum Christi'') – L.C. (1941)
*[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834)
*[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a Sancto Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839)
*''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F.
*''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M
*''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M
*''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)''
*''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R.
*''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S.
*''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H
*''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S
*''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C.
*''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B.
*''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C.
*''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C.
*''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100)
*''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J
*''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990)
*''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984)
*''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I.
*Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J.
*''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624)
*Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S
*Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s)
*[[Laatsaristid]] ([[vintsentlased|vintsentlaste]] alternatiivne nimetus)
*[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus)
*[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980)
*[[Loreto õed]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Instituut, ''Institutum Beatae Mariae Virginis'') – I.B.V.M. (1609)
*[[Loretto õed]] (ka lorettiinid; Loretto Õed Risti Jalamil, ''Sisters of Loretto at the Foot of the Cross'') – S.L. (1812)
*[[Maarja Puhta Südame Kongregatsioon]] (''Congregatio Immaculati Cordis Mariae'') – C.I.C.M. (1862)
*[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Marianorum sub titulo Immaculatae Conceptionis Beatissimae Virginia Mariae'') – M.I.C. (1673)
*[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695)
*[[Marianistid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1817)
*Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I.
*[[Mariannhilli misjonärid]] (Mariannhilli Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum de Mariannhill'') – C.M.M. (1909)
*[[Maristid]] (Maarja Selts, ''Societas Mariae'') – S.M. (1816)
*[[Maristid-koolivennad]] (''Fratres Maristae a Scholis'') – F.M.S. (1817)
*Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911)
*Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M.
*[[Mhitaristid]] (ka mehitaristid; Mhitaristide, Püha Benedictuse Reeglile Alluvate Armeenia Munkade Ordu, ''Ordo Mechitaristarum, Monachorum Armenorum sub Regula Sancti Benedicti'') – C.A.M., O.Mech., C.M.V. (1701)
*[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866)
*[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus)
*[[Montréali Meie Emanda Kongregatsioon]] (''Congregatio a Domina Nostra Marianopolitana'') – C.N.D. (1658)
*Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313)
*Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816)
*Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827)
*Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829)
*Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622)
*Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835)
*Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658)
*Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2]
*Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P.
*[[Oratoorlased]] (ka oratoriaanid; Püha Philippus Neri Oratooriumi Konföderatsioon, ''Confoederatio Oratorii Sancti Philippi Nerii'') – C.O. (1575)
*[[Passionistid]] (Jeesuse Kristuse Kannatuste Kongregatsioon, ''Congregatio Passionis Iesu Christi'') – C.P. (1720)
*[[Piaristid]] (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617)
**[[Püha Joosep Calasanctiuse töölised]] (Püha Joosep Calasanctiuse Kristlike Tööliste Kongregatsioon, ''Congregatio pro operariis christianis a Sancto Iosepho Calasantio'') – C.Op. (1889)
*[[Premonstraadid]] ehk norbertiinid (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120)
*Presentation Brothers – F.P.M.
*Presentation Sisters – P.M.
*Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M.
*Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P.
*[[Prantsuse oratoorlased]] (Jeesuse ja Pärispatuta Maarja Oratooriumi Kongregatsioon, ''Congregatio Oratorii Jesu et Mariae Immaculatae'') – C.O.I., C.O.J. (1611)
*[[Preestrite Vendluse Kongregatsioon]] (''Congregatio a Fraternitate Sacerdotali'') – C.F.S. (1901)
*[[Punase tähe rüütlid]] (Punase Tähe Ristikandjate-Rüütlite Ordu, ''Ordo Militaris Crucigerorum cum Rubea Stella'') – C.M.R.S. (1233)
*[[Pärispatuta Saamise pojad]] (Pärispatuta Saamise Poegade Kongregatsioon, ''Congregatio Filii Immaculatæ Conceptionis'') – C.F.I.C. (1857)
*[[Püha Peetruse Preestrite Vennaskond]] (''Fraternitas Sacerdotalis Sancti Petri'') – F.S.S.P. (1988)
*[[Püha Risti Kongregatsioon]] (''Congregatio a Sancta Cruce'') – C.S.C. (1837)
*[[Püha Risti ordu]] (Püha Risti Ordu Regulaarkanoonikud, ''Canonici Regulares Ordinis Sanctae Crucis'') – O.S.C. (1210)
*[[Püha Risti regulaarkanoonikud]] (Püha Risti Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Canonicorum Regularium Sanctæ Crucis'') – O.R.C. (1131)
*[[Pühima Haua regulaarkanoonikud]] (Jeruusalemma Issanda Pühima Haua Kaitsjate-Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Canonicorum Regularium Custodum Sacrosant Sepulchri Domini Hierosolymitani'') – C.R.S.S. (1114)
*[[Pühima Südame Misjonärid]] (''Missionarii Sacratissimi Cordis'') – M.S.C. (1854)
*[[Redemptoristid]] (Pühima Lunastaja Kongregatsioon, ''Congregatio Sanctissimi Redemptoris'') – C.Ss.R. (1732)
*[[Resurrektsionistid]] (Meie Issanda Jeesuse Kristuse Ülestõusmise Kongregatsioon, ''Congregatio a Resurrectione Domini Nostri Iesu Christi'') – C.R. (1836)
*[[Rogatsionistid]] (Jeesuse Südame Rogatsionistide Kongregatsioon, ''Congregatio Rogationistarum a Corde Iesu'') – R.C.J. (1897)
*[[Rosariaanid]] (Pühima Roosipärja Kongregatsioon, ''Congregatio Sanctissimi Rosarii'') – C.S.R. (1928)
*[[Rosmiinlased]] (ka rosminiaanid; Halastuse Instituut, ''Institutum Caritatis'') – I.C. (1828)
*Religious of the Cenacle – R.C.
*Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M.
*Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S.
*[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857)
*[[Scalabrini misjonärid]] (Püha Carlo Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum a Sancto Carolo'') – C.S. (1887)
*Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A.
*Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S.
*School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833)
*[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233)
*Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861)
*Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest
*Sisters of Charity – S.C.
*Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M.
*Sisters of Charity of the Incarnate Word
*Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844)
*Sisters of La Retraite
*Sisters of Mercy – R.S.M. (1831)
*Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803)
*Sisters of Our Lady of Mercy
*Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650)
*Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866)
*Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S.
*Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845
*Society of St. Paul – S.S.P (1914)
*Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703)
*Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S.
*Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642)
*[[Somaskalased]] (Somasca Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium a Somascha'') – C.R.S. (1534)
*[[Steyleri misjonärid]] (Jumala Sõna Selts, ''Societas Verbi Divini'') – S.V.D. (1875)
*[[Teatiinid]] (Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium'') – C.R. (1524)
*[[Tilburgi vennad]] (Pühima Neitsi Maarja, Halastuse Ema Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Beatae Mariae Virginis, Matris Misericordiae'') – C.M.M. (1844)
*[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662)
*[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194)
*[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244)
*[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus)
*[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098)
*[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535)
*Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535)
**[[Hallid ursuliinid]] (Surmaheitluses Jeesuse Püha Südame Õdede Ursuliinide Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis'') – U.S.J.K. (1920)
*[[Venturiinid]] (Preester Jeesuse Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu Sacerdotis'') – C.G.S. (1926)
*Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F
*Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831)
*[[Vintsentlased]] (Misjoni Kongregatsioon, ''Congregatio Missionis'') – C.M. (1625)
**[[Halastuse tütred]] (Püha Vincent de Pauli Halastuse Tütarde Selts, ''Societas Filiarum Caritatis a Sancto Vincentio de Paulo'') – F.d.C., D.C. (1633)
*Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V.
*[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588)
[[Kategooria:Ordud]]
[[Kategooria:Katoliiklus]]
gjccfl7atnjixynou28zow0na7ustjy
Apteeker Melchior. Viirastus
0
634088
6179983
6179703
2022-08-18T22:02:58Z
Kruusamägi
1530
wikitext
text/x-wiki
{{filmi info
| pealkiri = "Apteeker Melchior. Viirastus"
| stsenaarium = [[Indrek Hargla]]<br>[[Elmo Nüganen]]<br>[[Olle Mirme]]
| toimetaja =
| kunstnik = [[Matis Mäesalu]]
| montaaž =
| operaator = [[Mihkel Soe]]
| helilooja = [[Liina Sumera]]
| peaosades = [[Märten Metsaviir]]<br>[[Alo Kõrve]]<br>[[Maarja Johanna Mägi]]
| filmistuudio =
| jutustaja =
| produtsent = [[Kristian Taska]]<br>[[Esko Rips]]<br>[[Veiko Esken]]<br>[[Tanel Tatter]]<br>[[Armin Karu]]
| režissöör = [[Elmo Nüganen]]
| žanr = [[draamafilm|draama]], [[krimifilm]]
| pildiallkiri =
| pildi suurus =
| pilt = Filmi "Apteeker Melchior. Viirastus" plakat.jpg
| originaalpealkiri =
| levitaja =
| eelnev = "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]"
| filmiveebi_id =
| efis_id =
| imdb_id = 20452514
| amg_id =
| koduleht =
| järgnev = "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]"
| piletitulu =
| tootja = [[Taska Film]]<br>[[Nafta Films]]<br>[[Apollo Film Productions]]<br>[[Hansafilm]]
| eelarve =
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| riik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]]
| kestus =
| esilinastus = [[15. august]] [[2022]]<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120051434/fotod-apteeker-melchiori-teise-osa-esilinastus-toi-kokku-palju-tuntud-nagusid-vaata-kes-olid-kohal "FOTOD | „Apteeker Melchiori“ teise osa esilinastus tõi kokku palju tuntud nägusid: vaata, kes olid kohal!"] Kroonika, 15. august 2022</ref>
| aasta =
| movies.ee_id =
}}
'''"Apteeker Melchior. Viirastus"''' on 2022. aasta augustis esilinastunud Eesti film, mis põhineb [[Indrek Hargla]] teosel "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]". Film on teine osa samanimelisest mängufilmide sarjast.<ref>[https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis "Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis"] ERR, 10. juuli 2020</ref>
Filmi režissöör on [[Elmo Nüganen]]. Teos valmis Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös. Tootjad on [[Taska Film]], [[Nafta Films]], [[Apollo Film Productions]] ja [[Hansafilm]] ning kaastootjad on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust.<ref>[https://taska.ee/film/apteeker-melchior-viirastus/ "Apteeker Melchior. Viirastus"] Taska Filmi kodulehel</ref>
== Osatäitjad ==
* [[Melchior Wakenstede]] – [[Märten Metsaviir]]
* Wentzel Dorn – [[Alo Kõrve]]
* Keterlyn Kordt – [[Maarja Johanna Mägi]]
* Rode – [[Mait Malmsten]]
* Goswin – [[Raivo Trass]]
* Annlin – [[Carmen Mikiver]]
* Hainz – [[Rain Simmul]]
* Odele – [[Riina Maidre]]
== Pilte ==
<gallery>
Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8605 50197891963.jpg
Apteeker Melchior. Viirastus - Liisabet Valdoja - DSCF3198.jpg
Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 1R3A8722.jpg
Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 1R3A9054.jpg
Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 5H0A1284.jpg
</gallery>
==Tsitaate filmist==
Keterlyn: "Tervist, kohtuhärra!"
Wentzel: "Tervist!"
Keterlyn: "Mina olen Keterlyn."
Wentzel: "Tervist... preili Keterlyn."
Keterlyn: "Ilusat päeva, kohtuhärra."
Wentzel: "Ilusat päeva!"
Keterlyn: "...preili Keterlyn."
Wentzel: "Preili Keterlyn... Mis ta... Mis ta ütles?"
"Hei sina! Tule siia. Mis su nimi on?" -
"Toomas." -
"Missugune Toomas?" -
"Raekoja platsilt."
"Ma ei tunne teid." -
"Sa oled ju Keterlyn Kordt. Enda eest ei põgene."
== Viited ==
<references />
== Välislingid ==
* [https://menu.err.ee/1608603676/heida-esimene-pilk-apteeker-melchiori-teisele-osale "Heida esimene pilk "Apteeker Melchiori" teisele osale"] ERR menu, 20. mai 2022
* [https://kultuur.err.ee/1608655981/augustis-esilinastub-apteeker-melchiori-triloogia-teine-film "Augustis esilinastub "Apteeker Melchiori" triloogia teine film"] ERR kultuur, 13. juuli 2022
* [[imdbtitle:20452514|"Apteeker Melchior. Viirastus"]] IMDb-s
{{Apteeker Melchiori lood}}
[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2021. aasta filmid]]
[[Kategooria:Eesti draamafilmid]]
9h33o80x5159ni0avidx175w5v6yn2x
Narva tank
0
634162
6179985
6179281
2022-08-18T22:14:37Z
Kruusamägi
1530
wikitext
text/x-wiki
[[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]]
[[Fail:A monument - panoramio.jpg|pisi|Narva tank 2012. aastal]]
'''Narva tank''' oli [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asus Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]].
Monument koosnes postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank oli paigutatud jõe teljega risti, suunaga [[edel]]asse.
Postamendil oli kakskeelne kiri: "25.–26. juulil 1944. a. forsseerisid Leningradi rinde väed selles rajoonis Narva jõe, murdsid fašistliku-Saksamaa vägede kaitse ja vabastasid Narva linna. В этом районе воиска Ленинградского фронта 25–26 июля 1944 года форсировали реку, прорвали оборону немецко–фашистских войск и освободили город Нарву."<ref>[https://www.err.ee/1608685876/algas-narva-tank-monumendi-teisaldamine#lg=1&slide=8 "Algas Narva tank-monumendi teisaldamine"], ERR, 16.08.2022, fotogalerii slaid 8, foto: [[Anton Aleksejev]]. (vaadatud 16.08.2022)</ref>
Monument avati [[9. mai]]l [[1970]].<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref>
Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa kallaletungiga Ukrainale]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. Augustis lepiti kokku, et tankimonument teisaldatakse.<ref>[https://www.err.ee/1608679309/raik-tankimonumendi-teisaldamise-otsus-sundis-vaga-raskelt "Raik: tankimonumendi teisaldamise otsus sündis väga raskelt"] ERR, 8. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Kavakohaselt pidanuks Narva linnavolikogu 15. augustil otsustama tanki teisaldamise Narva piires, kuid enne istungit teatas volikogu opositsioon, et tank peaks jääma senisesse asukohta, mispeale koalitsioon võttis eelnõu tagasi ja otsust ei tehtud.
Monumendi tank teisaldati 16. augustil 2022 ja viidi Viimsis asuvasse [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi]]. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast ja Narva-Jõesuust veel kuus monumenti.<ref>[https://www.err.ee/1608685876/valitsus-teisaldas-narva-tank-monumendi "Valitsus teisaldas Narva tank-monumendi"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref><ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
* [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022
* [https://www.err.ee/1608686389/ilmar-raag-suvatank-eesti-hinges-glubinnoi-tank-v-estonskoi-duse "Ilmar Raag: süvatank eesti hinges. Glubinnõi tank v estonskoi duše"] ERR, 16. august 2022
* [https://www.levila.ee/tekstid/tanki-jant "Tanki jant"] Levila, august 2022
{{koord}}
[[Kategooria:Narva mälestusmärgid]]
[[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]]
6pu1zcyb07padltdfab1o75y61cmewx
Arutelu:Ukraina heaks tehtud sõjaväeteenistuse eest
1
634413
6180005
6171513
2022-08-18T23:33:00Z
Kruusamägi
1530
wikitext
text/x-wiki
== Tõlge ==
Tõlge tundub mulle suvaline ja kohmakas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuli 2022, kell 23:58 (EEST)
:Väite juures puudub põhjendus. [[Kasutaja:Octagon11|Octagon11]] ([[Kasutaja arutelu:Octagon11|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 12:04 (EEST)
:: Praegusel kujul kõlab tõlge tõesti imelikult. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 12:08 (EEST)
[[Ukraina sõjaväeteenistuse eest]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 13:54 (EEST)
::: Kõige lähem tõlge, mille oskan välja mõelda, on "Ukraina sõjaväelise teenimise eest", aga see ei kõla ka loomulikult. Võib-olla ka "Sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 22:35 (EEST)
::::Ma ise pakuks, et sobivam tõlge oleks ehk "Medal sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. august 2022, kell 02:32 (EEST)
d6e221h9dauki835eziglwdgu6eluo3
6180052
6180005
2022-08-19T08:14:38Z
Andres
5
wikitext
text/x-wiki
== Tõlge ==
Tõlge tundub mulle suvaline ja kohmakas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuli 2022, kell 23:58 (EEST)
:Väite juures puudub põhjendus. [[Kasutaja:Octagon11|Octagon11]] ([[Kasutaja arutelu:Octagon11|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 12:04 (EEST)
:: Praegusel kujul kõlab tõlge tõesti imelikult. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 12:08 (EEST)
[[Ukraina sõjaväeteenistuse eest]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 13:54 (EEST)
::: Kõige lähem tõlge, mille oskan välja mõelda, on "Ukraina sõjaväelise teenimise eest", aga see ei kõla ka loomulikult. Võib-olla ka "Sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 22:35 (EEST)
::::Ma ise pakuks, et sobivam tõlge oleks ehk "Medal sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. august 2022, kell 02:32 (EEST)
::::: Vast siis lihtsalt [[Sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks]]. "Medal" ei ole nime osa. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2022, kell 11:14 (EEST)
b9zi3ts81pi7seupo3pluriyk1auebj
6180055
6180052
2022-08-19T08:20:25Z
Kruusamägi
1530
wikitext
text/x-wiki
== Tõlge ==
Tõlge tundub mulle suvaline ja kohmakas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuli 2022, kell 23:58 (EEST)
:Väite juures puudub põhjendus. [[Kasutaja:Octagon11|Octagon11]] ([[Kasutaja arutelu:Octagon11|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 12:04 (EEST)
:: Praegusel kujul kõlab tõlge tõesti imelikult. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 12:08 (EEST)
[[Ukraina sõjaväeteenistuse eest]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 13:54 (EEST)
::: Kõige lähem tõlge, mille oskan välja mõelda, on "Ukraina sõjaväelise teenimise eest", aga see ei kõla ka loomulikult. Võib-olla ka "Sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 22:35 (EEST)
::::Ma ise pakuks, et sobivam tõlge oleks ehk "Medal sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. august 2022, kell 02:32 (EEST)
::::: Vast siis lihtsalt [[Sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks]]. "Medal" ei ole nime osa. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2022, kell 11:14 (EEST)
:::::: Isegi ukrainakeelne Vikipeedia kasutab nimetust "Медаль «За військову службу Україні»". See "medal" ei ole küll nime osa, aga ilma selleta on raske aru saada, et millest üldse jutt käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. august 2022, kell 11:20 (EEST)
00ssnsu4l64eb8ta9b47eucz0x7sjh2
6180103
6180055
2022-08-19T10:49:32Z
Andres
5
wikitext
text/x-wiki
== Tõlge ==
Tõlge tundub mulle suvaline ja kohmakas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuli 2022, kell 23:58 (EEST)
:Väite juures puudub põhjendus. [[Kasutaja:Octagon11|Octagon11]] ([[Kasutaja arutelu:Octagon11|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 12:04 (EEST)
:: Praegusel kujul kõlab tõlge tõesti imelikult. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 12:08 (EEST)
[[Ukraina sõjaväeteenistuse eest]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 13:54 (EEST)
::: Kõige lähem tõlge, mille oskan välja mõelda, on "Ukraina sõjaväelise teenimise eest", aga see ei kõla ka loomulikult. Võib-olla ka "Sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 22:35 (EEST)
::::Ma ise pakuks, et sobivam tõlge oleks ehk "Medal sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. august 2022, kell 02:32 (EEST)
::::: Vast siis lihtsalt [[Sõjaväeteenistuse eest Ukraina heaks]]. "Medal" ei ole nime osa. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2022, kell 11:14 (EEST)
:::::: Isegi ukrainakeelne Vikipeedia kasutab nimetust "Медаль «За військову службу Україні»". See "medal" ei ole küll nime osa, aga ilma selleta on raske aru saada, et millest üldse jutt käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. august 2022, kell 11:20 (EEST)
::::::: Pealkirjast ei peagi aru saama. Pealkiri peab olema võimalikult lihtne, et see oleks leitav. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2022, kell 13:49 (EEST)
heclnripib7er03wwlf0l7kcxbzb3oa
2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused
0
635264
6179784
6179767
2022-08-18T12:00:23Z
Angmar Brekker
94578
/* Väljalangemismängud */
wikitext
text/x-wiki
{| class="toccolours" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;"
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;" |[[Fail:Volleyball_(beach)_pictogram.svg|vasakul|50x50px|Rannavõrkpall]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused'''
|-
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;"| [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Korraldaja:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Linn:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |[[München]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Aeg:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |16.–21. august 2022
|-
| style="text-align:left;" |'''Osalejate arv:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |32
|-
| style="text-align:left;" |'''Euroopa meistrid:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |
|-
|'''<''' '''[[2021. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2021]]'''
|'''[[2023. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2023]]''' '''>'''
|}
'''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari.
[[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]].
==Eelring==
=== Protseduur ===
Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. Alagrupis mängib iga võistkond kaks mängu. Esimeses mängus lähevad paarid vastamisi asetuse järgi (esimene ja neljas ning teine ja kolmas). Teises mängus lähevad vastamisi esimeste mängude võitjad omavahel ning kaotajad omavahel.
'''Edasipääseja selgitamine''':
# Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud)
# Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte:
#* 2 punkti: mäng võidetud
#* 1 punkt: mäng kaotatud
# Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras:
#*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega.
#*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega.
Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022.
{| class="wikitable" style="text-align:left"
| width="10px" bgcolor="#ccffcc" |
|Pääsenud otse 16 parema sekka.
|-
| width="10px" bgcolor="#87cefa" |
|Pääsenud 24 parema hulka.
|}
=== A-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 85
| 72
| 1.181
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 79
| 72
| 1.097
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 80
| 0.975
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 66
| 84
| 0.786
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:12 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.'''
| <small> 20:22 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== B-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 54
| 1.556
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 100
| 93
| 1.075
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 88
| 100
| 0.880
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 59
| 84
| 0.792
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> 21:23 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:13 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen'''
| <small> 17:21 </small>
| <small> 10:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|}
=== C-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 64
| 1.313
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 75
| 1.040
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 78
| 1.000
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| 0
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 61
| 84
| 0.726
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:16 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga'''
| <small> 14:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== D-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 113
| 99
| 1.141
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 87
| 92
| 0.946
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 113
| 115
| 0.983
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 3
| 0.333
| 94
| 101
| 0.931
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> 26:24 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 15:9 </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner'''
| <small> 21:19 </small>
| <small> 14:21 </small>
| <small> 10:15 </small>
|-
| 17.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Sowa/Pfretzschner, L. {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| <small> 19:21 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:13 </small>
|}
=== E-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 89
| 62
| 1.435
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 85
| 81
| 1.049
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 74
| 90
| 0.822
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 82
| 97
| 0.845
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 13:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 22:00
|width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Nurminen/Siren {{riigi ikoon|Soome}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 17.08
| 22:00
|width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 18:21 </small>
| <small> 25:27 </small>
| <small> </small>
|}
=== F-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 109
| 101
| 1.079
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 92
| 90
| 1.022
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 91
| 105
| 0.867
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 86
| 101
| 0.851
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 23:21 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 18:21 </small>
| <small> 21:14 </small>
| <small> 20:18 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 14:00
|width="200" align="right"| '''Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| <small> 21:16 </small>
| <small> 15:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|}
=== G-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 1
| 4.000
| 99
| 86
| 1.151
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 95
| 86
| 1.105
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 104
| 107
| 0.972
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 68
| 87
| 0.782
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> 21:18 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> 21:17 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener'''
| <small> 16:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== H-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 90
| 72
| 1.250
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 91
| 88
| 1.034
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 89
| 99
| 0.899
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 80
| 91
| 0.879
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> 21:15 </small>
| <small> 27:25 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:00
|width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler'''
| <small> 21:13 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 12:15 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> 27:25 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|}
== Väljalangemismängud ==
=== 1/12 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 18.08
|13:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| <small> 21:16 </small>
| <small> 20:22 </small>
| <small> 15:11 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 24:26 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> 15:10 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|15:00
|width="200" align="right"| Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== 1/8 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 19.08
|12:00
| width="200" align="right" | Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|13:00
| width="200" align="right" | Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|14:00
| width="200" align="right" | Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|15:30
| width="200" align="right" | Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:00
| width="200" align="right" | Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:30
| width="200" align="right" | Krattiger/Breer {{riigi ikoon|Šveits}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:00
| width="200" align="right" | Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:30
|width="200" align="right"| Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}
|
|width="200" align="left"| ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Veerandfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 20.08
|12:15
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|14:45
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|16:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Poolfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|12:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 21.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
===Kolmanda koha mäng ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|17:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|18:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
== Välislingid ==
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://www.munich2022.com/en/beach-volleyball EM 2022 rannavõrkpall] European Championships Munich 2022
[[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]]
[[Kategooria:2022. aasta spordis]]
qlcc6y36ac92q34xj4e8h2lwbxx12mz
6179811
6179784
2022-08-18T12:44:21Z
Angmar Brekker
94578
wikitext
text/x-wiki
{| class="toccolours" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;"
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;" |[[Fail:Volleyball_(beach)_pictogram.svg|vasakul|50x50px|Rannavõrkpall]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused'''
|-
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;"| [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Korraldaja:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Linn:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |[[München]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Aeg:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |16.–21. august 2022
|-
| style="text-align:left;" |'''Osalejate arv:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |32
|-
| style="text-align:left;" |'''Euroopa meistrid:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |
|-
|'''<''' '''[[2021. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2021]]'''
|'''[[2023. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2023]]''' '''>'''
|}
'''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari.
[[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]].
==Eelring==
=== Protseduur ===
Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. Alagrupis mängib iga võistkond kaks mängu. Esimeses mängus lähevad paarid vastamisi asetuse järgi (esimene ja neljas ning teine ja kolmas). Teises mängus lähevad vastamisi esimeste mängude võitjad omavahel ning kaotajad omavahel.
'''Edasipääseja selgitamine''':
# Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud)
# Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte:
#* 2 punkti: mäng võidetud
#* 1 punkt: mäng kaotatud
# Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras:
#*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega.
#*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega.
Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022.
{| class="wikitable" style="text-align:left"
| width="10px" bgcolor="#ccffcc" |
|Pääsenud otse 16 parema sekka.
|-
| width="10px" bgcolor="#87cefa" |
|Pääsenud 24 parema hulka.
|}
=== A-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 85
| 72
| 1.181
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 79
| 72
| 1.097
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 80
| 0.975
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 66
| 84
| 0.786
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:12 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.'''
| <small> 20:22 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== B-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 54
| 1.556
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 100
| 93
| 1.075
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 88
| 100
| 0.880
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 59
| 84
| 0.792
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> 21:23 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:13 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen'''
| <small> 17:21 </small>
| <small> 10:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|}
=== C-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 64
| 1.313
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 75
| 1.040
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 78
| 1.000
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| 0
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 61
| 84
| 0.726
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:16 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga'''
| <small> 14:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== D-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 113
| 99
| 1.141
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 87
| 92
| 0.946
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 113
| 115
| 0.983
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 3
| 0.333
| 94
| 101
| 0.931
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> 26:24 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 15:9 </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner'''
| <small> 21:19 </small>
| <small> 14:21 </small>
| <small> 10:15 </small>
|-
| 17.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Sowa/Pfretzschner, L. {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| <small> 19:21 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:13 </small>
|}
=== E-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 89
| 62
| 1.435
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 85
| 81
| 1.049
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 74
| 90
| 0.822
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 82
| 97
| 0.845
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 13:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 22:00
|width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Nurminen/Siren {{riigi ikoon|Soome}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 17.08
| 22:00
|width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 18:21 </small>
| <small> 25:27 </small>
| <small> </small>
|}
=== F-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 109
| 101
| 1.079
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 92
| 90
| 1.022
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 91
| 105
| 0.867
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 86
| 101
| 0.851
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 23:21 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 18:21 </small>
| <small> 21:14 </small>
| <small> 20:18 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 14:00
|width="200" align="right"| '''Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| <small> 21:16 </small>
| <small> 15:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|}
=== G-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 1
| 4.000
| 99
| 86
| 1.151
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 95
| 86
| 1.105
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 104
| 107
| 0.972
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 68
| 87
| 0.782
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> 21:18 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> 21:17 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener'''
| <small> 16:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== H-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 90
| 72
| 1.250
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 91
| 88
| 1.034
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 89
| 99
| 0.899
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 80
| 91
| 0.879
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> 21:15 </small>
| <small> 27:25 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:00
|width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler'''
| <small> 21:13 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 12:15 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> 27:25 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|}
== Väljalangemismängud ==
=== 1/12 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 18.08
|13:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| <small> 21:16 </small>
| <small> 20:22 </small>
| <small> 15:11 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 24:26 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> 15:10 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:15 </small>
| <small> 19:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 18.08
|15:00
|width="200" align="right"| Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== 1/8 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 19.08
|12:00
| width="200" align="right" | Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|13:00
| width="200" align="right" | Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|14:00
| width="200" align="right" | Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|15:30
| width="200" align="right" | Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:00
| width="200" align="right" | Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:30
| width="200" align="right" | Krattiger/Breer {{riigi ikoon|Šveits}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:00
| width="200" align="right" | Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:30
|width="200" align="right"| Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}
|
|width="200" align="left"| ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Veerandfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 20.08
|12:15
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|14:45
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|16:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Poolfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|12:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 21.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
===Kolmanda koha mäng ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|17:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|18:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
== Lõppjärjestus ==
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|-
!width=40|Koht
!width=180|Võistkond
|-
|[[File:Gold medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|[[File:Silver medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|[[File:Bronze medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|4
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="4"|5
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|9
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|17
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|25
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
|}
== Välislingid ==
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://www.munich2022.com/en/beach-volleyball EM 2022 rannavõrkpall] European Championships Munich 2022
[[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]]
[[Kategooria:2022. aasta spordis]]
4gad2zpod7pluiau68se0t8nxipzzi1
6179812
6179811
2022-08-18T12:47:42Z
Angmar Brekker
94578
wikitext
text/x-wiki
{| class="toccolours" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;"
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;" |[[Fail:Volleyball_(beach)_pictogram.svg|vasakul|50x50px|Rannavõrkpall]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused'''
|-
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;"| [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Korraldaja:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Linn:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |[[München]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Aeg:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |16.–21. august 2022
|-
| style="text-align:left;" |'''Osalejate arv:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |32
|-
| style="text-align:left;" |'''Euroopa meistrid:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |
|-
|'''<''' '''[[2021. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2021]]'''
|'''[[2023. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2023]]''' '''>'''
|}
'''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari.
[[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]].
==Eelring==
=== Protseduur ===
Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. Alagrupis mängib iga võistkond kaks mängu. Esimeses mängus lähevad paarid vastamisi asetuse järgi (esimene ja neljas ning teine ja kolmas). Teises mängus lähevad vastamisi esimeste mängude võitjad omavahel ning kaotajad omavahel.
'''Edasipääseja selgitamine''':
# Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud)
# Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte:
#* 2 punkti: mäng võidetud
#* 1 punkt: mäng kaotatud
# Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras:
#*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega.
#*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega.
Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022.
{| class="wikitable" style="text-align:left"
| width="10px" bgcolor="#ccffcc" |
|Pääsenud otse 16 parema sekka.
|-
| width="10px" bgcolor="#87cefa" |
|Pääsenud 24 parema hulka.
|}
=== A-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 85
| 72
| 1.181
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 79
| 72
| 1.097
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 80
| 0.975
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 66
| 84
| 0.786
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:12 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.'''
| <small> 20:22 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== B-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 54
| 1.556
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 100
| 93
| 1.075
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 88
| 100
| 0.880
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 59
| 84
| 0.792
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> 21:23 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:13 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen'''
| <small> 17:21 </small>
| <small> 10:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|}
=== C-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 64
| 1.313
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 75
| 1.040
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 78
| 1.000
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| 0
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 61
| 84
| 0.726
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:16 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga'''
| <small> 14:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== D-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 113
| 99
| 1.141
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 87
| 92
| 0.946
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 113
| 115
| 0.983
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 3
| 0.333
| 94
| 101
| 0.931
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> 26:24 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 15:9 </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner'''
| <small> 21:19 </small>
| <small> 14:21 </small>
| <small> 10:15 </small>
|-
| 17.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Sowa/Pfretzschner, L. {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| <small> 19:21 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:13 </small>
|}
=== E-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 89
| 62
| 1.435
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 85
| 81
| 1.049
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 74
| 90
| 0.822
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 82
| 97
| 0.845
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 13:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 22:00
|width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Nurminen/Siren {{riigi ikoon|Soome}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 17.08
| 22:00
|width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 18:21 </small>
| <small> 25:27 </small>
| <small> </small>
|}
=== F-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 109
| 101
| 1.079
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 92
| 90
| 1.022
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 91
| 105
| 0.867
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 86
| 101
| 0.851
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 23:21 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 18:21 </small>
| <small> 21:14 </small>
| <small> 20:18 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 14:00
|width="200" align="right"| '''Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| <small> 21:16 </small>
| <small> 15:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|}
=== G-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 1
| 4.000
| 99
| 86
| 1.151
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 95
| 86
| 1.105
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 104
| 107
| 0.972
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 68
| 87
| 0.782
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> 21:18 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> 21:17 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener'''
| <small> 16:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== H-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 90
| 72
| 1.250
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 91
| 88
| 1.034
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 89
| 99
| 0.899
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 80
| 91
| 0.879
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> 21:15 </small>
| <small> 27:25 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:00
|width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler'''
| <small> 21:13 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 12:15 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> 27:25 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|}
== Väljalangemismängud ==
=== 1/12 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 18.08
|13:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| <small> 21:16 </small>
| <small> 20:22 </small>
| <small> 15:11 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 24:26 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> 15:10 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:15 </small>
| <small> 19:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 18.08
|15:00
|width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| <small> 21:12 </small>
| <small> 23:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== 1/8 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 19.08
|12:00
| width="200" align="right" | Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|13:00
| width="200" align="right" | Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|14:00
| width="200" align="right" | Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|15:30
| width="200" align="right" | Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:00
| width="200" align="right" | Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:30
| width="200" align="right" | Krattiger/Breer {{riigi ikoon|Šveits}}
|
| width="200" align="left" | ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:00
| width="200" align="right" | Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:30
|width="200" align="right"| Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}
|
|width="200" align="left"| ''1/12 finaalist''
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Veerandfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 20.08
|12:15
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|14:45
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|16:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Poolfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|12:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 21.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
===Kolmanda koha mäng ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|17:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|18:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
== Lõppjärjestus ==
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|-
!width=40|Koht
!width=180|Võistkond
|-
|[[File:Gold medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|[[File:Silver medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|[[File:Bronze medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|4
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="4"|5
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|9
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|17
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|25
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
|}
== Välislingid ==
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://www.munich2022.com/en/beach-volleyball EM 2022 rannavõrkpall] European Championships Munich 2022
[[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]]
[[Kategooria:2022. aasta spordis]]
6riai32fafkpm6dlnjjl2nbfu3btek4
6180016
6179812
2022-08-19T05:47:55Z
Angmar Brekker
94578
wikitext
text/x-wiki
{| class="toccolours" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;"
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;" |[[Fail:Volleyball_(beach)_pictogram.svg|vasakul|50x50px|Rannavõrkpall]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused'''
|-
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;"| [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Korraldaja:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Linn:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |[[München]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Aeg:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |16.–21. august 2022
|-
| style="text-align:left;" |'''Osalejate arv:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |32
|-
| style="text-align:left;" |'''Euroopa meistrid:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |
|-
|'''<''' '''[[2021. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2021]]'''
|'''[[2023. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2023]]''' '''>'''
|}
'''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari.
[[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]].
==Eelring==
=== Protseduur ===
Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. Alagrupis mängib iga võistkond kaks mängu. Esimeses mängus lähevad paarid vastamisi asetuse järgi (esimene ja neljas ning teine ja kolmas). Teises mängus lähevad vastamisi esimeste mängude võitjad omavahel ning kaotajad omavahel.
'''Edasipääseja selgitamine''':
# Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud)
# Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte:
#* 2 punkti: mäng võidetud
#* 1 punkt: mäng kaotatud
# Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras:
#*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega.
#*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega.
Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022.
{| class="wikitable" style="text-align:left"
| width="10px" bgcolor="#ccffcc" |
|Pääsenud otse 16 parema sekka.
|-
| width="10px" bgcolor="#87cefa" |
|Pääsenud 24 parema hulka.
|}
=== A-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 85
| 72
| 1.181
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 79
| 72
| 1.097
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 80
| 0.975
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 66
| 84
| 0.786
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:12 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.'''
| <small> 20:22 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== B-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 54
| 1.556
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 100
| 93
| 1.075
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 88
| 100
| 0.880
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 59
| 84
| 0.792
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> 21:23 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:13 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen'''
| <small> 17:21 </small>
| <small> 10:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|}
=== C-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 64
| 1.313
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 75
| 1.040
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 78
| 1.000
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| 0
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 61
| 84
| 0.726
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:16 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga'''
| <small> 14:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== D-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 113
| 99
| 1.141
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 87
| 92
| 0.946
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 113
| 115
| 0.983
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 3
| 0.333
| 94
| 101
| 0.931
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> 26:24 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 15:9 </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner'''
| <small> 21:19 </small>
| <small> 14:21 </small>
| <small> 10:15 </small>
|-
| 17.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Sowa/Pfretzschner, L. {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| <small> 19:21 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:13 </small>
|}
=== E-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 89
| 62
| 1.435
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 85
| 81
| 1.049
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 74
| 90
| 0.822
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 82
| 97
| 0.845
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 13:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 22:00
|width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Nurminen/Siren {{riigi ikoon|Soome}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 17.08
| 22:00
|width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 18:21 </small>
| <small> 25:27 </small>
| <small> </small>
|}
=== F-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 109
| 101
| 1.079
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 92
| 90
| 1.022
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 91
| 105
| 0.867
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 86
| 101
| 0.851
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 23:21 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 18:21 </small>
| <small> 21:14 </small>
| <small> 20:18 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 14:00
|width="200" align="right"| '''Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| <small> 21:16 </small>
| <small> 15:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|}
=== G-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 1
| 4.000
| 99
| 86
| 1.151
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 95
| 86
| 1.105
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 104
| 107
| 0.972
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 68
| 87
| 0.782
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> 21:18 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> 21:17 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener'''
| <small> 16:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== H-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 90
| 72
| 1.250
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 91
| 88
| 1.034
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 89
| 99
| 0.899
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 80
| 91
| 0.879
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> 21:15 </small>
| <small> 27:25 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:00
|width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler'''
| <small> 21:13 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 12:15 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> 27:25 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|}
== Väljalangemismängud ==
<onlyinclude>{{#invoke:RoundN|N32
|widescore=yes|bold_winner=high
|3rdplace=yes
<!-- Date — Place | Team 1 | Score 1 | Team 2 | Score 2 -->
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | 0
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | 0
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | 1
|| | | |
|18. august| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | 0 | '''{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš''' | '''2'''
<!-- 1/16 finaalid -->
|19. august| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | | {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller |
|19. august| {{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | | {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde |
|19. august| {{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] |
|19. august| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner | | {{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol |
|19. august| {{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | | {{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig |
|19. august| {{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | | {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira |
|19. august| {{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler |
|19. august| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | | {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš |
<!-- quarter finals -->
|20. august| | | |
|20. august| | | |
|20. august| | | |
|20. august| | | |
<!-- semi finals -->
|21. august| | | |
|21. august| | | |
<!-- final -->
|21. august| | | |
<!-- third place -->
|21. august| | | |
}}</onlyinclude>
=== 1/12 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 18.08
|13:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| <small> 21:16 </small>
| <small> 20:22 </small>
| <small> 15:11 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 24:26 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> 15:10 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:15 </small>
| <small> 19:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 18.08
|15:00
|width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| <small> 21:12 </small>
| <small> 23:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> 21:17 </small>
| <small> 19:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš'''
| <small> 18:21 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> 18:21 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> 15:10 </small>
|}
=== 1/8 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 19.08
|12:00
| width="200" align="right" | Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|13:00
| width="200" align="right" | Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|14:00
| width="200" align="right" | Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|15:30
| width="200" align="right" | Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:00
| width="200" align="right" | Krattiger/Breer {{riigi ikoon|Šveits}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:30
| width="200" align="right" | Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:00
| width="200" align="right" | Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:30
| width="200" align="right" | Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Veerandfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 20.08
|12:15
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|14:45
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|16:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Poolfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|12:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 21.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
===Kolmanda koha mäng ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|17:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|18:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
== Lõppjärjestus ==
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|-
!width=40|Koht
!width=180|Võistkond
|-
|[[File:Gold medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|[[File:Silver medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|[[File:Bronze medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|4
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="4"|5
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|9
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|17
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
|-
|rowspan="8"|25
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
|}
== Välislingid ==
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://www.munich2022.com/en/beach-volleyball EM 2022 rannavõrkpall] European Championships Munich 2022
[[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]]
[[Kategooria:2022. aasta spordis]]
njbl6j0azuk4laok80afzh87b1r28pb
6180098
6180016
2022-08-19T10:18:23Z
Angmar Brekker
94578
wikitext
text/x-wiki
{| class="toccolours" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;"
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;" |[[Fail:Volleyball_(beach)_pictogram.svg|vasakul|50x50px|Rannavõrkpall]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused'''
|-
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;"| [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Korraldaja:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Linn:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |[[München]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Aeg:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |16.–21. august 2022
|-
| style="text-align:left;" |'''Osalejate arv:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |32
|-
| style="text-align:left;" |'''Euroopa meistrid:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |
|-
|'''<''' '''[[2021. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2021]]'''
|'''[[2023. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2023]]''' '''>'''
|}
'''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari.
[[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]].
==Eelring==
=== Protseduur ===
Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. Alagrupis mängib iga võistkond kaks mängu. Esimeses mängus lähevad paarid vastamisi asetuse järgi (esimene ja neljas ning teine ja kolmas). Teises mängus lähevad vastamisi esimeste mängude võitjad omavahel ning kaotajad omavahel.
'''Edasipääseja selgitamine''':
# Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud)
# Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte:
#* 2 punkti: mäng võidetud
#* 1 punkt: mäng kaotatud
# Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras:
#*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega.
#*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega.
Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022.
{| class="wikitable" style="text-align:left"
| width="10px" bgcolor="#ccffcc" |
|Pääsenud otse 16 parema sekka.
|-
| width="10px" bgcolor="#87cefa" |
|Pääsenud 24 parema hulka.
|}
=== A-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 85
| 72
| 1.181
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 79
| 72
| 1.097
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 80
| 0.975
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 66
| 84
| 0.786
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:12 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.'''
| <small> 20:22 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== B-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 54
| 1.556
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 100
| 93
| 1.075
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 88
| 100
| 0.880
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 59
| 84
| 0.792
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> 21:23 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:13 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen'''
| <small> 17:21 </small>
| <small> 10:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|}
=== C-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 64
| 1.313
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 75
| 1.040
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 78
| 1.000
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| 0
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 61
| 84
| 0.726
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:16 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga'''
| <small> 14:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== D-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 113
| 99
| 1.141
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 87
| 92
| 0.946
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 113
| 115
| 0.983
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 3
| 0.333
| 94
| 101
| 0.931
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> 26:24 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 15:9 </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner'''
| <small> 21:19 </small>
| <small> 14:21 </small>
| <small> 10:15 </small>
|-
| 17.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Sowa/Pfretzschner, L. {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| <small> 19:21 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:13 </small>
|}
=== E-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 89
| 62
| 1.435
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 85
| 81
| 1.049
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 74
| 90
| 0.822
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 82
| 97
| 0.845
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 13:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 22:00
|width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Nurminen/Siren {{riigi ikoon|Soome}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 17.08
| 22:00
|width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 18:21 </small>
| <small> 25:27 </small>
| <small> </small>
|}
=== F-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 109
| 101
| 1.079
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 92
| 90
| 1.022
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 91
| 105
| 0.867
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 86
| 101
| 0.851
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 23:21 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 18:21 </small>
| <small> 21:14 </small>
| <small> 20:18 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 14:00
|width="200" align="right"| '''Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| <small> 21:16 </small>
| <small> 15:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|}
=== G-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 1
| 4.000
| 99
| 86
| 1.151
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 95
| 86
| 1.105
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 104
| 107
| 0.972
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 68
| 87
| 0.782
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> 21:18 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> 21:17 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener'''
| <small> 16:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== H-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 90
| 72
| 1.250
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 91
| 88
| 1.034
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 89
| 99
| 0.899
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 80
| 91
| 0.879
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> 21:15 </small>
| <small> 27:25 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:00
|width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler'''
| <small> 21:13 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 12:15 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> 27:25 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|}
== Väljalangemismängud ==
<onlyinclude>{{#invoke:RoundN|N32
|widescore=yes|bold_winner=high
|3rdplace=yes
<!-- Date — Place | Team 1 | Score 1 | Team 2 | Score 2 -->
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | 0
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | 0
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | 1
|| | | |
|18. august| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | 0 | '''{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš''' | '''2'''
<!-- 1/16 finaalid -->
|19. august| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | | {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller |
|19. august| {{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | | {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde |
|19. august| {{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] |
|19. august| '''{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | 1
|19. august| {{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | | {{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig |
|19. august| {{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | | {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira |
|19. august| {{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler |
|19. august| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | | {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš |
<!-- quarter finals -->
|20. august| | | |
|20. august| | | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner |
|20. august| | | |
|20. august| | | |
<!-- semi finals -->
|21. august| | | |
|21. august| | | |
<!-- final -->
|21. august| | | |
<!-- third place -->
|21. august| | | |
}}</onlyinclude>
=== 1/12 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 18.08
|13:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| <small> 21:16 </small>
| <small> 20:22 </small>
| <small> 15:11 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 24:26 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> 15:10 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:15 </small>
| <small> 19:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 18.08
|15:00
|width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| <small> 21:12 </small>
| <small> 23:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> 21:17 </small>
| <small> 19:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš'''
| <small> 18:21 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> 18:21 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> 15:10 </small>
|}
=== 1/8 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 19.08
|12:00
| width="200" align="right" | '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}'''
|'''2 : 1'''
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:23 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 19.08
|13:00
| width="200" align="right" | Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|14:00
| width="200" align="right" | Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|15:30
| width="200" align="right" | Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:00
| width="200" align="right" | Krattiger/Breer {{riigi ikoon|Šveits}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:30
| width="200" align="right" | Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:00
| width="200" align="right" | Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:30
| width="200" align="right" | Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Veerandfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 20.08
|12:15
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|14:45
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|16:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Poolfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|12:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 21.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
===Kolmanda koha mäng ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|17:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|18:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
== Lõppjärjestus ==
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|-
!width=40|Koht
!width=180|Võistkond
|-
|[[File:Gold medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|[[File:Silver medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|[[File:Bronze medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|4
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="4"|5
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|9
|style="text-align:left"| {{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|17
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
|-
|rowspan="8"|25
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
|}
== Välislingid ==
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://www.munich2022.com/en/beach-volleyball EM 2022 rannavõrkpall] European Championships Munich 2022
[[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]]
[[Kategooria:2022. aasta spordis]]
176zaxyxx60gtnz6tk053q3catz86u5
6180114
6180098
2022-08-19T11:16:58Z
Angmar Brekker
94578
/* Väljalangemismängud */
wikitext
text/x-wiki
{| class="toccolours" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;"
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;" |[[Fail:Volleyball_(beach)_pictogram.svg|vasakul|50x50px|Rannavõrkpall]] '''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused'''
|-
| colspan="4" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;"| [[Fail:2022 European Beach Volleyball Championships Logo.svg|pisi]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Korraldaja:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Linn:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |[[München]]
|-
| style="text-align:left;" |'''Aeg:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |16.–21. august 2022
|-
| style="text-align:left;" |'''Osalejate arv:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |32
|-
| style="text-align:left;" |'''Euroopa meistrid:'''
| colspan="3"style="text-align:left;" |
|-
|'''<''' '''[[2021. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2021]]'''
|'''[[2023. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused|2023]]''' '''>'''
|}
'''2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused''' on Euroopa Võrkpalliliidu [[CEV]] korraldatavad Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 [[München]]is, [[Saksamaa]]l. Võistlustele pääsesid 32 paari.
[[Eesti]]t esindasid võistlustel [[Kusti Nõlvak]] ja [[Mart Tiisaar]].
==Eelring==
=== Protseduur ===
Eelringi pääses kvalifikatsioonide kaudu 32 rannavõrkpallipaari, kellest 24 pääsevad väljalangemismängudele. Võistkonnad jagati alagruppidesse loosi kaudu 22. juunil 2022. Eelringist pääsevad alagrupi võitjad otse 16 parema hulka. Alagrupi 2 ja 3 koht pääsevad 24 hulka. Alagrupis mängib iga võistkond kaks mängu. Esimeses mängus lähevad paarid vastamisi asetuse järgi (esimene ja neljas ning teine ja kolmas). Teises mängus lähevad vastamisi esimeste mängude võitjad omavahel ning kaotajad omavahel.
'''Edasipääseja selgitamine''':
# Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud)
# Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte:
#* 2 punkti: mäng võidetud
#* 1 punkt: mäng kaotatud
# Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis CEV selgitab võitja alljärgnevas järjekorras:
#*Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega.
#*Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega.
Alagrupimängud toimusid 16.–17. augustil 2022.
{| class="wikitable" style="text-align:left"
| width="10px" bgcolor="#ccffcc" |
|Pääsenud otse 16 parema sekka.
|-
| width="10px" bgcolor="#87cefa" |
|Pääsenud 24 parema hulka.
|}
=== A-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 85
| 72
| 1.181
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 79
| 72
| 1.097
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 80
| 0.975
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 66
| 84
| 0.786
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Berntsen/Mol, H. {{riigi ikoon|Norra}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
| <small> 21:12 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C.'''
| <small> 20:22 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== B-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 54
| 1.556
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 100
| 93
| 1.075
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 88
| 100
| 0.880
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 59
| 84
| 0.792
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> 21:23 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| '''Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:13 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen'''
| <small> 17:21 </small>
| <small> 10:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Samoilovs/Šmēdiņš {{riigi ikoon|Läti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|}
=== C-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 84
| 64
| 1.313
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 75
| 1.040
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 78
| 78
| 1.000
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| 0
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 61
| 84
| 0.726
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:16 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| <small> 21:15 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Sepka/Semerad {{riigi ikoon|Tšehhi}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga'''
| <small> 14:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== D-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 113
| 99
| 1.141
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 87
| 92
| 0.946
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 113
| 115
| 0.983
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 3
| 0.333
| 94
| 101
| 0.931
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Ermacora/Pristauz {{riigi ikoon|Austria}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> 26:24 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 15:9 </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner'''
| <small> 21:19 </small>
| <small> 14:21 </small>
| <small> 10:15 </small>
|-
| 17.08
| 21:00
|width="200" align="right"| '''Sowa/Pfretzschner, L. {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
| <small> 19:21 </small>
| <small> 25:23 </small>
| <small> 15:13 </small>
|}
=== E-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 89
| 62
| 1.435
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 85
| 81
| 1.049
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 74
| 90
| 0.822
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 82
| 97
| 0.845
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Lupo/Ranghieri {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 13:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 22:00
|width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
| <small> 21:19 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 20:00
|width="200" align="right"| Nurminen/Siren {{riigi ikoon|Soome}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 21:19 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 17.08
| 22:00
|width="200" align="right"| [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer'''
| <small> 18:21 </small>
| <small> 25:27 </small>
| <small> </small>
|}
=== F-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 2
| 2.000
| 109
| 101
| 1.079
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 92
| 90
| 1.022
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 91
| 105
| 0.867
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 86
| 101
| 0.851
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 16:00
|width="200" align="right"| Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst'''
| <small> 19:21 </small>
| <small> 23:21 </small>
| <small> 8:15 </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 18:21 </small>
| <small> 21:14 </small>
| <small> 20:18 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Immers/Boermans {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 14:00
|width="200" align="right"| '''Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| <small> 21:16 </small>
| <small> 15:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|}
=== G-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 1
| 4.000
| 99
| 86
| 1.151
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 2
| 1.500
| 95
| 86
| 1.105
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| '''1'''
| 1
| 3
| 3
| 3
| 1.000
| 104
| 107
| 0.972
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| '''0'''
| 2
| 2
| 0
| 4
| 0.000
| 68
| 87
| 0.782
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 18:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
| <small> 21:14 </small>
| <small> 24:22 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 19:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> 21:18 </small>
| <small> 17:21 </small>
| <small> 16:14 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| '''Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> 21:17 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 17.08
| 15:00
|width="200" align="right"| Benzi/Bonifazi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener'''
| <small> 16:21 </small>
| <small> 16:21 </small>
| <small> </small>
|}
=== H-alagrupp ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis
! rowspan="2" width="200" |Paar
! colspan="2" width="40" |Mänge
! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}}
! colspan="3" width="20" |Geimid
! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}}
|-
! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}}
! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}}
! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}}
! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}}
! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}}
|- bgcolor="#ccffcc"
|'''1.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak
| '''2'''
| 0
| 4
| 4
| 0
| MAX
| 90
| 72
| 1.250
|- bgcolor="#87cefa"
|'''2.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 2
| 1.000
| 91
| 88
| 1.034
|- bgcolor="#87cefa"
|'''3.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| '''1'''
| 1
| 3
| 2
| 3
| 0.667
| 89
| 99
| 0.899
|-
|'''4.'''
| style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| '''0'''
| 2
| 2
| 1
| 4
| 0.250
| 80
| 91
| 0.879
|}
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> </small>
|-
| 16.08
| 17:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> 21:15 </small>
| <small> 27:25 </small>
| <small> </small>
|-
| 17.08
| 13:00
|width="200" align="right"| Winter/Henning {{riigi ikoon|Saksamaa}}
|'''1 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler'''
| <small> 21:13 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> 12:15 </small>
|-
| 17.08
| 13:30
|width="200" align="right"| '''Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> 27:25 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> </small>
|}
== Väljalangemismängud ==
<onlyinclude>{{#invoke:RoundN|N32
|widescore=yes|bold_winner=high
|3rdplace=yes
<!-- Date — Place | Team 1 | Score 1 | Team 2 | Score 2 -->
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri | 0
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L. | 0
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H. | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans | 1
|| | | |
|18. august| '''{{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler | 1
|| | | |
|18. august| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q. | 0 | '''{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš''' | '''2'''
<!-- 1/16 finaalid -->
|19. august| {{riigi ikoon|Holland}} Brouwer/Meeuwsen | | {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller |
|19. august| {{riigi ikoon|Poola}} Bryl/Losiak | | {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde |
|19. august| '''{{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] | 1
|19. august| '''{{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner''' | '''2''' | {{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol | 1
|19. august| {{riigi ikoon|Itaalia}} Nicolai/Cottafava | | {{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig |
|19. august| {{riigi ikoon|Itaalia}} Carambula/Rossi | | {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira |
|19. august| {{riigi ikoon|Šveits}} Krattiger/Breer | | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler |
|19. august| {{riigi ikoon|Norra}} Mol, A./Sørum, C. | | {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš |
<!-- quarter finals -->
|20. august| | | |
|20. august| {{riigi ikoon|Austria}} Hörl/Horst | | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner |
|20. august| | | |
|20. august| | | |
<!-- semi finals -->
|21. august| | | |
|21. august| | | |
<!-- final -->
|21. august| | | |
<!-- third place -->
|21. august| | | |
}}</onlyinclude>
=== 1/12 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 18.08
|13:00
|width="200" align="right"| '''Herrera/Gavira {{riigi ikoon|Hispaania}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
| <small> 21:16 </small>
| <small> 20:22 </small>
| <small> 15:11 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Seidl, R./Waller {{riigi ikoon|Austria}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
| <small> 24:26 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> 15:10 </small>
|-
| 18.08
|14:00
|width="200" align="right"| '''Kantor/Rudol {{riigi ikoon|Poola}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
| <small> 21:15 </small>
| <small> 19:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 18.08
|15:00
|width="200" align="right"| '''Van Werkhoven/van de Velde {{riigi ikoon|Holland}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
| <small> 21:12 </small>
| <small> 23:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| '''Ehlers/Wickler {{riigi ikoon|Saksamaa}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
| <small> 21:17 </small>
| <small> 19:21 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 18.08
|16:00
|width="200" align="right"| Krou/Aye, Q. {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|'''0 : 2'''
|width="200" align="left"| '''{{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš'''
| <small> 18:21 </small>
| <small> 18:21 </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| '''[[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]] {{riigi ikoon|Eesti}}'''
|'''2 : 0'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
| <small> 21:14 </small>
| <small> 21:17 </small>
| <small> </small>
|-
| 18.08
|17:00
|width="200" align="right"| '''Åhman/Hellvig {{riigi ikoon|Rootsi}}'''
|'''2 : 1'''
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
| <small> 18:21 </small>
| <small> 21:15 </small>
| <small> 15:10 </small>
|}
=== 1/8 finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 19.08
|12:00
| width="200" align="right" | '''Perusic/Schweiner {{riigi ikoon|Tšehhi}}'''
|'''2 : 1'''
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
| <small> 21:18 </small>
| <small> 21:23 </small>
| <small> 15:12 </small>
|-
| 19.08
|13:00
| width="200" align="right" | '''Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}'''
| '''2 : 1'''
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
| <small> 18:21 </small>
| <small> 21:18 </small>
| <small> 15:8 </small>
|-
| 19.08
|14:00
| width="200" align="right" | Nicolai/Cottafava {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Åhman/Hellvig
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|15:30
| width="200" align="right" | Carambula/Rossi {{riigi ikoon|Itaalia}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Herrera/Gavira
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:00
| width="200" align="right" | Krattiger/Breer {{riigi ikoon|Šveits}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Ehlers/Wickler
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|16:30
| width="200" align="right" | Brouwer/Meeuwsen {{riigi ikoon|Holland}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Austria}} Seidl, R./Waller
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:00
| width="200" align="right" | Mol, A./Sørum, C. {{riigi ikoon|Norra}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Läti}} Samoilovs/Šmēdiņš
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 19.08
|17:30
| width="200" align="right" | Bryl/Losiak {{riigi ikoon|Poola}}
|
| width="200" align="left" | {{riigi ikoon|Holland}} Van Werkhoven/van de Velde
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Veerandfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 20.08
|12:15
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|13:30
|width="200" align="right"| Hörl/Horst {{riigi ikoon|Austria}}
|
|width="200" align="left"| {{riigi ikoon|Tšehhi}} Perusic/Schweiner
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|14:45
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 20.08
|16:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Poolfinaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|12:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|-
| 21.08
|13:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
===Kolmanda koha mäng ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|17:00
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
=== Finaal ===
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
!Kuupäev
!width="50"| Kell
!
!width="50"| Tulemus
!
!width="45"| <small> 1. geim </small>
!width="45"| <small> 2. geim </small>
!width="45"| <small> 3. geim </small>
|-
| 21.08
|18:30
|width="200" align="right"|
|
|width="200" align="left"|
| <small> </small>
| <small> </small>
| <small> </small>
|}
== Lõppjärjestus ==
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|-
!width=40|Koht
!width=180|Võistkond
|-
|[[File:Gold medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|[[File:Silver medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|[[File:Bronze medal with cup.svg|16px]]
|style="text-align:left"|
|-
|4
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="4"|5
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|9
|style="text-align:left"| {{riigi ikoon|Poola}} Kantor/Rudol
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]]/[[Mart Tiisaar|Tiisaar]]
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|style="text-align:left"|
|-
|rowspan="8"|17
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Immers/Boermans
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} Luini/Penninga
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Norra}} Berntsen/Mol, H.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Lupo/Ranghieri
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Huber, A./Dressler
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Krou/Aye, Q.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Sowa/Pfretzschner, L.
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Šveits}} Métral/Haussener
|-
|rowspan="8"|25
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Iisrael}} Elazar/Ohana
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Pfretzschner/Huster
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Tšehhi}} Sepka/Semerad
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Austria}} Ermacora/Pristauz
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Soome}} Nurminen/Siren
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Taani}} Abell/Brinck
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Itaalia}} Benzi/Bonifazi
|-
|style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Saksamaa}} Winter/Henning
|}
== Välislingid ==
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/men/ Koduleht] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://webmedia.cev.eu/media/zfjcnlph/cev-eurobeachvolley-2022_off-communication-no1.pdf Reeglistik] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://eurobeachvolley.cev.eu/en/2022/dol/ Alagruppide loosimine] CEV EuroBeachVolley 2022
* [https://www.munich2022.com/en/beach-volleyball EM 2022 rannavõrkpall] European Championships Munich 2022
[[Kategooria:Rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused]]
[[Kategooria:2022. aasta spordis]]
88q3hbnmvif6yy0zlcloihdj0pbp7x6
Theodor Gehlhaar
0
635376
6179941
6179350
2022-08-18T17:33:01Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
'''Carl Theodor Gehlhaar''' ([[1805]] [[Limbaži]] – [[1871]] Limbaži) oli baltisaksa graafik, maalija ning apteeker.
== Töid ==
<gallery>
Kiigel, AM 13337 G 4155.tif | Kiigel, graafika Theodor Gehlhaar, värviline litograafia [[Georg Friedrich Schlater]]
Niguliste kirik Tallinnas. 1850, AM 7120 1 G 134.tif | Niguliste kirik
Vana turg Tallinnas. Der Alte Markt zu Reval,.tif | Vana turg Tallinnas
Viru tänav Tallinnas, AM 7122 1 G 139.tif | Viru tänav Tallinnas
</gallery>
{{JÄRJESTA:Gehlhaar, Theodor}}
[[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1805]]
[[Kategooria:Surnud 1871]]
a6oqwy8w4mucartiboz9cnay03hfduh
S-350
0
635379
6179823
6179358
2022-08-18T13:07:41Z
Neptuunium
58653
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast relv
| nimi = S-350 Vitjaz
| pilt = S-350E Vityaz - MAKS2013firstpix01.jpg
| pildi_suurus =
| alt_tekst =
| pildi_allkiri =
| päritoluriik = {{Pisilipp|Venemaa}}
| tüüp = keskmaa õhutõrjesüsteem
<!-- Tüübi valik -->
| on_laskerelv =
| on_külmrelv =
| on_lõhkekeha =
| on_suurtükk =
| on_sõiduk =
| on_rakett =
<!-- Teenistusajalugu -->
| teenistuses = 2019–...
| kasutajad =
| sõjad =
<!-- Tootmisajalugu -->
| konstruktor = [[Almaz-Antei]]
| konstrueeritud =
| tootja =
| ühiku_hind =
| tootmises =
| toodetud =
| variandid =
<!-- Täpsustused -->
| täpsustuste_silt =
| kaal =
| pikkus =
| detaili_pikkus =
| laius =
| kõrgus =
| läbimõõt =
| meeskond =
| reisijad =
<!-- Laskerelva täpsustused -->
| laskemoon =
| laskemoona_kaal =
| kaliiber =
| torud =
| tööpõhimõte =
| laskekiirus =
| algkiirus =
| laskeulatus =
| max_laskeulatus =
| söötur =
| sihikud =
<!-- Suurtüki täpsustused -->
| breech =
| tagasilöök =
| lafett =
| tõstenurk =
| pöördenurk =
<!-- Külmrelva täpsustused -->
| tera_tüüp =
| pideme_tüüp =
| tupe_tüüp =
| head_tüüp =
| varre_tüüp =
<!-- Lõhkekeha täpsustused -->
| lõhkepea =
| lõhkepea_kaal =
| õhkimine =
| plahvatusvõimsus =
<!-- Sõiduki/raketi täpsustused -->
| soomus =
| pearelv =
| muu_relvastus =
| mootor =
| mootori_võimsus =
| võimsuse-kaalu_suhe =
| kandevõime =
| käigukast =
| vedrustus =
| kliirens =
| kütusemahutavus =
| tegevusulatus =
| kiirus =
| juhtimissüsteem =
| steering =
<!-- Raketi täpsustused -->
| tiivaulatus =
| kütus =
| lennulagi =
| lennukõrgus =
| sügavus =
| boost =
| täpsus =
| laskeplatvorm =
| transport =
}}
'''S-350 Vitjaz''' ([[vene keel]]es С-350 Витязь) on [[Venemaa]] keskmaa õhutõrjesüsteem, mille arendas välja [[GSKB Almaz-Antei]].
See on mõeldud välja vahetama vanemaid [[S-300]]PS süsteeme.
[[Kategooria:Venemaa relvad]]
lgvejhjmebofs4qh49hgl4gzz6r3k7b
Music for a Sushi Restaurant
0
635420
6179887
6179758
2022-08-18T15:59:56Z
OskarRand1
162064
wikitext
text/x-wiki
{{Laulu info
| pealkiri = "Music for a Sushi Restaurant"
| kaas =
| raam =
| pildi kirjeldus =
| liigitus =
| esitaja = [[Harry Styles]]i
| kaverid =
| album = "[[Harry's House]]"
| avaldatud =
| väljaantud = 20. mail 2022
| loo number =
| lindistatud = 2020–2021
| stiil =
| pikkus = 3:14
| autor = Harry Styles, [[Thomas Hull]], [[Tyler Johnson (laulukirjutaja)|Tyler Johnson]], [[Mitch Rowland]]
| helilooja =
| plaadifirma = [[Columbia Records|Columbia]], [[Erskine Records|Erskine]]
| produtsent = [[Laps Harpuun]], Tyler Johnson
| veel =
}}
"'''Music for a Sushi Restaurant'''" on [[Suurbritannia|briti]] laulja [[Harry Styles]]i laul tema kolmandalt stuudioalbumilt "[[Harry's House]]" (2022). Laulu kirjutasid Styles, [[Thomas Hull]], [[Tyler Johnson (laulukirjutaja)|Tyler Johnson]] ja [[Mitch Rowland]], produtseerimisega tegelesid aga [[Kid Harpoon]] ja Johnson.
[[Kategooria:2022. aasta laulud]]
[[Kategooria:Harry Styles]]
jexjppu2vwhzvyftg0r0b8m4k6rpqxq
Mall:F1R2020
10
635424
6179797
6179665
2022-08-18T12:09:50Z
Killerlicka
68247
pistoda
wikitext
text/x-wiki
{{safesubst:<noinclude />#switch: {{{1|}}}
| KUNI = 2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix <!--Mall on uuendatud kuni selle Grand Prix'ni-->
| AIT = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|x=}}
| AUT2 ={{Coltit|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|}}
| STY = {{Coltit|x=}}
| STY2 = {{Coltit|F1F8FF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|TD}}
| HUN = {{Coltit|x=}}
| HUN2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|}}
| GBR = {{Coltit|x=}}
| GBR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}}
| 70A = {{Coltit|x=}}
| 70A2 = {{Coltit|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|}}
| ESP = {{Coltit|x=}}
| ESP2 ={{Coltit|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|}}
| BEL = {{Coltit|x=}}
| BEL2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]
| ITA = {{Coltit|x=}}
| ITA2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}}
| TUS = {{Coltit|x=}}
| TUS2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|}}
| RUS = {{Coltit|x=}}
| RUS2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|}}
| EIF = {{Coltit|x=}}
| EIF2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|}}
| POR = {{Coltit|x=}}
| POR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}}
| EMI = {{Coltit|x=}}
| EMI2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|}}
| TUR = {{Coltit|x=}}
| TUR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|}}
| BHR = {{Coltit|x=}}
| BHR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|}}
| SKH = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| SKH2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|16}}
| ABU = {{Coltit|x=}}
| ABU2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|}}
| punktid = 0
| koht = {{Coltit|x=}} 22.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 0
}}
| ALB = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13{{pistoda}}
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|13{{pistoda}}}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|4}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|5}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|8}}
| 70A = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| 70A2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|5}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|8}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|6}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|15}}
| TUS = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| TUS2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|3}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|10}}
| EIF = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EIF2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|Ret}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|12}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|15}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|7}}
| BHR = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| BHR2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|3}}
| SKH = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| SKH2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|6}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|4}}
| punktid = 105
| koht = {{Coltit|x=}} 7.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 105
}}
| BOT = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}}
| AUT2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]'''<br>{{small|1}}
| STY = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| STY2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|2}}
| HUN = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| HUN2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|3}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|11}}
| 70A = {{Coltit|FFDF9F|x=}} {{F1 race position|3|p}}
| 70A2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} '''[[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]'''<br>{{small|3}}
| ESP = {{Coltit|FFDF9F|x=}} {{F1 race position|3|f}}
| ESP2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} ''[[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]''<br>{{small|3}}
| BEL = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| BEL2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|2}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|5}}
| TUS = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| TUS2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|2}}
| RUS = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|f}}
| RUS2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} ''[[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]''<br>{{small|1}}
| EIF = {{Coltit|EFCFFF|x=}} {{F1 race position|Ret|p}}
| EIF2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} '''[[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]'''<br>{{small|Ret}}
| POR = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| POR2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|2}}
| EMI = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 race position|2|p}}
| EMI2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} '''[[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]'''<br>{{small|2}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|14}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|8}}
| SKH = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 race position|8|p}}
| SKH2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} '''[[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]'''<br>{{small|8}}
| ABU = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| ABU2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|2}}
| punktid = 223
| koht = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2.
| punktid2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 223
}}
| FIT = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|x=}}
| AUT2 ={{Coltit|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|}}
| STY = {{Coltit|x=}}
| STY2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|}}
| HUN = {{Coltit|x=}}
| HUN2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|}}
| GBR = {{Coltit|x=}}
| GBR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}}
| 70A = {{Coltit|x=}}
| 70A2 = {{Coltit|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|}}
| ESP = {{Coltit|x=}}
| ESP2 ={{Coltit|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|}}
| BEL = {{Coltit|x=}}
| BEL2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]
| ITA = {{Coltit|x=}}
| ITA2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}}
| TUS = {{Coltit|x=}}
| TUS2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|}}
| RUS = {{Coltit|x=}}
| RUS2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|}}
| EIF = {{Coltit|x=}}
| EIF2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|}}
| POR = {{Coltit|x=}}
| POR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}}
| EMI = {{Coltit|x=}}
| EMI2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|}}
| TUR = {{Coltit|x=}}
| TUR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|}}
| BHR = {{Coltit|x=}}
| BHR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|}}
| SKH = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| SKH2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|17}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|19}}
| punktid = 0
| koht = {{Coltit|x=}} 23.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 0
}}
| GAS = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|7}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|15}}
| HUN = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| HUN2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|Ret}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|7}}
| 70A = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| 70A2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|11}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|9}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|8}}
| ITA = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| ITA2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|1}}
| TUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|9}}
| EIF = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| EIF2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|6}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|5}}
| EMI = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EMI2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|Ret}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|13}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|6}}
| SKH = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| SKH2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|11}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|8}}
| punktid = 75
| koht = {{Coltit|x=}} 10.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 75
}}
| GIO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|9}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|14}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|17}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|14}}
| 70A = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| 70A2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|17}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|16}}
| BEL = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| BEL2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|Ret}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|16}}
| TUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|11}}
| EIF = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| EIF2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|10}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|15}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|10}}
| TUR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|Ret}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|16}}
| SKH = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| SKH2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|13}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|16}}
| punktid = 4
| koht = {{Coltit|x=}} 17.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 4
}}
| GRO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| AUT2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|Ret}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|13}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|16}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|16}}
| 70A = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| 70A2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|16}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|19}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|15}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|12}}
| TUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| TUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|12}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|17}}
| EIF = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| EIF2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|9}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|17}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|14}}
| TUR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|Ret}}
| BHR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| BHR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|Ret}}
| SKH = {{Coltit|x=}}
| SKH2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|}}
| ABU = {{Coltit|x=}}
| ABU2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|}}
| punktid = 2
| koht = {{Coltit|x=}} 19.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 2
}}
| HAM = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|4}}
| STY = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}}
| STY2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]'''<br>{{small|1}}
| HUN = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p|f}}
| HUN2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''''[[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]'''''<br>{{small|1}}
| GBR = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}}
| GBR2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]'''<br>{{small|1}}
| 70A = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 race position|2|f}}
| 70A2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]''<br>{{small|2}}
| ESP = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}}
| ESP2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]'''<br>{{small|1}}
| BEL = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}}
| BEL2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]'''<br>{{small|1}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 race position|7|p|f}}
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} '''''[[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]'''''<br>{{small|7}}
| TUS = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p|f}}
| TUS2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''''[[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]'''''<br>{{small|1}}
| RUS = {{Coltit|FFDF9F|x=}} {{F1 race position|3|p}}
| RUS2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} '''[[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]'''<br>{{small|3}}
| EIF = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| EIF2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|1}}
| POR = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p|f}}
| POR2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''''[[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]'''''<br>{{small|1}}
| EMI = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|f}}
| EMI2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} ''[[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]''<br>{{small|1}}
| TUR = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| TUR2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|1}}
| BHR = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}}
| BHR2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]'''<br>{{small|1}}
| SKH = {{Coltit|x=}}
| SKH2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|}}
| ABU = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| ABU2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|3}}
| punktid = 347
| koht = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1.
| punktid2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 347
}}
| HUL = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|x=}}
| AUT2 = [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]
| STY = {{Coltit|x=}}
| STY2 = [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]
| HUN = {{Coltit|x=}}
| HUN2 = [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]
| GBR = {{Coltit|FFFFFF|x=}} DNS
| GBR2 = {{Coltit|FFFFFF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br> {{small|DNS}}
| 70A = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| 70A2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}}[[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br> {{small|7}}
| ESP = {{Coltit|x=}}
| ESP2 = [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]
| BEL = {{Coltit|x=}}
| BEL2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]
| ITA = {{Coltit|x=}}
| ITA2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}}
| TUS = {{Coltit|x=}}
| TUS2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|}}
| RUS = {{Coltit|x=}}
| RUS2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|}}
| EIF = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| EIF2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|8}}
| POR = {{Coltit|x=}}
| POR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}}
| EMI = {{Coltit|x=}}
| EMI2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|}}
| TUR = {{Coltit|x=}}
| TUR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|}}
| BHR = {{Coltit|x=}}
| BHR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|}}
| SKH = {{Coltit|x=}}
| SKH2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|}}
| ABU = {{Coltit|x=}}
| ABU2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|}}
| punktid = 10
| koht = {{Coltit|x=}} 15.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 10
}}
| KVY = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12{{pistoda}}
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|12{{pistoda}}}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|10}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|12}}
| GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}}
| 70A = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| 70A2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|10}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|12}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|11}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|9}}
| TUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| TUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|7}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|8}}
| EIF = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| EIF2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|15}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|19}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|4}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|12}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|11}}
| SKH = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| SKH2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|7}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|11}}
| punktid = 32
| koht = {{Coltit|x=}} 14.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 32
}}
| LAT = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|11}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|17}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|19}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|15}}
| 70A = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| 70A2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|19}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|18}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|16}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|11}}
| TUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|16}}
| EIF = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| EIF2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|14}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|18}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|11}}
| TUR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|Ret}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|14}}
| SKH = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| SKH2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|Ret}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|17}}
| punktid = 0
| koht = {{Coltit|x=}} 21.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 0
}}
| LEC = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| AUT2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|2}}
| STY = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| STY2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|Ret}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|11}}
| GBR = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| GBR2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|3}}
| 70A = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| 70A2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|4}}
| ESP = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ESP2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|Ret}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|14}}
| ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}}
| TUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| TUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|8}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|6}}
| EIF = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| EIF2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|7}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|4}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|5}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|4}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|10}}
| SKH = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| SKH2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|Ret}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|13}}
| punktid = 98
| koht = {{Coltit|x=}} 8.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 98
}}
| MAG = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| AUT2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|Ret}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|12}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|10}}
| GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}}
| 70A = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| 70A2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|Ret}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|15}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|17}}
| ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}}
| TUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|12}}
| EIF = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| EIF2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|13}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|16}}
| EMI = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EMI2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|Ret}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17{{pistoda}}
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|17{{pistoda}}}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|17}}
| SKH = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| SKH2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|15}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|18}}
| punktid = 1
| koht = {{Coltit|x=}} 20.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 1
}}
| NOR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|FFDF9F|x=}} {{F1 race position|3|f}}
| AUT2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} ''[[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]''<br>{{small|3}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|5}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|13}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|5}}
| 70A = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| 70A2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|9}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|10}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|7}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|4}}
| TUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| TUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|6}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|15}}
| EIF = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EIF2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|Ret}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|13}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|8}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 race position|8|f}}
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} ''[[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]''<br>{{small|8}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|4}}
| SKH = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| SKH2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|10}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|5}}
| punktid = 97
| koht = {{Coltit|x=}} 9.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 97
}}
| OCO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|8}}
| STY = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| STY2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|Ret}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|14}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|6}}
| 70A = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| 70A2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|8}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|13}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|5}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|8}}
| TUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|7}}
| EIF = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EIF2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|Ret}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|8}}
| EMI = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EMI2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|Ret}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|11}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|9}}
| SKH = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| SKH2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|2}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|9}}
| punktid = 62
| koht = {{Coltit|x=}} 12.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 62
}}
| PER = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|6}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|6}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|7}}
| GBR = {{Coltit|x=}} WD
| GBR2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|WD}}
| 70A =
| 70A2 = [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|5}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|10}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|10}}
| TUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| TUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|5}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|4}}
| EIF = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| EIF2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|4}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|7}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|6}}
| TUR = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| TUR2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|2}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18{{pistoda}}
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|18{{pistoda}}}}
| SKH = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| SKH2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|1}}
| ABU = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ABU2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|Ret}}
| punktid = 125
| koht = {{Coltit|x=}} 4.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 125
}}
| RAI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| AUT2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|Ret}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|11}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|15}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|17}}
| 70A = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| 70A2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|15}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|14}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|12}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|13}}
| TUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| TUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|9}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|14}}
| EIF = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| EIF2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|12}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|11}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|9}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|15}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|15}}
| SKH = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| SKH2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|14}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|12}}
| punktid = 4
| koht = {{Coltit|x=}} 16.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 4
}}
| RIC = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| AUT2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|Ret}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|8}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|8}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|4}}
| 70A = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| 70A2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|14}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|11}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 race position|4|f}}
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} ''[[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]''<br>{{small|4}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|6}}
| TUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| TUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|4}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|5}}
| EIF = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| EIF2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|3}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|9}}
| EMI = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| EMI2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|3}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|10}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|7}}
| SKH = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| SKH2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|5}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 race position|7|f}}
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} ''[[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]''<br>{{small|7}}
| punktid = 119
| koht = {{Coltit|x=}} 5.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 119
}}
| RUS = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| AUT2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|Ret}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|16}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|18}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|12}}
| 70A = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| 70A2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|18}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|17}}
| BEL = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| BEL2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|Ret}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|14}}
| TUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| TUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|11}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|18}}
| EIF = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EIF2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|Ret}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|14}}
| EMI = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EMI2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|Ret}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|16}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|12}}
| SKH = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 race position|9|f}}
| SKH2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} ''[[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]''<br>{{small|9}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|15}}
| punktid = 3
| koht = {{Coltit|x=}} 18.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 3
}}
| SAI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|5}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 race position|9|f}}
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} ''[[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]''<br>{{small|9}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|9}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|13}}
| 70A = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| 70A2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|13}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|6}}
| BEL = {{Coltit|FFFFFF|x=}} DNS
| BEL2 = {{Coltit|FFFFFF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|DNS}}
| ITA = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| ITA2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|2}}
| TUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| RUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|Ret}}
| EIF = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| EIF2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|5}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|6}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|7}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|5}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|5}}
| SKH = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| SKH2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|4}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|6}}
| punktid = 105
| koht = {{Coltit|x=}} 6.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 105
}}
| STR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| AUT2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|Ret}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|7}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|4}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|9}}
| 70A = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| 70A2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|6}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|4}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|9}}
| ITA = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| ITA2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|3}}
| TUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| RUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|Ret}}
| EIF = {{Coltit|x=}} WD
| EIF2 = {{Coltit|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|WD}}
| POR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| POR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|Ret}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|13}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{f1 race position|9|p}}
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} '''[[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]'''<br>{{small|9}}
| BHR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| BHR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|Ret}}
| SKH = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| SKH2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|3}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|10}}
| punktid = 75
| koht = {{Coltit|x=}} 11.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 75
}}
| VER = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| AUT2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|Ret}}
| STY = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| STY2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|3}}
| HUN = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| HUN2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|2}}
| GBR = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 race position|2|f}}
| GBR2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]''<br>{{small|2}}
| 70A = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| 70A2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|1}}
| ESP = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| ESP2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|2}}
| BEL = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| BEL2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|3}}
| ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}}
| TUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| TUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| RUS2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|2}}
| EIF = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 race position|2|f}}
| EIF2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]''<br>{{small|2}}
| POR = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| POR2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|3}}
| EMI = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EMI2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|Ret}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|6}}
| BHR = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 race position|2|f}}
| BHR2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]''<br>{{small|2}}
| SKH = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| SKH2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|Ret}}
| ABU = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}}
| ABU2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]'''<br>{{small|1}}
| punktid = 214
| koht = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3.
| punktid2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 214
}}
| VET = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|10}}
| STY = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| STY2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|Ret}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|6}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|10}}
| 70A = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| 70A2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br>{{small|12}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|7}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|13}}
| ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}}
| TUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| TUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]<br>{{small|10}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|13}}
| EIF = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| EIF2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br>{{small|11}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|10}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|12}}
| TUR = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| TUR2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|3}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|13}}
| SKH = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| SKH2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]<br>{{small|12}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|14}}
| punktid = 33
| koht = {{Coltit|x=}} 13.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 33
}}
}}<noinclude>
{{Documentation}}
</noinclude>
o61oaywf1zt4gy1kkx2scnxoey15tn9
T-62
0
635432
6179788
6179693
2022-08-18T12:02:30Z
Kruusamägi
1530
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast relv
| nimi = T-62
| pilt = Victory park (Kazan) (262-17).jpg
| pildi_suurus = 200px
| alt_tekst =
| pildi_allkiri =
| päritoluriik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}
| tüüp =
<!-- Tüübi valik -->
| on_laskerelv =
| on_külmrelv =
| on_lõhkekeha =
| on_suurtükk =
| on_sõiduk =
| on_rakett =
<!-- Teenistusajalugu -->
| teenistuses =
| kasutajad =
| sõjad =
<!-- Tootmisajalugu -->
| konstruktor =
| konstrueeritud =
| tootja =
| ühiku_hind =
| tootmises =
| toodetud =
| variandid =
<!-- Täpsustused -->
| täpsustuste_silt =
| kaal =
| pikkus =
| detaili_pikkus =
| laius =
| kõrgus =
| läbimõõt =
| meeskond =
| reisijad =
<!-- Laskerelva täpsustused -->
| laskemoon =
| laskemoona_kaal =
| kaliiber =
| torud =
| tööpõhimõte =
| laskekiirus =
| algkiirus =
| laskeulatus =
| max_laskeulatus =
| söötur =
| sihikud =
<!-- Suurtüki täpsustused -->
| breech =
| tagasilöök =
| lafett =
| tõstenurk =
| pöördenurk =
<!-- Külmrelva täpsustused -->
| tera_tüüp =
| pideme_tüüp =
| tupe_tüüp =
| head_tüüp =
| varre_tüüp =
<!-- Lõhkekeha täpsustused -->
| lõhkepea =
| lõhkepea_kaal =
| õhkimine =
| plahvatusvõimsus =
<!-- Sõiduki/raketi täpsustused -->
| soomus =
| pearelv =
| muu_relvastus =
| mootor =
| mootori_võimsus =
| võimsuse-kaalu_suhe =
| kandevõime =
| käigukast =
| vedrustus =
| kliirens =
| kütusemahutavus =
| tegevusulatus =
| kiirus =
| juhtimissüsteem =
| steering =
<!-- Raketi täpsustused -->
| tiivaulatus =
| kütus =
| lennulagi =
| lennukõrgus =
| sügavus =
| boost =
| täpsus =
| laskeplatvorm =
| transport =
}}
'''T-62''' on Nõukogude Liidus valmistatud põhitank.
{{Nõukogude Liidu ja Ukraina ja Valgevene ja Venemaa soomustehnika PTM}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu tankid]]
b3ekwusl0kmmqy0fgazvb1adhqt3mkl
6179819
6179788
2022-08-18T12:59:24Z
Neptuunium
58653
yhelauselised artiklid jätkuvalt ei kõlba, kui infokastis ei ole rohkem teavet
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast relv
| nimi = T-62
| pilt = Victory park (Kazan) (262-17).jpg
| pildi_suurus = 200px
| alt_tekst =
| pildi_allkiri =
| päritoluriik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}
| tüüp = [[lahingutank]]
<!-- Tüübi valik -->
| on_laskerelv =
| on_külmrelv =
| on_lõhkekeha =
| on_suurtükk =
| on_sõiduk = jah
| on_rakett =
<!-- Teenistusajalugu -->
| teenistuses = 1961
| kasutajad = [[Nõukogude Liit]]<br>''[[T-62#Kasutajad|Loend...]]''
| sõjad =
<!-- Tootmisajalugu -->
| konstruktor =
| konstrueeritud =
| tootja = [[Uralvagonzavod]]
| ühiku_hind =
| tootmises = 1961–1975 (NSVL)
| toodetud = 20 000+<ref name="rdXu3" />
| variandid =
<!-- Täpsustused -->
| täpsustuste_silt =
| kaal = 37 t
| pikkus = 9,34 m (koos toruga)<br>6,63 mm (ainult kere)
| detaili_pikkus =
| laius = 3,3 m
| kõrgus = 2,4 m
| läbimõõt =
| meeskond = 4 (meeskonnaülem, juht, laskja, laadija)
| reisijad =
<!-- Laskerelva täpsustused -->
| laskemoon =
| laskemoona_kaal =
| kaliiber =
| torud =
| tööpõhimõte =
| laskekiirus =
| algkiirus =
| laskeulatus =
| max_laskeulatus =
| söötur =
| sihikud =
<!-- Suurtüki täpsustused -->
| breech =
| tagasilöök =
| lafett =
| tõstenurk =
| pöördenurk =
<!-- Külmrelva täpsustused -->
| tera_tüüp =
| pideme_tüüp =
| tupe_tüüp =
| head_tüüp =
| varre_tüüp =
<!-- Lõhkekeha täpsustused -->
| lõhkepea =
| lõhkepea_kaal =
| õhkimine =
| plahvatusvõimsus =
<!-- Sõiduki/raketi täpsustused -->
| soomus =
| pearelv = 115mm [[U-5TS]] sileraudne tankikahur
| muu_relvastus = 2x 7,62 mm [[PKT]] kuulipildujat
| mootor =
| mootori_võimsus =
| võimsuse-kaalu_suhe =
| kandevõime =
| käigukast =
| vedrustus =
| kliirens =
| kütusemahutavus =
| tegevusulatus =
| kiirus =
| juhtimissüsteem =
| steering =
<!-- Raketi täpsustused -->
| tiivaulatus =
| kütus =
| lennulagi =
| lennukõrgus =
| sügavus =
| boost =
| täpsus =
| laskeplatvorm =
| transport =
}}
'''T-62''' on Nõukogude Liidu [[lahingutank]], mis võeti relvastusse 1961. aastal.<ref name="2Ge7K" /> 1960. ja suuresti ka 1970. aastatel oli see põhiline Nõukogude Liidu lahingutank, Külma sõja lõpuks moodustasid T-62'd NSVL-i tankiarsenalist 24%.<ref name="rdXu3" />
Loodud edasiarendusena [[T-55]] tankiseeriast, kasutas ka T-62 mitmeid oma eellase disainielemente, nt paksult soomustatud torni.{{lisa viide}} Erinevalt senistest tankimudelitest, mis kasutasid [[vintsooned|vintsoonega tankitoru]], oli T-62 esimene tank, mis kasutas [[Sileraudne relv|sileraudse toru]] kasutava [[tankikahur]]it, suutes seetõttu tulistada [[APFSDS]] laskemoona.<ref name="EZLMo" />
Lisaks Nõukogude Liidule tootis tanki ka [[Põhja-Korea]].<ref name="rdXu3" />
== Kasutajad ==
=== Praegused kasutajad ===
* {{Pisilipp|Afganistan}}
* {{Pisilipp|Alžeeria}}
* {{Pisilipp|Angola}}
* {{Pisilipp|Egiptus}}
* {{Pisilipp|Eritrea}}
* {{Pisilipp|Etioopia}}
* {{Pisilipp|Iraan}}
* {{Pisilipp|Jeemen}}
* {{Pisilipp|Kuuba}}
* {{Pisilipp|Liibüa}}
* {{Pisilipp|Mongoolia}}
* {{Pisilipp|Põhja-Korea}}
* {{Pisilipp|Süüria}}
* {{Pisilipp|Tadžikistan}}
* {{Pisilipp|Usbekistan}}
* {{Pisilipp|Venemaa}}
* {{Pisilipp|Vietnam}}
=== Endised kasutajad ===
* {{Pisilipp|Bulgaaria}}
* {{Pisilipp|Iisrael}}
* {{Pisilipp|Iraak}}
* {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}
* {{Pisilipp|Turkmenistna}}
* {{Pisilipp|Ukraina}}
* {{Pisilipp|Valgevene}}
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="rdXu3">Tucker, Spencer (2004). ''[https://books.google.ee/books?id=N481TmqiSiUC Tanks: An Illustrated History of Their Impact]''. ABC-CLIO. [https://books.google.ee/books?id=N481TmqiSiUC&pg=PA149 lk 149]. ISBN 9781576079959.</ref>
<ref name="2Ge7K">Zaloga, Steven J. (2011). ''[https://books.google.ee/books?id=njS1CwAAQBAJ T-62 Main Battle Tank 1965–2005. NVG 158]''. Bloomsbury Publishing. [https://books.google.ee/books?id=njS1CwAAQBAJ&pg=PA15 lk 15]. ISBN 9781849080880.</ref>
<ref name="EZLMo">Zaloga, Steven J. (2022). ''[https://books.google.ee/books?id=4nxtEAAAQBAJ Tanks at the Iron Curtain 1960–75]''. [[Bloomsbury Publishing]]. [https://books.google.ee/books?id=4nxtEAAAQBAJ&pg=PA41 lk 41]. ISBN 9781472848178.</ref>
}}
== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
{{Nõukogude Liidu ja Ukraina ja Valgevene ja Venemaa soomustehnika PTM}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu tankid]]
9nc1y44rlimzytt3ok3syvi95ggtvxv
6179845
6179819
2022-08-18T14:19:42Z
Octagon11
123728
/* Endised kasutajad */
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast relv
| nimi = T-62
| pilt = Victory park (Kazan) (262-17).jpg
| pildi_suurus = 200px
| alt_tekst =
| pildi_allkiri =
| päritoluriik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}
| tüüp = [[lahingutank]]
<!-- Tüübi valik -->
| on_laskerelv =
| on_külmrelv =
| on_lõhkekeha =
| on_suurtükk =
| on_sõiduk = jah
| on_rakett =
<!-- Teenistusajalugu -->
| teenistuses = 1961
| kasutajad = [[Nõukogude Liit]]<br>''[[T-62#Kasutajad|Loend...]]''
| sõjad =
<!-- Tootmisajalugu -->
| konstruktor =
| konstrueeritud =
| tootja = [[Uralvagonzavod]]
| ühiku_hind =
| tootmises = 1961–1975 (NSVL)
| toodetud = 20 000+<ref name="rdXu3" />
| variandid =
<!-- Täpsustused -->
| täpsustuste_silt =
| kaal = 37 t
| pikkus = 9,34 m (koos toruga)<br>6,63 mm (ainult kere)
| detaili_pikkus =
| laius = 3,3 m
| kõrgus = 2,4 m
| läbimõõt =
| meeskond = 4 (meeskonnaülem, juht, laskja, laadija)
| reisijad =
<!-- Laskerelva täpsustused -->
| laskemoon =
| laskemoona_kaal =
| kaliiber =
| torud =
| tööpõhimõte =
| laskekiirus =
| algkiirus =
| laskeulatus =
| max_laskeulatus =
| söötur =
| sihikud =
<!-- Suurtüki täpsustused -->
| breech =
| tagasilöök =
| lafett =
| tõstenurk =
| pöördenurk =
<!-- Külmrelva täpsustused -->
| tera_tüüp =
| pideme_tüüp =
| tupe_tüüp =
| head_tüüp =
| varre_tüüp =
<!-- Lõhkekeha täpsustused -->
| lõhkepea =
| lõhkepea_kaal =
| õhkimine =
| plahvatusvõimsus =
<!-- Sõiduki/raketi täpsustused -->
| soomus =
| pearelv = 115mm [[U-5TS]] sileraudne tankikahur
| muu_relvastus = 2x 7,62 mm [[PKT]] kuulipildujat
| mootor =
| mootori_võimsus =
| võimsuse-kaalu_suhe =
| kandevõime =
| käigukast =
| vedrustus =
| kliirens =
| kütusemahutavus =
| tegevusulatus =
| kiirus =
| juhtimissüsteem =
| steering =
<!-- Raketi täpsustused -->
| tiivaulatus =
| kütus =
| lennulagi =
| lennukõrgus =
| sügavus =
| boost =
| täpsus =
| laskeplatvorm =
| transport =
}}
'''T-62''' on Nõukogude Liidu [[lahingutank]], mis võeti relvastusse 1961. aastal.<ref name="2Ge7K" /> 1960. ja suuresti ka 1970. aastatel oli see põhiline Nõukogude Liidu lahingutank, Külma sõja lõpuks moodustasid T-62'd NSVL-i tankiarsenalist 24%.<ref name="rdXu3" />
Loodud edasiarendusena [[T-55]] tankiseeriast, kasutas ka T-62 mitmeid oma eellase disainielemente, nt paksult soomustatud torni.{{lisa viide}} Erinevalt senistest tankimudelitest, mis kasutasid [[vintsooned|vintsoonega tankitoru]], oli T-62 esimene tank, mis kasutas [[Sileraudne relv|sileraudse toru]] kasutava [[tankikahur]]it, suutes seetõttu tulistada [[APFSDS]] laskemoona.<ref name="EZLMo" />
Lisaks Nõukogude Liidule tootis tanki ka [[Põhja-Korea]].<ref name="rdXu3" />
== Kasutajad ==
=== Praegused kasutajad ===
* {{Pisilipp|Afganistan}}
* {{Pisilipp|Alžeeria}}
* {{Pisilipp|Angola}}
* {{Pisilipp|Egiptus}}
* {{Pisilipp|Eritrea}}
* {{Pisilipp|Etioopia}}
* {{Pisilipp|Iraan}}
* {{Pisilipp|Jeemen}}
* {{Pisilipp|Kuuba}}
* {{Pisilipp|Liibüa}}
* {{Pisilipp|Mongoolia}}
* {{Pisilipp|Põhja-Korea}}
* {{Pisilipp|Süüria}}
* {{Pisilipp|Tadžikistan}}
* {{Pisilipp|Usbekistan}}
* {{Pisilipp|Venemaa}}
* {{Pisilipp|Vietnam}}
=== Endised kasutajad ===
* {{Pisilipp|Bulgaaria}}
* {{Pisilipp|Iisrael}}
* {{Pisilipp|Iraak}}
* {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}
* {{Pisilipp|Turkmenistan}}
* {{Pisilipp|Ukraina}}
* {{Pisilipp|Valgevene}}
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="rdXu3">Tucker, Spencer (2004). ''[https://books.google.ee/books?id=N481TmqiSiUC Tanks: An Illustrated History of Their Impact]''. ABC-CLIO. [https://books.google.ee/books?id=N481TmqiSiUC&pg=PA149 lk 149]. ISBN 9781576079959.</ref>
<ref name="2Ge7K">Zaloga, Steven J. (2011). ''[https://books.google.ee/books?id=njS1CwAAQBAJ T-62 Main Battle Tank 1965–2005. NVG 158]''. Bloomsbury Publishing. [https://books.google.ee/books?id=njS1CwAAQBAJ&pg=PA15 lk 15]. ISBN 9781849080880.</ref>
<ref name="EZLMo">Zaloga, Steven J. (2022). ''[https://books.google.ee/books?id=4nxtEAAAQBAJ Tanks at the Iron Curtain 1960–75]''. [[Bloomsbury Publishing]]. [https://books.google.ee/books?id=4nxtEAAAQBAJ&pg=PA41 lk 41]. ISBN 9781472848178.</ref>
}}
== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
{{Nõukogude Liidu ja Ukraina ja Valgevene ja Venemaa soomustehnika PTM}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu tankid]]
8rslx1ufto13v9lijatfjvfym92x08t
Carson
0
635433
6179929
6179720
2022-08-18T17:00:18Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi =
| hääldus =
| pilt = Carson California.jpg
| pildiallkiri =
| pildilaius =
| vapp =
| vapi_link =
| lipp =
| lipu_link =
| deviis =
| pindala =
| elanikke =
| asendikaardi_pilt = Los_Angeles_County_California_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Carson_Highlighted_0611530.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Los Angelese maakonnas ja California osariigis
| osm = pind
}}
'''Carson''' on linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]. See asub [[Los Angeles]]e kesklinnast umbes 20 km kaugusel lõunas.
Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 95 558. Aastal 2010 oli elanikke 91 714.
Carsonist lõunasse jääb Los Angelese [[Wilmington (Los Angeles)|Wilmington]]i linnaosa ja läände [[Harbor Gateway]] linnaosa. Teised naaberlinnad on [[Compton]] kirdes ja [[Long Beach]] idas.
Carson sai linnaõigused 20. veebruaril [[1968]].
Carsoni rahvastik on multikultuurne. 2010. aasta seisuga moodustasid 23,8% valged, 25,6% aasialased ja 23,8% mustanahalised. [[Ladinaameeriklased|Ladinaaameeriklasi]] (sõltumata rassist) oli 38,6%.
[[Pilt:Carson_city_hall.jpg|pisi|left|Carsoni linnavalitsushoone]]
Carsonis tegutseb [[1960]]. aastal asutatud kõrgkool [[California State University, Dominguez Hills]].
Carsonis asub spordikompleks [[Dignity Health Sports Park]], kus asub jalgpalliklubi [[LA Galaxy]] kodustaadion.
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://ci.carson.ca.us/ Koduleht]
{{Los Angelese maakond}}
[[Kategooria:California linnad]]
lp19aswjlge71m2h0daht5e8oci4t1b
Arutelu:Burevi
1
635435
6179791
6179732
2022-08-18T12:03:17Z
Andres
5
wikitext
text/x-wiki
== ii ==
Kas "ій" ei olegi eesti keeles "ii"? [[Kasutaja:Octagon11|Octagon11]] ([[Kasutaja arutelu:Octagon11|arutelu]]) 18. august 2022, kell 13:57 (EEST)
:Sõna lõpus mitte, kui sõnas on vähemalt kaks silpi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. august 2022, kell 15:03 (EEST)
oua78fvrhcp0o1vk2j579bt8sny5dnh
Mall:F1R2021
10
635443
6179799
6179775
2022-08-18T12:10:30Z
Killerlicka
68247
pistoda
wikitext
text/x-wiki
{{safesubst:<noinclude />#switch: {{{1|}}}
| KUNI = 2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix <!--Mall on uuendatud kuni selle Grand Prix'ni-->
| ALO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| BHR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|Ret}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|10}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|8}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|17}}
| MON = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| MON2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|13}}
| AZE = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| AZE2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|6}}
| FRA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| FRA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|8}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|9}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|10}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|7}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|4}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|11}}
| NED = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| NED2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|6}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|8}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|6}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|16}}
| USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}}
| MXC = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| MXC2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|9}}
| SAP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| SAP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|9}}
| QAT = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| QAT2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|3}}
| SAU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| SAU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|13}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|8}}
| punktid = 81
| koht = {{Coltit|x=}} 10.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 81
}}
| BOT = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} <!--Parameters without number 2 updates the info in the standings, constructor, chassis and engine supplier articles, parameters with number 2 effects the koht info in the driver articles-->
| BHR = {{Coltit|FFDF9F|x=}} {{F1 positsioon|3|f}}
| BHR2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} ''[[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]''<br>{{small|3}}
| EMI = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EMI2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|Ret}}
| POR = {{Coltit|FFDF9F|x=}} {{F1 positsioon|3|p|f}}
| POR2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} '''''[[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]'''''<br>{{small|3}}
| ESP = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| ESP2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|3}}
| MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|Ret}}
| AZE = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| AZE2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|12}}
| FRA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| FRA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|4}}
| STY = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| STY2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|3}}
| AUT = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| AUT2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|2}}
| GBR = {{Coltit|FFDF9F|x=}} {{F1 positsioon|3|s|3}}
| GBR2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|{{F1 positsioon|3|s|3}}}}
| HUN = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| HUN2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|Ret}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|12}}
| NED = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| NED2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|3}}
| ITA = {{Coltit|FFDF9F|x=}} {{F1 positsioon|3|s|1}}
| ITA2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|{{F1 positsioon|3|s|1}}}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|5}}
| TUR = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p|f}}
| TUR2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''''[[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]'''''<br>{{small|1}}
| USA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| USA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|6}}
| MXC = {{Coltit|CFCFFF|x=}} {{F1 positsioon|15|p|f}}
| MXC2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} '''''[[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]'''''<br>{{small|15}}
| SAP = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap;"><sup>1 P</sup></span>
| SAP2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} '''[[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]'''<br>{{small|{{F1 positsioon|3|s|1}}}}
| QAT = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| QAT2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|Ret}}
| SAU = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| SAU2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|3}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|6}}
| punktid = 226
| koht = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3.
| punktid2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 226
}}
| GAS = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17{{pistoda}}
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|17{{pistoda}}}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|7}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|10}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|10}}
| MON = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| MON2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|6}}
| AZE = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| AZE2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|3}}
| FRA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| FRA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|7}}
| STY = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| STY2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|Ret}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|9}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|11}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 positsioon|5|f}}
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} ''[[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]''<br>{{small|5}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|6<sup>{{topeltrist}}</sup>}}
| NED = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| NED2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|4}}
| ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|13}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|6}}
| USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}}
| MXC = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| MXC2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|4}}
| SAP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| SAP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|7}}
| QAT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| QAT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|11}}
| SAU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| SAU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|6}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|5}}
| punktid = 110
| koht = {{Coltit|x=}} 9.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 110
}}
| GIO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|12}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|14}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|12}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|15}}
| MON = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| MON2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|10}}
| AZE = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| AZE2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|11}}
| FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|15}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|15}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|14}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|13}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|13}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|13}}
| NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|14}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|13}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|16}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|11}}
| USA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| USA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|11}}
| MXC = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| MXC2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|11}}
| SAP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| SAP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|14}}
| QAT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| QAT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|15}}
| SAU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| SAU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|9}}
| ABU = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ABU2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|Ret}}
| punktid = 3
| koht = {{Coltit|x=}} 18.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 3
}}
| HAM = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| BHR2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|1}}
| EMI = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 positsioon|2|p|f}}
| EMI2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} '''''[[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]'''''<br>{{small|2}}
| POR = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| POR2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|1}}
| ESP = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p}}
| ESP2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]'''<br>{{small|1}}
| MON = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 positsioon|7|f}}
| MON2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} ''[[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]''<br>{{small|7}}
| AZE = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| AZE2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|15}}
| FRA = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| FRA2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|2}}
| STY = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 positsioon|2|f}}
| STY2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]''<br>{{small|2}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|4}}
| GBR = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|s|2}}
| GBR2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|{{F1 positsioon|1|s|2}}}}
| HUN = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 positsioon|2|P}}
| HUN2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} '''[[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]'''<br>{{small|2}}
| BEL = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| BEL2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|3<sup>{{topeltrist}}</sup>}}
| NED = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 positsioon|2|f}}
| NED2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]''<br>{{small|2}}
| ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| RUS2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|1}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|5}}
| USA = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 positsioon|2|f}}
| USA2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]''<br>{{small|2}}
| MXC = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| MXC2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|2}}
| SAP = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| SAP2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|1}}
| QAT = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p}}
| QAT2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]'''<br>{{small|1}}
| SAU = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p|f}}
| SAU2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''''[[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]'''''<br>{{small|1}}
| ABU = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| ABU2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|2}}
| punktid = 387.5
| koht = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2.
| punktid2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 387.5
}}
| KUB = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|15}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|14}}
| punktid = 0
| koht = {{Coltit|x=}} 20.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 0
}}
| LAT = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18{{pistoda}}
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|18{{pistoda}}}}
| EMI = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EMI2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|Ret}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|18}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|16}}
| MON = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| MON2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|15}}
| AZE = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| AZE2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|16}}
| FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|18}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|17}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|16}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|14}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|7}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|9<sup>{{topeltrist}}</sup>}}
| NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|16}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|11}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19{{pistoda}}
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|19{{pistoda}}}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|17}}
| USA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| USA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|15}}
| MXC = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| MXC2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|17}}
| SAP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| SAP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|16}}
| QAT = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| QAT2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|Ret}}
| SAU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| SAU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|12}}
| ABU = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ABU2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|Ret}}
| punktid = 7
| koht = {{Coltit|x=}} 17.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 7
}}
| LEC = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|6}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|4}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|6}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|4}}
| MON = {{Coltit|FFFFFF|x=}} {{F1 positsioon|DNS|p}}
| MON2 = {{Coltit|FFFFFF|x=}} '''[[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]'''<br>{{small|DNS}}
| AZE = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 positsioon|4|p}}
| AZE2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} '''[[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]'''<br>{{small|4}}
| FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|16}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|7}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|8}}
| GBR = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| GBR2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|2}}
| HUN = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| HUN2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|Ret}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|8<sup>{{topeltrist}}</sup>}}
| NED = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| NED2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|5}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|4}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|15}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|4}}
| USA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| USA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|4}}
| MXC = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| MXC2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|5}}
| SAP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| SAP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|5}}
| QAT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| QAT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|8}}
| SAU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| SAU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|7}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|10}}
| punktid = 159
| koht = {{Coltit|x=}} 7.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 159
}}
| MAZ = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| BHR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|Ret}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|17}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|19}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|19}}
| MON = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| MON2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|17}}
| AZE = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| AZE2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|14}}
| FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 20
| FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|20}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|18}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|19}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|17}}
| HUN = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| HUN2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|Ret}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|17}}
| NED = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| NED2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|Ret}}
| ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|18}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 20
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|20}}
| USA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| USA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|17}}
| MXC = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| MXC2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|18}}
| SAP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| SAP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|17}}
| QAT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| QAT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|18}}
| SAU = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| SAU2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|Ret}}
| ABU = {{Coltit|x=}} WD
| ABU2 = {{Coltit|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|WD}}
| punktid = 0
| koht = {{Coltit|x=}} 21.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 0
}}
| NOR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|4}}
| EMI = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| EMI2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|3}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|5}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|8}}
| MON = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| MON2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|3}}
| AZE = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| AZE2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|5}}
| FRA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| FRA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|5}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|5}}
| AUT = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| AUT2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|3}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|4}}
| HUN = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| HUN2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|Ret}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|14}}
| NED = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| NED2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|10}}
| ITA = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| ITA2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|2}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 positsioon|7|p|f}}
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} '''''[[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]'''''<br>{{small|7}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|7}}
| USA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| USA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|8}}
| MXC = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| MXC2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|10}}
| SAP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| SAP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|10}}
| QAT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| QAT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|9}}
| SAU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| SAU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|10}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|7}}
| punktid = 160
| koht = {{Coltit|x=}} 6.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 160
}}
| OCO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|13}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|9}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|7}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|9}}
| MON = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| MON2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|9}}
| AZE = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| AZE2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|Ret}}
| FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|14}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|14}}
| AUT = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| AUT2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|Ret}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|9}}
| HUN = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| HUN2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|1}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|7<sup>{{topeltrist}}</sup>}}
| NED = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| NED2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|9}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|10}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|14}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|10}}
| USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}}
| MXC = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| MXC2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|13}}
| SAP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| SAP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|8}}
| QAT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| QAT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|5}}
| SAU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| SAU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|4}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|9}}
| punktid = 74
| koht = {{Coltit|x=}} 11.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 74
}}
| PER = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|5}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|11}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|4}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|5}}
| MON = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| MON2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|4}}
| AZE = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| AZE2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|1}}
| FRA = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| FRA2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|3}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|4}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|6}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} {{F1 positsioon|16|f}}
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} ''[[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]''<br>{{small|16}}
| HUN = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| HUN2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|Ret}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|19}}
| NED = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| NED2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|8}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|5}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|9}}
| TUR = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| TUR2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|3}}
| USA = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| USA2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|3}}
| MXC = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| MXC2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|3}}
| SAP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 positsioon|4|f}}
| SAP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} ''[[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]''<br>{{small|4}}
| QAT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| QAT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|4}}
| SAU = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| SAU2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|Ret}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15{{pistoda}}
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|15{{pistoda}}}}
| punktid = 190
| koht = {{Coltit|x=}} 4.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 190
}}
| RAI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|11}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|13}}
| POR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| POR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|Ret}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|12}}
| MON = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| MON2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|11}}
| AZE = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| AZE2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|10}}
| FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|17}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|11}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|15}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|15}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|10}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|18}}
| NED = {{Coltit|x=}} WD
| NED2 = {{Coltit|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|WD}}
| ITA =
| ITA2 = [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|8}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|12}}
| USA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| USA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|13}}
| MXC = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| MXC2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|8}}
| SAP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| SAP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|12}}
| QAT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| QAT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|14}}
| SAU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| SAU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|15}}
| ABU = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ABU2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|Ret}}
| punktid = 10
| koht = {{Coltit|x=}} 16.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 10
}}
| RIC = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|7}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|6}}
| POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|9}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|6}}
| MON = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| MON2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|12}}
| AZE = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| AZE2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|9}}
| FRA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| FRA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|6}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|13}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|7}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|5}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|11}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|4<sup>{{topeltrist}}</sup>}}
| NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|11}}
| ITA = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|f|s|3}}
| ITA2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} ''[[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]''<br>{{small|{{F1 positsioon|1|s|3}}}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|4}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|13}}
| USA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| USA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|5}}
| MXC = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| MXC2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|12}}
| SAP = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| SAP2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|Ret}}
| QAT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| QAT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|12}}
| SAU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| SAU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|5}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|12}}
| punktid = 115
| koht = {{Coltit|x=}} 8.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 115
}}
| RUS = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|14}}
| EMI = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| EMI2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|Ret}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|16}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|14}}
| MON = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| MON2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|14}}
| AZE = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17{{pistoda}}
| AZE2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|17{{pistoda}}}}
| FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|12}}
| STY = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| STY2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|Ret}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|11}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|12}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|8}}
| BEL = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| BEL2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|2<sup>{{topeltrist}}</sup>}}
| NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17{{pistoda}}
| NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|17{{pistoda}}}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|9}}
| RUS = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| RUS2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|10}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|15}}
| USA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| USA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|14}}
| MXC = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| MXC2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|16}}
| SAP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| SAP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|13}}
| QAT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| QAT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|17}}
| SAU = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| SAU2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|Ret}}
| ABU = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ABU2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|Ret}}
| punktid = 16
| koht = {{Coltit|x=}} 15.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 16
}}
| SAI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|8}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|5}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|11}}
| ESP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| ESP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|7}}
| MON = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| MON2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|2}}
| AZE = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| AZE2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|8}}
| FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|11}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|6}}
| AUT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| AUT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|5}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|6}}
| HUN = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| HUN2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|3}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|10<sup>{{topeltrist}}</sup>}}
| NED = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| NED2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|7}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|6}}
| RUS = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| RUS2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|3}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|8}}
| USA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| USA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|7}}
| MXC = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| MXC2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|6}}
| SAP = {{Coltit|DFFFDF|x=}} {{F1 positsioon|6|s|3}}
| SAP2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|{{F1 positsioon|6|s|3}}}}
| QAT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| QAT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|7}}
| SAU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| SAU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|8}}
| ABU = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3
| ABU2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|3}}
| punktid = 164.5
| koht = {{Coltit|x=}} 5.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 164.5
}}
| SCH = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|16}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|16}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|17}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|18}}
| MON = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| MON2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|18}}
| AZE = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| AZE2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|13}}
| FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|19}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|16}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|18}}
| GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|18}}
| HUN = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| HUN2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|12}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|16}}
| NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|18}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|15}}
| RUS = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| RUS2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|Ret}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 19
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|19}}
| USA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| USA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|16}}
| MXC = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| MXC2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|Ret}}
| SAP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| SAP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|18}}
| QAT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| QAT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|16}}
| SAU = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| SAU2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|Ret}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|14}}
| punktid = 0
| koht = {{Coltit|x=}} 19.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 0
}}
| STR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|10}}
| EMI = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| EMI2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|8}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|14}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|11}}
| MON = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| MON2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|8}}
| AZE = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| AZE2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|Ret}}
| FRA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| FRA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|10}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|8}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|13}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 8
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|8}}
| HUN = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| HUN2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|Ret}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 20
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|20}}
| NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|12}}
| ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|7}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|11}}
| TUR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| TUR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|9}}
| USA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| USA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|12}}
| MXC = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| MXC2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|14}}
| SAP = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| SAP2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|Ret}}
| QAT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| QAT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|6}}
| SAU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| SAU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|11}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|13}}
| punktid = 34
| koht = {{Coltit|x=}} 13.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 34
}}
| TSU = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| BHR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|9}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|12}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|15}}
| ESP = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| ESP2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|Ret}}
| MON = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16
| MON2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|16}}
| AZE = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| AZE2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|7}}
| FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|13}}
| STY = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| STY2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|10}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|12}}
| GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|10}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 6
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|6}}
| BEL = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| BEL2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|15}}
| NED = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| NED2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|Ret}}
| ITA = {{Coltit|FFFFFF|x=}} DNS
| ITA2 = {{Coltit|FFFFFF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|DNS}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|17}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|14}}
| USA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| USA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|9}}
| MXC = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| MXC2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|Ret}}
| SAP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| SAP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|15}}
| QAT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| QAT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|13}}
| SAU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14
| SAU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|14}}
| ABU = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4
| ABU2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|4}}
| punktid = 32
| koht = {{Coltit|x=}} 14.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 32
}}
| VER = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 positsioon|2|p}}
| BHR2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} '''[[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]'''<br>{{small|2}}
| EMI = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| EMI2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|1}}
| POR = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| POR2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|2}}
| ESP = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 positsioon|2|f}}
| ESP2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]''<br>{{small|2}}
| MON = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| MON2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|1}}
| AZE = {{Coltit|CFCFFF|x=}} {{nowrap|{{F1 positsioon|18{{pistoda}}|f}}}}
| AZE2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} ''[[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]''<br>{{small|18{{pistoda}}}}
| FRA = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p|f}}
| FRA2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''''[[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]'''''<br>{{small|1}}
| STY = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p}}
| STY2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]'''<br>{{small|1}}
| AUT = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p|f}}
| AUT2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''''[[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]'''''<br>{{small|1}}
| GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap;"><sup>1 P</sup></span>
| GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} '''[[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]'''<br>{{small|{{F1 positsioon|Ret|s|1}}}}
| HUN = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| HUN2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{small|9}}
| BEL = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p}}
| BEL2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]'''<br>{{small|1<sup>{{topeltrist}}</sup>}}
| NED = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p}}
| NED2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]'''<br>{{small|1}}
| ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret<span style="margin:0 0.1em 0 0.1em;font-size:110%;font-weight:bold;white-space:nowrap;"><sup>2 P</sup></span>
| ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} '''[[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]'''<br>{{small|{{F1 positsioon|Ret|s|2}}}}
| RUS = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| RUS2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|2}}
| TUR = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| TUR2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|2}}
| USA = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p}}
| USA2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]'''<br>{{small|1}}
| MXC = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1
| MXC2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|1}}
| SAP = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 positsioon|2|s|2}}
| SAP2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|{{F1 positsioon|2|s|2}}}}
| QAT = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 positsioon|2|f}}
| QAT2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]''<br>{{small|2}}
| SAU = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| SAU2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|2}}
| ABU = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 positsioon|1|p|f}}
| ABU2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''''[[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]'''''<br>{{small|1}}
| punktid = 395.5
| koht = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1.
| punktid2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 395.5
}}
| VET = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}}
| BHR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15
| BHR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{small|15}}
| EMI = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15{{pistoda}}
| EMI2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{small|15{{pistoda}}}}
| POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|13}}
| ESP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| ESP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{small|13}}
| MON = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| MON2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|5}}
| AZE = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2
| AZE2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{small|2}}
| FRA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 9
| FRA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|9}}
| STY = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| STY2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]<br>{{small|12}}
| AUT = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 17{{pistoda}}
| AUT2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{small|17{{pistoda}}}}
| GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}}
| HUN = {{Coltit|000|FFF|x=}} DSQ
| HUN2 = {{Coltit|000|FFF|x=}} [[2021. aasta Ungari Grand Prix|<span style="color:white;">HUN</span>]]<br>{{small|DSQ}}
| BEL = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5
| BEL2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{small|5<sup>{{topeltrist}}</sup>}}
| NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13
| NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|13}}
| ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|12}}
| RUS = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12
| RUS2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br>{{small|12}}
| TUR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 18
| TUR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br>{{small|18}}
| USA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| USA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|10}}
| MXC = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 7
| MXC2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{small|7}}
| SAP = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| SAP2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{small|11}}
| QAT = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 10
| QAT2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br>{{small|10}}
| SAU = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret
| SAU2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{small|Ret}}
| ABU = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11
| ABU2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{small|11}}
| punktid = 43
| koht = {{Coltit|x=}} 12.
| punktid2 = {{Coltit|x=}} 43
}}
}}<noinclude>
{{Documentation}}
</noinclude>
p1uc4731wt2j5lxkfmf9sl0mfsy2tqa
Ulhówek
0
635444
6180023
6179777
2022-08-19T06:43:16Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi = Ulhówek
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Ulhówek
| nimi2_keel = | nimi2 =
| pilt = Ulhówek_(4).jpg
| pildiallkiri = Ulhóweki vallamaja
| lipp =
| lipu_link =
| vapp =
| vapi_link =
| pindala =
| elanikke = 1157 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Ulhowek Wieś Ulhówek w liczbach] Polska w liczbach</ref>
| asendikaart = Poola
}}
'''Ulhówek''' on küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Ulhóweki vald|Ulhóweki valla]] halduskeskus. Ulhówek asub [[Ukraina]] piirist 5 km kaugusel ja [[Tomaszów Lubelski]]st ligikaudu 27 km idas.
Ulhówekit on esmamainitud [[1388]]. aastal.<ref>[https://polskaprowincja.pl/index.php/defaultgmina/category/gmina_ulhowek Gmina Ulhówek] Polska Prowincja</ref>
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Lublini vojevoodkonna külad]]
hciq03phhzb1u1nnds8nriwedibwvi4
Aleksei Žuravljov
0
635445
6179800
6179780
2022-08-18T12:12:52Z
Elmar värs
91131
wikitext
text/x-wiki
'''Aleksei Aleksandrovitš Žuravljov''' (''Алексе́й Алекса́ндрович Журавлёв'', sündinud 30. juunil 1962 Voronežis) on Venemaa Riigiduuma liige, "Rodina" erakonna esimees. Ta on lubanud televisiooni otse-eetris tappa 2 miljonit ukrainlast ("kahte miljonit ukrainlast ei tule denatsifitseerida, vaid hävitada")<ref>https://censor.net/ru/video_news/3339879/dva_milliona_ukraintsev_doljny_byt_denatsifitsirovany_to_est_unichtojeny_deputat_gosdumy_rf_juravlev</ref> ja lubanud isiklikult tappa Saksa ajakirja "Bild" Ukraina korrespondendi Björn Stritzeli.<ref>https://meduza.io/news/2022/08/07/deputat-ot-ldpr-aleksey-zhuravlev-v-efire-rossii-1-prigrozil-zhurnalistu-bild-v-ukraine-my-pridem-i-vseh-vas-ubiem</ref>
== Elukäik ja tegevus ==
1984 lõpetas Voroneži Polütehnilise Instituudi metallifüüsika erialal ja saadeti komsomoli rajoonikomitee poolt keemiaautomaatika projekteerimisbüroosse meistriks.
1984-1990 oli ta keemiaautomaatika projekteerimisbüroos töödejuhataja, protsessiinsener, komsomolikomitee sekretär. 1991. aastal oli ta komsomoli Voroneži linnakomitee teine sekretär, komsomoli Voroneži oblastikomitee majandusosakonna juhataja. 1995–1996 Voroneži linnavalitsuse teabe- ja analüüsiosakonna spetsialist, 1996-1999 piirkondadevahelise ühiskondliku organisatsiooni "Vene kogukond" esimees. 1991–2001 ülevenemaalise sotsiaalpoliitilise organisatsiooni "Vene kogukondade kongress" aseesimees. 2001–2004 Voroneži kuberneri Vladimir Kulakovi täievoliline esindaja Voroneži oblastiduumas, Voroneži oblasti valitsuse avaliku teenistuse peaosakonna juhataja.
2003-2004 erakonna "Ühtne Venemaa" Voroneži filiaali täitevkomitee ja valimisstaabi juht ning paralleelselt juhendas erakonna "Rodina" peakorteri tööd.
2004 lõpetas Venemaa Föderatsiooni Presidendi juures asuva Venemaa Riigiteenistuse Akadeemia.
2004-2006 pärast erakondade "Rodina", Pensionäride ja Elupartei ühinemist "Õiglaseks Venemaaks" riigiduuma erakonna "Rodina" fraktsiooni personalijuhi asetäitja.
2006–2007 erakonna "Õiglane Venemaa" kesktäitevbüroo piirkondliku parteiehituse osakonna juhataja.
2009–2011 Voroneži oblasti kuberneri Aleksei Gordejevi nõunik.
2011. aasta septembris valiti ülevenemaalise ühiskondliku organisatsiooni "Rodina" - Vene kogukondade kongress esimeheks.
Alates 2011. aastast Venemaa Riigiduuma liige.
29. septembril 2012 valiti erakonna "Rodina" taasasutamiskongressil selle esimeheks, säilitades kuulumise Riigiduuma "Ühtse Venemaa" fraktsiooni. "Rodina" taastati ülevenemaalise ühiskondlik-poliitilise organisatsiooni "Rodina-Vene kogukondade kongress" baasil, mille alusel loodi ka "Eriotstarbeline Vabatahtlike Liikumine" (DON), mille juhatuse esimees ja sekretär ta on.
11. oktoobril 2021 liitus ta Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei fraktsiooniga. Alates 2021. aasta oktoobrist riigiduuma kaitsekomisjoni esimene aseesimees, riigiduuma riigikaitse, riigi julgeoleku ja õiguskaitse tagamisele suunatud föderaaleelarve kulutuste kaalumise komisjoni liige.
== Poliitiline tegevus ==
2013. aasta septembris esitas riigiduumale seaduseelnõu homoseksuaalidelt vanemlike õiguste äravõtmise kohta.<ref>https://ria.ru/20131019/971258338.html</ref> 2013. aasta septembri lõpus tegi ettepaneku võtta sisserändajate lastelt, kes ei suuda tõestada, et nad maksavad makse, õigus tasuta eelkooli- ja keskharidusele.<ref>https://www.kommersant.ru/doc/2415664</ref>
3. detsembril 2013 oli tal riigiduuma hoones füüsiline konflikt teise Ühtse Venemaa saadiku tšetšeen [[Adam Delimhanov]]<nowiki/>iga.<ref>https://www.newsru.com/russia/03dec2013/drakadraka.html</ref>
22. juunil 2015 tegi ettepaneku märgistada Saksamaa ja Itaalia fašistlike režiimidega koostööd teinud ettevõtete kaubad. Teatas ise trotslikult, et keeldub oma isikliku sõiduauto "Mercedes Benz" kasutamisest, minnes üle ametiautole, mille marki ei täpsustatud.<ref>http://lenta.ru/news/2015/06/22/mercedes/</ref>
2015. aastal algatas seaduseelnõu, mis keelustas "samast soost isikute abielu (määratud sünnihetkel), sealhulgas juhul, kui üks abiellujatest on soo muutnud".<ref>https://www.gayru.info/news/rainbow/2016/11/03-34855.htm</ref>
2014. aastal algatas seaduseelnõu, mis nägi ette sõjaväest kõrvalehoidjate karistamise. „Teeme muudatusettepanekuid, et kui ta on sõjaväest kõrvalehoidja ja ei soovinud lugupidamatutel põhjustel kuni 27-aastaseks saamiseni ajateenistusse minna, siis loomulikult tuleks tema õigusi riivata. Ta ei tohiks pääseda munitsipaal- ega riigiteenistusse, ühelegi ametikohale, on kohustatud tasuma sõjaväe pealt teatud eluaegset maksu, isegi kui see on väike maks, aga eluks ajaks. Ja inimene saab aru, et tal on elu lõpuni hälve ja maksab selle eest."<ref>https://www.bfm.ru/news/212970</ref> Samal ajal ei teeninud Žuravlev ise Nõukogude armees.
2020 algatas seaduseelnõu, millega tühistatakse NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi Molotov-Ribbentropi Pakti hukkamõistev otsus 1989. aastast.
15. detsembril 2021 kutsus ta telesaate "60 minutit" otse-eetris üles röövima ja vangistama USA kongressi liiget Ruben Gallego't, kes oma Ukraina visiidi ajal oli kutsunud lääneriike üles aktiivsemalt Ukrainat abistama.<ref>https://www.thedailybeast.com/russian-politician-aleksei-zhuravlyov-calls-for-kidnapping-of-us-congressman-ruben-gallego-on-live-tv</ref>
22. veebruaril 2022 teatas ta internetti üles pandud videos, et "kogu Ukraina saab Venemaa omaks".<ref>https://www.mk.ru/politics/2022/02/22/deputat-gosdumy-zhuravlev-zayavil-chto-vsya-ukraina-budet-rossiyskoy.html</ref>
28. aprillil 2022 lubas ta telesaates "60 minutit" hävitada tuumalöökidega Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia.<ref>https://twitter.com/JuliaDavisNews/status/1519763655608479746</ref>
Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse kutsus ta telesaate "60 minutit" otse-eetris üles kahe miljoni Ukraina kodaniku füüsilisele hävitamisele<ref>https://censor.net/ru/video_news/3339879/dva_milliona_ukraintsev_doljny_byt_denatsifitsirovany_to_est_unichtojeny_deputat_gosdumy_rf_juravlev</ref> ja ähvardas tappa Saksa väljaande "Bild" sõjakorrespondendi Ukrainas Björn Stritzeli.<ref>https://www.svoboda.org/a/v-ldpr-nazvali-chastnym-mneniem-obeschanie-zhuravlyova-ubitj-zhurnalista-/31977619.html</ref>
== Viited ==
55u9ff6cwzuifhjvpxzzo0kqseg3s9k
Milvi Martina Piir
0
635446
6179782
2022-08-18T11:59:56Z
.Toon
67500
Uus lehekülg: ''''Milvi Martina Piir''' on eesti kirjanik, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosaate "[[Naine ajas]]" autor. <ref>ETIS. [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Martina_Piir/est?tabId=Publications Milvi Martina Piir.]</ref> <ref>[[Plekktrumm]]. [https://kultuur.err.ee/874857/ajaloolane-ja-kasvatusteadlane-milvi-martina-piir-ajaloo-opetamisel-tuleb-arvestada-inimese-ajatajuga Ajaloolane ja kasvatusteadlane Milvi Martina Piir: ajaloo õpetam...'
wikitext
text/x-wiki
'''Milvi Martina Piir''' on eesti kirjanik, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosaate "[[Naine ajas]]" autor. <ref>ETIS. [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Martina_Piir/est?tabId=Publications Milvi Martina Piir.]</ref> <ref>[[Plekktrumm]]. [https://kultuur.err.ee/874857/ajaloolane-ja-kasvatusteadlane-milvi-martina-piir-ajaloo-opetamisel-tuleb-arvestada-inimese-ajatajuga Ajaloolane ja kasvatusteadlane Milvi Martina Piir: ajaloo õpetamisel tuleb arvestada inimese ajatajuga]</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
[http://milvimartinapiir.com/ Milvi Martina Piir].
q578471i0avf7ix04kdwknnosvbtbhv
6179783
6179782
2022-08-18T12:00:18Z
.Toon
67500
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
wikitext
text/x-wiki
'''Milvi Martina Piir''' on eesti kirjanik, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosaate "[[Naine ajas]]" autor. <ref>ETIS. [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Martina_Piir/est?tabId=Publications Milvi Martina Piir.]</ref> <ref>[[Plekktrumm]]. [https://kultuur.err.ee/874857/ajaloolane-ja-kasvatusteadlane-milvi-martina-piir-ajaloo-opetamisel-tuleb-arvestada-inimese-ajatajuga Ajaloolane ja kasvatusteadlane Milvi Martina Piir: ajaloo õpetamisel tuleb arvestada inimese ajatajuga]</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
[http://milvimartinapiir.com/ Milvi Martina Piir].
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
b09ma3h7cb5erp6xizwop8t68pqzhlx
6179785
6179783
2022-08-18T12:00:31Z
.Toon
67500
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti luuletajad]]
wikitext
text/x-wiki
'''Milvi Martina Piir''' on eesti kirjanik, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosaate "[[Naine ajas]]" autor. <ref>ETIS. [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Martina_Piir/est?tabId=Publications Milvi Martina Piir.]</ref> <ref>[[Plekktrumm]]. [https://kultuur.err.ee/874857/ajaloolane-ja-kasvatusteadlane-milvi-martina-piir-ajaloo-opetamisel-tuleb-arvestada-inimese-ajatajuga Ajaloolane ja kasvatusteadlane Milvi Martina Piir: ajaloo õpetamisel tuleb arvestada inimese ajatajuga]</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
[http://milvimartinapiir.com/ Milvi Martina Piir].
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
cmha9mezxp8iqiajdx6xojl169kkc2y
6179786
6179785
2022-08-18T12:00:45Z
.Toon
67500
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
wikitext
text/x-wiki
'''Milvi Martina Piir''' on eesti kirjanik, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosaate "[[Naine ajas]]" autor. <ref>ETIS. [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Martina_Piir/est?tabId=Publications Milvi Martina Piir.]</ref> <ref>[[Plekktrumm]]. [https://kultuur.err.ee/874857/ajaloolane-ja-kasvatusteadlane-milvi-martina-piir-ajaloo-opetamisel-tuleb-arvestada-inimese-ajatajuga Ajaloolane ja kasvatusteadlane Milvi Martina Piir: ajaloo õpetamisel tuleb arvestada inimese ajatajuga]</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
[http://milvimartinapiir.com/ Milvi Martina Piir].
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
btktozxj18awd0z02qubxdipxq8t5i8
6179787
6179786
2022-08-18T12:00:55Z
.Toon
67500
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
wikitext
text/x-wiki
'''Milvi Martina Piir''' on eesti kirjanik, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosaate "[[Naine ajas]]" autor. <ref>ETIS. [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Martina_Piir/est?tabId=Publications Milvi Martina Piir.]</ref> <ref>[[Plekktrumm]]. [https://kultuur.err.ee/874857/ajaloolane-ja-kasvatusteadlane-milvi-martina-piir-ajaloo-opetamisel-tuleb-arvestada-inimese-ajatajuga Ajaloolane ja kasvatusteadlane Milvi Martina Piir: ajaloo õpetamisel tuleb arvestada inimese ajatajuga]</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
[http://milvimartinapiir.com/ Milvi Martina Piir].
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
15dim66gw3q5cvuvjjhaze8mpnbeiev
6179789
6179787
2022-08-18T12:02:36Z
.Toon
67500
/* Välislingid */
wikitext
text/x-wiki
'''Milvi Martina Piir''' on eesti kirjanik, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosaate "[[Naine ajas]]" autor. <ref>ETIS. [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Martina_Piir/est?tabId=Publications Milvi Martina Piir.]</ref> <ref>[[Plekktrumm]]. [https://kultuur.err.ee/874857/ajaloolane-ja-kasvatusteadlane-milvi-martina-piir-ajaloo-opetamisel-tuleb-arvestada-inimese-ajatajuga Ajaloolane ja kasvatusteadlane Milvi Martina Piir: ajaloo õpetamisel tuleb arvestada inimese ajatajuga]</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
[http://milvimartinapiir.com/ Milvi Martina Piir].
[https://arhiiv.err.ee/seeria/naine-ajas/kultuur/69 Naine ajas]. ERR Arhiiv.
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
blm2p2k4fdzsxpj57tyu7mezu8rt7dn
6179790
6179789
2022-08-18T12:03:16Z
.Toon
67500
/* Välislingid */
wikitext
text/x-wiki
'''Milvi Martina Piir''' on eesti kirjanik, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosaate "[[Naine ajas]]" autor. <ref>ETIS. [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Martina_Piir/est?tabId=Publications Milvi Martina Piir.]</ref> <ref>[[Plekktrumm]]. [https://kultuur.err.ee/874857/ajaloolane-ja-kasvatusteadlane-milvi-martina-piir-ajaloo-opetamisel-tuleb-arvestada-inimese-ajatajuga Ajaloolane ja kasvatusteadlane Milvi Martina Piir: ajaloo õpetamisel tuleb arvestada inimese ajatajuga]</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
* [http://milvimartinapiir.com/ Milvi Martina Piir].
* [https://arhiiv.err.ee/seeria/naine-ajas/kultuur/69 Naine ajas]. ERR Arhiiv.
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
7e8s6wqwtfcz9r2l2471lvq6k66i931
6179792
6179790
2022-08-18T12:04:32Z
Velirand
67997
+ järjesta
wikitext
text/x-wiki
'''Milvi Martina Piir''' on eesti kirjanik, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosaate "[[Naine ajas]]" autor. <ref>ETIS. [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Martina_Piir/est?tabId=Publications Milvi Martina Piir.]</ref> <ref>[[Plekktrumm]]. [https://kultuur.err.ee/874857/ajaloolane-ja-kasvatusteadlane-milvi-martina-piir-ajaloo-opetamisel-tuleb-arvestada-inimese-ajatajuga Ajaloolane ja kasvatusteadlane Milvi Martina Piir: ajaloo õpetamisel tuleb arvestada inimese ajatajuga]</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
* [http://milvimartinapiir.com/ Milvi Martina Piir].
* [https://arhiiv.err.ee/seeria/naine-ajas/kultuur/69 Naine ajas]. ERR Arhiiv.
{{JÄRJESTA:Piir, Milvi Martina}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
g3a94vfg7jjwv66edrahxf7fxdqpn9v
6179793
6179792
2022-08-18T12:05:08Z
Velirand
67997
+ kategooria
wikitext
text/x-wiki
'''Milvi Martina Piir''' on eesti kirjanik, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosaate "[[Naine ajas]]" autor. <ref>ETIS. [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Martina_Piir/est?tabId=Publications Milvi Martina Piir.]</ref> <ref>[[Plekktrumm]]. [https://kultuur.err.ee/874857/ajaloolane-ja-kasvatusteadlane-milvi-martina-piir-ajaloo-opetamisel-tuleb-arvestada-inimese-ajatajuga Ajaloolane ja kasvatusteadlane Milvi Martina Piir: ajaloo õpetamisel tuleb arvestada inimese ajatajuga]</ref>
==Viited==
{{Viited}}
==Välislingid==
* [http://milvimartinapiir.com/ Milvi Martina Piir].
* [https://arhiiv.err.ee/seeria/naine-ajas/kultuur/69 Naine ajas]. ERR Arhiiv.
{{JÄRJESTA:Piir, Milvi Martina}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
bohcpcovyiltm8gywswodqyedj4c81n
Württemberg-Hohenzollern
0
635447
6179796
2022-08-18T12:08:13Z
88.196.75.90
Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} [[Pilt:Map-Wuerttemberg-Hohenzollern.svg|thumb|Württemberg-Hohenzollern (eresinine) sõjajärgse Saksamaa Prantsusmaa-hallatavas tsoonis (kahvatusinine)]] '''Württemberg-Hohenzollern''' oli [[Lääne-Saksamaa]] liidumaa, mis loodi 1945. aastal [[Prantsusmaa]] [[Saksamaa 1945–1949|Teise maailmasõja-järgse okupatsioonitsooni]] osana. Selle pealinn oli [[Tübingen]]. 1952. aastal liideti see vastloodud [[Baden-Württemberg]]i liid...'
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}}
[[Pilt:Map-Wuerttemberg-Hohenzollern.svg|thumb|Württemberg-Hohenzollern (eresinine) sõjajärgse Saksamaa Prantsusmaa-hallatavas tsoonis (kahvatusinine)]]
'''Württemberg-Hohenzollern''' oli [[Lääne-Saksamaa]] liidumaa, mis loodi 1945. aastal [[Prantsusmaa]] [[Saksamaa 1945–1949|Teise maailmasõja-järgse okupatsioonitsooni]] osana. Selle pealinn oli [[Tübingen]]. 1952. aastal liideti see vastloodud [[Baden-Württemberg]]i liidumaaga.
== Ajalugu ==
Württemberg-Hohenzollernit ei tohiks segi ajada samanimelise suurema ''[[Württemberg-Hohenzollerni gau|gauga]]'', mis tekkis lühikeseks ajaks [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] ajal.
Württemberg-Hohenzollern koosnes endise [[Württembergi Vaba Rahvariik|Württembergi]] liidumaa lõunaosast ja [[Preisimaa vabariik|Preisimaa]] [[Hohenzollerni provints|Hohenzollerni]] halduspiirkonnast. Württembergi põhjaosast sai [[Württemberg-Baden]]i liidumaa USA haldusalas. Jaotus põhja- ja lõunaosa vahel tehti nii, et [[Karlsruhe]]t ja [[München]]it ühendav [[Autobahn]] (tänapäeval A8) oli täielikult Ameerika tsoonis.
18. mail 1947 võeti vastu uus põhiseadus ja valiti Württemberg-Badeni esimene parlament. [[Lääne-Saksamaa]] moodustumisega 23. mail 1949 ühines Württemberg-Baden liitvabariigiga.
[[Pilt:Suedweststaat.png|thumb|145x145px|Kolm liidumaad, millest 1952. aastal moodustati Baden-Württemberg]]
24. septembril 1950 korraldati Württemberg-Hohenzollernis, [[Württemberg-Baden]]is ja [[Lõuna-Baden]]is rahvaküsitlus seoses kolme liidumaa ühinemisega. Avalik rahvahääletus toimus 16. detsembril 1951. Kõik kolm liidumaad ühendati ja 25. aprillil 1952 loodi tänapäevane [[Baden-Württemberg]]i [[liidumaa]].
oj8hwgxkyplwkbqh7bj6y5fj344n1bt
6179846
6179796
2022-08-18T14:20:26Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}}
[[Pilt:Map-Wuerttemberg-Hohenzollern.svg|thumb|Württemberg-Hohenzollern (eresinine) sõjajärgse Saksamaa Prantsusmaa-hallatavas tsoonis (kahvatusinine)]]
'''Württemberg-Hohenzollern''' oli [[Lääne-Saksamaa]] liidumaa, mis loodi 1945. aastal [[Prantsusmaa]] [[Saksamaa 1945–1949|Teise maailmasõja-järgse okupatsioonitsooni]] osana. Selle pealinn oli [[Tübingen]]. 1952. aastal liideti see vastloodud [[Baden-Württemberg]]i liidumaaga.
== Ajalugu ==
Württemberg-Hohenzollernit ei tohiks segi ajada samanimelise suurema ''[[Württemberg-Hohenzollerni gau|gauga]]'', mis tekkis lühikeseks ajaks [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] ajal.
Württemberg-Hohenzollern koosnes endise [[Württembergi Vaba Rahvariik|Württembergi]] liidumaa lõunaosast ja [[Preisimaa vabariik|Preisimaa]] [[Hohenzollerni provints|Hohenzollerni]] halduspiirkonnast. Württembergi põhjaosast sai [[Württemberg-Baden]]i liidumaa USA haldusalas. Jaotus põhja- ja lõunaosa vahel tehti nii, et [[Karlsruhe]]t ja [[München]]it ühendav [[Autobahn]] (tänapäeval A8) oli täielikult Ameerika tsoonis.
18. mail 1947 võeti vastu uus põhiseadus ja valiti Württemberg-Badeni esimene parlament. [[Lääne-Saksamaa]] moodustumisega 23. mail 1949 ühines Württemberg-Baden liitvabariigiga.
[[Pilt:Suedweststaat.png|thumb|145x145px|Kolm liidumaad, millest 1952. aastal moodustati Baden-Württemberg]]
24. septembril 1950 korraldati Württemberg-Hohenzollernis, [[Württemberg-Baden]]is ja [[Lõuna-Baden]]is rahvaküsitlus seoses kolme liidumaa ühinemisega. Avalik rahvahääletus toimus 16. detsembril 1951. Kõik kolm liidumaad ühendati ja 25. aprillil 1952 loodi tänapäevane [[Baden-Württemberg]]i [[liidumaa]].
[[Kategooria:Lääne-Saksamaa]]
5j6xsa4xzshxrgnc0v0qw37w7fyz6f8
Scuderia AlphaTauri
0
635448
6179803
2022-08-18T12:21:38Z
Killerlicka
68247
Uus lehekülg: '{{Infokast F1 võistkond | nimi = {{riigi ikoon|ITA}} AlphaTauri-RBPT | täisnimi = Scuderia AlphaTauri | logo = Fail:Scuderia Alpha-Tauri logo.png | peakontor = [[Faenza]], Italy | asutajad = [[Dietrich Mateschitz]] | juht = [[Helmut Marko]]<br><small>([[Red Bull GmbH]] nõunik)</small><br>[[Franz Tost]]<br><small>(Võistkonna juht)</small> | direktor...'
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast F1 võistkond
| nimi = {{riigi ikoon|ITA}} AlphaTauri-RBPT
| täisnimi = Scuderia AlphaTauri
| logo = Fail:Scuderia Alpha-Tauri logo.png
| peakontor = [[Faenza]], Italy
| asutajad = [[Dietrich Mateschitz]]
| juht = [[Helmut Marko]]<br><small>([[Red Bull GmbH]] nõunik)</small><br>[[Franz Tost]]<br><small>(Võistkonna juht)</small>
| direktor = [[Jody Egginton]]<ref>{{cite web |url=https://scuderia.alphatauri.com/en/managers-f1-alphatauri/ |title=Discover The Scuderia AlphaTauri Managers! | website=Scuderia AlphaTauri |access-date=18. august 2022}}</ref>
| peainsener = [[Graham Watson]]
| peainseneri_ametinimetus = Tiimijuht
| eelmine_nimi = [[Scuderia Toro Rosso]]
| veebileht = {{nowrap|{{URL|scuderiaalphatauri.com}}}}
<!-- Jäta 2022 informatsioon kuni 1. jaanuarini 2023 -->
| 2022_sõitjad = 10. {{riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]]<ref name="2022 details">{{cite web|url=https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2022/2022-fia-formula-one-world-championship-entry |title=2022 FIA Formula One World Championship – Entry List |publisher=[[Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=10. märts 2022 |access-date=18. august 2022}}</ref><br>22. {{riigi ikoon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]]<ref name="2022 details"/>
| 2022_testisõitjad = {{riigi ikoon|NZL}} [[Liam Lawson]]<ref>{{cite web|url=https://scuderia.alphatauri.com/en/athlete/liam-lawson/|title=Liam Lawson |website=alphatauri.com|access-date=18. august 2022}}</ref>
| 2022_šassii = [[AlphaTauri AT03|AT03]]
| 2022_jõuallikas = [[Red Bull Powertrains|Red Bull]] RBPTH001<ref name="2022 details"/>
| 2022_rehvid = [[Pirelli]]
| debüüt = [[2020. aasta Austria Grand Prix]]
| viimane = {{Viimane F1GP}}
| sõidud = 52
| jõuallikad = [[Honda Vormel 1-s|Honda]], [[Red Bull Powertrains|Red Bull]]
| konst_tiitlid = 0
| sõitjate_tiitlid = 0
| võidud = 1
| poodiumid = 2
| punktid = 276
| parimad_stardikohad = 0
| kiireimad_ringid = 1
| viimane_hooaeg = 2021
| viimane_koht = 6. (142 p)
}}
'''Scuderia AlphaTauri''', või lihtsalt '''AlphaTauri''', on Itaalia [[Vormel 1]] võistkond ja konstruktor. See on üks kahest konstruktorist, mille omanikuks on Austria ettevõte [[Red Bull GmbH|Red Bull]], teine konstruktor on [[Red Bull Racing]]. Võistkond sai alguse vahetult enne [[2020. aasta Vormel 1 hooaeg|2020. aasta Vormel 1 hooaja]] algust, kui "[[Scuderia Toro Rosso|Toro Rosso]]" nimeks sai "AlphaTauri", et turundada oma [[AlphaTauri (moemärk)|AlphaTauri moemärki]].<ref>{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.toro-rossos-name-change-to-alpha-tauri-confirmed-in-provisional-2020-entry.5tIxtPAMsY8MACQAyvg41j.html|title=Toro Rosso's name change to AlphaTauri confirmed in provisional 2020 entry list|website=F1|publisher=Formula One World Championship|access-date=18. august 2022}}</ref> [[Franz Tost|Franz Tosti]] ja [[Helmut Marko]] sõnul pole Scuderia AlphaTauri enam noortevõistkond vaid hoopis Red Bull Racingu sõsarvõistkond.<ref>{{Cite web|url=https://f1i.com/news/367773-marko-upgrades-alphatauri-from-junior-to-sister-red-bull-team.html|title=Marko upgrades AlphaTauri from junior to sister bull team|last=Delaney|first=Michael|date=16. veebruar 2020|website=F1i.com|language=en|access-date=18. august 2022}}</ref>
== Päritolu ==
{{Vaata ka|Scuderia Toro Rosso}}
2019. aasta septembris andis Toro Rosso märku kavatsusest järgmiseks hooajaks oma nime muuta.<ref>{{Cite web|date=30. november 2019|title=Toro Rosso to be renamed Alpha Tauri for 2020 season|url=https://www.espn.co.uk/f1/story/_/id/28194032/toro-rosso-renamed-alpha-tauri-2020-season|access-date=18. august 2022|website=ESPN.com|language=en}}</ref> 1. detsembril 2019 andis võistkond teada, et uueks nimeks saab "AlphaTauri", et turundada emaettevõtte, Red Bulli, moemärki [[AlphaTauri (moemärk)|AlphaTauri]]. Võistkonna uueks nimeks sai ''Scuderia AlphaTauri'' pärast 14 aastat ''Scuderia Toro Rosso'' nime kandmist.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/09/29/toro-rosso-to-be-renamed-alphatauri-for-2020/|title=Toro Rosso to be renamed AlphaTauri for 2020|first=Mat|last=Coch|work=speedcafe.com|date=29. september 2019|access-date=18. august 2022}}</ref> Faenzas paikneva võistkonna ajalugu saab algab {{1985. aasta Vormel 1 hooaeg|1985. aasta Vormel 1 hooajast}}, kui loodi [[Minardi]] võistkond. Alates {{F1|2006}}. aastast omab võistkonda [[Red Bull GmbH]].
== Ajalugu ==
=== 2020 ===
{{lisateave|2020. aasta Vormel 1 hooaeg|AlphaTauri AT01}}
[[Fail:2020 Formula One tests Barcelona, AlphaTauri AT01, Pierre Gasly.jpg|thumb|left|Pierre Gasly AT01 roolis 2020. aasta hooajaeelsel testimisel.]]
AlphaTauri debüüthooajal olid nende sõitjateks [[Daniil Kvyat]] ja [[Pierre Gasly]].<ref name="g&k">{{cite web|title=Toro Rosso to stick with Kvyat and Gasly in 2020|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.toro-rosso-to-stick-with-kvyat-and-gasly-in-2020.7rEjor9vkPJ6yohj4mrV09.html|website=F1|publisher=Formula One World Championship|date=12. november 2019|access-date=18. august 2022}}</ref> Võistkond jätkas [[Honda Vormel 1-s|Honda]] jõuallikate kasutamist, pärast edukat edukat esimest hooaega partneritena {{F1|2018}}. aastal.<ref name="Honda F1 engine">{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/131815/toro-rosso-announces-multiyear-honda-deal|title=Toro Rosso announces 'multi-year' deal for Honda F1 engine supply|last=Straw|first=Edd|work=Autosport|access-date=18. august 2022}}</ref> [[Sérgio Sette Câmara]], [[Sébastien Buemi]], ja [[Jüri Vips]] palgati võistkonna testisõitjateks.<ref name="Camara">{{Cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/148587/exmclaren-reserve-returns-to-red-bull-fold|title=Ex-McLaren F1 Reserve returns to Red Bull fold in Test Driver role|last=Khorounzhiy|first= Valentin|date=9. märts 2020|website=autosport.com|access-date=18. august 2022}}</ref><ref name="Buemi">{{Cite web|title=Sébastien Buemi|url=https://www.scuderiaalphatauri.com/en/athlete/sebastien-buemi/|access-date=18. august 2022|website=SCUDERIA ALPHATAURI|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20201205112742/https://www.scuderiaalphatauri.com/en/athlete/sebastien-buemi/|archive-date=5. detsember 2020}}</ref><ref name="Vips Reserve Turkey">{{Cite web|title=F2 racer Vips handed Red Bull and AlphaTauri reserve duties for Turkish Grand Prix|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.f2-racer-vips-handed-red-bull-and-alphatauri-reserve-duties-for-turkish.68l2gfyBws69v1hUKwHXQE.html|access-date=18. august 2022|date=12 November 2020}}</ref> Võistkond saavutas oma esimese poodiumikoha ja võidu AlphaTauri nime all [[2020. aasta Itaalia Grand Prix]]'l, mis ühtlasi oli ka [[Pierre Gasly]] esimene võit ning esimene võit prantslastele alates [[Olivier Panis]]' võidust [[1996. aasta Monaco Grand Prix]]'l 24 aastat varem. AlphaTauri lõpetas hooaja seitsmendana 107 punktiga, millest 75 teenis Gasly ja 32 Kvyat.<ref>{{Cite web|title=2020|url=https://www.statsf1.com/en/2020.aspx|access-date=18. august 2022|website=www.statsf1.com}}</ref>
=== 2021 ===
{{lisateave|2021. aasta Vormel 1 hooaeg|AlphaTauri AT02}}
2021. aasta hooajal jätkas AlphaTauri Pierre Gaslyga ning palkas Kvyati asendajaks noore jaapanlase [[Yuki Tsunoda]].<ref name="gas 2021">{{Cite web|date=28 October 2020|title=AlphaTauri confirm Pierre Gasly is to remain with the team for 2021|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alphatauri-confirm-pierre-gasly-is-to-remain-with-the-team-for-2021.24phzzreYMNPYp8SQ3zTC1.html|access-date=18. august 2022|website=Formula1.com}}</ref><ref name="tsu 2021">{{Cite web|title=Tsunoda to make F1 racing debut with AlphaTauri in 2021, in place of Kvyat|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-tsunoda-to-make-f1-racing-debut-with-alphatauri-in-2021-in-place-of.2AeT7L7KrbDKmIxvXgYrp4.html|access-date=18. august 2022|website=www.formula1.com}}</ref> Gasly saavutas hooaja ainukese poodiumikoha [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|Aserbaidžaani Grand Prix]]'l, lõpetades kolmandal kohal. Gasly lõpetas veel neljandal kohal [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|Hollandi]] ja [[2021 Mehhiko Grand Prix|Mehhiko]] Grand Prix'del. Tsunoda parimaks tulemuseks jäi neljas koht hooaja viimasel etapil [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|Abu Dhabis]].
=== 2022 ===
{{lisateave|2022. aasta Vormel 1 hooaeg|AlphaTauri AT03}}
AlphaTauri jätkas uuel hooajal Gasly ja Tsunodaga.<ref>{{Cite web|last=Noble|first=Jonathon|date=10. september 2021|title=Tsunoda surprised AlphaTauri handed him new F1 contract|url=https://www.motorsport.com/f1/news/tsunoda-surprised-alphatauri-handed-him-fresh-f1-contract/6663473/|access-date=18. august 2022|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|language=en}}</ref> Võistkond jätkab Honda jõuallikaga, mis sellest hooajast kannab Red Bulli nime, pärast seda, kui Honda otsustas loobuda edasisest võistlemisest 2021. aasta hooaja järel.<ref>{{Cite web|date=15. veebruar 2021|title=Red Bull agree deal to run Honda engine technology until 2025|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-red-bull-agree-deal-to-run-honda-engine-technology-until-2025.3wmTSMrtsv6miuwqApz8IT.html|access-date=18. august 2022|website=www.formula1.com|language=en}}</ref>
== Vormel 1 tulemused ==
{|class="wikitable" style="text-align:center; font-size:85%"
! Aasta
! Šassii
! Jõuallikas
! Rehvid
! Sõitja
! 1
! 2
! 3
! 4
! 5
! 6
! 7
! 8
! 9
! 10
! 11
! 12
! 13
! 14
! 15
! 16
! 17
! 18
! 19
! 20
! 21
! 22
! Punktid
! Koht
|-
! rowspan="3"| {{F1|2020}}
| rowspan="3"| [[AlphaTauri AT01|AT01]]
| rowspan="3"| Honda RA620H 1.6 V6 t
| rowspan="3"| {{Pirelli}}
|
| [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]]
| [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]
| [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]
| [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]
| [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]
| [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]
| [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]
| [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]
| [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]]
| [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]
| [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]
| [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]]
| [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]
| [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]
| [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]
| [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]]
| [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]
|
|
|
|
|
! rowspan="3"| {{Sum|{{F1R2020|GAS|punktid}}|{{F1R2020|KVY|punktid}}}}
! rowspan="3"| 7.
|-
|align="left"| {{flagicon|FRA}} [[Pierre Gasly]]
| {{F1R2020|GAS|AUT}}
| {{F1R2020|GAS|STY}}
| {{F1R2020|GAS|HUN}}
| {{F1R2020|GAS|GBR}}
| {{F1R2020|GAS|70A}}
| {{F1R2020|GAS|ESP}}
| {{F1R2020|GAS|BEL}}
| {{F1R2020|GAS|ITA}}
| {{F1R2020|GAS|TUS}}
| {{F1R2020|GAS|RUS}}
| {{F1R2020|GAS|EIF}}
| {{F1R2020|GAS|POR}}
| {{F1R2020|GAS|EMI}}
| {{F1R2020|GAS|TUR}}
| {{F1R2020|GAS|BHR}}
| {{F1R2020|GAS|SKH}}
| {{F1R2020|GAS|ABU}}
|
|
|
|
|
|-
|align="left"| {{flagicon|RUS}} [[Daniil Kvyat]]
| {{F1R2020|KVY|AUT}}
| {{F1R2020|KVY|STY}}
| {{F1R2020|KVY|HUN}}
| {{F1R2020|KVY|GBR}}
| {{F1R2020|KVY|70A}}
| {{F1R2020|KVY|ESP}}
| {{F1R2020|KVY|BEL}}
| {{F1R2020|KVY|ITA}}
| {{F1R2020|KVY|TUS}}
| {{F1R2020|KVY|RUS}}
| {{F1R2020|KVY|EIF}}
| {{F1R2020|KVY|POR}}
| {{F1R2020|KVY|EMI}}
| {{F1R2020|KVY|TUR}}
| {{F1R2020|KVY|BHR}}
| {{F1R2020|KVY|SKH}}
| {{F1R2020|KVY|ABU}}
|
|
|
|
|
|-
! rowspan="3" | {{F1|2021}}
| rowspan="3" | [[AlphaTauri AT02|AT02]]
| rowspan="3" | Honda RA621H 1.6 V6 t
| rowspan="3" | {{Pirelli}}
|
| [[2021. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]
| [[2021. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]
| [[2021. aasta Portugali Grand Prix|POR]]
| [[2021. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]
| [[2021. aasta Monaco Grand Prix|MON]]
| [[2021. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]
| [[2021. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]
| [[2021. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]]
| [[2021. aasta Austria Grand Prix|AUT]]
| [[2021. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]
| [[2021. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]
| [[2021. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]
| [[2021. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]
| [[2021. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]
| [[2021. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]
| [[2021. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]
| [[2021. aasta USA Grand Prix|USA]]
| [[2021. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]
| [[2021. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]
| [[2021. aasta Katari Grand Prix|QAT]]
| [[2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]
| [[2021. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]
! rowspan="3" {{Coltit|x=}} {{Sum|{{F1R2021|GAS|punktid}}|{{F1R2021|TSU|punktid}}}}
! rowspan="3" {{Coltit|x=}} 6.
|-
| align="left"| {{flagicon|FRA}} [[Pierre Gasly]]
| {{F1R2021|GAS|BHR}}
| {{F1R2021|GAS|EMI}}
| {{F1R2021|GAS|POR}}
| {{F1R2021|GAS|ESP}}
| {{F1R2021|GAS|MON}}
| {{F1R2021|GAS|AZE}}
| {{F1R2021|GAS|FRA}}
| {{F1R2021|GAS|STY}}
| {{F1R2021|GAS|AUT}}
| {{F1R2021|GAS|GBR}}
| {{F1R2021|GAS|HUN}}
| {{F1R2021|GAS|BEL}}<sup>‡</sup>
| {{F1R2021|GAS|NED}}
| {{F1R2021|GAS|ITA}}
| {{F1R2021|GAS|RUS}}
| {{F1R2021|GAS|TUR}}
| {{F1R2021|GAS|USA}}
| {{F1R2021|GAS|MXC}}
| {{F1R2021|GAS|SAP}}
| {{F1R2021|GAS|QAT}}
| {{F1R2021|GAS|SAU}}
| {{F1R2021|GAS|ABU}}
|-
| nowrap align="left"| {{flagicon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]]
| {{F1R2021|TSU|BHR}}
| {{F1R2021|TSU|EMI}}
| {{F1R2021|TSU|POR}}
| {{F1R2021|TSU|ESP}}
| {{F1R2021|TSU|MON}}
| {{F1R2021|TSU|AZE}}
| {{F1R2021|TSU|FRA}}
| {{F1R2021|TSU|STY}}
| {{F1R2021|TSU|AUT}}
| {{F1R2021|TSU|GBR}}
| {{F1R2021|TSU|HUN}}
| {{F1R2021|TSU|BEL}}
| {{F1R2021|TSU|NED}}
| {{F1R2021|TSU|ITA}}
| {{F1R2021|TSU|RUS}}
| {{F1R2021|TSU|TUR}}
| {{F1R2021|TSU|USA}}
| {{F1R2021|TSU|MXC}}
| {{F1R2021|TSU|SAP}}
| {{F1R2021|TSU|QAT}}
| {{F1R2021|TSU|SAU}}
| {{F1R2021|TSU|ABU}}
|-
! rowspan="3" | {{F1|2022}}
| rowspan="3" | [[AlphaTauri AT03|AT03]]
| rowspan="3" | Red Bull RBPTH001 1.6 V6 t
| rowspan="3" | {{Pirelli}}
|
| [[2022. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]
| [[2022. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]
| [[2022. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]
| [[2022. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]
| [[2022. aasta Miami Grand Prix|MIA]]
| [[2022. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]
| [[2022. aasta Monaco Grand Prix|MON]]
| [[2022. aasta Sserbaidžaani Grand Prix|AZE]]
| [[2022. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]
| [[2022. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]
| [[2022. aasta Austria Grand Prix|AUT]]
| [[2022. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]
| [[2022. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]
| [[2022. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]
| [[2022. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]
| [[2022. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]
| [[2022. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]
| [[2022. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]
| [[2022. aasta USA Grand Prix|USA]]
| [[2022. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]
| [[2022. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]
| [[2022. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]
! rowspan="3" {{Coltit|x=}} {{Sum|{{F1R2021|GAS|punktid}}|{{F1R2021|TSU|punktid}}}}*
! rowspan="3" {{Coltit|x=}} 8.*
|-
|align="left"| {{flagicon|FRA}} [[Pierre Gasly]]
| {{F1R2022|GAS|BHR}}
| {{F1R2022|GAS|SAU}}
| {{F1R2022|GAS|AUS}}
| {{F1R2022|GAS|EMI}}
| {{F1R2022|GAS|MIA}}
| {{F1R2022|GAS|ESP}}
| {{F1R2022|GAS|MON}}
| {{F1R2022|GAS|AZE}}
| {{F1R2022|GAS|CAN}}
| {{F1R2022|GAS|GBR}}
| {{F1R2022|GAS|AUT}}
| {{F1R2022|GAS|FRA}}
| {{F1R2022|GAS|HUN}}
| {{F1R2022|GAS|BEL}}
| {{F1R2022|GAS|NED}}
| {{F1R2022|GAS|ITA}}
| {{F1R2022|GAS|SIN}}
| {{F1R2022|GAS|JPN}}
| {{F1R2022|GAS|USA}}
| {{F1R2022|GAS|MXC}}
| {{F1R2022|GAS|SAP}}
| {{F1R2022|GAS|ABU}}
|-
| nowrap align="left"| {{flagicon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]]
| {{F1R2022|TSU|BHR}}
| {{F1R2022|TSU|SAU}}
| {{F1R2022|TSU|AUS}}
| {{F1R2022|TSU|EMI}}
| {{F1R2022|TSU|MIA}}
| {{F1R2022|TSU|ESP}}
| {{F1R2022|TSU|MON}}
| {{F1R2022|TSU|AZE}}
| {{F1R2022|TSU|CAN}}
| {{F1R2022|TSU|GBR}}
| {{F1R2022|TSU|AUT}}
| {{F1R2022|TSU|FRA}}
| {{F1R2022|TSU|HUN}}
| {{F1R2022|TSU|BEL}}
| {{F1R2022|TSU|NED}}
| {{F1R2022|TSU|ITA}}
| {{F1R2022|TSU|SIN}}
| {{F1R2022|TSU|JPN}}
| {{F1R2022|TSU|USA}}
| {{F1R2022|TSU|MXC}}
| {{F1R2022|TSU|SAP}}
| {{F1R2022|TSU|ABU}}
|-
!colspan="29"| Allikas:<ref>{{cite web|url=https://www.statsf1.com/en/alphatauri/grand-prix.aspx |title=AlphaTauri – Grands Prix started |publisher=StatsF1 |access-date=18. august 2022}}</ref>
|}
;Märkmed:
* <nowiki>*</nowiki> – Käimasolev hooaeg.
* {{pistoda}} – Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist.
* {{topeltrist}} – Pooled punktid, sest läbiti vähem kui 75% võistlusdistantsist.
== Viited ==
{{Reflist}}
hz8lj4ne5c1rrflj6upfa6ve5lrn1o5
Université de Paris
0
635449
6179805
2022-08-18T12:23:05Z
RutoSu
150646
RutoSu teisaldas lehekülje [[Université de Paris]] pealkirja [[Université Paris Cité]] alla
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Université Paris Cité]]
jydnon5mpwveisjcrxbnt3euwtoqkee
Mircea Augustin Malița
0
635450
6179822
2022-08-18T13:03:21Z
Velirand
67997
Ümbersuunamine lehele [[Mircea Malița]]
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Mircea Malița]]
oxjjdakxs7i7z234od5yudwp9rcc5zy
Igor Ossipov
0
635451
6179825
2022-08-18T13:21:17Z
Elmar värs
91131
Alustasin lehekülge "Igor Osipov"
wikitext
text/x-wiki
'''Igor Vladimirovitš Osipov''' (''Игорь Владимирович Осипов'', sündis 6. märtsil 1973 Novošumnojes, Kustanai oblastis, Kasahhi NSV-s) on Venemaa admiral, kuni 17. augustini 2022 Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja. Admiral (2021).
== Elukäik ja tegevus ==
1995 lõpetas Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004 lõpetas Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia, misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas Vene Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia ja määrati Balti laevastiku Balti mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Balti mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 - Vene Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref>
23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref>
Peale Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva "Moskva" põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid ja briti allikad, et selles leiti süüdlane Osipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref> <ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Osipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral Viktor Sokoloviga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
99dutksku55sxncp1u9kbibmxoox7gy
6179826
6179825
2022-08-18T13:21:47Z
Elmar värs
91131
wikitext
text/x-wiki
'''Igor Vladimirovitš Osipov''' (''Игорь Владимирович Осипов'', sündis 6. märtsil 1973 Novošumnojes, Kustanai oblastis, Kasahhi NSV-s) on Venemaa admiral, kuni 17. augustini 2022 Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja. Admiral (2021).
== Elukäik ja tegevus ==
1995 lõpetas Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004 lõpetas Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia, misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas Vene Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia ja määrati Balti laevastiku Balti mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Balti mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 - Vene Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref>
23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref>
Peale Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva "Moskva" põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid ja briti allikad, et selles leiti süüdlane Osipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref> <ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Osipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral Viktor Sokoloviga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
== Viited ==
m5tyxczyom2727r3eh9ewwgw824gf8i
6179840
6179826
2022-08-18T14:17:38Z
Juhan121
25066
wikitext
text/x-wiki
'''Igor Vladimirovitš Ossipov''' (''Игорь Владимирович Осипов'', sündis 6. märtsil 1973 Novošumnojes, Kustanai oblastis, Kasahhi NSV-s) on Venemaa admiral, kuni 17. augustini 2022 Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja. Admiral (2021).
== Elukäik ja tegevus ==
1995 lõpetas Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004 lõpetas Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia, misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas Vene Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia ja määrati Balti laevastiku Balti mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Balti mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 - Vene Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref>
23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref>
Peale Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva "Moskva" põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid ja briti allikad, et selles leiti süüdlane Osipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref> <ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Osipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral Viktor Sokoloviga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
== Viited ==
kgd04j6s8z9w7jtgdchcx09zmv0zn6x
6179841
6179840
2022-08-18T14:18:03Z
Juhan121
25066
Juhan121 teisaldas lehekülje [[Igor Osipov]] pealkirja [[Igor Ossipov]] alla
wikitext
text/x-wiki
'''Igor Vladimirovitš Ossipov''' (''Игорь Владимирович Осипов'', sündis 6. märtsil 1973 Novošumnojes, Kustanai oblastis, Kasahhi NSV-s) on Venemaa admiral, kuni 17. augustini 2022 Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja. Admiral (2021).
== Elukäik ja tegevus ==
1995 lõpetas Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004 lõpetas Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia, misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas Vene Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia ja määrati Balti laevastiku Balti mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Balti mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 - Vene Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref>
23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref>
Peale Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva "Moskva" põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid ja briti allikad, et selles leiti süüdlane Osipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref> <ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Osipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral Viktor Sokoloviga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
== Viited ==
kgd04j6s8z9w7jtgdchcx09zmv0zn6x
6179857
6179841
2022-08-18T14:34:34Z
Juhan121
25066
wikitext
text/x-wiki
'''Igor Vladimirovitš Ossipov''' (''Игорь Владимирович Осипов'', sündis [[6. märts]]il [[1973]] Novošumnojes, [[Kustanai oblast]]is, [[Kasahhi NSV]]-s) on Venemaa admiral, kuni 17. augustini 2022 Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja. Admiral (2021).
== Elukäik ja tegevus ==
1995 lõpetas Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004 lõpetas [[Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia|Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia]], misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas Vene Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia ja määrati Balti laevastiku Balti mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Balti mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 - Vene Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref>
23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref>
Peale Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva "Moskva" põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid ja briti allikad, et selles leiti süüdlane Osipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref> <ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Osipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral Viktor Sokoloviga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Ossipov, Igor}}
[[Kategooria:Admiralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
kycutroe4hu3ycqmggy605f2ph983a0
6179888
6179857
2022-08-18T16:00:33Z
Ursus scribens
115317
wikitext
text/x-wiki
'''Igor Vladimirovitš Ossipov''' (''Игорь Владимирович Осипов''; sündinud [[6. märts]]il [[1973]] Novošumnojes [[Kustanai oblast]]is [[Kasahhi NSV]]-s) on Venemaa sõjaväelane, kuni 17. augustini 2022 [[Venemaa Musta mere laevastik]]u ülemjuhataja ([[admiral]], 2021).
== Elukäik ja tegevus ==
Ta lõpetas 1995. aastal Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus, tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004 lõpetas [[Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia|Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia]], misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia ja määrati Balti laevastiku [[Baltiisk]]i mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Baltiiski mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati ta Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 oli ta Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref>
23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref>
Pärast Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid Suurbritannia allikad, et selles leiti süüdlane Ossipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref> <ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur [[RIA Novosti]], et Ossipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral [[Viktor Sokolov]]iga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Ossipov, Igor}}
[[Kategooria:Admiralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
rgm8vzsj1nxthewi4tarxmiqo00b28g
6179892
6179888
2022-08-18T16:03:06Z
Andres
5
wikitext
text/x-wiki
'''Igor Vladimirovitš Ossipov''' (''Игорь Владимирович Осипов''; sündinud [[6. märts]]il [[1973]] Novošumnojes [[Kustanai oblast]]is [[Kasahhi NSV]]-s) on Venemaa sõjaväelane, kuni 17. augustini 2022 [[Venemaa Musta mere laevastik]]u ülemjuhataja ([[admiral]], 2021).
== Elukäik ja tegevus ==
Ta lõpetas 1995. aastal Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus, tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004 lõpetas [[Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia|Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia]], misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia ja määrati Balti laevastiku [[Baltiisk]]i mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Baltiiski mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati ta Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 oli ta Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref>
23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref>
Pärast Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid Suurbritannia allikad, et selles leiti süüdlane Ossipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref> <ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur [[RIA Novosti]], et Ossipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral [[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]]iga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Ossipov, Igor}}
[[Kategooria:Admiralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
86wvbs6pr5nnndoroxsimuu7njnejwa
6179893
6179892
2022-08-18T16:06:35Z
Ursus scribens
115317
wikitext
text/x-wiki
'''Igor Vladimirovitš Ossipov''' (''Игорь Владимирович Осипов''; sündinud [[6. märts]]il [[1973]] Novošumnojes [[Kustanai oblast]]is [[Kasahhi NSV]]-s) on Venemaa sõjaväelane, kuni 17. augustini 2022 [[Venemaa]] [[Musta mere laevastik]]u ülemjuhataja ([[admiral]], 2021).
== Elukäik ja tegevus ==
Ta lõpetas 1995. aastal Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus, tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004. aastal lõpetas [[Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia|Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia]], misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia ja määrati Balti laevastiku [[Baltiisk]]i mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Baltiiski mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati ta Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 oli ta Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref>
23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref>
Pärast Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid Suurbritannia allikad, et selles leiti süüdlane Ossipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref><ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur [[RIA Novosti]], et Ossipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral [[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]]iga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Ossipov, Igor}}
[[Kategooria:Admiralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
0vabt9aho4jvpnao3j55pxashuys1ok
6179897
6179893
2022-08-18T16:09:20Z
Ursus scribens
115317
wikitext
text/x-wiki
'''Igor Vladimirovitš Ossipov''' (''Игорь Владимирович Осипов''; sündinud [[6. märts]]il [[1973]] Novošumnojes [[Kustanai oblast]]is [[Kasahhi NSV]]-s) on Venemaa sõjaväelane, kuni 17. augustini 2022 [[Venemaa]] [[Musta mere laevastik]]u ülemjuhataja ([[admiral]], 2021).
== Elukäik ja tegevus ==
Ta lõpetas 1995. aastal Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus, tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004. aastal lõpetas [[Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia|Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia]], misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia ja määrati [[Balti laevastik]]u [[Baltiisk]]i mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Baltiiski mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati ta Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 oli ta Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref>
23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref>
Pärast Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid Suurbritannia allikad, et selles leiti süüdlane Ossipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref><ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur [[RIA Novosti]], et Ossipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral [[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]]iga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Ossipov, Igor}}
[[Kategooria:Admiralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
1bwiuc6gqn6brzys35hzqzlibfx6qzv
6179962
6179897
2022-08-18T19:16:19Z
Juhan121
25066
wikitext
text/x-wiki
'''Igor Vladimirovitš Ossipov''' (''Игорь Владимирович Осипов''; sündinud [[6. märts]]il [[1973]] Novošumnojes [[Kustanai oblast]]is [[Kasahhi NSV]]-s) on Venemaa sõjaväelane, kuni 17. augustini 2022 [[Venemaa]] [[Musta mere laevastik]]u ülemjuhataja ([[admiral]], 2021).
== Elukäik ja tegevus ==
Ta lõpetas 1995. aastal Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus, tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004. aastal lõpetas [[Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia|Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia]], misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]] ja määrati [[Balti laevastik]]u [[Baltiisk]]i mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Baltiiski mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati ta Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 oli ta Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref>
23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref>
Pärast Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid Suurbritannia allikad, et selles leiti süüdlane Ossipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref><ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur [[RIA Novosti]], et Ossipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral [[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]]iga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Ossipov, Igor}}
[[Kategooria:Admiralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
q7om327178reslqo8kai7jrdutt3or0
Arutelu:Igor Ossipov
1
635452
6179839
2022-08-18T14:17:14Z
Juhan121
25066
Uus lehekülg: 'Eesti keele transkrptsioonireeglite järele peaks ta olema Igor Ossipov. --~~~~'
wikitext
text/x-wiki
Eesti keele transkrptsioonireeglite järele peaks ta olema Igor Ossipov. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 18. august 2022, kell 17:17 (EEST)
em4dhjcw0l1ox1dr7qkp90ip4gob963
6179843
6179839
2022-08-18T14:18:03Z
Juhan121
25066
Juhan121 teisaldas lehekülje [[Arutelu:Igor Osipov]] pealkirja [[Arutelu:Igor Ossipov]] alla
wikitext
text/x-wiki
Eesti keele transkrptsioonireeglite järele peaks ta olema Igor Ossipov. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 18. august 2022, kell 17:17 (EEST)
em4dhjcw0l1ox1dr7qkp90ip4gob963
Igor Osipov
0
635453
6179842
2022-08-18T14:18:03Z
Juhan121
25066
Juhan121 teisaldas lehekülje [[Igor Osipov]] pealkirja [[Igor Ossipov]] alla
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Igor Ossipov]]
k15vtm5hrbkjr3doxc5fvvmbrxozx3n
Arutelu:Igor Osipov
1
635454
6179844
2022-08-18T14:18:03Z
Juhan121
25066
Juhan121 teisaldas lehekülje [[Arutelu:Igor Osipov]] pealkirja [[Arutelu:Igor Ossipov]] alla
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Arutelu:Igor Ossipov]]
cqbltrl8izokyxn80o3sbv9jgtkejdk
Svitlodarski lahing
0
635455
6179859
2022-08-18T14:41:00Z
Raamaturott
56450
Ümbersuunamine lehele [[Svitlodarski kaare lahingud]]
wikitext
text/x-wiki
#suuna[[Svitlodarski kaare lahingud]]
i8xjd5k8rzfdfa395zx5v59n98h6nbw
Viktor Sokolov (sõjaväelane)
0
635456
6179865
2022-08-18T15:00:36Z
Elmar värs
91131
Kirjutasin artikli "Viktor Sokolov"
wikitext
text/x-wiki
'''Viktor Nikolajevitš Sokolov''' (''Виктор Николаевич Соколов''; sündis 4. aprillil 1962) on Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja alates 17. augustist 2022.
== Elukäik ja tegevus ==
1985 lõpetas M. Frunze nimelise Kõrgema Mereväekooli Leningradis (õppis 1980-1985), 1992 Venemaa Sõjamerelaevastiku kõrgemad ohvitseride kursused (1991-1992), 1998 Kuzentsovi nimelise Mereväeakadeemia (1995-1998), 2006 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabiakadeema (2004-2006).
1985-1995 teenis Vaikse ookeani laevastikus: 1985-1987 patrull-laeva "SKR-61" miinitorpeedo lahingosakonna ülem, 1987-1989 miinitraaler "Jakor", 1989-1990 miinitraaler "BT-51" miinitorpeedo lahingosakonna ülem;1990-1991 miinitraaler "Jakor" komandöri abi; 1992-1993 miinitraaler "Zarjad" komandör; 1993-1994 187. miinitraalerite divisjoni staabiülem, 1994-1995 81. miinitraalerite divisjoni komandör. 1998-2000 Vaikse ookeani laevastikustaabi operatiivvalitsuse osakonna ülem. 2000-2002 Vaikse ookeani laevastiku 165. pealveelaevade brigaadi staabiülem, 2002-2004 komandör. 2006-2010 Vaikese ookeani laevastiku Primorski flotilli staabiülem, 2010-2012 flotilli komandör. 2012-2013 Põhjalaevastiku Koola flotilli komandör. 2013-2019 Põhjalaevastiku ülemjuhataja asetäitja. 2016. aastal juhtis kaks kuud Vene mereväe ekspeditsiooniüksust, mis osales sõjategevuses Süüria rannikul.<ref>https://function.mil.ru/news_page/country/more.htm?id=12107843@egNews</ref><ref>https://www.interfax.ru/world/544272</ref>
17. jaanuaril 2020 nimetati Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia ülemaks.<ref>https://vma.mil.ru/O_VUZe/Rukovodstvo/item/242483/</ref>
17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Sokolov on nimetatud [[Igor Osipov]]<nowiki/>i asemel Musta mere laevastiku ülemjuhatajaks.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
Viitseadmiral (2014).
4n5ob4v4knemnu1ntjpjzemuc3gm2of
6179867
6179865
2022-08-18T15:01:02Z
Elmar värs
91131
wikitext
text/x-wiki
'''Viktor Nikolajevitš Sokolov''' (''Виктор Николаевич Соколов''; sündis 4. aprillil 1962) on Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja alates 17. augustist 2022.
== Elukäik ja tegevus ==
1985 lõpetas M. Frunze nimelise Kõrgema Mereväekooli Leningradis (õppis 1980-1985), 1992 Venemaa Sõjamerelaevastiku kõrgemad ohvitseride kursused (1991-1992), 1998 Kuzentsovi nimelise Mereväeakadeemia (1995-1998), 2006 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabiakadeema (2004-2006).
1985-1995 teenis Vaikse ookeani laevastikus: 1985-1987 patrull-laeva "SKR-61" miinitorpeedo lahingosakonna ülem, 1987-1989 miinitraaler "Jakor", 1989-1990 miinitraaler "BT-51" miinitorpeedo lahingosakonna ülem;1990-1991 miinitraaler "Jakor" komandöri abi; 1992-1993 miinitraaler "Zarjad" komandör; 1993-1994 187. miinitraalerite divisjoni staabiülem, 1994-1995 81. miinitraalerite divisjoni komandör. 1998-2000 Vaikse ookeani laevastikustaabi operatiivvalitsuse osakonna ülem. 2000-2002 Vaikse ookeani laevastiku 165. pealveelaevade brigaadi staabiülem, 2002-2004 komandör. 2006-2010 Vaikese ookeani laevastiku Primorski flotilli staabiülem, 2010-2012 flotilli komandör. 2012-2013 Põhjalaevastiku Koola flotilli komandör. 2013-2019 Põhjalaevastiku ülemjuhataja asetäitja. 2016. aastal juhtis kaks kuud Vene mereväe ekspeditsiooniüksust, mis osales sõjategevuses Süüria rannikul.<ref>https://function.mil.ru/news_page/country/more.htm?id=12107843@egNews</ref><ref>https://www.interfax.ru/world/544272</ref>
17. jaanuaril 2020 nimetati Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia ülemaks.<ref>https://vma.mil.ru/O_VUZe/Rukovodstvo/item/242483/</ref>
17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Sokolov on nimetatud [[Igor Osipov]]<nowiki/>i asemel Musta mere laevastiku ülemjuhatajaks.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
Viitseadmiral (2014).
== Viited ==
td8gvgpoezblt3uf8b4cfavul09shsm
6179875
6179867
2022-08-18T15:13:30Z
Raamaturott
56450
Raamaturott teisaldas lehekülje [[Viktor Sokolov]] pealkirja [[Viktor Nikolajevitš Sokolov]] alla ümbersuunamist maha jätmata
wikitext
text/x-wiki
'''Viktor Nikolajevitš Sokolov''' (''Виктор Николаевич Соколов''; sündis 4. aprillil 1962) on Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja alates 17. augustist 2022.
== Elukäik ja tegevus ==
1985 lõpetas M. Frunze nimelise Kõrgema Mereväekooli Leningradis (õppis 1980-1985), 1992 Venemaa Sõjamerelaevastiku kõrgemad ohvitseride kursused (1991-1992), 1998 Kuzentsovi nimelise Mereväeakadeemia (1995-1998), 2006 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabiakadeema (2004-2006).
1985-1995 teenis Vaikse ookeani laevastikus: 1985-1987 patrull-laeva "SKR-61" miinitorpeedo lahingosakonna ülem, 1987-1989 miinitraaler "Jakor", 1989-1990 miinitraaler "BT-51" miinitorpeedo lahingosakonna ülem;1990-1991 miinitraaler "Jakor" komandöri abi; 1992-1993 miinitraaler "Zarjad" komandör; 1993-1994 187. miinitraalerite divisjoni staabiülem, 1994-1995 81. miinitraalerite divisjoni komandör. 1998-2000 Vaikse ookeani laevastikustaabi operatiivvalitsuse osakonna ülem. 2000-2002 Vaikse ookeani laevastiku 165. pealveelaevade brigaadi staabiülem, 2002-2004 komandör. 2006-2010 Vaikese ookeani laevastiku Primorski flotilli staabiülem, 2010-2012 flotilli komandör. 2012-2013 Põhjalaevastiku Koola flotilli komandör. 2013-2019 Põhjalaevastiku ülemjuhataja asetäitja. 2016. aastal juhtis kaks kuud Vene mereväe ekspeditsiooniüksust, mis osales sõjategevuses Süüria rannikul.<ref>https://function.mil.ru/news_page/country/more.htm?id=12107843@egNews</ref><ref>https://www.interfax.ru/world/544272</ref>
17. jaanuaril 2020 nimetati Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia ülemaks.<ref>https://vma.mil.ru/O_VUZe/Rukovodstvo/item/242483/</ref>
17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Sokolov on nimetatud [[Igor Osipov]]<nowiki/>i asemel Musta mere laevastiku ülemjuhatajaks.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
Viitseadmiral (2014).
== Viited ==
td8gvgpoezblt3uf8b4cfavul09shsm
6179880
6179875
2022-08-18T15:49:52Z
Andres
5
Andres teisaldas lehekülje [[Viktor Nikolajevitš Sokolov]] pealkirja [[Viktor Sokolov (sõjaväelane)]] alla
wikitext
text/x-wiki
'''Viktor Nikolajevitš Sokolov''' (''Виктор Николаевич Соколов''; sündis 4. aprillil 1962) on Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja alates 17. augustist 2022.
== Elukäik ja tegevus ==
1985 lõpetas M. Frunze nimelise Kõrgema Mereväekooli Leningradis (õppis 1980-1985), 1992 Venemaa Sõjamerelaevastiku kõrgemad ohvitseride kursused (1991-1992), 1998 Kuzentsovi nimelise Mereväeakadeemia (1995-1998), 2006 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabiakadeema (2004-2006).
1985-1995 teenis Vaikse ookeani laevastikus: 1985-1987 patrull-laeva "SKR-61" miinitorpeedo lahingosakonna ülem, 1987-1989 miinitraaler "Jakor", 1989-1990 miinitraaler "BT-51" miinitorpeedo lahingosakonna ülem;1990-1991 miinitraaler "Jakor" komandöri abi; 1992-1993 miinitraaler "Zarjad" komandör; 1993-1994 187. miinitraalerite divisjoni staabiülem, 1994-1995 81. miinitraalerite divisjoni komandör. 1998-2000 Vaikse ookeani laevastikustaabi operatiivvalitsuse osakonna ülem. 2000-2002 Vaikse ookeani laevastiku 165. pealveelaevade brigaadi staabiülem, 2002-2004 komandör. 2006-2010 Vaikese ookeani laevastiku Primorski flotilli staabiülem, 2010-2012 flotilli komandör. 2012-2013 Põhjalaevastiku Koola flotilli komandör. 2013-2019 Põhjalaevastiku ülemjuhataja asetäitja. 2016. aastal juhtis kaks kuud Vene mereväe ekspeditsiooniüksust, mis osales sõjategevuses Süüria rannikul.<ref>https://function.mil.ru/news_page/country/more.htm?id=12107843@egNews</ref><ref>https://www.interfax.ru/world/544272</ref>
17. jaanuaril 2020 nimetati Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia ülemaks.<ref>https://vma.mil.ru/O_VUZe/Rukovodstvo/item/242483/</ref>
17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Sokolov on nimetatud [[Igor Osipov]]<nowiki/>i asemel Musta mere laevastiku ülemjuhatajaks.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
Viitseadmiral (2014).
== Viited ==
td8gvgpoezblt3uf8b4cfavul09shsm
6179882
6179880
2022-08-18T15:51:49Z
Andres
5
/* Elukäik ja tegevus */
wikitext
text/x-wiki
'''Viktor Nikolajevitš Sokolov''' (''Виктор Николаевич Соколов''; sündis 4. aprillil 1962) on Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja alates 17. augustist 2022.
== Elukäik ja tegevus ==
1985 lõpetas M. Frunze nimelise Kõrgema Mereväekooli Leningradis (õppis 1980-1985), 1992 Venemaa Sõjalaevastiku kõrgemad ohvitseride kursused (1991-1992), 1998 Kuznetsovi-nimelise Mereväeakadeemia (1995-1998), 2006 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabiakadeemia (2004-2006).
1985-1995 teenis Vaikse ookeani laevastikus: 1985-1987 patrull-laeva "SKR-61" miinitorpeedo lahingosakonna ülem, 1987-1989 miinitraaler "Jakor", 1989-1990 miinitraaleri "BT-51" miinitorpeedo lahingosakonna ülem; 1990-1991 miinitraaleri "Jakor" komandöri abi; 1992-1993 miinitraaler "Zarjad" komandör; 1993-1994 187. miinitraalerite divisjoni staabiülem, 1994-1995 81. miinitraalerite divisjoni komandör. 1998-2000 Vaikse ookeani laevastikustaabi operatiivvalitsuse osakonna ülem. 2000-2002 Vaikse ookeani laevastiku 165. pealveelaevade brigaadi staabiülem, 2002-2004 komandör. 2006-2010 Vaikse ookeani laevastiku Primorski flotilli staabiülem, 2010-2012 flotilli komandör. 2012-2013 Põhjalaevastiku Koola flotilli komandör. 2013-2019 Põhjalaevastiku ülemjuhataja asetäitja. 2016. aastal juhtis kaks kuud Vene mereväe ekspeditsiooniüksust, mis osales sõjategevuses Süüria rannikul.<ref>https://function.mil.ru/news_page/country/more.htm?id=12107843@egNews</ref><ref>https://www.interfax.ru/world/544272</ref>
17. jaanuaril 2020 nimetati Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia ülemaks.<ref>https://vma.mil.ru/O_VUZe/Rukovodstvo/item/242483/</ref>
17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Sokolov on nimetatud [[Igor Ossipov]]<nowiki/>i asemel Musta mere laevastiku ülemjuhatajaks.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
Viitseadmiral (2014).
== Viited ==
i1zziw821940cumw2x4r0yaoxamq4le
6179883
6179882
2022-08-18T15:52:57Z
Andres
5
kriipsud, jutumärgid
wikitext
text/x-wiki
{{keeletoimeta}}
'''Viktor Nikolajevitš Sokolov''' (Виктор Николаевич Соколов; sündinud [[4. aprill]]il [[1962]]) on Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja alates 17. augustist 2022.
== Elukäik ja tegevus ==
1985 lõpetas M. Frunze nimelise Kõrgema Mereväekooli Leningradis (õppis 1980-1985), 1992 Venemaa Sõjalaevastiku kõrgemad ohvitseride kursused (1991-1992), 1998 Kuznetsovi-nimelise Mereväeakadeemia (1995-1998), 2006 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabiakadeemia (2004-2006).
1985-1995 teenis Vaikse ookeani laevastikus: 1985-1987 patrull-laeva "SKR-61" miinitorpeedo lahingosakonna ülem, 1987-1989 miinitraaler "Jakor", 1989-1990 miinitraaleri "BT-51" miinitorpeedo lahingosakonna ülem; 1990-1991 miinitraaleri "Jakor" komandöri abi; 1992-1993 miinitraaler "Zarjad" komandör; 1993-1994 187. miinitraalerite divisjoni staabiülem, 1994-1995 81. miinitraalerite divisjoni komandör. 1998-2000 Vaikse ookeani laevastikustaabi operatiivvalitsuse osakonna ülem. 2000-2002 Vaikse ookeani laevastiku 165. pealveelaevade brigaadi staabiülem, 2002-2004 komandör. 2006-2010 Vaikse ookeani laevastiku Primorski flotilli staabiülem, 2010-2012 flotilli komandör. 2012-2013 Põhjalaevastiku Koola flotilli komandör. 2013-2019 Põhjalaevastiku ülemjuhataja asetäitja. 2016. aastal juhtis kaks kuud Vene mereväe ekspeditsiooniüksust, mis osales sõjategevuses Süüria rannikul.<ref>https://function.mil.ru/news_page/country/more.htm?id=12107843@egNews</ref><ref>https://www.interfax.ru/world/544272</ref>
17. jaanuaril 2020 nimetati Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia ülemaks.<ref>https://vma.mil.ru/O_VUZe/Rukovodstvo/item/242483/</ref>
17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Sokolov on nimetatud [[Igor Ossipov]]<nowiki/>i asemel Musta mere laevastiku ülemjuhatajaks.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
Viitseadmiral (2014).
== Viited ==
inn3biapud3djrqpjysro1mqkffxklp
6179900
6179883
2022-08-18T16:17:43Z
Ursus scribens
115317
wikitext
text/x-wiki
{{keeletoimeta}}
'''Viktor Nikolajevitš Sokolov''' (Виктор Николаевич Соколов; sündinud [[4. aprill]]il [[1962]]) on Venemaa sõjaväelane ([[viitseadmiral]], 2014). Ta on [[Musta mere laevastik]]u ülemjuhataja alates 17. augustist 2022.
== Elukäik ja tegevus ==
1985 lõpetas M. Frunze nimelise Kõrgema Mereväekooli Leningradis (õppis 1980-1985), 1992 Venemaa Sõjalaevastiku kõrgemad ohvitseride kursused (1991-1992), 1998 Kuznetsovi-nimelise Mereväeakadeemia (1995-1998), 2006 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabiakadeemia (2004-2006).
1985-1995 teenis Vaikse ookeani laevastikus: 1985-1987 patrull-laeva "SKR-61" miinitorpeedo lahingosakonna ülem, 1987-1989 miinitraaler "Jakor", 1989-1990 miinitraaleri "BT-51" miinitorpeedo lahingosakonna ülem; 1990-1991 miinitraaleri "Jakor" komandöri abi; 1992-1993 miinitraaler "Zarjad" komandör; 1993-1994 187. miinitraalerite divisjoni staabiülem, 1994-1995 81. miinitraalerite divisjoni komandör. 1998-2000 Vaikse ookeani laevastikustaabi operatiivvalitsuse osakonna ülem. 2000-2002 Vaikse ookeani laevastiku 165. pealveelaevade brigaadi staabiülem, 2002-2004 komandör. 2006-2010 Vaikse ookeani laevastiku Primorski flotilli staabiülem, 2010-2012 flotilli komandör. 2012-2013 Põhjalaevastiku Koola flotilli komandör. 2013-2019 Põhjalaevastiku ülemjuhataja asetäitja. 2016. aastal juhtis kaks kuud Vene mereväe ekspeditsiooniüksust, mis osales sõjategevuses Süüria rannikul.<ref>https://function.mil.ru/news_page/country/more.htm?id=12107843@egNews</ref><ref>https://www.interfax.ru/world/544272</ref>
17. jaanuaril 2020 nimetati Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia ülemaks.<ref>https://vma.mil.ru/O_VUZe/Rukovodstvo/item/242483/</ref>
17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Sokolov on nimetatud [[Igor Ossipov]]<nowiki/>i asemel Musta mere laevastiku ülemjuhatajaks.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
Viitseadmiral (2014).
== Viited ==
7fvxpvv1rwfxnexjqgys6dshc2u33my
6179922
6179900
2022-08-18T16:37:53Z
Ursus scribens
115317
wikitext
text/x-wiki
{{keeletoimeta}}
'''Viktor Nikolajevitš Sokolov''' (Виктор Николаевич Соколов; sündinud [[4. aprill]]il [[1962]]) on [[Venemaa]] sõjaväelane ([[viitseadmiral]], 2014), alates 17. augustist 2022 Venemaa [[Musta mere laevastik]]u ülemjuhataja.
== Elukäik ja tegevus ==
1985 lõpetas M. Frunze nimelise Kõrgema Mereväekooli Leningradis (õppis 1980-1985), 1992 Venemaa Sõjalaevastiku kõrgemad ohvitseride kursused (1991-1992), 1998 Kuznetsovi-nimelise Mereväeakadeemia (1995-1998), 2006 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabiakadeemia (2004-2006).
1985-1995 teenis Vaikse ookeani laevastikus: 1985-1987 patrull-laeva "SKR-61" miinitorpeedo lahingosakonna ülem, 1987-1989 miinitraaler "Jakor", 1989-1990 miinitraaleri "BT-51" miinitorpeedo lahingosakonna ülem; 1990-1991 miinitraaleri "Jakor" komandöri abi; 1992-1993 miinitraaler "Zarjad" komandör; 1993-1994 187. miinitraalerite divisjoni staabiülem, 1994-1995 81. miinitraalerite divisjoni komandör. 1998-2000 Vaikse ookeani laevastikustaabi operatiivvalitsuse osakonna ülem. 2000-2002 Vaikse ookeani laevastiku 165. pealveelaevade brigaadi staabiülem, 2002-2004 komandör. 2006-2010 Vaikse ookeani laevastiku Primorski flotilli staabiülem, 2010-2012 flotilli komandör. 2012-2013 Põhjalaevastiku Koola flotilli komandör. 2013-2019 Põhjalaevastiku ülemjuhataja asetäitja. 2016. aastal juhtis kaks kuud Vene mereväe ekspeditsiooniüksust, mis osales sõjategevuses Süüria rannikul.<ref>https://function.mil.ru/news_page/country/more.htm?id=12107843@egNews</ref><ref>https://www.interfax.ru/world/544272</ref>
17. jaanuaril 2020 nimetati Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia ülemaks.<ref>https://vma.mil.ru/O_VUZe/Rukovodstvo/item/242483/</ref>
17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Sokolov on nimetatud [[Igor Ossipov]]<nowiki/>i asemel Musta mere laevastiku ülemjuhatajaks.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref>
Viitseadmiral (2014).
== Viited ==
729d25kv5aq1t1dtowl51lj4mof4029
Viktor Sokolov
0
635457
6179879
2022-08-18T15:49:03Z
Andres
5
Uus lehekülg: '{{täpsustus}} '''Viktor Sokolov''' on olnud mitme tuntud inimese nimi: *'''[[Viktor Sokolov (režissöör)|]]''', filmirežissöör ja stsenarist (1928–2015) *'''[[Viktor Sokolov (jalgrattur)|]]''', jalgrattur (1954) *'''[[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|]]''', sõjaväelane (1963) *...'
wikitext
text/x-wiki
{{täpsustus}}
'''Viktor Sokolov''' on olnud mitme tuntud inimese nimi:
*'''[[Viktor Sokolov (režissöör)|Viktor Sokolov]]''', filmirežissöör ja stsenarist (1928–2015)
*'''[[Viktor Sokolov (jalgrattur)|Viktor Sokolov]]''', jalgrattur (1954)
*'''[[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]]''', sõjaväelane (1963)
*...
d0xvc1xb9fe94v244q86x8fktenvx42
6179884
6179879
2022-08-18T15:56:46Z
Andres
5
wikitext
text/x-wiki
{{täpsustus}}
'''Viktor Sokolov''' on olnud mitme tuntud inimese nimi:
*'''[[Viktor Sokolov (režissöör)|Viktor Sokolov]]''', filmirežissöör ja stsenarist (1928–2015)
*'''[[Viktor Sokolov (dissident)|Viktor Sokolov]]''', dissident (1947–2006)
*'''[[Viktor Sokolov (jalgrattur)|Viktor Sokolov]]''', jalgrattur (1954)
*'''[[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]]''', sõjaväelane (1963)
*...
rgkqg3ulblaz73y76vyjpprqjnidf56
Viktor Nikolajevitš Sokolov
0
635458
6179881
2022-08-18T15:49:52Z
Andres
5
Andres teisaldas lehekülje [[Viktor Nikolajevitš Sokolov]] pealkirja [[Viktor Sokolov (sõjaväelane)]] alla
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Viktor Sokolov (sõjaväelane)]]
57buknd4yupvq8xuu1v33h9n88w3w0w
Orzyc
0
635459
6179901
2022-08-18T16:20:12Z
Neptuunium
58653
Uus lehekülg: '[[File:Orzyc.JPG|pisi|Orzyci jõgi [[Maków Mazowiecki]]i linna lähistel]] '''Orycz''' on jõgi Kesk-Poola idaosas, [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria]] ja [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkondades]]. See on [[Narew]]i parempoolne lisajõgi ja kokku 146 kilomeetrit pikk. Selle valgala on 2077 km² suurune. Jõgi läbib [[Grzebsk]]i, [[Chorzele]]'t, [[Drążdżewo]]t, [[Małowidz]]i, [[Janowo (Nidzica)|Janowot]], [[Krasnosielc]]i, [[Maków Mazowiecki]]...'
wikitext
text/x-wiki
[[File:Orzyc.JPG|pisi|Orzyci jõgi [[Maków Mazowiecki]]i linna lähistel]]
'''Orycz''' on jõgi Kesk-Poola idaosas, [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria]] ja [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkondades]].
See on [[Narew]]i parempoolne lisajõgi ja kokku 146 kilomeetrit pikk. Selle valgala on 2077 km² suurune.
Jõgi läbib [[Grzebsk]]i, [[Chorzele]]'t, [[Drążdżewo]]t, [[Małowidz]]i, [[Janowo (Nidzica)|Janowot]], [[Krasnosielc]]i, [[Maków Mazowiecki]] ja [[Stary Szelków]]i.
Oryczi lisajõed on vasakul [[Grabowski Rów]] ja [[Baranowska Struga]] ning paremal [[Węgierka (jõgi)|Węgierka]], [[Ulatówka]], [[Bobrynka]], [[Bramura]] ja [[Tamka (jõgi)|Tamka]].
== Välislingid ==
* [https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/muhu/ee/28-orsitsi-joe-kaldal "Orsitsi jõe kaldal"], 1974. aastal Muhus salvestatud rahvalaul.
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/paritud-laul-orsitsi-orzyc-joe-kaldal/same-series "Orsitsi (Orzyc) jõe kaldal"]. "[[Päritud laul]]". [[Vikerraadio]].
[[Kategooria:Poola jõed]]
jdur8tw7md32fp6pgldb7ghcpkt8auo
6179902
6179901
2022-08-18T16:21:21Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Orycz (jõgi)]] pealkirja [[Orycz]] alla
wikitext
text/x-wiki
[[File:Orzyc.JPG|pisi|Orzyci jõgi [[Maków Mazowiecki]]i linna lähistel]]
'''Orycz''' on jõgi Kesk-Poola idaosas, [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria]] ja [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkondades]].
See on [[Narew]]i parempoolne lisajõgi ja kokku 146 kilomeetrit pikk. Selle valgala on 2077 km² suurune.
Jõgi läbib [[Grzebsk]]i, [[Chorzele]]'t, [[Drążdżewo]]t, [[Małowidz]]i, [[Janowo (Nidzica)|Janowot]], [[Krasnosielc]]i, [[Maków Mazowiecki]] ja [[Stary Szelków]]i.
Oryczi lisajõed on vasakul [[Grabowski Rów]] ja [[Baranowska Struga]] ning paremal [[Węgierka (jõgi)|Węgierka]], [[Ulatówka]], [[Bobrynka]], [[Bramura]] ja [[Tamka (jõgi)|Tamka]].
== Välislingid ==
* [https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/muhu/ee/28-orsitsi-joe-kaldal "Orsitsi jõe kaldal"], 1974. aastal Muhus salvestatud rahvalaul.
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/paritud-laul-orsitsi-orzyc-joe-kaldal/same-series "Orsitsi (Orzyc) jõe kaldal"]. "[[Päritud laul]]". [[Vikerraadio]].
[[Kategooria:Poola jõed]]
jdur8tw7md32fp6pgldb7ghcpkt8auo
6179904
6179902
2022-08-18T16:22:29Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Orycz]] pealkirja [[Orzyc]] alla: oih
wikitext
text/x-wiki
[[File:Orzyc.JPG|pisi|Orzyci jõgi [[Maków Mazowiecki]]i linna lähistel]]
'''Orycz''' on jõgi Kesk-Poola idaosas, [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria]] ja [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkondades]].
See on [[Narew]]i parempoolne lisajõgi ja kokku 146 kilomeetrit pikk. Selle valgala on 2077 km² suurune.
Jõgi läbib [[Grzebsk]]i, [[Chorzele]]'t, [[Drążdżewo]]t, [[Małowidz]]i, [[Janowo (Nidzica)|Janowot]], [[Krasnosielc]]i, [[Maków Mazowiecki]] ja [[Stary Szelków]]i.
Oryczi lisajõed on vasakul [[Grabowski Rów]] ja [[Baranowska Struga]] ning paremal [[Węgierka (jõgi)|Węgierka]], [[Ulatówka]], [[Bobrynka]], [[Bramura]] ja [[Tamka (jõgi)|Tamka]].
== Välislingid ==
* [https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/muhu/ee/28-orsitsi-joe-kaldal "Orsitsi jõe kaldal"], 1974. aastal Muhus salvestatud rahvalaul.
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/paritud-laul-orsitsi-orzyc-joe-kaldal/same-series "Orsitsi (Orzyc) jõe kaldal"]. "[[Päritud laul]]". [[Vikerraadio]].
[[Kategooria:Poola jõed]]
jdur8tw7md32fp6pgldb7ghcpkt8auo
6179921
6179904
2022-08-18T16:37:14Z
Neptuunium
58653
+ mall
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast jõgi
| nimi = Orzyc
| pildi_nimi = Orzyc.JPG
| pildi_seletus = Orzyci jõgi [[Maków Mazowiecki]]i linna lähistel
| pildi_laius =
| lähe = | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus =
| suue = | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus =
| valgla_maad = [[Poola]]
| pikkus = 145,52 km
| valgla_pindala = 2077 km²
| jõe_langus =
| jõe_lang =
| vooluhulk =
| paremad_lisajõed = [[Węgierka (jõgi)|Węgierka]], [[Ulatówka]], [[Bobrynka]], [[Bramura]], [[Tamka (jõgi)|Tamka]].
| vasakud_lisajõed = [[Grabowski Rów]], [[Baranowska Struga]]
| kaart =
| kaardi_seletus =
| osm = jah
}}
'''Orycz''' on jõgi Kesk-Poola idaosas, [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria]] ja [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkondades]].
See on [[Narew]]i parempoolne lisajõgi ja kokku 145,52 kilomeetrit pikk. Selle valgala on 2077 km² suurune.
Jõgi läbib [[Grzebsk]]i, [[Chorzele]]'t, [[Drążdżewo]]t, [[Małowidz]]i, [[Janowo (Nidzica)|Janowot]], [[Krasnosielc]]i, [[Maków Mazowiecki]] ja [[Stary Szelków]]i.
Oryczi lisajõed on vasakul [[Grabowski Rów]] ja [[Baranowska Struga]] ning paremal [[Węgierka (jõgi)|Węgierka]], [[Ulatówka]], [[Bobrynka]], [[Bramura]] ja [[Tamka (jõgi)|Tamka]].
== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
* [https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/muhu/ee/28-orsitsi-joe-kaldal "Orsitsi jõe kaldal"], 1974. aastal Muhus salvestatud rahvalaul.
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/paritud-laul-orsitsi-orzyc-joe-kaldal/same-series "Orsitsi (Orzyc) jõe kaldal"]. "[[Päritud laul]]". [[Vikerraadio]].
[[Kategooria:Poola jõed]]
b6hqdh5uoa7xr5g102dzz25fm3r21iy
Mall:Jõgi
10
635462
6179911
2022-08-18T16:28:45Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Mall:Jõgi]] pealkirja [[Mall:Infokast jõgi]] alla
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Mall:Infokast jõgi]]
fx8arnt8pc1qtbyak9as1sg2l65yf1t
Mall:Jõgi/doc
10
635463
6179913
2022-08-18T16:28:45Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Mall:Jõgi/doc]] pealkirja [[Mall:Infokast jõgi/doc]] alla
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Mall:Infokast jõgi/doc]]
1hgnwyyalkycs644d99rf88hhw77eg9
Mall:Jõgi/koord
10
635464
6179915
2022-08-18T16:28:45Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Mall:Jõgi/koord]] pealkirja [[Mall:Infokast jõgi/koord]] alla
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Mall:Infokast jõgi/koord]]
dl2kfelpchuyezyfs7qsw2u8dxz1ru3
Malli arutelu:Jõgi
11
635465
6179917
2022-08-18T16:28:45Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Malli arutelu:Jõgi]] pealkirja [[Malli arutelu:Infokast jõgi]] alla
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Malli arutelu:Infokast jõgi]]
qvg703vkuqs5mhm4xgidxg4629xn18p
Anni Irs
0
635466
6179928
2022-08-18T16:49:27Z
Neptuunium
58653
Neptuunium teisaldas lehekülje [[Anni Irs]] pealkirja [[Anni Käärst]] alla
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Anni Käärst]]
mvj3u5glgvm9tv7qsui3yhnnjm9jthy
Claremont
0
635467
6179930
2022-08-18T17:04:25Z
Raamaturott
56450
Uus lehekülg: '{{linn | nimi = | hääldus = | pilt = Claremont Verbal Building.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Los_Angeles_County_California_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Claremont_Highlighted_0613756.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Los Angelese maakonnas ja California osariigis | osm = pind }} '''Claremont''' on linn [[USA]]-s [[California]] o...'
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi =
| hääldus =
| pilt = Claremont Verbal Building.jpg
| pildiallkiri =
| pildilaius =
| vapp =
| vapi_link =
| lipp =
| lipu_link =
| deviis =
| pindala =
| elanikke =
| asendikaardi_pilt = Los_Angeles_County_California_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Claremont_Highlighted_0613756.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Los Angelese maakonnas ja California osariigis
| osm = pind
}}
'''Claremont''' on linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]. See asub maakonna idapiiril [[Los Angeles]]e kesklinnast 48 km kaugusel idas [[Pomona org|Pomona orus]] [[San Gabrieli mäed|San Gabrieli mägede]] jalamil. Claremont piirneb idas [[Upland]]i ja [[Pomona (California)|Montclair]]i linnaga [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonnas]] ning läänes [[ Pomona (California)|Pomona]] ja [[La Verne]]'i linnaga Los Angelese maakonnas.
Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 37,266. Aastal 2010 oli elanikke 34 926. 70,6% elanikest moodustasid 2010. aastal valged, 13,1% aasialased ja 4,7% [[afroameeriklased]]. Sõltumatust rassist [[ladinaameeriklased|ladinaameeriklaste]] osatähtsus oli 19.8%.
Claremontis valitseb [[vahemereline kliima]]. Suvel võib õhutemperatuur tõusta üle 40 °C. Sisemaalt ookeani poole puhuvate kuumate [[Santa Ana tuuled|Santa Ana tuulte]] tõttu ilm väga kuum veel ka sügise alguses. Keskmine sademete hulk on 440 mm/a. Sademeid esineb peamiselt oktoobrist aprillini, kõige enam veebruaris (121 mm).
Claremont sai linnaõigused 3. oktoobril [[1907]].
Claremontis tegutseb seitse [[Claremont Colleges]]i erakõrgkooli, millest tuntuim on [[1887]]. aastal tegevust alustanud [[Pomona College]]. Linnas asub 35 hektari suurune California botaanikaaed.
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.ci.claremont.ca.us/ Koduleht]
{{Los Angelese maakond}}
[[Kategooria:California linnad]]
s7r8h91kxmn7ew8i47fo77v9go4we5v
Grand-Rullecourt
0
635468
6179935
2022-08-18T17:13:17Z
2001:7D0:8400:5580:318F:2E2E:DF9B:F313
Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}} {{linn | nimi = Grand-Rullecourt | hääldus = ɡʁɑ̃ ʁylkuʁ | vapp = Blason Grand-Rullecourt.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} [[Pilt:gd-rullecourt.jpg|pisi|Grand-Rullecourti loss]] '''Grand-Rullecourt''' (pikardi: ''Grand-Roucourt'') on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Põllumajandusküla asub 24 km [[Arras]]ist edelas, teede D74 ja D79 ristumiskoha ümbruses. Pilt:...'
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{linn
| nimi = Grand-Rullecourt
| hääldus = ɡʁɑ̃ ʁylkuʁ
| vapp = Blason Grand-Rullecourt.svg
| pindala =
| elanikke =
| asendikaart = Prantsusmaa
}}
[[Pilt:gd-rullecourt.jpg|pisi|Grand-Rullecourti loss]]
'''Grand-Rullecourt''' (pikardi: ''Grand-Roucourt'') on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us.
Põllumajandusküla asub 24 km [[Arras]]ist edelas, teede D74 ja D79 ristumiskoha ümbruses.
[[Pilt:62385-Grand-Rullecourt-Sols.png|pisi|tühi|]]
== Huviväärsused ==
* 1746. aastal ehitatud loss.
* St. Legeri kirik, pärineb 17. sajandist.
* Tunnelite võrgustik, eriti kiriku all.
<gallery>
Pilt:gd-rullecourt02.jpg|Lossi esifassaad
Pilt:gd-rullecourt01.jpg|Tagafassaad
</gallery>
== Vaata ka ==
* [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]]
== Viited ==
{{viited}}
{{Arrasi ringkonna vallad}}
[[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]]
rtm6swlm7uge7oenl37wgt6d1kqo9td
Grévillers
0
635469
6179947
2022-08-18T17:46:53Z
2001:7D0:8400:5580:318F:2E2E:DF9B:F313
Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}} {{linn | nimi = Grévillers | hääldus = | vapp = Blason Grévillers.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} [[Pilt:View of Grévillers and British Cemetery.jpg|pisi|Üldvaade Grévillersile ja Briti kalmistule]] '''Grévillers''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Põllumajandusküla asub 3 km [[Bapaume]]'ist läänes ja 21 km [[Arras]]ist lõunas. Pilt:62387-Grévillers-So...'
wikitext
text/x-wiki
{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{linn
| nimi = Grévillers
| hääldus =
| vapp = Blason Grévillers.svg
| pindala =
| elanikke =
| asendikaart = Prantsusmaa
}}
[[Pilt:View of Grévillers and British Cemetery.jpg|pisi|Üldvaade Grévillersile ja Briti kalmistule]]
'''Grévillers''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us.
Põllumajandusküla asub 3 km [[Bapaume]]'ist läänes ja 21 km [[Arras]]ist lõunas.
[[Pilt:62387-Grévillers-Sols.png|pisi|tühi|]]
== Huviväärsused ==
* Jumalaema kirik, pärineb 17. sajandist.
* Sõjakalmistu.
* Kindral Aubert Frere'i mälestusmärk, kes seal 1881. aastal sündis.
== Vaata ka ==
* [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]]
== Viited ==
{{viited}}
{{Arrasi ringkonna vallad}}
[[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]]
12720ygal15ix6zugle0r3tnz5tufod
Lee Kang-in
0
635470
6179948
2022-08-18T17:50:23Z
Raamaturott
56450
Uus lehekülg: '{{medalitabel | nimi = ei | pilt = Lee Kangin 2019.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{Võistlus|[[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Medal|hõbe|[[2019. aasta jalgpalli juunioride maailmameistrivõistlused|2019]]|}} }} '''Lee Kang-in''' ([[korea keel]]es 이강인; sündinud [[19. veebruar]]il [[2001]] [[Incheon]]is) on [[Lõuna-Korea]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] His...'
wikitext
text/x-wiki
{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Lee Kangin 2019.png
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{Võistlus|[[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}
{{Medal|hõbe|[[2019. aasta jalgpalli juunioride maailmameistrivõistlused|2019]]|}}
}}
'''Lee Kang-in''' ([[korea keel]]es 이강인; sündinud [[19. veebruar]]il [[2001]] [[Incheon]]is) on [[Lõuna-Korea]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Hispaania kõrgliigaklubis [[RCD Mallorca]] ja [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis]]es.
2011. aastal liitus ta Hispaania jalgpalliklubi [[Valencia CF|Valencia]] akadeemiaga. Hooajal 2017/18 debüteeris ta Valencia reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas. Valencia põhimeeskonnas tegi ta debüüdi 30. oktoobril 2018 Hispaania karikamängus [[CD Ebro|Ebro]] vastu. Hispaania kõrgliigas tegi ta debüüdi 12. jaanuaril 2019 mängus [[Valladolidi Real]]i vastu. 17 aasta, 10 kuu ja 24 päeva vanuselt sai Lee Valencia kõige nooremaks mittehispaanlasest debütandiks ning üldse viiendaks lõunakorealaseks Hispaania kõrgliigas. 17. septembril 2019 debüteeris ta [[UEFA Meistrite Liiga]]s alagrupimängus [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu, saades 18 aasta ja kuue kuu vanuselt kõige nooremaks Lõuna-Korea jalgpalluriks Meistrite Liigas. Hispaania kõrgliigas lõi ta esimese värava 25. septembril 2019 mängus [[Getafe CF|Getafe]] vastu ning sai Valencia kõige nooremaks mittehispaanlasest väravalööjaks. 13. septembril 2020 sai ta 19 aastas ja 207 päeva vanuselt mängus [[Levante UD|Levante]] vastu Hispaania kõrgliiga kõige nooremaks mängijaks, kes on ühes mängus andnud kaks väravasöötu.
2021. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Mallorcaga.<ref>{{cite news|url=https://www.rcdmallorca.es/en/content/news/news/kang-in-lee-joins-rcd-mallorca-on-a-free-transfer|title=Kang In Lee Joins RCD Mallorca on a free transfer|publisher=RCD Mallorca|date=30 August 2021|access-date=30 August 2021}}</ref>
2019. aastal võitis Lee Lõuna-Korea kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Seitsme mänguga lõi ta turniiril kaks väravat ja andis neli väravasöötu ning valiti turniiri parimaks mängijaks. Lõuna-Korea jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 5. septembril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu.
2019. aastal valiti Lee Aasia aasta noorjalgpalluriks.
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Lee, Kangin}}
[[Kategooria:Lõuna-Korea jalgpallurid]]
[[Kategooria:Valencia CF mängijad]]
[[Kategooria:RCD Mallorca jalgpallurid]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2001]]
feewvsqmuycqvppfsrkq4zli1542gk4
Kollom
0
635471
6179949
2022-08-18T17:51:16Z
Teomees
97479
Uus lehekülg: ''''Kollom''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kollom 167 inimesel: 82 mehel ja 85 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kollom meeste puhul 1078. kohal ja naiste puhul 1155. kohal. Kollom oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 55–59 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,84. Nimi oli kõige sagedasem [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta kes...'
wikitext
text/x-wiki
'''Kollom''' on eesti [[perekonnanimi]].
==Statistika==
2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kollom 167 inimesel: 82 mehel ja 85 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kollom meeste puhul 1078. kohal ja naiste puhul 1155. kohal.
Kollom oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 55–59 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,84.
Nimi oli kõige sagedasem [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 9,00 inimest.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kollom Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 18.08.2022)</ref>
[[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus [[Tartumaa]]l [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]] [[Ahja mõis|Ahja mõisavallas]] [[talupoeg|talupojale]] nimeks Kollom.<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=kollom&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine (algne nimekuju): Kollom.]</ref>
[[Nimede eestistamine|Nimede eestistamise]] käigus loobusid 1937. ja 1938. aastal nimest Kollom 3 isikut, kui võeti uueks nimeks [[Kivioja (perekonnanimi)|Kivioja]].<ref name="nimed1930-vana">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?vana=kollom&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine: (vana nimekuju): Kollom.]</ref>
==Nime kandjaid==
*[[Anu Kollom]], eesti mükoloog (1948–)
*[[Eno Kollom]], eesti trummar (1976–)
*[[Ernst Kollom]], eesti graafik (1908–1974)
*[[Merle Kollom]], eesti organist (1963–)
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
* {{nimestat|Kollom|pere}}
[[Kategooria:Tartumaa perekonnanimed]]
[[Kategooria:Eestistamisel muudetud perekonnanimed]]
07h959zqwuk18ybkhauz4a9dd2zpp1q
Coachella
0
635472
6179952
2022-08-18T18:01:29Z
Raamaturott
56450
Uus lehekülg: '{{linn | nimi = | hääldus = | pilt = Coachella City Hall.jpg | pildiallkiri =Coachella linnavalitsuse hoone | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Riverside County California Incorporated and Unincorporated areas Coachella Highlighted 0614260.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Riverside'i maakonnas ja California osariigis | osm = pind }} '''Coachella''' on linn USA...'
wikitext
text/x-wiki
{{linn
| nimi =
| hääldus =
| pilt = Coachella City Hall.jpg
| pildiallkiri =Coachella linnavalitsuse hoone
| pildilaius =
| vapp =
| vapi_link =
| lipp =
| lipu_link =
| deviis =
| pindala =
| elanikke =
| asendikaardi_pilt = Riverside County California Incorporated and Unincorporated areas Coachella Highlighted 0614260.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Riverside'i maakonnas ja California osariigis
| osm = pind
}}
'''Coachella''' on linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]]. See on [[Coachella org|Coachella oru]] kõige idapoolseim linn, asudes [[Palm Springs]]ist 45 km kaugusel idas, [[Riverside]]'ist 130 km kaugusel idas ja [[Los Angeles]]est 210 km kaugusel idas. Coachella piirneb idas [[Indio]] linnaga.
Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 41 941. Aastal 2010 oli elanikke 40 704. Aastal 2010 moodustasid 96,4% elanikkonnast [[ladinaameeriklased]].
Linn rajati [[1876]]. aastal [[Southern Pacific Railroad]]i äärde. Algselt kandis asula nime '''Woodspur'''. Nime Coachella kannab asula alates [[1901]]. aastal. Nime "Coachella" päritolu on teadmata. Coachella sai linnaõigused 13. detsembril [[1946]]. Sel ajal elas linnas vaid umbes 1000 elanikku. 1950. aastatel hakkas elanike arv linnas kiiresti kasvama.
Coachella oru idapoolne osa, kaasa arvatud Coachella linn, paikneb merepinnast all pool. Coachella asub keskmiselt 21 meetrit merepinnast all pool. Coachellas valitseb kuum kõrbekliima. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 7–21 °C ja juulis 25–42 °C. Juulis ja augustis on registreeritud õhutemperatuure üle 50 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 126 mm. Suurem osa sademeid langeb talvekuudel. Aprillist augustini ei saja peaaegu üldse.
Läbi linna kulgeb maantee [[California State Route 111]], lisaks mööduvad linnast [[California State Route 86]] ja [[Interstate 10]].
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* https://www.coachella.org/
[[Kategooria:California linnad]]
mdptdknkbx8hiz94p7du187giwhhlzr
6179955
6179952
2022-08-18T18:04:33Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{See Artikkel|linnast|Festivali|Coachella festival}}
{{linn
| nimi =
| hääldus =
| pilt = Coachella City Hall.jpg
| pildiallkiri =Coachella linnavalitsuse hoone
| pildilaius =
| vapp =
| vapi_link =
| lipp =
| lipu_link =
| deviis =
| pindala =
| elanikke =
| asendikaardi_pilt = Riverside County California Incorporated and Unincorporated areas Coachella Highlighted 0614260.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Riverside'i maakonnas ja California osariigis
| osm = pind
}}
'''Coachella''' on linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]]. See on [[Coachella org|Coachella oru]] kõige idapoolseim linn, asudes [[Palm Springs]]ist 45 km kaugusel idas, [[Riverside]]'ist 130 km kaugusel idas ja [[Los Angeles]]est 210 km kaugusel idas. Coachella piirneb idas [[Indio]] linnaga.
Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 41 941. Aastal 2010 oli elanikke 40 704. Aastal 2010 moodustasid 96,4% elanikkonnast [[ladinaameeriklased]].
Linn rajati [[1876]]. aastal [[Southern Pacific Railroad]]i äärde. Algselt kandis asula nime '''Woodspur'''. Nime Coachella kannab asula alates [[1901]]. aastal. Nime "Coachella" päritolu on teadmata. Coachella sai linnaõigused 13. detsembril [[1946]]. Sel ajal elas linnas vaid umbes 1000 elanikku. 1950. aastatel hakkas elanike arv linnas kiiresti kasvama.
Coachella oru idapoolne osa, kaasa arvatud Coachella linn, paikneb merepinnast all pool. Coachella asub keskmiselt 21 meetrit merepinnast all pool. Coachellas valitseb kuum kõrbekliima. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 7–21 °C ja juulis 25–42 °C. Juulis ja augustis on registreeritud õhutemperatuure üle 50 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 126 mm. Suurem osa sademeid langeb talvekuudel. Aprillist augustini ei saja peaaegu üldse.
Läbi linna kulgeb maantee [[California State Route 111]], lisaks mööduvad linnast [[California State Route 86]] ja [[Interstate 10]].
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* https://www.coachella.org/
[[Kategooria:California linnad]]
7unzl1po070vruv8pm6qbenyw5el5hl
Mustand:Võlukunsti värv
102
635474
6179958
2022-08-18T19:01:44Z
Lindafr
134180
Uus lehekülg: ''''''Fantastiline valgus''''' on [[Terry Pratchett|Terry Pratchetti]] [[koomiline fantaasiaroomaan]] ja esimene raamat ''[[Kettamaailm|Kettamaailma]]'' sarjast. Esimene briti väljalase koosnes kõigest 506 koopiast.<ref>{{cite web|url=http://www.booksellerworld.com/terry-pratchett.htm|title=Terry Pratchett Bibliography|publisher=booksellerworld.com}}</ref> Pratchetti sõnul oli tegu "prooviga teha klassikalise fantaasiamaailmaga seda, mida ''[[Blazing Saddles]]'' tegi v...'
wikitext
text/x-wiki
'''''Fantastiline valgus''''' on [[Terry Pratchett|Terry Pratchetti]] [[koomiline fantaasiaroomaan]] ja esimene raamat ''[[Kettamaailm|Kettamaailma]]'' sarjast. Esimene briti väljalase koosnes kõigest 506 koopiast.<ref>{{cite web|url=http://www.booksellerworld.com/terry-pratchett.htm|title=Terry Pratchett Bibliography|publisher=booksellerworld.com}}</ref> Pratchetti sõnul oli tegu "prooviga teha klassikalise fantaasiamaailmaga seda, mida ''[[Blazing Saddles]]'' tegi [[vestern|vesternidele]]"<ref>[http://www.ansible.co.uk/misc/tpspeech.html ''Why Gandalf Never Married''], by [[Terry Pratchett]], originally presented at [[Novacon]] 15 (1985), collected in ''Xyster'' 11 (1986); archived at ansible.co.uk</ref>
==Sisu kokkuvõte==
===Olustik===
Lugu toimub Kettamaailmas, mis on planeedisuurune suur lame ketas, mida kannavad läbi kosmose neli hiiglaslikku elevanti, kes seisavad suure A'Tuini, hiiglasliku kilpkonna turjal. Ketta peal on ookeanid, mandrid ja nendega kaasnevad tsivilisatsioonid, linnad, metsad ja mäed.
===Kokkuvõte===
Lugu algab Kettamaailma suurimas linnas Ankh-Morporkis. Peategelaseks on ebakompetentne ja küüniline [[võlurid (Kettamaailm)|võlur]] [[Rincewind]], kes palgatakse giidiks naiivsele [[Kakslill (Kettamaailm)|Kakslillele]]. Kakslill on kindlustusseltsi töötajast turist Agateanist. Tänu kodumaal tavapärasele kullavaluutale on Kakslill madalast ametipositsioonist hoolimata Ankh-Morporki elanike seas rikkur. Kuigi Rincewind proovib alguses tema ettemaksuga Kakslille giidiks olemise eest jalga lasta, püüab Rincewindi kinni Ankh-Morporki patriits, kes sunnib teda Kakslille kaitsma, kuna turisti surm võib provotseerida Agateani imperaatorit. Rincewind päästab Kakslille Katkise Trummi kõrtsist, kuhu varaste punt Kakslille viisid, koos Pagasiga, hävitamatu, võlutud pirnipuust Kakslille reisikirstuga. Enne seda on Kakslill Katkise Trummi omanikule maha müünud kindlustuspoliisi, misjärel viimane paneb oma kõrtsi põlema, lootuses raha saada, ja põhjustab tulekahju, mis hävitab kogu Ankh-Morporki. Rincewind ja Kakslill põgenevad.
Rincewind and Twoflower travel towards the city of Quirm, unaware that their adventures on this journey are actually the subject of a boardgame played by the Gods of the Discworld. The pair are separated when they are attacked by a mountain troll summoned by Offler the Crocodile God. The ignorant Twoflower ends up being led to the Temple of Bel-Shamharoth, a being said to be the opposite of both good and evil, while Rincewind ends up imprisoned in a dryad-inhabited tree in the woods, where he watches the events in Bel Shamharoth's temple through a magical portal. The pair are reunited when Rincewind escapes into the temple through the portal, and they encounter Hrun the Barbarian, a parody of heroes in the Swords and Sorcery genre. The trio are attacked and nearly killed by Bel-Shamharoth, but escape when Rincewind accidentally blinds the creature with Twoflower's magical picture box. Hrun agrees to travel with and protect Twoflower and Rincewind in exchange for heroic pictures of him from the picture box.
The trio visit the Wyrmberg, an upside-down mountain which is home to dragon-riders who summon their dragons by imagining them, and are separated when the riders attack them. Rincewind escapes capture but is forced by Kring, Hrun's sentient magical sword, to attempt to rescue his friends. Twoflower is imprisoned within the Wyrmberg, and because of his fascination with dragons, is able to summon one greater than those of the Wyrmberg riders, who he names Ninereeds, allowing him to escape captivity and save Rincewind from being killed in a duel with one of the three heirs of the Wyrmburg. Twoflower, Rincewind and Ninereeds snatch Hrun, but as they attempt to escape into the skies, Twoflower passes out from the lack of oxygen, causing Ninereeds to disappear. Hrun is saved by Liessa, but Rincewind and Twoflower find themselves falling to their deaths. In desperation, Rincewind manages to use the Wyrmberg's power to temporarily summon a passenger jet from the real world, before he and Twoflower fall into the ocean.
The two of them are taken to the edge of the Discworld by the ocean currents and nearly carried over, but they are caught by the Circumfence, a huge net built by the nation of Krull to catch sea life and flotsam washed in from the rest of the Discworld. They are rescued by Tethis the sea troll, a being composed of water who had fallen off the edge of his own world and onto the Discworld, where he was subsequently enslaved by the Krullians. Rincewind and Twoflower are then taken by the Krullians to their capital, where they learn that the Krullians intend to discover the sex of Great A'Tuin by launching a space capsule over the edge of the Disc, and plan to sacrifice Rincewind and Twoflower to get the god Fate to smile on the voyage, Fate insisting on their sacrifice after they caused him to lose the earlier game. Rincewind and Twoflower attempt to escape, but end up stealing the capsule, which is launched with Twoflower inside, the tourist wishing to see the other worlds of the universe. Rincewind is unable to get into the capsule in time, and falls off the Disc alongside it, the Luggage following them soon after.
The story segues into the beginning of ''[[The Light Fantastic]]''.
==Characters==
*Bel-Shamharoth aka "The Soul Eater", "The Sender of Eight"
*Hrun, the Barbarian, aka Hrun of Chimeria
*Liessa Wyrmbidder aka Lianna
*the Luggage
*Rincewind, and his Roundworld alias, Dr Rjinswand
*Twoflower, and his Roundworld alias, Jack Zweiblumen
==Structure==
''The Colour of Magic'' is one of the few ''Discworld'' novels to be divided into sections or chapters, the others being; ''[[Pyramids (Discworld)|Pyramids]]'', ''[[Going Postal]]'', ''[[Making Money]]'', along with the Discworld novels for younger readers which consist of; the five Tiffany Aching books, ''[[The Wee Free Men]]'', ''[[A Hat Full of Sky]]'', ''[[Wintersmith]]'', ''[[I Shall Wear Midnight]]'' ''[[The Shepherd's Crown]]'' and ''[[The Amazing Maurice and his Educated Rodents]]''.
The sections are:
* The Colour of Magic – Prologue
* The Colour of Magic
* The Sending of Eight – Prologue
* The Sending of Eight
* The Lure of the Wyrm
* Close to the Edge
The four main parts are lengthy, and have been likened to short stories<ref name="Allbery" /> or novellas rather than chapters.
In the section "The Colour of Magic", the characters Bravd and The Weasel relate to [[Fafhrd and the Gray Mouser]] from [[Fritz Leiber]]'s ''Sword'' series. "The Sending of Eight" has [[Lovecraftian]] references, and "The Lure of the Wyrm" parodies [[Anne McCaffrey]]'s ''[[Dragonflight]]''.<ref name=Allbery>{{cite web|last1=Allbery|first1=Russ|title=Review: The Colour of Magic by Terry Pratchett|url=http://www.eyrie.org/~eagle/reviews/books/0-451-45112-0.html|access-date=11 March 2015|date=23 December 2007}}</ref><ref name=APF>{{cite web|last1=Breebaart|first1=Leo|last2=Kew|first2=Mike|title=Discworld Annotations: The Colour of Magic|url=http://www.au.lspace.org/books/apf/the-colour-of-magic.html|website=The Annotated Pratchett File, v9.0.5|publisher=L-Space Web|access-date=11 March 2015|date=2 February 2008}}</ref>
==Adaptations==
===Graphic novel===
A [[graphic novel]], illustrated by Steven Ross and adapted by Scott Rockwell, was first published as a four-part comic in 1991 by the [[Innovation Publishing|Innovative Corporation]], of Wheeling, WV and then published as a single volume by [[Transworld (company)|Corgi]] on 12 November 1992. Part 1 was originally announced for publication by Innovative on 10 December 1990, but it was delayed as Terry Pratchett had not been shown the artwork for approval as contractually required and disliked it, so the first issue had to be redrawn.
The graphic novel is split up into several chapters like the book, and is faithful to the source material in that it is built up like classic barbarian stories (in this case comics ''à la'' ''[[Red Sonja]]''). Crucial differences between the book and comic include the cutting-out of some of the adventures in [[Ankh-Morpork]] and Krull, along with combining the characters of Galder Weatherwax and Ymper Trymon. Also, in the book, the female Dragonriders are described as being topless, as barbarian women in fiction tend to be. However, in the graphic novel the women wear chain-mail chestpieces as well as the clothing described in the book. It has been published in hardcover, along with the graphic novel of ''The Light Fantastic'', as ''The Discworld Graphic Novels'' ({{ISBN|9780061685965}}).
===TV adaptation===
{{Main article|Terry Pratchett's The Colour of Magic}}
[[The Mob Film Company]] and [[Sky One]] have produced a two-part adaptation, combining both ''The Colour of Magic'' and ''The Light Fantastic'', directed by [[Vadim Jean]] and broadcast over Easter, 2008. [[David Jason]] starred in the role of Rincewind. [[Sean Astin]], best known for his role as [[Samwise Gamgee]] in ''[[The Lord of the Rings (film series)|The Lord of the Rings]]'' film series, took the role of Twoflower. [[Christopher Lee]] took over the role of Death from [[Ian Richardson]]<ref name="kidbycast">{{cite web | url = http://www.paulkidby.com/news/jul2007.html | title = Colour of Magic Cast | work = [[Paul Kidby]] official website | date = 31 July 2007 | url-status = dead | archive-url = https://web.archive.org/web/20080315034636/http://www.paulkidby.com/news/jul2007.html | archive-date = 15 March 2008 | df = dmy-all }}</ref> (a role Lee had previously played in the animated series ''[[Soul Music (TV series)|Soul Music]]'' and ''[[Wyrd Sisters (TV series)|Wyrd Sisters]]'').
===Computer game===
{{Main article|The Colour of Magic (video game)}}
The plot was adapted for a [[text adventure]] computer game in 1986, by Delta 4 and released by Piranha, a Macmillan subsidiary, in Amstrad/CDC, Commodore and Spectrum formats.
==Reception==
[[David Langford|Dave Langford]] reviewed ''The Colour of Magic'' for ''[[White Dwarf (magazine)|White Dwarf]]'' #64, and stated that "It's one of those horrible, antisocial books which impel the reader to buttonhole friends and quote bits at them. My ceiling is covered with brown spots from when I tried to read Pratchett's jokes and drink beer at the same time. Only native sadism makes me recommend this disgraceful work."<ref name="WD64">{{cite journal | last =Langford | first =Dave | author-link =David Langford | title =Critical Mass | journal =[[White Dwarf (magazine)|White Dwarf]] | issue = 64 | pages =11 | publisher =[[Games Workshop]] | date = April 1985 }}</ref>
[[Colin Greenland]] reviewed ''The Colour of Magic'' for ''[[Imagine (game magazine)|Imagine]]'' magazine, and stated that "Terry Pratchett does for sword and sorcery what Douglas Adams did for science fiction."<ref name="Imagine25">{{cite journal | last = Greenland|first = Colin |author-link=Colin Greenland| title =Fantasy Media | type = review | journal = [[Imagine (AD&D magazine)|Imagine]] | issue = 25| pages =47 | publisher = TSR Hobbies (UK), Ltd. |date=April 1985| issn = }}</ref>
In 2015, Sam Jordison at ''[[The Guardian]]'' gave a positive review of ''The Colour of Magic''. He discussed the arguments that it may not be the best introduction to the series: later books are more highly regarded; it does little to develop its characters and ideas; and modern readers may not be familiar with the "pre-1990s fantasy conventions" it lampoons. However, he argued that the book is "still more than worth reading in and of itself", praising its gags and satire. "Indeed, The Colour of Magic is the perfect introduction because it leaves me hungry for more."<ref>{{cite web|title=Is The Colour of Magic a good introduction to Terry Pratchett?|url=https://www.theguardian.com/books/booksblog/2015/may/05/terry-pratchett-the-colour-of-magic-reading-group-discworld|work=The Guardian|date=2015-05-05|accessdate=2022-04-30}}</ref>
==Reviews==
*Review by Faren Miller (1983) in ''[[Locus (magazine)|Locus]]'', #274 November 1983<ref>{{cite web | url=http://www.isfdb.org/cgi-bin/title.cgi?2208 | title=Title: The Colour of Magic }}</ref>
*Review by W. D. Stevens (1984) in ''SF & Fantasy Review'', March 1984
*Review by Ken Lake (1984) in ''[[Vector (magazine)|Vector]]'' 119
*Review by Baird Searles (1984) in ''[[Isaac Asimov's Science Fiction Magazine]]'', May 1984
*Review by Martyn Taylor (1985) in ''Paperback Inferno'', #53
*Review by Ornoth D. A. Liscomb [as by 'Orny' Liscomb] (1985) in ''FSFnet'', v2 #2, 1985
*Review by Robert Coulson (1986) in ''[[Amazing Stories]]'', January 1986
*Review by Don D'Ammassa (1986) in ''[[Science Fiction Chronicle]]'', #81 June 1986
*Review by Matthew Scott Winslow (2004) in ''Deep Magic'', #28, September 2004
*Review by Stephen E. Andrews and Nick Rennison (2009) in ''100 Must-Read Fantasy Novels''
*Review by Bill Fawcett and Jody Lynn Nye (2016) in ''Galaxy's Edge'', Issue 21: July 2016
==References==
{{Reflist}}
==External links==
{{wikiquote|Discworld#The Colour of Magic|The Colour of Magic}}
* {{isfdb title|2208}}
* [http://www.bbc.co.uk/worldservice/specials/133_wbc_archive_new/page5.shtml Terry Pratchett discusses ''The Colour of Magic''] on the BBC ''[[World Book Club]]''
* [http://www.lspace.org/books/apf/the-colour-of-magic.html Annotations for ''The Colour of Magic'']
* [http://www.lspace.org/books/pqf/the-colour-of-magic.html Quotes from ''The Colour of Magic'']
* [http://www.lspace.org/books/synopses/the-colour-of-magic.html Synopsis of ''The Colour of Magic'']
* [http://www.colinsmythe.co.uk/ Colin Smythe Ltd]
{{s-start}}
{{s-other|[[Discworld reading order|Reading order guide]]}}
{{succession box | before = ''None'' | title = 1st [[Discworld#Novels|Discworld Novel]] | years= | after = [[The Light Fantastic]]}}
{{succession box | before = ''None'' | title = 1st [[Discworld#Rincewind|Rincewind Story]] | years=Published in 1983 | after = [[The Light Fantastic]]}}
{{s-end}}
{{Discworld books}}
{{Terry Pratchett}}
{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Colour Of Magic, The}}
[[Category:1983 British novels]]
[[Category:Discworld books]]
[[Category:High fantasy novels]]
[[Category:1983 fantasy novels]]
[[Category:British novels adapted into films]]
[[Category:Novels adapted into comics]]
[[Category:British novels adapted into television shows]]
[[Category:British comedy novels]]
iek801da65xn2ga3y7d0k6i74q4h1ai
6179959
6179958
2022-08-18T19:03:02Z
Lindafr
134180
Lindafr teisaldas lehekülje [[Võlukunsti värv]] pealkirja [[Mustand:Võlukunsti värv]] alla: See on pooleli mul
wikitext
text/x-wiki
'''''Fantastiline valgus''''' on [[Terry Pratchett|Terry Pratchetti]] [[koomiline fantaasiaroomaan]] ja esimene raamat ''[[Kettamaailm|Kettamaailma]]'' sarjast. Esimene briti väljalase koosnes kõigest 506 koopiast.<ref>{{cite web|url=http://www.booksellerworld.com/terry-pratchett.htm|title=Terry Pratchett Bibliography|publisher=booksellerworld.com}}</ref> Pratchetti sõnul oli tegu "prooviga teha klassikalise fantaasiamaailmaga seda, mida ''[[Blazing Saddles]]'' tegi [[vestern|vesternidele]]"<ref>[http://www.ansible.co.uk/misc/tpspeech.html ''Why Gandalf Never Married''], by [[Terry Pratchett]], originally presented at [[Novacon]] 15 (1985), collected in ''Xyster'' 11 (1986); archived at ansible.co.uk</ref>
==Sisu kokkuvõte==
===Olustik===
Lugu toimub Kettamaailmas, mis on planeedisuurune suur lame ketas, mida kannavad läbi kosmose neli hiiglaslikku elevanti, kes seisavad suure A'Tuini, hiiglasliku kilpkonna turjal. Ketta peal on ookeanid, mandrid ja nendega kaasnevad tsivilisatsioonid, linnad, metsad ja mäed.
===Kokkuvõte===
Lugu algab Kettamaailma suurimas linnas Ankh-Morporkis. Peategelaseks on ebakompetentne ja küüniline [[võlurid (Kettamaailm)|võlur]] [[Rincewind]], kes palgatakse giidiks naiivsele [[Kakslill (Kettamaailm)|Kakslillele]]. Kakslill on kindlustusseltsi töötajast turist Agateanist. Tänu kodumaal tavapärasele kullavaluutale on Kakslill madalast ametipositsioonist hoolimata Ankh-Morporki elanike seas rikkur. Kuigi Rincewind proovib alguses tema ettemaksuga Kakslille giidiks olemise eest jalga lasta, püüab Rincewindi kinni Ankh-Morporki patriits, kes sunnib teda Kakslille kaitsma, kuna turisti surm võib provotseerida Agateani imperaatorit. Rincewind päästab Kakslille Katkise Trummi kõrtsist, kuhu varaste punt Kakslille viisid, koos Pagasiga, hävitamatu, võlutud pirnipuust Kakslille reisikirstuga. Enne seda on Kakslill Katkise Trummi omanikule maha müünud kindlustuspoliisi, misjärel viimane paneb oma kõrtsi põlema, lootuses raha saada, ja põhjustab tulekahju, mis hävitab kogu Ankh-Morporki. Rincewind ja Kakslill põgenevad.
Rincewind and Twoflower travel towards the city of Quirm, unaware that their adventures on this journey are actually the subject of a boardgame played by the Gods of the Discworld. The pair are separated when they are attacked by a mountain troll summoned by Offler the Crocodile God. The ignorant Twoflower ends up being led to the Temple of Bel-Shamharoth, a being said to be the opposite of both good and evil, while Rincewind ends up imprisoned in a dryad-inhabited tree in the woods, where he watches the events in Bel Shamharoth's temple through a magical portal. The pair are reunited when Rincewind escapes into the temple through the portal, and they encounter Hrun the Barbarian, a parody of heroes in the Swords and Sorcery genre. The trio are attacked and nearly killed by Bel-Shamharoth, but escape when Rincewind accidentally blinds the creature with Twoflower's magical picture box. Hrun agrees to travel with and protect Twoflower and Rincewind in exchange for heroic pictures of him from the picture box.
The trio visit the Wyrmberg, an upside-down mountain which is home to dragon-riders who summon their dragons by imagining them, and are separated when the riders attack them. Rincewind escapes capture but is forced by Kring, Hrun's sentient magical sword, to attempt to rescue his friends. Twoflower is imprisoned within the Wyrmberg, and because of his fascination with dragons, is able to summon one greater than those of the Wyrmberg riders, who he names Ninereeds, allowing him to escape captivity and save Rincewind from being killed in a duel with one of the three heirs of the Wyrmburg. Twoflower, Rincewind and Ninereeds snatch Hrun, but as they attempt to escape into the skies, Twoflower passes out from the lack of oxygen, causing Ninereeds to disappear. Hrun is saved by Liessa, but Rincewind and Twoflower find themselves falling to their deaths. In desperation, Rincewind manages to use the Wyrmberg's power to temporarily summon a passenger jet from the real world, before he and Twoflower fall into the ocean.
The two of them are taken to the edge of the Discworld by the ocean currents and nearly carried over, but they are caught by the Circumfence, a huge net built by the nation of Krull to catch sea life and flotsam washed in from the rest of the Discworld. They are rescued by Tethis the sea troll, a being composed of water who had fallen off the edge of his own world and onto the Discworld, where he was subsequently enslaved by the Krullians. Rincewind and Twoflower are then taken by the Krullians to their capital, where they learn that the Krullians intend to discover the sex of Great A'Tuin by launching a space capsule over the edge of the Disc, and plan to sacrifice Rincewind and Twoflower to get the god Fate to smile on the voyage, Fate insisting on their sacrifice after they caused him to lose the earlier game. Rincewind and Twoflower attempt to escape, but end up stealing the capsule, which is launched with Twoflower inside, the tourist wishing to see the other worlds of the universe. Rincewind is unable to get into the capsule in time, and falls off the Disc alongside it, the Luggage following them soon after.
The story segues into the beginning of ''[[The Light Fantastic]]''.
==Characters==
*Bel-Shamharoth aka "The Soul Eater", "The Sender of Eight"
*Hrun, the Barbarian, aka Hrun of Chimeria
*Liessa Wyrmbidder aka Lianna
*the Luggage
*Rincewind, and his Roundworld alias, Dr Rjinswand
*Twoflower, and his Roundworld alias, Jack Zweiblumen
==Structure==
''The Colour of Magic'' is one of the few ''Discworld'' novels to be divided into sections or chapters, the others being; ''[[Pyramids (Discworld)|Pyramids]]'', ''[[Going Postal]]'', ''[[Making Money]]'', along with the Discworld novels for younger readers which consist of; the five Tiffany Aching books, ''[[The Wee Free Men]]'', ''[[A Hat Full of Sky]]'', ''[[Wintersmith]]'', ''[[I Shall Wear Midnight]]'' ''[[The Shepherd's Crown]]'' and ''[[The Amazing Maurice and his Educated Rodents]]''.
The sections are:
* The Colour of Magic – Prologue
* The Colour of Magic
* The Sending of Eight – Prologue
* The Sending of Eight
* The Lure of the Wyrm
* Close to the Edge
The four main parts are lengthy, and have been likened to short stories<ref name="Allbery" /> or novellas rather than chapters.
In the section "The Colour of Magic", the characters Bravd and The Weasel relate to [[Fafhrd and the Gray Mouser]] from [[Fritz Leiber]]'s ''Sword'' series. "The Sending of Eight" has [[Lovecraftian]] references, and "The Lure of the Wyrm" parodies [[Anne McCaffrey]]'s ''[[Dragonflight]]''.<ref name=Allbery>{{cite web|last1=Allbery|first1=Russ|title=Review: The Colour of Magic by Terry Pratchett|url=http://www.eyrie.org/~eagle/reviews/books/0-451-45112-0.html|access-date=11 March 2015|date=23 December 2007}}</ref><ref name=APF>{{cite web|last1=Breebaart|first1=Leo|last2=Kew|first2=Mike|title=Discworld Annotations: The Colour of Magic|url=http://www.au.lspace.org/books/apf/the-colour-of-magic.html|website=The Annotated Pratchett File, v9.0.5|publisher=L-Space Web|access-date=11 March 2015|date=2 February 2008}}</ref>
==Adaptations==
===Graphic novel===
A [[graphic novel]], illustrated by Steven Ross and adapted by Scott Rockwell, was first published as a four-part comic in 1991 by the [[Innovation Publishing|Innovative Corporation]], of Wheeling, WV and then published as a single volume by [[Transworld (company)|Corgi]] on 12 November 1992. Part 1 was originally announced for publication by Innovative on 10 December 1990, but it was delayed as Terry Pratchett had not been shown the artwork for approval as contractually required and disliked it, so the first issue had to be redrawn.
The graphic novel is split up into several chapters like the book, and is faithful to the source material in that it is built up like classic barbarian stories (in this case comics ''à la'' ''[[Red Sonja]]''). Crucial differences between the book and comic include the cutting-out of some of the adventures in [[Ankh-Morpork]] and Krull, along with combining the characters of Galder Weatherwax and Ymper Trymon. Also, in the book, the female Dragonriders are described as being topless, as barbarian women in fiction tend to be. However, in the graphic novel the women wear chain-mail chestpieces as well as the clothing described in the book. It has been published in hardcover, along with the graphic novel of ''The Light Fantastic'', as ''The Discworld Graphic Novels'' ({{ISBN|9780061685965}}).
===TV adaptation===
{{Main article|Terry Pratchett's The Colour of Magic}}
[[The Mob Film Company]] and [[Sky One]] have produced a two-part adaptation, combining both ''The Colour of Magic'' and ''The Light Fantastic'', directed by [[Vadim Jean]] and broadcast over Easter, 2008. [[David Jason]] starred in the role of Rincewind. [[Sean Astin]], best known for his role as [[Samwise Gamgee]] in ''[[The Lord of the Rings (film series)|The Lord of the Rings]]'' film series, took the role of Twoflower. [[Christopher Lee]] took over the role of Death from [[Ian Richardson]]<ref name="kidbycast">{{cite web | url = http://www.paulkidby.com/news/jul2007.html | title = Colour of Magic Cast | work = [[Paul Kidby]] official website | date = 31 July 2007 | url-status = dead | archive-url = https://web.archive.org/web/20080315034636/http://www.paulkidby.com/news/jul2007.html | archive-date = 15 March 2008 | df = dmy-all }}</ref> (a role Lee had previously played in the animated series ''[[Soul Music (TV series)|Soul Music]]'' and ''[[Wyrd Sisters (TV series)|Wyrd Sisters]]'').
===Computer game===
{{Main article|The Colour of Magic (video game)}}
The plot was adapted for a [[text adventure]] computer game in 1986, by Delta 4 and released by Piranha, a Macmillan subsidiary, in Amstrad/CDC, Commodore and Spectrum formats.
==Reception==
[[David Langford|Dave Langford]] reviewed ''The Colour of Magic'' for ''[[White Dwarf (magazine)|White Dwarf]]'' #64, and stated that "It's one of those horrible, antisocial books which impel the reader to buttonhole friends and quote bits at them. My ceiling is covered with brown spots from when I tried to read Pratchett's jokes and drink beer at the same time. Only native sadism makes me recommend this disgraceful work."<ref name="WD64">{{cite journal | last =Langford | first =Dave | author-link =David Langford | title =Critical Mass | journal =[[White Dwarf (magazine)|White Dwarf]] | issue = 64 | pages =11 | publisher =[[Games Workshop]] | date = April 1985 }}</ref>
[[Colin Greenland]] reviewed ''The Colour of Magic'' for ''[[Imagine (game magazine)|Imagine]]'' magazine, and stated that "Terry Pratchett does for sword and sorcery what Douglas Adams did for science fiction."<ref name="Imagine25">{{cite journal | last = Greenland|first = Colin |author-link=Colin Greenland| title =Fantasy Media | type = review | journal = [[Imagine (AD&D magazine)|Imagine]] | issue = 25| pages =47 | publisher = TSR Hobbies (UK), Ltd. |date=April 1985| issn = }}</ref>
In 2015, Sam Jordison at ''[[The Guardian]]'' gave a positive review of ''The Colour of Magic''. He discussed the arguments that it may not be the best introduction to the series: later books are more highly regarded; it does little to develop its characters and ideas; and modern readers may not be familiar with the "pre-1990s fantasy conventions" it lampoons. However, he argued that the book is "still more than worth reading in and of itself", praising its gags and satire. "Indeed, The Colour of Magic is the perfect introduction because it leaves me hungry for more."<ref>{{cite web|title=Is The Colour of Magic a good introduction to Terry Pratchett?|url=https://www.theguardian.com/books/booksblog/2015/may/05/terry-pratchett-the-colour-of-magic-reading-group-discworld|work=The Guardian|date=2015-05-05|accessdate=2022-04-30}}</ref>
==Reviews==
*Review by Faren Miller (1983) in ''[[Locus (magazine)|Locus]]'', #274 November 1983<ref>{{cite web | url=http://www.isfdb.org/cgi-bin/title.cgi?2208 | title=Title: The Colour of Magic }}</ref>
*Review by W. D. Stevens (1984) in ''SF & Fantasy Review'', March 1984
*Review by Ken Lake (1984) in ''[[Vector (magazine)|Vector]]'' 119
*Review by Baird Searles (1984) in ''[[Isaac Asimov's Science Fiction Magazine]]'', May 1984
*Review by Martyn Taylor (1985) in ''Paperback Inferno'', #53
*Review by Ornoth D. A. Liscomb [as by 'Orny' Liscomb] (1985) in ''FSFnet'', v2 #2, 1985
*Review by Robert Coulson (1986) in ''[[Amazing Stories]]'', January 1986
*Review by Don D'Ammassa (1986) in ''[[Science Fiction Chronicle]]'', #81 June 1986
*Review by Matthew Scott Winslow (2004) in ''Deep Magic'', #28, September 2004
*Review by Stephen E. Andrews and Nick Rennison (2009) in ''100 Must-Read Fantasy Novels''
*Review by Bill Fawcett and Jody Lynn Nye (2016) in ''Galaxy's Edge'', Issue 21: July 2016
==References==
{{Reflist}}
==External links==
{{wikiquote|Discworld#The Colour of Magic|The Colour of Magic}}
* {{isfdb title|2208}}
* [http://www.bbc.co.uk/worldservice/specials/133_wbc_archive_new/page5.shtml Terry Pratchett discusses ''The Colour of Magic''] on the BBC ''[[World Book Club]]''
* [http://www.lspace.org/books/apf/the-colour-of-magic.html Annotations for ''The Colour of Magic'']
* [http://www.lspace.org/books/pqf/the-colour-of-magic.html Quotes from ''The Colour of Magic'']
* [http://www.lspace.org/books/synopses/the-colour-of-magic.html Synopsis of ''The Colour of Magic'']
* [http://www.colinsmythe.co.uk/ Colin Smythe Ltd]
{{s-start}}
{{s-other|[[Discworld reading order|Reading order guide]]}}
{{succession box | before = ''None'' | title = 1st [[Discworld#Novels|Discworld Novel]] | years= | after = [[The Light Fantastic]]}}
{{succession box | before = ''None'' | title = 1st [[Discworld#Rincewind|Rincewind Story]] | years=Published in 1983 | after = [[The Light Fantastic]]}}
{{s-end}}
{{Discworld books}}
{{Terry Pratchett}}
{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Colour Of Magic, The}}
[[Category:1983 British novels]]
[[Category:Discworld books]]
[[Category:High fantasy novels]]
[[Category:1983 fantasy novels]]
[[Category:British novels adapted into films]]
[[Category:Novels adapted into comics]]
[[Category:British novels adapted into television shows]]
[[Category:British comedy novels]]
iek801da65xn2ga3y7d0k6i74q4h1ai
Võlukunsti värv
0
635475
6179960
2022-08-18T19:03:02Z
Lindafr
134180
Lindafr teisaldas lehekülje [[Võlukunsti värv]] pealkirja [[Mustand:Võlukunsti värv]] alla: See on pooleli mul
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Mustand:Võlukunsti värv]]
hu0dw4akt9zdgjr04k6yvki0b3wmy8w
Bob Proctor
0
635476
6179976
2022-08-18T21:23:20Z
Taurus404
80079
Uus lehekülg: '{{Infokast kirjanik | nimi = Bob Proctor | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = <!-- --> | sünninimi = Robert Corlett Proctor | sünniaeg = 5. juuli 1934 | sünnikoht = [[Guelph]], [[Ontario]], [[Kanada]] | surmaaeg = 3. veebruar 2022 <br/> (87-aastasena) | surmakoht = | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = | kodakondsus = | haridus = | alma...'
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast kirjanik
| nimi = Bob Proctor
| pilt =
| pildisuurus =
| pildiallkiri =
<!-- -->
| sünninimi = Robert Corlett Proctor
| sünniaeg = 5. juuli 1934
| sünnikoht = [[Guelph]], [[Ontario]], [[Kanada]]
| surmaaeg = 3. veebruar 2022 <br/> (87-aastasena)
| surmakoht =
| puhkepaik =
| pseudonüüm =
| rahvus =
| kodakondsus =
| haridus =
| alma mater =
| elukutse = Kirjanik{{*}} müügimees{{*}} lektor
| žanr = [[Eneseabi]]
| kirjandusvool =
| tuntud teoseid = "You Were Born Rich" (1984) <br/> "[[Saladus (2006. aasta film)|Saladus]]" (2006)
| tunnustus =
| tegutsemisaastad = 1984–2022
<!-- -->
| abikaasa =
| elukaaslane =
| lapsed =
| sugulased =
<!-- -->
| allkiri =
| koduleht =
| moodul =
}}
'''Bob Proctor''' (snd '''Robert Corlett Proctor'''; 5. juuli 1934 – 3. veebruar 2022) oli [[Kanada|kanada]] [[eneseabi]]raamatute autor.<ref name=":163">{{Cite web |title=Robert Corlett Proctor Obituary |url=https://www.legacy.com/ca/obituaries/thestar/name/robert-proctor-obituary?pid=201377301 |access-date=February 27, 2022}}</ref><ref name=":03">{{Cite web |last1=McFadden |first1=Cynthia |last2=Sherwood |first2=Roxanna |last3=Weinberg |first3=Karin |date=April 29, 2007 |title=Science Behind 'The Secret'? |url=https://abcnews.go.com/Nightline/story?id=2975835&page=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070327064021/http://abcnews.go.com:80/Nightline/story?id=2975835&page=1 |archive-date=March 27, 2007 |access-date=November 23, 2020 |website=ABC News |language=en}}</ref> Tema tuntuimad raamat on [[New York Times]]i bestseller "You Were Born Rich" (''sündisid rikkana''; 1984), lisaks tegi ta kaasa filmis "[[Saladus (2006. aasta film)|Saladus"]] ("The Secret"; 2006).<ref name=":13">{{Cite web |title=Legendary Law of Attraction Expert, Bob Proctor, Shares His Secrets on Navigating The Clickety Clack: How to Live a Peace-Filled Life in a Seemingly Toxic World. |url=https://www.ktvn.com/story/42871296/legendary-law-of-attraction-expert-bob-proctor-shares-his-secrets-on-navigating-the-clickety-clack-how-to-live-a-peace-filled-life-in-a-seemingly |access-date=November 23, 2020 |website=www.ktvn.com |language=en}}</ref> Proctori õpetuse järgi on edu saavutamiseks kriitiline positiivne minapilt, ta viitas tihti pseudoteaduslikule "tõmbeseadusele" (''law of attraction'').
Proctori tõmbeseaduse mitmete vastaste kriitika järgi võib teooria endast ohtu kujutada, sest selle järgi piisab mõtete realiseerimiseks lihtsalt aja jooksul nendele püsivalt mõtlemine, olgu need eesmärgid seaotud rikkuse või tervisega. Mõned asjatundjad on olnud mures, et inimesed võivad valida füüsilise ravi või meditsiinilise sekkumise asemel Proctori positiivse mõtlemise mudeli.
Kületõmbeseadus pärineb [[kvantmüstika]]st, kuna selle järgi saab positiivne mõtlemine muuta reaalsust. Vahel aetakse kvantmüstikat segi [[kvantmehaanika]]ga, kuid nende kahe vahel on "pigem juhuslik keeleline sarnasus kui tõeline seos".
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Proctor, Bob}}
[[Kategooria:Sündinud 1934]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]
[[Kategooria:Kanada kirjanikud]]
jcxc2yv9tt7dafyd0cpw7jdshncnrkf
6179996
6179976
2022-08-18T23:02:33Z
Andres
5
Andres teisaldas lehekülje [[Bob Proctor (kirjanik)]] pealkirja [[Bob Proctor]] alla
wikitext
text/x-wiki
{{Infokast kirjanik
| nimi = Bob Proctor
| pilt =
| pildisuurus =
| pildiallkiri =
<!-- -->
| sünninimi = Robert Corlett Proctor
| sünniaeg = 5. juuli 1934
| sünnikoht = [[Guelph]], [[Ontario]], [[Kanada]]
| surmaaeg = 3. veebruar 2022 <br/> (87-aastasena)
| surmakoht =
| puhkepaik =
| pseudonüüm =
| rahvus =
| kodakondsus =
| haridus =
| alma mater =
| elukutse = Kirjanik{{*}} müügimees{{*}} lektor
| žanr = [[Eneseabi]]
| kirjandusvool =
| tuntud teoseid = "You Were Born Rich" (1984) <br/> "[[Saladus (2006. aasta film)|Saladus]]" (2006)
| tunnustus =
| tegutsemisaastad = 1984–2022
<!-- -->
| abikaasa =
| elukaaslane =
| lapsed =
| sugulased =
<!-- -->
| allkiri =
| koduleht =
| moodul =
}}
'''Bob Proctor''' (snd '''Robert Corlett Proctor'''; 5. juuli 1934 – 3. veebruar 2022) oli [[Kanada|kanada]] [[eneseabi]]raamatute autor.<ref name=":163">{{Cite web |title=Robert Corlett Proctor Obituary |url=https://www.legacy.com/ca/obituaries/thestar/name/robert-proctor-obituary?pid=201377301 |access-date=February 27, 2022}}</ref><ref name=":03">{{Cite web |last1=McFadden |first1=Cynthia |last2=Sherwood |first2=Roxanna |last3=Weinberg |first3=Karin |date=April 29, 2007 |title=Science Behind 'The Secret'? |url=https://abcnews.go.com/Nightline/story?id=2975835&page=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070327064021/http://abcnews.go.com:80/Nightline/story?id=2975835&page=1 |archive-date=March 27, 2007 |access-date=November 23, 2020 |website=ABC News |language=en}}</ref> Tema tuntuimad raamat on [[New York Times]]i bestseller "You Were Born Rich" (''sündisid rikkana''; 1984), lisaks tegi ta kaasa filmis "[[Saladus (2006. aasta film)|Saladus"]] ("The Secret"; 2006).<ref name=":13">{{Cite web |title=Legendary Law of Attraction Expert, Bob Proctor, Shares His Secrets on Navigating The Clickety Clack: How to Live a Peace-Filled Life in a Seemingly Toxic World. |url=https://www.ktvn.com/story/42871296/legendary-law-of-attraction-expert-bob-proctor-shares-his-secrets-on-navigating-the-clickety-clack-how-to-live-a-peace-filled-life-in-a-seemingly |access-date=November 23, 2020 |website=www.ktvn.com |language=en}}</ref> Proctori õpetuse järgi on edu saavutamiseks kriitiline positiivne minapilt, ta viitas tihti pseudoteaduslikule "tõmbeseadusele" (''law of attraction'').
Proctori tõmbeseaduse mitmete vastaste kriitika järgi võib teooria endast ohtu kujutada, sest selle järgi piisab mõtete realiseerimiseks lihtsalt aja jooksul nendele püsivalt mõtlemine, olgu need eesmärgid seaotud rikkuse või tervisega. Mõned asjatundjad on olnud mures, et inimesed võivad valida füüsilise ravi või meditsiinilise sekkumise asemel Proctori positiivse mõtlemise mudeli.
Kületõmbeseadus pärineb [[kvantmüstika]]st, kuna selle järgi saab positiivne mõtlemine muuta reaalsust. Vahel aetakse kvantmüstikat segi [[kvantmehaanika]]ga, kuid nende kahe vahel on "pigem juhuslik keeleline sarnasus kui tõeline seos".
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Proctor, Bob}}
[[Kategooria:Sündinud 1934]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]
[[Kategooria:Kanada kirjanikud]]
jcxc2yv9tt7dafyd0cpw7jdshncnrkf
Bob Proctor (kirjanik)
0
635477
6179997
2022-08-18T23:02:33Z
Andres
5
Andres teisaldas lehekülje [[Bob Proctor (kirjanik)]] pealkirja [[Bob Proctor]] alla
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[Bob Proctor]]
4ue0fho6m7os1p82sq4wx6b1b6r5zp2
Guilherme Samaia
0
635478
6180010
2022-08-19T02:23:06Z
190.114.36.38
Brasiilia
wikitext
text/x-wiki
'''Guilherme Samaia''' ([[São Paulo|Sao Paulo]], [[2. oktoober]] [[1996]]) on [[Brasiilia]] võidusõitja, [[2017]]. aasta [[Brasiilia Vormel 3]] meistritiitli võitja. [[2022]]. aasta veebruaris, 26-aastaselt, teatas ta oma võidusõidust loobumisest, jättes siiski võimaluse naasta tulevikku.
== Karjäär ==
=== Väiksemad valemid ===
Professionaalselt hakkab ta sõitma [[2012]]. aastal, kardidel. [[2013]]. aastal tegi ta Brasiilias vormeljuuniorite sarjas kaks sõitu.
[[2015]]. aastal sõitis ta Cesario meeskonnaga [[Vormel 3 Brasiilias]] koos [[Pedro Piquet|Pedro Piqueti]], [[Matheus Iorio]] ja [[Pedro Cardoso|Pedro Cardosoga]], võites kuus sõitu ja võitnud tiitli. Alati koos Cesarioga liikus Samaia [[Brasiilia Vormel 3]] meistritiitlisse koos [[Matheus Iorio]], [[Lukas Moraes|Lukas Moraesi]] ja [[Denis Dirani|Denis Diraniga]], saavutades teise koha, võites tiitli järgmisel aastal koos [[Murilo Coletta]], [[Christian Hahn|Christian Hahni]], [[Nicolas Filter|Nicolas Filteriga]] (pärast [[Arthur Leist|Arthur Leisti]] ja [[Pedro Saderi|Pedro Saderit]]), [[Rafael Grandi]] ([[Raphael Abbate]] järgi), [[Sérgio Henrique]] ja [[Marcel Coletta]]. Ka [[2017]]. aastal osales ta [[Briti Vormel 3 Meistrivõistlustel|Briti Vormel 3 võistlusel]] [[Double R Racing]] meeskonnaga, saavutades üldarvestuses kolmeteistkümnenda koha koos [[Krishnaraaj Mahadik|Krishnaraaj Mahadiki]], [[Pavan Ravishankar|Pavan Ravishankari]], [[Harry Hayek|Harry Hayeki]] ([[Linus Lundqvist|Linus Lundqvisti]] järel) ja [[Jamie Chadwick|Jamie Chadwickiga]].
=== Euroformula Open Meistrivõistlustel ===
[[2017]]. aastal osaleb Guilherme ka [[Euroformula Open Meistrivõistlustel]], kus [[Carlin Motorsport|Carlini]] meeskond koos [[Devlin DeFrancesco]] ja [[Ameya Vaidyanathan|Ameya Vaidyanathaniga]] osaleb vaid 8 viimasel võistlusel, saavutades 17. koha. [[2018]]. aastal siirdus ta [[RP Motorsport|RP Motorspordi]] meeskonda koos [[Alex Karkosik|Alex Karkosiku]] (pärast [[Leonard Hoogenboom|Leonard Hoogenboomi]], [[Kaylen Frederick|Kaylen Fredericki]] ja [[David Schumacher|David Schumacherit]]), [[Michaël Benyahia]] (pärast [[Leonardo Lorandi]], [[Christian Hahn|Christian Hahni]] ja [[Kaylen Frederick|Kaylen Fredericki]]), [[Felipe Drugovich|Felipe Drugovichi]], [[Logan Sargeant|Logan Sargeanti]] (pärast [[Alessandro Bracalente]]) ja [[Aldo Festante]] ([[Leonard Hoogenboom|Leonard Hoogenboomi]] ja [[Lirim Zendeli]] järgi). Ta on üldarvestuses kuuendal kohal, samal ajal kui meeskonnakaaslane [[Felipe Drugovich]] võidab meistritiitli, kaks Brasiilia sõitjat juhivad [[RP Motorsport|RP Motorspordi]] meeskonda võistkondliku tiitli võitmiseks. [[2019]]. aastal siirdus ta [[Teo Martín Motorsport]] meeskonda koos [[Lukas Dunner|Lukas Dunneri]] ja [[Aldo Festante|Aldo Festantega]], kellega sõidab koos vaid kaheksa esimest võistlust, saavutades edetabelis kuueteistkümnenda koha.
=== Vormel 2 ===
[[2020]]. aastal, pärast [[2019]]. aasta [[Yas Marina Circuit|Yas Marina]] ringrajal toimunud testisessiooni, pääseb ta koos [[Jack Aitken|Jack Aitkeniga]] (pärast [[Ralph Boschung|Ralph Boschungi]]) koos [[Campos Racing|Campose]] meeskonnaga [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel]]. Guilherme saavutas hooaja jooksul [[Autodromo Nazionale di Monza|Monza]] ringrajal oma parima tulemuse, neljateistkümnenda koha ja saavutab edetabelis 24. koha.
[[2021|Järgmise]] aasta 22. veebruaril kuulutab [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Team]] meeskond välja Samaia [[2021]]. aasta hooaja sõitjaks koos [[David Beckmann|David Beckmanniga]] ([[Enzo Fittipaldi]] ja [[Richard Verschoor|Richard Verschoori]] järgi). Kategooria teine hooaeg lõppeb samuti 0 punkti ja edetabelis 24. kohaga. Samaia omab [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] enim sõite sooritanud sõitjate negatiivset rekordit, punkte kogumata.
== Välised lingid ==
* [https://www.driverdb.com/drivers/guilherme-samaia/ Guilherme Samaia], aadressil driverdb.com, DriverDB AB. (inglise keeles)
[[Kategooria:Brasiilia autosõitjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]
bpfnyeu0brm33vmllxobukic8xoz5zd
Metshiir
0
635479
6180029
2022-08-19T07:21:55Z
Metsavend
738
Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Metshiir | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Apodemus_sylvaticus_(Sardinia).jpg | pildi suurus = 220px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Närilised]] ''Rodentia'' | sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae'' | perekond = ''[[Apodemus]]'' | liik = '''Metshiir''' | binaarne = ''Apodemus sylvaticus'' | levikukaart = Apodemus_s...'
wikitext
text/x-wiki
{{Taksonitabel
| nimi = Metshiir
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| pilt = Apodemus_sylvaticus_(Sardinia).jpg
| pildi suurus = 220px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = ''[[Apodemus]]''
| liik = '''Metshiir'''
| binaarne = ''Apodemus sylvaticus''
| levikukaart = Apodemus_sylvaticus_distribution.PNG
| levikukaardi suurus =
| levikukaardi_seletus =
| sünonüümid = Mus sylvaticus
}}
'''Metshiir''' ehk '''harilik metshiir''' (''Apodemus sylvaticus'') on [[närilised|näriliste]] seltsi kuuluv [[pisiimetaja]].
Levinud suures osas Lääne- ja Kesk-Euroopast ja Lõuna-Skandinaavias. Eestist ei ole leitud.
== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Hiirlased]]
rwkmg2zfe1vun27jlqy9nclyr926bq3
6180100
6180029
2022-08-19T10:32:05Z
Raamaturott
56450
wikitext
text/x-wiki
{{Taksonitabel
| nimi = Metshiir
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = <ref>{{IUCN
|ID=197270811
|nimi=Apodemus sylvaticus
|hindaja=Schlitter, D., Van der Straeten , E., Amori, G., Hutterer, R., Kryštufek, B., Yigit, N. & Mitsainas, G.
|aasta=2021
|IUCN_aasta=2021
}}</ref>
| pilt = Apodemus_sylvaticus_(Sardinia).jpg
| pildi suurus = 220px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Närilised]] ''Rodentia''
| sugukond = [[Hiirlased]] ''Muridae''
| perekond = ''[[Apodemus]]''
| liik = '''Metshiir'''
| binaarne = ''Apodemus sylvaticus''
| binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758)
| levikukaart = Apodemus_sylvaticus_distribution.PNG
| levikukaardi suurus =
| levikukaardi_seletus =
| sünonüümid = ''Mus sylvaticus''
}}
'''Metshiir''' ehk '''harilik metshiir''' (''Apodemus sylvaticus'') on [[närilised|näriliste]] seltsi kuuluv [[pisiimetaja]].
Levinud suures osas Lääne- ja Kesk-Euroopast ja Lõuna-Skandinaavias. Eestist ei ole leitud.
Metshiire lähisugulane on [[kaelushiir]] (''Apodemus flavicollis''), kuid metshiir erineb temast selle poolest, et metshiirel pole ümber kaela kollakat vööti, tal on mõnevõrra väiksemad kõrvad ning on mõnevõrra väiksema kehaehitusega – kehapikkus on umbes 90 mm ja kaal 23 grammi.
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Hiirlased]]
elc6556mix228rpknic5e5d4f2mvoop
Apodemus sylvaticus
0
635480
6180031
2022-08-19T07:24:24Z
Metsavend
738
Ümbersuunamine lehele [[Metshiir]]
wikitext
text/x-wiki
#suuna[[Metshiir]]
dlx0q4w5nlkm2d12ju3gsi5uuhg75bm
Harilik metshiir
0
635481
6180045
2022-08-19T08:04:46Z
Andres
5
Ümbersuunamine lehele [[Metshiir]]
wikitext
text/x-wiki
#suuna [[metshiir]]
g20extlghzah7d7vqlnmofd3bn1zwit
Tarmo Tiisler
0
635482
6180075
2022-08-19T09:10:38Z
Sillerkiil
58396
Uus lehekülg: '[[Fail:Tarmo Tiisler at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Tarmo Tiisler 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Tarmo Tiisler''' (11. veebruar 1969) on Eesti [[spordiajakirjanik]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://esbl.ee/esblm/?p=6651|pealkiri=Tarmo Tiisler|väljaanne=ESBL|vaadatud=19.8.2022}}</ref> == Haridus == Lõpetas 1987. aastal [[Tallinna 2. keskkool|Tallinna 2. Keskkooli]], 2004. aastal [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] ja 2010. aastal ma...'
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Tarmo Tiisler at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Tarmo Tiisler 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Tarmo Tiisler''' (11. veebruar 1969) on Eesti [[spordiajakirjanik]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://esbl.ee/esblm/?p=6651|pealkiri=Tarmo Tiisler|väljaanne=ESBL|vaadatud=19.8.2022}}</ref>
== Haridus ==
Lõpetas 1987. aastal [[Tallinna 2. keskkool|Tallinna 2. Keskkooli]], 2004. aastal [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] ja 2010. aastal magistrikraad [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolist]].
== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Aastatel 1990–1993 [[Riigiarhiiv (Eesti)|Eesti Riigiarhiiv]], 1993–2011 [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i raadio sporditoimetuse reporter, 2011 [[Eesti Televisioon|ETV]] sporditoimetaja.<ref name=":0" />
== Tunnustus ==
1997 – EOK Suitsupääsukese orden parimale noorele loovisikule (1997)
2004 – Ateena OM-i kajastamise eest Eesti Raadio aastapreemia (koos Erik Lilloga)
2007 – parima võistlusülekande eest Eesti Spordiajakirjanike Liidu aastapreemia ning korvpalliülekannete eest ERR-i aastapreemia
2011 – Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia
2020 – Valgetähe V klassi teenetemärk<ref name=":0" />
== Viited ==
tvog81kwgdcf8rajd56hzbf0ji8g1c7
6180076
6180075
2022-08-19T09:11:00Z
Sillerkiil
58396
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Tarmo Tiisler at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Tarmo Tiisler 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Tarmo Tiisler''' (11. veebruar 1969) on Eesti [[spordiajakirjanik]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://esbl.ee/esblm/?p=6651|pealkiri=Tarmo Tiisler|väljaanne=ESBL|vaadatud=19.8.2022}}</ref>
== Haridus ==
Lõpetas 1987. aastal [[Tallinna 2. keskkool|Tallinna 2. Keskkooli]], 2004. aastal [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] ja 2010. aastal magistrikraad [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolist]].
== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Aastatel 1990–1993 [[Riigiarhiiv (Eesti)|Eesti Riigiarhiiv]], 1993–2011 [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i raadio sporditoimetuse reporter, 2011 [[Eesti Televisioon|ETV]] sporditoimetaja.<ref name=":0" />
== Tunnustus ==
1997 – EOK Suitsupääsukese orden parimale noorele loovisikule (1997)
2004 – Ateena OM-i kajastamise eest Eesti Raadio aastapreemia (koos Erik Lilloga)
2007 – parima võistlusülekande eest Eesti Spordiajakirjanike Liidu aastapreemia ning korvpalliülekannete eest ERR-i aastapreemia
2011 – Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia
2020 – Valgetähe V klassi teenetemärk<ref name=":0" />
== Viited ==
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
1nwb7elzj0mpc2g0r3sdkjybai00drb
6180077
6180076
2022-08-19T09:11:12Z
Sillerkiil
58396
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]]
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Tarmo Tiisler at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Tarmo Tiisler 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Tarmo Tiisler''' (11. veebruar 1969) on Eesti [[spordiajakirjanik]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://esbl.ee/esblm/?p=6651|pealkiri=Tarmo Tiisler|väljaanne=ESBL|vaadatud=19.8.2022}}</ref>
== Haridus ==
Lõpetas 1987. aastal [[Tallinna 2. keskkool|Tallinna 2. Keskkooli]], 2004. aastal [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] ja 2010. aastal magistrikraad [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolist]].
== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Aastatel 1990–1993 [[Riigiarhiiv (Eesti)|Eesti Riigiarhiiv]], 1993–2011 [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i raadio sporditoimetuse reporter, 2011 [[Eesti Televisioon|ETV]] sporditoimetaja.<ref name=":0" />
== Tunnustus ==
1997 – EOK Suitsupääsukese orden parimale noorele loovisikule (1997)
2004 – Ateena OM-i kajastamise eest Eesti Raadio aastapreemia (koos Erik Lilloga)
2007 – parima võistlusülekande eest Eesti Spordiajakirjanike Liidu aastapreemia ning korvpalliülekannete eest ERR-i aastapreemia
2011 – Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia
2020 – Valgetähe V klassi teenetemärk<ref name=":0" />
== Viited ==
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]]
frrotyfv3nnkvcms62g9ep3s5rg8px6
6180089
6180077
2022-08-19T09:47:20Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Tarmo Tiisler at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Tarmo Tiisler 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Tarmo Tiisler''' (11. veebruar 1969) on eesti [[spordiajakirjanik]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://esbl.ee/esblm/?p=6651|pealkiri=Tarmo Tiisler|väljaanne=ESBL|vaadatud=19.8.2022}}</ref>
== Haridus ==
Lõpetas 1987. aastal [[Tallinna 2. keskkool|Tallinna 2. Keskkooli]], 2004. aastal [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] ja 2010. aastal magistrikraad [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolist]].
== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Aastatel 1990–1993 [[Riigiarhiiv (Eesti)|Eesti Riigiarhiiv]], 1993–2011 [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i raadio sporditoimetuse reporter, 2011 [[Eesti Televisioon|ETV]] sporditoimetaja.<ref name=":0" />
== Tunnustus ==
1997 – EOK Suitsupääsukese orden parimale noorele loovisikule (1997)
2004 – Ateena OM-i kajastamise eest Eesti Raadio aastapreemia (koos Erik Lilloga)
2007 – parima võistlusülekande eest Eesti Spordiajakirjanike Liidu aastapreemia ning korvpalliülekannete eest ERR-i aastapreemia
2011 – Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia
2020 – Valgetähe V klassi teenetemärk<ref name=":0" />
== Viited ==
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]]
53kvow41zfqq6i5lf7qphd1jvkffm5y
6180126
6180089
2022-08-19T11:23:50Z
Velirand
67997
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Tarmo Tiisler at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Tarmo Tiisler 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Tarmo Tiisler''' (11. veebruar 1969) on eesti [[spordiajakirjanik]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://esbl.ee/esblm/?p=6651|pealkiri=Tarmo Tiisler|väljaanne=ESBL|vaadatud=19.8.2022}}</ref>
== Haridus ==
Lõpetas 1987. aastal [[Tallinna 2. keskkool|Tallinna 2. Keskkooli]], 2004. aastal [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] ja 2010. aastal magistrikraad [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolist]].
== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Aastatel 1990–1993 [[Riigiarhiiv (Eesti)|Eesti Riigiarhiiv]], 1993–2011 [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i raadio sporditoimetuse reporter, 2011 [[Eesti Televisioon|ETV]] sporditoimetaja.<ref name=":0" />
== Tunnustus ==
1997 – EOK Suitsupääsukese orden parimale noorele loovisikule (1997)
2004 – Ateena OM-i kajastamise eest Eesti Raadio aastapreemia (koos Erik Lilloga)
2007 – parima võistlusülekande eest Eesti Spordiajakirjanike Liidu aastapreemia ning korvpalliülekannete eest ERR-i aastapreemia
2011 – Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia
2020 – Valgetähe V klassi teenetemärk<ref name=":0" />
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Tiisler, Tarmo}}
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]
qxru9i9n1rdrrf74rtdx3gr1mlbl1ja
Arutelu:Homonüüm
1
635483
6180084
2022-08-19T09:24:48Z
Marta987654Marta
168952
/* Homonüüm */ uus alaosa
wikitext
text/x-wiki
== Homonüüm ==
Väga hea kraam, aitäh Vikipeediale. Tahaksin veel lisada, et keeleliste homonüümide kohta saate lähemalt lugeda järgmiselt https://polski.by/omonim_v_polskom/ [[Kasutaja:Marta987654Marta|Marta987654Marta]] ([[Kasutaja arutelu:Marta987654Marta|arutelu]]) 19. august 2022, kell 12:24 (EEST)
e5s2opm09jeir6ag8bdq21fij8jmgpj
6180094
6180084
2022-08-19T10:10:03Z
A09
150093
Requesting speedy deletion (Spam). (TwinkleGlobal)
wikitext
text/x-wiki
{{Delete|1=Spam}}
== Homonüüm ==
Väga hea kraam, aitäh Vikipeediale. Tahaksin veel lisada, et keeleliste homonüümide kohta saate lähemalt lugeda järgmiselt https://polski.by/omonim_v_polskom/ [[Kasutaja:Marta987654Marta|Marta987654Marta]] ([[Kasutaja arutelu:Marta987654Marta|arutelu]]) 19. august 2022, kell 12:24 (EEST)
h4qh6kez2se213q3tungxzqq71y6cl0
Canberra parlamendihoone
0
635484
6180118
2022-08-19T11:21:00Z
Kuuskinen
33651
Uus lehekülg: '{{Hoone |nimi = Canberra parlamendihoone |omakeelne nimi = Parliament House, Canberra |pilt = Parliament House at dusk, Canberra ACT.jpg |Pildiallkiri = |asukoht = [[Canberra]], [[Austraalia pealinna ala]], [[Austraalia]] |stiil = |ehituse algus = 1981 |ehituse lõpp = 1988 |sissepühitsemine = |avamine = 9. mai 1988 |maksumus...'
wikitext
text/x-wiki
{{Hoone
|nimi = Canberra parlamendihoone
|omakeelne nimi = Parliament House, Canberra
|pilt = Parliament House at dusk, Canberra ACT.jpg
|Pildiallkiri =
|asukoht = [[Canberra]], [[Austraalia pealinna ala]], [[Austraalia]]
|stiil =
|ehituse algus = 1981
|ehituse lõpp = 1988
|sissepühitsemine =
|avamine = 9. mai 1988
|maksumus = 1,1 mld [[Austraalia dollar|A$]]
|juurdeehitus =
|renoveeritud =
|aadress =
|kõrgus = 107 m
|vundamendi pindala =
|korruseid =
|lifte =
|ehitusmaterjal =
|liigitus =
|arhitekt =
|omanik =
|töövõtja =
|ehitusinsener =
|laiuskoord = -35.308
|pikkuskoord = 149.125
|kaart =
|veel =
}}
'''Canberra parlamendihoone''' on ehitisekompleks [[Austraalia]]s [[Canberra]]s, kus asub [[Austraalia parlament]].
Pärast Austraalia Ühenduse loomist [[1901]]. aastal, toimusid parlamendi istungid aastatel 1901–[[1927]] [[Melbourne'i parlamendihoone|Melbourne'i parlamendihoones]], mida tavaliselt kasutab [[Victoria osariigi parlament]]. [[1923]]. aastal alustati [[Canberra]]s uue [[Canberra vana parlamendihoone|parlamendihoone]] ehitust ning hoone valmis [[1927]]. aastal.<ref name="History" /> Praeguse parlamendihoone ehitus algas [[1981]]. aastal ning hoone valmis [[1988]]. aastal. Hoone avas [[9. mai]]l [[1988]] Austraalia monarh [[Elizabeth II]]. Hoone on projekteeritud kahe [[bumerang]]i kujulisena ja selle kohal on 81 meetrit kõrge lipuvarras. Hoone kohal lehviva [[Austraalia lipp|Austraalia lipu]] mõõtmed on 12,8 x 6,4 meetrit ja see kaalub 22 kg.<ref name="Flag" />
Parlamendihoones on 4500 ruumi ning mitmed alad on avalikkusele avatud. Hoone on jaotatud kolmeks tsooniks, milles paiknevad [[Austraalia Esindajatekoda|Esindajatekoda]], [[Austraalia Senat|Senat]] ja valitsus ning kesktsooniks, kus asuvad tseremoniaalsete ürituste ja avalikkusele avatud ruumid.<ref name="Education" />
==Viited==
{{Viited|allikad=
<ref name="Flag">{{netiviide |pealkiri=Learn about the flag |väljaanne=Parliament of Australia |url=https://www.aph.gov.au/Visit_Parliament/Things_to_Do/Learn_about_the_flag |vaadatud=19. august 2022}}</ref>
<ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History of Parliament House |väljaanne=Parliament of Australia |url=https://www.aph.gov.au/Visit_Parliament/Things_to_Do/Take_in_some_history |vaadatud=19. august 2022}}</ref>
<ref name="Education">{{netiviide |pealkiri=Parliament House |väljaanne=Parliamentary Education Office |url=https://peo.gov.au/understand-our-parliament/parliament-house/parliament-house/ |vaadatud=19. august 2022}}</ref>
}}
nmqyhiotmaazlcxa9k4ww62tqgrhd1p
6180122
6180118
2022-08-19T11:21:59Z
Kuuskinen
33651
[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Austraalia ehitised]]; +[[Kategooria:Canberra]]
wikitext
text/x-wiki
{{Hoone
|nimi = Canberra parlamendihoone
|omakeelne nimi = Parliament House, Canberra
|pilt = Parliament House at dusk, Canberra ACT.jpg
|Pildiallkiri =
|asukoht = [[Canberra]], [[Austraalia pealinna ala]], [[Austraalia]]
|stiil =
|ehituse algus = 1981
|ehituse lõpp = 1988
|sissepühitsemine =
|avamine = 9. mai 1988
|maksumus = 1,1 mld [[Austraalia dollar|A$]]
|juurdeehitus =
|renoveeritud =
|aadress =
|kõrgus = 107 m
|vundamendi pindala =
|korruseid =
|lifte =
|ehitusmaterjal =
|liigitus =
|arhitekt =
|omanik =
|töövõtja =
|ehitusinsener =
|laiuskoord = -35.308
|pikkuskoord = 149.125
|kaart =
|veel =
}}
'''Canberra parlamendihoone''' on ehitisekompleks [[Austraalia]]s [[Canberra]]s, kus asub [[Austraalia parlament]].
Pärast Austraalia Ühenduse loomist [[1901]]. aastal, toimusid parlamendi istungid aastatel 1901–[[1927]] [[Melbourne'i parlamendihoone|Melbourne'i parlamendihoones]], mida tavaliselt kasutab [[Victoria osariigi parlament]]. [[1923]]. aastal alustati [[Canberra]]s uue [[Canberra vana parlamendihoone|parlamendihoone]] ehitust ning hoone valmis [[1927]]. aastal.<ref name="History" /> Praeguse parlamendihoone ehitus algas [[1981]]. aastal ning hoone valmis [[1988]]. aastal. Hoone avas [[9. mai]]l [[1988]] Austraalia monarh [[Elizabeth II]]. Hoone on projekteeritud kahe [[bumerang]]i kujulisena ja selle kohal on 81 meetrit kõrge lipuvarras. Hoone kohal lehviva [[Austraalia lipp|Austraalia lipu]] mõõtmed on 12,8 x 6,4 meetrit ja see kaalub 22 kg.<ref name="Flag" />
Parlamendihoones on 4500 ruumi ning mitmed alad on avalikkusele avatud. Hoone on jaotatud kolmeks tsooniks, milles paiknevad [[Austraalia Esindajatekoda|Esindajatekoda]], [[Austraalia Senat|Senat]] ja valitsus ning kesktsooniks, kus asuvad tseremoniaalsete ürituste ja avalikkusele avatud ruumid.<ref name="Education" />
==Viited==
{{Viited|allikad=
<ref name="Flag">{{netiviide |pealkiri=Learn about the flag |väljaanne=Parliament of Australia |url=https://www.aph.gov.au/Visit_Parliament/Things_to_Do/Learn_about_the_flag |vaadatud=19. august 2022}}</ref>
<ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History of Parliament House |väljaanne=Parliament of Australia |url=https://www.aph.gov.au/Visit_Parliament/Things_to_Do/Take_in_some_history |vaadatud=19. august 2022}}</ref>
<ref name="Education">{{netiviide |pealkiri=Parliament House |väljaanne=Parliamentary Education Office |url=https://peo.gov.au/understand-our-parliament/parliament-house/parliament-house/ |vaadatud=19. august 2022}}</ref>
}}
[[Kategooria:Austraalia ehitised]]
[[Kategooria:Canberra]]
12gi8zpfngbw560qxc710rplae1aq2b
Austraalia parlamendihoone
0
635485
6180123
2022-08-19T11:22:25Z
Kuuskinen
33651
Ümbersuunamine lehele [[Canberra parlamendihoone]]
wikitext
text/x-wiki
#suuna[[Canberra parlamendihoone]]
g98wzkbezok51nophp0nyu0d8sprk1v
Canberra uus parlamendihoone
0
635486
6180127
2022-08-19T11:23:53Z
Kuuskinen
33651
Ümbersuunamine lehele [[Canberra parlamendihoone]]
wikitext
text/x-wiki
#suuna[[Canberra parlamendihoone]]
g98wzkbezok51nophp0nyu0d8sprk1v